Maksejõuetuse teenistuse 2023. a tegevusaruanne

LISA 1 - Varatud juriidilisest isikust võlgnikud Nimekiri kõikidest varatutest juriidilistest isikutest (võlgnikest), mis on Maksejõuetuse teenistusele maakohtute kaudu analüüsimiseks saadetud aastal 2023, on järgmine: osaühing Luuri grupp, OÜ Maxprofit, AERMEST OÜ, Campanula Lill OÜ, Stemwood OÜ, Linna Haldus OÜ, Osaühing Promantes, Elefanto Invest OÜ, Onu Elli Kohvituba OÜ, Snippetcraft OÜ, OÜ Amasone, Fabras OÜ, Work OÜ, Nqurah Muting OÜ, MIRSAN EHITUS OÜ, MOSTOX OÜ, Ehitusosakond OÜ, OÜ Vahetusveeb, Trüffel OÜ, Nordworkers OÜ, ASAND PRANAYAMA OÜ, Vigevano OÜ, Mittetulundusühing SprutMeedia, Gotoship OÜ, Invert Invest OÜ, Emicaid OÜ, Berg Interiors OÜ, Mejule OÜ, Ideal Disain OÜ, KliimaProff OÜ, OÜ Pursystem, Energy Team OÜ, MTÜ NÕUSTAMISTEENUSED, Multiuse OÜ, Bari Markets OÜ, Baltmet Group OÜ, OÜ Frank Ehitus, BRAND TEXTILE OÜ, Helperon Ehitus OÜ, Tõrvatoss OÜ, Stancar Group OÜ, GTGJ Grupp OÜ, Alfa Diamond OÜ, Grid Group OÜ, Tilburg OÜ, Sibiomar OÜ, DataInternationale Group OÜ, AWWi INVEST OÜ, Workwear Pro OÜ, Scandinavian Group OÜ, Accounting &Advisory Services OÜ, Greenhansa OÜ, Osaühing Dornse, ESSA OÜ, LSP Best Service OÜ, 4Rõngast OÜ, OÜ MOVE, Hbase UÜ, Brainbase OÜ, D.T.D Consulting OÜ, Balance OÜ, Teeninduskvaliteet OÜ, Simetra Ehitustööd OÜ, Baltic Electrical Installations OÜ, Guaana OÜ, Alphaoptic OÜ, Osaühing Kulina Mõis, KT Pere OÜ, Markelino OÜ, Signature House OÜ, Lege Handen OÜ, MANGWANANI AKANAKA OÜ, CorpAdriatic UÜ, Volantra OÜ, Algne Mahe Mulk OÜ, WRS Estonia OÜ, Osaühing Alberta Trade, Lainelinekarp OÜ, Ravana OÜ, Osaühing Lubja Residentsid, E-Katused osaühing, EUDRL OÜ, DiTrucks OÜ, Baltic Panelst OÜ, Varomax RR OÜ, Vigo Group OÜ, Varad Holding OÜ, Kelkoraas Ehitus AS, Avatud Koolitusstuudio OÜ, Linnaarenduse OÜ, Orkaan trade OÜ, OS Retail OÜ, Rencours OÜ, OÜ Sannuke, Mapek OÜ, Holzinvest OÜ, Plusprisma OÜ, BCG Mining OÜ, Next Transport OÜ, Stone Design OÜ, Koolituskvaliteet OÜ, SXB Kauplus OÜ, Nordmetal Group OÜ, Viiman OÜ, osaühing LIBURNA, OjaK products and consulting OÜ, OÜ Kodusüsteem, Sarkop Investeeringud OÜ, Vesiroosi Villa OÜ, Energy Grupp OÜ, Woodenergy OÜ (likvideerimisel), TEODOSIUS INVEST OÜ (likvideerimisel), OÜ Lastekaubad, Manoly OÜ (likvideerimisel), Uvedene Graficke OÜ, LIKOVE OÜ, PG Finance AS, Ärieksperdi OÜ, Transformative AI OÜ, Collier OÜ, SARVES Grupp OÜ, Annetuskultuuri Edendamise Sihtasutus, ARDORAN OÜ, Samasipu OÜ, CeCee Cafe OÜ, AS Sadloy, Amanar Ehitus OÜ, Vegan Oaas OÜ, Bituumenkatused OÜ (likvideerimisel), Nordic Stuff OÜ, Vimon OÜ, Gaas24 OÜ (likvideerimisel), ACleanness OÜ. (*Rasvases kirjas on märgitud avalikud uurimised)  LISA 2 - Lühiülevaade maksejõuetuse põhjustest, võlgniku lähikondsete käitumisest ja raamatupidamise korraldamisest Ehitussektoris tegutsenud varatud võlgnikud ise märkisid pankrotiavaldustes maksejõuetuse põhjusena: 1) Covid-19, materjalide hinnatõus, Ukraina sõda - 41% juhtudel 2) üsna palju ehitussektori ettevõtted olid „nn likvideerijate“ käes ning nad polegi maksejõuetuse põhjuseid pankrotiavaldustes välja toonud (NB! ehitussektoris oli „firmamatjaid“ kõige rohkem) ehk et pankrotiavaldusesse pandi lihtsalt märge – „ei suuda täita kohustusi või majandustegevus on lõppenud“ - 41% juhtudel 3) Lisaks ei olnud võlgnikul varalist katet, et toime tulla ootamatult suure kohustusega nagu näiteks suures summas kohtuotsusega määratud kohustus (kohtus kaotus, aga polnud äriplaanis arvestatud väljaminekuga) või ka maksumenetlus (st jäädi maksupettusega vahele) - 8%, 4) ostjad jäävad võlgnikele võlgu - 10%. Ajutine haldur märkis enda ajutise halduri aruandes ehitussektoris maksejõuetuse põhjusi võlgniku arvamusest veidi erinevalt: 1) covid-19, materjalide hinnatõus, Ukraina sõda - 32% juhtudel ja lisaks veel oskamatust äri teha - 5% 2) ajutise halduri märge „ei olnud võimalik maksejõuetuse põhjust tuvastada või muu asjaolu“ - 14% 3) kohtuotsus võlgniku vastu - 3% ja maksupettus - 11% 4) ostjad jäävad võlgnikule ise võlgu - 10% 5) lisaks tulid ettevõtte üleminek, teadlik kahjustamine, vara võõrandamine, raha väljaviimine, rasked juhtimisvead - 25% Maksejõuetuse teenistuse läbiviidud ehitussektori võlgnike maksejõuetuse põhjuste analüüsi tulemusena selgus, et raskused saavad alguse võibolla objektiivsetest põhjustest, kuid tegevused, mis seejärel ette võetakse on otseselt võlgnikku ja võlausaldajaid kahjustav ning seejärel ettevõte sisuliselt hüljatakse (kuskil 45% juhtudel) Raamatupidamine on ehitussektoris 60% võlgnikel puudulik või pole juriidilisest isikust võlgniku raamatupidamist üldse võimalik leida. Raamatupidamine puudus. Maksejõuetuse tuvastatud põhjused ehitussektoris olid: 1) Covid-19, materjalide hinnatõus, Ukraina sõda - 24% juhtudel ja lisaks veel oskamatus äri teha - 19% juhtudel 2) „ei olnud võimalik maksejõuetuse põhjust tuvastada või muu asjaolu“ - 11% juhtudel 3) jõustunud kohtuotsus ja maksupettus olid pigem raha väljaviimine või ettevõtte üleminek – ehk kuigi oleks võimekus kohtuotsusega määratud nõue tasuda siis võeti suund ettevõtte varatuks tegemisele ning lähikondsete nõuetega loodi maksejõuetus. Maksupettus ise oli äriplaani osa, kus sellise ärimudeliga loodeti saada turul eelis. 4) ostjad ise jäävad võlgnikele võlgu (ostja maksevõimetus) - 8%  5) vara võõrandamine, raha väljaviimine, võlgniku kahjustamine, ettevõtte üleminek, huvi puudus - 38% juhtudel. Jaemüügisektoris tulid maksejõuetuse põhjustena esile covid-19, sanktsioonid, hinnatõus, Ukraina sõda, üürileandjate nõuded, klientide vähesus, personali nappus, millele aitasid kaasa ligi pooltel juhtudel halb planeerimine, oskamatus äri teha ja läbimõtlemata äriplaan. Toitlustamise sektoris olid maksejõuetuse põhjusteks üürileandja nõuded, covid-19 tõttu klientide vähesus, hiljem ka personali probleemid, tänava remont Tallinnas, halb asukoht - raha väljaviimist oli siin teenistuse hinnangul pigem vähe, mis võib olla tingitud sularaha käibest, oli läbimõtlemata äriplaane, et kas söögikohal on ikka sellises konkreetses asukohas piisavalt palju kliente äriplaani täitmiseks. Arvutisüsteemide haldus ja programmeerimine on valdkond, kus raamatupidamine on üldjuhul peetud ja olemas, aga start-upi rahastamine lõpeb (investorid loobuvad) ning müügini või toote kasutuseni st ostvate klientideni ei jõuta. Samuti on selles sektoris seotud isikute (võlgnike lähikondsete) nõudeid ning loodud digitaalse toote kasutusvaldkond ka väga ähmane. Võlgniku vara hindamine keeruline. Maksejõuetuse teenistuse analüüsimisel muutuvad oluliseks vastutuse kvalifitseerimiseks need varatu äriühingu nimel tehtud teod/toimingud, mida ilmnenud probleemide (st makseraskuste) korral varatutes ühingutes omanike, juhtide endi või omanike/juhtide suulistel ja kirjalikel korraldustel edasi hakatakse tegema. Maksejõuetuse teenistus vaatab ka seda, kas ja kuidas inimeste käitumine muutus, muutub või mitte. Näiteks, kes vajutas E-Maksuametis deklaratsiooni esitamiseks nuppu „esita“, kes võttis töötajaid makseraskuste ilmnemisel hoopis juurde, kes tegi raamatupidamisprogrammis millal ja mille alusel kandeid, muutis kandeid, milline oli äriühingu kvaliteedijuhtimise süsteem enne makseraskuste tekkimist ja milline pärast jne Maksejõuetuse teenistus võttis 2023.a suuliselt ja kirjalikult ühendust nii endiste juhatuse liikmete (st „firmamatja teenuse klientidega“) kui ka pankrotiavalduse esitanud juhatuse liikmetega ning ka erinevate võlausaldajatega konkreetsetes menetlustes asjaolude välja selgitamiseks. Samuti küsis Maksejõuetuse teenistus infot saneerimisnõustajatelt, ajutistelt halduritelt ja (kohtu poolt määratud) likvideerijatelt. Üldistatud leiud: 1) Juhul kui äriühingus on mitu juhatuse liiget, siis reeglina tekivad väidetavalt lahkarvamused ja üks osapooltest teeb endale varsti eraldi äriühingu. 2) Võlausaldajad arvavad, et võlgnikul läheb äri ühel hetkel lihtsalt käest ära (st puudub kvaliteedijuhtimissüsteem), kas äri kasvab liiga kiiresti liiga suureks, et ei jõua hallata (puudulik kvaliteedisüsteem, sisekontroll) või ise minnakse liiga uhkeks (priiskavaks) firma rahadega kätte ära. 3) Võlausaldajad ise kasutavad aina rohkem täiendavate tagatiste võtmise nõudeid mistahes lepingu sõlmisel või ka juhatuse liikmete /omanike isiklikku käendust. Tavalised (ilma tagatiseta) võlausaldajad ei looda traditsioonilise võistleva pankrotimenetluse kaudu enam ammu midagi võlgnikult kätte saada. 4) Paljudes varatutes ühingutes on võlausaldajatel juba solidaarsed nõuded varatu äriühingu juhatuse liikmete vastu, samas on paljudel juhatuse liikmetel ka endal täitemenetlused või füüsilise isiku pankrot (võlgadest vabastus) käimas. 5) Võlgnik (tema lähikondlane) ise on Maksejõuetuse teenistusega peetud vestluse alguses pigem kidakeelne ja üldjuhul tuuakse välja rohkem emotsionaalset poolt, st kuidas ebaõnnestunud äriplaan või kogu äri (ettevõtluses osalemine) on neile isiklikult rängalt mõjunud (tervis, suhted, staatuse kaotus, raha kaotus), korrektsest raamatupidamisest, majandusaasta aruannete sisust ja täpsetest numbritest on võlgniku lähikondsetega pigem keerulisem rääkida ja see viitab ka nõrgale äriplaanile ning majanduslikult läbi arvutamata/mõtlemata tegevusele. Maksejõuetuse teenistus leidis, et vara võõrandatakse ja raha viiakse välja mitte ainult äriühingu lõpus vaid ka kogu äriühingu äritegevuse kestel. On äriühinguid, mida luuakse kuritegeliku tegevuse peitmiseks. Näiteks, äriühingut ennast kasutatakse üksnes isikliku (inimese) rahakotina, kuna ainuosanikul/juhatuse liikmel on täitemenetlused, või viiakse raha lihtsalt teiste ettevõtete kaudu kuhugi välja. Palju kasutatakse makseteenuseid pakkuvaid teenuse osutajaid ja digitaalseid Eestis mitte registreeritud krediidiasutusi st näiteks Wise, Paysera, Revolut, N26, Lightyear jne. Osad varatud äriühingud hakkavad kasutama maksude väärarvutamist, maksude deklareerimata ja tasumata jätmist, kuid ka uue loodud ettevõtte soodustamist deklareerides maksukohustuse niikaua kui võimalik ainult vanasse ettevõttesse (jättes selle lõpuks maha). Maksudega manipuleerimist suutis Maksejõuetuse teenistus tuvastada ca 26% varatu äriühingu juhtudes aastal 2023. Maksejõuetuse teenistuse hinnangul võiks Eesti riik ise võlausaldajana reageerida senisest tunduvalt kiiremini võlgnike maksejõuetusele ning esitada pankrotiavaldusi (riigilõivu tasumiseta) Eesti majanduskeskkonnast maksejõuetute juriidiliste isikute eemaldamiseks (näiteks Maksu- ja Tolliamet, riiklike toetuste jagajad EIS, MES, PRIA ja muud järelevalve asutused). Oli ka lihtsalt ettevõtte lõpetamise vajadust, kuna võlgnik kartis tulevikus tekkida võivaid nõudeid (nt ehitusgarantiist tulenevad nõuded korteriühistu kasuks ebakvaliteetselt tehtud ehitustöö eest). Varatute juriidilisest isikust võlgnike raamatupidamiskohustuse korraldamine ja nõuete täitmine: Raamatute pidamiseks kasutatavad varatud äriühingud üldjuhul raamatupidamise ettevõtte teenuseid ja tasutakse teenuse eest arveid. Raamatupidajat endal tööl (palgal) ei hoita. Raamatupidamisandmed on mingis tarkvarasüsteemis ja neid on mistahes isikul või järelevalveasutusel raske kätte saada. Üldjuhul kui tekivad võlgnevused, siis jäetakse ära ka raamatupidamine. Parem on mitte midagi omada ega näidata. Raamatupidamisteenust osutavad äriühingud ei taha anda dokumente, kuna on võlgnevused ning võlgniku juhatus ei esita andmeid ajutisele haldurile / pankrotihaldurile ega Maksejõuetuse teenistusele. Raamatupidamise tarkvaraprogrammide haldajad ja raamatupidamise teenust osutavad ettevõtted on erineva käitumise ja koostöövalmidusega riiklikus järelevalves: a) Näiteks vastas ühes pankrotimenetluses raamatupidamistarkvara ettevõte, et tema teeb peakasutajale õigused, milleks on raamatupidamisteenust osutav ettevõte üldjuhul ja too ettevõte teeb omakorda oma klientide (ehk meie mõistes varatute äriühingute) raamatupidamiskasutajad nö allkontod ja sellele juurdepääsu saab anda ka ainult raamatupidamisteenust osutav ettevõte. Ehk raamatupidamistarkvara ettevõte ise ei saa anda kasutajaõiguseid otse pankrotihaldurile ega Maksejõuetuse teenistusele. b) Teises pankrotimenetluses vastas raamatupidamisteenust osutav äriühing, et nad kustutasid ära võlgniku raamatupidamisandmed, kuna võlgnik jäi võlgu ja kui midagi paberil oli, siis need anti võlgnikule tagasi. Kasutati teise raamatupidamistarkvara ettevõtte tarkvara, millele on võimalik tarkvaraettevõtte kaudu saada juurdepääsu, kuid ka nemad hoiavad alles ainult kuskil 6 kuud andmeid ja siis kustutavad ära või käesolevas kaasuses oli siis nii, et raamatupidamisfirma oli ise raamatupidamisandmed ära kustutanud ehk varatu äriühingu vara hävitanud. c) Kolmandas pankrotimenetluses - tarkvaraettevõtte tarkvarale on võimalik saada ligipääsu, kuid nad hoiavad andmeid alles mingi teatud aja ja seejärel tahavad saada tasu andmete hoidmise eest haldurilt või Maksejõuetuse teenistuselt teenustasu. d) Neljandas kaasuses vastas raamatupidamisteenust osutav ettevõte, et „kuna koht raamatupidamistarkvaras on tasuline, siis kliendiga lepingu lõpetamise korral andmeid andmebaasi ei salvestata. Võime need teile järelevalve jaoks taastada, kuid see võtab palju aega. Arvestame hetkel meie majandusseisundi ja oma ettevõtte suure töökoormusega, mistõttu selliste andmete taastamine võib toimuda vaid alles 2024. aasta I kvartalis. Ettevõte oma dokumentide järele ei ole tulnud meie juurde ja annaks need dokumendid hea meelega Maksejõuetuse teenistusele.