dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Õiguskantsleri Kantselei
Sissetulev kiriAvalik

Sillamäe Linnavalitsus_vastus

Õiguskantsleri Kantselei · 23. aprill 2021
Viit
7-5/210697/2102882
Registreeritud
23. aprill 2021
Dokumendi liik
Sissetulev kiri
Adressaat
Sillamäe Linnavalitsus_vastus
Saabumis/saatmisviis
e-post
Funktsioon
7 Järelevalve põhiõiguste ja -vabaduste järgimise üle
Sari
7-5 Isiku kaebuse alusel KOV organi või asutuse tegevuse kontroll
Toimik
7-5/210697
Vastutaja
Vallo Olle (Õiguskantsleri Kantselei, Õiguskorra kaitse osakond)

Failid

  • 📎Sillamäe Linnavalitsus_vastus.bdoc420 KB

Sisu (failidest)

SILLAMÄE LINNAVALITSUS Ülle Madise Õiguskantsler [email protected] Teie: 15.04.2021 nr 7-5/210697/2102674 Meie: 22.04.2021. a nr 14-5/709-2 Asutusesiseseks kasutamiseks tunnistatud teabe väljastamine volikogu liikmele Austatud õiguskantsler 15.04.2021 kirjaga nr 7-5/210697/2102674 andis õiguskantsler Sillamäe Linnavalitsusele soovituse anda volikogu liikmele tema poolt 20. oktoobril 2020 küsitud isikuandmed ja edaspidi toimida õiguspäraselt. Sama kirjaga palus õiguskantsler anda 22. aprilliks 2021 teada, kuidas on Sillamäe Linnavalitsus soovitust järginud. Täname Teid esitatud seisukohtade ja soovituse eest! Nõustume, et kohaliku omavalitsuse volikogu liikme ja omavalitsuse organi vahelised suhted teabe taotlemisel on omavalitsuse sisesuhted. Selles kirjas ei analüüsi Sillamäe Linnavalitsus eraldi, kas omavalitsuse sisesuhted on põhiõiguste ja -vabaduste (ja hea halduse tava) järelevalve esemeks. Samas tuleb märkida, et kohtud on asunud seisukohale, et omavalitsuse sisesuhtest tekkinud vaidluste algatamiseks puudub volikogu liikmel praegu kehtiva õiguse kohaselt kaebeõigus, mh ka põhjusel, et tegu ei ole subjektiivsete õiguste rikkumisega, sest Eesti Vabariigi põhiseaduse (PS) § 15 lg-s 1 ja halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 44 lg-s 1 peetakse silmas vaid õigusi erinevate isikute vaheliste suhete raames, sh üksikisiku subjektiivseid avalikke õigusi avaliku võimu kandja suhtes. Kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse (KOKS) § 26 lõike 1 järgi on volikogu liikmel õigus saada volikogu ja valitsuse õigusakte, dokumente ja muud teavet, välja arvatud andmed, mille väljastamine on seadusega keelatud. Seega pole volikogu liikmel õigust saada andmeid, mille väljastamine on seadusega keelatud. Avalikule teabele juurdepääsu võimaldamisest keeldumise alused ning piiratud juurdepääsuga avaliku teabe ja sellele juurdepääsu võimaldamise korra teiste seadustega reguleerimata osas sätestab avaliku teabe seadus (AvTS). Riigikohus on asunud seisukohale (vt RKHK otsus asjas nr 3-3-1-55-04, p 13), et kui isik küsib kohaliku omavalitsuse ametiasutuselt teavet sama omavalitsusüksuse volikogu liikmena, ei saa seda käsitleda teabenõudena AvTS tähenduses ning volikogu liiget ei saa sellises olukorras pidada igaüheks AvTS § 1 mõttes, kellele tuleb selle seaduse alusel tagada juurdepääs (üldiseks kasutamiseks mõeldud) teabele ja luua võimalus kontrolliks avalike ülesannete täitmise üle, seetõttu taolistele juhtudele AvTS ei laiene. Seega on KOKS § 26 lõigete 1 ja 2 eesmärk lihtsustada volikogu liikmetele juurdepääsu avalikuks kasutamiseks mõeldud (linnavalitsuse võimkonda kuuluvale) infole ja üldiseks kasutamiseks mõeldud teabe osas ei kohaldata AvTS-s toodud infole juurdepääsu korda ega märgukirjale ja selgitustaotlusele vastamise ning kollektiivse pöördumise esitamise seaduse (MSVS) § 5 lõikes 9 Kesk 27, 40231 Sillamäe [email protected] Tel +372 392 5700 www.sillamae.ee 2 toodud vastamisest keeldumise aluseid, kuid see lihtsam info andmise kord ei võimalda juurdepääsu teabele, mille väljastamine on seadusega keelatud. AvTS sätestab lisaks avalikule teabele juurdepääsu tingimustele ja korrale ka piiratud juurdepääsuga teabe ja sellele juurdepääsu võimaldamise korra teiste seadustega reguleerimata osas, kohustused teabevaldajale ja vastutuse. Kuigi praktikat kujundanud, 17 aastat tagasi tehtud riigikohtu lahendis on seisukoht, et AvTS ei laiene juhtudele, kus isik küsib kohaliku omavalitsuse ametiasutuselt teavet sama omavalitsusüksuse volikogu liikmena, on lahendis sisuliselt analüüsitud üldiseks kasutamiseks mõeldud teabe andmist ja riigikohus pole andnud juhist, et teabevaldaja ei peaks volikogu liikmele vastates AvTS-st või ka isikuandmete kaitse üldmäärusest tulenevaid kohustusi täitma. Piiratud juurdepääsuga teave on teave, millele juurdepääs on seadusega kehtestatud korras piiratud. AvTS § 35 lõige 1 toob loetelu alustest, mil teabevaldaja on kohustatud teabe tunnistama asutusesiseseks kasutamiseks mõeldud teabeks, sh on teabevaldaja kohustatud tunnistama asutusesiseses kasutamiseks mõeldud teabeks teabe, mis sisaldab isikuandmeid, kui sellisele teabele juurdepääsu võimaldamine kahjustaks oluliselt andmesubjekti eraelu puutumatust. Samas tuleb arvestada, et linnavalitsus töötleb oma tegevuse käigus väga erinevat teavet ja rakendatakse erinevaid juurdepääsupiirangu aluseid. AvTS § 38 lõike 3 järgi on asutusesiseseks kasutamiseks mõeldud teabeks tunnistatud teabele juurdepääsuõigus riigi ja kohaliku omavalitsuse ametnikul või töötajal oma ametiülesannete täitmiseks. Seda teavet ei tohi edastada kolmandatele isikutele juurdepääsupiirangu kehtestanud asutuse loata. Linnavolikogu liige ei ole kohaliku omavalitsuse ametnik ega töötaja, seejuures teenistujatel on sellele teabele juurdepääsuõigus ainult nende ametiülesannete täitmiseks. AvTS § 39 lõike 1 järgi võimaldab teabevaldaja juurdepääsu tema valduses olevatele isikuandmetele Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) 2016/679 füüsiliste isikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ja selliste andmete vaba liikumise ning direktiivi 95/46/EÜ kehtetuks tunnistamise kohta (isikuandmete kaitse üldmäärus) või seaduses sätestatud aluse olemasolul AvTS-s sätestatud korras. Isikuandmete kaitse üldmäärus ega seadus ei sätesta eraldi alust volikogu liikmetele juurdepääsuks linnavalitsuse valduses olevatele isikuandmetele. Isikuandmete kaitse üldmääruse järgi on igaühel õigus oma isikuandmete kaitsele. Isikuandmete kaitse üldmääruse järgi peavad isikuandmete töötlemise konkreetsed eesmärgid olema selged ja õiguspärased ning isikuandmeid tuleks töödelda vaid juhul, kui nende töötlemise eesmärki ei ole mõistlikult võimalik saavutada muude vahendite abil, ja andmesubjekti nõusolekul või muul õiguslikul alusel. Isikuandmete kaitse üldmääruse järgi kui isikuandmete töötlemine on vajalik avalikes huvides oleva ülesande täitmiseks või vastutava töötleja avaliku võimu teostamiseks, kehtestatakse isikuandmete töötlemise alus liidu õigusega või liikmesriigi õigusega. Nagu eelpool märgitud, ei ole volikogu liikmeks olek eraldi aluseks, mis võimaldaks isikuandmete töötlemist. KOKS § 26 lõikes 1 on sõnaselgelt öeldud, et andmeid, mille väljastamine on seadusega keelatud, ei ole volikogu liikmel õigus saada. Seega tuleb seaduses toodud piiranguid teabe andmisel volikogu liikmetele rakendada. Riigikohus on kujundanud praktika, mis keelab sätte tõlgendamise viisil, mis muudaks seaduse või selle sätte mõttetuks. Kui asuda seisukohale, et linnavalitsus on kohustatud volikogu liikmele andma juurdepääsupiiranguga teavet, ei oleks KOKS § 26 lõikes 1 mõtet regulatsioonil, mis piirab volikogu liikme õigust saada andmeid, mille väljastamine on seadusega keelatud. AvTS § 38 lõige 31 järgi kui seadusega sätestatud juhul taotletakse avalike ülesannete täitmiseks juurdepääsu asutusesiseseks kasutamiseks mõeldud teabeks tunnistatud teabele, teatatakse teabevaldajale teabele seaduses sätestatud juurdepääsu alus ja eesmärk. Õiguskantsleri 12.03.2018 kirjas nr 7-5/180285/1801183 on märgitud, et volikogu liikme üks ülesandeid on teha poliitilist 3 järelevalvet linnavalitsuse tegevuse üle. Käesoleval juhul ei ole volikogu liige sellekohast seaduses sätestatud juurdepääsu alust ega eesmärki pöördumises teatanud. Volikogu liikme õigus algatada volikogu õigusaktide muutmist ei ole samuti seaduses sätestatud asutusesiseseks kasutamiseks mõeldud teabele juurdepääsu alusena. Õigusaktide muutmise algatamiseks ei ole Sillamäe Linnavalitsuse hinnangul praegusel juhul isikuandmete töötlemine ka vajalik. Nagu eelpool märgitud, töötleb linnavalitsus oma tegevuse käigus väga erinevat teavet ja rakendatakse erinevaid juurdepääsupiirangu aluseid – näiteks ärisaladused, kriminaal- või väärteomenetlustega seotud teave, teave, mille avalikuks tulek ohustaks riigikaitseobjekti või lihtsustaks selle vastase ründe toimepanemist (näiteks kindla objekti ehitusprojekt), andmed haigestumise ja inimese tervisliku seisundi kohta (psühhiaatrilist ravi ja diagnoosi puudutav teave, eestkosteküsimused, hariduslike erivajadustega lapsed jpm), andmed perekonnaelu üksikasjade kohta (erinevad sotsiaaltoetused ja -teenused) jpm. Kindlasti tasub ka uue kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse väljatöötamisel läbi mõelda, kas volikogu liikme õigus teavet saada vajaks täpsemat õiguslikku alust, kus on toodud selle õiguse ulatus juurdepääsupiiranguga teabe osas, kas volikogu (poliitilise) järelevalve funktsioon ulatub kõikidele linnavalitsuse ülesannetele (ka nendele, mille osas pole volikogu poliitilist tahet väljendanud ja mis on seadusest tulenevalt linnavalitsuse pädevuses), kas ja mis ulatuses saab järelevalvefunktsiooni volikogu nimel teostada volikogu liige. Kui asuda seisukohale, et KOKS § 26 annab volikogu liikmele piiramatu juurdepääsu linnavalitsuse või linnavalitsuse hallatava asutuse juurdepääsupiiranguga teabele, tähendab volikogu liikmeks valimine, et tagatud on juurdepääs kõikidele andmetele. Siinjuures saab võrdluseks tuua, et asutuse siseselt on ametnikel ja töötajatel juurdepääs ainult nende teenistus- või tööülesannete täitmiseks vajalikele andmetele. Selgust on vaja ka andmesubjektidel ja ka juurdepääsupiirangu kehtestanud asutusel, kelle andmeid valla- ja linnavalitsused töötlevad, kas andmeid töötlevad teenistusülesannete käigus teenistujad või tuleb eeldada, et ärisaladused, isikuandmed ja muu teave võib olla vabalt ka volikogu liikmetel ja kuidas on see teave sel juhul kaitstud. AvTS § 5 lõike 1 punkti 1 järgi on teabevaldajaks riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutus. Volikogu liikme kirjaliku küsimuse saab esitada valla või linna ametiasutusele (KOKS § 26 lg 2, § 35 lg 2 ja ATS § 8 lg 3). Sillamäe Linnavalitsus on linna ametiasutusena registreeritud riigi ja kohaliku omavalitsuse asutuste registris (registrikood 75003909). Seega on praegusel juhul teabevaldajaks, kellele volikogu kirjalik küsimus on adresseeritud, ametiasutusena Sillamäe Linnavalitsus. AvTS järgi on võimalik teabevaldaja vastutus. AvTS § 38 lõige 4 annab asutuse juhile õiguse otsustada asutuseväliste isikute juurdepääsu võimaldamise asutusesiseseks tunnistatud teabele, kui see ei kahjusta riigi või omavalitsusüksuse huve. Siinjuures tuleb arvestada, et AvTS § 43 lõike 1 järgi peab teabevaldaja rakendama organisatsioonilisi, füüsilisi ja infotehnilisi turvameetmeid, et kaitsta asutusesisese teabe terviklust, käideldavust ja konfidentsiaalsust. Väljastades asutusevälisele isikule juurdepääsupiiranguga andmeid, peab teabevaldajal (linnavalitsusel) olema kindlus, et asutuseväline isik (volikogu liige) rakendab vajalikke organisatsioonilisi, füüsilisi ja infotehnoloogilisi turvameetmeid. Teenistussuhetes on need meetmed tagatud: teenistujatel on teenistusse võtmisel vajalikud teadmised, viiakse läbi koolitusi, tagatakse regulatsioon, riist- ja tarkvara – nende turvalisus ja nõuetele vastavus jpm. Ka isikuandmete kaitse üldmääruse järgi tuleb vajalike meetmete täitmiseks vastu võtta sise-eeskirjad, loomulikult ei laiene linnavalitsuse eeskirjad, korrad ja privaatsuspoliitika volikogu liikmetele (ei ole siduv). Volikogu liikmete teadlikkust juurdepääsupiirangute rakendamisel ei saa linnavalitsus tagada ega kontrollida. Ka võimalikule vastutusele viitamine ei taga vajalikke meetmeid piisavalt (ega välista linnavalitsuse kui teabevaldaja vastutust). Samuti ei saa linnavalitsus tagada ega kontrollida volikogu liikme poolt rakendatavaid muid organisatsioonilisi, füüsilisi ja infotehnoloogilisi turvameetmeid. Kuigi tegemist on omavalitsuse sisesuhtega, ei allu volikogu liige linnavalitsuse töökorraldusele ega 4 kontrollile, mistõttu on tegemist asutusevälise isikuga, kellele juurdepääsupiiranguga teabe väljastamiseks peab olema seadusest tulenev alus. Kokkuvõtlikult leiame, et vaadeldava pöördumise puhul saab linnavalitsus anda volikogu liikmele informatsiooni pärandina saadud vara kohta (see info on varem erinevate küsimuste läbivaatamisel ka antud, sh eelarved, majandusaasta aruanded, linnavara võõrandamine jm). Isikuandmete väljastamise osas peame vajalikuks volikogu liikme eelnevat selgitust, mis alusel ja eesmärgil andmeid küsitakse ja milliste meetmetega on andmed kaitstud. Lugupidamisega /allkirjastatud digitaalselt/ Tõnis Kalberg linnapea
Allikas: Õiguskantsleri Kantselei dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel