Kati Tamtik Teie 25.06.2021 nr 16-6/17-0479-020
Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet Meie 04.08.2021 nr 15-1/3858-22
[email protected]
Vastuskiri Eesti mereala
planeeringu ettepanekutele
Austatud proua Tamtik
Täname Teid Eesti mereala planeeringu eelnõule (põhilahendusele) ja mõjude hindamise
aruande eelnõule esitatud ettepanekute eest. Rahandusministeerium teavitas oma 14.07.2021
kirjaga nr 15-1/3858-14, et oluline on kaaluda kogu avalikustamise perioodil laekunud
sisendit tervikuna koostöös nii mereala planeeringu eksperdimeeskonnaga kui erinevate
ametkondadega, mistõttu kirjalikud seisukohad Teie ettepanekute osas antakse pärast kogu
sisendi läbi töötamist. Teie poolt esitatud ettepanekud on läbi kaalutud, tegime täiendavat
koostööd Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumiga ja edastame Teile oma
seisukohad.
Selgitate, et Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti hinnangul ei ole mereala
planeeringus välja toodud, kus ja millistel tingimustel on võimalik vesiniku tootmiseks
ettenähtud rajatisi merre ehitada. Palute võimalusel mereala planeeringut täiendada
vesinikutehnoloogia arendamise võimaluste osas.
Selgitame, et vesiniku tehnoloogiale on viide ptk 5.6.6, kus mh on välja toodud, et pikemas
perspektiivis võivad osutuda tõenäoliseks ka nn võrguvälised, off-grid lahendused (nt
vesinikutehnoloogia) või elekter-gaasiks lahendused, kus energia kantakse merealadelt
maismaale gaasi kujul. Vesiniku tehnoloogial põhinevaid detailseimaid juhtnööre
planeeringuga anda ei ole antud juhul võimalik. Planeering toob välja kaitstavad ruumilised
väärtused ja nendega arvestamise tingimused, millega tuleb arvestada ka teiste
taastuvenergeetika lahenduste arendamisel. Täpsete ruumiliste lahenduste ning
planeeringuliste tingimuste väljatöötamine täna koostamisel olevas mereala planeeringus
vesiniku tehnoloogiale ei ole otstarbekas, kuna vastav tehnoloogia on hetkel kiires arengus ja
selget tehnoloogilist infot ei ole teada. Seetõttu ei ole otstarbekas pidurdada tehnoloogilisi
arenguid kitsendustega, mille vajalikkuse osas tänasel hetkel puudub veendumus. Kiirelt
arenevatele tehnoloogilistele lahendustele on keeruline viia läbi ka keskkonnamõju
strateegilist hindamist, mille täpsusaste on tulenevalt viimastest Riigikohtu lahenditest
muutunud oluliselt detailsemaks.
Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium on samuti seisukohal, et tegemist oleks täiesti
uue tehnoloogilise lahenduse sisse toomisega, mille osas tänasel hetkel puudub
Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 611 3558 /
[email protected] / www.rahandusministeerium.ee
registrikood 70000272
planeeringulahenduse väljatöötamiseks selge teadmine. Seega ei ole detailsemaid juhtnööre
võimalik välja töötada. Ministeerium lisab, et antud teemaga seotud tegevusi käsitletakse
energiamajanduse arengukavas, mis läheb muutmisele ja uuendamisele lähitulevikus.
Täiendavalt lisame, et mereala planeeringu seletuskirja ptk 5.6.1 antakse suunis: pikemas
perspektiivis on otstarbekas kogu Eesti merealal kaaluda laiemaid võimalusi
taastuvenergeetika tootmiseks (nt päikese- ja laineenergia). Planeeringu koostamise vajadus
taastuvenergeetika laiemateks tootmisvõimalusteks otsustatakse lähtuvalt konkreetsel
ajahetkel kehtivast õigusruumist. Seega on tulevikus uute tehnoloogiate (sh
vesinikutehnoloogia) puhul vajalik kaaluda, kas planeeringu koostamise vajadus on olemas
või mitte lähtudes konkreetsel ajahetkel kehtivast õigusruumist.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Mart Uusjärv
regionaalhalduspoliitika osakonna juhataja
regionaalvaldkonna asekantsleri ülesannetes
Teadmiseks: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium,
Triin Lepland 4520521
[email protected]
2