Kiri

Kasutusluba nr 2412371/06077 Kasutusluba nr 2412371/06077 Haldusakt Haldusakti andmed Haldusakti alus Kasutusloa taotlus 11371/11136 (esitatud 16.10.2024) Haldusakt Kasutusluba 12371/06077 Haldusakti kuupäev 18.12.2024 Haldusakti väljaandja Tallinna Linnaplaneerimise Amet (reg. kood 75023823) Haldusakti allkirjastajad MERIT JAESKI Haldusaktile lisatud täiendavad märkused ja tingimused Osaline kasutusluba väljastatakse põhikooli või gümnaasiumi õppehoonele (hoone A), koolieelsele lasteasutusele (hoone A osas), spordihallile (hoone D) ning hoonete tehnilistele ruumidele ja liikumisteedele. Suletud netopind on 5384,8 m2. Kasutusluba on võimalik vaidlustada Tallinna Halduskohtus (Pärnu mnt 7, Tallinn 15082 ) 30 päeva jooksul arvates päevast, millal isik vaidlustatavast kasutusloast teada sai või oleks pidanud teada saama. Haldusakti kinnitamine Otsuse originaaliks jääb ehitisregistris genereeritud ja allkirjastatud dokument Seotud ehitised Jrk Ehitise nimetus EHR kood Ehitise aadress 1 Ülemiste 121401121 Harju maakond, Tallinn, Lasnamäe linnaosa, Valukoja tn 9 Hariduskompleks 18.12.2024 1/12  Kasutusluba nr 2412371/06077 Ehitis Ehitustegevuse info Näitaja Ehitise andmed Kasutusluba on osaline Jah Osalise kasutusloa täpsustus Osaline kasutusluba võetakse hoone osadele A ja D, mis asuvad aadressil Valukoja 9. Osalise kasutusloa mahtu kuuluvad põhikooli või gümnaasiumi õppehoone, koolieelne lasteasutus, spordihall ning hoonete tehnilised ruumid ja liikumisteed. Suletud netopind on 5384,8 m2. Kasutusele võtmise piirid on lisatud dokumentide juurde. Hoone liik Mitteeluhoone Ehitisealune pind ja kõrgus Ehitisealuse pinnaga üle 60 m2 Ehitis on vees, kaldaga Ei ühendamata Kavandatav tegevus Ehitise püstitamine Ehitustegevuse täpsustus Alusdokument Ehitusluba 2312271/06470 (16.08.2023) See tegevus on Loakohustuslik Ehitise üldinfo Näitaja Ehitise andmed Ehitise liik Hoone Ehitise nimetus Ülemiste Hariduskompleks Ehitisregistri kood 121401121 Omandi liik kinnisasi Ehitise seisund Püstitamisel Esmane kasutusaasta Esmase kasutuselevõtu aasta on oletuslik Ehitise aadress Harju maakond, Tallinn, Lasnamäe linnaosa, Valukoja tn 9 18.12.2024 2/12  Kasutusluba nr 2412371/06077 Ehitise kasutamise otstarbed Näitaja Ehitise andmed Kasutamise otstarve, Koolieelne lasteasutus (lastesõim, -aed, päevakodu, lasteaed- mitteeluruumi pind (m2) algkool) (12631), 1056,3 Põhikooli või gümnaasiumi õppehoone (12632), 1496,4 Muu haridus- või teadushoone (12639), 1867,6 Spordihall, võimla (12651) 795,4 Eluruumide pind kokku 0,0 Mitteeluruumide pind kokku 5 215,7 Ehitise mõõtmed Näitaja Ehitise andmed Ehitisealune pind (m2) 5 056,1 Maapealse osa alune pind 5 056,1 (m2) Köetav pind (m2) 9 326,5 Suletud netopind (m2) 9 329,7 Üldkasutatav pind (m2) 3 914,9 Tehnopind (m2) 199,1 Maapealsete korruste arv 3 Maa-aluste korruste arv 1 Kõrgus (m) 14,9 Absoluutne kõrgus (m) 59,7 Pikkus (m2) 109,0 Laius (m) 63,3 Sügavus (m) 4,3 Maht (m3) 47 523,0 Maapealse osa maht (m3) 41 340,0 18.12.2024 3/12  Kasutusluba nr 2412371/06077 Ehitise konstruktsioonid ja materjalid Näitaja Ehitise andmed Vundamendi liik madalvundament Kande- ja jäigastavate monoliitne raudbetoon; monteeritav raudbetoon; väike- või konstruktsioonide materjali liik suurplokk, näiteks vaht, mull, kergkruus, kärg, betoon; metall Välisseina liik väike- või suurplokk (vaht, mull, kergkruus, kärg, betoon jms); betoon Välisseina välisviimistluse fassaadiplaat (seal hulgas tsementkiudplaat); klaas; puit (vooder) materjali liik Vahelagede kandva osa monteeritav raudbetoon materjali liik Katuse ja katuslagede kandva monteeritav raudbetoon osa materjali liik Katusekatte materjali liik bituumen või PVC plaat või rullmaterjal; muu: Betoonplaat; käidav EPDM kate Ehitise tehnilised näitajad Näitaja Ehitise andmed Elektrisüsteemi liik võrk; päikeseenergial põhinev Veevarustuse liik võrk Kanalistasiooni liik võrk Soojusallika liik kaugküte Energiaallika liik soojus (tõhus kaugküte) Ventilatsiooni liik mehaaniline sissepuhe ja väljatõmme soojustagastusega Jahutussüsteemi liik kaugjahutus Võrgu- või mahutigaas balloonigaas Liftide arv 4 18.12.2024 4/12  Kasutusluba nr 2412371/06077 Ehitise asukoht Kuju nr Näitaja Ehitise andmed 1 Nimetus Ülemiste hariduskompleks Geomeetria moodustusviis Digitud Tüüp Pind Koordinaadid 1. 6587282.34 545825.37 2. 6587282.40 545832.48 3. 6587284.40 545832.46 4. 6587284.60 545862.61 5. 6587284.84 545889.31 6. 6587284.98 545907.27 7. 6587282.76 545907.28 8. 6587282.84 545916.02 9. 6587255.03 545916.26 10. 6587255.07 545920.82 11. 6587290.47 545920.51 12. 6587290.65 545941.51 13. 6587227.35 545942.06 14. 6587227.17 545921.06 15. 6587247.47 545920.88 16. 6587247.42 545916.33 17. 6587232.18 545916.47 18. 6587232.04 545900.75 19. 6587247.36 545900.63 20. 6587247.25 545889.61 21. 6587226.85 545889.84 22. 6587226.65 545863.05 23. 6587271.60 545861.75 24. 6587271.91 545845.55 25. 6587236.31 545845.88 26. 6587236.42 545857.88 27. 6587231.62 545857.92 28. 6587231.34 545825.82 29. 6587282.34 545825.37 Kuju aadressid Harju maakond, Tallinn, Lasnamäe linnaosa, Valukoja tn 9 Ehitisel on 1 kuju 18.12.2024 5/12  Kasutusluba nr 2412371/06077 Ehitise osad Osa nr Näitaja Ehitise andmed Tegevus Muudetud Ehitise osa tüüp Mitteeluruum Sissepääsu korrus 1 Ehitise kuju, kus hooneosa 1: Ülemiste hariduskompleks asub Ehitise osa nimetus Mitteeluruum Kasutamise otstarve Põhikooli või gümnaasiumi õppehoone Hooneosa aadress Harju maakond, Tallinn, Lasnamäe linnaosa, Valukoja tn 9 Ehitise osa pind (m2) 1 496,4 Köetav pind (m2) 1 496,4 Rõdude ja lodžade pind (m2) 0,0 Tubade arv Köökide arv Avatud köökide arv Tualettruumi liik vesiklosett Pesemisvõimaluse liik pesemisvõimalus hoones või kinnistul Gaasipaigaldis Soojusvarustuse liik Soojusallika liik Energiaallika liik 18.12.2024 6/12  Kasutusluba nr 2412371/06077 Osa nr Näitaja Ehitise andmed Tegevus Muudetud Ehitise osa tüüp Mitteeluruum Sissepääsu korrus 1 Ehitise kuju, kus hooneosa 1: Ülemiste hariduskompleks asub Ehitise osa nimetus Tehnopind - ala Kasutamise otstarve Muu haridus- või teadushoone Hooneosa aadress Ehitise osa pind (m2) 199,1 Köetav pind (m2) 195,9 Rõdude ja lodžade pind (m2) Tubade arv Köökide arv Avatud köökide arv Tualettruumi liik Pesemisvõimaluse liik Gaasipaigaldis Soojusvarustuse liik Soojusallika liik Energiaallika liik 18.12.2024 7/12  Kasutusluba nr 2412371/06077 Osa nr Näitaja Ehitise andmed Tegevus Muudetud Ehitise osa tüüp Mitteeluruum Sissepääsu korrus 1 Ehitise kuju, kus hooneosa 1: Ülemiste hariduskompleks asub Ehitise osa nimetus Üldkasutatav ala Kasutamise otstarve Muu haridus- või teadushoone Hooneosa aadress Ehitise osa pind (m2) 3 914,9 Köetav pind (m2) 3 914,9 Rõdude ja lodžade pind (m2) Tubade arv Köökide arv Avatud köökide arv Tualettruumi liik Pesemisvõimaluse liik Gaasipaigaldis Soojusvarustuse liik Soojusallika liik Energiaallika liik 18.12.2024 8/12  Kasutusluba nr 2412371/06077 Osa nr Näitaja Ehitise andmed Tegevus Muudetud Ehitise osa tüüp Mitteeluruum Sissepääsu korrus 1 Ehitise kuju, kus hooneosa 1: Ülemiste hariduskompleks asub Ehitise osa nimetus Mitteeluruum Kasutamise otstarve Koolieelne lasteasutus (lastesõim, -aed, päevakodu, lasteaed-algkool) Hooneosa aadress Harju maakond, Tallinn, Lasnamäe linnaosa, Valukoja tn 9 Ehitise osa pind (m2) 1 056,3 Köetav pind (m2) 1 056,3 Rõdude ja lodžade pind (m2) 0,0 Tubade arv Köökide arv Avatud köökide arv Tualettruumi liik vesiklosett Pesemisvõimaluse liik vann/dušš Gaasipaigaldis Soojusvarustuse liik Soojusallika liik Energiaallika liik 18.12.2024 9/12  Kasutusluba nr 2412371/06077 Osa nr Näitaja Ehitise andmed Tegevus Muudetud Ehitise osa tüüp Mitteeluruum Sissepääsu korrus 1 Ehitise kuju, kus hooneosa 1: Ülemiste hariduskompleks asub Ehitise osa nimetus Mitteeluruum Kasutamise otstarve Spordihall, võimla Hooneosa aadress Harju maakond, Tallinn, Lasnamäe linnaosa, Valukoja tn 9 Ehitise osa pind (m2) 795,4 Köetav pind (m2) 795,4 Rõdude ja lodžade pind (m2) 0,0 Tubade arv Köökide arv Avatud köökide arv Tualettruumi liik vesiklosett Pesemisvõimaluse liik vann/dušš Gaasipaigaldis Soojusvarustuse liik Soojusallika liik Energiaallika liik 18.12.2024 10/12  Kasutusluba nr 2412371/06077 Osa nr Näitaja Ehitise andmed Tegevus Muudetud Ehitise osa tüüp Mitteeluruum Sissepääsu korrus 1 Ehitise kuju, kus hooneosa 1: Ülemiste hariduskompleks asub Ehitise osa nimetus Mitteeluruum Kasutamise otstarve Muu haridus- või teadushoone Hooneosa aadress Harju maakond, Tallinn, Lasnamäe linnaosa, Valukoja tn 9 Ehitise osa pind (m2) 1 867,6 Köetav pind (m2) 1 867,6 Rõdude ja lodžade pind (m2) 0,0 Tubade arv Köökide arv Avatud köökide arv Tualettruumi liik vesiklosett Pesemisvõimaluse liik pesemisvõimalus hoones või kinnistul Gaasipaigaldis Soojusvarustuse liik Soojusallika liik Energiaallika liik Kokku Kokku eluruume, 0, pind (m2) 0,0 Kokku mitteeluruume, 6, pind (m2) 9329,7 Ehitise osade pind kokku 9329,7 (m2) Köetav pind (m2) 9326,5 Rõdude ja lodžade pind (m2) 0,0 Tubade arv 0 Köökide arv 0 Avatud köökide arv 0 18.12.2024 11/12  Kasutusluba nr 2412371/06077 Dokumendid Dokumendi liik: Energiamärgis Jrk Ehitise Energiamärgise liik Energiamärgise Energiaklass EHR kood number 1 121401121 Registrisse kandmata hoone 2311569/00692 B energiaarvutusel põhinev energiamärgise teatis 18.12.2024 12/12 Saatja: Kerli Liksor <[email protected]> Saaja: Gea Metus Teema: Re: Valgustiheduse mõõtmistulemus garderoobis Tähelepanu! Tegemist on väljastpoolt asutust saabunud kirjaga. Tundmatu saatja korral palume linke ja faile mitte avada. Lisasin kausta ka riskianalüüsi. Kauneid pühi soovides Kerli Liksor +37256600520 On Mon, 23 Dec 2024 at 10:05, Kerli Liksor <[email protected] <mailto:[email protected]> > wrote: Tere, Gea! Lisasin täiendatud valgustiheduse mõõtmise tulemused kausta <https://drive.google.com/drive/folders/1CcTtPhd7J8zRmRg7hhdvLqUW2o8gXqoN?usp=drive_link> . Loodan, et sobib. Lisan peagi ka riskianalüüsi. Parimate soovidega Kerli Liksor Deputy Director Estonian Teacher 56600520 [email protected] <mailto:[email protected]> International School of Tallinn Keevise 2, Tallinn, 11415 www.ist.ee <http://www.ist.ee/> 0 269230 Vigastuste ennetamine ja turvalisuse edendamine koolieelses lasteasutuses Juhendmaterjal Vigastuste ennetamine ja turvalisuse edendamine koolieelses lasteasutuses Juhendmaterjal Tervise Arengu Instituut Vigastuste ennetamine ja turvalisuse edendamine koolieelses lasteasutuses Juhendmaterjal 2048397 184584 Tallinn 2010 Trükis on valminud Tervise Arengu Instituudi tellimusel 2010. a. Materjali mis tahes viisil reprodutseerimine ja levitamine on keelatud ilma Tervise Arengu Instituudi nõusolekuta. Koostaja: Liana Varava Kujundus: Ecoprint AS Tervise Arengu Instituut tänab kõiki koolieelseid lasteasutusi, kes testi- sid juhendmaterjali oma asutuses. Oleme tänulikud ekspertidele, kelle ettepanekud on olnud abiks materjali täiendamisel: Maido Nõlvak ja Ida- Eesti Päästekeskus, Niina Sossulina ja Terviseamet, Tiia Pertel (Tervise Arengu Instituut), Tiina Tõemets (Eesti Haigekassa). Rahastatud „Rahvastiku tervise arengukava 2009–2020” val dkonna „Laste ja noorte turvaline ja tervislik areng” vahenditest. Sisukord 1349225 416353 4625164 416353 Sissejuhatus 4 1124732 224231 4625170 224231 Terminid 5 Vigastuste ennetamise ja turvalisuse edendamise 1735489 224162 4625171 224162 üldised põhimõtted 6 Tegevuste soovitused lasteasutuse personalile, 1949085 224092 4625166 224092 sh tervisemeeskonnale 9 4334702 224375 4543580 224375 Riskiallikate ja ohtude hindamine ning tegevuskava koostamine 10 Lisa nr 1. Koolieelse lasteasutuse keskkonna ohutuse ja 2535261 141004 4543576 141004 turvalisuse hindamiskriteeriumid 17 3748116 224708 4543581 224708 Lisa nr 2. Tabel turvalisuse tegevuskava koostamiseks 33 2540998 224356 4543585 224356 Kasutatud ja soovitatavad allikad 34 3 Sissejuhatus Iga koolieelse lasteasutuse (edaspidi lasteasutus) eesmärk on luua kesk- kond, mis on ohutu ja turvaline nii lastele, personalile kui ka kõigile las- teasutust külastavatele inimestele. Laste ja personali tervisekahjustuste, sealhulgas vigastuste ennetamin e ja turvalisuse edendamine on olulised koolieelse lasteasutuse tegevusvaldkonnad. 1199374 147091 Käesoleva juhendmaterjali eesmärk on aidata personalil sh tervisemees- konnal: selgitada välja lasteasutuse keskkonna ning õppe- ja kasvatustööga seotud riskiallikad ja ohud eelkõige laste tervisele, hinnata ja analüüsida riskiallikaid ning ohte, selgitada välja riskide tase ja olukorra tõsidus, töötada välja abinõud ohtude vähendamiseks ning kavandada tõhu- said tegevusi vigastuste vältimiseks ja tervisli ku, sh turvalise kesk- konna loomiseks. Turvalisuse edendamine on igapäevane ja järjepidev tegevus, mis sisal- dab ka laste ja personali teadmiste suurendamist ja oskuste arendamist ohutuse ja turvalisuse valdkonnas. Lapsi tuleb õpetada riskiallikaid ja o hte tundma ja vältima, samuti ohtlikes olukordades õigesti käituma. Tu- lemusliku tegevuse eeltingimus turvalisuse tagamisel on meeskonnatöö, koostöö lapsevanemate, kohaliku omavalitsuse ja riigiametite esindaja- tega. 4 Terminid Riskiallikas – objekt või nähtus, mis võib teatud tingimustel põhjus- tada õnnetuse. Risk – võimalike vigastuste ja muude tervisekahjustuste tõenäosus ja sagedus ohtlikus olukorras. Riskianalüüs – võimalike õnnetuste ja riskiallikate süstemaatiline kindlaksmääramine, hindamine ja ennetustegevuste kavandamine. Oht – olukord, mis on seotud ebasoodsa mõjuga ja võib tekitada vi- gastusi inimesele, samuti kahjustada keskkonda. Ohutus – süsteemi või seadme omadus funktsioneerida nii, et sell e tegevus ei põhjusta kasutajale vigastust ega tervisekahjustust. Õnnetus – ootamatu ja ettekavatsemata sündmus, mis kahjustab elu ja tervist, elutähtsat valdkonda, keskkonda või vara. Õnnetusjuhtum – tahtmatu, ettekavatsemata ja äkilise toimega jõud või tegevus, millega kaasneb (kaasnevad) inimvigastus(ed). Vigastus – õnnetusjuhtumi otsene ja nähtav tagajärg. Vigastuse põhjustab keha äkiline ja ootamatu kokkupuude järgmiste füüsikalis- te nähtustega: mehhaaniline energia, kõrge või madal temperatuur, elektrivool, kemikaalid või ioniseeriv kiirgus. Need nähtused toimivad hulgal ja mõõtudes, mis ületavad organismi taluvuse piirid. Turvalisus – elanikke ja keskkonda siduv sotsiaalne protsess, kus inimesed loovad ohutuks eluks optimaalsed tingimused ning h oiavad neid. 5 Vigastuste ennetamise ja turvalisuse edendamise üldised põhimõtted Maailma Terviseorganisatsioon määratleb turvalisuse kui seisundi, mille puhul on inimest füüsiliselt, psüühiliselt või materiaalselt kahjus- tavad ohud ja tingimused võetud kontrolli alla, et tagada inimeste ja ko- gukonna heaolu. Turvalisuse edendamine kui protsess võimaldab saavutada paremat kontrolli võimalike riskiallikate, vigastusohtlike tegurite ja olukordade üle. Turvalisuse edendamine on tervise edendamise oluline osa, mida viivad ellu inimesed, kogukonnad ja organisatsioonid nii kohalikul, riik likul kui ka rahvusvahelisel tasandil. See põhineb ühiskonna ja paikkonna ning tema elanike arusaamisel sellest, mis on turvalisus ning milliseid abinõu- sid on vaja selle tagamiseks. Kõigil on täita oma roll ning vaevalt leidub eluala või organisatsiooni, mille tegevus ei puuduta tervist ja turvalisust (nt haridus, majandus, linnaplaneerimine, sport). 6 Väga tähtis roll on ka lasteasutustel, kes saavad keskkonna kujundamise ning õppe-kasvatustöö kaudu hoida ära vigastus i. Praktilises tegevuses on vigastuste ennetamine ja turvalisuse edendamine omavahel tihedasti seotud. Turvalisuse edendamise eeltingimused lasteasutuses on: tervise väärtustamine ja sellega arvestamine nii lasteasutuses kui ka paikkonnas; tervist edendava lasteasutuse põhimõtete mõistmine ja arvestami- ne; personali osalemine protsessis – töötajate aktiivsus probleemide väl- jaselgitamisel, tõhusate meetmete väljatöötamisel ja nende rakenda- misel. Eksperdid väljastpoolt lasteasutust saavad küll nõ ustada, kuid tegeliku töö turvalisuse tagamisel teevad ära siiski asutuse töötajad; partnerlus ja koostöö paikkonnaga (lapsevanemad, kool, kohalik omavalitsus, maavalitsus, mitmesugused organisatsioonid, mittetu- lundussektor, seltsid jt). Turvalisust ei s aa edendada üksnes passiivse käsutäitmisega, vaid ini- meste endi aktiivse kaasamisega protsessi. Inimeste potentsiaal oma ja laste tervist ning elutingimusi parandada on äärmiselt suur. Koostöös lastevanemate ja paikkonna esindajatega on lasteasutusel või malik ris- kiallikad varakult avastada ning tänu sellele vältida õnnetusi ja nende tagajärjel tekkivaid vigastusi, samuti suurendada laste ja personali tur- valisust. Võimalikud tegutsemisviisid võib jagada kolme rühma. Teadmiste jagamine ning suhtumise ja hoiakute muutmi- ne – teavitada riskiallikatest ja ohtudest ning veenda riskirühma kuulujaid, sh lapsi, muutma oma käitumist vähem riskivaks, näiteks õpetada lapsi ohte tundma (kukkumis-, põletus-, uppumis-, mürgis- tus- jm oht), vältima (nt m itte minema õhukesele jääle) ning ohtlikus olukorras õigesti käituma (nt laps oskab helistada numbrile 112 või kutsuda abi). Oluline on, et lasteasutuse tervisekasvatust toetaks ja kinnistaks kodune tegevus ning vastupidi. Igapäevaelu pakub palju 7 erinevaid võimalusi käsitleda ohutuse ja turvalisuse teemat ning selle üle arutleda. Lapsevanemate kaasamine on äärmiselt oluline, sest üle kolmandiku õnnetusi juhtub kodus ja selle ümbruses. Reeglite kehtestamine ja nende elluviimise j älgimine – riik saab kehtestada toetavaid seadusi (näiteks helkuri kandmise kohus- tus pimeda ajal) ja kohalik omavalitsus anda välja korraldusi. Asutu- sed ja kogukonnad saavad leppida kokku turvalisust toetavates reeg- lites, millest kõik inimesed peaksi d oma käitumisega kinni hoidma või võiksid seda teha. Sellised reeglid on näiteks lasteasutuses kiivri kandmise kohustus jalgrattasõidu ajal või koos lastega väljatöötatud reeglid õuealal liikumiseks. Keskkonna turvaliseks muutmine – valida keskkonna osad (mänguasjad, mööbel, spordi- ja mänguvahendid jm) nii ning muuta ümbritsev keskkond selliseks, et see on ohutu ja pakub kaitset, seal- hulgas muuta lapse elu-, mängu- ja õpikeskkond lapsesõbrali- kult turvaliseks . Selleks tuleb: kõrvaldada v õimalik oht või viia lapsed ohust eemale, hoolitseda, et ohtlikus kohas oleksid lapsed järelevalve all, hoolitseda, et riietus, mänguasjad, mänguväljaku vahendid, spordi- varustus jm esemed oleksid terved ja turvalised. Viimati nimetatud strateegiat – keskkonna muutmist – loetakse kõige tõhusamaks. Täiskasvanute ülesanne on luua turvalise keskkonna eeldused ning tingimused, mis tagaksid ohutuse kõigile, kes lasteasutu- ses viibivad, töötavad või seda külastavad. Oluline on tagada, et lapsed kasutaksid rattasõidu, uisutamise ja teiste sportlike tegevuste ajal turvavahendeid , ning soodustada koostöös lastevanematega liikumise eri vormide ja võimaluste kasutamist. Ehkki sportlik tegevus kätkeb endas teatud vigastusohte (mis on õige varustu- se ja juhendamise korral minimaalsed), on liigutusosavuse arendamine heaks eelduseks selleks, et lapsel esineks edaspidi vähem vigastusi. 8 Tegevuste soovitused lasteasutuse personalile, sh tervisemeeskonnale Töötervishoiu ja tööohutuse seaduse kohaselt vastutab ohutu töökesk- konna loomise eest asutuse juht. Seadus ei tee kehtivate nõuete puhul ettevõtte suurusest lähtuvalt erandeid – kõik nõuded kehtivad kõigile tegevusaladele. Samas on vaj a kõigi töötajate aktiivsust, tahet, teadmisi ja oskusi, et luua turvaline keskkond. Lasteasutuse (tervise)meeskond võiks arutada järgmisi küsimusi. Kas meie lasteasutuses on ohutud töö- ja mängukohad? Millised tingimused võimaldaksid personalil töötada ja lastel mängi- da turvaliselt ja ohutult ning toetaksid igakülgselt tervist ja heaolu? Milline on meie personali väljaõpe, millised on personali teadmised ja oskused anda esmaabi, korraldada evakuatsioon ning käituda kriisi- olukorras? Kas meie personalil on piisavalt teadmisi ja oskusi analüüsimaks asu- tuse keskkonda tervislikkuse, sh ohutuse ja turvalisuse aspektist? Milliseid turvavahendeid kasutavad meie lapsed, personal ja lapseva- nemad? Milline on lasteasutuse psühhoso tsiaalne keskkond? Missugused paikkonnast tulenevad riskiallikad ohustavad meid? Kas meie lasteasutust ohustavad sotsiaalsed riskiallikad? Kui lasteasutuses on juhtunud õnnetusi, siis millistel põhjustel ja tin- gimustel? Millised on ohutuse valdkonna õppe- ja kasvatustöö eesmärgid, tee- mad, õppemeetodid ja -vahendid? Millised on laste ja lastevanemate teadmised, oskused ja väärtushin- nangud turvalisusega seoses? Jne. 9 Riskiallikate ja ohtude hindamine ning tegevuskava koostamine Võimalikke riskiallikaid ja ohte on soovitatav hinnata ning en- netustegevust kavandada etapiti. Neisse tegevustesse tuleks kaasata tervisemeeskond või veelgi parem, kogu personal. Täh- tis on kaasata ka lapsi, lapsevanemaid ja hoole kogu esindaja. I etapp. Tehke kindlaks riskiallikad Riskiallikate ja ohtude (ohuolukordade) kindlakstegemiseks on soovita- tav hinnata ning analüüsida lasteasutuse keskkonda, õppe- ja kasvatus- tööd, tegevusi jne hindamiskriteeriumide alusel (vt lisa 1, koolieelse lasteasutuse keskkonna ohutuse ja turvalisu se hindamiskriteeriumid). Iga kriteeriumi puhul hinnatakse, kas konkreetne objekt, nähtus või süsteem kujutab endast ohtu tervisele või mitte . Oluline on vaadata kogu keskkonda värske pilguga, sest kõik on nii oma- ne ja harjumuspärane, sealhulgas proble emid ja puudused keskkonnas ning igapäevases tegevuses. Lisas 1 olevas tabelis tuleb täita hindamiskriteeriumi järel olevad lahtrid, arvestades järgmist: kui teie hinnangul on kriteerium täidetud ning riskiallikaid või ohte ei esine, märkige „x” „Jah”-lahtrisse. kui kriteerium ei ole teie hinnangul täidetud, sealhulgas kujutab en- dast ohtu ja riski tervisele, märkige „x” „Ei”-lahtrisse. 10 etapp. Selgitage välja ohud ning analüüsige, kes ja kuidas on ohustatud Juhul, kui märkisite lisas 1 asuvas tabelis riskiallika, tuleb määrata ja ta- belisse märkida sellest tulenev oht. Negatiivne hinnang kriteeriumile, st ohu ilmnemine, näitab, et konkreetse asjaolu, objekti või töökorralduse jaoks on vaja turvalisemaid lahendusi. Lisaks kirjeldage lahtris „Selgitu- sed” oma sõnadega ohtlikku või probleemset olukorda või negatiivset mõju heaolule ja tervisele. Peamised ohud, mis võivad analüüsi käigus selguda, on järgmised: kukkumis-, löögi- ja muljumisohud; lämbumisohud (riietus, toit, plastikaatkotid, uppumine jne); põletusohud (kuum toit ja jook, kuum kraanivesi, lahtine tuli, kütteke- had, elekter jne); mürgistus- ja söövitusohud (kemikaalid, ravimid, mürgised taimed jne); lõike- ja marrastus vigastuste ohud (noad, käärid jt tööriistad, loomad jne). 11 etapp. Hinnake riski suurust e taset ning abi- nõude kasutuselevõtu vajadust (Märkige lisas 1 asuvasse tabelisse riskitase.) Risk on võimalike vigastuste ja muude tervisekahjustuste tõe- näosus ja sagedus ohtlikus olukorras. Riskitaseme, st kahju tõe- näosuse ja tagajärgede raskuse vahelise seose hinnangut vajate riskide haldamisel, et otsustada ressursside suunamise ning abinõu de tähtsuse alusel järjestamise üle. Esmalt analüüsige, milline on riski e võimalike vigastuste ja muude tervi- sekahjustuste tõenäosus ja sagedus ohtlikus olukorras ning millised on riski võimalikud tagajärjed. Riski tõenäosus võib olla: ebatõenäoline; võimalik, kuid mitte eriti tõenäoline; tõenäoline (aja jooksul). Seejärel analüüsige, millised võivad olla riski tagajärjed : õnnetus, mis ei tekita vigastust; kerge vigastus (nt muljumine, haav); raske vigastus (nt luumurd); surm. Riskitaseme määramiseks võib kasutada tabelit (vt tabelit 1), mis on koostatud Briti Standardi 8800 põhjal ning kus on nii tõenäosuse kui ka tagajärgede raskuse puhul kasutatud kolmeastmelist skaalat. Hinnake riski viieastmelisel skaalal. Võtke aluseks eelnevalt analüüsitud riski tõenäosus ja riski võimalikud tagajärjed. Riskitaseme järgi saate otsustada, kas ja kui kiiresti on vaja rakendada abinõusid riski vähendamiseks ja kõrvaldamiseks . 12 Tabel 1. Riskitaseme määramine riski tõenäosuse ja tagajärgede ras- kuse alusel Riski tõenäosus Riski võimalikud tagajärjed Õnnetus, mis ei tekita vigastust (väheohtlik) Kerge vigastus (ohtlik) Raske vigastus või surm (eriti ohtlik) Ebatõenäoline I tase II tase III tase Võimalik, kuid mitte eriti tõenäoline II tase III tase IV tase Tõenäoline III tase IV tase V tase Riskitasemed I tase. Vähene risk: erilisi abinõusid ei vajata. II tase. Vastuvõetav risk: erilisi abinõusid ei vajata, kuid siiski tuleb otsida paremaid lahendusi, mis ei põhjusta lisakulutusi. III tase. Keskmine risk: tuleb välja töötada meetmed ja abinõud ning rakendada need ellu kolme kuni viie kuu jooksul pärast h inda- mist. IV tase. Suur risk: tegevust ei tohi alustada enne, kui riski on vä- hendatud. V tase. Talumatu risk: riski vähendamine on vältimatu; kui riski vä- hendamiseks vajalikke abinõusid ei saa rakendada vahendite puudu- mise tõttu, on töö, tegevus ja mäng ohualas keelatud. etapp. Dokumenteerige tulemused ja analüüsi- ge neid Tulemuste dokumenteerimine on oluline edasise tegevuse planeerimi- seks, töötajatele ja lapsevanematele tutvustamiseks ning vajaduse kor- ral järelevalveametnikule esitamiseks. Kui võimalik, kaasake analüüsi tegemisse kogu personal, eelkooliealised lapsed ja lapsevanemate esindajad. Analüüsi tulemused on ennetus- meetmete kavandamise ja tegevuste planeerimise aluseks. 13 eta pp. Koostage tegevuskava (lisas 2 oleva tabeli „Turvalisuse tegevuskava” täitmiseks) Pärast riskianalüüsi tegemist on selge, et tuvastatud ohtude ja problee- midega tegelemiseks tuleb kavandada kindlad abinõud ja tegevused. Tegevuskava koostamisel vaadatakse läbi kõik dokumenteeri- tud riskiallikad (vt täidetud tabelit „Koolieelse lasteasutuse kesk- konna ohutuse ja turvalisuse hindamiskriteeriumid” lisas 1) ja ohud ning leitakse iga konkreetse ohu ja probleemi puhul abinõu, kuidas seda likvideerida või vähendada . Ohu likvideerimise või olukorra parandamise konkreetne lahendus dokumenteeritakse tegevuse või abinõuna tabelis (vt näidist, tabel 2). Abinõu rakendamise tähtaeg sõltub riskitasemest . On tegevusi, mida saab t eha ise ning mis ei nõua niivõrd raha, kui- võrd häid ideid ja tihedat koostööd lasteasutuse töötajate, koha- liku omavalitsuse ja lapsevanematega. Paljud füüsilise keskkonnaga seotud riskiallikad nõuavad investee- ringuid, seega on soovitatav lisada tabel isse ohu või probleemi likvi- deerimiseks vajaminev summa . Oluline on määrata kindlaks iga tegevuse eest vastutaja ja tege- vuse elluviija . 576008 83367 14 731187 585906 nr nr 1210485 421060 allikas/ allikas/ 3346244 408233 teostaja teostaja Tabel 2. Näidistabel turvalisuse tegevuskava koostamiseks (vt ka lisa 2) HK* Riski- probleem Oht Riskitase Abinõu Vastutaja/ Tähtaeg Ressurss 53. Libedatel trepiastmetel puuduvad libisemis- vastased ribad Kukku- mis- oht IV Paigaldada treppidele iseliimuvad libisemis- vastased ribad Majan- dus-ju- hataja 5. märts ? (täpsusta) 106. Personalil puuduvad esmaabi and- mise oskused III Esmaabi- kursuse läbimine Juha- taja/ õpetaja 5. juuni 15 osalejat, 6000 kr / 375 eurot * HK – hindamiskriteerium. Eelnevalt kirjeldatud etapilist tegevust tuleks läbi viia vähemalt üks kord aastas. Siiski on riske, mis vajavad pidevat järelevalvet (näiteks maa-ala kontroll: kas leidub klaasikilde, kasutatud süstlaid vm ohtlikku), eelkõige juhul, kui lasteasutuse maa-a lale on juurdepääs ka kõrvalistel isikutel. Mängu- väljakute vahendid vajavad samuti tihedamat rutiinset kontrolli, nagu ka väikelaste mänguasju tuleb sorteerida ja üle vaadata jooksvalt. Selliste keskkonnatingimuste jaoks, mis vajavad pidevat järelevalve t, on soovitatav töötada välja reeglid ning teostada järelevalvet tea- tud regulaarsusega päevakava sees . Kui ohtlike olukordade vältimiseks pole alati võimalik kasutada ehitus- likke või tehnilisi meetmeid, tuleb laste turvalisus tagada piisava jä- relevalvega . 15 etapp. Hinnake regulaarselt tegevuse tulemus- likkust (sagedus, aeg, teostajad) Turvalisuse tagamise tegevuskava täitmist tuleb järjekindlalt jälgida kogu aasta jooksul, eesmärgiga viia planeeritud tegevused ka ellu. Sa- muti on vajalik vaadata asutuse arengukavas üle vigastuste ennetami- sega seotud eesmärgid, tegevuskavas planeeritu d tegevused ning korri- geerida neid vastavalt analüüsi tulemustele. Analüüsi tulemusi on soovitatav tutvustada lapsevanematele, kohalikule omavalitsusele ja teistele paikkonna esindajatele, kellega koos on või- malik leida parimaid lahendusi ja võimalusi . Teie tegevuse tulemuslikkust näitab loodud turvaline ja ohutu keskkond lasteasutuses ning tervisekäitumine, sh turvavahen- dite kasutamine nii laste kui ka personali seas. Kõige olulisem näitaja on aga lastega juhtunud õnnetuste ja vi- gastuste arvu vähenemine nii lasteasutuses kui ka paikkonnas. Soovitatav on lisada tegevuskavasse antud valdkonda puudutavate ees- märkide juurde näitajad (indikaatorid), mis aitavad teil oma töö tulemus- likkust hinnata. Juhendmaterjali juurde kuulub lisas 1 tab el „Koolieelse lasteasutuse keskkonna ohutuse ja turvalisuse hindamiskriteeriumid”, mis aitab teos- tada analüüsi I–IV etappi, samuti on lisas 2 tabel turvalisuse tegevuska- va koostamiseks. 16 154603 4561296 17 17 Tallinna R ahvusvahelise K ooli lastehoiu ja lasteaia keskkonna ohutuse ja turvalisuse hindamiskriteeriumid Kesk- konna liik Nr Hindamiskriteerium I etapp II etapp III etapp Jah Ei Oht Riskitase Selgitus Maa-ala väljas- pool laste- asutust 1. Läheduses puudub veekogu, tiik või kraav x 2. Lasteasutus ei külgne suure liiklustihedusega tänava ja/või (maan)teega x 3. On olemas parkimisplats autodele, et laste kohaletoomine ja kojuviimine oleks turvaline x 4. On paigaldatud liiklusmärk „Lapsed teel” ja tänaval on markeeritud ülekäigukoht x Liiklus õ nnetus II Puudub liiklusm ä rk „ Lapsed teel “ 5. On paigaldatud kiirusepiirangu märgid ja/või nn lamav politseinik x 6. Läheduses puudub mürarikas, ohtlikke aineid ja kemikaale töötlev ettevõte või mõni muu elu ning tervist ohustav saasteallikas x 7. Liiklus lasteasutuse ümber on turvaline x Kesk- konna liik Nr Hindamiskriteerium I etapp II etapp III etapp Jah Ei Oht Riskitase Selgitus Laste- asutuse maa- ala 8. Maa-ala on piiratud tugeva piirdeaiaga või piisavalt tiheda hekiga x 9. Piirdeaed on vähemalt 1 m kõrge ja ei paku võimalusi ronimiseks x 10. Suure liiklustihedusega tänavaga külgnev piir- deaed on vähemalt 1,4 m kõrge - Meil ei ole suure liiklustihedusega t ä navat. 11. Piirdeaial puuduvad augud ja vahed, kust laps saaks läbi pugeda x 12. Aia ja maapinna vaheline ruum ei ületa 10 cm x 13. Laste õuesoleku ajal on aiaväravad suletud x 14. Väravad on varustatud sulgur- või lukumehha- nismiga, mida laps ei saa avada x 15. Soovimatute isikute (nt joobes, agressiivsed või asotsiaalse eluviisiga isikud) juurdepääs laste- asutuse maa-alale on takistatud x R ü nnaku ja tervisekahjustuse oht lastele, personalile II Koolimajas on turvamees, kes sellises olukorras kohe reageerib. Samuti on korrapidaja õ petajatel kaasas laetud mobiiltelefonid, et ohust teavitada. 16. Maa-ala kasutamine lemmikloomade jalutamis- kohana on välistatud x Maa-ala on aiaga ü mbritsetud. 154609 563299 18 18 Kesk- konna liik Nr Hindamiskriteerium I etapp II etapp III etapp Jah Ei Oht Riskitase Selgitus Laste- asutuse maa- ala 17. Jäätmete käitlemise koht asub ning jäätmete äravedu toimub mänguväljakust ohutus kau- guses x J ää tmete ä ravedu ei toimu lasteaiapoolses k ü ljes. 18. Maa-ala teed on aukudeta x 19. Maa-ala on korrastatud ja muru niidetud x 20. Jäised teed on liivatatud x Hoonet ü mbritseva ala eest hoolitseb Mainor AS ja meil on ka endale palgatud kojamees. 21. Lume ja jääpurikate räästalt kukkumine on välistatud x R ää stad ja katus puhastatakse regulaarselt lume- ja j ää koormusest ning hoone vastab kaasaegsetele ehitusnormidele. 22. Haljastuses on kasutatud ainult ohutuid ja mittemürgiseid taimi x 23. On olemas välisvalgustus x 24. Maa-ala korrashoiuks kasutatavad tööriistad, seadmed ja masinad, nagu muruniiduk, heki- käärid, labidas, asuvad lastele kättesaamatus kohas x Need vahendid asuvad lukustatud kuuris . 25. Laste juurdepääs välibasseinile, vihmavee kogumise nõule ja muudele veeanumatele või veekogudele on ilma järelevalveta välistatud - Lasteasutuse alal puuduvad välibassein, vihmavee kogumise nõu ja muud veeanumad ning veekogud. 154609 4561296 19 19 Kesk- konna liik Nr Hindamiskriteerium I etapp II etapp III etapp Jah Ei Oht Riskitase Selgitus Laste- asutuse maa- ala 26. Puuriidad, ehitusvahendid jm maa-alale ladus- tatud materjalid on ladustatud turvaliselt x 27. Mängu- ja spordivahendid vastavad laste eale ja kasvule ning on turvalised x M ä nguv ä ljak on uhiuus: k õ ik m ä ngu- ja spordivahendid on paigaldatud 2024. aastal. 28. Mänguväljaku atraktsioonide vahekaugus on vähemalt 1,5–2 m x 29. Mänguväljaku vahendite (ronimisvahendid, kii- ged, liumäed, ronilad jm) alune pind on kaetud 40 cm paksuse liivakihiga või muu lööki sum- mutava materjaliga (puidulaastud, turvamatid, tartaankate jm) x 30. Liumägede redelid on varustatud käsipuudega - Lium ä ed puuduvad. 31. Mänguväljaku vahendid (nt karussellid, batuu- did jm) on turvaliste piiretega x 32. Redelite pulgad ja astmed on võrdsete vahe- dega, mittelibedad ja kindlalt fikseeritud (ei pöörle) x 33. Mänguväljaku vahendite puitosad on terved ja pindudeta x 154609 563299 20 20 Kesk- konna liik Nr Hindamiskriteerium I etapp II etapp III etapp Jah Ei Oht Riskitase Selgitus Laste- asutuse maa- ala 34. Kiikede ülesriputamiseks kasutatavad ketid on galvaniseeritud ja lühikeste lülidega x 35. Ketiavade maksimaalava on 8,6 mm igas suu- nas, v.a ühenduskohtades, kus see on üle 12 mm või alla 8,6 mm x 36. Spordi- ja mänguvahendid on ehitatud nii, et vahenditel ei ole võimalikke ohuallikaid, sh pilusid või V-kujulisi avasid, esiletungivaid osi ja võlle ning pöörlevaid osi, millesse riietuse osad võiksid takerduda x 37. Mänguväljakul kasutatakse selliseid vahendeid (tunnelid, mängumajad jm), kuhu vajaduse korral on lapse abistamiseks tagatud täiskas- vanute juurdepääs x 38. Liumäed, rippkiiged, rõngad, trapetsid, köied jt samalaadsed risttala külge kinnitatavad män- guasjad on turvalised (kontrollida pinguteid, kinnitusi, ankruid jne) x 39. Mänguvahendite paigutus tagab õuealal vaba ja ohutu liikumise x 154609 4561296 21 21 Kesk- konna liik Nr Hindamiskriteerium I etapp II etapp III etapp Jah Ei Oht Riskitase Selgitus Laste- asutuse maa- ala 40. Mänguväljaku vahendid on ehitatud nii, et nende pea või jalad ees läbimisel ei teki üheski avas pea ega kaela takerdumisohtu x 41. Liiva vahetatakse liivakastis regulaarselt - Liivakaste ei ole. 42. Liivakastid kaetakse pärast mängimist sobiva kattega - 43. Alla 3 a vanuste laste trepid ja kaldteed on va- rustatud käsipuudega alates esimesest astmest - Alla 3 a vanuste laste alal puuduvad trepid ja kaldteed. 44. Kanalisatsiooniluugid on suletud x 45. Majaga külgnev tuletõrjeredel on varustatud kaitsepiirdega ning ei võimalda lastel sellele ronida x 46. Regulaarselt tehakse mänguväljaku vahendite visuaalset tavaülevaatust, töökindlusülevaatust ja korralist põhiülevaatust x Rühma- ja korrapidajaõpetajad teatavad probleemidest juhtkonnale. Hoone turvatöötaja vaatab samuti vähemalt kord nädalas mänguväljaku üle ning teatab probleemidest majandusjuhatajale. 154609 563299 22 22 Kesk- konna liik Nr Hindamiskriteerium I etapp II etapp III etapp Jah Ei Oht Riskitase Selgitus Sise- kesk- kond 47. Siseviimistluses kasutatavad materjalid on ohutud, nõuetekohased ja vastavad tootja poolt ettenähtud kasutusotstarbele x 48. Põrand on ohtlike kallakuteta ja mittelibe x 49. Ruumide põrandakattematerjalid on ohutud x 50. Vaibad on mittelibisevad x Libisemisohu korral kleebivad õ petajad vaibad p õ randa k ü lge kinni. 51. Alla 3-aastastele lastele on paigutatud trepile juurdepääsu takistav kaitse või tagatud laste järelevalve x R ü hmaruumid asuvad treppidest kaugel. Treppe kasutavad lapsed ainult koos t ä iskasvanuga. Samuti n ä eb turvamees, kui m õ ni laps peaks trepi juurde p ää sema. 51. Trepid on varustatud käsipuudega, mis on paigaldatud nii lastele kui ka täiskasvanutele sobivale kõrgusele - R ü hmaruumid asuvad 1. korrusel ja lapsed ei kasuta igap ä evaselt treppe. 52. Trepiastmed on mittelibedad x 53. Libedate trepiastmete servadele on kleebitud libisemisvastased ribad - Trepiastmed on mittelibedad. 54. Välisuks sulgub turvaliselt või on varustatud sulgurmehhanismiga, mis ei lase uksel järsult sulguda x 154609 4561296 23 23 Kesk- konna liik Nr Hindamiskriteerium I etapp II etapp III etapp Jah Ei Oht Riskitase Selgitus Sise- kesk- kond 55. Välisuks on varustatud lukustusmehhanismiga, mida laps ei saa ise avada x Kooli peaukse k õ rval asub valvelaud, kus on turvamehe t öö koht. Tema m ä rkab, kui keegi proovib uksest v ä lja minna. 56. Lükanduksed on varustatud kaitsega, mis ta- kistab ukse juhtteelt välja libisemist - Hetkel l ü kanduksed puuduvad. 57. Aknad on lastele ohutud x 58. Tuulutusakendel on turvaketid, fiksaatorid vm mehhanismid, mis lukustavad akna avatud olekus (tuulutusasendis 8–10 cm) - Sise õ hu vahetuse eest hoolitseb ventilatsioonis ü steem. 59. Ruumides on aknakatete nöörid lastele kätte- saamatus kohas x Aknakatteid reguleerib õ petaja puldiga. N öö rid puuduvad. 60. Ruumide uksed on klaasideta või purunemis- kindlast klaasist x Purunemiskindlale klaasile on kleebitud m ä rgised, et lapsed klaasuste ega -akende pihta jookseks. 61. Klaasuksed, ukseklaasid ja põrandani ulatuvad klaasaknad on ohutud (turvaklaasiga) x 62. Klaasuksed, ukseklaasid ning põrandani ulatu- vad klaasaknad on lapse kõrguselt varustatud kaitsega või lapse silmade kõrguselt nähtavalt märgistatud x Ukseklaasidele ja p õ randani ulatuvatele akendele on laste silmade k õ rgusele paigaldatud m ä rgised, et v ä ltida laste kokkup õ rkeid klaasuste ja -akendega. 154609 563299 24 24 Kesk- konna liik Nr Hindamiskriteerium I etapp II etapp III etapp Jah Ei Oht Riskitase Selgitus Sise- kesk- kond 63. Peeglid on kinnitatud seintele nii ülemisest kui ka alumisest servast x 64. Riiulid ja kapid on kinnitatud või on nende ümberkukkumine välistatud x Riiulid ja kapid on seina k ü lge kinnitatud v õ i ü mberkukkumisv õ imaluseta. 65. Kappide kergesti avanevad uksed ja sahtlid on varustatud lukkudega, et väikelaps neist haara- tes kuklale ei kukuks x 66. Sisustuse paigutus ruumis tagab vaba ja ohutu liikumise x 67. Etteulatuvad teravad nurgad on varustatud ümaraservaliste turvaliistudega x Vajadusel kasutame nurgakaitseid. 68. Mööbliesemete ja radiaatorite nurgad on mit- teteravad või muudetud ohutuks x Kasutame ü mara servaga laudu ja vajadusel kasutame nurgakaitseid. 69. Saalis, võimlas või rühmaruumis asuvate roni- misvahendite all on võimlemismatid x V õ imlemismatid asetatakse ronimisredelil harjutuste sooritamise ajaks redelite alla. 70. Basseini ümbritsev käiguraja pind on ohutu - Bassein puudub. 71. Võimla aknad ja lambid on varustatud kaitse- võrega x V õ imla aknad ja lambid on varustatud kaitsev õ rega v õ i asuvad v ä ga k õ rgel. 154609 4561296 25 25 Kesk- konna liik Nr Hindamiskriteerium I etapp II etapp III etapp Jah Ei Oht Riskitase Selgitus Sise- kesk- kond 72. Juurdepääs ahjule ja/või puupliidile on tõ- kestatud. Ahiküttega ruumides, kus viibivad lapsed, on ahju, kamina ja/või puupliidi ümber kaitsevõre - Hoones puuduvad ahi ja puupliit. 73. Ahiküttega lasteasutuses (ühe- või kaherüh- maline asutus) asub küttekolde suu väljaspool rühmaruumi - 74. Rühmaruumi kööginurgas on elektripliidi ülemises osas kaitseriba, praeahju lukustus ja võimalus lülitada plaat pealülitist välja - R ü hmaruumi k öö ginurgas puuduvad elektripliit ja praeahi. 75. Teravad köögiriistad (noad, kahvlid, käärid jm) on lastele kättesaamatus kohas x Teravad k öö giriistad on hoiustatud lastele k ä ttesaamatus kohas : k öö gikappides, mis asuvad k õ rgel , v õ i õ petajate toas. 76. Tehnilised vahendid (kohvimasin, keedukann jm elektriseadmed) on lastele kättesaamatus kohas x Tehnilised vahendid on hoiustatud õ petajate toas v õ i lastele k ä ttesaamatus kohas: k öö gikappides, mis asuvad k õ rgel. 77. Puhastusained (v.a kätepesuseep), puhastus- vahendid jt kemikaalid asuvad lukustatavas kapis, puhastusruumis või muus lastele kätte- saamatus kohas x Puhastusained, -vahendid jt kemikaalid asuvad lukustatud koristustarvete ruumis. 78. Ravimeid ja olmekeemiat hoitakse originaal- pakendites x Ravimid ja olmekeemia on vastavalt nõuetele märgistatud. 154609 563299 26 26 Kesk- konna liik Nr Hindamiskriteerium I etapp II etapp III etapp Jah Ei Oht Riskitase Selgitus Sise- kesk- kond 79. Olemas on esmaabivahendid, nt elektrooniline kraadiklaas, haavapuhastusvahendid, sidemed, plaastrid, kummikindad, rõhkside, külmakott x Esmaabivahendid asuvad samal korrusel õ petajate toas. 80. Pesemiseks sobiv veetemperatuur on tagatud tehniliste vahendite või järelevalvega x Õ petajad kontrollivad veetemperatuuri. 81. WC- ja vannitoaukse lukku on võimalik avada ka väljastpoolt x 82. Pesuruumi põrand on mittelibisevast mater- jalist x Pesuruumi p õ rand on libisemiskindlast materjalist. 83. Lastele on võimaldatud eakohane ja turvaline magamiskoht x Voodeid hoiame r ü hmaruumi kapis ladustatuna ü ksteise peale. Voodid on plastmassist. Magamise ajaks v õ tame need v ä lja. 84. Rippuvad toataimed on paigutatud nii, et lastel ei ole võimalik neid aluselt või riiulilt endale peale tõmmata x 85. Suured lillepotid jm rasked esemed asuvad põrandal või kindlal alusel x 86. Toataimed on mittemürgised ja ohutud x 87. Tehnilised vahendid ja nende elektrijuhtmed on terved ja kontrollitud x 154609 4561296 27 27 Kesk- konna liik Nr Hindamiskriteerium I etapp II etapp III etapp Jah Ei Oht Riskitase Selgitus Sise- kesk- kond 88. Elektrijuhtmed on paigutatud turvaliselt ja ei takista ruumis liikumist x 89. Pistikupesad (ka pikendusjuhtmel) on kaetud lapsekindlate kaitsetega või asuvad lastele kättesaamatul kõrgusel x Kogu hoones on kasutusel Berkeri pistikupesad. K õ igil on sees lastekaitsed. 90. Ruumidesse on paigaldatud suitsuandur või muu tulekahju signalisatsioonisüsteem x 91. Tulekahjusignalisatsioon on kontrollitud ja hooldatud x Hoone sai v ä rskelt kasutusloa: dets 2024. 92. Köögis on olemas kustutustekk ja personal oskab seda kasutada x Koolipersonali tuleohutuskoolitus toimub 2025 jaanuari algul enne kui lapsed majja tulevad. 93. Olemas on tulekustutid x Tulekustuti asub v ä ljaspool lastehoiuruumi koridoris. 94. Tulekustutid asuvad kergesti kättesaadavas kohas x 95. Tulekustutid on kontrollitud ja hooldatud x Hoone sai v ä rskelt kasutusloa: dets 2024. 96. Personal oskab tulekustuteid kasutada Koolipersonali tuleohutuskoolitus toimub 2025 jaanuari algul enne kui lapsed majja tulevad. 97. Tikud ja muud tulesüütamisvahendid on lastele kättesaamatus kohas x 154609 563299 28 28 Kesk- konna liik Nr Hindamiskriteerium I etapp II etapp III etapp Jah Ei Oht Riskitase Selgitus Sise- kesk- kond 98. Tulekahju korral tegutsemise plaan on koosta- tud. Plaan koosneb neljast juhisest ja skeemist x 99. Evakuatsiooniõppus korraldatakse vähemalt üks kord aastas x 100. Evakuatsiooniplaanis ettenähtud väljumisteed ja trepikojad on vaba ligipääsuga x 101. Välisust on võimalik seestpoolt avada pöörd- nupust x 102. Telefoniside on tagatud x 103. Telefoni lähedal on tähtsad telefoninumbrid (hädaabi, lapsevanemad jm) x Turvat öö tajal on numbrid olemas, samuti teistel t öö tajatel. 104. Personal on teadlik, kuidas käituda lapse kadu- mise korral x 105. Personal on läbinud esmaabikursused x 106. Personal oskab anda lastele esmaabi x 107. Võõraste omavoliline pääs asutuse ruumidesse on välditud x Meil on valvelauas turvat öö taja ning maja ü mber ning sees valvekaamerad. Majas on ka mikrofon ning k õ larid, kust saab kiiresti vajalikku teavet edastada. 154609 4561296 29 29 Kesk- konna liik Nr Hindamiskriteerium I etapp II etapp III etapp Jah Ei Oht Riskitase Selgitus Mängu-, õppe- ja spordi- vahen- did 108. Erivanuseliste laste mängu ajal on tagatud, et pisidetaile sisaldavad mänguvahendid ei sattu väikelaste kätte x 109. Mänguasjad on disaini, konstruktsiooni ja ma- terjali poolest ohutud x R ü hma õ petajad valivad ja kontrollivad m ä nguasju. 110. Kasutusel on ainult terved mängu-, õppe- ja spordivahendid x R ü hma õ petajad valivad ja kontrollivad vahendeid. 111. Tagatud on mängu-, õppe- ja spordivahendite regulaarne kontroll, korrastamine, parandami- ne ja puhastamine x R ü hma õ petajad valivad ja kontrollivad vahendeid. 154609 563299 30 30 Kesk- konna liik Nr Hindamiskriteerium I etapp II etapp III etapp Jah Ei Oht Riskitase Selgitus Tervi- sekas- vatus ja -käitu- mine 112. Lasteasutuse tervisekasvatuse valdkondade hulka kuulub ka ohutus ja turvalisus x Lastele õ pivad ne nde teemade kohta. 113. Lapsi õpetatakse erinevaid ohte tundma ja vältima x 114. Lapsi õpetatakse potentsiaalsete ohutegurite- ga õigesti ümber käima ja ohtlikus olukorras käituma x 115. Lastele õpetatakse kelgutamise, suusatamise ja uisutamise tehnikat ning nende tegevustega seotud ohtude vältimist x Lastele õ petatakse kelgutamist. 116. Õppekavasse kuulub liiklusõpetus x 117. Õpetajad ja õpetajaabid teavad, kuidas liikuda koos lastega ohutult väljaspool lasteaeda (nad on läbinud laste rühmasaatja koolituse) x 118. Lapsed kannavad jalg- või tõukerattaga sõites kiivrit, mis vastab lapse kasvule ja pea ümber- mõõdule x Need lapsed, kes tulevad lasteaeda jalg- v õ i t õ ukerattaga, kannavad kiivrit. 119. Rulluiskudega sõites kannavad lapsed kiivrit, põlve-, küünarnuki- ja randmekaitsmeid - Rulluiske lasteaias ei kasutata ja lapsed ei tule nendega lasteaeda. 154609 4561296 31 31 Kesk- konna liik Nr Hindamiskriteerium I etapp II etapp III etapp Jah Ei Oht Riskitase Selgitus Tervi- sekas- vatus ja -käitu- mine 120. Personal kannab jalgrattaga sõites kiivrit Personali innustatakse kiivrit kandma. 121. Lapsed kannavad pimeda ajal helkurit x Koolil on oma logoga helkur, mida lastele jagatakse ja r ää gitakse selle kandmise kohustusest ning t ä htsusest. 122. Väljaspool lasteasutuse maa-ala liikudes kan- navad lapsed ning õpetajad ja õpetajaabid helkurveste x Lapsed kannavad helkurveste. Uues hoones hakkame sama n õ udma ka õ petajatelt ning õ petajaabidelt. 123. Lapsed kannavad libisemiskindla tallaga ja kindlalt jalas püsivaid jalanõusid x Pidev teavitust öö vanemate hulgas, et lastel oleksid sobilikud jalatsid. 124. Personal kannab pimeda ajal helkurit - Kuna tegemist on rahvusvahelise kooliga, peame t öö tajate hulgas veel teavitust öö d tegema. 125. Kuumadel suvepäevadel kannavad lapsed õues kergeid peakatteid x Suvel lasteaias k ä ivate laste vanemate hulgas peame rohkem teavitust öö d tegema, et k õ igil lastel oleks peakate ning kaitsekreem kaasas. 126. Õpetajad teevad koostööd lapsevanemaga tagamaks lastel tervisliku ja ohutu riietuse (nt üleriietel ei ole pikki nööre, aasasid, takerduvat salli) x Õ petajad j ä lgivad hoolikalt laste riietust ning teevad vajadusel lapsvanematele selgitust öö d. 127 . Köögist väljastatava toidu vastavuse jälgimine menüüle ja laste allergiatest teadlik olemine x R ü hma- ning korrapidaja õ petajad teavad laste allergiaid ning toidutalumatusi ja j ä lgivad, et lapsed s öö vad ainult neile sobilikku toitu. Samuti on nad teadlikud lapsevanemate eelistustest usulistel, kultuurilistel jm p õ hjustel. 154609 563299 32 32 154609 4561296 33 33 2. Tallinna Rahvusvahelise Kooli lastehoiu ja lasteaia t urvalisuse tegevuskava HK* nr Riskiallikas/ probleem Oht Riski- tase Abinõu/tegevus Vastutaja/ teostaja Tähtaeg Ressurss 4. Liiklus lasteasutuse ü mber on turvaline Liiklus - õ nnetus II Paigaldada territooriumi sisses õ idu juurde m ä rk „ Lapsed teel “ . Direktor, Mainor AS haldus. Jaan 2025 Mainor AS 15. Soovimatute isikute (nt joobes, agressiivsed või asotsiaalse eluviisiga isikud) juurdepääs laste- asutuse maa-alale on takistatud R ü nnaku ja tervisekahjustuse oht lastele ja personalile II J ä relevalve turvamehe poolt. Viking Security Pidev 94. Lastehoiu rühmaruumis puudub tule kustuti Tulekahju korral on kustuti kaugel II Paigaldada r ü hmaruumi tulekustuti. Kooli haldusjuht (Viking Security) Jaan 2025 U 70 eurot * HK – hindamiskriteerium. Kasutatud ja soovitatavad allikad Kaasik, T., Uusküla, L. Vigastused Eestis. Levimus, tagajärjed ja enne- tus. 2007. Maser, M., Varava, L. Tervisedendus lasteaias. Tallinn, 2003. Paikkondlik areng: Kuidas alustada vigastuste ennetamise prog- rammi? Turvaline kodukant. Koostaja A. Laasner. Tallinn, 1999. Soon, S., Soon, A. Töötervishoid ettevõttes. Tallinn, 2003. Tint, T. Töökeskkond ja ohutus. Tallinn, 2000. Larm, K., Siim, K., Paap. E. Turvareid. Turvalise lasteaia litsents. Vil- jandi, 2003. Turvalisuse teejuht II. Vigastuste väl timine koolieelikutel. Koostaja T. Kaasik. Tallinn, 2001. Koolieelse lasteasutuse tervisekaitse, tervise edendamise ja päe- vakava koostamise nõuded. Sotsiaalministri 25. oktoobri 1999. a määrus nr 63. Tervisekaitsenõuded koolieelses lasteasutuses tervise edendamise- le ja päevakavale. Sotsiaalministri 24. septembri 2010. a määrus nr 61. Rahvatervise seaduse § 7 lõike 2 punkti 11 alusel kehtestatud Vaba- riigi Valitsuse määrus „Tervisekaitsenõuded koolieelse lasteasutuse maa-alale, hoonetele, ruumidele, sisustusele, sisekliimale ja korras- hoiule”. Määruse eelnõu kooskõlastusringil e-õiguses, 25.11.2010. Maakonna ning valla ja linna riskianalüüsi metoodika. Sotsiaal- ministri 26. juuni 2001. a määrus nr 78. Mänguväljaku seadmed. Osa 1, Üldised ohutusnõuded ja katsemee- todid = Playground equipment. Part 1, General safety requiements and test methods: Eesti standard: EVS-EN 1176-1:2000/ Eesti Stan- dardiamet. Tallinn, 2000. 34 Mänguasja ohutusnõuded ja nõuetele vastavuse tõendamise kord. Vabariigi Valitsuse 24. jaanuari 2001. a määrus nr 36. School Health Guidelines to Prevent Unintentional Injuries and Violence U.S. Department of health and human services. Centers for Disease Control and Prevention (CDC). Atlanta, USA, 2001. European report on child injury prevention. Word Health Organisa- tion. Copenhagen, Denmark, 2008. www.tai.ee/arendus/laste tervis 🠚 Tervise areng koolieelses laste- asutuses 🠚 Publikatsioonid. www.terviseinfo.ee 🠚 Spetsialistidele 🠚 Trükised. Kuidas vältida koolieelikute vigastusi? Koostaja T. Kaasik. Tallinn, 2007. (http://www.haigekassa.ee/kindlustatule/eluvalem). www.rescue.ee www.veeohutus.ee www.ohutusope.ee www.ti.ee www.mnt.ee www.liiklus.ee www.politsei.ee www.euro.who.int www.redcross.ee 35 403199 3653726 www.tai.ee www.tai.ee