dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Terviseamet
Väljaminev dokumentAvalik

Kiri

Terviseamet · 17. detsember 2024
Viit
8.1-14/24/12891-1
Registreeritud
17. detsember 2024
Dokumendi liik
Väljaminev dokument
Adressaat
Vastavalt nimekirjale
Saabumis/saatmisviis
vastutaja nimeliselt e-posti aadressilt välja saadetud
Funktsioon
8 Nakkushaiguste seire, ennetuse ja tõrje korraldamine
Sari
8-14 Gripi ja muude respiratoorsete nakkuste seirealased aruanded, uuringud ja kokkuvõtted
Toimik
8.1-14/2024
Vastutaja
Olga Sadikova (TA, Peadirektori asetäitja (1) vastutusvaldkond, Nakkushaiguste epidemioloogia osakond, Gripikeskus)

Failid

  • 📎Ulevaade 16.12.24.pdf304 KB

Sisu (failidest)

COVID-19 ja teiste ülemiste hingamisteede nakkushaiguste ülevaade (seisuga 16.12.2024) 50. nädala jooksul lisandus 1 034 haigusjuhtu (234 laboratoorselt kinnitatud ja 800 kliiniliselt diagnoositud). Eelmise nädalaga võrreldes suurenes haigusjuhtude arv 12,5% võrra. Kõigist haigestunutest 23,0%-l kinnitati diagnoos laboratoorselt (PCR, antigeeni kiirtest tervishoiutöötajate poolt). Seisuga 16.12.2024 on viimase 14 päeva haigestumus 100 000 el. kohta 146,8, kusjuures laboratoorselt kinnitatud diagnooside põhjal on näitaja 30,8. 50. nädalal tehti 2 062 testi. Positiivsete testide osakaal moodustas 11,3% (49. nädalal – 9,8%).1 Haigete vanuseline jaotus1 50. nädalal jätkus haigestumuse tõus enamikes vanuserühmades. Samas püsib haigestumus stabiilsena või esines väikest langust vanuserühmades: 5–9-a, 35–39-a, 40–44-a, 55–59-a, 70– 79-a ja üle 85-aastaste seas. Kooliealiste laste haigestumuse tõusule järgnes haigestumuse kasv tööealiste ja eakate seas. Märkimisväärset kasvu täheldati vanuserühmades 20–24-a (+40,5%), 65–69-a (+57,1%) ja 80– 84-a (+62,1%). Muudes vanuserühmades kasvas haigestumus keskmiselt 30%. Üle 60-aastased moodustasid 32,8% haigestunute üldarvust. Nakatumiskordaja Rt 2 Haigestumus on tõusuteel. Koostaja: Nakkushaiguste epidemioloogia osakond Hospitaliseerimine3,1 Haiglate edastatud andmetel (v.a kahe haigla info) hospitaliseeriti 50. nädalal kokku 111 patsienti, kellel diagnoositi COVID-19 kas põhi- või kaasuva haigusena, neist 27 patsienti ehk 24,3% hospitaliseeriti raske kuluga COVID-19 haiguse tõttu. 24 patsienti ehk 92,6% olid üle 60-aastased. Raske COVID-19 tõttu hospitaliseeritute arv püsib stabiilsena, kuid kaasuva COVID-19 diagnoosiga hospitaliseerimised on kasvutrendis, peegeldades haiguse üldist levikut. COVID-19 hospitaalinfektsiooni tõttu on haiglaravil 59 inimest. Raske COVID-19 tõttu vajas intensiivravi kuus inimest, surmajuhte ei esinenud. Tervise Arengu Instituudi surma põhjuste registri poolt valideeritud ning avaldatud andmete järgi suri COVID-19 tõttu 2024 a. algusest kuni detsembrini kokku 103 inimest, 2023 a. – 310 inimest, 2022 a. – 903 inimest. (SD15: Surmade esialgsed registreerimisandmed põhjuse, soo, maakonna ja kuu järgi. PxWeb (tai.ee), viimati uuendatud 04.12.2024) Hoolekandeasutused2 Terviseametile ei laekunud 50. nädalal informatsiooni COVID-19 kollete kohta hoolekandeasutustes. Reoveeseire2 Reoveeseire andmed laekuvad järgmisel nädalal Sekveneerimine Sekveneerimise andmetel on omicron-tüve osakaal 100%. Kõik SARS-CoV-2 variandid: XEC, BA.2.86 ja KP.3 jagunesid võrdselt. Ülemiste hingamisteede ägedad nakkused Seisuga 16.12.2024 pöördus ülemiste hingamisteede viirusnakkuste tõttu arstide poole 3590 inimest, kellest 37,4% olid kuni 14-aastased lapsed. Keskmine haigestumus 100 000 elaniku kohta oli 262,8. Ülemiste hingamisteede ägedate respiratoorsete nakkuste haigestumus kasvas eelmise nädalaga võrreldes 12%. Koostaja: Nakkushaiguste epidemioloogia osakond Sentinelseire andmetel olid gripilaadsete viirusnakkuste suhtes positiivsed 47,5% analüüsitud proovidest. Peamisteks tekitajateks olid rinoviirused (30,0%). SARS-CoV-2 viiruste ja A-gripiviiruste osakaal oli vastavalt 7,5% ja 2,5%. Teistest tekitajatest tuvastati võrdselt 2,5% osakaaluga adenoviiruseid, inimese metapneumo- (hMPV) ja paragripiviiruseid.2 Gripp 50. nädalal registreeriti kokku 76 gripijuhtu. Laboratoorselt kinnitati 41 gripiviirust, millest 33 olid A-gripiviirused ja 8 B-gripiviirused. Gripiviiruse aktiivsus on viimase nelja nädala jooksul järjepidevalt kasvanud ning grippi haigestunute arv on võrreldes eelmise nädalaga kahekordistunud. Gripiviiruse levik on muutunud püsivaks. Ringluses on, sarnaselt muu Euroopa riikidega, samaaegselt nii A- kui ka B-gripiviiruse alatüübid. Grippi haigestumise intensiivsus on hetkel madal ning levikut hinnatakse veel piiratuks, kuid lähinädalatel on oodata grippi haigestumuse järsku kasvu. TEHIKu andmetel hospitaliseeriti 50. nädalal gripi tõttu neli patsienti, ühel juhul esines gripp kaasuva haigusena. Arvestades gripiviiruse omadust ägestada kroonilisi haigusi, ei saa välistada, et põhihaiguse ägenemise põhjus oli seotud gripiviirusega. Euroopa gripiseirevõrgustiku andmetel on ägedate hingamisteede nakkuste tõttu esmatasandi tervishoiutöötajate ja haiglatesse pöördumiste arv hetkel hooajaliste ootuste piires, kuid gripiviiruse aktiivsus on kasvutrendis. EL/EMP riikides on positiivsete testide osakaal 10%, mis viitab talvise gripiepideemia algusele.4 RS-viirusega seotud nakkused TEHIKu andmetel registreeriti 50. nädalal üks RS-viirusega seotud haigusjuht. Alates oktoobrist on tuvastatud kokku 26 RS-viiruse juhtu, sealhulgas üks hospitaliseeritud patsient (92-aastane). ECDC hinnangul on RS-viiruse levik EL/EMP riikides hetkel madal ja jääb alla viimase kolme hooaja taseme. Samas soovitatakse olla valmis RS-viiruse leviku võimalikuks kasvuks.4 Üldine järeldus: Kõikide ülemiste hingamisteede viirusnakkuste (COVID-19, gripp, RSV) haigestumus on kasvutrendis, kusjuures gripiviiruse ja COVID-19 levik näitab selget aktiivsuse kasvu. Lähinädalad toovad tõenäoliselt kaasa grippi haigestumise järsu tõusu ja hospitaliseerimiste arvu suurenemise, eriti riskirühmades. Tervishoiuasutuste valmisolek ja aktiivne seire on kriitilise tähtsusega. COVID-19 olukord: COVID-19 haigusjuhtude arv on pärast seitsmenädalast langustrendi taas tõusuteel, kasvades 50. nädalal 12,5% võrreldes eelneva nädalaga. Testimise aktiivsus on suurenenud ja positiivsete testide osakaal jõudis 11,3%-ni. Haiglaravi vajavate patsientide arv püsib stabiilsena, kuid kaasuva COVID-19 diagnoosiga hospitaliseerimiste arv kasvab. Intensiivravi vajadus on minimaalne ja surmajuhte ei registreeritud. Koostaja: Nakkushaiguste epidemioloogia osakond Gripi olukord: Gripi aktiivsus on viimase nelja nädala jooksul märkimisväärselt kasvanud ja gripi levik on muutunud püsivaks. Juhtumite arv on eelmise nädalaga võrreldes kahekordistunud ning ringluses on samaaegselt nii A- kui ka B-gripiviiruse alatüübid. Kuigi grippi haigestumise intensiivsus on hetkel veel madal, viitab positiivsete testide tõus 10%-ni Euroopa riikides gripiepideemia algusele. RS-viirusega seotud olukord: RS-viiruse levik püsib Eestis madalal tasemel. 50. nädalal registreeriti vaid üks haigusjuht. Hooaja jooksul on kogunenud 26 juhtumit, sealhulgas üks hospitaliseerimist vajanud patsient. Euroopa andmetel on RS-viiruse levik hetkel madalam kui eelmistel hooaegadel. Prognoos: SARS-CoV-2 viiruse levik on jätkuvalt laialdane ning tõusutrendis. Eriti haavatavad on üle 60-aastased inimesed ning lähinädalatel võib oodata hospitaliseerimiste arvu kerget kasvu. Lähinädalatel on oodata grippi haigestumise kiiret kasvu, eriti laste seas. Algavad pühad ja koolivaheaeg võivad ajutiselt aeglustada viiruse levikut, kuid jaanuari teises pooles võib haigestumine taas suureneda. Gripi leviku tõus võib suurendada hospitaliseerimiste arvu eriti laste ja eakate seas ning provotseerida krooniliste haiguste ägenemist riskirühmades. Kuigi RS-viiruse levik on hetkel madal, tuleb valmis olla võimalikuks tõusuks, eriti väikelaste ja eakate seas, kes on RS-viiruse raskema kulu riskirühm. Hetkel ei ole tervishoiusüsteemile ülekoormuse ohtu. Riskirühmade vaktsineerimine ning hügieeni- ja tõrjemeetmete järgimine on jätkuvalt parim viis hingamisteede nakkuste ennetamiseks. ___________________________________________________________________________ Allikas: 1 TEHIK/TIS 2 Terviseamet 3 Haiglate poolt edastatud andmed 4 European Respiratory Virus Surveillance Summary Koostaja: Nakkushaiguste epidemioloogia osakond
Allikas: Terviseamet dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel