dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Rahandusministeerium
Väljaminev kiriAvalik

Seisukoha andmine keskkonnamõju hindamise aruandele

Rahandusministeerium · 27. detsember 2022
Viit
15-3/9489-2
Registreeritud
27. detsember 2022
Dokumendi liik
Väljaminev kiri
Adressaat
Keskkonnaamet
Saabumis/saatmisviis
DVK
Funktsioon
15 PLANEERINGUTE KORRALDAMINE JA JÄRELEVALVE (PLO, REHO)
Sari
15-3 KOV planeeringutega seotud kirjavahetus
Toimik
15-3/2022
Vastutaja
Anne Martin (Rahandusministeerium, Kantsleri vastutusvaldkond, Regionaalvaldkond, Ruumilise planeerimise osakond)

Failid

  • 📎15-39489-2 27.12.2022 Väljaminev kiri.asice433 KB

Sisu (failidest)

Keskkonnaamet Teie 30.11.2022 nr 6-3/22/8976-5 [email protected] Meie 27.12.2022 nr 15-3/9489-2 Seisukoha küsimine AS HKScan Estonia Kiltsi broilerifarmi keskkonnamõju hindamise aruande kohta Keskkonnaamet esitas 30.11.2022 kirjaga nr 6-3/22/8976-5 Rahandusministeeriumile seisukoha saamiseks AS HKScan Estonia Kiltsi broilerifarmi ehitamise ja tegutsemise keskkonnamõju hindamise (KMH) aruande, lähtudes KeHJS § 201 lg 1 ja § 151. Keskkonnamõju hindamise objektiks on Lääne-Viru maakonnas Väike-Maarja vallas Liivaküla külas Kiltsi farm (katastritunnus 92701:004:0145) katastriüksusele Kiltsi broilerifarmi ehitamine ja selle tegevus. Planeeritava broilerifarmi tootmisvõimsuseks kavandatakse 480 000 broilerikohta. Aastaseks tootmismahuks planeeritakse 4 miljonit broilerit. Planeeritava tegevuse asukohas paiknevad amortiseerunud laudahooned, mis lammutatakse ning mille asemele rajatakse uus farmikompleks. Tutvunud esitatud materjalidega, on Rahandusministeeriumil järgmised tähelepanekud. 1. KMH aruande peatükis 3.7 „Kaitstavad loodusobjektid“ on toodud, et kavandata broilerifarmi alale ei jää kõrgendatud väärtusega või tundlikkusega elupaiku. Kinnistu ei ole arvatud planeeringutega rohelise võrgustiku koosseisu. Samuti on peatükis 5.1.6 „Mõju kaitstavatele loodusobjektidele ning kultuuripärandile“ selgitatud, et territoorium ei paikne rohelise võrgustiku koridoris ega ole eeldatavalt loomade liikumistrajektooriks. Juhime tähelepanu asjaolule, et Lääne-Viru maakonnaplaneeringu 2030+ joonise nr 2 „Väärtused, konfliktid, riigikaitse“ kohaselt jääb Kiltsi farmi kinnistu lääneserva planeeritav rohelise võrgustiku koridor. Koostatava Väike-Maarja valla üldplaneeringuga täpsustatakse eelnimetatud rohelise võrgustiku koridori piire. Sellest tulenevalt palume täiendada KMH aruannet. 2. KMH programmi peatükis 5 „Kavandatava tegevuse seos strateegiliste planeerimisdokumentidega“ selgitatakse, et Kiltsi farmi rajamisel oleks soovitav arvestada asjaoluga, et maakonnaplaneeringuga kavandatakse farmi maaüksusega piirneval alal jalg- ja jalgrattatee rajamist. Planeeritav jalg- ja rattatee tagab hea ligipääsu planeeritavale farmile. Selguse huvides teeme ettepaneku lisada vastav täpsustus ka KMH aruandesse. 3. KMH aruande punktis 5.1.3. on märgitud, et „Samuti ei teki käitises sõnnikut, mille laotamine võiks mõju avaldada põhjavee kvaliteedile.“. Punktis 6.4.3. on kirjutatud, et „mõju põhjaveele on võimalik eeskätt läbi toitainekao sõnniku laotamisel ja mulda viimisel, mida viivad läbi lepingu alusel teised ettevõtted.“. Palume korrigeerida väidet, et käitises ei teki sõnnikut, kuna mujal aruandes on korduvalt nimetatud tahesõnniku teket ning mille kohta on Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 611 3558 / [email protected] / www.rahandusministeerium.ee registrikood 70000272 nenditud ka aruandes mõju võimalikkust põhjaveele. Lisaks ei jää sõnniku laotamise mõju põhjaveele olemata seepärast, et sõnnikut laotavad teised ettevõtted lepingute alusel. 4. Aruande punktis 6.2. on märgitud, et „kasvuperioodil tekkinud tahesõnnik koristatakse ja laaditakse lepingulise partneri transpordile äraveoks kas ladustamisele hoidlas või vegetatsiooniperioodil ka maaomaniku põllule. Üheks alternatiiviks on ka sõnniku otsevedu biogaasijaama. Kiltsi broilerifarmi tootmisterritooriumile sõnnikuhoidlaid ei rajata.“. Edaspidi keskendutakse aruandes ainult sõnniku äraandmisele lepingulistele partneritele. Punktis 6.4.3 on märgitud, et „mõju põhjaveele on võimalik eeskätt läbi toitainekao sõnniku laotamisel ja mulda viimisel, mida viivad läbi lepingu alusel teised ettevõtted.“. Aruandes ei ole piisavalt selgitatud, kas planeeritava tegevuse tulemusena tekkiva sõnniku lepingulistele partneritele üleandmisega on võimalik täita seadusest tulenevaid nõudeid sõnniku laotamisele või hoiustamisele ning hea põllumajandustava põhimõtteid. Hoolimata asjaolust, et kohustus plaanitakse anda üle lepingu alusel, tuleb tegevuse mõjud ja nende leevendamise erinevad võimalused läbi analüüsida planeeritava tegevuse mõjude hindamise käigus. Praktikas on teada probleemseid olukordi, kus ei saa tulenevalt ebasoodsatest ilmaoludest (pikad vihmaperioodid, külmunud pinnas) sõnnikut laotada või on muul põhjusel raskendatud sõnniku hoiustamise või laotamise nõuete täitmine (ka lepingupartneritega seotud tõrked). Seega, kui mittenõuetekohaselt laotatud või ladustatud sõnnikust uhutakse toitained välja, on negatiivne mõju nii pinna- kui põhjaveele tõenäoline. Selle vältimise erinevaid alternatiive tuleb aruandes põhjalikumalt kaaluda. 5. Aruande punktis 6.3.3. on märgitud, et „Tootmistsükli lõppedes tekib täiendav kogus reovett kanalate pesemise tulemusena, mis suunatakse 30 m3 suurutesse kogumismahutitesse, mis hakkavad paiknema iga lindla juures. Hinnanguliselt tekib tehnoloogilist reovett aastas kuni 1000 m3.“. Samas ei ole aruandes märgitud, kui sagedasti neid tühjendatakse, kes seda teeb või kuidas on tagatud mahutite lekkekindlus. Palume seda osa täiendada. 6. Aruande punktis 6.4.2. on nimetatud, et „puuduvad farmi vahetus läheduses olulised pinnaveekogud“. Selgusetuks jääb, mida on peetud oluliseks pinnaveekoguks ja kui suurt vahemaad mõeldakse vahetu läheduse all. Samal ajal on aruande punktis 3.3. nimetatud 440- 550m kaugusel asuvad Põltsamaa jõgi, Kiltsi veskijärv ja Kiltsi mõisa pargi allikad. Lisaks on nimetatud, et „Territooriumit läbib 2-4 m laiune vooluveekoguline kraav“, kuid pole täpsustatud, kuhu on vool suunatud ja kas kraav suubub mõnda suuremasse veekogusse. Palume neid aruande osi täiendada ja tuua välja selge seos, kas on välistatud või millistel juhtudel võib farmist sattuda veekogudesse reostust. 7. Aruande Peatükis 12 on nimetatud, et „peamised ohud on seotud avariiolukordadega, mille mõjude minimeerimiseks koostatakse tegutsemisplaan“. Meie hinnangul ei ole piisavalt käsitletud võimalikke ohuolukordi, millised on avariistsenaariumid ja kuidas on tagatud nende korral valmisolek. See on vajalik osa veendumaks, et olulised negatiivsed mõjud keskkonnale on välditavad. Palume täpsustada avariiolukordadeks valmisoleku osa. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Mart Uusjärv kohalike omavalitsuste poliitika osakonna juhataja regionaalvaldkonna asekantsleri ülesannetes 2 Anne Martin 58023933 [email protected] 3
Allikas: Rahandusministeerium dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel