Digitaalne originaaldokument.
TALLINNA NOTAR EGLE URI
Notariaalakt notari ametitegevuse raamatus nr 1585.
Käesoleva notariaalakti on koostanud ja tõestanud kümnendal augustil kahe tuhande
kahekümne esimesel aastal (10.08.2021.a) Tallinna notar Egle Uri, kelle notaribüroo asub
Tallinnas Rävala 2/Kivisilla 8, videosilla vahendusel kaugtõestamise teel.
Notari poole pöördusid:
Eesti Vabariik, edaspidi nimetatud Omanik, nimel Majandus- ja
Kommunikatsiooniministeerium, registrikood 70003158, postiaadress Suur-Ameerika tn 1,
Kesklinna linnaosa, Tallinn, Harju maakond, 10122, e-post:
[email protected], esindaja Kaja
Roosipuu, isikukood 46501060219, kelle isik on tuvastatud PPA andmebaasi alusel, kes
enda ütluste kohaselt asub kaugtõestamise hetkel Muhu vallas ning kelle esindusõiguse on
notariaalakti tõestaja kontrollinud Tallinna notar Liivi Laos poolt 08.06.2020.a tõestatud ning
notari ametitegevuse raamatu registris nr 1164 all registreeritud volikirja alusel,
aktsiaselts Eesti Raudtee, registrikood 11575838, aadress Telliskivi tn 60/2, Tallinn, e-post:
[email protected], edaspidi nimetatud Hoonestaja, esindaja Argo Kangur, isikukood
36406180238, kelle isik on tuvastatud PPA andmebaasi alusel, kes enda ütluste kohaselt
asub kaugtõestamise hetkel Tallinnas, kelle esindusõiguse on notariaalakti tõestaja
kontrollinud Tallinna notar Kaata Kartau 23.11.2020.a tõestatud ja notari ametitegevuse
raamatus nr 3107 all registreeritud volikirja alusel. Juriidilise isiku on notariaalakti tõestaja
kontrollinud käesoleva notariaalakti tõestamise päeval e-notari infosüsteemist tehtud
registrikaardi andmete päringu alusel,
AKTSIASELTS TALLINNA VESI, registrikood 10257326, aadress Ädala 10, Tallinn, e-post
[email protected], edaspidi nimetatud Õigustatud isik, esindaja Koit Gross, isikukood
38108275728, kelle isik on tuvastatud PPA andmebaasi alusel, kes enda ütluste kohaselt
asub kaugtõestamise hetkel Tallinnas ning kelle esindusõiguse on notariaalakti tõestaja
kontrollinud Tallinna notar Egle Uri 04.05.2020.a tõestatud ja notari ametitegevuse raamatus
nr 803 all registreeritud volikirja alusel. Juriidilise isiku õigusvõime on notariaalakti tõestaja
kontrollinud käesoleva notariaalakti tõestamise päeval e-notari infosüsteemist tehtud
registrikaardi andmete päringu alusel,
edaspidi eelnimetatud isikud koos nimetatud Lepinguosalised.
Lepinguosalised avaldasid soovi sõlmida alljärgnev:
ISIKLIKE KASUTUSÕIGUSTE SEADMISE LEPING,
ASJAÕIGUSLEPINGUD JA KINNISTAMISAVALDUSED
1. LEPINGU ESEMED JA LEPINGU EESMÄRK
1.1. Käesoleva lepingu sõlmimisel juhinduvad Lepinguosalised asjaõigusseadusest,
kinnistusraamatuseadusest, riigivaraseadusest, majandus- ja taristuministri käskkirjast nr
154, 16. juunist 2021.a ning Lepinguosaliste kokkuleppest.
1
1.2. Notariaalakti tõestaja on käesoleva lepingu tõestamise päeval kontrollinud, et
vastavalt kinnistusraamatu elektroonilise registriosa andmetele käesoleva lepingu tõestamise
päeval on kinnistusregistri registriossa nr 12576050 sisse kantud järgmine kinnistu
(käesolevas lepingus nimetatud Kinnistu):
1.2.1. Esimesse jakku "Kinnistu koosseis" on kantud: katastritunnus 78401:101:3806,
sihtotstarve transpordimaa 100%, Harju maakond, Tallinn, Kristiine linnaosa, Paldiski
maantee raudteeviadukt, pindala 15m2.
1.2.2. Teise jakku on omanikuna sisse kantud Eesti Vabariik.
1.2.3. Kolmandasse jakku on kande nr. 1 all sisse kantud järgmine kanne: Hoonestusõigus
tähtajaga 50 aastat aktsiaselts Eesti Raudtee (registrikood 11575838) kasuks. Ehitiste
korrashoiukohustus, ülesehitamiskohustus ja kindlustamiskohustus ning eritingimused
vastavalt 01.02.2021 lepingu punktile 2.2 ja 2.9.
Hoonestaja kohustub küsima koormatud kinnistu igakordse omaniku nõusolekut
Hoonestusõiguse võõrandamiseks või piiratud asjaõigustega koormamiseks. Hoonestajal on
lubatud koormata Hoonestusõigust piiratud asjaõigusega ainult tingimusel, et seatav
asjaõigus ei ületa Hoonestusõiguse tähtaega.
Ehitiste saatus Hoonestusõiguse lõppemisel vastavalt 01.02.2021 lepingu punktile 2.8.
Hoonestaja kohustus kanda hoonestusõigus üle omanikule vastavalt 01.02.2021 lepingu
punktile 2.10. Hoonestusõiguse kohta on avatud registriosa number 18728350. 1.02.2021
kinnistamisavalduse alusel sisse kantud 4.02.2021. Kohtunikuabi Tiiu Karu.
1.2.4. Neljandas jaos kehtivaid hüpoteegi kandeid ei ole.
1.3. Notariaalakti tõestaja on käesoleva lepingu tõestamise päeval kontrollinud, et
vastavalt kinnistusraamatu elektroonilise registriosa andmetele käesoleva lepingu tõestamise
päeval on kinnistusregistri registriossa nr 18728350 sisse kantud järgmine hoonestusõigus
(käesolevas lepingus nimetatud Hoonestusõigus):
1.3.1. Esimesse jakku "Kinnistu koosseis": Hoonestusõigus tähtajaga 50 aastat, mis on
koormatisena kantud: kinnistu nr 12576050 registriosa 3. jakku. Koormatud kinnisasja
omanikuna on sisse kantud Eesti Vabariik.nEhitiste korrashoiukohustus,
ülesehitamiskohustus ja kindlustamiskohustus ning eritingimused vastavalt 01.02.2021
lepingu punktile 2.2 ja 2.9. Hoonestaja kohustub küsima koormatud kinnistu igakordse
omaniku nõusolekut Hoonestusõiguse võõrandamiseks või piiratud asjaõigustega
koormamiseks. Hoonestajal on lubatud koormata Hoonestusõigust piiratud asjaõigusega
ainult tingimusel, et seatav asjaõigus ei ületa Hoonestusõiguse tähtaega. Ehitiste saatus
Hoonestusõiguse lõppemisel vastavalt 01.02.2021 lepingu punktile 2.8. Hoonestaja kohustus
kanda hoonestusõigus üle omanikule vastavalt 01.02.2021 lepingu punktile 2.10.
1.3.2. Teise jakku "Omanik": aktsiaselts Eesti Raudtee (registrikood 11575838).
1.3.3. Kolmandasse jakku on kantud järgmised kanded:
1) Ostueesõigus kinnistu nr 12576050 igakordse omaniku kasuks. Kanne asub III jao
kandega nr 2 samal järjekohal. 1.02.2021 kinnistamisavalduse alusel sisse kantud
4.02.2021. Kohtunikuabi Tiiu Karu.
2) Reaalkoormatis kinnistu nr 12576050 igakordse omaniku kasuks. Reaalkoormatise
rahaline väärtus on 4.00 eurot. Hoonestusõiguse aastatasu maksmise kohustus igakordse
omaniku kohustusega alluda kohesele sundtäitmisele, kusjuures Hoonestaja on kohustatud
maksma pool Hoonestusõiguse tasu iga aasta 01. jaanuariks ettemaksuna järgmise
poolaasta eest ja pool Hoonestusõiguse tasu iga aasta 01. juuliks ettemaksuna järgmise
poolaasta eest. Tingimus, mille kohaselt reaalkoormatis jääb erinevalt täitemenetluse
seadustiku § 158 3. lõikes sätestatust püsima, kui kinnistu omanik reaalkoormatise alusel või
mõne teise eespool järjekohal asuva piiratud asjaõiguse omanik Hoonestusõigusele
sissenõude pöörab. Kanne asub III jao kandega nr 1 samal järjekohal. 1.02.2021
kinnistamisavalduse alusel sisse kantud 4.02.2021. Kohtunikuabi Tiiu Karu.
2
2) Eelmärge reaalkoormatise muutmise tagamiseks kinnistu nr 12576050 igakordse omaniku
kasuks. Eelmärge hoonestusõiguse aastatasu suurendamise nõude tagamiseks vastavalt
01.02.2021 lepingu punktidele 2.5.2 ja 2.5.3. Kanne asub III jao kandega nr 1 samal
järjekohal. 1.02.2021 kinnistamisavalduse alusel sisse kantud 4.02.2021. Kohtunikuabi Tiiu
Karu.
1.3.4. Neljandas jaos kehtivaid hüpoteegi kandeid ei ole.
1.4. Käesoleva lepingu esemeteks on Omaniku omandis olev punkti 1.2. nimetatud
Kinnistu ning Hoonestaja omandis olev punktis 1.3. nimetatud Hoonestusõigus koos nende
oluliste osadega ja päraldistega (edaspidi nimetatud koos Lepingu esemed).
1.5. Lepingu esemete kohta avatud registriosadel ei ole märkeid kinnistamisavalduste
kohta, mille suhtes on menetlus lõpetamata ning kinnistusraamatusse osa kandeid tegemata.
1.6. Lepingu eseme kohta e-notari infosüsteemist tehtud katastriüksuse kitsenduste ja
mälestiste otsingute päringust nähtub, et katastriüksusel katastritunnusega 78401:101:3806
on järgmised kitsendused:
Piiranguvöönd: muinsuskaitseala või kinnismälestise kv; ulatus: 15 m²; nähtus: kinnismälestis (Asulakoht, 13. -
16. saj.);
Piiranguvöönd: muinsuskaitseala või kinnismälestise kv; ulatus: 3 m²; nähtus: muinsuskaitseala (Tallinna
vanalinn, I - II a- tuh - muinsuskaitseala);
Piiranguvöönd: muinsuskaitseala või kinnismälestise kv; ulatus: 15 m²; nähtus: muinsuskaitseala (Tallinna
vanalinn, I - II a- tuh - muinsuskaitseala);
Piiranguvöönd: muinsuskaitseala või kinnismälestise kv; ulatus: 15 m²; nähtus: muinsuskaitseala (Tallinna
vanalinn, I - II a- tuh - muinsuskaitseala);
Piiranguvöönd: raudtee kaitsevöönd; ulatus: 15 m²; nähtus: raudtee (Laiarööpmeline raudtee);
Piiranguvöönd: raudtee kaitsevöönd; ulatus: 15 m²; nähtus: raudtee (Laiarööpmeline raudtee);
Piiranguvöönd: ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni vöönd; ulatus: 13 m²; nähtus: maa-alune vee ja
kanal.survetorustik 250mm kuni alla500mm ();
Piiranguvöönd: ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni vöönd; ulatus: 8 m²; nähtus: maa-alune vee ja kanal.vabavoolne
torustik 250mm kuni 1000mm üle2m süg ();
Piiranguvöönd: raudtee kaitsevöönd; ulatus: 15 m²; nähtus: raudtee (Laiarööpmeline raudtee);
Piiranguvöönd: nähtus: kinnismälestis (Paldiski maantee raudteeviadukt, 1926. a.).
1.7. Lepingu esemete kohta e-notari infosüsteemist tehtud ehitiste otsingu päringutest
nähtub, et ehitisregister Lepingu esemetega ehitisi ei seosta.
1.8. Vastavalt riigi kinnisvararegistri päringule nähtub, et Kinnistu on registreeritud riigi
kinnisvararegistris objekti koodi nr KV79467 all, riigivara valitseja on Majandus- ja
Kommunikatsiooniministeerium.
1.9. Käesoleva lepingu eesmärgiks on Omanikule kuuluva Kinnistu ja Hoonestajale
kuuluva Hoonestusõiguse koormamine isikliku kasutusõigusega Õigustatud isiku kasuks
Lepingu esemetel asuvate D= 280mm veetorustiku ja D=630mm kanalisatsioonitorustiku
(edaspidi nimetatud Tehnorajatis) kaitsevööndi majandamiseks vee- ja
kanalisatsioonitorustiku talituse tagamise eesmärgil ning isikliku kasutusõiguse tingimuste
kindlaksmääramine.
2. LEPINGUOSALISTE AVALDUSED JA KINNITUSED
2.1. Omaniku esindaja avaldab ja kinnitab, et:
2.1.1. Kinnistu on Omaniku omandis ja kuni käesoleva lepingu sõlmimiseni ei ole Omanik
Kinnistut kellelegi võõrandanud, selle suhtes ei ole vaidlusi, sellel ei lasu käsutamiskeelde,
seda ei ole arestitud.
3
2.1.2. Kinnistut ei ole koormatud käesolevas lepingus nimetamata piiratud asjaõigustega.
2.1.3. Omanik ei ole kinnistusosakonnale esitanud Kinnistu osas käesolevas lepingus
nimetamata kinnistamisavaldusi, mille suhtes menetlus oleks lõpetamata ning
kinnistusraamatusse osa kandeid tegemata.
2.1.4. Kasutusõiguse alal ei paikne Omaniku poolt rajatud hooneid ega rajatisi, mis
takistaksid käesoleva lepingu alusel seatava servituudi teostamist.
2.1.5. Kasutusõiguse ala on vabastatud ning Õigustatud isik saab alates käesoleva lepingu
sõlmimise hetkest teostada otsest valdust nimetatud ala suhtes.
2.1.6. Omanikule teadaolevalt ei kehti Kinnistu valdamise, kasutamise ega käsutamise
suhtes käesolevas lepingus nimetamata muinsuskaitsealaseid, looduskaitsealaseid ega muid
piiranguid, mis takistaksid käesoleva lepingu alusel seatava servituudi teostamist.
2.1.7. Kasutusõiguse alal ei ole mingeid Omanikule teadaolevaid varjatud puudusi ega vigu,
millest Omanik ei ole Õigustatud isikule teatanud või mida Õigustatud isik ei saanud märgata
ülevaatuse teostamisel.
2.1.8. Omanik on nõus Hoonestusõiguse koormamisega isikliku kasutusõigusega
käesolevas lepingus kokku lepitud tingimustel.
2.1.9. Ei esine asjaolusid, mis piiraksid või välistaksid Omaniku õigust sõlmida käesolev
leping.
2.1.10. Tema volitused on kehtivad ega ole esindatava poolt tagasi võetud ega kehtetuks
kuulutatud ja et tal on kõik vajalikud otsused ja kooskõlastused ning kõik õigused käesoleva
lepingu sõlmimiseks esindatava nimel.
2.2. Hoonestaja esindaja avaldab ja kinnitab, et:
2.2.1. Hoonestusõigus on Hoonestaja omandis ja kuni käesoleva lepingu sõlmimiseni ei ole
Hoonestaja Hoonestusõigust kellelegi võõrandanud, selle suhtes ei ole vaidlusi, sellel ei lasu
käsutamiskeelde, seda ei ole arestitud.
2.2.2. Hoonestusõigust ei ole koormatud käesolevas lepingus nimetamata piiratud
asjaõigustega.
2.2.3. Hoonestaja ei ole kinnistusosakonnale esitanud Hoonestusõiguse osas käesolevas
lepingus nimetamata kinnistamisavaldusi, mille suhtes menetlus oleks lõpetamata ning
kinnistusraamatusse osa kandeid tegemata.
2.2.4. Kasutusõiguse alal ei paikne Hoonestaja poolt püsitatud hooneid ega rajatisi, mis
takistaksid käesoleva lepingu alusel seatava servituudi teostamist. Kasutusõiguse alal
paiknevad Hoonestajale kuuluva Paldiski mnt raudteeviadukti (ehitusregistri kood
220702650, ehitismälestis, mälestise registri number 8189) raudbetoon tugisambad
vundamendil, mis takistavad ja seavad piiranguid käesoleva lepingu alusel seatava
servituudi teostamisel.
2.2.5. Hoonestajale teadaolevalt ei kehti Hoonestusõiguse valdamise, kasutamise ega
käsutamise suhtes käesolevas lepingus nimetamata muinsuskaitsealaseid,
looduskaitsealaseid ega muid piiranguid, mis takistaksid käesoleva lepingu alusel seatava
servituudi teostamist.
2.2.6. Kasutusõiguse alal ei ole mingeid Hoonestajale teadaolevaid varjatud puudusi ega
vigu, millest Hoonestaja ei ole Õigustatud isikule teatanud või mida Õigustatud isik ei saanud
märgata ülevaatuse teostamisel.
2.2.7. Hoonestaja on nõus Kinnistu koormamisega isikliku kasutusõigusega käesolevas
lepingus kokku lepitud tingimustel.
2.2.8. Ei esine asjaolusid, mis piiraksid või välistaksid Hoonestaja õigust sõlmida käesolev
leping.
4
2.2.9. Hoonestaja suhtes ei ole algatatud likvideerimis-, saneerimis- ega pankrotimenetlust
ega välja kuulutatud pankrotti.
2.2.10. Tema volitused on kehtivad ega ole esindatava poolt tagasi võetud ega kehtetuks
kuulutatud ja et tal on kõik vajalikud otsused ja kooskõlastused ning kõik õigused käesoleva
lepingu sõlmimiseks esindatava nimel.
2.3. Õigustatud isiku esindaja avaldab ja kinnitab, et:
2.3.1. Tehnorajatis on vajalik avalikes huvides asjaõigusseaduse § 1581 tähenduses.
2.3.2. Õigustatud isik on kasutusõiguse ala üle vaadanud, tutvunud maaüksuse plaaniga ja
on eelnimetatud andmete alusel teadlik maaüksuse suurusest, piiridest ning ei oma selles
osas Omanikule mingeid pretensioone.
2.3.3. Õigustatud isik on teadlik isikliku kasutusõiguse seadmisel tekkivatest õigustest ja
kohustustest.
2.3.4. Õigustatud isik on teadlik Kinnistut ja Hoonestusõigust koormavatest kolmandate
isikute õigustest ning nimetatud kannete aluseks olevate lepingute sisust, ei soovi nende
ettelugemist ning käesolevale notariaalaktile lisamist.
2.3.5. Õigustatud isiku suhtes ei ole algatatud likvideerimis-, saneerimis- ega
pankrotimenetlust ega välja kuulutatud pankrotti.
2.3.6. Tema volitused on kehtivad ega ole esindatava poolt tagasi võetud ega kehtetuks
kuulutatud ja et tal on kõik vajalikud otsused ja kooskõlastused ning kõik õigused käesoleva
lepingu sõlmimiseks esindatava nimel.
2.4. Lepinguosaliste esindajad avaldavad ja kinnitavad, et:
2.4.1. Nad on tutvunud lepingu sõlmimise aluseks olevate dokumentidega, ei soovi
täiendavate dokumentide muretsemist ega tehinguga seotud asjaolude täiendavat
kontrollimist notariaalakti tõestaja poolt.
2.4.2. Nad on tutvunud lepingu lahutamatuks lisaks oleva plaaniga ning selle sisu on neile
teada.
3. KINNISTULE ISIKLIKU KASUTUSÕIGUSE SEADMINE JA SISU
3.1. Omanik ja Õigustatud isik on kokku leppinud, et:
3.1.1. Lähtudes asjaõigusseaduse §-st 1581 seab Omanik Kinnistule esimesele vabale
järjekohale Õigustatud isiku kasuks tähtajatu isikliku kasutusõiguse.
3.1.2. Õigustatud isik kohustub maksma Kinnistule seatava isikliku kasutusõiguse eest tasu
vastavalt õigusaktides sätestatud suurusele ja korrale. Riigile kuuluvale maale rajatud
tehnorajatise talumise eest käesoleva lepingu sõlmimise hetkel kehtiva seaduse kohaselt
tasu ei maksta.
3.1.3. Kinnistule seatava isikliku kasutusõiguse kohaselt on Õigustatud isikul õigus
kasutada Kinnistust osa, millel asub Tehnorajatise kaitsevöönd. Kasutusõiguse ala pindala
on kolm koma kaks ruutmeetrit (3,2m²).
3.1.4. Kasutusõiguse ala ei ole Õigustatud isiku ainukasutuses ning Omanik võib seda ka
ise kasutada ning võimaldada selle kasutamist kolmandatel isikutel, järgides samas
Tehnorajatise kaitsevööndis kehtivaid kitsendusi.
3.1.5. Õigustatud isikul on õigus Kinnistut kasutada kasutusõiguse alal Tehnorajatise
ehitamiseks, omamiseks ja majandamiseks, järgides samas raudtee kaitsevööndis kehtivaid
kitsendusi.
5
3.2. Omanik ja Õigustatud isik on kokku leppinud, et käesoleva lepingu alusel seatava
isikliku kasutusõiguse kehtimise ajal on Kinnistu igakordne omanik kohustatud:
3.2.1. Teostama ehitustöid Tehnorajatise kaitsevööndi piires ainult Õigustatud isiku eelneval
kirjalikul nõusolekul.
3.2.2. Mitte ladustama Tehnorajatise kaitsevööndi piires materjale ega istutama puid.
3.2.3. Kooskõlastama kõik kaevetööd Tehnorajatise kaitsevööndi piirides eelnevalt kirjalikult
Õigustatud isikuga.
3.2.4. Võimaldama Õigustatud isiku volitatud töötajatele koos vajalike mehhanismidega
tasuta juurdepääsu Õigustatud isikule kuuluvale Tehnorajatisele ja lubama teostada Lepingu
esemetel Tehnorajatise teenindamiseks, sealhulgas remondiks ja rekonstrueerimiseks
vajalikke töid.
3.2.5. Teavitama Lepingu esemetel tegutsevaid kolmandaid isikuid Tehnorajatise
olemasolust ja sellega seotud piirangutest.
3.2.6. Mitte rikkuma Tehnorajatise hulka kuuluvate kaevude luuke ning informeerima
Õigustatud isikut viivitamatult kaevude luukide kadumisest ja/või purunemisest.
3.3. Omanik ja Õigustatud isik on kokku leppinud, et Õigustatud isik on kohustatud:
3.3.1. Teostama vajalikud Tehnorajatise ehitus-, hooldus-, remondi- ja rekonstrueerimistööd
omal kulul ja viisil, mis kõige vähem takistavad Kinnistu sihtotstarbelist kasutamist.
3.3.2. Teavitama Lepingu eseme igakordset omanikku Tehnorajatise plaanilistest ehitus-,
hooldus-, remonttöödest kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis vähemalt kolm (3)
tööpäeva enne tööde alustamist. Avariiremondi korral võib Õigustatud isik vajaduse korral
alustada vajalike töödega viivitamata, teatades sellest Kinnistu igakordsele omanikule.
3.3.3. Pärast Tehnorajatise hooldus-, remondi- ja rekonstrueerimistööde lõpetamist
taastama Kinnistul omal kulul tööde alustamisele eelnenud olukorra.
3.4. Lepinguosalised on kokku leppinud, et:
3.4.1. Õigustatud isik võib isiklikust kasutusõigusest tulenevate õiguste ja kohustuste
teostamise üle anda kolmandale isikule, millest ta kohustub Kinnistu igakordsele omanikule
eelnevalt teatama.
3.4.2. Isikliku kasutusõiguse lõppemisel on Õigustatud isik kohustatud omal kulul Kinnistu
omaniku nõudel Tehnorajatise likvideerima ja maa korrastama kahe (2) kuu jooksul arvates
kasutusõiguse lõppemisest.
3.4.3. Omanikul on õigus lõpetada isiklik kasutusõigus erakorraliselt, kui Kinnistu osutub
vajalikuks riigivõimu teostamiseks või muul avalikul eesmärgil. Isikliku kasutusõiguse
lõpetamine toimub asjaõigusseaduses sätestatud korras.
4. HOONESTUSÕIGUSELE ISIKLIKU KASUTUSÕIGUSE SEADMINE JA SISU
4.1. Hoonestaja ja Õigustatud isik on kokku leppinud, et:
4.1.1. Hoonestusõigusele seatakse esimesele vabale järjekohale Õigustatud isiku kasuks
isiklik kasutusõigus tähtajaga kuni hoonestusõiguse lõppemiseni.
4.1.2. Õigustatud isik maksab Hoonestusõiguse omanikule isikliku kasutusõiguse talumise
eest tasu seitse koma viis protsenti (7,5%) kasutusõiguse ala maa maksustamishinnast,
millele lisandub käibemaks. Tasu maksmine toimub üks kord aastas vastavalt esitatud
arvele. Kui kasutusõiguse ala on vajalik avalikule teele (sh jalgratta- ja jalgtee, jalgtee,
jalgrattatee ja kõnnitee), mille osas omaniku ülesandeid täidab riik või kohalik omavalitsus,
siis Hoonestusõiguse omanikule isikliku kasutusõiguse talumise eest tasu ei maksta. Tee
6
osaks loetakse tunnel, sild, viadukt ja muud liiklemiseks kasutatavad ning tee toimimiseks
vajalikud rajatised. Kui kasutusõiguse ala on vajalik tehnovõrgu rajatisele, mille osa
kinnisasjal on vajalik ainult Hoonestusõiguse omanikule teenuse tarbimiseks, siis
Hoonestusõiguse omanikule isikliku kasutusõiguse talumise eest tasu ei maksta.
4.1.3. Hoonestusõigusele seatava isikliku kasutusõiguse kohaselt on Õigustatud isikul õigus
kasutada Hoonestusõigusest osa, millel asub Tehnorajatise kaitsevöönd. Kasutusõiguse ala
pindala on kolm koma kaks ruutmeetrit (3,2m²).
4.1.4. Kasutusõiguse ala ei ole Õigustatud isiku ainukasutuses ning Hoonestaja võib seda
ka ise kasutada ning võimaldada selle kasutamist kolmandatel isikutel, järgides samas
Tehnorajatise kaitsevööndis kehtivaid kitsendusi.
4.1.5. Õigustatud isikul on õigus Hoonestusõigust kasutada kasutusõiguse alal
Tehnorajatise ehitamiseks, omamiseks, remontimiseks, hooldamiseks, kasutamiseks ja
likvideerimiseks.
4.2. Hoonestaja ja Õigustatud isik on kokku leppinud, et:
4.2.1. Õigustatud isikul on õigus kasutada Hoonestusõigust isiklikust kasutusõigusest
tulenevate õiguste teostamiseks kasutusõiguse alal Tehnorajatise ehitamiseks,
kasutamiseks, hooldamiseks ja remontimiseks ning nõuda Tehnorajatise kaitsevööndi
ulatuses kasutuspiirangute järgimist vastavalt õigusaktides sätestatule ja ehitusprojekti
kooskõlastamisel Hoonestusõiguse omaniku poolt seatud tingimustele.
4.2.2. Õigustatud isik peab viivitamata teavitama Hoonestusõiguse omanikku ehitustööde
käigus ilmnenud vajadusest muuta ehitusprojektijärgset Tehnorajatise asukohta või füüsilisi
parameetreid ning nõuetekohaselt kooskõlastama ehitusprojekti muudatuse
Hoonestusõiguse omanikuga.
4.2.3. Kui Hoonestusõiguse omanik kooskõlastab ehitusprojekti muudatuse ja selle tõttu
erineb Tehnorajatise kaitsevöönd juba seatud isikliku kasutusõiguse alast, on Õigustatud isik
kohustatud sõlmima isikliku kasutusõiguse seadmise lepingu muutmise lepingu ning kandma
sellega seotud kulud.
4.2.4. Kui Hoonestusõiguse omanik ei kooskõlasta ehitusprojekti muudatust, on Õigustatud
isik kohustatud oma kuludega Tehnorajatise ümber paigutama Hoonestusõiguse omaniku
poolt varasemalt kooskõlastatud asukohta kolmekümne (30) päeva jooksul, kui
Hoonestusõiguse omanikuga ei lepita kokku teisiti.
4.2.5. Õigustatud isik vastutab täies ulatuses nende kahjude eest, mis on tekkinud sellest,
kui ehitatud ei ole Hoonestusõiguse omaniku poolt kooskõlastatud ehitusprojekti järgi.
4.2.6. Hoonestusõiguse igakordne omanik ei tee takistusi Õigustatud isiku töötajatele ja
volitatud isikutele kasutusõiguse ala kasutamiseks ning kasutusõiguse alale juurdepääsuks
nii jalgsi kui punktis 4.2.1 nimetatud tegevuseks mõistlikult vajalike sõidukite ja tehnikaga.
4.2.7. Õigustatud isik kohustub kasutusõiguse alal tehtavatest plaanilistest hooldus- ja
remonttöödest teavitama Hoonestusõiguse igakordset omanikku vähemalt kolmkümmend
(30) päeva ette ja hoonestusõiguse ala kasutamise Hoonestusõiguse omanikuga eelnevalt
igakordselt kirjalikult kooskõlastama.
4.2.8. Õigustatud isik võib avariiremondi vajaduse korral viivitamata kooskõlastust
taotlemata alustada vajalike töödega, kohustudes sellest teatama esimesel võimalusel
Hoonestusõiguse igakordsele omanikule.
4.2.9. Kasutusõiguse teostamine Õigustatud isiku poolt ei tohi takistada Hoonestusõigusest
tulenevate õiguste teostamist Hoonestusõiguse omaniku poolt ning seejuures kohustub
Õigustatud isik järgima õigusaktidest tulenevaid piiranguid raudteeinfrastruktuuri suhtes, sh
mitte takistama raudtee kaitsevööndis raudtee sihtotstarbelist kasutamist, halvendama
raudtee seisundit ega ohustama liiklust.
7
4.2.10. Õigustatud isik peab nõustuma Hoonestusõiguse omaniku ettepanekul rajatise
ümberpaigutamisega, kui see on Hoonestusõiguse omanikule vajalik raudteeinfrastruktuuri
ümberehitamiseks või uue rajamisel.
4.2.11. Õigustatud isik on kohustatud Tehnorajatise hoidma seisukorras, mis ei ohustaks
raudteeliiklust või raudteeinfrastruktuuri. Õigustatud isik peab oma kuludega viivitamata
likvideerima raudteeinfrastruktuurile tekitatud avariiolukorra ning rakendama abinõusid, et
vältida ohtu raudteeliiklusele.
4.2.12. Õigustatud isik ei tohi teha takistusi Hoonestusõiguse omanikule raudteerajatiste
hooldus-, remondi- ja ehitustöödeks koos vajalike mehhanismidega.
4.2.13. Pärast kasutusõiguse alal teostatud ehitus-, hooldus-, remont- või likvideerimistööde
lõpetamist on Õigustatud isik kohustatud heakorrastama kasutusõiguse ala ning taastama
oma kulul Hoonestusõigusega koormatud kinnistu tööde alustamisele eelnenud seisundi.
4.2.14. Õigustatud isik võib isiklikust kasutusõigusest tulenevate õiguste ja kohustuste
teostamise üle anda kolmandale isikule, teatades sellest Hoonestusõiguse omanikule
kolmekümne (30) päeva jooksul alates kasutusõiguse üleandmisest.
4.2.15. Hoonestusõiguse igakordne omanik ja Õigustatud isik kohustuvad järgima ja samuti
nõudma nende volitusel Hoonestusõigusega koormatud kinnistul tegutsevatelt kolmandatelt
isikutelt kehtivate õigusaktidega kaitsevööndites kehtestatud piirangute järgimist.
4.2.16. Hoonestusõiguse omanik võib avariiremondi vajaduse korral viivitamata
kooskõlastust taotlemata alustada vajalike töödega, kui ta teatab sellest esimesel võimalusel
Õigustatud isikule.
4.2.17. Hoonestusõiguse igakordne omanik ja Õigustatud isik kohustuvad informeerima
kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis teist poolt Hoonestusõiguse võõrandamisest,
ühendamisest ja jagamisest või isikliku kasutusõiguse võõrandamisest.
4.2.18. Hoonestusõiguse igakordne omanik ja Õigustatud isik tagavad Hoonestusõiguse
võõrandamise korral kõigi lepingust tulenevate Hoonestusõiguse omaniku õiguste ja
kohustuste ülevõtmise isiku poolt, kellele Hoonestusõigus võõrandatakse ning isikliku
kasutusõiguse võõrandamise korral kõigi lepingust tulenevate Õigustatud isiku õiguste ja
kohustuste ülevõtmise isiku poolt, kellele isiklik kasutusõigus võõrandatakse. Kui vastavalt
Hoonestusõiguse omanik võõrandab Hoonestusõiguse või Õigustatud isik võõrandab isikliku
kasutusõiguse, kohustub ta tagama kõigi lepingust tulenevate õiguste ja kohustuste
ülevõtmise isiku poolt, kellele ta vastavalt lepingu eseme või isikliku kasutusõiguse
võõrandab.
4.2.19. Isikliku kasutusõiguse võib lõpetada enne tähtaja saabumist koormatud
Hoonestusõiguse omaniku ja Õigustatud isiku vahelise notariaalselt tõestatud kokkuleppega
või muudel seaduses toodud alustel.
5. ASJAÕIGUSLEPINGUD JA KINNISTAMISAVALDUSED
5.1. Lepinguosalised on lähtudes asjaõigusseaduse §-st 1581 Lepingu esemetele
isiklike kasutusõiguste seadmises kokku leppinud.
5.1.1. Hoonestaja annab nõusoleku ning Omanik ja Õigustatud isik paluvad kanda
Tartu Maakohtu Kinnistusosakonna kinnistusregistri registriosa nr 12576050
kolmandasse (III) jakku esimesele vabale järjekohale asjaõigusseaduse 1581 järgne
tähtajatu isiklik kasutusõigus AKTSIASELTS TALLINNA VESI (registrikood 10257326)
kasuks vee- ja kanalisatsioonitorustiku kaitsevööndis majandamiseks vee- ja
kanalisatsioonitorustiku talituse tagamise eesmärgil isikliku kasutusõiguse alal,
milline on tähistatud 09.08.2021.a lepingu lisaks oleval plaanil, 09.08.2021.a lepingu
punktis 3 kokku lepitud tingimustel.
8
5.1.2. Omanik annab nõusoleku ning Hoonestaja ja Õigustatud isik paluvad kanda
Tartu Maakohtu Kinnistusosakonna kinnistusregistri registriosa nr 18728350
kolmandasse (III) jakku esimesele vabale järjekohale isiklik kasutusõigus tähtajaga
kuni hoonestusõiguse lõppemiseni AKTSIASELTS TALLINNA VESI (registrikood
10257326) kasuks vee- ja kanalisatsioonitorustiku kaitsevööndis majandamiseks vee-
ja kanalisatsioonitorustiku talituse tagamise eesmärgil isikliku kasutusõiguse alal,
milline on tähistatud 09.08.2021.a lepingu lisaks oleval plaanil, 09.08.2021.a lepingu
punktis 4 kokku lepitud tingimustel.
5.2. Õigustatud isik annab Lepingu esemete igakordsetele omanikele
tagasivõetamatu nõusoleku:
5.2.1. Kinnistu jagamiseks selliselt, et Õigustatud isiku kasuks seatud isiklik
kasutusõigus jääb koormama, vaid Kinnistu jagamise tulemusena tekkivat kinnistut,
kus asub Tehnorajatise kaitsevöönd ja Õigustatud isiku kasuks seatud isiklikku
kasutusõigust ei kanta üle Kinnistu jagamise tulemusena tekkivatele
kinnistutele/katastriüksustele, kus Tehnorajatise kaitsevöönd ei asu.
5.2.2. Hoonestusõiguse kolmandate isikute õigustega, sealhulgas hüpoteekidega ja
servituutidega, koormamiseks ning Hoonestusõiguse suhtes kasutuskorra
kokkulepete sõlmimiseks ja Õigustatud isiku kasuks seatud servituutidega samale
järjekohale kandmiseks tingimustel hoonestusõiguse omaniku enda äranägemisel,
samuti Kinnistule ja Hoonestusõigusele enne käesoleva lepinguga seatavat isiklikku
kasutusõigust seatud kolmandate isikute õiguste, sh servituutide, muutmiseks ja
vastavate kannete tegemiseks kinnistusraamatusse, tingimustel Hoonestusõiguse /
Kinnistu omaniku enda äranägemisel.
5.2.3. Hoonestusõiguse lõppemiseni Hoonestusõigust koormava isikliku
kasutusõiguse kinnistusraamatust kustutamiseks tingimusel, et kinnistamisavalduse
Hoonestusõiguse ja isikliku kasutusõiguse kinnistusraamatust kustutamiseks
esitatakse üheaegselt ja ühes dokumendis.
5.2.4. Hoonestusõiguse/Kinnistu ühendamiseks ja jagamiseks
Hoonestusõiguse/Kinnistu omaniku äranägemisel.
6. NOTARIAALAKTI TÕESTAJA SELGITUSED
Notariaalakti tõestaja on Lepinguosalistele selgitanud käesolevast lepingust tulenevaid
õiguslikke tagajärgi, sealhulgas alljärgnevat:
6.1. Piiratud asjaõigused tekivad ja lõpevad vastavate kannete tegemisega
kinnistusraamatusse.
6.2. Isiklik kasutusõigus koormab asja selliselt, et isik, kelle kasuks see on seatud, on
õigustatud kinnisasja teatud viisil kasutama või teostama kinnisasja suhtes teatud õigust, mis
oma sisult vastab mõnele reaalservituudile. Isikliku kasutusõiguse ulatus määratakse
kahtluse korral vastavalt õigustatud isiku vajadustele (asjaõigusseaduse § 225).
6.3. Kui isikliku kasutusõiguse esemeks on tehnovõrk või –rajatis, siis ei ole isiklik
kasutusõiguse üleandmiseks või koormamiseks vajalik kinnisasja omaniku nõusolek. Isikliku
kasutusõiguse omandaja ja esialgne omaja vastutavad kinnisasja omaniku ees isiklikust
kasutusõigusest tekkivate kohustuste täitmise eest solidaarselt (asjaõigusseaduse § 226).
6.4. Asjaõigusseaduse § 158 „Tehnovõrgud ja –rajatised“ sätestab, et (1) Kinnisasja
omanik on kohustatud taluma tema kinnisasjal maapinnal, maapõues ning õhuruumis
ehitatavaid tehnovõrke ja -rajatisi (kütte-, veevarustus- või kanalisatsioonitorustikku,
elektroonilise side või elektrivõrku, nõrkvoolu-, küttegaasi- või elektripaigaldist või
surveseadmestikku ja nende teenindamiseks vajalikke ehitisi), kui need on teiste
kinnisasjade eesmärgipäraseks kasutamiseks või majandamiseks vajalikud, nende ehitamine
ei ole kinnisasja kasutamata võimalik või nende ehitamine teises kohas põhjustab
ülemääraseid kulutusi. (2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud juhul võib kinnisasja
omanik nõuda teise kinnisasja omanikult kinnisasja koormamist reaalservituudiga.(3)
Reaalservituudi täpsem sisu, tehnovõrgu või -rajatise asukoht, tähtaeg ja tasu määratakse
9
kokkuleppel. Kui kokkulepet ei saavutata, määrab servituudi sisu, vajaduse korral tähtaja ja
tasu suuruse kohus. Servituudi seadmisel tuleb arvestada koormatava kinnisasja omaniku
huve.
6.5. Asjaõigusseaduse § 1581 „Avalikes huvides vajalikud tehnovõrgud ja –rajatised“
sätestab, et (1) Kinnisasja omanik on kohustatud taluma oma kinnisasjal tehnovõrku või -
rajatist ja lubama selle ehitamist kinnisasjale, kui tehnovõrk või -rajatis on vajalik avalikes
huvides ja puudub muu tehniliselt ning majanduslikult otstarbekam võimalus tehnovõrguga
või -rajatisega liituda sooviva isiku tarbimiskoha ühendamiseks tehnovõrguga või -rajatisega
või tehnovõrgu või -rajatise arendamiseks. Kui universaalteenuse osutamise leping lõpeb,
siis ei lõpe talumiskohustus juhul, kui vastava tehnorajatise kaudu kõikidele isikutele
pakutavat teenust üldistel alustel edasi osutatakse. Käesolevas lõikes sätestatud
talumiskohustus tekib kinnisasja avalikes huvides omandamise seaduses sätestatud korras
sundvalduse seadmisega. (11) Tehnovõrk või -rajatis on ehitatud avalikes huvides, kui selle
kaudu osutatakse avalikku teenust ja see kuulub isikule, kellele laieneb elektrituruseaduse §
65 lõikes 1 sätestatud kohustus või kes on vee-ettevõtja ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni
seaduse tähenduses või võrguettevõtja kaugkütteseaduse või maagaasiseaduse tähenduses
või vastavas piirkonnas tegutsev võrguettevõtja kaugkütteseaduse tähenduses. Tehnovõrk
või -rajatis on ehitatud avalikes huvides ka siis, kui selle kaudu osutatakse üldkasutatavat
elektroonilise side teenust elektroonilise side seaduse tähenduses. (2) Käesoleva paragrahvi
lõikes 1 sätestatud talumiskohustust ei ole isikul juhul, kui tehnovõrgust või -rajatisest tulenev
kitsendus kinnisasja omanikule on oluliselt suurem kui avalik huvi tehnovõrgu või -rajatise
vastu või tehnovõrguga liituda soovija huvi tehnovõrguga liitumise vastu ja on olemas
võimalus ehitada tehnovõrk või -rajatis nii, et teise kinnisasja omanik ei satu samaväärsesse
või halvemasse olukorda. (3) Käesolevas paragrahvis sätestatu ei välista talumiskohustuse
seadmist kokkuleppe teel.
6.6. Asjaõigusseaduse rakendamise seaduse § 155 „Talumistasu suurus“ sätestab, et: (1)
Talumistasu suurus aastas on 7,5 protsenti maa maksustamishinnast korrutatuna kitsenduse
ruumilise ja sisulise ulatuse koefitsientidega. (2) Kitsenduse ruumilise ulatuse koefitsient on
kitsenduse pindala suhe katastriüksuse pindalasse. Kitsenduse pindala eeldatakse olevat
võrdne kitsendust põhjustava tehnovõrgu rajatise kaitsevööndi pindalaga. Kui tehnovõrgu
rajatise kaitsevööndisse jääb rohkem kui 90 protsenti koormatud katastriüksuse pindalast,
siis eeldatakse, et kitsenduse pindala võrdub katastriüksuse pindalaga. (3) Kitsenduse
sisulise ulatuse eelduslikud koefitsiendid on sätestatud käesoleva seaduse lisas. Kui
katastriüksusel on mitu sihtotstarvet, siis kohaldatakse kõige suurema osakaaluga
sihtotstarbe koefitsienti. Kui sihtotstarvete osakaal on võrdne, siis kohaldatakse sihtotstarbe
koefitsienti, mis on kõige suurem. (4) Lisaks käesoleva seaduse § 155 lõikes 1. sätestatud
suurusega tasule on kinnisasja omanikul õigus nõuda talumistasuna selliste kantud kulude
hüvitamist, mille kandmine on koormatud kinnisasja omaniku jaoks vältimatu ja mille suurus
on rohkem kui üks kolmandik talumistasust. (5) Kui tehnovõrgu rajatis paikneb hoones, on
talumistasu suurus vastava hooneosa kasutamise harilik tasu. (6) Talumistasu ei ole õigus
nõuda: 1) riigil kinnisasja omanikuna; 2) tehnovõrgu rajatise selle osa talumise eest, mis on
vajalik ainult samal kinnisasjal teenuse tarbimiseks. (7) Talumistasu ei maksta, kui selle
suurus ühe kinnisasja kohta on alla ühe euro. (8) Maa maksustamishinna suuruse
arvutamisel lähtutakse Maa-ameti andmetest.
6.7. Kinnisasja koormavad kinnistusraamatusse kantud asjaõigused jäävad kinnisasja
omandi üleandmise korral seda kinnisasja edasi koormama. Isikliku kasutusõiguse
lõppemisel kustutakse kanne kinnistusraamatust kas poolte kokkuleppel asjaõiguslepingu
alusel või seaduses sätestatud korras ja tingimustel.
6.8. Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni seaduse § 31 „Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni
kaitsevöönd“ sätestab, et (1) Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni kaitsevöönd on ühisveevärgi ja
-kanalisatsiooni ehitisi ümbritsev maa-ala, õhuruum või veekogu, kus kinnisasja kasutamist
on kitsendatud ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni ehitiste kaitse ja ohutuse tagamiseks. (2)
Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni kaitsevööndis peab hoiduma tegevusest, mis võib
10
ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni ehitisi kahjustada, sealhulgas ei tohi: 1) tõkestada
juurdepääsu ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni ehitistele ega istutada puid; 2) ühisveevärgi ja -
kanalisatsiooni omaniku loata ehitada, ladustada materjale ning teha lõhkamis-, puurimis-,
kaevandamis-, vaia-, kaeve-, täite-, üleujutus- või kuivendustöid ja ehitiste juures ka
tõstetöid; 3) veekogus asuva ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni ehitiste juures teha
süvendustöid, pinnase teisaldamistöid, uputada tahkeid aineid, ankurdada veesõidukit või
vedada ankruid, kette, logisid, traale või võrke. (3) Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni
kaitsevööndi ulatuse kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega, lähtudes
ehitiste otstarbest, asukohast, paigaldamissügavusest ja läbimõõdust.
6.9. Ehitusseadustiku § 74 „Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni kaitsevöönd“ sätestab, et (1)
Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni kaitsevöönd on ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni ehitist
ümbritsev maa-ala, kus kinnisasja kasutamist on piiratud ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni
ehitise ohutuse ja kaitse tagamiseks. (2) Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni kaitsevööndis on
keelatud: 1) ladustada materjale ning teha lõhkamis-, puurimis-, kaevandamis-, vaia-, kaeve-,
täite-, üleujutus- või kuivendustöid ja ehitiste juures ka tõstetöid; 2) veekogus asuva
ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni ehitiste juures teha süvendustöid, pinnase teisaldamistöid,
uputada tahkeid aineid, ankurdada veesõidukit või vedada ankruid, kette, logisid, traale või
võrke.
6.10. Täitemenetluse seadustiku § 158 kohaselt jäävad kinnisasja täitemenetluses müügi
korral püsima sissenõudja nõude või selle tagatiseks oleva õiguse järjekohast eespool ja
samal järjekohal olevad kinnistusraamatust nähtuvad õigused. Enampakkumisel ei lõpe
servituudist tulenevad õigused, kui servituut oli seatud seadusest tuleneva servituudi
seadmise õiguse alusel.
7. LEPINGU EKSEMPLARID JA VOLITUSED NOTARIAALKTI TÕESTAJALE
7.1. Kaugtõestamise korral on elektroonilises käibes kasutusel digitaalne
originaaldokument. Kaugtõestamise korral teeb notar digitaalsest originaaldokumendist
paberil kinnitatud ärakirja, mis jääb notari kätte hoiule.
7.2. Pärast notariaalakti tõestamist märgib notar e-notaris tehinguosalised, kes saavad
infosüsteemide andmevahetuskihi (X-tee) kaudu õiguse juurdepääsuks osalejate ja notari
poolt digitaalselt allkirjastatud dokumendile. Käesolev notariaalakt on Lepinguosalistele
kättesaadav portaalides www.notar.ee ja www.eesti.ee. Lepinguosalistel on õigus nõuda
paberil ärakirja väljastamist.
7.3. Notariaalakti tõestaja edastab lepingu kinnistusosakonnale.
7.4. Lepinguosalised on kokku leppinud ning volitavad notariaalakti tõestajat vajadusel
esitama kinnistusosakonnale täiendavaid avaldusi ja täpsustusi, sealhulgas tegema vajaduse
korral käesolevas lepingus täiendusi ja parandusi ulatuses, mis on kooskõlas
Lepinguosaliste taotlustega..
8. LEPINGU SÕLMIMISEGA SEOTUD KULUD
8.1. Tehinguväärtus vastavalt notari tasu seaduse §-dele 3, 10, 12 on 1278 eurot.
8.2. Notari tasu seaduse kohaselt on ette nähtud notari tasu:
8.2.1. Lepingu tõestamise eest §-de 22, 23 p 2 kohaselt 39,60 eurot, millele lisandub
käibemaks 7,92 eurot, kokku 47,52 eurot.
8.2.2. Kaugtõestuse eest § 2 lg 21 kohaselt 20 eurot, millele lisandub käibemaks (20%) 4
eurot, kokku 24 eurot.
8.3. Vastavalt riigilõivuseaduse §-dele 77, 354, 356 lg 7 on isikliku kasutusõiguse kande
eest ette nähtud riigilõiv 2x4 eurot (tehinguväärtus 2x130 eurot).
11
8.4. Notari tasu ja riigilõivu tasub Õigustatud isik.
8.5. Õigustatud isik tasub notari tasu notaribüroos sularahas või maksekaardiga või
ülekandega notari arvelduskontole. Notariaalakti tõestajal on õigus notariaaltoimingu
tegemiseks esitatud ning tagastamisele kuuluvaid dokumente notari tasu tasumiseni kinni
pidada. Notari tasu maksmise arved kuuluvad täitmisele täitemenetluse seadustiku alusel.
Vastavalt notari tasu seaduse §-le 38 lg 2 vastutavad osalejad notari ees notariaaltoimingu
eest notari tasu tasumisel solidaarselt.
8.6. Riigilõiv tasutakse Rahandusministeeriumi kontole. Riigilõivu tasumisel märgitakse
maksedokumendile selle toimingu nimetus, mille eest riigilõiv tasutakse, või viide
riigilõivuseaduse riigilõivumäära kehtestavale sättele, krediidiasutuse kaudu riigilõivu
tasumisel ka viitenumber. Riigilõivu tasumisel teise isiku eest märgitakse ka selle isiku nimi.
Kinnistusraamatu toimingu eest riigilõivu tasumisel näidatakse maksedokumendil ära ka
puudutatud kinnistu registriosa number, selle puudumisel aga katastritunnus või
kinnistamisavalduse notariaalse kinnitamise või tõestamise number. Notariaalakti tõestaja on
selgitanud riigilõivu tasumata jätmise tagajärgi.
Käesolev notariaalakt koos lisaga on Lepinguosalistele enne allkirjastamist notariaalakti
tõestaja poolt videosilla vahendusel läbivaatamiseks esitatud, see on notariaalakti tõestaja
poolt Lepinguosalistele ette loetud, notariaalakti sisu ja õiguslikud tagajärjed on selgitatud ja
notariaalakt on Lepinguosaliste poolt heaks kiidetud. Lepinguosalised ja notar allkirjastavad
käesoleva notariaalakti digitaalallkirjaga.
12