dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium
Sissetulev kiriAvalik

Täiendav pöördumine

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium · 3. august 2021
Viit
1.15-5/2021/4682-1
Registreeritud
3. august 2021
Dokumendi liik
Sissetulev kiri
Adressaat
MTÜ Eesti Õliühing
Saabumis/saatmisviis
e-post
Funktsioon
1.15/S Avalikkussuhete korraldamine
Sari
1.15-5/S Teabenõuded, selgitustaotlused, märgukirjad
Toimik
1.15-5/2021
Vastutaja
Rein Vaks (Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, Kantsleri valdkond, Energeetika ja maavarade valdkond, Energeetikaosakond)
Lahendamise tähtaeg
2. september 2021

Failid

  • 📎210803_ÕÜ vastus RaMi kirjadele seoses diislikütuse aktsiisiga.asice235 KB
  • 📎E-kiri.pdf71 KB

Sisu (failidest)

Rahandusministeerium Minister Keit Pentus-Rosimannus e-post: [email protected] Minister Maris Lauri e-post: [email protected] Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium Minister Taavi Aas e-post: [email protected] Minister Andres Sutt e-post: [email protected] Riigikogu rahanduskomisjon Esimees Erki Savisaar e-post: [email protected] Riigikogu majanduskomisjon Esimees Kristen Michal e-post: [email protected] koopia: [email protected] [email protected] [email protected] [email protected] 03.08.2021 Allkirjastatud digitaalselt ja edastatud e-postiga adressaatidele Eesti Õliühingu täiendavad selgitused diislikütuse aktsiisitõusu ära jätmise positiivsetest eelarve- ja majandusmõjudest Eesti kütusesektori esindusorganisatsioon MTÜ Eesti Õliühing (edaspidi Õliühing) on tutvunud põhjalikult Rahandusministeeriumi (edaspidi RaM) vastuskirjadega nr 6-4/2828-2, 5-1/3176-3 ja 5- 1/2401-2, milles RaM vastab Õliühingu diislikütuse aktsiisimäära temaatikat käsitlevatele pöördumistele. Käesolevaga esitab Õliühing omapoolsed vastused kõigis kolmes nimetatud kirjas esitatud RaMi täiendavatele küsimustele ja samuti kommenteerib kirjades kasutatud RaMi argumentatsiooni. Õliühing kordab oma seisukohta, et kõigi avalike andmete alusel saab väga suure tõenäosusega hinnata, et: • Otsus jätta diislikütuse aktsiisimäära hetkel kehtivale tasemele 372 eurot/1000 liitri kohta suurendab riigieelarve laekumisi võrreldes olukorraga, kui aktsiis tõuseks tagasi tasemele 493 eurot/1000 liitri kohta. Lisaks leiab Õliühing, et: • Madalam aktsiisimäär omab ka märkimisväärset positiivset mõju Eesti majanduse ja ettevõtete – eriti veondussektori ettevõtete – konkurentsivõimele ning inimeste ostujõule. • Aktsiisitõus viib Eestis sisemajanduse kogutoodangust umbes 1,5% Oleme seisukohal, et aktsiisimäära tõstmise toetuseks puuduvad igasugused adekvaatsed majanduslikud-, eelarvepoliitilised- ja samas ka keskkonna- ja kliimaseisundi parandamisest tulenevad argumendid. Diislikütuse tarbimisse lubatud kogused perioodil 2015-2019 ja prognoositavad kogused perioodil 2023-2025 1. Märgime, et seoses märkimisväärselt muutunud väliskeskkonnaga ei ole 2023-2025 perioodi diislikütuse koguste prognoosimisel analüütiliselt adekvaatne võtta aluseks perioodil 2000-2015 ilmnenud ajaloolisi trende diislikütuse tarbimise osas järgnevatel põhjustel: a. Muutunud majandusstruktuur – Eesti sisemajanduses on hüppeliselt kasvanud teenusmajanduse osakaal, eriti suure arengu on teinud läbi IT-valdkond. Seetõttu sõltub praegu ja tulevikus majanduskasv vähemal määral diislikütuse tarbimisest, kui perioodil 2000-2015. Majandusstruktuuri muutumise tõttu ei too perioodil 2023-25 prognoositav majanduskasv kaasa samas mahus diislikütuse koguste suurenemist, kui sajandi alguses. b. Aktsiisierinevused naaberriikidega – diislikütuse deklareeritud koguste muutumine sõltub suurel määral riiklikest maksudest ja nende erinevusest naaberriikidega. Ajaloolise statistika analüüsimisel võib selgelt järeldada, et diislikütuse deklareeritud koguste ja veondussektori majandustegevuse dünaamika on erinev situatsioonis, kui Eestis kehtib märkimisväärselt kõrgem aktsiis võrreldes teiste Baltikumi riikidega. Kuna Riigi Eelarvestrateegia kohaselt taastub 2022. aasta maikuus samasugune situatsioon, siis on tulevaste diislikütuste koguste prognoosimisel metodoloogiliselt korrektne võtta aluseks võimalikult sarnase taustsüsteemiga ja aluseeldustega baasperioodi. c. Kliima- ja keskkonnapoliitika mõju diislikütuse tarbimisele – kui varasemalt pole riik astunud jõulisi samme transpordisektori keskkonna- ja kliimamõju vähendamiseks, siis viimastel aastatel on võetud vastu otsuseid, mis juba hetkel ja veelgi enam lähitulevikus vähendavad diislikütuse tarbimist. Plaan viia ühistransport (nii rongi- kui ka bussiliiklus) üle gaaskütusele ja elektrile vähendab arvestatavalt diislikütuse baastarbimist. Selle muutuja tõttu on 2023-2025 perioodi baastarbimist mõjutavad tegurid märkimisväärselt erinevad võrreldes varasema perioodiga. Lisaks on ka eraisikud ja ettevõtted oma tarbimisharjumustes muutunud märgatavalt keskkonnasõbralikumaks – 2020. juunikuus oli tervelt 38% kõigist registreeritud uutest sõiduautodest kas hübriidajamiga, CNG- või elektrimootoriga1. Kõigi eelduste kohaselt süveneb antud trend järgnevatel aastatel veelgi, vähendades Eesti sõidukipargi keskmist kütusetarbimist. 2. Õliühing märgib, et RaMi vastuskirjas nr 6-4/2828-2 joonise 1 puhul on vajalik mõista, et diislikütuse koguste kasv kogu vaadeldava perioodi jooksul (alates aastast 2003) tuleneb ka sellest, et riik on piiratud eriotstarbelise diislikütuse kasutamist ning antud kogused on asendunud nn „tavalise“ diislikütusega. Lähtudes AS Eesti Varude Keskus andmetest2 oli siseriiklik eriotstarbelise diislikütuse tarbimisse lubamine 2011. aastal mahus 224 mln liitrit, 2019. aastal aga 89 miljonit liitrit. Seetõttu võib öelda, et vaadates kogu perioodi, siis on tegelik riigis kasutatud diislikütuse koguste kasv olnud väiksem, kui joonisest nr 1 võiks järeldada. 3. Vaadates diislikütuste deklareeritud koguseid kokku (nii eriotstarbeline- kui ka nn „tavaline“ diislikütus), siis 2007. aastal lubati tarbimisse 860 mln liitrit diislikütuseid, 2019. aastal aga kokku 1 Transpordiamet, Sõidukitega tehtud toimingute statistika. Juuni 2021. Kättesaadav: https://www.mnt.ee/et/ametist/statistika/soidukid/soidukitega-tehtud-toimingute-statistika 2 AS Eesti Varude Keskus. Kättesaadav: www.ospa.ee/tarbimine 948 mln liitrit. Mõlema aasta puhul võib täheldada aasta lõpus suuremat kommertsladudesse diislikütuse väljastamist, ehk nö „varumist“ – 2007. aasta detsembrikuus 153 mln liitrit ja 2019. aastal 180 mln liitrit. Kõrvaldades varumise mõju erinevuse kahe aasta puhul saab järeldada, et tegelikkuses on perioodil 2007-2019 Eestis kasutatud kõikide diislikütuste kogus kasvanud maksimaalselt 50-75 mln liitrit – ehk 6-9%. Lähtudes tabelist 1 võiks ekslikult jõuda arvamuseni, et sama perioodi koguste kasv on olnud ca 175 mln liitrit, ehk 30% 4. RaM on vastuskirjas nr 6-4/2828-2 välja toonud, et ajaloolistele andmetele tuginedes on diislikütuse silutud koguste deklareerimine perioodil 2015-2019 tõusnud – lähtudes vastuskirja joonisest 1 võiks eeldada, et kui aastal 2015 deklareeriti 700 mln liitrit, siis aastaks 2019 oli see tõusnud tasemele 750 mln liitrit. See teeb aastaseks keskmiseks koguste kasvuks 1,8%. 5. 2021. kevadises majandusprognoosis on RaM hinnanud, et perioodil 2023-2025 on keskmine diislikütuste deklareerimise kasv 4,7%. Ilma täiendava selgituseta on raske mõista, miks RaM prognoosib, et eesootaval perioodil on deklareeritud koguste kasv üle 2,5 korra suurem, kui perioodil 2015-2019, ületades märkimisväärselt ka perioodi 2007-2019 ajaloolist keskmist. 6. RaM toob oma vastuskirjas nr 6-4/2828-2 välja, et „veomahud hakkavad koos majandustegevuse taastumisega kasvama, seda nii tööstuses kui ka kaubanduses, turismiga seotud ja muudes teeninduse valdkondades. Eriline roll on nõudluse kasvul ehitusel, kus on oodata kasvu juba sellel aastal ja kiirenemist edaspidi, mis on olulisel määral seotud valitsuse investeeringute suurenemisega.“. Märgime, et perioodil 2015-2019 tõusis ehitusmaht Eestis arvestataval määral – kokku 59%3. Seetõttu on keeruline prognoosida, et ehitussektori kasv perioodil 2023-2025 ületaks märkimisväärselt perioodil 2015-2019 ilmnenud ehitusmahtude kasvu. Samal perioodil kasvas siseriiklik veosekäive 12% 4. Kuna siseriiklikud veosed moodustasid perioodil 2011-2019 vaid keskmiselt 27% kogu veondussektori veosekäibest5, siis on äärmiselt ebatõenäoline, et täiendav ehitussektori nõudluse kasv suudaks RaMi kevadprognoosis eeldatud mahus diislikütuse deklareeritud koguseid suurendada. 2020. aasta aktsiisilangetuse mõju eelarvelaekumistele 7. RaM märgib oma vastuskirjas nr 5-1/3176-3, et „Vastavalt 2021. aasta esimese 3 kuu kütuseaktsiisi deklaratsioonidele on kütuseaktsiisi laekumine olnud kooskõlas prognoosiga“. Õliühingule teadaolevalt ei arvestatud viidatud prognoosi koostamisel sellega, et alates veebruari lõpust taastatakse uued kõikehõlmavad majandustegevuse- ja liikumispiirangud seoses COVID-19 pandeemia teise lainega. Piirangutel on olnud suur mõju diislikütuse tarbimisele – seda on võimalik täheldada analüüsides andmeid kütusetarbimise kohta nii Eestis kui ka teistes ELi riikides Seetõttu võib järeldada, et ilma piiranguid seadmata oleks diislikütuse aktsiisilaekumised arvestatavalt ületanud varasemalt RaMi poolt prognoositud laekumiste mahtu. 8. Õliühing märgib, et RaMi vastuskirjas nr 5-1/2401-2 esitatud väide „selleks, et aktsiisilangetus oleks olnud kütuseaktsiisi laekumist arvestades eelarveneutraalne, oleks riigisisene tankimine pidanud kasvama 8 kuu jooksul üle 30% ehk 154 mln liitrit“ on oma olemuslikult eksitav. Seoses COVID-19 pandeemiaga langes majandusaktiivsus, mis omakorda vähendas märgatavalt nõudlust ka diislikütuse järgi. Seetõttu ei saa võrrelda 2019. aasta diislikütuse tankimist 2020. aastaga – kui baasalused oleksid sarnased (ehk aktsiisilangetuse positiivset mõju diislikütuse kogustele ei oleks taandanud COVID-19 pandeemiast tulenev majandussurutis), siis oleks ka 3 Statistikaamet; EH0015: Ehitusmahuindeks, eelmine periood = 100 (kvartalid) 4 Statistikaamet; TS54: Riigisisene ja rahvusvaheline kaubavedu maanteel (kvartalid) 5 Ibid. samas dokumendis viidatud 63 miljoni liitri mahus diislikütuse koguste kasv olnud suure tõenäosusega palju suurem. 9. Samuti tahab Õliühing tähelepanu juhtida asjaolule, et aktsiisilangetuse eelarveneutraalsuse hindamisel tuleb arvesse võtta ka diislikütuse koguseid, mille puhul finantseeritakse otseselt läbi riigieelarve diislikütuse soetamist. Nii võib näiteks identifitseerida, et osa kaitsevaldkonna eelarvest kulub kütuse soetamisele – mistõttu antud kütusekogused on oma olemuselt eelarveneutraalsed. Samamoodi tuleks käsitleda ka läbi riigieelarve finantseeritavaid ehitusprojekte, ühistranspordi dotatsioone ja teisi rahaeraldisi, mis on seotud riigieelarvest finantseeritava diislikütuse soetamisega. Õliühing on arvutanud, et ca 50 mln liitrit diislikütust on oma olemuslikult eelarveneutraalne, mille osas ei oma aktsiisimäär mõju riigieelarve tasakaalule. Palume RaMil selgitada, kas ja kuidas on antud aspekte arvesse võetud, kui on hinnatud diislikütuse aktsiisilangetuse eelarveneutraalsust. 10. RaM on oma vastuskirjas nr 5-1/3176-3 toonud välja, et prognoose tehes on eeldatud, et aktsiisilangetuse järel suurenenud diislikütuse kogustest 70% moodustas diislikütus, mis varasemalt tangiti väljaspool Eestit – Lätis ja Leedus. Võrreldes reaalseid diislikütuse jaemüügi numbreid 2019 ja 2020 II poolaastal suurenes müük Eestis aktsiisilangetuse järel 46 mln liitri võrra. Kõrvutades seda andmetega Eesti ettevõtete poolt ELi riikides soetatud kütuse maksumusest tuletatud koguste kohta, võib hinnata, et samal perioodil vähenes Lätis ja Leedus tankimine 18,7 mln liitri võrra6. Seetõttu saab järeldada, et Eesti ettevõtete Lätis-Leedus tankimise vähenemine selgitab vaid maksimaalselt 40% Eesti siseriiklikult kasvanud diislikütuste kogustest. 11. Lisaks rõhutame, et eratarbijate piiriülese tankimise mõju ei ole selline, mis suudaks selgitada punktis 8 välja toodud erinevust RaMi hinnangust ja reaalsetest andmetest Eesti ettevõtete poolt ELi riikides soetatud kütuse maksumuse kohta. Konjunktuuriinstituut on 2019. aastal hinnanud, et Eesti elanike diislikütuse tankimine Põhja-Lätis on mahus 3-4 mln liitrit aastas7. Seega ületab siseriiklikult lisandunud diislikütuse tarbimine 2020. aasta II poolaastal– isegi võttes arvesse eratarbijate tankimismahtude Põhja-Lätist tagasitulekut (maksimaalselt 2 mln liitrit) – märkimisväärselt RaMi hinnangut piiritankimise Eestisse tagasi toomise mahtude osas. Õliühing leiab, et RaMi eeldused tankimismahtude suurenemise põhjuste osas pole täielikult korrektsed ja lisandunud on diislikütuse tarbimist, mis tuleneb Eesti veoettevõtete suurenenud äritegevusest. Koguste erinevus on selgitatav asjaoluga, et varasemalt naaberriikide vedajate poolt teenindatud veosemahud on liikunud Eesti veoettevõtete kätte, kelle konkurentsivõime on aktsiisilangetuse tõttu tõusnud ning kelle kasvanud diislikütuse tarbimine on ka Eesti kasvanud koguste üheks peamiseks põhjuseks. 12. Vastuskirjas nr 5-1/3176-3 refereerib RaM joonisel 2 Eesti veoettevõtete kulude struktuurile ja jõuab järeldusele, et kulutused kütusele moodustavad 22% veoettevõtete kulustruktuurist. Kõigi eelduste kohaselt on RaM algallikana kasutanud Statistikaameti statistikatööd EM001 ja sellest sektsiooni „kaubavedu maanteel ja kolimisteenused“. Õliühing juhib tähelepanu sellele, et antud tabeli puhul on valimis nii eestisiseseid vedusid teostavaid ettevõtteid kui ka kolimisteenuseid pakkuvaid ettevõtteid. Samas diislikütuse aktsiisimäär mõjutab peamiselt rahvusvaheliste vedajate konkurentsivõimet. Nii on Eesti Rahvusvaheliste Autovedajate Assotsiatsioon on hinnanud, et rahvusvahelist vedu teostavate ettevõtete puhul on koguni 43% ettevõtte kuludest seotud kütusega. Kuna siseriiklike vedude ja kolimisteenuste puhul on kulustruktuur erinev, siis mõjutab nende ettevõtete lisamine valimisse ka kogupilti. Adekvaatse pildi saamiseks, tuleks 6 Maksu- ja Tolliamet. Euroopa Liidu (EL) riikidest soetatud diislikütuselt käibemaksu tagastamise deklaratsioonid (andmed seisuga 02.08.2021), teabenõue. Kasutatud EU Oil Bulletin informatsiooni diislikütuse müügihindade kohta. 7 Eesti Konjunktuuriinstituut, Mootorikütuse hinna ja aktsiisimaksu mõju Eesti maanteetranspordi ettevõtete konkurentsivõimele, 2019. Tuletatud joonistest 3.2 ja 3.3. veoettevõtete kulustruktuuri hindamisel aluseks võtta kitsamalt rahvusvaheliste vedudega tegelevate ettevõtete kulustruktuuri. Lähtudes aga Statistikaameti tööst EM001 jõuab RaM järelduseni, mis alahindab diislikütuse tähtsust rahvusvaheliste vedajate konkurentsivõimele. 13. Sarnaselt teistele majandussektoritele tehakse ka veonduses lepingud pikema aja peale – enamasti kalendriaasta peale – mis annab nii veoteenuse tellijale kui ka -pakkujale kindluse nende majandustegevuse osas. Kuna 2020. aasta suuremahulised veoteenuse lepingud sõlmiti 2019. aasta lõpus, siis ei olnud Eesti vedajatel võimalik pakkuda teenust hinnaga, mis oleks saanud arvestada madalama aktsiisimääraga. See on ka üheks põhjuseks, miks ei näidanud riiklik statistika veosekäibe osas veel aktsiisilangetuse järel märkimisväärset tõusu 2020. aasta jooksul. Nagu ka RaM märgib, siis veosekäive kokku (välis- ja siseturul) kasvas 2020. aastal ainult IV kvartalis ja 13 protsenti. Lisaks avaldas veondussektori äritegevusele kindlasti mõju ka COVID-19 pandeemiast tulenev majanduslangus, mis vähendas baasnõudlust veoteenuste järgi. Kui RaM on tähtsustanud ehitussektori rolli veoteenuse nõudluse osas, siis 2020. aastal langes ehitusmahuindeks esimest korda viimase nelja aasta jooksul – eriti suurt rolli mängis ehitusturu langus siseriiklike veosemahtude puhul. Seetõttu ei ole adekvaatne järeldada, et aktsiisilangetuse mõju veosemahtudele on olnud väike – lähtuvalt välja toodud adekvaatsetest põhjustest ei kajastunud aktsiisilangetuse märgatav positiivne mõju veel täielikult 2020. aasta veosekäibe numbrite juures. 14. Aktsiisilangetuse positiivset mõju Eesti veondussektori äritegevusele võib olemasolevate andmetele tuginedes selgelt järeldada, kui vaadata Eesti väliskaubandusbilansi statistikat maantee kaubaveo teenuste kohta. Kui aastatel 2016-2020 teenis Eesti keskmiselt 9,3 mln eurot kvartalis maantee kaubaveoteenuse eksporditulu, siis 2021. aasta I kvartalis tõusis see tasemele 65,1 mln eurot8. Kuna suuremad transporditeenuse lepingud sõlmitakse kalendriaasta lõpus järgmise aasta kohta, siis näitab statistika, et aktsiisilangetus (kui ainuke märkimisväärne muutunud tegur, mis veondussektori konkurentsipositsiooni võiks mõjutada) võimaldas Eesti vedajatel edukalt konkureerida välismaiste veoettevõtetega ja kasvatada oma majandustegevust. Ligi 700% keskmisest suurem väliskaubanduse eksporditulu 2021. aasta esimesel kvartalil lubab prognoosida, et aktsiisilangetuse mõjul on Eesti veoteenuste väliskaubandusbilanss 2021. aastal üle 200 mln euro võrra suurem, kui varasematel aastatel keskmiselt. Õliühingu vastused RaMi kirjas nr 5-1/2401-2 esitatud küsimustele 15. Õliühing soovib selgitada, et diislikütuse hinnakujundus ärikliendile on märkimisväärselt erinev diislikütuse nn postihindadest. Kuna Eesti elanikkonna sissetulekud on kõrgemad, kui Lätis- Leedus, siis mõjutab see sarnaselt teistele kaupadele ka kütuseturu hinnastamisloogikat. Rahvusvaheliselt tegutsevate ettevõtete puhul kujunevad kütusehinnad aga bilateraalsete hinnaläbirääkimiste järel veoseid teostava ettevõtte ja kütusemüüja vahel. Seetõttu ei ole korrektne teha järeldusi tanklahindade põhjal ja konstantseerida, et Läti-Leedu diislikütuse hinnad vedajatele on madalamad kui Eestis. Kohaliku kütuseturu väga tihe konkurents tähendab, et Eesti kütusemüüjad suudavad pakkuda Baltikumi soodsaima hinnaga diislikütust rahvusvahelisele ärikliendile. Soovitame RaMil selles küsimuses kinnituse saamiseks pöörduda otse vedajate esindusorganisatsioonide ja/või Eesti veoettevõtete poole. Eesti kütuseturu efektiivselt toimivat konkurentsisituatsiooni on rõhutanud ka Konkurentsiamet 8 Statistikaamet; VKT11: Teenuste eksport ja import (kvartalid); SC3C2 Kaubavedu maanteel, bilanss (teenuse väärtus, miljonit eurot) oma 25.02.2020 kirjas nr 7-16/20-0030-052-1 Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumile, mis ütleb, et „Eestis on meil praegusel hetkel kütuse jaeturul hea konkurentsiolukord, kus turuosad on küllaltki ühtlaselt jaotunud 4 suuremakütusemüüja vahel ning lisaks tegutseb turul ka väiksemaid tegijaid, seega saab järeldada, et konkurents toimib.“ 16. RaM palus selgitada Õliühingu hinnangut, et Eestil on sobiva logistilise positsiooni tõttu võimalik saavutada täiendav 75 mln liitri suurune tankimismaht välismaiste transiitvedajate arvelt. Nõustume RaMiga, et Vene Föderatsiooni suunduva või sealt lähtuvate vedude puhul pole transiitvedajate tankima meelitamine realistlik. Lähtudes Transpordiameti statistikast siseneb välisriikide veoauto kalendriaastas Eestisse umbes 500 000 korral. Analüüsides aga andmeid Eesti ja Vene Föderatsiooni piiriületuste kohta, siis 2019. aastal liikus 72 000 koormaga veoautot Eestist välja9. Tasub tähele panna, et piiriületuse statistika ei erista veoautosid vastavalt nende päritoluriikidele – kuna Vene Föderatsiooni suunalist kaubavedu teostavad ka Eesti veoautod (antud valim ei erista veoautosid vastavalt päritoluriigile), siis võib hinnata, et valdav enamus Eestisse sisenenud välisriikide vedajatest ei teostanud Venemaa-suunalist transiit- või kaubavedu. Sellest saab järeldada, et vaid väike osa välisriikide veokitest liikus Eestisse sisenedes siit edasi Venemaale – logistiliselt poleks selline ring kuidagi vedajate jaoks mõistlik. 