MÄÄRUS
17.08.2021 nr 49
Majandus- ja taristuministri 27. mai 2020. a
määruse nr 28 „COVID-19 kriisist tuleneva
korterelamute rekonstrueerimise toetuse andmise
tingimused ja kord“ ja ettevõtlus- ja
infotehnoloogiaministri 4. aprilli 2019. a määruse nr
24 „Korterelamute rekonstrueerimise toetuse
andmise tingimused ja kord“ muutmine
Määrus kehtestatakse perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse seaduse § 14 alusel.
§ 1. Majandus- ja taristuministri 27. mai 2020. a määruses nr 28 „COVID-19 kriisist tuleneva
korterelamute rekonstrueerimise toetuse andmise tingimused ja kord“ tehakse järgmised
muudatused:
1) paragrahvi 25 tekst sõnastatakse järgmiselt:
„(1) Hanke läbiviimisel kohustub toetuse saaja järgima riigihangete seaduse §-s 3 sätestatud
riigihanke korraldamise üldpõhimõtteid.
(2) Toetuse saaja viib hanke läbi elektrooniliselt riigihangete registris ja tagab hiljemalt hanke
väljakuulutamise ajaks KredExi esindajale hankele juurdepääsu.
(3) Toetuse saaja lähtub hanke läbiviimisel üksnes käesoleva määruse lisas „Toetuse saaja
rekonstrueerimishangete tingimused“ kehtestatud tingimustest.
(4) Lõikes 2 sätestatud riigihangete registri kasutamise kohustus ei kohaldu korteriühistust toetuse
saaja § 13 lõikes 2 sätestatud rekonstrueerimistööde tellimisele.“;
2) paragrahvi 33 lõige 8 tunnistatakse kehtetuks;
3) paragrahvi 33 lõiget 9 täiendatakse pärast sõna „redaktsiooni“ sõnadega „arvestades lõikes 10
sätestatud erisust“;
4) paragrahvi 33 täiendatakse lõikega 10 järgmises sõnastuses:
„(10) Käesoleva määruse § 25 2021. aasta augustis vastu võetud redaktsiooni kohaldatakse
hangete läbiviimisel, mida alustatakse pärast nimetatud redaktsiooni jõustumist.“;
5) määrust täiendatakse lisaga „Toetuse saaja rekonstrueerimishangete tingimused“ (lisatud).
§ 2. Ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri 4. aprilli 2019. a määruses nr 24 „Korterelamute
rekonstrueerimise toetuse andmise tingimused ja kord“ tehakse järgmised muudatused:
1) paragrahvi 28 tekst sõnastatakse järgmiselt:
„(1) Hanke läbiviimisel kohustub toetuse saaja järgima riigihangete seaduse §-s 3 sätestatud
riigihanke korraldamise üldpõhimõtteid.
(2) Toetuse saaja viib hanke läbi elektrooniliselt riigihangete registris ja tagab hiljemalt hanke
väljakuulutamise ajaks rakendusüksuse esindajale hankele juurdepääsu.
(3) Toetuse saaja lähtub hanke läbiviimisel üksnes käesoleva määruse lisas „Toetuse saaja
rekonstrueerimishangete tingimused“ kehtestatud tingimustest.“;
2) paragrahvi 36 täiendatakse lõikega 5 järgmises sõnastuses:
„(5) Käesoleva määruse § 28 2021. aasta augustis vastu võetud redaktsiooni kohaldatakse hangete
läbiviimisel, mida alustatakse pärast nimetatud redaktsiooni jõustumist.“;
3) määrust täiendatakse lisaga „Toetuse saaja rekonstrueerimishangete tingimused“ (lisatud).
(allkirjastatud digitaalselt)
Taavi Aas
majandus- ja taristuminister
(allkirjastatud digitaalselt)
Ando Leppiman
kantsler
Lisa Toetuse saaja rekonstrueerimishangete tingimused
Lisa Toetuse saaja rekonstrueerimishangete tingimused
majandus- ja taristuministri
27.05.2020. a määrus nr 28
„COVID-19 kriisist tuleneva korterelamute
rekonstrueerimise toetuse andmise
tingimused ja kord“
Lisa
TOETUSE SAAJA REKONSTRUEERIMISHANGETE TINGIMUSED
1. Üldnõuded toetuse saaja rekonstrueerimishangete läbiviimiseks elektroonilises
riigihangete registris
1.1. Toetuse saaja kasutab rekonstrueerimishanke (edaspidi hange) korraldamisel üksnes KredExi
kodulehel avaldatud dokumentide vorme.
1.2. Pakkumuse esitamise tähtaeg on vähemalt 14 kalendripäeva hanke elektroonilises riigihangete
registris (edaspidi register) avalikustamisest arvates. Juhul, kui hanke käigus on vajalik
riigihangete seaduse (edaspidi RHS) § 4 punktis 17 sätestatud hanke alusdokumente muuta,
määrab toetuse saaja uue pakkumuste esitamise tähtaja, mis on vähemalt 10 kalendripäeva
uuendatud dokumentide avaldamisest arvates. Pakkumuste esitamise tähtaega ei muudeta RHS §
82 lõikes 2 nimetatud juhul.
1.3. Hanke käigus esitatud selgitustaotlusele peab toetuse saaja vastama RHS § 46 lõikes 1
sätestatud tähtaja jooksul. Vastus peab olema kättesaadav kõigile huvitatud ettevõtjatele. Toetuse
saajal on võimalik vastata ainult selgitustaotluse esitajale juhul, kui on selge, et vastuses sisalduv
informatsioon ei tekita ühtegi eelist vastuse saajale. Selgitustaotlusele vastamisel tuleb lähtuda
RHS § 46 lõikes 3 sätestatust.
1.4. Pakkujal on lubatud kvalifitseerimisnõuetele vastavust tõendada ka teise isiku vahenditele
tuginedes lähtudes RHS §-s 103 sätestatust. Sellisel juhul peab koos pakkumusega olema esitatud
teise isiku nõusolek oma vahenditele tuginemiseks ning selgitus, millises osas vastav isik lepingu
täitmises osaleb.
1.5. Kui pakkuja soovib oma meeskonna pädevuse tõendamiseks kasutada isikuid, kes ei ole
pakkuja töötajad, tuleb esitada pakkumusega koos ka iga sellise füüsilise isiku kinnitus enda
kaasamisega nõusoleku ning lepingu täitmisel pakkuja meeskonna liikmena osalemise kohta.
1.6. Toetuse saajal on õigus pärast pakkumuse edukaks tunnistamist kõrvaldada edukas pakkumus
hankest ning võtta järjekorras järgmine edukas pakkuja uut hanget korraldamata juhul, kui
omafinantseeringuks soovitakse võtta renoveerimislaenu ning laenuandja ei nõustu edukaks
osutunud pakkujale projektis osalemisega seonduvalt renoveerimislaenu väljastama. Nimetatud
juhul tuleb toetuse saajal teha pakkumuse edukaks tunnistamise otsuse muutmise otsus, milles
märgitakse, mis kuupäeval on kõrvaldamise aluseks olev asjaolu teatavaks saanud. Toetuse saaja
peab tagama, et vastav laenuandja tagasiside on vähemalt kirjalikku taasesitamist võimaldavas
vormis.
1.7. Punktis 1.6. nimetatud otsusest teavitatakse hankes vastavaks tunnistatud pakkumuste
esitajaid RHS § 47 lõikes 1 sätestatud tähtaja jooksul.
1.8. Hankes on lubatud esitada ühine pakkumus vastavalt RHS § 7 lõigetes 4–6, § 103 lõikes 4 ja
§ 110 lõikes 4 sätestatule.
1.9. Pärast pakkumuste esitamise tähtaega võib pidada läbirääkimisi üksnes hanke hinna osas.
Läbirääkimisi tohib pidada pakkumuste kohandamise funktsiooni teel ning tuleb tagada, et
pakkumust saavad samaaegselt kohandada kõik pakkujad, kes on kvalifitseerunud ja kelle
pakkumused on vastavaks tunnistatud ning kelle puhul ei esine kõrvaldamise aluseid. Pakkumuse
kohandamiseks peab kõigil pakkujatel olema vähemalt 5 tööpäeva. Juhul, kui pakkumuse
maksumuses esineb ilmne arvutusviga, on toetuse saajal õigus lubada pakkujal viga parandada
koheselt.
2. Kõrvaldamise alused, kvalifitseerimise tingimused, vastavustingimused ja
hindamiskriteeriumid
2.1. Kohustuslikud kõrvaldamise alused
2.1.1. Hankemenetlusest kõrvaldatakse pakkuja:
2.1.1.1. kes vastab RHS § 95 lõike 4 punktis 3 ja lõikes 5 sätestatud tunnustele;
2.1.1.2. kellel on RHS § 95 lõike 1 punkti 4 ja lõike 4 punkti 1 kohane maksu või makse võlg.
2.1.2. Punktis 2.1.1.2. nimetatud juhul tuleb pakkujal esitada vastavad digitempliga tõendid, mis
on väljastatud kuni kaks nädalat enne pakkumuste esitamise tähtpäeva. Juhul, kui esitatakse ühine
pakkumus, tuleb vastavad tõendid esitada iga ühispakkuja kohta. Toetuse saajal on õigus anda enne
hankemenetlusest kõrvaldamist pakkujale võimalus võla tasumiseks või ajatamiseks. Isikut ei
kõrvaldata hankest, kui ta on 10 kalendripäeva jooksul vastava teate saamisest arvates võla tasunud
või ajatanud.
2.1.3. Hankemenetlusest kõrvaldatakse pakkuja, kes on jätnud pakkumuses esitamata vähemalt
ühe järgmistest dokumentidest või kelle esitatud dokumentides kajastub tema mittevastavus
järgmistele sisulistele nõuetele:
2.1.3.1. pakkuja kinnitus, et tema ja kõigi ühispakkujate suhtes puuduvad RHS § 95 lõike 1
punktides 1–3 sätestatud alused, arvestades RHS § 95 lõikes 2 sätestatut;
2.1.3.2. Maksu- ja Tolliameti tõendid enda ja kõigi ühispakkujate ning pakkumuses näidatud
alltöövõtjate kohta, mis tõendavad, et ühegi nimetatud isiku töötajate keskmine töötasu ei ole
võrdlusperioodi jooksul olnud väiksem kui 70 protsenti sama ajavahemiku keskmisest töötasust
lepingu esemele vastavas valdkonnas;
2.1.3.3. välismaise pakkuja asukohariigi punktis 2.1.3.2. nimetatud pädeva asutuse samaväärsed
tõendid.
2.2. Kohustuslikud kvalifitseerimise tingimused
2.2.1. Pakkuja kuni kolme eelneva aasta netokäive. Nõude seadmisel peab arvestama, et aastane
käibenõue ei või olla suurem, kui sõlmitava lepingu kahekordne eeldatav maksumus.
2.2.2. Pakkuja peab olema RHS § 101 lõike 1 punktis 1 sätestatud tähtaja jooksul teostanud
vähemalt ühe pakkumuses esitatuga samaväärse ehitustöö maksumusega määras, mis on vähemalt
sõlmitava lepingu ühekordne eeldatav maksumus.
2.2.3. Pakkuja meeskonnas peavad olema järgmised pädevad isikud, kelle tehnilise ja kutsealase
pädevuse kvalifitseerimise tingimustele vastavuse kontrollimiseks võib toetuse saaja nõuda
järgmiste andmete esitamist:
2.2.3.1. projektijuht, kellel on vähemalt ehitusinseneri kutse, tase 6 spetsialiseerumisega hoonete
ehitusele valitava kompetentsiga ehitustegevuse juhtimine või ehitusjuhi kutse, tase 6,
spetsialiseerumisega üldehituslikule ehitamisele või diplomeeritud ehitusinseneri kutse, tase 7
juhul, kui hoone on kõrgem kui 45 m;
2.2.3.2. objektijuht, kellel on vähemalt ehitusinseneri kutse, tase 6 spetsialiseerumisega hoonete
ehitusele valitava kompetentsiga ehitustegevuse juhtimine või ehitusjuhi kutse, tase 6,
spetsialiseerumisega üldehituslikule ehitamisele;
2.2.3.3. ventilatsiooni- ja küttesüsteemide spetsialist, kellel on vähemalt kütte-, ventilatsiooni- ja
jahutuseinseneri kutse, tase 6 kompetentsidega ehitustegevuse juhtimine küttesesüsteemide
ehitamisel ja ehitustegevuse juhtimine ventilatsioonisüsteemide ehitamisel või ehitusjuhi kutse,
tase 6, spetsialiseerumisega sisekliima tagamise süsteemide ehitamisele või diplomeeritud kütte-,
ventilatsiooni- ja jahutuseinseneri kutse, tase 7 juhul, kui hoone köetav pind on suurem, kui 10 000
m2 ;
2.2.3.4. veevarustuse- ja kanalisatsioonisüsteemide spetsialist, kellel on vähemalt veevarustuse- ja
kanalisatsiooniinseneri kutse, tase 6 kompetentsiga ehitustegevuse juhtimine või ehitusjuhi kutse,
tase 6, spetsialiseerumisega hoonesisese või selle juurde kuuluva veevarustuse ja
kanalisatsioonisüsteemi ehitamisele või diplomeeritud veevarustuse- ja kanalisatsiooniinseneri
kutse, tase 7 juhul, kui hoone köetav pind on suurem, kui 10 000 m2;
2.2.3.5. elektritööde teostamisel isik, kellel on vähemalt B-klassi pädevustunnistus või
elektriinseneri kutse tarbija elektripaigaldiste alal, tase 6.
2.2.4 Pakkuja peab olema esitanud majandustegevuse registris tegevusalal
„Ehitamine“ majandustegevusteate tegevusala liikidega: üldehituslik ehitamine, sisekliima
tagamise süsteem, hoonesisene või selle juurde kuuluv veevarustuse või kanalisatsioonisüsteem.
2.2.5. Elektritööde teostamisel peab pakkuja olema esitanud majandustegevuse registris
majandustegevusteate tegevusalal „Elektritööd“ tegevusala liigiga elektripaigaldise ehitamine,
sealhulgas paigaldamine.
2.2.6. Punktides 2.2.4. ja 2.2.5. sätestatud majandustegevuse registri registreeringu nõuet ei
kohaldata välismaisele pakkujale. Asjakohasel juhul tõendab pakkuja oma pädevust RHS § 101
lõigetes 3 ja 7 sätestatud korras.
