Helir-Valdor Seeder Teie 26.11.2020 nr
Riigikogu
[email protected] Meie 09.04.2021 nr 18-2/201731/2102539
Metsamaa muutmine põllumaaks
Austatud Helir-Valdor Seeder
Palusite uurida metsamaana vormistatud võsastunud maale ehitamise ja põllu rajamise piirangute
põhiseaduspärasust. Tänan Teid selle tõenäoliselt paljude maa- ja metsaomanike jaoks olulise
küsimuse esitamise eest.
Metsakasvatamine, põlluharimine ja maale ehitamine on ühtviisi vajalikud maakasutusviisid.
Aeg-ajalt kiputakse neid üksteisele vastandama. Näiteks maaelu ja põllumajandusturu
korraldamise seaduse muutmise ning sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõus
keelatakse väärtusliku põllumaa metsastamine. Seejuures ei ole ilmselt põhjust lähtuda üldisest
eeldusest, et mets kui loomulik ja looduslik maakasutusviis ei võimaldaks vajadusel maad uuesti
põlluna kasutusse võtta. Kui aga väärtuslikule põllumaale on juba kasvanud puud ja maa on
määratletud metsamaana, on sinna põllu rajamine ja ka ehitamine piiratud. Selle olukorra
muutmine on Riigikogu võimuses. Mõistagi on oluline looduskaitsealuse metsa ja elupaikade
kaitse. Võsastunud maatükkide kasutusotstarbe muutmine saaks aga olla maaomaniku jaoks
lihtsam ja riigi jaoks vähem kulukas, ei ohustaks looduskeskkonna kaitse eesmärke ega muid
avalikke huve.
I Maa metsamaaks lugemise korraldus
Metsamaa on metsaseaduse (MS) § 3 lg 2 järgi maa, mis on:
1) kantud maakatastrisse metsamaa kõlvikuna;
või
2) vähemalt 0,1 hektari suurune maatükk, millel kasvavad vähemalt 1,3 meetri kõrgused
puittaimed, mille puuvõrade liitus on vähemalt 30 protsenti.
MS § 4 lg 2 p 2 kohaselt ei rakendata metsaseadust maa suhtes, mis vastab küll MS § 3 lõike 2
punkti 2 nõuetele, kuid kus puude keskmine vanus ei ületa kümmet aastat ning maa ei ole
maakatastrisse kantud metsamaana.
Mets õiguslikus mõttes on seega olemas, kui maa on metsamaa kõlvikuna kantud maakatastrisse
või siis kasvab maal teatud suuruse ja tihedusega puistu. Maakatastrisse kantakse metsamaa kõlvik
lähtudes maaüksuse looduslikust seisundist. Maakatastriseaduse järgi arvutatakse kõlvikukaardi
andmete alusel vähemalt üks kord aastas katastriüksuse kõlvikute pindala. Kõlvikukaardile
2
kantakse haritava maa, loodusliku rohumaa, metsamaa, õuemaa ja muu maa kõlvikud (MaaKatS
§ 131 lg 2).
Praktikas tähendab see, et kui omanik laseb maa võsastuda sellisel määral, et see vastab metsa
mõistele, siis tuvastatakse mõne aja möödudes katastriüksuse kõlvikute andmeid kontrollides mets
ning maaüksus muudetakse katastris lähtudes muutunud looduslikust olukorrast metsakõlvikuks.
II Metsamaaks kvalifitseeritud maale põllu rajamine
Metsa asemele (õiguslikus tähenduses) põllu rajamiseks tuleb mets raadata (MS § 21 lg 1).
Raadamine on võimalik muu õigusaktidest tuleneva kehtiva projekti, hoolduskava või dokumendi
alusel, mis on aluseks maa kasutamiseks muul otstarbel kui metsa majandamiseks (MS § 32 lg 2
p 4).
Seega metsaseadus ei välista metsa asemele põllu rajamist. Küsimus on, milliseid dokumente
metsa asemele põllu rajamiseks maaomanikult nõutakse ja kas nende esitamine tegevuse olemust
silmas pidades on mõistlik.
MS § 32 lg 2 punktis 4 tehtud viide võimalikele sobivatele dokumentidele on lahtine ning seetõttu
saab sobivaks dokumendiks pidada mistahes dokumenti, mille alusel on võimalik maad kasutada
muul otstarbel kui metsamaana. Seega sõltub väga palju sellest, milline on normi
rakenduspraktika.
Keskkonnaministri selgituste järgi lähtub Keskkonnaamet raadamise teatise hindamisel
muuhulgas maatüki maareformiaegsest maakatastri väljavõttest. Kui metsamaa ala oli
katastriplaanil märgitud mõne muu kõlvikuna (nt põllumaa või looduslik rohumaa), siis
arvestatakse seda MS § 32 lg 2 p 4 nimetatud raadamise alusdokumendina. Kui katastriplaanil oli
põllumaaks muudetav ala märgitud metsamaa kõlvikuna, peab selle ala põllumaaks raadamiseks
olema mõni muu raadamise alusdokument, nt planeering, projekt vmt. Mis dokument see peab
olema, pole selge. Ministri selgituste kohaselt on võimalik saada raadamiseks luba ka maakasutuse
muutust kajastavate kaartide esitamise abil, kui nendelt on näha, et metsa asemel oli varem
tegemist põllumaaga.
Hiljuti metsastunud või võsastunud maale põllu rajamisest oluliselt keerulisem on keskealise või
vana metsa asemele põllu rajamine. Siin on raadamise põhjendamiseks sobiva dokumendi
leidmine veel keerukam. Võimalik on küll algatada planeering, kuid metsakasutus ega ka põllu
pidamine ei ole tavaliselt planeeringuga reguleeritavad küsimused. Nii üldplaneeringu kui ka
detailplaneeringuga saab metsa ja põlluga seotud küsimusi lahendada, kuid planeerimismenetlus
ei ole sellist laadi üksikute küsimuste lahendamiseks just sobivaim. Sellele vaatamata oleks muude
alternatiivide puudumisel põllu rajamist ettenägev planeering üks võimalik MS § 32 lg 2 punktis
4 ettenähtud dokumentidest ning järelikult on põhimõtteliselt võimalik põldu rajada ka keskealise
või vana metsa asemele. Kuigi tüüpiliselt põldude rajamiseks planeeringuid ei koostata, oleks
näiteks üldplaneeringu raames võimalik selliseid maakasutuse tingimusi määrata ja sellega
kaasnevaid maakasutuse muudatusi kavandada (PlanS § 75 lg 1 p 14, 18). Eraldi küsimus on, kas
keskealise või eriti veel vana metsa asemele põllu rajamine on avalikes huvides, kuid seda tulekski
planeeringus ja raadamise lubamist kaaludes üksikjuhtumil eraldi otsustada.
Kui mets on looduskaitse all, siis kohalduvad sellele täiendavad piirangud, nt peab raadamine
olema kooskõlas kaitse-eesmärkidega. Kui tekkinud mets on juba metsa elupaikadega seotud
3
kaitse-eesmärkidel looduskaitse alla võetud, on reaalselt võimalik seda maakasutusviisi võimalik
muuta üksnes looduskaitse režiimi muutmise kaudu.
Maaeluminister tõi arutellu täiendava nüansina maaparandussüsteemi olemasolu, kui asjaolu, mida
tuleks maa kasutusotstarbe muutmisel arvestada ning maaparandussüsteemi rekonstrueerimisega
seotud dokumendid võiks olla raadamise üle otsustamisel asjakohasteks tõenditeks.
Eelnevast nähtub, et võsastunud või metsastunud ala on võimalik põlluna kasutusele võtta. Kas
selleks on vajalik riigi luba ning selle loa jaoks vajaliku teabe koosseis, see sõltub puistu suurusest,
vanusest ning ka maa varasemast kasutusest.
III Metsamaaks kvalifitseeritud maale ehitamine
Kui omanik soovib metsakõlvikule ehitada, siis selleks on vaja täita ehitamise eelduseks olevad
nõuded. Teatud juhtudel eelneb sellele vastavat maakasutust lubav planeering või
projekteerimistingimused ja ehitusprojekt koos ehitusloaga. Ehitamist puudutavad nõuded on
universaalsed sõltumata maaüksuse kõlvikust, seetõttu ei saa pidada ehitamist puudutavate
haldusaktide taotlemist ülemäära koormavaks. Kui metsakõlvikule kohalduvad looduskaitselised
piirangud, siis tuleb arvestada ka nendega.
Lugupidamisega
/allkirjastatud digitaalselt/
Ülle Madise
Teadmiseks: Riigikogu maaelukomisjon, Riigikogu keskkonnakomisjon,
Keskkonnaministeerium, Maaeluministeerium
Evelin Lopman 693 8431
[email protected]