dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Riigi Kaitseinvesteeringute Keskus
Sissetulev kiriAvalik

Sissetulev kiri

Riigi Kaitseinvesteeringute Keskus · 12. juuli 2017
Viit
5-3/17/2164
Registreeritud
12. juuli 2017
Dokumendi liik
Sissetulev kiri
Adressaat
Kaitseministeerium
Saabumis/saatmisviis
E-post
Funktsioon
- -
Sari
- -
Toimik
- -

Failid

  • 📎2017_06_19_seletuskiri riigivara korrale.pdf274 KB
  • 📎2017_07_10_Kaskkiri_nr_373_riigivara_kord.pdf333 KB
  • 📎FW Dokument Kaitseministeeriumi valitsemisel oleva riigivara käsutamise kord.msg700 KB
  • 📎KM valitsetava riigivara käsutamise kord.bdoc57 KB

Sisu (failidest)

KÄSKKIRI 10. juuli 2017 nr 373 Kaitseministeeriumi valitsemisel oleva riigivara käsutamise kord Vabariigi Valitsuse 27.04.2004 määruse nr 151 „Kaitseministeeriumi põhimäärus“ § 15 punkti 21 ja § 16 alusel ja lähtudes riigivaraseaduse § 4 lõikest 1, § 8 lõikest 7, § 10 lõikest 6, § 12 lõikest 6, § 19 lõikest 4, § 37 lõikest 6, § 55 lõikest 2 ja §-st 91 ning kaitseministri 22.07.2016 määruse nr 14 „Sõjaväerelvade käitlemise ja üleandmise kord“ peatükkidest 4.-8. 1. Üldsätted 1.1. Käesolev kord reguleerib riigivara kasutamiseks andmist, kasutamiseks võtmist, võõrandamist, üleandmist, kõlbmatuks tunnistamist, mahakandmist ja hävitamist Kaitseministeeriumi valitsemisalas. Käesolevat korda kohaldatakse Välisluureametile niivõrd, kui see on tema tegevuse spetsiifikat arvestades võimalik. 1.2. Käesolevas korras kasutatakse mõisteid järgmises tähenduses: 1.2.1. asutus – Kaitseministeerium, Kaitsevägi, Riigi Kaitseinvesteeringute Keskus (edaspidi nimetatud RKIK), Seli Tervisekeskus, Eesti Sõjamuuseum – kindral Laidoneri muuseum (edaspidi nimetatud Sõjamuuseum),Välisluureamet, Kaitseressursside Amet; 1.2.2. harilik väärtus – kohalik keskmine müügihind (turuhind); 1.2.3. kinnisasja kasutaja – asutus, kelle kasutusse on volitatud asutus andnud Kaitseministeeriumi valitsetava kinnisasja; 1.2.4. riigivara – varaliselt hinnatav asi või õigus. Riigivara jaguneb kinnisvaraks (kinnisasjad), vallasvaraks (vallasasjad) ja varaliselt hinnatavaks õiguseks. Varaliselt hinnatavatele õigustele kohaldatakse vallasvara kohta sätestatut; 1.2.5. vara kasutamiseks võtmine – Kaitseministeeriumi valitsemisel mitteoleva vara tasuta või tasu eest kasutamine. Vara kasutamiseks võtmisel tuleb järgida RVS-s ja riigihangete seaduses sätestatut, samuti Kaitseministeeriumi valitsemisala hankekorda ja käesolevat korda; 1.2.6. riigivara kirjeldus – riigivara täielik nimetus, identifitseerivad andmed (sh võimaluse korral tehnilised andmed), soetamise aeg ja soetusmaksumus, jääkväärtus (põhivara puhul) ning riigi kinnisvararegistris või muudes registrites registreeritud riigivara puhul vastav registreerimisnumber; 1.2.7. riigivara käsutamine – riigivara kasutamiseks andmine, üleandmine, võõrandamine, kõlbmatuks tunnistamine, mahakandmine, hävitamine või vara kasutamiseks võtmine; 2 1.2.8. riigivara valitseja – RVS § 4 lõikes 2 nimetatud asutused; Kaitseministeeriumi valitsemisalas on riigivara valitsejaks Kaitseministeerium; 1.2.9. turupõhine kasutustasu – tasu, mille suurus vastab sarnastel tingimustel sarnaste asjade kasutamiseks sõlmitud kasutuslepingute kokkulepitud kasutustasudele turul. Juhul, kui turupõhist kasutustasu ei ole aktiivse turu puudumise tõttu võimalik hinnata, määratakse tasu vastavalt RVS § 18 lõikes 4 või § 18¹ lõikes 4 nimetatud kordadele; 1.2.10. vallasasja soetusmaksumus – vallasasja omandamisel vallasasja eest makstud tasu või tasuta või turuväärtusest oluliselt madalama tasu eest üleantud vallasasja õiglane väärtus, millega on vallasasi raamatupidamises arvele võetud või kajastatud bilansivälises arvestuses. 1.2.11. vallasasja hariliku väärtuse või kasutustasu hindamise viis – eksperdi koostatud hindamisaruanne või turuanalüüs; 1.2.12. valitsemisala asutused – Kaitsevägi, RKIK, Seli Tervisekeskus, Sõjamuuseum, Välisluureamet, Kaitseressursside Amet; 1.2.13. volitatud asutus – Kaitseministeeriumi valitsemisala asutus, kelle valdusesse on riigivara valitseja oma valitsetava vara andnud; 1.2.14. väikesemahulised lepingud – kinnisasja kasutuslepingud, mis sõlmitakse RVS § 181 lõike 2 punktides 1−3 sätestatud juhtudel, milleks on; 1.2.14.1. kinnisasja kasutatakse kuni 100 kalendripäeva või tunnipõhise kasutamise korral kuni 1000 tundi aastas; 1.2.14.2. kasutatav pind on kuni 100 ruutmeetrit; 1.2.14.3. eeldatav kasutustasu koos käibemaksuga on kuni 1000 eurot kalendriaastas; 1.3. Riigivara valitsemine toimub ainult seaduste, käesoleva korra ja teiste õigusaktide sätete kohaselt. Kaitseministeeriumi valitsemisalas on riigivara valitsemise eesmärk riigivõimu teostamine või riigivara valitseja määratud muud RVS § 10 lõikes 1 sätestatud eesmärgid. 1.4. Juhul kui RVS-is ega muus õigusaktis ei ole sätestatud teisiti, otsustab: 1.4.1. minister riigivara käsutamise, kui RVS alusel on vaja Vabariigi Valitsuse nõusolekut; 1.4.2. minister kinnisasja käsutamise, v.a punktides 1.4.3 kuni 1.4.7 sätestatud juhtudel; 1.4.3. RKIK-i direktor või tema volitatud isik kinnisasja kasutusse andmise väikesemahulise lepinguga, välja arvatud punktis 1.4.6 nimetatud juhtudel; 1.4.4. RKIK-i direktor kinnisasja kasutusse andmise, kui RKIK annab volitatud asutusena oma valduses oleva kinnisasja teise asutuse kasutusse jäädes ise volitatud asutuseks; 1.4.5. RKIK-i direktor, kui valitsemisala asutus soovib võtta või anda kinnisasja kasutusse tähtajaga kuni 10 aastat või väikesemahulise lepinguga, välja arvatud punktis 1.4.6 ja 1.4.7 sätestatud juhtudel; 1.4.6. asutuse juht või tema volitatud isik tema asutuse kasutuses oleva kinnisasja kasutusse andmise, kui see kinnisasi või selle osa antakse kasutusse väljaõppe või muul asutuse või kasutusse võtja põhitegevusega seotud eesmärgil üheks korraks lühiajaliselt, kuid mitte kauem kui üks kuu (näiteks taktikaalade, väljaõppeehitiste kasutusse andmine, ruumide kasutusse andmine ürituse korraldamiseks, koolituse korraldamiseks vms); 3 1.4.7. asutuse juht või tema volitatud isik kinnisaja kasutusse võtmise, kui kinnisasi või selle osa võetakse kasutusse väljaõppe või muul eesmärgil üheks korraks lühiajaliselt, kuid mitte kauem kui üks kuu (näiteks taktikaalade ja ehitiste kasutusse võtmine väljaõppeks, ruumide kasutusse võtmine ürituse korraldamiseks, koolituse korraldamiseks vms); 1.4.8. Kaitseministeeriumi kantsler või tema volitatud isik vallasasja käsutamise, kui vallasasi on ministeeriumi valduses või kui valitsemisala asutuse valduses oleva vallasasja soetusmaksumus on 30 000 eurot või rohkem; 1.4.9. valitsemisala asutuse juht või tema volitatud isik tema asutuse valduses oleva vallasasja (v.a punktis 1.4.11 nimetatud vara) käsutamise, kui vallasasja soetusmaksumus on vähem kui 30 000 eurot; 1.4.10. asutuse juht või tema volitatud isik tema asutuse valduses oleva vallasasja hariliku väärtuse ja kasutustasu lähtudes punktis 1.2.11 sätestatud hindamise viisist; 1.4.11. Kaitseministeeriumi kantsler sõjaväerelva teisele riigivara valitsejale tasuta kasutamiseks andmise ja selle tingimused ning sõjaväerelva ja laskemoona üleandmise valitsemisala asutuselt teise ministeeriumi valitsemisala asutusele. 1.5. Enne punktis 1.4 nimetatud otsustajale kinnisasja hariliku väärtusega või vallasasja soetusmaksumusega vähemalt alates 500 eurot võõrandamise, kasutusse andmise (v.a punktis 1.4.6 sätestatud otsuse korral) või maha kandmise taotluse esitamist peab välja selgitama, kas riigivara on vaja asutustele või Kaitseliidule (v.a juhtudel kui riigivara soovitakse anda kasutusse või üle teisele asutusele ning, kui soovitakse kanda maha riigivara, mis on osaliselt või täielikult hävinenud, riknenud, varastatud, kadunud või muul põhjusel kasutuskõlbmatuks või võõrandamatuks muutunud). Kinnisasjade puhul tuleb huvi välja selgitada juhul, kui planeeritakse võõrandamise või teisele riigivara valitsejale üleandmise tehingut. Teise asutuse ja Kaitseliidu huvi selgitamiseks saadetakse kavatsuse kohta e-kiri aadressidel: [email protected], [email protected], [email protected], [email protected], [email protected], [email protected], [email protected], [email protected]. Kui e- kirja saanud asutus või Kaitseliit ei vasta 10 kalendripäeva jooksul, siis loetakse, et vastavat riigivara ei ole talle vaja. 1.6. Riigivara käsutamise otsustajale esitatakse käsutamise taotlus (v.a punktis 1.4.7 sätestatud otsuse korral), mis peab sisaldama: 1.6.1. riigivara kirjeldust; 1.6.2. riigivara käsutamise vajalikkuse põhjendust; 1.6.3. riigivara kasutamise korral kasutamiseks andmise või võtmise tähtaega või märget, et riigivara antakse või võetakse kasutusse tähtajatult; 1.6.4. riigivara võõrandamise korral alghinna ettepanekut, juhul kui see määratakse; 1.6.5. riigivara kasutusse andmise või võtmise korral kasutustasu määramise tingimusi ja põhjendust ning tasu muutmise reegleid; 1.6.6. riigivara võõrandamise ja kasutusse andmise korral võõrandamise või kasutusse andmise viisi (avalik enampakkumine, valikpakkumine, otsustukorras) ettepanekut; 1.6.7. riigivara otsustuskorras käsutamise korral õigustatud isiku andmed (vajadusel); 1.6.8. riigivara võõrandamisel või kasutusse andmisel valikpakkumisel valikpakkumise lisatingimused; 1.6.9. kinnitust, et riigivara ei ole vaja teisele asutusele või Kaitseliidule (v.a juhul kui riigivara antakse kasutusse või üle teisele asutusele või kui kantakse maha riigivara, mis on osaliselt või täielikult hävinenud, riknenud, varastatud, kadunud 4 või muul põhjusel kasutuskõlbmatuks või võõrandamatuks muutunud, või kui võetakse kasutusele kinnisasi); 1.6.10. riigivara mahakandmise ja hävitamise korral selle hävitamise viisi ja hävitamiseks vajalike tööde eelarvet; 1.6.11. muid andmeid, mis on vajalikud, et otsustada riigivara käsutamist. 1.7. Riigivara käsutamise otsustaja vaatab käsutamise taotlused läbi, kontrollib nende põhjendatust ning otsustab vara käsutamise RVS-s ja selle alusel antud õigusaktides sätestatud korras. 1.8. Riigivara käsutamise otsuse täitmise kohta koostatakse akt. Akti allkirjastab otsustaja või tema volitatud isik. Vastutus riigivara eest läheb üle pärast akti allkirjastamist. Akt peab sisaldama: 1.8.1. akti koostaja(te) andmeid (asutus, esindaja nimi); 1.8.2. toimingu tegemise aega; 1.8.3. riigivara kirjeldust; 1.8.4. toimingu aluseks oleva otsuse andmeid (v.a juhul kui otsuse vormistamine ei ole vajalik); 1.8.5. toimingu aluseks oleva lepingu andmeid (v.a juhul kui lepingu sõlmimine ei ole vajalik); 1.8.6. kinnisasja korral ka andmeid kinnisasja päraldiste, seisukorra, kasutamisviisi ja puuduste kohta. 1.9. Kinnisasja käsutamise kohta peab otsustaja või tema volitatud isik algatama riigi kinnisvararegistri menetluse ning lisama registrisse kõik käsutamise otsusega kaasnevad dokumendid ning vajaduse korral tegema avaldused teistes riiklikes registrites, v.a lepingud, mille tähtaeg on lühem kui kolm kuud. 1.10. Punkti 1.4.5 kohase otsuse alusel kinnisasja kasutusse võtmise tähtajaga kuni 10 aastat lepingu või kinnisasja kasutusse võtmise väiksemahulise lepingu allkirjastab kinnisasja kasutusse võtva valitsemisala asutuse juht või tema volitatud isik. Juhul kui lepingus sätestatakse RKIK-ile kohustusi, allkirjastab RKIK direktor või tema volitatud isik nimetatud lepingu kolmanda osapoolena. 2. Riigivara üleandmine 2.1. Riigivara üleandmine on, kui riigivara antakse üle Kaitseministeeriumi valitsemisala piires või riigivara valitsemine antakse üle teisele riigivara valitsejale või selle volitatud asutusele. 2.2. Vallasasi antakse teisele riigivara valitsejale või selle volitatud asutusele üle vallasasja sooviva riigivara valitseja või selle volitatud asutuse taotluse ja punktides 1.4.8 või 1.4.9 nimetatud otsustaja tehtud otsuse alusel. 2.3. Kinnisvara valitsemine antakse üle teisele riigivara valitsejale kaitseministri otsuse alusel. 2.4. Kinnisvara antakse Kaitseministeeriumi valitsemisala piires üle kaitseministri otsuse alusel (valduse üle andmine volitatud asutusele). 5 2.5. Vallasasi antakse Kaitseministeeriumi valitsemisala piires üle punktides 1.4.8 või 1.4.9 nimetatud otsustaja otsuse alusel. 2.6. Riigivara üleandmise dokumentatsioon peab sisaldama: 2.6.1. riigivara üleandmise taotlust, mis peab sisaldama punktides 1.6.1, 1.6.2 ja vajadusel 1.6.11 nimetatud andmeid; 2.6.2. riigivara üleandmise otsust ja kirjaliku kokkuleppe sõlmimisel kokkulepet; 2.6.3. riigivara üleandmise akti. 3. Riigivara kasutamiseks andmine 3.1. Riigivara kasutamiseks andmine on RVS mõttes riigivara kasutamiseks andmine tasuta või tasu eest teisele isikule kasutuslepingu alusel. Riigivara kasutamiseks andmisel peab kasutusse andja jätma endale õiguse kasutusleping erakorraliselt lõpetada olukorras, kus kasutamiseks antud riigivara on vajalik riigivõimu teostamiseks või muul avalikul eesmärgil. 3.2. Riigivara võib teisele isikule kasutamiseks anda RVS 3. peatükki ja kaitseministri kehtestatud riigivara kasutamiseks andmise ja võõrandamise menetluse läbiviimise korda järgides. Avaliku enampakkumise ja valikpakkumise korraldamisel tuleb järgida ka RVS §-des 57–73 kehtestatud korda. 3.3. RVS § 18 lõikes 2 nimetatud eesmärgil võib riigivara kasutamiseks anda ka turupõhisest kasutustasust madalama tasu eest või tasuta, kuid kasutustasu peab katma vähemalt vara majandusliku säilimise kulud või tuleb kasutajale kasutuslepinguga üle anda vastutus vara majandusliku säilimise eest. 3.4. Teisele riigivara valitsejale asja kui tervikut üldjuhul kasutusse ei anta, v.a kasutamiseks andmisel osaliselt või ajutiselt. Kui teisel riigivara valitsejal on vaja kasutada osa asjast või ajutiselt asja tervikuna, sõlmitakse riigivara valitsejate vahel asja kasutamise kokkulepe, milles nähakse ette asja kasutamise tingimused ja kulude katmise kord. 3.5. Riigivara kasutamise taotlus käesoleva korra punktis 1.4.3 sätestatud juhul tuleb esitada RKIK-le. Punktides 1.4.6 kuni 1.4.7 nimetatud juhtudel kinnisasja kasutamiseks tuleb riigivara kasutamise taotlused esitada asutusele, kelle kasutuses on kasutusse taotletav kinnisasi. Punktides 1.4.8 kuni 1.4.9 nimetatud juhtudel vallasasja kasutamiseks tuleb riigivara kasutamise taotlused esitada asutusele, kelle valduses on kasutusse taotletav vallasasi. 3.6. Juhul kui käesoleva korra alusel otsustab kinnisasja kasutusse andmise RKIK direktor või tema volitatud isik, siis enne kinnisasja kasutusse andmise otsustamist kooskõlastab RKIK kasutusse andmise kinnisasja kasutajaga. Pärast kooskõlastuse saamist sõlmib RKIK kasutuslepingu. 3.7. Riigivara kasutamiseks andmise dokumentatsioon peab sisaldama: 3.7.1. riigivara kasutamiseks andmise taotlust; 3.7.2. riigivara kasutustasu määramise dokumente, juhul kui kasutustasu määratakse; 3.7.3. riigivara kasutamiseks andmise otsust; 6 3.7.4. avaliku enampakkumise või eelläbirääkimistega pakkumise (valikpakkumise) tulemuste kinnitamise otsust (juhul kui korraldati avalik enampakkumine või eelläbirääkimistega pakkumine (valikpakkumine)); 3.7.5. kasutuslepingut; 3.7.6. kasutamiseks antava riigivara või selle osa üleandmise akti. 3.8. Asutus, kelle valduses on kasutamiseks antav riigivara, korraldab riigivara kasutuse eest laekunud summade kandmise riigieelarvesse. Summast võib maha arvata RVS §-s 65 nimetatud kulud samas sättes sätestatud korras. 4. Riigivara kasutamiseks andmine Kaitseministeeriumi valitsemisalas 4.1. Kaitseministeeriumi poolt RKIK-i valdusesse antud kinnisasju on RKIK-il õigus anda tasuta kasutada teisele asutusele punktis 1.4.4 sätestatud juhul. 4.1.1. Selleks esitab asutus vajadusel RKIK-ile punktis 1.6 nimetatud taotluse. 4.1.2. Kinnisasja kasutamisel tuleb järgida RKIK-i direktori kehtestatud korda. 4.2. Volitatud asutuse valdusesse antud vallasasja, mille harilik väärtus on vähem kui 30 000 eurot, on volitatud asutusel õigus anda kooskõlas punktiga 1.4.9 tasuta ajutiselt (mitte üle 1 aasta) kasutada teisele asutusele. 4.2.1. Vallasasja kasutamise taotlus vastavalt punktile 1.6 tuleb esitada asutusele, kelle valduses on kasutusse taotletav vallasasi. Vallasasja kasutamisega seotud kulude hüvitamine lepitakse asutuste vahel kokku. 4.3. Kaitseliidule antakse riigivara kasutamiseks lähtudes käesoleva korra 3. peatükist ning arvestades punktist 1.4 tulenevat otsustuspädevust. 5. Riigivara võõrandamine 5.1. Riigivara võõrandamine on igasugune vara tasuta või tasu eest võõrandamine füüsilisele isikule, eraõiguslikule juriidilisele isikule ning avalik-õiguslikule juriidilisele isikule. 5.2. Vallasasi, mille harilik väärtus on 30 000 eurot või rohkem, ja kinnisasi võõrandatakse üldjuhul avaliku enampakkumise või valikpakkumise korras, lähtudes RVS §-des 57– 73 sätestatust. 5.3. Vallasasja, mille harilik väärtus on 30 000 eurot või rohkem, ja kinnisasja võib otsustuskorras või vahetamise teel võõrandada RVS § 33 ja § 35 sätestatud juhtudel järgides RVS 4. peatüki vastavaid sätteid. 5.4. Kinnisasja harilik väärtus leitakse RVS §-s 46 sätestatud korras. 5.5. Vallasasja hariliku väärtusega alla 30 000 euro võib võõrandada avalikul enampakkumisel, valikpakkumisel või otsustuskorras. Otsustuskorras võõrandamise eelistamine peab olema kirjalikult põhjendatud, lähtudes otstarbekuse printsiibist ja RVS §-s 8 sätestatud põhimõtetest. 5.6. Riigivara võõrandamise dokumentatsioon peab sisaldama: 5.6.1. riigivara harilikku väärtust tõendavaid dokumente; 5.6.2. riigivara võõrandamise otsust; 7 5.6.3. avaliku enampakkumise või valikpakkumise tulemuse kinnitamise otsust (juhul kui viidi läbi avalik enampakkumine või valikpakkumine); 5.6.4. punktis 1.6.9 nimetatud dokumendid 5.6.5. võõrandamise lepingut; 5.6.6. riigivara üleandmise akti. 5.7. Riigivara arvatakse bilansist välja võõrandamise otsuse ja riigivara üleandmise akti alusel. 5.8. Riigivara valitseja või volitatud asutus, kelle valduses oli võõrandatav riigivara, korraldab riigivara müügist laekunud summa kandmise riigieelarvesse. Summast võib maha arvata RVS §-s 64 nimetatud kulud samas sättes sätestatud korras. 6. Riigivara kõlbmatuks tunnistamine, mahakandmine ja hävitamine 6.1. Riigivara tunnistatakse kõlbmatuks ja kantakse maha RVS § 55 lõikes 1 sätestatud juhtudel. 6.2. Riigivara kõlbmatuks tunnistamise eeltingimus peab olema dokumentaalselt tõestatud. Riigivara kõlbmatuks tunnistamise sõltumatu ekspertiisiakt tellitakse soovituslikult sellise riigivara puhul, mille vigastuste põhjust, suurust ja parandamise võimalikkust ning kasumlikkust ei osata ise määrata. Ekspertiisiakti ei pea tellima, kui ekspertiisi maksumus ei ole proportsionaalne riigivara hariliku väärtusega. 6.3. Riigivara mahakandmise ja hävitamise korraldab asutus, kelle bilansis või bilansivälises arvestuses on mahakantav riigivara. 6.4. Kõlbmatuks tunnistatud asi hävitatakse võimalikult odavalt ja keskkonnasäästlikult. Riigivara hävitamisel tuleb arvestada asjaomaste asutuste (nt kohalik omavalitsus, Keskkonnaamet, Päästeamet) juhistega. 6.5. Riigivara kõlbmatuks tunnistamise, mahakandmise ja hävitamise dokumentatsioon peab sisaldama: 6.5.1. riigivara kõlbmatuks tunnistamise, mahakandmise ja hävitamise taotlust; 6.5.2. riigivara mahakandmise otsust; 6.5.3. riigivara hävitamise või hävitamiseks andmise akti, v.a juhul kui vara on hävinud, varastatud, kadunud. 7. Sõjaväerelvad ja laskemoon 7.1. Sõjaväerelvade ja laskemoona käitlemisel (sh laenutamisel) ja üleandmisel lähtutakse relvaseaduse § 3 lõike 2 alusel kaitseministri määrusega kehtestatud sõjaväerelvade käitlemise ja üleandmise korrast. 7.2. Sõjaväerelva võib riigivõimu teostamise otstarbeks anda teise ministeeriumi valitsemisalas asuvale ametiasutusele tasuta ajutiseks kasutamiseks Kaitseministeeriumi ja teise ministeeriumi kirjalikul kokkuleppel. 8 7.3. Sõjaväerelva kasutamiseks andmiseks või üleandmiseks ning laskemoona üleandmiseks valitsemisala asutuselt teise ministeeriumi valitsemisala asutusele esitab asjaomane minister või tema volitatud isik taotluse Kaitseministeeriumile. Enne sõjaväerelva kasutamiseks andmise või üleandmise ja laskemoona üleandmise otsustamist küsitakse Kaitseväe seisukohta. 7.4. Sõjaväerelva kasutamiseks andmine või üleandmine ja laskemoona üleandmine peab olema dokumenteeritud vastavalt kaitseministri määrusega kehtestatud sõjaväerelvade käitlemise ja üleandmise korras nõutule. 7.5. Valitsemisala asutuste vahel sõjaväerelva ajutiseks kasutamiseks andmisel või üleandmisel lähtutakse käesoleva korra vallasja käsutamist reguleerivatest sätetest. 7.6. Kaitseliidule sõjaväerelva kasutusse andmisel või võõrandamisel ning laskemoona võõrandamisel lähtutakse käesoleva korra vallasasja käsutamist reguleerivatest sätetest. 8. Lõppsätted 8.1. Tunnistan kehtetuks kaitseministri 30.09.2010. a käskkirja nr 368 „Kaitseministeeriumi valitsemisel oleva riigivara käsutamise ja kasutamise kord“. 8.2. Teha käesolev kord teatavaks Kaitseministeeriumi struktuuriüksustele, asekantsleritele ja kantslerile ning Kaitseministeeriumi valitsemisala asutustele ja Kaitseliidule. 8.3. Käskkiri jõustub 10. juulil 2017. a. (allkirjastatud digitaalselt) Jüri Luik Kaitseminister ASUTUSESISESEKS KASUTAMISEKS Märge tehtud 19.06.2017 Kehtib kuni 19.06.2022 Alus: AvTS § 35 lg 2 p 3 Teabevaldaja: KAITSEMINISTEERIUM Seletuskiri Kaitseministri käskkirja „Kaitseministeeriumi valitsemisel oleva riigivara käsutamise kord“ eelnõu juurde 19.06.2017 Kaitseminister kehtestab käskkirjaga Kaitseministeeriumi valitsemisel oleva riigivara käsutamise korra (edaspidi nimetatud kord) Kaitseministeeriumi põhimääruse § 15 punkti 21 ja § 16 alusel ja lähtudes riigivaraseaduse § 4 lõikest 1, § 8 lõikest 7, § 10 lõikest 6, § 12 lõikest 6, § 19 lõikest 4, § 37 lõikest 6, § 55 lõikest 2 ja §-st 91 ning kaitseministri määrusega kehtestatud sõjaväerelvade käitlemise ja üleandmise korrast. Kaitseministri käskkirja eelnõu ja seletuskirja on koostanud Riigi Kaitseinvesteeringute Keskuse taristuosakonna juhataja Külli Tulvik, Riigi Kaitseinvesteeringute Keskuse taristu osakonna kinnisvarabüroo juht Sirje Tomiste, Kaitseministeeriumi õigusosakonna nõunik Merle Vilu, Kaitseministeeriumi kaitseinvesteeringute osakonna juhataja asetäitja Katri Raudsepp ja Kaitseministeeriumi kaitseinvesteeringute osakonna ehituspoliitika nõunik Kristjan Õim. 1. peatükk ÜLDSÄTTED - Punkt 1.1 sätestab, et kord reguleerib riigivara kasutamiseks andmist, kasutamiseks võtmist, võõrandamist, üleandmist, kõlbmatuks tunnistamist, mahakandmist ja hävitamist. Välisluureametile kohaldatakse korda niivõrd, kui see on arvestades asutuse spetsiifikat võimalik. Korras ei ole küll eraldi välja toodud, kui arvestada tuleb välisriikidega seoses riigivaraseaduse (edaspidi nimetatud RVS) kohaldamise erisusi: § 2 lg 3¹ kohaselt välisriigis asuva riigivaraga seotud tehingutele kohaldatakse asukohajärgses riigis kehtivat õigust ja tava, arvestades RVS põhimõtteid niivõrd, kuivõrd need ei ole vastuolus asukohariigi õigusega. - § 2 lg 5 kohaselt RVS-i ei kohaldata riigivara välisriigi, rahvusvahelise organisatsiooni või muu rahvusvahelise kokkuleppega loodud institutsiooni omandisse või kasutamiseks andmisele ega vara välislepingu või muu rahvusvahelise kokkuleppe alusel kasutamiseks võtmisele. Korra punktis 1.2 on defineeritud korras kasutatavad mõisted. Riigivara jaguneb kinnisvaraks, mis koosneb kinnisasjadest, ning vallasvaraks, mis koosneb vallasasjadest, ja varaliselt hinnatavatest õigustest. Riigivara käsutamine on varaga tehtavate toimingute üldmõiste. Kaitseministeeriumi (edaspidi KaM) valitsemisalas on riigivara valitsejaks KaM ning valitsemisala asutuste loetelus on nimetatud kõik KaM valitsemisala asutused. Korras kasutatakse ka mõistet „asutused“, millega tähistatakse KaM-i ja KaM valitsemisala asutusi. Kaitseliit ei kuulu valitsemisala asutuste ega ka asutuste mõiste alla. Kaitseliit lähtub Kaitseliidule kuuluva vara käsutamisel RVS-st talle kohalduvas ulatuses ja Kaitseliidu 1 seadusest ning järgib korda niivõrd, kui see on eelnevaga kooskõlas võimalik. Volitatud asutus on korra mõistes KaM valitsemisala asutus, kelle valdusesse on KaM oma valitsetava vara andnud. Kinnisasja kasutaja on korras uus mõiste ja see on vajalik valitsemisala uue asutuse – Riigi Kaitseinvesteeringute Keskuse (RKIK) – loomise järel, kuna suur osa KaM valitsemisel olevaid kinnisasju on antud RKIK-ile hallata, sh nende kasutamise korraldamine. Kinnisasja kasutaja on seega KaM valitsemisala asutus, kelle kasutusse on KaM määratud volitatud asutus – RKIK – andnud KaM valitsetava kinnisasja. RKIK-ilt kinnisasja kasutusse saanud asutust ei käsitleta volitatud asutusena RVS mõttes. Võrreldes seni kehtinud korraga reguleeritakse korras ka väikesemahulisi lepinguid, mis on defineeritud RVS § 181 lõike 2 punktides 1-3 ja misjuhul võib RVS § 19 lõike 4 alusel anda kasutusse riigivara valitseja kehtestatud korras. Uuena on korras sätestatud, et kinnisvaraga teostatud tehingutel lähtutakse kinnisasja harilikust väärtusest tehingu tegemise hetkel (seni kehtinud korras lähtuti soetusmaksumusest). Kinnisasja hariliku väärtuse määrab kindlaks volitatud asutus, kasutades eksperthinnangut või turuanalüüsi.. Vallasasjade käsutamiseks otsuse tegemisel lähtutakse vallasasja soetusmaksumusest, mis on vallasasja omandamisel vallasasja eest makstud tasu või tasuta või turuväärtusest oluliselt madalama tasu eest üleantud vallasasja õiglane väärtus, millega on vallasasi raamatupidamises arvele võetud või kajastatud bilansivälises arvestuses. Reeglina määrab ametnik, töötaja või tegevväelane, kelle kogemused ja teadmised seda võimaldavad, tasuta või nn sümboolse tasu eest saadud asja raamatupidamises või bilansivälises arvestuses arvele võtmiseks selle õiglase väärtuse (eelkõige lähtutakse hetkel turul kehtivatest väärtustest). Võrreldes siiani KaM valitsemisalas kehtinud korraga, kus otsusõiguse alusena lähtuti vara soetusmaksumusest, on uues korras aluseks vallasASJA soetusmaksumus, mis on kooskõlas RVS-s kasutatud mõistetega. Kui on vajalik määrata vallasasja harilik väärtus või kasutusse andmiseks vallasasja kasutustasu, siis seda tehakse eksperthinnangu või turuanalüüsi kaudu. Juhul kui tegemist on spetsiifiliste asjadega, mille osas ei ole võimalik turuanalüüsi teha või eksperte on keeruline leida, võib eksperthinnangu anda ka asutuse ametnik, töötaja või tegevväelane, kelle kogemused ja teadmised seda võimaldavad. Vallasasja hariliku väärtuse ja kasutustasu peab määrama asutuse juht või tema volitatud isik eksperthinnangu või turuanalüüsi alusel. Juhul kui tulenevalt vallasasja soetusmaksumusest, peab korra kohaselt vallasasja kasutusse andmise või võõrandamise otsuse tegema KaM kantsler või tema volitatud isik, peab asutus kasutusse andmise taotluses märkima informatsiooni kasutustasu kohta või võõrandamise taotluses, kui võõrandamise tehingu (nt võõrandamine alla hariliku väärtuse RVS § 33) tegemiseks on vajalik vallasasja harilik väärtus, märkima vallasasja hariliku väärtuse. Punkt 1.3 sätestab, et riigivara valitsemine toimub õigusaktide kohaselt ning riigivara kasutamise eesmärk on peamiselt riigivõimu teostamine, kuid on võimalik, et KaM on määranud riigivara valitsemise eesmärgiks RVS § 10 lõike 1 alusel muu avaliku eesmärgi, tulu saamise eesmärgi või reservina säilitamise eesmärgi. 