dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Rahandusministeerium
Sissetulev kiriAvalik

Seisukoha küsimine Östery rannaala detailplaneeringu algatamise kohta

Rahandusministeerium · 28. detsember 2022
Viit
15-3/10203-1
Registreeritud
28. detsember 2022
Dokumendi liik
Sissetulev kiri
Adressaat
Vormsi Vallavalitsus
Saabumis/saatmisviis
e-post
Funktsioon
15 PLANEERINGUTE KORRALDAMINE JA JÄRELEVALVE (PLO, REHO)
Sari
15-3 KOV planeeringutega seotud kirjavahetus
Toimik
15-3/2022
Vastutaja
Urve Pill (Rahandusministeerium, Kantsleri vastutusvaldkond, Regionaalvaldkond, Ruumilise planeerimise osakond)
Lahendamise tähtaeg
27. jaanuar 2023

Failid

  • 📎E-kiri.pdf68 KB
  • 📎Seisukoha ku?simine O?stery rannaala DP algatamise kohta.asice2412 KB

Sisu (failidest)

[email protected] Keskkonnaamet [email protected] Rahandusministeerium 27. detsember 2022 nr 7-1/883/2022 Seisukoha k ü simine Ö stery rannaala detailplaneeringu algatamise kohta Vormsi vallale on esitatud detailplaneeringu algatamise taotlus Borrby k ü las katastri ü ksustel Ö stery 8 vkt (katastritunnus 90701:001:0116), Ö stery 9 vkt (katastritunnus 90701:001:0117), Ö stery 10 vkt (katastritunnus 90701:001:0118), Ö stery 12 vkt (katastritunnus 90701:001:0121) ja Ö stery 13 vkt (katastritunnus 90701:001:0122). Vastavalt esitatud taotlusele on detailplaneeringu eesm ä rgiks muuta katastri ü ksuste sihtotstarvet maatulundusmaast elamumaaks; liita katastri ü ksused Ö stery 8, 9 ja 10. Liitmisel moodustunud katastri ü ksusele ning katastri ü ksustele Ö stery 12 ja Ö stery 13 rajada igale ü ksikelamu ja abihoonetega majapidamine koos vajalike tehnov õ rkudega ning ligip ää suteedega (kokku 3 majapidamist). Detailplaneeringu eesm ä rkide realiseerimiseks on vajalik ranna ehituskeeluv öö ndi v ä hendamine. Tulenevalt looduskaitseseaduse § 40 lg 4 p 2 k ä sitletakse ranna ehituskeeluv öö ndi v ä hendamise ettepaneku tegemist ü ldplaneeringu muutmisena ja detailplaneeringut menetletakse planeerimisseaduse § 142 alusel ü ldplaneeringut muutva detailplaneeringuna. Eeltoodust tulenevalt on keskkonnam õ ju hindamise ja keskkonnajuhtimiss ü steemi seaduse (edaspidi nimetatud KeHJS) § 33 lg 2 p 3 alusel koostatud keskkonnam õ ju eelhinnang ja kaalutud keskkonnam õ ju strateegilise hindamise vajadust. K ä esolevaga k ü sime teilt kui asjaomaselt asutuselt KeHJS § 33 lg 6 alusel seisukohta keskkonnam õ ju strateegilise hindamise vajalikkuse kohta ja planeerimisseaduse § 81 lg 2 alusel ettepanekuid l ä hteseisukohtade kohta. Kirja manuses on detailplaneeringu algatamise otsuse eeln õ u koos lisadega. Lugupidamisega Maris J õ geva vallavanem Vormsi Vallavolikogu otsus EELN Õ U Hullo Borrby k ü la Ö stery rannaala detailplaneeringu koostamise algatamine ja keskkonnam õ ju strateegilise hindamise algatamata j ä tmine Vormsi Vallavalitsusele (edaspidi vallavalitsus) esitati taotlus detailplaneeringu algatamiseks Borrby k ü las katastri ü ksustel Ö stery 8 vkt (katastritunnus 90701:001:0116), Ö stery 9 vkt (katastritunnus 90701:001:0117), Ö stery 10 vkt (katastritunnus 90701:001:0118), Ö stery 12 vkt (katastritunnus 90701:001:0121) ja Ö stery 13 vkt (katastritunnus 90701:001:0122). Vastavalt esitatud taotlusele on detailplaneeringu eesm ä rgiks muuta katastri ü ksuste sihtotstarvet maatulundusmaast elamumaaks; liita katastri ü ksused Ö stery 8, 9 ja 10. Liitmisel moodustunud katastri ü ksusele ning katastri ü ksustele Ö stery 12 ja Ö stery 13 rajada igale ü ksikelamu ja abihoonetega majapidamine koos vajalike tehnov õ rkudega ning ligip ää suteedega (kokku 3 majapidamist). Planeeritavad katastri ü ksused paiknevad valdavas ulatuses ranna ehituskeeluv öö ndis ja ranna piiranguv öö ndis, seet õ ttu on vajalik ehituskeeluv öö ndi v ä hendamine. Detailplaneeringu ala suurus on ligikaudu 7,9 ha, k õ ikide katastri ü ksuste sihtotstarve on 100%, maatulundusmaa, katastri ü ksuste pindala on vastavalt Ö stery 8 10 260 m ² , Ö stery 9 14 514 m ² , Ö stery 10 13 527 m ² , Ö stery 12 18 764 m ² , Ö stery 13 19 346 m ² . Detailplaneeringu nimetus on „Ö stery rannaala detailplaneering “ . 1. Olemasolev olukord ja m õ juala seosed Katastri ü ksused paiknevad hajaasustuses rannaala metsamaastikus ja on hoonestamata. Ö stery 10 katastri ü ksusel asub vana vundament. P õ hja pool piirnevad katastri ü ksused V ä inamere hoiualaga, mis on ü htlasi Natura 2000 V ä inamere loodusala (EE0040002) ja linnuala (EE0040001). Rannaalal l ä bib katastri ü ksuseid pinnastee. Edelas piirnevad katastri ü ksused Ö stery teega (tunnus 90701:001:0127, 100% transpordimaa, eraomand). Teisele poole Ö stery teed j ää b 29.06.2007.a. Vallavolikogu otsusega nr 20 kehtestatud „Ö stery kaks “ detailplaneeringu ala. Detailplaneeringu ala l ä hedusse l ää ne poole j ää b hoonestatud Ö stery vkt 5 katastri ü ksus (tunnus 90701:001:0113, maatulundusmaa 100%). Borrby k ü la keskus asub planeeringualast ca 1,6 km kaugusel, F ä llarna k ü la ca 4 km kaugusel. K õ lvikuliselt jagunevad katastri ü ksused j ä rgmiselt: Ö stery 8: haritav maa 65 m ² , metsamaa 10 077 m ² , muu maa 118 m ² Ö stery 9: looduslik rohumaa 266 m ² , metsamaa 13 870 m ² , muu maa 378 m ² Ö stery 10: looduslik rohumaa 339 m ² , metsamaa 11 744 m ² , muu maa 1 444 m ² Ö stery 12: looduslik rohumaa 1 305 m ² , metsamaa 8 583 m ² , muu maa 8 876 m ² Ö stery 13: looduslik rohumaa 1 535 m ² , metsamaa 3 201 m ² , muu maa 14 610 m ² Katastri ü ksustel ja nende l ä hialas puuduvad kultuurim ä lestised ja p ä randkultuuriobjektid. Detailplaneeringu alasse j ää b piki Ö stery teed kulgev 1-20 kV elektri õ huliin (keskpinge), mille kaitsev öö ndi ulatus m õ lemal pool liini telge on 10 m. Vainola alajaam (jaotusseade) paikneb kohakuti Ö stery 8 katastri ü ksusega. 2. Kehtiv ü ldplaneering HYPERLINK &quot;http://atp.amphora.ee/vormsivv/index.aspx?itm=46550&amp;o=126&amp;u=-1&amp;o2=-1&amp;hdr=hp&amp;tbs=all&quot; Vormsi valla ü ldplaneeringu (kehtestatud 14.06.2004 Vormsi Vallavolikogu m ää rusega nr 8) kohaselt asub detailplaneeringu ala hajaasustusega piirkonnas, rannaalal. Detailplaneeringu koostamisel tuleb l ä htuda ü ldplaneeringuga seatud ruumilise arengu p õ him õ tetest Vormsi vallas (vt ptk 4.2), sh eelk õ ige rannaaladele seatud p õ him õ tetest (vt ptk 4.2.2.3). Ü ldplaneeringust tulenevad j ä rgmised n õ uded: Rannaaladel koostatava detailplaneeringu l ä hte ü lesandes esitatakse milj öö v ää rtuslikud erin õ uded v õ i tingimus nende v ä ljat öö tamiseks detailplaneeringu k ä igus. Ü ldjuhul tuleb detailplaneering neil aladel koostada koos keskkonnam õ ju hindamisega (vt ptk 4.2.2.3). Hajaasustuses tuleb tihehoonestusala tekke v ä ltimiseks elamute vahele j ä tta v ä hemalt 100-meetrine vahemaa (vt ptk 1.12). Detailplaneeringu ala p õ hjapoolses osas l ä biv pinnastee on ü ldplaneeringu kohaselt kergliiklustee, mille avalik kasutus, sh operatiivs õ idukite l ä bip ää su v õ imalus, peab s ä ilima (vt ptk 1.9.4). Detailplaneeringu alasse j ää v Ö stery tee ei ole ü ldplaneeringu joonisel n ä idatud ei kergliiklusteena ega valla teena. Planeeringuala piirkonnas on tegemist kaitsmata v õ i n õ rgalt kaitstud p õ hjaveega alaga. V õ imaluse korral tuleb praktiseerida puurkaevude ü hiskasutust (vt ptk 1.16, joonis lk 30). Uute elektriliinide ehitamisel loopealsetel, kadastikes, rannikualal ja muudel atraktiivsetel maastikel mitte rajada õ huliine seal, kus see rikuks maastikuilmet, st tuleb paigaldada maa-alune kaabelliin (vt ptk 4.2.2.5). Detailplaneering ei ole ü ldplaneeringuga vastuolus eeldusel, et j ä rgitakse ü ldplaneeringuga seatud tingimusi. Kuna planeeritav hoonestus asub ranna ehituskeeluv öö ndis, tuleb v ä hendada ranna ehituskeeluv öö ndit, mist õ ttu tehakse Ö stery rannaala detailplaneeringuga ettepanek muuta ü ldplaneeringut ehituskeeluv öö ndi ulatuse osas. 3. Seos maakonnaplaneeringuga Vastavalt HYPERLINK &quot;https://maakonnaplaneering.ee/maakonna-planeeringud/laanemaa/laane-maakonnaplaneering-2030/&quot; L ää ne maakonnaplaneeringule 2030+ (kehtestatud 22.03.2018 riigihalduse ministri k ä skkirjaga nr 1.1-4/70, edaspidi tekstis kui maakonnaplaneering) on Vormsi saar tervikuna I klassi v ää rtuslik kultuur- ja loodusmaastik. Haapsalu laht koos Vormsi saarega (ja Noarootsi poolsaarega ja N õ va piirkond) on maakonnaplaneeringuga m ää ratud rahvusvahelise ja riikliku t ä htsusega rohev õ rgustiku tugialaks. Asjakohased ü ldised p õ him õ tted v ää rtuslike loodus- ja kultuurmaastike s ä ilitamiseks on maakonnaplaneeringus j ä rgmised: Hajaasustuses rannaaladel, kus on ka v ää rtuslik maastik, tuleb m ää rata ehituskeeluv öö nd v ä hemalt 1,5 m samak õ rgusjooneni, v ä ltimaks seel ä bi ü leujutusohtu. Samuti tuleb v ä ltida maapinna t ä itmist, v ä lja arvatud ajaloolise hoonestusega aladel. V ää rtusliku maastiku alale ehitamisel tuleb j ä lgida kohalikku ehitustraditsiooni ning hoone sobivust maastikku. Uusehitiste rajamisel tuleb kaaluda nende sobivust k ü la ajaloolise arhitektuuriga, sh struktuuri ja mahtudega. Asjakohased ü ldised p õ him õ tted rohelise v õ rgustiku sidususe s ä ilitamiseks ja toimimiseks on maakonnaplaneeringus j ä rgmised: Rohelise v õ rgustiku alal asuva metsamajandusmaa olemasolevat sihtotstarvet (maatulundusmaa) muutes hinnatakse selle m õ ju rohelise v õ rgustiku toimimisele. Rannaaladel asuva rohelise v õ rgustiku puhul on soovitav m ää rata ehituskeeluv öö nd, v ä hemalt 1,5 m samak õ rgusjooneni, arvestada selle juures ü leujutusohuga. V ä ltida tuleb ka maapinna t ä itmist. Ehitusalade valik, sh ka infrastruktuuride rajamine, peab v ä ljaspool olemasolevaid kompaktseid elamu- ja tootmisalasid l ä htuma rohelisest v õ rgustikust. Detailplaneering ei ole maakonnaplaneeringuga vastuolus eeldusel, et j ä rgitakse maakonnaplaneeringuga seatud p õ him õ tteid. 4. Kaalutlused Detailplaneeringu algatamise vajadus tuleneb ü ldplaneeringust, mille kohaselt ehitussurve tasakaalustamiseks, hajutatud asustuse tekkimise reguleerimiseks rannaaladel ning loodusmaastike s ä ilitamiseks on rannapiirkondades detailplaneeringu koostamine sisuliselt vajalik. Detailplaneeringu ala asub ü ldplaneeringu joonisel n ä idatud detailplaneeringu koostamise kohustusega alas. Samuti tuleneb detailplaneeringu algatamise vajadus looduskaitseseadusest (edaspidi LKS). Hoonestuse ja selleni viivate juurep ää suteede rajamiseks on vajalik ehituskeeluv öö ndi v ä hendamine kuna ü ldplaneeringuga ei ole piirkonnas ranna ehituskeeluv öö ndit v ä hendatud. Seet õ ttu k ä sitletakse algatatavat detailplaneeringut LKS § 40 l õ ike 4 punkti 2 alusel ü ldplaneeringut muutva detailplaneeringuna. Detailplaneeringu ala kattub ranna ehituskeeluv öö ndiga ja ranna piiranguv öö ndiga, kus tulenevalt LKS § 37 l õ ike 3 punktist 6 on keelatud mootors õ idukiga s õ itmine v ä ljaspool selleks m ää ratud teid ning maastikus õ idukiga s õ itmine, v ä lja arvatud riiklikuks seireks, kaitstava loodusobjekti valitsemisega seotud t öö deks v õ i tiheasustusalal haljasala hooldust öö deks, kutselise v õ i harrastuskalap üü gi õ igusega isikul kalap üü giks vajaliku vees õ iduki veekogusse viimiseks, pilliroo varumiseks ja adru kogumiseks ning maatulundusmaal metsamajandust öö deks ja p õ llumajandust öö deks. Detailplaneeringu ala p õ hjapoolses osas l ä biv pinnastee on Vormsi valla ü ldplaneeringu joonisel n ä idatud kergliiklusteena, mis ü ldplaneeringu seletuskirja kohaselt on avalikku kasutushuvi pakkuv tee, mis tagab jalgsi ja jalgrattaga l ä bip ää su k õ igile – tee seisukorrast (sh aastaajast) s õ ltuvalt ka operatiivs õ idukitele. LKS-st tulenevalt ei laiene ehituskeeluv öö nd kehtestatud ü ldplaneeringuga kavandatud avalikult kasutatavale teele (LKS § 38 l õ ige 5 punkt 10). J ä rgides ü ldplaneeringus s ä testatud rannaalal ehitamise n õ udeid, arvestades antud asukohas eelk õ ige rannaala maastikuliste v ää rtustega, hoonete ja uute elektriliinide metsamaastikusse sobitamise vajadusega, kaitsmata v õ i n õ rgalt kaitstud p õ hjavee alaga, maatulundusmaa sihtotstarbe muutmise m õ juga rohev õ rgustiku toimimisele – leiab Vormsi vald, et detailplaneering ei ole vastuolus ü ldplaneeringuga ega maakonnaplaneeringust tulenevate n õ uetega. Detailplaneering ei vasta siiski ü ldplaneeringule ranna ehituskeeluv öö ndi ja ka maakasutuse juhtotstarbe osas. Ü ldplaneeringuga on juhtotstarbed m ää ratud ainult Hullo keskasulas. Ü ldplaneeringust tulenevalt tuleb rannaalal detailplaneering ü ldjuhul koostada koos keskkonnam õ ju strateegilise hindamisega (edaspidi KSH). KSH algatamise v õ i mittealgatamise ü le otsustamine on Vallavolikogu p ä devuses. K ä esoleva detailplaneeringuga ei kavandata tegevust, mis kuuluks keskkonnam õ ju hindamise ja keskkonnajuhtimiss ü steemi seaduse (edaspidi KeHJS) § 6 l õ ikes 1 nimetatud olulise keskkonnam õ juga tegevuste loetellu ega kavandata KeHJS § 6 l õ ike 2 nimetatud valdkonda kuuluvat tegevust. KeHJS § 33 l õ ike 2 kohaselt tuleb kaaluda KSH algatamise vajalikkust ja anda selle kohta eelhinnang, kui koostatakse detailplaneering planeerimisseaduse § 142 l õ ike 1 punktis 1 v õ i punktis 3 s ä testatud juhul. Eelhindamise vajadus tuleneb antud juhul ka Vabariigi Valitsus 29.08.2005 m ää ruse nr 224 „ Tegevusvaldkondade, mille korral tuleb anda keskkonnam õ ju hindamise vajalikkuse eelhinnang, t ä psustatud loetelu 1 “ § 15 punktist 8 ehk sellisest tegevusest, mis ei ole otseselt seotud ala kaitsekorraldusega v õ i ei ole selleks otseselt vajalik, kuid mis v õ ib ü ksi v õ i koostoimes muu tegevusega eeldatavalt m õ jutada Natura 2000 v õ rgustiku ala v õ i kaitstavat loodusobjekti. Eeltoodust tulenevalt koostati LEMMA O Ü poolt (vastutav koostaja keskkonnaekspert Mihkel Vaarik), KSH eelhinnang (k ä esoleva otsuse lisa 3). Eelhinnangu koostamise aluseks oli detailplaneeringu esialgne eskiis, mis on koostatud enne k ä esoleva eeln õ u koostamist. J ä rgnevalt on kokkuv õ tlikult toodud eelhinnangu tulemus KSH l ä biviimise vajaduse osas. Arvestades kavandatud tegevuse mahtu, iseloomu ja paiknemist ei saa eeldada detailplaneeringu elluviimise ja sihip ä rase kasutamisega seonduvat olulist keskkonnam õ ju. KSH l ä biviimine ei ole eelhinnangu alusel vajalik j ä rgnevatel p õ hjustel: Detailplaneeringu realiseerimisega kaasnevana ei saa eeldada tegevusi, millega kaasneks keskkonnaseisundi olulist kahjustumist, n ä iteks negatiivset m õ ju h ü drogeoloogilistele tingimustele ja veere ž iimile; L ä htudes planeeringuala ja selle l ä hi ü mbruse keskkonnatingimustest ja maakasutusest, ei ole detailplaneeringu realiseerimisel eskiisiga kavandatud mahus ette n ä ha antud asukohas muud olulist negatiivset keskkonnam õ ju; Vormsi saar on maakonnaplaneeringu alusel rohelise v õ rgustiku tugiala (T1) ja ü htlasi v ää rtuslik maastik. Planeerimisega on v õ imalik tagada rohelise v õ rgustiku toimimine, ka metsaala osalisel hoonestamisel ning s ä ilitada rohelise v õ rgustiku looduslike alade osat ä htsus v ä hemalt 90%, samuti s ä ilitada v ää rtuslik maastik; Detailplaneeringu ala piirneb Natura 2000 v õ rgustiku aladega ning piirkonnas paikneb kaitsealuseid looduse ü ksikobjekte, mida planeeringuga kavandatav tegevus ei tohi m õ jutada. Detailplaneeringu alal ei asu kaitsealuste liikide leiualasid ja Natura elupaigat üü pe; Detailplaneeringuga kavandatav tegevus ei kahjusta kultuurip ä randit, inimese tervist, heaolu ega vara. Planeeritava tegevusega ei kaasne liikluskoormuse ja m ü rataseme suurenemine, mis tooks kaasa ü lenormatiivsed tasemed. Detailplaneeringus keskkonnatingimustega arvestamine on igak ü lgselt v õ imalik planeeringumenetluse k ä igus vastavalt planeerimisseaduse § 126 l õ ike 1 punktile 12. Samuti saab detailplaneeringu koosseisus vajadusel teha t ä psemaid uuringuid ja anda hinnanguid. Eelhinnangu tulemus ehituskeeluv öö ndi v ä hendamise v õ imalikkuse osas on j ä rgmine: Ehituskeeluv öö ndi v ä hendamine detailplaneeringu alusel on teoreetiliselt v õ imalik ning sellega ei kaasne eeldatavalt ranna kaitse eesm ä rkide kahjustamist ehk puudub t ä iendav inimtegevusest l ä htuv oluline kahjulik m õ ju ranna looduskooslustele ning arvestatakse ranna erip ä ra, tagatakse rannal vaba juurdep ää s ja liikumine. Ü ldjoontes arvestab planeeringulahendus (hinnang on antud esialgse eskiisi alusel) ja ehituskeeluv öö ndi v ä hendamine ranna erip ä raga asustuse suunamisel. Kavandatav tegevus ei ole vastuolus veekaitse eesm ä rkidega. Planeeritav tegevus ei m õ juta metsaala v ä ljakujunenud niiskusre ž iimi ning alal ei kaasne p öö rdumatud muutused s ä ilitatavatel metsaaladel kui arvestatakse eelhinnangus toodud leevendusmeetmetega (vt eelhinnang ptk 7, otsuse lisa 3). L ä htuvalt eeltoodust on Vormsi vald seisukohal, et Ö stery rannaala detailplaneeringuga kavandatava tegevuse elluviimisega ei kaasne eeldatavalt olulist negatiivset keskkonnam õ ju ning seega pole vajalik algatada keskkonnam õ ju strateegilist hindamist. Keskkonnatingimustega arvestamine on v õ imalik planeeringumenetluse k ä igus. Ranna ehituskeeluv öö ndi v ä hendamine v õ ib toimuda Keskkonnaameti n õ usolekul (LKS § 40 l õ ige 3). Ehituskeeluv öö ndi v ä hendamiseks esitab Vormsi Vallavalitsus Keskkonnaametile taotluse ja kehtestatud ü ldplaneeringu muutmise ettepanekut sisaldava vastuv õ etud detailplaneeringu (LKS § 40 l õ ige 4 punkt 2). L ä htuvalt planeerimisseaduse § 142 l õ ikest 2 kohaldatakse ü ldplaneeringu p õ hilahenduse muutmise ettepanekut sisaldava detailplaneeringu koostamisele ü ldplaneeringu koostamisele etten ä htud menetlust. Detailplaneering esitatakse heakskiitmiseks Rahandusministeeriumile 5. Kokkuv õ te Tulenevalt maakonnaplaneeringust on vajalik rohelises v õ rgustikus eksperthinnang maatulundusmaa sihtotstarbe muutmise ja rajatavatest majapidamistest tuleneva m õ ju avaldumise kohta rohelise v õ rgustiku toimimisele. Kui detailplaneeringu edasise menetluse k ä igus selgub, et planeeringulahenduse v ä ljat öö tamiseks on vaja teha t ä iendavaid uuringuid, anal üü se, ekspertiise vms, siis tuleb need teha ning planeeringusse lisada. L ä htudes keskkonnam õ ju strateegilise hindamise eelhinnangust (otsuse lisa 3) ja koost öö tegijate seisukohast … Vormsi Vallavalitsus on s õ lminud … . kolmepoolse lepingu nr … . huvitatud isiku ja detailplaneeringu koostajaga detailplaneeringu koostamise ja finantseerimisega seotud asjaolude kokku leppimiseks. Detailplaneeringu koostamise korraldaja on Vormsi Vallavalitsus ([email protected], tel 5296318), koostaja on LandComposition O Ü ([email protected], tel: 58 507 811) ning algataja, vastuv õ tja ja kehtestaja on Vormsi Vallavolikogu ([email protected]). Detailplaneeringu algatamise otsuse ja otsuse lisadega on v õ imalik tutvuda Vormsi valla veebilehel aadressil HYPERLINK &quot;https://vormsi.ee/&quot; https://vormsi.ee/ ja t öö p ä evadel Vormsi Vallavalitsuses aadressil Hullo, Vormsi vald. L ä htudes eeltoodust ja juhindudes planeerimisseaduse § 77 l õ ikest 1, § 128 l õ ikest 1 ja § 142 l õ ike 2 ning keskkonnam õ ju hindamise ja keskkonnajuhtimiss ü steemi seaduse § 33 l õ ike 2 punktist 3, Vormsi Vallavolikogu o t s u s t a b: 1. Algatada Borrby k ü la Ö stery rannaala detailplaneering, mille eesm ä rk on muuta katastri ü ksuste sihtotstarvet maatulundusmaast elamumaaks; liita katastri ü ksused Ö stery 8, 9 ja 10; liitmisel moodustunud katastri ü ksusele ning katastri ü ksustele Ö stery 12 ja Ö stery 13 rajada igale ü ksikelamu ja abihoonetega majapidamine koos vajalike tehnov õ rkudega ning ligip ää suteedega (kokku 3 majapidamist); teha ettepanek ranna ehituskeeluv öö ndi v ä hendamiseks. 2. Detailplaneeringu nimetus on „Ö stery rannaala detailplaneering “ . 3. M ää rata planeeringuala suuruseks ligikaudu 7,9 ha vastavalt k ä esoleva otsuse lisale nr 1. 4. Kinnitada detailplaneeringu l ä hteseisukohad vastavalt k ä esoleva otsuse lisale nr 2. 5. Mitte algatada keskkonnam õ jude strateegilist hindamist vastavalt otsuse lisale nr 3 . 6. Otsus j õ ustub teatavakstegemisega. Detailplaneeringu algatamine on menetlustoiming, millega ei teki huvitatud isikule õ igustatud ootust, et Vormsi Vallavolikogu detailplaneeringu vastu v õ tab v õ i kehtestab. Menetlustoimingud on vaidlustatavad koos haldusaktiga, milleks on detailplaneeringu kehtestamise v õ i kehtestamata j ä tmise otsus. Lisa 1 Vormsi Vallavolikogu xx.xx.xxxx otsusele nr …… . Borrby k ü la Ö stery rannaala detailplaneeringu ala Lisa 2 Vormsi Vallavolikogu xx.xx.xxxx otsusele nr …… . DETAILPLANEERINGU L Ä HTESEISUKOHAD 1. NIMETUS Ö stery rannaala detailplaneering (asukoht Borrby k ü las katastri ü ksustel Ö stery 8 vkt (katastritunnus 90701:001:0116), Ö stery 9 vkt (katastritunnus 90701:001:0117), Ö stery 10 vkt (katastritunnus 90701:001:0118), Ö stery 12 vkt (katastritunnus 90701:001:0121) ja Ö stery 13 vkt (katastritunnus 90701:001:0122). 2. ALGATAJA Detailplaneeringu koostamise algatamise ettepaneku esitaja ja huvitatud isik: Erikonstrueerimisb ü roo O Ü Algataja: Vormsi Vallavolikogu Koostamise korraldaja: Vormsi Vallavalitsus 3. EESM Ä RK JA VASTAVUS Ü LDPLANEERINGULE PLANEERINGU EESM Ä RK: muuta katastri ü ksuste sihtotstarvet maatulundusmaast elamumaaks; liita katastri ü ksused Ö stery 8, 9 ja 10; liitmisel moodustunud katastri ü ksusele ning katastri ü ksustele Ö stery 12 ja Ö stery 13 rajada igale ü ksikelamu ja abihoonetega majapidamine koos vajalike tehnov õ rkudega ning ligip ää suteedega (kokku 3 majapidamist), teha ettepanek ranna ehituskeeluv öö ndi v ä hendamiseks. PLANEERINGUALA LIGIKAUDNE SUURUS: ligikaudu 7,9 ha PLANEERINGU VASTAVUS Ü LDPLANEERINGULE: ei ole otseselt vastuolus Vormsi valla ü ldplaneeringuga. Ü ldplaneeringu muutmise vajaduse tingib ranna ehituskeeluv öö ndi v ä hendamine 4. PLANEERINGU L Ä HTEMATERJAL OLEMASOLEVATE KATASTRI Ü KSUSTE SIHTOTSTARVE: maatulundusmaa 100% PLANEERINGUALA ASEND: vt planeeringuala skeem Lisa 2 GEODEETILINE ALUSPLAAN: vajalik m õõ distada M 1:500 ARVESTADA: HYPERLINK &quot;https://maakonnaplaneering.ee/maakonna-planeeringud/laanemaa/laane-maakonnaplaneering-2030/&quot; L ää ne maakonnaplaneering 2030+; Vormsi valla ü ldplaneering; „ Vormsi valla k ü lade asustusstruktuuri ja traditsioonilise arhitektuuri anal üü s. K ü lamilj öö v ää rtuste hindamine “ (Kadi Karine, Eesti Vaba õ humuuseum, 2011); Vormsi maastikuhoolduskava (Kristiina Hellstr ö m, 2008); Vormsi valla j ää tmehoolduseeskiri; Vormsi valla reovee kohtk ä itluse ja ä raveo eeskiri; KSH eelhinnang, Lemma O Ü 25.09.2022 Vabariigi Valitsuse 28.02.2006 HYPERLINK &quot;https://www.riigiteataja.ee/akt/13343915?leiaKehtiv&quot; m ää rus nr 59 „ Hoiualade kaitse alla v õ tmine L ää ne maakonnas 1 “ valla dokumendid on k ä ttesaadavad HYPERLINK &quot;https://vormsi.ee/&quot; https://vormsi.ee/ 5. UURINGUD Eksperthinnang maatulundusmaa sihtotstarbe muutmisest ja rajatavatest majapidamistest tuleneva m õ ju kohta rohelise v õ rgustiku toimimisele. Eksperthinnang peab andma soovitused hoonete paigutamiseks. Kui detailplaneeringu edasise menetluse k ä igus selgub, et planeeringu-lahenduse v ä ljat öö tamiseks on vajalik teha t ä iendavaid uuringuid, anal üü se, ekspertiise vms, siis tuleb need teha ning planeeringusse lisada. 6. EHITUSLIKUD JA ARHITEKTUURSED N Õ UDED TERRITOORIUMI KRUNTIDEKS JAOTUS: m ää rata planeeringuga KRUNTIDE KATASTRI Ü KSUSE SIHTOTSTARVE: m ää rata planeeringuga LUBATUD SUURIM EHITISTE ARV KRUNTIDEL: m ää rata planeeringuga, kaasa arvatud alla 20 ruutmeetrised hooned, kui neid soovitakse p ü stitada. J ä rgida piirkonna traditsioonilist hoonestuse tihedust ja – struktuuri. LUBATUD SUURIM EHITISEALUNE PIND: m ää rata planeeringuga, j ä rgida v ä ljakujunenud traditsioonilisi ehitusmahtusid KRUNTIDE HOONESTUSALA: m ää rata planeeringuga, s ä ilitada maksimaalselt k õ rghaljastust (metsa) HOONETE TULEP Ü SIVUSKLASS: m ää rata planeeringuga HOONETE KORRUSELISUS: m ää rata planeeringuga, j ä rgida traditsioonilist hoone mahtu ja korruselisust HOONETE MAKSIMAALNE K Õ RGUS: m ää rata planeeringuga, j ä rgida traditsioonilist hoone mahtu ja k õ rgust HOONETE MAKSIMAALNE S Ü GAVUS: m ää rata planeeringuga HOONETE K Õ RGUSLIK SIDUMINE ± 0.00/ sokli k õ rgus: lahendada p õ him õ tteline vertikaalplaneerimine ja planeeritud maapinna k õ rgusm ä rgid ning hoonestuse ehituslikud sidumisk õ rgused KATUSEKALDED JA -KATE, HARJAJOONE SUUND, V Ä LISVIIMISTLUS: kavandada harmoneeruvalt ü mbritseva milj öö ga, l ä htuda piirkonnas traditsioonilisest viilkatusest ja katusekaldest, kasutada Vormsile omaseid materjale KRUNTIDE PIIRID JA PIIRDED: m ää rata planeeringuga, piirded kavandada harmoneeruvalt ü mbritseva milj öö ga ja sobitada maastikusse, piirete osas arvesta rohev õ rgustikuga, sh loomade vaba liikumisv õ imalusega, piirdega ü mbritseda ainult õ ueala. EHITISTE VAHELISED KUJAD: vastavalt tuleohutusn õ uetele SERVITUUDIALAD: m ää rata planeeringuga KOHUSTUSLIKUD EHITUSJOONED: puuduvad JUURDEP ÄÄ SUD KRUNTIDELE: Ö stery teelt – servituudi seadmise vajadus TEED: arvestada p ää stetehnika m õõ tmete ja juurdep ää suvajadustega Ö stery tee ja p õ hjapoolses osas planeeringuala l ä biva tee avalik kasutus peab s ä ilima PARKIMISTINGIMUSED: parkimine lahendada kinnistu siseselt HEAKORD JA HALJASTUS: t ä psustada haljastuse ja heakorra p õ him õ tteid. L ä htuda ja arvestada KSH eelhindamise ptk 7 toodud leevendavate meetmetega metsaalal ja rohev õ rgustikule avalduvate m õ jude eksperthinnangust tulenevaga. Seletuskirjas seada t ä psemad tingimused k õ rghaljastuse raietegevusele, raadamisele. Hoonete ja teede rajamisel arvestada olemasoleva looduskeskkonnaga sh k õ rghaljastusega, eelistades lagedamaid alasid. Olemasolevat k õ rghaljastust likvideerida vaid hoonete ja teede vahetul ehitusalal. Keelatud on lageraie. Raiete plaan t ä psustada iga hoone projektis eraldi. Uushaljastuse rajamisel kruntidele arvestada taimede sobivust looduslikule alale, eelistada kodumaiseid ja piirkonnale omaseid puu- ja p õõ saliike. J ÄÄ TMEK Ä ITLUS: m ää rata planeeringuga, arvestada Vormsi valla j ää tmehoolduseeskirjast tulenevaga. Juurdep ää s j ää tmemahutitele peab olema piisava laiuse, vaba k õ rguse ja kandev õ imega ning tasane. 7. INSENERV Õ RKUDE PROJEKTEERIMISTINGIMUSED VEEVARUSTUS: m ää rata planeeringuga lokaalselt. Tulenevalt ü ldplaneeringust eelistada puurkaevude ü hiskasutust. REOVEE KANALISEERIMINE: m ää rata planeeringuga lokaalselt. Eeldatav reoveek ä itluslahendus on kogumismahuti kasutamine. Kohtpuhasti rajamine ning heitvee suublasse juhtimine v õ i pinnasesse immutamine ei ole antud asukohas lubatav. Lahendada reovee k ä itlus vastavalt p õ hjavee kaitstusele ning Vormsi valla reovee kohtk ä itluse ja ä raveo eeskirjale. SADEMEVEE KANALISEERIMINE: n ä idata joonistel planeeringuala sademevete ä rajuhtimise lahendused ELEKTRIVARUSTUS: m ää rata planeeringuga SIDEVARUSTUS: m ää rata planeeringuga SOOJAVARUSTUS: m ää rata planeeringuga 8. KOOST ÖÖ JA KAASAMINE Asutustega koost öö tegemine ja planeeringute koosk õ lastamine vastavalt Vabariigi Valitsuse 17.12.2015. a m ää rus nr 133 + Rahandusministeerium (heakskiitja) + Keskkonnaamet + P ää steamet + Imatra Elekter AS + Sidelahenduste kavandamisel sideteenuse ettev õ tja + Isikud, kelle õ igusi planeering puudutab, sh naaberkinnistute omanikud, sh ü le tee paiknevad naaberkinnistute omanikud 9. PLANEERINGU KOOSSEIS JA VORMISTAMINE + DETAILPLANEERINGU JOONISED VORMISTADA M ÕÕ TKAVAS 1:500 + ESKIISLAHENDUSEGA koos esitada t õ end detailplaneeringu koostaja vastavuse kohta planeerimisseaduse § 6 l õ ikes 10 m ä rgitud planeerija definitsioonile. + Geoalus peab vastama majandus- ja taristuministri 14. aprilli 2016. a m ää rusele nr 34 &quot;Topo-geodeetilisele uuringule ja teostusm õõ distamisele esitatavad n õ uded&quot;. + Planeeringu seletuskirjas esitatakse planeeringulahenduse vastavus alal kehtivale ü ldplaneeringule ja v ää rtusliku maastiku, ning rohev õ rgustiku osas vastavus maakonnaplaneeringule. + Vastuv õ tmise hetkeks peab planeering vastama Riigihalduse ministri 17.10.2019 m ää rusele nr. 50 ,,Planeeringu vormistamisele ja ü lesehitusele esitatavad n õ uded “ . DETAILPLANEERINGU KOOSSEISUS ESITADA: + SELETUSKIRI + ASENDISKEEM + TUGIJOONIS: geodeetilisel alusel olemasolevate tehnov õ rkude ja krundipiiridega ning olemasolevate piirangutega + P Õ HIJOONIS + tehnov õ rkude joonis + vertikaalplaneerimise joonis + kruntimisjoonis + kontaktv öö ndi joonis + TEHNOV Õ RKUDE JOONIS + LISAMATERJALID: tehnilised tingimused, koosk õ lastused, koosk õ lastuste koondtabel, kokkulepped jm lepingud ning kirjavahetus + Kui detailplaneering sisaldab kehtestatud ü ldplaneeringu p õ hilahenduse muutmise ettepanekut, kuulub detailplaneeringu koosseisu ü ldplaneeringu teksti ja jooniste vastava osa muudatuste ettepanek. 10. PLANEERINGU ESITAMINE DETAILPLANEERING ESITADA + ESKIISI STAADIUMIS TUTVUSTAMISEKS ü ks eksemplar paberkandjal, digitaalselt pdf formaadis. + AVALIKUSTAMISEKS ü ks eksemplar paberkandjal, digitaalselt pdf formaadis, lisaks planeeringulahenduse ruumiline illustratsioon + KEHTESTAMISEKS paberkandjal ü ks eksemplar, digitaalselt CD-l pdf ja dwg formaadis. 11. PLANEERITAV ESIALGNE AJAKAVA (ajakava v õ ib muutuda olenevalt detailplaneeringu koostamise menetlusetappide tegelikust ajakulust). Detailplaneering tuleb kehtestada 3 aasta jooksul selle algatamisest Menetlus vastavalt planeerimisseadus § 142, vt menetluse HYPERLINK &quot;https://planeerimine.blogi.fin.ee/wp-content/uploads/2021/05/2020_12_01_DP_muutev_KSHta.pdf&quot; SKEEM DP algatamine … n ä dal 2023 DP l ä hteseisukohtade kohta ettepanekute k ü simine koost öö tegijatelt ja kaasatavatelt 30 p ä eva Ettepanekute alusel l ä hteseisukohtade t ä iendamine ja avalikustamine valla veebilehel koos nende kohta esitatud ettepanekutega … n ä dal DP eskiislahenduse koostamine … n ä dal DP eskiislahenduse avalik v ä ljapanek 30 p ä eva ja teavitamine 14 p ä eva enne DP eskiislahenduse avalik arutelu 45 p ä eva jooksul p ä rast avaliku v ä ljapaneku l õ ppu ja teavitamine 14 p ä eva enne DP lahenduse t ä psustamine … . n ä dal DP koosk õ lastamine ja esitamine arvamuse avaldamiseks 30 p ä eva Vajadusel DP lahenduse korrigeerimine … . n ä dal DP vastuv õ tmine Vallavolikogu poolt … . n ä dal Ehituskeeluv öö ndi v ä hendamise taotlus Keskkonnaametile 30 p ä eva DP p õ hilahenduse avalik v ä ljapanek 30 p ä eva ja teavitamine 14 p ä eva enne DP p õ hilahenduse avalik arutelu 45 p ä eva jooksul p ä rast avaliku v ä ljapaneku l õ ppu ja teavitamine 14 p ä eva enne Vajadusel DP p õ hilahenduse muudatuste tegemine … . n ä dal DP esitamine heakskiitmiseks riigihalduse ministrile 60 p ä eva DP kehtestamine Vallavolikogu poolt … . n ä dal Vormsi vallas Borrby külas Östery vkt 8, 9, 10, 12 ja 13 kruntide detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang Tallinn 2022 Vormsi vallas Borrby külas Östery vkt 8, 9, 10, 12 ja 13 kruntide detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang Nimetus: Vormsi vallas Borrby külas Östery vkt 8, 9, 10, 12 ja 13 kruntide detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang Töö tellija: Erikonstrueerimisbüroo OÜ Töö teostaja: LEMMA OÜ Reg nr 11453673 Harju maakond, Tallinn, Kristiine linnaosa, Värvi tn 5, 10621 Tel +372 5139031 E-post [email protected] Vastutav koostaja: Mihkel Vaarik Töö versioon: 25.09.2022 2 Vormsi vallas Borrby külas Östery vkt 8, 9, 10, 12 ja 13 kruntide detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang Sisukord Sisukord ...................................................................................................................................... 3 Sissejuhatus................................................................................................................................ 4 1 Kavandatava tegevuse kirjeldus ........................................................................................ 6 2 Seotus teiste strateegiliste planeerimisdokumentidega ................................................... 9 2.1 Lääne Maakonnaplaneering 2030+ ............................................................................. 9 2.2 Vormsi valla üldplaneering ........................................................................................ 11 3 KSH vajadus lähtuvalt õigusaktidest ................................................................................ 13 4 Mõjutatav keskkond ........................................................................................................ 14 5 Hinnang keskkonnamõjudele .......................................................................................... 17 5.1 Kavandatava tegevuse eeldatav mõju bioloogilisele mitmekesisusele, kaitstavatele liikidele ja loodusobjektidele ............................................................................................... 17 5.1 Natura eelhindamine ................................................................................................ 19 5.2 Loodusvarade kasutamine, jäätme- ja energiamahukus .......................................... 24 5.3 Mõju pinna- ja põhjaveele ........................................................................................ 24 5.4 Jääkreostus ................................................................................................................ 26 5.5 Müra, vibratsioon, õhusaaste, valgus, soojus ja kiirgus ............................................ 26 5.6 Mõju inimese tervisele ning sotsiaalsetele vajadustele ja varale ............................. 27 5.7 Visuaalne mõju .......................................................................................................... 27 5.8 Mõju kultuuriväärtustele .......................................................................................... 27 5.9 Avariiolukordade esinemise võimalikkus .................................................................. 27 5.10 Lähipiirkonna teised arendused ja võimalik mõjude kumuleerumine .................. 27 5.11 Muud aspektid ....................................................................................................... 28 6 Ehituskeeluvööndi vähendamine..................................................................................... 29 6.1 Rannal asuvate looduskoosluste säilimine................................................................ 29 6.2 Inimtegevusest lähtuva kahjuliku mõju piiramine .................................................... 29 6.3 Kalda eripära arvestava asustuse suunamine ........................................................... 30 6.4 Vaba liikumise ja juurdepääsus tagamine ................................................................. 30 6.5 Kokkuvõte .................................................................................................................. 31 7 Leevendavad meetmed metsaalal ................................................................................... 32 8 Ettepanek KSH algatamise/algatamata jätmise kohta .................................................... 33 3 Vormsi vallas Borrby külas Östery vkt 8, 9, 10, 12 ja 13 kruntide detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang Sissejuhatus Käesoleva keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH) eelhinnangu koostas LEMMA OÜ (reg nr 11453673) detailplaneeringualasse haaratud katastriüksuste omanike Erikonstrueerimisbüroo OÜ ja Kobbase Invest OÜ tellimusel. Töö vastutav koostaja oli keskkonnaekspert Mihkel Vaarik. KSH eelhindamise koostamisel on lähtutud planeerimisseadusest (PlanS), keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seadusest (KeHJS), KeHJS alusel Vabariigi Valitsuse 29.08.2005 määrusega nr 224 kehtestatud „Tegevusvaldkondade, mille korral tuleb anda keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnang, täpsustatud loetelust“ (edaspidi VV määrus) ja juhendist „Keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhindamise metoodika täpsustamine“. Samuti on töö koostamisel arvestatud Keskkonnaministeeriumi tellimusel koostatud töödega „KMH/KSH eelhindamise juhend otsustaja tasandil, sh Natura eelhindamine“ ja „Keskkonnamõju strateegilise hindamise menetluse läbiviimise juhend. Planeerimisseaduse kohane menetlus“. Samuti on lähtutud juhendist: Peterson, K., Kutsar, R., Metspalu, P., Vahtrus, S. ja Kalle, H. 2017. Keskkonnamõju strateegilise hindamise käsiraamat. Eelhinnangu andmisel lähtuti Eesti Vabariigi seadustest, samuti Vormsi Vallavolikogu poolt kehtestatud asjakohaste dokumentide nõuetest. Eelhinnangu sisus lähtuti eksperdi erialastest teadmistest ja kogemustest võimalike oluliste negatiivsete keskkonnamõjude esinemise kohta. Varasemalt on eraldi algatatud Vormsi Vallavalitsuse 20.09.2021 korraldusega nr 27K detailplaneering Borrby külas Östery vkt 8, 9 ja 10 katastriüksustele ja jäetud algatamata keskkonnamõju strateegiline hindamine. KSH mittealgatamise põhjendused olid: - detailplaneeringule keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamise vajadus puudub, kuna planeeritav tegevus ei kuulu keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (KeHJS) § 6 lõigetes 1 ja 2 loetletud tegevusvaldkondadesse; - kavandatavad tegevused ei avalda keskkonnale olulist mõju; - kavandatavad tegevused ei mõjuta Natura 2000 võrgustiku ala. Kahjuks on tegemist KeHJS ebatäpse tõlgendusega, kuna Borrby külas asuvad katastriüksused asuvad Läänemere ranna 200 m laiuses ehituskeeluvööndis ning piirnevad Väinamere hoiualaga (EELIS kood KLO2000241), mis on antud asukohas ka Natura 2000 alade Väinamere linnuala (RAH0000133) ja Väinamere loodusala (RAH0000605) koosseisus. Detailplaneeringu koostamisel, mis muudab kehtivat üldplaneeringut või eeldatavalt võib mõjutada Natura 2000 võrgustiku ala, tuleb alati anda eelhinnang ja kaaluda KSH vajadust, lähtudes keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (KeHJS) § 33 lõigetes 4 ja 5 sätestatud kriteeriumidest ning § 33 lõike 6 kohaste asjaomaste asutuste seisukohtadest (PlanS § 124 lõige 6). KSH eelhinnangu andmise käigus tuleb läbi viia ka Natura-eelhindamine, mille eesmärgiks on välja selgitada ja tuvastada kavandatava tegevuse võimalik mõju Natura 2000 võrgustiku alale 4 Vormsi vallas Borrby külas Östery vkt 8, 9, 10, 12 ja 13 kruntide detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang (kas eraldi või koos teiste tegevustega) ning hinnata, kas tegemist on tõenäoliselt olulise ebasoodsa mõjuga või mõju võimalikku mõjualasse jäävatele Natura 2000 võrgustiku aladele (Väinamere linnuala ja Väinamere loodusala), aga ka Väinamere hoiualale või kaitsealuste liikide elupaikadele, ei ole välistatud. Kuna detailplaneeringuga kavandatakse ehitisi ranna ehituskeeluvööndisse, käsitletakse KSH eelhinnangus planeeringu elluviimise mõju muuhulgas ranna kaitse eesmärkidele, KeHJS § 33 lg 1 p 4 alusel tuleb KSH algatada, kui strateegiline planeerimisdokument (DP) on aluseks tegevusele, mille korral ei ole objektiivse teabe põhjal välistatud, et sellega võib kaasneda eraldi või koos muude tegevustega eeldatavalt oluline ebasoodne mõju Natura 2000 võrgustiku ala kaitse-eesmärgile, ja mis ei ole otseselt seotud ala kaitsekorraldusega või ei ole selleks otseselt vajalik. Östery vkt 12 ja Östery vkt 13 on omanikud varem esitanud DP algatamise taotlused, kuid eraldi DP pole neile algatatud. Nüüdseks on üldjoontes otsustatud, et kõigile viiele katastriüksusele algatatakse ühine DP ja algatamise käigus kaalutakse nõuetekohaselt ka KSH algatamise vajadust. Arvestades eeltoodut tuleb detailplaneering algatada Vormsi valla üldplaneeringut muutva detailplaneeringuna Vormsi Vallavolikogu poolt. Käesoleva KSH eelhinnangu eesmärgiks oli selgitada, kas Östery vkt 8, 9, 10, 12 ja 13 kruntide detailplaneeringu koostamisel on vajalik keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH) algatamine või mitte. Lõpliku otsuse KSH algatamise vajalikkuse osas peab tegema kohalik omavalitsus, arvestades asjaomaste asutuste seisukohti. 5 Vormsi vallas Borrby külas Östery vkt 8, 9, 10, 12 ja 13 kruntide detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang 1 Kavandatava tegevuse kirjeldus Detailplaneeringu eesmärgiks on Vormsi vallas Borrby külas asuvate Östery vkt 8, 9, 10, 12 ja 13 katastriüksustele ehitusõiguse ja hoonestustingimuste määramine üksikelamu ja abihoonete rajamiseks koos vajalike tehnovõrkudega ning ligipääsuteega. Planeeritava maa-ala suurus kokku on 80 599 m². Joonis 1. DP ala asukoht ja kehtivad olulisemad kitsendused. Allikas: Maa-amet. Detailplaneeringu algatamiseelne eskiis on koostatud Land Composition OÜ (töö nr DP-22-07) poolt, mille järgi on DP-ga kavas Östery 8, 9 ja 10 katastriüksused liita üheks katastriüksuseks ning liidetud katastriüksuse ja Östery 12 ja Östery 13 katastriüksuste sihtotstarbe muutmine maatulundusmaast 100 %. Samuti on ette nähtud kruntidele ehitusõiguse ja hoonestusala, tehnovõrkude ja –rajatiste ning juurdepääsutee võimaliku asukoha, ehitiste ehituslike ja kujunduslike tingimuste ning liikluskorralduse, haljastuse ja heakorrastuse põhimõtete määramine. Lähtuvalt planeeringuala asukohast on DP eesmärk ka ranna ehituskeeluvööndi vähendamine. Kuna DP alasse haaratud katastriüksuste vahele jääb Österby vkt 11 katastriüksus, siis on DP eskiislahendus kooostatud kahes osas (vt Joonised 2 ja 3). 6 Vormsi vallas Borrby külas Östery vkt 8, 9, 10, 12 ja 13 kruntide detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang Joonis 2. DP eskiislahendus Östery vkt 8, 9 ja 10 osas. Allikas: Land Composition OÜ. DP eskiisis on näidatud võimalik hoonestusala ja tinglik hoonete paiknemine. Raadamine hoonestusalal on ette nähtud vaid hoonete ümbruses, ülejäänud kruntide osal (ka tinglikul hoonestusalal) säilitatakse metsaala. Juurdepääsuteede ja kommunikatsioonide lahendus hetkel puudub. Pääs kruntidele on valla kohalikult Östery teelt. 7 Vormsi vallas Borrby külas Östery vkt 8, 9, 10, 12 ja 13 kruntide detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang Soojavarustus lahendatakse lokaalselt. Täpne küttelahendus selgub ehitusprojekti koostamise käigus. Kruntidele on kavandatud veevärk, kanalisatsioon, elektrivarustus. Igale moodustatavale krundile on antud võimalus rajada oma puurkaev. Reoveekogumiseks tuleb kavandada nõuetekohased kogumismahutid. Joonis 3. DP eskiislahendus Östery vkt 12 ja 130 osas. Allikas: Land Composition OÜ. 8 Vormsi vallas Borrby külas Östery vkt 8, 9, 10, 12 ja 13 kruntide detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang 2 Seotus teiste strateegiliste planeerimisdokumentidega 2.1 Lääne Maakonnaplaneering 2030+ Lääne maakonnaplaneering 2030+ on kehtestatud riigihalduse ministri 22.03.2018 käskkirjaga nr 1.1-4/70. Planeeringu eesmärk on väljendada maakonna ruumilise arengu vajadusi arvestades piirkondlikke eripärasid. Tegu on uue maakonnaplaneeringuga, mis on loogiliseks jätkuks 1998. aastal kehtestatud maakonnaplaneeringule ja selle teemaplaneeringutele (Lääne maakonnaplaneeringu teemaplaneering „Asustust ja maakasutust suunavad keskkonnatingimused“ kaotas kehtivuse Lääne maakonnaplaneeringu 2030+ kehtestamisega). Maakonnaplaneeringu kohaselt paikneb planeeringuala Vormsi väärtuslikul maastikul ja rahvusvahelise tähtsusega T1 rohevõrgustiku tugialal. Joonis 3. Väljavõte Lääne Maakonnaplaneeringust. Väärtuslikud kultuur- ja loodusmaastikud, mis väärivad endiselt säilitamist ja esile toomist, on teemaplaneeringust maakonnaplaneeringusse üle kantud ning täpsustatud on väärtuslike maastike säilimiseks ja kasutamiseks määratud maakasutuse ja ehitamise põhimõtteid. Maakonnaplaneeringus on täpsustatud rohevõrgustiku piire ja tingimusi, lähtudes nii maakonna arengusuundumustest kui rohelise võrgustiku sidususe ja edaspidise toimimise vajadustest. Rohelise võrgustiku alal on tähtis säästev ja looduse mitmekesisust arvestav 9 Vormsi vallas Borrby külas Östery vkt 8, 9, 10, 12 ja 13 kruntide detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang looduslähedane majandamine ning looduslähedase elulaadi võimaldamine. Samas näeb maakonnaplaneering ette vajadust Vormsi rannakülade taastamiseks ja laiendamiseks. Roheline võrgustik on planeerimisalane mõiste, mis funktsionaalselt täiendab kaitsealade võrgustikku, ühendades need looduslike aladega ühtseks terviklikuks süsteemiks. Võrgustikus toimub inimtekkeliste mõjude pehmendamine või ennetamine, mis loob eeldused koosluste arenguks looduslikkuse suunas. See toetab bioloogilist mitmekesisust, tagab stabiilse keskkonnaseisundi ning hoiab alal inimesele elutähtsaid keskkonda kujundavaid protsesse (põhja- ja pinnavee teke, õhu puhastumine, keemiliste elementide looduslikud ringed jne). Rohelise võrgustiku planeerimise eesmärgiks ei ole ulatuslike “roheliste alade” määramine ja nende majandustegevusest välja jätmine. Eelkõige on sihiks loodus- ja keskkonnakaitseliselt väärtusliku ruumi struktuuri säilitamine, tuginedes sealjuures erinevatele 1 arengusuundumustele, asustuse ja taristute paiknemise ja vajaduste analüüsile . Rohelise võrgustiku alal kavandatavate planeeringute puhul tuleb igal juhul arvestada seda, et senine roheline võrgustik jääks sisuliselt toimima. Seega on rohelise võrgustiku aladele uute ehitiste/rajatiste kavandamine erandjuhul lubatud, kui sellega säilib rohelise võrgustiku terviklikkus ja toimimine. Maakonnaplaneering määrab eelkõige üldised tingimused uute üldplaneeringute koostamiseks. Maakonnaplaneering kui hierarhilises süsteemis kõrgemal asetsev planeering annab arengu põhisuunad ja üldised soovitused, millega tuleb arvestada edaspidi uute üldplaneeringute koostamisel. Maakonnaplaneeringu eesmärk on tasakaalustada maakonna ruumilist arengut, kuid selle kõrge üldistusaste nii graafilisel kui seletuskirjas (“kavandada võimalusel“ või „on võimalik põhjendatud vajadusel ja täiendava kaalutlemise tulemusena“) ei välista kohalike omavalitsuste poolt konkreetsetele aladele või maaüksustele täpsustavate tingimuste määramist. DP algatamine ei ole otseselt vastuolus Lääne maakonnaplaneeringuga 2030+. 1 https://www.keskkonnaagentuur.ee/et/eesmargid-tegevused/projektid/elme/rohevorgustik 10 Vormsi vallas Borrby külas Östery vkt 8, 9, 10, 12 ja 13 kruntide detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang 2.2 Vormsi valla üldplaneering DP ala asub kehtiva Vormsi valla üldplaneeringu (kehtestatud Vormsi Vallavolikogu 14.06.2004 otsusega nr 8) kohaselt rannaalal väljaspool Borrby külasüdant hajaasustusalal. Tegemist on metsmaaga (maatulunsusmaa). Planeeringuala piirkonnas ei ole Vormsi valla üldplaneeringu alusel varem ehituskeeluvööndit vähendatud. Seega kehtib praegu seadusejärgne 200 m laiune ehituskeeluvöönd. Joonis 4. Väljavõte Vormsi valla üldplaneeringust. Kaart ”Saxby, Kersleti, Borby, Fällerna, Förby“. Detailplaneering ei vasta Vormsi valla üldplaneeringu kohaselele ranna ehituskeeluvööndile. Maakasutuse juhtotstarvet ei ole alale määratud. DP-ga tehakse ettepanek muuta kehtivat Vormsi valla üldplaneeringut Läänemere ehituskeeluvööndi osas. DP eskiisis on tehtud ettepanek ehituskeeluvööndi vähendamiseks kuni 55 meetrini. Selgitamaks 2004. aastal kehtestatud ÜP ehitustingimusi koostati aastatel 2012-2021 Vormsi valla ÜP põhisuundade ja juhtotstarbe ning ehitustingimuste täpsustamise teemaplaneeringut ning KSH-d. Seoses vajadusega algatada uus Vormsi valla üldplaneering (ÜP ja selle KSH algatati Vormsi Vallavolikogu 20.05.2022.a. otsusega nr 13) lõpetati 11 Vormsi vallas Borrby külas Östery vkt 8, 9, 10, 12 ja 13 kruntide detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang teemaplaneeringu koostamine ilma seda kehtestamata (otsus 17.12. 2021 nr 9), et kõik lahendamist vajavaid teemad kavandada koosmõjus ja komplekselt ÜP protsessis. Siiski tehti teemaplaneeringu koostamise käigus ära tänuväärne töö Vormsi valla arenguperspektiivide selgitamisel ja jõuti ka erinevate kompromissideni. Kuna teemaplaneeringut ei kehtestatud, on tegemist siiski vaid illustreeriva materjaliga. Teemaplaneringu koostamisel tehti ettepanek, arvestades ka Östery vkt 8, 9 ja 10 DP algatamise menetlust, määratleda ala tähisega M1 (reserveeritud maatulundusala hoonete ehitamise õigusega). Vormsi Vallavalitsus ei kaalunud võimalust teha alal ettepanek vähendada ranna ehituskeeluvööndit teemaplaneeringuga. Võimalus on seda teha läbi detailplaneeringu menetluse. Teised katastriüksused on tähisega M2 (reserveeritud maatulundusmaa hoonete ehitamise õiguseta - rohelise võrgustiku ala, sh metsamassiivid). Joonis 4. Väljavõte koostatud Vormsi valla üldplaneeringu teemaplaneeringust. 12 Vormsi vallas Borrby külas Östery vkt 8, 9, 10, 12 ja 13 kruntide detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang 3 KSH vajadus lähtuvalt õigusaktidest Lähtudes Planeerimisseaduse (PlanS) § 1 lõikest 3 kohaldatakse planeeringu koostamise käigus läbiviidavale keskkonnamõju strateegilisele hindamisele PlanS-st tulenevaid menetlusnõudeid. Vastavalt PlanS § 124 lõikele 5 on KSH kohustuslik detailplaneeringu koostamisel, kui planeering on aluseks KeHJS § 6 lõike 1 kohasele tegevusele. Antud juhul detailplaneeringuga kavandatav tegevus ei kuulu KeHJS § 6 lõike 1 ehk olulise keskkonnamõjuga tegevuse alla. Vastavalt KeHJS-le on keskkonnamõju oluline, kui see võib eeldatavalt ületada mõjuala keskkonnataluvust, põhjustada keskkonnas pöördumatuid muutusi või seada ohtu inimese tervise ja heaolu, kultuuripärandi või vara. PlanS § 124 lõike 6 alusel on keskkonnamõju strateegilise hindamise kaalumine vajalik § 142 nimetatud detailplaneeringu (ehk üldplaneeringut muutva detailplaneeringu) koostamisel. Antud juhul on tegemist kehtivat Vormsi valla üldplaneeringut (ehituskeeluvööndi osas) muutva detailplaneeringuga (vt peatükk 2). Samuti ei ole ÜP-s arvestatud maakasutuse juhtotstarve osas, et ala määratletaks kui elamuala. Kuna planeeringuala piirneb Väinamere hoiualaga, mis on ka Natura 2000 võrgustiku loodus- ja linnuala, siis eelhindamise vajadus tuleneb antud juhul ka määruse nr 224 § 15 punktist 8 ehk selline tegevus, mis ei ole otseselt seotud ala kaitsekorraldusega või ei ole selleks otseselt vajalik, kuid mis võib üksi või koostoimes muu tegevusega eeldatavalt mõjutada Natura 2000 võrgustiku ala või kaitstavat loodusobjekti. Eelhinnangu andmisel lähtutakse KeHJS § 33 lõigete 3-5 kriteeriumidest, kusjuures hinnata tuleb kõikide (oluliste) kriteeriumide alusel, milline mõju võib DP-ga kavandatava tegevusega kaasneda. Eelhindamine ei lõppe KSH eelhinnangu koostamisega, vaid vajalik on ka asjaomaste asutustega konsulteerimine. Eelhindamise etapis konsulteerimine vastavalt KeHJS § 33 lõikele 6 on KSH protsessis esimene asjaomaste asutuste kaasamine. Asjaomased asutused igal konkreetsel juhul määratleb planeeringu koostamise algataja (või korraldaja). Asjaomaste asutuste loetelu sõltub sellest, millised mõjud tegevusega kaasnevad. Asutuste hulka kuulub alati Keskkonnaamet (KeA). 13 Vormsi vallas Borrby külas Östery vkt 8, 9, 10, 12 ja 13 kruntide detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang 4 Mõjutatav keskkond Planeeringuala asub Vormsi vallas Borrby külas maatulundusmaa sihtotstarbega (metsamaa) hajaasustusalal. Alast lõuna pool kulgeb Östery tee. DP ala hõlmab järgmisi katastriüksusi: • Östery vkt 8 (kat. tunnus 90701:001:0116), sihtotstarve maatulundusmaa 100%, pindala 10 620 m2), • Östery vkt 9 (tunnus 90701:001:0117, sihtotstarve maatulundusmaa 100%, pindala 14 514 m2), • Östery vkt 10 (90701:001:0118, sihtotstarve elamumaa 100 %, pindala 13 527 m 2), • Östery vkt 12 (90701:001:0121, sihtotstarve elamumaa 100 %, pindala 18 764 m 2), • Östery vkt 13 (90701:001:0122, sihtotstarve elamumaa 100 %, pindala 19 346 m 2). Kõlvikuliselt on Östery vkt 8, 9 ja 10 tegemist valdavalt metsamaaga, haritavat maad (Östery tee ääres) ja muud maad (ala põhjaosas kulgev metsatee) on minimaalselt. Östery 12 ja 13 puhul on lisaks metsamaale rohkem muud maad ja merepoolses osas ka looduslikku rohumaad. Joonis 5. Näide – Östery vkt kõlvikute kaart. Allikas: Maa-amet. 14 Vormsi vallas Borrby külas Östery vkt 8, 9, 10, 12 ja 13 kruntide detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang Planeeritav ala piirneb läänest katastriüksusega Östery vkt 7 (kat. tunnus 90701:001:0115, maatulundusmaa 100%), põhjast Läänemerega, idast Östery vkt 14 (tunnus 90701:001:0123, maatulundusmaa 100%) ja lõunast transpordimaa sihtotstarbega Östery teega (90701:001:0127). DP ala vahele jääb Östery vkt 11 (tunnus 90701:001:0119, maatulundusmaa 100%. Riikliku ehitisregistri andmetel puuduvad DP alal hooned. Östery vkt 10 keskosas on metsas vana vundament. Lähim hoonestatud maaüksus on Östery vkt 5. Borrby küla keskus asub planeeringualast ca 1,6 km kaugusel, Fällarna küla ca 4 km kaugusel ja Sviby sadam ca 11 km kaugusel. Looduskaitseseaduse (LKS) § 35, 37 ja 38 alusel on Läänemerel meresaartel järgmised asjakohased kitsendused: 1) kalda piiranguvöönd 200 m, mis moodustatakse kalda kaitse eesmärgil, majandustegevus on LKS-iga sätestatud korras lubatud; 2) kalda ehituskeeluvöönd 200 m, mis moodustatakse ranna või kalda kaitse eesmärgil, igasugune ehitustegevus on keelatud. Läänemere kallasrada 10 m ja veeseaduse alusel kehtestatud veekaitsevööndit 20 m detailplaneeringu elluviimisega ei mõjutata. LKS § 40 alusel võib ranna ja kalda ehituskeeluvööndit võib suurendada või vähendada, arvestades ranna või kalda kaitse eesmärke ning lähtudes taimestikust, reljeefist, kõlvikute ja kinnisasjade piiridest, olemasolevast teede- ja tehnovõrgust ning väljakujunenud asustusest. LKS alusel on ranna ja kalda piiranguvööndis asuvate metsade kaitse eesmärk vee ja pinnase kaitsmine ja puhketingimuste säilitamine. Ranna piiranguvööndis on keelatud lageraie. Kalda piiranguvööndis ei tohi lageraielangi pindala olla suurem kui kaks hektarit, välja arvatud maaparandussüsteemi eesvoolu veekaitsevööndis maaparandushoiutööde tegemisel. Kultuurimälestiste riiklikus registri2 järgi ei ole naabruses kinnismälestisi ja alale ei ulatu kinnismälestiste kaitsevööndid. Maa-ameti üleujutusohuga alade kaardirakendus ntud asukohta Borrby külas ei käsitle ja pole määratletud perioodilise tõenäosuse alusel esineda võivaid maapinnast kõrgemaid veetasemeid (veetasemete tõenäolist tõusu 10, 50, 100 ja 1000 aasta jooksul). ÜP-ga korduva üleujutusala piiri määratud ei ole (kehtiv üldplaneering kehtestati ajal kui looduskaitseseaduses puudus korduva üleujutusega ala regulatsioon). Ranna veekaitse-, ehituskeelu- ja piiranguvööndi arvestamisel käsitletakse lähtejoonena praegu kehtivast LKS- st tulenevat ühte meetrit kaldajoone kõrgusväärtusest, mis antud alal asub väljaspool katastriüksusi rannal ehk üldjoontes ühtib eeldatavalt keskmise veepiiriga. Katastriüksused ei jää Väinamere hoiualale (Läänemaa), mille koosseisus on ka Natura 2000 loodus- ja linnualad (vt peatükk 5). Hoiuala on antud piirkonnas vaid mereala kuni Hullo- Borrby sadama teeni idas, kust algab hoiuala maismaaosa. 2 https://register.muinas.ee 15 Vormsi vallas Borrby külas Östery vkt 8, 9, 10, 12 ja 13 kruntide detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang Ca 700 m DP alast lääne poole jääb ka Vormsi maastikukaitseala (KLO1000220) Kärrsläti piiranguvöönd, mis on samuti Natura alade koosseisus. Vormsi saar jääb ka Lääne-Eesti saarte biosfääri programmialale (RAH0000611). Joonis 5. Looduskaitselised piirangud DP alal ja lähialal. Allikas: Maa-amet. Vormsi saare poollooduslikud kooslused ehk pärandkooslused on erakordselt liigirikkad looduslikud niidualad, mida on järjepidevalt niidetud või karjatatud ning mis on elupaigaks mitmetele haruldastele liikidele. DP ala piirist ca 250 m lääne pool ja ca 40 m ida pool on Väinamere hoiualal ja Natura 2000 Väinamere loodusalal kaitstav esmatähtis elupaigatüüp rannaniidud (1630*). Samal rannaniidul idas on registreeritud ka mitme III kategooria kaitsealuse taimeliigi leiukohad (vt peatükk 5) nagu kahkjaspunane sõrmkäpp (EELIS kood KLO9311330) ja soo-neiuvaip (KLO9311222). Samuti on samal alal rannaniidul Borrby sadama piirkonnas registreeritud III kategooria kaitsealune linnuliik liivatüll (KLO9103710). Veel kaugemal idas on registreeritud ka III kategooria kaitsealune linnuliik punajalg-tilder (KLO9103819). Mõlemad on ka Väinamere hoiualal ja linnualal kaitstvad ligiid. 16 Vormsi vallas Borrby külas Östery vkt 8, 9, 10, 12 ja 13 kruntide detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang 5 Hinnang keskkonnamõjudele 5.1 Kavandatava tegevuse eeldatav mõju bioloogilisele mitmekesisusele, kaitstavatele liikidele ja loodusobjektidele Planeeritav ala ei paikne Väinamere hoiualal Läänemaal (KLO2000241), kuid kinnistud osaliselt piirnevad hoiuala merepiiriga. Väinamere hoiuala on loodud Väinamere ja seda ümbritseva rannikuala kaitsmiseks. Hoiuala koosneb nelja maakonna (Hiiu, Lääne, Pärnu ja Saare maakonna) osahoiualast. Läänemaa osahoiuala pindala on 67 166,8 ha, millest veeosa 63 532,4 ha. Väinamere hoiuala Lääne maakonnas moodustati 2007. a (Vabariigi Valitsuse 18.05.2007 määrus nr 155 „Vabariigi Valitsuse 28. veebruari 2006. a määruse nr 59 “Hoiualade kaitse alla võtmine Lääne maakonnas” muutmine”; lisa 2). Hoiuala on moodustatud Lääne-Eestile tüüpiliste poollooduslike koosluste, samuti põliste metsaelupaikade ja rikkumata veerežiimiga madalsoo kaitseks. Alal kaitstakse 15 erinevat loodusdirektiivi elupaigatüüpi ja mitmeid ohustatud ja haruldasi liike. Oluline on hoiualal rannikuga seotud saarele traditsiooniliselt iseloomulike poollooduslike koosluste ranna-, loo-, ja puisniitude, kadastike ja puiskarjamaade säilitamine. Hoiualal kehtivad piirangud sätestab looduskaitseseadus. Hoiuala on elupaikade ja kasvukohtade kaitseks määratud ala, mille säilimise tagamiseks hinnatakse kavandatavate tegevuste mõju ja keelatakse ala soodsat seisundit kahjustavad tegevused. Hoiualal on keelatud nende elupaikade ja kasvukohtade hävitamine ja kahjustamine, mille kaitseks hoiuala moodustati ning kaitstavate liikide oluline häirimine, samuti tegevus, mis seab ohtu elupaikade, kasvukohtade ja kaitstavate liikide soodsa seisundi. Hoiualal on metsaraie keelatud, kui see võib rikkuda kaitstava elupaiga struktuuri ja funktsioone ning ohustada elupaigale tüüpiliste liikide säilimist. Maatulundusmaal metsaseaduse kohase metsateatise menetlemisel tuleb arvestada hoiuala kehtestamise eesmärki. Väinamere hoiuala kaitse-eesmärk on nõukogu direktiivi 92/43/EMÜ I lisas nimetatud elupaigatüüpide - veealuste liivamadalate (1110), liivaste ja mudaste pagurandade (1140), rannikulõugaste (1150*), laiade madalate lahtede (1160), karide (1170), esmaste rannavallide (1210), püsitaimestuga kivirandade (1220), soolakuliste muda- ja liivarandade (1310), väikesaarte ning laidude (1620), rannaniitude (1630*), püsitaimestuga liivarandade (1640), kuivade nõmmede (4030), kadastike (5130), lubjarikkal mullal kuivade niitude (6210*), lubjavaesel mullal liigirikaste niitude (6270*), loodude (6280*), sinihelmikakoosluste (6410), niiskuslembeste kõrgrohustute (6430), puisniitude (6530*), allikate ja allikasoode (7160), liigirikaste madalsoode (7230), puiskarjamaade (9070), soostuvate ja soo-lehtmetsade (9080*) kaitse ning II lisas nimetatud liikide ja nõukogu direktiivi 79/409/EMÜ I lisas nimetatud liikide, samuti I lisast puuduvate rändlinnuliikide elupaikade kaitse. Liigid, mille elupaiku kaitstakse, on: kaunis kuldking (Cypripedium calceolus), madal unilook (Sisymbrium supinum), hallhüljes (Halichoerus grypus), saarmas (Lutra lutra), viigerhüljes (Phoca hispida bottnica), võldas (Cottus gobio), teelehe- mosaiikliblikas (Euphydryas aurinia), suur-mosaiikliblikas (Euphydryas maturna), raudkull (Accipiter nisus), rästas-roolind (Acrocephalus arundinaceus), jäälind (Alcedo atthis), soopart 17 Vormsi vallas Borrby külas Östery vkt 8, 9, 10, 12 ja 13 kruntide detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang (Anas acuta), luitsnokk-part (Anas clypeata), piilpart (Anas crecca), viupart (Anas penelope), sinikael-part (Anas platyrhynchos), rägapart (Anas querquedula), rääkspart (Anas strepera), suur-laukhani (Anser albifrons), hallhani (Anser anser), väike-laukhani (Anser erythropus), rabahani (Anser fabalis), hallhaigur (Ardea cinerea), kivirullija (Arenaria interpres), sooräts (Asio flammeus), punapea-vart (Aythya ferina), tuttvart (Aythya fuligula), merivart (Aythya marila), hüüp (Botaurus stellaris), mustlagle (Branta bernicla), valgepõsk-lagle (Branta leucopsis), sõtkas (Bucephala clangula), hiireviu (Buteo buteo), karvasjalg-viu (Buteo lagopus), niidurüdi (Calidris alpina schinzii), suurrüdi (Calidris canutus), kõvernokk-rüdi (Calidris ferruginea), väikerüdi (Calidris minuta), värbrüdi (Calidris temminckii), väiketüll (Charadrius dubius), liivatüll (Charadrius hiaticula), mustviires (Chlidonias niger), valge- toonekurg (Ciconia ciconia), roo-loorkull (Circus aeruginosus), välja-loorkull (Circus cyaneus), soo-loorkull (Circus pygargus), aul (Clangula hyemalis), rukkirääk (Crex crex), väikeluik (Cygnus columbianus bewickii), laululuik (Cygnus cygnus), kühmnokk-luik (Cygnus olor), valgeselg-kirjurähn (Dendrocopos leucotos), väike-kirjurähn (Dendrocopos minor), põldtsiitsitaja (Emberiza hortulana), tuuletallaja (Falco tinnunculus), lauk (Fulica atra), rohunepp (Gallinago media), järvekaur (Gavia arctica), punakurk-kaur (Gavia stellata), sookurg (Grus grus), merikotkas (Haliaeetus albicilla), väänkael (Jynx torquilla), punaselg- õgija (Lanius collurio), hallõgija (Lanius excubitor), kalakajakas (Larus canus), tõmmukajakas (Larus fuscus), väikekajakas (Larus minutus), naerukajakas (Larus ridibundus), plütt (Limicola falcinellus), vöötsaba-vigle (Limosa lapponica), mustsaba-vigle (Limosa limosa), nõmmelõoke (Lullula arborea), mudanepp (Lymnocryptes minimus), tõmmuvaeras (Melanitta fusca), mustvaeras (Melanitta nigra), väikekoskel (Mergus albellus), jääkoskel (Mergus merganser), rohukoskel (Mergus serrator), suurkoovitaja (Numenius arquata), kalakotkas (Pandion haliaetus), nurmkana (Perdix perdix), kormoran (Phalacrocorax carbo), veetallaja (Phalaropus lobatus), tutkas (Philomachus pugnax), hallrähn (Picus canus), rüüt (Pluvialis apricaria), plüü (Pluvialis squatarola), sarvikpütt (Podiceps auritus), tuttpütt (Podiceps cristatus), hallpõsk-pütt (Podiceps grisegena), väikehuik (Porzana parva), täpikhuik (Porzana porzana), rooruik (Rallus aquaticus), naaskelnokk (Recurvirostra avosetta), kaldapääsuke (Riparia riparia), hahk (Somateria mollissima), väiketiir (Sterna albifrons), räusktiir (Sterna caspia), jõgitiir (Sterna hirundo), randtiir (Sterna paradisaea), tutt-tiir (Sterna sandvicensis), vööt-põõsalind (Sylvia nisoria), teder (Tetrao tetrix), tumetilder (Tringa erythropus), mudatilder (Tringa glareola), heletilder (Tringa nebularia), punajalg- tilder (Tringa totanus) ja kiivitaja (Vanellus vanellus). Detailplaneeringuga kavandatava tegevuse sellises väikeses mahus elluviimisel ei ole oodata olulist ebasoodsat mõju piirkonna bioloogilisele mitmekesisusele, siseriiklikult kaitstavatele liikidele ja loodusobjektidele. Väinamere hoiuala Läänemaal on Natura 2000 aladena kaitse all Väinamere loodusala (EE0040002) ja Väinamere linnuala (EE0040001). Natura 2000 on üle-euroopaline kaitstavate alade võrgustik, mille eesmärk on tagada haruldaste või ohustatud lindude, loomade ja taimede ning nende elupaikade ja kasvukohtade kaitse või vajadusel taastada üle- euroopaliselt ohustatud liikide ja elupaikade soodne seisund. Natura 2000 alade võrgustiku mõte ja sisu on kirjas 1992. aastal vastu võetud Euroopa Liidu loodusdirektiivis (92/43/EMÜ). Sama direktiiviga sätestati Natura võrgustiku osaks ka 1979. aastal jõustunud linnudirektiivi (2009/147/EÜ) alusel valitud linnualad. 18 Vormsi vallas Borrby külas Östery vkt 8, 9, 10, 12 ja 13 kruntide detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang Natura hindamine on kavandatava tegevuse elluviimisega eeldatavalt kaasneva mõju hindamine Natura 2000 võrgustiku aladele. Natura hindamine on menetlusprotsess, mida viiakse läbi vastavalt loodusdirektiivi artikli 6 lõigetele 3 ja 4, juhul kui vajadus on tuvastatud Natura eelhindamise käigus. 5.1 Natura eelhindamine Natura 2000 eelhindamisel on lähtutud asjakohastest juhenditest3, 4. Natura hindamise esimene etapp on Natura-eelhindamine. See on protseduur, mis aitab otsustada, kas kavandatud tegevuse elluviimine võib Natura ala terviklikkuse säilimisele ja kaitse-eesmärgiks olevatele liikidele ja/või elupaigatüüpidele ebasoodsat mõju avaldada. Eelhindamise etapis prognoositakse projekti või kava tõenäolist mõju Natura 2000 võrgustiku alale ning sealsetele kaitse-eesmärkidele, sh vajadusel koosmõju teiste kavade või projektidega ning hinnatakse, kas on võimalik objektiivselt järeldada, et tegemist on tõenäoliselt ebasoodsa mõjuga ala kaitse-eesmärkidele või mõju ei ole välistatud. Kui eelhindamise käigus esitatud teave näitab, et ebasoodne mõju on tõenäoline või jääb ebaselgeks, on tarvis läbi viia Natura hindamise järgmine etapp – asjakohane hindamine. Kas projekt või kava on Natura ala(de) kaitsekorraldusega otseselt seotud või selleks vajalik. Detailplaneeringuga kavandatava tegevuse eesmärk ei ole seotud Natura-alade kaitsekorraldusliku tegevusega, st ei ole otseselt suunatud kaitsekorralduskavades määratletud vajalike kaitsetegevuste elluviimiseks. Mõjuala ulatuse määratlemine. Kavandatava tegevuse ala ei kattu Väinamere loodusala ja Väinamere linnualaga, mis kuuluvad Natura 2000 võrgustikku, kuid piirneb nendega. Loodusalal kaitstavad Natura elupaigatüüp rannaniidud (1630*) ei ole esindatud DP alal ega alast väljapool rannas loodusala piiril. Rannaniidud jäävad DP ala piirist ca 250 m lääne poole ja ida poole Väinamere loodusala maismaaosale. Elamu ja kõrvalhoonete rajamine ei oma teadaolevalt negatiivseid mõjusid väljaspoole ehitusala ning võimalikud mõjud on vaid ehitusaegsed, juhul kui järgitakse kõiki ettenähtud ehituslikke meetmeid mõjude minimeerimiseks. Informatsioon kavandatava tegevuse kohta. Informatsioon kavandatava tegevuse kohta on esitatud käesoleva KMH eelhinnangus eespool ja siinkohal seda ei korrata. Kavandatava tegevuse mõjupiirkonda jäävate Natura alade iseloomustus. Vabariigi Valitsuse korraldusega 05.08.2004 nr 615 vastu võetud „Euroopa Komisjonile esitatav Natura 2000 võrgustiku alade nimekiri” punkt 66 alusel Väinamere linnuala (EE0040001) Hiiu, Lääne, Saare ja Pärnu maakonnas 3 Kutsar, R.; Eschbaum, K. ja Aunapuu, A. 2019. Juhised Natura hindamise läbiviimiseks loodusdirektiivi artikli 6 lõike 3 rakendamisel Eestis. Tellija: Keskkonnaamet 4 Euroopa Komisjon. Komisjoni teatis Natura ET 2000 aladega seotud kavade ja projektide hindamine. Metoodilised suunised elupaikade direktiivi 92/43/EMÜ artikli 6 lõigete 3 ja 4 sätete kohta. ET Brüssel, 28.9.2021 C(2021) 6913 final. 19 Vormsi vallas Borrby külas Östery vkt 8, 9, 10, 12 ja 13 kruntide detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang liigid, mille isendite elupaiku kaitstakse, on soopart e pahlsaba-part (Anas acuta), luitsnokk- part (Anas clypeata), piilpart (Anas crecca), viupart (Anas penelope), sinikael-part (Anas platyrhynchos), rägapart (Anas querquedula), rääkspart (Anas strepera), suur-laukhani (Anser albifrons), hallhani e roohani (Anser anser), väike-laukhani (Anser erythropus), rabahani (Anser fabalis), hallhaigur (Ardea cinerea), kivirullija (Arenaria interpres), sooräts (Asio flammeus), punapea-vart (Aythya ferina), tuttvart (Aythya fuligula), merivart (Aythya marila), hüüp (Botaurus stellaris), mustlagle (Branta bernicla), valgepõsk-lagle (Branta leucopsis), kassikakk (Bubo bubo), sõtkas (Bucephala clangula), niidurisla e rüdi e niidurüdi (Calidris alpina schinzii), suurrüdi e rüdi e suurrisla (Calidris canutus), väiketüll (Charadrius dubius), liivatüll (Charadrius hiaticula), mustviires (Chlidonias niger), valge-toonekurg (Ciconia ciconia), roo-loorkull (Circus aeruginosus), välja-loorkull (Circus cyaneus), aul (Clangula hyemalis), rukkirääk (Crex crex), väikeluik (Cygnus columbianus bewickii), laululuik (Cygnus cygnus), kühmnokk-luik (Cygnus olor), valgeselg-kirjurähn (Dendrocopos leucotos), põldtsiitsitaja (Emberiza hortulana), lauk (Fulica atra), rohunepp (Gallinago media), värbkakk (Glaucidium passerinum), sookurg (Grus grus), merikotkas (Haliaeetus albicilla), punaselg- õgija (Lanius collurio), kalakajakas (Larus canus), tõmmukajakas (Larus fuscus), naerukajakas (Larus ridibundus), plütt (Limicola falcinellus), vöötsaba-vigle (Limosa lapponica), mustsaba- vigle (Limosa limosa), tõmmuvaeras (Melanitta fusca), mustvaeras (Melanitta nigra), väikekoskel (Mergus albellus), jääkoskel (Mergus merganser), rohukoskel (Mergus serrator), suurkoovitaja (Numenius arquata), kormoran e karbas (Phalacrocorax carbo), tutkas (Philomachus pugnax), hallpea-rähn e hallrähn (Picus canus), plüü (Pluvialis squatarola), tuttpütt (Podiceps cristatus), väikehuik (Porzana parva), täpikhuik (Porzana porzana), naaskelnokk (Recurvirostra avosetta), hahk (Somateria mollissima), väiketiir (Sterna albifrons), räusktiir e räusk (Sterna caspia), jõgitiir (Sterna hirundo), randtiir (Sterna paradisaea), tutt-tiir (Sterna sandvicensis), vööt-põõsalind (Sylvia nisoria), teder (Tetrao tetrix), tumetilder (Tringa erythropus), mudatilder (Tringa glareola), heletilder (Tringa nebularia), punajalg-tilder (Tringa totanus) ja kiivitaja (Vanellus vanellus). Vabariigi Valitsuse korraldusega 05.08.2004 nr 615 vastu võetud „Euroopa Komisjonile esitatav Natura 2000 võrgustiku alade nimekiri” punkt 517 alusel Väinamere loodusala (EE0040002) Hiiu, Lääne, Saare ja Pärnu maakonnas I lisas nimetatud kaitstavad elupaigatüübid on veealused liivamadalad (1110), jõgede lehtersuudmed (1130), liivased ja mudased pagurannad (1140), rannikulõukad (*1150), laiad madalad lahed (1160), karid (1170), esmased rannavallid (1210), püsitaimestuga kivirannad (1220), merele avatud pankrannad (1230), soolakulised muda- ja liivarannad (1310), väikesaared ning laiud (1620), rannaniidud (*1630), püsitaimestuga liivarannad (1640), jõed ja ojad (3260), kuivad nõmmed (4030), kadastikud (5130), kuivad niidud lubjarikkal mullal (*olulised orhideede kasvualad – 6210), liigirikkad niidud lubjavaesel mullal (*6270), lood (alvarid – *6280), sinihelmikakooslused (6410), niiskuslembesed kõrgrohustud (6430), lamminiidud (6450), aas- rebasesaba ja ürt-punanupuga niidud (6510), puisniidud (*6530), rabad (*7110), allikad ja allikasood (7160), lubjarikkad madalsood lääne-mõõkrohuga (*7210), nõrglubja-allikad (*7220), liigirikkad madalsood (7230), lubjakivipaljandid (8210), vanad loodusmetsad (*9010), vanad laialehised metsad (*9020), rohunditerikkad kuusikud (9050), puiskarjamaad (9070), soostuvad ja soo-lehtmetsad (*9080), rusukallete ja jäärakute metsad (pangametsad – *9180), siirdesoo- ja rabametsad (*91D0) ning lammi-lodumetsad (*91E0); II lisas nimetatud liigid, mille isendite elupaiku kaitstakse, on hallhüljes (Halichoerus grypus), saarmas (Lutra lutra), tiigilendlane (Myotis dasycneme), viigerhüljes (Phoca hispida bottnica), harilik hink (Cobitis taenia), harilik võldas (Cottus gobio), jõesilm (Lampetra fluviatilis), harilik 20 Vormsi vallas Borrby külas Östery vkt 8, 9, 10, 12 ja 13 kruntide detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang vingerjas (Misgurnus fossilis), emaputk (Angelica palustris), kaunis kuldking (Cypripedium calceolus), nõmmnelk (Dianthus arenarius subsp. arenarius), roheline kaksikhammas (Dicranum viride), könt-tanukas (Encalypta mutica), soohiilakas (Liparis loeselii), madal unilook (Sisymbrium supinum), püst-linalehik (Thesium ebracteatum), jäik keerdsammal (Tortella rigens), teelehe-mosaiikliblikas (Euphydryas aurinia), suur-mosaiikliblikas (Hypodryas maturna), paksukojaline jõekarp (Unio crassus), vasakkeermene pisitigu (Vertigo angustior), väike pisitigu (Vertigo genesii) ja luha-pisitigu (Vertigo geyeri); Natura 2000 alade kaitsekord on määratletud siseriiklike kaitsealade kaitse-eeskirjade ja hoiualade puhul looduskaitseseaduse alusel. Kaitse-eeskirja kõrval on oluliseks kaitse korraldamise vahendiks (tegevusplaaniks) kaitsekorralduskavad, kus märgitakse ala kaitse- eesmärkide seisukohast olulised keskkonnategurid ja nende mõju loodusobjektile, kaitse eesmärgid, nende saavutamiseks vajalikud tööd ja meetmed, tööde tegemise eelisjärjestus, ajakava ning maht. Kaitsekorralduskavade koostamist korraldab Keskkonnaamet. Väinamere linnuala ja Väinamere loodusala kaitse-eesmärkide saavutamine on seotud „Vormsi maastikukaitseala, Näsi merikotka püsielupaiga ja Väinamere hoiuala Vormsi saarele jääva osa kaitsekorralduskavaga 2017–2026“. Joonis 6. Natura prioriteetse elupaigatüübi rannaniidud (1630*) paiknemine DP ala suhtes. Kavandatava tegevuse mõju prognoosimine Natura aladele Kavandatavate tegevuse elluviimine ei tohi Natura 2000 alade kaitse-eesmärke kahjustada. Natura eelhindamise käigus peab arvestama üksnes mõju Natura 2000 võrgustiku aladele ja nende kaitse eesmärkidele. Samas, kuna Natura 2000 ala on siseriiklikult kaitstud ning üldjuhul enamik kaitse-eesmärke kattuvad, siis on Natura 2000 alade kaitse suuresti tagatud siseriiklike õigusaktide kaudu. See tähendab, et kui alal on tegemist hoiuala või püsielupaigaga, siis on tegevus alal piiratud looduskaitseseaduses sätestatud kitsenduste ja tingimustega ning kui tegemist on 21 Vormsi vallas Borrby külas Östery vkt 8, 9, 10, 12 ja 13 kruntide detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang kaitsealaga (piirkonnas on ka Vormsi maastikukaitseala), siis on tegevus alal piiratud looduskaitseseaduses ja kaitse-eeskirjades sätestatud tingimustega. Mõjude eelhindamisel on lähtutud EELIS-es (Eesti looduse infosüsteem, Keskkonnaagentuur) olevatest andmetest kaitsealuste liikide ja elupaigatüüpide esinemise kohta. Mõjude hindamisel ei arvestata tegevuste ja objektidega, millele on väljastatud keskkonnaluba või ehitusluba, kuna selliseid teadaolevalt piirkonnas ei ole. Vastasel korral oleks nende mõju Natura aladele hinnatud loa andmise menetluste raames läbiviidud eelhinnangute ja/või KMH-de käigus. Kavandatava tegevuse mõju prognoosimine Natura 2000 võrgustiku aladele on esitatud Tabel 1-s. Tabel 1. Kavandatava tegevuse mõju prognoosimine Natura 2000 võrgustiku aladele. Natura ala Hinnang mõjule Asjakohase hindamise vajadus Kavandatava tegevuse ala ei kattu Väinamere linnualaga, kuid piirneb põhjas selle merealaga. Natura linnualal inventeeritud liike DP alal ei leidu. Mõju linnustikule ei avaldata. Lähipiirkonnas on III kategooria kaitstavate linnuliikide liivatülli (Charadrius hiaticula) elupaik (KLO9103710) ning punajalg-tilderi Kavandatava EE0040001 (Tringa totanus) elupaik (KLO9103819). Mõlemad linnud on ka tegevuse Väinamere linnuala üks kaitse-eesmärke. osas on mõju linnuala Liivatüll on Eestis mererannikul üldlevinud haudelind, kelle välistatud. arvukuseks hinnatakse 1000 – 2000 paari. Punajalg-tilder on üks tavalisemaid kurvitsalisi, kes on arvukaim rannaniitudel. Kavandatava tegevusega kaasnevana ei ole oodata olulist negatiivset mõju Natura linnualale. Ehitustegevust ei nähta ette mahus ega viisil, mis mõjutaks Natura ala terviklikkust või kaitse eesmärke. Kavandatava tegevuse ala ei kattu Väinamere loodusalaga, kuid piirneb põhjas selle merealaga. Natura loodusala inventeeritud elupaigatüüpe DP alal ei ole. Piirkonnas on nii ida kui lääne pool inventeeritud prioriteetne elupaigatüüp rannaniidud (1630*). Kavandatava EE0040002 tegevuse Väinamere Rannaniidul DP alast idas on registreeritud III kategooria osas on mõju loodusala kaitsealuste taimeliikide kahkjaspunase sõrmkäpa (Dactylorhiza välistatud. incarnata) leiukoht (EELIS kood KLO9311330) ja soo-neiuvaiba (Epipactis palustris) leiukoht (KLO9311222). III kaitsekategooriasse arvatakse nii liigid, mille arvukust ohustab elupaikade ja kasvukohtade hävimine või rikkumine ja mille arvukus on vähenenud sedavõrd, et ohutegurite toime jätkumisel võivad nad 22 Vormsi vallas Borrby külas Östery vkt 8, 9, 10, 12 ja 13 kruntide detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang Natura ala Hinnang mõjule Asjakohase hindamise vajadus sattuda ohustatud liikide hulka, kui liigid, mis kuulusid I või II kaitsekategooriasse, kuid on vajalike kaitseabinõude rakendamise tõttu väljaspool hävimisohtu. Kahkjaspunane sõrmkäpp ja ja soo-neiuvaip on Väinamere hoiualal laialt levinud ning kasvavad Vormsil praktiliselt kõikjal sooniitudel ning rannaniitude ülemises vööndis. Väinamere hoiualal/loodusalal on liikide kasvualad seotud peamiselt niidukooslustega ja nende kaitse on tagatud elupaikade poollooduslike koosluste hoolduse ja kaitsega. Ükski nimetatud III kategooria kaitsealustest taimedest ei ole Väinamere loodusala kaitse eesmärk. Pool-looduslikele niidukooslustele on ohuks eeskätt kasvukohtade kulustumine ja võsastumine hoolduse lakkamisel. Kavandatava tegevusega kaasnevana ei ole oodata olulist negatiivset mõju Natura loodusalale. Ehitustegevust ei nähta ette mahus ega viisil, mis mõjutaks Natura ala terviklikkust või kaitse eesmärke. Natura eelhindamise tulemused ja järeldus DP alal ja eriti kavandatud hoonestusalal metsas ei esine Väinamere loodusalal kaitstavaid Natura elupaigatüüpe. Muid registreeritud Linnudirektiivi või Loodusdirektiivi I lisas nimetatud ja Natura alal kaitstavate liikide elupaiku DP alal kavandatav tegevus ei mõjuta (vt põhjendused Tabel 1). Natura eelhindamise tulemusena tuvastati, et lähtuvalt kavandatava tegevuse paiknemisest, iseloomust ja mahust on välistatud negatiivne mõju Väinamere linnuala ja Väinamere loodusala ökoloogilisele terviklikkusele ja kaitse eesmärkidele. Tegevusega ei ole oodata Natura ala kaitse-eesmärgiks olevate koosluste või elupaikade pindala vähenemist või seisundi halvenemist. Seetõttu ei ole vajalik Natura asjakohase hindamise läbiviimine, mis Eestis on seni võimalik vaid KeHJS alusel reguleeritava keskkonnamõju hindamise protsessi kaudu. Arvestades kavandatava tegevuse iseloomu ja paiknemist, siis on välistatud, et DP alusel kavandatav tegevus mõjutaks Natura ala kaitse-eesmärke, sh elupaikade seisundit ja kaitstavate liikide seisundit ebasoodsalt. Välistatud on ka ebasoodne mõju Natura ala terviklikkusele. Seepärast KSH eelhinnangu käigus Natura eelhindamist ei teostata. 23 Vormsi vallas Borrby külas Östery vkt 8, 9, 10, 12 ja 13 kruntide detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang 5.2 Loodusvarade kasutamine, jäätme- ja energiamahukus Hoonete ja rajatiste rajamisel ja kasutamisel tarbitakse paratamatult loodusvarasid (nt maa, veeressurss, energia, ehitusmaterjalid), kuid arvestades ehitusmahte, ei põhjusta see nende varude kättesaadavuse vähenemist mujal. Säästva arengu põhimõtetega kooskõlas olevaks saab pidada olemasolevate hoonestatud alade tihendamist ja laiendamist, et soosida kompaktse struktuuriga elamupiirkondade teket väljakujunenud infrastruktuuri baasil. Seega DP-ga kavandatavat tegevust võib pidada antud asukohas sobilikuks. Ehitustegevusega kaasneb ehitusjäätmete teke. Antud planeeringu puhul pole oodata jäätmeteket mahus, mis võiks ületada piirkonna keskkonnataluvust. Ehitusjäätmete valdaja peab rakendama kõiki tehnoloogilisi võimalusi ehitusjäätmete liigiti kogumiseks tekkekohas, korraldama oma jäätmete taaskasutamise või andma jäätmed käitlemiseks üle vastavat keskkonnaluba (luba jäätmete käitlemiseks või kompleksluba) omavale isikule ning rakendama kõiki võimalusi ehitusjäätmete taaskasutamiseks. Jäätmete käitlemise korraldamisel lähtutakse jäätmeseadusest ja kehtivast omavalitsuse jäätmehoolduseeskirja nõuetest. Samuti kaasneb jäätmete (eeskätt olmejäätmete) teke elamu kasutusperioodil, kuid seda ei ole oodata olulisel tasemel. Juhul kui jäätmekäitlus korraldatakse vastavalt jäätmeseadusele ja Vormsi valla jäätmehoolduseeskirjale, ei ole oodata sellest tulenevat olulist keskkonnamõju. 5.3 Mõju pinna- ja põhjaveele Vormsi saar jääb looduslikult kaitsmata või nõrgalt kaitstud (Borrby küla) põhjaveega alale Eesti põhjavee kaitstuse kaarti (Maa-amet) järgi. Maapinnalt esimeks veekihiks on piirkonnas ca 140 m sügavuseni ulatuv Ordoviitsiumi veekiht, mis on ulatusliku levikuga Siluri-Ordviitsiumi Matsalu põhjaveekogumi veekompleksi alumiseks osaks. Pinnakatte paksus on ca 3 m ja koosneb liivast ja kruusast (mQIV). Hüdrogeoloogilisi tingimusi saab täpsustada ümbruskonnas varempuuritud kaevude (ca 18- 50 m sügavused) andmete põhjal. Vee kvaliteet veekihis vastab varempuuritud lähimate (Östery vkt 5, Östery vkt 6, Östery vkt 21, Östery vkt 25) kaevude andmete põhjal enamike komponentide sisalduse poolest joogiveele esitatavatele nõuetele. Raua sisaldus on mõne puurkaevu vees vähesel määral üle joogivee piirnormi. Sügavuse suurenedes kõrgeneb veekihis NaCl sisaldus. Puurkaevu(de)le tuleb tagada 10 m raadiusega hooldusala. DP algatamiseelses eskiisis puurkaevude ja reovee kogumismahutite võimalikud asukohad veel näidatud ei ole. Välistatud ei ole ka ühis(t)e puurkaevude rajamine. Arvestatud on, et ühel inimesel kulub ööpäevas ca 130 liitrit vett ehk 0,13 m3 ööpäevas ja 4-liikmelise leibkonna ööpäevane tarbimine on seega ca 0,52 m3. Vähese veetarbimisega seoses ja arvestades võimalikke vahekaugusi, siis puurkaevud üksteist vastastikku ei mõjuta. DP-ga kavandatud mahus hoonestuse rajamine ei too kaasa veetarbimist mahus, mis võiks oluliselt mõjutada põhjaveevaru suurust ja seeläbi põhjustada olulist keskkonnamõju. 24 Vormsi vallas Borrby külas Östery vkt 8, 9, 10, 12 ja 13 kruntide detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang Vormsi vallas reguleerib reoveekäitlust “Vormsi valla reovee kohtkäitluse ja äraveo eeskiri“, mis on kehtestatud aga 2018. a ehk enne veeseaduse kehtestamist. Seaduse järgi on reovee kohtkäitlus lubatav aladel, kus ühiskanalisatsioon puudub (Vormsil on ühiskanalisatsiooniga haaratud vaid Hullo küla). Eeldatav reoveekäitluslahendus on kogumismahuti kasutamine. Purgimisteenust tuleb ühe majapidamise mahuti tühjendamiseks kasutada keskmiselt vähemalt kord kuus. Teoreetiliselt võib hajaasustuses kasutada reovee kohtkäitluseks ka omapuhasteid (kohtpuhasteid, mille projekteeritud reostuskoormus on alla 50 ie), kui keskkonnaalasel kaalutlusel on see lubatav, juhtides neist bioloogiliselt või süvapuhastatud reovett sobilikku suublasse. Seega on omapuhastid hajaasustuses lubatud, kui nad pole seadusega keelatud, arvestades Veeseadust ja keskkonnaministri 31.07.2019 määrusega nr 31 “Kanalisatsiooniehitise planeerimise, ehitamise ja kasutamise nõuded ning kanalisatsiooniehitise kuja täpsustatud ulatus” kehtestatut. Omapuhastites tuleb reovesi enne suublasse või pinnasesse juhtimist puhastada vastavalt asjassepuutuvatele õigusaktidele, so suublasse juhitav heitvesi peab vastama õigus- või haldusaktidega määratud heitvee saasteainesisalduse piirväärtustele ja saasteainete heitkogustele. Joogivee kvaliteet on otseselt mõjutatud maapinnalt infiltreeruva vee kvaliteedist ning võib esineda bakterioloogilise saastumise oht. Veeseaduse (RT I, 22.02.2019, 1) alusel keskkonnaministri määrusega 08.11.2019 nr 61 vastu võetud „Nõuded reovee puhastamise ning heit-, sademe-, kaevandus-, karjääri- ja jahutusvee suublasse juhtimise kohta, nõuetele vastavuse hindamise meetmed ning saasteainesisalduse piirväärtused“ § 8 järgi on kaitsmata ja nõrgalt kaitstud põhjaveega aladel kehtestatud ka puhastatud heitveele tavapärasest rangemad nõuded. KSH eelhinnangu staadiumis oleva infos põhjal ei pea ekspert kohtpuhasti rajamist ning heitvee suublasse juhtimist või pinnasesse immutamiust antud asukohas lubatavaks. Ranna ehituskeeluvööndi vähendamisel tuleb arvestada hoonestusala maapinna kõrgusarvudega vältimaks üleujutusohtu. Veeseaduse § 106 kohaselt on üleujutus harilikult veega katmata maa-ala ajutine kattumine veega, kaasa arvatud selline üleujutus, mis on põhjustatud mere veetaseme tõusust rannikualal. Üleujutusega seotud risk on sellise üleujutuse esinemise võimalikkus, mis võib kaasa tuua ebasoodsa mõju inimese tervisele ja varale, keskkonnale, kultuuripärandile ning majandustegevusele. DP ala ei piirne korduva üleujutusega alaga. Looduskaitseseaduse (edaspidi LKS) § 35 lõige 3 kohaselt määratakse korduva üleujutusega ala piir mererannal üldplaneeringuga ja selle määrab koostatav uus Vormsi valla üldplaneering. DP näeb ette veevarustuse tagamiseks kruntidele puurkaevude rajamist. Hoonete kanaliseerimiseks paigaldatakse kinnistule reovee kogumismahuti ja transporditakse reovesi puhastisse. Reoveemahuti peab olema kinnine sertifitseeritud mahuti, mis tuleb paigaldada vastavalt tootjapoolse paigaldusjuhendi ja nõuete järgi. Nõuetekohase kogumismahuti paigaldamisel ning ette nähtud kaevu hooldusala ja puhasti kujasid järgides on riskid veekeskkonnale negatiivsete mõjude tekkimiseks väga väikesed. Täiendavat reostusohtu ega piirkonna hüdrogeoloogiliste tingimuste muutust ei ole ette näha. Liig- ja sademevee ärajuhtimise meetodi valikul peab alati arvestama asukohta ja konkreetseid olusid. Kruntidelt ärajuhitavat liig- ja sademevett ei tohi juhtida naaberkinnistutele. 25 Vormsi vallas Borrby külas Östery vkt 8, 9, 10, 12 ja 13 kruntide detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang Veeseaduse § 129 järgi tuleb sademevee käitlemisel võimalusel eelistada lahendusi, mis võimaldavad sademeveest vabaneda selle tekkekohas, vältides sademevee reostumist. Soovitav on kasutada sademeveest vabanemiseks looduslähedasi lahendusi, mis võimaldavad sademeveest vabaneda kohapeal eelkõige maastikukujundamise kaudu, kus võimalik. Samuti on soovitatav sademevett lokaalselt immutada ja koguda haljastuse kastmiseks kasutamiseks. DP realiseerimisega ei ole oodata olulist mõju Läänemere vee kvaliteedile ja põhjavee režiimile või kvaliteedile. 5.4 Jääkreostus DP alal ei ole tuvastatud keskkonda saastavaid objekte ega jääkreostust ning toimunud keskkonnaohtlikku tegevust. Seetõttu ei ole eeldada pinnase- või põhjavee reostust, mis seaks piirangud detailplaneeringuga kavandatavale tegevusele. 5.5 Müra, vibratsioon, õhusaaste, valgus, soojus ja kiirgus Planeeritav ala külgneb kohaliku Östery teega, kus tee keskmine ööpäevane liiklussagedus on väike. Puudub vajadus müra leevendavate meetmete rakendamiseks. Ehitusaegsed tööd ja transport põhjustavad teatavas ulatuses ehitusaegseid häiringuid, kuid need mõjud on lühiajalised. Ehitustegevuse perioodil võib esineda kõrgendatud ehitusmüra ja vibratsiooni tasemeid. Tegu on samuti mööduvate mõjudega ning arvestades tegevuse mahtu ei ole ehitustööde korrektsel korraldamisel oodata olulist ehitusaegset mõju. Piirkonna välisõhu kvaliteet on eelduslikult hea. Arvestades planeeritavat mahtu, ei kaasne DP realiseerimisega olulist liikluskoormust ning sellega kaasnevat müra ja õhusaastet. Kavandatava hoonestuse küttelahendus määratakse detailplaneeringu koostamisel. Individuaalsetel küttelahendustel oluline negatiivne keskkonnamõju puudub. Lokaalküttelahendusena või ahiküttele täienduseks on populaarne maasoojuse (geotermaalenergia) kasutamine. Sealjuures soovitakse kasutada nii horisontaal- kui vertikaallahendusi. Horisontaalkollektorite kasutamisel tuleb hinnata selleks vajaliku vaba maa olemasolu ning pinnase omadusi, mida antud juhul metsa-alal ei ole. Vertikaalkollektorite (maasoojus puuraugud) puhul tuleb järgida ehitusseadustikus ja keskkonnaministri 09.07.2015 määruses nr 43 (nõuded kaevudele) esitatud tingimusi. Kollektorite puhul, mida kavandatakse ulatuma kuni joogiveena kasutatava veehorisondini, tuleb esitada projekti juurde hüdrogeoloogiline eksperthinnang lahenduse ohutuse ja keskkonnamõjude osas. Omavalitsusel on õigus keelduda soojuspuuraugule ehitusloa andmisest kui puudub veendumus selle negatiivsete keskkonnamõjude puudumise osas. Lokaalsete taastuvenergia lahenduste kasutuselevõtt vajab üldjuhul projektipõhist lähenemist, kuid erinevate taastuvenergiaallikate kasutuselevõttu üldiselt soositakse, kus võimalik. Õhk-vesi ja õhk-õhk soojuskütte puhul tuleb planeeritud hoonete tehnoseadmete valikul ja paigutamisel arvestada naaberhoonete paiknemisega ning tehnoseadmete müraga, mis ei tohi ületada elamualadel keskkonnaministri 16.12.2016 määruse nr 71 ’’Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid’’ lisas 1 toodud normasemeid. Ehitustööde käigus toimub ehitusobjektide valgustamine. Kinnistu valgus(reostus) võib tinglikult suureneda, kuid kasutatakse kaasaegseid energiasäästlike valgustuslahendusi. 26 Vormsi vallas Borrby külas Östery vkt 8, 9, 10, 12 ja 13 kruntide detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang Kavandatava tegevusega kaasnevana ei ole oodata olulist soojuse emissiooni või lõhnahäiringu tekkevõimalust. Kavandatava tegevusega kaasnevana ei ole seega ette näha ülenormatiivse välisõhu saaste, mürahäiringu, soojuse, kiirguse või lõhnahäiringu tekkimist. 5.6 Mõju inimese tervisele ning sotsiaalsetele vajadustele ja varale DP lahendus on kooskõlas Vormsi valla arenguplaanidega hajaasustuse hoonestamise osas. Vormsi saarel elab alaliselt hinnanguliselt 150-200 inimest, püsielanikkond kahaneb ja vananeb. Ligikaudu 28% maast on riigi- või munitsipaalmaa ning hinnanguliselt 40-45% maast kuulub rootslastele. Vormsi valla maakasutus on äärmiselt killustatud – saar on jaotatud kitsaste siiludena erinevate omanike vahel ning sellest suurema osa maakasutust korraldatakse kaudselt, vahendatult ja/või passiivselt. Vormsi vald vajab uusi püsielanikke. Olulist negatiivset sotsiaal-majanduslikku mõju või mõju tervisele ei ole ette näha. Kavandatava tegevusega kaasnevana ei ole ette näha ulatuslikku mõju varale. 5.7 Visuaalne mõju Detailplaneeringu elluviimine muudab visuaalset maastikupilti, seda eelkõige hoonete kavandamise tõttu praegu hoonestamata alale. Planeeringuala asukohta võib pidada visuaalselt sobivaks elamu rajamiseks, kuna hooned ei jää Östery teelt näha. Planeeringus määratakse arhitektuursed tingimused, mis tagavad hoonete sobitumise olemasolevasse hoonestuspilti. Hoonete suurim lubatud arv krundil, lubatud ehitisealune pind ja hoonete lubatud maksimaalne kõrgus elamul määratakse vastavalt Vormsi valla üldplaneeringule ja välja kujunenud traditsioonidele saarel. Kõrghaljastus (metsaala) väljaspool hoonestusala säilitatakse. 5.8 Mõju kultuuriväärtustele Kultuurimälestiste riikliku registri andmetel DP alal ja naabruses mälestised puuduvad. Otsene mõju kultuuriväärtustele DP realiseerimisel puudub. 5.9 Avariiolukordade esinemise võimalikkus Planeeringualale ei ole kavandatud uusi keskkonnaohtlikke rajatisi ega tegevusi. Seega ei ole eeldada kavandavast tegevusest tulenevaid võimaliku olulise keskkonnamõjuga avariiolukordade esinemist. 5.10 Lähipiirkonna teised arendused ja võimalik mõjude kumuleerumine Planeeringuala kontaktvööndis teadaolevad teised või üldplaneeringuga lähialal lubatud hilisemad sarnased arendused hetkel puuduvad, millega seoses võiksid avalduda koosmõjud või mõjude kumuleerumine. 27 Vormsi vallas Borrby külas Östery vkt 8, 9, 10, 12 ja 13 kruntide detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang 5.11 Muud aspektid Riigipiiriülese mõju esinemist käsitletava detailplaneeringuga kavandatava tegevusega kaasnevana ei ole oodata. Vastavalt KeHJS § 33 lg 4 p 3 kohaselt tuleb eelhinnangus hinnata strateegilise planeerimisdokumendi asjakohasust ja olulisust keskkonnakaalutluste integreerimisel teistesse valdkondadesse. Antud juhul on tegu võrdlemisi väiksemahulist eluhoonestust kavandatava detailplaneeringuga, olulisus keskkonnakaalutluste integreerimisel teistesse valdkondadesse puudub. Vastavalt KeHJS § 33 lg 4 p 5 tuleb eelhinnangus hinnata strateegilise planeerimisdokumendi, sealhulgas jäätmekäitluse või veekaitsega seotud planeerimisdokumendi tähtsust Euroopa Liidu keskkonnaalaste õigusaktide nõuete ülevõtmisel. Antud juhul on tegu võrdlemisi väiksemahulist eluhoonestust kavandatava detailplaneeringuga. Seos Euroopa Liidu keskkonnaalaste õigusaktide nõuete ülevõtmisega puudub. Edasises DP koostamise menetluses tuleb rakendada Euroopa Liidu keskkonnaalastes õigusaktides sätestatud säästvuse, ettevaatlikkuse ja vältimise põhimõtteid. Üheks selliseks põhimõtteks on ka Euroopa ruumilise planeerimise harta kohane nõue lähtuda madalama astme planeeringute elluviimisel eelkõige üldisematest planeeringutest, mida antud juhul tehakse. 28 Vormsi vallas Borrby külas Östery vkt 8, 9, 10, 12 ja 13 kruntide detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang 6 Ehituskeeluvööndi vähendamine Tavapäraseks on ranna ehituskeeluvööndi (EKV) laiuseks meresaartel 200 m veepiirist. Antud juhul ei ole tegemist üleujutatava rannaga ning EKV-d võib arvestada keskmisest veepiirist. Kuna ala katastriüksused on valdavas osas ehituskeeluvööndis, siis DP elluviimise eeltingimus on antud asukohas EKV vähendamine. Täpne ehituskeeluvööndi vähendamise ulatus selgub planeeringu koostamise käigus. LKS § 34 alusel on ranna või kalda kaitse eesmärk rannal või kaldal asuvate looduskoosluste säilitamine, inimtegevusest lähtuva kahjuliku mõju piiramine, ranna või kalda eripära arvestava asustuse suunamine ning seal vaba liikumise ja juurdepääsu tagamine. LKS § 40 järgi võib ranna ja kalda ehituskeeluvööndit suurendada või vähendada, arvestades ranna või kalda kaitse eesmärke ning lähtudes taimestikust, reljeefist, kõlvikute ja kinnisasjade piiridest, olemasolevast teede- ja tehnovõrgust ning väljakujunenud asustusest. Järgnevalt on lühidalt toodud vastavad põhjendused. 6.1 Rannal asuvate looduskoosluste säilimine Ranna kaitse eesmärk on seal asuvate looduskoosluste säilitamine. DP ala ei kuulu ühegi kaitstava al koosseisu, samuti ei ole seal Eesti Looduse Infosüsteemi (EELIS) andmetel registreeritud kaitsealuste liikide leiukohti ega loodusdirektiivi I lisas nimetatud elupaigatüüpe (nn Natura elupaigatüübid). Alal, kus ehituskeeluvööndit vähendatakse tallamisest tulenev ebasoodne mõju rannakooslustele ei suurene, kuna hoonestusala on kavandatud metsaalale ning säilib piisav ranna kaitse funktsiooniga metsavöönd. Puudub vajadus ette näha meetmed üleujutusohu vähendamiseks. Lähtuvalt eeltoodust, ei avalda ehituskeeluvööndi (EKV) vähendamine olulist negatiivset mõju rannal asuvatele looduskooslustele. 6.2 Inimtegevusest lähtuva kahjuliku mõju piiramine Ranna kaitse eesmärk on inimtegevusest lähtuva kahjuliku mõju piiramine. Planeeritav ala ei paikne tiheasustusalal ja ei ole ÜP-ga määratud elamualaks. Eesti põhjavee kaitstuse kaart (Eesti Geoloogiakeskus) järgi on ala ülemine põhjavesi looduslikult nõrgalt kaitstud. Rannal veekaitsevööndis on keelatud sellised tegevused, mis võivad põhjustada ranna erosiooni, vee saastumist ja veega seotud elustiku kahjustumist. EKV-d ei vähendata kuni 20 m veekaitsevööndi piirini. Kavandatav tegevus ei mõjuta keemiliselt ega ökoloogiliselt Läänemere seisundit. Tulenevalt tegevuse iseloomust eeldatavalt negatiivne mõju merele puudub. Ranna-alade arendamisel tuleb siiski asjakohaselt lähtuda Vabariigi Valitsuse poolt kinnitatud üleujutusega seotud riskide maandamiskavast ja kliimamuutustega kohanemise arengukavast. Vastavad meetmed on toodud Lääne-Eesti vesikonna üleujutustega seotud 29 Vormsi vallas Borrby külas Östery vkt 8, 9, 10, 12 ja 13 kruntide detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang riskide maandamis kavas 2021-2027 (kinnitatud 08.06.2022, https://envir.ee/keskkonnakasutus/vesi/uleujutused). Seega kavandatav tegevus veekaitse eesmärkidega vastuolus ei ole. EKV vähendamine vastavalt DP-le ei too kaasa oluliselt suurenevat inimtegevusest lähtuvat kahjulikku mõju rannal, mis läheks vastuollu ranna kaitse eesmärkidega. 6.3 Kalda eripära arvestava asustuse suunamine Ranna kaitse eesmärk on ranna eripära arvestava asustuse suunamine. Planeeringuala asub hajaasustusalal. Kavandatav hoonestusala ei ole valitud vahetult kohaliku tee äärde, kuna tegemist on Vormsi saare väärtusliku maastikuga, kus olulised on vaated. Antud asukohas ei ole väljakujunenud ehitusjoont. Planeerimisel mere rannal tuleb alati arvestada asukohast tingituna esineda võivate üleujutusohtudega ning kliimamuutustega kaasnevate muude võimalike riskidega (sademete rohkusest tingitud üldiste üleujutuste võimendumine, tormide tugevnemine ja sagenemine, veetaseme tõusust ning tuule ja lainetuse mõjust põhjustatud rannaerosiooni kiirenemine, võimalike maalihete esinemine jne) ning nende maandamise võimalustega. Üldjoontes arvestab DP lahendus ja EKV vähendamine ranna eripäraga asustuse suunamisel. 6.4 Vaba liikumise ja juurdepääsus tagamine Ranna kaitse eesmärk on rannal vaba liikumise ja juurdepääsu tagamine. Kallasrada on kaldariba avaliku veekogu ja avalikuks kasutamiseks määratud veekogu ääres ning asub kaldavööndis. EELIS (Eesti looduse infosüsteem, Keskkonnaagentuur) andmetel ja veeseaduse § 23 lõike 1 alusel on Läänemere kallasraja ulatus Keskkonnaseadustiku üldosa seaduse (KeÜS) § 38 lõike 2 kohaselt 10 m. KeÜS § 38 ja 39 reguleerivad igaüheõigust kallasraja kasutamiseks ning kaldaomaniku õigused ja kohustused selle õiguse tagamisel. KeÜS § 38 lõikes 1 on määratletud, mida peetakse silmas kallasraja all. Kallas on LKS § 5 lõike 1 kohaselt merd, järve, jõge, veehoidlat, oja, allikat või maaparandussüsteemi eesvoolu ääristav ja erinõuete kohaselt kasutatav maismaavöönd. Avalike ja avalikult kasutatavate veekogude äärset kaldariba nimetatakse kallasrajaks. Läänemere, Peipsi järve, Lämmijärve, Pihkva järve ja Võrtsjärve kaldaid nimetatakse küll LKS § 5 lõikes 2 rannaks, kuid nende veekogude rannaäärne avalikult kasutatav maariba on sellegipoolest kallasrada. Avalik juurdepääsu rannale ei takistata. DP lahenduse elluviimine metsaalal ei mõjuta kallasrada, mis jääb säilitatava metsa poolt varjatuks rannale. Ranna-alale juurdepääs seega säilib senisena. Seega planeeringulahendus ja EKV vähendamine vaba liikumist ja juurdepääsu kallasrajale ei halvenda. Rannal on jätkuvalt tagatud vaba liikumine ja juurdepääs. 30 Vormsi vallas Borrby külas Östery vkt 8, 9, 10, 12 ja 13 kruntide detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang 6.5 Kokkuvõte Kokkuvõtteks on ehituskeeluvööndi vähendamine DP alusel eksperdi arvates teoreetiliselt võimalik ning sellega ei kaasne eeldatavalt ranna kaitse eesmärkide kahjustamist ehk puudub täiendav inimtegevusest lähtuv oluline kahjulik mõju ranna looduskooslustele ning arvestatakse ranna eripära ning tagatakse rannal vaba juurdepääs ja liikumine. Keskkonnaamet on oma eelseisukohta Östery vkt 9 ja 10 kohta varem väljendanud kirjaga 19.03.2021 nr 7-9/21/4551-2. Väljavõte kirjast: Ranna ehituskeeluvööndis looduslike kooslustega (metsamaa) ümbritsetud alal, kuhu juurdepääsuks puudub tee ja vajalik taristu. Seega ei saa ilma ehituskeeluvööndit vähendamata asukohas uusi hooneid püstitada. Ranna ja kalda ehituskeeluvööndit võib suurendada või vähendada, arvestades ranna või kalda kaitse eesmärke ning lähtudes taimestikust, reljeefist, kõlvikute ja kinnisasjade piiridest, olemasolevast teede- ja tehnovõrgust ning väljakujunenud asustusest (ranna ehituskeeluvööndi vähendamine võib toimuda Keskkonnaameti nõusolekul). Seisukoha ehituskeeluvööndi vähendamise võimalikkuse osas saab Keskkonnaamet võtta pärast detailplaneeringu planeerimisseaduse kohast vastuvõtmist ning Keskkonnaametile esitamist. Ehituskeeluvööndi ulatuse vähendamise taotlemisel tuleb kohalikul omavalitsusel selgitada ehituskeeluvööndi vähendamise vajadust. Palume arvestada, et detailplaneeringu koostamisega ei kaasne õigustatud ootust ehituskeeluvööndi vähendamise menetlemisel positiivse tulemuse (ehituskeeluvööndi vähendamise) saamiseks. Detailplaneeringu elluviimise võimalus kalda ehituskeeluvööndis sõltub eelkõige kalda kaitse eesmärkidest kuid ka detailplaneeringu lahendusest. Palume arvestada, et piiratud ehitusõigusega ala kinnistu omanik ei saa omandiõiguse puutumatusele tuginedes eeldada, et avalikes huvides seatud piirangut peab olema igal juhul võimalik tema kasuks muuta. Ehituskeeluvööndi vähendamine on erandi tegemine üldkehtivale normile ning lubatud vaid põhjendatud vajaduse (mitte võimaluse) korral. Leiame, et planeerimisel tuleb arvestada seadusekohase vööndi ulatusega. Katastriüksuste ulatuses asuvad looduslikud kooslused (kõlvikud looduslik rohumaa, metsamaa, muu maa), katastriüksustel puudub olemasolev kasutuses olev hoonestus, juurdepääsutee ja tehnovõrgud. Lisaks asuvad katastriüksused osaliselt väljaspool ehituskeeluvööndi ulatust. Eeltoodud asjaoludest lähtuvalt on vähetõenäoline edaspidine Keskkonnaameti nõustumine looduskaitseseadusest lähtuva ehituskeeluvööndi vähendamisega. Keskkonnaameti hinnang, et ehituskeeluvööndi vähendamine on vähetõenäoline, põhineb katastriüksustega seotud asjaoludel ning Keskkonnaameti ehituskeeluvööndi vähendamise kaalutlusotsuste praktikal. Siiski saab Keskkonnaamet seisukoha ehituskeeluvööndi vähendamise võimalikkuse osas võtta pärast detailplaneeringu planeerimisseaduse kohast vastuvõtmist ning Keskkonnaametile esitamist LKS § 40 lg 4 p 2 alusel. 31 Vormsi vallas Borrby külas Östery vkt 8, 9, 10, 12 ja 13 kruntide detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang 7 Leevendavad meetmed metsaalal Kuna tegemist on Väinamere hoiuala ja Natura 2000 aladega piirneva metsaalaga Läänemere ranna ehitus- ja piiranguvööndis, kus kinnistul säilitatakse suur osa metsast, siis ehitustööde käigus tuleb võimalikult vältida säilivate puude juurte ja tüvede vigastamist. Üldjuhul tuleb lähimad puud eraldada ehitustsoonist (ajutise piirdeaiaga). Juhul kui säilitavate puude kasvutsoonis soovitakse läbi viia ehitustöid ning puu likvideerimine ei ole otstarbekas, tuleks arvestada alljärgnevate asjaoludega: a) puule tuleb seada tarand vähemalt 3 m x 3 m ulatuses. b) suuremaid kui 5 cm juuri ei tohi läbi raiuda. Juured tuleb lahti kaevata ja ümber tõsta. Juuri on keelatud lõhkuda kopaga rebides. c) puujuurte ümbertõstmisel mitte murda juuri kokku. d) puujuurte kahjustumisel tuleb juured lõigata tagasi hargnemiskohalt. e) puujuurte kasvu suunamiseks ja vundamendi kaitsmiseks tuleb paigaldada juuretõkkematerjal. f) vältida juurestiku lõhkumist enama kui 10 % osas. g) puu ümbruses asuvat pinnast ei tohi tõsta ehk juurekaelasid ei tohi matta ka ehituse ajal. h) võra ulatuses ei tohi sõita rasketehnikaga. i) murukamara ja puujuurestiku kaitseks tsemendivedelike ja muude tööstusvedelike eest tuleks kasutada filtreerimiseks liivakaste. Arvestades leevendusmeetmetega, siis planeeritav tegevus ei mõjuta metsaala väljakujunenud niiskusrežiimi ning alal ei kaasne pöördumatud muutused säilitatavatel metsaaladel. 32 Vormsi vallas Borrby külas Östery vkt 8, 9, 10, 12 ja 13 kruntide detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang 8 Ettepanek KSH algatamise/algatamata jätmise kohta Planeeringuga ei kavandata tegevusi, mis kuuluksid KeHJS § 6 lõikes 1 nimetatud olulise keskkonnamõjuga tegevuste loetellu. KSH eelhinnangu koostamise vajadusele viitas Keskkonnaamet seoses VV 29.08.2005 määruse nr 224 „Tegevusvaldkondade, mille korral tuleb anda keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnang, täpsustatud loetelus“ § 13 p 2 nimetatud tegevusega. Kuna ka ehituskeeluvööndi täpsustamise näol ei ole tegemist kehtivat valla ÜPd muutva tegevusega, siis antud juhul kaalutigi KSH vajalikkust ja anti KSH eelhinnang tulenevalt määruse nr 224 § 13 punktist 2. Detailplaneeringut võib pidada Vormsi valla üldiste arengu eesmärkidega (Vormsi valla arengukava 2020-2030) üldiselt kooskõlas olevaks. Asustuse laiendamine ja/või tihendamine aitab ellu viia valla arengueesmärke, soodustades püsielanikkonna kasvu ning suurendades valla tulubaasi. DP ei vasta siiski kõrgemalseisvale strateegilisele dokumendile (ÜP) ranna ehituskeeluvööndi ja ka maakasutuse juhtotstarbe osas. Tuleb arvestada, et KSH eelhinnangu ülesanne on eelkõige (eel)hinnata, kas DP koostamise juurde tuleb kohalikul omavalitsusel algatada täismahus keskkonnamõju strateegiline hindamine või mitte. Muud, ka edasised keskkonnakaitselised ülesanded, lahendatakse DP koosseisus vastavalt PlanS-le. Keskkonnamõju strateegilise hindamise vajalikkust hinnati KeHJS § 33 lõigete 3-5 alusel koostatud eelhinnangus. Arvestades kavandatud tegevuse mahtu, iseloomu ja paiknemist ei saa eeldada detailplaneeringu elluviimise ja sihipärase kasutamisega seonduvat olulist keskkonnamõju. Keskkonnamõju strateegilise hindamise läbiviimine ei ole seega käesoleva eelhinnangu alusel vajalik järgnevatel põhjustel: 1) detailplaneeringu realiseerimisega kaasnevana ei saa eeldada tegevusi, millega kaasneks keskkonnaseisundi olulist kahjustumist, näiteks negatiivset mõju hüdrogeoloogilistele tingimustele ja veerežiimile; 2) lähtudes planeeringuala ja selle lähiümbruse keskkonnatingimustest ja maakasutusest, ei ole ette näha DP realiseerimisel eskiisiga kavandatud mahus antud asukohas muud olulist negatiivset keskkonnamõju; 3) Vormsi saar asub Lääne Maakonnaplaneeringu alusel rohelise võrgustiku alal ja DP ala jääb Vormsi saare väärtuslikule maastikule. Planeerimisega on võimalik tagada rohelise võrgustiku toimimine ka metsa-ala osalisel hoonestamisel ning säilitada rohelise võrgustiku looduslike alade osatähtsus vähemalt 90%, samuti säilitada väärtuslik maastik. 4) ala piirneb Natura 2000 võrgustiku aladega ning piirkonnas paikneb kaitsealuseid looduse üksikobjekte, mida planeeringuga kavandatav tegevus ei tohi mõjutada. DP alal ei asu kaitsealuste liikide leiualasid ja Natura elupaigatüüpe. 5) detailplaneeringuga kavandatav tegevus ei kahjusta kultuuripärandit, inimese tervist, heaolu ega vara. Planeeritava tegevusega ei kaasne liikluskoormuse ja mürataseme suurenemine, mis tooks kaasa ülenormatiivsed tasemed; 33 Vormsi vallas Borrby külas Östery vkt 8, 9, 10, 12 ja 13 kruntide detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang 6) detailplaneeringu alal ei ole tuvastatud keskkonda saastavaid objekte ega jääkreostust, mistõttu ei ole eeldada olulist pinnase või vee reostust, mis seaks piiranguid kavandatavale maakasutusele või majandustegevusele; 7) planeeritava tegevusega ei kaasne olulisel määral soojuse, kiirguse, valgusreostuse ega inimese lõhnataju ületava ebameeldiva lõhnahäiringu teket. Detaiplaneeringus keskkonnatingimustega arvestamine on igakülgselt võimalik planeeringumenetluse käigus vastavalt planeerimisseaduse § 126 lg 1 p 12. Samuti saab DP koosseisus vajadusel teha täpsemaid uuringuid ja anda hinnanguid. KSH eelhinnangu ülesanne ei ole otseselt hinnata ruumilist mõju ja hoonestuse sobitumist keskkonda. Antud teema lahendamine on planeeringu ülesanne. KSH algatamise või mittealgatamise otsuse saab teha siiski vaid kohalik omavalitsus ning peab planeeringu koostamisel ja kehtestamisel kavandatava tegevuse poolt ja vastu argumente hoolikalt kaaluma. Lisaks eelhinnatud keskkonnakaalutlustele peab arvestama ka muid asjakohaseid mõjusid detailplaneeringu koostamisel PlanS § 4 lg 2 mõistes. Enne KSH üle otsustamist tuleb omavalitsusel küsida KSH algatamise või algatamata jätmise otsuse eelnõu põhjal seisukohta asjaomastelt asutustelt vastavalt KeHJS § 33 lg 6, eeskätt Keskkonnaametilt. 34 Saatja: <[email protected]> Saadetud: 28.12.2022 07:13 Adressaat: RAM Info <[email protected]> Teema: 7-1/883/2022 Seisukoha küsimine Östery rannaala DP algatamise kohta Tere! Küsime te arvamust Östery rannaala (Borrby, Vormsi) detailplaneeringu algatamise osas. Lugupidamisega Maris JõgevaVallavanemVormsi VallavalitsusTel &#43;372 5342 1726
Allikas: Rahandusministeerium dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel