Saatja: <
[email protected]>
Saadetud: 27.12.2022 12:35
Adressaat: RAM Info <
[email protected]>
Teema: Seisukoha küsimine detailplaneeringu koostamise algatamise ja
keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamata jätmise kohta
TereLääne-Harju Vallavalitsus edastab 27.12.2022 kirja nr 6-1/2240-
1.Lääne-Harju Vallavalitsustel 679
[email protected]
2621915 -228600 0 0 LÄÄNE-HARJU VALLAVALITSUS Rahandusministeerium
[email protected] Kuupäev allkirjas kiri nr 6- 2 / 2240-1 Seisukoha küsimine d etailplaneeringu koostamise algatami s e ja keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamata jätmi se kohta Enefit Green AS on esitanud 29.08.2022 Lääne-Harju Vallavalitsusele detailplaneeringu algatamise taotluse , eesmärgiga kavandada Tuulepargi ( 58001:001:0251 ) , Neljatuule ( 58001:001:0252 ) ja Põlde ( 58001:003:0008 ) kata striüksustele päikeseelektrijaam ning luua eeldus teiste taastuvenergia- või salvestusrajatiste kavandamiseks, sh taastuvenergiat tarbiv hoonestus . Taotletava planeeringuala suurus on 78 ha ning taotletav pla neeringuala piirneb lõuna-lääne suunal olemasoleva te päikeseelektrijaama dega ning põhja-ida suunal Paldiski tuul epargiga . D etail planeering u algatami se taotlus on kooskõlas kehtiva Paldiski linna üldplaneeringu põhimõtetega , mille kohaselt p laneeringu algatamise taotlusega hõlma tud maa- ala maakasutuse juhtfunktsioon on taastuva energia ala. P laneeringu algatamise taotlusega hõlmatud maa- ala kattub kehtiva s Harju Maakonnaplaneeringu s 2030+ määratletud rohelise võrgustiku ala ga . Maakonnaplaneering a nnab üldised suunised taastuvenergeetika arendamiseks, mida tuleb arvestada täpsemate planeeringute ja projektide koostamisel . Maakonnaplaneering annab päikes e parkide kavandamisel üldise suunise , mär kides seletuskirja s (lk 67, punkt 7) , et ulatuslike päikeseparkide rajamine ei ole üldjuhul lubatud väärtuslikel maastikel, rohelises võrgustikus ja väärtuslikul põllumajandusmaal. Päikeseparkide kavandamisel tuleb eelistada väheväärtuslike alade ja inimkasutusest väljalangenud alade (nn brownfield) kasutamist. Otstarbekas on päikeseparke kavandada nt parkimisaladel, väheviljakatel põllumajandusmaadel, väheväärtuslikel karjamaadel jms. Oleme seisukohal, et e elnimetatud sõnatuses üldised tingimused jäta vad kohalikele omavalit sustele võimaluse teostada rohelise võrgustiku aladega katt uvatel aladel e päikeseparkide rajamise eesmärgil algatatavates planeeringute s kaalutlusõigust , sisustades ja määratledes planeeringute koostamisel kavandatavate päikeseparkide rajamise ulatus e ning rajamise tingimused , eesmärgiga taga d a teiste plan ee ringu ga lahenda mist vajavate küsimuste hulgas rohelise võrgustiku alade toim i mine . Eeltoodust tulenevalt on Lääne-Harju Vallavalitsus seisu kohal , et maakonnaplaneeringus toodud rohelise võrgustiku toimimine on võimalik tag a da detailplaneeringu algatamise lähteseisukohtade s kajastatud tingi mustega , mis on lisatud kirjale. Palume Teil avaldada arvamust detailplaneeringu algatamise ja ettevalmistatud lähteseisukohtade osas . Lisaks märgime, et p äikeseelektrijaama de rajami ne ning va jadusel nende rajamise eelduseks nõutavate planeeringu te koostamine ühtib nii Vabariigi Valitsuse eesmärgiga kiirendada taastuvenergiaprojektide elluviimist ning Euroopa Komisjoni nõukogu määrusega 2022/0367 (NLE), millega kehtestatakse raamistik taastuvenergia kasutuselevõtu kiirendamiseks. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Erki Ruben abivallavanem Lisa: 1. Detailplaneeringu algatamise taotlus 2. Detailplaneeringu algatamise korraldus Sama kiri Keskkonnaamet Teadmiseks: Enefit Green AS Ado Pallase
[email protected]
\*02020603050405020304Times New Roman\*Times New Roman PSMT;
\*02040503050406030204Cambria Math\*Calisto MT;\*00000000000000000000Tahoma\*Lucidasans;
\*02020603050405020304Times New Roman\*Times New Roman PSMT;
\*02020603050405020304Times New Roman\*Times New Roman PSMT;\*020f0302020204030204Calibri Light;
\*02020603050405020304Times New Roman\*Times New Roman PSMT;
\*02020603050405020304Times New Roman\*Times New Roman PSMT;
\*02020603050405020304Times New Roman\*Times New Roman PSMT;\*020f0502020204030204Calibri;
\*02020603050405020304Times New Roman\*Times New Roman PSMT;Times New Roman\*Times New Roman PSMT;
Times New Roman CE\*Times New Roman PSMT;Times New Roman Cyr\*Times New Roman PSMT;
Times New Roman Greek\*Times New Roman PSMT;Times New Roman Tur\*Times New Roman PSMT;
Times New Roman (Hebrew)\*Times New Roman PSMT;Times New Roman (Arabic)\*Times New Roman PSMT;
Times New Roman (Vietnamese)\*Times New Roman PSMT;Cambria Math\*Calisto MT;Cambria Math CE\*Calisto MT;
Cambria Math Cyr\*Calisto MT;Cambria Math Greek\*Calisto MT;Cambria Math Tur\*Calisto MT;
Cambria Math (Vietnamese)\*Calisto MT;Tahoma\*Lucidasans;Tahoma CE\*Lucidasans;
Tahoma Cyr\*Lucidasans;Tahoma Greek\*Lucidasans;Tahoma Tur\*Lucidasans;
Tahoma (Hebrew)\*Lucidasans;Tahoma (Arabic)\*Lucidasans;Tahoma (Vietnamese)\*Lucidasans;
Tahoma (Thai)\*Lucidasans;Times New Roman\*Times New Roman PSMT;
Times New Roman CE\*Times New Roman PSMT;Times New Roman Cyr\*Times New Roman PSMT;
Times New Roman Greek\*Times New Roman PSMT;Times New Roman Tur\*Times New Roman PSMT;
Times New Roman (Hebrew)\*Times New Roman PSMT;Times New Roman (Arabic)\*Times New Roman PSMT;
Times New Roman (Vietnamese)\*Times New Roman PSMT;Times New Roman\*Times New Roman PSMT;
Times New Roman CE\*Times New Roman PSMT;Times New Roman Cyr\*Times New Roman PSMT;
Times New Roman Greek\*Times New Roman PSMT;Times New Roman Tur\*Times New Roman PSMT;
Times New Roman (Hebrew)\*Times New Roman PSMT;Times New Roman (Arabic)\*Times New Roman PSMT;
Times New Roman (Vietnamese)\*Times New Roman PSMT;Calibri Light;Calibri Light CE;
Calibri Light Cyr;Calibri Light Greek;Calibri Light Tur;
Calibri Light (Hebrew);Calibri Light (Arabic);Calibri Light (Vietnamese);
Times New Roman\*Times New Roman PSMT;Times New Roman CE\*Times New Roman PSMT;
Times New Roman Cyr\*Times New Roman PSMT;Times New Roman Greek\*Times New Roman PSMT;
Times New Roman Tur\*Times New Roman PSMT;Times New Roman (Hebrew)\*Times New Roman PSMT;
Times New Roman (Arabic)\*Times New Roman PSMT;Times New Roman (Vietnamese)\*Times New Roman PSMT;
Times New Roman\*Times New Roman PSMT;Times New Roman CE\*Times New Roman PSMT;
Times New Roman Cyr\*Times New Roman PSMT;Times New Roman Greek\*Times New Roman PSMT;
Times New Roman Tur\*Times New Roman PSMT;Times New Roman (Hebrew)\*Times New Roman PSMT;
Times New Roman (Arabic)\*Times New Roman PSMT;Times New Roman (Vietnamese)\*Times New Roman PSMT;
Times New Roman\*Times New Roman PSMT;Times New Roman CE\*Times New Roman PSMT;
Times New Roman Cyr\*Times New Roman PSMT;Times New Roman Greek\*Times New Roman PSMT;
Times New Roman Tur\*Times New Roman PSMT;Times New Roman (Hebrew)\*Times New Roman PSMT;
Times New Roman (Arabic)\*Times New Roman PSMT;Times New Roman (Vietnamese)\*Times New Roman PSMT;
Calibri;Calibri CE;Calibri Cyr;Calibri Greek;
Calibri Tur;Calibri (Hebrew);Calibri (Arabic);
Calibri (Vietnamese);Times New Roman\*Times New Roman PSMT;
Times New Roman CE\*Times New Roman PSMT;Times New Roman Cyr\*Times New Roman PSMT;
Times New Roman Greek\*Times New Roman PSMT;Times New Roman Tur\*Times New Roman PSMT;
Times New Roman (Hebrew)\*Times New Roman PSMT;Times New Roman (Arabic)\*Times New Roman PSMT;
Times New Roman (Vietnamese)\*Times New Roman PSMT;;;;;;;;
;;;;;;;;;;;
;\*\*
Normal;\*
Default Paragraph Font;\*
Normal Table;
List Paragraph;\*
Table Grid;
No Spacing;
Balloon Text;\*Balloon Text Char;
footer;\*
Footer Char;
header;\*Header Char;
\*
Ado PallaseAdo Pallase
\*Hewlett-Packard Company\*http://schemas.microsoft.com/of
fice/word/2003/wordml
\*2450\*
\*
\*
\*
\*
PAGE \\* MERGEFORMAT2
\*.\*.\*.\*)
\*()\*()\*()\*
()\*()
Eelnõu
LÄÄ
NE-HARJU VALLAVALITSUS
KORRALDUS
Paldiski
xx.
12.202
2 nr
Detailplaneeringu algata
mine
Enefit Green AS
(registrikood 11184032)
esitas 28.09.2022 Lääne-Harju
Vallavalitsusele detailplaneeringu algatamise
taotluse \*_Hlk122074575(registreeritud 29
.09.2022
nr 6-2/2240
\*_Hlk122074575) sooviga algatada detailplaneering
Paldiski linnas Tuulepargi (katastritunnus
58001:001:0251), \*_Hlk120639556Neljatuule\*_Hlk120639556
(katastritunnus 58001:001:0252) ja Põlde ( katastritunnus
58001:003:0008) katastriüksus
tel summaarse pindalaga alal
\*_Hlk12207494178\*_Hlk122074941 ha päikese
pargi kavandamiseks.
\*_Hlk122074862Planeeritav ala asub Paldiski linna
üldplaneeringu kohaselt taastuvenergia tootmise alal
\*_Hlk122074862. \*_Hlk122078797Juurdepääs planeeringualale
on kavandatud Vä
rvu tee L1 tee transpordimaalt
(katastritunnus 43101:001:1148
) läbi Sadama tn 55 ( (katastritunnus
43101:001:1533) tootmismaa\*_Hlk122078797.
Juurdepääs põhjapoolsele osale on tagatud olemasolevalt kohalikult teelt (teeregistri nr 5800107).
Planeeritav ala piirneb põhjas
Kadaka tee 5 katastritunnus 43101:001:0298), Väike-Laane (katastritunnus
58001:003:0014), Testepere
(katastritunnus 58001:003:0002
) ja Kadaka tee 31 (katastritunnus
58001:003:0286) maatulundusmaa
dega ja Paju (katastritunnus
58001:003:0012) tootmismaaga, idas
Kadaka tee 39
(katastritunnus
58001:003:0273) maatulundus
maa ,tootmismaa ja
transpordimaa 90/5/5% katastriüksusega, Väike-Riomäe (katastritunnus
58001:004:0004) maatulundusmaaga
, Reaktoritaguse (katastritunnus
43101:001:0295) maatulundusmaaga, lõunas
Soometsa (katastritunnus
58001:001:0352) ja Posti (katastritunnus
58001:004:0024 maatulundusmaa
ga ja Sadama tn 55 (katastritunnus
43101:001:1533) tootmismaaga,
läänes Uuepõllu
(katastritunnus 43101:001:1484)
ja Uuepõlde (katastritunnus43101:001:1357)
maatulundusmaadega.
Planeeringu
ga soovitakse
moodustada kaks tootmismaa krunti.
Maa-ameti kaardirakenduse kitsenduste kaardi andmetel on Tuul
epargi ja Neljatuule maaüksuse sihtotstarve 90% maatulundusmaa
, 5 % tootmismaa ja 5% transpordimaa ja Põlde maaüksuse sihtotstarve on maatulundusmaa.
Tuulepargi ja Neljatuule maaüksus
i läbib
kagu-edela
suunaliselt D kategooria gaasitrass kuid see jääb planeeringualast väljapoole ja
ei põhjusta piiranguid. \*_Hlk122075047Planeeringualal on III kategooria kaitstava taime
leiuala (KLO9319097).
\*_Hlk122075047Koostatavas Lääne-Harju ü
ldplaneeringus asub planeeringuala Pakri rohevõrgustiku tugialal mille üldpindala on 1005 ha. Rohevõrgustiku tugiala vastab Harju Maakonnaplaneering 2030+ kehtestatud rohevõrgustikule. Päikesepargi rajamise eeltingimuseks on rohevõ
rgustiku toimimise tingimuste tagamine ja leevendusmeetmete rakendamine. Päikesepargi ala jagab tugiala pikisuunas kaheks
osaks: lääne ja idapooseks alaks. Idapoolsel Pakri tuulepargi alal on rohevõ
rgustiku toimimine tagatud. Läänepoolsel alal, kuhu soovitakse
rajada kavandatud päikesepark,
tuleb rohevõrgustiku toimimise tagamiseks jätta rohekoridor ühendamaks ida ja läänepoolset ala.
Lääne-Harju üldplaneeringus on analüüsitud rohevõrgustiku toimimise tingimusi mille puhul võrgustiku funktsioneerimise tagamiseks ei tohi looduslike alade osatä
htsus tugialas langeda alla 90 %. Pakri tugiala kogupindala on 1005 ha. Kavandatava päikesepargi pindala on 78 ha. Päikesepargi rajamiseks tuleb raadada metsa 42 ha ulatuses. Seetõttu väheneb looduslik ala 4,2 % ulatuse
s ja see asendatakse sobiliku taimestikuga. Selle tegevuse tagajärjel on tugiala toimimise
üks oluline tingimus täidetud. Tugialade ja koridoride maakasutuse sihtotstarvete ja ü
ldplaneeringuga kavandatud juhtotstarbe muutmine on võimalik vaid juhul, kui on tõestatud et rohelise võrgustiku toimimine ei saa kahjustatud. Rohevõrgustiku toimimise hindamiseks tuleb viidatud juhtudel koostada eksperthinna
ng. Detailplaneeringust huvitaud isik on esitanud Lemma OÜ
poolt koostatud keskkonnamõju eelhinnangu, milles on analüüsitud rohevõrgustiku toimivust ja pakutud välja leevendusmeetmed. Planeeringualal
asub III kategooria kaitstava taime laialehise neiuvaiba ja suure käopõllu
leiuala (KLO9319097). See ala jäetakse välja pä
ikesepargi alast ja muudetakse
rohekoridoriks. Lääne-Harju valla üldplaneeringus on seatud nõue et rohekoridoris tuleb vä
ltida lageraiet. Lageraiet võib kavandada selliselt et säilitatava metsakoridori laius on 200 m. Seda nõuet saab planeeringu koostamisel arvesse võtta ja tagada
rohekoridoriga. Hinnanguliselt on võimalik planeeringualal rajada 43 MW võimsusega pä
ikesepark.
Arvestades taastuvenergia tootmiseks juba rajatud võrgustikku ja elektrienergia k
õrgeid hindasid on Euroopa Komisjon ette valmistanud nõukogu määruse eelnõu
2022/0367(NLE), millega kehtestatakse raamistik taastuvenergia kasutuselevõ
tu kiirendamiseks. Selles eelnõus on ühe suunisena välja toodud põhimõte et
olemasolevate taastuvenergiajaamade ajakohastamisel on märkimisväärne potentsiaal taastuvelektri tootmist kiiresti suurendada, mis võimaldab seega vähendada gaasitarbimist. Ajakohastamine võimaldab jä
tkata märkimisväärse taastuvenergiapotentsiaaliga asukohtade kasutamist, mis vähendab vajadust määrata taastuvenergiaprojektide jaoks uusi asukohti.
Lähtudes
keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnangust
ja eelpool toodud kaalutlustest on
tegemist üldplaneeringu kohase detailplaneeringuga,
kuna tegemist ei ole olulise keskkonnamõjuga
tegevuste kavandamisega.
Lääne-Harju Vallavalitsusele teadaolevast informatsioonist ei kaasne planeeringuga kavandatud tegevusega olulist keskkonnamõ
ju. Keskkonnatingimustega arvestamine on võimalik planeerimisseaduse § 126 lõike 1 punktide 8, 9 ja 12 kohaselt planeeringumenetluse käigus. Detailplaneeringu algatamisel täiendavate uuringute vajadus puudub.
Planeeringu koostamisel on võimalik looduskeskkonnale tekitatud mõju leevendamiseks kasutada keskkonnamõju strateegilise eelhinnangus
soovitatud leevendusmeetmeid :
1. Vä
ltida metsa raadamist ja taimestiku eemaldamist sisaldavaid pinnasetöid lindude pesitsusperioodil 15. märtsist kuni 30. juunini. Meede välistab alal pesitsevate lindude pesitsushäiringu põhjustamist ja linnupoegade hukkumist.
;
2. Planeeritavale alale jää
b madalsoo ala, millel on inventeeritud ka kaitsealuste taimeliikide kasvukohad. Leiukohtade kanne on võrdlemisi vana ning liikide reaalse leviku kohta on
andmestik puudulik. Detailplaneeringu koostamisel tuleks teostada kaitsealuste taimede leiukoha andmete kontroll (inventeerida madalsoo alal tuvastada kaitsealuste käpaliste esinemine ja levik). Detailplaneeringu koostamisel tuleb ehitusalade mä
äramisel vältida käpaliste kasvukohti ning tagada, et ehitustegevusega ei muudeta kaitsealuste taimeliikide kasvukoha veereþiimi;
2. Vältida herbitsiidide kasutamist päikesepargi alal;
3. Taastada/rajada päikesepaneelide vahel ehitustegevuse lõ
ppedes liigirikas ja tolmeldajatele sobilik niidukooslus. Kuna tegu on ulatusliku päikesepargiga, mille rajamiseks likvideeritakse nii metsa kui niidukooslust, siis liigirikkuse kao kompenseerimiseks on tugevalt soovit
atav rajada paneelide vahele paepealsele alale iseloomulik kuivade niitude taimekooslus. Niidukooslus pakuks elu ja toitumispaika putukafaunale (sh pä
evaliblikatele ja tolmeldajatele), mis omakorda suurendab toidubaasi lindudele. Koosluse rajamiseks tuleks kasutada kodumaiseid seemnesegusid, mille täpsemal valikul on asjakohane konsulteerida botaanikuga. Lisaks elurikkuse kao kompenseerimine võ
ib sellisel viisil kooslust kujundades olla võimalik tagada ka paneelide vahelise ala väiksem hooldusvajadus. Hooldada tuleks pargi taimestikku lähtudes pool-looduslike rohumaade hooldamise põhimõ
tetest teostades niitmist (1 kord aastas) suve teises pooles (mitte varem kui 10. juuli). Meetme rakendamisel võiks päikesepargi ala tulevikus toimida sarnaselt poollooduslikule rohumaale ning kujuneda ökoloogiliselt vää
rtuslikumaks alaks, kui see on praegu;
4. Ehitustegevuse käigus maa seest välja tulnud kive on soovitatav kasutada pä
ikesepargi alal haljastuselementidena - rajada kivihunnikuid. Kivihunnikud pakuvad elu- ja varjepaiku roomajatele ning kahepaiksetele, kellele päikesepargi alale tekkiv kooslus võiks olla sobilik elupaik
;
5. Väikeulukite jaoks saab liikumise piiramise ebasoodsat mõju vähendada, valides piirdeaedade võrkude silma v
õimalikult suure või jättes piirdeaia ja maapinna vahele vähemalt 10 cm vahe väikeulukite jaoks;
6. Rohevõrgustiku toimimiseks on oluline, et tagataks piisava laiusega (vä
hemalt 200 m) kirde-edela suunaline tarastamata ala, mis väldiks looduslike alade isolatsiooni ning tagaks loomastiku liikumisvõimalused;
7. Päikesepargi ehitustööde käigus tuleb jä
lgida pinnase seisundit. Juhul kui tekib kahtlus pinnase reostunud olemise osas, tuleb teostada reostusuuring ning määrata pinnase reostusanalüüsidega reostuse maht ja ulatus. Reostunud pinnase esinemise korral tuleb see eemaldada ning anda k
äitlemiseks üle vastavat keskkonnakaitseluba omavale ettevõttele.
Planeerimisseaduse § 128 lõigete 1, 4, 5, 6, 7 ja 8, § 130 lõike 1 ja Lääne-Harju Vallavolikogu 30.01.2018 otsuse nr 7 Ehitusseadustikus ja planeerimisseaduses sätestatud ülesannete delegeerimine
punkti 2 alusel ning arvestades detailplaneeringu algatamise taotlust
1.
Algatada detailplaneering Lääne-Harju vallas Paldiski linnas Tuulepargi
, Neljatuule ja Põlde
katastriüksustel.
2. Kinnitada detailplaneeringu lähteseisukohad (lisa).
3. Anda vallavanemale volitused detailplaneeringu koostamise halduslepingu sõlmimiseks.
4. Avaldada teade detailplaneeringu algatamisest 14 päeva jooksul Ametlikes Teadaannetes ja valla veebilehel ning 30 päeva jooksul algatamisest alates ajalehes Harju Elu ja Lääne-Harju Valla Lehes.
5. Vallavalitsuse keskkonna- ja
ehitusosakonnal teavitada detailplaneeringu koostamise algatamisest planeerimisseaduse § 127 lõikes 1 ja 2 nimetatud isikuid ja asutusi.
6. Korraldus jõustub teatavakstegemisest.
7. K
äesoleva korralduse peale võib esitada vaide Lääne-Harju Vallavalitsusele või kaebuse Tallinna Halduskohtule (Pärnu mnt 7, 15082 Tallinn) 30 päeva jooksul korralduse teatavaks\-tegemisest arvates.
(allkirjastatud digitaalselt)
Jaanus Saat (allkirjastatud digitaalselt)
vallavanem
Anti Pärtel
vallasekretär
Lääne-Harju vallas Paldiski linnas Tuulepargi, Neljatuule ja Põlde maaüksuste
detailplaneeringu algatamise taotluse lahendusskeemi seletuskiri
Taotletav planeeringuala asub all toodud mahus järgmistel maaüksustel:
64,67 ha mahus kinnistul Tuulepargi (58001:001:0251, kinnistusregistris registriosa numbriga
8348350), Paldiski linn, Lääne-Harju vald, Harju maakond (Enefit Wind OÜ), kinnistu kogu
pindala 166,82 ha;
7,07 ja mahus kinnistul Neljatuule (58001:001:0252, kinnistusregistris registriosa numbriga
8291602), Paldiski linn, Lääne-Harju vald, Harju maakond (Enefit Green AS), kinnistu kogu
pindala 85,29 ha;
6,29 ha kinnistul Põlde (58001:003:0008, kinnistusregistris registriosa numbriga 3664702),
Paldiski linn, Lääne-Harju vald, Harju maakond (Enefit Wind OÜ), kinnistu kogu pindala 6,29 ha.
Taotletav planeeringuala jääb osaliselt 2014. aastal kehtestatud Tuulepargi kinnistu jagamiseks ja
juurdepääsude lahendamise eesmärgiga detailplaneeringuga (planeeringu ID 32027) kaetud alale.
Tuulepargi kinnistu detailplaneeringuga muudeti osaliselt kehtetuks 2009. aastal kehtestatud
maaüksuste katastritunnustega 58001:003:0048, 58001:003:0029, 58001:003:0273 ja lähiala
detailplaneering (planeeringu ID 4097), mille põhjal on välja ehitatud 15 tuuleturbiini ning neid
teenindavad tehnovõrgud ja teed.
Uue detailplaneeringu algatamise eesmärgiks on uute katastriüksuste moodustamine osaliselt
katastriüksustest Tuulepargi ja Neljatuule ning täies mahus katastriüksusest Põlde. Algatatava
detailplaneeringuga muudetakse osaliselt kehtetuks 2014. aastal kehtestatud Tuulepargi
detailplaneering algatatava detailplaneeringu eskiislahenduses toodud Kruntide 1 ja 2 mahus.
Algatatava detailplaneeringuga luuakse eeldus päikeseelektrijaama, seda teenindavate tehniliste
kommunikatsioonide ja teiste taastuvenergia- või salvestusrajatiste ning hoonestuse ehitamiseks.
Algatatava planeeringuga ei kavandata uusi elektrituulikuid või muudeta olemasolevate
elektrituulikute parameetreid, vaid planeeritakse täiendavaid tegevusi taastuvenergia tootmise
osakaalu suurendamiseks. Planeeringuala suurus on ligikaudu 78,03 ha.
Antud alade maakasutuse juhtotstarve Paldiski linna kehtiva üldplaneeringu järgi on taastuva energia
ala ja seega on algatatav detailplaneering kooskõlas kehtiva üldplaneeringuga. Avalduse esitamise ajal
koostamisel oleva uue Lääne-Harju valla üldplaneeringuga ei nähta alale ette maakasutuse
juhtotstarvet (Lääne-Harju valla üldplaneering, 1.2 Paldiski linn, Maakasutus, 02.12.2021).
Tabelis 1 on toodud katastriüksuste sihtotstarvete jaotus taotluse esitamise hetkel.
Tabel 1. Avalduse esitamise hetkel kehtivad katastriüksuste sihtotstarbed.
Maatulundusmaa Tootmismaa Transpordimaa
ha % ha % ha %
Tuulepargi (166,82 ha) 150,14 90 8,34 5 8,34 5
Neljatuule (85,29 ha) 76,76 90 4,26 5 4,26 5
Põlde (6,29 ha) 6,29 100 0,00 0 0,00 0
Avaldusele on lisatud detailplaneeringu lahendusskeem, millel on näidatud katastriüksuste asukohad
ning kavandatava tegevuse eskiislahendus.
Planeeritava hoonestuse maksimaalne kõrgus on ca 9,5 meetrit. Ala valikul on arvestatud häid
ligipääsuvõimalusi.
Planeeritava päikeseelektrijaama kõrgus jääb alla 4,5 meetri. Käesolevat tehnoloogiat arvestades on
planeeritava päikesepargi võimsus ligikaudu 35-40 MW. Päikeseenergeetika tehnoloogia kiire arengu
ja efektiivsuse kasvu tõttu võib kehtestatud detailplaneeringut ellu viies olla võimalik samale alale juba
võimsama päikesepargi rajamine. Seetõttu ei ole planeerigu algatamise taotluses päikesepargi võimsus
fikseeritud.
Päikesepargi territooriumile kavandatakse teenindusteed, mis on avalikkusele mitte-ligipääsetav
eratee. Päikesepargi territooriumile pääseb nii läbi Värvu tee L1 kinnistu kui ka Tuulepargi kinnistu
olemasolevaid teid kasutades.
Detailplaneeringu algatamise taotluse juurde on koostatud keskkonnamõju strateegilise hindamise
eelhinnang eesmärgil, et otsustaja saaks seda kasutada strateegilise planeerimisdokumendi
elluviimisega kaasneva keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamise vajalikkuse üle
otsustamisel. Keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnangu koostasid Lemma OÜ
keskkonnaeksperdid Piret Toonpere ja Mihkel Vaarik. Keskkonnamõju strateegilise hindamise
eelhinnangu koostaja ei pea vajalikuks keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamist, antud
seisukoht on põhjendatud avaldusele lisatud keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnangu
failis.
Lääne-Harju vallas Paldiski linnas Tuulepargi,
Neljatuule ja Põlde maaüksustele kavandatava
päikeseelektrijaama püstitamisega kaasneva
keskkonnamõju strateegilise hindamise
eelhinnang
Tallinn 2022
Lääne-Harju vallas Paldiski linnas Tuulepargi, Neljatuule ja Põlde maaüksustele kavandatava
päikeseelektrijaama püstitamisega kaasneva keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang.
Versioon: 7.07.2022
Nimetus: Lääne-Harju vallas Paldiski linnas Tuulepargi, Neljatuule ja Põlde maaüksustele
kavandatava päikeseelektrijaama püstitamisega kaasneva keskkonnamõju strateegilise
hindamise eelhinnang
Töö tellija: Enefit Green AS
Reg nr 11184032
Harju maakond, Tallinn, Kesklinna linnaosa, Lelle tn 22, 11318
E-post
[email protected]
Töö teostaja: LEMMA OÜ
Reg nr 11453673
Harju maakond, Tallinn, Kristiine linnaosa, Värvi tn 5, 10621
Tel +372 600 7740
E-post
[email protected]
Vastutav koostaja: Piret Toonpere
Töös osalesid: Mihkel Vaarik
Töö versioon: 7.07.2022
2
Lääne-Harju vallas Paldiski linnas Tuulepargi, Neljatuule ja Põlde maaüksustele kavandatava
päikeseelektrijaama püstitamisega kaasneva keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang.
Versioon: 7.07.2022
Sisukord
Sisukord ............................................................................................................................................ 3
Sissejuhatus...................................................................................................................................... 4
1 Kavandatava tegevuse asukoht ja kirjeldus ............................................................................. 5
2 Seotus strateegiliste dokumentidega ....................................................................................... 7
2.1 Kliimapoliitika põhialused aastani 2050 ........................................................................... 7
2.2 Eesti energiamajanduse arengukava 2030+ (ENMAK) ..................................................... 7
2.3 Eesti kliimamuutustega kohanemise arengukava aastani 2030....................................... 7
2.4 Üleriigiline planeering „Eesti 2030+“ ................................................................................ 8
2.5 Harju maakonnaplaneering 2030+ ................................................................................... 8
2.6 Paldiski linna üldplaneering ............................................................................................ 12
2.7 Kehtiv detailplaneering ................................................................................................... 14
3 Kavandatava tegevuse poolt mõjutatav keskkond ................................................................ 15
4 Hinnang keskkonnamõjudele ................................................................................................. 17
4.1 Kavandatava tegevuse eeldatav mõju Natura 2000 võrgustiku alale ............................ 17
4.2 Mõju bioloogilisele mitmekesisusele, kaitstavatele liikidele ja loodusobjektidele ........ 17
4.3 Mõju rohevõrgustikule ................................................................................................... 18
4.4 Vee ja pinnase saastatus................................................................................................. 20
4.5 Jäätmeteke ..................................................................................................................... 20
4.6 Müra ja vibratsioon ........................................................................................................ 21
4.7 Valgus, soojus, õhusaaste ja kiirgus................................................................................ 21
4.8 Tegevusega kaasnevate avariiolukordade esinemise võimalikkus ................................. 21
4.9 Mõju inimese tervisele ning sotsiaalsetele vajadustele ja varale .................................. 22
4.10 Mõju kultuuriväärtustele ................................................................................................ 22
4.11 Mõju kliimamuutustele ja kliimamuutustega kohanemine............................................ 22
4.12 Tegevusega kaasnev kumulatiivne ja piiriülene mõju .................................................... 23
5 Järeldused............................................................................................................................... 24
Kasutatud allikad ............................................................................................................................ 27
3
Lääne-Harju vallas Paldiski linnas Tuulepargi, Neljatuule ja Põlde maaüksustele kavandatava
päikeseelektrijaama püstitamisega kaasneva keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang.
Versioon: 7.07.2022
Sissejuhatus
Käesoleva keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH) eelhinnangu koostas LEMMA OÜ (reg nr
11453673) Enefit Green AS tellimusel 2022 aasta juunis. Töö teostasid keskkonnaeksperdid Piret
Toonpere (KMH0153) ja Mihkel Vaarik.
Eelhinnang on koostatud detailplaneeringu (DP) algatamise taotluse juurde eesmärgil, et
otsustaja saab seda kasutada strateegilise planeerimisdokumendi elluviimisega kaasneva
keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamise vajalikkuse üle otsustamisel.
Päikeseelektrijaama rajamine ei ole tegevus, mis kuuluks keskkonnamõju hindamise ja
keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 6 lõikes 1 nimetatud olulise keskkonnamõjuga tegevuste
loetellu. Pargi rajamiseks on vajalik teostada metsa raadamist. KeHJS § 6 lõike 1 punkti 311 järgi
oleks keskkonnamõju hindamine kohustuslik üle 100 hektari suuruse pindalaga metsamaa
raadamisel. Kavandatava pargi pindala on väiksem kui 100 ha.
Vastavalt KeHJS § 33 lg 2 p-le 4 tuleb KSH algatamise vajadust kaaluda ning anda selle kohta
eelhinnang kui koostatakse DP, millega kavandatakse KeHJS § 6 lg-s 2 nimetatud valdkonda
kuuluvat ja KeHJS § 6 lg 4 alusel kehtestatud määruses nimetatud tegevust. Samuti tuleb KSH
algatamist kaaluda kui koostatakse detailplaneering planeerimisseaduse § 142 lõike 1 punktides
1–3 sätestatud juhul ehk üldplaneeringut muutva detailplaneeringu korral.
Käesolev eelhinnangu on koostatud detailplaneeringust huvitatud isiku soovil eesmärgiga saada
ülevaade võimalikest mõjudest keskkonnale.
Käesoleva eelhinnangu tulemusena selgitatakse välja, kas detailplaneeringule on vajalik KSH
algatamine või mitte.
Lõpliku otsuse KSH algatamise vajalikkuse osas peab tegema kohalik omavalitsus, küsides
eelnevalt seisukohta asjakohastelt asutustelt.
Eelhinnangu andmisel lähtuti Eesti Vabariigi seadustest, samuti endise Paldiski linnavalitsuse ja
praeguse Lääne-Harju Vallavolikogu poolt kehtestatud asjakohaste dokumentide nõuetest.
Eelhinnangu sisus lähtuti ekspertide erialastest teadmistest ja kogemustest võimalike oluliste
ebasoodsate keskkonnamõjude esinemise kohta. Samuti lähtutakse asjakohastest
juhendmaterjalidest.
Töös käsitletakse potentsiaalselt negatiivset ja ka positiivset mõju omavaid keskkonnaaspekte
ning antakse soovitus KSH algatamise või algatamata jätmise ning ebasoodsate mõjude vältimise
ja positiivsete mõjude võimendamise osas.
Keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamine või algatamata jätmine toimub üldjuhul
üheaegselt strateegilise planeerimisdokumendi koostamise algatamisega. Samas kui strateegilise
planeerimisdokumendi koostamise käigus selgub, et planeeritav tegevus võib siiski kaasa tuua
olulise keskkonnamõju, siis tuleb KSH algatamist täiendavalt kaaluda ja vajadusel KSH algatada
viivitamata.
4
Lääne-Harju vallas Paldiski linnas Tuulepargi, Neljatuule ja Põlde maaüksustele kavandatava
päikeseelektrijaama püstitamisega kaasneva keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang.
Versioon: 7.07.2022
1 Kavandatava tegevuse asukoht ja kirjeldus
Detailplaneeringu eskiislahenduse kohaselt hõlmab kavandatava päikeseelektrijaama ala järgmisi
maaüksuseid:
− 64,67 ha mahus kinnistul Tuulepargi (58001:001:0251, kinnistusregistris registriosa
numbriga 8348350), Paldiski linn, Lääne-Harju vald, Harju maakond (Enefit Wind OÜ),
kinnistu kogu pindala 166,82 ha;
− 7,07 ja mahus kinnistul Neljatuule (58001:001:0252, kinnistusregistris registriosa
numbriga 8291602), Paldiski linn, Lääne-Harju vald, Harju maakond (Enefit Green AS),
kinnistu kogu pindala 85,29 ha;
− 6,29 ha kinnistul Põlde (58001:003:0008, kinnistusregistris registriosa numbriga
3664702), Paldiski linn, Lääne-Harju vald, Harju maakond (Enefit Wind OÜ), kinnistu kogu
pindala 6,29 ha.
Joonis 1. Planeeritava ala asukoht ja päikeseelektrijaama ning hoonete võimalik paigutus alal.
Allikas: Enefit Green AS.
Algatatav detailplaneering jääb osaliselt 2014. aastal kehtestatud Tuulepargi kinnistu jagamiseks
ja juurdepääsude lahendamise eesmärgiga detailplaneeringuga (planeeringu ID 32027) kaetud
alale. Tuulepargi kinnistu detailplaneeringuga muudeti osaliselt kehtetuks 2009. aastal
kehtestatud maaüksuste katastritunnustega 58001:003:0048, 58001:003:0029, 58001:003:0273
ja lähiala detailplaneering (planeeringu ID 4097), mille põhjal on välja ehitatud 15 tuuleturbiini
ning neid teenindavad tehnovõrgud ja teed.
5
Lääne-Harju vallas Paldiski linnas Tuulepargi, Neljatuule ja Põlde maaüksustele kavandatava
päikeseelektrijaama püstitamisega kaasneva keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang.
Versioon: 7.07.2022
Uue detailplaneeringu algatamise eesmärgiks on uute katastriüksuste moodustamine osaliselt
katastriüksustest Tuulepargi ja Neljatuule ning täies mahus katastriüksusest Põlde. Algatatava
detailplaneeringuga muudetakse osaliselt kehtetuks 2014. aastal kehtestatud Tuulepargi
detailplaneering algatatava detailplaneeringu eskiislahenduses toodud Kruntide 1 ja 2 mahus.
Algatatava detailplaneeringuga luuakse eeldus päikeseelektrijaama, seda teenindavate tehniliste
kommunikatsioonide ja teiste taastuvenergia- või salvestusrajatiste ning hoonestuse ehitamiseks.
Algatatava planeeringuga ei kavandata uusi elektrituulikuid või muudeta olemasolevate
elektrituulikute parameetreid, vaid planeeritakse täiendavaid tegevusi taastuvenergia tootmise
osakaalu suurendamiseks. Planeeringuala suurus on ligikaudu 78,03 ha.
Planeeritava hoonestuse maksimaalne kõrgus on vähemalt 2 korrust ehk ca 8 meetrit. Ala valikul
on arvestatud häid ligipääsuvõimalusi.
Planeeritava päikeseelektrijaama kõrgus jääb alla 4,5 meetri. Käesolevat tehnoloogiat arvestades
on planeeritava päikesepargi võimsus ligikaudu 35-40 MW. Päikeseenergeetika tehnoloogia kiire
arengu ja efektiivsuse kasvu tõttu võib kehtestatud detailplaneeringut ellu viies olla võimalik
samale alale juba võimsama päikesepargi rajamine. Seetõttu ei ole planeeringu algatamise
taotluses päikesepargi võimsus fikseeritud.
Päikesepargi territooriumile kavandatakse teenindusteed, mis on avalikkusele mitte-ligipääsetav
eratee. Päikesepargi territooriumile pääseb nii läbi Värvu tee L1 kinnistu kui ka Tuulepargi kinnistu
olemasolevaid teid kasutades.
6
Lääne-Harju vallas Paldiski linnas Tuulepargi, Neljatuule ja Põlde maaüksustele kavandatava
päikeseelektrijaama püstitamisega kaasneva keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang.
Versioon: 7.07.2022
2 Seotus strateegiliste dokumentidega
2.1 Kliimapoliitika põhialused aastani 2050
Kliimapoliitika põhialused on visioonidokument, milles seatud põhimõtted ja poliitikasuunad
viiakse edaspidi ellu valdkondlike arengukavade uuendamisel. Selgesõnaline poliitikasuundade
sõnastamine ja jõustamine motiveerib samas suunas tegutsema ka erasektorit ja ühiskonda
laiemalt.
Eesti pikaajaline eesmärk on kliimapoliitika põhialuste kohaselt minna üle vähese süsinikuheitega
majandusele, mis tähendab järk-järgult eesmärgipärast majandus- ja energiasüsteemi
ümberkujundamist ressursitõhusamaks, tootlikumaks ja keskkonnahoidlikumaks. Aastaks 2050
on Eesti sihiks kasvuhoonegaaside heidet vähendada ligi 80% võrreldes 1990. a tasemega.
Eesmärgi saavutamiseks peab taastuvate energiaallikate kasutamise osakaal energiatootmisel
suurenema aastaks 2050 ligi kolme neljandikuni. Peamisteks taastuvenergia allikateks on
sealjuures tuuleenergia, biomass ja päikeseenergia. Eesmärgi täitmiseks peab taastuvenergia
installeeritud võimsus praegusega võrreldes suurenema 5–6 korda. Lühemas ajaperspektiivis on
Eesti seadnud eesmärgiks saavutada aastaks 2030 taastuvelektri osakaal lõpptarbimisest
vähemalt 40%. See eeldab 2030. aastaks võrreldes tänasega tuule- ja päikeseenergia
tootmismahtude 4-kordset kasvu.
Detailplaneeringuga kavandatav tegevus on kooskõlas Eesti kliimapoliitika põhialustega.
2.2 Eesti energiamajanduse arengukava 2030+ (ENMAK)
ENMAK kirjeldab Eesti energiapoliitika eesmärke aastani 2030, energiamajanduse visiooni aastani
2050, üld- ja ala-eesmärke ning meetmeid nende saavutamiseks. Arengukava üheks eesmärgiks
on soodustada taastuvatest energiaallikatest toodetava energia tootmise ja tarbimise osakaalu
Eestis.
ENMAK 2030 kohaselt on energiamajanduse kui teisi majandusharusid ja Eesti elanikke
teenindava majandusharu ülesandeks tagada energia tarbijatele soodne hind ja
keskkonnanõudeid arvestav energia kättesaadavus. Elektrimajandus panustab Eesti majanduse
konkurentsivõimesse läbi tagatud varustuskindluse, turupõhiste lõpptarbija elektrihindade ja
keskkonnahoidlike lahenduste kasutamise.
Euroopa energiapoliitika kujundamisel on oluline turupõhise ning valdavalt Euroopa Liidu
kohalikel ja taastuvatel energiaallikatel põhineva energiaturu arendamine. ENMAK 2030 kohaselt
moodustab aastal 2030 taastuvenergia osakaal Eesti energia lõpptarbimises 50%.
Euroopa Liidu energiajulgeoleku seisukohalt on oluline liikuda imporditud energia sõltuvuselt
Euroopa Liidus leiduvate primaarenergia allikate suurema kasutamise poole.
Päikeseenergiajaama rajamine on ENMAK-i eesmärkidega kooskõlas.
2.3 Eesti kliimamuutustega kohanemise arengukava aastani 2030
Kliimamuutustega kohanemise arengukava strateegiliseks eesmärgiks on suurendada Eesti riigi,
regionaalse ja kohaliku tasandi valmidust ja võimet kliimamuutuste mõjuga kohanemiseks.
Energeetika ja varustuskindluse eesmärkide seadmisel seab arengukava üheks meetmeks
kliimamuutusest tingitud riskide ennetamise energiavõrkudes ja taastuvenergia kasutamisel.
7
Lääne-Harju vallas Paldiski linnas Tuulepargi, Neljatuule ja Põlde maaüksustele kavandatava
päikeseelektrijaama püstitamisega kaasneva keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang.
Versioon: 7.07.2022
Energiasõltumatuse, varustuskindluse ja energiajulgeoleku valdkonna meetme tegevused on
tihedalt seotud Energiamajanduse arengukavaga aastani 2030, suurendavad energiasõltumatust,
energiaga varustuse kindlust ja energiaturvalisust nii praegu kui ka karmistuvate ilmastikuolude
ja võimalike äärmuslike ilmastikunähtuste sagenemise korral, seda nii riiklikul kui regionaalsel
tasemel. Energiasõltumatuse juhtmõte on sõltumatus energiakandjate impordist,
energiatootmisel tuginemine kodumaistele kütustele ja eelkõige taastuvatele kütustele ning
taastuvenergiaallikate kasutamine ja energiatootmise portfelli mitmekesistamine.
Päikeseelektrijaama rajamine on kooskõlas kliimamuutustega kohanemise arengukava
eesmärkidega.
2.4 Üleriigiline planeering „Eesti 2030+“
Üleriigiline planeering „Eesti 2030+“, mis on alusdokumendiks riigi otstarbeka ruumikasutuse
saavutamisel, mille mõte on seada keskkonna eripäradest lähtuvad ruumilised alused asustuse,
liikuvuse, üleriigilise tehnilise taristu ja regionaalarengu kujundamiseks.
Energeetikavaldkonna ühe peamise eesmärgina tuuakse planeeringus välja, et tuleb vältida
soovimatut mõju kliimale, saavutada taastuvenergia suurem osakaal energiavarustuses, tagada
energiasäästlike meetmete rakendamine ja energiatootmise keskkonnamõju vähendamine.
Arvestades keskkonnanõuete karmistumist ja ühiskonnas levivaid hoiakuid, tuleb Eesti-sisese
energiavarustuse üheks oluliseks eesmärgiks seada fossiilsete kütuste kasutamise
minimeerimine. Selleks on vaja planeerimisel kavandada senisest ulatuslikumat kohalike
energiaallikate kasutamist, sealhulgas päikeseenergiat.
Üleriigilises planeeringus tuuakse välja, et elektritootmisvõimsuse arendamisel on vaja
keskenduda Eesti varustamisele energiaga. Uued energiatootmisüksused tuleb paigutada ruumis
ratsionaalselt ja kestlikult. Energiajulgeoleku kindlustamiseks tasub Eestil – lisaks
põlevkivienergeetikale – keskenduda senisest rohkem hajutatumale piirkondlikule
energiatootmisele. See parandab üldist energiajulgeolekut ja võimaldab paremini ära kasutada
kohalikke energeetilisi ressursse (muuhulgas päike). Energiajulgeoleku kindlustamiseks tuleb
Eestil keskenduda senisest rohkem hajutatumale piirkondlikule energiatootmisele. See parandab
üldist energiajulgeolekut ja võimaldab paremini ära kasutada kohalikke energeetilisi ressursse,
kaasaarvatud päikest. Samuti loob hajutatum energiatootmine ja kohalike varude kasutuselevõtt
pikaajalisi töökohti väikelinnades ja maapiirkondades.
Seega on detailplaneeringuga kavandatav lahendus kooskõlas üleriigilise planeeringu
põhimõtetega.
2.5 Harju maakonnaplaneering 2030+
Harju maakonnaplaneeringus rõhutatakse, et taastuvate energiaallikate osakaalu suurendamine
on Eesti riikliku energiamajanduse oluline eesmärk.
Maakonnaplaneeringus seatakse tingimus, et ulatuslike päikeseparkide rajamine ei ole üldjuhul
lubatud väärtuslikel maastikel, rohelises võrgustikus ja väärtuslikul põllumajandusmaal.
Päikeseparkide kavandamisel tuleb eelistada väheväärtuslike alade ja inimkasutusest
väljalangenud alade (nn brownfield) kasutamist. Otstarbekas on päikeseparke kavandada nt
parkimisaladel, väheviljakatel põllumajandusmaadel, väheväärtuslikel karjamaadel jms.
8
Lääne-Harju vallas Paldiski linnas Tuulepargi, Neljatuule ja Põlde maaüksustele kavandatava
päikeseelektrijaama püstitamisega kaasneva keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang.
Versioon: 7.07.2022
Planeeritav ala jääb maakonnaplaneeringu kohasele rohelise võrgustiku tugialale. Märkima peab,
et tugiala ulatus on antud piirkonnas kehtivas maakonnaplaneeringus tunduvalt suurem kui alal
kehtivas üldplaneeringus ja rohevõrgustiku määramise aluseks olnud Harju
maakonnaplaneeringu teemaplaneeringus “Asustust ja maakasutust suunavad
keskkonnatingimused”.
Maakonnaplaneering seab rohelise võrgustiku tuumaladele ja koridoridele üldised
kasutustingimused, mis peavad tagama rohelise võrgustiku toimimise. Järgnevalt on esitatud
vastavusanalüüs maakonnaplaneeringu rohevõrgustiku tingimustega.
Tabel 1. Detailplaneeringu eskiis vastavusanalüüs maakonnaplaneeringu rohevõrgustiku
tingimustega.
Tingimus maakonnaplaneeringus Arvestamine detailplaneeringus
Rohelise võrgustiku alal kavandatavate Rohelise võrgustiku toimimist on võimalik
planeeringute, kavade jne puhul tuleb igal detailplaneeringu koostamisel tagada.
juhul arvestada seda, et roheline võrgustik Killustatuse vähendamiseks näeb eskiis ette
jääks toimima. päikesepaneelide gruppide vahelisele alale
roheala/koridori säilimist tagamaks võrgustiku
kirde edela suunalist sidusust.
Maakonna tasandil on vajalik Detailplaneering ei mõjuta
säilitada/parandada rohelise võrgustiku maakonnaplaneeringu kohaseid rohekoridore
funktsioneerimist ja sidusust. Sidususe ega Tallinna lähiala rohelist võrgustikku.
säilitamisel on keskne roll rohekoridoridel.
Eriti kriitiline on Tallinna lähiala rohelise
võrgustiku sidususe säilitamine ja
parandamine.
Võrgustiku funktsioneerimiseks ei tohi Vt ptk 4.3. Detailplaneering ei langeta
looduslike alade osatähtsus tuumalas langeda looduslike alade osatähtsust tugialas alla 90
alla 90%. %-di.
Ehitusalade valik peab lähtuma rohelisest Rohelise võrgustiku toimimist on võimalik
võrgustikust. Oluline on jälgida just kohaliku detailplaneeringu koostamisel tagada.
tasandi planeeringutes, et kavandatav asustus Killustatuse vähendamiseks näeb eskiis ette
ei häiriks rohelise võrgustiku funktsionaalset päikesepaneelide gruppide vahelisele alale
toimimist. roheala/koridori säilimist tagamaks võrgustiku
kirde edela suunalist sidusust.
Rohelise võrgustiku aladele ehitiste/rajatiste Rohelise võrgustiku toimimist on võimalik
kavandamine on erandjuhul lubatud, kui detailplaneeringu koostamisel tagada.
sellega säilib rohelise võrgustiku terviklikkus ja Killustatuse vähendamiseks näeb eskiis ette
toimimine päikesepaneelide gruppide vahelisele alale
roheala/koridori säilimist tagamaks võrgustiku
kirde edela suunalist sidusust.
Uute hoonete kavandamine rohelise Rohevõrgustiku alal puuduvad 500 m
võrgustiku aladele on võimalik kompaktselt raadiuses olemasolevad hooned.
olemasoleva hoonekompleksi juurde sama Kavandatavate hoonete ja Põdra tee
kinnistu piires. Seni hoonestamata maa-alale piirkonnas paiknevate olemasolevate
9
Lääne-Harju vallas Paldiski linnas Tuulepargi, Neljatuule ja Põlde maaüksustele kavandatava
päikeseelektrijaama püstitamisega kaasneva keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang.
Versioon: 7.07.2022
on uusi hooneid võimalik kavandada juhul, kui hoonetega on võimalik tagada 500 m
majapidamiste omavaheline kaugus on vahekaugus.
vähemalt 500 m, kui üldplaneeringuga ei ole
seda täpsustatud.
Tiheasustusalade kujundamine on rohelise Ei kavandata asustusala.
võrgustiku alal keelatud. Uued asustusalad
tuleb kavandada väljapoole tuumalasid,
asustusalad ei tohi läbi lõigata rohelise
võrgustiku koridore. Uute asustusalade
moodustamisel on vaja hinnata mõju rohelise
võrgustiku toimivusele, kaaluda tuleb
detailplaneeringu koostamise vajadust
Rohelise võrgustiku rohekoridorides ei tohi Tingimus ei kohaldu, detailplaneeringu ala
aiaga piiratava õueala suurus ületada 0,4 ha, puhul on tegu tugialaga, mitte koridoriga.
säilitamaks hajaasustusele omast avatud
ruumi ja võimaldada ulukite vaba liikumist.
Tuumalade ja koridoride maakasutamise Muudetakse maakasutamise sihtotstarvet.
sihtotstarvet ja üldplaneeringu järgset Tegevus on kooskõlas üldplaneeringu kohase
juhtfunktsiooni ei ole soovitatav muuta. juhtotstarbega (taastuva energia ala).
Tuumaladele ja koridoridele on üldjuhul Päikesepargi puhul on tegu taristuobjektiga,
vastunäidustatud teatud taristute (kiirteed, kuid tegu ei ole kõrge keskkonnariskiga
prügilad, jäätmehoidlad ja teised kõrge objektiga.
keskkonnariskiga objektid) rajamine. Juhul,
kui uute taristute rajamine on vältimatu, tuleb
planeeringu käigus hoolikalt valida rajatiste
asukohta ning läbi viia keskkonnamõju
hindamine ning vajadusel rakendada
leevendavaid meetmeid (nt ökoduktid).
Kõrge keskkonnariskiga objektide Päikesepargi puhul ei ole tegu kõrge
planeerimisel tuleb ette näha meetmed keskkonnariskiga objektiga.
negatiivse keskkonnamõju leevendamiseks
ning kompenseerimiseks.
Rohelisse võrgustikku kuuluvatel Looduskaitselisi alasid planeeringualale ei jää.
looduskaitselistel aladel (kaitsealad, I ja II Kaitsealuste taimeliikide teadaolevale
kategooria kaitsealuste liikide elupaigad jne) kasvukohale planeeringu eskiisi alusel
on majandustegevus seadusega keelatud või ehitusalasid ei kavandata.
piiratud.
Kaevandussoovi ja rohelise võrgustiku koridori Tingimus ei ole detailplaneerinu kontekstis
kattuvusel arvestab loaandja loamenetluses asjakohane.
vajadusega säilitada rohelise võrgustiku
toimivus, töötades vajadusel välja
leevendavad meetme. Vajadusel tuleb läbi viia
keskkonnamõju hindamine.
10
Lääne-Harju vallas Paldiski linnas Tuulepargi, Neljatuule ja Põlde maaüksustele kavandatava
päikeseelektrijaama püstitamisega kaasneva keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang.
Versioon: 7.07.2022
Tuumaladel ja koridoridel on üldjuhul
tegemist majandatava metsaga, kus metsa
majandamine toimub vastavalt
metsakorralduskavadele.
Majanduspiirangutega metsa (nt kaitstavatel
aladel) kasutamise piirangud tulenevad
õigusaktidest.
Metsaressursse tuleb kasutada säästlikult. Planeeritaval alal paikneb majandatavat
Metsade majandamise (metsa uuendamise, metsa. Detailplaneeringuga kavandatava
kasvatamise, kasutamise ja metsakaitse) tegevuse elluviimiseks on vajalik metsa
eesmärk on hoida ja suurendada metsi või raadamine u 42 ha ulatuses1. Metsa
teisi metsaalasid ja tõsta metsaressursside raadamine ei ole kooskõlas
tootlikkust ning kvaliteeti. Metsa maakonnaplaneeringu kohase metsa säästva
majandamine on säästev, kui on tagatud majanduse põhimõttega.
elustiku mitmekesisus, metsa tootlikkus,
uuenemisvõime, elujõulisus ning ökoloogilisi,
majanduslikke, sotsiaalseid ja kultuurilisi
vajadusi rahuldav mitmekülgne metsakasutus.
Rohelise võrgustiku koridoridel tuleb Tingimus ei ole detailplaneeringu kontekstis
üldplaneeringu koostamise käigus kaaluda asjakohane.
metsale majanduspiirangute rakendamist –
seda eeskätt Tallinna lähiala rohelise
võrgustiku piirkonnas.
Rohelise võrgustiku koridoridel tuleb Tingimus ei ole detailplaneeringu kontekstis
võimalusel vältida lageraiet. asjakohane, tegu ei ole rohelise võrgustiku
koridori alaga.
Rohelise võrgustiku tuumaladel ei ole soovitav Tingimus ei ole detailplaneeringu kontekstis
puhtpuistute kujundamine ja energiapuistute asjakohane.
rajamine. Soovitav on seada täiendavad
nõuded raie aja, puidu kokku- ja väljaveo ning
puistu koosseisu ja täiuse osas.
Rohelise võrgustiku tugevdamiseks Tingimus ei ole detailplaneeringu kontekstis
säilitatakse põllumaade vahel paiknevad asjakohane. Tegu ei ole põllumaaga.
metsaga kaetud alad, sest mets omab olulist
tähtsust ökoloogilistes protsessides ning
inimese kultuurilises taustas ja elulaadis.
Kaitsmata põhjaveega aladel ei tohi Päikesepargi rajamisel ja korrektsel käitamisel
tegevusega kaasneda põhjavee reostusohtu. ei ole oodata põhjavee reostusohtu.
Vajadusel tuleb üldplaneeringutega käsitleda Tingimus ei ole detailplaneeringu kontekstis
tuumaalade äärealade säilitamise vajadust, asjakohane.
lähtudes selle ulatuse määramisel täpsemalt
1
Raadatavana on arvestatud ETAK kohase metsa kõlviku kattuvust eskiisi paneelide ja hoonestusalaga.
11
Lääne-Harju vallas Paldiski linnas Tuulepargi, Neljatuule ja Põlde maaüksustele kavandatava
päikeseelektrijaama püstitamisega kaasneva keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang.
Versioon: 7.07.2022
rohevõrgustikuga piirneva maakasutuse
funktsioonist.
Tallinna lähiala valdade üldplaneeringutes Tingimus ei ole detailplaneeringu kontekstis
tuleb enam tähelepanu pöörata rohelise asjakohane.
võrgustiku erinevatele elementidele ja
konfliktidele ning võimalusel ka kaardistada
neid, lähtudes siis konkreetsemalt ka
rohetaristu kontseptsioonist.
Rohelise võrgustiku sidususe parandamine on Tingimus ei ole detailplaneeringu kontekstis
eriti oluline Tallinna lähiala rohelises asjakohane.
võrgustikus, kus tuumalasid ja koridore ei ole
piisavalt.
Rohelise võrgustiku ruumilist paiknemist ja Tingimus ei ole detailplaneeringu kontekstis
kasutustingimusi täpsustatakse omavalitsuste asjakohane. Lääne-Harju valla üldplaneeringu
üldplaneeringutes. Oluline on jälgida, et koostamine on käimas.
täpsustatavad rohevõrgu struktuurid oleksid
sidusad piirnevate omavalituste territooriumil
kehtiva rohevõrguga.
Maakonnaplaneeringu rohevõrgustiku tingimused on võrdlemisi üldised ja sellest lähtuvalt ei
ole rohevõrgustiku tugialale päikeseelektrijaama kavandamine otseselt vastuolus
maakonnaplaneeringu rohevõrgustiku tingimustega (va metsade säästva majandamise
tingimus). Tagatuks jääb maakonnaplaneeringu kohane 90 % looduslike alade osakaal tugialal
ning võimalik on detailplaneeringu koostamisel tagada rohevõrgustiku sidusus.
2.6 Paldiski linna üldplaneering
Lääne-Harju valla uus üldplaneering on käesoleva eelhinnangu koostamise ajal alles koostamisel
ning seega pole teada üldplaneeringuga kehtestatavad tingimused päikeseelektrijaamade osas.
Alal kehtib Paldiski linna üldplaneering. Kehtiv üldplaneering päikeseelektrijaamade rajamist
otseselt ei käsitle. Kuna Pakri poolsaar ja saared on aastaringselt tuulised, on üldplaneeringus
nähtud ette ulatuslik territoorium tuuleparkide jaoks. Nende rajamiseks on ette nähtud asukoht
Pakri poolsaare keskel ja pikemas perspektiivis Väike-Pakri saare rannikul. Eeldada võib mõningal
määral negatiivset visuaalselt mõju, kuid nende poolt toodetav keskkonnasäästlik energia aitab
vähendada fossiilsete kütuste tarbimist ning suurendada taastuvenergia osakaalu Eesti üldises
energiabilansis. Poolsaarele rajatava tuulepargi üldvõrkudega ühendamiseks on kavandatud 35
kV elektriliin piki tuulepargi maa-ala piiri.
Pakri poolsaare keskosa 250 ha suuruses osas on üldplaneeringuga juhtotstarbelt määratud
taastuva energia alaks. Seega on algatatav detailplaneering kooskõlast kehtiva üldplaneeringu
maakasutusega.
Samas ei ole planeeringu eskiis kooskõlas kehtiva üldplaneeringu kohase rohevõrgustiku
paiknemisega.
Kehtiv üldplaneering näeb ette planeeringualast edelas kulgevat u 300 m laiust rohekoridori,
mis hõlmab osaliselt (u 50 % ulatuses) Põlde maaüksust. Detailplaneeringuala loodeosa kattub
12
Lääne-Harju vallas Paldiski linnas Tuulepargi, Neljatuule ja Põlde maaüksustele kavandatava
päikeseelektrijaama püstitamisega kaasneva keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang.
Versioon: 7.07.2022
piirkondliku tähtsusega tuumalaga. Üldplaneeringu kohaselt rohevõrgustiku aladel asuvatele
katastrijärgsetele maatulundusmaadele reeglina elamu-, äri-, tootmis- ja muu otstarbega ehitisi
rajada ei või. Maatulundusmaad peab saama kasutada maast tulu saamise eesmärgil
(põllumajandus, turismitalud, metsandus jms). Kruntide jagamine ja hoonete rajamine võib
toimuda ainult Keskkonnaametiga kooskõlastatult. Katastri sihtotstarvete muutmine
rohevõrgustiku alal pärast üldplaneeringu kehtestamist toimub ainult läbi detailplaneeringute.
Edasisel projekteerimisel tuleb detailsematel planeeringutasanditel tähelepanu pöörata
tuumalade säilitamisele ja roheliste koridoride läbitavuse kindlustamisele ulukite jaoks. Oluline
on linna läbivate metsavööndite säilitamine massiivina, mis oleks elupaigaks alal toitu hankivatele
loomadele, samuti väiksemate metsavööndite terviklikkuse tagamine nii ulukite liikumisteedena
kui nn rohelise tsoonina puhke-, elamuehitus-, põllumajandus- ja tööstusmaastike liigendamiseks.
Eesmärgiks on säilitada metsamaastike jooneline struktuur.
Aiaga piiratud päikesepargi kavandamine rohekoridori alale ei ole kehtiva üldplaneeringu
rohevõrgustiku lahendusega täielikult kooskõlas. Päikesepargi rajamisel vähendataks
rohekoridori läbimõõtu 50 % võrra (300 m rohekoridor säiliks 150 m laiusena). Piirkondliku
tähtsusega tuumala suurus väheneks u 5.8 ha ehk 2 %.
Joonis 2. Väljavõte kehtivast Paldiski üldplaneeringu rohelise võrgustiku skeemist. Punase joonega
näidatud planeeringuala paiknemine.
Arvestades kavandatava päikesepargi ja detailplaneeringuala suurust, siis on võimalik
üldplaneeringu kohane rohekoridori ala ja tuumala säilitada ja seega tagada vastavus
üldplaneeringule.
13
Lääne-Harju vallas Paldiski linnas Tuulepargi, Neljatuule ja Põlde maaüksustele kavandatava
päikeseelektrijaama püstitamisega kaasneva keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang.
Versioon: 7.07.2022
2.7 Kehtiv detailplaneering
Algatatav detailplaneering jääb osaliselt 2014. aastal kehtestatud Tuulepargi kinnistu jagamiseks
ja juurdepääsude lahendamise eesmärgiga detailplaneeringuga (planeeringu ID 32027) kaetud
alale. Tuulepargi kinnistu detailplaneeringuga muudeti osaliselt kehtetuks 2009. aastal
kehtestatud maaüksuste katastritunnustega 58001:003:0048, 58001:003:0029, 58001:003:0273
ja lähiala detailplaneering (planeeringu ID 4097), mille põhjal on välja ehitatud 15 tuuleturbiini
ning neid teenindavad tehnovõrgud ja teed.
Uue detailplaneeringu algatamise eesmärgiks on uute katastriüksuste moodustamine osaliselt
katastriüksustest Tuulepargi ja Neljatuule ning täies mahus katastriüksusest Põlde. Algatatava
detailplaneeringuga muudetakse osaliselt kehtetuks 2014. aastal kehtestatud Tuulepargi
detailplaneering algatatava detailplaneeringu eskiislahenduses toodud Kruntide 1 ja 2 mahus.
14
Lääne-Harju vallas Paldiski linnas Tuulepargi, Neljatuule ja Põlde maaüksustele kavandatava
päikeseelektrijaama püstitamisega kaasneva keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang.
Versioon: 7.07.2022
3 Kavandatava tegevuse poolt mõjutatav keskkond
Planeeritava ala puhul on tegu õhukese pinnakattega paepealse alaga. Geoloogiline ehitus on
tugevalt mõjutanud ka alal väljakujunenud taimkatet.
Alal esinevad nii paepealsed lagedad alad, mille kinnikasvamist takistab eeskätt vähene
huumuskiht. Samuti jäävad alale metsakooslused, mida iseloomustab suur varieeruvus vanuses ja
peapuuliigis. Ala kaguosas on valdavaks sinilille kasvukohatüüp, keskosas ning loodeosas
domineerivad tarna-angervaksa kasvukohatüübi puistud. Valdavad on lehtpuuenamusega
puistud. Ala keskosas esineb metsakahjustusi (haavataelikust ja saaresurmast kahjustatud
puistud)2.
Kui alale paigutatakse päikesepaneelid, tuleb alal läbi viia metsa raadamine vastavalt
metsaseaduse § 32 lg 1 ja 2, et võimaldada maa kasutamist muul otstarbel kui metsa
majandamiseks. Raadamist tehakse planeeringu/projekti põhjal, mis on aluseks maa
kasutamiseks muul otstarbel kui metsa majandamiseks.
Planeeritava ala puhul ei ole tegu kaitsealuse alaga. Pakri maastikukaitseala (KLO1000113) jääb
planeeritavast alast u 900 m kaugusele kirde suunas. Maastikukaitseala kattub antud osas ühtlasi
ka Natura 2000 võrgustikku kuuluvate Pakri loodusala (EE0010129) ja Pakri linnualaga
(EE0010129).
Alal paikneb III kategooria kaitsealuste liikide laialeheline neiuvaip (epipactis helleborine)
(KLO9319097) ja suur käopõll (listera ovata) (KLO9319098) leiuala ca 1,6 ha suurusel alal.
Kasvukoht on registreeritud 2009 aastal ning puudub arvukuse hinnang. Leiukoht jääb suuresti
Pallaste - Leetse vahelise liigivaese madalsoo alale. Madalsoo on inventeeritud Eesti Looduse
Fondi (ELF) märgalade inventuuri raames 2010 aastal madala väärtusega või väärtusetuks alaks.
Koosluse seisund on hinnatud keskmiseks kuni kesiseks. Madalsoo puhul ei ole tegemist
looduskaitseseaduse alusel kaitstava alaga.
Joonis 3. Kaitsealuste taimeliikide ja inventeeritud madalsoo paiknemine planeeritaval alal. EELIS
(Eesti looduse infosüsteem), Keskkonnaagentuur 15.06.2022
2
https://register.metsad.ee/#/
15
Lääne-Harju vallas Paldiski linnas Tuulepargi, Neljatuule ja Põlde maaüksustele kavandatava
päikeseelektrijaama püstitamisega kaasneva keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang.
Versioon: 7.07.2022
Keskkonnaagentuuri poolt ELME3 projekti raames koostatud ökosüsteemide seisundihinnangute
alusel on planeeritava ala puhul tegu valdavalt viletsas seisundis alaga. Samas esineb
planeeringuala keskosas (madalsoo) ja edelaosas ka heas seisundis ökosüsteeme. ELME andmete
kohane madalsoo ala hea seisundi määratlust võib pidada mõnevõrra eksitavaks, sest ala on ELF-
i märgalade inventuuri alusel väheväärtuslik.
Joonis 4. Ökosüsteemide seisund planeeritaval alal. Alus: Keskkonnaagentuur ELME projekt.
Vaadeldavas piirkonnas põhjavee looduslik kaitstus maapinnalt lähtuva punkt- või hajureostuse
suhtes praktiliselt puudub.
Alal maardlaid registreeritud ei ole. Alal puuduvad veekogud. Tegu ei ole
maaparandussüsteemide esinemisalaga. Tegu ei ole üleujutuse riskipiirkonnaga.
Planeeritaval alal puuduvad muinsuskaitseseaduse alusel kaitstavad kultuurimälestised.
Piirkonnas on kaardistatud aga hulgaliselt pärandkultuuriobjekte. Planeeringualale (Põlde
maaüksusele) jääb pärandkultuuriobjektidest Põlde talukoht. Tegu on põlise talukohaga, millest
käesolevaks ajaks on säilinud maastikul märgid. Hoonestust (eristatavaid varemeid) säilinud ei ole.
Planeeringuala loodepiirile jääb Suurtüki raudtee tamm. Tegu on piirkonna militaarpärandi osaga.
Planeeritava ala päikeseenergia potentsiaal otsekiirguse kaudu on üle 1100 kWh/m2*a, mis on
tugevalt üle Eesti keskmise4. Seega eeldused päikeseenergia tootmiseks on kõrged.
3
https://keskkonnaagentuur.ee/elme
4
Helm, A., Kull, A., Veromann, E., Remm, L., Villoslada, M., Kikas, T., Aosaar, J., Tullus, T., Prangel, E., Linder, M.,
Otsus, M., Külm, S., Sepp, K., 2020 (täiend 2021). Metsa-, soo-, niidu- ja põllumajanduslike ökosüsteemide
seisundi ning ökosüsteemiteenuste baastasemete üleriigilise hindamise ja kaardistamise lõpparuanne. ELME
projekt. Tellija: Keskkonnaagentuur (riigihange nr 198846).
16
Lääne-Harju vallas Paldiski linnas Tuulepargi, Neljatuule ja Põlde maaüksustele kavandatava
päikeseelektrijaama püstitamisega kaasneva keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang.
Versioon: 7.07.2022
4 Hinnang keskkonnamõjudele
4.1 Kavandatava tegevuse eeldatav mõju Natura 2000 võrgustiku
alale
Eesti Looduse Infosüsteemi (EELIS) andmebaasi5 andmetel jäävad planeeringualast 900 m
kaugusele kirde suunas Natura 2000 võrgustikku kuuluvad Pakri loodusala (EE0010129) ja Pakri
linnuala (EE0010129).
Kavandatava päikeseelektrijaama ehitusala jääb väljapoole Pakri loodusala ning Pakri linnuala.
Arvestades kavandatava tegevuse iseloomu ja paiknemist, siis on välistatud, et kavandatav
tegevus mõjutaks Natura ala kaitse-eesmärke, sh elupaikade seisundit ja kaitstavate liikide
seisundit ebasoodsalt. Välistatud on ka ebasoodne mõju Natura ala terviklikkusele. Seepärast
KSH eelhinnangu käigus Natura eelhindamist ei teostata.
4.2 Mõju bioloogilisele mitmekesisusele, kaitstavatele liikidele ja
loodusobjektidele
Detailplaneeringu elluviimine ei avalda mõju kaitstavatele loodusobjektidele, sest neid ei paikne
planeeritaval alal ega selle vahetus läheduses.
Päikesepargi rajamine antud alale avaldab eeskätt mõju taimestikule. Päikesepargi rajamisel
üldjuhul eemaldatakse ehitusaladelt looduslik taimekooslus, sh puittaimestik. Planeeritava alaga
külgneva olemasoleva päikesepargi ala puhul on näha, et ehitustegevuse käigus on taimkate (nii
puistu kui rohttaimestki) pea täielikult eemaldatud. Üldjuhul jäetakse päikesepaneele ümbritsev
ala taimestiku osas kas looduslikule uuenemisele või külvatakse päikesepargi rajamise järgselt
kergesti hooldatav rohttaimede segu.
Päikesepaneelide olemasolu muudab ala mikroklimaatilisi tingimusi, st tähendab näiteks, et
paneelide all on suvel jahedam ja talvel seevastu soojem, kui paneelideta alal. Paneelide all on
ööpäevane niiskuse ja temperatuuri kõikumine väiksem6. Paneelid mõjutavad ka sademete
jõudmist maapinnale. Paneelide all, kus valgust vähem ning kuhu sademed sageli ei jõua, väheneb
rohttaimestiku biomass ja liigirikkus7.
Ehitustegevuse ja sellele järgneva päikesepargi käitamisega kaasnev ebasoodne mõju on
liigirikkuse vähenemine. Samuti väheneb ala biomassi hulk – päikesepargi rajamisega eskiisis
esitatud ulatuses kaasneb metsa raadamine.
Kuigi antud ala puhul on valdavalt tegu viletsas seisundis kooslustega võib planeeringu eskiisi
kohase päikesepargi lahendusega kaasnevat mõju taimestikule pidada ebasoodsaks mõjuks.
Päikesepargi rajamisel kaob u 64 ha senist taimekooslust, sh u 42 ha ehk u 2 % Pakri poolsaare
metsakooslusest. Mõju on võimalik vähendada rakendades mõjusid minimeerivaid ja elustiku
rikastamise meetmeid (vt ptk 5).
5
http://loodus.keskkonnainfo.ee/eelis/default.aspx
6
Turney, D., Fthenakis, V. 2011. Environmental impacts from the installation and operation of large-scale solar
power plants. Renewable and Sustainable Energy Reviews.
7
Armstrong, A., Ostle, N.J., Whitaker, J. 2016. Solar park microclimate and vegetation management effects on
grassland carbon cycling.
17
Lääne-Harju vallas Paldiski linnas Tuulepargi, Neljatuule ja Põlde maaüksustele kavandatava
päikeseelektrijaama püstitamisega kaasneva keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang.
Versioon: 7.07.2022
Planeeritavale alale jääb madalsoo ala, millel on inventeeritud ka kaitsealuste taimeliikide
kasvukohad. Leiukohtade viimane kanne on tehtud 13 aastat tagasi ning liikide reaalse leviku
kohta on andmestik puudulik. Detailplaneeringu koostamisel tuleks teostada kaitsealuste taimede
leiukoha andmete kontroll (madalsoo alal tuvastada kaitsealuste käpaliste esinemine ja levik).
Detailplaneeringu koostamisel tuleb ehitusalade määramisel vältida käpaliste kasvukohti ning
tagada, et ehitustegevusega ei muudeta kaitsealuste taimeliikide kasvukoha veerežiimi.
Planeeritaval alal ega selle lähialal ei ole registreeritud kaitsealuste linnuliikide esinemist.
Erinevalt tuuleparkidest ei peeta päikeseparke linnustikule valdavalt otsest ebasoodsat mõju
avaldavaks objektideks. Lindude hukkumine päikesepaneelidega kokkupõrgetes on võrreldes
tuuleparkidega teadaolevalt harv. Samas on ka uuringuid antud teemal võrdlemisi vähe ning
kokkupõrgete riski täielikult välistada ei saa8. Päikeseparkide puhul avaldub mõju linnustikule
eeskätt siiski olukordades, kus päikesepargi ala hõivab linnustiku jaoks olulisi elu või
toitumispaiku. Antud ala puhul linnustiku jaoks esmatähtsad elu ja toitumispaigad puuduvad.
Seega tegevusega kaasnevana ei ole oodata olulist ebasoodsat mõju linnustikule. Vältimaks
võimalike alal pesitsevate lindude pesitsemisaegseid häiringuid on asjakohane ehitustegevuse
ajastamine (vt ptk 5).
Imetajate, kahepaiksete, roomajate ning putukate esinemise kohta planeeritaval alal info puudub.
Eeldada võib, et olulised elu- ja toitumispaigad, mille kadumine mõjutaks populatsioonide
arvukust, puuduvad. Elustikuliselt oluliseimaks võib pidada ala keskosas paiknevat madalsoo ala
(vt joonis 3). Madalsoo ala puhul ei saa välistada, et see on elupaigaks kahepaiksetele. Soovitatav
oleks madalsoo ala säilitada.
Kavandatava tegevuse elluviimisel ei ole oodata olulist ebasoodsat mõju bioloogilisele
mitmekesisusele, kaitstavatele liikidele ja loodusobjektidele.
4.3 Mõju rohevõrgustikule
Roheline võrgustik on eri tüüpi ökosüsteemide ja maastike säilimist tagav ning asustuse ja
majandustegevuse mõjusid tasakaalustav looduslikke ja poollooduslikke kooslusi hõlmav
süsteem, mis koosneb tugialadest ja neid ühendavatest rohekoridoridest. Tugialad on enamasti
loodus- või keskkonnakaitseliselt väärtustatud alad (kaitsealad, hoiualad, VEP-id, loodusdirektiivi
elupaigad jne) või kõrge elurikkuse või olulisi ökosüsteemiteenuseid pakkuvad alad. Neid
ühendavad (rohe)koridorid, mille eesmärk on tagada rohevõrgustiku sidusus, kaasa aidata
tugialade kõrge elurikkuse säilimisele, vähendada elupaikade hävimise ja killustumise mõju
elustikule ning pakkuda olulisi ökosüsteemiteenuseid. Koridorid on tugialadega võrreldes vähem
massiivsed ja kompaktsed ning ajas kiiremini muutuvad või muudetavad.
Planeeritav ala jääb kehtiva maakonnaplaneeringu kohasele rohevõrgustiku tugialale (vt ptk
2.5). Kehtiva üldplaneeringu alusel on tegu osaliselt rohekoridori alaga ning vähesel määral
tugialaga, kuid planeeritav ala ei ole tervikuna tugiala (vt ptk 2.6). Seega esineb piirkonnas
vastuolu maakonnaplaneeringu ja üldplaneeringuga rohelise võrgustiku paiknemise
määramises, mistõttu ka detailplaneeringuga kavandatava tegevuse vastavuse hindamine
nendele planeeringutele on vastuoluline. Reaalselt on rohevõrgustiku kontekstis oluline, et
8
Bennun, L., van Bochove, J., Ng, C., Fletcher, C., Wilson, D., Phair, N., Carbone, G. (2021). Mitigating biodiversity
impacts associated with solar and wind energy development. Guidelines for project developers. Gland,
Switzerland: IUCN and Cambridge, UK: The Biodiversity Consultancy.
18
Lääne-Harju vallas Paldiski linnas Tuulepargi, Neljatuule ja Põlde maaüksustele kavandatava
päikeseelektrijaama püstitamisega kaasneva keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang.
Versioon: 7.07.2022
säiliks takistuste ja oluliste häiringute vaba liikumisvõimalus poolsaare tipuosa ja poolsaare
põhjaosa metsamassiivide vahel. Arvestama peab, et poolsaare põhjakaldal kulgevat ÜP kohast
rohekoridori katkestab olulisel määral LNG terminal ja sellega seotud hooned ja rajatised.
Poolsaare keskosas paiknev tuulepark ei ole otseselt loomade liikumist tõkestavaks rajatiseks,
kuid tuulikud ja nendega seotud teedevõrgustik on roheala looduslikkust vähendanud. Juba
rajatud päikeseelektrijaamad planeeringualaga külgneval alal on halvendanud rohevõrgustiku
toimimist ning seoses piirkonna teiste menetletavate planeeringutega (Posti detailplaneering
ning Pallase piirkond 6 ja Pallase piirkond 7 detailplaneering) ning ehituslubadega (ehitisregistri
kood 221366134) on oodata antud piirkonna rohevõrgustikule suurt survet.
Päikeseparkide olulisemaks mõjuks rohevõrgustikule on maastiku hõivamine ja tarastamine, mis
piirab loomade liikumist ning seega killustab ning tõkestab roheühendusi. Planeeritava alaga
külgnev olemasolev päikesepark on põhimõtteliselt katkestanud kehtiva üldplaneeringu kohase
rohevõrgustiku koridori. Selle tagajärjel ei toimi enam üldplaneeringu kohane rohevõrgustiku
ühenduste lahendus, mis nägi ette vajadust Paldiski linna elamualade ja tuulepargi vahelisel alal
sidusa rohekoridori säilimist poolsaare tipu ja kirdeosa vahel. Kuna ka põhjapoolne rohekoridor
on katkestatud (LNG terminali tõttu), siis on piirkonna rohevõrgustiku seisund võrdlemisi halb.
Arvestama peab, et enamik maakonnaplaneeringus rohevõrgustiku tugialaks määratud alast on
reaalselt tuuleparkide ala. Uuringute andmetel kipuvad mitmed loomaliigid tuulikute vahetut
lähedust vältima. Detailplaneeringuga kavandatav tegevus (eeskätt koostoimes teiste piirkonna
potentsiaalsete arendustega) halvendab rohevõrgustiku sidusust veelgi. Soovitatav on
päikesepark piirata võimalikult suure võrgusilmaga piirdeaiaga, mis võimaldab väikeulukitele ala
jätkuvat kasutust. Samuti on võimalik kasutada rikastavaid meetmeid (vt ptk 5) suurendamaks
päikesepargi ala bioloogilist mitmekesisust.
Maakonnaplaneeringus seatakse tingimus, et ulatuslike päikeseparkide rajamine ei ole üldjuhul
lubatud rohelises võrgustikus. Maakonnaplaneeringu kohaselt ei tohi rohelise võrgustiku
funktsioneerimiseks looduslike alade osatähtsus tuumalas langeda alla 90%. Antud tugiala
pindala on u 938 ha. ETAK9 andmetel hõlmas antud roheala olemasolev tehislik ala u 19 ha (selle
moodustab valdavalt olemasolev päikesepark). Detailplaneeringuga kavandatakse päikeseparki ja
hoonestust u 64 ha suurusele alale ehk kokku hakkab tehislik ala moodustama u 9 % tugialast –
säilib 91 % looduslikku ala, mis tagab maakonnaplaneeringu kohase looduslike alade osakaalu
säilimise tingimuse täitmise. Piirkonna edasisel arendustegevusel tuleb omavalitsusel jälgida, et
looduslike alade osatähtsus tugialal ei langeks alla 90 %-di.
Antud detailplaneeringu puhul ei saa välistada mõju rohevõrgustikule. Seda eeskätt koostoimes
piirkonna teiste planeeringute ja projektidega Tegu on pigem laiema probleemiga, mis vajaks
lahendamist üldplaneeringu tasemel. Tõenäoliselt on põhjendatud üldplaneeringu koostamisel
täpsustada maakonnaplaneeringu kohast rohevõrgustikku antud piirkonnas – päikeseparkide ala
on asjakohane rohevõrgustikust välja arvata, kuna tegu ei ole reaalselt hästi toimiva
rohevõrgustiku osaga.
Antud detailplaneeringu kontekstis on oluline, et tagataks piisava laiusega (vähemalt 200 m)
kirde-edela suunaline tarastamata ala, mis väldiks looduslike alade isolatsiooni. Koridori ala tuleb
säilitada võimalikult looduslikult (vältida killustamist teedega vm taristuga).
9
Eesti Topograafilise Andmekogu 17.06.2022 seisuga
19
Lääne-Harju vallas Paldiski linnas Tuulepargi, Neljatuule ja Põlde maaüksustele kavandatava
päikeseelektrijaama püstitamisega kaasneva keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang.
Versioon: 7.07.2022
Joonis 5. Piirkonna rohevõrgustiku paiknemine kehtiva maakonnaplaneeringu alusel ning
eelhinnangu koostaja poolne rohekoridoride vajaduse hinnang.
4.4 Vee ja pinnase saastatus
Alal ei ole tuvastatud keskkonda saastavaid objekte ega jääkreostust ning toimunud
keskkonnaohtlikku tegevust, mille tõttu võiks eeldada pinnase- või põhjavee reostust, mis seaks
piirangud kavandatavale tegevusele. Arvestama peab siiski, et kogu Pakri poolsaarel on esinenud
ajalooliselt militaarne kasutus, millega esineb risk jääkreostuse esinemiseks. Ehitustööde käigus
tuleb jälgida pinnase seisundit. Juhul kui tekib kahtlus pinnase reostunud olemise osas, tuleb
teostada reostusuuring ning määrata pinnase reostusanalüüsidega reostuse maht ja ulatus.
Reostunud pinnase esinemise korral tuleb see eemaldada ning anda utiliseerimiseks üle vastavat
keskkonnakaitseluba omavale ettevõttele. Jääkreostuse kõrvaldamisel tuleb pärast reostunud
pinnase eemaldamist ja enne uue pinnase asendamist viimase reostumise vältimiseks pumbata
kaevisest ka reostunud põhja(pinnase)vesi.
Päikeseelektrijaam ei vaja veehaaret ega reoveesüsteemi kavandamist. Kavandatava tegevusega
ei kaasne suunatud heidet vette või pinnasesse. Sademevee imbumine pinnasesse on tagatud
kogu ala ulatuses, selleks on piisavalt haljaspinda. Sademevett ei tohi juhtida naaberkinnistutele.
Tegevusega ei kaasne olulist mõju pinnasele, pinnaveele ja põhjavee režiimile.
4.5 Jäätmeteke
Ehitustegevusega kaasneb ehitusjäätmete teke. Antud tegevuse puhul pole oodata jäätmeteket
mahus, mis võiks ületada piirkonna keskkonnataluvust. Ehitusjäätmete valdaja peab rakendama
kõiki tehnoloogilisi võimalusi ehitusjäätmete liigiti kogumiseks tekkekohas, korraldama oma
20
Lääne-Harju vallas Paldiski linnas Tuulepargi, Neljatuule ja Põlde maaüksustele kavandatava
päikeseelektrijaama püstitamisega kaasneva keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang.
Versioon: 7.07.2022
jäätmete taaskasutamise või andma jäätmed käitlemiseks üle vastavat keskkonnaluba omavale
isikule ning rakendama kõiki võimalusi ehitusjäätmete taaskasutamiseks. Jäätmete käitlemise (sh
kogumise) korraldamisel lähtutakse jäätmeseadusest ja kehtivast omavalitsuse
jäätmehoolduseeskirja nõuetest.
Samuti kaasneb jäätmete teke kasutusperioodil (remonttöödel), kuid kasutusperioodil ei ole
oodata jäätmeteket mahus, mis võiks põhjustada olulist keskkonnamõju.
Suurim jäätmete teke esineb päikesepargi amortiseerumise järel. Päikesepargi kasutamisest
kõrvaldamisel tekkivad jäätmed tuleb käidelda vastavalt nõuetele. Tuleb arvestada, et
päikesepaneelide puhul on tegu jäätmeseaduse § 25 mõistes probleemtoodetega, mille turule
laskmine ning jäätmekäitlus peab toimima jäätmeseaduse kohaselt.
4.6 Müra ja vibratsioon
Ehitustegevuse perioodil võib esineda kõrgendatud ehitusmüra ja vibratsiooni tasemeid, kuid see
mõju on lühiajaline. Arvestades pargi asukohta ja kaugust elamutes, siis ei ole oodata ehitusaegset
müra- ja vibratsioonihäiringut.
Päikesepargi tööga ei kaasne olulist müra ega vibratsiooni.
4.7 Valgus, soojus, õhusaaste ja kiirgus
Ehitusaegsed tööd ja transport põhjustavad teatavas ulatuses häiringuid. Tegu on mööduvate
mõjudega. Ehitustööde käigus toimub ehitusobjekti valgustamine. Valgustusest tulenev
keskkonnamõju (nii positiivne kui negatiivne) on ebaoluline. Turvavalgustust ei saa pidada
oluliseks ebasoodsaks keskkonnamõjuks.
Välisõhu saastet, soojust, kiirgust või lõhnahäiringut ei ole ette näha.
Päikesekiirgusel põhineva energia tootmine on üks keskkonda säästvamaid energia tootmise viise,
millega ei kaasne kasvuhoonegaaside emissiooni keskkonda.
Paneelide pind on päikesevalguse neelamiseks kaetud spetsiaalse matistava
(peegeldumisvastase) kihiga, sest eesmärk on päikesekiirguse võimalikult rohke neeldumine.
Mõningast mõju võib omada päikesepaneelidelt peegelduv päikesevalgus, kuid peegelduse
suunas on elamuasustus kaugel ning ümbritsevatel objektidel (näiteks tänavatel) häiringute
tõenäosus väike.
Eelnevast tulenevalt ei ole kavandatava tegevusega kaasnevaid olulisi mõjusid.
4.8 Tegevusega kaasnevate avariiolukordade esinemise võimalikkus
Alale ei ole kavandatud keskkonnaohtlikke rajatisi ega tegevusi. Päikeseelektrijaama ehitusel
tuleb järgida tavapäraseid töökorralduslikke meetmeid ja head ehitustava vältimaks
ehitusaegseid avariiolukordi. Kuna tegu on kaitsmata põhjaveega alaga, siis tuleb kõrgendatud
tähelepanu pöörata ehitusseadmete ja masinate töökorras olekule ning võimalikule kütuse/õli
lekete vältimisele.
Olulist avariiohtu opereerimise ajal ette näha ei ole. Päikeseelektrijaama turvasüsteem koosneb
üldjuhul kaamerate süsteemist ja perimeetri valvest (aiaga piiratud), vältimaks õnnetusjuhtumeid
juhusliku sattumise tõttu ala territooriumile. Välistada ei saa pahatahtliku käitumist ja õnnetusi
21
Lääne-Harju vallas Paldiski linnas Tuulepargi, Neljatuule ja Põlde maaüksustele kavandatava
päikeseelektrijaama püstitamisega kaasneva keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang.
Versioon: 7.07.2022
selle tagajärjel, kuid elektri- ja tuleohutuse tagab põhikaitsena ohutuse põhiisolatsioon ohtlike
pingestatud osade ja pingealdiste juhtivate osade vahel ning kaitsekatete ja kaitseümbriste
kasutamine. Rikkekaitsena tagab ohutuse toite automaatne väljalülitamine koos maandatud
kaitsepotentsiaali ühtlustussüsteemi väljaehitamisega.
Seega ei ole eeldada kavandavast tegevusest tulenevaid võimaliku olulise keskkonnamõjuga
avariiolukordade võimalikkust.
4.9 Mõju inimese tervisele ning sotsiaalsetele vajadustele ja varale
Detailplaneeritav ala on käesoleval ajal aktiivselt kasutamata. Puudub nii oluline majanduslik kui
ka rekreatiivne kasutus. Seega ei ole oodata, et ala kasutus päikesepargina võtaks ära teistelt
sotsiaalmajanduslikult olulistelt kasutusviisidelt. Teatav ebasoodne mõju kaasneb
metsamajanduslikule kasutusele, sest päikesepargi rajamine eeldab metsa raadamist ning
välistab seega päikesepargi eluea jooksul alal metsa majandamise. Metsamajanduskava andmetel
on tegu suures osas raieküpse metsaga.
Planeeringu positiivne mõju sotsiaalsetele vajadustele seisneb üldises taastuvenergeetika
arengus. Päikesepark võimaldab elektri hajatootmist suurendada. Tehnoloogia kiire areng ühelt
poolt ning elektrivõrgu ülalpidamise kallinemine teiselt poolt on loonud Eesti jaoks olukorra, kus
energiajulgeoleku tagamiseks tuleb keskustest kaugemal asuvates asustusüksustes tõsiselt
kaaluda jaotusvõrgu tugevdamist lokaalsete elektrilahendustega, et tagada piirkonna häireteta
elektrivarustus. Arvestades, et piirkonna olemasolev võrk on sobilik elektritootmiseks, kasutab
päikesejaam olemasoleva võrgu maksimaalset võimekust.
Antud juhul ei ole päikesepargi rajamisel tegemist maa ebaratsionaalse kasutamisega ja seeläbi
avalduda võiva ebasoodsa sotsiaalmajandusliku mõjuga. Päikeseelektrijaam on oma olemuselt
pigem lühiajaline rajatis, seda nii ehituslikult kui tehnoloogia kiirete uuenduste seisukohast. Kui
demograafiline olukord või maaressursi nõudlus oluliselt muutub, on võimalik päikeseelektrijaam
lihtsalt demonteerida ja maad kasutada muudel sobivatel otstarvetel.
4.10 Mõju kultuuriväärtustele
Kultuurimälestiste riikliku registri10 järgi piirkonnas kultuurimälestised puuduvad. Alale jäävad
kaks pärandkultuuriobjekti (vt ptk 3), millest on käesolevaks ajaks säilinud vaid märgid maastikul.
Olulist ebasoodsat mõju kultuuripärandile detailplaneeringu elluviimisel ei avaldata.
4.11 Mõju kliimamuutustele ja kliimamuutustega kohanemine
Päikeseelektrijaama kasutusega väheneb fossiilsete kütuste põletamisel tekkiva elektrienergia
tootmise vajadus, misläbi paiskub sama koguse energia tootmisest õhku vähem heitgaase ja
kasvuhoonegaase. Seetõttu on õhukvaliteedile ning kliimale avaldatav tegevusega kaasnev mõju
positiivne.
Taastuvelektrijaamade korral on otsene mõju välisõhule ja kliimale seotud vaid jaama rajamisega
ja seadmete tootmisega ning nende kasutusaja järgse käitlemisega.
10
https://register.muinas.ee
22
Lääne-Harju vallas Paldiski linnas Tuulepargi, Neljatuule ja Põlde maaüksustele kavandatava
päikeseelektrijaama püstitamisega kaasneva keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang.
Versioon: 7.07.2022
Päikeseelektrijaamaga (olelusringi ehk elutsükli jooksul) kaasneva kasvuhoonegaaside heitkogus
väljendatuna CO2 ekvivalentidena on keskmiselt 123.8 g/kWh. Päikeseelektrijaama energia
tagasiteenimise aeg on keskmiselt 3.8 aastat11. Päikeseelektrijaama eluiga on 25-30 aastat.
Võrdluseks põlevkivist elektrienergia tootmisel tekib 1000 g CO2/kWh kohta ja Eesti elektrienergia
tootmisel eraldus 2020 a 747 g CO2/kWh12. Seega on päikeseelektrijaama rajamisel positiivne
mõju Eesti kasvuhoonegaaside emissiooni vähendamisele ja seeläbi kliimamuutuste
pidurdamisele.
4.12 Tegevusega kaasnev kumulatiivne ja piiriülene mõju
Kavandatava tegevusega kaasnevana ei ole riigipiiriülest mõju.
Kumulatiivne mõju võib avalduda eeskätt rohevõrgustikule, arvestades, et piirkonnas on
koostamisel ka teisi planeeringuid, mis halvendavad rohevõrgustiku toimimist. Teemat on
käsitletud ptk 4.3.
11
Mehedi, T. H., Gemechu, E., Kumar,A. 2022. Life cycle greenhouse gas emissions and energy footprints of
utility-scale solar energy systems, Applied Energy, Volume 314, ISSN 0306-2619
12
European Environmental Agency. 2022. Greenhouse gas emission intensity of electricity generation by country
23
Lääne-Harju vallas Paldiski linnas Tuulepargi, Neljatuule ja Põlde maaüksustele kavandatava
päikeseelektrijaama püstitamisega kaasneva keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang.
Versioon: 7.07.2022
5 Järeldused
KSH eelhinnangu koostaja ei pea keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamist
detailplaneeringule vajalikuks järgnevatel põhjustel:
1) kavandatav tegevus ei põhjusta olulist looduskeskkonna vastupanuvõime ega
loodusvarade taastumisvõime ületamist;
2) planeeringualal puuduvad kõrge väärtusega kooslused ja elupaigad. Teadaolevate
kaitsealuste liikide esinemisalale ehitusalasid ei kavandata;
3) kavandatav tegevus avaldab ebasoodsat mõju taimestikule ning rohevõrgustikule
koostoimes piirkonna teiste detailplaneeringute ja ehitusprojektidega kavandatavate
tegevustega. Antud mõjusid on võimalik leevendada. Leevendusmeetmete
rakendamisel ei ole oodata olulist ebasoodsat mõju;
4) projekti realiseerimisega ei saa eeldada tegevusi, millega kaasneks keskkonnaseisundi
olulist kahjustumist, näiteks ebasoodsat mõju hüdrogeoloogilistele tingimustele ja
veerežiimile;
5) projektiga hõlmatud ala lähipiirkonnas paikneb kaitstavaid loodusobjekte,
maastikuliselt ja ökoloogiliselt väärtuslikke või tundlikke alasid, kuid kavandatav
tegevus neid ebasoodsalt ei mõjuta;
6) projektiga ei kaasne ebasoodsat mõju Natura 2000 võrgustiku aladele. Kavandatud
tegevusega ei ole oodata mõju Natura ala kaitse-eesmärkidele ega terviklikkusele ning
Natura hindamise läbiviimine ei ole seega vajalik;
7) kavandatav tegevus ei kahjusta kultuuripärandit, inimese tervist, heaolu ega vara.
Tegevusega ei kaasne liikluskoormuse, mürataseme ja õhusaaste suurenemist ning
ülenormatiivsete saastetasemete esinemist;
8) kavandatava tegevusega ei kaasne olulisel määral soojuse, kiirguse, valgusreostuse
ega inimese lõhnataju ületava ebameeldiva lõhnahäiringu teket;
9) alal ei ole tuvastatud keskkonda saastavaid objekte ega jääkreostust, mistõttu ei ole
eeldada olulist pinnase või vee reostust, mis seaks piiranguid kavandatavale
majandustegevusele;
10) kavandatava tegevusega ei kaasne avariiolukordade esinemise tõenäosuse kasvu;
11) päikeseelektrijaamade rajamisel väheneb fossiilsete kütuste põletamisel tekkiva
elektrienergia tootmise vajadus, misläbi paiskub sama koguse energia tootmisest
õhku vähem heitgaase ja kasvuhoonegaase. Seetõttu on õhukvaliteedile ning kliimale
avaldatav tegevusega kaasnev mõju positiivne.
12) lähtudes ala ja selle lähiümbruse keskkonnatingimustest ja maakasutusest, ei ole ette
näha detailplaneeringu esialgse eskiisiga kavandatud mahus päiksepargi rajamisel
antud asukohas olulist ebasoodsat keskkonnamõju.
13) Puuduvad muud olulised asjaolud, mis planeeringu koostamisel tingiks KSH algatamise
vajadust.
24
Lääne-Harju vallas Paldiski linnas Tuulepargi, Neljatuule ja Põlde maaüksustele kavandatava
päikeseelektrijaama püstitamisega kaasneva keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang.
Versioon: 7.07.2022
KSH eelhinnangu koostaja näeb siiski, et tegevusel on ebasoodne mõju alal esinevatele
taimekooslustele ning rohevõrgustikule. Meetmed võimaliku ebasoodsa mõju vähendamiseks
oleksid järgmised:
− Vältida metsa raadamist ja taimestiku eemaldamist sisaldavaid pinnasetöid lindude
pesitsusperioodil 15. märtsist kuni 30. juunini. Meede välistab alal pesitsevate lindude
pesitsushäiringu põhjustamist ja linnupoegade hukkumist.
− Planeeritavale alale jääb madalsoo ala, millel on inventeeritud ka kaitsealuste taimeliikide
kasvukohad. Leiukohtade kanne on võrdlemisi vana ning liikide reaalse leviku kohta on
andmestik puudulik. Detailplaneeringu koostamisel tuleks teostada kaitsealuste taimede
leiukoha andmete kontroll (inventeerida madalsoo alal tuvastada kaitsealuste käpaliste
esinemine ja levik). Detailplaneeringu koostamisel tuleb ehitusalade määramisel vältida
käpaliste kasvukohti ning tagada, et ehitustegevusega ei muudeta kaitsealuste
taimeliikide kasvukoha veerežiimi.
− Vältida herbitsiidide kasutamist päikesepargi alal.
− Taastada/rajada päikesepaneelide vahel ehitustegevuse lõppedes liigirikas ja
tolmeldajatele sobilik niidukooslus. Kuna tegu on ulatusliku päikesepargiga, mille
rajamiseks likvideeritakse nii metsa kui niidukooslust, siis liigirikkuse kao
kompenseerimiseks on tugevalt soovitatav rajada paneelide vahele paepealsele alale
iseloomulik kuivade niitude taimekooslus. Niidukooslus pakuks elu ja toitumispaika
putukafaunale (sh päevaliblikatele ja tolmeldajatele), mis omakorda suurendab
toidubaasi lindudele. Koosluse rajamiseks tuleks kasutada kodumaiseid seemnesegusid13,
mille täpsemal valikul on asjakohane konsulteerida botaanikuga. Lisaks elurikkuse kao
kompenseerimine võib sellisel viisil kooslust kujundades olla võimalik tagada ka paneelide
vahelise ala väiksem hooldusvajadus. Hooldada tuleks pargi taimestikku lähtudes pool-
looduslike rohumaade hooldamise põhimõtetest teostades niitmist (1 kord aastas) suve
teises pooles (mitte varem kui 10. juuli). Meetme rakendamisel võiks päikesepargi ala
tulevikus toimida sarnaselt poollooduslikule rohumaale ning kujuneda ökoloogiliselt
väärtuslikumaks alaks, kui see on praegu.
− Ehitustegevuse käigus maa seest välja tulnud kive on soovitatav kasutada päikesepargi
alal haljastuselementidena - rajada kivihunnikuid. Kivihunnikud pakuvad elu- ja varjepaiku
roomajatele ning kahepaiksetele, kellele päikesepargi alale tekkiv kooslus võiks olla sobilik
elupaik.
− Väikeulukite jaoks saab liikumise piiramise ebasoodsat mõju vähendada, valides
piirdeaedade võrkude silma võimalikult suure või jättes piirdeaia ja maapinna vahele
vähemalt 10 cm vahe väikeulukite jaoks.
− Antud detailplaneeringu kontekstis on oluline, et tagataks piisava laiusega (vähemalt 200
m) kirde-edela suunaline tarastamata ala, mis väldiks looduslike alade isolatsiooni ning
tagaks loomastiku liikumisvõimalused.
− Edasisel piirkonna arendustegevusel tuleb tagada, et säiliks Paldiski linna olemasolevate
ja kavandatavate elamualade ning tuule- ja päikeseparkide vahelise ala rohekoridor. Tegu
13
Nt https://www.nordicbotanical.eu/
25
Lääne-Harju vallas Paldiski linnas Tuulepargi, Neljatuule ja Põlde maaüksustele kavandatava
päikeseelektrijaama püstitamisega kaasneva keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang.
Versioon: 7.07.2022
ei ole otseselt hindamisobjektiks oleva detailplaneeringu raames lahendatava
küsimusega, vaid pigem üldplaneeringu tasandil lahendamist vajava kitsaskohaga.
− Päikesepargi ehitustööde käigus tuleb jälgida pinnase seisundit. Juhul kui tekib kahtlus
pinnase reostunud olemise osas, tuleb teostada reostusuuring ning määrata pinnase
reostusanalüüsidega reostuse maht ja ulatus. Reostunud pinnase esinemise korral tuleb
see eemaldada ning anda käitlemiseks üle vastavat keskkonnakaitseluba omavale
ettevõttele.
26
Lääne-Harju vallas Paldiski linnas Tuulepargi, Neljatuule ja Põlde maaüksustele kavandatava
päikeseelektrijaama püstitamisega kaasneva keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang.
Versioon: 7.07.2022
Kasutatud allikad
Allikmaterjalid
Kliimapoliitika põhialused aastani 2050
Eesti energiamajanduse arengukava 2030+
Eesti kliimamuutustega kohanemise arengukava aastani 2030
Üleriigiline planeering „Eesti 2030+“,
Harju maakonnaplaneering 2030+
Paldiski linna üldplaneering
Andmebaasid
EELIS (Eesti looduse infosüsteem): https://eelis.ee/
eElurikkus: http://elurikkus.ut.ee
Maa-ameti geoportaal: http://geoportaal.maaamet.ee
27
LÄÄNE-HARJU VALLAVALITSUS
DETAILPLANEERINGU ALGATAMISE TAOTLUS
1. ÜLDANDMED
TAOTLEJA
nimi ENEFIT GREEN AS
isikukood (füüs.isik)/registrikood (jur.isik) 11184032
kontaktaadress, e-mail ja telefon Lelle tn 22, Tallinn, Harjumaa, 11318,
[email protected],
58654999
ESINDAJA
nimi ELISE JOHANNA LILL
isikukood 49412140844
kontaktaadress, e-mail ja telefon Lelle tn 22, Tallinn, Harjumaa, 11318;
[email protected];
5056684
2. ISIKUKOOD
Planeeringute registris salvestatakse isikukood. Isikukood on nähtav vaid ametnikele, isikukood ei ole nähtav
kolmandatele isikutele, s.t menetlusega mitteseotud isikutele. Isikukoodi lisamisel on taotlejal ja esindajal võimalik
planeeringute registrist leida isikuga seonduvaid menetlusi, isikukoodi lisamata jätmisel see ei ole tehniliselt võimalik.
Vastavalt isikuandmete kaitse seaduse §11 1. lõikele ja §-le 16 on isikuandmete, sealhulgas isikukoodi, töötlemine
lubatud üksnes andmesubjekti nõusolekul.
2.1. KÄESOLEVAGA OLEN NÕUS, ET MINU – TAOTLEJA, ISIKUKOODI TÖÖDELDAKSE
PLANEERINGUTE REGISTRIS
ENEFIT GREEN AS (ALLKIRJASTATUD DIGITAALSELT)
2.2. KÄESOLEVAGA OLEN NÕUS, ET MINU – TAOTLEJA ESINDAJA, ISIKUKOODI
TÖÖDELDAKSE PLANEERINGUTE REGISTRIS
ELISE JOHANNA LILL (ALLKIRJASTATUD DIGITAALSELT)
3. PLANEERITAV MAA-ALA ASUKOHT:
küla PALDISKI LINN
nimetus/aadress Tuulepargi / Neljatuule / Põlde
katastritunnus 58001:001:0251 / 58001:001:0252 / 58001:003:0008
praegune sihtotstarve
Maatulundusmaa 90%, tootmismaa 5%, transpordimaa 5% / maatulundusmaa 90%, tootmismaa 5%,
transpordimaa 5% / maatulundusmaa 100%
olemasoleva olukorra kirjeldus
Maa-ala on suhteliselt tasase reljeefiga, ala katab segamets ja rohumaa
olemasoleva hoonestuse kirjeldus (olemasolul)
Alal asub 15 tuuleturbiini, tehnovõrgud ning teenindavad teed, Balticconnectori gaasitrass.
äri- või tootmistegevuse kirjeldus (olemasolul)
Alal toimub tuulest elektrienergia tootmine ja edastamine elektrivõrku.
4. PLANEERINGUGA KAVANDATAV:
krundipiiride muutmine ja/või kruntideks jagamine
Täies mahus Põlde kinnistust, osaliselt Neljatuule ja Tuulepargi kinnistutest uue krundi (krunt 1)
moodustamine. Tuulepargi kinnistult uue krundi välja jagamine (krunt 2).
planeeritavate kruntide arv (kruntide paiknemine märkida ka joonisele)
Kahe uue krundi moodustamine (lahendusplaanil vastavalt krunt 1 ja krunt 2).
planeeritavate kruntide suurused 75,27 ha (krunt 1) ning 2,76 ha (krunt 2).
kavandatavad sihtotstarbed maatulundusmaa 15%, tootmismaa 85% (krunt 1),
tootmismaa 100% (krunt 2)
planeeringulahenduse kirjeldus Taotletav planeeringuala jääb osaliselt 2014. aastal kehtestatud
Tuulepargi kinnistu jagamise ja juurdepääsude lahendamise eesmärgiga detailplaneeringuga (planeeringu
ID 32027) kaetud alale. Tuulepargi kinnistu detailplaneeringuga muudeti osaliselt kehtetuks 2009. aastal
kehtestatud maaüksuste katastritunnustega 58001:003:0048, 58001:003:0029, 58001:003:0273 ja lähiala
detailplaneering (planeeringu ID 4097), mille põhjal on välja ehitatud 15 tuuleturbiini ning neid
teenindavad tehnovõrgud ja teed. Algatatava detailplaneeringuga ei kavandata uusi elektrituulikuid või
olemasolevate elektrituulikute parameetrite muutmist, vaid planeeritakse täiendavaid tegevusi
taastuvenergia osakaalu suurendamiseks. Planeeringuala suurus on ligikaudu 78,03 ha.
Algatatava detailplaneeringuga planeeritakse päikeseelektrijaama ning luuakse eeldus teiste
taastuvenergia- või salvestusrajatiste kavandamiseks, sh ka teenindava või taastuvenergiat tarbiva
hoonestuse jaoks. Planeeritavale päikeseelektrijaamale planeeritakse piirdeaia rajamine. Piirdeaia ning
maa vahele jäetakse vähemalt 10 cm vahe väikeloomade läbipääsuks. Päikeseelektrijaama territooriumile
kavandatakse PV-jaama teenindusteed, mis on avalikkusele mitte-ligipääsetav eratee. Päikesepargi
planeeritav kõrgus jääb alla 4,5 meetri, samas päikesepargis asuvad üksikud osad (näiteks kaamerapostid,
piksekaitsesüsteemid jm) võivad olla ka kõrgemad.
uushoonestuse kirjeldus (hoonete arv krundil + hoonete tüübid-üksik-, paaris-, rida- või korterelamu)
Planeeritava hoonestuse maksimaalne kõrgus on ca 9,5 meetrit.
planeeringu põhjendatud eesmärk Detailplaneeringu eesmärgiks on kahe krundi
moodustamine, Tuulepargi ja Neljatuule kinnistute sihtotstarbe osakaalude muutmine ning Põlde kinnistu
(6,93 ha) sihtotstarbe muutmine, et luua eeldus päikeseelektrijaamade, neid teenindavate tehniliste
kommunikatsioonide ja teiste taastuvenergia- või salvestusrajatiste ning võimaliku taastuvenergiat
tarbiva hoonestuse ehitamiseks.
5. TAOTLUSELE LISADA LAHENDUSSKEEM PLANEERINGUGA KAVANDATAVAST.
Lahendusskeem on lisatud käesoleva taotluse digikonteinerisse. Lahendusskeemile on lisaks koostatud seletuskiri,
et välja tuua detailsem informatsioon algatatava detailplaneeringu osas.
Taotlusele on lisatud ka taotleja tellitud keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang, et otsustaja saaks seda
kasutada strateegilise planeerimisdokumendi elluviimisega kaasneva keskkonnamõju strateegilise hindamise
algatamise vajalikkuse üle otsustamisel.
6. KÄESOLEVAGA OLEN NÕUS FINANTSEERIMA PLANEERINGU KOOSTAMIST JA
PLANEERINGU MENETLEMISEGA SEOTUD KULUSID
ENEFIT GREEN AS (ALLKIRJASTATUD DIGITAALSELT)
7. KÄESOLEVA TAOTLUSE ESITAMISEGA KINNITAB TAOTLEJA, ET ON TEADLIK:
7.1 Käesoleva taotluse allkirjastamisega loetakse taotleja poolt määratud esindaja taotleja poolt volitatuks
taotletava detailplaneeringuga seonduvates menetlustoimingutes. Haldusmenetluse seaduse § 13 lg-st 1 tulenevalt
võib esindaja taotlejat esindada kõigis menetlustoimingutes, mida seadusest tulenevalt ei pea taotleja tegema
isiklikult.
7.2 Taotleja on teadlik, et vastavalt planeerimisseaduse § 130 lõikel 1 sõlmitakse huvitatud isikuga leping
detailplaneeringu koostamiseks või koostamise tellimise üleandmiseks või rahastamise kohta .
7.3 Taotleja on teadlik, et vastavalt planeerimisseaduse § 131 lõikele 2 sõlmitakse huvitatud isikuga ja kohaliku
omavalitsuse vahel leping teede ning tehno-võrkude ja -rajatiste väljaehitamise kohta.
TAOTLUSE ESITAJA ON TEADLIK, ET DETAIPLANEERINGU KOHASTE
RAJATISTE, TEHNOVÕRKUDE JA TEEDE VÄLJAEHITAMINE TOIMUB TAOTLEJA
KULUL .
TAOTLEJA VASTUTAB ESITATUD ANDMETE ÕIGSUSE EEST
TAOTLEJA NIMI: ENEFIT GREEN AS
ALLKIRI: ALLKIRJASTATUD DIGITAALSELT
KUUPÄEV: DIGIKONTEINERIS
N
W E
S
Juurdepääs läbi Tuulepargi kinnistu
Krunt 1
75,27 ha
100% tootmismaa Perspektiivne juurdepääs läbi Tuulepargi kinnistu
Juurdepääs läbi Tuulepargi kinnistu
Perspektiivne juurdepääs läbi Sadama tn 55 kinnistul
asuva avalikkusele mitte-ligipääsetava eratee
Krunt 2
2,76 ha Juurdepääs läbi Värvu tee L1 kinnistu
100% tootmismaa
Kinnistu aadress: Tuulepargi (58001:001:0251) / Neljatuule (58001:001:0252) /
Põlde (58001:003:0008), Paldiski linn, Lääne-Harju vald, Harjumaa
Tingmärgid: Märkused: Kinnistu omanik:
1. Eskiislahenduses on toodud Krundid 1 ja 2, mis asuvad osaliselt või täielikult maaüksustel Tuulepargi Enefit Wind OÜ / Enefit Green AS
Planeeringuala piir (58001:001:0251), Neljatuule (58001:001:0252) ja Põlde (59001:003:0008) Paldiski linn, Lääne-Harju vald,
Harju maakond. Enefit Green AS Joonis: Staadium: Eskiis
Ol.olevate katastriüksuste piirid 2. Detailplaneeringu algatamise eesmärgiks on uute katastriüksuste moodustamine osaliselt katastriüksustest Tallinn, Lelle 22, 11318
Tuulepargi ja Neljatuule ning täies mahus katastriüksusest Põlde. Detailplaneeringuga luuakse eeldus Reg. kood 11184032 DP lahendusskeem Mõõtkava: 1:12000
Kruntide piirid päikeselektrijaama, seda teenindavate tehniliste kommunikatsioonide ja teiste taastuvenergia- või
[email protected]
salvestusrajatiste ning hoonestuse ehitamiseks. Planeeringuala suurus on ligikaudu 78,03 ha. Projekteerija: Elise Johanna Lill Projekt: Kuupäev: 23.08.2022
Hoonestusala 1 (taastuvenergia rajatis) 3. Alusjoonisena on kasutatud Maa-ameti kaardirakenduse kaarti (väljavõte 08.03.2022).
Hoonestusala 2 (hooned) Vastutav Elise Johanna Lill Projekti nr: Joonise nr: Versioon: 01 Leht: 1/1
projekteerija: