dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Rahandusministeerium
Sissetulev kiriAvalik

Seisukoha küsimine detailplaneeringu koostamise algatamise ja keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamata jätmise kohta

Rahandusministeerium · 27. detsember 2022
Viit
15-3/10183-1
Registreeritud
27. detsember 2022
Dokumendi liik
Sissetulev kiri
Adressaat
Lääne-Harju Vallavalitsus
Saabumis/saatmisviis
e-post
Funktsioon
15 PLANEERINGUTE KORRALDAMINE JA JÄRELEVALVE (PLO, REHO)
Sari
15-3 KOV planeeringutega seotud kirjavahetus
Toimik
15-3/2022
Vastutaja
Lea Teeääre (Rahandusministeerium, Kantsleri vastutusvaldkond, Regionaalvaldkond, Ruumilise planeerimise osakond)
Lahendamise tähtaeg
26. jaanuar 2023

Failid

  • 📎E-kiri.pdf64 KB
  • 📎Seisukoha küsimine detailplaneeringu algatamise osas.asice4127 KB

Sisu (failidest)

Saatja: <[email protected]> Saadetud: 27.12.2022 12:35 Adressaat: RAM Info <[email protected]> Teema: Seisukoha küsimine detailplaneeringu koostamise algatamise ja keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamata jätmise kohta TereLääne-Harju Vallavalitsus edastab 27.12.2022 kirja nr 6-1/2240- 1.Lääne-Harju Vallavalitsustel 679 [email protected] 2621915 -228600 0 0 LÄÄNE-HARJU VALLAVALITSUS Rahandusministeerium [email protected] Kuupäev allkirjas kiri nr 6- 2 / 2240-1 Seisukoha küsimine d etailplaneeringu koostamise algatami s e ja keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamata jätmi se kohta Enefit Green AS on esitanud 29.08.2022 Lääne-Harju Vallavalitsusele detailplaneeringu algatamise taotluse , eesmärgiga kavandada Tuulepargi ( 58001:001:0251 ) , Neljatuule ( 58001:001:0252 ) ja Põlde ( 58001:003:0008 ) kata striüksustele päikeseelektrijaam ning luua eeldus teiste taastuvenergia- või salvestusrajatiste kavandamiseks, sh taastuvenergiat tarbiv hoonestus . Taotletava planeeringuala suurus on 78 ha ning taotletav pla neeringuala piirneb lõuna-lääne suunal olemasoleva te päikeseelektrijaama dega ning põhja-ida suunal Paldiski tuul epargiga . D etail planeering u algatami se taotlus on kooskõlas kehtiva Paldiski linna üldplaneeringu põhimõtetega , mille kohaselt p laneeringu algatamise taotlusega hõlma tud maa- ala maakasutuse juhtfunktsioon on taastuva energia ala. P laneeringu algatamise taotlusega hõlmatud maa- ala kattub kehtiva s Harju Maakonnaplaneeringu s 2030+ määratletud rohelise võrgustiku ala ga . Maakonnaplaneering a nnab üldised suunised taastuvenergeetika arendamiseks, mida tuleb arvestada täpsemate planeeringute ja projektide koostamisel . Maakonnaplaneering annab päikes e parkide kavandamisel üldise suunise , mär kides seletuskirja s (lk 67, punkt 7) , et ulatuslike päikeseparkide rajamine ei ole üldjuhul lubatud väärtuslikel maastikel, rohelises võrgustikus ja väärtuslikul põllumajandusmaal. Päikeseparkide kavandamisel tuleb eelistada väheväärtuslike alade ja inimkasutusest väljalangenud alade (nn brownfield) kasutamist. Otstarbekas on päikeseparke kavandada nt parkimisaladel, väheviljakatel põllumajandusmaadel, väheväärtuslikel karjamaadel jms. Oleme seisukohal, et e elnimetatud sõnatuses üldised tingimused jäta vad kohalikele omavalit sustele võimaluse teostada rohelise võrgustiku aladega katt uvatel aladel e päikeseparkide rajamise eesmärgil algatatavates planeeringute s kaalutlusõigust , sisustades ja määratledes planeeringute koostamisel kavandatavate päikeseparkide rajamise ulatus e ning rajamise tingimused , eesmärgiga taga d a teiste plan ee ringu ga lahenda mist vajavate küsimuste hulgas rohelise võrgustiku alade toim i mine . Eeltoodust tulenevalt on Lääne-Harju Vallavalitsus seisu kohal , et maakonnaplaneeringus toodud rohelise võrgustiku toimimine on võimalik tag a da detailplaneeringu algatamise lähteseisukohtade s kajastatud tingi mustega , mis on lisatud kirjale. Palume Teil avaldada arvamust detailplaneeringu algatamise ja ettevalmistatud lähteseisukohtade osas . Lisaks märgime, et p äikeseelektrijaama de rajami ne ning va jadusel nende rajamise eelduseks nõutavate planeeringu te koostamine ühtib nii Vabariigi Valitsuse eesmärgiga kiirendada taastuvenergiaprojektide elluviimist ning Euroopa Komisjoni nõukogu määrusega 2022/0367 (NLE), millega kehtestatakse raamistik taastuvenergia kasutuselevõtu kiirendamiseks. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Erki Ruben abivallavanem Lisa: 1. Detailplaneeringu algatamise taotlus 2. Detailplaneeringu algatamise korraldus Sama kiri Keskkonnaamet Teadmiseks: Enefit Green AS Ado Pallase [email protected] \*02020603050405020304Times New Roman\*Times New Roman PSMT; \*02040503050406030204Cambria Math\*Calisto MT;\*00000000000000000000Tahoma\*Lucidasans; \*02020603050405020304Times New Roman\*Times New Roman PSMT; \*02020603050405020304Times New Roman\*Times New Roman PSMT;\*020f0302020204030204Calibri Light; \*02020603050405020304Times New Roman\*Times New Roman PSMT; \*02020603050405020304Times New Roman\*Times New Roman PSMT; \*02020603050405020304Times New Roman\*Times New Roman PSMT;\*020f0502020204030204Calibri; \*02020603050405020304Times New Roman\*Times New Roman PSMT;Times New Roman\*Times New Roman PSMT; Times New Roman CE\*Times New Roman PSMT;Times New Roman Cyr\*Times New Roman PSMT; Times New Roman Greek\*Times New Roman PSMT;Times New Roman Tur\*Times New Roman PSMT; Times New Roman (Hebrew)\*Times New Roman PSMT;Times New Roman (Arabic)\*Times New Roman PSMT; Times New Roman (Vietnamese)\*Times New Roman PSMT;Cambria Math\*Calisto MT;Cambria Math CE\*Calisto MT; Cambria Math Cyr\*Calisto MT;Cambria Math Greek\*Calisto MT;Cambria Math Tur\*Calisto MT; Cambria Math (Vietnamese)\*Calisto MT;Tahoma\*Lucidasans;Tahoma CE\*Lucidasans; Tahoma Cyr\*Lucidasans;Tahoma Greek\*Lucidasans;Tahoma Tur\*Lucidasans; Tahoma (Hebrew)\*Lucidasans;Tahoma (Arabic)\*Lucidasans;Tahoma (Vietnamese)\*Lucidasans; Tahoma (Thai)\*Lucidasans;Times New Roman\*Times New Roman PSMT; Times New Roman CE\*Times New Roman PSMT;Times New Roman Cyr\*Times New Roman PSMT; Times New Roman Greek\*Times New Roman PSMT;Times New Roman Tur\*Times New Roman PSMT; Times New Roman (Hebrew)\*Times New Roman PSMT;Times New Roman (Arabic)\*Times New Roman PSMT; Times New Roman (Vietnamese)\*Times New Roman PSMT;Times New Roman\*Times New Roman PSMT; Times New Roman CE\*Times New Roman PSMT;Times New Roman Cyr\*Times New Roman PSMT; Times New Roman Greek\*Times New Roman PSMT;Times New Roman Tur\*Times New Roman PSMT; Times New Roman (Hebrew)\*Times New Roman PSMT;Times New Roman (Arabic)\*Times New Roman PSMT; Times New Roman (Vietnamese)\*Times New Roman PSMT;Calibri Light;Calibri Light CE; Calibri Light Cyr;Calibri Light Greek;Calibri Light Tur; Calibri Light (Hebrew);Calibri Light (Arabic);Calibri Light (Vietnamese); Times New Roman\*Times New Roman PSMT;Times New Roman CE\*Times New Roman PSMT; Times New Roman Cyr\*Times New Roman PSMT;Times New Roman Greek\*Times New Roman PSMT; Times New Roman Tur\*Times New Roman PSMT;Times New Roman (Hebrew)\*Times New Roman PSMT; Times New Roman (Arabic)\*Times New Roman PSMT;Times New Roman (Vietnamese)\*Times New Roman PSMT; Times New Roman\*Times New Roman PSMT;Times New Roman CE\*Times New Roman PSMT; Times New Roman Cyr\*Times New Roman PSMT;Times New Roman Greek\*Times New Roman PSMT; Times New Roman Tur\*Times New Roman PSMT;Times New Roman (Hebrew)\*Times New Roman PSMT; Times New Roman (Arabic)\*Times New Roman PSMT;Times New Roman (Vietnamese)\*Times New Roman PSMT; Times New Roman\*Times New Roman PSMT;Times New Roman CE\*Times New Roman PSMT; Times New Roman Cyr\*Times New Roman PSMT;Times New Roman Greek\*Times New Roman PSMT; Times New Roman Tur\*Times New Roman PSMT;Times New Roman (Hebrew)\*Times New Roman PSMT; Times New Roman (Arabic)\*Times New Roman PSMT;Times New Roman (Vietnamese)\*Times New Roman PSMT; Calibri;Calibri CE;Calibri Cyr;Calibri Greek; Calibri Tur;Calibri (Hebrew);Calibri (Arabic); Calibri (Vietnamese);Times New Roman\*Times New Roman PSMT; Times New Roman CE\*Times New Roman PSMT;Times New Roman Cyr\*Times New Roman PSMT; Times New Roman Greek\*Times New Roman PSMT;Times New Roman Tur\*Times New Roman PSMT; Times New Roman (Hebrew)\*Times New Roman PSMT;Times New Roman (Arabic)\*Times New Roman PSMT; Times New Roman (Vietnamese)\*Times New Roman PSMT;;;;;;;; ;;;;;;;;;;; ;\*\* Normal;\* Default Paragraph Font;\* Normal Table; List Paragraph;\* Table Grid; No Spacing; Balloon Text;\*Balloon Text Char; footer;\* Footer Char; header;\*Header Char; \* Ado PallaseAdo Pallase \*Hewlett-Packard Company\*http://schemas.microsoft.com/of fice/word/2003/wordml \*2450\* \* \* \* \* PAGE \\* MERGEFORMAT2 \*.\*.\*.\*) \*()\*()\*()\* ()\*() Eelnõu LÄÄ NE-HARJU VALLAVALITSUS KORRALDUS Paldiski xx. 12.202 2 nr Detailplaneeringu algata mine Enefit Green AS (registrikood 11184032) esitas 28.09.2022 Lääne-Harju Vallavalitsusele detailplaneeringu algatamise taotluse \*_Hlk122074575(registreeritud 29 .09.2022 nr 6-2/2240 \*_Hlk122074575) sooviga algatada detailplaneering Paldiski linnas Tuulepargi (katastritunnus 58001:001:0251), \*_Hlk120639556Neljatuule\*_Hlk120639556 (katastritunnus 58001:001:0252) ja Põlde ( katastritunnus 58001:003:0008) katastriüksus tel summaarse pindalaga alal \*_Hlk12207494178\*_Hlk122074941 ha päikese pargi kavandamiseks. \*_Hlk122074862Planeeritav ala asub Paldiski linna üldplaneeringu kohaselt taastuvenergia tootmise alal \*_Hlk122074862. \*_Hlk122078797Juurdepääs planeeringualale on kavandatud Vä rvu tee L1 tee transpordimaalt (katastritunnus 43101:001:1148 ) läbi Sadama tn 55 ( (katastritunnus 43101:001:1533) tootmismaa\*_Hlk122078797. Juurdepääs põhjapoolsele osale on tagatud olemasolevalt kohalikult teelt (teeregistri nr 5800107). Planeeritav ala piirneb põhjas Kadaka tee 5 katastritunnus 43101:001:0298), Väike-Laane (katastritunnus 58001:003:0014), Testepere (katastritunnus 58001:003:0002 ) ja Kadaka tee 31 (katastritunnus 58001:003:0286) maatulundusmaa dega ja Paju (katastritunnus 58001:003:0012) tootmismaaga, idas Kadaka tee 39 (katastritunnus 58001:003:0273) maatulundus maa ,tootmismaa ja transpordimaa 90/5/5% katastriüksusega, Väike-Riomäe (katastritunnus 58001:004:0004) maatulundusmaaga , Reaktoritaguse (katastritunnus 43101:001:0295) maatulundusmaaga, lõunas Soometsa (katastritunnus 58001:001:0352) ja Posti (katastritunnus 58001:004:0024 maatulundusmaa ga ja Sadama tn 55 (katastritunnus 43101:001:1533) tootmismaaga, läänes Uuepõllu (katastritunnus 43101:001:1484) ja Uuepõlde (katastritunnus43101:001:1357) maatulundusmaadega. Planeeringu ga soovitakse moodustada kaks tootmismaa krunti. Maa-ameti kaardirakenduse kitsenduste kaardi andmetel on Tuul epargi ja Neljatuule maaüksuse sihtotstarve 90% maatulundusmaa , 5 % tootmismaa ja 5% transpordimaa ja Põlde maaüksuse sihtotstarve on maatulundusmaa. Tuulepargi ja Neljatuule maaüksus i läbib kagu-edela suunaliselt D kategooria gaasitrass kuid see jääb planeeringualast väljapoole ja ei põhjusta piiranguid. \*_Hlk122075047Planeeringualal on III kategooria kaitstava taime leiuala (KLO9319097). \*_Hlk122075047Koostatavas Lääne-Harju ü ldplaneeringus asub planeeringuala Pakri rohevõrgustiku tugialal mille üldpindala on 1005 ha. Rohevõrgustiku tugiala vastab Harju Maakonnaplaneering 2030+ kehtestatud rohevõrgustikule. Päikesepargi rajamise eeltingimuseks on rohevõ rgustiku toimimise tingimuste tagamine ja leevendusmeetmete rakendamine. Päikesepargi ala jagab tugiala pikisuunas kaheks osaks: lääne ja idapooseks alaks. Idapoolsel Pakri tuulepargi alal on rohevõ rgustiku toimimine tagatud. Läänepoolsel alal, kuhu soovitakse rajada kavandatud päikesepark, tuleb rohevõrgustiku toimimise tagamiseks jätta rohekoridor ühendamaks ida ja läänepoolset ala. Lääne-Harju üldplaneeringus on analüüsitud rohevõrgustiku toimimise tingimusi mille puhul võrgustiku funktsioneerimise tagamiseks ei tohi looduslike alade osatä htsus tugialas langeda alla 90 %. Pakri tugiala kogupindala on 1005 ha. Kavandatava päikesepargi pindala on 78 ha. Päikesepargi rajamiseks tuleb raadada metsa 42 ha ulatuses. Seetõttu väheneb looduslik ala 4,2 % ulatuse s ja see asendatakse sobiliku taimestikuga. Selle tegevuse tagajärjel on tugiala toimimise üks oluline tingimus täidetud. Tugialade ja koridoride maakasutuse sihtotstarvete ja ü ldplaneeringuga kavandatud juhtotstarbe muutmine on võimalik vaid juhul, kui on tõestatud et rohelise võrgustiku toimimine ei saa kahjustatud. Rohevõrgustiku toimimise hindamiseks tuleb viidatud juhtudel koostada eksperthinna ng. Detailplaneeringust huvitaud isik on esitanud Lemma OÜ poolt koostatud keskkonnamõju eelhinnangu, milles on analüüsitud rohevõrgustiku toimivust ja pakutud välja leevendusmeetmed. Planeeringualal asub III kategooria kaitstava taime laialehise neiuvaiba ja suure käopõllu leiuala (KLO9319097). See ala jäetakse välja pä ikesepargi alast ja muudetakse rohekoridoriks. Lääne-Harju valla üldplaneeringus on seatud nõue et rohekoridoris tuleb vä ltida lageraiet. Lageraiet võib kavandada selliselt et säilitatava metsakoridori laius on 200 m. Seda nõuet saab planeeringu koostamisel arvesse võtta ja tagada rohekoridoriga. Hinnanguliselt on võimalik planeeringualal rajada 43 MW võimsusega pä ikesepark. Arvestades taastuvenergia tootmiseks juba rajatud võrgustikku ja elektrienergia k õrgeid hindasid on Euroopa Komisjon ette valmistanud nõukogu määruse eelnõu 2022/0367(NLE), millega kehtestatakse raamistik taastuvenergia kasutuselevõ tu kiirendamiseks. Selles eelnõus on ühe suunisena välja toodud põhimõte et olemasolevate taastuvenergiajaamade ajakohastamisel on märkimisväärne potentsiaal taastuvelektri tootmist kiiresti suurendada, mis võimaldab seega vähendada gaasitarbimist. Ajakohastamine võimaldab jä tkata märkimisväärse taastuvenergiapotentsiaaliga asukohtade kasutamist, mis vähendab vajadust määrata taastuvenergiaprojektide jaoks uusi asukohti. Lähtudes keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnangust ja eelpool toodud kaalutlustest on tegemist üldplaneeringu kohase detailplaneeringuga, kuna tegemist ei ole olulise keskkonnamõjuga tegevuste kavandamisega. Lääne-Harju Vallavalitsusele teadaolevast informatsioonist ei kaasne planeeringuga kavandatud tegevusega olulist keskkonnamõ ju. Keskkonnatingimustega arvestamine on võimalik planeerimisseaduse § 126 lõike 1 punktide 8, 9 ja 12 kohaselt planeeringumenetluse käigus. Detailplaneeringu algatamisel täiendavate uuringute vajadus puudub. Planeeringu koostamisel on võimalik looduskeskkonnale tekitatud mõju leevendamiseks kasutada keskkonnamõju strateegilise eelhinnangus soovitatud leevendusmeetmeid : 1. Vä ltida metsa raadamist ja taimestiku eemaldamist sisaldavaid pinnasetöid lindude pesitsusperioodil 15. märtsist kuni 30. juunini. Meede välistab alal pesitsevate lindude pesitsushäiringu põhjustamist ja linnupoegade hukkumist. ; 2. Planeeritavale alale jää b madalsoo ala, millel on inventeeritud ka kaitsealuste taimeliikide kasvukohad. Leiukohtade kanne on võrdlemisi vana ning liikide reaalse leviku kohta on andmestik puudulik. Detailplaneeringu koostamisel tuleks teostada kaitsealuste taimede leiukoha andmete kontroll (inventeerida madalsoo alal tuvastada kaitsealuste käpaliste esinemine ja levik). Detailplaneeringu koostamisel tuleb ehitusalade mä äramisel vältida käpaliste kasvukohti ning tagada, et ehitustegevusega ei muudeta kaitsealuste taimeliikide kasvukoha veereþiimi; 2. Vältida herbitsiidide kasutamist päikesepargi alal; 3. Taastada/rajada päikesepaneelide vahel ehitustegevuse lõ ppedes liigirikas ja tolmeldajatele sobilik niidukooslus. Kuna tegu on ulatusliku päikesepargiga, mille rajamiseks likvideeritakse nii metsa kui niidukooslust, siis liigirikkuse kao kompenseerimiseks on tugevalt soovit atav rajada paneelide vahele paepealsele alale iseloomulik kuivade niitude taimekooslus. Niidukooslus pakuks elu ja toitumispaika putukafaunale (sh pä evaliblikatele ja tolmeldajatele), mis omakorda suurendab toidubaasi lindudele. Koosluse rajamiseks tuleks kasutada kodumaiseid seemnesegusid, mille täpsemal valikul on asjakohane konsulteerida botaanikuga. Lisaks elurikkuse kao kompenseerimine võ ib sellisel viisil kooslust kujundades olla võimalik tagada ka paneelide vahelise ala väiksem hooldusvajadus. Hooldada tuleks pargi taimestikku lähtudes pool-looduslike rohumaade hooldamise põhimõ tetest teostades niitmist (1 kord aastas) suve teises pooles (mitte varem kui 10. juuli). Meetme rakendamisel võiks päikesepargi ala tulevikus toimida sarnaselt poollooduslikule rohumaale ning kujuneda ökoloogiliselt vää rtuslikumaks alaks, kui see on praegu; 4. Ehitustegevuse käigus maa seest välja tulnud kive on soovitatav kasutada pä ikesepargi alal haljastuselementidena - rajada kivihunnikuid. Kivihunnikud pakuvad elu- ja varjepaiku roomajatele ning kahepaiksetele, kellele päikesepargi alale tekkiv kooslus võiks olla sobilik elupaik ; 5. Väikeulukite jaoks saab liikumise piiramise ebasoodsat mõju vähendada, valides piirdeaedade võrkude silma v õimalikult suure või jättes piirdeaia ja maapinna vahele vähemalt 10 cm vahe väikeulukite jaoks; 6. Rohevõrgustiku toimimiseks on oluline, et tagataks piisava laiusega (vä hemalt 200 m) kirde-edela suunaline tarastamata ala, mis väldiks looduslike alade isolatsiooni ning tagaks loomastiku liikumisvõimalused; 7. Päikesepargi ehitustööde käigus tuleb jä lgida pinnase seisundit. Juhul kui tekib kahtlus pinnase reostunud olemise osas, tuleb teostada reostusuuring ning määrata pinnase reostusanalüüsidega reostuse maht ja ulatus. Reostunud pinnase esinemise korral tuleb see eemaldada ning anda k äitlemiseks üle vastavat keskkonnakaitseluba omavale ettevõttele. Planeerimisseaduse § 128 lõigete 1, 4, 5, 6, 7 ja 8, § 130 lõike 1 ja Lääne-Harju Vallavolikogu 30.01.2018 otsuse nr 7 „Ehitusseadustikus ja planeerimisseaduses sätestatud ülesannete delegeerimine“ punkti 2 alusel ning arvestades detailplaneeringu algatamise taotlust 1. Algatada detailplaneering Lääne-Harju vallas Paldiski linnas Tuulepargi , Neljatuule ja Põlde katastriüksustel. 2. Kinnitada detailplaneeringu lähteseisukohad (lisa). 3. Anda vallavanemale volitused detailplaneeringu koostamise halduslepingu sõlmimiseks. 4. Avaldada teade detailplaneeringu algatamisest 14 päeva jooksul Ametlikes Teadaannetes ja valla veebilehel ning 30 päeva jooksul algatamisest alates ajalehes Harju Elu ja Lääne-Harju Valla Lehes. 5. Vallavalitsuse keskkonna- ja ehitusosakonnal teavitada detailplaneeringu koostamise algatamisest planeerimisseaduse § 127 lõikes 1 ja 2 nimetatud isikuid ja asutusi. 6. Korraldus jõustub teatavakstegemisest. 7. K äesoleva korralduse peale võib esitada vaide Lääne-Harju Vallavalitsusele või kaebuse Tallinna Halduskohtule (Pärnu mnt 7, 15082 Tallinn) 30 päeva jooksul korralduse teatavaks\-tegemisest arvates. (allkirjastatud digitaalselt) Jaanus Saat (allkirjastatud digitaalselt) vallavanem Anti Pärtel vallasekretär Lääne-Harju vallas Paldiski linnas Tuulepargi, Neljatuule ja Põlde maaüksuste detailplaneeringu algatamise taotluse lahendusskeemi seletuskiri Taotletav planeeringuala asub all toodud mahus järgmistel maaüksustel:  64,67 ha mahus kinnistul Tuulepargi (58001:001:0251, kinnistusregistris registriosa numbriga 8348350), Paldiski linn, Lääne-Harju vald, Harju maakond (Enefit Wind OÜ), kinnistu kogu pindala 166,82 ha;  7,07 ja mahus kinnistul Neljatuule (58001:001:0252, kinnistusregistris registriosa numbriga 8291602), Paldiski linn, Lääne-Harju vald, Harju maakond (Enefit Green AS), kinnistu kogu pindala 85,29 ha;  6,29 ha kinnistul Põlde (58001:003:0008, kinnistusregistris registriosa numbriga 3664702), Paldiski linn, Lääne-Harju vald, Harju maakond (Enefit Wind OÜ), kinnistu kogu pindala 6,29 ha. Taotletav planeeringuala jääb osaliselt 2014. aastal kehtestatud Tuulepargi kinnistu jagamiseks ja juurdepääsude lahendamise eesmärgiga detailplaneeringuga (planeeringu ID 32027) kaetud alale. Tuulepargi kinnistu detailplaneeringuga muudeti osaliselt kehtetuks 2009. aastal kehtestatud maaüksuste katastritunnustega 58001:003:0048, 58001:003:0029, 58001:003:0273 ja lähiala detailplaneering (planeeringu ID 4097), mille põhjal on välja ehitatud 15 tuuleturbiini ning neid teenindavad tehnovõrgud ja teed. Uue detailplaneeringu algatamise eesmärgiks on uute katastriüksuste moodustamine osaliselt katastriüksustest Tuulepargi ja Neljatuule ning täies mahus katastriüksusest Põlde. Algatatava detailplaneeringuga muudetakse osaliselt kehtetuks 2014. aastal kehtestatud Tuulepargi detailplaneering algatatava detailplaneeringu eskiislahenduses toodud Kruntide 1 ja 2 mahus. Algatatava detailplaneeringuga luuakse eeldus päikeseelektrijaama, seda teenindavate tehniliste kommunikatsioonide ja teiste taastuvenergia- või salvestusrajatiste ning hoonestuse ehitamiseks. Algatatava planeeringuga ei kavandata uusi elektrituulikuid või muudeta olemasolevate elektrituulikute parameetreid, vaid planeeritakse täiendavaid tegevusi taastuvenergia tootmise osakaalu suurendamiseks. Planeeringuala suurus on ligikaudu 78,03 ha. Antud alade maakasutuse juhtotstarve Paldiski linna kehtiva üldplaneeringu järgi on taastuva energia ala ja seega on algatatav detailplaneering kooskõlas kehtiva üldplaneeringuga. Avalduse esitamise ajal koostamisel oleva uue Lääne-Harju valla üldplaneeringuga ei nähta alale ette maakasutuse juhtotstarvet (Lääne-Harju valla üldplaneering, 1.2 Paldiski linn, Maakasutus, 02.12.2021). Tabelis 1 on toodud katastriüksuste sihtotstarvete jaotus taotluse esitamise hetkel. Tabel 1. Avalduse esitamise hetkel kehtivad katastriüksuste sihtotstarbed. Maatulundusmaa Tootmismaa Transpordimaa ha % ha % ha % Tuulepargi (166,82 ha) 150,14 90 8,34 5 8,34 5 Neljatuule (85,29 ha) 76,76 90 4,26 5 4,26 5 Põlde (6,29 ha) 6,29 100 0,00 0 0,00 0 Avaldusele on lisatud detailplaneeringu lahendusskeem, millel on näidatud katastriüksuste asukohad ning kavandatava tegevuse eskiislahendus. Planeeritava hoonestuse maksimaalne kõrgus on ca 9,5 meetrit. Ala valikul on arvestatud häid ligipääsuvõimalusi. Planeeritava päikeseelektrijaama kõrgus jääb alla 4,5 meetri. Käesolevat tehnoloogiat arvestades on planeeritava päikesepargi võimsus ligikaudu 35-40 MW. Päikeseenergeetika tehnoloogia kiire arengu ja efektiivsuse kasvu tõttu võib kehtestatud detailplaneeringut ellu viies olla võimalik samale alale juba võimsama päikesepargi rajamine. Seetõttu ei ole planeerigu algatamise taotluses päikesepargi võimsus fikseeritud. Päikesepargi territooriumile kavandatakse teenindusteed, mis on avalikkusele mitte-ligipääsetav eratee. Päikesepargi territooriumile pääseb nii läbi Värvu tee L1 kinnistu kui ka Tuulepargi kinnistu olemasolevaid teid kasutades. Detailplaneeringu algatamise taotluse juurde on koostatud keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang eesmärgil, et otsustaja saaks seda kasutada strateegilise planeerimisdokumendi elluviimisega kaasneva keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamise vajalikkuse üle otsustamisel. Keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnangu koostasid Lemma OÜ keskkonnaeksperdid Piret Toonpere ja Mihkel Vaarik. Keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnangu koostaja ei pea vajalikuks keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamist, antud seisukoht on põhjendatud avaldusele lisatud keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnangu failis. Lääne-Harju vallas Paldiski linnas Tuulepargi, Neljatuule ja Põlde maaüksustele kavandatava päikeseelektrijaama püstitamisega kaasneva keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang Tallinn 2022 Lääne-Harju vallas Paldiski linnas Tuulepargi, Neljatuule ja Põlde maaüksustele kavandatava päikeseelektrijaama püstitamisega kaasneva keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang. Versioon: 7.07.2022 Nimetus: Lääne-Harju vallas Paldiski linnas Tuulepargi, Neljatuule ja Põlde maaüksustele kavandatava päikeseelektrijaama püstitamisega kaasneva keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang Töö tellija: Enefit Green AS Reg nr 11184032 Harju maakond, Tallinn, Kesklinna linnaosa, Lelle tn 22, 11318 E-post [email protected] Töö teostaja: LEMMA OÜ Reg nr 11453673 Harju maakond, Tallinn, Kristiine linnaosa, Värvi tn 5, 10621 Tel +372 600 7740 E-post [email protected] Vastutav koostaja: Piret Toonpere Töös osalesid: Mihkel Vaarik Töö versioon: 7.07.2022 2 Lääne-Harju vallas Paldiski linnas Tuulepargi, Neljatuule ja Põlde maaüksustele kavandatava päikeseelektrijaama püstitamisega kaasneva keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang. Versioon: 7.07.2022 Sisukord Sisukord ............................................................................................................................................ 3 Sissejuhatus...................................................................................................................................... 4 1 Kavandatava tegevuse asukoht ja kirjeldus ............................................................................. 5 2 Seotus strateegiliste dokumentidega ....................................................................................... 7 2.1 Kliimapoliitika põhialused aastani 2050 ........................................................................... 7 2.2 Eesti energiamajanduse arengukava 2030+ (ENMAK) ..................................................... 7 2.3 Eesti kliimamuutustega kohanemise arengukava aastani 2030....................................... 7 2.4 Üleriigiline planeering „Eesti 2030+“ ................................................................................ 8 2.5 Harju maakonnaplaneering 2030+ ................................................................................... 8 2.6 Paldiski linna üldplaneering ............................................................................................ 12 2.7 Kehtiv detailplaneering ................................................................................................... 14 3 Kavandatava tegevuse poolt mõjutatav keskkond ................................................................ 15 4 Hinnang keskkonnamõjudele ................................................................................................. 17 4.1 Kavandatava tegevuse eeldatav mõju Natura 2000 võrgustiku alale ............................ 17 4.2 Mõju bioloogilisele mitmekesisusele, kaitstavatele liikidele ja loodusobjektidele ........ 17 4.3 Mõju rohevõrgustikule ................................................................................................... 18 4.4 Vee ja pinnase saastatus................................................................................................. 20 4.5 Jäätmeteke ..................................................................................................................... 20 4.6 Müra ja vibratsioon ........................................................................................................ 21 4.7 Valgus, soojus, õhusaaste ja kiirgus................................................................................ 21 4.8 Tegevusega kaasnevate avariiolukordade esinemise võimalikkus ................................. 21 4.9 Mõju inimese tervisele ning sotsiaalsetele vajadustele ja varale .................................. 22 4.10 Mõju kultuuriväärtustele ................................................................................................ 22 4.11 Mõju kliimamuutustele ja kliimamuutustega kohanemine............................................ 22 4.12 Tegevusega kaasnev kumulatiivne ja piiriülene mõju .................................................... 23 5 Järeldused............................................................................................................................... 24 Kasutatud allikad ............................................................................................................................ 27 3 Lääne-Harju vallas Paldiski linnas Tuulepargi, Neljatuule ja Põlde maaüksustele kavandatava päikeseelektrijaama püstitamisega kaasneva keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang. Versioon: 7.07.2022 Sissejuhatus Käesoleva keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH) eelhinnangu koostas LEMMA OÜ (reg nr 11453673) Enefit Green AS tellimusel 2022 aasta juunis. Töö teostasid keskkonnaeksperdid Piret Toonpere (KMH0153) ja Mihkel Vaarik. Eelhinnang on koostatud detailplaneeringu (DP) algatamise taotluse juurde eesmärgil, et otsustaja saab seda kasutada strateegilise planeerimisdokumendi elluviimisega kaasneva keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamise vajalikkuse üle otsustamisel. Päikeseelektrijaama rajamine ei ole tegevus, mis kuuluks keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 6 lõikes 1 nimetatud olulise keskkonnamõjuga tegevuste loetellu. Pargi rajamiseks on vajalik teostada metsa raadamist. KeHJS § 6 lõike 1 punkti 311 järgi oleks keskkonnamõju hindamine kohustuslik üle 100 hektari suuruse pindalaga metsamaa raadamisel. Kavandatava pargi pindala on väiksem kui 100 ha. Vastavalt KeHJS § 33 lg 2 p-le 4 tuleb KSH algatamise vajadust kaaluda ning anda selle kohta eelhinnang kui koostatakse DP, millega kavandatakse KeHJS § 6 lg-s 2 nimetatud valdkonda kuuluvat ja KeHJS § 6 lg 4 alusel kehtestatud määruses nimetatud tegevust. Samuti tuleb KSH algatamist kaaluda kui koostatakse detailplaneering planeerimisseaduse § 142 lõike 1 punktides 1–3 sätestatud juhul ehk üldplaneeringut muutva detailplaneeringu korral. Käesolev eelhinnangu on koostatud detailplaneeringust huvitatud isiku soovil eesmärgiga saada ülevaade võimalikest mõjudest keskkonnale. Käesoleva eelhinnangu tulemusena selgitatakse välja, kas detailplaneeringule on vajalik KSH algatamine või mitte. Lõpliku otsuse KSH algatamise vajalikkuse osas peab tegema kohalik omavalitsus, küsides eelnevalt seisukohta asjakohastelt asutustelt. Eelhinnangu andmisel lähtuti Eesti Vabariigi seadustest, samuti endise Paldiski linnavalitsuse ja praeguse Lääne-Harju Vallavolikogu poolt kehtestatud asjakohaste dokumentide nõuetest. Eelhinnangu sisus lähtuti ekspertide erialastest teadmistest ja kogemustest võimalike oluliste ebasoodsate keskkonnamõjude esinemise kohta. Samuti lähtutakse asjakohastest juhendmaterjalidest. Töös käsitletakse potentsiaalselt negatiivset ja ka positiivset mõju omavaid keskkonnaaspekte ning antakse soovitus KSH algatamise või algatamata jätmise ning ebasoodsate mõjude vältimise ja positiivsete mõjude võimendamise osas. Keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamine või algatamata jätmine toimub üldjuhul üheaegselt strateegilise planeerimisdokumendi koostamise algatamisega. Samas kui strateegilise planeerimisdokumendi koostamise käigus selgub, et planeeritav tegevus võib siiski kaasa tuua olulise keskkonnamõju, siis tuleb KSH algatamist täiendavalt kaaluda ja vajadusel KSH algatada viivitamata. 4 Lääne-Harju vallas Paldiski linnas Tuulepargi, Neljatuule ja Põlde maaüksustele kavandatava päikeseelektrijaama püstitamisega kaasneva keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang. Versioon: 7.07.2022 1 Kavandatava tegevuse asukoht ja kirjeldus Detailplaneeringu eskiislahenduse kohaselt hõlmab kavandatava päikeseelektrijaama ala järgmisi maaüksuseid: − 64,67 ha mahus kinnistul Tuulepargi (58001:001:0251, kinnistusregistris registriosa numbriga 8348350), Paldiski linn, Lääne-Harju vald, Harju maakond (Enefit Wind OÜ), kinnistu kogu pindala 166,82 ha; − 7,07 ja mahus kinnistul Neljatuule (58001:001:0252, kinnistusregistris registriosa numbriga 8291602), Paldiski linn, Lääne-Harju vald, Harju maakond (Enefit Green AS), kinnistu kogu pindala 85,29 ha; − 6,29 ha kinnistul Põlde (58001:003:0008, kinnistusregistris registriosa numbriga 3664702), Paldiski linn, Lääne-Harju vald, Harju maakond (Enefit Wind OÜ), kinnistu kogu pindala 6,29 ha. Joonis 1. Planeeritava ala asukoht ja päikeseelektrijaama ning hoonete võimalik paigutus alal. Allikas: Enefit Green AS. Algatatav detailplaneering jääb osaliselt 2014. aastal kehtestatud Tuulepargi kinnistu jagamiseks ja juurdepääsude lahendamise eesmärgiga detailplaneeringuga (planeeringu ID 32027) kaetud alale. Tuulepargi kinnistu detailplaneeringuga muudeti osaliselt kehtetuks 2009. aastal kehtestatud maaüksuste katastritunnustega 58001:003:0048, 58001:003:0029, 58001:003:0273 ja lähiala detailplaneering (planeeringu ID 4097), mille põhjal on välja ehitatud 15 tuuleturbiini ning neid teenindavad tehnovõrgud ja teed. 5 Lääne-Harju vallas Paldiski linnas Tuulepargi, Neljatuule ja Põlde maaüksustele kavandatava päikeseelektrijaama püstitamisega kaasneva keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang. Versioon: 7.07.2022 Uue detailplaneeringu algatamise eesmärgiks on uute katastriüksuste moodustamine osaliselt katastriüksustest Tuulepargi ja Neljatuule ning täies mahus katastriüksusest Põlde. Algatatava detailplaneeringuga muudetakse osaliselt kehtetuks 2014. aastal kehtestatud Tuulepargi detailplaneering algatatava detailplaneeringu eskiislahenduses toodud Kruntide 1 ja 2 mahus. Algatatava detailplaneeringuga luuakse eeldus päikeseelektrijaama, seda teenindavate tehniliste kommunikatsioonide ja teiste taastuvenergia- või salvestusrajatiste ning hoonestuse ehitamiseks. Algatatava planeeringuga ei kavandata uusi elektrituulikuid või muudeta olemasolevate elektrituulikute parameetreid, vaid planeeritakse täiendavaid tegevusi taastuvenergia tootmise osakaalu suurendamiseks. Planeeringuala suurus on ligikaudu 78,03 ha. Planeeritava hoonestuse maksimaalne kõrgus on vähemalt 2 korrust ehk ca 8 meetrit. Ala valikul on arvestatud häid ligipääsuvõimalusi. Planeeritava päikeseelektrijaama kõrgus jääb alla 4,5 meetri. Käesolevat tehnoloogiat arvestades on planeeritava päikesepargi võimsus ligikaudu 35-40 MW. Päikeseenergeetika tehnoloogia kiire arengu ja efektiivsuse kasvu tõttu võib kehtestatud detailplaneeringut ellu viies olla võimalik samale alale juba võimsama päikesepargi rajamine. Seetõttu ei ole planeeringu algatamise taotluses päikesepargi võimsus fikseeritud. Päikesepargi territooriumile kavandatakse teenindusteed, mis on avalikkusele mitte-ligipääsetav eratee. Päikesepargi territooriumile pääseb nii läbi Värvu tee L1 kinnistu kui ka Tuulepargi kinnistu olemasolevaid teid kasutades. 6 Lääne-Harju vallas Paldiski linnas Tuulepargi, Neljatuule ja Põlde maaüksustele kavandatava päikeseelektrijaama püstitamisega kaasneva keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang. Versioon: 7.07.2022 2 Seotus strateegiliste dokumentidega 2.1 Kliimapoliitika põhialused aastani 2050 Kliimapoliitika põhialused on visioonidokument, milles seatud põhimõtted ja poliitikasuunad viiakse edaspidi ellu valdkondlike arengukavade uuendamisel. Selgesõnaline poliitikasuundade sõnastamine ja jõustamine motiveerib samas suunas tegutsema ka erasektorit ja ühiskonda laiemalt. Eesti pikaajaline eesmärk on kliimapoliitika põhialuste kohaselt minna üle vähese süsinikuheitega majandusele, mis tähendab järk-järgult eesmärgipärast majandus- ja energiasüsteemi ümberkujundamist ressursitõhusamaks, tootlikumaks ja keskkonnahoidlikumaks. Aastaks 2050 on Eesti sihiks kasvuhoonegaaside heidet vähendada ligi 80% võrreldes 1990. a tasemega. Eesmärgi saavutamiseks peab taastuvate energiaallikate kasutamise osakaal energiatootmisel suurenema aastaks 2050 ligi kolme neljandikuni. Peamisteks taastuvenergia allikateks on sealjuures tuuleenergia, biomass ja päikeseenergia. Eesmärgi täitmiseks peab taastuvenergia installeeritud võimsus praegusega võrreldes suurenema 5–6 korda. Lühemas ajaperspektiivis on Eesti seadnud eesmärgiks saavutada aastaks 2030 taastuvelektri osakaal lõpptarbimisest vähemalt 40%. See eeldab 2030. aastaks võrreldes tänasega tuule- ja päikeseenergia tootmismahtude 4-kordset kasvu. Detailplaneeringuga kavandatav tegevus on kooskõlas Eesti kliimapoliitika põhialustega. 2.2 Eesti energiamajanduse arengukava 2030+ (ENMAK) ENMAK kirjeldab Eesti energiapoliitika eesmärke aastani 2030, energiamajanduse visiooni aastani 2050, üld- ja ala-eesmärke ning meetmeid nende saavutamiseks. Arengukava üheks eesmärgiks on soodustada taastuvatest energiaallikatest toodetava energia tootmise ja tarbimise osakaalu Eestis. ENMAK 2030 kohaselt on energiamajanduse kui teisi majandusharusid ja Eesti elanikke teenindava majandusharu ülesandeks tagada energia tarbijatele soodne hind ja keskkonnanõudeid arvestav energia kättesaadavus. Elektrimajandus panustab Eesti majanduse konkurentsivõimesse läbi tagatud varustuskindluse, turupõhiste lõpptarbija elektrihindade ja keskkonnahoidlike lahenduste kasutamise. Euroopa energiapoliitika kujundamisel on oluline turupõhise ning valdavalt Euroopa Liidu kohalikel ja taastuvatel energiaallikatel põhineva energiaturu arendamine. ENMAK 2030 kohaselt moodustab aastal 2030 taastuvenergia osakaal Eesti energia lõpptarbimises 50%. Euroopa Liidu energiajulgeoleku seisukohalt on oluline liikuda imporditud energia sõltuvuselt Euroopa Liidus leiduvate primaarenergia allikate suurema kasutamise poole. Päikeseenergiajaama rajamine on ENMAK-i eesmärkidega kooskõlas. 2.3 Eesti kliimamuutustega kohanemise arengukava aastani 2030 Kliimamuutustega kohanemise arengukava strateegiliseks eesmärgiks on suurendada Eesti riigi, regionaalse ja kohaliku tasandi valmidust ja võimet kliimamuutuste mõjuga kohanemiseks. Energeetika ja varustuskindluse eesmärkide seadmisel seab arengukava üheks meetmeks kliimamuutusest tingitud riskide ennetamise energiavõrkudes ja taastuvenergia kasutamisel. 7 Lääne-Harju vallas Paldiski linnas Tuulepargi, Neljatuule ja Põlde maaüksustele kavandatava päikeseelektrijaama püstitamisega kaasneva keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang. Versioon: 7.07.2022 Energiasõltumatuse, varustuskindluse ja energiajulgeoleku valdkonna meetme tegevused on tihedalt seotud Energiamajanduse arengukavaga aastani 2030, suurendavad energiasõltumatust, energiaga varustuse kindlust ja energiaturvalisust nii praegu kui ka karmistuvate ilmastikuolude ja võimalike äärmuslike ilmastikunähtuste sagenemise korral, seda nii riiklikul kui regionaalsel tasemel. Energiasõltumatuse juhtmõte on sõltumatus energiakandjate impordist, energiatootmisel tuginemine kodumaistele kütustele ja eelkõige taastuvatele kütustele ning taastuvenergiaallikate kasutamine ja energiatootmise portfelli mitmekesistamine. Päikeseelektrijaama rajamine on kooskõlas kliimamuutustega kohanemise arengukava eesmärkidega. 2.4 Üleriigiline planeering „Eesti 2030+“ Üleriigiline planeering „Eesti 2030+“, mis on alusdokumendiks riigi otstarbeka ruumikasutuse saavutamisel, mille mõte on seada keskkonna eripäradest lähtuvad ruumilised alused asustuse, liikuvuse, üleriigilise tehnilise taristu ja regionaalarengu kujundamiseks. Energeetikavaldkonna ühe peamise eesmärgina tuuakse planeeringus välja, et tuleb vältida soovimatut mõju kliimale, saavutada taastuvenergia suurem osakaal energiavarustuses, tagada energiasäästlike meetmete rakendamine ja energiatootmise keskkonnamõju vähendamine. Arvestades keskkonnanõuete karmistumist ja ühiskonnas levivaid hoiakuid, tuleb Eesti-sisese energiavarustuse üheks oluliseks eesmärgiks seada fossiilsete kütuste kasutamise minimeerimine. Selleks on vaja planeerimisel kavandada senisest ulatuslikumat kohalike energiaallikate kasutamist, sealhulgas päikeseenergiat. Üleriigilises planeeringus tuuakse välja, et elektritootmisvõimsuse arendamisel on vaja keskenduda Eesti varustamisele energiaga. Uued energiatootmisüksused tuleb paigutada ruumis ratsionaalselt ja kestlikult. Energiajulgeoleku kindlustamiseks tasub Eestil – lisaks põlevkivienergeetikale – keskenduda senisest rohkem hajutatumale piirkondlikule energiatootmisele. See parandab üldist energiajulgeolekut ja võimaldab paremini ära kasutada kohalikke energeetilisi ressursse (muuhulgas päike). Energiajulgeoleku kindlustamiseks tuleb Eestil keskenduda senisest rohkem hajutatumale piirkondlikule energiatootmisele. See parandab üldist energiajulgeolekut ja võimaldab paremini ära kasutada kohalikke energeetilisi ressursse, kaasaarvatud päikest. Samuti loob hajutatum energiatootmine ja kohalike varude kasutuselevõtt pikaajalisi töökohti väikelinnades ja maapiirkondades. Seega on detailplaneeringuga kavandatav lahendus kooskõlas üleriigilise planeeringu põhimõtetega. 2.5 Harju maakonnaplaneering 2030+ Harju maakonnaplaneeringus rõhutatakse, et taastuvate energiaallikate osakaalu suurendamine on Eesti riikliku energiamajanduse oluline eesmärk. Maakonnaplaneeringus seatakse tingimus, et ulatuslike päikeseparkide rajamine ei ole üldjuhul lubatud väärtuslikel maastikel, rohelises võrgustikus ja väärtuslikul põllumajandusmaal. Päikeseparkide kavandamisel tuleb eelistada väheväärtuslike alade ja inimkasutusest väljalangenud alade (nn brownfield) kasutamist. Otstarbekas on päikeseparke kavandada nt parkimisaladel, väheviljakatel põllumajandusmaadel, väheväärtuslikel karjamaadel jms. 8 Lääne-Harju vallas Paldiski linnas Tuulepargi, Neljatuule ja Põlde maaüksustele kavandatava päikeseelektrijaama püstitamisega kaasneva keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang. Versioon: 7.07.2022 Planeeritav ala jääb maakonnaplaneeringu kohasele rohelise võrgustiku tugialale. Märkima peab, et tugiala ulatus on antud piirkonnas kehtivas maakonnaplaneeringus tunduvalt suurem kui alal kehtivas üldplaneeringus ja rohevõrgustiku määramise aluseks olnud Harju maakonnaplaneeringu teemaplaneeringus “Asustust ja maakasutust suunavad keskkonnatingimused”. Maakonnaplaneering seab rohelise võrgustiku tuumaladele ja koridoridele üldised kasutustingimused, mis peavad tagama rohelise võrgustiku toimimise. Järgnevalt on esitatud vastavusanalüüs maakonnaplaneeringu rohevõrgustiku tingimustega. Tabel 1. Detailplaneeringu eskiis vastavusanalüüs maakonnaplaneeringu rohevõrgustiku tingimustega. Tingimus maakonnaplaneeringus Arvestamine detailplaneeringus Rohelise võrgustiku alal kavandatavate Rohelise võrgustiku toimimist on võimalik planeeringute, kavade jne puhul tuleb igal detailplaneeringu koostamisel tagada. juhul arvestada seda, et roheline võrgustik Killustatuse vähendamiseks näeb eskiis ette jääks toimima. päikesepaneelide gruppide vahelisele alale roheala/koridori säilimist tagamaks võrgustiku kirde edela suunalist sidusust. Maakonna tasandil on vajalik Detailplaneering ei mõjuta säilitada/parandada rohelise võrgustiku maakonnaplaneeringu kohaseid rohekoridore funktsioneerimist ja sidusust. Sidususe ega Tallinna lähiala rohelist võrgustikku. säilitamisel on keskne roll rohekoridoridel. Eriti kriitiline on Tallinna lähiala rohelise võrgustiku sidususe säilitamine ja parandamine. Võrgustiku funktsioneerimiseks ei tohi Vt ptk 4.3. Detailplaneering ei langeta looduslike alade osatähtsus tuumalas langeda looduslike alade osatähtsust tugialas alla 90 alla 90%. %-di. Ehitusalade valik peab lähtuma rohelisest Rohelise võrgustiku toimimist on võimalik võrgustikust. Oluline on jälgida just kohaliku detailplaneeringu koostamisel tagada. tasandi planeeringutes, et kavandatav asustus Killustatuse vähendamiseks näeb eskiis ette ei häiriks rohelise võrgustiku funktsionaalset päikesepaneelide gruppide vahelisele alale toimimist. roheala/koridori säilimist tagamaks võrgustiku kirde edela suunalist sidusust. Rohelise võrgustiku aladele ehitiste/rajatiste Rohelise võrgustiku toimimist on võimalik kavandamine on erandjuhul lubatud, kui detailplaneeringu koostamisel tagada. sellega säilib rohelise võrgustiku terviklikkus ja Killustatuse vähendamiseks näeb eskiis ette toimimine päikesepaneelide gruppide vahelisele alale roheala/koridori säilimist tagamaks võrgustiku kirde edela suunalist sidusust. Uute hoonete kavandamine rohelise Rohevõrgustiku alal puuduvad 500 m võrgustiku aladele on võimalik kompaktselt raadiuses olemasolevad hooned. olemasoleva hoonekompleksi juurde sama Kavandatavate hoonete ja Põdra tee kinnistu piires. Seni hoonestamata maa-alale piirkonnas paiknevate olemasolevate 9 Lääne-Harju vallas Paldiski linnas Tuulepargi, Neljatuule ja Põlde maaüksustele kavandatava päikeseelektrijaama püstitamisega kaasneva keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang. Versioon: 7.07.2022 on uusi hooneid võimalik kavandada juhul, kui hoonetega on võimalik tagada 500 m majapidamiste omavaheline kaugus on vahekaugus. vähemalt 500 m, kui üldplaneeringuga ei ole seda täpsustatud. Tiheasustusalade kujundamine on rohelise Ei kavandata asustusala. võrgustiku alal keelatud. Uued asustusalad tuleb kavandada väljapoole tuumalasid, asustusalad ei tohi läbi lõigata rohelise võrgustiku koridore. Uute asustusalade moodustamisel on vaja hinnata mõju rohelise võrgustiku toimivusele, kaaluda tuleb detailplaneeringu koostamise vajadust Rohelise võrgustiku rohekoridorides ei tohi Tingimus ei kohaldu, detailplaneeringu ala aiaga piiratava õueala suurus ületada 0,4 ha, puhul on tegu tugialaga, mitte koridoriga. säilitamaks hajaasustusele omast avatud ruumi ja võimaldada ulukite vaba liikumist. Tuumalade ja koridoride maakasutamise Muudetakse maakasutamise sihtotstarvet. sihtotstarvet ja üldplaneeringu järgset Tegevus on kooskõlas üldplaneeringu kohase juhtfunktsiooni ei ole soovitatav muuta. juhtotstarbega (taastuva energia ala). Tuumaladele ja koridoridele on üldjuhul Päikesepargi puhul on tegu taristuobjektiga, vastunäidustatud teatud taristute (kiirteed, kuid tegu ei ole kõrge keskkonnariskiga prügilad, jäätmehoidlad ja teised kõrge objektiga. keskkonnariskiga objektid) rajamine. Juhul, kui uute taristute rajamine on vältimatu, tuleb planeeringu käigus hoolikalt valida rajatiste asukohta ning läbi viia keskkonnamõju hindamine ning vajadusel rakendada leevendavaid meetmeid (nt ökoduktid). Kõrge keskkonnariskiga objektide Päikesepargi puhul ei ole tegu kõrge planeerimisel tuleb ette näha meetmed keskkonnariskiga objektiga. negatiivse keskkonnamõju leevendamiseks ning kompenseerimiseks. Rohelisse võrgustikku kuuluvatel Looduskaitselisi alasid planeeringualale ei jää. looduskaitselistel aladel (kaitsealad, I ja II Kaitsealuste taimeliikide teadaolevale kategooria kaitsealuste liikide elupaigad jne) kasvukohale planeeringu eskiisi alusel on majandustegevus seadusega keelatud või ehitusalasid ei kavandata. piiratud. Kaevandussoovi ja rohelise võrgustiku koridori Tingimus ei ole detailplaneerinu kontekstis kattuvusel arvestab loaandja loamenetluses asjakohane. vajadusega säilitada rohelise võrgustiku toimivus, töötades vajadusel välja leevendavad meetme. Vajadusel tuleb läbi viia keskkonnamõju hindamine. 10 Lääne-Harju vallas Paldiski linnas Tuulepargi, Neljatuule ja Põlde maaüksustele kavandatava päikeseelektrijaama püstitamisega kaasneva keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang. Versioon: 7.07.2022 Tuumaladel ja koridoridel on üldjuhul tegemist majandatava metsaga, kus metsa majandamine toimub vastavalt metsakorralduskavadele. Majanduspiirangutega metsa (nt kaitstavatel aladel) kasutamise piirangud tulenevad õigusaktidest. Metsaressursse tuleb kasutada säästlikult. Planeeritaval alal paikneb majandatavat Metsade majandamise (metsa uuendamise, metsa. Detailplaneeringuga kavandatava kasvatamise, kasutamise ja metsakaitse) tegevuse elluviimiseks on vajalik metsa eesmärk on hoida ja suurendada metsi või raadamine u 42 ha ulatuses1. Metsa teisi metsaalasid ja tõsta metsaressursside raadamine ei ole kooskõlas tootlikkust ning kvaliteeti. Metsa maakonnaplaneeringu kohase metsa säästva majandamine on säästev, kui on tagatud majanduse põhimõttega. elustiku mitmekesisus, metsa tootlikkus, uuenemisvõime, elujõulisus ning ökoloogilisi, majanduslikke, sotsiaalseid ja kultuurilisi vajadusi rahuldav mitmekülgne metsakasutus. Rohelise võrgustiku koridoridel tuleb Tingimus ei ole detailplaneeringu kontekstis üldplaneeringu koostamise käigus kaaluda asjakohane. metsale majanduspiirangute rakendamist – seda eeskätt Tallinna lähiala rohelise võrgustiku piirkonnas. Rohelise võrgustiku koridoridel tuleb Tingimus ei ole detailplaneeringu kontekstis võimalusel vältida lageraiet. asjakohane, tegu ei ole rohelise võrgustiku koridori alaga. Rohelise võrgustiku tuumaladel ei ole soovitav Tingimus ei ole detailplaneeringu kontekstis puhtpuistute kujundamine ja energiapuistute asjakohane. rajamine. Soovitav on seada täiendavad nõuded raie aja, puidu kokku- ja väljaveo ning puistu koosseisu ja täiuse osas. Rohelise võrgustiku tugevdamiseks Tingimus ei ole detailplaneeringu kontekstis säilitatakse põllumaade vahel paiknevad asjakohane. Tegu ei ole põllumaaga. metsaga kaetud alad, sest mets omab olulist tähtsust ökoloogilistes protsessides ning inimese kultuurilises taustas ja elulaadis. Kaitsmata põhjaveega aladel ei tohi Päikesepargi rajamisel ja korrektsel käitamisel tegevusega kaasneda põhjavee reostusohtu. ei ole oodata põhjavee reostusohtu. Vajadusel tuleb üldplaneeringutega käsitleda Tingimus ei ole detailplaneeringu kontekstis tuumaalade äärealade säilitamise vajadust, asjakohane. lähtudes selle ulatuse määramisel täpsemalt 1 Raadatavana on arvestatud ETAK kohase metsa kõlviku kattuvust eskiisi paneelide ja hoonestusalaga. 11 Lääne-Harju vallas Paldiski linnas Tuulepargi, Neljatuule ja Põlde maaüksustele kavandatava päikeseelektrijaama püstitamisega kaasneva keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang. Versioon: 7.07.2022 rohevõrgustikuga piirneva maakasutuse funktsioonist. Tallinna lähiala valdade üldplaneeringutes Tingimus ei ole detailplaneeringu kontekstis tuleb enam tähelepanu pöörata rohelise asjakohane. võrgustiku erinevatele elementidele ja konfliktidele ning võimalusel ka kaardistada neid, lähtudes siis konkreetsemalt ka rohetaristu kontseptsioonist. Rohelise võrgustiku sidususe parandamine on Tingimus ei ole detailplaneeringu kontekstis eriti oluline Tallinna lähiala rohelises asjakohane. võrgustikus, kus tuumalasid ja koridore ei ole piisavalt. Rohelise võrgustiku ruumilist paiknemist ja Tingimus ei ole detailplaneeringu kontekstis kasutustingimusi täpsustatakse omavalitsuste asjakohane. Lääne-Harju valla üldplaneeringu üldplaneeringutes. Oluline on jälgida, et koostamine on käimas. täpsustatavad rohevõrgu struktuurid oleksid sidusad piirnevate omavalituste territooriumil kehtiva rohevõrguga. Maakonnaplaneeringu rohevõrgustiku tingimused on võrdlemisi üldised ja sellest lähtuvalt ei ole rohevõrgustiku tugialale päikeseelektrijaama kavandamine otseselt vastuolus maakonnaplaneeringu rohevõrgustiku tingimustega (va metsade säästva majandamise tingimus). Tagatuks jääb maakonnaplaneeringu kohane 90 % looduslike alade osakaal tugialal ning võimalik on detailplaneeringu koostamisel tagada rohevõrgustiku sidusus. 2.6 Paldiski linna üldplaneering Lääne-Harju valla uus üldplaneering on käesoleva eelhinnangu koostamise ajal alles koostamisel ning seega pole teada üldplaneeringuga kehtestatavad tingimused päikeseelektrijaamade osas. Alal kehtib Paldiski linna üldplaneering. Kehtiv üldplaneering päikeseelektrijaamade rajamist otseselt ei käsitle. Kuna Pakri poolsaar ja saared on aastaringselt tuulised, on üldplaneeringus nähtud ette ulatuslik territoorium tuuleparkide jaoks. Nende rajamiseks on ette nähtud asukoht Pakri poolsaare keskel ja pikemas perspektiivis Väike-Pakri saare rannikul. Eeldada võib mõningal määral negatiivset visuaalselt mõju, kuid nende poolt toodetav keskkonnasäästlik energia aitab vähendada fossiilsete kütuste tarbimist ning suurendada taastuvenergia osakaalu Eesti üldises energiabilansis. Poolsaarele rajatava tuulepargi üldvõrkudega ühendamiseks on kavandatud 35 kV elektriliin piki tuulepargi maa-ala piiri. Pakri poolsaare keskosa 250 ha suuruses osas on üldplaneeringuga juhtotstarbelt määratud taastuva energia alaks. Seega on algatatav detailplaneering kooskõlast kehtiva üldplaneeringu maakasutusega. Samas ei ole planeeringu eskiis kooskõlas kehtiva üldplaneeringu kohase rohevõrgustiku paiknemisega. Kehtiv üldplaneering näeb ette planeeringualast edelas kulgevat u 300 m laiust rohekoridori, mis hõlmab osaliselt (u 50 % ulatuses) Põlde maaüksust. Detailplaneeringuala loodeosa kattub 12 Lääne-Harju vallas Paldiski linnas Tuulepargi, Neljatuule ja Põlde maaüksustele kavandatava päikeseelektrijaama püstitamisega kaasneva keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang. Versioon: 7.07.2022 piirkondliku tähtsusega tuumalaga. Üldplaneeringu kohaselt rohevõrgustiku aladel asuvatele katastrijärgsetele maatulundusmaadele reeglina elamu-, äri-, tootmis- ja muu otstarbega ehitisi rajada ei või. Maatulundusmaad peab saama kasutada maast tulu saamise eesmärgil (põllumajandus, turismitalud, metsandus jms). Kruntide jagamine ja hoonete rajamine võib toimuda ainult Keskkonnaametiga kooskõlastatult. Katastri sihtotstarvete muutmine rohevõrgustiku alal pärast üldplaneeringu kehtestamist toimub ainult läbi detailplaneeringute. Edasisel projekteerimisel tuleb detailsematel planeeringutasanditel tähelepanu pöörata tuumalade säilitamisele ja roheliste koridoride läbitavuse kindlustamisele ulukite jaoks. Oluline on linna läbivate metsavööndite säilitamine massiivina, mis oleks elupaigaks alal toitu hankivatele loomadele, samuti väiksemate metsavööndite terviklikkuse tagamine nii ulukite liikumisteedena kui nn rohelise tsoonina puhke-, elamuehitus-, põllumajandus- ja tööstusmaastike liigendamiseks. Eesmärgiks on säilitada metsamaastike jooneline struktuur. Aiaga piiratud päikesepargi kavandamine rohekoridori alale ei ole kehtiva üldplaneeringu rohevõrgustiku lahendusega täielikult kooskõlas. Päikesepargi rajamisel vähendataks rohekoridori läbimõõtu 50 % võrra (300 m rohekoridor säiliks 150 m laiusena). Piirkondliku tähtsusega tuumala suurus väheneks u 5.8 ha ehk 2 %. Joonis 2. Väljavõte kehtivast Paldiski üldplaneeringu rohelise võrgustiku skeemist. Punase joonega näidatud planeeringuala paiknemine. Arvestades kavandatava päikesepargi ja detailplaneeringuala suurust, siis on võimalik üldplaneeringu kohane rohekoridori ala ja tuumala säilitada ja seega tagada vastavus üldplaneeringule. 13 Lääne-Harju vallas Paldiski linnas Tuulepargi, Neljatuule ja Põlde maaüksustele kavandatava päikeseelektrijaama püstitamisega kaasneva keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang. Versioon: 7.07.2022 2.7 Kehtiv detailplaneering Algatatav detailplaneering jääb osaliselt 2014. aastal kehtestatud Tuulepargi kinnistu jagamiseks ja juurdepääsude lahendamise eesmärgiga detailplaneeringuga (planeeringu ID 32027) kaetud alale. Tuulepargi kinnistu detailplaneeringuga muudeti osaliselt kehtetuks 2009. aastal kehtestatud maaüksuste katastritunnustega 58001:003:0048, 58001:003:0029, 58001:003:0273 ja lähiala detailplaneering (planeeringu ID 4097), mille põhjal on välja ehitatud 15 tuuleturbiini ning neid teenindavad tehnovõrgud ja teed. Uue detailplaneeringu algatamise eesmärgiks on uute katastriüksuste moodustamine osaliselt katastriüksustest Tuulepargi ja Neljatuule ning täies mahus katastriüksusest Põlde. Algatatava detailplaneeringuga muudetakse osaliselt kehtetuks 2014. aastal kehtestatud Tuulepargi detailplaneering algatatava detailplaneeringu eskiislahenduses toodud Kruntide 1 ja 2 mahus. 14 Lääne-Harju vallas Paldiski linnas Tuulepargi, Neljatuule ja Põlde maaüksustele kavandatava päikeseelektrijaama püstitamisega kaasneva keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang. Versioon: 7.07.2022 3 Kavandatava tegevuse poolt mõjutatav keskkond Planeeritava ala puhul on tegu õhukese pinnakattega paepealse alaga. Geoloogiline ehitus on tugevalt mõjutanud ka alal väljakujunenud taimkatet. Alal esinevad nii paepealsed lagedad alad, mille kinnikasvamist takistab eeskätt vähene huumuskiht. Samuti jäävad alale metsakooslused, mida iseloomustab suur varieeruvus vanuses ja peapuuliigis. Ala kaguosas on valdavaks sinilille kasvukohatüüp, keskosas ning loodeosas domineerivad tarna-angervaksa kasvukohatüübi puistud. Valdavad on lehtpuuenamusega puistud. Ala keskosas esineb metsakahjustusi (haavataelikust ja saaresurmast kahjustatud puistud)2. Kui alale paigutatakse päikesepaneelid, tuleb alal läbi viia metsa raadamine vastavalt metsaseaduse § 32 lg 1 ja 2, et võimaldada maa kasutamist muul otstarbel kui metsa majandamiseks. Raadamist tehakse planeeringu/projekti põhjal, mis on aluseks maa kasutamiseks muul otstarbel kui metsa majandamiseks. Planeeritava ala puhul ei ole tegu kaitsealuse alaga. Pakri maastikukaitseala (KLO1000113) jääb planeeritavast alast u 900 m kaugusele kirde suunas. Maastikukaitseala kattub antud osas ühtlasi ka Natura 2000 võrgustikku kuuluvate Pakri loodusala (EE0010129) ja Pakri linnualaga (EE0010129). Alal paikneb III kategooria kaitsealuste liikide laialeheline neiuvaip (epipactis helleborine) (KLO9319097) ja suur käopõll (listera ovata) (KLO9319098) leiuala ca 1,6 ha suurusel alal. Kasvukoht on registreeritud 2009 aastal ning puudub arvukuse hinnang. Leiukoht jääb suuresti Pallaste - Leetse vahelise liigivaese madalsoo alale. Madalsoo on inventeeritud Eesti Looduse Fondi (ELF) märgalade inventuuri raames 2010 aastal madala väärtusega või väärtusetuks alaks. Koosluse seisund on hinnatud keskmiseks kuni kesiseks. Madalsoo puhul ei ole tegemist looduskaitseseaduse alusel kaitstava alaga. Joonis 3. Kaitsealuste taimeliikide ja inventeeritud madalsoo paiknemine planeeritaval alal. EELIS (Eesti looduse infosüsteem), Keskkonnaagentuur 15.06.2022 2 https://register.metsad.ee/#/ 15 Lääne-Harju vallas Paldiski linnas Tuulepargi, Neljatuule ja Põlde maaüksustele kavandatava päikeseelektrijaama püstitamisega kaasneva keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang. Versioon: 7.07.2022 Keskkonnaagentuuri poolt ELME3 projekti raames koostatud ökosüsteemide seisundihinnangute alusel on planeeritava ala puhul tegu valdavalt viletsas seisundis alaga. Samas esineb planeeringuala keskosas (madalsoo) ja edelaosas ka heas seisundis ökosüsteeme. ELME andmete kohane madalsoo ala hea seisundi määratlust võib pidada mõnevõrra eksitavaks, sest ala on ELF- i märgalade inventuuri alusel väheväärtuslik. Joonis 4. Ökosüsteemide seisund planeeritaval alal. Alus: Keskkonnaagentuur ELME projekt. Vaadeldavas piirkonnas põhjavee looduslik kaitstus maapinnalt lähtuva punkt- või hajureostuse suhtes praktiliselt puudub. Alal maardlaid registreeritud ei ole. Alal puuduvad veekogud. Tegu ei ole maaparandussüsteemide esinemisalaga. Tegu ei ole üleujutuse riskipiirkonnaga. Planeeritaval alal puuduvad muinsuskaitseseaduse alusel kaitstavad kultuurimälestised. Piirkonnas on kaardistatud aga hulgaliselt pärandkultuuriobjekte. Planeeringualale (Põlde maaüksusele) jääb pärandkultuuriobjektidest Põlde talukoht. Tegu on põlise talukohaga, millest käesolevaks ajaks on säilinud maastikul märgid. Hoonestust (eristatavaid varemeid) säilinud ei ole. Planeeringuala loodepiirile jääb Suurtüki raudtee tamm. Tegu on piirkonna militaarpärandi osaga. Planeeritava ala päikeseenergia potentsiaal otsekiirguse kaudu on üle 1100 kWh/m2*a, mis on tugevalt üle Eesti keskmise4. Seega eeldused päikeseenergia tootmiseks on kõrged. 3 https://keskkonnaagentuur.ee/elme 4 Helm, A., Kull, A., Veromann, E., Remm, L., Villoslada, M., Kikas, T., Aosaar, J., Tullus, T., Prangel, E., Linder, M., Otsus, M., Külm, S., Sepp, K., 2020 (täiend 2021). Metsa-, soo-, niidu- ja põllumajanduslike ökosüsteemide seisundi ning ökosüsteemiteenuste baastasemete üleriigilise hindamise ja kaardistamise lõpparuanne. ELME projekt. Tellija: Keskkonnaagentuur (riigihange nr 198846). 16 Lääne-Harju vallas Paldiski linnas Tuulepargi, Neljatuule ja Põlde maaüksustele kavandatava päikeseelektrijaama püstitamisega kaasneva keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang. Versioon: 7.07.2022 4 Hinnang keskkonnamõjudele 4.1 Kavandatava tegevuse eeldatav mõju Natura 2000 võrgustiku alale Eesti Looduse Infosüsteemi (EELIS) andmebaasi5 andmetel jäävad planeeringualast 900 m kaugusele kirde suunas Natura 2000 võrgustikku kuuluvad Pakri loodusala (EE0010129) ja Pakri linnuala (EE0010129). Kavandatava päikeseelektrijaama ehitusala jääb väljapoole Pakri loodusala ning Pakri linnuala. Arvestades kavandatava tegevuse iseloomu ja paiknemist, siis on välistatud, et kavandatav tegevus mõjutaks Natura ala kaitse-eesmärke, sh elupaikade seisundit ja kaitstavate liikide seisundit ebasoodsalt. Välistatud on ka ebasoodne mõju Natura ala terviklikkusele. Seepärast KSH eelhinnangu käigus Natura eelhindamist ei teostata. 4.2 Mõju bioloogilisele mitmekesisusele, kaitstavatele liikidele ja loodusobjektidele Detailplaneeringu elluviimine ei avalda mõju kaitstavatele loodusobjektidele, sest neid ei paikne planeeritaval alal ega selle vahetus läheduses. Päikesepargi rajamine antud alale avaldab eeskätt mõju taimestikule. Päikesepargi rajamisel üldjuhul eemaldatakse ehitusaladelt looduslik taimekooslus, sh puittaimestik. Planeeritava alaga külgneva olemasoleva päikesepargi ala puhul on näha, et ehitustegevuse käigus on taimkate (nii puistu kui rohttaimestki) pea täielikult eemaldatud. Üldjuhul jäetakse päikesepaneele ümbritsev ala taimestiku osas kas looduslikule uuenemisele või külvatakse päikesepargi rajamise järgselt kergesti hooldatav rohttaimede segu. Päikesepaneelide olemasolu muudab ala mikroklimaatilisi tingimusi, st tähendab näiteks, et paneelide all on suvel jahedam ja talvel seevastu soojem, kui paneelideta alal. Paneelide all on ööpäevane niiskuse ja temperatuuri kõikumine väiksem6. Paneelid mõjutavad ka sademete jõudmist maapinnale. Paneelide all, kus valgust vähem ning kuhu sademed sageli ei jõua, väheneb rohttaimestiku biomass ja liigirikkus7. Ehitustegevuse ja sellele järgneva päikesepargi käitamisega kaasnev ebasoodne mõju on liigirikkuse vähenemine. Samuti väheneb ala biomassi hulk – päikesepargi rajamisega eskiisis esitatud ulatuses kaasneb metsa raadamine. Kuigi antud ala puhul on valdavalt tegu viletsas seisundis kooslustega võib planeeringu eskiisi kohase päikesepargi lahendusega kaasnevat mõju taimestikule pidada ebasoodsaks mõjuks. Päikesepargi rajamisel kaob u 64 ha senist taimekooslust, sh u 42 ha ehk u 2 % Pakri poolsaare metsakooslusest. Mõju on võimalik vähendada rakendades mõjusid minimeerivaid ja elustiku rikastamise meetmeid (vt ptk 5). 5 http://loodus.keskkonnainfo.ee/eelis/default.aspx 6 Turney, D., Fthenakis, V. 2011. Environmental impacts from the installation and operation of large-scale solar power plants. Renewable and Sustainable Energy Reviews. 7 Armstrong, A., Ostle, N.J., Whitaker, J. 2016. Solar park microclimate and vegetation management effects on grassland carbon cycling. 17 Lääne-Harju vallas Paldiski linnas Tuulepargi, Neljatuule ja Põlde maaüksustele kavandatava päikeseelektrijaama püstitamisega kaasneva keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang. Versioon: 7.07.2022 Planeeritavale alale jääb madalsoo ala, millel on inventeeritud ka kaitsealuste taimeliikide kasvukohad. Leiukohtade viimane kanne on tehtud 13 aastat tagasi ning liikide reaalse leviku kohta on andmestik puudulik. Detailplaneeringu koostamisel tuleks teostada kaitsealuste taimede leiukoha andmete kontroll (madalsoo alal tuvastada kaitsealuste käpaliste esinemine ja levik). Detailplaneeringu koostamisel tuleb ehitusalade määramisel vältida käpaliste kasvukohti ning tagada, et ehitustegevusega ei muudeta kaitsealuste taimeliikide kasvukoha veerežiimi. Planeeritaval alal ega selle lähialal ei ole registreeritud kaitsealuste linnuliikide esinemist. Erinevalt tuuleparkidest ei peeta päikeseparke linnustikule valdavalt otsest ebasoodsat mõju avaldavaks objektideks. Lindude hukkumine päikesepaneelidega kokkupõrgetes on võrreldes tuuleparkidega teadaolevalt harv. Samas on ka uuringuid antud teemal võrdlemisi vähe ning kokkupõrgete riski täielikult välistada ei saa8. Päikeseparkide puhul avaldub mõju linnustikule eeskätt siiski olukordades, kus päikesepargi ala hõivab linnustiku jaoks olulisi elu või toitumispaiku. Antud ala puhul linnustiku jaoks esmatähtsad elu ja toitumispaigad puuduvad. Seega tegevusega kaasnevana ei ole oodata olulist ebasoodsat mõju linnustikule. Vältimaks võimalike alal pesitsevate lindude pesitsemisaegseid häiringuid on asjakohane ehitustegevuse ajastamine (vt ptk 5). Imetajate, kahepaiksete, roomajate ning putukate esinemise kohta planeeritaval alal info puudub. Eeldada võib, et olulised elu- ja toitumispaigad, mille kadumine mõjutaks populatsioonide arvukust, puuduvad. Elustikuliselt oluliseimaks võib pidada ala keskosas paiknevat madalsoo ala (vt joonis 3). Madalsoo ala puhul ei saa välistada, et see on elupaigaks kahepaiksetele. Soovitatav oleks madalsoo ala säilitada. Kavandatava tegevuse elluviimisel ei ole oodata olulist ebasoodsat mõju bioloogilisele mitmekesisusele, kaitstavatele liikidele ja loodusobjektidele. 4.3 Mõju rohevõrgustikule Roheline võrgustik on eri tüüpi ökosüsteemide ja maastike säilimist tagav ning asustuse ja majandustegevuse mõjusid tasakaalustav looduslikke ja poollooduslikke kooslusi hõlmav süsteem, mis koosneb tugialadest ja neid ühendavatest rohekoridoridest. Tugialad on enamasti loodus- või keskkonnakaitseliselt väärtustatud alad (kaitsealad, hoiualad, VEP-id, loodusdirektiivi elupaigad jne) või kõrge elurikkuse või olulisi ökosüsteemiteenuseid pakkuvad alad. Neid ühendavad (rohe)koridorid, mille eesmärk on tagada rohevõrgustiku sidusus, kaasa aidata tugialade kõrge elurikkuse säilimisele, vähendada elupaikade hävimise ja killustumise mõju elustikule ning pakkuda olulisi ökosüsteemiteenuseid. Koridorid on tugialadega võrreldes vähem massiivsed ja kompaktsed ning ajas kiiremini muutuvad või muudetavad. Planeeritav ala jääb kehtiva maakonnaplaneeringu kohasele rohevõrgustiku tugialale (vt ptk 2.5). Kehtiva üldplaneeringu alusel on tegu osaliselt rohekoridori alaga ning vähesel määral tugialaga, kuid planeeritav ala ei ole tervikuna tugiala (vt ptk 2.6). Seega esineb piirkonnas vastuolu maakonnaplaneeringu ja üldplaneeringuga rohelise võrgustiku paiknemise määramises, mistõttu ka detailplaneeringuga kavandatava tegevuse vastavuse hindamine nendele planeeringutele on vastuoluline. Reaalselt on rohevõrgustiku kontekstis oluline, et 8 Bennun, L., van Bochove, J., Ng, C., Fletcher, C., Wilson, D., Phair, N., Carbone, G. (2021). Mitigating biodiversity impacts associated with solar and wind energy development. Guidelines for project developers. Gland, Switzerland: IUCN and Cambridge, UK: The Biodiversity Consultancy. 18 Lääne-Harju vallas Paldiski linnas Tuulepargi, Neljatuule ja Põlde maaüksustele kavandatava päikeseelektrijaama püstitamisega kaasneva keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang. Versioon: 7.07.2022 säiliks takistuste ja oluliste häiringute vaba liikumisvõimalus poolsaare tipuosa ja poolsaare põhjaosa metsamassiivide vahel. Arvestama peab, et poolsaare põhjakaldal kulgevat ÜP kohast rohekoridori katkestab olulisel määral LNG terminal ja sellega seotud hooned ja rajatised. Poolsaare keskosas paiknev tuulepark ei ole otseselt loomade liikumist tõkestavaks rajatiseks, kuid tuulikud ja nendega seotud teedevõrgustik on roheala looduslikkust vähendanud. Juba rajatud päikeseelektrijaamad planeeringualaga külgneval alal on halvendanud rohevõrgustiku toimimist ning seoses piirkonna teiste menetletavate planeeringutega (Posti detailplaneering ning Pallase piirkond 6 ja Pallase piirkond 7 detailplaneering) ning ehituslubadega (ehitisregistri kood 221366134) on oodata antud piirkonna rohevõrgustikule suurt survet. Päikeseparkide olulisemaks mõjuks rohevõrgustikule on maastiku hõivamine ja tarastamine, mis piirab loomade liikumist ning seega killustab ning tõkestab roheühendusi. Planeeritava alaga külgnev olemasolev päikesepark on põhimõtteliselt katkestanud kehtiva üldplaneeringu kohase rohevõrgustiku koridori. Selle tagajärjel ei toimi enam üldplaneeringu kohane rohevõrgustiku ühenduste lahendus, mis nägi ette vajadust Paldiski linna elamualade ja tuulepargi vahelisel alal sidusa rohekoridori säilimist poolsaare tipu ja kirdeosa vahel. Kuna ka põhjapoolne rohekoridor on katkestatud (LNG terminali tõttu), siis on piirkonna rohevõrgustiku seisund võrdlemisi halb. Arvestama peab, et enamik maakonnaplaneeringus rohevõrgustiku tugialaks määratud alast on reaalselt tuuleparkide ala. Uuringute andmetel kipuvad mitmed loomaliigid tuulikute vahetut lähedust vältima. Detailplaneeringuga kavandatav tegevus (eeskätt koostoimes teiste piirkonna potentsiaalsete arendustega) halvendab rohevõrgustiku sidusust veelgi. Soovitatav on päikesepark piirata võimalikult suure võrgusilmaga piirdeaiaga, mis võimaldab väikeulukitele ala jätkuvat kasutust. Samuti on võimalik kasutada rikastavaid meetmeid (vt ptk 5) suurendamaks päikesepargi ala bioloogilist mitmekesisust. Maakonnaplaneeringus seatakse tingimus, et ulatuslike päikeseparkide rajamine ei ole üldjuhul lubatud rohelises võrgustikus. Maakonnaplaneeringu kohaselt ei tohi rohelise võrgustiku funktsioneerimiseks looduslike alade osatähtsus tuumalas langeda alla 90%. Antud tugiala pindala on u 938 ha. ETAK9 andmetel hõlmas antud roheala olemasolev tehislik ala u 19 ha (selle moodustab valdavalt olemasolev päikesepark). Detailplaneeringuga kavandatakse päikeseparki ja hoonestust u 64 ha suurusele alale ehk kokku hakkab tehislik ala moodustama u 9 % tugialast – säilib 91 % looduslikku ala, mis tagab maakonnaplaneeringu kohase looduslike alade osakaalu säilimise tingimuse täitmise. Piirkonna edasisel arendustegevusel tuleb omavalitsusel jälgida, et looduslike alade osatähtsus tugialal ei langeks alla 90 %-di. Antud detailplaneeringu puhul ei saa välistada mõju rohevõrgustikule. Seda eeskätt koostoimes piirkonna teiste planeeringute ja projektidega Tegu on pigem laiema probleemiga, mis vajaks lahendamist üldplaneeringu tasemel. Tõenäoliselt on põhjendatud üldplaneeringu koostamisel täpsustada maakonnaplaneeringu kohast rohevõrgustikku antud piirkonnas – päikeseparkide ala on asjakohane rohevõrgustikust välja arvata, kuna tegu ei ole reaalselt hästi toimiva rohevõrgustiku osaga. Antud detailplaneeringu kontekstis on oluline, et tagataks piisava laiusega (vähemalt 200 m) kirde-edela suunaline tarastamata ala, mis väldiks looduslike alade isolatsiooni. Koridori ala tuleb säilitada võimalikult looduslikult (vältida killustamist teedega vm taristuga). 9 Eesti Topograafilise Andmekogu 17.06.2022 seisuga 19 Lääne-Harju vallas Paldiski linnas Tuulepargi, Neljatuule ja Põlde maaüksustele kavandatava päikeseelektrijaama püstitamisega kaasneva keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang. Versioon: 7.07.2022 Joonis 5. Piirkonna rohevõrgustiku paiknemine kehtiva maakonnaplaneeringu alusel ning eelhinnangu koostaja poolne rohekoridoride vajaduse hinnang. 4.4 Vee ja pinnase saastatus Alal ei ole tuvastatud keskkonda saastavaid objekte ega jääkreostust ning toimunud keskkonnaohtlikku tegevust, mille tõttu võiks eeldada pinnase- või põhjavee reostust, mis seaks piirangud kavandatavale tegevusele. Arvestama peab siiski, et kogu Pakri poolsaarel on esinenud ajalooliselt militaarne kasutus, millega esineb risk jääkreostuse esinemiseks. Ehitustööde käigus tuleb jälgida pinnase seisundit. Juhul kui tekib kahtlus pinnase reostunud olemise osas, tuleb teostada reostusuuring ning määrata pinnase reostusanalüüsidega reostuse maht ja ulatus. Reostunud pinnase esinemise korral tuleb see eemaldada ning anda utiliseerimiseks üle vastavat keskkonnakaitseluba omavale ettevõttele. Jääkreostuse kõrvaldamisel tuleb pärast reostunud pinnase eemaldamist ja enne uue pinnase asendamist viimase reostumise vältimiseks pumbata kaevisest ka reostunud põhja(pinnase)vesi. Päikeseelektrijaam ei vaja veehaaret ega reoveesüsteemi kavandamist. Kavandatava tegevusega ei kaasne suunatud heidet vette või pinnasesse. Sademevee imbumine pinnasesse on tagatud kogu ala ulatuses, selleks on piisavalt haljaspinda. Sademevett ei tohi juhtida naaberkinnistutele. Tegevusega ei kaasne olulist mõju pinnasele, pinnaveele ja põhjavee režiimile. 4.5 Jäätmeteke Ehitustegevusega kaasneb ehitusjäätmete teke. Antud tegevuse puhul pole oodata jäätmeteket mahus, mis võiks ületada piirkonna keskkonnataluvust. Ehitusjäätmete valdaja peab rakendama kõiki tehnoloogilisi võimalusi ehitusjäätmete liigiti kogumiseks tekkekohas, korraldama oma 20 Lääne-Harju vallas Paldiski linnas Tuulepargi, Neljatuule ja Põlde maaüksustele kavandatava päikeseelektrijaama püstitamisega kaasneva keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang. Versioon: 7.07.2022 jäätmete taaskasutamise või andma jäätmed käitlemiseks üle vastavat keskkonnaluba omavale isikule ning rakendama kõiki võimalusi ehitusjäätmete taaskasutamiseks. Jäätmete käitlemise (sh kogumise) korraldamisel lähtutakse jäätmeseadusest ja kehtivast omavalitsuse jäätmehoolduseeskirja nõuetest. Samuti kaasneb jäätmete teke kasutusperioodil (remonttöödel), kuid kasutusperioodil ei ole oodata jäätmeteket mahus, mis võiks põhjustada olulist keskkonnamõju. Suurim jäätmete teke esineb päikesepargi amortiseerumise järel. Päikesepargi kasutamisest kõrvaldamisel tekkivad jäätmed tuleb käidelda vastavalt nõuetele. Tuleb arvestada, et päikesepaneelide puhul on tegu jäätmeseaduse § 25 mõistes probleemtoodetega, mille turule laskmine ning jäätmekäitlus peab toimima jäätmeseaduse kohaselt. 4.6 Müra ja vibratsioon Ehitustegevuse perioodil võib esineda kõrgendatud ehitusmüra ja vibratsiooni tasemeid, kuid see mõju on lühiajaline. Arvestades pargi asukohta ja kaugust elamutes, siis ei ole oodata ehitusaegset müra- ja vibratsioonihäiringut. Päikesepargi tööga ei kaasne olulist müra ega vibratsiooni. 4.7 Valgus, soojus, õhusaaste ja kiirgus Ehitusaegsed tööd ja transport põhjustavad teatavas ulatuses häiringuid. Tegu on mööduvate mõjudega. Ehitustööde käigus toimub ehitusobjekti valgustamine. Valgustusest tulenev keskkonnamõju (nii positiivne kui negatiivne) on ebaoluline. Turvavalgustust ei saa pidada oluliseks ebasoodsaks keskkonnamõjuks. Välisõhu saastet, soojust, kiirgust või lõhnahäiringut ei ole ette näha. Päikesekiirgusel põhineva energia tootmine on üks keskkonda säästvamaid energia tootmise viise, millega ei kaasne kasvuhoonegaaside emissiooni keskkonda. Paneelide pind on päikesevalguse neelamiseks kaetud spetsiaalse matistava (peegeldumisvastase) kihiga, sest eesmärk on päikesekiirguse võimalikult rohke neeldumine. Mõningast mõju võib omada päikesepaneelidelt peegelduv päikesevalgus, kuid peegelduse suunas on elamuasustus kaugel ning ümbritsevatel objektidel (näiteks tänavatel) häiringute tõenäosus väike. Eelnevast tulenevalt ei ole kavandatava tegevusega kaasnevaid olulisi mõjusid. 4.8 Tegevusega kaasnevate avariiolukordade esinemise võimalikkus Alale ei ole kavandatud keskkonnaohtlikke rajatisi ega tegevusi. Päikeseelektrijaama ehitusel tuleb järgida tavapäraseid töökorralduslikke meetmeid ja head ehitustava vältimaks ehitusaegseid avariiolukordi. Kuna tegu on kaitsmata põhjaveega alaga, siis tuleb kõrgendatud tähelepanu pöörata ehitusseadmete ja masinate töökorras olekule ning võimalikule kütuse/õli lekete vältimisele. Olulist avariiohtu opereerimise ajal ette näha ei ole. Päikeseelektrijaama turvasüsteem koosneb üldjuhul kaamerate süsteemist ja perimeetri valvest (aiaga piiratud), vältimaks õnnetusjuhtumeid juhusliku sattumise tõttu ala territooriumile. Välistada ei saa pahatahtliku käitumist ja õnnetusi 21 Lääne-Harju vallas Paldiski linnas Tuulepargi, Neljatuule ja Põlde maaüksustele kavandatava päikeseelektrijaama püstitamisega kaasneva keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang. Versioon: 7.07.2022 selle tagajärjel, kuid elektri- ja tuleohutuse tagab põhikaitsena ohutuse põhiisolatsioon ohtlike pingestatud osade ja pingealdiste juhtivate osade vahel ning kaitsekatete ja kaitseümbriste kasutamine. Rikkekaitsena tagab ohutuse toite automaatne väljalülitamine koos maandatud kaitsepotentsiaali ühtlustussüsteemi väljaehitamisega. Seega ei ole eeldada kavandavast tegevusest tulenevaid võimaliku olulise keskkonnamõjuga avariiolukordade võimalikkust. 4.9 Mõju inimese tervisele ning sotsiaalsetele vajadustele ja varale Detailplaneeritav ala on käesoleval ajal aktiivselt kasutamata. Puudub nii oluline majanduslik kui ka rekreatiivne kasutus. Seega ei ole oodata, et ala kasutus päikesepargina võtaks ära teistelt sotsiaalmajanduslikult olulistelt kasutusviisidelt. Teatav ebasoodne mõju kaasneb metsamajanduslikule kasutusele, sest päikesepargi rajamine eeldab metsa raadamist ning välistab seega päikesepargi eluea jooksul alal metsa majandamise. Metsamajanduskava andmetel on tegu suures osas raieküpse metsaga. Planeeringu positiivne mõju sotsiaalsetele vajadustele seisneb üldises taastuvenergeetika arengus. Päikesepark võimaldab elektri hajatootmist suurendada. Tehnoloogia kiire areng ühelt poolt ning elektrivõrgu ülalpidamise kallinemine teiselt poolt on loonud Eesti jaoks olukorra, kus energiajulgeoleku tagamiseks tuleb keskustest kaugemal asuvates asustusüksustes tõsiselt kaaluda jaotusvõrgu tugevdamist lokaalsete elektrilahendustega, et tagada piirkonna häireteta elektrivarustus. Arvestades, et piirkonna olemasolev võrk on sobilik elektritootmiseks, kasutab päikesejaam olemasoleva võrgu maksimaalset võimekust. Antud juhul ei ole päikesepargi rajamisel tegemist maa ebaratsionaalse kasutamisega ja seeläbi avalduda võiva ebasoodsa sotsiaalmajandusliku mõjuga. Päikeseelektrijaam on oma olemuselt pigem lühiajaline rajatis, seda nii ehituslikult kui tehnoloogia kiirete uuenduste seisukohast. Kui demograafiline olukord või maaressursi nõudlus oluliselt muutub, on võimalik päikeseelektrijaam lihtsalt demonteerida ja maad kasutada muudel sobivatel otstarvetel. 4.10 Mõju kultuuriväärtustele Kultuurimälestiste riikliku registri10 järgi piirkonnas kultuurimälestised puuduvad. Alale jäävad kaks pärandkultuuriobjekti (vt ptk 3), millest on käesolevaks ajaks säilinud vaid märgid maastikul. Olulist ebasoodsat mõju kultuuripärandile detailplaneeringu elluviimisel ei avaldata. 4.11 Mõju kliimamuutustele ja kliimamuutustega kohanemine Päikeseelektrijaama kasutusega väheneb fossiilsete kütuste põletamisel tekkiva elektrienergia tootmise vajadus, misläbi paiskub sama koguse energia tootmisest õhku vähem heitgaase ja kasvuhoonegaase. Seetõttu on õhukvaliteedile ning kliimale avaldatav tegevusega kaasnev mõju positiivne. Taastuvelektrijaamade korral on otsene mõju välisõhule ja kliimale seotud vaid jaama rajamisega ja seadmete tootmisega ning nende kasutusaja järgse käitlemisega. 10 https://register.muinas.ee 22 Lääne-Harju vallas Paldiski linnas Tuulepargi, Neljatuule ja Põlde maaüksustele kavandatava päikeseelektrijaama püstitamisega kaasneva keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang. Versioon: 7.07.2022 Päikeseelektrijaamaga (olelusringi ehk elutsükli jooksul) kaasneva kasvuhoonegaaside heitkogus väljendatuna CO2 ekvivalentidena on keskmiselt 123.8 g/kWh. Päikeseelektrijaama energia tagasiteenimise aeg on keskmiselt 3.8 aastat11. Päikeseelektrijaama eluiga on 25-30 aastat. Võrdluseks põlevkivist elektrienergia tootmisel tekib 1000 g CO2/kWh kohta ja Eesti elektrienergia tootmisel eraldus 2020 a 747 g CO2/kWh12. Seega on päikeseelektrijaama rajamisel positiivne mõju Eesti kasvuhoonegaaside emissiooni vähendamisele ja seeläbi kliimamuutuste pidurdamisele. 4.12 Tegevusega kaasnev kumulatiivne ja piiriülene mõju Kavandatava tegevusega kaasnevana ei ole riigipiiriülest mõju. Kumulatiivne mõju võib avalduda eeskätt rohevõrgustikule, arvestades, et piirkonnas on koostamisel ka teisi planeeringuid, mis halvendavad rohevõrgustiku toimimist. Teemat on käsitletud ptk 4.3. 11 Mehedi, T. H., Gemechu, E., Kumar,A. 2022. Life cycle greenhouse gas emissions and energy footprints of utility-scale solar energy systems, Applied Energy, Volume 314, ISSN 0306-2619 12 European Environmental Agency. 2022. Greenhouse gas emission intensity of electricity generation by country 23 Lääne-Harju vallas Paldiski linnas Tuulepargi, Neljatuule ja Põlde maaüksustele kavandatava päikeseelektrijaama püstitamisega kaasneva keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang. Versioon: 7.07.2022 5 Järeldused KSH eelhinnangu koostaja ei pea keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamist detailplaneeringule vajalikuks järgnevatel põhjustel: 1) kavandatav tegevus ei põhjusta olulist looduskeskkonna vastupanuvõime ega loodusvarade taastumisvõime ületamist; 2) planeeringualal puuduvad kõrge väärtusega kooslused ja elupaigad. Teadaolevate kaitsealuste liikide esinemisalale ehitusalasid ei kavandata; 3) kavandatav tegevus avaldab ebasoodsat mõju taimestikule ning rohevõrgustikule koostoimes piirkonna teiste detailplaneeringute ja ehitusprojektidega kavandatavate tegevustega. Antud mõjusid on võimalik leevendada. Leevendusmeetmete rakendamisel ei ole oodata olulist ebasoodsat mõju; 4) projekti realiseerimisega ei saa eeldada tegevusi, millega kaasneks keskkonnaseisundi olulist kahjustumist, näiteks ebasoodsat mõju hüdrogeoloogilistele tingimustele ja veerežiimile; 5) projektiga hõlmatud ala lähipiirkonnas paikneb kaitstavaid loodusobjekte, maastikuliselt ja ökoloogiliselt väärtuslikke või tundlikke alasid, kuid kavandatav tegevus neid ebasoodsalt ei mõjuta; 6) projektiga ei kaasne ebasoodsat mõju Natura 2000 võrgustiku aladele. Kavandatud tegevusega ei ole oodata mõju Natura ala kaitse-eesmärkidele ega terviklikkusele ning Natura hindamise läbiviimine ei ole seega vajalik; 7) kavandatav tegevus ei kahjusta kultuuripärandit, inimese tervist, heaolu ega vara. Tegevusega ei kaasne liikluskoormuse, mürataseme ja õhusaaste suurenemist ning ülenormatiivsete saastetasemete esinemist; 8) kavandatava tegevusega ei kaasne olulisel määral soojuse, kiirguse, valgusreostuse ega inimese lõhnataju ületava ebameeldiva lõhnahäiringu teket; 9) alal ei ole tuvastatud keskkonda saastavaid objekte ega jääkreostust, mistõttu ei ole eeldada olulist pinnase või vee reostust, mis seaks piiranguid kavandatavale majandustegevusele; 10) kavandatava tegevusega ei kaasne avariiolukordade esinemise tõenäosuse kasvu; 11) päikeseelektrijaamade rajamisel väheneb fossiilsete kütuste põletamisel tekkiva elektrienergia tootmise vajadus, misläbi paiskub sama koguse energia tootmisest õhku vähem heitgaase ja kasvuhoonegaase. Seetõttu on õhukvaliteedile ning kliimale avaldatav tegevusega kaasnev mõju positiivne. 12) lähtudes ala ja selle lähiümbruse keskkonnatingimustest ja maakasutusest, ei ole ette näha detailplaneeringu esialgse eskiisiga kavandatud mahus päiksepargi rajamisel antud asukohas olulist ebasoodsat keskkonnamõju. 13) Puuduvad muud olulised asjaolud, mis planeeringu koostamisel tingiks KSH algatamise vajadust. 24 Lääne-Harju vallas Paldiski linnas Tuulepargi, Neljatuule ja Põlde maaüksustele kavandatava päikeseelektrijaama püstitamisega kaasneva keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang. Versioon: 7.07.2022 KSH eelhinnangu koostaja näeb siiski, et tegevusel on ebasoodne mõju alal esinevatele taimekooslustele ning rohevõrgustikule. Meetmed võimaliku ebasoodsa mõju vähendamiseks oleksid järgmised: − Vältida metsa raadamist ja taimestiku eemaldamist sisaldavaid pinnasetöid lindude pesitsusperioodil 15. märtsist kuni 30. juunini. Meede välistab alal pesitsevate lindude pesitsushäiringu põhjustamist ja linnupoegade hukkumist. − Planeeritavale alale jääb madalsoo ala, millel on inventeeritud ka kaitsealuste taimeliikide kasvukohad. Leiukohtade kanne on võrdlemisi vana ning liikide reaalse leviku kohta on andmestik puudulik. Detailplaneeringu koostamisel tuleks teostada kaitsealuste taimede leiukoha andmete kontroll (inventeerida madalsoo alal tuvastada kaitsealuste käpaliste esinemine ja levik). Detailplaneeringu koostamisel tuleb ehitusalade määramisel vältida käpaliste kasvukohti ning tagada, et ehitustegevusega ei muudeta kaitsealuste taimeliikide kasvukoha veerežiimi. − Vältida herbitsiidide kasutamist päikesepargi alal. − Taastada/rajada päikesepaneelide vahel ehitustegevuse lõppedes liigirikas ja tolmeldajatele sobilik niidukooslus. Kuna tegu on ulatusliku päikesepargiga, mille rajamiseks likvideeritakse nii metsa kui niidukooslust, siis liigirikkuse kao kompenseerimiseks on tugevalt soovitatav rajada paneelide vahele paepealsele alale iseloomulik kuivade niitude taimekooslus. Niidukooslus pakuks elu ja toitumispaika putukafaunale (sh päevaliblikatele ja tolmeldajatele), mis omakorda suurendab toidubaasi lindudele. Koosluse rajamiseks tuleks kasutada kodumaiseid seemnesegusid13, mille täpsemal valikul on asjakohane konsulteerida botaanikuga. Lisaks elurikkuse kao kompenseerimine võib sellisel viisil kooslust kujundades olla võimalik tagada ka paneelide vahelise ala väiksem hooldusvajadus. Hooldada tuleks pargi taimestikku lähtudes pool- looduslike rohumaade hooldamise põhimõtetest teostades niitmist (1 kord aastas) suve teises pooles (mitte varem kui 10. juuli). Meetme rakendamisel võiks päikesepargi ala tulevikus toimida sarnaselt poollooduslikule rohumaale ning kujuneda ökoloogiliselt väärtuslikumaks alaks, kui see on praegu. − Ehitustegevuse käigus maa seest välja tulnud kive on soovitatav kasutada päikesepargi alal haljastuselementidena - rajada kivihunnikuid. Kivihunnikud pakuvad elu- ja varjepaiku roomajatele ning kahepaiksetele, kellele päikesepargi alale tekkiv kooslus võiks olla sobilik elupaik. − Väikeulukite jaoks saab liikumise piiramise ebasoodsat mõju vähendada, valides piirdeaedade võrkude silma võimalikult suure või jättes piirdeaia ja maapinna vahele vähemalt 10 cm vahe väikeulukite jaoks. − Antud detailplaneeringu kontekstis on oluline, et tagataks piisava laiusega (vähemalt 200 m) kirde-edela suunaline tarastamata ala, mis väldiks looduslike alade isolatsiooni ning tagaks loomastiku liikumisvõimalused. − Edasisel piirkonna arendustegevusel tuleb tagada, et säiliks Paldiski linna olemasolevate ja kavandatavate elamualade ning tuule- ja päikeseparkide vahelise ala rohekoridor. Tegu 13 Nt https://www.nordicbotanical.eu/ 25 Lääne-Harju vallas Paldiski linnas Tuulepargi, Neljatuule ja Põlde maaüksustele kavandatava päikeseelektrijaama püstitamisega kaasneva keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang. Versioon: 7.07.2022 ei ole otseselt hindamisobjektiks oleva detailplaneeringu raames lahendatava küsimusega, vaid pigem üldplaneeringu tasandil lahendamist vajava kitsaskohaga. − Päikesepargi ehitustööde käigus tuleb jälgida pinnase seisundit. Juhul kui tekib kahtlus pinnase reostunud olemise osas, tuleb teostada reostusuuring ning määrata pinnase reostusanalüüsidega reostuse maht ja ulatus. Reostunud pinnase esinemise korral tuleb see eemaldada ning anda käitlemiseks üle vastavat keskkonnakaitseluba omavale ettevõttele. 26 Lääne-Harju vallas Paldiski linnas Tuulepargi, Neljatuule ja Põlde maaüksustele kavandatava päikeseelektrijaama püstitamisega kaasneva keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang. Versioon: 7.07.2022 Kasutatud allikad Allikmaterjalid Kliimapoliitika põhialused aastani 2050 Eesti energiamajanduse arengukava 2030+ Eesti kliimamuutustega kohanemise arengukava aastani 2030 Üleriigiline planeering „Eesti 2030+“, Harju maakonnaplaneering 2030+ Paldiski linna üldplaneering Andmebaasid EELIS (Eesti looduse infosüsteem): https://eelis.ee/ eElurikkus: http://elurikkus.ut.ee Maa-ameti geoportaal: http://geoportaal.maaamet.ee 27 LÄÄNE-HARJU VALLAVALITSUS DETAILPLANEERINGU ALGATAMISE TAOTLUS 1. ÜLDANDMED TAOTLEJA nimi ENEFIT GREEN AS isikukood (füüs.isik)/registrikood (jur.isik) 11184032 kontaktaadress, e-mail ja telefon Lelle tn 22, Tallinn, Harjumaa, 11318, [email protected], 58654999 ESINDAJA nimi ELISE JOHANNA LILL isikukood 49412140844 kontaktaadress, e-mail ja telefon Lelle tn 22, Tallinn, Harjumaa, 11318; [email protected]; 5056684 2. ISIKUKOOD Planeeringute registris salvestatakse isikukood. Isikukood on nähtav vaid ametnikele, isikukood ei ole nähtav kolmandatele isikutele, s.t menetlusega mitteseotud isikutele. Isikukoodi lisamisel on taotlejal ja esindajal võimalik planeeringute registrist leida isikuga seonduvaid menetlusi, isikukoodi lisamata jätmisel see ei ole tehniliselt võimalik. Vastavalt isikuandmete kaitse seaduse §11 1. lõikele ja §-le 16 on isikuandmete, sealhulgas isikukoodi, töötlemine lubatud üksnes andmesubjekti nõusolekul. 2.1. KÄESOLEVAGA OLEN NÕUS, ET MINU – TAOTLEJA, ISIKUKOODI TÖÖDELDAKSE PLANEERINGUTE REGISTRIS ENEFIT GREEN AS (ALLKIRJASTATUD DIGITAALSELT) 2.2. KÄESOLEVAGA OLEN NÕUS, ET MINU – TAOTLEJA ESINDAJA, ISIKUKOODI TÖÖDELDAKSE PLANEERINGUTE REGISTRIS ELISE JOHANNA LILL (ALLKIRJASTATUD DIGITAALSELT) 3. PLANEERITAV MAA-ALA ASUKOHT: küla PALDISKI LINN nimetus/aadress Tuulepargi / Neljatuule / Põlde katastritunnus 58001:001:0251 / 58001:001:0252 / 58001:003:0008 praegune sihtotstarve Maatulundusmaa 90%, tootmismaa 5%, transpordimaa 5% / maatulundusmaa 90%, tootmismaa 5%, transpordimaa 5% / maatulundusmaa 100% olemasoleva olukorra kirjeldus Maa-ala on suhteliselt tasase reljeefiga, ala katab segamets ja rohumaa olemasoleva hoonestuse kirjeldus (olemasolul) Alal asub 15 tuuleturbiini, tehnovõrgud ning teenindavad teed, Balticconnectori gaasitrass. äri- või tootmistegevuse kirjeldus (olemasolul) Alal toimub tuulest elektrienergia tootmine ja edastamine elektrivõrku. 4. PLANEERINGUGA KAVANDATAV: krundipiiride muutmine ja/või kruntideks jagamine Täies mahus Põlde kinnistust, osaliselt Neljatuule ja Tuulepargi kinnistutest uue krundi (krunt 1) moodustamine. Tuulepargi kinnistult uue krundi välja jagamine (krunt 2). planeeritavate kruntide arv (kruntide paiknemine märkida ka joonisele) Kahe uue krundi moodustamine (lahendusplaanil vastavalt krunt 1 ja krunt 2). planeeritavate kruntide suurused 75,27 ha (krunt 1) ning 2,76 ha (krunt 2). kavandatavad sihtotstarbed maatulundusmaa 15%, tootmismaa 85% (krunt 1), tootmismaa 100% (krunt 2) planeeringulahenduse kirjeldus Taotletav planeeringuala jääb osaliselt 2014. aastal kehtestatud Tuulepargi kinnistu jagamise ja juurdepääsude lahendamise eesmärgiga detailplaneeringuga (planeeringu ID 32027) kaetud alale. Tuulepargi kinnistu detailplaneeringuga muudeti osaliselt kehtetuks 2009. aastal kehtestatud maaüksuste katastritunnustega 58001:003:0048, 58001:003:0029, 58001:003:0273 ja lähiala detailplaneering (planeeringu ID 4097), mille põhjal on välja ehitatud 15 tuuleturbiini ning neid teenindavad tehnovõrgud ja teed. Algatatava detailplaneeringuga ei kavandata uusi elektrituulikuid või olemasolevate elektrituulikute parameetrite muutmist, vaid planeeritakse täiendavaid tegevusi taastuvenergia osakaalu suurendamiseks. Planeeringuala suurus on ligikaudu 78,03 ha. Algatatava detailplaneeringuga planeeritakse päikeseelektrijaama ning luuakse eeldus teiste taastuvenergia- või salvestusrajatiste kavandamiseks, sh ka teenindava või taastuvenergiat tarbiva hoonestuse jaoks. Planeeritavale päikeseelektrijaamale planeeritakse piirdeaia rajamine. Piirdeaia ning maa vahele jäetakse vähemalt 10 cm vahe väikeloomade läbipääsuks. Päikeseelektrijaama territooriumile kavandatakse PV-jaama teenindusteed, mis on avalikkusele mitte-ligipääsetav eratee. Päikesepargi planeeritav kõrgus jääb alla 4,5 meetri, samas päikesepargis asuvad üksikud osad (näiteks kaamerapostid, piksekaitsesüsteemid jm) võivad olla ka kõrgemad. uushoonestuse kirjeldus (hoonete arv krundil + hoonete tüübid-üksik-, paaris-, rida- või korterelamu) Planeeritava hoonestuse maksimaalne kõrgus on ca 9,5 meetrit. planeeringu põhjendatud eesmärk Detailplaneeringu eesmärgiks on kahe krundi moodustamine, Tuulepargi ja Neljatuule kinnistute sihtotstarbe osakaalude muutmine ning Põlde kinnistu (6,93 ha) sihtotstarbe muutmine, et luua eeldus päikeseelektrijaamade, neid teenindavate tehniliste kommunikatsioonide ja teiste taastuvenergia- või salvestusrajatiste ning võimaliku taastuvenergiat tarbiva hoonestuse ehitamiseks. 5. TAOTLUSELE LISADA LAHENDUSSKEEM PLANEERINGUGA KAVANDATAVAST. Lahendusskeem on lisatud käesoleva taotluse digikonteinerisse. Lahendusskeemile on lisaks koostatud seletuskiri, et välja tuua detailsem informatsioon algatatava detailplaneeringu osas. Taotlusele on lisatud ka taotleja tellitud keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang, et otsustaja saaks seda kasutada strateegilise planeerimisdokumendi elluviimisega kaasneva keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamise vajalikkuse üle otsustamisel. 6. KÄESOLEVAGA OLEN NÕUS FINANTSEERIMA PLANEERINGU KOOSTAMIST JA PLANEERINGU MENETLEMISEGA SEOTUD KULUSID ENEFIT GREEN AS (ALLKIRJASTATUD DIGITAALSELT) 7. KÄESOLEVA TAOTLUSE ESITAMISEGA KINNITAB TAOTLEJA, ET ON TEADLIK: 7.1 Käesoleva taotluse allkirjastamisega loetakse taotleja poolt määratud esindaja taotleja poolt volitatuks taotletava detailplaneeringuga seonduvates menetlustoimingutes. Haldusmenetluse seaduse § 13 lg-st 1 tulenevalt võib esindaja taotlejat esindada kõigis menetlustoimingutes, mida seadusest tulenevalt ei pea taotleja tegema isiklikult. 7.2 Taotleja on teadlik, et vastavalt planeerimisseaduse § 130 lõikel 1 sõlmitakse huvitatud isikuga leping detailplaneeringu koostamiseks või koostamise tellimise üleandmiseks või rahastamise kohta . 7.3 Taotleja on teadlik, et vastavalt planeerimisseaduse § 131 lõikele 2 sõlmitakse huvitatud isikuga ja kohaliku omavalitsuse vahel leping teede ning tehno-võrkude ja -rajatiste väljaehitamise kohta. TAOTLUSE ESITAJA ON TEADLIK, ET DETAIPLANEERINGU KOHASTE RAJATISTE, TEHNOVÕRKUDE JA TEEDE VÄLJAEHITAMINE TOIMUB TAOTLEJA KULUL . TAOTLEJA VASTUTAB ESITATUD ANDMETE ÕIGSUSE EEST TAOTLEJA NIMI: ENEFIT GREEN AS ALLKIRI: ALLKIRJASTATUD DIGITAALSELT KUUPÄEV: DIGIKONTEINERIS N W E S Juurdepääs läbi Tuulepargi kinnistu Krunt 1 75,27 ha 100% tootmismaa Perspektiivne juurdepääs läbi Tuulepargi kinnistu Juurdepääs läbi Tuulepargi kinnistu Perspektiivne juurdepääs läbi Sadama tn 55 kinnistul asuva avalikkusele mitte-ligipääsetava eratee Krunt 2 2,76 ha Juurdepääs läbi Värvu tee L1 kinnistu 100% tootmismaa Kinnistu aadress: Tuulepargi (58001:001:0251) / Neljatuule (58001:001:0252) / Põlde (58001:003:0008), Paldiski linn, Lääne-Harju vald, Harjumaa Tingmärgid: Märkused: Kinnistu omanik: 1. Eskiislahenduses on toodud Krundid 1 ja 2, mis asuvad osaliselt või täielikult maaüksustel Tuulepargi Enefit Wind OÜ / Enefit Green AS Planeeringuala piir (58001:001:0251), Neljatuule (58001:001:0252) ja Põlde (59001:003:0008) Paldiski linn, Lääne-Harju vald, Harju maakond. Enefit Green AS Joonis: Staadium: Eskiis Ol.olevate katastriüksuste piirid 2. Detailplaneeringu algatamise eesmärgiks on uute katastriüksuste moodustamine osaliselt katastriüksustest Tallinn, Lelle 22, 11318 Tuulepargi ja Neljatuule ning täies mahus katastriüksusest Põlde. Detailplaneeringuga luuakse eeldus Reg. kood 11184032 DP lahendusskeem Mõõtkava: 1:12000 Kruntide piirid päikeselektrijaama, seda teenindavate tehniliste kommunikatsioonide ja teiste taastuvenergia- või [email protected] salvestusrajatiste ning hoonestuse ehitamiseks. Planeeringuala suurus on ligikaudu 78,03 ha. Projekteerija: Elise Johanna Lill Projekt: Kuupäev: 23.08.2022 Hoonestusala 1 (taastuvenergia rajatis) 3. Alusjoonisena on kasutatud Maa-ameti kaardirakenduse kaarti (väljavõte 08.03.2022). Hoonestusala 2 (hooned) Vastutav Elise Johanna Lill Projekti nr: Joonise nr: Versioon: 01 Leht: 1/1 projekteerija:
Allikas: Rahandusministeerium dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel