dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Prokuratuur
OportuniteedimäärusAvalik

Kriminaalmenetluse lõpetamise määrus

Prokuratuur · 31. jaanuar 2025
Viit
RP-6-15/25/1392
Registreeritud
31. jaanuar 2025
Dokumendi liik
Oportuniteedimäärus
Funktsioon
RP-6 Prokuratuuri põhitegevus
Sari
RP-6-15 Oportuniteedimäärused
Toimik
RP-6-15/2025
Vastutaja
Annika Vanatoa (Põhja Ringkonnaprokuratuur, Kolmas osakond (alaealised,lähisuhted))

Failid

  • 📎Kriminaalmenetluse lopetamise maaris 242317....pdf170 KB

Sisu (failidest)

Kriminaalmenetluse lõpetamise määrus Koostamise kuupäev ja koht: 30.01.2025, Tallinn Koostaja ametinimetus ja nimi: abiprokurör Annika Vanatoa Ametiasutuse nimi: Põhja Ringkonnaprokuratuur Kriminaalasja number: 24231753473 Kuriteo kvalifikatsioon: KarS § 121 lg 2 p 2, 3 Kahtlustatava nimi (isikukood): xxxxxx xxxxxxx Xxxxxxxxxxxxxxxxxx 27.09.2024 alustati kriminaalmenetlus KarS § 121 lg 2 p 2, 3 tunnustel selles, et xxxxxx xxxxxxx kasutas ajavahemikul 01.09.2022 kuni 27.09.2024 oma elukohas, xxxxxxxxxxx eramajas olmetülide käigus füüsilist vägivalda oma alaealiste laste xxxxxx xxxxxxx ja xxxxx xxxxx suhtes. Täpsemalt, lõi mõlemat last korduvalt käte ja jalaga erinevatesse kehapiirkondadesse, sh põse, käe, jala, tuharate pihta, põhjustades seeläbi kannatanutele füüsilist valu. Samuti märgitud ajavahemikul pani xxxxxx xxxxxxx olmetülide käigus oma alaealistele lastele teipi suu ette nii, et kannatanutel oli raske hingata ning nad ei saanud rääkida, samuti tundsid hirmu oma elu ja tervise pärast. Lisaks, märgitud ajavahemikul pani xxxxxx xxxxxxx oma elukaaslase elukohas xxxxxxxxxx eramajas ja oma elukohas xxxxxxxx kasvatuslikel eesmärkidel korduvalt oma alaealistele lastele xxxxx xxxxxxx ja xxxxx xxxxx sinepit keele peale, mistõttu tundsid kannatanud keelel füüsilist valu ja kipitustunnet. Kahtlustatavana ütlusi andnud xxxxx xxxxxx tunnistas ennast osaliselt süüdi ja selgitas, et tema ei ole lastele teipi suu ette pannud. Sinepit on ta tõesti paar korda lastele keelele määrinud. Seda tegi ta poegade korrale kutsumiseks. Näpulakse on ta andnud nii xxxxx kui xxxxxx kasvatuslikel eesmärkidel. Ta mäletab, et xxxxx hakkas üks kord vastu näppe saades nutma. Pepulaksu on ta samuti mõlemale poisile mitu korda andnud. Lapsed on hakanud siis nutma. Neid lakse andis ta 2024. aasta kevadel tema elukohas xxxxxxxxx. Pea vastu ei ole ta lapsi löönud. 2024. aasta septembris juhtus nii, et tema tegi ukse lahti ja väljapoole avaneva uksega lõi kogemata ukse taga seisnud xxxxx. Laps sai tugeva löögi ja sellest tekkis talle sinikas ja marrastus silma juurde. See juhtus kogemata. Ta kahetseb tehtut väga ja soovib olla lastele parem vanem. Seetõttu teeb ta kohaliku omavalitsusega tihedat koostööd ja on ka kirjas lastevanemate koolitusel „Minu imelised aastad“. Kannatanute ütlustest nähtub üheselt, et nende ema xxxxxx xxxxxxx kasutab laste suhtes füüsilist vägivalda siis, kui poisid ei kuula sõna või üksteist kiusavad. Tookord, kui xxxxxx oli silma umber hematoom, lõi ema xxxxxx uksega kogemata, kuna ei näinud, et laps ukse taga seisab. Tunnistajana ülekuulatud Keila linnavalitsuse laste heaolu spetsialist xxxxx xxxxxx selgitas, et xxxxx xxxxxxx on pikka aega olnud lastekaitse huviorbiidis. Peamisteks murekohtadeks on perekonna raske majanduslik olukord ning xxxxx vanemlike oskuste puudumine. xxxxx oli enne täisealiseks saamist ise lastekaitse huviorbiidis, kuivõrd xxxxx emal puudusid samuti vanemlikud oskused. Kahe lapse isal xxxx xxxxx on ka puudulikud vanemlikud kasvatusoskused. Xxxxx xxxxxx perekonnaga on tehtud koostööd ebaregulaarselt, kuna xxxxx aegajalt keeldub abi ja nõustamist vastu võtmast. Xxxxx xxxxxxx ei ole varasemalt kriminaalkorras karistatud. 1/4 Hinnanud tõendeid kogumis leiab prokurör, et sellise tegevusega pani xxxxx xxxxxx toime KarS § 121 lg 2 p 2, 3 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o teise inimese kehalise väärkohtlemise valu tekitamisega, mis on toime pandud lähisuhtes ja korduvalt. Siiski, olles tutvunud kriminaalmenetluse materjalidega, analüüsinud kuriteo toimepanemise asjaolusid, kuriteo toimepanija isikut, tema käitumisviisi, süü suurust, kuriteo olulisust ja raskusasted, leiab prokurör, et antud juhul on võimalik ja põhjendatud kriminaalmenetluse lõpetamine KrMS § 202 alusel. KrMS § 202 lg 1 kohaselt võib prokuratuur kahtlustatava või süüdistatava nõusolekul taotleda, et kohus kriminaalmenetluse lõpetaks, kui kriminaalmenetluse ese on teise astme kuritegu ja selles kahtlustatava või süüdistatava isiku süü ei ole suur ning ta on heastanud või asunud heastama kuriteoga tekitatud kahju ja tasunud kriminaalmenetluse kulud või võtnud endale kohustuse tasuda kulud ning kui kriminaalmenetluse jätkamiseks puudub avalik menetlushuvi. KrMS § 202 lg 7 kohaselt, kui kriminaalmenetluse esemeks on teise astme kuritegu, mille eest karistusseadustiku eriosa ei näe karistusena ette vangistuse alamäära või näeb karistusena ette ainult rahalise karistuse, võib KrMS § 202 lg 1 ja 2 sätestatud alusel kriminaalasja lõpetada prokuratuur. KarS § 121 lg 2 p 2, 3 sätestatud kuriteo toimepanemise eest on ette nähtud rahaline karistus või kuni 5-aastane vangistus. KarS § 4 lg-st 3 tulenevalt on tegemist teise astme kuriteoga, kui karistusena on ette nähtud tähtajaline vangistus kuni viis aastat või rahaline karistus. Järelikult on käesoleval juhul kriminaalmenetluse esemeks teise astme kuritegu, mille eest karistusseadustiku eriosa ei näe karistusena ette vangistuse alammäära ja kriminaalmenetluse võib lõpetada prokuratuur. Kahtlustatava süü ei ole suur. Süü suuruse hindamisel tuleb arvestada ka seda, et seadusandja ei ole sellise teo eest ette näinud vangistuse alammäära. Samuti tuleb arvestada, et kuriteoga kriminaalmenetluses hüvitatavat kahju ei tekitatud. Kuriteoga hüvitatavat kahju ei tekitatud, kannatanud tsiviilhagi ei esitanud ja menetluskulusid ei tekkinud. Lisaks kahju hüvitamise ja menetluskulude hüvitamise kohustusele võidakse KrMS § 202 lg 7 alusel kriminaalmenetluse lõpetamisel kahtlustatavale panna lisakohustus KrMS § 202 lg 2 järgi. Kriminaalmenetluse lõpetamise võimalikkuse üle otsustamisel tuleb arvestada ka asjaoluga, et lõpetamine ei ole võimalik, kui menetluse jätkamine on vajalik kas üld- või eripreventiivsest kaalutlusest. Karistuse eripreventiivne eesmärk tähendab võimalust mõjutada süüdimõistetut moel, mis tagaks edaspidi tema hoidumise süütegude toimepanemisest. Eripreventiivsetest kaalutlustest lähtuvalt on avalik menetlushuvi olemas, kui kriminaalmenetluse lõpetamine ja teo toimepannud isiku karistamisest loobumine võib tingida tema poolt uute kuritegude toimepanemise. Seda hinnatakse lähtuvalt isiku varasemast karistatusest, menetluse aluseks oleva teo toimepanemise asjaoludest ja teo iseloomust. Üldpreventiivsest aspektist on avalik menetlushuvi olemas eelkõige siis, kui teo toimepanemise viis, valdkond, tagajärjed või samaliigiliste kuritegude suur arv ja ühiskonnaohtlikkus on sellised, et menetluse lõpetamine ja lisakohustuste määramine ei oleks kriminaalpoliitiliselt vastuvõetavad. Riigikohtu otsuse nr 3-1-1-85-04 p 16 järgi on oportuniteediprintsiibiga antud prokuröridele kaalutlusõigus, mille eesmärk hõlmab lisaks menetlusökonoomikale ka proportsionaalsuse põhimõttest tuleneva vajaduse välistada kriminaalrepressiooni kohaldamine juhtudel, mil see oleks teo asjaolusid silmas pidades ilmselgelt ebamõõdukas. Avaliku menetlushuvi mõiste on mõeldud 2/4 tagama muuhulgas seda, et karistust kohaldatakse üksnes siis, kui muudest vahenditest ei piisa ja just selle järele on tungiv vajadus. Antud asjas puudub avalik menetlushuvi. Esiteks puudub eripreventiivne vajadus kahtlustatavat kriminaalkorras karistada, kuna puudub põhjus arvata, et karistamisest loobumine võib tingida uute süütegude toimepanemise xxxxx xxxxxxx poolt. Kuigi isik on korduvalt toime pannud kehalise väärkohtlemise kannatanute suhtes, siis kahtlustatava hukkamõistetava käitumise kolle paikneb puudulikes käitumis- ja kasvatusoskustes. Sestap puudub alus arvata, et kriminaalkorras karistamine oleks sobiv meede isikut õiguskuulekale teele suunamiseks. Prokurör peab vajalikuks kohustada xxxxx xxxxxxx läbima vanemlusprogrammi „Minu imelised aastad“. Kahtlustatava kriminaalvastutusele võtmine ei ole põhjendatud üldpreventiivsetel eesmärkidel. Käesoleva kriminaalasja lõpetamine ei mõjuta negatiivselt ühiskonna usku õiguse kehtivusse, kuna menetlusosalised kuulati üle ning kahtlustatavale seati eripreventatiivse mõjuga kohustus. Riik on niisiis reageerinud isiku käitumisele operatiivselt ning üheselt mõistetavalt ja suunanud kahtlustatava õiguskuulekale teele tagasi. Seega ei sea käesolevas kriminaalasjas menetluse lõpetamine ohtu ühiskonna usku õiguse kehtivusse, vaid annab tunnistust õiglasest ja individuaalsest lähenemisest. Karistusõiguslikud sanktsioonid peavad säilitama oma ultima ratio iseloomu ehk jääma isiku käitumise suunamisel riigi viimaseks vahendiks. Karistus kohaldatakse üksnes siis, kui selle järele on tungiv vajadus ning muudest meetmetest ei piisa. Käesoleval juhul on prokurör veendunud, et kriminaalkorras karistamise vajadus puudub. Juhindudes KrMS § 202 lg 2 p 5 ja 206, abiprokurör määras: 1. Lõpetada kriminaalasjas nr 24231753473 menetlus. 2. Määratud kohustus: Kohustada xxxxx xxxxxxx läbima sotsiaalprogrammi “Minu imelised aastad”. Samuti jätkama koosttööd elukohajärgse laste heaolu spetsialistiga ning järgida tema ettekirjutusi ( psühholoogi teenus, peretöötaja) Prokuratuur teeb tähtaja lõppedes päringu kohustuste edukuse osas. Kohustuse tähtaeg: 30.07.2025 3. KrMS 4. peatükis loetletud tõkendite ja muude kriminaalmenetluse tagamise vahendite tühistamine: ei kohaldatud. 4. Asitõendid või äravõetud või konfiskeerimisele kuuluvad objektid: • 1 DVD+R plaat xxxxx xxxxxxx videoga toimiku tagakaanel; • 1 DVD+R plaat xxxxx xxxx ja xxxxx xxxxxxx ülekuulamistega toimiku tagakaanel. Jätta kriminaalasja materjalide juurde 5. KrMS § 206 lõike 21 alusel teavitada kriminaalmenetluse lõpetamisest Eesti Kohtuekspertiisi Instituuti ja kustutada ABIS-st ja RSBR-st järgmised andmed: ei kustutata. Ees- ja perekonnanimi Xxxxxxx xxxxxxxxx Isikukood xxxxxxxxxx DNA Sõrmejäljed Näokujutised Biomeetria andmete võtmise kuupäev 11.10.2024 Kriminaalasja nr, milles biomeetria hõivati 24231753473 NB! Kustutatakse ainult märgitud kuupäeval ja asja raames hõivatud biomeetria. 6. Kriminaalmenetluse kulud: puuduvad. 3/4 7. Vastavalt KrMS § 206 lõikele 2 tuleb kriminaalmenetluse lõpetamise määruse koopia viivitamata saata: kahtlustatava xxxxx xxxxxx ja Keila Linnavalitsuse laste heaolu spetsialisti xxxxx e-posti aadressile 8. Kannatanul on õigus vastavalt KrMS § 206 lõikele 3 tutvuda kriminaaltoimikuga kriminaalmenetluse lõpetamise määruse koopia saamisest alates kümne päeva jooksul menetluse lõpetanud prokuratuuris. Kui füüsilisest isikust kannatanu ei valda eesti keelt, võib ta kümne päeva jooksul taotleda kriminaalmenetluse lõpetamise määruse sisust arusaamiseks selle teksti tõlkimist emakeelde või keelde, mida ta valdab. 9. Toimingus osaleb tõlk, kes on KrMS § 161 lõike 6 kohaselt kohustatud tõlkima kõik menetlustoimingusse puutuva täpselt ja täielikult ning hoidma saladuses talle tõlkimisel teatavaks saanud andmeid. Teda on hoiatatud, et oma ülesannetest alusetu keeldumise ja teadvalt valesti tõlkimise eest vastutab ta KarS §-de 318 ja 321 järgi. Edasikaebamise kord Vastavalt KrMS § 207 lõigetele 2 ja 3 võib kannatanu põhistatud kriminaalmenetluse lõpetamise määruse koopia saamisest alates kümne päeva jooksul esitada kaebuse Riigiprokuratuurile, mille asukoht on Wismari 7, Tallinn 15188. Annika Vanatoa abiprokurör Olen menetluse lõpetamise ja määratud kohustustega nõus. Mulle on selgitatud kohustuse mittetäitmise tagajärgi: ………………………………xxxxx xxxxxxx 4/4
Allikas: Prokuratuur dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel