Erki Ruben Teie 13.10.2022 nr 6-1/78-15
Lääne-Harju Vallavalitsus Meie 21.12.2022 nr 15-3/8208-3
[email protected]
Alliklepa küla Perbi-Luha ja Perbi-
Niiduranna kinnistute detailplaneering
Lääne-Harju Vallavalitsus esitas Rahandusministeeriumile 13.10.2022 kirjaga nr 6-1/78-15
Alliklepa küla Perbi-Luha ja Perbi-Niiduranna kinnistute detailplaneeringu (edaspidi
detailplaneering) planeerimisseaduse (edaspidi PlanS) § 138 alusel heakskiidu saamiseks.
PlanS § 138 lõike 4 kohaselt on riigihalduse ministri või tema volitatud ametniku pädevuses
planeeringu õigusaktidele vastavuse kontrollimine. Samuti avalikul väljapanekul kirjalikke
arvamusi esitanud isikute ja planeeringu koostamist korraldava kohaliku omavalitsuse
ärakuulamine ja seisukoha andmine arvamuste kohta, kui neid planeeringu koostamisel ei
arvestatud.
Planeeritav maa-ala, suurusega 3,67 ha, asub Alliklepa külas, hõlmates kahte
maatulundusmaa sihtotstarbega kinnistut: Perbi-Luha ning Perbi-Niiduranna kinnistut. Maa-
ala on hoonestamata ning alal kehtiv detailplaneering puudub. Planeeritav ala jääb endise
Padise valla territooriumile. Vastavalt endise Padise valla üldplaneeringule paikneb
planeeritav maa-ala elamuehituse perspektiiviga piirkonnas. Detailplaneeringu eesmärgid on
kooskõlas üldplaneeringu lahenduse ja tingimustega.
Detailplaneeringu eesmärk on selgitada välja võimalused kahe maaüksuse jagamiseks kokku
neljaks elamumaa, üheks transpordimaa ning maatulundusmaa krundiks. Elamumaa
kruntidele määrata ehitusõigused üksikelamu ning abihoonete püstitamiseks maksimaalse
ehitistealuse pinnaga (krundil pos 1) 310 m2 ning (kruntidel pos 2-4) 350 m2. Lisaks
määratakse juurdepääsu ja parkimise lahendus, heakorrastuse ja haljastuse põhimõtted,
tehnovõrkude ja rajatiste asukohad, tuleohutusnõuded ning kinnisomandite kitsendused.
1. Menetluskäik
Detailplaneeringu koostamine algatati Lääne-Harju Vallavalitsuse 15.12.2020 korraldusega
nr 1206.
Detailplaneering võeti vastu Lääne-Harju Vallavalitsuse 05.04.2022 korraldusega nr 335.
Detailplaneeringu avalik väljapanek toimus ajavahemikul 04.05. – 18.05.2022. Avaliku
väljapaneku kestel esitati üks arvamuskiri. Kohalik omavalitsus vastas esitatud arvamuskirjale
ja korraldas 29.06.2022 avaliku arutelu, mille tulemusena esitatud arvamuse osas
kokkuleppele ei jõutud.
Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 611 3558 /
[email protected] / www.rahandusministeerium.ee
registrikood 70000272
Tulenevalt PlanS § 138 lõike 4 punktist 2 kutsus Rahandusministeerium detailplaneeringu
avalikul väljapanekul kirjalikke arvamusi esitanud isikud ja kohaliku omavalitsuse esindajad
ärakuulamisele, mis toimus 24.11.2022. Ärakuulamisel osalesid Lääne-Harju Vallavalitsuse
esindajad Erki Ruben, Ado Pallase ja Eha Kõiv, huvitatud isiku esindaja Villy Lopman,
planeeringu koostaja Tõnis Sirp ning arvamuse esitajad Raiko Kaasik, Risto Kaasik, Toomas
Tiitmaa, Merli Laissaar, ja Alar Võrk.
Ärakuulamise tulemusena esitatud arvamuste osas kokkulepet ei saavutatud, aga otsustati, et
detailplaneeringu seletuskirja täiendatakse võimalike teiste perspektiivsete juurdepääsude
osas. Kohalik omavalitsus esitas parandatud detailplaneeringu seletuskirja 28.11.2022 e-
kirjaga.
Kuna arvamuse esitanud isikud ja kohalik omavalitsus kokkuleppele ei jõudnud, käsitleb
Rahandusministeerium esitatud arvamust lahenduseta jäänud arvamusena, mille osas peab
Rahandusministeerium andma oma kirjaliku seisukoha vastavalt PlanS § 138 lõikele 5.
2. Arvestamata jäänud arvamused, kohaliku omavalitsuse seisukohtade kokkuvõte ning
Rahandusministeeriumi seisukoht
Arvamuse esitanud isikud märkisid, et vastavalt detailplaneeringu materjalidele
moodustatakse 4 elamumaa krunti, mille juurdepääs on planeeritud Kolviku tee kaudu
Alliklepa küla poolt. Detailplaneeringus on viidatud, et Kolviku tee avalikuks kasutamiseks
määramiseks seatakse erakinnistutele Lääne-Harju Vallavalitsuse kasuks isiklik kasutusõigus
või sundvaldus. Arvamuse esitajad juhtisid tähelepanu, et Kolviku tee ei ole avalikuks
kasutamiseks määratud, vaid tegemist on erateega, millel kasutamiseks puudub avalikkusel
õigus. Kuna sundvalduse seadmise osas on pooleli kohtumenetlus, siis ei saa eeldada, et see
nimetatud teelõigu osas ka seatakse ning juurdepääs planeeringualale tagatakse.
Arvamuse esitajad põhjendasid, et juba praegu on Kolviku tee juurdepääsuks 13-le kinnistule,
mille kohta on sõlmitud ka teeservituut. Lisanduvate elamumaa kruntidega suureneb
liikluskoormus Kolviku teel veelgi, sest lisaks tulevastele elanikele ja nende külalistele
hakkab Kolviku teed kasutama ka rasketransport. Arvamuse esitajad märkisid, et Kolviku tee
on kitsas, ilma aluspõhjata tee, mistõttu lisanduv liikluskoormus halvendab kohalike elanike
elukeskkonda ja ligipääsu kinnistutele ning liikluskoormust tuleks hajutada. Liikluskoormuse
hajutamiseks on vastavalt Padise valla üldplaneeringule võimalik tagada planeeringualale
juurdepääs kas Kolviku tee kirdepoolse osa ja/või Kuusiku tee kaudu.
Lääne-Harju Vallavalitsus selgitas, et kui lahendada juurdepääs Kolviku tee kirdepoolsest
osast, läbib juurdepääsutee avalikus kasutuses olevat Kolviku tee L3 ning eraomandis olevaid
kinnisasju (Järvemetsa, Ugla-Mäe ja Kolviku), kus ei ole tee avalik kasutus samuti
lahendatud. Üldplaneering näeb ette Kolviku tee avaliku teena. Isegi kui vald määraks
Järvemetsa, Ugla-Mäe ja Kolviku kinnisasjade teelõigud avalikku kasutusse, ei taga see
ühendust avalike teede vahel, kuna Kibru tee Kolviku tee poolne osa ei ole avalikus kasutuses.
Seega ettepanekus toodud viisil tuleks planeeringualale pääsemiseks lahendada lisaks kolmele
Kolviku tee erateelõigule veel 13 Kibru tee kasutusõigust ja koos Kolviku teega läbida kokku
15 avalikku kasutusse määramata erateelõiku. Lühem ja vähemaid kinnistuid koormav
juurdepääs on mööda Kolviku teed Alliklepa teele, kus Lääne-Harju Vallavalitsus on kõik
teelõigud määranud avalikku kasutusse.
2
Lääne-Harju Vallavalitsus nõustus, et kohtumäärusega on osade avalikku kasutusse määratud
lõikude avalik kasutus peatatud, kuid isegi kui ka kohus peaks mingil põhjusel leidma, et
Kolviku tee peaks jääma erakasutusse, tuleks planeeringualale juurdepääsuks lahendada
sellisel juhul kuue erakinnistu kaudu (Kuusiku-Antsu, Kadakaoksa, Kadakavälu, Kadaka,
Allikmetsa, Kaasiku), mis on majanduslikult otstarbekam lahendus.
Üldplaneering näeb ette Kolviku tee avaliku teena ning arvamuse esitanud isikud on teatanud,
et Kolviku tee on juba koormatud 13 juurdepääsutee servituudilepinguga, siis peale
detailplaneeringu kehtestamist lisanduva 4 kinnisasja poolt Kolviku tee kasutamine õigustab
igal juhul tee avalikku kasutuse vajadust. Kohalik omavalitsus lisas, et kuna tee asub Kolviku
järve kaldast tingituna osaliselt ehituskeeluvööndis, siis looduskaitseseaduse § 38 lõike 5
punkti 10 erisuse alusel ei kehti ehituskeeluvöönd avalikule teele.
Kohalik omavalitsus leidis, et pakutud alternatiiv on sobilik juurdepääsutee rajamiseks, kuid
hetkel lisanduvate nelja elamumaa krundi puhul seda vajadus ei ole ja oleks antud hetkel
majanduslikult ebamõistlik. Lisanduv liikluskoormus nelja elamumaa kasutamisest ei ole
ebamõistlikult suur häiring olemasolevatele kinnistute omanikele talumiseks.
Lääne-Harju Vallavalitsus märkis Padise valla üldplaneeringu kaardil näidatud Kuusiku tee
osas, et tegelikkuses seda teed ei eksisteeri ja üldplaneeringu kohaselt kulgeks see tee
diagonaalselt läbi Kuusetuka maaüksuse, mis on kinnistu omaniku maakasutuse seisukohast
ebaratsionaalne. Alternatiivne teetrass võiks kulgeda maaüksuste piiril. Selliselt oleks see
ühendustee ka lühim. Kuid selle alternatiivi otstarbekuse üle saab otsustada täiendavate
elamukruntide moodustamisel Kuusetuka ja Järvemetsa maaüksuste jagamisel läbi
detailplaneeringute.
Rahandusministeerium märgib, et detailplaneeringu seletuskirja on peale
Rahandusministeeriumis toimunud ärakuulamist täiendatud. Seletuskirja peatükki 3.4.
„Olemasolevad teed ja juurdepääsud“ lisati, et „Kehtivas üldplaneeringus on piirkonnas
tulenevalt planeerimisseaduses sätestatud üldplaneeringu ülesannetest kohalike teede üldiste
asukohtadena määratud ka trassid lõuna ja ida suunas, kuid nende kasutamine
juurdepääsuna planeeringualale või liikluse hajutamiseks koostatava planeeringu
elluviimiseks arvestades lisanduvat liikluskoormust ei ole seni olnud vajalik. Üldplaneeringu
edasisel realiseerimisel Kuusetuka, Järvemetsa, Ugla-Mäe ja Kolviku kinnistutel
elamukruntide moodustamise näol võib tekkida vajadus Kolviku tee ida-suunalise osa ning
Kolviku ja Alliklepa teede täiendava ühendustee rajamiseks vastavalt üldplaneeringule, mis
omakorda loob ka koostatavale planeeringualale liikluse hajutamiseks täiendavad
juurdepääsud.“
Selgitame, et üldplaneeringu eesmärk on kogu valla või linna territooriumi või selle osa
ruumilise arengu põhimõtete ja suundumuste määratlemine. PlanS § 75 lõike 1 punkti
1 kohaselt on üldplaneeringu ülesanne transpordivõrgustiku ja muu infrastruktuuri, sealhulgas
kohalike teede, raudteede, sadamate ning väikesadamate üldise asukoha ja nendest tekkivate
kitsenduste määramine. Üldplaneeringu visioon on pikaajaline ja annab aluse kohaliku
omavalitsuse eriplaneeringu ja detailplaneeringu koostamisele ning projekteerimistingimuste
andmisele. Seega perspektiivsete teede põhimõtteliste asukohtade määramine üldplaneeringus
näitab vajadust tulevikus täiendava teevõrgu rajamiseks juhul, kui näiteks erinevate
arendustegevustega suureneb liikluskoormus niivõrd, et tekib vajadus liikluse hajutamiseks.
Padise valla üldplaneeringus on Alliklepa külas reserveeritud ulatuslikult elamumaa
juhtotstarega alasid mererannast Alliklepa teeni ning on arvestatud, et selle realiseerumisel
võib tekkida vajadus perspektiivse tee väljaehitamiseks.
3
Lääne-Harju Vallavalitsus on selgitanud, et käesoleva detailplaneeringu realiseerimisega (4
üksikelamu kavandamine) ei suurene Kolviku tee liikluskoormus nii oluliselt, mis tingiks
liikluskoormuse hajutamise vajaduse kas Kuusiku tee väljaehitamise või Kolviku tee ida-
suunalise osas avaliku kasutamise määramise teel. Lisaks oleks see kohaliku omavalitsuse
hinnangul antud detailplaneeringu raames ebaproportsionaalne ja liigselt koormav. Kohalik
omavalitsus on teadlik, et järgnevate üldplaneeringu kohaste elamumaa juhtotstarbega
kinnistutele (Kuusetuka, Järvemetsa, Ugla-Mäe ja Kolviku) detailplaneeringu algatamisel
võib tekkida vajadus Kolviku tee ida-suunalise osa avalikuks kasutamise määramiseks ja/või
Kolviku ja Alliklepa teede täiendava ühendustee rajamiseks vastavalt üldplaneeringule. See
lahendatakse aga järgnevate detailplaneeringute koostamise käigus.
Rahandusministeerium peab vajalikuks lisada, et detailplaneeringu liikluslahendus ja
erinevate võimalike juurdepääsuteede alternatiivide kaalumise näol on tegemist planeeringu
sisulise lahendusega, mille üle on kaalutlusõiguse alusel ainupädev otsustama kohalik
omavalitsus. Kohaliku omavalitsuse ülesanne on kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse
(KOKS) § 6 lõike 1 kohaselt kohaliku elu küsimuste, kaasa arvatud ruumilise planeerimise,
valla või linna teede ehitamine ja korrashoiu korraldamine. Seetõttu juhul, kui
planeeringulahendus ei ole vastuolus kehtivate õigusaktidega, on erinevate huvide
arvestamisel ning kavandatavate ehitus- ja maakasutustingimuste ruumilise sobivuse üle
otsustajaks kohalik omavalitsus.
Kuna Kolviku tee sundvalduse seadmise osas on pooleli kohtumenetlus, selgitame, et PlanS
§ 126 lõike 2 kohaselt on detailplaneeringu kohustulikeks ülesanneteks planeeringuala
kruntideks jaotamine; krundi hoonestusala määramine; krundi ehitusõiguse määramine;
detailplaneeringu kohustuslike hoonete ja rajatiste toimimiseks vajalike ehitiste, sealhulgas
tehnovõrkude ja -rajatiste ning avalikule teele juurdepääsuteede võimaliku asukoha
määramine; ehitise ehituslike tingimuste määramine. Lisaks on detailplaneeringuga võimalik
servituutide seadmise ja olemasoleva või kavandatava tee avalikult kasutatavaks teeks
määramise vajaduse märkimine. Detailplaneering on sisuliselt ehitusõigust määrav dokument
ning selle koosseisus ei pea kindlaks määrama kinnisasja sundvalduse seadmise üksikasju.
Detailplaneering on kava, mis määrab edasise tegevuse alused. Ainuüksi detailplaneering ei
anna õigust ehitamiseks. Detailplaneering on avalik-õiguslik kokkulepe ja see ei asenda poolte
asja- või võlaõiguslikku kokkulepet eratee kasutamiseks, samuti ei ole detailplaneering
seadusjärgne kinnisasja kitsendus“.1 Seega tuleb detailplaneeringuga näidata ära juurdepääs
avalikult kasutatavalt teelt ning vajadusel selleks servituudi/sundvalduse seadmise vajadus,
kuid peab arvestama, et vastavale kokkuleppele ei pruugita siiski jõuda. Märgime, et eratee
avalikes huvides omandamine ja avalikuks kasutamiseks määramine on reguleeritud
ehitusseadustiku §-s 94. Sätet selgitavas seletuskirjas (Riigikogu lehel eelnõu 555 SE) on
toodud, et eratee avalikuks kasutamiseks määramiseks peab riigil või kohalikul omavalitsusel
olema õigus teealuse maa kasutamiseks tulenevalt piiratud asjaõigusest. Kui maa omanik ei
ole nõus leppima kokku piiratud asjaõiguse seadmises, on riigil või kohalikul omavalitsusel
asjaõiguse omandamiseks õigus taotleda sundvalduse seadmist (lk 141).
Arvestades, et antud asjas on käimas kohtuvaidlus, otsustatakse kohtumenetluse käigus, kas
sundvalduse seadmine arvamusi esitanud isikute kinnisasjadele on olnud õiguspärane või
mitte.
1 RKHKo 3-2-1-5-06 p 22
4
3. Planeeringu õigusaktidele vastavus
Planeerimisalase tegevuse korraldamine PlanS § 4 lõike 1 ja lõike 2 punkti 1 kohaselt kohaliku
omavalitsuse pädevuses, kes peab tagama maa-alale vastavate planeeringute olemasolu. PlanS
§ 124 lõige 10 sätestab, et detailplaneeringu koostamise korraldaja on kohaliku omavalitsuse
üksus. Vastavalt PlanS §-le 10 peab planeerimisalase tegevuse korraldaja tasakaalustama
erinevaid huve, sealhulgas avalikke huve ja väärtusi, kaaluma neid vastavalt planeerimise
põhimõtetele ja planeeringu eesmärkidele ning lõimima need planeeringulahendusse.
Detailplaneeringu sisulise lahenduse otstarbekuse üle on kaalutlusõiguse alusel ainupädev
otsustama kohalik omavalitsus, kelle pädevuses on KOKS järgi kohaliku elu küsimuste, k.a
ruumilise planeerimise, iseseisev ja lõplik korraldamine ning otsustamine. Seega juhul, kui
planeeringulahendus ei ole vastuolus kehtivate õigusaktidega, on erinevate kinnisasja
omanike huvide arvesse võtmisel ning planeeringutega kavandatavate ehitus- ja
maakasutustingimuste ruumilise sobivuse üle otsustajaks kohalik omavalitsus.
Rahandusministeeriumi pädevusse kuulub planeeringulahenduse õigusaktidele vastavuse
kontrollimine.
Rahandusministeeriumile esitatud materjalidest nähtuvalt on arvamuse esitajad olnud teadlik
planeeringulahendusest ning saanud väljendada oma seisukohti planeeringu koostamise
käigus. Seda tõendab ka arvamuste esitamine planeeringu avalikul väljapanekul. Arvamuse
esitajad arvamuste arvesse võtmise kohta on kohalik omavalitsus andnud oma seisukoha.
Seega on arvamuse esitajad saanud kasutada oma õigusi detailplaneeringu koostamisel ja
seeläbi olnud planeeringu koostamisse kaasatud ehk detailplaneeringu menetlemine on viidud
läbi vastavuses avalikkuse kaasamise ja teavitamise põhimõttega (PlanS § 9).
Rahandusministeerium asub seisukohale, et detailplaneeringu koostamisel ei ole rikutud
kirjalikke arvamuse esitanud isikute seadusest tulenevaid õigusi, mis kuuluksid heakskiidu
andja poolt tagamisele. Detailplaneeringu koostamisel on arvestatud PlanS-s sätestatud
üldplaneeringut muutva detailplaneeringu koostamise ja avaliku menetluse nõuetega ning
täidetud on PlanS §-s 126 nõutud kohustuslikud ja lisaks muud asjakohased detailplaneeringu
ülesanded. Detailplaneering on kooskõlastatud asjakohaste asutustega (Keskkonnaamet,
Päästeamet, võrguvaldaja) ning detailplaneeringu koostamisel on kaasatud ja
planeeringulahendusest teavitatud puudutatud isikuid. Rahandusministeeriumi hinnangul on
detailplaneeringu lahenduse kaalutlused piisavalt põhjendatud, selle koostamine on läbi
viidud vastavuses PlanS-s sätestatud nõuetega ning detailplaneering vastab õigusaktidele.
4. Kokkuvõte
Detailplaneeringu kehtestamine kuulub kohaliku omavalitsuse pädevusse. Seega otsustab
antud juhul Lääne-Harju Vallavalitsus, kas detailplaneeringu lahendus tagab võimalikult
paljude ühiskonnaliikmete vajaduste ja huvide (sh ka arvamusi esitanud isiku huvide)
arvestamise. Haldusmenetluse seaduse § 4 lõike 2 kohaselt peab haldusorgan kaalutlusõigust
teostama kooskõlas volituse piiride, kaalutlusõiguse eesmärgi ning õiguse üldpõhimõtetega,
arvestades olulisi asjaolusid ning kaaludes põhjendatud huve. See tähendab, et kohalik
omavalitsus peab õiguspärase ja ruumilise planeerimise põhimõttele vastava
planeerimisotsuse tegemiseks olema eelnevalt analüüsinud erinevaid lahendusvariante.
Siinjuures juhime kohaliku omavalitsuse tähelepanu sellele, et Riigikohus on välja toonud
planeeringute kui ulatusliku kaalutlusruumiga otsuste motiveerimise suure tähtsuse. Kui
motivatsioon esitatakse selle mahukuse tõttu mõnes teises dokumendis, peavad haldusaktis
5
olema ära toodud vähemalt põhimotiivid. Kui tehakse viide mõnele teisele dokumendile, siis
peab lõppkokkuvõttes olema arusaadav, milline selles dokumendis sisalduv informatsioon
kujutab endast osa haldusakti põhjendusest. HMS § 56 vastaselt haldusakti motiveerimata
jätmine tähendab üldjuhul selle haldusakti õigusvastasust ning on haldusakti tühistamise
aluseks.2 Eriti hoolikalt tuleb põhjendada selliseid planeeringuotsuseid, millega kitsendatakse
isikute maakasutuse ja ehitamise õigust või mille vastu on esitatud vastuväiteid planeeringu
koostamise käigus3. Palume kohalikul omavalitsusel detailplaneeringu kehtestamise
otsustamisel ja otsuse vormistamisel arvestada eelmärgitud motiveerimise põhimõtetega.
Võttes aluseks PlanS § 138 lõike 3 ning arvestades riigihalduse ministri 01.02.2019
käskkirja 1.1-4/16 punktis 2 antud volitust, kiidan heaks Perbi-Luha ja Perbi-
Niiduranna kinnistute ning lähiala detailplaneeringu ning tagastan planeeringu
kohalikule omavalitsusele edasiseks menetlemiseks ja kehtestamise üle otsustamiseks.
Tulenevalt PlanS § 139 lõikest 41 esitab planeeringu koostamise korraldaja kehtestatud
detailplaneeringu kohta PlanS § 41 lõikes 6 nimetatud andmed planeeringute andmekogusse
14 päeva jooksul detailplaneeringu kehtestamisest arvates.
Juhime tähelepanu, et Rahandusministeeriumi heakskiitu detailplaneeringule ei saa pidada
eelhaldusaktiks. Tegemist on HMS § 16 lõike 1 kohase siduva iseloomuga kooskõlastusega,
mis on menetlustoiming, mitte iseseisev haldusakt. Nagu muidki menetlustoiminguid saab
sellist kooskõlastust reeglina vaidlustada üksnes koos lõpliku haldusaktiga.4
Planeeringulahendusega jätkuvalt mittenõustumisel on arvamusi esitanud isikutel võimalik,
kohaliku omavalitsusega ja planeeritava kinnisasja omanikuga kohtuväliselt kokkuleppele
mittejõudmisel, pöörduda oma subjektiivsete õiguste kaitseks halduskohtusse
halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud korras. Kehtestatud planeeringu vaidlustamist
reguleerib PlanS § 141.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Kaia Sarnet
regionaalvaldkonna asekantsler
Helen Madison 611 3135
[email protected]
Ärakiri: Andres Kivistik, Merli Laissaar, Toomas Lääts, Hendrik Nõmme, Toomas Abner,
Alar Võrk, Brit-Vister Kaasik, Risto Kaasik, Toomas Tiitmaa, Ülle Tiitmaa, Roland Nõmme,
Raiko Kaasik, Garry Koort, Tõnis Sirp
2 RKHKo 3-3-1-39-07
3 RKHKo 3-3-1-37-04
4 RKHKo 3-3-1-12-07
6