“  LISA 3 - JÄRELEVALVEORGANITE ARVAMUSED MAKSEJÕUETUSVALDKONNAS JÄRELEVALVE TEOSTAMISE (VÕIMALIKKUSE) OSAS Maksejõuetuse teenistuse Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite Maksejõuetuse teenistuse Eesti Advokatuuri (juhatuse) vastused – küsimused (17.08.2023 nr Koja kutsekogu juhatuse vastused - küsimused (15.08.2023 nr (14.09.2023 nr 1-2/620-1) 12-1/2023-007-8) (7.09.2023 nr 3-9.2/40-1 12-1/2023-023-4) (digiallkirjastatud 11.09.2023) 1) Eeldame, et 1. Küsimusele ei ole võimalik 1) Eeldame, et Eesti 1. Selgitame esmalt, et advokatuur on küll Kohtutäiturite ja vastata, kuna esitatud eeldus ei Advokatuuri juhatus on avalik-õiguslik isik, kuid tema organid ei Pankrotihaldurite Koja vasta tegelikkusele. Kutsekogu väidetavalt seisukohal, et ole haldusorganid ning advokatuuri juhatus kutsekogu juhatus on juhatus on seisukohal, et pankrotiseaduse paragrahvis ega aukohus ei teosta vandeadvokaatidest väidetavalt seisukohal, et pankrotihaldur ei ole ametnik 54 nimetatud riigi nimel pankrotihaldurite üle haldusjärelevalvet. pankrotiseaduse paragrahvis klassikalises tähenduses, tema avalikke ülesandeid täitvad 54 nimetatud riigi nimel sotsiaalsed garantiid ja regulaarselt vandeadvokaadist füüsilised Advokatuur juhindub oma tegevuses avalikke ülesandeid täitvad tagatud tasu ei ole ametnikuga isikud ei ole ametiisikud ega seadustest, advokatuuri organite füüsilised isikud ei ole võrdväärsed ning pankrotihaldur ametiseisundit omavad õigusaktidest ja headest tavadest. ametiisikud ega täidab vaid riigi antud funktsioone isikud. Advokatuuri pädevuses on muuhulgas ametiseisundit omavad (tavaliselt on tegemist eraisikuga, järelevalve advokatuuri liikmete isikud. kes võib olla nii ettevõtja kui ka Kellena Eesti Advokatuuri kutsetegevuse ja kutse-eetika nõuete palgaline töötaja näiteks juhatus kui täitmise üle. Kellena Koja juhatus kui advokaadi- või audiitoribüroos), haldusjärelevalveorgan neid haldusjärelevalveorgan neid kuid ei tegutse riigi nimel. haldusjärelevalvet teostades Advokatuuri organite otsused oma haldusjärelevalvet teostades Pankrotihaldur teeb oma seni on käsitlenud, mille tegevuse tulemusena on vaidlustatavad seni on käsitlenud, mille toimingud ja otsused enda nimel alusel ning kellena on Eesti haldusaktidena ning allutatud halduskohtu alusel ning kellena on Koja seadusega antud pädevuse piires Advokatuuri aukohus neid kontrollile, kuid advokatuur ei ole aukohus neid algatatud ning tegutseb nendes piirides algatatud riigiasutus ega haldusorgan. distsiplinaarmenetlustes ametiseisundit omavana. Nendele distsiplinaarmenetlustes käsitlenud, mille alusel? põhimõtetele toetub ka käsitlenud, mille alusel? AdvS § 2 lg 1 ja 2 kohaselt on pankrortihaldurite ja advokatuurile seadusega antud avalik- saneerimisnõustajate hea õiguslik staatus teatud funktsioonide tõttu, kutsetava. kuid organisatsiooni põhiolemust väljendab AdvS § 2 lg 1: Eesti Advokatuur on 1919. aasta 14. juunil asutatud advokaatide omavalitsuslikel põhimõtetel tegutsev kutseühendus õigusteenuse osutamise korraldamiseks era- ja avalikes huvides ning advokaatide kutsealaste õiguste kaitsmiseks. Algselt täielikult eraõiguslikule organisatsioonile on juurde antud avalikõiguslikud funktsioonid ja seega Eestis rakendatakse dualistlikku mudelit, kus eraõiguslik advokaatide kutseorganisatsioon on kombineeritud regulaatori funktsiooni ja avalike huvidega (erinevalt näiteks Taanist või Ühendkuningriigist, kus on selleks paralleelselt kaks eraldi organisatsiooni). Dualistliku mudeliga haakub ka advokatuuri organisatoorne ülesehitus, kus tähtsaim organ on riigist täiesti sõltumatu advokatuuri üldkogu, kus liikmed omavalitsuslikel põhimõtetel ja demokraatlikul teel otsustavad, millisele kõrgendatud standardile liikmete tegevus peab vastama kutseühingu sisemistest huvidest lähtuvalt (näiteks eetikakoodeksi kehtestamine), ja annavad perioodiliste valimiste kaudu mandaadi nii juhatusele kui ka aukohtu vandeadvokaatidest liikmetele, et demokraatlikult üldkogu poolt määratud põhimõtteid jõustada üksikute liikmete suhtes ja kujundada kutseorganisatsiooni liikmete jaoks ühtset praktikat. Advokaadi suhtes kehtivad seega paralleelselt kaks tasandit, kaks standardit: (1) riigi poolt seadusega kehtestatav miinimumstandard (näiteks käsundi regulatsiooniga seotud põhimõtted, lojaalsuskohustus, AdvS sätestatud kohustused jne), aga ka (2) advokatuuri kui kutseorganisatsiooni sisemised nõuded, mille kehtestamise ja sisustamise osas riigil sõnaõigust ei ole ja mida sisustab kutseorganisatsioon autonoomia printsiibist lähtudes. Eelnevast tuleneb, et kui riik kehtestab läbi seadusandluse seadusest tulenevad nõuded, siis kehtivad need advokaadi suhtes sellisel moel, nagu riik on vajalikuks pidanud ja kuidas riigi võimuharud (sh kohus) neid tõlgendavad. Kuid advokatuuri poolt kujundatava kutseorganisatsiooni praktika puhul ei ole riigil pädevust advokatuuri autonoomiasse sekkumiseks. Küsimuses, kas vandeadvokaadist pankrotihaldur on ametiisik, ei ole ühtset vastust võimalik anda. Õigusteoorias on väljendatud erinevaid seisukohti ning ka kohtupraktika ei ole ühene. Vaieldav on varasemas kohtupraktikas ametiisikuks loetud pankrotihalduri (RKKK otsus nr 3- 1-1-87-98) hõlmatus ametiisiku legaaldefinitsiooni uuest redaktsioonist. Vastus sellele küsimusele sõltub sellest, kas näha pankrotihaldurit avaliku ülesande täitjana või mitte. Advokatuuri järelevalve on olemuselt kutseorganisatsiooni järelevalve advokaatide kui oma liikmete, mitte kui pankrotihaldurite üle. Advokatuur ei teosta pankrotimenetlustes haldusjärelevalvet. Advokatuuri aukohtumenetlus algatatakse juhul, kui advokaadi tegevuses ilmnevad distsiplinaarsüüteo tunnused. Seejuures ei ole oluline, kas need distsiplinaarsüüteo tunnused ilmnevad tegutsedes advokaadi või pankrotihaldurina. Advokatuuri aukohtumenetluse seisukohalt ei ole tähtsust, kas vandeadvokaadist pankrotihaldurit käsitleda ametiisiku või ametiseisundit omava isikuna. Kui tema tegevuses ilmnevad distsiplinaarsüüteo tunnused, on see piisav aukohtu menetluse alustamiseks ja rikkumise tuvastamisel karistamiseks. Seejuures hinnatakse, kas advokaat on õigusteenust osutades olnud sõltumatu, juhindunud seadustest, advokatuuri organite õigusaktidest ja otsustest, advokaadi kutse-eetika nõuetest  ning headest kommetest ja südametunnistusest (AdvS § 43 lg 1, eetikakoodeksi § 4 lg 1). 2) Kas me saame õigesti 2. PankrS § 70 kohaselt on Kojas 2) Kas me saame õigesti Nagu eelneva küsimuse juures selgitatud, aru, kui eeldame, et Koja kutsekogu juhatuse pädevuses aru, kui eeldame, et Eesti ei teosta advokatuuri juhatus kutsekogu juhatus tegeleb haldusjärelevalve ja PankrS § 71 ning Advokatuuri juhatus tegeleb vandeadvokaadist pankrotihalduri üle pigem haldusjärelevalvega KTS § 100 kohaselt aukohtu pädevuses pigem haldusjärelevalvega haldusjärelevalvet. ning Koja aukohus kui distsiplinaarjärelevalve ning Eesti Advokatuuri eraldiseisev haldusorgan pankrotihaldurite tegevuse üle. PankrS aukohus kui eraldiseisev Pankrotihalduritest vandeadvokaadid paragrahvis 54 nimetatud § 71 lg 3 kohaselt ei aruta ega karista haldusorgan paragrahvis 54 alluvad advokatuuri juhatuse järelevalvele riigi nimel avalikke Koja aukohus distsiplinaarkorras Koja nimetatud riigi nimel AdvS § 12 p 9 ja AdvS § 46 lg 3 kohaselt ülesandeid täitvate füüsiliste liikmeks olevat advokaati. Koja avalikke ülesandeid täitvatetulenevalt oma liikmesusest advokatuuris, isikute eetika teemadega? aukohus võib taotleda advokatuuri vandeadvokaadist füüsiliste mitte tulenevalt pankrotihalduriks aukohtult advokaadi suhtes isikute eetika teemadega? kinnitamisest. Juhatus kontrollib samuti Kuivõrd PankrS § 70 aukohtumenetluse algatamist. pankrotihaldurist vandeadvokaadi sätestab, et Koja juhatus Haldusjärelevalvel taoline erisus Kuivõrd advokatuuriseaduse vastavust advokaadile esitatavatele valvab peamiselt puudub, st et hõlmab ka advokaatide § 46 lg 1 ja 3 sätestavad, et nõuetele, mis tulenevad seadusest pankrotihalduri kutse tegevust. Eesti Advokatuuri juhatus (konfidentsiaalsuskohustus, huvide kandjate üle, siis mida see valvab vandeadvokaadist konflikti vältimine jm). AdvS § 12 p 7 valvamine endas seni on Kutsekogu juhatus viib pankrotihalduri kutse kohaselt teeb juhatus distsiplinaarsüüteo tähendanud ja sisaldunud haldusjärelevalvemenetlused läbi kandjate üle, siis mida see tunnuste ilmnemisel aukohtule ettepaneku ning mida alates juhatuse kehtestatud haldusjärelevalve valvamine endas seni on algatada advokaadi suhtes maksejõuetuse teenistuse teostamise korra järgi. Juhatus on tähendanud ja sisaldunud aukohtumenetlus. PankrS § 70 lg 1 loomisest tähendab ja haldusjärelevalve defineerinud ning mida alates kohaselt teostavad pankrotihaldurite, sh sisaldab Teie hinnangul? sisehindamise ja kvaliteedi tagamise maksejõuetuse teenistuse vandeadvokaatidest pankrotihaldurite üle, süsteemi osana, mille abil antakse loomisest tähendab ja haldusjärelevalvet Kohtutäiturite ja hinnang menetluse läbiviimise sisaldab Teie hinnangul? Pankrotihaldurite Koja (KPK) kutsekogu seaduslikkusele, nõuetekohasusele ja juhatus ning Konkurentsiameti juures kvaliteedile. PankrS § 70 lg 2 kohaselt tegutsev maksejõuetuse teenistus. teostab kutsekogu juhatus Tulenevalt PankrS § 71 lg-s 3 sätestatust ei haldusjärelevalvet vaid talle teatavaks aruta ega karista KPK distsiplinaarkorras saanud teabe alusel, mis annab alust koja liikmeks olevat advokaati, vaid koja arvata, et haldur on oma kohustusi aukohus võib taotleda advokatuuri rikkunud. aukohtult advokaadi suhtes aukohtumenetluse algatamist. Seega on Seega korralist või plaanipärast advokatuuri aukohtumenetlus, mida haldusjärelevalvet kutsekogu juhatus ei viiakse läbi vandeadvokaadist tee. pankrotihalduri suhtes, distsiplinaarmenetlus. AdvS § 15 lg 1 Maksejõuetuse teenistuse tegevuse arutab aukohus advokaatide alustamine ei ole Kojas kehtestatud distsiplinaarsüüteoasju ja muid seadusega korda mõjutanud. aukohtu pädevusse antud asju. Koja aukohtule on KTS § 100 Oleme seisukohal, et ka PankrS § 70 lg 1 kohaselt pandud ülesandeks nimetatud haldusjärelevalve ei ole lahendada: haldusjärelevalve selle klassikalises 1) koja otsustest ning heast ameti- tähenduses. Advokatuuri hinnangul on ja heast kutsetavast tulenevate tegemist distsiplinaarjärelevalvele eelneva kohustuste süülise täitmata jätmise menetlusega, mille tulemustest tuleb või mittenõuetekohase täitmise informeerida kohut ja pankrotitoimkonda süütegusid; (vt PankrS § 70 lg 7). Halduri osas saab 2) kohtutäituri, pankrotihalduri, konkreetseid mõjutusvahendeid (v.a saneerimisnõustaja või PankrS § 70 lg 7 nimetatud sunniraha) usaldusisiku käitumise kohta kohaldada kohus ja aukohus (s.o kas KPK esitatud kaebusi; aukohus või advokatuuri aukohus), 3) kohtutäituri, pankrotihalduri, seejuures on riikliku kohtu ja saneerimisnõustaja või kutseorganisatsiooni sisese organi pädevus usaldusisiku tegevuse kohta ja mõjutusvahendid erinevad. Juhime esitatud kaebusi või tähelepanu, et PankrS § 54 kohaselt tuleb distsiplinaarasju, samuti asju, halduri tegevust vaadelda kutsetegevusena, mille on arutamiseks andnud milleks on pankrotimenetluste läbiviimine, Justiitsministeerium. tegutsemine juriidilise isiku sundlõpetamise korral kohtu poolt määratud likvideerijana ja  Seega ei aruta Koja aukohus mitte saneerimisnõustajana ning õigusaktidega ainult eetikaküsimusi. pandud teiste ülesannete täitmine. Haldur täidab oma kohustusi isiklikult ning Lisame juurde, et KTS § 97 lg 1 tegutseb seejuures võlausaldajate ja kohaselt kontrollib Koja võlgniku huvides (vt PankrS § 55 lg 1 ja eksamikomisjon kord viie aasta 2). jooksul pankrotihalduri täiendusõppe kohustuse täitmist. Selle kontrolli võib samuti liigitada haldusjärelevalve alla kui internse kontrolli, kuid juhatuse läbiviidava haldusjärelevalve kord ega vastused Teie küsimustele seda kontrolli ei hõlma. 3) Kas Koja kutsekogu Defineerime riiklikku järelevalvet 3) Kas Eesti Advokatuuri Küsimuse osas, kas vandeadvokaadist juhatus on arvamusel, et eksternse, haldusorgani poolt haldusest juhatus on arvamusel, et saneerimisnõustajat ja usaldusisikut saab saneerimisnõustajat ja väljapoole suunatud korrakaitsealase vandeadvokaadist käsitleda riikliku järelevalve teostajatena usaldusisikut saab käsitleda tegevusena riikliku sunni kohaldamise saneerimisnõustajat ja võlgniku tegevuse üle, ei saa võtta ühtset riikliku järelevalve õigusega, kus kontrollitakse isiku usaldusisikut saab käsitleda seisukohta. teostajatena võlgniku tegevuse seaduslikkust1. Riikliku riikliku järelevalve Saneerimisnõustaja ja usaldusisiku tegevuse üle? järelevalve eesmärgiks on ohtude teostajatena võlgniku pädevused ei pruugi olla piisavad, et neid tõrjumine ja korrarikkumiste tegevuse üle? saaks käsitleda riikliku järelevalve kõrvaldamine. Kutsekogu juhatus on teostajatena. Riiklikku järelevalvet saab seisukohal, et kuna ei teostada isik, kellele on see õigus antud saneerimisnõustajal ega usaldusisikul seadusega. Selliseks isikuks on ei ole oma ülesannete täitmisel riikliku advokatuuri hinnangul maksejõuetuse sunni kohaldamise õigust, ei saa teenistus, kellele on vastav õigus antud saneerimisnõustajal ega usaldusisikut PankrS § 192⁹ lg 1 ja KorS alusel. lugeda riikliku järelevalve teostajaks. Seejuures oleme seisukohal, et 1 Vt korrakaitseseadus ja selle seletuskiri, kättesaadav Riigikogu veebilehel https://www.riigikogu.ee/tegevus/eelnoud/eelnou/8a9c2286-06fc-65d2-957b- bd9e11a940c4/korrakaitseseadus  pankrotimenetlustes, mida viiakse läbi avaliku uurimisena PankrS § 192¹¹ alusel, ei omanda pankrotihaldur neid õigusi, mis on PankrS § 192⁹ lg 1 ja korrakaitseseaduse alusel maksejõuetuse teenistusele antud (s.o KorS 3. peatüki 2. jaos sätestatud üldmeetmeid ning sama seaduse §-s 30, § 31 lõigetes 1–3, § 32 lõigetes 1–4 ja §-des 49–52 sätestatud riikliku järelevalve erimeetmeid). Need õigused jäävad teenistusele ega ole kehtiva õiguse järgi üle antavad. 4) Kuivõrd 4. PankrS § 70 lg 2 kohaselt teostab 4) Kuivõrd 4. Teie poolt palutud statistikat advokatuuri haldusjärelevalvega on Koja kutsekogu juhatus haldusjärelevalvega on juhatuse poolt teostatud haldusjärelevalve hõlmatud haldusorganite haldusjärelevalvet halduri tegevuse üle hõlmatud haldusorganite osas ei ole võimalik anda. Nagu oleme ülal kogu tegevus, siis soovime Koja kutsekogu juhatusele teatavaks kogu tegevus, siis soovime selgitanud, ei teosta advokatuuri juhatus haldusjärelevalveorganite saanud teabe alusel, mis annab alust haldusjärelevalveorganite vandeadvokaatidest pankrotihaldurite üle koostöö arendamise ja arvata, et haldur on oma kohustusi koostöö arendamise ja haldusjärelevalvet. Juhatuse järelevalve ei praktika ühtlustamise rikkunud. praktika ühtlustamise erista advokaate lähtuvalt selles, kes on ja eesmärgil Teilt teavet (sh eesmärgil Teilt teavet (sh kes ei ole pankrotihaldur, vaid lähtub statistilist ülevaadet), Kutsekogu juhatus on statistilist ülevaadet), sellest, millised on advokaadile esitatavad milliste haldusjärelevalvemenetlusi teostanud milliste vandeadvokaadist kutsetegevusega seotud nõuded ja kuidas järelevalvesubjektide alates 2021. aastast ning nüüdseks on järelevalvesubjektide on nende nõuete täitmine advokaadibüroos ülesannete täitmise etappide lõpetatud 1 menetlus ja käimas 2 ülesannete täitmise etappide tagatud. osas (näiteks halduri menetlust. osas (näiteks halduri asja asjaasjamise st toimiku asjamise st toimiku pidamise sisuliste ja Haldusjärelevalve käigus on pidamise sisuliste ja tehniliste nõuete kontroll, kontrollitud: tehniliste nõuete kontroll, halduri büroo kontroll 1) pankrotihalduri tegevust halduri büroo kontroll ajutise halduri kui võlausaldajate teavitamisel ajutise halduri kui likvideerija ülesannetes jne) maksejõuetusmenetluse likvideerija ülesannetes jne) olete pankrotiseaduse § 54 algatamisest; olete pankrotiseaduse § 54 nimetatud isikute üle 2) pankrotihalduri tegevust isiku nimetatud isikute üle 2 (3) haldusjärelevalvet teinud ja kohta subjektiivsete ja haldusjärelevalvet teinud ja mis olid/on põhistamata hinnangute ja mis olid/on haldusjärelevalve tulemused andmete avaldamisel; haldusjärelevalve tulemused kutsekandjate liikide – 3) usaldusisiku tegevust kutsekandjate liikide – ajutine haldur, võlgnikule makstud riiklike ajutine haldur, pankrotihaldur, peretoetuste ja tulumaksu pankrotihaldur, saneerimisnõustaja, tagastuse kinnipidamisel. saneerimisnõustaja, usaldusisik – lõikes aastate usaldusisik – lõikes aastate lõikes või ad hoc Kaebustele, mille lahendamiseks lõikes või ad hoc järelevalvemenetluste piisab Koja kantselei antavast järelevalvemenetluste kaupa. selgitavast vastusest või tuleb kaupa. esmalt pöörduda pankrotiasja Maksejõuetuse teenistuse menetleva pankrotihalduri poole, Maksejõuetuse teenistuse eesmärk on mitte dubleerida antakse vastus ilma eesmärk on mitte dubleerida Koja kutsekogu juhatuse haldusjärelevalvet algatamata. Eesti Advokatuuri juhatuse poolt juba järele valvatavat poolt juba järele valvatavat tegevusvaldkonda. Kutsekogu juhatus menetleb tegevusvaldkonda. kaebuseid, millest nähtub kas seisukoha võtmiseks kaebaja esitatud argumentide täpsustamise vajadus või tõendatud viide võimalikule õigusrikkumisele või vastuolule tavapraktikaga. Aukohtumenetluse reglemendi järgi otsustab kutsekogu juhatus aukohtule esitatud kaebuste puhul, kas tegemist on aukohtu menetletava kaebusega. 5) Punktist 4 lähtuvalt, 5. Seni ei ole taolisi 5) Punktist 4 lähtuvalt, 5. Nagu selgitatud, ei teosta advokatuuri kuidas on seni jagunenud järelevalvemenetlusi olnud, kus oleks kuidas on seni jagunenud juhatus ega aukohus vandeadvokaatidest haldusjärelevalve teemad ja olnud vajalik korraldada erinevate haldusjärelevalve teemad ja pankrotihaldurite üle haldusjärelevalvet. teostatud üheskoos või organite partnerlust. teostatud üheskoos või Erinevad kutseorganisatsioonid teostavad eraldi haldusjärelevalvet eraldi haldusjärelevalvet järelevalvet eraldi. Koja kutsekogu juhatuse, Koja kutsekogu juhatuse, Koja aukohtu, Eesti Koja aukohtu, Eesti Advokatuuri juhatuse ja Advokatuuri juhatuse ja Eesti Advokatuuri aukohtu Eesti Advokatuuri aukohtu vahel järelevalvesubjektide vahel järelevalvesubjektide üle, sealhulgas ja mitte üle, sealhulgas ja mitte ainult olukorras, kus ühes ainult olukorras, kus ühes pankrotimenetluses on pankrotimenetluses on näiteks kaks haldurit näiteks kaks haldurit kinnitatud, kellest üks on kinnitatud, kellest üks on vandeadvokaat ja teine mitte vandeadvokaat ja teine mitte ning menetlust viiakse läbi ning menetlust viiakse läbi ühiselt. ühiselt. 6) Haldusjärelevalve 6. PankrS § 70 lg 3 kohaselt teostab 6) Haldusjärelevalve 6. AdvS § 3 järgi on advokatuuri hõlmab endas ka vaid maksejõuetuse teenistus hõlmab endas ka pädevuses advokatuuri vastuvõtmine ja järelevalvet otstarbekuse järelevalvet pankrotimenetluse järelevalvet otstarbekuse sealt väljaarvamine; järelevalve üle. Milliseid otstarbekuse üle. Dubleerimist ei ole. üle. Milliseid ühiseid advokatuuri liikmete kutsetegevuse ja tegevusvaldkondi on Koja (tugi)teenuseid Eesti kutse-eetika nõuete täitmise üle; kutsekogu juhatus seni Advokatuur kui avalik- järelevalve Eestis tegutsevate välisriigi otstarbekuse aspektist õiguslik juriidiline isik on advokaatide kutsetegevuse ja kutse-eetika lähtuvalt pankrotihaldurite, osutanud või osutab nõuete täitmise üle; advokaatide saneerimisnõustajate ja vandeadvokaadist täiendusõppe korraldamine; riigi õigusabi usaldusisikute osas pankrotiseaduse § 54 osutamise korraldamine ning oma liikmete kontrollinud? nimetatud isikute avalike kaudu riigi õigusabi osutamise tagamine; ülesannete täitmiseks advokatuuri vara valitsemine ja Palume esitada (näiteks koostöö advokaatide muude kutseküsimuste haldusjärelevalve tulemused krediidiasutustega mingil lahendamine. kutsekandjate liikide – teemal, ühine sõidukite ajutine haldur, kütuse hange, kontoritarbed, Advokatuur ei osuta PankrS § 54 pankrotihaldur, reisiteenuste hange, nimetatud isikutele, s.o pankrotihalduritele, saneerimisnõustaja, valveteenused vms?) otseselt muid (tugi-) teenuseid, sh ei usaldusisik – lõikes aastate korralda ühishankeid. lõikes või ad hoc järelevalvemenetluste Advokaat on kohustatud läbima kaupa. perioodilise õigusalase täiendusõppe ja selle kohustuse täitmiseks korraldab Maksejõuetuse teenistuse advokatuur regulaarselt koolitusi. Need eesmärk on mitte dubleerida koolitused on suunatud advokatuuri Koja juhatuse poolt juba liikmetele ega ole otseselt seotud sellega, järele valvatavat kas vandeadvokaat tegutseb ka tegevusvaldkonda. pankrotihaldurina või mitte. 7) Milliseid ühiseid 7. Koda osutab pankrotihalduritele 7) Kas Eesti Advokatuuri Seonduvalt Teie küsimustega nr 7-9, (tugi)teenuseid Koda kui tugiteenustest pankrotimenetluse juhatuse hinnangul on vastame järgmist. avalik-õiguslik juriidiline elektroonilise toimiku pidamiseks vandeadvokaadist isik on osutanud või osutab sobiva pilveplatvormi, pankrotivara pankrotihalduril ja Pankrotihalduri pädevused, õigused ja pankrotiseaduse § 54 elektroonilise enampakkumise usaldusisikul õigusaktidest kohustused sätestab PankrS, advokatuur ei nimetatud isikute avalike oksjonikeskkonna, meiliserveri, tulenevalt luba või keeld, ole mingeid täiendavaid reegleid ülesannete täitmisele digiallkirjastamisteenuse haldamist, ametiseisund ja/või heast pankrotihaldurina tegutsemise suhtes kaasaaitamiseks (näiteks samuti on juhatus keskselt koostanud kutse tavast ja praktikast kehtestanud. ühine sõidukite kütuse pankrotihalduri büroos kehtestamiseks tulenev igakülgne õigus või hange, kontoritarbed, vajalike regulatsioonide (näiteks keeld kasutada ja käsutada Advokatuuri juhatus ei pea võimalikuks ühisladu vms?) rahapesu ennetamise, andmekaitse, pankrotivõlgniku (nii anda konkreetset hinnangut hüpoteetilistele andmekandjate haldamise jm) juriidiline isik kui füüsiline olukordadele. näidisdokumendid, aga ka isik) vara näiteks pankrotihalduri tasu ja pankrotivõlgniku Advokaat, sh advokaat, kes tegutseb pankrotimenetluse kulude maksekontodel olevaid pankrotihaldurina, peab enda tegevuses kalkulatsioon näidisvormi. Koda rahalisi vahendeid enda juhinduma seadusest, advokatuuri organite korraldab Koja liikmetele ka advokaadibüroo õigusaktidest ja otsustest, advokaadi kutse- majandustegevuse või eetika nõuetest ning headest kommetest ja täiendusõpet ning kontrollib nende muude kõrvaläride südametunnistusest (AdvS § 43 lg 1, täiendusõppekohustuse täitmist. majandustegevuse advokatuuri eetikakoodeks § 4 lg 1). finantseerimiseks (laiendamiseks) Samuti peab advokaat olema sõltumatu pankrotimenetluse kestel? ning vaba lubamatutest huvide konfliktidest, kui ta nõustub vastava ülesande võtma. Selgitame, et seisukoha kutse-eetika järgimise osas võtab advokatuuri aukohus lähtuvalt konkreetsetest asjaoludest. Samas tuleb arvestada, et aukohtu hinnangul ei ole nende pädevuses sekkuda pooleliolevasse pankrotimenetlusse ega asuda teostama kontrolli pankrotimenetluse käigu üle. Vastavalt PankrS § 4 lg-le 1 kuulub pankrotiasja menetlemine maakohtu pädevusse ja PankrS § 69 lg 1 kohaselt teostab järelevalvet pankrotihalduri tegevuse üle kohus. Seetõttu on juhatus seisukohal, et kui maksejõuetuse teenistusele on haldusjärelevalve läbiviimise käigus saanud teatavaks võimalikud rikkumised, palume sellest teatada PankrS § 70 lg 4 alusel kohtule ning pankrotitoimkonnale, samuti advokatuurile juhul, kui pankrotihaldurist advokaadi käitumine võib endast kujutada advokaadi distsiplinaarsüütegu. 8) Kas Koja kutsekogu 8. Saame küsimuse püstitusest aru nii, 8) Kas Eesti Advokatuuri juhatuse hinnangul on et soovite teada, kas pankrotihaldur või juhatuse hinnangul pankrotihalduril ja usaldusisik võib pankrotivara kasutada vandeadvokaadist usaldusisikul õigusaktidest ajutiselt enda tarbeks (nö lühiajalise pankrotihaldur või tulenevalt luba või keeld, krediidiallikana). Vastus sellisele usaldusisik võib anda ametiseisund ja/või heast küsimusele teadmata kaasuse vandeadvokaadist kutse tavast ja praktikast täpsemaid asjaolusid on eitav. pankrotihaldurile (endale tulenev igakülgne õigus või või mõnele teisele), keeld kasutada ja käsutada advokaadibüroole (endale pankrotivõlgniku (nii või mõnele teisele) või juriidiline isik kui füüsiline temaga seotud isikule isik) vara näiteks intressiga või intressita pankrotivõlgniku laenu nn pankrotipesa ehk maksekontodel olevaid pankrotivõlgniku rahalisi vahendeid enda maksekontodelt olevatest (advokaadi)büroo rahalistest vahenditest? majandustegevuse või muude eraõiguslike juriidiliste isikute majandustegevuse finantseerimiseks (laiendamiseks) pankrotimenetluse kestel? 9) Kas Koja kutsekogu 9. Saame küsimuse püstitusest aru nii, 9) Kas Eesti Advokatuuri juhatuse hinnangul et soovite teada, kas pankrotihaldur või juhatuse hinnangul on pankrotihaldur või usaldusisik võib pankrotivara kasutada vandeadvokaadist usaldusisik võib anda ajutiselt enda tarbeks (nö lühiajalise pankrotihalduril ja (vandeadvokaadist) krediidiallikana). Vastus sellisele usaldusisikul õigusaktidest pankrotihaldurile (endale küsimusele teadmata kaasuse tulenevalt luba või keeld, või mõnele teisele), täpsemaid asjaolusid on eitav. ametiseisund ja/või heast (advokaadi)büroole (endale kutse tavast ja praktikast või mõnele teisele) või tulenev igakülgne õigus või temaga seotud isikule keeld hoida teadvalt kinni st intressiga või intressita enda kontrolli all laenu nn pankrotipesa ehk pankrotivõlgniku (nii pankrotivõlgniku juriidiline isik kui füüsiline maksekontodel olevatest isik) maksekontodel olevaid rahalistest vahenditest? rahalisi vahendeid (näiteks enampakkumiste tagatisrahad, enampakkumisest laekunud vahendid), mis tuleks võlausaldajatele esimesel võimalusel nõuete rahuldamise eesmärgil välja maksta? 10) Kas Koja kutsekogu 10. Pankrotihaldur ja usaldusisik 10) Juhul, kui juriidilisest 10. Varatu juriidilisest isikust juhatuse hinnangul on peavad tegema väljamaksed isikust varatu pankrotivõlgnik muutub riikliku pankrotihalduril ja pankrotivõlgniku kontolt seaduses pankrotivõlgnik on riikliku järelevalvemenetluse subjektiks suhtes usaldusisikul õigusaktidest antud tähtaegade ja tingimustega järelevalvemenetluse maksejõuetuse teenistusega. Tegemist on tulenevalt luba või keeld, kooskõlas. Kui pankrotivara subjekt ehk avalikus maksejõuetuse teenistuse pädevust ametiseisund ja/või heast võimaldab, siis tuleks teha uurimises, siis kas Eesti puudutava küsimusega, millesse kutse tavast ja praktikast võlausaldajatele ka väljamakseid Advokatuuri juhatuse kui advokatuur ei pea võimalikuks sekkuda. tulenev igakülgne õigus või mõistliku kiirusega ja vajadusel mitmel haldusjärelevalveorgani keeld hoida teadvalt kinni st korral. Lõpparuandega saab teha arvates saab Pankroti välja kuulutamine ja selle läbi enda kontrolli all viimased väljamaksed. PankrS § 66 lg pankrotivõlgnikul kui viimine avaliku uurimisena iseenesest pankrotivõlgniku (nii 3 kohaselt võib haldur järelevalvesubjektil olla ärisaladuse (või ka maksusalduse või juriidiline isik kui füüsiline pankrotitoimkonna nõusolekul katta ärisaladust, mida peaks pangasaladuse) hoidmise kohustust ei isik) maksekontodel olevaid menetluse jooksul tekkinud vajalikud avaliku uurimisena lõpeta, kuid õigusaktidest tulenevalt võib rahalisi vahendeid (näiteks kulutused, mida tasu ei kata, jooksvalt läbiviidava tekkida õigustatud isikul kohustus see enampakkumiste tagatised, pankrotivara arvel. Pankrotihaldur pankrotimenetluse vältel riikliku järelevalve läbiviijale esitada. enampakkumisest laekunud peab seega planeerima vahendid kaitsma võttes arvesse Pankrotimenetlus ei ole avalik menetlus. raha), mis tuleks menetuskulude katteks kuni menetluse asjaolu, et haldusmenetlus See tuleneb ennekõike sellest, et halduri võlausaldajatele esimesel lõpuni, mistõttu ei ole võimalik tagada, on avalik menetlus ning toimikus olevad andmed on nähtavad võimalusel nõuete et pelgalt likviidse raha olemasolul pankrotimenetlus on avalik piiratud ringile isikutele, s.o kohtule, KPK rahuldamise eesmärgil välja konkreetsel ajahetkel tehakse huviga menetlus ausa Eesti kutsekogu juhatusele, maksejõuetuse maksta? võlausaldajatele väljamaksed ärikeskkonna tagamise teenistusele, Justiitsministeeriumile, maksimaalses nõutavas või võimalikus eesmärgil? pankrotitoimkonnale ja piiratud ulatuses ulatuses. võlgnikule (vt PankrS § 69 lg 1; § 70 lg 5 p 3; § 73 lg 2; § 91¹; § 192⁹ lg 2 p 1). Ka iga üksik võlausaldaja ei saa tutvuda kõikide halduri toimikus olevate materjalidega, st temale on kättesaadavad dokumendid, mis on seaduses nimetatud (vt PankrS § 100¹ lg 2; § 126 lg 6; § 132 lg 4; § 154 lg 3 jt). 11) Juhul, kui juriidilisest 11. PankrS § 19212 lg 1 kohaselt 11) Kirjeldage, millised on 11. Advokatuuri juhatus saab kujundada isikust varatu kohaldatakse pankrotimenetluse Eesti Advokatuuri juhatuse seisukohti konkreetsete asjaolude pinnalt pankrotivõlgnik on riikliku läbiviimisele avaliku uurimisena hinnangul kindlasti ega pea võimalikuks anda hinnanguid järelevalvemenetluse pankrotimenetluse läbiviimise kohta juhtumid (olustiku hüpoteetilistes olukordades. subjekt ehk avalikus sätestatut, arvestades avalikule kirjeldused), kus uurimises, siis kas Koja uurimisele ettenähtud erisusi. PankrS ei vandeadvokaadist kutsekogu juhatuse kui sätesta avaliku uurimise kohta ühtegi saneerimisnõustaja, ajutine haldusjärelevalveorgani erisust, mis puudutaks haldur, pankrotihaldur ja arvates saab pankrotivõlgniku ärisaladuse kaitset. usaldusisik kohtu kinnitusel pankrotivõlgnikul kui Seega tuleb avalikus uurimises kinni (ja avalikes uurimistes järelevalvesubjektil olla pidada PankrS § 72, aga ka teistes riigile) avalikke ülesandeid ärisaladust, mida peaks seadustes sätestatud nõuetest täites erapooletuse, avaliku uurimisena pankrotivõlgniku ärisaladuse kaitsel. menetlusosaliste võrdse läbiviidava kohtlemise, aususe ja pankrotimenetluse vältel objektiivsuse ning kaitsma võttes arvesse sõltumatuse printsiipi Teie asjaolu, et haldusmenetlus hinnangul rikub. on avalik menetlus ning pankrotimenetlus on avalik huviga menetlus ausa Eesti ärikeskkonna tagamise eesmärgil? 12) Kirjeldage, millised on 12. Kutsekogu liikme erapooletuse 12) Kuidas on (või peaks 12. Selgitame, et olenemata sellest, mis Koja kutsekogu juhatuse kohustust sätestab pankrotihaldurite ja olema) Eesti Advokatuuri ülesandeid vandeadvokaat täidab (kas hinnangul kindlasti saneerimisnõustajate hea kutsetava § 5, juhatuse hinnangul pakub traditsioonilist õigusnõustamist või juhtumid (olustiku mille lõike 2 kohaselt täidab kutsekogu igapäevaselt tagatud nn tegutseb kliendi esindaja või kaitsjana kirjeldused), milles liige oma kutseülesandeid vabana "hiina müür" (füüsilised menetlustes või täidab ülesandeid saneerimisnõustaja, ajutine igasugustest välistest mõjutustest, ruumid, serveriruum, muu pankrotihaldurina, sh avalikus uurimises), haldur, pankrotihaldur ja ajenditest, surveavaldustest, kohalduvad temale sarnased AdvS-st kui andmekaitse, tööjaotus) usaldusisik kohtu kaudu (ja ähvardustest ja sekkumistest. Seega ka advokatuuri sisemistest aktidest olukorras, kus ühes ja samas avalikes uurimistes riigile) võib igasugust kutseülesannete (advokatuuri kodukord, eetikakoodeks, avalikke ülesandeid täites täitmist, mis on nimetatust mõjutatud, advokaadibüroos (ühe ja advokatuuri juhatuse kehtestatud erapooletuse, lugeda menetlusosaliste võrdse sama advokaadibüroo pidaja „Advokaadibüroo pidamise juhend“, menetlusosaliste võrdse kohtlemise, aususe ja objektiivsuse juhtimisel) tegutsevad nii „Kliendi vara hoidmise juhend“, „Kliendi kohtlemise, aususe ja ning sõltumatuse printsiibi riigi poolt delegeeritud materjalide hoidmise juhend“), tulenevad objektiivsuse ning rikkumiseks. avalikke ülesandeid täitvad nõuded konfidentsiaalsusele, huvide sõltumatuse printsiipi Teie vandeadvokaadid konflikti vältimisele jm advokaadile hinnangul rikub. saneerimis-, pankroti- ja esitatavatele nõuetele. riikliku järelevalvemenetlustes PankrS § 60 lg 2 kohaselt peavad avalikes uurimises kohtu ja pankrotihalduri kutsetegevusega seotud maksejõuetuse teenistuse dokumendid ja teabekandjad olema selgelt eristatavad muudest dokumentidest ja juhtimisel kui ka teabekandjatest. Konfidentsiaalsete eraõigusliku lepingulise andmete ja teabekandjate kaitse kliendisuhte alusel põhimõtteliselt ei erine näiteks olukorrast, traditsioonilist kus on vajalik kaitsta siseteabeks olevaid õigusnõustamist osutavad andmeid ning tehniliste ja vandeadvokaadid, keda administratiivsete meetoditega peab olema mõlemaid teenindab üks ja tagatud, et takistada õigustamatu see sama tugipersonal juurdepääs andmetele. (raamatupidaja, finantsjuht,  assistendid, arhivaar, posti haldajad, andmekaitsespetsialist) ning kelle kliendibaas kattub? 13) Kuidas on (või peaks 13. Koja kutsekogu liikmed tegutsevad olema) Koja kutsekogu valdavalt kollektiivides (näiteks juhatuse hinnangul advokaadibüroodes, õigusbüroodes), igapäevaselt tagatud nn kes toimetavad igapäevaselt tundliku "hiina müür" (füüsilised teabega ning töötajaid on vastavalt ruumid, serveriruum, muu instrueeritud. andmekaitse, tööjaotus) olukorras, kus ühes ja samas PankrS § 60 lg 2 kohaselt peavad büroos (ühe ja sama büroo pankrotihalduri kutsetegevusega pidaja juhtimisel) seotud dokumendid ja teabekandjad tegutsevad nii riigi poolt olema selgelt eristatavad muudest delegeeritud avalikke dokumentidest ja teabekandjatest. ülesandeid täitvad inimesed saneerimis-, pankroti- ja riikliku järelevalvemenetlustes avalikes uurimises kohtu ja maksejõuetuse teenistuse juhtimisel kui ka eraõigusliku lepingulise kliendisuhte alusel traditsioonilist õigus ja/või ärinõustamist osutavad nõustajad, juristid (või vandeadvokaadid), keda mõlemaid teenindab üks ja see sama tugipersonal (raamatupidaja, finantsjuht, assistendid, arhivaar, posti haldajad, andmekaitsespetsialist) ning kelle kliendibaas kattub? 14) Palun kirjeldage (või 14. Koja kutsekogu juhatuse tööplaan tehke kättesaadavaks) Koja kinnitatakse Koja eestseisuse iga- kutsekogu juhatuse kui aastase otsusega Koja tööplaani osana. haldusjärelevalveorgani 2023. aasta tööplaan on lisatud, 2024. tööplaani 2023. a III ja IV aasta tööplaani kinnitab Koja eestseisus kvartaliks ning 2024.a I kavandatavalt jaanuaris 2024. kvartaliks. Maksejõuetuse teenistuse eesmärk on mitte dubleerida Koja kutsekogu juhatuse poolt juba järele valvatavat tegevusvaldkonda.  MAKSEJÕUETUSE TEENISTUSE ESIMESE TEGEVUSAASTA st 2023. aasta TEGEVUSARUANNE 1. Sissejuhatus Maksejõuetuse teenistus on oma tegevuses sõltumatu, autonoomse pädevuse ja oma eelarvega haldus- ja riikliku järelevalveorgan ning muu korrakaitseorgan. Maksejõuetuse teenistuse ülesanneteks on: a) teostada riiklikku järelevalvet (pankroti)võlgniku ja (pankroti)võlgniku lähikondsete tegevuse üle seoses (pankroti)võlgniku pankrotimenetlusega ja eesmärgiga uurida (pankroti)võlgniku ja (pankroti)võlgniku lähikondsete võimalikku seadusvastast käitumist (pankroti)võlgniku maksejõuetuse tekitamisel või makseraskuste suurendamisel pankrotimenetlustes, milles esineb avalik huvi vältida pankrotimenetluse raugemist, või selgitada välja avalikus huvis oleva maksejõuetusasja olulised asjaolud. b) teostada haldusjärelevalvet pankrotihalduri üle pankrotimenetluses menetluse seaduspärase läbiviimise ning pankrotimenetluse kulude otstarbekusega seoses. c) aidata kaasa ühtse maksejõuetuse praktika kujundamisele pankroti- ja saneerimismenetluses ning võlgade ümberkujundamise ja füüsilise isiku kohustustest vabastamise menetluses. Maksejõuetuse teenistus ei oma väär- ega süütegude menetlemise õigust. Maksejõuetuse teenistusel ei ole õigust kohaldada vahetut sundi. Maksejõuetuse teenistuses töötas seisuga 31.12.2023.a. kaks ametnikku: juhataja ja üks järelevalve ekspert. Maksejõuetuse teenistus on Konkurentsiameti (koostöö- ja tugiteenuste teenistuse) teenindamisel. Maksejõuetuse teenistusel ei ole oma seadusest tulenevate ülesannete täitmiseks (ameti)autot. Maksejõuetuse teenistus kasutab ametiülesannete tegemiseks dokumendihaldussüsteemi Delta, kohtuinfosüsteemi ning Microsoft Outlook, Word ja Excelit. Maksejõuetuse teenistuses koostati, saadeti ja võeti aastal 2023 vastu dokumendihaldussüsteemis Delta üle 1400 dokumendi, sh ligi 1100 dokumenti olid seotud Maksejõuetuse teenistuse avalike uurimistega varatute juriidilisest isikust pankrotivõlgnikega seoses. Juhime tähelepanu asjaolule, et erinevalt teistest edumeelsetest riikidest puudub Eestis jätkuvalt ühtne ja terviklik maksejõuetuskaasuste kajastamise ja lahendamise IT süsteem (nn menetlejate ja võlausaldajate ühine töölaud), mis võimaldaks maksejõuetusökosüsteemi osaliste ja menetlejate vahelist kiiret infovahetust, üksikasjalikku andmekorjet, andmete töötlemist ja statistikat teenuse paremaks juhtimiseks ning kuluefektiivseks menetlemiseks. Äriregistrisse esitatud võlgnike majandusaasta aruannetes sisalduvad arvandmed ei ole näiteks automaatselt nähtavad ja kasutatavad kohtuinfosüsteemis maakohtunike menetluslaual. Avaliku teenusena pakutava maksejõuetusteenuse edukuse mõõtmist (inglise keeles recovery rate for creditors) ei ole võimalik saavutada ilma erinevate asutuste ja teenistujate ülemääraste jõupingutusteta (tuleb teha käsitsi arvutused iga menetluse kaupa Excelis). Maksejõuetuse teenistus ei ole ühegi riigi poolt loodud maksejõuetusteenuse kui avaliku teenuse omanik. Maksejõuetuse teenistusel on teabe saamise õigus piiratud1, mistõttu tervikülevaadet Eesti maksejõuetusökosüsteemis või kogu ärikeskkonnast toimuvast ei saa Maksejõuetuse teenistuselt eeldada. 2. Riiklik järelevalve - juriidilisest isikust võlgnike ja nende lähikondsete käitumine Maksejõuetuse teenistus uurib juriidilisest isikust (pankroti)võlgniku ja selle lähikondsete võimalikku seadusvastast käitumist maksejõuetuse tekitamisel või makseraskuste suurendamisel pankrotimenetlustes. Maksejõuetuse teenistus vaatas 2023. aastal läbi kokku 133 varatu juriidilise isiku pankrotimenetlust, kokku laekus kohtutest 140 ettepanekut2 avalike uurimiste algatamiseks. Maksejõuetuse teenistus saab oma riikliku järelevalve alged maakohtutest.3 Maksejõuetuse teenistusel puudub seadusest ja teistest õigusaktidest tulenevalt õigus ja pädevus omaalgatuslikult algatada pankrotimenetlust avaliku uurimisena või näiteks pankrotihalduri, võlausaldaja, (pankroti)võlgniku lähikondse või muu kolmanda isiku taotlusel. Need 133 (ükssada kolmkümmend kolm) varatut juriidilist isikut on oma lähikondsete4 käitumise kaudu tekitanud võlausaldajatele (Eesti ühiskonnale) meile teadaolevalt kahju kokku umbes 50 miljoni euro ulatuses.5 Eestis tegutseb seisuga 1. jaanuar 2024 üle 350 000 juriidilise isiku. Tähtaegselt (esitamise tähtaeg 01.01.2023-27.12.2023) on registrite andmetel Eestis esitamata 64 340 (kuuskümmend neli tuhat kolmsada nelikümmend) majandusaasta aruannet.6 Teisisõnu osaleb Eestis tsiviilkäibes ligi 65 tuhat ebausaldusväärset juriidilist isikut. 2023. aastal (01.01.2023 – 29.12.2023) on Eestis registrite andmetel tehtud 21 715 trahvihoiatusmäärust. 1 Näiteks, kuigi pankrotiseadus annab Maksejõuetuse teenistusele teabe saamise õiguse, ei pruugi muu seadus teabe andjale panna kohustust teavet Maksejõuetuse teenistusele anda. 2 Harju Maakohtust 104, Tartu Maakohtust 33, lisaks Pärnu ja Viru Maakohtust kokku 3. 3 On ilmnenud juhtumeid, kus maakohus näiteks käimasolevas pankrotimenetluses ilmnenud raugemise korral jätab ettepaneku Maksejõuetuse teenistusele saatmata, kuigi seadus sellise kohustuse maakohtule sätestab. 4 Pankrotiseaduse § 117 määratleb võlgniku lähikondsete mõiste. Kohus võib lugeda võlgniku lähikondseks ka PankrS § 117 lõigetes 1 ja 2 nimetamata võlgnikule lähedase isiku. 5 Juriidilisest isikust võlgnike lähikondsete õigusrikkumiste tulemusena tuli lisaks Eesti Töötukassal (riigil) hüvitada töötajatele saamata jäänud töötasud, lisaks tuli kaasata menetlustesse ajutised haldurid, kohtud ja nüüdsest Maksejõuetuse teenistus, mis on samuti riigieelarves täiendav kulu. 6 Äriregistri andmetel oli 30.11.2023 seisuga registris 358 148 juriidilist isikut. 2023. aastal esitati kokku 260 289 majandusaasta aruannet (esitamise aeg 01.01.2023-07.12.2023). 2023. aastal (01.01.2023 – 29.12.2023) on Eestis registrite andmetel tehtud 3760 trahvimäärust. Seisuga 1. detsember 2023 oli Eestis registrite andmetel kokku 269 400 osaühingut, millest 171 729 osaühingu puhul on ainuosanik ja ainus juhatuse liige üks ja see sama füüsiline isik. 2023. aastal kuulutas kohus Eestis välja 141 juriidilise isiku pankrotti, sh Maksejõuetuse teenistuse taotlusel kuulutati välja 14 varatu juriidilise isiku pankrotimenetlust riikliku järelevalvena ehk avaliku uurimisena. Likvideerimiskannete arv Eestis oli registrite andmetel aastal 2023 mitmetes kordades suurem. Nimekiri kõikidest varatutest juriidilistest isikutest, mis on Maksejõuetuse teenistusele maakohtute kaudu 2023.a. analüüsimiseks saadetud, on toodud tegevusaruande lisas nr 1. Nimekiri avalikest uurimistest on kättesaadav: https://maksejouetus.konkurentsiamet.ee/avalikud-uurimised-2023-aastal Neist 14 algatatud avalikust uurimisest lõpetati 2023.a. Maksejõuetuse teenistuse kooskõlastusel või taotlusel ära 3 pankrotimenetlust. Nendest 1 on kohtus aastavahetuse seisuga lõpparuande kinnitamise ootel. Kõigi avalike uurimiste läbiviimisega seotud Maksejõuetuse teenistuse eelarvest tasutud menetlustega seotud kulud ja ettemaksed (tagatised) kahju hüvitamise hagide esitamisel olid 2023.a summas 28 520,27 eurot. 2023. aastal saadi avalike uurimiste tagajärjel võlausaldajatele pankrotivõlgnike lähikondsetelt tagasi kokku 29 178,16 eurot ning lisaks hüvitati (hüvitatakse) Maksejõuetuse teenistusele riigieelarvesse tagasi menetluskulusid summas 4236 eurot. Maksejõuetuse teenistus tuvastas aastal 2023 järgnevad varatute juriidiliste isikute juhtimisorganite ja raamatupidamise eest vastutavate isikute enim levinud rasked juhtimisvead ja õigusrikkumised: a) 105 juhul st ligi 77% juhtudest ei ole äriühingu juhtorgani liikmed esitanud õigel ajal kohtule pankrotiavaldust. b) 63 juhul st ligi 47% juhtudest puudub või on puudulikult peetud raamatupidamine. c) varatu äriühingu juhatuse liikmed on teinud lisaks pankrotiavalduse õigeaegsele esitamata jätmisele muid raskeid juhtimisvigu, näiteks raamatupidamise korraldamata jätmine 36 juhul, maksude väärarvestus 19 juhul, äriühingu raha kasutamine ettevõtlusega mitteseotult ja vara äriühingust väljaviimine 16 juhul ja ettevõtte üleminek (uue äriühingu asutamisega) 3 juhul. d) varatutel äriühingutel on majandusaasta aruanded esitamata 70 juhul (53%), viimast majandusaasta aruannet pole esitatud 23 juhul, kahe viimase majandusaasta aruannet pole esitatud 13 juhul, kolme viimase aasta aruannet - 10 juhul, nelja kuni kaheksa aasta majandusaasta aruannet - 16 juhul. e) nõrk äriplaan (inimese oskamatus äri teha ja äriühingut juhtida) on tulnud ilmsiks 26 juhul. f) varatu äriühing on jäetud maha ja osad on müüdud enampakkumisel ning uus ostja on äriühingu ära ostnud - 2 juhul.  g) ühe ettevõtja pankrot on tekitanud teise ettevõtja pankroti (nn ahelreaktsioonid) – 5 juhul. Eraldi teema on võlgnike lähikondsetele reaalselt vastutuse kohaldamine eelpool nimetatud raskete juhtimisvigade ja õigusrikkumiste korral ning inimeste käitumise mõjutamine. Maksejõuetuse teenistusel kui riikliku järelevalve organil puudub kehtiva õiguse kohaselt näiteks ärikeelu kohaldamise õigus võlgnike lähikondsete suhtes. Ärikeelu väärilised olid / on aastal 2023 Maksejõuetuse teenistuse hinnangul 59 inimest. Varatu äriühingu maksejõuetuse põhjuseks võivad olla ka muud asjaolud, näiteks väliskeskkonna teguritest tingitud probleemid - koroonapiirangud, sõjast tingitud sanktsioonid, ehitusmaterjalide, energia ja tööjõu hinna tõus, tänava remont Tallinnas ja muud vääramatu jõu tegurid – seda esines 27 juhul st ca 20% Maksejõuetuse teenistuse läbivaadatud kaasustest. Avalikes uurimistes on pankrotivõlgniku omanik ja juhtorgani liige reeglina meessoost, eesti või vene keelt kõnelev, kõrgharidust mitteomav, mitmendat korda ettevõtlusega alustanud (tegelev), raamatupidamisteenust ja finantsjuhtimist äriühingusse sisse ostev inimene. Üldjuhul maksejõuetuse ja varatuse tekitamise hetkeks on sisuliselt tegemist ainuomanikuga ja juhatuse liikmega ühes füüsilises isikus. Raamatupidamise eest vastutav isik on üldjuhul naissoost. Nendes 133 pankrotimenetluses, mida Maksejõuetuse teenistus analüüsis, oli maakohtute poolt määratud 36 pankrotihaldurit ning enim jõudis Maksejõuetuse teenistusele läbivaatamiseks Kristjan Aava, Indrek Lepsoo, Andrias Palmits ja Jüri Truutsi koostatud ajutise halduri kui sõltumatu eksperdi aruandeid. Maksejõuetuse teenistusele teadaolevalt jäid 43% varatutest juriidilisest isikust võlgnikest võlgu võlausaldajatele summas kuni 51 000 eurot, 20% varatutest juriidilisest isikust võlgnikest võlgu võlausaldajatele summas 51 000 kuni 100 000 eurot. Seega 63% (84 varatu ühingu) vastu oli/on nõudeid summas kuni 100 000 eurot. Samas jäid 20% varatutest juriidilisest isikust võlgnikku võlausaldajatele võlgu 100 000 eurot kuni 300 000 eurot. Viis varatut juriidilisest isikust võlgnikku suutsid teha enamuse võlast so ca 64 % so 32 miljonit eurot. Kokkuvõte: Võlad kuni 51 000 eurot = 57 varatut ühingut Võlad 51 001 eurot kuni 100 000 = 27 varatut ühingut Võlad 100 001-300 000 eurot = 27 varatut ühingut Võlad 300 001-1 000 000 eurot = 17 varatut ühingut Üle 1 miljoni = 5 varatut ühingut, kellest 2 omakorda metalli müügiga tegelevat varatut ühingut = 27,9 milj eurot Teadaolevad võlausaldajate Laekunud nõuded varatute Ettepanekud algatada avalik uurimine tehti ettepanekute ühingute vastu järgmistes sektorites: arv (eurodes) ehitussektor 37 8 milj jaemüük, e-poed, ehted, rõivad, mänguasjad, toidukaubad, lilled, seemned, kodumasinad, pesu, puidust dekoratiivesemed, kellad 19 3,9 milj  restoranid, kohvikud, muud toitlustamine, alkoholivaba joogi villimine 17 2 milj arvutisüsteemide haldus, programmeerimine, uue platvormi tegemine, uued lahendused 9 2,8 milj enda või teiste kinnisvara haldus, koristus 7 0,9 milj finantsteenus, äri- ja võlanõustamine, raamatupidamine 6 0,5 milj kaubavedu 6 0,2 milj mootorsõidukite remont, varuosad, värvimine 5 0,168 milj mööbli tootmine 2 1,5 milj „ühendamise skeem“ 1 0,7 milj metalli müük 2 27 milj ja 0,9 milj päikesepaneelide paigaldus „MTÜ/UÜ skeem“ 1 0,132 milj muud (loomakasvatus, mesindus, reklaam, rõivaste õmblemine jm 21 Juhul kui ilmneb, et võlgnik või võlgniku lähikondne on seoses maksejõuetuse tekkimisega pannud toime kuriteo tunnustega teo, teatab Maksejõuetuse teenistus sellest prokurörile või politseile kriminaalmenetluse alustamise otsustamiseks. Kuriteoteateid esitati Maksejõuetuse teenistuse kaasabil 2023.a avalike uurimistega seoses kokku 5 (viiel) korral. Samuti uurib Maksejõuetuse teenistus varatute ühingute sularahatehinguid ning teavitab kahtlastest sularahatehingutest Rahapesu Andmebürood. Teavitusi tegi Maksejõuetuse teenistus 2 (kahel) korral. Sularaha väljavõtmisi varatutest äriühingutest tuvastas Maksejõuetuse teenistus kogusummas üle 2,5 miljoni euro. Maksejõuetuse teenistus võib taotleda kohtult ärikeelu kohaldamist võlgniku lähikondsete suhtes. Maksejõuetuse teenistus abistas maakohtuid ärikeelu kohaldamisel 2 (kahel) korral ja esitas ärikeelu taotlused iseseisvalt 2 (kahel) korral. Ärikeeluväärilisi inimesi oli/on Eestis tunduvalt rohkem. Ülevaade maksejõuetuse põhjustest, lähikondsete käitumisest ja raamatupidamise korraldamisest on toodud tegevusaruande lisas nr 2. 2023. aastal ei rakendanud Maksejõuetuse teenistus õigust osta sisse eriauditeid.7 Maksejõuetuse teenistuse ametnikud koostasid menetlustes vajalikud analüüsid ja kontrollid ise. 3. (Haldus)järelevalve pankrotihalduri kutse kandjate ehk maksejõuetusökosüsteemis avalike ülesannete täitjate suhtes Eestis kehtib pankrotihalduri kutse kandjate (PankrS § 54 nimetatud avalike ülesannete täitjate) tegevuse või tegevusetuse suhtes pädevate järelevalveorganite ja järelevalve liikide paljusus. 7 Mõiste „eriaudit“ sisu tekitab küsitavusi. Vaata audiitortegevuse seaduse § 50 - 53. Maksejõuetuse teenistus ei ole pankrotiseaduse seletuskirja kohaselt peamine järelevalve teostaja. Pankrotimenetlus on avaliku huviga menetlus. Vastavalt PankrS § 67 võivad pankrotihalduri tegevuse peale parasjagu läbiviidavas pankrotimenetluses võlgnik ja võlausaldaja kaevata pankrotitoimkonnale, võlausaldajate üldkoosolekule, kohtule või Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite Kojale. Vandeadvokaadist pankrotihalduri kui avaliku ülesande täitja rikkumiste korral maksejõuetusmenetlustes tuleb pankrotiseaduse ja advokatuuriseaduse kohaselt pöörduda Eesti Advokatuuri juhatuse ja/või aukohtu poole. Eesti Advokatuur on 14.09.2023. aastal Maksejõuetuse teenistusele saadetud vastuskirjas järelevalve praktika ühtlustamise eesmärgil selgitanud, et Eesti Advokatuur on /…/ „advokaatide omavalitsuslikel põhimõtetel tegutsev kutseühendus õigusteenuse osutamise korraldamiseks era- ja avalikes huvides ning advokaatide kutsealaste õiguste kaitsmiseks. /…/ Eesti Advokatuuri juhatus ega aukohus ei teosta vandeadvokaatidest pankrotihaldurite üle haldusjärelevalvet.“ Seega vandeadvokaadina tegutsevaid pankrotihalduri kutse kandjaid kui avaliku ülesande täitjaid õigusrikkumiste ja pankrotihalduri hea tava rikkumise korral vastutusele võtta ei saa, eriti olukorras, kus pankrotimenetlus on kohtu poolt lõpetatud. Vastavalt pankrotiseaduse § 70 teostab Maksejõuetuse teenistus piiratud ulatuses iseseisvalt oma äranägemise järgi ja sõltumatult haldusjärelevalvet pankrotihaldurite üle. Hoolimata asjaolust, et Maksejõuetuse teenistusele pankrotiseaduse ja selle seletuskirja kohaselt kaebusi esitada ei saa, pöörduti Maksejõuetuse teenistuse poole 2023.a kirjalikult ligi 100 korral – seda nii füüsilisest kui ka juriidilisest isikutest võlgnike, võlausaldajate, pankrotihaldurite endi ja muude asutuste poolt. Lisaks uuris Maksejõuetuse teenistus piiratud ulatuses oma äranägemise järgi 2022.a ja 2023.a lõppenud ning lõppema pidanud pankrotimenetlusi. Maksejõuetuse teenistus tuvastas aastal 2023 alljärgnevad leiud (õigusrikkumised) pankroti- ja saneerimismenetlustes: ➢ Kohus kinnitas lõpparuande, lõpetas pankrotimenetluse ja vabastas vandeadvokaadist pankrotihalduri tema kohustustest aastal 2020 tingimusega, et halduri kohustustest vabastamine jõustub pärast pankrotivõlgniku registrist kustutamist. Avalikku ülesannet täitev vandeadvokaadist likvideerija (samas asjas olnud pankrotihaldur) ei olnud aastal 2023 pankrotivõlgniku kustutamiseks äriregistrile kandeavaldust veel esitanud. Vandeadvokaat kandis pankrotivõlgniku pangakontolt enda juhitud ja omatud advokaadibüroo kontole „deposiiti“ suures ulatuses rahalisi vahendeid. Advokaadibüroost raha pankrotivõlgniku kontole tagasi ei kantud võlausaldajate jaoks. Vandeadvokaat sulges pankrotivõlgniku pangakonto ja esitas registrile kustutamisavalduse koos pankrotivõlgniku likvideerimisaruandega, kus „deposiidi“ summasid ei kajastatud. ➢ Kohus kinnitas lõpparuande, lõpetas pankrotimenetluse ja vabastas pankrotihalduri tema kohustustest aastal 2023 tingimusega, et halduri kohustustest vabastamine jõustub pärast pankrotivõlgniku registrist kustutamist. Paar kuud pärast kohtus lõpparuande  kinnitamist kandis avalikku ülesannet täitev vandeadvokaadist likvideerija (samas asjas olnud pankrotihaldur) pankrotivõlgniku pangakontolt enda juhitud ja omatud advokaadibüroo pangakontole summa märkega „deposiiti“. Pankrotivõlgnik on registrist kustutatud. ➢ Kohus kuulutas välja pankroti. Pankrotihaldur võttis pankrotivõlgniku kontolt raha endale kassasse pankrotimenetluse läbiviimise ajaks. Enne lõpparuande esitamist kohtule pani kassast raha tagasi pankrotivõlgniku kontole. ➢ Vandeadvokaadist pankrotihaldur nõudis enampakkumise raames osalejatelt enampakkumisel osalemiseks vajaliku tagatisraha tasumist enda advokaadibüroo maksekontole, mitte pankrotivõlgniku maksekontole pangas. Tegemist on käimasoleva pankrotimenetlusega ja kohut on teavitatud. ➢ Pankrotihaldur delegeerib talle kohtu poolt usaldatud pankrotimenetluses oma otsustuspädevust kolmandale isikule tähtajatult ja edasivolitamisõigusega. ➢ Kohus teeb varem saneerimisnõustajana sama võlgniku suhtes tegutsenud isikule ettepaneku asuda ajutise halduri ja pankrotihaldurina avalikke ülesandeid täitma. Isik ei keeldu pakkumisest (kuigi peaks) ja kinnitab kohtule enda sõltumatust ja erapooletust võlgnikest ja võlausaldajatest. ➢ Vähemalt poolteist aastat nõustas vandeadvokaat võlgnikku ja tema lähikondseid regulaarselt õigusteenust osutades ja kohtuvaidlustes maksejõuetusasjades esindades (eraõiguslikus suhtes). Sama vandeadvokaat nõustas võlgniku juhtkonda maksejõuetusküsimustes ja viis läbi oma kliendi (selle sama varatu võlgniku) saneerimismenetluse saneerimisnõustajana (avaliku ülesande täitjana) oma kliendi (võlausaldaja, ühtlasi sama varatu võlgniku lähikondse) huvides kinnitades kohtule oma erapooletust ja sõltumatust nii võlgnikust kui ka võlausaldajatest. Lisaks soovis sama vandeadvokaat saada ka koheselt järgnevas pankrotimenetluses sama varatu võlgniku ajutiseks halduriks kinnitades kohtule oma erapooletust ja sõltumatust nii võlgnikust kui võlausaldajatest. Leidus ka muid olulisi õigusrikkumisi ning pankrotihalduri ja saneerimisnõustaja hea tava rikkumisi. Maksejõuetuse teenistus esitas antud asjas 31.08.2023 taotluse Eesti Advokatuurile vandeadvokaadi vastutusele võtmiseks. Eesti Advokatuuri aukohus leidis vastupidiselt Maksejõuetuse teenistusele, et mitte ühtegi rikkumist vandeadvokaat toime pannud ei ole. Eesti Advokatuur on keeldunud Maksejõuetuse teenistusele asja toimikuga tutvuda. ➢ Pankrotihalduril puudub maksejõuetusasja toimik. ➢ Saneerimisnõustajal puudub maksejõuetusasja toimik. ➢ Likvideerijal kui avaliku ülesande täitjal puudub likvideerimistoimik. ➢ (Vandeadvokaadist) saneerimisnõustaja ja/või pankrotihaldur teeb PankrS § 125 sätestatud keelatud tehinguid isikliku kasusaamise eesmärgil. ➢ (Vandeadvokaadist) saneerimisnõustaja ja/või pankrotihalduri bürool (OÜ-l) on majandusaasta aruanne tähtaegselt äriregistrile esitamata.  ➢ Võlanõustajast usaldusisik kui avaliku ülesande täitja võtab usaldusaluse st füüsilisest isikust võlgniku käest vastu võlausaldajatele mõeldud rahasummad ja kasutab need isiklikuks otstarbeks ära st ei kanna summasid edasi võlausaldajatele. ➢ Pankrotihaldur keeldub pankrotivõlgniku vara valitsemisest. ➢ Pankrotihaldur keeldub pankrotivõlgnikult raamatupidamisdokumentide vastuvõtmisest. ➢ Pankrotihaldur ei vii pankrotimenetlust läbi. Menetlus seisab. ➢ Saneerimisnõustaja ei teosta saneeritava makseraskustes oleva äriühingu üle järelevalvet (näiteks on võlgniku majandusaasta aruanded avalikkusele tähtaegselt esitamata). Maksejõuetuse teenistus ei oma kehtiva õiguse kohaselt pankrotihalduri kutse kandjale kui avalikku ülesannet täitvale isikule (distsiplinaar)karistuse määramise õigust isegi juhul kui Maksejõuetuse teenistus rikkumise(d) teada saab või ise tuvastab. Hetkel kehtiva õiguse kohaselt ei saa mitte ükski (haldus)järelevalvet teostav organ pankrotihalduri kutse kandjalt talle antud tegutsemisõigust ära võtta. Maksejõuetuse teenistusele teadaolevalt on Eesti ainus riik maailmas, kus selline regulatsioon kahetsusväärselt kehtib. Maksejõuetuse teenistusel puudub seadusest ja teistest õigusaktidest tulenevalt õigus ja pädevus võtta üle näiteks varatu võlgniku avaliku uurimisena läbiviidavas pankrotimenetluses (riiklikus järelevalves) pankrotihalduri õigused, kohustused (PankrS § 55) ja avalikud olulised ülesanded ning menetleda riikliku järelevalvena läbiviidavat pankrotimenetlust ise edasi või viia riikliku järelevalvena läbiviidavat pankrotimenetlust läbi pankrotihalduri eest. Aastal 2023 kasutas Maksejõuetuse teenistus kuuel korral neljateistkümnest talle riikliku järelevalve raames st avalikes uurimistes antud õigust (võlausaldaja rollis olles) välja vahetada kohtu poolt algselt määratud pankrotihaldur. Vabariigi Valitsuse seaduse § 751 lõikes 1 sätestatud haldusjärelevalve on ühe haldusorgani (näiteks Maksejõuetuse teenistuse, Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite Koja juhatuse, Advokatuuri juhatuse) kontroll teise haldusorgani (näiteks pankrotiseaduse §-s 54 nimetatud kutsetegevuse kandjate8 – st pankrotihaldur, saneerimisnõustaja, likvideerija ülesannetes ajutine haldur/pankrotihaldur, usaldusisik) üle. Haldusjärelevalve puhul ei määra alluvussuhe järelevalvepädevust (VVS § 751 lg 2). Järelevalve teostaja võib eriseadusest tuleneva volituse alusel kontrollida haldusorgani kogu tegevust, mis haldusorganisatsioonis asub teises valitsemisalas, või ka haldusorganit, mis on tema kõrgemalseisev organ. 8 Vastavalt pankrotiseaduse § 54 on pankrotihalduri kutsetegevuseks pankrotimenetluste läbiviimine, tegutsemine juriidilise isiku sundlõpetamise korral kohtu poolt määratud likvideerijana ja saneerimisnõustajana ning õigusaktidega pandud teiste ülesannete täitmine. Vastavalt advokatuuriseaduse § 46 lg 3 valvavad advokaadi tegevuse järele pankrotihaldurina tegutsemise asjades ehk pankrotiseaduse § 54 nimetatud kutsetegevuse asjades st riigi nimel ja volitusel avaliku halduse ülesannet (haldusülesannet) täitvate advokaatide kui riigi haldusorganite tegevuse või tegevusetuse üle nii Eesti Advokatuuri juhatus kui ka Maksejõuetuse teenistus. Järelevalvepädevus tuleneb konkreetse haldusorgani tegevusvaldkonnast tagada selles valdkonnas (näiteks maksejõuetusvaldkond) kehtivate normide järgimine ning kohustusest kontrollida sh teiste haldusorganite poolt seadusega või seaduse alusel kehtestatud nõuete järgimist. Avalik kord on ühiskonna seisund, milles on tagatud õigusnormide järgimine ning õigushüvede (näiteks erapooletu ja sõltumatu saneerimis- ja pankrotimenetlus, menetlusosaliste võrdne kohtlemine, kiire, efektiivne ja otstarbekas menetlus) ning isikute (näiteks võlausaldajate) subjektiivsete õiguste kaitstus. Haldusjärelevalvega on hõlmatud riigi haldusorganite kogu tegevus. Haldusjärelevalve hõlmab eelkõige järelevalvatava tegevuse õiguspärasust. Kuna haldusjärelevalve hõlmab erinevaid valdkondi, võib teatud juhtudel olla vaja ette näha ka laiem haldusjärelevalve ulatus, kus haldusjärelevalve hõlmab ka tegevuse otstarbekust. Haldusjärelevalve hõlmab otstarbekust ainult siis, kui see on eriseaduses (näiteks pankrotiseaduses) sätestatud. VVS § 752 on sätestatud haldusjärelevalve meetmed. Sama paragrahvi lõike 1 kohaselt on järelevalve teostajal (näiteks Maksejõuetuse teenistusel) õigus nõuda järelevalvatavalt (näiteks vandeadvokaadist saneerimisnõustajalt, vandeadvokaadist likvideerijalt) seletusi ja dokumente, peatada järelevalvatava asjakohane ametnik või töötaja ning teda küsitleda, kontrollida meeleliselt või tehnilise vahendi abil järelevalvatava valduses olevat vallasasja, sealhulgas avada uksi ja kõrvaldada muid takistusi, võtta järelevalvatava valduses olev vallasasi hoiule ning vajaduse korral hoiule võetud vallasasi müüa või hävitada, siseneda järelevalvatava territooriumile, piiratud või tähistatud kinnisasjale, ehitisse või ruumi, sealhulgas avada uksi, väravaid või kõrvaldada muid takistusi, jäädvustada olukorda, võtta proove ja näidiseid, samuti teostada mõõtmisi või ekspertiise. VVS §-s 752 nimetatud haldusjärelevalve meetmetele võib eriseadusest (näiteks pankrotiseadusest, advokatuuriseadusest, saneerimisseadusest) tuleneda teisi meetmeid, mida saab rakendada lisaks Vabariigi Valitsuse seaduses sätestatutele haldusjärelevalve läbiviimisel. Vastavalt advokatuuriseaduse § 46 (järelevalve advokaadi tegevuse üle) valvab advokaadi tegevuse järele (peamiselt!) advokatuuri juhatus (§ 46 lg 1). Advokaat, kelle tegevuse järele valvatakse, on Eesti Advokatuuri juhatuse nõudel kohustatud: 1) ilmuma juhatuse istungile; 2) esitama juhatusele või juhatuse määratud isikule advokaadibüroo asjaajamisega ja advokaadi (NB! mitte pankrotihalduri, saneerimisnõustaja, likvideerija, usaldusisiku) kutsetegevusega seotud dokumendid; 3) andma oma tegevuse kohta juhatusele või juhatuse määratud isikule seletusi; 4) võimaldama juhatuse määratud isikul pääseda büroo ruumidesse. Advokaadi tegevuse järele pankrotihaldurina tegutsemise asjades valvab peale Eesti Advokatuuri juhatuse ka Maksejõuetuse teenistus. Advokaat, kelle tegevuse üle Maksejõuetuse teenistus teostab järelevalvet, on Maksejõuetuse teenistuse nõudel kohustatud esitama oma tegevusega seotud dokumendid ning andma oma tegevuse kohta seletusi. Ajutine haldur, usaldusisik ja haldur peavad Maksejõuetuse teenistusele ka pärast avalikest ülesannetest vabastamist andma teavet ja dokumente ning tegema Maksejõuetuse teenistusega koostööd. Pankrotihaldurile kohaldub „Pankrotihaldurite ja saneerimisnõustajate hea kutsetava“ (kehtestatud Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite Koja erakorralise kutsekogu 30.06.2022 otsusega nr 2 „Pankrotihaldurite ja saneerimisnõustajate hea kutsetava kehtestamine“), kättesaadav: https://kpkoda.ee/wp-content/uploads/public/pankrotihaldurite-ja- saneerimisnoustajate-hea-kutsetava.pdf Maksejõuetuse teenistus on esitanud nimetatud kutsetava täiendamise osas pankrotihalduritele ja saneerimisnõustajatele kirjalikult soovitusi. Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite Koja kutsekoja juhatus ei ole seni nõustunud Maksejõuetuse teenistuse soovitustega täiendada head kutsetava kõigile pankrotihalduri kutse kandjatele (PankrS § 54) ning paremini lahti selgitada olulisi väärtusi ja maksejõuetusõiguses rahvusvaheliselt tunnustatud põhimõtete järgimist avalike ülesannete täitmisel. Heas kutsetavas sätestatud põhimõtete rikkumise eest võib aukohus huvitatud isiku, Justiitsministeeriumi (mitte Maksejõuetuse teenistuse) või Koja muu organi taotlusel algatada aukohtumenetluse ja määrata kutsekogu liikmele distsiplinaarkaristuse, kui on alust arvata, et kutsekogu liige on toime pannud aukohtu menetletava distsiplinaarsüüteo.9 Koja aukohus ei aruta ega karista distsiplinaarkorras koja liikmeks olevat advokaati. Koja aukohus võib taotleda advokatuuri aukohtult advokaadi suhtes aukohtumenetluse algatamist. Justiitsministeerium võib taotleda advokatuuri aukohtumenetluse algatamist vastavalt advokatuuriseaduse § 16 lõikele 4 või Koja aukohtumenetluse algatamist vastavalt kohtutäituri seaduse § 101 lõikele 2. Maksejõuetuse teenistus on seisukohal, et kogu tegevusele ette nähtud haldusjärelevalvet kutseorganisatsioonid praktikas ei teosta. Kokkuvõte järelevalveorganite arvamustest maksejõuetusvaldkonnas järelevalve teostamisest on esitatud tegevusaruande lisas nr 3. 4. Ühtse maksejõuetuse praktika kujundamise ühtlustamisele kaasa aitamine Vastavalt märgukirjale ja selgitustaotlusele vastamise ning kollektiivse pöördumise esitamise seadusele võib Maksejõuetuse teenistus teha adressaadile (näiteks Justiitsministeeriumile, Eesti Advokatuurile, Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite Kojale, Finantsinspektsioonile, Võlanõustajate Liidule või pankrotihalduri kutse kandjatele) ettepanekuid asutuse või haldusorgani töö korraldamiseks või valdkonna arengu kujundamiseks ning võib anda adressaadile avaliku elu ja riigivalitsemisega seotud teavet. 9 PankrS § 71. Distsiplinaarvastutus (1) Halduri kutsetegevust sätestavatest õigusaktidest tulenevate kohustuste rikkumise eest võib Koja aukohus määrata haldurile distsiplinaarkaristuse. (2) Koja aukohus võib lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatule määrata haldurile distsiplinaarkaristuse: 1) koja organi otsuste ja hea kutsetava rikkumise eest; 2) vääritu teo eest, mis on vastuolus üldtunnustatud kõlblusnormidega või mis vähendab usaldust pankrotihalduri kutse vastu, sõltumata sellest, kas tegu on pandud toime pankrotihalduri kohustusi täites; 3) käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud rikkumise eest, kui Justiitsministeerium on andnud asja arutamise aukohtule. Nii on Maksejõuetuse teenistus saatnud Justiitsministeeriumile, Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite Kojale, Eesti Advokatuurile ja pankrotihalduri kutse kandjatele (märgu)kirju, näiteks: a) 10. veebruaril 2023.a Justiitsministeeriumile seoses pankrotihaldurite töökoormuse võimaliku tõusuga majanduslanguse tingimustes ja pankrotiseaduse § 59 sätete täitmisega seoses avaliku teenuse osutamise läbipaistvusega; Lühidalt: Maksejõuetuskaasustega tegelevate avaliku ülesannete täitjate, kohtute ja järelevalve töökoormus pidevalt kasvab. Maksejõuetusteenuste kui avalike teenuste osutamise kvaliteet langeb. Koda ei taga järelkasvu, eksamid arusaamatul põhjusel ebaõnnestuvad. Ilma mitte mingit eksamit tegemata saavad pankrotihaldurina tegutseda vandeadvokaadid, kes on Advokatuuris välja õpetatud eraõiguslikus suhtes õigusteenuse osutamiseks, mitte avaliku ülesande täitjaks maksejõuetusvaldkonnas erapooletult, sõltumatult ja kõigi menetlusosaliste huvides otstarbekalt ja riigimehelikult käituma. Võlausaldajad ja Maksejõuetuse teenistus ei saa aru, milliste kriteeriumite alusel tuleks menetlustesse haldurikutse kandjaid määrata, sest PankrS § 59 toodud register Eestis ei vasta registrile kehtestatud nõuetele ja tunnustatud rahvusvahelistele normidele. b) 9. märtsil 2023.a. Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite Kojale ja pankrotihalduri kutse kandjatele tähelepanekud seoses võlausaldajate suhetega, pankrotimenetluste menetluskulude planeerimisega ja otstarbekuse teemadel pankrotimenetlustes; Lühidalt: Avaliku ülesande täitjad on haldusorganid, kes muuhulgas peavad selgitama menetlusosalistele tasuta nende õigusi ja kohustusi maksejõuetusmenetlustes, planeerima menetlustes tehtavaid võimalikke kulutuste tegemist otstarbekalt ning rakendama hea halduse tavasid näiteks kolme pakkumise võtmist teenuste sisse ostmiseks pankrotimenetlustes. Menetlustoimingud tuleb võlausaldajatega eelnevalt kooskõlastada. c) 27. mail 2023.a Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite Kojale märgukirja pankrotihaldurite töökoormuse osas ning soovituse korraldada pankrotihaldurite ja saneerimisnõustajate eksam; Koja andmetel sügisel korraldatud eksam taaskord ebaõnnestus. Muud infot näiteks põhjuste kohta avalikkusel ja Maksejõuetuse teenistusel ei ole. d) 29. mail 2023.a. Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite Kojale ja pankrotihalduri kutse kandjatele soovitused pankrotihalduri hea kutsetava täiendamiseks (kiri nr 12-1/2023- 007-3 avalikus dokumendiregistris); Seni ei ole Koja liikmed ise ega Koja kutsekogu juhatus nõustunud kõigi pankrotihalduri kutse kandjate jaoks head kutsetava (eetikakoodeksit) täiendama. e) 15. augustil 2023.a Eesti Advokatuuri juhatusele pöördumise ja 17. augustil 2023.a Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite Koja kutsekogu juhatusele pöördumise haldusjärelevalve ühtlustamiseks Mõlemad organisatsioonid teatasid septembris, et sisulist, proaktiivset ja kõikehõlmavat haldusjärelevalvet ei teostata. Vaata tegevusaruande lisa nr 3. Lisaks on Maksejõuetuse teenistus aastal 2023 juhtinud Finantsinspektsiooni kui krediidiasutuste üle järelevalvet teostava organi tähelepanu füüsilisest isikust pankrotivõlgnike muredega suhtes krediidiasutused ja võimalik põhiõiguste rikkumine (teovõime piiramine pankrotimenetlustes tulenevalt pankade infotehnoloogilistest lahendustest). Finantsinspektsioon ei ole seni vastanud Maksejõuetuse teenistusele. Septembris 2023.a. andis Maksejõuetuse teenistus justiitsministeeriumile poolaasta ülevaate olulisematest tegevustest, teiste riikide järelevalve kogemustest ning juhtis ministeeriumi tähelepanu teatud lünkadele pankrotiseaduses (nt riikliku järelevalve teostamine varatute võlgnike üle tsiviilkohtumenetluses, ärikeelu kohaldamise võimatus, ebaotstarbekad menetlussammud menetlustes, haldurite jt tasustamise süsteem) ning jooksvalt on Maksejõuetuse teenistus teavitanud ka praktika ühtlustamisele kaasa aitamise tegelikust võimatusest (nt võimude lahusus, pankrotihalduri kutsekandjate võimuvõitlus isiklikes huvides, obstruktsionismi kasutamine Maksejõuetuse teenistuse suunal) Maksejõuetuse teenistus on aastal 2023 korraldanud erinevatel teemadel infotunde ja taibutalguid, vastanud meediaväljaannete päringutele, küsimustele ning korraldanud praktika ühtse mõistmise ja ühtlustamise eesmärgil küsitlusi maakohtunikele ja halduritele ja saneerimisnõustajatele ning veebiseminare saneerimisnõustajatele ja raamatupidajatele. Maksejõuetuse teenistus kontrollis praktika ühtlustamise eesmärgil aasta lõpus ka varatute juriidilisest isikute pankrotimenetluses ajutise halduri tasu tegelikult kättesaamise temaatikat aastal 2023. Kõik ajutised haldurid Maksejõuetuse teenistuse teabepäringule ei soostunud vastama. Laekunud informatsiooni kohta esitatud tõendusmaterjal varieerus. Maksejõuetuse teenistus külastas Soome Pankrotiombudsmani veebruaris 2023 ja Soome Pankrotiombudsman külastas Tallinna augustis 2023. Maksejõuetuse teenistus külastas augustis ka Läti Maksejõuetuskontrolli Ametit. Maksejõuetuse teenistus on aastal 2023 loonud vastastikuse koostöö Soome, Rootsi, Läti, Serbia, Poola, Singapuri, Iirimaa, Kanada, India jt riiklike maksejõuetusvaldkonna järelevalveorganitega. Maksejõuetuse teenistuse tegevuste lühiülevaated on kõigile kättesaadavad kodulehel. 5. Lõppsõna Maksejõuetuse teenistus tuvastas aastal 2023 oma ametiülesannete täitmisel, et: 1) Eestis kehtib võlgnikukeskne maksejõuetusõiguse (toime)mudel. Maksejõuetusmenetlused on ülimalt võlgnikusõbralikud, reeglina kirjalikud menetlused. Kehtiv regulatsioon on võlgnike ja lähikondsete suhtes äärmiselt leebe juriidilise isiku ja füüsilise isiku kogu elutsükli jooksul hoolimata tuvastatud rasketest juhtimisvigadest ja korduvatest õigusrikkumistest Eesti majanduskeskkonnas. 2) Võlausaldajad jäävad maksejõuetusmenetlustes kaitseta st ei saa oma nõuetele rahuldust. Osaliselt on võlausaldajad kaitseta seetõttu, et pankotihaldurid peavad regulatsioonist tulenevalt võitlema oma tasu kätte saamise eest, mistõttu neil puudub motivatsioon kõigi võlausaldajate huvides erapooletult, sõltumatult ja võrdselt kõiki koheldes maksejõuetusmenetlusi läbi viia. Võlausaldajad on ammu kaotanud usu maksejõuetusmenetluste kui avalike teenuste kaudu saada rahuldust Eesti ärikeskkonnas ebaausalt käituvate juhtide vastu. 3) Mistahes maksejõuetusmenetlus on avaliku huviga menetlus. Maksejõuetuse kui nähtusega võitlevad kõik riigid. Maksejõuetusest kui nähtusest, mis on tekkinud Eesti ühiskonda väga laiaulatuslikult kättesaadava krediidi võimaldamisega, tuleb avalikult tabudeta rääkida. Varatul äriühingul, mille lähikondsed tegid raskeid juhtimisvigu ei saa olla äri-, maksu- või pangasaladusi maksejõuetusmenetluste läbiviimisel, kui uuritakse maksejõuetuse põhjuseid ning soovitakse võlausaldajatele tekitatud kahju kiiresti hüvitada. Kõigile inimestele tuleb finantstarkust õpetada, sh kindlasti enne kui Eestis äri tegema soovitakse hakata. Iga inimene ei pea olema äriühingu omanik või juht. Äriühingu asutamine Maksu- ja Tolliametist sisendkäibemaksu tagasiküsimise viisil isikliku elu rahastamiseks, sh omamata pikaajalist terviklikku äriplaani koos testitud maksvate klientidega neile lisandväärtuse toomiseks, on Eesti ausa ärikeskkonna ja võlausaldajate lubamatu ärakasutamine. Selline süsteemne käitumine rikub kogu Eesti mainet. Keegi ei soovi Eesti ettevõtete või inimestega (äri)asju ajada, kui meid ei saa usaldada. Maksejõuetuse teenistuse hinnangul oleme 2023.a kahjuks jõudnud usalduskriisi. 4) Eesti maksejõuetusõiguses ei ole jätkuvalt selgelt kirjas, millistest maksejõuetusõiguses rahvusvaheliselt tunnustatud printsiipidest Eesti maksejõuetusmenetlustes, sh piiriülestes maksejõuetusmenetlustes tuleb menetlejatel lähtuda. Kehtiv võlgnikusõbralik õigusnormistik ei võimalda praktikas ei pankrotihalduril ega Maksejõuetuse teenistusel pankrotivõlgnike lähikondsetelt mingit teavet kätte saada, et pankrotimenetlusi kiirelt ja efektiivselt minimaalsete kuludega läbi viia. Kogu tõendamiskoormus maksejõuetusasjades lasub üksnes riigil (Maksu- ja Tolliametil, pankrotihalduril, Maksejõuetuse teenistusel, prokuröril), mitte võlgnikul või tema lähikondsetel. Asjaolude väljaselgitamine, tõendite kogumine, seletuste saamine on ülemääraselt koormav, kallis ja aeganõudev töö, millega kaasnevad täiendavad kulud riigieelarvele (menetlejate arv, palgafond, bürokraatia jne). Maksejõuetuse teenistuse hinnangul on maksejõuetusmenetlustes tegutsevad riigiasutused, avalike ülesannete täitjad (haldurid, usaldusisikud, saneerimisnõustajad, võlanõustajad), kohtud ja mitmed järelevalveasutused tööga ammu ülekoormatud ja inimesed läbipõlemise äärel. Poliitikakujundajal ja seadusandjal on viimane aeg mõista, et võlgnikukeskses (st võlgnikku soosivas) maksejõuetusõiguse süsteemis (toimemudelis) ei saa ükski riik võlausaldajaid kaitsta ja riigi ärikeskkonda rikkujatest „puhastada“ tsiviil- ja tsiviilkohtumenetlusega. See võis teatud mööndustega toimida Eestis alates esimesest pankrotiseadusest aastal 1992 kuni umbes aastani 2008-2009 (ulatuslik majanduskriis). Edaspidiselt kindlasti mitte. Eesti ühiskond ja (äri)inimeste käitumine majanduskeskkonnas on teinud tohutu (digitaalse) arenguhüppe ning ühiskonnas toimuvate muudatustega peab ennetavalt igakülgselt kaasas käima ka maksejõuetusõiguse süsteem (toimemudel), sh kiirete, otstarbekate ja eesmärgipäraste maksejõuetusmenetluste (avalike teenuste) kaudu võlgnike ja võlausaldajate vahel tasakaalu leidmine õigluse tagamiseks. Maksejõuetusasjad ja maksejõuetusmenetlus on avalikust huvist lähtuv haldus- ja väärteomenetluse liik, kus uuritakse ja analüüsitakse eraõiguslikes suhetes tehtud raamatupidamiskandeid, mis viisid juhtimisvigadeni, sõlmitud tehinguid ja juhtorganite liikmete (inimeste) käitumist (otsustusprotsessi) makseraskuste tekkimisel. 5) Hoolimata Maksejõuetuse teenistuse hinnangul ulatuslikult levinud raskete juhtimisvigade tuvastamisest aastal 2023, ei saa Eestis praktikas kiiresti ärikeeldu kohaldada (sest see on tsiviilasi, mitte haldus- või väärteoasi) ning lisaks ei saa kohaldada inimese käitumise muutmiseks sobilikke ettekirjutusi ja muid meetmeid Eesti ühiskonnale (võlausaldajatele) tekitatud kahju kiireks hüvitamiseks või inimese ärikeskkonnas tegutsemise piiramiseks (näiteks ettekirjutus välja kanditud rahasummade tagasikandmiseks pankrotipessa, äriühingu ostu-müügi keeld või uue asutamise keeld, ühiskondlikult kasuliku töö rakendamine mõjutusvahendina, Eestist lahkumise keeld kuni käitumises muudatuste ilmnemiseni vms) 6) Eestis kehtib pankrotihalduri kutse kandjate ehk avalikke ülesannete täitjate suhtes järelevalvajate ja järelevalve liikide paljusus. Praktikas tähendab see seda, et järelevalvet kas ei ole üldse või see praktikas ei toimi. Maksejõuetusteenuste omanikul (st riigil endal) ja võlausaldajatel ehk avalikkusel puudub (reaalajas) teave (register), inimeste kohta, kes pankrotihalduri kutse kandjatest millises konkreetses avalikus ülesandes ja millises rollis konkreetsel ajahetkel on, et hinnata selle isiku kvalifikatsiooni, sobivust, kogemust, erapooletust, sõltumatust ning talle kohalduvaid toimingu- ja tehingupiiranguid. Nagu eespool Maksejõuetuse teenistuse tegevusaruandes on märgitud, rikuvad pankrotihalduri kutse kandjad, eriti vandeadvokaadist pankrotihalduri kutse kandjad avaliku ülesande täitjale sätestatud õigusnorme ja maksejõuetusõiguses rahvusvaheliselt tunnustatud head tava/eetikakoodeksit. Võrreldes Maksejõuetuse teenistusse 2023.a laekunud märgukirjade ja kaebuste arvu Kohtutäiturite ja Pankrotihalduri Kojalt ning Justiitsministeeriumilt saadud viimaste aastate kaebuste madala statistikaga, on selge, et haldusjärelevalvet ajutiste haldurite, pankrotihaldurite, saneerimisnõustajate, likvideerijate, usaldusisikute ja võlanõustajate tegevuse ja tegevusetuse üle pole Eestis ligi kümme aastat sisuliselt tehtud ning 2023.a selgus, et ka ei tehta (vt käesoleva tegevusaruande lisa nr 3). Juhul, kui kaebuste pinnalt tuleb Kojal või Advokatuuril järelevalvet alustada, siis liikmelisusel põhinevad kutseorganisatsioonid kaitsevad iga hinnaga oma liikmeid ja kutseorganisatsiooni, mitte ei teosta järelevalvet neile usaldatud avaliku ülesande andja (käsundi andja) st Eesti riigi ja maksejõuetusõiguses rahvusvaheliselt tunnustatud põhimõtteid ja häid tavasid järgides. Hetkel kehtivas õiguses sätestatud järelevalvesüsteem ei ole ega saa olla efektiivne ja toimiv. Riik ise ja õiglast maksejõuetusteenust soovivad võlausaldajad on „pantvangis“ – pankrotihalduri kutse kandjatelt ei saa tegutsemisõigust ära võtta isegi juhul kui Maksejõuetuse teenistus on olulised fundamentaalsed õigusrikkumised tuvastanud. 7) Eestis on hetkel kehtiva võlgnikusõbraliku raamatupidamis-, äri- ja maksejõuetusõiguse tõttu praktikas järele jäänud ülivähe pankrotimenetlusi (tsiviilkohtumenetlusi), kus võlausaldajad üheskoos kõigele vaatamata pingutavad ja finantseerivad pankrotimenetlusi (pankrotihaldureid, advokaate) teades, et oma raha nad tagasi ei saa või saadu recovery rate on praktiliselt olematu. Eestis on umbes 2/3 maksejõuetusmenetlustest üles ehitatud aeganõudvate menetlussammudega erinevate haldusorganite ja kohtute vahel, kus praktikas ei ole mõtet võlausaldajal pankrotiseadusest kaitset otsima tulla. Paradigma muutmiseks peab riik ise riikliku järelevalve abil võlausaldajatele tekitatud kahjud vähemalt varatu pankrotivõlgniku lähikondsetelt tagasi nõudma (nt haldusmenetlus, väärteomenetlus) ja Eesti ärikeskkonnas tavaliste tagatiseta võlausaldajate (välisinvestorite, tarbijate) suhtes lokkava ebaõigluse lõpetama. Kehtiva pankrotiseaduse ja tsiviilkohtumenetluse seadustikuga seda ei ole Maksejõuetuse teenistuse hinnangul võimalik saavutada. Juhul, kui ümmarguselt 130 varatu äriühingu juhtide ja raamatupidajate käitumisega on ühel aastal tekitatud Eesti ühiskonnale (võlausaldajatele ja riigile endale st maksumaksjatele) kahju umbes 50 miljonit eurot, siis mõelgem üheskoos nende 64 000 juriidilise isiku peale, mis oma majanduslikku seisu teadlikult avalikkuse (võlausaldajate) eest jätkuvalt peidavad (sh teadlikult õigusnorme rikuvad) ning nende 170 000 osaühingu tegeliku ärimudeli ja „lisandväärtuse“ peale, kus ainuosanik ja ainus juhatuse liige on üks ja see sama füüsiline isik (sh mitte Eestis elav füüsiline isik), kes (korrektselt) raamatupidamist ei pruugi pidada ning otsustab pärast Maksu- ja Tolliameti „puudutust“ füüsilise isikuna võlgadest vabastamise menetlusse avalduse kohtule esitada jättes osaühingu võlausaldajad automaatselt pika ninaga. Maksejõuetuse teenistuse 2023.a tegevusaruandest lähtuvalt võiks poliitika kujundaja kaaluda ka pankrotimenetlustes võlausaldajatele hetkel kehtiva nõuete rahuldamisjärkude erakorralist kiireloomulist muutmist. Edukat alanud uut aastat soovides, Maksejõuetuse teenistus 05. jaanuaril 2024.a.  Justiitsminister Kalle Laanet Justiitsministeerium Suur-Ameerika 1 Meie: 08.01.2024 nr 12-1/2024-001-1 10122 Tallinn Kiri edastatud digitaalselt aadressil: [email protected] Maksejõuetuse teenistuse 2023. aasta tegevusaruanne Austatud härra minister Käesolevaga edastab Maksejõuetuse teenistus Teile enda esimese tegevusaasta st 2023.a tegevusaruande, mille esitlemine toimus 05. jaanuaril 2024.a. Maksejõuetuse teenistus teeb Teile tegevusaruandest tulenevalt kaalumiseks järgmised ettepanekud: 1) Muuta pankrotiseaduse § 13 lg 1 (võlgniku avaldus ja lisadokumendid), millega lisataks võlgnikule vajadus ise selgitada ja põhjendada, millal maksejõuetus tekkis, milliste väliste või sisemiste teguritega seoses ning mis on võlgniku arvates maksejõuetuse põhjused. Muuta pankrotiseaduse § 13 lg 2 ja lisada võlgnikule nõuded ja kohustus esitada koos pankrotiavaldusega täiendavat informatsiooni võlgniku tegevuse ja käitumise kohta, et menetlejal ja maksejõuetusasjadele spetsialiseerunud kohtul oleks võimalik kontrollida antud teavet ning kiiresti tuvastada võlgniku maksejõuetusega ja võlgniku käitumisega seonduvad olulised asjaolud. Hetkel juriidilisest isikust võlgnikul tõendamiskoormis puudub. Sätete sõnastusettepanekud saadame Teile vajadusel eraldi e-kirjaga. 2) Muuta varatu juriidilisest isikust võlgniku esitatud pankrotiavalduse menetlejate ringi ja menetluse järjekorda algusetapis nii, et varatu juriidilisest isikust võlgnik peab esitama enda pankrotiavalduse otse kas Maksejõuetuse teenistusele ja/või Maksu- ja Tolliametile, kes tuvastavad asjas olulised asjaolud vastavalt haldusmenetluse seadusele ning esitavad maksejõuetusasjadele spetsialiseerunud kohtule taotluse, mida varatu juriidilisest isikust võlgnikuga konkreetses maksejõuetusasjas edasi teha st kas pankrot välja kuulutada avaliku uurimisena või pankrotimenetlus lõpetada ja/või kohaldada võlgniku lähikondsetele vastutust (karistust). 3) Muuta ärikeelu kohaldamist nii, et: a) ärikeeldu saab kaalutlusõiguse alusel kohaldada kõigile pankrotiseaduse § 117 nimetatud võlgnike lähikondsetele (mitte üksnes PankrS § 19 lg 1 ja 3 isikute ringile); b) ärikeeldu saavad kohaldada registrite juures töötavad kohtunikud (kohtunikuabid), kes tegelevad majandusaasta aruannetega, Maksejõuetuse teenistus kui riikliku järelevalveorgan, Tatari 39 / 10134 Tallinn / 667 2400 / [email protected] / Registrikood 70000303 Maksu- ja Tolliamet ja maksejõuetusasjadele spetsialiseerunud kohus. c) avaldusi (taotlusi) ärikeelu kohaldamiseks saavad esitada kõik võlausaldajad, kõik järelevalveorganid Eestis ja kõik PankrS § 54 nimetatud kutsetegevuse kandjad st kõik maksejõuetusvaldkonnas avalikke ülesandeid täitvad pankrotihaldurid, saneerimisnõustajad, likvideerijad, usaldusisikud ja võlanõustajad; d) ärikeelu kehtivust (perioodi pikkust) mitte siduda pankrotimenetluse läbiviimisega, sest varatute juriidilisest isikute pankrotimenetlusi avalike uurimistena ei ole enamjaolt otstarbekas läbi viia, kuid võlgniku lähikondsete tegevust (uute äriühingute asutamine, juhtorgani liikmena toimetamine, raamatupidajana teenuse osutamine jne) peab saama piirata. 4) Pankrotiseaduses tunnistada kehtetuks kõik need sätted, kus riikliku järelevalvena välja kuulutatud varatu juriidilisest isikust võlgniku pankrotimenetluses ehk avalikus uurimises on seadusega loodud riikliku järelevalveorgan - Maksejõuetuse teenistus - allutatud omakorda tsiviilkohtule ja tsiviilkohtumenetlusele. Puudub igasugune loogika ja vajadus riikliku järelevalvena läbiviidavas menetluses tsiviilkohtul kinnitada Maksejõuetuse teenistuse kui haldusorgani haldusakte ning puudub vajadus kinnitada Maksejõuetuse teenistuse ehk riigi enda poolt finantseeritavas menetluses tehtavaid kulutusi omakorda kohtuniku poolt, sh pankrotihaldurile tasu määramise, välja maksmise ja suuruse kinnitamise osas. Maksejõuetuse teenistus soovib määrata ja maksta pankrotihaldurile tasu regulaarselt. Avalik uurimine ehk riiklik järelevalve on tingitud asjaolust, et mitte ükski võlausaldaja ei ole menetlusest huvitatud, mistõttu riik ise menetleb ning seda tehakse pädeva haldusorgani kaudu reeglina haldusmenetluse sätteid kasutades andes avaliku ülesande täitjale ehk teisele haldusorganile ehk siinkohal pankrotihaldurile suuniseid, mida menetluses teha või mitte teha. 5) Justiitsministeeriumil kui poliitika kujundajal palume teha 2023. aasta kohta laiaulatuslik mõjuhinnang kõigi maksejõuetusteenuste (likvideerimine, võlanõustamine, sundlikvideerimine, võistlev pankrotimenetlus, riikliku järelevalvena läbiviidav pankrotimenetlus, saneerimismenetlus, füüsilise isiku kohustustest vabastamise menetlus) kui avalike teenuste osutamiseks kulutatud riigieelarveliste vahendite otstarbeka kasutamise ja läbi nende avalike teenuste klientidele ehk võlausaldajatele saadava reaalse kasu / avalike hüvede osas. Palume läbi analüüsida ka nende avalike teenuste eest hetkel küsitavad riigilõivud. 6) Luua kas Justiitsministeeriumi juurde või Maksejõuetuse teenistuse juurde pankrotiseaduse § 54 nimetatud kutsetegevuse kandjate st kõigi maksejõuetusvaldkonnas avalikke ülesandeid täitvate pankrotihaldurite, saneerimisnõustajate, likvideerijate, usaldusisikute (ja võlanõustajate) tegutsemisõigust andev ja tegutsemisõigust ära võttev haldusorgan ning register. Võtta registri pidamise kohustus Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite Kojalt ära, sest Koda ei täida PankrS § 59 toodud nõudeid. 7) Koondada kogu pankrotiseaduses § 54 nimetatud kutsetegevuse kandjate st kõigi maksejõuetusvaldkonnas avalikke ülesandeid täitvate pankrotihaldurite, saneerimisnõustajate, likvideerijate, usaldusisikute (ja võlanõustajate) haldusjärelevalve ühe haldusjärelevalveorgani st Maksejõuetuse teenistuse kätte. Anda Maksejõuetuse teenistusele järelevalves vähemalt ettekirjutuste tegemise õigus. 8) Justiitsministril kehtestada pankrotiseaduse § 54 nimetatud kutsetegevuse kandjate st kõigi maksejõuetusvaldkonnas avalikke ülesandeid täitvate pankrotihaldurite, saneerimisnõustajate, likvideerijate, usaldusisikute ja võlanõustajate käitumisreeglid, hea tava ja eetikakoodeks. 9) Ühtlustada pankrotiseaduse § 54 nimetatud kutsetegevuse kandjate st kõigi maksejõuetusvaldkonnas avalikke ülesandeid täitvate pankrotihaldurite, saneerimisnõustajate, likvideerijate, usaldusisikute ja võlanõustajate asjaajamise reegleid (st maksejõuetuskaasustes toimikute pidamise ja arhiveerimise nõudeid) näiteks tulenevalt arhiiviseaduse § 6 ja Vabariigi Valitsuse määrusest „Teenuse korraldamise ja teabehalduse alused“ ning paralleelselt töötada hiljemalt 31. märtsiks 2024 välja infotehnoloogiline kontseptsioon ja hiljemalt 30. juuniks 2024 IT arhitektuuriline kontseptsioon riigi ühisest terviklikust kõigi maksejõuetusmenetluste 2 (3) (toimikutes sisalduvate andmete) kajastamise ja kaasuste lahendamise töölauast, mis võimaldaks muuhulgas: a) maksejõuetusökosüsteemi osaliste ja menetlejate vahelist kiiret infovahetust (näiteks võlausaldajad saaksid esitada oma nõuded otse süsteemi) b) üksikasjalikku andmekorjet (recovery rate arvutamiseks, teenuse kulude arvutamiseks jne), andmete töötlemist ja statistikat maksejõuetusteenuse paremaks juhtimiseks ning kuluefektiivseks menetlemiseks. Näiteid teiste riikide parimast IT praktikast saame Teiega vajadusel jagada. 10) Praktika ühtlustamise eesmärgil ning võttes arvesse jätkuvat majanduskriisi palume luua (vajadusel selleks muutes kohtute seadust) maakohtu(te)sse üksnes maksejõuetusasjadele spetsialiseerunud kohtunike maksejõuetusasjade osakond, mille kohtunikud menetleksid vähemalt järgmised 3 (kolm) kuni 5 (viis) aastat üksnes maksejõuetusasju. Maksejõuetusasjad on avaliku huviga erilist liiki eraldi kohtumenetlused, kus ei kehti näiteks tsiviilkohtumenetluse dispositiivsuse põhimõte (näiteks juriidilisest isikust võlgnik ei saa esitatud pankrotiavaldust tagasi võtta pankrotimenetluses, sest küsimus on maksejõuetuse tuvastamises), vaid haldusmenetluses tuntud oma algatuslikult tõendite kogumiseks vajalik uurimispõhimõte ja järelevalvemenetlus avaliku ülesande täitjate üle. Maksejõuetusasjadele spetsialiseerunud kompetentsel kohtunikul peavad olema lisaks õigusalastele teadmistele väga head teadmised raamatupidamisest, maksukorraldusest ja erinevates majandussektorites rakendatavatest erinevatest ärimudelitest ning efektiivse järelevalve tegemise oskus. Lugupidamisega, Maksejõuetuse teenistuse nimel /digitaalselt allkirjastatud/ Signe Viimsalu juhataja Lisa: Maksejõuetuse teenistuse 2023.a tegevusaruanne 3 (3) Riigikohus Meie 26.02.2024 nr 10-4/2019-1 [email protected] Maksejõuetuse teenistuse 2023. a tegevusaruanne Lugupeetud huvigruppide esindajad Maksejõuetuse teenistus esitas 8. jaanuaril 2024 Justiitsministeeriumile oma 2023. a tegevusaruande. Selles on tõstatatud mitmeid küsimusi nii maksejõuetuse valdkonnas kui ka laiemalt. Aruanne on kättesaadav siin, maksejõuetuse teenistuse tegevusega on võimalik tutvuda Konkurentsiameti veebilehel siin. Oleme huvitatud Teie arvamusest maksejõuetuse teenistuse tõstatatud küsimuste ja ettepanekute kohta. Palume Teil vastata hiljemalt 25.03.2024 aadressile [email protected]. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Kalle Laanet justiitsminister Lisaadressaadid: Tallinna Ringkonnakohus Tartu Ringkonnakohus Tallinna Halduskohus Tartu Halduskohus MTÜ Eesti Kohtunike Ühing Õiguskantsleri Kantselei Eesti Advokatuur Eesti Juristide Liit Eesti Kaubandus-Tööstuskoda Notarite Koda Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / +372 620 8100 / [email protected] / www.just.ee Registrikood 70000898 Teenusmajanduse Koda Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite Koda Tartu Ülikooli õigusteaduskond Tallinna Tehnikaülikooli õiguse instituut Eesti Võlausaldajate Liit Eesti Võlanõustajate Liit Eesti Pangaliit Riigiprokuratuur Politsei- ja Piirivalveamet Vabaühenduste Liit Maksu- ja Tolliamet Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutus EESTI TÖÖANDJATE KESKLIIT Eesti Kindlustusseltside Liit Sihtasutus Harju Ettevõtlus- ja Arenduskeskus Finantsinspektsioon Eesti Kaupmeeste Liit Eesti Väike- ja Keskmiste Ettevõtjate Assotsiatsioon Eesti Suurettevõtjate Assotsiatsioon Konkurentsiamet Harju Maakohtu Tallinna kohtumaja Tartu Maakohus Pärnu Maakohus Viru Maakohus Ilona Põld [email protected]