Sadamaseaduse, meresõiduohutuse seaduse ja riigilõivuseaduse eelnõu lühikokkuvõte
Sadamaseaduse, meresõiduohutuse seaduse ja riigilõivuseaduse muutmine on vajalik seoses 28.
juunil 2021 jõustuva Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiviga 2019/883. Seaduse eesmärk
on võtta üle Eesti õigusesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv (EL) 2019/883, milles
käsitletakse sadama vastuvõtuseadmeid laevajäätmete üleandmiseks ja muudetakse direktiivi
2010/65/EL ning millega tunnistatakse kehtetuks direktiiv 2000/59/EÜ (edaspidi direktiiv
2019/883).
Olulisemad muudatused tehakse sadamaseaduses. „Laevaheitmete“ mõiste asemel võetakse
kasutusele mõiste „laevajäätmed“ – kõik jäätmed, sealhulgas lastijäätmed, mis tekivad laeva
töö käigus ja mis kuuluvad MARPOL 73/78 konventsiooni I, II, IV, V, VI lisa
kohaldamisalasse, ning passiivselt püütud jäätmed. Veel täiendatakse paragrahvi uue punktiga
„passiivselt püütud jäätmed – püügioperatsioonide ajal võrkudesse püütud jäätmed“.
Sadamateenusesse lisatakse uus punkt – laevajäätmete vastuvõtmine.
Sadamaseaduse paragrahvi 26 täiendatakse uue lõikega 11, mis kohustab sadamapidajat
konsulteerima laevajäätmete vastuvõtmise ja käitlemise kava koostamisel ja kava olulisel
muutmisel sadama kasutajate või nende esindajatega, ja asjakohasel juhul kohalike pädevate
asutusega, sadama vastuvõtuseadmete käitajatega, laiendatud tootjavastutuse kohustusi täitvate
organisatsioonidega ja kodanikuühiskonna esindajatega. Samuti täiendatakse sadamaseadust
paragrahvi 26, lõikega 2 ja nähakse ette, et laevajäätmete vastuvõtmise ja käitlemise kavad
esitatakse Keskkonnaametile Sadamaregistri vahendusel. See muudatus aitab kaasa eri asutuste
halduskoormuse vähendamisele ja info operatiivsele liikumisele läbi ühe elektroonilise
süsteemi. Oluline muudatus on ka see, et teatud tingimustele vastavad (tasulisi teenuseid
mittepakkuvad jne) väikesadamad ei pea koostama laevajäätmete vastuvõtmise ja käitlemise
kava. Paragrahvi 26, lõikes 3, punktis 3 tehakse muudatus vastavalt direktiivile (EL) 2019/883,
mis kohustab liikmesriiki hindama ja kiitma heaks jäätmete vastuvõtmise ja käitlemise kava
ning tagama, et vähemalt iga viie aasta järel pärast selle heakskiitmist või uue heakskiidu
andmist ja pärast olulisi muudatusi töös kiidetakse see uuesti heaks. Paragrahvi 26, lõikesse 4
lisatakse punkt 5, vastavalt direktiivile (EL) 2019/883, mis kohustab, et lisaks laevajäätmete
kogumise eest võetavate tasude süsteemi kirjeldusele peab laevajäätmete vastuvõtmise ning
käitlemise kavas välja tooma ka tasude summad.
Sadamaseaduse,
meresõiduohutuse ja riigilõivuseaduse
muutmise seaduse eelnõu seletuskirja
juurde
Lisa 3
Kooskõlastamisel laekunud märkuste ja arvamuste arvestamine
Märkuste/ettepanekute esitaja Selgitus
Justiitsministeerium
Eelnõu § 1 p 24 − kavandatud SadS § 27 lõike 5 Arvestatud. Seletuskirja täiendatud. Kui
kohaselt teavitab Transpordiamet juhul, kui ta tegemist on välislipu laevaga, siis tehakse
saab teada laevajäätmete üleandmise nõuete vastav märge THETIS infosüsteemi ning laev
rikkumisest või rikkumise kahtlus tekib pärast muutub järgmises sadamas kontrollialuseks
laeva sadamast lahkumist, sellest laeva objektiks. Ehk siis praktikas teavitatakse
sihtsadama asukohariigi pädevat asutust või järgmist sadamat ja distantsilt menetlust ei
mereadministratsiooni. toimu.
Palume seletuskirjas selgitada, kuidas toimub
praktikas sel juhul väärteo menetlemine, kui
laev on juba Eesti sadamast lahkunud? Kas
eeldatakse, et menetlema hakkab hoopis laeva
sihtsadama asukohariigi pädev asutus või
mereadministratsioon? Kas laeva hoitakse
niikaua sadamas kinni, kuni menetlus on läbi
viidud ning karistusotsus jõustunud?
Eelnõu § 1 p 27 − seletuskirjas märgitakse, et Arvestatud. Seletuskirja täiendatud.
eelnõu § 1 punktiga 27 täiendatakse SadS-i ja Paragrahv 51 sõnastust on vaja muuta seoses
suurendatakse trahvimäära. Karistusseadustiku uue mõiste „laevajäätmed“ kasutuselevõtuga
§ 47 lõige 2 näeb ette, et väärteo eest võib „laevaheitmed, lastijäätmed“ asemel.
kohtuväline menetleja juriidilisele isikule Vastavalt eelnõule hõlmavad laevajäätmed
kohaldada rahatrahvi 100–400 000 eurot. ka lastijäätmeid. Ohtlikust lastist teavitamise
Direktiivi artikli 16 kohaselt peavad nõuded on kehtestatud SadS 5. peatükis.
liikmesriikide karistusnormid, olema tõhusad, Laevajäätmetest teavitamise nõuded on
proportsionaalsed ja hoiatavad. Hetkel kehtestatud SadS 4. peatükis.
Riigikogu menetluses oleva jäätmeseaduse
eelnõuga nähakse ette jäätmehooldusnõuete
rikkumise eest maksimaalseks karistuseks 100
000 eurot. Nimetatud määra võib pidada
juriidilise isiku puhul hoiatavaks ja mõjusaks, et
motiveerida juriidilist isikut väärtegu mitte
toime panema.
Kahjuks puuduvad juriidilise isiku
karistusmäära tõstmise kõrval seletuskirjast
põhjendused, miks on üldiselt vaja § 51
sõnastust muuta. Lisada tuleb viited sätetele, kus
on kehtestatud laevajäätmetest ja ohtlikust
lastist teavitamise nõuded, samuti sellele, kus on
kehtestatud ohtliku lasti üleandmise või
vastuvõtmise nõuded, kus on reguleeritud
1
ebapiisavate vastuvõtuseadmete kohta teatise
esitamise kohustus jne.
Vastutussätted SadS-is – eelnõu § 1 punktiga 27 Teadmiseks võetud. Eelnõuga võetakse üle
muudetava normi puhul tuuakse välja, et EL direktiiv 2019/883, milles käsitletakse
KarS § 47 lõige 2 näeb ette, et väärteo eest võib sadama vastuvõtuseadmeid laevajäätmete
kohtuväline menetleja juriidilisele isikule üleandmiseks, muude teemade vastutuse
kohaldada rahatrahvi 100–400 000 eurot. sätted ei ole seotud direktiiviga ja seepärast
Juhime tähelepanu sellele, et SadS-is on pole ka eelnõus märkuses nimetatud
mitmeid vastutuse sätteid, kus juriidilise isiku muudatusi.
karistusmäär on väga väike ehk kuni 3200 eurot.
Palume seletuskirjas selgitada, miks neid norme
ei ole muudetud.
Tegu on küll direktiivi ülevõtmisega, aga Arvestatud. Seletuskirja täiendatud.
seletuskirjas võiks välja tuua ka nende
muudatuste laiema eesmärgi.
SadS § 25 lg-s 4 nimetatud „laeva hoidlad“, Arvestatud. Terminikasutus ühtlustatud.
palume terminikasutus ühtlustada.
SadS §-i 26 lg 4 p 7 tunnistada kehtetuks ja Arvestatud. SadS §-i 26 lg 4 p 7 tunnistatud
lisada uus p 71, kuna tegu on täiesti uue kehtetuks ja lisatud p 71.
informatsiooniga.
§ 27 lg 1 - Kui laeva kogumahutavus on 300 Selgitatud. Laeva kogumahutavus, tähis GT
või enam… Eelnõu täpsustada ühikuga. (inglise keeles gross tonnage) on peamiselt
kasutatav laeva mahutavust iseloomustav
ühikuta suurus.
Kogumahutavus määratakse laevade
mõõtmise rahvusvahelise konventsiooniga
(1969) ettenähtud mõõtmisreeglite järgi.
Viimased jõustusid uute laevade jaoks 18.
juulil 1982 (kõik laevad, mille ehitamist
alustati sel päeval või hiljem), vanemad
laevad said ajapikendust 18. juulini 1994.
SadS § 27 lg 4. Kas teavitatakse kirjalikult või Arvestatud. Eelnõu täpsustatud.
nt infosüsteemi kaudu? Palume eelnõu Teavitatakse elektroonilise mereinfosüsteemi
täpsustada kaudu.
SadS § 27 lg 7 – viia kooskõlla seletuskiri ja Arvestatud. Seletuskirja parandatud.
eelnõu.
SadS § 25 lg 7 – Kas sadamaseaduse § 1 lg 2 p SadS § 1 lg 2 p 4 ei pea muutma. Vastavalt
4 peab muutma? direktiivi artikkel 3 ei kuulu
riigihaldusülesandeid täitvad sadamad
direktiivi kohaldamisalasse.
Keskkonnaministeerium
Ettepaneku sätestada § 25 lõige 111 järgmises Arvestatud. Eelnõu sõnastust vastavalt
sõnastuses: ettepanekule täpsustatud. Nõustume, et igal
juhul ei pea järgnema ettekirjutus, aga
„(111) Käesoleva paragrahvi lõikes 11 vastavalt direktiivi 2019/883 artikkel 4
nimetatud teate saamisel kontrollib lõikele 3 peab uurima kõiki väidetavate
Keskkonnaamet teates nimetatud sadama puuduste juhtumeid ning kasutama IMO
vastuvõtuseadmete vastavust laevajäätmete kehtestatud vorme ja menetlusi, et teavitada
vastuvõtmise ja käitlemise kavale.“
2
IMOd ja puudustest teatanud lipuriiki
Märgime, et eelnõukohane sõnastus sätestab uurimise tulemustest.
antud juhul imperatiivselt, et igal juhul peab
mittevastavuse avastamisele järgnema
ettekirjutus ja on välistatud haldusorgani
kaalutlusõigus. Selline lähenemine ei ole
kooskõlas haldusmenetluse hea tavaga, kus
rakendatakse kõige kiiremat ja
vähemkoormavat meedet rikkumise
kõrvaldamiseks. Vahel võib rikkumine olla
kõrvaldatav ka näiteks suulise tähelepanu
juhtimise tulemusel, mida aga eelnõukohane
sõnastus ei võimalda. Vastava ettekirjutuse
tegemine oleneb konkreetse olukorra
asjaoludest. Lisaks eeldab eelnõukohase lõike
111 sõnastus, et Keskkonnaamet peab hakkama
kontrollima kõiki teateid. Keskkonnaameti
hinnangul pole praktikas kõigi teadete
kontrollimine otstarbekas ja võimalik, mistõttu
tuleks antud lõike sõnastust vastavalt muuta.
2. Kuna lõige 112 viitab kontrolli tulemuste Arvestatud. Nagu eelnevalt viidatud, siis
teavitamisele, siis eeldab selline kohustus ka tuleb uurida kõiki väidetavate puuduste
järelevalvet. Keskkonnaameti hinnangul juhtumeid. Rahvusvaheliste
tähendab antud kohustus järelevalvele organisatsioonide teavitamise nõue on ka
täiendavaid kohustusi/tööülesandeid. Kohustuse hetkel (majandus- ja
täitmiseks vajavad inspektorid elektroonilise kommunikatsiooniministri määrus nr 78
mereinfosüsteemi (EMDE) kasutajaid ja „Laevaheitmete ja lastijäätmete üleandmise
kasutuskoolitust ning tõenäoliselt ka protsessi ja vastuvõtmise korralduslikud nõuded“ § 9)
juhist. Samuti on Keskkonnaametile vajalik kehtiv, direktiiviga on lisandunud
informatsioon, kui palju aega tinglikult uurimiskohustus. Transpordiamet on lähiajal
täiendava nõude täitmiseks kulub ning millist korraldamas Keskkonnaametile EMDE
majanduslikku ressurssi antud kohustus eeldab. kasutuskoolitust. Samuti tagatakse
Keskkonnaameti ametnikele ülesannete
täitmiseks vajalikud juurdepääsud EMDEle.
Teeme ettepaneku sõnastada § 26 lõige 11 Mittearvestatud. Vastavalt direktiivi
järgmiselt: 2019/883 artiklile 5 peavad liikmesriigid
tagama, et iga sadama jaoks kehtestatakse
„(11) Laevajäätmete vastuvõtmise ja käitlemise pärast asjaomaste isikutega, sealhulgas
kava koostamisel ja kava olulisel muutmisel eelkõige sadama kasutajate või nende
konsulteerib sadama pidaja vajadusel sadama esindajatega, ja asjakohasel juhul kohalike
kasutajate või nende esindajatega, kohaliku pädevate asutustega, sadama
omavalitsuse üksuse ja teiste asjasse puutuvate vastuvõtuseadmete käitajatega, laiendatud
või pädevate asutustega.“. tootjavastutuse kohustusi täitvate
organisatsioonidega ja kodanikuühiskonna
Märgime, et säte oleks mõistlik sõnastada esindajatega konsulteerimist asjakohane
üldisemalt, sest ka näiteks Keskkonnaamet on jäätmete vastuvõtmise ja käitlemise kava,
pädev asutus, kellega saab vajadusel sadama ning et seda rakendatakse. Nõustume, et
pidaja konsulteerida. Keskkonnaamet on pädev asutus, kellega
saab sadamapidaja vajadusel konsulteerida,
aga konsulteerimise idee on laiem ja eesmärk
on, et kava oleks võimalikult sobiv ja
vajadusi arvestav just sadama kasutajatele.
3
Eelnõu punkti 17 kohaselt täiendatakse § 26 Arvestatud. Transpordiamet on
lõiget 2 pärast sõna „Keskkonnaametile“ Keskkonnaametiga suhelnud ning
sõnadega „sadamaregistri vahendusel“. Keskkonnaameti ametnikele tagatakse
ülesannete täitmiseks vajalikud juurdepääsud
Märgime, et Keskkonnaametil puudub hetkel ja korraldatakse koolitus.
ligipääs sadamaregistrile. See tähendab, et
seades Keskkonnaametile kohustuse kontrollida
sadama jäätmekavasid sadamaregistris, on vaja
Keskkonnaameti spetsialistidele luua ka
ligipääsuõigused sadamaregistrile ja viia läbi
menetlusvalmiduseks koolitus.
Eelnõu punkti 21 kohaselt muudetakse § 26 lg 4 Mittearvestatud. Muudatusega ei kao ära
punkti 7 ja sõnastatakse see järgmiselt: kohustus kirjeldada infovahetust, pigem tuleb
direktiivist juurde nõue kirjeldada kava
„7) kava muutmisel konsulteerimise korra muutmisel konsulteerimise korra kirjeldust,
kirjeldust;“ et tagada jätkuvalt sadama
vastuvõtuseadmete sobivus sadamat
Teeme ettepaneku mitte muuta § 27 lg 4 punkti tavaliselt külastavate laevade laevajäätmete
7. Uue sõnastusega kaob ära praegune kohustus, vastuvõtu tagamiseks.
milleks on infovahetuse korralduse kirjeldus.
Kehtiva SadS § 26 lg 4 p 7 eesmärk on kavas
kirjeldada igapäevane infovahetus osapoolte
vahel sadamas teenuse korraldamisel. Meie
hinnangul on nimetatud säte kehtivas sõnastuses
praktikas töötav.
Eelnõu punkti 22 kohaselt täiendatakse §-i 26 Arvestatud osaliselt.
lõigetega 5–8. § 26 lõiget 8 ei tõstetud lõike 6 ette. Lõikes 6
Teeme ettepaneku tõsta eelnõukohane lõige 8 on toodud nõuded, lõikes 7 sätestatakse,
lõike 6 ette. Seaduse sõnastus peaks jääma kuidas sadam peab käituma ja lõikes 8
selline, mille puhul oleks üheselt arusaadav, et nähakse ette Keskkonnaameti tegevused.
sadam on jäätmekava koostamisest vabastatud, § 27 lg 7 sõnastus muudetud vastavalt
kui see vastab samaaegselt kõigile § 26 lg 6 ettepanekule.
tingimustele. Samuti teeme ettepaneku muuta § § 26 lg 6 punkti 3 täiendatud vastavalt
26 lg 7 sõnastust selliselt, et asendada lauseosa ettepanekule.
„sadamaregistri vastavas osas“ sõnaga
„sadamaregistris“. Märgime, et sadamaregistri
vorm on arendamisel ning pole hetkel sellisel
kujul veel kasutuses. Seetõttu on eelnõukohane
sõnastus umbmäärane. Teeme ettepaneku
täiendada § 26 lg 6 punkti 3 enne sõna „pidaja“
sõnaga „sadama“.
7. Eelnõu punkti 23 kohaselt muudetakse Arvestatud. Eelnõu sõnastust vastavalt
muuhulgas ka §-i 27 lõiget 4 ning sõnastatakse ettepanekule täpsustatud.
see järgmiselt:
„(4) Sadama pidaja teavitab viivitamata
Keskkonnaametit, kui käesoleva paragrahvi
lõikes 2 nimetamata laev ei esita eelteatist või ei
anna üle laevajäätmeid või kui laeval
avastatakse muid laevajäätmete üleandmise
nõuete rikkumisi või tekib kahtlus, et nimetatud
4
nõudeid rikutakse. Keskkonnaamet edastab
nimetatud teabe Transpordiametile.“.
Teeme ettepaneku muuta § 27 lõike 4 sõnastust
selliselt, et sadama pidaja esitaks teabe kohe nii
Keskkonnaametile kui ka Transpordiametile, et
tagada info kiirem liikumine.
8. Eelnõu punkti 23 kohaselt muudetakse §-i 29. Arvestatud. Eelnõu sõnastust vastavalt
Märgime, et § 29 lg 1 punktis 2 esineb trükiviga ettepanekule täpsustatud.
sõnas „vähendada“. Samuti teeme ettepaneku
sõnastada § 29 lg 3 järgmiselt:
„(3) Käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud
taotluse menetlemise eest tasub taotleja
riigilõivu riigilõivuseaduses sätestatud korras.
9. Eelnõu punkti 26 kohaselt täiendatakse Mittearvestatud. Erisuse on vajalik, et
seadust §-ga 601 järgmises sõnastuses: hajutada sadamapidajate töökoormust. Kuna
teadaolevalt mitu sadamat kuuluvad ühele
1
„§ 60 . Paragrahvi 26 lõike 3 punkti 3 omanikule, mille laevajäätmete vastuvõtmise
kohaldamine ja käitlemise kavade tähtajad on saabumas,
on ebamõistlikult suure halduskoormuse
Käesoleva seaduse § 26 lõike 3 punkti 3 28. tekitamise vältimiseks üleminekusäte
juunil 2021. a jõustunud redaktsiooni eelnõusse lisatud. Sektori soovidele vastu
kohaldatakse laevajäätmete vastuvõtmise ja tulles on vastav säte eelnõusse lisatud.
käitlemise kavadele, mille Keskkonnaamet on
heaks kiitnud 28. juunil 2019. aastal või
hiljem.“.
Teeme ettepaneku tähtajaline erisus välja jätta.
Märgime, et vanad esitatud kavad võiksidki
kehtida ainult 3 aastat ja uued hakkaks kehtima
5 aastat. Eelnõukohane säte puudutaks praktikas
ca 20 sadamat.
Kuigi seletuskirja alguses on öeldud, et eelnõu Arvestatud. Seletuskirja vastavalt
§-s 1 esitatakse sadamaseaduse muudatused ei täpsustatud.
ole näiteks paragrahvi 1 punktide 7, 25 ja 27
juures seaduse nimetust eraldi välja toodud.
Samuti paragrahvi 2 punkti 2 juures ei ole
öeldud, millist seadust muudatus puudutab.
Teiste punktide juures on see välja toodud.
Seletuskirja lk 8 on selgitatud SadS §-i 28 lõike Arvestatud. Seletuskirja selgitusega
4 muudatust. Sellega nähakse ette, et täiendatud. Vastavalt direktiivile 2019/883 ei
lastijäätmete ja heitgaaside puhastussüsteemide sisalda kaudne tasu heitgaaside
poolt tekitatud jäätmete üleandmise eest tasub puhastussüsteemide tekitatud jäätmetega
jäätmete äraandja või vastuvõtuseadmete seotud kulusid, mis kaetakse üle antud
kasutaja tegelikult üleantud liigi ja koguse jäätmete liigi ja koguse alusel. IMO
alusel. MARPOLi konventsiooni VI lisas on
kehtestatud merre heitmist käsitlevad normid
Siit nähtub, et mõiste „laevajäätmed“ alla ei uutele jäätmekategooriatele, eelkõige
kuulu heitgaaside puhastussüsteemide jäätmed. heitgaaside puhastussüsteemide jääkidele,
IMO liigub sinna suunda, et heitgaaside mis koosnevad nii settest kui ka süsteemidest
puhastussüsteemide jäätmed oleksid samuti väljajooksvast veest. Direktiivi
5
laevajäätmete mõistega hõlmatud. Palume kohaldamisalasse hetkel kõnealuseid
selgitada, mis põhjusel see on välja jäetud. jäätmekategooriaid lisatud ei ole.
SadS §-i 29 lõikes 2 nähakse ette, et Selgitatud. Kehtiva sadamaseaduse kohaselt
Transpordiamet võib anda kindlal liinil kuulub vabastuste andmine Transpordiameti
regulaarreise teostavale ja vähemalt korra kahe pädevusse ja selles osas eelnõuga muudatusi
nädala jooksul sadamat külastavale laevale ei tehta, mistõttu ei ole vastavate selgituste
laevajäätmetest teavitamise, laevajäätmete lisamine põhjendatud. Riiklikku järelevalvet
üleandmise ning SadS §-i 28 lõikes 1 nimetatud laevadelt ja muudelt veesõidukitelt
tasu maksmise kohustusest vabastuse. Palume laevajäätmete üleandmise üle teostavad
selgitada miks annab vabastuse Transpordiamet, Keskkonnaamet ja Transpordiamet,
samas kui kogu loastamise ja järelevalve eest arvestades muu hulgas Euroopa Parlamendi
vastutab Keskkonnaamet. Lisaks, kuidas on ja Nõukogu direktiivi (EL) 2019/883 artikli
plaanis sätestada laevadel vajaliku suurusega 11 lõike 2 alusel kehtestatud Euroopa
mahutite omamise, sorteerimise ja selle üle Komisjoni rakendusmääruses sätestatut.
arvestuse pidamise nõue. Eelnõu punktis 8 on täiendatud paragrahvi 25
lõikega 41 , mille kohaselt loetakse § 25
lõikes 4 nimetatud laevajäätmete hoidla
ladustamismaht piisavaks, kui see vastab
Euroopa Parlamendi ja Nõukogu direktiivi
(EL) 2019/883, milles käsitletakse sadama
vastuvõtuseadmeid laevajäätmete
üleandmiseks ja muudetakse direktiivi
2010/65/EL ning millega tunnistatakse
kehtetuks direktiiv 2000/59/EÜ (ELT L 151,
7.6.2019, lk 116–142), artikli 7 lõike 4 alusel
kehtestatud Euroopa Komisjoni
rakendusmäärusele.
Ettepanekud seoses Majandus- ja Arvestatud. Määruse kavandi sõnastust
Taristuministri määrusega „Laevajäätmete vastavalt ettepanekule täpsustatud.
üleandmise ja vastuvõtmise kord ning
laevajäätmete vastuvõtmise tasu määramise
alused“
1) Eelnõu kohaselt sätestatakse nimetatud
määruse § 2 lg 2 p 3 järgmiselt:
„3) kõigi laevajäätmeid vastuvõtvate
jäätmekäitlejate ja nende kontaktisikute andmed
ning jäätmekäitleja pakutavate teenuste
loetelu;“
Teeme ettepaneku asendada lauseosa
„jäätmekäitleja pakutavate teenuste loetelu“
lauseosaga „sadamas pakutavate teenuste
loetelu“. Märgime, et jäätmekäitlejate teenuste
nimekiri võib olla pikem, kui sadama pidajaga
teenuselepinguga kokku lepitud, võttes arvesse
kehtivat SadS § 25 lg 4 punkti 3 ja eelnõuga
muudetavat SadS § 25 lõiget 8.
Eelnõu kohaselt sätestatakse nimetatud määruse Arvestatud. Määruse kavandi sõnastust
§ 3 lg 4 punkti 2 järgmiselt: vastavalt ettepanekule täpsustatud.
6
„2) kui laeva ehituse, seadmete ja käitamise
tõttu on laevas tekkivate laevajäätmete kogused
tavalisest väiksemad ning tekkinud
laevajäätmeid käideldakse säästvalt ja
keskkonnahoidlikult.“
Teeme ettepaneku sõnastada säte pärast sõna
„käideldakse“ järgmiselt: „keskkonda säästvalt
ja keskkonnahoidlikult“. Märgime, et eelnõust
tuleneva sõnastuse alusel ei ole võimalik mõista,
mille suhtes laevajäätmeid säästvalt käideldakse
ning seda oleks vaja täpsustada.
Maaeluministeerium
Paragrahvi 1 punktiga 1 muudetakse SadS § 2 Arvestatud. Seletuskirja selgitusega
punkte 19 ja 20, Maaeluministeerium palub täiendatud.
seletuskirja täiendada ja tuua konkreetsemalt
välja MARPOL lisa V erandid, milliseid
jäätmeid on kalalaevade puhul lubatud üle parda
heita. Praeguse sõnastuse järgi ei ole see
piisavalt selge, näiteks ei kuulu laevajäätmete
alla teatud tingimustel toidujäätmed. Samuti
palume täpsemalt välja tuua, mis ei kuulu
passiivselt püütud jäätmete alla (nt soovimatu
kaaspüük, mille puhul on kohustus see tagasi
heita).
Seoses eeltooduga teeme ettepaneku täiendada Arvestatud. Eelnõu sõnastust vastavalt
sadamaseaduse, meresõiduohutuse seaduse ja ettepanekule täpsustatud.
riigilõivuseaduse muutmise seaduse eelnõu
paragrahvi 2 punkti 19 sõnade "ning kutselisel
kalapüügil püügivahendiga" järgi sõnaga
"passiivselt". Samamoodi on sõnastatud ka
Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi (EL)
2019/883, 17. aprill 2019, milles käsitletakse
sadama vastuvõtuseadmeid laevajäätmete
üleandmiseks ja muudetakse direktiivi
2010/65/EL ning millega tunnistatakse
kehtetuks direktiiv 2000/59/EÜ, art 2 p 3.
Transpordiamet
Eelnõu § 1 punktis 2 on esitatud SadS § 25 lg 7 Arvestatud. Eelnõu sõnastust vastavalt
muudatus, samas tunnistatakse sama eelnõu § 1 ettepanekule täpsustatud.
punktiga 9 nimetatud lõige kehtetuks. Seega
puudub vajadus eelnõu § 1 punktis 2 muuta
SadS § 25 lg 7 sätet ja tuleks see eemaldada
§ 1 punkti 5 seletuskirja selgituses on esitatud Arvestatud. Seletuskirja sõnastust vastavalt
kirjeldus, et laevad ei pea jäätmeid üle andma, ettepanekule täpsustatud.
kui nad täidavad sama lõike punkte 1-5.
Eelnõuga tunnistatakse aga § 25 lg 4 p 1
kehtetuks. Seega peaks ka selgitus viitama vaid
punktidele 2-5.
Eelnõu § 1 punkt 23. § 27 lõikes 1 on viidatud Arvestatud. Vastavalt ettepanekule on
asjaolule, et laeva reeder, kapten või laevaagent muudetud SadS sõnastust ja ühtlustatud SadS
peab esitama EMDE kaudu eelteatise. EMDE ja EMDE põhimääruses kehtestatu ja
7
põhimääruse § 8 lõige 3 nimetab pädevateks pädevateks andmete esitajateks nimetatud
andmete esitajateks laeva kapteni, laevaagendi laeva kapten, laevaagent või tema poolt
või tema poolt volitatud isiku. Teeme volitatud isik.
ettepaneku ühtlustada SadS ja EMDE
põhimääruses kehtestatu.
Eelnõu § 1 punkt 23. § 27 lõige 7 sätestab Arvestatud. Eelnõu sõnastust vastavalt
kohustuse sadamakaptenil teha laevajäätmete ettepanekule täpsustatud.
üleandmise aktis sisalduv kättesaadavaks
Keskkonnaametile ja Transpordiametile. Kui
akt edastatakse sadama poolt EMDEsse, siis see
on automaatselt nähtav kõigile pädevatele
osapooltele. Eraldi kättesaadavaks tegemist
Keskkonnaametile ja Transpordiametile EMDE
süsteemis ei ole vajalik ega ka võimalik teha.
Eelnevast tulenevalt teeme ettepaneku
sõnastada lõige järgnevalt: “(7) Sadamakapten
või jäätmete vastuvõtja esitab põhjendamatu
viivituseta elektroonilise mereinfosüsteemi
kaudu laeva kaptenile laevajäätmete üleandmise
akti üleantud laevajäätmete kohta. Akti või
sellel sisalduvad andmed on kättesaadavad
Keskkonnaametile ja Transpordiametile
elektroonilise mereinfosüsteemi kaudu.”
Eelnõu § 1 punkti 27 seletuskirjas on toodud Arvestatud. Eelnõu sõnastust vastavalt
selgitus, et jäätmekäitluskavade esitamise ettepanekule täpsustatud.
tähtaeg pikeneb viiele aastale nende sadamate
suhtes, mille uuesti Keskkonnaameti poolt
heaks kiitmise kohustus pole käesoleva eelnõu
jõustumise ajaks saabunud. Samas on ajaliseks
piiriks määratud 28. juuni 2019 – nimetatud
tähtaeg viitab aga kuni 2 aasta vanustele
kavadele, mitte aga 3-aastastele kavadele
millele seadus hetkel kohaldub. Teeme
ettepaneku nimetatud tähtaega 1 aasta võrra
pikendada (ehk kehtestada tähtajaks 28. juuni
2018).
Eelnõu seletuskirjas on kohati viidatud ekslikult Arvestatud. Seletuskirja vastavalt
direktiivile 883/2019 (nt § 1 p 1 selgitus, § 1 p täpsustatud.
23 selgitus). Õige viide peaks olema direktiivile
2019/883.
Eelnõu seletuskirja punktis 6 (seaduse mõjud) Arvestatud. Seletuskirja vastavalt
kavandatava muudatuse nr 2 osas on toodud korrigeeritud.
välja, et jäätmekava kooskõlastamise
ajavahemiku pikenemine mõjutab
Transpordiametit, vähendades Transpordiameti
töökoormust. Kuna Transpordiamet ei
kooskõlasta jäätmekavasid, siis ei ole meie ka
mõjutatud nimetatud muudatuse osas.
Rakendusakti kavand 2 (EMDE põhimäärus). Arvestatud. Määruse kavandi sõnastust
§1 punktid 5 ja 6 ei ole kooskõlas planeeritava täpsustatud.
eelnõuga. Akti esitab SadS § 27 lg 7 kohaselt kas
sadamakapten või jäätmekäitleja.
8
Rakendusakti kavand 2. Teeme ettepaneku anda Arvestatud. Määruse kavandi sõnastust
määruse § 4 lõike 1 punktis 62 nimetaud vastavalt ettepanekule täpsustatud.
andmete andmekogusse esitamise pädevus nii
laeva kaptenile kui ka laevaagendile või tema
poolt volitatud isikule. EMDE infosüsteemi
andmete esitajaks on enamatel juhtudel laeva
agent, mitte laevakapten ise. Kõnealuse sätte
puhul ei ole vajalik andmete esitamise õigust
piirata vaid laeva kapteniga, kui sama
andmestikku võiks edastada kapteni soovil ka
laevaagent või tema poolt volitatud isik.
Seletuskirjas on esitatud viide, et seoses Arvestatud. Eelnõusse lisatud SadS § 12
eelnõuga peab muutma Majandus- ja lõike 7 muudatus.
kommunikatsiooniministri 22. detsembri 2009.
a määrust nr 129 „Sadama eeskirja vorm“
(seletuskirjas on ekslikult kirjas, et tegemist on
VV määrusega). Transpordiamet teeb
ettepaneku nimetatud määruse osas muuta ka
seaduses esitatud volitusnormi järgmiselt: “(7)
Sadama eeskirjas kajastatud andmete loetelu
kehtestab valdkonna eest vastutav minister
määrusega.”. Sadama eeskirja vormi asemel on
otstarbekas kehtestada eeskirjas kajastatud
andmete loetelu. Sadama eeskiri on oma
olemuselt informatiivne dokument suunatuna
meresõitjale, mistõttu ametlikku vormi ei ole
vajalik kehtestada ning saab piirduda üksnes
andmete loeteluga. Kindel vorm ei ole hetkel
enam ka asjakohane, kuna piirab liigselt
elektroonilise sadama-eeskirja muutmise ja
kaasajastamise võimalusi sadamaregistris (nt on
takistatud andmete asukoha, suuruse või muu
vormistuse muutmine. Määruses endas (eeskirja
vormil) on punkti 4.4 kajastatud „Laevaheitmete
ja lastijäätmete vastuvõtt“ nimetatud säte
vajab täiendavat analüüsi, kas eelnõu
jõustumisel laevajäätmete vastuvõtu korraldus
sadama eeskirjas vajab enam eraldi sätestamist,
kui nii sadama eeskiri kui ka detailsem
jäätmekäitluskava mõlemad on kättesaadavad
sadamaregistris.
Sadamate Liit
Sadamal on seaduse järgi kohustus tavajäätmed Selgitatud. Sadamaseaduses ei ole sätestatud
üle anda KOV poolt korraldatud sadamale kohustust jäätmeid üle anda
jäätmeveoteenuse osutajale. Teeme ettepaneku kohaliku omavalitsuse poolt korraldatud
jäätmeveoteenuse osutajale.
seda kohustust sadamate suhtes muuta nii, et
sadam võib tavajäätmed üle anda ka
jäätmekäitlusettevõtjale, kellega sadamal on
leping ohtlike jäätmete käitlemiseks. See tagaks
operatiivse jäätmekäitluse ning vähendaks
9
oluliselt sadamas asjaajamise halduskoormust.
Direktiivi üks eesmärkidest on vähendada
riigiasutuste ja sadamate halduskoormust.
§ 25 (3) ja § 25 (1)(2). Laeva kapten on Selgitatud. Sadamaseaduses on sätestatud
kohustatud andma enne sadamast lahkumist üle sadamatele kohustus korraldada sadamat
kõik laevaheitmed ja lastijäätmed ning Sadam tavaliselt külastatavate laevade jäätmete
vastuvõtt. Juba jäätmekäitluskavade
(sadama pidaja) peab selle korraldama.
koostamisel konsulteeritakse eelnevalt
Eelnõus ei ole kirjeldatud kuidas peab sadama sadama kasutajatega, eesmärgiga välja
selgitada, milliseid jäätmeid kasutajad
pidaja käituma juhul, kui laeval on vajadus
tavapäraselt üle soovivad anda. Muud juhud
sadamas ära anda selliseid jäätmeid mida Eestis lahendatakse erikokkulepetega ja samuti
ei käidelda või jäätmekäitlusfirmadel puudub tasutakse nende eest vastavalt
võimekus mõningaid laevajäätmeid käidelda või erikokkulepetele.
puudub sadama piirkonnas jäätmekäitlusfirma,
mis teatud laevajäätmeid käitleks (mõningad
lastijäätmed, ballastisetted, väävlisetted).
Formaalselt ei tohiks laev sadamast lahkuda
ning sadamal ei ole ka võimalik seadust täita.
Seadussätted peaksid olema ajakohased ja
seadusandja peaks olema veendunud, et
seadussäte on täidetav.
§ 26 (11). Laevajäätmete vastuvõtmise ja Arvestatud. Eelnõu sõnastus viidud
käitlemise kava koostamisel ja kava olulisel direktiiviga kooskõlla.
muutmisel konsulteerib sadama pidaja sadama
kasutajate või nende esindajatega, kohaliku
omavalitsuse üksuse pädevate asutuste,
jäätmekäitlejate, laiendatud tootjavastutuse
kohustusi täitvate organisatsioonide ja
kodanikuühiskonna esindajatega. Selle lisatud
punkti tekst on arusaamatu ja täitmiseks mitte
kohaldatav. Ilmselt on sellest lausest välja
jäänud väga oluline sõnastus, mis on Direktiivis
kirjas ja täpsustab selle mõtte. Direktiivis on
kirjutatud: „konsulteerib sadama pidaja sadama
kasutajate, jäätmekäitlejate,
terminalioperaatorite ja asjakohasel juhul
teiste huvitatud pooltega... kohaliku
omavalitsuse üksuse pädevate asutuste,
laiendatud tootjavastutuse kohustusi täitvate
organisatsioonide ja kodanikuühiskonna
esindajatega. Seega konsulteerimine peaks
olema ainult asjakohasel juhul. Direktiivi
artikkel 5 (1). Kohustus konsulteerida
laiendatud tootjavastutuse kohustusi täitvate
10
organisatsioonidega ja kodanikuühiskonna
esindajatega peaks jääma jäätmekäitlejale
jäätmeloa taotlemisel. Sadam jäätmeid ei käitle,
vaid korraldab jäätmete üleandmise laevalt
jäätmekäitlusettevõtjale, kellel on
jäätmekäitluse õigusi andvad dokumendid.
§ 27(7) Sadamakapten või jäätmete vastuvõtja Arvestatud. EMDE toimingutega seoses
esitab põhjendamatu viivituseta elektroonilise konsulteeritud Transpordiametiga ja eelnõus
mereinfosüsteemi kaudu laeva kaptenile sõnastust vastavalt muudetud.
laevajäätmete üleandmise akti üleantud
laevajäätmete kohta ning teeb akti või sellel
sisalduvad andmed kättesaadavaks
Keskkonnaametile ja Transpordiametile.
„Sadamakapten“ asemel tuleks kirjutada
„sadama pidaja poolt määratud isik“.
Sadamates on pandud see kohustus vastavale
sadama spetsialistile või sadamakaptenile.
Kehtiva Sadamaseaduse § 11 on sätestatud
sadamakapteni õigused ja kohustused.
Kohustuste loetelu laiendamine ei ole
otstarbekas, sest käesoleva sättega seatud
kohustus on sadamates pandud tihti sobivale
spetsialistile, mitte ainult sadamakaptenile.
EMDE toimingutega seonduvalt tasuks
konsulteerida Transpordiametiga. Eelnõus
sätestatud EMDE toimingud ei ole praktilised.
Sadamakapten, sadama pidaja ega keegi teine ei
peaks iga konkreetse laeva jäätmete üleandmise
toimingut aktiga EMDE-s kinnitama, see ei ole
mitmel põhjusel võimalik. EMDE
arenguplaanides tekitatakse võimalus, et EMDE
aktsepteerib vaikimisi aktis eelteatises edastatud
andmed. Vaid juhul, kui üleantavad jäätmed
erinevad eelteatises märgitud andmetest, on vaja
sadama poolt EMDE-s teha sellekohased
kanded. Sadamad on huvitatud, et
haldusjärelevalve käigus ei tekiks arusaamatusi.
Palume seaduseelnõu menetlemise käigus
kindlasti veelkord täpsustada seda punkti
Transpordiameti spetsialistidega, kes EMDE
kandeid otseselt korraldavad ning teavad EMDE
lähiaja arenguid. Sadamate Liit on
11
Transpordiameti spetsialistidega selles
küsimuses konsulteerinud, sellest ka käesolev
ettepanek.
§ 51. Laevaheitmetest, lastijäätmetest ja
ohtlikust lastist teavitamise või laevaheitmete, Selgitatud. Karistusseadustiku § 47 lõige 2
näeb ette, et väärteo eest võib kohtuväline
lastijäätmete ja ohtliku lasti üleandmise või
menetleja juriidilisele isikule kohaldada
vastuvõtmise nõuete rikkumise või ebapiisavate rahatrahvi 100–400 000 eurot. Direktiivi
vastuvõtuseadmete kohta laevale või muule artikkel 16 kohaselt peavad liikmesriikide
veesõidukile teatise esitamata jätmise eest karistusnormid olema tõhusad,
karistatakse juriidilist isikut rahatrahviga proportsionaalsed ja hoiatavad. Hetkel
kuni 100 000 eurot – see ei ole normaalne! Riigikogu menetluses olev jäätmeseaduse
eelnõuga nähakse ette jäätmehooldusnõuete
Võrreldes kehtiva seadusega on trahvitase rikkumise eest maksimaalseks karistuseks
suurendatud kolmekordseks. Oleme veendunud, kuni 100 000 eurot. Nimetatud määra võib
et senine haldusjärelevalve on siiski tuvastanud, pidada juriidilise isiku puhul hoiatavaks ja
mõjusaks, et motiveerida juriidilist isikut
et sadamad võtavad laevajäätmeid korrektselt
väärtegu mitte toime panema.
vastu, sadamates on vastavad kavad. Seda
tegevust kontrollib Keskkonnainspektsioon
haldusjärelevalve käigus. Äärmiselt
ebatõenäoline, et sadamates on tuvastatud
arvestatavaid puuduseid. Tõenäoliselt peetakse
seaduseelnõus silmas kõrgendatud trafimäära
rakendamist otsese keskkonnareostuse korral.
Sadamad seda oma tegevusega ei põhjusta.
Teeme ettepaneku jätta sadamaseaduses
muutmata varem sätestatud trafimäär. Kui
peetakse vajalikuks, siis kõrgendatud
trahvimäär kehtestatakse vaid otsese
keskkonnareostuse tekitamise korral.
12
EELNÕU
21.07.2021
Sadamaseaduse, meresõiduohutuse seaduse ja riigilõivuseaduse
muutmise seadus
§ 1. Sadamaseaduse muutmine
Sadamaseaduses tehakse järgmised muudatused:
1) paragrahvi 2 punktid 19 ja 20 muudetakse ning sõnastatakse järgmiselt:
„19) laevajäätmed – kõik jäätmed, mis tekivad veesõiduki töö käigus või lastimis-, lossimis- ja
koristustööde ajal, sealhulgas lastijäätmed, ja mis kuuluvad rahvusvahelise laevade põhjustatud
merereostuse vältimise konventsiooni (edaspidi MARPOL) I, II, IV, V ja VI lisa
kohaldamisalasse, ning kutselisel kalapüügil püügivahendiga passiivselt püütud jäätmed;
20) lastijäätmed – pärast lastimist, lossimist ja koristustööde lõpetamist veesõiduki tekile,
lastiruumi või -mahutisse jäänud lastijäägid, sealhulgas lastimise ja lossimise ülejäägid, välja
arvatud lastitolm, mis jääb tekile pärast pühkimist, või laeva välispindadel olev tolm;“;
2) paragrahvi 2 punktis 24, § 25 pealkirjas ja lõigetes 3, 9 ja 10, §-s 26, § 38 lõike 1 punktis 15
ja § 42 lõikes 1 asendatakse sõnad „laevaheitmed ja lastijäätmed“ sõnaga “laevajäätmed“
vastavas käändes;
3) paragrahvi 3 lõiget 1 täiendatakse punktiga 7 järgmises sõnastuses:
„7) laevajäätmete vastuvõtmine.“;
4) paragrahvi 12 lõige 7 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(7) Sadama eeskirjas kajastatavate andmete loetelu kehtestab valdkonna eest vastutav minister
määrusega.“;
5) paragrahvi 25 lõikes 1 asendatakse sõna „laevaheitmete“ sõnadega „laevajäätmete, välja
arvatud lastijäätmete“;
6) paragrahvi 25 lõike 4 sissejuhatav lauseosa muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„Laeva kapten ei pea kõiki laevajäätmeid üle andma, kui käesoleva seaduse § 27 lõikes 1
nimetatud eelteatises esitatud informatsioonist selgub, et olemasolevad laeva hoidlad on
piisavad juba kogunenud ja kavandatava reisi ajal kogunevate laevajäätmete mahutamiseks
kuni üleandmissadamasse jõudmiseni, välja arvatud, kui:“;
7) paragrahvi 25 lõike 4 punkt 1 tunnistatakse kehtetuks;
8) paragrahvi 25 lõike 4 punktis 2 ning § 26 lõike 4 punktides 8 ja 10 asendatakse sõna
„laevaheitmete“ sõnaga „laevajäätmete“;
9) paragrahvi 25 täiendatakse lõikega 41 järgmises sõnastuses:
1
„(41) Käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetatud laeva hoidla ladustamismaht loetakse piisavaks,
kui see vastab Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi (EL) 2019/883, milles käsitletakse
sadama vastuvõtuseadmeid laevajäätmete üleandmiseks ja muudetakse direktiivi 2010/65/EL
ning millega tunnistatakse kehtetuks direktiiv 2000/59/EÜ (ELT L 151, 07.06.2019, lk 116–
142), artikli 7 lõike 4 alusel kehtestatud Euroopa Komisjoni rakendusmäärusele.“;
10) paragrahvi 25 lõige 7 tunnistatakse kehtetuks;
11) paragrahvi 25 lõige 8 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(8) Sadama pidaja tagab laevajäätmete vastuvõtmise ja käitlemise kavale vastavate piisavate
vastuvõtuseadmete kättesaadavuse sadamas, et täita laevajäätmete vastuvõtmisel sadamat
tavaliselt külastavate laevade vajadused neile viivitusi põhjustamata.“;
12) paragrahvi 25 lõike 9 esimene lause tunnistatakse kehtetuks;
13) paragrahvi 25 täiendatakse lõikega 91 järgmises sõnastuses:
„(91) Kui sadama pidaja ei tegele ise vahetult jäätmekäitlusega, peab tal olema sõlmitud kirjalik
leping jäätmete vastuvõtjaga, kes omab vastavat keskkonnakaitseluba ja kellel on teenuse
osutamiseks käesoleva seaduse §26 lõikes 1 nimetatud laevajäätmete vastuvõtmise ja
käitlemise kavale vastavad piisavad vastuvõtuseadmed.“;
14) paragrahvi 25 lõikes 11 asendatakse sõna „kirjalikult“ sõnadega „elektroonilise
mereinfosüsteemi kaudu“;
15) paragrahvi 25 täiendatakse lõigetega 111 ja 112 järgmises sõnastuses:
„(111) Käesoleva paragrahvi lõikes 11 nimetatud teate saamisel kontrollib Keskkonnaamet
teates nimetatud sadama vastuvõtuseadmete vastavust käesoleva seaduse § 26 lõikes 1
nimetatud laevajäätmete vastuvõtmise ja käitlemise kavale.
(112) Keskkonnaamet teavitab kontrolli tulemustest elektroonilise mereinfosüsteemi kaudu
Rahvusvahelist Mereorganisatsiooni ja käesoleva paragrahvi lõikes 11 nimetatud teate esitanud
laeva lipuriigi pädevat asutust.“;
16) paragrahvi 25 lõige 12 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(12) Laevajäätmete üleandmise ja vastuvõtmise korra kehtestab valdkonna eest vastutav
minister määrusega.“;
17) paragrahvi 26 täiendatakse lõikega 11 järgmises sõnastuses:
„(11) Laevajäätmete vastuvõtmise ja käitlemise kava koostamisel ja kava olulisel muutmisel
konsulteerib sadama pidaja sadama kasutajate või nende esindajatega, vajaduse korral kohaliku
omavalitsuse üksuse pädevate asutuste, jäätmekäitlejate, laiendatud tootjavastutuse kohustusi
täitvate organisatsioonide ja kodanikuühiskonna esindajatega.“;
2
18) paragrahvi 26 lõiget 2 täiendatakse pärast sõna „Keskkonnaametile“ sõnadega
„sadamaregistri vahendusel“;
19) paragrahvi 26 lõike 3 punktis 3 asendatakse sõna „kolme“ sõnaga „viie“;
20) paragrahvi 26 lõike 4 punkti 1 täiendatakse pärast sõna „sadamat“ sõnaga „tavaliselt“;
21) paragrahvi 26 lõike 4 punkt 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„2) sadama vastuvõtuseadmete liigi ja võimsuse kirjeldust ning asukohta iga kai ääres;“;
22) paragrahvi 26 lõike 4 punkt 5 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„5) laevajäätmete vastuvõtmisega seotud kulude katmise süsteemi kirjeldust ja laevajäätmete
vastuvõtmise tasude suurust;“;
23) paragrahvi 26 lõike 4 punkt 7 tunnistatakse kehtetuks;
24) paragrahvi 26 lõiget 4 täiendatakse punktiga 71 järgmises sõnastuses:
„71) kava muutmisel konsulteerimise korra kirjeldust;“;
25) paragrahvi 26 täiendatakse lõigetega 5–9 järgmises sõnastuses:
„(5) Välisriigi veesõidukeid teenindaval sadamal peab käesoleva paragrahvi lõike 4 punktides
2, 3, 5, 8 ja 11 sätestatud teave olema tõlgitud inglise keelde.
(6) Keskkonnaamet ei kiida laevajäätmete vastuvõtmise ja käitlemise kava heaks, kui see ei
vasta käesoleva paragrahvi lõikes 4 sätestatud nõuetele.
(7) Käesolevas paragrahvis sätestatud nõudeid ei kohaldata väikesadamale:
1) kus ei osutata tasulisi sadamateenuseid;
2) mis on liitunud korraldatud jäätmeveoga;
3) mille pidaja on taganud, et sadamasse saabunud väikelaevu teavitatakse õigeaegselt
laevajäätmete vastuvõtmise ja üleandmise korrast, ning
4) mis on saanud käesoleva paragrahvi lõikes 9 sätestatud Keskkonnaameti hinnangu käesoleva
lõike punktides 1–3 sätestatud tingimustele vastavuse kohta.
(8) Käesoleva paragrahvi lõike 7 punktides 1–3 sätestatud tingimustele vastava väikesadama
pidaja teeb vastava info kättesaadavaks sadamaregistris ja teavitab nõuete täitmisest
Keskkonnaametit sadamaregistri vahendusel.
(9) Keskkonnaamet hindab, kas väikesadam vastab käesoleva paragrahvi lõike 7 punktides 1–
3 sätestatud tingimustele, ja teavitab oma hinnangust sadama pidajat sadamaregistri
vahendusel.“;
26) paragrahvid 27–29 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„§ 27. Laevajäätmetest teavitamine ja laevajäätmete üle arvestuse pidamine
3
(1) Kui laeva kogumahutavus on 300 või enam, esitab kapten, laevaagent või tema volitatud
isik elektroonilise mereinfosüsteemi kaudu sissesõidusadamale jäätmete eelteatise sadamas
üleantavate ning laevale jäävate laevajäätmete liigi ja koguse kohta (edaspidi eelteatis):
1) vähemalt 24 tundi enne sadamasse saabumist, kui sissesõidusadam on teada;
2) viivitamata sissesõidusadama selgumisel, kui see teave on kättesaadav vähem kui 24 tundi
enne sissesõidusadamasse saabumist;
3) hiljemalt lahkumisel eelmisest sissesõidusadamast, kui reis järgmisesse sadamasse kestab
alla 24 tunni.
(2) Eelteatist ei pea esitama:
1) kalalaev, ajalooline laev ja vaba aja veetmiseks kasutatav veesõiduk, mille pikkus on
väiksem kui 45 meetrit;
2) sõja- ja piirivalvelaev ja muu riigihaldusülesannet täitev laev;
3) käesoleva seaduse §-s 29 nimetatud vabastustõendit omav laev.
(3) Eelteatist säilitatakse kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis laeva pardal vähemalt
järgmisest sissesõidusadamast väljumiseni.
(4) Sadama pidaja teavitab viivitamata elektroonilise mereinfosüsteemi kaudu
Keskkonnaametit ja Transpordiametit, kui käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetamata laev ei
esita eelteatist või ei anna üle laevajäätmeid või kui laeval avastatakse muid laevajäätmete
üleandmise nõuete rikkumisi või tekib kahtlus, et nimetatud nõudeid rikutakse.
(5) Sadama pidaja korraldab laevadelt vastu võetud laevajäätmete arvestust eelteatiste ning
teiste laevajäätmete vastuvõttu tõendavate dokumentide alusel laevade ja laevajäätmete liikide
kaupa.
(6) Sadama pidaja määratud isik või jäätmete vastuvõtja esitab viivituseta elektroonilise
mereinfosüsteemi kaudu laeva kaptenile laevajäätmete üleandmise akti üleantud laevajäätmete
kohta. Akt või sellel sisalduvad andmed on kättesaadavad Keskkonnaametile ja
Transpordiametile elektroonilise mereinfosüsteemi kaudu.
(7) Laevajäätmete üleandmise akti säilitatakse kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis
laeva pardal vähemalt kaks aastat.
§ 28. Laevajäätmete vastuvõtmise tasu
(1) Sadama pidaja on üleantavast kogusest ja sadama vastuvõtuseadmete tegelikust
kasutamisest sõltumata kohustatud sadamatasu hulka arvestatud või eraldi kindlaks määratud
laevajäätmete vastuvõtmise tasu (edaspidi jäätmetasu) eest vastu võtma laevajäätmed, välja
arvatud lastijäätmed ja heitgaaside puhastussüsteemide tekitatud jäätmed.
(2) Jäätmetasu peab katma käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud laevajäätmete
vastuvõtuseadmete käitamise ja haldamisega seotud otsesed ja kaudsed kulud.
(3) Kui käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud üleantavate laevajäätmete maht ületab
eelteatises nimetatud maksimaalset ladustamismahtu, tasub jäätmete äraandja või
vastuvõtuseadmete kasutaja maksimaalset ladustamismahtu ületavate ja üleantavate
laevajäätmete eest jäätmetasu nende liigi ja koguse alusel.
4
(4) Lastijäätmete ja heitgaaside puhastussüsteemide tekitatud jäätmete üleandmise eest tasub
jäätmete äraandja või vastuvõtuseadmete kasutaja tegelikult üleantud liigi ja koguse alusel.
(5) Jäätmetasu suuruse määramise alused kehtestab valdkonna eest vastutav minister
määrusega.
§ 29. Laevajäätmete eelteatise esitamisest ja nende üleandmise kohustusest ning
jäätmetasu maksmisest vabastamine
(1) Transpordiamet võib vabastada eelteatise esitamisest, laevajäätmete üleandmisest ja
jäätmetasu maksmisest Eesti sadamat külastava laeva, mis teeb kindlal liinil regulaarreise ja
külastab sadamat vähemalt üks kord kahe nädala jooksul, kui:
1) Transpordiametile esitatakse tõendid, et laevajäätmete üleandmine ja jäätmetasu maksmine
on tagatud vähemalt ühes laeva teekonnale jäävas sadamas;
2) vabastuse andmine ei vähenda laeva meresõiduohutust, ei ohusta inimese tervist, ei halvenda
töö- ja elamistingimusi laeval ega kahjusta merekeskkonda.
(2) Vabastuse saamiseks esitatavas taotluses tuleb Transpordiametile tõendada, et:
1) laeva reederil on sõlmitud vähemalt ühe laeva teekonnale jääva sadama pidajaga või
jäätmekäitlejaga leping jäätmete üleandmiseks ja laeval on laevajäätmete üleandmist tõendavad
laevajäätmete üleandmise aktid;
2) käesoleva lõike punktis 1 nimetatud sadama pidajal või jäätmekäitlejal on piisavad
vastuvõtuseadmed;
3) käesoleva lõike punktides 1 ja 2 nimetatud tingimuste täitmisest on teavitatud kõiki laeva
teekonnale jäävaid sadamaid.
(3) Käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud taotluse menetlemise eest tasub taotleja riigilõivu
riigilõivuseaduses sätestatud määras.
(4) Transpordiamet väljastab laevale vabastuse andmisel Euroopa Parlamendi ja nõukogu
direktiivi (EL) 2019/883 lisa 5 kohase vabastustõendi ning esitab vabastustõendil oleva teabe
elektroonilisse mereinfosüsteemi.
(5) Laev, millele on väljastatud vabastustõend, peab sadamas laevajäätmed üle andma ja tasuma
jäätmetasu, kui juba kogunenud ja kogunevate laevajäätmete ladustamiseks ei ole laeval
piisavat ladustamismahtu kuni järgmisesse sissesõidusadamasse jõudmiseni.“;
27) paragrahvi 40 lõige 5 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(5) Sadama registreerimistaotlusel kajastatavate andmete loetelu kehtestab valdkonna eest
vastutav minister määrusega.“;
28) paragrahvi 42 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(2) Riiklikku järelevalvet laevadelt ja muudelt veesõidukitelt laevajäätmete üleandmise üle
teostavad Keskkonnaamet ja Transpordiamet, arvestades muu hulgas Euroopa Parlamendi ja
nõukogu direktiivi (EL) 2019/883 artikli 11 lõike 2 alusel kehtestatud Euroopa Komisjoni
rakendusmääruses sätestatut.“;
29) paragrahv 51 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
5
„§ 51. Laevajäätmetest ja ohtlikust lastist teavitamise ning laevajäätmete ja ohtliku lasti
üleandmise ja vastuvõtmise nõuete rikkumine
(1) Laevajäätmetest ja ohtlikust lastist teavitamise või laevajäätmete ja ohtliku lasti üleandmise
või vastuvõtmise nõuete rikkumise või ebapiisavate vastuvõtuseadmete kohta laevale või muule
veesõidukile teatise esitamata jätmise eest −
karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut.
(2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, −
karistatakse rahatrahviga kuni 100 000 eurot.“;
30) seadust täiendatakse §-ga 602 järgmises sõnastuses:
„§ 602. Paragrahvi 26 lõike 3 punkti 3 kohaldamine varem heaks kiidetud laevajäätmete
vastuvõtmise ja käitlemise kavadele
Käesoleva seaduse § 26 lõike 3 punktis 3 sätestatud viieaastast tähtaega kohaldatakse ka enne
käesoleva paragrahvi jõustumist Keskkonnaameti heaks kiidetud laevajäätmete vastuvõtmise
ja käitlemise kavadele, mille Keskkonnaameti heakskiitmisest on käesoleva paragrahvi
jõustumise ajaks möödunud vähem kui kolm aastat.“;
31) seaduse normitehnilises märkuses asendatakse tekstiosa „Euroopa Parlamendi ja nõukogu
direktiiv 2000/59/EÜ laevaheitmete ja lastijäätmete vastuvõtmise seadmete kohta sadamates
(EÜT L 332, 28.12.2000, lk 81–90), muudetud direktiividega 2002/84/EÜ (EÜT L 324,
29.11.2002, lk 53–58) ja 2007/71/EÜ (ELT L 329, 14.12.2007, lk 33–36)“ tekstiosaga
„Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2019/883, milles käsitletakse sadama
vastuvõtuseadmeid laevajäätmete üleandmiseks ja muudetakse direktiivi 2010/65/EL ning
millega tunnistatakse kehtetuks direktiiv 2000/59/EÜ (ELT L 151, 07.06.2019, lk 116–142)“.
§ 2. Meresõiduohutuse seaduse muutmine
Meresõiduohutuse seaduses tehakse järgmised muudatused:
1) paragrahvi 39 täiendatakse lõikega 72 järgmises sõnastuses:
„(72) Väikelaeva raadiosideoperaatori teadmiste ja oskuste ning väljaõppe nõuded,
eksamineerimise, tunnistuse taotlemise ja väljastamise korra ning tunnistuse kirjelduse
kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega.“;
2) paragrahvi 751 lõike 3 punktis 4 ja § 78 lõike 1 punktis 11 asendatakse sõnad „laevaheitmete
ja lastijäätmete“ sõnaga „laevajäätmete“;
3) seaduse normitehnilises märkuses asendatakse tekstiosa „Euroopa Parlamendi ja nõukogu
direktiiv 2000/59/EÜ laevaheitmete ja lastijäätmete vastuvõtmise seadmete kohta sadamates
(EÜT L 332, 28.12.2000, lk 81–90), muudetud direktiividega 2002/84/EÜ (EÜT L 324,
29.11.2002, lk 53–58) ja 2007/71/EÜ (ELT L 329, 14.12.2007, lk 33–36) ning määrusega (EÜ)
nr 1137/2008 (ELT L 311, 21.11.2008, lk 1–54)“ tekstiosaga „Euroopa Parlamendi ja nõukogu
direktiiv 2019/883, milles käsitletakse sadama vastuvõtuseadmeid laevajäätmete üleandmiseks
6
ja muudetakse direktiivi 2010/65/EL ning millega tunnistatakse kehtetuks direktiiv 2000/59/EÜ
(ELT L 151, 07.06.2019, lk 116–142)“.
§ 3. Riigilõivuseaduse muutmine
Riigilõivuseaduses tehakse järgmised muudatused:
1) paragrahvi 1812 täiendatakse lõikega 11 järgmises sõnastuses:
„(11) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetamata registriandmete muudatuste vormistamise eest
tasutakse riigilõivu 20 eurot. Kui nimetatud toimingut taotletakse elektrooniliselt e-teenuste
infosüsteemi kaudu, tasutakse riigilõivu 16 eurot.“;
2) paragrahvi 195 täiendatakse pärast sõna „väljastamise“ sõnadega „taotluse läbivaatamise“;
3) paragrahvi 1951 lõikeid 1 ja 2 täiendatakse pärast sõna „väljastamise“ sõnadega „taotluse
läbivaatamise“;
4) 8. peatüki 5. jao 3. jaotist täiendatakse §-ga 2001 järgmises sõnastuses:
„§ 2001. Laevajäätmete eelteatise esitamisest ja nende üleandmise kohustusest ning
jäätmetasu maksmisest vabastuse saamise taotluse läbivaatamine
Laevajäätmete eelteatise sadamas üleantavate ning laevale jäävate laevajäätmete liigi ja koguse
kohta esitamisest, laevajäätmete üleandmisest ja laevajäätmete vastuvõtmise tasu maksmisest
vabastuse saamise taotluse läbivaatamise eest tasutakse riigilõivu 40 eurot.“.
Jüri Ratas
Riigikogu esimees
Tallinn „....“ ...................... 2021
Algatab Vabariigi Valitsus „....“ ...................... 2021
7
Sadamaseaduse,
meresõiduohutuse ja riigilõivuseaduse
muutmise seaduse eelnõu seletuskirja
juurde
lisa 2
Rakendusaktide kavandid
KAVAND 1
MAJANDUS- JA TARISTUMINISTER
MÄÄRUS
Laevajäätmete üleandmise ja vastuvõtmise kord ning laevajäätmete vastuvõtmise tasu
määramise alused1
Määrus kehtestatakse sadamaseaduse § 25 lõike 12 ja § 28 lõike 4 alusel.
§ 1. Teabe esitamise vormid
(1) Sadamaseaduse § 25 lõikes 11 nimetatud sadama vastuvõtuseadmete puudustest
teavitamisel lähtutakse Rahvusvahelise Mereorganisatsiooni kehtestatud andmekoosseisust.
(2) Sadamaseaduse § 27 lõikes 1 nimetatud jäätmete eelteatis esitatakse Euroopa Parlamendi ja
Nõukogu direktiivi (EL) 2019/883, milles käsitletakse sadama vastuvõtuseadmeid
laevajäätmete üleandmiseks ja muudetakse direktiivi 2010/65/EL ning millega tunnistatakse
kehtetuks direktiiv 2000/59/EÜ (edaspidi direktiiv (EL) 2019/883), lisas 2 sätestatud vormi
kohaselt.
(3) Sadamaseaduse § 27 lõikes 51 nimetatud laevajäätmete üleandmise akt esitatakse direktiivi
(EL) 2019/883 lisas 3 sätestatud vormi kohaselt.
§ 2. Laevade ja muude veesõidukite teavitamine laevajäätmete vastuvõtmise ja
üleandmise korrast
(1) Sadama pidaja peab tagama, et sadamasse saabuvaid või saabunud laevu ja muid
veesõidukeid (edaspidi laev) teavitataks õigeaegselt laevajäätmete vastuvõtmise ja üleandmise
korrast.
(2) Sadama pidaja teeb kättesaadavaks järgmise teabe:
1) sadama vastuvõtuseadmete asukoht iga kai ääres koos joonise või kaardiga;
2) laevajäätmete loetelu, mida vastu võetakse;
3) kõigi laevajäätmeid vastuvõtvate jäätmekäitlejate ja nende kontaktisikute andmed ning
sadamas pakutavate teenuste loetelu;
4) laevajäätmete üleandmise protseduuride kirjeldus;
5) laevajäätmete vastuvõtmise aeg, kui vastuvõtmine toimub vaid teatud ajavahemikus ööpäeva
jooksul;
6) laevajäätmete vastuvõtmisega seotud kulude katmise süsteemi kirjeldus;
7) sadama vastuvõtuseadmete puudustest teavitamise kord.
1
§ 3. Laevajäätmete vastuvõtmise tasu suuruse määramise alused
(1) Sadamaseaduse § 28 lõikes 1 nimetatud laevajäätmete vastuvõtmise tasu (edaspidi
jäätmetasu) suuruse määramisel peab sadama pidama lähtuma direktiivi (EL) 2019/883 lisast
4.
(2) Jäätmetasu suuruse kehtestamisel peab sadamapidaja lähtuma õigluse, läbipaistvuse ja
mittediskrimineerimise põhimõtetest.
(3) Jäätmetasust vähemalt 30 % peavad moodustama laevajäätmete tegelikust üleandmisest
tulenevad otsesed tegevuskulud vastavalt direktiivi (EL) 2019/883 lisas 4 sätestatule.
(3) Sadama pidaja võib jäätmetasu diferentseerida võttes arvesse:
1) laeva kasutusala, tüüpi ja suurust;
2) laevajäätmete vastuvõtmist väljaspool sadama tavalist tööaega;
3) laevajäätmete ohtlikkust.
(4) Sadama pidaja võib jäätmetasu vähendada:
1) arvestades laeva tegevusvaldkonda, eelkõige juhul, kui laev tegeleb lähimereveoga;
2) kui laeva ehituse, seadmete ja käitamise tõttu on laevas tekkivate laevajäätmete kogused
tavalisest väiksemad ning tekkinud laevajäätmeid käideldakse keskkonda säästvalt ja
keskkonnahoidlikult.
(5) Hindamaks, kas laev vastab käesoleva paragrahvi lõike 4 punktis 2 sätestatule, lähtub
sadama pidaja direktiivi (EL) 2019/883 artikkel 8 lõike 5 alusel kehtestatud Euroopa Komisjoni
rakendusmäärusest.
§ 4. Määruse kehtetuks tunnistamine
Majandus- ja kommunikatsiooniministri 29. juuli 2009. a määrus nr 78 „Laevaheitmete ja
lastijäätmete üleandmise ja vastuvõtmise korralduslikud nõuded” tunnistatakse kehtetuks.
1
Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2019/883, milles käsitletakse sadama vastuvõtuseadmeid
laevajäätmete üleandmiseks ja muudetakse direktiivi 2010/65/EL ning millega tunnistatakse kehtetuks
direktiiv 2000/59/EÜ (ELT L 151, 07.06.2019, lk-d 116–142)
2
KAVAND 2
MAJANDUS- JA TARISTUMINISTER
MÄÄRUS
Majandus- ja kommunikatsiooniministri 12. juuni 2013. a määruse nr 39 „Elektroonilise
mereinfosüsteemi põhimäärus” muutmine
Määrus kehtestatakse meresõiduohutuse seaduse § 751 lõike 9 alusel.
Majandus- ja kommunikatsiooniministri 12. juuni 2013. a määruses nr 39 „Elektroonilise
mereinfosüsteemi põhimäärus“ tehakse järgmised muudatused:
1) paragrahvi 2 lõikes 2, paragrahvi 8 lõike 6 esimeses lauses ja lõikes 8 asendatakse sõnad
Veeteede Amet“ sõnaga „Transpordiamet“ vastavas käändes;
2) paragrahvi 4 lõike 1 punktid 5 ja 6 sõnastatakse järgmiselt:
„5) Vabariigi Valitsuse 19. mai 2004. a määruse nr 194 „Laevade ja väikelaevade sisemerre,
sadamatesse ning piiriveekogude Eestile kuuluvatesse vetesse sisenemise ja neist väljumise
kord” § 4 lõike 1 punktis 9 sätestatud teave laevajäätmete kohta ja sadamaseaduse § 27 lõikes
1 nimetatud jäätmete eelteatise andmed;
6) sadamaseaduse § 27 lõikes 7 nimetatud laevajäätmete üleandmise akti andmed“;
3) paragrahvi 4 lõiget 1 täiendatakse punktidega 61̶-64 järgmises sõnastuses:
61) sadamaseaduse § 29 lõikes 13 sätestatud vabastustõendi teave.“.
62) sadamaseaduse § 25 lõikes 11 nimetatud sadama vastuvõtuseadmete puudustest teavitamise
teave;
63) sadamaseaduse § 25 lõikes 111 nimetatud sadama vastuvõtuseadmete puudustest
teavitamisele järgnenud uurimise tulemuse teave;
64) majandus- ja taristuministri …. 2021. a määruse nr … Laevajäätmete üleandmise ja
vastuvõtmise korralduslikud nõuded ning laevajäätmete vastuvõtmise eest võetava tasu
määramise alused“ § 2 lõike 2 punktides 1-6 nimetatud teave;“;
4) paragrahvi 4 lõike 2 punktid …. sõnastatakse järgmiselt:
;
7) paragrahvi 8 täiendatakse lõigetega 31 ̶34 järgmises sõnastuses:
„(31) Käesoleva määruse § 4 lõike 1 punktis 6 nimetatud andmete andmekogusse esitamise
pädevus on sadama pidaja poolt määratud isikul ja jäätmete vastuvõtjal.
3
(32) Käesoleva määruse § 4 lõike 1 punktis 62 nimetaud andmete andmekogusse esitamise
pädevus on laeva kaptenil, laevaagendil või tema poolt volitatud isikul.
(33) Käesoleva määruse § 4 lõike 1 punktis 63 nimetatud andmete andmekogusse esitamise
pädevus on Keskkonnaametil.
(34) Käesoleva määruse § 4 lõike 1 punktis 64 nimetatud andmete andmekogusse esitamise
pädevus on sadama pidajal.“;
8) paragrahvi 8 lõike 6 esimest lauset täiendada pärast sõna „punktides“ tekstiosaga „61,“.
4
KAVAND 3
VABARIIGI VALITSUS
MÄÄRUS
Vabariigi Valitsuse 19. mai 2004 a määruse nr 194 „Laevade ja väikelaevade sisemerre,
sadamatesse ning piiriveekogude Eestile kuuluvatesse vetesse sisenemise ja neist
väljumise kord“ muutmine
Määrus kehtestatakse riigipiiri seaduse § 14 lõike 2 punkti 1 alusel.
Vabariigi Valitsuse 19. mai 2004 a määruses nr 194 „Laevade ja väikelaevade sisemerre,
sadamatesse ning piiriveekogude Eestile kuuluvatesse vetesse sisenemise ja neist väljumise
kord“ tehakse järgmised muudatused:
1) paragrahvi 1 lõikes 61 asendatakse sõnad „Veeteede Ametit“ sõnaga „Transpordiametit“;
2) paragrahvi 4 lõike 1 punkt 9 sõnastatakse järgmiselt:
„9) jäätmete eelteatis sadamas üleantavate ning laevale jäävate laevajäätmete liigi ja koguse
kohta – sissesõidusadamale;“.
5
KAVAND 4
VABARIIGI VALITSUS
MÄÄRUS
Vabariigi Valitsuse 12. detsembri 2012. a määruse nr 103 „Sadamaregistri pidamise
põhimäärus“ muutmine
Määrus kehtestatakse sadamaseaduse § 37 lõike 4 alusel.
Vabariigi Valitsuse 12. detsembri 2012. a määruse nr 103 „Sadamaregistri pidamise
põhimäärus“ tehakse järgmised muudatused:
1) paragrahvis 2 asendatakse sõnad „Veeteede Amet“ sõnaga „Transpordiamet“;
2) paragrahvi 6 lõike 2 punktis 2 asendatakse sõnad „laevaheitmete ja lastijäätmete“ sõnaga
„laevajäätmete“;
3) paragrahvi 6 lõiget 1 täiendatakse alapunktiga 241) järgmises sõnastuses:
„241) laevajäätmete vastuvõtmise ja käitlemise kavast tulenevad andmed;“.
6
KAVAND 5
MAJANDUS- JA TARISTUMINISTER
MÄÄRUS
Sadama eeskirja kantavate andmete loetelu1
Määrus kehtestatakse sadamaseaduse § 12 lõike 7 alusel.
§ 1. Sadama eeskirja kantavate andmete loetelu
(1) Sadama eeskirja kantakse sadama üldandmed, veesõidukite sadamasse sisenemise, sadamas
seismise ja sadamast lahkumise korraldus, laevaliikluse korraldus sadama akvatooriumil,
osutatavad sadamateenused ja nendega seonduvad teenused ning nende osutamise korraldus.
(2) Sadama eeskirjas esitatakse sadama üldandmed:
1) sadama pidaja ettevõtluse vormi määratlus viitega vastavatele dokumentidele;
2) sadama asukoht, sadama maa-ala ja akvatooriumi piiritlus;
3) sadamaala skeem ning navigatsioonimärkide ja tähiste asendiplaan;
4) sadama tehnilised andmed;
5) veesõidukite gabariidipiirangud;
6) keskkonnakaitse nõuetest, lasti ohtlikkusest jm tulenevad piirangud;
7) sadama tööaeg;
8) sadama navigatsioonihooaeg;
9) kohaliku aja erinevus UTC-st;
10) üldandmed sadamas tegutsevate ettevõtjate kohta.
(3) Sadama eeskirjas esitatakse veesõidukite sadamasse sisenemise, sadamas seismise ja
sadamast lahkumise korraldus:
1) sisenemis- ja väljumiskavatsusest teatamine;
2) sisenemis- ja väljumisloa andmine;
3) sisenemis- ja lahkumisteatise menetlemine ja nõutav informatsioon;
4) sisenemisformaalsuste korraldamine ja nõutavad dokumendid vastavalt karantiini, tolli- ja
piirivalverežiimile;
5) karantiini-, tolli- ja piirivalveformaalsused ning dokumentide vormistamine;
7
6) side korraldamine veesõidukitega sadamasse sisenemisel, sadamas seismisel ja sadamast
väljumisel;
7) nõuded sildunud veesõidukitele (keelud, kohustused, piirangud ning muud tingimused);
8) sise- ja tekitööd sildunud veesõidukitel (müra ja prahti tekitavate tööde teostamine,
keevitustööd ja tööd lahtise tulega, pardatagused tööd, paatide ja parvede veeskamine, ballasti
pumpamine ja tankide pesemine, peamasina remont).
(4) Sadama eeskirjas esitatakse laevaliikluse korraldus sadama akvatooriumil:
1) veesõidukite liiklemine sadama akvatooriumil (ümberpaigutus, manöövrid);
2) veesõidukitele esitatavad nõuded liiklemisel normaal- ja eritingimustes;
(udu, tugev tuul, jää jt), manööverdamisel ja ümberpaigutamisel;
3) sildumine;
4) pukseerimine;
5) liiklus jääoludes, jäämurdja tellimine;
6) erinõuded sõltuvalt veesõiduki klassist, laadungi iseloomust jne.
(5) Sadama eeskirjas esitatakse alljärgnevad andmed osutatavate sadamateenuste ja nendega
seonduvate teenuste ning nende osutamise korralduse kohta:
1) lastimine, lossimine, kaupade ladustamine ja hoiustamine (sh ohtlikud kaubad);
2) stividoritööd;
3) veega varustamine;
4) kütuse ja määrdeainetega varustamine;
5) tuukritööd;
6) remondi- ja värvimistööd;
7) veesõiduki ühendamine side-, energia- ja muude kaldasüsteemidega;
8) muud sadama poolt osutatavad teenused.
(6) Sadama eeskirjas esitatakse andmed reisijate teenindamise korralduse kohta sadamas:
1) laevale ja laevalt mahamineku korraldamine;
2) piletimüügi korraldamine;
3) ohutusnõuded;
4) teenused reisijatele.
8
(7) Sadama eeskirjas esitatakse andmed meditsiiniabi korraldamine kohta sadamas:
1) sadama meditsiinipunkti olemasolu;
2) meditsiiniabi väljakutse võimalused.
(8) Sadama eeskirjas esitatakse andmed tuleohutusnõuete ja päästetööde korralduse kohta
sadamas:
1) tuleohutusnõuded sadamas seisvatel laevadel;
2) pääste- ja tuletõrjevahendite paigutus;
3) viide sadama reostustõrje plaanile.
(9) Sadama eeskirjas esitatakse andmed päästeasutuse ja muu abi andva või järelevalvet
teostava asutuse väljakutsumise korra kohta:
1) päästeasutus;
2) politsei.
§ 2.Sadama eeskirja koostamine
Sadama eeskirja koostab ja kinnitab sadama pidaja.
§ 3. Määruse kehtetuks tunnistamine
Majandus- ja kommunikatsiooniministri 22. detsembri 2009. a määrus nr 129 „Sadama eeskirja
vorm“ tunnistatakse kehtetuks.
9
KAVAND 6
MAJANDUS- JA TARISTUMINISTER
MÄÄRUS
Sadama registreerimistaotlusel kajastatavate andmete loetelu
Määrus kehtestatakse sadamaseaduse § 40 lõike 5 alusel.
§ 1. Sadama registreerimistaotlusel kajastatavate andmete loetelu
(1) Sadama registreerimistaotlusel kajastatakse sadama põhiandmed, tehnilised andmed,
sadama pidaja andmed, sadamakapteni andmed, maa-ala andmed, akvatooriumi andmed,
teenindatavad veesõidukid, sadamateenused, ehituste andmed, navigatsioonimärkide andmed
ja sadama eeskirjas esitatavad andmed.
(2) Sadama registreerimistaotlusel kajastatavate sadama põhiandmed:
1) sadama nimi, mis on määratus vastavalt kohanimeseadusele;
2) sadama aadress;
3) sadama kontaktandmed;
4) veekogu liik ja nimi;
5) navigatsiooniperioodi algus ja lõpp;
6) sadama ülesanne;
7) andmed välisriigi veesõidukite teenindamise võimaldamise kohta;
(3) Sadama registreerimistaotlusel kajastatavate sadama tehnilised andmed:
1) suurima sadamas teenindatava veesõiduki kogumahutavus;
2) veesõiduki suurim süvis, meetrites;
3) veesõiduki suurim laius, meetrites;
4) veesõiduki suurim pikkus, meetrites;
5) sissesõidutee väikseim laius, meetrites;
6) sissesõidutee väikseim sügavus, meetrites;
10
7) sadama maa-ala kaldajoone punkti koordinaadid.
(4) Sadama registreerimistaotlusel kajastatavate sadama pidaja andmed:
1) nimi;
2) isiku- või registrikood;
3) kontaktandmed.
(5) Sadama registreerimistaotlusel kajastatavate sadamakapteni andmed:
1) ees- ja perekonnanimi;
2) isikukood;
3) kodakondsus;
4) kontaktandmed;
5) meresõidudiplomi või väikelaevajuhi tunnistuse nr;
6) atesteerimise kuupäev, kui sadamakapten kuulub atesteerimisele.
(6) Sadama registreerimistaotlusel kajastatavate sadama maa-ala andmed:
1) pindala ruutmeetrites;
2) maa-ala piirid;
3) maa-alasse jäävate katastriüksuste tunnused.
(7) Sadama, välja arvatud tasulisi teenuseid mitteosutava väikesadama puhul,
registreerimistaotlusel kajastatavate sadama akvatooriumi andmed:
1) õigusakti väljaandja asutus, liik, number ja väljaandmise kuupäev;
2) akvatooriumi pindala ruutmeetrites;
3) akvatooriumi piiripunktide koordinaadid.
(8) Sadama registreerimistaotlusel kajastatakse sadamas teenindatavate veesõidukite liik ja
kasutuspiirangud.
(9) Sadama registreerimistaotlusel kajastatavate sadama teenuste andmed:
1) põhiteenuse liik ja kirjeldus;
2) põhiteenuse osutaja nimi, registrikood ja kontaktandmed;
11
3) lisateenuse liik, nimetus ja kirjeldus;
4) lisateenuse osutaja nimi, registrikood ja kontaktandmed;
5) sadamas käideldava kaubagrupi liik;
6) abilaevade nimi, registritunnus ja kasutusotstarve;
7) tehnilise vahendi liik, nimetus ja kasutustingimused.
(10) Sadama registreerimistaotlusel kajastatavate sadama ehitiste andmed:
1) ehitise liik, alamliik ja tehnilised andmed vastavalt ehitise liigile;
2) kai alamliik;
3) kai nimi;
4) kai ehitisregistri kood;
5) kai pikkus meetrites;
6) kai laius meetrites;
7) kai kandevõime tonnides;
8) sügavus kai ääres meetrites;
9) kai kasutuselevõtu kuupäev;
10) kai kasutusperiood;
11) kail teenindatavad veesõidukid;
12) vendrid;
13) haalamispollarid;
14) rambid;
15) võimalus kail varustada kütuse, joogivee või elektriga.
(11) Sadama registreerimistaotlusel kajastatavate sadama navigatsioonimärkide andmed, kui
sadamasse on navigatsioonimärke paigaldatud:
1) reglementeeritud navigatsioonimärgi navigatsioonimärkide andmekogu number;
2) reglementeeritud navigatsioonimärgi nimetus;
3) reglementeeritud navigatsioonimärgi olek;
4) reglementeeritud navigatsioonimärgi hooaeg;
5) reglementeeritud navigatsioonimärgi kirjeldus;
6) reglementeerimata navigatsioonimärkide olemasolu sadamas;
12
(12) Sadama, välja arvatud väikesadama puhul, kus ei osutata tasulisi teenuseid,
registreerimistaotlusel kajastatakse sadama eeskirjas esitatavad andmed vastavalt
sadamaseaduse § 12 lõike 7 alusel kehtestatud määruses sätestatud eeskirja andmete loetelule.
§ 2. Määruse kehtetuks tunnistamine
Majandus- ja kommunikatsiooniministri 10. aprilli 2013. a määrus nr 28 „Sadama
registreerimistaotluse vorm“ tunnistatakse kehtetuks.
13
Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv (EL) 2019/883, 17. aprill 2019, milles käsitletakse sadama vastuvõtuseadmeid laevajäätmete üleandmiseks ja muudetakse
direktiivi 2010/65/EL ning millega tunnistatakse kehtetuks direktiiv 2000/59/EÜ
EL-i direktiivi EL-i EL-i direktiivi normi sisuliseks rakendamiseks kehtestatavad Kommentaarid:
norm direktiivi riigisisesed õigusaktid Kooskõlla viimise tähtaeg: 28. juuni 2021, mis on
(Artikkel, lõige, normi Paragrahv, lõige, punkt Pealkiri direktiivi ülevõtmise tähtaeg.
punkt) ülevõtmis
e
kohustus
(jah
/ei/valikul
ine)
Artikkel 1 Jah SadS § 1 lg 1 p 1; §25-§ 28 Seaduse reguleerimisala Ei vaja ülevõtmist. Vastab kehtiva seaduse alusel.
Artikkel 2 punkt 1 Jah SadS § 25 lg 1 Laevaheitmete ja lastijäätmete Ei vaja ülevõtmist. Vastab kehtiva seaduse alusel.
vastuvõtmine ja üleandmine Seaduses sätestatud „muude veesõidukite“ all mõistetakse
mh kalalaeva, väikelaeva, tiiburlaeva, hõljukit,
allveesõidukeid ja ujuvvahendeid, sh kohaldub direktiiv ka
väikelaevadele ja kalalaevadele.
Artikkel 2 punkt 2 Jah SadS § 2 p 19 Mõisted Ei vaja ülevõtmist. Vastab kehtiva seaduse alusel.
Artikkel 2 punkt 3 Jah SadS § 2 p 19 Mõisted Vajab ülevõtmist.
Artikkel 2 punkt 4 Jah SadS § 2 p 25 Mõisted Vajab ülevõtmist.
Artikkel 2 punkt 5 Jah SadS § 2 p 20 Mõisted Vajab ülevõtmist.
Artikkel 2 punkt 6 Jah SadS § 2 p 24 Mõisted Ei vaja ülevõtmist, kuid sõna „laevaheitmed“ tuleb
asendada sõnaga „laevajäätmed“.
Artikkel 2 punkt 7 Jah MSOS § 2 p 41 Mõisted Ei vaja ülevõtmist. Vastab kehtiva seaduse alusel.
Artikkel 2 punkt 8 Jah MSOS § 2 p 3 Mõisted Ei vaja ülevõtmist. Vastab kehtiva seaduse alusel.
Artikkel 2 punkt 9 Jah SadS § 2 p 1 Mõisted Ei vaja ülevõtmist. Vastab kehtiva seaduse alusel.
Artikkel 2 punkt 10 Jah SadS § 25 lg 4 Laevaheitmete ja lastijäätmete Ei vaja ülevõtmist. Vastab kehtiva seaduse alusel.
vastuvõtmine ja üleandmine
Artikkel 2 punkt 11 Jah MSOS § 2 p 19 Mõisted Ei vaja ülevõtmist. Vastab kehtiva seaduse alusel.
Artikkel 2 punkt 12 Jah MSOS § 2 p 19 Mõisted Ei vaja ülevõtmist. Vastab kehtiva seaduse alusel.
Artikkel 2 punkt 13 Jah SadS § 29 lg 1 Laevaheitmetest ja Vajab ülevõtmist.
lastijäätmetest teavitamise
ja nende üleandmise
kohustusest ning
laevaheitmete ja
lastijäätmete eest võetavast
tasust vabastamine
Artikkel 2 punkt 14 Jah Majandus- ja Rahvusvaheliste Ei vaja ülevõtmist. Määruse nr 78 § 9 sätestab
kommunikatsiooniministri organisatsioonide teavitamine Keskkonnaministeeriumile kohustuse teavitada
09.08.2009 määruse nr 78 Rahvusvahelist Mereorganisatsiooni.
„Laevaheitmete ja lastijäätmete
üleandmise ja vastuvõtmise
korralduslikud nõuded“ § 9
Artikkel 2 punkt 15 Jah Jäätmeseadus § 16 lg 1 Jäätmete töötlemine Ei vaja ülevõtmist. Vastab kehtiva seaduse alusel.
Artikkel 2 punkt 16 Jah SadS § 28 lg 1 Tasu laevaheitmete ja Ei vaja ülevõtmist. Vastab kehtiva seaduse alusel.
lastijäätmete vastuvõtmise eest
Artikkel 3 lõige 1 Jah SadS § 1 lg 1 p 1; § 1 lg 2 p 3 ja Seaduse reguleerimisala Ei vaja ülevõtmist. Vastab kehtiva seaduse alusel.
punkt a § 1 lg 2 p 4
Artikkel 3 lõige 1 Jah SadS § 1 lg 1 p 1 Seaduse reguleerimisala Ei vaja ülevõtmist. Vastab kehtiva seaduse alusel.
punkt b
Artikkel 3 lõige 2 Jah SadS § 1 lg 1 p 1; § 1 lg 2 p 3 ja Laevaheitmete ja lastijäätmete Ei vaja ülevõtmist. Vastab kehtiva seaduse alusel.
§ 1 lg 2 p 4; § 25 lõige 8 vastuvõtmine ning üleandmine
Artikkel 3 lõige 3 Jah Ei kohaldu. Ei kohaldu. Ei vaja ülevõtmist. Eesti kohaldab direktiivi. Konkreetne
säte võimaldab direktiivi mitte üle võtta neil
liikmesriikidel, kellel ei ole direktiivi kohaldamisalasse
jäävaid sadamaid (eelkõige näiteks Tšehhi vabariik,
Slovakkia, Austria).
Artikkel 4 lõige 1 Jah SadS § 25 lõige 8 Laevaheitmete ja lastijäätmete Vajab ülevõtmist. Direktiivi norm on sätestatud riigisiseses
SadS § 25 lõige 91 vastuvõtmine ning üleandmine õiguses, kuid seda on vaja täiendada fraasiga „asjatuid
viivitusi põhjustamata“.
Artikkel 4 lõige 2 Jah SadS § 25 lõige 9 Laevaheitmete ja lastijäätmete Ei vaja ülevõtmist. Direktiivi norm on sätestatud
punkt a vastuvõtmine ning üleandmine riigisiseses õiguses.
Artikkel 4 lõige 2 Jah Majandus- ja Laevade ja muude veesõidukite Ei vaja ülevõtmist. Määruses, et teavitatakse õigeaegselt =
punkt b kommunikatsiooniministri teavitamine laevaheitmete ja asjatuid viivitusi põhjustamata.
09.08.2009 määruse nr 78 lastijäätmete vastuvõtmise ja
„Laevaheitmete ja lastijäätmete üleandmise korrast Infovahetus toimub kõik EMDE vahendusel. Kava on
üleandmise ja vastuvõtmise olemas sadamaregistris ja kõigile igal hetkel kättesaadav.
korralduslikud nõuded“ § 4
Artikkel 4 lõige 2 Jah SadS § 28 lg 5; § 26 lg 11 Tasu laevaheitmete ja Ei vaja ülevõtmist. Direktiivi norm on sätestatud
punkt c lastijäätmete vastuvõtmise eest riigisiseses õiguses.
Artikkel 4 lõige 2 Jah SadS § 25 lg 7 Laevaheitmete ja lastijäätmete Ei vaja ülevõtmist. Direktiivi norm on sätestatud
punkt d vastuvõtmine ning üleandmine riigisiseses õiguses.
Majandus- ja Laevaheitmete ja lastijäätmete
kommunikatsiooniministri liigitamine
09.08.2009 määruse nr 78
„Laevaheitmete ja lastijäätmete
üleandmise ja vastuvõtmise
korralduslikud nõuded“ § 5
Artikkel 4 lõige 3 Jah SadS § 25 lg 11 Laevaheitmete ja lastijäätmete Ei vaja ülevõtmist. Direktiivi norm on sätestatud
vastuvõtmine ning üleandmine riigisiseses õiguses.
Sätte esimene lause on riigisiseses õiguses reguleeritud.
SadS § 42 lg 1 Riiklik järelevalve Sätte teine lause puudutab liikmesriikide uurimiskohustust
. SadS § 42 lg 1. § 42 lõikega 1 on see juba kaetud, sest
Keskkonnaamet teostab riiklikku järelevalvet laevadelt
Majandus- ja Rahvusvaheliste laevajäätmete vastuvõtmise üle.
kommunikatsiooniministri organisatsioonide teavitamine
09.08.2009 määruse nr 78 Kui KA saab § 25 lg 11 kohaselt teate puuduste kohta,
„Laevaheitmete ja lastijäätmete peaks ta asuma asja uurimaja vajadusel teha ettekirjutuse
üleandmise ja vastuvõtmise nõuetega kooskõlla viimiseks ja ettekirjutuse täitamata
korralduslikud nõuded“ § 9 lg 1 jätmisel määrata sunniraha (§ 44)
Majandus- ja Sadama vastuvõtuseadmete
kommunikatsiooniministri väidetavatest puudustest
09.08.2009 määruse nr 78 teavitamise vorm
„Laevaheitmete ja lastijäätmete
üleandmise ja vastuvõtmise
korralduslikud nõuded“ lisa 2
Artikkel 4 lõige 4 Jah Jäätmeseadus 3. jagu Jäätmehoolduse üldnõuded Ei vaja ülevõtmist. Direktiivi norm on sätestatud
riigisiseses õiguses.
Artikkel 4 lõige 5 Jah Võlaõigusseadus Ei vaja ülevõtmist. Siseriiklikus õiguses on tagatud kahju
hüvitamise taotlemise võimalus. Vastav regulatsioon
sisaldub võlaõigusseaduses.
Artikkel 5 lõige 1 Jah SadS § 26 lg11 Laevaheitmete ja lastijäätmete Vajab ülevõtmist. Direktiivi normid on osaliselt kehtivas
vastuvõtmise ning käitlemise seaduses reguleeritud (sh sadamapidaja kohustus
kava kehtestada nõuetekohane jäätmete vastuvõtmise ja
käitlemise kava). SadS §-i 26 täiendatakse lõikega 11,
millega sätestatakse sadama pidajale konsulteerimise
kohustus kava koostamisel.
Artikkel 5 lõige 2 Jah SadS § 26 lg 4 ja lg 5 Sadama eeskiri ja sadamatasud Vajab ülevõtmist. Direktiivi norm on osaliselt sätestatud
riigisiseses õiguses. Artikli esimene osa.
Majandus- ja Laevade ja muude veesõidukite Määruses nr 78 § 4 tuleb sisse viia, et see on üldsusele
kommunikatsiooniministri teavitamine laevaheitmete ja kättesaadav. Viia siia sisse direktiivi lisa 4. Määruse 78 §
09.08.2009 määruse nr 78 lastijäätmete vastuvõtmise ja 4 lg 2 punkt 5.
„Laevaheitmete ja lastijäätmete üleandmise korrast EMDE põhimäärusesse §-i 4 andmekogusse kantavate
üleandmise ja vastuvõtmise andmete loetellu viia sisse, et tuleb esitada ka määrusest 78
korralduslikud nõuded“ § 4 lg 2 §-i 4 lõikes 2 sätestatud punktid 1-5.
Majandus- ja
kommunikatsiooniministri
12.06.2013 määruse nr. 39
„Elektroonilise
mereinfosüsteemi põhimäärus“
§ 4 lg 5.
Artikkel 5 lõige 3 Jah SadS § 26 lg 1 Laevaheitmete ja lastijäätmete Ei vaja ülevõtmist. Direktiivi norm on sätestatud
vastuvõtmise ning käitlemise riigisiseses õiguses.
kava
Artikkel 5 lõige 4 Jah SadS § 26 lg 3 p 3 Laevaheitmete ja lastijäätmete Vajab ülevõtmist. Norm on osaliselt reguleeritud. Seadust
vastuvõtmise ning käitlemise tuleb täiendada, mille kohaselt tuleb kava uuesti esitada
kava viie aasta järel.
Artikkel 5 lõige 5 Jah SadS § 26 lg 5 Vajab ülevõtmist. Erand väikestele sadamatele, kuid
põhiinfo tuleb kättesaadavaks teha.
Artikkel 6 lõige 1 Jah SadS § 27 lg 1 ja 2 Laevaheitmetest ja Vajab ülevõtmist. Direktiivi norm on osaliselt sätestatud
lastijäätmetest teavitamine ning riigisiseses õiguses. § 27 lg 2 tuleks muuta, et oleks
laevaheitmete ja lastijäätmete vastavuses direktiivi kohaldumisalaga (ainult VTM
üle arvestuse pidamine direktiivi kohaldumisalasse jäävad laevad peavad
eelteatise esitama).
Majandus- ja Teatis sissesõidusadamale
kommunikatsiooniministri Määrus 78 § 2 lõige 1.
09.08.2009 määruse nr 78
„Laevaheitmete ja lastijäätmete
üleandmise ja vastuvõtmise
korralduslikud nõuded“ lisa 1
Artikkel 6 lõige 2 Jah MSOS § 751 lg 3 p 4 Elektrooniline Ei vaja ülevõtmist. Direktiivi norm on sätestatud
mereinfosüsteem riigisiseses õiguses.
Majandus- ja Andmekogusse kantavate
kommunikatsiooniministri andmete koosseis
01.07.2013 määruse nr 39
„Elektroonilise
mereinfosüsteemi põhimäärus“
§ 4 lg 1 p 5
Artikkel 6 lõige 3 Jah SadS § 27 lg 3 Laevaheitmetest ja Vajab ülevõtmist. Seaduse sätet tuleb täiendada, et oleks
lastijäätmetest teavitamine ning võimalik eelteate infot säilitada ka elektroonselt. Kuna
laevaheitmete ja lastijäätmete teave esitatakse EMDE kaudu, siis vajadus paberkandja
üle arvestuse pidamine järele puudub. Ainult VTM direktiivi alla jäävad laevad
peavad seda täitma.
Artikkel 6 lõige 4 Jah SadS § 27 lg 3, 4, 41. Laevaheitmetest ja Ei vaja ülevõtmist. Direktiivi norm on sätestatud
lastijäätmetest teavitamine ning riigisiseses õiguses.
laevaheitmete ja lastijäätmete
üle arvestuse pidamine
Artikkel 7 lõige 1 Jah SadS § 25 lg 3 Laevaheitmete ja lastijäätmete Ei vaja ülevõtmist. Direktiivi norm on sätestatud
vastuvõtmine ning üleandmine riigisiseses õiguses.
Artikkel 7 lõige 2 Jah SadS § 27 lg 5 Paranduste tegemine Kviitung anda laevadele, mis kuuluvad VTM direktiivi
Majandus- ja sissesõidusadamale kohaldamisalasse.
kommunikatsiooniministri esitatavatele teatisele
09.08.2009 määruse nr 78 üleantavate ning laevale jäävate Vajab ülevõtmist.
„Laevaheitmete ja lastijäätmete laevaheitmete ja lastijäätmete
üleandmise ja vastuvõtmise kohta
korralduslikud nõuded“ § 6
Artikkel 7 lõige 3 Jah SadS § 27 lõige 51 Laevaheitmetest ja Vajab ülevõtmist. VTM-direktiivi kohaldamisalasse
lastijäätmetest teavitamine ning jäävad laevad peavad kviitungi andmed esitama EMDEsse.
laevaheitmete ja lastijäätmete
üle arvestuse pidamine
Artikkel 7 lõige 4 Jah SadS § 25 lg 41 Laevaheitmete ja lastijäätmete Vajab ülevõtmist. Komisjon ei ole rakendusmäärust
vastuvõtmine ning üleandmine 25.01.2021 seisuga vastu võtnud. Viide määrusele
lisatakse eelnõusse, kui määruse tekst avaldatakse
Euroopa Liidu Teatajas. Kui Komisjoni rakendusmäärust
enne eelnõu Riigikogule esitamist vastu ei võta, jääb
eelnõusse esitatud sõnastus. SadS §-i 25 lõike 4 p 1
tunnistatakse kehtetuks, sest see viitab metoodikale, mis
tuleb KOMi rakendusakti.
Artikkel 7 lõige 5 Jah SadS § 25 lg 4 p 2 ja 3 Laevaheitmete ja lastijäätmete Ei vaja ülevõtmist. Direktiivi norm on sätestatud
vastuvõtmine ning üleandmine riigisiseses õiguses.
Artikkel 7 lõige 6 Jah SadS § 25 lg 5 Laevaheitmete ja lastijäätmete Ei vaja ülevõtmist. Direktiivi norm on sätestatud
vastuvõtmine ning üleandmine riigisiseses õiguses.
Artikkel 8 lõige 1 Jah SadS § 28 lg 1, 2, 4 Tasu laevaheitmete ja Vajab ülevõtmist. Direktiivi norm on osaliselt riigisiseses
Majandus- ja lastijäätmete vastuvõtmise eest õiguses reguleeritud. Vaja on sisse tuua, et tasu peab
kommunikatsiooniministri sisaldama direktiivi lisas 4 toodud elemente. Lisaks tuleb
09.08.2009 määruse nr 78 SadS sätet muuta, kuna kohaldub ka kalalaevale ja
„Laevaheitmete ja lastijäätmete väikelaevale. Tasude täpsemad sätted viiakse määrusesse.
üleandmise ja vastuvõtmise
korralduslikud nõuded“ § 4
Artikkel 8 lõige 2 Jah SadS § 28 lg 1 Tasu laevaheitmete ja Vajab ülevõtmist. Direktiivi norm on osaliselt riigisiseses
Majandus- ja lastijäätmete vastuvõtmise eest õiguses reguleeritud.
kommunikatsiooniministri
09.08.2009 määruse nr 78
„Laevaheitmete ja lastijäätmete
üleandmise ja vastuvõtmise
korralduslikud nõuded“ § 4
Artikkel 8 lõige 3 Jah SadS § 28 lg 4 Tasu laevaheitmete ja Ei vaja ülevõtmist. Direktiivi norm on sätestatud
lastijäätmete vastuvõtmise eest riigisiseses õiguses.
Artikkel 8 lõige 4 Jah SadS § 28 lg 2 Tasu laevaheitmete ja Vajab ülevõtmist. Direktiivi norm on osaliselt riigisiseses
lastijäätmete vastuvõtmise eest õiguses reguleeritud. diferentseerimise alused muuta.
Artikkel 8 lõige 5 Jah SadS § 28 lg 2 Tasu laevaheitmete ja Vajab ülevõtmist. Direktiivi norm on osaliselt riigisiseses
lastijäätmete vastuvõtmise eest õiguses reguleeritud. Diferentseerimise alused muuta.
Artikkel 8 lõige 6 Jah SadS § 26 lg 4 p 5 Laevaheitmete ja lastijäätmete Vajab ülevõtmist. Direktiivi norm on osaliselt riigisiseses
vastuvõtmise ning käitlemise õiguses reguleeritud. Lisada SadS § 26 lg 4 p 5, et lisaks
kava tasude süsteemi kirjeldusele, peavad kavas sisalduma ka
tasude summad. Lisada, et tasud on ka kättesaadavad. SadS
§ 28 p 5 sätestab, et tasude summad ja süsteemi kirjeldus
peavad olema kättesaadavad.
Artikkel 8 lõige 7 Jah Jäätmeseadus Ei vaja ülevõtmist. KA saab vajamineva info
jäätmearuandlusest, mida jäätmekäitleja peab
jäätmeseaduse § 117 kohases aruandluses esitama.
Artikkel 9 lõige 1 Jah SadS § 29 lg 1 Laevaheitmetest ja Vajab ülevõtmist. Direktiivi norm on osaliselt riigisiseses
lastijäätmetest teavitamise ja õiguses reguleeritud. Eelkõige direktiivi punktid b, c.
nende üleandmise kohustusest
ning laevaheitmete ja
lastijäätmete eest võetavast
tasust vabastamine
Artikkel 9 lõige 2 Jah SadS § 29 12 Laevaheitmetest ja Vajab ülevõtmist. Vabastuse vormi pole vaja kehtestada,
lastijäätmetest teavitamise ja kuna vorm on direktiivis. Lisatakse otseviide direktiivile.
nende üleandmise kohustusest
ning laevaheitmete ja
lastijäätmete eest võetavast
tasust vabastamine
Artikkel 9 lõige 3 Jah SadS § 29 lg 13 Laevajäätmetest ja Vajab ülevõtmist. Vabastuse vormil olev teave sisestada
EMDE põhimäärusesse § 4 lg. lastijäätmetest teavitamise ja EMDE põhimäärusesse.
33 nende üleandmise kohustusest
ning laevaheitmete ja
lastijäätmete eest võetavast
tasust vabastamine
Andmekogusse kantavate
andmete koosseis
Artikkel 9 lõige 4 Jah SadS § 42 lg 2 Riiklik järelevalve Vajab ülevõtmist. Direktiivi norm on osaliselt riigisiseses
õiguses reguleeritud. Lisada punkt tasu kohta.
Artikkel 9 lõige 5 Jah SadS § 29 lg 3 Vajab ülevõtmist. Lisada täiendav säte.
Artikkel 10 Jah SadS § 42 lg 2 Riiklik järelevalve Ei vaja ülevõtmist. Direktiivi norm on sätestatud
riigisiseses õiguses.
Artikkel 11 lõige 1 Jah SadS § 42 lg 2 Vajab ülevõtmist. Kus sätestada detailsem
kontrollimeetod, mis direktiivis?
Artikkel 11 lõige 2 Jah SadS § 42 lg 2 Vajab ülevõtmist. Oodata KOM rakendusakti.
Artikkel 11 lõige 3 Jah SadS § 42 lg 2 Vajab ülevõtmist. Oodata KOM rakendusakti
Artikkel 11 lõige 4 Jah SadS § 42 lg 2 Vajab ülevõtmist. Oodata KOM rakendusakti.
Artikkel 12 Jah MSOS § 751 Elektrooniline Ei vaja ülevõtmist. Direktiivi norm on sätestatud
mereinfosüsteem riigisiseses õiguses.
Artikkel 13 lõige 1 Jah MSOS § 751 Elektrooniline Ei vaja ülevõtmist. Direktiivi norm on sätestatud
mereinfosüsteem riigisiseses õiguses. Andmed esitatakse EMDEsse ning
EMDE on liidestatud SSNga, mille kaudu saadetakse
andmed teistele LRdele.
Artikkel 13 lõige 2 Jah MSOS § 533 Laeva saabumisest ja Vajab ülevõtmist. Direktiivi norm on osaliselt sätestatud
lahkumisest teatamine riigisiseses õiguses. Lisada vabastustõendil olev info
MSOS § 751 EMDE põhimäärusesse
Elektrooniline
Majandus- ja mereinfosüsteem
kommunikatsiooniministri
01.07.2013 määruse nr 39 Andmekogusse kantavate
„Elektroonilise andmete koosseis
mereinfosüsteemi põhimäärus“
§ 4 lg 5, 6, 33
Artikkel 13 lõige 3 Jah MSOS § 751 Elektrooniline Vajab ülevõtmist. Läbi EMDE SSNi.
mereinfosüsteem
Majandus- ja Andmekogusse kantavate
kommunikatsiooniministri andmete koosseis
01.07.2013 määruse nr 39
„Elektroonilise
mereinfosüsteemi põhimäärus“
§ 4 lg 5
Artikkel 14 lõige 1 Ei Ei kohaldu Ei kohaldu Sätestatakse kohustus Euroopa Komisjonile luua
andmebaas.
Artikkel 14 lõige 2 Jah MSOS § 78 Ei vaja ülevõtmist. MSOS regulatsioon katab.
Artikkel 14 lõige 3 Ei Ei kohaldu Ei kohaldu Sätestatakse kohustused Euroopa Komisjonile.
Artikkel 14 lõige 4 Ei Ei kohaldu Ei kohaldu Euroopa Komisjon peab tagama juurdepääsu
liikmesriikidele.
Artikkel 15 Jah Töötervishoiu ja tööohutuse Juhendamine ja väljaõpe Ei vaja ülevõtmist. Direktiivi norm on sätestatud
seaduse § 133 riigisiseses õiguses.
Artikkel 16 Jah SadS § 51 Laevaheitmetest, Ei vaja ülevõtmist. Direktiivi norm on sätestatud
lastijäätmetest ja ohtlikust riigisiseses õiguses.
lastist teavitamise ning
laevaheitmete, lastijäätmete ja
ohtliku lasti üleandmise ja
vastuvõtmise nõuete rikkumine
Artikkel 17 Ei Ei kohaldu Ei kohaldu Sätestatakse kohustused Euroopa Komisjonile.
Artikkel 18 lõige 1 Ei Ei kohaldu Ei kohaldu Sätestatakse kohustused Euroopa Komisjonile.
Artikkel 18 lõige 2 Ei Ei kohaldu Ei kohaldu Sätestatakse kohustused Euroopa Komisjonile.
Artikkel 18 lõige 3 Ei Ei kohaldu Ei kohaldu Sätestatakse kohustused Euroopa Komisjonile.
Artikkel 18 lõige 4 Ei Ei kohaldu Ei kohaldu Sätestatakse kohustused Euroopa Komisjonile.
Artikkel 19 lõige 1 Ei Ei kohaldu Ei kohaldu Sätestatakse kohustused Euroopa Komisjonile.
Artikkel 19 lõige 2 Ei Ei kohaldu Ei kohaldu Sätestatakse kohustused Euroopa Komisjonile.
Artikkel 19 lõige 3 Ei Ei kohaldu Ei kohaldu Sätestatakse kohustused Euroopa Komisjonile.
Artikkel 19 lõige 4 Ei Ei kohaldu Ei kohaldu Sätestatakse kohustused Euroopa Komisjonile.
Artikkel 19 lõige 5 Ei Ei kohaldu Ei kohaldu Sätestatakse kohustused Euroopa Komisjonile.
Artikkel 19 lõige 6 Ei Ei kohaldu Ei kohaldu Sätestatakse kohustused Euroopa Komisjonile.
Artikkel 20 lõige 1 Ei Ei kohaldu Ei kohaldu Sätestatakse kohustused Euroopa Komisjonile.
Artikkel 20 lõige 2 Ei Ei kohaldu Ei kohaldu Sätestatakse kohustused Euroopa Komisjonile.
Artikkel 21 Jah MSOS § 751 Elektrooniline Ei vaja ülevõtmist. Direktiivi norm on sätestatud
mereinfosüsteem riigisiseses õiguses.
Artikkel 22 Ei Direktiivi 2000/59 kehtetuks Direktiivi 2000/59 kehtetuks Direktiivi 2000/59 kehtetuks tunnistamine
tunnistamine tunnistamine
Artikkel 23 lõige 1 Ei Ei kohaldu Ei kohaldu Sätestatakse kohustused Euroopa Komisjonile.
Artikkel 23 lõige 2 Ei Ei kohaldu Ei kohaldu Sätestatakse kohustused Euroopa Komisjonile.
Artikkel 24 lõige 1 Jah Direktiivi ülevõtmise tähtaeg Direktiivi ülevõtmise tähtaeg Direktiivi ülevõtmise tähtaeg riigisisesesse õigusesse
riigisisesesse õigusesse riigisisesesse õigusesse 28.06.2021
28.06.2021 28.06.2021
Artikkel 2 lõige 2 Jah Liikmesriigi kohustus edastada Liikmesriigi kohustus edastada Liikmesriigi kohustus edastada Euroopa Komisjonile
Euroopa Komisjonile Euroopa Komisjonile õigusnormide tekst
õigusnormide tekst õigusnormide tekst
Artikkel 25 Jah Direktiivi jõustumise tähtaeg Direktiivi jõustumise tähtaeg Direktiivi jõustumise tähtaeg
Artikkel 26 Jah Direktiivi adressaadid Direktiivi adressaadid Direktiivi adressaadid
Lisa 1 Jah SadS § 26 lg 4 Sadamas jäätmete vastuvõtmise Vajab osaliselt ülevõtmist. SadS § 26 lg 4 asendatakse sõna
ja käitlemise kavade nõuded „laevaheitmed“ sõnaga „laevajäätmed“.
Lisa 2 Jah Majandus- ja Teatis sissesõidusadamale Vajab ülevõtmist. Määruse nr 78 lisa 1 vorm tuleb
kommunikatsiooniministri asendada.
09.08.2009 määruse nr 78
„Laevaheitmete ja lastijäätmete
üleandmise ja vastuvõtmise
korralduslikud nõuded“ lisa 1
Lisa 3 Jah Majandus- ja Laevajäätmete vastuvõtmise Vajab ülevõtmist.
kommunikatsiooniministri akt
09.08.2009 määruse nr 78
„Laevaheitmete ja lastijäätmete
üleandmise ja vastuvõtmise
korralduslikud nõuded“ lisa 4
Lisa 4 Jah Majandus- ja Uus vorm Vajab ülevõtmist.
kommunikatsiooniministri
09.08.2009 määruse nr 78
„Laevaheitmete ja lastijäätmete
üleandmise ja vastuvõtmise
korralduslikud nõuded“
Lisa 5 Jah Majandus- ja Uus vorm Vajab ülevõtmist
kommunikatsiooniministri
09.08.2009 määruse nr 78
„Laevaheitmete ja lastijäätmete
üleandmise ja vastuvõtmise
korralduslikud nõuded“
21.07.2021
Sadamaseaduse, meresõiduohutuse seaduse ja riigilõivuseaduse
muutmise seaduse eelnõu seletuskiri
1. Sissejuhatus
1.1. Sisukokkuvõte
Eelnõu on koostatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi (EL) 2019/883, milles
käsitletakse sadama vastuvõtuseadmeid laevajäätmete üleandmiseks ja muudetakse direktiivi
2010/65/EL ning millega tunnistatakse kehtetuks direktiiv 2000/59/EÜ, Eesti õigusesse
ülevõtmiseks. Direktiivi eesmärk on tõhustada laevajäätmete üleandmist ja vastuvõtmist
sadamates, kaitsta seeläbi merekeskkonda ning samal ajal tagada tõrgeteta mereliiklus.
Tegemist on 2000. aastast pärineva direktiiviga, mida muudeti olulises mahus 2019. aastal, et
regulatsiooni täpsustada 1973. aasta rahvusvaheline laevade põhjustatava merereostuse
vältimise konventsiooni (MARPOL) vahepeal tehtud muudatustest tulenevalt ning arvesse
võtta andmete ja info edastamise kaasaegseid digitaalseid viise. Direktiiviga ühtlustatakse
MARPOLi nõuded Euroopa Liidu õigusega.
Eelnõu puudutab sadama pidajaid ja kasutajaid, jäätmekäitlejaid, Transpordiametit ja
Keskkonnaametit, kes teostavad seaduses sätestatud nõuete täitmise üle järelevalvet.
1.2. Eelnõu ettevalmistaja
Eelnõu on valmistanud ette ja teinud keeletoimetuse Majandus- ja
Kommunikatsiooniministeeriumi meremajandusosakonna peaspetsialist Reet Laos (tel: 625
6334, e-post:
[email protected]) ja sama osakonna juhataja Katrin Andre (teenistusest
lahkunud). Eelnõu juriidilise ekspertiisi teostas Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi
õigusosakonna õigusnõunik Anne-Ly Normak (tel: 715 3403, e-post: anne-
[email protected]).
1.3. Märkused
Käesolev eelnõu ei ole seotud ühegi muu menetluses oleva eelnõu ega Vabariigi Valitsuse
tegevusprogrammiga.
Eelnõuga muudetakse sadamaseaduse (SadS) 01.06.2021 jõustunud redaktsiooni RT I,
31.05.2021, 5, meresõiduohutuse seaduse (MSOS) 01.06.2021 jõustunud redaktsiooni RT I,
31.05.2021, 7 ja riigilõivuseaduse (RLS) 01.06.2021 jõustunud redaktsiooni RT I, 31.05.2021,
3.
Seaduse vastuvõtmiseks on vaja Riigikogu poolthäälte enamust.
2. Seaduse eesmärk
Seadusega võetakse Eesti õigusesse üle Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv (EL)
2019/883, mille eesmärk on kaitsta merekeskkonda negatiivse mõju eest, mida põhjustab
sadamaid kasutavate laevade jäätmete merre heitmine, ja tagada samal ajal mereliikluse
toimimine, parandades sobivate sadama vastuvõtuseadmete kättesaadavust ja kasutamist ning
neisse jäätmete üleandmist. Direktiivis (EL) 2019/883käsitletakse sadama vastuvõtuseadmeid
1
laevajäätmete üleandmiseks ja muudetakse direktiivi 2010/65/EL ning millega tunnistatakse
kehtetuks direktiiv 2000/59/EÜ (edaspidi direktiiv 2019/883).
Üks suurimaid ülemaailmseid probleeme on merereostus ning see probleem muutub iga aastaga
aina tõsisemaks. Iga aastaga areneb maailm üha enam, rahvastiku arv kasvab ja samal ajal
kasvavad ka inimeste vajadused. See tähendab, et on vaja rohkem hankida toorainet, kala ja
sellest järeldub, et merendussektor areneb – iga aastaga kasvab laevade arv ning ehitatakse
juurde uusi sadamaid. Kõik ülaltoodud protsessid viivad selleni, et mere ökoloogiline olukord
halveneb. Merekeskkonna reostust aitavad vältida või vähemalt vähendada rahvusvahelised
konventsioonid, muud õigusaktid, määrused, Euroopa Liidu direktiivid. Euroopa Liit töötas
välja Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2000/59/EÜ, 27. november 2000,
laevaheitmete ja lastijäätmete vastuvõtmise seadmete kohta sadamates eesmärgiga vähendada
eelkõige ebaseaduslikku laevaheitmete ja lastijäätmete juhtimist merre ühenduse sadamaid
külastavatelt laevadelt sellega, et tõhustatakse sadamate laevaheitmete ja lastijäätmete
vastuvõtmiseks mõeldud seadmete kättesaadavust ja kasutamist, parandades seega
merekeskkonna kaitset. Nimetatud direktiiv hõlmas endas ka mitmeid MARPOL 73/78 sätteid
ja võttis need seeläbi üle Euroopa Liidu õigusesse. Tänaseks päevaks on Euroopa Liit direktiivi
2000/59/EÜ uuendanud ja välja töötanud Euroopa Parlamendi ja Nõukogu direktiivi (EL)
2019/883, 17. aprill 2019, milles käsitletakse sadama vastuvõtuseadmeid laevajäätmete
üleandmiseks ja muudetakse direktiivi 2010/65/EL ning millega tunnistatakse kehtetuks
direktiiv 2000/59/EL.
Vastavalt Vabariigi Valitsuse 22. detsembri 2011 määrusele nr 180 „Hea õigusloome ja
normitehnika eeskiri“ (edaspidi HÕNTE) § 1 lõike 2 punktile 2 ei ole seaduse väljatöötamiseks
koostatud väljatöötamiskavatsust, kuna antud juhul on tegemist Euroopa Liidu õiguse
rakendamisega. Euroopa Komisjon koostas töödokumendi1 16.01.2018. a ettepaneku
COM(2018) 33 final „Euroopa Parlamendi ja Nõukogu direktiiv, milles käsitletakse sadama
vastuvõtuseadmeid ja –rajatisi laevajäätmete üleandmiseks ja millega tunnistatakse kehtetuks
direktiiv 2000/56/EÜ ning muudetakse direktiivi 2009/16/EÜ ja direktiivi 2010/65/EL“, juurde,
milles sisalduvad HÕNTE § 1 lõikes 1 ette nähtud teave ja põhjendused.
3. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs
Eelnõu koosneb kolmest paragrahvist. Paragrahvis 1 on esitatud SadS muudatused, §-s 2 on
esitatud MSOS muudatused ja §-s 3 on esitatud RLS muudatused.
Paragrahvi 1 punktiga 1 muudetakse SadS §-i 2 punkte 19 ja 20. Muudatusega võetakse üle
direktiivi 2019/883 artikli 2 punktid 3, 4 ja 5.
Kasutusele võetakse mõiste „laevajäätmed“, mis hõlmab kõiki jäätmeid, sealhulgas
lastijäätmeid, mis tekivad veesõiduki töö käigus või lastimis-, lossimis- ja koristustööde ajal, ja
mis kuuluvad MARPOL I, II, IV, V ja VI lisa kohaldamisalasse, ning kutselisel kalapüügil
passiivselt püütud jäätmeid. Samuti täiendatakse mõiste „lastijäätmed“ selgitust, mille kohaselt
mõistetakse lastijäätmetena pärast lastimist, lossimist ja koristustööde lõpetamist veesõiduki
tekile, lastiruumi või -mahutisse jäänud lastijääke, sealhulgas lastimise ja lossimise ülejääke
kas märjana või kuivana või pesuveest niiskena, välja arvatud lastitolmu, mis jääb tekile pärast
pühkimist, või laeva välispindadel olevat tolmu.
Samuti hõlmatakse laevajäätmete alla kutselise kalapüügi käigus kutselisel kalapüügil püütud
jäätmed ehk siis nö passiivselt püütud jäätmed. Kalapüügiseaduse § 31 kohaselt on kutselise
kalapüügi vahenditeks õngejadad, nakkepüünised, lõkspüünised, kurnpüünised ja
1
https://eur-lex.europa.eu/legal-content/EN/TXT/?uri=SWD:2018:21:FIN (kättesaadav seisuga 10.09.2019)
2
traalpüünised. Kutselise kalapüügi tegevuse käigus puutuvad kalurid sageli kokku jäätmetega,
mis kalapüüdmise käigus nende püügivahendisse jäävad. Sellisteks jäätmeteks võivad olla nii
mahajäetud kalapüügivahendid kui ka muu meres leiduv prügi. Mereprügis domineerib
looduses väga aeglaselt lagunev plast (60-80%, mõnel pool kuni 95%). Plastist tehtud
ühekordselt kasutatavad esemed ja kalapüügivahendid moodustavad vastavalt 60% ja 20%
plastprügist (ELis direktiivi (EL) 2019/9041 kohaselt 50% ja 27%).
Muudatusega võetakse üle direktiivi 2019/883 artikli 2 punkt 4. Selleks, et kutselisel kalapüügil
püütud jäätmeid tagasi merre ei visataks vaid toodaks äraandmiseks sadamasse, ei tohi sadama
pidaja nende üleandmise eest võtta eraldi tasu, vaid neid saab üle anda sadamatasu hulka
arvestatud laevajäätmete vastuvõtmise tasu arvelt. Plastist kalapüügivahendid üldjuhul
avalikesse kogumissüsteemidesse ei jõua. Nende kogumise ja käitlemise korraldamist peaks
seetõttu vaatlema avalikest süsteemidest eraldi. Jäätmearuandluse tähenduses tuleks plasti
sisaldavad kalapüügivahendid (võrgud, mõrrad jms) deklareerida jäätmekoodiga 02 01 04 ehk
plastijäätmed (välja arvatud pakendid), kuid jäätmearuandluse infosüsteemi andmetel selle
jäätmekoodiga kalavõrkude kogumist ja edasist käitlust 2018. aastal näidatud ei ole. Küll on
jäätmekäitlejate, sh suuremate prügilate andmetel Keskkonnaamet segaolmejäätmetena üle
andnud 2018. aastal ligikaudu 15 tonni kalavõrke. Eelkõige on need n-ö ebaseaduslikud või
hüljatud võrgud, mida Keskkonnaamet on valdavalt rannikumerest või Peipsi järvest kokku
kogunud. Kalapüüniste kaal on prügilatele üleandmisel näidatud koos veetaimestikuga, seega
on tegelik võrkude kogus reaalsuses väiksem.
Euroopa Liidu Nõukogu määruse (EÜ) nr 1224/2009 kohaselt peab liidu kalalaeva pardal olema
varustus kaotatud püügivahendite leidmiseks ja väljatoomiseks. Püügivahendite kaotamise
korral peab laeva kapten püüdma need võimalikult kiiresti tagasi tuua. Kui kaotatud
püügivahendit ei õnnestu tagasi tuua, peab kalalaeva kapten teavitama oma lipuliikmesriigi
ametiasutusi 24 tunni jooksul. Lipuliikmesriik peab seejärel teavitama rannikuliikmesriigi
pädevat asutust. Edastatav teave hõlmab kalalaeva pardatähist ja nime, kaotatud püügivahendi
liiki ja kaotamise kohta ning püügivahendi tagasitoomiseks võetud meetmeid. Alla 12 meetriste
kalalaevade suhtes teavitamiskohustus ei kehti. Nõukogu määruse (EÜ) nr 1224/2009 muutmist
käsitleva Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse ettepaneku kohaselt toimub teavitamine
kalalaeva poolt elektroonilise püügipäeviku kaudu ning liikmesriigid peavad koguma ja
talletama teavet kadunud püügivahendite kohta ja esitama need nõudmisel komisjonile.
Direktiivi (EL) 2019/883 kohaselt kogutud teave kutselisel kalapüügil püütud jäätmete kohta,
mis on kättesaadav jäätmete üleandmise kviitungitel, edastatakse nimetatud viisil.
EL Komisjon võtab vastu rakendusmäärused, et määrata kindlaks seireandmete kogumise
metoodika ja aruandevormid. Nimetatud rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas direktiivi
2019/883 artikli 20 lõikes 2 osutatud kontrollimenetlusega.
IMO MARPOL lisa V erandid, milliseid jäätmeid on teatud juhtudel lubatud üle parda heita on
leitavad:
https://wwwcdn.imo.org/localresources/en/KnowledgeCentre/IndexofIMOResolutions/MEPC
Documents/MEPC.295(71).pdf.
Paragrahvi 1 punktiga 2 asendatakse SadS §-i 2 punktis 24, § 25 pealkirjas, lõigetes 3, 9, 10,
§-s 26, § 38 lõike 1 punktis 15, § 42 lõikes 1, sõnad „laevaheitmed ja lastijäätmed“ sõnaga
“laevajäätmed“ vastavas käändes. Muudatus tuleneb direktiivi 2019/883 artiklist 2 punktist 3,
mille kohaselt hõlmavad laevajäätmed ka lastijäätmeid. Varasemalt kasutati SadS-is eraldi
mõisteid – laevaheitmed, mis ei hõlmanud lastijäätmeid.
Paragrahvi 1 punktiga 3 täiendatakse SadS §-i 3 lõiget 1 punktiga 7 ja lisatakse
sadamateenuste nimistusse tegevusena ka laevajäätmete vastuvõtmine. Direktiivi 2019/883
3
kohaselt peab sadam suutma vastu võtta sadamat tavaliselt külastavate laevade laevajäätmed
ehk pakkuma laevajäätmete vastuvõtmise teenust. Samuti kohaldatakse üleeuroopalise
transpordivõrgu meresadamatele Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) 2017/352,
millega luuakse sadamateenuse osutamise raamistik ja sadamate finantsläbipaistvuse ühised
normid. Määruse kohaselt käsitatakse sadamateenusena ka laevajäätmete vastuvõtmist. Eestis
kuuluvad sellesse transpordivõrku Vanasadam, Paldiski Lõunasadam, Muuga, Paljassaare,
Rohuküla, Heltermaa, Kuivastu, Virtsu, Pärnu ja Sillamäe sadamad. Kuigi laevjäätmete
vastuvõtmist käsitatakse juba ka kehtiva sadamaseaduse kohaselt sadamateenusena, siis
lisatakse see selguse huvides ka SadS §-s 3 loetletud sadamateenuste nimekirja.
Paragrahvi 1 punktiga 4 muudetakse SadS §-i 12 lõige 7 ja nähakse ette, et sadama eeskirjas
kajastatud andmete loetelu kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega. Sadama
eeskirja vormi asemel on otstarbekas kehtestada eeskirjas kajastatud andmete loetelu. Sadama
eeskiri on oma olemuselt informatiivne dokument suunatuna meresõitjale, mistõttu ametlikku
vormi ei ole vajalik kehtestada ning saab piirduda üksnes andmete loeteluga. Kindel vorm ei
ole hetkel enam ka asjakohane, kuna piirab liigselt elektroonilise sadama-eeskirja muutmise ja
kaasajastamise võimalusi sadamaregistris (nt on takistatud andmete asukoha, suuruse või muu
vormistuse muutmine.
Paragrahvi 1 punktiga 5 asendatakse SadS §-i 25 lõikes 1 sõna „laevaheitmete“ tekstiosaga
„laevajäätmete, välja arvatud lastijäätmed“, kuna SadS §-i 25 lõige 1 reguleerib vaid
laevajäätmete, mille hulka ei kuulu lastijäätmed, vastuvõtmise korraldamise kohustust.
Paragrahvi 1 punktiga 6 muudetakse SadS §-i 25 lõike 4 sissejuhatavat lauseosa ja nähakse
ette, et laeva kapten ei pea kõiki laevajäätmeid üle andma, kui SadS § 27 lõikes 1 nimetatud
eelteatises esitatud informatsioonist selgub, et olemasolevad laeva hoidlad on piisavad juba
kogunenud ja kavandatava reisi ajal kogunevate laevajäätmete mahutamiseks kuni
üleandmissadamasse jõudmiseni, välja arvatud juhtudel, mis on toodud alljärgnevalt sama lõike
punktides 2-5.
Paragrahvi 1 punktiga 7 tunnistatakse kehtetuks SadS §-i 25 lõike 4 punkt 1. Üldreegli
kohaselt peab laev enne sadamast väljumist üle andma kõik laevajäätmed (SadS § 25 lõige 3;
direktiivi 2019/883 artikkel 7 lõige 1). Sellest kohustusest võib teha erandi, kui laeval olevad
laeva hoidlad on piisavad, et juba laeval tekkinud ja reisi jooksul tekkivad jäätmeid ladustada.
Millist ladustusmahtu peetakse piisavaks, direktiiv 2000/59/EÜ ei reguleerinud ja see oli
liikmesriikide otsustuspädevuses, arvestades MARPOLi nõudeid. Direktiivi 2019/883 artikkel
7 lõike 4 teine lõik näeb aga ette, et selleks et tagada direktiivis osutatud [lastijäätmete
äraandmise kohustusest] erandi ühetaolised rakendamistingimused, võtab komisjon vastu
rakendusaktid, et määrata kindlaks piisava ladustamismahu arvutamise meetodid. Nimetatud
rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 20 lõikes 2 osutatud kontrollimenetlusega. Kuna
Komisjon võtab vastu rakendusakti, siis ei saa seadus ette näha hoidla ladustamismahtu
käsitlevat sätet ja SadS §-i 25 lõike 4 punkt 1 tunnistatakse kehtetuks.
Paragrahvi 1 punktiga 8 asendatakse SadS paragrahvi 25 lõike 4 punktis 2, § 26 lõike 4
punktides 8 ja 10 sõna „laevaheitmete“ sõnaga „laevajäätmete.
Paragrahvi 1 punktiga 9 täiendatakse SadS §-i 25 lõikega 41. Uues sättes tehakse viide
komisjoni rakendusmäärusele, mis direktiivi 2019/883 artikkel 7 lõike 4 teise lõike kohaselt
võetakse vastu selleks, et tagada direktiivis osutatud [lastijäätmete äraandmise kohustusest]
erandi ühetaolised rakendamistingimused.
4
Lõikes 41 nähakse ette, et § 25 lõikes 4 nimetatud laeva hoidla ladustusmaht loetakse piisavaks,
kui see vastab komisjoni rakendusmääruses sätestatud tingimustele2.
Paragrahvi 1 punktiga 10 tunnistatakse kehtetuks SadS §-i 25 lõige 7, kuna jäätmete liigiti
kogumise nõue on reguleeritud jäätmeseadusega.
Paragrahvi 1 punktiga 11 muudetakse SadS §-i 25 lõiget 8, millega täpsustatakse sätet nii, et
sadama pidaja peab tagama, et ta vastuvõtuseadmed suudavad täita sadamat tavaliselt
külastatavate laevade vajadusi, samuti neile asjatuid viivitusi põhjustamata. Sätet täiendatakse
täpsustusega, et sadamas peavad olema vastuvõtuseadmed, mis arvestavad sadamat tavaliselt
külastavate laevade vajadusi. Sellega soovitakse rõhutada, et sadam ei pea olemas valmis
kõikide laevade vajaduste rahuldamiseks, vaid peab arvestama just nende laevadega, mis
sadamat tavaliselt külastavad. Samuti lisatakse täiendus, et laevajäätmete vastuvõtmisel ei tohi
laevajäätmete üleandjale asjatuid viivitusi põhjustada. Asjata viivituste põhjustamise korral on
kahjustatud isikul õigus nõuda kahjude hüvitamist (direktiivi 2019/883 art 4 lõige 4). Kahju
hüvitamise reguleerib võlaõigusseadus. Vastavalt IMO resolutsioonile MEPC.83(44) tuleb
laevajäätmete üleandmine osaliste vahel eelnevalt kokku leppida ja peaks toimuma ajal, mil
laev käitleb sadamas lasti. Seda toetab ka jäätmete eelteate esitamise kohustus.
Paragrahvi 1 punktiga 12 tunnistatakse kehtetuks SadS §-i 25 lõike 9 esimene lause, mis
viiakse lõikesse 91.
Paragrahvi 1 punktiga 13 täiendatakse SadS §-i 25 lõikega 91, mis näeb ette sadama pidajale,
kes ise ei tegele vahetult jäätmekäitlusega, lepingu sõlmimist jäätmete vastuvõtjaga, kes omab
vastavat kehtivat keskkonnakaitseluba ja kellel on vajaliku teenuse osutamiseks piisavad
vastuvõtuseadmed.
Paragrahvi 1 punktiga 14 asendatakse SadS §-i 25 lõikes 11 sõna „kirjalikult“ sõnadega
„elektroonilise mereinfosüsteemi kaudu“, kuna vastava teabe edastamine Keskkonnaametile ja
välisriigis lisaks sadama asukohariigi pädeva asutuse teavitamine toimub läbi elektroonilise
mereinfosüsteemi.
Paragrahvi 1 punktiga 15 täiendatakse SadS §-i lõigetega 111 ja 112, milledega nähakse ette
Keskkonnaametile kohustus kontrollida sadamate vastuvõtuseadmete puuduste teatisel esitatud
teavet, samuti kontrollida, kas sadamate vastuvõtuseadmete osas esineb puudusi ja
vastuvõtuseadmete vastavust laevajäätmete vastuvõtmise ja käitlemise kavale ning teha
puuduse ilmnemisel ettekirjutus selle kõrvaldamiseks. Muudatusega võetakse üle direktiivi
artikkel 4 punkt 3.
Lõige 112 näeb ette Keskkonnaametile kohustuse teavitada kontrolli tulemustest elektroonilise
mereinfosüsteemi kaudu Rahvusvahelist Mereorganisatsiooni ja sama paragrahvi lõikes 11
nimetatud teate esitanud laeva lipuriigi pädevat asutust.
Paragrahvi 1 punktiga 16 muudetakse SadS §-i 25 lõige 12 ja nähakse ette, et laevajäätmete
üleandmise ja vastuvõtmise korra kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega.
Teatise vormi pole vaja enam kehtestada, kuna teatis esitatakse Rahvusvahelise
Mereorganisatsiooni (IMO) kehtestatud vormil.
Paragrahvi 1 punktiga 17 täiendatakse SadS §-i 26 lõikega 11, millega kehtestatakse sadama
pidajale konsulteerimise kohustus laevajäätmete vastuvõtmise ning käitlemise kava
2
Komisjon ei ole rakendusumäärust 15.06.2021 seisuga vastu võtnud. Viide konkreetsele rakendusmäärusele
lisatakse eelnõusse ja seletuskirja, kui määruse tekst avaldatakse Euroopa Liidu Teatajas.
5
koostamisel ja kava olulisel muutmisel sadamaehitise kasutajate või nende esindajatega, ja
vajadusel kohalike omavalitsuste pädevate asutuste (üldjuhul kohaliku omavalitsuse üksus),
jäätmekäitlejate, laiendatud tootjavastutuse kohustusi täitvate organisatsioonidega ja
kodanikuühiskonna esindajatega muuhulgas pakenditest kui ka probleemtoodetest tekkinud
jäätmete käitlemist korraldavate organisatsioonidega. Samuti on konsulteerimise eesmärk
veenduda, et laevajäätmete vastuvõtmise ning käitlemise kava oleks kooskõlas kohaliku
omavalitsuse jäätmekava ja jäätmehoolduseeskirjas tooduga ja arvestama seal toodud
erisustega. Muudatusega võetakse üle direktiivi 2019/883 artikli 5 lõige 1. Konsulteerimise
eesmärk on, et sadama vastuvõtuseadmed vastaksid külastajate ootustele ja vajadusetele ning
suudaks pakkuda konkurentsivõimelist teenust.
Paragrahvi 1 punktiga 18 täiendatakse SadS §-i 26 lõiget 2 ja nähakse ette, et laevajäätmete
vastuvõtmise ja käitlemise kavad esitatakse Keskkonnaametile sadamaregistri vahendusel, mis
aitab kaasa eri asutuste halduskoormuse vähendamisele ja info operatiivsele liikumisele läbi
ühe elektroonilise süsteemi. Elektroonilise keskkonna kasutamise vajadus menetlusteks tuleneb
eelkõige asjaolust, et sadamaregistrisse kantakse jäätmete vastuvõtuseadmete andmed
üksikandmetena, mida vastavalt direktiivile edastatakse elektroonilise mereinfosüsteemi
vahendusel SafeSeaNeti (ja selle vahendusel ka IMO GISIS andmebaasi) – ehk ilma
elektroonilise menetluskeskkonnata peaks igakordselt andmeid EMDE süsteemi sisestama
käsitsi ametnik, mis tõstab oluliselt halduskoormust. Samas võimaldab elektrooniline menetlus
vähendada ka sadamapidaja halduskoormust, kuna jäätmekäitluskava koostamisel kanduvad
kavale sadama üldandmed automaatselt ja sadama pidaja peab kavale lisama vaid puuduolevad
andmed. Jäätmekäitluskavade korduval kooskõlastamisel on muudatuste tegemine veelgi
lihtsam, kuna vajalik on muuta vaid seda tekstiosa, mis on muutunud. Sadamaregistri
vahendusel täidetakse ka nõude jäätmekäitluskavade avalikustamiseks – kõik kinnitatud kavad
on sadamaregistris avalikult klientidele kättesaadavad.
Paragrahvi 1 punktiga 19 asendatakse SadS §-i 26 lõike 3 punktis 3 sõna „kolme“ sõnaga
„viie“. Direktiivi (EL) 2019/883 artikli 5 lõike 4 alusel hindavad liikmesriigid ja kiidavad heaks
jäätmete vastuvõtmise ja käitlemise kava ning tagavad, et vähemalt iga viie aasta järel pärast
selle heakskiitmist või uue heakskiidu andmist ja pärast olulisi muudatusi sadama töös
kiidetakse see uuesti heaks. Kõnealused muudatused võivad hõlmata muu hulgas järgmist:
sadama laevaliikluse struktuursed muutused, uue taristu väljaarendamine, sadama
vastuvõtuseadmete nõudluse ja pakkumise muutused ning uued pardal käitlemise tehnikad.
Liikmesriigid jälgivad jäätmete vastuvõtmise ja käitlemise kavade rakendamist sadamate poolt.
Kui esimeses lõigus osutatud viieaastase ajavahemiku jooksul ei ole toimunud olulisi muutusi,
võib uuesti heaks kiitmine kujutada endast olemasoleva kava kinnitamist. Kehtiva seaduse
kohaselt tuleb kava Keskkonnaametile heakskiitmiseks esitada iga kolme aasta järel.
Muudatuse tulemusena väheneb nii sadamapidajate halduskoormus kui ka Keskkonnaameti
töökoormus.
Paragrahvi 1 punktiga 20 täiendatakse SadS §-i 26 lõike 4 punkti 1 ja nähakse ette, et
laevajäätmete vastuvõtmise ja käitlemise kava peab sisaldama hinnangut sadama
vastuvõtuseadmete vajaduse kohta, arvestades sadamat tavaliselt külastavate laevade vajadusi.
Sellega soovitakse rõhutada, et sadam ei pea olema valmis kõikide laevade vajaduste
rahuldamiseks, vaid peab arvestama just nende laevadega, mis sadamat tavaliselt külastavad.
Paragrahvi 1 punktiga 21 täiendatakse SadS §-i 26 lõike 4 punkti 2 ja nähakse ette, et
laevajäätmete vastuvõtmise ja käitlemise kava peab sisaldama ka sadama vastuvõtuseadmete
asukoha iga kai ääres kirjeldust. Muudatusega võetakse üle direktiivi artikkel 5 lõige 2.
6
Paragrahvi 1 punktiga 22 lisatakse SadS §-i 26 lõike 4 punkti 5, et lisaks laevajäätmete
kogumise eest võetavate tasude süsteemi kirjeldusele, peab laevajäätmete vastuvõtmise ning
käitlemise kavas välja tooma ka tasude summad. Direktiiv 2000/59/EÜ ei näinud ette, et
laevajäätmete vastuvõtmise ning käitlemise kavas peavad olema esitatud ka tasude suurused.
Sellist kohustust sisaldab aga direktiivi 2019/883 artikkel 8 lõige 6. Sellise info esitamine on
nõutud selleks, et oleks tagatud, et tasud on õiglased, läbipaistvad, kergesti tuvastatavad ja
mittediskrimineerivad ning kajastavad kättesaadavate ja asjakohasel juhul ka kasutatavate
seadmete ning teenuste kulusid. Muudatusega kaasneb Keskkonnaametile kohustus hinnata, kas
tasud on õiglased, mittediskrimineerivad ja kajastavad ka seadmete ja teenuste kulusid, sellega
seoses tõuseb Keskkonnaameti töökoormus ning tekib spetsialistide koolituse vajadus.
Paragrahvi 1 punktiga 23 tunnistatakse kehtetuks SadS § 26 lõike 4 punkt 7, millega kohustati
laevajäätmete vastuvõtmise ning käitlemise kavas kajastama infovahetuse korraldust sadama
pidaja, sadamaehitise kasutajate, jäätmekäitlejate ja teiste sadama jäätmekäitlusega seotud
isikute vahel.Direktiivi kohaselt (artikkel 5 p 2) ei ole vaja vastavat infot enam laevajäätmete
vastuvõtmise käitlemise kavas kajastada. Lisandunud on kohustus juba eelnevalt, enne kava
koostamist, konsulteerida seotud osapooltega ja selle tagasiside põhjal koostatakse sadama
külastajate vajadusi arvestav laevajäätmete vastuvõtmise ja käitlemise kava. Vältimaks
ebamõistlikku halduskoormust ja ülereguleerimist sadama pidajatele, on vastav punkt kehtetuks
tunnistatud.
Paragrahvi 1 punktiga 24 lisatakse SadS §-i 26 lõike 4 punkt 71 ja nähakse ette, et
laevajäätmete vastuvõtmise ning käitlemise kava peab sisaldama ka kava muutmisel toimunud
konsulteerimise korra kirjeldust, et tagada jätkuvalt sadama vastuvõtuseadmete sobivus
sadamat tavaliselt külastavate laevade laevajäätmete vastuvõtu tagamiseks. Muudatuse
tulemusel Keskkonnaameti töökoormus suureneb ning tekib ka spetsialistide koolitamise
vajadus. Konsulteerimise kohustus laevajäätmete vastuvõtmise ja käitlemise kava koostamisel
on sätestatud käesoleva seaduse §-i 26 lõikes 11.
Paragrahvi 1 punktiga 25 täiendatakse SadS §-i 26 lõigetega 5-9.
Lõikes 5 nähakse ette, et välisriigi veesõidukeid teenindaval sadamal peab SadS §-i lõike 4
punktides 2, 3, 5, 8 ja 11 sätestatud teave olema tõlgitud inglise keelde. Muudatusega võetakse
üle direktiivi artikli 5 lõige 2.
Lõikes 6 nähakse ette, et Keskkonnaamet ei kiida laevajäätmete vastuvõtmise ja käitlemise kava
heaks, kui see ei vasta SadS §-i 26 lõikes 4 sätestatud nõuetele.
Lõigetes 7-9 nähakse ette, et SadS §-is 26 sätestatud nõudeid ei kohaldata väikesadamale, kus
ei osutata tasulisi sadamateenuseid ja mis asub korraldatud jäätmeveo piirkonnas, ning mille
pidaja on taganud, et sadamasse saabunud väikelaevu teavitatakse õigeaegselt laevajäätmete
vastuvõtmise ja üleandmise korrast. Nimetatud tingimustele vastav väikesadam teavitab sellest
Keskkonnaametit. Keskkonnaamet hindab, kas väikesadam vastab käesoleva paragrahvi lõikes
7 nimetatud tingimustele ja teavitab sellest sadamapidajat sadamaregistri vahendusel. Juhul kui
sadam ei vasta lõikes 7 nimetatud tingimustele kohalduvad väikesadamale käesoleva
paragrahvi lõikes 4 sätestatud nõuded. Muudatus vähendab Keskkonnaameti töökoormust, kuna
nimetatud väikesadamad peavad esitama vaid teavituse. Keskkonnaamet peab küll teavituse
läbi vaatama, kuid teavituse andmemaht on väiksem.
Sadamaregistri andmetel on Eestis väikesadamaid, mis ei paku tasulisi teenuseid 104 (kokku
on sadamaregistris 226 sadamat).3
3
https://www.sadamaregister.ee/sadamad
7
Paragrahvi 1 punktiga 26 muudetakse SadS §-id 27-29 ja esitatakse uues sõnastuses.
§ 27. Laevajäätmetest teavitamine ja laevajäätmete üle arvestuse pidamine
SadS §-i 27 lõikes 1 täpsustatakse kohaldamisala, mille kohaselt laeva, mille kogumahutavus
on 300 või enam, kapten, laevaagent või tema poolt määratud isik peab koostama ja esitama
elektroonilise mereinfosüsteemi kaudu sissesõidusadamale teatise sadamas üleantavate ning
laevale jäävate laevajäätmete liigi ja koguse kohta. Eelteatise peavad esitama laevad, mis
kuuluvad direktiivi 2002/59/EÜ kohaldamisalasse, milleks on laevad kogumahutavusega 300
või enam. Teatise vorm on esitatud direktiivi (EL) 2019/883 lisas 2, mistõttu jäetakse sättest
välja viide volitusnormile, mis andis valdkonna eest vastutavale ministrile volituse vastavat
vormi kehtestada. Samuti nähakse ette tingimused, millal vastav eelteatis tuleb esitada.
Laeva kogumahutavus on ühikuta suurus. Kogumahutavusel põhineb laevaehitus- ja
laevasõidustatistika, seda kasutatakse laeva iseloomustamiseks rahvusvahelistes lepetes,
rahvuslikes juhendeis, klassifikatsiooniühingute normides ja mujal. Kogumahutavuse
mõõtmistulemused kantakse laeva mõõtekirja.
SadS §-i 27 lõikes 2 tuuakse välja erandid, millised laevad ei pea esitama elektroonilise
mereinfosüsteemi kaudu sissesõidusadamale teatist sadamas üleantavate ning laevale jäävate
laevajäätmete liigi ja koguse kohta. Teatist ei pea esitama kalalaev, ajalooline laev ja vaba aja
veetmiseks kasutatav veesõiduk, mille pikkus on väiksem kui 45 meetrit; sõja- ja piirivalvelaev
ja muu riigihaldusülesannet täitev laev; SadS §-i 29 lõikes 1 nimetatud laevajäätmetest
teavitamise ja nende üleandmise kohustusest vabastatud laev, kuna need laevad ei kuulu
direktiivi 2002/59/EÜ kohaldamisalasse.
SadS §-i 27 lõikes 3 nähakse ette, et elektroonilist teatist sadamas üleantavate ning laevale
jäävate laevajäätmete ja liigi ja koguse kohta säilitatakse laeva pardal vähemalt järgmisest
sissesõidusadamast väljumiseni. Laevadel kasutatakse dokumentide säilitamiseks erinevaid
lahendusi nagu näiteks prinditakse välja dokumendi koopia ja pannakse kausta või hoitakse
arvutis. Samamoodi toimetatakse ka elektrooniliste sertifikaatidega, kus need saadetakse laeva
e-mailile. Lahendusena kasutatakse ka süsteemi, kus kapten logib sisse klassiühingu portaali ja
sealt saab sadamariigi kontrollile näidata dokumenti. Laevas peab olema igal ajal ligipääs
sellele elektroonilisele teatisele.
Muudatusega võetakse üle direktiivi 2019/883 artikli 6 lõige 3.
SadS §-i 27 lõikes 4 kehtestatakse sadama pidajale kohustus teavitada Keskkonnaametit ja
Transpordiametit, kui laev ei esita eelteatist või ei anna üle laevajäätmeid või kui laeval
avastatakse muid laevajäätmete üleandmise nõuete rikkumisi või tekib kahtlus, et nimetatud
nõudeid rikutakse.
SadS §-i 27 lõikega 5 nähakse ette, et sadama pidaja korraldab laevadelt vastu võetud
laevajäätmete arvestust teatiste ning teiste laevajäätmete vastuvõttu tõendavate dokumentide
alusel laevade ning laevajäätmete liikide kaupa.
SadS §-i 27 lõike 6 kohaselt esitab sadama pidaja määratud isik või jäätmete vastuvõtja
elektroonilise mereinfosüsteemi kaudu laeva kaptenile põhjendamatu viivituseta üleantud
laevajäätmete kohta laevajäätmete üleandmise akti, andmed on kättesaadavad
Keskkonnaametile ja Transpordiametile. Laevajäätmete üleandmise akti säilitatakse laeva
pardal kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis vähemalt kaks aastat. Laevadel kasutatakse
dokumentide säilitamiseks erinevaid lahendusi nagu näiteks prinditakse välja dokumendi
koopia ja pannakse kausta või hoitakse arvutis. Samamoodi toimetatakse ka elektrooniliste
8
sertifikaatidega, kus need saadetakse laeva e-mailile. Lahendusena kasutatakse ka süsteemi, kus
kapten logib sisse klassiühingu portaali ja sealt saab sadamariigi kontrollile näidata dokumenti.
Laevas peab olema igal ajal ligipääs dokumendile. Eestis ei tegele suuremad sadamad ise
jäätmete vastuvõtuga, vaid on sõlminud eraldi lepingud jäätmekäitlejatega ja seega on õigus
esitada jäätmete vastuvõtjal samuti akti laevajäätmete vastuvõtmise kohta. Muudatusega
võetakse üle direktiivi 2019/883 artikli 7 lõige 2.
Direktiivi 2019/883 lisas 2 on toodud tüüpvorm eelteatise saatmiseks laevajäätmete üleandmise
kohta sadama vastuvõtuseadmetesse ja lisas 3 jäätmete üleandmise kviitungi tüüpvorm.
Andmed tuleb esitada just nendel vormidel, mistõttu puudub vajadus vormide kehtestamiseks
ministri määruses. SadS §-i 25 lõike 12 alusel kehtestatavas määruses tehakse viide direktiivi
lisades esitatud dokumentide vormidele ja nähakse ette, et andmed tuleb esitada just nendel
vormidel.
§ 28. Laevajäätmete vastuvõtmise tasu
SadS §-i 28 lõikes 1 nähakse ette, et sadama pidaja kohustust sadamatasu hulka arvestatud
laevajäätmete vastuvõtmise tasu arvelt või eraldi kindlaks määratud jäätmetasu eest, sõltumata
üleantavast kogusest ja sadama vastuvõtuseadmete tegelikust kasutamisest, vastu võtta
laevajäätmed, välja arvatud lastijäätmed ja heitgaaside puhastussüsteemide poolt tekitatud
jäätmed. Tegu on sadama pidajale makstava tasuga laevajäätmete vastuvõtmise teenuse eest.
SadS §-i 28 lõikes 2 sätestatakse, et SadS §-i 28 lõikes 1 nimetatud tasu peab sisaldama
laevajäätmete tegelikust üleandmisest tulenevaid otseseid tegevuskulusid ja sadamas asuva
süsteemi juhtimisest tulenevaid kaudseid halduskulusid.
SadS §-i 28 lõikes 3 sätestatakse, et kui üleantavate laevajäätmete maht ületab eelteatises
nimetatud maksimaalset ladustamismahtu, tasub jäätmete äraandja või vastuvõtuseadmete
kasutaja maksimaalset ladustamismahtu ületavate ja üleantavate laevajäätmete eest jäätmetasu
nende liigi ja koguse alusel, mille määrad kehtestatakse kulupõhiselt. Muudatus tuleneb
direktiivi 2019/883 artiklist 2 punktist 3, mille kohaselt hõlmavad laevajäätmed ka
lastijäätmeid. Varasemalt kasutati SadS-is eraldi mõisteid – laevaheitmed, mis ei hõlmanud
lastijäätmeid, ja lastijäätmed.
SadS §-i 28 lõikega 4 nähakse ette, et lastijäätmete ja heitgaaside puhastussüsteemide poolt
tekitatud jäätmete üleandmise eest tasub jäätmete äraandja või vastuvõtuseadmete kasutaja
tegelikult üleantud liigi ja koguse alusel. IMO MARPOLi konventsiooni VI lisas on kehtestatud
merre heitmist käsitlevad normid uutele jäätmekategooriatele, eelkõige heitgaaside
puhastussüsteemide jääkidele, mis koosnevad nii settest kui ka süsteemidest väljajooksvast
veest. Vastavalt direktiivile 2019/883 ei sisalda kaudne tasu heitgaaside puhastussüsteemide
tekitatud jäätmetega seotud kulusid, mis kaetakse üle antud jäätmete liigi ja koguse alusel.
Direktiivi kohaldamisalasse hetkel kõnealuseid jäätmekategooriaid lisatud ei ole.
Lastijäätmed jäävad pärast terminalis lasti mahalaadimist lasti omaniku omandisse ja neil võib
olla majanduslik väärtus. Seetõttu ei hõlma kulude eest tasumise süsteemid ega kaudne tasu
lastijäätmeid. Lastijäätmete üleandmise tasu maksab sadama vastuvõtuseadmete kasutaja
asjaomaste poolte vahel sõlmitud kokkuleppe või muu kohaliku korra alusel.
SadS §-i 28 lõikega 5 sätestatakse, et jäätmetasu suuruse määramise alused kehtestab
valdkonna eest vastutav minister määrusega. Määrusega võetakse üle direktiivi sätted, mis oma
sisult kuuluvad määruse reguleerimisalasse ega pea olema kehtestatud seaduse tasandil.
Direktiivi 2019/883 lisas 4 on esitatud sadamata vastuvõtuseadmete käitamise ja haldamisega
seotud kulude ning puhastulude kategooriaid. Direktiivi artikkel 8 lõike 1 kohaselt peavad
9
liikmesriigid tagama, et laevajäätmete (v.a lastijäätmed) vastuvõtmise ja käitlemise otstarbel
sadama vastuvõtuseadmete käitamisega seotud kulud kaetakse laevadelt sissenõutava tasuga.
Nimetatud kulud sisaldavad 4. lisas loetletud elemente.
§ 29. Laevajäätmetest teavitamise ja nende üleandmise kohustusest ning jäätmetasu maksmisest
vabastamine
SadS §-i 29 lõikega 1 võetakse üle direktiivi 2019/883 artikkel 2 punktis 13 esitatud mõiste
„sadama sage külastamine“ – laev külastab sama sadamat vähemalt korra kahe nädala jooksul.
Kuna sadama sagedast külastamisest mainitakse seaduses vaid § 29 lõikes 1, siis ei ole
otstarbekas mõistet esitada mõistete paragrahvis (§ 2), vaid esitada sättes, kus vastav
regulatsioon sisaldub. Täpsustus puudutab laevale laevajäätmetest teavitamise, laevajäätmete
üleandmise ja ning laevajäätmete vastuvõtmise tasu maksmise kohustusest vabastuse andmist.
Vabastuse saab anda vaid laevale, mis külastab sadamat sageli ehk teatud sagedusega. Direktiivi
kohaselt on vajalikuks sageduseks sadama külastamine vähemalt korra kahe nädala jooksul.
Kuna üldreegli kohaselt tuleks laevajäätmed üle anda igas sadamas, siis vastava vabastuse
andmine võimaldab laeval hoida kulusid märkimisväärsetelt kokku.
SadS §-i 29 lõikes 2 nähakse ette, et Transpordiamet võib anda kindlal liinil regulaarreise
teostavale ja vähemalt korra kahe nädala jooksul sadamat külastavale laevale laevajäätmetest
teavitamise, laevajäätmete üleandmise ning SadS §-i 28 lõikes 1 nimetatud tasu maksmise
kohustusest vabastuse ühes laeva teekonnale jäävas sadamas, kui mõne laeva teekonnale jääva
sadama pidajaga on laeva reederil sõlmitud kirjalik kokkulepe ja laevajäätmete vastuvõtmise
aktid, mille kohaselt võetakse selles sadamas laevalt vastu kõik laevajäätmed ning SadS §-i 28
lõikes 1 nimetatud tasu ning sellest on teavitatud kõiki laeva teekonnale jäävaid sadamaid.
Muudatusega võetakse üle direktiivi 2019/883 artikli 2 punkt 13. Laev külastab sadamat sageli
juhul, kui ta teeb seda vähemalt korra kahe nädala jooksul.
SadS §-i 29 lõikes 3 nähakse ette, et lõikes 2 nimetatud taotluse läbivaatamise eest tuleb tasuda
riigilõivu.
SadS §-i 29 lõike 4 kohaselt annab Transpordiamet vabastuse andmisel 2019/883 lisa 5 kohase
vabastustõendi. Direktiivi 2019/883 artikkel 9 lõike 2 kohaselt vabastuse andmise korral
väljastab sadama asukohaliikmesriik 5. lisas esitatud vormi alusel vabastustõendi, milles
kinnitatakse, et laev vastab vabastuse kohaldamiseks vajalikele tingimustele ja nõuetele, ning
märgitakse vabastuse kestus. Tõend tuleb esitada just direktiivis toodud vormidel, mistõttu
puudub vajadus vormide kehtestamiseks anda vastav volitus valdkonna eest vastutavale
ministrile, vaid saab teha vastava viite seaduses. Kuigi HÕNTE § 28 lõike 6 kohaselt välditakse
seaduseelnõus otsest viidet direktiivi sättele, on lubatud otsesed viited ainult Euroopa Liidu
direktiivi tehnilistele sätetele, mida Eesti peab üksüheselt kohaldama ja mille kordamine
seaduseelnõus ei ole õigusselguse seisukohalt otstarbekas ega vajalik. SadS §-i 29 lõikes 4 viite
tegemine direktiivi 2019/883 lisale on HÕNTE-ga kooskõlas.
Samuti kehtestatakse Transpordiametile kohustus esitada vabastustõendi vormil olev teave
elektroonilisse mereinfosüsteemi. Muudatusega muutub teave kättesaadavaks teistele
asjaomastele sadamatele, kes läbi vabastustõendil oleva teabe saavad veenduda, et laev vastab
vabastuse kohaldamiseks vajalikele tingimustele ja nõuetele.
SadS §-i 29 lõikes 5 nähakse ette, et laev, millele on väljastatud vabastustõend, peab
laevajäätmed üle andma ja tasuma jäätmetasu, kui juba kogunenud ja kavandatava reisi ajal
kogunevate laevajäätmete ladustamiseks ei ole piisavat ladustamismahtu kuni järgmisesse
sissesõidusadamasse jõudmiseni. Laev, millele on antud vabastus, ei tohi sõita edasi
järgmisesse sissesõidusadamasse, kui juba kogunenud ja kavandatava reisi ajal kogunevate
10
laevajäätmete ladustamiseks ei ole piisavat ladustamismahtu kuni järgmisesse
sissesõidusadamasse jõudmiseni. Selle sätte kohaselt tuleb kaptenil igas sadamas hinnata, kas
laeval on piisavalt ladustamismahtu, et juba tekkinud ja reisi käigus tekkivad laevajäätmeid
ladustada. Direktiivi 2019/883 artikkel 7 lõike 4 teine lõik näeb ette, et komisjon võtab vastu
rakendusaktid, et määrata kindlaks piisava ladustamismahu arvutamise meetodid. 01. märtsi
2021. a seisuga ei ole Komisjon vastavat rakendusmäärust vastu võtnud.
Paragrahvi 1 punktiga 27 muudetakse SadS §-i 40 lõige 5 ja nähakse ette, et sadama
registreerimistaotlusel kajastatavate andmete loetelu kehtestab valdkonna eest vastutav minister
määrusega. Sadama registreerimistaotluse vormi asemel kehtestatakse andmete loetelu.
Andmed kantakse registrisse ja register ise toodab dokumendi, seega ei ole kindel vorm enam
asjakohane.
Paragrahvi 1 punktiga 28 muudetakse SadS §-i 42 lõige 2 ja nähakse ette, et riiklikku
järelevalvet laevadelt ja muudelt veesõidukitelt laevajäätmete üleandmise üle teostavad
Keskkonnaamet ja Transpordiamet, arvestades muu hulgas Euroopa Parlamendi ja Nõukogu
direktiivi (EL) 2019/883 artikkel 11 lõike 2 alusel kehtestatud Euroopa Komisjoni
rakendusmääruses sätestatut. Muudatusega võetakse üle direktiivi 2019/883 artikli 9 lõige 4.
Transpordiameti pädevusse kuulub laevade tehniliste nõuete järgimine ja dokumendikontroll.
Kui on vaja sisulisi jäätmete liigitamise nõudeid kontrollida põhjalikuma kontrolli käigus, või
mõni aine/materjal tuvastada, teeb seda Keskkonnaamet Transpordiameti taotlusel. Laeva
dokumendikontrolli nõuded on reguleeritud peaasjalikult meresõiduohutuse seadusega ja laeval
jäätmete käitlusnõuded täpsemalt MARPOLiga.
Paragrahvi 1 punktiga 29 muudetakse SadS §-i 51 ja suurendatakse trahvimäära. Paragrahv
51 sõnastust on vaja muuta seoses uue mõiste „laevajäätmed“ kasutuselevõtuga „laevaheitmed,
lastijäätmed“ asemel. Vastavalt eelnõule hõlmavad laevajäätmed ka lastijäätmeid. Ohtlikku
lasti käideldakse sadamas vastavalt kemikaaliseaduse §-is 8 sätestatule ja selle alusel
kehtestatud õigusaktide ning rahvusvahelise konventsiooni inimelude ohutusest merel VII
peatüki ja rahvusvahelise konventsiooni merereostuse vältimiseks laevadelt lisade I kuni III
alusel kehtestatud rahvusvaheliste ohtlike lastide mereveo eeskirjade nõuetele.
Laevajäätmetest teavitamise nõuded on kehtestatud SadS 4. peatükis. Karistusseadustiku § 47
lõige 2 näeb ette, et väärteo eest võib kohtuväline menetleja juriidilisele isikule kohaldada
rahatrahvi 100–400 000 eurot. Direktiivi artikkel 16 kohaselt peavad liikmesriikide
karistusnormid, olema tõhusad, proportsionaalsed ja hoiatavad. Hetkel Riigikogu menetluses
olev jäätmeseaduse eelnõuga nähakse ette jäätmehooldusnõuete rikkumise eest maksimaalseks
karistuseks 100 000 eurot. Nimetatud määra võib pidada juriidilise isiku puhul hoiatavaks ja
mõjusaks, et motiveerida juriidilist isikut väärtegu mitte toime panema.
Eelnõuga võetakse üle EL direktiiv 2019/883, milles käsitletakse sadama vastuvõtuseadmeid
laevajäätmete üleandmiseks, muude teemade vastutuse sätted ei ole seotud direktiiviga ja
seepärast pole ka eelnõus muid vastutuse sätteid muudetud. Ülejäänud karistusmäärad nõuavad
täiendavat analüüsi ja lisaressurssi. Kuna käesolev eelnõu on kiireloomuline, siis hetkel teisi
karistusmäärasid ei muudeta.
Paragrahvi 1 punktiga 30 täiendatakse SadS §-ga 602 ja nähakse ette, et käesoleva seaduse §
26 lõike 3 punktis 3 sätestatud viieaastast tähtaega kohaldatakse ka enne käesoleva paragrahvi
jõustumist Keskkonnaameti heaks kiidetud laevajäätmete vastuvõtmise ja käitlemise kavadele,
mille Keskkonnaameti heaks kiitmisest on käesoleva paragrahvi jõustumise ajaks möödunud
vähem kui kolm aastat. Seega pikenevad kõigi kavade, mille uuesti Keskkonnaameti poolt
heaks kiitmise kohustus pole käesoleva eelnõu jõustumise ajaks saabunud, regulaarse
Keskkonnaametile heakskiitmise tähtaeg viiele aastale. Siiski tuleb arvestada, et ka sellistele
11
kavadele kohaldatakse teisi SadS § 26 esitatud uuesti heaks kiitmiseks esitamise aluseid. Samuti
tuleb sellise kava puhul kava olulisel muutmisel konsulteerida sadama kasutajate või nende
esindajatega vajadusel kohaliku omavalitsuse üksuse pädevate asutuste, jäätmekäitlejate,
laiendatud tootjavastutuse kohustusi täitvate organisatsioonide ja kodanikuühiskonna
esindajatega.
Paragrahvi 1 punktiga 31 SadS-i normitehnilises märkuses asendatakse tekstiosa „Euroopa
Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2000/59/EÜ laevaheitmete ja lastijäätmete vastuvõtmise
seadmete kohta sadamates (EÜT L 332, 28.12.2000, lk 81–90), muudetud direktiividega
2002/84/EÜ (EÜT L 324, 29.11.2002, lk 53–58) ja 2007/71/EÜ (ELT L 329, 14.12.2007, lk
33–36)“ tekstiosaga „Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2019/883, milles käsitletakse
sadama vastuvõtuseadmeid laevajäätmete üleandmiseks ja muudetakse direktiivi 2010/65/EL
ning millega tunnistatakse kehtetuks direktiiv 2000/59/EÜ (ELT L 151, 07.06.2019, lk 116–
142)“.
Paragrahvi 2 punktiga 1 täiendatakse MSOS-i paragrahvi 39 lõikega 72, mis näeb ette
volitusnormi väikelaeva raadiosideoperaatori tunnistusega seonduvalt. MSOS-s on senini
väikelaevajuhi raadiosideoperaatori teadmiste ja oskuste ning väljaõppe nõuete,
eksamineerimise, tunnistuse taotlemise ja väljastamise korra ning tunnistuse kirjelduse osas
volitusnorm puudunud, kuid samas on sisaldub vastav regulatsioon väikelaevajuhi väljaõppe ja
tunnistusega seonduvas määruses juba alates 7. juunist 2013. a. Käesoleva muudatuse eesmärk
on tagada rakendusakti kooskõla seadusega.
Paragrahvi 2 punktiga 2 asendatakse MSOS-i paragrahvi 751 lõike 3 punktis 4 ja §-i 78 lõike
1 punktis 11 sõnad „laevaheitmete ja lastijäätmete“ sõnaga „laevajäätmete“ vastavas käändes“.
Muudatus seondub mõistete korrastamisega – mõiste „laevaheitmed“ on eelnõus asendatud
mõistega „laevajäätmed“, mis võrreldes varasemaga hõlmab ka lastijäätmeid.
Paragrahvi 2 punktiga 3 MSOS-i normitehnilises märkuses asendatakse tekstiosa „Euroopa
Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2000/59/EÜ laevaheitmete ja lastijäätmete vastuvõtmise
seadmete kohta sadamates (EÜT L 332, 28.12.2000, lk 81–90), muudetud direktiividega
2002/84/EÜ (EÜT L 324, 29.11.2002, lk 53–58) ja 2007/71/EÜ (ELT L 329, 14.12.2007, lk
33–36)“ tekstiosaga „Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2019/883, milles käsitletakse
sadama vastuvõtuseadmeid laevajäätmete üleandmiseks ja muudetakse direktiivi 2010/65/EL
ning millega tunnistatakse kehtetuks direktiiv 2000/59/EÜ (ELT L 151, 07.06.2019, lk 116–
142)“.
Paragrahvi 3 punktiga 1 täiendatakse RLS-i §-i 1812 lõikega 11. Tegemist on 1. jaanuaril
2021. a jõustunud Vabariigi Valitsuse seaduse ja teiste seaduste muutmise seadusega
(Lennuameti, Maanteeameti ja Veeteede Ameti ühendamine) riigilõivuseaduses tehtud
muudatuste parandamisega. Nimetatud muudatustega viidi väikelaeva ja alla 12-meetrise
kogupikkusega laeva registreerimise ja registriandmete muutmisega seonduv riigilõivuseaduse
jaotisesse, mis reguleerib meresõiduohutuse seaduse alusel tehtavaid toiminguid. Muudatuse
tegemisel on jäänud tähelepanuta, et RLS § 220, kus regulatsioon varem asus, näeb ette
riigilõivu eriregulatsiooni laeva omaniku vahetumisega mitteseotud registriandmete
muudatuste vormistamise eest (§ 220 lõige 3). Käesoleva muudatusega viga parandatakse ning
nähakse ette riigilõivu tasumise kohustus § 1812 lõikes 1 nimetamata registriandmete
muudatuste vormistamise eest. Paragrahvi lõige 1 näeb ette riigilõivu olukorras, kus väikelaeva
omaniku andmed vahetuvad ehk kus toimub väikelaeva võõrandamine. Lisatava sättega
nähakse sarnaselt enne 1. jaanuarit 2021. a liiklusseaduse § 220 lõikes 3, kus vastavasisuline
regulatsioon varem asus, ette riigilõiv laeva omaniku vahetumisega mitteseotud registriandmete
muudatuste vormistamise eest. Liiklusregistri väikelaevade ja alla 12-meetrise kogupikkusega
12
laevade andmebaasi kantavad andmed on sätestatud liiklusseaduse § 173 lõike 2 alusel antud
Vabariigi Valitsuse määruse „Liiklusregistri pidamise põhimäärus“ §-s 4. Omaniku
vahetumisega mitteseotud andmeteks võivad olla näiteks kehtiva omaniku perekonnanime
vahetus, mootori mudeli või võimsuse muudatus vms.
Paragrahvi 3 punktiga 2 täiendatakse RLS §-i 195, muudatustega viiakse riigilõivuseaduse
sätted kooskõlla meresõiduohutuse seaduse § 39 lõikega 8 ja § 391 lõikega 12. Muudatuse
tulemusena tuleb riigilõivu tasuda mitte üksnes dokumendi eduka taotlemise korral (st juhul,
kui taotlemisele järgneb dokumendi väljastamine), vaid riigilõivu tasutakse igal juhul
dokumendi väljastamise taotluse läbivaatamise eest.
Paragrahvi 3 punktiga 3 täiendatakse RLS §-i 1951, muudatustega viiakse riigilõivuseaduse
sätted kooskõlla meresõiduohutuse seaduse § 39 lõikega 8 ja § 391 lõikega 12. Muudatuse
tulemusena tuleb riigilõivu tasuda mitte üksnes dokumendi eduka taotlemise korral (st juhul,
kui taotlemisele järgneb dokumendi väljastamine), vaid riigilõivu tasutakse igal juhul
dokumendi väljastamise taotluse läbivaatamise eest.
Paragrahvi 3 punktiga 4 täiendatakse RLS-i §-ga 2001, mis seondub SadS § 29 lõikega 3.
Laevajäätmete eelteatise sadamas üleantavate ning laevale jäävate laevajäätmete liigi ja koguse
kohta esitamisest ning laevale jäävate laevajäätmete liigi ja koguse kohta esitamisest,
laevajäätmete üleandmisest ja laevajäätmete vastuvõtmise tasu maksmisest vabastuse saamise
taotluse läbivaatamise eest tasutakse riigilõivu, kuna tegemist on toiminguga, millega
kaasnevad Transpordiametile kulutused. SadS §-is 29 lõikes 3 nähakse sõnaselgelt ette, et
vabastuse taotluse läbivaatamise eest tuleb tasuda riigilõiv. Riigilõivu määraks on 40 eurot.
Riigilõivu suuruse kehtestamisel võeti eeskujuks RLS § 201, mille kohaselt vastutuskindlustuse
või muu rahalise tagatise tõendi taotluse läbivaatamise eest tasutakse riigilõivu 40 eurot. Tegu
on sarnase töömahuga toiminguga.
4. Eelnõu terminoloogia
Eelnõus võetakse kasutusele uus mõiste „laevajäätmed“. Laevajäätmed – kõik jäätmed, mis
tekivad veesõiduki töö käigus või lastimis-, lossimis- ja koristustööde ajal, sealhulgas
lastijäätmed, ja mis kuuluvad rahvusvahelise laevade põhjustatud merereostuse vältimise
konventsiooni (edaspidi MARPOL) I, II, IV, V ja VI lisa kohaldamisalasse, ning kutselisel
kalapüügil püügivahendiga passiivselt püütud jäätmed.
Teisi termineid kasutatakse eelnõus sadamaseaduses või meresõiduohutuse seaduse sätestatud
tähenduses.
5. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele
Eelnõuga võetakse Eesti õigusesse üle direktiiv 2019/883.
Direktiivi ja Eesti õigusaktide vastavustabel on esitatud käesoleva seletuskirja lisas (lisa 1).
6. Seaduse mõjud
Euroopa Komisjon tegi 16. jaanuaril 2018. a ettepaneku COM(2018) 33 final „Euroopa
Parlamendi ja nõukogu direktiiv, milles käsitletakse sadama vastuvõtuseadmeid ja –rajatisi
laevajäätmete üleandmiseks ja millega tunnistatakse kehtetuks direktiiv 2000/56/EÜ ning
muudetakse direktiivi 2009/16/EÜ ja direktiivi 2010/65/EL. Vabariigi Valitsus kiitis heaks
Eesti seisukohad direktiivi ettepaneku kohta 1. märtsi 2018. a protokollilise otsusega. Eesti
13
toetas direktiivi eelnõu ning pidas tähtsaks, et kehtestatavate nõuetega ei kaasneks liigseid
kohustusi väikesadamatele ja -laevadele.
Seni kehtinud direktiiv, mis reguleerib laevajäätmete üleandmist sadamast ning tõhusat
jäätmekäitlust sadamas pärineb 2000. aastast. Vahepeal on toimunud mitmeid arenguid nii
merekeskkonnakaitse tõhustamisel kui laevade teavituste digiteerimises. Samuti on vahepeal
täiendatud oluliselt MARPOL konventsiooni, mis mh annab samuti suuniseid laevajäätmete
üleandmiseks sadamas. Üks direktiivi ülevaatamise eesmärk oli EL korra kooskõlla viimine
MARPOL konventsiooni nõuetega.
Direktiivi 2019/883 kohaselt peab tavapäraselt sadamat külastaval laeval olema võimalik ära
anda kõiki laeval tekkivaid jäätmeid. Selle tagamiseks peavad sadamad eelnevalt koostama
laevajäätmete vastuvõtmise ja käitlemise kavad, milles määratakse kindlaks sadama
vastuvõtuseadmete vajadus ning võimsus arvestades laevu, mis sadamat külastavad. Eestis on
vastav regulatsioon olemas ja laevajäätmete vastuvõtmise ja käitlemise kava koostamine on
sadama pidajale kohustuslik.
Seadusemuudatused aitavad merekeskkonna reostust paremini kontrollida ning lisaks
vähendavad muudatused riigiasutuste töökoormust. Samuti motiveerivad muudatused laevu
sadamates kõiki jäätmeid üle andma, kuna laevajäätmete vastuvõtmise ja käitlemise kavade
koostamisel on eelnevalt nendega konsulteeritud ja seetõttu on sadamates loodud võimalus neil
üle anda kõiki jäätmeid, mis merereisi ajal tekivad. Sadamatasu sisaldab ka kaudset tasu
laevajäätmete vastuvõtmise eest, seetõttu on sadamakülastaja motiveeritud andma sadamas üle
kõik jäätmed, kuna tal ei ole kohustust tasuda laevajäätmete äraandmise eest eraldi tasu.
Tervikuna väheneb muudatustega seoses riigiasutuste töökoormus. Teatud tingimustele vastava
väikesadama pidajal väheneb halduskoormus, ülejäänud sadamatel halduskoormus jääb
samaks.
Kavandatav muudatus 1: konsulteerimise kohustus laevajäätmete vastuvõtmise ja käitlemise
kava koostamisel
Mõju valdkond 1: mõju merekeskkonnale, majandusele, ettevõtluskeskkonnale ja ettevõtete
tegevusele
Mõju sihtrühm: sadama pidajad, sadamaehitise kasutajate või nende esindajad, kohalike
omavalitsuse pädevad asutused, jäätmekäitlejad, laiendatud tootjavastutuse kohustusi täitvate
organisatsioonid ja kodanikuühiskonna esindajad.
Mõju kirjeldus: Sadamaregistri andmetele on Eestis 2234 sadamat. Sadama pidaja peab kava
koostamisel konsulteerima sadamaehitise kasutajate või nende esindajate, kohalike
omavalitsuse pädevate asutuste, jäätmekäitlejate, laiendatud tootjavastutuse kohustusi täitvate
organisatsioonide ja kodanikuühiskonna esindajatega. Konsulteerimise eesmärk on koostada
piirkonna sadamale sobivaim ja sadamaehitise kasutajatele sobivaim kava, mis arvestaks nende
vajadusi. Konsulteerimise käigus saab sadama pidaja kasulikku teavet, millised on
sadamaehitise kasutajate ootused ja sadamaehitise kasutaja saab väljendada omi ootusi.
Konsulteerimise käigus valmiv kava loob ühest küljest sadama pidajast positiivset kuvandit ja
tekitab sadamaehitise kasutajates usaldusväärsust ja samuti väheneb laevajäätmete merre
heitmine ning sellega seoses vähendatakse mereprügi.
4
Seisuga 25.01.2021
14
Konsulteerimise kohustus tähendab, et kui sadamapidaja koostab uue jäätmekäitluskava või
muudab seda, peab ta konsulteerima sadama kasutajate, pädevate asutuste, sadama
vastuvõtuseadmete käitajate, laiendatud tootjavastutuse põhimõtet täitvate asutuste ja
kodanikuühiskonna esindajatega. Uus nõue on selleks, et sadamad võtaksid kuulda ka klientide
ehk laevaomanike vajadusi ja kohalikku omavalitsust, kes jäätmekäitlust oma võimupiiride
ulatuses korraldab. Enamik sadama pidajaid konsulteerivad erinevatel viisidel eri valdkondades
oma kasutajatega ka praegu. Seega nõue ei too kaasa märkimisväärset halduskoormuse tõusu
sadamatele.
Muudatus avaldab positiivset mõju merekeskkonnale. Kuna konsulteerimise tulemusena
koostatakse sadamatele ja sadamat külastatavate klientide vajadustele vastavad laevajäätmete
vastuvõtmise ja käitlemise kavad. Sellega luuakse tingimused, et sadamat külastav klient saab
sadamas ära anda laevajäätmed, mis tal pardal tekivad ja sellega seoses ei satu laevajäätmed
merre. Konsulteerimise tulemusena on sadam teadlik klientide vajadustest.
Järeldus mõju olulisuse kohta: kõnealuse muudatusega ei kaasne olulist mõju.
Kavandatav muudatus 2: laevajäätmete vastuvõtmise ja käitlemise kavade heakskiitmine viie
aasta tagant
Mõju valdkond 1: mõju majandusele, ettevõtluskeskkonnale ja ettevõtete tegevusele
Mõju sihtrühm: sadama pidajad ja Keskkonnaameti ametnikud
Mõju kirjeldus: varasema kolme aasta asemele, näeb nüüd direktiiv ette, et laevajäätmete
vastuvõtmise ja käitlemise kava tuleb esitada heakskiitmisele vähemalt iga viie aasta järel.
Muudatusega väheneb sadama pidajate ja Keskkonnaameti ja Transpordiameti ametnike
töökoormus. Merekeskkonnale kahjulikku mõju ei kaasne, kuna säilib kohustus, et kui sadamas
toimuvad olulised muudatused, tuleb kava uuesti heakskiitmisele esitada.
Järeldus mõju olulisuse kohta: kõnealuse muudatusega ei kaasne olulist mõju.
Kavandatav muudatus 3: teatud tingimustele vastavad väikesadamad ei pea koostama enam
laevajäätmete vastuvõtmise ja käitlemise kava
Mõju valdkond 1: mõju majandusele, ettevõtluskeskkonnale ja ettevõtete tegevusele
Mõju sihtrühm: väikesadamad, kus ei osutata tasulisi sadamateenuseid
Mõju kirjeldus: Laevajäätmete vastuvõtmise ja käitlemise kava koostamise nõudeid ei
kohaldata väikesadamale, kus ei osutata tasulisi sadamateenuseid ja mis asub korraldatud
jäätmeveo piirkonnas, ning mille pidaja on taganud, et sadamasse saabunud väikelaevu
teavitatakse õigeaegselt laevajäätmete vastuvõtmise ja üleandmise korrast. Nimetatud
tingimustele vastav väikesadam teavitab sellest Keskkonnaametit. Eestis ei osuta tasulisi
teenuseid 104 sadamat. Kõnealuse muudatusega väheneb Keskkonnaameti ja tingimustele
vastava väikesadama töö- ja halduskoormus. Tingimustele vastava väikesadama
halduskoormus väheneb olulisel määral, Keskkonnaameti töökoormus väheneb samuti olulisel
määral.
Järeldus mõju olulisuse kohta: kõnealuse muudatusega ei kaasne olulist mõju.
Kavandatav muudatus 4: kaudne sadamatasu kohaldub ka väikelaevadele ja kalalaevadele
Mõju valdkond 1: mõju majandusele, ettevõtluskeskkonnale ja ettevõtete tegevusele
15
Mõju sihtrühm: sadama pidajad, väikelaevad ja kalalaevad. Sihtrühma suurust on hetkel raske
hinnata, kuna hetkel puudub kindel süsteem sadamatasude määramisel. Käesoleva seadusega
nähakse ette, et sadamatasu peab sisaldama ka kaudset tasu laevajäätmete vastuvõtmise eest.
Eelkõige puudutab muudatus suuremaid sadamaid, kus laevajäätmete tasu ei ole sadamatasu
sees. Tasud peavad olema õiglased ja mittediskrimineerivad, seetõttu ei saa tekkida ka olulist
mõju väike- ja kalalaevadele, sest laevajäätmete vastuvõtu ja käitlemise kavas peab sadama
pidaja põhjendama tasude suurust ja Keskkonnaamet seda hindama.
Mõju kirjeldus: olenemata sellest, kas laev annab laevajäätmeid sadamas üle, peab ta tasuma
kaudset tasu, mis on sadamatasu sees. Selle muudatusega kutsutakse sadamaehitise kasutajaid
üles andma kõiki laevajäätmeid sadamas ära ning soovitakse vältida laevajäätmete merre
sattumist. Muudatus ei puuduta väiksemaid sadamaid, kus laevajäätmete üleandmise tasu on
juba sadamatasu sees.
Mereprügi probleemi tõhusaks käsitlemiseks on ülioluline tagada õiged stiimulid jäätmete,
eelkõige MARPOLi konventsiooni V lisas määratletud jäätmete üleandmiseks sadama
vastuvõtuseadmetesse. Seda on võimalik saavutada kulude eest tasumise süsteemi abil, millega
nähakse ette kaudne tasu. Kaudset tasu tuleks maksta jäätmete üleandmisest olenemata ja see
peaks tagama õiguse anda jäätmed üle ilma täiendavate otseste tasudeta. Kaudset tasu tuleks
kohaldada ka kala- ja väikelaevade sektorites, arvestades nende osakaalu mereprügi tekkes. Kui
laev annab siiski üle erakorralise koguse MARPOLi konventsiooni V lisas määratletud
jäätmeid, eelkõige tegevusjäätmeid, mis on suurem kui maksimaalne ladustamismaht, mis on
märgitud eelteates laevajäätmete üleandmise kohta, peaks olema võimalik nõuda täiendavat
otsest tasu, tagamaks et erakorralise koguse jäätmete vastuvõtmise kulud ei paneks
ebaproportsionaalset koormust sadama kulude eest tasumise süsteemile.
Lastijäätmed jäävad pärast terminalis lasti mahalaadimist lasti omaniku omandisse ja neil võib
olla majanduslik väärtus. Samuti ei sisalda kaudne tasu heitgaaside puhastussüsteemide
tekitatud jäätmetega seotud kulusid, mis kaetakse üle antud jäätmete liigi ja koguse alusel.
Järeldus mõju olulisuse kohta: kõnealuse muudatusega ei kaasne olulist mõju.
Seaduse muutmisega ei kaasne mõju riigi julgeolekule ja välissuhetele, ega demograafilist
mõju.
7. Seaduse rakendamisega seotud riigi ja kohaliku omavalitsuse tegevused, eeldatavad
kulud ja tulud
Sadamaregistri menetluskeskkond vajab direktiivi nõuetele vastamiseks täiendavaid arendusi –
vajalik on täiendada praegust jäätmekäitluskavade kooskõlastamise menetlust ja luua x-tee
liidestus elektroonilise mereinfosüsteemiga. Tööde hinnanguline maksumus 12 100 eurot.
Lisaks on vaja arendada elektroonilist mereinfosüsteemi, et tagada vajalikud liidestused
SafeSeaNet-ga ja sadamaregistriga. Tööde hinnanguline maksumus 13 000 eurot.
Transpordiamet väljastab aastas hinnanguliselt 20 vabastustõendit laevajäätmetest teavitamise
ja nende üleandmise kohustusest ning jäätmetasu maksmisest vabastamise kohta. Riigilõivudest
laekuva eeldatava tulu summa on hinnanguliselt 800 eurot aastas.
8. Rakendusaktid
Eelnõuga seoses on vaja muuta:
16
1) majandus- ja kommunikatsiooniministri 1. juuli 2013. a määrust nr 39 „Elektroonilise
mereinfosüsteemi põhimäärus“;
2) majandus- ja kommunikatsiooniministri 12. detsembri 2012. a määrust nr 103
„Sadamaregistri pidamise põhimäärus“;
3) majandus- ja kommunikatsiooniministri 22. detsembri 2009. a määrust nr 129 „Sadama
eeskirja vorm“ tunnistatakse kehtetuks ja kehtestatakse uues redaktsioonis, kuna sadama
eeskirja vormi asemel on otstarbekas kehtestada eeskirjas kajastatud andmete loetelu. Sadama
eeskiri on oma olemuselt informatiivne dokument suunatuna meresõitjale, mistõttu ametlikku
vormi ei ole vajalik kehtestada ning saab piirduda üksnes andmete loeteluga. Kindel vorm ei
ole hetkel enam ka asjakohane, kuna piirab liigselt elektroonilise sadama-eeskirja muutmise ja
kaasajastamise võimalusi sadamaregistris (nt on takistatud andmete asukoha, suuruse või muu
vormistuse muutmine.;
4) Vabariigi Valitsuse 19. mai 2004. a määrust nr 194 „Laevade ja väikelaevade sisemerre,
sadamatesse ning piiriveekogude Eestile kuuluvatesse vetesse sisenemise ja neist väljumise
kord;
5) majandus- ja kommunikatsiooniministri 29. juuli 2009. a määrus nr 78 „Laevaheitmete ja
lastijäätmete üleandmise ja vastuvõtmise korralduslikud nõuded“ tunnistatakse kehtetuks ja
kehtestatakse uues redaktsioonis ning tulenevalt volitusnormi muudatustest täiendatakse seda
laevajäätmete vastuvõtmise tasu suuruse määramist puudutava regulatsiooniga;
6) majandus- ja kommunikatsiooniministri 10.04.2013. a määrust nr 28 „Sadama
registreerimistaotluse vorm“, tunnistatakse kehtetuks ja kehtestatakse uues redaktsioonis, kuna
kindel vorm ei ole enam asjakohane, kuna menetlus toimub läbi elektroonilise kanal. Andmed
kantakse registrisse ja register ise toodab dokumendi. .
Rakendusaktide kavandid on seletuskirja lisas 2.
9. Seaduse jõustumine
Seadus jõustub üldises korras. Direktiivi ülevõtmise tähtaeg on 2021. aasta 28. juunil, mistõttu
tuleks eelnõu menetlemist käsitleda kiireloomulisena.
10. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon
Eelnõu esitati eelnõude infosüsteemi (EIS) kaudu kooskõlastamiseks
Keskkonnaministeeriumile, Maaeluministeeriumile, Kaitseministeeriumile ja
Justiitsministeeriumile ning arvamuse avaldamiseks Transpordiametile, Keskkonnaametile,
Eesti Linnade ja Valdade Liidule, Eesti Laevaomanike Liidu MTÜ-le, Eesti Sadamate Liidu
MTÜ-le, Tallinna Sadam AS-le, Saarte Liinid AS-le, Eesti Ringmajandusettevõtete Liit, Green
Marine AS-le, MTÜ-le Eesti Väikesadamate Arenduskeskus. Eelnõule esitasid märkusi ja
arvamusi Justiitsministeerium, Keskkonnaministeerium ja Maaeluministeerium,
Transpordiamet ja Eesti Sadamate Liit MTÜ. Märkused on leitavad seletuskirja lisast 3.
___________________________________________________________________________
Algatab Vabariigi Valitsus
Vabariigi Valitsuse nimel
(allkirjastatud digitaalselt)
17