Rahandusministeerium Teie 22.07.2021 nr RAM/21-0337/-3K
[email protected]
Suur-Ameerika 1 Meie 18.08.2021 nr 2-7/21-0337/4485
10122, Tallinn
Riigieelarve seaduse muutmise seaduse eelnõu
Austatud minister
Kooskõlastame riigieelarve seaduse muutmise seaduse eelnõu märkustega arvestamisel.
Toetame riigieelarve arusaadavuse ja läbipaistvuse ning Riigikogu eelarvelise otsuseõiguse
suurendamist. Juhime tähelepanu, et ulatuslikke muudatusi ei saa teha kiirustades ning
tulemuspõhise eelarvestamise eesmärgipärane rakendamine vajab terviklikku käsitlust.
Enne muudatuste jõustumist peab olema loodud automatiseeritud IT tehniline tugi. Kuni vastava
võimekuse loomiseni tuleb rakendamine edasi lükata.
Muudatusega on oluline säilitada eelarve paindlikkus ja võime keskkonnaga kohaneda.
Tunnustame Rahandusministeeriumi kiireloomuliste sammude eest, mille eesmärk on parandada
eelarve läbipaistvust ja arusaadavust, kuid palume arvestada järgnevaid sisulisi märkusi ning
ettepanekuid, mis loovad eelduse, et muudatustel on soovitud mõju.
1) Muutuva keskkonnaga kohanemisvõime on riigi strateegiline eelis, mille vähenemist ei
saa lubada.
Riigieelarve seaduse muutmise seaduse eelnõus on piisava tähelepanuta jäänud mõjud riigi
paindlikkusele ja võimekusele muutuvale keskkonnale reageerida. Senisest oluliselt suurem osa
otsuseid vajavad Riigikogu heakskiitu. Pole aga selge, kust tulevad ressursid vastavate muudatuste
ettevalmistamiseks ning kuidas tagatakse muudatusettepanekute menetlemine piisava kiirusega
(päevadega, sh aastaringselt).
Juhime tähelepanu, et kavandatavad muudatused vähendavad oluliselt eelarve paindlikkust.
Eelnõus (§ 1 punkt 20) pakutud ühe miljoni euroline ületamise piirmäär Majandus- ja
Kommunikatsiooniministeeriumi valitsemisalas on liiga madal, sest nii transpordi,
ettevõtluse kui teadmussiirde programmide tegevuste mahud on väga suured (näiteks
Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 625 6342 /
[email protected] / www.mkm.ee
Registrikood 70003158
transpordi infrastruktuuri objektid). Teeme ettepaneku antud piirmäära oluliselt
suurendada.
Üle kümne miljoni euro maksvate investeeringute kinnitamine riigieelarves objektide
kaupa toob kaasa väiksema paindlikkuse eelarve kasutamisel ja muutmisel. Näiteks praegu
on IT investeeringute ja tegevuskulude vahel programmi sees võimalik muudatusi teha
ministri otsusega. Kui nüüd IT investeeringud üle valitsemisala ületavad kümne miljoni
euro piiri (erinevatest allikatest kokku), siis saab seda eelarvet muuta vaid Riigikogus
seaduse muutmise teel, isegi siis, kui limiteeritud vahenditest moodustuv eelarve jääb sellel
objektil alla kümne miljoni euro. Paindlikkuse vähenemine puudutab ka kinnisasjaga
seotud investeeringute objekte, mille eelarveid saab täna muuta neli korda aastas valitsuse
otsusega, eelnõu järgi aga liiguks see otsustusõigus Riigikogule ja muutmisvõimalus oleks
vaid kord aastas. Probleem ei ole otsustajas, vaid iga muutuse puhul on saanud kriitiliseks
otsustamiskiirus s.t et muutusi saaks teha päevadega.
Eelnõu ei selgita piisava detailsusega, kuidas toimub tegevuse eelarve muutmine, kui eelarve
sisaldab finantseerimist nii riigieelarvest kui ka välisvahenditest.
Säilitamaks riigi paindlikkust ja otsustusvõimelisust teeme ettepaneku:
- oluliselt tõsta piirmäärasid, millest alates on vajalik Riigikogu heakskiit. Teeme
ettepaneku, et riigieelarvega kindlaks määratud programmi tegevuste piirmääraga mahtu
on lubatud ületada kuni 30 protsenti ning loobuda summalisest piirmäärast,
- töötada välja juhendmaterjalid eelarvemuudatuste ettevalmistamiseks ja menetlemiseks (sh
arvestades erinevate rahastusallikate eripärasid),
- selgitada, kuidas on tagatud piisavalt kiire otsustusvõime (sh aastaringselt).
2) Sisuliste eelarveotsuste toetamiseks on riigieelarve seaduse detailsuse kasvu korral vaja
luua täiendavad juhtimislahendused, mis tagavad eelarve ülevaatlikkuse ja
arusaadavuse.
Juhime tähelepanu, et kuigi eelnõuga kavandatav muudatus, mille kohaselt liigendatakse
riigieelarve kulud tulemusvaldkondade ja programmi tegevuste kaupa suurendab eelarve
detailsust, siis see ei pruugi kaasa tuua sisulisemaid eelarveotsuseid, mis on üks peamisi Riigikogu
soovitud eesmärke.
Suuremast detailsusest hoolimata on kriitiline säilitada eelarve süsteemsus ja ülevaatlikkus, mis
tagab eelarve läbipaistvuse ja arusaadavuse. Arvestades, et tegevuspõhine detailsus kasvab
kaheksakordselt ehk praeguse 38 programmi asemel tekib valitsemisalade eelarvetesse kokku 312
programmi tegevust koos mõõdikute infoga, siis niivõrd mahuka infoga varustamine eeldab
infotehnoloogilist tuge, mis tuleb eelisjärjekorras vastavalt rakendada ja pakkuda igakülgset tuge.
Riigi pikaajalisele strateegiale õigusliku aluse loomine on õige samm, aga ebaselgeks jääb selle
seos eelarvestamisega. Juhime tähelepanu, et Eesti eelarvesüsteemi on kritiseeritud selle nõrga
seotusega strateegilise planeerimisega. Eelarvestamise ja riigi pikaajalise strateegia tugevam
sidumine võib soodustada riigi tervikvaatest olulisi otsuseid ja kollektiivset pühendumist.
Strateegilise planeerimise ja eelarveprotsess tuleb muuta ettevaatavaks juhtimisinstrumendiks, mis
aitab suurendada Eesti konkurentsivõimet ja elanike heaolu.
Soovitame Rahandusministeeriumil põhjalikumalt analüüsida, millise detailsusega ja millised
andmed on vajalikud eelarveotsuste langetamiseks Riigikogu tasemel. Eelarveotsuste tegemisel
peab arvestama, millises ulatuses on juba kohustusi võetud.
2 (4)
3) Riigieelarve seaduse detailsuse kasvu korral vaja luua täiendavad juhtimislahendused,
mis võimaldavad automatiseeritud eelarve jälgimist nii tulemusvaldkonna kui
programmi tegevuse tasemel ministeeriumide üleselt.
Vastavalt seadusemuudatusele on vaja viia eelarve täitmise jälgimine oluliselt detailsemaks
programmi tegevuste tasemele. Jätkuvalt säilib vajadus jälgida eelarve täitmist tulemusvaldkonna
tasemel, kusjuures tulemusvaldkond on jagatud mitme erineva programmi ja ka erinevate
ministeeriumite vahel. Kõik osapooled peavad igapäevaselt teadma, mis teiste osapoolte tegevuste
eelarvetes on toimunud. Selleks on vaja tehnilist lahendust ja praeguste Exceli tabelitega ei saa
seda enam korraldada.
Tegevuse eelarve ületäitmise korral on koheselt vaja määrata tegevus, kus kulusid enam
planeeritud mahus teha ei tohi. Kusjuures selle tegevuse kokku leppimine eeldab ministeeriumide
ülest koostööd. Sellise koostöö ja kommunikatsiooni korraldamine on uus igapäevane kriitilise
tähtsusega ülesanne. Kusjuures otsused peavad liikuma läbi kõigi otsustustasandite väga piiratud
ajaga ning info peab liikuma kõigi puudutatud osapoolteni.
Problemaatilised on näiteks välisvahendite tagasinõuded, kus toetussumma muutub
etteplaneerimatult riigieelarveliseks vahendiks ja tagasinõutud tekitab tegevuses ülekulu. Viimaste
aastate praktika on näidanud, et riigihangete tagasinõuded võivad küündida miljonitesse
eurodesse.
Palume täiendada seletuskirja selgitustega, millised lahendused on ette nähtud eelarve jälgimiseks
ning kuidas tagatakse piisav personal eelarve jälgimiseks ja eelarve muudatuste menetlemiseks.
4) Riigieelarve seaduse detailsuse kasv toob kaasa halduskulude kasvu.
Tegevuspõhine eelarvestamine on juba hetkel töömahukaks. Eelarvestamise alusandmed tulevad
küll infosüsteemist KAIS, kuid need andmed ei ole otsekasutatavad, vaid neid peab käsitsi
töötlema ja muutma arusaadvaks ka igale osapoolele. Selleks, et jälgida eelarve täitmist programmi
tegevuste lõikes, tuleb kõik asutuste finantstehingud pidevalt KAISis mudeldada, mis on väga
töömahukas ja ajakulukas. Seni on asutused eelarve täitmist programmide lõikes jälginud kas
poolaasta või kvartali lõikes. Nüüd osutub vajalikuks vähemalt igakuuline või veelgi sagedasem
täitmise andmete mudeldamine (palju detailsemal tasemel), mis toob tahes-tahtmata kaasa
inimressursi vajaduse kasvu, mis toob omakorda kaasa tööjõukulude kasvu olukorras, kus
valitsemisaladele anti ülesanne oma kulusid kärpida.
Meie hinnangul lisab eelarve detailsuse suurendamine töömahtu kasvu kohe vahetult peale seaduse
muutmist, kui ka pikaajaliselt. Väga palju töömahukamaks muutub ka valitsemisala eelarve
jääkide ülekandmine järgmisesse eelarveaastasse. Juba sel aastal, kui valitsemisala kandis eelarve
jäägid üle programmide lõikes ning ministrid jaotasid need seejärel asutuste vahel ja majandusliku
sisu järgi, kasvas töömaht märgatavalt võrreldes sellega, kuidas sai kanda jääke üle enne
tegevuspõhist (st programmide põhist) eelarvestamist. Seda enam veel nüüd, kui tuleb hakata jääke
üle viima senise 6 programmi asemel 44 programmi tegevuse lõikes. Enamus programmi
tegevustest jagunevad MKMi valitsemisalas mitme asutuse vahel. Igaüks neist võib jaguneda veel
ka majandusliku sisu järgi kuni kolmeks-neljaks (tegevus- või investeeringutoetus, tööjõu- või
majandamiskulu).
Vabariigi Valitsuse reservist vahendite taotluse koostamisel ei piisa enam kulude sisu järgi
programmi määramisest. Nüüd tuleb kulud kindlasti mudeldada, et saada teada, millistesse
programmi tegevustesse need jõuavad. Alles seejärel saab taotluse vormistada.
3 (4)
Palume täiendada seletuskirja ja kajastada negatiivne mõju halduskuludele ning nende
katteallikad.
5) Planeerimisprotsesside ühendamine ei taga halduskoormuse vähenemist.
Toetame kahe planeerimisprotsessi ühendamist, kuid ei nõustu hinnanguga, et see vähendab
halduskoormust. Eelnõust ei selgu, millise detailsusega infot ja kuidas tuleb valitsemisaladel
esitada kevadiseks majandusprognoosiks. Kui see jääb samaks kui seni, siis töökoormus
valitsemisaladele ja allasutustele ei vähene.
Veel palume põhjalikult läbi mõelda, mis tähtaegadeks oodatakse valitsemisaladelt infot sügisese
majandusprognoosi, riigi eelarvestrateegia ja riigieelarve koostamiseks (sh lisataotlused). Juba
praegu on meil suuri raskusi andmete kokku saamisega sügiseseks majandusprognoosiks ja
riigieelarve täpsustamiseks, sest info kogumine peab toimuma puhkuste perioodil ehk juulis-
augustis. Palume seletuskirja täiendada.
6) Metoodika muudatuse rakendamiseks on vajalik ette näha piisav aeg ja tugi.
Seletuskirja kohaselt on probleemiks senise metoodika ebaühtlane rakendamine, kus programmid
aga ka programmide tegevused on kohati sõnastatud liiga üldiselt. Palume täiendada seletuskirja
nii, et see selgitaks rohkemate näidetega eelnõu muudatuste mõju ja ootuspärast eelarve kirjeldust.
Metoodika ühtlasemaks rakendamiseks vajame metoodilist tuge Rahandusministeeriumilt ja
mõistlikku aega muudatuste teostamiseks.
7) Konkreetsed muudatusettepanekud.
Eelnõu § 2. Seaduse jõustumine: jõustumise aastaks peaks olema 2021, mitte 2022.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Taavi Aas
majandus- ja taristuminister
(allkirjastatud digitaalselt)
Andres Sutt
ettevõtlus- ja infotehnoloogiaminister
Joonas Pärenson
639 7661
[email protected]
4 (4)