Saue Vallavalitsus Teie nr
Saue Vallavolikogu
[email protected] Meie 15.04.2021 nr 6-5/191424/2102682
Lasteaia- ja lapsehoiuteenus Saue vallas
Lugupeetud vallavanem ja vallavolikogu esimees
Teile teadaolevalt on õiguskantsleri poole pöördunud hulk Saue valla lapsevanemaid küsimustega,
mis puudutavad lasteaiakoha andmist, vanema makstava osalustasu suurust ning eralasteaia ja
lapsehoiu toetust. Sellepärast hindasin Saue Vallavalitsuse 28.02.2018 määruse nr 3 „Saue valla
koolieelsesse lasteasutusse vastuvõtmise ja sealt väljaarvamise kord ning lasteasutuse tegutsemise
aeg“, Saue Vallavolikogu 21.12.2007 määruse nr 32 „Saue valla koolieelsetes
munitsipaallasteasutustes vanemate poolt kaetava osa määr ja selle tasumise kord“ ja Saue
Vallavolikogu 27.02.2020 määrus nr 9 „Koolieelse eralasteasutuse ja -lapsehoiu teenuse toetamise
kord“ asjakohaste sätete põhiseaduspärasust.
Seaduse järgi tuleb võimaldada lasteaiakoht igale vähemalt pooleteiseaastasele lapsele. Saue vald
rikub seadust sellega, et jätab üldjuhul kohata alla kolmeaastase lapse. Lasteaiakohata jäänud
lapsed saavad küll valla toetusel käia eralasteaias või lapsehoius, kuid vanemad peavad paljudel
juhtudel selle sundvaliku tõttu maksma rohkem kui munitsipaallasteaias.
Leian, et Saue Vallavolikogu määruse „Saue valla koolieelsetes munitsipaallasteasutustes
vanemate poolt kaetava osa määr ja selle tasumise kord“ § 4 lõikega 1 kehtestatud osalustasu
soodustus toob küll kaasa lapsevanemate erineva kohtlemise, kuid soodustuse eesmärke ja
omavalitsuse otsustusõigust arvestades ei ole see meelevaldne ega põhiseadusvastane (vt
põhjendusi seisukohast soodustuse põhiseaduspärasuse kohta).
Saue Vallavalitsuse määrus „Saue valla koolieelsesse lasteasutusse vastuvõtmise ja sealt
väljaarvamise kord ning lasteasutuse tegutsemise aeg“ § 3 lõige 2 on vastuolus koolieelse
lasteasutuse seaduse § 10 lõikega 1 ja § 15 lõikega 4 ning seega põhiseaduse §-ga 3 ja § 154 lõikega
1, kuna määruses ei ole sätestatud, kuidas taotleda lasteaiakohta lapsele, kes ei ole saanud
lasteaiakoha kasutamise aasta 1. oktoobriks kolmeaastaseks. Seaduse kohaselt peab vallavalitsus
kehtestama korra, mis hõlmab muu hulgas seda, kuidas lasteaiakohta taotleda. See kord peab
reguleerima ka lasteaiakoha taotlemist pooleteise- kuni kolmeaastasele lapsele, kuna seaduse järgi
on ka selles vanuses lapsel õigus lasteaiakohale. Palun vallavalitsusel viia see määruse säte seaduse
ja põhiseadusega kooskõlla.
2
Saue Vallavalitsuse määruse „Saue valla koolieelsesse lasteasutusse vastuvõtmise ja sealt
väljaarvamise kord ning lasteasutuse tegutsemise aeg“ § 3 lõige 3 on vastuolus koolieelse
lasteasutuse seaduse § 10 lõikega 1 ning § 15 lõikega 4 ning seega põhiseaduse §-ga 3 ja 154
lõikega 1, kuna määrus seob lasteaiakoha kasutamise õiguse lapse kolmeaastaseks saamisega.
Seaduse järgi on õigus lasteaiakohale vähemalt pooleteiseaastasel lapsel. Palun vallavalitsusel viia
see määruse säte seaduse ja põhiseadusega kooskõlla.
Lisaks soovitan Saue Vallavolikogul määruses „Koolieelse eralasteasutuse ja -lapsehoiu teenuse
toetamise kord“ ühemõtteliselt ja selgelt sätestada, kas vald toetab vabatahtlikult eralasteaias
käimist või täidab eralasteaedade abiga koolieelse lasteasutuse seaduse § 10 lõikest 1 tulenevat
kohustust. Samamoodi peab vanemale olema selge, kas vald osutab lapsehoiuteenust koolieelse
lasteasutuse seaduse § 10 lõikes 1 sätestatud kohustuse täitmiseks või toetab lapsehoiuteenust
vabatahtlikult. Kui vald täidab kõnealuse määruse alusel eralasteaedadele ja lapsehoidudele toetust
makstes koolieelse lasteasutuse seaduse § 10 lõikest 1 tulenevat kohustust, tuleks eralasteaia- ja
lapsehoiuteenuse korraldamisel rakendada koolieelse lasteasutuse seaduse sätteid seadusega
toodud ulatuses. Peale selle tuleb jälgida, et peresid ei seataks teenuse eest tasumisel halvemasse
olukorda, sõltuvalt sellest, kas laps käib munitsipaal- või eralasteaias või kas pooleteise- kuni
kolmeaastaste lapse lasteaiakoht on asendatud vanema nõusolekul lapsehoiukohaga. See tähendab,
et mitmed kõnealuse määruse sätted tuleks seaduse ja põhiseadusega kooskõlla viia. Kui aga
eralasteaia ja lapsehoiu määruse alusel makstavat toetust saab pidada valla vabatahtlikult antud
soodustuseks, langevad küsimused kõnealuse määruse põhiseaduspärasusest ära.
Palun andke 17. maiks 2021 teada, kuidas kavandate ettepanekuid ja soovitusi täita.
I. Lasteaia- ja lapsehoiuteenuse osutamise regulatsioon
1. Eesti Vabariigi põhiseaduse (PS) § 37 lõikes 1 on sätestatud õigus haridusele. Õigus haridusele
hõlmab ka õigust alusharidusele. Alushariduse korraldust reguleerib koolieelse lasteasutuse seadus
(KELS). Selle seaduse § 1 lõike 1 kohaselt on koolieelne lasteasutus (lasteaed) koolieast
noorematele lastele hoidu ja alusharidust võimaldav õppeasutus.
2. Lasteaiateenuse saamise tingimused on sätestatud KELS § 10 lõikes 1. Selle sätte järgi loob
valla- või linnavalitsus vanemate soovil kõigile konkreetses vallas või linnas elavatele pooleteise-
kuni seitsmeaastastele lastele võimaluse käia teeninduspiirkonna lasteasutuses. Pooleteise- kuni
kolmeaastase lapse lasteaiakoha võib valla- või linnavalitsus vanema nõusolekul asendada
lapsehoiuteenusega.
3. See tähendab, et kõigil KELS § 10 lõikes 1 nimetatud lastel on õigus lasteaiakohale ning vallad
ja linnad on kohustatud lasteaiakohad tagama ka pooleteise- kuni kolmeaastastele lastele, kelle
vanemad selleks soovi avaldavad. Pooleteise- kuni kolmeaastase lapse lasteaiakoht on võimalik
asendada lapsehoiukohaga vaid siis, kui vanem on sellega nõus. Kui vanem asendusega ei nõustu,
peab kohalik omavalitsus tagama lapsele lasteaiakoha. Samas pole vanemal õigust nõuda vallalt
või linnalt lapsehoiukohta, kui vald või linn on valmis tagama lapsele lasteaiakoha.
4. Koolieelse lasteasutuse teenuse pakkumine on kohaliku omavalitsuse avalik-õiguslik ülesanne.
Selle ülesande täitmiseks võivad linnad ja vallad anda perele lasteaiakoha munitsipaallasteaias,
mille tegevust finantseeritakse omavalitsuse eelarvest. Teine võimalus on osta koolieelse
lasteasutuse teenust mõnelt eraõiguslikult isikult. Seda saab teha tsiviilõigusliku lepinguga.
Lepingust hoolimata jääb kohalik omavalitsus endiselt kohustatud isikuks, kes peab tagama
lapsele/perele teenuse KELS-s sätestatud tingimustel. Kolmanda võimalusena võivad vallad ja
3
linnad sõlmida lepingu mõne teise valla või linnaga ja täita KELS-s sätestatud kohustust koostöös
nendega.
5. Sotsiaalhoolekande seaduse (SHS) 2. peatüki 2. jaos on sätestatud sotsiaalteenused, mida vallad
ja linnad peavad korraldama. Üks neist teenustest on lapsehoiuteenus. SHS § 451 lõike 1 järgi on
lapsehoiuteenuse eesmärk toetada pere toimetulekut või vanemate töötamist või vähendada lapse
erivajadusest tulenevat hoolduskoormust. Seega, erinevalt lasteaiast ei pea lapsehoid tagama
alusharidust.
6. SHS § 452 lõike 1 kohaselt korraldavad vallad ja linnad lapsehoiuteenust KELS § 10 lõike 1
alusel. See tähendab, et KELS määrab, kes on õigustatud teenust saama: need on pooleteise- kuni
kolmeaastased lapsed, kes ise ja kelle vanem elavad antud valla või linna territooriumil ning kes
on nõus, et lasteaiateenus asendatakse lapsehoiuteenusega.
7. Raske ja sügava puudega lapse lapsehoiuteenus on reguleeritud eraldi sätetega. Sel juhul peab
linn või vald hindama iga lapse lapsehoiuteenuse vajadust (SHS § 452 lõige 2) ning teenus
tagatakse vajaduse korral kuni kalendriaasta lõpuni, mil noor saab 18-aastaseks (SHS § 452
lõige 6).
8. SHS § 452 lõike 5 kohaselt ei pea kohalik omavalitsus ise lapsehoiuteenust osutama, vaid võib
anda lapsehoiuteenuse osutamiseks volituse (halduslepinguga) eraõiguslikule juriidilisele isikule,
füüsilisest isikust ettevõtjale või teise valla või linna asutusele. Kohalik omavalitsus võib osta
lapsehoiuteenust eraõiguslikult juriidiliselt isikult ka tsiviilõigusliku lepinguga (kooskõlas
halduskoostöö seaduse regulatsiooniga).
9. Peale selle kehtivad KELS § 10 lõike 1 alusel lapsehoiuteenuse kohta üldised sotsiaalteenuste
osutamise nõuded (näiteks SHS § 3 punkti 6 nõue, et abimeetmed tagatakse isikule võimalikult
kättesaadaval moel). Sotsiaalseadustiku üldosa seaduse (SÜS) § 25 lõike 1 järgi otsustab hüvitise
andja hüvitise andmise kümne tööpäeva jooksul alates nõuetekohase taotluse esitamisest või muu
hüvitisele õiguse tekkimise aluseks oleva sündmuse toimumisest, asjaolu saabumisest või
tingimuse täitmisest, kui seadus ei sätesta teisiti. Seda nõuet tuleb järgida ka lapsehoiuteenuse
tagamisel.
10. Lasteaiakoha eest võib lapsevanemalt küsida tasu nii, nagu näevad ette KELS § 27 lõiked 3 ja
4. Nende sätete järgi toimub rahastamine ka siis, kui valla- või linnavalitsus asendab pooleteise-
kuni kolmeaastase lapse lasteaiakoha vanema nõusolekul lapsehoiuteenusega.
11. Lasteaiateenust pakuvad ka eraõiguslikud isikud ehk eralasteaiad (erakooliseaduse alusel).
Kohalikud omavalitsused pole kohustatud eraõiguslikke lasteaedu finantseerima ega nende
tegevust ja seal käivate laste peresid toetama, kuid võivad seda teha. Vabatahtliku toetuse
maksmisel on kohalikel omavalitsustel lai kaalutlusõigus: igal vallal ja linnal on õigus ise
otsustada, kas ja mis tingimustel toetust maksta.1
12. Sama kehtib eraõiguslike lapsehoiuteenuse osutajate kohta, kelle kaudu vald või linn ei täida
KELS § 10 lõikes 1 kirjeldatud võimalust asendada pooleteise- kuni kolmeaastase lapse
lasteaiakoht lapsehoiuteenusega. Neile lapsehoiuteenuse osutajatele, kelle kaudu vald või linn
lapsehoiuteenust ei korralda, pole vald või linn kohustatud rahalist tuge pakkuma ega tagama, et
teenuse rahastamisele kohaldatakse KELS § 27 lõigetes 3 ja 4 sätestatut. Samas võivad vallad ja
linnad soovi korral ka neile rahalist toetust pakkuda ning toetada otseselt või kaudselt peret, kelle
1
Riigikohtu otsus nr 3-4-1-11-10, p 62.
4
laps selles lapsehoius käib. Seejuures on vallal ja linnal toetamise tingimuste sätestamisel üsna lai
kaalutlusõigus.
II. Saue vallas lapsehoiu- ja lastaiateenuse osutamise põhiseaduspärasus
Lasteaiakoha taotlemine 1,5−3-aastastele lastele
13. KELS § 15 lõige 4 paneb valla või linnavalitsusele ülesande kehtestada laste lasteasutusse
vastuvõtmise ja sealt väljaarvamise kord. Riigikohtu otsuse kohaselt tuleb korra all mõista seda,
kuidas lasteaiakohta taotletakse, kuidas pöördumisi menetletakse, ja muid tehnilisi küsimusi, mis
puudutavad lasteaiakoha andmist või lasteaiast väljaarvamist (nr 3-4-1-66-13 p 32). Valla- või
linnavolikogul pole õigust kehtestada piiranguid lasteaiakoha saamisele (nr 3-4-1-66-13, p 36).
KELS § 10 lõiget 1 arvestades peab kord järelikult reguleerima lasteaiakoha taotlemist kõigile
1,5−7-aastaste lastele, kes on õigustatud saama lasteaiakohta.
14. Saue Vallavalitsuse määruse „Saue valla koolieelsesse lasteasutusse vastuvõtmise ja sealt
väljaarvamise kord ning lasteasutuse tegutsemise aeg“ § 3 lõige 2 näeb ette, et lapse lasteaiakoha
taotlusesse tuleb vanemal märkida õppeaasta, millal ta soovib lasteaiakohta saada, alates sügisest
pärast lapse kolmeaastaseks saamist. Järgnevast lõikest selgub, et laps peab olema saanud
kolmeaastaseks hiljemalt vastava aasta 1. oktoobriks.
15. Saue Vallavalitsuse selgituste saab lapse panna lasteaiakoha järjekorda alates sellest sügisest,
mil laps on 1. oktoobriks vähemalt kolmeaastane. Sama sisuga tekst kuvatakse ka registris, mille
kaudu vanem peab esitama lasteaiakoha taotluse (ARNO süsteem).
16. Saue Vallavalitsus selgitas, et lapsevanem saab taotleda kohta ka alla kolmeaastasele lapsele,
kui ta lisab selle info täiendavate süsteemi märkuste lahtrisse, kuid selline võimalus ei selgu
määruse tekstist ega valla veebilehelt. Määrus ei reguleeri seda, kuidas saavad lasteaiakohta
taotleda need vanemad, kelle laps ei ole soovitud õppeaasta sügiseks saanud vähemalt
kolmeaastaseks. Pooleteise- kuni kolmeaastaste laste lasteasutusse vastuvõtmise ja sealt
väljaarvamise korda ei ole kehtestatud ka ühegi teise Saue valla õigusaktiga. Samuti puudub
määruses viide sellele, et määruses reguleerimata küsimustes kohaldatakse mõnd muud õigusakti.
17. Järelikult on Saue Vallavalitsuse määruse „Saue valla koolieelsesse lasteasutusse vastuvõtmise
ja sealt väljaarvamise kord ning lasteasutuse tegutsemise aeg“ § 3 lõige 2 vastuolus KELS § 10
lõikega 1 ja PS §-ga 3 ja § 154 lõikega 1, sest määruses puudub regulatsioon selle kohta, kuidas
taotleda lasteaiakohta lapsele, kes ei ole saanud lasteaiakoha kasutamise aasta 1. oktoobriks
kolmeaastaseks.
Lasteaiakoha andmine 1,5−3-aastastele lastele
18. Saue Vallavalitsuse määruse „Saue valla koolieelsesse lasteasutusse vastuvõtmise ja sealt
väljaarvamise kord ning lasteasutuse tegutsemise aeg“ § 3 lõige 3 sätestab, et lasteaiakoha
kasutamise õigus tekib alates 1. septembrist, kui laps saab hiljemalt vastava aasta 1. oktoobriks
kolmeaastaseks.
19. Määruse § 3 lõike 4 järgi kinnitab vanem taotluse esitamisel, et on kõnealuse määrusega
tutvunud ja nõustub selles toodud tingimustega lasteaiakoha taotlemisel. Niisiis nõustub vanem
lasteaiakoha taotlust esitades ka määruse § 3 lõikes 3 sätestatuga, mille järgi on lasteaiakoha
kasutamise õiguse tekkimine seotud lapse kolmeaastaseks saamisega.
5
20. Määruse § 7 lõike 1 punkti 1 järgi saab küll lasteaeda vastu võtta vähemalt pooleteiseaastase
lapse, kuid see ei muuda määruse § 3 lõike 3 sisu. Nimelt reguleerib määruse § 7 lasteaeda
vastuvõtmist ja rühmade komplekteerimist. Määruse § 7 lõige 1 ei taga lasteaiakoha kasutamise
õigust vähemalt pooleteiseaastastele lastele, sest määruse § 3 lõige 3 seob lasteaiakoha kasutamise
õiguse lapse kolmeaastaseks saamisega.
21. Määruse § 3 lõikele 3 ei ole võimalik anda põhiseaduspärast tõlgendust, sest see läheks
vastuollu sätte sõnastusega ning seega õigusselguse põhimõttega. PS § 13 lõikes 2 tagatud
õigusselguse põhimõte nõuab, et õigusnormid oleksid selged, täpsed ja ühetähenduslikud ning
mõistetavad inimesele, kellele norm on suunatud. Õigusnormide erinevate tõlgendusvõimaluste
puhul tuleb küll eelistada PS-ga kooskõlas olevat tõlgendust, kuid selle hind ei tohi olla
õigusselgusetus (Riigikohtu otsus nr 5-18-7/8, p 171). Riigikohus on pidanud määruse
regulatsiooni ammendavaks, kui määruses puudub viide, et reguleerimata küsimustes
rakendatakse seadust, samuti siis, kui sätte sõnastus ei anna kaalumisruumi ega toeta teistsugust
tõlgendust. Sellistel juhtudel on Riigikohus pidanud määruses sisalduvat piirangut
põhiseadusvastaseks (vt Riigikohtu otsust nr 5-18-7/8, punktid 237−240, punktid 268−270).
22. Ka Saue Vallavalitsus kinnitas õiguskantslerile, et lasteaiakoht antakse alla kolmeaastastele
lastele vaid erandjuhtudel ehk siis, kui lasteaias on vabu kohti pärast seda, kui üle kolmeaastastele
lastele on lasteaiakohad tagatud. Saue Vallavalitsuse vastusest saab järeldada, et lasteaiakohti ei
jätku kõigile pooleteise- kuni kolmeaastastele lastele. Saue Vallavalitsusel pole andmeid, kui palju
kohti on neil võimalik pakkuda pooleteise- kuni kolmeaastastele lastele, kuna kohtade arv sõltub
sellest, kui palju kohti jääb üle pärast vanemate laste rühmade komplekteerimist. Samuti kinnitas
vallavalitsus, et Saue valla strateegiline valik on pooleteise- kuni kolmeaastastele lastele
lasteaiakoha andmise asemel toetada nende käimist eralasteaias või lapsehoius. Seda vaatamata
asjaolule, et seadus võimaldab lasteaiakoha asendada lapsehoiuteenusega vaid vanema nõusolekul.
Seega toetab ka Saue valla praktika järeldust, et Saue vald soovib tagada lasteaiakoha kasutamise
õiguse kõigile vähemalt kolmeaastastele lastele.
23. Järelikult on Saue Vallavalitsuse määruse „Saue valla koolieelsesse lasteasutusse vastuvõtmise
ja sealt väljaarvamise kord ning lasteasutuse tegutsemise aeg“ § 3 lõige 3 vastuolus KELS § 10
lõikega 1 ning seega PS §-ga 3 ja § 154 lõikega 1, kuna piirab seadusega võrreldes lasteaiakoha
kasutamise õigust.
Eralasteaias ja lapsehoius käimise toetamine
24. Saue Vallavolikogu määrusega nr 9 „Koolieelse eralasteasutuse ja -lapsehoiu teenuse
toetamise kord“ toetatakse rahaliselt neid vanemaid, kelle laps käib eralasteaias või lapsehoius.
Täpsemalt, toetust makstakse eralasteaiale või lapsehoiule, kui pere täidab määruses esitatud
tingimused. Toetuse suurus ja seega pere kanda jääv osa sõltub ühelt poolt sellest, kas pere vastab
täissummas toetuse saamiseks kehtestatud nõuetele, ja teiselt poolt sellest, millise lepingu on
eralasteaed või lapsehoid Saue vallaga sõlminud (kas seal sisaldub kokkulepe lapsevanema
makstava osalustasu maksimaalse suuruse kohta).
25. Vallavalitsuse vastusest õiguskantsleri järelepärimisele saab järeldada, et valla arvates täidab
vald kõnealuse määruse alusel eralasteaedadele ja lapsehoidudele toetust makstes KELS § 10
lõikes 1 sätestatud kohustust. Kui see nii on, siis peab neis asutustes osutama teenust KELS § 10
lõike 1 kohaselt ja tasu teenuse eest peab olema kooskõlas KELS § 27 lõigetega 3 ja 4. Muu hulgas
6
peab silmas pidama, et eralasteaia- ja lapsehoiukohta kasutavaid peresid ei koheldaks halvemini,
võrreldes peredega, kes kasutavad kohta munitsipaallasteaias (võrdse kohtlemise põhimõte).
26. Kui vallavalitsus täidab KELS § 10 lõikes 1 sätestatud kohustust eralasteaia ja lapsehoiu kaudu,
on seadusega vastuolus määruse § 4 lõige 2, mille järgi peab lapsevanem maksma koha eest
eralasteaias või lapsehoius rohkem kui 20% Vabariigi Valitsuse kehtestatud palga alammäärast,
kui eralasteaed või lapsehoid ei ole vallaga sõlminud kokkulepet, et lapsevanema poolt kaetava
osa maksimaalne määr on 20% palga alammäärast. KELS § 27 lõike 4 järgi peab vanema kaetava
osa määra kehtestama valla või linna volikogu. Seetõttu ei saa vanema kaetava osa suurus sõltuda
sellest, kui suurt tasu soovib eralasteaed või lapsehoid küsida ning millist lepingut on nõus
sõlmima. Samuti ei saa KELS § 10 lõike 1 ja § 27 lõike 3 järgi lapsevanema kaetav osa olla suurem
kui 20% palga alammäärast, olenemata sellest, kas vald tagab lasteaiakoha munitsipaallasteaia või
eralasteaia kaudu või asendab vanema nõusolekul pooleteise- kuni kolmeaastase lapse
lasteaiakoha lapsehoiuteenusega.
27. Kui vallavalitsus täidab KELS § 10 lõikes 1 sätestatud kohustust eralasteaia ja lapsehoiu kaudu,
on seadusega vastuolus ka määruse § 4 lõige 3, mille järgi rahastab vald eralasteaias või lapsehoius
käimist poole toetuse suuruses summas, kui rahvastikuregistri andmetel on vaid üks lapse
vanematest või määruse mõistes üksikvanem Saue valla elanik. Sellisel juhul tuleks lapsevanemal
maksta teenuse eest rohkem kui KELS § 27 lõikega 3 lubatud 20% palga alammäärast. Samuti
tuleks eralasteaias või lapsehoius käiva lapse vanemal maksta teenuse eest rohkem kui
munitsipaallasteaias käiva lapse vanemal, sest Saue Vallavolikogu on määrusega kehtestanud
munitsipaallasteaias käiva lapse osalustasu suuruseks 20% palga alammäärast. Seetõttu oleks
määruse § 4 lõige 3 vastuolus seadusega ja seega ka PS §-ga 3 ja § 154 lõikega 1.
28. Võrdse kohtlemise põhimõttest tulenevalt peaks vallavolikogu kehtestama eralasteaias ja
lapsehoius käivate laste peredele samasugused soodustused nagu munitsipaallasteaias käivatele
lastele. Kui vald täidab eralasteaia kaudu KELS § 10 lõike 1 kohustust või asendab vanema
nõusolekul pooleteise- kuni kolmeaastase lapse lasteaiakoha lapsehoiuteenusega KELS § 10 lõike
1 alusel, oleks võrdsuspõhiõigusega vastuolus olukord, kus eralasteaias või lapsehoius käivate
laste vanematel pole võimalik saada sarnaseid osalustasu soodustusi, nagu on sätestatud Saue
Vallavolikogu määruse „Saue valla koolieelsetes munitsipaallasteasutustes vanemate poolt
kaetava osa määr ja selle tasumise kord“ § 4 lõikes 1. Munitsipaallasteaias ja eralasteaias või
lapsehoius käivate laste erinev kohtlemine soodustuste saamisel on lubatud vaid siis, kui erinevaks
kohtlemiseks on mõistlik ja asjakohane põhjus.
29. Kui vallavalitsus täidab KELS § 10 lõikes 1 sätestatud kohustust eralasteaia ja lapsehoiu kaudu,
on seaduse ja põhiseadusega vastuolus ka KELS § 15 lõikes 4 nõutud korra puudumine, mille
alusel lapsi eralasteaedadesse vastu võetakse ja sealt välja arvatakse. Kehtiv määrus „Saue valla
koolieelsesse lasteasutusse vastuvõtmise ja sealt väljaarvamise kord ning lasteasutuse tegutsemise
aeg“ reguleerib vaid munitsipaallasteasutusse vastuvõtmist ja sealt väljaarvamist. Vallavalitsus
peaks reguleerima ka seda, kuidas on korraldatud pooleteise- kuni kolmeaastaste laste lasteaiakoha
asendamine lapsehoiuteenusega, kui vanem sellega nõus on.
30. Kui eralasteaia ja lapsehoiu määruse alusel makstavat toetust pidada aga valla vabatahtlikult
antud toetuseks, langeksid ära küsimused kõnealuse määruse põhiseaduspärasusest. Nimelt ei ole
riik ega kohalikud omavalitsused põhimõtteliselt kohustatud eraõiguslikke lasteaedu ega
lapsehoide rahastama ega nende tegevust ja seal käivaid peresid toetama (vt ka eelpool punktid 11
ja 12). Kui kohalik omavalitsus toetab eralasteaias ja lapsehoius käimist vabatahtlikult, on
omavalitsusel avar kaalutlusõigus, mis tingimustel seda teha.
7
31. Kui selle määruse alusel antud toetust pidada valla vabatahtlikult antavaks toetuseks, siis on
muu hulgas arusaadav ka määruse „Koolieelse eralasteasutuse ja -lapsehoiu teenuse toetamise
kord“ § 3 lõikes 6 sätestatud tingimus, mille järgi toetust ei maksta lapse eest, kes on saanud
jooksva aasta 1. oktoobriks kolmeaastaseks ja kellele on pakutud kohta Saue valla piirkonna
munitsipaallasteaias. Kui vald on pakkunud lapsele kohta munitsipaallasteaias, ei ole vallal
kohustust toetada rahaliselt vanema soovil eralasteaias või lapsehoius käivat last.
32. Õigusselguse põhimõtte järgi tuleks vallal kehtestada õigusaktid nii, et inimesel oleks võimalik
aru saada, kas vald toetab eralasteaedades ja lapsehoius käimist vabatahtlikult või KELS § 10
lõikes 1 sätestatud kohustuse täitmiseks. Vanemale peab olema üheselt selge, et kui vald täidab
eralasteaia kaudu KELS § 10 lõike 1 kohustust või asendab vanema nõusolekul pooleteise kuni
kolmeaastase lapse lasteaiakoha lapsehoiukohaga, siis tuleb kohaldada KELS sätteid ka
lapsevanema osalustasu suuruse määramisel. Vald võib eralasteaias ja lapsehoius käimist toetada
korraga nii vabatahtlikult kui ka KELS § 10 lõikes 1 sätestatud kohustuse täitmise eesmärgil, kuid
siis peab seda reguleerima nii, et inimestele oleks selge, millisel juhul milline õigusakt kohaldub.
Lugupidamisega
/allkirjastatud digitaalselt/
Ülle Madise
Angelika Sarapuu 6938411
[email protected]