Andro Mänd Teie 23.02.2021 nr A25/11
Eesti Arthitektide Liit
[email protected] Meie 01.04.2021 nr 14-5/210536/2102290
Austatud Andro Mänd
Palusite õiguskantsleril kontrollida, kas Tallinna Linnavalitsus ja Tallinna Linnavaraamet järgivad
projekteerimishangetel põhiõiguste ja –vabaduste tagamise põhimõtet ning hea halduse tava.
Riigihangete seadus (RHS) näeb ette võimaluse oma huvide kaitsmiseks pöörduda riigihangete
vaidlustuskomisjoni poole, samuti võib pöörduda Rahandusministeeriumi poole järelevalve
alustamise palvega. Rahandusministeeriumi poole võib pöörduda ka riigihangete seaduse
tõlgendamise küsimustega.
Õiguskantsleri pädevuses ei ole riigihangete õiguspärasuse kontrollimine, kuid hea halduse tava
järgimisel võib selle kohta hinnangu andmine siiski olla möödapääsmatu. Teie avalduse põhjal ei
ole alust menetluse alustamiseks, kuna ilmselgeid rikkumisi avalduses esitatud materjalidest ei
nähtunud. Käsitleme siiski põgusalt Teie avalduses esile toodud teemasid.
Esiteks, arvasite, et linn korraldab ideekonkursina projekteerimishankeid, mis võivad sisult olla
arhitektuurivõistlused. Selgitasite, et hea tava näeb ette arhitektuurivõistlusel osalenute
premeerimist (kolme esimeseks töö premeerimist ja lisaks ergutus- või ostupreemiate andmist).
Seadus võimaldab korraldada ideekonkursse eesmärgiga sõlmida võitjaga ideekavandi alusel
teenuste hankeleping (RHS § 128 lg 1 p 1) või üksnes ideekavandi saamiseks, andes ideekonkursi
võitjale või võitjatele auhindu või makstes ideekonkursil osalejatele osalemistasusid (RHS § 128 lg
1 p 2). Arhitektuurikonkurss kvalifitseeruks ideekonkursiks (RHS § 128 lg 1 p 2 alusel). Seadusest
ei tulene otsest kohustust korraldada arhitektuurikonkurss. Arhitektuurikonkursi korraldamise nõue
võib tuleneda planeeringust (vt planeerimisseadus § 75 lg 1 p 25, § 125 lg 1 p 18).
Seadusest ega Tallinna linna hankekorrast ei tulene kohustust järgida ideekonkursi korraldamisel
lisaks õigusaktide nõuetele ka hea tava. Seega ei saa hea halduse tava rikkumiseks õiguslikus
mõttes pidada seda, kui ideekonkursina korraldatud projekteerimishanke puhul ei järgita näiteks
arhitektuurivõistluste hea tava kajastavat Eesti Arhitektide Liidu koostatud arhitektuurivõistluste
juhendit.
Üheselt selge pole, milline projekteerimishange on ideekonkurss. Tellitavate tööde olemusest
tulenevalt tähendab see ju paratamatult teataval määral loomingulisust ja neid töid ei ole õige
hankes hinnata üksnes hinnapakkumise alusel. Ka hankija ei pruugi olla huvitatud pakkumuse
madalaimast hinnast, vaid hinna ja kvaliteedi põhjal väljaselgitatavast majanduslikult soodsaimast
pakkumusest.
Teiseks, soovisite hinnangut hankelepingu kavandis esitatud autoriõiguste käsitlusele. Selle
kohaselt loovutatakse tellijale lepingu alusel loodud teosega (ehitise projektdokumentatsiooniga)
seonduvad autoriõigused. Pidasite selliseid tüüptingimusi ebamõistlikult kahjustavateks, konkursil
2
osalevate autorite õiguseid oluliselt rikkuvateks ja neile ebaproportsionaalseid nõudeid seadvateks
ning seega tühisteks.
Need lepingutingimused on võlaõigusseaduse (VÕS) kohaselt tüüptingimused. VÕS § 42 lõike 1
kohaselt on teist lepingupoolt ebamõistlikult kahjustav tüüptingimus tühine. Olukorras, kus teisele
lepingupoolele makstakse lepingu alusel tasu, ei pruugi autoriõiguste üleandmine tellijale olla
ebamõistlikult kahjustav. Autori õiguste lepinguga piiramist tasakaalustab lepingus kokkulepitud
tasu maksmine, kusjuures soovitava tasu suuruse on isik hankele oma pakkumist esitades eelnevalt
ise välja pakkunud.
VÕS § 42 lõike 2 kohaselt ei loeta tüüptingimust ebamõistlikult kahjustavaks ka siis, kui see
puudutab lepingu põhilist eset. Kõnealusel juhul puudutavad autoriõiguste üleandmist käsitlevad
lepingu sätted justnimelt lepingu põhilist eset – projektdokumentatsiooniga seonduvaid
autorõiguseid. Eeldatavasti tellib linn projekteerimistöid ehitise ehitamiseks ja soovib seda ehitist
kasutada pikema aja jooksul. Ehitise elukaare jooksul võib tekkida vajadus ehitist selle algses
projektis ettenähtust erinevalt ümberehitada või teha mistahes muid muudatusi. Seega võib ehitise
projekteerimiseks sõlmitava lepingu eseme olemusest tulenevalt olla ootuspärane, et tellija soovib
leppida kokku õiguses lepingu alusel loodud teost (projekti ja selle alusel ehitatud ehitist) hiljem
muuta ja täiendada, ilma et peaks selleks eraldi autori nõusolekut küsima ja selle eest täiendavalt
tasu maksma. Kui arvate, et hankelepingu projektis esitatud autoriõiguseid käsitlevad
tüüptingimused on ebamõistlikult kahjustavad, on Teil võimalik esitada nõue taoliste
tüüptingimuste kasutamise lõpetamiseks (VÕS § 45 lg 2).
Küsisite sedagi, kas seadusega on kooskõlas nõuda ehitusinseneri (tase 7) kutsega projektijuhi
kaasamist ja jätta arvesse võtmata, et ka volitatud arhitekti (tase 7) kutsekvalifikatsioon sisaldab
samu projektijuhtimise pädevusi.
Olgugi, et volitatud arhitekti (tase 7) kvalifikatsioon võimaldab teha sama projektijuhtimise tööd,
mida võib teha ka ehitusinseneri vastavat kutset omav isik, on hankijal õigus hanke
alusdokumentides seada tingimusi ka pakkuja kvalifikatsioonile.
Kui pakkuja või hankel osalemisest huvitatud isik leiab, et selline tingimus rikub tema õiguseid, siis
saab ta oma õiguste kaitseks vaidlustada hange või ka mõni selle tingimus (RHS § 185).
Lugupidamisega
/allkirjastatud digitaalselt/
Evelin Lopman
ettevõtluskeskkonna osakonna juhataja-õiguskantsleri nõunik
õiguskantsleri volitusel
Ago Pelisaar 693 8407
[email protected]