dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Prokuratuur
OportuniteedimäärusAvalik

Kriminaalmenetluse lõpetamise määrus

Prokuratuur · 23. jaanuar 2025
Viit
RP-6-15/25/1008
Registreeritud
23. jaanuar 2025
Dokumendi liik
Oportuniteedimäärus
Funktsioon
RP-6 Prokuratuuri põhitegevus
Sari
RP-6-15 Oportuniteedimäärused
Toimik
RP-6-15/2025
Vastutaja
Deniss Medvedev (Põhja Ringkonnaprokuratuur, Esimene osakond (narko,rasked kuriteod))

Failid

  • 📎21230100611_kriminaalmenetluse_lõpetamise_määrus.pdf184 KB

Sisu (failidest)

Kriminaalmenetluse lõpetamise määrus Koostamise kuupäev ja koht: 23.01.2025, Tallinn Koostaja ametinimetus ja nimi: ringkonnaprokurör Deniss Medvedev Ametiasutuse nimi: Põhja Ringkonnaprokuratuur Kriminaalasja number: 21230100611 Kuriteo kvalifikatsioon: KarS § 197 lg 1 Kahtlustatava nimi: xxx Kriminaalasjas nr 21230100611, mille menetlust alustati 14.06.2021, kuulati 19.09.2024 kahtlustatavana üle xxx, kellele esitati kahtlustus KarS § 198 lg 1 ettenähtud kuriteo toimepanemises, s.t tööohutusnõuete eiramises ettevaatamatusest, millega on tekitatud inimesele raske tervisekahjustus /toimikulehed 141-145; edaspidi lühendatul kujul tl 141-145/. Kahtlustuse kohaselt seisnes xxx inkrimineeritav kuritegu selles, et tema olles xxx töötaja (tõstukijuht-laotöötaja), kelle peamisteks tööülesandeks oli üksuse teenindamine materjalidega, materjali/kauba laadimine ja vastuvõtmine ning kellele on 02.10.2018 tutvustatud muuhulgas riskianalüüsi, töökorralduse reegleid, tööohutusnõudeid ja -juhendeid (sealhulgas tööohutusjuhendit kahveltõstukiga töötamisel), 04.06.2021 kella 14:17 paiku, olles xxx territooriumil, aadressil xxx, xxx küla, xxx Vald, Harju maakond, juhtis temale tööalaseks kasutamiseks antud kahveltõstukit xxx viibides ise samal ajal puhkepausil ning temale mitte ettenähtud töötsoonis ega täitnud sel hetkel otseseid tööülesandeid, vaid kasutas temale antud töövahendit omaalgatuslikult ja mitte sihipäraselt. Täpsemalt kasutas xxx omaalgatuslikult kahveltõstukit xxx territooriumil asuva söökla juurde sõitmiseks ega taganud teel sinna, et tõstuki aktiivsesse piirkonda ei satuks kõrvalisi isikuid ning tema selline tegevus ei ohustaks teiste isikute elu ja tervist. Sellise tegevuse tagajärjel ja tööohutusnõuete eiramise tõttu sõitis xxx otsa soojakust väljunud xxx töötajale xxx, kellele tekitas rasked tervisekahjustused – vasaku sääre hüppeliigese mõlema pekse killuline murd põrutus-rebimishaavaga kesksel peksel, vasaku kandluu murd, vasaku labajala pehmekoe defektid, ulatuslik põrutus- rebimishaav koos lihasfastsia haaratusega parema sääre ülemises kolmandikus sääre eespinnalt suunaga põlveõndlasse, nahamarrastused vasakul säärel. Isiku kohtuarstliku ekspertiisiakti kohaselt on kannatanule põhjustatud tervisekahjustus, mis kestab vähemalt neli kuud. Sellise tegevusega eiras xxx tööohutusnõudeid, mis on sätestatud töötervishoiu ja tööohutuse seaduse § 14 lg 1 p 1, 5, 8 ja Vabariigi Valitsuse 