Vabariig i Valitsuse korralduse eelnõu „ Vabariigi Valitsuse 28. mai 2020 . a korralduse nr 187 „Raha eraldamine Vabariigi Valitsuse omandireformi reservfondist“ muutmine “ seletuskiri Keskkonnaministeeriumi taotlusel muudetakse Vabariigi Valitsuse 28. mai 2020 . a korraldus t nr 187 “Raha eraldamine Vabariigi Valitsuse omandireformi reservfondist“ jättes korraldusest välja Maa-ametile ja Keskkonnaministeeriumi Infotehnoloogiakeskusele (KEMIT) eraldatud raha kasutamise tähta ja ning suunates osa raha Rahandusministeeriumi Infotehnoloogiakeskusele (RMIT) . Täiendavat raha käesoleva korraldusega ei eraldata. Vabariigi Valituse 28. mai 2020 . a korraldusega nr 187 „Raha eraldamine Vabariigi Valitsuse omandireformi reservfondist“ (edaspidi korraldus nr 187 ) eraldati Keskkonnaministeeriumi valitsemisalale keskkonna tulemusvaldkonna keskkonnakaitse ja -kasutuse programmi rahastamiseks Maa-ametile 326 363 eurot ja KEMIT ile 312 660 eurot maa korralist hindamist ettevalmistavateks tegevusteks 2020. ja 2021. aastal. Tulenevalt maa korralise hindamise projektis planeeritud tegevuste osalisest edasilükkumisest pikendati Vabariigi Valitsuse 23. detsembri 2021 . a korraldusega nr 457 raha kasutamist kuni 2022. aasta lõpuni. Erastamisest laekuva raha kasutamise seaduse § 7 lõike 1 ja lõike 1 1 punkti 2 kohaselt kasutatakse omandireformi reservfondi laekunud raha vara tagastamise, kompenseerimise ja erastamise korraldamise ning muude maa- ja omandireformi läbiviimisega seotud kulude katteks ning ettevõtluse arendamiseks ja selleks vajaliku kes kkonna ja tingimuste loomiseks. Vastavalt Vabariigi Valitsuse 27. augusti 1996. a määrusega nr 221 kinnitatud “Vabariigi Valitsuse omandireformi reservfondist raha eraldamise ja kasutamise korra” punkti 3 alapunktidele 7 ja 14 võib Vabariigi Valitsuse omandireformi reservfondist vahendeid eraldada maa tagastamise ja erastamise ning muude maareformi läbiviimisega seotud kulude katteks ning ettevõtluse arendamiseks ja selleks vajaliku keskkonna ja tingimuste loomiseks. Vabariigi Valitsuse tegevusprogrammis aastateks 2019–2023 (VVTP) on kohaliku elu ja regionaalpoliitika valdkonnas seatud eesmärk suurendada omavalitsuste eelarvelist iseseisvust, tõstes nende otsustusvabadust riiklike sihtotstarbeliste vahendite kasutamisel. VVTP punktide 5.8. ja 12.31 kohaselt tuleb selleks Vabariigi Valitsusele esitada ettepanekud maa korralise hindamise ja sellest tulenevate maamaksuseaduse muudatuste läbiviimiseks. Sellest tulenevalt esitas riigihalduse minister Vabariigi Valitsuse 6. märtsi 2020 . a kabinetiistungile memorandumi maa korralise hindamise läbiviimise ja sellest tingitud maamaksu ja maa kasutuslepingute muudatuste kohta. Vabariigi Valitsus otsustas 16. aprilli 2020 . a kabinetiistungil, et järgmine maade korraline hindamine viiakse läbi aastal 2022 ja selle ettevalmist usega alustatakse 2020. aastal. Korraldusega nr 187 eraldati rahastus korralise hindamise ettevalmistamises osaleva personali palkamiseks, infosüsteemi loomiseks, vajalike detailplaneeringute ja projekteerimistingimuste digitaliseerimiseks, majandamiskulude katmiseks , eelkõige konsultatsiooni tellimiseks aastatel 2020 – 2022 . Maa korraline hindamine on läbi viidud ja tulemused on avalikustatud 31. oktoobril 2022 . a. Vabariigi Valitsuse korraldusega nr 187 Maa-ametile eraldatud 326 36 3 euro t on 2022. aasta lõpu seisuga kasutatud kogumahus . KEMIT-ile eraldatud 3 1 2 660 euro s t jääb kasutamata 224 480,68 eurot . Lisaks kõnealuse korraldusega nr 187 eraldatud vahenditele eraldati sama projekti jaoks Maa-ametile 348 022 eurot ja KEMIT-ile 100 000 eurot Vabariigi Valituse 0 1 . aprilli 2021 korraldusega nr 138. N ende vahendite pikendamist käesolev eelnõu ei käsitle. Detailne aruanne mõlema rahaeralduse kasutamise kohta esitatakse Rahandusminis teeriumile 2023. aasta alguses. KEMITI ile eraldatud raha kasutamata j ääk on tekkinud eelkõige seetõttu, et arendusmeeskonna hea koo stöö ja agiilsete töömeetodite kasutamine võimaldas tõhusaid lahendusi prognoositust väiksemate kuludega. Vajalikud funktsionaalsused on loodud, kuid arendustööde käigus ja avalikustamist ette valmistades ilmnes vajadus täiendavateks funktsionaalsusteks maa korralise hindamise infosüsteemis (MKHIS) prognoositavas mahus 129 000 eurot , mis võimaldavad kohalikel omavalitsustel, Maksu- ja Tolliametil, maatoiminguid tegevatel ametnikel, maaomanikel ja kasutuslepingu alusel maa kasutajatel saada ülevaade korralise hindamise tulemustest . Arendustööd viiks läbi Keskkonnaministeeriumi Infotehnoloogiakeskus (KEMIT). KEMIT i poolt tehtud ja planeeritavate tööde kirjeldus on esitatud seletuskirja lisas 1. Samuti on vajalik ja võimalik välja arendada täna puuduvad funktsionaalsused, mis võimaldaksid automatiseerida riigimaa kasutuslepingu te haldamist. Selliseid kasutuslepinguid, mille t asu on seotud maa maksustamishinnaga ja mis on vajalik muuta alates 1. jaanuarist 2024 on riigil ligi 55 00 (hoonestusõigused, kasutusvaldused, rentimine kaevandamiseks) . Lisaks veel ligi 4500 kasutuslepingut, mis ei ole seotud maa maksustamishinnaga, kuid mille kohta tuleb perioodiliselt väljastada kasutustasu arveid (isiklik kasutusõigus, reaalservituudid, põllumajanduslik rent) . Kui arendused jäävad tegemata, ei ole võimalik uusi maade hindamistulemusi riigi kasutuslepingutes kasutasu arvestuses aluseks võtta ja riigil jääb saamata ligi 2,2 miljonit tulu aastas. Automatiseeritud lepingutasude haldamise rakenduse kasutusele võtmine eeldab arendusi riigi kinnisvararegistris (RKVR) prognoositavas mahus 95 5 00 eurot. Arendustööd viiks läbi Rahandu s ministeeriumi Infotehnoloogiakeskus (RMIT). RMIT i poolt planeeritavate tööde kirjeldus on esitatud seletuskirja lisas 2. Korralduse ga nr 187 eraldatud toetuse KEMIT i jäägi pikendamine ja osaline ümbersuunamine RMIT i võimaldab maa korralise hindamise ettevalmistamiseks eraldatud vahenditest toetust suurendamata teha ka arendustegevused, mis on vajalikud maa korralise hindamise tulemuste kasutusele võtmiseks. Eelöeldust tulenevalt toetab Rahandusministeerium korralduse nr 187 muutmist. Vabariigi Valitsuse korralduse eelnõu ja seletuskirja on koostanud Rahandusministeeriumi riigivaraosakonna juhtivspetsialist Annike Riibe (611 3694,
[email protected] ), Maa-ameti juhtkonna nõunik Veronika Ilsjan (56 833 535,
[email protected] ), Maa-ameti riigimaade haldamise osakonna juhataja Tiina Vooro ( 5698 0664 , tiina.vooro @maaamet.ee ), Keskkonnaministeeriumi Infotehnoloogiakeskuse andmeanalüütik Riina Klais-Peets ( 626 5010 ,
[email protected] ), õigusosakonna juhataja Mari-Liis Mikli (56818794,
[email protected] ) ja üldosakonna juhataja Aigi Sarjas (665 0606,
[email protected] ) . Seletuskirja lisa 1 KEMIT arendused maa korralise hindamise infosüsteemis (MKHIS) Tehtud tööd 2020-2022 L oodud baasfunktsionaalsus maa korralise hindamise automaatseks läbiviimiseks, tulemuste kuvamiseks, ja administreerimiseks, sealhulgas: Alusandmete laadimise ja uuendamise töövood, et varustada hindamise infosüsteemi ajakohaste andmetega. Arvutusalgoritmi väljatöötamine ja paigaldus masinloetava otspunktina (API). Andmete salvestamise, uuendamise ja versioneerimise loogika (rakenduse kiht). Hindamisleht süsteemis minu.kataster.ee , mis kuvab avalikkusele katastriüksuse hindamistulemust, arvutuskäiku ja kasutatud andmeid ning selgitab hindamismet oodikat ja termineid. Administreerimise liides hindamisosakonna spetsialistile, mis võimaldab käivitada hindamistulemuse ümberarvutamise või algatada massuuenduse, näiteks alusandmete muutumisel. Automaatteavituste saatmine maatükiga seotud isikutele maa väärtuse muutumisel. 2022. aasta korralise hindamise tulemuste lisamine katastri avaandmetesse. Koondtulemused kohalike omavalitsuste kaupa maa maksustamiseks vajalike sihtotstarbe rühmade kaupa Rahandusministeeriumile ja Maksu- ja Tolliametile maksumäärade ja maamaksu prognoosideks ja arvutusteks. 2001. aasta maa maksustamishindade arvutuskäigu loomine koos ümberarvutamise funktsionaalsusega alusandmete muutumisel, mis on vajalik Maksu- ja Tolliametile seaduses kokkulepitud 10%-lise kaitsemehhanismi rakendamiseks kogu selle kehtivuse ajal. Kavandatud tööd 2023 Tööde eeldatav maksumus on kokku 129 000 eurot. Arendustöödele lähenetakse agiilsete tööpõhimõtetega järgmi sest prioriteetsusest lähtuvalt. Prioriteet 1 – täiendavad funktsionaalsused (eeldatav maksumus 54 000 eurot) . Maa väärtuse kaardikihi lisamine süsteemi minu.kataster.ee , mis visualiseerib hindamistulemused kaardil, suuren dades oluliselt ülevaatlikkust. Perioodilised aruanded (Tableau baasil) , mis võimaldavad kuvada hindamistulemusi kogumitena asutusüksuste kaupa kas isiku omandis või kasutuses olevate maade kohta automaatselt või kasutaja määratletud kriteeriumite järgi. See on vajalik kohalikele omavalitsustele, riigivara valitsejatele, suurematele maaomanikele ja maakasutajatele oma maade portfelli haldamisek s ning tehingute planeerimiseks. Kaardikihtide haldamise töövahend (veebiliides) 2022. aasta hindamisel kasutatud asukohaklasside ja ehitusõiguse asumite ning 2001. aasta hinna- ja viljakustsoon ide otstarbekamaks haldamiseks. 2001. aasta maa maksustamishinna metoodika jätkusuutlik ja täielik migreerimine korralise hindamise infosüsteemi. Praegu on see ainult osaliselt reprodutseeritav, tulevikus on vaja seda alal hoida erin evatel õiguslikel kaalutlustel. Prioriteet 2 – jooksvad vajadused (eeldatav maksumus 20 000 eurot) . Võimalikud jooksvad arendusvajadused, mis ilmnevad kohalikel omavalitsustel, Maksu- ja Tolliametil, maatoiminguid tegevatel ametnikel, maaomanikel ja kasutuslepingu alusel maa kasutajatel. Vajadused selginevad koos huvi kasvuga maa hindamise tulemuste järel. Kohalike omavalitsuste vajadused selginevad eeldatavalt 2023. aasta I kvartalis, mil hakatakse ette valmistama maksumäärade kinnitamis t ja tehakse maamaksu prognoose. Maksu- ja Tolliametil vajadused võivad täpsustuda 2023. aasta II kvartalis, mil valmistatakse ette maam aksu prognooside avalikustamist. Maaomanike ja avalikkuse huvi hakkab kasvama 2023. aasta sügisest, mil valmib Maksu- ja Tolliameti maamaksu rakendus. Selleks ajaks peab olema tagatud võimalikult hea ülevaade hindamise tulemustest. Lepingu alusel maa kasutajate huvi võib kasvada varem, kui prognoositakse 2024. aasta eelarvet ja soovitakse ülevaadet kasutustasude muutustest. Prioriteet 3 – lisa funktsionaalsused , mis suurendavad tulemuste usaldusväärsust ja kasutatavust maatoimingute tegemisel (eeldatav maksumus 55 000 eurot) . Maa väärtuse kalkulaator (veebirakenduses ja API rakendusena), mis võimaldab arvutada väärtuse ka hüpoteetilisele maatükile. See on vajalik eelkõige riigi ja kohalike omavalitsuste maatoiminguid tegevatele spetsialistidele, et prognoosida maa maksustamishinda näiteks sihtotstarbe muutmisel, maaüksuse ümberkruntimisel või sundvalduse tasu jm kasutustasu määramisel, kui tehing tehakse vaid osaga maaüksusest. Kinnisvara hinnaindeksi arendus tehingute andmebaasi andmete analüüsimisel, asukoha ja kasutuse järgi, kas kvartaalselt või aastate kaupa (vajab senise hinnaindeksi uuendamist ja kohandamist maa korralise hindamise metoodikas kasutatud kriteeriumitega, nt haldusjaotusele asukohaklassi lisamine, kasutuse kirjeldamine lähtuvalt korralisel hindamisel kasutatud hindamismudelitest). See võimaldab korralise hindamise vahelistel aastatel ajakohastada hindamistulemusi, et kasutada neid näiteks tehingute tegemisel ja jooksvalt analüüsida võimalusi vähendada sen ist 4-aastast hindamisperioodi. Maatükkide võrdluse tööriist, mis aitab selgitada lõppkasutajale, millest tuleneb tema ja talle huvipakkuva (nt naa bri) maatüki väärtuse erinevus. Jätkuarendused on võimalik hankida hindamise infosüsteemi senistelt arendajatelt Concise Systems OÜ ja Piksel OÜ olemasolevate raamlepingutega. Seletuskirja lisa 2 RMIT aren dused riigi kinnisvararegistris (RKVR-s) Kavandatud tööd 2023 -2024 Tööde eeldatav maksumus on 9 5 500 eurot. Arendustöödele lähenetakse järgmisest prioriteetsusest lähtuvalt: Prioriteet 1 – maksustamishinna muutumisega seotud funktsioonide täiendamine ( eeldatav maksumus 3 4 0 00 eurot ) . - M aksustamishinna teenusega saadava hinnainfo RKVRi süsteemi integreerimine , mis võimaldab kasutustasu sid arvestada maksustamishinna alusel ja riigivara väärtus t kajasta da riigivara aruannetes . - K asutuslepingute andmekooseisu täiendamine ja lepingutasu andmete süstematiseerimine , mis on eelduseks maksustamishinnaga seotud kasutustasude automaatseks arvestamis eks. - M aksustamishinna ga seotud tasude automaatse arvestamise funktsioonide loomine, mis aitab vähendada andmete käsitsi sisestamise mahtu ja tagada süsteemis tasu andmete õigsuse. - Funktsionaalsuse loomine, et m aksustamishinna muutumisel oleks võimalik korraga arvestada paljudele lepingutele uued maksustamishinnast sõltuvad kasutustasud. Praegu on võimalik lepingu tasusuid muuta vaid käsitsi ühe lepingu kaupa. Kuna maksustamishinnast sõltuvaid lepinguid on 2024. aastaks eeldatavalt üle 6 000 ühiku, siis ei ole nende tasude ühekaupa muutmine võimalik ja seotud suure eksimusriskiga. Prioriteet 2 funktsionaalsuste täiendamine lepingutasude arvestamiseks ja haldamiseks ( eeldatav maksumus 24 0 00 eurot ) . - M aksegraafikute loomine lepingutasude süsteemis fikseerimiseks ja haldamiseks. Praegu on süsteemis fikseeritud vaid lepingu aasta- või kuutasu, puuduvad aga andmed, milliseks kuupäevaks peab kasutaja millise summa tasuma. Maksegraafikute loomine on eelduseks, et RKVRi ja riigi keskse raamatupidamisprogrammi SAP vahel saaks luua andmevahetuse ja tasude arveid saaks edaspidi RKVRi andmete alusel väljastada otse SAPist. - K asutustasu arvete väljastamiseks vajaliku info migreerimine maa järelmaksu infosüsteemist (MaaIS). Praegu toimub maareformi käigus sõlmitud kasutusvalduse ja hoonestusõiguse lepingute arevete väljastamine MaaISi kaudu, kus on selleks lahendused arvete automaatseks väljastamiseks. Arvete iga-aastase haldamise käigus on MaaISis uuendatud ka selleks vajalikud lepingupartnerite kontaktandmed, mis on vaja migreerida RKVRi . Prioriteet 3 RKVRi ja SAP vahelise andmevahetuse loomine ( eeldatav maksumus 2 2 000 eurot ). - SAPi andmevahetusteenuste integreerimine RKVRi süsteemiga. SAP süsteemil on olemas andmevahetusteenused, mis on vajalikud riigimaa lepingutasude arvete koostamise, väljastamise ja tasude laekumiste jälgimise automatiseerimiseks. SAPi teenuste kaudu RKVRiga andmevahetuse loomise tulemusel on võimalik RKVRis olevate andmete alusel väljastada maakasutajatele tasuarved otse SAPi süsteemist. Samuti on SAP teenuste kasutuselevõtmine eelduseks kasutustasu arvete haldamise funktsionaalsuse loomiseks RKVRis. Prioriteet 4 kasutustasude maksmise haldamise funktsioonide ja aruandluse loomine ( eeldatav maksumus 15 5 00 eurot ) . - K asutuslepingute lepingupooltele automaatsete teavituste saatmise funktsiooni loomine. Maareformi lepingute haldamisel on seni kasutatud arvete edastamise ja tasu maksmise meeldetuletuste automaatset saatmist MaaISi kaudu. Arvestades lepingute mahtu ja kasutustasude muutumist 2024. aastal maksustamishinna muutumisel, on nende lepingute haldamise RKVRi üle viimisel vaja luua sa rnane funktsionaalsus RKVRis. - K asutustasude haldamiseks täiendavate aruannete loomine. RKVRis kasutustasude aruannete loomine on vajalik, et lepingute haldajad saaksid analüüsida tasude maksmist, teavituste lepingupoolteni jõudmist ja tagada r iigile kasutustasude laekumise. RKVR arendamiseks on sõlmitud raamleping Quretec OÜ-ga, nimetatud arendused planeeritakse teha raamlepingu raames.
EELNÕU Vabariigi Valitsuse 28. mai 2020 . a korralduse nr 187 „Raha eraldamine Vabariigi Valitsuse omandireformi reservfondist“ muutmine E rastamisest laekuva raha kasutamise seaduse § 7 lõike 2 alusel ja kooskõlas Vabariigi Valitsuse 27. augusti 1996. a määrusega nr 2 2 1 kinnitatud „Vabariigi Valitsuse omandireformi reservfondist raha eraldamise ja kasutamise korra“ punkti 3 alapunktidega 7 ja 16 asendada Vabariigi Valitsuse 28. mai 2020 . a korralduses nr 187 „Raha eraldamine Vabariigi Valitsus e omandireformi reservfondist“ tekstiosa „ ja Keskkonnaministeeriumi Infotehnoloogiakeskusele 312 660 eurot (ilma käibemaksuta) maa korralist hindamist ettevalmistavateks tegevusteks aastatel 2020 – 2022 “ tekstiosaga „ , Keskkonnaministeeriumi Infotehnoloogiakeskusele 1 29 000 eurot (ilma käibemaksuta) ja Rahandusministeeriumi Infotehnoloogiakeskusele 9 5 480 ,68 eurot ( ilma käibemaksuta ) maa korralise hindamise läbiviimiseks ja tulemuste kasutusele võtmiseks “ . Kaja Kallas Peaminister Taimar Peterkop Riigisekretär