dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel
Otsing›Riigi Kaitseinvesteeringute Keskus
Sissetulev kiriAvalik

Sissetulev kiri

Riigi Kaitseinvesteeringute Keskus · 3. juuli 2017
Viit
4-1/17/2020
Registreeritud
3. juuli 2017
Dokumendi liik
Sissetulev kiri
Adressaat
Kaitseministeerium
Saabumis/saatmisviis
E-post
Funktsioon
- -
Sari
- -
Toimik
- -

Failid

  • 📎12-4_17_2833_2017020218_03072017.bdoc2686 KB
  • 📎20170627 KKA kiri KMle.bdoc268 KB

Sisu (failidest)

Kaitsevägi Riigi Kaitseinvesteeringute Keskus 03.07.2017 nr 12-4/17/2833 Keretü looduskaitseala kaitse-eeskirja eelnõu avalikustamine Keskkonnaamet on teavitanud keskkonnaministri 25. novembri 2015. a käskkirjaga nr 1062 algatatud määruse „Keretü looduskaitseala moodustamine ja kaitse-eeskiri“ eelnõu menetlusest Keretü looduskaitseala moodustamiseks ja keskkonnaministri määruse „Püsielupaikade kaitse alla võtmise ja kaitse-eeskirja kehtestamisega seotud keskkonnaministri määruste muutmine“ eelnõu menetlusest Keretü looduskaitsealale jäävate püsielupaikade kehtetuks tunnistamiseks. Palun Riigi Kaitseinvesteeringute Keskusel ja Kaitseväel tutvuda esitatud materjalidega ning hinnata kaitse-eeskirja kehtestamisega kaasnevat mõju riigikaitse korraldamisele ning sellest lähtuvalt esitada Kaitseministeeriumile arvamus eelnõude kohta hiljemalt 14.07.2017. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Kusti Salm Kaitseinvesteeringute osakonna juhataja Lisa: Keskkonnaameti 27.06.2017 kiri Joonis_Keretü LKA Määrus Keretü LKA Seletuskiri_Keretü LKA PEP määrus_Keretü PEP seletuskiri_Keretü Tuuli Vors 717 0165 [email protected] Sakala 1 / 15094 Tallinn / 717 0022 / [email protected] / www.kaitseministeerium.ee / Registrikood 70004502 EELNÕU 24.05.2016 VABARIIGI VALITSUS MÄÄRUS Tallinn Keretü looduskaitseala moodustamine ja kaitse-eeskiri1 Määrus kehtestatakse looduskaitseseaduse § 10 lõike 1 alusel. 1. peatükk ÜLDSÄTTED § 1. Ala kaitse alla võtmine ja kaitse-eesmärk (1) Looduskaitsealana võetakse kaitse alla Võru maakonnas Rõuge vallas Lükka ja Tsirgupalu külas ning Sõmerpalu vallas Hänike ja Mustassaare külas asuv ala, mille nimeks saab Keretü looduskaitseala (edaspidi kaitseala). (2) Kaitseala kaitse-eesmärk on: 1) kaitsta järgmisi kaitsealuseid linnuliike ja nende elupaiku: must-toonekurg (Ciconia nigra), merikotkas (Haliaeëtus albicilla), metsis (Tetrao urogallos) ja kanakull (Accipiter gentilis); 2) kaitsta, säilitada ja taastada vanu palu-, laane-, sooviku- ja salumetsasid, madalsoid, rabasid ja siirdesoid ning nendes kasvavaid järgmisi taimeliike: kollane kivirik (Saxifraga hirculus), kaunis kuldking (Cypripedium calceolus), sagristarn (Carex irrigua) ja väike käopõll (Listera cordata). (3) Kaitseala maa-ala ja veeala jaguneb vastavalt kaitsekorra eripärale ja majandustegevuse piiramise astmele kuueks sihtkaitsevööndiks ja kaheks piiranguvööndiks. (4) Kaitsealal tuleb arvestada looduskaitseseaduses sätestatud piiranguid käesolevas määruses sätestatud erisustega. § 2. Kaitseala piir (1) Kaitseala välis- ja vööndite piirid on esitatud kaardil määruse lisas2. § 3. Kaitseala valitseja Kaitseala valitseja on Keskkonnaamet. § 4. Kaitse alla võtmise ja piirangute põhjendused Määruse seletuskirjas on esitatud põhjendused: 1) kaitse alla võtmise eesmärkide vastavuse kohta kaitse alla võtmise eeldustele; 2) loodusobjekti kaitse alla võtmise otstarbekuse kohta; 3) kaitstava loodusobjekti tüübi valiku kohta; 4) kaitstava loodusobjekti välispiiri ja vööndite piiride kulgemise kohta; 5) kaitsekorra kohta. 2. peatükk KAITSEKORRA ÜLDPÕHIMÕTTED § 5. Lubatud tegevus (1) Inimestel on lubatud viibida, korjata marju, seeni ja muid metsa kõrvalsaadusi, pidada jahti ning püüda kala kogu kaitsealal, välja arvatud kaitse-eeskirjaga sätestatud juhtudel sihtkaitsevööndis. (2) Kaitsealal on lubatud: 1) sõidukiga ja maasikusõidukiga sõitmine teedel; 2) sõidukiga ja maastikusõidukiga sõitmine väljaspool teid järelevalve- ja päästetöödel, kaitseala kaitse korraldamise ja valitsemisega seotud tegevustel, liinirajatiste hooldamiseks vajalikel töödel ning metsatöödel; 3) käesoleva lõike punktis 2 nimetamata juhul sõidukiga ja maastikusõidukiga sõitmine väljaspool teid kaitseala valitseja ja kinnisasja omaniku nõusolekul. § 6. Keelatud tegevus Kaitseala valitseja nõusolekuta on kaitsealal keelatud: 1) muuta katastriüksuse kõlvikute piire ja sihtotstarvet; 2) koostada maakorralduskava ja teha maakorraldustoiminguid; 3) kehtestada detailplaneeringut ja üldplaneeringut; 4) lubada ehitada ehitusteatise kohustusega või ehitusloakohustuslikku ehitist, sealhulgas lubada püstitada või laiendada paadisilda; 5) anda projekteerimistingimusi; 6) anda ehitusluba; 7) rajada uut veekogu, mille pindala on suurem kui viis ruutmeetrit, kui selleks ei ole vaja anda vee erikasutusluba, ehitusluba ega esitada ehitusteatist; 8) jahiulukeid lisasööta. § 7. Tegevuse kooskõlastamine (1) Kaitseala valitseja ei kooskõlasta tegevust, mis kaitse-eeskirja kohaselt vajab kaitseala valitseja nõusolekut, kui see võib kahjustada kaitseala kaitse-eesmärgi saavutamist või seisundit. (2) Kui tegevust ei ole kaitseala valitsejaga kooskõlastatud või tegevuses ei ole arvestatud kaitseala valitseja kirjalikult seatud tingimusi, mille täitmisel tegevus ei kahjusta kaitseala kaitse- eesmärgi saavutamist või kaitseala seisundit, ei teki isikul, kelle huvides nimetatud tegevus on, vastavalt haldusmenetluse seadusele õiguspärast ootust sellise tegevuse õiguspärasuse suhtes. 3. peatükk SIHTKAITSEVÖÖND § 8. Sihtkaitsevööndi määratlus (1) Sihtkaitsevöönd on kaitseala osa seal väljakujunenud või kujundatavate looduslike koosluste säilitamiseks. (2) Kaitsealal on kuus sihtkaitsevööndit: 1) Keretü sihtkaitsevöönd; 2) Lükka sihtkaitsevöönd; 3) Kanarbiku sihtkaitsevöönd; 4) Mustjõe sihtkaitsevöönd; 5) Tsirgupalu sihtkaitsevöönd; 6) Nursipalu sihtkaitsevöönd. § 9. Sihtkaitsevööndi kaitse-eesmärk (1) Lükka ja Kanarbiku sihtkaitsevööndi kaitse-eesmärk on metsaökosüsteemide arengu tagamine loodusliku protsessina ja kaitstavate liikide elupaikade kaitse. Sihtkaitsevööndites kaitstakse vanu palu-, laane-, sooviku- ja salumetsi. Liigid, kelle isendite elupaiku kaitstakse, on must-toonekurg (Ciconia nigra) ja kanakull (Accipiter gentilis). (2) Tsirgupalu sihtkaitsevööndi kaitse-eesmärk on merikotka (Haliaeëtus albicilla) elupaiga ja metsise (Tetrao urogallos) mänguala kaitse. (3) Mustjõe sihtkaitsevööndi kaitse-eesmärk on seal väljakujunenud looduslike koosluste kaitse ning kaitsealuste liikide elupaikade kaitse. Sihtkaitsevööndis kaitstakse madal- ja siirdesoid, soostuvaid metsi ning nendes kasvavaid taimeliike kaunist kuldkinga (Cypripedium calceolus) ja väike-käopõlle (Listera cordata). (4) Keretü sihtkaitsevööndi kaitse-eesmärk on looduslikus seisus rabaökosüsteemi arengu tagamine loodusliku protsessina, rikutud veerežiimiga rabaökosüsteemi taastamine ja kaitstavate taimeliikide kasvukohtade kaitse. Liigid, mille isendite kasvukohti kaitstakse, on kollane kivirik (Saxifraga hirculus) ja sagristarn (Carex irrigua). (5) Nursipalu sihtkaitsevööndi kaitse-eesmärk on kaitsta kanakulli (Accipiter gentilis) pesitsuspaika. § 10. Lubatud tegevus (1) Sihtkaitsevööndis on lubatud: 1) olemasolevate ehitiste hooldustööd, va määruse § 11 punktides 3 ja 4 sätestatud ajal; 2) telkimine ning lõkke tegemine kohas, mis on selleks kinnisasja omaniku ja kaitseala valitseja nõusolekul ettevalmistatud; 3) kuni 200 osalejaga rahvaürituse läbiviimine kinnisasja omaniku nõusolekul selleks ettevalmistatud kohas, välja arvatud määruse § 11 punktides 3 ja 4 sätestatud ajal. (2) Kaitseala valitseja nõusolekul on sihtkaitsevööndis lubatud: 1) maaparandussüsteemide hoiutööd ja veerežiimi taastamine; 2) kaitsealuste liikide elutingimuste säilitamiseks ja parandamiseks vajalik tegevus; 3) tee, tehnovõrgu rajatise või tootmisotstarbeta ehitise püstitamine kaitsealal paikneva kinnistu, kaitseala või riigikaitse tarbeks; 4) koosluse kujundamine vastavalt kaitse-eesmärgile; 5) rohkem kui 200 osalejaga rahvaürituse läbiviimine kinnisasja omaniku nõusolekul selleks ettevalmistatud kohas, välja arvatud määruse § 11 punktides 3 ja 4 sätestatud ajal. § 11. Keelatud tegevus Sihtkaitsevööndis on keelatud, arvestades käesoleva määrusega sätestatud erisustega: 1) majandustegevus; 2) loodusvarade kasutamine; 3) inimeste viibimine Tsirgupalu sihtkaitsevööndis 1. veebruarist 31. juulini ning Kanarbiku sihtkaitsevööndis 15. märtsist 31. augustini, välja arvatud järelevalve- ja päästetöödel, kaitseala valitsemisega ja kaitse korraldamisega seotud tegevusel ning kaitseala valitseja nõusolekul teostataval teadustegevusel; 4) rahvaürituste läbiviimine Nursipalu sihtkaitsevööndis 1. märtsist 31. augustini. 4. peatükk PIIRANGUVÖÖND § 12. Piiranguvööndi määratlus (1) Piiranguvöönd on kaitseala osa, mis ei kuulu sihtkaitsevööndisse. (2) Kaitsealal on Keretü ja Mustjõe piiranguvöönd. § 13. Piiranguvööndi kaitse-eesmärk (1) Keretü piiranguvööndi kaitse-eesmärk on metsise mänguaegse elupaiga kaitse ning kaitseala kompaktsuse ja sidususe tagamine. (2) Mustjõe piiranguvööndi kaitse-eesmärk on kaitseala kompaktsuse ja sidususe tagamine ning servaefekti mõju vähendamine kaitse-eesmärgiks olevatele kooslustele ja liikide elupaikadele. § 14. Lubatud tegevus (1) Piiranguvööndis on lubatud, arvestades määruses sätestatud erisustega: 1) majandustegevus; 2) kuni 300 osalejaga ürituse korraldamine selleks ettevalmistamata ja tähistamata kohas kinnisasja omaniku või valdaja loal; 3) telkimine ning lõkke tegemine ettevalmistamata kohas kinnisasja omaniku või valdaja loal. (2) Kaitseala valitseja nõusolekul on piiranguvööndis lubatud: 1) rohkem kui 300 osalejaga ürituse korraldamine selleks ettevalmistamata ja tähistamata kohas; 2) veekogude veetaseme ja kaldajoone muutmine; 3) ehitiste püstitamine. (3) Kaitseala valitseja nõusolekul on lubatud: 1) aegjärkne raie ja häilraie kuni 2 ha suuruse langina Keretü piiranguvööndis ja 5 ha suuruse langina Mustjõe piiranguvööndis; 2) lageraie kuni 1 ha suuruse langina, välja arvatud Keretü piiranguvööndi männikutes. (4) Keretü piiranguvööndis tuleb raie tegemisel arvestada järgmiste piirangutega: 1) üle 60 aasta vanuse metsa osakaal ei tohi jääda väiksemaks kui 50%; 2) raie ei ole lubatud 1. veebruarist 31. augustini. (5) Raie tegemisel metsamaal tuleb säilitada puistu liikide ja vanuse mitmekesisus. Elustiku mitmekesisuse säilitamiseks tuleb jätta raielangile hektari kohta alles vähemalt 15 tihumeetrit puid, mis ei kuulu koristamisele ja jäävad metsa alatiseks. Elustiku mitmekesisuse tagamiseks alles jäetavad puud valitakse eri puuliikide esimese rinde suurima diameetriga puude hulgast, eelistades kõvalehtpuid, mände ja haabasid, samuti eritunnustega, nagu põlemisjälgede, õõnsuste, tuuleluudade või suurte okstega puid. § 15. Keelatud tegevus (1) Piiranguvööndis on keelatud, arvestades määrusega sätestatud erisustega: 1) biotsiidi, taimekaitsevahendi ja väetise kasutamine, välja arvatud herbitsiidi kasutamine kaitseala valitseja nõusolekul invasiivse võõrtaimeliigi tõrjeks; 2) maavara kaevandamine; 3) puhtpuistute kujundamine ja energiapuistute rajamine; 4) puidu kokku- ja väljavedu külmumata pinnaselt. Kaitseala valitseja võib lubada puidu kokku- ja väljavedu, kui pinnas seda võimaldab; 5) maaparandussüsteemide rajamine. 5. peatükk LÕPPSÄTTED § 16. Määruse jõustumine Määrus jõustub kümnendal päeval pärast Riigi Teatajas avaldamist. § 17. Menetluse läbiviimine Keretü looduskaitseala kaitse-eeskirja kehtestamise menetlus viidi läbi keskkonnaministri 25.11.2015 käskkirjaga nr 1062 algatatud haldusmenetluses. Menetluse ülevaade koos ärakuulamise tulemustega on esitatud määruse seletuskirjas3. § 18. Vaidlustamine Määrust on võimalik vaidlustada, esitades kaebuse halduskohtusse halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud korras, osas, millest tulenevad kinnisasja omanikule või valdajale õigused ja kohustused, mis puudutavad kinnisasja kasutamist või käsutamist. 1 Kaitseala moodustatakse olemasoleva keskkonnaministri 13. jaanuari 2005. a määrusega nr 1 „Metsise püsielupaikade kaitse alla võtmine” kaitse alla võetud Keretü metsise püsielupaiga, keskkonnaministri 3. juuli 2006. a määrusega nr 43 „Must-toonekure ja suur-konnakotka püsielupaikade kaitse alla võtmine ja kaitse-eeskiri” kaitse alla võetud Nursipalu must-toonekure püsielupaiga ja looduskaitseseaduse § 50 lõike 2 alusel kaitse alla võetud Tsirgupalu merikotka püsielupaiga põhjal. 2 Kaitseala välis- ja vööndite piir on märgitud määruse lisas esitatud kaardile, mis on koostatud Eesti põhikaardi (mõõtkava 1 : 10 000) ja maakatastri andmete alusel. Ala kaardiga saab tutvuda Keskkonnaametis, Keskkonnaministeeriumis, keskkonnaregistris (register.keskkonnainfo.ee) ja maainfosüsteemis (www.maaamet.ee). 3 Seletuskirjaga saab tutvuda Keskkonnaministeeriumi veebilehel www.envir.ee. Jüri Ratas Peaminister Siim Kiisler Keskkonnaminister Heiki Loot Riigisekretär Lisa. Keretü looduskaitseala EELNÕU 20.06.2017 KESKKONNAMINISTER MÄÄRUS Tallinn 2017 nr Püsielupaikade kaitse alla võtmise ja kaitse-eeskirja kehtestamisega seotud keskkonnaministri määruste muutmine Määrus kehtestatakse looduskaitseseaduse § 10 lõike 2 alusel. § 1. Keskkonnaministri 21. juuli 2010. a määruse nr 33 „Merikotka püsielupaikade kaitse alla võtmine ja kaitse-eeskiri” muutmine Keskkonnaministri 21. juuli 2010. a määruses nr 33 „Merikotka püsielupaikade kaitse alla võtmine ja kaitse-eeskiri” tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 2 lõike 71 punkt 2 tunnistatakse kehtetuks; 2) lisas esitatud kaart „Kerretu soo merikotka püsielupaik” tunnistatakse kehtetuks. § 2. Keskkonnaministri 13. jaanuari 2005. a määruse nr 1 „Metsise püsielupaikade kaitse alla võtmine” muutmine Keskkonnaministri 13. jaanuari 2005. a määruses nr 1 „Metsise püsielupaikade kaitse alla võtmine” tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 2 lõike 13 punkt 3 tunnistatakse kehtetuks; 2) lisas esitatud kaart „Keretü” tunnistatakse kehtetuks. § 3. Keskkonnaministri 3. juuli 2006. a määruse nr 43 „Must-toonekure ja suur- konnakotka püsielupaikade kaitse alla võtmine ja kaitse-eeskiri” muutmine Keskkonnaministri 3. juuli 2006. a määruses nr 43 „Must-toonekure ja suur-konnakotka püsielupaikade kaitse alla võtmine ja kaitse-eeskiri” tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 2 lõige 11 tunnistatakse kehtetuks; 2) lisas esitatud kaart „Nursipalu” tunnistatakse kehtetuks. § 5. Menetluse läbiviimine Keskkonnaministri määruste muutmise menetlus viidi läbi keskkonnaministri 25. novembri 2015. a käskkirjaga nr 1062 algatatud haldusmenetluses, mille ülevaade koos ärakuulamise tulemustega on esitatud käesoleva määruse seletuskirjas1. § 6. Määruse jõustumine Määrus jõustub kümnendal päeval pärast Riigi Teatajas avaldamist. § 7. Määruse muutmise põhjendus Määruse seletuskirjas on esitatud põhjendused määruste muutmise kohta. § 8. Vaidlustamine Määrust on võimalik vaidlustada, esitades kaebuse halduskohtusse halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud korras, osas, millest tulenevad kinnisasja omanikule või valdajale õigused ja kohustused, mis puudutavad kinnisasja kasutamist või käsutamist. 1 Seletuskirjaga saab tutvuda Keskkonnaministeeriumi kodulehel www.envir.ee Siim Kiisler Keskkonnaminister Andres Talijärv Kantsler Keskkonnaministri määruse „Püsielupaikade kaitse alla võtmise ja kaitse-eeskirja kehtestamisega seotud keskkonnaministri määruste muutmine” eelnõu SELETUSKIRI Sissejuhatus Käesoleva määruse koostamise eesmärk on seoses Keretü looduskaitseala moodustamisega kaitstavate loodusobjektide tüübi ja seal kehtivate piirangute muutmine. Kõik Keretü looduskaitseala territooriumil asuvad püsielupaigad liidetakse Keretü looduskaitsealaga ja kogu alal kehtestatakse ühtne kaitsekord. Eelnõukohase määrusega tunnistatakse kehtetuks looduskaitseseaduse § 13 lõike 1 alusel olemasolevate kaitstavate loodusobjektide piirid ja kaitsekord. Kaitstavad alad arvatakse Keretü looduskaitsealasse, et paremini tagada Kerretu raba ja seda ümbritsevate metsade ning seal elavate kaitsealuste liikide kaitse ja säilimine. Keskkonnaministri määruse eelnõu on koostanud Keskkonnaameti Põlva-Valga-Võru regiooni kaitse planeerimise spetsialist Kerttu Elm (tel 680 7913, e- post [email protected]), eelnõu kaitsekorra otstarbekust on kontrollinud Keskkonnaameti kaitse planeerimise peaspetsialist Taavi Tattar (tel 786 8371, e- post [email protected]). Eelnõu õigusekspertiisi on teinud Keskkonnaameti õigusosakonna üldosakonna peajurist Lüüli Junti (tel 680 7435, e-post [email protected]) ja Margit Halopi Õigusbüroo OÜ jurist Margit Halop (tel 517 9278, e-post [email protected]), keeleliselt toimetanud Siiri Soidro (tel 640 9308, e- post [email protected]), ekspertiisi on teinud SA Eestimaa Looduse Fond (Keretü looduskaitseala kaitse-eeskirja eelnõu ekspertiis, 2014). 2. Eelnõu sisu Vastavalt looduskaitseseaduse § 10 lõikele 2 on keskkonnaminister 21. juulil 2010. a määrusega nr 33 „Merikotka püsielupaikade kaitse alla võtmine ja kaitse-eeskiri” võtnud kaitse alla Kerretu soo merikotka püsielupaiga Võru maakonnas Rõuge vallas Tsirgupalu külas. Nimetatud püsielupaik arvatakse Keretü looduskaitsealasse. Kaitstava loodusobjekti tüüp muutub ja seetõttu on vajalik muuta keskkonnaministri 21. juuli 2010. a määrust nr 33 ning tunnistada seal kehtetuks sätted, et välistada topelt kaitsekord. Vastavalt looduskaitseseaduse § 10 lõikele 2 on keskkonnaminister 3. juuli 2006. a määrusega nr 43 „Must-toonekure ja suur-konnakotka püsielupaikade kaitse alla võtmine ja kaitse-eeskiri” võtnud kaitse alla Nursipalu must-toonekure püsielupaiga Võru maakonnas Rõuge vallas Tsirgupalu külas. Nimetatud püsielupaik arvatakse Keretü looduskaitsealasse. Kaitstava loodusobjekti tüüp muutub ja seetõttu on vajalik muuta keskkonnaministri 3. juuli 2006. a määrust nr 43 ning tunnistada seal kehtetuks sätted, et välistada topelt kaitsekord. Vastavalt looduskaitseseaduse § 10 lõikele 2 on keskkonnaminister 13. jaanuari 2005. a määrusega nr 1 „Metsise püsielupaikade kaitse alla võtmine” võtnud kaitse alla Võru maakonnas Sõmerpalu ja Rõuge vallas Tsirgupalu ja Mustassaare külas Keretü metsise püsielupaiga. Nimetatud püsielupaik arvatakse Keretü looduskaitsealasse. Kaitstava 1 loodusobjekti tüüp muutub ja seetõttu on vajalik muuta keskkonnaministri 13. jaanuari 2005. a määrust nr 1 ning tunnistada seal kehtetuks sätted, et välistada topelt kaitsekord. Kõikide nimetatud määruste väljatoodud punktid tunnistatakse pärast Keretü looduskaitseala moodustamist kehtetuks ja püsielupaikade maa-alad liidetakse Keretü looduskaitsealaga. Keretü looduskaitseala moodustatakse Kerretu raba ja seda ümbritsevate metsade ning seal elavate kaitsealuste liikide ja nende elupaikade kaitseks. Püsielupaikade maa-alad on osa terviklikust loodusväärtuste kompleksist, mistõttu on need otstarbekas kaitsealaga liita. Metsise ning must-toonekure püsielupaikade territooriumid on määratud moodustatava Keretü looduskaitseala sihtkaitsevöönditesse, kus kehtestatakse nende liikide ja elupaikade säilimiseks ja kaitseks püsielupaikadega võrreldes samaväärne kaitsekord. Kaitseala sihtkaitsevöönditesse määramisel on arvestatud püsielupaikade sihtkaitsevööndite piiridega (varem püsielupaiga sihtkaitsevööndisse kuulunud alad jäävad sihtkaitsevööndisse ka pärast Keretü looduskaitseala moodustamist). Erandiks on Kerretu soo merikotka püsielupaik, mis jääb edaspidi piiranguvööndisse, kuna merikotkad pole seal viimaste seirete käigus pesitsenud ning on asustanud teise pesa. 2011. aasta seire käigus leiti pesa, kus merikotkad on mitu aastat pesitsenud. See pesa jääb edaspidi Tsirgupalu sihtkaitsevööndisse, kus on arvestatud merikotkale vajaliku kaitsekorraga. Kerretu soo merikotka püsielupaik paikneb lageraielangi serval ja merikotka kaitse tegevuskava (2013) kohaselt eelistab merikotkas vanemaid puistuid, kus uuem asustatud pesa ka asub. 3. Maaomanike seisukohad /täiendatakse peale avalikustamist/ 4. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele Eelnõu koostamisel on arvestatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiviga 2009/147/EÜ loodusliku linnustiku kaitse kohta (ELT L 20, 26.1.2010, lk 7–25). Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2009/147/EÜ ehk linnudirektiivi artikli 1 kohaselt käsitleb nimetatud direktiiv kõikide looduslikult esinevate linnuliikide, kaasa arvatud nende munade, pesade ja elupaikade kaitset EL liikmesriikides. See hõlmab nende liikide kaitset, hoidmist ja kontrolli ning kasutamist. Linnudirektiivi artiklite 2 ja 3 kohaselt võtavad liikmesriigid kasutusele vajalikud meetmed, sealhulgas kaitsealade loomine, eelnimetatud linnuliikide arvukuse hoidmiseks tasemel, mis vastab eelkõige ökoloogilistele, teaduslikele ja kultuurilistele nõuetele, arvestades samal ajal majanduslikke ja puhkeaja veetmisega seotud vajadusi. Keretü looduskaitsealal on olulisteks kaitse-eesmärkideks mitme linnudirektiivi I lisas nimetatud linnuliigi kaitse. 5. Määruse mõju ja rakendamiseks vajalikud kulutused Kuna püsielupaikade territoorium arvatakse looduskaitseala koosseisu ja jääb riikliku kaitse alla, siis puudub määruse jõustumisel oluline mõju loodus- ja elukeskkonnale, rahvusvaheliste kohustuste täitmisele, sotsiaalvaldkonnale, riiklikule julgeolekule, majandusele, regionaalarengule ning riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse korraldusele. Vastavalt maamaksuseaduse §-le 4 kaasneb eelnõu jõustumisega kohaliku omavalitsuse maamaksutulude suurenemine. Maamaksuseaduse § 4 lõike 3 kohaselt hakkab 2 maamaksusoodustus kehtima määruse jõustumisele järgneva aasta 1. jaanuaril. Maamaksuseaduse § 4 lõike 1 punkti 11 kohaselt kaitsealade sihtkaitsevööndi maalt maamaksu ei maksta. Kuna püsielupaigad on riigiomandis ja nende valitseja on Kaitseministeerium, siis nendel maadel maamaksu ei maksta. Keretü looduskaitseala moodustamisel laekub maamaksu Rõuge vallale vähem ligikaudu 8,2 eurot aastas. 6. Määruse jõustumine Määrus jõustub kümnendal päeval pärast Riigi Teatajas avaldamist. 7. Vaidlustamine Määruse üldkorraldusele ehk haldusakti tunnustele vastavat osa on võimalik vaidlustada, esitades halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud korras kaebuse halduskohtusse. Määruses on üldkorralduse regulatsioon suunatud asja (kinnistu) avalik-õigusliku seisundi muutmisele, hõlmates eelkõige asja kasutamist ja käsutamist reguleerivaid sätteid. Seega vastavad määruses üldkorralduse tunnustele sätted, millest tulenevad kinnisasja omanikule või valdajale õigused ja kohustused on konkreetse kinnisasjaga tihedalt seotud ning puudutavad kinnisasja kasutamist või käsutamist. Halduskohtumenetluse seadustiku § 46 lõike 1 kohaselt võib tühistamiskaebuse esitada 30 päeva jooksul kaebajale haldusakti teatavaks tegemisest arvates ja sama paragrahvi lõike 5 kohaselt kaebuse haldusakti õigusvastasuse kindlakstegemiseks kolme aasta jooksul haldusakti andmisest arvates. 8. Eelnõu kooskõlastamine Eelnõu on kooskõlastatud teiste ministeeriumidega eelnõude infosüsteemi EIS kaudu. Siim Kiisler Keskkonnaminister Andres Talijärv Kantsler 3 Vabariigi Valitsuse määruse „Keretü looduskaitseala moodustamine ja kaitse-eeskiri” eelnõu SELETUSKIRI 1. Sissejuhatus Looduskaitseseaduse § 10 lõike 1 alusel on Vabariigi Valitsusel õigus võtta ala kaitse alla ja kehtestada ala kaitsekord. Eelnõukohase määrusega moodustatakse Keretü looduskaitseala (edaspidi kaitseala) ja kehtestatakse kaitseala kaitse-eeskiri. Kaitseala asub Võru maakonnas Rõuge vallas Lükka ja Tsirgupalu külas ning Sõmerpalu vallas Hänike ja Mustassaare külas. Kaitseala territoorium on osaliselt juba praegu kaitse all Keretü metsise, Tsirgupalu merikotka, Kerretu soo merikotka ja Nursipalu must-toonekure püsielupaikadena. Määrusega liidetakse olemasolevad püsielupaigad, muudetakse kaitsekorda, laiendatakse kaitstavat ala ja arvatakse moodustatava kaitseala koosseisu kogu Kerretu raba koos seda ümbritseva metsaga, et tagada seal esinevate kaitsealuste liikide elupaikade parem kaitse. Moodustatavale kaitsealale jääb kaks I kategooria ja kuus II kategooria ning III kategooria kaitsealuste liikide elupaigad ja kasvukohad. Vabariigi Valitsuse määruse eelnõu on koostanud Keskkonnaameti Põlva-Valga-Võru regiooni kaitse planeerimise spetsialist Kerttu Elm (tel 6807913, e-post [email protected]), eelnõu kaitsekorra otstarbekust on kontrollinud Keskkonnaameti kaitse planeerimise büroo juhtivspetsialist Eleri Laidma (tel 680 7911, e-post [email protected]). Eelnõu õigusekspertiisi on teinud Keskkonnaameti üldosakonna peajurist Lüüli Junti (tel 680 7435, e- post [email protected]) ja Margit Halopi Õigusbüroo OÜ jurist Margit Halop (tel 517 9278, e-post [email protected]); eksperdihinnangu on andnud SA Säästva Eesti Instituut, Toomas Hirse ja SA Eestimaa Looduse Fond. Keeleliselt on toimetanud Siiri Soidro (tel 640 9308, e-post [email protected]). 2. Eelnõu sisu, piirangute ja kaitse alla võtmise põhjendus 2.1. Kaitse alla võtmise eesmärkide vastavus kaitse alla võtmise eeldustele Kaitseala kaitse-eesmärk on: 1) kaitsta kaitsealuseid linnuliike ja nende elupaiku. Need liigid on must-toonekurg (Ciconia nigra), merikotkas (Haliaeëtus albicilla), metsis (Tetrao urogallos) ja kanakull (Accipiter gentilis); 2) kaitsta, säilitada ja taastada vanu palu-, laane-, sooviku- ja salumetsasid, madalsoid, rabasid ja siirdesoid ning nendes kasvavaid taimeliike. Need liigid on kollane kivirik (Saxifraga hirculus), kaunis kuldking (Cypripedium calceolus), sagristarn (Carex irrigua) ja väike käopõll (Listera cordata). Vastavalt looduskaitseseaduse (edaspidi LKS) §-le 7 on kaitseala kaitse alla võtmise eeldused ohustatus, haruldus, tüüpilisus, teaduslik, ajaloolis-kultuuriline või esteetiline väärtus või rahvusvahelisest lepingust tulenev kohustus. Keretü looduskaitseala moodustamise eeldusteks on ala kaitse-eesmärgiks seatud väärtuste ohustatus ja haruldus. 1 Must-toonekurg (Ciconia nigra) on väheneva arvukusega linnuliik, kes on Eesti punase nimestiku järgi ohualtis seisus ning kes on arvatud looduskaitseseaduse alusel haruldase ja hävimisohus liigina I kategooria kaitsealuste liikide hulka. Must-toonekure elupaigad on eelkõige vanad, minimaalse häirimise ja soodsate toitumispaikadega looduslikult mitmekesised metsamassiivid. Lisaks must-toonekurele on talle sobivaks pesitsuspaigaks olevad vanad metsad elupaigaks veel umbes 400 ohustatud liigile (Must-toonekure kaitse tegevuskava 2009– 2013). Seega toimib must-toonekurg teiste ohustatud liikide suhtes katusliigina. Must- toonekure arvukus on langenud 1980. aastate alguse 250 pesitsevalt paarilt praeguse 100–115 paarini. Merikotkas (Haliaeëtus albicilla) on I kaitsekategooria ja Euroopa Nõukogu direktiivi 79/409/EMÜ loodusliku linnustiku kaitse kohta (edaspidi linnudirektiiv) I lisa liik. Merikotkas on Eesti rannikualadel ning suurte siseveekogude ja jõgede lähedal levinud haudelind, kelle arvukus on viimastel kümnenditel suurenenud, kuid ajaloolist arvukuse taset ei ole seni saavutatud. Pesa ehitab merikotkas meelsamini männikutesse ja pesapuuna eelistab mändi ja haaba. Merikotkas pesitseb vanades metsades, kus pesapaigaks oleva metsa keskmine vanus on lehtmetsades 90 aastat ja okasmetsades 120–130 aastat. Merikotka populatsiooni ohustavad keskkonnamürgid, sobivate pesapuude nappus ja pesapaikade hävimine, pesitsusaegne häirimine, toitumisalade kvaliteedi langus, hukkumine elektriliinides, teedel ja tuuleparkides ning vähesel määral ka lindude tahtlik tapmine, kaubandus munade ja poegadega (Merikotka kaitse tegevuskava). Metsis on väheneva arvukusega lind, kes on Eesti punase nimestiku järgi ohualtis seisus ning kes on arvatud looduskaitseseaduse alusel vähearvuka ja ohustatud liigina II kategooria kaitsealuste liikide hulka. Metsisekukkede arvukus on Eestis viimase kümnendi jooksul jätkuvalt vähenenud vaatamata mängude heale kaitstusele (94% mängudest on kaitse all). 2012. aastal oli teada 388 asustatud metsisemängu. Arvestades metsise paiksust, sõltub metsise edasine käekäik otseselt Eesti metsade majandamise viisist. Ohutegurid on lageraied metsise elupaikades ja kuivenduse mõjul toimuv elupaiga kvaliteedi langus ning nende kahe teguri koosmõju, aga samuti pikaajalised maastikumuutused, mille tõttu ohustab mänge isolatsiooni jäämine ja eelistatud elupaikade killustumine. Röövlust ja inimesepoolset häirimist peetakse väiksema tähtsusega ohuteguriteks (Metsise kaitse tegevuskava). Kanakull (Accipiter gentilis) on Eestis hajusalt levinud haudelind, kes on Eesti punase nimestiku järgi ohulähedases seisus ning kes on arvatud looduskaitseseaduse alusel vähearvuka ja ohustatud liigina II kategooria kaitsealuste liikide hulka. Kanakulli arvukus on viimasel ajal märkimisväärselt vähenenud. Hinnanguliselt elab Eestis praegu 300–500 paari kanakulle, kuid veel 15 aastat tagasi oli arvukus kaks korda suurem. Kanakull eelistab pesapaigana vanu metsaosasid, kus leidub suuri ja vanu puid. Liiki ohustavad tegurid Eestis on pesapaikade hävimine raiete tõttu ja toidubaasi vähenemine, samuti uuendusraie, mille käigus hävitatakse sobivaid elupaiku ja killustatakse suuremad metsaalad (Kanakulli kaitse tegevuskava 2014– 2018 eelnõu). Kaunis kuldking (Cypripedium calceolus) kuulub Euroopa nõukogu direktiivi 92/43/EMÜ looduslike elupaikade ning loodusliku loomastiku ja taimestiku kaitse kohta (ELT L 20, 26.01.2010, lk 7–25; edaspidi loodusdirektiiv) II ja IV lisasse, liik on Eesti punase nimestiku järgi ohulähedases seisus ning arvatud looduskaitseseaduse alusel ohustatud liigina II kaitsekategooriasse. Kauni kuldkinga elupaikadeks sobivad salu-, loo- ja laanemetsad või neist pikaajalise inimtegevuse tulemusena kujundatud puisniidud, harvem soo- ja kõdusoometsad. Keerulise sigimisbioloogia ja aastatepikkuse arengu tõttu on liik paljunemisikka jõudmisel jäänud püsima eelkõige inimtegevusest vähemhäiritud vanemates metsades. Kuldking ei talu täisvarju ega täisvalgust ning niiskustingimuste muutusi, mille tõttu 2 on ta tundlik metsamajanduslike võtete suhtes. 2007. aastal tehtud üleriigilise inventuuri käigus ei leitud liigi isendeid ligikaudu veerandis varem registreeritud leiukohtades (Kauni kuldkinga kaitse tegevuskava eelnõu). 2014. aasta märtsikuu seisuga oli keskkonnaregistris 910 leiukoha kirjet. Sagristarn (Carex irrigua) on tarnaliste perekonda kuuluv mitmeaastane rohttaim. Liigi arvukus Eestis väheneb, punase raamatu ohukategooriaks on määratud ohulähedane ning looduskaitseseaduse alusel II kaitsekategooriasse. Liiki leidub siirdesoodes ja rabades. Kuna raba mõjutab aluseline õhusaaste, on ohutegurid keskkonnamürgid, õhusaaste ja raba happelisuse muutus. Liiki ohustab ka soode kuivendamine ja turba võtmine (eElurikkus, 2014). Väike käopõll (Listera cordata) kuulub looduskaitseseaduse alusel II kaitsekategooriasse. Liigi kasvukohad on samblarohked okasmetsad, sh iseäranis rabastunud metsad, kuid võib esineda ka niiskemates loometsades ja vahel üsna kuivades tingimustes. Liik talub varju, kasvukohtades võib maapinnani jõuda vaid 10% täisvalgusest. Peamine ohutegur on metsamajandus. Väikese käopõlle puhul sõltub liigi säilimine ka raie ulatusest ja järgnevast suktsessioonist. Uuendusraied, raiejäätmete ja metsamaterjali mehhaniseeritud kokku- ja väljavedu külmumata pinnasel ning raiejäätmete jätmine kasvukohtadele on suur ohutegur väikese käopõlle kasvukohtadel ja nende vahetus läheduses. Liiki ohustab ka veerežiimi rikkumine (Sugukond käpalised kaitse tegevuskava). Kollane kivirik (Saxifraga hirculus) kuulub Eestis II kaitsekategooriasse ning Euroopa Liidu loodusdirektiivi II ja IV lisa liikide hulka. Kollase kiviriku populatsioonide koguarv on langenud 100-lt 40-ni. Peamised ohutegurid on põllu- ja metsamajanduse intensiivistumine ning kuivendamine. Liiki saab kaitsta vaid tema kasvukohti muutuste eest hoides. Põhiliseks kasvukohatüübiks on kollasele kivirikule Eestis jäänud allikasood (Kollase kiviriku kaitse tegevuskava eelnõu). Lisaks eelpool nimetatud loodusväärtustele on Keretü looduskaitseala kaitse all hoidmine oluline teistegi haruldaste ja ohustatud taime- ja loomaliikide kaitseks. Samas pole nende kõikide eraldi kaitse-eesmärgina nimetamine vajalik – eesmärgiks seatavate katusliikide, nende elupaikade ja koosluste kaitseks kehtestatav kaitsekord tagab kaudselt ka nende kaitse. See tähendab, et kaitsekorra väljatöötamisel on lähtutud kaitse-eesmärgina loetletud liikide ja koosluste ökoloogilistest nõudlustest. Seeläbi tagatakse kaitse kõikidele liikidele, kelle elupaigaks on kaitse-eesmärgiks olev kooslus või ka neile liikidele, kelle elupaigalised eelistused sarnanevad eesmärgina loetletud katusliikide omadega. Kaitseala kaitse-eesmärgiks on seatud need kooslused ja kaitsealused liigid, kelle kaitse jaoks on tegemist esindusliku ja soodsa seisundi säilitamiseks olulise esinemisalaga. Kaitse-eesmärgiks on seatud ka need liigid, kelle kaitse sellel alal on loodus- või linnudirektiivist tulenev rahvusvaheline kohustus või kelle soodsa seisundi säilimiseks pikaajaliselt (säilimiseks pikas perspektiivis) ei piisa ainult isendikaitsest. Teisi kaitsealuseid liike ei ole kaitsekorra määramisel aluseks võetud, kuid nende puhul on arvestatud, et eesmärgiks seatavate katusliikide ja koosluste alusel kehtestatav kaitsekord tagab ka nende kaitse. Kaitse-eeskirjas sätestatud kaalutlusõiguse teostamisel sisustatakse nende liikide puhul kaitse-eesmärgi saavutamist (LKS § 14 lg 2) LKS §-s 55 sätestatud isendikaitse kaudu. Teiste sõnadega tuleb nende liikide puhul kaitseala valitseja nõusolekul lubatud tegevusteks ja kaitseala valitseja nõusolekuta keelatud tegevusteks nõusolekut andes arvestada, et kavandatud tegevus ei oleks vastuolus LKS §-s 55 sätestatud isendikaitse põhimõtetega. Isendikaitse väldib konkreetsete isendite surmamist, kahjustamist ja hävitamist, kuid ei taga nende liikide elupaikade säilimist sellises mahus, et oleks tagatud nende liikide püsiv pikaajaline säilimine nende levikualal. Keretü looduskaitsealal elutsevad veel II kaitsekategooria taimeliigid kõdu-koralljuur 3 (Corallorhiza trifida) ja ainulehine soovalk (Malaxis monophyllos) ning linnuliigid valgeselg- kirjurähn (Dendrocopos leucotos) ja laanerähn (Picoides tridactylus). Teadaolevatest III kategooria kaitsealustest liikidest, mida ei ole seatud kaitseala kaitse-eesmärgiks, esineb kaitsealal veel laanepüü (Tetrastes bonasia), soo-neiuvaip (Epipactis palustris), roomav öövilge (Goodyera repens), vööthuul-sõrmkäpp (Dactylorhiza fuchsii), laialehine neiuvaip (Epipactis helleborine), suur käopõll (Listera ovata) ja kahelehine käokeel (Platanthera bifolia). Nimetatud liikide korral tuleb arvestada, et kaitseala valitseja võib tuginedes LKS § 55 sätestatud isendikaitse sätetele seada lisaks kaitse-eeskirjas toodud piirangutele liigispetsiifilisi tingimusi, mis on vajalikud isendikaitseks. 2.2. Loodusobjekti kaitse alla võtmise otstarbekus Vastavalt Säästva Eesti Instituudi ekspertiisile viitab planeeritava Keretü looduskaitseala erakordselt suur kaitstavate liikide arv (47 liiki) sellele, et seni inimtegevusest suhteliselt puutumata suur metsa- ja soomassiiv (21,35 km2) on elupaigana oluline paljudele ohustatud liikidele ja vajab sellisena ka säilitamist. Võru maakonna teemaplaneeringus peetakse Keretü soo ja lähialade piirkonda rohevõrgustiku tugialaks. Eesmärk säilitada Keretü soo ja selle ümbrusse jäävad looduslikud kooslused on põhjendatud, kuna ala suurusele vaatamata on sealne liigiline koosseis omavahel tihedalt seotud ning tegevuste negatiivne mõju võib olla väga laiaulatuslik. Metsaelupaigad moodustavad kaitsealast ca 50 % ning sooelupaigad ca 35%. Keretü looduskaitseala paistab silma ennekõike kaitsealuste lindude liigilise mitmekesisuse ja arvukuse poolest ning selle väärtus on samaväärne teiste analoogsete kaitstavate metsa- ja rabaaladega (Tudusoo, Ohepalu jt), mille kaitseks on moodustatud kaitsealad. Alal pesitsevad I kaitsekategooria liigid must-toonekurg ja merikotkas. II kaitsekategooria liike on alal registreeritud neli. Esile saab tuua kasutusel oleva metsise mänguala, kanakulli pesaterritooriumi ning laanerähni ja valgeselg-kirjurähni pesitsemised. III kaitsekategooria liike pesitseb ja esineb alal arvukalt (Keretü soo eksperdihinnang, 2013). Must-toonekurg valib pesitsemiseks vanad ja soodsate toitumispaikadega looduslikult mitmekesised metsamassiivid. Keretüs elutseb üks must-toonekure paar (2014. aasta seire andmetel). Merikotkaste elupaiku on Võrumaal registreeritud neli, nendest üks Tsirgupalus. Seega on oluline kaitsta laiemalt nende elupaiku, milleks on eelkõige männikud. Kuna must- toonekurg ning merikotkas on I kaitsekategooria liigid, siis LKS § 48 kohaselt tuleb kõigi nende liikide teadaolevate elupaikade kaitse tagada kaitseala, hoiuala või püsielupaiga moodustamisega. Looduskaitseala moodustamine on otstarbekas, kuna metsade kaitse alla võtmisega säilitatakse must-toonekurele ja merikotkale ka tulevikus elu- ja pesitsuspaiku. Metsise elupaigaks nimetatakse vastavalt „Metsise kaitse tegevuskava ” kokkuleppeliselt kuni 3 km raadiuses ümber mängu tsentri paiknevat metsaala, mida kasutatakse mängimiseks, sigimiseks, toitumiseks ja puhkamiseks eri aastaaegadel. Eestis on kõige suuremad metsise seisundit mõjutavad ohutegurid elupaikade killustumine (maastikumuutused, elupaikade kadu), lageraie metsise elupaigas (elupaiga killustumine) ja kuivenduse mõjul elupaiga kvaliteedi langus. Neile lisanduvad keskmise mõjuga kisklus ning häirimine inimese poolt (matkarajad, jahindus, metsa- ja teetrasside raie valel ajal). Eesti Ornitoloogiaühingu eksperdid on metsise elupaikade analüüsi käigus leidnud, et metsise mängud kaovad, kui vähemalt 60 aastase ja vanema metsa keskmine osakaal mänguaegses elupaigas (1 km raadiuses mängupaiga ümber) langeb alla 45%. Vältimaks metsise mängu kadumist, on otstarbekas võtta kaitse alla vähemalt metsise mänguaegne elupaik niisuguses ulatuses, mis tagaks, et 60-aastase ja vanema metsa keskmine osakaal ei langeks alla kriitilise piiri. Inventuuride käigus loendati 2011. aastal Keretü 4 püsielupaigas seitse metsisekukke. I. Ojaste järgi (Metsise kaitse tegevuskava) eelnõu on viimase 20 aasta jooksul Eesti metsise mängud kahanenud ning nüüd võib suureks mänguks pidada juba kolme kukega mänge. Seega näitab seitsme kukega mängupaik tänapäeval ala kõrget kvaliteeti. Vastavalt Eesti punasele nimestikule on kõikidel nimetatud liikidel kolm ühist ohutegurit: vanade metsade ja suurte puude kadumine, lageraied ning häirimine ja liiklus. Seega on otstarbekas luua nende liikide kaitseks looduskaitseala. Soontaimedest tuleb eraldi välja tuua sagristarna (II kat) esinduslik populatsioon Keretü soost põhjas ning kahe loodusdirektiivi II ja IV lisasse kuuluva liigi, kauni kuldkinga ja kollase kiviriku (mõlemad II kat) kasvukohad. Sagristarna ja kollase kiviriku elupaikades kehtib praegu isendikaitse vastavalt LKS §-le 55. Väljaspool olemasolevaid püsielupaiku kontrollimatult toimuvad tegevused (raie, kuivendamine) võivad kasvutingimusi halvendada. Kaunis kuldking kasvab ala edelaosas. Keskkonnaregistri andmetel on seal 40 isendi kogum, mis on teadaolevalt Võru maakonna kõige esinduslikum liigi esinemiskoht. Kuldking on Kagu-Eestis oluliselt haruldasem kui Lääne- või Põhja-Eestis, mistõttu peab arvestama liigi leviku ulatuse säilimise tähtsust (Kauni kuldkinga püsielupaikade moodustamise otstarbekuse ekspertiis, 2013). Kuldkinga vahetus läheduses kasvab väike käopõll, mille leiukohti on keskkonnaregistri 2014. aasta märtsi seisuga üle Eesti 210 ning Võrumaal vaid 5. 2.3. Kaitstava loodusobjekti tüübi valik Kaitseala tüübiks on valitud looduskaitseala, kuna kaitseala väärtusteks on erinevad kaitsealused liigid ja looduskooslused. LKS § 27 kohaselt moodustatakse looduse säilitamiseks, kaitsmiseks, taastamiseks, uurimiseks ja tutvustamiseks looduskaitsealad. Kuna alal esinevad mitmed erinevad loodusväärtused (liigid ja kooslused), siis ei ole püsielupaiga moodustamine otstarbekas, sest need moodustatakse ühe konkreetse liigi kaitseks. Sama on öeldud ka mitmes eksperdihinnangus. Samuti ei sobi ala kaitseks hoiuala režiim, sest hoiualade puhul ei saa rakendada tsoneerimist erineva kaitsekorraga vöönditeks, mis on ala väärtuste säilimiseks vajalik. 2.4. Kaitstava loodusobjekti välis- ja vööndite piirid Kaitseala piiritlemisel on lähtutud põhimõttest, et kaitsealasse on hõlmatud kaitset vajavad loodusväärtused ja loodusväärtustele vajalik puhvertsoon ning ala piirid peavad olema looduses selgelt tuvastatavad ja üheselt mõistetavad. Seetõttu on piiritlemisel kasutatud selgepiirilisi ja ajas vähe muutuvaid objekte (eritasandilised teed, mõõdistatud maaüksused). Kaitseala piir on kantud kaardile, seejuures on võetud aluseks Eesti põhikaart (mõõtkava 1 : 10 000) ja maakatastri andmeid seisuga aprill 2017. Keretü looduskaitseala planeeritav pindala on 1060,8 ha, millest riigimaad on 1048,5 ha, eramaad on 9,8 ha, munitsipaalmaad on 2,5 ha. 2,5 ha munitsipaalmaad ja 4,9 ha eramaad on hetkel Nursipalu must-toonekure püsielupaigana kaitse all. Seega lisandub 4,9 ha eramaad, millest 0,6 ha läheb sihtkaitsevööndisse ja 4,3 ha piiranguvööndisse. Sihtkaitsevöönditesse jääb 572,6 ha ja piiranguvööndisse 488,2 ha. Võrreldes kehtiva kaitsekorraga, kus püsielupaikadena on kaitse all 314,1 ha, laieneb kaitstava ala pindala 746,7 ha, sihtkaitsevöönditesse lisandub 418,5 ha ja piiranguvöönditesse 276,8 ha. Välispiiriga on hõlmatud Keretü kõige olulisemad loodusväärtused ja kaitsealuste liikide elupaigad. Nendeks on Kerretu raba, sealsed metsise mängu- ja elupaigad, Kerretu rabaga piirnev kauni kuldkinga kasvukoht ning merikotka, must-toonekure ja kanakulli elupaigad. 5 Võrreldes ekspertiisis esitatud tsoneeringu ettepanekuga väheneb planeeritava kaitseala pindala 1077,5 ha võrra. Välispiiri vähenemine on tingitud otsusest loobuda osadest Säästva Eesti Instituudi (SEI) ekspertiisis esitatud sihtkaitsevööndite moodustamise ettepanekutest. Lähtudes põhimõttest, et kaitseala peab olema nii väike kui võimalik ja nii suur kui vajalik, siis SEI ekspertiisis esitatud sihtkaitsevöönditest ei moodustata Kaagu, Kurenurme, Nursi, Mustassaare ja Vilbu sihtkaitsevööndit. Eksperdi väljapakutud kaitseala välispiiri vähendati, kuna Kurenurme ja Vilbu metsise püsielupaik on suure tõenäosusega Keretü püsielupaigas asuva metsisemängu satelliitmängud (väiksemad mängud, mis toimuvad konkurentsi tõttu põhimängualast eemal), kus viimaste aastate seire andmeil pole mängu toimunud. Metsise kaitse tegevuskava järgi soovitatakse ala kaitse alt välja arvata, kui seal ei ole mängu toimunud kolmel järjestikusel seirel. Kaagu püsielupaigas elavale väike-konnakotka kaitseks on piisav Kaagu väike- konnakotka püsielupaiga kaitserežiim. Lähemal asuvad metsad on kaitstud Kurenurme metsise püsielupaiga piiranguvööndiga, mis tagab nende säilimise. Nursi püsielupaigas pole viimaste aastate jooksul kanakull pesitsenud ning kuna tegemist on kanakulli ebatüüpilise elupaigaga, siis võimalus, et ta seal uuesti pesitseb, on väike. Mustassaare püsielupaigas olev pesa on seire andmetel (2011) varisenud. Kerretu soo merikotka püsielupaigas (KLO3000616) pole merikotkad viimase kahe seire käigus (aastatel 2009 ja 2011) registreeritud andmetel pesitsenud ning on asustanud teise pesa. 2011. aasta seire käigus leiti pesa, kus merikotkad on mitu aastat pesitsenud, ning see jääb edaspidi Tsirgupalu sihtkaitsevööndisse. Kerretu soo püsielupaik paikneb lageraielangi serval ja merikotka kaitse tegevuskava (2013) kohaselt eelistab merikotkas vanemaid puistuid, kus uuem asustatud pesa ka asub. Raielankide ääres pesitsevad nad ainult eelkõige soodsamate pesapaikade puudumisel. Kerretu soo püsielupaik jääb edaspidi Keretü piiranguvööndisse, kus raietööd on vaja enne kooskõlastada kaitseala valitsejaga. Samuti muudetakse võrreldes ekspertiisis esitatud tsoneeringuga piiranguvööndite piire, sest moodustamata jäänud sihtkaitsevööndite ümber olnud puhvertsooni järele ei ole vajadust. Võrreldes SEI ekspertiisis välja pakutud kaitseala välispiiri antud määruse välispiiriga, on käesoleva määrusega jäetud osa alasi kaitse alt välja, kuna sinna ei jää märkimisväärseid loodusväärtusi - seal on haritavad põllumaad, rohumaad ja väheväärtuslikud metsad, mille kaitse alla võtmine ei aita parandada ala sidusust ja kompaktsust. Kaitseala välispiir kulgeb mööda metsakvartalite sihte, kinnistute piire, teid ja kraave. Kvartalisihid ja teed on jäetud kaitsealast välja, sest nende kasutamine ja hooldamine ei ohusta kaitse-eesmärki. Kraavid, välja arvatud Haki oja, Mustjõgi ning teedeäärsed kraavid, on piiritletud kaitsealasse sisse, sest veerežiimi muutmine võib avaldada negatiivset mõju kaitse- eesmärkidele ja kraavide hooldamiseks tuleb taotleda iga kord valitseja nõusolekut. Mõttelisi sirgeid on kasutatud välispiiri puhul Sõmerpalu metskond 1 katastri (69701:001:0140) edelanurgast Mustjõeni, Kingsepä kinnistust (69701:001:0041) Kopli kinnistuni (69701:001:0001). Kaitseala on tsoneeritud vastavalt kaitsekorra eripärale ja majandustegevuse piiramise astmele kuueks sihtkaitsevööndiks ja kaheks piiranguvööndiks. Sihtkaitsevööndite piire muudetakse SEI ekspertiisis esitatud Nursipalu-Lükka (uue nimega Lükka), Keretü kauni kuldkinga (Mustjõe), Pikässaare (Kanarbiku) ja Keretü sihtkaitsevööndis, et tagada paremini kaitse-eesmärkideks olevate liikide ja koosluste säilimine. Lükka sihtkaitsevööndisse on piiritletud projekteeritav Lükka kanakulli püsielupaik ning vanad salu-, palu- ja laanemetsad. Mustjõe sihtkaitsevööndis asuvad kauni kuldkinga ja väikese käopõlle kasvukohad ning madalsoo ja soovikumetsad. Kanarbiku sihtkaitsevöönd on must-toonekure ja talle sobivate elupaikade kaitseks. Tsirgupalu sihtkaitsevööndisse on piiritletud merikotka 6 püsielupaik ja metsise püsielupaiga mänguala. Keretü sihtkaitsevööndis on Kerretu raba koos sealsete kaitsealuste liikide sagristarna ja kollase kiviriku kasvukohtadega. Nursipalu sihtkaitsevööndisse on piiritletud projekteeritava Lükka kanakulli püsielupaiga pesapaiga ümbrus. Sihtkaitsevööndeid on kuus, kuna sihtkaitsevöönditel on erinevad kaitse-eesmärgid, mis vajavad erinevat kaitserežiimi. Sihtkaitsevööndite moodustamisel on lähtutud nimetatud liikidele elupaikade säilitamiseks sobilikest kooslustest. Sihtkaitsevööndite piiritlemisel on kasutatud kvartali sihte, kinnistute piire, teid ja kuivenduskraave ning mõttelisi sirgeid. Sihtkaitse- ja piiranguvööndi piiriks olevad kvartalite sihid, teed ja kraavid piiritleti piiranguvööndisse. Välispiiriga kattumisel arvati piiriks olevad sihid ja teed kaitsealast välja ning kuivenduskraavid kaitseala sisse. Lükka sihtkaitsevööndi puhul on kasutatud mõttelisi sirgeid, et vanu ja väärtuslikke metsi, mis pakuvad elupaiku kaitsealustele liikidele, sihtkaitsevööndisse piiritleda. Kuna Lükka ksihtkaitsevööndi piiridesse moodustati Nursipalu sihtkaitsevöönd, siis koosneb Lükka sihtkaitsevöönd kolmest lahustükist. Punktist (X: 668505,814, Y:6409117,904) kulgeb sirge kaitseala välispiirini. Välispiirist Hainasoo teelt kulgeb mõtteline sirge punktini (X: 667 857,298, Y: 6 408 885,151). Sealt mööda metsaeraldise piiri läheb sirge metsasihini. Selleks, et piiritleda vääriselupaik (VEP114058) sihtkaitsevööndisse, on kasutatud mõttelist sirget metsasihist punktini (X: 667,789.9, Y: 6,409,200.4) ja sirget punktist mööda metsaeraldise piire kraavini. Nursipalu sihtkaitsevööndi puhul on kasutatud mõttelisi sirgeid, et piiritleda kanakulli pesapaiga ümbrus, et vältida liigi häirimist pesitsusperioodil. Nursipalu harjutusväli 1 (69701:001:0029) kinnistul saab esimene mõtteline sirge alguse kraavist ja kulgeb mööda metsaeraldise piiri punktini (X: 668 243,3, Y:6 409 334,3). Sealt läheb mõtteline sirge metsaraja alguseni ning sealt järgmine sirge metsasihini. Metsasihilt saab alguse sirge, mis kulgeb mööda metsaeraldise piiri Hainasoo teeni. Teest läheb mõtteline sirge punkti (X: 668505,814, Y:6409117,904) ning sealt taas Hainasoo teeni. Sealt edasi mööda metsasihti ning punktist (X: 668029,078, Y:6409180,825) läheb mõtteline sirge kraavini. Keretü sihtkaitsevööndi puhul on kasutatud kahte mõttelist sirget, millest esimene algab metsasihi alguspunktist ja kulgeb üle raba metsasihil asuva punktini (X:666664,3, Y: 6410882,8). Teine sirge saab alguse kuivenduskraavi punktist (X: 666 129,1, Y: 6 409 326,1) ja läheb kuivenduskraavini. Kuna kaitseala piiri lähedal on teistsugused elutingimused servaefekti tõttu (valgustingimuste, temperatuuri, niiskuse, tuule muutus), siis selle pehmendamiseks on vajalik leebema kaitsekorraga piiranguvöönd. Piiranguvööndite abil saab sihtkaitsevööndid ühendada ühtseks tervikuks ning need toimivad puhvrina sihtkaitsevööndite ja välispiiri vahel. Tegemist on alaga, mille üks eesmärk on tagada liikidele levimisvõimalus kaitseala sihtkaitsevööndite vahel, et säiliks haruldaste ja kaitsealuste liikide populatsioonide elujõulisus. Seetõttu on oluline, et raietega ei tekiks suuri lagedaid alasid ega muudetaks välja kujunenud kasvukohatüübiga metsade looduslikku struktuuri. Keretü looduskaitsealal on kaks piiranguvööndit: Keretü ja Mustjõe. Keretü piiranguvööndi piiritlemisel on lähtutud metsise mänguaegsetest elupaikadest, kus vana metsa (60 aastat ja vanem) osakaal peab säilima vähemalt 50% ulatuses. Mustjõe piiranguvööndi puhul lähtuti sihtkaitsevööndite sidususe ja servaefekti mõju vähendamise põhimõttest, mis on ka vööndi eesmärk. Ala piiranguvööndid jäävad välispiiri ja sihtkaitsevööndite vahele. 2.5. Kaitsekord 7 2.5.1. Kaitsekorra kavandamine Kaitsekorra väljatöötamisel on arvestatud kaitsealal Keskkonnaameti Põlva-Valga-Võru regiooni looduskaitsebioloogide tehtud inventuure (eksperdid Tarmo Evestus ja Sander Laherand) ning kaitseala tsoneeringu ja kaitstava looduse kohta koostatud eksperdiarvamust (SA Säästva Eesti Instituut). Eksperdihinnangu kauni kuldkinga kaitse alla võtmise otstarbekuse kohta on koostanud Toomas Hirse. Kaitseala tsoneeringu ja kaitse-eeskirja eelnõu kohta on koostanud eksperdihinnangu OÜ Eestimaa Looduse Fond (Keretü looduskaitseala kaitse-eeskirja eelnõu ekspertiis, 2014). Kaitse-eeskirjaga kehtestatavad piirangud on sätestatud ulatuses, mis tagab kaitsealal esinevate liikide ja looduslike elupaikade soodsa seisundi ning on proportsionaalne saavutatavale efektile. Kaitseala kaitse-eeskiri seab kitsendused omandiõigusele (Eesti Vabariigi põhiseadus edaspidi PS § 32). Keskkonda mõjutava tegevuse õigusliku regulatsiooni aluseks on PS §-st 5 tulenev loodusvarade ja loodusressursside kui rahvusliku rikkuse säästva kasutamise põhimõte. Elu- ja looduskeskkonna säästmise ja sellele tekitatud kahju hüvitamise kohustus tuleneb PS §-st 53. Tulenevalt PS §-dest 5, 32 ja 53 ning keskkonnaseadustiku üldosa seaduse ja LKS alusel võib omandiõigust piirata. Omandiõiguse põhiolemuse säilimiseks peavad seadusest tulenevad piirangud olema proportsionaalsed ehk piirangu eesmärgi saavutamiseks sobivad, vajalikud ja mõõdukad. Kaitse-eeskirjaga piirangute seadmise eesmärgiks on alal leiduvate loodusväärtuste säilimine. Ühtlasi täidetakse direktiivist 92/43/EMÜ riigile tulenev kohustus tagada loodusväärtuste kaitse Natura 2000 võrgustiku alal. Neid eesmärke saab lugeda õiguspäraseks, kuna abinõud, mis soodustavad eesmärgi saavutamist, on õiguslikult sobivad: kaitseala moodustamine ja loodusväärtusi kahjustavate tegevustele piirangute seadmine aitab kaasa kaitseala eesmärkide täitmisele. Abinõu on vajalik, kui eesmärki ei ole võimalik saavutada mõne teise isikut vähem koormava abinõuga, mis on vähemalt sama efektiivne. Kaitse-eeskirja regulatsiooni eesmärgi (loodusväärtuste säilimine) täitmiseks ei ole muid vähemalt sama efektiivseid, kuid isikuid vähem koormavaid meetmeid. Abinõu mõõdukuse üle otsustamiseks tuleb kaaluda ühelt poolt isikutele antud õigusesse sekkumise ulatust ja intensiivsust, teiselt poolt aga eesmärgi tähtsust. Eesti ja Euroopa loodusväärtuste säilimine on oluline eesmärk. Alale kaitse tagamisega ja tegevustele piirangute seadmisega ala loodusväärtused säilivad, loodusväärtusi kahjustavate tegevuste elluviimisel need hävivad. Omandiõigus ja ettevõtlusvabadus ei ole piiramatud õigused. Kaitse-eeskirjaga alale seatud eesmärk kaalub üles omandiõiguse ja ettevõtlusvabaduse riive. Järgnevates kaitsekorra peatükkides on esitatud kitsenduste kaupa põhjendused, miks vastavad piirangud on vajalikud. Vastavalt kaitsekorra eripärale ja majandustegevuse piiramise astmele on kaitseala tsoneeritud kuueks sihtkaitsevööndiks ja kaheks piiranguvööndiks. Kaitsealal kehtivad LKS-s sätestatud piirangud määruses ettenähtud erisustega. Kaitse-eeskirjaga ei reguleerita kaitsealal pilliroo ega adru varumist, ujuvvahendiga sõitmist, sest kaitsealale ei jää veekogusid, kus need tegevused on võimalikud. 2.5.2. Kaitsekorra üldpõhimõtted Inimestel on lubatud viibida, korjata marju, seeni ja muid metsa kõrvalsaadusi, pidada jahti ja püüda kala kogu kaitsealal, välja arvatud Tsirgupalu sihtkaitsevööndis 1. veebruarist 31. juulini ning Kanarbiku sihtkaitsevööndis 15. märtsist 31. augustini. Liikumispiirangud on kehtestatud must-toonekure, merikotka ja metsise häirimatuks pesitsemiseks. Erisus inimeste viibimisele sihtkaitsevööndis keelatud ajal kehtib järelevalve- ja päästetöödel, kaitseala valitsemisega ja 8 kaitse korraldamisega seotud tegevusel ning kaitseala valitseja nõusolekul teostataval teadustegevusel, mis tulenevad otseselt LKS § 30 lõikest 3. Inimeste liikumine ja loetletud tegevuste tegemine kaitsealal väljaspool eelnimetatud lindude pesitsusperioodi kaitse- eesmärkide saavutamist ei takista. Kaitsealal on lubatud sõidukiga ja maastikusõidukiga sõitmine teedel. Väljaspool teid tuleb arvestada alljärgnevaid tingimusi: 1) sõidukiga ja maastikusõidukiga sõitmine väljaspool teid on lubatud järelevalve- ja päästetöödel, kaitseala kaitse korraldamise ja valitsemisega seotud tegevustel, liinirajatiste hooldamiseks vajalikel töödel, maatulundusmaal metsatöödel; 2) muul juhul on sõidukiga ja maastikusõidukiga sõitmine väljaspool teid lubatud kaitseala valitseja ja kinnisasja omaniku nõusolekul. Ehitusseadustiku mõistes on kõik teed rajatised ja nendel liiklemisel tuleb lisaks arvestada liiklusseaduses sätestatud eristustega. Kaitseala maastik on tallamis- ja erosioonitundlik, seda võib kahjustada sõidukitega ja maastikusõidukitega sõitmine väljaspool teid. Madalamatel, rabastuvatel aladel taastub taimestik pärast kahjustada saamist aeglaselt. Erisus väljaspool teid sõitmiseks on seatud järelevalve- ja päästetöödele, kaitseala kaitse korraldamise ja valitsemisega seotud töödele, kaitseala valitseja poolt kooskõlastatud liinirajatiste hooldamiseks vajalikele töödele ning metsatöödele. Need erisused tulenevad osaliselt looduskaitseseaduse § 30 lõikest 3. Liinirajatiste hooldamiseks vajalikele töödele ja metsatöödele tehakse erisus, kuna need tegevused ei ohusta kaitse-eesmärgiks olevaid väärtusi. Muul juhul on mootorsõidukiga ja maastikusõidukiga sõitmine väljaspool teid lubatud kaitseala valitseja ja kinnisasja omaniku nõusolekul. Kaitseala valitseja annab nõusoleku mootorsõiduki ja maastikusõidukiga sõitmiseks väljaspool teid juhul, kui tegevus ei kahjusta loodusväärtuste säilimist. Kaitseala valitsejale jäetakse kaalutlusõigus kooskõlastada sõiduki ja maastikusõidukiga sõitmine väljaspool teid muul juhul, kui tegevus ei kahjusta kaitseväärtusi. See annab võimaluse suunata tegevust tingimuste seadmisega või sõitmise keelamisega eriti tundlikes (erosiooniohtlikes ja tallamisõrnades) kohtades. Lisaks kaitseala valitseja kooskõlastusele peab sõiduki või maastikusõidukiga sõitjal olema kinnisasja omaniku nõusolek. 2.5.3. Tegevuste kooskõlastamine kaitseala valitsejaga Planeeritud tegevuste ühtivus kaitseala kaitse-eesmärkidega sõltub konkreetsetest tingimustest ja vajab kaalutlusotsust. Kaalutlusotsuse saab väljastada vajadusel halduskoormuse vähendamise eesmärgil ka pikemaks perioodiks. Tegevused, mis on keelatud, kui selleks ei ole kaitseala valitseja nõusolekut, on määratud vastavalt LKS § 14 lõikele 1. Kaitseala valitseja nõusolekuta on kaitsealal keelatud muuta katastriüksuse kõlvikute piire ja sihtotstarvet, koostada maakorralduskava ja teha maakorraldustoiminguid, kehtestada detailplaneeringut ja üldplaneeringut, lisasööta jahiulukeid, lubada ehitada ehitusteatise kohustusega või ehitusloakohustuslikku ehitist, sealhulgas lubada püstitada või laiendada paadisilda, seada projekteerimistingimusi ja anda ehitusluba ning rajada uut veekogu, mille pindala on suurem kui viis ruutmeetrit, kui selleks ei ole vaja anda vee erikasutusluba, ehitusluba ega esitada ehitusteatist. Kaitseala valitseja ei kooskõlasta tegevust, mis kaitse-eeskirja kohaselt vajab kaitseala valitseja nõusolekut, kui see võib kahjustada kaitseala kaitse-eesmärgi saavutamist või kaitseala seisundit. Kui tegevust ei ole kaitseala valitsejaga kooskõlastatud või tegevuses ei ole arvestatud kaitseala valitseja kirjalikult seatud tingimusi, mille täitmisel tegevus ei kahjusta kaitseala kaitse-eesmärgi saavutamist või kaitseala seisundit, ei teki isikul, kelle huvides nimetatud tegevus on, vastavalt haldusmenetluse seadusele õiguspärast ootust sellise tegevuse 9 õiguspärasuse osas. Praktikas on tingimuste esitamine kõige enam kasutatav võte, millega välditakse kaitsealadel majandustegevuse kahjustavat mõju. Enamasti ei keelata tegevust, mis on kaitse-eeskirjas lubatud kaitseala valitseja nõusolekul, vaid püütakse kaalutlusõiguse kaudu leida lahendusi, kus tegevus ei kahjusta loodusväärtusi, saavutades looduskaitse ja arendushuvide ühitamise. 2.5.4. Sihtkaitsevööndi kaitsekord 2.5.4.1. Sihtkaitsevööndi eesmärgid Kaitseala sihtkaitsevöönd on kaitseala osa seal väljakujunenud või kujundatavate looduslike koosluste säilitamiseks. Sihtkaitsevööndis on keelatud majandustegevus ja loodusvarade kasutamine, et hoida ala võimalikult looduslikuna, välja arvatud kaitse-eeskirjas sätestatud erisused, mis ei kahjusta ala kaitseväärtusi (näiteks kaitsekorra üldpõhimõtete, sihtkaitsevööndi ja piiranguvööndi peatükis lubatud tegevused). Kanarbiku ja Lükka sihtkaitsevööndi kaitse-eesmärk on metsaökosüsteemide arengu tagamine loodusliku protsessina ning kaitstavate liikide elupaikade kaitse. Seal kaitstakse vanu palu-, laane-, sooviku- ja salumetsi. Liigid, kelle isendite elupaiku kaitstakse, on must-toonekurg (Ciconia nigra) ja kanakull (Accipiter gentilis). Tsirgupalu sihtkaitsevööndi kaitse-eesmärk on merikotka (Haliaeëtus albicilla) elupaiga ja metsise (Tetrao urogallos) mänguala kaitse. Keretü sihtkaitsevööndi kaitse-eesmärk on looduslikus seisus rabaökosüsteemi arengu tagamine loodusliku protsessina, rikutud veerežiimiga rabaökosüsteemi taastamine ja kaitsealuste taimeliikide kasvukohtade kaitse. Kaitstavad liigid on kollane kivirik (Saxifraga hirculus) ja sagristarn (Carex irrigua). Mustjõe sihtkaitsevööndi kaitse-eesmärk on seal väljakujunenud looduslike koosluste ja kaitsealuste liikide elupaikade kaitse. Sihtkaitsevööndis kaitstakse madal- ja siirdesoid, soostuvaid metsi ning nendes kasvavaid taimeliike kaunist kuldkinga (Cypripedium calceolus) ja väikest käopõlle (Listera cordata). Nursipalu sihtkaitsevööndi kaitse-eesmärk on kaitsta kanakulli (Accipiter gentilis) pesitsuspaika. 2.5.4.2. Lubatud tegevused sihtkaitsevööndis Kaitseala sihtkaitsevööndis on lubatud ehitiste hooldustööd, välja arvatud määruse § 11 punktides 3 ja 4 sätestatud ajal. Hooldustööde all peetakse silmas töid, mis ei ole ehitamine (nt teede hööveldamine). Olemasolevate ehitiste hooldamine väljaspool lindude pesitsusaega ei ohusta kaitseala kaitse-eesmärke. Telkimine ja lõkke tegemine on lubatud sihtkaitsevööndis kinnisasja omaniku ja kaitseala valitseja nõusolekul selleks ettevalmistatud ja tähistatud kohas, välja arvatud määrusega sätestatud liikumispiirangu ajal. Piirangu eesmärk on vähendada koordineerimata turismi ja looduses viibimise mõju (tallamine, prahistamine jne) ala looduslikele väärtustele. Ka kaitse- eeskirjaga lubatud kohas tuleb telkimisel ja lõkke tegemisel jälgida, et ei kahjustataks elupaiku ja kaitsealuseid liike, kuna see läheks vastuollu nii Keretü looduskaitseala kaitse-eesmärkidega kui ka looduskaitseseadusega. 10 Kaitseala sihtkaitsevööndites on lubatud kuni 200 osalejaga rahvaürituste läbiviimine kinnisasja omaniku nõusolekul selleks ettevalmistatud kohas, va määruse §11 punktides 3 ja 4 sätestatud juhtudel. Rahvaüritus on antud määruse suhtes igasugune korraldatud kogunemine. Võimalik tallamine või liikide häirimine toimub olenemata ürituse sisust (ei ole vahet, kas tegu on sõjalise õppuse või ekskursiooniga). Kuna Keretü looduskaitseala paikneb Nursipalu harjutusvälja territooriumil, mis on nö ettevalmistatud seal õppuste läbiviimiseks, siis sõjaliste õppuste ja nende laadsete ürituste (näiteks orienteerumine) korraldamisel käsitletakse ala ettevalmistatud kohana. Orienteerumine ja taktikaõppused toimuvad reeglina väikeste gruppidena, kus osalejad valivad teekonna ise. See hajutab tallamiskoormuse maapinnale ning ei ohusta kooslusi. Muude ürituste puhul, mis ei ole seotud harjutusväljal toimuvaga (näiteks kontsert, ekskursioon) ning kus oleks vaja korraldada parkimist ning prügimajandust, on tegu ettevalmistamata kohaga. Nende ürituste korraldamise huvi on tõenäoliselt olematu ning seetõttu on sihtkaitsevööndis need keelatud. See aitab hoida kaitseala kasutamiskoormuse talutavas piires, kuna harjutusvälja tõttu on see pisut kõrgem kui mõnel samaväärsel kaitsealal, kus külastuskorraldust ei toimu. Rohkem kui 200 osalejaga rahvaürituse korraldamine kinnisasja omaniku nõusolekul selleks ettevalmistatud kohas on lubatud kinnisasja omaniku ja kaitseala valitseja nõusolekul. Nursipalu harjutusväljaku teede ja väljaõpperajatiste ehitusprojekti KMH programmis on toodud koosluste tallamiskindlus, keskmiselt 5-6 inimest hektarile päevas, õrnematel kooslustel 1-2. Sihtkaitsevööndid on eri suurustega ning erinevate koosluste kaitseks, seega 200 osalejat on keskmine, mida lubada ilma kaitseala valitseja nõusolekuta. Lisaks kaitse-eeskirjale on alale koostatud harjutusvälja kasutuseeskiri, kus õrnemate kooslustega aladele õppuse korraldamisel on vaja harjutusvälja vastutavale isikule esitada põhjendatud taotlus. Kuna tegemist on harjutusväljaga, on kinnisasja omaniku nõusolek vajalik, et tagada alal viibijate ohutus. Kaitseala valitseja nõusolekul on sihtkaitsevööndis lubatud maaparandussüsteemide hoiutööd ja veerežiimi taastamine. Piirangu eesmärk on anda lubava kaalutlusotsuse tegemise võimalus Põllumajandusametis arvel olevate maaparandussüsteemide hoiutöödele, kuna alati ei ole tegevus kaitse-eesmärgile kahjulik. Maaparandussüsteem on maaparandusseaduse tähenduses maatulundusmaa kuivendamiseks ja niisutamiseks ning keskkonnakaitseks vajalike ehitiste kogum, mis on kantud käesoleva seaduse § 40 lõikes 1 nimetatud registrisse. Veerežiimi taastamise võimalus on kaitse-eeskirja jäetud juhuks, kui selleks peaks ilmnema kaitsealustest liikidest või kooslustest tulenev vajadus. Kaalutlusotsus on vajalik, kuna maaparandussüsteemide hoiutööde ja veerežiimi taastamise mõju sõltub konkreetse tegevuse mahust ja asukohast, mida pole võimalik ette näha. Teatud juhul võib tööde tegemine olla möödapääsmatu (kui töö tegemata jätmisega kaasneks oluline mõju inimeste elule ja varale või on see vajalik kaitse-eesmärgi täitmiseks) või kahjulik (kui selle tulemusena häviksid eesmärgiks oleva elupaigad või kaitsealuste liikide kasvukohad), mistõttu tuleb seda igal üksikul juhul eraldi kaaluda. Kaitseala valitseja nõusolekul on lubatud kaitsealuste liikide elutingimuste säilitamiseks vajalik tegevus ning koosluste kujundamine vastavalt kaitse-eesmärgile. Kaitsealuste liikide elutingimuste säilitamiseks vajalik tegevus peab tuginema liigi tegevuskavale. Kuna tegemist on spetsiifilise tegevusega, siis on igakordsel planeerimisel vajalik kaasata ekspert, et tagada kaitseväärtuste säilimine. Koosluse kujundamise all vastavalt kaitse eesmärgile on mõeldud võimalust koosluste looduslikkuse suurendamiseks mõeldud tegevust (näiteks madalsoo ja raba puhul kraavide sulgemine). Tee, tehnovõrgu rajatise või tootmisotstarbeta ehitise püstitamine kaitsealal paikneva kinnistu, kaitseala või riigikaitse tarbeks on lubatud kaitseala valitseja nõusolekul. Tehnovõrk on ehitise piires ehitise toimimiseks ja ohutuse tagamiseks vajalike seadmete või kommunikatsioonide kogum koos nende toimimiseks vajalike konstruktsioonielementidega. Sätte eesmärk on anda 11 võimalus kaaluda tehnovõrgu võimalikku püstitamist sihtkaitsevööndisse, kui see on hädavajalik (puuduvad alternatiivsed võimalused) või kui olemasolevad tehnovõrgud vajavad rekonstrueerimist, ümberehitamist. 2.5.4.3. Keelatud tegevused sihtkaitsevööndis Kooskõlas määruses sätestatud erisustega on sihtkaitsevööndis keelatud majandustegevus ja loodusvarade kasutamine. Vastavalt majandustegevuse seadustiku üldosa seadusele on majandustegevus iga iseseisvalt teostatav, tulu saamise eesmärgiga püsiv tegevus, mis ei ole seadusest tulenevalt keelatud. Tegevus, mille suhtes on kehtestatud teatamis- või loakohustus, loetakse samuti majandustegevuseks ka juhul, kui selle eesmärk ei ole tulu saamine. Seega kõik kaitse-eeskirja kaitsekorra üldpõhimõtete peatükis või sihtkaitsevööndite peatükis reguleeritud tegevused, mis on määrusega lubatud ja mida tehakse tulu saamise eesmärgil, ning tegevused, mis on lubatud või lubatud kaitseala valitseja nõusolekul ja millega kaasneb teatamis- või loakohustus, on kaitseala sihtkaitsevööndis lubatud majandustegevus. Kaitse-eeskirjaga lubatakse sihtkaitsevööndis majandustegevust, mis ei kahjusta kaitseala kaitse-eesmärki või seisundit. Inimeste viibimine on keelatud Tsirgupalu sihtkaitsevööndis 1. veebruarist 31. juulini, kuna sel ajal on II kategooria kaitsealune liik metsis häirimise suhtes väga tundlik. Piirang on vajalik nii metsise kui ka merikotka pesitsusedukuse suurendamiseks, Kanarbiku sihtkaitsevööndis suurendab piirang 15. märtsist 31. augustini must-toonekure pesitsusedukuse tõenäosust. Tulenevalt LKS § 30 lõikest 3 ei laiene liikumispiirang järelevalve- ja päästetöödele, kaitseala kaitse korraldamise ja valitsemisega seotud tegevusele, kaitseala valitseja nõusolekul teostatavale teadustegevusele. Nursipalu sihtkaitsevööndis on keelatud rahvaürituse korraldamine 1. märtsist kuni 31. augustini. Piirang on sätestatud selleks, et vältida kanakulli häirimist pesitsusperioodil. Juhuslik lühiajaline inimeste viibimine ning autoga teedel sõitmine lindu ei häiri, küll aga suurem rahvakogunemine ning teedelt mahasõitmine. 2.5.5. Piiranguvööndi kaitsekord 2.5.5.1. Piiranguvööndi eesmärgid Piiranguvöönd on kaitseala osa, mis ei kuulu sihtkaitsevööndisse. Keretü kaitsealal on kaks piiranguvööndit: Keretü ja Mustjõe. Piiranguvööndite kaitse-eesmärgiks on ala kompaktsuse ja sidususe tagamine ning servaefekti mõju vähendamine kaitseala eesmärgiks olevatele kooslustele ja liikide elupaikadele. Keretü piiranguvööndi kaitse-eesmärgiks on ka metsisele mänguaegse elupaiga säilitamine. 2.5.5.2. Lubatud tegevused piiranguvööndis Piiranguvööndis on lubatud telkida ja teha lõket kinnisasja omaniku või valdaja loal selleks ettevalmistamata kohas. Kuna telkimisel ja lõkke tegemisel puudub oluline mõju kaitseala piiranguvööndi kaitse-eesmärgile, siis looduskaitselisi kitsendusi sellele ei seata. Kuna tegemist on Kaitseministeeriumi planeeritava Nursipalu harjutusväljaga, siis jäetakse maaomanikule või kinnisasja valdajale õigus nimetatud tegevusi reguleerida, et oleks võimalik tagada sõjaliste õppuste ohutu läbiviimine. Piiranguvööndis on lubatud majandustegevus ning kuni 300 osalejaga rahvaürituse 12 korraldamine selleks ettevalmistamata ja tähistamata kohas kinnisasja omaniku või valdaja loal. Ürituse kooskõlastamine kinnisasja omaniku või valdajaga on vajalik, kuna kaitseala kasutatakse ka Nursipalu harjutusvälja õppuste käigus ning inimeste viibimine kaitsealal õppuste toimumisel ei pruugi olla ohutu. Rohkem kui 300 osalejaga ürituse korraldamine ettevalmistamata ja tähistamata kohas on lubatud kaitseala valitseja nõusolekul. Üritus on kaitse-eeskirja mõistes organiseeritud kogunemine mingi eesmärgi nimel. Alla 300 osaleja puhul ei ületa see veel olulisel määral piiranguvööndi kaitseväärtuste koormustaluvuse piiri. Rohkem kui 300 osalejaga ürituste korral on vajalik kaitseala valitseja nõusolek, et oleks võimalik analüüsida ja vajaduse korral seada tingimusi inimmõju (tallamine, prahistamine) vähendamiseks piiranguvööndi loodusväärtustele. Lisaks saab kaitseala valitseja ürituse korraldajale seada tingimusi parkimise korraldamise, käimlate, prügimajanduse jms kohta ning seatakse tingimused ala korrastamisele. Kuna Keretü looduskaitseala paikneb Nursipalu harjutusväljaku territooriumil, mis on nö ettevalmistatud seal õppuste läbiviimiseks, siis sõjaliste õppuste ja nende laadsete ürituste (näiteks orienteerumine) korraldamisel käsitletakse ala ettevalmistatud kohana ja neid tegevusi piiranguvööndis ei piirata. Kaitseala valitseja nõusolekul on lubatud piiranguvööndis veekogu veetaseme ja kaldajoone muutmine ning ehitiste püstitamine. Veekogu veetaseme ja kaldajoone muutmine on lubatud kaitseala valitseja nõusolekul juhul, kui see osutub kaitseala väärtuste säilitamisel vajalikuks. Kaitseala valitseja nõusolekul on lubatud aegjärkne raie ja häilraie kuni 2 ha suuruse langina Keretü piiranguvööndis ning 5 ha suuruse langina Mustjõe piiranguvööndis. Lageraie on lubatud 1 ha suuruse langina, välja arvatud Keretü piiranguvööndi männikutes. Keretü piiranguvööndis tuleb raie tegemisel arvestada veel järgmiste piirangutega: 1) üle 60 aasta vanuse metsa osakaal ei tohi jääda väiksemaks kui 50%; 2) raie ei ole lubatud 1. veebruarist 31. augustini. Raie tegemisel metsamaal tuleb säilitada puistu liikide ja vanuse mitmekesisus. Elustiku mitmekesisuse säilitamiseks tuleb jätta raielangile hektari kohta alles vähemalt 15 tihumeetrit puid, mis ei kuulu koristamisele ja jäävad metsa alatiseks. Elustiku mitmekesisuse tagamiseks alles jäetavad puud valitakse eri puuliikide esimese rinde suurima diameetriga puude hulgast, eelistades kõvalehtpuid, mände ja haabasid, samuti eritunnustega, nagu põlemisjälgede, õõnsuste, tuuleluudade või suurte okstega puid. Puistu liikide ja vanuse mitmekesisuse säilitamise nõue tagab metsa jätkusuutliku ja mitmekesise arengu nii, et seal oleksid esindatud võimalikult paljud liigid. Keretü piiranguvööndi metsaraie piirangute erisused tulenevad metsise elupaiga nõudlustest. Metsise mängu suuruse ja üle 60-aastase metsa osakaalu keskmiste vahel esineb tugev seos, mille kohaselt vanametsa osakaalu langemisel alla 45% mängud kaovad (Metsise kaitse tegevuskava; Keskkonnaministeerium, 2015). Metsise kaitse tegevuskava kohaselt asuvad suuremad metsisemängud aladel, kus hiljutised lageraied 1 km raadiuses mängu tsentrist on kaugemal kui 777 m ning lageraiete langid on väiksemad kui 0,6 ha. Keretü looduskaitsealal üks osa elupaigas, mis jääb 1 km raadiusse on arvatud piiraguvööndisse, sest vanametsa osakaalu ja fragmenteerumise mõju on võimalik vähendada raielangi suuruse piiramisega, ehk range kaitse kehtestamine pole vajalik. Suured lageraielangid, mis põhjustavad metsa fragmenteerumist, sunnivad linde otsima uut mänguala. Mustjõe piiranguvööndis metsise elupaiku ei jää, mistõttu raielangi piirangud on tavapärased. Männikud moodustavad olulise osa metsise mänguaegsest elupaigast, seetõttu on seal lageraie keelatud. Raie keeluaeg tuleneb metsise pesitsusajast, kui liik on häirimise suhtes tundlik. 13 Lageraie lubamise eesmärk on ennekõike anda võimalus metsa majandamiseks kuusikutes, kus metsamajanduslikult ja metsakaitseliselt on turberaie keelatud. Lageraiet on mõistlik lubada ka teistes levinud metsakooslustes, kuna lageraiega luuakse paremad tingimused metsa uuendamiseks. Langi suuruseks on määratud 1 ha, et vältida metsa vanuselise struktuuri olulist nihkumist nooremate metsade poole ning leevendada uuendusraiete mõju metsamaastiku fragmenteerumisele ja maastikuilmele. Arvestada tuleb ka sellega, et raietööde käigus ei tohi kahjustada metsa alustaimestikku ja langi äärealadel tuleb säilitada alusmetsa nii, et üleminek metsast langile oleks sujuv. Turberaietest ei ole lubatud veerraie, mille puhul raiutakse uuendamisele kuuluv mets servast lageraiena, mujalt hajali paiknevate üksikpuudena või häiludena 20 kuni 40 aasta jooksul korduvate raiejärkudega. Veerraiet koos lageraiega piirnevatel eraldise tehes, tekib olukord, kus lagedaks raiutav ala on raiutava veeru võrra suurem kui 1 ha lageraie langi piirang. Seega veereraie lubamine suurendab koosmõjus lageraie lubamisega metsa fragmenteerumise riski, mida veereraie keelamisega välditakse. Kaitseala valitseja nõusolek on vajalik, et vajaduse korral seada tingimusi raielangi suurusele ja kujule metsaga seotud kaitsealuste liikide elupaikades (nt rähnid, käpalised). Ala suurusest tulenevalt võivad kaitsealused liigid levida sihtkaitsevööndist piiranguvööndisse ja võib tekkida vajadus tingimuste seadmiseks. Näiteks osade puude alles jätmine või raiete ajutine peatamine vanametsa osakaalu jõudmisel 50% lähedusse, et säilitada liigile vajalikud elutingimused. 2.5.5.3. Keelatud tegevused piiranguvööndis Piiranguvööndis on keelatud biotsiidi, taimekaitsevahendi ja väetise kasutamine, välja arvatud herbitsiidi kasutamine kaitseala valitseja nõusolekul invasiivse võõrtaimeliigi tõrjeks. Invasiivseteks taimeliikideks on määruse kohaselt võõrliigid, mis inimese tahtlikul või tahtmatul kaasabil kinnistuvad uue levikuala looduslikes elupaikades ning muudavad seal oluliselt ökosüsteemide struktuuri ja protsesse, mistõttu on nende herbitsiidiga tõrje kaitseala valitseja nõusolekul lubatud. Biotsiidi, taimekaitsevahendi ja väetise kasutamine muudel juhtudel on keelatud, kuna need mõjutavad terve koosluse elustikku ja ilmet, mitte ainult teatud liike, mille seisundit tahetakse kas parandada või pärssida. Nii võib väheneda koosluste liikide mitmekesisus või koguni hävineda kaitsealused liigid. Keelatud on maavara kaevandamine ning puhtpuistute kujundamine ja energiapuistute rajamine. Puhtpuistute kujundamine ei ole lubatud, kuna säilima peab kaitseala puistute looduslik struktuur, mis suurendab elustiku mitmekesisust. Energiapuistute rajamine eeldab intensiivset majandamist ja see ei haaku looduskaitseala kaitseväärtuste säilitamisega. Keelatud on puidu kokku- ja väljavedu külmumata pinnaselt. Kui pinnas seda võimaldab, võib kaitseala valitseja lubada puidu kokku- ja väljavedu. Sademerohkel perioodil on oht, et puidu kokku- või väljaveo käigus saab raskete masinate kasutamisel pinnas ja metsa alustaimestik oluliselt kahjustada. Keelatud on uute maaparandussüsteemide rajamine, kuna uute süsteemide rajamine soodustab inimmõjuliste kõdusoometsade kujunemist. Kaitse-eesmärgiks olevate lindude, taimede ja elupaikade kaitsmiseks ei tohi ala täiendavalt kuivendada. Kõik tööd, mis aitavad kaasa loodusliku veerežiimi taastamisele on lubatud. 3. Menetluse kirjeldus 14 Keretü looduskaitseala kaitse-eeskirja menetlus algatati keskkonnaministri käskkirjaga 25.11.2015 nr 1062 „Keretü looduskaitseala kaitse-eeskirja algatamine“. Enne avalikku väljapanekut otsustati tutvustada määruse eelnõu erinevatele huvigruppidele, et saada neilt ettepanekuid. Selleks korraldati 2016. a veebruaris koosolek, kus selgitati avalikustamise protsessi ning huvigrupid said aega materjalidega tutvumiseks. Seejärel toimusid eraldi koosolekud eri huvigruppidega aasta jooksul, kus otsiti lahendusi tekkinud küsimustele. Kuna 2016. aasta suvel alustas Kaitseministeerium Nursipalu harjutusväljaku teede ja väljaõpperajatiste ehitusprojekti keskkonnamõjude hindamisega, siis otsustati, et oodatakse ära uuringute esmased tulemused, mis võiksid kaitse-eeskirja mõjutada. Määruse eelnõu mõjutavaid tulemusi ei selgunud, seega läks eelnõu avalikustamisele 2017. a juunis. 4. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele Eelnõu koostamisel on arvestatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiviga 2009/147/EÜ loodusliku linnustiku kaitse kohta (ELT L 20, 26.1.2010, lk 7–25). Kuigi tegemist ei ole Natura 2000 linnualaga, siis kaudselt aitab kaitseala moodustamine täita linnudirektiivi kaitse- eesmärki. Kaitseala kaitse-eesmärgiks on linnudirektiivi I lisas nimetatud linnuliigid must- toonekurg, merikotkas, metsis, kelle kaitseks tuleks rakendada artikkel 3 kohaselt erimeetmeid, milleks võib olla ka kaitsealade moodustamine. 5. Määruse mõju ja rakendamiseks vajalikud kulutused Määruse mõju on positiivne loodus- ja elukeskkonnale, aidates looduskeskkonna säilitamisega kaasa inimeste põhivajaduste ja elukvaliteedi tagamisele. Määrus aitab paremini tagada metsakoosluste ja seal esinevate liikide kaitse. Kehtestatav kaitsekord arvestab ala eesmärgiks olevate väärtuste kaitse vajadusi ja selle rakendamine tagab nende säilimise. Uue kaitse-eeskirja kehtestamine aitab kaasa rahvusvaheliste kohustuste täitmisele, seega on mõju välissuhetele positiivne. Looduse mitmekesisuse ehk elurikkuse säilitamise ja suurendamise vajaduse sätestavad nii Euroopa 2020 kui ka Ressursitõhusa Euroopa tegevuskava. Sellest tulenevalt on elurikkuse vähenemise peatamiseks ja taastamiseks kinnitatud EL elurikkuse strateegia aastani 2020 (KOM(2011)2441), mis seab liikmesriigile konkreetsed ja mõõdetavad eesmärgid elurikkuse (liikide ja elupaikade seisundi) parandamiseks aastaks 2020. Kinnitatav õigusakt toetab kaudselt nende eesmärkide saavutamist. Määruse jõustumisel puudub oluline mõju sotsiaalvaldkonnale, riiklikule julgeolekule, majandusele, regionaalarengule ning riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse korraldusele. Planeeringud tuleb kooskõlla viia kehtestatud õigusaktidega. Seega mõjutab määruse kehtestamine ka kehtestatud planeeringuid. Meile teadaolevalt vastuolusid kehtivate planeeringutega ei ole, mistõttu oluline mõju selles küsimuses puudub. LKS § 9 lõike 71 punktide 3 ja 4 järgi on avalikustamise üheks eesmärgiks saada menetlusosalistelt neile teadaolevaid andmeid, mis omavad puutumust antud eelnõuga. Vastavalt maamaksuseaduse (edaspidi MaaMS) §-le 4 kaasneb eelnõu jõustumisega kohaliku omavalitsuse maamaksutulude vähenemine. MaaMS § 4 lõike 3 kohaselt hakkab maamaksusoodustus kehtima kaitse-eeskirja jõustumisele järgneva aasta 1. jaanuaril. MaaMS § 4 lõike 1 punkti 11 kohaselt kaitsealade sihtkaitsevööndi maalt maamaksu ei maksta ja § 4 lõike 2 kohaselt LKS §-s 31 sätestatud piiranguvööndi maalt makstakse maamaksu 50% maamaksumäärast. Maamaksu laekub Rõuge vallale rohkem ligikaudu 8,2 eurot aastas. 15 Vastavalt LKS §-le 20 võib riik kokkuleppel kinnisasja omanikuga omandada kinnisasja, mille sihtotstarbelist kasutamist ala kaitsekord oluliselt piirab, kinnisaja väärtusele vastava tasu eest. Keretü kaitseala loomisel jääb sihtkaitsevööndisse üks eravaldus 0,5 ha. 6. Määruse jõustumine Määrus jõustub kümnendal päeval pärast Riigi Teatajas avaldamist. 7. Vaidlustamine Määruse üldkorraldusele ehk haldusakti tunnustele vastavat osa on võimalik vaidlustada, esitades halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud korras kaebuse halduskohtusse. Määruses on üldkorralduse regulatsioon suunatud asja (kinnistu) avalik-õigusliku seisundi muutmisele, hõlmates eelkõige asja kasutamist ja käsutamist reguleerivaid sätteid. Seega vastavad määruses üldkorralduse tunnustele sätted, millest tulenevad kinnisasja omanikule või valdajale õigused ja kohustused on konkreetse kinnisasjaga tihedalt seotud ning puudutavad kinnisasja kasutamist või käsutamist. Halduskohtumenetluse seadustiku § 46 lõike 1 kohaselt võib tühistamiskaebuse esitada 30 päeva jooksul kaebajale haldusakti teatavaks tegemisest arvates ja sama paragrahvi lõike 5 kohaselt kaebuse haldusakti õigusvastasuse kindlakstegemiseks kolme aasta jooksul haldusakti andmisest arvates. 8. Eelnõu kooskõlastamine Eelnõu on kooskõlastatud teiste ministeeriumitega eelnõude infosüsteemi EIS kaudu. Siim Kiisler Keskkonnaminister 16 Inimsõbralik Nursipalu, Kaitseministeerium, Riigimetsa Majandamise Keskus 22.06.2017 nr 7-4/17/4291 Rõuge Vallavalitsus, Sõmerpalu Vallavalitsus, Võru Maavalitsus Keretü looduskaitseala kaitse-eeskirja eelnõu avalikustamine Austatud menetlusosaline Vastavalt looduskaitseseadusele moodustatakse looduse säilitamiseks, kaitsmiseks, taastamiseks, uurimiseks ja tutvustamiseks looduskaitsealad. Looduskaitseala moodustatakse ja selle kaitsekord kinnitatakse Vabariigi Valitsuse määrusega. Käesoleva määrusega liidetakse olemasolevad püsielupaigad, muudetakse kaitsekorda, laiendatakse kaitstavat ala ja arvatakse moodustatava kaitseala koosseisu kogu Kerretu raba koos seda ümbritseva metsaga, et tagada seal esinevate kaitsealuste liikide elupaikade parem kaitse. Teavitame, et keskkonnaministri 25. novembri 2015. a käskkirjaga nr 1062 on algatatud määruse „Keretü looduskaitseala moodustamine ja kaitse-eeskiri“ eelnõu menetlus Keretü looduskaitseala moodustamiseks ja keskkonnaministri määruse „Püsielupaikade kaitse alla võtmise ja kaitse-eeskirja kehtestamisega seotud keskkonnaministri määruste muutmine“ eelnõu menetlus Keretü looduskaitsealale jäävate püsielupaikade kehtetuks tunnistamiseks. Määruste kinnitamise menetlust viib läbi Keskkonnaamet. Käesolevaga edastame Teile määruse „Keretü looduskaitseala moodustamine ja kaitse-eeskiri“ eelnõu, seletuskirja ja kaardi ning määruse „Püsielupaikade kaitse alla võtmise ja kaitse-eeskirja kehtestamisega seotud keskkonnaministri määruste muutmine“ eelnõu ja seletuskirja. Ootame põhjendatud ettepanekuid ning kutsume aktiivselt osalema avalikustatud kaitse-eeskirja menetluses. Eesti loodusväärtuste kaitse on tagatud heas koostöös maaomanike ja huvigruppidega ning Teie panus on meile oluline. Määruste eelnõu, seletuskirja ja ekspertiisimaterjalidega on lisaks võimalik tutvuda Keskkonnaameti Võru (Karja 17a, Võru) kontoris ning Rõuge Vallavalitsuses (Ööbikuoru 4, Rõuge) 27. juunist – 23. juulini 2017. a. Materjalidega saab tutvuda ka Keskkonnaameti veebilehel www.keskkonnaamet.ee. Palume Teil esitada oma täiendusettepanekud või vastuväited määruste kohta kirjalikult Keskkonnaameti Lõuna regiooni aadressil Karja 17a, Võru 65608 või e-posti aadressil Narva mnt 7a / 15172 Tallinn / Tel 680 7438 / Faks 680 7427 / e-post: [email protected] / www.keskkonnaamet.ee / Registrikood 70008658 [email protected] hiljemalt 23.07.2017. a. Kui Te hiljemalt 23.07.2017. a ei ole parandusettepanekuid või vastuväiteid esitanud, arvestame, et olete määruse eelnõus esitatud ettepanekuga nõus. Kaitseala kaitse-eeskirja avalik arutelu toimub 23. augustil 2017 kell 15.00 Nursi koolimajas, kus tutvustatakse laekunud küsimusi ja ettepanekuid ning kaitse-eeskirja hetkeseisu. Peale avalikustamist esitatakse eelnõu orienteeruvalt veebruaris 2018. aastal ministeeriumitevahelisele kooskõlastamisele. Määrus jõustub eeldatavasti mais 2018. aastal. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Eleri Laidma juhtivspetsialist Kaitse planeerimise büroo Lisad: 1) Keretü looduskaitseala kaitse-eeskirja määruse eelnõu (fail 5-lehel), 2) Keretü looduskaitseala kaitse-eeskirja seletuskirja eelnõu (fail 16-lehel), 3) Keretü looduskaitseala kaart (fail 1-lehel), 4) Püsielupaikade kehtetuks tunnistamise määruse eelnõu (fail 2-lehel), 5) Püsielupaikade kehtetuks tunnistamise seletuskirja eelnõu (fail 3-lehel) Kerttu Elm 680 7913 [email protected] 2 (2)
Allikas: Riigi Kaitseinvesteeringute Keskus dokumendiregister →