Rahandusministeerium
Meie 11.08.2021 nr 2-1/21-0399/4810
Ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri määruse
„Aktsiisikauba mõõtmiseks kasutatavate
mõõtevahendite metroloogilistele omadustele
ja mõõteprotseduuridele esitatavad nõuded“
eelnõu
Esitame kooskõlastamiseks ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri määruse „Aktsiisikauba
mõõtmiseks kasutatavate mõõtevahendite metroloogilistele omadustele ja mõõteprotseduuridele
esitatavad nõuded“ eelnõu.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Andres Sutt
ettevõtlus- ja infotehnoloogiaminister
Lisad: 1) eelnõu;
2) eelnõu seletuskiri.
Lisaadressaadid: Eesti Kaubandus-Tööstuskoda
MTÜ Logistika ja Transiidi Assotsiatsioon
MTÜ Eesti Standardimis- ja Akrediteerimiskeskus
Eesti Väikepruulijate Liit
Triinu Sillamaa
625 6391
[email protected]
Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 625 6342 /
[email protected] / www.mkm.ee
Registrikood 70003158
30.07.2021
Ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri määruse „Aktsiisikauba mõõtmiseks kasutatavate
mõõtevahendite metroloogilistele omadustele ja mõõteprotseduuridele esitatavad
nõuded“ eelnõu seletuskiri
1. Sissejuhatus
Määrus kehtestatakse alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja elektriaktsiisi seaduse (edaspidi ATKEAS)
§ 331 lõike 6 alusel. ATEKAS-e § 331 näeb ette aktsiisikauba mõõtmise nõuded ja mõõtmise
usaldusväärsuse tagamise. Määrusega kehtestatakse aktsiisikauba, milleks on alkohol,
tubakatooted, kütus ja elektrienergia, mõõtmiseks kasutatavate mõõtevahendite
metroloogilistele omadustele esitatavad nõuded.
Käesolev määrus asendab samasisulist varasemat majandus- ja kommunikatsiooniministri
17. detsembri 2007. a määrust nr 103 „Aktsiisikauba mõõtmiseks kasutatavate mõõtevahendite
metroloogilistele omadustele esitatavad nõuded“ (edaspidi määrus nr 103). Määruse nr 103
muutmise üheks peamiseks põhjuseks on majandus- ja taristuministri 18. detsembri 2018. a
määruses nr 65 „Metroloogiliselt kontrollitud mõõtevahendite kohustuslikud kasutusalad koos
eranditega, metroloogilise kontrolli alla kuuluvate mõõtevahendite nimistu, täpsusnõuded,
taatluskehtivusajad ning metroloogilise kontrolli ja statistilise taatluse täpsustatud nõuded“
(edaspidi määrus nr 65) tehtud muudatused. Kuna määruses nr 65 on võrreldes 12. detsembri
2006. a määrusega nr 104 „Kohustuslikule metroloogilisele kontrollile kuuluvate
mõõtevahendite nimistu, mõõtevahendite olulised ja erinõuded, sealhulgas täpsusnõuded, ning
mõõtevahendite taatluskehtivusajad” muudetud taatluskohustuslike mõõtevahendite nimistut,
sh osad aktsiisikauba mõõtmisel kasutatavad mõõtevahendid on taatluskohustuslike
mõõtevahendite hulgast eemaldatud, on vajalik ka määruse nr 103 ajakohastamine. Muudatuse
käigus ei lisata enam viiteid taatluskohustuslike mõõtevahendite määrusele nr 65, et edaspidi
vältida ühest määruse muudatusest tingitud teise määruse muutmise vajadust. Lisaks
eemaldatakse määrusest 103 viited konkreetsetele standarditele, sest tulenevalt toote nõuetele
vastavuse seaduse (edaspidi TNVS) § 42 lõikest 6 ei ole lubatud tehnilises normis kohustuslikku
viidet standardile sätestada. Kuna muudatused puudutavad määruse paljusid lõikeid ja lisasid,
siis on õigusakti parema loetavuse eesmärgil koostatud uus määruse terviktekst.
Ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri määruse „Aktsiisikauba mõõtmiseks kasutatavate
mõõtevahendite metroloogilistele omadustele ja mõõteprotseduuridele esitatavad nõuded“
eelnõu ja seletuskirja koostas Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi siseturuosakonna
toote ohutuse ja tarbijakaitse talituse nõunik Triinu Sillamaa (e-post:
[email protected],
tel: 625 6391). Määruse eelnõu juriidilise ekspertiisi tegi Majandus- ja
Kommunikatsiooniministeeriumi õigusosakonna juhataja Tiit Rebane (e-post:
[email protected], tel: 6397648).
Eelnõu eesmärk on ajakohastada aktsiisikauba mõõtevahendite nõudeid, eemaldada
mittelubatud kohustuslikud viited standarditele ja muuta aktsiisikauba mõõtevahendite nõuete
määrus sõltumatuks taatluskohustuslike mõõtevahendite määruse nr 65 edaspidistest
muudatustest.
2. Määruse sisu ja võrdlev analüüs
Eelnõu on kehtiva samasisulise määruse uus terviktekst. Määruse eesmärgiks on kehtestada
aktsiisikauba mõõtmiseks kasutatavate mõõtevahendite metroloogilised nõuded. Nimetatud
1
nõuetele vastavate mõõtevahendite kasutamisel on võimalik tagada aktsiisikauba mõõtmise
piisav usaldusväärsus. Võrreldes määrusega nr 103 on käesolevas eelnõus eemaldatud lõiked,
mis kordasid ATKEAS-e nõudeid või tulenesid juba pädeva mõõtja hindamise või
mõõtevahendi kalibreerimise reeglitest. Uue määruse lisas, mis asendab määruse nr 103 lisa 1,
ei ole viidatud iga mõõtevahendi juures määruse nr 65 lisa vastavale punktile, mis vähendab
vastastikust sõltuvust tulevaste muudatuste puhul. Samas metroloogilise kontrolli kohustus
aktsiisikauba mõõtmiseks kasutatavatele mõõtevahenditele tuleneb jätkuvalt määrusest nr 65.
Määruses ei ole enam lisa 2, mis sisaldas valemit etanooli vesilahuses alkoholisisalduse
arvutamiseks. Alkoholiaktsiisi mõõtmise korral peab olema mõõtetulemuste jälgitavus
tõendatud mõõteseaduse § 5 tähenduses. Mõõtetulemused on jälgitavad, kui mõõtmise on
teinud pädev mõõtja, kasutades kalibreeritud või taadeldud mõõtevahendit või sertifitseeritud
etalonainet, järgides asjakohast mõõtemetoodikat. Mõõtja pädevust hinnatakse ja tõendatakse
akrediteerimise või erialase pädevuse hindamise ja tõendamisega. Alkoholi aktsiisimõõtmiseks
pädeva mõõtja hindamise käigus tuleb hinnata metoodikat, mille üks osa etanoolikoguse
määramisel on mõõtetulemuste arvutamise õigsuse hindamine. Erialase pädevuse hindajaks on
Eesti riiklik akrediteerimisasutus MTÜ Eesti Standardimis- ja Akrediteerimiskeskus, kes on
piisavalt pädev hindamaks ka arvutustel kasutatavate valemite asjakohasust ja õigsust, mistõttu
konkreetse valemi kehtestamine õigusakti tasandil on ebavajalik.
Määrus koosneb viiest paragrahvist ja ühest lisast.
Paragrahvis 1 sätestatakse mõistete kasutamine. Määruses kasutatakse mõõtmise ja
mõõtevahenditega seotud mõisteid mõõteseaduse tähenduses. Niisuguseid mõisteid on
mitmeid, näiteks „mõõtevahend“ ja „taatlemine“. Mõõtevahend on seade mõõtmiseks, mida
kasutatakse üksi või koos ühe või mitme lisaseadmega või -seadisega. Taatlemine on
protseduur, mille käigus pädev taatluslabor kontrollib mõõtevahendi nõuetele vastavust.
Määruses ei sätestata enam, et vedelkütusena käsitatakse määruses ATKEAS-e §-des 19 ja 20
nimetatud kütuseid, kuna määrus on ATKEAS-e alusel kehtestatud ja seetõttu pole vajalik üle
korrata mõistete kasutamist ATKEAS-e alusel. ATKEAS-e § 19 lõige 1 sätestab, et kütus on
pliivaba bensiin, pliibensiin, lennukibensiin, petrooleum, diislikütus, eriotstarbeline
diislikütus, kerge kütteõli, raske kütteõli, põlevkivikütteõli, mootorivedelgaas ja
mootorimaagaas, kivisüsi, pruunsüsi, koks ja põlevkivi, vedelgaas, maagaas ning
kütusesarnane toode. Kütusena käsitatakse ATKEAS-e mõistes ka mootorikütusest, kütteõlist
ja kütusesarnasest tootest erinevat vedelat põlevainet (edaspidi vedel põlevaine), ja biokütust,
mida kasutatakse, pakutakse müügiks või müüakse mootorikütuse või kütteainena või
mootorikütuse või kütteaine lisandina. Maksu- ja Tolliamet võib ATKEAS-e mõistes vedela
põlevainena käsitada kemikaale, mis omadustelt on sarnased mootorikütusega ning mis puhtal
kujul või segatuna pliivabale bensiinile, pliibensiinile või diislikütusele on kasutatavad
mootorikütusena. Lisaks on võrreldes kehtiva õigusega on paragrahvist eemaldatud viide
metroloogia terminite standardile, sest TNVS-i § 42 lõike 6 kohaselt ei tohiks teha
kohustuslikke viiteid standarditele, ja tugitingimusi selgitav mõiste, kuna seda mõistet
õigusaktis enam ei kasutata.
Paragrahvi 2 lõike 1 kohaselt tuleb aktsiisikauba mõõtmisel kasutada taadeldud
mõõtevahendit või taatluskohustuse puudumisel jälgitavalt kalibreeritud mõõtevahendit. See
nõue on oluline, et tagada aktsiisikauba mõõtmise korrektsus ja usaldusväärsus, sest saadud
mõõtetulemus on aktsiisi maksmise aluseks. Mõõtevahendite taatluskohustus on kehtestatud
mõõteseaduse § 6 lõike 4 alusel määrusega nr 65 ja on mõõtevahendite liikide kaupa esitatud
määruse 65 lisas. Kui mõõtevahendile pole määrusega nr 65 taatluskohustust kehtestatud, tuleb
2
kasutada aktsiisikauba mõõtmiseks jälgitavalt kalibreeritud mõõtevahendit. Kalibreerimisel
peab jälgitavuse tagamiseks kasutama etaloni, millel on kolm korda kõrgem liitmääramatus kui
kalibreeritaval mõõtevahendil, mis tuleneb üldistest kalibreerimisnõuetest. Seetõttu ei nimetata
määruses enam, et mõõtevahendi kalibreerimisel peab olema tagatud ülekandesuhe etaloni ja
mõõtevahendi liitmääramatuste vahel vähemalt 1/3.
Lõige 2 sätestab, et mõõtevahendit tuleb kasutada ja hooldada vastavalt õigusaktides, tootja
koostatud kasutusjuhendis, asjakohastes standardites või eeskirjades ette nähtud nõuetele.
Võrreldes kehtiva määrusega nr 103 ei sätestata selles paragrahvis aktsiisikauba mõõtmisel
saadavate mõõtetulemuste jälgitavuse tõendamise aluseid ning juhtusid, millal peab olema
mõõtevahendite taatluskohustus täidetud ning millistel tingimustel võib pädev mõõtja
mõõtetulemuste jälgitavuse saavutamiseks kalibreeritud mõõtevahendit kasutada.
Aktsiisikauba mõõtmisel saadavate mõõtetulemuste jälgitavuse tõendamise nõue on sätestatud
juba ATKEAS-e §-s 331, kuhu on lisatud ka juhud, millal mõõtetulemuste jälgitavuse
tõendamine ei ole nõutud, mistõttu määrus ei pea seda üle kordama. Mõõtevahendite
taatluskohustus on kehtestatud määrusega nr 65 ning mõõtevahendid, millele ei ole määrusega
nr 65 taatluskohustust kehtestatud, peavad olema aktsiisikauba mõõtmiseks jälgitavalt
kalibreeritud.
Paragrahvis 3 kehtestatakse aktsiisikauba mõõtmiseks kasutatavate mõõtevahendite
metroloogilised nõuded (lubatud veapiirid ja täpsusklassid) eesmärgiga tagada võimalikult
täpne mõõtmine ja saadud mõõtetulemuste usaldusväärsus.
Määruse § 3 lõike 1 kohaselt peavad aktsiisikauba mõõtmisel kasutatavate mõõtevahendite
lubatud veapiirid vastama määruse lisas esitatud väärtustele. Nende hulka kuuluvate
taatluskohustuslike mõõtevahendite muud olulised ja erinõuded ning taatluskehtivusajad on
kehtestatud määruses nr 65. Kui aktsiisikauba mõõtmisel kasutatakse mõõtevahendit, mida ei
ole eelnõu lisas nimetatud, peavad kasutatavad mõõtevahendid tagama § 3 lõikes 2 nimetatud
mõõtetulemuse täpsuse.
Määruse § 3 lõikega 2 kehtestatakse mõõteprotsessi tulemuse laiendmääramatuse väärtused,
mida erinevatel aktsiiskauba mõõtmistel kasutatavad mõõtevahendid peavad tagama.
Mõõtemääramatus ei ole mõõtmisviga ega mõõtehälve, vaid näitab mõõtesuurusele omistatava
väärtuse tõenäosusjaotust ehk iseloomustab suuruse väärtuse hajuvust. See on hinnang, mis
näitab, et mõõdetav suurus on tõenäoliselt ± mingi arv. Tõeline väärtus asub selles vahemikus
teatava tõenäosusega. Laiendmääramatust hinnatakse tõenäosustasemel 95%, nagu pädevate
mõõtjate puhul, mis on sätestatud ka majandus- ja taristuministri 13.12.2018 määruse nr 64
„Nõuded mõõteprotseduurile ja mõõtja erialasele pädevusele ning pädevuse hindamise ja
tõendamise kord“ § 2 punktis 11.
Mõõtemeetod on jäetud vabaks, kuid kogu mõõteprotsessi tulemuse laiendmääramatused
vedelike, kaalukauba, tükikauba, veeldatud gaasi, maagaasi ja elektrienergia koguse mõõtmisel
peavad vastama määruse § 3 lõikes 2 kehtestatud väärtustele. Maagaasi ja elektrienergia koguse
mõõtevahendite (arvestite) metroloogilised omadused (eelkõige lubatud piirvead) varieeruvad
sõltuvalt tööpiirkonnast. Maagaasi ja elektrienergia koguse mõõtmisel on mõõteprotsessi
tulemuse laiendmääramatuse väärtuseks mõõtevahendi määratletud väikseima piirvea
kahekordne väärtus. Võrreldes kehtiva määrusega nr 103 ei ole käesolevas eelnõus
laiendmääramatuste väärtuseid muudetud. Maagaasi ja elektrienergia koguse mõõtmisel
mõõtevahendi määratletud väikseima piirvea kahekordse väärtuse juures ei nimetata enam, et
väikseim piirviga tuleb määratleda tugitingimustel. Põhjuseks on asjaolu, et tugitingimus on
3
ideaaltingimus, kus mõõtevahendiga saadakse eeldatavalt kõige parem mõõtetulemus.
Tugitingimustel on mõõtevahendil kõige väiksem viga ja seda tingimust ei ole vaja eraldi
rõhutada. Sellest paragrahvist on eemaldatud määruse nr 103 lisaga 2 seotud lõiked, mis
sisaldasid valemit etanooli vesilahuses alkoholisisalduse arvutamiseks, kuivõrd võimalusi
alkoholisisalduse arvutamiseks on erinevaid ning aktsiisikauba mõõtmiseks pädevaks hinnatud
ja tõendatud mõõtja kirjeldab oma metoodikas viisi, kuidas ta alkoholisisaldust määrab ja
arvutab.
Määruse § 3 lõikes 3 määratletakse tingimused (temperatuur, maagaasi korral ka rõhk), mille
juurde peavad mahuühikus mõõdetud aktsiisikauba kogused olema teisendatud: näiteks etanool
temperatuurile 20 oC ja 100%-lise etanooli mahule, vedelkütus temperatuurile 15 oC ning
maagaas temperatuurile 20 oC ja rõhule 101,325 kPa (1,01325 bar). Konkreetsed tingimused
on vajalikud tulemuste võrdlemiseks. Massi järgi maksustavate kütuste (nt raske kütteõli ja
põlevkivi kütteõli) mahu järgi mõõtmisel tuleb maht samuti teisendada temperatuurile 15 oC.
Seejärel arvutada mahu mõõtmisel saadud tulemuse kaudu aktsiisikauba mass.
Määruse § 3 lõikes 4 määratakse statsionaarsete mõõtemahutite korduskalibreerimise intervall.
Hetkel on algatatud määruse nr 65 muudatus, millega vabastatakse aktsiisikauba mõõtmiseks
kasutatavad mõõtemahutid taatluskohustusest. Taatluskohustusest vabastamise põhjuseks on,
et sisuliselt on tegemist jälgitava kalibreerimisega ning riigisisese taatlusnõude ja -teenuse
olemasolu tõttu ei ole võimalik kasutada kalibreerimisteenust väljastpoolt Eestit, mis takistab
teenuste vaba liikumist Euroopa Liidus. Määruse lisas on mitmeid mõõtevahendeid, millel ei
ole kehtestatud taatluskohustust ning kalibreerimisintervalli ja muude kalibreerimistingimuste
osas järgitakse asjakohaseid standardeid. Näiteks tihedusemõõturid ja termomeetrid.
Statsionaarse mõõtemahuti metroloogiliste omaduste muutus mõjutab aktsiisimõõtmiste
tulemust juba väga väikse muudatuse puhul, mistõttu on asjakohane nende mõõtevahendite
korral mõõtmiste usaldusväärsuse tagamiseks kalibreerimisintervall kehtestada määrusega.
Kalibreerimisintervalli määramisel on aluseks asjakohane standard standardi EVS-ISO 7507-
1:2006 „Toornafta ja vedelad naftatooted. Vertikaalsete silindriliste mahutite kalibreerimine.
Osa 1: Mõõdulindimeetod“, millest tuleb lähtuda ka muude kalibreerimisnõuete järgimisel.
Statsionaarseid silindrilisi vertikaalseid mõõtemahuteid käsitlev asjakohase standardi EVS-
ISO 7507-1:2006 soovitusliku lisa B punkti B.5.2 kohaselt on täieliku ümberkalibreerimise
intervall 15 aastat. Muude kalibreerimismeetodite korral ei ole ümberkalibreerimise tingimusi,
sh intervalli, vastavates standardites toodud. Uus kalibreerimine tuleb jätkuvalt teha ka juhul,
kui mahuti geomeetrilised omadused muu juhul muutuvad. Mahuti geomeetriliste omaduste
muutus on näiteks mahuti ümberehitus, remont ja mahuti vajumine. Standardi EVS-ISO 7507-
1:2006 lisa B punkti B.5.2 kohaselt saab ümberkalibreerimise vajadust kalibreerimisintervalli
vahepealsel ajal hinnata teatud mõõtemahuti parameetrite (alumise plaadiringi läbimõõdu,
kalde, tugikõrguse ja seinaplaadi paksuse) kontrollimise abil ja kui nimetud parameetrid ei
vasta, siis on asjakohane teha täielik mahuti ümberkalibreerimine. Igal juhul tuleb iga 15 aasta
järel teha mõõtemahuti täielik ümberkalibreerimine. Samuti on võimalik kahtluse korral
järelevalve käigus teostada kontrollmõõtmisi või tellida ekspertiise lähtudes
korrakaitseseaduse (sh § 49 lõikest 51) regulatsioonist.
Määruse § 3 lõikes 5 sätestatakse, et aktsiisimõõtmise kohustusega aktsiisimaksjal on kasutatud
mõõtevahendite, mõõtemeetodite ning mõõtmiste ja arvutuste õigsuse ning usaldusväärsuse
kontrollimist kajastav dokumentatsioon. ATKEAS § 332 sätestab aktsiisimaksjale
aktsiisikauba mõõtmisega seotud dokumenteerimise kohustuse ja käesoleva sättega
täpsustatakse mõõtevahendite ja mõõteprotseduuridega seotud dokumendid. Aktsiisimaksja,
kes ise ei ole akrediteeritud või erialaselt pädevaks mõõtjaks tunnistatud, kasutab aktsiisikauba
4
mõõtmistel akrediteeritud labori või pädeva mõõtja teenust. Sel juhul on samuti oluline, et
aktsiisimaksjal on olemas kõik mõõtmiste õigust kajastavad dokumendid. Dokumentatsiooni
olemasolu on vajalik järelevalvet teostavatele ametiisikutele. Võrreldes kehtiva määrusega ei
ole sätet muudetud. Kasutatud mõõtevahendite kalibreerimis- või taatlustunnistused ning
mõõtemeetodid peavad olema pidevalt ajakohased. Aktsiisikauba mõõtmine ja selle üle
arvestuse pidamine on seotud finantsarvestusega ehk raamatupidamisega. Seega on mõõtmise
dokumendid raamatupidamise algdokumendid ning nende säilitamine toimub vastavalt
raamatupidamise seadusele.
Paragrahvi 4 kohaselt on aktsiisikauba mõõtmiseks kasutatavate mõõtevahendite ja
mõõtetulemuste jälgitavuse tõendamise osas järelevalveasutus Tarbijakaitse ja Tehnilise
Järelevalve Amet mõõteseaduse alusel. Ka selles osas ei ole antud juhul ette nähtud mingeid
muudatusi, kuna Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet on järelevalveasutus ka kehtivas
määruses.
Paragrahvi 5 kohaselt tunnistatakse kehtiv samasisuline määrus nr 103 kehtetuks.
Määruse lisaga kehtestatakse aktsiisikauba valmistamiseks kasutatud toorme ja aktsiisikauba
mõõtmiseks kasutatavate mõõtevahendite lubatud veapiirid. Lisas ei ole enam
taatluskohustuslike mõõtevahendite korral viiteid määruse nr 65 lisa vastavatele punktidele,
mistõttu käesolev määrus ei ole enam vahetult sõltuvuses mõõteseaduse ja määruse nr 65
muudatustest. Samas metroloogilise kontrolli kohustus aktsiisikauba mõõtmiseks
kasutatavatele mõõtevahenditele tuleneb jätkuvalt määrusest nr 65. Näiteks tulenevalt määruse
nr 65 punktist 1.1.5 tuleb tollitava või aktsiisikauba koguse mõõtmisel kasutada taadeldud
mitteautomaatkaalu ning määruse lisa täpsustab, et etanoolisisalduse määramisel (I punkt 7)
tuleb kasutada II klassi ja etanooli koguse määramisel (I punkt 10) III klassi
mitteautomaatkaalu. Taatluskohustuse puudumisel tuleb kasutada jälgitavalt kalibreeritud
mõõtevahendit, mille täpsusklass vastab lisa teises veerus toodule. Näiteks tuleb vedelkütuse
koguse mõõtmisel kasutada statsionaarset silindrilist vertikaalset mõõtemahutit, mis on
jälgitavalt kalibreeritud vastates täpsusastmele ±0,3% mõõdetud mahust. Võrreldes määruse nr
103 lisaga on lisatud alkoholi ja tubaka koguse mõõtevahendite loetelusse ka automaatkaalud,
mida kasutatakse aktsiisikauba mõõtmiseks vähe. Lisamise põhjuseks on, et automaatkaaludel
on tulenevalt määruse nr 65 lisast taatluskohustus ja seetõttu on õigusselguse tagamiseks
lisatud automaatkaalud ja nende täpsusklassid ka käesolevasse eelnõusse.
3. Määruse vastavus Euroopa Liidu õigusele
Määrusega reguleeritavad nõuded ei tulene Euroopa Liidu õigusest, vaid on riigisisesed.
Määruse eelnõu sisaldab tehnilisi norme (peamiselt määruse lisa) ning kuulub direktiivi (EL)
2015/1535 kohaselt teavitamisele tehniliste normide teabesüsteemi kaudu. Eelnõu
teabesüsteemi sisestamise hetkest on ooteaeg kolm kuud. Määruse saab kehtestada pärast
ooteaja möödumist, kui teistest liikmesriikidest ja Euroopa Komisjonilt märkusi või
üksikasjalikke arvamusi ei ole laekunud.
4. Määruse mõjud
Määruses tehakse eelkõige tehnilisi muudatusi. Määrusega kaasnevad muudatused vähendavad
sätete dubleerimist ATKEASes ja määruses nr 65. Kohustuslike viidete eemaldamisega
standarditele tagatakse määruse vastavus TNVS § 42 lõikele 6, mis keelab riigisiseselt
tehnilises normis kohustuslikku viidet standardile sätestada. Määruse eesmärgiks on lihtsustada
5
määruse sõnastust, eemaldada ebavajalikud kordused ja muuta määruse lisa vormiliselt
sõltumatuks kohustuslikule metroloogilisele kontrollile kuuluvate mõõtevahendite nimistust
ehk määrusest nr 65. Määruse lisas olevate mõõtevahendite loetelu jääb võrreldes kehtiva
määrusega sisuliste nõuete osas samaks. Määrusega seotud muudatused on enamjaolt
õigusloomelised ja vormilised, mitte sisulised. Sisuliseks muudatusena saab käsitleda
mõõtemahuti taatluskohustuse eemaldamisega seotud mõõtemahutitele kalibreerimisintervalli
kehtestamist määruse tasandil. Praegu on mõõtemahutitel kontrolliintervalliks kümme aastat,
mis on sätestatud määruses nr 65 taatluskehtivusajana. Algatatud määruse nr 65 muudatusega
on plaanis taatluskohustus mõõtemahutitelt ja nende juurde kuuluvatelt torustikelt eemaldada
ning edaspidi on kontrolliintervalliks poole pikem vahemik – 15 aastat, mis on ka asjakohase
standardi nõuetega kooskõlas. Aktsiisimõõtjatest ettevõtjatele on tegemist positiivse mõjuga
muudatusega, mis tähendab väiksemaid kulusid mõõtevahendite kontrollimisele. Seega
vähenevad ettevõtjate regulaarsed kulutused mahutite kontrollmõõtmistele poole võrra. Samas
võib pikema regulaarse kontrolliintervalli tõttu tiheneda vajadus mahuti geomeetriliste
omaduste muutumise (nt vajumine, remont) tõttu uue kalibreerimise tegemine, mis on jätkuvalt
nõutud tagamaks aktsiisimõõtmiste usaldusväärsus.
Määruse kehtestamine ei too kaasa suuri sisulisi muudatusi antud valdkonnas, mistõttu ei
kaasne selle rakendamisega tulenevalt lisakulutusi riigile, ettevõtjatele ega tarbijatele.
Määrusel puudub mõju või on mõju neutraalne järgmistes valdkondades:
- sotsiaalne, sealhulgas demograafiline mõju;
- mõju riigi julgeolekule ja välissuhetele;
- mõju regionaalarengule;
- mõju riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse korraldusele;
- mõju majandusele;
- mõju elu- ja looduskeskkonnale.
Parema õigusselgusega on määruse muudatused kõigile osapooltele positiivsed.
5. Määruse rakendamisega seotud tegevused, vajalikud kulutused ja määruse
rakendamise eeldatavad tulud
Määruse rakendamiseks ei ole vaja teha täiendavaid tegevusi ega riigieelarvelisi kulusid.
Samuti ei laeku selle määruse rakendamisega seonduvalt tulusid.
6. Määruse jõustumine
Määrus jõustub üldises korras.
7. Määruse kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon
Määruse eelnõu esitatakse Rahandusministeeriumile kooskõlastamiseks eelnõude infosüsteemi
EIS kaudu ning arvamuse avaldamiseks Eesti Kaubandus-Tööstuskojale, MTÜ-le Logistika ja
Transiidi Assotsiatsioon, Eesti Väikepruulijate Liidule ning MTÜ-le Eesti Standardimis- ja
Akrediteerimiskeskus.
6
EELNÕU
30.07.2021
ETTEVÕTLUS- JA INFOTEHNOLOOGIAMINISTER
MÄÄRUS
Aktsiisikauba mõõtmiseks kasutatavate mõõtevahendite metroloogilistele omadustele ja
mõõteprotseduuridele esitatavad nõuded
Määrus kehtestatakse alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja elektriaktsiisi seaduse § 331 lõike 6 alusel.
§ 1. Mõisted
Käesolevas määruses on mõõtmiste ja mõõtevahenditega seotud mõisteid kasutatud
mõõteseaduse tähenduses.
§ 2. Üldsätted
(1) Aktsiisikauba mõõtmisel kasutatakse taadeldud mõõtevahendit või taatluskohustuse
puudumisel jälgitavalt kalibreeritud mõõtevahendit.
(2) Mõõtevahendit kasutatakse ja hooldatakse vastavalt õigusaktis, tüübihindamistunnistuses,
tüübikinnitustunnistuses, tootja koostatud kasutusjuhendis, asjakohases standardis või
tehnilises spetsifikatsioonis ette nähtud nõuetele.
§ 3. Nõuded mõõtevahendi metroloogilistele omadustele ja mõõteprotseduurile
(1) Aktsiisikauba valmistamiseks kasutatud toorme, pooltoote, aktsiisikauba koguse ja alkoholi
puhul ka etanoolisisalduse mõõtmiseks kasutatava mõõtevahendi lubatud veapiirid peavad
vastama määruse lisas esitatud väärtustele. Aktsiisikauba mõõtmistel lisas nimetamata
mõõtevahendiga peavad kasutatava mõõtevahendi metroloogilised omadused tagama
mõõteprotsessi tulemuse lõikes 2 nimetatud täpsustasemel.
(2) Aktsiisikauba mõõtmisel kasutatava mõõtevahendi metroloogilised omadused ja
mõõtemetoodika peavad tagama mõõteprotsessi tulemuse laiendmääramatuse järgmised
väärtused:
1) vedeliku koguse mõõtmisel ±0,7 protsenti mõõtetulemusest;
2) kaalukauba koguse mõõtmisel ±0,3 protsenti mõõtetulemusest;
3) tükikauba koguse mõõtmisel ±0,001 protsenti mõõtetulemusest;
4) vedelgaasi ja mootorvedelgaasi koguse mõõtmisel ±1,2 protsenti mõõtetulemusest;
5) maagaasi ja elektrienergia koguse mõõtmisel mõõtevahendi määruse lisas määratletud
väikseima piirvea kahekordne väärtus.
(3) Aktsiisikauba mahuühikus mõõdetud kogused teisendatakse:
1) sajaprotsendilise etanooli mahule temperatuuril 20 kraadi;
2) vedelkütuse mahule temperatuuril 15 kraadi;
3) maagaasi mahule temperatuuril 20 kraadi ja rõhul 101,325 kilopaskalit (1,01325 baari).
(4) Statsionaarse mõõtemahuti ümberkalibreerimine tehakse iga viieteist aasta järel või kui
muutuvad mõõtemahuti geomeetrilised omadused.
(5) Alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja elektriaktsiisi seaduses nimetatud aktsiisimaksja tagab
mõõtmisel kasutatud mõõtevahendite, mõõtemeetodite ning mõõtmiste ja arvutuste õigsuse
ning usaldusväärsuse kontrollimist kajastava dokumentatsiooni kättesaadavuse.
§ 4. Järelevalve
Aktsiisikauba mõõtmiseks kasutatavate mõõtevahendite ja mõõtetulemuste jälgitavuse
tõendamise üle teostab järelevalvet Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet mõõteseaduse
alusel.
§ 5. Määruse kehtetuks tunnistamine
Majandus- ja kommunikatsiooniministri 17. detsembri 2007. a määrus nr 103 „Aktsiisikauba
mõõtmiseks kasutatavate mõõtevahendite metroloogilistele omadustele esitatavad nõuded“
tunnistatakse kehtetuks.
(allkirjastatud digitaalselt)
Andres Sutt
ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri (allkirjastatud digitaalselt)
Ando Leppiman
kantsler
Lisa Aktsiisikauba valmistamiseks kasutatud toorme ja aktsiisikauba mõõtmiseks kasutatavate
mõõtevahendite lubatud veapiirid
Ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri
…. a määrus nr ..
„Aktsiisikauba mõõtmiseks kasutatavate mõõtevahendite metroloogilistele omadustele
esitatavad nõuded“
Lisa
AKTSIISIKAUBA VALMISTAMISEKS KASUTATUD TOORME JA
AKTSIISIKAUBA MÕÕTMISEKS KASUTATAVATE MÕÕTEVAHENDITE
LUBATUD VEAPIIRID
Mõõdetav füüsikaline suurus; Lubatud veapiirid või täpsusklass
mõõtevahendi liik
I Alkoholi ja selle valmistamiseks kasutatud toorme koguse mõõtmine
1. Kestva dünaamilise toimimisega klass 0,5
mõõtesüsteemid vedeliku koguse
mõõtmiseks;
sh enne 30.10.2006 riigisisese ±0,5% mõõdetud kogusest
tüübikinnitustunnistuse saanud elektroonsed
massimõõtesüsteemid (tiheduse- ja
mahulugemid ei ole ametlikud); trummel-
alkoholimõõturid
2. Mahumõõdud (mõõdunõud) 5–200 l ±0,2% nimimahust
3. Alkoholomeeter (mahukontsentratsiooni I, II või III klass (näiduvea väärtus ±0,05
areomeeter) mahukontsentratsiooni % I klassil; ±0,1% II
ja III klassil)
4. Alkoholi areomeeter I, II või III klass (näiduvea väärtus ±0,1
mg/cm3 I klassil; ±0,2 mg/cm3 II ja III
klassil)
5. Termomeeter (II või III klassi II või III klassi alkoholomeetri osana
alkoholomeetri osana või kasutamiseks koos näiduviga ±0,10 °C või ±0,20 °C, olenevalt
alkoholomeetriga) skaalajaotise väärtusest;
kasutamiseks koos I, II või III klassi
alkoholomeetriga ±0,10 °C või ±0,20 °C,
olenevalt skaalajaotise väärtusest
6. Tihedusmõõtur etanooli vesilahuse näiduvea piir etanooli vesilahuse mõõtmisel
mõõtmiseks ±0,2 mg/cm3
7. Mitteautomaatkaalud (etanoolisisalduse II klass
määramisel)
8. Silindrilised mensuurid klass A või ±0,2% mõõdetud mahust
9. Statsionaarsed silindrilised, sh ±0,3% mõõdetud mahust
vaateklaasiga või välise mõõtetoruga
vertikaalsed või horisontaalsed
mõõtemahutid
10. Mitteautomaatkaalud III klass
11. Automaatkaalud klass XI; XII; XIII; XIIII; Y(I); Y(II); Y(a);
Y(b) (automaatpiirkaalud); klass
Ref(x)/X(x) (automaatsed gravimeetrilised
kaalannustid); klass 0,2; 0,5; 1 või 2
(tsüklilise toimega summeerkaalud); klass
0,5; 1 või 2 (pideva toimega
summeerkaalud)
12. Automaatkaalud (raudteekaalud) klass 0,5
liikuvate vagunite ja rongide kaalumiseks
13. Automaatkaalud liikuvate autode klass 0,5
kaalumiseks
II Tubaka koguse mõõtmine
1. Mitteautomaatkaalud III klass
2. Automaatkaalud klass XI; XII; XIII; XIIII; Y(I); Y(II); Y(a);
Y(b) (automaatpiirkaalud); klass
Ref(x)/X(x) (automaatsed gravimeetrilised
kaalannustid); klass 0,2; 0,5; 1 või 2
(tsüklilise toimega summeerkaalud); klass
0,5; 1 või 2 (pideva toimega
summeerkaalud)
3. Automaatkaalud (raudteekaalud) liikuvate klass 0,5
vagunite ja rongide kaalumiseks
4. Automaatkaalud liikuvate autode klass 0,5
kaalumiseks
III Kütuse koguse mõõtmine
1. Kestva dünaamilise toimimisega klass 0,5
mõõtesüsteemid vedeliku koguse ±0,5% mõõdetud massist
mõõtmiseks; mõõtesüsteemid
autotsisternidel; laevade, raudtee ja
autotsisternide laadimisel;
sh enne 30.10.2006 riigisisese
tüübikinnitustunnistuse saanud elektroonsed
massimõõtesüsteemid (tiheduse- ja
mahulugemid ei ole ametlikud)
2. Pideva toimimisega mõõtesüsteemid klass 0,3
torustikel
3. Mootorvedelgaasi mõõtesüsteemid klass 1,0
4. Statsionaarsed silindrilised, sh ±0,3% mõõdetud mahust
vaateklaasiga või välise mõõtetoruga
vertikaalsed või horisontaalsed
mõõtemahutid
5. Mõõtemahutite juurde kuuluvad ning ±0,5% mõõdetud mahust
laadimissõlmi ühendavad püsitorustikud
(geomeetrilisel meetodil)
6. Laeva-mõõtemahutid ±0,3% mõõdetud mahust
7. Liikuvad mõõtemahutid, mis on püsivalt ±0,2% mõõdetud mahust
paigaldatud sõidukile või raudteeveeremile
8. Pikkusmõõdud (mõõdulindid ja jäigad või I, II või D-klass;
pooljäigad mõõdud) mõõtmisel laevamahutites I või D-klass
9. Statsionaarsete mahutite automaatsed klass II
nivoomõõturid
10. Püsipaigaldatud plaatina- andurid klass A või B, süsteem ±0,5 °C
temperatuuriandurid või
temperatuurimõõtesüsteemid temperatuuri
määramiseks mõõtemahutites või
torujuhtmetes
11. Digitaaltermomeetrid Pt-anduriga ±0,5 °C
12. Tihedusmõõturid ±0,5 mg/cm3
13. Areomeetrid kütuse koguse määramisel ±0,5 mg/cm3
14. Mitteautomaatkaalud III klass
15. Automaatkaalud (raudteekaalud) klass 0,5
liikuvate vagunite ja rongide kaalumiseks
16. Automaatkaalud liikuvate autode klass 0,5
kaalumiseks
IV Maagaasi koguse mõõtmine
1. Membraangaasiarvestid klass 1,0 või 1,5 või veapiiridega
±3% / ±2%
2. Rootorgaasiarvestid klass 1,0 või 1,5 või veapiiridega
±2% / ±1%
3. Turbiingaasiarvestid klass 1,0 või 1,5 või veapiiridega
±2% / ±1%
4. Muud gaasiarvestid*, sh ultraheli- klass 1,0 või 1,5
gaasiarvestid
5. Gaasi leppekoguse mõõturid ±0,5%; ±0,7% või ±1,0%
V Elektrienergia koguse mõõtmine
1. Otse- või trafoühenduse klass A, B või C
aktiivelektrienergia arvestid
2. Induktsioonmõõtesüsteemiga klass 1 või 2
aktiivelektrienergia arvestid
3. Elektroonse mõõtesüsteemiga klass 0,2S, 0,5S, 1, 2
aktiivelektrienergia arvestid
4. Mõõtetrafod klass 0,2; 0,2S; 0,5 või 0,5S (voolutrafodel);
klass 0,2 või 0,5 (pingetrafodel)
*Gaasiarvestid, mis vastavad Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2014/32/EL
mõõtevahendite turul kättesaadavaks tegemist käsitlevate liikmesriikide õigusaktide
ühtlustamise kohta (uuesti sõnastatud) (EMPs kohaldatav tekst) (ELT L 96, 29.03.2014, lk
149–250) nõuetele.