Versioon 30.03.2021 /// TÖÖ NR 20003633
Vana-Narva mnt ja Saha-Loo tee eelprojekti
Keskkonnamõjude eelhinnang
Töö nr 20003633 Tartu-Tallinn 2020
Ethel Simmul
Keskkonnaspetsialist
Jaak Järvekülg
Keskkonnaekspert, projektijuht
Juhan Ruut
Keskkonnaekspert (litsents: KMH0155)
Vana-Narva mnt ja Saha-Loo tee eelprojekti 2
Keskkonnamõjude eelhinnang
SISUKORD
SISUKORD ................................................................................................................................... 2
1. SISSEJUHATUS ................................................................................................................... 3
2. TAUST JA SEADUSANDLIKUD ASPEKTID ....................................................................... 5
3. KAVANDATAVA TEGEVUSE KIRJELDUS ........................................................................ 8
4. PROJEKTI ASUKOHT JA MÕJUTATAV KESKKOND ....................................................... 9
5. VÕIMALIKU KESKKONNAMÕJU KIRJELDUS, HINNANG MÕJU OLULISUSELE ....... 18
5.1. Kavandatava tegevuse seosed asjakohaste strateegiliste planeerimisdokumentidega
18
5.2. Mõju kultuuriväärtustele .............................................................................................. 19
5.3. Võõrliigid ...................................................................................................................... 20
5.4. Mõju põhja- ja pinnaveele ........................................................................................... 21
5.5. Müra ............................................................................................................................ 22
5.6. Õhukvaliteet ................................................................................................................ 22
5.7. Valgusreostus .............................................................................................................. 23
5.8. Jäätmekäitlus, energiamahukus ja loodusvarade kasutamine.................................... 23
5.9. Avariiolukorrad ............................................................................................................ 23
6. JÄRELDUS, KESKKONNAMEETMED .............................................................................. 24
Vana-Narva mnt ja Saha-Loo tee eelprojekti 3
Keskkonnamõjude eelhinnang
1. SISSEJUHATUS
Käesolevaks tööks on keskkonnaalane konsultatsioon Vana-Narva mnt lõigu ning
Saha-Loo teelõigu projekti koosseisus. Rekonstrueeritavad lõigud paiknevad Harju
maakonnas, Vana-Narva mnt rekonstrueeritav lõik asub Viimsi valla territooriumil (pikkus
ca 1,0 km) ning Saha-Loo tee rekonstrueeritav lõik asub Maardu linnas (pikkus ca 1,3 km,
vt joonis 1.1).
Vastavalt tehnilisele kirjeldusele on projekti eesmärk olemasolevate teelõikude
rekonstrueerimine ja vajadusel laiendamine, mis sisaldab tee katendi ning muldke ha
remonti ja laiendamist (sh bussipeatused, olemasolevad ristmikud ja mahasõidud,
teeületuskohad, kergliiklusteed, vete äravoolusüsteemid, liikluskorraldusvahendite
asendamine jmt), et tõsta liiklusohutuse taset, sõidumugavust ja parandada katendi
kandevõimet. Saha-Loo teel kavandatakse suurema liiklussagedusega ristmikud osaliselt
kanaliseeritavatena (eraldi vasakpöörde rajad). Vana -Narva mnt ja Saha-Loo tee
ristumiskoht kavandatakse üherajalise ringristmikuna.
Käesolev töö on koostatud OÜ Hendrikson & Ko poolt keskkonnaekspert Jaak Järvekülg
juhtimisel. Projektiga hõlmatava ala kohtvaatluse viis läbi Ethel Simmul
(Hendrikson & Ko OÜ) 17.06.2020.
Töös käsitletakse projektiga kavandatavate tegevuste eeldatavalt ebasoodsat mõju
omavaid keskkonnaaspekte ning antakse soovitus KMH algatamise või mitte algatamise
ja ebasoodsate mõjude vältimise osas. Käesolevat aruannet on otsustajal võimalik
kasutada tugimaterjalina keskkonnamõju hindamise (KMH) algatamise vajalikkus e
hindamisel.
Kavandatava tegevuse kirjeldamisel ning hinnangu andmisel on aluseks võetud projekti
tehniline kirjeldus ja Reaalprojekt OÜ poolt koostatud projekti joonis seisuga september
2020.
Vana-Narva mnt ja Saha-Loo tee eelprojekti 4
Keskkonnamõjude eelhinnang
Joonis 1.1 Kavandatava tegevuse asukoht. Aluskaart: Maa-amet 2020
Vana-Narva mnt ja Saha-Loo tee eelprojekti 5
Keskkonnamõjude eelhinnang
2. TAUST JA SEADUSANDLIKUD ASPEKTID
Keskkonnamõju hindamise (KMH) vajadust reguleerib Keskkonnamõju hindamise ja
keskkonnajuhtimissüsteemi seadus (KeHJS), vastu võetud 22.02.2005 1 . Vastavalt
seadusele on keskkonnamõju hindamise vajadus regule eritud järgmiselt:
§ 3. Keskkonnamõju hindamise kohustuslikkus
Keskkonnamõju hinnatakse, kui:
1) taotletakse tegevusluba või selle muutmist ning tegevusloa taotlemise või
muutmise põhjuseks olev kavandatav tegevus toob eeldatavalt kaasa olulise
keskkonnamõju;
2) kavandatakse tegevust, mille korral ei ole objektiivse teabe põhjal välistatud, et
sellega võib kaasneda eraldi või koos muude tegevustega eeldatavalt oluline
ebasoodne mõju Natura 2000 võrgustiku ala kaitse -eesmärgile, ja mis ei ole
otseselt seotud ala kaitsekorraldusega või ei ole selleks otseselt vajalik.
§ 2 1 Keskkonnamõju
Keskkonnamõju käesoleva seaduse tähenduses on kavandatava tegevusega või
strateegilise planeerimisdokumendi elluviimisega eeldatavalt kaasnev vahetu või
kaudne mõju keskkonnale, inimese tervisele ja heaolule, kultuuripärandile või
varale.
§ 2 2 Oluline keskkonnamõju
Keskkonnamõju on oluline, kui see võib eeldatavalt ületada mõjuala
keskkonnataluvust, põhjustada keskkonnas pöördumatuid muutusi või seada ohtu
inimese tervise ja heaolu, kultuuripärandi või vara.
§ 6. Olulise keskkonnamõjuga tegevus
(1) Olulise keskkonnamõjuga tegevus on:
13) kiirtee, 2100 meetri pikkuse või pikema peamaandumisrajaga lennuvälja, üle
kümne kilomeetri pikkuse nelja sõidurajaga tee püstitamine või ühe või kahe
sõidurajaga tee ehitamine vähemalt nelja sõidurajaga teeks;
(2) Kui kavandatav tegevus ei kuulu käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatute hulka,
peab otsustaja andma eelhinnangu selle kohta, kas järgmiste valdkondade
tegevusel on oluline keskkonnamõju:
10) infrastruktuuri ehitamine või kasutamine;
Lisaks KeHJS § 6 lõige 2 nimetatud tegevusvaldkondadele on Vabariigi Valitsuse
määrusega nr 224 kehtestatud täpsustatud loetelu „Tegevusvaldkondade, mille korral
tuleb kaaluda keskkonnamõju hindamise algatamise vajalikkust, täpsustatud loetelu“ 2.
1
https://www.riigiteataja.ee/akt/121122019007
2
https://www.riigiteataja.ee/akt/128012020006
Vana-Narva mnt ja Saha-Loo tee eelprojekti 6
Keskkonnamõjude eelhinnang
Vastavalt VV määrusele:
§ 13. Infrastruktuuri ehitamine
Keskkonnamõju hindamise algatamise vajalikkust tuleb kaaluda infrastruktuuri
ehitamise valdkonda kuuluvate järgmiste tegevuste k orral:
8) tee rajamine või laiendamine, välja arvatud teerajatiste, mahasõitude,
ohutussaarte, kiirendus- ja aeglustusradade, pöörderadade, tagasipöörde kohtade,
ülekäigukohtade, objekti ligipääsuks vajaliku tee, teepeenral asetsevate jalg - ja
jalgrattateede, puhkekohtade ja parklate rajamine või laiendamine ning
keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 6 lõike 1
punktis 13 nimetatud juhul;
§ 15. Muud tegevusvaldkonnad
Keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnang tuleb anda järgmist e muude
tegevuste korral:
8) selline tegevus, mis ei ole otseselt seotud ala kaitsekorraldusega või ei ole
selleks otseselt vajalik, kuid mis võib üksi või koostoimes muu tegevusega
eeldatavalt mõjutada Natura 2000 võrgustiku ala või kaitstavat loodusobjekti.
Käesoleval juhul ei kuulu kavandatav tegevus KeHJS § 6 lõikes 1 loetletud tegevuste
hulka, mille puhul KMH on kohustuslik selle vajadust kaalumata.
Antud juhul on tegu „infrastruktuuri ehitamise või kasutamisega“ (KeHJS § 6 lõige 2, p 10)
ning vastavalt VV määrusele nr 224 §13 p 8 kohase tegevusega (kuna vastavalt
tehnilisele kirjeldusele toimub tee laiendamine).
Seega peab otsustaja andma eelhinnangu selle kohta, kas tegevusel on oluline
keskkonnamõju vastavalt KeHJS § 6 lõige 2. Sellest tulenevat sõltub KMH vajadus
eelhinnangu tulemusest.
Vastavalt KeHJS:
§ 6 1 . Eelhinnang
(1) eelhinnangu andmiseks esitab arendaja koos tegevusloa taotlusega järgmise
teabe:
1) tegevuse eesmärk, iseloom ja füüsilised näitajad ning asjakohasel juhul vajali ke
lammutustööde kirjeldus;
2) tegevuse asukoha kirjeldus, sealhulgas eeldatavalt mõjutatava ala tundlikkus;
3) tegevusega eeldatavalt oluliselt mõjutatavate keskkonnaelementide kirjeldus;
4) olemasolev teave tegevusega eeldatavalt kaasneva olulise keskkonnamõju
kohta, arvestades eeldatavalt tekkivaid jääke ja heiteid ning jäätmeteket, kui see
on asjakohane, ning loodusvarade, eelkõige mulla, maa, maavarade ja vee
kasutamist ning mõju looduslikule mitmekesisusele;
5) muu asjakohane teave, lähtudes käesoleva paragrahvi lõike 5 alusel kehtestatud
nõuetest;
Vana-Narva mnt ja Saha-Loo tee eelprojekti 7
Keskkonnamõjude eelhinnang
6) soovi korral teave kavandatava tegevuse erisuste või võetavate
keskkonnameetmete kohta, millega kavandatakse vältida või ennetada muidu
ilmneda võivat olulist ebasoodsat keskkonnamõju.
(2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud teabe koostamisel peab arendaja
arvestama varasemate asjakohaste hindamiste tulemustega.
(3) Otsustaja annab käesoleva seaduse § 6 lõigetes 2 ja 2 1 nimetatud eelhinnangu
arendaja esitatud ja muu asjakohase teabe alusel ning lähtudes kavandatavast
tegevusest, selle asukohast ning eeldatavast keskkonnamõjust.
(5) Käesoleva seaduse § 6 lõigetes 2 ja 2 1 nimetatud eelhinnangu sisu täpsustatud
nõuded kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega. 3
§ 11. Keskkonnamõju hindamise algatamine ja algatamata jätmine
(2 2 ) Enne käesoleva seaduse § 6 lõikes 2 nimetatud valdkondade tegevuse ja lõikes
21 viidatud tegevuse keskkonnamõju hindamise vajalikkuse üle otsustamist peab
otsustaja küsima seisukohta kõigilt asjaomastelt asutustelt, esitades neile
seisukoha võtmiseks eelhinnangu ning keskkonnamõju hindamise algatamise või
algatamata jätmise otsuse eelnõu.
Käesolev eelhinnang on tellitud Reaalprojekt OÜ poolt Vana-Narva mnt ja Saha-Loo tee
projekti koosseisus ning seda on otsustajal võimalik kasutada tugimaterjalina
keskkonnamõju hindamise algatamise vajalikkuse hindamisel.
Eelhinnangu aruande peatükkides 3-6 on info esitamisel lähtutud Keskkonnaministri
16.08.2017 määrusest nr 31 „Eelhinnangu sisu täpsustatud nõuded“ .
3
https://www.riigiteataja.ee/akt/118082017003
Vana-Narva mnt ja Saha-Loo tee eelprojekti 8
Keskkonnamõjude eelhinnang
3. KAVANDATAVA TEGEVUSE KIRJELDUS
Vastavalt tehnilisele kirjeldusele on projekti eesmärgiks olemasolevate teelõikude
rekonstrueerimine ja vajadusel laiendamine, mis sisaldab tee katendi ning muldke ha
remonti ja laiendamist (sh bussipeatused, olemasolevad ristmikud ja mahasõidud,
teeületuskohad, kergliiklusteed, vete äravoolusüsteemid, liikluskorraldusvahendite
asendamine jmt), et tõsta liiklusohutuse taset, sõidumugavust ja parandada katendi
kandevõimet. Saha-Loo teel kavandatakse suurema liiklussagedusega ristmikud osaliselt
kanaliseeritavatena (eraldi vasakpöörde rajad). Vana -Narva mnt ja Saha-Loo tee
ristumiskohta kavandatakse üherajaline ringristmik.
Kavandatava tegevuse elluviimisel kasutatakse loodusvarasid (nt liiv, kruus ja paekivi).
Tee ja rajatiste ehituseks vajaminev materjal hangitakse maardlatest, millede avamise ja
kasutamise keskkonnamõju on eraldi hinnatud ning projektiala piirkonnast loodusvarade
kasutust ei toimu. Projektiala piirkonnas täiendav ebasoodne mõju puudub.
Energiamahukuse osas on tegemist tavapärase tee-ehitusega, mille energiakulu ei
põhjusta olulisi ebasoodsaid mõjusid.
Kavandava tegevuse potentsiaalseteks tagajärgedeks on heide pinnasesse, õhku ja
vette. Paratamatult tekib tee-ehituse käigus jäätmeid. Samuti kaasneb tee-ehitusega
müra, vibratsiooni ja lõhna levimine lähipiirkondade aladele. Olulise soojuse või kiirguse
tekkimist ette näha ei ole.
Vana-Narva mnt ja Saha-Loo tee eelprojekti 9
Keskkonnamõjude eelhinnang
4. PROJEKTI ASUKOHT JA MÕJUTATAV
KESKKOND
Rekonstrueeritavad lõigud paiknevad Harju maakonnas, Vana -Narva mnt
rekonstrueeritav lõik asub Viimsi valla territooriumil (pikkus ca 1,0 km) ning Saha-Loo tee
rekonstrueeritav lõik asub Maardu linnas (pikkus ca 1,3 km, vt joonis 1.1, ptk 1).
Teed on asfaltkattega, mille katted on amortiseerunud ning valdavalt puudub
kergliiklusteede võrgustik.
Vastavalt Maanteeameti 2020. a loendusandmetele oli T11606 Vana -Narva maantee
Viimsi VV lõigu liikluskoormus 10280 sõidukit ööpäevas (sh 4% raskeliiklust), T11606
Vana-Narva maantee Maardu LV lõigu liikluskoormus 8289 sõidukit ööpäevas (sh 9%
raskeliiklust) ja T1191 Saha-Loo teelõigu liikluskoormus 8837 sõidukit ööpäevas (sh 9%
raskeliiklust).
Maa-ameti geoportaali Maainfo kaardirakenduse andmetel jäävad lähimad eluhooned
(vt joonis 4.1) kavandatavast tegevusest ligikaudu 60 m kaugusele, lisaks jääb ligikaudu
20 m kaugusele tootmismaal asuv kontorihoone (vt joonis 4.2).
Kultuurimälestiste riikliku registri andmete alusel jää b kavandatav tegevus vähesel
määral arheoloogiamälestise Kivikalme (registrinumber: 17540) kinnismälestise
kaitsevööndisse. Lisaks jääb rekonstrueeritavast Saha-Loo teelõigust ca 10 m kaugusele
arheoloogiamälestis Kultusekivi (registrinumber: 18586 , vt joonis 4.4). Keskkonnaregistri
andmetel jääb lähim pärandkultuuri objekt Peeter Suure Merekindluse Iru käigustiku surf
rekonstrueeritavast Vana-Narva mnt lõigust üle 10 m kaugusele (vt joonis 4.3).
Maa-ameti „Karuputke levialad“ kaardirakenduse andmetel jää b rekonstrueeritava
teelõigu (Vana-Narva mnt) vahetusse lähedusse sosnovki karuputke koloonia HJR380
(vt joonis 4.6, 4.7 ja 4.8).
Kavandatav tegevus jääb kaitsmata põhjaveega alale. Lähim puurkaev (PRK0016559)
jääb kavandatavast tegevusest ca 50 m kaugusele ning puurkaevule on moodustatud
10 m ulatuses hooldusala (vt joonis 4.5). Ühegi puurkaevu sanitaarkaitsealad ja
hooldusalad projektialale ei ulatu.
Kavandatava tegevuse vahetusse lähedusse ei jää ühtegi vooluveekogu ega
seisuveekogu. Lähim vooluveekogu – Pirita jõgi (VEE1089200) jääb rekonstrueeritavatest
lõikudest üle 450 m kaugusele.
Maaparandussüsteemide registri andmetel ei jää kavandatava tege vuse lähedusse ühtegi
maaparandussüsteemi.
Kehtiva Maardu linna üldplaneeringu 4 „Maardu maakasutus“ kaardi ja Harju
maakonnaplaneeringu 5 „Ruumilised väärtused“ kaardi alusel ei jää kavandatav tegevus
rohevõrgustiku alale ega ka väärtuslikule maastikule (vt joonis 4.9).
4
Kehtestatud Maardu Linnavalitsuse 25.03.2008 otsusega nr 170
5
Kehtestatud riigihalduse ministri 09.04.2018 käskkirjaga nr 1.1-4/78
Vana-Narva mnt ja Saha-Loo tee eelprojekti 10
Keskkonnamõjude eelhinnang
Looduskaitseseaduse alusel kaitstavaid loodusobjekte Keskkonnaregistri andmetel
projektiala vahetusse lähedusse ei jää. Lähim Natura 2000 võrgustiku ala (Pirita
loodusala, RAH0000039) jääb kavandatavast tegevusest (Vana-Narva mnt algusosast)
ligikaudu 120 m kaugusele, loodusala ühtib siseriiklikult kaitstud Pirita jõeoru
maastikukaitsealaga (KLO1000216). Rekonstrueeritavast Saha-Loo teelõigust jääb Pirita
loodusala ca 300 m kaugusele. Lähim registreeritud kaitsealuse liigi leiukoht (laialehine
neiuvaip, KLO9312193, III kategooria kaitsealune liik) jääb kavandatavast tegevusest
(Vana-Narva mnt algusoast) ligikaudu 300 m kaugusele (vt joonis 4.6). Lähim
vääriselupaik (VEP nr.154176) jääb kavandatavast tegevusest rohkem kui 150 m
kaugusele. Arvestades kavandatava tegevuse iseloomu (olemasoleva tee
rekonstrueerimine) ning loetletud loodusobjektide kaugust projektiga
kavandatavatest tegevustest ei ole põhjust eeldada olulise ebasoodsa mõju
kaasnemist looduskaitseseaduse alusel kaitstavatele loodusobjektidele ega
vääriselupaikadele, samuti on välistatud ebasoodne mõju Natura 2000 võrgustiku
alade kaitse-eesmärkidele.
Vana-Narva mnt ja Saha-Loo tee eelprojekti 11
Keskkonnamõjude eelhinnang
Joonis 4.1 Vaade rekonstrueeritavale Saha-Loo teelõigule ning lähimatele eluhoonetele.
Allikas: Hendrikson & Ko, 17.06.2020
Joonis 4.2 Vaade rekonstrueeritavale Saha-Loo teelõigule ning tee lähedal paiknevale
kontorihoonele. Allikas: Hendrikson & Ko, 17.06.2020
Vana-Narva mnt ja Saha-Loo tee eelprojekti 12
Keskkonnamõjude eelhinnang
Joonis 4.3 Kavandatava tegevuse paiknemine piirkonna kultuurimälestiste ja
pärandkultuuriobjektide suhtes. Aluskaart: Maa-amet 2020
Vana-Narva mnt ja Saha-Loo tee eelprojekti 13
Keskkonnamõjude eelhinnang
Joonis 4.4 Vaade rekonstrueeritavale Saha-Loo teelõigule ning Kultusekivile. Allikas:
Hendrikson & Ko, 17.06.2020
Vana-Narva mnt ja Saha-Loo tee eelprojekti 14
Keskkonnamõjude eelhinnang
Joonis 4.5 Kavandatava tegevuse ala põhjavee looduslik kaitstus ja paiknemine lähimate
puurkaevude suhtes. Aluskaart: Maa-amet 2020
Vana-Narva mnt ja Saha-Loo tee eelprojekti 15
Keskkonnamõjude eelhinnang
Joonis 4.6 Kavandatava tegevuse paiknemine piirkonna looduskaitseliste objektide
suhtes. Aluskaart: Maa-amet 2020
Vana-Narva mnt ja Saha-Loo tee eelprojekti 16
Keskkonnamõjude eelhinnang
Joonis 4.7 Vaade sosnovki karuputke kolooniale HJR380 (karuputke asukoht on
tähistatud punase noolega). Allikas: Hendrikson & Ko, 17.06.2020
Joonis 4.8 Vaade sosnovki karuputke koloonia HJR380 taimedele (taimed on tähistatud
punase ringiga). Allikas: Hendrikson & Ko, 17.06.2020
Vana-Narva mnt ja Saha-Loo tee eelprojekti 17
Keskkonnamõjude eelhinnang
Joonis 4.9 Väljavõte kehtivast Harju maakonnaplaneeringust, „Ruumilised väärtused“
kaardilt. Projektiala on tähistatud punase joonega.
Vana-Narva mnt ja Saha-Loo tee eelprojekti 18
Keskkonnamõjude eelhinnang
5. VÕIMALIKU KESKKONNAMÕJU
KIRJELDUS, HINNANG MÕJU
OLULISUSELE
Käesolevas eelhinnangus käsitletakse eelkõige kavandatava tegevuse (Vana-Narva mnt
ja Saha-Loo tee eelprojekti) ja muudatuste võimalikku keskkonnamõju, mitte nimetatud
sõiduteede ja nendel toimuva liikluse kogu mõju (juhul kui see pole asjakohane/vajalik
olulise ebasoodsa keskkonnamõju vältimiseks) . Kuna tegemist on olemasolevate
teedega, jätkuks juba olemasolev liiklus ja selle mõjud ka ilma projekti elluviimiseta.
Projekti eesmärgiks on olemasolevate teelõikude rekonstrueerimine ja vajadusel
laiendamine, et tõsta liiklusohutuse taset, sõidumugavust ja parandada katendi
kandevõimet. Seega võib välja tuua, et liiklusõnnetuste ohu vähenemise läbi on projektil
ka soodne mõju inimese tervisele.
Mõju puudumist looduskaitseseaduse alusel kaitstavatele loodusobjektidele, Natura 2000
aladele ja vääriselupaikadele on selgitatud juba ptk 4 lõpus keskkonnatingimuste
kirjelduse juures.
Alljärgnevalt on välja toodud tegurid ja mõjuvaldkonnad, mille puhul on kavandatava
tegevuse iseloomu ja asukohta arvesse võttes ebasoodsa mõju avaldumise oht
tõenäolisem või mille puhul on võimalik anda soovitusi võimaliku mõju leevendamiseks.
Kõik soovitatavad leevendavad meetmed on esitatud peatükis 6.
Võimalike mõjude analüüsimisel on vastavalt Keskkonnaministri 16.08.2017 määrusele
nr 31 „Eelhinnangu sisu täpsustatud nõuded“ arvesse võetud võimaliku mõju suurust,
mõjuala ulatust, mõju ilmnemise tõenäosust, mõju tugevust, kestust, sagedust,
pöörduvust ja võimalikke koosmõjusid. Piiriülest mõju projektiga kavandatavate
tegevustega ei kaasne.
5.1. KAVANDATAVA TEGEVUSE SEOSED ASJAKOHASTE
STRATEEGILISTE PLANEERIMISDOKUMENTIDEGA
Rekonstrueeritavad lõigud paiknevad suuremas osas Maardu linna territooriumil.
Kehtiva Maardu linna üldplaneeringu 6 seletuskirja kohaselt peetakse üldplaneeringaga
rekonstrueerimist vajavateks teelõikudeks eelõige Põhjaranna tee, Vana-Narva mnt ja
Saha-Loo teed. Üldplaneeringuga pööratakse suurt tähelepanu ka kergliikluse
arenemisvõimalustele, mille peaülesandeks on elamualade ühendamine läbi
kergliiklusteede äri- ja teeninduspiirkondade ning puhkealad e, pikemas perspektiivis ka
ettevõtlusaladega.
Harju maakonnaplaneeringu 7 seletuskirja alusel olulisemad teedevõrgu arendused Harju
maakonnas on seotud asulate omavaheliste ühenduste parandamisega, ümber - ja
möödasõidu võimaluste kavandamisega ning maanteede rekonstrueerimisega paremate
läbilaskevõimaluste ja turvalisuse tagamiseks.
6
Kehtestatud Maardu Linnavalitsuse 25.03.2008 otsusega nr 170
7
Kehtestatud riigihalduse ministri 09.04.2018 käskkirjaga nr 1.1-4/78
Vana-Narva mnt ja Saha-Loo tee eelprojekti 19
Keskkonnamõjude eelhinnang
Kergliiklusteede osas on varesemalt koostatud põhjalik lahendus teemaplaneeringuga
“Harjumaa kergliiklusteed”, mida on Harju maakonnaplaneeringuga täiendatud ja
täpsustatud vastavalt kohalike omavalitsuste huvidele, eristamata sealjuures
kergliiklusteede rajamise prioriteetsust. Esmatähtsateks põhimõteteks kergliiklusteede
planeerimisel on võrgustiku turvalisus, loogilisus, ühtlus ja pidevus.
Maakonnaplaneeringu „Tehnilised võrgustikud“ kaardi alusel jääb projektiga kavandatav
kergliiklustee kaardil märgitud kergliiklusteele.
Ülal toodut arvestades võib öelda, et kavandatav tegevus on üldiselt kooskõlas nimetatud
planeeringutes määratud eesmärkidega.
Tulenevalt kavandatava tegevuse mahust ja iseloomust (olemasoleva tee
rekonstrueerimine) võib öelda ka, et projekt ei too kaasa olulisi muutusi piirkonna
maakasutuses. Projektiga ei halvendata oluliselt juurdepääsusid kinnistutele, uusi alasid
hõlmatakse minimaalselt.
5.2. MÕJU KULTUURIVÄÄRTUSTELE
Kultuurimälestiste riikliku registri andmete alusel jää b projektiga kavandatav tegevus
vähesel määral ajaloomälestise Kivikalme (registrinumber: 17540) kinnismälestise
kaitsevööndisse (vt joonis 4.3, ptk 4). Lisaks jääb rekonstrueeritavast Saha-Loo teelõigust
ca 10 m kaugusele arheoloogiamälestis Kultusekivi (r egistrinumber: 18586, vt joonis 4.4,
ptk 4). Vastavalt kultuurimälestiste registrile on ka kultusekivi ümber määratud 50m laiune
kaitsevöönd, aga samas on ka välja toodud, et kuna kultusekivi praeguses asukohas
kultuurkihi ja üksikleidude esinemine on ebatõenäoline siis muinsuskaitseamet teede
trasside, kraavide rajamisele ning muudele mulla ja kaeve töödele piiranguid ei sea 8.
Kuna tegevus leiab osaliselt aset kinnismälestise kaitsevööndis, tuleb projekt
Muinsuskaitseseaduse § 58 lg 1 kohaselt kooskõlastada Muinsuskaitseametiga.
Käesoleva projekti käigus on küsitud Muinsuskaitseametilt täiendavalt ka lisainfot. Oma
11.09.2020 kirjas nr 1.1-7/2187-1 on Muinsuskaitseamet kultuurimälestiste teemal öelnud
järgmist:
- Kultusekivi (reg-nr 18586) ei paikne oma esialgsel asukohal ning on
ebatõenäoline, et selle kaitsevööndis on säilinud kiviga seotud kultuurkihti.
- Kivikalme (reg-nr 17540) kaitsevööndis võib leiduda arheoloogilist kultuurkihti
ning seetõttu tuleb kaevetöödel, mis väljuvad tee muldkehandist kalmepoolsel
küljel, tagada arheoloogiline uuring (meetodiks jälgimine, vajadusel
arheoloogilised kaevamised). Arheoloogilisi uuringuid võib läbi viia vaid vastava
pädevusega isik või ettevõtja (MuKS §-d 46–47, § 68 lg 2 p 3 §-d 69–70).
- Kaevetöödel tuleb arvestada arheoloogiliste leidude ja arheoloogilise kultuurkihi
ilmsikstuleku võimalusega nii mälestisel, selle kaitsevööndis kui ka väljaspool
mälestise ja selle kaitsevööndi ala. Muinsuskaitseseadusest tulenevalt (§ 31 lg 1,
§ 60) on leidja kohustatud tööd katkestama, jätma leiu leiukohta ning teatama
sellest Muinsuskaitseametile.
Kui antud tingimustega arvestada, ei kaasne projektiga olulist ebasoodsat mõju
kultuurimälestistele.
8
https://register.muinas.ee/public.php?menuID=monument&action=view&id=18586
Vana-Narva mnt ja Saha-Loo tee eelprojekti 20
Keskkonnamõjude eelhinnang
Lisaks jääb Keskkonnaregistri andmetel projektiala lähedale pärandkultuuri objekt Peeter
Suure Merekindluse Iru käigustiku surf, mis asub rekonstrueeritavast Vana-Narva mnt
lõigust ja planeeritavast kergliiklusteest üle 10 m kaugusele (vt joonis 4.3).
Riigimetsa Majandamise Keskus, mis koordineerib pärandkultuuri kaardistamist, on
kaardistamise eesmärgina nimetanud teadmise elushoidmist selle kohta, millist
kultuurilist väärtust erinevad objektid kunagi kandnud on. Pärandkultuuriobjektide
säilimine ei ole seadusandlikult tagatud, objektid pole otseselt kaitse all, pärandkultuuri
kaitsmine ja hoidmine on omaniku vaba voli ja väärikuse küsimus 9. Samas on esitatud ka
põhimõte, et võimalusel siiski vältida pärandkultuuriobjektide hävimist. Seega, kui
arvestada, et emotsionaalsel pinnal on religiooni, folkloori ja ajaloo temaatikaga seonduv
inimestele oluline, on soovitatav võimalusel vältida nimetatud pärandkultuuriobjektide
kahjustamist.
Projekti käigus on küsitud Muinsuskaitseametilt infot ka nimetatud Peeter Suure
merekindluse tunnelite kohta, et nendega arvestada. Muinsuskaitseamet on oma ülal
mainitud kirjas öelnud, et ehitismälestise Peeter Suure Merekindluse Iru
kaitsepositsiooni tunnel, 1914 1916 reg nr 8784 ulatuse väljaselgitamise osas
kavandatakse uuringut.
Nimetatud mälestis asub projektialast mõnevõrra eemal, aga kui selle ulatus täpsustub,
võib see osaliselt ulatuda ka projektiala lähedale. Seega tuleks projekti edasisel
elluviimisel võimalusel arvestada viidatud uuringu tulemustega.
5.3. VÕÕRLIIGID
Kavandatava tegevuse lähedal paikneb sosnovski karuputke koloonia HJR380 (vt joonis
4.7, 4.8. ja 4.9, ptk 4). Karuputke taimed on mitmeaastased ning üks taim võib toota
kuni 100 000 seemet. Seemnealged valmivad edasi ka pärast taime maha niitmist
(järelvalmivad) ja seemned püsivad idanemisvõimelised isegi 10 aastat. Seetõttu on
väga oluline vältida karuputke taimede niitmist ja tagada karuputke kolooniates
pinnasega toimetamisel selle teadlik ümberpaigutamine.
Seoses teede ehitusega on Keskkonnaamet oma 21.11.2017 kirjas nr 7 -9/17/6992
andnud Maanteeametile soovitused, mida teeprojektidel arvesse võtta. Kirjas on välja
toodud muuhulgas järgmist:
Kuna viimastel aastatel on hoogustunud tee-ehitus, sh kergliiklusteede ehitus, siis
on mitmeid kolooniaid, mis on jäänud ehituse „alla“. Keskkonnaametil (KeA)
puudub teave, mida tehakse pinnasega, mis eeldatavalt kooritakse ja mis sisaldab
nii karuputke seemneid kui juuri. Kuigi seadusandlus e i nõua võõrliikide leiukohas
tegevuse kooskõlastamist, oleks väga vajalik nii Keskkonnaameti kui
Maanteeameti poolt sellele tähelepanu pöörata.
Karuputke koloonia pinnase koorimisel tuleks pinnas võimalusel paigutada tee
äärde kindlasse kohta ehitustööde lõpufaasis (mullatööd) või viia täiesti uude
kokkulepitud kohta (nt lähimasse teadaolevasse kolooniasse riigimaal).
9
Info RMK kodulehel KKK all: http://www.rmk.ee/organisatsioon/pressiruum/kkk/parandkultuur
Vana-Narva mnt ja Saha-Loo tee eelprojekti 21
Keskkonnamõjude eelhinnang
Kõige kindlam oleks enne tööde algust objektil koostöös Keskkonnaameti
spetsialistiga eemaldada kõigepealt karuputke seemnete ja juurtega pi nnas, et
see ei läheks segamini ülejäänud pinnasega ja laotada Keskkonnaameti
spetsialisti poolt ette näidatud kohta. Nii saab vältida karuputke levimist täiesti
uutesse kohtadesse.
Soovitatav on enne tööde algust Keskkonnaametiga ühendust võtta ning leppida kokku
täpsed meetmed võõrliigi leviku tõkestamiseks.
5.4. MÕJU PÕHJA- JA PINNAVEELE
Kavandatavale tegevusele lähim puurkaev (PRK0016559) jääb kavandatavast tegevusest
ca 50 m kaugusele ning puurkaevule on moodustatud 10 m ulatuses hooldusala. Teised
puurkaevud jäävad rekonstrueeritavast teelõigust kaugemale (vt joonis 4.6, ptk 4).
Kavandatava tegevusega ei ole puurkaevude hooldusalal ega ka sanitaarkaitsealal
tegevusi ette nähtud, seega võib eeldada, et puurkaevudele ei kaasne olulist ebasoodat
mõju.
Teedelt ja tänavatelt ärajuhitav sademevesi sisaldab heljumit, naftaprodukte ja ohtlikke
aineid (peamiselt raskmetallid). Vastavalt Maanteeameti poolt teostatud veeseire
tulemustele, tuleks sademevee käitlemise vajadust analüüsida (riski hindamine) alates
liiklussagedusest 15 000 autot ööpäevas 10. Kuna liiklussagedus käesoleva projekti alal
on väiksem (Vana-Narva maantee Viimsi VV lõigu liikluskoormus 10280 sõidukit
ööpäevas, Vana-Narva maantee Maardu LV lõigu liikluskoormus 8289 sõidukit ööpäevas
ja Saha-Loo teelõigu liikluskoormus 8837 sõidukit ööpäevas ), pole põhjust eeldada olulist
reostuskoormuse kasvu teelt ära juhitava sa demevee tulemusena.
Kavandatava tegevuse vahetusse lähedusse ei jää ühtegi voolu- ega seisuveekogu.
Samuti ei paikne maaparandussüsteemide registri andmetel projekti mõjupiirkonnas
ühtegi maaparandussüsteemi.
Kuna kavandatav tegevus paikneb kaitsmata põhjaveega alal (vt joonis 4.6, ptk 4) on
oluline pöörata tähelepanu ehitusaegse veereostuse ohu vältimisele. Ehitustegevuse ajal
peavad ehitusmasinate parkimine, tankimine ja hooldus toimuma selleks ette nähtud
kõvakattega pindadel. Ehitusetegevus peab olema korraldatud selliselt, et oleks
välistatud saasteainete sattumine pinna- ja põhjavette, eriti tugevatel sajuperioodidel.
Ehitusaegsed ajutised kontorid, laod, asfalditehased, töökojad, kütuse ja bituumeni
hoidmise alad ning tee-ehitusmasinate parkimiskohad on soovitatav rajada kaugemale
kui 50 m kaevudest. Juhul kui eelmainitud alade ja objektide paiknemine kaevude lähedal
on vältimatu, tuleb tööde teostajal olla tähelepanelik ja kavanda da töökorraldus selliselt,
et oleks välistatud reostuse sattumist pinnasesse ja (põhja)vette .
Kirjeldatud põhimõtteid järgides ei ole kavandatava tegevuse mahtu ja mastaapi
arvestades alust eeldada olulist mõju piirkonna pinna - ja põhjaveele.
10
https://www.mnt.ee/et/tee/vesi-ja-pinnas
Vana-Narva mnt ja Saha-Loo tee eelprojekti 22
Keskkonnamõjude eelhinnang
5.5. MÜRA
Projekti käigus viidi eraldi uuringuna läbi liiklusmüra hinnang (koos modelleeritud
liiklusmüra leviku kaartidega) ning hinnati liiklusmüra vähendamise meetmete
rakendamise vajadust.
Vastavalt Tellija lähteülesandele ei kavandata müratõkkeseinu projekteeritavast lõigust
välja jäävatel teelõikudel ning kinnistutel, millel puuduvad eluhooned. Samuti ei
kavandata müra vähendamise meetmeid perspektiivsete eluhoonetega
(detailplaneeringutega määratud) aladel, kuna vastavalt atmosfääriõhu kaitse seadusele
(§ 56 ja § 58) on uute müratundlike alade rajamisel müra normväärtuse tagamine (ning
vajadusel leevendusmeetmete määramine) planeeringust huvitatud isiku ( arendaja)
kohustuseks.
Müra modelleerimisel lähtuti teeprojekti raames koostatud liiklusuuringus toodud
olemasolevast (2020. a) ja perspektiivsest (hinnanguliselt aasta 2042) liiklussagedusest .
Perspektiivse liiklusprognoosi realiseerumise korral suurenevad hinnatud müratasemed
päeval/öösel ca 2 dB võrra võrreldes olemasolevale liiklussagedusele vastava
müraolukorraga.
Vastavalt arvutustulemustele ei esine uuringualas ehitusjärgselt hoonete teepoolse külje
piirväärtuse (II kategooria elamualade puhul vastavalt 65 dB päeval ning 60 dB öösel)
ületamist või piirväärtusega võrdset mürataset. Samuti ei esine piirväärtuse ületamist või
piirväärtusega võrdset mürataset perspektiivses olukorras (2042. a) liikluskoormuste
suurenemise korral.
Seega peale projekti realiseerimist müraga seoses olulist ebasoodsat mõju ei kaasne
ning mürakaitsemeetmete rakendamine ei ole kehtiva müraregulatsiooni tingimustes
vajalik.
Ehitusaegse müra mõju leevendamiseks tuleb mürarikkaid ehitustöid teostada päevasel
ajal. Masinate ja seadmete tankimis- ja ladustamisplatsid ei tohiks võimalusel paikneda
majapidamiste lähedal. Kasutatav tehnika peab olema heas tehnilises seisukorras.
5.6. ÕHUKVALITEET
Liiklusest tekkiv õhusaaste sõltub peamiselt liiklussagedusest, kasutatavatest kütustest ,
sõidukite tehnilisest olukorrast ja muudest teguritest, mida käesoleva projektiga ei
reguleerita. Seega käesoleva projektiga ei nähta ette tegevusi, mis oluliselt suurendaks
liiklusest tingitud õhusaastet ning ehituse järgselt oluline ebasoodne mõju õhukvaliteedile
puudub.
Ehitusaegse õhusaaste (tolm, heitgaasid) liigset mõju ümbritsevatele aladele tuleb vältida
õigete töömeetodite ja töö aja valikuga. Kasutatav tehnika peab olema heas tehnilises
seisukorras. Majapidamiste läheduses tuleb vältida ehitusae gse tolmu levikut teeäärse
asustuse territooriumitele, vajadusel tolmavaid materjale niisutada (selleks mitte
kasutada kemikaalide lahuseid).
Vana-Narva mnt ja Saha-Loo tee eelprojekti 23
Keskkonnamõjude eelhinnang
5.7. VALGUSREOSTUS
Kavandatava tegevusega nähakse ette valgustuse lisamist.
Et vältida valgusreostust, tuleb valgustuse projekteerimisel tähelepanu pöörata üleliigse
valguse vältimisele. Valgusreostust saab ära hoida kasutades valgustuslahendusi, mille
reflektorid on ehitatud nii, et valgustid on suunatud vaid valgustamist vajavale objektile ja
üleliigse valguse hulk on minimaalne. Kindlasti peaksid valgustid olema ka optimaalse
võimsusega.
Ehitusaegset valgusreostuse mõju tuleb vältida sobivate töömeetodite valikuga, pimedal
ajal piirkonda mitte üle valgustada, eriti eluhoonete läheduses.
5.8. JÄÄTMEKÄITLUS, ENERGIAMAHUKUS JA
LOODUSVARADE KASUTAMINE
Iga ehitustegevuse käigus tekib paratamatult teatud kogus jäätmeid. Keskkonnamõju
vähendamiseks tuleb jäätmeteket võimalikult minimeerida ja võimalusel jäätmeid
taaskasutada. Materjalide taaskasutus võimaluste piires on tee projektide puhul
tavapraktika. Kui võimalik, näha tööprojektis ette ehitusaegsete jääkmaterjalide
taaskasutus.
Taaskasutuseks mittesobivad ehitusel tekkivad jäätmed tuleb käidelda vastavalt
kehtivale korrale. Ohtlikud jäätmed (ka ehitustööde käigus leitav ad) tuleb koguda
tavajäätmetest eraldi. Kõik jäätmed tuleb üle anda tegevuseks vastavat keskkonnaluba
omavale ettevõttele.
Tööde piirkonnas peavad olema prügikonteinerid ning tekkivad jäätmed tuleb ladustada
sinna. Jäätmed, mida tulenevalt nende iseloomus t konteinerisse ei ladustata (näit vana
teekatend ja -muldkeha), tuleb ladustada selleks spetsiaalselt määratud ajutisse
ladustamiskohta. Jäätmete ladustamine väljaspool selleks ettenähtud kohti on keelatud.
5.9. AVARIIOLUKORRAD
Ehitusperioodil tuleb avariiolukordade risk välistada korrektsete töömeetoditega. Ehituse
töövõtja peab olema valmis hädaolukordadeks ja nende puhul vastavalt tegutsema.
Avariist ja keskkonnareostuse riskist peab koheselt teavitama Tellijat, Päästeametit ja
Keskkonnainspektsiooni.
Vana-Narva mnt ja Saha-Loo tee eelprojekti 24
Keskkonnamõjude eelhinnang
6. JÄRELDUS, KESKKONNAMEETMED
Käesolevas eelhinnangus jõuti tulemusele, et Vana-Narva mnt ja Saha-Loo tee eelprojekti
puhul pole vastavalt KeHJS esitatud tingimustele ja kriteeriumitele alust eeldada olulise
keskkonnamõju esinemist ning KeHJS järgne kesk konnamõju hindamine (KMH) ei ole
vajalik. Olulise keskkonnamõju vältimine tuleb tagada sobiva projektlahendusega ja
korrektsete töömeetoditega.
Ebasoodsa mõju vältimiseks on soovitatav arvestada järgmiste asjaoludega ning
rakendada all kirjeldatud meetmeid.
◼ Kuna kavandatav tegevus leiab osaliselt aset kultuurimälestise kaitsevööndis,
tuleb projekt Muinsuskaitseseaduse § 58 lg 1 kohaselt kooskõlastada
Muinsuskaitseametiga.
◼ Kivikalme (reg-nr 17540) kaitsevööndis võib leiduda arheoloogilist kultuurkihti
ning seetõttu tuleb kaevetöödel, mis väljuvad tee muldkehandist kalmepoolsel
küljel, tagada arheoloogiline uuring (meetodiks jälgimine, vajadusel
arheoloogilised kaevamised). Arheoloogilisi uuringuid võib läbi viia vaid vastava
pädevusega isik või ettevõtja (MuKS §-d 46–47, § 68 lg 2 p 3 §-d 69–70).
◼ Kaevetöödel tuleb arvestada arheoloogiliste leidude ja arheoloogilise kultuurkihi
ilmsikstuleku võimalusega nii mälestisel, selle kaitsevööndis kui ka väljaspool
mälestise ja kaitsevööndi ala. Muinsuskaitseseadusest tulenevalt (§ 31 lg 1, § 60)
on leidja leiu ilmnemisel kohustatud tööd katkestama, jätma leiu leiukohta ning
teatama sellest Muinsuskaitseametile.
◼ Ehitustööde teostamisel on soovitatav võimalusel vältida pärandkultuuriobjektide ,
n teele kõige lähemal paikneva Peeter Suure Merekindluse Iru käigustiku surfi
kahjustamist.
◼ Muinsuskaitseameti andmetel (11.09.2020 kiri nr 1.1-7/2187-1) kavandatakse
ehitismälestise Peeter Suure Merekindluse Iru kaitsepositsiooni tunnel, 1914 1916
reg nr 8784 ulatuse väljaselgitamise osas uuringut. Projekti edasisel elluviimisel
võimalusel arvestada viidatud uuringu tulemustega.
◼ Võõrliigi sosnovksi karuputke koloonia (vt joonis 4. 7-4.9, ptk 4) juures tuleks
vältida karuputke leviku soodustamist. Keskkonnaameti soovitused selleks on
esitatud ptk 5.3. Soovitatav on enne tööde algust Keskkonnaametiga ühendust
võtta ning leppida kokku täpsed meetmed võõrliigi leviku tõkestamiseks.
◼ Ehitusmasinate parkimine, tankimine ja hooldus peavad toimuma selleks ette
nähtud kõvakattega pindadel. Ehitusetegevus peab olema korraldatud selliselt, et
oleks välistatud saasteainete sattumine pinna- ja põhjavette, eriti tugevatel
sajuperioodidel. Ehitusaegsed ajutised kontorid, laod, asfalditehased, töökojad,
kütuse ja bituumeni hoidmise alad ning tee-ehitusmasinate parkimiskohad on
soovitatav rajada kaugemale kui 50 m kaevudest. Juhul kui eelmainitud alade ja
objektide paiknemine kaevude lähedal on vältimatu, tuleb tööde teostajal olla
tähelepanelik ja kavandata töökorraldus selliselt, et oleks välistatud reostuse
sattumist pinnasesse ja vesikeskkonda.
Vana-Narva mnt ja Saha-Loo tee eelprojekti 25
Keskkonnamõjude eelhinnang
◼ Ehitusaegse müra mõju leevendamiseks tuleks mürarikkaid ehitustöid teostada
päevasel ajal. Masinate ja seadmete tankimis- ja ladustamisplatsid ei tohiks
paikneda majapidamiste lähedal. Kasutatav tehnika peab olema heas tehnilises
seisukorras.
◼ Ehitusaegse õhusaaste (tolm, heitgaasid) liigset mõju ümbritsevatele aladele
tuleb vältida õigete töömeetodite ja töö aja valikuga. Kasutatav tehnika peab
olema heas tehnilises seisukorras. Majapidamiste läheduses tuleb vältida
ehitusaegse tolmu levikut teeäärse asustuse territooriumitele, vajadusel tolmavaid
materjale niisutada (selleks mitte kasutada kemikaalide lahuseid).
◼ Ehitusaegset valgusreostuse mõju tuleb vältida sobivate töömeetodite valikuga,
pimedal ajal piirkonda mitte üle valgustades.
◼ Jäätmeteket tuleb võimalikult minimeerida ja võimalusel jäätmeid taaskasutada.
Kui võimalik, näha tööprojektis ette ehitusaegsete jääkmaterjalide taaskasutus.
Taaskasutuseks mittesobivad ehitusel tekkivad jäätmed tuleb käidelda vastavalt
kehtivale korrale. Ohtlikud jäätmed (ka ehitustööde käigus leitavad) tuleb
koguda tavajäätmetest eraldi. Kõik jäätmed tuleb üle anda tegevuseks vas tavat
keskkonnaluba omavale ettevõttele .
◼ Tööde piirkonnas peavad olema prügikonteinerid ning tekkivad jäätmed tuleb
ladustada sinna. Jäätmed, mida tulenevalt nende iseloomust konteinerisse ei
ladustata (näit vana teekatend ja -muldkeha), tuleb ladustada selleks
spetsiaalselt määratud ajutisse ladustamiskohta. Jäätmete ladustamine
väljaspool selleks ettenähtud kohti on keelatud.
◼ Ehitusperioodil tuleb avariiolukordade risk välistada korrektsete töömeetoditega.
Ehituse töövõtja peab olema valmis hädaolukordadeks ja nende puhul vastavalt
tegutsema. Avariist ja keskkonnareostuse riskist peab koheselt teavitama
Tellijat, Päästeametit ja Keskkonnainspektsiooni.
KORRALDUS
16.08.2021 nr 1.1-3/21/368
Tee ehitusloa andmine riigiteede 11608 Vana-Narva
mnt km 0,0-1,11 ja 11607 Saha–Loo tee km 0,43-1,82
rekonstrueerimiseks ja keskkonnamõju hindamise
algatamata jätmine
Transpordiamet algatas tee ehitusloa andmise menetluse riigiteede 11608 Vana-Narva mnt km 0,0-
1,11 ja 11607 Saha–Loo tee km 0,43-1,82 rekonstrueerimiseks ehitusseadustiku (edaspidi EhS) §
101 lõigete 2 ja 3 alusel.
Lähtudes liiklusseaduse § 11 lõikest 6, võib teehoiukavas oleva riigitee ehitamise raames ehitada
osaliselt teed, mis ei kuulu riigile, kui see on ette nähtud ehitusprojektis ja vajalik tulenevalt ehituse
või korrashoiu tehnoloogiast või teedevõrgu terviklikkuse tagamisest avalikes huvides.
1. ASJAOLUD
Tee ehitusloa menetluse esemeks olev riigiteede 11608 Vana-Narva mnt km 0,0-1,11 ja 11607
Saha–Loo tee km 0,43-1,82 paikneb riigi transpordimaa kinnisasjadel (katastritunnused
89001:001:1215; 44604:001:0275; 44604:001:0274) Harju maakonnas Maardu linnas ja Viimsi
vallas Laiakülas.
Maanteeameti (Transpordiameti õiguseellane) 06.11.2020. a korraldusega nr 1-3/20/212 on antud
projekteerimistingimused riigiteede 11608 Vana-Narva mnt km 0,0-1,11 ja 11607 Saha–Loo tee
km 0,43-1,82 rekonstrueerimise ehitusprojekti koostamiseks.
Tee ehitustööd on kavas 2022. aastal vastavalt Reaalprojekt OÜ tööle nr P20042 „Vana-Narva mnt
ja Saha-Loo tee eelprojekt“.
Projekti eesmärk on olemasolevate teede rekonstrueerimine, mis sisaldab tee katendi ning
muldkeha remonti (sh olemasolevad ristmikud ja mahasõidud, bussipeatused, teeületuskohad, vete
äravoolusüsteemid, liikluskorraldusvahendid jmt), et tõsta liiklusohutuse taset, sõidumugavust ja
parandada katendi kandevõimet, ning tehniliselt vajaliku teemaa määramine.
Riigitee rekonstrueerimise eelprojekt on üks terviklik projekt, millega lahendatakse riigiteid, aga
ka ühes lõigus kohalikku teed. Seega viis Transpordiamet ehitusloa eelnõu menetluse läbi
projektile tervikuna, st nii riigiteedele kui kohalikule teele. Kohaliku tee all on silmas peetud Uus-
Käspre kinnistu detailplaneeringualal eelprojektiga projekteeritud jalgratta- ja jalgteed.
2
Ehitusloa annab vastavalt oma pädevusele Transpordiamet riigiteede osas (sh mahasõidud,
ristmike kokkuviimine projekteeritud ulatuses) ning Viimsi Vallavalitsus kohalikuks teeks jääva
jalgratta- ja jalgtee osas.
2. MENETLUSE KÄIK
Transpordiamet otsustab keskkonnamõju hindamise algatamise vajaduse vastavalt EhS § 42
lõikele 2. Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (edaspidi KeHJS) §
6 lg 2 punkti 10 alusel, kui kavandatav tegevus ei kuulu seaduse § 6 lõikes 1 nimetatute hulka,
peab otsustaja andma eelhinnangu selle kohta, kas infrastruktuuri ehitamisel või kasutamisel on
oluline keskkonnamõju. KeHJS § 6 lg 2 punkti 10 täpsustab Vabariigi Valitsuse 29.08.2005. a
määrus nr 224 „Tegevusvaldkondade, mille korral tuleb anda keskkonnamõju hindamise
vajalikkuse eelhinnang, täpsustatud loetelu” § 13 punkt 8. Projektiga rekonstrueeritakse
olemasolev tee olemasolevas asukohas, kuid kuna projekti koosseisus kavandatakse uusi jalgratta-
ja jalgteelõike, on koostatud keskkonnamõju hindamise eelhinnang.
Eelhinnangu tulemusena leiti, et riigiteede rekonstrueerimisprojekti (Vana-Narva mnt ja Saha–
Loo tee eelprojekt) puhul pole vastavalt KeHJS esitatud tingimustele ja kriteeriumitele alust
eeldada olulise keskkonnamõju esinemist ning KeHJS järgne keskkonnamõju hindamine ei ole
vajalik. Lisas 3 toodud eelhinnangus lähtuti Keskkonnaministri 16.08.2017. a määrusest nr 31
„Eelhinnangu sisu täpsustatud nõuded“. Mõjude eelhindamisel võeti arvesse võimaliku mõju
suurust, mõjuala ulatust, mõju ilmnemise tõenäosust, mõju tugevust, kestust, sagedust, pöörduvust
ja võimalikke koosmõjusid.
KeHJS § 6 lõikes 2 nimetatud valdkondade tegevuse keskkonnamõju hindamise algatamata
jätmise otsuse tegemisel lähtub Transpordiamet KeHJS § 61 kohasest keskkonnamõjude
eelhinnangust (lisa 3) ja asjaomaste asutuste seisukohtadest.
KeHJS § 23 lõigete 1 ja 2 ning § 11 lõike 22 alusel küsis Transpordiamet keskkonnamõju hindamise
algatamata jätmise kohta seisukoha asjaomastelt asutustelt: Keskkonnaamet, Maa-amet,
Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet, Muinsuskaitseamet, Terviseamet, Viimsi
Vallavalitsus, Jõelähtme Vallavalitsus ja Maardu Linnavalitsus.
Tee ehitusloa aluseks oleva teeprojekti on kooskõlastanud järgmised tehnovõrkude valdajad: AS
Liwathon E.O.S 12.05.2021. a, Elering AS 01.04.2021. a, Elektrilevi OÜ 25.02.2021. a, Enefit
Connect OÜ 03.03.2021. a, Energate OÜ 14.05.2021. a, Loo Elekter AS 05.04.2021. a, Utilitas
Tallinna Elektrijaam OÜ 29.04.2021. a ja Telia Eesti AS 07.04.2021. a.
Transpordiamet kaasas pädeva asutusena ehitusloa menetlusse lisas 2 loetletud menetluse esemega
piirnevate kinnisasjade omanikud EhS § 42 lõike 6 alusel.
Transpordiamet esitas ehitusloa eelnõu kooskõlastamiseks lisas 2 loetletud asutusele, kelle
õigusaktist tulenev pädevus on seotud ehitusloa taotluse esemega EhS § 42 lõike 7 punkt 1 alusel.
Transpordiamet esitas ehitusloa eelnõu arvamuse avaldamiseks lisas 2 loetletud asutusele või
isikule, kelle õigusi või huve võib ehitis või ehitamine puudutada EhS § 42 lõike 7 punkt 2 alusel.
Korralduse lisas 2 on ehitusloa menetluse käigus esitatud arvamuste ja kooskõlastuste koondtabel,
mis sisaldab EhS § 42 lõike 8 kohaselt esitatud märkusi ning Transpordiameti otsuseid ja selgitusi
märkustega arvestamise kohta.
3
Nende asutuste ja kinnisasjade omanike puhul, kes tähtaegselt ehitusloa eelnõu kohta
kooskõlastust ei esitanud või arvamust ei avaldanud ega taotlenud tähtaja pikendamist, loetakse
EhS § 42 lõike 9 alusel ehitusloa eelnõu kooskõlastatuks või eeldatakse, et arvamuse andjad ei
soovinud eelnõu kohta arvamust avaldada.
Transpordiamet ei ole ehitusloa menetluse käigus tuvastanud EhS § 44 kohaseid ehitusloa
andmisest keeldumise aluseid ega ehitusloa kehtivuseks pikema tähtaja sätestamiseks vastavalt
EhS § 45 lõikele 1.
3. ÕIGUSLIKUD ALUSED
Eeltoodust lähtudes ning võttes aluseks EhS § 38 lõike 1, EhS § 101 lõiked 2 ja 3, majandus- ja
taristuministri 03.12.2020. a määruse nr 82 „Transpordiameti põhimäärus“ § 10 lõike 3 punkti 3,
KeHJS § 3 lõike 1 punkti 1, § 6 lõike 2 punkti 10, § 9, § 11 lõiked 2, 22, 23, 4, 8, 81 ja 9, § 12 lõike
1¹ punkti 2, Vabariigi Valitsuse 29.08.2005. a määruse nr 224 „Tegevusvaldkondade, mille korral
tuleb anda keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnang, täpsustatud loetelu” § 13 punkti 8
ning võttes arvesse, et asjaomastel asutustel puuduvad käesoleva osas vastuväited, otsustab
Transpordiamet:
4. OTSUS
1. Anda tee ehitusluba riigiteede 11608 Vana-Narva mnt km 0,0-1,11 ja 11607 Saha–Loo tee
km 0,43-1,82 rekonstrueerimiseks vastavalt korralduse lisale 1.
2. Jätta algatamata Vana-Narva mnt ja Saha–Loo tee eelprojektiga kavandatavate tegevuste
keskkonnamõju hindamine, sest KeHJS § 61 kohase korralduse lisaks 3 oleva eelhinnangu
alusel kavandatava tegevuse elluviimisega ei kaasne olulist keskkonnamõju. Kui
kavandatavate tegevuste elluviimisel järgitakse korraldusega antavas tee ehitusloas seatud
kõrvaltingimusi ning üldiseid keskkonnanõudeid, siis sellega ei kaasne olulist mõju
keskkonnale, kultuuripärandile ning inimese tervisele, heaolule ja varale.
3. Käimasolevasse menetlusse ei liideta teisi keskkonnamõju hindamise menetlusi ja puudub
vajadus viia läbi keskkonnauuringuid.
4. Kavandatava tegevuse elluviimisel täita kõiki korralduse lisaks 1 oleva ehitusloa
kõrvaltingimustes esitatud keskkonnanõudeid.
5. Määrata ehitamisel keskkonnanõuete täitmise eest vastutavaks Transpordiameti taristu
ehitamise ja korrashoiu osakonna põhja üksus.
6. Transpordiameti projekteerimise osakonnal teatada keskkonnamõju hindamise algatamata
jätmisest ametlikus väljaandes Ametlikud Teadaanded.
7. Transpordiameti projekteerimise osakonnal edastada tee ehitusloa andmise ja
keskkonnamõju hindamise algatamata jätmise korraldus koos lisadega 14 päeva jooksul
menetlusse kaasatud asutustele ja isikutele ning avaldada Transpordiameti kodulehel.
5. KORRALDUSE LISADE LOETELU
Korralduse juurde kuuluvad järgnevad lisad:
1. Tee ehitusluba;
2. Arvamuste ja kooskõlastuste koondtabel;
3. Keskkonnamõjude eelhinnang.
4
6. RAKENDUSSÄTTED
Korralduse peale võib esitada Transpordiametile (Valge 4, 11413 Tallinn) vaide haldusmenetluse
seaduses sätestatud korras 30 päeva jooksul arvates korraldusest teadasaamise päevast või päevast,
millal oleks pidanud korraldusest teada saama või esitada kaebuse Tallinna Halduskohtule
halduskohtumenetluse seaduses sätestatud korras 30 päeva jooksul arvates korralduse
teatavakstegemisest.
(allkirjastatud digitaalselt)
Raido Randmaa
taristu haldamise teenistuse direktor
Transpordiameti korralduse
„Ehitusloa andmine riigiteede 11608
Vana-Narva mnt km 0,0-1,11 ja 11607
Saha–Loo tee km 0,43-1,82
rekonstrueerimiseks ja
keskkonnamõju hindamise algatamata
jätmine“
Lisa nr 1
TEE EHITUSLUBA
☒ avalikult kasutatav tee ☐ rajamiseks
☐ avalikkusele ligipääsetav eratee ☒ ümberehitamiseks
☐ silla, viadukti, tunneli ☐ laiendamiseks
☐ osa asendamiseks samaväärsega
☐ lammutamiseks
Tee ehitusloa number 1.1-3/21/368
Tee ehitusloa andmise kuupäev 16.08.2021
Tee ehitusloa andja Transpordiamet, Valge 4, 11413 Tallinn
Ametniku nimi Raido Randmaa
Ametniku ametinimetus Taristu haldamise teenistuse direktor
Tee ehitusloa kõrvaltingimused
a) Kivikalme (reg-nr 17540) kaitsevööndis võib leiduda arheoloogilist kultuurkihti ning
seetõttu tuleb kaevetöödel, mis väljuvad tee muldkehandist kalmepoolsel küljel, tagada
arheoloogiline uuring (meetodiks jälgimine, vajadusel arheoloogilised kaevamised).
Arheoloogilisi uuringuid võib läbi viia vaid vastava pädevusega isik või ettevõtja (MuKS
§-d 46–47, § 68 lg 2 p 3 §-d 69–70).
b) Kaevetöödel tuleb arvestada arheoloogiliste leidude ja arheoloogilise kultuurkihi
ilmsikstuleku võimalusega nii mälestisel, selle kaitsevööndis kui ka väljaspool mälestise
ja kaitsevööndi ala. Muinsuskaitseseadusest tulenevalt (§ 31 lg 1, § 60) on leidja leiu
ilmnemisel kohustatud tööd katkestama, jätma leiu leiukohta ning teatama sellest
Muinsuskaitseametile.
c) Ehitustööde teostamisel on soovitatav võimalusel vältida pärandkultuuriobjektide, sh teele
kõige lähemal paikneva Peeter Suure Merekindluse Iru käigustiku surfi kahjustamist.
d) Võõrliigi Sosnovski karuputke koloonia (vt joonis 4.7-4.9, ptk 4) juures vältida karuputke
leviku soodustamist. Keskkonnaameti soovitused selleks on esitatud keskkonnamõjude
eelhinnangus ptk 5.3. Soovitatav on enne tööde algust Keskkonnaametiga ühendust võtta
ning leppida kokku täpsed meetmed võõrliigi leviku tõkestamiseks.
2
e) Ehitusmasinate parkimine, tankimine ja hooldus peavad toimuma selleks ette nähtud
kõvakattega pindadel. Ehitusetegevus peab olema korraldatud selliselt, et oleks välistatud
saasteainete sattumine pinna- ja põhjavette, eriti tugevatel sajuperioodidel. Ehitusaegsed
ajutised kontorid, laod, asfalditehased, töökojad, kütuse ja bituumeni hoidmise alad ning
tee-ehitusmasinate parkimiskohad on soovitatav rajada kaugemale kui 50 m kaevudest.
Juhul kui eelmainitud alade ja objektide paiknemine kaevude lähedal on vältimatu, tuleb
tööde teostajal olla tähelepanelik ja kavandada töökorraldus selliselt, et oleks välistatud
reostuse sattumist pinnasesse ja vesikeskkonda.
f) Ehitusaegse müra mõju leevendamiseks tuleks mürarikkaid ehitustöid teostada päevasel
ajal. Masinate ja seadmete tankimis- ja ladustamisplatsid ei tohiks paikneda majapidamiste
lähedal. Kasutatav tehnika peab olema heas tehnilises seisukorras.
g) Ehitusaegse õhusaaste (tolm, heitgaasid) liigset mõju ümbritsevatele aladele tuleb vältida
õigete töömeetodite ja töö aja valikuga. Kasutatav tehnika peab olema heas tehnilises
seisukorras. Majapidamiste läheduses tuleb vältida ehitusaegse tolmu levikut teeäärse
asustuse territooriumitele, vajadusel tolmavaid materjale niisutada (selleks mitte kasutada
kemikaalide lahuseid).
h) Ehitusaegset valgusreostuse mõju tuleb vältida sobivate töömeetodite valikuga, pimedal
ajal piirkonda mitte üle valgustades.
i) Jäätmeteket tuleb võimalikult minimeerida ja võimalusel jäätmeid taaskasutada. Kui
võimalik, näha tööprojektis ette ehitusaegsete jääkmaterjalide taaskasutus. Taaskasutuseks
mittesobivad ehitusel tekkivad jäätmed tuleb käidelda vastavalt kehtivale korrale. Ohtlikud
jäätmed (ka ehitustööde käigus leitavad) tuleb koguda tavajäätmetest eraldi. Kõik jäätmed
tuleb üle anda tegevuseks vastavat keskkonnaluba omavale ettevõttele.
j) Tööde piirkonnas peavad olema prügikonteinerid ning tekkivad jäätmed tuleb ladustada
sinna. Jäätmed, mida tulenevalt nende iseloomust konteinerisse ei ladustata (nt vana
teekatend ja -muldkeha), tuleb ladustada selleks spetsiaalselt määratud ajutisse
ladustamiskohta. Jäätmete ladustamine väljaspool selleks ettenähtud kohti on keelatud.
k) Ehitusperioodil tuleb avariiolukordade risk välistada korrektsete töömeetoditega. Ehituse
töövõtja peab olema valmis hädaolukordadeks ja nende puhul vastavalt tegutsema. Avariist
ja keskkonnareostuse riskist peab koheselt teavitama Tellijat, Päästeametit ja
Keskkonnaametit.
1. Andmed tee kohta
Riigiteed 11608 Vana-Narva mnt km 0,0-1,11 ja 11607 Saha‒Loo tee km 0,43-1,82
2. Andmed tee ehitusprojekti kohta
2.1 Tee ehitusprojekti koostaja nimi OÜ Reaalprojekt
2.2 Tee ehitusprojekti koostaja registrikood 10765904
2.3 Tee ehitusprojekti koostaja kontaktaadress Teemeistri 2, 10916 Tallinn
2.4 Tee ehitusprojekti koostaja kontakttelefon +372 608 1100
2.5 Tee ehitusprojekti koostaja e-post
[email protected]
3
2.6 Tee ehitusprojekti nimetus Vana-Narva mnt ja Saha-Loo tee eelprojekt
2.7 Tee ehitusprojekti number P20042
(allkirjastatud digitaalselt)
Transpordiameti korralduse „Ehitusloa andmine riigiteede 11608 Vana-Narva mnt km 0,0-1,11 ja 11607 Saha–Loo tee km 0,43-1,82
rekonstrueerimiseks ja keskkonnamõju hindamise algatamata jätmine“ lisa 2
Arvamuste ja kooskõlastuste koondtabel
1. KOOSKÕLASTUSED
Jrk Kaasatud Kooskõlastuse sisu Pädeva asutuse põhjendus ja otsus esitatud
nr kooskõlastaja kooskõlastuse osas
1 Keskkonnaamet 1) Kavandatav tegevus asub kaitsmata põhjaveega Põhjendus: Punktides 1, 2, ja 3 toodu võtta teadmiseks.
alal, kuid projektalale ei jää ühtegi puurkaevu või Punkt 4 osas – Transpordiamet on teadlik võõrliigi
Alus: KeHJS § 23 lg 1 puurkaevu sanitaarkaitseala/hooldusala. Sosnovski karuputk koloonia esinemisest projektalal ning
ja 2, § 11 lg 22 2) Eesti Looduse Infosüsteemi (EELIS) andmetel see on välja toodud ka projekti seletuskirjas ja joonistel.
(seisuga 07.07.2021) ei jää alale looduskaitseseaduseEhitusloale on lisatud kõrvaltingimus, et vältida tuleb
Kiri alusel kaitstavaid loodusobjekte. taime leviku soodustamist, selleks tuleb järgida KMH
08.07.2021 nr 6- 3) Keskkonnaamet nõustub korralduse eelnõus ja eelhinnangus soovitatud meetmeid ning konsulteerida
3/21/14497-2 KMH eelhinnangus esitatud järeldustega, et KMH Keskkonnaametiga.
algatamine ei ole vajalik, kuna tegevusega ei kaasne
eeldatavalt olulist keskkonnamõju. Otsus:
4) Keskkonnaamet juhib tähelepanu, et Lugeda Keskkonnaamet ehitusloa eelnõu
rekonstrueeritava teelõigu vahetusse lähedusse jääb kooskõlastanuks, võtta teadmiseks kirjas esitatu.
Sosnovski karuputke koloonia. Karuputke taimed on
mitmeaastased ning üks taim võib toota kuni 100 000
seemet. Seemnealged võivad valmida edasi ka pärast
taime maha niitmist ja seemned püsivad
idanemisvõimelised kuni 10 aastat. Seetõttu on väga
oluline tagada karuputke kolooniates pinnasega
toimetamisel selle teadlik ümberpaigutamine. Sellelt
tulenevalt on väga tähtis antud koloonia pinnase
objektilt minemavedamise vältimine. Võimalusel
tuleks pinnas paigutada tee äärde kindlasse kohta
selleks, et saaks tulevikus võimaliku seemnete
idanemise puhul taimi/kolooniat kontrolli all hoida
ja teostada tõrjet.
1
Transpordiameti korralduse „Ehitusloa andmine riigiteede 11608 Vana-Narva mnt km 0,0-1,11 ja 11607 Saha–Loo tee km 0,43-1,82
rekonstrueerimiseks ja keskkonnamõju hindamise algatamata jätmine“ lisa 2
2 Maa-amet Reaalprojekt edastas 08.03.2021 Maa-ametile Otsus: Võtta teadmiseks.
kooskõlastamiseks projekti „Vana-Narva mnt ja
Alus: KeHJS § 23 lg 1 Saha-Loo tee eelprojekt“ (töö nr P20042), millele
ja 2, § 11 lg 22, EhS § Maa-amet andis seisukoha 24.03.2021 kirjaga nr 6-
42 lg 7 p 1; RAS § 25, 3/21/4140-2.
26 Projekteeritav ala piirneb riigi omandis olevate Saha-
Loo tee 28 (tunnus 24504:002:0662) ja Saha-Loo tee
Kiri 7 (tunnus 44601:001:0344) kinnisasjadega, mille
06.07.2021nr 6- riigivara valitseja on Keskkonnaministeerium ja
3/21/11232-2 volitatud asutus Maa-amet. Saha-Loo tee 28 ja Loo
tee 7 kinnisasjadele ei ole projektis kavandatud
kitsendusi või äralõiget.
Maa-ametil puuduvad vastuväited Vana-Narva mnt
ja Saha-Loo tee eelprojektile (töö nr P20042) vastava
ehitusloa väljastamisele ning KMH algatamata
jätmisele.
3 Muinsuskaitseamet Muinsuskaitseamet kooskõlastab Vana-Narva Otsus: Võtta teadmiseks.
maantee ja Saha-Loo tee eelprojekti ning nõustub
Alus: KeHJS § 23 lg keskkonnamõju hindamise algatamata jätmisega. Nii
2,
1 ja 2, § 11 lg 2 EhS tee eelprojektis (ptk 3.13) kui ka KMH eelnõus (ptk
§ 42 lg 7 p 1; MuKS § 5.2) on kirjas Muinsuskaitseameti 11.09.2020
14, § 58 saadetud tingimused mõju vähendamiseks
kultuurimälestistele ning arheoloogilise uuringu
Kiri 14.07.2021 nr nõue kivikalme reg-nr 17540 kaitsevööndis.
1.1-7/2187-6-1
4 Terviseamet 1)Teelõikude rekonstrueerimise eelprojekti raames Põhjendus: 1) Mürauuringu (OÜ Hendrikson ja Ko töö nr
teostati vaadeldavatele lõikudele liiklusmüra 20003633) alusel nähtub, et tee rekonstrueerimise järgses
Alus: KeHJS § 23 lg 1 modelleerimine (OÜ Hendrikson ja Ko töö nr olukorras eluhooneteni ulatuvad müratasemed vastavad
ja 2, § 11 lg 22 20003633). Mürahinnangu kohaselt ulatuvad KeM määrus nr 71 kehtestatud liiklusmüra piirväärtustele.
ehitusjärgses olukorras rekonstrueeritava tee äärsete Võtame teadmiseks, et Terviseamet nõustub, et KMH
lähimate eluhoonete teepoolsete külgedeni päevasel algatamine ei ole vajalik.
ajal kuni 60dB tugevused müratasemed. Öösel
2
Transpordiameti korralduse „Ehitusloa andmine riigiteede 11608 Vana-Narva mnt km 0,0-1,11 ja 11607 Saha–Loo tee km 0,43-1,82
rekonstrueerimiseks ja keskkonnamõju hindamise algatamata jätmine“ lisa 2
Kiri ulatuvad eluhoonete teepoolsetele külgedele kuni 2) Terviseamet on korrektselt hinnangu andmisel lähtunud
01.07.2021 nr 9.3- 52dB tugevused müratasemed. Perspektiivses mürataseme väärtustest ehk arvuliselt välja toodud
4/21/7683-3 olukorras (2042 a) ulatuvad päevasel ajal eluhoonete väärtustest (mis on toodud nii mürakaartidel kui ka tabelis
teepoolsetele külgedele kuni 62dB ja öösel kuni 3). Mürakaartidel (joonised 1…4) toodud müratsoonid
54dB tugevused müratasemed. Keskkonnaministri ning joonistel (samuti tabelis 3) esitatud hoonete fassaadi
16.12.2016 määrus nr 71 „Välisõhus leviva müra müratasemed võivad kohati erineda kuni 3 dB võrra.
normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise Erinevus tuleneb asjaolust, et välisõhu mürasituatsiooni
ja hindamise meetodid“ (edaspidi KeM määrus nr kirjeldamisel (ehk värvilised müratsoonid mürakaartidel)
71) lisa 1 kohaselt on II kategooria alal lubatud on arvestatud helilainete peegeldumist kõikide hoonete
müratasemed järgmised: päeval kuni 60dB fassaadidelt, sh kirjeldavad mürakaardid lisaks
(müratundliku hoone teepoolsel küljel kuni 65dB) vastashoonete peegeldustele ka iga hoone enda fassaadi
ning öösel kuni 55dB (teepoolsel küljel kuni 60dB). peegeldusi. Konkreetsetele hoonetele mõjuva mürataseme
Eelnevast tulenevalt vastavad tee rekonstrueerimise puhul (arvulised väärtused) on välisõhu müratasemest
järgses olukorras eluhooneteni ulatuvad maha lahutatud sama hoone enda fassaadi peegeldus (ehk
müratasemed KeM määrus nr 71 kehtestatud kuni ca 3 dB), kuna sama hoone fassaadi peegeldus ei saa
liiklusmüra piirväärtustele. avaldada mõju antud hoone fassaadi (või siseruumide)
Amet nõustub, et KMH algatamine pole vajalik, kuid tingimustele. Küll aga avaldavad hoonete fassaadide
juhib tähelepanu järgnevale: müraolukorrale mõju kõigi teiste hoonete seintest tingitud
2) Mürahinnangus sisalduvatel mürakaartidel esines akustilised peegeldused, millega ka arvestatakse.
kohati vastuolu kirjalikult välja toodud Kirjeldatud müratasemete erinevused on sarnaste
müratasemete ja värvitsooni kohaste müratasemete mürauuringute puhul (juhul kui arvutustes kasutatakse
vahel. Näiteks mürakaardi „1.1 Ehitusjärgne olukord akustiliste peegelduste mõju hoonete fassaadidelt)
päeval“ põhjal on Kopra tee 6 hooneni ulatuvaks tavapärased ning seega on antud küsimuses mürahinnang
müratasemeks märgitud 59dB, kuid joonisel on korrektne.
näha, et hoone teepoolsele küljele ulatub oranž Mürauuringu (OÜ Hendrikson ja Ko töö nr 20003633)
müratsoon ehk müratase vahemikus 61-65dB. alusel nähtub, et tee rekonstrueerimise järgses olukorras
Sarnane olukord on ka mürakaardil „2.1: Kopra tee 6 eluhooneteni ulatuvad müratasemed vastavad
Perspektiivne olukord päeval“ Ämma tee 7 KeM määrus nr 71 kehtestatud liiklusmüra piirväärtustele
hooneteni ulatuvate müratasemetega. Amet kasutas nii ehitusjärgselt (päevane 59 dB, öine 51dB) kui
müraolukorra hindamiseks kirjalikult välja toodud perspektiivses olukorras (päevane 61 dB, öine 53dB) ja
müratasemete väärtuseid eeldades, et need on samuti on piirväärtustele vastavad ka Ämma põik 7
korrektsed ja täpsemad. (eeldatavalt on Terviseamet oma kirjas silmas pidanud
3
Transpordiameti korralduse „Ehitusloa andmine riigiteede 11608 Vana-Narva mnt km 0,0-1,11 ja 11607 Saha–Loo tee km 0,43-1,82
rekonstrueerimiseks ja keskkonnamõju hindamise algatamata jätmine“ lisa 2
Ämma põik 7, mitte Ämma tee 7 kinnistut, mis asub
3) Mürahinnangus sisalduvatel mürakaartidel on elamugrupi keskel) eluhooneni ulatuvad müratasemed
näha, et Linnuse tee 1 elumajani, mis jääb küll (ehitusjärgses olukorras päevane 57 dB, öine 49 dB ja
käesolevast rekonstrueeritavast teelõigust eemale, perspektiivses olukorras päevane 60 dB ja 51 dB).
ulatuvad müratasemed päevasel ajal kuni 64dB
hoone kahele küljele. KeM määrus nr 71 lisa 1 3) Linnuse tee 1 eluhoone paikneb Tallinna linna, Viimsi
kohaselt on II kategooria alal müratase kuni 61-65dB valla ja riigitee 11608 Vana-Narva mnt ristmiku
lubatud vaid hoone teepoolsel küljel. Samuti toome piirkonnas, kus käesoleva tee projektiga lisatakse
välja, et perspektiivses olukorras ulatub hooneni olemasolevale liikluslahendusele üksnes jalg- ja
värvitsooni kohaselt lausa punane ehk üle 65dB jalgrattatee lõik. St olemasolevat sõidutee situatsiooni ei
tugevune müra tase. Amet soovitab kaaluda muudeta, sõidutee hoonele lähemale ei nihku ega selle
nimetatud positsioonis müraleevendavate meetmete pikiprofiil ei muutu, st olemasolevat mürasituatsiooni ei
kasutamisele võtmist tulenevalt asjaolust, et muudeta.
piirväärtused on juba täna ületatud. Mürauuringu (OÜ Hendrikson ja Ko töö nr 20003633)
4) Lisaks juhime tähelepanu, et perspektiivses alusel nähtub, et tee rekonstrueerimise järgses olukorras
olukorras esineb piirväärtuste ületust ka Linnuse tee 1 eluhooneteni ulatuvad müratasemed
rekonstrueeritava teelõikude äärsetel aladel (üle vastavad KeM määrus nr 71 kehtestatud liiklusmüra
60dB rohkem kui hoone ühel küljel): Kopra tee 6, piirväärtustele nii ehitusjärgselt (päevane 62 dB, öine 53
Ämma põik 7 ja 8, Metsa tee 5a, 37 ja 41. Amet dB) kui perspektiivses olukorras (päevane 64 dB, öine 55
soovitab kaaluda nende hoonete ette müratõkkeseina dB).
rajamist.
4) Kopra tee 6 ja Ämma põik 7 osas vt p 3.
Mürauuringu (OÜ Hendrikson ja Ko töö nr 20003633)
alusel nähtub, et tee rekonstrueerimise järgses olukorras
Ämma põik 7 ja 8, Metsa tee 5a, 37 ja 41 eluhooneteni
ulatuvad müratasemed vastavad KeM määrus nr 71
kehtestatud liiklusmüra piirväärtustele nii ehitusjärgselt
kui perspektiivses olukorras. Uuringus toodud
müratasemed nimetatud kinnistutel on järgmised:
Ämma põik 8 ehitusjärgselt (päevane 58 dB, öine 49 dB)
kui perspektiivses olukorras (päevane 60 dB, öine 51dB).
4
Transpordiameti korralduse „Ehitusloa andmine riigiteede 11608 Vana-Narva mnt km 0,0-1,11 ja 11607 Saha–Loo tee km 0,43-1,82
rekonstrueerimiseks ja keskkonnamõju hindamise algatamata jätmine“ lisa 2
Metsa tee 5a ehitusjärgselt (päevane 59 dB, öine 51 dB)
kui perspektiivses olukorras (päevane 61 dB, öine 53 dB).
Metsa tee 37 ehitusjärgselt (päevane 60 dB, öine 52 dB)
kui perspektiivses olukorras (päevane 62 dB, öine 54 dB).
Metsa tee 41 ehitusjärgselt (päevane 60 dB, öine 52 dB)
kui perspektiivses olukorras (päevane 62 dB, öine 54 dB).
Eelnevat kokku võttes: kuna projekti koosseisus koostatud
mürauuringu alusel ei esine riigiteedega külgnevatel
lõikudel müratundlike hoonete fassaadidel normtasemete
ületamisi, ei ole müraleevendusmeetmeid kavandatud.
Ühtlasi selgitame, et Transpordiamet jääb antud teelõigu
mürataset monitoorima ka edaspidiselt, kuna antud riigitee
lõigud on strateegilise mürakaardi koosseisu kuuluvad
teelõigud. Seega hakatakse antud teelõikudel reaalselt
esinevat liiklusmüra mõõtma/modelleerima iga 5 aasta
tagant ning juhul kui tuvastatakse normtasemete
ületamine, kavandatakse müraleevendusmeetmed.
Otsus: Lugeda ehitusloa eelnõu kooskõlastatuks, võtta
teadmiseks kirjas esitatu. Projektlahendust mitte muuta.
5 Tarbijakaitse ja - Põhjendus: *Vt märkus.
Tehnilise Järelevalve
Amet Otsus: Lugeda ehitusloa eelnõu kooskõlastaja poolt
kooskõlastatuks.
Alus: KeHJS § 23 lg 1
ja 2, § 11 lg 22
6 Viimsi Vallavalitsus Viimsi Vallavalitsusel keskkonnamõju hindamise Otsus: Võtta teadmiseks.
vajalikkuse eelhinnangule ja algatamata jätmisele
Alus: KeHJS § 23 lg 1 vastuväiteid ei ole.
ja 2, § 11 lg 22
5
Transpordiameti korralduse „Ehitusloa andmine riigiteede 11608 Vana-Narva mnt km 0,0-1,11 ja 11607 Saha–Loo tee km 0,43-1,82
rekonstrueerimiseks ja keskkonnamõju hindamise algatamata jätmine“ lisa 2
7 Maardu Linnavalitsus Maardu Linnavalitsus kooskõlastab esitatud projekti Otsus: Võtta teadmiseks.
ning jääb seisukohale, et keskkonnamõju hindamise
Alus: KeHJS § 23 lg 1 algatamine pole vajalik, kui järgitakse KMH
ja 2, § 11 lg 22 eelhinnangu kokkuvõttes toodud suuniseid.
Kiri
30.06.2021 nr 8-
4/2852-1
8 Jõelähtme - Põhjendus: *Vt märkus.
Vallavalitsus
Otsus: Lugeda ehitusloa eelnõu kooskõlastaja poolt
Alus: KeHJS § 23 lg 1 kooskõlastatuks.
ja 2, § 11 lg 22
2. ARVAMUSED
2.1.Puudutatud asutused ja isikud
Jrk Arvamuse esitaja Arvamuse sisu Pädeva asutuse põhjendus ja otsus esitatud arvamuse
nr osas
1 Tallinna Keskkonna- Tallinna Keskkonna- ja Kommunaalamet Otsus: Võtta teadmiseks.
ja Kommunaalamet kooskõlastab ilma märkusteta 11608 Vana-Narva
mnt km 0,0-1,11 ja 11607 Saha–Loo tee km 0,43-
Kiri 19.07.2021 nr 8- 1,82 riigiteede rekonstrueerimise.
1/1844 - 2
2 MTÜ Põhja-Eesti - Otsus:
Ühistranspordikeskus Pädev asutus eeldab EhS § 42 lg 9 alusel, et arvamuse
avaldaja ei soovinud ehitusloa osas arvamust avaldada.
3 Elering AS Kooskõlastatud tingimustel: Otsus: Arvestada projekti kooskõlastusega 09.07.2021 nr
12-9/2021/346.
6
Transpordiameti korralduse „Ehitusloa andmine riigiteede 11608 Vana-Narva mnt km 0,0-1,11 ja 11607 Saha–Loo tee km 0,43-1,82
rekonstrueerimiseks ja keskkonnamõju hindamise algatamata jätmine“ lisa 2
Kiri 09.07.2021 nr 1.Enne ehitustööde algust, töötamisel tehnikaga
12-9/2021/346 kõrgusega üle 4,5m, vormistada õhuliini
kaitsevööndis töötamise luba tel. 715 1310 või
[email protected];
2.Kaeve- ja tõstetööd liinirajatiste kaitsevööndis on
lubatud ainult pärast vormikohase taotluse esitamist
ning selle kooskõlastamist ja kaitsevööndis
töötamise loa väljastamist Elering AS-i poolt.
Taotluse vorm, esitada e-posti aadressile
[email protected] .
4 Elektrilevi OÜ Anname teada, et detailplaneeringu või projekti Põhjendus: Elektrilevi OÜ-lt on projektlahenduse
koostamiseks on Teil vaja: koostamise käigus võetud tehnilised tingimused, millega
Kiri 29.06.2021 - taotleda tehnilised tingimused, milles on on projekti koostamisel arvestatud. Elektrilevi OÜ on
planeeritava ehitise (rajatise) ühtlasi projekti kooskõlastanud (25.02.2021).
projekteerimiseks või territooriumi
planeeringuks esitatavad nõuded. Tehnilisi Otsus: Arvestada Elektrilevi OÜ kooskõlastusega
tingimusi saate tellida meie veebilehel 25.02.2021. a.
www.elektrilevi.ee/tehnilised-tingimused.
- peale planeeringu või projekti koostamist see
meiega kooskõlastada. Seda saate teha
veebilehel
www.elektrilevi.ee/et/teenused/projektide-
kooskolastamine.
Kui tehnilised tingimused on täidetud ja planeering
või projekt kooskõlastatud, siis täiendavalt meid
teavitada ei ole vaja. Esialgse planeeringu või
projekti muutmisel on vaja taotleda uued tehnilised
tingimused ning planeering või projekt meiega
kooskõlastada.
5 Loo elekter AS Loo Elekter AS-il ei ole märkusi riigiteede 11608 Otsus: Võtta teadmiseks.
Vana-Narva mnt km 0,0-1,11 ja 11607 Saha–Loo tee
E-kiri 12.07.2021
7
Transpordiameti korralduse „Ehitusloa andmine riigiteede 11608 Vana-Narva mnt km 0,0-1,11 ja 11607 Saha–Loo tee km 0,43-1,82
rekonstrueerimiseks ja keskkonnamõju hindamise algatamata jätmine“ lisa 2
km 0,43-1,82 rekonstrueerimise eelprojekti
28.06.2021 esitatud versioonile.
6 AS Liwathon E.O.S Esitame 28.06.2021 kirja nr. 8-1/21-119/15881-1 Põhjendus: AS Liwathon E.O.S. on projekti
alusel ehitusloa eelnõu osas arvamuse, mille kohaselt kooskõlastanud kirjaga 12.05.2021. a (arvamuses ekslikult
E-kiri 13.07.2021 palume lisada projekti kausta kooskõlastuste tabeli ja 28.04.2021. a). Kuna eelprojektile järgneb põhiprojekti
tööde tingimused AS Liwathon E.O.S. naftatorustike koostamine, võtta põhiprojekti koostamisel arvesse, et
ja elektrikaablite piirkonnas. projekti kausta ja kooskõlastuste tabelisse lisada tööde
Tööde tingimused on 28.04.2021 a. tingimused AS Liwathon E.O.S. naftatorustike ja
transpordiametile saadetud e-kirjas. elektrikaablite piirkonnas.
Otsus: Arvestada AS Liwathon E.O.S. kooskõlastusega
12.05.2021. a. Põhiprojektis lisada projekti kausta ja
kooskõlastuste tabelisse AS Liwathon E.O.S tööde
tingimused.
7 Utilitas Tallinn -
Elektrijaam OÜ
8 Telia Eesti AS - Põhjendus: *Vt märkus.
9 Energate OÜ -
Otsus: Pädev asutus eeldab EhS § 42 lg 9 alusel, et
arvamuse avaldaja ei soovinud ehitusloa osas arvamust
10 AS Gaasivõrk - avaldada.
11 Enefit Green AS -
12 Loo Vesi OÜ -
2.2.Piirnevate kinnisasjade omanikud
Jrk Kinnisasja nimi Arvamuse sisu Pädeva asutuse põhjendus ja otsus esitatud
nr ja arvamuse osas
katastriüksuse
tunnus
1 Saha-Loo tee 10 Palun vaadake üle projektis kajastatud alljärgnev Põhjendus: Eelviidal on kujutamata reaalselt olemas
24504:002:0374 liiklusmärk: olev Ämma tee ristmik, põhiprojekti koostamisel
korrigeerida eelviida kujundus.
8
Transpordiameti korralduse „Ehitusloa andmine riigiteede 11608 Vana-Narva mnt km 0,0-1,11 ja 11607 Saha–Loo tee km 0,43-1,82
rekonstrueerimiseks ja keskkonnamõju hindamise algatamata jätmine“ lisa 2
Saha-Loo tee 8a Otsus: Arvestada ettepanekuga põhiprojekti
24504:002:0372 koostamisel, põhiprojektis korrigeerida eelviida
kujundus.
Liiklusmärgil kujutatud ringteelt on tegelikkuses ka paremale
väljasõit Ämma teele – antud väljasõit on hetkel
liiklusmärgilt puudu – tuleks lisada.
2 89001:001:1146 Oleme Teie poolt saadetud materjalid läbi vaadanud koos Põhjendus: 1) Eelprojektile järgneb põhiprojekti
Narva maantee meie poolt valitud teede projekteerijaga Meelis Kreevan`iga koostamine. Mahasõidu vertikaallahenduse muutmist
T13 ettevõttest www.roadexpert.ee ja palume allolevate käsitleda ja viia võimalusel vastavalt ettepanekule
ettepanekutega põhiprojekti koostamisel arvestada: muudatus sisse põhiprojektis.
1) Manusena on kaasas vertikaalplaneeringu joonis. Seal on 2) Transpordiametile esitatud joonise alusel ei ulatu
roosade horisontaaljoontega toodud vertikaalplaneeringu ega kattu projekteeritav jalgratta- ja jalgtee Uus-
ettepanek kergliiklusteel ja kinnistu mahasõidul. Selle Käspre kinnistu ja lähiala detailplaneeringus määratud
ettepaneku eesmärk on mitte ajada kergliiklusteed ja sellest hoonestusalaga. Tee rekonstrueerimisprojektiga ei
9
Transpordiameti korralduse „Ehitusloa andmine riigiteede 11608 Vana-Narva mnt km 0,0-1,11 ja 11607 Saha–Loo tee km 0,43-1,82
rekonstrueerimiseks ja keskkonnamõju hindamise algatamata jätmine“ lisa 2
tulenevalt ka meie parklat liialt kõrgele olemasolevast muudeta detailplaneeringus määratud hoonestusala
maapinnast. Vastasel juhul võib meie tulevase hoone null olla piiri.
tulevikus kõrgemal, mistõttu täitemahud kasvavad. 3) Riigitee teemaale on tehnovõrkude kavandamine
võimalik Transpordiametiga kooskõlastatud
projektlahenduse ning sõlmitud maakasutusõiguse
lepingu alusel. KOV jalgratta- ja jalgtee valgustuse
kavandamine teemaale ei oleks esmakordne, mistõttu
ei ole põhjust eeldada, et kooskõlastust ei saavutata.
Otsus: Mahasõidu vertikaallahenduse muutmist
käsitleda ja viia võimalusel vastavalt ettepanekule
muudatus sisse põhiprojektis.
2) Kergliiklustee osas on selle katte kiilud ja tee kõrgusest
tingitud nõlvad jooksevad meie ärikinnistule sisse. Saame
olla sellega nõus ainult siis kui meie hoonestusala piiri see ei
muuda ega mõjuta – palume kinnitada, et see nii on.
3) Kergliiklustee valgustus. Juhime tähelepanu, et selline
asendiplaan tingib selle, et kergtee valgustus saab olema vaid
maanteepoolsemas servas. Ei ole mõeldav, et valgustus meie
kinnistule jääks.
3 Saha-Loo tee 14 Ei saa nõustuda mahasõidu kitsendamisega piketil Põhjendus: Välja tee ristmikulahendus on üle
24504:002:0458 10+50, mida näeb ette „Vana-Narva mnt ja Saha-Loo tee kontrollitud 16 m autorongi pöördešablooniga,
eelprojekt“ (töö nr P20042). Kinnistutele 24504:002:0488 ja ristmiku laius on piisav. Samas tuleb nõustuda, et
Saha-Loo tee 16 24504:002:0483 on see olulise tähtsusega ja seda kasutavad arvestades ristmikku kasutavat liikluskoosseisu ning
24504:002:0457 igapäevaseks liiklemiseks raskeveotreilerid ja autorongid. Välja teega ristmiku piirkonnas omakorda ristuva tee
Antud lahendus ei võimalda veoautodel koos haagisega olemasolu, on liikluse sujuvuse ja manöövrite parema
teostada vasak ega ka parmpööret Saha-Loo teele. Palun see teostatavuse huvides põhjendatud põhiprojekti
üle vaadata ja korrigeerida selliselt, et mahasõitu saaks koostamisel ristmikulahendust täpsustada, st vajadusel
kasutada endisel kujul. näha ette pöörderaadiuste kindlustamine, Saha-Loo
10
Transpordiameti korralduse „Ehitusloa andmine riigiteede 11608 Vana-Narva mnt km 0,0-1,11 ja 11607 Saha–Loo tee km 0,43-1,82
rekonstrueerimiseks ja keskkonnamõju hindamise algatamata jätmine“ lisa 2
teel oleva füüsilise liiklussaare lühendamine ning
riigiteel oleva vasakpöörderaja stoppjoone nihutamine
paari meetri võrra. Ristmiku oluline laiendamine või
jätmine endisele kujule ei ole põhjendatud, kuna ei ole
ohutu ega taga sujuvat ja lihtsasti arusaadavat ning
kasutatavat liikluskeskkonda.
Otsus: Põhiprojektis veelkord hinnata ja vajadusel
täpsustada ristmikulahendust (vajadusel nähes ette
pöörderaadiuste kindlustamise, Saha-Loo teel oleva
füüsilise liiklussaare lühendamise ning riigiteel oleva
vasakpöörderaja stoppjoone nihutamise).
2.3.Piirnevate kinnisasjade omanikud, kes arvamust ei avaldanud
Järgnevas tabelis toodud kinnisasjade osas tee ehitusloa eelnõu menetluse käigus arvamust ei avaldatud. Kui arvamuse andja ei ole kümne päeva
jooksul eelnõu saamisest arvates arvamust avaldanud ega ole taotlenud tähtaja pikendamist, eeldatakse, et arvamuse andja ei soovi ehitusloa eelnõu
kohta arvamust avaldada (EhS § 42 lg 9).
Kinnisasja Metsa tee 24501:001:0268 Metsa tee 41 24501:001:0568
lähiaadress Katastritunnus Metsa tee 1 24504:002:0007 Metsa tee 5a 24504:002:0359
1 Tallinn-Narva tee 44601:001:0334 Metsa tee 21 24504:002:0205 Metsa tee 7a 24504:002:0189
L2 Metsa tee 23 24504:002:0163 Metsa tee 9a 24504:002:0193
Jaama tee 7 44601:001:0337 Metsa tee 25 24504:002:0650 Metsa tee lõik 1 24501:001:0840
Jaama tee L1 44601:001:0343 Metsa tee 27 24504:002:0162 Metsa tee lõik 3 24501:001:0562
Kaarlemetsa 89001:010:1389 Metsa tee 31 // 33 // 24501:001:0560 Narva maantee lõik 89001:010:3522
Kopra tee 10 24501:001:0839 35 2
Kopra tee 5 24501:001:0837 Metsa tee 37 24501:001:0567 Narva mnt 219 89001:010:3516
Lääne-Kopli 89001:010:0028 Metsa tee 3a 24504:002:0289 Narva mnt 221 89001:010:3517
11
Transpordiameti korralduse „Ehitusloa andmine riigiteede 11608 Vana-Narva mnt km 0,0-1,11 ja 11607 Saha–Loo tee km 0,43-1,82
rekonstrueerimiseks ja keskkonnamõju hindamise algatamata jätmine“ lisa 2
Nurme tee 24504:002:0484 Saha-Loo tee 38 24501:001:0842 Tiigi tee 24501:001:0270
Peterburi tee 105 44601:001:0397 Saha-Loo tee 3b 44604:001:0020 Tiigi tee 1 24504:001:0060
Peterburi tee 105a 44601:001:0398 Saha-Loo tee 4 // 24504:002:0330 Vana-Narva mnt 2 44604:001:0251
Peterburi tee 105b 44601:001:0399 Ämma tee 82 Vana-Narva mnt 2a 44604:001:0042
Pihlaka tee 24501:001:0271 Saha-Loo tee 40 24501:001:0843 Vana-Narva mnt 2b 44601:001:0332
Põllu tee 24501:001:0272 Saha-Loo tee 42 24501:001:0844 Vana-Narva mnt 4 44604:001:0245
Saha-Loo põik 44601:001:0346 Saha-Loo tee 44 24501:001:0845 Vana-Narva mnt 6 44601:001:0403
Saha-Loo tee 11 44604:001:0252 Saha-Loo tee 46 24501:001:0846 Viieaia tee 28 44604:001:0259
Saha-Loo tee 12 24504:002:0459 Saha-Loo tee 48 24501:001:0847 Välja tee 24504:002:0488
Saha-Loo tee 18 24504:002:0456 Saha-Loo tee 8 24504:002:0371 Välja tee 1 24504:002:0606
Saha-Loo tee 1a 44604:001:0076 Saha-Loo tee 9 44604:001:0242 Ämma põik 24501:001:0273
Saha-Loo tee 20 24504:002:0455 Saha-Loo tee lõik 2 24504:002:0483 Ämma põik 11 24501:001:0850
Saha-Loo tee 3 44601:001:0217 Saha-Loo tee lõik 5 24504:002:0373 Ämma põik 13 24501:001:0851
Saha-Loo tee 30 24504:002:0441 Saha-Loo tee lõik 6 24501:001:0563 Ämma põik 8 24504:002:0550
Saha-Loo tee 32 24504:002:0442 Saha-Loo tee lõik 7 24501:001:0569 Ämma põik 9 24501:001:0849
Saha-Loo tee 34 24504:002:0437 Saha-Loo tee lõik 8 24501:001:0848 Ämma tee 79 24504:002:0389
Saha-Loo tee 36 24501:001:0841 Tamme tee 24501:001:0265 Ämma tee lõik 4 24504:002:0394
* Kui kooskõlastaja või arvamuse andja ei ole kümne päeva jooksul tee ehitusloa eelnõu saamisest arvates kooskõlastamisest keeldunud või
arvamust avaldanud ega ole taotlenud tähtaja pikendamist, loetakse ehitusloa eelnõu kooskõlastaja poolt vaikimisi kooskõlastatuks või eeldatakse,
et arvamuse andja ei soovi ehitusloa eelnõu kohta arvamust avaldada (EhS § 42 lg 9).
12