Saatja: Keiu Käära <
[email protected]>
Saadetud: 24.08.2021 11:23
Adressaat: info.mkm <
[email protected]>
Koopia: Ly Sikk <
[email protected]>
Teema: notar TB 240821 111919.asice
Tere
Palun registreeri see leping, pane mulle ja Ülle Kallasele teadiseks,
Merle Järvele tööks.
Palun seo see käskkirjaga .
Tänud ette
Keiu
Mina, Tallinna notar Tea Türnpuu, kelle büroo asub aadressil Maakri tn 19, Tallinn, Eesti Vabariik, kinnitan käesoleva kaugtõestamise teel tõestatud originaaldokumendi õigsust.
Notari ametitegevuse raamatu registri nr 2374
Käesoleva lepingu on koostanud ja kaugtõestamise teel tõestanud Tallinnas, kahekümne
neljandal augustil kahe tuhande kahekümne esimesel (24.08.2021.) aastal
TALLINNA NOTAR TEA TÜRNPUU,
kelle büroo asub Eesti Vabariigis, Tallinnas Maakri tn 19,
ning käesolevas notariaaltoimingus osalejad on
Eesti Vabariigi nimel riigivara valitseja Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium,
milline on registreeritud riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutuste riiklikus registris registrikoodi
70003158 all, asukoht Suur-Ameerika tn 1, Tallinn 10122, e-posti aadress:
[email protected],
volitatud esindaja – Keiu Käära, isikukood 48605060257, kelle isik on notarile tuntud ja kelle
esindusõiguse on notar kontrollinud Tallinna notar Liivi Laos’e poolt 08.06.2020.a koostatud ja
kaugtõestamise teel tõestatud ning notari ametitegevuse raamatu registris nr 1165 all
registreeritud volikirja alusel, edaspidi nimetatud müüja,
ja
3D KINNISVARA HALDUSE OÜ, registrikood 14750621, asukoht Endla tn 33-21, Tallinn
10142, e-posti aadress:
[email protected], seaduslik esindaja – juhatuse liige
Priit Villemson, isikukood 38011250018, kelle isiku on notar tuvastanud PPA andmebaasi ja
isikutunnistuse nr AB0187507 alusel videosilla vahendusel, äriühingu registriandmed ja
esindaja esindusõiguse on notar kontrollinud maakohtu registriosakonna keskandmebaasi
lepingu sõlmimise päeva väljatrüki alusel, milline on käsitletav registriseisu tõendina
notariaadiseaduse § 31 tähenduses, edaspidi nimetatud ostja 1,
ja
VT KINNISVARA HALDUSE OÜ, registrikood 14750673, asukoht Endla tn 33-21, Tallinn
10142, e-posti aadress:
[email protected], seaduslik esindaja – juhatuse liige
Priit Villemson, isikukood 38011250018, kelle isiku on notar tuvastanud PPA andmebaasi ja
isikutunnistuse nr AB0187507 alusel videosilla vahendusel, äriühingu registriandmed ja
esindaja esindusõiguse on notar kontrollinud maakohtu registriosakonna keskandmebaasi
lepingu sõlmimise päeva väljatrüki alusel, milline on käsitletav registriseisu tõendina
notariaadiseaduse § 31 tähenduses, edaspidi nimetatud ostja 2,
edaspidi ostja 1 ja ostja 2 koos nimetatud ostjad, edaspidi koos nimetatud lepinguosalised.
Notariaaltoimingus osaleja Keiu Käära asukoht kaugtõestamise hetkel tema enda ütluste
kohaselt on Saue vallas, Harju maakonnas.
Notariaaltoimingus osaleja Priit Villemson’i asukoht kaugtõestamise hetkel tema enda ütluste
kohaselt on Muhu vallas, Saare maakonnas.
Lepinguosalised avaldasid, et nende sooviks on sõlmida alljärgnev
KINNISTUTE MÜÜGILEPING,
ASJAÕIGUSLEPING JA KINNISTAMISAVALDUS
1
1. Registrite andmed ja lepingu esemed
1.1. Vastavalt kinnistusraamatu elektroonilise päringusüsteemi lepingu sõlmimise päeva
väljatrükile on Tartu Maakohtu Kinnistusosakonna kinnistusregistri registriossa nr 3900034
sisse kantud kinnistu (edaspidi nimetatud kinnistu 1 ja ka lepingu ese 1):
esimesse (I) jakku “Kinnistu koosseis”: katastritunnus 47801:008:0713, majanduslik
otstarve – Transpordimaa 100%, asukoht Saare maakond, Muhu vald, Võiküla, Viirelaiu
tehnohoone, pindala 119 m²;
teise (II) jakku “Omanik”: kande nr 1 all: Eesti Vabariik;
kolmandas jaos “Koormatised ja kitsendused”: kehtivad kanded puuduvad;
neljandas jaos “Hüpoteegid” kanded puuduvad.
1.2. Vastavalt kinnistusraamatu elektroonilise päringusüsteemi lepingu sõlmimise päeva
väljatrükile on Tartu Maakohtu Kinnistusosakonna kinnistusregistri registriossa nr 7619550
sisse kantud kinnistu (edaspidi nimetatud kinnistu 2 ja ka lepingu ese 2):
esimesse (I) jakku “Kinnistu koosseis”: katastritunnus 47801:008:0353, majanduslik
otstarve – Transpordimaa 100%, asukoht Saare maakond, Muhu vald, Võiküla,
Tehnohoone, pindala 177 m²;
teise (II) jakku “Omanik”: kande nr 1 all: Eesti Vabariik;
kolmandas jaos “Koormatised ja kitsendused”: kehtivad kanded puuduvad;
neljandas jaos “Hüpoteegid” kanded puuduvad.
Edaspidi kinnistu 1 ja kinnistu 2 koos nimetatud kinnistud, lepingu ese 1 ja lepingu ese 2 koos
nimetatud lepingu esemed.
1.3. Vastavalt e-notari päringusüsteemi ja riigi kinnisvararegistri lepingu sõlmimise päeva
andmetele nähtub, et:
1.3.1. kinnistu 1 on hoonestatud ja sellel paikneb:
Ehitisregistri Hoone/ Esmane Korruste Ehitusalune
Nimetus Staatus
kood Rajatis kasutus arv pind m2
tehnovarust
106022209 hoone 0 1 55 kasutusel
use ladu
1.3.2. kinnistu 2 on hoonestatud ja sellel paikneb:
Ehitisregistri Hoone/ Esmane Korruste Ehitusalune
Nimetus Staatus
kood Rajatis kasutus arv pind m2
tuletorni
121323412 hoone 1965 1 120,7 kasutusel
tehnohoone
1.4. Vastavalt e-notari päringusüsteemi ja riigi kinnisvararegistri lepingu sõlmimise päeva
andmetele nähtub, et:
1.4.1. kinnistu 1 ei asu tervenisti ega osaliselt ranna ehituskeeluvööndis, I kaitsekategooria liigi
püsielupaigas, looduskaitse üksikobjekti piiranguvööndis, hoiualal ega kaitsealal, kuid kinnistu
1 suhtes kehtivad järgmised piirangud:
Katastriüksuse 47801:008:0713 kitsendused:
Piiranguvöönd: ranna või kalda piiranguvöönd; ulatus: 119 m²; nähtus: veekogu meresaarte,
Narva-Jõesuu linna piires;
Piiranguvöönd: hoiuala; ulatus: 119 m²; nähtus: hoiuala (Väinamere hoiuala (Saare));
Piiranguvöönd: uuringu ala; ulatus: 119 m²; nähtus: uuringu ala (geoloogiline) (Virtsu
üldgeoloogiline kaardistamine);
Piiranguvöönd: ranna või kalda ehituskeeluvöönd; ulatus: 119 m²; nähtus: veekogu
meresaarte, Narva-Jõesuu linna piires;
Piiranguvöönd: ulatus: 119 m²; nähtus: II kategooria kaitsealused liigid ja kivistised (Phoca
hispida (viigerhüljes));
2
1.4.2. kinnistu 2 ei asu tervenisti ega osaliselt ranna ehituskeeluvööndis, I kaitsekategooria liigi
püsielupaigas, looduskaitse üksikobjekti piiranguvööndis, hoiualal ega kaitsealal, kuid kinnistu
2 suhtes kehtivad järgmised piirangud:
Katastriüksuse 47801:008:0353 kitsendused:
Piiranguvöönd: hoiuala; ulatus: 177 m²; nähtus: hoiuala (Väinamere hoiuala (Saare));
Piiranguvöönd: ranna või kalda piiranguvöönd; ulatus: 177 m²; nähtus: veekogu meresaarte,
Narva-Jõesuu linna piires;
Piiranguvöönd: uuringu ala; ulatus: 177 m²; nähtus: uuringu ala (geoloogiline) (Virtsu
üldgeoloogiline kaardistamine);
Piiranguvöönd: ranna või kalda ehituskeeluvöönd; ulatus: 177 m²; nähtus: veekogu
meresaarte, Narva-Jõesuu linna piires;
Piiranguvöönd: ulatus: 177 m²; nähtus: II kategooria kaitsealused liigid ja kivistised (Phoca
hispida (viigerhüljes));
1.5. Kinnistu 1 koosseisu kuuluva maa kõlvikulises koosseisus on rohumaad 9 m2, õuemaad
110 m2.
1.6. Kinnistu 2 koosseisu kuuluva maa kõlvikulises koosseisus on rohumaad 30 m2 ja õuemaad
147 m2.
1.7. Vastavalt e-notari päringusüsteemi ja riigi kinnisvararegistri lepingu sõlmimise päeva
andmetele nähtub, et kinnistute suhtes ei kehti muinsuskaitsealaseid kitsendusi ja piiranguid.
1.8. Katastripidaja märked kinnistute kohta puuduvad.
1.9. Kinnistu 1 on registreeritud riigi kinnisvararegistris objekti koodi nr KV43477 all ning
kinnistu 2 on registreeritud riigi kinnisvararegistris objekti koodi nr KV72157 all.
2. Lepinguosaliste avaldused ja kinnitused
2.1. Müüja esindaja avaldab ja kinnitab, et:
2.1.1. käesolev leping sõlmitakse:
2.1.1.1. majandus- ja taristuministri 16.06.2021.a käskkirja nr 151 „Riigivara avalike kirjalike
enampakkumiste tulemuste kinnitamine (Viirelaiu tehnohooned)“, millega on muuhulgas
kinnitatud lepingu eseme 1 müümiseks korraldatud avaliku enampakkumise võitjaks ostja 1
pakkumissummaga kakskümmend üks tuhat üks (21 001) eurot ja lepingu eseme 2
müümiseks korraldatud avaliku enampakkumise võitjaks ostja 2 pakkumissummaga
kakskümmend tuhat ükssada üks (20 101) eurot, alusel;
2.1.1.2. lähtudes riigivaraseadusest;
2.1.2. kuni käesoleva lepingu sõlmimiseni ei ole lepingu esemeid kellelegi võõrandatud ega
koormatud piiratud asjaõigustega, lepingu esemete suhtes ei ole vaidlusi, sealhulgas
kohtulikke vaidlusi, lepingu esemetel ei lasu käsutamiskeelde, lepingu esemeid ei ole arestitud
ning lepingu esemetel ei lasu kinnistusraamatusse mittesissekandekohustuslikke ostjatele
avaldamata jäänud kolmandate isikute õigusi;
2.1.3. ei esine asjaolusid, mis piiraksid või välistaksid müüja õigust sõlmida käesolevat lepingut
ning et müüja poolt ei ole sõlmitud ja müüja kohustub mitte sõlmima ühtegi lepingut, mis tooks
kaasa kolmandate isikute õiguste tekkimise ega mistahes muid kokkuleppeid, mis võiksid
takistada või viivitada ostjate kandmist kinnistusraamatusse lepingu esemete uue omanikuna,
st lepingu eseme 1 uue omanikuna ostja 1 ja lepingu eseme 2 uue omanikuna ostja 2;
2.1.4. kõik lepingu esemetel lasuvad avalik-õiguslikud koormatised ning maksud ja maksed on
käesoleva lepingu sõlmimise päeva seisuga tasutud;
2.1.5. müüjale ei ole teada enampakkumise teates ja käesolevas lepingus nimetamata ja
kitsenduste kaardil kajastamata objekte, sh tehnovõrke, mis võiksid põhjustada lepingu
esemete valdamisele, kasutamisele ja käsutamisele enampakkumise teates ja käesolevas
lepingus nimetamata seadusest tulenevaid piiranguid;
2.1.6. kitsenduste kaardi andmed ei tekita kitsendusi, vaid kajastavad kitsenduste olemasolu
ning lisaks kaardil kajastatutele võib esineda ka muid kitsendusi ning kaardil kajastatud
kitsendus võib tegelikkuses mitte eksisteerida. Kitsenduste kaardil kajastuvad andmed, mis
katastripidaja on maakatastriseaduse § 12 alusel kitsenduste kaardile kandnud vastavalt
maakatastriseaduse § 191 lõikele 2;
3
2.1.7. lepingu esemetel ei ole mingeid müüjale teadaolevaid varjatud puudusi, millest müüja ei
ole ostjaid teavitanud või mida ostjad ei saanud märgata ülevaatuse teostamisel;
2.1.8. müüjale teadaolevalt ei ole kinnistud liitunud ega ühendatud kommunikatsioonidega
(vesi, elekter, kanalisatsioon);
2.1.9. lepingu esemetele ei ole olemas juurdepääsu avalikult kasutatavalt teelt;
2.1.10. lepingu esemed on hoonestatud ja neil paiknevad käesoleva lepingu punktis üks kolm
(1.3) nimetatud ehitised. Lepingu esemete olulisteks osadeks olevatel ehitistel puuduvad ilma
õigusliku aluseta teostatud ümberehitused. Lepingu esemetel ei ole mingeid eritunnuseid ega
puudusi, mille fikseerimist käesolevas lepingus müüja peaks vajalikuks;
2.1.11. müüjale teadaolevalt ei ole lepingu esemetega seotud keskkonnakahjusid ning müüjale
ei ole esitatud ühtegi keskkonnaalast lepingu esemetega seotud ettekirjutust;
2.1.12. lepingu esemeteks olev riigivara ei ole vajalik ühelegi riigivara valitsejale riigivõimu
teostamiseks;
2.1.13. tema volitused on kehtivad ega ole esindatava poolt tagasi võetud ning puuduvad ja ei
esine asjaolusid, mis piiraksid või välistaksid tema õigust sõlmida käesolev leping ja et tal on
lähtuvalt seadustest kõik vajalikud otsused ja kooskõlastused käesoleva lepingu sõlmimiseks
ning et ta omab kõiki õiguseid käesoleva lepingu sõlmimiseks esindatava nimel.
Notari märkus: Notar on ostjatele selgitanud, et lepingu esemetele ligipääsuks võib olla vajalik
naaberkinnistu(te)le ligipääsuservituudi seadmine.
2.2. Ostjate esindaja avaldab ja kinnitab, et:
2.2.1. ostjad on teadlikud lepingu esemete suhtes kehtivatest, käesolevas lepingus nimetatud
seadusjärgsetest kitsendustest ja nende sisust ning kohustuvad neid oma tegevuses järgima,
ostjad ei pea neid lepingu esemete puudusteks ega oma eelnimetatu osas müüjale mingeid
pretensioone;
2.2.2. ostjad on tutvunud kõigi käesolevas lepingus nimetatud, lepingu esemeid puudutavate
asjaoludega (st ostja 1 on tutvunud lepingu esemega 1 ja ostja 2 on tutvunud lepingu esemega
2) ning on muuhulgas teadlikud käesolevas lepingus nimetatud avalike registrite andmetest ja
müüja poolt antud kinnitustest, sealhulgas müüja poolt avaliku enampakkumise läbiviimisel
avaldatud informatsioonist ja esitatud dokumentide sisust, ega pea neid lepingu esemete
puudusteks ning ei oma nende osas müüja suhtes mingeid pretensioone, nõudmisi ega
täiendavaid küsimusi;
2.2.4. ostjad on tähelepanelikult üle vaadanud lepingu esemete koosseisu kuuluvad
maaüksused, tutvunud maakatastris registreeritud maaüksuste plaanidega ja on eelnimetatud
andmete alusel teadlikud maaüksuste suurusest, piiridest, sihtotstarbest ja seisundist ega oma
selles osas müüjale mingeid pretensioone;
2.2.5. ostjad on teadlikud kinnistute seisukorrast, omadustest, sihtotstarbest, kinnistute suhtes
kehtivatest seadusjärgsetest kitsendustest, nende sisust ja mõjust kinnistute kasutamisel ega
oma nende osas müüjale pretensioone;
2.2.6. ostjad ostavad lepingu esemed (st ostja 1 ostab lepingu eseme 1 ja ostja 2 ostab lepingu
eseme 2) sellises seisundis, nagu need olid pakkumise tegemise hetkel, sh on teadlikud, et
müüja ei kohustu likvideerima ehitisi, inventari ega võimalikku keskkonnareostust;
2.2.7. ostjad on teadlikud lepingu esemete omandamisega tekkivatest õigustest ja
kohustustest ja ostjate esindaja kinnitab, et ostjad soovivad käesoleva lepingu sõlmimist ning
lepingu esemete omandamist;
2.2.8. ostjad on eelnimetatud ülevaatused teostanud oma majandus- ja kutsetegevuse raames
ning ostavad lepingu esemed (st ostja 1 ostab lepingu eseme 1 ja ostja 2 ostab lepingu eseme
2) tuginedes teostatud ülevaatusele ning müüja poolt käesolevas lepingus esitatud andmetele;
2.2.9. ostjatele ei ole esitatud pankrotihoiatust, ostjate suhtes ei ole välja kuulutatud pankrotti
ega algatatud pankrotimenetlust, samuti ei ole algatatud ostjate likvideerimis- ega
saneerimismenetlust ning käesoleva lepingu sõlmimine ei kahjusta ostjate majanduslikku
seisundit ega võlausaldajate huve;
2.2.10. tema volitused on kehtivad ega ole esindatavate poolt tagasi võetud ning ei esine
asjaolusid, mis piiraksid või välistaksid tema õigust sõlmida käesolev leping ja et tal on lähtuvalt
seadustest, sealhulgas äriseadustikust ja äriühingute põhikirjadest vajalikud esindatavate
4
äriühingute sisesed otsused ja kooskõlastused käesoleva lepingu sõlmimiseks ning et tal on
kõik õigused käesoleva lepingu sõlmimiseks esindatavate nimel.
2.3. Lepinguosaliste esindajad avaldavad ja kinnitavad, et nad on kõikide käesolevas
lepingus viidatud dokumentidega tutvunud, on teadlikud nende sisust ning et nad ei soovi
viidatud dokumentide ettelugemist notari poolt ega lisamist käesolevale lepingule.
3. Lepingu esemete ost-müük, ostuhinnad ja tasumise kord
3.1. Müüja ja ostjad on kokku leppinud, et:
3.1.1. müüja müüb ja ostja 1 ostab müüjalt käesoleva lepingu punktis üks üks (1.1) nimetatud
Tartu Maakohtu Kinnistusosakonna kinnistusregistri registriossa nr 3900034 kantud kinnistu
asukohaga Saare maakond, Muhu vald, Võiküla, Viirelaiu tehnohoone hinnaga
kakskümmend üks tuhat üks (21 001) eurot, millise rahasumma on ostja 1 poolt müüja
kontole üle kantud enne käesoleva lepingu sõlmimist ning millise rahasumma kättesaamist
ostjalt 1 kinnitab müüja esindaja oma allkirjaga käesoleval lepingul;
3.1.2. müüja müüb ja ostja ostab müüjalt käesoleva lepingu punktis üks kaks (1.2) nimetatud
Tartu Maakohtu Kinnistusosakonna kinnistusregistri registriossa nr 7619550 kantud kinnistu
asukohaga Saare maakond, Muhu vald, Võiküla, Tehnohoone, hinnaga kakskümmend
tuhat ükssada üks (20 101) eurot, millise rahasumma on 2 poolt müüja kontole üle kantud
enne käesoleva lepingu sõlmimist ning millise rahasumma kättesaamist ostjalt 2 kinnitab
müüja esindaja oma allkirjaga käesoleval lepingul.
4. Valduse üleminek ja täiendavad kokkulepped
4.1. Müüja ja ostjad on kokku leppinud, et:
4.1.1. nad loevad lepingu esemeteks olevate kinnistute otsese valduse müüja poolt ostjatele
(st ostjale 1 lepingu ese 1 ja ostjale 2 lepingu ese 2) üle antuks kinnistusraamatusse ostja
omanikuna kande tegemisest;
4.1.2. kõik maksud, avalik-õiguslikud koormatised, lepingu esemetest saadavad viljad, samuti
lepingu esemete juhusliku hävimise ja kahjustamise riisiko lähevad müüjalt ostjatele üle
lepingu esemete valduse üleandmisega.
4.2. Lepingu esemete eest tasumisele kuuluva maamaksu tasub see lepinguosaline, kes
vastava kalendriaasta 1. jaanuari seisuga on kinnistusraamatusse kantud lepingu esemete
omanik.
4.3. Ostjad ostavad lepingu esemed (st ostja 1 ostab lepingu eseme 1 ja ostja 2 ostab lepingu
eseme 2) sellises seisundis, nagu need on käesoleva lepingu tõestamise hetkel. Müüja ei
vastuta lepingu esemete lepingutingimustele mittevastavuse eest, kui ostjad lepingu
sõlmimisel lepingu esemete lepingutingimustele mittevastavust teadsid või pidid teadma või
kui ilmnevad sellised varjatud puudused, mis ei ole kantud kitsenduste kaardile ja millest müüja
ei olnud lepingu sõlmimise ajal teadlik.
4.4. Ostjad kohustuvad teatama puudustest hiljemalt kolme (3) kuu jooksul arvates käesoleva
lepingu sõlmimisest, ostjate nõuded aeguvad kolme (3) kuu jooksul arvates käesoleva lepingu
sõlmimisest.
4.5. Lepinguosalised lepivad kokku, et kitsenduste kaardil, enampakkumise teates ning
käesolevas lepingus kajastamata tehnovõrkude või muude objektide ilmsikstulekul pärast
käesoleva lepingu sõlmimist ei ole müüja kohustatud kandma nende ümbertõstmise ja/või
likvideerimisega seonduvaid kulusid ega mis tahes muud kahju.
5. Kinnistamisavaldus ja asjaõigusleping
5.1. Müüja ja ostjad on lepingu esemete omandi üleandmises kokku leppinud.
5.1.1. Müüja lubab ja ostja 1 avaldab soovi vastavate õigusmuudatuste
kinnistusraamatusse sissekandmiseks. Vastavalt asjaõigusseaduse § 641 ja
kinnistusraamatuseaduse § 34 paluvad müüja ja ostja 1 kustutada Tartu Maakohtu
5
Kinnistusosakonna kinnistusregistri registriosa nr 3900034 teisest (II) jaost kantud
omanik Eesti Vabariik ning kanda lepingu eseme 1 uue omanikuna:
- 3D KINNISVARA HALDUSE OÜ (registrikood 14750621).
5.1.2. Müüja lubab ja ostja 2 avaldab soovi vastavate õigusmuudatuste
kinnistusraamatusse sissekandmiseks. Vastavalt asjaõigusseaduse § 641 ja
kinnistusraamatuseaduse § 34 paluvad müüja ja ostja 2 kustutada Tartu Maakohtu
Kinnistusosakonna kinnistusregistri registriosa nr 7619550 teisest (II) jaost kantud
omanik Eesti Vabariik ning kanda lepingu eseme 2 uue omanikuna:
- VT KINNISVARA HALDUSE OÜ (registrikood 14750673).
6. Notari selgitused
Notar on lepinguosaliste esindajatele selgitanud, et:
6.1. käesolevasse lepingusse tuleb märkida kõik lepingu eseme võõrandamisega seotud
kokkulepped. Vastavalt Võlaõigusseaduse § 11 lg 3 tuleb lepinguga samas notariaalselt tõestatud
vormis sõlmida ka kokkulepped tagatiste ja teiste kõrvalkohustuste kohta. Tsiviilseadustiku üldosa
seaduse § 83 lg 1 kohaselt on seaduses sätestatud vormi järgimata jätmise korral tehing tühine,
kui seadusest või vormi nõudmise eesmärgist ei tulene teisiti;
6.2. tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 58 ja Võlaõigusseaduse § 211 kohaselt peab müüja ostjale
lepingu eseme otsese valduse üle andmise ajal üle andma ka lepingu eseme päraldisteks olevad
dokumendid (lepingu eseme omandamise, valdamise ja ehitamise kohta käivad dokumendid,
kaardid ja plaanid) ja lepingu eseme valdamiseks, kasutamiseks ja käsutamiseks vajalikud
dokumendid (asja juurde kuuluvad dokumendid). Kui müüjal on huvi jätta dokumendi originaal
endale, peab ta ostjale viimase nõudmisel andma dokumendi originaali asemel ärakirja või
väljavõtte;
6.3. võlaõigusseaduse § 218 kohaselt vastutab müüja asja lepingutingimustele mittevastavuse
eest, kui mittevastavus on olemas juhusliku hävimise ja kahjustumise riisiko ülemineku ajal ostjale,
isegi kui mittevastavus ilmneb hiljem. Müüja vastutab ka asja lepingutingimustele mittevastavuse
eest, mis tekib pärast juhusliku hävimise ja kahjustumise riisiko üleminekut ostjale, kui asja
lepingutingimustele mittevastavus tekkis müüja kohustuste rikkumisest tulenevalt;
6.4. võlaõigusseaduse § 218 lg 4 kohaselt ei vastuta müüja asja lepingutingimustele
mittevastavuse eest, kui ostja lepingu sõlmimisel asja lepingutingimustele mittevastavusest teadis
või pidi teadma;
6.5. võlaõigusseaduse § 220 lg 1 kohaselt peab ostja asja lepingutingimustele mittevastavusest
müüjale teatama mõistliku aja jooksul pärast seda, kui ta asja lepingutingimustele mittevastavusest
teada sai või pidi teada saama;
6.6. võlaõigusseaduse § 220 lg 3 kohaselt juhul, kui ostja ei teata müüjale lepingutingimustele
mittevastavusest õigeaegselt, ei või ostja asja lepingutingimustele mittevastavusele tugineda. Kui
teatamata jätmine on vabandatav, võib ostja siiski lepingutingimustele mittevastavusele tuginedes
alandada ostuhinda või nõuda, et müüja hüvitaks tekitatud kahju, välja arvatud saamata jäänud
tulu;
6.7. võlaõigusseaduse § 221 kohaselt võib ostja lepingutingimustele mittevastavusele tugineda
sõltumata sellest, kas ta mittevastavusest õigeaegselt on teatanud siis, kui mittevastavus on
tekkinud müüja tahtluse või raske hooletuse tõttu või müüja asja mittevastavusest või sellega
seotud asjaoludest teadis või pidi teadma, kuid ei avaldanud seda ostjale;
6.8. asja lepingutingimustele mittevastavuse korral võib ostja nõuda lepingu täitmisena asja
parandamist (Võlaõigusseadus § 108 ja 222), oma võlgnetava kohustuse täitmisest keelduda
(Võlaõigusseadus § 110), nõuda kahju hüvitamist (Võlaõigusseadus § 115) või alandada ostuhinda
(Võlaõigusseadus § 112 ja 224). Kui asja lepingutingimustele mittevastavus on oluline
lepingurikkumine, võib ostja lepingust taganeda (Võlaõigusseadus § 116 kuni 118 ja 223). Hinna
alandamine ja lepingust taganemine toimuvad avalduse tegemisega teisele lepingupoolele
(Võlaõigusseadus § 112 lg 2 ja 188 lg 1);
6.9. vastavalt maamaksuseaduse § 7 lg 1 tasutakse kuni 64-eurone maamaks mis tahes kohaliku
omavalitsuse üksuses asuvalt maalt 31. märtsiks. Maamaksust, mis ületab 64 eurot, tasutakse 31.
märtsiks vähemalt pool, kuid mitte vähem kui 64 eurot. Ülejäänud osa maamaksust tasutakse
6
hiljemalt 1. oktoobriks;
6.10. notar on lepinguosaliste esindajatele selgitanud riigivaraseaduses riigivara võõrandamise
kohta sätestatut, mille kohaselt:
6.10.1. riigivara võib võõrandada, kui: 1) vara ei ole riigivara valitsejale vajalik; 2) vara on vajalik
riigivaraseaduse § 33 lõikes 1 nimetatud juhtudel; 3) vara on vajalik eraõiguslikule juriidilisele isikule
käesoleva seaduse §-s 51 sätestatud juhul (riigivaraseaduse § 29 lg 1);
6.10.2. riigivara võõrandatakse eelkõige müügi teel vähemalt selle harilikule väärtusele vastava
tasu eest rahas, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti (riigivaraseaduse § 29 lg 3);
6.10.3. riigivara võõrandatakse müügi teel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti, järgmisel viisil:
1) avalikul enampakkumisel; 2) valikpakkumisel; 3) otsustuskorras (riigivaraseaduse § 30 lg 1);
6.11. kitsenduste kaardile kannete tegemine, muutmine ja kustutamine toimub Tartu Maakohtu
kinnistusosakonna teatise või vannutatud maamõõtja või vastavat litsentsi omava isiku poolt
esitatud katastriüksuse moodustamise toimiku või muude õigusaktides sätestatud dokumentide
alusel või õigusaktis ettenähtud muudel alustel. Katastriüksuse kasutamise kitsenduste (edaspidi
kitsendused) selgitamine on kitsendusi põhjustavate objektide asukoha määramine nende
registreerimiseks katastris. Kitsenduste selgitamiseks tellib kitsendusi põhjustava objekti omanik
katastrimõõdistamise, mis teostatakse Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud korras. Kitsendusi
põhjustava objekti tekkimisel või katastris registreeritud kitsendusi põhjustava objekti asukoha
muutmisel teostab kitsendusi põhjustava objekti omanik käesoleva paragrahvi 1. lõikes sätestatud
toimingu kolme kuu jooksul kinnisomandi kitsenduse tekkimisest või kitsendusi põhjustava objekti
asukoha muutmisest arvates (maakatastriseadus § 12 lg 2 ja 191);
6.12. vastavalt looduskaitseseaduse § 37: (1) Ranna või kalda piiranguvööndi laius on:
1) Läänemere, Peipsi järve, Lämmijärve, Pihkva järve ja Võrtsjärve rannal 200 meetrit; 2) üle
kümne hektari suurusel järvel ja veehoidlal ning üle 25 ruutkilomeetri suuruse valgalaga jõel, ojal,
maaparandussüsteemi eesvoolul 100 meetrit; 3) allikal ning kuni kümne hektari suurusel järvel ja
veehoidlal ning kuni 25 ruutkilomeetri suuruse valgalaga jõel, ojal, maaparandussüsteemi
eesvoolul 50 meetrit. (2) Ranna ja kalda piiranguvööndis asuvate metsade kaitse eesmärk on vee
ja pinnase kaitsmine ja puhketingimuste säilitamine. Ranna piiranguvööndis on keelatud lageraie.
Kalda piiranguvööndis ei tohi lageraielangi pindala olla suurem kui kaks hektarit, välja arvatud
maaparandussüsteemi eesvoolu veekaitsevööndis maaparandushoiutööde tegemisel. Ranna ja
kalda piiranguvööndis valik- ja turberaie tegemisel tuleb arvestada looduskaitseseaduse lisas
sätestatud tingimustega. (3) Ranna või kalda piiranguvööndis on keelatud: 1) reoveesette
laotamine; 2) matmispaiga rajamine; 3) jäätmete töötlemiseks või ladustamiseks määratud ehitise
rajamine ja laiendamine, välja arvatud sadamas; 5) maavara kaevandamine; 6) mootorsõidukiga
sõitmine väljaspool selleks määratud teid ning maastikusõidukiga sõitmine, välja arvatud riiklikuks
seireks, kaitstava loodusobjekti valitsemisega seotud töödeks või tiheasustusalal haljasala
hooldustöödeks, kutselise või harrastuskalapümuinügi õigusega isikul kalapüügiks vajaliku
veesõiduki veekogusse viimiseks, pilliroo varumiseks ja adru kogumiseks ning maatulundusmaal
metsamajandustöödeks ja põllumajandustöödeks.
6.13. vastavalt looduskaitseseaduse § 38: (1) Ehituskeeluvööndi laius rannal või kaldal on:
1) mererannal Narva-Jõesuu linna piires ja meresaartel 200 meetrit; 2) mererannal, Peipsi järve,
Lämmijärve, Pihkva järve ja Võrtsjärve rannal 100 meetrit; 3) linnas ja alevis ning aleviku ja küla
selgelt piiritletaval kompaktse asustusega alal (edaspidi tiheasustusala) 50 meetrit, välja arvatud
käesoleva lõike punktis 5 sätestatud juhul; 4) üle kümne hektari suurusel järvel ja tehisjärvel ning
üle 25 ruutkilomeetri suuruse valgalaga jõel, ojal, maaparandussüsteemi eesvoolul 50 meetrit;
5) allikal ning kuni kümne hektari suurusel järvel ja veehoidlal ning kuni 25 ruutkilomeetri suuruse
valgalaga jõel ja ojal 25 meetrit; 6) maaparandussüsteemil 10–25 ruutkilomeetri suuruse valgalaga
avatud eesvoolul 25 meetrit. (2) Rannal ja järve või jõe kaldal metsamaal metsaseaduse § 3 lõike
2 tähenduses ulatub ehituskeeluvöönd ranna või kalda piiranguvööndi piirini. (3) Ranna või kalda
ehituskeeluvööndis on uute hoonete ja rajatiste ehitamine keelatud. (4) Ehituskeeld ei laiene:
1) hajaasustuses olemasoleva elamu õuemaale ehitatavale uuele ehitisele, mis ei jää
veekaitsevööndisse; 11) tiheasustusala ehituskeeluvööndis varem väljakujunenud ehitusjoonest
maismaa suunas olemasolevate ehitiste vahele uue ehitise püstitamisele; 2) kalda
kindlustusrajatisele; 3) supelranna teenindamiseks vajalikule rajatisele;
4) maaparandussüsteemile, välja arvatud poldrile; 5) olemasoleva ehitise esmakordsele
juurdeehitisele juhul, kui juurdeehitise maht on väiksem kui üks kolmandik olemasoleva ehitise
kubatuurist; 6) piirdeaedadele; 7) piirivalve rajatisele; 8) maakaabelliinile; 9) olemasoleva elamu
7
tarbeks rajatavale tehnovõrgule ja -rajatisele. (5) Ehituskeeld ei laiene kehtestatud
detailplaneeringuga või kehtestatud üldplaneeringuga kavandatud: 1) pinnavee veehaarde
ehitisele; 2) sadamaehitisele ja veeliiklusrajatisele; 3) ranna kindlustusrajatisele;
4) hüdrograafiateenistuse ja seirejaama ehitisele; 5) kalakasvatusehitisele; 6) riigikaitse, piirivalve
ja päästeasutuse ehitisele; 8) tehnovõrgule ja -rajatisele; 9) sillale; 10) avalikult kasutatavale teele;
11) raudteele. (51) Ehituskeeld ei laiene kehtestatud riigi eriplaneeringu alusel ehitatavale ehitisele.
(6) Lautrit ja paadisilda tohib rannale või kaldale rajada, kui see ei ole vastuolus ranna ja kalda
kaitse eesmärkidega. (7) Ehitamisele kaitsealal kohaldatakse käesolevas peatükis sätestatut, kui
kaitse-eeskirjaga ei ole sätestatud teisiti. (8) Hoiualal reguleerib ehitamist lisaks käesolevas
seaduses hoiuala kohta sätestatule ka käesolev peatükk. (9) Kui kohalik omavalitsus lubab ranna
või kalda ehituskeeluvööndis ehitamist vastuolus käesolevas paragrahvis sätestatuga, ei teki isikul,
kellele ehitusluba väljastati või kelle huvides ehitamine on, vastavalt haldusmenetluse seadusele
õiguspärast ootust ehitamise õiguspärasuse osas;
6.14. vastavalt veeseaduse § 118: (1) Veekogu kalda või ranna erosiooni ja hajuheite vältimiseks
on veekogu kaldal või rannal veekaitsevöönd. (2) Veekaitsevööndi ulatus veekaitsevööndi
arvestamise lähtejoonest on: 1) Läänemerel, Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järvel ning Võrtsjärvel – 20
meetrit; 2) teistel järvedel, jõgedel, ojadel, allikatel, kanalitel, peakraavidel ja
maaparandussüsteemide avatud eesvooludel – kümme meetrit, välja arvatud käesoleva lõike
punktis 3 nimetatud juhtudel; 3) peakraavidel ja maaparandussüsteemide avatud eesvooludel
valgalaga alla kümne ruutkilomeetri – üks meeter. (3) Veekaitsevööndi ulatuse arvestamise
lähtejoon on ruumiandmete seaduse kohaselt Eesti topograafia andmekogu põhikaardile kantud
veekogu veepiir. (4) Kui peakraav, kanal või maaparandussüsteemi eesvooluks olev kraav on Eesti
topograafia andmekogu põhikaardile kantud joonobjektina, on veekaitsevööndi ulatuse
arvestamise lähtejooneks süvendi serv. (5) Veekaitsevööndit ei ole järgmistel veekogu kalda- või
rannaaladel: 1) õiguslikul alusel rajatud sadamaala, kalda- või rannakindlustuse ala; 2) supelrand
ja supluskoht;
6.15. vastavalt veeseaduse § 119: Veekaitsevööndis on keelatud: 1) maavara ja maa-ainese
kaevandamine ning maavara ja maa-ainese kaevandamist ette valmistava geoloogilise uuringu
tegemine käesoleva seaduse § 118 lõike 2 punktides 1 ja 2 loetletud veekogude rannal või kaldal,
välja arvatud §-s 120 sätestatud juhtudel; 2) puu- ja põõsarinde raie käesoleva seaduse § 118 lõike
2 punktides 1 ja 2 loetletud veekogude rannal või kaldal Keskkonnaameti nõusolekuta, välja
arvatud maaparandussüsteemi ehitamiseks ja hoiuks; 3) maaharimine, väetise ja reoveesette
kasutamine ning sõnnikuhoidla ja -auna paigaldamine; 4) keemilise taimekaitsevahendi
kasutamine käesoleva seaduse § 196 lõikes 1 nimetatud registreeringuta; 5) ehitamine, välja
arvatud juhul, kui see on kooskõlas käesoleva seaduse § 118 lõikes 1 nimetatud eesmärgiga ning
looduskaitseseaduses sätestatud ranna- ja kaldakaitse eesmärkidega; 6) pinnase kahjustamine ja
muu tegevus, mis põhjustab veekogu ranna või kalda erosiooni või hajuheidet;
6.16. vastavalt tõestamisseaduse § 18 lg 5 kohaselt ei pea notar selgitama välismaa õiguse sisu
ega tehingu maksuõiguslikke tagajärgi, kui õigusaktidest ei tulene teisiti;
6.17. notaril on õigus käesoleva lepingu ärakirju lepinguosalistele mitte enne väljastada, kui
lepinguosalised on tasunud käesoleva lepingu tõestamise eest tasumisele kuuluva notari tasu.
7. Volitused notarile
7.1. Vastavalt tõestamisseaduse § 53 lg 1 esitab notar käesoleva lepingu ärakirja ja aluseks
olevad dokumendid Tartu Maakohtu Kinnistusosakonnale.
7.2. Lepinguosalised on kokku leppinud ning volitavad notarit vajadusel esitama Tartu
Maakohtu Kinnistusosakonnale täiendavaid avaldusi ja täpsustusi, sealhulgas tegema
vajaduse korral käesoleva lepingu asjaõiguslepingus ja kinnistamisavalduses täiendusi ja
parandusi ulatuses, mis on seotud käesolevas lepingus sätestatud lepinguosaliste taotlustega.
7.3 Notar on juhtinud lepinguosaliste esindajate tähelepanu, et käesoleva lepingu alusel
kannete sissekandmine kinnistusraamatusse saab toimuda alles siis, kui on tasutud
kinnistamise eest tasumisele kuuluv riigilõiv.
8. Lõppsätted
8.1. Käesoleva müügilepingu tehinguväärtus on 41 102 eurot (21 001 eurot + 20 101 eurot).
8
8.2. Vastavalt notari tasu seaduse §§ 3, 22, 23 on notari tasu 138.70 eurot + 27.74 eurot
(käibemaks 20%), kokku 166.44 eurot.
8.3. Vastavalt notari tasu seaduse § 2 lg 21, on notari tasu kaugtõestamise eest 20 eurot,
millele lisandub 4 eurot (käibemaks 20%), kokku 24 eurot.
8.4. Vastavalt notari tasu seaduse § 35 on ärakirja valmistamise tasu iga A4 formaadis
lehekülje eest 0.23 eurot (eelnimetatud summa sisaldab käibemaksu 20%).
käibemaksu).
8.5. Käesoleva lepingu sõlmimisega seotud notari tasu (sealhulgas kaugtõestamisega seotud
notari tasu) ja riigilõivud tasub ostja.
8.6. Notar on lepinguosaliste esindajatele selgitanud, et notari tasu arve kuulub tasumisele
hiljemalt kolme (3) pangapäeva jooksul arve esitamisest arvates. Vastavalt notari tasu
seaduse § 38 lg 1 on notari tasu maksmiseks kohustatud isik, kelle taotlusel või kelle huvides
on notar tegutsenud või kelle tahteavalduse on notar tõestanud ning vastavalt sama paragrahvi
lg 2 vastutavad mitu kohustatud isikut sama notariaaltoimingu eest notari tasu maksmisel
solidaarselt, mis tähendab, et notaril on õigus vastavalt võlaõigusseaduse § 65 lg 1 nõuda
kohustuse täielikku või osalist täitmist kõigilt võlgnikelt ühiselt või igaühelt või mõnelt neist.
Vastavalt täitemenetluse seadustiku § 2 lg 1 p 17 on notari tasu maksmise arve täitedokument
ning notaril on õigus edastada tasumata arve täitmiseks kohtutäiturile.
8.7. Vastavalt riigilõivuseaduse § 76 lg 1 tuleb lepingu esemete uute omanike kandmise eest
kinnistusraamatusse tasuda riigilõivu summas 26 eurot (tehinguväärtus 21 001 eurot) ja 25
eurot (tehinguväärtus 20 101 eurot).
8.8. Käesolev leping on koostatud ühes digitaalses originaaleksemplaris, mis on kasutusel
elektroonilises käibes ning lepinguosalistele kättesaadav riigiportaalis www.eesti.ee.
Notar teeb digitaalsest originaaldokumendist paberil kinnitatud ärakirja, mis jääb notari kätte
hoiule. Lepinguosaliste soovil väljastatakse lepinguosalistele vajadusel paberkandjal ärakiri,
mis asendab originaali.
8.9. Käesolevas lepingus on üheksa (9) lehte.
8.10. Käesoleva lepingu tekst on lepinguosalistele enne lepinguosaliste poolt allakirjutamist
notari poolt videosilla vahendusel ette loetud, ekraanil tutvumiseks, läbivaatamiseks ja
heakskiitmiseks esitatud, lepingu sisu ja õiguslikud tagajärjed selgitatud ning lepinguosalised
kinnitavad käesolevale lepingule alla kirjutades, et leping, selle tekst ja sisu vastavad
lepinguosaliste tahtele. Kõik lepinguosalised kinnitavad ühtlasi, et nad on andnud käesolevale
notariaalaktile digitaalallkirjad isiklikult.
üo
Keiu Käära /allkirjastatud digitaalselt/
Priit Villemson /allkirjastatud digitaalselt/
Tallinna notar Tea Türnpuu /allkirjastatud digitaalselt/
9