Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium · 3. august 2021
Sisu (failidest)
Saatja: Evelin Kuuse </o=JM/ou=Exchange Administrative Group (FYDIBOHF23SPDLT)/cn=Recipients/cn=dbc406bad672477f9006a8fe9e11c57f-Evelin Kuuse>
Saaja: Age Inkinen, Marleen Kippar, Silver Tammik, Katry Ahi, Riina Piliste, Külli Kraner, Thea Palm
Teema: MKM ettepanekud Euroopa Parlamendi ja Nõukogu direktiivi eelnõule COM(2021)347 tarbijakrediidi kohta
Tere!
Saadan Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi kommentaarid ja ettepanekud tarbijakrediidi direktiivi eelnõu kohta. Toome välja järgmist:
1. Kohaldamisala osas toetame krediidilepingu summaliste lävendite muutmist ja ka selliste laenude hõlmamist, mis jäävad alla 200 euro. Kahtleme vajaduses hõlmata kohaldamisalasse ka intressivaba krediit.
Kui isiku põhitegevuseks on kauba müük või teenuse osutamine ja ta võimaldab kauba või teenuse eest tasumist osamaksetega, võtmata selle eest tasu, on see tema poolt pakutav täiendav maksetingimus kauba või teenuse soetamiseks ja mitte niivõrd krediidi andmine. Tasuta järelemaksu võimaldamine on pigem omane väiksematele maapiirkonna poodnikele, kes üldiselt tunnevad oma klientuuri. Intressita krediidi hõlmamine tähendaks nende jaoks väga suurt halduskoormuse tõusu (võimalik tegevusloa nõue, töötajate pädevuse nõuded, krediidi kohta lepingueelse teabe esitamise nõue) ja kaotaks tarbijate jaoks võimaluse tasuda soovitud kauba eest osamaksetega. Tarbijale kauba või teenuse pakkumisel kohalduvad ka ebaausate kaubandustavade direktiiv ja tarbija õiguste direktiiv, mille kohaselt tuleb tarbijale esitada lepingueelset teavet ka tasumise tingimuste kohta. Ehk siis kui kaupleja sellist võimalust pakub, peaks ta tarbijale teada andma ka osamaksete suuruse ja tasumise tähtaja, samuti võimalikud tagajärjed seoses makseviivitusega. Leiame, et ei ole proportsionaalne käsitleda kauplejat võrdselt krediidiandjaga. Eelnõu seletuskirjas ei ole piisavalt selgitatud, millised on intressita krediidiga seotud riskid ja probleemid, mille lahendamiseks on vajalik intressita krediidi hõlmamine tarbijakrediidi direktiivi kohaldamisalasse. Kui intressita krediit kohaldamisalasse siiski hõlmata, peaks selle krediiditoote osas kehtima lihtsustatud regulatsioon.
Leiame, et piisavalt ei ole seletuskirjas põhjendatud ka arvelduskrediidi ja kasutusrendilepingute hõlmamist tarbijakrediidi kohaldamisalasse. Siiski ei ole me otseselt nende hõlmamise vastu, kuna siseriikliku õiguse alusel neile lepingutele juba teatud nõuded kohalduvad.
Ühisrahastuse laenuandmise teenuse reguleerimist toetame. Eelnõu pp 17 kohaselt on ühisrahastuse laenuandmise teenuse osutaja käsitletav krediidiandjana, kui ta oma majandus- või kutsetegevuse raames annab otse krediiti tarbijatele, ja krediidivahendajana, kui ühisrahastuse laenuandmise teenuse osutaja hõlbustab tarbijale krediidi andmist majandus-ja kutsetegevuses tegutseva krediidiandja poolt. Sisuliselt on eelnõu järgi ühisrahastuse laenuandmise teenuse osutajaks isik, kes käitab üldsusele avatud platvormi, et viia või aidata viia rahastamist vajavad tarbijad kokku potentsiaalsete laenuandjatega, kelle jaoks laenuandmine ei ole nende majandus- või kutsetegevuseks. Põhjenduspunktis võiks täiendavalt selgitada, mida ühisrahastuse laenuandmise teenus endas hõlmab ning kas ja millal võiks ühisrahastuse laenuandmise teenuse osutaja poolt käitatav platvorm olla internetipõhiseks kauplemiskohaks direktiivi 2019/2161 kontekstis.
2. Eelnõu artikli 5 puhul toetame täielikult mõtet, et tarbijale tuleb anda teavet tasuta. See peaks aga olema üldine arusaam, olenemata tarbijaga sõlmitava lepingu liigist, et kui õigusaktiga kohustatakse ettevõtjat esitama tarbijale lepingueelset või lepingulist teavet siis peab see toimuma tasuta. Rõhutades tasuta teabe andmise kohustust tarbijakrediidi puhul siis võib tekkida tõlgendus, et õigusaktides, kus seda kirjas ei ole, võiks ettevõtjad küsida kohustusliku teabe esitamise eest tasu. Kui mingi osa teabe esitamise eest on ettevõtjale antud tasu küsimise õigus, siis peaks see olema selgelt kirjas.
3. Eelnõu artikkel 6 sätestab diskrimineerimiskeelu, milles viidatakse Euroopa Liidu põhiõiguste harta artiklile 21, mis muu hulgas keelab diskrimineerimise ka varalise seisundi ja ea tõttu. Samas on tarbijakrediidi puhul kohustuslik tarbija krediidivõimelisuse hindamine, mille puhul on isiku varaline seis ja vanus olulised kriteeriumid. Tarbijakrediidi puhul on lubatud ka profiilianalüüs ehk siis isikuandmete automatiseeritud töötlemine, mistõttu peaks artikkel 6 osas olema suurem selgus. EL põhiõiguste harta kehtib niikuinii ja ei näe suurt vajadust sellises sõnastuses artikli järele tarbijakrediidi direktiivis.
4. Reklaami ja lepingueelse teabe esitamise sätteid toetame, kuid jääb veidi selgusetuks, millises turustamise faasis millist teavet tuleb esitada. Pp-s 28 on märgitud, et reklaamis keskendutakse tavaliselt ühele või mitmele konkreetsele tootele, kuid tarbijal peab olema võimalus teha otsus kõigi pakutavate toodete hulgast ja sellega seoses on üldteabel oluline osa tarbija teavitamisel olemasolevatest toodetest ja teenustest ning nende põhitunnustest. Tarbijal peab olema igal ajal juurdepääs üldteabele pakutavate krediiditoodete kohta. Jääb ebaselgeks millises vormis ja millal peaks see üldteave olema tarbijale kättesaadavaks tehtud. Art 10 sätestab lepingueelse teabe andmise kohustuse Euroopa tarbijakrediidi standardinfo teabelehe kujul, millega koos tuleb esitada ka standardinfo ülevaateleht, et tarbija saaks eri pakkumisi võrrelda. Lepingueelne teave tuleb esitada vähemalt üks päev enne, kui leping muutub tarbija suhtes siduvaks. Kahtleme, kas selline tarbijale esitatava teabemahu suurendamine võimaldab tarbijal kõigi pakutavate toodete hulgast leida sobivaima. Tarbijale edastava teabemahu suurendamine ei pruugi kaasa aidata ülelaenamise vähenemisele.
5. Toetame eelnõu artiklis 17 sätestatud soovimatu krediidimüügi keeldu. Samas on ebaausute kaubandustavade direktiivi I lisa punki 29 kohaselt ettevõtjal keelatud nõuda tasu tema poolt tarnitud toodete/teenuste eest, mida tarbija ei ole tellinud. Nimetatud direktiiv kohaldub ka finantsteenuste pakkumisele ja meie hinnangul on ka selle sätte alusel soovimatu krediidimüük keelatud. Võib-olla peaks sõnastama analoogselt tarbija õiguste direktiivis sätestatule, et tarbija vabastatakse kohustusest tasuda tellimata krediidi võimaldamise eest. Tarbijakrediidi direktiivis võiks keelata ka krediidi otsepakkumised tarbijale, mida tarbija ei ole taotlenud ega selleks sõnaselget nõusolekut andnud.
6. Toetame tarbija krediidivõimelisuse hindamise täpsemat reguleerimist. Kahtlusi tekitab art 18 lõikes 4 sätestatu, mille kohaselt on võimalik anda tarbijale krediiti ka negatiivse krediidivõimelisuse korral. Kuigi sättes on täpsustatud, et seda võib teha erandkorras ja konkreetsetel ning hästi põhjendatud asjaoludel, näeme selles siiski ohtu tarbijatele, kes võivad sellise laenu tagajärjel sattuda suurtesse majandusraskustesse.
7. Toetame artiklis 31 sätestatud ülempiiride kehtestamise võimalust, kuid Euroopa Liidu liikmesriikide võimalus kehtestada ülempiire erinevatele elementidele ei aita märkimsväärselt kaasa finantstoodete piiriülesele pakkumisele, mis on direktiivi üheks eesmärgiks.
8. Pooldame finantsalase harimise ja võlanõustamisteenuse kättesaadavuse edendamist, mis on tarbijate jaoks väga oluline.
9. Karistuste puhul peaks olema määratud ka trahvi summaline piirmäär juhuks, kui teave aastakäibe kohta ei ole kättesaadav (analoogselt direktiivis 2019/2161 karistuste kohta sätestatule).
Loodame, et saate meie ettepanekud arvesse võtta. Hilisemas faasis soovime tutvuda ka kavandatavate seisukohtade eelnõuga.
Heade soovidega
Evelin Kuuse
Evelin Kuuse
Nõunik
EL ja rahvusvahelise koostöö osakond
+372 625 6353
+372 58505904
Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium
www.mkm.ee <http://www.mkm.ee/> | Suur-Ameerika 1, Tallinn
Eesti