NOTARIAALMÄRGE.
Mina, Tallinna notar Marika Rei, kelle büroo asub aadressil Tallinnas, Tatari 8 / Sakala 22, kinnitan käesoleva ärakirja, mis on tehtud originaaldokumendist, õigsust.
TALLINNA NOTAR MARIKA REI
NOTARI AMETITEGEVUSE RAAMATU
REGISTRI NUMBER
1446
KINNISTU MÜÜGILEPING
OSTUEESÕIGUSE SEADMISE LEPING
ASJAÕIGUSLEPINGUD JA KINNISTAMISAVALDUSED
Käesoleva notariaalakti on koostanud ja tõestanud Tallinna notar Marika Rei
notaribüroos Tallinnas Tatari tn 8/Sakala tn 22 kuuendal (06.) juulil (07.) kahe tuhande
seitsmeteistkümnendal (2017.) aastal ning selles notariaalaktis osalejad on
SIRJE PEEDU, isikukood 46104220359, elukoht Kiviloo tn 32, Saue linn, Harju maakond,
e-posti aadress
[email protected], edaspidi Müüja, kelle isikusamasus on tuvastatud
isikutunnistuse alusel, kes kinnitab, et ta on lahutatud, lepingu ese on omandatud abielu kestel
osalisel õigusvastaselt võõrandatud vara tagastamise teel ja osaliselt erastamise teel ning
vastavalt ühisvara jagamise lepingule kuulub see temale lahusvarana,
EESTI VABARIIK, edaspidi Ostja, oma seadusjärgse esindaja Kaitseministeeriumi,
registrikood 70004502, asukohaga Sakala 1, Tallinn, e-posti aadress
[email protected], kui riigivara valitseja, kelle esindajana tegutseb volikirja alusel
Vahur Fuks, isikukood 37003190264, kes on notariaalakti tõestajale tuntud isik, ning
Müüjaga edaspidi ühiselt Pooled.
Notariaalakti tõestaja kontrollis osalejate teo- ja otsusevõime, Ostja õigusvõime ning tuvastas
esindaja volitused.
Notariaalakti tõestaja kontrollis Müüja perekonnaseisu rahvastikuregistri andmete alusel ning
Müüja poolt lepingu eseme omandamise Lehtse Vallavalitsuse korralduse nr 108, 22.06.1999
alusel. Notariaalakti tõestaja kontrollis Lepingu eseme kuulumise Müüja lahusvara hulka
Tallinna notar Tea Türnpuu poolt 25.03.2009 tõestatud notariaalakti (reg nr 989) alusel.
Pooled sõlmivad lepingu alljärgnevas:
1. LEPINGU ESE JA KINNISTUSRAAMATU SEIS
1.1. Lepingu esemeks on Tartu Maakohtu kinnistusosakonna kinnistusregistri registriossa
number 1150636 kantud kinnistu, nimetusega Krassi, koos selle oluliste osadega ja
päraldistega, mille kohta on kinnistusraamatusse kantud alljärgnevad andmed (edaspidi
Lepingu ese):
1.1.1. kinnistusregistri registriosa I (esimesse) jakku on kantud katastritunnusena
40002:002:1070, sihtotstarbena maatulundusmaa 100%, asukohana Lääne-Virumaa,
Tapa vald, Jootme küla, Krassi, pindalaga 33,67 ha.
1.1.2. kinnistusregistri registriosa II (teise) jakku on kinnistu omanikuna kantud Sirje Peedu
(isikukood 46104220359).
1.1.3. kinnistusregistri registriosa III (kolmandasse) jakku on kantud Isiklik kasutusõigus
tehnovõrgu või rajatise seadmiseks osaühing Jaotusvõrk (registrikood 11050857)
kasuks. Kasutusõigus elektrivõrgu kaitsevööndi ulatuses elektrivõrgu majandamiseks
viitega kinnistamisavaldusele ja lepingu lisaks olevale plaanile. 1.04.2009
kinnistamisavalduse alusel sisse kantud 6.04.2009.Kohtunikuabi Ester Kärtner.
1.1.4. kinnistusregistri registriosa IV (neljandasse) jakku hüpoteeke kantud ei ole.
1.2. Punktis 1.1. toodud andmed sisalduvad registriosa õiguslikku tähendust omavas
elektroonilises väljatrükis, mille vastavust notariaalakti tõestamise päeva
kinnistusraamatu seisule on notariaalakti tõestaja kontrollinud.
1.3. Riikliku ehitisregistri elektroonilise andmebaasi kohaselt Lepingu esemel ehitised
puuduvad.
1.4. Vastavalt elektroonilisele Maa-ameti katastriüksuste kitsenduste päringule jäävad
Lepingu esemele järgmised kitsendused:
1.4.1. Piiranguvöönd: maaparandushoiuala; ulatus: 556 m²; nähtus: maaparandussüsteemi
reguleeriv võrk (SUUGA-JOOTME MK.);
1.4.2. Piiranguvöönd: avalikult kasutatava tee kaitsevöönd; ulatus: 18439 m²; nähtus:
riigimaantee (Pärnu - Rakvere - Sõmeru);
1.4.3. Piiranguvöönd: elektripaigaldise kaitsevöönd; ulatus: 193 m²; nähtus:
elektrimaakaabelliin (Tähe LK);
1.4.4. Piiranguvöönd: elektripaigaldise kaitsevöönd; ulatus: 513 m²; nähtus:
elektrimaakaabelliin (Pruuna:PTL);
1.4.5. Piiranguvöönd: riigikaitselise ehitise piiranguvöönd; ulatus: 336672 m²; nähtus:
riigikaitseline ehitis (Tapa linnakud);
1.4.6. Piiranguvöönd: nitraaditundlik ala; ulatus: 336672 m²; nähtus: nitraaditundlik ala
(Pandivere ja Adavere-Põltsamaa nitraaditundlik ala);
1.4.7. Piiranguvöönd: kaitsmata põhjaveega ala; ulatus: 167084 m²; nähtus: kaitsmata
põhjaveega ala ().
2. POOLTE KINNITUSED
2.1. Müüja avaldab ja kinnitab, et:
2.1.1. lepingu punktis 1 toodud kinnistusraamatu seisud ei ole muutunud ning
kinnistusosakonnale ei ole esitatud ühtegi eelnevalt nimetamata Lepingu eset
puudutavat avaldust.
2.1.2. Lepingu ese on Müüja omand ning Lepingu ese ei ole arestitud, selle suhtes ei ole
vaidlusi, seda ei ole koormatud ühegi käesolevas lepingus nimetamata kolmandate
isikute õigustega (sealhulgas kinnistusraamatusse mittesissekandekohustuslike
kolmandate isikute õigustega nagu näiteks üüri-, rendi- või muud kasutuslepingud),
välja arvatud seadusest tulenevad kolmanda isiku õigused.
2.1.3. Lepingu eseme valdamise, kasutamise ega käsutamise suhtes ei kehti Müüjale
2
teadaolevaid käesolevas lepingus nimetamata muinsuskaitsealaseid,
looduskaitsealaseid ega muid piiranguid.
2.1.4. Lepingu esemel ei paikne käesolevas lepingus nimetamata kolmandatele isikutele
kuuluvaid maapealseid või maa-aluseid tehnovõrke ega –rajatisi.
2.1.5. Ostjat on enne lepingu sõlmimist Lepingu eseme seisukorrast täielikult, ilma varjatud
puudusi ja seisukorda ning väärtust oluliselt mõjutavaid tegureid varjamata,
informeeritud. Lepingu esemel ei ole mingeid Müüjale teadaolevaid varjatud puudusi,
millest ta ei ole Ostjale teatanud või mida Ostja ei saanud märgata ülevaatuse
teostamisel.
2.1.6. Lepingu esemeks olevale kinnistule ei ole midagi külvatud, millele oleks Müüjal või
kolmandatel isikutel hilisemaid õigusi.
2.1.7. Lepingu esemeks olev kinnistu on hoonestamata.
2.1.8. ta on tasunud kõik Lepingu eseme kasutamisega seotud maksed, mille maksetähtaeg
on saabunud.
2.1.9. Müüjale teadaolevalt ei ole Lepingu esemega seotud keskkonnakahjusid ning Müüjale
ei ole esitatud ühtegi keskkonnaalast Lepingu esemega seotud ettekirjutust.
2.1.10. käesoleva lepingu sõlmimine ja täitmine ei ole takistatud ühegi kohtuotsuse või –
määrusega ega lepingu või mõne muu kokkuleppe või dokumendi sättega, mille
pooleks on Müüja või mis on Müüjale siduv.
2.1.11. Müüja tagab, et käesoleva lepingu kehtivusajal ei sõlmi Müüja kokkuleppeid Lepingu
eseme võõrandamiseks ja/või koormamiseks piiratud asjaõigustega ja/või
kinnistusraaamatusse mittesissekandekohustuslike kolmandate isikute või Müüja enda
õigustega.
2.1.12. Lepingu eseme omandi ja valduse üleminekuga ei lähe Ostjale üle mingeid Lepingu
esemega seotud võlgnevusi mis tahes isikute ees ega muid Müüja poolt võetud
Lepingu esemega seotud kohustusi.
2.1.13. Müüjale teadaolevalt ei ole toimunud ühtegi käeolevas lepingus nimetamata alust või
sündmust, mis võiks mis tahes ajahetkel kaasa tuua käsutuspiiranguid või takistusi
Ostja õigusele tema poolt omandatavat Lepingu eset kasutada, vallata ja käsutada või
mille tulemusena Ostja võiks kaotada omandiõiguse Lepingu esemetele.
2.1.14. Käesolevas punktis kaks üks (2.1.) toodud Müüja kinnitused Ostjale ei sisalda ühtki
ebaõiget väidet ega jäta mainimata ühtki olulist asjolu, mille vastu Ostjal võiks
lepingu eesmärki arvesse võttes olla äratuntav huvi ning mida teades ei oleks Ostja
lepingut sõlminud või oleks seda teinud teistel tingimustel.
2.2. Ostja avaldab ja kinnitab, et:
2.2.1. Lepingu eseme omandamine ja ostueesõigusega koormamine on otsustatud
kaitseministri käskkirjaga nr 243, 09.05.2017 ja käskkirjaga nr 15, 26.06.2017.
Nimetatud otsused on jõus ja muutmata.
2.2.2. Ostja on üle vaadanud Lepingu eseme koosseisu kuuluva maaüksuse, tutvunud talle
Müüja poolt esitatud maakatastris registreeritud maaüksuse plaaniga ja on
eelnimetatud andmete alusel teadlik maaüksuse suurusest ja piiridest.
2.2.3. Ostja on eelnimetatud ülevaatused teostanud ilma vastaval alal eriteadmisi omava
isiku abi kasutamata ning ostab Lepingu eseme tuginedes isiklikult teostatud
ülevaatusele ning Müüja poolt käesolevas lepingus esitatud andmetele.
2.2.4. Ostjal on Lepingu eseme kohta olemas kogu muu teave, mida Ostja peab käesoleva
lepingu sõlmimise ja Lepingu eseme omandamise otsustamise seisukohalt vajalikuks,
ning Ostja ei pea vajalikuks Lepingu eseme seisukorda ja sellega seotud muid
3
asjaolusid veel täiendavalt uurida ning soovib käesoleva tehingu sõlmimist.
2.3. Ostja esindaja kinnitab, et tema volitused on kehtivad, neid ei ole muudetud ega
esindatava poolt tagasi võetud ja need ei ole lõppenud.
3. LEPINGU ESEME MÜÜK JA OSTUHIND
3.1. Müüja müüb Lepingu eseme Ostjale hinnaga 121 000 (ükssada kakskümmend üks
tuhat) eurot (edaspidi Ostuhind).
3.2. Ostuhinna kohustub Ostja tasuma hiljemalt viie (5) pangapäeva jooksul, arvates Ostja
kandmisest Lepingu eseme omanikuna kinnistusraamatusse, Müüja kontole nr
EE072200001106262660 Swedbankis.
3.3. Tasumisega viivitamisel on Müüjal õigus nõuda Ostjalt viivist vastavalt
võlaõigusseaduse §-le 113.
3.4. Müüja ja Ostja on kokku leppinud, et käesoleva lepingu punktis 1.1.3. nimetatud isiklik
kasutusõigus jääb Lepingu eseme suhtes kehtima ka pärast Lepingu eseme omandi
üleandmist Ostjale ning Müüja ei pea nimetatud asjaõigust kinnistusraamatust
kustutama.
3.5. Müüja ja Ostja on kokku leppinud, et arvates Ostja Lepingu eseme omanikuna
kinnistusraamatusse kandmise päevast loetakse, et Ostja kui isikliku kasutusõigusega
koormatud kinnistu omanik on üle võtnud kõik käesoleva lepingu punktis 1.1.3.
nimetatud isikliku kasutusõiguse seadmise aluseks olevast lepingust tulenevad
koormatud kinnistu omaniku õigused ja kohustused ning on kohustatud täitma kõiki
nimetatud lepingu tingimusi ja järgima nimetatud lepingus toodud kokkuleppeid.
Osalejad avaldavad, et käesolevas lepingupunktis nimetatud lepingute sisu on neile
teada ning nad loobuvad nimetatud lepingute ettelugemisest ja käesolevale
notariaalaktile lisamisest.
4. VALDUSE ÜLEANDMINE
4.1. Müüja ja Ostja lepivad kokku, et Lepingu eseme otsene valdus ja päraldiseks olevad
dokumendid loetakse Ostjale üle antuks käesoleva lepingu sõlmimisega.
4.2. Lepingu eseme juhusliku hävimise ja kahjustumise riisiko läheb Ostjale üle otsese
valduse üleandmisel.
4.3. Müüja kannab kõik Lepingu esemega seotud kulud kuni otsese valduse üleandmiseni,
tasudes need hiljemalt ühe (1) kuu jooksul arvates käesoleva lepingu sõlmimisest ning
Ostja nõudmisel esitab Ostjale maksedokumendid, mis tõendavad nimetatud kohustuse
täitmist.
4.4. Maamaksu tasumise kohustus läheb Ostjale üle vastavalt seadusele.
5. OSTUEESÕIGUS
5.1. Pooled on kokku leppinud Müüja kasuks Lepingu esemele asjaõigusliku ostueesõiguse
seadmises Lepingu eseme avalikul enampakkumisel võõrandamise puhuks.
Ostueesõigus ei kehti Lepingu eseme võõrandamisel riigi äriühingule ja avalik-
õiguslikule juriidilisele isikule.
5.2. Ostueesõigus kantakse Lepingu eseme registriosa kolmandasse jakku esimesele vabale
järjekohale.
4
6. KINNISTAMISAVALDUS JA ASJAÕIGUSLEPING
6.1. Müüja ja Ostja on Lepingu eseme omandi Ostjale üleandmises kokku leppinud.
Müüja lubab ja Ostja avaldab soovi kustutada Tartu Maakohtu
kinnistusosakonna kinnistusregistri registriosa number 1150636 teises jaos senine
kanne Müüja kohta ning ainuomanikuna sisse kanda Eesti Vabariik.
6.2. Müüja ja Ostja on ostueesõiguse seadmises kokku leppinud ja paluvad kanda
Tartu Maakohtu kinnistusosakonna kinnistusregistri registriosa nr 1150636
kolmandasse (3.) jakku, esimesele vabale järjekohale ostueesõigus kinnistu
avalikul enampakkumisel võõrandamise puhuks Sirje Peedu (isikukood
46104220359) kasuks.
7. ORIGINAAL JA ÄRAKIRJADE VÄLJASTAMINE NING VOLITUS
NOTARIALAKTI TÕESTAJALE
7.1. Notariaalakt on koostatud ja alla kirjutatud ühes originaaleksemplaris, mis säilib notari
büroos.
7.2. Notariaalakti tõestaja väljastab notariaalakti kinnitatud ärakirja lepinguosalise soovil
paberkandjal või digitaalselt. Käesoleva notariaalakti digitaalne ärakiri on osalejatele
kättesaadav riigiportaalis www.eesti.ee (e-teenused › kodanikule › õigusabi ›
notariaalsed dokumendid).
7.3. Notariaalakti tõestaja esitab lepingu digitaalärakirja kolme (3) tööpäeva jooksul, arvates
lepingu tõestamisest kinnistusjaoskonnale kinnistusraamatusse kande tegemiseks.
7.4. Notariaalakti tõestaja esitab kümne (10) päeva jooksul, arvates käesoleva tehingu
tõestamisest, maakatastriseaduses sätestatud korras katastripidajale tehingu õiendi,
Lepingu eseme võõrandamise kohta.
7.5. Osalejad annavad notariaalakti tõestajale õiguse teha notariaalaktile täiendusi,
parandusi ja esitama avaldusi ulatuses, mis ei muuda osalejate kokkuleppeid lepingus
ning ei too kaasa osalejate tahtevastaseid tagajärgi.
8. LEPINGU SÕLMIMISEGA SEOTUD KULUD
8.1. Käesoleva lepingu sõlmimisega seotud notari tasu tasub Ostja.
8.2. Kinnistamise riigilõivu tasub Ostja.
8.3. Osaleja tasub notari tasu notaribüroos sularahas või maksekaardiga või kolme (3)
tööpäeva jooksul arvates lepingu sõlmimisest ülekandega notari arvelduskontole.
Notariaalakti tõestajal on õigus notariaaltoimingu tegemiseks esitatud ning
tagastamisele kuuluvaid dokumente ning notariaaltoimingu raames koostatud
notariaalakti ärakirju notari tasu tasumiseni kinni pidada.
8.4. Notari tasu seaduse § 38 kohaselt on notari tasu maksmiseks kohustatud isik, kelle
taotlusel või kelle huvides on notar tegutsenud või kelle tahteavalduse on notar
tõestanud. Mitu kohustatud isikut vastutavad sama notariaaltoimingu eest notari tasu
maksmisel solidaarselt. Notar on lepinguosalistele selgitanud, et lepinguosaliste
kokkulepe notari tasu tasumise kohta lepingu tõestamisel kehtib vaid nende
omavahelise kokkuleppena, notaril on õigus lepingu tõestamise eest ettenähtud notari
tasu sisse nõuda ükskõik milliselt lepinguosaliselt.
5
8.5. Osaleja tasub riigilõivu kolme (3) pangapäeva jooksul arvates lepingu sõlmimisest
Rahandusministeeriumi kontole ja esitavad riigilõivu tasumist tõendava nõuetekohase
maksedokumendi notariaalakti tõestajale kinnistusosakonnale edastamiseks.
Käesolev notariaalakt on osalejatele notariaalakti tõestaja juuresolekul ette loetud, antud enne
heakskiitmist läbivaatamiseks ning seejärel osalejate poolt heaks kiidetud ja notariaalakti
tõestaja juuresolekul omakäeliselt alla kirjutatud. Osalejad loobusid aktile lisatud
dokumentide ettelugemisest, lisatud dokumendid esitati osalejatele tutvumiseks, need kiideti
osalejate poolt heaks ning allkirjastati notariaalakti tõestaja juuresolekul omakäeliselt.
Notari tasu tehingu tõestamisel 742,60 eurot (tehinguväärtused: müügilepingul 121 000 eurot
ja ostueesõiguse kokkuleppel 121 000 eurot, kokku 242 000 eurot, notari tasu seadus §§-id 4,
15, 22, 23 p 2).
Käibemaks 20% 148,52 eurot.
Notari tasu koos käibemaksuga 891,12 eurot.
Eelnimetatud notari tasule lisandub ärakirjade tasu järgnevalt (summad sisaldavad
käibemaksu 20%): Paberkandjal või digitaalne ärakiri osalejale - iga A4 formaadis lk 0,23
eurot ja iga A3 formaadis lk 0,37 eurot (notari tasu seaduse § 35). Digitaalärakirja edastamine
ametiasutustele (sh kinnistusosakonnale) - 15,30 eurot + iga A4 formaadis lk 0,23 eurot ja iga
A3 formaadis lk 0,37 eurot (notari tasu seaduse § 31 p 15, § 35).
Uue omaniku kande tegemine kinnistusraamatusse riigilõivuvaba (riigilõivuseadus § 25
lg 2 p 2).
Riigilõiv ostueesõiguse kinnistamisel 135,00 eurot (tehinguväärtus 121 000 eurot,
riigilõivuseadus § 77 lg 1)
Käesolevas dokumendis on 9 (üheksa) nööri ja reljeefpitseri abil köidetud lehte. m
Ees- ja perekonnanimi (omakäeliselt) allkiri
_______________________________________________________________
ees- ja perekonnanimi allkiri
Ees- ja perekonnanimi (omakäeliselt) allkiri
_______________________________________________________________
ees- ja perekonnanimi allkiri
Notar (omakäeliselt) allkiri / pitsatijäljend
6
Notariaalakti lisa nr 1
1. NOTARIAALAKTI TÕESTAJA POOLT OSALEJATELE ANTUD
SELGITUSED
1.1. Leping jõustub selle notariaalsest tõestamisest, mille tulemusena tekib pooltel kohustus
lepingut täita ja õigus nõuda selle täitmist vastavalt seadusele ja lepingutingimustele.
Käesoleva lepingu täitmisel tekkinud eriarvamused ja vaidlused lahendatakse Eesti
Vabariigi õigusaktide alusel eelkõige osapoolte läbirääkimiste teel. Konsensuse
mittesaavutamisel lahendatakse vaidlused kohtus.
1.2. Lepingu poolel on kohustus koheselt teatada teisele lepingu poolele kõikidest
asjaoludest, mis võivad põhjustada käesoleva lepingu osalise või täieliku
täitmatajätmise. Juhul, kui üks käesoleva lepingu pool ei täida oma kohustust või on
väitnud valet või varjanud olulisi asjaolusid, loetakse see lepingu rikkumiseks ning
rikkuja on kohustatud hüvitama rikkumisega tekitatud kahju.
1.3. Karistusseadustiku § 281 kohaselt notarile ebaõigete andmete esitamise eest karistatakse
rahalise karistuse või kuni kaheaastase vangistusega.
1.4. Ostja saab lepingu eseme omanikuks kande tegemisega kinnistusraamatusse, mitte
käesoleva lepingu sõlmimisega.
1.5. Ostjale on ohtlik ostuhinna tasumine Müüjale enne, kui Ostja on kinnistu omanikuna
kinnistusraamatusse sisse kantud.
1.6. Vastavalt täitemenetluse seadustiku § 2 lg 1 p 18 on rahalise nõude kohta sõlmitud
kokkulepe täitedokumendiks, kui võlgnik pärast nõude sissenõutavaks muutmist on
andnud notariaalses vormis nõusoleku alluda kohesele sundtäitmisele.
1.7. Notariaalakti tõestaja on osalejatele selgitanud ostuhinna tasumise tagamise võimalusi,
muuhulgas notari deposiidikonto kasutamise võimalust.
1.8. Notarikontot on võimalik kasutada selliselt, et enne lepingu sõlmimist hoiustatakse
ostuhind notarikontole ning notar väljastab selle Müüjale alles siis, kui Ostja on
omanikuna kinnistusraamatusse sisse kantud. Vaatamata sellele soovivad Müüja ja
Ostja sõlmida käesoleva lepingu selles toodud tingimustel.
1.9. Käesolevasse lepingusse tuleb märkida kõik lepingu eseme müügiga seotud
kokkulepped. Vastavalt võlaõigusseaduse § 11 lg 3 tuleb lepinguga samas notariaalselt
tõestatud vormis sõlmida ka kokkulepped tagatiste ja teiste kõrvalkohustuste kohta.
Tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 83 lg 1 kohaselt on seaduses sätestatud vormi
järgimata jätmise korral tehing tühine, kui seadusest või vormi nõudmise eesmärgist ei
tulene teisiti.
1.10. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 58 ja võlaõigusseaduse § 211 kohaselt peab Müüja
Ostjale lepingu eseme otsese valduse üle andmise ajal üle andma ka lepingu eseme
päraldisteks olevad dokumendid (lepingu eseme omandamise, valdamise ja ehitamise
kohta käivad dokumendid, kaardid ja plaanid) ja lepingu eseme valdamiseks,
kasutamiseks ja käsutamiseks vajalikud dokumendid (asja juurde kuuluvad
dokumendid). Kui Müüjal on huvi jätta dokumendi originaal endale, peab ta Ostjale
viimase nõudmisel andma dokumendi originaali asemel ärakirja või väljavõtte.
1.11. Võlaõigusseaduse § 14 kohaselt peavad lepingueelseid läbirääkimisi pidavad või
lepingu sõlmimist muul viisil ette valmistavad isikud mõistlikult arvestama üksteise
huvide ja
allkiri allkiri
7
õigustega. Kui isikud esitavad üksteisele lepingu sõlmimise ettevalmistamise käigus
andmeid, peavad need olema tõesed; lepingueelseid läbirääkimisi pidav või muul viisil
lepingu sõlmimist ettevalmistav isik peab teisele poolele teatama kõigist asjaoludest,
mille vastu teisel poolel on lepingu eesmärki arvestades äratuntav oluline huvi. Neist
asjaoludest, mille teatamist teine pool ei saa mõistlikult oodata, ei pea teatama; kui
lepingueelseid läbirääkimisi pidanud isikud ei saavuta kokkulepet, siis läbirääkimistest
ei tulene neile õiguslikke tagajärgi. Isik ei või pahauskselt, eelkõige lepingu sõlmimise
tahteta läbirääkimisi pidada, samuti neid pahauskselt katkestada; kui lepingueelsetel
läbirääkimistel osalenud isikule tehti teatavaks asjaolusid, mis ei kuulu avaldamisele, ei
tohi ta, sõltumata lepingu sõlmimisest või sõlmimata jäämisest, neid asjaolusid teistele
isikutele avaldada ega neid pahauskselt enda huvides ära kasutada.
1.12. Võlaõigusseaduse § 218 kohaselt vastutab Müüja asja lepingutingimustele
mittevastavuse eest, kui mittevastavus on olemas juhusliku hävimise ja kahjustumise
riisiko ülemineku ajal Ostjale, isegi kui mittevastavus ilmneb hiljem. Müüja vastutab ka
asja lepingutingimustele mittevastavuse eest, mis tekib pärast juhusliku hävimise ja
kahjustumise riisiko üleminekut Ostjale, kui asja lepingutingimustele mittevastavus
tekkis Müüja kohustuste rikkumisest tulenevalt.
1.13. Võlaõigusseaduse § 220 lg 1 kohaselt peab Ostja asja lepingutingimustele
mittevastavusest Müüjale teatama mõistliku aja jooksul pärast seda, kui ta asja
lepingutingimustele mittevastavusest teada sai või pidi teada saama.
1.14. Asja lepingutingimustele mittevastavuse korral võib Ostja nõuda lepingu täitmisena asja
parandamist (võlaõigusseadus § 108 ja 222), oma võlgnetava kohustuse täitmisest
keelduda (võlaõigusseadus § 110), nõuda kahju hüvitamist (võlaõigusseadus § 115 ja
225) või alandada ostuhinda (võlaõigusseadus § 112 ja 224). Kui asja
lepingutingimustele mittevastavus on oluline lepingurikkumine, võib Ostja lepingust
taganeda (võlaõigusseadus § 116 kuni 118 ja 223). Hinna alandamine ja lepingust
taganemine toimuvad avalduse tegemisega teisele lepingupoolele (võlaõigusseadus §
112 lg 2 ja 188 lg 1).
1.15. Vastavalt asjaõigusseaduse § 257 lg 3 omab kinnistusraamatusse kantud ostueesõigus,
samuti seaduse alusel tekkinud ostueesõigus, mille kohta on kinnistusraamatusse kantud
märkus, ja kinnisasja kaasomaniku ostueesõigus kolmandate isikute suhtes samasugust
tähendust nagu eelmärge omandi ülekandmise nõude tagamiseks. Asjaõigusseaduse §
63 lg 3 ja 4 kohaselt on asjaõiguse käsutamine pärast omandi ülekandmise nõude
kandmist kinnistusraamatusse tühine osas, milles see märkega tagatud nõuet kahjustab
või piirab, ning kui käsutamine on tühine, on omandajal õigus nõuda tähtpäeva
saabumisel kolmandalt isikult enda kandmist kinnistusraamatusse kinnistu omanikuna.
1.16. Vastavalt tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 146 on tehingust tuleneva nõude
aegumistähtaeg kolm aastat. Ehitise puuduse tõttu müügilepingust tulenev nõue ei aegu
enne viie aasta möödumist ehitise valmimisest. Pärast nõude aegumist võib kohustatud
isik keelduda oma kohustuste täitmisest.
1.17. Vastavalt asjaõigusseaduse § 158 ei ole teisele isikule kuuluval kinnisasjal paiknev
tehnovõrk või -rajatis (kütte-, veevarustus- või kanalisatsioonitorustik,
telekommunikatsiooni- või elektrivõrk, nõrkvoolu-, küttegaasi- või elektripaigaldis või
surveseadmestik ja nende teenindamiseks vajalik ehitis) kinnisasja oluline osa.
allkiri allkiri
8
1.18. Maamaksukohustus tekib jooksva aasta 1. jaanuaril ja maksuteade väljastatakse isikule,
kes 1. jaanuari seisuga on kinnistusraamatu andmete kohaselt kinnisasja omanik,
hoonestaja või kasutusvaldaja. Kuni 64-eurone maamaks mis tahes kohaliku
omavalitsuse üksuses asuvalt maalt tasutakse 31. märtsiks. Maamaksust, mis ületab
64 eurot, tasutakse 31. märtsiks vähemalt pool, kuid mitte vähem kui 64 eurot.
Ülejäänud osa maamaksust tasutakse hiljemalt 1. oktoobriks.
1.19. Riigilõivuseaduse § 11 lg 3 kohaselt kui taotluse esitaja on jätnud taotletava kande eest
seadusega ette nähtud riigilõivu tasumata, on riigilõivu võtjal õigus jätta taotlus läbi
vaatamata.
allkiri allkiri
9