Teie 01.07.2021 nr KAM/21-0870/-1K
Kaitseministeerium
[email protected] Meie 16.08.2021 nr 2-7/21-0010/4104
Sakala 1
15094, Tallinn
Lennundusseaduse ja relvaseaduse muutmise
seadus eelnõu kooskõlastamine
Austatud kaitseminister
Kaitseministeerium on esitanud kooskõlastamiseks lennundusseaduse ja relvaseaduse muutmise
seadus eelnõu (riiklik lennundus ja õhuruumi kasutamise korraldamine riigikaitselisel eesmärgil).
Kooskõlastame esitatud eelnõu alljärgnevate märkustega arvestamisel:
1. Eelnõu § 1 punktiga 5 täiendatakse LennS §-i 4 uue lõikega 32 järgmises sõnastuses: „Riikliku
mehitamata õhusõiduki, mis ei ole kaitselennunduse õhusõiduk, riigisisesed käitamisnõuded ja
erisused komisjoni rakendusmääruses (EL) nr 2019/947 sätestatud käitamisnõuetest kehtestab
valdkonna eest vastutav minister määrusega.“ Teeme ettepaneku täiendada seletuskirja
konkreetse viitega rakendusmäärusest nr 2019/947 tulenevale volitusnormile, millest
nähtuks liikmesriigi õigus kehtestada määruses sätestatud mehitamata õhusõidukite
käitamistingimustest erisused ning asjakohase viitega, et antud erisused kohalduvad
muuhulgas kaitselennunduses. Volitusnormi õiguslik alus tuleks esitada üheselt ja selgelt, et
oleks tagatud võimalus kontrollida sättega kehtestatavat volituste ulatust. Lisaks juhime
tähelepanu ja palume likvideerida eelnõu ja seletuskirja vahel esinev vastuolu – eelnõu
kohaselt nähakse ette, et erisused kehtestab vastutav minister määrusega, seletuskirjas
räägitakse aga Vabariigi Valitsuse määrusest.
2. Eelnõu § 1 punktiga 6 täiendatakse LennS-i uue §-ga 41 „Eesti õhuruumi kasutamise piiramine“.
Kõnealuse paragrahvi lõike 1 kohaselt: „Lennupiirangud õhusõidukitele ning geograafilised alad
mehitamata õhusõiduki lendamise piiramiseks lennuohutuse, riigi julgeoleku ja avaliku korra
tagamise ning keskkonnakaitse eesmärgil kehtestab Vabariigi Valitsus korraldusega.“ Anname
teada, et piirangud lennuohutuse eesmärgil on kehtestamisel (määruse muutmise eelnõu
projekt MKMis valmimisel) majandus- ja tarituministri määrusega nr 24 „Riigisisesed
lennureeglid ja erandid ning erisused komisjoni rakendusmääruses (EL) nr 923/2012
sätestatud lennureeglitest“. Eelnõu sätte sõnastuse järgi aga uue VV korraldusega. Palume
nimetatud põhjustel sätte sõnastusest välja jätta „lennuohutuse eesmärk“. Soovitame
täpsustada ka geograafilise ala määratlust, kuna (EL) määruses nr 2019/947 kasutatakse
mõistet UAS goegraphical zones, mistõttu oleks kohasemaks terminiks „mehitamata
õhusõiduki süsteemi geograafiline ala“.
Kõnealuse paragrahvi lõike 4 kohaselt: „Käesoleva paragrahvi lõike 1 alusel kehtestatud
Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 625 6342 /
[email protected] / www.mkm.ee
Registrikood 70003158
lennupiirangutega alas või geograafilises alas või käesoleva paragrahvi lõike 2 alusel kehtestatud
ajutises geograafilises alas lendamiseks tuleb taotleda luba“. Teeme ettepaneku asendada
sõnad „tuleb taotleda luba“ sõnadega „on vajalik loa olemasolu“. Kuna oluline on loa
saamise fakt, mitte selle taotlemine, siis sõnastuslikult oleks see korrektsem ja väldiks eos
tõlgendamise küsimusi. Täiendavalt palume analüüsida ja seletuskirjas põhjalikumalt
kajastada, miks muudetakse kehtivat praktikat tundliku faunaga alade osas ning mis on
sellest saadav kasutegur. Nimelt, tundlike faunaga alade puhul ei ole seni kehtiv VV määrus
nr 189 ette näinud, et loa taotlemine tundliku faunaga alades (nende puhul on kehtestatud
kindlad perioodid millal tohib lennata ja millal ei tohi lennata) oleks vajalik. Perioodil, millal
tohib lennata on seda lubatud teha ilma kelleltki luba taotlema. Kõnealuse eelnõu loogika
näeb aga ette muudatuse seni kehtinud praktikast (luba peab hakkama taotlema perioodil,
mil nendes alades on tegelikult senini olnud lubatud vabalt lennata) ning vajadus selle
praktika muutmiseks on seletuskirjas esitamata. Taoline praktika muutus toob
Keskkonnaametile kaasa tohutu koormuse, mida samuti ei ole eelnõus kajastatud.
Kõnealuse paragrahvi lõike 5 punkti 4 kohaselt: „Käesoleva paragrahvi lõikes 4 sätestatud luba
ei anta, kui: 4) ei ole võimalik tuvastada õhusõiduki lendamise eesmärki.“ Teeme ettepaneku
nimetatud keeldumise aluse osas põhjenduste lisamiseks seletuskirja. Loa taotluse ühe
punktina on esitatud lendamise eesmärgi esitamine. Nimetatud punkt on üks 16st
nõutavatest andmetest. Ülejäänud loa taotluses kirjeldatud andmete esitamata jätmist loa
andmise keelduva alusena ei käsitleta, mistõttu palume seletuskirjas põhjendada, miks on
just loa andmisest keeldumise alusena käsitletav lendamise eesmärgi tuvastamata jätmine
ning kuidas loa andja nimetatud alust kontrollib/tuvastab (kas mõeldud on loa taotlemisel
vastava andme esitamata jätmist või kui see on esitatud siis milliste kriteeriumite alusel tuleb
see lugeda mitte tuvastatuks). Lisaks juhime tähelepanu haldusmenetluse üldpõhimõttele, et
kui taotluses esineb ebatäpsusi või puudusi, siis tuleb anda taotlejale võimalus nende
puuduste kõrvaldamiseks. Palume nimetatud selgituste vaates sätte sisu ja eesmärki
analüüsida ja täiendavalt seletuskirjas põhjendada.
Kõnealuse paragrahvi lõike 5 punkti 6 kohaselt: „Käesoleva paragrahvi lõikes 4 sätestatud loa
võib andmata jätta, kui: 2) õhusõiduki piloot või kaugpiloot on varem rikkunud lennureegleid või
mehitamata õhusõiduki käitamisnõudeid„ Teeme ettepaneku sätte välja jätmiseks või selle
täiendamiseks sarnaselt lõike 4 punkti 1 sõnastusega. Oleme seisukohal, et isikule saab
reeglite või nõuete rikkumist ette heita, kui see on kohase menetlusega tuvastatud. Kõnealuse
sätte sõnastuse kohaselt sellist menetlust aga ei eeldata. Lisaks juhime tähelepanu lõike 4
punkti 1 osas, et karistusregistrist andmete pärimine võib toimuda ainult seaduses sätestatud
alusel ja ulatuses, mistõttu tuleb sätestada Transpordiametile vastav õigus.
Kõnealuse paragrahvi lõike 8 kohaselt: „Loetelu valitsusasutustest, kes ei pea käesoleva
paragrahvi lõikes 4 nimetatud luba taotlema, kehtestab Vabariigi Valitsus määrusega.“ Palume
kaaluda kas sättes märgitud loetelu valitsusasutustest oleks võimalik reguleerida eelnõuga
kehtestatavas korralduses. Leiame, et selliselt oleks õigusaktides orienteerumine sujuvam
(üks määrus vähem) ja vajalikud tingimused komplektselt koos.
3. Eelnõu § 1 punkti 14 kohaselt LennS § 72 täiendatakse uue lõikega 5 järgmises sõnastuses:
„Eesti õhuruumi kasutamise korra Eesti õhuruumi puutumatuse tagamisel, valvamisel ja
kaitsmisel ning selleks valmistumisel kehtestab Kaitseväe juhataja õhuruumi kontrolli
plaaniga.“ Seletuskirjast nähtuvalt on õhuruumi kontrolli plaan seotud RiKS-ist tulenevalt
Kaitseväele pandud ülesannete täitmisega kõrgendatud kaitsevalmiduse, erakorralise seisukorra ja
sõjaseisukorra ajal ning ohuolukorra ning relvakonfliktiga. Eelnõuga loodavast sättest sellist
põhimõtet aga ei nähtu. Loodava sätte sõnastusest jääb mulje, et Kaitseväe juhatajale antakse õigus
kehtestada Eesti õhuruumi kasutamise kord ka rahu ajal. Eeltoodust tulenevalt teeme ettepaneku
2 (7)
kõnealust sätet täiendada viisil, mis on kooskõlas seletuskirjas edastatud sätte eesmärgiga
ehk RiKS põhimõtetega. Lisaks juhime tähelepanu, et seadusega loodav kohustus –
õhuruumi kontrolli plaan, on avatud vaid seletuskirjas. Teeme ettepaneku see avada
õigusakti tasandil või kui see on juba õigusakti tasandil avatud, siis lisada vastav viide sellele.
4. Eelnõu § 1 punkti 19 kohaselt täiendatakse LennS-i uue §-ga 77. Kõnealuse paragrahvi lõike 1
kohaselt: „Kaitselennunduse õhusõiduki, tootjaorganisatsiooni, hooldusorganisatsiooni, jätkuvat
lennukõlblikkust korraldava organisatsiooni, koolitusorganisatsiooni, lennuvälja käitaja ja
lennutreeningseadme käesoleva seaduse § 72 lõike 3 alusel kehtestatud ja rahvusvahelistele
nõuetele vastavuse kontrolli asjakohaste lubade ja sertifikaatide andmiseks või teiste asutuste ja
organisatsioonide välja antud lubade või sertifikaatide tunnustamiseks teeb Kaitsevägi. Kaitsevägi
annab ka asjakohase loa või sertifikaadi.“ Lõikes 1 esitatud viide (§ 72 lõike 3) ei ole korrektne,
kuna ei kajasta sättes ja seletuskirjas esitatud põhimõtteid. Palume ebatäpsus korrigeerida.
Peame märkima, et kuna lõikes 1 esitatud viide ei ole korrektne, siis on raskendatud sätte
olemuse ja sisu arusaamine. Saame sisuliselt sätte asjakohasust hinnata, kui esitatud on
korrektne norm, millest selgub selle sisu. Ühtlasi tekitab küsimusi sättes kasutatav
üldsõnaline viitamine rahvusvahelistele nõuetele ja nende kontrollile. Põhjendatult tekib
küsimus, milliseid nõudeid kontrollitakse. Lisaks jääb selgusetuks lõike 1 teine lause, mis
puudutab Kaitseväe poolt antavat asjakohast luba ja sertifikaati. Avatud ei ole viimaste sisu
ning loodava sätte pealkiri ei kajasta lubade/sertifikaatide väljastamist. Eeltoodud märkuste
pinnalt palume analüüsida sätet täiendavalt ning teha vastavad korrektuurid selle sisu
paremaks arusaamiseks.
Kõnealuse paragrahvi lõike 2 kohaselt „Käesoleva seaduse § 72 lõike 3 alusel kehtestatud
kaitselennundusega tegelevate isikute nõuetele vastavuse kontrolli asjakohaste lubade ja
sertifikaatide andmiseks või teiste asutuste ja organisatsioonide välja antud lubade või
sertifikaatide tunnustamiseks teeb Kaitsevägi.“ Sarnaselt eelneva märkusega (lõike 1 osas )
märgime, et viidatud sätte (§ 72 lõike 3) alusel väljaantud Kaitseväe lennundusmäärustikus
on esitatud nõuded isikutele ning ei ole reguleeritud lubade ja sertifikaatide väljaandmist.
Palume esitatud viidet korrigeerida.
5. Eelnõu § 1 punkti 24 kohaselt täiendatakse LennS § 426 lõiget 3 uue punktiga 4 järgmises
sõnastuses: „kaitselennunduse lend.“ Teeme ettepaneku käesoleva punkti 4 muudatuste
raames muuta ka § 426 lõige 4 punkti 3 regulatsiooni. Staatus STATE tähendab
rahvusvaheliselt a flight engaged in military, customs or police services. Eeltoodust
tulenevalt oleme seisukohal, et kui eraldatakse lõike 3 punkti 3 loetelu, tuleb sätte loogika
jätkamiseks muuta ka lõike 4 punkti 3 sõnastust.
6. Eelnõu § 1 punkti 26 kohaselt täiendatakse LennS § 426 lõikega 5 järgmises sõnastuses:
„Operatiiv-teenistuslikus eristaatuses lennule tsiviillennu ees eelisõiguse andmise korra ja
käesoleva paragrahvi lõikes 4 loetletud kahe võrdse riikliku lennu prioriseerimise tingimused
kehtestab Vabariigi Valitsus määrusega.“ Teeme ettepaneku sätte eesmärki ja selle vajadust
seletuskirjas täiendavalt avada ja põhjendada. Seletuskirjas märgitakse, et pädeval asutusel
on vastavalt EL õigusele võimalik nimekirja lisada lähenemis - ja maandumisjärjekorras
eelisõigusega õhusõidukite nimekirja lende, aga siseriiklikult puudub selleks vahend - samas
loodav säte ei anna ka seda õigust. Lähenemis- ja maandumisjärjekorra määramisel on
eelisõiguse andmise põhimõtted paika pandud EL määrusega nr 2017/373 (kohaldatakse alates 27.
jaanuarist 2022 ). Lennujuhtimise eesmärgid ja põhimõtted on paika pandud õigusaktidega (nt
komisjoni rakendusmäärused (EL) nr 2017/373 ja (EL) nr 923/2012) ning lennujuhtimisüksuse
ülesandeks on anda õhusõidukitele lubasid liikluse kiirendamiseks ja kokkupõrgete vältimiseks.
Lennujuhtimisluba põhineb teadaolevale liiklusolukorrale, mis mõjutab õhusõiduki ohutut
käitamist. Ehk siis kui on mitu sama prioriteediga õhusõidukit, siis antakse lubasid nii, et tervikuna
3 (7)
oleks tagatud kõige kiirem ja optimaalsem liiklus. Nende kõigi näol on tegemist operatiivselt
lennujuhi poolt lähtuvalt liiklusolukorrast tehtavatest otsustest.
7. Eelnõu § 1 punkti 27 kohaselt täiendatakse LennS-i uue §-ga 588 järgmises sõnastuses:
„Lennujuhtimisteenust osutava sertifitseeritud aeronavigatsiooniteenuse osutaja
riigikaitseülesanne on tagada lennujuhtimisteenuse osutamine ja aeronavigatsiooniteabe
töötlemine kõrgendatud kaitsevalmiduse ja sõjaseisukorra ajal.“ Teeme ettepaneku
seletuskirjas avada termini „aeronavigatsiooniteabe töötlemise“ tähendus eelnõu vaates
põhjusel, et aeronavigatsiooniteabe töötlemine ei ole lennujuhtimisteenust osutava
aeronavigatsiooniteenuse osutaja ülesanne.
8. Eelnõu § 1 punkti 31 kohaselt täiendatakse LennS §-i 602 uute lõigetega 6‒8. Teeme ettepaneku
täiendavalt eelnõu sätteid analüüsida elektroonilise side seaduse vaates ning seda
seletuskirjas ka kinnitada, et raadioside piiramine on kooskõlas elektroonilise side seaduses
sätestatud nõuetega. Lisaks palume täiendavalt hinnata, kas terminit „raadioside segaja“ on
võimalik asendada mõne kohasema terminiga.
9. Seletuskirja (lk 3/ neljas lõik) kohaselt: „Selleks on loodud muu hulgas ELi õigusega võimalus
liikmesriikidel oma riigisisese õigusega kehtestada geograafilisi alasid.“ Palume seletuskirja
täpsustada viitega kõnealuse ELi õigusaktile ning teha seda artikli täpsusega.
10. Seletuskirja (lk 6) kohaselt: „Riigikaitse eesmärgil õhuruumi kasutamise regulatsioonis on
olulisim muudatus LennSi täiendamine paragrahviga, millega Lennuliiklusteeninduse ASile
(edaspidi EANS15) määratakse riigikaitselised ülesanded: lennujuhtimine ja
aeronavigatsiooniteabe töötlemine.“ Leiame, et sellise seletuskirja sõnastuse ja eelnõuga
loodava §-i 588 vahel esineb vastuolu. Viidatud paragrahvi alusel määratakse ülesanded
lennujuhtimisteenust osutava sertifitseeritud aeronavigatsiooniteenuse osutajale, mitte aga
konkreetselt EANS-ile. Lennujuhtimisteenust osutavat sertifitseeritud
aeronavigatsiooniteenuse osutajaid võib olla teisigi.
11. Seletuskirja (lk 11/kolmas lõik) kohaselt „Lennupiirangud kehtestatakse üldjuhul selleks, et saaks
näiteks hobi korras või sõjaväelise väljaõppe vms eesmärgil mehitamata õhusõidukitega lendamist
harjutada, langevarjuhüppeid teha, paraplaaniga lennata või ohualana laskmiste korral või muul
eesmärgil (nt kiiruse piiramiseks). Lennupiirangud, mis kehtestatakse teatud territooriumi kohale
(edaspidi lennupiiranguala), moodustavad ruumiliselt piirangu (n-ö mulli) – lennujuhid suunavad
õhusõidukid alast eemale või peab piloot või kaugpiloot seda ise jälgima, et ta sellesse n-ö mulli
sisse ei lenda.“ Oleme seisukohal, et selline sõnastus annab väärarusaama, mis on
lennupiirangud ja piiranguala (samuti ohu ja keeluala). Loetletud tegevuste jaoks
kehtestatakse piirangu, keelu või ohuala. Lennupiirangud on aga hetkel kehtestatud VV
määrusega nr 189. Hobitegevus, milleks kehtestatakse piiranguala, ei ole piiranguala VV
määruse nr 189 tähenduses. Samuti märgime, et ruumiline piirang ei kehti kiiruspiirangu
kohta ning kui nõutud luba on olemas ei suuna lennujuht pilooti lennupiirangualast (n-ö
mullist) eemale. Palume eeltoodud põhjenduste valguses seletuskirja täiendada/parendada.
12. Seletuskirja (lk 11/12) kohaselt: „Õhuruumi kasutamise piiramine võib omakorda kaasneva
mõjuna piirata kinnisasja kasutamist, kui lennupiiranguala alapiir on maapind (tähis SFC või
GND), mis tähendab, et kinnisasja omanik või valdaja ei saa või ei pruugi saada lennupiirangu
kehtivuse ajal vabalt kasutada oma kinnisasja lennuohutust ohtu seadmata. Näiteks seatakse
lennupiirangud konkreetsete õhusõidukite käitamise jaoks konkreetse(te) maa-ala(de) kohale ja
kui kinnisasja omanik või valdaja ei tea, et tema kinnisasja kohal toimub või võib toimuda
lennundustegevus madalatel kõrgustel (nt kuni 500 jala kõrgusel maapinnast, kui alapiiriks
märgitud maapind), võib ta teadmatusest seada ohtu õhusõiduki või selle piloodi(d) või
4 (7)
kaugpiloodi(d), kui ta soovib näiteks (linnu)jahti pidada, ise mehitamata õhusõidukiga lennata (nt
jälgida eemal põllul olevat loomakarja) või tegeleda millegagi, mille tulemusena paiskub õhku
tolmu, kive või muid objekte.“ Peame vajalikuks juhtida tähelepanu, et lennupiiranutega
piiratakse lennutegevust. Piirangud on õhusõidukitele ja lennutegevusele, mitte aga mingil
määral kinnisasja omanikule. Hetkel kehtiva VV määrusega nr 189 kehtestatud
lennupiirangud (käesoleva eelnõu lisa - VV korraldus) ei anna mitte ühelegi õhusõidukile
õigust lennata madalamal kui lennureeglitega kehtestatud minimaalsed lennukõrgused.
Rõhutame, et segi ei tohi omavahel ajada lennupiiranguid (määruse nr 189 mõistes) ja
piirangualasid (mis kehtestatakse nt kaitseväe õppuse jaoks). Selleks, et lennata ilma
lennureegleid järgimata on vaja kehtestada TSA. Nende ohtude maandamiseks on
kehtestatud minimaalsed lennukõrgused. Üksi käesoleva eelnõuga kavandatav lennupiirang
ei anna õigust minimaalsetest lennukõrgustest madalamal lennata. Palume eeltoodud
põhjenduste valguses seletuskiri üle vaadata ning see vastavusse viia.
13. Seletuskirja (lk 15/teine lõik) kohaselt: „Kehtestatud ajutisel geograafilisel alal võidakse kasutada
tehnilisi vahendeid mehitamata õhusõiduki sageduste ja signaalide häirimiseks, et tagada näiteks
mõnel suursündmusel (kontsert, laulupidu, tantsupidu, spordivõistlus) turvalisuse tagamine. See
tähendab, et võidakse kohaldada riikliku järelevalve meetmeid (vt eelnõu § 1 punkt 31).“ Juhime
tähelepanu, et eelnõust ega seletuskirjast ei selgu, mis sagedustel selline tegevus toimub ning
kas see on kooskõlastatud ka TTJA-ga. Selgusetuks jääb, et kui vaja on sagedusluba siis
kuidas see protsess kiirkorras peaks toimima. Kui spordivõistlusel (vms suurüritusel) on
antud teatud isikutele luba filmimiseks, siis kuidas tagada olukord, et kõrvaliste isikute
tegevuse häirimiseks või tarbeks kasutatavad tehnilised seadmed ei ohustaks neid, kellel seal
nt filmimine on lubatud? Palume eeltoodud põhjenduste valguses seletuskirja täiendada.
14. Seletuskirja (lk 15/kolmas lõik) kohaselt. „Mehitamata õhusõidukite lendamise piiramiseks võib
ajutise geograafilise ala kehtestada Transpordiameti eelneva kooskõlastuseta, kuid tingimuseks
on, et kehtestatud alast teavitatakse Transpordiametit ja EANSi viivitamata, et nii Transpordiamet
kui õhuruumi üldise korraldamise eest vastutav asutus kui ka EANS kui lennuliikluse juhtija,
teaksid hoiatada või muul viisil kätte saadavaks teha teabe, et selles või tolles piirkonnas on
kehtestatud ajutine geograafiline ala.“ Palume seletuskirja täpsustada osas, kuidas näeks välja
Transpordiameti teavitamine. Lennujuhtimisteenuse osutajaid on peale EANSi veel teisigi
(nt Kaitsevägi). Lennuvälja lennuinfoteenust (kelle ülesanne on ka pilootidele info
edastamine) osutab ka AS Tallinna lennujaam.
Seletuskirja kohaselt: „Oluline aspekt on, et juhul, kui mõnel isikul on taotletud varem
Transpordiametilt lennuluba selles piirkonnas lendamiseks, siis see lennuluba ei kehti ajutises
geograafilises alas, sest isik ei ole Transpordiametilt selles alas lendamiseks luba saanud. See
tähendab, et tinglikult öeldes lennuluba peatub selles konkreetses õhuruumi osas, kuni ajutise
geograafilise ala kehtivuse lõppemiseni või ajutise geograafilise ala kehtestaja nõusoleku
saamiseni, kui isikul on põhjendatud vajadus alas lennata, või kui ajutise geograafilise ala
kehtestaja ise ei palu isikut appi (sisuliselt on sellisel juhul tegu nõusoleku andmisega).“ Juhime
tähelepanu, et hetkel EISis kooskõlastamisel olev lennundusseaduse ja riigilõivuseaduse
muutmise seaduse eelnõu kohaselt Transpordiamet enam tulevikus lennulubasid
mehitamata õhusõidukitele ei väljasta. Transpordiameti pädevusse jääb erikategooria
lendude käitamislubade väljastamine. Lisaks palume täpsustada, kas geograafilise ala
käitamistingimustes tuleb kajastada asjaolu, et ajutine geograafiline ala on kehtestatud
alalises geograafilises alas.
15. Seletuskirja (lk 16/ teine lõik) kohaselt: „Uue § 41 lõiked 4‒8 käsitlevad lennupiirangualas,
geograafilises alas ja ajutises geograafilises alas loa taotlemist ala omanikult või valdajalt või
Vabariigi Valitsuse lennupiiranguid kehtestavas korralduses või määruses loa andjaks nimetatud
5 (7)
isikult (näiteks politsei valvatavatel objektidel ei ole selleks mitte objekti omanik või tegelik
valdaja, vaid üldjuhul PPA, kes objekti valvab).“ Palume selgitusi vastavalt korrigeerida, kuna
lennupiirang või geograafiline ala ei tähenda alati automaatselt, et tuleb luba taotleda.
Konkreetne piirang ja geograafilises alas kehtivad tingimused pannakse iga piirangu ja ala
kohta eraldi paika. Kui lennupiirang või geograafiline ala näeb ette, et seal lendamiseks on
vaja kellegi luba, siis see tingimus tuleb iga ala juures eraldi paika panna (sh kellelt luba
tuleb taotleda).
Seletuskirjas: „Viimast on vaja selleks, et valitsusasutused saaksid täita oma seadustest tulenevaid
ülesandeid, mis on peamiselt järelevalvega seotud (kuid mitte ainult), näiteks et
keskkonnainspektor saaks lennata looduskaitsealal piirkonnas, kus muidu lendamine on piiratud,
PPA ametnik saaks liikuda piiritsoonis või ajutises geograafilises alas, mille PPA ise on
kehtestanud, kuid ka näiteks kaitseväelased ajutises geograafilises alas, mille nad on kehtestanud
ajutise julgeolekuala kohale või harjutusväljal tekkinud tulekahju kustutamiseks (viimane avaliku
korra tagamise eesmärgil), päästeteenistuja päästesündmuse asukohas (tulekahju,
kemikaalireostuse likvideerimine jne).“ Juhime tähelepanu, et need tingimused kellel ja mis
tingimustel on lubatud lennupiirangute alas lennata tuleb paika panna konkreetselt iga
lennupiirangu juures. Näide 1: Keskkonnakaitse eesmärgil on kehtestatud alal X lennupiirangud.
Alal ei ole lennud lubatud 1. detsembrist kuni 31. jaanuarini. Antud piirang ei kehti
Keskkonnaameti järelevalvetegevusega seotud lendudele.
Seletuskirjas: „Peale selle, et Vabariigi Valitsuse korralduses ja määruses määratakse
lennupiirangualade, geograafiliste alade ja ajutiste geograafiliste alade valdajad ja loa andjad,
tuleb need andmed ühtselt avalikustada ka AIPis, kus kirjeldatakse lennupiiranguala ja
geograafilist ala koordinaatide ja lennukõrguste abil ning lisatakse piirangu tingimused,
sealhulgas iga piirangu kohta eraldi, kellelt tuleb luba taotleda, olgu piirangu eesmärgiks
lendamise piiramine või keelamine või lendamise kiiruse piiramine.“ Kuivõrd seletuskirjas ei
ole kirjeldatud, kuidas saab AIPs avalikustada ajutise geograafilise alade koordinaate ja
lennukõrguseid (nt kui ajutine ala tekib ootamatult põllu peale), palume nimetatud osas
seletuskirja täiendada.
16. Seletuskirja (lk 31/kolmas lõik) kohaselt: „EMAA jääb küll näiteks Kaitseväe (õhuväe) koosseisus
olevate lennujuhtide, õhuruumi korraldajate ja teiste üle järelevalvet tegema, kuid ei sertifitseeri
aeronavigatsiooniteenuse osutajat ega tee tema tegevuse üle järelevalvet.“ Juhime tähelepanu,
et EMAA ei saa ka lennundusmäärustikus viidatud määruse kohaseid lennujuhilubasid
välja anda, ega ka koolitusorganisatsiooni sertifikaati. Palume eeltoodud põhjenduste
valguses seletuskirja korrigeerida.
17. Eelnõuga jagatakse Eesti õhuruumi kasutamise piiramisega seonduv kaheks: lennupiirangute
kehtestamine õhusõidukitele (kehtestatakse korraldusega) ning lennupiirangualas, geograafilises
alas ja ajutises geograafilises alas lendamise lubamine (kehtestatakse määrusega). Kuivõrd
seletuskirjast ei selgu põhjus, miks soovitakse kehtestada ühe rakendusmääruse asemel kaks
rakendusmäärust, palume seletuskirjas seda põhjendada. Määruste rakendusalast
tulenevalt oleks ühe rakendusmääruse kehtestamine ülevaatlikum ja õigusselgust tagavam.
18. VV määruse „Loa andja, loa taotlemise ja andmise kord“ kavandi § 3 lõikes 1 on ekslikult
kajastatud Politsei- ja Piirivalveameti loa eeldust. Eeldame, et mõeldud on kooskõlastuse saamist.
Palume nimetatud osas sätet korrigeerida. Lisaks märgime, et loa taotleja nõusoleku
küsimine tema isikuandmete kontrollimiseks ei ole vajalik tulenevalt EL määrusest nr
2016/679 (isikuandmete kaitse üldmäärus art 6 lõige 1 punkt c, lõige 3).
6 (7)
19. Lisaks juhime tähelepanu määruse korralduse § 1 punktile 1, mille kohaselt piiritletakse
lennupiiranguga hõlmatud õhuruumi osa geograafiliste koordinaatidega. Nimetatud
põhimõtet pole aga järgitud lisa 2 puhul (esitatud on vaid aadressid). Palume nimetatud osas
korraldus ja lisa 2 viia kooskõlla.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Taavi Aas
majandus- ja taristuminister
Tairi Tonkson
6256465
[email protected]
7 (7)