dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel
Otsing›Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium
Väljaminev kiriAvalik

Kiri

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium · 11. august 2021
Viit
2-1/21-0399/4810
Registreeritud
11. august 2021
Dokumendi liik
Väljaminev kiri
Adressaat
Rahandusministeerium, Eesti Kaubandus-Tööstuskoda, MTÜ Logistika ja Transiidi Assotsiatsioon, MTÜ Eesti Standardimis- ja Akrediteerimiskeskus, Eesti Väikepruulijate Liit
Saabumis/saatmisviis
EIS
Funktsioon
2/S Õigusalane teenindamine
Sari
2-1/S Ministeeriumis väljatöötatud õigusaktide eelnõud koos seletuskirjadega (Arhiiviväärtuslik)
Toimik
2-1/21-0399
Vastutaja
Triinu Sillamaa (Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, Kantsleri valdkond, Ettevõtlus- ja tarbimiskeskkonna valdkond, Ettevõtlus- ja tarbimiskeskkonna osakond, Toote ohutuse ja tarbijakaitse talitus)

Failid

  • 📎2-121-03994810 11.08.2021 Väljaminev kiri.asice963 KB

Sisu (failidest)

Rahandusministeerium Meie 11.08.2021 nr 2-1/21-0399/4810 Ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri määruse „Aktsiisikauba mõõtmiseks kasutatavate mõõtevahendite metroloogilistele omadustele ja mõõteprotseduuridele esitatavad nõuded“ eelnõu Esitame kooskõlastamiseks ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri määruse „Aktsiisikauba mõõtmiseks kasutatavate mõõtevahendite metroloogilistele omadustele ja mõõteprotseduuridele esitatavad nõuded“ eelnõu. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Andres Sutt ettevõtlus- ja infotehnoloogiaminister Lisad: 1) eelnõu; 2) eelnõu seletuskiri. Lisaadressaadid: Eesti Kaubandus-Tööstuskoda MTÜ Logistika ja Transiidi Assotsiatsioon MTÜ Eesti Standardimis- ja Akrediteerimiskeskus Eesti Väikepruulijate Liit Triinu Sillamaa 625 6391 [email protected] Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 625 6342 / [email protected] / www.mkm.ee Registrikood 70003158 30.07.2021 Ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri määruse „Aktsiisikauba mõõtmiseks kasutatavate mõõtevahendite metroloogilistele omadustele ja mõõteprotseduuridele esitatavad nõuded“ eelnõu seletuskiri 1. Sissejuhatus Määrus kehtestatakse alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja elektriaktsiisi seaduse (edaspidi ATKEAS) § 331 lõike 6 alusel. ATEKAS-e § 331 näeb ette aktsiisikauba mõõtmise nõuded ja mõõtmise usaldusväärsuse tagamise. Määrusega kehtestatakse aktsiisikauba, milleks on alkohol, tubakatooted, kütus ja elektrienergia, mõõtmiseks kasutatavate mõõtevahendite metroloogilistele omadustele esitatavad nõuded. Käesolev määrus asendab samasisulist varasemat majandus- ja kommunikatsiooniministri 17. detsembri 2007. a määrust nr 103 „Aktsiisikauba mõõtmiseks kasutatavate mõõtevahendite metroloogilistele omadustele esitatavad nõuded“ (edaspidi määrus nr 103). Määruse nr 103 muutmise üheks peamiseks põhjuseks on majandus- ja taristuministri 18. detsembri 2018. a määruses nr 65 „Metroloogiliselt kontrollitud mõõtevahendite kohustuslikud kasutusalad koos eranditega, metroloogilise kontrolli alla kuuluvate mõõtevahendite nimistu, täpsusnõuded, taatluskehtivusajad ning metroloogilise kontrolli ja statistilise taatluse täpsustatud nõuded“ (edaspidi määrus nr 65) tehtud muudatused. Kuna määruses nr 65 on võrreldes 12. detsembri 2006. a määrusega nr 104 „Kohustuslikule metroloogilisele kontrollile kuuluvate mõõtevahendite nimistu, mõõtevahendite olulised ja erinõuded, sealhulgas täpsusnõuded, ning mõõtevahendite taatluskehtivusajad” muudetud taatluskohustuslike mõõtevahendite nimistut, sh osad aktsiisikauba mõõtmisel kasutatavad mõõtevahendid on taatluskohustuslike mõõtevahendite hulgast eemaldatud, on vajalik ka määruse nr 103 ajakohastamine. Muudatuse käigus ei lisata enam viiteid taatluskohustuslike mõõtevahendite määrusele nr 65, et edaspidi vältida ühest määruse muudatusest tingitud teise määruse muutmise vajadust. Lisaks eemaldatakse määrusest 103 viited konkreetsetele standarditele, sest tulenevalt toote nõuetele vastavuse seaduse (edaspidi TNVS) § 42 lõikest 6 ei ole lubatud tehnilises normis kohustuslikku viidet standardile sätestada. Kuna muudatused puudutavad määruse paljusid lõikeid ja lisasid, siis on õigusakti parema loetavuse eesmärgil koostatud uus määruse terviktekst. Ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri määruse „Aktsiisikauba mõõtmiseks kasutatavate mõõtevahendite metroloogilistele omadustele ja mõõteprotseduuridele esitatavad nõuded“ eelnõu ja seletuskirja koostas Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi siseturuosakonna toote ohutuse ja tarbijakaitse talituse nõunik Triinu Sillamaa (e-post: [email protected], tel: 625 6391). Määruse eelnõu juriidilise ekspertiisi tegi Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi õigusosakonna juhataja Tiit Rebane (e-post: [email protected], tel: 6397648). Eelnõu eesmärk on ajakohastada aktsiisikauba mõõtevahendite nõudeid, eemaldada mittelubatud kohustuslikud viited standarditele ja muuta aktsiisikauba mõõtevahendite nõuete määrus sõltumatuks taatluskohustuslike mõõtevahendite määruse nr 65 edaspidistest muudatustest. 2. Määruse sisu ja võrdlev analüüs Eelnõu on kehtiva samasisulise määruse uus terviktekst. Määruse eesmärgiks on kehtestada aktsiisikauba mõõtmiseks kasutatavate mõõtevahendite metroloogilised nõuded. Nimetatud 1 nõuetele vastavate mõõtevahendite kasutamisel on võimalik tagada aktsiisikauba mõõtmise piisav usaldusväärsus. Võrreldes määrusega nr 103 on käesolevas eelnõus eemaldatud lõiked, mis kordasid ATKEAS-e nõudeid või tulenesid juba pädeva mõõtja hindamise või mõõtevahendi kalibreerimise reeglitest. Uue määruse lisas, mis asendab määruse nr 103 lisa 1, ei ole viidatud iga mõõtevahendi juures määruse nr 65 lisa vastavale punktile, mis vähendab vastastikust sõltuvust tulevaste muudatuste puhul. Samas metroloogilise kontrolli kohustus aktsiisikauba mõõtmiseks kasutatavatele mõõtevahenditele tuleneb jätkuvalt määrusest nr 65. Määruses ei ole enam lisa 2, mis sisaldas valemit etanooli vesilahuses alkoholisisalduse arvutamiseks. Alkoholiaktsiisi mõõtmise korral peab olema mõõtetulemuste jälgitavus tõendatud mõõteseaduse § 5 tähenduses. Mõõtetulemused on jälgitavad, kui mõõtmise on teinud pädev mõõtja, kasutades kalibreeritud või taadeldud mõõtevahendit või sertifitseeritud etalonainet, järgides asjakohast mõõtemetoodikat. Mõõtja pädevust hinnatakse ja tõendatakse akrediteerimise või erialase pädevuse hindamise ja tõendamisega. Alkoholi aktsiisimõõtmiseks pädeva mõõtja hindamise käigus tuleb hinnata metoodikat, mille üks osa etanoolikoguse määramisel on mõõtetulemuste arvutamise õigsuse hindamine. Erialase pädevuse hindajaks on Eesti riiklik akrediteerimisasutus MTÜ Eesti Standardimis- ja Akrediteerimiskeskus, kes on piisavalt pädev hindamaks ka arvutustel kasutatavate valemite asjakohasust ja õigsust, mistõttu konkreetse valemi kehtestamine õigusakti tasandil on ebavajalik. Määrus koosneb viiest paragrahvist ja ühest lisast. Paragrahvis 1 sätestatakse mõistete kasutamine. Määruses kasutatakse mõõtmise ja mõõtevahenditega seotud mõisteid mõõteseaduse tähenduses. Niisuguseid mõisteid on mitmeid, näiteks „mõõtevahend“ ja „taatlemine“. Mõõtevahend on seade mõõtmiseks, mida kasutatakse üksi või koos ühe või mitme lisaseadmega või -seadisega. Taatlemine on protseduur, mille käigus pädev taatluslabor kontrollib mõõtevahendi nõuetele vastavust. Määruses ei sätestata enam, et vedelkütusena käsitatakse määruses ATKEAS-e §-des 19 ja 20 nimetatud kütuseid, kuna määrus on ATKEAS-e alusel kehtestatud ja seetõttu pole vajalik üle korrata mõistete kasutamist ATKEAS-e alusel. ATKEAS-e § 19 lõige 1 sätestab, et kütus on pliivaba bensiin, pliibensiin, lennukibensiin, petrooleum, diislikütus, eriotstarbeline diislikütus, kerge kütteõli, raske kütteõli, põlevkivikütteõli, mootorivedelgaas ja mootorimaagaas, kivisüsi, pruunsüsi, koks ja põlevkivi, vedelgaas, maagaas ning kütusesarnane toode. Kütusena käsitatakse ATKEAS-e mõistes ka mootorikütusest, kütteõlist ja kütusesarnasest tootest erinevat vedelat põlevainet (edaspidi vedel põlevaine), ja biokütust, mida kasutatakse, pakutakse müügiks või müüakse mootorikütuse või kütteainena või mootorikütuse või kütteaine lisandina. Maksu- ja Tolliamet võib ATKEAS-e mõistes vedela põlevainena käsitada kemikaale, mis omadustelt on sarnased mootorikütusega ning mis puhtal kujul või segatuna pliivabale bensiinile, pliibensiinile või diislikütusele on kasutatavad mootorikütusena. Lisaks on võrreldes kehtiva õigusega on paragrahvist eemaldatud viide metroloogia terminite standardile, sest TNVS-i § 42 lõike 6 kohaselt ei tohiks teha kohustuslikke viiteid standarditele, ja tugitingimusi selgitav mõiste, kuna seda mõistet õigusaktis enam ei kasutata. Paragrahvi 2 lõike 1 kohaselt tuleb aktsiisikauba mõõtmisel kasutada taadeldud mõõtevahendit või taatluskohustuse puudumisel jälgitavalt kalibreeritud mõõtevahendit. See nõue on oluline, et tagada aktsiisikauba mõõtmise korrektsus ja usaldusväärsus, sest saadud mõõtetulemus on aktsiisi maksmise aluseks. Mõõtevahendite taatluskohustus on kehtestatud mõõteseaduse § 6 lõike 4 alusel määrusega nr 65 ja on mõõtevahendite liikide kaupa esitatud määruse 65 lisas. Kui mõõtevahendile pole määrusega nr 65 taatluskohustust kehtestatud, tuleb 2 kasutada aktsiisikauba mõõtmiseks jälgitavalt kalibreeritud mõõtevahendit. Kalibreerimisel peab jälgitavuse tagamiseks kasutama etaloni, millel on kolm korda kõrgem liitmääramatus kui kalibreeritaval mõõtevahendil, mis tuleneb üldistest kalibreerimisnõuetest. Seetõttu ei nimetata määruses enam, et mõõtevahendi kalibreerimisel peab olema tagatud ülekandesuhe etaloni ja mõõtevahendi liitmääramatuste vahel vähemalt 1/3. Lõige 2 sätestab, et mõõtevahendit tuleb kasutada ja hooldada vastavalt õigusaktides, tootja koostatud kasutusjuhendis, asjakohastes standardites või eeskirjades ette nähtud nõuetele. Võrreldes kehtiva määrusega nr 103 ei sätestata selles paragrahvis aktsiisikauba mõõtmisel saadavate mõõtetulemuste jälgitavuse tõendamise aluseid ning juhtusid, millal peab olema mõõtevahendite taatluskohustus täidetud ning millistel tingimustel võib pädev mõõtja mõõtetulemuste jälgitavuse saavutamiseks kalibreeritud mõõtevahendit kasutada. Aktsiisikauba mõõtmisel saadavate mõõtetulemuste jälgitavuse tõendamise nõue on sätestatud juba ATKEAS-e §-s 331, kuhu on lisatud ka juhud, millal mõõtetulemuste jälgitavuse tõendamine ei ole nõutud, mistõttu määrus ei pea seda üle kordama. Mõõtevahendite taatluskohustus on kehtestatud määrusega nr 65 ning mõõtevahendid, millele ei ole määrusega nr 65 taatluskohustust kehtestatud, peavad olema aktsiisikauba mõõtmiseks jälgitavalt kalibreeritud. Paragrahvis 3 kehtestatakse aktsiisikauba mõõtmiseks kasutatavate mõõtevahendite metroloogilised nõuded (lubatud veapiirid ja täpsusklassid) eesmärgiga tagada võimalikult täpne mõõtmine ja saadud mõõtetulemuste usaldusväärsus. Määruse § 3 lõike 1 kohaselt peavad aktsiisikauba mõõtmisel kasutatavate mõõtevahendite lubatud veapiirid vastama määruse lisas esitatud väärtustele. Nende hulka kuuluvate taatluskohustuslike mõõtevahendite muud olulised ja erinõuded ning taatluskehtivusajad on kehtestatud määruses nr 65. Kui aktsiisikauba mõõtmisel kasutatakse mõõtevahendit, mida ei ole eelnõu lisas nimetatud, peavad kasutatavad mõõtevahendid tagama § 3 lõikes 2 nimetatud mõõtetulemuse täpsuse. Määruse § 3 lõikega 2 kehtestatakse mõõteprotsessi tulemuse laiendmääramatuse väärtused, mida erinevatel aktsiiskauba mõõtmistel kasutatavad mõõtevahendid peavad tagama. Mõõtemääramatus ei ole mõõtmisviga ega mõõtehälve, vaid näitab mõõtesuurusele omistatava väärtuse tõenäosusjaotust ehk iseloomustab suuruse väärtuse hajuvust. See on hinnang, mis näitab, et mõõdetav suurus on tõenäoliselt ± mingi arv. Tõeline väärtus asub selles vahemikus teatava tõenäosusega. Laiendmääramatust hinnatakse tõenäosustasemel 95%, nagu pädevate mõõtjate