Saatja: EVEA <
[email protected]>
Saadetud: 12.04.2021 20:26
Adressaat: Info <
[email protected]>
Teema: [VÄLJAST] EVEA täiendav avaldus karantiini-haigushüvitiste maksmise korra kohta
Manused: EVEA_avaldus õiguskantslerile_haigushüvitised 12.04.21.asice
Austatud Õiguskantsler pr. Ülle Madise
Manusest leiate EVEA täiendava avalduse õigusselguse saamiseks seisukohta karantiini-
haigushüvitiste maksmise korra kohta - nii selle kaetuse osas TTOS §122 normidega kui
ka põhiseaduspärasuse osas.
Lugupidamisega
Heiki Rits
EVEA president
Mob. 56355 424
[email protected]
Pr Ülle Madise Teie: 26.02.2021 nr 6-1/202073/2101244 Õiguskantsler Meie: 12.04.2021 Täiendav avaldus Täname Teid 26.02.2021 meie 29.11.2020 avaldusele saadetud vastuskirja eest . 29.11.2020 avalduses palusime kontrollida Töötervishoiu- ja tööohutuse seaduse §12 2 põhiseaduspärasust. Lisaks palusime õigusselguse saamiseks seisukohta karantiini-haigushüvitiste maksmise korra kohta - nii selle kaetuse osas TTOS §12 2 normidega kui ka põhiseaduspärasuse osas. Kuna samal ajal oli Riigikogu menetluses eelnõu 257SE, siis meie eesmärk oli ennetavalt juhtida tähelepanu muudetavate seadusaktide põhiseaduslike õiguste riivele seoses ettevõtlusvabaduse ja omandipõhiõiguste normidele (PS §31 ja §32) ning võrdsuspõhiõiguse (PS §12) ja seaduslikkuse (PS §13 ja §14) normidele. Olles tänaseks Teie saadetud vastuskirja põhjalikult analüüsinud , peame kahjuks nentima, et me ei saanud vastuseid mitmele 29.11.2020 esitatud küsimustele. Seetõttu peame vajalikuks veelkord selles küsimuses Teie poole pöörduda . Selleks, et selgitada oma täiendava pöördumise eesmärki, järgnevalt Teilt saadud selgituste osas meie tähelepanekud ning küsimused : EVEA ei sea kahtluse alla Riigikogu avarat kaalutlusõigust, kuid me näeme probleemi diskretsiooni rakendamisel . Eraõiguslike kohustuste seadmi sel kaalutlemine eeldab meie hinnangul sisulist kaasamist ja kaalutlemist mitmete erinevate lahenduste vahel. Meie pöördumise sisuks olevas asjas pole seda toimunud. Seda ei tehtud ka 2009. aastal, kui tööandjate makstava haigushüvitise regulatsioon loodi. Toonane õiguskantsler Indrek Teder on võtnud selles osas seisukoha. Soovime teada, kuidas hindate täna toona tuvastatud põhiseaduslikku riivet. Ühtlasi soovime, et annaksite hinnangu olukorrale, kus seadusandja jätab talle antud kaalutlusõiguse rakendamata, viidates „kiireloomulisusele“, „kriisiolukorrale“ vms. Soovime, et vastaksite, kas sellisel juhul on ettevõtjate põhiseaduslike õiguste riive lubatud ja õiguspärane, kui Riigikogu on seaduse vastuvõtmisel jätnud kaalutluse täielikult kõrvale? Oma kirja 1. lehel kolmanda lõigu lõpus viitate sotsiaalmaksuseaduse seletuskirjale lk 6-8. Juhime tähelepanu, et selles seletuskirjas on aga vaid 6 lehekülge, seega jääb arusaamatuks mida selle viitega on silma peetud. Kas saaksite seda täpsemalt selgitada? Meie jaoks on detailid äärmiselt olulised kuna kaalume edasisi õiguslikke samme. Kirja teises alapealkirjas avate põhjalikult PS §28 normi sisu - riigi kohustus kaitsta inimese tervist. EVEA ei ole selles küsimuse s eriarvamusel. L eiame, et nii riigi (läbi solidaarse ravikindlustussüsteemi), kui inimese enda (läbi vabatahtliku tervisekindlustuse) kohus on tervist kaitsta. Kirja punktis 5 selgitate , et riik saab anda isikule abi PS §28 nimetatud sotsiaalsete riskide puhul üksnes siis, kui loob ja hoiab toimivana abi andmiseks vajaliku süsteemi. Selgitate ka, et a sendussissetuleku töötajale haigestumise korral võib tagada ka muul moel kui sotsiaalkindlustussüsteemi kaudu. Olete asunud seisukohale, et inimesele võib kindlustada asendussissetuleku ka tööandjale pandava kohustusega kuid möönate, et selline kohustus kätkeb endas ettevõtjate põhiseaduslike õiguste riivet (Teie kirja punkt 6). Seega palu me, et selgi taksite tööandja poolt tasutava haigushüvitise regulatsiooni õiguspärasust – s.t. kas hindasite TTOS §12 2 normidele põhiseaduspärasuse analüüsi tegemisel ka seda, kas ja kui, siis milline oli normi õiguspärasuse eelduseks olev seadusandja kaalutlusprotsess? Kuna s ellise süsteemi puudused tulid esile juba 2009. aastal eelmise majanduskriisi ajal. Oma kirja punktis 6 kinnitate, et sellega, et Riigikogu paneb töötajale asendussissetuleku maksmise kohustuse tööandjale, sekkub ta ettevõtlusvabadusse (PS §31) ja piirab omandipõhiõigust (PS §32). Samuti leiate, et „ Selleks et ettevõtja ja töötaja põhiõigused ja -vabadused oleksid tasakaalus, tuleb nõudeid kehtestades hinnata, kas üks või teine tingimus on eluliselt vajalik, arvestades tööturu olemust ning selle osapoolte õigusi ja huve. Toetuste süsteem ei tohi ülemäära pärssida tulu teenimist ja majandusliku heaolu loomist erasektoris. Neid tingimusi kehtestades tuleb alati hinnata nende proportsionaalsust PS §-des 31 ja 32 sätestatud õiguste suhtes (PS kommenteeritud väljaanne, § 29, p 26, § 10, p 26). Palusime oma 2 9 .11.2020 kirja küsimuses A. Teie hinnangut just sellele küsimusele . Kahjuks me Teie kirjast seda ei leidnud ning seetõttu palume võimalusel täiendavat selgitust. TTOS §12 2 kohustab tööandjat maksma haigushüvitist haiguse või vigastuse haiguslehe puhul. Vastuskirja tööandja makstava haigushüvitise kommentaarides pole antud seisukohta küsimuses, et kas nimetatud paragrahv kohustab seda tegema. Punktis 8 nõustute, et kui 2009. aastal kaasati tööandjad haigushüvitiste maksmise skeemi, siis põhjendati seda sellega, et haigushüvitist pole võimalik endises mahus sotsiaalmaksust rahastada. See oli pea 12 aastat tagasi ja olukord on endine, st raha pole haigekassas piisavalt. Kuna ka toona ei toimunud tööandjatele eraõigusliku kohustuse panemise üle debatti (kaalutlusprotsessi) , on endiselt aktuaalne küsimus, kas sellise kohustuse panemine tööandjale oli ja on õiguspärane ? Tööandjatel on kohustus maksta töötajale tasu vastavalt t öölepingu seadusele (TLS) ja makse vastavalt m aksukorralduse seadusele (MKS) . TLS - is seatud tööandja kohustuste loetelus puudub viide tööandja makstava haigushüvitise maksmiseks. MKSis tasutavate maksude loetelus samuti selline kohustus puudub. Seetõttu on oluline, et selgitaksite meile, kas tööandja makstava haigushüvitise näol on tegemist maksu või tasuga? Oma vastuse punktis 16 selgitate, et Te ei tuvastanud, et TTOS § 12 2 tulemusena oleks vastanduvatele põhiseaduslikele väärtustele (töötaja tervise põhiõigus, ettevõtlusvabadus ja omandipõhiõigus) omistatud igal juhul vale kaal . Samas ei leidnud me Teie vastusest aga ka kinnitust, et neid vastanduvaid põhiseaduslikke väärtusi oleks üldse kaalutud. Kas võime Teie vastusest seega järeldada, et Teie hinnangul seadusandja võib sedavõrd olulisi põhiseaduslikke väärtusi riivavaid norme vastu võtta ka ilma kaalumata? Lõpetuseks peame kordama, et meie peamine mure on ettevõtjate, üksikisikute põhiseaduslike õiguste aina kergekäelisem, „kiireloomulisem“ ja ilma igasuguse kaalumiseta riive seadusandja poolt . Täna menetleb Riigikogu eelnõu 347SE (Nakkushaiguste ennetamise ja tõrje seaduse ning sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seadus) . Kuna selle eelnõu mitmed sätted (karantiini-haigushüvitis) on seadusesse lisatud õ iguskantsler i pöördumise järel ning eelnõu on esile kutsunud ka avalikkuse suure meelepaha , siis palume , et jälgiksite erilise tähelepanuga õigusloome kultuuri ja head õigusloome tava. Jääme ootama vastuseid oma käesolevas kirjas esitatud küsimustele ning lootma heale koostööle ja sisukatele aruteludele ka tulevikus. /Allkirjastatud digitaalselt/ Heiki Rits , EVEA president Valdek Haugas, EVEA volikogu liige,
[email protected] , tel. +3725025031 Ille Nakurt-Murumaa , EVEA asepresident,
[email protected] , tel. +372 57809806