dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel
Otsing›Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium
Sissetulev kiriAvalik

Tee ehitusloa andmine riigiteede 11608 Vana-Narva mnt km 0,0-1,11 ja 11607 Saha–Loo tee km 0,43-1,82 rekonstrueerimiseks ja keskkonnamõju hindamise algatamata jätmine

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium · 17. august 2021
Viit
1.10-17/20-0026/6854-3
Registreeritud
17. august 2021
Dokumendi liik
Sissetulev kiri
Adressaat
Transpordiamet
Saabumis/saatmisviis
DVK
Funktsioon
1.10/S Riigivara haldamine
Sari
1.10-17/S Planeeringutega seotud kirjavahetus
Toimik
1.10-17/20-0026
Vastutaja
Keiu Käära
Lahendamise tähtaeg
16. september 2021

Failid

  • 📎1.1-321368 16.08.2021 Korraldus.asice4335 KB

Sisu (failidest)

Versioon 30.03.2021 /// TÖÖ NR 20003633 Vana-Narva mnt ja Saha-Loo tee eelprojekti Keskkonnamõjude eelhinnang Töö nr 20003633 Tartu-Tallinn 2020 Ethel Simmul Keskkonnaspetsialist Jaak Järvekülg Keskkonnaekspert, projektijuht Juhan Ruut Keskkonnaekspert (litsents: KMH0155) Vana-Narva mnt ja Saha-Loo tee eelprojekti 2 Keskkonnamõjude eelhinnang SISUKORD SISUKORD ................................................................................................................................... 2 1. SISSEJUHATUS ................................................................................................................... 3 2. TAUST JA SEADUSANDLIKUD ASPEKTID ....................................................................... 5 3. KAVANDATAVA TEGEVUSE KIRJELDUS ........................................................................ 8 4. PROJEKTI ASUKOHT JA MÕJUTATAV KESKKOND ....................................................... 9 5. VÕIMALIKU KESKKONNAMÕJU KIRJELDUS, HINNANG MÕJU OLULISUSELE ....... 18 5.1. Kavandatava tegevuse seosed asjakohaste strateegiliste planeerimisdokumentidega 18 5.2. Mõju kultuuriväärtustele .............................................................................................. 19 5.3. Võõrliigid ...................................................................................................................... 20 5.4. Mõju põhja- ja pinnaveele ........................................................................................... 21 5.5. Müra ............................................................................................................................ 22 5.6. Õhukvaliteet ................................................................................................................ 22 5.7. Valgusreostus .............................................................................................................. 23 5.8. Jäätmekäitlus, energiamahukus ja loodusvarade kasutamine.................................... 23 5.9. Avariiolukorrad ............................................................................................................ 23 6. JÄRELDUS, KESKKONNAMEETMED .............................................................................. 24 Vana-Narva mnt ja Saha-Loo tee eelprojekti 3 Keskkonnamõjude eelhinnang 1. SISSEJUHATUS Käesolevaks tööks on keskkonnaalane konsultatsioon Vana-Narva mnt lõigu ning Saha-Loo teelõigu projekti koosseisus. Rekonstrueeritavad lõigud paiknevad Harju maakonnas, Vana-Narva mnt rekonstrueeritav lõik asub Viimsi valla territooriumil (pikkus ca 1,0 km) ning Saha-Loo tee rekonstrueeritav lõik asub Maardu linnas (pikkus ca 1,3 km, vt joonis 1.1). Vastavalt tehnilisele kirjeldusele on projekti eesmärk olemasolevate teelõikude rekonstrueerimine ja vajadusel laiendamine, mis sisaldab tee katendi ning muldke ha remonti ja laiendamist (sh bussipeatused, olemasolevad ristmikud ja mahasõidud, teeületuskohad, kergliiklusteed, vete äravoolusüsteemid, liikluskorraldusvahendite asendamine jmt), et tõsta liiklusohutuse taset, sõidumugavust ja parandada katendi kandevõimet. Saha-Loo teel kavandatakse suurema liiklussagedusega ristmikud osaliselt kanaliseeritavatena (eraldi vasakpöörde rajad). Vana -Narva mnt ja Saha-Loo tee ristumiskoht kavandatakse üherajalise ringristmikuna. Käesolev töö on koostatud OÜ Hendrikson & Ko poolt keskkonnaekspert Jaak Järvekülg juhtimisel. Projektiga hõlmatava ala kohtvaatluse viis läbi Ethel Simmul (Hendrikson & Ko OÜ) 17.06.2020. Töös käsitletakse projektiga kavandatavate tegevuste eeldatavalt ebasoodsat mõju omavaid keskkonnaaspekte ning antakse soovitus KMH algatamise või mitte algatamise ja ebasoodsate mõjude vältimise osas. Käesolevat aruannet on otsustajal võimalik kasutada tugimaterjalina keskkonnamõju hindamise (KMH) algatamise vajalikkus e hindamisel. Kavandatava tegevuse kirjeldamisel ning hinnangu andmisel on aluseks võetud projekti tehniline kirjeldus ja Reaalprojekt OÜ poolt koostatud projekti joonis seisuga september 2020. Vana-Narva mnt ja Saha-Loo tee eelprojekti 4 Keskkonnamõjude eelhinnang Joonis 1.1 Kavandatava tegevuse asukoht. Aluskaart: Maa-amet 2020 Vana-Narva mnt ja Saha-Loo tee eelprojekti 5 Keskkonnamõjude eelhinnang 2. TAUST JA SEADUSANDLIKUD ASPEKTID Keskkonnamõju hindamise (KMH) vajadust reguleerib Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seadus (KeHJS), vastu võetud 22.02.2005 1 . Vastavalt seadusele on keskkonnamõju hindamise vajadus regule eritud järgmiselt: § 3. Keskkonnamõju hindamise kohustuslikkus Keskkonnamõju hinnatakse, kui: 1) taotletakse tegevusluba või selle muutmist ning tegevusloa taotlemise või muutmise põhjuseks olev kavandatav tegevus toob eeldatavalt kaasa olulise keskkonnamõju; 2) kavandatakse tegevust, mille korral ei ole objektiivse teabe põhjal välistatud, et sellega võib kaasneda eraldi või koos muude tegevustega eeldatavalt oluline ebasoodne mõju Natura 2000 võrgustiku ala kaitse -eesmärgile, ja mis ei ole otseselt seotud ala kaitsekorraldusega või ei ole selleks otseselt vajalik. § 2 1 Keskkonnamõju Keskkonnamõju käesoleva seaduse tähenduses on kavandatava tegevusega või strateegilise planeerimisdokumendi elluviimisega eeldatavalt kaasnev vahetu või kaudne mõju keskkonnale, inimese tervisele ja heaolule, kultuuripärandile või varale. § 2 2 Oluline keskkonnamõju Keskkonnamõju on oluline, kui see võib eeldatavalt ületada mõjuala keskkonnataluvust, põhjustada keskkonnas pöördumatuid muutusi või seada ohtu inimese tervise ja heaolu, kultuuripärandi või vara. § 6. Olulise keskkonnamõjuga tegevus (1) Olulise keskkonnamõjuga tegevus on: 13) kiirtee, 2100 meetri pikkuse või pikema peamaandumisrajaga lennuvälja, üle kümne kilomeetri pikkuse nelja sõidurajaga tee püstitamine või ühe või kahe sõidurajaga tee ehitamine vähemalt nelja sõidurajaga teeks; (2) Kui kavandatav tegevus ei kuulu käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatute hulka, peab otsustaja andma eelhinnangu selle kohta, kas järgmiste valdkondade tegevusel on oluline keskkonnamõju: 10) infrastruktuuri ehitamine või kasutamine; Lisaks KeHJS § 6 lõige 2 nimetatud tegevusvaldkondadele on Vabariigi Valitsuse määrusega nr 224 kehtestatud täpsustatud loetelu „Tegevusvaldkondade, mille korral tuleb kaaluda keskkonnamõju hindamise algatamise vajalikkust, täpsustatud loetelu“ 2. 1 https://www.riigiteataja.ee/akt/121122019007 2 https://www.riigiteataja.ee/akt/128012020006 Vana-Narva mnt ja Saha-Loo tee eelprojekti 6 Keskkonnamõjude eelhinnang Vastavalt VV määrusele: § 13. Infrastruktuuri ehitamine Keskkonnamõju hindamise algatamise vajalikkust tuleb kaaluda infrastruktuuri ehitamise valdkonda kuuluvate järgmiste tegevuste k orral: 8) tee rajamine või laiendamine, välja arvatud teerajatiste, mahasõitude, ohutussaarte, kiirendus- ja aeglustusradade, pöörderadade, tagasipöörde kohtade, ülekäigukohtade, objekti ligipääsuks vajaliku tee, teepeenral asetsevate jalg - ja jalgrattateede, puhkekohtade ja parklate rajamine või laiendamine ning keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 6 lõike 1 punktis 13 nimetatud juhul; § 15. Muud tegevusvaldkonnad Keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnang tuleb anda järgmist e muude tegevuste korral: 8) selline tegevus, mis ei ole otseselt seotud ala kaitsekorraldusega või ei ole selleks otseselt vajalik, kuid mis võib üksi või koostoimes muu tegevusega eeldatavalt mõjutada Natura 2000 võrgustiku ala või kaitstavat loodusobjekti. Käesoleval juhul ei kuulu kavandatav tegevus KeHJS § 6 lõikes 1 loetletud tegevuste hulka, mille puhul KMH on kohustuslik selle vajadust kaalumata. Antud juhul on tegu „infrastruktuuri ehitamise või kasutamisega“ (KeHJS § 6 lõige 2, p 10) ning vastavalt VV määrusele nr 224 §13 p 8 kohase tegevusega (kuna vastavalt tehnilisele kirjeldusele toimub tee laiendamine). Seega peab otsustaja andma eelhinnangu selle kohta, kas tegevusel on oluline keskkonnamõju vastavalt KeHJS § 6 lõige 2. Sellest tulenevat sõltub KMH vajadus eelhinnangu tulemusest. Vastavalt KeHJS: § 6 1 . Eelhinnang (1) eelhinnangu andmiseks esitab arendaja koos tegevusloa taotlusega järgmise teabe: 1) tegevuse eesmärk, iseloom ja füüsilised näitajad ning asjakohasel juhul vajali ke lammutustööde kirjeldus; 2) tegevuse asukoha kirjeldus, sealhulgas eeldatavalt mõjutatava ala tundlikkus; 3) tegevusega eeldatavalt oluliselt mõjutatavate keskkonnaelementide kirjeldus; 4) olemasolev teave tegevusega eeldatavalt kaasneva olulise keskkonnamõju kohta, arvestades eeldatavalt tekkivaid jääke ja heiteid ning jäätmeteket, kui see on asjakohane, ning loodusvarade, eelkõige mulla, maa, maavarade ja vee kasutamist ning mõju looduslikule mitmekesisusele; 5) muu asjakohane teave, lähtudes käesoleva paragrahvi lõike 5 alusel kehtestatud nõuetest; Vana-Narva mnt ja Saha-Loo tee eelprojekti 7 Keskkonnamõjude eelhinnang 6) soovi korral teave kavandatava tegevuse erisuste või võetavate keskkonnameetmete kohta, millega kavandatakse vältida või ennetada muidu ilmneda võivat olulist ebasoodsat keskkonnamõju. (2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud teabe koostamisel peab arendaja arvestama varasemate asjakohaste hindamiste tulemustega. (3) Otsustaja annab käesoleva seaduse § 6 lõigetes 2 ja 2 1 nimetatud eelhinnangu arendaja esitatud ja muu asjakohase teabe alusel ning lähtudes kavandatavast tegevusest, selle asukohast ning eeldatavast keskkonnamõjust. (5) Käesoleva seaduse § 6 lõigetes 2 ja 2 1 nimetatud eelhinnangu sisu täpsustatud nõuded kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega. 3 § 11. Keskkonnamõju hindamise algatamine ja algatamata jätmine (2 2 ) Enne käesoleva seaduse § 6 lõikes 2 nimetatud valdkondade tegevuse ja lõikes 21 viidatud tegevuse keskkonnamõju hindamise vajalikkuse üle otsustamist peab otsustaja küsima seisukohta kõigilt asjaomastelt asutustelt, esitades neile seisukoha võtmiseks eelhinnangu ning keskkonnamõju hindamise algatamise või algatamata jätmise otsuse eelnõu. Käesolev eelhinnang on tellitud Reaalprojekt OÜ poolt Vana-Narva mnt ja Saha-Loo tee projekti koosseisus ning seda on otsustajal võimalik kasutada tugimaterjalina keskkonnamõju hindamise algatamise vajalikkuse hindamisel. Eelhinnangu aruande peatükkides 3-6 on info esitamisel lähtutud Keskkonnaministri 16.08.2017 määrusest nr 31 „Eelhinnangu sisu täpsustatud nõuded“ . 3 https://www.riigiteataja.ee/akt/118082017003 Vana-Narva mnt ja Saha-Loo tee eelprojekti 8 Keskkonnamõjude eelhinnang 3. KAVANDATAVA TEGEVUSE KIRJELDUS Vastavalt tehnilisele kirjeldusele on projekti eesmärgiks olemasolevate teelõikude rekonstrueerimine ja vajadusel laiendamine, mis sisaldab tee katendi ning muldke ha remonti ja laiendamist (sh bussipeatused, olemasolevad ristmikud ja mahasõidud, teeületuskohad, kergliiklusteed, vete äravoolusüsteemid, liikluskorraldusvahendite asendamine jmt), et tõsta liiklusohutuse taset, sõidumugavust ja parandada katendi kandevõimet. Saha-Loo teel kavandatakse suurema liiklussagedusega ristmikud osaliselt kanaliseeritavatena (eraldi vasakpöörde rajad). Vana -Narva mnt ja Saha-Loo tee ristumiskohta kavandatakse üherajaline ringristmik. Kavandatava tegevuse elluviimisel kasutatakse loodusvarasid (nt liiv, kruus ja paekivi). Tee ja rajatiste ehituseks vajaminev materjal hangitakse maardlatest, millede avamise ja kasutamise keskkonnamõju on eraldi hinnatud ning projektiala piirkonnast loodusvarade kasutust ei toimu. Projektiala piirkonnas täiendav ebasoodne mõju puudub. Energiamahukuse osas on tegemist tavapärase tee-ehitusega, mille energiakulu ei põhjusta olulisi ebasoodsaid mõjusid. Kavandava tegevuse potentsiaalseteks tagajärgedeks on heide pinnasesse, õhku ja vette. Paratamatult tekib tee-ehituse käigus jäätmeid. Samuti kaasneb tee-ehitusega müra, vibratsiooni ja lõhna levimine lähipiirkondade aladele. Olulise soojuse või kiirguse tekkimist ette näha ei ole. Vana-Narva mnt ja Saha-Loo tee eelprojekti 9 Keskkonnamõjude eelhinnang 4. PROJEKTI ASUKOHT JA MÕJUTATAV KESKKOND Rekonstrueeritavad lõigud paiknevad Harju maakonnas, Vana -Narva mnt rekonstrueeritav lõik asub Viimsi valla territooriumil (pikkus ca 1,0 km) ning Saha-Loo tee rekonstrueeritav lõik asub Maardu linnas (pikkus ca 1,3 km, vt joonis 1.1, ptk 1). Teed on asfaltkattega, mille katted on amortiseerunud ning valdavalt puudub kergliiklusteede võrgustik. Vastavalt Maanteeameti 2020. a loendusandmetele oli T11606 Vana -Narva maantee Viimsi VV lõigu liikluskoormus 10280 sõidukit ööpäevas (sh 4% raskeliiklust), T11606 Vana-Narva maantee Maardu LV lõigu liikluskoormus 8289 sõidukit ööpäevas (sh 9% raskeliiklust) ja T1191 Saha-Loo teelõigu liikluskoormus 8837 sõidukit ööpäevas (sh 9% raskeliiklust). Maa-ameti geoportaali Maainfo kaardirakenduse andmetel jäävad lähimad eluhooned (vt joonis 4.1) kavandatavast tegevusest ligikaudu 60 m kaugusele, lisaks jääb ligikaudu 20 m kaugusele tootmismaal asuv kontorihoone (vt joonis 4.2). Kultuurimälestiste riikliku registri andmete alusel jää b kavandatav tegevus vähesel määral arheoloogiamälestise Kivikalme (registrinumber: 17540) kinnismälestise kaitsevööndisse. Lisaks jääb rekonstrueeritavast Saha-Loo teelõigust ca 10 m kaugusele arheoloogiamälestis Kultusekivi (registrinumber: 18586 , vt joonis 4.4). Keskkonnaregistri andmetel jääb lähim pärandkultuuri objekt Peeter Suure Merekindluse Iru käigustiku surf rekonstrueeritavast Vana-Narva mnt lõigust üle 10 m kaugusele (vt joonis 4.3). Maa-ameti „Karuputke levialad“ kaardirakenduse andmetel jää b rekonstrueeritava teelõigu (Vana-Narva mnt) vahetusse lähedusse sosnovki karuputke koloonia HJR380 (vt joonis 4.6, 4.7 ja 4.8). Kavandatav tegevus jääb kaitsmata põhjaveega alale. Lähim puurkaev (PRK0016559) jääb kavandatavast tegevusest ca 50 m kaugusele ning puurkaevule on moodustatud 10 m ulatuses hooldusala (vt joonis 4.5). Ühegi puurkaevu sanitaarkaitsealad ja hooldusalad projektialale ei ulatu. Kavandatava tegevuse vahetusse lähedusse ei jää ühtegi vooluveekogu ega seisuveekogu. Lähim vooluveekogu – Pirita jõgi (VEE1089200) jääb rekonstrueeritavatest lõikudest üle 450 m kaugusele. Maaparandussüsteemide registri andmetel ei jää kavandatava tege vuse lähedusse ühtegi maaparandussüsteemi. Kehtiva Maardu linna üldplaneeringu 4 „Maardu maakasutus“ kaardi ja Harju maakonnaplaneeringu 5 „Ruumilised väärtused“ kaardi alusel ei jää kavandatav tegevus rohevõrgustiku alale ega ka väärtuslikule maastikule (vt joonis 4.9). 4 Kehtestatud Maardu Linnavalitsuse 25.03.2008 otsusega nr 170 5 Kehtestatud riigihalduse ministri 09.04.2018 käskkirjaga nr 1.1-4/78 Vana-Narva mnt ja Saha-Loo tee eelprojekti 10 Keskkonnamõjude eelhinnang Looduskaitseseaduse alusel kaitstavaid loodusobjekte Keskkonnaregistri andmetel projektiala vahetusse lähedusse ei jää. Lähim Natura 2000 võrgustiku ala (Pirita loodusala, RAH0000039) jääb kavandatavast tegevusest (Vana-Narva mnt algusosast) ligikaudu 120 m kaugusele, loodusala ühtib siseriiklikult kaitstud Pirita jõeoru maastikukaitsealaga (KLO1000216). Rekonstrueeritavast Saha-Loo teelõigust jääb Pirita loodusala ca 300 m kaugusele. Lähim registreeritud kaitsealuse liigi leiukoht (laialehine neiuvaip, KLO9312193, III kategooria kaitsealune liik) jääb kavandatavast tegevusest (Vana-Narva mnt algusoast) ligikaudu 300 m kaugusele (vt joonis 4.6). Lähim vääriselupaik (VEP nr.154176) jääb kavandatavast tegevusest rohkem kui 150 m kaugusele. Arvestades kavandatava tegevuse iseloomu (olemasoleva tee rekonstrueerimine) ning loetletud loodusobjektide kaugust projektiga kavandatavatest tegevustest ei ole põhjust eeldada olulise ebasoodsa mõju kaasnemist looduskaitseseaduse alusel kaitstavatele loodusobjektidele ega vääriselupaikadele, samuti on välistatud ebasoodne mõju Natura 2000 võrgustiku alade kaitse-eesmärkidele. Vana-Narva mnt ja Saha-Loo tee eelprojekti 11 Keskkonnamõjude eelhinnang Joonis 4.1 Vaade rekonstrueeritavale Saha-Loo teelõigule ning lähimatele eluhoonetele. Allikas: Hendrikson & Ko, 17.06.2020 Joonis 4.2 Vaade rekonstrueeritavale Saha-Loo teelõigule ning tee lähedal paiknevale kontorihoonele. Allikas: Hendrikson & Ko, 17.06.2020 Vana-Narva mnt ja Saha-Loo tee eelprojekti 12 Keskkonnamõjude eelhinnang Joonis 4.3 Kavandatava tegevuse paiknemine piirkonna kultuurimälestiste ja pärandkultuuriobjektide suhtes. Aluskaart: Maa-amet 2020 Vana-Narva mnt ja Saha-Loo tee eelprojekti 13 Keskkonnamõjude eelhinnang Joonis 4.4 Vaade rekonstrueeritavale Saha-Loo teelõigule ning Kultusekivile. Allikas: Hendrikson & Ko, 17.06.2020 Vana-Narva mnt ja Saha-Loo tee eelprojekti 14 Keskkonnamõjude eelhinnang Joonis 4.5 Kavandatava tegevuse ala põhjavee looduslik kaitstus ja paiknemine lähimate puurkaevude suhtes. Aluskaart: Maa-amet 2020 Vana-Narva mnt ja Saha-Loo tee eelprojekti 15 Keskkonnamõjude eelhinnang Joonis 4.6 Kavandatava tegevuse paiknemine piirkonna looduskaitseliste objektide suhtes. Aluskaart: Maa-amet 2020 Vana-Narva mnt ja Saha-Loo tee eelprojekti 16 Keskkonnamõjude eelhinnang Joonis 4.7 Vaade sosnovki karuputke kolooniale HJR380 (karuputke asukoht on tähistatud punase noolega). Allikas: Hendrikson & Ko, 17.06.2020 Joonis 4.8 Vaade sosnovki karuputke koloonia HJR380 taimedele (taimed on tähistatud punase ringiga). Allikas: Hendrikson & Ko, 17.06.2020 Vana-Narva mnt ja Saha-Loo tee eelprojekti 17 Keskkonnamõjude eelhinnang Joonis 4.9 Väljavõte kehtivast Harju maakonnaplaneeringust, „Ruumilised väärtused“ kaardilt. Projektiala on tähistatud punase joonega. Vana-Narva mnt ja Saha-Loo tee eelprojekti 18 Keskkonnamõjude eelhinnang 5. VÕIMALIKU KESKKONNAMÕJU KIRJELDUS, HINNANG MÕJU OLULISUSELE Käesolevas eelhinnangus käsitletakse eelkõige kavandatava tegevuse (Vana-Narva mnt ja Saha-Loo tee eelprojekti) ja muudatuste võimalikku keskkonnamõju, mitte nimetatud sõiduteede ja nendel toimuva liikluse kogu mõju (juhul kui see pole asjakohane/vajalik olulise ebasoodsa keskkonnamõju vältimiseks) . Kuna tegemist on olemasolevate teedega, jätkuks juba olemasolev liiklus ja selle mõjud ka ilma projekti elluviimiseta. Projekti eesmärgiks on olemasolevate teelõikude rekonstrueerimine ja vajadusel laiendamine, et tõsta liiklusohutuse taset, sõidumugavust ja parandada katendi kandevõimet. Seega võib välja tuua, et liiklusõnnetuste ohu vähenemise läbi on projektil ka soodne mõju inimese tervisele. Mõju puudumist looduskaitseseaduse alusel kaitstavatele loodusobjektidele, Natura 2000 aladele ja vääriselupaikadele on selgitatud juba ptk 4 lõpus keskkonnatingimuste kirjelduse juures. Alljärgnevalt on välja toodud tegurid ja mõjuvaldkonnad, mille puhul on kavandatava tegevuse iseloomu ja asukohta arvesse võttes ebasoodsa mõju avaldumise oht tõenäolisem või mille puhul on võimalik anda soovitusi võimaliku mõju leevendamiseks. Kõik soovitatavad leevendavad meetmed on esitatud peatükis 6. Võimalike mõjude analüüsimisel on vastavalt Keskkonnaministri 16.08.2017 määrusele nr 31 „Eelhinnangu sisu täpsustatud nõuded“ arvesse võetud võimaliku mõju suurust, mõjuala ulatust, mõju ilmnemise tõenäosust, mõju tugevust, kestust, sagedust, pöörduvust ja võimalikke koosmõjusid. Piiriülest mõju projektiga kavandatavate tegevustega ei kaasne. 5.1. KAVANDATAVA TEGEVUSE SEOSED ASJAKOHASTE STRATEEGILISTE PLANEERIMISDOKUMENTIDEGA Rekonstrueeritavad lõigud paiknevad suuremas osas Maardu linna territooriumil. Kehtiva Maardu linna üldplaneeringu 6 seletuskirja kohaselt peetakse üldplaneeringaga rekonstrueerimist vajavateks teelõikudeks eelõige Põhjaranna tee, Vana-Narva mnt ja Saha-Loo teed. Üldplaneeringuga pööratakse suurt tähelepanu ka kergliikluse arenemisvõimalustele, mille peaülesandeks on elamualade ühendamine läbi kergliiklusteede äri- ja teeninduspiirkondade ning puhkealad e, pikemas perspektiivis ka ettevõtlusaladega. Harju maakonnaplaneeringu 7 seletuskirja alusel olulisemad teedevõrgu arendused Harju maakonnas on seotud asulate omavaheliste ühenduste parandamisega, ümber - ja möödasõidu võimaluste kavandamisega ning maanteede rekonstrueerimisega paremate läbilaskevõimaluste ja turvalisuse tagamiseks. 6 Kehtestatud Maardu Linnavalitsuse 25.03.2008 otsusega nr 170 7 Kehtestatud riigihalduse ministri 09.04.2018 käskkirjaga nr 1.1-4/78 Vana-Narva mnt ja Saha-Loo tee eelprojekti 19 Keskkonnamõjude eelhinnang Kergliiklusteede osas on varesemalt koostatud põhjalik lahendus teemaplaneeringuga “Harjumaa kergliiklusteed”, mida on Harju maakonnaplaneeringuga täiendatud ja täpsustatud vastavalt kohalike omavalitsuste huvidele, eristamata sealjuures kergliiklusteede rajamise prioriteetsust. Esmatähtsateks põhimõteteks kergliiklusteede planeerimisel on võrgustiku turvalisus, loogilisus, ühtlus ja pidevus. Maakonnaplaneeringu „Tehnilised võrgustikud“ kaardi alusel jääb projektiga kavandatav kergliiklustee kaardil märgitud kergliiklusteele. Ülal toodut arvestades võib öelda, et kavandatav tegevus on üldiselt kooskõlas nimetatud planeeringutes määratud eesmärkidega. Tulenevalt kavandatava tegevuse mahust ja iseloomust (olemasoleva tee rekonstrueerimine) võib öelda ka, et projekt ei too kaasa olulisi muutusi piirkonna maakasutuses. Projektiga ei halvendata oluliselt juurdepääsusid kinnistutele, uusi alasid hõlmatakse minimaalselt. 5.2. MÕJU KULTUURIVÄÄRTUSTELE Kultuurimälestiste riikliku registri andmete alusel jää b projektiga kavandatav tegevus vähesel määral ajaloomälestise Kivikalme (registrinumber: 17540) kinnismälestise kaitsevööndisse (vt joonis 4.3, ptk 4). Lisaks jääb rekonstrueeritavast Saha-Loo teelõigust ca 10 m kaugusele arheoloogiamälestis Kultusekivi (r egistrinumber: 18586, vt joonis 4.4, ptk 4). Vastavalt kultuurimälestiste registrile on ka kultusekivi ümber määratud 50m laiune kaitsevöönd, aga samas on ka välja toodud, et kuna kultusekivi praeguses asukohas kultuurkihi ja üksikleidude esinemine on ebatõenäoline siis muinsuskaitseamet teede trasside, kraavide rajamisele ning muudele mulla ja kaeve töödele piiranguid ei sea 8. Kuna tegevus leiab osaliselt aset kinnismälestise kaitsevööndis, tuleb projekt Muinsuskaitseseaduse § 58 lg 1 kohaselt kooskõlastada Muinsuskaitseametiga. Käesoleva projekti käigus on küsitud Muinsuskaitseametilt täiendavalt ka lisainfot. Oma 11.09.2020 kirjas nr 1.1-7/2187-1 on Muinsuskaitseamet kultuurimälestiste teemal öelnud järgmist: - Kultusekivi (reg-nr 18586) ei paikne oma esialgsel asukohal ning on ebatõenäoline, et selle kaitsevööndis on säilinud kiviga seotud kultuurkihti. - Kivikalme (reg-nr 17540) kaitsevööndis võib leiduda arheoloogilist kultuurkihti ning seetõttu tuleb kaevetöödel, mis väljuvad tee muldkehandist kalmepoolsel küljel, tagada arheoloogiline uuring (meetodiks jälgimine, vajadusel arheoloogilised kaevamised). Arheoloogilisi uuringuid võib läbi viia vaid vastava pädevusega isik või ettevõtja (MuKS §-d 46–47, § 68 lg 2 p 3 §-d 69–70). - Kaevetöödel tuleb arvestada arheoloogiliste leidude ja arheoloogilise kultuurkihi ilmsikstuleku võimalusega nii mälestisel, selle kaitsevööndis kui ka väljaspool mälestise ja selle kaitsevööndi ala. Muinsuskaitseseadusest tulenevalt (§ 31 lg 1, § 60) on leidja kohustatud tööd katkestama, jätma leiu leiukohta ning teatama sellest Muinsuskaitseametile. Kui antud tingimustega arvestada, ei kaasne projektiga olulist ebasoodsat mõju kultuurimälestistele. 8 https://register.muinas.ee/public.php?menuID=monument&action=view&id=18586 Vana-Narva mnt ja Saha-Loo tee eelprojekti 20 Keskkonnamõjude eelhinnang Lisaks jääb Keskkonnaregistri andmetel projektiala lähedale pärandkultuuri objekt Peeter Suure Merekindluse Iru käigustiku surf, mis asub rekonstrueeritavast Vana-Narva mnt lõigust ja planeeritavast kergliiklusteest üle 10 m kaugusele (vt joonis 4.3). Riigimetsa Majandamise Keskus, mis koordineerib pärandkultuuri kaardistamist, on kaardistamise eesmärgina nimetanud teadmise elushoidmist selle kohta, millist kultuurilist väärtust erinevad objektid kunagi kandnud on. Pärandkultuuriobjektide säilimine ei ole seadusandlikult tagatud, objektid pole otseselt kaitse all, pärandkultuuri kaitsmine ja hoidmine on omaniku vaba voli ja väärikuse küsimus 9. Samas on esitatud ka põhimõte, et võimalusel siiski vältida pärandkultuuriobjektide hävimist. Seega, kui arvestada, et emotsionaalsel pinnal on religiooni, folkloori ja ajaloo temaatikaga seonduv inimestele oluline, on soovitatav võimalusel vältida nimetatud pärandkultuuriobjektide kahjustamist. Projekti käigus on küsitud Muinsuskaitseametilt infot ka nimetatud Peeter Suure merekindluse tunnelite kohta, et nendega arvestada. Muinsuskaitseamet on oma ülal mainitud kirjas öelnud, et ehitismälestise Peeter Suure Merekindluse Iru kaitsepositsiooni tunnel, 1914 1916 reg nr 8784 ulatuse väljaselgitamise osas kavandatakse uuringut. Nimetatud mälestis asub projektialast mõnevõrra eemal, aga kui selle ulatus täpsustub, võib see osaliselt ulatuda ka projektiala lähedale. Seega tuleks projekti edasisel elluviimisel võimalusel arvestada viidatud uuringu tulemustega. 5.3. VÕÕRLIIGID Kavandatava tegevuse lähedal paikneb sosnovski karuputke koloonia HJR380 (vt joonis 4.7, 4.8. ja 4.9, ptk 4). Karuputke taimed on mitmeaastased ning üks taim võib toota kuni 100 000 seemet. Seemnealged valmivad edasi ka pärast taime maha niitmist (järelvalmivad) ja seemned püsivad idanemisvõimelised isegi 10 aastat. Seetõttu on väga oluline vältida karuputke taimede niitmist ja tagada karuputke kolooniates pinnasega toimetamisel selle teadlik ümberpaigutamine. Seoses teede ehitusega on Keskkonnaamet oma 21.11.2017 kirjas nr 7 -9/17/6992 andnud Maanteeametile soovitused, mida teeprojektidel arvesse võtta. Kirjas on välja toodud muuhulgas järgmist: Kuna viimastel aastatel on hoogustunud tee-ehitus, sh kergliiklusteede ehitus, siis on mitmeid kolooniaid, mis on jäänud ehituse „alla“. Keskkonnaametil (KeA) puudub teave, mida tehakse pinnasega, mis eeldatavalt kooritakse ja mis sisaldab nii karuputke seemneid kui juuri. Kuigi seadusandlus e i nõua võõrliikide leiukohas tegevuse kooskõlastamist, oleks väga vajalik nii Keskkonnaameti kui Maanteeameti poolt sellele tähelepanu pöörata. Karuputke koloonia pinnase koorimisel tuleks pinnas võimalusel paigutada tee äärde kindlasse kohta ehitustööde lõpufaasis (mullatööd) või viia täiesti uude kokkulepitud kohta (nt lähimasse teadaolevasse kolooniasse riigimaal). 9 Info RMK kodulehel KKK all: http://www.rmk.ee/organisatsioon/pressiruum/kkk/parandkultuur Vana-Narva mnt ja Saha-Loo tee eelprojekti 21 Keskkonnamõjude eelhinnang Kõige kindlam oleks enne tööde algust objektil koostöös Keskkonnaameti spetsialistiga eemaldada kõigepealt karuputke seemnete ja juurtega pi nnas, et see ei läheks segamini ülejäänud pinnasega ja laotada Keskkonnaameti spetsialisti poolt ette näidatud kohta. Nii saab vältida karuputke levimist täiesti uutesse kohtadesse. Soovitatav on enne tööde algust Keskkonnaametiga ühendust võtta ning leppida kokku täpsed meetmed võõrliigi leviku tõkestamiseks. 5.4. MÕJU PÕHJA- JA PINNAVEELE Kavandatavale tegevusele lähim puurkaev (PRK0016559) jääb kavandatavast tegevusest ca 50 m kaugusele ning puurkaevule on moodustatud 10 m ulatuses hooldusala. Teised puurkaevud jäävad rekonstrueeritavast teelõigust kaugemale (vt joonis 4.6, ptk 4). Kavandatava tegevusega ei ole puurkaevude hooldusalal ega ka sanitaarkaitsealal tegevusi ette nähtud, seega võib eeldada, et puurkaevudele ei kaasne olulist ebasoodat mõju. Teedelt ja tänavatelt ärajuhitav sademevesi sisaldab heljumit, naftaprodukte ja ohtlikke aineid (peamiselt raskmetallid). Vastavalt Maanteeameti poolt teostatud veeseire tulemustele, tuleks sademevee käitlemise vajadust analüüsida (riski hindamine) alates liiklussagedusest 15 000 autot ööpäevas 10. Kuna liiklussagedus käesoleva projekti alal on väiksem (Vana-Narva maantee Viimsi VV lõigu liikluskoormus 10280 sõidukit ööpäevas, Vana-Narva maantee Maardu LV lõigu liikluskoormus 8289 sõidukit ööpäevas ja Saha-Loo teelõigu liikluskoormus 8837 sõidukit ööpäevas ), pole põhjust eeldada olulist reostuskoormuse kasvu teelt ära juhitava sa demevee tulemusena. Kavandatava tegevuse vahetusse lähedusse ei jää ühtegi voolu- ega seisuveekogu. Samuti ei paikne maaparandussüsteemide registri andmetel projekti mõjupiirkonnas ühtegi maaparandussüsteemi. Kuna kavandatav tegevus paikneb kaitsmata põhjaveega alal (vt joonis 4.6, ptk 4) on oluline pöörata tähelepanu ehitusaegse veereostuse ohu vältimisele. Ehitustegevuse ajal peavad ehitusmasinate parkimine, tankimine ja hooldus toimuma selleks ette nähtud kõvakattega pindadel. Ehitusetegevus peab olema korraldatud selliselt, et oleks välistatud saasteainete sattumine pinna- ja põhjavette, eriti tugevatel sajuperioodidel. Ehitusaegsed ajutised kontorid, laod, asfalditehased, töökojad, kütuse ja bituumeni hoidmise alad ning tee-ehitusmasinate parkimiskohad on soovitatav rajada kaugemale kui 50 m kaevudest. Juhul kui eelmainitud alade ja objektide paiknemine kaevude lähedal on vältimatu, tuleb tööde teostajal olla tähelepanelik ja kavanda da töökorraldus selliselt, et oleks välistatud reostuse sattumist pinnasesse ja (põhja)vette . Kirjeldatud põhimõtteid järgides ei ole kavandatava tegevuse mahtu ja mastaapi arvestades alust eeldada olulist mõju piirkonna pinna - ja põhjaveele. 10 https://www.mnt.ee/et/tee/vesi-ja-pinnas Vana-Narva mnt ja Saha-Loo tee eelprojekti 22 Keskkonnamõjude eelhinnang 5.5. MÜRA Projekti käigus viidi eraldi uuringuna läbi liiklusmüra hinnang (koos modelleeritud liiklusmüra leviku kaartidega) ning hinnati liiklusmüra vähendamise meetmete rakendamise vajadust. Vastavalt Tellija lähteülesandele ei kavandata müratõkkeseinu projekteeritavast lõigust välja jäävatel teelõikudel ning kinnistutel, millel puuduvad eluhooned. Samuti ei kavandata müra vähendamise meetmeid perspektiivsete eluhoonetega (detailplaneeringutega määratud) aladel, kuna vastavalt atmosfääriõhu kaitse seadusele (§ 56 ja § 58) on uute müratundlike alade rajamisel müra normväärtuse tagamine (ning vajadusel leevendusmeetmete määramine) planeeringust huvitatud isiku ( arendaja) kohustuseks. Müra modelleerimisel lähtuti teeprojekti raames koostatud liiklusuuringus toodud olemasolevast (2020. a) ja perspektiivsest (hinnanguliselt aasta 2042) liiklussagedusest . Perspektiivse liiklusprognoosi realiseerumise korral suurenevad hinnatud müratasemed päeval/öösel ca 2 dB võrra võrreldes olemasolevale liiklussagedusele vastava müraolukorraga. Vastavalt arvutustulemustele ei esine uuringualas ehitusjärgselt hoonete teepoolse külje piirväärtuse (II kategooria elamualade puhul vastavalt 65 dB päeval ning 60 dB öösel) ületamist või piirväärtusega võrdset mürataset. Samuti ei esine piirväärtuse ületamist või piirväärtusega võrdset mürataset perspektiivses olukorras (2042. a) liikluskoormuste suurenemise korral. Seega peale projekti realiseerimist müraga seoses olulist ebasoodsat mõju ei kaasne ning mürakaitsemeetmete rakendamine ei ole kehtiva müraregulatsiooni tingimustes vajalik. Ehitusaegse müra mõju leevendamiseks tuleb mürarikkaid ehitustöid teostada päevasel ajal. Masinate ja seadmete tankimis- ja ladustamisplatsid ei tohiks võimalusel paikneda majapidamiste lähedal. Kasutatav tehnika peab olema heas tehnilises seisukorras. 5.6. ÕHUKVALITEET Liiklusest tekkiv õhusaaste sõltub peamiselt liiklussagedusest, kasutatavatest kütustest , sõidukite tehnilisest olukorrast ja muudest teguritest, mida käesoleva projektiga ei reguleerita. Seega käesoleva projektiga ei nähta ette tegevusi, mis oluliselt suurendaks liiklusest tingitud õhusaastet ning ehituse järgselt oluline ebasoodne mõju õhukvaliteedile puudub. Ehitusaegse õhusaaste (tolm, heitgaasid) liigset mõju ümbritsevatele aladele tuleb vältida õigete töömeetodite ja töö aja valikuga. Kasutatav tehnika peab olema heas tehnilises seisukorras. Majapidamiste läheduses tuleb vältida ehitusae gse tolmu levikut teeäärse asustuse territooriumitele, vajadusel tolmavaid materjale niisutada (selleks mitte kasutada kemikaalide lahuseid). Vana-Narva mnt ja Saha-Loo tee eelprojekti 23 Keskkonnamõjude eelhinnang 5.7. VALGUSREOSTUS Kavandatava tegevusega nähakse ette valgustuse lisamist. Et vältida valgusreostust, tuleb valgustuse projekteerimisel tähelepanu pöörata üleliigse valguse vältimisele. Valgusreostust saab ära hoida kasutades valgustuslahendusi, mille reflektorid on ehitatud nii, et valgustid on suunatud vaid valgustamist vajavale objektile ja üleliigse valguse hulk on minimaalne. Kindlasti peaksid valgustid olema ka optimaalse võimsusega. Ehitusaegset valgusreostuse mõju tuleb vältida sobivate töömeetodite valikuga, pimedal ajal piirkonda mitte üle valgustada, eriti eluhoonete läheduses. 5.8. JÄÄTMEKÄITLUS, ENERGIAMAHUKUS JA LOODUSVARADE KASUTAMINE Iga ehitustegevuse käigus tekib paratamatult teatud kogus jäätmeid. Keskkonnamõju vähendamiseks tuleb jäätmeteket võimalikult minimeerida ja võimalusel jäätmeid taaskasutada. Materjalide taaskasutus võimaluste piires on tee projektide puhul tavapraktika. Kui võimalik, näha tööprojektis ette ehitusaegsete jääkmaterjalide taaskasutus. Taaskasutuseks mittesobivad ehitusel tekkivad jäätmed tuleb käidelda vastavalt kehtivale korrale. Ohtlikud jäätmed (ka ehitustööde käigus leitav ad) tuleb koguda tavajäätmetest eraldi. Kõik jäätmed tuleb üle anda tegevuseks vastavat keskkonnaluba omavale ettevõttele. Tööde piirkonnas peavad olema prügikonteinerid ning tekkivad jäätmed tuleb ladustada sinna. Jäätmed, mida tulenevalt nende iseloomus t konteinerisse ei ladustata (näit vana teekatend ja -muldkeha), tuleb ladustada selleks spetsiaalselt määratud ajutisse ladustamiskohta. Jäätmete ladustamine väljaspool selleks ettenähtud kohti on keelatud. 5.9. AVARIIOLUKORRAD Ehitusperioodil tuleb avariiolukordade risk välistada korrektsete töömeetoditega. Ehituse töövõtja peab olema valmis hädaolukordadeks ja nende puhul vastavalt tegutsema. Avariist ja keskkonnareostuse riskist peab koheselt teavitama Tellijat, Päästeametit ja Keskkonnainspektsiooni. Vana-Narva mnt ja Saha-Loo tee eelprojekti 24 Keskkonnamõjude eelhinnang 6. JÄRELDUS, KESKKONNAMEETMED Käesolevas eelhinnangus jõuti tulemusele, et Vana-Narva mnt ja Saha-Loo tee eelprojekti puhul pole vastavalt KeHJS esitatud tingimustele ja kriteeriumitele alust eeldada olulise keskkonnamõju esinemist ning KeHJS järgne kesk konnamõju hindamine (KMH) ei ole vajalik. Olulise keskkonnamõju vältimine tuleb tagada sobiva projektlahendusega ja korrektsete töömeetoditega. Ebasoodsa mõju vältimiseks on soovitatav arvestada järgmiste asjaoludega ning rakendada all kirjeldatud meetmeid. ◼ Kuna kavandatav tegevus leiab osaliselt aset kultuurimälestise kaitsevööndis, tuleb projekt Muinsuskaitseseaduse § 58 lg 1 kohaselt kooskõlastada Muinsuskaitseametiga. ◼ Kivikalme (reg-nr 17540) kaitsevööndis võib leiduda arheoloogilist kultuurkihti ning seetõttu tuleb kaevetöödel, mis väljuvad tee muldkehandist kalmepoolsel küljel, tagada arheoloogiline uuring (meetodiks jälgimine, vajadusel arheoloogilised kaevamised). Arheoloogilisi uuringuid võib läbi viia vaid vastava pädevusega isik või ettevõtja (MuKS §-d 46–47, § 68 lg 2 p 3 §-d 69–70). ◼ Kaevetöödel tuleb arvestada arheoloogiliste leidude ja arheoloogilise kultuurkihi ilmsikstuleku võimalusega nii mälestisel, selle kaitsevööndis kui ka väljaspool mälestise ja kaitsevööndi ala. Muinsuskaitseseadusest tulenevalt (§ 31 lg 1, § 60) on leidja leiu ilmnemisel kohustatud tööd katkestama, jätma leiu leiukohta ning teatama sellest Muinsuskaitseametile. ◼ Ehitustööde teostamisel on soovitatav võimalusel vältida pärandkultuuriobjektide , n teele kõige lähemal paikneva Peeter Suure Merekindluse Iru käigustiku surfi kahjustamist. ◼ Muinsuskaitseameti andmetel (11.09.2020 kiri nr 1.1-7/2187-1) kavandatakse ehitismälestise Peeter Suure Merekindluse Iru kaitsepositsiooni tunnel, 1914 1916 reg nr 8784 ulatuse väljaselgitamise osas uuringut. Projekti edasisel elluviimisel võimalusel arvestada viidatud uuringu tulemustega. ◼ Võõrliigi sosnovksi karuputke koloonia (vt joonis 4. 7-4.9, ptk 4) juures tuleks vältida karuputke leviku soodustamist. Keskkonnaameti soovitused selleks on esitatud ptk 5.3. Soovitatav on enne tööde algust Keskkonnaametiga ühendust võtta ning leppida kokku täpsed meetmed võõrliigi leviku tõkestamiseks. ◼ Ehitusmasinate parkimine, tankimine ja hooldus peavad toimuma selleks ette nähtud kõvakattega pindadel. Ehitusetegevus peab olema korraldatud selliselt, et oleks välistatud saasteainete sattumine pinna- ja põhjavette, eriti tugevatel sajuperioodidel. Ehitusaegsed ajutised kontorid, laod, asfalditehased, töökojad, kütuse ja bituumeni hoidmise alad ning tee-ehitusmasinate parkimiskohad on soovitatav rajada kaugemale kui 50 m kaevudest. Juhul kui eelmainitud alade ja objektide paiknemine kaevude lähedal on vältimatu, tuleb tööde teostajal olla tähelepanelik ja kavandata töökorraldus selliselt, et oleks välistatud reostuse sattumist pinnasesse ja vesikeskkonda. Vana-Narva mnt ja Saha-Loo tee eelprojekti 25 Keskkonnamõjude eelhinnang ◼ Ehitusaegse müra mõju leevendamiseks tuleks mürarikkaid ehitustöid teostada päevasel ajal. Masinate ja seadmete tankimis- ja ladustamisplatsid ei tohiks paikneda majapidamiste lähedal. Kasutatav tehnika peab olema heas tehnilises seisukorras. ◼ Ehitusaegse õhusaaste (tolm, heitgaasid) liigset mõju ümbritsevatele aladele tuleb vältida õigete töömeetodite ja töö aja valikuga. Kasutatav tehnika peab olema heas tehnilises seisukorras. Majapidamiste läheduses tuleb vältida ehitusaegse tolmu levikut teeäärse asustuse territooriumitele, vajadusel tolmavaid materjale niisutada (selleks mitte kasutada kemikaalide lahuseid). ◼ Ehitusaegset valgusreostuse mõju tuleb vältida sobivate töömeetodite valikuga, pimedal ajal piirkonda mitte üle valgustades. ◼ Jäätmeteket tuleb võimalikult minimeerida ja võimalusel jäätmeid taaskasutada. Kui võimalik, näha tööprojektis ette ehitusaegsete jääkmaterjalide taaskasutus. Taaskasutuseks mittesobivad ehitusel tekkivad jäätmed tuleb käidelda vastavalt kehtivale korrale. Ohtlikud jäätmed (ka ehitustööde käigus leitavad) tuleb koguda tavajäätmetest eraldi. Kõik jäätmed tuleb üle anda tegevuseks vas tavat keskkonnaluba omavale ettevõttele . ◼ Tööde piirkonnas peavad olema prügikonteinerid ning tekkivad jäätmed tuleb ladustada sinna. Jäätmed, mida tulenevalt nende iseloomust konteinerisse ei ladustata (näit vana teekatend ja -muldkeha), tuleb ladustada selleks spetsiaalselt määratud ajutisse ladustamiskohta. Jäätmete ladustamine väljaspool selleks ettenähtud kohti on keelatud. ◼ Ehitusperioodil tuleb avariiolukordade risk välistada korrektsete töömeetoditega. Ehituse töövõtja peab olema valmis hädaolukordadeks ja nende puhul vastavalt tegutsema. Avariist ja keskkonnareostuse riskist peab koheselt teavitama Tellijat, Päästeametit ja Keskkonnainspektsiooni. KORRALDUS 16.08.2021 nr 1.1-3/21/368 Tee ehitusloa andmine riigiteede 11608 Vana-Narva mnt km 0,0-1,11 ja 11607 Saha–Loo tee km 0,43-1,82 rekonstrueerimiseks ja keskkonnamõju hindamise algatamata jätmine Transpordiamet algatas tee ehitusloa andmise menetluse riigiteede 11608 Vana-Narva mnt km 0,0- 1,11 ja 11607 Saha–Loo tee km 0,43-1,82 rekonstrueerimiseks ehitusseadustiku (edaspidi EhS) § 101 lõigete 2 ja 3 alusel. Lähtudes liiklusseaduse § 11 lõikest 6, võib teehoiukavas oleva riigitee ehitamise raames ehitada osaliselt teed, mis ei kuulu riigile, kui see on ette nähtud ehitusprojektis ja vajalik tulenevalt ehituse või korrashoiu tehnoloogiast või teedevõrgu terviklikkuse tagamisest avalikes huvides. 1. ASJAOLUD Tee ehitusloa menetluse esemeks olev riigiteede 11608 Vana-Narva mnt km 0,0-1,11 ja 11607 Saha–Loo tee km 0,43-1,82 paikneb riigi transpordimaa kinnisasjadel (katastritunnused 89001:001:1215; 44604:001:0275; 44604:001:0274) Harju maakonnas Maardu linnas ja Viimsi vallas Laiakülas. Maanteeameti (Transpordiameti õiguseellane) 06.11.2020. a korraldusega nr 1-3/20/212 on antud projekteerimistingimused riigiteede 11608 Vana-Narva mnt km 0,0-1,11 ja 11607 Saha–Loo tee km 0,43-1,82 rekonstrueerimise ehitusprojekti koostamiseks. Tee ehitustööd on kavas 2022. aastal vastavalt Reaalprojekt OÜ tööle nr P20042 „Vana-Narva mnt ja Saha-Loo tee eelprojekt“. Projekti eesmärk on olemasolevate teede rekonstrueerimine, mis sisaldab tee katendi ning muldkeha remonti (sh olemasolevad ristmikud ja mahasõidud, bussipeatused, teeületuskohad, vete äravoolusüsteemid, liikluskorraldusvahendid jmt), et tõsta liiklusohutuse taset, sõidumugavust ja parandada katendi kandevõimet, ning tehniliselt vajaliku teemaa määramine. Riigitee rekonstrueerimise eelprojekt on üks terviklik projekt, millega lahendatakse riigiteid, aga ka ühes lõigus kohalikku teed. Seega viis Transpordiamet ehitusloa eelnõu menetluse läbi projektile tervikuna, st nii riigiteedele kui kohalikule teele. Kohaliku tee all on silmas peetud Uus- Käspre kinnistu detailplaneeringualal eelprojektiga projekteeritud jalgratta- ja jalgteed. 2 Ehitusloa annab vastavalt oma pädevusele Transpordiamet riigiteede osas (sh mahasõidud, ristmike kokkuviimine projekteeritud ulatuses) ning Viimsi Vallavalitsus kohalikuks teeks jääva jalgratta- ja jalgtee osas. 2. MENETLUSE KÄIK Transpordiamet otsustab keskkonnamõju hindamise algatamise vajaduse vastavalt EhS § 42 lõikele 2. Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (edaspidi KeHJS) § 6 lg 2 punkti 10 alusel, kui kavandatav tegevus ei kuulu seaduse § 6 lõikes 1 nimetatute hulka, peab otsustaja andma eelhinnangu selle kohta, kas infrastruktuuri ehitamisel või kasutamisel on oluline keskkonnamõju. KeHJS § 6 lg 2 punkti 10 täpsustab Vabariigi Valitsuse 29.08.2005. a määrus nr 224 „Tegevusvaldkondade, mille korral tuleb anda keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnang, täpsustatud loetelu” § 13 punkt 8. Projektiga rekonstrueeritakse olemasolev tee olemasolevas asukohas, kuid kuna projekti koosseisus kavandatakse uusi jalgratta- ja jalgteelõike, on koostatud keskkonnamõju hindamise eelhinnang. Eelhinnangu tulemusena leiti, et riigiteede rekonstrueerimisprojekti (Vana-Narva mnt ja Saha– Loo tee eelprojekt) puhul pole vastavalt KeHJS esitatud tingimustele ja kriteeriumitele alust eeldada olulise keskkonnamõju esinemist ning KeHJS järgne keskkonnamõju hindamine ei ole vajalik. Lisas 3 toodud eelhinnangus lähtuti Keskkonnaministri 16.08.2017. a määrusest nr 31 „Eelhinnangu sisu täpsustatud nõuded“. Mõjude eelhindamisel võeti arvesse võimaliku mõju suurust, mõjuala ulatust, mõju ilmnemise tõenäosust, mõju tugevust, kestust, sagedust, pöörduvust ja võimalikke koosmõjusid. KeHJS § 6 lõikes 2 nimetatud valdkondade tegevuse keskkonnamõju hindamise algatamata jätmise otsuse tegemisel lähtub Transpordiamet KeHJS § 61 kohasest keskkonnamõjude eelhinnangust (lisa 3) ja asjaomaste asutuste seisukohtadest. KeHJS § 23 lõigete 1 ja 2 ning § 11 lõike 22 alusel küsis Transpordiamet keskkonnamõju hindamise algatamata jätmise kohta seisukoha asjaomastelt asutustelt: Keskkonnaamet, Maa-amet, Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet, Muinsuskaitseamet, Terviseamet, Viimsi Vallavalitsus, Jõelähtme Vallavalitsus ja Maardu Linnavalitsus. Tee ehitusloa aluseks oleva teeprojekti on kooskõlastanud järgmised tehnovõrkude valdajad: AS Liwathon E.O.S 12.05.2021. a, Elering AS 01.04.2021. a, Elektrilevi OÜ 25.02.2021. a, Enefit Connect OÜ 03.03.2021. a, Energate OÜ 14.05.2021. a, Loo Elekter AS 05.04.2021. a, Utilitas Tallinna Elektrijaam OÜ 29.04.2021. a ja Telia Eesti AS 07.04.2021. a. Transpordiamet kaasas pädeva asutusena ehitusloa menetlusse lisas 2 loetletud menetluse esemega piirnevate kinnisasjade omanikud EhS § 42 lõike 6 alusel. Transpordiamet esitas ehitusloa eelnõu kooskõlastamiseks lisas 2 loetletud asutusele, kelle õigusaktist tulenev pädevus on seotud ehitusloa taotluse esemega EhS § 42 lõike 7 punkt 1 alusel. Transpordiamet esitas ehitusloa eelnõu arvamuse avaldamiseks lisas 2 loetletud asutusele või isikule, kelle õigusi või huve võib ehitis või ehitamine puudutada EhS § 42 lõike 7 punkt 2 alusel. Korralduse lisas 2 on ehitusloa menetluse käigus esitatud arvamuste ja kooskõlastuste koondtabel, mis sisaldab EhS § 42 lõike 8 kohaselt esitatud märkusi ning Transpordiameti otsuseid ja selgitusi märkustega arvestamise kohta. 3 Nende asutuste ja kinnisasjade omanike puhul, kes tähtaegselt ehitusloa eelnõu kohta kooskõlastust ei esitanud või arvamust ei avaldanud ega taotlenud tähtaja pikendamist, loetakse EhS § 42 lõike 9 alusel ehitusloa eelnõu kooskõlastatuks või eeldatakse, et arvamuse andjad ei soovinud eelnõu kohta arvamust avaldada. Transpordiamet ei ole ehitusloa menetluse käigus tuvastanud EhS § 44 kohaseid ehitusloa andmisest keeldumise aluseid ega ehitusloa kehtivuseks pikema tähtaja sätestamiseks vastavalt EhS § 45 lõikele 1. 3. ÕIGUSLIKUD ALUSED Eeltoodust lähtudes ning võttes aluseks EhS § 38 lõike 1, EhS § 101 lõiked 2 ja 3, majandus- ja taristuministri 03.12.2020. a määruse nr 82 „Transpordiameti põhimäärus“ § 10 lõike 3 punkti 3, KeHJS § 3 lõike 1 punkti 1, § 6 lõike 2 punkti 10, § 9, § 11 lõiked 2, 22, 23, 4, 8, 81 ja 9, § 12 lõike 1¹ punkti 2, Vabariigi Valitsuse 29.08.2005. a määruse nr 224 „Tegevusvaldkondade, mille korral tuleb anda keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnang, täpsustatud loetelu” § 13 punkti 8 ning võttes arvesse, et asjaomastel asutustel puuduvad käesoleva osas vastuväited, otsustab Transpordiamet: 4. OTSUS 1. Anda tee ehitusluba riigiteede 11608 Vana-Narva mnt km 0,0-1,11 ja 11607 Saha–Loo tee km 0,43-1,82 rekonstrueerimiseks vastavalt korralduse lisale 1. 2. Jätta algatamata Vana-Narva mnt ja Saha–Loo tee eelprojektiga kavandatavate tegevuste keskkonnamõju hindamine, sest KeHJS § 61 kohase korralduse lisaks 3 oleva eelhinnangu alusel kavandatava tegevuse elluviimisega ei kaasne olulist keskkonnamõju. Kui kavandatavate tegevuste elluviimisel järgitakse korraldusega antavas tee ehitusloas seatud kõrvaltingimusi ning üldiseid keskkonnanõudeid, siis sellega ei kaasne olulist mõju keskkonnale, kultuuripärandile ning inimese tervisele, heaolule ja varale. 3. Käimasolevasse menetlusse ei liideta teisi keskkonnamõju hindamise menetlusi ja puudub vajadus viia läbi keskkonnauuringuid. 4. Kavandatava tegevuse elluviimisel täita kõiki korralduse lisaks 1 oleva ehitusloa kõrvaltingimustes esitatud keskkonnanõudeid. 5. Määrata ehitamisel keskkonnanõuete täitmise eest vastutavaks Transpordiameti taristu ehitamise ja korrashoiu osakonna põhja üksus. 6. Transpordiameti projekteerimise osakonnal teatada keskkonnamõju hindamise algatamata jätmisest ametlikus väljaandes Ametlikud Teadaanded. 7. Transpordiameti projekteerimise osakonnal edastada tee ehitusloa andmise ja keskkonnamõju hindamise algatamata jätmise korraldus koos lisadega 14 päeva jooksul menetlusse kaasatud asutustele ja isikutele ning avaldada Transpordiameti kodulehel. 5. KORRALDUSE LISADE LOETELU Korralduse juurde kuuluvad järgnevad lisad: 1. Tee ehitusluba; 2. Arvamuste ja kooskõlastuste koondtabel; 3. Keskkonnamõjude eelhinnang. 4 6. RAKENDUSSÄTTED Korralduse peale võib esitada Transpordiametile (Valge 4, 11413 Tallinn) vaide haldusmenetluse seaduses sätestatud korras 30 päeva jooksul arvates korraldusest teadasaamise päevast või päevast, millal oleks pidanud korraldusest teada saama või esitada kaebuse Tallinna Halduskohtule halduskohtumenetluse seaduses sätestatud korras 30 päeva jooksul arvates korralduse teatavakstegemisest. (allkirjastatud digitaalselt) Raido Randmaa taristu haldamise teenistuse direktor Transpordiameti korralduse „Ehitusloa andmine riigiteede 11608 Vana-Narva mnt km 0,0-1,11 ja 11607 Saha–Loo tee km 0,43-1,82 rekonstrueerimiseks ja keskkonnamõju hindamise algatamata jätmine“ Lisa nr 1 TEE EHITUSLUBA ☒ avalikult kasutatav tee ☐ rajamiseks ☐ avalikkusele ligipääsetav eratee ☒ ümberehitamiseks ☐ silla, viadukti, tunneli ☐ laiendamiseks ☐ osa asendamiseks samaväärsega ☐ lammutamiseks Tee ehitusloa number 1.1-3/21/368 Tee ehitusloa andmise kuupäev 16.08.2021 Tee ehitusloa andja Transpordiamet, Valge 4, 11413 Tallinn Ametniku nimi Raido Randmaa Ametniku ametinimetus Taristu haldamise teenistuse direktor Tee ehitusloa kõrvaltingimused a) Kivikalme (reg-nr 17540) kaitsevööndis võib leiduda arheoloogilist kultuurkihti ning seetõttu tuleb kaevetöödel, mis väljuvad tee muldkehandist kalmepoolsel küljel, tagada arheoloogiline uuring (meetodiks jälgimine, vajadusel arheoloogilised kaevamised). Arheoloogilisi uuringuid võib läbi viia vaid vastava pädevusega isik või ettevõtja (MuKS §-d 46–47, § 68 lg 2 p 3 §-d 69–70). b) Kaevetöödel tuleb arvestada arheoloogiliste leidude ja arheoloogilise kultuurkihi ilmsikstuleku võimalusega nii mälestisel, selle kaitsevööndis kui ka väljaspool mälestise ja kaitsevööndi ala. Muinsuskaitseseadusest tulenevalt (§ 31 lg 1, § 60) on leidja leiu ilmnemisel kohustatud tööd katkestama, jätma leiu leiukohta ning teatama sellest Muinsuskaitseametile. c) Ehitustööde teostamisel on soovitatav võimalusel vältida pärandkultuuriobjektide, sh teele kõige lähemal paikneva Peeter Suure Merekindluse Iru käigustiku surfi kahjustamist. d) Võõrliigi Sosnovski karuputke koloonia (vt joonis 4.7-4.9, ptk 4) juures vältida karuputke leviku soodustamist. Keskkonnaameti soovitused selleks on esitatud keskkonnamõjude eelhinnangus ptk 5.3. Soovitatav on enne tööde algust Keskkonnaametiga ühendust võtta ning leppida kokku täpsed meetmed võõrliigi leviku tõkestamiseks. 2 e) Ehitusmasinate parkimine, tankimine ja hooldus peavad toimuma selleks ette nähtud kõvakattega pindadel. Ehitusetegevus peab olema korraldatud selliselt, et oleks välistatud saasteainete sattumine pinna- ja põhjavette, eriti tugevatel sajuperioodidel. Ehitusaegsed ajutised kontorid, laod, asfalditehased, töökojad, kütuse ja bituumeni hoidmise alad ning tee-ehitusmasinate parkimiskohad on soovitatav rajada kaugemale kui 50 m kaevudest. Juhul kui eelmainitud alade ja objektide paiknemine kaevude lähedal on vältimatu, tuleb tööde teostajal olla tähelepanelik ja kavandada töökorraldus selliselt, et oleks välistatud reostuse sattumist pinnasesse ja vesikeskkonda. f) Ehitusaegse müra mõju leevendamiseks tuleks mürarikkaid ehitustöid teostada päevasel ajal. Masinate ja seadmete tankimis- ja ladustamisplatsid ei tohiks paikneda majapidamiste lähedal. Kasutatav tehnika peab olema heas tehnilises seisukorras. g) Ehitusaegse õhusaaste (tolm, heitgaasid) liigset mõju ümbritsevatele aladele tuleb vältida õigete töömeetodite ja töö aja valikuga. Kasutatav tehnika peab olema heas tehnilises seisukorras. Majapidamiste läheduses tuleb vältida ehitusaegse tolmu levikut teeäärse asustuse territooriumitele, vajadusel tolmavaid materjale niisutada (selleks mitte kasutada kemikaalide lahuseid). h) Ehitusaegset valgusreostuse mõju tuleb vältida sobivate töömeetodite valikuga, pimedal ajal piirkonda mitte üle valgustades. i) Jäätmeteket tuleb võimalikult minimeerida ja võimalusel jäätmeid taaskasutada. Kui võimalik, näha tööprojektis ette ehitusaegsete jääkmaterjalide taaskasutus. Taaskasutuseks mittesobivad ehitusel tekkivad jäätmed tuleb käidelda vastavalt kehtivale korrale. Ohtlikud jäätmed (ka ehitustööde käigus leitavad) tuleb koguda tavajäätmetest eraldi. Kõik jäätmed tuleb üle anda tegevuseks vastavat keskkonnaluba omavale ettevõttele. j) Tööde piirkonnas peavad olema prügikonteinerid ning tekkivad jäätmed tuleb ladustada sinna. Jäätmed, mida tulenevalt nende iseloomust konteinerisse ei ladustata (nt vana teekatend ja -muldkeha), tuleb ladustada selleks spetsiaalselt määratud ajutisse ladustamiskohta. Jäätmete ladustamine väljaspool selleks ettenähtud kohti on keelatud. k) Ehitusperioodil tuleb avariiolukordade risk välistada korrektsete töömeetoditega. Ehituse töövõtja peab olema valmis hädaolukordadeks ja nende puhul vastavalt tegutsema. Avariist ja keskkonnareostuse riskist peab koheselt teavitama Tellijat, Päästeametit ja Keskkonnaametit. 1. Andmed tee kohta Riigiteed 11608 Vana-Narva mnt km 0,0-1,11 ja 11607 Saha‒Loo tee km 0,43-1,82 2. Andmed tee ehitusprojekti kohta 2.1 Tee ehitusprojekti koostaja nimi OÜ Reaalprojekt 2.2 Tee ehitusprojekti koostaja registrikood 10765904 2.3 Tee ehitusprojekti koostaja kontaktaadress Teemeistri 2, 10916 Tallinn 2.4 Tee ehitusprojekti koostaja kontakttelefon +372 608 1100 2.5 Tee ehitusprojekti koostaja e-post [email protected] 3 2.6 Tee ehitusprojekti nimetus Vana-Narva mnt ja Saha-Loo tee eelprojekt 2.7 Tee ehitusprojekti number P20042 (allkirjastatud digitaalselt) Transpordiameti korralduse „Ehitusloa andmine riigiteede 11608 Vana-Narva mnt km 0,0-1,11 ja 11607 Saha–Loo tee km 0,43-1,82 rekonstrueerimiseks ja keskkonnamõju hindamise algatamata jätmine“ lisa 2 Arvamuste ja kooskõlastuste koondtabel 1. KOOSKÕLASTUSED Jrk Kaasatud Kooskõlastuse sisu Pädeva asutuse põhjendus ja otsus esitatud nr kooskõlastaja kooskõlastuse osas 1 Keskkonnaamet 1) Kavandatav tegevus asub kaitsmata põhjaveega Põhjendus: Punktides 1, 2, ja 3 toodu võtta teadmiseks. alal, kuid projektalale ei jää ühtegi puurkaevu või Punkt 4 osas – Transpordiamet on teadlik võõrliigi Alus: KeHJS § 23 lg 1 puurkaevu sanitaarkaitseala/hooldusala. Sosnovski karuputk koloonia esinemisest projektalal ning ja 2, § 11 lg 22 2) Eesti Looduse Infosüsteemi (EELIS) andmetel see on välja toodud ka projekti seletuskirjas ja joonistel. (seisuga 07.07.2021) ei jää alale looduskaitseseaduseEhitusloale on lisatud kõrvaltingimus, et vältida tuleb Kiri alusel kaitstavaid loodusobjekte. taime leviku soodustamist, selleks tuleb järgida KMH 08.07.2021 nr 6- 3) Keskkonnaamet nõustub korralduse eelnõus ja eelhinnangus soovitatud meetmeid ning konsulteerida 3/21/14497-2 KMH eelhinnangus esitatud järeldustega, et KMH Keskkonnaametiga. algatamine ei ole vajalik, kuna tegevusega ei kaasne eeldatavalt olulist keskkonnamõju. Otsus: 4) Keskkonnaamet juhib tähelepanu, et Lugeda Keskkonnaamet ehitusloa eelnõu rekonstrueeritava teelõigu vahetusse lähedusse jääb kooskõlastanuks, võtta teadmiseks kirjas esitatu. Sosnovski karuputke koloonia. Karuputke taimed on mitmeaastased ning üks taim võib toota kuni 100 000 seemet. Seemnealged võivad valmida edasi ka pärast taime maha niitmist ja seemned püsivad idanemisvõimelised kuni 10 aastat. Seetõttu on väga oluline tagada karuputke kolooniates pinnasega toimetamisel selle teadlik ümberpaigutamine. Sellelt tulenevalt on väga tähtis antud koloonia pinnase objektilt minemavedamise vältimine. Võimalusel tuleks pinnas paigutada tee äärde kindlasse kohta selleks, et saaks tulevikus võimaliku seemnete idanemise puhul taimi/kolooniat kontrolli all hoida ja teostada tõrjet. 1 Transpordiameti korralduse „Ehitusloa andmine riigiteede 11608 Vana-Narva mnt km 0,0-1,11 ja 11607 Saha–Loo tee km 0,43-1,82 rekonstrueerimiseks ja keskkonnamõju hindamise algatamata jätmine“ lisa 2 2 Maa-amet Reaalprojekt edastas 08.03.2021 Maa-ametile Otsus: Võtta teadmiseks. kooskõlastamiseks projekti „Vana-Narva mnt ja Alus: KeHJS § 23 lg 1 Saha-Loo tee eelprojekt“ (töö nr P20042), millele ja 2, § 11 lg 22, EhS § Maa-amet andis seisukoha 24.03.2021 kirjaga nr 6- 42 lg 7 p 1; RAS § 25, 3/21/4140-2. 26 Projekteeritav ala piirneb riigi omandis olevate Saha- Loo tee 28 (tunnus 24504:002:0662) ja Saha-Loo tee Kiri 7 (tunnus 44601:001:0344) kinnisasjadega, mille 06.07.2021nr 6- riigivara valitseja on Keskkonnaministeerium ja 3/21/11232-2 volitatud asutus Maa-amet. Saha-Loo tee 28 ja Loo tee 7 kinnisasjadele ei ole projektis kavandatud kitsendusi või äralõiget. Maa-ametil puuduvad vastuväited Vana-Narva mnt ja Saha-Loo tee eelprojektile (töö nr P20042) vastava ehitusloa väljastamisele ning KMH algatamata jätmisele. 3 Muinsuskaitseamet Muinsuskaitseamet kooskõlastab Vana-Narva Otsus: Võtta teadmiseks. maantee ja Saha-Loo tee eelprojekti ning nõustub Alus: KeHJS § 23 lg keskkonnamõju hindamise algatamata jätmisega. Nii 2, 1 ja 2, § 11 lg 2 EhS tee eelprojektis (ptk 3.13) kui ka KMH eelnõus (ptk § 42 lg 7 p 1; MuKS § 5.2) on kirjas Muinsuskaitseameti 11.09.2020 14, § 58 saadetud tingimused mõju vähendamiseks kultuurimälestistele ning arheoloogilise uuringu Kiri 14.07.2021 nr nõue kivikalme reg-nr 17540 kaitsevööndis. 1.1-7/2187-6-1 4 Terviseamet 1)Teelõikude rekonstrueerimise eelprojekti raames Põhjendus: 1) Mürauuringu (OÜ Hendrikson ja Ko töö nr teostati vaadeldavatele lõikudele liiklusmüra 20003633) alusel nähtub, et tee rekonstrueerimise järgses Alus: KeHJS § 23 lg 1 modelleerimine (OÜ Hendrikson ja Ko töö nr olukorras eluhooneteni ulatuvad müratasemed vastavad ja 2, § 11 lg 22 20003633). Mürahinnangu kohaselt ulatuvad KeM määrus nr 71 kehtestatud liiklusmüra piirväärtustele. ehitusjärgses olukorras rekonstrueeritava tee äärsete Võtame teadmiseks, et Terviseamet nõustub, et KMH lähimate eluhoonete teepoolsete külgedeni päevasel algatamine ei ole vajalik. ajal kuni 60dB tugevused müratasemed. Öösel 2 Transpordiameti korralduse „Ehitusloa andmine riigiteede 11608 Vana-Narva mnt km 0,0-1,11 ja 11607 Saha–Loo tee km 0,43-1,82 rekonstrueerimiseks ja keskkonnamõju hindamise algatamata jätmine“ lisa 2 Kiri ulatuvad eluhoonete teepoolsetele külgedele kuni 2) Terviseamet on korrektselt hinnangu andmisel lähtunud 01.07.2021 nr 9.3- 52dB tugevused müratasemed. Perspektiivses mürataseme väärtustest ehk arvuliselt välja toodud 4/21/7683-3 olukorras (2042 a) ulatuvad päevasel ajal eluhoonete väärtustest (mis on toodud nii mürakaartidel kui ka tabelis teepoolsetele külgedele kuni 62dB ja öösel kuni 3). Mürakaartidel (joonised 1…4) toodud müratsoonid 54dB tugevused müratasemed. Keskkonnaministri ning joonistel (samuti tabelis 3) esitatud hoonete fassaadi 16.12.2016 määrus nr 71 „Välisõhus leviva müra müratasemed võivad kohati erineda kuni 3 dB võrra. normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise Erinevus tuleneb asjaolust, et välisõhu mürasituatsiooni ja hindamise meetodid“ (edaspidi KeM määrus nr kirjeldamisel (ehk värvilised müratsoonid mürakaartidel) 71) lisa 1 kohaselt on II kategooria alal lubatud on arvestatud helilainete peegeldumist kõikide hoonete müratasemed järgmised: päeval kuni 60dB fassaadidelt, sh kirjeldavad mürakaardid lisaks (müratundliku hoone teepoolsel küljel kuni 65dB) vastashoonete peegeldustele ka iga hoone enda fassaadi ning öösel kuni 55dB (teepoolsel küljel kuni 60dB). peegeldusi. Konkreetsetele hoonetele mõjuva mürataseme Eelnevast tulenevalt vastavad tee rekonstrueerimise puhul (arvulised väärtused) on välisõhu müratasemest järgses olukorras eluhooneteni ulatuvad maha lahutatud sama hoone enda fassaadi peegeldus (ehk müratasemed KeM määrus nr 71 kehtestatud kuni ca 3 dB), kuna sama hoone fassaadi peegeldus ei saa liiklusmüra piirväärtustele. avaldada mõju antud hoone fassaadi (või siseruumide) Amet nõustub, et KMH algatamine pole vajalik, kuid tingimustele. Küll aga avaldavad hoonete fassaadide juhib tähelepanu järgnevale: müraolukorrale mõju kõigi teiste hoonete seintest tingitud 2) Mürahinnangus sisalduvatel mürakaartidel esines akustilised peegeldused, millega ka arvestatakse. kohati vastuolu kirjalikult välja toodud Kirjeldatud müratasemete erinevused on sarnaste müratasemete ja värvitsooni kohaste müratasemete mürauuringute puhul (juhul kui arvutustes kasutatakse vahel. Näiteks mürakaardi „1.1 Ehitusjärgne olukord akustiliste peegelduste mõju hoonete fassaadidelt) päeval“ põhjal on Kopra tee 6 hooneni ulatuvaks tavapärased ning seega on antud küsimuses mürahinnang müratasemeks märgitud 59dB, kuid joonisel on korrektne. näha, et hoone teepoolsele küljele ulatub oranž Mürauuringu (OÜ Hendrikson ja Ko töö nr 20003633) müratsoon ehk müratase vahemikus 61-65dB. alusel nähtub, et tee rekonstrueerimise järgses olukorras Sarnane olukord on ka mürakaardil „2.1: Kopra tee 6 eluhooneteni ulatuvad müratasemed vastavad Perspektiivne olukord päeval“ Ämma tee 7 KeM määrus nr 71 kehtestatud liiklusmüra piirväärtustele hooneteni ulatuvate müratasemetega. Amet kasutas nii ehitusjärgselt (päevane 59 dB, öine 51dB) kui müraolukorra hindamiseks kirjalikult välja toodud perspektiivses olukorras (päevane 61 dB, öine 53dB) ja müratasemete väärtuseid eeldades, et need on samuti on piirväärtustele vastavad ka Ämma põik 7 korrektsed ja täpsemad. (eeldatavalt on Terviseamet oma kirjas silmas pidanud 3 Transpordiameti korralduse „Ehitusloa andmine riigiteede 11608 Vana-Narva mnt km 0,0-1,11 ja 11607 Saha–Loo tee km 0,43-1,82 rekonstrueerimiseks ja keskkonnamõju hindamise algatamata jätmine“ lisa 2 Ämma põik 7, mitte Ämma tee 7 kinnistut, mis asub 3) Mürahinnangus sisalduvatel mürakaartidel on elamugrupi keskel) eluhooneni ulatuvad müratasemed näha, et Linnuse tee 1 elumajani, mis jääb küll (ehitusjärgses olukorras päevane 57 dB, öine 49 dB ja käesolevast rekonstrueeritavast teelõigust eemale, perspektiivses olukorras päevane 60 dB ja 51 dB). ulatuvad müratasemed päevasel ajal kuni 64dB hoone kahele küljele. KeM määrus nr 71 lisa 1 3) Linnuse tee 1 eluhoone paikneb Tallinna linna, Viimsi kohaselt on II kategooria alal müratase kuni 61-65dB valla ja riigitee 11608 Vana-Narva mnt ristmiku lubatud vaid hoone teepoolsel küljel. Samuti toome piirkonnas, kus käesoleva tee projektiga lisatakse välja, et perspektiivses olukorras ulatub hooneni olemasolevale liikluslahendusele üksnes jalg- ja värvitsooni kohaselt lausa punane ehk üle 65dB jalgrattatee lõik. St olemasolevat sõidutee situatsiooni ei tugevune müra tase. Amet soovitab kaaluda muudeta, sõidutee hoonele lähemale ei nihku ega selle nimetatud positsioonis müraleevendavate meetmete pikiprofiil ei muutu, st olemasolevat mürasituatsiooni ei kasutamisele võtmist tulenevalt asjaolust, et muudeta. piirväärtused on juba täna ületatud. Mürauuringu (OÜ Hendrikson ja Ko töö nr 20003633) 4) Lisaks juhime tähelepanu, et perspektiivses alusel nähtub, et tee rekonstrueerimise järgses olukorras olukorras esineb piirväärtuste ületust ka Linnuse tee 1 eluhooneteni ulatuvad müratasemed rekonstrueeritava teelõikude äärsetel aladel (üle vastavad KeM määrus nr 71 kehtestatud liiklusmüra 60dB rohkem kui hoone ühel küljel): Kopra tee 6, piirväärtustele nii ehitusjärgselt (päevane 62 dB, öine 53 Ämma põik 7 ja 8, Metsa tee 5a, 37 ja 41. Amet dB) kui perspektiivses olukorras (päevane 64 dB, öine 55 soovitab kaaluda nende hoonete ette müratõkkeseina dB). rajamist. 4) Kopra tee 6 ja Ämma põik 7 osas vt p 3. Mürauuringu (OÜ Hendrikson ja Ko töö nr 20003633) alusel nähtub, et tee rekonstrueerimise järgses olukorras Ämma põik 7 ja 8, Metsa tee 5a, 37 ja 41 eluhooneteni ulatuvad müratasemed vastavad KeM määrus nr 71 kehtestatud liiklusmüra piirväärtustele nii ehitusjärgselt kui perspektiivses olukorras. Uuringus toodud müratasemed nimetatud kinnistutel on järgmised: Ämma põik 8 ehitusjärgselt (päevane 58 dB, öine 49 dB) kui perspektiivses olukorras (päevane 60 dB, öine 51dB). 4 Transpordiameti korralduse „Ehitusloa andmine riigiteede 11608 Vana-Narva mnt km 0,0-1,11 ja 11607 Saha–Loo tee km 0,43-1,82 rekonstrueerimiseks ja keskkonnamõju hindamise algatamata jätmine“ lisa 2 Metsa tee 5a ehitusjärgselt (päevane 59 dB, öine 51 dB) kui perspektiivses olukorras (päevane 61 dB, öine 53 dB). Metsa tee 37 ehitusjärgselt (päevane 60 dB, öine 52 dB) kui perspektiivses olukorras (päevane 62 dB, öine 54 dB). Metsa tee 41 ehitusjärgselt (päevane 60 dB, öine 52 dB) kui perspektiivses olukorras (päevane 62 dB, öine 54 dB). Eelnevat kokku võttes: kuna projekti koosseisus koostatud mürauuringu alusel ei esine riigiteedega külgnevatel lõikudel müratundlike hoonete fassaadidel normtasemete ületamisi, ei ole müraleevendusmeetmeid kavandatud. Ühtlasi selgitame, et Transpordiamet jääb antud teelõigu mürataset monitoorima ka edaspidiselt, kuna antud riigitee lõigud on strateegilise mürakaardi koosseisu kuuluvad teelõigud. Seega hakatakse antud teelõikudel reaalselt esinevat liiklusmüra mõõtma/modelleerima iga 5 aasta tagant ning juhul kui tuvastatakse normtasemete ületamine, kavandatakse müraleevendusmeetmed. Otsus: Lugeda ehitusloa eelnõu kooskõlastatuks, võtta teadmiseks kirjas esitatu. Projektlahendust mitte muuta. 5 Tarbijakaitse ja - Põhjendus: *Vt märkus. Tehnilise Järelevalve Amet Otsus: Lugeda ehitusloa eelnõu kooskõlastaja poolt kooskõlastatuks. Alus: KeHJS § 23 lg 1 ja 2, § 11 lg 22 6 Viimsi Vallavalitsus Viimsi Vallavalitsusel keskkonnamõju hindamise Otsus: Võtta teadmiseks. vajalikkuse eelhinnangule ja algatamata jätmisele Alus: KeHJS § 23 lg 1 vastuväiteid ei ole. ja 2, § 11 lg 22 5 Transpordiameti korralduse „Ehitusloa andmine riigiteede 11608 Vana-Narva mnt km 0,0-1,11 ja 11607 Saha–Loo tee km 0,43-1,82 rekonstrueerimiseks ja keskkonnamõju hindamise algatamata jätmine“ lisa 2 7 Maardu Linnavalitsus Maardu Linnavalitsus kooskõlastab esitatud projekti Otsus: Võtta teadmiseks. ning jääb seisukohale, et keskkonnamõju hindamise Alus: KeHJS § 23 lg 1 algatamine pole vajalik, kui järgitakse KMH ja 2, § 11 lg 22 eelhinnangu kokkuvõttes toodud suuniseid. Kiri 30.06.2021 nr 8- 4/2852-1 8 Jõelähtme - Põhjendus: *Vt märkus. Vallavalitsus Otsus: Lugeda ehitusloa eelnõu kooskõlastaja poolt Alus: KeHJS § 23 lg 1 kooskõlastatuks. ja 2, § 11 lg 22 2. ARVAMUSED 2.1.Puudutatud asutused ja isikud Jrk Arvamuse esitaja Arvamuse sisu Pädeva asutuse põhjendus ja otsus esitatud arvamuse nr osas 1 Tallinna Keskkonna- Tallinna Keskkonna- ja Kommunaalamet Otsus: Võtta teadmiseks. ja Kommunaalamet kooskõlastab ilma märkusteta 11608 Vana-Narva mnt km 0,0-1,11 ja 11607 Saha–Loo tee km 0,43- Kiri 19.07.2021 nr 8- 1,82 riigiteede rekonstrueerimise. 1/1844 - 2 2 MTÜ Põhja-Eesti - Otsus: Ühistranspordikeskus Pädev asutus eeldab EhS § 42 lg 9 alusel, et arvamuse avaldaja ei soovinud ehitusloa osas arvamust avaldada. 3 Elering AS Kooskõlastatud tingimustel: Otsus: Arvestada projekti kooskõlastusega 09.07.2021 nr 12-9/2021/346. 6 Transpordiameti korralduse „Ehitusloa andmine riigiteede 11608 Vana-Narva mnt km 0,0-1,11 ja 11607 Saha–Loo tee km 0,43-1,82 rekonstrueerimiseks ja keskkonnamõju hindamise algatamata jätmine“ lisa 2 Kiri 09.07.2021 nr 1.Enne ehitustööde algust, töötamisel tehnikaga 12-9/2021/346 kõrgusega üle 4,5m, vormistada õhuliini kaitsevööndis töötamise luba tel. 715 1310 või [email protected]; 2.Kaeve- ja tõstetööd liinirajatiste kaitsevööndis on lubatud ainult pärast vormikohase taotluse esitamist ning selle kooskõlastamist ja kaitsevööndis töötamise loa väljastamist Elering AS-i poolt. Taotluse vorm, esitada e-posti aadressile [email protected] . 4 Elektrilevi OÜ Anname teada, et detailplaneeringu või projekti Põhjendus: Elektrilevi OÜ-lt on projektlahenduse koostamiseks on Teil vaja: koostamise käigus võetud tehnilised tingimused, millega Kiri 29.06.2021 - taotleda tehnilised tingimused, milles on on projekti koostamisel arvestatud. Elektrilevi OÜ on planeeritava ehitise (rajatise) ühtlasi projekti kooskõlastanud (25.02.2021). projekteerimiseks või territooriumi planeeringuks esitatavad nõuded. Tehnilisi Otsus: Arvestada Elektrilevi OÜ kooskõlastusega tingimusi saate tellida meie veebilehel 25.02.2021. a. www.elektrilevi.ee/tehnilised-tingimused. - peale planeeringu või projekti koostamist see meiega kooskõlastada. Seda saate teha veebilehel www.elektrilevi.ee/et/teenused/projektide- kooskolastamine. Kui tehnilised tingimused on täidetud ja planeering või projekt kooskõlastatud, siis täiendavalt meid teavitada ei ole vaja. Esialgse planeeringu või projekti muutmisel on vaja taotleda uued tehnilised tingimused ning planeering või projekt meiega kooskõlastada. 5 Loo elekter AS Loo Elekter AS-il ei ole märkusi riigiteede 11608 Otsus: Võtta teadmiseks. Vana-Narva mnt km 0,0-1,11 ja 11607 Saha–Loo tee E-kiri 12.07.2021 7 Transpordiameti korralduse „Ehitusloa andmine riigiteede 11608 Vana-Narva mnt km 0,0-1,11 ja 11607 Saha–Loo tee km 0,43-1,82 rekonstrueerimiseks ja keskkonnamõju hindamise algatamata jätmine“ lisa 2 km 0,43-1,82 rekonstrueerimise eelprojekti 28.06.2021 esitatud versioonile. 6 AS Liwathon E.O.S Esitame 28.06.2021 kirja nr. 8-1/21-119/15881-1 Põhjendus: AS Liwathon E.O.S. on projekti alusel ehitusloa eelnõu osas arvamuse, mille kohaselt kooskõlastanud kirjaga 12.05.2021. a (arvamuses ekslikult E-kiri 13.07.2021 palume lisada projekti kausta kooskõlastuste tabeli ja 28.04.2021. a). Kuna eelprojektile järgneb põhiprojekti tööde tingimused AS Liwathon E.O.S. naftatorustike koostamine, võtta põhiprojekti koostamisel arvesse, et ja elektrikaablite piirkonnas. projekti kausta ja kooskõlastuste tabelisse lisada tööde Tööde tingimused on 28.04.2021 a. tingimused AS Liwathon E.O.S. naftatorustike ja transpordiametile saadetud e-kirjas. elektrikaablite piirkonnas. Otsus: Arvestada AS Liwathon E.O.S. kooskõlastusega 12.05.2021. a. Põhiprojektis lisada projekti kausta ja kooskõlastuste tabelisse AS Liwathon E.O.S tööde tingimused. 7 Utilitas Tallinn - Elektrijaam OÜ 8 Telia Eesti AS - Põhjendus: *Vt märkus. 9 Energate OÜ - Otsus: Pädev asutus eeldab EhS § 42 lg 9 alusel, et arvamuse avaldaja ei soovinud ehitusloa osas arvamust 10 AS Gaasivõrk - avaldada. 11 Enefit Green AS - 12 Loo Vesi OÜ - 2.2.Piirnevate kinnisasjade omanikud Jrk Kinnisasja nimi Arvamuse sisu Pädeva asutuse põhjendus ja otsus esitatud nr ja arvamuse osas katastriüksuse tunnus 1 Saha-Loo tee 10 Palun vaadake üle projektis kajastatud alljärgnev Põhjendus: Eelviidal on kujutamata reaalselt olemas 24504:002:0374 liiklusmärk: olev Ämma tee ristmik, põhiprojekti koostamisel korrigeerida eelviida kujundus. 8 Transpordiameti korralduse „Ehitusloa andmine riigiteede 11608 Vana-Narva mnt km 0,0-1,11 ja 11607 Saha–Loo tee km 0,43-1,82 rekonstrueerimiseks ja keskkonnamõju hindamise algatamata jätmine“ lisa 2 Saha-Loo tee 8a Otsus: Arvestada ettepanekuga põhiprojekti 24504:002:0372 koostamisel, põhiprojektis korrigeerida eelviida kujundus. Liiklusmärgil kujutatud ringteelt on tegelikkuses ka paremale väljasõit Ämma teele – antud väljasõit on hetkel liiklusmärgilt puudu – tuleks lisada. 2 89001:001:1146 Oleme Teie poolt saadetud materjalid läbi vaadanud koos Põhjendus: 1) Eelprojektile järgneb põhiprojekti Narva maantee meie poolt valitud teede projekteerijaga Meelis Kreevan`iga koostamine. Mahasõidu vertikaallahenduse muutmist T13 ettevõttest www.roadexpert.ee ja palume allolevate käsitleda ja viia võimalusel vastavalt ettepanekule ettepanekutega põhiprojekti koostamisel arvestada: muudatus sisse põhiprojektis. 1) Manusena on kaasas vertikaalplaneeringu joonis. Seal on 2) Transpordiametile esitatud joonise alusel ei ulatu roosade horisontaaljoontega toodud vertikaalplaneeringu ega kattu projekteeritav jalgratta- ja jalgtee Uus- ettepanek kergliiklusteel ja kinnistu mahasõidul. Selle Käspre kinnistu ja lähiala detailplaneeringus määratud ettepaneku eesmärk on mitte ajada kergliiklusteed ja sellest hoonestusalaga. Tee rekonstrueerimisprojektiga ei 9 Transpordiameti korralduse „Ehitusloa andmine riigiteede 11608 Vana-Narva mnt km 0,0-1,11 ja 11607 Saha–Loo tee km 0,43-1,82 rekonstrueerimiseks ja keskkonnamõju hindamise algatamata jätmine“ lisa 2 tulenevalt ka meie parklat liialt kõrgele olemasolevast muudeta detailplaneeringus määratud hoonestusala maapinnast. Vastasel juhul võib meie tulevase hoone null olla piiri. tulevikus kõrgemal, mistõttu täitemahud kasvavad. 3) Riigitee teemaale on tehnovõrkude kavandamine võimalik Transpordiametiga kooskõlastatud projektlahenduse ning sõlmitud maakasutusõiguse lepingu alusel. KOV jalgratta- ja jalgtee valgustuse kavandamine teemaale ei oleks esmakordne, mistõttu ei ole põhjust eeldada, et kooskõlastust ei saavutata. Otsus: Mahasõidu vertikaallahenduse muutmist käsitleda ja viia võimalusel vastavalt ettepanekule muudatus sisse põhiprojektis. 2) Kergliiklustee osas on selle katte kiilud ja tee kõrgusest tingitud nõlvad jooksevad meie ärikinnistule sisse. Saame olla sellega nõus ainult siis kui meie hoonestusala piiri see ei muuda ega mõjuta – palume kinnitada, et see nii on. 3) Kergliiklustee valgustus. Juhime tähelepanu, et selline asendiplaan tingib selle, et kergtee valgustus saab olema vaid maanteepoolsemas servas. Ei ole mõeldav, et valgustus meie kinnistule jääks. 3 Saha-Loo tee 14 Ei saa nõustuda mahasõidu kitsendamisega piketil Põhjendus: Välja tee ristmikulahendus on üle 24504:002:0458 10+50, mida näeb ette „Vana-Narva mnt ja Saha-Loo tee kontrollitud 16 m autorongi pöördešablooniga, eelprojekt“ (töö nr P20042). Kinnistutele 24504:002:0488 ja ristmiku laius on piisav. Samas tuleb nõustuda, et Saha-Loo tee 16 24504:002:0483 on see olulise tähtsusega ja seda kasutavad arvestades ristmikku kasutavat liikluskoosseisu ning 24504:002:0457 igapäevaseks liiklemiseks raskeveotreilerid ja autorongid. Välja teega ristmiku piirkonnas omakorda ristuva tee Antud lahendus ei võimalda veoautodel koos haagisega olemasolu, on liikluse sujuvuse ja manöövrite parema teostada vasak ega ka parmpööret Saha-Loo teele. Palun see teostatavuse huvides põhjendatud põhiprojekti üle vaadata ja korrigeerida selliselt, et mahasõitu saaks koostamisel ristmikulahendust täpsustada, st vajadusel kasutada endisel kujul. näha ette pöörderaadiuste kindlustamine, Saha-Loo 10 Transpordiameti korralduse „Ehitusloa andmine riigiteede 11608 Vana-Narva mnt km 0,0-1,11 ja 11607 Saha–Loo tee km 0,43-1,82 rekonstrueerimiseks ja keskkonnamõju hindamise algatamata jätmine“ lisa 2 teel oleva füüsilise liiklussaare lühendamine ning riigiteel oleva vasakpöörderaja stoppjoone nihutamine paari meetri võrra. Ristmiku oluline laiendamine või jätmine endisele kujule ei ole põhjendatud, kuna ei ole ohutu ega taga sujuvat ja lihtsasti arusaadavat ning kasutatavat liikluskeskkonda. Otsus: Põhiprojektis veelkord hinnata ja vajadusel täpsustada ristmikulahendust (vajadusel nähes ette pöörderaadiuste kindlustamise, Saha-Loo teel oleva füüsilise liiklussaare lühendamise ning riigiteel oleva vasakpöörderaja stoppjoone nihutamise). 2.3.Piirnevate kinnisasjade omanikud, kes arvamust ei avaldanud Järgnevas tabelis toodud kinnisasjade osas tee ehitusloa eelnõu menetluse käigus arvamust ei avaldatud. Kui arvamuse andja ei ole kümne päeva jooksul eelnõu saamisest arvates arvamust avaldanud ega ole taotlenud tähtaja pikendamist, eeldatakse, et arvamuse andja ei soovi ehitusloa eelnõu kohta arvamust avaldada (EhS § 42 lg 9). Kinnisasja Metsa tee 24501:001:0268 Metsa tee 41 24501:001:0568 lähiaadress Katastritunnus Metsa tee 1 24504:002:0007 Metsa tee 5a 24504:002:0359 1 Tallinn-Narva tee 44601:001:0334 Metsa tee 21 24504:002:0205 Metsa tee 7a 24504:002:0189 L2 Metsa tee 23 24504:002:0163 Metsa tee 9a 24504:002:0193 Jaama tee 7 44601:001:0337 Metsa tee 25 24504:002:0650 Metsa tee lõik 1 24501:001:0840 Jaama tee L1 44601:001:0343 Metsa tee 27 24504:002:0162 Metsa tee lõik 3 24501:001:0562 Kaarlemetsa 89001:010:1389 Metsa tee 31 // 33 // 24501:001:0560 Narva maantee lõik 89001:010:3522 Kopra tee 10 24501:001:0839 35 2 Kopra tee 5 24501:001:0837 Metsa tee 37 24501:001:0567 Narva mnt 219 89001:010:3516 Lääne-Kopli 89001:010:0028 Metsa tee 3a 24504:002:0289 Narva mnt 221 89001:010:3517 11 Transpordiameti korralduse „Ehitusloa andmine riigiteede 11608 Vana-Narva mnt km 0,0-1,11 ja 11607 Saha–Loo tee km 0,43-1,82 rekonstrueerimiseks ja keskkonnamõju hindamise algatamata jätmine“ lisa 2 Nurme tee 24504:002:0484 Saha-Loo tee 38 24501:001:0842 Tiigi tee 24501:001:0270 Peterburi tee 105 44601:001:0397 Saha-Loo tee 3b 44604:001:0020 Tiigi tee 1 24504:001:0060 Peterburi tee 105a 44601:001:0398 Saha-Loo tee 4 // 24504:002:0330 Vana-Narva mnt 2 44604:001:0251 Peterburi tee 105b 44601:001:0399 Ämma tee 82 Vana-Narva mnt 2a 44604:001:0042 Pihlaka tee 24501:001:0271 Saha-Loo tee 40 24501:001:0843 Vana-Narva mnt 2b 44601:001:0332 Põllu tee 24501:001:0272 Saha-Loo tee 42 24501:001:0844 Vana-Narva mnt 4 44604:001:0245 Saha-Loo põik 44601:001:0346 Saha-Loo tee 44 24501:001:0845 Vana-Narva mnt 6 44601:001:0403 Saha-Loo tee 11 44604:001:0252 Saha-Loo tee 46 24501:001:0846 Viieaia tee 28 44604:001:0259 Saha-Loo tee 12 24504:002:0459 Saha-Loo tee 48 24501:001:0847 Välja tee 24504:002:0488 Saha-Loo tee 18 24504:002:0456 Saha-Loo tee 8 24504:002:0371 Välja tee 1 24504:002:0606 Saha-Loo tee 1a 44604:001:0076 Saha-Loo tee 9 44604:001:0242 Ämma põik 24501:001:0273 Saha-Loo tee 20 24504:002:0455 Saha-Loo tee lõik 2 24504:002:0483 Ämma põik 11 24501:001:0850 Saha-Loo tee 3 44601:001:0217 Saha-Loo tee lõik 5 24504:002:0373 Ämma põik 13 24501:001:0851 Saha-Loo tee 30 24504:002:0441 Saha-Loo tee lõik 6 24501:001:0563 Ämma põik 8 24504:002:0550 Saha-Loo tee 32 24504:002:0442 Saha-Loo tee lõik 7 24501:001:0569 Ämma põik 9 24501:001:0849 Saha-Loo tee 34 24504:002:0437 Saha-Loo tee lõik 8 24501:001:0848 Ämma tee 79 24504:002:0389 Saha-Loo tee 36 24501:001:0841 Tamme tee 24501:001:0265 Ämma tee lõik 4 24504:002:0394 * Kui kooskõlastaja või arvamuse andja ei ole kümne päeva jooksul tee ehitusloa eelnõu saamisest arvates kooskõlastamisest keeldunud või arvamust avaldanud ega ole taotlenud tähtaja pikendamist, loetakse ehitusloa eelnõu kooskõlastaja poolt vaikimisi kooskõlastatuks või eeldatakse, et arvamuse andja ei soovi ehitusloa eelnõu kohta arvamust avaldada (EhS § 42 lg 9). 12
Allikas: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium dokumendiregister →