puhul, mis on sätestatud ka majandus- ja taristuministri 13.12.2018 määruse nr 64 „Nõuded mõõteprotseduurile ja mõõtja erialasele pädevusele ning pädevuse hindamise ja tõendamise kord“ § 2 punktis 11. Mõõtemeetod on jäetud vabaks, kuid kogu mõõteprotsessi tulemuse laiendmääramatused vedelike, kaalukauba, tükikauba, veeldatud gaasi, maagaasi ja elektrienergia koguse mõõtmisel peavad vastama määruse § 3 lõikes 2 kehtestatud väärtustele. Maagaasi ja elektrienergia koguse mõõtevahendite (arvestite) metroloogilised omadused (eelkõige lubatud piirvead) varieeruvad sõltuvalt tööpiirkonnast. Maagaasi ja elektrienergia koguse mõõtmisel on mõõteprotsessi tulemuse laiendmääramatuse väärtuseks mõõtevahendi määratletud väikseima piirvea kahekordne väärtus. Võrreldes kehtiva määrusega nr 103 ei ole käesolevas eelnõus laiendmääramatuste väärtuseid muudetud. Maagaasi ja elektrienergia koguse mõõtmisel mõõtevahendi määratletud väikseima piirvea kahekordse väärtuse juures ei nimetata enam, et väikseim piirviga tuleb määratleda tugitingimustel. Põhjuseks on asjaolu, et tugitingimus on 3 ideaaltingimus, kus mõõtevahendiga saadakse eeldatavalt kõige parem mõõtetulemus. Tugitingimustel on mõõtevahendil kõige väiksem viga ja seda tingimust ei ole vaja eraldi rõhutada. Sellest paragrahvist on eemaldatud määruse nr 103 lisaga 2 seotud lõiked, mis sisaldasid valemit etanooli vesilahuses alkoholisisalduse arvutamiseks, kuivõrd võimalusi alkoholisisalduse arvutamiseks on erinevaid ning aktsiisikauba mõõtmiseks pädevaks hinnatud ja tõendatud mõõtja kirjeldab oma metoodikas viisi, kuidas ta alkoholisisaldust määrab ja arvutab. Määruse § 3 lõikes 3 määratletakse tingimused (temperatuur, maagaasi korral ka rõhk), mille juurde peavad mahuühikus mõõdetud aktsiisikauba kogused olema teisendatud: näiteks etanool temperatuurile 20 oC ja 100%-lise etanooli mahule, vedelkütus temperatuurile 15 oC ning maagaas temperatuurile 20 oC ja rõhule 101,325 kPa (1,01325 bar). Konkreetsed tingimused on vajalikud tulemuste võrdlemiseks. Massi järgi maksustavate kütuste (nt raske kütteõli ja põlevkivi kütteõli) mahu järgi mõõtmisel tuleb maht samuti teisendada temperatuurile 15 oC. Seejärel arvutada mahu mõõtmisel saadud tulemuse kaudu aktsiisikauba mass. Määruse § 3 lõikes 4 määratakse statsionaarsete mõõtemahutite korduskalibreerimise intervall. Hetkel on algatatud määruse nr 65 muudatus, millega vabastatakse aktsiisikauba mõõtmiseks kasutatavad mõõtemahutid taatluskohustusest. Taatluskohustusest vabastamise põhjuseks on, et sisuliselt on tegemist jälgitava kalibreerimisega ning riigisisese taatlusnõude ja -teenuse olemasolu tõttu ei ole võimalik kasutada kalibreerimisteenust väljastpoolt Eestit, mis takistab teenuste vaba liikumist Euroopa Liidus. Määruse lisas on mitmeid mõõtevahendeid, millel ei ole kehtestatud taatluskohustust ning kalibreerimisintervalli ja muude kalibreerimistingimuste osas järgitakse asjakohaseid standardeid. Näiteks tihedusemõõturid ja termomeetrid. Statsionaarse mõõtemahuti metroloogiliste omaduste muutus mõjutab aktsiisimõõtmiste tulemust juba väga väikse muudatuse puhul, mistõttu on asjakohane nende mõõtevahendite korral mõõtmiste usaldusväärsuse tagamiseks kalibreerimisintervall kehtestada määrusega. Kalibreerimisintervalli määramisel on aluseks asjakohane standard standardi EVS-ISO 7507- 1:2006 „Toornafta ja vedelad naftatooted. Vertikaalsete silindriliste mahutite kalibreerimine. Osa 1: Mõõdulindimeetod“, millest tuleb lähtuda ka muude kalibreerimisnõuete järgimisel. Statsionaarseid silindrilisi vertikaalseid mõõtemahuteid käsitlev asjakohase standardi EVS- ISO 7507-1:2006 soovitusliku lisa B punkti B.5.2 kohaselt on täieliku ümberkalibreerimise intervall 15 aastat. Muude kalibreerimismeetodite korral ei ole ümberkalibreerimise tingimusi, sh intervalli, vastavates standardites toodud. Uus kalibreerimine tuleb jätkuvalt teha ka juhul, kui mahuti geomeetrilised omadused muu juhul muutuvad. Mahuti geomeetriliste omaduste muutus on näiteks mahuti ümberehitus, remont ja mahuti vajumine. Standardi EVS-ISO 7507- 1:2006 lisa B punkti B.5.2 kohaselt saab ümberkalibreerimise vajadust kalibreerimisintervalli vahepealsel ajal hinnata teatud mõõtemahuti parameetrite (alumise plaadiringi läbimõõdu, kalde, tugikõrguse ja seinaplaadi paksuse) kontrollimise abil ja kui nimetud parameetrid ei vasta, siis on asjakohane teha täielik mahuti ümberkalibreerimine. Igal juhul tuleb iga 15 aasta järel teha mõõtemahuti täielik ümberkalibreerimine. Samuti on võimalik kahtluse korral järelevalve käigus teostada kontrollmõõtmisi või tellida ekspertiise lähtudes korrakaitseseaduse (sh § 49 lõikest 51) regulatsioonist. Määruse § 3 lõikes 5 sätestatakse, et aktsiisimõõtmise kohustusega aktsiisimaksjal on kasutatud mõõtevahendite, mõõtemeetodite ning mõõtmiste ja arvutuste õigsuse ning usaldusväärsuse kontrollimist kajastav dokumentatsioon. ATKEAS § 332 sätestab aktsiisimaksjale aktsiisikauba mõõtmisega seotud dokumenteerimise kohustuse ja käesoleva sättega täpsustatakse mõõtevahendite ja mõõteprotseduuridega seotud dokumendid. Aktsiisimaksja, kes ise ei ole akrediteeritud või erialaselt pädevaks mõõtjaks tunnistatud, kasutab aktsiisikauba 4 mõõtmistel akrediteeritud labori või pädeva mõõtja teenust. Sel juhul on samuti oluline, et aktsiisimaksjal on olemas kõik mõõtmiste õigust kajastavad dokumendid. Dokumentatsiooni olemasolu on vajalik järelevalvet teostavatele ametiisikutele. Võrreldes kehtiva määrusega ei ole sätet muudetud. Kasutatud mõõtevahendite kalibreerimis- või taatlustunnistused ning mõõtemeetodid peavad olema pidevalt ajakohased. Aktsiisikauba mõõtmine ja selle üle arvestuse pidamine on seotud finantsarvestusega ehk raamatupidamisega. Seega on mõõtmise dokumendid raamatupidamise algdokumendid ning nende säilitamine toimub vastavalt raamatupidamise seadusele. Paragrahvi 4 kohaselt on aktsiisikauba mõõtmiseks kasutatavate mõõtevahendite ja mõõtetulemuste jälgitavuse tõendamise osas järelevalveasutus Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet mõõteseaduse alusel. Ka selles osas ei ole antud juhul ette nähtud mingeid muudatusi, kuna Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet on järelevalveasutus ka kehtivas määruses. Paragrahvi 5 kohaselt tunnistatakse kehtiv samasisuline määrus nr 103 kehtetuks. Määruse lisaga kehtestatakse aktsiisikauba valmistamiseks kasutatud toorme ja aktsiisikauba mõõtmiseks kasutatavate mõõtevahendite lubatud veapiirid. Lisas ei ole enam taatluskohustuslike mõõtevahendite korral viiteid määruse nr 65 lisa vastavatele punktidele, mistõttu käesolev määrus ei ole enam vahetult sõltuvuses mõõteseaduse ja määruse nr 65 muudatustest. Samas metroloogilise kontrolli kohustus aktsiisikauba mõõtmiseks kasutatavatele mõõtevahenditele tuleneb jätkuvalt määrusest nr 65. Näiteks tulenevalt määruse nr 65 punktist 1.1.5 tuleb tollitava või aktsiisikauba koguse mõõtmisel kasutada taadeldud mitteautomaatkaalu ning määruse lisa täpsustab, et etanoolisisalduse määramisel (I punkt 7) tuleb kasutada II klassi ja etanooli koguse määramisel (I punkt 10) III klassi mitteautomaatkaalu. Taatluskohustuse puudumisel tuleb kasutada jälgitavalt kalibreeritud mõõtevahendit, mille täpsusklass vastab lisa teises veerus toodule. Näiteks tuleb vedelkütuse koguse mõõtmisel kasutada statsionaarset silindrilist vertikaalset mõõtemahutit, mis on jälgitavalt kalibreeritud vastates täpsusastmele ±0,3% mõõdetud mahust. Võrreldes määruse nr 103 lisaga on lisatud alkoholi ja tubaka koguse mõõtevahendite loetelusse ka automaatkaalud, mida kasutatakse aktsiisikauba mõõtmiseks vähe. Lisamise põhjuseks on, et automaatkaaludel on tulenevalt määruse nr 65 lisast taatluskohustus ja seetõttu on õigusselguse tagamiseks lisatud automaatkaalud ja nende täpsusklassid ka käesolevasse eelnõusse. 3. Määruse vastavus Euroopa Liidu õigusele Määrusega reguleeritavad nõuded ei tulene Euroopa Liidu õigusest, vaid on riigisisesed. Määruse eelnõu sisaldab tehnilisi norme (peamiselt määruse lisa) ning kuulub direktiivi (EL) 2015/1535 kohaselt teavitamisele tehniliste normide teabesüsteemi kaudu. Eelnõu teabesüsteemi sisestamise hetkest on ooteaeg kolm kuud. Määruse saab kehtestada pärast ooteaja möödumist, kui teistest liikmesriikidest ja Euroopa Komisjonilt märkusi või üksikasjalikke arvamusi ei ole laekunud. 4. Määruse mõjud Määruses tehakse eelkõige tehnilisi muudatusi. Määrusega kaasnevad muudatused vähendavad sätete dubleerimist ATKEASes ja määruses nr 65. Kohustuslike viidete eemaldamisega standarditele tagatakse määruse vastavus TNVS § 42 lõikele 6, mis keelab riigisiseselt tehnilises normis kohustuslikku viidet standardile sätestada. Määruse eesmärgiks on lihtsustada 5 määruse sõnastust, eemaldada ebavajalikud kordused ja muuta määruse lisa vormiliselt sõltumatuks kohustuslikule metroloogilisele kontrollile kuuluvate mõõtevahendite nimistust ehk määrusest nr 65. Määruse lisas olevate mõõtevahendite loetelu jääb võrreldes kehtiva määrusega sisuliste nõuete osas samaks. Määrusega seotud muudatused on enamjaolt õigusloomelised ja vormilised, mitte sisulised. Sisuliseks muudatusena saab käsitleda mõõtemahuti taatluskohustuse eemaldamisega seotud mõõtemahutitele kalibreerimisintervalli kehtestamist määruse tasandil. Praegu on mõõtemahutitel kontrolliintervalliks kümme aastat, mis on sätestatud määruses nr 65 taatluskehtivusajana. Algatatud määruse nr 65 muudatusega on plaanis taatluskohustus mõõtemahutitelt ja nende juurde kuuluvatelt torustikelt eemaldada ning edaspidi on kontrolliintervalliks poole pikem vahemik – 15 aastat, mis on ka asjakohase standardi nõuetega kooskõlas. Aktsiisimõõtjatest ettevõtjatele on tegemist positiivse mõjuga muudatusega, mis tähendab väiksemaid kulusid mõõtevahendite kontrollimisele. Seega vähenevad ettevõtjate regulaarsed kulutused mahutite kontrollmõõtmistele poole võrra. Samas võib pikema regulaarse kontrolliintervalli tõttu tiheneda vajadus mahuti geomeetriliste omaduste muutumise (nt vajumine, remont) tõttu uue kalibreerimise tegemine, mis on jätkuvalt nõutud tagamaks aktsiisimõõtmiste usaldusväärsus. Määruse kehtestamine ei too kaasa suuri sisulisi muudatusi antud valdkonnas, mistõttu ei kaasne selle rakendamisega tulenevalt lisakulutusi riigile, ettevõtjatele ega tarbijatele. Määrusel puudub mõju või on mõju neutraalne järgmistes valdkondades: - sotsiaalne, sealhulgas demograafiline mõju; - mõju riigi julgeolekule ja välissuhetele; - mõju regionaalarengule; - mõju riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse korraldusele; - mõju majandusele; - mõju elu- ja looduskeskkonnale. Parema õigusselgusega on määruse muudatused kõigile osapooltele positiivsed. 5. Määruse rakendamisega seotud tegevused, vajalikud kulutused ja määruse rakendamise eeldatavad tulud Määruse rakendamiseks ei ole vaja teha täiendavaid tegevusi ega riigieelarvelisi kulusid. Samuti ei laeku selle määruse rakendamisega seonduvalt tulusid. 6. Määruse jõustumine Määrus jõustub üldises korras. 7. Määruse kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon Määruse eelnõu esitatakse Rahandusministeeriumile kooskõlastamiseks eelnõude infosüsteemi EIS kaudu ning arvamuse avaldamiseks Eesti Kaubandus-Tööstuskojale, MTÜ-le Logistika ja Transiidi Assotsiatsioon, Eesti Väikepruulijate Liidule ning MTÜ-le Eesti Standardimis- ja Akrediteerimiskeskus. 6 EELNÕU 30.07.2021 ETTEVÕTLUS- JA INFOTEHNOLOOGIAMINISTER MÄÄRUS Aktsiisikauba mõõtmiseks kasutatavate mõõtevahendite metroloogilistele omadustele ja mõõteprotseduuridele esitatavad nõuded Määrus kehtestatakse alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja elektriaktsiisi seaduse § 331 lõike 6 alusel. § 1. Mõisted Käesolevas määruses on mõõtmiste ja mõõtevahenditega seotud mõisteid kasutatud mõõteseaduse tähenduses. § 2. Üldsätted (1) Aktsiisikauba mõõtmisel kasutatakse taadeldud mõõtevahendit või taatluskohustuse puudumisel jälgitavalt kalibreeritud mõõtevahendit. (2) Mõõtevahendit kasutatakse ja hooldatakse vastavalt õigusaktis, tüübihindamistunnistuses, tüübikinnitustunnistuses, tootja koostatud kasutusjuhendis, asjakohases standardis või tehnilises spetsifikatsioonis ette nähtud nõuetele. § 3. Nõuded mõõtevahendi metroloogilistele omadustele ja mõõteprotseduurile (1) Aktsiisikauba valmistamiseks kasutatud toorme, pooltoote, aktsiisikauba koguse ja alkoholi puhul ka etanoolisisalduse mõõtmiseks kasutatava mõõtevahendi lubatud veapiirid peavad vastama määruse lisas esitatud väärtustele. Aktsiisikauba mõõtmistel lisas nimetamata mõõtevahendiga peavad kasutatava mõõtevahendi metroloogilised omadused tagama mõõteprotsessi tulemuse lõikes 2 nimetatud täpsustasemel. (2) Aktsiisikauba mõõtmisel kasutatava mõõtevahendi metroloogilised omadused ja mõõtemetoodika peavad tagama mõõteprotsessi tulemuse laiendmääramatuse järgmised väärtused: 1) vedeliku koguse mõõtmisel ±0,7 protsenti mõõtetulemusest; 2) kaalukauba koguse mõõtmisel ±0,3 protsenti mõõtetulemusest; 3) tükikauba koguse mõõtmisel ±0,001 protsenti mõõtetulemusest; 4) vedelgaasi ja mootorvedelgaasi koguse mõõtmisel ±1,2 protsenti mõõtetulemusest; 5) maagaasi ja elektrienergia koguse mõõtmisel mõõtevahendi määruse lisas määratletud väikseima piirvea kahekordne väärtus. (3) Aktsiisikauba mahuühikus mõõdetud kogused teisendatakse: 1) sajaprotsendilise etanooli mahule temperatuuril 20 kraadi; 2) vedelkütuse mahule temperatuuril 15 kraadi; 3) maagaasi mahule temperatuuril 20 kraadi ja rõhul 101,325 kilopaskalit (1,01325 baari). (4) Statsionaarse mõõtemahuti ümberkalibreerimine tehakse iga viieteist aasta järel või kui muutuvad mõõtemahuti geomeetrilised omadused. (5) Alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja elektriaktsiisi seaduses nimetatud aktsiisimaksja tagab mõõtmisel kasutatud mõõtevahendite, mõõtemeetodite ning mõõtmiste ja arvutuste õigsuse ning usaldusväärsuse kontrollimist kajastava dokumentatsiooni kättesaadavuse. § 4. Järelevalve Aktsiisikauba mõõtmiseks kasutatavate mõõtevahendite ja mõõtetulemuste jälgitavuse tõendamise üle teostab järelevalvet Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet mõõteseaduse alusel. § 5. Määruse kehtetuks tunnistamine Majandus- ja kommunikatsiooniministri 17. detsembri 2007. a määrus nr 103 „Aktsiisikauba mõõtmiseks kasutatavate mõõtevahendite metroloogilistele omadustele esitatavad nõuded“ tunnistatakse kehtetuks. (allkirjastatud digitaalselt) Andres Sutt ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri (allkirjastatud digitaalselt) Ando Leppiman kantsler Lisa Aktsiisikauba valmistamiseks kasutatud toorme ja aktsiisikauba mõõtmiseks kasutatavate mõõtevahendite lubatud veapiirid Ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri …. a määrus nr .. „Aktsiisikauba mõõtmiseks kasutatavate mõõtevahendite metroloogilistele omadustele esitatavad nõuded“ Lisa AKTSIISIKAUBA VALMISTAMISEKS KASUTATUD TOORME JA AKTSIISIKAUBA MÕÕTMISEKS KASUTATAVATE MÕÕTEVAHENDITE LUBATUD VEAPIIRID Mõõdetav füüsikaline suurus; Lubatud veapiirid või täpsusklass mõõtevahendi liik I Alkoholi ja selle valmistamiseks kasutatud toorme koguse mõõtmine 1. Kestva dünaamilise toimimisega klass 0,5 mõõtesüsteemid vedeliku koguse mõõtmiseks; sh enne 30.10.2006 riigisisese ±0,5% mõõdetud kogusest tüübikinnitustunnistuse saanud elektroonsed massimõõtesüsteemid (tiheduse- ja mahulugemid ei ole ametlikud); trummel- alkoholimõõturid 2. Mahumõõdud (mõõdunõud) 5–200 l ±0,2% nimimahust 3. Alkoholomeeter (mahukontsentratsiooni I, II või III klass (näiduvea väärtus ±0,05 areomeeter) mahukontsentratsiooni % I klassil; ±0,1% II ja III klassil) 4. Alkoholi areomeeter I, II või III klass (näiduvea väärtus ±0,1 mg/cm3 I klassil; ±0,2 mg/cm3 II ja III klassil) 5. Termomeeter (II või III klassi II või III klassi alkoholomeetri osana alkoholomeetri osana või kasutamiseks koos näiduviga ±0,10 °C või ±0,20 °C, olenevalt alkoholomeetriga) skaalajaotise väärtusest; kasutamiseks koos I, II või III klassi alkoholomeetriga ±0,10 °C või ±0,20 °C, olenevalt skaalajaotise väärtusest 6. Tihedusmõõtur etanooli vesilahuse näiduvea piir etanooli vesilahuse mõõtmisel mõõtmiseks ±0,2 mg/cm3 7. Mitteautomaatkaalud (etanoolisisalduse II klass määramisel) 8. Silindrilised mensuurid klass A või ±0,2% mõõdetud mahust 9. Statsionaarsed silindrilised, sh ±0,3% mõõdetud mahust vaateklaasiga või välise mõõtetoruga vertikaalsed või horisontaalsed mõõtemahutid 10. Mitteautomaatkaalud III klass 11. Automaatkaalud klass XI; XII; XIII; XIIII; Y(I); Y(II); Y(a); Y(b) (automaatpiirkaalud); klass Ref(x)/X(x) (automaatsed gravimeetrilised kaalannustid); klass 0,2; 0,5; 1 või 2 (tsüklilise toimega summeerkaalud); klass 0,5; 1 või 2 (pideva toimega summeerkaalud) 12. Automaatkaalud (raudteekaalud) klass 0,5 liikuvate vagunite ja rongide kaalumiseks 13. Automaatkaalud liikuvate autode klass 0,5 kaalumiseks II Tubaka koguse mõõtmine 1. Mitteautomaatkaalud III klass 2. Automaatkaalud klass XI; XII; XIII; XIIII; Y(I); Y(II); Y(a); Y(b) (automaatpiirkaalud); klass Ref(x)/X(x) (automaatsed gravimeetrilised kaalannustid); klass 0,2; 0,5; 1 või 2 (tsüklilise toimega summeerkaalud); klass 0,5; 1 või 2 (pideva toimega summeerkaalud) 3. Automaatkaalud (raudteekaalud) liikuvate klass 0,5 vagunite ja rongide kaalumiseks 4. Automaatkaalud liikuvate autode klass 0,5 kaalumiseks III Kütuse koguse mõõtmine 1. Kestva dünaamilise toimimisega klass 0,5 mõõtesüsteemid vedeliku koguse ±0,5% mõõdetud massist mõõtmiseks; mõõtesüsteemid autotsisternidel; laevade, raudtee ja autotsisternide laadimisel; sh enne 30.10.2006 riigisisese tüübikinnitustunnistuse saanud elektroonsed massimõõtesüsteemid (tiheduse- ja mahulugemid ei ole ametlikud) 2. Pideva toimimisega mõõtesüsteemid klass 0,3 torustikel 3. Mootorvedelgaasi mõõtesüsteemid klass 1,0 4. Statsionaarsed silindrilised, sh ±0,3% mõõdetud mahust vaateklaasiga või välise mõõtetoruga vertikaalsed või horisontaalsed mõõtemahutid 5. Mõõtemahutite juurde kuuluvad ning ±0,5% mõõdetud mahust laadimissõlmi ühendavad püsitorustikud (geomeetrilisel meetodil) 6. Laeva-mõõtemahutid ±0,3% mõõdetud mahust 7. Liikuvad mõõtemahutid, mis on püsivalt ±0,2% mõõdetud mahust paigaldatud sõidukile või raudteeveeremile 8. Pikkusmõõdud (mõõdulindid ja jäigad või I, II või D-klass; pooljäigad mõõdud) mõõtmisel laevamahutites I või D-klass 9. Statsionaarsete mahutite automaatsed klass II nivoomõõturid 10. Püsipaigaldatud plaatina- andurid klass A või B, süsteem ±0,5 °C temperatuuriandurid või temperatuurimõõtesüsteemid temperatuuri määramiseks mõõtemahutites või torujuhtmetes 11. Digitaaltermomeetrid Pt-anduriga ±0,5 °C 12. Tihedusmõõturid ±0,5 mg/cm3 13. Areomeetrid kütuse koguse määramisel ±0,5 mg/cm3 14. Mitteautomaatkaalud III klass 15. Automaatkaalud (raudteekaalud) klass 0,5 liikuvate vagunite ja rongide kaalumiseks 16. Automaatkaalud liikuvate autode klass 0,5 kaalumiseks IV Maagaasi koguse mõõtmine 1. Membraangaasiarvestid klass 1,0 või 1,5 või veapiiridega ±3% / ±2% 2. Rootorgaasiarvestid klass 1,0 või 1,5 või veapiiridega ±2% / ±1% 3. Turbiingaasiarvestid klass 1,0 või 1,5 või veapiiridega ±2% / ±1% 4. Muud gaasiarvestid*, sh ultraheli- klass 1,0 või 1,5 gaasiarvestid 5. Gaasi leppekoguse mõõturid ±0,5%; ±0,7% või ±1,0% V Elektrienergia koguse mõõtmine 1. Otse- või trafoühenduse klass A, B või C aktiivelektrienergia arvestid 2. Induktsioonmõõtesüsteemiga klass 1 või 2 aktiivelektrienergia arvestid 3. Elektroonse mõõtesüsteemiga klass 0,2S, 0,5S, 1, 2 aktiivelektrienergia arvestid 4. Mõõtetrafod klass 0,2; 0,2S; 0,5 või 0,5S (voolutrafodel); klass 0,2 või 0,5 (pingetrafodel) *Gaasiarvestid, mis vastavad Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2014/32/EL mõõtevahendite turul kättesaadavaks tegemist käsitlevate liikmesriikide õigusaktide ühtlustamise kohta (uuesti sõnastatud) (EMPs kohaldatav tekst) (ELT L 96, 29.03.2014, lk 149–250) nõuetele.
Allikas: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium dokumendiregister →