dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Rahandusministeerium
Sissetulev kiriAvalik

Vastus selgitusnõudele

Rahandusministeerium · 27. detsember 2022
Viit
12.2-1/9881-3
Registreeritud
27. detsember 2022
Dokumendi liik
Sissetulev kiri
Adressaat
AS Eesti Energia
Saabumis/saatmisviis
e-post
Funktsioon
12.2 RIIGIHANGETEALANE TEGEVUS
Sari
12.2-1 Riigihangetealane kirjavahetus riigiasutuste, kohalike omavalitsuste, organisatsioonide ja kodanikega
Toimik
12.2-1/2022
Vastutaja
Evelin Karindi-Kask (Rahandusministeerium, Kantsleri vastutusvaldkond, Halduspoliitika valdkond, Riigihangete ja riigiabi osakond)

Failid

  • 📎E-kiri.pdf66 KB
  • 📎Vastus selgitusnõudele nr 12.2-19881-1.asice127 KB

Sisu (failidest)

Saatja: Liina Kraavi <[email protected]> Saadetud: 27.12.2022 11:01 Adressaat: RAM Info <[email protected]>; Evelin Karindi-Kask <Evelin.Karindi- [email protected]> Teema: Vastus selgitusnõudele nr 12.2-19881-1 Tere Edastan Teile vastuskirja Teie poolt saadetud selgitusnõudele nr 12.2- 19881-1. LugupidamisegaLiina Kraavi Juhatuse assistent Eesti Energia AS &#43;372 5621 8080 | [email protected] 22, 11318 Tallinn | Kaur Kajak Teie 15.12.2022 nr 12.2-1/9881-1 Rahandusministeerium Suur-Ameerika 1 Meie 23.12.2022 nr KA-JUH-13/340 10122 Tallinn E-kiri: [email protected] [email protected] Lugupeetud Kaur Kajak Täname Rahandusministeeriumit olulise teemapüstituse eest, leidmaks paremaid lahendusi elektrienergia hankijatele riigihangete korraldamisel. Eesti Energia on viimase poole aasta jooksul osalenud enamikel elektrienergia riigihangetel. Ligi veerandil juhtudest oleme osalemata jätnud ning enamjaolt siis, kui raamlepingus kokku lepitud maksimaalne ühikuhind on tänases turuolukorras olnud liiga madal, või kui fikseeritud hinnaga pakkumise puhul eeldatakse müüja poolt pakkumise esitamise ja võitjaga lepingu allkirjastamise vaheliseks ajaks rohkem kui ühte tööpäeva. Alljärgnevalt toome välja meie hinnangul peamised probleemid, mis põhjustavad elektrienergia riigihangetel osalemises madalat aktiivsust. Samuti lisame soovitused hankijatele riigihangete korraldamiseks viisil, mis võimaldaks energiamüüjatel pakkumistel suurema tõenäosusega osaleda ja pakkuda hangetel soodsamat hinda ning seega hankijatel elektrienergiat ka soodsamalt osta. I. PRAEGUSTE ELEKTRIENERGIA RIIGIHANGETE PEAMISED PROBLEEMID 1. Pikk aeg pakkumise esitamise ja lepingu sõlmimise vahel. Hankijad soovivad, et fikseeritud hinnaga pakkumised oleksid siduvad pikemalt kui sama kauplemispäeva lõpuni. Elektriturg on hetkel äärmiselt volatiilne ning hinnad muutuvad päevade lõikes kiiresti ja suurtes vahemikes. Seetõttu ei ole müüjal võimalik panna pakkumist päevadeks või nädalateks ootele. Näiteks kui 2020. aastal kõikus elektrihind päevas keskmiselt mõne euro ringis MWh kohta, siis tänaseks on volatiilsus kasvanud kuni kuuekümne euroni MWh kohta. Pikk pakkumise lahtiolekuaeg toob elektrimüüjatele kaasa täiendavaid riske, et alusvara hind, mille alusel hankel osaletakse, muutub turul kallimaks. Mida pikem on pakkumise lahtioleku aeg, seda suurem on elektrimüüja jaoks potentsiaalne risk, et ta ise peab selle alusvara turult kallimalt ostma kui on hankijale välja pakkunud. Seetõttu müüja ei ole huvitatud osalema hankel, kus on suur risk, et ta võib reaalselt kahjumit hakata teenima. 2. Hanke tühistamise võimalus pärast hanke toimumist. Hankijal on võimalik pärast hanke edukaks tunnistamise otsust see otsus siiski tagasi võtta, kuniks lepingut ei ole veel sõlmitud. Elektrimüüja on hanke võitja väljakuulutamisel olukorras, kus ta peab otsustama, kas osta elekter hankija lepingu katteks turult ära või oodata, kuni leping lõplikult allkirjastatakse. EESTI ENERGIA AS Lelle 22, 11318 Tallinn Reg. kood 10421629 Tel 465 2222 [email protected] Faks 465 2200 www.energia.ee Mõlemal puhul on elektrimüüjal risk. Kui elektrimüüja ostab peale hanke edukaks tunnistamist alusvara ära ja hankija loobub hankest, siis elektrimüüja peab elektri turule tagasi müüma, ning kuna hinnad võivad olla muutunud, siis võivad sellega kaasneda ning sageli kaasnevadki finantskahjud. Teisel juhul kui müüja jääb ootama allkirjastatud lepingut ja see protsess venib mitmeid päevi, siis alusvara hind turul muutub ja ei pruugi olla enam müüjale soodne. Seega ainukeseks garantiiks müüjatele on allkirjastatud leping ning leping tuleks allkirjastada sama kauplemispäeva sees. See on eelkõige probleem fikseeritud lepingutega ning toob endaga kaasa sarnase lahtioleku riski nagu punktis 1. 3. Lepingu lõpetamise klauslid, mis on tugevalt hankija poole kaldu. Sageli on hanketingimustes sõnastatud, et hankijal on võimalus keset tarnet ilma sanktsioonideta leping üles öelda. Eelkõige on see probleemiks fikseeritud hinnaga lepingute puhul, sest elektrimüüja, kindlustamaks hankijale kokkulepitud hinnaga koguse kogu lepinguperioodi vältel, ostab omakorda selle alusvara turult vastavatesse perioodidesse kokkulepitud koguses. Nüüd kui hankija lepingu ennetähtaegselt lõpetab jääb müüjale kätte alusvara, mille ta peab lepingu ülesütlemisel turuhinnaga maha müüma. Hinna odavnedes seega ka selle odavamalt, kui ostes, maha müüma. See kulu jääb selliselt elektrimüüja kanda ja seetõttu võib selline klausel lepingus olla müüjale hankes mitteosalemise põhjuseks. 4. Puudulikud tehnilised kirjeldused, mis ei vasta üldlevinud tootetingimustele. Näiteks on avatud tarne tehnilises kirjelduses kirjas, et teenusepakkuja osutab hankijale bilansihaldust, aga kuna ei ole eraldi välja toodud, et hankija selle eest ka maksma peab, siis ei ole lubatud seda ka hanke tingimustes sisse hinnastada. Antud näite põhjal võib väita, et hankija soovib tasuta teenust, mis ei ole müüja poolt vaadatuna mõistlik, aga võib olla tegelikult seotud ebapiisava kompetentsiga hankija poolel. 5. Hangitakse teenust, mis pole turustandard. Universaalteenuse hangetel ei ole hangitud kuutasu, kuigi universaalteenuse toode seda enamasti sisaldab. Samuti ei sisaldu universaalteenuse hangetel hanketingimustes müüjapoolne võimalus 14-päevase etteteatamisega marginaali muuta, mis on lepingutingimuste tavapärane osa. II. EESTI ENERGIA PEAMISED SOOVITUSED RIIGIHANGETE KORRALDAMISEKS 6. Elektri hankimine ühe päevaga. Pärast pakkumise esitamist tuleks leping hankija ja pakkuja vahel sama päeva sees sõlmida ja vastavad elektrienergia kogused hanke täitmiseks pakkuja poolt elektriturult osta. Siduvad pakkumised oleks jõus sama päeva kella 15:30ni ja leping allkirjastataks ka samal päeval. Hankija poolt on selline lähenemine kasulik, sest siis on pakkumised hankijale oluliselt soodsamad, kuna energiamüüjatel ei ole tarvidust pikema lahtioleku eest kahjumlikkuse riskide vältimiseks kõrgemat marginaali küsida. Hankijal on võimalik tagada lepingu sõlmimine ilma seadusest tulenevate ooteaegadeta, kasutades dünaamilist hankesüsteemi (näitena hiljutine Tallinna Strateegiakeskuse hange nr 257647). 7. Pärast pakkumise võitja väljakuulutamist ei tohiks hankijal olla võimalust enam hankest taganeda või tuleks taganemise korral katta elektrimüüjale tekkinud tõendatav kahju. 8. Fikseeritud hinnaga lepingu korral tuleb fikseerida ka tarbitavad kogused. Hanketingimused peaksid arvestama, et fikseeritud hinna hankimisel peab hankija omalt poolt fikseerima tarbitava mahu ehk kuised tarbimise kogused. Mahtude suurenemisel oleks parimaks lahenduseks, kui fikseeritud hinnaga lepingutesse lisanduvad tingimused mille alusel lisanduvaid mahte ja mõõtepunkte hinnastatakse börsihinna alusel. 9. Hanketingimused peaksid olema tasakaalus. Eelkõige on vajalik õiglaselt sätestada tingimused lepingu ennetähtaegse lõpetamise puhul. Ennetähtaegne lõpetamine peaks toimuma elektrimüüja sätestatud tingimustel. Ennetähtaegse lõpetamise tingimused võiksid olla ka hanke võitja väljaselgitamisel hankija jaoks üks oluline komponent. 10. Eritingimuste kaotamine hankija ja pakkuja vahelise arveldamise osas. Näiteks soovitakse, et börsielektri ost oleks hinnastatud kuu keskmise hinnaga, mitte tunnipõhise hinnaga. See ei kajasta tegeliku börsituru olemust ning tekitab müüjale lisakulu. Eritingimuste kaotamine võimaldaks pakkuda soodsamat lõpphinda. 11. Hanke professionaalne ettevalmistamine. Kui puudub piisav teadmine elektriturust ja toodetest, siis võiks suuremate hangete puhul kutsuda võimalikud müüjad enne hanke välja kuulutamist ühe laua taha konsultatsioonideks, et hange saaks selliselt ette valmistatud, et müüjad oleks huvitatud sellel osalema. Loodame, et eeltoodud selgitused aitavad anda hankijatele soovitusi, kuidas seada elektrienergia riigihangetes sellised tingimused, mille kohaselt oleks elektrienergia müüjatel võimalik siiski maksimaalselt paljudel riigihangetel pakkuda. Lugupidamisega (digitaalselt allkirjastatud) Agnes Roos Juhatuse liige Eesti Energia AS
Allikas: Rahandusministeerium dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel