dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium
LepingAvalik

Leping

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium · 24. august 2021
Viit
1.10-19/21-341-1
Registreeritud
24. august 2021
Dokumendi liik
Leping
Funktsioon
1.10/S Riigivara haldamine
Sari
1.10-19/S Notariaalsed asjaõiguslikud lepingud (isiklik kasutusõigus, servituudid, hoonestusõigus, hoonestusõiguse koormamine)
Toimik
1.10-19/2021
Vastutaja
Merle Järve

Failid

  • 📎E-kiri.pdf65 KB
  • 📎notar TB 240821 111919.asice114 KB

Sisu (failidest)

Saatja: Keiu Käära <[email protected]> Saadetud: 24.08.2021 11:23 Adressaat: info.mkm <[email protected]> Koopia: Ly Sikk <[email protected]> Teema: notar TB 240821 111919.asice Tere Palun registreeri see leping, pane mulle ja Ülle Kallasele teadiseks, Merle Järvele tööks. Palun seo see käskkirjaga . Tänud ette Keiu Mina, Tallinna notar Tea Türnpuu, kelle büroo asub aadressil Maakri tn 19, Tallinn, Eesti Vabariik, kinnitan käesoleva kaugtõestamise teel tõestatud originaaldokumendi õigsust. Notari ametitegevuse raamatu registri nr 2374 Käesoleva lepingu on koostanud ja kaugtõestamise teel tõestanud Tallinnas, kahekümne neljandal augustil kahe tuhande kahekümne esimesel (24.08.2021.) aastal TALLINNA NOTAR TEA TÜRNPUU, kelle büroo asub Eesti Vabariigis, Tallinnas Maakri tn 19, ning käesolevas notariaaltoimingus osalejad on Eesti Vabariigi nimel riigivara valitseja Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, milline on registreeritud riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutuste riiklikus registris registrikoodi 70003158 all, asukoht Suur-Ameerika tn 1, Tallinn 10122, e-posti aadress: [email protected], volitatud esindaja – Keiu Käära, isikukood 48605060257, kelle isik on notarile tuntud ja kelle esindusõiguse on notar kontrollinud Tallinna notar Liivi Laos’e poolt 08.06.2020.a koostatud ja kaugtõestamise teel tõestatud ning notari ametitegevuse raamatu registris nr 1165 all registreeritud volikirja alusel, edaspidi nimetatud müüja, ja 3D KINNISVARA HALDUSE OÜ, registrikood 14750621, asukoht Endla tn 33-21, Tallinn 10142, e-posti aadress: [email protected], seaduslik esindaja – juhatuse liige Priit Villemson, isikukood 38011250018, kelle isiku on notar tuvastanud PPA andmebaasi ja isikutunnistuse nr AB0187507 alusel videosilla vahendusel, äriühingu registriandmed ja esindaja esindusõiguse on notar kontrollinud maakohtu registriosakonna keskandmebaasi lepingu sõlmimise päeva väljatrüki alusel, milline on käsitletav registriseisu tõendina notariaadiseaduse § 31 tähenduses, edaspidi nimetatud ostja 1, ja VT KINNISVARA HALDUSE OÜ, registrikood 14750673, asukoht Endla tn 33-21, Tallinn 10142, e-posti aadress: [email protected], seaduslik esindaja – juhatuse liige Priit Villemson, isikukood 38011250018, kelle isiku on notar tuvastanud PPA andmebaasi ja isikutunnistuse nr AB0187507 alusel videosilla vahendusel, äriühingu registriandmed ja esindaja esindusõiguse on notar kontrollinud maakohtu registriosakonna keskandmebaasi lepingu sõlmimise päeva väljatrüki alusel, milline on käsitletav registriseisu tõendina notariaadiseaduse § 31 tähenduses, edaspidi nimetatud ostja 2, edaspidi ostja 1 ja ostja 2 koos nimetatud ostjad, edaspidi koos nimetatud lepinguosalised. Notariaaltoimingus osaleja Keiu Käära asukoht kaugtõestamise hetkel tema enda ütluste kohaselt on Saue vallas, Harju maakonnas. Notariaaltoimingus osaleja Priit Villemson’i asukoht kaugtõestamise hetkel tema enda ütluste kohaselt on Muhu vallas, Saare maakonnas. Lepinguosalised avaldasid, et nende sooviks on sõlmida alljärgnev KINNISTUTE MÜÜGILEPING, ASJAÕIGUSLEPING JA KINNISTAMISAVALDUS 1 1. Registrite andmed ja lepingu esemed 1.1. Vastavalt kinnistusraamatu elektroonilise päringusüsteemi lepingu sõlmimise päeva väljatrükile on Tartu Maakohtu Kinnistusosakonna kinnistusregistri registriossa nr 3900034 sisse kantud kinnistu (edaspidi nimetatud kinnistu 1 ja ka lepingu ese 1): esimesse (I) jakku “Kinnistu koosseis”: katastritunnus 47801:008:0713, majanduslik otstarve – Transpordimaa 100%, asukoht Saare maakond, Muhu vald, Võiküla, Viirelaiu tehnohoone, pindala 119 m²; teise (II) jakku “Omanik”: kande nr 1 all: Eesti Vabariik; kolmandas jaos “Koormatised ja kitsendused”: kehtivad kanded puuduvad; neljandas jaos “Hüpoteegid” kanded puuduvad. 1.2. Vastavalt kinnistusraamatu elektroonilise päringusüsteemi lepingu sõlmimise päeva väljatrükile on Tartu Maakohtu Kinnistusosakonna kinnistusregistri registriossa nr 7619550 sisse kantud kinnistu (edaspidi nimetatud kinnistu 2 ja ka lepingu ese 2): esimesse (I) jakku “Kinnistu koosseis”: katastritunnus 47801:008:0353, majanduslik otstarve – Transpordimaa 100%, asukoht Saare maakond, Muhu vald, Võiküla, Tehnohoone, pindala 177 m²; teise (II) jakku “Omanik”: kande nr 1 all: Eesti Vabariik; kolmandas jaos “Koormatised ja kitsendused”: kehtivad kanded puuduvad; neljandas jaos “Hüpoteegid” kanded puuduvad. Edaspidi kinnistu 1 ja kinnistu 2 koos nimetatud kinnistud, lepingu ese 1 ja lepingu ese 2 koos nimetatud lepingu esemed. 1.3. Vastavalt e-notari päringusüsteemi ja riigi kinnisvararegistri lepingu sõlmimise päeva andmetele nähtub, et: 1.3.1. kinnistu 1 on hoonestatud ja sellel paikneb: Ehitisregistri Hoone/ Esmane Korruste Ehitusalune Nimetus Staatus kood Rajatis kasutus arv pind m2 tehnovarust 106022209 hoone 0 1 55 kasutusel use ladu 1.3.2. kinnistu 2 on hoonestatud ja sellel paikneb: Ehitisregistri Hoone/ Esmane Korruste Ehitusalune Nimetus Staatus kood Rajatis kasutus arv pind m2 tuletorni 121323412 hoone 1965 1 120,7 kasutusel tehnohoone 1.4. Vastavalt e-notari päringusüsteemi ja riigi kinnisvararegistri lepingu sõlmimise päeva andmetele nähtub, et: 1.4.1. kinnistu 1 ei asu tervenisti ega osaliselt ranna ehituskeeluvööndis, I kaitsekategooria liigi püsielupaigas, looduskaitse üksikobjekti piiranguvööndis, hoiualal ega kaitsealal, kuid kinnistu 1 suhtes kehtivad järgmised piirangud: Katastriüksuse 47801:008:0713 kitsendused: Piiranguvöönd: ranna või kalda piiranguvöönd; ulatus: 119 m²; nähtus: veekogu meresaarte, Narva-Jõesuu linna piires; Piiranguvöönd: hoiuala; ulatus: 119 m²; nähtus: hoiuala (Väinamere hoiuala (Saare)); Piiranguvöönd: uuringu ala; ulatus: 119 m²; nähtus: uuringu ala (geoloogiline) (Virtsu üldgeoloogiline kaardistamine); Piiranguvöönd: ranna või kalda ehituskeeluvöönd; ulatus: 119 m²; nähtus: veekogu meresaarte, Narva-Jõesuu linna piires; Piiranguvöönd: ulatus: 119 m²; nähtus: II kategooria kaitsealused liigid ja kivistised (Phoca hispida (viigerhüljes)); 2 1.4.2. kinnistu 2 ei asu tervenisti ega osaliselt ranna ehituskeeluvööndis, I kaitsekategooria liigi püsielupaigas, looduskaitse üksikobjekti piiranguvööndis, hoiualal ega kaitsealal, kuid kinnistu 2 suhtes kehtivad järgmised piirangud: Katastriüksuse 47801:008:0353 kitsendused: Piiranguvöönd: hoiuala; ulatus: 177 m²; nähtus: hoiuala (Väinamere hoiuala (Saare)); Piiranguvöönd: ranna või kalda piiranguvöönd; ulatus: 177 m²; nähtus: veekogu meresaarte, Narva-Jõesuu linna piires; Piiranguvöönd: uuringu ala; ulatus: 177 m²; nähtus: uuringu ala (geoloogiline) (Virtsu üldgeoloogiline kaardistamine); Piiranguvöönd: ranna või kalda ehituskeeluvöönd; ulatus: 177 m²; nähtus: veekogu meresaarte, Narva-Jõesuu linna piires; Piiranguvöönd: ulatus: 177 m²; nähtus: II kategooria kaitsealused liigid ja kivistised (Phoca hispida (viigerhüljes)); 1.5. Kinnistu 1 koosseisu kuuluva maa kõlvikulises koosseisus on rohumaad 9 m2, õuemaad 110 m2. 1.6. Kinnistu 2 koosseisu kuuluva maa kõlvikulises koosseisus on rohumaad 30 m2 ja õuemaad 147 m2. 1.7. Vastavalt e-notari päringusüsteemi ja riigi kinnisvararegistri lepingu sõlmimise päeva andmetele nähtub, et kinnistute suhtes ei kehti muinsuskaitsealaseid kitsendusi ja piiranguid. 1.8. Katastripidaja märked kinnistute kohta puuduvad. 1.9. Kinnistu 1 on registreeritud riigi kinnisvararegistris objekti koodi nr KV43477 all ning kinnistu 2 on registreeritud riigi kinnisvararegistris objekti koodi nr KV72157 all. 2. Lepinguosaliste avaldused ja kinnitused 2.1. Müüja esindaja avaldab ja kinnitab, et: 2.1.1. käesolev leping sõlmitakse: 2.1.1.1. majandus- ja taristuministri 16.06.2021.a käskkirja nr 151 „Riigivara avalike kirjalike enampakkumiste tulemuste kinnitamine (Viirelaiu tehnohooned)“, millega on muuhulgas kinnitatud lepingu eseme 1 müümiseks korraldatud avaliku enampakkumise võitjaks ostja 1 pakkumissummaga kakskümmend üks tuhat üks (21 001) eurot ja lepingu eseme 2 müümiseks korraldatud avaliku enampakkumise võitjaks ostja 2 pakkumissummaga kakskümmend tuhat ükssada üks (20 101) eurot, alusel; 2.1.1.2. lähtudes riigivaraseadusest; 2.1.2. kuni käesoleva lepingu sõlmimiseni ei ole lepingu esemeid kellelegi võõrandatud ega koormatud piiratud asjaõigustega, lepingu esemete suhtes ei ole vaidlusi, sealhulgas kohtulikke vaidlusi, lepingu esemetel ei lasu käsutamiskeelde, lepingu esemeid ei ole arestitud ning lepingu esemetel ei lasu kinnistusraamatusse mittesissekandekohustuslikke ostjatele avaldamata jäänud kolmandate isikute õigusi; 2.1.3. ei esine asjaolusid, mis piiraksid või välistaksid müüja õigust sõlmida käesolevat lepingut ning et müüja poolt ei ole sõlmitud ja müüja kohustub mitte sõlmima ühtegi lepingut, mis tooks kaasa kolmandate isikute õiguste tekkimise ega mistahes muid kokkuleppeid, mis võiksid takistada või viivitada ostjate kandmist kinnistusraamatusse lepingu esemete uue omanikuna, st lepingu eseme 1 uue omanikuna ostja 1 ja lepingu eseme 2 uue omanikuna ostja 2; 2.1.4. kõik lepingu esemetel lasuvad avalik-õiguslikud koormatised ning maksud ja maksed on käesoleva lepingu sõlmimise päeva seisuga tasutud; 2.1.5. müüjale ei ole teada enampakkumise teates ja käesolevas lepingus nimetamata ja kitsenduste kaardil kajastamata objekte, sh tehnovõrke, mis võiksid põhjustada lepingu esemete valdamisele, kasutamisele ja käsutamisele enampakkumise teates ja käesolevas lepingus nimetamata seadusest tulenevaid piiranguid; 2.1.6. kitsenduste kaardi andmed ei tekita kitsendusi, vaid kajastavad kitsenduste olemasolu ning lisaks kaardil kajastatutele võib esineda ka muid kitsendusi ning kaardil kajastatud kitsendus võib tegelikkuses mitte eksisteerida. Kitsenduste kaardil kajastuvad andmed, mis katastripidaja on maakatastriseaduse § 12 alusel kitsenduste kaardile kandnud vastavalt maakatastriseaduse § 191 lõikele 2; 3 2.1.7. lepingu esemetel ei ole mingeid müüjale teadaolevaid varjatud puudusi, millest müüja ei ole ostjaid teavitanud või mida ostjad ei saanud märgata ülevaatuse teostamisel; 2.1.8. müüjale teadaolevalt ei ole kinnistud liitunud ega ühendatud kommunikatsioonidega (vesi, elekter, kanalisatsioon); 2.1.9. lepingu esemetele ei ole olemas juurdepääsu avalikult kasutatavalt teelt; 2.1.10. lepingu esemed on hoonestatud ja neil paiknevad käesoleva lepingu punktis üks kolm (1.3) nimetatud ehitised. Lepingu esemete olulisteks osadeks olevatel ehitistel puuduvad ilma õigusliku aluseta teostatud ümberehitused. Lepingu esemetel ei ole mingeid eritunnuseid ega puudusi, mille fikseerimist käesolevas lepingus müüja peaks vajalikuks; 2.1.11. müüjale teadaolevalt ei ole lepingu esemetega seotud keskkonnakahjusid ning müüjale ei ole esitatud ühtegi keskkonnaalast lepingu esemetega seotud ettekirjutust; 2.1.12. lepingu esemeteks olev riigivara ei ole vajalik ühelegi riigivara valitsejale riigivõimu teostamiseks; 2.1.13. tema volitused on kehtivad ega ole esindatava poolt tagasi võetud ning puuduvad ja ei esine asjaolusid, mis piiraksid või välistaksid tema õigust sõlmida käesolev leping ja et tal on lähtuvalt seadustest kõik vajalikud otsused ja kooskõlastused käesoleva lepingu sõlmimiseks ning et ta omab kõiki õiguseid käesoleva lepingu sõlmimiseks esindatava nimel. Notari märkus: Notar on ostjatele selgitanud, et lepingu esemetele ligipääsuks võib olla vajalik naaberkinnistu(te)le ligipääsuservituudi seadmine. 2.2. Ostjate esindaja avaldab ja kinnitab, et: 2.2.1. ostjad on teadlikud lepingu esemete suhtes kehtivatest, käesolevas lepingus nimetatud seadusjärgsetest kitsendustest ja nende sisust ning kohustuvad neid oma tegevuses järgima, ostjad ei pea neid lepingu esemete puudusteks ega oma eelnimetatu osas müüjale mingeid pretensioone; 2.2.2. ostjad on tutvunud kõigi käesolevas lepingus nimetatud, lepingu esemeid puudutavate asjaoludega (st ostja 1 on tutvunud lepingu esemega 1 ja ostja 2 on tutvunud lepingu esemega 2) ning on muuhulgas teadlikud käesolevas lepingus nimetatud avalike registrite andmetest ja müüja poolt antud kinnitustest, sealhulgas müüja poolt avaliku enampakkumise läbiviimisel avaldatud informatsioonist ja esitatud dokumentide sisust, ega pea neid lepingu esemete puudusteks ning ei oma nende osas müüja suhtes mingeid pretensioone, nõudmisi ega täiendavaid küsimusi; 2.2.4. ostjad on tähelepanelikult üle vaadanud lepingu esemete koosseisu kuuluvad maaüksused, tutvunud maakatastris registreeritud maaüksuste plaanidega ja on eelnimetatud andmete alusel teadlikud maaüksuste suurusest, piiridest, sihtotstarbest ja seisundist ega oma selles osas müüjale mingeid pretensioone; 2.2.5. ostjad on teadlikud kinnistute seisukorrast, omadustest, sihtotstarbest, kinnistute suhtes kehtivatest seadusjärgsetest kitsendustest, nende sisust ja mõjust kinnistute kasutamisel ega oma nende osas müüjale pretensioone; 2.2.6. ostjad ostavad lepingu esemed (st ostja 1 ostab lepingu eseme 1 ja ostja 2 ostab lepingu eseme 2) sellises seisundis, nagu need olid pakkumise tegemise hetkel, sh on teadlikud, et müüja ei kohustu likvideerima ehitisi, inventari ega võimalikku keskkonnareostust; 2.2.7. ostjad on teadlikud lepingu esemete omandamisega tekkivatest õigustest ja kohustustest ja ostjate esindaja kinnitab, et ostjad soovivad käesoleva lepingu sõlmimist ning lepingu esemete omandamist; 2.2.8. ostjad on eelnimetatud ülevaatused teostanud oma majandus- ja kutsetegevuse raames ning ostavad lepingu esemed (st ostja 1 ostab lepingu eseme 1 ja ostja 2 ostab lepingu eseme 2) tuginedes teostatud ülevaatusele ning müüja poolt käesolevas lepingus esitatud andmetele; 2.2.9. ostjatele ei ole esitatud pankrotihoiatust, ostjate suhtes ei ole välja kuulutatud pankrotti ega algatatud pankrotimenetlust, samuti ei ole algatatud ostjate likvideerimis- ega saneerimismenetlust ning käesoleva lepingu sõlmimine ei kahjusta ostjate majanduslikku seisundit ega võlausaldajate huve; 2.2.10. tema volitused on kehtivad ega ole esindatavate poolt tagasi võetud ning ei esine asjaolusid, mis piiraksid või välistaksid tema õigust sõlmida käesolev leping ja et tal on lähtuvalt seadustest, sealhulgas äriseadustikust ja äriühingute põhikirjadest vajalikud esindatavate 4 äriühingute sisesed otsused ja kooskõlastused käesoleva lepingu sõlmimiseks ning et tal on kõik õigused käesoleva lepingu sõlmimiseks esindatavate nimel. 2.3. Lepinguosaliste esindajad avaldavad ja kinnitavad, et nad on kõikide käesolevas lepingus viidatud dokumentidega tutvunud, on teadlikud nende sisust ning et nad ei soovi viidatud dokumentide ettelugemist notari poolt ega lisamist käesolevale lepingule. 3. Lepingu esemete ost-müük, ostuhinnad ja tasumise kord 3.1. Müüja ja ostjad on kokku leppinud, et: 3.1.1. müüja müüb ja ostja 1 ostab müüjalt käesoleva lepingu punktis üks üks (1.1) nimetatud Tartu Maakohtu Kinnistusosakonna kinnistusregistri registriossa nr 3900034 kantud kinnistu asukohaga Saare maakond, Muhu vald, Võiküla, Viirelaiu tehnohoone hinnaga kakskümmend üks tuhat üks (21 001) eurot, millise rahasumma on ostja 1 poolt müüja kontole üle kantud enne käesoleva lepingu sõlmimist ning millise rahasumma kättesaamist ostjalt 1 kinnitab müüja esindaja oma allkirjaga käesoleval lepingul; 3.1.2. müüja müüb ja ostja ostab müüjalt käesoleva lepingu punktis üks kaks (1.2) nimetatud Tartu Maakohtu Kinnistusosakonna kinnistusregistri registriossa nr 7619550 kantud kinnistu asukohaga Saare maakond, Muhu vald, Võiküla, Tehnohoone, hinnaga kakskümmend tuhat ükssada üks (20 101) eurot, millise rahasumma on 2 poolt müüja kontole üle kantud enne käesoleva lepingu sõlmimist ning millise rahasumma kättesaamist ostjalt 2 kinnitab müüja esindaja oma allkirjaga käesoleval lepingul. 4. Valduse üleminek ja täiendavad kokkulepped 4.1. Müüja ja ostjad on kokku leppinud, et: 4.1.1. nad loevad lepingu esemeteks olevate kinnistute otsese valduse müüja poolt ostjatele (st ostjale 1 lepingu ese 1 ja ostjale 2 lepingu ese 2) üle antuks kinnistusraamatusse ostja omanikuna kande tegemisest; 4.1.2. kõik maksud, avalik-õiguslikud koormatised, lepingu esemetest saadavad viljad, samuti lepingu esemete juhusliku hävimise ja kahjustamise riisiko lähevad müüjalt ostjatele üle lepingu esemete valduse üleandmisega. 4.2. Lepingu esemete eest tasumisele kuuluva maamaksu tasub see lepinguosaline, kes vastava kalendriaasta 1. jaanuari seisuga on kinnistusraamatusse kantud lepingu esemete omanik. 4.3. Ostjad ostavad lepingu esemed (st ostja 1 ostab lepingu eseme 1 ja ostja 2 ostab lepingu eseme 2) sellises seisundis, nagu need on käesoleva lepingu tõestamise hetkel. Müüja ei vastuta lepingu esemete lepingutingimustele mittevastavuse eest, kui ostjad lepingu sõlmimisel lepingu esemete lepingutingimustele mittevastavust teadsid või pidid teadma või kui ilmnevad sellised varjatud puudused, mis ei ole kantud kitsenduste kaardile ja millest müüja ei olnud lepingu sõlmimise ajal teadlik. 4.4. Ostjad kohustuvad teatama puudustest hiljemalt kolme (3) kuu jooksul arvates käesoleva lepingu sõlmimisest, ostjate nõuded aeguvad kolme (3) kuu jooksul arvates käesoleva lepingu sõlmimisest. 4.5. Lepinguosalised lepivad kokku, et kitsenduste kaardil, enampakkumise teates ning käesolevas lepingus kajastamata tehnovõrkude või muude objektide ilmsikstulekul pärast käesoleva lepingu sõlmimist ei ole müüja kohustatud kandma nende ümbertõstmise ja/või likvideerimisega seonduvaid kulusid ega mis tahes muud kahju. 5. Kinnistamisavaldus ja asjaõigusleping 5.1. Müüja ja ostjad on lepingu esemete omandi üleandmises kokku leppinud. 5.1.1. Müüja lubab ja ostja 1 avaldab soovi vastavate õigusmuudatuste kinnistusraamatusse sissekandmiseks. Vastavalt asjaõigusseaduse § 641 ja kinnistusraamatuseaduse § 34 paluvad müüja ja ostja 1 kustutada Tartu Maakohtu 5 Kinnistusosakonna kinnistusregistri registriosa nr 3900034 teisest (II) jaost kantud omanik Eesti Vabariik ning kanda lepingu eseme 1 uue omanikuna: - 3D KINNISVARA HALDUSE OÜ (registrikood 14750621). 5.1.2. Müüja lubab ja ostja 2 avaldab soovi vastavate õigusmuudatuste kinnistusraamatusse sissekandmiseks. Vastavalt asjaõigusseaduse § 641 ja kinnistusraamatuseaduse § 34 paluvad müüja ja ostja 2 kustutada Tartu Maakohtu Kinnistusosakonna kinnistusregistri registriosa nr 7619550 teisest (II) jaost kantud omanik Eesti Vabariik ning kanda lepingu eseme 2 uue omanikuna: - VT KINNISVARA HALDUSE OÜ (registrikood 14750673). 6. Notari selgitused Notar on lepinguosaliste esindajatele selgitanud, et: 6.1. käesolevasse lepingusse tuleb märkida kõik lepingu eseme võõrandamisega seotud kokkulepped. Vastavalt Võlaõigusseaduse § 11 lg 3 tuleb lepinguga samas notariaalselt tõestatud vormis sõlmida ka kokkulepped tagatiste ja teiste kõrvalkohustuste kohta. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 83 lg 1 kohaselt on seaduses sätestatud vormi järgimata jätmise korral tehing tühine, kui seadusest või vormi nõudmise eesmärgist ei tulene teisiti; 6.2. tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 58 ja Võlaõigusseaduse § 211 kohaselt peab müüja ostjale lepingu eseme otsese valduse üle andmise ajal üle andma ka lepingu eseme päraldisteks olevad dokumendid (lepingu eseme omandamise, valdamise ja ehitamise kohta käivad dokumendid, kaardid ja plaanid) ja lepingu eseme valdamiseks, kasutamiseks ja käsutamiseks vajalikud dokumendid (asja juurde kuuluvad dokumendid). Kui müüjal on huvi jätta dokumendi originaal endale, peab ta ostjale viimase nõudmisel andma dokumendi originaali asemel ärakirja või väljavõtte; 6.3. võlaõigusseaduse § 218 kohaselt vastutab müüja asja lepingutingimustele mittevastavuse eest, kui mittevastavus on olemas juhusliku hävimise ja kahjustumise riisiko ülemineku ajal ostjale, isegi kui mittevastavus ilmneb hiljem. Müüja vastutab ka asja lepingutingimustele mittevastavuse eest, mis tekib pärast juhusliku hävimise ja kahjustumise riisiko üleminekut ostjale, kui asja lepingutingimustele mittevastavus tekkis müüja kohustuste rikkumisest tulenevalt; 6.4. võlaõigusseaduse § 218 lg 4 kohaselt ei vastuta müüja asja lepingutingimustele mittevastavuse eest, kui ostja lepingu sõlmimisel asja lepingutingimustele mittevastavusest teadis või pidi teadma; 6.5. võlaõigusseaduse § 220 lg 1 kohaselt peab ostja asja lepingutingimustele mittevastavusest müüjale teatama mõistliku aja jooksul pärast seda, kui ta asja lepingutingimustele mittevastavusest teada sai või pidi teada saama; 6.6. võlaõigusseaduse § 220 lg 3 kohaselt juhul, kui ostja ei teata müüjale lepingutingimustele mittevastavusest õigeaegselt, ei või ostja asja lepingutingimustele mittevastavusele tugineda. Kui teatamata jätmine on vabandatav, võib ostja siiski lepingutingimustele mittevastavusele tuginedes alandada ostuhinda või nõuda, et müüja hüvitaks tekitatud kahju, välja arvatud saamata jäänud tulu; 6.7. võlaõigusseaduse § 221 kohaselt võib ostja lepingutingimustele mittevastavusele tugineda sõltumata sellest, kas ta mittevastavusest õigeaegselt on teatanud siis, kui mittevastavus on tekkinud müüja tahtluse või raske hooletuse tõttu või müüja asja mittevastavusest või sellega seotud asjaoludest teadis või pidi teadma, kuid ei avaldanud seda ostjale; 6.8. asja lepingutingimustele mittevastavuse korral võib ostja nõuda lepingu täitmisena asja parandamist (Võlaõigusseadus § 108 ja 222), oma võlgnetava kohustuse täitmisest keelduda (Võlaõigusseadus § 110), nõuda kahju hüvitamist (Võlaõigusseadus § 115) või alandada ostuhinda (Võlaõigusseadus § 112 ja 224). Kui asja lepingutingimustele mittevastavus on oluline lepingurikkumine, võib ostja lepingust taganeda (Võlaõigusseadus § 116 kuni 118 ja 223). Hinna alandamine ja lepingust taganemine toimuvad avalduse tegemisega teisele lepingupoolele (Võlaõigusseadus § 112 lg 2 ja 188 lg 1); 6.9. vastavalt maamaksuseaduse § 7 lg 1 tasutakse kuni 64-eurone maamaks mis tahes kohaliku omavalitsuse üksuses asuvalt maalt 31. märtsiks. Maamaksust, mis ületab 64 eurot, tasutakse 31. märtsiks vähemalt pool, kuid mitte vähem kui 64 eurot. Ülejäänud osa maamaksust tasutakse 6 hiljemalt 1. oktoobriks; 6.10. notar on lepinguosaliste esindajatele selgitanud riigivaraseaduses riigivara võõrandamise kohta sätestatut, mille kohaselt: 6.10.1. riigivara võib võõrandada, kui: 1) vara ei ole riigivara valitsejale vajalik; 2) vara on vajalik riigivaraseaduse § 33 lõikes 1 nimetatud juhtudel; 3) vara on vajalik eraõiguslikule juriidilisele isikule käesoleva seaduse §-s 51 sätestatud juhul (riigivaraseaduse § 29 lg 1); 6.10.2. riigivara võõrandatakse eelkõige müügi teel vähemalt selle harilikule väärtusele vastava tasu eest rahas, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti (riigivaraseaduse § 29 lg 3); 6.10.3. riigivara võõrandatakse müügi teel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti, järgmisel viisil: 1) avalikul enampakkumisel; 2) valikpakkumisel; 3) otsustuskorras (riigivaraseaduse § 30 lg 1); 6.11. kitsenduste kaardile kannete tegemine, muutmine ja kustutamine toimub Tartu Maakohtu kinnistusosakonna teatise või vannutatud maamõõtja või vastavat litsentsi omava isiku poolt esitatud katastriüksuse moodustamise toimiku või muude õigusaktides sätestatud dokumentide alusel või õigusaktis ettenähtud muudel alustel. Katastriüksuse kasutamise kitsenduste (edaspidi kitsendused) selgitamine on kitsendusi põhjustavate objektide asukoha määramine nende registreerimiseks katastris. Kitsenduste selgitamiseks tellib kitsendusi põhjustava objekti omanik katastrimõõdistamise, mis teostatakse Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud korras. Kitsendusi põhjustava objekti tekkimisel või katastris registreeritud kitsendusi põhjustava objekti asukoha muutmisel teostab kitsendusi põhjustava objekti omanik käesoleva paragrahvi 1. lõikes sätestatud toimingu kolme kuu jooksul kinnisomandi kitsenduse tekkimisest või kitsendusi põhjustava objekti asukoha muutmisest arvates (maakatastriseadus § 12 lg 2 ja 191); 6.12. vastavalt looduskaitseseaduse § 37: (1) Ranna või kalda piiranguvööndi laius on: 1) Läänemere, Peipsi järve, Lämmijärve, Pihkva järve ja Võrtsjärve rannal 200 meetrit; 2) üle kümne hektari suurusel järvel ja veehoidlal ning üle 25 ruutkilomeetri suuruse valgalaga jõel, ojal, maaparandussüsteemi eesvoolul 100 meetrit; 3) allikal ning kuni kümne hektari suurusel järvel ja veehoidlal ning kuni 25 ruutkilomeetri suuruse valgalaga jõel, ojal, maaparandussüsteemi eesvoolul 50 meetrit. (2) Ranna ja kalda piiranguvööndis asuvate metsade kaitse eesmärk on vee ja pinnase kaitsmine ja puhketingimuste säilitamine. Ranna piiranguvööndis on keelatud lageraie. Kalda piiranguvööndis ei tohi lageraielangi pindala olla suurem kui kaks hektarit, välja arvatud maaparandussüsteemi eesvoolu veekaitsevööndis maaparandushoiutööde tegemisel. Ranna ja kalda piiranguvööndis valik- ja turberaie tegemisel tuleb arvestada looduskaitseseaduse lisas sätestatud tingimustega. (3) Ranna või kalda piiranguvööndis on keelatud: 1) reoveesette laotamine; 2) matmispaiga rajamine; 3) jäätmete töötlemiseks või ladustamiseks määratud ehitise rajamine ja laiendamine, välja arvatud sadamas; 5) maavara kaevandamine; 6) mootorsõidukiga sõitmine väljaspool selleks määratud teid ning maastikusõidukiga sõitmine, välja arvatud riiklikuks seireks, kaitstava loodusobjekti valitsemisega seotud töödeks või tiheasustusalal haljasala hooldustöödeks, kutselise või harrastuskalapümuinügi õigusega isikul kalapüügiks vajaliku veesõiduki veekogusse viimiseks, pilliroo varumiseks ja adru kogumiseks ning maatulundusmaal metsamajandustöödeks ja põllumajandustöödeks. 6.13. vastavalt looduskaitseseaduse § 38: (1) Ehituskeeluvööndi laius rannal või kaldal on: 1) mererannal Narva-Jõesuu linna piires ja meresaartel 200 meetrit; 2) mererannal, Peipsi järve, Lämmijärve, Pihkva järve ja Võrtsjärve rannal 100 meetrit; 3) linnas ja alevis ning aleviku ja küla selgelt piiritletaval kompaktse asustusega alal (edaspidi tiheasustusala) 50 meetrit, välja arvatud käesoleva lõike punktis 5 sätestatud juhul; 4) üle kümne hektari suurusel järvel ja tehisjärvel ning üle 25 ruutkilomeetri suuruse valgalaga jõel, ojal, maaparandussüsteemi eesvoolul 50 meetrit; 5) allikal ning kuni kümne hektari suurusel järvel ja veehoidlal ning kuni 25 ruutkilomeetri suuruse valgalaga jõel ja ojal 25 meetrit; 6) maaparandussüsteemil 10–25 ruutkilomeetri suuruse valgalaga avatud eesvoolul 25 meetrit. (2) Rannal ja järve või jõe kaldal metsamaal metsaseaduse § 3 lõike 2 tähenduses ulatub ehituskeeluvöönd ranna või kalda piiranguvööndi piirini. (3) Ranna või kalda ehituskeeluvööndis on uute hoonete ja rajatiste ehitamine keelatud. (4) Ehituskeeld ei laiene: 1) hajaasustuses olemasoleva elamu õuemaale ehitatavale uuele ehitisele, mis ei jää veekaitsevööndisse; 11) tiheasustusala ehituskeeluvööndis varem väljakujunenud ehitusjoonest maismaa suunas olemasolevate ehitiste vahele uue ehitise püstitamisele; 2) kalda kindlustusrajatisele; 3) supelranna teenindamiseks vajalikule rajatisele; 4) maaparandussüsteemile, välja arvatud poldrile; 5) olemasoleva ehitise esmakordsele juurdeehitisele juhul, kui juurdeehitise maht on väiksem kui üks kolmandik olemasoleva ehitise kubatuurist; 6) piirdeaedadele; 7) piirivalve rajatisele; 8) maakaabelliinile; 9) olemasoleva elamu 7 tarbeks rajatavale tehnovõrgule ja -rajatisele. (5) Ehituskeeld ei laiene kehtestatud detailplaneeringuga või kehtestatud üldplaneeringuga kavandatud: 1) pinnavee veehaarde ehitisele; 2) sadamaehitisele ja veeliiklusrajatisele; 3) ranna kindlustusrajatisele; 4) hüdrograafiateenistuse ja seirejaama ehitisele; 5) kalakasvatusehitisele; 6) riigikaitse, piirivalve ja päästeasutuse ehitisele; 8) tehnovõrgule ja -rajatisele; 9) sillale; 10) avalikult kasutatavale teele; 11) raudteele. (51) Ehituskeeld ei laiene kehtestatud riigi eriplaneeringu alusel ehitatavale ehitisele. (6) Lautrit ja paadisilda tohib rannale või kaldale rajada, kui see ei ole vastuolus ranna ja kalda kaitse eesmärkidega. (7) Ehitamisele kaitsealal kohaldatakse käesolevas peatükis sätestatut, kui kaitse-eeskirjaga ei ole sätestatud teisiti. (8) Hoiualal reguleerib ehitamist lisaks käesolevas seaduses hoiuala kohta sätestatule ka käesolev peatükk. (9) Kui kohalik omavalitsus lubab ranna või kalda ehituskeeluvööndis ehitamist vastuolus käesolevas paragrahvis sätestatuga, ei teki isikul, kellele ehitusluba väljastati või kelle huvides ehitamine on, vastavalt haldusmenetluse seadusele õiguspärast ootust ehitamise õiguspärasuse osas; 6.14. vastavalt veeseaduse § 118: (1) Veekogu kalda või ranna erosiooni ja hajuheite vältimiseks on veekogu kaldal või rannal veekaitsevöönd. (2) Veekaitsevööndi ulatus veekaitsevööndi arvestamise lähtejoonest on: 1) Läänemerel, Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järvel ning Võrtsjärvel – 20 meetrit; 2) teistel järvedel, jõgedel, ojadel, allikatel, kanalitel, peakraavidel ja maaparandussüsteemide avatud eesvooludel – kümme meetrit, välja arvatud käesoleva lõike punktis 3 nimetatud juhtudel; 3) peakraavidel ja maaparandussüsteemide avatud eesvooludel valgalaga alla kümne ruutkilomeetri – üks meeter. (3) Veekaitsevööndi ulatuse arvestamise lähtejoon on ruumiandmete seaduse kohaselt Eesti topograafia andmekogu põhikaardile kantud veekogu veepiir. (4) Kui peakraav, kanal või maaparandussüsteemi eesvooluks olev kraav on Eesti topograafia andmekogu põhikaardile kantud joonobjektina, on veekaitsevööndi ulatuse arvestamise lähtejooneks süvendi serv. (5) Veekaitsevööndit ei ole järgmistel veekogu kalda- või rannaaladel: 1) õiguslikul alusel rajatud sadamaala, kalda- või rannakindlustuse ala; 2) supelrand ja supluskoht; 6.15. vastavalt veeseaduse § 119: Veekaitsevööndis on keelatud: 1) maavara ja maa-ainese kaevandamine ning maavara ja maa-ainese kaevandamist ette valmistava geoloogilise uuringu tegemine käesoleva seaduse § 118 lõike 2 punktides 1 ja 2 loetletud veekogude rannal või kaldal, välja arvatud §-s 120 sätestatud juhtudel; 2) puu- ja põõsarinde raie käesoleva seaduse § 118 lõike 2 punktides 1 ja 2 loetletud veekogude rannal või kaldal Keskkonnaameti nõusolekuta, välja arvatud maaparandussüsteemi ehitamiseks ja hoiuks; 3) maaharimine, väetise ja reoveesette kasutamine ning sõnnikuhoidla ja -auna paigaldamine; 4) keemilise taimekaitsevahendi kasutamine käesoleva seaduse § 196 lõikes 1 nimetatud registreeringuta; 5) ehitamine, välja arvatud juhul, kui see on kooskõlas käesoleva seaduse § 118 lõikes 1 nimetatud eesmärgiga ning looduskaitseseaduses sätestatud ranna- ja kaldakaitse eesmärkidega; 6) pinnase kahjustamine ja muu tegevus, mis põhjustab veekogu ranna või kalda erosiooni või hajuheidet; 6.16. vastavalt tõestamisseaduse § 18 lg 5 kohaselt ei pea notar selgitama välismaa õiguse sisu ega tehingu maksuõiguslikke tagajärgi, kui õigusaktidest ei tulene teisiti; 6.17. notaril on õigus käesoleva lepingu ärakirju lepinguosalistele mitte enne väljastada, kui lepinguosalised on tasunud käesoleva lepingu tõestamise eest tasumisele kuuluva notari tasu. 7. Volitused notarile 7.1. Vastavalt tõestamisseaduse § 53 lg 1 esitab notar käesoleva lepingu ärakirja ja aluseks olevad dokumendid Tartu Maakohtu Kinnistusosakonnale. 7.2. Lepinguosalised on kokku leppinud ning volitavad notarit vajadusel esitama Tartu Maakohtu Kinnistusosakonnale täiendavaid avaldusi ja täpsustusi, sealhulgas tegema vajaduse korral käesoleva lepingu asjaõiguslepingus ja kinnistamisavalduses täiendusi ja parandusi ulatuses, mis on seotud käesolevas lepingus sätestatud lepinguosaliste taotlustega. 7.3 Notar on juhtinud lepinguosaliste esindajate tähelepanu, et käesoleva lepingu alusel kannete sissekandmine kinnistusraamatusse saab toimuda alles siis, kui on tasutud kinnistamise eest tasumisele kuuluv riigilõiv. 8. Lõppsätted 8.1. Käesoleva müügilepingu tehinguväärtus on 41 102 eurot (21 001 eurot + 20 101 eurot). 8 8.2. Vastavalt notari tasu seaduse §§ 3, 22, 23 on notari tasu 138.70 eurot + 27.74 eurot (käibemaks 20%), kokku 166.44 eurot. 8.3. Vastavalt notari tasu seaduse § 2 lg 21, on notari tasu kaugtõestamise eest 20 eurot, millele lisandub 4 eurot (käibemaks 20%), kokku 24 eurot. 8.4. Vastavalt notari tasu seaduse § 35 on ärakirja valmistamise tasu iga A4 formaadis lehekülje eest 0.23 eurot (eelnimetatud summa sisaldab käibemaksu 20%). käibemaksu). 8.5. Käesoleva lepingu sõlmimisega seotud notari tasu (sealhulgas kaugtõestamisega seotud notari tasu) ja riigilõivud tasub ostja. 8.6. Notar on lepinguosaliste esindajatele selgitanud, et notari tasu arve kuulub tasumisele hiljemalt kolme (3) pangapäeva jooksul arve esitamisest arvates. Vastavalt notari tasu seaduse § 38 lg 1 on notari tasu maksmiseks kohustatud isik, kelle taotlusel või kelle huvides on notar tegutsenud või kelle tahteavalduse on notar tõestanud ning vastavalt sama paragrahvi lg 2 vastutavad mitu kohustatud isikut sama notariaaltoimingu eest notari tasu maksmisel solidaarselt, mis tähendab, et notaril on õigus vastavalt võlaõigusseaduse § 65 lg 1 nõuda kohustuse täielikku või osalist täitmist kõigilt võlgnikelt ühiselt või igaühelt või mõnelt neist. Vastavalt täitemenetluse seadustiku § 2 lg 1 p 17 on notari tasu maksmise arve täitedokument ning notaril on õigus edastada tasumata arve täitmiseks kohtutäiturile. 8.7. Vastavalt riigilõivuseaduse § 76 lg 1 tuleb lepingu esemete uute omanike kandmise eest kinnistusraamatusse tasuda riigilõivu summas 26 eurot (tehinguväärtus 21 001 eurot) ja 25 eurot (tehinguväärtus 20 101 eurot). 8.8. Käesolev leping on koostatud ühes digitaalses originaaleksemplaris, mis on kasutusel elektroonilises käibes ning lepinguosalistele kättesaadav riigiportaalis www.eesti.ee. Notar teeb digitaalsest originaaldokumendist paberil kinnitatud ärakirja, mis jääb notari kätte hoiule. Lepinguosaliste soovil väljastatakse lepinguosalistele vajadusel paberkandjal ärakiri, mis asendab originaali. 8.9. Käesolevas lepingus on üheksa (9) lehte. 8.10. Käesoleva lepingu tekst on lepinguosalistele enne lepinguosaliste poolt allakirjutamist notari poolt videosilla vahendusel ette loetud, ekraanil tutvumiseks, läbivaatamiseks ja heakskiitmiseks esitatud, lepingu sisu ja õiguslikud tagajärjed selgitatud ning lepinguosalised kinnitavad käesolevale lepingule alla kirjutades, et leping, selle tekst ja sisu vastavad lepinguosaliste tahtele. Kõik lepinguosalised kinnitavad ühtlasi, et nad on andnud käesolevale notariaalaktile digitaalallkirjad isiklikult. üo Keiu Käära /allkirjastatud digitaalselt/ Priit Villemson /allkirjastatud digitaalselt/ Tallinna notar Tea Türnpuu /allkirjastatud digitaalselt/ 9
Allikas: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel