Rapla Vallavalitsus Teie 09.03.2021 nr 6-2/21-1
[email protected] Meie 13.04.2021 nr 14-10/1906-2
Arvamus Lepa tn 4A
detailplaneeringu algatamise kohta
Austatud Rapla Vallavolikogu esimees ja Rapla vallavanem
Rapla Vallavalitsus 09.03.2021 kirjaga nr 6-2/21-1 on teavitanud Rahandusministeeriumi
Rapla Vallavolikogu 25 veebruari 2021 otsusest nr 7, millega algatati detailplaneering Rapla
linnas Lepa tn 4A asuvale maaüksusele (katastritunnus 67001:009:0064, pindala 1437 m²,
sihtotstarve 100% elamumaa).
Detailplaneeringu koostamise eesmärgiks on sätestada tingimused korterelamu ja sellega
seotud rajatiste püstitamiseks.
Rapla valla üldplaneeringus on määratud kaks erinevat maakasutuse juhtotstarvet „Pere- ja
ridaelamumaa (EV)“ ja „Korterelamu maa (EK)“, mis on toodud seletuskirjas (lk 30-31) ja
kogu valda käsitleval planeeringukaardil. Rapla valla üldplaneeringu kohaselt on antud
asukohas maakasutuslikuks juhtotstarbeks ette nähtud pere- ja ridaelamu maa, mille
arendamiseks on üldplaneeringu seletuskirja peatükis 5.2 „Elamualad“ (lk 30) toodud ka
täpsemad tingimused. Korterelamu maa (EK) arendamiseks on vajalikud tingimused toodud
üldplaneeringu seletuskirjas lk 31 ja need on oluliselt erinevad kui pere- ja ridaelamu maa
juhtotstarbe puhul.
Tutvunud Rapla Vallavolikogu otsusega juhime tähelepanu, et antud juhul on tegemist
sooviga rajada korterelamu, mistõttu on vaja muuta üldplaneeringus planeeringualale
määratud Lepa tn 4a maakasutuse juhtotstarve pere- ja ridaelamu maa 100 % ulatuses
korterelamumaaks.
Seega on korterelamu planeerimise eesmärgiga algatatud detailplaneering vastuolus Rapla
valla üldplaneeringuga ja tegemist on kehtestatud üldplaneeringu põhilahenduse muutmisega.
Planeerimisseaduse (PlanS) § 142 lõike 1 punkti 1 kohaselt kehtestatud üldplaneeringu
põhilahenduse muutmine on üldplaneeringuga määratud maakasutuse juhtotstarbe ulatuslik
muutmine.
Oluline on märkida, et PlanS § 142 lõike 1 kohaselt võib detailplaneering põhjendatud
vajaduse korral sisaldada kehtestatud üldplaneeringu põhilahenduste muutmise ettepanekut,
kuid sellisel juhul detailplaneeringu koostamisele kohaldatakse üldplaneeringu koostamisele
ettenähtud menetlust (PlanS § 142 lg 2). Seega ei saa valla üldplaneeringuga maa-alale
Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 611 3558 /
[email protected] / www.rahandusministeerium.ee
registrikood 70000272
määratud juhtrotstarvet muuta muidu, kui viiakse läbi planeeritavale katastriüksusele (või
suuremale territooriumile) valla üldplaneeringut muutva detailplaneeringu menetlus.
Lähtuvalt eeltoodust palume kohalikul omavalitsusel menetleda Rapla linnas paikneva Lepa
tn 4A kinnistu detailplaneeringut kui Rapla valla üldplaneeringut muutvat detailplaneeringut.
Planeeringu koostamisel lähtuda PlanS §-s 142 sätestatud nõuetest üldplaneeringut muuteva
detailplaneeringu koostamiseks.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Kaia Sarnet
regionaalvaldkonna asekantsler
Piret Kivi 715 5871
[email protected]
2
Rapla Vallavalitsus Teie 09.03.2021 nr 6-2/20-1
[email protected] Meie 05.04.2021 nr 14-10/1914-2
Arvamus algatatud Kuusiku tee 10
detailplaneeringu kohta
Austatud Rapla Vallavolikogu esimees ja Rapla vallavanem
Rapla Vallavalitsus 09.03.2021 kirjaga nr 6-2/20-1 on teavitanud Rahandusministeeriumi
Rapla Vallavolikogu 25.02.2021 otsusest nr 8, millega algatati detailplaneering Rapla linnas
Kuusiku tee 10 asuvale maaüksusele (katastritunnus 67001:005:0380, pindala 1412 m²,
sihtotstarve 100% ärimaa).
Detailplaneeringu koostamise eesmärgiks on sätestada tingimused korterelamu ja sellega
seotud rajatiste püstitamiseks. Algatamise otsuses on toodud, et Rapla valla üldplaneeringu
kohaselt on piirkonna olemasolev maakasutus kaubandus-, teenindus- ja büroohoonemaa,
kavandatavat juhtotstarvet pole määratud. Samuti on toodud, et olemasolevast sihtotstarbest
erineva maakasutuse määramine ei sisalda endas üldplaneeringu muutmisettepanekut.
Detailplaneering algatatakse üldplaneeringu tingimusi järgivana ja on suunatud
üldplaneeringu põhilahenduse elluviimisele.
Üldplaneeringu seletuskirja peatükis 5.6 „Kaubandus-, teenindus- ja büroohoonete maa (B)
(ärimaa)“ on toodud kaubandus-, teenindus- ja büroohoonete maa (ärimaa)
arendustingimused, nende seas:
- Peamiselt toimub ärimaade arendamine ärimaa kõrvalfunktsiooni kaudu -
tootmismaadele antakse ärimaa kõrvalfunktsioon kuni 40% ulatuses, keskuse alal
antakse väike- ja korterelamumaadele ärimaa kõrvaljuhtotstarve kuni 50 % ulatuses,
väljaspool keskuseala määratakse ärimaa kõrvaljuhtotstarbe protsent
detailplaneeringu lähtetingimustega.
Juhime tähelepanu, et antud juhul on tegemist sooviga muuta üldplaneeringus määratud
maakasutuse kaubandus-, teenindus- ja büroohoonete maa (ärimaa) juhtotstarve
planeeringualal 100 % ulatuses korterelamumaaks. Seega on korterelamu planeerimise
eesmärgiga algatatud detailplaneering vastuolus Rapla valla üldplaneeringuga ja tegemist on
kehtestatud üldplaneeringu põhilahendust muutva detailplaneeringuga, mitte üldplaneeringu
kohase detailplaneeringuga. Planeerimisseaduse (PlanS) § 142 lõike 1 punkti 1 kohaselt
kehtestatud üldplaneeringu põhilahenduse muutmine on üldplaneeringuga määratud
maakasutuse juhtotstarbe ulatuslik muutmine.
Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 611 3558 /
[email protected] / www.rahandusministeerium.ee
registrikood 70000272
Oluline on märkida, et PlanS § 142 lõike 1 kohaselt võib detailplaneering põhjendatud
vajaduse korral sisaldada kehtestatud üldplaneeringu põhilahenduste muutmise ettepanekut,
kuid sellisel juhul kohaldatakse detailplaneeringu koostamisele üldplaneeringu koostamisele
ettenähtud menetlust (PlanS § 142 lg 2). Seega ei saa valla üldplaneeringuga maa-alale
määratud juhtrotstarvet muuta muidu, kui viiakse läbi planeeritavale katastriüksusele (või
suuremale territooriumile) valla üldplaneeringut muutva detailplaneeringu menetlus.
Lähtuvalt eeltoodust palume kohalikul omavalitsusel menetleda Rapla linnas asuva Kuusiku
tee 10 kinnistu detailplaneeringut kui Rapla valla üldplaneeringut muutvat detailplaneeringut.
Planeeringu koostamisel lähtuda PlanS §-s 142 sätestatud nõuetest üldplaneeringut muuteva
detailplaneeringu koostamiseks.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Kaia Sarnet
regionaalvaldkonna asekantsler
Piret Kivi 715 5871
[email protected]
2
Rapla Vallavalitsus Teie 09.03.2021 nr 6-2/22-1
[email protected] Meie 16.04.2021 nr 14-10/1917-2
Detailplaneeringu algatamisest
Rapla Viljandi mnt 9
Austatud Rapla Vallavolikogu esimees ja Rapla vallavanem
Rapla Vallavalitsus 09.03.2021 kirjaga nr 6-2/22-1 on teavitanud Rahandusministeeriumi
Rapla Vallavolikogu 25 veebruari 2021 otsusest nr 6, millega algatati Rapla linnas paikneva
Viljandi mnt 9 kinnistu (katastritunnus 67001:006:0020, pindala 1814 m2, sihtotstarve 100%
ärimaa) detailplaneering.
Detailplaneeringu eesmärk on määrata Viljandi mnt 9 krundile täiendav ehitusõigus ja seada
arhitektuur-ehituslikud tingimused olemasolevale büroohoonele juurdeehituse (uue
korterelamu) rajamiseks. Detailplaneeringuga lahendatakse liikluskorraldus ja parkimine
krundil, uuendatakse hooneid teenindavate tehnovõrkude lahendus ja seatakse
miljööväärtuslikku linnaossa vastavalt sobivad haljastuse ja heakorra põhimõtted.
Rapla valla üldplaneeringu järgi on planeeritava Viljandi mnt 9 maaüksuse juhtotstarbeks
pere- ja ridaelamumaa. Kinnistu paikneb Rapla linna keskuses, väljakujunenud
hoonestusstruktuuriga miljööväärtuslikul hoonestusalal, kus kehtivad Rapla üldplaneeringuga
määratud arendustingimused.
Rapla valla kodulehel on algatatavate või algatatud detailplaneeringute nimekirjas toodud
Viljandi mnt 9 kinnistu detailplaneeringu algatamisega kaasnevad materjalid, sealhulgas ka
arhitekt Angeelika Kaja poolt koostatud juurdeehitatava kolmekorruselise soklikorrusega
korterelamu arhitektuurne eskiisprojekt. Juurdeehituse eskiisprojektis ei ole kajastatud
uusehituse liitumist olemasoleva viilkatusega kahekorruselise büroohoonega ning sellega
kaasnevaid ümberehituslikke muudatusi säilitatavas hoones. Kortermaja eskiislahenduses ei
kajastu üldplaneeringuga Rapla linna miljööväärtuslikele aladele seatud arendustingimused ja
analüüsimata on juurdeehitusena kavandatud korterelamu sobivus olemasolevasse miljöösse.
Juhime tähelepanu, et Viljandi mnt 9 kinnistu arendamist puudutavates
Rahandusministeeriumi varasemates kirjades (11.12.2020 nr 14-11/8506-2 ja 09.01.2021 nr
14-11/9204-2) oleme selgitanud Rapla Vallavalitsusele, miks ei saa tulenevalt
planeerimisseadusest ja Rapla valla üldplaneeringust korraldada Viljandi mnt 9
arendustegevust projekteerimistingimustega.
Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 611 3558 /
[email protected] / www.rahandusministeerium.ee
registrikood 70000272
PlanS § 142 lõike 1 punkti 1 kohaselt kehtestatud üldplaneeringu põhilahenduse
detailplaneeringuga muutmine on üldplaneeringuga määratud maakasutuse juhtotstarbe
ulatuslik muutmine. Rapla Vallavolikogu 25 veebruari 2021 otsusest nr 6, millega algatatakse
detailplaneering Viljandi mnt 9 kinnistu arendamiseks selgub, et valla üldplaneeringus
määratud pere- ja ridaelamumaa juhtotstarvet ei soovita järgida ja kavatsetakse 100% ulatuses
muuta. Niisiis on tegemist üldplaneeringut muutva detailplaneeringu koostamisega.
PlanS § 142 lõike 1 kohaselt võib detailplaneering küll põhjendatud vajaduse korral sisaldada
kehtestatud üldplaneeringu põhilahenduste muutmise ettepanekut, kuid sellisel juhul kohaldatakse
detailplaneeringu koostamisele üldplaneeringu koostamisele ettenähtud menetlust (PlanS § 142 lg
2). Seega ei saa valla üldplaneeringuga maa-alale määratud juhtrotstarvet muuta teisiti, kui viiakse
läbi planeeritavale katastriüksusele (või suuremale territooriumile) valla üldplaneeringut muutva
detailplaneeringu menetlus.
Lähtuvalt eeltoodust palume kohalikul omavalitsusel menetleda Rapla linnas asuva Viljandi mnt
9 kinnistu detailplaneeringut kui Rapla valla üldplaneeringut muutvat detailplaneeringut.
Planeeringu koostamisel lähtuda PlanS §-s 142 sätestatud nõuetest üldplaneeringut muuteva
detailplaneeringu koostamiseks.
Koostöö tegemisel tuleb kohalikul omavalitsusel lähtuda Vabariigi Valitsuse 17.12.2015
määrusest nr 133 „Planeeringute koostamisel koostöö tegemise kord ja planeeringute
kooskõlastamise alused“. Detailplaneeringu eelnõu (eskiislahendus) tuleb esitada
Rahandusministeeriumile, et saaksime määrata täiendavad koostöötegijad ja kaasatavad
vastavalt PlanS § 142 lõikele 4.
Palun hoida Rahandusministeeriumi regionaalhalduse osakonna Rapla talitust kursis
detailplaneeringu menetlusega ja teavitada kõikidest avalikest aruteludest.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Kaia Sarnet
regionaalvaldkonna asekantsler
Piret Kivi 715 5871
[email protected]
2
Õiguskantsleri Kantselei 22.04.2021 nr 6-5/2021/1396
Üldplaneeringu muudatuse määratlemise pädevus
Rapla Vallavolikogu on algatanud detailplaneeringu koostamise, kaaludes detailplaneeringu ja
üldplaneeringuga seotud asjaolusid ning leides, et tegemist on üldplaneeringut järgiva
juhtumiga. Rahandusministeerium on algatamise otsuse kohta seevastu arvanud, et
detailplaneering on üldplaneeringut muutev. Kelle pädevuses on üldplaneeringu muudatuse
määratlemine ja kuidas eriarvamuste korral detailplaneeringu menetlust jätkata?
Käesoleval aastal on olnud kolm analoogset juhtumit Rapla linna kavandatavate
detailplaneeringutega. Juhtumite lühikirjeldus on allpool.
Juhtum 1: Viljandi mnt 9 detailplaneering
Detailplaneering algatati Rapla Vallavolikogu 25. veebruari 2021 otsusega nr 6 eesmärgiga
laiendada olemasolevat ärihoonet ja lisada sellele korterelamuplokk. Üldplaneeringus on
maaüksuse olemasolevaks maakasutuseks märgitud pere- ja ridaelamumaa. Olemasolev
ärihoone on püstitatud eelmise sajandi kahe- või kolmekümnendatel ja on olnud nõukogude
ajal parteikomitee ja taasiseseisvumise ajal pangahoone, samuti ärihoone, aga mitte kunagi
üksikelamu ega ridamaja, mistõttu üldplaneeringu kaardile on sattunud ilmselge viga.
Keskuse maa-alal on segafunktsiooniga hoonete kavandamine üldplaneeringu kohaselt sobiv ja
ka miljööväärtusliku ala tingimusi on täies ulatuses võimalik järgida. Linnakeskuse
tihendamisega väheneb valglinnastumine ja on võimalik üldplaneeringu põhimõtteid ellu viia.
Rahandusministeeriumi 16.04.2021 kirjaga nr 14-10/1917-2 hinnatakse detailplaneering
seevastu üldplaneeringu põhilahendust muutvaks ning palutakse detailplaneeringut menetleda
üldplaneeringut muutvana.
___________________________________________________________________________
Rapla Vallavalitsus Tel 489 0510 SEB EE661010802000071007
Viljandi mnt 17
[email protected] SWED EE662200221068430132
79511 Rapla Registrikood 77000312
Juhtum 2: Lepa tn 4a detailplaneering
Detailplaneering algatati Rapla Vallavolikogu 25. veebruari 2021 otsusega nr 7 eesmärgiga
püstitada 4 korteriga kortermaja. Üldplaneeringus on maaüksuse olemasolevaks maakasutuseks
märgitud pere- ja ridaelamumaa. Kavandatavat juhtotstarvet ei ole määratud. Vahetus
naabruses asub 15 korteriga viiekorruseline kortermaja. 100 meetri raadiuses paikneb veel kaks
korterelamut, kumbki 12 korteriga ja neljakorruselised. Piirkonda iseloomustab üleminek
kortermajadelt üksikelamutele, mistõttu väikesemahuline, suurema üksikelamu mõõtu
kortermaja võimaldab vältida järsku üleminekut ja sobitub mõlema juhtfunktsiooniga, luues
harmoonilisema ruumilahenduse. Üldplaneeringu kohaselt peab hoonestus olema kooskõlas
vahetus naabruses olevate ehitistega, vältida tuleb järske üleminekuid ning üle ühe korruse
naaberhoonetest erinevaid kõrguste vahesid. Kortermaja kasuks Viljandi maantee ääres räägib
hea juurdepääsetavus, tehnovõrkude valmidus ning teenuste kättesaadavus (lasteaiani on umbes
100 m, koolini 300 m ja sama palju kaupluseni).
Nelja korteriga ridamaja kavandamine, mis üldplaneeringuga määratud juhtotstarbele üks-ühele
vastaks, oleks ruumikasutuselt priiskavam ega võimaldaks nelja korteriga kortermajaga
võrreldavat elukeskkonna kvaliteeti saavutada.
Rahandusministeeriumi 13.04.2021 kirjaga nr 14-10/1906-2 hinnatakse detailplaneering olema
vastuolus üldplaneeringuga ning palutakse detailplaneeringut menetleda üldplaneeringut
muutvana.
Juhtum 3: Kuusiku tee 10 detailplaneering
Detailplaneering algatati Rapla Vallavolikogu 25. veebruari 2021 otsusega nr 8 eesmärgiga
püstitada kortermaja. Üldplaneeringu koostamise ajal asus maaüksusel väike kauplus, millele
tuginedes märgiti maaüksuse olemasolevaks maakasutuseks ärimaa. Kavandatavat juhtotstarvet
ei ole määratud. Rapla linnas on alakasutuses äripindu ohtralt, samas napib kortereid. Kuna 300
meetri raadiusesse jääb nii Maxima kui Rimi kaubakeskus ja ka kolm väiksemat kauplust, on
väga kahtlane, kas 1412 m² suurusel Kuusiku tee 10 maaüksusel kaubandus- või
teenindusfunktsiooni arendamine realistlikuks osutub. Aastaid tühjalt seisev poekene ei aita
kaasa hea elukeskkonna loomisele, küll aga teeks seda uus kortermaja. Üldplaneeringu kohaselt
tuleb korterelamuid kavandada asukohtadesse, kus teenindus, ühistransport, kergteed ja
tehnovõrgud on kättesaadavad.
Rahandusministeeriumi 05.04.2021 kirjaga nr 14-10/1914-2 palutakse detailplaneeringut
menetleda üldplaneeringut muutvana.
Menetlustega seotud dokumentide viited avalikes allikates:
Viljandi mnt 9 detailplaneering: dokumendiregister; materjalid veebilehel
Lepa tn 4a detailplaneering: dokumendiregister; materjalid veebilehel
Kuusiku tee 10 detailplaneering: dokumendiregister; materjalid veebilehel
Algatamise otsused ja Rahandusministeeriumi arvamused on kirjale lisatud.
Detailplaneeringu menetlus üldplaneeringut muutvana pikendab oluliselt menetlusaega, mis ei
ole kooskõlas haldusmenetluse põhimõtetega. Allpool on ülevaade olulisematest ülesannetest
ja ülesannete täitmisele asjade laabumise korral kuluvast ajast.
lisanduv ülesanne ülesande lahendaja alus lisanduv aeg
KSH eelhinnangu KOV, planeerija või
1...4 nädalat
koostamine ekspert
PlanS § 142 lg 6
KSH eelhinnangu
Keskkonnaamet 30 päeva
kooskõlastamine
dp eelnõu vastuvõtmine,
KOV PlanS § 82 lg 4 3...4 nädalat
avaliku väljapaneku teavitus
dp eelnõu avalik
KOV PlanS § 82 lg 3 30 päeva
väljapanek
dp eelnõu avaliku 1 nädal
väljapaneku tulemuste KOV PlanS § 83 (kui teavitus on
arutelu tehtud varem)
dp vastuvõtmine
KOV PlanS § 86 lg 1 3 nädalat
volikogu otsusega
dp avalik väljapanek KOV PlanS § 87 lg 4 16 päeva
dp heakskiitmine Rahandusministeerium PlanS § 142 lg 5 60 päeva
dp kehtestamine
KOV PlanS § 91 lg 1 3 nädalat
volikogu otsusega
kokku 8 kuud
Tabelis kasutatud lühendid: dp - detailplaneering; KOV - kohalik omavalitsus; KSH -
keskkonnamõju strateegiline hindamine.
Üldplaneeringut muutva menetluse korral ei lahendata tavamenetlusega võrreldes
suuremat hulka küsimusi, mistõttu palve menetleda nimetatud planeeringuid
üldplaneeringut muutvatena tundub põhjendamatu. Hea haldus tähendab ju muuhulgas
seda, et riigiasutus (käesoleval juhul KOV) lahendab asja kiiresti ja mõistlikult, tekitades
võimalikult vähe ebamugavusi ja halduskoormust, lähtudes eesmärgipärasusest ja
efektiivsuse põhimõtetest.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Meelis Mägi
vallavanem
Koopia: Rahandusministeerium, Justiitsministeerium
Koostaja: Cerly-Marko Järvela
[email protected], tel +372 506 1360
OTSUS
Rapla 25. veebruar 2021 nr 6
Detailplaneeringu algatamine
Osaühing ELESTOS esitas Rapla Vallavalitsusele 03.02.2021 detailplaneeringu
algatamisettepaneku Viljandi mnt 9 maaüksusele Rapla linnas, kus maaomanik kavandab
olemasoleva ärihoone suuremahulist laiendamist. Koostatud on eskiislahendus (arhitekt
Angeelika Kaja töö).
Viljandi mnt 9 maaüksus (katastritunnus 67001:006:0020, pindala 1814 m², sihtotstarve 100%
ärimaa) paikneb Rapla linna keskosas Viljandi maantee ääres. Rapla valla üldplaneeringu
kohaselt kuulub piirkond linna keskuse maa-alale ja miljööväärtuslikule hoonestusalale.
Üldplaneeringu kaardil on olemasolevaks maakasutuseks märgitud pere- ja ridaelamumaa,
kavandatavat juhtotstarvet pole määratud. Maaüksusel asub kunagine pangahoone, praegune
ärimaja (ehitisregistri kood 109017157).
Planeeringuala kuulub Rapla linna tiheasustusalale ning jääb reoveekogumisalale. Vahetus
naabruses Aasa tn 5 paikneb ridaelamu, Viljandi mnt ääres - äri- ja teenindushooned, Aasa ja
Jõe tänaval kortermajad. Viljandi mnt 11 krundile on 2009. aastal kehtestatud kolmekorruselise
ärihoone detailplaneering ning Viljandi mnt 7 algatati segafunktsiooniga äri- ja kortermaja
detailplaneering Rapla Vallavolikogu 21. detsembri 2020 otsusega nr 57.
Üldplaneeringu kohaselt peab linna keskuse maa arendamine lähtuma võimalikult mitmekesise
ja avatud teenindusega avalikult kasutatava ruumi loomise põhimõttest, kus lisaks
juhtotstarbele antakse kõrvalfunktsioone (näiteks alumisel korrusel äri, ülemistel korrustel
elamine) ning eelistatud on polüfunktsionaalsus. Elamumaa juhtfunktsiooniga piirkonnas
olemasoleva ärihoone laiendamine korteritega on samm üldplaneeringu elluviimise ja
funktsioonide mitmekesistamise suunas. Üldplaneeringu kohaselt tuleb eelistada olemasolevate
kompaktsete hoonestusalade laiendamist ja tihendamist, mis vähendab valglinnastumist.
Korterelamud peavad asuma keskuses olevast teenindusest ja kaubandusest mõistliku
jalgteekonna kaugusel.
Üldplaneeringu kohaselt on korterelamute planeerimisel eelistatud lähedus era- ja avalikke
teenuseid pakkuvatele teenindusasutustele, olemasolevatele ühistranspordipeatustele ning
kergliiklusteedele, samuti ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga liitumise võimalus. Nimetatud
tingimused on Viljandi mnt 9 puhul kõik täidetud.
Üldplaneeringu tähtsamaid ruumilisi arengu põhimõtteid on hea elukeskkonna loomine, mis
annab võimaluse elada Rapla vallas, töötada ja tarbida teenuseid kohapeal.
Üldplaneeringu kaardil on maakasutuse juhtotstarbeks märgitud pere- ja ridaelamumaa, kuid
üldplaneeringu alusel ei ole tuvastatav eesmärk lammutada olemasolev ärihoone ja asendada
see üksikelamu või ridaelamuga. Üldplaneeringu kaart sisaldab üldistust. Kaardil kujutatud
värvitoone tuleb vaadata koosmõjus üldplaneeringu muude põhimõtetega. Üldplaneeringu
põhimõtteid rakendades sobib kortermaja maaüksusele väga hästi. Rapla Vallavolikogu
hinnangul ei kujuta olemasolevale ärihoonele ligikaudu olemasolevaga võrdses mahus
kortermaja korpuse lisamine endast üldplaneeringu muutmist. Olemasolevast sihtotstarbest
erineva maakasutuse määramine ei sisalda endas üldplaneeringu muutmisettepanekut.
Detailplaneering algatatakse üldplaneeringu tingimusi järgivana ja on suunatud üldplaneeringu
põhilahenduse elluviimisele.
Planeerimisseaduse seletuskirja kohaselt on üldplaneeringu muudatuse määratlemine kohaliku
omavalitsuse pädevuses. Planeerimisseaduse lahtiseletaja ehk ajaveebi kohaselt ei tähenda iga
kõrvale kaldumine üldplaneeringust üldplaneeringu põhilahenduse muutmist, vaid see on
kohaliku omavalitsuse kaalutlusotsus, mis peab lähtuma planeeringu terviklahendusest,
muudatuse iseloomust, asukoha olulisusest ja muudest asjaoludest.
Planeerimisseaduse § 125 lõike 1 kohaselt on detailplaneeringu koostamine nõutav linnades,
alevites ja alevikes ehitusloakohustusliku hoone püstitamiseks. Rapla valla üldplaneeringu
kohaselt on detailplaneering üldjuhul reaalse arendus- ja ehitustegevuse aluseks
tiheasustusaladel.
Detailplaneeringuga kavandatav tegevus ei tingi keskkonnamõju strateegilise hindamise
algatamist, kuna puuduvad keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse
§ 33 lõikes 1 loetletud alused, samuti pole eelhinnangu andmise kohustust, kuna ükski sama
seaduse § 33 lõikes 2 nimetatud kriteerium ei ole täidetud. Puudub vajadus kaaluda
keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamist. Planeerimisseaduse § 126 lõike 1 punkti 12
alusel sätestatakse vajalikud keskkonnatingimused ebasoovitava keskkonnamõju
ärahoidmiseks detailplaneeringu elluviimisel.
Olemasoleva hoone suuremahulise laiendamise ehitusõigust taotles maaomanik esimest korda
juba 30.08.2016 projekteerimistingimustega. Toona viidi läbi avatud menetlus.
Projekteerimistingimuste eelnõu esitati puudutatud kinnistuomanikele arvamuse andmiseks
2017. aasta suvel ning avaldati 9.06.2017 valla infolehes „Rapla Teataja“. 20.06.2017 laekus
Aasa tn 5 kinnistuomanike vastuväide, mille kohaselt saab kannatada naabrite privaatsus,
nähakse ette raieid miljööväärtuslikul alal ning projekteerimistingimused on liiga üldsõnalised.
Taotluse esitaja lahendas juurdeehituse üksikasjalikumalt läbi ja koostas eskiisi, mis laekus
oktoobris 2020. Eskiisi alusel korraldati projekteerimistingimuste avatud menetlus eelnõu
avaliku väljapanekuga valla kodulehel, projekteerimistingimuste info avaldamisega valla
infolehe „Rapla Teataja“ 13.11.2020 numbris ja puudutatud maaomanikele 12.11.2020
lähetatud teavituskirjaga nr 6-5/4031.
Eelnõu avalikustamise käigus laekus Aasa tn 5 maaomanike 10 allkirjaga vastuväide, milles
viidatakse võimalikule privaatsuse riivele seoses uue hoonetiiva paiknemisega kõigest 14 m
kaugusel Aasa tn 5 korterelamust.
Rahandusministeeriumilt laekus 11.12.2020 kirjaga nr 14-11/8506-2 ettepanek kaaluda
detailplaneeringu algatamist. Vallavalitsus kaalus detailplaneeringu algatamist ja leidis, et
detailplaneeringuga ei ole võimalik anda suuremat ehitusõigust ning ehitusõiguse küsimused
on võimalik lahendada projekteerimistingimustega. Naabritevahelised erimeelsused vajavad
selgeksrääkimist nii detailplaneeringu kui projekteerimistingimuste menetluse korral, mistõttu
leiti, et sama tulemuse saavutamiseks ei ole otstarbekas kasutada aeganõudvamat ja
keerulisemat detailplaneeringu menetlust.
2
Projekteerimistingimuste andmiseks avatud menetluses korraldati asja arutamine 14.12.2020
vallavalitsuse avalikul istungil Rapla Kultuurikeskuses, millest võtsid osa nii taotleja kui ka
Aasa tn 5 maaomanike esindajad. Projekteerimistingimused anti Rapla Vallavalitsuse 21.
detsembri 2020 korraldusega nr 625.
Rahandusministeeriumilt laekus 09.01.2021 kiri nr 14-11/9204-2 „Hinnang
projekteerimistingimuste andmise kohta“, milles on öeldud, et Rahandusministeeriumi
hinnangul sätestab Rapla valla üldplaneering maa-ala juhtotstarbeks pere- ja ridaelamu ning
maksimaalseks kõrguseks 10 meetrit, milliseid tingimusi projekteerimistingimuste andmisega
pole järgitud. Lisaks märgitakse, et asjast informeeritakse Justiitsministeeriumi eesmärgiga
algatada haldusjärelevalve vallavalitsuse korralduse õiguspärasuse üle.
28.01.2021 laekus Aasa tn 5 korteriomanikelt 11 allkirjaga vaie, millega nõuti Rapla
Vallavalitsuse 21. detsembri 2020 korralduse nr 625 „Projekteerimistingimuste andmine“
kehtetuks tunnistamist. Rapla Vallavalitsuse 1. veebruari 2021 korraldusega nr 46 tunnistati
vaidlusalune korraldus kehtetuks.
Detailplaneeringu koostamise korraldaja on Rapla Vallavalitsus, detailplaneeringust huvitatud
isik on Osaühing ELESTOS, kes on valmis sõlmima koostöölepingu detailplaneeringu
koostamiseks.
Juhindudes Rapla valla üldplaneeringust, planeerimisseaduse § 124 lõigetest 1, 2 ja 10, § 125
lõikest 1, § 128 lõikest 1, keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse §
33 lõikest 2¹ ning vastavalt Rapla vallale esitatud detailplaneeringu algatamisettepanekule,
Rapla Vallavolikogu o t s u s t a b :
1. Algatada Rapla linnas Viljandi mnt 9 detailplaneering eesmärgiga sätestada tingimused
korterelamu ja sellega seotud rajatiste püstitamiseks.
1.1. Planeeringuala hõlmab Viljandi mnt 9 maaüksust (katastritunnus 67001:006:0020) Rapla
linnas. Planeeringuala piirneb kirdest Aasa tn 5 (katastritunnus 67001:006:0390) ja loodest
Viljandi mnt 7 (katastritunnus 67001:006:0860) maaüksustega, kagust Aasa tänava ning edelast
Viljandi maanteega. Planeeringuala pindala on ca 0,2 ha.
1.2. Detailplaneeringu koostamise vajadus tuleneb Rapla valla üldplaneeringust.
1.3. Koostada ajakohane võrkudega geodeetiline alusplaan.
2. Jätta keskkonnamõju strateegiline hindamine algatamata, kuna kavandatava tegevuse
iseloom ei anna alust eeldada olulise keskkonnamõju ilmnemist.
3. Detailplaneeringu algatamine on menetlustoiming, millega ei teki huvitatud isikule
õigustatud ootust detailplaneeringu vastuvõtmise või kehtestamise osas. Menetlustoimingud on
vaidlustatavad koos haldusaktiga, milleks on planeeringu kehtestamise või kehtestamata
jätmise otsus.
4. Otsus jõustub teatavakstegemisest.
(allkirjastatud digitaalselt)
Väino Sassi
volikogu vanim liige
3
OTSUS
Rapla 25. veebruar 2021 nr 7
Detailplaneeringu algatamine
Osaühing AmEst Invest esitas Rapla Vallavalitsusele 02.02.2021 detailplaneeringu
algatamisettepaneku Lepa tn 4a maaüksusele Rapla linnas, kuhu maaomanik kavandab
püstitada nelja korteriga kortermaja. Koostatud on eskiislahendus (Raadius Arhitektid OÜ töö).
Lepa tn 4a maaüksus (katastritunnus 67001:009:0064, pindala 1437 m², sihtotstarve 100%
elamumaa) paikneb Rapla linnas Viljandi maantee ääres Männi tänavalt hõlpsasti
juurdepääsetavas asukohas. Rapla valla üldplaneeringu kohaselt on piirkonna olemasolev
maakasutus pere- ja ridaelamumaa, kavandatavat juhtotstarvet pole määratud. Planeeringuala
kuulub Rapla linna tiheasustusalale ning jääb ka reoveekogumisalale. Vahetus naabruses
paikneb nii üksikelamuid kui ka kortermaju, mistõttu kavandatav hoone on kujundatud viisil,
mis sobituks mõlemaga.
Üldplaneeringu kohaselt on korterelamute planeerimisel eelistatud lähedus era- ja avalikke
teenuseid pakkuvatele teenindusasutustele, olemasolevatele ühistranspordipeatustele ning
kergliiklusteedele, samuti ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga liitumise võimalus. Nimetatud
tingimused on kõik täidetud: lähima lasteaiani on umbes 100 m, teenindusasutuseni 200 m,
koolini 300 m, bussipeatuseni 400 m, kergtee kulgeb krundi vahetus naabruses Viljandi
maantee ääres ning Vesiroosi tervisepark on teisel pool maanteed.
Üldplaneeringu tähtsamaid ruumilisi arengu põhimõtteid on hea elukeskkonna loomine, mis
annab võimaluse elada Rapla vallas, töötada ja tarbida teenuseid kohapeal. Üksikelamu
kavandamise korral avaneks see võimalus vaid ühele perele, nelja korteriga kortermaja puhul
aga neli korda suuremale hulgale inimestest.
Üldplaneeringu kaardil on maakasutuse juhtotstarbeks märgitud küll pere- ja ridaelamumaa,
kuid üldplaneeringu alusel ei ole tuvastatav volikogu eesmärk pere- ja ridaelamumaa
juhtotstarbe põlistamiseks. Üldplaneeringu kaart sisaldab üldistust. Kaardil kujutatud
värvitoone tuleb vaadata koosmõjus üldplaneeringu muude põhimõtetega. Üldplaneeringu
põhimõtteid rakendades sobib kortermaja maaüksusele väga hästi. Rapla Vallavolikogu
hinnangul ei kujuta kortermaja kavandamine Lepa tn 4a maaüksusele endast üldplaneeringu
muutmist. Olemasolevast sihtotstarbest erineva maakasutuse määramine ei sisalda endas
üldplaneeringu muutmisettepanekut. Detailplaneering algatatakse üldplaneeringu tingimusi
järgivana ja on suunatud üldplaneeringu põhilahenduse elluviimisele.
Planeerimisseaduse seletuskirja kohaselt on üldplaneeringu muudatuse määratlemine kohaliku
omavalitsuse pädevuses. Planeerimisseaduse lahtiseletaja ehk ajaveebi kohaselt ei tähenda iga
kõrvale kaldumine üldplaneeringust üldplaneeringu põhilahenduse muutmist, vaid see on
kohaliku omavalitsuse kaalutlusotsus, mis peab lähtuma planeeringu terviklahendusest,
muudatuse iseloomust, asukoha olulisusest ja muudest asjaoludest.
Planeerimisseaduse § 125 lõike 1 kohaselt on detailplaneeringu koostamine nõutav linnades,
alevites ja alevikes ehitusloakohustusliku hoone püstitamiseks. Rapla valla üldplaneeringu
kohaselt on detailplaneering üldjuhul reaalse arendus- ja ehitustegevuse aluseks
tiheasustusaladel.
Detailplaneeringuga kavandatav tegevus ei tingi keskkonnamõju strateegilise hindamise
algatamist, kuna puuduvad keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse
§ 33 lõikes 1 loetletud alused, samuti pole eelhinnangu andmise kohustust, kuna ükski sama
seaduse § 33 lõikes 2 nimetatud kriteerium ei ole täidetud. Puudub vajadus kaaluda
keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamist. Planeerimisseaduse § 126 lõike 1 punkti 12
alusel sätestatakse vajalikud keskkonnatingimused ebasoovitava keskkonnamõju
ärahoidmiseks detailplaneeringu elluviimisel.
Detailplaneeringu koostamise korraldaja on Rapla Vallavalitsus, detailplaneeringust huvitatud
isik on Osaühing AmEst Invest, kes on valmis sõlmima koostöölepingu detailplaneeringu
koostamiseks.
Juhindudes Rapla valla üldplaneeringust, planeerimisseaduse § 124 lõigetest 1, 2 ja 10, § 125
lõikest 1, § 128 lõikest 1, keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse §
33 lõikest 2¹ ning vastavalt Rapla vallale esitatud detailplaneeringu algatamisettepanekule,
Rapla Vallavolikogu o t s u s t a b :
1. Algatada Rapla linnas Lepa tn 4a detailplaneering eesmärgiga sätestada tingimused
korterelamu ja sellega seotud rajatiste püstitamiseks.
1.1. Planeeringuala hõlmab Lepa tn 4a maaüksust (katastritunnus 67001:009:0064) ja osaliselt
Männi tänavat (6692040 Männi tänav, katastritunnus 66901:001:0236) Rapla linnas.
Planeeringuala piirneb põhjast ja läänest kõnniteega (6692104 Rapla-Kaerepere kergliiklustee
L4, katastritunnus 67001:009:0081), idast Männi tänavaga ning lõunast hoonestamata Lepa tn
2a elamumaa maaüksuse (katastritunnus 67001:009:1420) ja hoonestatud Lepa tn 2 elamumaa
maaüksusega (katastritunnus 67001:009:0720). Planeeringuala pindala on ca 0,2 ha.
1.2. Detailplaneeringu koostamise vajadus tuleneb planeerimisseadusest ja Rapla valla
üldplaneeringust.
1.3. Koostada ajakohane võrkudega geodeetiline alusplaan.
2. Jätta keskkonnamõju strateegiline hindamine algatamata, kuna kavandatava tegevuse
iseloom ei anna alust eeldada olulise keskkonnamõju ilmnemist.
3. Detailplaneeringu algatamine on menetlustoiming, millega ei teki huvitatud isikule
õigustatud ootust detailplaneeringu vastuvõtmise või kehtestamise osas. Menetlustoimingud on
vaidlustatavad koos haldusaktiga, milleks on planeeringu kehtestamise või kehtestamata
jätmise otsus.
4. Otsus jõustub teatavakstegemisest.
(allkirjastatud digitaalselt)
Tarmo Lukk
volikogu aseesimees
2
OTSUS
Rapla 25. veebruar 2021 nr 8
Detailplaneeringu algatamine
Devalko OÜ esitas Rapla Vallavalitsusele 02.02.2021 detailplaneeringu algatamisettepaneku
Kuusiku tee 10 maaüksusele Rapla linnas, kuhu maaomanik kavandab püstitada kortermaja.
Koostatud on eskiislahendus (Arhitex OÜ töö).
Kuusiku tee 10 maaüksus (katastritunnus 67001:005:0380, pindala 1412 m², sihtotstarve 100%
ärimaa) paikneb Rapla linnas Kuusiku tee ääres hõlpsasti juurdepääsetavas asukohas. Rapla
valla üldplaneeringu kohaselt on piirkonna olemasolev maakasutus kaubandus-, teenindus- ja
büroohoonemaa, kavandatavat juhtotstarvet pole määratud. Planeeringuala kuulub Rapla linna
tiheasustusalale ning jääb reoveekogumisalale ja ka kaugküttepiirkonda. Vahetus naabruses
paiknevad kortermajad. Kuusiku tee 6 ja 8 hooned moodustavad üldplaneeringu kohaselt
miljööväärtusliku stalinistliku uusklassitsismi ansambli.
Üldplaneeringu kohaselt on korterelamute planeerimisel eelistatud lähedus era- ja avalikke
teenuseid pakkuvatele teenindusasutustele, olemasolevatele ühistranspordipeatustele ning
kergliiklusteedele, samuti ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga liitumise võimalus. Nimetatud
tingimused on kõik täidetud: lähima asutuseni on alla 100 m, kauplusteni umbes 200 m,
bussipeatuseni alla 300 m, kergtee kulgeb krundi vahetus naabruses Kuusiku tee ääres.
Üldplaneeringu koostamise ajal 10 aasta eest valitses arusaam jõuliselt kasvavast Rapla linnast,
kuhu kavandati hulgaliselt äri-, teenindus- ja kaubanduspindu. Ka Kuusiku tee 10 hoones
tegutses varem pood, millele tuginedes on ärimaa juhtotstarve üldplaneeringu kaardile
märgitud. Linna kasv ei ole vastanud ootustele ja 10 aastaga on rahvaarv umbes 300 inimese
võrra vähenenud. Saadaolevaid äriruume on linnas piisavalt, küll aga napib elamispinda.
Üldplaneeringu tähtsamaid ruumilisi arengu põhimõtteid on hea elukeskkonna loomine, mis
annab võimaluse elada Rapla vallas, töötada ja tarbida teenuseid kohapeal.
Üldplaneeringu kaardil on maakasutuse juhtotstarbeks märgitud kaubandus-, teenindus- ja
büroohoonemaa, kuid üldplaneeringu alusel ei ole tuvastatav volikogu eesmärk ärifunktsiooni
põlistamiseks maaüksusel. Üldplaneeringu kaart sisaldab üldistust. Kaardil kujutatud
värvitoone tuleb vaadata koosmõjus üldplaneeringu muude põhimõtetega. Üldplaneeringu
põhimõtteid rakendades sobib kortermaja maaüksusele väga hästi. Rapla Vallavolikogu
hinnangul ei kujuta kortermaja kavandamine Kuusiku tee 10 maaüksusele endast
üldplaneeringu muutmist. Olemasolevast sihtotstarbest erineva maakasutuse määramine ei
sisalda endas üldplaneeringu muutmisettepanekut. Detailplaneering algatatakse üldplaneeringu
tingimusi järgivana ja on suunatud üldplaneeringu põhilahenduse elluviimisele.
Planeerimisseaduse seletuskirja kohaselt on üldplaneeringu muudatuse määratlemine kohaliku
omavalitsuse pädevuses. Planeerimisseaduse lahtiseletaja ehk ajaveebi kohaselt ei tähenda iga
kõrvale kaldumine üldplaneeringust üldplaneeringu põhilahenduse muutmist, vaid see on
kohaliku omavalitsuse kaalutlusotsus, mis peab lähtuma planeeringu terviklahendusest,
muudatuse iseloomust, asukoha olulisusest ja muudest asjaoludest.
Planeerimisseaduse § 125 lõike 1 kohaselt on detailplaneeringu koostamine nõutav linnades,
alevites ja alevikes ehitusloakohustusliku hoone püstitamiseks. Rapla valla üldplaneeringu
kohaselt on detailplaneering üldjuhul reaalse arendus- ja ehitustegevuse aluseks
tiheasustusaladel.
Detailplaneeringuga kavandatav tegevus ei tingi keskkonnamõju strateegilise hindamise
algatamist, kuna puuduvad keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse
§ 33 lõikes 1 loetletud alused, samuti pole eelhinnangu andmise kohustust, kuna ükski sama
seaduse § 33 lõikes 2 nimetatud kriteerium ei ole täidetud. Puudub vajadus kaaluda
keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamist. Planeerimisseaduse § 126 lõike 1 punkti 12
alusel sätestatakse vajalikud keskkonnatingimused ebasoovitava keskkonnamõju
ärahoidmiseks detailplaneeringu elluviimisel.
Detailplaneeringu koostamise korraldaja on Rapla Vallavalitsus, detailplaneeringust huvitatud
isik on Devalko OÜ, kes on valmis sõlmima koostöölepingu detailplaneeringu koostamiseks.
Juhindudes Rapla valla üldplaneeringust, planeerimisseaduse § 124 lõigetest 1, 2 ja 10, § 125
lõikest 1, § 128 lõikest 1, keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse §
33 lõikest 2¹ ning vastavalt Rapla vallale esitatud detailplaneeringu algatamisettepanekule,
Rapla Vallavolikogu o t s u s t a b :
1. Algatada Rapla linnas Kuusiku tee 10 detailplaneering eesmärgiga sätestada tingimused
korterelamu ja sellega seotud rajatiste püstitamiseks.
1.1. Planeeringuala hõlmab Kuusiku tee 10 maaüksust (katastritunnus 67001:005:0380) ja
osaliselt 6692025 Kuusiku tee L3 (katastritunnus 66801:001:0479) transpordimaa maaüksust
Rapla linnas. Planeeringuala piirneb põhjast, idast ja lõunast teede ja tänavatega ning läänest
Nurme tn 3 (katastritunnus 67001:005:0330) korterelamuga hoonestatud elamumaa ja Kuusiku
tee 12 hoonestamata ärimaaga (katastritunnus 66901:001:0760). Planeeringuala pindala on ca
0,2 ha.
1.2. Detailplaneeringu koostamise vajadus tuleneb planeerimisseadusest ja Rapla valla
üldplaneeringust.
1.3. Koostada ajakohane võrkudega geodeetiline alusplaan.
2. Jätta keskkonnamõju strateegiline hindamine algatamata, kuna kavandatava tegevuse
iseloom ei anna alust eeldada olulise keskkonnamõju ilmnemist.
3. Detailplaneeringu algatamine on menetlustoiming, millega ei teki huvitatud isikule
õigustatud ootust detailplaneeringu vastuvõtmise või kehtestamise osas. Menetlustoimingud on
vaidlustatavad koos haldusaktiga, milleks on planeeringu kehtestamise või kehtestamata
jätmise otsus.
4. Otsus jõustub teatavakstegemisest.
(allkirjastatud digitaalselt)
Tarmo Lukk
volikogu aseesimees
2