2 Punktis 1.4 on sätestatud otsustuspädevus, kui RVS-s ega muus õigusaktis ei ole sätestatud teisiti. Nt kaitseväeteenistusvälistele isikutele kaitseväelase eraldusmärgi ja vormiriietuse väljastamise tingimused ja kord on sätestatud kaitseväeteenistuse seaduse § 13 lõike 5 alusel kehtestatud kaitseministri määruses ja mille kohaselt on eraldusmärgi ja vormiriietuse väljastamise otsustuspädevus sõltumata riigivara väärtusest Kaitseväe juhatajal või tema volitatud isikul: Punktis 1.4 sätestatud otsustuspädevus on kokkuvõtlikult järgmine: KINNISASJAD Minister: - kui RVS alusel on vajalik Vabariigi Valitsuse nõusolek - üldjuhul kinnisasja käsutamine, v.a korra p-des 1.4.3 kuni 1.4.7 toodud juhtudel RKIK direktor või tema volitatud isik: - kinnisasja kasutusse andmise väiksemahulise lepinguga, v.a korra punktis 1.4.6 nimetatud juhtudel; - kinnisasja kasutusse andmise, kui RKIK annab volitatud asutusena oma valduses oleva kinnisasja teise asutuse kasutusse jäädes ise volitatud asutuseks; - kui asutus soovib võtta kinnisasja kasutusse või anda kinnisasja kasutusse tähtajaga kuni 10 aastat või väiksemahulise lepinguga, v.a punktis 1.4.6 sätestatud juhul Asutuse juht või tema volitatud isik: - oma kasutuses oleva kinnisasja kasutusse andmise, kui see kinnisasi või selle osa antakse kasutusse väljaõppe või muul asutuse või kasutusse võtja põhitegevusega seotud eesmärgil üheks korraks lühiajaliselt (mitte kauem kui üks kuu), näiteks taktikaalade, väljaõppeehitiste kasutusse andmine, ruumide kasutusse andmine ürituse korraldamiseks, koolituse korraldamiseks vms - kinnisasja kasutusse võtmise, kui kinnisasja või selle osa võetakse kasutusse väljaõppe või muul eesmärgil üheks korraks lühiajaliselt (mitte kauem kui üks kuu), nt taktikaalade ja ehitiste kasutusse võtmine väljaõppeks, ruumide kasutusse võtmine ürituse korraldamiseks, koolituse korraldamiseks vms. VALLASASJAD Kantsler või tema volitatud isik: - vallasasi on ministeeriumi valduses; - valitsemisala asutuse valduses oleva vallasasja soetusmaksumus on 30 000 eurot või rohkem; 3 - sõjaväerelva teisele riigivara valitsejale tasuta kasutamiseks andmise ja selle tingimused ning sõjaväerelva ja laskemoona üleandmise valitsemisala asutuselt teise ministeeriumi valitsemisala asutusele. Valitsemisala asutuse juht või tema volitatud isik: - tema asutuse valduses oleva vallasasja, mille soetusmaksumus on vähem kui 30 000 eurot, käsutamise. Asutuse juht või tema volitatud isik: - tema asutuse valduses oleva vallasaja kasutustasu. Punkti 1.4.1 alusel otsustab riigivara käsutamise minister alati siis, kui otsus eeldab Vabariigi Valitsuse nõusolekut. Sellised juhud on, kui vara soovitakse võõrandada või kasutusse anda otsustuskorras või tähtajaga üle 10 aasta ning juhud, kui vallasasja harilik väärtus on 1 000 000 eurot või rohkem ja kui vallasasi antakse kasutusse kauemaks kui 1 aasta. Ainsana ei ole ka otsustuskorras või tähtajaga üle 10 aasta kasutamiseks andmiste puhul Vabariigi Valitsuse nõusolekut vaja eluruumi kasutusse andmisel ja RVS § 181 lõike 2 punktides 1−5 sätestatud juhtudel. Punktiga 1.4.2 sätestatakse, et kinnisasja käsutamise otsustab üldjuhul samuti minister, v.a korra punktides 1.4.3, 1.4.4, 1.4.5, 1.4.6 ja 1.4.7 toodud juhtudel. Näiteks otsustab minister kinnisasja võõrandamise. Punkt 1.4.3 sätestab, et RKIK-i direktor (või tema volitatud isik) otsustab kinnisasja kasutusse andmise väikesemahulise lepinguga, mis on seotud RVS § 181 lõike 2 punktidega 1- 3. RKIK volitatud asutusena otsustab ka nende kinnisasjade kohta, mille RKIK on KaM valitsemisala sees teiste asutuste kasutusse andnud. Näiteks kolmas isik soovib 30 päeva kasutada Kaitseväe territooriumil asuvat lagedat maad metsapuude ladustamise kohana Kaitseväe territooriumi kõrvalt temale endale kuuluvast metsast puude väljavedamisel. Kooskõlastatult Kaitseväega, võib RKIK direktor või tema volitatud isik selle otsuse teha. RKIK-i direktori otsust ei ole vaja juhul, kui on tegemist korra punktis 1.4.6 nimetatud juhtudega ehk kui valitsemisala asutus soovib oma kasutatavat kinnisasja või selle osa anda kasutusse väljaõppe eesmärgil. Punkt 1.4.4 sätestab, et RKIK-i direktor otsustab kinnisasja kasutusse andmise, kui RKIK annab oma valduses oleva vara valitsemisala asutuse kasutusse. Sätte eesmärk on lubada RKIK-i direktoril enda volitustel olevat vara anda ükskõik missugusele KaM valitsemisala asutuse kasutusse ja sel juhul otsustab selle RKIK direktor. Näiteks RKIK annab Kaitseväe kasutusse Tapal valminud kasarmud. Punktis 1.4.5 on tegemist juhtumitega, kus valitsemisala asutus soovib võtta või anda kasutusse kinnisasja vähem kui 10 aastaks (sest üle 10 aasta on vaja juba valitsuse nõusolekut ja otsustama peab minister). Siinjuures kehtib erisus, kui kinnisasja soovib kasutusse võtta KaM, sest KaM on riigivara valitseja mitte valitsemisala asutus. Kuid kõigile teistele valitsemisala asutustele säte kehtib ja seega tuleb neil taotlusega pöörduda RKIK-i. See on 4 vajalik seetõttu, et RKIK tunneb turgu, RKIK-il on pädevus pidada pakkujatega läbirääkimisi, korraldada menetlust, leida valitsemisala asutusele sobivaim ja tõenäoliselt parimate tingimustega üüripind. - Kui kasutada soovija on valitsemisala asutus, kes valdab oma vara ise (Eesti Sõjamuuseum - Laidoneri muuseum, Seli Tervisekeskus, Kaitseressursside Amet, Välisluureamet), siis peab kasutusse võtmiseks olema raha määratud asutuse enda eelarves või siis teeb KaM sellekohase eriotsuse. Kuid üüripinna leidmise korraldab sellegipoolest RKIK ning üürilepingu kavandi vormistab RKIK koostöös pakkujaga, aga lepingu allkirjastab üüripinda taotleva valitsemisala asutuse juht või selleks volitatud isik. - Kui kasutust soovib Kaitsevägi, siis üüripinna leidmise menetluse korraldab samuti RKIK ning üürilepingu kavandi koostab RKIK koostöös pakkujaga, kuid lepingu allkirjastab asutuse juht või tema volitatud isik. Erisus kehtib siin üksnes üüritasu maksjas – selle võtab enda kanda RKIK. Vastavalt korra punktile 1.10 allkirjastatakse sellisel juhul leping kolmepoolselt – kasutusse andja, kasutusse võtja (Kaitsevägi) ja RKIK. Punkt 1.4.5 ei kohaldu siis, kui tegemist on korra punkti 1.4.6 juhuga, mis lubab kinnisasju kasutusse võtta ja anda üheks korraks valitsemisala asutuse juhi otsuse olemasolu korral. Punktides 1.4.3 (väikesemahulised lepingud, v.a väljaõppe vms eesmärk üheks korraks), 1.4.4 (RKIK-i valduses olev vara) ja 1.4.5 (kui valitsemisala asutus soovib kinnisasja kasutusse vähem kui 10 aastaks või väikesemahulise lepinguga) puhul tuleb taotlus esitada otsustajale ehk RKIKi direktorile. Ka servituutide ja isiklike kasutusõiguste taotlused tuleb esitada RKIKi direktorile. Erandid punktist 1.4.5 on sätestatud punktides 1.4.6 ja 1.4.7. Punkt 1.4.6 kehtib, kui valitsemisala asutus, kelle kasutusse on vara antud, soovib kasutatavat vara anda üheks korraks kasutusse väljaõppe või muul sellisel eesmärgil, sh ka nt saalide või kontoriruumide kasutusse andmiseks koolituse või seminari vms pidamiseks. Nendel puhkudel otsustab kasutusse andmise või võtmise valitsemisala asutuse juht. Muu selline eesmärk ei saa olla nt erapeo pidamine, vaid eesmärk peab olema seotud kasutusse andja või kasutusse võtja põhitegevusega. RKIK-i valduses oleva vara kasutamise kord ja kasutatava vara kasutusse andmise kord on täpsustatud RKIK-i vara kasutuskorras. Punkti 1.4.7 on toodud sellised juhud, kus valitsemisala asutus soovib võtta kasutusse kinnisasju üheks korraks ja kasutamise eesmärk on väljaõpe või muu selline asutuse toimimiseks tarvilik eesmärk. Sättes on silmas peetud peamiselt väljaõppeks kasutusse võetavate kinnisasjade juhtumeid, kuid seejuures on oluline, et tegemist on ühekordse kasutusega. Punktis 1.4.8 sätestatakse, et KaM kantsler või tema volitatud isik otsustab vallasasja käsutamise, kui vallasasja soetusmaksumus on 30 000 eurot või rohkem, olenemata sellest, kas see vallasasi on KaM valduses või valitsemisala asutuse valduses. Oluline on vallasasja soetusmaksumus (vt mõiste korra punktis 1.2.10). 5 Punktiga 1.4.9 antakse valitsemisala asutuse juhile õigus otsustada selle asutuse valduses oleva vallasasja soetusmaksumusega vähem kui 30 000 eurot käsutamise. Valitsemisala asutuse juht võib selle otsuse tegemise edasi volitada. Oluline on järgida sõjaväerelva ja laskemoonaga seotud otsustuserinevust, mis on fikseeritud korra punktis 1.4.11. Punktis 1.4.10 on eraldi nimetatud, et asutuse juhil või tema volitatud isikul on õigus otsustada tema asutuse valduses oleva vallasasja kasutustasu või hariliku väärtuse lähtudes seejuures korra punktis 1.2.11 sätestatud hindamise viisist (hindamisaruanne või turuanalüüs). Punktis 1.4.11 on tulenevalt relvaseaduse § 3 lõike 2 alusel kaitseministri määrusega kehtestatud sõjaväerelvade käitlemise ja üleandmise korrast sätestatud, et KaM kantsler otsustab sõjaväerelva teisele riigivara valitsejale tasuta kasutamiseks andmise ja selle tingimused ning sõjaväerelva ja laskemoona üleandmise valitsemisala asutuselt teise ministeeriumi valitsemisala asutusele. Punkt 1.5 sätestab eelmenetluse, mis põhineb RVS §-l 15, kui vara soovitakse võõrandada, kasutusse anda või maha kanda. Sellisel juhul peab taotleja asutus saatma e-posti teel järelepärimise kõigile teistele valitsemisala asutustele, KaM-ile ja Kaitseliidule ning veenduma sedasi, et kellelgi teisel ei ole vara vaja. E-postiaadressid, kuhu järelepärimine saata, on korras toodud. Vastama peab 10 päevaga ja kui selle aja jooksul teine asutus või Kaitseliit ei reageeri, siis võib vara võõrandada, kasutusse anda või maha kanda. - Säärane eelmenetlus on oluline etapp, kus teised asutused ja Kaitseliit saavad nt mahakantavat vara endale küsida muuks otstarbeks, nt museaaliks. - Tähelepanu tuleb pöörata, et mahakandmise puhul võib teistelt jätta küsimata vaid siis, kui vara on osaliselt või täielikult hävinenud, riknenud, varastatud, kadunud või seda ei ole võimalik enam kasutada või võõrandada. - Veel ei ole eelmenetlust tarvis korraldada puhkudel, kui üks valitsemisala asutus annab vara teise valitsemisala asutuse kasutusse (eelkõige peetakse siin silmas olukorda, kui RKIK annab kinnisasja Kaitseväe kasutusse). Punktis 1.6 on esitatud andmed, mida taotleja oma taotluses peab esitama. Taotluse esitaja peab taotluses kajastama andmed, mis tal tulenevalt käsutamistaotluse sisust esitada on võimalik. Sh peab olema punktis 1.5 nõutud kinnitus, et teistel asutustel ja Kaitseliidul pole vara vaja. Punkt 1.7 sätestab riigivara käsutamise otsustaja tegevused käsutamise otsuse tegemisel ja punktis 1.8 on sätestatud, et riigivara käsutamise otsuse täitmise kohta vormistatakse akt. Oluline on siin asjaolu, et vastutus riigivara eest läheb üle pärast akti allkirjastamist. Akt tõendab seda, et käsutamistehing on toimunud. Lisaks on punktis 1.8 nimetatud andmed, mis aktis peavad sisalduma. Alapunkti 1.8.4 kohaselt peab akt sisaldama muuhulgas toimingu aluseks oleva otsuse andmeid, v.a juhul kui otsuse vormistamine ei ole vajalik. Otsuse vormistamine ei ole vajalik näiteks juhul, kui teine riigivara valitseja annab oma valitsemiselt vara üle KaM valitsemisele. Sellisel juhul ei ole vajalik vormistada otsust (käskkirja) vara vastuvõtmise kohta. Reeglina on sellise tehingu põhidokumentatsioon selline: KaM-i taotlus teisele riigivara valitsejale vara üleandmiseks, teise riigivara valitseja otsus vara KaM-ile 6 üleandmiseks, misjärel vormistatakse valitsejate vaheline kokkulepe, mis võib sisalduda ka üleandmise-vastuvõtmise aktis. Alapunkti 1.8.5 kohaselt tuleb aktis kajastada ka toimingu aluseks oleva lepingu andmed, v.a juhul kui lepingu sõlmimine ei ole vajalik. Lepingu sõlmimine ei ole vajalik näiteks juhul, kui RKIK volitatud asutusena annab kinnisasja Kaitseväe kasutusse. Sellisel juhul vormistatakse RKIK direktori käskkiri kinnisasja Kaitseväe kasutusse andmiseks ning kinnisasja üleandmise-vastuvõtmise akt. Kasutuslepingut eraldi ei sõlmita. Kinnisasja kasutustingimused on kehtestatud RKIK direktori käskkirjaga ja üleandmise-vastusvõtmise akti allkirjastamisega võtab Kaitsevägi kohustuse kinnisasja kasutustingimusi järgida. Punkt 1.9 määrab, et kinnisvara käsutamise kohta peab otsustaja algatama riigi kinnisvararegistri menetluse, kusjuures kokkuvõtvalt on kinnisvara puhul otsustaja kas minister või RKIK direktor. Seega tähendab otsustaja sisuliselt kaht asutust. Punktis 1.10 sätestatakse, et kui kinnisasi võetakse kasutuse tähtajaga kuni 10 aastat või väiksemahulise lepinguga, allkirjastab lepingu kinnisasja kasutusse võtva asutuse juht või tema volitatud isik. Kui tasu kinnisasja kasutuse eest sisaldub RKIK-i eelarves, siis tuleb lepingus märkida tasu maksjaks RKIK ning RKIK allkirjastab leping kolmanda osapoolena. Selline regulatsioon on vajalik, kuna praktikas on selliste lepingute puhul tekkinud vormistuslikud küsimused. RKIK abistab asutust turult sobiva kinnisasja leidmisega, kuid kasutusse võtja kohustused ning vastutus vara säilimise eest lasuvad sellel asutusel, kes reaalselt kinnisasja kasutama hakkab. Kui on olukord, kus kinnisasja kasutamise eelarvelised vahendid asuvad RKIK-i eelarves, tuleb RKIK lepingusse kaasata kolmanda osapoolena ning sätestada RKIK-ile lepingus kasutustasu maksmise kohustus ning vastutus selle eest. 2. peatükk RIIGIVARA ÜLEANDMINE Riigivara valitsemise võib üle anda ühelt riigivara valitsejalt teisele, kui - see muudab riigivara valitsemise otstarbekamaks või - muul põhjusel arvestades avalikku huvi. Riigivara valitseja võib teiselt riigivara valitsejalt taotleda talle riigivara üleandmist, kui - riigivara on vajalik tema õigusaktidest tulenevate ülesannete täitmiseks ning teine riigivara valitseja ei vaja seda riigivara oma õigusaktidest tulenevate ülesannete täitmiseks. Kinnisasja ja piiratud asjaõiguse valitsemise üleandmine teisele riigivara valitsejale: - kaitseministri otsus valitsemisala piires valduse üleandmine (s.t vastuvõtjast saab volitatud asutus RVS mõttes) - kaitseministri otsus Vallasja üleandmine Alates 30 000 eurose soetusmaksumusega vallasasja üleandmise 7 Teisele riigivara valitsejale: - kantsleri või tema volitatud isiku otsus valitsemiseala piires - kantsleri otsus Vähem kui 30 000 eurose soetusmaksumusega vallasasja üleandmise - valitsemisala asutuse juht või tema volitatud isik oma valduses oleva vallasasja osas S.t sellise maksumusega vallasvara üleandmine on võimalik erinevate valitsemisalade asutuste (sh hallatavate asutuste) vahel iseseisvalt ja riigivara valitsejate vaheline eraldi kokkulepe selleks pole nõutav. Erinevate valitsemisalade allasutused võivad ise omavahel kokkuleppeid sõlmida ministeeriumilt nõusolekut küsimata. 3. peatükk RIIGIVARA KASUTAMISEKS ANDMINE Punkt 3.1 sõnastab, et vara kasutusse andmine on igasugune kasutusse andmine olgu see tasuta või tasu eest. Kasutusse andmisel tuleb järgida RVS 3. peatükki. Oluline on, et kasutuslepingusse sätestatakse tingimus, et kasutuslepingu võib igal ajal erakorraliselt lõpetada, kui kasutusse andjal on riigivara endal vaja. Nt kriisiolukorras Kaitsevägi vajab Kaitseliidu kasutusse antud sõidukeid ise. Punkt 3.2 sätestab üldise reegli, et riigivara kasutamiseks andmisel tuleb järgida RVS 3. peatükki ja kaitseministri kehtestatud riigivara kasutamiseks andmise ja võõrandamise menetluse läbiviimise korda. Käesoleva korra kehtestamise hetkel kehtib kaitseministri 19.10.2010 käskkiri nr 384 „Kaitseministeeriumi valitsemisel oleva riigivara kasutamiseks andmise ja võõrandamise menetluse läbiviimise kord“, mida tuleb pärast käesoleva korra kehtestamist kuni uue kehtestamiseni kohaldada niivõrd, kui see ei ole vastuolus käesoleva korraga. Punkt 3.3 annab võimaluse RVS § 18 lõikes 2 sätestatud eesmärkidel anda riigivara kasutusse turupõhisest kasutustasust madalama tasu eest või tasuta: kui vara on vaja kohaliku omavalitsuse üksusele tema seadusest tulenevate ülesannete täitmiseks; hoonestusõigusega koormamiseks kohaliku omavalitsuse üksuse kasuks RVS §-s 741 nimetatud juhul; avalik- õiguslikule juriidilisele isikule tema seaduses sätestatud ülesannete täitmiseks; eraõiguslikule juriidilisele isikule avaliku ülesande täitmiseks, mis tuleneb seadusest või halduslepingust; riigi asutatud või asutatavale mittetulundusühingule või sihtasutusele tema põhikirjas sätestatud ülesannete täitmiseks; mittetulundusühingule või sihtasutusele tema põhikirjas sätestatud pääste-, haridus-, teadus-, kultuuri-, keele- või noorsootööga seotud ülesande täitmiseks või tervishoiu- või sotsiaalteenuse osutamiseks või muul avalikul eesmärgil; muude seaduses sätestatud ülesannete täitmiseks. Kui riigivara antakse kasutamiseks turupõhisest kasutustasust madalama tasu eest või tasuta, peab kasutustasu katma vähemalt vara majandusliku säilimise kulud või tuleb kasutajale kasutuslepinguga üle anda vastutus vara majandusliku säilimise eest. 8 Asutus, saanud valitsemisalaväliselt isikult taotluse riigivara kasutamiseks, peab igakülgselt hindama oma võimalusi ja kasutamiseks andmise võimalikkust RVS ja korra alusel. Näiteks kui soovitakse riigivara kasutada koos vastava asutuse töötajate või ametnike või tegevväelastega (näiteks soovitakse kasutusse saada Kaitseväe valduses olevat autot koos juhiga), ei ole tegemist riigivara kasutamisega, vaid soovitakse inimeste panust. Sellisel juhul RVS ja kord ei kohaldu. Kaitseväelaste panustamine tööajast teiste asutuste ja organisatsioonide tegevusse saab toimuda üksnes siis, kui tegu on kaitseväelase teenistusülesandega ning kaitseväelaste puhul peavad teenistusülesanded tulenema Kaitseväele pandud ülesannetest. Sama on ka teiste asutuste ametnike ja töötajate puhul, nende teenistus- ja tööülesanded saavad olla seotud üksnes asutusele õigusaktiga püsitatud ülesannete täitmisega. KaM ja tema valitsemisalaasutuste ülesanne ei ole eraõiguslike juriidiliste isikute toetamine tööajast töövahenditega, selleks puudub õiguslik alus. Ametnik või töötaja või tegevväelane saab käia koos riigivaraga eraõiguslike juriidiliste isikute korraldatud üritustel üksnes siis, kui see on seotud asutuse tegevusega ja asutus saab sellest kasu – näiteks kui asutus on üritusel eesmärgiga propageerida riigikaitset, tutvustada asutuse tegevust jms,Punkt 3.4 käsitleb teisi riigivara valitsejaid ning seejuures tuleb järgida RVS § 16. Punkt 3.5 määrab, kellele vara kasutuse soovija oma taotluse peab esitama. Taotlus tuleb vormistada nii, et selle dokumentatsioon sisaldaks korra punktis 3.7 toodut. Taotlus riigivara kasutamiseks esitatakse vastavale asutusele, kes on vastavalt korrale õigustatud otsustama asja kasutamiseks andmise. (Nt kui taotlus esitatakse Kaitseministeeriumile, kuid korra järgi võib kasutamiseks andmise otsustada Kaitsevägi, siis Kaitseministeerium edastab taotluse Kaitseväele, kes võib ise taotlust menetleda ja otsuse teha.) Punkt 3.6 käsitleb üksnes kinnisvara ja selgitab, et kinnisasjade, mille puhul on volitatud asutuseks RKIK ja korra järgi on kasutamiseks andmise otsuse õigus RKIK-l, kuid kinnisasi on reaalselt teise asutuse kasutuses, peab RKIK enne kasutamiseks andmise otsustamist kooskõlastama selle asutusega, kes kinnisasja reaalselt kasutab. Pärast kooskõlastuse saamist otsustab RKIK kasutamiseks andmise ja sõlmib kasutuslepingu. 4. peatükk RIIGIVARA KASUTAMISEKS ANDMINE KAITSEMINISTEERIUMI VALITSEMISALAS Eriregulatsiooni tingib asjaolu, et RKIK on määratud suure osa KaM valitsemisel olevate kinnisasjade volitatud asutuseks, kellel on valitseja kohustused, kuid samas ka õigus anda kinnisasjad ministeeriumi ja valitsemisala asutuste reaalsesse kasutusse, mida ei käsitleta valduse üleandmisena RVS mõttes (s.t valitseja õigused ja kohustused jäävad ikkagi RKIK- le). RKIK valduses oleva kinnisasja kasutusse saamiseks, esitab asutus RKIK-ile taotluse. Sellest reeglist võib ka olla erandeid, kus eraldi taotlust esitama ei pea ja RKIK määrab juba asja kasutusotstarbest tulenevalt kinnisasja Kaitseväe kasutusse. Nt kui omandatakse suuri maatükke, mis asuvad harjutusväljal. Kinnisasjade kasutamiseks on RKIK direktor kehtestanud korra, mida tuleb kasutajatel järgida. 9 Üldjuhul valitseja ja volitatud asutuste valduses olevaid vallasasju oma valitsemisalas üksteise kasutusse ei anta, vaid kui ühel asutusel ei ole vaja asja enam kasutada, kuid teisel on, siis vormistatakse üleandmine. Erandjuhtudel, kui ühel asutusel ei ole vallasasja ajutiselt vaja kasutada ning on teada, et vajadus tekib mingi aja pärast taas, kuid samal ajal on teisel asutusel vallasasja kasutada vaja, ja tema vajadus ei ole püsiv või ei ole tal mõistlik – otstarbekas seda asja endale soetada, siis võib üks asutus teisele ajutiselt (mitte kauemaks kui 1 aasta1) vallasasja kasutada anda. Sellisel juhul asutuse juht või tema volitatud isik saab selle kasutusse andmise otsustada vallasasja puhul, mille soetusmaksumus on vähem kui 30 000 eurot. Kaitseliidule antakse riigivara kasutamiseks lähtudes korra 3. peatükist ning arvestades korra punktist 1.4 tulenevat otsustuspädevust. Kaitseliidule vallasasjade kasutusse andmisel, et vältida liigset dokumentide vormistamist, on võimalik vara kasutusse andjal ja Kaitseliidul sõlmida raamleping pikaajalise kehtivusega, milles fikseeritakse kõik olulised kasutustingimused ja poolte õigused ning kohustused. Konkreetsete vallasasjade kasutusse andmisel ei peaks sellisel juhul igakordselt uut lepingut vormistama, vaid piisaks üleandmise- vastuvõtmise aktist, kus vajadusel saab nimetada vara kasutamisega seotud eritingimused, kui neid on ja mis raamlepingus ei ole eelnevalt fikseeritud. Samuti võib toimida ka vallasasjade võõrandamise puhul (nt laskemoon). 5. peatükk RIIGIVARA VÕÕRANDAMINE Riigivara võõrandamisel tuleb järgida peamiselt RVS-s sätestatud tingimusi nii kinnisvara kui ka vallasvara puhul. Kord annab üksnes täpsustusi. Üldreegel: vallasasja (hariliku väärtusega 30 000 eurot või rohkem) ja kinnisasja võõrandamine toimub müügi teel avaliku enampakkumise või valikpakkumise reegleid järgides vähemalt selle harilikule väärtusele vastava tasu eest, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Vabariigi Valitsuse nõusolekut on vaja enne ministri otsust: - kinnisasja või piiratud asjaõiguse võõrandamiseks otsustuskorras või valikpakkumisel, v.a reaalservituudi, ostueesõiguse või reaalkoormatise võõrandamisel või kui antakse üle riigi kasuks seatud hüpoteek, millega tagastud kohustus on täidetud; - kinnisasja või piiratud asjaõiguse võõrandamiseks üleandmise teel mitterahalise sissemaksena eraõiguslikule juriidilisele isikule, v.a kui hoonestatud kinnisvara antakse üle mitterahalise sissemaksena Riigi Kinnisavara AS-le; - kui vallasaja väärtust ei ole võimalik hinnata ja tegemist on riiklikult olulise tehinguga . 1 Kui on vaja pikemaks kui 1 aasta, tuleks siiski vormistada asi üleandmisena – teine asutus saab volitatud asutuseks - , kui hiljem on vaja tagasi saada, siis saab uuesti üleandmise vormistada. 10 Kui RVS § 37 lõigetes 3-5 ei ole sätestatud teisiti, võib vallasasja hariliku väärtusega alla 30 000 euro võõrandada ministri kehtestatud korras (korras p 5.5) arvestades RVS §-s 8 sätestatud põhimõtteid, mis kokkuvõtlikult on järgmised: - riigivara tuleb valitseda eesmärgipäraselt, otstarbekalt, säästlikult ja heaperemehelikult; - ühtse terviku moodustava riigivara hulka kuuluval asjal või õigusel on üks riigivara valitseja; - tehes riigivaraga toiminguid või tehinguid tuleb juhinduda põhimõttest suurendada kasu ja vältida kahju, mis riik võib neist toimingutest või tehingutest saada; - tehingud riigivaraga peavad olema kooskõlas õigusaktidega ning läbipaistavad ja kontrollitavad; - volitatud asutus täidab tema valdusesse antud riigivara suhtes nõudeid, mis on RVS-s esitatud riigivara valitsejale. Korra punktidest 5.2, 5.3 ja 5.5 tulenevalt on tehingu aluseks vallasasja harilik väärtus ning nendel puhkudel tuleb asutusel see määrata (korra p 1.2.11). 6. peatükk RIIGIVARA KÕLBMATUKS TUNNISTAMINE, MAHAKANDMINE, HÄVITAMINE Riigivara kõlbmatuks tunnistamisel, mahakandmisel ja hävitamisel tuleb eelkõige lähtuda RVS-st, mida kord täpsustab. Kui vara on osaliselt või täielikult hävinenud, riknenud, varastatud, kadunud või muul põhjusel kasutamiseks kõlbmatu või võõrandamatu, siis ei ole korra punkti 1.5 kohast eelmenetlust tarvis korraldada. Kuid kõigil muudel juhtudel peab küsima punktis 1.5 nimetatud huvi teistelt valitsemisala asutustelt ning lisama sellekohased dokumendid menetluse dokumentide hulka. 7. peatükk SÕJARELVAD JA LASKEMOON Sõjaväerelvade ja laskemoona käitlemisel (s.h laenutamisel) ja üleandmisel lähtutakse relvaseaduse § 3 lõike 2 alusel kaitseministri määrusega kehtestatud sõjaväerelvade käitlemise ja üleandmise korrast. Määruses nimetatud KaM-i otsused teeb kantsler. Valitsemisala asutuste vahel sõjaväerelva ajutiseks kasutamiseks andmisel või üleandmisel lähtutakse korra vallasja käsutamist reguleerivatest sätetest. Kaitseliidule sõjaväerelva kasutusse andmisel/võõrandamisel ning laskemoona võõrandamisel lähtutakse korra vallasasja käsutamist reguleerivatest sätetest. 8. peatükk LÕPPSÄTTED Seni kehtinud kaitseministri 30.09.2010 käskkiri nr 368 „Kaitseministeeriumi valitsemisel oleva riigivara käsutamise ja kasutamise kord“ tunnistatakse kehtetuks. 11 Kord kehtestatakse alates 10. juulist 2017. 12 Saatja: Merle Vilu </O=EESTI KV/OU=EXCHANGE ADMINISTRATIVE GROUP (FYDIBOHF23SPDLT)/CN=RECIPIENTS/CN=74C7761CED52411495108300398C9B87-VILU, MERLE> Saaja: [email protected], [email protected], [email protected], KVPS Üldosakond, RKIK info, Kaitseressursside Amet, [email protected], Jaanika Kison, Reeli Lek Teema: FW: Dokument: Kaitseministeeriumi valitsemisel oleva riigivara käsutamise kord Tere 12.07.2017 edastasime kaitseministri 10.07.2017 käskkirja nr 373 „Kaitseministeeriumi valitsemisel oleva riigivara käsutamise kord“. Allkirjastamisel sattus korraga samasse digikonteinerisse ka korra selgitamiseks ja rakendamise hõlbustamiseks koostatud seletuskiri, mis on aga asutusesiseseks kasutamiseks AvTS § 35 lg 2 p 3 alusel. Lisame käesolevale e-kirjale eraldi dokumentidena korra ja seletuskirja, mida palume edaspidi kasutada. Vabandame, kui mittekorrektsest vormistusest on tulenenud arusaamatusi. Lugupidamisega Merle Vilu Kaitseministeeriumi õigusosakonna õigusteeninduse nõunik From: Jaanika Kison [mailto:[email protected]] Sent: Wednesday, July 12, 2017 3:29 PM To: info <[email protected] <mailto:[email protected]> >; [email protected] <mailto:[email protected]> ; [email protected] <mailto:[email protected]> ; KVPS Üldosakond <[email protected] <mailto:[email protected]> >; RKIK info <[email protected] <mailto:[email protected]> >; Kaitseressursside Amet <[email protected] <mailto:[email protected]> >; [email protected] <mailto:[email protected]> Subject: Dokument: Kaitseministeeriumi valitsemisel oleva riigivara käsutamise kord Tere! Edastame dokumendi Kaitseministeeriumi valitsemisel oleva riigivara käsutamise kord Lugupidamisega Kaitseministeerium E-post: [email protected] <mailto:[email protected]> Telefon: 717 0022
Allikas: Riigi Kaitseinvesteeringute Keskus dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel