dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium
Väljaminev kiriAvalik

Seaduseelnõu algatamine - sadamaseaduse, meresõiduohutuse seaduse ja riigilõivuseaduse muutmise seadus

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium · 2. august 2021
Viit
2-2/21-0097/4661
Registreeritud
2. august 2021
Dokumendi liik
Väljaminev kiri
Adressaat
Riigikantselei
Saabumis/saatmisviis
EIS
Funktsioon
2/S Õigusalane teenindamine
Sari
2-2 Ministeeriumis algatatud seaduste eelnõud (Arhiiviväärtuslik)
Toimik
2-2/21-0097
Vastutaja
Reet Laos (Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, Kantsleri valdkond, Transpordi valdkond, Meremajandusosakond)

Failid

  • 📎2-221-00974661 02.08.2021 Väljaminev kiri.asice2707 KB

Sisu (failidest)

Sadamaseaduse, meresõiduohutuse seaduse ja riigilõivuseaduse eelnõu lühikokkuvõte Sadamaseaduse, meresõiduohutuse seaduse ja riigilõivuseaduse muutmine on vajalik seoses 28. juunil 2021 jõustuva Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiviga 2019/883. Seaduse eesmärk on võtta üle Eesti õigusesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv (EL) 2019/883, milles käsitletakse sadama vastuvõtuseadmeid laevajäätmete üleandmiseks ja muudetakse direktiivi 2010/65/EL ning millega tunnistatakse kehtetuks direktiiv 2000/59/EÜ (edaspidi direktiiv 2019/883). Olulisemad muudatused tehakse sadamaseaduses. „Laevaheitmete“ mõiste asemel võetakse kasutusele mõiste „laevajäätmed“ – kõik jäätmed, sealhulgas lastijäätmed, mis tekivad laeva töö käigus ja mis kuuluvad MARPOL 73/78 konventsiooni I, II, IV, V, VI lisa kohaldamisalasse, ning passiivselt püütud jäätmed. Veel täiendatakse paragrahvi uue punktiga „passiivselt püütud jäätmed – püügioperatsioonide ajal võrkudesse püütud jäätmed“. Sadamateenusesse lisatakse uus punkt – laevajäätmete vastuvõtmine. Sadamaseaduse paragrahvi 26 täiendatakse uue lõikega 11, mis kohustab sadamapidajat konsulteerima laevajäätmete vastuvõtmise ja käitlemise kava koostamisel ja kava olulisel muutmisel sadama kasutajate või nende esindajatega, ja asjakohasel juhul kohalike pädevate asutusega, sadama vastuvõtuseadmete käitajatega, laiendatud tootjavastutuse kohustusi täitvate organisatsioonidega ja kodanikuühiskonna esindajatega. Samuti täiendatakse sadamaseadust paragrahvi 26, lõikega 2 ja nähakse ette, et laevajäätmete vastuvõtmise ja käitlemise kavad esitatakse Keskkonnaametile Sadamaregistri vahendusel. See muudatus aitab kaasa eri asutuste halduskoormuse vähendamisele ja info operatiivsele liikumisele läbi ühe elektroonilise süsteemi. Oluline muudatus on ka see, et teatud tingimustele vastavad (tasulisi teenuseid mittepakkuvad jne) väikesadamad ei pea koostama laevajäätmete vastuvõtmise ja käitlemise kava. Paragrahvi 26, lõikes 3, punktis 3 tehakse muudatus vastavalt direktiivile (EL) 2019/883, mis kohustab liikmesriiki hindama ja kiitma heaks jäätmete vastuvõtmise ja käitlemise kava ning tagama, et vähemalt iga viie aasta järel pärast selle heakskiitmist või uue heakskiidu andmist ja pärast olulisi muudatusi töös kiidetakse see uuesti heaks. Paragrahvi 26, lõikesse 4 lisatakse punkt 5, vastavalt direktiivile (EL) 2019/883, mis kohustab, et lisaks laevajäätmete kogumise eest võetavate tasude süsteemi kirjeldusele peab laevajäätmete vastuvõtmise ning käitlemise kavas välja tooma ka tasude summad. Sadamaseaduse, meresõiduohutuse ja riigilõivuseaduse muutmise seaduse eelnõu seletuskirja juurde Lisa 3 Kooskõlastamisel laekunud märkuste ja arvamuste arvestamine Märkuste/ettepanekute esitaja Selgitus Justiitsministeerium Eelnõu § 1 p 24 − kavandatud SadS § 27 lõike 5 Arvestatud. Seletuskirja täiendatud. Kui kohaselt teavitab Transpordiamet juhul, kui ta tegemist on välislipu laevaga, siis tehakse saab teada laevajäätmete üleandmise nõuete vastav märge THETIS infosüsteemi ning laev rikkumisest või rikkumise kahtlus tekib pärast muutub järgmises sadamas kontrollialuseks laeva sadamast lahkumist, sellest laeva objektiks. Ehk siis praktikas teavitatakse sihtsadama asukohariigi pädevat asutust või järgmist sadamat ja distantsilt menetlust ei mereadministratsiooni. toimu. Palume seletuskirjas selgitada, kuidas toimub praktikas sel juhul väärteo menetlemine, kui laev on juba Eesti sadamast lahkunud? Kas eeldatakse, et menetlema hakkab hoopis laeva sihtsadama asukohariigi pädev asutus või mereadministratsioon? Kas laeva hoitakse niikaua sadamas kinni, kuni menetlus on läbi viidud ning karistusotsus jõustunud? Eelnõu § 1 p 27 − seletuskirjas märgitakse, et Arvestatud. Seletuskirja täiendatud. eelnõu § 1 punktiga 27 täiendatakse SadS-i ja Paragrahv 51 sõnastust on vaja muuta seoses suurendatakse trahvimäära. Karistusseadustiku uue mõiste „laevajäätmed“ kasutuselevõtuga § 47 lõige 2 näeb ette, et väärteo eest võib „laevaheitmed, lastijäätmed“ asemel. kohtuväline menetleja juriidilisele isikule Vastavalt eelnõule hõlmavad laevajäätmed kohaldada rahatrahvi 100–400 000 eurot. ka lastijäätmeid. Ohtlikust lastist teavitamise Direktiivi artikli 16 kohaselt peavad nõuded on kehtestatud SadS 5. peatükis. liikmesriikide karistusnormid, olema tõhusad, Laevajäätmetest teavitamise nõuded on proportsionaalsed ja hoiatavad. Hetkel kehtestatud SadS 4. peatükis. Riigikogu menetluses oleva jäätmeseaduse eelnõuga nähakse ette jäätmehooldusnõuete rikkumise eest maksimaalseks karistuseks 100 000 eurot. Nimetatud määra võib pidada juriidilise isiku puhul hoiatavaks ja mõjusaks, et motiveerida juriidilist isikut väärtegu mitte toime panema. Kahjuks puuduvad juriidilise isiku karistusmäära tõstmise kõrval seletuskirjast põhjendused, miks on üldiselt vaja § 51 sõnastust muuta. Lisada tuleb viited sätetele, kus on kehtestatud laevajäätmetest ja ohtlikust lastist teavitamise nõuded, samuti sellele, kus on kehtestatud ohtliku lasti üleandmise või vastuvõtmise nõuded, kus on reguleeritud 1 ebapiisavate vastuvõtuseadmete kohta teatise esitamise kohustus jne. Vastutussätted SadS-is – eelnõu § 1 punktiga 27 Teadmiseks võetud. Eelnõuga võetakse üle muudetava normi puhul tuuakse välja, et EL direktiiv 2019/883, milles käsitletakse KarS § 47 lõige 2 näeb ette, et väärteo eest võib sadama vastuvõtuseadmeid laevajäätmete kohtuväline menetleja juriidilisele isikule üleandmiseks, muude teemade vastutuse kohaldada rahatrahvi 100–400 000 eurot. sätted ei ole seotud direktiiviga ja seepärast Juhime tähelepanu sellele, et SadS-is on pole ka eelnõus märkuses nimetatud mitmeid vastutuse sätteid, kus juriidilise isiku muudatusi. karistusmäär on väga väike ehk kuni 3200 eurot. Palume seletuskirjas selgitada, miks neid norme ei ole muudetud. Tegu on küll direktiivi ülevõtmisega, aga Arvestatud. Seletuskirja täiendatud. seletuskirjas võiks välja tuua ka nende muudatuste laiema eesmärgi. SadS § 25 lg-s 4 nimetatud „laeva hoidlad“, Arvestatud. Terminikasutus ühtlustatud. palume terminikasutus ühtlustada. SadS §-i 26 lg 4 p 7 tunnistada kehtetuks ja Arvestatud. SadS §-i 26 lg 4 p 7 tunnistatud lisada uus p 71, kuna tegu on täiesti uue kehtetuks ja lisatud p 71. informatsiooniga. § 27 lg 1 - Kui laeva kogumahutavus on 300 Selgitatud. Laeva kogumahutavus, tähis GT või enam… Eelnõu täpsustada ühikuga. (inglise keeles gross tonnage) on peamiselt kasutatav laeva mahutavust iseloomustav ühikuta suurus. Kogumahutavus määratakse laevade mõõtmise rahvusvahelise konventsiooniga (1969) ettenähtud mõõtmisreeglite järgi. Viimased jõustusid uute laevade jaoks 18. juulil 1982 (kõik laevad, mille ehitamist alustati sel päeval või hiljem), vanemad laevad said ajapikendust 18. juulini 1994. SadS § 27 lg 4. Kas teavitatakse kirjalikult või Arvestatud. Eelnõu täpsustatud. nt infosüsteemi kaudu? Palume eelnõu Teavitatakse elektroonilise mereinfosüsteemi täpsustada kaudu. SadS § 27 lg 7 – viia kooskõlla seletuskiri ja Arvestatud. Seletuskirja parandatud. eelnõu. SadS § 25 lg 7 – Kas sadamaseaduse § 1 lg 2 p SadS § 1 lg 2 p 4 ei pea muutma. Vastavalt 4 peab muutma? direktiivi artikkel 3 ei kuulu riigihaldusülesandeid täitvad sadamad direktiivi kohaldamisalasse. Keskkonnaministeerium Ettepaneku sätestada § 25 lõige 111 järgmises Arvestatud. Eelnõu sõnastust vastavalt sõnastuses: ettepanekule täpsustatud. Nõustume, et igal juhul ei pea järgnema ettekirjutus, aga „(111) Käesoleva paragrahvi lõikes 11 vastavalt direktiivi 2019/883 artikkel 4 nimetatud teate saamisel kontrollib lõikele 3 peab uurima kõiki väidetavate Keskkonnaamet teates nimetatud sadama puuduste juhtumeid ning kasutama IMO vastuvõtuseadmete vastavust laevajäätmete kehtestatud vorme ja menetlusi, et teavitada vastuvõtmise ja käitlemise kavale.“ 2 IMOd ja puudustest teatanud lipuriiki Märgime, et eelnõukohane sõnastus sätestab uurimise tulemustest. antud juhul imperatiivselt, et igal juhul peab mittevastavuse avastamisele järgnema ettekirjutus ja on välistatud haldusorgani kaalutlusõigus. Selline lähenemine ei ole kooskõlas haldusmenetluse hea tavaga, kus rakendatakse kõige kiiremat ja vähemkoormavat meedet rikkumise kõrvaldamiseks. Vahel võib rikkumine olla kõrvaldatav ka näiteks suulise tähelepanu juhtimise tulemusel, mida aga eelnõukohane sõnastus ei võimalda. Vastava ettekirjutuse tegemine oleneb konkreetse olukorra asjaoludest. Lisaks eeldab eelnõukohase lõike 111 sõnastus, et Keskkonnaamet peab hakkama kontrollima kõiki teateid. Keskkonnaameti hinnangul pole praktikas kõigi teadete kontrollimine otstarbekas ja võimalik, mistõttu tuleks antud lõike sõnastust vastavalt muuta. 2. Kuna lõige 112 viitab kontrolli tulemuste Arvestatud. Nagu eelnevalt viidatud, siis teavitamisele, siis eeldab selline kohustus ka tuleb uurida kõiki väidetavate puuduste järelevalvet. Keskkonnaameti hinnangul juhtumeid. Rahvusvaheliste tähendab antud kohustus järelevalvele organisatsioonide teavitamise nõue on ka täiendavaid kohustusi/tööülesandeid. Kohustuse hetkel (majandus- ja täitmiseks vajavad inspektorid elektroonilise kommunikatsiooniministri määrus nr 78 mereinfosüsteemi (EMDE) kasutajaid ja „Laevaheitmete ja lastijäätmete üleandmise kasutuskoolitust ning tõenäoliselt ka protsessi ja vastuvõtmise korralduslikud nõuded“ § 9) juhist. Samuti on Keskkonnaametile vajalik kehtiv, direktiiviga on lisandunud informatsioon, kui palju aega tinglikult uurimiskohustus. Transpordiamet on lähiajal täiendava nõude täitmiseks kulub ning millist korraldamas Keskkonnaametile EMDE majanduslikku ressurssi antud kohustus eeldab. kasutuskoolitust. Samuti tagatakse Keskkonnaameti ametnikele ülesannete täitmiseks vajalikud juurdepääsud EMDEle. Teeme ettepaneku sõnastada § 26 lõige 11 Mittearvestatud. Vastavalt direktiivi järgmiselt: 2019/883 artiklile 5 peavad liikmesriigid tagama, et iga sadama jaoks kehtestatakse „(11) Laevajäätmete vastuvõtmise ja käitlemise pärast asjaomaste isikutega, sealhulgas kava koostamisel ja kava olulisel muutmisel eelkõige sadama kasutajate või nende konsulteerib sadama pidaja vajadusel sadama esindajatega, ja asjakohasel juhul kohalike kasutajate või nende esindajatega, kohaliku pädevate asutustega, sadama omavalitsuse üksuse ja teiste asjasse puutuvate vastuvõtuseadmete käitajatega, laiendatud või pädevate asutustega.“. tootjavastutuse kohustusi täitvate organisatsioonidega ja kodanikuühiskonna Märgime, et säte oleks mõistlik sõnastada esindajatega konsulteerimist asjakohane üldisemalt, sest ka näiteks Keskkonnaamet on jäätmete vastuvõtmise ja käitlemise kava, pädev asutus, kellega saab vajadusel sadama ning et seda rakendatakse. Nõustume, et pidaja konsulteerida. Keskkonnaamet on pädev asutus, kellega saab sadamapidaja vajadusel konsulteerida, aga konsulteerimise idee on laiem ja eesmärk on, et kava oleks võimalikult sobiv ja vajadusi arvestav just sadama kasutajatele. 3 Eelnõu punkti 17 kohaselt täiendatakse § 26 Arvestatud. Transpordiamet on lõiget 2 pärast sõna „Keskkonnaametile“ Keskkonnaametiga suhelnud ning sõnadega „sadamaregistri vahendusel“. Keskkonnaameti ametnikele tagatakse ülesannete täitmiseks vajalikud juurdepääsud Märgime, et Keskkonnaametil puudub hetkel ja korraldatakse koolitus. ligipääs sadamaregistrile. See tähendab, et seades Keskkonnaametile kohustuse kontrollida sadama jäätmekavasid sadamaregistris, on vaja Keskkonnaameti spetsialistidele luua ka ligipääsuõigused sadamaregistrile ja viia läbi menetlusvalmiduseks koolitus. Eelnõu punkti 21 kohaselt muudetakse § 26 lg 4 Mittearvestatud. Muudatusega ei kao ära punkti 7 ja sõnastatakse see järgmiselt: kohustus kirjeldada infovahetust, pigem tuleb direktiivist juurde nõue kirjeldada kava „7) kava muutmisel konsulteerimise korra muutmisel konsulteerimise korra kirjeldust, kirjeldust;“ et tagada jätkuvalt sadama vastuvõtuseadmete sobivus sadamat Teeme ettepaneku mitte muuta § 27 lg 4 punkti tavaliselt külastavate laevade laevajäätmete 7. Uue sõnastusega kaob ära praegune kohustus, vastuvõtu tagamiseks. milleks on infovahetuse korralduse kirjeldus. Kehtiva SadS § 26 lg 4 p 7 eesmärk on kavas kirjeldada igapäevane infovahetus osapoolte vahel sadamas teenuse korraldamisel. Meie hinnangul on nimetatud säte kehtivas sõnastuses praktikas töötav. Eelnõu punkti 22 kohaselt täiendatakse §-i 26 Arvestatud osaliselt. lõigetega 5–8. § 26 lõiget 8 ei tõstetud lõike 6 ette. Lõikes 6 Teeme ettepaneku tõsta eelnõukohane lõige 8 on toodud nõuded, lõikes 7 sätestatakse, lõike 6 ette. Seaduse sõnastus peaks jääma kuidas sadam peab käituma ja lõikes 8 selline, mille puhul oleks üheselt arusaadav, et nähakse ette Keskkonnaameti tegevused. sadam on jäätmekava koostamisest vabastatud, § 27 lg 7 sõnastus muudetud vastavalt kui see vastab samaaegselt kõigile § 26 lg 6 ettepanekule. tingimustele. Samuti teeme ettepaneku muuta § § 26 lg 6 punkti 3 täiendatud vastavalt 26 lg 7 sõnastust selliselt, et asendada lauseosa ettepanekule. „sadamaregistri vastavas osas“ sõnaga „sadamaregistris“. Märgime, et sadamaregistri vorm on arendamisel ning pole hetkel sellisel kujul veel kasutuses. Seetõttu on eelnõukohane sõnastus umbmäärane. Teeme ettepaneku täiendada § 26 lg 6 punkti 3 enne sõna „pidaja“ sõnaga „sadama“. 7. Eelnõu punkti 23 kohaselt muudetakse Arvestatud. Eelnõu sõnastust vastavalt muuhulgas ka §-i 27 lõiget 4 ning sõnastatakse ettepanekule täpsustatud. see järgmiselt: „(4) Sadama pidaja teavitab viivitamata Keskkonnaametit, kui käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetamata laev ei esita eelteatist või ei anna üle laevajäätmeid või kui laeval avastatakse muid laevajäätmete üleandmise nõuete rikkumisi või tekib kahtlus, et nimetatud 4 nõudeid rikutakse. Keskkonnaamet edastab nimetatud teabe Transpordiametile.“. Teeme ettepaneku muuta § 27 lõike 4 sõnastust selliselt, et sadama pidaja esitaks teabe kohe nii Keskkonnaametile kui ka Transpordiametile, et tagada info kiirem liikumine. 8. Eelnõu punkti 23 kohaselt muudetakse §-i 29. Arvestatud. Eelnõu sõnastust vastavalt Märgime, et § 29 lg 1 punktis 2 esineb trükiviga ettepanekule täpsustatud. sõnas „vähendada“. Samuti teeme ettepaneku sõnastada § 29 lg 3 järgmiselt: „(3) Käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud taotluse menetlemise eest tasub taotleja riigilõivu riigilõivuseaduses sätestatud korras. 9. Eelnõu punkti 26 kohaselt täiendatakse Mittearvestatud. Erisuse on vajalik, et seadust §-ga 601 järgmises sõnastuses: hajutada sadamapidajate töökoormust. Kuna teadaolevalt mitu sadamat kuuluvad ühele 1 „§ 60 . Paragrahvi 26 lõike 3 punkti 3 omanikule, mille laevajäätmete vastuvõtmise kohaldamine ja käitlemise kavade tähtajad on saabumas, on ebamõistlikult suure halduskoormuse Käesoleva seaduse § 26 lõike 3 punkti 3 28. tekitamise vältimiseks üleminekusäte juunil 2021. a jõustunud redaktsiooni eelnõusse lisatud. Sektori soovidele vastu kohaldatakse laevajäätmete vastuvõtmise ja tulles on vastav säte eelnõusse lisatud. käitlemise kavadele, mille Keskkonnaamet on heaks kiitnud 28. juunil 2019. aastal või hiljem.“. Teeme ettepaneku tähtajaline erisus välja jätta. Märgime, et vanad esitatud kavad võiksidki kehtida ainult 3 aastat ja uued hakkaks kehtima 5 aastat. Eelnõukohane säte puudutaks praktikas ca 20 sadamat. Kuigi seletuskirja alguses on öeldud, et eelnõu Arvestatud. Seletuskirja vastavalt §-s 1 esitatakse sadamaseaduse muudatused ei täpsustatud. ole näiteks paragrahvi 1 punktide 7, 25 ja 27 juures seaduse nimetust eraldi välja toodud. Samuti paragrahvi 2 punkti 2 juures ei ole öeldud, millist seadust muudatus puudutab. Teiste punktide juures on see välja toodud. Seletuskirja lk 8 on selgitatud SadS §-i 28 lõike Arvestatud. Seletuskirja selgitusega 4 muudatust. Sellega nähakse ette, et täiendatud. Vastavalt direktiivile 2019/883 ei lastijäätmete ja heitgaaside puhastussüsteemide sisalda kaudne tasu heitgaaside poolt tekitatud jäätmete üleandmise eest tasub puhastussüsteemide tekitatud jäätmetega jäätmete äraandja või vastuvõtuseadmete seotud kulusid, mis kaetakse üle antud kasutaja tegelikult üleantud liigi ja koguse jäätmete liigi ja koguse alusel. IMO alusel. MARPOLi konventsiooni VI lisas on kehtestatud merre heitmist käsitlevad normid Siit nähtub, et mõiste „laevajäätmed“ alla ei uutele jäätmekategooriatele, eelkõige kuulu heitgaaside puhastussüsteemide jäätmed. heitgaaside puhastussüsteemide jääkidele, IMO liigub sinna suunda, et heitgaaside mis koosnevad nii settest kui ka süsteemidest puhastussüsteemide jäätmed oleksid samuti väljajooksvast veest. Direktiivi 5 laevajäätmete mõistega hõlmatud. Palume kohaldamisalasse hetkel kõnealuseid selgitada, mis põhjusel see on välja jäetud. jäätmekategooriaid lisatud ei ole. SadS §-i 29 lõikes 2 nähakse ette, et Selgitatud. Kehtiva sadamaseaduse kohaselt Transpordiamet võib anda kindlal liinil kuulub vabastuste andmine Transpordiameti regulaarreise teostavale ja vähemalt korra kahe pädevusse ja selles osas eelnõuga muudatusi nädala jooksul sadamat külastavale laevale ei tehta, mistõttu ei ole vastavate selgituste laevajäätmetest teavitamise, laevajäätmete lisamine põhjendatud. Riiklikku järelevalvet üleandmise ning SadS §-i 28 lõikes 1 nimetatud laevadelt ja muudelt veesõidukitelt tasu maksmise kohustusest vabastuse. Palume laevajäätmete üleandmise üle teostavad selgitada miks annab vabastuse Transpordiamet, Keskkonnaamet ja Transpordiamet, samas kui kogu loastamise ja järelevalve eest arvestades muu hulgas Euroopa Parlamendi vastutab Keskkonnaamet. Lisaks, kuidas on ja Nõukogu direktiivi (EL) 2019/883 artikli plaanis sätestada laevadel vajaliku suurusega 11 lõike 2 alusel kehtestatud Euroopa mahutite omamise, sorteerimise ja selle üle Komisjoni rakendusmääruses sätestatut. arvestuse pidamise nõue. Eelnõu punktis 8 on täiendatud paragrahvi 25 lõikega 41 , mille kohaselt loetakse § 25 lõikes 4 nimetatud laevajäätmete hoidla ladustamismaht piisavaks, kui see vastab Euroopa Parlamendi ja Nõukogu direktiivi (EL) 2019/883, milles käsitletakse sadama vastuvõtuseadmeid laevajäätmete üleandmiseks ja muudetakse direktiivi 2010/65/EL ning millega tunnistatakse kehtetuks direktiiv 2000/59/EÜ (ELT L 151, 7.6.2019, lk 116–142), artikli 7 lõike 4 alusel kehtestatud Euroopa Komisjoni rakendusmäärusele. Ettepanekud seoses Majandus- ja Arvestatud. Määruse kavandi sõnastust Taristuministri määrusega „Laevajäätmete vastavalt ettepanekule täpsustatud. üleandmise ja vastuvõtmise kord ning laevajäätmete vastuvõtmise tasu määramise alused“ 1) Eelnõu kohaselt sätestatakse nimetatud määruse § 2 lg 2 p 3 järgmiselt: „3) kõigi laevajäätmeid vastuvõtvate jäätmekäitlejate ja nende kontaktisikute andmed ning jäätmekäitleja pakutavate teenuste loetelu;“ Teeme ettepaneku asendada lauseosa „jäätmekäitleja pakutavate teenuste loetelu“ lauseosaga „sadamas pakutavate teenuste loetelu“. Märgime, et jäätmekäitlejate teenuste nimekiri võib olla pikem, kui sadama pidajaga teenuselepinguga kokku lepitud, võttes arvesse kehtivat SadS § 25 lg 4 punkti 3 ja eelnõuga muudetavat SadS § 25 lõiget 8. Eelnõu kohaselt sätestatakse nimetatud määruse Arvestatud. Määruse kavandi sõnastust § 3 lg 4 punkti 2 järgmiselt: vastavalt ettepanekule täpsustatud. 6 „2) kui laeva ehituse, seadmete ja käitamise tõttu on laevas tekkivate laevajäätmete kogused tavalisest väiksemad ning tekkinud laevajäätmeid käideldakse säästvalt ja keskkonnahoidlikult.“ Teeme ettepaneku sõnastada säte pärast sõna „käideldakse“ järgmiselt: „keskkonda säästvalt ja keskkonnahoidlikult“. Märgime, et eelnõust tuleneva sõnastuse alusel ei ole võimalik mõista, mille suhtes laevajäätmeid säästvalt käideldakse ning seda oleks vaja täpsustada. Maaeluministeerium Paragrahvi 1 punktiga 1 muudetakse SadS § 2 Arvestatud. Seletuskirja selgitusega punkte 19 ja 20, Maaeluministeerium palub täiendatud. seletuskirja täiendada ja tuua konkreetsemalt välja MARPOL lisa V erandid, milliseid jäätmeid on kalalaevade puhul lubatud üle parda heita. Praeguse sõnastuse järgi ei ole see piisavalt selge, näiteks ei kuulu laevajäätmete alla teatud tingimustel toidujäätmed. Samuti palume täpsemalt välja tuua, mis ei kuulu passiivselt püütud jäätmete alla (nt soovimatu kaaspüük, mille puhul on kohustus see tagasi heita). Seoses eeltooduga teeme ettepaneku täiendada Arvestatud. Eelnõu sõnastust vastavalt sadamaseaduse, meresõiduohutuse seaduse ja ettepanekule täpsustatud. riigilõivuseaduse muutmise seaduse eelnõu paragrahvi 2 punkti 19 sõnade "ning kutselisel kalapüügil püügivahendiga" järgi sõnaga "passiivselt". Samamoodi on sõnastatud ka Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi (EL) 2019/883, 17. aprill 2019, milles käsitletakse sadama vastuvõtuseadmeid laevajäätmete üleandmiseks ja muudetakse direktiivi 2010/65/EL ning millega tunnistatakse kehtetuks direktiiv 2000/59/EÜ, art 2 p 3. Transpordiamet Eelnõu § 1 punktis 2 on esitatud SadS § 25 lg 7 Arvestatud. Eelnõu sõnastust vastavalt muudatus, samas tunnistatakse sama eelnõu § 1 ettepanekule täpsustatud. punktiga 9 nimetatud lõige kehtetuks. Seega puudub vajadus eelnõu § 1 punktis 2 muuta SadS § 25 lg 7 sätet ja tuleks see eemaldada § 1 punkti 5 seletuskirja selgituses on esitatud Arvestatud. Seletuskirja sõnastust vastavalt kirjeldus, et laevad ei pea jäätmeid üle andma, ettepanekule täpsustatud. kui nad täidavad sama lõike punkte 1-5. Eelnõuga tunnistatakse aga § 25 lg 4 p 1 kehtetuks. Seega peaks ka selgitus viitama vaid punktidele 2-5. Eelnõu § 1 punkt 23. § 27 lõikes 1 on viidatud Arvestatud. Vastavalt ettepanekule on asjaolule, et laeva reeder, kapten või laevaagent muudetud SadS sõnastust ja ühtlustatud SadS peab esitama EMDE kaudu eelteatise. EMDE ja EMDE põhimääruses kehtestatu ja 7 põhimääruse § 8 lõige 3 nimetab pädevateks pädevateks andmete esitajateks nimetatud andmete esitajateks laeva kapteni, laevaagendi laeva kapten, laevaagent või tema poolt või tema poolt volitatud isiku. Teeme volitatud isik. ettepaneku ühtlustada SadS ja EMDE põhimääruses kehtestatu. Eelnõu § 1 punkt 23. § 27 lõige 7 sätestab Arvestatud. Eelnõu sõnastust vastavalt kohustuse sadamakaptenil teha laevajäätmete ettepanekule täpsustatud. üleandmise aktis sisalduv kättesaadavaks Keskkonnaametile ja Transpordiametile. Kui akt edastatakse sadama poolt EMDEsse, siis see on automaatselt nähtav kõigile pädevatele osapooltele. Eraldi kättesaadavaks tegemist Keskkonnaametile ja Transpordiametile EMDE süsteemis ei ole vajalik ega ka võimalik teha. Eelnevast tulenevalt teeme ettepaneku sõnastada lõige järgnevalt: “(7) Sadamakapten või jäätmete vastuvõtja esitab põhjendamatu viivituseta elektroonilise mereinfosüsteemi kaudu laeva kaptenile laevajäätmete üleandmise akti üleantud laevajäätmete kohta. Akti või sellel sisalduvad andmed on kättesaadavad Keskkonnaametile ja Transpordiametile elektroonilise mereinfosüsteemi kaudu.” Eelnõu § 1 punkti 27 seletuskirjas on toodud Arvestatud. Eelnõu sõnastust vastavalt selgitus, et jäätmekäitluskavade esitamise ettepanekule täpsustatud. tähtaeg pikeneb viiele aastale nende sadamate suhtes, mille uuesti Keskkonnaameti poolt heaks kiitmise kohustus pole käesoleva eelnõu jõustumise ajaks saabunud. Samas on ajaliseks piiriks määratud 28. juuni 2019 – nimetatud tähtaeg viitab aga kuni 2 aasta vanustele kavadele, mitte aga 3-aastastele kavadele millele seadus hetkel kohaldub. Teeme ettepaneku nimetatud tähtaega 1 aasta võrra pikendada (ehk kehtestada tähtajaks 28. juuni 2018). Eelnõu seletuskirjas on kohati viidatud ekslikult Arvestatud. Seletuskirja vastavalt direktiivile 883/2019 (nt § 1 p 1 selgitus, § 1 p täpsustatud. 23 selgitus). Õige viide peaks olema direktiivile 2019/883. Eelnõu seletuskirja punktis 6 (seaduse mõjud) Arvestatud. Seletuskirja vastavalt kavandatava muudatuse nr 2 osas on toodud korrigeeritud. välja, et jäätmekava kooskõlastamise ajavahemiku pikenemine mõjutab Transpordiametit, vähendades Transpordiameti töökoormust. Kuna Transpordiamet ei kooskõlasta jäätmekavasid, siis ei ole meie ka mõjutatud nimetatud muudatuse osas. Rakendusakti kavand 2 (EMDE põhimäärus). Arvestatud. Määruse kavandi sõnastust §1 punktid 5 ja 6 ei ole kooskõlas planeeritava täpsustatud. eelnõuga. Akti esitab SadS § 27 lg 7 kohaselt kas sadamakapten või jäätmekäitleja. 8 Rakendusakti kavand 2. Teeme ettepaneku anda Arvestatud. Määruse kavandi sõnastust määruse § 4 lõike 1 punktis 62 nimetaud vastavalt ettepanekule täpsustatud. andmete andmekogusse esitamise pädevus nii laeva kaptenile kui ka laevaagendile või tema poolt volitatud isikule. EMDE infosüsteemi andmete esitajaks on enamatel juhtudel laeva agent, mitte laevakapten ise. Kõnealuse sätte puhul ei ole vajalik andmete esitamise õigust piirata vaid laeva kapteniga, kui sama andmestikku võiks edastada kapteni soovil ka laevaagent või tema poolt volitatud isik. Seletuskirjas on esitatud viide, et seoses Arvestatud. Eelnõusse lisatud SadS § 12 eelnõuga peab muutma Majandus- ja lõike 7 muudatus. kommunikatsiooniministri 22. detsembri 2009. a määrust nr 129 „Sadama eeskirja vorm“ (seletuskirjas on ekslikult kirjas, et tegemist on VV määrusega). Transpordiamet teeb ettepaneku nimetatud määruse osas muuta ka seaduses esitatud volitusnormi järgmiselt: “(7) Sadama eeskirjas kajastatud andmete loetelu kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega.”. Sadama eeskirja vormi asemel on otstarbekas kehtestada eeskirjas kajastatud andmete loetelu. Sadama eeskiri on oma olemuselt informatiivne dokument suunatuna meresõitjale, mistõttu ametlikku vormi ei ole vajalik kehtestada ning saab piirduda üksnes andmete loeteluga. Kindel vorm ei ole hetkel enam ka asjakohane, kuna piirab liigselt elektroonilise sadama-eeskirja muutmise ja kaasajastamise võimalusi sadamaregistris (nt on takistatud andmete asukoha, suuruse või muu vormistuse muutmine. Määruses endas (eeskirja vormil) on punkti 4.4 kajastatud „Laevaheitmete ja lastijäätmete vastuvõtt“  nimetatud säte vajab täiendavat analüüsi, kas eelnõu jõustumisel laevajäätmete vastuvõtu korraldus sadama eeskirjas vajab enam eraldi sätestamist, kui nii sadama eeskiri kui ka detailsem jäätmekäitluskava mõlemad on kättesaadavad sadamaregistris. Sadamate Liit Sadamal on seaduse järgi kohustus tavajäätmed Selgitatud. Sadamaseaduses ei ole sätestatud üle anda KOV poolt korraldatud sadamale kohustust jäätmeid üle anda jäätmeveoteenuse osutajale. Teeme ettepaneku kohaliku omavalitsuse poolt korraldatud jäätmeveoteenuse osutajale. seda kohustust sadamate suhtes muuta nii, et sadam võib tavajäätmed üle anda ka jäätmekäitlusettevõtjale, kellega sadamal on leping ohtlike jäätmete käitlemiseks. See tagaks operatiivse jäätmekäitluse ning vähendaks 9 oluliselt sadamas asjaajamise halduskoormust. Direktiivi üks eesmärkidest on vähendada riigiasutuste ja sadamate halduskoormust. § 25 (3) ja § 25 (1)(2). Laeva kapten on Selgitatud. Sadamaseaduses on sätestatud kohustatud andma enne sadamast lahkumist üle sadamatele kohustus korraldada sadamat kõik laevaheitmed ja lastijäätmed ning Sadam tavaliselt külastatavate laevade jäätmete vastuvõtt. Juba jäätmekäitluskavade (sadama pidaja) peab selle korraldama. koostamisel konsulteeritakse eelnevalt Eelnõus ei ole kirjeldatud kuidas peab sadama sadama kasutajatega, eesmärgiga välja selgitada, milliseid jäätmeid kasutajad pidaja käituma juhul, kui laeval on vajadus tavapäraselt üle soovivad anda. Muud juhud sadamas ära anda selliseid jäätmeid mida Eestis lahendatakse erikokkulepetega ja samuti ei käidelda või jäätmekäitlusfirmadel puudub tasutakse nende eest vastavalt võimekus mõningaid laevajäätmeid käidelda või erikokkulepetele. puudub sadama piirkonnas jäätmekäitlusfirma, mis teatud laevajäätmeid käitleks (mõningad lastijäätmed, ballastisetted, väävlisetted). Formaalselt ei tohiks laev sadamast lahkuda ning sadamal ei ole ka võimalik seadust täita. Seadussätted peaksid olema ajakohased ja seadusandja peaks olema veendunud, et seadussäte on täidetav. § 26 (11). Laevajäätmete vastuvõtmise ja Arvestatud. Eelnõu sõnastus viidud käitlemise kava koostamisel ja kava olulisel direktiiviga kooskõlla. muutmisel konsulteerib sadama pidaja sadama kasutajate või nende esindajatega, kohaliku omavalitsuse üksuse pädevate asutuste, jäätmekäitlejate, laiendatud tootjavastutuse kohustusi täitvate organisatsioonide ja kodanikuühiskonna esindajatega. Selle lisatud punkti tekst on arusaamatu ja täitmiseks mitte kohaldatav. Ilmselt on sellest lausest välja jäänud väga oluline sõnastus, mis on Direktiivis kirjas ja täpsustab selle mõtte. Direktiivis on kirjutatud: „konsulteerib sadama pidaja sadama kasutajate, jäätmekäitlejate, terminalioperaatorite ja asjakohasel juhul teiste huvitatud pooltega... kohaliku omavalitsuse üksuse pädevate asutuste, laiendatud tootjavastutuse kohustusi täitvate organisatsioonide ja kodanikuühiskonna esindajatega. Seega konsulteerimine peaks olema ainult asjakohasel juhul. Direktiivi artikkel 5 (1). Kohustus konsulteerida laiendatud tootjavastutuse kohustusi täitvate 10 organisatsioonidega ja kodanikuühiskonna esindajatega peaks jääma jäätmekäitlejale jäätmeloa taotlemisel. Sadam jäätmeid ei käitle, vaid korraldab jäätmete üleandmise laevalt jäätmekäitlusettevõtjale, kellel on jäätmekäitluse õigusi andvad dokumendid. § 27(7) Sadamakapten või jäätmete vastuvõtja Arvestatud. EMDE toimingutega seoses esitab põhjendamatu viivituseta elektroonilise konsulteeritud Transpordiametiga ja eelnõus mereinfosüsteemi kaudu laeva kaptenile sõnastust vastavalt muudetud. laevajäätmete üleandmise akti üleantud laevajäätmete kohta ning teeb akti või sellel sisalduvad andmed kättesaadavaks Keskkonnaametile ja Transpordiametile. „Sadamakapten“ asemel tuleks kirjutada „sadama pidaja poolt määratud isik“. Sadamates on pandud see kohustus vastavale sadama spetsialistile või sadamakaptenile. Kehtiva Sadamaseaduse § 11 on sätestatud sadamakapteni õigused ja kohustused. Kohustuste loetelu laiendamine ei ole otstarbekas, sest käesoleva sättega seatud kohustus on sadamates pandud tihti sobivale spetsialistile, mitte ainult sadamakaptenile. EMDE toimingutega seonduvalt tasuks konsulteerida Transpordiametiga. Eelnõus sätestatud EMDE toimingud ei ole praktilised. Sadamakapten, sadama pidaja ega keegi teine ei peaks iga konkreetse laeva jäätmete üleandmise toimingut aktiga EMDE-s kinnitama, see ei ole mitmel põhjusel võimalik. EMDE arenguplaanides tekitatakse võimalus, et EMDE aktsepteerib vaikimisi aktis eelteatises edastatud andmed. Vaid juhul, kui üleantavad jäätmed erinevad eelteatises märgitud andmetest, on vaja sadama poolt EMDE-s teha sellekohased kanded. Sadamad on huvitatud, et haldusjärelevalve käigus ei tekiks arusaamatusi. Palume seaduseelnõu menetlemise käigus kindlasti veelkord täpsustada seda punkti Transpordiameti spetsialistidega, kes EMDE kandeid otseselt korraldavad ning teavad EMDE lähiaja arenguid. Sadamate Liit on 11 Transpordiameti spetsialistidega selles küsimuses konsulteerinud, sellest ka käesolev ettepanek. § 51. Laevaheitmetest, lastijäätmetest ja ohtlikust lastist teavitamise või laevaheitmete, Selgitatud. Karistusseadustiku § 47 lõige 2 näeb ette, et väärteo eest võib kohtuväline lastijäätmete ja ohtliku lasti üleandmise või menetleja juriidilisele isikule kohaldada vastuvõtmise nõuete rikkumise või ebapiisavate rahatrahvi 100–400 000 eurot. Direktiivi vastuvõtuseadmete kohta laevale või muule artikkel 16 kohaselt peavad liikmesriikide veesõidukile teatise esitamata jätmise eest karistusnormid olema tõhusad, karistatakse juriidilist isikut rahatrahviga proportsionaalsed ja hoiatavad. Hetkel kuni 100 000 eurot – see ei ole normaalne! Riigikogu menetluses olev jäätmeseaduse eelnõuga nähakse ette jäätmehooldusnõuete Võrreldes kehtiva seadusega on trahvitase rikkumise eest maksimaalseks karistuseks suurendatud kolmekordseks. Oleme veendunud, kuni 100 000 eurot. Nimetatud määra võib et senine haldusjärelevalve on siiski tuvastanud, pidada juriidilise isiku puhul hoiatavaks ja mõjusaks, et motiveerida juriidilist isikut et sadamad võtavad laevajäätmeid korrektselt väärtegu mitte toime panema. vastu, sadamates on vastavad kavad. Seda tegevust kontrollib Keskkonnainspektsioon haldusjärelevalve käigus. Äärmiselt ebatõenäoline, et sadamates on tuvastatud arvestatavaid puuduseid. Tõenäoliselt peetakse seaduseelnõus silmas kõrgendatud trafimäära rakendamist otsese keskkonnareostuse korral. Sadamad seda oma tegevusega ei põhjusta. Teeme ettepaneku jätta sadamaseaduses muutmata varem sätestatud trafimäär. Kui peetakse vajalikuks, siis kõrgendatud trahvimäär kehtestatakse vaid otsese keskkonnareostuse tekitamise korral. 12 EELNÕU 21.07.2021 Sadamaseaduse, meresõiduohutuse seaduse ja riigilõivuseaduse muutmise seadus § 1. Sadamaseaduse muutmine Sadamaseaduses tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 2 punktid 19 ja 20 muudetakse ning sõnastatakse järgmiselt: „19) laevajäätmed – kõik jäätmed, mis tekivad veesõiduki töö käigus või lastimis-, lossimis- ja koristustööde ajal, sealhulgas lastijäätmed, ja mis kuuluvad rahvusvahelise laevade põhjustatud merereostuse vältimise konventsiooni (edaspidi MARPOL) I, II, IV, V ja VI lisa kohaldamisalasse, ning kutselisel kalapüügil püügivahendiga passiivselt püütud jäätmed; 20) lastijäätmed – pärast lastimist, lossimist ja koristustööde lõpetamist veesõiduki tekile, lastiruumi või -mahutisse jäänud lastijäägid, sealhulgas lastimise ja lossimise ülejäägid, välja arvatud lastitolm, mis jääb tekile pärast pühkimist, või laeva välispindadel olev tolm;“; 2) paragrahvi 2 punktis 24, § 25 pealkirjas ja lõigetes 3, 9 ja 10, §-s 26, § 38 lõike 1 punktis 15 ja § 42 lõikes 1 asendatakse sõnad „laevaheitmed ja lastijäätmed“ sõnaga “laevajäätmed“ vastavas käändes; 3) paragrahvi 3 lõiget 1 täiendatakse punktiga 7 järgmises sõnastuses: „7) laevajäätmete vastuvõtmine.“; 4) paragrahvi 12 lõige 7 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(7) Sadama eeskirjas kajastatavate andmete loetelu kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega.“; 5) paragrahvi 25 lõikes 1 asendatakse sõna „laevaheitmete“ sõnadega „laevajäätmete, välja arvatud lastijäätmete“; 6) paragrahvi 25 lõike 4 sissejuhatav lauseosa muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „Laeva kapten ei pea kõiki laevajäätmeid üle andma, kui käesoleva seaduse § 27 lõikes 1 nimetatud eelteatises esitatud informatsioonist selgub, et olemasolevad laeva hoidlad on piisavad juba kogunenud ja kavandatava reisi ajal kogunevate laevajäätmete mahutamiseks kuni üleandmissadamasse jõudmiseni, välja arvatud, kui:“; 7) paragrahvi 25 lõike 4 punkt 1 tunnistatakse kehtetuks; 8) paragrahvi 25 lõike 4 punktis 2 ning § 26 lõike 4 punktides 8 ja 10 asendatakse sõna „laevaheitmete“ sõnaga „laevajäätmete“; 9) paragrahvi 25 täiendatakse lõikega 41 järgmises sõnastuses: 1 „(41) Käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetatud laeva hoidla ladustamismaht loetakse piisavaks, kui see vastab Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi (EL) 2019/883, milles käsitletakse sadama vastuvõtuseadmeid laevajäätmete üleandmiseks ja muudetakse direktiivi 2010/65/EL ning millega tunnistatakse kehtetuks direktiiv 2000/59/EÜ (ELT L 151, 07.06.2019, lk 116– 142), artikli 7 lõike 4 alusel kehtestatud Euroopa Komisjoni rakendusmäärusele.“; 10) paragrahvi 25 lõige 7 tunnistatakse kehtetuks; 11) paragrahvi 25 lõige 8 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(8) Sadama pidaja tagab laevajäätmete vastuvõtmise ja käitlemise kavale vastavate piisavate vastuvõtuseadmete kättesaadavuse sadamas, et täita laevajäätmete vastuvõtmisel sadamat tavaliselt külastavate laevade vajadused neile viivitusi põhjustamata.“; 12) paragrahvi 25 lõike 9 esimene lause tunnistatakse kehtetuks; 13) paragrahvi 25 täiendatakse lõikega 91 järgmises sõnastuses: „(91) Kui sadama pidaja ei tegele ise vahetult jäätmekäitlusega, peab tal olema sõlmitud kirjalik leping jäätmete vastuvõtjaga, kes omab vastavat keskkonnakaitseluba ja kellel on teenuse osutamiseks käesoleva seaduse §26 lõikes 1 nimetatud laevajäätmete vastuvõtmise ja käitlemise kavale vastavad piisavad vastuvõtuseadmed.“; 14) paragrahvi 25 lõikes 11 asendatakse sõna „kirjalikult“ sõnadega „elektroonilise mereinfosüsteemi kaudu“; 15) paragrahvi 25 täiendatakse lõigetega 111 ja 112 järgmises sõnastuses: „(111) Käesoleva paragrahvi lõikes 11 nimetatud teate saamisel kontrollib Keskkonnaamet teates nimetatud sadama vastuvõtuseadmete vastavust käesoleva seaduse § 26 lõikes 1 nimetatud laevajäätmete vastuvõtmise ja käitlemise kavale. (112) Keskkonnaamet teavitab kontrolli tulemustest elektroonilise mereinfosüsteemi kaudu Rahvusvahelist Mereorganisatsiooni ja käesoleva paragrahvi lõikes 11 nimetatud teate esitanud laeva lipuriigi pädevat asutust.“; 16) paragrahvi 25 lõige 12 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(12) Laevajäätmete üleandmise ja vastuvõtmise korra kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega.“; 17) paragrahvi 26 täiendatakse lõikega 11 järgmises sõnastuses: „(11) Laevajäätmete vastuvõtmise ja käitlemise kava koostamisel ja kava olulisel muutmisel konsulteerib sadama pidaja sadama kasutajate või nende esindajatega, vajaduse korral kohaliku omavalitsuse üksuse pädevate asutuste, jäätmekäitlejate, laiendatud tootjavastutuse kohustusi täitvate organisatsioonide ja kodanikuühiskonna esindajatega.“; 2 18) paragrahvi 26 lõiget 2 täiendatakse pärast sõna „Keskkonnaametile“ sõnadega „sadamaregistri vahendusel“; 19) paragrahvi 26 lõike 3 punktis 3 asendatakse sõna „kolme“ sõnaga „viie“; 20) paragrahvi 26 lõike 4 punkti 1 täiendatakse pärast sõna „sadamat“ sõnaga „tavaliselt“; 21) paragrahvi 26 lõike 4 punkt 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „2) sadama vastuvõtuseadmete liigi ja võimsuse kirjeldust ning asukohta iga kai ääres;“; 22) paragrahvi 26 lõike 4 punkt 5 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „5) laevajäätmete vastuvõtmisega seotud kulude katmise süsteemi kirjeldust ja laevajäätmete vastuvõtmise tasude suurust;“; 23) paragrahvi 26 lõike 4 punkt 7 tunnistatakse kehtetuks; 24) paragrahvi 26 lõiget 4 täiendatakse punktiga 71 järgmises sõnastuses: „71) kava muutmisel konsulteerimise korra kirjeldust;“; 25) paragrahvi 26 täiendatakse lõigetega 5–9 järgmises sõnastuses: „(5) Välisriigi veesõidukeid teenindaval sadamal peab käesoleva paragrahvi lõike 4 punktides 2, 3, 5, 8 ja 11 sätestatud teave olema tõlgitud inglise keelde. (6) Keskkonnaamet ei kiida laevajäätmete vastuvõtmise ja käitlemise kava heaks, kui see ei vasta käesoleva paragrahvi lõikes 4 sätestatud nõuetele. (7) Käesolevas paragrahvis sätestatud nõudeid ei kohaldata väikesadamale: 1) kus ei osutata tasulisi sadamateenuseid; 2) mis on liitunud korraldatud jäätmeveoga; 3) mille pidaja on taganud, et sadamasse saabunud väikelaevu teavitatakse õigeaegselt laevajäätmete vastuvõtmise ja üleandmise korrast, ning 4) mis on saanud käesoleva paragrahvi lõikes 9 sätestatud Keskkonnaameti hinnangu käesoleva lõike punktides 1–3 sätestatud tingimustele vastavuse kohta. (8) Käesoleva paragrahvi lõike 7 punktides 1–3 sätestatud tingimustele vastava väikesadama pidaja teeb vastava info kättesaadavaks sadamaregistris ja teavitab nõuete täitmisest Keskkonnaametit sadamaregistri vahendusel. (9) Keskkonnaamet hindab, kas väikesadam vastab käesoleva paragrahvi lõike 7 punktides 1– 3 sätestatud tingimustele, ja teavitab oma hinnangust sadama pidajat sadamaregistri vahendusel.“; 26) paragrahvid 27–29 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „§ 27. Laevajäätmetest teavitamine ja laevajäätmete üle arvestuse pidamine 3 (1) Kui laeva kogumahutavus on 300 või enam, esitab kapten, laevaagent või tema volitatud isik elektroonilise mereinfosüsteemi kaudu sissesõidusadamale jäätmete eelteatise sadamas üleantavate ning laevale jäävate laevajäätmete liigi ja koguse kohta (edaspidi eelteatis): 1) vähemalt 24 tundi enne sadamasse saabumist, kui sissesõidusadam on teada; 2) viivitamata sissesõidusadama selgumisel, kui see teave on kättesaadav vähem kui 24 tundi enne sissesõidusadamasse saabumist; 3) hiljemalt lahkumisel eelmisest sissesõidusadamast, kui reis järgmisesse sadamasse kestab alla 24 tunni. (2) Eelteatist ei pea esitama: 1) kalalaev, ajalooline laev ja vaba aja veetmiseks kasutatav veesõiduk, mille pikkus on väiksem kui 45 meetrit; 2) sõja- ja piirivalvelaev ja muu riigihaldusülesannet täitev laev; 3) käesoleva seaduse §-s 29 nimetatud vabastustõendit omav laev. (3) Eelteatist säilitatakse kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis laeva pardal vähemalt järgmisest sissesõidusadamast väljumiseni. (4) Sadama pidaja teavitab viivitamata elektroonilise mereinfosüsteemi kaudu Keskkonnaametit ja Transpordiametit, kui käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetamata laev ei esita eelteatist või ei anna üle laevajäätmeid või kui laeval avastatakse muid laevajäätmete üleandmise nõuete rikkumisi või tekib kahtlus, et nimetatud nõudeid rikutakse. (5) Sadama pidaja korraldab laevadelt vastu võetud laevajäätmete arvestust eelteatiste ning teiste laevajäätmete vastuvõttu tõendavate dokumentide alusel laevade ja laevajäätmete liikide kaupa. (6) Sadama pidaja määratud isik või jäätmete vastuvõtja esitab viivituseta elektroonilise mereinfosüsteemi kaudu laeva kaptenile laevajäätmete üleandmise akti üleantud laevajäätmete kohta. Akt või sellel sisalduvad andmed on kättesaadavad Keskkonnaametile ja Transpordiametile elektroonilise mereinfosüsteemi kaudu. (7) Laevajäätmete üleandmise akti säilitatakse kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis laeva pardal vähemalt kaks aastat. § 28. Laevajäätmete vastuvõtmise tasu (1) Sadama pidaja on üleantavast kogusest ja sadama vastuvõtuseadmete tegelikust kasutamisest sõltumata kohustatud sadamatasu hulka arvestatud või eraldi kindlaks määratud laevajäätmete vastuvõtmise tasu (edaspidi jäätmetasu) eest vastu võtma laevajäätmed, välja arvatud lastijäätmed ja heitgaaside puhastussüsteemide tekitatud jäätmed. (2) Jäätmetasu peab katma käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud laevajäätmete vastuvõtuseadmete käitamise ja haldamisega seotud otsesed ja kaudsed kulud. (3) Kui käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud üleantavate laevajäätmete maht ületab eelteatises nimetatud maksimaalset ladustamismahtu, tasub jäätmete äraandja või vastuvõtuseadmete kasutaja maksimaalset ladustamismahtu ületavate ja üleantavate laevajäätmete eest jäätmetasu nende liigi ja koguse alusel. 4 (4) Lastijäätmete ja heitgaaside puhastussüsteemide tekitatud jäätmete üleandmise eest tasub jäätmete äraandja või vastuvõtuseadmete kasutaja tegelikult üleantud liigi ja koguse alusel. (5) Jäätmetasu suuruse määramise alused kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega. § 29. Laevajäätmete eelteatise esitamisest ja nende üleandmise kohustusest ning jäätmetasu maksmisest vabastamine (1) Transpordiamet võib vabastada eelteatise esitamisest, laevajäätmete üleandmisest ja jäätmetasu maksmisest Eesti sadamat külastava laeva, mis teeb kindlal liinil regulaarreise ja külastab sadamat vähemalt üks kord kahe nädala jooksul, kui: 1) Transpordiametile esitatakse tõendid, et laevajäätmete üleandmine ja jäätmetasu maksmine on tagatud vähemalt ühes laeva teekonnale jäävas sadamas; 2) vabastuse andmine ei vähenda laeva meresõiduohutust, ei ohusta inimese tervist, ei halvenda töö- ja elamistingimusi laeval ega kahjusta merekeskkonda. (2) Vabastuse saamiseks esitatavas taotluses tuleb Transpordiametile tõendada, et: 1) laeva reederil on sõlmitud vähemalt ühe laeva teekonnale jääva sadama pidajaga või jäätmekäitlejaga leping jäätmete üleandmiseks ja laeval on laevajäätmete üleandmist tõendavad laevajäätmete üleandmise aktid; 2) käesoleva lõike punktis 1 nimetatud sadama pidajal või jäätmekäitlejal on piisavad vastuvõtuseadmed; 3) käesoleva lõike punktides 1 ja 2 nimetatud tingimuste täitmisest on teavitatud kõiki laeva teekonnale jäävaid sadamaid. (3) Käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud taotluse menetlemise eest tasub taotleja riigilõivu riigilõivuseaduses sätestatud määras. (4) Transpordiamet väljastab laevale vabastuse andmisel Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi (EL) 2019/883 lisa 5 kohase vabastustõendi ning esitab vabastustõendil oleva teabe elektroonilisse mereinfosüsteemi. (5) Laev, millele on väljastatud vabastustõend, peab sadamas laevajäätmed üle andma ja tasuma jäätmetasu, kui juba kogunenud ja kogunevate laevajäätmete ladustamiseks ei ole laeval piisavat ladustamismahtu kuni järgmisesse sissesõidusadamasse jõudmiseni.“; 27) paragrahvi 40 lõige 5 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(5) Sadama registreerimistaotlusel kajastatavate andmete loetelu kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega.“; 28) paragrahvi 42 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(2) Riiklikku järelevalvet laevadelt ja muudelt veesõidukitelt laevajäätmete üleandmise üle teostavad Keskkonnaamet ja Transpordiamet, arvestades muu hulgas Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi (EL) 2019/883 artikli 11 lõike 2 alusel kehtestatud Euroopa Komisjoni rakendusmääruses sätestatut.“; 29) paragrahv 51 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: 5 „§ 51. Laevajäätmetest ja ohtlikust lastist teavitamise ning laevajäätmete ja ohtliku lasti üleandmise ja vastuvõtmise nõuete rikkumine (1) Laevajäätmetest ja ohtlikust lastist teavitamise või laevajäätmete ja ohtliku lasti üleandmise või vastuvõtmise nõuete rikkumise või ebapiisavate vastuvõtuseadmete kohta laevale või muule veesõidukile teatise esitamata jätmise eest − karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut. (2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, − karistatakse rahatrahviga kuni 100 000 eurot.“; 30) seadust täiendatakse §-ga 602 järgmises sõnastuses: „§ 602. Paragrahvi 26 lõike 3 punkti 3 kohaldamine varem heaks kiidetud laevajäätmete vastuvõtmise ja käitlemise kavadele Käesoleva seaduse § 26 lõike 3 punktis 3 sätestatud viieaastast tähtaega kohaldatakse ka enne käesoleva paragrahvi jõustumist Keskkonnaameti heaks kiidetud laevajäätmete vastuvõtmise ja käitlemise kavadele, mille Keskkonnaameti heakskiitmisest on käesoleva paragrahvi jõustumise ajaks möödunud vähem kui kolm aastat.“; 31) seaduse normitehnilises märkuses asendatakse tekstiosa „Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2000/59/EÜ laevaheitmete ja lastijäätmete vastuvõtmise seadmete kohta sadamates (EÜT L 332, 28.12.2000, lk 81–90), muudetud direktiividega 2002/84/EÜ (EÜT L 324, 29.11.2002, lk 53–58) ja 2007/71/EÜ (ELT L 329, 14.12.2007, lk 33–36)“ tekstiosaga „Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2019/883, milles käsitletakse sadama vastuvõtuseadmeid laevajäätmete üleandmiseks ja muudetakse direktiivi 2010/65/EL ning millega tunnistatakse kehtetuks direktiiv 2000/59/EÜ (ELT L 151, 07.06.2019, lk 116–142)“. § 2. Meresõiduohutuse seaduse muutmine Meresõiduohutuse seaduses tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 39 täiendatakse lõikega 72 järgmises sõnastuses: „(72) Väikelaeva raadiosideoperaatori teadmiste ja oskuste ning väljaõppe nõuded, eksamineerimise, tunnistuse taotlemise ja väljastamise korra ning tunnistuse kirjelduse kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega.“; 2) paragrahvi 751 lõike 3 punktis 4 ja § 78 lõike 1 punktis 11 asendatakse sõnad „laevaheitmete ja lastijäätmete“ sõnaga „laevajäätmete“; 3) seaduse normitehnilises märkuses asendatakse tekstiosa „Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2000/59/EÜ laevaheitmete ja lastijäätmete vastuvõtmise seadmete kohta sadamates (EÜT L 332, 28.12.2000, lk 81–90), muudetud direktiividega 2002/84/EÜ (EÜT L 324, 29.11.2002, lk 53–58) ja 2007/71/EÜ (ELT L 329, 14.12.2007, lk 33–36) ning määrusega (EÜ) nr 1137/2008 (ELT L 311, 21.11.2008, lk 1–54)“ tekstiosaga „Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2019/883, milles käsitletakse sadama vastuvõtuseadmeid laevajäätmete üleandmiseks 6 ja muudetakse direktiivi 2010/65/EL ning millega tunnistatakse kehtetuks direktiiv 2000/59/EÜ (ELT L 151, 07.06.2019, lk 116–142)“. § 3. Riigilõivuseaduse muutmine Riigilõivuseaduses tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 1812 täiendatakse lõikega 11 järgmises sõnastuses: „(11) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetamata registriandmete muudatuste vormistamise eest tasutakse riigilõivu 20 eurot. Kui nimetatud toimingut taotletakse elektrooniliselt e-teenuste infosüsteemi kaudu, tasutakse riigilõivu 16 eurot.“; 2) paragrahvi 195 täiendatakse pärast sõna „väljastamise“ sõnadega „taotluse läbivaatamise“; 3) paragrahvi 1951 lõikeid 1 ja 2 täiendatakse pärast sõna „väljastamise“ sõnadega „taotluse läbivaatamise“; 4) 8. peatüki 5. jao 3. jaotist täiendatakse §-ga 2001 järgmises sõnastuses: „§ 2001. Laevajäätmete eelteatise esitamisest ja nende üleandmise kohustusest ning jäätmetasu maksmisest vabastuse saamise taotluse läbivaatamine Laevajäätmete eelteatise sadamas üleantavate ning laevale jäävate laevajäätmete liigi ja koguse kohta esitamisest, laevajäätmete üleandmisest ja laevajäätmete vastuvõtmise tasu maksmisest vabastuse saamise taotluse läbivaatamise eest tasutakse riigilõivu 40 eurot.“. Jüri Ratas Riigikogu esimees Tallinn „....“ ...................... 2021 Algatab Vabariigi Valitsus „....“ ...................... 2021 7 Sadamaseaduse, meresõiduohutuse ja riigilõivuseaduse muutmise seaduse eelnõu seletuskirja juurde lisa 2 Rakendusaktide kavandid KAVAND 1 MAJANDUS- JA TARISTUMINISTER MÄÄRUS Laevajäätmete üleandmise ja vastuvõtmise kord ning laevajäätmete vastuvõtmise tasu määramise alused1 Määrus kehtestatakse sadamaseaduse § 25 lõike 12 ja § 28 lõike 4 alusel. § 1. Teabe esitamise vormid (1) Sadamaseaduse § 25 lõikes 11 nimetatud sadama vastuvõtuseadmete puudustest teavitamisel lähtutakse Rahvusvahelise Mereorganisatsiooni kehtestatud andmekoosseisust. (2) Sadamaseaduse § 27 lõikes 1 nimetatud jäätmete eelteatis esitatakse Euroopa Parlamendi ja Nõukogu direktiivi (EL) 2019/883, milles käsitletakse sadama vastuvõtuseadmeid laevajäätmete üleandmiseks ja muudetakse direktiivi 2010/65/EL ning millega tunnistatakse kehtetuks direktiiv 2000/59/EÜ (edaspidi direktiiv (EL) 2019/883), lisas 2 sätestatud vormi kohaselt. (3) Sadamaseaduse § 27 lõikes 51 nimetatud laevajäätmete üleandmise akt esitatakse direktiivi (EL) 2019/883 lisas 3 sätestatud vormi kohaselt. § 2. Laevade ja muude veesõidukite teavitamine laevajäätmete vastuvõtmise ja üleandmise korrast (1) Sadama pidaja peab tagama, et sadamasse saabuvaid või saabunud laevu ja muid veesõidukeid (edaspidi laev) teavitataks õigeaegselt laevajäätmete vastuvõtmise ja üleandmise korrast. (2) Sadama pidaja teeb kättesaadavaks järgmise teabe: 1) sadama vastuvõtuseadmete asukoht iga kai ääres koos joonise või kaardiga; 2) laevajäätmete loetelu, mida vastu võetakse; 3) kõigi laevajäätmeid vastuvõtvate jäätmekäitlejate ja nende kontaktisikute andmed ning sadamas pakutavate teenuste loetelu; 4) laevajäätmete üleandmise protseduuride kirjeldus; 5) laevajäätmete vastuvõtmise aeg, kui vastuvõtmine toimub vaid teatud ajavahemikus ööpäeva jooksul; 6) laevajäätmete vastuvõtmisega seotud kulude katmise süsteemi kirjeldus; 7) sadama vastuvõtuseadmete puudustest teavitamise kord. 1 § 3. Laevajäätmete vastuvõtmise tasu suuruse määramise alused (1) Sadamaseaduse § 28 lõikes 1 nimetatud laevajäätmete vastuvõtmise tasu (edaspidi jäätmetasu) suuruse määramisel peab sadama pidama lähtuma direktiivi (EL) 2019/883 lisast 4. (2) Jäätmetasu suuruse kehtestamisel peab sadamapidaja lähtuma õigluse, läbipaistvuse ja mittediskrimineerimise põhimõtetest. (3) Jäätmetasust vähemalt 30 % peavad moodustama laevajäätmete tegelikust üleandmisest tulenevad otsesed tegevuskulud vastavalt direktiivi (EL) 2019/883 lisas 4 sätestatule. (3) Sadama pidaja võib jäätmetasu diferentseerida võttes arvesse: 1) laeva kasutusala, tüüpi ja suurust; 2) laevajäätmete vastuvõtmist väljaspool sadama tavalist tööaega; 3) laevajäätmete ohtlikkust. (4) Sadama pidaja võib jäätmetasu vähendada: 1) arvestades laeva tegevusvaldkonda, eelkõige juhul, kui laev tegeleb lähimereveoga; 2) kui laeva ehituse, seadmete ja käitamise tõttu on laevas tekkivate laevajäätmete kogused tavalisest väiksemad ning tekkinud laevajäätmeid käideldakse keskkonda säästvalt ja keskkonnahoidlikult. (5) Hindamaks, kas laev vastab käesoleva paragrahvi lõike 4 punktis 2 sätestatule, lähtub sadama pidaja direktiivi (EL) 2019/883 artikkel 8 lõike 5 alusel kehtestatud Euroopa Komisjoni rakendusmäärusest. § 4. Määruse kehtetuks tunnistamine Majandus- ja kommunikatsiooniministri 29. juuli 2009. a määrus nr 78 „Laevaheitmete ja lastijäätmete üleandmise ja vastuvõtmise korralduslikud nõuded” tunnistatakse kehtetuks. 1 Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2019/883, milles käsitletakse sadama vastuvõtuseadmeid laevajäätmete üleandmiseks ja muudetakse direktiivi 2010/65/EL ning millega tunnistatakse kehtetuks direktiiv 2000/59/EÜ (ELT L 151, 07.06.2019, lk-d 116–142) 2 KAVAND 2 MAJANDUS- JA TARISTUMINISTER MÄÄRUS Majandus- ja kommunikatsiooniministri 12. juuni 2013. a määruse nr 39 „Elektroonilise mereinfosüsteemi põhimäärus” muutmine Määrus kehtestatakse meresõiduohutuse seaduse § 751 lõike 9 alusel. Majandus- ja kommunikatsiooniministri 12. juuni 2013. a määruses nr 39 „Elektroonilise mereinfosüsteemi põhimäärus“ tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 2 lõikes 2, paragrahvi 8 lõike 6 esimeses lauses ja lõikes 8 asendatakse sõnad Veeteede Amet“ sõnaga „Transpordiamet“ vastavas käändes; 2) paragrahvi 4 lõike 1 punktid 5 ja 6 sõnastatakse järgmiselt: „5) Vabariigi Valitsuse 19. mai 2004. a määruse nr 194 „Laevade ja väikelaevade sisemerre, sadamatesse ning piiriveekogude Eestile kuuluvatesse vetesse sisenemise ja neist väljumise kord” § 4 lõike 1 punktis 9 sätestatud teave laevajäätmete kohta ja sadamaseaduse § 27 lõikes 1 nimetatud jäätmete eelteatise andmed; 6) sadamaseaduse § 27 lõikes 7 nimetatud laevajäätmete üleandmise akti andmed“; 3) paragrahvi 4 lõiget 1 täiendatakse punktidega 61̶-64 järgmises sõnastuses: 61) sadamaseaduse § 29 lõikes 13 sätestatud vabastustõendi teave.“. 62) sadamaseaduse § 25 lõikes 11 nimetatud sadama vastuvõtuseadmete puudustest teavitamise teave; 63) sadamaseaduse § 25 lõikes 111 nimetatud sadama vastuvõtuseadmete puudustest teavitamisele järgnenud uurimise tulemuse teave; 64) majandus- ja taristuministri …. 2021. a määruse nr … Laevajäätmete üleandmise ja vastuvõtmise korralduslikud nõuded ning laevajäätmete vastuvõtmise eest võetava tasu määramise alused“ § 2 lõike 2 punktides 1-6 nimetatud teave;“; 4) paragrahvi 4 lõike 2 punktid …. sõnastatakse järgmiselt: ; 7) paragrahvi 8 täiendatakse lõigetega 31 ̶34 järgmises sõnastuses: „(31) Käesoleva määruse § 4 lõike 1 punktis 6 nimetatud andmete andmekogusse esitamise pädevus on sadama pidaja poolt määratud isikul ja jäätmete vastuvõtjal. 3 (32) Käesoleva määruse § 4 lõike 1 punktis 62 nimetaud andmete andmekogusse esitamise pädevus on laeva kaptenil, laevaagendil või tema poolt volitatud isikul. (33) Käesoleva määruse § 4 lõike 1 punktis 63 nimetatud andmete andmekogusse esitamise pädevus on Keskkonnaametil. (34) Käesoleva määruse § 4 lõike 1 punktis 64 nimetatud andmete andmekogusse esitamise pädevus on sadama pidajal.“; 8) paragrahvi 8 lõike 6 esimest lauset täiendada pärast sõna „punktides“ tekstiosaga „61,“. 4 KAVAND 3 VABARIIGI VALITSUS MÄÄRUS Vabariigi Valitsuse 19. mai 2004 a määruse nr 194 „Laevade ja väikelaevade sisemerre, sadamatesse ning piiriveekogude Eestile kuuluvatesse vetesse sisenemise ja neist väljumise kord“ muutmine Määrus kehtestatakse riigipiiri seaduse § 14 lõike 2 punkti 1 alusel. Vabariigi Valitsuse 19. mai 2004 a määruses nr 194 „Laevade ja väikelaevade sisemerre, sadamatesse ning piiriveekogude Eestile kuuluvatesse vetesse sisenemise ja neist väljumise kord“ tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 1 lõikes 61 asendatakse sõnad „Veeteede Ametit“ sõnaga „Transpordiametit“; 2) paragrahvi 4 lõike 1 punkt 9 sõnastatakse järgmiselt: „9) jäätmete eelteatis sadamas üleantavate ning laevale jäävate laevajäätmete liigi ja koguse kohta – sissesõidusadamale;“. 5 KAVAND 4 VABARIIGI VALITSUS MÄÄRUS Vabariigi Valitsuse 12. detsembri 2012. a määruse nr 103 „Sadamaregistri pidamise põhimäärus“ muutmine Määrus kehtestatakse sadamaseaduse § 37 lõike 4 alusel. Vabariigi Valitsuse 12. detsembri 2012. a määruse nr 103 „Sadamaregistri pidamise põhimäärus“ tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvis 2 asendatakse sõnad „Veeteede Amet“ sõnaga „Transpordiamet“; 2) paragrahvi 6 lõike 2 punktis 2 asendatakse sõnad „laevaheitmete ja lastijäätmete“ sõnaga „laevajäätmete“; 3) paragrahvi 6 lõiget 1 täiendatakse alapunktiga 241) järgmises sõnastuses: „241) laevajäätmete vastuvõtmise ja käitlemise kavast tulenevad andmed;“. 6 KAVAND 5 MAJANDUS- JA TARISTUMINISTER MÄÄRUS Sadama eeskirja kantavate andmete loetelu1 Määrus kehtestatakse sadamaseaduse § 12 lõike 7 alusel. § 1. Sadama eeskirja kantavate andmete loetelu (1) Sadama eeskirja kantakse sadama üldandmed, veesõidukite sadamasse sisenemise, sadamas seismise ja sadamast lahkumise korraldus, laevaliikluse korraldus sadama akvatooriumil, osutatavad sadamateenused ja nendega seonduvad teenused ning nende osutamise korraldus. (2) Sadama eeskirjas esitatakse sadama üldandmed: 1) sadama pidaja ettevõtluse vormi määratlus viitega vastavatele dokumentidele; 2) sadama asukoht, sadama maa-ala ja akvatooriumi piiritlus; 3) sadamaala skeem ning navigatsioonimärkide ja tähiste asendiplaan; 4) sadama tehnilised andmed; 5) veesõidukite gabariidipiirangud; 6) keskkonnakaitse nõuetest, lasti ohtlikkusest jm tulenevad piirangud; 7) sadama tööaeg; 8) sadama navigatsioonihooaeg; 9) kohaliku aja erinevus UTC-st; 10) üldandmed sadamas tegutsevate ettevõtjate kohta. (3) Sadama eeskirjas esitatakse veesõidukite sadamasse sisenemise, sadamas seismise ja sadamast lahkumise korraldus: 1) sisenemis- ja väljumiskavatsusest teatamine; 2) sisenemis- ja väljumisloa andmine; 3) sisenemis- ja lahkumisteatise menetlemine ja nõutav informatsioon; 4) sisenemisformaalsuste korraldamine ja nõutavad dokumendid vastavalt karantiini, tolli- ja piirivalverežiimile; 5) karantiini-, tolli- ja piirivalveformaalsused ning dokumentide vormistamine; 7 6) side korraldamine veesõidukitega sadamasse sisenemisel, sadamas seismisel ja sadamast väljumisel; 7) nõuded sildunud veesõidukitele (keelud, kohustused, piirangud ning muud tingimused); 8) sise- ja tekitööd sildunud veesõidukitel (müra ja prahti tekitavate tööde teostamine, keevitustööd ja tööd lahtise tulega, pardatagused tööd, paatide ja parvede veeskamine, ballasti pumpamine ja tankide pesemine, peamasina remont). (4) Sadama eeskirjas esitatakse laevaliikluse korraldus sadama akvatooriumil: 1) veesõidukite liiklemine sadama akvatooriumil (ümberpaigutus, manöövrid); 2) veesõidukitele esitatavad nõuded liiklemisel normaal- ja eritingimustes; (udu, tugev tuul, jää jt), manööverdamisel ja ümberpaigutamisel; 3) sildumine; 4) pukseerimine; 5) liiklus jääoludes, jäämurdja tellimine; 6) erinõuded sõltuvalt veesõiduki klassist, laadungi iseloomust jne. (5) Sadama eeskirjas esitatakse alljärgnevad andmed osutatavate sadamateenuste ja nendega seonduvate teenuste ning nende osutamise korralduse kohta: 1) lastimine, lossimine, kaupade ladustamine ja hoiustamine (sh ohtlikud kaubad); 2) stividoritööd; 3) veega varustamine; 4) kütuse ja määrdeainetega varustamine; 5) tuukritööd; 6) remondi- ja värvimistööd; 7) veesõiduki ühendamine side-, energia- ja muude kaldasüsteemidega; 8) muud sadama poolt osutatavad teenused. (6) Sadama eeskirjas esitatakse andmed reisijate teenindamise korralduse kohta sadamas: 1) laevale ja laevalt mahamineku korraldamine; 2) piletimüügi korraldamine; 3) ohutusnõuded; 4) teenused reisijatele. 8 (7) Sadama eeskirjas esitatakse andmed meditsiiniabi korraldamine kohta sadamas: 1) sadama meditsiinipunkti olemasolu; 2) meditsiiniabi väljakutse võimalused. (8) Sadama eeskirjas esitatakse andmed tuleohutusnõuete ja päästetööde korralduse kohta sadamas: 1) tuleohutusnõuded sadamas seisvatel laevadel; 2) pääste- ja tuletõrjevahendite paigutus; 3) viide sadama reostustõrje plaanile. (9) Sadama eeskirjas esitatakse andmed päästeasutuse ja muu abi andva või järelevalvet teostava asutuse väljakutsumise korra kohta: 1) päästeasutus; 2) politsei. § 2.Sadama eeskirja koostamine Sadama eeskirja koostab ja kinnitab sadama pidaja. § 3. Määruse kehtetuks tunnistamine Majandus- ja kommunikatsiooniministri 22. detsembri 2009. a määrus nr 129 „Sadama eeskirja vorm“ tunnistatakse kehtetuks. 9 KAVAND 6 MAJANDUS- JA TARISTUMINISTER MÄÄRUS Sadama registreerimistaotlusel kajastatavate andmete loetelu Määrus kehtestatakse sadamaseaduse § 40 lõike 5 alusel. § 1. Sadama registreerimistaotlusel kajastatavate andmete loetelu (1) Sadama registreerimistaotlusel kajastatakse sadama põhiandmed, tehnilised andmed, sadama pidaja andmed, sadamakapteni andmed, maa-ala andmed, akvatooriumi andmed, teenindatavad veesõidukid, sadamateenused, ehituste andmed, navigatsioonimärkide andmed ja sadama eeskirjas esitatavad andmed. (2) Sadama registreerimistaotlusel kajastatavate sadama põhiandmed: 1) sadama nimi, mis on määratus vastavalt kohanimeseadusele; 2) sadama aadress; 3) sadama kontaktandmed; 4) veekogu liik ja nimi; 5) navigatsiooniperioodi algus ja lõpp; 6) sadama ülesanne; 7) andmed välisriigi veesõidukite teenindamise võimaldamise kohta; (3) Sadama registreerimistaotlusel kajastatavate sadama tehnilised andmed: 1) suurima sadamas teenindatava veesõiduki kogumahutavus; 2) veesõiduki suurim süvis, meetrites; 3) veesõiduki suurim laius, meetrites; 4) veesõiduki suurim pikkus, meetrites; 5) sissesõidutee väikseim laius, meetrites; 6) sissesõidutee väikseim sügavus, meetrites; 10 7) sadama maa-ala kaldajoone punkti koordinaadid. (4) Sadama registreerimistaotlusel kajastatavate sadama pidaja andmed: 1) nimi; 2) isiku- või registrikood; 3) kontaktandmed. (5) Sadama registreerimistaotlusel kajastatavate sadamakapteni andmed: 1) ees- ja perekonnanimi; 2) isikukood; 3) kodakondsus; 4) kontaktandmed; 5) meresõidudiplomi või väikelaevajuhi tunnistuse nr; 6) atesteerimise kuupäev, kui sadamakapten kuulub atesteerimisele. (6) Sadama registreerimistaotlusel kajastatavate sadama maa-ala andmed: 1) pindala ruutmeetrites; 2) maa-ala piirid; 3) maa-alasse jäävate katastriüksuste tunnused. (7) Sadama, välja arvatud tasulisi teenuseid mitteosutava väikesadama puhul, registreerimistaotlusel kajastatavate sadama akvatooriumi andmed: 1) õigusakti väljaandja asutus, liik, number ja väljaandmise kuupäev; 2) akvatooriumi pindala ruutmeetrites; 3) akvatooriumi piiripunktide koordinaadid. (8) Sadama registreerimistaotlusel kajastatakse sadamas teenindatavate veesõidukite liik ja kasutuspiirangud. (9) Sadama registreerimistaotlusel kajastatavate sadama teenuste andmed: 1) põhiteenuse liik ja kirjeldus; 2) põhiteenuse osutaja nimi, registrikood ja kontaktandmed; 11 3) lisateenuse liik, nimetus ja kirjeldus; 4) lisateenuse osutaja nimi, registrikood ja kontaktandmed; 5) sadamas käideldava kaubagrupi liik; 6) abilaevade nimi, registritunnus ja kasutusotstarve; 7) tehnilise vahendi liik, nimetus ja kasutustingimused. (10) Sadama registreerimistaotlusel kajastatavate sadama ehitiste andmed: 1) ehitise liik, alamliik ja tehnilised andmed vastavalt ehitise liigile; 2) kai alamliik; 3) kai nimi; 4) kai ehitisregistri kood; 5) kai pikkus meetrites; 6) kai laius meetrites; 7) kai kandevõime tonnides; 8) sügavus kai ääres meetrites; 9) kai kasutuselevõtu kuupäev; 10) kai kasutusperiood; 11) kail teenindatavad veesõidukid; 12) vendrid; 13) haalamispollarid; 14) rambid; 15) võimalus kail varustada kütuse, joogivee või elektriga. (11) Sadama registreerimistaotlusel kajastatavate sadama navigatsioonimärkide andmed, kui sadamasse on navigatsioonimärke paigaldatud: 1) reglementeeritud navigatsioonimärgi navigatsioonimärkide andmekogu number; 2) reglementeeritud navigatsioonimärgi nimetus; 3) reglementeeritud navigatsioonimärgi olek; 4) reglementeeritud navigatsioonimärgi hooaeg; 5) reglementeeritud navigatsioonimärgi kirjeldus; 6) reglementeerimata navigatsioonimärkide olemasolu sadamas; 12 (12) Sadama, välja arvatud väikesadama puhul, kus ei osutata tasulisi teenuseid, registreerimistaotlusel kajastatakse sadama eeskirjas esitatavad andmed vastavalt sadamaseaduse § 12 lõike 7 alusel kehtestatud määruses sätestatud eeskirja andmete loetelule. § 2. Määruse kehtetuks tunnistamine Majandus- ja kommunikatsiooniministri 10. aprilli 2013. a määrus nr 28 „Sadama registreerimistaotluse vorm“ tunnistatakse kehtetuks. 13 Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv (EL) 2019/883, 17. aprill 2019, milles käsitletakse sadama vastuvõtuseadmeid laevajäätmete üleandmiseks ja muudetakse direktiivi 2010/65/EL ning millega tunnistatakse kehtetuks direktiiv 2000/59/EÜ EL-i direktiivi EL-i EL-i direktiivi normi sisuliseks rakendamiseks kehtestatavad Kommentaarid: norm direktiivi riigisisesed õigusaktid Kooskõlla viimise tähtaeg: 28. juuni 2021, mis on (Artikkel, lõige, normi Paragrahv, lõige, punkt Pealkiri direktiivi ülevõtmise tähtaeg. punkt) ülevõtmis e kohustus (jah /ei/valikul ine) Artikkel 1 Jah SadS § 1 lg 1 p 1; §25-§ 28 Seaduse reguleerimisala Ei vaja ülevõtmist. Vastab kehtiva seaduse alusel. Artikkel 2 punkt 1 Jah SadS § 25 lg 1 Laevaheitmete ja lastijäätmete Ei vaja ülevõtmist. Vastab kehtiva seaduse alusel. vastuvõtmine ja üleandmine Seaduses sätestatud „muude veesõidukite“ all mõistetakse mh kalalaeva, väikelaeva, tiiburlaeva, hõljukit, allveesõidukeid ja ujuvvahendeid, sh kohaldub direktiiv ka väikelaevadele ja kalalaevadele. Artikkel 2 punkt 2 Jah SadS § 2 p 19 Mõisted Ei vaja ülevõtmist. Vastab kehtiva seaduse alusel. Artikkel 2 punkt 3 Jah SadS § 2 p 19 Mõisted Vajab ülevõtmist. Artikkel 2 punkt 4 Jah SadS § 2 p 25 Mõisted Vajab ülevõtmist. Artikkel 2 punkt 5 Jah SadS § 2 p 20 Mõisted Vajab ülevõtmist. Artikkel 2 punkt 6 Jah SadS § 2 p 24 Mõisted Ei vaja ülevõtmist, kuid sõna „laevaheitmed“ tuleb asendada sõnaga „laevajäätmed“. Artikkel 2 punkt 7 Jah MSOS § 2 p 41 Mõisted Ei vaja ülevõtmist. Vastab kehtiva seaduse alusel. Artikkel 2 punkt 8 Jah MSOS § 2 p 3 Mõisted Ei vaja ülevõtmist. Vastab kehtiva seaduse alusel. Artikkel 2 punkt 9 Jah SadS § 2 p 1 Mõisted Ei vaja ülevõtmist. Vastab kehtiva seaduse alusel. Artikkel 2 punkt 10 Jah SadS § 25 lg 4 Laevaheitmete ja lastijäätmete Ei vaja ülevõtmist. Vastab kehtiva seaduse alusel. vastuvõtmine ja üleandmine Artikkel 2 punkt 11 Jah MSOS § 2 p 19 Mõisted Ei vaja ülevõtmist. Vastab kehtiva seaduse alusel. Artikkel 2 punkt 12 Jah MSOS § 2 p 19 Mõisted Ei vaja ülevõtmist. Vastab kehtiva seaduse alusel. Artikkel 2 punkt 13 Jah SadS § 29 lg 1 Laevaheitmetest ja Vajab ülevõtmist. lastijäätmetest teavitamise ja nende üleandmise kohustusest ning laevaheitmete ja lastijäätmete eest võetavast tasust vabastamine Artikkel 2 punkt 14 Jah Majandus- ja Rahvusvaheliste Ei vaja ülevõtmist. Määruse nr 78 § 9 sätestab kommunikatsiooniministri organisatsioonide teavitamine Keskkonnaministeeriumile kohustuse teavitada 09.08.2009 määruse nr 78 Rahvusvahelist Mereorganisatsiooni. „Laevaheitmete ja lastijäätmete üleandmise ja vastuvõtmise korralduslikud nõuded“ § 9 Artikkel 2 punkt 15 Jah Jäätmeseadus § 16 lg 1 Jäätmete töötlemine Ei vaja ülevõtmist. Vastab kehtiva seaduse alusel. Artikkel 2 punkt 16 Jah SadS § 28 lg 1 Tasu laevaheitmete ja Ei vaja ülevõtmist. Vastab kehtiva seaduse alusel. lastijäätmete vastuvõtmise eest Artikkel 3 lõige 1 Jah SadS § 1 lg 1 p 1; § 1 lg 2 p 3 ja Seaduse reguleerimisala Ei vaja ülevõtmist. Vastab kehtiva seaduse alusel. punkt a § 1 lg 2 p 4 Artikkel 3 lõige 1 Jah SadS § 1 lg 1 p 1 Seaduse reguleerimisala Ei vaja ülevõtmist. Vastab kehtiva seaduse alusel. punkt b Artikkel 3 lõige 2 Jah SadS § 1 lg 1 p 1; § 1 lg 2 p 3 ja Laevaheitmete ja lastijäätmete Ei vaja ülevõtmist. Vastab kehtiva seaduse alusel. § 1 lg 2 p 4; § 25 lõige 8 vastuvõtmine ning üleandmine Artikkel 3 lõige 3 Jah Ei kohaldu. Ei kohaldu. Ei vaja ülevõtmist. Eesti kohaldab direktiivi. Konkreetne säte võimaldab direktiivi mitte üle võtta neil liikmesriikidel, kellel ei ole direktiivi kohaldamisalasse jäävaid sadamaid (eelkõige näiteks Tšehhi vabariik, Slovakkia, Austria). Artikkel 4 lõige 1 Jah SadS § 25 lõige 8 Laevaheitmete ja lastijäätmete Vajab ülevõtmist. Direktiivi norm on sätestatud riigisiseses SadS § 25 lõige 91 vastuvõtmine ning üleandmine õiguses, kuid seda on vaja täiendada fraasiga „asjatuid viivitusi põhjustamata“. Artikkel 4 lõige 2 Jah SadS § 25 lõige 9 Laevaheitmete ja lastijäätmete Ei vaja ülevõtmist. Direktiivi norm on sätestatud punkt a vastuvõtmine ning üleandmine riigisiseses õiguses. Artikkel 4 lõige 2 Jah Majandus- ja Laevade ja muude veesõidukite Ei vaja ülevõtmist. Määruses, et teavitatakse õigeaegselt = punkt b kommunikatsiooniministri teavitamine laevaheitmete ja asjatuid viivitusi põhjustamata. 09.08.2009 määruse nr 78 lastijäätmete vastuvõtmise ja „Laevaheitmete ja lastijäätmete üleandmise korrast Infovahetus toimub kõik EMDE vahendusel. Kava on üleandmise ja vastuvõtmise olemas sadamaregistris ja kõigile igal hetkel kättesaadav. korralduslikud nõuded“ § 4 Artikkel 4 lõige 2 Jah SadS § 28 lg 5; § 26 lg 11 Tasu laevaheitmete ja Ei vaja ülevõtmist. Direktiivi norm on sätestatud punkt c lastijäätmete vastuvõtmise eest riigisiseses õiguses. Artikkel 4 lõige 2 Jah SadS § 25 lg 7 Laevaheitmete ja lastijäätmete Ei vaja ülevõtmist. Direktiivi norm on sätestatud punkt d vastuvõtmine ning üleandmine riigisiseses õiguses. Majandus- ja Laevaheitmete ja lastijäätmete kommunikatsiooniministri liigitamine 09.08.2009 määruse nr 78 „Laevaheitmete ja lastijäätmete üleandmise ja vastuvõtmise korralduslikud nõuded“ § 5 Artikkel 4 lõige 3 Jah SadS § 25 lg 11 Laevaheitmete ja lastijäätmete Ei vaja ülevõtmist. Direktiivi norm on sätestatud vastuvõtmine ning üleandmine riigisiseses õiguses. Sätte esimene lause on riigisiseses õiguses reguleeritud. SadS § 42 lg 1 Riiklik järelevalve Sätte teine lause puudutab liikmesriikide uurimiskohustust . SadS § 42 lg 1. § 42 lõikega 1 on see juba kaetud, sest Keskkonnaamet teostab riiklikku järelevalvet laevadelt Majandus- ja Rahvusvaheliste laevajäätmete vastuvõtmise üle. kommunikatsiooniministri organisatsioonide teavitamine 09.08.2009 määruse nr 78 Kui KA saab § 25 lg 11 kohaselt teate puuduste kohta, „Laevaheitmete ja lastijäätmete peaks ta asuma asja uurimaja vajadusel teha ettekirjutuse üleandmise ja vastuvõtmise nõuetega kooskõlla viimiseks ja ettekirjutuse täitamata korralduslikud nõuded“ § 9 lg 1 jätmisel määrata sunniraha (§ 44) Majandus- ja Sadama vastuvõtuseadmete kommunikatsiooniministri väidetavatest puudustest 09.08.2009 määruse nr 78 teavitamise vorm „Laevaheitmete ja lastijäätmete üleandmise ja vastuvõtmise korralduslikud nõuded“ lisa 2 Artikkel 4 lõige 4 Jah Jäätmeseadus 3. jagu Jäätmehoolduse üldnõuded Ei vaja ülevõtmist. Direktiivi norm on sätestatud riigisiseses õiguses. Artikkel 4 lõige 5 Jah Võlaõigusseadus Ei vaja ülevõtmist. Siseriiklikus õiguses on tagatud kahju hüvitamise taotlemise võimalus. Vastav regulatsioon sisaldub võlaõigusseaduses. Artikkel 5 lõige 1 Jah SadS § 26 lg11 Laevaheitmete ja lastijäätmete Vajab ülevõtmist. Direktiivi normid on osaliselt kehtivas vastuvõtmise ning käitlemise seaduses reguleeritud (sh sadamapidaja kohustus kava kehtestada nõuetekohane jäätmete vastuvõtmise ja käitlemise kava). SadS §-i 26 täiendatakse lõikega 11, millega sätestatakse sadama pidajale konsulteerimise kohustus kava koostamisel. Artikkel 5 lõige 2 Jah SadS § 26 lg 4 ja lg 5 Sadama eeskiri ja sadamatasud Vajab ülevõtmist. Direktiivi norm on osaliselt sätestatud riigisiseses õiguses. Artikli esimene osa. Majandus- ja Laevade ja muude veesõidukite Määruses nr 78 § 4 tuleb sisse viia, et see on üldsusele kommunikatsiooniministri teavitamine laevaheitmete ja kättesaadav. Viia siia sisse direktiivi lisa 4. Määruse 78 § 09.08.2009 määruse nr 78 lastijäätmete vastuvõtmise ja 4 lg 2 punkt 5. „Laevaheitmete ja lastijäätmete üleandmise korrast EMDE põhimäärusesse §-i 4 andmekogusse kantavate üleandmise ja vastuvõtmise andmete loetellu viia sisse, et tuleb esitada ka määrusest 78 korralduslikud nõuded“ § 4 lg 2 §-i 4 lõikes 2 sätestatud punktid 1-5. Majandus- ja kommunikatsiooniministri 12.06.2013 määruse nr. 39 „Elektroonilise mereinfosüsteemi põhimäärus“ § 4 lg 5. Artikkel 5 lõige 3 Jah SadS § 26 lg 1 Laevaheitmete ja lastijäätmete Ei vaja ülevõtmist. Direktiivi norm on sätestatud vastuvõtmise ning käitlemise riigisiseses õiguses. kava Artikkel 5 lõige 4 Jah SadS § 26 lg 3 p 3 Laevaheitmete ja lastijäätmete Vajab ülevõtmist. Norm on osaliselt reguleeritud. Seadust vastuvõtmise ning käitlemise tuleb täiendada, mille kohaselt tuleb kava uuesti esitada kava viie aasta järel. Artikkel 5 lõige 5 Jah SadS § 26 lg 5 Vajab ülevõtmist. Erand väikestele sadamatele, kuid põhiinfo tuleb kättesaadavaks teha. Artikkel 6 lõige 1 Jah SadS § 27 lg 1 ja 2 Laevaheitmetest ja Vajab ülevõtmist. Direktiivi norm on osaliselt sätestatud lastijäätmetest teavitamine ning riigisiseses õiguses. § 27 lg 2 tuleks muuta, et oleks laevaheitmete ja lastijäätmete vastavuses direktiivi kohaldumisalaga (ainult VTM üle arvestuse pidamine direktiivi kohaldumisalasse jäävad laevad peavad eelteatise esitama). Majandus- ja Teatis sissesõidusadamale kommunikatsiooniministri Määrus 78 § 2 lõige 1. 09.08.2009 määruse nr 78 „Laevaheitmete ja lastijäätmete üleandmise ja vastuvõtmise korralduslikud nõuded“ lisa 1 Artikkel 6 lõige 2 Jah MSOS § 751 lg 3 p 4 Elektrooniline Ei vaja ülevõtmist. Direktiivi norm on sätestatud mereinfosüsteem riigisiseses õiguses. Majandus- ja Andmekogusse kantavate kommunikatsiooniministri andmete koosseis 01.07.2013 määruse nr 39 „Elektroonilise mereinfosüsteemi põhimäärus“ § 4 lg 1 p 5 Artikkel 6 lõige 3 Jah SadS § 27 lg 3 Laevaheitmetest ja Vajab ülevõtmist. Seaduse sätet tuleb täiendada, et oleks lastijäätmetest teavitamine ning võimalik eelteate infot säilitada ka elektroonselt. Kuna laevaheitmete ja lastijäätmete teave esitatakse EMDE kaudu, siis vajadus paberkandja üle arvestuse pidamine järele puudub. Ainult VTM direktiivi alla jäävad laevad peavad seda täitma. Artikkel 6 lõige 4 Jah SadS § 27 lg 3, 4, 41. Laevaheitmetest ja Ei vaja ülevõtmist. Direktiivi norm on sätestatud lastijäätmetest teavitamine ning riigisiseses õiguses. laevaheitmete ja lastijäätmete üle arvestuse pidamine Artikkel 7 lõige 1 Jah SadS § 25 lg 3 Laevaheitmete ja lastijäätmete Ei vaja ülevõtmist. Direktiivi norm on sätestatud vastuvõtmine ning üleandmine riigisiseses õiguses. Artikkel 7 lõige 2 Jah SadS § 27 lg 5 Paranduste tegemine Kviitung anda laevadele, mis kuuluvad VTM direktiivi Majandus- ja sissesõidusadamale kohaldamisalasse. kommunikatsiooniministri esitatavatele teatisele 09.08.2009 määruse nr 78 üleantavate ning laevale jäävate Vajab ülevõtmist. „Laevaheitmete ja lastijäätmete laevaheitmete ja lastijäätmete üleandmise ja vastuvõtmise kohta korralduslikud nõuded“ § 6 Artikkel 7 lõige 3 Jah SadS § 27 lõige 51 Laevaheitmetest ja Vajab ülevõtmist. VTM-direktiivi kohaldamisalasse lastijäätmetest teavitamine ning jäävad laevad peavad kviitungi andmed esitama EMDEsse. laevaheitmete ja lastijäätmete üle arvestuse pidamine Artikkel 7 lõige 4 Jah SadS § 25 lg 41 Laevaheitmete ja lastijäätmete Vajab ülevõtmist. Komisjon ei ole rakendusmäärust vastuvõtmine ning üleandmine 25.01.2021 seisuga vastu võtnud. Viide määrusele lisatakse eelnõusse, kui määruse tekst avaldatakse Euroopa Liidu Teatajas. Kui Komisjoni rakendusmäärust enne eelnõu Riigikogule esitamist vastu ei võta, jääb eelnõusse esitatud sõnastus. SadS §-i 25 lõike 4 p 1 tunnistatakse kehtetuks, sest see viitab metoodikale, mis tuleb KOMi rakendusakti. Artikkel 7 lõige 5 Jah SadS § 25 lg 4 p 2 ja 3 Laevaheitmete ja lastijäätmete Ei vaja ülevõtmist. Direktiivi norm on sätestatud vastuvõtmine ning üleandmine riigisiseses õiguses. Artikkel 7 lõige 6 Jah SadS § 25 lg 5 Laevaheitmete ja lastijäätmete Ei vaja ülevõtmist. Direktiivi norm on sätestatud vastuvõtmine ning üleandmine riigisiseses õiguses. Artikkel 8 lõige 1 Jah SadS § 28 lg 1, 2, 4 Tasu laevaheitmete ja Vajab ülevõtmist. Direktiivi norm on osaliselt riigisiseses Majandus- ja lastijäätmete vastuvõtmise eest õiguses reguleeritud. Vaja on sisse tuua, et tasu peab kommunikatsiooniministri sisaldama direktiivi lisas 4 toodud elemente. Lisaks tuleb 09.08.2009 määruse nr 78 SadS sätet muuta, kuna kohaldub ka kalalaevale ja „Laevaheitmete ja lastijäätmete väikelaevale. Tasude täpsemad sätted viiakse määrusesse. üleandmise ja vastuvõtmise korralduslikud nõuded“ § 4 Artikkel 8 lõige 2 Jah SadS § 28 lg 1 Tasu laevaheitmete ja Vajab ülevõtmist. Direktiivi norm on osaliselt riigisiseses Majandus- ja lastijäätmete vastuvõtmise eest õiguses reguleeritud. kommunikatsiooniministri 09.08.2009 määruse nr 78 „Laevaheitmete ja lastijäätmete üleandmise ja vastuvõtmise korralduslikud nõuded“ § 4 Artikkel 8 lõige 3 Jah SadS § 28 lg 4 Tasu laevaheitmete ja Ei vaja ülevõtmist. Direktiivi norm on sätestatud lastijäätmete vastuvõtmise eest riigisiseses õiguses. Artikkel 8 lõige 4 Jah SadS § 28 lg 2 Tasu laevaheitmete ja Vajab ülevõtmist. Direktiivi norm on osaliselt riigisiseses lastijäätmete vastuvõtmise eest õiguses reguleeritud. diferentseerimise alused muuta. Artikkel 8 lõige 5 Jah SadS § 28 lg 2 Tasu laevaheitmete ja Vajab ülevõtmist. Direktiivi norm on osaliselt riigisiseses lastijäätmete vastuvõtmise eest õiguses reguleeritud. Diferentseerimise alused muuta. Artikkel 8 lõige 6 Jah SadS § 26 lg 4 p 5 Laevaheitmete ja lastijäätmete Vajab ülevõtmist. Direktiivi norm on osaliselt riigisiseses vastuvõtmise ning käitlemise õiguses reguleeritud. Lisada SadS § 26 lg 4 p 5, et lisaks kava tasude süsteemi kirjeldusele, peavad kavas sisalduma ka tasude summad. Lisada, et tasud on ka kättesaadavad. SadS § 28 p 5 sätestab, et tasude summad ja süsteemi kirjeldus peavad olema kättesaadavad. Artikkel 8 lõige 7 Jah Jäätmeseadus Ei vaja ülevõtmist. KA saab vajamineva info jäätmearuandlusest, mida jäätmekäitleja peab jäätmeseaduse § 117 kohases aruandluses esitama. Artikkel 9 lõige 1 Jah SadS § 29 lg 1 Laevaheitmetest ja Vajab ülevõtmist. Direktiivi norm on osaliselt riigisiseses lastijäätmetest teavitamise ja õiguses reguleeritud. Eelkõige direktiivi punktid b, c. nende üleandmise kohustusest ning laevaheitmete ja lastijäätmete eest võetavast tasust vabastamine Artikkel 9 lõige 2 Jah SadS § 29 12 Laevaheitmetest ja Vajab ülevõtmist. Vabastuse vormi pole vaja kehtestada, lastijäätmetest teavitamise ja kuna vorm on direktiivis. Lisatakse otseviide direktiivile. nende üleandmise kohustusest ning laevaheitmete ja lastijäätmete eest võetavast tasust vabastamine Artikkel 9 lõige 3 Jah SadS § 29 lg 13 Laevajäätmetest ja Vajab ülevõtmist. Vabastuse vormil olev teave sisestada EMDE põhimäärusesse § 4 lg. lastijäätmetest teavitamise ja EMDE põhimäärusesse. 33 nende üleandmise kohustusest ning laevaheitmete ja lastijäätmete eest võetavast tasust vabastamine Andmekogusse kantavate andmete koosseis Artikkel 9 lõige 4 Jah SadS § 42 lg 2 Riiklik järelevalve Vajab ülevõtmist. Direktiivi norm on osaliselt riigisiseses õiguses reguleeritud. Lisada punkt tasu kohta. Artikkel 9 lõige 5 Jah SadS § 29 lg 3 Vajab ülevõtmist. Lisada täiendav säte. Artikkel 10 Jah SadS § 42 lg 2 Riiklik järelevalve Ei vaja ülevõtmist. Direktiivi norm on sätestatud riigisiseses õiguses. Artikkel 11 lõige 1 Jah SadS § 42 lg 2 Vajab ülevõtmist. Kus sätestada detailsem kontrollimeetod, mis direktiivis? Artikkel 11 lõige 2 Jah SadS § 42 lg 2 Vajab ülevõtmist. Oodata KOM rakendusakti. Artikkel 11 lõige 3 Jah SadS § 42 lg 2 Vajab ülevõtmist. Oodata KOM rakendusakti Artikkel 11 lõige 4 Jah SadS § 42 lg 2 Vajab ülevõtmist. Oodata KOM rakendusakti. Artikkel 12 Jah MSOS § 751 Elektrooniline Ei vaja ülevõtmist. Direktiivi norm on sätestatud mereinfosüsteem riigisiseses õiguses. Artikkel 13 lõige 1 Jah MSOS § 751 Elektrooniline Ei vaja ülevõtmist. Direktiivi norm on sätestatud mereinfosüsteem riigisiseses õiguses. Andmed esitatakse EMDEsse ning EMDE on liidestatud SSNga, mille kaudu saadetakse andmed teistele LRdele. Artikkel 13 lõige 2 Jah MSOS § 533 Laeva saabumisest ja Vajab ülevõtmist. Direktiivi norm on osaliselt sätestatud lahkumisest teatamine riigisiseses õiguses. Lisada vabastustõendil olev info MSOS § 751 EMDE põhimäärusesse Elektrooniline Majandus- ja mereinfosüsteem kommunikatsiooniministri 01.07.2013 määruse nr 39 Andmekogusse kantavate „Elektroonilise andmete koosseis mereinfosüsteemi põhimäärus“ § 4 lg 5, 6, 33 Artikkel 13 lõige 3 Jah MSOS § 751 Elektrooniline Vajab ülevõtmist. Läbi EMDE SSNi. mereinfosüsteem Majandus- ja Andmekogusse kantavate kommunikatsiooniministri andmete koosseis 01.07.2013 määruse nr 39 „Elektroonilise mereinfosüsteemi põhimäärus“ § 4 lg 5 Artikkel 14 lõige 1 Ei Ei kohaldu Ei kohaldu Sätestatakse kohustus Euroopa Komisjonile luua andmebaas. Artikkel 14 lõige 2 Jah MSOS § 78 Ei vaja ülevõtmist. MSOS regulatsioon katab. Artikkel 14 lõige 3 Ei Ei kohaldu Ei kohaldu Sätestatakse kohustused Euroopa Komisjonile. Artikkel 14 lõige 4 Ei Ei kohaldu Ei kohaldu Euroopa Komisjon peab tagama juurdepääsu liikmesriikidele. Artikkel 15 Jah Töötervishoiu ja tööohutuse Juhendamine ja väljaõpe Ei vaja ülevõtmist. Direktiivi norm on sätestatud seaduse § 133 riigisiseses õiguses. Artikkel 16 Jah SadS § 51 Laevaheitmetest, Ei vaja ülevõtmist. Direktiivi norm on sätestatud lastijäätmetest ja ohtlikust riigisiseses õiguses. lastist teavitamise ning laevaheitmete, lastijäätmete ja ohtliku lasti üleandmise ja vastuvõtmise nõuete rikkumine Artikkel 17 Ei Ei kohaldu Ei kohaldu Sätestatakse kohustused Euroopa Komisjonile. Artikkel 18 lõige 1 Ei Ei kohaldu Ei kohaldu Sätestatakse kohustused Euroopa Komisjonile. Artikkel 18 lõige 2 Ei Ei kohaldu Ei kohaldu Sätestatakse kohustused Euroopa Komisjonile. Artikkel 18 lõige 3 Ei Ei kohaldu Ei kohaldu Sätestatakse kohustused Euroopa Komisjonile. Artikkel 18 lõige 4 Ei Ei kohaldu Ei kohaldu Sätestatakse kohustused Euroopa Komisjonile. Artikkel 19 lõige 1 Ei Ei kohaldu Ei kohaldu Sätestatakse kohustused Euroopa Komisjonile. Artikkel 19 lõige 2 Ei Ei kohaldu Ei kohaldu Sätestatakse kohustused Euroopa Komisjonile. Artikkel 19 lõige 3 Ei Ei kohaldu Ei kohaldu Sätestatakse kohustused Euroopa Komisjonile. Artikkel 19 lõige 4 Ei Ei kohaldu Ei kohaldu Sätestatakse kohustused Euroopa Komisjonile. Artikkel 19 lõige 5 Ei Ei kohaldu Ei kohaldu Sätestatakse kohustused Euroopa Komisjonile. Artikkel 19 lõige 6 Ei Ei kohaldu Ei kohaldu Sätestatakse kohustused Euroopa Komisjonile. Artikkel 20 lõige 1 Ei Ei kohaldu Ei kohaldu Sätestatakse kohustused Euroopa Komisjonile. Artikkel 20 lõige 2 Ei Ei kohaldu Ei kohaldu Sätestatakse kohustused Euroopa Komisjonile. Artikkel 21 Jah MSOS § 751 Elektrooniline Ei vaja ülevõtmist. Direktiivi norm on sätestatud mereinfosüsteem riigisiseses õiguses. Artikkel 22 Ei Direktiivi 2000/59 kehtetuks Direktiivi 2000/59 kehtetuks Direktiivi 2000/59 kehtetuks tunnistamine tunnistamine tunnistamine Artikkel 23 lõige 1 Ei Ei kohaldu Ei kohaldu Sätestatakse kohustused Euroopa Komisjonile. Artikkel 23 lõige 2 Ei Ei kohaldu Ei kohaldu Sätestatakse kohustused Euroopa Komisjonile. Artikkel 24 lõige 1 Jah Direktiivi ülevõtmise tähtaeg Direktiivi ülevõtmise tähtaeg Direktiivi ülevõtmise tähtaeg riigisisesesse õigusesse riigisisesesse õigusesse riigisisesesse õigusesse 28.06.2021 28.06.2021 28.06.2021 Artikkel 2 lõige 2 Jah Liikmesriigi kohustus edastada Liikmesriigi kohustus edastada Liikmesriigi kohustus edastada Euroopa Komisjonile Euroopa Komisjonile Euroopa Komisjonile õigusnormide tekst õigusnormide tekst õigusnormide tekst Artikkel 25 Jah Direktiivi jõustumise tähtaeg Direktiivi jõustumise tähtaeg Direktiivi jõustumise tähtaeg Artikkel 26 Jah Direktiivi adressaadid Direktiivi adressaadid Direktiivi adressaadid Lisa 1 Jah SadS § 26 lg 4 Sadamas jäätmete vastuvõtmise Vajab osaliselt ülevõtmist. SadS § 26 lg 4 asendatakse sõna ja käitlemise kavade nõuded „laevaheitmed“ sõnaga „laevajäätmed“. Lisa 2 Jah Majandus- ja Teatis sissesõidusadamale Vajab ülevõtmist. Määruse nr 78 lisa 1 vorm tuleb kommunikatsiooniministri asendada. 09.08.2009 määruse nr 78 „Laevaheitmete ja lastijäätmete üleandmise ja vastuvõtmise korralduslikud nõuded“ lisa 1 Lisa 3 Jah Majandus- ja Laevajäätmete vastuvõtmise Vajab ülevõtmist. kommunikatsiooniministri akt 09.08.2009 määruse nr 78 „Laevaheitmete ja lastijäätmete üleandmise ja vastuvõtmise korralduslikud nõuded“ lisa 4 Lisa 4 Jah Majandus- ja Uus vorm Vajab ülevõtmist. kommunikatsiooniministri 09.08.2009 määruse nr 78 „Laevaheitmete ja lastijäätmete üleandmise ja vastuvõtmise korralduslikud nõuded“ Lisa 5 Jah Majandus- ja Uus vorm Vajab ülevõtmist kommunikatsiooniministri 09.08.2009 määruse nr 78 „Laevaheitmete ja lastijäätmete üleandmise ja vastuvõtmise korralduslikud nõuded“ 21.07.2021 Sadamaseaduse, meresõiduohutuse seaduse ja riigilõivuseaduse muutmise seaduse eelnõu seletuskiri 1. Sissejuhatus 1.1. Sisukokkuvõte Eelnõu on koostatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi (EL) 2019/883, milles käsitletakse sadama vastuvõtuseadmeid laevajäätmete üleandmiseks ja muudetakse direktiivi 2010/65/EL ning millega tunnistatakse kehtetuks direktiiv 2000/59/EÜ, Eesti õigusesse ülevõtmiseks. Direktiivi eesmärk on tõhustada laevajäätmete üleandmist ja vastuvõtmist sadamates, kaitsta seeläbi merekeskkonda ning samal ajal tagada tõrgeteta mereliiklus. Tegemist on 2000. aastast pärineva direktiiviga, mida muudeti olulises mahus 2019. aastal, et regulatsiooni täpsustada 1973. aasta rahvusvaheline laevade põhjustatava merereostuse vältimise konventsiooni (MARPOL) vahepeal tehtud muudatustest tulenevalt ning arvesse võtta andmete ja info edastamise kaasaegseid digitaalseid viise. Direktiiviga ühtlustatakse MARPOLi nõuded Euroopa Liidu õigusega. Eelnõu puudutab sadama pidajaid ja kasutajaid, jäätmekäitlejaid, Transpordiametit ja Keskkonnaametit, kes teostavad seaduses sätestatud nõuete täitmise üle järelevalvet. 1.2. Eelnõu ettevalmistaja Eelnõu on valmistanud ette ja teinud keeletoimetuse Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi meremajandusosakonna peaspetsialist Reet Laos (tel: 625 6334, e-post: [email protected]) ja sama osakonna juhataja Katrin Andre (teenistusest lahkunud). Eelnõu juriidilise ekspertiisi teostas Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi õigusosakonna õigusnõunik Anne-Ly Normak (tel: 715 3403, e-post: anne- [email protected]). 1.3. Märkused Käesolev eelnõu ei ole seotud ühegi muu menetluses oleva eelnõu ega Vabariigi Valitsuse tegevusprogrammiga. Eelnõuga muudetakse sadamaseaduse (SadS) 01.06.2021 jõustunud redaktsiooni RT I, 31.05.2021, 5, meresõiduohutuse seaduse (MSOS) 01.06.2021 jõustunud redaktsiooni RT I, 31.05.2021, 7 ja riigilõivuseaduse (RLS) 01.06.2021 jõustunud redaktsiooni RT I, 31.05.2021, 3. Seaduse vastuvõtmiseks on vaja Riigikogu poolthäälte enamust. 2. Seaduse eesmärk Seadusega võetakse Eesti õigusesse üle Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv (EL) 2019/883, mille eesmärk on kaitsta merekeskkonda negatiivse mõju eest, mida põhjustab sadamaid kasutavate laevade jäätmete merre heitmine, ja tagada samal ajal mereliikluse toimimine, parandades sobivate sadama vastuvõtuseadmete kättesaadavust ja kasutamist ning neisse jäätmete üleandmist. Direktiivis (EL) 2019/883käsitletakse sadama vastuvõtuseadmeid 1 laevajäätmete üleandmiseks ja muudetakse direktiivi 2010/65/EL ning millega tunnistatakse kehtetuks direktiiv 2000/59/EÜ (edaspidi direktiiv 2019/883). Üks suurimaid ülemaailmseid probleeme on merereostus ning see probleem muutub iga aastaga aina tõsisemaks. Iga aastaga areneb maailm üha enam, rahvastiku arv kasvab ja samal ajal kasvavad ka inimeste vajadused. See tähendab, et on vaja rohkem hankida toorainet, kala ja sellest järeldub, et merendussektor areneb – iga aastaga kasvab laevade arv ning ehitatakse juurde uusi sadamaid. Kõik ülaltoodud protsessid viivad selleni, et mere ökoloogiline olukord halveneb. Merekeskkonna reostust aitavad vältida või vähemalt vähendada rahvusvahelised konventsioonid, muud õigusaktid, määrused, Euroopa Liidu direktiivid. Euroopa Liit töötas välja Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2000/59/EÜ, 27. november 2000, laevaheitmete ja lastijäätmete vastuvõtmise seadmete kohta sadamates eesmärgiga vähendada eelkõige ebaseaduslikku laevaheitmete ja lastijäätmete juhtimist merre ühenduse sadamaid külastavatelt laevadelt sellega, et tõhustatakse sadamate laevaheitmete ja lastijäätmete vastuvõtmiseks mõeldud seadmete kättesaadavust ja kasutamist, parandades seega merekeskkonna kaitset. Nimetatud direktiiv hõlmas endas ka mitmeid MARPOL 73/78 sätteid ja võttis need seeläbi üle Euroopa Liidu õigusesse. Tänaseks päevaks on Euroopa Liit direktiivi 2000/59/EÜ uuendanud ja välja töötanud Euroopa Parlamendi ja Nõukogu direktiivi (EL) 2019/883, 17. aprill 2019, milles käsitletakse sadama vastuvõtuseadmeid laevajäätmete üleandmiseks ja muudetakse direktiivi 2010/65/EL ning millega tunnistatakse kehtetuks direktiiv 2000/59/EL. Vastavalt Vabariigi Valitsuse 22. detsembri 2011 määrusele nr 180 „Hea õigusloome ja normitehnika eeskiri“ (edaspidi HÕNTE) § 1 lõike 2 punktile 2 ei ole seaduse väljatöötamiseks koostatud väljatöötamiskavatsust, kuna antud juhul on tegemist Euroopa Liidu õiguse rakendamisega. Euroopa Komisjon koostas töödokumendi1 16.01.2018. a ettepaneku COM(2018) 33 final „Euroopa Parlamendi ja Nõukogu direktiiv, milles käsitletakse sadama vastuvõtuseadmeid ja –rajatisi laevajäätmete üleandmiseks ja millega tunnistatakse kehtetuks direktiiv 2000/56/EÜ ning muudetakse direktiivi 2009/16/EÜ ja direktiivi 2010/65/EL“, juurde, milles sisalduvad HÕNTE § 1 lõikes 1 ette nähtud teave ja põhjendused. 3. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs Eelnõu koosneb kolmest paragrahvist. Paragrahvis 1 on esitatud SadS muudatused, §-s 2 on esitatud MSOS muudatused ja §-s 3 on esitatud RLS muudatused. Paragrahvi 1 punktiga 1 muudetakse SadS §-i 2 punkte 19 ja 20. Muudatusega võetakse üle direktiivi 2019/883 artikli 2 punktid 3, 4 ja 5. Kasutusele võetakse mõiste „laevajäätmed“, mis hõlmab kõiki jäätmeid, sealhulgas lastijäätmeid, mis tekivad veesõiduki töö käigus või lastimis-, lossimis- ja koristustööde ajal, ja mis kuuluvad MARPOL I, II, IV, V ja VI lisa kohaldamisalasse, ning kutselisel kalapüügil passiivselt püütud jäätmeid. Samuti täiendatakse mõiste „lastijäätmed“ selgitust, mille kohaselt mõistetakse lastijäätmetena pärast lastimist, lossimist ja koristustööde lõpetamist veesõiduki tekile, lastiruumi või -mahutisse jäänud lastijääke, sealhulgas lastimise ja lossimise ülejääke kas märjana või kuivana või pesuveest niiskena, välja arvatud lastitolmu, mis jääb tekile pärast pühkimist, või laeva välispindadel olevat tolmu. Samuti hõlmatakse laevajäätmete alla kutselise kalapüügi käigus kutselisel kalapüügil püütud jäätmed ehk siis nö passiivselt püütud jäätmed. Kalapüügiseaduse § 31 kohaselt on kutselise kalapüügi vahenditeks õngejadad, nakkepüünised, lõkspüünised, kurnpüünised ja 1 https://eur-lex.europa.eu/legal-content/EN/TXT/?uri=SWD:2018:21:FIN (kättesaadav seisuga 10.09.2019) 2 traalpüünised. Kutselise kalapüügi tegevuse käigus puutuvad kalurid sageli kokku jäätmetega, mis kalapüüdmise käigus nende püügivahendisse jäävad. Sellisteks jäätmeteks võivad olla nii mahajäetud kalapüügivahendid kui ka muu meres leiduv prügi. Mereprügis domineerib looduses väga aeglaselt lagunev plast (60-80%, mõnel pool kuni 95%). Plastist tehtud ühekordselt kasutatavad esemed ja kalapüügivahendid moodustavad vastavalt 60% ja 20% plastprügist (ELis direktiivi (EL) 2019/9041 kohaselt 50% ja 27%). Muudatusega võetakse üle direktiivi 2019/883 artikli 2 punkt 4. Selleks, et kutselisel kalapüügil püütud jäätmeid tagasi merre ei visataks vaid toodaks äraandmiseks sadamasse, ei tohi sadama pidaja nende üleandmise eest võtta eraldi tasu, vaid neid saab üle anda sadamatasu hulka arvestatud laevajäätmete vastuvõtmise tasu arvelt. Plastist kalapüügivahendid üldjuhul avalikesse kogumissüsteemidesse ei jõua. Nende kogumise ja käitlemise korraldamist peaks seetõttu vaatlema avalikest süsteemidest eraldi. Jäätmearuandluse tähenduses tuleks plasti sisaldavad kalapüügivahendid (võrgud, mõrrad jms) deklareerida jäätmekoodiga 02 01 04 ehk plastijäätmed (välja arvatud pakendid), kuid jäätmearuandluse infosüsteemi andmetel selle jäätmekoodiga kalavõrkude kogumist ja edasist käitlust 2018. aastal näidatud ei ole. Küll on jäätmekäitlejate, sh suuremate prügilate andmetel Keskkonnaamet segaolmejäätmetena üle andnud 2018. aastal ligikaudu 15 tonni kalavõrke. Eelkõige on need n-ö ebaseaduslikud või hüljatud võrgud, mida Keskkonnaamet on valdavalt rannikumerest või Peipsi järvest kokku kogunud. Kalapüüniste kaal on prügilatele üleandmisel näidatud koos veetaimestikuga, seega on tegelik võrkude kogus reaalsuses väiksem. Euroopa Liidu Nõukogu määruse (EÜ) nr 1224/2009 kohaselt peab liidu kalalaeva pardal olema varustus kaotatud püügivahendite leidmiseks ja väljatoomiseks. Püügivahendite kaotamise korral peab laeva kapten püüdma need võimalikult kiiresti tagasi tuua. Kui kaotatud püügivahendit ei õnnestu tagasi tuua, peab kalalaeva kapten teavitama oma lipuliikmesriigi ametiasutusi 24 tunni jooksul. Lipuliikmesriik peab seejärel teavitama rannikuliikmesriigi pädevat asutust. Edastatav teave hõlmab kalalaeva pardatähist ja nime, kaotatud püügivahendi liiki ja kaotamise kohta ning püügivahendi tagasitoomiseks võetud meetmeid. Alla 12 meetriste kalalaevade suhtes teavitamiskohustus ei kehti. Nõukogu määruse (EÜ) nr 1224/2009 muutmist käsitleva Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse ettepaneku kohaselt toimub teavitamine kalalaeva poolt elektroonilise püügipäeviku kaudu ning liikmesriigid peavad koguma ja talletama teavet kadunud püügivahendite kohta ja esitama need nõudmisel komisjonile. Direktiivi (EL) 2019/883 kohaselt kogutud teave kutselisel kalapüügil püütud jäätmete kohta, mis on kättesaadav jäätmete üleandmise kviitungitel, edastatakse nimetatud viisil. EL Komisjon võtab vastu rakendusmäärused, et määrata kindlaks seireandmete kogumise metoodika ja aruandevormid. Nimetatud rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas direktiivi 2019/883 artikli 20 lõikes 2 osutatud kontrollimenetlusega. IMO MARPOL lisa V erandid, milliseid jäätmeid on teatud juhtudel lubatud üle parda heita on leitavad: https://wwwcdn.imo.org/localresources/en/KnowledgeCentre/IndexofIMOResolutions/MEPC Documents/MEPC.295(71).pdf. Paragrahvi 1 punktiga 2 asendatakse SadS §-i 2 punktis 24, § 25 pealkirjas, lõigetes 3, 9, 10, §-s 26, § 38 lõike 1 punktis 15, § 42 lõikes 1, sõnad „laevaheitmed ja lastijäätmed“ sõnaga “laevajäätmed“ vastavas käändes. Muudatus tuleneb direktiivi 2019/883 artiklist 2 punktist 3, mille kohaselt hõlmavad laevajäätmed ka lastijäätmeid. Varasemalt kasutati SadS-is eraldi mõisteid – laevaheitmed, mis ei hõlmanud lastijäätmeid. Paragrahvi 1 punktiga 3 täiendatakse SadS §-i 3 lõiget 1 punktiga 7 ja lisatakse sadamateenuste nimistusse tegevusena ka laevajäätmete vastuvõtmine. Direktiivi 2019/883 3 kohaselt peab sadam suutma vastu võtta sadamat tavaliselt külastavate laevade laevajäätmed ehk pakkuma laevajäätmete vastuvõtmise teenust. Samuti kohaldatakse üleeuroopalise transpordivõrgu meresadamatele Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) 2017/352, millega luuakse sadamateenuse osutamise raamistik ja sadamate finantsläbipaistvuse ühised normid. Määruse kohaselt käsitatakse sadamateenusena ka laevajäätmete vastuvõtmist. Eestis kuuluvad sellesse transpordivõrku Vanasadam, Paldiski Lõunasadam, Muuga, Paljassaare, Rohuküla, Heltermaa, Kuivastu, Virtsu, Pärnu ja Sillamäe sadamad. Kuigi laevjäätmete vastuvõtmist käsitatakse juba ka kehtiva sadamaseaduse kohaselt sadamateenusena, siis lisatakse see selguse huvides ka SadS §-s 3 loetletud sadamateenuste nimekirja. Paragrahvi 1 punktiga 4 muudetakse SadS §-i 12 lõige 7 ja nähakse ette, et sadama eeskirjas kajastatud andmete loetelu kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega. Sadama eeskirja vormi asemel on otstarbekas kehtestada eeskirjas kajastatud andmete loetelu. Sadama eeskiri on oma olemuselt informatiivne dokument suunatuna meresõitjale, mistõttu ametlikku vormi ei ole vajalik kehtestada ning saab piirduda üksnes andmete loeteluga. Kindel vorm ei ole hetkel enam ka asjakohane, kuna piirab liigselt elektroonilise sadama-eeskirja muutmise ja kaasajastamise võimalusi sadamaregistris (nt on takistatud andmete asukoha, suuruse või muu vormistuse muutmine. Paragrahvi 1 punktiga 5 asendatakse SadS §-i 25 lõikes 1 sõna „laevaheitmete“ tekstiosaga „laevajäätmete, välja arvatud lastijäätmed“, kuna SadS §-i 25 lõige 1 reguleerib vaid laevajäätmete, mille hulka ei kuulu lastijäätmed, vastuvõtmise korraldamise kohustust. Paragrahvi 1 punktiga 6 muudetakse SadS §-i 25 lõike 4 sissejuhatavat lauseosa ja nähakse ette, et laeva kapten ei pea kõiki laevajäätmeid üle andma, kui SadS § 27 lõikes 1 nimetatud eelteatises esitatud informatsioonist selgub, et olemasolevad laeva hoidlad on piisavad juba kogunenud ja kavandatava reisi ajal kogunevate laevajäätmete mahutamiseks kuni üleandmissadamasse jõudmiseni, välja arvatud juhtudel, mis on toodud alljärgnevalt sama lõike punktides 2-5. Paragrahvi 1 punktiga 7 tunnistatakse kehtetuks SadS §-i 25 lõike 4 punkt 1. Üldreegli kohaselt peab laev enne sadamast väljumist üle andma kõik laevajäätmed (SadS § 25 lõige 3; direktiivi 2019/883 artikkel 7 lõige 1). Sellest kohustusest võib teha erandi, kui laeval olevad laeva hoidlad on piisavad, et juba laeval tekkinud ja reisi jooksul tekkivad jäätmeid ladustada. Millist ladustusmahtu peetakse piisavaks, direktiiv 2000/59/EÜ ei reguleerinud ja see oli liikmesriikide otsustuspädevuses, arvestades MARPOLi nõudeid. Direktiivi 2019/883 artikkel 7 lõike 4 teine lõik näeb aga ette, et selleks et tagada direktiivis osutatud [lastijäätmete äraandmise kohustusest] erandi ühetaolised rakendamistingimused, võtab komisjon vastu rakendusaktid, et määrata kindlaks piisava ladustamismahu arvutamise meetodid. Nimetatud rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 20 lõikes 2 osutatud kontrollimenetlusega. Kuna Komisjon võtab vastu rakendusakti, siis ei saa seadus ette näha hoidla ladustamismahtu käsitlevat sätet ja SadS §-i 25 lõike 4 punkt 1 tunnistatakse kehtetuks. Paragrahvi 1 punktiga 8 asendatakse SadS paragrahvi 25 lõike 4 punktis 2, § 26 lõike 4 punktides 8 ja 10 sõna „laevaheitmete“ sõnaga „laevajäätmete. Paragrahvi 1 punktiga 9 täiendatakse SadS §-i 25 lõikega 41. Uues sättes tehakse viide komisjoni rakendusmäärusele, mis direktiivi 2019/883 artikkel 7 lõike 4 teise lõike kohaselt võetakse vastu selleks, et tagada direktiivis osutatud [lastijäätmete äraandmise kohustusest] erandi ühetaolised rakendamistingimused. 4 Lõikes 41 nähakse ette, et § 25 lõikes 4 nimetatud laeva hoidla ladustusmaht loetakse piisavaks, kui see vastab komisjoni rakendusmääruses sätestatud tingimustele2. Paragrahvi 1 punktiga 10 tunnistatakse kehtetuks SadS §-i 25 lõige 7, kuna jäätmete liigiti kogumise nõue on reguleeritud jäätmeseadusega. Paragrahvi 1 punktiga 11 muudetakse SadS §-i 25 lõiget 8, millega täpsustatakse sätet nii, et sadama pidaja peab tagama, et ta vastuvõtuseadmed suudavad täita sadamat tavaliselt külastatavate laevade vajadusi, samuti neile asjatuid viivitusi põhjustamata. Sätet täiendatakse täpsustusega, et sadamas peavad olema vastuvõtuseadmed, mis arvestavad sadamat tavaliselt külastavate laevade vajadusi. Sellega soovitakse rõhutada, et sadam ei pea olemas valmis kõikide laevade vajaduste rahuldamiseks, vaid peab arvestama just nende laevadega, mis sadamat tavaliselt külastavad. Samuti lisatakse täiendus, et laevajäätmete vastuvõtmisel ei tohi laevajäätmete üleandjale asjatuid viivitusi põhjustada. Asjata viivituste põhjustamise korral on kahjustatud isikul õigus nõuda kahjude hüvitamist (direktiivi 2019/883 art 4 lõige 4). Kahju hüvitamise reguleerib võlaõigusseadus. Vastavalt IMO resolutsioonile MEPC.83(44) tuleb laevajäätmete üleandmine osaliste vahel eelnevalt kokku leppida ja peaks toimuma ajal, mil laev käitleb sadamas lasti. Seda toetab ka jäätmete eelteate esitamise kohustus. Paragrahvi 1 punktiga 12 tunnistatakse kehtetuks SadS §-i 25 lõike 9 esimene lause, mis viiakse lõikesse 91. Paragrahvi 1 punktiga 13 täiendatakse SadS §-i 25 lõikega 91, mis näeb ette sadama pidajale, kes ise ei tegele vahetult jäätmekäitlusega, lepingu sõlmimist jäätmete vastuvõtjaga, kes omab vastavat kehtivat keskkonnakaitseluba ja kellel on vajaliku teenuse osutamiseks piisavad vastuvõtuseadmed. Paragrahvi 1 punktiga 14 asendatakse SadS §-i 25 lõikes 11 sõna „kirjalikult“ sõnadega „elektroonilise mereinfosüsteemi kaudu“, kuna vastava teabe edastamine Keskkonnaametile ja välisriigis lisaks sadama asukohariigi pädeva asutuse teavitamine toimub läbi elektroonilise mereinfosüsteemi. Paragrahvi 1 punktiga 15 täiendatakse SadS §-i lõigetega 111 ja 112, milledega nähakse ette Keskkonnaametile kohustus kontrollida sadamate vastuvõtuseadmete puuduste teatisel esitatud teavet, samuti kontrollida, kas sadamate vastuvõtuseadmete osas esineb puudusi ja vastuvõtuseadmete vastavust laevajäätmete vastuvõtmise ja käitlemise kavale ning teha puuduse ilmnemisel ettekirjutus selle kõrvaldamiseks. Muudatusega võetakse üle direktiivi artikkel 4 punkt 3. Lõige 112 näeb ette Keskkonnaametile kohustuse teavitada kontrolli tulemustest elektroonilise mereinfosüsteemi kaudu Rahvusvahelist Mereorganisatsiooni ja sama paragrahvi lõikes 11 nimetatud teate esitanud laeva lipuriigi pädevat asutust. Paragrahvi 1 punktiga 16 muudetakse SadS §-i 25 lõige 12 ja nähakse ette, et laevajäätmete üleandmise ja vastuvõtmise korra kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega. Teatise vormi pole vaja enam kehtestada, kuna teatis esitatakse Rahvusvahelise Mereorganisatsiooni (IMO) kehtestatud vormil. Paragrahvi 1 punktiga 17 täiendatakse SadS §-i 26 lõikega 11, millega kehtestatakse sadama pidajale konsulteerimise kohustus laevajäätmete vastuvõtmise ning käitlemise kava 2 Komisjon ei ole rakendusumäärust 15.06.2021 seisuga vastu võtnud. Viide konkreetsele rakendusmäärusele lisatakse eelnõusse ja seletuskirja, kui määruse tekst avaldatakse Euroopa Liidu Teatajas. 5 koostamisel ja kava olulisel muutmisel sadamaehitise kasutajate või nende esindajatega, ja vajadusel kohalike omavalitsuste pädevate asutuste (üldjuhul kohaliku omavalitsuse üksus), jäätmekäitlejate, laiendatud tootjavastutuse kohustusi täitvate organisatsioonidega ja kodanikuühiskonna esindajatega muuhulgas pakenditest kui ka probleemtoodetest tekkinud jäätmete käitlemist korraldavate organisatsioonidega. Samuti on konsulteerimise eesmärk veenduda, et laevajäätmete vastuvõtmise ning käitlemise kava oleks kooskõlas kohaliku omavalitsuse jäätmekava ja jäätmehoolduseeskirjas tooduga ja arvestama seal toodud erisustega. Muudatusega võetakse üle direktiivi 2019/883 artikli 5 lõige 1. Konsulteerimise eesmärk on, et sadama vastuvõtuseadmed vastaksid külastajate ootustele ja vajadusetele ning suudaks pakkuda konkurentsivõimelist teenust. Paragrahvi 1 punktiga 18 täiendatakse SadS §-i 26 lõiget 2 ja nähakse ette, et laevajäätmete vastuvõtmise ja käitlemise kavad esitatakse Keskkonnaametile sadamaregistri vahendusel, mis aitab kaasa eri asutuste halduskoormuse vähendamisele ja info operatiivsele liikumisele läbi ühe elektroonilise süsteemi. Elektroonilise keskkonna kasutamise vajadus menetlusteks tuleneb eelkõige asjaolust, et sadamaregistrisse kantakse jäätmete vastuvõtuseadmete andmed üksikandmetena, mida vastavalt direktiivile edastatakse elektroonilise mereinfosüsteemi vahendusel SafeSeaNeti (ja selle vahendusel ka IMO GISIS andmebaasi) – ehk ilma elektroonilise menetluskeskkonnata peaks igakordselt andmeid EMDE süsteemi sisestama käsitsi ametnik, mis tõstab oluliselt halduskoormust. Samas võimaldab elektrooniline menetlus vähendada ka sadamapidaja halduskoormust, kuna jäätmekäitluskava koostamisel kanduvad kavale sadama üldandmed automaatselt ja sadama pidaja peab kavale lisama vaid puuduolevad andmed. Jäätmekäitluskavade korduval kooskõlastamisel on muudatuste tegemine veelgi lihtsam, kuna vajalik on muuta vaid seda tekstiosa, mis on muutunud. Sadamaregistri vahendusel täidetakse ka nõude jäätmekäitluskavade avalikustamiseks – kõik kinnitatud kavad on sadamaregistris avalikult klientidele kättesaadavad. Paragrahvi 1 punktiga 19 asendatakse SadS §-i 26 lõike 3 punktis 3 sõna „kolme“ sõnaga „viie“. Direktiivi (EL) 2019/883 artikli 5 lõike 4 alusel hindavad liikmesriigid ja kiidavad heaks jäätmete vastuvõtmise ja käitlemise kava ning tagavad, et vähemalt iga viie aasta järel pärast selle heakskiitmist või uue heakskiidu andmist ja pärast olulisi muudatusi sadama töös kiidetakse see uuesti heaks. Kõnealused muudatused võivad hõlmata muu hulgas järgmist: sadama laevaliikluse struktuursed muutused, uue taristu väljaarendamine, sadama vastuvõtuseadmete nõudluse ja pakkumise muutused ning uued pardal käitlemise tehnikad. Liikmesriigid jälgivad jäätmete vastuvõtmise ja käitlemise kavade rakendamist sadamate poolt. Kui esimeses lõigus osutatud viieaastase ajavahemiku jooksul ei ole toimunud olulisi muutusi, võib uuesti heaks kiitmine kujutada endast olemasoleva kava kinnitamist. Kehtiva seaduse kohaselt tuleb kava Keskkonnaametile heakskiitmiseks esitada iga kolme aasta järel. Muudatuse tulemusena väheneb nii sadamapidajate halduskoormus kui ka Keskkonnaameti töökoormus. Paragrahvi 1 punktiga 20 täiendatakse SadS §-i 26 lõike 4 punkti 1 ja nähakse ette, et laevajäätmete vastuvõtmise ja käitlemise kava peab sisaldama hinnangut sadama vastuvõtuseadmete vajaduse kohta, arvestades sadamat tavaliselt külastavate laevade vajadusi. Sellega soovitakse rõhutada, et sadam ei pea olema valmis kõikide laevade vajaduste rahuldamiseks, vaid peab arvestama just nende laevadega, mis sadamat tavaliselt külastavad. Paragrahvi 1 punktiga 21 täiendatakse SadS §-i 26 lõike 4 punkti 2 ja nähakse ette, et laevajäätmete vastuvõtmise ja käitlemise kava peab sisaldama ka sadama vastuvõtuseadmete asukoha iga kai ääres kirjeldust. Muudatusega võetakse üle direktiivi artikkel 5 lõige 2. 6 Paragrahvi 1 punktiga 22 lisatakse SadS §-i 26 lõike 4 punkti 5, et lisaks laevajäätmete kogumise eest võetavate tasude süsteemi kirjeldusele, peab laevajäätmete vastuvõtmise ning käitlemise kavas välja tooma ka tasude summad. Direktiiv 2000/59/EÜ ei näinud ette, et laevajäätmete vastuvõtmise ning käitlemise kavas peavad olema esitatud ka tasude suurused. Sellist kohustust sisaldab aga direktiivi 2019/883 artikkel 8 lõige 6. Sellise info esitamine on nõutud selleks, et oleks tagatud, et tasud on õiglased, läbipaistvad, kergesti tuvastatavad ja mittediskrimineerivad ning kajastavad kättesaadavate ja asjakohasel juhul ka kasutatavate seadmete ning teenuste kulusid. Muudatusega kaasneb Keskkonnaametile kohustus hinnata, kas tasud on õiglased, mittediskrimineerivad ja kajastavad ka seadmete ja teenuste kulusid, sellega seoses tõuseb Keskkonnaameti töökoormus ning tekib spetsialistide koolituse vajadus. Paragrahvi 1 punktiga 23 tunnistatakse kehtetuks SadS § 26 lõike 4 punkt 7, millega kohustati laevajäätmete vastuvõtmise ning käitlemise kavas kajastama infovahetuse korraldust sadama pidaja, sadamaehitise kasutajate, jäätmekäitlejate ja teiste sadama jäätmekäitlusega seotud isikute vahel.Direktiivi kohaselt (artikkel 5 p 2) ei ole vaja vastavat infot enam laevajäätmete vastuvõtmise käitlemise kavas kajastada. Lisandunud on kohustus juba eelnevalt, enne kava koostamist, konsulteerida seotud osapooltega ja selle tagasiside põhjal koostatakse sadama külastajate vajadusi arvestav laevajäätmete vastuvõtmise ja käitlemise kava. Vältimaks ebamõistlikku halduskoormust ja ülereguleerimist sadama pidajatele, on vastav punkt kehtetuks tunnistatud. Paragrahvi 1 punktiga 24 lisatakse SadS §-i 26 lõike 4 punkt 71 ja nähakse ette, et laevajäätmete vastuvõtmise ning käitlemise kava peab sisaldama ka kava muutmisel toimunud konsulteerimise korra kirjeldust, et tagada jätkuvalt sadama vastuvõtuseadmete sobivus sadamat tavaliselt külastavate laevade laevajäätmete vastuvõtu tagamiseks. Muudatuse tulemusel Keskkonnaameti töökoormus suureneb ning tekib ka spetsialistide koolitamise vajadus. Konsulteerimise kohustus laevajäätmete vastuvõtmise ja käitlemise kava koostamisel on sätestatud käesoleva seaduse §-i 26 lõikes 11. Paragrahvi 1 punktiga 25 täiendatakse SadS §-i 26 lõigetega 5-9. Lõikes 5 nähakse ette, et välisriigi veesõidukeid teenindaval sadamal peab SadS §-i lõike 4 punktides 2, 3, 5, 8 ja 11 sätestatud teave olema tõlgitud inglise keelde. Muudatusega võetakse üle direktiivi artikli 5 lõige 2. Lõikes 6 nähakse ette, et Keskkonnaamet ei kiida laevajäätmete vastuvõtmise ja käitlemise kava heaks, kui see ei vasta SadS §-i 26 lõikes 4 sätestatud nõuetele. Lõigetes 7-9 nähakse ette, et SadS §-is 26 sätestatud nõudeid ei kohaldata väikesadamale, kus ei osutata tasulisi sadamateenuseid ja mis asub korraldatud jäätmeveo piirkonnas, ning mille pidaja on taganud, et sadamasse saabunud väikelaevu teavitatakse õigeaegselt laevajäätmete vastuvõtmise ja üleandmise korrast. Nimetatud tingimustele vastav väikesadam teavitab sellest Keskkonnaametit. Keskkonnaamet hindab, kas väikesadam vastab käesoleva paragrahvi lõikes 7 nimetatud tingimustele ja teavitab sellest sadamapidajat sadamaregistri vahendusel. Juhul kui sadam ei vasta lõikes 7 nimetatud tingimustele kohalduvad väikesadamale käesoleva paragrahvi lõikes 4 sätestatud nõuded. Muudatus vähendab Keskkonnaameti töökoormust, kuna nimetatud väikesadamad peavad esitama vaid teavituse. Keskkonnaamet peab küll teavituse läbi vaatama, kuid teavituse andmemaht on väiksem. Sadamaregistri andmetel on Eestis väikesadamaid, mis ei paku tasulisi teenuseid 104 (kokku on sadamaregistris 226 sadamat).3 3 https://www.sadamaregister.ee/sadamad 7 Paragrahvi 1 punktiga 26 muudetakse SadS §-id 27-29 ja esitatakse uues sõnastuses. § 27. Laevajäätmetest teavitamine ja laevajäätmete üle arvestuse pidamine SadS §-i 27 lõikes 1 täpsustatakse kohaldamisala, mille kohaselt laeva, mille kogumahutavus on 300 või enam, kapten, laevaagent või tema poolt määratud isik peab koostama ja esitama elektroonilise mereinfosüsteemi kaudu sissesõidusadamale teatise sadamas üleantavate ning laevale jäävate laevajäätmete liigi ja koguse kohta. Eelteatise peavad esitama laevad, mis kuuluvad direktiivi 2002/59/EÜ kohaldamisalasse, milleks on laevad kogumahutavusega 300 või enam. Teatise vorm on esitatud direktiivi (EL) 2019/883 lisas 2, mistõttu jäetakse sättest välja viide volitusnormile, mis andis valdkonna eest vastutavale ministrile volituse vastavat vormi kehtestada. Samuti nähakse ette tingimused, millal vastav eelteatis tuleb esitada. Laeva kogumahutavus on ühikuta suurus. Kogumahutavusel põhineb laevaehitus- ja laevasõidustatistika, seda kasutatakse laeva iseloomustamiseks rahvusvahelistes lepetes, rahvuslikes juhendeis, klassifikatsiooniühingute normides ja mujal. Kogumahutavuse mõõtmistulemused kantakse laeva mõõtekirja. SadS §-i 27 lõikes 2 tuuakse välja erandid, millised laevad ei pea esitama elektroonilise mereinfosüsteemi kaudu sissesõidusadamale teatist sadamas üleantavate ning laevale jäävate laevajäätmete liigi ja koguse kohta. Teatist ei pea esitama kalalaev, ajalooline laev ja vaba aja veetmiseks kasutatav veesõiduk, mille pikkus on väiksem kui 45 meetrit; sõja- ja piirivalvelaev ja muu riigihaldusülesannet täitev laev; SadS §-i 29 lõikes 1 nimetatud laevajäätmetest teavitamise ja nende üleandmise kohustusest vabastatud laev, kuna need laevad ei kuulu direktiivi 2002/59/EÜ kohaldamisalasse. SadS §-i 27 lõikes 3 nähakse ette, et elektroonilist teatist sadamas üleantavate ning laevale jäävate laevajäätmete ja liigi ja koguse kohta säilitatakse laeva pardal vähemalt järgmisest sissesõidusadamast väljumiseni. Laevadel kasutatakse dokumentide säilitamiseks erinevaid lahendusi nagu näiteks prinditakse välja dokumendi koopia ja pannakse kausta või hoitakse arvutis. Samamoodi toimetatakse ka elektrooniliste sertifikaatidega, kus need saadetakse laeva e-mailile. Lahendusena kasutatakse ka süsteemi, kus kapten logib sisse klassiühingu portaali ja sealt saab sadamariigi kontrollile näidata dokumenti. Laevas peab olema igal ajal ligipääs sellele elektroonilisele teatisele. Muudatusega võetakse üle direktiivi 2019/883 artikli 6 lõige 3. SadS §-i 27 lõikes 4 kehtestatakse sadama pidajale kohustus teavitada Keskkonnaametit ja Transpordiametit, kui laev ei esita eelteatist või ei anna üle laevajäätmeid või kui laeval avastatakse muid laevajäätmete üleandmise nõuete rikkumisi või tekib kahtlus, et nimetatud nõudeid rikutakse. SadS §-i 27 lõikega 5 nähakse ette, et sadama pidaja korraldab laevadelt vastu võetud laevajäätmete arvestust teatiste ning teiste laevajäätmete vastuvõttu tõendavate dokumentide alusel laevade ning laevajäätmete liikide kaupa. SadS §-i 27 lõike 6 kohaselt esitab sadama pidaja määratud isik või jäätmete vastuvõtja elektroonilise mereinfosüsteemi kaudu laeva kaptenile põhjendamatu viivituseta üleantud laevajäätmete kohta laevajäätmete üleandmise akti, andmed on kättesaadavad Keskkonnaametile ja Transpordiametile. Laevajäätmete üleandmise akti säilitatakse laeva pardal kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis vähemalt kaks aastat. Laevadel kasutatakse dokumentide säilitamiseks erinevaid lahendusi nagu näiteks prinditakse välja dokumendi koopia ja pannakse kausta või hoitakse arvutis. Samamoodi toimetatakse ka elektrooniliste 8 sertifikaatidega, kus need saadetakse laeva e-mailile. Lahendusena kasutatakse ka süsteemi, kus kapten logib sisse klassiühingu portaali ja sealt saab sadamariigi kontrollile näidata dokumenti. Laevas peab olema igal ajal ligipääs dokumendile. Eestis ei tegele suuremad sadamad ise jäätmete vastuvõtuga, vaid on sõlminud eraldi lepingud jäätmekäitlejatega ja seega on õigus esitada jäätmete vastuvõtjal samuti akti laevajäätmete vastuvõtmise kohta. Muudatusega võetakse üle direktiivi 2019/883 artikli 7 lõige 2. Direktiivi 2019/883 lisas 2 on toodud tüüpvorm eelteatise saatmiseks laevajäätmete üleandmise kohta sadama vastuvõtuseadmetesse ja lisas 3 jäätmete üleandmise kviitungi tüüpvorm. Andmed tuleb esitada just nendel vormidel, mistõttu puudub vajadus vormide kehtestamiseks ministri määruses. SadS §-i 25 lõike 12 alusel kehtestatavas määruses tehakse viide direktiivi lisades esitatud dokumentide vormidele ja nähakse ette, et andmed tuleb esitada just nendel vormidel. § 28. Laevajäätmete vastuvõtmise tasu SadS §-i 28 lõikes 1 nähakse ette, et sadama pidaja kohustust sadamatasu hulka arvestatud laevajäätmete vastuvõtmise tasu arvelt või eraldi kindlaks määratud jäätmetasu eest, sõltumata üleantavast kogusest ja sadama vastuvõtuseadmete tegelikust kasutamisest, vastu võtta laevajäätmed, välja arvatud lastijäätmed ja heitgaaside puhastussüsteemide poolt tekitatud jäätmed. Tegu on sadama pidajale makstava tasuga laevajäätmete vastuvõtmise teenuse eest. SadS §-i 28 lõikes 2 sätestatakse, et SadS §-i 28 lõikes 1 nimetatud tasu peab sisaldama laevajäätmete tegelikust üleandmisest tulenevaid otseseid tegevuskulusid ja sadamas asuva süsteemi juhtimisest tulenevaid kaudseid halduskulusid. SadS §-i 28 lõikes 3 sätestatakse, et kui üleantavate laevajäätmete maht ületab eelteatises nimetatud maksimaalset ladustamismahtu, tasub jäätmete äraandja või vastuvõtuseadmete kasutaja maksimaalset ladustamismahtu ületavate ja üleantavate laevajäätmete eest jäätmetasu nende liigi ja koguse alusel, mille määrad kehtestatakse kulupõhiselt. Muudatus tuleneb direktiivi 2019/883 artiklist 2 punktist 3, mille kohaselt hõlmavad laevajäätmed ka lastijäätmeid. Varasemalt kasutati SadS-is eraldi mõisteid – laevaheitmed, mis ei hõlmanud lastijäätmeid, ja lastijäätmed. SadS §-i 28 lõikega 4 nähakse ette, et lastijäätmete ja heitgaaside puhastussüsteemide poolt tekitatud jäätmete üleandmise eest tasub jäätmete äraandja või vastuvõtuseadmete kasutaja tegelikult üleantud liigi ja koguse alusel. IMO MARPOLi konventsiooni VI lisas on kehtestatud merre heitmist käsitlevad normid uutele jäätmekategooriatele, eelkõige heitgaaside puhastussüsteemide jääkidele, mis koosnevad nii settest kui ka süsteemidest väljajooksvast veest. Vastavalt direktiivile 2019/883 ei sisalda kaudne tasu heitgaaside puhastussüsteemide tekitatud jäätmetega seotud kulusid, mis kaetakse üle antud jäätmete liigi ja koguse alusel. Direktiivi kohaldamisalasse hetkel kõnealuseid jäätmekategooriaid lisatud ei ole. Lastijäätmed jäävad pärast terminalis lasti mahalaadimist lasti omaniku omandisse ja neil võib olla majanduslik väärtus. Seetõttu ei hõlma kulude eest tasumise süsteemid ega kaudne tasu lastijäätmeid. Lastijäätmete üleandmise tasu maksab sadama vastuvõtuseadmete kasutaja asjaomaste poolte vahel sõlmitud kokkuleppe või muu kohaliku korra alusel. SadS §-i 28 lõikega 5 sätestatakse, et jäätmetasu suuruse määramise alused kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega. Määrusega võetakse üle direktiivi sätted, mis oma sisult kuuluvad määruse reguleerimisalasse ega pea olema kehtestatud seaduse tasandil. Direktiivi 2019/883 lisas 4 on esitatud sadamata vastuvõtuseadmete käitamise ja haldamisega seotud kulude ning puhastulude kategooriaid. Direktiivi artikkel 8 lõike 1 kohaselt peavad 9 liikmesriigid tagama, et laevajäätmete (v.a lastijäätmed) vastuvõtmise ja käitlemise otstarbel sadama vastuvõtuseadmete käitamisega seotud kulud kaetakse laevadelt sissenõutava tasuga. Nimetatud kulud sisaldavad 4. lisas loetletud elemente. § 29. Laevajäätmetest teavitamise ja nende üleandmise kohustusest ning jäätmetasu maksmisest vabastamine SadS §-i 29 lõikega 1 võetakse üle direktiivi 2019/883 artikkel 2 punktis 13 esitatud mõiste „sadama sage külastamine“ – laev külastab sama sadamat vähemalt korra kahe nädala jooksul. Kuna sadama sagedast külastamisest mainitakse seaduses vaid § 29 lõikes 1, siis ei ole otstarbekas mõistet esitada mõistete paragrahvis (§ 2), vaid esitada sättes, kus vastav regulatsioon sisaldub. Täpsustus puudutab laevale laevajäätmetest teavitamise, laevajäätmete üleandmise ja ning laevajäätmete vastuvõtmise tasu maksmise kohustusest vabastuse andmist. Vabastuse saab anda vaid laevale, mis külastab sadamat sageli ehk teatud sagedusega. Direktiivi kohaselt on vajalikuks sageduseks sadama külastamine vähemalt korra kahe nädala jooksul. Kuna üldreegli kohaselt tuleks laevajäätmed üle anda igas sadamas, siis vastava vabastuse andmine võimaldab laeval hoida kulusid märkimisväärsetelt kokku. SadS §-i 29 lõikes 2 nähakse ette, et Transpordiamet võib anda kindlal liinil regulaarreise teostavale ja vähemalt korra kahe nädala jooksul sadamat külastavale laevale laevajäätmetest teavitamise, laevajäätmete üleandmise ning SadS §-i 28 lõikes 1 nimetatud tasu maksmise kohustusest vabastuse ühes laeva teekonnale jäävas sadamas, kui mõne laeva teekonnale jääva sadama pidajaga on laeva reederil sõlmitud kirjalik kokkulepe ja laevajäätmete vastuvõtmise aktid, mille kohaselt võetakse selles sadamas laevalt vastu kõik laevajäätmed ning SadS §-i 28 lõikes 1 nimetatud tasu ning sellest on teavitatud kõiki laeva teekonnale jäävaid sadamaid. Muudatusega võetakse üle direktiivi 2019/883 artikli 2 punkt 13. Laev külastab sadamat sageli juhul, kui ta teeb seda vähemalt korra kahe nädala jooksul. SadS §-i 29 lõikes 3 nähakse ette, et lõikes 2 nimetatud taotluse läbivaatamise eest tuleb tasuda riigilõivu. SadS §-i 29 lõike 4 kohaselt annab Transpordiamet vabastuse andmisel 2019/883 lisa 5 kohase vabastustõendi. Direktiivi 2019/883 artikkel 9 lõike 2 kohaselt vabastuse andmise korral väljastab sadama asukohaliikmesriik 5. lisas esitatud vormi alusel vabastustõendi, milles kinnitatakse, et laev vastab vabastuse kohaldamiseks vajalikele tingimustele ja nõuetele, ning märgitakse vabastuse kestus. Tõend tuleb esitada just direktiivis toodud vormidel, mistõttu puudub vajadus vormide kehtestamiseks anda vastav volitus valdkonna eest vastutavale ministrile, vaid saab teha vastava viite seaduses. Kuigi HÕNTE § 28 lõike 6 kohaselt välditakse seaduseelnõus otsest viidet direktiivi sättele, on lubatud otsesed viited ainult Euroopa Liidu direktiivi tehnilistele sätetele, mida Eesti peab üksüheselt kohaldama ja mille kordamine seaduseelnõus ei ole õigusselguse seisukohalt otstarbekas ega vajalik. SadS §-i 29 lõikes 4 viite tegemine direktiivi 2019/883 lisale on HÕNTE-ga kooskõlas. Samuti kehtestatakse Transpordiametile kohustus esitada vabastustõendi vormil olev teave elektroonilisse mereinfosüsteemi. Muudatusega muutub teave kättesaadavaks teistele asjaomastele sadamatele, kes läbi vabastustõendil oleva teabe saavad veenduda, et laev vastab vabastuse kohaldamiseks vajalikele tingimustele ja nõuetele. SadS §-i 29 lõikes 5 nähakse ette, et laev, millele on väljastatud vabastustõend, peab laevajäätmed üle andma ja tasuma jäätmetasu, kui juba kogunenud ja kavandatava reisi ajal kogunevate laevajäätmete ladustamiseks ei ole piisavat ladustamismahtu kuni järgmisesse sissesõidusadamasse jõudmiseni. Laev, millele on antud vabastus, ei tohi sõita edasi järgmisesse sissesõidusadamasse, kui juba kogunenud ja kavandatava reisi ajal kogunevate 10 laevajäätmete ladustamiseks ei ole piisavat ladustamismahtu kuni järgmisesse sissesõidusadamasse jõudmiseni. Selle sätte kohaselt tuleb kaptenil igas sadamas hinnata, kas laeval on piisavalt ladustamismahtu, et juba tekkinud ja reisi käigus tekkivad laevajäätmeid ladustada. Direktiivi 2019/883 artikkel 7 lõike 4 teine lõik näeb ette, et komisjon võtab vastu rakendusaktid, et määrata kindlaks piisava ladustamismahu arvutamise meetodid. 01. märtsi 2021. a seisuga ei ole Komisjon vastavat rakendusmäärust vastu võtnud. Paragrahvi 1 punktiga 27 muudetakse SadS §-i 40 lõige 5 ja nähakse ette, et sadama registreerimistaotlusel kajastatavate andmete loetelu kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega. Sadama registreerimistaotluse vormi asemel kehtestatakse andmete loetelu. Andmed kantakse registrisse ja register ise toodab dokumendi, seega ei ole kindel vorm enam asjakohane. Paragrahvi 1 punktiga 28 muudetakse SadS §-i 42 lõige 2 ja nähakse ette, et riiklikku järelevalvet laevadelt ja muudelt veesõidukitelt laevajäätmete üleandmise üle teostavad Keskkonnaamet ja Transpordiamet, arvestades muu hulgas Euroopa Parlamendi ja Nõukogu direktiivi (EL) 2019/883 artikkel 11 lõike 2 alusel kehtestatud Euroopa Komisjoni rakendusmääruses sätestatut. Muudatusega võetakse üle direktiivi 2019/883 artikli 9 lõige 4. Transpordiameti pädevusse kuulub laevade tehniliste nõuete järgimine ja dokumendikontroll. Kui on vaja sisulisi jäätmete liigitamise nõudeid kontrollida põhjalikuma kontrolli käigus, või mõni aine/materjal tuvastada, teeb seda Keskkonnaamet Transpordiameti taotlusel. Laeva dokumendikontrolli nõuded on reguleeritud peaasjalikult meresõiduohutuse seadusega ja laeval jäätmete käitlusnõuded täpsemalt MARPOLiga. Paragrahvi 1 punktiga 29 muudetakse SadS §-i 51 ja suurendatakse trahvimäära. Paragrahv 51 sõnastust on vaja muuta seoses uue mõiste „laevajäätmed“ kasutuselevõtuga „laevaheitmed, lastijäätmed“ asemel. Vastavalt eelnõule hõlmavad laevajäätmed ka lastijäätmeid. Ohtlikku lasti käideldakse sadamas vastavalt kemikaaliseaduse §-is 8 sätestatule ja selle alusel kehtestatud õigusaktide ning rahvusvahelise konventsiooni inimelude ohutusest merel VII peatüki ja rahvusvahelise konventsiooni merereostuse vältimiseks laevadelt lisade I kuni III alusel kehtestatud rahvusvaheliste ohtlike lastide mereveo eeskirjade nõuetele. Laevajäätmetest teavitamise nõuded on kehtestatud SadS 4. peatükis. Karistusseadustiku § 47 lõige 2 näeb ette, et väärteo eest võib kohtuväline menetleja juriidilisele isikule kohaldada rahatrahvi 100–400 000 eurot. Direktiivi artikkel 16 kohaselt peavad liikmesriikide karistusnormid, olema tõhusad, proportsionaalsed ja hoiatavad. Hetkel Riigikogu menetluses olev jäätmeseaduse eelnõuga nähakse ette jäätmehooldusnõuete rikkumise eest maksimaalseks karistuseks 100 000 eurot. Nimetatud määra võib pidada juriidilise isiku puhul hoiatavaks ja mõjusaks, et motiveerida juriidilist isikut väärtegu mitte toime panema. Eelnõuga võetakse üle EL direktiiv 2019/883, milles käsitletakse sadama vastuvõtuseadmeid laevajäätmete üleandmiseks, muude teemade vastutuse sätted ei ole seotud direktiiviga ja seepärast pole ka eelnõus muid vastutuse sätteid muudetud. Ülejäänud karistusmäärad nõuavad täiendavat analüüsi ja lisaressurssi. Kuna käesolev eelnõu on kiireloomuline, siis hetkel teisi karistusmäärasid ei muudeta. Paragrahvi 1 punktiga 30 täiendatakse SadS §-ga 602 ja nähakse ette, et käesoleva seaduse § 26 lõike 3 punktis 3 sätestatud viieaastast tähtaega kohaldatakse ka enne käesoleva paragrahvi jõustumist Keskkonnaameti heaks kiidetud laevajäätmete vastuvõtmise ja käitlemise kavadele, mille Keskkonnaameti heaks kiitmisest on käesoleva paragrahvi jõustumise ajaks möödunud vähem kui kolm aastat. Seega pikenevad kõigi kavade, mille uuesti Keskkonnaameti poolt heaks kiitmise kohustus pole käesoleva eelnõu jõustumise ajaks saabunud, regulaarse Keskkonnaametile heakskiitmise tähtaeg viiele aastale. Siiski tuleb arvestada, et ka sellistele 11 kavadele kohaldatakse teisi SadS § 26 esitatud uuesti heaks kiitmiseks esitamise aluseid. Samuti tuleb sellise kava puhul kava olulisel muutmisel konsulteerida sadama kasutajate või nende esindajatega vajadusel kohaliku omavalitsuse üksuse pädevate asutuste, jäätmekäitlejate, laiendatud tootjavastutuse kohustusi täitvate organisatsioonide ja kodanikuühiskonna esindajatega. Paragrahvi 1 punktiga 31 SadS-i normitehnilises märkuses asendatakse tekstiosa „Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2000/59/EÜ laevaheitmete ja lastijäätmete vastuvõtmise seadmete kohta sadamates (EÜT L 332, 28.12.2000, lk 81–90), muudetud direktiividega 2002/84/EÜ (EÜT L 324, 29.11.2002, lk 53–58) ja 2007/71/EÜ (ELT L 329, 14.12.2007, lk 33–36)“ tekstiosaga „Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2019/883, milles käsitletakse sadama vastuvõtuseadmeid laevajäätmete üleandmiseks ja muudetakse direktiivi 2010/65/EL ning millega tunnistatakse kehtetuks direktiiv 2000/59/EÜ (ELT L 151, 07.06.2019, lk 116– 142)“. Paragrahvi 2 punktiga 1 täiendatakse MSOS-i paragrahvi 39 lõikega 72, mis näeb ette volitusnormi väikelaeva raadiosideoperaatori tunnistusega seonduvalt. MSOS-s on senini väikelaevajuhi raadiosideoperaatori teadmiste ja oskuste ning väljaõppe nõuete, eksamineerimise, tunnistuse taotlemise ja väljastamise korra ning tunnistuse kirjelduse osas volitusnorm puudunud, kuid samas on sisaldub vastav regulatsioon väikelaevajuhi väljaõppe ja tunnistusega seonduvas määruses juba alates 7. juunist 2013. a. Käesoleva muudatuse eesmärk on tagada rakendusakti kooskõla seadusega. Paragrahvi 2 punktiga 2 asendatakse MSOS-i paragrahvi 751 lõike 3 punktis 4 ja §-i 78 lõike 1 punktis 11 sõnad „laevaheitmete ja lastijäätmete“ sõnaga „laevajäätmete“ vastavas käändes“. Muudatus seondub mõistete korrastamisega – mõiste „laevaheitmed“ on eelnõus asendatud mõistega „laevajäätmed“, mis võrreldes varasemaga hõlmab ka lastijäätmeid. Paragrahvi 2 punktiga 3 MSOS-i normitehnilises märkuses asendatakse tekstiosa „Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2000/59/EÜ laevaheitmete ja lastijäätmete vastuvõtmise seadmete kohta sadamates (EÜT L 332, 28.12.2000, lk 81–90), muudetud direktiividega 2002/84/EÜ (EÜT L 324, 29.11.2002, lk 53–58) ja 2007/71/EÜ (ELT L 329, 14.12.2007, lk 33–36)“ tekstiosaga „Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2019/883, milles käsitletakse sadama vastuvõtuseadmeid laevajäätmete üleandmiseks ja muudetakse direktiivi 2010/65/EL ning millega tunnistatakse kehtetuks direktiiv 2000/59/EÜ (ELT L 151, 07.06.2019, lk 116– 142)“. Paragrahvi 3 punktiga 1 täiendatakse RLS-i §-i 1812 lõikega 11. Tegemist on 1. jaanuaril 2021. a jõustunud Vabariigi Valitsuse seaduse ja teiste seaduste muutmise seadusega (Lennuameti, Maanteeameti ja Veeteede Ameti ühendamine) riigilõivuseaduses tehtud muudatuste parandamisega. Nimetatud muudatustega viidi väikelaeva ja alla 12-meetrise kogupikkusega laeva registreerimise ja registriandmete muutmisega seonduv riigilõivuseaduse jaotisesse, mis reguleerib meresõiduohutuse seaduse alusel tehtavaid toiminguid. Muudatuse tegemisel on jäänud tähelepanuta, et RLS § 220, kus regulatsioon varem asus, näeb ette riigilõivu eriregulatsiooni laeva omaniku vahetumisega mitteseotud registriandmete muudatuste vormistamise eest (§ 220 lõige 3). Käesoleva muudatusega viga parandatakse ning nähakse ette riigilõivu tasumise kohustus § 1812 lõikes 1 nimetamata registriandmete muudatuste vormistamise eest. Paragrahvi lõige 1 näeb ette riigilõivu olukorras, kus väikelaeva omaniku andmed vahetuvad ehk kus toimub väikelaeva võõrandamine. Lisatava sättega nähakse sarnaselt enne 1. jaanuarit 2021. a liiklusseaduse § 220 lõikes 3, kus vastavasisuline regulatsioon varem asus, ette riigilõiv laeva omaniku vahetumisega mitteseotud registriandmete muudatuste vormistamise eest. Liiklusregistri väikelaevade ja alla 12-meetrise kogupikkusega 12 laevade andmebaasi kantavad andmed on sätestatud liiklusseaduse § 173 lõike 2 alusel antud Vabariigi Valitsuse määruse „Liiklusregistri pidamise põhimäärus“ §-s 4. Omaniku vahetumisega mitteseotud andmeteks võivad olla näiteks kehtiva omaniku perekonnanime vahetus, mootori mudeli või võimsuse muudatus vms. Paragrahvi 3 punktiga 2 täiendatakse RLS §-i 195, muudatustega viiakse riigilõivuseaduse sätted kooskõlla meresõiduohutuse seaduse § 39 lõikega 8 ja § 391 lõikega 12. Muudatuse tulemusena tuleb riigilõivu tasuda mitte üksnes dokumendi eduka taotlemise korral (st juhul, kui taotlemisele järgneb dokumendi väljastamine), vaid riigilõivu tasutakse igal juhul dokumendi väljastamise taotluse läbivaatamise eest. Paragrahvi 3 punktiga 3 täiendatakse RLS §-i 1951, muudatustega viiakse riigilõivuseaduse sätted kooskõlla meresõiduohutuse seaduse § 39 lõikega 8 ja § 391 lõikega 12. Muudatuse tulemusena tuleb riigilõivu tasuda mitte üksnes dokumendi eduka taotlemise korral (st juhul, kui taotlemisele järgneb dokumendi väljastamine), vaid riigilõivu tasutakse igal juhul dokumendi väljastamise taotluse läbivaatamise eest. Paragrahvi 3 punktiga 4 täiendatakse RLS-i §-ga 2001, mis seondub SadS § 29 lõikega 3. Laevajäätmete eelteatise sadamas üleantavate ning laevale jäävate laevajäätmete liigi ja koguse kohta esitamisest ning laevale jäävate laevajäätmete liigi ja koguse kohta esitamisest, laevajäätmete üleandmisest ja laevajäätmete vastuvõtmise tasu maksmisest vabastuse saamise taotluse läbivaatamise eest tasutakse riigilõivu, kuna tegemist on toiminguga, millega kaasnevad Transpordiametile kulutused. SadS §-is 29 lõikes 3 nähakse sõnaselgelt ette, et vabastuse taotluse läbivaatamise eest tuleb tasuda riigilõiv. Riigilõivu määraks on 40 eurot. Riigilõivu suuruse kehtestamisel võeti eeskujuks RLS § 201, mille kohaselt vastutuskindlustuse või muu rahalise tagatise tõendi taotluse läbivaatamise eest tasutakse riigilõivu 40 eurot. Tegu on sarnase töömahuga toiminguga. 4. Eelnõu terminoloogia Eelnõus võetakse kasutusele uus mõiste „laevajäätmed“. Laevajäätmed – kõik jäätmed, mis tekivad veesõiduki töö käigus või lastimis-, lossimis- ja koristustööde ajal, sealhulgas lastijäätmed, ja mis kuuluvad rahvusvahelise laevade põhjustatud merereostuse vältimise konventsiooni (edaspidi MARPOL) I, II, IV, V ja VI lisa kohaldamisalasse, ning kutselisel kalapüügil püügivahendiga passiivselt püütud jäätmed. Teisi termineid kasutatakse eelnõus sadamaseaduses või meresõiduohutuse seaduse sätestatud tähenduses. 5. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele Eelnõuga võetakse Eesti õigusesse üle direktiiv 2019/883. Direktiivi ja Eesti õigusaktide vastavustabel on esitatud käesoleva seletuskirja lisas (lisa 1). 6. Seaduse mõjud Euroopa Komisjon tegi 16. jaanuaril 2018. a ettepaneku COM(2018) 33 final „Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv, milles käsitletakse sadama vastuvõtuseadmeid ja –rajatisi laevajäätmete üleandmiseks ja millega tunnistatakse kehtetuks direktiiv 2000/56/EÜ ning muudetakse direktiivi 2009/16/EÜ ja direktiivi 2010/65/EL. Vabariigi Valitsus kiitis heaks Eesti seisukohad direktiivi ettepaneku kohta 1. märtsi 2018. a protokollilise otsusega. Eesti 13 toetas direktiivi eelnõu ning pidas tähtsaks, et kehtestatavate nõuetega ei kaasneks liigseid kohustusi väikesadamatele ja -laevadele. Seni kehtinud direktiiv, mis reguleerib laevajäätmete üleandmist sadamast ning tõhusat jäätmekäitlust sadamas pärineb 2000. aastast. Vahepeal on toimunud mitmeid arenguid nii merekeskkonnakaitse tõhustamisel kui laevade teavituste digiteerimises. Samuti on vahepeal täiendatud oluliselt MARPOL konventsiooni, mis mh annab samuti suuniseid laevajäätmete üleandmiseks sadamas. Üks direktiivi ülevaatamise eesmärk oli EL korra kooskõlla viimine MARPOL konventsiooni nõuetega. Direktiivi 2019/883 kohaselt peab tavapäraselt sadamat külastaval laeval olema võimalik ära anda kõiki laeval tekkivaid jäätmeid. Selle tagamiseks peavad sadamad eelnevalt koostama laevajäätmete vastuvõtmise ja käitlemise kavad, milles määratakse kindlaks sadama vastuvõtuseadmete vajadus ning võimsus arvestades laevu, mis sadamat külastavad. Eestis on vastav regulatsioon olemas ja laevajäätmete vastuvõtmise ja käitlemise kava koostamine on sadama pidajale kohustuslik. Seadusemuudatused aitavad merekeskkonna reostust paremini kontrollida ning lisaks vähendavad muudatused riigiasutuste töökoormust. Samuti motiveerivad muudatused laevu sadamates kõiki jäätmeid üle andma, kuna laevajäätmete vastuvõtmise ja käitlemise kavade koostamisel on eelnevalt nendega konsulteeritud ja seetõttu on sadamates loodud võimalus neil üle anda kõiki jäätmeid, mis merereisi ajal tekivad. Sadamatasu sisaldab ka kaudset tasu laevajäätmete vastuvõtmise eest, seetõttu on sadamakülastaja motiveeritud andma sadamas üle kõik jäätmed, kuna tal ei ole kohustust tasuda laevajäätmete äraandmise eest eraldi tasu. Tervikuna väheneb muudatustega seoses riigiasutuste töökoormus. Teatud tingimustele vastava väikesadama pidajal väheneb halduskoormus, ülejäänud sadamatel halduskoormus jääb samaks. Kavandatav muudatus 1: konsulteerimise kohustus laevajäätmete vastuvõtmise ja käitlemise kava koostamisel Mõju valdkond 1: mõju merekeskkonnale, majandusele, ettevõtluskeskkonnale ja ettevõtete tegevusele Mõju sihtrühm: sadama pidajad, sadamaehitise kasutajate või nende esindajad, kohalike omavalitsuse pädevad asutused, jäätmekäitlejad, laiendatud tootjavastutuse kohustusi täitvate organisatsioonid ja kodanikuühiskonna esindajad. Mõju kirjeldus: Sadamaregistri andmetele on Eestis 2234 sadamat. Sadama pidaja peab kava koostamisel konsulteerima sadamaehitise kasutajate või nende esindajate, kohalike omavalitsuse pädevate asutuste, jäätmekäitlejate, laiendatud tootjavastutuse kohustusi täitvate organisatsioonide ja kodanikuühiskonna esindajatega. Konsulteerimise eesmärk on koostada piirkonna sadamale sobivaim ja sadamaehitise kasutajatele sobivaim kava, mis arvestaks nende vajadusi. Konsulteerimise käigus saab sadama pidaja kasulikku teavet, millised on sadamaehitise kasutajate ootused ja sadamaehitise kasutaja saab väljendada omi ootusi. Konsulteerimise käigus valmiv kava loob ühest küljest sadama pidajast positiivset kuvandit ja tekitab sadamaehitise kasutajates usaldusväärsust ja samuti väheneb laevajäätmete merre heitmine ning sellega seoses vähendatakse mereprügi. 4 Seisuga 25.01.2021 14 Konsulteerimise kohustus tähendab, et kui sadamapidaja koostab uue jäätmekäitluskava või muudab seda, peab ta konsulteerima sadama kasutajate, pädevate asutuste, sadama vastuvõtuseadmete käitajate, laiendatud tootjavastutuse põhimõtet täitvate asutuste ja kodanikuühiskonna esindajatega. Uus nõue on selleks, et sadamad võtaksid kuulda ka klientide ehk laevaomanike vajadusi ja kohalikku omavalitsust, kes jäätmekäitlust oma võimupiiride ulatuses korraldab. Enamik sadama pidajaid konsulteerivad erinevatel viisidel eri valdkondades oma kasutajatega ka praegu. Seega nõue ei too kaasa märkimisväärset halduskoormuse tõusu sadamatele. Muudatus avaldab positiivset mõju merekeskkonnale. Kuna konsulteerimise tulemusena koostatakse sadamatele ja sadamat külastatavate klientide vajadustele vastavad laevajäätmete vastuvõtmise ja käitlemise kavad. Sellega luuakse tingimused, et sadamat külastav klient saab sadamas ära anda laevajäätmed, mis tal pardal tekivad ja sellega seoses ei satu laevajäätmed merre. Konsulteerimise tulemusena on sadam teadlik klientide vajadustest. Järeldus mõju olulisuse kohta: kõnealuse muudatusega ei kaasne olulist mõju. Kavandatav muudatus 2: laevajäätmete vastuvõtmise ja käitlemise kavade heakskiitmine viie aasta tagant Mõju valdkond 1: mõju majandusele, ettevõtluskeskkonnale ja ettevõtete tegevusele Mõju sihtrühm: sadama pidajad ja Keskkonnaameti ametnikud Mõju kirjeldus: varasema kolme aasta asemele, näeb nüüd direktiiv ette, et laevajäätmete vastuvõtmise ja käitlemise kava tuleb esitada heakskiitmisele vähemalt iga viie aasta järel. Muudatusega väheneb sadama pidajate ja Keskkonnaameti ja Transpordiameti ametnike töökoormus. Merekeskkonnale kahjulikku mõju ei kaasne, kuna säilib kohustus, et kui sadamas toimuvad olulised muudatused, tuleb kava uuesti heakskiitmisele esitada. Järeldus mõju olulisuse kohta: kõnealuse muudatusega ei kaasne olulist mõju. Kavandatav muudatus 3: teatud tingimustele vastavad väikesadamad ei pea koostama enam laevajäätmete vastuvõtmise ja käitlemise kava Mõju valdkond 1: mõju majandusele, ettevõtluskeskkonnale ja ettevõtete tegevusele Mõju sihtrühm: väikesadamad, kus ei osutata tasulisi sadamateenuseid Mõju kirjeldus: Laevajäätmete vastuvõtmise ja käitlemise kava koostamise nõudeid ei kohaldata väikesadamale, kus ei osutata tasulisi sadamateenuseid ja mis asub korraldatud jäätmeveo piirkonnas, ning mille pidaja on taganud, et sadamasse saabunud väikelaevu teavitatakse õigeaegselt laevajäätmete vastuvõtmise ja üleandmise korrast. Nimetatud tingimustele vastav väikesadam teavitab sellest Keskkonnaametit. Eestis ei osuta tasulisi teenuseid 104 sadamat. Kõnealuse muudatusega väheneb Keskkonnaameti ja tingimustele vastava väikesadama töö- ja halduskoormus. Tingimustele vastava väikesadama halduskoormus väheneb olulisel määral, Keskkonnaameti töökoormus väheneb samuti olulisel määral. Järeldus mõju olulisuse kohta: kõnealuse muudatusega ei kaasne olulist mõju. Kavandatav muudatus 4: kaudne sadamatasu kohaldub ka väikelaevadele ja kalalaevadele Mõju valdkond 1: mõju majandusele, ettevõtluskeskkonnale ja ettevõtete tegevusele 15 Mõju sihtrühm: sadama pidajad, väikelaevad ja kalalaevad. Sihtrühma suurust on hetkel raske hinnata, kuna hetkel puudub kindel süsteem sadamatasude määramisel. Käesoleva seadusega nähakse ette, et sadamatasu peab sisaldama ka kaudset tasu laevajäätmete vastuvõtmise eest. Eelkõige puudutab muudatus suuremaid sadamaid, kus laevajäätmete tasu ei ole sadamatasu sees. Tasud peavad olema õiglased ja mittediskrimineerivad, seetõttu ei saa tekkida ka olulist mõju väike- ja kalalaevadele, sest laevajäätmete vastuvõtu ja käitlemise kavas peab sadama pidaja põhjendama tasude suurust ja Keskkonnaamet seda hindama. Mõju kirjeldus: olenemata sellest, kas laev annab laevajäätmeid sadamas üle, peab ta tasuma kaudset tasu, mis on sadamatasu sees. Selle muudatusega kutsutakse sadamaehitise kasutajaid üles andma kõiki laevajäätmeid sadamas ära ning soovitakse vältida laevajäätmete merre sattumist. Muudatus ei puuduta väiksemaid sadamaid, kus laevajäätmete üleandmise tasu on juba sadamatasu sees. Mereprügi probleemi tõhusaks käsitlemiseks on ülioluline tagada õiged stiimulid jäätmete, eelkõige MARPOLi konventsiooni V lisas määratletud jäätmete üleandmiseks sadama vastuvõtuseadmetesse. Seda on võimalik saavutada kulude eest tasumise süsteemi abil, millega nähakse ette kaudne tasu. Kaudset tasu tuleks maksta jäätmete üleandmisest olenemata ja see peaks tagama õiguse anda jäätmed üle ilma täiendavate otseste tasudeta. Kaudset tasu tuleks kohaldada ka kala- ja väikelaevade sektorites, arvestades nende osakaalu mereprügi tekkes. Kui laev annab siiski üle erakorralise koguse MARPOLi konventsiooni V lisas määratletud jäätmeid, eelkõige tegevusjäätmeid, mis on suurem kui maksimaalne ladustamismaht, mis on märgitud eelteates laevajäätmete üleandmise kohta, peaks olema võimalik nõuda täiendavat otsest tasu, tagamaks et erakorralise koguse jäätmete vastuvõtmise kulud ei paneks ebaproportsionaalset koormust sadama kulude eest tasumise süsteemile. Lastijäätmed jäävad pärast terminalis lasti mahalaadimist lasti omaniku omandisse ja neil võib olla majanduslik väärtus. Samuti ei sisalda kaudne tasu heitgaaside puhastussüsteemide tekitatud jäätmetega seotud kulusid, mis kaetakse üle antud jäätmete liigi ja koguse alusel. Järeldus mõju olulisuse kohta: kõnealuse muudatusega ei kaasne olulist mõju. Seaduse muutmisega ei kaasne mõju riigi julgeolekule ja välissuhetele, ega demograafilist mõju. 7. Seaduse rakendamisega seotud riigi ja kohaliku omavalitsuse tegevused, eeldatavad kulud ja tulud Sadamaregistri menetluskeskkond vajab direktiivi nõuetele vastamiseks täiendavaid arendusi – vajalik on täiendada praegust jäätmekäitluskavade kooskõlastamise menetlust ja luua x-tee liidestus elektroonilise mereinfosüsteemiga. Tööde hinnanguline maksumus 12 100 eurot. Lisaks on vaja arendada elektroonilist mereinfosüsteemi, et tagada vajalikud liidestused SafeSeaNet-ga ja sadamaregistriga. Tööde hinnanguline maksumus 13 000 eurot. Transpordiamet väljastab aastas hinnanguliselt 20 vabastustõendit laevajäätmetest teavitamise ja nende üleandmise kohustusest ning jäätmetasu maksmisest vabastamise kohta. Riigilõivudest laekuva eeldatava tulu summa on hinnanguliselt 800 eurot aastas. 8. Rakendusaktid Eelnõuga seoses on vaja muuta: 16 1) majandus- ja kommunikatsiooniministri 1. juuli 2013. a määrust nr 39 „Elektroonilise mereinfosüsteemi põhimäärus“; 2) majandus- ja kommunikatsiooniministri 12. detsembri 2012. a määrust nr 103 „Sadamaregistri pidamise põhimäärus“; 3) majandus- ja kommunikatsiooniministri 22. detsembri 2009. a määrust nr 129 „Sadama eeskirja vorm“ tunnistatakse kehtetuks ja kehtestatakse uues redaktsioonis, kuna sadama eeskirja vormi asemel on otstarbekas kehtestada eeskirjas kajastatud andmete loetelu. Sadama eeskiri on oma olemuselt informatiivne dokument suunatuna meresõitjale, mistõttu ametlikku vormi ei ole vajalik kehtestada ning saab piirduda üksnes andmete loeteluga. Kindel vorm ei ole hetkel enam ka asjakohane, kuna piirab liigselt elektroonilise sadama-eeskirja muutmise ja kaasajastamise võimalusi sadamaregistris (nt on takistatud andmete asukoha, suuruse või muu vormistuse muutmine.; 4) Vabariigi Valitsuse 19. mai 2004. a määrust nr 194 „Laevade ja väikelaevade sisemerre, sadamatesse ning piiriveekogude Eestile kuuluvatesse vetesse sisenemise ja neist väljumise kord; 5) majandus- ja kommunikatsiooniministri 29. juuli 2009. a määrus nr 78 „Laevaheitmete ja lastijäätmete üleandmise ja vastuvõtmise korralduslikud nõuded“ tunnistatakse kehtetuks ja kehtestatakse uues redaktsioonis ning tulenevalt volitusnormi muudatustest täiendatakse seda laevajäätmete vastuvõtmise tasu suuruse määramist puudutava regulatsiooniga; 6) majandus- ja kommunikatsiooniministri 10.04.2013. a määrust nr 28 „Sadama registreerimistaotluse vorm“, tunnistatakse kehtetuks ja kehtestatakse uues redaktsioonis, kuna kindel vorm ei ole enam asjakohane, kuna menetlus toimub läbi elektroonilise kanal. Andmed kantakse registrisse ja register ise toodab dokumendi. . Rakendusaktide kavandid on seletuskirja lisas 2. 9. Seaduse jõustumine Seadus jõustub üldises korras. Direktiivi ülevõtmise tähtaeg on 2021. aasta 28. juunil, mistõttu tuleks eelnõu menetlemist käsitleda kiireloomulisena. 10. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon Eelnõu esitati eelnõude infosüsteemi (EIS) kaudu kooskõlastamiseks Keskkonnaministeeriumile, Maaeluministeeriumile, Kaitseministeeriumile ja Justiitsministeeriumile ning arvamuse avaldamiseks Transpordiametile, Keskkonnaametile, Eesti Linnade ja Valdade Liidule, Eesti Laevaomanike Liidu MTÜ-le, Eesti Sadamate Liidu MTÜ-le, Tallinna Sadam AS-le, Saarte Liinid AS-le, Eesti Ringmajandusettevõtete Liit, Green Marine AS-le, MTÜ-le Eesti Väikesadamate Arenduskeskus. Eelnõule esitasid märkusi ja arvamusi Justiitsministeerium, Keskkonnaministeerium ja Maaeluministeerium, Transpordiamet ja Eesti Sadamate Liit MTÜ. Märkused on leitavad seletuskirja lisast 3. ___________________________________________________________________________ Algatab Vabariigi Valitsus Vabariigi Valitsuse nimel (allkirjastatud digitaalselt) 17
Allikas: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel