dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel
Otsing›Rahandusministeerium
Väljaminev kiriAvalik

Alliklepa küla Perbi-Luha ja Perbi-Niiduranna kinnistute detailplaneering

Rahandusministeerium · 21. detsember 2022
Viit
15-3/8208-3
Registreeritud
21. detsember 2022
Dokumendi liik
Väljaminev kiri
Adressaat
Lääne-Harju Vallavalitsus, A. K., M. L., T. L., H. N., T. A., A. V., B. K., R. K., T. T., Ü. T., R. N., R. K., T. S., G. K.
Saabumis/saatmisviis
e-post, DVK
Funktsioon
15 PLANEERINGUTE KORRALDAMINE JA JÄRELEVALVE (PLO, REHO)
Sari
15-3 KOV planeeringutega seotud kirjavahetus
Toimik
15-3/2022
Vastutaja
Helen Madison (Rahandusministeerium, Kantsleri vastutusvaldkond, Regionaalvaldkond, Ruumilise planeerimise osakond)

Failid

  • 📎15-38208-3 21.12.2022 Väljaminev kiri.asice451 KB

Sisu (failidest)

Erki Ruben Teie 13.10.2022 nr 6-1/78-15 Lääne-Harju Vallavalitsus Meie 21.12.2022 nr 15-3/8208-3 [email protected] Alliklepa küla Perbi-Luha ja Perbi- Niiduranna kinnistute detailplaneering Lääne-Harju Vallavalitsus esitas Rahandusministeeriumile 13.10.2022 kirjaga nr 6-1/78-15 Alliklepa küla Perbi-Luha ja Perbi-Niiduranna kinnistute detailplaneeringu (edaspidi detailplaneering) planeerimisseaduse (edaspidi PlanS) § 138 alusel heakskiidu saamiseks. PlanS § 138 lõike 4 kohaselt on riigihalduse ministri või tema volitatud ametniku pädevuses planeeringu õigusaktidele vastavuse kontrollimine. Samuti avalikul väljapanekul kirjalikke arvamusi esitanud isikute ja planeeringu koostamist korraldava kohaliku omavalitsuse ärakuulamine ja seisukoha andmine arvamuste kohta, kui neid planeeringu koostamisel ei arvestatud. Planeeritav maa-ala, suurusega 3,67 ha, asub Alliklepa külas, hõlmates kahte maatulundusmaa sihtotstarbega kinnistut: Perbi-Luha ning Perbi-Niiduranna kinnistut. Maa- ala on hoonestamata ning alal kehtiv detailplaneering puudub. Planeeritav ala jääb endise Padise valla territooriumile. Vastavalt endise Padise valla üldplaneeringule paikneb planeeritav maa-ala elamuehituse perspektiiviga piirkonnas. Detailplaneeringu eesmärgid on kooskõlas üldplaneeringu lahenduse ja tingimustega. Detailplaneeringu eesmärk on selgitada välja võimalused kahe maaüksuse jagamiseks kokku neljaks elamumaa, üheks transpordimaa ning maatulundusmaa krundiks. Elamumaa kruntidele määrata ehitusõigused üksikelamu ning abihoonete püstitamiseks maksimaalse ehitistealuse pinnaga (krundil pos 1) 310 m2 ning (kruntidel pos 2-4) 350 m2. Lisaks määratakse juurdepääsu ja parkimise lahendus, heakorrastuse ja haljastuse põhimõtted, tehnovõrkude ja rajatiste asukohad, tuleohutusnõuded ning kinnisomandite kitsendused. 1. Menetluskäik Detailplaneeringu koostamine algatati Lääne-Harju Vallavalitsuse 15.12.2020 korraldusega nr 1206. Detailplaneering võeti vastu Lääne-Harju Vallavalitsuse 05.04.2022 korraldusega nr 335. Detailplaneeringu avalik väljapanek toimus ajavahemikul 04.05. – 18.05.2022. Avaliku väljapaneku kestel esitati üks arvamuskiri. Kohalik omavalitsus vastas esitatud arvamuskirjale ja korraldas 29.06.2022 avaliku arutelu, mille tulemusena esitatud arvamuse osas kokkuleppele ei jõutud. Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 611 3558 / [email protected] / www.rahandusministeerium.ee registrikood 70000272 Tulenevalt PlanS § 138 lõike 4 punktist 2 kutsus Rahandusministeerium detailplaneeringu avalikul väljapanekul kirjalikke arvamusi esitanud isikud ja kohaliku omavalitsuse esindajad ärakuulamisele, mis toimus 24.11.2022. Ärakuulamisel osalesid Lääne-Harju Vallavalitsuse esindajad Erki Ruben, Ado Pallase ja Eha Kõiv, huvitatud isiku esindaja Villy Lopman, planeeringu koostaja Tõnis Sirp ning arvamuse esitajad Raiko Kaasik, Risto Kaasik, Toomas Tiitmaa, Merli Laissaar, ja Alar Võrk. Ärakuulamise tulemusena esitatud arvamuste osas kokkulepet ei saavutatud, aga otsustati, et detailplaneeringu seletuskirja täiendatakse võimalike teiste perspektiivsete juurdepääsude osas. Kohalik omavalitsus esitas parandatud detailplaneeringu seletuskirja 28.11.2022 e- kirjaga. Kuna arvamuse esitanud isikud ja kohalik omavalitsus kokkuleppele ei jõudnud, käsitleb Rahandusministeerium esitatud arvamust lahenduseta jäänud arvamusena, mille osas peab Rahandusministeerium andma oma kirjaliku seisukoha vastavalt PlanS § 138 lõikele 5. 2. Arvestamata jäänud arvamused, kohaliku omavalitsuse seisukohtade kokkuvõte ning Rahandusministeeriumi seisukoht Arvamuse esitanud isikud märkisid, et vastavalt detailplaneeringu materjalidele moodustatakse 4 elamumaa krunti, mille juurdepääs on planeeritud Kolviku tee kaudu Alliklepa küla poolt. Detailplaneeringus on viidatud, et Kolviku tee avalikuks kasutamiseks määramiseks seatakse erakinnistutele Lääne-Harju Vallavalitsuse kasuks isiklik kasutusõigus või sundvaldus. Arvamuse esitajad juhtisid tähelepanu, et Kolviku tee ei ole avalikuks kasutamiseks määratud, vaid tegemist on erateega, millel kasutamiseks puudub avalikkusel õigus. Kuna sundvalduse seadmise osas on pooleli kohtumenetlus, siis ei saa eeldada, et see nimetatud teelõigu osas ka seatakse ning juurdepääs planeeringualale tagatakse. Arvamuse esitajad põhjendasid, et juba praegu on Kolviku tee juurdepääsuks 13-le kinnistule, mille kohta on sõlmitud ka teeservituut. Lisanduvate elamumaa kruntidega suureneb liikluskoormus Kolviku teel veelgi, sest lisaks tulevastele elanikele ja nende külalistele hakkab Kolviku teed kasutama ka rasketransport. Arvamuse esitajad märkisid, et Kolviku tee on kitsas, ilma aluspõhjata tee, mistõttu lisanduv liikluskoormus halvendab kohalike elanike elukeskkonda ja ligipääsu kinnistutele ning liikluskoormust tuleks hajutada. Liikluskoormuse hajutamiseks on vastavalt Padise valla üldplaneeringule võimalik tagada planeeringualale juurdepääs kas Kolviku tee kirdepoolse osa ja/või Kuusiku tee kaudu. Lääne-Harju Vallavalitsus selgitas, et kui lahendada juurdepääs Kolviku tee kirdepoolsest osast, läbib juurdepääsutee avalikus kasutuses olevat Kolviku tee L3 ning eraomandis olevaid kinnisasju (Järvemetsa, Ugla-Mäe ja Kolviku), kus ei ole tee avalik kasutus samuti lahendatud. Üldplaneering näeb ette Kolviku tee avaliku teena. Isegi kui vald määraks Järvemetsa, Ugla-Mäe ja Kolviku kinnisasjade teelõigud avalikku kasutusse, ei taga see ühendust avalike teede vahel, kuna Kibru tee Kolviku tee poolne osa ei ole avalikus kasutuses. Seega ettepanekus toodud viisil tuleks planeeringualale pääsemiseks lahendada lisaks kolmele Kolviku tee erateelõigule veel 13 Kibru tee kasutusõigust ja koos Kolviku teega läbida kokku 15 avalikku kasutusse määramata erateelõiku. Lühem ja vähemaid kinnistuid koormav juurdepääs on mööda Kolviku teed Alliklepa teele, kus Lääne-Harju Vallavalitsus on kõik teelõigud määranud avalikku kasutusse. 2 Lääne-Harju Vallavalitsus nõustus, et kohtumäärusega on osade avalikku kasutusse määratud lõikude avalik kasutus peatatud, kuid isegi kui ka kohus peaks mingil põhjusel leidma, et Kolviku tee peaks jääma erakasutusse, tuleks planeeringualale juurdepääsuks lahendada sellisel juhul kuue erakinnistu kaudu (Kuusiku-Antsu, Kadakaoksa, Kadakavälu, Kadaka, Allikmetsa, Kaasiku), mis on majanduslikult otstarbekam lahendus. Üldplaneering näeb ette Kolviku tee avaliku teena ning arvamuse esitanud isikud on teatanud, et Kolviku tee on juba koormatud 13 juurdepääsutee servituudilepinguga, siis peale detailplaneeringu kehtestamist lisanduva 4 kinnisasja poolt Kolviku tee kasutamine õigustab igal juhul tee avalikku kasutuse vajadust. Kohalik omavalitsus lisas, et kuna tee asub Kolviku järve kaldast tingituna osaliselt ehituskeeluvööndis, siis looduskaitseseaduse § 38 lõike 5 punkti 10 erisuse alusel ei kehti ehituskeeluvöönd avalikule teele. Kohalik omavalitsus leidis, et pakutud alternatiiv on sobilik juurdepääsutee rajamiseks, kuid hetkel lisanduvate nelja elamumaa krundi puhul seda vajadus ei ole ja oleks antud hetkel majanduslikult ebamõistlik. Lisanduv liikluskoormus nelja elamumaa kasutamisest ei ole ebamõistlikult suur häiring olemasolevatele kinnistute omanikele talumiseks. Lääne-Harju Vallavalitsus märkis Padise valla üldplaneeringu kaardil näidatud Kuusiku tee osas, et tegelikkuses seda teed ei eksisteeri ja üldplaneeringu kohaselt kulgeks see tee diagonaalselt läbi Kuusetuka maaüksuse, mis on kinnistu omaniku maakasutuse seisukohast ebaratsionaalne. Alternatiivne teetrass võiks kulgeda maaüksuste piiril. Selliselt oleks see ühendustee ka lühim. Kuid selle alternatiivi otstarbekuse üle saab otsustada täiendavate elamukruntide moodustamisel Kuusetuka ja Järvemetsa maaüksuste jagamisel läbi detailplaneeringute. Rahandusministeerium märgib, et detailplaneeringu seletuskirja on peale Rahandusministeeriumis toimunud ärakuulamist täiendatud. Seletuskirja peatükki 3.4. „Olemasolevad teed ja juurdepääsud“ lisati, et „Kehtivas üldplaneeringus on piirkonnas tulenevalt planeerimisseaduses sätestatud üldplaneeringu ülesannetest kohalike teede üldiste asukohtadena määratud ka trassid lõuna ja ida suunas, kuid nende kasutamine juurdepääsuna planeeringualale või liikluse hajutamiseks koostatava planeeringu elluviimiseks arvestades lisanduvat liikluskoormust ei ole seni olnud vajalik. Üldplaneeringu edasisel realiseerimisel Kuusetuka, Järvemetsa, Ugla-Mäe ja Kolviku kinnistutel elamukruntide moodustamise näol võib tekkida vajadus Kolviku tee ida-suunalise osa ning Kolviku ja Alliklepa teede täiendava ühendustee rajamiseks vastavalt üldplaneeringule, mis omakorda loob ka koostatavale planeeringualale liikluse hajutamiseks täiendavad juurdepääsud.“ Selgitame, et üldplaneeringu eesmärk on kogu valla või linna territooriumi või selle osa ruumilise arengu põhimõtete ja suundumuste määratlemine. PlanS § 75 lõike 1 punkti 1 kohaselt on üldplaneeringu ülesanne transpordivõrgustiku ja muu infrastruktuuri, sealhulgas kohalike teede, raudteede, sadamate ning väikesadamate üldise asukoha ja nendest tekkivate kitsenduste määramine. Üldplaneeringu visioon on pikaajaline ja annab aluse kohaliku omavalitsuse eriplaneeringu ja detailplaneeringu koostamisele ning projekteerimistingimuste andmisele. Seega perspektiivsete teede põhimõtteliste asukohtade määramine üldplaneeringus näitab vajadust tulevikus täiendava teevõrgu rajamiseks juhul, kui näiteks erinevate arendustegevustega suureneb liikluskoormus niivõrd, et tekib vajadus liikluse hajutamiseks. Padise valla üldplaneeringus on Alliklepa külas reserveeritud ulatuslikult elamumaa juhtotstarega alasid mererannast Alliklepa teeni ning on arvestatud, et selle realiseerumisel võib tekkida vajadus perspektiivse tee väljaehitamiseks. 3 Lääne-Harju Vallavalitsus on selgitanud, et käesoleva detailplaneeringu realiseerimisega (4 üksikelamu kavandamine) ei suurene Kolviku tee liikluskoormus nii oluliselt, mis tingiks liikluskoormuse hajutamise vajaduse kas Kuusiku tee väljaehitamise või Kolviku tee ida- suunalise osas avaliku kasutamise määramise teel. Lisaks oleks see kohaliku omavalitsuse hinnangul antud detailplaneeringu raames ebaproportsionaalne ja liigselt koormav. Kohalik omavalitsus on teadlik, et järgnevate üldplaneeringu kohaste elamumaa juhtotstarbega kinnistutele (Kuusetuka, Järvemetsa, Ugla-Mäe ja Kolviku) detailplaneeringu algatamisel võib tekkida vajadus Kolviku tee ida-suunalise osa avalikuks kasutamise määramiseks ja/või Kolviku ja Alliklepa teede täiendava ühendustee rajamiseks vastavalt üldplaneeringule. See lahendatakse aga järgnevate detailplaneeringute koostamise käigus. Rahandusministeerium peab vajalikuks lisada, et detailplaneeringu liikluslahendus ja erinevate võimalike juurdepääsuteede alternatiivide kaalumise näol on tegemist planeeringu sisulise lahendusega, mille üle on kaalutlusõiguse alusel ainupädev otsustama kohalik omavalitsus. Kohaliku omavalitsuse ülesanne on kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse (KOKS) § 6 lõike 1 kohaselt kohaliku elu küsimuste, kaasa arvatud ruumilise planeerimise, valla või linna teede ehitamine ja korrashoiu korraldamine. Seetõttu juhul, kui planeeringulahendus ei ole vastuolus kehtivate õigusaktidega, on erinevate huvide arvestamisel ning kavandatavate ehitus- ja maakasutustingimuste ruumilise sobivuse üle otsustajaks kohalik omavalitsus. Kuna Kolviku tee sundvalduse seadmise osas on pooleli kohtumenetlus, selgitame, et PlanS § 126 lõike 2 kohaselt on detailplaneeringu kohustulikeks ülesanneteks planeeringuala kruntideks jaotamine; krundi hoonestusala määramine; krundi ehitusõiguse määramine; detailplaneeringu kohustuslike hoonete ja rajatiste toimimiseks vajalike ehitiste, sealhulgas tehnovõrkude ja -rajatiste ning avalikule teele juurdepääsuteede võimaliku asukoha määramine; ehitise ehituslike tingimuste määramine. Lisaks on detailplaneeringuga võimalik servituutide seadmise ja olemasoleva või kavandatava tee avalikult kasutatavaks teeks määramise vajaduse märkimine. Detailplaneering on sisuliselt ehitusõigust määrav dokument ning selle koosseisus ei pea kindlaks määrama kinnisasja sundvalduse seadmise üksikasju. Detailplaneering on kava, mis määrab edasise tegevuse alused. Ainuüksi detailplaneering ei anna õigust ehitamiseks. Detailplaneering on avalik-õiguslik kokkulepe ja see ei asenda poolte asja- või võlaõiguslikku kokkulepet eratee kasutamiseks, samuti ei ole detailplaneering seadusjärgne kinnisasja kitsendus“.1 Seega tuleb detailplaneeringuga näidata ära juurdepääs avalikult kasutatavalt teelt ning vajadusel selleks servituudi/sundvalduse seadmise vajadus, kuid peab arvestama, et vastavale kokkuleppele ei pruugita siiski jõuda. Märgime, et eratee avalikes huvides omandamine ja avalikuks kasutamiseks määramine on reguleeritud ehitusseadustiku §-s 94. Sätet selgitavas seletuskirjas (Riigikogu lehel eelnõu 555 SE) on toodud, et eratee avalikuks kasutamiseks määramiseks peab riigil või kohalikul omavalitsusel olema õigus teealuse maa kasutamiseks tulenevalt piiratud asjaõigusest. Kui maa omanik ei ole nõus leppima kokku piiratud asjaõiguse seadmises, on riigil või kohalikul omavalitsusel asjaõiguse omandamiseks õigus taotleda sundvalduse seadmist (lk 141). Arvestades, et antud asjas on käimas kohtuvaidlus, otsustatakse kohtumenetluse käigus, kas sundvalduse seadmine arvamusi esitanud isikute kinnisasjadele on olnud õiguspärane või mitte. 1 RKHKo 3-2-1-5-06 p 22 4 3. Planeeringu õigusaktidele vastavus Planeerimisalase tegevuse korraldamine PlanS § 4 lõike 1 ja lõike 2 punkti 1 kohaselt kohaliku omavalitsuse pädevuses, kes peab tagama maa-alale vastavate planeeringute olemasolu. PlanS § 124 lõige 10 sätestab, et detailplaneeringu koostamise korraldaja on kohaliku omavalitsuse üksus. Vastavalt PlanS §-le 10 peab planeerimisalase tegevuse korraldaja tasakaalustama erinevaid huve, sealhulgas avalikke huve ja väärtusi, kaaluma neid vastavalt planeerimise põhimõtetele ja planeeringu eesmärkidele ning lõimima need planeeringulahendusse. Detailplaneeringu sisulise lahenduse otstarbekuse üle on kaalutlusõiguse alusel ainupädev otsustama kohalik omavalitsus, kelle pädevuses on KOKS järgi kohaliku elu küsimuste, k.a ruumilise planeerimise, iseseisev ja lõplik korraldamine ning otsustamine. Seega juhul, kui planeeringulahendus ei ole vastuolus kehtivate õigusaktidega, on erinevate kinnisasja omanike huvide arvesse võtmisel ning planeeringutega kavandatavate ehitus- ja maakasutustingimuste ruumilise sobivuse üle otsustajaks kohalik omavalitsus. Rahandusministeeriumi pädevusse kuulub planeeringulahenduse õigusaktidele vastavuse kontrollimine. Rahandusministeeriumile esitatud materjalidest nähtuvalt on arvamuse esitajad olnud teadlik planeeringulahendusest ning saanud väljendada oma seisukohti planeeringu koostamise käigus. Seda tõendab ka arvamuste esitamine planeeringu avalikul väljapanekul. Arvamuse esitajad arvamuste arvesse võtmise kohta on kohalik omavalitsus andnud oma seisukoha. Seega on arvamuse esitajad saanud kasutada oma õigusi detailplaneeringu koostamisel ja seeläbi olnud planeeringu koostamisse kaasatud ehk detailplaneeringu menetlemine on viidud läbi vastavuses avalikkuse kaasamise ja teavitamise põhimõttega (PlanS § 9). Rahandusministeerium asub seisukohale, et detailplaneeringu koostamisel ei ole rikutud kirjalikke arvamuse esitanud isikute seadusest tulenevaid õigusi, mis kuuluksid heakskiidu andja poolt tagamisele. Detailplaneeringu koostamisel on arvestatud PlanS-s sätestatud üldplaneeringut muutva detailplaneeringu koostamise ja avaliku menetluse nõuetega ning täidetud on PlanS §-s 126 nõutud kohustuslikud ja lisaks muud asjakohased detailplaneeringu ülesanded. Detailplaneering on kooskõlastatud asjakohaste asutustega (Keskkonnaamet, Päästeamet, võrguvaldaja) ning detailplaneeringu koostamisel on kaasatud ja planeeringulahendusest teavitatud puudutatud isikuid. Rahandusministeeriumi hinnangul on detailplaneeringu lahenduse kaalutlused piisavalt põhjendatud, selle koostamine on läbi viidud vastavuses PlanS-s sätestatud nõuetega ning detailplaneering vastab õigusaktidele. 4. Kokkuvõte Detailplaneeringu kehtestamine kuulub kohaliku omavalitsuse pädevusse. Seega otsustab antud juhul Lääne-Harju Vallavalitsus, kas detailplaneeringu lahendus tagab võimalikult paljude ühiskonnaliikmete vajaduste ja huvide (sh ka arvamusi esitanud isiku huvide) arvestamise. Haldusmenetluse seaduse § 4 lõike 2 kohaselt peab haldusorgan kaalutlusõigust teostama kooskõlas volituse piiride, kaalutlusõiguse eesmärgi ning õiguse üldpõhimõtetega, arvestades olulisi asjaolusid ning kaaludes põhjendatud huve. See tähendab, et kohalik omavalitsus peab õiguspärase ja ruumilise planeerimise põhimõttele vastava planeerimisotsuse tegemiseks olema eelnevalt analüüsinud erinevaid lahendusvariante. Siinjuures juhime kohaliku omavalitsuse tähelepanu sellele, et Riigikohus on välja toonud planeeringute kui ulatusliku kaalutlusruumiga otsuste motiveerimise suure tähtsuse. Kui motivatsioon esitatakse selle mahukuse tõttu mõnes teises dokumendis, peavad haldusaktis 5 olema ära toodud vähemalt põhimotiivid. Kui tehakse viide mõnele teisele dokumendile, siis peab lõppkokkuvõttes olema arusaadav, milline selles dokumendis sisalduv informatsioon kujutab endast osa haldusakti põhjendusest. HMS § 56 vastaselt haldusakti motiveerimata jätmine tähendab üldjuhul selle haldusakti õigusvastasust ning on haldusakti tühistamise aluseks.2 Eriti hoolikalt tuleb põhjendada selliseid planeeringuotsuseid, millega kitsendatakse isikute maakasutuse ja ehitamise õigust või mille vastu on esitatud vastuväiteid planeeringu koostamise käigus3. Palume kohalikul omavalitsusel detailplaneeringu kehtestamise otsustamisel ja otsuse vormistamisel arvestada eelmärgitud motiveerimise põhimõtetega. Võttes aluseks PlanS § 138 lõike 3 ning arvestades riigihalduse ministri 01.02.2019 käskkirja 1.1-4/16 punktis 2 antud volitust, kiidan heaks Perbi-Luha ja Perbi- Niiduranna kinnistute ning lähiala detailplaneeringu ning tagastan planeeringu kohalikule omavalitsusele edasiseks menetlemiseks ja kehtestamise üle otsustamiseks. Tulenevalt PlanS § 139 lõikest 41 esitab planeeringu koostamise korraldaja kehtestatud detailplaneeringu kohta PlanS § 41 lõikes 6 nimetatud andmed planeeringute andmekogusse 14 päeva jooksul detailplaneeringu kehtestamisest arvates. Juhime tähelepanu, et Rahandusministeeriumi heakskiitu detailplaneeringule ei saa pidada eelhaldusaktiks. Tegemist on HMS § 16 lõike 1 kohase siduva iseloomuga kooskõlastusega, mis on menetlustoiming, mitte iseseisev haldusakt. Nagu muidki menetlustoiminguid saab sellist kooskõlastust reeglina vaidlustada üksnes koos lõpliku haldusaktiga.4 Planeeringulahendusega jätkuvalt mittenõustumisel on arvamusi esitanud isikutel võimalik, kohaliku omavalitsusega ja planeeritava kinnisasja omanikuga kohtuväliselt kokkuleppele mittejõudmisel, pöörduda oma subjektiivsete õiguste kaitseks halduskohtusse halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud korras. Kehtestatud planeeringu vaidlustamist reguleerib PlanS § 141. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Kaia Sarnet regionaalvaldkonna asekantsler Helen Madison 611 3135 [email protected] Ärakiri: Andres Kivistik, Merli Laissaar, Toomas Lääts, Hendrik Nõmme, Toomas Abner, Alar Võrk, Brit-Vister Kaasik, Risto Kaasik, Toomas Tiitmaa, Ülle Tiitmaa, Roland Nõmme, Raiko Kaasik, Garry Koort, Tõnis Sirp 2 RKHKo 3-3-1-39-07 3 RKHKo 3-3-1-37-04 4 RKHKo 3-3-1-12-07 6
Allikas: Rahandusministeerium dokumendiregister →