dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium
Väljaminev kiriAvalik

Riigieelarve seaduse muutmise seaduse eelnõu

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium · 18. august 2021
Viit
2-7/21-0337/4485
Registreeritud
18. august 2021
Dokumendi liik
Väljaminev kiri
Adressaat
Rahandusministeerium
Saabumis/saatmisviis
EIS
Funktsioon
2/S Õigusalane teenindamine
Sari
2-7/S Ettepanekud, arvamused ja seisukohad ministeeriumile kooskõlastamiseks saadetud õigusaktide/dokumentide eelnõude kohta
Toimik
2-7/21-0006
Vastutaja
Keit Kaadu (Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, Kantsleri valdkond, Strateegilise planeerimise osakond)

Failid

  • 📎2-721-03374485 18.08.2021 Väljaminev kiri.asice399 KB

Sisu (failidest)

Rahandusministeerium Teie 22.07.2021 nr RAM/21-0337/-3K [email protected] Suur-Ameerika 1 Meie 18.08.2021 nr 2-7/21-0337/4485 10122, Tallinn Riigieelarve seaduse muutmise seaduse eelnõu Austatud minister Kooskõlastame riigieelarve seaduse muutmise seaduse eelnõu märkustega arvestamisel. Toetame riigieelarve arusaadavuse ja läbipaistvuse ning Riigikogu eelarvelise otsuseõiguse suurendamist. Juhime tähelepanu, et ulatuslikke muudatusi ei saa teha kiirustades ning tulemuspõhise eelarvestamise eesmärgipärane rakendamine vajab terviklikku käsitlust. Enne muudatuste jõustumist peab olema loodud automatiseeritud IT tehniline tugi. Kuni vastava võimekuse loomiseni tuleb rakendamine edasi lükata. Muudatusega on oluline säilitada eelarve paindlikkus ja võime keskkonnaga kohaneda. Tunnustame Rahandusministeeriumi kiireloomuliste sammude eest, mille eesmärk on parandada eelarve läbipaistvust ja arusaadavust, kuid palume arvestada järgnevaid sisulisi märkusi ning ettepanekuid, mis loovad eelduse, et muudatustel on soovitud mõju. 1) Muutuva keskkonnaga kohanemisvõime on riigi strateegiline eelis, mille vähenemist ei saa lubada. Riigieelarve seaduse muutmise seaduse eelnõus on piisava tähelepanuta jäänud mõjud riigi paindlikkusele ja võimekusele muutuvale keskkonnale reageerida. Senisest oluliselt suurem osa otsuseid vajavad Riigikogu heakskiitu. Pole aga selge, kust tulevad ressursid vastavate muudatuste ettevalmistamiseks ning kuidas tagatakse muudatusettepanekute menetlemine piisava kiirusega (päevadega, sh aastaringselt). Juhime tähelepanu, et kavandatavad muudatused vähendavad oluliselt eelarve paindlikkust.  Eelnõus (§ 1 punkt 20) pakutud ühe miljoni euroline ületamise piirmäär Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi valitsemisalas on liiga madal, sest nii transpordi, ettevõtluse kui teadmussiirde programmide tegevuste mahud on väga suured (näiteks Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 625 6342 / [email protected] / www.mkm.ee Registrikood 70003158 transpordi infrastruktuuri objektid). Teeme ettepaneku antud piirmäära oluliselt suurendada.  Üle kümne miljoni euro maksvate investeeringute kinnitamine riigieelarves objektide kaupa toob kaasa väiksema paindlikkuse eelarve kasutamisel ja muutmisel. Näiteks praegu on IT investeeringute ja tegevuskulude vahel programmi sees võimalik muudatusi teha ministri otsusega. Kui nüüd IT investeeringud üle valitsemisala ületavad kümne miljoni euro piiri (erinevatest allikatest kokku), siis saab seda eelarvet muuta vaid Riigikogus seaduse muutmise teel, isegi siis, kui limiteeritud vahenditest moodustuv eelarve jääb sellel objektil alla kümne miljoni euro. Paindlikkuse vähenemine puudutab ka kinnisasjaga seotud investeeringute objekte, mille eelarveid saab täna muuta neli korda aastas valitsuse otsusega, eelnõu järgi aga liiguks see otsustusõigus Riigikogule ja muutmisvõimalus oleks vaid kord aastas. Probleem ei ole otsustajas, vaid iga muutuse puhul on saanud kriitiliseks otsustamiskiirus s.t et muutusi saaks teha päevadega. Eelnõu ei selgita piisava detailsusega, kuidas toimub tegevuse eelarve muutmine, kui eelarve sisaldab finantseerimist nii riigieelarvest kui ka välisvahenditest. Säilitamaks riigi paindlikkust ja otsustusvõimelisust teeme ettepaneku: - oluliselt tõsta piirmäärasid, millest alates on vajalik Riigikogu heakskiit. Teeme ettepaneku, et riigieelarvega kindlaks määratud programmi tegevuste piirmääraga mahtu on lubatud ületada kuni 30 protsenti ning loobuda summalisest piirmäärast, - töötada välja juhendmaterjalid eelarvemuudatuste ettevalmistamiseks ja menetlemiseks (sh arvestades erinevate rahastusallikate eripärasid), - selgitada, kuidas on tagatud piisavalt kiire otsustusvõime (sh aastaringselt). 2) Sisuliste eelarveotsuste toetamiseks on riigieelarve seaduse detailsuse kasvu korral vaja luua täiendavad juhtimislahendused, mis tagavad eelarve ülevaatlikkuse ja arusaadavuse. Juhime tähelepanu, et kuigi eelnõuga kavandatav muudatus, mille kohaselt liigendatakse riigieelarve kulud tulemusvaldkondade ja programmi tegevuste kaupa suurendab eelarve detailsust, siis see ei pruugi kaasa tuua sisulisemaid eelarveotsuseid, mis on üks peamisi Riigikogu soovitud eesmärke. Suuremast detailsusest hoolimata on kriitiline säilitada eelarve süsteemsus ja ülevaatlikkus, mis tagab eelarve läbipaistvuse ja arusaadavuse. Arvestades, et tegevuspõhine detailsus kasvab kaheksakordselt ehk praeguse 38 programmi asemel tekib valitsemisalade eelarvetesse kokku 312 programmi tegevust koos mõõdikute infoga, siis niivõrd mahuka infoga varustamine eeldab infotehnoloogilist tuge, mis tuleb eelisjärjekorras vastavalt rakendada ja pakkuda igakülgset tuge. Riigi pikaajalisele strateegiale õigusliku aluse loomine on õige samm, aga ebaselgeks jääb selle seos eelarvestamisega. Juhime tähelepanu, et Eesti eelarvesüsteemi on kritiseeritud selle nõrga seotusega strateegilise planeerimisega. Eelarvestamise ja riigi pikaajalise strateegia tugevam sidumine võib soodustada riigi tervikvaatest olulisi otsuseid ja kollektiivset pühendumist. Strateegilise planeerimise ja eelarveprotsess tuleb muuta ettevaatavaks juhtimisinstrumendiks, mis aitab suurendada Eesti konkurentsivõimet ja elanike heaolu. Soovitame Rahandusministeeriumil põhjalikumalt analüüsida, millise detailsusega ja millised andmed on vajalikud eelarveotsuste langetamiseks Riigikogu tasemel. Eelarveotsuste tegemisel peab arvestama, millises ulatuses on juba kohustusi võetud. 2 (4) 3) Riigieelarve seaduse detailsuse kasvu korral vaja luua täiendavad juhtimislahendused, mis võimaldavad automatiseeritud eelarve jälgimist nii tulemusvaldkonna kui programmi tegevuse tasemel ministeeriumide üleselt. Vastavalt seadusemuudatusele on vaja viia eelarve täitmise jälgimine oluliselt detailsemaks programmi tegevuste tasemele. Jätkuvalt säilib vajadus jälgida eelarve täitmist tulemusvaldkonna tasemel, kusjuures tulemusvaldkond on jagatud mitme erineva programmi ja ka erinevate ministeeriumite vahel. Kõik osapooled peavad igapäevaselt teadma, mis teiste osapoolte tegevuste eelarvetes on toimunud. Selleks on vaja tehnilist lahendust ja praeguste Exceli tabelitega ei saa seda enam korraldada. Tegevuse eelarve ületäitmise korral on koheselt vaja määrata tegevus, kus kulusid enam planeeritud mahus teha ei tohi. Kusjuures selle tegevuse kokku leppimine eeldab ministeeriumide ülest koostööd. Sellise koostöö ja kommunikatsiooni korraldamine on uus igapäevane kriitilise tähtsusega ülesanne. Kusjuures otsused peavad liikuma läbi kõigi otsustustasandite väga piiratud ajaga ning info peab liikuma kõigi puudutatud osapoolteni. Problemaatilised on näiteks välisvahendite tagasinõuded, kus toetussumma muutub etteplaneerimatult riigieelarveliseks vahendiks ja tagasinõutud tekitab tegevuses ülekulu. Viimaste aastate praktika on näidanud, et riigihangete tagasinõuded võivad küündida miljonitesse eurodesse. Palume täiendada seletuskirja selgitustega, millised lahendused on ette nähtud eelarve jälgimiseks ning kuidas tagatakse piisav personal eelarve jälgimiseks ja eelarve muudatuste menetlemiseks. 4) Riigieelarve seaduse detailsuse kasv toob kaasa halduskulude kasvu. Tegevuspõhine eelarvestamine on juba hetkel töömahukaks. Eelarvestamise alusandmed tulevad küll infosüsteemist KAIS, kuid need andmed ei ole otsekasutatavad, vaid neid peab käsitsi töötlema ja muutma arusaadvaks ka igale osapoolele. Selleks, et jälgida eelarve täitmist programmi tegevuste lõikes, tuleb kõik asutuste finantstehingud pidevalt KAISis mudeldada, mis on väga töömahukas ja ajakulukas. Seni on asutused eelarve täitmist programmide lõikes jälginud kas poolaasta või kvartali lõikes. Nüüd osutub vajalikuks vähemalt igakuuline või veelgi sagedasem täitmise andmete mudeldamine (palju detailsemal tasemel), mis toob tahes-tahtmata kaasa inimressursi vajaduse kasvu, mis toob omakorda kaasa tööjõukulude kasvu olukorras, kus valitsemisaladele anti ülesanne oma kulusid kärpida. Meie hinnangul lisab eelarve detailsuse suurendamine töömahtu kasvu kohe vahetult peale seaduse muutmist, kui ka pikaajaliselt. Väga palju töömahukamaks muutub ka valitsemisala eelarve jääkide ülekandmine järgmisesse eelarveaastasse. Juba sel aastal, kui valitsemisala kandis eelarve jäägid üle programmide lõikes ning ministrid jaotasid need seejärel asutuste vahel ja majandusliku sisu järgi, kasvas töömaht märgatavalt võrreldes sellega, kuidas sai kanda jääke üle enne tegevuspõhist (st programmide põhist) eelarvestamist. Seda enam veel nüüd, kui tuleb hakata jääke üle viima senise 6 programmi asemel 44 programmi tegevuse lõikes. Enamus programmi tegevustest jagunevad MKMi valitsemisalas mitme asutuse vahel. Igaüks neist võib jaguneda veel ka majandusliku sisu järgi kuni kolmeks-neljaks (tegevus- või investeeringutoetus, tööjõu- või majandamiskulu). Vabariigi Valitsuse reservist vahendite taotluse koostamisel ei piisa enam kulude sisu järgi programmi määramisest. Nüüd tuleb kulud kindlasti mudeldada, et saada teada, millistesse programmi tegevustesse need jõuavad. Alles seejärel saab taotluse vormistada. 3 (4) Palume täiendada seletuskirja ja kajastada negatiivne mõju halduskuludele ning nende katteallikad. 5) Planeerimisprotsesside ühendamine ei taga halduskoormuse vähenemist. Toetame kahe planeerimisprotsessi ühendamist, kuid ei nõustu hinnanguga, et see vähendab halduskoormust. Eelnõust ei selgu, millise detailsusega infot ja kuidas tuleb valitsemisaladel esitada kevadiseks majandusprognoosiks. Kui see jääb samaks kui seni, siis töökoormus valitsemisaladele ja allasutustele ei vähene. Veel palume põhjalikult läbi mõelda, mis tähtaegadeks oodatakse valitsemisaladelt infot sügisese majandusprognoosi, riigi eelarvestrateegia ja riigieelarve koostamiseks (sh lisataotlused). Juba praegu on meil suuri raskusi andmete kokku saamisega sügiseseks majandusprognoosiks ja riigieelarve täpsustamiseks, sest info kogumine peab toimuma puhkuste perioodil ehk juulis- augustis. Palume seletuskirja täiendada. 6) Metoodika muudatuse rakendamiseks on vajalik ette näha piisav aeg ja tugi. Seletuskirja kohaselt on probleemiks senise metoodika ebaühtlane rakendamine, kus programmid aga ka programmide tegevused on kohati sõnastatud liiga üldiselt. Palume täiendada seletuskirja nii, et see selgitaks rohkemate näidetega eelnõu muudatuste mõju ja ootuspärast eelarve kirjeldust. Metoodika ühtlasemaks rakendamiseks vajame metoodilist tuge Rahandusministeeriumilt ja mõistlikku aega muudatuste teostamiseks. 7) Konkreetsed muudatusettepanekud. Eelnõu § 2. Seaduse jõustumine: jõustumise aastaks peaks olema 2021, mitte 2022. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Taavi Aas majandus- ja taristuminister (allkirjastatud digitaalselt) Andres Sutt ettevõtlus- ja infotehnoloogiaminister Joonas Pärenson 639 7661 [email protected] 4 (4)
Allikas: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel