dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium
Väljaminev kiriAvalik

Vastus

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium · 17. august 2021
Viit
1.15-5/2021/4184-2
Registreeritud
17. august 2021
Dokumendi liik
Väljaminev kiri
Adressaat
Elva Vallavalitsus, Justiitsministeerium
Saabumis/saatmisviis
DVK
Funktsioon
1.15/S Avalikkussuhete korraldamine
Sari
1.15-5/S Teabenõuded, selgitustaotlused, märgukirjad
Toimik
1.15-5/2021
Vastutaja
Pavel Karev (Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, Kantsleri valdkond, Transpordi valdkond, Teede- ja raudteeosakond, Teedetalitus)

Failid

  • 📎1.15-520214184-2 17.08.2021 Väljaminev kiri.asice287 KB

Sisu (failidest)

Hegri Narusk Teie 28.06.2021 nr 4-18/24 Elva Vallavalitsus [email protected] Meie 17.08.2021 nr 1.15-5/2021/4184-2 Tee kaitsevööndist Austatud Hegri Narusk Esitasite 28. juunil 2021. aastal Justiitsministeeriumile selgitustaotluse seoses tee kaitsevööndi regulatsiooniga ehitusseadustikus (edaspidi EhS). Justiitsministeerium edastas selgitustaotluse Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumile vastamiseks 6. juulil 2021. aastal ning alljärgnevalt esitame vastused ja selgitused püstitatud küsimustele. Asjaõigusseaduse (edaspidi AÕS) § 140 jagab kinnisomandi kitsendused muu hulgas seadusjärgseteks kitsendusteks ning haldusakti, tehingu või kohtulahendiga seotud kitsendusteks. AÕS § 141 lg 1 järgi kehtib seadusjärgne kitsendus kinnistusraamatusse kandmata, st seadusjärgne kitsendus ei vaja kehtimiseks registrikannet. AÕS § 155 lg 2 ütleb, et kinnisasja omanik peab avalikult kasutatava tee äärses ribas järgima seadusjärgseid kitsendusi. EhS § 70 räägib üldiselt ehitiste kaitsevöönditest, kuid EhS § 71 lõiked 2 ja 3 sätestavad konkreetsed tee kaitsevööndi laiused, mis on käsitletavad seadusjärgsete kinnisomandi kitsendustena. Need hakkavad kehtima EhS § 92 lg 5 tähenduses avalikult kasutatava tee tekkimisest. Kaitsevööndi tekkimiseks ja sellest lähtuvate piirangute talumiskohustuse tekkimiseks ei ole tarvis vastu võtta täiendavaid haldusakte ega kanda kaitsevööndit ka kinnistusraamatuse või maakatastrisse. EhS § 71 lg 2 ja 3 näevad üksnes ette, et kui soovitakse seaduses sätestatud kaitsevööndit muuta, on tarvis see asjakohases haldusaktis sätestada. Kaitsevööndi laiuse muutmine ei toimu sundvalduse seadmise teel, vaid eelkõige planeerimismenetluses: nii on nt riigi eriplaneeringu ning üld- või detailplaneeringuga võimalik vaid muuta kaitsevööndi laiust (EhS § 71 lg 2 ja 3). Arvestades, et paljudes kohalikes omavalitsusüksustes on tekitanud EhS § 71 sätestatud seadusjärgsete kitsenduste regulatsioon segadust, kaalume vastavate EhS muudatuste algatamist täpsustamaks õigusnormi, et tee kaitsevöönd on seadusjärgne kitsendus, mis ei vaja seaduses sätestatud ulatuses tekkimiseks täiendava haldusaktiga kehtestamist. Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 625 6342 / [email protected] / www.mkm.ee Registrikood 70003158 Täiendavalt märgime, et kinnisasja avalikes huvides omandamise seaduse (edaspidi KAHOS) kohaselt kinnisasja avalikes huvides omandamine või sundvalduse seadmine tee kaitsevööndi osas ei pruugiks ka sisuliselt õigustatud olla, kuna tee kaitsevööndis on kinnisasja omanikule väga paljud tegevused lubatavad (vt EhS § 72), st kinnisasja otstarbe kohane kasutamine ei ole enamasti piiratud määral, mis tekitaks KAHOS kohase omandamise või sundvalduse seadmise olukorra. Riigi praktikast märgime, et enamasti Transpordiamet omandab KAHOS alusel tee ja lähiümbruse ala maa riigile ulatuses, milles isiku tegevus on edaspidi seal otstarbekohaselt takistatud. Tee kaitsevööndi maad riigile ei omandata ning ka sundvaldust ei seata, sest kaitsevööndi osas kehtib seadusjärgne kitsendus, mis ei piira kinnisasja omaniku õigusi ülemääraselt. Nii ei ole seadusandja ka AÕS-s ja selle rakendusseaduses ette näinud hüvitist tee kaitsevööndi osas, erinevalt tehnovõrkudest ja –rajatistest. Seoses kaitsevööndi andmete maakatastrisse kandmisega selgitame, et EhS § 70 lg 7 kohaselt tuleb andmed kaitsevööndi kohta esitada maakatastrisse 30 päeva jooksul pärast ehitise valmimist või selle ümberpaigutamist. Enne EhS-i jõustumist tekkinud avalikult kasutatavatele teedele kohaldub ehitusseadustiku ja planeerimisseaduse rakendamise seaduse § 30, mille kohaselt seaduse jõustumise ajal (01.07.2015) olemasoleva ehitise kaitsevöönd kantakse maakatastrisse hiljemalt 2020. aastaks. Maakatastrisse kaitsevööndi kandmine ei tekita ega lõpeta kaitsevööndit kui seadusjärgset kitsendust. Maakatastril on kaitsevööndi osas informatiivne ülesanne, sest seadusjärgne kitsendus kehtib ilma registritesse kandmiseta. Küsisite muuhulgas, kas EhS § 72 lg 2 alusel on lubatud rajada kraave, mis on kasutuses peamiselt sademeveekraavidena. EhS § 72 lg 2 sätestab, et tee kaitsevööndi maa kinnisasja omanik peab mh võimaldama paigaldada tee kaitsevööndisse tee korrashoiuks ajutisi lumetõkkeid, rajada lumevalle ja kraave tuisklume tõkestamiseks. Seega antud sätte alusel on võimalik rajada tee kaitsevööndi maale üksnes kraave, mille peamine eesmärk on tuisklume tõkestamine. EhS § 72 lg 2 teine lause käsitleb ennekõike vajalikke meetmeid tee talvise korrashoiu tagamiseks. Juhime tähelepanu, et esitatud selgitused ei ole kellelegi täitmiseks kohustuslik. Õigust mõistab Eesti Vabariigi põhiseaduse § 146 esimese lause kohaselt kohus. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Ahti Kuningas transpordi asekantsler Lisaadressaadid: Justiitsministeerium Pavel Karev 639 7611 [email protected] 2 (2)
Allikas: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel