Pärnu Linnavalitsus Teie 28.11.2022 nr 8-4/6514/2022-4
[email protected] Meie 28.12.2022 nr 15-3/9343-2
Piirikivi äri- ja tootmispiirkonna
detailplaneeringu KSH vajalikku
kohta seisukoha esitamine
Pärnu Linnavalitsus esitas 28.11.2022 kirjaga nr 8-4/6514-4 Rahandusministeeriumile
taotluse seisukoha saamiseks Pärnu linnas Piirikivi äri- ja tootmispiirkonna detailplaneeringu
(edaspidi detailplaneering) keskkonnamõju strateegilise hindamise (edaspidi KSH)
vajalikkuse kohta, lähtuvalt keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse
(edaspidi KeHJS) § 33 lõikest 6.
Detailplaneeringu koostamine on algatatud Pärnu Linnavalitsuse 20.06.2022 korraldusega nr
442. Planeeringuala paikneb Pärnu linnas Ülejõe linnaosas ning ja külgneb Lennuvälja teega
(Pärnu-Lihula tugimaantee nr 60). Planeeringuala suurus ca 15,6 ha.
Alal kehtib Tallinna mnt, Lõo tn ja oja vahelise ala osaliselt kehtiv detailplaneering
(kehtestatud 2011) ning Loode-Pärnu tööstusala detailplaneering (kehtestatud 2008). Pärnu
linna asustusüksuse üldplaneeringu 2025+ (kehtestatud 2021; edaspidi üldplaneering)
kohaselt paikneb planeeritav piirkond tootmise maa-alal ning puhke- ja haljasala maa-ala
juhtotstarbega alal. Detailplaneeringut koostatakse üldplaneeringu põhimõtteid järgides.
Pärnu Linnavalitsus soovib kavandada piirkonda kaasaegset äri- ja tootmispiirkonda, koos
tervikliku ruumilahendusega, näha alale juurdepääsud, vajadusel uus krundistruktuur ning
määrata kruntide ehitusõigus, arhitektuursed ja linnaehituslikud tingimused.
Tutvunud esitatud materjalidega märgime järgmist.
Pärnu Linnavalitsuse 28.11.2022 kirjas nr 8-4/6514-4 on selgitatud, et käesolevaga edastab
Pärnu Linnavalitsuse planeerimisosakond asjaomastele asutustele seisukoha kujundamiseks
ja arvamuse avaldamiseks vastava otsuse eelnõu ja KSH eelhinnangu ning esialgse eskiisi
maa-ala lahendusega.
KSH eelhinnangu sissejuhatavas osas on selgitatud, et käesolev keskkonnamõju strateegilise
hindamise (edaspidi ka KSH) eelhindamine on koostatud Pärnu linnas asuva Piirikivi äri- ja
tootmispiirkonna detailplaneeringu (DP) eskiisi kohta. Viidatud on detailplaneeringu
eskiisile, Skepast&Puhkim OÜ, seisuga 21.09.2022. Samas peatükis paar lõiku edasi on
toodud, et kuna KSH eelhinnangu koostamise hetkel ei ole DP eskiislahendus veel valminud
ja DP täpne sisu pole teada, siis on eelhinnangu koostamisel lähtutud DP iseloomust (KeHJS
§ 33 lg 3 punkt 1).
Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 611 3558 /
[email protected] / www.rahandusministeerium.ee
registrikood 70000272
Pärnu Linnavalitsus on arvamuse avaldamiseks esitanud KSH eelhinnangu ning Pärnu
Linnavalitsuse korralduse „Pärnu linnas Piirikivi äri- ja tootmispiirkonna detailplaneeringu
keskkonnamõjustrateegilise hindamise algatamata jätmine“ eelnõu. Esialgset eskiislahendust
edastanud pole, eskiislahenduse kohta puuduvad selged andmed ka KSH eelhinnangus ja
korralduse eelnõus.
KSH eelhinnangus on selgitatud, et kuna eskiislahendust pole valminud, siis detailplaneeringu
koostamise üheks aluseks on üldplaneering, mille kohaselt asub planeeritav ala tootmise ning
puhke- ja haljasala maa-alal.
KeHJS § 33 lõike 3 kohaselt otsustatakse KSH vajalikkus lähtudes strateegilise dokumendi
iseloomust ja sisust, elluviimisega kaasnevast keskkonnamõjust ja eeldatavalt mõjutatavast
alast ning asjakohaste asutuste seisukohast. Rahandusministeerium on seisukohal, et
üldplaneeringus määratud maakasutuse juhtotstarbe alusel ei saa hinnata detailplaneeringuga
kaasnevat keskkonnamõju. Üldplaneeringu koostamisel on läbi viidud KSH üldplaneeringu
täpsusastmes, detailplaneeringu KSH vajalikkust kaaludes tuleb eelhindamisega välja
selgitada konkreetsed mõjud tegevusega, mida kavandatakse detailplaneeringuga,
detailplaneeringu täpsusastmes. Teada on vaid detailplaneeringu koostamise eesmärk ja
iseloom üldplaneeringu läbi, kuid konkreetne sisu on teadmata.
KSH eelhinnangu põhjal peab KSH algatamine või algatamata jätmine olema otsustatud
kaalutlusõiguse alusel. Rahandusministeeriumi hinnangul ei ole KSH algatamata jätmine
põhjendatud, kui konkreetsete tegevuste mõjusid pole hinnatud. Kui kavandatav tegevus ei
ole selge, ei saa ka hinnata konkreetseid mõjusid. KSH algatamise vajalikkust on mõistlik
kaaluda pärast detailplaneeringu eskiislahenduse valmimisest, enne detailplaneeringu
vastuvõtmist. KSH eelhinnang peab olema sisuline ning lähtuma konkreetsest kavandatavast
tegevusest.
Palume KSH eelhinnangut täiendada ning mõjude eelhindamise aluseks võtta eskiislahendus.
Arvestades eeltoodut palume lisada eskiislahendus ka KSH eelhinnangule.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Mart Uusjärv
kohalike omavalitsuste poliitika osakonna juhataja
regionaalvaldkonna asekantsleri ülesannetes
Raine Viitas 715 5865
[email protected]
2