dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel
Otsing›Prokuratuur
OportuniteedimäärusAvalik

Kriminaalmenetluse lõpetamise määrus

Prokuratuur · 24. jaanuar 2025
Viit
RP-6-15/25/1085
Registreeritud
24. jaanuar 2025
Dokumendi liik
Oportuniteedimäärus
Funktsioon
RP-6 Prokuratuuri põhitegevus
Sari
RP-6-15 Oportuniteedimäärused
Toimik
RP-6-15/2025
Vastutaja
Rainer Amur (Lääne Ringkonnaprokuratuur, I osakond)

Failid

  • 📎Kriminaalmenetluse lõpetamise määrus 23274050013.pdf137 KB

Sisu (failidest)

Kriminaalmenetluse lõpetamise määrus Koostamise kuupäev ja koht: 22.01.2025, Kuressaare Koostaja ametinimetus ja nimi: ringkonnaprokurör Rainer Amur Ametiasutuse nimi: Lääne Ringkonnaprokuratuur Kriminaalasja number: 23274050013 Kuriteo kvalifikatsioon: KarS § 201 lg 1 Kahtlustatava nimi (isikukood): XXX XXX (ik XXX) Kriminaalmenetluse käigus tuvastatud asjaolud: Lääne prefektuuri Kuressaare politseijaoskonnas alustati menetlust 17.03.2023 KarS § 201 lg 1 alusel selles, et XXX XXX tegi ebaseaduslikult võõra vara omastamise eesmärgil 07.03.2023 firma XXX XXX (registrikood XXX) kontolt nr XXX ülekande summas 7000 eurot firma XXX (registrikood XXX) kontole nr XXX. XXX XXX oli XXX XXX juhatuse liige kuni 2015.aastani. Kriminaalasjas kuulati 17.03.2023 kannatanu XXX XXX esindajana üle XXX XXX, kes avastas 07.03.2023 hommikul, et ettevõtte kontol on raha vähem, kui pidi olema. Uurides konto väljavõtet, märkas, et ettevõtte arvelt on tehtud ülekanne XXX arvele summas 7000 eurot ning selgitusse on lisatud „arve nr XXX“. XXX on XXX XXXle kuuluv firma ning ta kuulus kuni aastani 2015 XXX XXX juhatusse. XXX XXX oli kuni 2015.aastani õigus XXX XXX esindada ja pangas maksta ning ülekandeid sooritada. Tõenäoliselt uue juhatuse valimisega jäid pangas need õigused muutmata, mistõttu oli XXX XXX koguaeg ülevaade ettevõtte pangakontol toimuvast. Varasemalt, s.o enne 07.03.2023 ei ole selliseid ülekandeid tehtud. XXX XXX oli varasemalt ka XXX XXX, mis on XXX XXX emafirma, juhatuse liige ja osanik. Ka selle ettevõtte juhatuse liikme staatus lõppes XXX XXX aastal 2016 või 2017. Arvet, mis on pandud ülekande selgitusse, ei ole XXX XXX-le esitatud ning ettevõttel ei ole XXX-ga mingisuguseid tööalaseid suhteid. XXX XXX oli XXX XXX-s tööl kuni 2017 lõpuni, misjärel võttis palgata puhkust ja läks välisriiki. Tagasi tulles teatas ta, et ta ei tule enam XXX XXX-sse tööle. Sellest ajast ei ole meil temaga mitte mingisugust kontakti ega suhtlust. Proovisin XXX XXXe ka helistada, aga ta ei võtnud vastu. Saatsin talle ka sms-i sisuga, et annan talle aega raha tagastada kuni südaööni, vastasel juhul lähen politseisse avaldust tegema. XXX XXX saatis sms-i vastu kahe küsimärgiga. Saatsin talle siis ettevõtte pangakonto väljavõtte, millel kajastus antud ülekanne, kuid sellele ta ei vastanud ja muud suhtlust ei ole olnud. Kriminaalasja juurde on lisatud maksekorraldus, millelt nähtub XXX XXX-lt XXX-le 07.03.2023 tehtud ülekanne summas 7000 eurot. Kriminaalasja juurde on lisatud äriregistri väljatrükk seisuga 07.03.2023, millelt nähtub, et XXX XXX juhatuse liikmeks on XXX XXX ning XXX XXX juhatuse liikme volitused on lõppenud 05.05.2015. Kriminaalasja juurde on lisatud äriregistri väljatrükk seisuga 20.03.2023, millelt nähtub, et XXX juhatuse liikmeks on XXX XXX. Politsei-ja Piirivalve Lääne prefektuuri Kuressaare politseijaoskonna uurija Kaido Vahter esitas AS LHV Pank nõudekirja, milles soovib selgitust, kuidas sai XXX XXX endale volitused kontole nr XXX ning kuidas need volitused kustutati; kas XXX XXXl on olnud ka enne 07.03.2023 volitusi nimetatud kontole ning kui jah, siis millisel ajavahemikul; millise volitatud kasutaja poolt tehti 07.03.2023 7000 eurone ülekanne XXX-le ja milliselt IP-l antud ülekanne tehti. AS LHV Pank teatas 11.09.2023, et XXX XXX (ikXXX) omas alates 21.03.2019 kuni 07.03.2023 allkirjaõigust XXX XXX kontole nr XXX. XXX XXX seadis 07.03.2023 enda kasutajatunnusele päeva- ja kuulimiidiks 7000 eurot ning sooritas internetipangast 07.03.2023 kell 11:13:16 ülekande summas 7000 eurot XXX kontole nr XXX IP-aadressilt XXXXX. XXX XXX allkirjaõigus XXX XXX pangakontole lõpetati 07.03.2023 kell 13:06:45 pangatöötaja poolt. 20.01.2025 kuulati XXX XXX kahtlustatavana üle, milles ta kinnitas, et tema tegi 07.03.2023 XXX XXX pangakontolt ülekande summas 7000 eurot XXX pangakontole. Kahtlustatava sõnade kohaselt sõlmis ta oktoobris 2024 kannatanu esindaja XXX XXXga kokkuleppe, mille kohaselt XXX XXXl XXX XXX suhtes pretensioone enam pole. Ülejäänud osas keeldus kahtlustatav ütlusi andmast. 21.01.2025 esitas kannatanu XXX XXX esindaja XXX XXX politseile avalduse, milles soovib, et tema poolt märtsis 2023 algatatud kriminaalasi XXX XXX vastu lõpetataks. Nad on saanud kahtlustatavaga kokkuleppele ning rohkem pretensioone tema vastu ei ole. Prokuratuuri järeldus: Prokuratuur, hinnanud kriminaalasjas kogutud tõendeid nende kogumis, leiab et XXX XXXt on alus süüdistada KarS § 201 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises. Kriminaalasjas kogutud tõendid näitavad, et XXX XXX volitused XXX XXX juhatuse liikmena olid lõppenud ajaks, mil ta 07.03.2023 nimetatud ettevõtte kontolt ülekande sooritas. XXX XXXs oli teadlik, et ta ei ole enam antud ettevõtte juhatuse liige ning tal puudub seaduslik alus XXX XXX pangakontolt ülekannete tegemiseks, olenemata sellest, et ekslikult oli talle juurdepääs XXX XXX rahalistele vahenditele jäänud alles. Sellest hoolimata sisenes ta 07.03.2023 XXX XXX pangakontole, seadis kontole uued limiidid, misjärel sooritas internetipangast ülekande summas 7000 eurot XXX kontole, mille juhatuse liige ta ise on. Seega omastas XXX XXX ebaseaduslikult talle usaldatud võõra vara so XXX XXX pangakontol olnud raha. Kriminaalmenetluse lõpetamise põhjendused: Tutvunud kriminaaltoimiku materjalidega, analüüsinud kuriteo toimepanemise asjaolusid, kuriteo toimepannud isiku tausta, tema käitumisviisi, süü suurust, kuriteo olulisust ja raskusastet, jõudis prokuratuur järeldusele, et kriminaalmenetlus on võimalik lõpetada KrMS § 202 alusel. KrMS § 202 lg 1 sätestab, et kui kriminaalmenetluse esemeks on teise astme kuritegu ja selles kahtlustatava süü ei ole suur ning ta on heastanud või asunud heastama kuriteoga tekitatud kahju ja tasunud kriminaalmenetluse kulud või võtnud endale kohustuse tasuda kulud ning kui kriminaalmenetluse jätkamiseks puudub avalik menetlushuvi, võib prokuratuur kahtlustatava nõusolekul taotleda, et kohus kriminaalmenetluse lõpetaks. Kriminaalmenetluse lõpetamise korral võib kohus prokuratuuri taotlusel ja kahtlustatava nõusolekul panna talle kohustuse määratud tähtajaks. Kohustuseks võib olla menetluskulude tasumine, tekitatud kahju hüvitamine, kindla summa maksmine riigituludesse või sihtotstarbeliseks kasutamiseks üldsuse huvides, üldkasuliku töö tegemine, ettenähtud ravile allumine, narkootiliste või psühhotroopsete ainete või alkoholi mitte tarbimine, osalemine sotsiaalprogrammis või muu asjakohase kohustuse täitmine. Sama paragrahvi lõike 7 kohaselt kui kriminaalmenetluse esemeks on teise astme kuritegu, mille eest karistusseadustiku eriosa ei näe karistusena ette vangistuse alammäära või näeb karistusena ette ainult rahalise karistuse, võib käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 sätestatud alustel kriminaalmenetluse lõpetada ja kohustused määrata prokuratuur. Lõpetatud kriminaalmenetluse võib prokuratuur käesoleva paragrahvi lõikes 6 sätestatud alustel oma määrusega uuendada. KarS § 201 lg 1 järgi kvalifitseeritav kuritegu, mille toimepanemist kahtlustatavale ette heidetakse, on teise astme kuritegu, mille eest karistusseadustik näeb ette karistusena rahalise karistuse või kuni kaheaastase vangistuse. Seega on tegemist kuriteokoosseisuga, mille puhul on võimalik kriminaalmenetlus lõpetada KrMS § 202 alusel prokuratuuri määrusega. Süü suuruse hindamisel tuleb võtta aluseks KarS-is toodud põhimõtted (eeskätt §-s 57 sätestatu). Arvestatakse isiku panust kuriteo toimepanemisel, tahtluse või ettevaatamatuse astet, tekitatud kahju liiki ja suurust, isiku vanust ja arusaamisvõimet ning seaduseandja poolt sätestatud karistust. Kohtueelse menetlusega on tuvastatud, et kahtlustatavale etteheidetav tegu on aset leidnud ning ta on kahtlustatavana ülekuulamisel ka süü omaks võtnud. Karistusseadustikus sätestatu kohaselt ei ole viidatud kuriteo eest ette nähtud vangistuse alammäära. Kuivõrd kõnesoleva süüteo eest võib mõista ka rahalise karistuse, järeldub sellest, et seadusandja hinnangul on tegemist kuriteoga, mille puhul võib isiku süüd pidada väikeseks, sest väiksemad sanktsioonimäärad viitavad ka väiksemale süüle. Kahtlustatav põhjustas oma teoga kannatanule varalise kahju, kuid käesolevaks hetkeks on kannatanu ja kahtlustatav sõlminud omavahel kompromissi ning kannatanul ei ole edasisi pretensioone kahtlustatava suhtes, mistõttu ei ole esitatud ka tsiviilhagi. Sellest saab järeldada, et kahtlustatav on kannatanule kahju hüvitanud. Eeltoodud kaalutlustel on võimalik teha järeldus, et kahtlustatava süü ei ole nii suure kaaluga, mis õigustaks tema suhtes kohtulikku karistamist. Kahtlustatava osas puudub ka avalik menetlushuvi, mis takistaks menetluse lõpetamist KrMS § 202 alusel. Avalikku menetlushuvi all tuleb mõista üld- ja eripreventiivseid kaalutlusi. Avalik menetlushuvi on eripreventiivsete kaalutluste kohaselt olemas siis, kui kriminaalmenetluse lõpetamine ja teo toimepannud isiku karistamisest loobumine võib tingida tema poolt uute süütegude toimepanemise. Seda kui suur on selline tõenäosus, on võimalik hinnata lähtuvalt isiku varasemast karistatusest, menetluse aluseks oleva teo toimepanemise asjaoludest ja teo iseloomust, sealjuures kas tegemist on ühekordse või korduva teoaktiga. Kahtlustataval puuduvad käesoleval ajal kehtivad kriminaal- või väärteo karistused. Prokuratuuri andmetel ei ole tema suhtes hetkel käimas ka ühtegi teist kriminaalmenetlust. Samuti ei ole tema suhtes varem kriminaalmenetlust lõpetatud avaliku menetlushuvi puudumisega. Eelnevast saab järeldada, et kuritegelik käitumine ei ole kahtlustatavale omane, vaid pigem tavapäratu. Asjaolu, et isiku suhtes ei ole varem kriminaalmenetlust läbi viidud – ei enne, ega ka pärast käesolevat kriminaalmenetlust, on alust järeldada, et taoline käitumisviis ei kordu. Samuti märgib prokuratuur, et ainuüksi kriminaalmenetluse alustamine ja läbiviimine, milles isikut koheldi kahtlustatavana, sealjuures kahtlustatavana kinnipidamine, oli tema jaoks preventiivseks teguriks. Avalik menetlushuvi on üldpreventiivsest aspektist lähtuvalt olemas siis kui teo toimepanemise viis, valdkond, tagajärjed või samaliigiliste kuritegude suur arv ja ühiskonnaohtlikus on sellised, et menetluse lõpetamine ja lisakohustuste määramine ei oleks kriminaalpoliitiliselt vastuvõetavad. Kuriteod, milles menetluse lõpetamine ei ole eelduslikult kooskõlas üldpreventiivsete kaalutlustega, nähtuvad Riigi peaprokuröri 15.03.2022 juhisest nr RP-1-2/22/1 (muudetud 19.12.2024 riigi peaprokuröri käskkirjaga nr RP-1-1/24/37). Viidatud dokumendi punkti 3.3.7 järgi on avalik menetlushuvi olemas KarS § 201 lg 1 järgi kvalifitseeritavas kuriteos siis, kui tekitatud kahju ületab olulise kahju määra. Kõnesoleva kuriteoga tekitas kahtlustatav kannatanule 7000 euro suuruse kahju, mis KarS § 12-1 p 1 järgi on oluline kahju. Kannatanu esindaja on 21.01.2025 esitanud avalduse selle kohta, et ta on kahtlustatavaga sõlminud kompromissi, mistõttu tal edasised pretensioonid puuduvad ning ta soovib antud kriminaalasja lõpetamist. Eelnev näitab seda, et avalik menetlushuvi kriminaalmenetluse jätkamiseks on ära langenud ning õigusrahu taastatud. Seega on olemas kõik alused kriminaalmenetluse lõpetamiseks kriminaalmenetluse seadustiku § 202 sätteid kohaldades. Juhindudes KrMS § 202 lg 2, 7 ja 206, ringkonnaprokurör määras: 1. Lõpetada kriminaalasjas nr 23274050013 menetlus. 2. Määratud kohustuse liik: 2.1 XXX XXX on kohustatud tasuma 500 (viissada) eurot sihtotstarbeliseks kasutamiseks üldsuse huvides MTÜ-le XXX XXX. Maksekorraldus makse tegemise kohta edastada prokuratuurile e-posti teel ([email protected]) või kirjalikult Lossi 4a, Kuressaare. 3. Määratud kohustuse täitmise tähtaeg: 22.06.2025. Kui isik ei täida määratud tähtaja jooksul talle pandud kohustust, võib prokuratuur kriminaalmenetluse määrusega uuendada. 4. KrMS 4. peatükis loetletud tõkendite ja muude kriminaalmenetluse tagamise vahendite tühistamine: tõkendit ei ole kohaldatud, isik kahtlustatavana kinni peetud 19.01.2025 ja vabastatud 20.01.2025. 5. Asitõendid või äravõetud või konfiskeerimisele kuuluvad objektid: puuduvad. 6. KrMS § 206 lõike 21 alusel teavitada kriminaalmenetluse lõpetamisest Eesti Kohtuekspertiisi Instituuti ja kustutada ABIS-st ja RSBR-st järgmised andmed: kogutud andmed ei kuulu kustutamisele – ei kogutud. 7. Kriminaalmenetluse kulud: puuduvad. 8. Vastavalt KrMS § 206 lõikele 2 tuleb kriminaalmenetluse lõpetamise määruse koopia viivitamata saata: kahtlustatavale XXX XXXle ja kannatanu XXX XXX esindajale XXX XXXle. 9. Kannatanul on õigus vastavalt KrMS § 206 lõikele 3 tutvuda kriminaaltoimikuga kriminaalmenetluse lõpetamise määruse koopia saamisest alates kümne päeva jooksul menetluse lõpetanud prokuratuuris (Lossi 4a, Kuressaare). Kui füüsilisest isikust kannatanu ei valda eesti keelt, võib ta kümne päeva jooksul taotleda kriminaalmenetluse lõpetamise määruse sisust arusaamiseks selle teksti tõlkimist emakeelde või keelde, mida ta valdab. Edasikaebamise kord Vastavalt KrMS § 207 lõigetele 2 ja 3 võib kannatanu põhistatud kriminaalmenetluse lõpetamise määruse koopia saamisest alates kümne päeva jooksul esitada kaebuse Riigiprokuratuurile, mille asukoht on Wismari 7, Tallinn 15188. (allkirjastatud digitaalselt) Rainer Amur Kahtlustatavale on selgitatud, et kui ta ei täida temale pandud kohustust, uuendab prokuratuur kriminaalasja menetluse KrMS § 202 lõike 7 sätetest juhinduvalt ning kriminaalmenetlust jätkatakse üldises korras saadetuna Pärnu Maakohtu Kuressaare kohtumajale. (allkirjastatud digitaalselt) Olen menetluse lõpetamise ja määratud kohustusega nõus: XXX XXX
Allikas: Prokuratuur dokumendiregister →