2.3. Täiendavalt lubatud kvalifitseerimise tingimused
2.3.1. Pakkujal peab olema ehitustööde tegevusvaldkonnas rakendatud kvaliteedijuhtimissüsteem,
mis vastab vähemalt ISO 9001 standardis või samaväärses dokumendis sätestatud tingimustele.
2.3.2. Pakkuja peab esitama pakkumuse tagatise RHS § 90 lõikes 1 sätestatud osakaalus.
2.4. Vastavustingimused
2.4.1. Pakkumus tunnistatakse vastavaks kõigi järgmiste vastavustingimuste esinemisel:
2.4.1.1. esitatud on pakkumuse kogumaksumus vastavalt hanke alusdokumentides sätestatule;
2.4.1.2. kui pakkumuses sisaldub ärisaladus, märgib pakkuja, milline teave on pakkuja ärisaladus
ning põhjendab teabe ärisaladuseks määramist;
2.4.1.3. pakkumuse esitamisega kinnitab pakkuja kõigi hanke alusdokumentides sätestatud
tingimuste täitmist;
2.4.1.4. kui toetuse saaja korterelamu rekonstrueerimisel on ehitusprojektis nähtud ette tehases
eeltoodetud välisseina soojustuspaneelide (edaspidi paneelid) kasutamine, esitatakse paneelide
tootja kinnitus, et pakkuja pakkumuse edukaks tunnistamise korral osaleb ta lepingu täitmisel
alltöövõtjana;
2.4.1.5. ühise pakkumuse esitamise korral ühispakkujate volikiri.
2.4.2. Punktis 2.4.1.4. sätestatud kinnituse andmiseks õigustatud tootja peab olema RHS § 101
lõike 1 punktis 1 sätestatud tähtaja jooksul tootnud vähemalt kolmele hanke objektiks oleva
korterelamuga samaväärsele olemasolevale või uuele hoonele vastavad paneelid ning peab omama
viimasel kolmel kalendriaastal kokku enne hanketeate avaldamist netokäivet summas, mis on
vähemalt kahekordne hanke objektiks oleva korterelamu eeldatav rekonstrueerimise maksumus.
2.5. Hindamiskriteeriumid
2.5.1. Pakkumuse maksumus – minimaalselt 90 protsenti osakaalust. Maksumuse hindamine ja
kõrgeima punktisumma saava pakkuja väljaselgitamine toimub järgmise metoodika alusel -
madalaima maksumusega pakkumus saab maksimaalse arvu punkte; teised pakkumused saavad
punkte proportsionaalselt vähem ja arvutatakse valemiga:
„madalaim pakkumuse maksumus“ / „hinnatava pakkumuse maksumus“ * osakaal.
2.5.2. Ehitustööde korraldamise kava – maksimaalselt 10 protsenti osakaalust. Ehitustööde
korraldamise kava hindamine toimub ainult järgmistest põhimõtetest lähtudes:
2.5.2.1. 10 punkti – kirjeldatud on kõik tööetapid ja vajalikud tegevused ning ehitustööde
ajagraafik on realistlik;
2.5.2.2. 5 punkti – kavas esinevad vähesed puudujäägid;
2.5.2.3. 0 punkti – kava on pinnapealne, puudulik või esitamata.
Ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri
04.04.2019. a määrus nr 24
„Korterelamute rekonstrueerimise
toetuse andmise tingimused ja kord“
Lisa
TOETUSE SAAJA REKONSTRUEERIMISHANGETE TINGIMUSED
1. Üldnõuded toetuse saaja rekonstrueerimishangete läbiviimiseks elektroonilises
riigihangete registris
1.1. Toetuse saaja kasutab rekonstrueerimishanke (edaspidi hange) korraldamisel üksnes
rakendusüksuse kodulehel avaldatud dokumentide vorme.
1.2. Pakkumuse esitamise tähtaeg on vähemalt 14 kalendripäeva hanke elektroonilises riigihangete
registris (edaspidi register) avalikustamisest arvates. Juhul, kui hanke käigus on vajalik
riigihangete seaduse (edaspidi RHS) § 4 punktis 17 sätestatud hanke alusdokumente muuta,
määrab toetuse saaja uue pakkumuste esitamise tähtaja, mis on vähemalt 10 kalendripäeva
uuendatud dokumentide avaldamisest arvates. Pakkumuste esitamise tähtaega ei muudeta RHS §
82 lõikes 2 nimetatud juhul.
1.3. Hanke käigus esitatud selgitustaotlusele peab toetuse saaja vastama RHS § 46 lõikes 1
sätestatud tähtaja jooksul. Vastus peab olema kättesaadav kõigile huvitatud ettevõtjatele. Toetuse
saajal on võimalik vastata ainult selgitustaotluse esitajale juhul, kui on selge, et vastuses sisalduv
informatsioon ei tekita ühtegi eelist vastuse saajale. Selgitustaotlusele vastamisel tuleb lähtuda
RHS § 46 lõikes 3 sätestatust.
1.4. Pakkujal on lubatud kvalifitseerimisnõuetele vastavust tõendada ka teise isiku vahenditele
tuginedes lähtudes RHS §-s 103 sätestatust. Sellisel juhul peab koos pakkumusega olema esitatud
teise isiku nõusolek oma vahenditele tuginemiseks ning selgitus, millises osas vastav isik lepingu
täitmises osaleb.
1.5. Kui pakkuja soovib oma meeskonna pädevuse tõendamiseks kasutada isikuid, kes ei ole
pakkuja töötajad, tuleb esitada pakkumusega koos ka iga sellise füüsilise isiku kinnitus enda
kaasamisega nõusoleku ning lepingu täitmisel pakkuja meeskonna liikmena osalemise kohta.
1.6. Toetuse saajal on õigus pärast pakkumuse edukaks tunnistamist kõrvaldada edukas pakkumus
hankest ning võtta järjekorras järgmine edukas pakkuja uut hanget korraldamata juhul, kui
omafinantseeringuks soovitakse võtta renoveerimislaenu ning laenuandja ei nõustu edukaks
osutunud pakkujale projektis osalemisega seonduvalt renoveerimislaenu väljastama. Nimetatud
juhul tuleb toetuse saajal teha pakkumuse edukaks tunnistamise otsuse muutmise otsus, milles
märgitakse, mis kuupäeval on kõrvaldamise aluseks olev asjaolu teatavaks saanud. Toetuse saaja
peab tagama, et vastav laenuandja tagasiside on vähemalt kirjalikku taasesitamist võimaldavas
vormis.
1.7. Punktis 1.6. nimetatud otsusest teavitatakse hankes vastavaks tunnistatud pakkumuste
esitajaid RHS § 47 lõikes 1 sätestatud tähtaja jooksul.
1.8. Hankes on lubatud esitada ühine pakkumus vastavalt RHS § 7 lõigetes 4–6, § 103 lõikes 4 ja
§ 110 lõikes 4 sätestatule.
1.9. Pärast pakkumuste esitamise tähtaega võib pidada läbirääkimisi üksnes hanke hinna osas.
Läbirääkimisi tohib pidada pakkumuste kohandamise funktsiooni teel ning tuleb tagada, et
pakkumust saavad samaaegselt kohandada kõik pakkujad, kes on kvalifitseerunud ja kelle
pakkumused on vastavaks tunnistatud ning kelle puhul ei esine kõrvaldamise aluseid. Pakkumuse
kohandamiseks peab kõigil pakkujatel olema vähemalt 5 tööpäeva. Juhul, kui pakkumuse
maksumuses esineb ilmne arvutusviga, on toetuse saajal õigus lubada pakkujal viga parandada
koheselt.
2. Kõrvaldamise alused, kvalifitseerimise tingimused, vastavustingimused ja
hindamiskriteeriumid
2.1. Kohustuslikud kõrvaldamise alused
2.1.1. Hankemenetlusest kõrvaldatakse pakkuja:
2.1.1.1. kes vastab RHS § 95 lõike 4 punktis 3 ja lõikes 5 sätestatud tunnustele;
2.1.1.2. kellel on RHS § 95 lõike 1 punkti 4 ja lõike 4 punkti 1 kohane maksu või makse võlg.
2.1.2. Punktis 2.1.1.2. nimetatud juhul tuleb pakkujal esitada vastavad digitempliga tõendid, mis
on väljastatud kuni kaks nädalat enne pakkumuste esitamise tähtpäeva. Juhul, kui esitatakse ühine
pakkumus, tuleb vastavad tõendid esitada iga ühispakkuja kohta. Toetuse saajal on õigus anda enne
hankemenetlusest kõrvaldamist pakkujale võimalus võla tasumiseks või ajatamiseks. Isikut ei
kõrvaldata hankest, kui ta on 10 kalendripäeva jooksul vastava teate saamisest arvates võla tasunud
või ajatanud.
2.1.3. Hankemenetlusest kõrvaldatakse pakkuja, kes on jätnud pakkumuses esitamata vähemalt
ühe järgmistest dokumentidest või kelle esitatud dokumentides kajastub tema mittevastavus
järgmistele sisulistele nõuetele:
2.1.3.1. pakkuja kinnitus, et tema ja kõigi ühispakkujate suhtes puuduvad RHS § 95 lõike 1
punktides 1–3 sätestatud alused, arvestades RHS § 95 lõikes 2 sätestatut;
2.1.3.2. Maksu- ja Tolliameti tõendid enda ja kõigi ühispakkujate ning pakkumuses näidatud
alltöövõtjate kohta, mis tõendavad, et ühegi nimetatud isiku töötajate keskmine töötasu ei ole
võrdlusperioodi jooksul olnud väiksem kui 70 protsenti sama ajavahemiku keskmisest töötasust
lepingu esemele vastavas valdkonnas;
2.1.3.3. välismaise pakkuja asukohariigi punktis 2.1.3.2. nimetatud pädeva asutuse samaväärsed
tõendid.
2.2. Kohustuslikud kvalifitseerimise tingimused
2.2.1. Pakkuja kuni kolme eelneva aasta netokäive. Nõude seadmisel peab arvestama, et aastane
käibenõue ei või olla suurem, kui sõlmitava lepingu kahekordne eeldatav maksumus.
2.2.2. Pakkuja peab olema RHS § 101 lõike 1 punktis 1 sätestatud tähtaja jooksul teostanud
vähemalt ühe pakkumuses esitatuga samaväärse ehitustöö maksumusega määras, mis on vähemalt
sõlmitava lepingu ühekordne eeldatav maksumus.
2.2.3. Pakkuja meeskonnas peavad olema järgmised pädevad isikud, kelle tehnilise ja kutsealase
pädevuse kvalifitseerimise tingimustele vastavuse kontrollimiseks võib toetuse saaja nõuda
järgmiste andmete esitamist:
2.2.3.1. projektijuht, kellel on vähemalt ehitusinseneri kutse, tase 6 spetsialiseerumisega hoonete
ehitusele valitava kompetentsiga ehitustegevuse juhtimine või ehitusjuhi kutse, tase 6,
spetsialiseerumisega üldehituslikule ehitamisele või diplomeeritud ehitusinseneri kutse, tase 7
juhul, kui hoone on kõrgem kui 45 m;
2.2.3.2. objektijuht, kellel on vähemalt ehitusinseneri kutse, tase 6 spetsialiseerumisega hoonete
ehitusele valitava kompetentsiga ehitustegevuse juhtimine või ehitusjuhi kutse, tase 6,
spetsialiseerumisega üldehituslikule ehitamisele;
2.2.3.3. ventilatsiooni- ja küttesüsteemide spetsialist, kellel on vähemalt kütte-, ventilatsiooni- ja
jahutuseinseneri kutse, tase 6 kompetentsidega ehitustegevuse juhtimine küttesesüsteemide
ehitamisel ja ehitustegevuse juhtimine ventilatsioonisüsteemide ehitamisel või ehitusjuhi kutse,
tase 6, spetsialiseerumisega sisekliima tagamise süsteemide ehitamisele või diplomeeritud kütte-,
ventilatsiooni- ja jahutuseinseneri kutse, tase 7 juhul, kui hoone köetav pind on suurem, kui 10 000
m2 ;
2.2.3.4. veevarustuse- ja kanalisatsioonisüsteemide spetsialist, kellel on vähemalt veevarustuse- ja
kanalisatsiooniinseneri kutse, tase 6 kompetentsiga ehitustegevuse juhtimine või ehitusjuhi kutse,
tase 6, spetsialiseerumisega hoonesisese või selle juurde kuuluva veevarustuse ja
kanalisatsioonisüsteemi ehitamisele või diplomeeritud veevarustuse- ja kanalisatsiooniinseneri
kutse, tase 7 juhul, kui hoone köetav pind on suurem, kui 10 000 m2;
2.2.3.5. elektritööde teostamisel isik, kellel on vähemalt B-klassi pädevustunnistus või
elektriinseneri kutse tarbija elektripaigaldiste alal, tase 6.
2.2.4 Pakkuja peab olema esitanud majandustegevuse registris tegevusalal
„Ehitamine“ majandustegevusteate tegevusala liikidega: üldehituslik ehitamine, sisekliima
tagamise süsteem, hoonesisene või selle juurde kuuluv veevarustuse või kanalisatsioonisüsteem.
2.2.5. Elektritööde teostamisel peab pakkuja olema esitanud majandustegevuse registris
majandustegevusteate tegevusalal „Elektritööd“ tegevusala liigiga elektripaigaldise ehitamine,
sealhulgas paigaldamine.
2.2.6. Punktides 2.2.4. ja 2.2.5. sätestatud majandustegevuse registri registreeringu nõuet ei
kohaldata välismaisele pakkujale. Asjakohasel juhul tõendab pakkuja oma pädevust RHS § 101
lõigetes 3 ja 7 sätestatud korras.
2.3. Täiendavalt lubatud kvalifitseerimise tingimused
2.3.1. Pakkujal peab olema ehitustööde tegevusvaldkonnas rakendatud kvaliteedijuhtimissüsteem,
mis vastab vähemalt ISO 9001 standardis või samaväärses dokumendis sätestatud tingimustele.
2.3.2. Pakkuja peab esitama pakkumuse tagatise RHS § 90 lõikes 1 sätestatud osakaalus.
2.4. Vastavustingimused
2.4.1. Pakkumus tunnistatakse vastavaks kõigi järgmiste vastavustingimuste esinemisel:
2.4.1.1. esitatud on pakkumuse kogumaksumus vastavalt hanke alusdokumentides sätestatule;
2.4.1.2. kui pakkumuses sisaldub ärisaladus, märgib pakkuja, milline teave on pakkuja ärisaladus
ning põhjendab teabe ärisaladuseks määramist;
2.4.1.3. pakkumuse esitamisega kinnitab pakkuja kõigi hanke alusdokumentides sätestatud
tingimuste täitmist;
2.4.1.4. kui toetuse saaja korterelamu rekonstrueerimisel on ehitusprojektis nähtud ette tehases
eeltoodetud välisseina soojustuspaneelide (edaspidi paneelid) kasutamine, esitatakse paneelide
tootja kinnitus, et pakkuja pakkumuse edukaks tunnistamise korral osaleb ta lepingu täitmisel
alltöövõtjana;
2.4.1.5. ühise pakkumuse esitamise korral ühispakkujate volikiri.
2.4.2. Punktis 2.4.1.4. sätestatud kinnituse andmiseks õigustatud tootja peab olema RHS § 101
lõike 1 punktis 1 sätestatud tähtaja jooksul tootnud vähemalt kolmele hanke objektiks oleva
korterelamuga samaväärsele olemasolevale või uuele hoonele vastavad paneelid ning peab omama
viimasel kolmel kalendriaastal kokku enne hanketeate avaldamist netokäivet summas, mis on
vähemalt kahekordne hanke objektiks oleva korterelamu eeldatav rekonstrueerimise maksumus.
2.5. Hindamiskriteeriumid
2.5.1. Pakkumuse maksumus – minimaalselt 90 protsenti osakaalust. Maksumuse hindamine ja
kõrgeima punktisumma saava pakkuja väljaselgitamine toimub järgmise metoodika alusel -
madalaima maksumusega pakkumus saab maksimaalse arvu punkte; teised pakkumused saavad
punkte proportsionaalselt vähem ja arvutatakse valemiga:
„madalaim pakkumuse maksumus“ / „hinnatava pakkumuse maksumus“ * osakaal.
2.5.2. Ehitustööde korraldamise kava – maksimaalselt 10 protsenti osakaalust. Ehitustööde
korraldamise kava hindamine toimub ainult järgmistest põhimõtetest lähtudes:
2.5.2.1. 10 punkti – kirjeldatud on kõik tööetapid ja vajalikud tegevused ning ehitustööde
ajagraafik on realistlik;
2.5.2.2. 5 punkti – kavas esinevad vähesed puudujäägid;
2.5.2.3. 0 punkti – kava on pinnapealne, puudulik või esitamata.
02.08.2021
Majandus- ja taristuministri 27. mai 2020. a määruse nr 28 „COVID-19 kriisist tuleneva
korterelamute rekonstrueerimise toetuse andmise tingimused ja kord“ ja ettevõtlus- ja
infotehnoloogiaministri 4. aprilli 2019. a määruse nr 24 „Korterelamute
rekonstrueerimise toetuse andmise tingimused ja kord“ muutmise määruse eelnõu
seletuskiri
1. Sissejuhatus
Määrus kehtestatakse perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse seaduse § 14 alusel.
Eelnõu eesmärk on selgelt ja üheselt sätestada, et toetuse saaja on kohustatud kasutama
toetuse saaja hangete läbiviimisel üksnes meetme määruse lisas kehtestatud kvalifitseerimise
tingimusi, kõrvaldamise aluseid, vastavustingimusi ja hindamiskriteeriume.
Eelnõu ja seletuskirja koostas Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi ehitus- ja
elamuosakonna peaspetsialist Kaie Kunst (tel: 625 6366, e-post:
[email protected]). Lisa
on koostatud valdkonna asjatundjate, sealhulgas Riigi Tugiteenuste Keskuse ja
Rahandusministeeriumi spetsialistide, koostöös; väljatöötamist koordineeris SA KredEx
riskiosakonna jurist Ingrid Ajangu (tel: 667 4142, e-post:
[email protected]).
Õiguslikke ettepanekuid tegi eelnõule Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi
õigusosakonna õigusnõunik Hendrick Rang (tel 625 6351, e-post:
[email protected]).
2. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs
Määrus koosneb 2 paragrahvist.
Paragrahviga 1 muudetakse majandus- ja taristuministri 27. mai 2020. a määrust nr 28
„COVID-19 kriisist tuleneva korterelamute rekonstrueerimise toetuse andmise tingimused ja
kord“.
Punktis 1 toodud lõike 4 puhul on tegemist määruse § 25 lõikes 2 sätestatud erisusega, mis
kehtestatakse eelnõuga muutmata kujul, kuid uue numeratsiooniga. Kuna määruse lõike 1
sõnastust muudetakse ja lisatakse uued lõiked, on otstarbekas numeratsiooni muuta.
Numeratsiooni muutmisega lisamuudatuste vajadust ei kaasne. Komponendipõhise toetuse
saajatele riigihangete registri kasutamise nõue ei laiene. Neil on põhjendatud ja otstarbekas
viia töö või tööde hange läbi lihtsustatud moel määruse §-s 26 kirjeldatud viisil ehk kolme
pakkumuse võtmise teel.
Paragrahviga 2 muudetakse ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri 4. aprilli 2019. a määrust nr
24 „Korterelamute rekonstrueerimise toetuse andmise tingimused ja kord“.
Määrus on koostatud majandus- ja taristuministri määrusena, kelle vastutusvaldkonda kuulub
vastavalt peaministri 27. jaanuari 2021. a korraldusele nr 8 „Ministrite pädevus ministeeriumi
juhtimisel ja ministrite vastutusvaldkonnad“ elamumajandus.
Paragrahvide 1 ja 2 punkti 1 lõigetes 1-3 kavandatavad muudatused on sarnased. Nimelt
asendatakse määrustes viide meetme elluviija kodulehele viitega määruse lisale ehk
rekonstrueerimistööde tellimisel toetuse saajale kehtestatud nõuded ja tingimused muutuvad
1
õigusakti lisaks. Ühtlustatakse ka sätete sõnastust normitehnilisel kaalutlustel; toetuse saaja
kohustus riigihanke korraldamise üldpõhimõtteid järgida ning läbi SA KredEx (edaspidi
KredEx) juhiste nende esindaja hankele vaatlejaks lisada kehtib ka praegu.
Hanke läbiviimisel kohustub toetuse saaja lähtuma üksnes määruse lisas sätestatud
tingimustest; toetuse saaja ei tohi hanke korraldamisel näha ette muid, lisas sätestamata
tingimusi. Nimetatud kohustus jõustub määruse muudatuste jõustumisel ja kohaldub toetuse
saajatele, kes alustavad hankemenetlust vastavalt § 1 punktile 4 ja § 2 punktile 2.
Hanketingimuste järgimise kohustuse rikkumisele järgnevat menetlust tingimuste määruse
lisana kehtestamine ei mõjuta. Määruste kohaselt juhul, kui toetuse saaja ei täida toetuse
kasutamiseks sätestatud tingimusi, saab taotluse rahuldamise otsuse tunnistada kehtetuks.
Juhul, kui pakkuja ei ole hanke käiguga nõus, võib ta oma huvide katseks pöörduda kohtusse.
Kuna antud hankemenetluse puhul ei ole tegemist riigihankega, siis riigihangete
vaidlustuskomisjon toetuse saaja ostumenetluse käigus tõusetunud vaideid ei menetle.
Hanketingimuste määruse lisana kehtestamise läbi ei muutu hangete läbiviimise kord toetuse
saajale mitte üheski aspektis koormavamaks tänasest korrast.
Kohustus lähtuda rekonstrueerimistööde tellimisel KredExi kui meetme elluviija ja
rakendusüksuse kodulehel kirjeldatud juhistest jõustus 12. aprillil 2019. a. Täpsustatud
juhised avaldati KredExi kodulehel 8. aprillil 2021. a. Täpsustused tulenesid turult kogutud
tagasisidest, sealhulgas nii korteriühistute, Eesti Ehitusettevõtjate Liidu kui ka aktiivsete
tehniliste konsultantide tähelepanekutest.
Tuginedes meetmete praktikale, tuleb tõdeda, et antud lahendus on osutunud mitte kõige
otstarbekamaks, põhjustades mitmetimõistetavust ja vaidlusi. Siinkohal tuleb rõhutada, et
vaidlusalune ei ole mitte niivõrd hanketingimuste sisu kui nende järgimise õiguslik alus.
Nimelt on esile kerkinud ettevõtjaid, kes suhtluses toetuse saajatega rõhutavad, et kohustust
järgida KredExi kodulehel avaldatud hankereegleid ei ole. Esitatud on ka hagihoiatusi, mille
sisuks on üldjuhul see, et toetuse saaja on teinud ühte või teist asja riigihangete registris
ettevõtja arvates valesti ning see seondub sellega, et too üldse registris hanget teeb ja mingeid
reegleid järgib, mis ettevõtja arvates õiguslikult siduvad ei ole. Selline tegevus põhjustab nii
korteriühistu kui toetuse saaja siseprobleeme kui usaldamatust tehnilise konsultandi ja ühistu
juhatuse vastu ja meetme elluviimise vastu üldisemalt.
Olukorras, kus ei ole tegemist üksikjuhtumitega, peame põhjendatuks hanketingimused
kehtestada meetme määruste lisana.
Paragrahvi 1 punktiga 2 tehtava muudatusega parandatakse viga. Toetuse saajale, kellele on
enne 2021. aasta juulis vastu võetud muudatuste jõustumist teostatud toetuse väljamakse,
kohaldub määruse § 33 lõike 4 punkti 1 regulatsioon ja nende projektide kulu kaetakse
ühtekuuluvuse huvides ja Euroopa territooriumidele antava taasteabi (REACT-EU)
vahenditest.
Paragrahvi 1 punkti 3 kohaselt kohaldatakse määruse § 33 lõike 4 punktides 1 ja 2 nimetamata
toetuse saajale käesoleva määrusega kehtestatavat hangete läbiviimise regulatsiooni.
2
Toetuse saaja hangete juhised järgivad riigihangete seaduse (edaspidi RHS) §-s 3 sätestatud
riigihanke korraldamise üldpõhimõtteid. Korteriühistud ei ole hankijad RHS-i tähenduses –
neile ei kohaldu RHS-s toodud erisätted ehitustööde hangete läbiviimiseks ning toetuse
saajatest korteriühistud ei korralda riigihankeid RHS-i tähenduses. Kuigi korteriühistu ei ole
riigihankekohuslane, tuleb tal rekonstrueerimistööde läbiviimisel järgida hankimisele
kehtivaid üldpõhimõtteid, sh hanke läbipaistvus ja kontrollitavus, võrdne kohtlemine ning
konkurentsi kahjustava huvide konflikti vältimine, ning viia asjakohased tegevused läbi
riigihangete registri vastavas keskkonnas.
Kogu hankega seotud teabevahetus toetuse saaja ja ettevõtja vahel, sealhulgas hanke
alusdokumentide kättesaadavaks tegemine ning pakkumuse, taotluse ja selgituste esitamine,
toimub elektrooniliselt.
Lisa punkti 1.4. kohast teise isiku vahenditele tuginemist käsitletakse sarnaselt RHS §-ga 103.
Lisa punkti 1.6. kohaselt on toetuse saajal õigus peale pakkumuse edukaks tunnistamist
kõrvaldada vastav edukas pakkumus hankest ning võtta järjekorras järgmine edukas pakkuja
ilma uut hanget korraldamata juhul, kui laenuandja ei nõustu algselt edukaks osutunud
ettevõtja projektis osalemisega seonduvalt omafinantseeringuks vajalikku laenu väljastama.
Korteriühistute korterelamute renoveerimine on osaliselt finantseeritav KredExi poolt
eraldatavatest avalikest vahenditest toetusena ning ülejäänud osa tuleb korteriühistul tagada
omafinantseeringuna (üldjuhul laenuna), mille saamine võib sõltuda laenuandja hinnangust
ehitusettevõtte võimekusele või muudest kaalutlustest, mida ei ole võimalik hankes ette näha.
Käesolevas punktis nimetatud juhul tuleb toetuse saajal teha vastav kirjalik otsus esialgse
edukaks tunnistamise otsuse muutmiseks. Otsuse muutmise otsuses ei tooda detailselt välja
muid laenust keeldumise asjaolusid, vaid viidatakse asjaolule, et otsuse muutmise otsuse on
tinginud projekti elluviimiseks vajaliku omafinantseeringu tagamise vajadus. Toetuse saaja
peab tagama, et vastavast laenuandja tagasisidest on olemas ka vähemalt kirjalikku
taasesitamist võimaldavas vormis jälg, nt keeldumist tõendav e-kiri, mille toetuse saaja peab
olema valmis esitama ka KredExile (nt hiljemalt kõrvaltingimuste täitmise tõendamisel). Ilma
vähemalt kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis laenuandja tagasisideta kui tõendita
laenu andmisest keeldumisest ei ole lubatav edukat pakkujat käesolevas punktis nimetatud
asjaoludel muuta.
Lisa punkti 1.8. kohaselt võivad ettevõtjad esitada pakkumuse ühiselt. Sellisel juhul
nimetatakse lepingu sõlmimise ja täitmisega seotud toimingute tegemiseks volitatud esindaja;
spetsiaalse juriidilise isiku moodustamist või muus õiguslikus vormis ühinemist toetuse saaja
nõuda ei saa. Ühispakkujad võivad oma majandusliku ja finantsseisundi ning tehnilise ja
kutsealase pädevuse tõendamiseks tugineda teiste ühispakkujate vahenditele vastavalt lisa
punktile 1.4. Kõik ühise pakkumuse esitanud pakkujad vastutavad lepingu täitmise eest kogu
lepingu perioodi jooksul solidaarselt.
Lisa punktis 1.9. nimetatud pakkumuste kohandamise funktsioon on riigihangete registri
vastav tehniline funktsioon läbirääkimiste pidamiseks.
Lisa punktis 2.1. sätestatud kohustuslikud kõrvaldamise alused sisestatakse elektroonilises
riigihangete registris hanget ette valmistades vastavasse kõrvaldamise aluste alajaotusesse
punktide kaupa ja muid kõrvaldamise aluseid ei kasutata.
3
Kohustuslike kõrvaldamise aluste sätestamisel on lähtutud toetuse saaja hanke eripärast.
Toetuse saaja ei ole hankija RHS-i mõistes vaid teostab oma ostu riigihangete registri
vahendusel arvestades RHS-i regulatsiooni käesolevas määruses sätestatud ulatuses. RHS-i,
sealhulgas ehitustööde tellimise, regulatsiooni järgimise kohustus toetuse saajal puudub.
Samuti puudub toetuse saajal õigus ja pädevus kontrollida kõiki RHS §-s 95 sätestatud
nõudeid. Lisa punkti 2.1.1.1. kohaselt kõrvaldatakse hankest pakkuja, kes on pankrotis või
likvideerimisel, kelle suhtes on algatatud pankroti- või likvideerimismenetlus, kelle äritegevus
on peatatud või kes on muus sellesarnases olukorras tema asukohamaa õigusaktide kohaselt
juhul, kui ost teostatakse kolme aasta jooksul eelnimetatud teo toimepanemisest või aluse
esinemisest arvates, st viide RHS § 95 lõikele 5 ei tähenda, et rakenduks sama paragrahvi
lõige 4 tervikuna. Tuleb arvestada, et tegemist on korteriühistutega, kes käesolevate
tingimuste alusel korterelamule rekonstrueerimistööde tegijat otsivad.
Ülalnimetatud toetuse saaja hanke eripärast tulenevalt ei ole RHS-i regulatsiooni valikuline
järgimine vastuolus võrdse kohtlemise põhimõttega. Riigihankekohustuslase ja -
mittekohustuslase võrdne kohtlemine ei olegi siin kohane; hanketingimuste määruse lisana
kehtestamine tagab jätkuvalt toetuse saajate võrdse kohtlemise.
Kõrvaldamise aluseid kohaldatakse reeglina pakkujale endale. Nõuete kohaldamine
alltöövõtjatele ei esine RHS-s absoluutsena ka riigihankekohustuslastele. Käesoleval juhul on
peetud piisavaks, põhjendatuks ja kontrollitavaks kohaldada toetuse saajale vaid lisa punktis
2.1.3.2. sätestatud nõuet.
Lisa punkt 2.1.2. näeb ette võimaluse pakkujal oma usaldusväärsus taastada ja lisa punkti
2.1.1.2. kohane maksu või makse võlg tasuda või ajatada. RHS §-s 97 sätestatud võimalustest
on käesoleva tingimustega lubatud heastamine vaid maksu või makse võla puhul. RHS § 95
lõike 1 punktides 1–3 ja 5 sätestatud aluste puudumise kohta esitab pakkuja kinnituse ehk lisa
punkti 1.1. vormikohase karistusregistri väljavõtte. Nõuete sätestamisel on lähtutud
korteriühistu kui toetuse saaja hanke korraldaja pädevusest ja võimekusest tõendeid ja nende
piisavust hinnata.
Kõrvaldamise aluse puudumist saab toetuse saaja kontrollida riigihangete registrist,
äriregistrist ja Ametlikest Teadaannetest. Kuna toetuse saajal puudub riigihangete registris
tasuta juurdepääs kõikidele vajalikele liidestele, tuleb vastavad tõendid esitada pakkujal (iga
isik saab enda kohta päringu tasuta teha).
Juhul, kui punkti 2.1.3.2. alusel esitatud Maksu- ja Tolliameti tõendist selgub, et alltöövõtjal
(või ka pakkujatel endil) ei ole vastav töötasu maksmise nõue täidetud, ei ole lubatav peale
pakkumuse esitamise tähtaega vastavat isikut, sh alltöövõtjat, enam vahetada. Kõnealuses
punktis toodud nõudele mittevastavuse korral kuulub pakkumus edasisest menetlusest
kõrvaldamisele. Töötasu nõuet kontrollitakse konkreetse Maksu- ja Tolliameti tõendi alusel;
selle esitavad pakkujad (vastav juhis: https://www.emta.ee/et/keskmise-tootasu-toend-
ehitusettevotetele1).
Lisa punktis 2.2. sätestatud kohustuslikud kvalifitseerimise tingimused sisestatakse
riigihangete registris hanget ette valmistades vastavasse alajaotusesse. Kõiki punkti 2.2.
alapunktides nimetatud tingimusi tuleb toetuse saaja hankes alati koos kasutada. Lisaks on
1
Kättesaadav seisuga 02.08.2021
4
toetuse saajal võimalik valida täiendavaid kvalifitseerimise tingimusi punktis 2.3. sätestatute
hulgast. Muid kvalifitseerimise tingimusi toetuse saaja hankes ei kasutata.
Korterelamute rekonstrueerimist rahastatakse avalikest vahenditest, seega on oluline
nõuetekohase ja meetme eesmärgile vastava tulemuse saavutamiseks sätestada tingimused,
mis tagavad pädeva rekonstrueerimistööde teostaja.
Lisa punkti 2.2.1. kohast pakkuja käivet võib küsida kuni kolme viimase majandusaasta
kohta, st võib küsida ka ühe või kahe majandusaasta kohta, kuid käivet peab alati küsima.
Nõude seadmisel peab arvestama, et aastane käibenõue ei või olla suurem, kui sõlmitava
lepingu kahekordne eeldatav maksumus. Pakkuja käivet on võimalik kontrollida äriregistrist
võttes välja vastava majandusaasta aruande. Juhul, kui pakkuja majandusaasta aruanne ei ole
äriregistris kättesaadav, tuleb pakkujal tõendada oma käivet muus kirjalikus vormis, esitades
ka õigusaktidest tuleneva ja pakkujast sõltumatu põhjuse, millest tulenevalt ei ole
majandusaasta aruanne äriregistris avaldatud.
Lisa punkti 2.2.2. kohaseks samaväärseks ehitustööks loetakse hanke objektiks oleva hoonega
võrdse või suurema suletud netopinnaga sisekliima tagamisega hoone (korterelamu, büroo,
kool, lasteaed jms) või hoonete kompleksi ehitustööde või rekonstrueerimistööde teostamist
peatöövõtjana, mille puhul on teostatud kogu hoone mahus mh vähemalt järgnevad
ehitustööd: hoone kande- ja välispiirete ehitamine või rekonstrueerimine, avatäidete
paigaldamine või rekonstrueerimine, uue soojustagastusega sundventilatsiooni rajamine,
küttesüsteemi rajamine või rekonstrueerimine.
Nõuda võib ühe ehitustöö lepingu maksumust maksimaalselt selles määras, mis on toetuse
saaja enda sõlmitava lepingu ühekordne eeldatav maksumus.
Lisa punktis 2.2.3. sätestatakse pädevusnõuded pakkuja meeskonnale. Juhul kui ettevõtja ei
suuda iseseisvalt täita kvalifitseerimise tingimusi, on tal õigus tugineda teise isiku (nt
ühispakkuja) näitajatele vastavalt lisa punktile 1.5., sel juhul tuleb esitada selle isiku, kelle
näitajatele tuginetakse, allkirjastatud kinnitus, et ta osaleb vastavas osas lepingu täitmises.
Meeskonnaliikmete pädevuse kontrolli on võimalik teha ka Kutsekoja kodulehel ning
majandustegevuse registrist. Rekonstrueerimistööde elluviimiseks vajalike pädevate isikute
arv on toetuse saaja otsustada olenevalt teostatavate rekonstrueerimistööde mahust.
Minimaalselt on vaja kahte isikut: üldehituse vastutav spetsialist ja eritööde (küte ja
ventilatsioon) vastutav spetsialist. Pädevuse olemasolul võib üks ja sama isik täita ka mitut
rolli.
Majandustegevuse registri registreeringu nõue tuleneb asjaolust, et toetuse saajad
finantseerivad rekonstrueerimistöid reeglina läbi krediidi- või finantseerimisasutuse, kes
vastava nõude renoveerimislaenu väljastamise eeldusena kehtestanud on.
Lisa punktis 2.3.1. sätestatud samaväärseks dokumendiks loetakse sõltumatu audiitorbüroo
või akrediteeritud sertifitseerija kinnitust selle kohta, et pakkuja ettevõttes on ehitustööde
tegevusvaldkonnas rakendatud kvaliteedijuhtimissüsteem, mis vastab vähemalt ISO 9001
standardis sätestatud tingimustele. Nimetatud nõude sätestamisel tuleb arvestada, et
akrediteeritud kvaliteedijuhtimise sertifikaate uuendatakse ajas, sh lisandub turule ettevõtjaid,
kes neid omavad. Juhul, kui toetuse saaja hanke maht (olenevalt rekonstrueerimistööde
mahust) on väiksemahuline või rekonstrueeritav korterelamu asub keskusest väljas, võiks
toetuse saaja täiendavalt kaaluda vastava kriteeriumi kasutamise vajadust, kuna mõistlikult
5
võib eeldada, et antud tingimuse sätestamisel võib selline hange pakkujate puuduva huvi tõttu
ebaõnnestuda. Tingimus on nähtud toetuse saajatele ette kui võimalus, kuid seda ei ole
kohustuslik kasutada.
ISO sertifikaatide olemasolu annab täiendava kindluse ehitustööde teostaja võimekusest
tagada kvaliteetne teenus. Nõudele vastavust kinnitab pakkuja asjakohasel juhul pakkumuse
koosseisus.
Lisa punktis 2.3.2. sätestatakse pakkumuse tagatise küsimise võimalus. Tagatis esitatakse
krediidi- või finantseerimisasutuse või kindlustusandja garantiina või rahasumma
deponeerimisena toetuse saaja arvelduskontole vastavalt hanke alusdokumentides sätestatule
mitte suuremas summas kui 1% lepingu eeldatavast maksumusest. Pakkumuse tagatist tuleb
nõuda kõikidelt pakkujatelt ühesuguses summas.
Lisa punkti 2.4.2. kohaseks samaväärseks hooneks loetakse hanke objektiks oleva hoonega
võrdset või suurema suletud netopinnaga sisekliima tagamisega hoonet, mille
rekonstrueerimisel või püstitamisel on kasutatud tehases eeltoodetud välisseina
soojustuspaneele.
Lisa punktis 2.5. sätestatud hindamiskriteeriume võib toetuse saaja omavahel kombineerida,
kuid seda eeldusel, et ühegi hindamiskriteeriumi suhteline osakaal ei ületa toodud määra, v.a
pakkumuse maksumuse hindamiskriteerium, kuna viimane võib olla ka ainus
hindamiskriteerium, andes 100% punktisummast.
3. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele
Eelnõu ei puuduta Euroopa Liidu õigust.
4. Määruse mõjud
Määruse rakendamisega ei kaasne olulist sotsiaalset, sealhulgas demograafilist mõju, mõju
riigi julgeolekule ja välissuhetele, majandusele, elu- ja looduskeskkonnale,
regionaalarengule, riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse korraldusele vms otsest või kaudset
olulist mõju. Määruse muudatusega täpsustatakse määruse regulatsiooni suurendamaks
õigusselgust.
5. Määruse rakendamisega seotud tegevused, vajalikud kulud ja eeldatavad tulud
Määruse rakendamisega ei kaasne otseseid tulusid, kulusid ega täiendavaid tegevusi
kohaliku omavalitsuse üksustele ega riigile.
6. Määruse rakendamine ja jõustumine
Määrus jõustub üldises korras.
7. Eelnõu kooskõlastamine ja huvigruppide kaasamine
Eelnõu esitati eelnõude infosüsteemi (EIS) vahendusel kooskõlastamiseks
Rahandusministeeriumile ja Riigi Tugiteenuste Keskusele.
6
Riigi Tugiteenuste Keskus kooskõlastas eelnõu vaikimisi; Rahandusministeerium märkustega.
Esitatud märkused ja nendega arvestamine või arvestamata jätmise põhjendus on seletuskirja
lisas.
Lisa: Arvestatud ja arvestamata jäetud märkuste ja ettepanekute tabel
7
Majandus- ja taristuministri 27. mai 2020. a määruse nr 28 „COVID-19 kriisist tuleneva
korterelamute rekonstrueerimise toetuse andmise tingimused ja kord“ ja ettevõtlus- ja
infotehnoloogiaministri 4. aprilli 2019. a määruse nr 24 „Korterelamute rekonstrueerimise
toetuse andmise tingimused ja kord“ muutmise määruse eelnõu seletuskiri
Lisa
Arvestatud ja arvestamata jäetud märkuste ja ettepanekute tabel
Märkuste ja Märkuste ja ettepanekute sisu Arvestatud või
ettepanekute esitaja arvestamata
jätmise
põhjendus
Rahandusministeerium 1. Juhime tähelepanu, et määruste lisade p 2.1.3 Arvestatud
kohaselt kõrvaldatakse hankemenetlusest
pakkuja, kes on jätnud punkti alapunktides
nimetatud dokumendid pakkumuses esitamata.
Samas ei ole sätestatud, mis juhtub siis, kui
dokumendid on küll esitatud, ent pakkujal
esinevad riigihanke seaduse (RHS) § 95 lg 1
punktides 1-3 sätestatud alused või kui tema
keskmine töötasu on punktis 2.1.3.2 sätestatud
määrast väiksem. Teisisõnu on tingimustest
puudu sisulised kõrvaldamise alused, sätestatud
on üksnes kõrvaldamise alused seoses
dokumentide esitamata jätmisega. Samas on
selgitatud seletuskirjas, et pakkuja, kelle
alltöövõtja keskmine töötasu vastava määrani ei
küündi, tuleb menetlusest kõrvaldada. Eelnõust
endast aga sellist regulatsiooni ei tulene.
2. Ühtlasi soovitame seletuskirjas loobuda Arvestatud
riigihangete seaduses väga spetsiifilist sisu
omavate mõistete nagu hankija ja hankeleping
kasutamisest. Kuivõrd toetuse saaja puhul ei ole
tegemist hankijaga, siis võivad tekstiosad nagu
näiteks „toetuse saajast hankija“ anda mõista, et
ka hankija riigihangete seaduse mõistes, kui ta
on toetuse saaja, ei pea RHS-i järgima, mis aga
ei vasta tõele. RHS-i ei pea järgima üksnes
toetuse saaja, kes RHS mõistes hankija ei ole.
Samuti ei ole toetuse saaja sõlmitava lepingu
puhul tegemist hankelepinguga, kuivõrd
hankeleping sõlmitakse riigihanke tulemusena.
8