MAARDU LINNAVALITSUS
Jaak Aab
Riigihalduse minister
Rahandusministeerium 12.08.2021 nr 7-1.2/3635
Harju maakonnaplaneering 2030+ kohase Tallinna-Helsingi
perspektiivse raudteetunneli trassikoridorile võimalike kitsenduste
seadmine kohalike omavalitsuste üldplaneeringutes
Lugupeetud härra Jaak Aab
Maardu Linnavalitsuses on koostamisel uus üldplaneering, mis algatati Maardu Linnavolikogu
18.04.2017 otsusega nr 264. Uus üldplaneering võeti vastu Maardu Linnavolikogu 22.09.2020
otsusega nr 100. Üldplaneeringu avalik väljapanek toimus 12.10.2020 kuni 15.11.2020. Avaliku
väljapaneku tulemuste avalik arutelu toimus 17.12.2020.
Käesoleval hetkel on Maardu Linnavalitsusel käsil planeerimisseaduse § 89 lõike 2 kohaste
muudatuste sisseviimine üldplaneeringu lahendusse.
Transpordiamet (endine Maanteeamet) palus Maardu Linnavalitsusel 03.11.2020 kirjaga nr 15-
2/20/19023-6 ning 10.12.2020 kirjaga nr 15-2/20/19023-9 suhelda Majandus- ja
Kommunikatsiooniministeeriumiga Helsingi-Tallinna perspektiivse raudteetunneli trassi osas, et
välja selgitada, kas perspektiivne raudtee vajab täpsemat käsitlust üldplaneeringus või on
sobilikum, kui transpordiühenduse täpsem ruumiline ja tehniline lahendus selgitatakse välja
eriplaneeringu raames.
Täpsemalt seisneb Transpordiameti huvi selles, et uus Maardu linna üldplaneering kajastaks
riigiteede nr 11607 ja 11608 ristumiste tingimusi perspektiivse Tallinna-Helsingi
raudteekoridoriga.
Lisaks sellele on Maardu linnas menetluses mitu detailplaneeringut, mille ala jääb osaliselt Harju
maakonnaplaneeringuga kavandatud Tallinna-Helsingi raudteetunneli trassikoridori sisse.
Seetõttu on vaja täpsemalt teada, kas ja millised kitsendused rakenduvad ehitiste planeerimisel ja
ehitamisel trassikoridori sisse.
Maardu Linnavolikogu 22.09.2020 otsusega nr 100 vastu võetud Maardu linna üldplaneeringu
seletuskiri sätestab eelnimetatud raudteekoridoriga seatud tingimused järgnevalt:
__________________________________________________________________________________________
Kallasmaa tn 1 Telefon +372 6060 702 IBAN EE141010002031289008
74111 Maardu Faks +372 6060 701 SEB pank, kood 401
Eesti E-post:
[email protected] Registrikood 75011470
2
Kuni raudtee koridori täpsema planeerimise ja ühenduse väljaehitamiseni on lubatud raudtee
koridoris rajada ajutise iseloomuga ehitisi, sh äri- ja tootmishooneid. Raudteekoridori
väljaarendamisega kaasneb maaomanikul kohustus lammutada raudteekoridori rajatud ajutise
iseloomuga ehitised, sh äri- ja tootmishooned.
Ennepaneku kajastada perspektiivse Rail Balticu raudtee ja Tallinna-Helsingi raudteetunneli
ühenduse trassikoridori kohaliku omavalitsuse üldplaneeringus tegi Harju maavanem
30.05.2016 kirjaga nr 12-4/1793 Jõelähtme valla üldplaneeringu menetluse käigus.
Maavanem selgitab selle planeerimise vajadust järgmiselt:
Kehtivas Jõelähtme valla üldplaneeringus on kõnealune raudteetrass reserveeritud. Samuti on
seda tehtud kehtivas maakonnaplaneeringus ja praegu koostatavas uues
maakonnaplaneeringus.
Ka kehtivas Eesti üleriigilise planeeringu 2030+ seletuskirjas (ptk 4.3.2) on öeldud, et Helsingi–
Tallinna võimaliku raudteetunneli suudme ja trassiala on Eesti poolel planeeringutes fikseeritud
ning sellise ühenduse rajamise võimalus tuleb säilitada. Tunnel võimaldaks siduda Rail Balticu
Soome raudteevõrgu ja sealt lähtuvate rahvusvaheliste raudteekoridoridega.
Võttes arvesse, et Jõelähtme valla ja Maadu linna piir Saha-Loo tee ulatuses jääb pea tervikuna
eelnimetatud raudtee trassi koridori sisse ning mõlema omavalitsuse üldplaneeringute koostamise
konsultandiks on OÜ Hendrikson & Ko, otsustati kasutada Maardu linna üldplaneeringus
samasugust lähenemist ja sõnastust trassikoridori puudutavate kitsenduste kehtestamisel kui on
koostatavas Jõelähtme valla üldplaneeringus.
Ühenduse rajamise võimaluse säilitamine eeldab raudtee koridor ehitistest vabana hoidmist. Kuna
aga raudteetunneli ja seda Rail Balticu raudteega ühendava raudtee koridori täpsem planeerimine
ja väljaehitamine on väga pika perspektiiviga projekt, toob raudtee koridori ehitistest vabana
hoidmine kaasa ehitustegevuse peatamise pikaks ajaks. Üldplaneeringu koostamisel peeti
täielikku ehitustegevuse keelamist ebaotstarbekaks, kuna projektide lõplik realiseerumise aeg on
ebaselge.
Hiljutised kohtulahendid viitavad vajadusele ka üldises planeeringuastmes hinnata planeeritava
tegevusega kaasnevaid mõjusid täpsusastmes, mis võimaldab anda veendumuse, et ebasoodsaid
mõjusid (sh eriti Natura aladele) ei kaasne. Sellisel tasemel mõjude hindamine eeldab
üksikasjaliku projektlahenduse olemasolu. Maardu Linnavalitsusel puuduvad volitused ja
vahendid riikliku tähtsusega ehitise täpsemaks planeerimiseks.
Vastuvõetud üldplaneeringus seatud maakasutuspiirang (luba rajada ajutise iseloomuga ehitisi) on
tekitanud Maardu linna üldplaneeringu vastuvõtmise järgselt segadust koridori sisse jäävate
maaüksuste omanikele. Ehitusseadustiku § 3 lõige 4 sätestab: „Ajutine ehitis on lühemaks kui
viieaastaseks kasutamiseks mõeldud ehitis, mis lammutatakse selle ajavahemiku möödumisel.“
Seega on jäänud puudutatud maaomanikele ebaselgeks, kas ajutise iseloomuga hoone puhul on
3
mõeldud EhS § 3 lg 4 kohast ajutist ehitist. Lisaks tekitab küsimusi nõue lammutada
raudteekoridori rajatud ehitised raudteekoridori väljaarendamisel.
Harju maakonnaplaneeringu 2030+ peatükis 4.1.2 on eelnimetatud koridori (ja teiste
põhimõtteliste raudteekoridoride) kohta kirjutatud järgnevat:
Maakonnaplaneering ei sea otseseid maakasutuspiiranguid põhimõtteliste koridoride alal.
Maakonnaplaneering määrab uute raudteekoridoride põhimõttelise vajaduse.
Maakonnaplaneeringu joonisel kajastub põhimõtteliste raudteedekoridoride kulgemine, mis
näitavad indikatiivselt perspektiivsete trasside asukohti ning vajadust tulevikus raudteetrass
kavandada. Põhimõtteliste koridoride kaardistamine annab olulise sisendinfo nt riigimaadega
tehingute tegemiseks pärast planeeringu kehtestamist. Raudteekoridoride täpsemad paiknemised
selguvad edasise planeerimise käigus (vastavalt kas teemaplaneeringus, üldplaneeringus,
kohaliku omavalitsus eriplaneeringus või riigi eriplaneeringus).
Eelnevast lõigust ei selgu, kas kohalik omavalitsus peab üldplaneeringu menetlemisel määrama
trassi koridori osas täpsemad maakasutuspiirangud või mitte.
Planeerimisseaduse § 27 lõike 1 ja 2 kohaselt on riigi eriplaneeringu eesmärgiks muuhulgas
avaliku raudtee ehitamine, mille asukoha valiku või toimise vastu on suur riiklik või
rahvusvaheline huvi. Eelnevast tulenevalt on Tallinna-Helsingi tunneli ja seda Rail Balticu
raudteega ühendava koridori näol tegemist selgelt sellise ehitisega, mille rajamiseks on eelnevalt
vaja koostada riigi eriplaneering. Riigi eriplaneeringu puhul on planeeringu koostamise
korraldajaks Rahandusministeerium.
Maardu Linnavalitsus on seisukohal, et juhul kui ehitise rajamiseks on vajalik koostada riigi
eriplaneering, siis ei ole asjakohane ühe kohaliku omavalitsuse üldplaneeringu raames sätestada
põhimõttelisele maakonnaplaneeringu trassi koridorile täiendavaid kitsendusi, sest tegemist on
mitut kohalikku omavalitsust läbiva koridoriga ja terve trassi koridori ulatuses peaksid raudtee
koridori asukohast tekkivate kitsendused olema ühtsustatud. Maardu linn ei ole antud projekti
puhul planeeringu koostamise korraldaja ega huvitatud isik, seega puudub Maardu linnal otseselt
võimalus mõjutada projekti elluviimist.
Võttes arvesse eelnevaid asjaolusid, palume Rahandusministeeriumi seisukohti järgnevates
punktides:
1. Maardu Linnavalitsuse hinnangul on põhjendatud Helsingi - Tallinna perspektiivse
raudteetunneli trass kavandada riigi eriplaneeringuga. Kas olukorras, kus üldplaneering
viitab koostatavale eriplaneeringule, tuleb endiselt seada ehitustegevuse kitsendused
reserveeritaval trassikoridoril? Eelkõige on oluline teada, kas Tallinna-Helsingi
raudteetunneli trassi koridori sisse on lubatud püstitada püsivaid rajatisi ja hooneid (st
mitte ainult ehitusseadustiku § 3 lõike 4 kohaseid ajutisi ehitisi).
4
2. Juhul kui kitsendused on vajalik määrata, siis kuidas on korraldatud kaasneva
majandusliku kahju korvamine maaomanikele? Märgime, et Maardu Linnavalitsusel
puuduvad selleks rahalised vahendid.
3. Kas on teada Tallinna-Helsingi raudteetunneli eriplaneeringu algatamise hinnanguline
ajakava (eeldusel, et see algatatakse)?
Eelnevalt püstitatud küsimustele vastuste saamine on vajalik Tallinna-Helsingi raudteetunneli
trassikoridori puudutavate tingimuste täpsustamiseks Maardu linna üldplaneeringus,
detailplaneeringute koostamiseks trassikoridori jäävatel aladel ning õigusselguse saamiseks
puudutatud maaomanikele.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Rein Meel
Abilinnapea
Teadmiseks: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium
Transpordiamet
Jõelähtme Vallavalitsus
Viimsi Vallavalitsus
Taavi Rebane 6060729
[email protected]