dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium
Väljaminev kiriAvalik

Lennundusseaduse ja relvaseaduse muutmise seadus eelnõu kooskõlastamine

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium · 16. august 2021
Viit
2-7/21-0010/4104
Registreeritud
16. august 2021
Dokumendi liik
Väljaminev kiri
Adressaat
Kaitseministeerium, Transpordiamet
Saabumis/saatmisviis
DVK
Funktsioon
2/S Õigusalane teenindamine
Sari
2-7/S Ettepanekud, arvamused ja seisukohad ministeeriumile kooskõlastamiseks saadetud õigusaktide/dokumentide eelnõude kohta
Toimik
2-7/21-0010
Vastutaja
Tairi Tonkson (Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, Kantsleri valdkond, Transpordi valdkond, Lennundusosakond)

Failid

  • 📎2-721-00104104 16.08.2021 Väljaminev kiri.asice492 KB

Sisu (failidest)

Teie 01.07.2021 nr KAM/21-0870/-1K Kaitseministeerium [email protected] Meie 16.08.2021 nr 2-7/21-0010/4104 Sakala 1 15094, Tallinn Lennundusseaduse ja relvaseaduse muutmise seadus eelnõu kooskõlastamine Austatud kaitseminister Kaitseministeerium on esitanud kooskõlastamiseks lennundusseaduse ja relvaseaduse muutmise seadus eelnõu (riiklik lennundus ja õhuruumi kasutamise korraldamine riigikaitselisel eesmärgil). Kooskõlastame esitatud eelnõu alljärgnevate märkustega arvestamisel: 1. Eelnõu § 1 punktiga 5 täiendatakse LennS §-i 4 uue lõikega 32 järgmises sõnastuses: „Riikliku mehitamata õhusõiduki, mis ei ole kaitselennunduse õhusõiduk, riigisisesed käitamisnõuded ja erisused komisjoni rakendusmääruses (EL) nr 2019/947 sätestatud käitamisnõuetest kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega.“ Teeme ettepaneku täiendada seletuskirja konkreetse viitega rakendusmäärusest nr 2019/947 tulenevale volitusnormile, millest nähtuks liikmesriigi õigus kehtestada määruses sätestatud mehitamata õhusõidukite käitamistingimustest erisused ning asjakohase viitega, et antud erisused kohalduvad muuhulgas kaitselennunduses. Volitusnormi õiguslik alus tuleks esitada üheselt ja selgelt, et oleks tagatud võimalus kontrollida sättega kehtestatavat volituste ulatust. Lisaks juhime tähelepanu ja palume likvideerida eelnõu ja seletuskirja vahel esinev vastuolu – eelnõu kohaselt nähakse ette, et erisused kehtestab vastutav minister määrusega, seletuskirjas räägitakse aga Vabariigi Valitsuse määrusest. 2. Eelnõu § 1 punktiga 6 täiendatakse LennS-i uue §-ga 41 „Eesti õhuruumi kasutamise piiramine“. Kõnealuse paragrahvi lõike 1 kohaselt: „Lennupiirangud õhusõidukitele ning geograafilised alad mehitamata õhusõiduki lendamise piiramiseks lennuohutuse, riigi julgeoleku ja avaliku korra tagamise ning keskkonnakaitse eesmärgil kehtestab Vabariigi Valitsus korraldusega.“ Anname teada, et piirangud lennuohutuse eesmärgil on kehtestamisel (määruse muutmise eelnõu projekt MKMis valmimisel) majandus- ja tarituministri määrusega nr 24 „Riigisisesed lennureeglid ja erandid ning erisused komisjoni rakendusmääruses (EL) nr 923/2012 sätestatud lennureeglitest“. Eelnõu sätte sõnastuse järgi aga uue VV korraldusega. Palume nimetatud põhjustel sätte sõnastusest välja jätta „lennuohutuse eesmärk“. Soovitame täpsustada ka geograafilise ala määratlust, kuna (EL) määruses nr 2019/947 kasutatakse mõistet UAS goegraphical zones, mistõttu oleks kohasemaks terminiks „mehitamata õhusõiduki süsteemi geograafiline ala“. Kõnealuse paragrahvi lõike 4 kohaselt: „Käesoleva paragrahvi lõike 1 alusel kehtestatud Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 625 6342 / [email protected] / www.mkm.ee Registrikood 70003158 lennupiirangutega alas või geograafilises alas või käesoleva paragrahvi lõike 2 alusel kehtestatud ajutises geograafilises alas lendamiseks tuleb taotleda luba“. Teeme ettepaneku asendada sõnad „tuleb taotleda luba“ sõnadega „on vajalik loa olemasolu“. Kuna oluline on loa saamise fakt, mitte selle taotlemine, siis sõnastuslikult oleks see korrektsem ja väldiks eos tõlgendamise küsimusi. Täiendavalt palume analüüsida ja seletuskirjas põhjalikumalt kajastada, miks muudetakse kehtivat praktikat tundliku faunaga alade osas ning mis on sellest saadav kasutegur. Nimelt, tundlike faunaga alade puhul ei ole seni kehtiv VV määrus nr 189 ette näinud, et loa taotlemine tundliku faunaga alades (nende puhul on kehtestatud kindlad perioodid millal tohib lennata ja millal ei tohi lennata) oleks vajalik. Perioodil, millal tohib lennata on seda lubatud teha ilma kelleltki luba taotlema. Kõnealuse eelnõu loogika näeb aga ette muudatuse seni kehtinud praktikast (luba peab hakkama taotlema perioodil, mil nendes alades on tegelikult senini olnud lubatud vabalt lennata) ning vajadus selle praktika muutmiseks on seletuskirjas esitamata. Taoline praktika muutus toob Keskkonnaametile kaasa tohutu koormuse, mida samuti ei ole eelnõus kajastatud. Kõnealuse paragrahvi lõike 5 punkti 4 kohaselt: „Käesoleva paragrahvi lõikes 4 sätestatud luba ei anta, kui: 4) ei ole võimalik tuvastada õhusõiduki lendamise eesmärki.“ Teeme ettepaneku nimetatud keeldumise aluse osas põhjenduste lisamiseks seletuskirja. Loa taotluse ühe punktina on esitatud lendamise eesmärgi esitamine. Nimetatud punkt on üks 16st nõutavatest andmetest. Ülejäänud loa taotluses kirjeldatud andmete esitamata jätmist loa andmise keelduva alusena ei käsitleta, mistõttu palume seletuskirjas põhjendada, miks on just loa andmisest keeldumise alusena käsitletav lendamise eesmärgi tuvastamata jätmine ning kuidas loa andja nimetatud alust kontrollib/tuvastab (kas mõeldud on loa taotlemisel vastava andme esitamata jätmist või kui see on esitatud siis milliste kriteeriumite alusel tuleb see lugeda mitte tuvastatuks). Lisaks juhime tähelepanu haldusmenetluse üldpõhimõttele, et kui taotluses esineb ebatäpsusi või puudusi, siis tuleb anda taotlejale võimalus nende puuduste kõrvaldamiseks. Palume nimetatud selgituste vaates sätte sisu ja eesmärki analüüsida ja täiendavalt seletuskirjas põhjendada. Kõnealuse paragrahvi lõike 5 punkti 6 kohaselt: „Käesoleva paragrahvi lõikes 4 sätestatud loa võib andmata jätta, kui: 2) õhusõiduki piloot või kaugpiloot on varem rikkunud lennureegleid või mehitamata õhusõiduki käitamisnõudeid„ Teeme ettepaneku sätte välja jätmiseks või selle täiendamiseks sarnaselt lõike 4 punkti 1 sõnastusega. Oleme seisukohal, et isikule saab reeglite või nõuete rikkumist ette heita, kui see on kohase menetlusega tuvastatud. Kõnealuse sätte sõnastuse kohaselt sellist menetlust aga ei eeldata. Lisaks juhime tähelepanu lõike 4 punkti 1 osas, et karistusregistrist andmete pärimine võib toimuda ainult seaduses sätestatud alusel ja ulatuses, mistõttu tuleb sätestada Transpordiametile vastav õigus. Kõnealuse paragrahvi lõike 8 kohaselt: „Loetelu valitsusasutustest, kes ei pea käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetatud luba taotlema, kehtestab Vabariigi Valitsus määrusega.“ Palume kaaluda kas sättes märgitud loetelu valitsusasutustest oleks võimalik reguleerida eelnõuga kehtestatavas korralduses. Leiame, et selliselt oleks õigusaktides orienteerumine sujuvam (üks määrus vähem) ja vajalikud tingimused komplektselt koos. 3. Eelnõu § 1 punkti 14 kohaselt LennS § 72 täiendatakse uue lõikega 5 järgmises sõnastuses: „Eesti õhuruumi kasutamise korra Eesti õhuruumi puutumatuse tagamisel, valvamisel ja kaitsmisel ning selleks valmistumisel kehtestab Kaitseväe juhataja õhuruumi kontrolli plaaniga.“ Seletuskirjast nähtuvalt on õhuruumi kontrolli plaan seotud RiKS-ist tulenevalt Kaitseväele pandud ülesannete täitmisega kõrgendatud kaitsevalmiduse, erakorralise seisukorra ja sõjaseisukorra ajal ning ohuolukorra ning relvakonfliktiga. Eelnõuga loodavast sättest sellist põhimõtet aga ei nähtu. Loodava sätte sõnastusest jääb mulje, et Kaitseväe juhatajale antakse õigus kehtestada Eesti õhuruumi kasutamise kord ka rahu ajal. Eeltoodust tulenevalt teeme ettepaneku 2 (7) kõnealust sätet täiendada viisil, mis on kooskõlas seletuskirjas edastatud sätte eesmärgiga ehk RiKS põhimõtetega. Lisaks juhime tähelepanu, et seadusega loodav kohustus – õhuruumi kontrolli plaan, on avatud vaid seletuskirjas. Teeme ettepaneku see avada õigusakti tasandil või kui see on juba õigusakti tasandil avatud, siis lisada vastav viide sellele. 4. Eelnõu § 1 punkti 19 kohaselt täiendatakse LennS-i uue §-ga 77. Kõnealuse paragrahvi lõike 1 kohaselt: „Kaitselennunduse õhusõiduki, tootjaorganisatsiooni, hooldusorganisatsiooni, jätkuvat lennukõlblikkust korraldava organisatsiooni, koolitusorganisatsiooni, lennuvälja käitaja ja lennutreeningseadme käesoleva seaduse § 72 lõike 3 alusel kehtestatud ja rahvusvahelistele nõuetele vastavuse kontrolli asjakohaste lubade ja sertifikaatide andmiseks või teiste asutuste ja organisatsioonide välja antud lubade või sertifikaatide tunnustamiseks teeb Kaitsevägi. Kaitsevägi annab ka asjakohase loa või sertifikaadi.“ Lõikes 1 esitatud viide (§ 72 lõike 3) ei ole korrektne, kuna ei kajasta sättes ja seletuskirjas esitatud põhimõtteid. Palume ebatäpsus korrigeerida. Peame märkima, et kuna lõikes 1 esitatud viide ei ole korrektne, siis on raskendatud sätte olemuse ja sisu arusaamine. Saame sisuliselt sätte asjakohasust hinnata, kui esitatud on korrektne norm, millest selgub selle sisu. Ühtlasi tekitab küsimusi sättes kasutatav üldsõnaline viitamine rahvusvahelistele nõuetele ja nende kontrollile. Põhjendatult tekib küsimus, milliseid nõudeid kontrollitakse. Lisaks jääb selgusetuks lõike 1 teine lause, mis puudutab Kaitseväe poolt antavat asjakohast luba ja sertifikaati. Avatud ei ole viimaste sisu ning loodava sätte pealkiri ei kajasta lubade/sertifikaatide väljastamist. Eeltoodud märkuste pinnalt palume analüüsida sätet täiendavalt ning teha vastavad korrektuurid selle sisu paremaks arusaamiseks. Kõnealuse paragrahvi lõike 2 kohaselt „Käesoleva seaduse § 72 lõike 3 alusel kehtestatud kaitselennundusega tegelevate isikute nõuetele vastavuse kontrolli asjakohaste lubade ja sertifikaatide andmiseks või teiste asutuste ja organisatsioonide välja antud lubade või sertifikaatide tunnustamiseks teeb Kaitsevägi.“ Sarnaselt eelneva märkusega (lõike 1 osas ) märgime, et viidatud sätte (§ 72 lõike 3) alusel väljaantud Kaitseväe lennundusmäärustikus on esitatud nõuded isikutele ning ei ole reguleeritud lubade ja sertifikaatide väljaandmist. Palume esitatud viidet korrigeerida. 5. Eelnõu § 1 punkti 24 kohaselt täiendatakse LennS § 426 lõiget 3 uue punktiga 4 järgmises sõnastuses: „kaitselennunduse lend.“ Teeme ettepaneku käesoleva punkti 4 muudatuste raames muuta ka § 426 lõige 4 punkti 3 regulatsiooni. Staatus STATE tähendab rahvusvaheliselt a flight engaged in military, customs or police services. Eeltoodust tulenevalt oleme seisukohal, et kui eraldatakse lõike 3 punkti 3 loetelu, tuleb sätte loogika jätkamiseks muuta ka lõike 4 punkti 3 sõnastust. 6. Eelnõu § 1 punkti 26 kohaselt täiendatakse LennS § 426 lõikega 5 järgmises sõnastuses: „Operatiiv-teenistuslikus eristaatuses lennule tsiviillennu ees eelisõiguse andmise korra ja käesoleva paragrahvi lõikes 4 loetletud kahe võrdse riikliku lennu prioriseerimise tingimused kehtestab Vabariigi Valitsus määrusega.“ Teeme ettepaneku sätte eesmärki ja selle vajadust seletuskirjas täiendavalt avada ja põhjendada. Seletuskirjas märgitakse, et pädeval asutusel on vastavalt EL õigusele võimalik nimekirja lisada lähenemis - ja maandumisjärjekorras eelisõigusega õhusõidukite nimekirja lende, aga siseriiklikult puudub selleks vahend - samas loodav säte ei anna ka seda õigust. Lähenemis- ja maandumisjärjekorra määramisel on eelisõiguse andmise põhimõtted paika pandud EL määrusega nr 2017/373 (kohaldatakse alates 27. jaanuarist 2022 ). Lennujuhtimise eesmärgid ja põhimõtted on paika pandud õigusaktidega (nt komisjoni rakendusmäärused (EL) nr 2017/373 ja (EL) nr 923/2012) ning lennujuhtimisüksuse ülesandeks on anda õhusõidukitele lubasid liikluse kiirendamiseks ja kokkupõrgete vältimiseks. Lennujuhtimisluba põhineb teadaolevale liiklusolukorrale, mis mõjutab õhusõiduki ohutut käitamist. Ehk siis kui on mitu sama prioriteediga õhusõidukit, siis antakse lubasid nii, et tervikuna 3 (7) oleks tagatud kõige kiirem ja optimaalsem liiklus. Nende kõigi näol on tegemist operatiivselt lennujuhi poolt lähtuvalt liiklusolukorrast tehtavatest otsustest. 7. Eelnõu § 1 punkti 27 kohaselt täiendatakse LennS-i uue §-ga 588 järgmises sõnastuses: „Lennujuhtimisteenust osutava sertifitseeritud aeronavigatsiooniteenuse osutaja riigikaitseülesanne on tagada lennujuhtimisteenuse osutamine ja aeronavigatsiooniteabe töötlemine kõrgendatud kaitsevalmiduse ja sõjaseisukorra ajal.“ Teeme ettepaneku seletuskirjas avada termini „aeronavigatsiooniteabe töötlemise“ tähendus eelnõu vaates põhjusel, et aeronavigatsiooniteabe töötlemine ei ole lennujuhtimisteenust osutava aeronavigatsiooniteenuse osutaja ülesanne. 8. Eelnõu § 1 punkti 31 kohaselt täiendatakse LennS §-i 602 uute lõigetega 6‒8. Teeme ettepaneku täiendavalt eelnõu sätteid analüüsida elektroonilise side seaduse vaates ning seda seletuskirjas ka kinnitada, et raadioside piiramine on kooskõlas elektroonilise side seaduses sätestatud nõuetega. Lisaks palume täiendavalt hinnata, kas terminit „raadioside segaja“ on võimalik asendada mõne kohasema terminiga. 9. Seletuskirja (lk 3/ neljas lõik) kohaselt: „Selleks on loodud muu hulgas ELi õigusega võimalus liikmesriikidel oma riigisisese õigusega kehtestada geograafilisi alasid.“ Palume seletuskirja täpsustada viitega kõnealuse ELi õigusaktile ning teha seda artikli täpsusega. 10. Seletuskirja (lk 6) kohaselt: „Riigikaitse eesmärgil õhuruumi kasutamise regulatsioonis on olulisim muudatus LennSi täiendamine paragrahviga, millega Lennuliiklusteeninduse ASile (edaspidi EANS15) määratakse riigikaitselised ülesanded: lennujuhtimine ja aeronavigatsiooniteabe töötlemine.“ Leiame, et sellise seletuskirja sõnastuse ja eelnõuga loodava §-i 588 vahel esineb vastuolu. Viidatud paragrahvi alusel määratakse ülesanded lennujuhtimisteenust osutava sertifitseeritud aeronavigatsiooniteenuse osutajale, mitte aga konkreetselt EANS-ile. Lennujuhtimisteenust osutavat sertifitseeritud aeronavigatsiooniteenuse osutajaid võib olla teisigi. 11. Seletuskirja (lk 11/kolmas lõik) kohaselt „Lennupiirangud kehtestatakse üldjuhul selleks, et saaks näiteks hobi korras või sõjaväelise väljaõppe vms eesmärgil mehitamata õhusõidukitega lendamist harjutada, langevarjuhüppeid teha, paraplaaniga lennata või ohualana laskmiste korral või muul eesmärgil (nt kiiruse piiramiseks). Lennupiirangud, mis kehtestatakse teatud territooriumi kohale (edaspidi lennupiiranguala), moodustavad ruumiliselt piirangu (n-ö mulli) – lennujuhid suunavad õhusõidukid alast eemale või peab piloot või kaugpiloot seda ise jälgima, et ta sellesse n-ö mulli sisse ei lenda.“ Oleme seisukohal, et selline sõnastus annab väärarusaama, mis on lennupiirangud ja piiranguala (samuti ohu ja keeluala). Loetletud tegevuste jaoks kehtestatakse piirangu, keelu või ohuala. Lennupiirangud on aga hetkel kehtestatud VV määrusega nr 189. Hobitegevus, milleks kehtestatakse piiranguala, ei ole piiranguala VV määruse nr 189 tähenduses. Samuti märgime, et ruumiline piirang ei kehti kiiruspiirangu kohta ning kui nõutud luba on olemas ei suuna lennujuht pilooti lennupiirangualast (n-ö mullist) eemale. Palume eeltoodud põhjenduste valguses seletuskirja täiendada/parendada. 12. Seletuskirja (lk 11/12) kohaselt: „Õhuruumi kasutamise piiramine võib omakorda kaasneva mõjuna piirata kinnisasja kasutamist, kui lennupiiranguala alapiir on maapind (tähis SFC või GND), mis tähendab, et kinnisasja omanik või valdaja ei saa või ei pruugi saada lennupiirangu kehtivuse ajal vabalt kasutada oma kinnisasja lennuohutust ohtu seadmata. Näiteks seatakse lennupiirangud konkreetsete õhusõidukite käitamise jaoks konkreetse(te) maa-ala(de) kohale ja kui kinnisasja omanik või valdaja ei tea, et tema kinnisasja kohal toimub või võib toimuda lennundustegevus madalatel kõrgustel (nt kuni 500 jala kõrgusel maapinnast, kui alapiiriks märgitud maapind), võib ta teadmatusest seada ohtu õhusõiduki või selle piloodi(d) või 4 (7) kaugpiloodi(d), kui ta soovib näiteks (linnu)jahti pidada, ise mehitamata õhusõidukiga lennata (nt jälgida eemal põllul olevat loomakarja) või tegeleda millegagi, mille tulemusena paiskub õhku tolmu, kive või muid objekte.“ Peame vajalikuks juhtida tähelepanu, et lennupiiranutega piiratakse lennutegevust. Piirangud on õhusõidukitele ja lennutegevusele, mitte aga mingil määral kinnisasja omanikule. Hetkel kehtiva VV määrusega nr 189 kehtestatud lennupiirangud (käesoleva eelnõu lisa - VV korraldus) ei anna mitte ühelegi õhusõidukile õigust lennata madalamal kui lennureeglitega kehtestatud minimaalsed lennukõrgused. Rõhutame, et segi ei tohi omavahel ajada lennupiiranguid (määruse nr 189 mõistes) ja piirangualasid (mis kehtestatakse nt kaitseväe õppuse jaoks). Selleks, et lennata ilma lennureegleid järgimata on vaja kehtestada TSA. Nende ohtude maandamiseks on kehtestatud minimaalsed lennukõrgused. Üksi käesoleva eelnõuga kavandatav lennupiirang ei anna õigust minimaalsetest lennukõrgustest madalamal lennata. Palume eeltoodud põhjenduste valguses seletuskiri üle vaadata ning see vastavusse viia. 13. Seletuskirja (lk 15/teine lõik) kohaselt: „Kehtestatud ajutisel geograafilisel alal võidakse kasutada tehnilisi vahendeid mehitamata õhusõiduki sageduste ja signaalide häirimiseks, et tagada näiteks mõnel suursündmusel (kontsert, laulupidu, tantsupidu, spordivõistlus) turvalisuse tagamine. See tähendab, et võidakse kohaldada riikliku järelevalve meetmeid (vt eelnõu § 1 punkt 31).“ Juhime tähelepanu, et eelnõust ega seletuskirjast ei selgu, mis sagedustel selline tegevus toimub ning kas see on kooskõlastatud ka TTJA-ga. Selgusetuks jääb, et kui vaja on sagedusluba siis kuidas see protsess kiirkorras peaks toimima. Kui spordivõistlusel (vms suurüritusel) on antud teatud isikutele luba filmimiseks, siis kuidas tagada olukord, et kõrvaliste isikute tegevuse häirimiseks või tarbeks kasutatavad tehnilised seadmed ei ohustaks neid, kellel seal nt filmimine on lubatud? Palume eeltoodud põhjenduste valguses seletuskirja täiendada. 14. Seletuskirja (lk 15/kolmas lõik) kohaselt. „Mehitamata õhusõidukite lendamise piiramiseks võib ajutise geograafilise ala kehtestada Transpordiameti eelneva kooskõlastuseta, kuid tingimuseks on, et kehtestatud alast teavitatakse Transpordiametit ja EANSi viivitamata, et nii Transpordiamet kui õhuruumi üldise korraldamise eest vastutav asutus kui ka EANS kui lennuliikluse juhtija, teaksid hoiatada või muul viisil kätte saadavaks teha teabe, et selles või tolles piirkonnas on kehtestatud ajutine geograafiline ala.“ Palume seletuskirja täpsustada osas, kuidas näeks välja Transpordiameti teavitamine. Lennujuhtimisteenuse osutajaid on peale EANSi veel teisigi (nt Kaitsevägi). Lennuvälja lennuinfoteenust (kelle ülesanne on ka pilootidele info edastamine) osutab ka AS Tallinna lennujaam. Seletuskirja kohaselt: „Oluline aspekt on, et juhul, kui mõnel isikul on taotletud varem Transpordiametilt lennuluba selles piirkonnas lendamiseks, siis see lennuluba ei kehti ajutises geograafilises alas, sest isik ei ole Transpordiametilt selles alas lendamiseks luba saanud. See tähendab, et tinglikult öeldes lennuluba peatub selles konkreetses õhuruumi osas, kuni ajutise geograafilise ala kehtivuse lõppemiseni või ajutise geograafilise ala kehtestaja nõusoleku saamiseni, kui isikul on põhjendatud vajadus alas lennata, või kui ajutise geograafilise ala kehtestaja ise ei palu isikut appi (sisuliselt on sellisel juhul tegu nõusoleku andmisega).“ Juhime tähelepanu, et hetkel EISis kooskõlastamisel olev lennundusseaduse ja riigilõivuseaduse muutmise seaduse eelnõu kohaselt Transpordiamet enam tulevikus lennulubasid mehitamata õhusõidukitele ei väljasta. Transpordiameti pädevusse jääb erikategooria lendude käitamislubade väljastamine. Lisaks palume täpsustada, kas geograafilise ala käitamistingimustes tuleb kajastada asjaolu, et ajutine geograafiline ala on kehtestatud alalises geograafilises alas. 15. Seletuskirja (lk 16/ teine lõik) kohaselt: „Uue § 41 lõiked 4‒8 käsitlevad lennupiirangualas, geograafilises alas ja ajutises geograafilises alas loa taotlemist ala omanikult või valdajalt või Vabariigi Valitsuse lennupiiranguid kehtestavas korralduses või määruses loa andjaks nimetatud 5 (7) isikult (näiteks politsei valvatavatel objektidel ei ole selleks mitte objekti omanik või tegelik valdaja, vaid üldjuhul PPA, kes objekti valvab).“ Palume selgitusi vastavalt korrigeerida, kuna lennupiirang või geograafiline ala ei tähenda alati automaatselt, et tuleb luba taotleda. Konkreetne piirang ja geograafilises alas kehtivad tingimused pannakse iga piirangu ja ala kohta eraldi paika. Kui lennupiirang või geograafiline ala näeb ette, et seal lendamiseks on vaja kellegi luba, siis see tingimus tuleb iga ala juures eraldi paika panna (sh kellelt luba tuleb taotleda). Seletuskirjas: „Viimast on vaja selleks, et valitsusasutused saaksid täita oma seadustest tulenevaid ülesandeid, mis on peamiselt järelevalvega seotud (kuid mitte ainult), näiteks et keskkonnainspektor saaks lennata looduskaitsealal piirkonnas, kus muidu lendamine on piiratud, PPA ametnik saaks liikuda piiritsoonis või ajutises geograafilises alas, mille PPA ise on kehtestanud, kuid ka näiteks kaitseväelased ajutises geograafilises alas, mille nad on kehtestanud ajutise julgeolekuala kohale või harjutusväljal tekkinud tulekahju kustutamiseks (viimane avaliku korra tagamise eesmärgil), päästeteenistuja päästesündmuse asukohas (tulekahju, kemikaalireostuse likvideerimine jne).“ Juhime tähelepanu, et need tingimused kellel ja mis tingimustel on lubatud lennupiirangute alas lennata tuleb paika panna konkreetselt iga lennupiirangu juures. Näide 1: Keskkonnakaitse eesmärgil on kehtestatud alal X lennupiirangud. Alal ei ole lennud lubatud 1. detsembrist kuni 31. jaanuarini. Antud piirang ei kehti Keskkonnaameti järelevalvetegevusega seotud lendudele. Seletuskirjas: „Peale selle, et Vabariigi Valitsuse korralduses ja määruses määratakse lennupiirangualade, geograafiliste alade ja ajutiste geograafiliste alade valdajad ja loa andjad, tuleb need andmed ühtselt avalikustada ka AIPis, kus kirjeldatakse lennupiiranguala ja geograafilist ala koordinaatide ja lennukõrguste abil ning lisatakse piirangu tingimused, sealhulgas iga piirangu kohta eraldi, kellelt tuleb luba taotleda, olgu piirangu eesmärgiks lendamise piiramine või keelamine või lendamise kiiruse piiramine.“ Kuivõrd seletuskirjas ei ole kirjeldatud, kuidas saab AIPs avalikustada ajutise geograafilise alade koordinaate ja lennukõrguseid (nt kui ajutine ala tekib ootamatult põllu peale), palume nimetatud osas seletuskirja täiendada. 16. Seletuskirja (lk 31/kolmas lõik) kohaselt: „EMAA jääb küll näiteks Kaitseväe (õhuväe) koosseisus olevate lennujuhtide, õhuruumi korraldajate ja teiste üle järelevalvet tegema, kuid ei sertifitseeri aeronavigatsiooniteenuse osutajat ega tee tema tegevuse üle järelevalvet.“ Juhime tähelepanu, et EMAA ei saa ka lennundusmäärustikus viidatud määruse kohaseid lennujuhilubasid välja anda, ega ka koolitusorganisatsiooni sertifikaati. Palume eeltoodud põhjenduste valguses seletuskirja korrigeerida. 17. Eelnõuga jagatakse Eesti õhuruumi kasutamise piiramisega seonduv kaheks: lennupiirangute kehtestamine õhusõidukitele (kehtestatakse korraldusega) ning lennupiirangualas, geograafilises alas ja ajutises geograafilises alas lendamise lubamine (kehtestatakse määrusega). Kuivõrd seletuskirjast ei selgu põhjus, miks soovitakse kehtestada ühe rakendusmääruse asemel kaks rakendusmäärust, palume seletuskirjas seda põhjendada. Määruste rakendusalast tulenevalt oleks ühe rakendusmääruse kehtestamine ülevaatlikum ja õigusselgust tagavam. 18. VV määruse „Loa andja, loa taotlemise ja andmise kord“ kavandi § 3 lõikes 1 on ekslikult kajastatud Politsei- ja Piirivalveameti loa eeldust. Eeldame, et mõeldud on kooskõlastuse saamist. Palume nimetatud osas sätet korrigeerida. Lisaks märgime, et loa taotleja nõusoleku küsimine tema isikuandmete kontrollimiseks ei ole vajalik tulenevalt EL määrusest nr 2016/679 (isikuandmete kaitse üldmäärus art 6 lõige 1 punkt c, lõige 3). 6 (7) 19. Lisaks juhime tähelepanu määruse korralduse § 1 punktile 1, mille kohaselt piiritletakse lennupiiranguga hõlmatud õhuruumi osa geograafiliste koordinaatidega. Nimetatud põhimõtet pole aga järgitud lisa 2 puhul (esitatud on vaid aadressid). Palume nimetatud osas korraldus ja lisa 2 viia kooskõlla. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Taavi Aas majandus- ja taristuminister Tairi Tonkson 6256465 [email protected] 7 (7)
Allikas: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel