dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium
KäskkiriAvalik

Käskkiri

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium · 27. august 2021
Viit
63
Registreeritud
27. august 2021
Dokumendi liik
Käskkiri
Funktsioon
1.1/S Ministeeriumi juhtimine
Sari
1.1-2/S Kantsleri käskkirjad (Arhiiviväärtuslik)
Toimik
1.1-2/2021
Vastutaja
Verner Eiber (Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, Kantsleri valdkond, Infotehnoloogiaosakond, Infosüsteemide arendustalitus)

Failid

  • 📎63 27.08.2021 Käskkiri.asice1571 KB

Sisu (failidest)

KÄSKKIRI 27.08.2021 nr 63 Riigihanke „Numbri broneerimise andmekogu ärianalüüs“ korraldamine, komisjoni ja vastutava isiku nimetamine Riigihangete seaduse § 14 lõike 1 punkti 1, § 43 ja § 125 alusel ning kooskõlas ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri ning majandus- ja taristuministri 09.10.2017 käskkirjaga (registreeritud dokumendihaldussüsteemis 03.10.2017. a) nr 1.1-1/17-199 kinnitatud „Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi hankekorraga“: 1. Korraldada Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi ning Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti ühishange „Numbri broneerimise andmekogu ärianalüüs“ (CPV kood 72200000-7, „Tarkvara programmeerimis- ja nõustamisteenused“) lihthankena. Hanke eeldatav maksumus käibemaksuta jääb alla 60000 euro. 2. Moodustan hankekomisjoni käskkirja punktis 1 nimetatud lihthanke korraldamiseks, sh pakkujatel kõrvaldamise aluste kontrollimiseks, pakkujate kvalifitseerimiseks, pakkumuste vastavaks tunnistamiseks, eduka pakkumuse väljaselgitamiseks, eduka pakkuja kõrvaldamise aluste ja kvalifitseerimistingimustele vastavuse kontrollimiseks järgmises koosseisus: Komisjoni esimees Kristjan Kaiklem – infotehnoloogia osakonna juhataja. Komisjoni liikmed: 1) Verner Eiber – infosüsteemide arendustalituse juhataja; 2) Terje Tammekivi - infosüsteemide arendustalituse peaspetsialist; 3) Oliver Gailan – Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti sideosakonna juhataja. 3. Määran käskkirja punktis 1 nimetatud lihthanke eest vastutavaks isikuks infotehnoloogia osakonna infosüsteemide arendustalituse juhataja Verner Eiber’i. 4. Kinnitan käskkirja punktis 1 nimetatud lihthanke alusdokumendid. 5. Valitud hankemenetluse liigi ja punktis 4 nimetatud lihthanke alusdokumentide peale võib esitada vaidlustuse Rahandusministeeriumi juures asuvale riigihangete vaidlustuskomisjonile riigihangete seaduses sätestatud korras ja tähtajal. (allkirjastatud digitaalselt) Ando Leppiman kantsler 2 Hankedokumendi lisa 1 Numbri broneerimise andmekogu ärianalüüsi lähteüleanne 1. Numbri broneerimise aandmekogu tutvustus Numbri broneerimise andmekogu (edaspidi NBA) eesmärgiks on tagada elektroonilise side seaduses ettenähtud telefoninumbrite haldamine, numbrite broneerimise ja kliendi numbri ühest sidevõrgust teise võrku teisaldamise korraldamine (numbriliikuvus) ning sellealane järelevalve. NBA tarkvara on kasutusel alates 2005. aastast. Tarkvara on loodud C ja C# programmeerimiskeeles ning kasutab MS ASP.NET veebirakendust. NBA ei ole liidestusi teiste andmebaasidega (äriregister, MTR, loodav side infosüsteem), mis võimaldaks andmeid importida ning säästa andmete sisestaja tööaega ning minimeerida eksimisvõimalusi. NBA-s sideettevõtete vaheline info liikumine on üles ehitatud lihtsale XML sõnumite vahetamisel läbi e-postisüsteemi. 2. Ärianalüüsi eesmärk Projekti eesmärgiks on luua uus nägemus NBA äriloogikaast, mille alusel saaks välja töötada uue NBA tarkvara, mis tugineks innovaatlistele protsessidele. Ärianalüüsi eesmärk on välja töötada ettepanekud uue NBA tarkvara arendusprojekti lähteülesande koostamiseks. Ärianalüüsis määratletakse andmekogu kaasaegsele platvormile viimise sobivaimad võimalused mis pakuks klientidele kvaliteetseid ja kasutajasõbralikke teenuseid ning vähendaks andmekogu tõrkeid ja sellest tulenevat klientide ärikahju. Analüüs peaks välja pakkuma ka tehnilised lahedusvariandid numbriliikuvuse kiirendamiseks, mis arvestaks ka nende kehtivasse õigusruumi sobivust. Analüüsi käigus on vaja kaardistada olemasoleva tarkvara funktsionaalsus ja sideettevõtjatega infovahetuse täiendamise vajadused. Andmevahetuses NBA ja sideoperaatorite vahel analüüsitakse uute tehhnoloogiate kasutuselevõttu mis võimaldaks muuta telefoninumbrite broneerimise ja sideoperaatorite vahetamise protsessi oluliselt efektiivsemaks. Samuti on vaja kaardistada sideettevõtete valmisolekut X-tee kasutuselevõtuks numbri liikuvuse info vahetamisel ning luua operaatoritega andmevahetuse protsessi visuaal. Viimasel ajal on turule tulnud e-SIMid, mis ei vaja SIM kaardi füüsilist vahetamise operaatori vahetamisel. Ärianaüüsi üks ülesanne peaks olema anaüüsida, kas e-SIMi kasutuselevõtu puhul tekib vajadus muuta NBA nunbriliikuvuse andmete koosseisu ja kas NBA numbriliikuvuse protsessid vajavad täiendamist e-SIM-ide kasutuselevõtu tõttu. Analüüs peaks välja pakkuma ka ideid kuidas võiks olla korraldatud NBA välismaa kasutajate autentimine. Analüüsi käigus tuleb hinnata kuivõrd on võimalik viia numbriliikuvuse tehniline lahendus ning küberintsidentide tuvastamine ja järelevalve tegevused tehisintellekti tasemele st. et oleks tagatud täisautomaatsed protsessid ning ei oleks vajadust inimintelligentsi otsuste tegemisel. Analüüs peaks andma ka vastuse kuidas hinnata ja mõõta NBA protsesside töökindlust ja klientide rahulolu pakutavate teenustega. Analüüsis tuleb anda ajaline ja finantsiline hinnang vajalike arendustööde tellimiseks. 3. Ärianalüüsi läbiviimise kord ja saavutatavad tulemused. Ärianalüüsiga luuakse NBA toimimise uus ärimudel. Analüüsi käigus tuleb intervjueerida suuremate sideoperaatorite (Telias Eesti AS, Elisa Eesti AS, Tele2 Eesti AS) esindajaid ning teenust kasutavaid riigiameteid. Loodav ärianalüüs peab hõlmama vähemalt järgnevat infot: 1. ülevaadet praegusest NBA äriloogikast ja tehnilisest lahendusest; 2. ülevaade intervjuude käigus laekunud probleemide kirjeldustest ja ettepanekutest; 3. ettepanekud, kuidas organiseerida andmevahetus NBA ja sideettevõtete vahel, kas on mõttekas kasutusele võtta X-tee; 4. nägemus, kuidas võiks välja näha uue NBA äriloogika ja tarkvaraline ülesehitus; 5. millistele kasutajasõbralikkusele kaasa aitavatele nõuetele tuleks eriti tähelepanu pöörata; 6. operaatoritega andmevahetuse protsessi visuaal; 7. uue NBA tarkvara loomise ajaline hinnang töötundides. Ärianalüüsi koostamise protsess peab sisaldama minimaalselt järgnevaid etappe: 1. etapp – tutvumine olemasoleva dokumentatsiooni ja praeguse NBA ärimudeliga; 2. etapp – intervjuud TTJA ametnike ja sideoperaatorite esindajatega; 3. etapp – esialgse analüüsi dokumendi koostamine ja Tellijale presenteerimine; 4. etapp – esialgse analüüsi dokumendi kohta tagasiside kogumine ja dokumendi täiendamine; 5. etapp – lõpliku analüüsi dokumendi koostamine. Hankedokumendi lisa 2 LEPINGU PROJEKT Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, registrikood 70003158, asukoht Suur-Ameerika 1, Tallinn 10122 mida esindab põhimääruse alusel kantsler Ando Leppiman, Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet, registrikood 70003218, asukoht Endla 10a, Tallinn 10122, mida esindab volikirja alusel Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, (edaspidi ühiselt nimetatud Tellija), ja xxx, registrikood xxx, asukoht xxx, mida esindab põhikirja alusel juhatuse liige xxx (edaspidi Täitja), keda edaspidi nimetatakse üheskoos ka pooled ja eraldi pool, sõlmivad käesoleva teenuse osutamise lepingu (edaspidi leping) alljärgnevas: 1. Lepingu ese ja tähtaeg 1.1. Lepingu esemeks on numbri broneerimise andmekogu ärianalüüsi teostamine (edaspidi töö), mida Täitja kohustub tegema vastavalt lepingus ja lepingu lisades sätestatud tingimustele. 1.2. Täitja teostab punktis 1.1. nimetatud töö hiljemalt viie kuu jooksul arvates lepingu sõlmimist. 2. Üldsätted 2.1. Leping sõlmitakse Tellija korraldatud riigihanke „Numbri broneerimise andmekogu ärianalüüs“, viitenumber xxx, tulemusena ning vastavuses hanke alusdokumentides sätestatud tingimustele ning Täitja edukaks tunnistatud pakkumusele. 2.2. Lepingu eesmärk on poolte suhete, õiguste, kohustuste ning vastutuse reguleerimine Täitja töö teostamisel. 2.3. Pooled juhinduvad lepingu täitmisel ja omavaheliste suhete reguleerimisel lepingust ja selle lisadest, kuid lepinguga reguleerimata küsimustes ka Eesti Vabariigis kehtivatest õigusaktidest, eeskirjadest, standarditest ning hea usu põhimõttest. 2.4. Poolte esindajad kinnitavad, et neil on kõik õigused ja piisavad volitused sõlmida leping esindatava nimel kooskõlas õigusaktidega ja nad ei tea ühtegi takistust lepinguga võetud ja selles sätestatud kohustuste täitmiseks. 2.5. Mõisted „Tellija“ ja „Täitja“ hõlmavad kõiki vastavalt Tellijaga või Täitjaga töö- ja teenistussuhtes olevaid isikuid, aga samuti kõiki teisi isikuid, keda Tellija või Täitja on teise poole nõusolekul lepingu täitmisse kaasanud. 2.6. Täitja esindaja kinnitab, et tal on tehniline kompetentsus ja võimalused lepingu professionaalseks ja nõuetekohaseks täitmiseks. 2.7. Lepingu dokumendid koosnevad käesolevast lepingust, lepingu lisadest ning lepingu võimalikest muudatustest, milles lepitakse kokku pärast lepingu allkirjastamist. 2.8 Täitja loovutab Tellijale kõik tööga seonduvad autoriõiguse varalised õigused alates töö vastuvõtmisest. Täitjal ei ole õigust anda Tellijale loovutatud õigustega samasuguseid õigusi kolmandale isikule. 2.9 Täitja kinnitab, et tal on õigus Tellijale neid üle anda, ning juhul, kui kolmas isik esitab Tellijale seoses nende õigustega mingeid nõudmisi, hüvitab Täitja Tellijale kõik sellistest nõudmistest tulenevad kahjud ja kulud. 2.10 Tellijal on õigus kasutada analüüsi (teost) ja muid töö tulemusi igal viisil, sh avaldada, levitada, reprodutseerida, esitada, muuta või täiendada ilma territoriaalsete piiranguteta, ka üldkasutatavas arvutivõrgus. Samuti võib tellija kasutada teost viisil, mis toob kaasa või võib kaasa tuua teose või selle osade olulises mahus töötlemise. Teose või selle osade avalikustamisel, refereerimisel ja/või viitamisel kohustub tellija viitama Täitjale. 2.11 Analüüsi käigus välja töötatud originaalsed metoodikad ja uuringu käigus saadud, koostatud või kogutud anonüümseks muudetud andmed ja muu materjali (näiteks küsimustikud, joonised, juhendid, lisaandmed) annab Täitja Tellijale üle pärast töö valmimist ning need kuuluvad töö Tellijale. Täitja võib endale jätta materjalide ja andmete koopiad, kuid ilma tellija eelneva kirjaliku nõusolekuta ei tohi ta neid kasutada lepinguga mitteseotud eesmärkidel, v.a teadus- ja õppetöös. 2.3. Lepingu allakirjutamisel on lepingule lisatud: Lisa 1. Hanke alusdokumendid; Lisa 2. Täitja pakkumus; 3. Tellija õigused ja kohustused 3.1.Tellijal on õigus: 3.1.1. nõuda Täitjalt vastavalt lepingu tingimustele nõuetekohast ja tähtaegset töö teostamist ja selle üleandmist; 3.1.2. kontrollida töö teostamise käiku ja nõuda Täitjalt töö teostamise kohta informatsiooni; 3.1.3. pöörduda vajadusel kolmanda isiku poole sõltumatu eksperthinnangu saamiseks töö kvaliteedi kohta; 3.1.4. kasutada õiguskaitsevahendeid (sh öelda leping üles), samuti nõuda lepingus sätestatud juhtudel leppetrahvi, kui Täitja ei pea kinni lepingus, selle lisades või muudes lepingu juurde kuuluvates dokumentides sätestatud tähtaegadest, tingimustest, maksumusest, konfidentsiaalsuskohustusest, samuti kui Täitja ei täida või täidab mittevastavalt muid endale lepinguga võetud kohustusi. 3.2. Tellija on kohustatud: 3.2.1. looma Täitjale töö teostamiseks vajalikud tingimused, esitama töö teostamiseks vajalikud andmed ja informatsiooni või korraldama neile juurdepääsu; 3.2.2. Täitja esitatud töö üle vaatama ja vastu võtma, kui töö on teostatud nõuetekohaselt ja vastab lepingu Lisas 1 esitatud kirjeldusele ning Täitja pakkumusele; 3.2.3. töö lepingu tingimustele mittevastavuse korral teatama sellest Täitjale kirjalikult punktis 6.3 nimetatud tähtaja jooksul koos puuduse kõrvaldamiseks sätestatud tähtajaga; 3.2.4. maksma Täitjale töö eest tasu punktis 7 sätestatud tingimustel. 4. Täitja õigused ja kohustused 4.1. Täitjal on õigus: 4.1.1. nõuda Tellijalt töö teostamiseks vajalike tingimuste loomist ning andmete ja informatsiooni esitamist või neile juurdepääsu võimaldamist; 4.1.2. kasutada töö teostamisel oma töömeetodeid ja -vahendeid; 4.1.3. nõuda Tellijast sõltuvate takistuste kõrvaldamist töö teostamisel; 4.1.4. saada nõuetekohaselt teostatud ja Tellija vastuvõetud töö eest punktis 7 ettenähtud tasu. 4.2. Täitja on kohustatud: 4.2.1. teostama töö professionaalselt ja nõuetekohaselt vastavalt lepingu tingimustele ning Tellija esitatud lähteandmetele ja tööülesandele ning andma töö Tellijale või tema näidatud isikule üle lepingus sätestatud tähtajaks ja korras; 4.2.2. järgima töö teostamisel lepingus ja õigusaktides sätestatud nõudeid ning tagama lepingust tulenevate kohustuste täitmise kooskõlas heade kommetega; 4.2.3. lubama Tellijal kontrollida töö teostamise käiku ja esitama Tellija nõudmisel töö teostamise kohta informatsiooni; 4.2.4. teatama Tellijale viivitamata võimalikust viivitusest töö teostamisel, samuti teavitama muust asjaolust, mis võib mõjutada või takistada lepingus sätestatud kohustuste täitmist või õiguste realiseerimist; 4.2.5. töö lepingu tingimustele mittevastavuse korral kõrvaldama Tellija nõudmisel puuduse töös või esitama uue, lepingu tingimustele vastava töö Tellija sätestatud tähtaja jooksul; 4.2.6. säilitama kolmanda isiku ees täieliku konfidentsiaalsuse töö teostamise käigus teatavaks saanud andmete ja informatsiooni osas. 5. Konfidentsiaalsus 5.1. Pooled kohustuvad hoidma saladuses ning mitte edastama kolmandatele isikutele konfidentsiaalset teavet, mis on neile teatavaks saanud Lepingu kohustusi täites või juhuslikult, sealhulgas mitte edastama nimetatud teavet selleks õiguslikku alust mitteomavatele isikutele ning välistama juurdepääsu nimetatud teabele. 5.2. Täitja kohustub lepingut täitma piisava ja korraliku hoolsusega, et ära hoida kolmandate isikute andmete avalikuks saamine ning rakendama kõiki kohaseid õiguslikke võimalusi, et tööülesannet ootuspäraselt täita ja tegema mõistlikke jõupingutusi Lepingu täitmiseks, kahjude ennetamiseks ja ärahoidmiseks. 5.3. Pooled lähtuvad piisava ja korraliku hoolsuse puhul selliste oskuste ja teadmiste tasemest, mille kasutamist Lepingu täitmisel on mõistlik eeldada ja mis on vastavuses avalike huvide, hea tava ja hea usu põhimõttega. 5.4. Konfidentsiaalsuskohustus kehtib ka peale Lepingu lõppemist või lõpetamist. 5.5. Iga punktides 5.1 ja 5.2 sätestatud konfidentsiaalsustingimuste rikkumise korral on Tellijal õigus nõuda Lepingu rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist täies ulatuses või kahju hüvitamise nõude asemel nõuda leppetrahvi tasumist 5000 eurot iga rikkumise toimumise eest. 6. Töö üleandmine ja vastuvõtmine 6.1. Punktis 1.2 sätestatud tähtajaks esitab Täitja Tellijale teostatud töö koos allkirjastatud üleandmise-vastuvõtmise aktiga (edaspidi akt). 6.2. Tellija vaatab töö üle ja tagastab allkirjastatud akti Täitjale seitsme päeva jooksul arvates töö üleandmisest. 6.3. Töö lepingu tingimustele mittevastavuse korral osutab Tellija konkreetsele puudusele töös ja määrab mõistliku tähtaja selle kõrvaldamiseks või uue, lepingu tingimustele vastava töö esitamiseks seitsme päeva jooksul arvates töö üleandmisest. 7. Tasu suurus, väljamaksmise tähtaeg ja kord 7.1. Tellija tasub Täitjale lepingus sätestatud töö teostamise eest tasu summas xxx eurot käibemaksuta, millele lisandub käibemaks. Tasu autoriõiguse varaliste õiguste loovutamise ja isiklike õiguste kasutusõiguse eest sisaldub käesolevas punktis nimetatud tasus. 7.2 Tellija tasub töö eest pärast selle vastuvõtmist hiljemalt 21 päeva jooksul Täitja esitatud arve alusel. 7.3 Täitja esitab arve masintöödeldaval kujul vastavalt kehtivale e-arve juhendile (https://www.riigiteataja.ee/akt/123042019008). Arvele märgitakse Tellija dokumendiregistris registreeritud lepingu number ja lepingus nimetatud Tellija volitatud esindaja. 