Kaitsevägi
Riigi Kaitseinvesteeringute Keskus
03.07.2017 nr 12-4/17/2833
Keretü looduskaitseala kaitse-eeskirja
eelnõu avalikustamine
Keskkonnaamet on teavitanud keskkonnaministri 25. novembri 2015. a käskkirjaga nr 1062
algatatud määruse „Keretü looduskaitseala moodustamine ja kaitse-eeskiri“ eelnõu menetlusest
Keretü looduskaitseala moodustamiseks ja keskkonnaministri määruse „Püsielupaikade kaitse
alla võtmise ja kaitse-eeskirja kehtestamisega seotud keskkonnaministri määruste muutmine“
eelnõu menetlusest Keretü looduskaitsealale jäävate püsielupaikade kehtetuks tunnistamiseks.
Palun Riigi Kaitseinvesteeringute Keskusel ja Kaitseväel tutvuda esitatud materjalidega ning
hinnata kaitse-eeskirja kehtestamisega kaasnevat mõju riigikaitse korraldamisele ning sellest
lähtuvalt esitada Kaitseministeeriumile arvamus eelnõude kohta hiljemalt 14.07.2017.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Kusti Salm
Kaitseinvesteeringute osakonna juhataja
Lisa: Keskkonnaameti 27.06.2017 kiri
Joonis_Keretü LKA
Määrus Keretü LKA
Seletuskiri_Keretü LKA
PEP määrus_Keretü
PEP seletuskiri_Keretü
Tuuli Vors 717 0165
[email protected]
Sakala 1 / 15094 Tallinn / 717 0022 /
[email protected] / www.kaitseministeerium.ee /
Registrikood 70004502
EELNÕU
24.05.2016
VABARIIGI VALITSUS
MÄÄRUS
Tallinn
Keretü looduskaitseala moodustamine ja kaitse-eeskiri1
Määrus kehtestatakse looduskaitseseaduse § 10 lõike 1 alusel.
1. peatükk
ÜLDSÄTTED
§ 1. Ala kaitse alla võtmine ja kaitse-eesmärk
(1) Looduskaitsealana võetakse kaitse alla Võru maakonnas Rõuge vallas Lükka ja Tsirgupalu
külas ning Sõmerpalu vallas Hänike ja Mustassaare külas asuv ala, mille nimeks saab Keretü
looduskaitseala (edaspidi kaitseala).
(2) Kaitseala kaitse-eesmärk on:
1) kaitsta järgmisi kaitsealuseid linnuliike ja nende elupaiku: must-toonekurg (Ciconia nigra),
merikotkas (Haliaeëtus albicilla), metsis (Tetrao urogallos) ja kanakull (Accipiter gentilis);
2) kaitsta, säilitada ja taastada vanu palu-, laane-, sooviku- ja salumetsasid, madalsoid, rabasid
ja siirdesoid ning nendes kasvavaid järgmisi taimeliike: kollane kivirik (Saxifraga hirculus), kaunis
kuldking (Cypripedium calceolus), sagristarn (Carex irrigua) ja väike käopõll (Listera cordata).
(3) Kaitseala maa-ala ja veeala jaguneb vastavalt kaitsekorra eripärale ja majandustegevuse
piiramise astmele kuueks sihtkaitsevööndiks ja kaheks piiranguvööndiks.
(4) Kaitsealal tuleb arvestada looduskaitseseaduses sätestatud piiranguid käesolevas määruses
sätestatud erisustega.
§ 2. Kaitseala piir
(1) Kaitseala välis- ja vööndite piirid on esitatud kaardil määruse lisas2.
§ 3. Kaitseala valitseja
Kaitseala valitseja on Keskkonnaamet.
§ 4. Kaitse alla võtmise ja piirangute põhjendused
Määruse seletuskirjas on esitatud põhjendused:
1) kaitse alla võtmise eesmärkide vastavuse kohta kaitse alla võtmise eeldustele;
2) loodusobjekti kaitse alla võtmise otstarbekuse kohta;
3) kaitstava loodusobjekti tüübi valiku kohta;
4) kaitstava loodusobjekti välispiiri ja vööndite piiride kulgemise kohta;
5) kaitsekorra kohta.
2. peatükk
KAITSEKORRA ÜLDPÕHIMÕTTED
§ 5. Lubatud tegevus
(1) Inimestel on lubatud viibida, korjata marju, seeni ja muid metsa kõrvalsaadusi, pidada jahti
ning püüda kala kogu kaitsealal, välja arvatud kaitse-eeskirjaga sätestatud juhtudel sihtkaitsevööndis.
(2) Kaitsealal on lubatud:
1) sõidukiga ja maasikusõidukiga sõitmine teedel;
2) sõidukiga ja maastikusõidukiga sõitmine väljaspool teid järelevalve- ja päästetöödel,
kaitseala kaitse korraldamise ja valitsemisega seotud tegevustel, liinirajatiste hooldamiseks vajalikel
töödel ning metsatöödel;
3) käesoleva lõike punktis 2 nimetamata juhul sõidukiga ja maastikusõidukiga sõitmine
väljaspool teid kaitseala valitseja ja kinnisasja omaniku nõusolekul.
§ 6. Keelatud tegevus
Kaitseala valitseja nõusolekuta on kaitsealal keelatud:
1) muuta katastriüksuse kõlvikute piire ja sihtotstarvet;
2) koostada maakorralduskava ja teha maakorraldustoiminguid;
3) kehtestada detailplaneeringut ja üldplaneeringut;
4) lubada ehitada ehitusteatise kohustusega või ehitusloakohustuslikku ehitist, sealhulgas
lubada püstitada või laiendada paadisilda;
5) anda projekteerimistingimusi;
6) anda ehitusluba;
7) rajada uut veekogu, mille pindala on suurem kui viis ruutmeetrit, kui selleks ei ole vaja anda
vee erikasutusluba, ehitusluba ega esitada ehitusteatist;
8) jahiulukeid lisasööta.
§ 7. Tegevuse kooskõlastamine
(1) Kaitseala valitseja ei kooskõlasta tegevust, mis kaitse-eeskirja kohaselt vajab kaitseala
valitseja nõusolekut, kui see võib kahjustada kaitseala kaitse-eesmärgi saavutamist või seisundit.
(2) Kui tegevust ei ole kaitseala valitsejaga kooskõlastatud või tegevuses ei ole arvestatud
kaitseala valitseja kirjalikult seatud tingimusi, mille täitmisel tegevus ei kahjusta kaitseala kaitse-
eesmärgi saavutamist või kaitseala seisundit, ei teki isikul, kelle huvides nimetatud tegevus on, vastavalt
haldusmenetluse seadusele õiguspärast ootust sellise tegevuse õiguspärasuse suhtes.
3. peatükk
SIHTKAITSEVÖÖND
§ 8. Sihtkaitsevööndi määratlus
(1) Sihtkaitsevöönd on kaitseala osa seal väljakujunenud või kujundatavate looduslike koosluste
säilitamiseks.
(2) Kaitsealal on kuus sihtkaitsevööndit:
1) Keretü sihtkaitsevöönd;
2) Lükka sihtkaitsevöönd;
3) Kanarbiku sihtkaitsevöönd;
4) Mustjõe sihtkaitsevöönd;
5) Tsirgupalu sihtkaitsevöönd;
6) Nursipalu sihtkaitsevöönd.
§ 9. Sihtkaitsevööndi kaitse-eesmärk
(1) Lükka ja Kanarbiku sihtkaitsevööndi kaitse-eesmärk on metsaökosüsteemide arengu
tagamine loodusliku protsessina ja kaitstavate liikide elupaikade kaitse. Sihtkaitsevööndites kaitstakse
vanu palu-, laane-, sooviku- ja salumetsi. Liigid, kelle isendite elupaiku kaitstakse, on must-toonekurg
(Ciconia nigra) ja kanakull (Accipiter gentilis).
(2) Tsirgupalu sihtkaitsevööndi kaitse-eesmärk on merikotka (Haliaeëtus albicilla) elupaiga ja
metsise (Tetrao urogallos) mänguala kaitse.
(3) Mustjõe sihtkaitsevööndi kaitse-eesmärk on seal väljakujunenud looduslike koosluste kaitse
ning kaitsealuste liikide elupaikade kaitse. Sihtkaitsevööndis kaitstakse madal- ja siirdesoid, soostuvaid
metsi ning nendes kasvavaid taimeliike kaunist kuldkinga (Cypripedium calceolus) ja väike-käopõlle
(Listera cordata).
(4) Keretü sihtkaitsevööndi kaitse-eesmärk on looduslikus seisus rabaökosüsteemi arengu
tagamine loodusliku protsessina, rikutud veerežiimiga rabaökosüsteemi taastamine ja kaitstavate
taimeliikide kasvukohtade kaitse. Liigid, mille isendite kasvukohti kaitstakse, on kollane kivirik
(Saxifraga hirculus) ja sagristarn (Carex irrigua).
(5) Nursipalu sihtkaitsevööndi kaitse-eesmärk on kaitsta kanakulli (Accipiter gentilis)
pesitsuspaika.
§ 10. Lubatud tegevus
(1) Sihtkaitsevööndis on lubatud:
1) olemasolevate ehitiste hooldustööd, va määruse § 11 punktides 3 ja 4 sätestatud ajal;
2) telkimine ning lõkke tegemine kohas, mis on selleks kinnisasja omaniku ja kaitseala valitseja
nõusolekul ettevalmistatud;
3) kuni 200 osalejaga rahvaürituse läbiviimine kinnisasja omaniku nõusolekul selleks
ettevalmistatud kohas, välja arvatud määruse § 11 punktides 3 ja 4 sätestatud ajal.
(2) Kaitseala valitseja nõusolekul on sihtkaitsevööndis lubatud:
1) maaparandussüsteemide hoiutööd ja veerežiimi taastamine;
2) kaitsealuste liikide elutingimuste säilitamiseks ja parandamiseks vajalik tegevus;
3) tee, tehnovõrgu rajatise või tootmisotstarbeta ehitise püstitamine kaitsealal paikneva kinnistu,
kaitseala või riigikaitse tarbeks;
4) koosluse kujundamine vastavalt kaitse-eesmärgile;
5) rohkem kui 200 osalejaga rahvaürituse läbiviimine kinnisasja omaniku nõusolekul selleks
ettevalmistatud kohas, välja arvatud määruse § 11 punktides 3 ja 4 sätestatud ajal.
§ 11. Keelatud tegevus
Sihtkaitsevööndis on keelatud, arvestades käesoleva määrusega sätestatud erisustega:
1) majandustegevus;
2) loodusvarade kasutamine;
3) inimeste viibimine Tsirgupalu sihtkaitsevööndis 1. veebruarist 31. juulini ning Kanarbiku
sihtkaitsevööndis 15. märtsist 31. augustini, välja arvatud järelevalve- ja päästetöödel, kaitseala
valitsemisega ja kaitse korraldamisega seotud tegevusel ning kaitseala valitseja nõusolekul teostataval
teadustegevusel;
4) rahvaürituste läbiviimine Nursipalu sihtkaitsevööndis 1. märtsist 31. augustini.
4. peatükk
PIIRANGUVÖÖND
§ 12. Piiranguvööndi määratlus
(1) Piiranguvöönd on kaitseala osa, mis ei kuulu sihtkaitsevööndisse.
(2) Kaitsealal on Keretü ja Mustjõe piiranguvöönd.
§ 13. Piiranguvööndi kaitse-eesmärk
(1) Keretü piiranguvööndi kaitse-eesmärk on metsise mänguaegse elupaiga kaitse ning kaitseala
kompaktsuse ja sidususe tagamine.
(2) Mustjõe piiranguvööndi kaitse-eesmärk on kaitseala kompaktsuse ja sidususe tagamine ning
servaefekti mõju vähendamine kaitse-eesmärgiks olevatele kooslustele ja liikide elupaikadele.
§ 14. Lubatud tegevus
(1) Piiranguvööndis on lubatud, arvestades määruses sätestatud erisustega:
1) majandustegevus;
2) kuni 300 osalejaga ürituse korraldamine selleks ettevalmistamata ja tähistamata kohas
kinnisasja omaniku või valdaja loal;
3) telkimine ning lõkke tegemine ettevalmistamata kohas kinnisasja omaniku või valdaja loal.
(2) Kaitseala valitseja nõusolekul on piiranguvööndis lubatud:
1) rohkem kui 300 osalejaga ürituse korraldamine selleks ettevalmistamata ja tähistamata kohas;
2) veekogude veetaseme ja kaldajoone muutmine;
3) ehitiste püstitamine.
(3) Kaitseala valitseja nõusolekul on lubatud:
1) aegjärkne raie ja häilraie kuni 2 ha suuruse langina Keretü piiranguvööndis ja 5 ha suuruse
langina Mustjõe piiranguvööndis;
2) lageraie kuni 1 ha suuruse langina, välja arvatud Keretü piiranguvööndi männikutes.
(4) Keretü piiranguvööndis tuleb raie tegemisel arvestada järgmiste piirangutega:
1) üle 60 aasta vanuse metsa osakaal ei tohi jääda väiksemaks kui 50%;
2) raie ei ole lubatud 1. veebruarist 31. augustini.
(5) Raie tegemisel metsamaal tuleb säilitada puistu liikide ja vanuse mitmekesisus. Elustiku
mitmekesisuse säilitamiseks tuleb jätta raielangile hektari kohta alles vähemalt 15 tihumeetrit puid, mis
ei kuulu koristamisele ja jäävad metsa alatiseks. Elustiku mitmekesisuse tagamiseks alles jäetavad puud
valitakse eri puuliikide esimese rinde suurima diameetriga puude hulgast, eelistades kõvalehtpuid,
mände ja haabasid, samuti eritunnustega, nagu põlemisjälgede, õõnsuste, tuuleluudade või suurte
okstega puid.
§ 15. Keelatud tegevus
(1) Piiranguvööndis on keelatud, arvestades määrusega sätestatud erisustega:
1) biotsiidi, taimekaitsevahendi ja väetise kasutamine, välja arvatud herbitsiidi kasutamine
kaitseala valitseja nõusolekul invasiivse võõrtaimeliigi tõrjeks;
2) maavara kaevandamine;
3) puhtpuistute kujundamine ja energiapuistute rajamine;
4) puidu kokku- ja väljavedu külmumata pinnaselt. Kaitseala valitseja võib lubada puidu kokku-
ja väljavedu, kui pinnas seda võimaldab;
5) maaparandussüsteemide rajamine.
5. peatükk
LÕPPSÄTTED
§ 16. Määruse jõustumine
Määrus jõustub kümnendal päeval pärast Riigi Teatajas avaldamist.
§ 17. Menetluse läbiviimine
Keretü looduskaitseala kaitse-eeskirja kehtestamise menetlus viidi läbi keskkonnaministri
25.11.2015 käskkirjaga nr 1062 algatatud haldusmenetluses. Menetluse ülevaade koos ärakuulamise
tulemustega on esitatud määruse seletuskirjas3.
§ 18. Vaidlustamine
Määrust on võimalik vaidlustada, esitades kaebuse halduskohtusse halduskohtumenetluse
seadustikus sätestatud korras, osas, millest tulenevad kinnisasja omanikule või valdajale õigused ja
kohustused, mis puudutavad kinnisasja kasutamist või käsutamist.
1
Kaitseala moodustatakse olemasoleva keskkonnaministri 13. jaanuari 2005. a määrusega nr 1 „Metsise
püsielupaikade kaitse alla võtmine” kaitse alla võetud Keretü metsise püsielupaiga, keskkonnaministri 3. juuli
2006. a määrusega nr 43 „Must-toonekure ja suur-konnakotka püsielupaikade kaitse alla võtmine ja kaitse-eeskiri”
kaitse alla võetud Nursipalu must-toonekure püsielupaiga ja looduskaitseseaduse § 50 lõike 2 alusel kaitse alla
võetud Tsirgupalu merikotka püsielupaiga põhjal.
2 Kaitseala välis- ja vööndite piir on märgitud määruse lisas esitatud kaardile, mis on koostatud Eesti põhikaardi
(mõõtkava 1 : 10 000) ja maakatastri andmete alusel. Ala kaardiga saab tutvuda Keskkonnaametis,
Keskkonnaministeeriumis, keskkonnaregistris (register.keskkonnainfo.ee) ja maainfosüsteemis
(www.maaamet.ee).
3 Seletuskirjaga saab tutvuda Keskkonnaministeeriumi veebilehel www.envir.ee.
Jüri Ratas
Peaminister
Siim Kiisler
Keskkonnaminister
Heiki Loot
Riigisekretär
Lisa. Keretü looduskaitseala
EELNÕU
20.06.2017
KESKKONNAMINISTER
MÄÄRUS
Tallinn 2017 nr
Püsielupaikade kaitse alla võtmise ja
kaitse-eeskirja kehtestamisega seotud
keskkonnaministri määruste muutmine
Määrus kehtestatakse looduskaitseseaduse § 10 lõike 2 alusel.
§ 1. Keskkonnaministri 21. juuli 2010. a määruse nr 33 „Merikotka püsielupaikade kaitse
alla võtmine ja kaitse-eeskiri” muutmine
Keskkonnaministri 21. juuli 2010. a määruses nr 33 „Merikotka püsielupaikade kaitse alla
võtmine ja kaitse-eeskiri” tehakse järgmised muudatused:
1) paragrahvi 2 lõike 71 punkt 2 tunnistatakse kehtetuks;
2) lisas esitatud kaart „Kerretu soo merikotka püsielupaik” tunnistatakse kehtetuks.
§ 2. Keskkonnaministri 13. jaanuari 2005. a määruse nr 1 „Metsise püsielupaikade kaitse
alla võtmine” muutmine
Keskkonnaministri 13. jaanuari 2005. a määruses nr 1 „Metsise püsielupaikade kaitse alla
võtmine” tehakse järgmised muudatused:
1) paragrahvi 2 lõike 13 punkt 3 tunnistatakse kehtetuks;
2) lisas esitatud kaart „Keretü” tunnistatakse kehtetuks.
§ 3. Keskkonnaministri 3. juuli 2006. a määruse nr 43 „Must-toonekure ja suur-
konnakotka püsielupaikade kaitse alla võtmine ja kaitse-eeskiri” muutmine
Keskkonnaministri 3. juuli 2006. a määruses nr 43 „Must-toonekure ja suur-konnakotka
püsielupaikade kaitse alla võtmine ja kaitse-eeskiri” tehakse järgmised muudatused:
1) paragrahvi 2 lõige 11 tunnistatakse kehtetuks;
2) lisas esitatud kaart „Nursipalu” tunnistatakse kehtetuks.
§ 5. Menetluse läbiviimine
Keskkonnaministri määruste muutmise menetlus viidi läbi keskkonnaministri 25. novembri
2015. a käskkirjaga nr 1062 algatatud haldusmenetluses, mille ülevaade koos ärakuulamise
tulemustega on esitatud käesoleva määruse seletuskirjas1.
§ 6. Määruse jõustumine
Määrus jõustub kümnendal päeval pärast Riigi Teatajas avaldamist.
§ 7. Määruse muutmise põhjendus
Määruse seletuskirjas on esitatud põhjendused määruste muutmise kohta.
§ 8. Vaidlustamine
Määrust on võimalik vaidlustada, esitades kaebuse halduskohtusse halduskohtumenetluse
seadustikus sätestatud korras, osas, millest tulenevad kinnisasja omanikule või valdajale
õigused ja kohustused, mis puudutavad kinnisasja kasutamist või käsutamist.
1
Seletuskirjaga saab tutvuda Keskkonnaministeeriumi kodulehel www.envir.ee
Siim Kiisler
Keskkonnaminister Andres Talijärv
Kantsler
Keskkonnaministri määruse
„Püsielupaikade kaitse alla võtmise ja kaitse-eeskirja kehtestamisega seotud
keskkonnaministri määruste muutmine” eelnõu
SELETUSKIRI
Sissejuhatus
Käesoleva määruse koostamise eesmärk on seoses Keretü looduskaitseala moodustamisega
kaitstavate loodusobjektide tüübi ja seal kehtivate piirangute muutmine. Kõik
Keretü looduskaitseala territooriumil asuvad püsielupaigad liidetakse Keretü looduskaitsealaga
ja kogu alal kehtestatakse ühtne kaitsekord.
Eelnõukohase määrusega tunnistatakse kehtetuks looduskaitseseaduse § 13 lõike 1 alusel
olemasolevate kaitstavate loodusobjektide piirid ja kaitsekord. Kaitstavad alad arvatakse
Keretü looduskaitsealasse, et paremini tagada Kerretu raba ja seda ümbritsevate metsade ning
seal elavate kaitsealuste liikide kaitse ja säilimine.
Keskkonnaministri määruse eelnõu on koostanud Keskkonnaameti Põlva-Valga-Võru regiooni
kaitse planeerimise spetsialist Kerttu Elm (tel 680 7913, e-
post
[email protected]), eelnõu kaitsekorra otstarbekust on kontrollinud
Keskkonnaameti kaitse planeerimise peaspetsialist Taavi Tattar (tel 786 8371, e-
post
[email protected]). Eelnõu õigusekspertiisi on teinud Keskkonnaameti
õigusosakonna üldosakonna peajurist Lüüli Junti (tel 680 7435, e-post
[email protected]) ja Margit Halopi Õigusbüroo OÜ jurist Margit Halop (tel 517
9278, e-post
[email protected]), keeleliselt toimetanud Siiri Soidro (tel 640 9308, e-
post
[email protected]), ekspertiisi on teinud SA Eestimaa Looduse Fond (Keretü
looduskaitseala kaitse-eeskirja eelnõu ekspertiis, 2014).
2. Eelnõu sisu
Vastavalt looduskaitseseaduse § 10 lõikele 2 on keskkonnaminister 21. juulil 2010. a määrusega
nr 33 „Merikotka püsielupaikade kaitse alla võtmine ja kaitse-eeskiri” võtnud kaitse alla
Kerretu soo merikotka püsielupaiga Võru maakonnas Rõuge vallas Tsirgupalu külas.
Nimetatud püsielupaik arvatakse Keretü looduskaitsealasse. Kaitstava loodusobjekti tüüp
muutub ja seetõttu on vajalik muuta keskkonnaministri 21. juuli 2010. a määrust nr 33 ning
tunnistada seal kehtetuks sätted, et välistada topelt kaitsekord.
Vastavalt looduskaitseseaduse § 10 lõikele 2 on keskkonnaminister 3. juuli 2006. a määrusega
nr 43 „Must-toonekure ja suur-konnakotka püsielupaikade kaitse alla võtmine ja kaitse-eeskiri”
võtnud kaitse alla Nursipalu must-toonekure püsielupaiga Võru maakonnas Rõuge vallas
Tsirgupalu külas. Nimetatud püsielupaik arvatakse Keretü looduskaitsealasse. Kaitstava
loodusobjekti tüüp muutub ja seetõttu on vajalik muuta keskkonnaministri 3. juuli 2006. a
määrust nr 43 ning tunnistada seal kehtetuks sätted, et välistada topelt kaitsekord.
Vastavalt looduskaitseseaduse § 10 lõikele 2 on keskkonnaminister 13. jaanuari 2005. a
määrusega nr 1 „Metsise püsielupaikade kaitse alla võtmine” võtnud kaitse alla Võru
maakonnas Sõmerpalu ja Rõuge vallas Tsirgupalu ja Mustassaare külas Keretü metsise
püsielupaiga. Nimetatud püsielupaik arvatakse Keretü looduskaitsealasse. Kaitstava
1
loodusobjekti tüüp muutub ja seetõttu on vajalik muuta keskkonnaministri 13. jaanuari 2005. a
määrust nr 1 ning tunnistada seal kehtetuks sätted, et välistada topelt kaitsekord.
Kõikide nimetatud määruste väljatoodud punktid tunnistatakse pärast Keretü looduskaitseala
moodustamist kehtetuks ja püsielupaikade maa-alad liidetakse Keretü looduskaitsealaga.
Keretü looduskaitseala moodustatakse Kerretu raba ja seda ümbritsevate metsade ning seal
elavate kaitsealuste liikide ja nende elupaikade kaitseks. Püsielupaikade maa-alad on osa
terviklikust loodusväärtuste kompleksist, mistõttu on need otstarbekas kaitsealaga liita. Metsise
ning must-toonekure püsielupaikade territooriumid on määratud moodustatava Keretü
looduskaitseala sihtkaitsevöönditesse, kus kehtestatakse nende liikide ja elupaikade säilimiseks
ja kaitseks püsielupaikadega võrreldes samaväärne kaitsekord. Kaitseala sihtkaitsevöönditesse
määramisel on arvestatud püsielupaikade sihtkaitsevööndite piiridega (varem püsielupaiga
sihtkaitsevööndisse kuulunud alad jäävad sihtkaitsevööndisse ka pärast Keretü looduskaitseala
moodustamist). Erandiks on Kerretu soo merikotka püsielupaik, mis jääb edaspidi
piiranguvööndisse, kuna merikotkad pole seal viimaste seirete käigus pesitsenud ning on
asustanud teise pesa. 2011. aasta seire käigus leiti pesa, kus merikotkad on mitu aastat
pesitsenud. See pesa jääb edaspidi Tsirgupalu sihtkaitsevööndisse, kus on arvestatud
merikotkale vajaliku kaitsekorraga. Kerretu soo merikotka püsielupaik paikneb lageraielangi
serval ja merikotka kaitse tegevuskava (2013) kohaselt eelistab merikotkas vanemaid puistuid,
kus uuem asustatud pesa ka asub.
3. Maaomanike seisukohad
/täiendatakse peale avalikustamist/
4. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele
Eelnõu koostamisel on arvestatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiviga 2009/147/EÜ
loodusliku linnustiku kaitse kohta (ELT L 20, 26.1.2010, lk 7–25).
Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2009/147/EÜ ehk linnudirektiivi artikli 1 kohaselt
käsitleb nimetatud direktiiv kõikide looduslikult esinevate linnuliikide, kaasa arvatud nende
munade, pesade ja elupaikade kaitset EL liikmesriikides. See hõlmab nende liikide kaitset,
hoidmist ja kontrolli ning kasutamist. Linnudirektiivi artiklite 2 ja 3 kohaselt võtavad
liikmesriigid kasutusele vajalikud meetmed, sealhulgas kaitsealade loomine, eelnimetatud
linnuliikide arvukuse hoidmiseks tasemel, mis vastab eelkõige ökoloogilistele, teaduslikele ja
kultuurilistele nõuetele, arvestades samal ajal majanduslikke ja puhkeaja veetmisega seotud
vajadusi. Keretü looduskaitsealal on olulisteks kaitse-eesmärkideks mitme linnudirektiivi
I lisas nimetatud linnuliigi kaitse.
5. Määruse mõju ja rakendamiseks vajalikud kulutused
Kuna püsielupaikade territoorium arvatakse looduskaitseala koosseisu ja jääb riikliku kaitse
alla, siis puudub määruse jõustumisel oluline mõju loodus- ja elukeskkonnale, rahvusvaheliste
kohustuste täitmisele, sotsiaalvaldkonnale, riiklikule julgeolekule, majandusele,
regionaalarengule ning riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse korraldusele.
Vastavalt maamaksuseaduse §-le 4 kaasneb eelnõu jõustumisega kohaliku omavalitsuse
maamaksutulude suurenemine. Maamaksuseaduse § 4 lõike 3 kohaselt hakkab
2
maamaksusoodustus kehtima määruse jõustumisele järgneva aasta 1. jaanuaril.
Maamaksuseaduse § 4 lõike 1 punkti 11 kohaselt kaitsealade sihtkaitsevööndi maalt maamaksu
ei maksta. Kuna püsielupaigad on riigiomandis ja nende valitseja on Kaitseministeerium, siis
nendel maadel maamaksu ei maksta. Keretü looduskaitseala moodustamisel laekub maamaksu
Rõuge vallale vähem ligikaudu 8,2 eurot aastas.
6. Määruse jõustumine
Määrus jõustub kümnendal päeval pärast Riigi Teatajas avaldamist.
7. Vaidlustamine
Määruse üldkorraldusele ehk haldusakti tunnustele vastavat osa on võimalik vaidlustada,
esitades halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud korras kaebuse halduskohtusse.
Määruses on üldkorralduse regulatsioon suunatud asja (kinnistu) avalik-õigusliku seisundi
muutmisele, hõlmates eelkõige asja kasutamist ja käsutamist reguleerivaid sätteid. Seega
vastavad määruses üldkorralduse tunnustele sätted, millest tulenevad kinnisasja omanikule või
valdajale õigused ja kohustused on konkreetse kinnisasjaga tihedalt seotud ning puudutavad
kinnisasja kasutamist või käsutamist. Halduskohtumenetluse seadustiku § 46 lõike 1 kohaselt
võib tühistamiskaebuse esitada 30 päeva jooksul kaebajale haldusakti teatavaks tegemisest
arvates ja sama paragrahvi lõike 5 kohaselt kaebuse haldusakti õigusvastasuse
kindlakstegemiseks kolme aasta jooksul haldusakti andmisest arvates.
8. Eelnõu kooskõlastamine
Eelnõu on kooskõlastatud teiste ministeeriumidega eelnõude infosüsteemi EIS kaudu.
Siim Kiisler
Keskkonnaminister
Andres Talijärv
Kantsler
3
Vabariigi Valitsuse määruse
„Keretü looduskaitseala moodustamine ja kaitse-eeskiri” eelnõu
SELETUSKIRI
1. Sissejuhatus
Looduskaitseseaduse § 10 lõike 1 alusel on Vabariigi Valitsusel õigus võtta ala kaitse alla ja
kehtestada ala kaitsekord. Eelnõukohase määrusega moodustatakse Keretü looduskaitseala
(edaspidi kaitseala) ja kehtestatakse kaitseala kaitse-eeskiri.
Kaitseala asub Võru maakonnas Rõuge vallas Lükka ja Tsirgupalu külas ning Sõmerpalu vallas
Hänike ja Mustassaare külas.
Kaitseala territoorium on osaliselt juba praegu kaitse all Keretü metsise, Tsirgupalu merikotka,
Kerretu soo merikotka ja Nursipalu must-toonekure püsielupaikadena.
Määrusega liidetakse olemasolevad püsielupaigad, muudetakse kaitsekorda, laiendatakse
kaitstavat ala ja arvatakse moodustatava kaitseala koosseisu kogu Kerretu raba koos seda
ümbritseva metsaga, et tagada seal esinevate kaitsealuste liikide elupaikade parem kaitse.
Moodustatavale kaitsealale jääb kaks I kategooria ja kuus II kategooria ning III kategooria
kaitsealuste liikide elupaigad ja kasvukohad.
Vabariigi Valitsuse määruse eelnõu on koostanud Keskkonnaameti Põlva-Valga-Võru regiooni
kaitse planeerimise spetsialist Kerttu Elm (tel 6807913, e-post
[email protected]),
eelnõu kaitsekorra otstarbekust on kontrollinud Keskkonnaameti kaitse planeerimise büroo
juhtivspetsialist Eleri Laidma (tel 680 7911, e-post
[email protected]). Eelnõu
õigusekspertiisi on teinud Keskkonnaameti üldosakonna peajurist Lüüli Junti (tel 680 7435, e-
post
[email protected]) ja Margit Halopi Õigusbüroo OÜ jurist Margit Halop (tel
517 9278, e-post
[email protected]); eksperdihinnangu on andnud SA Säästva Eesti
Instituut, Toomas Hirse ja SA Eestimaa Looduse Fond. Keeleliselt on toimetanud Siiri Soidro
(tel 640 9308, e-post
[email protected]).
2. Eelnõu sisu, piirangute ja kaitse alla võtmise põhjendus
2.1. Kaitse alla võtmise eesmärkide vastavus kaitse alla võtmise eeldustele
Kaitseala kaitse-eesmärk on:
1) kaitsta kaitsealuseid linnuliike ja nende elupaiku. Need liigid on must-toonekurg (Ciconia
nigra), merikotkas (Haliaeëtus albicilla), metsis (Tetrao urogallos) ja kanakull (Accipiter
gentilis);
2) kaitsta, säilitada ja taastada vanu palu-, laane-, sooviku- ja salumetsasid, madalsoid, rabasid
ja siirdesoid ning nendes kasvavaid taimeliike. Need liigid on kollane kivirik (Saxifraga
hirculus), kaunis kuldking (Cypripedium calceolus), sagristarn (Carex irrigua) ja väike käopõll
(Listera cordata).
Vastavalt looduskaitseseaduse (edaspidi LKS) §-le 7 on kaitseala kaitse alla võtmise eeldused
ohustatus, haruldus, tüüpilisus, teaduslik, ajaloolis-kultuuriline või esteetiline väärtus või
rahvusvahelisest lepingust tulenev kohustus. Keretü looduskaitseala moodustamise eeldusteks
on ala kaitse-eesmärgiks seatud väärtuste ohustatus ja haruldus.
1
Must-toonekurg (Ciconia nigra) on väheneva arvukusega linnuliik, kes on Eesti punase
nimestiku järgi ohualtis seisus ning kes on arvatud looduskaitseseaduse alusel haruldase ja
hävimisohus liigina I kategooria kaitsealuste liikide hulka. Must-toonekure elupaigad on
eelkõige vanad, minimaalse häirimise ja soodsate toitumispaikadega looduslikult mitmekesised
metsamassiivid. Lisaks must-toonekurele on talle sobivaks pesitsuspaigaks olevad vanad
metsad elupaigaks veel umbes 400 ohustatud liigile (Must-toonekure kaitse tegevuskava 2009–
2013). Seega toimib must-toonekurg teiste ohustatud liikide suhtes katusliigina. Must-
toonekure arvukus on langenud 1980. aastate alguse 250 pesitsevalt paarilt praeguse 100–115
paarini.
Merikotkas (Haliaeëtus albicilla) on I kaitsekategooria ja Euroopa Nõukogu direktiivi
79/409/EMÜ loodusliku linnustiku kaitse kohta (edaspidi linnudirektiiv) I lisa liik. Merikotkas
on Eesti rannikualadel ning suurte siseveekogude ja jõgede lähedal levinud haudelind, kelle
arvukus on viimastel kümnenditel suurenenud, kuid ajaloolist arvukuse taset ei ole seni
saavutatud. Pesa ehitab merikotkas meelsamini männikutesse ja pesapuuna eelistab mändi ja
haaba. Merikotkas pesitseb vanades metsades, kus pesapaigaks oleva metsa keskmine vanus on
lehtmetsades 90 aastat ja okasmetsades 120–130 aastat. Merikotka populatsiooni ohustavad
keskkonnamürgid, sobivate pesapuude nappus ja pesapaikade hävimine, pesitsusaegne
häirimine, toitumisalade kvaliteedi langus, hukkumine elektriliinides, teedel ja tuuleparkides
ning vähesel määral ka lindude tahtlik tapmine, kaubandus munade ja poegadega (Merikotka
kaitse tegevuskava).
Metsis on väheneva arvukusega lind, kes on Eesti punase nimestiku järgi ohualtis seisus ning
kes on arvatud looduskaitseseaduse alusel vähearvuka ja ohustatud liigina II kategooria
kaitsealuste liikide hulka. Metsisekukkede arvukus on Eestis viimase kümnendi jooksul
jätkuvalt vähenenud vaatamata mängude heale kaitstusele (94% mängudest on kaitse all).
2012. aastal oli teada 388 asustatud metsisemängu. Arvestades metsise paiksust, sõltub metsise
edasine käekäik otseselt Eesti metsade majandamise viisist. Ohutegurid on lageraied metsise
elupaikades ja kuivenduse mõjul toimuv elupaiga kvaliteedi langus ning nende kahe teguri
koosmõju, aga samuti pikaajalised maastikumuutused, mille tõttu ohustab mänge isolatsiooni
jäämine ja eelistatud elupaikade killustumine. Röövlust ja inimesepoolset häirimist peetakse
väiksema tähtsusega ohuteguriteks (Metsise kaitse tegevuskava).
Kanakull (Accipiter gentilis) on Eestis hajusalt levinud haudelind, kes on Eesti punase
nimestiku järgi ohulähedases seisus ning kes on arvatud looduskaitseseaduse alusel vähearvuka
ja ohustatud liigina II kategooria kaitsealuste liikide hulka. Kanakulli arvukus on viimasel ajal
märkimisväärselt vähenenud. Hinnanguliselt elab Eestis praegu 300–500 paari kanakulle, kuid
veel 15 aastat tagasi oli arvukus kaks korda suurem. Kanakull eelistab pesapaigana vanu
metsaosasid, kus leidub suuri ja vanu puid. Liiki ohustavad tegurid Eestis on pesapaikade
hävimine raiete tõttu ja toidubaasi vähenemine, samuti uuendusraie, mille käigus hävitatakse
sobivaid elupaiku ja killustatakse suuremad metsaalad (Kanakulli kaitse tegevuskava 2014–
2018 eelnõu).
Kaunis kuldking (Cypripedium calceolus) kuulub Euroopa nõukogu direktiivi 92/43/EMÜ
looduslike elupaikade ning loodusliku loomastiku ja taimestiku kaitse kohta (ELT L 20,
26.01.2010, lk 7–25; edaspidi loodusdirektiiv) II ja IV lisasse, liik on Eesti punase nimestiku
järgi ohulähedases seisus ning arvatud looduskaitseseaduse alusel ohustatud liigina
II kaitsekategooriasse. Kauni kuldkinga elupaikadeks sobivad salu-, loo- ja laanemetsad või
neist pikaajalise inimtegevuse tulemusena kujundatud puisniidud, harvem soo- ja
kõdusoometsad. Keerulise sigimisbioloogia ja aastatepikkuse arengu tõttu on liik
paljunemisikka jõudmisel jäänud püsima eelkõige inimtegevusest vähemhäiritud vanemates
metsades. Kuldking ei talu täisvarju ega täisvalgust ning niiskustingimuste muutusi, mille tõttu
2
on ta tundlik metsamajanduslike võtete suhtes. 2007. aastal tehtud üleriigilise inventuuri käigus
ei leitud liigi isendeid ligikaudu veerandis varem registreeritud leiukohtades (Kauni kuldkinga
kaitse tegevuskava eelnõu). 2014. aasta märtsikuu seisuga oli keskkonnaregistris 910 leiukoha
kirjet.
Sagristarn (Carex irrigua) on tarnaliste perekonda kuuluv mitmeaastane rohttaim. Liigi
arvukus Eestis väheneb, punase raamatu ohukategooriaks on määratud ohulähedane ning
looduskaitseseaduse alusel II kaitsekategooriasse. Liiki leidub siirdesoodes ja rabades. Kuna
raba mõjutab aluseline õhusaaste, on ohutegurid keskkonnamürgid, õhusaaste ja raba
happelisuse muutus. Liiki ohustab ka soode kuivendamine ja turba võtmine (eElurikkus, 2014).
Väike käopõll (Listera cordata) kuulub looduskaitseseaduse alusel II kaitsekategooriasse. Liigi
kasvukohad on samblarohked okasmetsad, sh iseäranis rabastunud metsad, kuid võib esineda
ka niiskemates loometsades ja vahel üsna kuivades tingimustes. Liik talub varju, kasvukohtades
võib maapinnani jõuda vaid 10% täisvalgusest. Peamine ohutegur on metsamajandus. Väikese
käopõlle puhul sõltub liigi säilimine ka raie ulatusest ja järgnevast suktsessioonist.
Uuendusraied, raiejäätmete ja metsamaterjali mehhaniseeritud kokku- ja väljavedu külmumata
pinnasel ning raiejäätmete jätmine kasvukohtadele on suur ohutegur väikese käopõlle
kasvukohtadel ja nende vahetus läheduses. Liiki ohustab ka veerežiimi rikkumine (Sugukond
käpalised kaitse tegevuskava).
Kollane kivirik (Saxifraga hirculus) kuulub Eestis II kaitsekategooriasse ning Euroopa Liidu
loodusdirektiivi II ja IV lisa liikide hulka. Kollase kiviriku populatsioonide koguarv on
langenud 100-lt 40-ni. Peamised ohutegurid on põllu- ja metsamajanduse intensiivistumine
ning kuivendamine. Liiki saab kaitsta vaid tema kasvukohti muutuste eest hoides. Põhiliseks
kasvukohatüübiks on kollasele kivirikule Eestis jäänud allikasood (Kollase kiviriku kaitse
tegevuskava eelnõu).
Lisaks eelpool nimetatud loodusväärtustele on Keretü looduskaitseala kaitse all hoidmine
oluline teistegi haruldaste ja ohustatud taime- ja loomaliikide kaitseks. Samas pole nende
kõikide eraldi kaitse-eesmärgina nimetamine vajalik – eesmärgiks seatavate katusliikide, nende
elupaikade ja koosluste kaitseks kehtestatav kaitsekord tagab kaudselt ka nende kaitse. See
tähendab, et kaitsekorra väljatöötamisel on lähtutud kaitse-eesmärgina loetletud liikide ja
koosluste ökoloogilistest nõudlustest. Seeläbi tagatakse kaitse kõikidele liikidele, kelle
elupaigaks on kaitse-eesmärgiks olev kooslus või ka neile liikidele, kelle elupaigalised
eelistused sarnanevad eesmärgina loetletud katusliikide omadega. Kaitseala kaitse-eesmärgiks
on seatud need kooslused ja kaitsealused liigid, kelle kaitse jaoks on tegemist esindusliku ja
soodsa seisundi säilitamiseks olulise esinemisalaga. Kaitse-eesmärgiks on seatud ka need liigid,
kelle kaitse sellel alal on loodus- või linnudirektiivist tulenev rahvusvaheline kohustus või kelle
soodsa seisundi säilimiseks pikaajaliselt (säilimiseks pikas perspektiivis) ei piisa ainult
isendikaitsest. Teisi kaitsealuseid liike ei ole kaitsekorra määramisel aluseks võetud, kuid nende
puhul on arvestatud, et eesmärgiks seatavate katusliikide ja koosluste alusel kehtestatav
kaitsekord tagab ka nende kaitse. Kaitse-eeskirjas sätestatud kaalutlusõiguse teostamisel
sisustatakse nende liikide puhul kaitse-eesmärgi saavutamist (LKS § 14 lg 2) LKS §-s 55
sätestatud isendikaitse kaudu. Teiste sõnadega tuleb nende liikide puhul kaitseala valitseja
nõusolekul lubatud tegevusteks ja kaitseala valitseja nõusolekuta keelatud tegevusteks
nõusolekut andes arvestada, et kavandatud tegevus ei oleks vastuolus LKS §-s 55 sätestatud
isendikaitse põhimõtetega. Isendikaitse väldib konkreetsete isendite surmamist, kahjustamist ja
hävitamist, kuid ei taga nende liikide elupaikade säilimist sellises mahus, et oleks tagatud nende
liikide püsiv pikaajaline säilimine nende levikualal.
Keretü looduskaitsealal elutsevad veel II kaitsekategooria taimeliigid kõdu-koralljuur
3
(Corallorhiza trifida) ja ainulehine soovalk (Malaxis monophyllos) ning linnuliigid valgeselg-
kirjurähn (Dendrocopos leucotos) ja laanerähn (Picoides tridactylus). Teadaolevatest III
kategooria kaitsealustest liikidest, mida ei ole seatud kaitseala kaitse-eesmärgiks, esineb
kaitsealal veel laanepüü (Tetrastes bonasia), soo-neiuvaip (Epipactis palustris), roomav
öövilge (Goodyera repens), vööthuul-sõrmkäpp (Dactylorhiza fuchsii), laialehine neiuvaip
(Epipactis helleborine), suur käopõll (Listera ovata) ja kahelehine käokeel (Platanthera
bifolia). Nimetatud liikide korral tuleb arvestada, et kaitseala valitseja võib tuginedes LKS § 55
sätestatud isendikaitse sätetele seada lisaks kaitse-eeskirjas toodud piirangutele liigispetsiifilisi
tingimusi, mis on vajalikud isendikaitseks.
2.2. Loodusobjekti kaitse alla võtmise otstarbekus
Vastavalt Säästva Eesti Instituudi ekspertiisile viitab planeeritava Keretü looduskaitseala
erakordselt suur kaitstavate liikide arv (47 liiki) sellele, et seni inimtegevusest suhteliselt
puutumata suur metsa- ja soomassiiv (21,35 km2) on elupaigana oluline paljudele ohustatud
liikidele ja vajab sellisena ka säilitamist. Võru maakonna teemaplaneeringus peetakse Keretü
soo ja lähialade piirkonda rohevõrgustiku tugialaks. Eesmärk säilitada Keretü soo ja selle
ümbrusse jäävad looduslikud kooslused on põhjendatud, kuna ala suurusele vaatamata on
sealne liigiline koosseis omavahel tihedalt seotud ning tegevuste negatiivne mõju võib olla väga
laiaulatuslik.
Metsaelupaigad moodustavad kaitsealast ca 50 % ning sooelupaigad ca 35%.
Keretü looduskaitseala paistab silma ennekõike kaitsealuste lindude liigilise mitmekesisuse ja
arvukuse poolest ning selle väärtus on samaväärne teiste analoogsete kaitstavate metsa- ja
rabaaladega (Tudusoo, Ohepalu jt), mille kaitseks on moodustatud kaitsealad. Alal pesitsevad
I kaitsekategooria liigid must-toonekurg ja merikotkas. II kaitsekategooria liike on alal
registreeritud neli. Esile saab tuua kasutusel oleva metsise mänguala, kanakulli
pesaterritooriumi ning laanerähni ja valgeselg-kirjurähni pesitsemised. III kaitsekategooria liike
pesitseb ja esineb alal arvukalt (Keretü soo eksperdihinnang, 2013).
Must-toonekurg valib pesitsemiseks vanad ja soodsate toitumispaikadega looduslikult
mitmekesised metsamassiivid. Keretüs elutseb üks must-toonekure paar (2014. aasta seire
andmetel). Merikotkaste elupaiku on Võrumaal registreeritud neli, nendest üks Tsirgupalus.
Seega on oluline kaitsta laiemalt nende elupaiku, milleks on eelkõige männikud. Kuna must-
toonekurg ning merikotkas on I kaitsekategooria liigid, siis LKS § 48 kohaselt tuleb kõigi nende
liikide teadaolevate elupaikade kaitse tagada kaitseala, hoiuala või püsielupaiga
moodustamisega. Looduskaitseala moodustamine on otstarbekas, kuna metsade kaitse alla
võtmisega säilitatakse must-toonekurele ja merikotkale ka tulevikus elu- ja pesitsuspaiku.
Metsise elupaigaks nimetatakse vastavalt „Metsise kaitse tegevuskava ” kokkuleppeliselt kuni
3 km raadiuses ümber mängu tsentri paiknevat metsaala, mida kasutatakse mängimiseks,
sigimiseks, toitumiseks ja puhkamiseks eri aastaaegadel. Eestis on kõige suuremad metsise
seisundit mõjutavad ohutegurid elupaikade killustumine (maastikumuutused, elupaikade kadu),
lageraie metsise elupaigas (elupaiga killustumine) ja kuivenduse mõjul elupaiga kvaliteedi
langus. Neile lisanduvad keskmise mõjuga kisklus ning häirimine inimese poolt (matkarajad,
jahindus, metsa- ja teetrasside raie valel ajal). Eesti Ornitoloogiaühingu eksperdid on metsise
elupaikade analüüsi käigus leidnud, et metsise mängud kaovad, kui vähemalt 60 aastase ja vanema
metsa keskmine osakaal mänguaegses elupaigas (1 km raadiuses mängupaiga ümber) langeb alla
45%. Vältimaks metsise mängu kadumist, on otstarbekas võtta kaitse alla vähemalt metsise
mänguaegne elupaik niisuguses ulatuses, mis tagaks, et 60-aastase ja vanema metsa keskmine
osakaal ei langeks alla kriitilise piiri. Inventuuride käigus loendati 2011. aastal Keretü
4
püsielupaigas seitse metsisekukke. I. Ojaste järgi (Metsise kaitse tegevuskava) eelnõu on
viimase 20 aasta jooksul Eesti metsise mängud kahanenud ning nüüd võib suureks mänguks
pidada juba kolme kukega mänge. Seega näitab seitsme kukega mängupaik tänapäeval ala
kõrget kvaliteeti.
Vastavalt Eesti punasele nimestikule on kõikidel nimetatud liikidel kolm ühist ohutegurit:
vanade metsade ja suurte puude kadumine, lageraied ning häirimine ja liiklus. Seega on
otstarbekas luua nende liikide kaitseks looduskaitseala.
Soontaimedest tuleb eraldi välja tuua sagristarna (II kat) esinduslik populatsioon Keretü soost
põhjas ning kahe loodusdirektiivi II ja IV lisasse kuuluva liigi, kauni kuldkinga ja kollase
kiviriku (mõlemad II kat) kasvukohad. Sagristarna ja kollase kiviriku elupaikades kehtib praegu
isendikaitse vastavalt LKS §-le 55. Väljaspool olemasolevaid püsielupaiku kontrollimatult
toimuvad tegevused (raie, kuivendamine) võivad kasvutingimusi halvendada. Kaunis kuldking
kasvab ala edelaosas. Keskkonnaregistri andmetel on seal 40 isendi kogum, mis on teadaolevalt
Võru maakonna kõige esinduslikum liigi esinemiskoht. Kuldking on Kagu-Eestis oluliselt
haruldasem kui Lääne- või Põhja-Eestis, mistõttu peab arvestama liigi leviku ulatuse säilimise
tähtsust (Kauni kuldkinga püsielupaikade moodustamise otstarbekuse ekspertiis, 2013).
Kuldkinga vahetus läheduses kasvab väike käopõll, mille leiukohti on keskkonnaregistri 2014.
aasta märtsi seisuga üle Eesti 210 ning Võrumaal vaid 5.
2.3. Kaitstava loodusobjekti tüübi valik
Kaitseala tüübiks on valitud looduskaitseala, kuna kaitseala väärtusteks on erinevad
kaitsealused liigid ja looduskooslused. LKS § 27 kohaselt moodustatakse looduse säilitamiseks,
kaitsmiseks, taastamiseks, uurimiseks ja tutvustamiseks looduskaitsealad. Kuna alal esinevad
mitmed erinevad loodusväärtused (liigid ja kooslused), siis ei ole püsielupaiga moodustamine
otstarbekas, sest need moodustatakse ühe konkreetse liigi kaitseks. Sama on öeldud ka mitmes
eksperdihinnangus. Samuti ei sobi ala kaitseks hoiuala režiim, sest hoiualade puhul ei saa
rakendada tsoneerimist erineva kaitsekorraga vöönditeks, mis on ala väärtuste säilimiseks
vajalik.
2.4. Kaitstava loodusobjekti välis- ja vööndite piirid
Kaitseala piiritlemisel on lähtutud põhimõttest, et kaitsealasse on hõlmatud kaitset vajavad
loodusväärtused ja loodusväärtustele vajalik puhvertsoon ning ala piirid peavad olema looduses
selgelt tuvastatavad ja üheselt mõistetavad. Seetõttu on piiritlemisel kasutatud selgepiirilisi ja
ajas vähe muutuvaid objekte (eritasandilised teed, mõõdistatud maaüksused). Kaitseala piir on
kantud kaardile, seejuures on võetud aluseks Eesti põhikaart (mõõtkava 1 : 10 000) ja
maakatastri andmeid seisuga aprill 2017.
Keretü looduskaitseala planeeritav pindala on 1060,8 ha, millest riigimaad on 1048,5 ha,
eramaad on 9,8 ha, munitsipaalmaad on 2,5 ha. 2,5 ha munitsipaalmaad ja 4,9 ha eramaad on
hetkel Nursipalu must-toonekure püsielupaigana kaitse all. Seega lisandub 4,9 ha eramaad,
millest 0,6 ha läheb sihtkaitsevööndisse ja 4,3 ha piiranguvööndisse. Sihtkaitsevöönditesse jääb
572,6 ha ja piiranguvööndisse 488,2 ha. Võrreldes kehtiva kaitsekorraga, kus püsielupaikadena
on kaitse all 314,1 ha, laieneb kaitstava ala pindala 746,7 ha, sihtkaitsevöönditesse lisandub
418,5 ha ja piiranguvöönditesse 276,8 ha.
Välispiiriga on hõlmatud Keretü kõige olulisemad loodusväärtused ja kaitsealuste liikide
elupaigad. Nendeks on Kerretu raba, sealsed metsise mängu- ja elupaigad, Kerretu rabaga
piirnev kauni kuldkinga kasvukoht ning merikotka, must-toonekure ja kanakulli elupaigad.
5
Võrreldes ekspertiisis esitatud tsoneeringu ettepanekuga väheneb planeeritava kaitseala pindala
1077,5 ha võrra.
Välispiiri vähenemine on tingitud otsusest loobuda osadest Säästva Eesti Instituudi (SEI)
ekspertiisis esitatud sihtkaitsevööndite moodustamise ettepanekutest. Lähtudes põhimõttest, et
kaitseala peab olema nii väike kui võimalik ja nii suur kui vajalik, siis SEI ekspertiisis esitatud
sihtkaitsevöönditest ei moodustata Kaagu, Kurenurme, Nursi, Mustassaare ja Vilbu
sihtkaitsevööndit. Eksperdi väljapakutud kaitseala välispiiri vähendati, kuna Kurenurme ja
Vilbu metsise püsielupaik on suure tõenäosusega Keretü püsielupaigas asuva metsisemängu
satelliitmängud (väiksemad mängud, mis toimuvad konkurentsi tõttu põhimängualast eemal),
kus viimaste aastate seire andmeil pole mängu toimunud. Metsise kaitse tegevuskava järgi
soovitatakse ala kaitse alt välja arvata, kui seal ei ole mängu toimunud kolmel järjestikusel
seirel. Kaagu püsielupaigas elavale väike-konnakotka kaitseks on piisav Kaagu väike-
konnakotka püsielupaiga kaitserežiim. Lähemal asuvad metsad on kaitstud Kurenurme metsise
püsielupaiga piiranguvööndiga, mis tagab nende säilimise. Nursi püsielupaigas pole viimaste
aastate jooksul kanakull pesitsenud ning kuna tegemist on kanakulli ebatüüpilise elupaigaga,
siis võimalus, et ta seal uuesti pesitseb, on väike. Mustassaare püsielupaigas olev pesa on seire
andmetel (2011) varisenud. Kerretu soo merikotka püsielupaigas (KLO3000616) pole
merikotkad viimase kahe seire käigus (aastatel 2009 ja 2011) registreeritud andmetel pesitsenud
ning on asustanud teise pesa. 2011. aasta seire käigus leiti pesa, kus merikotkad on mitu aastat
pesitsenud, ning see jääb edaspidi Tsirgupalu sihtkaitsevööndisse. Kerretu soo püsielupaik
paikneb lageraielangi serval ja merikotka kaitse tegevuskava (2013) kohaselt eelistab
merikotkas vanemaid puistuid, kus uuem asustatud pesa ka asub. Raielankide ääres pesitsevad
nad ainult eelkõige soodsamate pesapaikade puudumisel. Kerretu soo püsielupaik jääb edaspidi
Keretü piiranguvööndisse, kus raietööd on vaja enne kooskõlastada kaitseala valitsejaga.
Samuti muudetakse võrreldes ekspertiisis esitatud tsoneeringuga piiranguvööndite piire, sest
moodustamata jäänud sihtkaitsevööndite ümber olnud puhvertsooni järele ei ole vajadust.
Võrreldes SEI ekspertiisis välja pakutud kaitseala välispiiri antud määruse välispiiriga, on
käesoleva määrusega jäetud osa alasi kaitse alt välja, kuna sinna ei jää märkimisväärseid
loodusväärtusi - seal on haritavad põllumaad, rohumaad ja väheväärtuslikud metsad, mille
kaitse alla võtmine ei aita parandada ala sidusust ja kompaktsust.
Kaitseala välispiir kulgeb mööda metsakvartalite sihte, kinnistute piire, teid ja kraave.
Kvartalisihid ja teed on jäetud kaitsealast välja, sest nende kasutamine ja hooldamine ei ohusta
kaitse-eesmärki. Kraavid, välja arvatud Haki oja, Mustjõgi ning teedeäärsed kraavid, on
piiritletud kaitsealasse sisse, sest veerežiimi muutmine võib avaldada negatiivset mõju kaitse-
eesmärkidele ja kraavide hooldamiseks tuleb taotleda iga kord valitseja nõusolekut. Mõttelisi
sirgeid on kasutatud välispiiri puhul Sõmerpalu metskond 1 katastri (69701:001:0140)
edelanurgast Mustjõeni, Kingsepä kinnistust (69701:001:0041) Kopli kinnistuni
(69701:001:0001).
Kaitseala on tsoneeritud vastavalt kaitsekorra eripärale ja majandustegevuse piiramise astmele
kuueks sihtkaitsevööndiks ja kaheks piiranguvööndiks.
Sihtkaitsevööndite piire muudetakse SEI ekspertiisis esitatud Nursipalu-Lükka (uue nimega
Lükka), Keretü kauni kuldkinga (Mustjõe), Pikässaare (Kanarbiku) ja Keretü sihtkaitsevööndis,
et tagada paremini kaitse-eesmärkideks olevate liikide ja koosluste säilimine. Lükka
sihtkaitsevööndisse on piiritletud projekteeritav Lükka kanakulli püsielupaik ning vanad salu-,
palu- ja laanemetsad. Mustjõe sihtkaitsevööndis asuvad kauni kuldkinga ja väikese käopõlle
kasvukohad ning madalsoo ja soovikumetsad. Kanarbiku sihtkaitsevöönd on must-toonekure ja
talle sobivate elupaikade kaitseks. Tsirgupalu sihtkaitsevööndisse on piiritletud merikotka
6
püsielupaik ja metsise püsielupaiga mänguala. Keretü sihtkaitsevööndis on Kerretu raba koos
sealsete kaitsealuste liikide sagristarna ja kollase kiviriku kasvukohtadega. Nursipalu
sihtkaitsevööndisse on piiritletud projekteeritava Lükka kanakulli püsielupaiga pesapaiga
ümbrus. Sihtkaitsevööndeid on kuus, kuna sihtkaitsevöönditel on erinevad kaitse-eesmärgid,
mis vajavad erinevat kaitserežiimi. Sihtkaitsevööndite moodustamisel on lähtutud nimetatud
liikidele elupaikade säilitamiseks sobilikest kooslustest.
Sihtkaitsevööndite piiritlemisel on kasutatud kvartali sihte, kinnistute piire, teid ja
kuivenduskraave ning mõttelisi sirgeid. Sihtkaitse- ja piiranguvööndi piiriks olevad kvartalite
sihid, teed ja kraavid piiritleti piiranguvööndisse. Välispiiriga kattumisel arvati piiriks olevad
sihid ja teed kaitsealast välja ning kuivenduskraavid kaitseala sisse.
Lükka sihtkaitsevööndi puhul on kasutatud mõttelisi sirgeid, et vanu ja väärtuslikke metsi, mis
pakuvad elupaiku kaitsealustele liikidele, sihtkaitsevööndisse piiritleda. Kuna Lükka
ksihtkaitsevööndi piiridesse moodustati Nursipalu sihtkaitsevöönd, siis koosneb Lükka
sihtkaitsevöönd kolmest lahustükist. Punktist (X: 668505,814, Y:6409117,904) kulgeb sirge
kaitseala välispiirini. Välispiirist Hainasoo teelt kulgeb mõtteline sirge punktini (X: 667
857,298, Y: 6 408 885,151). Sealt mööda metsaeraldise piiri läheb sirge metsasihini. Selleks, et
piiritleda vääriselupaik (VEP114058) sihtkaitsevööndisse, on kasutatud mõttelist sirget
metsasihist punktini (X: 667,789.9, Y: 6,409,200.4) ja sirget punktist mööda metsaeraldise piire
kraavini.
Nursipalu sihtkaitsevööndi puhul on kasutatud mõttelisi sirgeid, et piiritleda kanakulli
pesapaiga ümbrus, et vältida liigi häirimist pesitsusperioodil. Nursipalu harjutusväli 1
(69701:001:0029) kinnistul saab esimene mõtteline sirge alguse kraavist ja kulgeb mööda
metsaeraldise piiri punktini (X: 668 243,3, Y:6 409 334,3). Sealt läheb mõtteline sirge metsaraja
alguseni ning sealt järgmine sirge metsasihini. Metsasihilt saab alguse sirge, mis kulgeb mööda
metsaeraldise piiri Hainasoo teeni. Teest läheb mõtteline sirge punkti (X: 668505,814,
Y:6409117,904) ning sealt taas Hainasoo teeni. Sealt edasi mööda metsasihti ning punktist (X:
668029,078, Y:6409180,825) läheb mõtteline sirge kraavini.
Keretü sihtkaitsevööndi puhul on kasutatud kahte mõttelist sirget, millest esimene algab
metsasihi alguspunktist ja kulgeb üle raba metsasihil asuva punktini (X:666664,3, Y:
6410882,8). Teine sirge saab alguse kuivenduskraavi punktist (X: 666 129,1, Y: 6 409 326,1) ja
läheb kuivenduskraavini.
Kuna kaitseala piiri lähedal on teistsugused elutingimused servaefekti tõttu (valgustingimuste,
temperatuuri, niiskuse, tuule muutus), siis selle pehmendamiseks on vajalik leebema
kaitsekorraga piiranguvöönd. Piiranguvööndite abil saab sihtkaitsevööndid ühendada ühtseks
tervikuks ning need toimivad puhvrina sihtkaitsevööndite ja välispiiri vahel. Tegemist on alaga,
mille üks eesmärk on tagada liikidele levimisvõimalus kaitseala sihtkaitsevööndite vahel, et
säiliks haruldaste ja kaitsealuste liikide populatsioonide elujõulisus. Seetõttu on oluline, et
raietega ei tekiks suuri lagedaid alasid ega muudetaks välja kujunenud kasvukohatüübiga
metsade looduslikku struktuuri. Keretü looduskaitsealal on kaks piiranguvööndit: Keretü ja
Mustjõe. Keretü piiranguvööndi piiritlemisel on lähtutud metsise mänguaegsetest elupaikadest,
kus vana metsa (60 aastat ja vanem) osakaal peab säilima vähemalt 50% ulatuses. Mustjõe
piiranguvööndi puhul lähtuti sihtkaitsevööndite sidususe ja servaefekti mõju vähendamise
põhimõttest, mis on ka vööndi eesmärk. Ala piiranguvööndid jäävad välispiiri ja
sihtkaitsevööndite vahele.
2.5. Kaitsekord
7
2.5.1. Kaitsekorra kavandamine
Kaitsekorra väljatöötamisel on arvestatud kaitsealal Keskkonnaameti Põlva-Valga-Võru
regiooni looduskaitsebioloogide tehtud inventuure (eksperdid Tarmo Evestus ja Sander
Laherand) ning kaitseala tsoneeringu ja kaitstava looduse kohta koostatud eksperdiarvamust
(SA Säästva Eesti Instituut). Eksperdihinnangu kauni kuldkinga kaitse alla võtmise
otstarbekuse kohta on koostanud Toomas Hirse. Kaitseala tsoneeringu ja kaitse-eeskirja eelnõu
kohta on koostanud eksperdihinnangu OÜ Eestimaa Looduse Fond (Keretü looduskaitseala
kaitse-eeskirja eelnõu ekspertiis, 2014).
Kaitse-eeskirjaga kehtestatavad piirangud on sätestatud ulatuses, mis tagab kaitsealal esinevate
liikide ja looduslike elupaikade soodsa seisundi ning on proportsionaalne saavutatavale efektile.
Kaitseala kaitse-eeskiri seab kitsendused omandiõigusele (Eesti Vabariigi põhiseadus edaspidi
PS § 32). Keskkonda mõjutava tegevuse õigusliku regulatsiooni aluseks on PS §-st 5 tulenev
loodusvarade ja loodusressursside kui rahvusliku rikkuse säästva kasutamise põhimõte. Elu- ja
looduskeskkonna säästmise ja sellele tekitatud kahju hüvitamise kohustus tuleneb PS §-st 53.
Tulenevalt PS §-dest 5, 32 ja 53 ning keskkonnaseadustiku üldosa seaduse ja LKS alusel võib
omandiõigust piirata. Omandiõiguse põhiolemuse säilimiseks peavad seadusest tulenevad
piirangud olema proportsionaalsed ehk piirangu eesmärgi saavutamiseks sobivad, vajalikud ja
mõõdukad. Kaitse-eeskirjaga piirangute seadmise eesmärgiks on alal leiduvate loodusväärtuste
säilimine. Ühtlasi täidetakse direktiivist 92/43/EMÜ riigile tulenev kohustus tagada
loodusväärtuste kaitse Natura 2000 võrgustiku alal. Neid eesmärke saab lugeda õiguspäraseks,
kuna abinõud, mis soodustavad eesmärgi saavutamist, on õiguslikult sobivad: kaitseala
moodustamine ja loodusväärtusi kahjustavate tegevustele piirangute seadmine aitab kaasa
kaitseala eesmärkide täitmisele. Abinõu on vajalik, kui eesmärki ei ole võimalik saavutada
mõne teise isikut vähem koormava abinõuga, mis on vähemalt sama efektiivne. Kaitse-eeskirja
regulatsiooni eesmärgi (loodusväärtuste säilimine) täitmiseks ei ole muid vähemalt sama
efektiivseid, kuid isikuid vähem koormavaid meetmeid. Abinõu mõõdukuse üle otsustamiseks
tuleb kaaluda ühelt poolt isikutele antud õigusesse sekkumise ulatust ja intensiivsust, teiselt
poolt aga eesmärgi tähtsust. Eesti ja Euroopa loodusväärtuste säilimine on oluline eesmärk.
Alale kaitse tagamisega ja tegevustele piirangute seadmisega ala loodusväärtused säilivad,
loodusväärtusi kahjustavate tegevuste elluviimisel need hävivad.
Omandiõigus ja ettevõtlusvabadus ei ole piiramatud õigused. Kaitse-eeskirjaga alale seatud
eesmärk kaalub üles omandiõiguse ja ettevõtlusvabaduse riive. Järgnevates kaitsekorra
peatükkides on esitatud kitsenduste kaupa põhjendused, miks vastavad piirangud on vajalikud.
Vastavalt kaitsekorra eripärale ja majandustegevuse piiramise astmele on kaitseala tsoneeritud
kuueks sihtkaitsevööndiks ja kaheks piiranguvööndiks. Kaitsealal kehtivad LKS-s sätestatud
piirangud määruses ettenähtud erisustega.
Kaitse-eeskirjaga ei reguleerita kaitsealal pilliroo ega adru varumist, ujuvvahendiga sõitmist,
sest kaitsealale ei jää veekogusid, kus need tegevused on võimalikud.
2.5.2. Kaitsekorra üldpõhimõtted
Inimestel on lubatud viibida, korjata marju, seeni ja muid metsa kõrvalsaadusi, pidada jahti ja
püüda kala kogu kaitsealal, välja arvatud Tsirgupalu sihtkaitsevööndis 1. veebruarist 31. juulini
ning Kanarbiku sihtkaitsevööndis 15. märtsist 31. augustini. Liikumispiirangud on kehtestatud
must-toonekure, merikotka ja metsise häirimatuks pesitsemiseks. Erisus inimeste viibimisele
sihtkaitsevööndis keelatud ajal kehtib järelevalve- ja päästetöödel, kaitseala valitsemisega ja
8
kaitse korraldamisega seotud tegevusel ning kaitseala valitseja nõusolekul teostataval
teadustegevusel, mis tulenevad otseselt LKS § 30 lõikest 3. Inimeste liikumine ja loetletud
tegevuste tegemine kaitsealal väljaspool eelnimetatud lindude pesitsusperioodi kaitse-
eesmärkide saavutamist ei takista.
Kaitsealal on lubatud sõidukiga ja maastikusõidukiga sõitmine teedel. Väljaspool teid tuleb
arvestada alljärgnevaid tingimusi:
1) sõidukiga ja maastikusõidukiga sõitmine väljaspool teid on lubatud järelevalve- ja
päästetöödel, kaitseala kaitse korraldamise ja valitsemisega seotud tegevustel, liinirajatiste
hooldamiseks vajalikel töödel, maatulundusmaal metsatöödel;
2) muul juhul on sõidukiga ja maastikusõidukiga sõitmine väljaspool teid lubatud kaitseala
valitseja ja kinnisasja omaniku nõusolekul.
Ehitusseadustiku mõistes on kõik teed rajatised ja nendel liiklemisel tuleb lisaks arvestada
liiklusseaduses sätestatud eristustega. Kaitseala maastik on tallamis- ja erosioonitundlik, seda
võib kahjustada sõidukitega ja maastikusõidukitega sõitmine väljaspool teid. Madalamatel,
rabastuvatel aladel taastub taimestik pärast kahjustada saamist aeglaselt. Erisus väljaspool teid
sõitmiseks on seatud järelevalve- ja päästetöödele, kaitseala kaitse korraldamise ja
valitsemisega seotud töödele, kaitseala valitseja poolt kooskõlastatud liinirajatiste
hooldamiseks vajalikele töödele ning metsatöödele. Need erisused tulenevad osaliselt
looduskaitseseaduse § 30 lõikest 3. Liinirajatiste hooldamiseks vajalikele töödele ja
metsatöödele tehakse erisus, kuna need tegevused ei ohusta kaitse-eesmärgiks olevaid väärtusi.
Muul juhul on mootorsõidukiga ja maastikusõidukiga sõitmine väljaspool teid lubatud kaitseala
valitseja ja kinnisasja omaniku nõusolekul. Kaitseala valitseja annab nõusoleku mootorsõiduki
ja maastikusõidukiga sõitmiseks väljaspool teid juhul, kui tegevus ei kahjusta loodusväärtuste
säilimist. Kaitseala valitsejale jäetakse kaalutlusõigus kooskõlastada sõiduki ja
maastikusõidukiga sõitmine väljaspool teid muul juhul, kui tegevus ei kahjusta kaitseväärtusi.
See annab võimaluse suunata tegevust tingimuste seadmisega või sõitmise keelamisega eriti
tundlikes (erosiooniohtlikes ja tallamisõrnades) kohtades. Lisaks kaitseala valitseja
kooskõlastusele peab sõiduki või maastikusõidukiga sõitjal olema kinnisasja omaniku
nõusolek.
2.5.3. Tegevuste kooskõlastamine kaitseala valitsejaga
Planeeritud tegevuste ühtivus kaitseala kaitse-eesmärkidega sõltub konkreetsetest tingimustest
ja vajab kaalutlusotsust. Kaalutlusotsuse saab väljastada vajadusel halduskoormuse
vähendamise eesmärgil ka pikemaks perioodiks. Tegevused, mis on keelatud, kui selleks ei ole
kaitseala valitseja nõusolekut, on määratud vastavalt LKS § 14 lõikele 1. Kaitseala valitseja
nõusolekuta on kaitsealal keelatud muuta katastriüksuse kõlvikute piire ja sihtotstarvet,
koostada maakorralduskava ja teha maakorraldustoiminguid, kehtestada detailplaneeringut ja
üldplaneeringut, lisasööta jahiulukeid, lubada ehitada ehitusteatise kohustusega või
ehitusloakohustuslikku ehitist, sealhulgas lubada püstitada või laiendada paadisilda, seada
projekteerimistingimusi ja anda ehitusluba ning rajada uut veekogu, mille pindala on suurem
kui viis ruutmeetrit, kui selleks ei ole vaja anda vee erikasutusluba, ehitusluba ega esitada
ehitusteatist.
Kaitseala valitseja ei kooskõlasta tegevust, mis kaitse-eeskirja kohaselt vajab kaitseala valitseja
nõusolekut, kui see võib kahjustada kaitseala kaitse-eesmärgi saavutamist või kaitseala
seisundit. Kui tegevust ei ole kaitseala valitsejaga kooskõlastatud või tegevuses ei ole
arvestatud kaitseala valitseja kirjalikult seatud tingimusi, mille täitmisel tegevus ei kahjusta
kaitseala kaitse-eesmärgi saavutamist või kaitseala seisundit, ei teki isikul, kelle huvides
nimetatud tegevus on, vastavalt haldusmenetluse seadusele õiguspärast ootust sellise tegevuse
9
õiguspärasuse osas.
Praktikas on tingimuste esitamine kõige enam kasutatav võte, millega välditakse kaitsealadel
majandustegevuse kahjustavat mõju. Enamasti ei keelata tegevust, mis on kaitse-eeskirjas
lubatud kaitseala valitseja nõusolekul, vaid püütakse kaalutlusõiguse kaudu leida lahendusi, kus
tegevus ei kahjusta loodusväärtusi, saavutades looduskaitse ja arendushuvide ühitamise.
2.5.4. Sihtkaitsevööndi kaitsekord
2.5.4.1. Sihtkaitsevööndi eesmärgid
Kaitseala sihtkaitsevöönd on kaitseala osa seal väljakujunenud või kujundatavate looduslike
koosluste säilitamiseks. Sihtkaitsevööndis on keelatud majandustegevus ja loodusvarade
kasutamine, et hoida ala võimalikult looduslikuna, välja arvatud kaitse-eeskirjas sätestatud
erisused, mis ei kahjusta ala kaitseväärtusi (näiteks kaitsekorra üldpõhimõtete, sihtkaitsevööndi
ja piiranguvööndi peatükis lubatud tegevused).
Kanarbiku ja Lükka sihtkaitsevööndi kaitse-eesmärk on metsaökosüsteemide arengu tagamine
loodusliku protsessina ning kaitstavate liikide elupaikade kaitse. Seal kaitstakse vanu palu-,
laane-, sooviku- ja salumetsi. Liigid, kelle isendite elupaiku kaitstakse, on must-toonekurg
(Ciconia nigra) ja kanakull (Accipiter gentilis).
Tsirgupalu sihtkaitsevööndi kaitse-eesmärk on merikotka (Haliaeëtus albicilla) elupaiga ja
metsise (Tetrao urogallos) mänguala kaitse.
Keretü sihtkaitsevööndi kaitse-eesmärk on looduslikus seisus rabaökosüsteemi arengu
tagamine loodusliku protsessina, rikutud veerežiimiga rabaökosüsteemi taastamine ja
kaitsealuste taimeliikide kasvukohtade kaitse. Kaitstavad liigid on kollane kivirik (Saxifraga
hirculus) ja sagristarn (Carex irrigua).
Mustjõe sihtkaitsevööndi kaitse-eesmärk on seal väljakujunenud looduslike koosluste ja
kaitsealuste liikide elupaikade kaitse. Sihtkaitsevööndis kaitstakse madal- ja siirdesoid,
soostuvaid metsi ning nendes kasvavaid taimeliike kaunist kuldkinga (Cypripedium calceolus)
ja väikest käopõlle (Listera cordata).
Nursipalu sihtkaitsevööndi kaitse-eesmärk on kaitsta kanakulli (Accipiter gentilis) pesitsuspaika.
2.5.4.2. Lubatud tegevused sihtkaitsevööndis
Kaitseala sihtkaitsevööndis on lubatud ehitiste hooldustööd, välja arvatud määruse § 11
punktides 3 ja 4 sätestatud ajal. Hooldustööde all peetakse silmas töid, mis ei ole ehitamine (nt
teede hööveldamine). Olemasolevate ehitiste hooldamine väljaspool lindude pesitsusaega ei
ohusta kaitseala kaitse-eesmärke.
Telkimine ja lõkke tegemine on lubatud sihtkaitsevööndis kinnisasja omaniku ja kaitseala
valitseja nõusolekul selleks ettevalmistatud ja tähistatud kohas, välja arvatud määrusega
sätestatud liikumispiirangu ajal. Piirangu eesmärk on vähendada koordineerimata turismi ja
looduses viibimise mõju (tallamine, prahistamine jne) ala looduslikele väärtustele. Ka kaitse-
eeskirjaga lubatud kohas tuleb telkimisel ja lõkke tegemisel jälgida, et ei kahjustataks elupaiku
ja kaitsealuseid liike, kuna see läheks vastuollu nii Keretü looduskaitseala kaitse-eesmärkidega
kui ka looduskaitseseadusega.
10
Kaitseala sihtkaitsevööndites on lubatud kuni 200 osalejaga rahvaürituste läbiviimine
kinnisasja omaniku nõusolekul selleks ettevalmistatud kohas, va määruse §11 punktides 3 ja 4
sätestatud juhtudel. Rahvaüritus on antud määruse suhtes igasugune korraldatud kogunemine.
Võimalik tallamine või liikide häirimine toimub olenemata ürituse sisust (ei ole vahet, kas tegu
on sõjalise õppuse või ekskursiooniga). Kuna Keretü looduskaitseala paikneb Nursipalu
harjutusvälja territooriumil, mis on nö ettevalmistatud seal õppuste läbiviimiseks, siis sõjaliste
õppuste ja nende laadsete ürituste (näiteks orienteerumine) korraldamisel käsitletakse ala
ettevalmistatud kohana. Orienteerumine ja taktikaõppused toimuvad reeglina väikeste
gruppidena, kus osalejad valivad teekonna ise. See hajutab tallamiskoormuse maapinnale ning
ei ohusta kooslusi. Muude ürituste puhul, mis ei ole seotud harjutusväljal toimuvaga (näiteks
kontsert, ekskursioon) ning kus oleks vaja korraldada parkimist ning prügimajandust, on tegu
ettevalmistamata kohaga. Nende ürituste korraldamise huvi on tõenäoliselt olematu ning
seetõttu on sihtkaitsevööndis need keelatud. See aitab hoida kaitseala kasutamiskoormuse
talutavas piires, kuna harjutusvälja tõttu on see pisut kõrgem kui mõnel samaväärsel kaitsealal,
kus külastuskorraldust ei toimu. Rohkem kui 200 osalejaga rahvaürituse korraldamine
kinnisasja omaniku nõusolekul selleks ettevalmistatud kohas on lubatud kinnisasja omaniku ja
kaitseala valitseja nõusolekul. Nursipalu harjutusväljaku teede ja väljaõpperajatiste
ehitusprojekti KMH programmis on toodud koosluste tallamiskindlus, keskmiselt 5-6 inimest
hektarile päevas, õrnematel kooslustel 1-2. Sihtkaitsevööndid on eri suurustega ning erinevate
koosluste kaitseks, seega 200 osalejat on keskmine, mida lubada ilma kaitseala valitseja
nõusolekuta. Lisaks kaitse-eeskirjale on alale koostatud harjutusvälja kasutuseeskiri, kus
õrnemate kooslustega aladele õppuse korraldamisel on vaja harjutusvälja vastutavale isikule
esitada põhjendatud taotlus. Kuna tegemist on harjutusväljaga, on kinnisasja omaniku nõusolek
vajalik, et tagada alal viibijate ohutus.
Kaitseala valitseja nõusolekul on sihtkaitsevööndis lubatud maaparandussüsteemide hoiutööd
ja veerežiimi taastamine. Piirangu eesmärk on anda lubava kaalutlusotsuse tegemise võimalus
Põllumajandusametis arvel olevate maaparandussüsteemide hoiutöödele, kuna alati ei ole
tegevus kaitse-eesmärgile kahjulik. Maaparandussüsteem on maaparandusseaduse tähenduses
maatulundusmaa kuivendamiseks ja niisutamiseks ning keskkonnakaitseks vajalike ehitiste
kogum, mis on kantud käesoleva seaduse § 40 lõikes 1 nimetatud registrisse. Veerežiimi
taastamise võimalus on kaitse-eeskirja jäetud juhuks, kui selleks peaks ilmnema kaitsealustest
liikidest või kooslustest tulenev vajadus. Kaalutlusotsus on vajalik, kuna
maaparandussüsteemide hoiutööde ja veerežiimi taastamise mõju sõltub konkreetse tegevuse
mahust ja asukohast, mida pole võimalik ette näha. Teatud juhul võib tööde tegemine olla
möödapääsmatu (kui töö tegemata jätmisega kaasneks oluline mõju inimeste elule ja varale või
on see vajalik kaitse-eesmärgi täitmiseks) või kahjulik (kui selle tulemusena häviksid
eesmärgiks oleva elupaigad või kaitsealuste liikide kasvukohad), mistõttu tuleb seda igal
üksikul juhul eraldi kaaluda.
Kaitseala valitseja nõusolekul on lubatud kaitsealuste liikide elutingimuste säilitamiseks vajalik
tegevus ning koosluste kujundamine vastavalt kaitse-eesmärgile. Kaitsealuste liikide
elutingimuste säilitamiseks vajalik tegevus peab tuginema liigi tegevuskavale. Kuna tegemist
on spetsiifilise tegevusega, siis on igakordsel planeerimisel vajalik kaasata ekspert, et tagada
kaitseväärtuste säilimine. Koosluse kujundamise all vastavalt kaitse eesmärgile on mõeldud
võimalust koosluste looduslikkuse suurendamiseks mõeldud tegevust (näiteks madalsoo ja raba
puhul kraavide sulgemine).
Tee, tehnovõrgu rajatise või tootmisotstarbeta ehitise püstitamine kaitsealal paikneva kinnistu,
kaitseala või riigikaitse tarbeks on lubatud kaitseala valitseja nõusolekul. Tehnovõrk on ehitise
piires ehitise toimimiseks ja ohutuse tagamiseks vajalike seadmete või kommunikatsioonide
kogum koos nende toimimiseks vajalike konstruktsioonielementidega. Sätte eesmärk on anda
11
võimalus kaaluda tehnovõrgu võimalikku püstitamist sihtkaitsevööndisse, kui see on
hädavajalik (puuduvad alternatiivsed võimalused) või kui olemasolevad tehnovõrgud vajavad
rekonstrueerimist, ümberehitamist.
2.5.4.3. Keelatud tegevused sihtkaitsevööndis
Kooskõlas määruses sätestatud erisustega on sihtkaitsevööndis keelatud majandustegevus ja
loodusvarade kasutamine. Vastavalt majandustegevuse seadustiku üldosa seadusele on
majandustegevus iga iseseisvalt teostatav, tulu saamise eesmärgiga püsiv tegevus, mis ei ole
seadusest tulenevalt keelatud. Tegevus, mille suhtes on kehtestatud teatamis- või loakohustus,
loetakse samuti majandustegevuseks ka juhul, kui selle eesmärk ei ole tulu saamine. Seega kõik
kaitse-eeskirja kaitsekorra üldpõhimõtete peatükis või sihtkaitsevööndite peatükis reguleeritud
tegevused, mis on määrusega lubatud ja mida tehakse tulu saamise eesmärgil, ning tegevused,
mis on lubatud või lubatud kaitseala valitseja nõusolekul ja millega kaasneb teatamis- või
loakohustus, on kaitseala sihtkaitsevööndis lubatud majandustegevus. Kaitse-eeskirjaga
lubatakse sihtkaitsevööndis majandustegevust, mis ei kahjusta kaitseala kaitse-eesmärki või
seisundit.
Inimeste viibimine on keelatud Tsirgupalu sihtkaitsevööndis 1. veebruarist 31. juulini, kuna sel
ajal on II kategooria kaitsealune liik metsis häirimise suhtes väga tundlik. Piirang on vajalik nii
metsise kui ka merikotka pesitsusedukuse suurendamiseks, Kanarbiku sihtkaitsevööndis
suurendab piirang 15. märtsist 31. augustini must-toonekure pesitsusedukuse tõenäosust.
Tulenevalt LKS § 30 lõikest 3 ei laiene liikumispiirang järelevalve- ja päästetöödele, kaitseala
kaitse korraldamise ja valitsemisega seotud tegevusele, kaitseala valitseja nõusolekul
teostatavale teadustegevusele.
Nursipalu sihtkaitsevööndis on keelatud rahvaürituse korraldamine 1. märtsist kuni 31.
augustini. Piirang on sätestatud selleks, et vältida kanakulli häirimist pesitsusperioodil. Juhuslik
lühiajaline inimeste viibimine ning autoga teedel sõitmine lindu ei häiri, küll aga suurem
rahvakogunemine ning teedelt mahasõitmine.
2.5.5. Piiranguvööndi kaitsekord
2.5.5.1. Piiranguvööndi eesmärgid
Piiranguvöönd on kaitseala osa, mis ei kuulu sihtkaitsevööndisse. Keretü kaitsealal on kaks
piiranguvööndit: Keretü ja Mustjõe. Piiranguvööndite kaitse-eesmärgiks on ala kompaktsuse ja
sidususe tagamine ning servaefekti mõju vähendamine kaitseala eesmärgiks olevatele
kooslustele ja liikide elupaikadele. Keretü piiranguvööndi kaitse-eesmärgiks on ka metsisele
mänguaegse elupaiga säilitamine.
2.5.5.2. Lubatud tegevused piiranguvööndis
Piiranguvööndis on lubatud telkida ja teha lõket kinnisasja omaniku või valdaja loal selleks
ettevalmistamata kohas. Kuna telkimisel ja lõkke tegemisel puudub oluline mõju kaitseala
piiranguvööndi kaitse-eesmärgile, siis looduskaitselisi kitsendusi sellele ei seata. Kuna tegemist
on Kaitseministeeriumi planeeritava Nursipalu harjutusväljaga, siis jäetakse maaomanikule või
kinnisasja valdajale õigus nimetatud tegevusi reguleerida, et oleks võimalik tagada sõjaliste
õppuste ohutu läbiviimine.
Piiranguvööndis on lubatud majandustegevus ning kuni 300 osalejaga rahvaürituse
12
korraldamine selleks ettevalmistamata ja tähistamata kohas kinnisasja omaniku või valdaja loal.
Ürituse kooskõlastamine kinnisasja omaniku või valdajaga on vajalik, kuna kaitseala
kasutatakse ka Nursipalu harjutusvälja õppuste käigus ning inimeste viibimine kaitsealal
õppuste toimumisel ei pruugi olla ohutu. Rohkem kui 300 osalejaga ürituse korraldamine
ettevalmistamata ja tähistamata kohas on lubatud kaitseala valitseja nõusolekul. Üritus on
kaitse-eeskirja mõistes organiseeritud kogunemine mingi eesmärgi nimel. Alla 300 osaleja
puhul ei ületa see veel olulisel määral piiranguvööndi kaitseväärtuste koormustaluvuse piiri.
Rohkem kui 300 osalejaga ürituste korral on vajalik kaitseala valitseja nõusolek, et oleks
võimalik analüüsida ja vajaduse korral seada tingimusi inimmõju (tallamine, prahistamine)
vähendamiseks piiranguvööndi loodusväärtustele. Lisaks saab kaitseala valitseja ürituse
korraldajale seada tingimusi parkimise korraldamise, käimlate, prügimajanduse jms kohta ning
seatakse tingimused ala korrastamisele. Kuna Keretü looduskaitseala paikneb Nursipalu
harjutusväljaku territooriumil, mis on nö ettevalmistatud seal õppuste läbiviimiseks, siis
sõjaliste õppuste ja nende laadsete ürituste (näiteks orienteerumine) korraldamisel käsitletakse
ala ettevalmistatud kohana ja neid tegevusi piiranguvööndis ei piirata.
Kaitseala valitseja nõusolekul on lubatud piiranguvööndis veekogu veetaseme ja kaldajoone
muutmine ning ehitiste püstitamine. Veekogu veetaseme ja kaldajoone muutmine on lubatud
kaitseala valitseja nõusolekul juhul, kui see osutub kaitseala väärtuste säilitamisel vajalikuks.
Kaitseala valitseja nõusolekul on lubatud aegjärkne raie ja häilraie kuni 2 ha suuruse langina
Keretü piiranguvööndis ning 5 ha suuruse langina Mustjõe piiranguvööndis. Lageraie on
lubatud 1 ha suuruse langina, välja arvatud Keretü piiranguvööndi männikutes.
Keretü piiranguvööndis tuleb raie tegemisel arvestada veel järgmiste piirangutega:
1) üle 60 aasta vanuse metsa osakaal ei tohi jääda väiksemaks kui 50%;
2) raie ei ole lubatud 1. veebruarist 31. augustini.
Raie tegemisel metsamaal tuleb säilitada puistu liikide ja vanuse mitmekesisus. Elustiku
mitmekesisuse säilitamiseks tuleb jätta raielangile hektari kohta alles vähemalt 15 tihumeetrit
puid, mis ei kuulu koristamisele ja jäävad metsa alatiseks. Elustiku mitmekesisuse tagamiseks
alles jäetavad puud valitakse eri puuliikide esimese rinde suurima diameetriga puude hulgast,
eelistades kõvalehtpuid, mände ja haabasid, samuti eritunnustega, nagu põlemisjälgede,
õõnsuste, tuuleluudade või suurte okstega puid. Puistu liikide ja vanuse mitmekesisuse
säilitamise nõue tagab metsa jätkusuutliku ja mitmekesise arengu nii, et seal oleksid esindatud
võimalikult paljud liigid.
Keretü piiranguvööndi metsaraie piirangute erisused tulenevad metsise elupaiga nõudlustest.
Metsise mängu suuruse ja üle 60-aastase metsa osakaalu keskmiste vahel esineb tugev seos,
mille kohaselt vanametsa osakaalu langemisel alla 45% mängud kaovad (Metsise kaitse
tegevuskava; Keskkonnaministeerium, 2015). Metsise kaitse tegevuskava kohaselt asuvad
suuremad metsisemängud aladel, kus hiljutised lageraied 1 km raadiuses mängu tsentrist on
kaugemal kui 777 m ning lageraiete langid on väiksemad kui 0,6 ha. Keretü looduskaitsealal üks
osa elupaigas, mis jääb 1 km raadiusse on arvatud piiraguvööndisse, sest vanametsa osakaalu ja
fragmenteerumise mõju on võimalik vähendada raielangi suuruse piiramisega, ehk range kaitse
kehtestamine pole vajalik. Suured lageraielangid, mis põhjustavad metsa fragmenteerumist,
sunnivad linde otsima uut mänguala. Mustjõe piiranguvööndis metsise elupaiku ei jää, mistõttu
raielangi piirangud on tavapärased. Männikud moodustavad olulise osa metsise mänguaegsest
elupaigast, seetõttu on seal lageraie keelatud. Raie keeluaeg tuleneb metsise pesitsusajast, kui
liik on häirimise suhtes tundlik.
13
Lageraie lubamise eesmärk on ennekõike anda võimalus metsa majandamiseks kuusikutes, kus
metsamajanduslikult ja metsakaitseliselt on turberaie keelatud. Lageraiet on mõistlik lubada ka
teistes levinud metsakooslustes, kuna lageraiega luuakse paremad tingimused metsa
uuendamiseks. Langi suuruseks on määratud 1 ha, et vältida metsa vanuselise struktuuri olulist
nihkumist nooremate metsade poole ning leevendada uuendusraiete mõju metsamaastiku
fragmenteerumisele ja maastikuilmele. Arvestada tuleb ka sellega, et raietööde käigus ei tohi
kahjustada metsa alustaimestikku ja langi äärealadel tuleb säilitada alusmetsa nii, et üleminek
metsast langile oleks sujuv.
Turberaietest ei ole lubatud veerraie, mille puhul raiutakse uuendamisele kuuluv mets servast
lageraiena, mujalt hajali paiknevate üksikpuudena või häiludena 20 kuni 40 aasta jooksul
korduvate raiejärkudega. Veerraiet koos lageraiega piirnevatel eraldise tehes, tekib olukord, kus
lagedaks raiutav ala on raiutava veeru võrra suurem kui 1 ha lageraie langi piirang. Seega
veereraie lubamine suurendab koosmõjus lageraie lubamisega metsa fragmenteerumise riski,
mida veereraie keelamisega välditakse.
Kaitseala valitseja nõusolek on vajalik, et vajaduse korral seada tingimusi raielangi suurusele
ja kujule metsaga seotud kaitsealuste liikide elupaikades (nt rähnid, käpalised). Ala suurusest
tulenevalt võivad kaitsealused liigid levida sihtkaitsevööndist piiranguvööndisse ja võib tekkida
vajadus tingimuste seadmiseks. Näiteks osade puude alles jätmine või raiete ajutine peatamine
vanametsa osakaalu jõudmisel 50% lähedusse, et säilitada liigile vajalikud elutingimused.
2.5.5.3. Keelatud tegevused piiranguvööndis
Piiranguvööndis on keelatud biotsiidi, taimekaitsevahendi ja väetise kasutamine, välja arvatud
herbitsiidi kasutamine kaitseala valitseja nõusolekul invasiivse võõrtaimeliigi tõrjeks.
Invasiivseteks taimeliikideks on määruse kohaselt võõrliigid, mis inimese tahtlikul või
tahtmatul kaasabil kinnistuvad uue levikuala looduslikes elupaikades ning muudavad seal
oluliselt ökosüsteemide struktuuri ja protsesse, mistõttu on nende herbitsiidiga tõrje kaitseala
valitseja nõusolekul lubatud. Biotsiidi, taimekaitsevahendi ja väetise kasutamine muudel
juhtudel on keelatud, kuna need mõjutavad terve koosluse elustikku ja ilmet, mitte ainult teatud
liike, mille seisundit tahetakse kas parandada või pärssida. Nii võib väheneda koosluste liikide
mitmekesisus või koguni hävineda kaitsealused liigid.
Keelatud on maavara kaevandamine ning puhtpuistute kujundamine ja energiapuistute
rajamine. Puhtpuistute kujundamine ei ole lubatud, kuna säilima peab kaitseala puistute
looduslik struktuur, mis suurendab elustiku mitmekesisust. Energiapuistute rajamine eeldab
intensiivset majandamist ja see ei haaku looduskaitseala kaitseväärtuste säilitamisega.
Keelatud on puidu kokku- ja väljavedu külmumata pinnaselt. Kui pinnas seda võimaldab, võib
kaitseala valitseja lubada puidu kokku- ja väljavedu. Sademerohkel perioodil on oht, et puidu
kokku- või väljaveo käigus saab raskete masinate kasutamisel pinnas ja metsa alustaimestik
oluliselt kahjustada.
Keelatud on uute maaparandussüsteemide rajamine, kuna uute süsteemide rajamine soodustab
inimmõjuliste kõdusoometsade kujunemist. Kaitse-eesmärgiks olevate lindude, taimede ja
elupaikade kaitsmiseks ei tohi ala täiendavalt kuivendada. Kõik tööd, mis aitavad kaasa
loodusliku veerežiimi taastamisele on lubatud.
3. Menetluse kirjeldus
14
Keretü looduskaitseala kaitse-eeskirja menetlus algatati keskkonnaministri käskkirjaga
25.11.2015 nr 1062 „Keretü looduskaitseala kaitse-eeskirja algatamine“. Enne avalikku
väljapanekut otsustati tutvustada määruse eelnõu erinevatele huvigruppidele, et saada neilt
ettepanekuid. Selleks korraldati 2016. a veebruaris koosolek, kus selgitati avalikustamise
protsessi ning huvigrupid said aega materjalidega tutvumiseks. Seejärel toimusid eraldi
koosolekud eri huvigruppidega aasta jooksul, kus otsiti lahendusi tekkinud küsimustele. Kuna
2016. aasta suvel alustas Kaitseministeerium Nursipalu harjutusväljaku teede ja
väljaõpperajatiste ehitusprojekti keskkonnamõjude hindamisega, siis otsustati, et oodatakse ära
uuringute esmased tulemused, mis võiksid kaitse-eeskirja mõjutada. Määruse eelnõu
mõjutavaid tulemusi ei selgunud, seega läks eelnõu avalikustamisele 2017. a juunis.
4. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele
Eelnõu koostamisel on arvestatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiviga 2009/147/EÜ
loodusliku linnustiku kaitse kohta (ELT L 20, 26.1.2010, lk 7–25). Kuigi tegemist ei ole Natura
2000 linnualaga, siis kaudselt aitab kaitseala moodustamine täita linnudirektiivi kaitse-
eesmärki. Kaitseala kaitse-eesmärgiks on linnudirektiivi I lisas nimetatud linnuliigid must-
toonekurg, merikotkas, metsis, kelle kaitseks tuleks rakendada artikkel 3 kohaselt erimeetmeid,
milleks võib olla ka kaitsealade moodustamine.
5. Määruse mõju ja rakendamiseks vajalikud kulutused
Määruse mõju on positiivne loodus- ja elukeskkonnale, aidates looduskeskkonna säilitamisega
kaasa inimeste põhivajaduste ja elukvaliteedi tagamisele. Määrus aitab paremini tagada
metsakoosluste ja seal esinevate liikide kaitse. Kehtestatav kaitsekord arvestab ala eesmärgiks
olevate väärtuste kaitse vajadusi ja selle rakendamine tagab nende säilimise.
Uue kaitse-eeskirja kehtestamine aitab kaasa rahvusvaheliste kohustuste täitmisele, seega on
mõju välissuhetele positiivne. Looduse mitmekesisuse ehk elurikkuse säilitamise ja
suurendamise vajaduse sätestavad nii Euroopa 2020 kui ka Ressursitõhusa Euroopa
tegevuskava. Sellest tulenevalt on elurikkuse vähenemise peatamiseks ja taastamiseks
kinnitatud EL elurikkuse strateegia aastani 2020 (KOM(2011)2441), mis seab liikmesriigile
konkreetsed ja mõõdetavad eesmärgid elurikkuse (liikide ja elupaikade seisundi)
parandamiseks aastaks 2020. Kinnitatav õigusakt toetab kaudselt nende eesmärkide
saavutamist.
Määruse jõustumisel puudub oluline mõju sotsiaalvaldkonnale, riiklikule julgeolekule,
majandusele, regionaalarengule ning riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse korraldusele.
Planeeringud tuleb kooskõlla viia kehtestatud õigusaktidega. Seega mõjutab määruse
kehtestamine ka kehtestatud planeeringuid. Meile teadaolevalt vastuolusid kehtivate
planeeringutega ei ole, mistõttu oluline mõju selles küsimuses puudub. LKS § 9 lõike 71
punktide 3 ja 4 järgi on avalikustamise üheks eesmärgiks saada menetlusosalistelt neile
teadaolevaid andmeid, mis omavad puutumust antud eelnõuga.
Vastavalt maamaksuseaduse (edaspidi MaaMS) §-le 4 kaasneb eelnõu jõustumisega kohaliku
omavalitsuse maamaksutulude vähenemine. MaaMS § 4 lõike 3 kohaselt hakkab
maamaksusoodustus kehtima kaitse-eeskirja jõustumisele järgneva aasta 1. jaanuaril. MaaMS
§ 4 lõike 1 punkti 11 kohaselt kaitsealade sihtkaitsevööndi maalt maamaksu ei maksta ja § 4
lõike 2 kohaselt LKS §-s 31 sätestatud piiranguvööndi maalt makstakse maamaksu 50%
maamaksumäärast. Maamaksu laekub Rõuge vallale rohkem ligikaudu 8,2 eurot aastas.
15
Vastavalt LKS §-le 20 võib riik kokkuleppel kinnisasja omanikuga omandada kinnisasja, mille
sihtotstarbelist kasutamist ala kaitsekord oluliselt piirab, kinnisaja väärtusele vastava tasu eest.
Keretü kaitseala loomisel jääb sihtkaitsevööndisse üks eravaldus 0,5 ha.
6. Määruse jõustumine
Määrus jõustub kümnendal päeval pärast Riigi Teatajas avaldamist.
7. Vaidlustamine
Määruse üldkorraldusele ehk haldusakti tunnustele vastavat osa on võimalik vaidlustada,
esitades halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud korras kaebuse halduskohtusse.
Määruses on üldkorralduse regulatsioon suunatud asja (kinnistu) avalik-õigusliku seisundi
muutmisele, hõlmates eelkõige asja kasutamist ja käsutamist reguleerivaid sätteid. Seega
vastavad määruses üldkorralduse tunnustele sätted, millest tulenevad kinnisasja omanikule või
valdajale õigused ja kohustused on konkreetse kinnisasjaga tihedalt seotud ning puudutavad
kinnisasja kasutamist või käsutamist. Halduskohtumenetluse seadustiku § 46 lõike 1 kohaselt
võib tühistamiskaebuse esitada 30 päeva jooksul kaebajale haldusakti teatavaks tegemisest
arvates ja sama paragrahvi lõike 5 kohaselt kaebuse haldusakti õigusvastasuse
kindlakstegemiseks kolme aasta jooksul haldusakti andmisest arvates.
8. Eelnõu kooskõlastamine
Eelnõu on kooskõlastatud teiste ministeeriumitega eelnõude infosüsteemi EIS kaudu.
Siim Kiisler
Keskkonnaminister
16
Inimsõbralik Nursipalu,
Kaitseministeerium,
Riigimetsa Majandamise Keskus 22.06.2017 nr 7-4/17/4291
Rõuge Vallavalitsus,
Sõmerpalu Vallavalitsus,
Võru Maavalitsus
Keretü looduskaitseala kaitse-eeskirja
eelnõu avalikustamine
Austatud menetlusosaline
Vastavalt looduskaitseseadusele moodustatakse looduse säilitamiseks, kaitsmiseks,
taastamiseks, uurimiseks ja tutvustamiseks looduskaitsealad. Looduskaitseala moodustatakse
ja selle kaitsekord kinnitatakse Vabariigi Valitsuse määrusega. Käesoleva määrusega liidetakse
olemasolevad püsielupaigad, muudetakse kaitsekorda, laiendatakse kaitstavat ala ja arvatakse
moodustatava kaitseala koosseisu kogu Kerretu raba koos seda ümbritseva metsaga, et tagada
seal esinevate kaitsealuste liikide elupaikade parem kaitse.
Teavitame, et keskkonnaministri 25. novembri 2015. a käskkirjaga nr 1062 on algatatud
määruse „Keretü looduskaitseala moodustamine ja kaitse-eeskiri“ eelnõu menetlus Keretü
looduskaitseala moodustamiseks ja keskkonnaministri määruse „Püsielupaikade kaitse alla
võtmise ja kaitse-eeskirja kehtestamisega seotud keskkonnaministri määruste muutmine“
eelnõu menetlus Keretü looduskaitsealale jäävate püsielupaikade kehtetuks tunnistamiseks.
Määruste kinnitamise menetlust viib läbi Keskkonnaamet.
Käesolevaga edastame Teile määruse „Keretü looduskaitseala moodustamine ja kaitse-eeskiri“
eelnõu, seletuskirja ja kaardi ning määruse „Püsielupaikade kaitse alla võtmise ja
kaitse-eeskirja kehtestamisega seotud keskkonnaministri määruste muutmine“ eelnõu ja
seletuskirja.
Ootame põhjendatud ettepanekuid ning kutsume aktiivselt osalema avalikustatud
kaitse-eeskirja menetluses. Eesti loodusväärtuste kaitse on tagatud heas koostöös maaomanike
ja huvigruppidega ning Teie panus on meile oluline.
Määruste eelnõu, seletuskirja ja ekspertiisimaterjalidega on lisaks võimalik tutvuda
Keskkonnaameti Võru (Karja 17a, Võru) kontoris ning Rõuge Vallavalitsuses (Ööbikuoru 4,
Rõuge) 27. juunist – 23. juulini 2017. a. Materjalidega saab tutvuda ka Keskkonnaameti
veebilehel www.keskkonnaamet.ee.
Palume Teil esitada oma täiendusettepanekud või vastuväited määruste kohta kirjalikult
Keskkonnaameti Lõuna regiooni aadressil Karja 17a, Võru 65608 või e-posti aadressil
Narva mnt 7a / 15172 Tallinn / Tel 680 7438 / Faks 680 7427 / e-post:
[email protected] /
www.keskkonnaamet.ee / Registrikood 70008658
[email protected] hiljemalt 23.07.2017. a. Kui Te hiljemalt 23.07.2017. a ei ole
parandusettepanekuid või vastuväiteid esitanud, arvestame, et olete määruse eelnõus esitatud
ettepanekuga nõus.
Kaitseala kaitse-eeskirja avalik arutelu toimub 23. augustil 2017 kell 15.00 Nursi
koolimajas, kus tutvustatakse laekunud küsimusi ja ettepanekuid ning kaitse-eeskirja
hetkeseisu.
Peale avalikustamist esitatakse eelnõu orienteeruvalt veebruaris 2018. aastal
ministeeriumitevahelisele kooskõlastamisele. Määrus jõustub eeldatavasti mais 2018. aastal.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Eleri Laidma
juhtivspetsialist
Kaitse planeerimise büroo
Lisad: 1) Keretü looduskaitseala kaitse-eeskirja määruse eelnõu (fail 5-lehel),
2) Keretü looduskaitseala kaitse-eeskirja seletuskirja eelnõu (fail 16-lehel),
3) Keretü looduskaitseala kaart (fail 1-lehel),
4) Püsielupaikade kehtetuks tunnistamise määruse eelnõu (fail 2-lehel),
5) Püsielupaikade kehtetuks tunnistamise seletuskirja eelnõu (fail 3-lehel)
Kerttu Elm 680 7913
[email protected]
2 (2)