Keskkonnaamet Teie 30.11.2022 nr 6-3/22/8976-5
[email protected] Meie 27.12.2022 nr 15-3/9489-2
Seisukoha küsimine AS HKScan Estonia
Kiltsi broilerifarmi keskkonnamõju
hindamise aruande kohta
Keskkonnaamet esitas 30.11.2022 kirjaga nr 6-3/22/8976-5 Rahandusministeeriumile
seisukoha saamiseks AS HKScan Estonia Kiltsi broilerifarmi ehitamise ja tegutsemise
keskkonnamõju hindamise (KMH) aruande, lähtudes KeHJS § 201 lg 1 ja § 151.
Keskkonnamõju hindamise objektiks on Lääne-Viru maakonnas Väike-Maarja vallas
Liivaküla külas Kiltsi farm (katastritunnus 92701:004:0145) katastriüksusele Kiltsi
broilerifarmi ehitamine ja selle tegevus. Planeeritava broilerifarmi tootmisvõimsuseks
kavandatakse 480 000 broilerikohta. Aastaseks tootmismahuks planeeritakse 4 miljonit
broilerit. Planeeritava tegevuse asukohas paiknevad amortiseerunud laudahooned, mis
lammutatakse ning mille asemele rajatakse uus farmikompleks.
Tutvunud esitatud materjalidega, on Rahandusministeeriumil järgmised tähelepanekud.
1. KMH aruande peatükis 3.7 „Kaitstavad loodusobjektid“ on toodud, et kavandata
broilerifarmi alale ei jää kõrgendatud väärtusega või tundlikkusega elupaiku. Kinnistu ei ole
arvatud planeeringutega rohelise võrgustiku koosseisu. Samuti on peatükis 5.1.6 „Mõju
kaitstavatele loodusobjektidele ning kultuuripärandile“ selgitatud, et territoorium ei paikne
rohelise võrgustiku koridoris ega ole eeldatavalt loomade liikumistrajektooriks.
Juhime tähelepanu asjaolule, et Lääne-Viru maakonnaplaneeringu 2030+ joonise nr 2
„Väärtused, konfliktid, riigikaitse“ kohaselt jääb Kiltsi farmi kinnistu lääneserva planeeritav
rohelise võrgustiku koridor. Koostatava Väike-Maarja valla üldplaneeringuga täpsustatakse
eelnimetatud rohelise võrgustiku koridori piire. Sellest tulenevalt palume täiendada KMH
aruannet.
2. KMH programmi peatükis 5 „Kavandatava tegevuse seos strateegiliste
planeerimisdokumentidega“ selgitatakse, et Kiltsi farmi rajamisel oleks soovitav arvestada
asjaoluga, et maakonnaplaneeringuga kavandatakse farmi maaüksusega piirneval alal jalg-
ja jalgrattatee rajamist. Planeeritav jalg- ja rattatee tagab hea ligipääsu planeeritavale
farmile. Selguse huvides teeme ettepaneku lisada vastav täpsustus ka KMH aruandesse.
3. KMH aruande punktis 5.1.3. on märgitud, et „Samuti ei teki käitises sõnnikut, mille
laotamine võiks mõju avaldada põhjavee kvaliteedile.“. Punktis 6.4.3. on kirjutatud, et „mõju
põhjaveele on võimalik eeskätt läbi toitainekao sõnniku laotamisel ja mulda viimisel, mida
viivad läbi lepingu alusel teised ettevõtted.“. Palume korrigeerida väidet, et käitises ei teki
sõnnikut, kuna mujal aruandes on korduvalt nimetatud tahesõnniku teket ning mille kohta on
Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 611 3558 /
[email protected] / www.rahandusministeerium.ee
registrikood 70000272
nenditud ka aruandes mõju võimalikkust põhjaveele. Lisaks ei jää sõnniku laotamise mõju
põhjaveele olemata seepärast, et sõnnikut laotavad teised ettevõtted lepingute alusel.
4. Aruande punktis 6.2. on märgitud, et „kasvuperioodil tekkinud tahesõnnik koristatakse
ja laaditakse lepingulise partneri transpordile äraveoks kas ladustamisele hoidlas või
vegetatsiooniperioodil ka maaomaniku põllule. Üheks alternatiiviks on ka sõnniku otsevedu
biogaasijaama. Kiltsi broilerifarmi tootmisterritooriumile sõnnikuhoidlaid ei rajata.“.
Edaspidi keskendutakse aruandes ainult sõnniku äraandmisele lepingulistele partneritele.
Punktis 6.4.3 on märgitud, et „mõju põhjaveele on võimalik eeskätt läbi toitainekao sõnniku
laotamisel ja mulda viimisel, mida viivad läbi lepingu alusel teised ettevõtted.“.
Aruandes ei ole piisavalt selgitatud, kas planeeritava tegevuse tulemusena tekkiva sõnniku
lepingulistele partneritele üleandmisega on võimalik täita seadusest tulenevaid nõudeid
sõnniku laotamisele või hoiustamisele ning hea põllumajandustava põhimõtteid. Hoolimata
asjaolust, et kohustus plaanitakse anda üle lepingu alusel, tuleb tegevuse mõjud ja nende
leevendamise erinevad võimalused läbi analüüsida planeeritava tegevuse mõjude hindamise
käigus. Praktikas on teada probleemseid olukordi, kus ei saa tulenevalt ebasoodsatest
ilmaoludest (pikad vihmaperioodid, külmunud pinnas) sõnnikut laotada või on muul põhjusel
raskendatud sõnniku hoiustamise või laotamise nõuete täitmine (ka lepingupartneritega seotud
tõrked). Seega, kui mittenõuetekohaselt laotatud või ladustatud sõnnikust uhutakse toitained
välja, on negatiivne mõju nii pinna- kui põhjaveele tõenäoline. Selle vältimise erinevaid
alternatiive tuleb aruandes põhjalikumalt kaaluda.
5. Aruande punktis 6.3.3. on märgitud, et „Tootmistsükli lõppedes tekib täiendav kogus
reovett kanalate pesemise tulemusena, mis suunatakse 30 m3 suurutesse kogumismahutitesse,
mis hakkavad paiknema iga lindla juures. Hinnanguliselt tekib tehnoloogilist reovett aastas
kuni 1000 m3.“. Samas ei ole aruandes märgitud, kui sagedasti neid tühjendatakse, kes seda
teeb või kuidas on tagatud mahutite lekkekindlus. Palume seda osa täiendada.
6. Aruande punktis 6.4.2. on nimetatud, et „puuduvad farmi vahetus läheduses olulised
pinnaveekogud“. Selgusetuks jääb, mida on peetud oluliseks pinnaveekoguks ja kui suurt
vahemaad mõeldakse vahetu läheduse all. Samal ajal on aruande punktis 3.3. nimetatud 440-
550m kaugusel asuvad Põltsamaa jõgi, Kiltsi veskijärv ja Kiltsi mõisa pargi allikad. Lisaks
on nimetatud, et „Territooriumit läbib 2-4 m laiune vooluveekoguline kraav“, kuid pole
täpsustatud, kuhu on vool suunatud ja kas kraav suubub mõnda suuremasse veekogusse.
Palume neid aruande osi täiendada ja tuua välja selge seos, kas on välistatud või millistel
juhtudel võib farmist sattuda veekogudesse reostust.
7. Aruande Peatükis 12 on nimetatud, et „peamised ohud on seotud avariiolukordadega,
mille mõjude minimeerimiseks koostatakse tegutsemisplaan“. Meie hinnangul ei ole piisavalt
käsitletud võimalikke ohuolukordi, millised on avariistsenaariumid ja kuidas on tagatud nende
korral valmisolek. See on vajalik osa veendumaks, et olulised negatiivsed mõjud keskkonnale
on välditavad. Palume täpsustada avariiolukordadeks valmisoleku osa.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Mart Uusjärv
kohalike omavalitsuste poliitika osakonna juhataja
regionaalvaldkonna asekantsleri ülesannetes
2
Anne Martin 58023933
[email protected]
3