KÄSKKIRI
10. juuli 2017 nr 373
Kaitseministeeriumi valitsemisel oleva riigivara käsutamise kord
Vabariigi Valitsuse 27.04.2004 määruse nr 151 „Kaitseministeeriumi põhimäärus“ § 15 punkti
21 ja § 16 alusel ja lähtudes riigivaraseaduse § 4 lõikest 1, § 8 lõikest 7, § 10 lõikest 6, § 12
lõikest 6, § 19 lõikest 4, § 37 lõikest 6, § 55 lõikest 2 ja §-st 91 ning kaitseministri 22.07.2016
määruse nr 14 „Sõjaväerelvade käitlemise ja üleandmise kord“ peatükkidest 4.-8.
1. Üldsätted
1.1. Käesolev kord reguleerib riigivara kasutamiseks andmist, kasutamiseks võtmist,
võõrandamist, üleandmist, kõlbmatuks tunnistamist, mahakandmist ja hävitamist
Kaitseministeeriumi valitsemisalas. Käesolevat korda kohaldatakse Välisluureametile
niivõrd, kui see on tema tegevuse spetsiifikat arvestades võimalik.
1.2. Käesolevas korras kasutatakse mõisteid järgmises tähenduses:
1.2.1. asutus – Kaitseministeerium, Kaitsevägi, Riigi Kaitseinvesteeringute Keskus
(edaspidi nimetatud RKIK), Seli Tervisekeskus, Eesti Sõjamuuseum – kindral
Laidoneri muuseum (edaspidi nimetatud Sõjamuuseum),Välisluureamet,
Kaitseressursside Amet;
1.2.2. harilik väärtus – kohalik keskmine müügihind (turuhind);
1.2.3. kinnisasja kasutaja – asutus, kelle kasutusse on volitatud asutus andnud
Kaitseministeeriumi valitsetava kinnisasja;
1.2.4. riigivara – varaliselt hinnatav asi või õigus. Riigivara jaguneb kinnisvaraks
(kinnisasjad), vallasvaraks (vallasasjad) ja varaliselt hinnatavaks õiguseks.
Varaliselt hinnatavatele õigustele kohaldatakse vallasvara kohta sätestatut;
1.2.5. vara kasutamiseks võtmine – Kaitseministeeriumi valitsemisel mitteoleva vara
tasuta või tasu eest kasutamine. Vara kasutamiseks võtmisel tuleb järgida RVS-s ja
riigihangete seaduses sätestatut, samuti Kaitseministeeriumi valitsemisala
hankekorda ja käesolevat korda;
1.2.6. riigivara kirjeldus – riigivara täielik nimetus, identifitseerivad andmed (sh
võimaluse korral tehnilised andmed), soetamise aeg ja soetusmaksumus,
jääkväärtus (põhivara puhul) ning riigi kinnisvararegistris või muudes registrites
registreeritud riigivara puhul vastav registreerimisnumber;
1.2.7. riigivara käsutamine – riigivara kasutamiseks andmine, üleandmine,
võõrandamine, kõlbmatuks tunnistamine, mahakandmine, hävitamine või vara
kasutamiseks võtmine;
2
1.2.8. riigivara valitseja – RVS § 4 lõikes 2 nimetatud asutused; Kaitseministeeriumi
valitsemisalas on riigivara valitsejaks Kaitseministeerium;
1.2.9. turupõhine kasutustasu – tasu, mille suurus vastab sarnastel tingimustel
sarnaste asjade kasutamiseks sõlmitud kasutuslepingute kokkulepitud
kasutustasudele turul. Juhul, kui turupõhist kasutustasu ei ole aktiivse turu
puudumise tõttu võimalik hinnata, määratakse tasu vastavalt RVS § 18 lõikes 4 või
§ 18¹ lõikes 4 nimetatud kordadele;
1.2.10. vallasasja soetusmaksumus – vallasasja omandamisel vallasasja eest makstud
tasu või tasuta või turuväärtusest oluliselt madalama tasu eest üleantud vallasasja
õiglane väärtus, millega on vallasasi raamatupidamises arvele võetud või
kajastatud bilansivälises arvestuses.
1.2.11. vallasasja hariliku väärtuse või kasutustasu hindamise viis – eksperdi
koostatud hindamisaruanne või turuanalüüs;
1.2.12. valitsemisala asutused – Kaitsevägi, RKIK, Seli Tervisekeskus, Sõjamuuseum,
Välisluureamet, Kaitseressursside Amet;
1.2.13. volitatud asutus – Kaitseministeeriumi valitsemisala asutus, kelle valdusesse
on riigivara valitseja oma valitsetava vara andnud;
1.2.14. väikesemahulised lepingud – kinnisasja kasutuslepingud, mis sõlmitakse RVS
§ 181 lõike 2 punktides 1−3 sätestatud juhtudel, milleks on;
1.2.14.1. kinnisasja kasutatakse kuni 100 kalendripäeva või tunnipõhise
kasutamise korral kuni 1000 tundi aastas;
1.2.14.2. kasutatav pind on kuni 100 ruutmeetrit;
1.2.14.3. eeldatav kasutustasu koos käibemaksuga on kuni 1000 eurot
kalendriaastas;
1.3. Riigivara valitsemine toimub ainult seaduste, käesoleva korra ja teiste õigusaktide
sätete kohaselt. Kaitseministeeriumi valitsemisalas on riigivara valitsemise eesmärk
riigivõimu teostamine või riigivara valitseja määratud muud RVS § 10 lõikes 1
sätestatud eesmärgid.
1.4. Juhul kui RVS-is ega muus õigusaktis ei ole sätestatud teisiti, otsustab:
1.4.1. minister riigivara käsutamise, kui RVS alusel on vaja Vabariigi Valitsuse
nõusolekut;
1.4.2. minister kinnisasja käsutamise, v.a punktides 1.4.3 kuni 1.4.7 sätestatud
juhtudel;
1.4.3. RKIK-i direktor või tema volitatud isik kinnisasja kasutusse andmise
väikesemahulise lepinguga, välja arvatud punktis 1.4.6 nimetatud juhtudel;
1.4.4. RKIK-i direktor kinnisasja kasutusse andmise, kui RKIK annab volitatud
asutusena oma valduses oleva kinnisasja teise asutuse kasutusse jäädes ise
volitatud asutuseks;
1.4.5. RKIK-i direktor, kui valitsemisala asutus soovib võtta või anda kinnisasja
kasutusse tähtajaga kuni 10 aastat või väikesemahulise lepinguga, välja arvatud
punktis 1.4.6 ja 1.4.7 sätestatud juhtudel;
1.4.6. asutuse juht või tema volitatud isik tema asutuse kasutuses oleva kinnisasja
kasutusse andmise, kui see kinnisasi või selle osa antakse kasutusse väljaõppe või
muul asutuse või kasutusse võtja põhitegevusega seotud eesmärgil üheks korraks
lühiajaliselt, kuid mitte kauem kui üks kuu (näiteks taktikaalade, väljaõppeehitiste
kasutusse andmine, ruumide kasutusse andmine ürituse korraldamiseks, koolituse
korraldamiseks vms);
3
1.4.7. asutuse juht või tema volitatud isik kinnisaja kasutusse võtmise, kui
kinnisasi või selle osa võetakse kasutusse väljaõppe või muul eesmärgil üheks
korraks lühiajaliselt, kuid mitte kauem kui üks kuu (näiteks taktikaalade ja ehitiste
kasutusse võtmine väljaõppeks, ruumide kasutusse võtmine ürituse
korraldamiseks, koolituse korraldamiseks vms);
1.4.8. Kaitseministeeriumi kantsler või tema volitatud isik vallasasja käsutamise,
kui vallasasi on ministeeriumi valduses või kui valitsemisala asutuse valduses
oleva vallasasja soetusmaksumus on 30 000 eurot või rohkem;
1.4.9. valitsemisala asutuse juht või tema volitatud isik tema asutuse valduses oleva
vallasasja (v.a punktis 1.4.11 nimetatud vara) käsutamise, kui vallasasja
soetusmaksumus on vähem kui 30 000 eurot;
1.4.10. asutuse juht või tema volitatud isik tema asutuse valduses oleva vallasasja
hariliku väärtuse ja kasutustasu lähtudes punktis 1.2.11 sätestatud hindamise
viisist;
1.4.11. Kaitseministeeriumi kantsler sõjaväerelva teisele riigivara valitsejale tasuta
kasutamiseks andmise ja selle tingimused ning sõjaväerelva ja laskemoona
üleandmise valitsemisala asutuselt teise ministeeriumi valitsemisala asutusele.
1.5. Enne punktis 1.4 nimetatud otsustajale kinnisasja hariliku väärtusega või vallasasja
soetusmaksumusega vähemalt alates 500 eurot võõrandamise, kasutusse andmise (v.a
punktis 1.4.6 sätestatud otsuse korral) või maha kandmise taotluse esitamist peab välja
selgitama, kas riigivara on vaja asutustele või Kaitseliidule (v.a juhtudel kui riigivara
soovitakse anda kasutusse või üle teisele asutusele ning, kui soovitakse kanda maha
riigivara, mis on osaliselt või täielikult hävinenud, riknenud, varastatud, kadunud või
muul põhjusel kasutuskõlbmatuks või võõrandamatuks muutunud). Kinnisasjade puhul
tuleb huvi välja selgitada juhul, kui planeeritakse võõrandamise või teisele riigivara
valitsejale üleandmise tehingut. Teise asutuse ja Kaitseliidu huvi selgitamiseks
saadetakse kavatsuse kohta e-kiri aadressidel:
[email protected],
[email protected],
[email protected],
[email protected],
[email protected],
[email protected],
[email protected],
[email protected]. Kui e-
kirja saanud asutus või Kaitseliit ei vasta 10 kalendripäeva jooksul, siis loetakse, et
vastavat riigivara ei ole talle vaja.
1.6. Riigivara käsutamise otsustajale esitatakse käsutamise taotlus (v.a punktis 1.4.7
sätestatud otsuse korral), mis peab sisaldama:
1.6.1. riigivara kirjeldust;
1.6.2. riigivara käsutamise vajalikkuse põhjendust;
1.6.3. riigivara kasutamise korral kasutamiseks andmise või võtmise tähtaega või
märget, et riigivara antakse või võetakse kasutusse tähtajatult;
1.6.4. riigivara võõrandamise korral alghinna ettepanekut, juhul kui see määratakse;
1.6.5. riigivara kasutusse andmise või võtmise korral kasutustasu määramise tingimusi
ja põhjendust ning tasu muutmise reegleid;
1.6.6. riigivara võõrandamise ja kasutusse andmise korral võõrandamise või kasutusse
andmise viisi (avalik enampakkumine, valikpakkumine, otsustukorras)
ettepanekut;
1.6.7. riigivara otsustuskorras käsutamise korral õigustatud isiku andmed (vajadusel);
1.6.8. riigivara võõrandamisel või kasutusse andmisel valikpakkumisel
valikpakkumise lisatingimused;
1.6.9. kinnitust, et riigivara ei ole vaja teisele asutusele või Kaitseliidule (v.a juhul kui
riigivara antakse kasutusse või üle teisele asutusele või kui kantakse maha
riigivara, mis on osaliselt või täielikult hävinenud, riknenud, varastatud, kadunud
4
või muul põhjusel kasutuskõlbmatuks või võõrandamatuks muutunud, või kui
võetakse kasutusele kinnisasi);
1.6.10. riigivara mahakandmise ja hävitamise korral selle hävitamise viisi ja
hävitamiseks vajalike tööde eelarvet;
1.6.11. muid andmeid, mis on vajalikud, et otsustada riigivara käsutamist.
1.7. Riigivara käsutamise otsustaja vaatab käsutamise taotlused läbi, kontrollib nende
põhjendatust ning otsustab vara käsutamise RVS-s ja selle alusel antud õigusaktides
sätestatud korras.
1.8. Riigivara käsutamise otsuse täitmise kohta koostatakse akt. Akti allkirjastab otsustaja
või tema volitatud isik. Vastutus riigivara eest läheb üle pärast akti allkirjastamist. Akt
peab sisaldama:
1.8.1. akti koostaja(te) andmeid (asutus, esindaja nimi);
1.8.2. toimingu tegemise aega;
1.8.3. riigivara kirjeldust;
1.8.4. toimingu aluseks oleva otsuse andmeid (v.a juhul kui otsuse vormistamine ei ole
vajalik);
1.8.5. toimingu aluseks oleva lepingu andmeid (v.a juhul kui lepingu sõlmimine ei ole
vajalik);
1.8.6. kinnisasja korral ka andmeid kinnisasja päraldiste, seisukorra, kasutamisviisi ja
puuduste kohta.
1.9. Kinnisasja käsutamise kohta peab otsustaja või tema volitatud isik algatama riigi
kinnisvararegistri menetluse ning lisama registrisse kõik käsutamise otsusega
kaasnevad dokumendid ning vajaduse korral tegema avaldused teistes riiklikes
registrites, v.a lepingud, mille tähtaeg on lühem kui kolm kuud.
1.10. Punkti 1.4.5 kohase otsuse alusel kinnisasja kasutusse võtmise tähtajaga kuni 10
aastat lepingu või kinnisasja kasutusse võtmise väiksemahulise lepingu allkirjastab
kinnisasja kasutusse võtva valitsemisala asutuse juht või tema volitatud isik. Juhul kui
lepingus sätestatakse RKIK-ile kohustusi, allkirjastab RKIK direktor või tema volitatud
isik nimetatud lepingu kolmanda osapoolena.
2. Riigivara üleandmine
2.1. Riigivara üleandmine on, kui riigivara antakse üle Kaitseministeeriumi valitsemisala
piires või riigivara valitsemine antakse üle teisele riigivara valitsejale või selle volitatud
asutusele.
2.2. Vallasasi antakse teisele riigivara valitsejale või selle volitatud asutusele üle vallasasja
sooviva riigivara valitseja või selle volitatud asutuse taotluse ja punktides 1.4.8 või
1.4.9 nimetatud otsustaja tehtud otsuse alusel.
2.3. Kinnisvara valitsemine antakse üle teisele riigivara valitsejale kaitseministri otsuse
alusel.
2.4. Kinnisvara antakse Kaitseministeeriumi valitsemisala piires üle kaitseministri otsuse
alusel (valduse üle andmine volitatud asutusele).
5
2.5. Vallasasi antakse Kaitseministeeriumi valitsemisala piires üle punktides 1.4.8 või 1.4.9
nimetatud otsustaja otsuse alusel.
2.6. Riigivara üleandmise dokumentatsioon peab sisaldama:
2.6.1. riigivara üleandmise taotlust, mis peab sisaldama punktides 1.6.1, 1.6.2 ja
vajadusel 1.6.11 nimetatud andmeid;
2.6.2. riigivara üleandmise otsust ja kirjaliku kokkuleppe sõlmimisel kokkulepet;
2.6.3. riigivara üleandmise akti.
3. Riigivara kasutamiseks andmine
3.1. Riigivara kasutamiseks andmine on RVS mõttes riigivara kasutamiseks andmine tasuta
või tasu eest teisele isikule kasutuslepingu alusel. Riigivara kasutamiseks andmisel
peab kasutusse andja jätma endale õiguse kasutusleping erakorraliselt lõpetada
olukorras, kus kasutamiseks antud riigivara on vajalik riigivõimu teostamiseks või
muul avalikul eesmärgil.
3.2. Riigivara võib teisele isikule kasutamiseks anda RVS 3. peatükki ja kaitseministri
kehtestatud riigivara kasutamiseks andmise ja võõrandamise menetluse läbiviimise
korda järgides. Avaliku enampakkumise ja valikpakkumise korraldamisel tuleb järgida
ka RVS §-des 57–73 kehtestatud korda.
3.3. RVS § 18 lõikes 2 nimetatud eesmärgil võib riigivara kasutamiseks anda ka
turupõhisest kasutustasust madalama tasu eest või tasuta, kuid kasutustasu peab katma
vähemalt vara majandusliku säilimise kulud või tuleb kasutajale kasutuslepinguga üle
anda vastutus vara majandusliku säilimise eest.
3.4. Teisele riigivara valitsejale asja kui tervikut üldjuhul kasutusse ei anta, v.a
kasutamiseks andmisel osaliselt või ajutiselt. Kui teisel riigivara valitsejal on vaja
kasutada osa asjast või ajutiselt asja tervikuna, sõlmitakse riigivara valitsejate vahel
asja kasutamise kokkulepe, milles nähakse ette asja kasutamise tingimused ja kulude
katmise kord.
3.5. Riigivara kasutamise taotlus käesoleva korra punktis 1.4.3 sätestatud juhul tuleb
esitada RKIK-le. Punktides 1.4.6 kuni 1.4.7 nimetatud juhtudel kinnisasja
kasutamiseks tuleb riigivara kasutamise taotlused esitada asutusele, kelle kasutuses on
kasutusse taotletav kinnisasi. Punktides 1.4.8 kuni 1.4.9 nimetatud juhtudel vallasasja
kasutamiseks tuleb riigivara kasutamise taotlused esitada asutusele, kelle valduses on
kasutusse taotletav vallasasi.
3.6. Juhul kui käesoleva korra alusel otsustab kinnisasja kasutusse andmise RKIK direktor
või tema volitatud isik, siis enne kinnisasja kasutusse andmise otsustamist kooskõlastab
RKIK kasutusse andmise kinnisasja kasutajaga. Pärast kooskõlastuse saamist sõlmib
RKIK kasutuslepingu.
3.7. Riigivara kasutamiseks andmise dokumentatsioon peab sisaldama:
3.7.1. riigivara kasutamiseks andmise taotlust;
3.7.2. riigivara kasutustasu määramise dokumente, juhul kui kasutustasu määratakse;
3.7.3. riigivara kasutamiseks andmise otsust;
6
3.7.4. avaliku enampakkumise või eelläbirääkimistega pakkumise (valikpakkumise)
tulemuste kinnitamise otsust (juhul kui korraldati avalik enampakkumine või
eelläbirääkimistega pakkumine (valikpakkumine));
3.7.5. kasutuslepingut;
3.7.6. kasutamiseks antava riigivara või selle osa üleandmise akti.
3.8. Asutus, kelle valduses on kasutamiseks antav riigivara, korraldab riigivara kasutuse
eest laekunud summade kandmise riigieelarvesse. Summast võib maha arvata RVS §-s
65 nimetatud kulud samas sättes sätestatud korras.
4. Riigivara kasutamiseks andmine Kaitseministeeriumi valitsemisalas
4.1. Kaitseministeeriumi poolt RKIK-i valdusesse antud kinnisasju on RKIK-il õigus anda
tasuta kasutada teisele asutusele punktis 1.4.4 sätestatud juhul.
4.1.1. Selleks esitab asutus vajadusel RKIK-ile punktis 1.6 nimetatud taotluse.
4.1.2. Kinnisasja kasutamisel tuleb järgida RKIK-i direktori kehtestatud korda.
4.2. Volitatud asutuse valdusesse antud vallasasja, mille harilik väärtus on vähem kui
30 000 eurot, on volitatud asutusel õigus anda kooskõlas punktiga 1.4.9 tasuta ajutiselt
(mitte üle 1 aasta) kasutada teisele asutusele.
4.2.1. Vallasasja kasutamise taotlus vastavalt punktile 1.6 tuleb esitada asutusele, kelle
valduses on kasutusse taotletav vallasasi. Vallasasja kasutamisega seotud kulude
hüvitamine lepitakse asutuste vahel kokku.
4.3. Kaitseliidule antakse riigivara kasutamiseks lähtudes käesoleva korra 3. peatükist ning
arvestades punktist 1.4 tulenevat otsustuspädevust.
5. Riigivara võõrandamine
5.1. Riigivara võõrandamine on igasugune vara tasuta või tasu eest võõrandamine
füüsilisele isikule, eraõiguslikule juriidilisele isikule ning avalik-õiguslikule
juriidilisele isikule.
5.2. Vallasasi, mille harilik väärtus on 30 000 eurot või rohkem, ja kinnisasi võõrandatakse
üldjuhul avaliku enampakkumise või valikpakkumise korras, lähtudes RVS §-des 57–
73 sätestatust.
5.3. Vallasasja, mille harilik väärtus on 30 000 eurot või rohkem, ja kinnisasja võib
otsustuskorras või vahetamise teel võõrandada RVS § 33 ja § 35 sätestatud juhtudel
järgides RVS 4. peatüki vastavaid sätteid.
5.4. Kinnisasja harilik väärtus leitakse RVS §-s 46 sätestatud korras.
5.5. Vallasasja hariliku väärtusega alla 30 000 euro võib võõrandada avalikul
enampakkumisel, valikpakkumisel või otsustuskorras. Otsustuskorras võõrandamise
eelistamine peab olema kirjalikult põhjendatud, lähtudes otstarbekuse printsiibist ja
RVS §-s 8 sätestatud põhimõtetest.
5.6. Riigivara võõrandamise dokumentatsioon peab sisaldama:
5.6.1. riigivara harilikku väärtust tõendavaid dokumente;
5.6.2. riigivara võõrandamise otsust;
7
5.6.3. avaliku enampakkumise või valikpakkumise tulemuse kinnitamise otsust (juhul
kui viidi läbi avalik enampakkumine või valikpakkumine);
5.6.4. punktis 1.6.9 nimetatud dokumendid
5.6.5. võõrandamise lepingut;
5.6.6. riigivara üleandmise akti.
5.7. Riigivara arvatakse bilansist välja võõrandamise otsuse ja riigivara üleandmise akti
alusel.
5.8. Riigivara valitseja või volitatud asutus, kelle valduses oli võõrandatav riigivara,
korraldab riigivara müügist laekunud summa kandmise riigieelarvesse. Summast võib
maha arvata RVS §-s 64 nimetatud kulud samas sättes sätestatud korras.
6. Riigivara kõlbmatuks tunnistamine, mahakandmine ja hävitamine
6.1. Riigivara tunnistatakse kõlbmatuks ja kantakse maha RVS § 55 lõikes 1 sätestatud
juhtudel.
6.2. Riigivara kõlbmatuks tunnistamise eeltingimus peab olema dokumentaalselt tõestatud.
Riigivara kõlbmatuks tunnistamise sõltumatu ekspertiisiakt tellitakse soovituslikult
sellise riigivara puhul, mille vigastuste põhjust, suurust ja parandamise võimalikkust
ning kasumlikkust ei osata ise määrata. Ekspertiisiakti ei pea tellima, kui ekspertiisi
maksumus ei ole proportsionaalne riigivara hariliku väärtusega.
6.3. Riigivara mahakandmise ja hävitamise korraldab asutus, kelle bilansis või
bilansivälises arvestuses on mahakantav riigivara.
6.4. Kõlbmatuks tunnistatud asi hävitatakse võimalikult odavalt ja keskkonnasäästlikult.
Riigivara hävitamisel tuleb arvestada asjaomaste asutuste (nt kohalik omavalitsus,
Keskkonnaamet, Päästeamet) juhistega.
6.5. Riigivara kõlbmatuks tunnistamise, mahakandmise ja hävitamise dokumentatsioon
peab sisaldama:
6.5.1. riigivara kõlbmatuks tunnistamise, mahakandmise ja hävitamise taotlust;
6.5.2. riigivara mahakandmise otsust;
6.5.3. riigivara hävitamise või hävitamiseks andmise akti, v.a juhul kui vara on
hävinud, varastatud, kadunud.
7. Sõjaväerelvad ja laskemoon
7.1. Sõjaväerelvade ja laskemoona käitlemisel (sh laenutamisel) ja üleandmisel lähtutakse
relvaseaduse § 3 lõike 2 alusel kaitseministri määrusega kehtestatud sõjaväerelvade
käitlemise ja üleandmise korrast.
7.2. Sõjaväerelva võib riigivõimu teostamise otstarbeks anda teise ministeeriumi
valitsemisalas asuvale ametiasutusele tasuta ajutiseks kasutamiseks
Kaitseministeeriumi ja teise ministeeriumi kirjalikul kokkuleppel.
8
7.3. Sõjaväerelva kasutamiseks andmiseks või üleandmiseks ning laskemoona
üleandmiseks valitsemisala asutuselt teise ministeeriumi valitsemisala asutusele esitab
asjaomane minister või tema volitatud isik taotluse Kaitseministeeriumile. Enne
sõjaväerelva kasutamiseks andmise või üleandmise ja laskemoona üleandmise
otsustamist küsitakse Kaitseväe seisukohta.
7.4. Sõjaväerelva kasutamiseks andmine või üleandmine ja laskemoona üleandmine peab
olema dokumenteeritud vastavalt kaitseministri määrusega kehtestatud sõjaväerelvade
käitlemise ja üleandmise korras nõutule.
7.5. Valitsemisala asutuste vahel sõjaväerelva ajutiseks kasutamiseks andmisel või
üleandmisel lähtutakse käesoleva korra vallasja käsutamist reguleerivatest sätetest.
7.6. Kaitseliidule sõjaväerelva kasutusse andmisel või võõrandamisel ning laskemoona
võõrandamisel lähtutakse käesoleva korra vallasasja käsutamist reguleerivatest
sätetest.
8. Lõppsätted
8.1. Tunnistan kehtetuks kaitseministri 30.09.2010. a käskkirja nr 368 „Kaitseministeeriumi
valitsemisel oleva riigivara käsutamise ja kasutamise kord“.
8.2. Teha käesolev kord teatavaks Kaitseministeeriumi struktuuriüksustele, asekantsleritele
ja kantslerile ning Kaitseministeeriumi valitsemisala asutustele ja Kaitseliidule.
8.3. Käskkiri jõustub 10. juulil 2017. a.
(allkirjastatud digitaalselt)
Jüri Luik
Kaitseminister
ASUTUSESISESEKS KASUTAMISEKS
Märge tehtud 19.06.2017
Kehtib kuni 19.06.2022
Alus: AvTS § 35 lg 2 p 3
Teabevaldaja: KAITSEMINISTEERIUM
Seletuskiri
Kaitseministri käskkirja „Kaitseministeeriumi valitsemisel oleva riigivara käsutamise
kord“ eelnõu juurde
19.06.2017
Kaitseminister kehtestab käskkirjaga Kaitseministeeriumi valitsemisel oleva riigivara
käsutamise korra (edaspidi nimetatud kord) Kaitseministeeriumi põhimääruse § 15 punkti 21
ja § 16 alusel ja lähtudes riigivaraseaduse § 4 lõikest 1, § 8 lõikest 7, § 10 lõikest 6, § 12
lõikest 6, § 19 lõikest 4, § 37 lõikest 6, § 55 lõikest 2 ja §-st 91 ning kaitseministri määrusega
kehtestatud sõjaväerelvade käitlemise ja üleandmise korrast. Kaitseministri käskkirja eelnõu
ja seletuskirja on koostanud Riigi Kaitseinvesteeringute Keskuse taristuosakonna juhataja
Külli Tulvik, Riigi Kaitseinvesteeringute Keskuse taristu osakonna kinnisvarabüroo juht Sirje
Tomiste, Kaitseministeeriumi õigusosakonna nõunik Merle Vilu, Kaitseministeeriumi
kaitseinvesteeringute osakonna juhataja asetäitja Katri Raudsepp ja Kaitseministeeriumi
kaitseinvesteeringute osakonna ehituspoliitika nõunik Kristjan Õim.
1. peatükk ÜLDSÄTTED
- Punkt 1.1 sätestab, et kord reguleerib riigivara kasutamiseks andmist, kasutamiseks
võtmist, võõrandamist, üleandmist, kõlbmatuks tunnistamist, mahakandmist ja
hävitamist. Välisluureametile kohaldatakse korda niivõrd, kui see on arvestades
asutuse spetsiifikat võimalik. Korras ei ole küll eraldi välja toodud, kui arvestada
tuleb välisriikidega seoses riigivaraseaduse (edaspidi nimetatud RVS) kohaldamise
erisusi: § 2 lg 3¹ kohaselt välisriigis asuva riigivaraga seotud tehingutele kohaldatakse
asukohajärgses riigis kehtivat õigust ja tava, arvestades RVS põhimõtteid niivõrd,
kuivõrd need ei ole vastuolus asukohariigi õigusega.
- § 2 lg 5 kohaselt RVS-i ei kohaldata riigivara välisriigi, rahvusvahelise organisatsiooni
või muu rahvusvahelise kokkuleppega loodud institutsiooni omandisse või
kasutamiseks andmisele ega vara välislepingu või muu rahvusvahelise kokkuleppe
alusel kasutamiseks võtmisele.
Korra punktis 1.2 on defineeritud korras kasutatavad mõisted. Riigivara jaguneb
kinnisvaraks, mis koosneb kinnisasjadest, ning vallasvaraks, mis koosneb vallasasjadest, ja
varaliselt hinnatavatest õigustest. Riigivara käsutamine on varaga tehtavate toimingute
üldmõiste. Kaitseministeeriumi (edaspidi KaM) valitsemisalas on riigivara valitsejaks KaM
ning valitsemisala asutuste loetelus on nimetatud kõik KaM valitsemisala asutused. Korras
kasutatakse ka mõistet „asutused“, millega tähistatakse KaM-i ja KaM valitsemisala asutusi.
Kaitseliit ei kuulu valitsemisala asutuste ega ka asutuste mõiste alla. Kaitseliit lähtub
Kaitseliidule kuuluva vara käsutamisel RVS-st talle kohalduvas ulatuses ja Kaitseliidu
1
seadusest ning järgib korda niivõrd, kui see on eelnevaga kooskõlas võimalik. Volitatud
asutus on korra mõistes KaM valitsemisala asutus, kelle valdusesse on KaM oma valitsetava
vara andnud.
Kinnisasja kasutaja on korras uus mõiste ja see on vajalik valitsemisala uue asutuse – Riigi
Kaitseinvesteeringute Keskuse (RKIK) – loomise järel, kuna suur osa KaM valitsemisel
olevaid kinnisasju on antud RKIK-ile hallata, sh nende kasutamise korraldamine. Kinnisasja
kasutaja on seega KaM valitsemisala asutus, kelle kasutusse on KaM määratud volitatud
asutus – RKIK – andnud KaM valitsetava kinnisasja. RKIK-ilt kinnisasja kasutusse saanud
asutust ei käsitleta volitatud asutusena RVS mõttes.
Võrreldes seni kehtinud korraga reguleeritakse korras ka väikesemahulisi lepinguid, mis on
defineeritud RVS § 181 lõike 2 punktides 1-3 ja misjuhul võib RVS § 19 lõike 4 alusel anda
kasutusse riigivara valitseja kehtestatud korras.
Uuena on korras sätestatud, et kinnisvaraga teostatud tehingutel lähtutakse kinnisasja
harilikust väärtusest tehingu tegemise hetkel (seni kehtinud korras lähtuti
soetusmaksumusest). Kinnisasja hariliku väärtuse määrab kindlaks volitatud asutus, kasutades
eksperthinnangut või turuanalüüsi..
Vallasasjade käsutamiseks otsuse tegemisel lähtutakse vallasasja soetusmaksumusest, mis on
vallasasja omandamisel vallasasja eest makstud tasu või tasuta või turuväärtusest oluliselt
madalama tasu eest üleantud vallasasja õiglane väärtus, millega on vallasasi
raamatupidamises arvele võetud või kajastatud bilansivälises arvestuses. Reeglina määrab
ametnik, töötaja või tegevväelane, kelle kogemused ja teadmised seda võimaldavad, tasuta või
nn sümboolse tasu eest saadud asja raamatupidamises või bilansivälises arvestuses arvele
võtmiseks selle õiglase väärtuse (eelkõige lähtutakse hetkel turul kehtivatest väärtustest).
Võrreldes siiani KaM valitsemisalas kehtinud korraga, kus otsusõiguse alusena lähtuti
vara soetusmaksumusest, on uues korras aluseks vallasASJA soetusmaksumus, mis on
kooskõlas RVS-s kasutatud mõistetega.
Kui on vajalik määrata vallasasja harilik väärtus või kasutusse andmiseks vallasasja
kasutustasu, siis seda tehakse eksperthinnangu või turuanalüüsi kaudu. Juhul kui tegemist on
spetsiifiliste asjadega, mille osas ei ole võimalik turuanalüüsi teha või eksperte on keeruline
leida, võib eksperthinnangu anda ka asutuse ametnik, töötaja või tegevväelane, kelle
kogemused ja teadmised seda võimaldavad. Vallasasja hariliku väärtuse ja kasutustasu peab
määrama asutuse juht või tema volitatud isik eksperthinnangu või turuanalüüsi alusel. Juhul
kui tulenevalt vallasasja soetusmaksumusest, peab korra kohaselt vallasasja kasutusse
andmise või võõrandamise otsuse tegema KaM kantsler või tema volitatud isik, peab asutus
kasutusse andmise taotluses märkima informatsiooni kasutustasu kohta või võõrandamise
taotluses, kui võõrandamise tehingu (nt võõrandamine alla hariliku väärtuse RVS § 33)
tegemiseks on vajalik vallasasja harilik väärtus, märkima vallasasja hariliku väärtuse.
Punkt 1.3 sätestab, et riigivara valitsemine toimub õigusaktide kohaselt ning riigivara
kasutamise eesmärk on peamiselt riigivõimu teostamine, kuid on võimalik, et KaM on
määranud riigivara valitsemise eesmärgiks RVS § 10 lõike 1 alusel muu avaliku eesmärgi,
tulu saamise eesmärgi või reservina säilitamise eesmärgi.
2
Punktis 1.4 on sätestatud otsustuspädevus, kui RVS-s ega muus õigusaktis ei ole sätestatud
teisiti. Nt kaitseväeteenistusvälistele isikutele kaitseväelase eraldusmärgi ja vormiriietuse
väljastamise tingimused ja kord on sätestatud kaitseväeteenistuse seaduse § 13 lõike 5 alusel
kehtestatud kaitseministri määruses ja mille kohaselt on eraldusmärgi ja vormiriietuse
väljastamise otsustuspädevus sõltumata riigivara väärtusest Kaitseväe juhatajal või tema
volitatud isikul:
Punktis 1.4 sätestatud otsustuspädevus on kokkuvõtlikult järgmine:
KINNISASJAD
Minister:
- kui RVS alusel on vajalik Vabariigi Valitsuse nõusolek
- üldjuhul kinnisasja käsutamine, v.a korra p-des 1.4.3 kuni 1.4.7 toodud juhtudel
RKIK direktor või tema volitatud isik:
- kinnisasja kasutusse andmise väiksemahulise lepinguga, v.a korra punktis 1.4.6
nimetatud juhtudel;
- kinnisasja kasutusse andmise, kui RKIK annab volitatud asutusena oma valduses oleva
kinnisasja teise asutuse kasutusse jäädes ise volitatud asutuseks;
- kui asutus soovib võtta kinnisasja kasutusse või anda kinnisasja kasutusse tähtajaga
kuni 10 aastat või väiksemahulise lepinguga, v.a punktis 1.4.6 sätestatud juhul
Asutuse juht või tema volitatud isik:
- oma kasutuses oleva kinnisasja kasutusse andmise, kui see kinnisasi või selle osa
antakse kasutusse väljaõppe või muul asutuse või kasutusse võtja põhitegevusega
seotud eesmärgil üheks korraks lühiajaliselt (mitte kauem kui üks kuu), näiteks
taktikaalade, väljaõppeehitiste kasutusse andmine, ruumide kasutusse andmine ürituse
korraldamiseks, koolituse korraldamiseks vms
- kinnisasja kasutusse võtmise, kui kinnisasja või selle osa võetakse kasutusse väljaõppe
või muul eesmärgil üheks korraks lühiajaliselt (mitte kauem kui üks kuu), nt
taktikaalade ja ehitiste kasutusse võtmine väljaõppeks, ruumide kasutusse võtmine
ürituse korraldamiseks, koolituse korraldamiseks vms.
VALLASASJAD
Kantsler või tema volitatud isik:
- vallasasi on ministeeriumi valduses;
- valitsemisala asutuse valduses oleva vallasasja soetusmaksumus on 30 000 eurot või
rohkem;
3
- sõjaväerelva teisele riigivara valitsejale tasuta kasutamiseks andmise ja selle
tingimused ning sõjaväerelva ja laskemoona üleandmise valitsemisala asutuselt teise
ministeeriumi valitsemisala asutusele.
Valitsemisala asutuse juht või tema volitatud isik:
- tema asutuse valduses oleva vallasasja, mille soetusmaksumus on vähem kui 30 000
eurot, käsutamise.
Asutuse juht või tema volitatud isik:
- tema asutuse valduses oleva vallasaja kasutustasu.
Punkti 1.4.1 alusel otsustab riigivara käsutamise minister alati siis, kui otsus eeldab Vabariigi
Valitsuse nõusolekut. Sellised juhud on, kui vara soovitakse võõrandada või kasutusse anda
otsustuskorras või tähtajaga üle 10 aasta ning juhud, kui vallasasja harilik väärtus on
1 000 000 eurot või rohkem ja kui vallasasi antakse kasutusse kauemaks kui 1 aasta. Ainsana
ei ole ka otsustuskorras või tähtajaga üle 10 aasta kasutamiseks andmiste puhul Vabariigi
Valitsuse nõusolekut vaja eluruumi kasutusse andmisel ja RVS § 181 lõike 2 punktides 1−5
sätestatud juhtudel.
Punktiga 1.4.2 sätestatakse, et kinnisasja käsutamise otsustab üldjuhul samuti minister, v.a
korra punktides 1.4.3, 1.4.4, 1.4.5, 1.4.6 ja 1.4.7 toodud juhtudel. Näiteks otsustab minister
kinnisasja võõrandamise.
Punkt 1.4.3 sätestab, et RKIK-i direktor (või tema volitatud isik) otsustab kinnisasja
kasutusse andmise väikesemahulise lepinguga, mis on seotud RVS § 181 lõike 2 punktidega 1-
3. RKIK volitatud asutusena otsustab ka nende kinnisasjade kohta, mille RKIK on KaM
valitsemisala sees teiste asutuste kasutusse andnud. Näiteks kolmas isik soovib 30 päeva
kasutada Kaitseväe territooriumil asuvat lagedat maad metsapuude ladustamise kohana
Kaitseväe territooriumi kõrvalt temale endale kuuluvast metsast puude väljavedamisel.
Kooskõlastatult Kaitseväega, võib RKIK direktor või tema volitatud isik selle otsuse teha.
RKIK-i direktori otsust ei ole vaja juhul, kui on tegemist korra punktis 1.4.6 nimetatud
juhtudega ehk kui valitsemisala asutus soovib oma kasutatavat kinnisasja või selle osa anda
kasutusse väljaõppe eesmärgil.
Punkt 1.4.4 sätestab, et RKIK-i direktor otsustab kinnisasja kasutusse andmise, kui RKIK
annab oma valduses oleva vara valitsemisala asutuse kasutusse. Sätte eesmärk on lubada
RKIK-i direktoril enda volitustel olevat vara anda ükskõik missugusele KaM valitsemisala
asutuse kasutusse ja sel juhul otsustab selle RKIK direktor. Näiteks RKIK annab Kaitseväe
kasutusse Tapal valminud kasarmud.
Punktis 1.4.5 on tegemist juhtumitega, kus valitsemisala asutus soovib võtta või anda
kasutusse kinnisasja vähem kui 10 aastaks (sest üle 10 aasta on vaja juba valitsuse nõusolekut
ja otsustama peab minister). Siinjuures kehtib erisus, kui kinnisasja soovib kasutusse võtta
KaM, sest KaM on riigivara valitseja mitte valitsemisala asutus. Kuid kõigile teistele
valitsemisala asutustele säte kehtib ja seega tuleb neil taotlusega pöörduda RKIK-i. See on
4
vajalik seetõttu, et RKIK tunneb turgu, RKIK-il on pädevus pidada pakkujatega
läbirääkimisi, korraldada menetlust, leida valitsemisala asutusele sobivaim ja tõenäoliselt
parimate tingimustega üüripind.
- Kui kasutada soovija on valitsemisala asutus, kes valdab oma vara ise (Eesti
Sõjamuuseum - Laidoneri muuseum, Seli Tervisekeskus, Kaitseressursside Amet,
Välisluureamet), siis peab kasutusse võtmiseks olema raha määratud asutuse enda
eelarves või siis teeb KaM sellekohase eriotsuse. Kuid üüripinna leidmise korraldab
sellegipoolest RKIK ning üürilepingu kavandi vormistab RKIK koostöös pakkujaga,
aga lepingu allkirjastab üüripinda taotleva valitsemisala asutuse juht või selleks
volitatud isik.
- Kui kasutust soovib Kaitsevägi, siis üüripinna leidmise menetluse korraldab samuti
RKIK ning üürilepingu kavandi koostab RKIK koostöös pakkujaga, kuid lepingu
allkirjastab asutuse juht või tema volitatud isik. Erisus kehtib siin üksnes üüritasu
maksjas – selle võtab enda kanda RKIK. Vastavalt korra punktile 1.10 allkirjastatakse
sellisel juhul leping kolmepoolselt – kasutusse andja, kasutusse võtja (Kaitsevägi) ja
RKIK. Punkt 1.4.5 ei kohaldu siis, kui tegemist on korra punkti 1.4.6 juhuga, mis
lubab kinnisasju kasutusse võtta ja anda üheks korraks valitsemisala asutuse juhi
otsuse olemasolu korral.
Punktides 1.4.3 (väikesemahulised lepingud, v.a väljaõppe vms eesmärk üheks korraks), 1.4.4
(RKIK-i valduses olev vara) ja 1.4.5 (kui valitsemisala asutus soovib kinnisasja kasutusse
vähem kui 10 aastaks või väikesemahulise lepinguga) puhul tuleb taotlus esitada otsustajale
ehk RKIKi direktorile. Ka servituutide ja isiklike kasutusõiguste taotlused tuleb esitada
RKIKi direktorile. Erandid punktist 1.4.5 on sätestatud punktides 1.4.6 ja 1.4.7.
Punkt 1.4.6 kehtib, kui valitsemisala asutus, kelle kasutusse on vara antud, soovib kasutatavat
vara anda üheks korraks kasutusse väljaõppe või muul sellisel eesmärgil, sh ka nt saalide või
kontoriruumide kasutusse andmiseks koolituse või seminari vms pidamiseks. Nendel
puhkudel otsustab kasutusse andmise või võtmise valitsemisala asutuse juht. Muu selline
eesmärk ei saa olla nt erapeo pidamine, vaid eesmärk peab olema seotud kasutusse andja või
kasutusse võtja põhitegevusega.
RKIK-i valduses oleva vara kasutamise kord ja kasutatava vara kasutusse andmise kord on
täpsustatud RKIK-i vara kasutuskorras.
Punkti 1.4.7 on toodud sellised juhud, kus valitsemisala asutus soovib võtta kasutusse
kinnisasju üheks korraks ja kasutamise eesmärk on väljaõpe või muu selline asutuse
toimimiseks tarvilik eesmärk. Sättes on silmas peetud peamiselt väljaõppeks kasutusse
võetavate kinnisasjade juhtumeid, kuid seejuures on oluline, et tegemist on ühekordse
kasutusega.
Punktis 1.4.8 sätestatakse, et KaM kantsler või tema volitatud isik otsustab vallasasja
käsutamise, kui vallasasja soetusmaksumus on 30 000 eurot või rohkem, olenemata sellest,
kas see vallasasi on KaM valduses või valitsemisala asutuse valduses. Oluline on vallasasja
soetusmaksumus (vt mõiste korra punktis 1.2.10).
5
Punktiga 1.4.9 antakse valitsemisala asutuse juhile õigus otsustada selle asutuse valduses
oleva vallasasja soetusmaksumusega vähem kui 30 000 eurot käsutamise. Valitsemisala
asutuse juht võib selle otsuse tegemise edasi volitada. Oluline on järgida sõjaväerelva ja
laskemoonaga seotud otsustuserinevust, mis on fikseeritud korra punktis 1.4.11.
Punktis 1.4.10 on eraldi nimetatud, et asutuse juhil või tema volitatud isikul on õigus
otsustada tema asutuse valduses oleva vallasasja kasutustasu või hariliku väärtuse lähtudes
seejuures korra punktis 1.2.11 sätestatud hindamise viisist (hindamisaruanne või turuanalüüs).
Punktis 1.4.11 on tulenevalt relvaseaduse § 3 lõike 2 alusel kaitseministri määrusega
kehtestatud sõjaväerelvade käitlemise ja üleandmise korrast sätestatud, et KaM kantsler
otsustab sõjaväerelva teisele riigivara valitsejale tasuta kasutamiseks andmise ja selle
tingimused ning sõjaväerelva ja laskemoona üleandmise valitsemisala asutuselt teise
ministeeriumi valitsemisala asutusele.
Punkt 1.5 sätestab eelmenetluse, mis põhineb RVS §-l 15, kui vara soovitakse võõrandada,
kasutusse anda või maha kanda. Sellisel juhul peab taotleja asutus saatma e-posti teel
järelepärimise kõigile teistele valitsemisala asutustele, KaM-ile ja Kaitseliidule ning
veenduma sedasi, et kellelgi teisel ei ole vara vaja. E-postiaadressid, kuhu järelepärimine
saata, on korras toodud. Vastama peab 10 päevaga ja kui selle aja jooksul teine asutus või
Kaitseliit ei reageeri, siis võib vara võõrandada, kasutusse anda või maha kanda.
- Säärane eelmenetlus on oluline etapp, kus teised asutused ja Kaitseliit saavad nt
mahakantavat vara endale küsida muuks otstarbeks, nt museaaliks.
- Tähelepanu tuleb pöörata, et mahakandmise puhul võib teistelt jätta küsimata vaid siis,
kui vara on osaliselt või täielikult hävinenud, riknenud, varastatud, kadunud või seda
ei ole võimalik enam kasutada või võõrandada.
- Veel ei ole eelmenetlust tarvis korraldada puhkudel, kui üks valitsemisala asutus
annab vara teise valitsemisala asutuse kasutusse (eelkõige peetakse siin silmas
olukorda, kui RKIK annab kinnisasja Kaitseväe kasutusse).
Punktis 1.6 on esitatud andmed, mida taotleja oma taotluses peab esitama. Taotluse esitaja
peab taotluses kajastama andmed, mis tal tulenevalt käsutamistaotluse sisust esitada on
võimalik. Sh peab olema punktis 1.5 nõutud kinnitus, et teistel asutustel ja Kaitseliidul pole
vara vaja.
Punkt 1.7 sätestab riigivara käsutamise otsustaja tegevused käsutamise otsuse tegemisel ja
punktis 1.8 on sätestatud, et riigivara käsutamise otsuse täitmise kohta vormistatakse akt.
Oluline on siin asjaolu, et vastutus riigivara eest läheb üle pärast akti allkirjastamist. Akt
tõendab seda, et käsutamistehing on toimunud. Lisaks on punktis 1.8 nimetatud andmed, mis
aktis peavad sisalduma. Alapunkti 1.8.4 kohaselt peab akt sisaldama muuhulgas toimingu
aluseks oleva otsuse andmeid, v.a juhul kui otsuse vormistamine ei ole vajalik. Otsuse
vormistamine ei ole vajalik näiteks juhul, kui teine riigivara valitseja annab oma valitsemiselt
vara üle KaM valitsemisele. Sellisel juhul ei ole vajalik vormistada otsust (käskkirja) vara
vastuvõtmise kohta. Reeglina on sellise tehingu põhidokumentatsioon selline: KaM-i taotlus
teisele riigivara valitsejale vara üleandmiseks, teise riigivara valitseja otsus vara KaM-ile
6
üleandmiseks, misjärel vormistatakse valitsejate vaheline kokkulepe, mis võib sisalduda ka
üleandmise-vastuvõtmise aktis. Alapunkti 1.8.5 kohaselt tuleb aktis kajastada ka toimingu
aluseks oleva lepingu andmed, v.a juhul kui lepingu sõlmimine ei ole vajalik. Lepingu
sõlmimine ei ole vajalik näiteks juhul, kui RKIK volitatud asutusena annab kinnisasja
Kaitseväe kasutusse. Sellisel juhul vormistatakse RKIK direktori käskkiri kinnisasja
Kaitseväe kasutusse andmiseks ning kinnisasja üleandmise-vastuvõtmise akt. Kasutuslepingut
eraldi ei sõlmita. Kinnisasja kasutustingimused on kehtestatud RKIK direktori käskkirjaga ja
üleandmise-vastusvõtmise akti allkirjastamisega võtab Kaitsevägi kohustuse kinnisasja
kasutustingimusi järgida.
Punkt 1.9 määrab, et kinnisvara käsutamise kohta peab otsustaja algatama riigi
kinnisvararegistri menetluse, kusjuures kokkuvõtvalt on kinnisvara puhul otsustaja kas
minister või RKIK direktor. Seega tähendab otsustaja sisuliselt kaht asutust.
Punktis 1.10 sätestatakse, et kui kinnisasi võetakse kasutuse tähtajaga kuni 10 aastat või
väiksemahulise lepinguga, allkirjastab lepingu kinnisasja kasutusse võtva asutuse juht või
tema volitatud isik. Kui tasu kinnisasja kasutuse eest sisaldub RKIK-i eelarves, siis tuleb
lepingus märkida tasu maksjaks RKIK ning RKIK allkirjastab leping kolmanda osapoolena.
Selline regulatsioon on vajalik, kuna praktikas on selliste lepingute puhul tekkinud
vormistuslikud küsimused. RKIK abistab asutust turult sobiva kinnisasja leidmisega, kuid
kasutusse võtja kohustused ning vastutus vara säilimise eest lasuvad sellel asutusel, kes
reaalselt kinnisasja kasutama hakkab. Kui on olukord, kus kinnisasja kasutamise eelarvelised
vahendid asuvad RKIK-i eelarves, tuleb RKIK lepingusse kaasata kolmanda osapoolena ning
sätestada RKIK-ile lepingus kasutustasu maksmise kohustus ning vastutus selle eest.
2. peatükk RIIGIVARA ÜLEANDMINE
Riigivara valitsemise võib üle anda ühelt riigivara valitsejalt teisele, kui
- see muudab riigivara valitsemise otstarbekamaks või
- muul põhjusel arvestades avalikku huvi.
Riigivara valitseja võib teiselt riigivara valitsejalt taotleda talle riigivara üleandmist, kui
- riigivara on vajalik tema õigusaktidest tulenevate ülesannete täitmiseks ning teine
riigivara valitseja ei vaja seda riigivara oma õigusaktidest tulenevate ülesannete
täitmiseks.
Kinnisasja ja piiratud asjaõiguse valitsemise üleandmine
teisele riigivara valitsejale:
- kaitseministri otsus
valitsemisala piires valduse üleandmine (s.t vastuvõtjast saab volitatud asutus RVS mõttes)
- kaitseministri otsus
Vallasja üleandmine
Alates 30 000 eurose soetusmaksumusega vallasasja üleandmise
7
Teisele riigivara valitsejale:
- kantsleri või tema volitatud isiku otsus
valitsemiseala piires
- kantsleri otsus
Vähem kui 30 000 eurose soetusmaksumusega vallasasja üleandmise
- valitsemisala asutuse juht või tema volitatud isik oma valduses oleva vallasasja osas
S.t sellise maksumusega vallasvara üleandmine on võimalik erinevate valitsemisalade
asutuste (sh hallatavate asutuste) vahel iseseisvalt ja riigivara valitsejate vaheline eraldi
kokkulepe selleks pole nõutav. Erinevate valitsemisalade allasutused võivad ise omavahel
kokkuleppeid sõlmida ministeeriumilt nõusolekut küsimata.
3. peatükk RIIGIVARA KASUTAMISEKS ANDMINE
Punkt 3.1 sõnastab, et vara kasutusse andmine on igasugune kasutusse andmine olgu see
tasuta või tasu eest. Kasutusse andmisel tuleb järgida RVS 3. peatükki. Oluline on, et
kasutuslepingusse sätestatakse tingimus, et kasutuslepingu võib igal ajal erakorraliselt
lõpetada, kui kasutusse andjal on riigivara endal vaja. Nt kriisiolukorras Kaitsevägi vajab
Kaitseliidu kasutusse antud sõidukeid ise.
Punkt 3.2 sätestab üldise reegli, et riigivara kasutamiseks andmisel tuleb järgida RVS 3.
peatükki ja kaitseministri kehtestatud riigivara kasutamiseks andmise ja võõrandamise
menetluse läbiviimise korda. Käesoleva korra kehtestamise hetkel kehtib kaitseministri
19.10.2010 käskkiri nr 384 „Kaitseministeeriumi valitsemisel oleva riigivara kasutamiseks
andmise ja võõrandamise menetluse läbiviimise kord“, mida tuleb pärast käesoleva korra
kehtestamist kuni uue kehtestamiseni kohaldada niivõrd, kui see ei ole vastuolus käesoleva
korraga.
Punkt 3.3 annab võimaluse RVS § 18 lõikes 2 sätestatud eesmärkidel anda riigivara
kasutusse turupõhisest kasutustasust madalama tasu eest või tasuta: kui vara on vaja kohaliku
omavalitsuse üksusele tema seadusest tulenevate ülesannete täitmiseks; hoonestusõigusega
koormamiseks kohaliku omavalitsuse üksuse kasuks RVS §-s 741 nimetatud juhul; avalik-
õiguslikule juriidilisele isikule tema seaduses sätestatud ülesannete täitmiseks; eraõiguslikule
juriidilisele isikule avaliku ülesande täitmiseks, mis tuleneb seadusest või halduslepingust;
riigi asutatud või asutatavale mittetulundusühingule või sihtasutusele tema põhikirjas
sätestatud ülesannete täitmiseks; mittetulundusühingule või sihtasutusele tema põhikirjas
sätestatud pääste-, haridus-, teadus-, kultuuri-, keele- või noorsootööga seotud ülesande
täitmiseks või tervishoiu- või sotsiaalteenuse osutamiseks või muul avalikul eesmärgil; muude
seaduses sätestatud ülesannete täitmiseks.
Kui riigivara antakse kasutamiseks turupõhisest kasutustasust madalama tasu eest või tasuta,
peab kasutustasu katma vähemalt vara majandusliku säilimise kulud või tuleb kasutajale
kasutuslepinguga üle anda vastutus vara majandusliku säilimise eest.
8
Asutus, saanud valitsemisalaväliselt isikult taotluse riigivara kasutamiseks, peab igakülgselt
hindama oma võimalusi ja kasutamiseks andmise võimalikkust RVS ja korra alusel. Näiteks
kui soovitakse riigivara kasutada koos vastava asutuse töötajate või ametnike või
tegevväelastega (näiteks soovitakse kasutusse saada Kaitseväe valduses olevat autot koos
juhiga), ei ole tegemist riigivara kasutamisega, vaid soovitakse inimeste panust. Sellisel juhul
RVS ja kord ei kohaldu. Kaitseväelaste panustamine tööajast teiste asutuste ja
organisatsioonide tegevusse saab toimuda üksnes siis, kui tegu on kaitseväelase
teenistusülesandega ning kaitseväelaste puhul peavad teenistusülesanded tulenema
Kaitseväele pandud ülesannetest. Sama on ka teiste asutuste ametnike ja töötajate puhul,
nende teenistus- ja tööülesanded saavad olla seotud üksnes asutusele õigusaktiga püsitatud
ülesannete täitmisega. KaM ja tema valitsemisalaasutuste ülesanne ei ole eraõiguslike
juriidiliste isikute toetamine tööajast töövahenditega, selleks puudub õiguslik alus. Ametnik
või töötaja või tegevväelane saab käia koos riigivaraga eraõiguslike juriidiliste isikute
korraldatud üritustel üksnes siis, kui see on seotud asutuse tegevusega ja asutus saab sellest
kasu – näiteks kui asutus on üritusel eesmärgiga propageerida riigikaitset, tutvustada asutuse
tegevust jms,Punkt 3.4 käsitleb teisi riigivara valitsejaid ning seejuures tuleb järgida RVS §
16.
Punkt 3.5 määrab, kellele vara kasutuse soovija oma taotluse peab esitama. Taotlus tuleb
vormistada nii, et selle dokumentatsioon sisaldaks korra punktis 3.7 toodut. Taotlus riigivara
kasutamiseks esitatakse vastavale asutusele, kes on vastavalt korrale õigustatud otsustama asja
kasutamiseks andmise. (Nt kui taotlus esitatakse Kaitseministeeriumile, kuid korra järgi võib
kasutamiseks andmise otsustada Kaitsevägi, siis Kaitseministeerium edastab taotluse
Kaitseväele, kes võib ise taotlust menetleda ja otsuse teha.)
Punkt 3.6 käsitleb üksnes kinnisvara ja selgitab, et kinnisasjade, mille puhul on volitatud
asutuseks RKIK ja korra järgi on kasutamiseks andmise otsuse õigus RKIK-l, kuid kinnisasi
on reaalselt teise asutuse kasutuses, peab RKIK enne kasutamiseks andmise otsustamist
kooskõlastama selle asutusega, kes kinnisasja reaalselt kasutab. Pärast kooskõlastuse saamist
otsustab RKIK kasutamiseks andmise ja sõlmib kasutuslepingu.
4. peatükk RIIGIVARA KASUTAMISEKS ANDMINE KAITSEMINISTEERIUMI
VALITSEMISALAS
Eriregulatsiooni tingib asjaolu, et RKIK on määratud suure osa KaM valitsemisel olevate
kinnisasjade volitatud asutuseks, kellel on valitseja kohustused, kuid samas ka õigus anda
kinnisasjad ministeeriumi ja valitsemisala asutuste reaalsesse kasutusse, mida ei käsitleta
valduse üleandmisena RVS mõttes (s.t valitseja õigused ja kohustused jäävad ikkagi RKIK-
le).
RKIK valduses oleva kinnisasja kasutusse saamiseks, esitab asutus RKIK-ile taotluse. Sellest
reeglist võib ka olla erandeid, kus eraldi taotlust esitama ei pea ja RKIK määrab juba asja
kasutusotstarbest tulenevalt kinnisasja Kaitseväe kasutusse. Nt kui omandatakse suuri
maatükke, mis asuvad harjutusväljal. Kinnisasjade kasutamiseks on RKIK direktor
kehtestanud korra, mida tuleb kasutajatel järgida.
9
Üldjuhul valitseja ja volitatud asutuste valduses olevaid vallasasju oma valitsemisalas üksteise
kasutusse ei anta, vaid kui ühel asutusel ei ole vaja asja enam kasutada, kuid teisel on, siis
vormistatakse üleandmine. Erandjuhtudel, kui ühel asutusel ei ole vallasasja ajutiselt vaja
kasutada ning on teada, et vajadus tekib mingi aja pärast taas, kuid samal ajal on teisel
asutusel vallasasja kasutada vaja, ja tema vajadus ei ole püsiv või ei ole tal mõistlik –
otstarbekas seda asja endale soetada, siis võib üks asutus teisele ajutiselt (mitte kauemaks kui
1 aasta1) vallasasja kasutada anda. Sellisel juhul asutuse juht või tema volitatud isik saab selle
kasutusse andmise otsustada vallasasja puhul, mille soetusmaksumus on vähem kui 30 000
eurot.
Kaitseliidule antakse riigivara kasutamiseks lähtudes korra 3. peatükist ning arvestades korra
punktist 1.4 tulenevat otsustuspädevust. Kaitseliidule vallasasjade kasutusse andmisel, et
vältida liigset dokumentide vormistamist, on võimalik vara kasutusse andjal ja Kaitseliidul
sõlmida raamleping pikaajalise kehtivusega, milles fikseeritakse kõik olulised
kasutustingimused ja poolte õigused ning kohustused. Konkreetsete vallasasjade kasutusse
andmisel ei peaks sellisel juhul igakordselt uut lepingut vormistama, vaid piisaks üleandmise-
vastuvõtmise aktist, kus vajadusel saab nimetada vara kasutamisega seotud eritingimused, kui
neid on ja mis raamlepingus ei ole eelnevalt fikseeritud. Samuti võib toimida ka vallasasjade
võõrandamise puhul (nt laskemoon).
5. peatükk RIIGIVARA VÕÕRANDAMINE
Riigivara võõrandamisel tuleb järgida peamiselt RVS-s sätestatud tingimusi nii kinnisvara kui
ka vallasvara puhul. Kord annab üksnes täpsustusi.
Üldreegel: vallasasja (hariliku väärtusega 30 000 eurot või rohkem) ja kinnisasja
võõrandamine toimub müügi teel avaliku enampakkumise või valikpakkumise reegleid
järgides vähemalt selle harilikule väärtusele vastava tasu eest, kui seaduses ei ole sätestatud
teisiti.
Vabariigi Valitsuse nõusolekut on vaja enne ministri otsust:
- kinnisasja või piiratud asjaõiguse võõrandamiseks otsustuskorras või valikpakkumisel,
v.a reaalservituudi, ostueesõiguse või reaalkoormatise võõrandamisel või kui antakse
üle riigi kasuks seatud hüpoteek, millega tagastud kohustus on täidetud;
- kinnisasja või piiratud asjaõiguse võõrandamiseks üleandmise teel mitterahalise
sissemaksena eraõiguslikule juriidilisele isikule, v.a kui hoonestatud kinnisvara
antakse üle mitterahalise sissemaksena Riigi Kinnisavara AS-le;
- kui vallasaja väärtust ei ole võimalik hinnata ja tegemist on riiklikult olulise tehinguga
.
1
Kui on vaja pikemaks kui 1 aasta, tuleks siiski vormistada asi üleandmisena – teine asutus saab volitatud
asutuseks - , kui hiljem on vaja tagasi saada, siis saab uuesti üleandmise vormistada.
10
Kui RVS § 37 lõigetes 3-5 ei ole sätestatud teisiti, võib vallasasja hariliku väärtusega alla
30 000 euro võõrandada ministri kehtestatud korras (korras p 5.5) arvestades RVS §-s 8
sätestatud põhimõtteid, mis kokkuvõtlikult on järgmised:
- riigivara tuleb valitseda eesmärgipäraselt, otstarbekalt, säästlikult ja
heaperemehelikult;
- ühtse terviku moodustava riigivara hulka kuuluval asjal või õigusel on üks riigivara
valitseja;
- tehes riigivaraga toiminguid või tehinguid tuleb juhinduda põhimõttest suurendada
kasu ja vältida kahju, mis riik võib neist toimingutest või tehingutest saada;
- tehingud riigivaraga peavad olema kooskõlas õigusaktidega ning läbipaistavad ja
kontrollitavad;
- volitatud asutus täidab tema valdusesse antud riigivara suhtes nõudeid, mis on RVS-s
esitatud riigivara valitsejale.
Korra punktidest 5.2, 5.3 ja 5.5 tulenevalt on tehingu aluseks vallasasja harilik väärtus ning
nendel puhkudel tuleb asutusel see määrata (korra p 1.2.11).
6. peatükk RIIGIVARA KÕLBMATUKS TUNNISTAMINE, MAHAKANDMINE,
HÄVITAMINE
Riigivara kõlbmatuks tunnistamisel, mahakandmisel ja hävitamisel tuleb eelkõige lähtuda
RVS-st, mida kord täpsustab.
Kui vara on osaliselt või täielikult hävinenud, riknenud, varastatud, kadunud või muul
põhjusel kasutamiseks kõlbmatu või võõrandamatu, siis ei ole korra punkti 1.5 kohast
eelmenetlust tarvis korraldada. Kuid kõigil muudel juhtudel peab küsima punktis 1.5
nimetatud huvi teistelt valitsemisala asutustelt ning lisama sellekohased dokumendid
menetluse dokumentide hulka.
7. peatükk SÕJARELVAD JA LASKEMOON
Sõjaväerelvade ja laskemoona käitlemisel (s.h laenutamisel) ja üleandmisel lähtutakse
relvaseaduse § 3 lõike 2 alusel kaitseministri määrusega kehtestatud sõjaväerelvade käitlemise
ja üleandmise korrast. Määruses nimetatud KaM-i otsused teeb kantsler. Valitsemisala
asutuste vahel sõjaväerelva ajutiseks kasutamiseks andmisel või üleandmisel lähtutakse korra
vallasja käsutamist reguleerivatest sätetest. Kaitseliidule sõjaväerelva kasutusse
andmisel/võõrandamisel ning laskemoona võõrandamisel lähtutakse korra vallasasja
käsutamist reguleerivatest sätetest.
8. peatükk LÕPPSÄTTED
Seni kehtinud kaitseministri 30.09.2010 käskkiri nr 368 „Kaitseministeeriumi valitsemisel
oleva riigivara käsutamise ja kasutamise kord“ tunnistatakse kehtetuks.
11
Kord kehtestatakse alates 10. juulist 2017.
12
Saatja: Merle Vilu </O=EESTI KV/OU=EXCHANGE ADMINISTRATIVE GROUP (FYDIBOHF23SPDLT)/CN=RECIPIENTS/CN=74C7761CED52411495108300398C9B87-VILU, MERLE>
Saaja:
[email protected],
[email protected],
[email protected], KVPS Üldosakond, RKIK info, Kaitseressursside Amet,
[email protected], Jaanika Kison, Reeli Lek
Teema: FW: Dokument: Kaitseministeeriumi valitsemisel oleva riigivara käsutamise kord
Tere
12.07.2017 edastasime kaitseministri 10.07.2017 käskkirja nr 373
„Kaitseministeeriumi valitsemisel oleva riigivara käsutamise kord“.
Allkirjastamisel sattus korraga samasse digikonteinerisse ka korra
selgitamiseks ja rakendamise hõlbustamiseks koostatud seletuskiri, mis
on aga asutusesiseseks kasutamiseks AvTS § 35 lg 2 p 3 alusel. Lisame
käesolevale e-kirjale eraldi dokumentidena korra ja seletuskirja, mida
palume edaspidi kasutada.
Vabandame, kui mittekorrektsest vormistusest on tulenenud arusaamatusi.
Lugupidamisega
Merle Vilu
Kaitseministeeriumi õigusosakonna õigusteeninduse nõunik
From: Jaanika Kison [mailto:
[email protected]]
Sent: Wednesday, July 12, 2017 3:29 PM
To: info <
[email protected] <mailto:
[email protected]>
>;
[email protected] <mailto:
[email protected]> ;
[email protected]
<mailto:
[email protected]> ; KVPS Üldosakond <
[email protected]
<mailto:
[email protected]> >; RKIK info
<
[email protected] <mailto:
[email protected]> >;
Kaitseressursside Amet <
[email protected] <mailto:
[email protected]> >;
[email protected] <mailto:
[email protected]>
Subject: Dokument: Kaitseministeeriumi valitsemisel oleva riigivara
käsutamise kord
Tere!
Edastame dokumendi Kaitseministeeriumi valitsemisel oleva riigivara
käsutamise kord
Lugupidamisega
Kaitseministeerium
E-post:
[email protected]
<mailto:
[email protected]>
Telefon: 717 0022