Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium · 11. august 2021
Sisu (failidest)
Lepingu nr 1.8-7/20-163 muutmine
Eesti Vabariik, mida esindab pädeva ametiasutusena Majandus- ja
Kommunikatsiooniministeerium, (edaspidi Ministeerium), mida esindab põhimääruse § 23
punkti 4 alusel väliskaubandus- ja infotehnoloogiaminister Andres Sutt
ja
Sihtasutus KredEx, (edaspidi Eraldise saaja), mida esindab põhikirja alusel juhatuse esimees
Ivo Kuldmäe,
edaspidi nimetatud eraldi Pool või koos Pooled,
on Vabariigi Valitsuse 28. aprilli määruse nr 31 17.07.2021. a vastu võetud muudatustest
tulenevalt kokku leppinud muuta 06.05.2020. a sõlmitud ning 19.06., 30.12.2020 ja 07.04.2021.
a muudetud lepingut nr 1.8-7/20-163 (edaspidi Leping).
1. Lepingu punkt 1.2.1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„1.2.1. Eraldise saajalt ei eeldata Meetmete elluviimisel isetasuvust, kuid käenduste alusel
võetud kohustuste täitmisel on uute laenude käendamisel krediidikahjude hüvitamise ülempiir
80%, olemasolevatele laenudele käenduse lisamisel on krediidikahjude hüvitamise ülempiir
50% krediidiandjale vastavate lepingute osas antud käenduste kogusummast;“
2. Lepingu punkt 1.5. muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„1.5. Tulenevalt VV määruse nr 31 §-st 4 oli KredExil õigus võtta punktis 1.1. nimetatud
vahendite kasutamiseks kohustusi kuni 31.12.2020. a. Lisaks on Vabariigi Valitsuse
25.03.2021. a otsuse alusel (istungi protokolli päevakorrapunkt nr 8) ja Vabariigi Valitsuse
15.07.2021. a otsuse alusel (istungi protokolli nr 48 päevakorrapunkt nr 9) KredExil õigus
punktis 1.1.1 nimetatud vahendite arvel võtta kohustusi laenukäenduste ja käibelaenu
andmiseks 180 000 000 (ühesaja kaheksakümne miljoni) euro ulatuses kuni 31.12.2021. a.“
3. Lepingu lisa 3 muudetakse ja asendatakse käesolevale Lepingu muudatusele lisatud lisaga 3.
MINISTEERIUM: ERALDISE SAAJA:
Majandus- ja Sihtasutus KredEx
Kommunikatsiooniministeerium registrikood: 90006012
registrikood: 70003158 Hobujaama 4
Suur-Ameerika 1
10122 Tallinn 10151 Tallinn
Telefon: 6 256 330 Telefon: 6 674 100
(allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt)
Andres Sutt Ivo Kuldmäe
ettevõtlus- ja infotehnoloogiaminister juhatuse esimees
Lisa 3 Ministeeriumi suunised
Vabariigi Valitsuse korraldustega on eelneval ja 2021. aastal piiratud nii turismisektori kui ka mitmete
teiste sektorite tegevust ning välistatud ei ole uued Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud piirangud aasta
lõpus koroonapuhangu kolmanda laine järgselt. Eesti Panga andmetel langes reisiteenuste eksport
(välisriikide elanike kulutused Eestis) 2020. aastal 2019. aastaga võrreldes 67% ehk 1,04 miljardi võrra.
Koos reisijateveo ekspordiga langes kriisi tulemusel turismiteenuste eksport kokku 1,3 miljardi võrra
ehk 63%. Suured tegevuskulud on eelkõige majutuse, toitlustuse ja mitmete teiste sektori ettevõtjatel.
Eeltoodust lähtuvalt ning seoses epideemia jätkuva leviku tõttu on allpool välja toodud sektorite olukord
jätkuvalt väga raske. Enim kannatanud majandusharude toetamisel keskendume sellele, et võimalikult
paljud ettevõtted oleksid võimelised oma äri taaskäivitama ja töökohad säilitama.
Laenutaotleja tegutsemist vastaval tegevusalal näitab üldjuhul äriregistrisse kantud EMTAK tegevusala
kood. Juhul, kui äriregistrisse kantud EMTAK kood on teistsugune, kuid laenutaotleja tegutseb siiski
tegevusalal, mis on eelduseks allolevate meetme rakendamiseks, võib laenutaotleja kasutada selle
asjaolu tõendamiseks ka muid tõendeid. Tõendite kohasust ning piisavust hindab sellisel juhul Eraldise
saaja. Eelkõige peaksid esitatavad tõendid näitama laenutaotleja käibe olulise osa seotust asjakohaste,
meetme rakendamise eelduseks olevate tegevusaladega enne COVID-19 tõttu tegevuspiirangute
rakendamist.
Sihtrühmad on valitud järgnevate põhimõtete alusel:
kelle käive on kukkunud kõige kiiremini ja ulatuslikumalt;
kes on elujõulised, kuid kelle äri peatus momentaalselt ja riigi poolt kehtestatud piirangute tõttu
ning seetõttu taastub pikema aja jooksul;
kes on kavandatud konverentside ja/või muude inimesi kokku toovate ürituste ärajäämise tõttu
kannatanud olulist majanduslikku kahju ning kelle tegevus taastub seetõttu aeglaselt.
A. Suunised erakorralise käibelaenu meetme rakendamiseks:
Käibelaenu antakse summas kuni 700 000 eurot ettevõtjale või seotud grupi kohta.
Laenusaaja peab tagama laenu vähemalt 10% ulatuses, kui laenu summa on üle 150 000 euro, siis 50%
ulatuses laenu summast.
Laenutaotleja põhitegevusalaks on:
a. majutus (EMTAK tegevusala kood I55),
Põhjendus: Majutusettevõtjatel on kriisist tulenevalt tühistatud broneeringute ja rahvusvahelisele
reisimisele kehtivate piirangute tõttu jätkuvalt ulatuslik saamata jäänud müügitulu ja kõrged
tegevuskulud. Pärast siseturismi hoogustanud 2020. aasta suvehooaja lõppu on ettevõtjad taas olnud
silmitsi märkimisväärse nõudluse ja käibe langusega eelseisva pika madalhooaja vältel ning uute
piirangute tõttu. Eelkõige kannatavad välisturistide majutamisega tegelevad majutusasutused.
Ettevõtjatel on lisaks personalikuludele kanda püsivad hooldus- ja rendikulud, kommunaalkulud.
Välisturismi taastumine võtab aega ning sõltub rahvusvaheliste ühenduste taastumisest, vaktsineerimise
kiirusest ja piirangute leevenemisest ning erinevate rahvusvaheliste sündmuste toimumise
võimalikkusest Eestis.
b. toitlustus (I56),
Põhjendus: Toitlustusettevõtjad on kehtivate piirangute tõttu kannatanud olulisi käibelangust –
avamisaja lühendamisest kuni täieliku sulgemiseni. Ilma toetuseta ei ole võimalik ettevõtjatel säilitada
ka kriitilisel hulgal töökohti, et olla valmis nõudluse taastumisel pakkuma kvaliteetseid teenuseid.
Restoranid, kohvikud ja catering teenuse pakkujad on oluline osa külalislahkuse sektori ettevõtjatest,
kellel on märkimisväärne roll nii tööandjatena üle Eesti kui välis- kui siseturistide kvaliteetses
külastuskogemuses ja korduvkülastuste soodustamisel.
c. sõitjate vedu (H491, H493, H50, H51) ja transpordi abitegevused (H52),
Põhjendus: Ehkki reisijate maismaaveo ettevõtjad on sarnaselt reisiettevõtjatele otseselt kehtestatud
piirangutest puutumata, on nende majandustegevus sarnaselt reisiettevõtjatega saanud oluliselt
kannatada sise- ja välisturistide puudumise tõttu. Lisaks on teatritele, kultuuriasutustele, üritustele,
konverentsidele, haridustegevusele, huviringidele, huvitegevusele ja meelelahutusele seatud piirangud
toonud kaasa olulise nõudluse vähenemise reisijateveo teenuse järele. Kliendi vähesuse tõttu on aga
ettevõtetel sellegi poolest kapitalikuluga seotud kohustused.
d. reisibüroode ja reisikorraldajate tegevus (N79),
Põhjendus: Reisiettevõtted tegutsevad juba pea aasta praktiliselt ettevõtluskeelu tingimustes ning see
kajastub sissetulekute drastilises kukkumises. Alates 2020. aasta aprillist on käive kukkunud keskmiselt
90%, alles on umbes pooled kriisieelsetest töötajatest. Ettevõtjad prognoosivad, et ka algav sissetuleva
turismi (turismiteenuste ekspordi) hooaeg jääb praktiliselt vahele või toimub oluliselt vähendatud mahus
nn piirkondlike reisimullide arvelt. Sissetuleval suunal tegutsejate käibest oli 2020. aastal alles 0-5%.
e. nõupidamiste ja messide korraldamine (N823),
Põhjendus: Seoses piirangutega reisimisele ja paljude rahvusvaheliste konverentside ning ürituste
ärajäämisega uutest piirangutest tulenevalt on nõupidamiste ja messide korraldamisega tegelevad
ettevõtjad kannatanud olulist käibelangust. Nende ettevõtjate toetamine on oluline ekspordivõimekuse
ja tulu teenimise võimaluste säilitamiseks, kuna äri- ja konverentsiturismi klient on kõige tulutoovam
külastaja.
f. sanatooriumide ravitegevus (Q86905) ja saunade, solaariumite ning massaažisalongide
tegevus jm füüsilise heaoluga seotud teenindus (S96041),
Põhjendus: Ravieesmärkidel tegutsevad sanatooriumid ja saunade, spaadega ning muu sarnasega seotud
tegevused on juba pikemat aega täituvuse piirangute tingimustes või on uutest piirangutest tulenevalt
suletud, põhjustades ettevõtjatele olulist käibelangust.
g. kultuuritegevus (R90, R91)
Põhjendus: Teatritetendustele, kultuuriasutustele, üritustele, konverentsidele, haridustegevusele,
huviringidele, huvitegevusele ja meelelahutusele seatud piirangud on juba pikemat aega pärssinud nende
tegevust, mistõttu on käibelangus suur.
h. sporditegevus (R93), füüsilise heaoluga seotud teenindus (S9604)
Põhjendus: Sporditegevusega seotud ettevõtted on juba pikemat aega tegutsenud piiratud tingimustes
või olnud täiesti suletud, mis on väga olulist mõju avaldanud ettevõtete käibele.
i. või on laenutaotleja turismiteenuste pakkuja, kes pakub külastajatele elamusteenuseid
kas loodusturismis, kultuuriturismis või aktiivse puhkuse teenustena ning on leitav
vastavate kategooriate teenusepakkujana Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse
hallatavas Eesti turismiteenuste andmebaasis www.puhkaeestis.ee.
Põhjendus: Sihtgrupiks on väiksematest teenusepakkujatest ettevõtjad, kes pakuvad nii sise- kui
välisturistidele elamusteenuseid loodusturismis, aktiivse puhkuse valdkonnas või kultuuripärandi
tutvustamisel ning kelle ellujäämisel on oluline roll reisimise taastumisel vajalike teenuste jätkamiseks.
B. Suunised meetme Erakorraline proportsionaalne käendus majutus- ja toitlustussektoris
tegutsevatele ettevõtjatele, reisibüroodele ning reisikorraldajatele sihtgrupi
laiendamiseks
Meedet „Erakorraline proportsionaalne käendus majutus- ja toitlustussektoris tegutsevatele
ettevõtjatele, reisibüroodele ning reisikorraldajatele“ sihtgruppi laiendatakse laenutaotlejatele,
kelle põhitegevusalaks on (põhjendused vt ülalpool):
a. majutus (EMTAK tegevusala kood I55),
b. toitlustus (I56),
c. sõitjate vedu (H491, H493, H50, H51), transpordi abitegevused (H52),
d. reisibüroode ja reisikorraldajate tegevus (N79),
e. nõupidamiste ja messide korraldamine (N823),
f. sanatooriumide ravitegevus (Q86905) ja saunade, solaariumite ning massaažisalongide
tegevus jm füüsilise heaoluga seotud teenindus (S96041),
g. kultuuritegevus (R90, R91),
h. sporditegevus (R93), füüsilise heaoluga seotud teenindus (S9604).