8. Vastutus 8.1. Lepingut rikkunud pool on kohustatud tekkinud kahju teisele poolele hüvitama. 8.2. Täitja vastutab lepingu rikkumise eest, kui töö ei vasta lepingus kokkulepitud nõuetele. 8.3. Juhul, kui Täitja ei esita tähtajaks tellitud tööd Tellijast mitteolenevatel põhjustel, on Tellijal õigus nõuda Täitjalt leppetrahvi 0,5% üle andmata või teostamata töö maksumusest päevas iga viivitatud päeva eest. 8.4. Juhul, kui Täitja rikub muid lepingust tulenevaid kohustusi, on Tellijal õigus esitada nõue rikkumise kõrvaldamiseks, andes Täitjale rikkumise kõrvaldamiseks seitse päeva. Kui Täitja ei täida nõuet selleks antud tähtaja jooksul, on Tellijal õigus nõuda Täitjalt leppetrahvi 500 eurot iga rikkumise toimumise eest. 8.5. Leppetrahvi nõudmine ei välista Tellija õigust kasutada Täitja suhtes teisi seadusega ettenähtud õiguskaitsevahendeid. Lisaks leppetrahvi tasumisele on Tellijal õigus nõuda Täitjalt lepingu täitmist ja/või kahju hüvitamist osas, mida leppetrahv ei katnud. 8.6.Tellijal on õigus leppetrahvi summa tasaarvestada Täitjale maksmisele kuuluva tasuga. 8.7. Juhul, kui töö mittevastavuse korral ei kõrvalda Täitja puudust või ei esita uut, nõuetekohaselt teostatud tööd punkti 6.3 kohaselt Tellija nimetatud tähtajaks, on Tellijal õigus nõuda punktis 8.3 nimetatud leppetrahvi ning lisaks leppetrahvi nõudele lepingust taganeda või leping üles öelda ja nõuda tekitatud kahju hüvitamist osas, mida leppetrahv ei katnud. 8.8. Tellija kohustub nõuetekohaselt teostatud ja vastuvõetud töö eest arve mitteõigeaegse tasumise korral maksma Täitjale viivist 0,05% õigeaegselt tasumata summalt iga tasumisega viivitatud päeva eest. 8.9. Lepingus sätestatud viiviste ja leppetrahvide tasumine ei vabasta pooli muude õigusaktidest ja lepingust tulenevate kohustuste täitmisest. 9. Vääramatu jõud (Force Majeure) 9.1. Pooled vastutavad kohustuste rikkumise eest, välja arvatud juhul, kui rikkumine on vabandatav. Kohustuse rikkumine on vabandatav, kui selle on põhjustanud prognoosimatu või poole tegevusest olenematu asjaolu (vääramatu jõud). Vääramatu jõud on asjaolu, mida pool ei saanud mõjutada ja mõistlikkuse põhimõttest lähtudes ei saanud temalt oodata, et ta lepingu sõlmimise ajal selle asjaoluga arvestaks, seda väldiks, takistava asjaolu või selle tagajärje ületaks. 9.2. Vääramatu jõu esinemise korral muutuvad lepingus nimetatud tähtajad perioodi võrra, mille jooksul vääramatu jõu tegurid lepingu täitmist takistavad. 9.3. Pool, kes rikub kohustust vääramatu jõu asjaolude tõttu, peab vääramatu jõu asjaoludest ja nende mõjust teisele poolele teatama viivitamata pärast seda, kui pool sai teada või pidi teada saama vääramatu jõu asjaoludest. Poolel on kohustus võtta tarvitusele kõik abinõud vääramatu jõu asjaolude ning nende tagajärjel tekitatava kahju vältimiseks või mõju vähendamiseks. Pool on kohustatud jätkama oma lepinguliste kohustuste täitmist niipea, kui vääramatu jõu asjaolud on kõrvaldatud. 10. Teabe vahetamine 10.1. Pooled kohustuvad teist poolt teavitama kõikidest asjaoludest, mis võivad mõjutada või takistada lepingus sätestatud kohustuste täitmist või õiguste realiseerimist. 10.2.Teade loetakse teisele poolele kättetoimetatuks, kui: 10.2.1. teade on edastatud teisele poolele elektronposti teel digitaalselt allkirjastatuna (teate edastamise päeval). 10.3. Punktis 10.2 nimetatud viisil peavad olema edastatud eelkõige poolte lepingu lõpetamise avaldused, samuti poole nõue teisele poolele, mis esitatakse tulenevalt lepingu rikkumisest. 10.4. Informatiivset teadet võib anda ka telefoni ja e-kirja teel. 10.5. Kõigist muudatustest lepingus nimetatud andmetes teatatakse teisele poolele kahe tööpäeva jooksul muudatuste tegemisest arvates. 11. Lepingu jõustumine, muutmine ja lõpetamine 11.1. Leping jõustub pärast lepingu ja selle lisade allkirjastamist mõlema poole poolt ja kehtib kuni poolte võetud kohustuste nõuetekohase täitmiseni või ennetähtaegse lõpetamiseni. 11.2. Pooltel on õigus lepingu muutmises kokku leppida üksnes kooskõlas riigihangete seadusega. 11.3. Pooltel on õigus ennetähtaegselt lepingust taganeda või leping üles öelda juhul, kui teine pool rikub oluliselt lepingust tulenevaid kohustusi. Lepingu võib etteteatamistähtajata üles öelda olulise lepingurikkumise puhul, mh juhul, kui lepingu tingimustele mittevastava töö esitamise korral ei ole töö puudust kõrvaldatud punkti 6.3 kohaselt nimetatud tähtaja jooksul. 12. Vaidluste lahendamine 12.1. Kõik lepingu täitmisest, muutmisest, lõpetamisest või vastutuse kohaldamisest tulenevad vaidlusküsimused lahendatakse läbirääkimiste teel. 12.2. Kui läbirääkimistega kokkulepet ei saavutata, lahendatakse vaidlus Eesti Vabariigi õigusaktidega sätestatud korras Tellija asukohajärgses kohtus. Lepingu sisu puhul kohaldatakse Eesti Vabariigis kehtivaid õigusakte. 12.3. Lepingu tõlgendamisel lähtutakse poolte ühisest tegelikust tahtest, isegi kui see erineb sõnade tavapärasest tähendusest. Kui poolte ühist tegelikku tahet ei õnnestu kindlaks teha, tuleb lepingut tõlgendada nii, nagu teise poolega sarnane mõistlik isik pidi lepingut samade asjaolude esinemise korral mõistma. 12.4. Lepingu tingimust tuleb tõlgendada koos lepingu teiste tingimustega, andes igaühele neist tähenduse, mis lähtub lepingu kui terviku tähendusest. 13. Muud sätted 13.1. Kumbki pool ei tohi käesolevast lepingust tulenevaid õigusi ja kohustusi kolmandale isikule üle anda ilma teise poole eelneva kirjaliku nõusolekuta. 13.2. Lepinguga seonduva konfidentsiaalse informatsiooni avaldamine kolmandale isikule on lubatud vaid teise poole eelneval kirjalikul nõusolekul. 13.3. Täitja on teadlik, et leping on avalik. 13.4. Leping on allkirjastatud digitaalselt. 14. Poolte volitatud esindajad 14.1. Tellija volitatud esindaja lepingu tingimuste täitmisel, täitmise kontrollimisel ja töö vastuvõtmisel on Verner Eiber, telefon +372 6256496, e-post [email protected]. 14.2. Täitja volitatud esindaja lepingu tingimuste täitmisel ja täitmise kontrollimisel on xxx, telefon xxx, e-post xxx. 14.3. Tellija volitatud esindajal on õigus esindada Tellijat kõikides lepinguga seotud küsimustes, välja arvatud lepingu muutmine, tähtajalise lepingu ühepoolne lõpetamine ning leppetrahvi, viivise ja/või kahjude hüvitamise nõude esitamine. 14.4. Juhul, kui Tellija või Täitja asendab oma esindaja teisega, teatab ta sellest teisele poolele vastavalt punktis 10 sätestatule. /digitaalselt allkirjastatud/ /digitaalselt allkirjastatud/ Tellija: Täitja: Majandus- ja Kommunikatsiooni- xxx ministeerium Ando Leppiman xxx kantsler juhatuse liige Käskkirja Lisa 2 Lihthanke alusdokument „Hankedokument“ Lihthange – „Numbri broneerimise andmekogu ärianalüüs“. 1. Hankelepingu eseme kirjeldus: Ostetakse teenust numbri broneerimise andmekogu ärianalüüsi teostamiseks. Tellitava teenuse täpsem kirjeldus on toodud lähteülesandes (Lisa 1). 2. Hankijateks on Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium (registrikood 70003158), asukoht Suur-Ameerika 1, Tallinn 10122 ja Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet (registrikood 70003218), asukoht Endla tn 10a, Tallinn 10122. 3. Hanke korraldajaks on: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium,.; 4. Hanke eeldatav maksumus ilma käibemaksuta jääb alla 60000 euro. 5. Hankeleping rahastatakse osaliselt struktuuritoetuste vahenditest. 6. Hange viiakse läbi riigihangete registris. 7. Hanke eest vastutav isik: Verner Eiber (6256 496, [email protected]), infotehnoloogia osakonna infosüsteemide arendustalituse juhataja. 8. Hanketingimused, nõuded pakkumusele ja pakkumuse esitamine. 8.1. Pakkuja peab tagama teenuse osutamiseks minimaalselt järgmise meeskonna analüüsitööde teostamiseks: 8.1.1. Analüütik. Vähemalt üks 5-aastase töökogemusega analüütik, kes on osalenud viimase 3 aasta jooksul vähemalt 2 infosüsteemide teenuste analüüsi projektis; 8.1.2. Kasutuskogemuse disainer. Vähemalt üks 3-aastase töökogemusega kasutuskogemuse disainer, kes on osalenud viimase 2 aasta jooksul vähemalt ühes infosüsteemide teenuste kasutuskogemuse projektis. 9. Pakkuja esitab kirjaliku kinnituse, et ta suudab tagada esitatud nõuetele vastavate spetsialistide kaasamise kogu hankelepingu perioodi vältel koos spetsialistide CV-dega. Pakkujal on õigus vahetada punktis 8.1 nõutud meeskonnaliikmetena esitatud isikuid ainult Hankija eelneval nõusolekul ning tingimusel, et meeskonnaliige asendatakse vähemalt samaväärse kompetentsiga liikmega. 9.1. Pakkumuse koosseisus tuleb esitada ülevaade analüüsi metoodikast ja projektiplaan. Kui analüüsi metoodikat ja projektiplaani ei esitata, siis pakkumust vastavaks ei tunnistata ja hankija lükkab pakkumuse tagasi. 9.2. Pakkumus tuleb esitada koos hankepassiga. 9.3. Pakkumuste esitamise aeg on märgitud riigihangete registris hanke üldandmetesse. 9.4. Pakkumuse esitamisega kinnitab Pakkuja täielikku nõustumist kõigi riigihanke, sh hankelepingu tingimustega. Pakkuja ei saa lisada omapoolseid tingimusi hanke alusdokumentidele. 10. Erinevuste korral hanketeates ja teistes riigihanke alusdokumentides esitatud teabe vahel tuleb lähtuda hanketeates esitatust. 11. Pakkumus peab olema jõus vähemalt 90 (üheksakümmend) päeva pakkumuste esitamise tähtpäevast arvates. 12. Variantpakkumuste esitamine ei ole lubatud. 13. Hindamiskriteeriumid ja pakkumuse hindamine 13.1. Hankeleping sõlmitakse majanduslikult kõige soodsama pakkumuse esitanud Pakkujaga vastavalt pakkumuste hindamise korrale. Kõikide vastavaks tunnistatud pakkumuste võrdlemisel ja hindamisel kasutatakse majanduslikult kõige soodsama pakkumuse kindlaksmääramisel väärtuspunktide süsteemi (Merit Point System). 13.2. Pakkumuse maksumus – 70 väärtuspunkti. Pakkumuse maksumuse väärtuspunktide määramisel saab maksimaalsed väärtuspunktid kõige odavam pakkumus. Teised saavad 70-st võimalikust punktist sama suhtarvu võrra vähem punkte, mille võrra nende pakkumus on kõige odavamast pakkumusest kallim. Väärtuspunktid arvutatakse: “väärtuspunktid” = “kõige odavam pakkumuse maksumus” / “hinnatava pakkumuse maksumus” ×70 Pakkumuse maksumus tuleb esitada riigihangete registri vormil. 13.3. Analüüsi metoodika ja projektiplaani hinnang – 30 väärtuspunkti. Hinnatakse Pakkuja esitatud analüüsi metoodikat ja projektiplaani. Komisjon hindab kuivõrd asjakohane on pakutud metoodika ning projektiplaanis esitatud tegevused ning kuivõrd on tegevused seotud lähteülesande (Lisa 1) nõuetega. Väärtuspunkte andmise kirjeldus: - 20 - 30 väärtuspunkti saab analüüsi metoodika ja projektiplaan, millest nähtub selgelt, kuidas lähteülesandes kirjeldatud hankija nõuded ning ootused tulemustele ja hanke eesmärk plaanitakse realiseerida. Kõik lähteülesandes toodud nõuded ja aspektid on kaetud ning kõik vajalikud tegevused on välja toodud. Tegevuste puhul on välja toodud seosed lähteülesande nõuetega ja tegevused on kommenteeritud; - 10-20 väärtuspunkti saab analüüsi metoodika ja projektiplaan, millest nähtub, kuidas lähteülesandes kirjeldatud hankija nõuded ning ootused tulemustele ja hanke eesmärk plaanitakse realiseerida, aga kirjelduse detailsuses esineb väheolulisi puudujääke. Lähteülesandes toodud nõuded ja aspektid on kaetud ning vajalikud tegevused on üldjoontes välja toodud. Vajalikud tegevused on osaliselt kommenteeritud ja ei ole otseselt seotud lähteülesande nõuetega; - 0-9 väärtuspunkti saab analüüsi metoodika ja projektiplaan, millest üldjoontes on võimalik aru saada, kuidas lähteülesandes kirjeldatud hankija nõuded ning ootused tulemustele ja hanke eesmärk plaanitakse realiseerida. Lähteülesandes toodud nõuded ja aspektid on osaliselt kaetud ning vajalikud tegevused on üldjoontes välja toodud. Välja toodud vajalikud tegevused on üldised, kommenteerimata ja ei ole seotud lähteülesande nõuetega. Väärtuspunkte saab anda vahemikus 0 kuni 30 väärtuspunkti, ühepunktilise intervalliga. 13.4. Hankekomisjoni liikmete poolt hindamiskriteeriumile“ Analüüsi metoodika ja projektiplaani hinnang“ antud punktid liidetakse ja arvutatakse seejärel aritmeetiline keskmine. Erinevate hindamiskriteeriumite alusel saadud punktid liidetakse kokku ja saadakse pakkumust iseloomustav väärtuspunktide summa. Edukaks pakkumuseks tunnistatakse pakkumus, mille väärtuspunktide summa on suurim. 13.5. Võrdsete väärtuspunkide puhul eelistatakse Pakkujat, kes on esitanud madalama maksumusega pakkumuse (punkt 13.2). Kui ka see osutub võrdseks, valitakse edukas pakkuja liisu heitmise teel. 14. Hanke käigus teostatava ärianalüüsi lõppdokument ja muud töötulemid (lähteülesande p 5.2) peavad olema tellijale üle antud hiljemalt viie kuu jooksul peale hankelepingu sõlmimist. 15. Digitaalselt allkirjastatud hankepass tuleb esitada koos pakkumusega. Pakkumus peab sisaldama järgmisi andmeid ja dokumente: - analüüsi metoodika; - projektiplaan; - kinnitus meeskonnaliikmete kaasamise kohta koos nende ees- ja perekonnanimega ja koos meeskonnaliikmete CV-dega. 16. Pakkumuse maksumus tuleb esitada riigihangete registri vormil. 17. Hankedokumendi lisad: Lisa 1 – Lähteülesanne; Lisa 2 - Lepingu projekt Käskkirja lisa 1 Riigihanke „Numbri broneerimise andmekogu ärianalüüs“ alusdokument Pakkujate hankemenetluselt kõrvaldamise alused, kvalifitseerimistingimused ja kvalifikatsiooni tõendamise nõuded 1. Hankemenetluselt kõrvaldamise alused 1.1. Hankija ei sõlmi hankelepingut ja kõrvaldab hankemenetlusest pakkuja, kellel esineb RHS § 95 lõikes 1 nimetatud kõrvaldamise alus. 2. Pakkuja kvalifitseerimise tingimused ja kvalifikatsiooni tõendamise nõuded 2.1. Majanduslik ja finantsseis 2.1.1. Pakkuja netokäive peab hankelepingu esemele vastavas osas riigihanke algamise ajaks (hanketeate avaldamine registris) lõppenud majandusaastatel 2019 ja 2020 olema vähemalt 80 000 eurot iga majandusaasta kohta. Pakkujal tuleb esitada vastavad andmed ja kinnitus hankepassis. Hankija kontrollib netokäibe nõude täitmist äriregistris olevate avalike andmete põhjal juhul, kui pakkuja on registreeritud Eestis. 2.2. Tehniline ja kutsealane pädevus Pakkuja peab olema riigihanke algamisele eelneva 36 kuu jooksul nõuetekohaselt täitnud ja lepinguga ettenähtud tähtajal üle andnud ning tellija poolt peab olema vastu võetud vähemalt üks infosüsteemide arendamise ja kasutusmugavuse hindamisega seotud ärianalüüs. Täidetuks loetakse leping, mille täitmise tähtaeg on saabunud ning mille kohaselt teostatud tööd on tellijale üle antud ja tellija poolt vastu võetud. Pakkuja esitab hankepassis teabe eelnimetatud lepingu(te) maksumuse, kuupäevade, töö nimetuse või sisu ja teiste lepingupoolte kohta, samuti riigihanke viitenumbri juhul, kui on tegemist täidetud riigihanke lepinguga. 3 Hankepass 3.1 Hankija nõuab pakkuja ajakohastatud kinnitusi sisalduva hankepassi esitamist esialgse tõendina pakkuja suhtes kõrvaldamise aluste puudumise ja tema kvalifitseerimise tingimustele vastamise kohta. 3.2 Hankepass peab sisaldama pakkuja kinnitust, et ta ei vasta ühelegi RHS § 95 lõikes 1 nimetatud tingimusele. 3.3 Hankepass peab sisaldama pakkuja kinnitust, et ta vastab kõikidele hanketeates pakkuja kvalifitseerimiseks esitatud nõuetele. 3.4 Hankepass peab sisaldama märget selle kohta, milline ametiasutus või kolmas isik väljastab vajaduse korral pakkuja kinnitustele vastavad andmed või dokumendid. Hankepassi allkirjastamisega pakkuja kinnitab, et tal on võimalik vajaduse korral viivitamata need dokumendid Hankijale esitada. 3.5 Hankepass peab sisaldama märget selle kohta, kas pakkuja kinnitustele vastavad andmed või dokumendid on Hankijale elektroonilises andmekogus olevate avalike andmete põhjal oluliste kulutusteta kättesaadavad koos vastava veebilehe aadressi, identifitseerimisandmete ja vajaduse korral pakkuja kinnitusega, et ta on nõus andmete väljastamisega 3.6 Pakkuja esitab kõrvaldamise aluste puudumise ja kvalifitseerimise tingimustele vastavuse esialgse tõendina hankepassi Euroopa Komisjoni kehtestatud standardvormil.
Allikas: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel