dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium
Väljaminev kiriAvalik

Arvamuse küsimine Vabariigi Valitsuse korralduse eelnõu kohta

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium · 23. august 2021
Viit
17-1/2021/4957-1
Registreeritud
23. august 2021
Dokumendi liik
Väljaminev kiri
Adressaat
Saarde Vallavalitsus, Osaühing Lindamäe, Keskkonnaministeerium, Rahandusministeerium, Riigimetsa Majandamise Keskus, Pärnu Linnavalitsus, Tartu Ülikooli Ökoloogia ja Maateaduste Instituudi zooloogia osakond, Eraisik A.T., Eraisik R.T., Eraisik R.M., Eraisik R.O., Eraisik A.L. , Eraisik A.L.
Saabumis/saatmisviis
DVK, e-post
Funktsioon
17 Energeetikaalase tegevuse korraldamine
Sari
17-1 Energeetika arengukavade, strateegiate ning programmidega seotud kirjavahetus (Arhiiviväärtuslik)
Toimik
17-1/2021
Vastutaja
Kaur Kõue (Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, Kantsleri valdkond, Energeetika ja maavarade valdkond, Maavarade osakond)

Failid

  • 📎17-120214957-1 23.08.2021 Väljaminev kiri.asice1254 KB

Sisu (failidest)

Saarde Vallavalitsus [email protected] 23.08.2021 nr 17-1/2021/4957-1 Arvamuse küsimine Vabariigi Valitsuse korralduse eelnõu kohta Osaühing Lindamäe (edaspidi taotleja) esitas 21.10.2016 Keskkonnaametile (edaspidi loa andja) Tõitoja liivakarjääri maavara kaevandamise loa taotluse. Tõitoja liivakarjääri mäeeraldis ja selle teenindusmaa asuvad Pärnu maakonnas Saarde vallas Lodja külas paiknevas Tõitoja liivamaardlas riigile kuuluval kinnistul Lodja metskond 21 (kinnistu nr 12422750, katastritunnusega 71102:001:0375). Riigivara valitseja on Keskkonnaministeerium ja volitatud asutus Riigimetsa Majandamise Keskus. Maapõueseaduse § 55 lõike 2 punkti 11 järgi keeldutakse kaevandamisloa andmisest, kui kohaliku omavalitsuse üksus ei ole nõus kaevandamisloa andmisega. Sama paragrahvi lõige 4 ütleb, et sellisel juhul võib loa andja taotleja ettepanekul taotleda loa andmise nõusolekut Vabariigi Valitsuselt. Vabariigi Valitsus annab nõusoleku, kui selleks on ülekaalukas riigi huvi. Saarde Vallavolikogu ei olnud 14.02.2018 nõus kaevandamisloa andmisega taotlejale Tõitoja liivakarjääri mäeeraldisel. Taotleja tegi 26.02.2018 Keskkonnaametile ettepaneku taotleda kaevandamisloa andmise nõusolekut Vabariigi Valitsuselt. Riigikogu võttis 17.06.2020 vastu Vabariigi Valitsuse seaduse (edaspidi VVS) muutmise seaduse, millega muudeti MKM-i valitsemisala ülesandeid. VVS § 63 lõikesse 1 lisati maapõueressursside valdkond ning tegevustena geoloogiline kaardistamine ja riikliku geoloogilise kompetentsi tagamine. See muudatus andis Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumile mandaadi sotsiaal-majanduslikult põhjendatud riikliku huvi määratlemisel nii maapõue uurimistegevuse suunamisel kui ka olemasolevate geoloogilise uuringu ja maavarade kaevandamise lubade taotluste menetlusprotsessides. Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium on ette valmistanud Vabariigi Valitsuse korralduse eelnõu, millega Vabariigi Valitsus nõustub andma taotlejale kaevandamisloa Tõitoja liivakarjääri mäeeraldisel. Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 625 6342 / [email protected] / www.mkm.ee Registrikood 70003158 Käesolevaga esitame Teile arvamuse avaldamiseks Vabariigi Valitsuse korralduse eelnõu ja seletuskirja nõusoleku kohta kaevandamisloa andmiseks osaühingule Lindamäe Tõitoja liivakarjääri mäeeraldisel. Arvamuse olemasolu korral palume see esitada kolme nädala jooksul alates kirja kättesaamisest. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Taavi Aas majandus- ja taristuminister Lisad: korralduse eelnõu korralduse eelnõu seletuskiri Lisaadressaadid: Osaühing Lindamäe Keskkonnaministeerium Rahandusministeerium Riigimetsa Majandamise Keskus Pärnu Linnavalitsus Tartu Ülikooli Ökoloogia ja Maateaduste Instituudi zooloogia osakond Eraisik A.T. Eraisik R.T. Eraisik R.M. Eraisik R.O. Eraisik A.L. Eraisik A.L. Kaur Kõue 625 6338 [email protected] 2 (2) EELNÕU 18.08.2021 VABARIIGI VALITSUS KORRALDUS Nõusolek maavara kaevandamise loa andmiseks Tõitoja liivakarjääri mäeeraldisel Korraldus kehtestatakse maapõueseaduse § 55 lõike 4 alusel, arvestades maapõueseaduse 17.07.2015–31.12.2016 kehtinud redaktsiooni § 34 lõiget 2. 1. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK 1.1. Osaühing Lindamäe (registrikood 10898284, edaspidi loa taotleja) esitas 21. oktoobri 2016. a kirjaga nr A032 Keskkonnaametile õigusaktidega sätestatud nõuetele vastava Tõitoja liivakarjääri maavara kaevandamise loa (edaspidi kaevandamisluba) taotluse. Tõitoja liivakarjääri mäeeraldis ja selle teenindusmaa asuvad Pärnu maakonnas Saarde vallas Lodja külas paiknevas Tõitoja liivamaardlas riigile kuuluval kinnistul Lodja metskond 21 (kinnistu nr 12422750, katastritunnusega 71102:001:0375). Riigivara valitseja on Keskkonnaministeerium ja volitatud asutus Riigimetsa Majandamise Keskus. Kaevandamisluba taotletakse järgmistel tingimustel: mäeeraldise ja selle teenindusmaa suurus on 14,14 ha. Taotletava mäeeraldise piirides paiknev täiteliiva aktiivse tarbevaru kogus on 738 000 m³, millest kaevandatav on 673 000 m³. Kaevandamise keskmine aastamäär on 45 000 m³ ja loa kehtivusaeg viisteist aastat. Kaevandamisloa taotluse kohaselt kasutatakse maavara teede ehitamisel ja täitepinnasena. 1.2. Keskkonnaamet avaldas 1. novembril 2016. a maapõueseaduse 17.07.2015–31.12.2016 kehtinud redaktsiooni (edaspidi MaaPS v.r.) § 29 lõike 2 alusel teate kaevandamisloa taotluse esitamise kohta ametlikus väljaandes Ametlikud Teadaanded ettepanekute ja vastuväidete esitamiseks. Ettepanekuid ja vastuväiteid ei esitatud. 1.3. Keskkonnaamet küsis 23. novembri 2016. a kirjas nr 12-2/16/12624-4 loa taotleja seisukohta Keskkonnaameti koostatud varustuskindluse analüüsi kohta. 1.4. Loa taotleja jõudis 13. detsembri 2016. a kirjas nr A-035 seisukohale, et varustuskindluse analüüsimisel oleks asjakohane arvestada ka teadaolevaid lähitulevikus rajatavaid infrastruktuuri objekte – Rail Baltic ja Via Baltica, mis jäävad taotletava Tõitoja liivakarjääri mäeeraldise teenindusraadiusesse. 1.5. Keskkonnaamet pöördus 27. detsembri 2016 a. kirjaga nr 12-2/16/12624-6 Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi (edaspidi MKM) poole riigi huvi väljaselgitamiseks Tõitoja liivakarjääri kaevandamisloa menetluses. 1 1.6. MKM asus 30. jaanuari 2017. a kirjas nr 17-1/16-00206/053 seisukohale, et Tõitoja liivakarjääri kaevandamisloa andmine on põhjendatud ning riiklikes huvides vajalik tagamaks avalikes huvides riikliku infrastruktuuri ehitus. 1.7. Keskkonnaamet saatis 7. juuni 2017. a kirjaga nr 12-2/17/1855-2 maapõueseaduse (edaspidi MaaPS) § 49 lõike 6 alusel kaevandamisloa taotluse ja taotluse kohta antava haldusakti eelnõu ning keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnangu eelnõu (edaspidi KMH eelhinnangu eelnõu) Saarde Vallavalitsusele arvamuse avaldamiseks. 1.8. Saarde Vallavolikogu andis Keskkonnaametile arvamuse 10. augusti 2017. a otsusega nr 25 (edaspidi vallavolikogu otsus nr 25), mille kohaselt Saarde Vallavolikogu ei ole nõus kaevandamisloa andmisega. Otsuses tegi Saarde Vallavolikogu Keskkonnaametile ettepaneku algatada keskkonnamõjude hindamine Tõitoja liivakarjääri kaevandamisloa taotluse osas. 1.9. Loa taotleja esitas 6. septembril 2017. a vaide vallavolikogu otsuse nr 25 kehtetuks tunnistamiseks. 1.10. Saarde Vallavolikogu tunnistas 28. septembri 2017. a otsusega nr 30 vallavolikogu otsuse nr 25 kehtetuks ning kohustas Saarde Vallavalitsust koostama lähteülesande ekspertarvamuse koostamiseks, mis hindaks Tõitoja liivakarjääris kaevandamisega kaasnevaid mõjusid. 1.11. Saarde Vallavalitsus kinnitas 10. oktoobri 2017. a korraldusega nr 16.2-3/252 lähteülesande Tõitoja liivakarjääri maavara kaevandamise mõju uurimiseks. 1.12. Loa taotleja esitas 4. detsembril 2017 Keskkonnaametile Skepast&Puhkim OÜ (registrikood 11255795) poolt koostatud ekspertarvamuse „Tõitoja liivakarjääris kaevandamisega kaasnevad keskkonnamõjud ja nende keskkonnameetmed“ (töö nr 2017-0120) (edaspidi ekspertarvamus). 1.13. Saarde Vallavolikogu tegi 14. detsembri 2017. a otsusega nr 54 Keskkonnaametile ettepaneku lisada kaevandamisloa täiendavatesse tingimustesse ekspertarvamuses välja toodud keskkonnahäiringuid minimeerivad soovitused. 1.14. Keskkonnaamet pikendas 29. detsembri 2017. a kirjaga nr 12-2/17/1855-10 osaühing Lindamäe esitatud Tõitoja liivakarjääri kaevandamisloa taotluse menetluse tähtaega kuni 15. juunini 2018. a. 1.15. Keskkonnaamet saatis 17. jaanuari 2018. a kirjaga nr 12-2/17/1855-12 MaaPS § 49 lõike 6 alusel kaevandamisloa taotluse ja taotluse kohta antava haldusakti eelnõu ning KMH eelhinnangu eelnõu, mida oli täiendatud vastavalt ekspertarvamusele, teistkordselt Saarde Vallavalitsusele arvamuse avaldamiseks. 1.16. Saarde Vallavolikogu andis Keskkonnaametile arvamuse 14. veebruari 2018. a otsusega nr 8, mille kohaselt Saarde Vallavolikogu ei ole nõus kaevandamisloa andmisega. 1.17. Keskkonnaamet küsis 22. veebruari 2018. a kirjaga nr 12-2/17/1855-14 loa taotleja seisukohta menetluse edasise käigu kohta. 2 1.18. Loa taotleja tegi 26. veebruari 2018. a kirjas nr A 01/18 Keskkonnaametile ettepaneku taotleda MaaPS § 55 lõike 4 alusel kaevandamisloa andmiseks nõusolekut Vabariigi Valitsuselt (edaspidi VV). 1.19. Keskkonnaamet pöördus 07. märtsi 2018. a kirjaga nr 12-2/18/3331 MaaPS § 55 lõike 5 alusel keskkonnaministri poole riigi huvi väljaselgitamiseks Tõitoja liivakarjääri kaevandamisloa menetluses. 1.20. Keskkonnaminister asus 10. aprilli 2018. a kirjas nr 14-5/18/1663-2 seisukohale, et kaevandamisloa andmine Tõitoja liivakarjääri mäeeraldisele on riigi huvist lähtudes põhjendatud. 1.21. Keskkonnaamet pikendas 5. juuni 2019. a kirjas nr 12-2/19/386 osaühingu Lindamäe esitatud Tõitoja liivakarjääri kaevandamisloa taotluse menetluse tähtaega kuni menetlustoimingute lõpuni, mis kulub pärast VV-lt arvamuse saamist kaevandamisloa andmiseks või andmisest keeldumiseks. 1.22. Keskkonnaamet küsis 20. novembri 2019. a kirjaga nr 12-2/19/512 uuesti MKM-i seisukohta riigi huvi väljaselgitamiseks Tõitoja liivakarjääri kaevandamisloa menetluses. 1.23. MKM jõudis 10. detsembri 2019. a kirjaga nr 17-1/18-0148/9199 seisukohale, et kaevandamisloa andmine Tõitoja liivakarjääri mäeeraldisele vastab riigi huvidele. 1.24. Riigikogu võttis 17. juunil 2020. a vastu Vabariigi Valitsuse seaduse (edaspidi VVS) muutmise seaduse, millega muudeti MKM-i valitsemisala ülesandeid. VVS § 63 lõikesse 1 lisati maapõueressursside valdkond ning tegevustena geoloogiline kaardistamine ja riikliku geoloogilise kompetentsi tagamine. See muudatus andis MKM-le mandaadi sotsiaal- majanduslikult põhjendatud riikliku huvi määratlemisel nii maapõue uurimistegevuse suunamisel kui ka olemasolevate geoloogilise uuringu ja maavarade kaevandamise lubade taotluste menetlusprotsessides. 1.25. Seoses MKM-i valitsemisala ülesannete muudatustega saatis Keskkonnaministeerium 29. juuli 2020 kirjaga nr 14-6/20/3364 MKM-ile VV poole pöördumiseks Keskkonnaameti ja Keskkonnaministeeriumi poolt ette valmistatud VV korralduse eelnõu maavara kaevandamise loa andmiseks Tõitoja liivakarjääri mäeeraldisele. 2. SAARDE VALLAVOLIKOGU, KESKKONNAAMETI, KESKKONNAMINISTEERIUMI NING MAJANDUS- JA KOMMUNIKATSIOONIMINISTEERIUMI SEISUKOHAD SENISES MENETLUSES 2.1. Kuna Saarde Vallavolikogu tunnistas 28. septembri 2017. a otsusega nr 30 vallavolikogu 10. augusti 2017. a otsuse nr 25 kehtetuks, siis otsuses nr 25 olnud valla argumente korralduses ei käsitleta ning järgenvalt kajastatakse üksnes Saarde Vallavolikogu 14. veebruari 2018. a keelduvat seisukohta ja Keskkonnaameti vastuseid sellele. 2.2. Saarde Vallavolikogu 14. veebruari 2018. a seisukoht 2.2.1. Saarde Vallavolikogu andis Keskkonnaametile 14. veebruari 2018. a otsusega nr 8 seisukoha, mille kohaselt Saarde Vallavolikogu ei ole nõus kaevandamisloa andmisega. Saarde Vallavolikogu ei nõustu kaevandamisloa andmisega kokkuvõtlikult järgmistel põhjustel: 3 2.2.2. Skepast&Puhkim OÜ poolt koostatud ekspertarvamuses ja Keskkonnaameti poolt koostatud KMH eelhinnangu eelnõus (seisuga 13. juuni 2018. a) on mõjud Reiu jõe veerežiimile käsitletud üldsõnaliselt, seejuures puuduvad argumenteeritud uuringutele viitavad seisukohad. Selgusetuks jääb, kas Keskkonnaamet on lähtunud KMH eelhinnangu andmisel keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (edaspidi KeHJS) § 3 lõikes 3 nimetatud kõikidest kriteeriumitest. Ekspertarvamuses on alahinnatud metsaraie mõju Tõitoja liivamaardla lähialas paiknevatele vääriselupaikadele VEP132021, VEP126228 ja VEP206008. Samuti on ekspertarvamuses alahinnatud vääriselupaiga VEP132021 avamist tuultele (domineerivad edelatuuled) seoses mäeeraldisel kasvava metsa raadamisega. 2.2.3. Saarde valla üldplaneeringu1 (kehtestatud 30. jaanuaril 2008. a) kohaselt paikneb kavandatav karjäär 8,2 hektari ehk 58% ulatuses maakonna tasandi suure rohekoridori (tähis K8) alal. Piirkonna rohevõrgustik on algselt määratletud ning selle põhimõtted välja töötatud Pärnumaa teemaplaneeringuga „Asustust ja maakasutust suunavad keskkonnatingimused“ (kehtestatud 20. mail 2003. a). Rohevõrgustikku on täpsustatud Saarde valla üldplaneeringuga. Samades piirides on rohekoridor üle võetud Pärnu maakonnaplaneeringusse2 (kehtestatud 29. märtsil 2018. a). Saarde valla üldplaneeringu kohaselt maardlad, mis jäävad rohelise võrgustiku aladele ja kus maavara veel ei kaevandata, toimivad kuni maavara kaevandamiseni rohelise võrgustiku osana. Enne kaevandama asumist tuleb kavandada rohelise võrgustiku asenduskoridor või -ala, et rohelise võrgustiku sidusus säiliks. Lisaks on Saarde valla üldplaneeringus öeldud, et rohekoridori alal tuleb tagada rohekoridori selline laius, mis tagab selle püsimise ja toimimise. Rohevõrgustiku koridoride alal tuleb tagada sidusalt kulgevate looduslike koosluste olemasolu minimaalselt 70% ulatuses, milleks tuleb vajadusel rakendada kompenseerivaid meetmeid (metsastamine, põõsarinde rajamine, puude istutamine võrade liitumisega, jms). Karjääri rajamisega muudetakse maastik karjäärialal loomastikule ebasobivaks, sh seoses rohekoridori K8 järsust ahendamisest ja kaevandamistegevusest tuleneva loomade liikumisteede ahendamise-katkestamisega. Kavandatava tegevusega raadatakse 14,14 ha suurune ala suhteliselt metsarikkas piirkonnas. Eksperthinnangus on alahinnatud kavandatava Tõitoja liivakarjääri mõju rohekoridorile K8. Saarde valla üldplaneeringus on sätestatud, et rohekoridoris paikneva katastriüksuse sihtotstarbe muutmine võib toimuda ainult maatulundusmaaks, kaitsealuseks maaks ja üldmaaks kui kehtestatud detailplaneeringuga pole määratud teisiti. Maavara kaevandamisloa andmine Tõitoja liivakarjääri mäeeraldisele on vastuolus Saarde valla üldplaneeringus sätestatud tingimustega rohevõrgustiku toimise tagamiseks, kuna mäeeraldise ja seda teenindava maa sihtotstarbeks tuleb maavara kaevandamise loa andmisel määrata mäetööstusmaa. 2.2.4. Taotletav Tõitoja liivakarjäär, mäeeraldis ja selle teenindusmaa asuvad riigile kuuluval kinnistul Lodja metskond 21 (katastritunnus 71102:001:0375), mis Saarde valla üldplaneeringuga on määratud puhkealaks P1. Saarde valla üldplaneering sätestab, et puhkealad tähistusega P1 on hoonete ehitamise õiguseta ning nendel aladel peab säilima looduslikkus. Lubatud on ehitada vabaaja veetmist soodustavaid rajatisi: vaatetorne, kergliiklus- ja matkarajadu, lõkke- ja puhkekohti. Puhkealasid P1 hooldatakse ja siin kasvavaid metsi majandatakse heade tavade kohaselt. Kaevandamisloa andmine Tõitoja liivakarjääri 1 https://saarde.kovtp.ee/uldplaneering 2 https://maakonnaplaneering.ee/parnumaaplaneering 4 mäeeraldisele on vastuolus Saarde valla üldplaneeringus Lodja metskond 21 katastriüksuse alale määratud maakasutustingimustega. Vallavolikogu ei saa nõustuda kaevandamisloa andmisega, mille korral tuleks vastuolus Saarde valla üldplaneeringuga määrata Lodja metskond 21 katastriüksuse sihtotstarbeks mäetööstusmaa. 2.2.5. Kavandataval Tõitoja kaevandusalal asub Tartu Ülikooli zooloogia osakonna loomaökoloogia õppetooli linnuökoloogia välilaboratooriumi üks Kilingi-Nõmme ümbruse pikaajalistest uurimisaladest “Riitskulli”. Ala rajati 1981. aastal Kilingi-Nõmme Näidismetsamajandi Nigula looduskaitseala töötajate poolt suluspesitsejate (eelkõige must- kärbsenäpp) populatsiooniökoloogia uurimiseks. Alalt kogutud andmestikku on kasutanud rahvusvahelised teadusgrupid ja avaldanud teadusartikleid mainekates teadusajakirjades. Alates 1995. aastast kasutab Riitskulli uurimisala Tartu Ülikooli loomaökoloogia õppetooli lindude käitumisökoloogia töörühm ühe Kilingi-Nõmme ümbruses asuva uurimisalana. Alalt kogutud pikaajalised andmed on väga olulised kliimamuutuse mõjude uurimiseks elustikule. Tulenevalt ala teaduslikust väärtusest on tähtis säilitada Riitskulli uurimisala praeguses seisundis. 2.3. Keskkonnaameti vastuväited Saarde Vallavolikogu 14. veebruaril 2018. a esitatud seisukohtadele ja riigi huvi väljaselgitamine 2.3.1. Taotletavast mäeeraldise teenindusmaast ligikaudu 15 m lõunasse jääb Reiu jõe kalda piiranguvöönd ja ligikaudu 115 m kaugusele Reiu jõgi (keskkonnaregistri kood VEE1145400). Reiu jõgi kuulub Reiu jõe hoiuala (keskkonnaregistri kood KLO2000294) ja Reiu jõe loodusala (keskkonnaregistri kood EE0040384) koosseisu. Arvestades sellega, et hoiualana ja loodusalana on kaitse all ainult jõgi, mis asub taotletavast mäeeraldisest ja selle teenindusmaast ligikaudu 115 m kaugusel, ei mõjuta kaevandamine hoiuala ega ka loodusala toimimist. Eksperthinnangu kohaselt asub Tõitoja liivamaardla alal, kus põhjavesi on suhteliselt hästi kaitstud ning Tõitoja liivakarjäärist liiva kaevandamine ei avalda mõju Reiu jõe veerežiimile. Kuigi karjääri rajamisega põhjavee taset spetsiaalselt ei alandata (vee väljapumpamist ei toimu), siis pinnase eemaldamine ja veekogu teke põhjustab siiski lokaalset veetaseme mõningast alanemist karjääri vahetus läheduses. Kuna karjäärist vett välja ei pumbata, siis ei ole ka jõe settekoormuse suurenemise ohtu. 2.3.2. Saarde Vallavolikogu tõstatab küsimuse, kas Keskkonnaamet on lähtunud KMH eelhinnangu andmisel KeHJS § 3 lõikes 3 nimetatud kõikidest kriteeriumitest. See viide on arusaamatu. Kui on tahetud viidata KMH eelhinnangu kriteeriumitele, siis seda sätestab KeHJS § 61. KMH eelhinnangu täpsustatud nõuded on kehtestatud keskkonnaministri 16.08.2017 määrusega nr 31 „Eehinnangu sisu täpsustatud nõuded“. Keskkonnaamet on KMH eelhinnangu koostamisel lähtunud viidatud kriteeriumitest ja nõuetest. 2.3.3. Saarde Vallavolikogu toob veel välja, et ekspertarvamuses on alahinnatud metsaraie mõju vääriselupaikadele VEP132021, VEP126228 ja VEP206008 (mh domineerivate edelatuulte mõju vääriselupaigale VEP132021). Eksperthinnangu kohaselt eeldab liiva kaevandamine metsa raadamist kogu mäeeraldise ja selle teenindusmaa alal. Raadatava metsa näol on tegemist pohla kasvukohatüüpi kuuluva ja valdavas osas küpse männikuga. Tegemist on suhteliselt üheealise majandusmetsaga, looduslikke metsaelupaiku ega metsa vääriselupaiku alale ei jää. Vääriselupaiga VEP132021 territooriumil kasvab III kaitsekategooria pikk lõhnasamblik (Evernia divaricata), kelle elupaik pindalaga 8 ha hõlmab valdava osa vääriselupaiga alast. Pikk lõhnasamblik kasvab peamiselt vanemates metsades, kõige sagedamini kuuse okstel, kuid võib kasvada ka männil ja kasel. Pikk lõhnasamblik levib hajusalt üle Eesti ning teada on kokku 5 üle 20 leiukoha. Kuna kavandatava tegevusega raadatakse vaid 14,14 ha suurune ala suhteliselt metsarikkas piirkonnas ning liigi elupaik on samuti suhteliselt suur, siis ei mõjuta tegevus valgustingimusi ja sambliku elutegevuse jaoks olulist õhuniiskust olulisel määral. Ekspertarvamuses on soovitatud vääriselupaiga VEP132021 kaitseks rajada kaitsevall vääriselupaiga ja karjääri piirile kõrgusega ca 3 m. Kaitsevall kujundab mikrokliimat ja aitab hoida niiskust. Eksperthinnangus on tõepoolest välja toodud, et metsa raiega avatakse vääriselupaik VEP132021 domineerivatele edelatuultele, kuid arvestades, et puistus domineerib mänd, mis on suhteliselt tormikindel puuliik, siis ei ole suuremad tormikahjustused vääriselupaiga alal ja kaitstava samblikukliigi elupaigas tõenäolised. Siiski ei saa välistada üksikute kuuskede tormiheidet vääriselupaiga servas. Vääriselupaiga VEP126228 territooriumil paikneb pohla kasvukohatüübi mets, mille esimese rinde moodustavad mänd (80%) vanusega ca 180 aastat ning mänd (10%) ja kuusk (10%) vanusega ca 110 aastat. Vääriselupaiga peamiseks väärtuseks on vanad männid. Tõitoja liivamaardla ja vääriselupaiga VEP126228 vahel paikneb kruusatee, mis paikneb ca 20 m laiusel teesihil, seega on juba praegu karjääripoolses vääriselupaiga servas rohkem valgust. Pohla kasvukohatüübi männikute näol on tegemist valgusküllase tüübiga, mille puhul servaefekt on väike ning ei põhjusta tugevat alustaimestiku teisenemist. Seega planeeritava karjääri alal tehtav lageraie ei mõjuta vääriselupaiga VEP126228 valgustingimusi olulisel määral võrreldes olemasoleva olukorraga. Vääriselupaiga VEP206008 territooriumil paikneb jäneskapsa kasvukohatüübi mets, mille esimese rinde moodustab mänd (60%), kask (20%) ja kuusk (20%) vanusega u 110 aastat. Vääriselupaiga VEP206008 territooriumil kasvab III kaitsekategooria künnapuu (Ulmus laevis). Vääriselupaik VEP206008 paikneb karjäärist piisaval kaugusel, mistõttu sellele alale kaevandamisega kaasnevad mõjud ei ulatu. Kokkuvõtvalt saab öelda, et planeeritava karjääriala metsaraie mõjud vääriselupaikadele VEP126228 ja VEP206008 puuduvad ning kaitsevalli rajamisel on võimalik häiringuid vääriselupaigale VEP132021 minimeerida. 2.3.4. Saarde valla üldplaneeringu kohaselt koosneb selles käsitletud roheline võrgustik tugialadest ja neid ühendavatest koridoridest. Roheline võrgustik on määratletud ja selle põhimõtted välja töötatud Pärnu maavanema 20. mai 2003. a korraldusega nr 80 kehtestatud Pärnu maakonnaplaneeringu teemaplaneeringu „Asustust ja maakasutust suunavad keskkonnatingimused“ alusel. Rahandusministri 29. märtsi 2018 käskkirjaga nr 1.1-4/74 „Maakonnaplaneeringu kehtestamine Pärnu maakonnas Häädemeeste vallas, Kihnu vallas, Põhja-Pärnumaa vallas, Pärnu linnas, Saarde vallas, Tori vallas ja osaliselt Lääneranna vallas“ kehtestati Pärnu maakonnaplaneering ja tunnistati nimetatud teemaplaneering kehtetuks. Pärnu maakonnaplaneeringu kohaselt tuleb maardlate kasutuselevõtul vältida alasid, mis asuvad väärtuslikel maastikel, rohelise võrgustiku aladel ja väärtuslikel põllumajandusmaadel. Juhul, kui nimetatud aladel on kaevandamine majanduslikult otstarbekas, rakendada meetmeid, et kaasnevad mõjud nendele aladele oleksid leevendatud ja minimaalsed. 2.3.5. Seega on Keskkonnaamet seisukohal, et kehtiv Pärnu maakonnaplaneering ei välista kaevandamist rohelise võrgustiku aladel. Saarde vald on Saarde Vallavolikogu 17. oktoobri 2018 otsuse nr 41 „Saarde valla üldplaneeringu koostamise ja keskkonnamõju strateegilise hingamise algatamine“ alusel asunud koostama Saarde valla uut üldplaneeringut. Üldplaneeringu koostamisel tuleb arvestada mh Pärnu maakonnaplaneeringu tingimustega. Ka kehtiv Saarde valla üldplaneering ei välista kaevandamist rohelise võrgustiku aladel. Seonduvalt maardlate rajamisega on Saarde valla üldplaneeringus kirjas, et maardlad, mis jäävad rohelise võrgustiku aladele ja kus maavara veel ei kaevandata, toimivad kuni maavara kaevandamiseni rohelise võrgustiku osana. Enne kaevandama asumist tuleb kavandada rohelise võrgustiku asenduskoridor või -ala, et rohelise võrgustiku sidusus säiliks. Kaevandamise lõppedes tuleb kaevandatud ala korrastada ja taastada rohelise võrgustiku osana. Seega ei ole 6 kaevandamisloa andmine vastuolus Saarde valla üldplaneeringuga ega ka Pärnu maakonnaplaneeringuga. 2.3.6. Keskkonnaamet peab oluliseks tuua välja, et isegi võimalik vastuolu kehtivate planeeringutega ei ole põhjuseks kaevandamisloa andmisest keeldumisele. Kuivõrd planeeringute muutmine ei ole välistatud, puudub objektiivne takistus kaevandamisloa andmiseks ka juhul, kui see on vastuolus planeeringuga. Riigikohtu halduskolleegium on 15. oktoobri 2013. a otsuse 3-3-1-35-13 punktis 19 märkinud, et „MaaPS § 34 ei näe kaevandamisloa andmisest keeldumise alusena ette vastuolu planeeringuga. Seetõttu on kolleegium seisukohal, et kaevandamist välistav planeering ei muuda kaevandamisluba õigusvastaseks […] Kaevandamisluba ei anna reservatsioonideta õigust kaevandamiseks. Kaevandamisluba ei asenda muid kaevandamiseks vajalikke haldusakte. Juhul kui kaevandamine on vastuolus õigusaktidega, tuleb vastuolu enne kaevandamistegevusega alustamist kõrvaldada“. Ka praegu kehtiva MaaPS § 55 ei näe kaevandamisloa andmisest keeldumise alusena ette vastuolu planeeringuga. Üldplaneering on pikaajaline tulevikku vaatav strateegiline dokument. Pikaajalisel planeerimisel ei ole võimalik ette näha kõiki tekkivaid vajadusi. Seonduvalt katastriüksuse sihtotstarbe muutmisega peale kavandamisloa andmist sätestab maakatastriseaduse § 182 lg 4, et katastriüksusele, millele on välja antud maavara kaevandamise luba, määratakse kaevandamisloast tulenev mäetööstusmaa või turbatööstusmaa sihtotstarve. 2.3.7. On õige, et karjääri rajamisega muudetakse maastik karjäärialal loomastikule ebasobivaks ning lisanduvad ka häiringud, mida põhjustab karjääris töötav tehnika ning toodangut vedav transport. Samas on tegemist suhteliselt väikese alaga. Eksperthinnangu kohaselt avalduvad häiringud enam mõju karjääri rajamise algstaadiumis, mil loomastik pole veel uue häiringukoldega harjunud. Karjääri tegutsemise jooksul kohaneb loomastik selle töörütmiga ning loomad hoiavad eemale karjääri vahetust lähedusest vaid inimese kohaloleku ja tehnika töötamise ajal. Loomade liikumist piki rohekoridori karjääri tegevus ei tõkesta, sest koridori lääneosas säilib loodusmaastikus paiknev 0,5 km laiune koridoriosa. Kuna koridori idaosas (karjäärialast lõunas) asub suhteliselt lähestikku kolm majapidamist, siis on selles piirkonnas häiringutase niigi pisut kõrgem ning inimpelglikumad liigid liiguvad pigem lääne poolt või siis hoopis ida poolt väljaspool rohekoridori. Loomad saavad liikuda nii rohekoridori alal kui ka sellest väljapool paiknevail aladel. Seetõttu ei põhjusta karjääri rajamine rohekoridori antud kohas loomadele barjääriefekti. Piirkonnas kulgev Valga-Uulu maantee lõikab pika joonobjektina rohekoridori ning seega on koridori lõikumine maanteega rohevõrgustiku konfliktikohaks. Karjääri rajamine ei muuda eeldatavalt suurel määral loomade liikumisteid ja ei süvenda konflikti. Kokkuvõttes ei tõkesta karjääri rajamine rohekoridori ega vähenda olulisel määral selle funktsionaalsust ega rohevõrgustiku sidusust piirkonnas tervikuna. Ka füüsiliselt säilib suurem osa rohekoridori laiusest. Piirkonnas pole eksperthinnangu koostajatele teadaolevalt ette näha arendusi ega looduskeskkond suurel alal muutvaid tegevusi, mis rohevõrgustikku mõjutaks ning võiks põhjustada kumulatiivseid mõjusid koos karjääri rajamisega. Seega puudub vajadus piirkonnas asenduskoridori määramiseks. 2.3.8. Mis puudutab puhkealale P1 hoonete ehitamist, siis kaevandamisega ei kaasne hoonete ehitamist. Kaevandamisega looduslik maastik mäeeraldise ja selle teenindusmaa piires küll muutub, kuid see on kvantitatiivselt hiljem taastatav maa-ala korrastamisega. Samuti võib tulevikus kaevandamisjärgse korrastamise tulemusel tekkiv veekogu naaberkinnistute väärtust tõsta, kuivõrd piirkonda tekib juurde täiendav võimalus puhkamiseks ja rekreaktsiooniks. 7 2.3.9. Keskkonnaameti andmetel ei kuulu „Riitskulli“ uurimisala riikliku linnustiku seire alade hulka. Ekspertarvamuses jõutakse järeldusele, et kui alal hakatakse kaevandama, siis linnud, kes kasutavad ala hetkel toitumiseks, pesitsemiseks ja peatumiseks, leiavad omale uued sobilikud alad lähiümbruse metsades. Kaitsmaks haudelinnustikku pesitsusperioodil, on soovitatav raadamistööd läbi viia sügisesel või talvisel perioodil ajavahemikul septembrist veebruarini. Kui raadamistöid kavandatakse muul ajal, siis pesakastid tuleb eemaldada enne aprilli. Soovitatav on teha koostööd Tartu Ülikooli Ökoloogia ja Maateaduste Instituudi zooloogia osakonnaga leidmaks alternatiivne metsaala lähikonnas pesakastide teisaldamiseks, et teadusuuringud saaksid jätkuda. 2.3.10. MaaPS § 55 lõike 2 punkti 10 kohaselt keeldutakse kaevandamisloa andmisest, kui kaevandamine on vastuolus riigi huviga. Seega hindab Keskkonnaamet loa andjana kaevandamisloa menetluse käigus ka seda, kas loa andmine vastab riigi huvile. Keskkonnaamet analüüsib riigi huvi esinemist või puudumist kaevandamisloa andmisel vastavalt Keskkonnaministeeriumi kantsleri 13. juuni 2013. a käskkirjaga nr 610 kinnitatud juhendile „Juhend riiklike huvide kaalumiseks ehitusmaavarade kaevandamis- ja uuringulubade taotluste menetlemisel lähtuvalt varustuskindluse tagatusest“ (edaspidi varustuskindluse arvutamise juhend). Varustuskindluse arvutamise juhendi punkti 3 kohaselt tuleb otsustamisel kaaluda riigi huve varustuskindluse aspektist, kui taotletakse kaevandamisluba riigile kuuluva maavara kaevandamiseks. Lubadega kaevandamiseks antud maavara peetakse piisavaks, kui maavara jätkub vähemalt 10 aastaks. Kui analüüside tulemusel selgub, et varem kaevandamiseks antud mäeeraldiste piires kaevandatav jääkvaru rahuldab taotletava mäeeraldise teeninduspiirkonna vajadused kaevandamiseks taotletava maavara osas enam kui 10 aastaks, siis loetakse taotlus riigi huviga vastuolus olevaks. Keskkonnaamet on varustuskindluse arvutamise juhendi alusel hinnanud täiteliiva varustuskindluseks Tõitoja liivakarjääri optimaalses teeninduspiirkonnas 6 aastat (seisuga 5. juuli 2021. a), mis varustuskindluse seisukohast on kriitiline. 2.3.13. Kuivõrd riigi huvi on määratlemata õigusmõiste, siis tuleb hinnang riigi huvi olemasolu kohta anda igas asjas eraldi, arvestades konkreetse juhtumi erisusi ja eripärasid. Konkreetse juhtumi põhiselt riigi huvi hindamisel ja VV nõusoleku küsimise algatamisel lähtutakse muu hulgas majandus- ja taristuministri ning keskkonnaministri arvamusest. 2.4. Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi 2017. a ja 2019. a arvamused 2.4.1. MKM on 30. jaanuari 2017. a kirjas asunud seisukohale, et kaevandamisloa andmine on põhjendatud, tagamaks avalikes huvides riikliku infrastruktuuri ehitus: 2.4.1.1. Kaevandamisloa andmisel on Tõitoja liivakarjääri materjali võimalik kasutada „Riigiteede teehoiukava 2021–2030“3 Tallinn-Pärnu-Ikla tee teedeehitusobjektide ehituseks. 2.4.1.2. Rail Balticu ehitamiseks vajalike ehitusmaavarade varustuskindluse uuringu tehnilise kirjelduse4 kohaselt on Rail Balticu täiteliiva- ja kruusa vajadus 200 km trassil 10,2 miljonit m³, mis teeb täiteliiva ja -kruusa vajaduseks ca 50 000 m³ trassikilomeetri kohta. Taotletava Tõitoja karjääri teenindusalasse jääb Pärnust lõunasse ca 60 km pikkune trassikoridor ehk nõudlus on ligikaudu 3 miljonit m³. Lõuna-Pärnumaa ehitus- ja täiteliiva varud on ebapiisavad ning on 3 Riigiteede teehoiukava 2021−2030. https://www.mnt.ee/sites/default/files/content-editors/Failid/thk_2021- 2030.pdf 4 Rail Balticu ehitamiseks vajalike ehitusmaavarade varustuskindluse uuringu lisad. Teede Tehnokeskus, 2017. https://rbestonia.ee/wp-content/uploads/2017/08/170403-RB-varustuskindlus-LISAD-tiitel.pdf 8 vajalik täiendavate geoloogiliste kaardistamiste, geoloogiliste uuringute ning kaevandamislubade menetlemine tagamaks ehitamise alguseks rahuldav varustuskindlus. 2.4.1.3. Juba üle 30 km suurte koguste ehitusmaterjalide transport muudab omahinna ligi 50% kallimaks. Täiendava veomahuga (tonnkilomeetritega) kaasneb kõrgem liikluskoormus, halvenev liiklusohutus ning paraku ka CO2 emissioonid. 2.4.2. MKM jäi 10. detsembri 2019. a kirjas 2017. a antud seisukoha juurde, et Tõitoja liivamaardlas kaevandamisloa väljaandmine on põhjendatud ja vastab riigi huvile. MKM lisas, et tuleb arvestada seda, et Saarde vald on Tõitoja maardlas kaevandamise vastu, kuna see on looduskaunis koht kogukonnale. Seega võiks Keskkonnaamet loa andjana kaaluda lahendusena seda, et muuta taotletavat ala väiksemaks, s.t viia lõunapiir (õigemini piiripunkt) jõest kaugemale põhja poole, mis jääks ka lähimatest elamutest kaugemale. 2.5. Keskkonnaministeeriumi 2018. a arvamus 2.5.1. Keskkonnaminister on 10. aprilli 2018. a kirjas asunud seisukohale, et kaevandamisloa andmine on vajalik kokkuvõtlikult järgmistel põhjustel: 2.5.1.1. Täiteliiva tarbimist iseloomustab suur maht, vähene töötlemisvajadus ja laialdane kasutamine. Reeglina ei oma täite- ja ballastmaterjal suurt ekspordipotentsiaali, neid kasutatakse riigi infrastruktuuri ehitusobjektide nõuetekohaseks ja majanduslikult optimaalseks varustamiseks. 2.5.1.2. Ehitusmaavarade osas on oluline, et oleks tagatud riigi varustatus ehitusmaavaradega. Selleks analüüsitakse uute lubade andmisel piirkonna varustatust ehitusmaavaradega tuginedes nii mineviku kaevandamise andmetele kui ka kasutamise prognoosidele. 2.5.1.3. Seisuga 19. märts 2018. a jäi Tõitoja mäeeraldise optimaalses teeninduspiirkonda 8 mäeeraldist, kus kaevandatakse täiteliiva ja kus täiteliiva kaevandatava jääkvaru suurus kokku on ca 2008 tuh m3 ehk ca 2 miljonit m3. Arvestades täitematerjali kogunõudlust 0,45-0,5 mln m³ aastas selgub, et täiteliiva varustuskindlus Tõitoja liivakarjääri optimaalses teeninduspiirkonnas seisuga 19. märts 2018. a oli ca 4 aastat, mis varustuskindluse seisukohast on kriitiline. Seega on kaevandamisloa andmine Tõitoja mäeeraldisele kooskõlas riigi huviga tagada riigi varustatus ehitusmaavaradega. Lisaks on antud juhul oluline, et taotletav mäeeraldis asub kavandatavaid ehitusobjekte arvestades soodsas asukohas. 3. RIIGI HUVI TÄITELIIVA KASUTUSELE VÕTMISEKS TÕITOJA LIIVAKARJÄÄRIS 3.1. Õigusnormid 3.1.1. MaaPS § 1 lõike 1 järgi on maapõueseaduse eesmärk tagada maapõue säästlik ja majanduslikult otstarbekas kasutamine ning seejuures tekkivate keskkonnahäiringute vähendamine võimalikult suures ulatuses. 3.1.2. MaaPS § 14 lõike 1 punkti 3 järgi tuleb haldusorganil maapõue seisundit ja kasutamist mõjutava tegevuse korraldamisel tagada maavara majanduslikult otstarbekas ja säästlik kasutamine. 9 3.1.3. MaaPS § 16 lõike 4 järgi tuleb maavara kaevandada ning muul alusel looduslikust seisundist eemaldada ja kasutada majanduslikult võimalikult otstarbekalt ja säästlikult. 3.1.4. MaaPS v.r. § 34 lõike 1 punkti 16 järgi keelduti kaevandamisloa andmisest, kui kohaliku omavalitsuse üksus ei nõustunud kaevandamisloa andmisega. MaaPS v.r. § 34 lõike 2 järgi, kui kohaliku omavalitsuse üksus ei nõustunud kaevandamisloa andmisega, tohtis kaevandamisluba anda VV nõusolekul. 3.1.5 Ka hetkel kehtivas maapõueseaduses sätestatakse samasugune kord. MaaPS § 55 lõike 2 punkti 11 kohaselt keeldutakse kaevandamisloa andmisest, kui kohaliku omavalitsuse üksus ei ole nõus kaevandamisloa andmisega. MaaPS § 55 lõike 4 kohaselt, kui kohaliku omavalitsuse üksus ei ole nõus kaevandamisloa andmisega, võib loa andja taotleja ettepanekul taotleda loa andmise nõusolekut VV-lt. VV annab loa andmiseks nõusoleku, kui selleks on ülekaalukas riigi huvi. 3.2. Riigi huvi määratlemise alused 3.2.1. Põhiseaduse § 5 järgi on Eesti loodusvarad ja loodusressursid rahvuslik rikkus, mida tuleb kasutada säästlikult. 3.2.2. Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegium on leidnud kohtuasjas nr 3-4-1-9- 09 tehtud otsuse punktis 25, et „Maavarade säästliku kasutamise kavandamine ei saa põhiseaduse kohaselt toimuda üksnes ühe omavalitsusüksuse piires, vaid see peab lähtuma riiklikest huvidest ja vajadusest tagada maavarade säästlik kasutamine kogu riigis. Üksikul omavalitsusüksusel ei ole täielikku ülevaadet maavarade levikust kogu riigis ja seetõttu nende uurimise ja kaevandamise üksikasjadest, mis võimaldaksid tal langetada kaevandamisega nõustumise kohta üleriigiliselt adekvaatse lõppotsuse. Seetõttu tuleb asuda seisukohale, et maavarade kasutamise üle otsustamine on põhiseadusega haaratud riigielu küsimuste hulka.“. Kolleegium leidis samuti, et maapõueseaduses sisalduv kohaliku omavalitsuse üksuste enesekorraldusõiguse piirang ei ole kuigi intensiivne ning et riive on mõõdukas, kui VV kaalub nõusoleku andmisel, millised on need üleriigilised sotsiaalsed, keskkonnahoiu- või majandushuvid, mis siiski tingivad vajaduse kaaluda lubade väljastamist just konkreetse omavalitsusüksuse territooriumi kohta (p-d 32 ja 33). 3.2.3. MaaPS ei ava mõiste ülekaalukas riigi huvi sisu. MaaPS § 1 lõike 1 kohaselt on seaduse eesmärk tagada maapõue säästlik ja majanduslikult otstarbekas kasutamine ning seejuures tekkivate keskkonnahäiringute vähendamine võimalikult suures ulatuses. Seaduse eesmärgist kantuna tuleb selgitada ka ülekaaluka riigi huvi mõistet. MaaPS seletuskirja kohaselt on riigi huvi määratlemata õigusmõiste ning selle selgitamisel lähtutakse konkreetsest olukorrast. Riigi huvi selgitatakse eri ametkondade koostöös. Riigi huvi defineerimisel lähtutakse muu hulgas maavara olulisusest, maavara omandist, keskkonnaministri ning majandus- ja taristuministri arvamusest. Ülekaalukas riigi huvi võib esineda strateegiliselt olulise maavara otsingus, mõne tööstussektori toorainepuuduses või muus sellises laialdase mõjuga asjaolus. 3.2.4. Riigi huvi üldiselt on käsitatud kui riigi üldise arengu seisukohalt vajalikku või riigikaitselist huvi, mis on väljendatud riiklikult kehtestatud strateegilistes jm dokumentides. Riigikogu 6. juuni 2017. a otsusega vastuvõetud strateegiadokumendi „Maapõuepoliitika põhialused aastani 2050“ kohaselt on Eesti pikaajaline eesmärk maapõue valdkonnas tagada maapõueressursside teaduspõhine, riigi majanduskasvule ja ressursitõhususele suunatud keskkonnahoidlik ning inimeste tervist säilitav haldamine ja kasutus. 10 3.2.5. Maapõue kasutuse paremaks korraldamiseks ja riigi huvide realiseerimiseks suunab riik maapõueressursside kasutamise asukoha valikut olukordades, kus see aitab kaasa ressursside ratsionaalsele ning säästlikule kasutamisele, vähendab olulisi negatiivseid keskkonna-, sotsiaalseid ja majanduslikke mõjusid ning lihtsustab maapõue kasutuse korraldamist. Riigi huvi on seega lubada kaevandada maavarasid asukohtades, mis paiknevad nende riiklikult tähtsate ehitusobjektide läheduses, mille ehitamiseks konkreetset maavara vajatakse. Pikkade distantside massveod on kahjulikud nii majanduslikel, keskkonnakaitselisel kui ka liiklusohutusega seotud põhjustel. 3.2.6. Riigi huvi elluviimiseks on vajalik, et maapõueressursside kasutamine tugevdaks majandust ja looks juurde uusi töökohti, mis toovad riigile tulu ja inimestele sissetuleku. Samuti on oluline, et maapõueressursside kasutamise eest makstakse riigile tasusid, millest osa suunatakse kohalikele omavalitsustele ja osa keskkonnainvesteeringutesse. Käesolevas korralduses väljendatakse riigi huvi maavara kaevandamise ja kasutamise kohta. Maavarade kasutamise tingib nende tarbimise vajadus kõigis olulistes majandusvaldkondades. Kasvav toormevajadus ka riiklikult tähtsate ehitusobjektide ehitamisel toob paratamatult kaasa selle, et vajalik on kasutada suuremas ulatuses ka maavarasid. Uusi kruusa-, liiva- ja lubjakivikarjääre avamata pole võimalik ehitada. Eesmärke on võimalik ellu viia kohaliku kogukonnaga arvestades. Kui soovitakse säilitada või parandada praegust elustandardit, tuleb kasutada ka loodusressursse, sh maavarasid. 3.2.7. Riigi huvi on käsitletud ka VV 15. märtsi 2011. a korralduses nr 127 „Ehitusmaavarade kasutamise riiklik arengukava 2011–2020“ (edaspidi ehitusmaavarade arengukava). Kuigi VV 30. novembri 2017. a korraldusega 353 „„Ehitusmaavarade kasutamise riikliku arengukava 2011–2020“ elluviimise lõpetamine“ lõpetati ehitusmaavarade arengukava elluviimine arengukavas seatud strateegiliste eesmärkide saavutamise tõttu, on ehitusmaavarade arengukava riigi huvi sisuline käsitlus jätkuvalt ajakohane. Ehitusmaavarade arengukava punkt 4 käsitleb riigi huvi järgmiselt: „Ehitusmaavaradest lähtudes on riigi huvi tagada tarbijate, eelkõige riigi infrastruktuuri ehitusobjektide nõuetekohane ja majanduslikult optimaalne varustamine kvaliteetsete ehitusmaavaradega, luua tingimused kaevandamise ja kasutamise tehnoloogia igakülgseks arenguks, võttes tarvitusele kõik meetmed ehitusmaavarade ratsionaalseks kasutamiseks ning maavara ja keskkonna kaitsmiseks.“. 3.3. Ülekaaluka riigi huvi põhjendus täiteliiva kasutusele võtmiseks Tõitoja liivakarjääris 3.3.1. Ehitusmaavara saab kaevandada ainult seal, kus see geoloogiliste protsesside tulemusena on tekkinud, kus lasund on geoloogiliselt uuritud ja maardlate nimistus maardlana arvele võetud ning kus mäetehnilised tingimused on kaevandamiseks sedavõrd soodsad, et kaevandamine on majanduslikult otstarbekas. Planeeritavad teedeehituse objektid (Riigiteede teehoiukava 2021– 20305) on suurendanud alates 2019. aastast märgatavalt nõudlust ehitusmaavarade järele, mille tõttu on riigi huvi tagada ehitusmaavarade ratsionaalne uurimine ja kasutamine eelkõige seal, kus seda looduskaitselised ja muud piirangud ei piira. 5 Riigiteede teehoiukava 2021−2030. https://www.mnt.ee/sites/default/files/content-editors/Failid/thk_2021- 2030.pdf 11 3.3.2. Eesti Geoloogiateenistus koostas 2020. aastal MKM tellimusel uurimistöö ehitusmaavarade leviku, kaevandamise ja kasutamise kohta Pärnu maakonnas6 (edaspidi EGT uurimistöö). Töö eesmärk oli anda ülevaade Pärnu maakonna ehitusmaavarade ressurssidest ning nende kasutamisest, hinnates praegust olukorda varustuskindlusest lähtudes ja kirjeldades ehitusmaavaradega varustatuse võimalusi detailsemalt kuni aastani 2030 ning perspektiiviga kuni 2050. EGT uurimistöö toob välja, et arvestades raudtee taristu, riigiteede ehituse ja remondi ning kohalike omavalitsuste vajadusi on maavara nõudlus hüppeliselt suurenev ja Pärnumaal liiva ja kruusa varustuskindluse tagamiseks on vaja arvele võtta täiendavat varu ja avada uusi karjääre. 3.3.3. EGT uurimistöö kohaselt võiks kaevandatav liiva-kruusa jääkvaru Pärnumaa maardlate mäeeraldistes tagada varustuskindluse liiva ja kruusaga Pärnumaal kuni aastani 2030 juhul, kui kogu kaevandatav jääkvaru vastaks ehituseks vajaliku toorme nõuetele. Kuna Pärnumaa liivad on väga peeneteralised ning suure savi- ja tolmuosakeste sisaldusega (liiva ja kruusa kaevandatavast jääkvarust moodustab täiteliiv 40% ja aktiivsest tarbevarust 45%), siis ei pruugi olemasolev varu tagada Pärnumaa varustuskindlust liiva ja kruusaga isegi kuni aastani 2030. Kuigi maakonnas leiduva liiva ja kruusa kvaliteet ei vasta täielikult ehituseks vajaliku toorme nõuetele, siis uute mäeeraldiste lisandumine siiski leevendab praegust olukorda. 3.3.4. 2016. a tehtud geoloogilise uuringu7 tulemuste kohaselt sisaldab Tõitoja uuringuruumi liiv pealpool põhjavee taset kruusaosakesi 0,65%, savi- ja tolmuosakesi 2,23%, filtratsioonimoodul on vahemikus 1,60−7,33 m/ööp, liiv vastab maavarana täiteliiva tingimustele. Allpool põhjavee taset sisaldab liiv kruusaosakesi 0,70%, savi- ja tolmuosakesi 4,69%, filtratsioonimoodul on vahemikus 1,45−9,65 m/ööp, liiv vastab maavarana täiteliiva tingimustele. Maavara hindamisel lähtuti keskkonnaministri 26. mail 2005. a kinnitatud määrusest nr 44 „Üldgeoloogilise uurimistöö ja maavara geoloogilise uuringu tegemise kord“8. Aastal 2018 võeti vastu uus kaasajastatud määrus9, millega ühtlustati ehitusmaavara omaduste nõuded ehitusvaldkonna nõuetega. 3.3.5. Teede Tehnokeskus AS poolt 2017. a valminud “Rail Balticu ehitamiseks vajalike ehitusmaavarade varustuskindluse uuring“10 (edaspidi Teede Tehnokeskuse uuring) jõuab järeldusele, et arvestades Pärnumaa liiva ja kruusa varusid, on liiva ja kruusa varustuskindlus nii madala kui kõrge savi- ja tolmusisalduse arvestuses Pärnu maakonna teeninduspiirkonna osas kriitiline. Seega on juurde vaja maavara, mis eeldatavalt vastab filtratsiooninõuetele. Selleks võiksid eelistatult sobida liivad ja kruusad, mille savi- ja tolmuosakeste sisaldus ei ületa 8%. 2016. a tehtud geoloogilise uuringu järgi on savi- ja tolmuosakeste sisaldus Tõitoja liivakarjääri täiteliivas alla 8%. Vastavalt Teede Tehnokeskuse uuringule on Rail Balticu raudtee muldkehas täitematerjalide nõutav filtratsioonimoodul vähemalt 0,5 m/ööp. Tõitoja uuringuruumi 2016. a geoloogilise uuringu tulemuste kohaselt Tõitoja uuringuruumis leiduv 6 Ehitusmaavarade levik, kaevandamine ja kasutamine Pärnu maakonnas. Eesti Geoloogiateenistus, 2020. < https://www.egt.ee/sites/default/files/content-editors/maavarad/rapla- parnu/parnumaa_ehitusmaavarade_aruanne_2020_.pdf 7 Eesti Geoloogiafondi aruanne nr 8744. https://fond.egt.ee/fond/egf/8744 8 Keskkonnaministri 26. mai 2005. a määrus nr 44 „Üldgeoloogilise uurimistöö ja maavara geoloogilise uuringu tegemise kord“. https://www.riigiteataja.ee/akt/905848 9 Keskkonnaministri 17. detsembri 2018. a määrus nr 52 „Üldgeoloogilise uurimistöö ning maavara geoloogilise uuringu kord ja nõuded ning nõuded fosforiidi, metallitoorme, põlevkivi, aluskorra ehituskivi, järvelubja, järvemuda, meremuda, kruusa, liiva, lubjakivi, dolokivi, savi ja turba omaduste kohta maavarana arvelevõtmiseks". https://www.riigiteataja.ee/akt/102032021016 10 Rail Balticu ehitamiseks vajalike ehitusmaavarade varustuskindluse uuring. Teede Tehnokeskus, 2017. http://railbaltic.info/images/meta/170403%20RB%20varustuskindlus%20ARUANNE.pdf 12 maavara neid nõudeid ka täidab (filtratsioonimoodul on 1,45–9,65 m/ööp). Seega on Tõitoja liivakarjääri materjal sobilik kasutamiseks Rail Balticu taristu muldkehas täitematerjalina. 3.3.6. Teede Tehnokeskuse uuringu kohaselt on Rail Balticu raudtee ja selle teenindusteede muldkehade täitematerjali (liiv ja kruus) vajadus Pärnu maakonnas 5,7 miljonit m³. Arvestades, et Rail Balticu trassikoridori pikkus Pärnumaal on 109 km, siis ühe trassikilomeetri kohta on keskmine täitematerjali vajadus ca 52 300 m³. Taotletava Tõitoja liivakarjääri teenindusalasse (kuni 50 km) jääb Pärnust lõunasse ca 60 km pikkune trassikoridor ehk vajadus on ca 3,1 miljoni m³ täitematerjali järele. Transpordiameti hinnangul on Pärnumaal aastateks 2022–2030 täitematerjali (liiv ja kruus) vajadus riigiteedel ca 1,466 miljonit m3 ja Riigimetsa Majandamise Keskuse (edaspidi RMK) hinnangul vajadus RMK objektidel ca 0,372 miljonit m3. Kui arvestada siia juurde veel eespool märgitud Rail Balticu 60 km pikkuse lõigu täitematerjali vajadus 3,1 miljoni m³, siis on Pärnu maakonnas täitematerjali (liiva ja kruusa) vajadus aastateks 2022–2030 kokku ca 5 miljonit m3 ehk aastas keskmiselt 0,556 miljonit m3. EGT uurimistöös on Transpordiamet hinnanud täitematerjali (liiv ja kruus) vajaduseks Pärnumaal 2,656 miljonit m3 aastatel 2031–2050. Arvestades Tõitoja liivakarjääri teeniduspiirkonnas (50 km raadius) paiknevat täiteliiva kaevandatavat varu ja täiteliiva nõudlust keskmiselt 0,556 miljonit m3, siis on Tõitoja liivakarjääri piirkonnas täiteliiva varustuskindlus tagatud ainult 6 aastaks. 3.3.7. Oluline on asjaolu, et võimalikud varud Rail Balticu trassikoridori vahetus läheduses muudavad nende kasutamise suhteliselt soodsamaks võrreldes kaugematel asuvatega, seejuures võttes arvesse ka Euroopa Liidu roheleppest tulenevat CO2 emissiooni vähendamise vajadust ehk mida lähemalt maavara transportida, seda vähem emissiooni. Transpordiameti hinnangul teeb ehitusmaterjalide vedu umbes 100 km kauguselt ehituse maksumuse 20% kallimaks, lisandub ka keskkonnamõju. Pärnumaa lõunaosas paiknevad liiva- ja kruusamaardlad Rail Balticu trassist ligi 3–10 km kaugusel (Massiaru, Nepste, Vangu, Tõitoja maardla jt). Taotletav Tõitoja liivakarjäär asub Rail Baltic trassist linnulennult ca 7 km kaugusel, mööda teid 15-20 km kaugusel. Arvestades, et Rail Balticu raudtee ehitusel on materjali kuluna Pärnumaal arvestatud ca 52 300 m3/km, võimaldab Tõitoja karjääri avamine ehitada umbes 13 km raudteetrassi muldkeha minimaalsete transpordikuludega ja väikese transpordist põhjustatud keskkonnamõjuga. 3.3.8. Taotletav Tõitoja liivakarjäär paikneb ka riiklikult tähtsate ehitusobjektide läheduses, mille ehitamiseks konkreetset maavara vajatakse. Kaevandamisloa andmisel on Transpordiameti hinnangul seda võimalik kasutada Riigiteede teehoiukava 2021–2030 teedeehitusobjektide Tallinn-Pärnu-Ikla tee Pärnu-Uulu ja Sauga-Pärnu 2+2 teelõikude ning Pärnu jõe uue silla (riigiteede nr 5 ja nr 59 vaheline sild) ühendusteede ehituseks. Kaevandamisloa andmisel Tõitoja liivakarjääri alal tekib võimalus kasutada Tõitoja liivakarjääris leiduvat materjali ka Pärnu linna Raba-Lai silla pealesõitude ja ristmike ehituseks ning Rail Baltic raudteega seotud teede, ristmike ja jaamade ehituseks (Rail Balticu Pärnu kaubajaam ja sealt raudtee Pärnu sadamasse). Ülekaalukas riigi huvi on kasutada ehitusmaavara asukohtades, mis paiknevad nende ehitusobjektide läheduses, mille ehitamiseks konkreetset maavara vajatakse. Ühtlasi on oluline, et kaevandusala paikneks piirkonnas, kuhu oleks hea juurdepääs ning kus puuduvad looduskaitselised ja muud piirangud maavarade ratsionaalseks kasutamiseks. Kokkuvõtvalt tagatakse Tõitoja liivakarjääri kasutusele võtmisega avalikes huvides infrastruktuuri ehitus. 3.3.9. Tõitoja liivakarjääri mäeeraldis ja selle teenindusmaa asuvad Pärnu maakonnas Saarde vallas Lodja külas Lodja metskond 21 kinnistul. Taotletavast mäeeraldisest ja teenindusmaast 13 ca 15,2 m kaugusele lõunasse jääb Reiu jõe (keskkonnaregistri kood VEE1145400) kalda piiranguvöönd. Taotletavast mäeeraldisest põhjas kulgeb metsatee Riitskulli tee nr 7560532, mille serv jääb taotletava mäeeraldise piirist ca 15 m kaugusele ning läänes kulgeb Lodja– Puujala metsatee nr 7110014, mille serv jääb taotletava mäeeraldise piirist ca 48,5 m kaugusele. RMK Pärnumaa metskond on metsatee kaitsevööndi laiuseks kehtestanud 15 m tee teljest. Taotletavast mäeeraldisest ca 7,1 m kaugusel idas paikneb vääriselupaik VEP132021 ja ca 9,1 m kaugusel idas III kategooria liigi Evernia divaricata (lõhnasamblik, pikk; keskkonnaregistri kood KLO9700452) leviala. Taotletavast mäeeraldisest ca 22,6 m kaugusel põhjas asub vääriselupaik VEP126228. Tõitoja liivakarjäär ei asu tiheasustusalal. Lähiümbruskonna maad on kasutusel metsa- ja põllumaana. Lähim hoone asub mäeeraldisest ca 100 m kaugusel lõunas Käärumäe kinnistul (katastritunnus 71102:001:0118). Lisaks asuvad kavandatava liivakarjääri kuni 500 m kaugusel mäeeraldise piirist hoonestatud kinnistud Jõekääru (katastritunnus 71102:001:0110) ja Poopuu (katastritunnus 71102:001:0084). Poopuu kinnistul elatakse aastaringselt, Käärumäe ja Jõekääru kinnistuid kasutatakse hooajaliselt. Naaberkinnisasjade omanikud ei ole esitanud vastuväiteid kaevandamisloa menetluses. Tõitoja liivakarjääri ei asu riigikaitselise ehitise maa-alal või selle piiranguvööndis, kinnismälestisel, muinsuskaitsealal või selle kaitsevööndis. Tõitoja liivakarjääri vahetusse lähedusse ei jää Natura 2000 võrgustiku alasid ega riiklikul tasandil kaitstavaid loodusobjekte. 3.3.10. KeHJS § 6 lõike 2 punkti 2 ning VV 29. augusti 2005. a määruse nr 224 "Tegevusvaldkondade, mille korral tuleb anda keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnang, täpsustatud loetelu" § 3 punkti 4 kohaselt tuleb KMH eelhinnang anda pealmaakaevandamisel kuni 25 ha suurusel alal. Kaevandamisloa menetluses on Keskkonnaamet koostanud KMH eelhinnangu eelnõu (seisuga 13. juuni 2018. a), mille kohaselt ei kaasne kavandatava tegevusega olulist keskkonnamõju. KMH eelhinnangu eelnõu kohaselt ei pea Keskkonnaamet vajalikuks algatada Tõitoja liivamaardla Tõitoja liivakarjääris maavara kaevandamisloa andmise menetluse käigus keskkonnamõju hindamist. 3.3.11. Saarde Vallavolikogu on otsuse nr 8 tegemisel jätnud kaalutlemata kohaliku omavalitsuse huve positiivselt mõjutavad asjaolud. Riigile kuuluva maavaravaru kaevandamisõiguse eest maksab loa omaja maavara kaevandamisõiguse tasu. Summad laekuvad riigi (eeldatavalt 100 950 eurot) ja mõjupiirkonna kohaliku omavalitsuse üksuse eelarvesse (eeldatavalt 215 360 eurot) vastavalt keskkonnatasude seadusele. Riigieelarvesse laekuvat raha tuleb keskkonnatasude seaduse kohaselt kasutada sihtotstarbeliselt. Kohaliku omavalitsuse üksuse eelarvesse laekuva raha kasutamise sihtotstarvet ei ole määratud. Karjääri avamisega tekib uusi töökohti karjääri teenindamiseks ja maavara transpordiks. Sellega avaldatakse positiivset mõju tööhõivele ja maksude laekumisele füüsilise isiku tulumaksu ja ettevõtte tulumaksu ning maamaksu laekumise kaudu. 3.3.11. Kaalunud eespool esitatud argumente ja võrrelnud riigi huvisid kohaliku omavalitsuse üksuse huvidega, on VV seisukohal, et kaevandamisloa andmine Tõitoja liivamaardla Tõitoja liivakarjääri mäeeraldisele on põhjendatud ja vajalik ning esineb ülekaalukas riigi huvi kasutada ehitusmaavara asukohas, mis paikneb riiklikult tähtsate ehitusobjektide läheduses, mille ehitamiseks konkreetset maavara vajatakse. Keskkonnaamet on menetluse käigus vastanud Saarde Vallavolikogu vastuväidetele. Menetlust on selgitatud ka käesoleva korralduse seletuskirjas. 14 4. OTSUS Tuginedes MaaPS § 55 lõikele 4, arvestades MaaPS v.r. § 34 lõiget 2 ning tuginedes asjaolule, et esinevad korralduses kirjeldatud ülekaalukad riigi majandushuvid maavara kasutusele võtuks, nõustub Vabariigi Valitsus Tõitoja liivamaardla Tõitoja liivakarjääri mäeeraldisel kaevandamisloa andmisega. Kaevandamisloa andmise otsuse teeb ja loa tingimused seab Keskkonnaamet. 5. VAIDLUSTAMISVIIDE Korraldust on võimalik vaidlustada halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud korras 30 päeva jooksul korralduse Riigi Teatajas avaldamise päevast arvates. 6. KORRALDUSE TEATAVAKS TEGEMINE Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumil teha korraldus teatavaks Keskkonnaametile, osaühingule Lindmäe, Saarde vallale, Riigimetsa Majandamise Keskusele ning samuti taotletava alaga piirnevate kinnistute omanikele. Kaja Kallas Peaminister Taimar Peterkop Riigisekretär 15 18.08.2021 Vabariigi Valitsuse korralduse „Nõusolek maavara kaevandamise loa andmiseks Tõitoja liivakarjääri mäeeraldisel“ eelnõu seletuskiri 1. Sissejuhatus Vabariigi Valitsuse korraldusega „Nõusolek maavara kaevandamise loa andmiseks Tõitoja liivakarjääri mäeeraldisel“ annab Vabariigi Valitsus nõusoleku maavara kaevandamise loa (edaspidi kaevandamisluba) andmiseks osaühingule Lindamäe (edaspidi loa taotleja) Tõitoja liivamaardla Tõitoja liivakarjääri mäeeraldisel. Osaühing Lindamäe taotleb kaevandamisluba eesmärgiga tagada karjääri mõjupiirkonnas (50 km raadius) tegutsevate ettevõtjate vajadused teedeehituses ja täitepinnasena kasutatava materjaliga. Korraldus võetakse vastu, sest Saarde Vallavolikogu 14. veebruaril 2018. a Keskkonnaametile esitatud seisukoha kohaselt ei ole Saarde vald nõus kaevandamisloa andmisega Tõitoja liivakarjääri mäeeraldisele, kuid Vabariigi Valitsus leiab, et kaevandamisloa andmiseks on ülekaalukas riigi huvi. Kohaliku omavalitsuse üksuse vastuseisu puhul on võimalik kaevandamisluba anda vaid Vabariigi Valitsuse nõusolekul ja ülekaaluka riigi huvi olemasolu korral. Eelnõu ja seletuskirja on koostanud Keskkonnaameti ringmajanduse osakonna maapõuebüroo vanemspetsialist Marin Varblane (tel. 5692 7090; e-post: [email protected]), Keskkonnaameti ringmajanduse osakonna maapõuebüroo juhataja Martin Nurme (tel. 5693 3839; e-post: [email protected]), Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi maavarade osakonna nõunik Kaur Kõue (tel. 625 6338; [email protected]) ning õigusekspertiisi on teinud Keskkonnaameti õigusosakonna jurist Signe Lehtme ning Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi õigusosakonna õigusnõunik Ave Henberg. Kaevandamisloa menetlust puudutavad dokumendid on kättesaadavad digitaalselt Keskkonnaameti dokumendiregistris aadressil https://adr.envir.ee/. 2. Eelnõu koostamise eesmärk Maapõueseaduse 17.07.2015–31.12.2016 kehtinud redaktsiooni (edaspidi MaaPS v.r.) § 34 lg 1 p 16 järgi keelduti kaevandamisloa andmisest, kui kohaliku omavalitsuse üksus ei nõustunud kaevandamisloa andmisega. MaaPS v.r. § 34 lg 2 järgi, kui kohaliku omavalitsuse üksus ei nõustunud kaevandamisloa andmisega, tohtis kaevandamisluba anda Vabariigi Valitsuse nõusolekul. Ka hetkel kehtivas maapõueseaduses (edaspidi MaaPS) sätestatakse samasugune kord. MaaPS § 55 lg 2 p 11 kohaselt keeldutakse kaevandamisloa andmisest, kui kohaliku omavalitsuse üksus ei ole kaevandamisloa andmisega nõus. Sama paragrahvi lg 4 kohaselt, kui kohaliku omavalitsuse üksus ei ole nõus kaevandamisloa andmisega, võib kaevandamisloa andja taotleja ettepanekul taotleda loa andmiseks nõusolekut Vabariigi Valitsuselt. Vabariigi Valitsus annab loa andmiseks nõusoleku, kui selleks on ülekaalukas riigi huvi. Seega tulenevalt maapõueseaduse regulatsioonist ei ole võimalik kaevandamisluba anda Vabariigi Valitsuse nõusolekuta, kui kohaliku omavalitsuse üksus ei ole loa andmisega nõustunud. 1 Maapõueseaduse nimetatud sätted võivad riivata kohaliku omavalitsuse üksuse enesekorraldusõigust ruumilise planeerimise valdkonnas, kuid nende sätete eesmärgiks on tagada, et riigil oleks lõpliku otsuse tegemise õigus maavarade uurimist ja kaevandamist kui rahvusliku rikkuse säästlikku kasutamist puudutavates küsimustes. MaaPS regulatsiooni abil välditakse maavarade osas lõpliku otsustusõiguse kandumist riigiorganilt kohaliku omavalitsuse üksusele, kes ei arvesta riigi kui terviku, vaid üksnes konkreetse omavalitsuse huvidega. Kohaliku omavalitsuse üksused esindavad avalikku huvi, mis võib kattuda riigi huviga. Samas on omavalitsuse üksustel ka oma spetsiifiline kohalikust kogukonnast võrsuv avalik huvi, mis võib vastanduda riigi huvile. Antud juhul on tegemist viimase variandiga. Sellises olukorras aitab konflikti ületada, kui riigil on õigus langetada maavarade uurimise ja kasutamise kohta lõplik otsus. Eelnõukohase korralduse andmise eesmärgiks on anda nõusolek kaevandamisloa andmiseks osaühingule Lindamäe Tõitoja liivakarjääris kaevandamiseks. Korralduse eelnõus on pikemalt käsitletud Saarde valla seisukohti ja riigi vastuväiteid neile. Korralduses on käsitletud põhjalikult ka riigi huvi lähtuvalt varustuskindluse aspektist. Riigi huvi on lubada kaevandada maavarasid asukohtades, mis paiknevad nende riiklikult tähtsate ehitusobjektide läheduses, mille ehitamiseks konkreetset maavara vajatakse. Pikkade distantside massveod on kahjulikud nii majanduslikel, keskkonnakaitselisel kui ka liiklusohutusega seotud põhjustel. 3. Eelnõu sisu Esmalt antakse kronoloogiline ülevaade kaevandamisloa haldusmenetluse käigust. Haldusmenetluse tulemusel on Keskkonnaamet leidnud, et puuduvad muud alused kaevandamisloa andmisest keeldumiseks, kui kohaliku omavalitsuse üksuse vastuseis. Keskkonnaamet valmistas ette kaevandamisloa andmise eelnõu, kuna osaühing Lindamäe tegi ettepaneku taotleda kaevandamisloa andmise nõusolekut Vabariigi Valitsuselt. Seejärel selgitatakse korralduse vastuvõtmise õiguslikke aluseid ja tuuakse välja kaalutlused otsuse tegemisel. Esmalt antakse ülevaade kohaliku omavalitsuse üksuse seisukohtadest, millega põhjendatakse kaevandamisloa andmisega mittenõustumist. Seisukohtadest nähtuvalt on Saarde vald vastu kaevandamisloa andmisele peamiselt põhjustel, et kaevandamine on vastuolus Saarde valla üldplaneeringuga ning kaevandamine võib ebasoodsalt mõjutada Reiu jõe veerežiimi ja elustikku ning väärtuslikku Reiu jõe ürgoru maastikku. Seejärel on välja toodud Keskkonnaameti (edaspidi KeA) vastuväited Saarde valla seisukohtadele. KeA hinnangul puudub alus osaühingule Lindamäe kaevandamisloa andmisest keelduda, kuna võimalik vastuolu kehtivate planeeringutega ei ole põhjuseks kaevandamisloa andmisest keeldumisele. Sellist kaevandamisloa andmisest keeldumise alust MaaPS ette ei näe. Kuivõrd planeeringute muutmine ei ole välistatud, puudub objektiivne takistus kaevandamisloa andmiseks ka juhul, kui see on vastuolus planeeringuga. Skepast&Puhkim OÜ poolt koostatud ekspertarvamuse „Tõitoja liivakarjääris kaevandamisega kaasnevad keskkonnamõjud ja nende keskkonnameetmed“ kohaselt ei avalda kaevandamine mõju Reiu jõe veerežiimile ning ekspertarvamuses välja toodud keskkonnameetmete rakendamisel on võimalik kaevandamisega kaasnevaid mõjusid (sh ümbritsevale elustikule) minimeerida. Järgnevalt käsitletakse riigi huvi mõistet. Ülekaaluka riigi huvi olemasolu hindamiseks on vajalik sisustada riigi huvi mõiste. MaaPS ei defineeri ega ava ka muul moel mõiste riigi huvi sisu. MaaPS § 1 lg 1 kohaselt on käesoleva seaduse eesmärk tagada maapõue säästlik ja 2 majanduslikult otstarbekas kasutamine ning seejuures tekkivate keskkonnahäiringute vähendamine võimalikult suures ulatuses. Seaduse eesmärgist kantuna tuleb sisustada ka riigi huvi mõiste. Edasi käsitletakse esmalt riigi huvi maapõue valdkonnas laiemalt. Selle alusel on võimalik ka sisustada riigi huvi konkreetsetes maardlates kaevandamislubade andmiseks. Maapõue valdkond on jagatud Keskkonnaministeeriumi (edaspidi KeM) ja Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi (edaspidi MKM) vahel. MKM-i valitsemisalasse kuulub Vabariigi Valitsuse seaduse (edaspidi VVS) § 63 lg 1 kohaselt riigi majanduspoliitika väljatöötamine ning elluviimine maapõueressursside, ehituse ja transpordi valdkonnas. Sinna hulka kuulub ka riiklikult tähtsate taristuobjektide ehitus ja korrashoid ning sellel eesmärgil ehitusmaavarade tulevikuvajaduste prognoosimine. KeM valitsemisalasse kuulub VVS § 61 lg 1 kohaselt muuhulgas riigi keskkonna- ja looduskaitse korraldamine, loodusvarade kasutamise kaitse, taastootmise ja arvestamise korraldamine. Nende ülesannete hulka kuulub ka maapõue säästliku ja otstarbeka kasutamise planeerimine ja elluviimine. VVS muutmise seaduse muutmise eelnõu võeti vastu Riigikogus 17. juunil 2020. Maapõuevaldkonna koordineerimise struktuuri korrastamine ja vastutusvaldkondade täpsem paikapanek andis MKM-ile mandaadi sotsiaalmajanduslikult põhjendatud riikliku huvi määratlemisel nii maapõue uurimistegevuse suunamisel kui olemasolevate geoloogilise uuringu ja maavarade kaevandamise lubade taotluste menetlusprotsesse silmas pidades. Riigi huvi hindamisel konkreetse juhtumi põhiselt lähtutakse muuhulgas KeM-i ning MKM-i arvamusest. MKM ja KeM on asunud seisukohale, et kaevandamisloa andmine Tõitoja liivakarjääri mäeeraldisele on riigi huvi arvestades põhjendatud. MaaPS § 55 lg 5 kohaselt võib loa andja keelduda Vabariigi Valitsuse nõusoleku taotlemisest, kui valdkonna eest vastutava ministri hinnangul loa andmiseks riigi huvi ilmselgelt puudub. MKM ja keskkonnaminister on seisukohal, et kaevandamisloa andmine on vajalik, sest kuivõrd Tõitoja liivakarjääri mäeeraldis asub kavandatavaid ehitusobjekte arvestades soodsas asukohas, siis on võimalik tagada avalikes huvides riikliku infrastruktuuri ehitus minimaalsete transpordikuludega ja väikese transpordist põhjustatud keskkonnamõjuga. Korralduses on käsitletud põhjalikumalt MKM-i ja KeM-i seisukohti, kaalutakse omavahel riigi huvi ja kohaliku kogukonna huvi ning põhjendatakse riigi huvi ülekaalukust. Kaalumise tulemusel selgub, et kaevandamisloa andmiseks on olemas ülekaalukas riigi huvi. Kaevandamisloa andmine Tõitoja liivakarjääri mäeeraldisele on riigi huvi aspektist põhjendatud, sest taotletav mäeeraldis paikneb kavandatavaid tee-ehituslikke projekte ja maavara veokauguseid arvestades soodsas asukohas ning Keskkonnaameti hinnangul on Tõitoja liivakarjääri teeninduspiirkonnas täiteliiva varustuskindlus tagatud vaid 6 aastaks. Ülekaalukas riigi huvi on kasutada ehitusmaavara asukohtades, mis paiknevad nende ehitusobjektide läheduses, mille ehitamiseks konkreetset maavara vajatakse. Pikkade distantside massveod on kahjulikud nii majanduslikel, keskkonnakaitselistel kui ka liiklusohutusega seotud põhjustel. Oluline on samuti see, et taotletav Tõitoja liivakarjääri mäeeraldis ei asu kinnismälestisel, muinsuskaitsealal või selle kaitsevööndis. Taotletav ala ei asu tiheasustusalal. Samuti ei jää 3 taotletava ala vahetusse lähedusse Natura 2000 võrgustiku alasid ega pindalalisi kaitstavaid loodusobjekte. Maavara kaevandamise majandusliku ja sotsiaalse mõjuna mõistetakse maavara kaevandamise ja töötlemisega otseselt või kaudselt kaasnevat mõju tervikuna kogu ühiskonnale. Mõju sihtrühmadeks on ennekõike mõjupiirkonna elanikud, ettevõtted ja kohalik omavalitsuse üksus. Tööstusest võidavad ennekõike ettevõtted, karjääri lähipiirkonna elanikud on aga kaevandamisest kaevandamistegevuse perioodi jooksul häiritud. Kavandatava tegevusega kaasnev otsene keskkonnasurve (müra, vibratsioon, õhusaaste) avaldub kaudse mõjuna elukeskkonnale ning elanike tervisele. Nimetatud mõjusid on võimalik leevendada kaevandamisloa lisatingimuste täitmisega. Mõju piirkonna demograafilisele arengule ette näha ei ole. Samuti ei avaldu eeldatavalt negatiivset mõju tööhõivele ja sissetulekutele ega kohalikule arengule. Positiivset mõju avaldatakse tööhõivele uute töökohtade tekkimisega karjääri ja maavara transpordiks. Otseste maksudena laekuvad füüsilise isiku tulumaks ja ettevõtte tulumaks. MaaPS § 11 lg 1 p 1 kohaselt kuulub mäeeraldise piires olev maavara aluspõhja maavarana riigile. Täiteliiv ei ole aluspõhja maavara, kui antud juhul asub taotletav mäeeraldus riigimaal ja kuulub seega riigile. Riigile kuuluva maavaravaru kaevandamisõiguse eest maksab loa omaja maavara kaevandamisõiguse tasu vastavalt keskkonnatasude seaduses ja Vabariigi Valitsuse 07.07.2016 määruses nr 75 „Riigile kuuluva maavara kaevandamisõiguse tasumäärad“ sätestatud tasumääradele. Arvestades, et mäeeraldise piires on 673 000 m3 kaevandatavat täiteliiva aktiivset tarbevaru, on maavara kaevandamisõiguse tasu sellise koguse maavaravaru kaevandamise eest selle aasta tasumäära (perioodiks 01.01.2021 – 31.12.2021 kehtestatud tasumäär täiteliivale on 0,47 eurot/m3) järgi 673 000 x 0,47 = 316 310 eurot. Summad laekuvad riigi (eeldatavalt 100 950 eurot) ja mõjupiirkonna kohaliku omavalitsuse üksuse eelarvesse (eeldatavalt 215 360 eurot) vastavalt keskkonnatasude seadusele. Riigieelarvesse laekuvat raha tuleb keskkonnatasude seaduse kohaselt kasutada sihtotstarbeliselt. Kohaliku omavalitsuse üksuse eelarvesse laekuva raha kasutamise sihtotstarvet ei ole määratud. Kaevandamisõiguse tasude osakaal kohalike omavalitsuste eelarves varieerub märkimisväärselt. Peamiselt võidavad nendest kaevandustega maapiirkondade vallad, eriti aktiivsel kaevandamise ajal. Seega saab kaevandamisest kohalikule omavalitsusele laekuvat maksutulu kasutada kogu omavalitsuses elavatele inimeste hüvanguks ja riigieelarvesse laekuvat maksutulu vastavalt määratud sihtotstarbele. Keskkonnamõju eelhinnangu eelnõu kohaselt ei kaasne kavandatava tegevusega olulist keskkonnamõju. Tekkivad keskkonnamõjud on kaevandamisloa lisatingimustega välistatavad või minimeeritavad. Järgnevalt on korralduse resolutiivosa, millega otsustatakse anda Vabariigi Valitsuse nõusolek kaevandamisloa andmiseks osaühingule Lindamäe Tõitoja liivamaardla Tõitoja liivakarjääri mäeeraldisel. Seejärel esitatakse vaidlustamisviide ning lõpuks isikud ja asutused, kellele korraldus teatavaks tehakse. 4 4. Korralduse mõju ja selle rakendamiseks vajalikud kulutused Korralduse vastuvõtmisel saab Keskkonnaamet otsustada kaevandamisloa andmise üle Tõitoja liivamaardla Tõitoja liivakarjääri mäeeraldisel. Korralduse andmisega ei kaasne täiendavaid rahalisi kulutusi. 5. Korralduse kooskõlastamine Täiendatakse pärast arvamuste saamist. 6. Korralduse jõustumine Korraldus jõustub üldises korras. (allkirjastatud digitaalselt) Taavi Aas Minister 5
Allikas: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel