Saatja: Liina Kraavi <
[email protected]>
Saadetud: 27.12.2022 11:01
Adressaat: RAM Info <
[email protected]>; Evelin Karindi-Kask <Evelin.Karindi-
[email protected]>
Teema: Vastus selgitusnõudele nr 12.2-19881-1
Tere
Edastan Teile vastuskirja Teie poolt saadetud selgitusnõudele nr 12.2-
19881-1.
LugupidamisegaLiina Kraavi Juhatuse assistent Eesti Energia AS +372
5621 8080 |
[email protected] 22, 11318 Tallinn |
Kaur Kajak Teie 15.12.2022 nr 12.2-1/9881-1
Rahandusministeerium
Suur-Ameerika 1 Meie 23.12.2022 nr KA-JUH-13/340
10122 Tallinn
E-kiri:
[email protected]
[email protected]
Lugupeetud Kaur Kajak
Täname Rahandusministeeriumit olulise teemapüstituse eest, leidmaks paremaid
lahendusi elektrienergia hankijatele riigihangete korraldamisel.
Eesti Energia on viimase poole aasta jooksul osalenud enamikel elektrienergia riigihangetel.
Ligi veerandil juhtudest oleme osalemata jätnud ning enamjaolt siis, kui raamlepingus kokku
lepitud maksimaalne ühikuhind on tänases turuolukorras olnud liiga madal, või kui fikseeritud
hinnaga pakkumise puhul eeldatakse müüja poolt pakkumise esitamise ja võitjaga lepingu
allkirjastamise vaheliseks ajaks rohkem kui ühte tööpäeva.
Alljärgnevalt toome välja meie hinnangul peamised probleemid, mis põhjustavad elektrienergia
riigihangetel osalemises madalat aktiivsust. Samuti lisame soovitused hankijatele riigihangete
korraldamiseks viisil, mis võimaldaks energiamüüjatel pakkumistel suurema tõenäosusega
osaleda ja pakkuda hangetel soodsamat hinda ning seega hankijatel elektrienergiat ka
soodsamalt osta.
I. PRAEGUSTE ELEKTRIENERGIA RIIGIHANGETE PEAMISED PROBLEEMID
1. Pikk aeg pakkumise esitamise ja lepingu sõlmimise vahel. Hankijad soovivad, et
fikseeritud hinnaga pakkumised oleksid siduvad pikemalt kui sama kauplemispäeva lõpuni.
Elektriturg on hetkel äärmiselt volatiilne ning hinnad muutuvad päevade lõikes kiiresti ja
suurtes vahemikes. Seetõttu ei ole müüjal võimalik panna pakkumist päevadeks või
nädalateks ootele. Näiteks kui 2020. aastal kõikus elektrihind päevas keskmiselt mõne euro
ringis MWh kohta, siis tänaseks on volatiilsus kasvanud kuni kuuekümne euroni MWh
kohta. Pikk pakkumise lahtiolekuaeg toob elektrimüüjatele kaasa täiendavaid riske, et
alusvara hind, mille alusel hankel osaletakse, muutub turul kallimaks. Mida pikem on
pakkumise lahtioleku aeg, seda suurem on elektrimüüja jaoks potentsiaalne risk, et ta ise
peab selle alusvara turult kallimalt ostma kui on hankijale välja pakkunud. Seetõttu müüja ei
ole huvitatud osalema hankel, kus on suur risk, et ta võib reaalselt kahjumit hakata teenima.
2. Hanke tühistamise võimalus pärast hanke toimumist. Hankijal on võimalik pärast hanke
edukaks tunnistamise otsust see otsus siiski tagasi võtta, kuniks lepingut ei ole veel sõlmitud.
Elektrimüüja on hanke võitja väljakuulutamisel olukorras, kus ta peab otsustama, kas osta
elekter hankija lepingu katteks turult ära või oodata, kuni leping lõplikult allkirjastatakse.
EESTI ENERGIA AS
Lelle 22, 11318 Tallinn Reg. kood 10421629
Tel 465 2222
[email protected]
Faks 465 2200 www.energia.ee
Mõlemal puhul on elektrimüüjal risk. Kui elektrimüüja ostab peale hanke edukaks tunnistamist
alusvara ära ja hankija loobub hankest, siis elektrimüüja peab elektri turule tagasi müüma,
ning kuna hinnad võivad olla muutunud, siis võivad sellega kaasneda ning sageli kaasnevadki
finantskahjud. Teisel juhul kui müüja jääb ootama allkirjastatud lepingut ja see protsess venib
mitmeid päevi, siis alusvara hind turul muutub ja ei pruugi olla enam müüjale soodne. Seega
ainukeseks garantiiks müüjatele on allkirjastatud leping ning leping tuleks allkirjastada sama
kauplemispäeva sees. See on eelkõige probleem fikseeritud lepingutega ning toob endaga
kaasa sarnase lahtioleku riski nagu punktis 1.
3. Lepingu lõpetamise klauslid, mis on tugevalt hankija poole kaldu. Sageli on
hanketingimustes sõnastatud, et hankijal on võimalus keset tarnet ilma sanktsioonideta leping
üles öelda. Eelkõige on see probleemiks fikseeritud hinnaga lepingute puhul, sest
elektrimüüja, kindlustamaks hankijale kokkulepitud hinnaga koguse kogu lepinguperioodi
vältel, ostab omakorda selle alusvara turult vastavatesse perioodidesse kokkulepitud
koguses. Nüüd kui hankija lepingu ennetähtaegselt lõpetab jääb müüjale kätte alusvara, mille
ta peab lepingu ülesütlemisel turuhinnaga maha müüma. Hinna odavnedes seega ka selle
odavamalt, kui ostes, maha müüma. See kulu jääb selliselt elektrimüüja kanda ja seetõttu
võib selline klausel lepingus olla müüjale hankes mitteosalemise põhjuseks.
4. Puudulikud tehnilised kirjeldused, mis ei vasta üldlevinud tootetingimustele. Näiteks
on avatud tarne tehnilises kirjelduses kirjas, et teenusepakkuja osutab hankijale
bilansihaldust, aga kuna ei ole eraldi välja toodud, et hankija selle eest ka maksma peab, siis
ei ole lubatud seda ka hanke tingimustes sisse hinnastada. Antud näite põhjal võib väita, et
hankija soovib tasuta teenust, mis ei ole müüja poolt vaadatuna mõistlik, aga võib olla
tegelikult seotud ebapiisava kompetentsiga hankija poolel.
5. Hangitakse teenust, mis pole turustandard. Universaalteenuse hangetel ei ole hangitud
kuutasu, kuigi universaalteenuse toode seda enamasti sisaldab. Samuti ei sisaldu
universaalteenuse hangetel hanketingimustes müüjapoolne võimalus 14-päevase
etteteatamisega marginaali muuta, mis on lepingutingimuste tavapärane osa.
II. EESTI ENERGIA PEAMISED SOOVITUSED RIIGIHANGETE KORRALDAMISEKS
6. Elektri hankimine ühe päevaga. Pärast pakkumise esitamist tuleks leping hankija ja pakkuja
vahel sama päeva sees sõlmida ja vastavad elektrienergia kogused hanke täitmiseks pakkuja
poolt elektriturult osta. Siduvad pakkumised oleks jõus sama päeva kella 15:30ni ja leping
allkirjastataks ka samal päeval. Hankija poolt on selline lähenemine kasulik, sest siis on
pakkumised hankijale oluliselt soodsamad, kuna energiamüüjatel ei ole tarvidust pikema
lahtioleku eest kahjumlikkuse riskide vältimiseks kõrgemat marginaali küsida. Hankijal on
võimalik tagada lepingu sõlmimine ilma seadusest tulenevate ooteaegadeta, kasutades
dünaamilist hankesüsteemi (näitena hiljutine Tallinna Strateegiakeskuse hange nr 257647).
7. Pärast pakkumise võitja väljakuulutamist ei tohiks hankijal olla võimalust enam
hankest taganeda või tuleks taganemise korral katta elektrimüüjale tekkinud tõendatav
kahju.
8. Fikseeritud hinnaga lepingu korral tuleb fikseerida ka tarbitavad kogused.
Hanketingimused peaksid arvestama, et fikseeritud hinna hankimisel peab hankija omalt
poolt fikseerima tarbitava mahu ehk kuised tarbimise kogused. Mahtude suurenemisel oleks
parimaks lahenduseks, kui fikseeritud hinnaga lepingutesse lisanduvad tingimused mille
alusel lisanduvaid mahte ja mõõtepunkte hinnastatakse börsihinna alusel.
9. Hanketingimused peaksid olema tasakaalus. Eelkõige on vajalik õiglaselt sätestada
tingimused lepingu ennetähtaegse lõpetamise puhul. Ennetähtaegne lõpetamine peaks
toimuma elektrimüüja sätestatud tingimustel. Ennetähtaegse lõpetamise tingimused võiksid
olla ka hanke võitja väljaselgitamisel hankija jaoks üks oluline komponent.
10. Eritingimuste kaotamine hankija ja pakkuja vahelise arveldamise osas. Näiteks
soovitakse, et börsielektri ost oleks hinnastatud kuu keskmise hinnaga, mitte tunnipõhise
hinnaga. See ei kajasta tegeliku börsituru olemust ning tekitab müüjale lisakulu. Eritingimuste
kaotamine võimaldaks pakkuda soodsamat lõpphinda.
11. Hanke professionaalne ettevalmistamine. Kui puudub piisav teadmine elektriturust ja
toodetest, siis võiks suuremate hangete puhul kutsuda võimalikud müüjad enne hanke välja
kuulutamist ühe laua taha konsultatsioonideks, et hange saaks selliselt ette valmistatud, et
müüjad oleks huvitatud sellel osalema.
Loodame, et eeltoodud selgitused aitavad anda hankijatele soovitusi, kuidas seada
elektrienergia riigihangetes sellised tingimused, mille kohaselt oleks elektrienergia müüjatel
võimalik siiski maksimaalselt paljudel riigihangetel pakkuda.
Lugupidamisega
(digitaalselt allkirjastatud)
Agnes Roos
Juhatuse liige
Eesti Energia AS