Rahandusministeerium
Minister Keit Pentus-Rosimannus
e-post:
[email protected]
Minister Maris Lauri
e-post:
[email protected]
Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium
Minister Taavi Aas
e-post:
[email protected]
Minister Andres Sutt
e-post:
[email protected]
Riigikogu rahanduskomisjon
Esimees Erki Savisaar
e-post:
[email protected]
Riigikogu majanduskomisjon
Esimees Kristen Michal
e-post:
[email protected]
koopia:
[email protected]
[email protected]
[email protected]
[email protected]
03.08.2021
Allkirjastatud digitaalselt ja edastatud e-postiga adressaatidele
Eesti Õliühingu täiendavad selgitused diislikütuse aktsiisitõusu ära jätmise
positiivsetest eelarve- ja majandusmõjudest
Eesti kütusesektori esindusorganisatsioon MTÜ Eesti Õliühing (edaspidi Õliühing) on tutvunud
põhjalikult Rahandusministeeriumi (edaspidi RaM) vastuskirjadega nr 6-4/2828-2, 5-1/3176-3 ja 5-
1/2401-2, milles RaM vastab Õliühingu diislikütuse aktsiisimäära temaatikat käsitlevatele pöördumistele.
Käesolevaga esitab Õliühing omapoolsed vastused kõigis kolmes nimetatud kirjas esitatud RaMi
täiendavatele küsimustele ja samuti kommenteerib kirjades kasutatud RaMi argumentatsiooni.
Õliühing kordab oma seisukohta, et kõigi avalike andmete alusel saab väga suure tõenäosusega
hinnata, et:
• Otsus jätta diislikütuse aktsiisimäära hetkel kehtivale tasemele 372 eurot/1000 liitri kohta
suurendab riigieelarve laekumisi võrreldes olukorraga, kui aktsiis tõuseks tagasi
tasemele 493 eurot/1000 liitri kohta.
Lisaks leiab Õliühing, et:
• Madalam aktsiisimäär omab ka märkimisväärset positiivset mõju Eesti majanduse ja
ettevõtete – eriti veondussektori ettevõtete – konkurentsivõimele ning inimeste
ostujõule.
• Aktsiisitõus viib Eestis sisemajanduse kogutoodangust umbes 1,5%
Oleme seisukohal, et aktsiisimäära tõstmise toetuseks puuduvad igasugused adekvaatsed
majanduslikud-, eelarvepoliitilised- ja samas ka keskkonna- ja kliimaseisundi parandamisest tulenevad
argumendid.
Diislikütuse tarbimisse lubatud kogused perioodil 2015-2019 ja prognoositavad kogused
perioodil 2023-2025
1. Märgime, et seoses märkimisväärselt muutunud väliskeskkonnaga ei ole 2023-2025 perioodi
diislikütuse koguste prognoosimisel analüütiliselt adekvaatne võtta aluseks perioodil 2000-2015
ilmnenud ajaloolisi trende diislikütuse tarbimise osas järgnevatel põhjustel:
a. Muutunud majandusstruktuur – Eesti sisemajanduses on hüppeliselt kasvanud
teenusmajanduse osakaal, eriti suure arengu on teinud läbi IT-valdkond. Seetõttu
sõltub praegu ja tulevikus majanduskasv vähemal määral diislikütuse tarbimisest, kui
perioodil 2000-2015. Majandusstruktuuri muutumise tõttu ei too perioodil 2023-25
prognoositav majanduskasv kaasa samas mahus diislikütuse koguste suurenemist, kui
sajandi alguses.
b. Aktsiisierinevused naaberriikidega – diislikütuse deklareeritud koguste muutumine
sõltub suurel määral riiklikest maksudest ja nende erinevusest naaberriikidega.
Ajaloolise statistika analüüsimisel võib selgelt järeldada, et diislikütuse deklareeritud
koguste ja veondussektori majandustegevuse dünaamika on erinev situatsioonis, kui
Eestis kehtib märkimisväärselt kõrgem aktsiis võrreldes teiste Baltikumi riikidega. Kuna
Riigi Eelarvestrateegia kohaselt taastub 2022. aasta maikuus samasugune situatsioon,
siis on tulevaste diislikütuste koguste prognoosimisel metodoloogiliselt korrektne võtta
aluseks võimalikult sarnase taustsüsteemiga ja aluseeldustega baasperioodi.
c. Kliima- ja keskkonnapoliitika mõju diislikütuse tarbimisele – kui varasemalt pole riik
astunud jõulisi samme transpordisektori keskkonna- ja kliimamõju vähendamiseks, siis
viimastel aastatel on võetud vastu otsuseid, mis juba hetkel ja veelgi enam lähitulevikus
vähendavad diislikütuse tarbimist. Plaan viia ühistransport (nii rongi- kui ka bussiliiklus)
üle gaaskütusele ja elektrile vähendab arvestatavalt diislikütuse baastarbimist. Selle
muutuja tõttu on 2023-2025 perioodi baastarbimist mõjutavad tegurid märkimisväärselt
erinevad võrreldes varasema perioodiga. Lisaks on ka eraisikud ja ettevõtted oma
tarbimisharjumustes muutunud märgatavalt keskkonnasõbralikumaks – 2020.
juunikuus oli tervelt 38% kõigist registreeritud uutest sõiduautodest kas hübriidajamiga,
CNG- või elektrimootoriga1. Kõigi eelduste kohaselt süveneb antud trend järgnevatel
aastatel veelgi, vähendades Eesti sõidukipargi keskmist kütusetarbimist.
2. Õliühing märgib, et RaMi vastuskirjas nr 6-4/2828-2 joonise 1 puhul on vajalik mõista, et
diislikütuse koguste kasv kogu vaadeldava perioodi jooksul (alates aastast 2003) tuleneb ka
sellest, et riik on piiratud eriotstarbelise diislikütuse kasutamist ning antud kogused on
asendunud nn „tavalise“ diislikütusega. Lähtudes AS Eesti Varude Keskus andmetest2 oli
siseriiklik eriotstarbelise diislikütuse tarbimisse lubamine 2011. aastal mahus 224 mln liitrit,
2019. aastal aga 89 miljonit liitrit. Seetõttu võib öelda, et vaadates kogu perioodi, siis on tegelik
riigis kasutatud diislikütuse koguste kasv olnud väiksem, kui joonisest nr 1 võiks
järeldada.
3. Vaadates diislikütuste deklareeritud koguseid kokku (nii eriotstarbeline- kui ka nn „tavaline“
diislikütus), siis 2007. aastal lubati tarbimisse 860 mln liitrit diislikütuseid, 2019. aastal aga kokku
1 Transpordiamet, Sõidukitega tehtud toimingute statistika. Juuni 2021. Kättesaadav:
https://www.mnt.ee/et/ametist/statistika/soidukid/soidukitega-tehtud-toimingute-statistika
2 AS Eesti Varude Keskus. Kättesaadav: www.ospa.ee/tarbimine
948 mln liitrit. Mõlema aasta puhul võib täheldada aasta lõpus suuremat kommertsladudesse
diislikütuse väljastamist, ehk nö „varumist“ – 2007. aasta detsembrikuus 153 mln liitrit ja 2019.
aastal 180 mln liitrit. Kõrvaldades varumise mõju erinevuse kahe aasta puhul saab järeldada,
et tegelikkuses on perioodil 2007-2019 Eestis kasutatud kõikide diislikütuste kogus
kasvanud maksimaalselt 50-75 mln liitrit – ehk 6-9%. Lähtudes tabelist 1 võiks ekslikult jõuda
arvamuseni, et sama perioodi koguste kasv on olnud ca 175 mln liitrit, ehk 30%
4. RaM on vastuskirjas nr 6-4/2828-2 välja toonud, et ajaloolistele andmetele tuginedes on
diislikütuse silutud koguste deklareerimine perioodil 2015-2019 tõusnud – lähtudes vastuskirja
joonisest 1 võiks eeldada, et kui aastal 2015 deklareeriti 700 mln liitrit, siis aastaks 2019 oli see
tõusnud tasemele 750 mln liitrit. See teeb aastaseks keskmiseks koguste kasvuks 1,8%.
5. 2021. kevadises majandusprognoosis on RaM hinnanud, et perioodil 2023-2025 on keskmine
diislikütuste deklareerimise kasv 4,7%. Ilma täiendava selgituseta on raske mõista, miks RaM
prognoosib, et eesootaval perioodil on deklareeritud koguste kasv üle 2,5 korra suurem, kui
perioodil 2015-2019, ületades märkimisväärselt ka perioodi 2007-2019 ajaloolist
keskmist.
6. RaM toob oma vastuskirjas nr 6-4/2828-2 välja, et „veomahud hakkavad koos
majandustegevuse taastumisega kasvama, seda nii tööstuses kui ka kaubanduses, turismiga
seotud ja muudes teeninduse valdkondades. Eriline roll on nõudluse kasvul ehitusel, kus on
oodata kasvu juba sellel aastal ja kiirenemist edaspidi, mis on olulisel määral seotud valitsuse
investeeringute suurenemisega.“. Märgime, et perioodil 2015-2019 tõusis ehitusmaht Eestis
arvestataval määral – kokku 59%3. Seetõttu on keeruline prognoosida, et ehitussektori kasv
perioodil 2023-2025 ületaks märkimisväärselt perioodil 2015-2019 ilmnenud ehitusmahtude
kasvu. Samal perioodil kasvas siseriiklik veosekäive 12% 4. Kuna siseriiklikud veosed
moodustasid perioodil 2011-2019 vaid keskmiselt 27% kogu veondussektori veosekäibest5, siis
on äärmiselt ebatõenäoline, et täiendav ehitussektori nõudluse kasv suudaks RaMi
kevadprognoosis eeldatud mahus diislikütuse deklareeritud koguseid suurendada.
2020. aasta aktsiisilangetuse mõju eelarvelaekumistele
7. RaM märgib oma vastuskirjas nr 5-1/3176-3, et „Vastavalt 2021. aasta esimese 3 kuu
kütuseaktsiisi deklaratsioonidele on kütuseaktsiisi laekumine olnud kooskõlas prognoosiga“.
Õliühingule teadaolevalt ei arvestatud viidatud prognoosi koostamisel sellega, et alates
veebruari lõpust taastatakse uued kõikehõlmavad majandustegevuse- ja liikumispiirangud
seoses COVID-19 pandeemia teise lainega. Piirangutel on olnud suur mõju diislikütuse
tarbimisele – seda on võimalik täheldada analüüsides andmeid kütusetarbimise kohta nii Eestis
kui ka teistes ELi riikides Seetõttu võib järeldada, et ilma piiranguid seadmata oleks
diislikütuse aktsiisilaekumised arvestatavalt ületanud varasemalt RaMi poolt
prognoositud laekumiste mahtu.
8. Õliühing märgib, et RaMi vastuskirjas nr 5-1/2401-2 esitatud väide „selleks, et aktsiisilangetus
oleks olnud kütuseaktsiisi laekumist arvestades eelarveneutraalne, oleks riigisisene tankimine
pidanud kasvama 8 kuu jooksul üle 30% ehk 154 mln liitrit“ on oma olemuslikult eksitav. Seoses
COVID-19 pandeemiaga langes majandusaktiivsus, mis omakorda vähendas märgatavalt
nõudlust ka diislikütuse järgi. Seetõttu ei saa võrrelda 2019. aasta diislikütuse tankimist 2020.
aastaga – kui baasalused oleksid sarnased (ehk aktsiisilangetuse positiivset mõju diislikütuse
kogustele ei oleks taandanud COVID-19 pandeemiast tulenev majandussurutis), siis oleks ka
3 Statistikaamet; EH0015: Ehitusmahuindeks, eelmine periood = 100 (kvartalid)
4 Statistikaamet; TS54: Riigisisene ja rahvusvaheline kaubavedu maanteel (kvartalid)
5 Ibid.
samas dokumendis viidatud 63 miljoni liitri mahus diislikütuse koguste kasv olnud suure
tõenäosusega palju suurem.
9. Samuti tahab Õliühing tähelepanu juhtida asjaolule, et aktsiisilangetuse eelarveneutraalsuse
hindamisel tuleb arvesse võtta ka diislikütuse koguseid, mille puhul finantseeritakse otseselt
läbi riigieelarve diislikütuse soetamist. Nii võib näiteks identifitseerida, et osa kaitsevaldkonna
eelarvest kulub kütuse soetamisele – mistõttu antud kütusekogused on oma olemuselt
eelarveneutraalsed. Samamoodi tuleks käsitleda ka läbi riigieelarve finantseeritavaid
ehitusprojekte, ühistranspordi dotatsioone ja teisi rahaeraldisi, mis on seotud riigieelarvest
finantseeritava diislikütuse soetamisega. Õliühing on arvutanud, et ca 50 mln liitrit diislikütust
on oma olemuslikult eelarveneutraalne, mille osas ei oma aktsiisimäär mõju riigieelarve
tasakaalule. Palume RaMil selgitada, kas ja kuidas on antud aspekte arvesse võetud, kui on
hinnatud diislikütuse aktsiisilangetuse eelarveneutraalsust.
10. RaM on oma vastuskirjas nr 5-1/3176-3 toonud välja, et prognoose tehes on eeldatud, et
aktsiisilangetuse järel suurenenud diislikütuse kogustest 70% moodustas diislikütus, mis
varasemalt tangiti väljaspool Eestit – Lätis ja Leedus. Võrreldes reaalseid diislikütuse jaemüügi
numbreid 2019 ja 2020 II poolaastal suurenes müük Eestis aktsiisilangetuse järel 46 mln liitri
võrra. Kõrvutades seda andmetega Eesti ettevõtete poolt ELi riikides soetatud kütuse
maksumusest tuletatud koguste kohta, võib hinnata, et samal perioodil vähenes Lätis ja Leedus
tankimine 18,7 mln liitri võrra6. Seetõttu saab järeldada, et Eesti ettevõtete Lätis-Leedus
tankimise vähenemine selgitab vaid maksimaalselt 40% Eesti siseriiklikult kasvanud
diislikütuste kogustest.
11. Lisaks rõhutame, et eratarbijate piiriülese tankimise mõju ei ole selline, mis suudaks selgitada
punktis 8 välja toodud erinevust RaMi hinnangust ja reaalsetest andmetest Eesti ettevõtete poolt
ELi riikides soetatud kütuse maksumuse kohta. Konjunktuuriinstituut on 2019. aastal hinnanud,
et Eesti elanike diislikütuse tankimine Põhja-Lätis on mahus 3-4 mln liitrit aastas7. Seega
ületab siseriiklikult lisandunud diislikütuse tarbimine 2020. aasta II poolaastal– isegi võttes
arvesse eratarbijate tankimismahtude Põhja-Lätist tagasitulekut (maksimaalselt 2 mln liitrit) –
märkimisväärselt RaMi hinnangut piiritankimise Eestisse tagasi toomise mahtude osas.
Õliühing leiab, et RaMi eeldused tankimismahtude suurenemise põhjuste osas pole
täielikult korrektsed ja lisandunud on diislikütuse tarbimist, mis tuleneb Eesti
veoettevõtete suurenenud äritegevusest. Koguste erinevus on selgitatav asjaoluga, et
varasemalt naaberriikide vedajate poolt teenindatud veosemahud on liikunud Eesti
veoettevõtete kätte, kelle konkurentsivõime on aktsiisilangetuse tõttu tõusnud ning kelle
kasvanud diislikütuse tarbimine on ka Eesti kasvanud koguste üheks peamiseks põhjuseks.
12. Vastuskirjas nr 5-1/3176-3 refereerib RaM joonisel 2 Eesti veoettevõtete kulude struktuurile ja
jõuab järeldusele, et kulutused kütusele moodustavad 22% veoettevõtete kulustruktuurist. Kõigi
eelduste kohaselt on RaM algallikana kasutanud Statistikaameti statistikatööd EM001 ja sellest
sektsiooni „kaubavedu maanteel ja kolimisteenused“. Õliühing juhib tähelepanu sellele, et antud
tabeli puhul on valimis nii eestisiseseid vedusid teostavaid ettevõtteid kui ka kolimisteenuseid
pakkuvaid ettevõtteid. Samas diislikütuse aktsiisimäär mõjutab peamiselt rahvusvaheliste
vedajate konkurentsivõimet. Nii on Eesti Rahvusvaheliste Autovedajate Assotsiatsioon on
hinnanud, et rahvusvahelist vedu teostavate ettevõtete puhul on koguni 43% ettevõtte kuludest
seotud kütusega. Kuna siseriiklike vedude ja kolimisteenuste puhul on kulustruktuur erinev, siis
mõjutab nende ettevõtete lisamine valimisse ka kogupilti. Adekvaatse pildi saamiseks, tuleks
6 Maksu- ja Tolliamet. Euroopa Liidu (EL) riikidest soetatud diislikütuselt käibemaksu tagastamise deklaratsioonid
(andmed seisuga 02.08.2021), teabenõue. Kasutatud EU Oil Bulletin informatsiooni diislikütuse müügihindade
kohta.
7 Eesti Konjunktuuriinstituut, Mootorikütuse hinna ja aktsiisimaksu mõju Eesti maanteetranspordi ettevõtete
konkurentsivõimele, 2019. Tuletatud joonistest 3.2 ja 3.3.
veoettevõtete kulustruktuuri hindamisel aluseks võtta kitsamalt rahvusvaheliste
vedudega tegelevate ettevõtete kulustruktuuri. Lähtudes aga Statistikaameti tööst
EM001 jõuab RaM järelduseni, mis alahindab diislikütuse tähtsust rahvusvaheliste
vedajate konkurentsivõimele.
13. Sarnaselt teistele majandussektoritele tehakse ka veonduses lepingud pikema aja peale –
enamasti kalendriaasta peale – mis annab nii veoteenuse tellijale kui ka -pakkujale kindluse
nende majandustegevuse osas. Kuna 2020. aasta suuremahulised veoteenuse lepingud sõlmiti
2019. aasta lõpus, siis ei olnud Eesti vedajatel võimalik pakkuda teenust hinnaga, mis oleks
saanud arvestada madalama aktsiisimääraga. See on ka üheks põhjuseks, miks ei näidanud
riiklik statistika veosekäibe osas veel aktsiisilangetuse järel märkimisväärset tõusu 2020. aasta
jooksul. Nagu ka RaM märgib, siis veosekäive kokku (välis- ja siseturul) kasvas 2020. aastal
ainult IV kvartalis ja 13 protsenti. Lisaks avaldas veondussektori äritegevusele kindlasti mõju ka
COVID-19 pandeemiast tulenev majanduslangus, mis vähendas baasnõudlust veoteenuste
järgi. Kui RaM on tähtsustanud ehitussektori rolli veoteenuse nõudluse osas, siis 2020. aastal
langes ehitusmahuindeks esimest korda viimase nelja aasta jooksul – eriti suurt rolli mängis
ehitusturu langus siseriiklike veosemahtude puhul. Seetõttu ei ole adekvaatne järeldada, et
aktsiisilangetuse mõju veosemahtudele on olnud väike – lähtuvalt välja toodud
adekvaatsetest põhjustest ei kajastunud aktsiisilangetuse märgatav positiivne mõju veel
täielikult 2020. aasta veosekäibe numbrite juures.
14. Aktsiisilangetuse positiivset mõju Eesti veondussektori äritegevusele võib olemasolevate
andmetele tuginedes selgelt järeldada, kui vaadata Eesti väliskaubandusbilansi statistikat
maantee kaubaveo teenuste kohta. Kui aastatel 2016-2020 teenis Eesti keskmiselt 9,3 mln
eurot kvartalis maantee kaubaveoteenuse eksporditulu, siis 2021. aasta I kvartalis tõusis see
tasemele 65,1 mln eurot8. Kuna suuremad transporditeenuse lepingud sõlmitakse kalendriaasta
lõpus järgmise aasta kohta, siis näitab statistika, et aktsiisilangetus (kui ainuke märkimisväärne
muutunud tegur, mis veondussektori konkurentsipositsiooni võiks mõjutada) võimaldas Eesti
vedajatel edukalt konkureerida välismaiste veoettevõtetega ja kasvatada oma
majandustegevust.
Ligi 700% keskmisest suurem väliskaubanduse eksporditulu 2021. aasta esimesel kvartalil
lubab prognoosida, et aktsiisilangetuse mõjul on Eesti veoteenuste
väliskaubandusbilanss 2021. aastal üle 200 mln euro võrra suurem, kui varasematel
aastatel keskmiselt.
Õliühingu vastused RaMi kirjas nr 5-1/2401-2 esitatud küsimustele
15. Õliühing soovib selgitada, et diislikütuse hinnakujundus ärikliendile on märkimisväärselt erinev
diislikütuse nn postihindadest. Kuna Eesti elanikkonna sissetulekud on kõrgemad, kui Lätis-
Leedus, siis mõjutab see sarnaselt teistele kaupadele ka kütuseturu hinnastamisloogikat.
Rahvusvaheliselt tegutsevate ettevõtete puhul kujunevad kütusehinnad aga bilateraalsete
hinnaläbirääkimiste järel veoseid teostava ettevõtte ja kütusemüüja vahel. Seetõttu ei ole
korrektne teha järeldusi tanklahindade põhjal ja konstantseerida, et Läti-Leedu
diislikütuse hinnad vedajatele on madalamad kui Eestis. Kohaliku kütuseturu väga tihe
konkurents tähendab, et Eesti kütusemüüjad suudavad pakkuda Baltikumi soodsaima hinnaga
diislikütust rahvusvahelisele ärikliendile. Soovitame RaMil selles küsimuses kinnituse
saamiseks pöörduda otse vedajate esindusorganisatsioonide ja/või Eesti veoettevõtete poole.
Eesti kütuseturu efektiivselt toimivat konkurentsisituatsiooni on rõhutanud ka Konkurentsiamet
8 Statistikaamet; VKT11: Teenuste eksport ja import (kvartalid); SC3C2 Kaubavedu maanteel, bilanss (teenuse
väärtus, miljonit eurot)
oma 25.02.2020 kirjas nr 7-16/20-0030-052-1 Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumile,
mis ütleb, et „Eestis on meil praegusel hetkel kütuse jaeturul hea konkurentsiolukord, kus
turuosad on küllaltki ühtlaselt jaotunud 4 suuremakütusemüüja vahel ning lisaks tegutseb turul
ka väiksemaid tegijaid, seega saab järeldada, et konkurents toimib.“
16. RaM palus selgitada Õliühingu hinnangut, et Eestil on sobiva logistilise positsiooni tõttu võimalik
saavutada täiendav 75 mln liitri suurune tankimismaht välismaiste transiitvedajate arvelt.
Nõustume RaMiga, et Vene Föderatsiooni suunduva või sealt lähtuvate vedude puhul pole
transiitvedajate tankima meelitamine realistlik. Lähtudes Transpordiameti statistikast siseneb
välisriikide veoauto kalendriaastas Eestisse umbes 500 000 korral. Analüüsides aga andmeid
Eesti ja Vene Föderatsiooni piiriületuste kohta, siis 2019. aastal liikus 72 000 koormaga
veoautot Eestist välja9. Tasub tähele panna, et piiriületuse statistika ei erista veoautosid
vastavalt nende päritoluriikidele – kuna Vene Föderatsiooni suunalist kaubavedu teostavad ka
Eesti veoautod (antud valim ei erista veoautosid vastavalt päritoluriigile), siis võib hinnata, et
valdav enamus Eestisse sisenenud välisriikide vedajatest ei teostanud Venemaa-suunalist
transiit- või kaubavedu. Sellest saab järeldada, et vaid väike osa välisriikide veokitest liikus
Eestisse sisenedes siit edasi Venemaale – logistiliselt poleks selline ring kuidagi vedajate
jaoks mõistlik.
17. Ometi on reaalne logistikaring, kus Kesk-Euroopa vedaja liigub läbi Baltikumi Soome ja sealt
sealt edasi Skandinaaviasse, kus veok teeb ka mõne siseveo. Sellisel juhul on oluline ja vedaja
jaoks rentaabel veok täis tankida viimases punktis, kus on saadaval soodne kütus. Sisuliselt
annab Eestis tankimine võimaluse sõita Skandinaavias 500 km pikemalt odava kütusega ning
see on vedajale kasulikum, kui soetada kütus juba Leedus, kus hind on mõni sendi võrra
odavam. Ka teistpidise liikumise puhul – naastes Skandinaaviast läbi Baltikumi koduriiki – on
loogiline sõita paak Skandinaavias tühjaks ja siis Eestis uuesti see täis võtta. Arvestades ka
Eesti turu konkurentsivõimelist hinnakujundust on tõenäoline, et mõistliku aktsiisipoliitika
jätkumisel saavutatakse täiendav diislikütuste koguste kasv transiittankijate poolt. Õliühing
märgib, et 75 miljonit liitrit on kõigest 11% kogu potentsiaalsest välismaiste veoautode
tankimismahust aastas.
Õliühingu seisukohad ja ettepanekud:
1. Meie hinnangul on kahetsusväärne, et RaM otsustas loobuda analüüsi tellimisest, mis vaataks
laiemaid diislikütuse aktsiisilangetusega kaasnenud majandusmõjusid. Õliühing on
seisukohal, et aktsiisilangetuse kaudseid mõjusid hindamata ei ole tegelikult võimalik
võtta seisukohta, kas hetkel kehtiva aktsiisitasemega 372 EUR/1000 liitrit jätkamisel
pärast 01.05.2022 on riigieelarve laekumistele negatiivne mõju.
2. Lähtudes viimasest riiklikust statistikast võib hinnata, et diislikütuse aktsiisilangetus toob
Eesti majandusse täiendavat tulu 400-450 miljonit eurot majandusaasta kohta – ehk tõstab
Eesti sisemajanduse kogutoodangut umbes 1,5% võrra. Antud hinnang põhineb järgneval:
a. Aktsiisilangetuse tagajärjel jääb Eesti eratarbijatele (ettevõtted ja kodumajapidamised)
kätte 70 mln EURi, mis varem aktsiisimaksuna riigieelarvesse jõudis 10. Valdav enamus
antud summast jõuab aga kodumaisesse majandusse tagasi läbi täiendava tarbimise.
b. 2021. aasta juuni diislikütuse tarbimisnumbrid näitavad, et diislikütuse jaemüük kasvas
19% võrreldes 2019. aastaga. Arvestades selle aasta senist keskmist diislikütuse
9 Transpordiamet, Sõidukite piiriületused perioodil 01.01-31.12.2019 Narva ja Koidula piiripunktis. Statistika
saadud infonõude alusel 10.03.2021.
10 Aluseks on võetud 2019. aasta diislikütuse tarbimismaht ja eeldus, et erasektor moodustab 80% kogu
diislikütuse tarbimismahust
müügihinda (1,18 EUR/liiter) tähendab see, et diislikütuse müügikäive suureneks
käesoleval aastal (ilma COVID-19 pandeemia mõju arvestamata) 130 mln EURi võrra11.
c. Lähtudes 2021. aasta I kvartali Statistikaameti andmetest teenuste väliskaubanduse
kohta oli Eesti maantee kaubaveoteenuse ekspordibilanss 65,1 mln eurot, ehk ligi 7
korda kõrgem, kui perioodi 2016-2020 keskmine. Sama perioodi aluseks võttes oli
keskmine aastapõhine ekspordibilanss 38 mln EURi. Lähtudes sellest võib
prognoosida, et aktsiisilangetuse tõttu suureneb Eesti väliskaubandusbilanss
veoteenuse ekspordimahtude suurenemise tõttu 200-225 mln EURi võrra12.
d. Eesti Sisemajanduse Koguprodukt tarbimise meetodil oli 2019. aastal Statistikaameti
kohaselt 28,1 mld EURi13. Kui ülal toodud täiendav summa – kokku 425 mln EURi
– jõuab majandusse, siis tõstab see SKP-d 1,5% võrra.
RaMi 2021. aasta kevadises majandusprognoosis on eeldatud, et 2022. aastal ei mõjuta Eesti
majanduse käekäiku COVID-19 pandeemia ning majandus saab kasvuhoo sisse – SKP
nominaalkasv 2022. aastal on 7% ja 2023. aastal 5,3%. Lähtudes ülaltoodust saab diislikütuse
aktsiisilangetusele omistada üsna suurt osa prognoositavast Eesti majanduskasvust –
vastavalt 23% aastal 2022 ja 30% aastal 2023.
Õliühing leiab, et diislikütuse aktsiisitõus on ebaproportsionaalselt suurt negatiivset
majandusmõju omav meede, millel puudub positiivne mõju ka riigieelarve laekumiste kontekstis.
Diislikütuse aktsiisitõus tuleks jätta ära, kuna see pärsib märgatavalt nii Eesti majanduse
taastumist COVID-19 pandeemiast kui ka edasist majanduskasvu.
3. Lisaks märgime, et 2019. aastal otsustati diislikütuste aktsiisimäära langetada selleks, et
COVID-19 pandeemiast tulenevat negatiivset majandusmõju Eesti inimestele ja ettevõtetele
pehmendada. Seal juures oli eelduseks, et pandeemia mõju ei ole pikaajaline ja majanduse
normaalne funktsionaalsus taastub 2021. aasta jooksul. Hetkel on ees ootamas aga pandeemia
kolmas laine ja kui tänased trendid ei muutu, siis ootavad Eestit ees taaskord piirangud.
Koosmõjus aktsiisitõusuga võivad aga täiendavad piirangud Eesti majanduskasvule negatiivselt
mõjuda, mistõttu oleks igati õigustatud, et seoses COVID-19 pandeemia märgatavalt
pikaajalisema levikuga ja jätkuvate negatiivsete majandusmõjudega lükatakse ka
diislikütuse aktsiisitõusu plaan edasi.
Lugupidamisega
Mart Raamat
Eesti Õliühing MTÜ tegevjuht
/allkirjastatud digitaalselt/
11 Eeldatud on, et juuni müügimahtude kasv (19%) laieneks kogu kalendriaastale ja diislikütuse jaemüük kasvaks
võrreldes 2019. aasta müüginumbritega 126 miljoni liitri võrra
12 Statistikaamet; VKT11: Teenuste eksport ja import (kvartalid); SC3C2 Kaubavedu maanteel, bilanss (teenuse
väärtus, miljonit eurot)
13 Statistikaamet; RAA0061: Sisemajanduse koguprodukt tarbimise meetodil(ESA 2010); SKP turuhindades 2019
I-IV kvartal (väärtus jooksevhindades, miljonit eurot)
Saatja: Mart Raamat <
[email protected]>
Saadetud: 03.08.2021 09:42
Adressaat: Keit Pentus-Rosimannus <
[email protected]>; Maris
Lauri <
[email protected]>; Taavi Aas <
[email protected]>; Andres Sutt
<
[email protected]>; <
[email protected]>;
<
[email protected]>
Koopia: RAM Info <
[email protected]>; MKM info <
[email protected]>;
<
[email protected]>; <
[email protected]>
Teema: MTÜ Eesti Õliühing täiendav pöördumine seoses diislikütuse
aktsiisiga
Austatud ministrid ja riigikogu liikmed
Käesolevaga edastab Eesti kütusesektori esindusorganisatsioon MTÜ Eesti
Õliühing täiendava pöördumise ja argumentatsiooni diislikütuse
aktsiisimäära tõstmise ebaratsionaalsuses osas.
Oleme seisukohal, et diislikütuse aktsiisitõus on ebaproportsionaalselt
suurt negatiivset majandusmõju omav meede, millel puudub positiivne mõju
ka riigieelarve laekumiste kontekstis. Diislikütuse aktsiisitõus tuleks
jätta ära, kuna see pärsib märgatavalt nii Eesti majanduse taastumist
COVID-19 pandeemiast kui ka edasist majanduskasvu.
Aktsiisitõusu mõjul võib Eesti SKP väheneda kuni 1,5% ja mõju ulatub kuni
kolmandikuni Riigi Eelarvestrateegias prognoositud 2023. aasta
majanduskasvust.
Loodame, et Riigikogus sügisel jätkuvatel diskussioonidel võetakse antud
dokumenti sisendina ja tehakse otsus, mis on kõige optimaalsem Eesti
majandusseisundi suhtes.
Tervitades
Mart Raamat
Eesti Õliühing // Estonian Oil AssociationTegevjuht // Chief Executive
Officer // +372 580 040 45