17. Ometi on reaalne logistikaring, kus Kesk-Euroopa vedaja liigub läbi Baltikumi Soome ja sealt sealt edasi Skandinaaviasse, kus veok teeb ka mõne siseveo. Sellisel juhul on oluline ja vedaja jaoks rentaabel veok täis tankida viimases punktis, kus on saadaval soodne kütus. Sisuliselt annab Eestis tankimine võimaluse sõita Skandinaavias 500 km pikemalt odava kütusega ning see on vedajale kasulikum, kui soetada kütus juba Leedus, kus hind on mõni sendi võrra odavam. Ka teistpidise liikumise puhul – naastes Skandinaaviast läbi Baltikumi koduriiki – on loogiline sõita paak Skandinaavias tühjaks ja siis Eestis uuesti see täis võtta. Arvestades ka Eesti turu konkurentsivõimelist hinnakujundust on tõenäoline, et mõistliku aktsiisipoliitika jätkumisel saavutatakse täiendav diislikütuste koguste kasv transiittankijate poolt. Õliühing märgib, et 75 miljonit liitrit on kõigest 11% kogu potentsiaalsest välismaiste veoautode tankimismahust aastas. Õliühingu seisukohad ja ettepanekud: 1. Meie hinnangul on kahetsusväärne, et RaM otsustas loobuda analüüsi tellimisest, mis vaataks laiemaid diislikütuse aktsiisilangetusega kaasnenud majandusmõjusid. Õliühing on seisukohal, et aktsiisilangetuse kaudseid mõjusid hindamata ei ole tegelikult võimalik võtta seisukohta, kas hetkel kehtiva aktsiisitasemega 372 EUR/1000 liitrit jätkamisel pärast 01.05.2022 on riigieelarve laekumistele negatiivne mõju. 2. Lähtudes viimasest riiklikust statistikast võib hinnata, et diislikütuse aktsiisilangetus toob Eesti majandusse täiendavat tulu 400-450 miljonit eurot majandusaasta kohta – ehk tõstab Eesti sisemajanduse kogutoodangut umbes 1,5% võrra. Antud hinnang põhineb järgneval: a. Aktsiisilangetuse tagajärjel jääb Eesti eratarbijatele (ettevõtted ja kodumajapidamised) kätte 70 mln EURi, mis varem aktsiisimaksuna riigieelarvesse jõudis 10. Valdav enamus antud summast jõuab aga kodumaisesse majandusse tagasi läbi täiendava tarbimise. b. 2021. aasta juuni diislikütuse tarbimisnumbrid näitavad, et diislikütuse jaemüük kasvas 19% võrreldes 2019. aastaga. Arvestades selle aasta senist keskmist diislikütuse 9 Transpordiamet, Sõidukite piiriületused perioodil 01.01-31.12.2019 Narva ja Koidula piiripunktis. Statistika saadud infonõude alusel 10.03.2021. 10 Aluseks on võetud 2019. aasta diislikütuse tarbimismaht ja eeldus, et erasektor moodustab 80% kogu diislikütuse tarbimismahust müügihinda (1,18 EUR/liiter) tähendab see, et diislikütuse müügikäive suureneks käesoleval aastal (ilma COVID-19 pandeemia mõju arvestamata) 130 mln EURi võrra11. c. Lähtudes 2021. aasta I kvartali Statistikaameti andmetest teenuste väliskaubanduse kohta oli Eesti maantee kaubaveoteenuse ekspordibilanss 65,1 mln eurot, ehk ligi 7 korda kõrgem, kui perioodi 2016-2020 keskmine. Sama perioodi aluseks võttes oli keskmine aastapõhine ekspordibilanss 38 mln EURi. Lähtudes sellest võib prognoosida, et aktsiisilangetuse tõttu suureneb Eesti väliskaubandusbilanss veoteenuse ekspordimahtude suurenemise tõttu 200-225 mln EURi võrra12. d. Eesti Sisemajanduse Koguprodukt tarbimise meetodil oli 2019. aastal Statistikaameti kohaselt 28,1 mld EURi13. Kui ülal toodud täiendav summa – kokku 425 mln EURi – jõuab majandusse, siis tõstab see SKP-d 1,5% võrra. RaMi 2021. aasta kevadises majandusprognoosis on eeldatud, et 2022. aastal ei mõjuta Eesti majanduse käekäiku COVID-19 pandeemia ning majandus saab kasvuhoo sisse – SKP nominaalkasv 2022. aastal on 7% ja 2023. aastal 5,3%. Lähtudes ülaltoodust saab diislikütuse aktsiisilangetusele omistada üsna suurt osa prognoositavast Eesti majanduskasvust – vastavalt 23% aastal 2022 ja 30% aastal 2023. Õliühing leiab, et diislikütuse aktsiisitõus on ebaproportsionaalselt suurt negatiivset majandusmõju omav meede, millel puudub positiivne mõju ka riigieelarve laekumiste kontekstis. Diislikütuse aktsiisitõus tuleks jätta ära, kuna see pärsib märgatavalt nii Eesti majanduse taastumist COVID-19 pandeemiast kui ka edasist majanduskasvu. 3. Lisaks märgime, et 2019. aastal otsustati diislikütuste aktsiisimäära langetada selleks, et COVID-19 pandeemiast tulenevat negatiivset majandusmõju Eesti inimestele ja ettevõtetele pehmendada. Seal juures oli eelduseks, et pandeemia mõju ei ole pikaajaline ja majanduse normaalne funktsionaalsus taastub 2021. aasta jooksul. Hetkel on ees ootamas aga pandeemia kolmas laine ja kui tänased trendid ei muutu, siis ootavad Eestit ees taaskord piirangud. Koosmõjus aktsiisitõusuga võivad aga täiendavad piirangud Eesti majanduskasvule negatiivselt mõjuda, mistõttu oleks igati õigustatud, et seoses COVID-19 pandeemia märgatavalt pikaajalisema levikuga ja jätkuvate negatiivsete majandusmõjudega lükatakse ka diislikütuse aktsiisitõusu plaan edasi. Lugupidamisega Mart Raamat Eesti Õliühing MTÜ tegevjuht /allkirjastatud digitaalselt/ 11 Eeldatud on, et juuni müügimahtude kasv (19%) laieneks kogu kalendriaastale ja diislikütuse jaemüük kasvaks võrreldes 2019. aasta müüginumbritega 126 miljoni liitri võrra 12 Statistikaamet; VKT11: Teenuste eksport ja import (kvartalid); SC3C2 Kaubavedu maanteel, bilanss (teenuse väärtus, miljonit eurot) 13 Statistikaamet; RAA0061: Sisemajanduse koguprodukt tarbimise meetodil(ESA 2010); SKP turuhindades 2019 I-IV kvartal (väärtus jooksevhindades, miljonit eurot) Saatja: Mart Raamat <[email protected]> Saadetud: 03.08.2021 09:42 Adressaat: Keit Pentus-Rosimannus <[email protected]>; Maris Lauri <[email protected]>; Taavi Aas <[email protected]>; Andres Sutt <[email protected]>; <[email protected]>; <[email protected]> Koopia: RAM Info <[email protected]>; MKM info <[email protected]>; <[email protected]>; <[email protected]> Teema: MTÜ Eesti Õliühing täiendav pöördumine seoses diislikütuse aktsiisiga Austatud ministrid ja riigikogu liikmed Käesolevaga edastab Eesti kütusesektori esindusorganisatsioon MTÜ Eesti Õliühing täiendava pöördumise ja argumentatsiooni diislikütuse aktsiisimäära tõstmise ebaratsionaalsuses osas. Oleme seisukohal, et diislikütuse aktsiisitõus on ebaproportsionaalselt suurt negatiivset majandusmõju omav meede, millel puudub positiivne mõju ka riigieelarve laekumiste kontekstis. Diislikütuse aktsiisitõus tuleks jätta ära, kuna see pärsib märgatavalt nii Eesti majanduse taastumist COVID-19 pandeemiast kui ka edasist majanduskasvu. Aktsiisitõusu mõjul võib Eesti SKP väheneda kuni 1,5% ja mõju ulatub kuni kolmandikuni Riigi Eelarvestrateegias prognoositud 2023. aasta majanduskasvust. Loodame, et Riigikogus sügisel jätkuvatel diskussioonidel võetakse antud dokumenti sisendina ja tehakse otsus, mis on kõige optimaalsem Eesti majandusseisundi suhtes. Tervitades Mart Raamat Eesti Õliühing // Estonian Oil AssociationTegevjuht // Chief Executive Officer // +372 580 040 45
Allikas: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel