dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium
Ministri määrusAvalik

Majandus- ja taristuministri 27. mai 2020. a määruse nr 28 „COVID-19 kriisist tuleneva korterelamute rekonstrueerimise toetuse andmise tingimused ja kord“ ja ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri 4. aprilli 2019. a määruse nr 24 „Korterelamute rekonstrueerimise toetuse andmise tingimused ja kord“ muutmine

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium · 17. august 2021
Viit
49
Registreeritud
17. august 2021
Dokumendi liik
Ministri määrus
Funktsioon
1.1/S Ministeeriumi juhtimine
Sari
1.1-18/S Ministri määrused (Arhiiviväärtuslik)
Toimik
1.1-18/2021
Vastutaja
Kaie Kunst

Failid

  • 📎49 17.08.2021 Ministri määrus.asice831 KB

Sisu (failidest)

MÄÄRUS 17.08.2021 nr 49 Majandus- ja taristuministri 27. mai 2020. a määruse nr 28 „COVID-19 kriisist tuleneva korterelamute rekonstrueerimise toetuse andmise tingimused ja kord“ ja ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri 4. aprilli 2019. a määruse nr 24 „Korterelamute rekonstrueerimise toetuse andmise tingimused ja kord“ muutmine Määrus kehtestatakse perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse seaduse § 14 alusel. § 1. Majandus- ja taristuministri 27. mai 2020. a määruses nr 28 „COVID-19 kriisist tuleneva korterelamute rekonstrueerimise toetuse andmise tingimused ja kord“ tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 25 tekst sõnastatakse järgmiselt: „(1) Hanke läbiviimisel kohustub toetuse saaja järgima riigihangete seaduse §-s 3 sätestatud riigihanke korraldamise üldpõhimõtteid. (2) Toetuse saaja viib hanke läbi elektrooniliselt riigihangete registris ja tagab hiljemalt hanke väljakuulutamise ajaks KredExi esindajale hankele juurdepääsu. (3) Toetuse saaja lähtub hanke läbiviimisel üksnes käesoleva määruse lisas „Toetuse saaja rekonstrueerimishangete tingimused“ kehtestatud tingimustest. (4) Lõikes 2 sätestatud riigihangete registri kasutamise kohustus ei kohaldu korteriühistust toetuse saaja § 13 lõikes 2 sätestatud rekonstrueerimistööde tellimisele.“; 2) paragrahvi 33 lõige 8 tunnistatakse kehtetuks; 3) paragrahvi 33 lõiget 9 täiendatakse pärast sõna „redaktsiooni“ sõnadega „arvestades lõikes 10 sätestatud erisust“; 4) paragrahvi 33 täiendatakse lõikega 10 järgmises sõnastuses: „(10) Käesoleva määruse § 25 2021. aasta augustis vastu võetud redaktsiooni kohaldatakse hangete läbiviimisel, mida alustatakse pärast nimetatud redaktsiooni jõustumist.“; 5) määrust täiendatakse lisaga „Toetuse saaja rekonstrueerimishangete tingimused“ (lisatud). § 2. Ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri 4. aprilli 2019. a määruses nr 24 „Korterelamute rekonstrueerimise toetuse andmise tingimused ja kord“ tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 28 tekst sõnastatakse järgmiselt: „(1) Hanke läbiviimisel kohustub toetuse saaja järgima riigihangete seaduse §-s 3 sätestatud riigihanke korraldamise üldpõhimõtteid. (2) Toetuse saaja viib hanke läbi elektrooniliselt riigihangete registris ja tagab hiljemalt hanke väljakuulutamise ajaks rakendusüksuse esindajale hankele juurdepääsu. (3) Toetuse saaja lähtub hanke läbiviimisel üksnes käesoleva määruse lisas „Toetuse saaja rekonstrueerimishangete tingimused“ kehtestatud tingimustest.“; 2) paragrahvi 36 täiendatakse lõikega 5 järgmises sõnastuses: „(5) Käesoleva määruse § 28 2021. aasta augustis vastu võetud redaktsiooni kohaldatakse hangete läbiviimisel, mida alustatakse pärast nimetatud redaktsiooni jõustumist.“; 3) määrust täiendatakse lisaga „Toetuse saaja rekonstrueerimishangete tingimused“ (lisatud). (allkirjastatud digitaalselt) Taavi Aas majandus- ja taristuminister (allkirjastatud digitaalselt) Ando Leppiman kantsler Lisa Toetuse saaja rekonstrueerimishangete tingimused Lisa Toetuse saaja rekonstrueerimishangete tingimused majandus- ja taristuministri 27.05.2020. a määrus nr 28 „COVID-19 kriisist tuleneva korterelamute rekonstrueerimise toetuse andmise tingimused ja kord“ Lisa TOETUSE SAAJA REKONSTRUEERIMISHANGETE TINGIMUSED 1. Üldnõuded toetuse saaja rekonstrueerimishangete läbiviimiseks elektroonilises riigihangete registris 1.1. Toetuse saaja kasutab rekonstrueerimishanke (edaspidi hange) korraldamisel üksnes KredExi kodulehel avaldatud dokumentide vorme. 1.2. Pakkumuse esitamise tähtaeg on vähemalt 14 kalendripäeva hanke elektroonilises riigihangete registris (edaspidi register) avalikustamisest arvates. Juhul, kui hanke käigus on vajalik riigihangete seaduse (edaspidi RHS) § 4 punktis 17 sätestatud hanke alusdokumente muuta, määrab toetuse saaja uue pakkumuste esitamise tähtaja, mis on vähemalt 10 kalendripäeva uuendatud dokumentide avaldamisest arvates. Pakkumuste esitamise tähtaega ei muudeta RHS § 82 lõikes 2 nimetatud juhul. 1.3. Hanke käigus esitatud selgitustaotlusele peab toetuse saaja vastama RHS § 46 lõikes 1 sätestatud tähtaja jooksul. Vastus peab olema kättesaadav kõigile huvitatud ettevõtjatele. Toetuse saajal on võimalik vastata ainult selgitustaotluse esitajale juhul, kui on selge, et vastuses sisalduv informatsioon ei tekita ühtegi eelist vastuse saajale. Selgitustaotlusele vastamisel tuleb lähtuda RHS § 46 lõikes 3 sätestatust. 1.4. Pakkujal on lubatud kvalifitseerimisnõuetele vastavust tõendada ka teise isiku vahenditele tuginedes lähtudes RHS §-s 103 sätestatust. Sellisel juhul peab koos pakkumusega olema esitatud teise isiku nõusolek oma vahenditele tuginemiseks ning selgitus, millises osas vastav isik lepingu täitmises osaleb. 1.5. Kui pakkuja soovib oma meeskonna pädevuse tõendamiseks kasutada isikuid, kes ei ole pakkuja töötajad, tuleb esitada pakkumusega koos ka iga sellise füüsilise isiku kinnitus enda kaasamisega nõusoleku ning lepingu täitmisel pakkuja meeskonna liikmena osalemise kohta. 1.6. Toetuse saajal on õigus pärast pakkumuse edukaks tunnistamist kõrvaldada edukas pakkumus hankest ning võtta järjekorras järgmine edukas pakkuja uut hanget korraldamata juhul, kui omafinantseeringuks soovitakse võtta renoveerimislaenu ning laenuandja ei nõustu edukaks osutunud pakkujale projektis osalemisega seonduvalt renoveerimislaenu väljastama. Nimetatud juhul tuleb toetuse saajal teha pakkumuse edukaks tunnistamise otsuse muutmise otsus, milles märgitakse, mis kuupäeval on kõrvaldamise aluseks olev asjaolu teatavaks saanud. Toetuse saaja peab tagama, et vastav laenuandja tagasiside on vähemalt kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis. 1.7. Punktis 1.6. nimetatud otsusest teavitatakse hankes vastavaks tunnistatud pakkumuste esitajaid RHS § 47 lõikes 1 sätestatud tähtaja jooksul. 1.8. Hankes on lubatud esitada ühine pakkumus vastavalt RHS § 7 lõigetes 4–6, § 103 lõikes 4 ja § 110 lõikes 4 sätestatule. 1.9. Pärast pakkumuste esitamise tähtaega võib pidada läbirääkimisi üksnes hanke hinna osas. Läbirääkimisi tohib pidada pakkumuste kohandamise funktsiooni teel ning tuleb tagada, et pakkumust saavad samaaegselt kohandada kõik pakkujad, kes on kvalifitseerunud ja kelle pakkumused on vastavaks tunnistatud ning kelle puhul ei esine kõrvaldamise aluseid. Pakkumuse kohandamiseks peab kõigil pakkujatel olema vähemalt 5 tööpäeva. Juhul, kui pakkumuse maksumuses esineb ilmne arvutusviga, on toetuse saajal õigus lubada pakkujal viga parandada koheselt. 2. Kõrvaldamise alused, kvalifitseerimise tingimused, vastavustingimused ja hindamiskriteeriumid 2.1. Kohustuslikud kõrvaldamise alused 2.1.1. Hankemenetlusest kõrvaldatakse pakkuja: 2.1.1.1. kes vastab RHS § 95 lõike 4 punktis 3 ja lõikes 5 sätestatud tunnustele; 2.1.1.2. kellel on RHS § 95 lõike 1 punkti 4 ja lõike 4 punkti 1 kohane maksu või makse võlg. 2.1.2. Punktis 2.1.1.2. nimetatud juhul tuleb pakkujal esitada vastavad digitempliga tõendid, mis on väljastatud kuni kaks nädalat enne pakkumuste esitamise tähtpäeva. Juhul, kui esitatakse ühine pakkumus, tuleb vastavad tõendid esitada iga ühispakkuja kohta. Toetuse saajal on õigus anda enne hankemenetlusest kõrvaldamist pakkujale võimalus võla tasumiseks või ajatamiseks. Isikut ei kõrvaldata hankest, kui ta on 10 kalendripäeva jooksul vastava teate saamisest arvates võla tasunud või ajatanud. 2.1.3. Hankemenetlusest kõrvaldatakse pakkuja, kes on jätnud pakkumuses esitamata vähemalt ühe järgmistest dokumentidest või kelle esitatud dokumentides kajastub tema mittevastavus järgmistele sisulistele nõuetele: 2.1.3.1. pakkuja kinnitus, et tema ja kõigi ühispakkujate suhtes puuduvad RHS § 95 lõike 1 punktides 1–3 sätestatud alused, arvestades RHS § 95 lõikes 2 sätestatut; 2.1.3.2. Maksu- ja Tolliameti tõendid enda ja kõigi ühispakkujate ning pakkumuses näidatud alltöövõtjate kohta, mis tõendavad, et ühegi nimetatud isiku töötajate keskmine töötasu ei ole võrdlusperioodi jooksul olnud väiksem kui 70 protsenti sama ajavahemiku keskmisest töötasust lepingu esemele vastavas valdkonnas; 2.1.3.3. välismaise pakkuja asukohariigi punktis 2.1.3.2. nimetatud pädeva asutuse samaväärsed tõendid. 2.2. Kohustuslikud kvalifitseerimise tingimused 2.2.1. Pakkuja kuni kolme eelneva aasta netokäive. Nõude seadmisel peab arvestama, et aastane käibenõue ei või olla suurem, kui sõlmitava lepingu kahekordne eeldatav maksumus. 2.2.2. Pakkuja peab olema RHS § 101 lõike 1 punktis 1 sätestatud tähtaja jooksul teostanud vähemalt ühe pakkumuses esitatuga samaväärse ehitustöö maksumusega määras, mis on vähemalt sõlmitava lepingu ühekordne eeldatav maksumus. 2.2.3. Pakkuja meeskonnas peavad olema järgmised pädevad isikud, kelle tehnilise ja kutsealase pädevuse kvalifitseerimise tingimustele vastavuse kontrollimiseks võib toetuse saaja nõuda järgmiste andmete esitamist: 2.2.3.1. projektijuht, kellel on vähemalt ehitusinseneri kutse, tase 6 spetsialiseerumisega hoonete ehitusele valitava kompetentsiga ehitustegevuse juhtimine või ehitusjuhi kutse, tase 6, spetsialiseerumisega üldehituslikule ehitamisele või diplomeeritud ehitusinseneri kutse, tase 7 juhul, kui hoone on kõrgem kui 45 m; 2.2.3.2. objektijuht, kellel on vähemalt ehitusinseneri kutse, tase 6 spetsialiseerumisega hoonete ehitusele valitava kompetentsiga ehitustegevuse juhtimine või ehitusjuhi kutse, tase 6, spetsialiseerumisega üldehituslikule ehitamisele; 2.2.3.3. ventilatsiooni- ja küttesüsteemide spetsialist, kellel on vähemalt kütte-, ventilatsiooni- ja jahutuseinseneri kutse, tase 6 kompetentsidega ehitustegevuse juhtimine küttesesüsteemide ehitamisel ja ehitustegevuse juhtimine ventilatsioonisüsteemide ehitamisel või ehitusjuhi kutse, tase 6, spetsialiseerumisega sisekliima tagamise süsteemide ehitamisele või diplomeeritud kütte-, ventilatsiooni- ja jahutuseinseneri kutse, tase 7 juhul, kui hoone köetav pind on suurem, kui 10 000 m2 ; 2.2.3.4. veevarustuse- ja kanalisatsioonisüsteemide spetsialist, kellel on vähemalt veevarustuse- ja kanalisatsiooniinseneri kutse, tase 6 kompetentsiga ehitustegevuse juhtimine või ehitusjuhi kutse, tase 6, spetsialiseerumisega hoonesisese või selle juurde kuuluva veevarustuse ja kanalisatsioonisüsteemi ehitamisele või diplomeeritud veevarustuse- ja kanalisatsiooniinseneri kutse, tase 7 juhul, kui hoone köetav pind on suurem, kui 10 000 m2; 2.2.3.5. elektritööde teostamisel isik, kellel on vähemalt B-klassi pädevustunnistus või elektriinseneri kutse tarbija elektripaigaldiste alal, tase 6. 2.2.4 Pakkuja peab olema esitanud majandustegevuse registris tegevusalal „Ehitamine“ majandustegevusteate tegevusala liikidega: üldehituslik ehitamine, sisekliima tagamise süsteem, hoonesisene või selle juurde kuuluv veevarustuse või kanalisatsioonisüsteem. 2.2.5. Elektritööde teostamisel peab pakkuja olema esitanud majandustegevuse registris majandustegevusteate tegevusalal „Elektritööd“ tegevusala liigiga elektripaigaldise ehitamine, sealhulgas paigaldamine. 2.2.6. Punktides 2.2.4. ja 2.2.5. sätestatud majandustegevuse registri registreeringu nõuet ei kohaldata välismaisele pakkujale. Asjakohasel juhul tõendab pakkuja oma pädevust RHS § 101 lõigetes 3 ja 7 sätestatud korras. 2.3. Täiendavalt lubatud kvalifitseerimise tingimused 2.3.1. Pakkujal peab olema ehitustööde tegevusvaldkonnas rakendatud kvaliteedijuhtimissüsteem, mis vastab vähemalt ISO 9001 standardis või samaväärses dokumendis sätestatud tingimustele. 2.3.2. Pakkuja peab esitama pakkumuse tagatise RHS § 90 lõikes 1 sätestatud osakaalus. 2.4. Vastavustingimused 2.4.1. Pakkumus tunnistatakse vastavaks kõigi järgmiste vastavustingimuste esinemisel: 2.4.1.1. esitatud on pakkumuse kogumaksumus vastavalt hanke alusdokumentides sätestatule; 2.4.1.2. kui pakkumuses sisaldub ärisaladus, märgib pakkuja, milline teave on pakkuja ärisaladus ning põhjendab teabe ärisaladuseks määramist; 2.4.1.3. pakkumuse esitamisega kinnitab pakkuja kõigi hanke alusdokumentides sätestatud tingimuste täitmist; 2.4.1.4. kui toetuse saaja korterelamu rekonstrueerimisel on ehitusprojektis nähtud ette tehases eeltoodetud välisseina soojustuspaneelide (edaspidi paneelid) kasutamine, esitatakse paneelide tootja kinnitus, et pakkuja pakkumuse edukaks tunnistamise korral osaleb ta lepingu täitmisel alltöövõtjana; 2.4.1.5. ühise pakkumuse esitamise korral ühispakkujate volikiri. 2.4.2. Punktis 2.4.1.4. sätestatud kinnituse andmiseks õigustatud tootja peab olema RHS § 101 lõike 1 punktis 1 sätestatud tähtaja jooksul tootnud vähemalt kolmele hanke objektiks oleva korterelamuga samaväärsele olemasolevale või uuele hoonele vastavad paneelid ning peab omama viimasel kolmel kalendriaastal kokku enne hanketeate avaldamist netokäivet summas, mis on vähemalt kahekordne hanke objektiks oleva korterelamu eeldatav rekonstrueerimise maksumus. 2.5. Hindamiskriteeriumid 2.5.1. Pakkumuse maksumus – minimaalselt 90 protsenti osakaalust. Maksumuse hindamine ja kõrgeima punktisumma saava pakkuja väljaselgitamine toimub järgmise metoodika alusel - madalaima maksumusega pakkumus saab maksimaalse arvu punkte; teised pakkumused saavad punkte proportsionaalselt vähem ja arvutatakse valemiga: „madalaim pakkumuse maksumus“ / „hinnatava pakkumuse maksumus“ * osakaal. 2.5.2. Ehitustööde korraldamise kava – maksimaalselt 10 protsenti osakaalust. Ehitustööde korraldamise kava hindamine toimub ainult järgmistest põhimõtetest lähtudes: 2.5.2.1. 10 punkti – kirjeldatud on kõik tööetapid ja vajalikud tegevused ning ehitustööde ajagraafik on realistlik; 2.5.2.2. 5 punkti – kavas esinevad vähesed puudujäägid; 2.5.2.3. 0 punkti – kava on pinnapealne, puudulik või esitamata. Ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri 04.04.2019. a määrus nr 24 „Korterelamute rekonstrueerimise toetuse andmise tingimused ja kord“ Lisa TOETUSE SAAJA REKONSTRUEERIMISHANGETE TINGIMUSED 1. Üldnõuded toetuse saaja rekonstrueerimishangete läbiviimiseks elektroonilises riigihangete registris 1.1. Toetuse saaja kasutab rekonstrueerimishanke (edaspidi hange) korraldamisel üksnes rakendusüksuse kodulehel avaldatud dokumentide vorme. 1.2. Pakkumuse esitamise tähtaeg on vähemalt 14 kalendripäeva hanke elektroonilises riigihangete registris (edaspidi register) avalikustamisest arvates. Juhul, kui hanke käigus on vajalik riigihangete seaduse (edaspidi RHS) § 4 punktis 17 sätestatud hanke alusdokumente muuta, määrab toetuse saaja uue pakkumuste esitamise tähtaja, mis on vähemalt 10 kalendripäeva uuendatud dokumentide avaldamisest arvates. Pakkumuste esitamise tähtaega ei muudeta RHS § 82 lõikes 2 nimetatud juhul. 1.3. Hanke käigus esitatud selgitustaotlusele peab toetuse saaja vastama RHS § 46 lõikes 1 sätestatud tähtaja jooksul. Vastus peab olema kättesaadav kõigile huvitatud ettevõtjatele. Toetuse saajal on võimalik vastata ainult selgitustaotluse esitajale juhul, kui on selge, et vastuses sisalduv informatsioon ei tekita ühtegi eelist vastuse saajale. Selgitustaotlusele vastamisel tuleb lähtuda RHS § 46 lõikes 3 sätestatust. 1.4. Pakkujal on lubatud kvalifitseerimisnõuetele vastavust tõendada ka teise isiku vahenditele tuginedes lähtudes RHS §-s 103 sätestatust. Sellisel juhul peab koos pakkumusega olema esitatud teise isiku nõusolek oma vahenditele tuginemiseks ning selgitus, millises osas vastav isik lepingu täitmises osaleb. 1.5. Kui pakkuja soovib oma meeskonna pädevuse tõendamiseks kasutada isikuid, kes ei ole pakkuja töötajad, tuleb esitada pakkumusega koos ka iga sellise füüsilise isiku kinnitus enda kaasamisega nõusoleku ning lepingu täitmisel pakkuja meeskonna liikmena osalemise kohta. 1.6. Toetuse saajal on õigus pärast pakkumuse edukaks tunnistamist kõrvaldada edukas pakkumus hankest ning võtta järjekorras järgmine edukas pakkuja uut hanget korraldamata juhul, kui omafinantseeringuks soovitakse võtta renoveerimislaenu ning laenuandja ei nõustu edukaks osutunud pakkujale projektis osalemisega seonduvalt renoveerimislaenu väljastama. Nimetatud juhul tuleb toetuse saajal teha pakkumuse edukaks tunnistamise otsuse muutmise otsus, milles märgitakse, mis kuupäeval on kõrvaldamise aluseks olev asjaolu teatavaks saanud. Toetuse saaja peab tagama, et vastav laenuandja tagasiside on vähemalt kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis. 1.7. Punktis 1.6. nimetatud otsusest teavitatakse hankes vastavaks tunnistatud pakkumuste esitajaid RHS § 47 lõikes 1 sätestatud tähtaja jooksul. 1.8. Hankes on lubatud esitada ühine pakkumus vastavalt RHS § 7 lõigetes 4–6, § 103 lõikes 4 ja § 110 lõikes 4 sätestatule. 1.9. Pärast pakkumuste esitamise tähtaega võib pidada läbirääkimisi üksnes hanke hinna osas. Läbirääkimisi tohib pidada pakkumuste kohandamise funktsiooni teel ning tuleb tagada, et pakkumust saavad samaaegselt kohandada kõik pakkujad, kes on kvalifitseerunud ja kelle pakkumused on vastavaks tunnistatud ning kelle puhul ei esine kõrvaldamise aluseid. Pakkumuse kohandamiseks peab kõigil pakkujatel olema vähemalt 5 tööpäeva. Juhul, kui pakkumuse maksumuses esineb ilmne arvutusviga, on toetuse saajal õigus lubada pakkujal viga parandada koheselt. 2. Kõrvaldamise alused, kvalifitseerimise tingimused, vastavustingimused ja hindamiskriteeriumid 2.1. Kohustuslikud kõrvaldamise alused 2.1.1. Hankemenetlusest kõrvaldatakse pakkuja: 2.1.1.1. kes vastab RHS § 95 lõike 4 punktis 3 ja lõikes 5 sätestatud tunnustele; 2.1.1.2. kellel on RHS § 95 lõike 1 punkti 4 ja lõike 4 punkti 1 kohane maksu või makse võlg. 2.1.2. Punktis 2.1.1.2. nimetatud juhul tuleb pakkujal esitada vastavad digitempliga tõendid, mis on väljastatud kuni kaks nädalat enne pakkumuste esitamise tähtpäeva. Juhul, kui esitatakse ühine pakkumus, tuleb vastavad tõendid esitada iga ühispakkuja kohta. Toetuse saajal on õigus anda enne hankemenetlusest kõrvaldamist pakkujale võimalus võla tasumiseks või ajatamiseks. Isikut ei kõrvaldata hankest, kui ta on 10 kalendripäeva jooksul vastava teate saamisest arvates võla tasunud või ajatanud. 2.1.3. Hankemenetlusest kõrvaldatakse pakkuja, kes on jätnud pakkumuses esitamata vähemalt ühe järgmistest dokumentidest või kelle esitatud dokumentides kajastub tema mittevastavus järgmistele sisulistele nõuetele: 2.1.3.1. pakkuja kinnitus, et tema ja kõigi ühispakkujate suhtes puuduvad RHS § 95 lõike 1 punktides 1–3 sätestatud alused, arvestades RHS § 95 lõikes 2 sätestatut; 2.1.3.2. Maksu- ja Tolliameti tõendid enda ja kõigi ühispakkujate ning pakkumuses näidatud alltöövõtjate kohta, mis tõendavad, et ühegi nimetatud isiku töötajate keskmine töötasu ei ole võrdlusperioodi jooksul olnud väiksem kui 70 protsenti sama ajavahemiku keskmisest töötasust lepingu esemele vastavas valdkonnas; 2.1.3.3. välismaise pakkuja asukohariigi punktis 2.1.3.2. nimetatud pädeva asutuse samaväärsed tõendid. 2.2. Kohustuslikud kvalifitseerimise tingimused 2.2.1. Pakkuja kuni kolme eelneva aasta netokäive. Nõude seadmisel peab arvestama, et aastane käibenõue ei või olla suurem, kui sõlmitava lepingu kahekordne eeldatav maksumus. 2.2.2. Pakkuja peab olema RHS § 101 lõike 1 punktis 1 sätestatud tähtaja jooksul teostanud vähemalt ühe pakkumuses esitatuga samaväärse ehitustöö maksumusega määras, mis on vähemalt sõlmitava lepingu ühekordne eeldatav maksumus. 2.2.3. Pakkuja meeskonnas peavad olema järgmised pädevad isikud, kelle tehnilise ja kutsealase pädevuse kvalifitseerimise tingimustele vastavuse kontrollimiseks võib toetuse saaja nõuda järgmiste andmete esitamist: 2.2.3.1. projektijuht, kellel on vähemalt ehitusinseneri kutse, tase 6 spetsialiseerumisega hoonete ehitusele valitava kompetentsiga ehitustegevuse juhtimine või ehitusjuhi kutse, tase 6, spetsialiseerumisega üldehituslikule ehitamisele või diplomeeritud ehitusinseneri kutse, tase 7 juhul, kui hoone on kõrgem kui 45 m; 2.2.3.2. objektijuht, kellel on vähemalt ehitusinseneri kutse, tase 6 spetsialiseerumisega hoonete ehitusele valitava kompetentsiga ehitustegevuse juhtimine või ehitusjuhi kutse, tase 6, spetsialiseerumisega üldehituslikule ehitamisele; 2.2.3.3. ventilatsiooni- ja küttesüsteemide spetsialist, kellel on vähemalt kütte-, ventilatsiooni- ja jahutuseinseneri kutse, tase 6 kompetentsidega ehitustegevuse juhtimine küttesesüsteemide ehitamisel ja ehitustegevuse juhtimine ventilatsioonisüsteemide ehitamisel või ehitusjuhi kutse, tase 6, spetsialiseerumisega sisekliima tagamise süsteemide ehitamisele või diplomeeritud kütte-, ventilatsiooni- ja jahutuseinseneri kutse, tase 7 juhul, kui hoone köetav pind on suurem, kui 10 000 m2 ; 2.2.3.4. veevarustuse- ja kanalisatsioonisüsteemide spetsialist, kellel on vähemalt veevarustuse- ja kanalisatsiooniinseneri kutse, tase 6 kompetentsiga ehitustegevuse juhtimine või ehitusjuhi kutse, tase 6, spetsialiseerumisega hoonesisese või selle juurde kuuluva veevarustuse ja kanalisatsioonisüsteemi ehitamisele või diplomeeritud veevarustuse- ja kanalisatsiooniinseneri kutse, tase 7 juhul, kui hoone köetav pind on suurem, kui 10 000 m2; 2.2.3.5. elektritööde teostamisel isik, kellel on vähemalt B-klassi pädevustunnistus või elektriinseneri kutse tarbija elektripaigaldiste alal, tase 6. 2.2.4 Pakkuja peab olema esitanud majandustegevuse registris tegevusalal „Ehitamine“ majandustegevusteate tegevusala liikidega: üldehituslik ehitamine, sisekliima tagamise süsteem, hoonesisene või selle juurde kuuluv veevarustuse või kanalisatsioonisüsteem. 2.2.5. Elektritööde teostamisel peab pakkuja olema esitanud majandustegevuse registris majandustegevusteate tegevusalal „Elektritööd“ tegevusala liigiga elektripaigaldise ehitamine, sealhulgas paigaldamine. 2.2.6. Punktides 2.2.4. ja 2.2.5. sätestatud majandustegevuse registri registreeringu nõuet ei kohaldata välismaisele pakkujale. Asjakohasel juhul tõendab pakkuja oma pädevust RHS § 101 lõigetes 3 ja 7 sätestatud korras. 2.3. Täiendavalt lubatud kvalifitseerimise tingimused 2.3.1. Pakkujal peab olema ehitustööde tegevusvaldkonnas rakendatud kvaliteedijuhtimissüsteem, mis vastab vähemalt ISO 9001 standardis või samaväärses dokumendis sätestatud tingimustele. 2.3.2. Pakkuja peab esitama pakkumuse tagatise RHS § 90 lõikes 1 sätestatud osakaalus. 2.4. Vastavustingimused 2.4.1. Pakkumus tunnistatakse vastavaks kõigi järgmiste vastavustingimuste esinemisel: 2.4.1.1. esitatud on pakkumuse kogumaksumus vastavalt hanke alusdokumentides sätestatule; 2.4.1.2. kui pakkumuses sisaldub ärisaladus, märgib pakkuja, milline teave on pakkuja ärisaladus ning põhjendab teabe ärisaladuseks määramist; 2.4.1.3. pakkumuse esitamisega kinnitab pakkuja kõigi hanke alusdokumentides sätestatud tingimuste täitmist; 2.4.1.4. kui toetuse saaja korterelamu rekonstrueerimisel on ehitusprojektis nähtud ette tehases eeltoodetud välisseina soojustuspaneelide (edaspidi paneelid) kasutamine, esitatakse paneelide tootja kinnitus, et pakkuja pakkumuse edukaks tunnistamise korral osaleb ta lepingu täitmisel alltöövõtjana; 2.4.1.5. ühise pakkumuse esitamise korral ühispakkujate volikiri. 2.4.2. Punktis 2.4.1.4. sätestatud kinnituse andmiseks õigustatud tootja peab olema RHS § 101 lõike 1 punktis 1 sätestatud tähtaja jooksul tootnud vähemalt kolmele hanke objektiks oleva korterelamuga samaväärsele olemasolevale või uuele hoonele vastavad paneelid ning peab omama viimasel kolmel kalendriaastal kokku enne hanketeate avaldamist netokäivet summas, mis on vähemalt kahekordne hanke objektiks oleva korterelamu eeldatav rekonstrueerimise maksumus. 2.5. Hindamiskriteeriumid 2.5.1. Pakkumuse maksumus – minimaalselt 90 protsenti osakaalust. Maksumuse hindamine ja kõrgeima punktisumma saava pakkuja väljaselgitamine toimub järgmise metoodika alusel - madalaima maksumusega pakkumus saab maksimaalse arvu punkte; teised pakkumused saavad punkte proportsionaalselt vähem ja arvutatakse valemiga: „madalaim pakkumuse maksumus“ / „hinnatava pakkumuse maksumus“ * osakaal. 2.5.2. Ehitustööde korraldamise kava – maksimaalselt 10 protsenti osakaalust. Ehitustööde korraldamise kava hindamine toimub ainult järgmistest põhimõtetest lähtudes: 2.5.2.1. 10 punkti – kirjeldatud on kõik tööetapid ja vajalikud tegevused ning ehitustööde ajagraafik on realistlik; 2.5.2.2. 5 punkti – kavas esinevad vähesed puudujäägid; 2.5.2.3. 0 punkti – kava on pinnapealne, puudulik või esitamata. 02.08.2021 Majandus- ja taristuministri 27. mai 2020. a määruse nr 28 „COVID-19 kriisist tuleneva korterelamute rekonstrueerimise toetuse andmise tingimused ja kord“ ja ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri 4. aprilli 2019. a määruse nr 24 „Korterelamute rekonstrueerimise toetuse andmise tingimused ja kord“ muutmise määruse eelnõu seletuskiri 1. Sissejuhatus Määrus kehtestatakse perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse seaduse § 14 alusel. Eelnõu eesmärk on selgelt ja üheselt sätestada, et toetuse saaja on kohustatud kasutama toetuse saaja hangete läbiviimisel üksnes meetme määruse lisas kehtestatud kvalifitseerimise tingimusi, kõrvaldamise aluseid, vastavustingimusi ja hindamiskriteeriume. Eelnõu ja seletuskirja koostas Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi ehitus- ja elamuosakonna peaspetsialist Kaie Kunst (tel: 625 6366, e-post: [email protected]). Lisa on koostatud valdkonna asjatundjate, sealhulgas Riigi Tugiteenuste Keskuse ja Rahandusministeeriumi spetsialistide, koostöös; väljatöötamist koordineeris SA KredEx riskiosakonna jurist Ingrid Ajangu (tel: 667 4142, e-post: [email protected]). Õiguslikke ettepanekuid tegi eelnõule Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi õigusosakonna õigusnõunik Hendrick Rang (tel 625 6351, e-post: [email protected]). 2. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs Määrus koosneb 2 paragrahvist. Paragrahviga 1 muudetakse majandus- ja taristuministri 27. mai 2020. a määrust nr 28 „COVID-19 kriisist tuleneva korterelamute rekonstrueerimise toetuse andmise tingimused ja kord“. Punktis 1 toodud lõike 4 puhul on tegemist määruse § 25 lõikes 2 sätestatud erisusega, mis kehtestatakse eelnõuga muutmata kujul, kuid uue numeratsiooniga. Kuna määruse lõike 1 sõnastust muudetakse ja lisatakse uued lõiked, on otstarbekas numeratsiooni muuta. Numeratsiooni muutmisega lisamuudatuste vajadust ei kaasne. Komponendipõhise toetuse saajatele riigihangete registri kasutamise nõue ei laiene. Neil on põhjendatud ja otstarbekas viia töö või tööde hange läbi lihtsustatud moel määruse §-s 26 kirjeldatud viisil ehk kolme pakkumuse võtmise teel. Paragrahviga 2 muudetakse ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri 4. aprilli 2019. a määrust nr 24 „Korterelamute rekonstrueerimise toetuse andmise tingimused ja kord“. Määrus on koostatud majandus- ja taristuministri määrusena, kelle vastutusvaldkonda kuulub vastavalt peaministri 27. jaanuari 2021. a korraldusele nr 8 „Ministrite pädevus ministeeriumi juhtimisel ja ministrite vastutusvaldkonnad“ elamumajandus. Paragrahvide 1 ja 2 punkti 1 lõigetes 1-3 kavandatavad muudatused on sarnased. Nimelt asendatakse määrustes viide meetme elluviija kodulehele viitega määruse lisale ehk rekonstrueerimistööde tellimisel toetuse saajale kehtestatud nõuded ja tingimused muutuvad 1 õigusakti lisaks. Ühtlustatakse ka sätete sõnastust normitehnilisel kaalutlustel; toetuse saaja kohustus riigihanke korraldamise üldpõhimõtteid järgida ning läbi SA KredEx (edaspidi KredEx) juhiste nende esindaja hankele vaatlejaks lisada kehtib ka praegu. Hanke läbiviimisel kohustub toetuse saaja lähtuma üksnes määruse lisas sätestatud tingimustest; toetuse saaja ei tohi hanke korraldamisel näha ette muid, lisas sätestamata tingimusi. Nimetatud kohustus jõustub määruse muudatuste jõustumisel ja kohaldub toetuse saajatele, kes alustavad hankemenetlust vastavalt § 1 punktile 4 ja § 2 punktile 2. Hanketingimuste järgimise kohustuse rikkumisele järgnevat menetlust tingimuste määruse lisana kehtestamine ei mõjuta. Määruste kohaselt juhul, kui toetuse saaja ei täida toetuse kasutamiseks sätestatud tingimusi, saab taotluse rahuldamise otsuse tunnistada kehtetuks. Juhul, kui pakkuja ei ole hanke käiguga nõus, võib ta oma huvide katseks pöörduda kohtusse. Kuna antud hankemenetluse puhul ei ole tegemist riigihankega, siis riigihangete vaidlustuskomisjon toetuse saaja ostumenetluse käigus tõusetunud vaideid ei menetle. Hanketingimuste määruse lisana kehtestamise läbi ei muutu hangete läbiviimise kord toetuse saajale mitte üheski aspektis koormavamaks tänasest korrast. Kohustus lähtuda rekonstrueerimistööde tellimisel KredExi kui meetme elluviija ja rakendusüksuse kodulehel kirjeldatud juhistest jõustus 12. aprillil 2019. a. Täpsustatud juhised avaldati KredExi kodulehel 8. aprillil 2021. a. Täpsustused tulenesid turult kogutud tagasisidest, sealhulgas nii korteriühistute, Eesti Ehitusettevõtjate Liidu kui ka aktiivsete tehniliste konsultantide tähelepanekutest. Tuginedes meetmete praktikale, tuleb tõdeda, et antud lahendus on osutunud mitte kõige otstarbekamaks, põhjustades mitmetimõistetavust ja vaidlusi. Siinkohal tuleb rõhutada, et vaidlusalune ei ole mitte niivõrd hanketingimuste sisu kui nende järgimise õiguslik alus. Nimelt on esile kerkinud ettevõtjaid, kes suhtluses toetuse saajatega rõhutavad, et kohustust järgida KredExi kodulehel avaldatud hankereegleid ei ole. Esitatud on ka hagihoiatusi, mille sisuks on üldjuhul see, et toetuse saaja on teinud ühte või teist asja riigihangete registris ettevõtja arvates valesti ning see seondub sellega, et too üldse registris hanget teeb ja mingeid reegleid järgib, mis ettevõtja arvates õiguslikult siduvad ei ole. Selline tegevus põhjustab nii korteriühistu kui toetuse saaja siseprobleeme kui usaldamatust tehnilise konsultandi ja ühistu juhatuse vastu ja meetme elluviimise vastu üldisemalt. Olukorras, kus ei ole tegemist üksikjuhtumitega, peame põhjendatuks hanketingimused kehtestada meetme määruste lisana. Paragrahvi 1 punktiga 2 tehtava muudatusega parandatakse viga. Toetuse saajale, kellele on enne 2021. aasta juulis vastu võetud muudatuste jõustumist teostatud toetuse väljamakse, kohaldub määruse § 33 lõike 4 punkti 1 regulatsioon ja nende projektide kulu kaetakse ühtekuuluvuse huvides ja Euroopa territooriumidele antava taasteabi (REACT-EU) vahenditest. Paragrahvi 1 punkti 3 kohaselt kohaldatakse määruse § 33 lõike 4 punktides 1 ja 2 nimetamata toetuse saajale käesoleva määrusega kehtestatavat hangete läbiviimise regulatsiooni. 2 Toetuse saaja hangete juhised järgivad riigihangete seaduse (edaspidi RHS) §-s 3 sätestatud riigihanke korraldamise üldpõhimõtteid. Korteriühistud ei ole hankijad RHS-i tähenduses – neile ei kohaldu RHS-s toodud erisätted ehitustööde hangete läbiviimiseks ning toetuse saajatest korteriühistud ei korralda riigihankeid RHS-i tähenduses. Kuigi korteriühistu ei ole riigihankekohuslane, tuleb tal rekonstrueerimistööde läbiviimisel järgida hankimisele kehtivaid üldpõhimõtteid, sh hanke läbipaistvus ja kontrollitavus, võrdne kohtlemine ning konkurentsi kahjustava huvide konflikti vältimine, ning viia asjakohased tegevused läbi riigihangete registri vastavas keskkonnas. Kogu hankega seotud teabevahetus toetuse saaja ja ettevõtja vahel, sealhulgas hanke alusdokumentide kättesaadavaks tegemine ning pakkumuse, taotluse ja selgituste esitamine, toimub elektrooniliselt. Lisa punkti 1.4. kohast teise isiku vahenditele tuginemist käsitletakse sarnaselt RHS §-ga 103. Lisa punkti 1.6. kohaselt on toetuse saajal õigus peale pakkumuse edukaks tunnistamist kõrvaldada vastav edukas pakkumus hankest ning võtta järjekorras järgmine edukas pakkuja ilma uut hanget korraldamata juhul, kui laenuandja ei nõustu algselt edukaks osutunud ettevõtja projektis osalemisega seonduvalt omafinantseeringuks vajalikku laenu väljastama. Korteriühistute korterelamute renoveerimine on osaliselt finantseeritav KredExi poolt eraldatavatest avalikest vahenditest toetusena ning ülejäänud osa tuleb korteriühistul tagada omafinantseeringuna (üldjuhul laenuna), mille saamine võib sõltuda laenuandja hinnangust ehitusettevõtte võimekusele või muudest kaalutlustest, mida ei ole võimalik hankes ette näha. Käesolevas punktis nimetatud juhul tuleb toetuse saajal teha vastav kirjalik otsus esialgse edukaks tunnistamise otsuse muutmiseks. Otsuse muutmise otsuses ei tooda detailselt välja muid laenust keeldumise asjaolusid, vaid viidatakse asjaolule, et otsuse muutmise otsuse on tinginud projekti elluviimiseks vajaliku omafinantseeringu tagamise vajadus. Toetuse saaja peab tagama, et vastavast laenuandja tagasisidest on olemas ka vähemalt kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis jälg, nt keeldumist tõendav e-kiri, mille toetuse saaja peab olema valmis esitama ka KredExile (nt hiljemalt kõrvaltingimuste täitmise tõendamisel). Ilma vähemalt kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis laenuandja tagasisideta kui tõendita laenu andmisest keeldumisest ei ole lubatav edukat pakkujat käesolevas punktis nimetatud asjaoludel muuta. Lisa punkti 1.8. kohaselt võivad ettevõtjad esitada pakkumuse ühiselt. Sellisel juhul nimetatakse lepingu sõlmimise ja täitmisega seotud toimingute tegemiseks volitatud esindaja; spetsiaalse juriidilise isiku moodustamist või muus õiguslikus vormis ühinemist toetuse saaja nõuda ei saa. Ühispakkujad võivad oma majandusliku ja finantsseisundi ning tehnilise ja kutsealase pädevuse tõendamiseks tugineda teiste ühispakkujate vahenditele vastavalt lisa punktile 1.4. Kõik ühise pakkumuse esitanud pakkujad vastutavad lepingu täitmise eest kogu lepingu perioodi jooksul solidaarselt. Lisa punktis 1.9. nimetatud pakkumuste kohandamise funktsioon on riigihangete registri vastav tehniline funktsioon läbirääkimiste pidamiseks. Lisa punktis 2.1. sätestatud kohustuslikud kõrvaldamise alused sisestatakse elektroonilises riigihangete registris hanget ette valmistades vastavasse kõrvaldamise aluste alajaotusesse punktide kaupa ja muid kõrvaldamise aluseid ei kasutata. 3 Kohustuslike kõrvaldamise aluste sätestamisel on lähtutud toetuse saaja hanke eripärast. Toetuse saaja ei ole hankija RHS-i mõistes vaid teostab oma ostu riigihangete registri vahendusel arvestades RHS-i regulatsiooni käesolevas määruses sätestatud ulatuses. RHS-i, sealhulgas ehitustööde tellimise, regulatsiooni järgimise kohustus toetuse saajal puudub. Samuti puudub toetuse saajal õigus ja pädevus kontrollida kõiki RHS §-s 95 sätestatud nõudeid. Lisa punkti 2.1.1.1. kohaselt kõrvaldatakse hankest pakkuja, kes on pankrotis või likvideerimisel, kelle suhtes on algatatud pankroti- või likvideerimismenetlus, kelle äritegevus on peatatud või kes on muus sellesarnases olukorras tema asukohamaa õigusaktide kohaselt juhul, kui ost teostatakse kolme aasta jooksul eelnimetatud teo toimepanemisest või aluse esinemisest arvates, st viide RHS § 95 lõikele 5 ei tähenda, et rakenduks sama paragrahvi lõige 4 tervikuna. Tuleb arvestada, et tegemist on korteriühistutega, kes käesolevate tingimuste alusel korterelamule rekonstrueerimistööde tegijat otsivad. Ülalnimetatud toetuse saaja hanke eripärast tulenevalt ei ole RHS-i regulatsiooni valikuline järgimine vastuolus võrdse kohtlemise põhimõttega. Riigihankekohustuslase ja - mittekohustuslase võrdne kohtlemine ei olegi siin kohane; hanketingimuste määruse lisana kehtestamine tagab jätkuvalt toetuse saajate võrdse kohtlemise. Kõrvaldamise aluseid kohaldatakse reeglina pakkujale endale. Nõuete kohaldamine alltöövõtjatele ei esine RHS-s absoluutsena ka riigihankekohustuslastele. Käesoleval juhul on peetud piisavaks, põhjendatuks ja kontrollitavaks kohaldada toetuse saajale vaid lisa punktis 2.1.3.2. sätestatud nõuet. Lisa punkt 2.1.2. näeb ette võimaluse pakkujal oma usaldusväärsus taastada ja lisa punkti 2.1.1.2. kohane maksu või makse võlg tasuda või ajatada. RHS §-s 97 sätestatud võimalustest on käesoleva tingimustega lubatud heastamine vaid maksu või makse võla puhul. RHS § 95 lõike 1 punktides 1–3 ja 5 sätestatud aluste puudumise kohta esitab pakkuja kinnituse ehk lisa punkti 1.1. vormikohase karistusregistri väljavõtte. Nõuete sätestamisel on lähtutud korteriühistu kui toetuse saaja hanke korraldaja pädevusest ja võimekusest tõendeid ja nende piisavust hinnata. Kõrvaldamise aluse puudumist saab toetuse saaja kontrollida riigihangete registrist, äriregistrist ja Ametlikest Teadaannetest. Kuna toetuse saajal puudub riigihangete registris tasuta juurdepääs kõikidele vajalikele liidestele, tuleb vastavad tõendid esitada pakkujal (iga isik saab enda kohta päringu tasuta teha). Juhul, kui punkti 2.1.3.2. alusel esitatud Maksu- ja Tolliameti tõendist selgub, et alltöövõtjal (või ka pakkujatel endil) ei ole vastav töötasu maksmise nõue täidetud, ei ole lubatav peale pakkumuse esitamise tähtaega vastavat isikut, sh alltöövõtjat, enam vahetada. Kõnealuses punktis toodud nõudele mittevastavuse korral kuulub pakkumus edasisest menetlusest kõrvaldamisele. Töötasu nõuet kontrollitakse konkreetse Maksu- ja Tolliameti tõendi alusel; selle esitavad pakkujad (vastav juhis: https://www.emta.ee/et/keskmise-tootasu-toend- ehitusettevotetele1). Lisa punktis 2.2. sätestatud kohustuslikud kvalifitseerimise tingimused sisestatakse riigihangete registris hanget ette valmistades vastavasse alajaotusesse. Kõiki punkti 2.2. alapunktides nimetatud tingimusi tuleb toetuse saaja hankes alati koos kasutada. Lisaks on 1 Kättesaadav seisuga 02.08.2021 4 toetuse saajal võimalik valida täiendavaid kvalifitseerimise tingimusi punktis 2.3. sätestatute hulgast. Muid kvalifitseerimise tingimusi toetuse saaja hankes ei kasutata. Korterelamute rekonstrueerimist rahastatakse avalikest vahenditest, seega on oluline nõuetekohase ja meetme eesmärgile vastava tulemuse saavutamiseks sätestada tingimused, mis tagavad pädeva rekonstrueerimistööde teostaja. Lisa punkti 2.2.1. kohast pakkuja käivet võib küsida kuni kolme viimase majandusaasta kohta, st võib küsida ka ühe või kahe majandusaasta kohta, kuid käivet peab alati küsima. Nõude seadmisel peab arvestama, et aastane käibenõue ei või olla suurem, kui sõlmitava lepingu kahekordne eeldatav maksumus. Pakkuja käivet on võimalik kontrollida äriregistrist võttes välja vastava majandusaasta aruande. Juhul, kui pakkuja majandusaasta aruanne ei ole äriregistris kättesaadav, tuleb pakkujal tõendada oma käivet muus kirjalikus vormis, esitades ka õigusaktidest tuleneva ja pakkujast sõltumatu põhjuse, millest tulenevalt ei ole majandusaasta aruanne äriregistris avaldatud. Lisa punkti 2.2.2. kohaseks samaväärseks ehitustööks loetakse hanke objektiks oleva hoonega võrdse või suurema suletud netopinnaga sisekliima tagamisega hoone (korterelamu, büroo, kool, lasteaed jms) või hoonete kompleksi ehitustööde või rekonstrueerimistööde teostamist peatöövõtjana, mille puhul on teostatud kogu hoone mahus mh vähemalt järgnevad ehitustööd: hoone kande- ja välispiirete ehitamine või rekonstrueerimine, avatäidete paigaldamine või rekonstrueerimine, uue soojustagastusega sundventilatsiooni rajamine, küttesüsteemi rajamine või rekonstrueerimine. Nõuda võib ühe ehitustöö lepingu maksumust maksimaalselt selles määras, mis on toetuse saaja enda sõlmitava lepingu ühekordne eeldatav maksumus. Lisa punktis 2.2.3. sätestatakse pädevusnõuded pakkuja meeskonnale. Juhul kui ettevõtja ei suuda iseseisvalt täita kvalifitseerimise tingimusi, on tal õigus tugineda teise isiku (nt ühispakkuja) näitajatele vastavalt lisa punktile 1.5., sel juhul tuleb esitada selle isiku, kelle näitajatele tuginetakse, allkirjastatud kinnitus, et ta osaleb vastavas osas lepingu täitmises. Meeskonnaliikmete pädevuse kontrolli on võimalik teha ka Kutsekoja kodulehel ning majandustegevuse registrist. Rekonstrueerimistööde elluviimiseks vajalike pädevate isikute arv on toetuse saaja otsustada olenevalt teostatavate rekonstrueerimistööde mahust. Minimaalselt on vaja kahte isikut: üldehituse vastutav spetsialist ja eritööde (küte ja ventilatsioon) vastutav spetsialist. Pädevuse olemasolul võib üks ja sama isik täita ka mitut rolli. Majandustegevuse registri registreeringu nõue tuleneb asjaolust, et toetuse saajad finantseerivad rekonstrueerimistöid reeglina läbi krediidi- või finantseerimisasutuse, kes vastava nõude renoveerimislaenu väljastamise eeldusena kehtestanud on. Lisa punktis 2.3.1. sätestatud samaväärseks dokumendiks loetakse sõltumatu audiitorbüroo või akrediteeritud sertifitseerija kinnitust selle kohta, et pakkuja ettevõttes on ehitustööde tegevusvaldkonnas rakendatud kvaliteedijuhtimissüsteem, mis vastab vähemalt ISO 9001 standardis sätestatud tingimustele. Nimetatud nõude sätestamisel tuleb arvestada, et akrediteeritud kvaliteedijuhtimise sertifikaate uuendatakse ajas, sh lisandub turule ettevõtjaid, kes neid omavad. Juhul, kui toetuse saaja hanke maht (olenevalt rekonstrueerimistööde mahust) on väiksemahuline või rekonstrueeritav korterelamu asub keskusest väljas, võiks toetuse saaja täiendavalt kaaluda vastava kriteeriumi kasutamise vajadust, kuna mõistlikult 5 võib eeldada, et antud tingimuse sätestamisel võib selline hange pakkujate puuduva huvi tõttu ebaõnnestuda. Tingimus on nähtud toetuse saajatele ette kui võimalus, kuid seda ei ole kohustuslik kasutada. ISO sertifikaatide olemasolu annab täiendava kindluse ehitustööde teostaja võimekusest tagada kvaliteetne teenus. Nõudele vastavust kinnitab pakkuja asjakohasel juhul pakkumuse koosseisus. Lisa punktis 2.3.2. sätestatakse pakkumuse tagatise küsimise võimalus. Tagatis esitatakse krediidi- või finantseerimisasutuse või kindlustusandja garantiina või rahasumma deponeerimisena toetuse saaja arvelduskontole vastavalt hanke alusdokumentides sätestatule mitte suuremas summas kui 1% lepingu eeldatavast maksumusest. Pakkumuse tagatist tuleb nõuda kõikidelt pakkujatelt ühesuguses summas. Lisa punkti 2.4.2. kohaseks samaväärseks hooneks loetakse hanke objektiks oleva hoonega võrdset või suurema suletud netopinnaga sisekliima tagamisega hoonet, mille rekonstrueerimisel või püstitamisel on kasutatud tehases eeltoodetud välisseina soojustuspaneele. Lisa punktis 2.5. sätestatud hindamiskriteeriume võib toetuse saaja omavahel kombineerida, kuid seda eeldusel, et ühegi hindamiskriteeriumi suhteline osakaal ei ületa toodud määra, v.a pakkumuse maksumuse hindamiskriteerium, kuna viimane võib olla ka ainus hindamiskriteerium, andes 100% punktisummast. 3. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele Eelnõu ei puuduta Euroopa Liidu õigust. 4. Määruse mõjud Määruse rakendamisega ei kaasne olulist sotsiaalset, sealhulgas demograafilist mõju, mõju riigi julgeolekule ja välissuhetele, majandusele, elu- ja looduskeskkonnale, regionaalarengule, riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse korraldusele vms otsest või kaudset olulist mõju. Määruse muudatusega täpsustatakse määruse regulatsiooni suurendamaks õigusselgust. 5. Määruse rakendamisega seotud tegevused, vajalikud kulud ja eeldatavad tulud Määruse rakendamisega ei kaasne otseseid tulusid, kulusid ega täiendavaid tegevusi kohaliku omavalitsuse üksustele ega riigile. 6. Määruse rakendamine ja jõustumine Määrus jõustub üldises korras. 7. Eelnõu kooskõlastamine ja huvigruppide kaasamine Eelnõu esitati eelnõude infosüsteemi (EIS) vahendusel kooskõlastamiseks Rahandusministeeriumile ja Riigi Tugiteenuste Keskusele. 6 Riigi Tugiteenuste Keskus kooskõlastas eelnõu vaikimisi; Rahandusministeerium märkustega. Esitatud märkused ja nendega arvestamine või arvestamata jätmise põhjendus on seletuskirja lisas. Lisa: Arvestatud ja arvestamata jäetud märkuste ja ettepanekute tabel 7 Majandus- ja taristuministri 27. mai 2020. a määruse nr 28 „COVID-19 kriisist tuleneva korterelamute rekonstrueerimise toetuse andmise tingimused ja kord“ ja ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri 4. aprilli 2019. a määruse nr 24 „Korterelamute rekonstrueerimise toetuse andmise tingimused ja kord“ muutmise määruse eelnõu seletuskiri Lisa Arvestatud ja arvestamata jäetud märkuste ja ettepanekute tabel Märkuste ja Märkuste ja ettepanekute sisu Arvestatud või ettepanekute esitaja arvestamata jätmise põhjendus Rahandusministeerium 1. Juhime tähelepanu, et määruste lisade p 2.1.3 Arvestatud kohaselt kõrvaldatakse hankemenetlusest pakkuja, kes on jätnud punkti alapunktides nimetatud dokumendid pakkumuses esitamata. Samas ei ole sätestatud, mis juhtub siis, kui dokumendid on küll esitatud, ent pakkujal esinevad riigihanke seaduse (RHS) § 95 lg 1 punktides 1-3 sätestatud alused või kui tema keskmine töötasu on punktis 2.1.3.2 sätestatud määrast väiksem. Teisisõnu on tingimustest puudu sisulised kõrvaldamise alused, sätestatud on üksnes kõrvaldamise alused seoses dokumentide esitamata jätmisega. Samas on selgitatud seletuskirjas, et pakkuja, kelle alltöövõtja keskmine töötasu vastava määrani ei küündi, tuleb menetlusest kõrvaldada. Eelnõust endast aga sellist regulatsiooni ei tulene. 2. Ühtlasi soovitame seletuskirjas loobuda Arvestatud riigihangete seaduses väga spetsiifilist sisu omavate mõistete nagu hankija ja hankeleping kasutamisest. Kuivõrd toetuse saaja puhul ei ole tegemist hankijaga, siis võivad tekstiosad nagu näiteks „toetuse saajast hankija“ anda mõista, et ka hankija riigihangete seaduse mõistes, kui ta on toetuse saaja, ei pea RHS-i järgima, mis aga ei vasta tõele. RHS-i ei pea järgima üksnes toetuse saaja, kes RHS mõistes hankija ei ole. Samuti ei ole toetuse saaja sõlmitava lepingu puhul tegemist hankelepinguga, kuivõrd hankeleping sõlmitakse riigihanke tulemusena. 8
Allikas: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel