Toomas Tammik Teie 20.12.2022 nr 14-7/2022/1803-4
Järva Vallavalitsus Meie 21.12.2022 nr 12.2-4/15-4
[email protected]
Kontrolliakti edastamine
Austatud vallavanem
Edastame Teile 21.12.2022 kontrolliakti nr 12.2-4/5 riigihangete korraldamise kontrollimise
kohta Järva Vallavalitsuses.
Järelevalvemenetluse käigus kontrolliti Järva Vallavalitsuse poolt riigihangete registrile andmete
esitamise õiguspärasust ajavahemikul 01.01.2021 – 31.12.2021 alustatud riigihangetes vastavalt
järelevalvemenetluse alustamise teates toodud valimile seisuga 30.06.2022.
Kontrolliakti järeldustes oleme märkinud, et kuigi Järva Vallavalitsusel esines riigihangete registrile
andmete esitamisel puudujääke, siis arvestades hankija struktuuris täiskohaga spetsialiseerunud
hankespetsialisti(de) puudumist, on eksimuste põhjused mõistetavad. Tuvastatud puudujäägid
on edaspidi asutusesiseste organisatsioonilis-korralduslike muudatustega välditavad. Hankija
on puudustest aru saanud, mis loodetavasti loob vajalikud eeldused rikkumisi tinginud põhjuste
kõrvaldamiseks ning samalaadsetest rikkumistest hoidumiseks tulevikus.
Kuna hankija iga-aastased hankemahud jäävad üldiselt alla lihthanke piirmäära, soovitame
hankijal tutvuda riigihangete registri tehnilise lahendusega, mis võimaldab registris läbi viia
ka väikehankeid. Väikehangete läbiviimine riigihangete registris avardab hankija võimalusi
riigihanke korraldamise üldpõhimõtete efektiivsemaks rakendamiseks, sh riigihanke menetluste
läbipaistvuse suurendamiseks, suurema hulga ettevõtjate kaasamiseks, konkurentsi tõhusamaks
ärakasutamiseks ning hankelepingu sõlmimiseks parima võimaliku hinna ja kvaliteedi suhte
alusel.
Ühtlasi avaldame Teile tänu meeldiva ning konstruktiivse koostöö eest järelevalvemenetluses.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Kristel Mesilane
riigihangete ja riigiabi osakonna juhataja
(allkirjastatud digitaalselt)
Mihhail Antonov
jurist
Lisa(d):
Kontrolliakt nr 12.2-4/5 (14 lk)
Mihhail Antonov 6113468
[email protected]
Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 611 3558 /
[email protected] / www.rahandusministeerium.ee
registrikood 70000272
21.12.2022 kontrolliakt nr 12.2-4/5
riigihangete teostamise kontrollimise kohta
Järva Vallavalitsuses
Kontrollimise alus: Rahandusministeeriumi 30.06.2022 kiri nr 12.2-4/15-1
Hankija nimi: Järva Vallavalitsus
Hankija registrikood: 77000335
Hankija õiguslik vorm: kohaliku omavalitsuse asutus
Hankija esindusõiguslik isik: vallavanem Toomas Tammik
Kontrolliperiood: 01.01.2021 – 30.06.2022
Kontrolli käigus andsid selgitusi: majandusosakonna juhataja Meelis Kivi,
õigusnõunik Kristi Laane
1. Kontrollimise eesmärk ja ulatus
1.1. Kontrollimisele kuulus Järva Vallavalitsuse (edaspidi ka: hankija) poolt riigihangete registrile
(edaspidi ka: eRHR) andmete esitamise õiguspärasus ajavahemikul 01.01.2021 – 31.12.2021
alustatud riigihangetes vastavalt järelevalvemenetluse alustamise teates toodud valimile seisuga
30.06.2022.
1.2. Järelevalvemenetluse valimisse kuulusid järgmised riigihanked:
1.2.1. Avatud hankemenetlusega riigihange „Sõiduautode soetamine kasutusrendiga“, viitenumber
237013;
1.2.2. Avatud hankemenetlusega riigihange „Järva-Jaani Gümnaasiumi tehnoloogiaklassi
renoveerimine ja seadmete soetamine“, viitenumber 239526;
1.2.3. Avatud hankemenetlusega riigihange „Järva valla õpilasliini sõitjate veo teenindaja leidmine
2022“, viitenumber 244215;
1.2.4. Avatud hankemenetlusega riigihange „Järva valla tänavavalgustuse rekonstrueerimise
ehitustööd“, viitenumber 244000;
1.2.5. Avatud hankemenetlusega riigihange „Aravete kooli II korruse renoveerimine“, viitenumber
244759;
1.2.6. Lihthankemenetlusega riigihange „Koeru lasteaia siseteede rekonstrueerimine“, viitenumber
240446;
1.2.7. Lihthankemenetlusega riigihange „Järvede äärsed ehitus- ja rekonstrueerimistööd“,
viitenumber 239166;
1.2.8. Sotsiaal- ja eriteenuste erimenetlusega riigihange „Albu Põhikooli toitlustus“, viitenumber
239867.
1.3. Kontrollimise eesmärgiks oli muuhulgas tuvastada, kas hankija on valimisse kuulunud riigihangete
korraldamisel hoidnud kinni hankemenetluse, lihthankemenetluse ning sotsiaal- ja eriteenuste
erimenetluse lõppemisest, sõlmitud hankelepingu muutmisest ning hankelepingu täitmisest
teavitamise korrast, mis on sätestatud riigihangete seaduse (edaspidi: RHS) §-s 83 (vt ka RHS
§ 125 lg 10, § 126 lg 11) ja § 123 lg-s 5 (vt. ka RHS § 125 lg 8 ja § 126 lg 10).
2 (14)
1.4. Järelevalvemenetluses kontrollitakse üksnes hankija tegevuse õiguspärasust. Rahandusministeeriumi
poolt läbiviidav järelevalvemenetlus ei hõlma hankija tegevuse otstarbekuse kontrollimist ega
tema otsuste ja toimingute tulemuslikkuse hindamist (RHS § 203 lg 3).
1.5. Rahandusministeeriumil on õigus anda soovitusi ja juhiseid RHS-i paremaks järgimiseks ja
rikkumiste ärahoidmiseks. Soovitused ja juhised võivad sisalduda järelevalvemenetlust lõpetavas
dokumendis (RHS § 210), sh valimipõhises järelevalvemenetluses koostatavas kontrolliaktis
(RHS § 205 lg 4 p 3).
1.6. RHS-is sätestatud korrast kinnipidamist on kontrollitud eRHR-is avaldatud andmete ning hankija
poolt edastatud dokumentide ja järelevalvemenetluse käigus antud selgituste alusel.
1.7. Hankija struktuuris puudub riigihangete läbiviimisega tegelev eraldi struktuuriüksus või ametikoht,
mida täitva teenistuja peamiseks teenistusülesandeks oleks riigihangete planeerimine ja läbiviimine
ning sellega seotud ülesannete täitmine, sh. eRHR-is toimingute tegemine.
1.7.1. Riigihankeid on teenistusülesannetena nimetatud ainult neljas ametijuhendis – maakorralduse
peaspetsialisti, teedespetsialisti, haldusspetsialisti ja majandusosakonna juhataja ameti-
juhendites. Seejuures on eRHR-is hankija nimel toimingute tegemist nimetatud ainult
majandusosakonna juhataja ametijuhendis (vt. ametijuhend, p 5.13: „üle lihthanke piirmäära
hangete menetlemine riigihangete registris ning hankelepingute kooskõlastamise ja
allkirjastamise korraldamine“), kuid tegemist ei ole majandusosakonna juhataja esmase ja
põhilise teenistusülesandega.
1.7.2. Järva Vallavolikogu 22.03.2018 määruse nr 11 "Järva valla hankekord" (RT IV, 29.03.
2018, 81) § 12 lg 2 sätestab, et hanketeate ja -dokumentide avaldamise ning muude vajalike
toimingute teostamise riigihangete registris korraldab hanke eest vastutav isik. Hankekorra
§ 3 lg 1 kohaselt määratakse riigihanke eest vastutav isik vallavalitsuse korraldusega:
kas vallavalitsuse korraldusega kinnitatavas hankeplaanis või igakordselt vallavalitsuse
eraldiseisva korraldusega.
1.7.3. Järva Vallavalitsuse 2021. aasta hankeplaanis kajastatud 14-st riigihankest oli ainult 5
riigihanke eest vastutavaks isikuks määratud majandusosakonna juhataja – teiste hangete
eest vastutasid teised teenistujad, kelle ametijuhendites ei olnud eRHR-is toimingute
tegemist ette nähtud (vt. Järva Vallavalitsuse 17.03.2021 korraldusega nr 142 kinnitatud
hankeplaan, mida on hiljem kahel korral muudetud 08.09.2021 korraldusega nr 474 ja
01.12.2021 korraldusega nr 657).
1.7.4. Järelevalvemenetluse valimisse kuulunud 8-st riigihankest 7 riigihanke puhul tegutses
eRHR-is riigihanke eest vastutava isikuna majandusosakonna juhataja. Hankeplaaniga
oli majandusosakonna juhataja määratud vastutavaks nimetatud riigihangetest ainult
ühe hanke eest. Seega tegutses majandusosakonna juhataja eRHR-is riigihanke eest
vastutava isikuna ja tegi vastavaid toiminguid ka nendes riigihangetes, mille eest olid
vastutavad ja hankekorra kohaselt eRHR-is toimingute tegemiseks kohustatud teised
teenistujad (vt. Hankekord § 3 lg 1, § 12 lg 2).
1.8. Kontrolliaktis esitatud maksumused on märgitud ilma käibemaksuta.
1.9. Kontrollivisiit toimus 13.12.2022 videokonverentsina „Teams“ rakenduse vahendusel. Kontrolliakti
projekt edastati hankijale tutvumiseks ja vastuväidete esitamiseks 15.12.2022. Hankija esitas
omapoolse seisukoha kontrolliakti projektile 20.12.2022, nõustudes kontrolliakti projektis tehtud
märkuste, tähelepanekute ja soovitustega ning kinnitades, et teeb eRHR-i andmetes parandused
vastavalt kontrolliaktis tehtud märkustele ja tähelepanekutele.
2. Kokkuvõte järelevalvemenetluse tulemustest
2.1. Järva Vallavalitsuse tegevuses tuvastati puudusi eRHR-ile nõuetekohaste andmete esitamise
või esitamata jätmisega:
2.1.1. Hankija on järelevalvevalimisse kuulunud kõigi kaheksa (8) riigihanke puhul hilinenud
eRHR-ile riigihanke menetluse lõppemisest, sh hankelepingu sõlmimisest, teatamisel;
3 (14)
2.1.2. Hankija on järelevalvevalimisse kuulunud viie (5) riigihanke puhul esitanud lepingu
sõlmimise kohta ebatäpseid andmeid, sh. hankelepingu sõlmimise kuupäeva, sõlmitud
lepingu maksumuse või kestuse osas;
2.1.3. Hankija on järelevalvevalimisse kuulunud kahe (2) riigihanke puhul hilinenud lepingu
lõppemisest teatamisel;
2.1.4. Hankija on järelevalvevalimisse kuulunud kolme (3) riigihanke puhul esitanud lepingu
lõppemisest teatamisel ebatäpseid andmeid, sh hankelepingu lõpetamise kuupäeva ja
lepingu tingimuste muutumise osas;
2.1.5. Hankija on järelevalvevalimisse kuulunud kahe (2) riigihanke puhul jätnud lepingu
muutmise teate esitamata;
2.2. Järva Vallavalitsusele on lisaks tehtud tähelepanekud ja antud soovitused seoses sellega, et
eRHR-is kajastatav hankelepingu kestus / lepingu täitmise tähtaeg / lepingu lõpetamise kuupäev
peaksid hõlmama lisaks ettevõtja kohustuste täitmise ajale ka hankijapoolsete kohustuste täitmiseks
kuluvat aega.
3. Riigihangete seaduses sätestatud registrile teabe esitamise korrast kinnipidamine
3.1. Riigihanke menetluse lõppemisest teatamisel, sh. hankelepingu sõlmimise teate esitamisel,
ei ole järgitud seaduses sätestatud 30-päevast tähtaega
Hankijal lasub kohustus teatada eRHR-i kaudu hankelepingu sõlmimisest või hankemenetluse
muul alusel lõppemisest. RHS § 73 lg 3 p 1 järgi on hankelepingu sõlmimine primaarne
hankemenetluse lõppemise alus. Hankemenetluse lõppemisest, sh hankelepingu sõlmimisest,
teatamise kord on sätestatud RHS §-s 83, mis paikneb RHS-i 2. ptk 2. jao „Hankemenetluse
üldalused“ 1. jaotises „Hankemenetluse algamine ja lõppemine ning riigihanke alusdokumendid“.
Avaliku sektori hankija on kohustatud järgima RHS-i 2. ptk, sh. RHS § 83 lg-tes 1-6 toodud
hankemenetluse lõppemisest teatamise reegleid, kui hankelepingu eeldatav maksumus on võrdne
riigihanke piirmääraga või ületab seda (RHS § 15 lg 2). Lisaks hankemenetluse lõppemisest
teatamisele peab hankija järgima RHS §-s 83 sätestatud korda ka lihthankemenetluse ning
sotsiaal- ja eriteenuste erimenetluse lõppemisest teatamisel (vt. RHS § 15 lg-d 1 ja 3 ning §
125 lg 10 ja § 126 lg 11).
RHS § 83 lg 1 kohaselt peab hankija esitama eRHR-ile 30 päeva jooksul pärast hankemenetluse
(siin ja edaspidi: ka lihthankemenetluse ning sotsiaal- ja eriteenuste erimenetluse) lõppemist
hankelepingu sõlmimise teate, või kui hankemenetlus on lõppenud RHS § 73 lg 3 p-de 2-7
alusel, märkima eRHR-is peamised hankemenetluse lõppemisega seotud asjaolud. Kui hankija
ei ole RHS § 72 lg 3 alusel alustanud riigihanget registris, esitab ta hankelepingu sõlmimise
teate üksnes juhul, kui riigihange on lõppenud hankelepingu või raamlepingu sõlmimisega
(hankija ei pea alustama väljakuulutamiseta läbirääkimistega hankemenetlust läbirääkimiste
pidamiseks ettepaneku tegemisega eRHR-is – sellisel juhul tuleb hankemenetluse lõppemisest
eRHR-is teatada ainult siis, kui menetlus lõppes RHS § 73 lg 3 p-s 1 toodud alusel, so lepingu
sõlmimisega).
RHS § 83 lg 4 sätestab, et kui hankija on jaganud riigihanke ühe menetluse raames osadeks,
peab ta esitama hankelepingu sõlmimise teate 30 päeva jooksul pärast esimese hankelepingu
või raamlepingu sõlmimist, kui selleks ajaks ei ole kõigi osade suhtes esinenud mõni RHS §
73 lg-s 3 sätestatud hankemenetluse lõppemise alustest. Ülejäänud osade kohta esitab hankija
eraldi hankelepingu sõlmimise teate 30 päeva jooksul pärast iga osa suhtes hankelepingu või
raamlepingu sõlmimist.
Erialakirjanduses on põhjendatult märgitud, et RHS § 83 lg-s 1 sätestatud kohustuse täitmine
on vajalik efektiivseks riiklikuks ja haldusjärelevalveks ning riigihanke läbipaistvuseks. Riigihanke
menetluse lõppemine peab olema eRHR-ist nähtav ja kontrollitav. Seetõttu peab hankija esitama
pärast riigihanke lõppemist eRHR-ile teate, kust nähtuvad hankemenetluse lõppemise põhjused
Euroopa Komisjoni kehtestatavas standardvormis nõutud ulatuses, st kas hankemenetlus lõppes
hanke- või raamlepingu sõlmimisega või on hankemenetlus lõpetatud lepingut sõlmimata.
4 (14)
Lisaks teate esitamisele peab hankija märkima peamised hankemenetluse lõppemisega seotud
asjaolud eRHR-is eraldi, st mitte hankelepingu sõlmimise teates, vaid selleks eraldi näidatud kohas
riigihanke üldandmete juures. Näiteks, kui hankemenetlus lõpeb seetõttu, et hankija on menetluse
kehtetuks tunnistanud, lisab hankija eRHR-i vastava otsuse tegemise kuupäeva, et hankemenetluse
lõppemise aega oleks võimalik vajadusel eRHR-i põhjal lihtsasti tuvastada (vt. S. Elias, M.
Parind, M. A. Simovart. RHS § 83 komm. 6 – M. A. Simovart, M. Parind (koost). Riigihangete
seadus. Kommenteeritud väljaanne. Tallinn: Juura 2019).
Eelnevast tulenevalt on hankijal riigihanke läbipaistvuse tagamiseks seoses eRHR-ile hanke-
menetluse lõppemise kohta teate esitamisega järgmised kohustused: (i) esitada eRHR-ile 30
päeva jooksul pärast hankemenetluse lõppemist hankelepingu sõlmimise teade (vt ka RHS §
83 lg-d 3 ja 4); (ii) kui hankemenetlus lõppes RHS § 73 lg 3 p-des 2-7 sätestatud alustel ehk
hankelepingut ei sõlmitud, märkida eRHR-is hankemenetluse lõppemise alusega seotud peamised
õiguslikud ja faktilised asjaolud – nt kas kõik pakkumused lükati tagasi, ükski pakkuja või
taotleja ei kvalifitseerunud, hankemenetlus tunnistati kehtetuks vms (vt S. Elias, M. Parind,
M. A. Simovart. RHS § 83 komm. 7 – M. A. Simovart, M. Parind (koost). Riigihangete seadus.
Kommenteeritud väljaanne. Tallinn: Juura 2019).
Kui hankija rakendas väljakuulutamiseta läbirääkimistega hankemenetluse läbiviimisel võimalust
viia hankemenetlus läbi väljaspool riigihangete registrit (RHS § 72 lg 3), peab ta esitama teate ainult
pärast hankemenetluse lõppemist hanke- või raamlepingu sõlmimise tulemusena. Ka sel juhul tuleb
teate esitamise kohustus täita 30 päeva jooksul. Kui väljaspool registrit läbi viidud väljakuulutamiseta
läbirääkimistega hankemenetlus lõpeb RHS § 73 lg 3 p-des 2–7 toodud asjaoludel, puudub hankijal
kohustus registrile vastav teade esitada. Hankija peab sellise teate esitama siiski juhul, kui ta on
väljakuulutamiseta läbirääkimistega hankemenetlust alustanud riigihangete registris (vt. S. Elias,
M. Parind, M. A. Simovart. RHS § 83 komm. 8 – M. A. Simovart, M. Parind (koost). Riigi-
hangete seadus. Kommenteeritud väljaanne. Tallinn: Juura 2019).
Ka lihthankemenetluse ning sotsiaal- ja eriteenuste erimenetluse lõppemisest teatamisel peab
hankija (reeglina) järgima RHS §-s 83 sätestatut. Sotsiaal- ja eriteenuste erimenetluse korral
on hankijal RHS § 126 lg 11 teise lause kohaselt lubatud teha erand ning kalduda RHS §-s 83
sätestatud teate esitamise regulatsioonist kõrvale: hankija võib koguda ja edastada lepingu
sõlmimise teated ühe kvartali jooksul sõlmitud hankelepingute kohta korraga. Selliselt kogutud
teated edastatakse 30 päeva jooksul sama kvartali lõppemise kuupäevast alates.
Rahandusministeerium on üksikasjalikult selgitanud, millal ja milline teave tuleb hankijal
hankemenetluse lõppemisel eRHR-ile esitada 2022. aasta veebruaris avaldatud juhenddokumendis
„Juhend riigihankemenetluse lõppemise järgselt riigihangete registrile andmete esitamiseks“
(kättesaadav ministeeriumi veebilehel kasuliku teabe rubriigis).
Järelevalvemenetluses kogutud teabe ja hankijalt saadud selgituste põhjal on tuvastatud, et
kõigis kaheksas (8) järelevalvevalimisse kuulunud riigihankes on hankija kaldunud kõrvale RHS
§ 83 lg-s 1 (lg-s 4) sätestatud riigihanke menetluse lõppemisest teatamise tähtaegadest:
3.1.1. Avatud hankemenetlusega riigihankes „Sõiduautode soetamine kasutusrendiga“,
viitenumber 237013 (hanke eest vastutav isik hankeplaanis ja eRHR-is Meelis Kivi),
mis oli jagatud kaheks osaks, sõlmiti mõlemas osas hankelepingud 09.08.2021 (eRHR-
is on lepingute sõlmimise kuupäevaks märgitud ekslikult 26.07.2021), aga hankelepingu
sõlmimise teade esitati eRHR-ile alles 28.09.2021.
3.1.2. Avatud hankemenetlusega riigihankes „Järva-Jaani Gümnaasiumi tehnoloogiaklassi
renoveerimine ja seadmete soetamine“, viitenumber 239526, (hanke eest vastutav isik
hankeplaanis Gilmar Krživets ja eRHR-is Meelis Kivi), sõlmiti hankeleping 24.09.
2021, aga hankelepingu sõlmimise teade esitati eRHR-ile alles 13.12.2021.
3.1.3. Avatud hankemenetlusega riigihankes „Järva valla õpilasliini sõitjate veo teenindaja
leidmine 2022“, viitenumber 244215, (hanke eest vastutav isik hankeplaanis Anneli
Eesmaa ja eRHR-is Meelis Kivi), mis oli jagatud viieks osaks, sõlmiti hankelepingud
kõikides osades ajavahemikul 11.01.-13.01.2022 (viiendas osas sõlmitud hankelepingu
5 (14)
esitas hankija järelevalvemenetluses ettevõtjapoolse allkirjata – kuna hankelepingu saab
lugeda sõlmituks ka pakkumusele hankijapoolse nõustumuse andmise hetkest, siis on
siinkohal võetud aluseks kuupäev, mil hankija allkirjastas lepingu), aga hankelepingu
sõlmimise teade esitati eRHR-ile alles 02.06.2022.
3.1.4. Avatud hankemenetlusega riigihankes „Järva valla tänavavalgustuse rekonstrueerimise
ehitustööd“, viitenumber 244000, (hanke eest vastutav isik hankeplaanis Margus Lantin
ja eRHR-is Meelis Kivi) mis oli jagatud kaheks osaks, sõlmiti hankeleping esimeses
osas 23.03.2022 ja teises osas 03.05.2022, aga hankelepingu sõlmimise teade esitati
eRHR-ile mõlemas hankeosas sõlmitud hankelepingu kohta alles 04.05.2022 – seega
oli esimeses hankeosas hankelepingu sõlmimise teate esitamisega hilinetud.
3.1.5. Avatud hankemenetlusega riigihankes „Aravete kooli II korruse renoveerimine“,
viitenumber 244759, (hanke eest vastutav isik hankeplaanis Gilmar Krživets ja eRHR-is
Meelis Kivi) sõlmiti hankeleping 03.03.2022, aga hankelepingu sõlmimise teade esitati
eRHR-ile alles 02.06.2022.
3.1.6. Lihthankemenetlusega riigihankes „Koeru lasteaia siseteede rekonstrueerimine“,
viitenumber 240446, (hanke eest vastutav isik hankeplaanis ja eRHR-is Helle Salum)
sõlmiti hankeleping 29.09.2021, aga hankelepingu sõlmimise teade esitati eRHR-ile
alles 28.03.2022.
3.1.7. Lihthankemenetlusega riigihankes „Järvede äärsed ehitus- ja rekonstrueerimistööd“,
viitenumber 239166, (hanke eest vastutav isik eRHR-is Meelis Kivi, hankeplaanis seda
hanget ei kajastatud, samuti puudus hanke eest vastutava isiku määramise korraldus) mis oli
jagatud kaheks osaks, lõppes lihthankemenetlus teises osas (mida hankija nimetas osaks
nr 3) pakkumuste esitamata jätmisega 11.08.2021 (RHS § 125 lg 1, § 73 lg 3 p 5), millest
hankija teatas eRHR-ile 26.08.2021, kuid esimeses hankeosas (mida hankija nimetas
osaks nr 2) sõlmiti hankeleping 06.10.2021, aga hankelepingu sõlmimise teade esitati
eRHR-ile alles 13.12.2021.
3.1.8. Sotsiaal- ja eriteenuste erimenetlusega riigihankes „Albu Põhikooli toitlustus“, viitenumber
239867, (hanke eest vastutav isik hankeplaanis Anneli Eesmaa ja eRHR-is Meelis Kivi),
sõlmiti hankeleping 16.09.2021, aga hankelepingu sõlmimise teade esitati eRHR-ile alles
07.12.2021. eRHR-ist ei nähtu, et hankija oleks soovinud kasutada võimalust esitada
hankelepingu sõlmimise teated sotsiaal- ja eriteenuste erimenetlustes sõlmitud lepingute
kohta kvartaalselt. Isegi, kui hankija oleks soovinud nimetatud võimalust kasutada, siis
ühe kvartali jooksul kogutud teated tulnuks esitada 30 kalendripäeva jooksul sama kvartali
lõppemise kuupäevast alates.
Hankija saab arvestada ülaltoodud järelduste ja selgitustega ka tulevikus läbiviidavates riigihanke
menetlustes, sest eelnimetatud riigihanke menetluste lõppemisest teatamise osas ei ole õiguslik
resolutsioon muutunud ka pärast 01.06.2022, mil jõustus 13.04.2022 vastu võetud „Riigihangete
seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seadus“ (RT I, 05.05.2022,
2).
3.2. Hankelepingu sõlmimise kohta esitatud teave, sh. hankelepingu sõlmimise kuupäeva, sõlmitud
hankelepingu maksumuse või hankelepingu kestuse osas, on ebatäpne või väär
Eelnimetatud riigihanke menetluse lõppemisest eRHR-ile teatamise eesmärkide saavutamiseks
(vt. S. Elias, M. Parind, M. A. Simovart. RHS § 83 komm. 6 – M. A. Simovart, M. Parind (koost).
Riigihangete seadus. Kommenteeritud väljaanne. Tallinn: Juura 2019) on vajalik, et hankija poolt
eRHR-ile esitatav teave vastaks tegelikkusele ja oleks võimalikult täpne. Nii järelevalve teostamise
kui ka pakkujate informeerimise seisukohast on oluline, et riigihanke (menetluse) lõppemine ja
hankelepingu täitmine oleks eRHR-is (täpselt, selgelt, ühemõtteliselt) fikseeritud ja kontrollitav
(vt ka RHS eelnõu, 450 SE I, seletuskiri, lk 71).
Riigikontrollgi on juhtinud Rahandusministeeriumi tähelepanu asjaolule, et hankijad on sageli
kandnud eRHR-i hankemenetluse lõppemise ja lepingu täitmise kohta ebaõigeid andmeid, mis
moonutab järelevalvetegevuse planeerimiseks vajalikke algandmeid ning võib seetõttu takistada
6 (14)
Rahandusministeeriumi valimipõhiste järelevalvemenetluste efektiivsust ja tulemuslikkust. Õigeid
näitajaid saab Rahandusministeerium kasutada probleemsete riigihangete ja tähelepanu vajavate
hankijate kaardistamiseks ning plaaniliste järelevalvemenetluste valimi moodustamiseks ainult
juhul, kui hankija on esitanud eRHR-ile tõesed andmed. Riigikontroll on soovitanud Rahandus-
ministeeriumil võrrelda eRHR-ile esitatud andmeid, nende esitamise kuupäevi ning registris
hankelepingu täitmise käigus tehtud muudatusi, et selgitada välja, kas registrisse on esitatud
ebaõigeid andmeid. Riigikontrolli arvates peaks Rahandusministeerium juhtima hankijate tähelepanu
sellele, et on oluline esitada eRHR-ile õigeid andmeid (vt Ehitushangete lepingute täitmine ja
järelevalve. Riigikontrolli aruanne Riigikogule, 08.01.2019, p-d 33 ja 123).
Hankemenetluse lõppemise, iseäranis sõlmitud hankelepingu, kohta esitatavate andmete kvaliteet
on oluline: (i) esmalt selleks, et tuvastada, kas hankeleping oli sõlmitud hanke alusdokumentides
ettenähtud tingimustel ja vastavuses edukaks tunnistatud pakkumusega, nagu seda nõuab RHS §
120 lg 1 (vt ka RHS §-s 214 sätestatud väärteokoosseisu); (ii) teisalt selleks, et võrrelda hilisemalt
esitatavaid lepingu täitmise andmeid algselt hankelepingu sõlmimise teates esitatud andmetega
ning tuvastada hankelepingus tehtud muudatusi ja nende kooskõla RHS § 123 lg-tega 1-2 (vt ka
RHS §-s 213 sätestatud väärteokoosseisu).
Hankelepingu sõlmimise järgselt eRHR-ile avaldamiseks esitatava teatega seoses on Rahandus-
ministeerium selgitanud järgmisi aspekte (vt Juhend riigihankemenetluse lõppemise järgselt riigi-
hangete registrile andmete esitamiseks. Rahandusministeerium, veebruar 2022, lk-d 1-3):
a) Lepingu sõlmimise aeg
Kui leping sõlmitakse hankija poolse nõustumuse andmisega ilma eraldi lepingu dokumenti
allkirjastamata, siis on hankelepingu sõlmimise kuupäevaks nõustumuse andmise päev. Kui
lepingu dokument allkirjastatakse kõikide hankelepingu poolte poolt, siis tuleb leping lugeda
sõlmituks, kui kõik lepingu pooled on selle allkirjastanud.
b) Lepingu maksumus
Registrile esitatavad andmed kajastavad lepingu sõlmimise hetke seisu. Maksumus esitatakse
käibemaksuta summana. Eduka pakkumuse maksumus kandub hankelepingu andmetesse
pakkumuse hindamiskriteeriumite lehelt, kui seal on maksumust küsitud. Hankija peab
kontrollima andmed üle ja vajadusel neid korrigeerima. Näiteks juhul, kui pakkumuses
esines arvutusviga ning see on RHS-is ette nähtud korras parandatud, siis tuleb märkida
tegelik lepingu maksumus.
Sõlmitud hankelepingu maksumuseks ei saa olla 0 eurot või ühikuhind. Hankelepingu
maksumuseks tuleb märkida: (i) eduka pakkumuse maksumus, kui pakkumuse maksumus
on esitatud kogu lepingu eseme kohta – nt. ehitustööde korral pakkumuse maksumus ilma
reservita; (ii) hankelepingu täitmisel eeldatavalt pakkujale makstav kogusumma, kui
pakkumuses ega lepingus ei fikseerita lepingu kogumaksumust – nt. kui pakkumuses esitati
ühikuhinnad (tükihind, kuumaksumus, aastamaksumus), siis tuleb hankijal välja arvutada
eeldatavalt lepingu täitmisel pakkujale makstav tasu kokku; (iii) kontsessioonilepingu
puhul tuleb hankijal välja arvestada ja esitada käive, mis pakkujal võib eeldatavalt lepingu
täitmisest tekkida – kui lepingu alusel on kohustatud maksma keegi teine peale hankija,
tuleb maksumuse hulka arvestada ka teiste isikute poolt makstavad tasud; (iv) ideekonkursil
kõikidele osalejatele makstud osalemistasud ja/või määratud auhinnad; (v) asjade, üürimise,
liisimise, rentimise korral asja jääkväärtust sõlmitud lepingu maksumuse hulka ei arvestata,
kui hankija ei ole selgelt eseme väljaostu hankes ette näinud; (vi) laenulepingu korral on
lepingu maksumuseks teenustasud, nt. lepingu sõlmimise tasu ja intress – laenatavat summat
lepingu maksumuse hulka ei arvestata.
c) Lepingu tähtaeg
Hankelepingu täitmise tähtajaks tuleb märkida kavandatud lepingu lõppemise tähtpäev.
Leping loetakse lõppenuks, kui mõlema lepingu poole kohustused on täidetud, sh ka
hankija kohustused pakkuja ees. Erandina ei tuleks riigihangetes lepingu kestuse hulka
arvestada kõrvalkohustuste täitmise tähtaega, nt garantiiaega. Kui garantiiajal on pakkujal
hooldusteenuse osutamise kohustus, st põhikohustus, tuleks see aeg arvata hankelepingu
7 (14)
tähtaja hulka. Täitmise tähtaja sisse ei arvestata hankelepingus ette nähtud pikendamise
ja uuendamise võimalusi. Lepingus ette nähtud tähtaja pikendamise võimalust käsitletakse
lepingu muudatusena RHS § 123 tähenduses.
d) Andmete parandamine
Kui hankija tuvastab, et on hankelepingu sõlmimise kohta andmete esitamisel eksinud, siis
saab ta andmeid parandada, algatades hanke menetlemise töölaualt sektsioonis „Hanke
täitmine/lõpetamine“ tegevuse „Lepingu andmete parandamine“.
Järelevalvemenetluses kogutud teabe ja hankijalt saadud selgituste põhjal on tuvastatud, et
viies (5) järelevalvevalimisse kuulunud riigihankes on hankija esitanud pärast hankelepingu
sõlmimist eRHR-ile ebaõigeid või ebatäpseid andmeid:
3.2.1. Avatud hankemenetlusega riigihankes „Sõiduautode soetamine kasutusrendiga“,
viitenumber 237013 (hanke eest vastutav isik hankeplaanis ja eRHR-is Meelis Kivi),
mis oli jagatud kaheks osaks, sõlmiti mõlemas osas hankelepingud 09.08.2021 (edukaks
tunnistatud pakkumuse esitanud ettevõtja allkirjastas lepingud viimasena 09.08.2021), aga
eRHR-ile esitatud hankelepingu sõlmimise teates on lepingute sõlmimise kuupäevaks
märgitud ekslikult 26.07.2021, mil hankija allkirjastas (esimesena) hankelepingud. Nagu
on märgitud Rahandusministeeriumi juhendis – kui lepingu dokument allkirjastatakse
kõikide hankelepingu poolte poolt, siis tuleb leping lugeda sõlmituks, kui kõik lepingu
pooled on selle allkirjastanud (vt Juhend riigihankemenetluse lõppemise järgselt riigi-
hangete registrile andmete esitamiseks. Rahandusministeerium, veebruar 2022, lk 1).
3.2.2. Avatud hankemenetlusega riigihankes „Järva valla õpilasliini sõitjate veo teenindaja
leidmine 2022“, viitenumber 244215, (hanke eest vastutav isik hankeplaanis Anneli
Eesmaa ja eRHR-is Meelis Kivi), mis oli jagatud viieks osaks, sõlmiti hankeleping osas
nr 1 13.01.2022 – eRHR-is hankelepingu sõlmimise teates (edaspidi ka: HLST) ekslikult
12.01.2022, osas nr 3 12.01.2022 – HLST-s ekslikult 11.01.2022, osas nr 5 ei ole olnud
järelevalvemenetluses võimalik tuvastada kuupäeva, millal ettevõtja lepingu allkirjastas,
sest hankija ei suutnud leida ettevõtja poolt allkirjastatud hankelepingut. Õiguslikult on
küsitav, kas viimases hankeosas saab hankelepingu lugeda erandina sõlmituks lepingule
hankijapoolse allkirja/nõustumuse andmisega digitaalselt – ettevõtja poolne tahteavaldus
lepingu sõlmimiseks sisaldus eRHR-i kaudu esitatud pakkumuses. Seadusest ja riigihanke
alusdokumendist tulenevalt ei pidanud pakkumus olema (digitaalselt) allkirjastatud (vt
RHS § 8 lg 7 ls 1, hankedokument, p 4.8 „Pakkumuse allkirjastamine ei ole nõutav“, vt
ka Rahandusministeeriumi veebis avaldatud „Korduma kippuvad küsimused 01.09.2017
jõustunud RHS kohta“ (KKK), lk 16, p 7). Ent hankelepingu kirjaliku vormi nõue
tulenes antud juhul hankelepingu projektist (vt RHAD Lisa 4 "Hankelepingu projekt" p
11.7 „Leping jõustub pärast lepingu ja selle lisade mõlemapoolset allkirjastamist“). RHS
§ 8 lg 7 teise lause kohaselt võib hankija riigihanke alusdokumentides sätestada, et
hankeleping sõlmitakse kirjalikus, elektroonilises või notariaalses vormis. Kui hankija
on riigihanke alusdokumendis näinud ette RHS § 8 lg 7 esimesest lauses sätestatud
kirjalikku taasesitamist võimaldavast vormist rangema, nt kirjaliku, vormi nõude, kuid
hankelepingu sõlmimisel seda vorminõuet ei järgita, võib hankeleping osutuda tühiseks
tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 83 lg 2 alusel. Nimelt on kokkulepitud
vorminõude järgimata jätmise korral tehing tühine, kui seadusest või poolte kokku-
leppest ei tulene teisiti. RHS ei reguleeri vorminõude rikkumise tagajärgi, mistõttu
RHS-ist erisust TsÜS-is sätestatud tühisuse tagajärje suhtes ei tulene (vt M. A.
Simovart. RHS § 8 komm 63 – M. A. Simovart, M. Parind (koost). Riigihangete seadus.
Kommenteeritud väljaanne. Tallinn: Juura 2019). Edaspidi soovitame hankijal lähtuda
juhendis märgitust, mille kohaselt: „Kui leping sõlmitakse hankija poolse nõustumuse
andmisega ilma eraldi lepingu dokumenti allkirjastamata, siis on hankelepingu sõlmimise
kuupäevaks nõustumuse andmise päev. Kui lepingu dokument allkirjastatakse kõikide
hankelepingu poolte poolt, siis tuleb leping lugeda sõlmituks, kui kõik lepingu pooled
on selle allkirjastanud.“ (vt Juhend riigihankemenetluse lõppemise järgselt riigihangete
registrile andmete esitamiseks. Rahandusministeerium, veebruar 2022, lk 1). Antud
8 (14)
riigihanke alusdokumentides oli hankija näinud ette lepingudokumendi eraldi allkirjastamise
kõigi lepingupoolte poolt (vt hankedokument, p 9.2: „Pakkuja peab allkirjastama ja
tagastama talle allkirjastamiseks edastatud lepingu hiljemalt 3 tööpäeva jooksul alatase
hankija poolsest lepingu edastamisest. Antud tähtaja jooksul lepingu mitte allkirjastamisel ja
tagastamisel on hankijal õigus vastavalt RHS § 119 lg 1 ja 2 vajadusel kõik ülejäänud
pakkumused uuesti hinnata ja tunnistada edukaks pakkumus, mis on vastavaks tunnistatud
pakkumustest majanduslikult soodsaim“). Ettevõtjate võrdseks kohtlemiseks ja riigihanke
läbipaistvuse tagamiseks on oluline, et hankija järgiks iseenda poolt alusdokumendis
kehtestatud, sh protseduurilisi, nõudeid ka hankelepingu sõlmimisel.
3.2.3. Avatud hankemenetlusega riigihankes „Aravete kooli II korruse renoveerimine“,
viitenumber 244759, (hanke eest vastutav isik hankeplaanis Gilmar Krživets ja eRHR-is
Meelis Kivi) oli edukaks tunnistatud pakkumuse ja selle alusel sõlmitud hankelepingu
maksumuseks ilma reservita 176 365,39 eurot, kuid HLST-s esitas hankija lepingu
maksumuse koos riigihanke alusdokumendis ettenägemata tööde tegemiseks ette nähtud
reserviga (185 183,66 eurot). Rahandusministeerium on juhendis selgitanud, et eRHR-ile
teate esitamisel tuleb ehitustööde korral märkida hankelepingu maksumuseks edukaks
tunnistatud pakkumuse maksumus ilma reservita. Hankelepingu reserv arvestatakse
küll riigihanke eeldatava maksumuse sisse, et valida kohased menetlusreeglid, ent hanke-
lepingu esialgse maksumuse hulka reserv ei kuulu (vt reservi kohta lähemalt: KKK, p-d 7
ja 9).
3.2.4. Lihthankemenetlusega riigihankes „Koeru lasteaia siseteede rekonstrueerimine“,
viitenumber 240446, (hanke eest vastutav isik hankeplaanis ja eRHR-is Helle Salum)
29.09.2021 sõlmitud hankelepingu p-i 4.1 kohaselt jõustus hankeleping 24.10.2021 ja
töö teostamise tähtaeg oli üks kuu lepingu jõustumisest, so (ehitus)töö teostamise
tähtpäev pidi saabuma 24.11.2021, kuid hankija märkis eRHR-ile esitatud hankelepingu
sõlmimise andmetes, et lepingu täitmise tähtpäevaks on 24.10.2021. Juhendi kohaselt
peaks hankija lisaks ettevõtja (töövõtja) kohustuste täitmise ajale arvestama hanke-
lepingu täitmise tähtaja hulka ka hankija kohustuste täitmise aja – lepingu saab lugeda
täidetuks kui mõlema lepingupoole (põhi)kohustused on täidetud (vt Juhend riigihanke-
menetluse lõppemise järgselt riigihangete registrile andmete esitamiseks. Rahandus-
ministeerium, veebruar 2022, lk 2). Lisaks on hankija esitanud eRHR-ile sõlmitud
lepingu maksumuse koos reserviga. Edukaks tunnistatud pakkumuse ja selle alusel
sõlmitud hankelepingu maksumuseks ilma reservita oli 59 968,77 eurot, kuid HLST-s
esitas hankija hankelepingu maksumuse koos riigihanke alusdokumendis ette nähtud
ettenägematu töö kulu e reserviga (65 965,65 eurot).
3.2.5. Sotsiaal- ja eriteenuste erimenetlusega riigihankes „Albu Põhikooli toitlustus“, viitenumber
239867, (hanke eest vastutav isik hankeplaanis Anneli Eesmaa ja eRHR-is Meelis Kivi),
on hankija märkinud hankelepingu sõlmimise teates sõlmitud hankelepingu maksumuseks
2,93 eurot (vt HLST osa V p 2.4 „lepingu lõplik kogumaksumus“). Juhendis on
Rahandusministeerium selgitanud, et sõlmitud lepingu maksumuseks ei saa olla ühikuhind.
Lepingu maksumuseks tuleb märkida hankelepingu kogumaksumus. Kui pakkumuses ega
lepingus ei fikseerita lepingu kogumaksumust (nt. kui pakkumuses esitati ja tasu maksmise
aluseks on lepingu järgi ühikuhinnad), siis hankijal tuleb välja arvutada eeldatavalt lepingu
täitmisel ettevõtjale makstav tasu kokku ning HLST-s tuleb lepingu maksumuseks märkida
lepingu täitmisel ettevõtjale eeldatavalt makstav kogusumma (vt Juhend riigihankemenetluse
lõppemise järgselt riigihangete registrile andmete esitamiseks. Rahandusministeerium,
veebruar 2022, lk 2).
3.3. Hankelepingu lõppemisest teatamisel ei ole järgitud seaduses sätestatud 30-päevast tähtaega
RHS § 83 lg 7 p-de 1-2 kohaselt peab hankija esitama 30 päeva jooksul pärast hankelepingu
lõppemist eRHR-ile teabe hankelepingu tegeliku maksumuse kohta ning andmed hankelepingus
tehtud muudatustest, mille kohta ei ole eelnevalt esitatud RHS § 123 lg-s 5 nimetatud hankelepingu
muutmise teadet.
9 (14)
Lisaks peab hankija märkima ettevõtjapoolsed hankelepingu rikkumised, mis tingisid RHS § 95 lg
4 p-s 8 nimetatud õiguskaitsevahendi kohaldamise (vt enne 01.06.2022 kehtinud redaktsioonis RHS
§ 83 lg 7 p 3 ja alates 01.06.2022 RHS § 83 lg 71).
Järelevalve teostamiseks on vaja teada ka andmeid hankelepingu tegeliku täitmise kohta, kuivõrd
nii hankelepingu maksumus kui tegelik täitmise aeg võivad erineda esialgu hankelepingus kokku
lepitust. Selleks peab hankija 30 päeva jooksul pärast hankelepingu lõppemist esitama registrile
andmed hankelepingu tegeliku maksumuse ja hankelepingu tegeliku täitmise aja kohta (vt. RHS
eelnõu, 450 SE I, seletuskiri, lk-d 72-73).
Seega reguleerib RHS § 83 lg 7 olukordi, kus hankelepingu täitmine on lõppenud. Hankijal tuleb
hankelepingu täitmise järel esitada teave hankelepingu täitmise põhiomaduste kohta, kuna
need võivad erineda riigihanke alusdokumendis ja sõlmitud hankelepingus märgitust. Lepingu
täitmise lõppemisest 30 päeva jooksul tuleb hankijal esitada eRHR-ile teave järgmiste asjaolude
kohta: (i) esiteks tuleb märkida hankelepingu tegelik maksumus – kui RHS § 123 alusel on
hankelepingu maksumust võrreldes pakkumuse ning sõlmitud lepinguga muudetud, tuleb esitada
hankija poolt makstud tegelik hind; (ii) teiseks tuleb hankijal esitada teave lepingus tehtud muude
muudatuste kohta – uuesti ei tule teavet avaldada nende muudatuste kohta, mille kohta hankija juba
esitas teate RHS § 123 lg 1 p-de 3 ja 4 ning lg 5 alusel (hankelepingu muutmise teate sisu on
avaldatud direktiivi 2014/24/EL V lisa osas G) (vt. S. Elias, M. Parind, M. A. Simovart. RHS § 83
komm. 14 – M. A. Simovart, M. Parind (koost). Riigihangete seadus. Kommenteeritud väljaanne.
Tallinn: Juura 2019).
Kuigi enne 01.06.2022 kehtinud redaktsioonis oli RHS § 125 lg-s 10 ja § 126 lg-s 11 viidatud RHS
§-le 83 sõnaselgelt üksnes riigihanke menetluse lõppemisest teatamise kontekstis, oli seadusandja
tahe suunatud sellele, et hankija esitaks eRHR-ile lepingu täitmise andmed ka lihthankemenetluses
ning sotsiaal- ja eriteenuste eriminetluses sõlmitud lepingu lõppemisel. Nimetatu oli enne 01.06.2022
tuletatav RHS § 125 lg-st 10 ja § 126 lg-st 11 tõlgendamise teel (RHS § 83 oli ja on pealkirjastatud
kui „hankemenetluse lõppemisest teavitamine“, vt ka RHS eelnõu, 450 SE I, seletuskiri, lk 113).
Alates 01.06.2022 sätestavad RHS § 125 lg 10 ja § 126 lg 11 sõnaselgelt, et ka lihthankemenetluses
ning sotsiaal- ja eriteenuste erimenetluses sõlmitud lepingute puhul peab hankija teatama eRHR-ile
lepingu täitmisest RHS § 83 lg-s 7 sätestatud üldises korras. RHS § 125 lg-s 10 ja § 126 lg-s 11
sisalduvat viidet §-le 83 on muudetud selliselt, et oleks üheselt selge, et lihthankemenetluses
sotsiaal- ja eriteenuste eriminetluses ning selle tulemusena sõlmitud hankelepingu või raamlepingu
täitmisel kohaldub RHS § 83 tervikuna (vt. RHS-i muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste
muutmise seaduse eelnõu, 491 SE I, seletuskiri, lk 39).
Hankelepingu lõppemise järgselt eRHR-ile avaldamiseks esitatava teabega seoses on Rahandus-
ministeerium selgitanud järgmisi aspekte (vt Juhend riigihankemenetluse lõppemise järgselt riigi-
hangete registrile andmete esitamiseks. Rahandusministeerium, veebruar 2022, lk 4):
a) Lepingu tegelik maksumus
Lepingu tegelik maksumus on summa, mis maksti hankelepingu täitmisel ettevõtjale.
Maksumus esitatakse käibemaksuta summana. Kontsessioonilepingu puhul on lepingu
maksumuseks mitte üksnes hankija makstud tasud, vaid ka kolmandatelt isikutelt saadud
tasud. Kui hankija kohaldas leppetrahvi, tuleb see lepingu algsest maksumusest maha
arvata. Kui hankelepingut muudeti nii, et muutus ka lepingu maksumus, tuleb muudatused
tegeliku maksumuse esitamisel arvesse võtta – nt. kui ehitustööde hankeleping sisaldas
reservi kasutamise võimalust ja seda kasutati, siis tuleb märkida hankelepingu täitmisel
tegelikult tasutud summa. Asjade üürimise, liisimise, rentimise korral tuleb esitada lepingu
maksumus koos eseme väljaostu maksumusega, kui hankija seda võimalust kasutas.
b) Lepingu lõpetamise kuupäev
Lepingu lõpetamise kuupäev on päev, millal mõlema lepingu poole, so nii ettevõtja kui ka
hankija, kohustused on täidetud. Vaegtööde korral lõpeb leping siis, kui ka vaegtöödega
seotud kohustused on täidetud. Kui lepingut muudeti, nt täitmise tähtaega pikendati, siis
lõpetamise kuupäev ja eRHR-ile andmete esitamise tähtpäev tuleneb tegelikust lepingu
lõppemisest.
10 (14)
c) Lepingu tingimuste muutumine
„Jah“ tuleb märkida, kui muutusid mistahes lepingu tingimused võrreldes algses lepingus
kokkulepituga. Lisaandmed tuleb esitada nende hankelepingus tehtud muudatuste kohta,
mille kohta hankelepingu muutmise teadet ei esitatud. Sealjuures tuleb jaatavalt vastata ka
juhul kui muudatused olid ebaolulised. Kui ettevõtja ei täitnud lepingut nõuetekohaselt, kuid
lepingut ei muudetud, siis tuleb vastata eitavalt, kuid märkida järgnevalt ettevõtjapoolsed
rikkumised.
Juhenddokumendis on lisaks selgitatud teabe esitamist ettevõtjapoolsete hankelepingu rikkumiste
kohta. Juhime hankija tähelepanu 01.06.2022 jõustunud seadusmuudatusele, millega RHS § 83 lg
7 p 3 tunnistati kehtetuks ja selle asemel täiendati RHS §-i 83 lg-ga 71 nii, et ettevõtjapoolsetest
hankelepingu rikkumistest, mis täidavad kõrvaldamise aluseks oleva rikkumise eeldused, tuleb
eRHR-ile teatada 30 päeva jooksul meetme kohaldamisest arvates (varasemalt – 30 päeva jooksul
lepingu lõppemisest). Seaduseelnõu seletuskirjas on märgitud, et õiguskaitsevahendi rakendamiseks
tuleb lugeda ajahetke, mil hankija vastava nõude ettevõtjale esitab, nt esitab leppetrahvinõude või
teatab lepingust taganemisest. Seaduse muudatus oli ajendatud tõdemusest, et ettevõtjapoolse
rikkumise kohta teabe esitamisega ei peaks ootama hankelepingu lõppemiseni. Kui tegemist on
pikaaegse lepinguga, mida täidetakse nt 5 aastat, siis on esimesel aastal toimunud ja omaksvõetud
rikkumine hankelepingu lõppemise teabe esitamise ajaks juba aegunud, sest nimetatud alust saab
vabatahtliku kõrvaldamise alusena kasutada kuni 3 aastat. Teabele hankelepingu rikkumise kohta
tuleb lisada ka teave selle kohta, kas hankija nõue on vaidlustatud samamoodi 10 päeva jooksul
nõude vaidlustamisest arvates. Nende kahe teabe eraldamine on vajalik seetõttu, et rikkumisest
teavitamise ajal ei pruugi olla veel selge, kas pakkuja soovib nõuet vaidlustada või mitte, nt
esitada hankija vastu tsiviilhagi. Samas tuleb silmas pidada, et nõude vaidlustamine ei tähenda
tingimata hagi esitamise fakti, vaid vaidlustamismärke tegemiseks registris piisab ka ettevõtja-
poolse vastuväite esitamisest hankijale endale (vt RHS-i muutmise ja sellega seonduvalt teiste
seaduste muutmise seaduse eelnõu, 491 SE I, seletuskiri, lk 21).
Kuna käesoleva järelevalvemenetluse valimisse kuulunud riigihangetes ei ole hankija tuvastanud
ettevõtjapoolseid lepingurikkumisi RHS § 95 lg 4 p 8 tähenduses, siis edaspidi kontrolliaktis RHS
§ 83 lg 7 p-le 3 (lg-le 71) täiendavalt tähelepanu ei pöörata.
Järelevalvemenetluses kogutud teabe ja hankijalt saadud selgituste põhjal on tuvastatud, et
kahes (2) järelevalvevalimisse kuulunud riigihankes on hankija kaldunud kõrvale RHS § 83 lg-s
7 sätestatud hankelepingu lõppemisest teatamise tähtajast:
3.3.1. Lihthankemenetlusega riigihankes „Koeru lasteaia siseteede rekonstrueerimine“, viitenumber
240446, (hanke eest vastutav isik hankeplaanis ja eRHR-is Helle Salum) on hankija
märkinud eRHR-is, et leping lõppes 30.11.2021 (tegelikult on hankija tasunud viimase
arve 17.11.2021), aga hankelepingu täitmise andmed esitati eRHR-ile alles 28.03.2022.
3.3.2. Lihthankemenetlusega riigihankes „Järvede äärsed ehitus- ja rekonstrueerimistööd“,
viitenumber 239166, on hankija märkinud eRHR-is, et leping lõppes 11.01.2022 (algselt
enne parandust oli märgitud lõppemise kuupäevaks 06.01.2022, tegelikult on hankija
tasunud viimase arve 31.01.2022), aga hankelepingu täitmise andmed esitati eRHR-ile
alles 02.06.2022.
Juhime hankija tähelepanu veelkord sellele, et hankelepingu lõppemise päevaks, millest alates
tuleb hakata lugema RHS § 83 lg-s 7 eRHR-ile andmete esitamiseks ette nähtud 30 päeva, on
päev, millal mõlema lepingupoole, so nii ettevõtja kui ka hankija, (põhi)kohustused on lõplikult
täidetud.
3.4. Hankelepingu lõppemisest teatamisel esitatud teave, sh lepingu lõpetamise kuupäeva ja
lepingu tingimuste muutumise osas, on ebatäpne või väär
Nagu käesolevas kontrolliaktis eelnevalt selgitatud, on riigihanke läbipaistvuseks ja efektiivseks
järelevalvetegevuse läbiviimiseks tingimata vajalik, et lepingu täitmise kohta hankija poolt eRHR-
ile esitatav teave oleks võimalikult täpne, selge ja üheselt mõistetav.
11 (14)
Riigikontroll on tuvastanud juhtumeid, kus hankijad on teadlikult esitanud eRHR-ile hankelepingu
täitmise kohta ebaõigeid andmeid, eesmärgiga varjata tegelikult aset leidnud hankelepingu
muutmist ning jätmaks muljet, et hankeleping täideti hanketingimuste kohaselt, kuigi tegelikkuses
seda ei tehtud (vt. Ehitushangete lepingute täitmine ja järelevalve. Riigikontrolli aruanne Riigikogule,
08.01.2019, p 33). Selline praktika moonutab eRHR-is kajastatud andmekogumit, ohustab andmete
terviklikkust ja usaldusväärsust ning on seepärast üheselt lubamatu.
Järelevalvemenetluses kogutud teabe ja hankijalt saadud selgituste põhjal on tuvastatud, et
kolmes (3) järelevalvevalimisse kuulunud riigihankes on hankija esitanud eRHR-ile hanke-
lepingu täitmise kohta ebaõigeid või ebatäpseid andmeid:
3.4.1. Avatud hankemenetlusega riigihankes „Järva-Jaani Gümnaasiumi tehnoloogiaklassi
renoveerimine ja seadmete soetamine“, viitenumber 239526, (hanke eest vastutav isik
hankeplaanis Gilmar Krživets ja eRHR-is Meelis Kivi), märkis hankija eRHR-is, et leping
lõppes 04.05.2022, kuid tegelikult oli hankija tasunud viimase arve ja täitnud seega oma
lepingulise kohustuse 21.06.2022. Juhendis on Rahandusministeerium selgitanud, et lepingu
lõpetamise kuupäev on päev, millal mõlema hankelepingu poole, so nii ettevõtja kui
ka hankija, kohustused on täidetud (vt Juhend riigihankemenetluse lõppemise järgselt
riigihangete registrile andmete esitamiseks. Rahandusministeerium, veebruar 2022, lk
4).
3.4.2. Lihthankemenetlusega riigihankes „Koeru lasteaia siseteede rekonstrueerimine“,
viitenumber 240446, (hanke eest vastutav isik hankeplaanis ja eRHR-is Helle Salum)
märkis hankija eRHR-is, et leping lõppes 30.11.2021, kuid tegelikult oli hankija tasunud
viimase arve ja täitnud seega oma lepingulise kohustuse 17.11.2021. Hankija on märkinud,
et lepingu tingimused ei muutunud, kuigi tegelikult on reservsumma piires ja arvelt tellitud
täiendavalt ettenägematuid töid. Juhendis ja korduma kippuvate küsimuste rubriigis on
Rahandusministeerium selgitanud, et reservi kasutamist tuleb käsitleda lepingu muutmisena,
sh kui reservi kasutamise tingimused on alusdokumendis detailselt määratletud ja hankija
saab hankelepingu muutmisel tugineda RHS § 123 lg 1 p-le 2, ning vastavalt ka eRHR-is
kajastada (vt Juhend riigihankemenetluse lõppemise järgselt riigihangete registrile andmete
esitamiseks. Rahandusministeerium, veebruar 2022, lk 4; KKK, lk-d 80-81, p-d 7 ja 9).
3.4.3. Lihthankemenetlusega riigihankes „Järvede äärsed ehitus- ja rekonstrueerimistööd“,
viitenumber 239166, (hanke eest vastutav isik eRHR-is Meelis Kivi, hankeplaanis seda
hanget ei kajastatud, samuti puudus hanke eest vastutava isiku määramiseks eraldi korraldus)
märkis hankija eRHR-is, et leping lõppes 11.01.2022 (algselt enne parandust oli märgitud
lõppemise kuupäevaks 06.01.2022), kuid tegelikult oli hankija tasunud viimase arve ja
täitnud seega oma lepingulise kohustuse 31.01.2022. Hankija on märkinud, et lepingu
tingimused ei muutunud, kuigi tegelikult võimaldas hankija töövõtjal ilma leppetrahvita
anda tööd üle 06.01.2022 asemel 14.01.2022. Antud hankelepingu maksumus ületas
20 000 eurot. RHS § 8 lg 7 ja TsÜS § 77 lg 3 koostoimest tulenevalt kehtib alates 20 000-
eurose maksumusega hankelepingu sõlmimisele ja muutmisele kohustuslik vorminõue –
kehtivuse saavutamiseks peab hankelepingu sõlmimine või muutmine toimuma vähemalt
kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis (vt RHS eelnõu. 450 SE I. Seletuskiri, lk-d
22-23; M. A. Simovart. RHS § 8 komm-d 21 ja 61 – M. A. Simovart, M. Parind (koost).
Riigihangete seadus. Kommenteeritud väljaanne. Tallinn: Juura 2019; HMKo 12.11.
2022, nr 2-19-10964, p 29 jj; TlnRnKo 04.03.2022, nr 2-19-10964, p-d 7-9). TsÜS § 83
lg-st 1 järeldub, et muul viisil, kui seaduses sätestatud vormis, sõlmitud lepingud ja selle
muudatused on tühised (vt HMKo 12.11.2021, nr 2-19-10964, p-d 29-30; TlnRnKo
04.03.2022, nr 2-19-10964, p 7.1). Antud juhul nägi hankeleping veel rangema vormi-
nõude kui seadus – hankelepingu p 13.1 järgi kehtivad lepingus tehtavad muudatused vaid
tingimusel, et nad on kirjalikult vormistatud ja mõlema poole poolt allkirjastatud. Juhendis
on Rahandusministeerium selgitanud, et kui ettevõtja ei täitnud lepingut nõuetekohaselt,
kuid hankelepingut ei muudetud, siis tuleb muutmisele vastata eitavalt, kuid märkida
järgnevalt ettevõtjapoolsed rikkumised (vt Juhend riigihankemenetluse lõppemise järgselt
riigihangete registrile andmete esitamiseks. Rahandusministeerium, veebruar 2022, lk 4).
12 (14)
3.5. Hankelepingu muutmise teade on jäetud esitamata
RHS § 123 lg 5 sätestab, et § 123 lg 1 p 3 (samalt ettevõtjalt täiendavate asjade ostmine või
täiendavate teenuste või ehitustööde tellimine) või p 4 (muudatuse põhjustavad hoolsale hankijale
ettenägematud asjaolud) alusel tehtud muudatuse kohta peab hankija esitama eRHR-ile hanke-
lepingu muutmise teate kuni 10 päeva jooksul muudatuse tegemisest arvates.
Õiguskirjanduses on põhjendatult leitud, et nagu iga muugi riigihankeõiguse rikkumise puhul,
on hankelepingu (õigusvastase) muudatuste tegemise kohta info olemasolu esmane eeldus, et
lisaks riiklikule ja haldusjärelevalvele saaks tõhusalt toimida ka nn konkureerivate ettevõtjate
järelevalvele tuginev õiguskaitsesüsteem (riigihanke vaidlustusmenetlus). Teistel ettevõtjatel on
üldjuhul raske või isegi võimatu saada teada hankelepingusse tehtud muudatusest. RHS § 123
lg-s 5 sätestatud kohustus leevendab kuigivõrd konkurentidest ettevõtjate infopuudust (vt. M.
A. Simovart. RHS § 123 komm. 63 – M. A. Simovart, M. Parind (koost). Riigihangete seadus.
Kommenteeritud väljaanne. Tallinn: Juura 2019).
01.06.2022 jõustunud seadusredaktsioonis on täpsustatud, et muutmise teadet ei pea esitama
raamlepingu alusel sõlmitud hankelepingu muutmise korral. Kuna hankijad ei ole kohustatud
esitama hankelepingu sõlmimise teadet iga raamlepingu alusel sõlmitud hankelepingu kohta
(RHS § 83 lg 3), siis ei ole võimalik (registritehniliselt) esitada ka hankelepingu muutmise
teadet, kuivõrd need kaks teadet on omavahel paratamatult seotud. Andmed raamlepingu
alusel sõlmitud hankelepingute muutmise kohta tuleb esitada pärast raamlepingu lõppemist
RHS § 83 lg-s 8 ette nähtud korras (vt RHS-i muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste
muutmise seaduse eelnõu, 491 SE I, seletuskiri, lk 36).
Tulenevalt RHS § 125 lg-st 8 ja § 126 lg-st 10 peab hankija järgima RHS § 123 lg-s 5 sätestatut
ka siis, kui RHS § 123 lg 1 p 3 või p 4 alusel muudetakse lihthankemenetluses või sotsiaal- ja
eriteenuste erimenetluses sõlmitud hankelepingut.
Seoses hankelepingu kehtivusajal hankelepingu muudatuste andmete esitamisega eRHR-ile on
Rahandusministeerium selgitanud järgmisi aspekte (vt Juhend riigihankemenetluse lõppemise
järgselt riigihangete registrile andmete esitamiseks. Rahandusministeerium, veebruar 2022, lk 3):
a) Riigihanke (menetluse) tulemusel sõlmitud lepingut võib muuta ainult kooskõlas RHS §-s
123 sätestatuga. Kahel juhul tuleb lepingu muudatuste kohta 10 päeva jooksul pärast
muudatuste tegemist esitada eRHR-ile (enne lepingu lõppemist) hankelepingu muutmise
teade: (i) samalt pakkujalt ostetakse täiendavaid asju, teenuseid või ehitustöid, mille järele
on hankijal tekkinud vajadus ja mida riigihanke alusdokumendid ei sisaldanud, juhul kui
pakkuja vahetamine põhjustaks hankijale olulist ebamugavust või märkimisväärseid
lisakulusid ega oleks majanduslikel või tehnilistel põhjustel võimalik tulenevalt asjade,
teenuste või rajatiste asendatavuse või koostoimimise vajadusest, kusjuures ühegi muudatuse
väärtus ei ületa 50% hankelepingu algsest maksumusest (RHS § 123 lg 1 p 3); (ii) muudatuse
põhjustavad hoolsale hankijale ettenägematud asjaolud, kusjuures hankelepingu üldist
olemust ei muudeta ning ühegi muudatuse väärtus ei ületa 50% hankelepingu algsest
maksumusest (RHS § 123 lg 1 p 4).
b) Hankelepingu muutmise teate esitamiseks peab hankija käivitama eRHR-is tegevuse
„Lepingu andmete parandamine“ ja korrigeerima „Lepingud“ lehel vastava hankelepingu
andmeid. Kui lepingu maksumus ei muutu või RHS § 123 lg 1 p 3 või 4 raames muudetakse
ka hankelepingu tähtaega, siis tuleb „Hanke teated“ lehel koostamisel seisundis muutmise
teate osa II p-s 1.4 „Lühikirjeldus“ täiendada teksti. Lepingu andmete parandamise tegevuse
lõpetamisel tuleb teate eRHR-ile esitamiseks valida „Lõpeta tegevus“ (mitte „Lõpeta tegevus
ilma teadet esitamata“). Ka töövõtja (pakkuja) vahetumise korral on soovitatav hankelepingu
andmed parandada vahetult muudatuse tegemise järgselt muutmise teatega.
c) Kui hankelepingut on muudetud muul alusel, kooskõlas RHS § 123 lg 1 p-de 1-2 või 5-7
sätestatuga, siis enne lepingu tegelikku lõppemist lepingu muudatuse (sh tähtaja pikenemise)
kohta andmeid eRHR-ile esitama ei pea. Lepingu muudatustest, mille kohta ei tulnud esitada
hankelepingu muutmise teadet, peab hankija teatama lepingu lõpetamise andmetes.
13 (14)
d) Hankija peab esitama eRHR-ile teabe muudatuste laadi, ulatuse, muutmise põhjuste ja
maksumuse suurenemise kohta vastavalt lepingu muutmisel kohaldatud RHS § 123 lg 1
vastavale punktile ja esinevatele faktilistele asjaoludele.
Järelevalvemenetluses kogutud teabe ja hankijalt saadud selgituste põhjal on tuvastatud, et
kahes (2) järelevalvevalimisse kuulunud riigihankes on hankija jätnud esitamata RHS § 123 lg-s
5 sätestatud hankelepingu muutmise teate:
3.5.1. Avatud hankemenetlusega riigihankes „Järva-Jaani Gümnaasiumi tehnoloogiaklassi
renoveerimine ja seadmete soetamine“, viitenumber 239526, (hanke eest vastutav isik
hankeplaanis Gilmar Krživets ja eRHR-is Meelis Kivi), muutis hankija 25.03.2022
sõlmitud kokkuleppega hankelepingut, põhjendades lepingu muutmist ettenägematute
asjaoludega (RHS § 123 lg 1 p 4), kuid RHS § 123 lg 5 järgi nõutud hankelepingu
muutmise teadet hankija eRHR-ile ei esitanud, teatades hankelepingu täitmisel lepingus
tehtud muudatusest alles pärast hankelepingu lõppemist RHS § 83 lg-s 7 sätestatud
lepingu täitmise andmete esitamisel 01.07.2022.
3.5.2. Avatud hankemenetlusega riigihankes „Aravete kooli II korruse renoveerimine“,
viitenumber 244759, (hanke eest vastutav isik hankeplaanis Gilmar Krživets ja eRHR-is
Meelis Kivi) muutis hankija 02.05.2022 sõlmitud kokkuleppega hankelepingut, põhjendades
lepingu muutmist ettenägematute asjaoludega (RHS § 123 lg 1 p 4), kuid RHS § 123
lg 5 järgi nõutud hankelepingu muutmise teadet hankija eRHR-ile ei esitanud, teatades
hankelepingu täitmisel lepingus tehtud muudatusest alles pärast hankelepingu lõppemist
RHS § 83 lg-s 7 sätestatud lepingu täitmise andmete esitamisel 01.07.2022.
4. Tähelepanekud ja soovitused
Järelevalvevalimisse kuulunud riigihangetes oli hankija läbivalt lähtunud sellest, et eRHR-ile
avaldamiseks esitatav hankelepingu kestus / lepingu täitmise tähtaeg / lepingu lõpetamise kuupäev
kajastab üksnes ettevõtja (pakkuja) poolsete kohustuste täitmisele kuluvat ajavahemikku ega
hõlma hankija poolsete lepinguliste kohustuste täitmisele (ennekõike ettevõtjapoolse täitmise
vastuvõtmisele ja ettevõtjale kokkulepitud tasu maksmisele) kuluvat aega.
Hanke üldandmetes ja hanketeates (osa II p-s 2.7) peab hankija märkima hankelepingu kestuse
aga ka ajakava (vt ka direktiivi 2014/24/EL V lisa C osa „Hanketeates avaldatav teave (millele on
osutatud artiklis 49)“ p 10: „Asjade tarnimise, ehitustööde tegemise või teenuste osutamise ajakava
ja lepingu kehtivusaeg“). Pärast lepingu sõlmimist tuleb eRHR-ile teatada hankelepingu täitmise
tähtaeg ning lepingu lõppedes ka hankelepingu tegelik lõpetamise kuupäev. Juhendis on Rahandus-
ministeerium selgitanud, et leping loetakse lõppenuks/täidetuks, kui mõlema poole põhikohustused
on täidetud, sh hankija kohustused pakkuja ees (vt. Juhend riigihankemenetluse lõppemise järgselt
riigihangete registrile andmete esitamiseks. Rahandusministeerium, veebruar 2022, lk-d 2 ja 4).
Järelikult peaks juba hanke üldandmetes ja hanketeates märgitav hankelepingu kestus hõlmama
nii pakkuja kui ka hankija kohustuste täitmiseks kuluvat aega. Kuivõrd pakkumuse esitamisest
huvitatud ettevõtjaid huvitab ennekõike neile hankelepingu täitmiseks (asjade tarnimiseks, teenuse
osutamiseks või ehitustööde teostamiseks) määratud tähtaeg, on pakkujate võrdse kohtlemise ja
riigihanke läbipaistvuse huvides vajalik, et lisaks lepingu üldisele kestusele näeks hankija hanke
alusdokumentides (nt Hanketeate osa II p-s 1.4 „Lühikirjeldus“ või VI p-s 3 „Lisateave“) ette
lepingu täitmise ajakava pakkuja jaoks, so asjade tarnetähtaeg või –kuupäev, teenuse osutamise
või ehitustööde teostamise tähtaeg või –päev, vajadusel ka vaheetappide lõpetamise tähtpäevad.
Soovitame hankijal edaspidi eRHR-ile teadete esitamisel arvestada sellega, et lepingu kestus /
lepingu täitmise tähtaeg / lepingu lõpetamise kuupäev arvestaksid kõigi lepingupoolte kohustuste
täitmise ajaga ning pakkujatele oleks hanketeates eraldi tehtud teatavaks neile lepinguliste
põhikohustuste täitmiseks antav tähtaeg.
5. Järeldused
5.1. Kontrollimise käigus tuvastati hankija tegevuses kõrvalekaldumisi RHS-is sätestatud eRHR-ile
andmete esitamise korrast seoses: (i) hilinemisega riigihanke menetluse lõppemisest, sh lepingu
sõlmimisest, teatamisel; (ii) hankelepingu sõlmimise kohta ebatäpsete andmete esitamisega,
14 (14)
sh lepingu sõlmimise kuupäeva, sõlmitud lepingu maksumuse ja lepingu kestuse osas; (iii)
hilinemisega hankelepingu lõppemisest teatamisel; (iv) hankelepingu lõppemisest teatamisel
ebatäpsete andmete esitamisega, sh hankelepingu lõpetamise kuupäeva ja lepingu tingimuste
(mitte)muutumise osas; (v) hankelepingu muutmise teate esitamata jätmisega.
5.2. eRHR-ile andmete esitamisel tuvastatud eksimused ja puudujäägid võivad olla tingitud asja-
olust, et igapäevases hankepraktikas ei ole alati järgitud hankekorras ette nähtud nõuet, mille
kohaselt hankeplaaniga riigihanke eest vastutavaks määratud isik on volitatud ja peab teostama
seadusega sätestatud toimingud eRHR-is. Kui hankelepingu täitmist, sh. muutmist ja lõppemist,
puudutav info on killustunud erinevate teenistujate vahel või valdab asjakohast teavet teenistuja,
kes eRHR-is kandeid ei tee, siis teabe fragmentaarsusest ja kommuniktsioonihäiretest tingitult on
ootuspärased ka eksimused eRHR-ile esitatavates teadetes. Hankijal tasub asutusesiseselt
vaadata üle eRHR-ile teadete esitamise korraldus ja sellega seotud vastutus erinevate teenistujate
vahel. Praktikas võib olla oluline, et lepingu täitmist kureeriv ning selle eest vastutav teenistuja
oleks vastutavaks isikuks ka eRHR-is, sest register saadab automatiseeritult teadete esitamise
meeldetuletused eRHR-is vastutavaks märgitud isikule.
5.3. Kuigi hankija tegevuses eRHR-ile andmete esitamisel esines puudujääke, siis arvestades hankija
struktuuris täiskohaga spetsialiseerunud hankespetsialisti(de) puudumist, on eksimuste põhjused
mõistetavad. Tuvastatud puudujäägid on edaspidi asutusesiseste organisatsioonilis-korralduslike
muudatustega välditavad. Hankija on tuvastatud puudustest aru saanud, mis loodetavasti loob
vajalikud eeldused rikkumisi tinginud põhjuste kõrvaldamiseks ning samalaadsetest rikkumistest
hoidumiseks tulevikus.
5.4. Edasise hankepraktika parandamiseks on hankija asutuses riigihangete korraldamisega tegelevatel
isikutel kasulik perioodiliselt tutvuda Rahandusministeeriumi veebilehel avaldatud riigihanke
juhendmaterjalide, analüüsidega ja vastustega korduma kippuvatele küsimustele ning osaleda
riigihangete alastel koolitustel. RHS-i kohaldamist puudutavate küsimustega on võimalik nõu
saamiseks pöörduda Rahandusministeeriumi riigihangete ja riigiabi osakonna poole järgmiselt:
[email protected], tel 611 3701 (nõustamispäringud);
[email protected], tel: 611
3693, 611 3703 (riigihangete registri kasutajatugi).
(allkirjastatud digitaalselt)
Kristel Mesilane
riigihangete ja riigiabi osakonna juhataja
Järelevalvetoiminguid teostanud ametnik:
(allkirjastatud digitaalselt)
Mihhail Antonov
jurist
riigihangete ja riigiabi osakond
611 3468;
[email protected]