Justiitsministeerium
Tõnismägi 5a, 15191, Tallinn
Tel. (372) 620 8100, faks (372) 620 8109
epost:
[email protected]
Majandus ja Kommunikatsiooniministeerium
aadress: Harju 11, Tallinn 15072
Tel. 62 56 342 , faks 6 313 660
epost:
[email protected]
Registrite ja Infosüsteemide Keskus
aadress: Lõkke 4, Tallinn 19081
epost:
[email protected]
Riigi Infosüsteemi Amet
aadress: Rävala 5, Tallinn 15169
epost:
[email protected]
Tehnilise Järelevalve Amet
aadress: Sõle 23 A, Tallinn 10614
epost:
[email protected]
Harju maakohtu registriosakond
Pärnu mnt 142, Tallinn 11317
Telefonid: 663 6933, kantselei juhataja 663 6925, faks 663 6922
Epost:
[email protected]
Järelepärimine
20. jaanuar 2014, Tallinn
1. Kaasus
Äriregistrile edastati Äriseadustik (edaspidi: ÄS) § 2 lg 4 ja ÄS § 400 alusel dokumendid, mis olid ÄS §
33 lg 12 ja § 33 lg 11 alusel allkirjastatud elektrooniliste allkirjadega. Üks allakirjutanutest oli Läti
kodanik, kes allkirjastas dokumendi Läti elektroonilise allkirjaga. Äriregister ei võtnud vastavat
dokumenti menetlusse viidates, et Läti kodaniku allkiri puudub.
2. Äriseadustikust tulenevad nõuded
1
ÄS § 33 reguleerib Äriregistri kande tegemist, lg 1 sätestab, et äriregistri kanne tehakse ettevõtja
avaldusel, kohtulahendi alusel või muul seaduses sätestatud alusel.
ÄS § 33 lg 12 sätestab, kui digitaalallkirjastatud avalduse saab esitada otse elektrooniliselt
peetava äriregistri infosüsteemi, ei või avaldust esitada eposti teel. Vastasel juhul tagastab
registripidaja epostiga esitatud avalduse seda registripäevikusse kandmata, märkides ära
tagastamise põhjuse.
ÄS § 33 lg 11 sätestab, et notariaalselt kinnitatud avaldus ja avalduse esitamise volikiri loetakse
võrdseks digitaalallkirjastatud avalduse ja volikirjaga.
ÄR § 38 lg 3 sätestab, et registripidajale esitatakse dokumendi originaal või notariaalselt või
ametlikult kinnitatud ärakiri. Ametlikult kinnitatud ärakiri võib olla elektrooniline. Sellisel juhul
asendab kinnituse andnud isiku nime ja allkirja ning asutuse pitserit isiku digitaalallkiri või
asutuse digitaalne tempel.
Nagu eelpool näha, siis ÄS lubab teatud dokumendid esitada Äriregistrile elektroonilises
vormis allkirjastatuna elektroonilise allkirjaga. ÄS ei sätesta erandeid ega nõudeid
elektroonilisele allkirjale. Samuti puuudvad ÄSis piirangud piiriüleste elektrooniliste allkirjade
osas.
3. Digitaalallkirja seadusest ja TsÜSst tulenevad nõuded
3.1. Vormiküsimused
Tsiviilseadustiku üldosa seadus (edaspidi TsÜS) § 80 lg 1 sätestab, et tehingu kirjaliku vormiga loetakse
võrdseks tehingu elektrooniline vorm, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Kirjalik vorm on defineeritud
TsÜS § 78 lg 1, mille kohaselt, kui seaduses on sätestatud tehingu kirjalik vorm, peab tehingudokument
olema tehingu teinud isikute poolt omakäeliselt allkirjastatud, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti.
TsÜS § 80 lg 1 sätestab expressis verbis, et elektrooniline vorm on võrdne kirjaliku vormiga, ehk siis
elektrooniline allkiri on sama õigusliku tähendusega, mis käsikirjaline allkiri ja toob kaasa täpselt
samasugused õiguslikud tagajärjed. TsÜS § 80 lg 2 kohaselt peab tehing elektroonilise vormi
järgimiseks:
2
i. olema tehtud püsivat taasesitamist võimaldaval viisil ja
ii. sisaldama tehingu teinud isikute nimesid ja
iii. olema tehingu teinud isikute poolt elektrooniliselt allkirjastatud.
TsÜS ei sätesta välismaist elektroonilist vormi vms. TsÜS sätestab ühtsed vormide
tingimused ega tee vahet, kas tegu on nö välismaal vormistatud dokumendiga ja/või
allkirjastaja on välismaalane.
3.2. Digitaalne allkiri ja elektrooniline allkiri
TsüS § 80 lg 3 sätestab, et elektrooniline allkiri peab olema antud viisil, mis võimaldab allkirja
seostada tehingu sisu, tehingu teinud isiku ja tehingu tegemise ajaga. Elektroonilise allkirja
isikule omistamise ja allkirja andmise kord sätestatakse seaduses. Elektrooniliseks allkirjaks on
ka digitaalallkiri.
Digitaalallkirja seadus (edaspidi DAS) baseerub direktiivil 1999/93/EÜ (edaspidi Direktiiv ja/või
1999/93/EÜ). Direktiivi selgitavas osas on sedastatud, et Direktiivi eesmärk ei ole ühtlustada
siseriiklikke lepinguõiguse norme, pidades silmas eeskätt lepingute sõlmimist ja täitmist käsitlevaid
norme, ega muid lepingutega sidumata vorminõudeid, mis käsitlevad allkirju; seepärast ei tohiks
elektrooniliste allkirjade õiguslikku toimet käsitlevad sätted piirata siseriiklikke vorminõudeid lepingute
sõlmimisel ega eeskirju, millega määratakse kindlaks lepingu sõlmimise koht.1 Sellest lähtuvalt võib
nentida, et kui riik ei ole siseriiklikult sätestanud, millistel tingimustel võivad eri riikidest
pärit lepingupooled lepingut allkirjastada, siis ei tohi riigid selliseid sätteid kehtestada ka
elektrooniliste allkirjade puhul.
DAS § 3 lg 1 sätestab otse, et digitaalallkirjal on samad õiguslikud tagajärjed nagu omakäelisel allkirjal,
kui seadusega ei ole neid tagajärgi piiratud ning on tõendatud allkirja vastavus ja digitaalallkiri koos selle
kasutamise süsteemiga peab:
i. võimaldama üheselt tuvastada isiku, kelle nimel allkiri on antud;
1
Direktiiv 1999/93/EÜ nr 17.
3
ii. võimaldama kindlaks teha allkirja andmise aja;
iii. siduma digitaalallkirja andmetega sellisel viisil, mis välistab võimaluse tuvastamatult muuta
andmeid või nende tähendust pärast allkirja andmist.
DAS § 40 reguleerib välismaise sertifikaadi tunnustamist2, tegemata detailset vahet allkirja päritolu
riikide vahel. Nimelt DAS § 40 sätestab, et välismaise sertifitseerimisteenuse osutaja poolt väljaantud
sertifikaate tunnustatakse võrdväärsetena käesoleva seaduse alusel tegutsevate sertifitseerimisteenuse
osutajate poolt väljaantud sertifikaatidega, kui on täidetud vähemalt üks järgmistest tingimustest:
i. välismaine sertifitseerimisteenuse osutaja vastab registri vastutava töötleja otsuse
kohaselt käesolevas seaduses ja selle alusel kehtestatud õigusaktides sätestatud nõuetele;
ii. välismaise sertifitseerimisteenuse osutaja sertifikaate garanteerib mõni käesoleva seaduse
alusel tegutsev sertifitseerimisteenuse osutaja, kes on sertifikaatides sisalduvate andmete tõesuse
eest endale vastutuse võtnud;
iii. välismaise sertifitseerimisteenuse osutaja poolt väljaantud sertifikaadid on tunnustatud Eesti
Vabariigi välislepinguga.
Lähtudes eeltoodust, tuleb asuda seisukohale, et DAS kohaselt on ka piiriülene elektrooniline
allkiri aktsepteeritav. DAS ei sätesta piiranguid teisest riigist pärit elektroonilisele allkirjale.
Samuti ei sätesta DAS piiranguid elektroonilisele allkirjale, millega allkirjastatakse
haldusdokumente ja kasutatakse avalikus sektoris. Sellised piirangud puuduvad ka
väljaspoolt Eestit pärit elektrooniliste allkirjade osas.
2
Vastukaaluks võib vaadata, ka mis Saksa õigus reguleerib. Nimelt, SigG § 23 lg 1 teeb vahet, kas kavalifitseeritud
allkiri on pärit EL või Euroopa Majandusruumi lepinguriigist. Nimelt SigG § 23 lg 1 teine lause sätestab, et
elektroonilised allkirjad kolmandatest riikidest on kvalifitseeritud elektroonilise allkirjaga võrdsustatud, kui sealse
sertifitseerimisteenuse osutaja sertifikaat on väljastatud avalikult kui kvalifitseeritud sertifikaat ja vastab Direktiivi
1999/93/EG artikkel 5 lg 1 ja kui:
i. sertifitseerimisteenuse osutaja täidab Direktiivi nõuded ja Euroopa Liidu liikmesriigis või Euroopa
Majandusruumi lepinguriigis akrediteeritud on, või
ii. ühiselt asustatud sertifitseerimisteenuse osutaja, mis sertifikaadi osas Direktiivi nõudeid täidab, või
iii. sertifikaat või sertifitseerimisteenuse osutaja on tunnustatud kahevõi mitmepoolse kokkuleppe alusel
Euroopa Liidu ja kolmanda riigi või rahvusvahelise organisatsiooni poolt.
4
4. EU õigusest tulenevad nõuded
Digitaalallkirjadega seonduvat reguleerib EL õigusruumis Euroopa Parlamendi ja Nõukogu 13.12.1999
direktiiv nr 1999/93/EÜ elektroonilisi allkirju käsitleva ühenduse raamistiku kohta (edaspidi: direktiiv
1999/93/EÜ). Direktiiv 1999/93/EÜ sätestab artiklis 4 siseturu põhimõtted, mille kohaselt:
(i) Iga liikmesriik kohaldab käesoleva direktiivi kohaselt vastuvõetud siseriiklikke sätteid oma
territooriumil asuvate sertifitseerimisteenuste osutajate ja nende osutatavate teenuste suhtes.
Liikmesriigid ei või piirata mõnest muust liikmesriigist osutatavate sertifitseerimisteenuste
osutamist käesoleva direktiiviga hõlmatud valdkondades.
(ii) Liikmesriigid tagavad, et käesoleva direktiiviga kooskõlas olevatel elektrooniliste
allkirjadega seotud toodetel lubatakse siseturul vabalt ringelda.
Seega peavad liikmesriigid teistest liikmesriikidest pärit elektroonilisi allkirju aktsepteerima. Möönama
peab, et aktsepteerimine võib olla teatud piirangutega. Nimelt sätestab artikkel 3 lõikes 7 direktiiv
1999/93/EÜ, et liikmesriigid võivad seada lisanõudeid elektrooniliste allkirjade kasutamisele
avalikus sektoris. Sellised nõuded on erapooletud, läbipaistvad, proportsionaalsed ja
mittediskrimineerivad ja need on seotud üksnes asjakohase rakenduse iseärasustega. Sellised
nõuded ei või takistada teenuste piiriülest osutamist kodanikele. See säte lubab liikmesriigil
rakendada avalikus sektoris elektroonilise allkirja kasutamise piiranguid ja/või lisanõudeid st, et
põhimõtteliselt võib seadusandja ette näha teatud lisanõuded (piirangud) elektroonilise allkirjaga
esitatavatele dokumentidele ja/või elektroonilisele allkirjale, millega dokument on varustatud. Samas ei
tohi nõuded olla erapoolikud, ebaproportsionaalsed ja diskrimineerivad. Sama sätte viimane lause
sätestab, et nõuded ei või takistada teenuste piiriülest osutamist kodanikele. Kui seadusandja
ei ole sätestanud äriregistrile edastatava elekroonilise allkirja suhtes piiranguid/lisanõudeid,
siis tuleb liikmesriigist pärit elektroonilist allkirja aktsepteerida kui oma riigi kodaniku poolt
antud elektroonilist allkirja. Ka erialakirjandus toetab eelpool toodut. Nimelt on
liikmesriikidel seega võimalus sätestada avalikus õiguses sertifiteerimisteenuste
akrediteerimine, lähtudes artikkel 3 lõikest 7 1999/93/EC. Muu hulgas tuleb liikmesriigil
tähelepanu pöörata, et direktiivi 1999/93/EÜ artikkel 3 lg 1 kohaselt ei ole lubatud lubade
5
nõudmine.3 DAS ei sätesta muid nõudeid piiriülestele elektroonilistele allkirjadele
(digitaalallkirjale), peale § 40 sätestatud välismaise sertifikaadi tunnustamise. Kuna kehtivad
Eesti õigusaktid ei sätesta direktiivi artiklis 3 lg 7 viidatud lisanõudeid elektroonilistele
allkirjadele avalikus sektoris (sh Äriregistrile), siis tuleb nentida, et haldusorganitel on
kohustus menetleda dokumente, mis on allkirjastatud elektroonilise allkirjaga, isegi juhtudel,
kui vastav elektrooniline allkiri on pärit väljaspool Eestit.
5. Küsimused
5.1. Mis alusel võib Äriregister keelduda Läti elektroonilise allkirjaga
allkirjastatud dokumendi menetlemisest?
5.2. Miks keeldub Äriregister teiste EÜ liikmesriikide (Läti) elektroonilise
allkirjaga varustatud dokumentide menetlemisest?
5.3. Kas ja miks puudub Äriregistril tehniline valmisolek teiste EÜ liikmesriikide
elektrooniliste allkirjaga allkirjastatud dokumentide menetlemiseks
(dokumendi avamine ja sertifikaadi andmete nägemine)?
Lugupidamisega,
/ allkirjastatud digitaalselt /
Tiit Anmann
CEO, Cross Borders Trust Services OÜ
Lõõtsa 8, Tallinn 10415
3
Geis, Die elektronische Signatur: Eine internationale Architektur der Identifizierung im ECommerce. MMR 2000, 667.
6
VALIDITY CONFIRMATION SHEET
This page is an addendum created by Signwise signing service, where the electronic signatures added by signers are
displayed in human-readable form.
The following people have signed this document electronically
№ NAME SERIAL OR ID ROLE TIME PLACE CERT. ISSUER SW ID STATUS
1 TIIT, ANMANN 37611040224 24.01.2014 ,,, AS EE345676e235433 SIGNATURE
07:15:50 UTC Sertifitseerimiskeskus IS VALID
Signwise advanced electronic signature is compliant with the respective EU regulations 1999/93/EC.
In case you need further verification, your electronic version of this document on: https://www.signwise.me
Signwise is a registrered trademark.
Justiitsministeerium
Tõnismägi 5a, 15191, Tallinn
Tel. (372) 620 8100, faks (372) 620 8109
epost:
[email protected]
Majandus ja Kommunikatsiooniministeerium
aadress: Harju 11, Tallinn 15072
Tel. 62 56 342 , faks 6 313 660
epost:
[email protected]
Registrite ja Infosüsteemide Keskus
aadress: Lõkke 4, Tallinn 19081
epost:
[email protected]
Riigi Infosüsteemi Amet
aadress: Rävala 5, Tallinn 15169
epost:
[email protected]
Tehnilise Järelevalve Amet
aadress: Sõle 23 A, Tallinn 10614
epost:
[email protected]
Harju maakohtu registriosakond
Pärnu mnt 142, Tallinn 11317
Telefonid: 663 6933, kantselei juhataja 663 6925, faks 663 6922
Epost:
[email protected]
Järelepärimine
20. jaanuar 2014, Tallinn
1. Kaasus
Äriregistrile edastati Äriseadustik (edaspidi: ÄS) § 2 lg 4 ja ÄS § 400 alusel dokumendid, mis olid ÄS §
33 lg 12 ja § 33 lg 11 alusel allkirjastatud elektrooniliste allkirjadega. Üks allakirjutanutest oli Läti
kodanik, kes allkirjastas dokumendi Läti elektroonilise allkirjaga. Äriregister ei võtnud vastavat
dokumenti menetlusse viidates, et Läti kodaniku allkiri puudub.
2. Äriseadustikust tulenevad nõuded
1
ÄS § 33 reguleerib Äriregistri kande tegemist, lg 1 sätestab, et äriregistri kanne tehakse ettevõtja
avaldusel, kohtulahendi alusel või muul seaduses sätestatud alusel.
ÄS § 33 lg 12 sätestab, kui digitaalallkirjastatud avalduse saab esitada otse elektrooniliselt
peetava äriregistri infosüsteemi, ei või avaldust esitada eposti teel. Vastasel juhul tagastab
registripidaja epostiga esitatud avalduse seda registripäevikusse kandmata, märkides ära
tagastamise põhjuse.
ÄS § 33 lg 11 sätestab, et notariaalselt kinnitatud avaldus ja avalduse esitamise volikiri loetakse
võrdseks digitaalallkirjastatud avalduse ja volikirjaga.
ÄR § 38 lg 3 sätestab, et registripidajale esitatakse dokumendi originaal või notariaalselt või
ametlikult kinnitatud ärakiri. Ametlikult kinnitatud ärakiri võib olla elektrooniline. Sellisel juhul
asendab kinnituse andnud isiku nime ja allkirja ning asutuse pitserit isiku digitaalallkiri või
asutuse digitaalne tempel.
Nagu eelpool näha, siis ÄS lubab teatud dokumendid esitada Äriregistrile elektroonilises
vormis allkirjastatuna elektroonilise allkirjaga. ÄS ei sätesta erandeid ega nõudeid
elektroonilisele allkirjale. Samuti puuudvad ÄSis piirangud piiriüleste elektrooniliste allkirjade
osas.
3. Digitaalallkirja seadusest ja TsÜSst tulenevad nõuded
3.1. Vormiküsimused
Tsiviilseadustiku üldosa seadus (edaspidi TsÜS) § 80 lg 1 sätestab, et tehingu kirjaliku vormiga loetakse
võrdseks tehingu elektrooniline vorm, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Kirjalik vorm on defineeritud
TsÜS § 78 lg 1, mille kohaselt, kui seaduses on sätestatud tehingu kirjalik vorm, peab tehingudokument
olema tehingu teinud isikute poolt omakäeliselt allkirjastatud, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti.
TsÜS § 80 lg 1 sätestab expressis verbis, et elektrooniline vorm on võrdne kirjaliku vormiga, ehk siis
elektrooniline allkiri on sama õigusliku tähendusega, mis käsikirjaline allkiri ja toob kaasa täpselt
samasugused õiguslikud tagajärjed. TsÜS § 80 lg 2 kohaselt peab tehing elektroonilise vormi
järgimiseks:
2
i. olema tehtud püsivat taasesitamist võimaldaval viisil ja
ii. sisaldama tehingu teinud isikute nimesid ja
iii. olema tehingu teinud isikute poolt elektrooniliselt allkirjastatud.
TsÜS ei sätesta välismaist elektroonilist vormi vms. TsÜS sätestab ühtsed vormide
tingimused ega tee vahet, kas tegu on nö välismaal vormistatud dokumendiga ja/või
allkirjastaja on välismaalane.
3.2. Digitaalne allkiri ja elektrooniline allkiri
TsüS § 80 lg 3 sätestab, et elektrooniline allkiri peab olema antud viisil, mis võimaldab allkirja
seostada tehingu sisu, tehingu teinud isiku ja tehingu tegemise ajaga. Elektroonilise allkirja
isikule omistamise ja allkirja andmise kord sätestatakse seaduses. Elektrooniliseks allkirjaks on
ka digitaalallkiri.
Digitaalallkirja seadus (edaspidi DAS) baseerub direktiivil 1999/93/EÜ (edaspidi Direktiiv ja/või
1999/93/EÜ). Direktiivi selgitavas osas on sedastatud, et Direktiivi eesmärk ei ole ühtlustada
siseriiklikke lepinguõiguse norme, pidades silmas eeskätt lepingute sõlmimist ja täitmist käsitlevaid
norme, ega muid lepingutega sidumata vorminõudeid, mis käsitlevad allkirju; seepärast ei tohiks
elektrooniliste allkirjade õiguslikku toimet käsitlevad sätted piirata siseriiklikke vorminõudeid lepingute
sõlmimisel ega eeskirju, millega määratakse kindlaks lepingu sõlmimise koht.1 Sellest lähtuvalt võib
nentida, et kui riik ei ole siseriiklikult sätestanud, millistel tingimustel võivad eri riikidest
pärit lepingupooled lepingut allkirjastada, siis ei tohi riigid selliseid sätteid kehtestada ka
elektrooniliste allkirjade puhul.
DAS § 3 lg 1 sätestab otse, et digitaalallkirjal on samad õiguslikud tagajärjed nagu omakäelisel allkirjal,
kui seadusega ei ole neid tagajärgi piiratud ning on tõendatud allkirja vastavus ja digitaalallkiri koos selle
kasutamise süsteemiga peab:
i. võimaldama üheselt tuvastada isiku, kelle nimel allkiri on antud;
1
Direktiiv 1999/93/EÜ nr 17.
3
ii. võimaldama kindlaks teha allkirja andmise aja;
iii. siduma digitaalallkirja andmetega sellisel viisil, mis välistab võimaluse tuvastamatult muuta
andmeid või nende tähendust pärast allkirja andmist.
DAS § 40 reguleerib välismaise sertifikaadi tunnustamist2, tegemata detailset vahet allkirja päritolu
riikide vahel. Nimelt DAS § 40 sätestab, et välismaise sertifitseerimisteenuse osutaja poolt väljaantud
sertifikaate tunnustatakse võrdväärsetena käesoleva seaduse alusel tegutsevate sertifitseerimisteenuse
osutajate poolt väljaantud sertifikaatidega, kui on täidetud vähemalt üks järgmistest tingimustest:
i. välismaine sertifitseerimisteenuse osutaja vastab registri vastutava töötleja otsuse
kohaselt käesolevas seaduses ja selle alusel kehtestatud õigusaktides sätestatud nõuetele;
ii. välismaise sertifitseerimisteenuse osutaja sertifikaate garanteerib mõni käesoleva seaduse
alusel tegutsev sertifitseerimisteenuse osutaja, kes on sertifikaatides sisalduvate andmete tõesuse
eest endale vastutuse võtnud;
iii. välismaise sertifitseerimisteenuse osutaja poolt väljaantud sertifikaadid on tunnustatud Eesti
Vabariigi välislepinguga.
Lähtudes eeltoodust, tuleb asuda seisukohale, et DAS kohaselt on ka piiriülene elektrooniline
allkiri aktsepteeritav. DAS ei sätesta piiranguid teisest riigist pärit elektroonilisele allkirjale.
Samuti ei sätesta DAS piiranguid elektroonilisele allkirjale, millega allkirjastatakse
haldusdokumente ja kasutatakse avalikus sektoris. Sellised piirangud puuduvad ka
väljaspoolt Eestit pärit elektrooniliste allkirjade osas.
2
Vastukaaluks võib vaadata, ka mis Saksa õigus reguleerib. Nimelt, SigG § 23 lg 1 teeb vahet, kas kavalifitseeritud
allkiri on pärit EL või Euroopa Majandusruumi lepinguriigist. Nimelt SigG § 23 lg 1 teine lause sätestab, et
elektroonilised allkirjad kolmandatest riikidest on kvalifitseeritud elektroonilise allkirjaga võrdsustatud, kui sealse
sertifitseerimisteenuse osutaja sertifikaat on väljastatud avalikult kui kvalifitseeritud sertifikaat ja vastab Direktiivi
1999/93/EG artikkel 5 lg 1 ja kui:
i. sertifitseerimisteenuse osutaja täidab Direktiivi nõuded ja Euroopa Liidu liikmesriigis või Euroopa
Majandusruumi lepinguriigis akrediteeritud on, või
ii. ühiselt asustatud sertifitseerimisteenuse osutaja, mis sertifikaadi osas Direktiivi nõudeid täidab, või
iii. sertifikaat või sertifitseerimisteenuse osutaja on tunnustatud kahevõi mitmepoolse kokkuleppe alusel
Euroopa Liidu ja kolmanda riigi või rahvusvahelise organisatsiooni poolt.
4
4. EU õigusest tulenevad nõuded
Digitaalallkirjadega seonduvat reguleerib EL õigusruumis Euroopa Parlamendi ja Nõukogu 13.12.1999
direktiiv nr 1999/93/EÜ elektroonilisi allkirju käsitleva ühenduse raamistiku kohta (edaspidi: direktiiv
1999/93/EÜ). Direktiiv 1999/93/EÜ sätestab artiklis 4 siseturu põhimõtted, mille kohaselt:
(i) Iga liikmesriik kohaldab käesoleva direktiivi kohaselt vastuvõetud siseriiklikke sätteid oma
territooriumil asuvate sertifitseerimisteenuste osutajate ja nende osutatavate teenuste suhtes.
Liikmesriigid ei või piirata mõnest muust liikmesriigist osutatavate sertifitseerimisteenuste
osutamist käesoleva direktiiviga hõlmatud valdkondades.
(ii) Liikmesriigid tagavad, et käesoleva direktiiviga kooskõlas olevatel elektrooniliste
allkirjadega seotud toodetel lubatakse siseturul vabalt ringelda.
Seega peavad liikmesriigid teistest liikmesriikidest pärit elektroonilisi allkirju aktsepteerima. Möönama
peab, et aktsepteerimine võib olla teatud piirangutega. Nimelt sätestab artikkel 3 lõikes 7 direktiiv
1999/93/EÜ, et liikmesriigid võivad seada lisanõudeid elektrooniliste allkirjade kasutamisele
avalikus sektoris. Sellised nõuded on erapooletud, läbipaistvad, proportsionaalsed ja
mittediskrimineerivad ja need on seotud üksnes asjakohase rakenduse iseärasustega. Sellised
nõuded ei või takistada teenuste piiriülest osutamist kodanikele. See säte lubab liikmesriigil
rakendada avalikus sektoris elektroonilise allkirja kasutamise piiranguid ja/või lisanõudeid st, et
põhimõtteliselt võib seadusandja ette näha teatud lisanõuded (piirangud) elektroonilise allkirjaga
esitatavatele dokumentidele ja/või elektroonilisele allkirjale, millega dokument on varustatud. Samas ei
tohi nõuded olla erapoolikud, ebaproportsionaalsed ja diskrimineerivad. Sama sätte viimane lause
sätestab, et nõuded ei või takistada teenuste piiriülest osutamist kodanikele. Kui seadusandja
ei ole sätestanud äriregistrile edastatava elekroonilise allkirja suhtes piiranguid/lisanõudeid,
siis tuleb liikmesriigist pärit elektroonilist allkirja aktsepteerida kui oma riigi kodaniku poolt
antud elektroonilist allkirja. Ka erialakirjandus toetab eelpool toodut. Nimelt on
liikmesriikidel seega võimalus sätestada avalikus õiguses sertifiteerimisteenuste
akrediteerimine, lähtudes artikkel 3 lõikest 7 1999/93/EC. Muu hulgas tuleb liikmesriigil
tähelepanu pöörata, et direktiivi 1999/93/EÜ artikkel 3 lg 1 kohaselt ei ole lubatud lubade
5
nõudmine.3 DAS ei sätesta muid nõudeid piiriülestele elektroonilistele allkirjadele
(digitaalallkirjale), peale § 40 sätestatud välismaise sertifikaadi tunnustamise. Kuna kehtivad
Eesti õigusaktid ei sätesta direktiivi artiklis 3 lg 7 viidatud lisanõudeid elektroonilistele
allkirjadele avalikus sektoris (sh Äriregistrile), siis tuleb nentida, et haldusorganitel on
kohustus menetleda dokumente, mis on allkirjastatud elektroonilise allkirjaga, isegi juhtudel,
kui vastav elektrooniline allkiri on pärit väljaspool Eestit.
5. Küsimused
5.1. Mis alusel võib Äriregister keelduda Läti elektroonilise allkirjaga
allkirjastatud dokumendi menetlemisest?
5.2. Miks keeldub Äriregister teiste EÜ liikmesriikide (Läti) elektroonilise
allkirjaga varustatud dokumentide menetlemisest?
5.3. Kas ja miks puudub Äriregistril tehniline valmisolek teiste EÜ liikmesriikide
elektrooniliste allkirjaga allkirjastatud dokumentide menetlemiseks
(dokumendi avamine ja sertifikaadi andmete nägemine)?
Lugupidamisega,
/ allkirjastatud digitaalselt /
Tiit Anmann
CEO, Cross Borders Trust Services OÜ
Lõõtsa 8, Tallinn 10415
3
Geis, Die elektronische Signatur: Eine internationale Architektur der Identifizierung im ECommerce. MMR 2000, 667.
6
Saatja: Tiit Anmann <
[email protected]>
Saatmisaeg: 24. jaanuar 2014. a. 9:27
Adressaat:
[email protected];
[email protected]; mkm info; yld-ria; TJA - Avalik;
[email protected]
Koopia: Tiit Anmann
Teema: J�relep�rimine piiri�lese e-allkirja tunnustamisest
Manused: Ja?relepa?rimine piiriu?lene e-allkiri 2014.01.24 (1).pdf; Ja?relepa?rimine
piiriu?lene e-allkiri 2014.01.24.bdoc
J�reltegevuse lipp: J�reltegevus
Olekulipp: Lipuga m�rgitud
Tere,
K�esolevaga edastan e-kirja manuses j�relep�rimise, millele palume vastust.
Lugupidamisega,
Tiit Anmann
CEO, Cross Borders Trust Services O�
+372 522 8227
skype-me: tiitanmann
http://www.signwise.me/
M�RKUS: Selles kirjas sisalduv informatsioon on m��ratud ainult adressaatidena m�rgitud isikutele ning v�ib sisaldada
omandi�iguslikel ja/v�i juriidilistel alustel konfidentsiaalset informatsiooni. Kirja sisu konfidentsiaalsuse n�ue j��b kehtima nii
juhusliku kui ka sihiliku v��rlevitamise korral, mist�ttu kirja kasutamine, levitamine v�i kopeerimine mistahes formaadis on
kolmandete isikute poolt keelatud. Adressaatidel, kelleni kiri on j�udnud eksikombel, palume see ja v�imalikud koopiad kustutada
ning teavitada v��rlevitusest saatjat.
The information contained in this email message and any attached files are confidential. If you are not the intended recipient, any
use, disclosure or copying of any part of this document is strictly unauthorised. If you have received this transmission in error we
apologise for any inconvenience which you may have been caused and request to notify the sender by reply email and delete this
message. Thank you.