11.01.2000 määruse nr 13 „Töövahendi kasutamise töötervishoiu ja tööohutuse nõuded“ § 10 lg 2, mille kohaselt tuleb liikuva töövahendi kasutamisel töötamisalal täita liiklusohutuse nõudeid. Tulenevalt sellisest üldise liiklusohutuse nõuete täitmise kohustusest rikkus xxx samuti liiklusseaduse (edaspidi LS) § 14 lg 2, mille kohaselt peab iga liikleja järgima liiklusalaste õigusaktide nõudeid, olema liikluses hoolikas ja ettevaatlik ning tagama liikluse sujuvuse, et vältida ohtu ja kahju tekitamist; LS § 35 lg 1, mille kohaselt juht ei tohi oma tegevusega ohustada jalakäijat; LS § 50 lg 3 p 1, mille kohaselt peab juht kohandama oma sõiduki kiiruse olukorrale vastavaks ja arvestama sõidukiiruse valikul oma sõidukogemust, teeolusid, tee ja sõiduki seisundit, veose iseärasusi, ilmastikutingimusi, liikluse tihedust ning muid liiklusolusid, et ta suudaks seisma jääda sõiduki eespoolse nähtavusulatuse piires ning teel oleva sellise takistuse ees, mida juht pidi ette aimama. 1 (6) 23.01.2025 kriminaalmenetluse lõpetamise määrus kriminaalasjas nr 21230100611 Arvestades kriminaalasjas kogutud tõendeid on prokurör seisukohal, et tööohutusnõuete rikkumine xxx poolt, millega on ta põhjustanud 04.06.2021 kannatanule xxx raske tervisekahjustuse, oli toime pandud kaudse tahtlusega ja sellest tulenevalt on tema tegevus kvalifitseeritav KarS § 197 lg 1 järgi, s.t tööohutusnõuete eiramisena, millega on ettevaatamatusest tekitatud inimesele raske tervisekahjustus Prokurör, vaadanud läbi kriminaalasja materjalid, leiab, et menetlus käesolevas kriminaalasjas tuleb lõpetada KarS § 202 lg 7 alusel, s.t seetõttu, et puudub avalik menetlushuvi ning kahtlustatava süü ei ole suur. Oma otsustust põhjendab ringkonnaprokurör järgmiselt. xxx kahtlustatakse teise astme kuriteo toimepanemises, mis on vastavalt KarS § 197 lõikele 1 karistatav rahalise karistuse või kuni kolmeaastase vangistusega. Vangistuse alammäära viidatud seadusesättes ettenähtud ei ole. Kuigi kahtlustatava tegu ehk tööohutusnõuete rikkumine oli prokuratuuri hinnangul tahtlik, esineb praegusel juhul KarS §-s 16 loetletud tahtluse liikide nõrgimaks vormiks olev kaudne tahtlus, mis tähendab seda, et kahtlustatav ei teadnud kindlalt, et ta rikub oma käitumisega ohutusnõudeid, ega soovinud seda, vaid pidas seda võimalikuks ja möönis. Koosseisuline tagajärg ehk kannatanu tervise kahjustamine ei ole põhjustatud mitte tahtlikult, vaid ettevaatamatusest. Kahtlustatavana ülekuulamisel 19.09.2024 avaldas xxx ülekuulamise alguses järgmist: „Ma tunnistan ennast süüdi osaliselt. Ma ei osanud ette aimata võimalikku ohtu, et soojakust keegi välja tuleb, sest minu teadmisel sel hetkel seal ei oleks tohtinud kedagi olla. Ma soovin anda ütlusi“ /tl 142/. Seejärel andis xxx ülekuulamisel ütlusi, kus ta avatult ja üksikasjalikult kirjeldas kuriteosündmust /tl 141-145/. Kahtlustatava ütlustest tuleneb prokuröri hinnangul see, et kahtlustatav ei võta omaks tahtlikku tervisekahjustuse tekitamist kannatanule (mida kahtlustatavale ette ei heidetagi), kuid sisuliselt tunnistab üles tervisekahjustuse tekitamist ettevaatamatusest. Arvestades kahtlustatava õigust keelduda ütluste andmisest (KrMS § 34 lg 1 p 1), loeb prokurör süüd tunnistavate ütluste andmist süüd vähendavaks asjaoluks KarS § 57 lg 2 tähenduses. Lisaks sellele avaldas kahtlustatav prokuröriga suheldes valmisolekut hüvitada oma võimaluste piires olulise osa kahjust /tl 246/, mis oli tekkinud kannatanul temale põhjustatud tervisekahjustusega seoses ja mille hüvitamiseks esitas kannatanu oma esindaja vahendusel kriminaalmenetluse raames tsiviilhagi /tl 189-196/, ehkki kahju hüvitamise nõue on praeguseks aegunud ja sellest tulenevalt võis kahtlustatav kahju hüvitamisest täielikult keelduda (kannatanu haginõuete aegumise kohta vt lähemalt allpool). Nimelt avaldas kahtlustatav valmisolekut hüvitada täielikult varaline kahju tsiviilhagis märgitud ulatuses ehk summas 5112,18 eurot /tl 246/. Kahtlustatava valmidus hüvitada sellises olukorras olulise osa kannatanul tekkinud kahjust, on käsitletav süüd vähendava asjaoluna KarS § 57 lg 1 p 2 mõttes, s.t kahju vabatahtliku hüvitisena. Suheldes prokuröriga avaldas kahtlustatav, et ta kahetseb oma tegu, millega ta kahjustas kannatanu tervist /tl 246/. Arvestades eelviidatud kahtlustatava ütlusi, kus ta tunnistas oma süüd ning avatult ja üksikasjalikult kirjeldas kuriteosündmust, ning samuti võttes arvesse kahtlustatava valmidust hüvitada kannatanule täielikult varaline kahju, on alust arvata, et kahtlustatava kahetsus on siiras. Seega esineb praegusel juhul süüd vähendava asjaoluna puhtsüdamlik kahetsus, mis on ette nähtud KarS § 57 lg 1 p 3. Süüd raskendavaid asjaolusid KarS § 58 tähenduses tuvastatud ei ole. Eeltoodu alusel asub prokurör seisukohale, et xxx süü ei ole niivõrd suur, et nõuaks ilmtingimata tema karistamist kohtu poolt. Kuivõrd xxx süü ei ole suur, viitab see ühtlasi sellele, et tema osas puudub käesolevas kriminaalasjas avalik menetlushuvi. Avaliku menetlushuvi puudumisele osutavad ka kahtlustatava xxx karistusregistri andmed /tl 147, 178/, millest nähtuvalt kriminaalkaristusi ei ole tal kunagi olnud ning samuti puuduvad tal kehtivad väärteokaristused, mis annab alust arvata, et xxx on suuteline nüüd tegema vajalikud järeldused ja edaspidi õiguskuulekalt käituma ilma, et talle oleks süüdistus esitatud ja kohtu poolt karistus mõistetud. Seda järeldust kinnitab ka see, et xxx inkrimineeritava kuriteo toimepanemisest on praeguseks möödunud üle kolme ja poole aasta, mille jooksul ei ole ta prokuratuuri infosüsteemi PRIS andmete kohaselt enam käitunud viisil, mis oleks andnud alust kahtlustada teda uue kuriteo toimepanemises. 2 (6) 23.01.2025 kriminaalmenetluse lõpetamise määrus kriminaalasjas nr 21230100611 Kriminaalmenetluse lõpetamisel KrMS § 202 lg 7 alusel saavad paremini kaitstud kannatanu huvid, sest kahtlustatavale pannakse kohustus hüvitada kannatanul tekkinud varaline kahju, mille hüvitamine kriminaalasja kohtusse saatmise korral oleks ilmselt välistatud kahju hüvitamise nõude aegumise tõttu (vt nõude aegumisest lähemalt allpool). Samuti saavad kiiresti hüvitatud kannatanul tekkinud menetluskulud. Eeltoodut kokku võttes leiab prokurör, et käesolevas kriminaalasjas puudub avalik menetlushuvi ja xxx süü ei ole suur ning seega võib tema suhtes lõpetada kriminaalmenetluse KrMS § 202 lg 7 alusel. xxx on andnud selleks oma nõusoleku /tl 248-249/. KrMS § 202 lg 2 p 1 kohaselt võib kriminaalmenetluse lõpetamise korral panna kahtlustatava nõusolekul temale kohustused tasuda määratud tähtajaks kriminaalmenetluse kulud ja hüvitada kuriteoga tekitatud kahju. Nende kohustuse täitmise maksimaalse tähtajana on KrMS § 202 lg 2 lauses 1 sätestatud kuus kuud. Riigil on käesolevas kriminaalasjas tekkinud KrMS § 173 lg 1 p 1, § 175 lg 1 p 3 ettenähtud kriminaalmenetluse kulu summas 181 eurot, mis hõlmab kannatanu suhtes tehtud isiku kohtuarstliku ekspertiiside maksumust (ekspertiisiaktid 02.12.2021 nr xxx ja 19.04.2023 nr xxx, 59). Kannatanu xxx lepinguline (valitud) esindaja vandeadvokaat Vladimir Sadekov esitas 06.01.2025 Põhja Ringkonnaprokuratuurile kannatanu menetluskulude nimekirja /tl 235-237/, mille kohaselt tekkis kannatanul käesoleva kriminaalasja menetluse käigus menetluskulu, milleks on valitud esindajale makstud (ja maksmisele kuuluv) tasu kogusummas 2458,80 eurot. KrMS § 173 lg 1 p 1, § 175 lg 1 p 1 kohaselt kuuluvad kriminaalmenetluse kulude hulka mh valitud esindajale makstud mõistliku suurusega tasu ja muud menetlusosalise vajalikud kulud, mis on tekkinud seoses kriminaalmenetlusega. Osundatud sättest tulenevalt on valitud esindajale makstud tasu käsitatav menetluskuluna üksnes osas, milles see on mõistliku suurusega. Mõistlikku suurust ületav esindajatasu menetluskuluna käsitatav pole ja hüvitamisele ei kuulu. Tasu suuruse mõistlikkuse hindamisel on lähtekohaks osutatud õigusabi sisu (konkreetsed õigusabitoimingud), sellele vastav ajakulu (igale toimingule kulutatud aeg) ning esindaja tööühiku hind (õigusabiteenuse tunnihind). Otsustades valitud esindajale makstud tasu mõistlikkuse üle, tuleb hinnata kõik need komponendid ning võtta seisukoht, kas kõik esindaja toimingud olid vajalikud, milline ajakulu igale vajalikule toimingule on põhjendatud ning kas esindaja töötunni hind on mõistlik, arvestades muu hulgas kriminaalasja keerukust ja mahukust. 06.01.2025 menetluskulude nimekiri sisaldab alljärgnevat loetelu kannatanu esindamisel tehtud õigusabitoimingutest koos igale toimingule kulunud aja äramärkimisega: kohtumine kliendiga / esialgne konsultatsioon (14.02.23) – 1,0 tundi; kannatanu ülekuulamine (esindamine) – 2,5 tundi; „asja materjalidega kogunemine ja tutvumine“ – 2,5 tundi; kliendiga konsulteerimine – 1,5 tundi; kriminaalasja materjalidega tutvumine – 4,0 tundi; kirjavahetus / kõne prokuratuuriga – „0,30 min“; menetluskulude nimekirja koostamine – „0,30 min“; hagi koostamine – 4,5 tundi. Toimingutele kulunud aeg on menetluskulude nimekirja kohaselt kokku 17 tundi, tunnihinnaks on 120 eurot, millele lisandub käibemaks – 12,5 tunni osas 20% käibemaksumäär (120 eurot × 12,5 tundi = 1500 eurot; 1500 eurot + 20% ehk 300 eurot = 1800 eurot) ning 4,5 tunni osas 22% käibemaksumäär (120 eurot × 4,5 tundi = 540 eurot; 540 eurot + 22% ehk 118,80 eurot = 658,80 eurot). Kokku on esindaja tasuks 2458,80 eurot (1800+658,80=2458,80). Menetluskulude nimekirjas märgitud õigusabiteenuse tunnihinda 120 eurot (ilma käibemaksuta) peab prokurör mõistlikuks. Toimingu osas, mis on menetluskulude nimekirjas kirjeldatud kui „kannatanu ülekuulamine (esindamine)“, märgib prokurör järgmist. Kriminaaltoimikust nähtub, et esindaja V. Sadekov osales oma esindatava xxx kannatanuna ülekuulamisel /tl 64-68/, mis toimus 19.07.2023 kell 12:02-13:14, s.t 1 tund 12 minutit ehk 1,2 tundi, millest tulenevalt tuleb menetluskulude 3 (6) 23.01.2025 kriminaalmenetluse lõpetamise määrus kriminaalasjas nr 21230100611 nimekirjas toodud summat vähendada 1,3 tunni võrra (nimekirjas ülekuulamisele kulunud ajana märgitud 2,5 tundi – tegelik ajakulu 1,2 tundi = 1,3 tundi) ehk 187,20 euro võrra (120 eurot × 1,3 tundi = 156 eurot; 156 eurot + 20% ehk 31,20 eurot = 187,20 eurot), arvestades seejuures kannatanu ülekuulamise ajal (ja ilmselt ka selle toimingu eest tasumise ajal) kehtinud 20% käibemaksumäära. Ülejäänud toiminguid ja neile kulunud aega peab prokurör täies ulatuses põhjendatuks. Eeltoodust lähtuvalt tuleb kannatanu menetluskulude hulka arvata ja temale hüvitada kokku 2271,60 eurot (2458,80-187,20=2271,60). Kahtlustatav on nõus hüvitama kannatanule kriminaalmenetluse lõpetamise korral kriminaalmenetluse kulud summas 2271,60 eurot /tl 248- 249/. 19.12.2024 edastas kannatanu esindaja vandeadvokaat Vladimir Sadekov Põhja Ringkonnaprokuratuurile kannatanu nimel koostatud tsiviilhagi, kus palutakse tunnistada KrMS § 39 lg 2 alusel tsiviilkostjaks kahtlustatava tööandja xxx ning mõista kahtlustatavalt ja xxx-lt solidaarselt välja kannatanu kasuks varalise kahju hüvitis summas 5112,18 eurot koos seadusjärgse viivisega, mittevaralise kahju hüvitis summas 20 000 eurot koos seadusjärgse viivisega või alternatiivselt mittevaralise kahju hüvitis kohtu õiglasel äranägemisel tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 366 alusel. 06.01.2025 toimunud telefonivestluses teavitas prokurör kahtlustatavat tema vastu esitatud tsiviilhagist ja samuti sellest, et prokuratuur kaalub kriminaalmenetluse lõpetamist KrMS § 202 lg 7 alusel, selgitades kahtlustatavale selle sätte sisu. Kahtlustatav mainis telefonivestluses, et ta on mõnda aega tagasi kuulnud oma endise tööandja (s.o xxx) ühelt töötajalt, et kannatanu olevat tööandjalt kahjuhüvitisena saanud 30 000 eurot (töötaja perekonnanime ega seda, millal oli ta kuulnud eeltoodut väidet, xxx öelda ei osanud) /tl 243/. 06.01.2024 edastas prokurör xxx- le päringu /tl 239-240/, paludes teatada, kas xxx on alates 04.06.2021 kuni käesoleva ajani teinud kannatanule mistahes makseid, mis on käsitletavad 04.06.2021 toimunud sündmusega seotud kahju hüvitamisena. Vastuseks päringule teatas xxx vandeadvokaadist esindaja, et seoses kõnealuse juhtumiga ei ole xxx teostanud mistahes kahju hüvitamist, ning samuti juhtis prokuratuuri tähelepanu tsiviilseadustiku üldosa seaduse (edaspidi TsÜS) § 150 lg 1 ja 153 lg 1 sätestatud kahju hüvitamise nõude regulatsioonile, märkides ka seda, et „xxx ei tunnista enda vastutust aga juhul, kui keegi peaks 04.06.2021 tööõnnetusega seoses suunama tema vastu kahju hüvitamise nõude (millist xxx´le tänase päeva seisuga edastatud pole), siis oleks see ka TsÜS § 150 lg 1/TsÜS § 153 lg 1 alusel aegunud (aegumine saabus 04.06.2024)“ /tl 241-242/. Samal päeval teavitas prokurör telefonivestluses kahtlustatavat xxx vastuse sisust /tl 243/. 22.01.2025 toimunud telefonivestluses avaldas kahtlustatav, et arvestades oma võimalusi võib ta kriminaalmenetluse lõpetamise korral tasuda kannatanule varalise kahju katteks 5112,18 eurot (ülejäänud kahjunõude osas tugineb kahtlustatav aegumise vastuväitele) /tl 246/. Prokurör on seisukohal, et kahtlustatava ja xxx vastu suunatud varalise ja mittevaralise kahju hüvitamise nõuded on tõepoolest aegunud TsÜS § 153 lg 1 alusel, kus on sätestatud, et kehavigastuse tekitamisest ja tervise kahjustamisest tuleneva nõude aegumistähtaeg on kolm aastat ajast, mil õigustatud isik kahjust ja kahju hüvitamiseks kohustatud isikust teada sai või pidi teada saama. Olukorras, kus kahju hüvitamise nõue on aegunud ning kahtlustatav tugineb aegumise vastuväitele ja sellest tulenevalt ei ole ta tsiviilõigsuslikult kohustatud tasuma kannatanule kahjuhüvitist, ei pea prokurör õiguslikult põhjendatuks ja KrMS § 202 mõttega kooskõlas olevaks kahtlustatava n-ö sundimist loobumiseks oma seaduslikust õigusest nõuda aegumise kohaldamist seeläbi, et kriminaalmenetluse lõpetamine KrMS § 202 lg 7 alusel oleks võimalik vaid siis, kui kahtlustatav täies ulatuses täidaks kahju hüvitamise kohustust, mille puhul on tal seadusest tulenev õigus kahju hüvitamisest keelduda. Seda eriti juhul, kui kahtlustatav on aegumisest hoolimata nõus hüvitama kannatanule oma võimaluste piires olulise osa tekitatud kahjust, nagu see praegusel juhul on. Sellest lähtuvalt ja arvestades seda, et kahtlustatav on andnud nõusoleku tasuda kannatanule varalise kahju katteks 5112,18 eurot, kohustab prokurör KrMS § 202 lg 2 p 1 alusel kahtlustatavat hüvitama kannatanule kuriteoga 4 (6) 23.01.2025 kriminaalmenetluse lõpetamise määrus kriminaalasjas nr 21230100611 tekitatud varaline kahju summas 5112,18 eurot kuue kuu jooksul alates kriminaalmenetluse lõpetamisest. See prokuröri otsustus ei kujuta endast mitte kannatanu tsiviilhagi lahendamist, mis on kohtu pädevuses, vaid kahtlustatavale tema nõusolekul kriminaalmenetlusliku kohustuse panemist. Kriminaalmenetluse loogika järgi kuulub kriminaalmenetluse raames esitatud tsiviilhagi kohtu poolt lahendamisele üksnes kriminaalasja kohtusse saatmise ja süüdimõistva otsuse tegemise korral. Kriminaalmenetluse lõpetamise korral tsiviilhagi läbivaatamist mõistetavalt ei toimu. Seda arvestades jätab prokurör samuti läbi vaatamata kannatanu esindaja taotluse tunnistada KrMS § 39 lg 2 alusel tsiviilkostjaks kahtlustatava tööandja xxx. KrMS § 202 lg 2 p 2 alusel võib kriminaalmenetluse lõpetamise korral panna kahtlustatava nõusolekul temale kohustuse maksta määratud tähtajaks kindel summa riigituludesse või KrMS § 202 lg 2 p 3 alusel teha 10-240 tundi üldkasulikku tööd. Prokurör on seisukohal, et käesoleva kriminaalasja menetlus võib lõpetada ilma, et kahtlustatavale oleks määratud riigituludesse makse tasumise või üldkasuliku töö tegemise kohustus, kuivõrd vajadus nende kohustuste kaudu saavutatava eripreventiivse mõju järele praegusel juhul puudub. xxx inkrimineeritava kuriteo toimepanemisest on praeguseks möödunud üle kolme ja poole aasta, mille jooksul ei ole ta prokuratuuri infosüsteemi PRIS andmete kohaselt enam käitunud viisil, mis oleks andnud alust kahtlustada teda uue kuriteo toimepanemises. PRIS andmetel ei ole xxx üleüldse kunagi olnud kahtlustatavaks kriminaalasjas. Riigituludesse makse tegemise kohustuse osas arvestab prokurör täiendavalt xxx sissetuleku tagasihoidlikkust /tl 179/ ja käesoleva määrusega temale pandavatest muudest kohustustest tulenevat rahalist koormust. Juhindudes KrMS § 202 ja § 206, ringkonnaprokurör määras: 1. Lõpetada kriminaalasjas nr 21230100611 menetlus KrMS § 202 lg 7 alusel. 2. Arvata kannatanul xxx (xxx, isikukood xxx) tekkinud kriminaalmenetluse kulude hulka valitud esindajale makstud tasu summas 2271,60 eurot (kaks tuhat kakssada seitsekümmend üks eurot kuuskümmend senti). 3. Määratud kohustuse liik ja tähtaeg: 3.1. kohustada xxx (xxx, isikukood xxx) KrMS § 202 lg 2 p 1 alusel hüvitama kannatanule xxx (xxx, isikukood xxx) kuriteoga tekitatud varaline kahju summas 5112,18 (viis tuhat ükssada kaksteist eurot kaheksateist senti) 6 (kuue) kuu jooksul alates kriminaalmenetluse lõpetamisest, s.o hiljemalt 23.07.2025, kandes osundatud summa kannatanu xxx arvelduskontole nr EExxx pangas AS LHV Pank. Kohustuse täitmisest teavitada e-posti vahendusel või muul viisil Põhja Ringkonnaprokuratuuri, edastades prokuratuurile ka makseid tõendavad dokumendid (maksekorralduse vms) või nende koopia. Teavituse kohustuse täitmise kohta ja makseid kinnitavate dokumentide koopia võib saata ringkonnaprokurör Deniss Medvedevi e-posti aadressile [email protected]; 3.2. kohustada xxx (xxx, isikukood xxx) KrMS § 202 lg 2 p 1 hüvitama kannatanule xxx (xxx, isikukood xxx) temal tekkinud kriminaalmenetluse kulud (valitud esindajale makstud mõistlik tasu) summas 2271,60 eurot (kaks tuhat kakssada seitsekümmend üks eurot kuuskümmend senti) 2 (kahe) kuu jooksul alates kriminaalmenetluse lõpetamisest, s.o hiljemalt 23.03.2025, kandes osundatud summa kannatanu xxx arvelduskontole nr EExxx pangas AS LHV Pank. Kohustuse täitmisest teavitada e-posti vahendusel või muul viisil Põhja Ringkonnaprokuratuuri, edastades prokuratuurile ka makseid tõendavad dokumendid (maksekorralduse vms) või nende koopia. Teavituse kohustuse täitmise kohta ja makseid 5 (6) 23.01.2025 kriminaalmenetluse lõpetamise määrus kriminaalasjas nr 21230100611 kinnitavate dokumentide koopia võib saata ringkonnaprokurör Deniss Medvedevi e-posti aadressile [email protected]; 3.3. kohustada xxx (xxx, isikukood xxx) KrMS § 202 lg 2 p 1 tasuma riigil tekkinud kriminaalmenetluse kulud summas 181 (ükssada kaheksakümmend üks) eurot 7 (seitsme) päeva jooksul alates kriminaalmenetluse lõpetamisest, s.o hiljemalt 30.01.2025; 4. Kui isik ei täida määratud tähtaja jooksul talle pandud kohustust, võib prokuratuur kriminaalmenetluse määrusega uuendada. 5. Jätta läbi vaatamata kannatanu xxx 19.12.2024 tsiviilhagi kriminaalasjas nr 21230100611, mille on ta edastanud Põhja Ringkonnaprokuratuurile oma lepingulise esindaja vandeadvokaat Vladimir Sadekovi vahendusel, ning nimetatud tsiviilhagis sisalduv taotlus xxx tunnistamiseks tsiviilkostjaks. 6. Kriminaalmenetluse kulud: 6.1. kannatanu xxx valitud esindajale makstud mõistlik tasu summas 2271,60 eurot (kaks tuhat kakssada seitsekümmend üks eurot kuuskümmend senti) eurot, mille tasumine (kannatanule kulu hüvitamine) on pandud kohustuseks xxx (punkt 3.2); 6.2. isiku kohtuarstliku ekspertiiside maksumus kogusummas 181 eurot (ekspertiisiaktid 02.12.2021 nr xxx ja 19.04.2023 nr xxx), mille tasumine (riigile kulu hüvitamine) on pandud kohustuseks xxx (punkt 3.3). 7. KrMS 4. peatükis loetletud tõkendite ja muude kriminaalmenetluse tagamise vahendite tühistamine: tõkendit ega muid kriminaalmenetluse tagamise vahendeid xxx suhtes kohaldatud ei ole. 8. Asitõendid või äravõetud objektid: puuduvad. 9. Vastavalt KrMS § 206 lõikele 2 saata viivitamata käesoleva määruse koopia kannatanu xxx lepingulisele (valitud) esindajale vandeadvokaat Vladimir Sadekovile ja kahtlustatavale xxx. 10. Saata käesoleva määruse koopia Tervisekassale e-posti aadressil [email protected]. 11. Kannatanul on õigus vastavalt KrMS § 206 lõikele 3 tutvuda kriminaaltoimikuga käesoleva määruse koopia saamisest alates kümne päeva jooksul Põhja Ringkonnaprokuratuuris aadressil Lubja tn 4, 10115 Tallinn (e-post: [email protected]). Kui füüsilisest isikust kannatanu ei valda eesti keelt, võib ta kümne päeva jooksul taotleda kriminaalmenetluse lõpetamise määruse sisust arusaamiseks selle teksti tõlkimist emakeelde või keelde, mida ta valdab. 12. Edasikaebamise kord: Vastavalt KrMS § 207 lõigetele 2 ja 3 võib kannatanu kriminaalmenetluse lõpetamise määruse koopia saamisest alates kümne päeva jooksul esitada kaebuse Riigiprokuratuurile, mille asukoht on Wismari 7, 15188 Tallinn (e-post: [email protected]). (allkirjastatud digitaalselt) Deniss Medvedev 6 (6)
Allikas: Prokuratuur dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel