SILLAMÄE LINNAVALITSUS
Ülle Madise
Õiguskantsler
[email protected]
Teie: 15.04.2021 nr 7-5/210697/2102674
Meie: 22.04.2021. a nr 14-5/709-2
Asutusesiseseks kasutamiseks tunnistatud teabe väljastamine volikogu liikmele
Austatud õiguskantsler
15.04.2021 kirjaga nr 7-5/210697/2102674 andis õiguskantsler Sillamäe Linnavalitsusele soovituse
anda volikogu liikmele tema poolt 20. oktoobril 2020 küsitud isikuandmed ja edaspidi toimida
õiguspäraselt. Sama kirjaga palus õiguskantsler anda 22. aprilliks 2021 teada, kuidas on Sillamäe
Linnavalitsus soovitust järginud.
Täname Teid esitatud seisukohtade ja soovituse eest!
Nõustume, et kohaliku omavalitsuse volikogu liikme ja omavalitsuse organi vahelised suhted teabe
taotlemisel on omavalitsuse sisesuhted. Selles kirjas ei analüüsi Sillamäe Linnavalitsus eraldi, kas
omavalitsuse sisesuhted on põhiõiguste ja -vabaduste (ja hea halduse tava) järelevalve esemeks.
Samas tuleb märkida, et kohtud on asunud seisukohale, et omavalitsuse sisesuhtest tekkinud
vaidluste algatamiseks puudub volikogu liikmel praegu kehtiva õiguse kohaselt kaebeõigus, mh ka
põhjusel, et tegu ei ole subjektiivsete õiguste rikkumisega, sest Eesti Vabariigi põhiseaduse
(PS) § 15 lg-s 1 ja halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 44 lg-s 1 peetakse silmas vaid õigusi
erinevate isikute vaheliste suhete raames, sh üksikisiku subjektiivseid avalikke õigusi avaliku võimu
kandja suhtes.
Kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse (KOKS) § 26 lõike 1 järgi on volikogu liikmel õigus saada
volikogu ja valitsuse õigusakte, dokumente ja muud teavet, välja arvatud andmed, mille väljastamine
on seadusega keelatud. Seega pole volikogu liikmel õigust saada andmeid, mille väljastamine on
seadusega keelatud. Avalikule teabele juurdepääsu võimaldamisest keeldumise alused ning piiratud
juurdepääsuga avaliku teabe ja sellele juurdepääsu võimaldamise korra teiste seadustega
reguleerimata osas sätestab avaliku teabe seadus (AvTS).
Riigikohus on asunud seisukohale (vt RKHK otsus asjas nr 3-3-1-55-04, p 13), et kui isik küsib kohaliku
omavalitsuse ametiasutuselt teavet sama omavalitsusüksuse volikogu liikmena, ei saa seda käsitleda
teabenõudena AvTS tähenduses ning volikogu liiget ei saa sellises olukorras pidada igaüheks AvTS § 1
mõttes, kellele tuleb selle seaduse alusel tagada juurdepääs (üldiseks kasutamiseks mõeldud) teabele
ja luua võimalus kontrolliks avalike ülesannete täitmise üle, seetõttu taolistele juhtudele AvTS ei
laiene. Seega on KOKS § 26 lõigete 1 ja 2 eesmärk lihtsustada volikogu liikmetele juurdepääsu
avalikuks kasutamiseks mõeldud (linnavalitsuse võimkonda kuuluvale) infole ja üldiseks kasutamiseks
mõeldud teabe osas ei kohaldata AvTS-s toodud infole juurdepääsu korda ega märgukirjale ja
selgitustaotlusele vastamise ning kollektiivse pöördumise esitamise seaduse (MSVS) § 5 lõikes 9
Kesk 27, 40231 Sillamäe
[email protected]
Tel +372 392 5700 www.sillamae.ee
2
toodud vastamisest keeldumise aluseid, kuid see lihtsam info andmise kord ei võimalda juurdepääsu
teabele, mille väljastamine on seadusega keelatud.
AvTS sätestab lisaks avalikule teabele juurdepääsu tingimustele ja korrale ka piiratud juurdepääsuga
teabe ja sellele juurdepääsu võimaldamise korra teiste seadustega reguleerimata osas, kohustused
teabevaldajale ja vastutuse. Kuigi praktikat kujundanud, 17 aastat tagasi tehtud riigikohtu lahendis
on seisukoht, et AvTS ei laiene juhtudele, kus isik küsib kohaliku omavalitsuse ametiasutuselt teavet
sama omavalitsusüksuse volikogu liikmena, on lahendis sisuliselt analüüsitud üldiseks kasutamiseks
mõeldud teabe andmist ja riigikohus pole andnud juhist, et teabevaldaja ei peaks volikogu liikmele
vastates AvTS-st või ka isikuandmete kaitse üldmäärusest tulenevaid kohustusi täitma.
Piiratud juurdepääsuga teave on teave, millele juurdepääs on seadusega kehtestatud korras piiratud.
AvTS § 35 lõige 1 toob loetelu alustest, mil teabevaldaja on kohustatud teabe tunnistama
asutusesiseseks kasutamiseks mõeldud teabeks, sh on teabevaldaja kohustatud tunnistama
asutusesiseses kasutamiseks mõeldud teabeks teabe, mis sisaldab isikuandmeid, kui sellisele teabele
juurdepääsu võimaldamine kahjustaks oluliselt andmesubjekti eraelu puutumatust. Samas tuleb
arvestada, et linnavalitsus töötleb oma tegevuse käigus väga erinevat teavet ja rakendatakse
erinevaid juurdepääsupiirangu aluseid.
AvTS § 38 lõike 3 järgi on asutusesiseseks kasutamiseks mõeldud teabeks tunnistatud teabele
juurdepääsuõigus riigi ja kohaliku omavalitsuse ametnikul või töötajal oma ametiülesannete
täitmiseks. Seda teavet ei tohi edastada kolmandatele isikutele juurdepääsupiirangu kehtestanud
asutuse loata. Linnavolikogu liige ei ole kohaliku omavalitsuse ametnik ega töötaja, seejuures
teenistujatel on sellele teabele juurdepääsuõigus ainult nende ametiülesannete täitmiseks.
AvTS § 39 lõike 1 järgi võimaldab teabevaldaja juurdepääsu tema valduses olevatele isikuandmetele
Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) 2016/679 füüsiliste isikute kaitse kohta isikuandmete
töötlemisel ja selliste andmete vaba liikumise ning direktiivi 95/46/EÜ kehtetuks tunnistamise kohta
(isikuandmete kaitse üldmäärus) või seaduses sätestatud aluse olemasolul AvTS-s sätestatud korras.
Isikuandmete kaitse üldmäärus ega seadus ei sätesta eraldi alust volikogu liikmetele juurdepääsuks
linnavalitsuse valduses olevatele isikuandmetele.
Isikuandmete kaitse üldmääruse järgi on igaühel õigus oma isikuandmete kaitsele. Isikuandmete
kaitse üldmääruse järgi peavad isikuandmete töötlemise konkreetsed eesmärgid olema selged ja
õiguspärased ning isikuandmeid tuleks töödelda vaid juhul, kui nende töötlemise eesmärki ei ole
mõistlikult võimalik saavutada muude vahendite abil, ja andmesubjekti nõusolekul või muul
õiguslikul alusel. Isikuandmete kaitse üldmääruse järgi kui isikuandmete töötlemine on vajalik
avalikes huvides oleva ülesande täitmiseks või vastutava töötleja avaliku võimu teostamiseks,
kehtestatakse isikuandmete töötlemise alus liidu õigusega või liikmesriigi õigusega. Nagu eelpool
märgitud, ei ole volikogu liikmeks olek eraldi aluseks, mis võimaldaks isikuandmete töötlemist.
KOKS § 26 lõikes 1 on sõnaselgelt öeldud, et andmeid, mille väljastamine on seadusega keelatud, ei
ole volikogu liikmel õigus saada. Seega tuleb seaduses toodud piiranguid teabe andmisel volikogu
liikmetele rakendada. Riigikohus on kujundanud praktika, mis keelab sätte tõlgendamise viisil, mis
muudaks seaduse või selle sätte mõttetuks. Kui asuda seisukohale, et linnavalitsus on kohustatud
volikogu liikmele andma juurdepääsupiiranguga teavet, ei oleks KOKS § 26 lõikes 1 mõtet
regulatsioonil, mis piirab volikogu liikme õigust saada andmeid, mille väljastamine on seadusega
keelatud.
AvTS § 38 lõige 31 järgi kui seadusega sätestatud juhul taotletakse avalike ülesannete täitmiseks
juurdepääsu asutusesiseseks kasutamiseks mõeldud teabeks tunnistatud teabele, teatatakse
teabevaldajale teabele seaduses sätestatud juurdepääsu alus ja eesmärk. Õiguskantsleri 12.03.2018
kirjas nr 7-5/180285/1801183 on märgitud, et volikogu liikme üks ülesandeid on teha poliitilist
3
järelevalvet linnavalitsuse tegevuse üle. Käesoleval juhul ei ole volikogu liige sellekohast seaduses
sätestatud juurdepääsu alust ega eesmärki pöördumises teatanud. Volikogu liikme õigus algatada
volikogu õigusaktide muutmist ei ole samuti seaduses sätestatud asutusesiseseks kasutamiseks
mõeldud teabele juurdepääsu alusena. Õigusaktide muutmise algatamiseks ei ole Sillamäe
Linnavalitsuse hinnangul praegusel juhul isikuandmete töötlemine ka vajalik.
Nagu eelpool märgitud, töötleb linnavalitsus oma tegevuse käigus väga erinevat teavet ja
rakendatakse erinevaid juurdepääsupiirangu aluseid – näiteks ärisaladused, kriminaal- või
väärteomenetlustega seotud teave, teave, mille avalikuks tulek ohustaks riigikaitseobjekti või
lihtsustaks selle vastase ründe toimepanemist (näiteks kindla objekti ehitusprojekt), andmed
haigestumise ja inimese tervisliku seisundi kohta (psühhiaatrilist ravi ja diagnoosi puudutav teave,
eestkosteküsimused, hariduslike erivajadustega lapsed jpm), andmed perekonnaelu üksikasjade
kohta (erinevad sotsiaaltoetused ja -teenused) jpm. Kindlasti tasub ka uue kohaliku omavalitsuse
korralduse seaduse väljatöötamisel läbi mõelda, kas volikogu liikme õigus teavet saada vajaks
täpsemat õiguslikku alust, kus on toodud selle õiguse ulatus juurdepääsupiiranguga teabe osas, kas
volikogu (poliitilise) järelevalve funktsioon ulatub kõikidele linnavalitsuse ülesannetele (ka nendele,
mille osas pole volikogu poliitilist tahet väljendanud ja mis on seadusest tulenevalt linnavalitsuse
pädevuses), kas ja mis ulatuses saab järelevalvefunktsiooni volikogu nimel teostada volikogu liige. Kui
asuda seisukohale, et KOKS § 26 annab volikogu liikmele piiramatu juurdepääsu linnavalitsuse või
linnavalitsuse hallatava asutuse juurdepääsupiiranguga teabele, tähendab volikogu liikmeks valimine,
et tagatud on juurdepääs kõikidele andmetele. Siinjuures saab võrdluseks tuua, et asutuse siseselt on
ametnikel ja töötajatel juurdepääs ainult nende teenistus- või tööülesannete täitmiseks vajalikele
andmetele. Selgust on vaja ka andmesubjektidel ja ka juurdepääsupiirangu kehtestanud asutusel,
kelle andmeid valla- ja linnavalitsused töötlevad, kas andmeid töötlevad teenistusülesannete käigus
teenistujad või tuleb eeldada, et ärisaladused, isikuandmed ja muu teave võib olla vabalt ka volikogu
liikmetel ja kuidas on see teave sel juhul kaitstud.
AvTS § 5 lõike 1 punkti 1 järgi on teabevaldajaks riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutus. Volikogu liikme
kirjaliku küsimuse saab esitada valla või linna ametiasutusele (KOKS § 26 lg 2, § 35 lg 2 ja ATS § 8 lg 3).
Sillamäe Linnavalitsus on linna ametiasutusena registreeritud riigi ja kohaliku omavalitsuse asutuste
registris (registrikood 75003909). Seega on praegusel juhul teabevaldajaks, kellele volikogu kirjalik
küsimus on adresseeritud, ametiasutusena Sillamäe Linnavalitsus. AvTS järgi on võimalik
teabevaldaja vastutus.
AvTS § 38 lõige 4 annab asutuse juhile õiguse otsustada asutuseväliste isikute juurdepääsu
võimaldamise asutusesiseseks tunnistatud teabele, kui see ei kahjusta riigi või omavalitsusüksuse
huve. Siinjuures tuleb arvestada, et AvTS § 43 lõike 1 järgi peab teabevaldaja rakendama
organisatsioonilisi, füüsilisi ja infotehnilisi turvameetmeid, et kaitsta asutusesisese teabe terviklust,
käideldavust ja konfidentsiaalsust. Väljastades asutusevälisele isikule juurdepääsupiiranguga
andmeid, peab teabevaldajal (linnavalitsusel) olema kindlus, et asutuseväline isik (volikogu liige)
rakendab vajalikke organisatsioonilisi, füüsilisi ja infotehnoloogilisi turvameetmeid. Teenistussuhetes
on need meetmed tagatud: teenistujatel on teenistusse võtmisel vajalikud teadmised, viiakse läbi
koolitusi, tagatakse regulatsioon, riist- ja tarkvara – nende turvalisus ja nõuetele vastavus jpm. Ka
isikuandmete kaitse üldmääruse järgi tuleb vajalike meetmete täitmiseks vastu võtta sise-eeskirjad,
loomulikult ei laiene linnavalitsuse eeskirjad, korrad ja privaatsuspoliitika volikogu liikmetele (ei ole
siduv). Volikogu liikmete teadlikkust juurdepääsupiirangute rakendamisel ei saa linnavalitsus tagada
ega kontrollida. Ka võimalikule vastutusele viitamine ei taga vajalikke meetmeid piisavalt (ega välista
linnavalitsuse kui teabevaldaja vastutust). Samuti ei saa linnavalitsus tagada ega kontrollida volikogu
liikme poolt rakendatavaid muid organisatsioonilisi, füüsilisi ja infotehnoloogilisi turvameetmeid.
Kuigi tegemist on omavalitsuse sisesuhtega, ei allu volikogu liige linnavalitsuse töökorraldusele ega
4
kontrollile, mistõttu on tegemist asutusevälise isikuga, kellele juurdepääsupiiranguga teabe
väljastamiseks peab olema seadusest tulenev alus.
Kokkuvõtlikult leiame, et vaadeldava pöördumise puhul saab linnavalitsus anda volikogu liikmele
informatsiooni pärandina saadud vara kohta (see info on varem erinevate küsimuste läbivaatamisel
ka antud, sh eelarved, majandusaasta aruanded, linnavara võõrandamine jm). Isikuandmete
väljastamise osas peame vajalikuks volikogu liikme eelnevat selgitust, mis alusel ja eesmärgil
andmeid küsitakse ja milliste meetmetega on andmed kaitstud.
Lugupidamisega
/allkirjastatud digitaalselt/
Tõnis Kalberg
linnapea