dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium
Sissetulev kiriAvalik

Riigi huvi väljaselgitamine Uikala lubjakivikarjääri keskkonnaloa taotluse menetluses

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium · 26. august 2021
Viit
17-1/21-0083/5043-1
Registreeritud
26. august 2021
Dokumendi liik
Sissetulev kiri
Adressaat
Keskkonnaamet
Saabumis/saatmisviis
e-post
Funktsioon
17 Energeetikaalase tegevuse korraldamine
Sari
17-1 Energeetika arengukavade, strateegiate ning programmidega seotud kirjavahetus (Arhiiviväärtuslik)
Toimik
17-1/21-0083
Vastutaja
Margus Raha (Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, Kantsleri valdkond, Energeetika ja maavarade valdkond, Maavarade osakond)
Lahendamise tähtaeg
27. september 2021

Failid

  • 📎DM-115434-16.pdf.bdoc17618 KB

Sisu (failidest)

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium [email protected] 26.08.2021 nr DM-115434-16 Riigi huvi väljaselgitamine Uikala lubjakivikarjääri keskkonnaloa taotluse menetluses EMG Karjäärid OÜ (registrikood 14273374, aadress Vana-Narva mnt 11b, Kiiu alevik, Kuusalu vald, 74604 Harju maakond) esitas Keskkonnaametile Uikala lubjakivikarjääri maavara kaevandamise keskkonnaloa (edaspidi keskkonnaluba) taotluse (registreeritud keskkonnaotsuste infosüsteemis KOTKAS 12.04.2021 numbriga DM-115434-1, korrigeeritud taotlus 04.06.2021 numbriga DM-115434-3). Taotletav Uikala lubjakivikarjääri mäeeraldis asub Ida-Viru maakonnas Toila vallas Uikala külas riigile kuuluvatel katastriüksustel Kohtla metskond 34 (katastritunnus: 80201:001:0340) ja Kohtla metskond 131 (katastritunnus: 80201:001:0585). Mõlema katastriüksuse riigivara valitseja on Keskkonnaministeerium ja volitatud asutus Riigimetsa Majandamise Keskus. Taotluse kohaselt on taotletava mäeeraldisega seotud madalamargilise ehituslubjakivi aktiivse tarbevaru kogus 301 tuh m3 ning kõrgemargilise ehituslubjakivi aktiivse tarbevaru kogus 299 tuh m3. Taotletava mäeeraldise pindala on 7,07 ha ning mäeeraldise teenindusmaa pindala 11,17 ha. Maavara kaevandamise keskmiseks aastamääraks taotletakse 21 tuh m3. Maavara plaanitakse kasutada ehituseks ja teede-ehituseks ning ehitusmaterjali toormeks. Keskkonnaloa kehtivusajaks taotletakse 30 aastat. Kaevandatud maa korrastatakse tehisveekoguks. Taotletava Uikala lubjakivikarjääri teeninduspiirkonda (50 km) jääb päringu tegemise hetkel (26.08.2021) neli ehituslubjakivi varuga karjääri. Nende karjääride madala- ja kõrgemargilise ehituslubjakivi kaevandatav jääkvaru seisuga 26.08.2021 on ligikaudu 1997 tuh m3. Seisuga 26.08.2021 on madala- ja kõrgemargilise ehituslubjakivi varustuskindlus tagatud ligikaudu 54 aastaks. EMG Karjäärid OÜ on keskkonnaloa taotluses (lisatud) selgitanud: "Taotletava mäeeraldise kasutamise eesmärgiks on ettevõttele sobiliku kvaliteediga ehituslubjakivi kaevandamine, millest on võimalik toota kõrge kvaliteediga lubjakivikillustikku (LA30, F2). Sellega soovib ettevõte laiendada oma tegevust antud regiooni ning pakkuda betoonitehastele ja piirkonna teede ehituseks ning korrashoiuks sobivat materjali. Ida-Virumaal on võimalik kasutada suurtes hulkades aherainest toodetud lubjakivikillustikku, kuid mille purunemis- ja külmakindluse näitajad on kehvad ning seda kõigis vajalikes kohtades ei ole Roheline 64 / 80010 Pärnu / Tel 662 5999 / Faks 680 7427 / e-post: [email protected] / www.keskkonnaamet.ee / Registrikood 70008658 võimalik kasutada. Seetõttu lisaks aherainekillustikule on regioonis vaja ka kvaliteetset lubjakivikillustikku, mida tuuakse täna kaugemalt (nt AS Betoonimeister Jõhvi andmetel toovad nad täna vajaliku külmakindlusega kivi Kunda lähedalt Aru-Lõuna lubjakivikarjäärist, mis jääb nende tehasest enam kui 70 km kaugusele). Taotletav mäeeraldis jääb Jõhvi betoonitehastest vähem kui 10 km kaugusele, mistõttu vajaliku materjali veokaugus väheneks enam kui 60 km võrra. Umbes 18 km kaugusel Jõhvist lõunasse lõpeb ala, kus on täna tagatud kvaliteetse killustiku varustuskindlus, lähimad Jõgeva maakonnas asuvad lubjakivikarjäärid jääva sellest asukohast umbes 118 km kaugusele, mistõttu ligi 70 km suurusel alal täna varustuskindlus kvaliteetse killustikuga puudub ja sellesse regiooni transporditakse vajalik materjal kaugemalt. Narva linnas asuvad Kadastiku II ja Kadastiku III lubjakivikarjäärid. Kuna seal ei ole kõik vajalikud keskkonnanõuded täidetud, ei toimu seal ka kaevandamist. Seega täna puudub varustuskindlus ka alates piirist, mis jääb Jõhvist 20 km kaugusele itta. Karjääri avamine taotletud asukohas aitaks elavdada Ida-Virumaa majandust, kuna langeb oluliselt ehituseks vajaliku kvaliteetse lubjakivikillustiku sisendhind tänu transpordimaa vähenemisele." Keskkonnaamet palub riigi huvi väljaselgitamiseks Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi seisukohta Uikala lubjakivikarjääri keskkonnaloa taotlusele. Soovime teada, kas maavara kaevandamine taotletaval alal on riigi majandushuvides. Juhul kui selline huvi eksisteerib, palume seda põhjendada ja tuua välja seosed arengudokumentide, kavade või muude asjassepuutuvate dokumentidega. Palume prognoosida ka seda, millal ajaliselt vajadus taotletava ala maavara järele võiks tekkida ning kas selle vajaduse rahuldamiseks on vajalik avada Uikala lubjakivikarjäär. Palume esitada seisukoht hiljemalt kuupäeval 27.09.2021. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Martin Nurme juhataja maapõuebüroo Lisa: DM-115434-3. Keskkonnaloa esmataotlus T/KL-1008324 Teadmiseks: EMG Karjäärid OÜ Lilli Tamm 5699 2028 [email protected] 2(2) 1. Keskkonnaloa taotlus Taotleja andmed Ärinimi / Nimi EMG Karjäärid OÜ Kontaktisik Gaia Grossfeldt Tegevusvaldkond Tegevuse kirjeldus, iseloomustus, Keskkonnaluba taotletakse madala- ja kõrgemargilise ehituslubjakivi eesmärk ja põhjendus kaevandamiseks, kaevandamisluba taotletakse 30 aastaks. Taotletava mäeeraldise kasutamise eesmärgiks on ettevõttele sobiliku kvaliteediga ehituslubjakivi kaevandamine, millest on võimalik toota kõrge kvaliteediga lubjakivikillustikku (LA30, F2). Sellega soovib ettevõte laiendada oma tegevust regiooni ning pakkuda betoonitehastele ja piirkonna teede ehituseks ning korrashoiuks sobivat materjali. Maavara kaevandamiseks kasutatakse puur- lõhketöid, lõhatud kivim purustatakse niing sorteeritakse erinevatesse fraktsioonidesse ning turustatakse. Täpsem tegevuse kirjeldus ja põhjendatud on toodud seletuskirjas. Tegevusega kaasneda võivate Maavara kaevandamisega kaasneb alati rohkemal või vähemal määral mõju keskkonnahäiringute (lõhn, müra, ümbritsevale keskkonnale. Karbonaatkivimite kaevandamisel on põhilisteks vibratsioon, tolm jne) kirjeldus keskkonda mõjutavateks teguriteks müra, tolm, maastiku visuaalne muutumine, puur-lõhketöödest tingitud maavõnked ning mõju põhjaveerežiimile. Müra tekitavad karjääris töötavad mäetööde masinad: ekskavaatorid, kopplaadurid, kallurautod, puurmasin. Lisaks veel purustus- ja sorteerimissõlm ning puur-lõhketööd, mis oma olemuselt on lühiajalised. Müra suhtes kõige tundlikum objekt on lähim elamu, mis jääb 740 m kaugusele kirdesse. Mäetööde masinate müratase on vahemikus 80-90 dB. Karjäärimasinate üheaegsel töötamisel on müratase lähima elamu juures purustus- sorteerimissõlme puhul 52,6 dB, ekskavaatori töötamisel 42,6 dB ning kopplaaduri ja kalluri puhul 45,6 dB. Seega on masinate poolt tekitatav müratasemete erinevused järgnevad: purustus-sorteerimissõlme ja ekskavaatori erinevus on 10 dB, purustus-sorteerimissõlme ja kopplaaduri ning kalluri puhul on erinevus 7 dB. Ülalpool toodud graafiku järgi on lähima majapidamise juures kombineeritud müratase 52,6 + 0,45 + 0,8 + 0,8 = 54,65 dB ≈ 55 dB. Seega jääb müratase elamu juures seadusega lubatud päevasesse piirnormi. Lisaks ainult kauguse arvestamisega mõjub tegelikule müra levikule ka müratekitaja asukoht, milleks on lubjakivikarjääri puhul astangu alune. Astang töötab karjääris kui müraekraan ehk mürasummutaja. Samuti tuleb arvestada, et müraallikad ei asu karjääri lähimas punktis elamu suhtes. Lisaks eelnevale jääb ka elamu ja karjääri vahele mets, mis tõkestab müra levikut. Seega arvestades eelnevat langeb müratase lähima elamu juures veelgi. Täiendavalt rajatakse mäetööde avamise käigus karjääripiirile tõkkevall, mis täiendavalt töötab kui müratõkkevall, alandades müra levikut veelgi. Peamiseks tolmuallikaks lubjakivi kaevandamisel on karjäärisisesed- ja väljaveoteed, purustus-sorteerimissõlm ning kaevandatud materjali laadimisprotsess. Tolmu levik mäetööde juures on üldjuhul lokaalne, vajadusel on võimalik kasutada leevendusmeetmeid leviku tõkestamiseks. Karjäärisiseseid teid, väljaveoteid ja lao platse tuleb kuiva ilmaga niisutada. Karjääris plaanitakse kasutada mobiilset purustus-sorteerimissõlme, mille konveierid on kaetud ning tolmu praktiliselt ei teki. Suurim tolmukontsentratsiooni võib tekkida lõhketööde käigus, kuid see on hetkeline ning vähendamaks tolmu levikut ümbritsevatele aladele, tuleb teha lõhketöid tuulevaiksetel hetkedel. Tahkete osakeste summaarne heitkogus on kavandatava tegevuse juures 0,189 tonni aastas, mis on väiksem kui kehtestatud künniskogus (tabel 7.2). Arvutustes on arvestatud eriheiteks 0,0022 kg/t kohta. Samuti jäävad süsinikoksiidi, vääveldioksiidi ja lämmastikoksiidide kogused alla kehtestatud künniskoguste piirmäärasid. Puur-lõhketööde peamiseks negatiivseks mõjuks on vibratsioon, mis on lühiajaline ning püsivat mõju keskkonnale ei oma. Lööklaine mõju vähendamiseks kasutatakse sobiva pikkusega topist. Lõhketöid viib läbi vastavat litsentsi omav ettevõte, kes arvestab mäeeraldise geoloogiaga ja maapinna võngete suhtes tundlike objektide kaugusega tagades lõhketööde turvalisuse. Täpsemad arvutused ning keskkonnahäringute kirjeldus ja leevendusmeetmed on toodud taotluse seletuskirjas. Tegevuskoht Tegevuskoha nimetus Uikala lubjakivikarjäär Tegevuskoha aadress Kohtla metskond 34, Uikala küla, Toila vald, Ida-Viru maakond Territoriaalkood 8647 Katastritunnus 80201:001:0340 Objekti L-EST97 koordinaadid X: 6592433, Y: 694812 Käitise territoorium Ruumikuju: 1 lahustükk. Loa taotletav kehtivusaeg Tähtajaline Kehtivus aastates 30 aastat Alates Kuni 5. Eriosa - Maapõu 5.1. Maavara kaevandamine Maardlad Maardla ja mäeeraldis Jrk nr 1. Mäeeraldise liik uus mäeeraldis Registrikaardi nr 987 Maardla nimetus Uikala Maardla osa nimetus Maardla põhimaavara lubjakivi Mäeeraldise nimetus Uikala lubjakivikarjäär Mäeeraldisel on teenindusmaa Jah Mäeeraldise ruumikuju Ruumikuju: 1 lahustükk. Teenindusmaa ruumikuju Ruumikuju: 1 lahustükk. Mäeeraldise pindala (ha) 7.07 Käitise ehk mäeeraldise teenindusmaa pindala 11.17 (ha) Kaevandatava katendi kogus (tuh m³) 71 Kaevandatava mulla kogus (tuh m³) 28 Kaevandatud maavara kasutamise otstarve lubjakivikillustik ehituseks ja teedeehituseks ning ehitusmaterjali toormeks Minimaalne tootmismaht aastas Keskmine tootmismaht aastas 21 Plokid 4/7 Nimetus Kasutusala Liik Varu Kogus Ühik Kuupäev 1 plokk 0807 - madalamargiline ehituslubjakivi aT - aktiivne tarbevaru 301 tuh m³ 01.04.2021 2 plokk 0805 - kõrgemargiline ehituslubjakivi aT - aktiivne tarbevaru 299 tuh m³ 01.04.2021 Tegevusala andmed Jrk nr Kasutusala Maksimaalne aastane tootmismaht Kaevandatav varu Kogus Ühik Kogus Ühik 1. 0807 - madalamargiline ehituslubjakivi 301 tuh m³ 2. 0805 - kõrgemargiline ehituslubjakivi 299 tuh m³ Geoloogilised uuringud Jrk nr 1. Geoloogilise uuringu loa omaja EMG Arendus OÜ Geoloogilise uuringu loa registreerimise number L.MU/333810 Geoloogilise uuringu loa kehtivuse aeg 23.10.2021 Geoloogilise uuringu aruande nimetus Ida-Viru maakonna Uikala uuringuruumi geoloogilise uuringu aruanne (varu seisuga 01.02.2021) Geoloogiafondi number 9459 Maavaravaru arvele võtmise otsuse number 1-17/21/649 Maavaravaru arvele võtmise otsuse kuupäev 10.03.2021 5.2. Graafilised lisad ja lisadokumendid Graafilised lisad Keskkonnaloa mäeeraldise plaan Lisa 1: Maeeraldise_plaan.asice Keskkonnaloa geoloogilised läbilõiked Lisa 2: Geoloogilised_labiloiked.asice 5/7 Keskkonnaloa korrastatud maa plaan Lisa 3: Korrastatud_ala_plaan.asice Lisadokumendid Taotluse juurde käiv seletuskiri Lisa 4: Seletuskiri_Uikala.asice Maavara arvele võtmise dokumendi ärakiri Lisa 5: Maa_ameti_arakiri.pdf Üldgeoloogilise uurimistöö aruanne või Lisa 6: Uikala_uuringuruumi_GU_aruanne.asice geoloogilise uuringu aruanne Kaevandamisjäätmekava Lisa 7: Kaevandamisjaatmekava_Uikala.asice GIS ja CAD failid Lisa 8: Maapinna_samakorgusjooned.dgn Lisa 9: Maeeraldise_lamami_samakorgusjooned.dgn Lisa 10: Ploki_1_aT_lamami_samakorgusjooned.dgn Lisa 11: Uikala_ME_piir.dgn Lisa 12: Uikala_TM_piir.dgn 6. Teave keskkonnamõju hindamise eelhinnangu andmiseks Tegevuse täpsustus, füüsilised näitajad ning Info taotluse seletuskirjas. asjakohasel juhul lammutustööde kirjeldus Tegevuse asukoha ja eeldatava mõjuala Info taotluse seletuskirjas. kirjeldus Tegevusega oluliselt mõjutatavate Info taotluse seletuskirjas. keskkonnaelementide kirjeldus Teave kavandatava tegevusega eeldatavalt Info taotluse seletuskirjas. kaasneva olulise keskkonnamõju kohta Kavandatava tegevuse erisused ja meetmed Info taotluse seletuskirjas. 7. Taotluse lisad 6/7 7. Taotluse lisad Nimetus Manus Põllumajandusameti kooskõlastus Lisa 13: teenus_2105525.bdoc RMK Ida-Viru metsaülema e-kiri Lisa 14: RMK_kiri_Asunduse_tee_osas.pdf 7/7 ASENDIPLAAN 1 : 50 000 Kaardilehe nr 6444 N W E S Uikala lubjakivikarjr 7 48.76 I V 49.07 49. 0 48.99 6 48.70 7 48.98 48.79 48.79 ’ 48.56 I 0,8 48.79 7,8 695 200 Pa-7 6 .0 48.88 48,62 43 48.51 48.51 40,02 48.50 0,8 Pa-6 7,1 6 591 400 48,52 48.81 48.69 40,62 Uikala lubjakivikarjri meeraldise 48. 49. 48. Kohtla metskond 34 piiripunktide koordinaadid ja pindala 99 05 48.44 17 48.42 80201:001:0340 48.61 Nr X Y 0 . 48.71 48.65 40 1 6 591 225,70 695 188,79 48.31 48.89 5 5 2 6 591 275,02 695 392,86 48.62 48.45 3 6 591 236,46 695 423,81 .0 48. 9 48. 48. 9 48.63 4 6 591 284,29 695 601,56 3 77 1 74 48.22 5 6 591 361,58 695 579,88 6 6 591 432,75 695 623,08 48.65 48.55 Plokk 1 aT 48.42 48.93 7 6 591 465,19 695 756,14 2 48.64 Plokk 2 aT 8 6 591 279,66 695 807,12 48.89 48.16 48.94 48.60 9 6 591 122,10 695 216,60 49 4 49.07 . 0 48.54 Pa-5 48. 48.46 48. 48. 49.01 48.69 4 48,11 Pindala 7,07 ha 65 48. 8 67 13 48. 5 48. 49.15 2 I I’ 90 48.07 0 48.24 38,21 . 49.29 4 7 44 48.69 8 8 48.66 49.03 9 .048.97 48.57 48.30 1,5 480 .2 4 4 49.10 0,7 48.56 8,4 47.5 48.85 3 48.35 48.04 49. 49. 49.23 49. 49.42 8,7 483 .1 60 0 0 . 7. . 42 4 46 I 39 48.69 11 8 48. Pa-3 48. 48.49 48. 0 7 V’ 49. 3 4 48. 49.26 Uikala lubjakivikarjri meeraldise teenindusmaa 59 49.26 48. 8 54 15 49.10 48. 48. 49.34 1 Pa-1 48,66 73 .7 58 48.35 4 piiripunktide koordinaadid ja pindala I 62 2 3 49. 1 0 I .7 49. 47 49,35 48. I 39,26 48.58 51 44 49.13 48. 48.37 39 9 48.52 48.43 38,35 49.17 48.86 48.43 483 .7 85 48 . 86 Nr X Y 4 7. 48. 48.54 1 Pa-4 Pa-4a 1 48. 87 . 1 6 591 245,28 695 142,11 48. 8 4 57 483 . 13 48.90 48.49 5 9 .1 52 48,56 .9 7 0 0 . 7 4 1,0 49 48,58 . 4 49.44 39. 0 85 .0 2 6 591 306,42 695 394,58 44 1 4 I 48.55 39,06 485 .7 487 . 8 48. 78 . 10,0 3 48. 49.30 48. 8 4 48.49 48.0 5 .8 6 591 253,65 695 424,00 61 4 8 54 2 22 4 87 . 4 49. 6 591 295,69 695 573,56 49. 5 48. 49.18 48.63 1 48.88 48.63 9 48.74 48.1 48.85 480 . 36 84 .8 6 591 200 42 97 4 2 4 Kohtla metskond 131 0,8 486 . 0 . 8 493 . 01 5 6 591 352,62 695 561,15 48 48. 49.31 80201:001:0585 49.18 9 1 .9 6 49.13 48.61 8,7 486 . 04 4 9 487 .3 6 591 464,73 695 585,38 48 . 4 8 3 0 . 0 1 7 48. 0 . 48.42 9 6 . 6 591 513,25 695 784,42 48. 4 48 48. 49.37 6 695 800 86 . 5 52 4 9 . 49 0 47 15 0 . 4 8 8 .9 485 .9 8 6 591 280,83 695 848,34 49.18 48.86 48.64 48 49.11 6 .2 6 8 4 479 . 9 6 591 209,50 695 575,55 49. 5 49. 1 . 48. 49.12 4 8 6 .5 48 34 5 35 49.04 7 . 88 48.37 485 .7 48 8.02 10 6 591 105,42 695 179,74 1 .0 4 48.98 4 8 7 .0 4 48 Pa-2 6 .6 487 . .09 48.47 48 48 Uikala 48.96 4 82 .9 .64 Pindala 11,17 ha 49,04 0,8 49.10 0 .6 48 49 5 83 .4 7 . 38,24 10,0 4 4 8 8 4 .2 4 487 .2 48.46 49.02 49. 2 .5 48. 49. 49.00 4 9 49.28 90 .2 4 8 5 21 2 .4 48.36 76 34 48.6 4 49 9 .0 0 4 8 94 . . 4 0 I I 4 4 8 8 9 . . 8 65 484 .8 7 48.84 9 92 .9 488 . 4 0 .0 49 54 48 7 .5 4 8. .99 49.02 48 I 2 .7 I 49 1 10 I 91 . .55 48.97 4 48 ’ .64 48 489 .8 Pa-2 493 .8 Puuraugu nr 48.59 5 48.88 49,04 0,8 Katendi paksus, m 49.0 Puuraugu suudme abs kırgus, m 38,24 10,0 Kasuliku kihi paksus, m 48. Kasuliku kihi lamami abs kırgus,m 48. 48. 96 92 34 Meeraldise piir, piiripunkt ja number 1 Looduskaitseline piiranguvnd M˜RKUSED: Meeraldise teenindusmaa piir, piiripunkt ja number 1. Koordinaadid L-Est’97 ssteemis, kırgused EH2000 ssteemis; 1 2. Mııdistamise lhtekoordinaadid ja kırgused Trimble VRS Now psijaamade vırk; Maaparandusssteemi hoiuala 3. Plaani koostamisel kasutatud Maa-ameti ruumiandmekogude avaandmeid seisuga 16.03.2021, sh Plokk 1 aT Varu arvutuse ploki piir ja nimetus katastriksuse ja kitsendusi pıhjustavad piiranguvndi piirid ning asendiplaani aluskaart. Geodeetilise mrgi kaitsevnd 4. Kasutatud Uikala uuringuruumi geoloogilise uuringu topo- ja varu arvutuse plaani, EMG Arendus O, 17.02.2020, t nr 20-EA18. I I’ Geoloogilise lbilıike joon Objekti asukoht ja nimetus: Kohtla metskond 34 80201:001:0340 Katastriksuse piir, nimi ja tunnus EMG Karjrid O Ida-Viru maakond Toila vald Vana-Narva mnt 11b, Kiiu alevik 74604 Uikala lubjakivikarjr 90 . E-post: [email protected] 4 Maapinna samakırgusjoon, abs m Telefon: 607 2732 Joonise nimetus: 0 . 44 Ploki 1 aT lamami samakırgusjoon, abs m Joonmııtkava: Mııtkava: Meeraldise plaan 390 . Meeraldise lamami samakırgusjoon, abs m 1: 2 000 Koostas: Liina Ordlik /allkirjastatud digitaalselt/ 0 20 50 100 m Joonise nr: Arendaja: T nr: 21-EK09 EMG Karjrid O Gr lisa 1 Kuupev: 09.04.2021 Geoloogiline lbilıige III-III’ Geoloogiline lbilıige I-I’ SW NE NW SE abs m abs m abs m abs m Pa-1 1,0 Pa-1 1,0 49,35 10,0 49,35 10,0 Pa-2 50 Pa-3 50 50 0,8 50 38,35 Pa-6 Pa-7 38,35 49,04 48,66 0,7 0,8 0,8 10,0 48,52 48,62 38,24 1: 39,26 8,7 7,1 7,8 1: 40,02 2 49 0,3 40,62 49 49 0,3 49 2 2 1: vt. 1,3 m vt. 1,3 m vt. 1,0 m 0,4 1: 11.06.2020 vt. 0,9 m 11.06.2020 12.06.2020 2 0,3 vt. 1,0 m 1: 1,0 1,0 2 2 vt. 1,0 m 0,4 0,8 1: 24.11.2020 0,45 24.11.2020 5K 48 1K 0,7 24.11.2020 48 48 1K 48 1,7 0,8 0,8 1,7 1,3 47 Plokk 1 aT 47 47 47 Plokk 1 aT 46 6-1 7-1 46 46 46 3-1 LA 33 LA 32 2-1 2K 1-1 LA 32 2K 1-1 6K LA 32 Plokk 1 aT F 1,6 F 1,5 F 1,7 LA 32 LA 36 F 1,6 F 1,6 F 2,0 45 45 45 45 44 5,3 4,5 44 44 5,3 5,0 44 4,7 5,0 Kohtla metskond 131 Kohtla metskond 34 80201:001:0585 5,8 80201:001:0340 43 43 43 43 6,5 Plokk 2 aT 6,5 6-2 7K LA 30 7-2 42 3K F 1,2 LA 29 42 42 3K Plokk 2 aT 42 3-2 F 1,8 Plokk 2 aT LA 39 F 1,3 7,4 41 1-2 41 41 1-2 2-2 41 LA 30 LA 30 LA 29 8,8 7,9 8,8 F 1,2 F 1,2 F 1,1 40 8,6 40 40 40 8,55 8K 4K 9,4 4K 39 39 39 39 11,0 9,8 11,0 10,1 10,8 38 38 38 38 Kohtla metskond 131 80201:001:0585 37 37 37 37 12,3 36 36 36 36 35 35 35 35 14,4 14,4 34 34 34 34 Geoloogiline lbilıige II-II’ SW NE Geoloogiline lbilıige IV-IV’ abs m abs m Pa-2 NW SE 50 49,04 0,8 Pa-4 50 abs m abs m 0,8 38,24 10,0 48,56 Pa-4a Pa-5 39,06 8,7 1,5 48,58 48,11 1: 49 8,4 49 38,21 2 vt. 1,0 m 50 50 0,4 Pa-7 12.06.2020 0,8 0,8 0,4 vt. 1,1 m 48,62 Pa-5 48 5K 48 40,02 7,8 1,5 2 vt. 1,4 m 29.10.2020 48,11 1: 1,3 0,8 49 49 29.10.2020 0,4 38,21 8,4 1: vt. 1,6 m 2 vt. 1,0 m 47 47 0,4 24.11.2020 24.11.2020 2 48 48 1: 1,5 0,8 0,4 4-1 46 LA 34 46 vt. 1,6 m 2-1 47 47 6K F 2,2 24.11.2020 LA 36 Plokk 1 aT Plokk 1 aT 1,5 F 2,0 45 45 5-1 46 7-1 46 LA 33 LA 32 Plokk 1 aT F 1,4 F 1,7 Kohtla metskond 34 44 5,0 Kohtla metskond 34 44 80201:001:0340 80201:001:0340 45 45 5,0 5-1 5,8 LA 33 43 Kohtla metskond 131 43 F 1,4 80201:001:0585 44 4,7 44 7K 5,7 42 42 43 43 4-2 7,4 LA 29 5,7 41 2-2 Plokk 2 aT F 1,6 Plokk 2 aT 41 7-2 LA 29 42 LA 29 42 5-2 F 1,1 F 1,8 LA 29 40 F 1,6 40 Plokk 2 aT 41 41 8K 5-2 LA 29 39 9,5 39 40 8,6 F 1,6 40 10,0 10,8 9,9 38 38 10,4 39 39 9,8 37 37 9,9 38 38 12,3 11,5 36 36 37 37 35 35 11,5 36 36 Meeraldise piir Meeraldise teenindusmaa piir Kasvukiht Pa-1 Puuraugu nr Plokk 1 aT Varu arvutuse ploki piir ja nimetus 49,35 1,0 Puuraugu suudme abs kırgus, m Katendi paksus, m 38,35 10,0 Kasuliku kihi lamami abs kırgus,m Saviliivmoreen Kasuliku kihi paksus, m vt. 1,0 m 24.11.2020 Veetaseme sgavus maapinnast ja mııtmise kuupev Porsunud lubjakivi 0,3 Kivimi lhendatud 1,0 sgavus maapinnast, m Mrkused: Kohtla metskond 34 80201:001:0340 keemiline anals 1K Katastriksuse piir, nimi ja tunnus Kırgekalda kihistu lubjakivi 1. Kırgused EH2000 ssteemis. Proovi number ja this 2. Kasutatud Uikala uuringuruumi geoloogilise uuringu geoloogilisi lbilıikeid I-I‘, II-II‘, III-III‘ ja IV-IV‘, 1-1 LA 32 Killustiku LA tegur % EMG Arendus O, 17.02.2020, t nr 20-EA18. Vo kihistu lubjakivi F 1,6 Killustiku klmakindlus F % 3. Joonestamisel on kasutatud tarkvara Bentley PowerCivil for Baltics V8i. Looduskaitseline piirganguvnd Objekti asukoht ja nimetus: Kandle kihistu lubjakivi 6,5 Maaparandusssteemi hoiuala EMG Karjrid O Ida-Viru maakond Toila vald Uikala lubjakivikarjr Loobu kihistu lubjakivi Vana-Narva mnt 11b, Kiiu alevik 74604 Pıhjavee eeldatav tase prast maavara ammendamist, E-post: [email protected] abs kırgusel 47,5 m Joonmııtkava: Telefon: 607 2732 14,4 puuraugu sgavus, m Joonise nimetus: 1: Nılvaterviku kalle Geoloogilised lbilıiked 2 Mııtkava: 0 20 50 100 m Koostas: Liina Ordlik /allkirjastatud digitaalselt/ H 1: 2 000 I-I’, II-II’, III-III’ ja IV-IV’ V 1: 100 Joonise nr: Arendaja: T nr: 21-EK09 EMG Karjrid O Gr lisa 2 Kuupev: 09.04.2021 ASENDIPLAAN 1 : 50 000 Kaardilehe nr 6444 N W E S Uikala lubjakivikarjr 7 48.76 49.07 49. 0 48.99 6 48.70 7 48.98 48.56 48.79 48.79 695 200 6 48.88 6 591 400 48.81 Uikala lubjakivikarjri meeraldise 48. 49. 48. piiripunktide koordinaadid ja pindala 99 05 48.44 17 48.71 Nr X Y 0 . 40 1 6 591 225,70 695 188,79 48.89 5 5 2 6 591 275,02 695 392,86 Kohtla metskond 34 3 6 591 236,46 695 423,81 .0 48. 9 48. 80201:001:0340 48. 9 4 6 591 284,29 695 601,56 3 77 1 74 48.22 5 6 591 361,58 695 579,88 6 6 591 432,75 695 623,08 48.93 7 6 591 465,19 695 756,14 2 48.64 8 48.89 48.16 6 591 279,66 695 807,12 48.94 48.60 9 6 591 122,10 695 216,60 4 48. 47. 49 . 0 0 49.07 49.01 48.69 4 Pindala 7,07 ha 0 49.15 49.29 2 48.07 48.69 8 8 48.66 49.03 .048.97 02 9 48. 4 4 7.5 4 49.10 3 48.04 49. 0 49. 49.23 8. 49. 49.42 4 83 .1 0 4 6 0 0 . 7. . 42 4 46 39 48.69 11 8 37 4 0 . 8. 49.26 49 4 49.26 1 49.34 48.35 473 .7 Uikala lubjakivikarjri meeraldise teenindusmaa 3 49. 1 70 . piiripunktide koordinaadid ja pindala 49. 47 48. 51 44 48. 48.37 39 9 83 .7 48 4 . 48.43 4 78 .5 86 Nr X Y 1 8 487 .1 48 7 3 . .95 479 .1 1 6 591 245,28 695 142,11 49.44 39 4 0 . 0 71 485 . Kohtla metskond 131 485 .7 48. 8 .8 2 6 591 306,42 695 394,58 .08 4 7 48.49 48 80201:001:0585 48. 0 4 87 .2 4 85 .8 3 6 591 253,65 695 424,00 49. 49. 5 48. 1 9 48.74 48.1 48.85 480 . 4 6 591 295,69 695 573,56 36 84 .8 6 591 200 42 97 4 2 4 486 . 93 . 4 49.31 480 . 8 480 .1 5 6 591 352,62 695 561,15 69 91 .9 3 48. 4 87 . 4 Veetase 47,5 abs m 48.61 48 0 .4 4 8 3 0 . 6 6 591 464,73 695 585,38 90 .0 6 .1 4 48 49.37 6 7 6 591 513,25 695 784,42 695 800 486 . 95 0 47. 4 80 . 9 485 . 6 .2 488 .9 8 6 591 280,83 695 848,34 48 79 .6 4 49. 5 49. 1 . 48. 4 8 486 .5 9 6 591 209,50 695 575,55 34 5 35 7 . 88 48 57 48.37 4 4 8. 81 .0 48.0 7 2 0 10 6 591 105,42 695 179,74 48 . 87 .4 4 6 .6 .09 48.47 48 82 .9 48 Uikala 48.96 4 .64 0 .6 48 Pindala 11,17 ha 49 5 83 .4 87 . 4 48.46 4 4 2 2 9. 0 8 4 . 487 . 49.02 4 49. 2 .5 48. 49. 4 9 49.28 90 .2 4 8 5 21 2 .4 48.36 76 34 48.6 4 49 9 .0 0 4 8 94 . . 4 0 9 .8 48 48 48. 48.84 8.65 4 7 9 92 .9 488 . 4 0 .0 49 54 48 7 .5 4 8. .99 49.02 48 92 .7 4 1 10 49 8 1 . .64 48.55 48.97 4 9 .8 48 93 .8 4 59 48.88 48. 9.05 4 48. 48. 48. 96 92 34 Meeraldise piir, piiripunkt ja number 1 Looduskaitseline piiranguvnd M˜RKUSED: Meeraldise teenindusmaa piir, piiripunkt ja number 1. Koordinaadid L-Est’97 ssteemis, kırgused EH2000 ssteemis; 1 2. Mııdistamise lhtekoordinaadid ja kırgused Trimble VRS Now psijaamade vırk; Maaparandusssteemi hoiuala 3. Plaani koostamisel kasutatud Maa-ameti ruumiandmekogude avaandmeid seisuga 16.03.2021, sh katastriksuse ja kitsendusi pıhjustavad piiranguvndi piirid ning asendiplaani aluskaart. Kohtla metskond 34 80201:001:0340 Katastriksuse piir, nimi ja tunnus Geodeetilise mrgi kaitsevnd 4. Kasutatud Uikala uuringuruumi geoloogilise uuringu topo- ja varu arvutuse plaani, EMG Arendus O, 17.02.2020, t nr 20-EA18. 90 . 4 Maapinna samakırgusjoon, abs m Objekti asukoht ja nimetus: 390 . Korrastatud maa veealune samakırgusjoon, abs m EMG Karjrid O Ida-Viru maakond Toila vald Vana-Narva mnt 11b, Kiiu alevik 74604 Uikala lubjakivikarjr E-post: [email protected] Telefon: 607 2732 Veekogu Joonise nimetus: Joonmııtkava: Mııtkava: Korrastatud ala plaan Koostas: 1: 2 000 Liina Ordlik /allkirjastatud digitaalselt/ 0 20 50 100 m Joonise nr: Arendaja: T nr: 21-EK09 EMG Karjrid O Gr lisa 3 Kuupev: 09.04.2021 Uikala lubjakivikarjääri maavara kaevandamise keskkonnaloa taotlus Töö nr 21-EK09 Kiiu 2021 EMG Karjäärid OÜ Aadress: Vana-Narva mnt 11b, 74604 Kiiu alevik Reg. kood: 14273374 Tel: (+372) 607 2732 GSM: (+372) 5344 1048 KMKR: EE102089767 E-post: [email protected] www.emg.ee Uikala lubjakivikarjääri maavara kaevandamise keskkonnaloa taotlus TAOTLUSE DOKUMENDID 1. Taotluse seletuskiri; 2. Ärakiri Maa-ameti korraldusest nr 1-17/21/649, 10. märts 2021. a „Ida-Viru maakonna Uikala lubjakivimaardla registrisse kandmine“; 3. Põllumajandusameti 18.02.2021. a kooskõlatus nr 6.2-2/9057; 4. RMK Ida-Viru metsaülema 16.03.2021. a e-kiri; 5. Uikala lubjakivikarjääri kaevandamisjäätmekava; 6. Mäeeraldise plaan M 1:2 000; 7. Geoloogilised läbilõiked I-I´, II-II´, III-III´ ja IV-IV´, Mh 1:2 000, Mv 1:100; 8. Korrastatud ala plaan M 1:2 000. TAOTLUSE ELEKTROONILISED DOKUMENDID 1. Mäeeraldise ruumikuju; 2. Mäeeraldise teenindusmaa ruumikuju; 3. Maapinna reljeefi samakõrgusjooned ruumiobjektina; 4. Mäeeraldise lamami samakõrgusjooned ruumiobjektina; 5. Ploki 1 aT lamami samakõrgusjooned ruumiobjektina; 6. Ida-Viru maakonna Uikala uuringuruumi geoloogilise uuringu aruanne (varu seisuga 01.02.2021); Uikala lubjakivikarjääri maavara kaevandamise keskkonnaloa taotluse seletuskiri 1. Mäeeraldise saamise vajaduse põhjendus, kasutamise eesmärk ja maavara kasutusalad EMG Karjäärid OÜ kuulub EMG (Eesti Maavarade Grupp) kontserni, mis tegeleb ehitusmaavara kaevandamise ja töötlemisega. Ettevõtte mäetöid juhivad erialase haridusega diplomeeritud mäeinseneri kutsetunnistustega insenerid. Taotletava mäeeraldise kasutamise eesmärgiks on ettevõttele sobiliku kvaliteediga ehituslubjakivi kaevandamine, millest on võimalik toota kõrge kvaliteediga lubjakivikillustikku (LA30, F2). Sellega soovib ettevõte laiendada oma tegevust antud regiooni ning pakkuda betoonitehastele ja piirkonna teede ehituseks ning korrashoiuks sobivat materjali. Ida-Virumaal on võimalik kasutada suurtes hulkades aherainest toodetud lubjakivikillustikku, kuid mille purunemis- ja külmakindluse näitajad on kehvad ning seda kõigis vajalikes kohtades ei ole võimalik kasutada. Seetõttu lisaks aherainekillustikule on regioonis vaja ka kvaliteetset lubjakivikillustikku, mida tuuakse täna kaugemalt (nt AS Betoonimeister Jõhvi andmetel toovad nad täna vajaliku külmakindlusega kivi Kunda lähedalt Aru-Lõuna lubjakivikarjäärist, mis jääb nende tehasest enam kui 70 km kaugusele). Taotletav mäeeraldis jääb Jõhvi betoonitehastest vähem kui 10 km kaugusele, mistõttu vajaliku materjali veokaugus väheneks enam kui 60 km võrra. Umbes 18 km kaugusel Jõhvist lõunasse lõpeb ala, kus on täna tagatud kvaliteetse killustiku varustuskindlus, lähimad Jõgeva maakonnas asuvad lubjakivikarjäärid jääva sellest asukohast umbes 118 km kaugusele, mistõttu ligi 70 km suurusel alal täna varustuskindlus kvaliteetse killustikuga puudub ja sellesse regiooni transporditakse vajalik materjal kaugemalt. Narva linnas asuvad Kadastiku II ja Kadastiku III lubjakivikarjäärid. Kuna seal ei ole kõik vajalikud keskkonnanõuded täidetud, ei toimu seal ka kaevandamist. Seega täna puudub varustuskindlus ka alates piirist, mis jääb Jõhvist 20 km kaugusele itta. Karjääri avamine taotletud asukohas aitaks elavdada Ida-Virumaa majandust, kuna langeb oluliselt ehituseks vajaliku kvaliteetse lubjakivikillustiku sisendhind tänu transpordimaa vähenemisele. Taotletava mäeeraldise ala hõlmab Uikala lubjakivimaardla madalamargilise ehituslubjakivi aktiivse tarbevaru plokki 1 ja kõrgemargilise ehituslubjakivi plokki 2. Karjääri mõlemas plokis leiduvat lubjakivi saab töötlemisel kasutada kõrgeima kvaliteedinõudega lubjakivikillustiku tootmiseks, mida tarbitakse ehitusmaterjalide tootmises ja teedeehituses. 2. Mäeeraldise maa-ala ja selle lähiümbruse kirjeldus (maavaldused, maakasutus, hoonestus, kommunikatsioonid ja piirangutega alad) Uikala lubjakivikarjäär pindalaga 11,17 ha (mäeeraldise pindala 7,07 ha) asub Ida-Viru maakonnas Toila vallas Kohtla metskond 34 (katastritunnus: 80201:001:0340) ja Kohtla metskond 131 (katastritunnus: 80201:001:0585) kinnistutel. Antud kinnistud on riigiomandis ning jäävad Riigimetsa Majandamise Keskuse valitsemisalasse. Ala keskosa geograafilised koordinaadid on 59°24`51`` pl ja 27°26`42`` ip ja ta jääb M 1:50 000 baaskaardi lehele nr 6444. Taotletav mäeeraldis kattub Uikala lubjakivimaardla madalamargilise ehituslubjakivi aktiivse tarbevaru plokiga 1 ja kõrgemargilise ehituslubjakivi aktiivse tarbevaru plokiga 2. Uikala lubjakivikarjääri lääneosa kattub maaparandussüsteemiga ASUNDUSE (väline tunnus: 1106780030010001). Põllumajandusamet kooskõlastas 18.02.2021. a kirjaga nr 6.2-2/9057 kaevandamise maaparandussüsteemiga kattuval alal (lisa 3). Uikala lubjakivikarjäär jääb 1,5 km kaugusele idasuunda põhja-lõunasuunalise Jõhvi - Uikala kõrvalmaanteest (tee nr 1 Uikala lubjakivikarjääri maavara kaevandamise keskkonnaloa taotluse seletuskiri 13136), millega on taotletav karjäär ühendatud kohaliku Asunduse teega (tee nr 8020001). Asunduse kruuskattega tee jääb mäeeraldisest ligikaudu 21 m kaugusele lõunasuunda ning mäeeraldise teenindusmaast jääb tee 16 – 17 m kaugusele. Tee kaitsevööndiga taotletav mäeeraldis ei kattu. RMK Ida-Viru metsaülem on andnud oma 17.03.2021. a kirjas nõusoleku teenindusmaa paiknemisest Asunduse tee teljest 16 – 17 m kaugusel (lisa 4). Lähim majapidamine on ~740 m kaugusel kirdes, katastriüksusel Hundi (tunnus: 80201:001:0163). Taotletav karjääriala on kaetud nii segametsa kui rohumaaga. Mäeeraldise idaossa jäävas metsas on rohkelt tormimurdu ning metsa põhjaosas kasvab kasenoorendik. Mäeeraldise ala läbivad ja selle lähiümbruses on madalad kuivenduskraavid, mis on amortiseerinud ehk ei täida oma eesmärki. Kraavid on kinnikasvanud ning pinnast kuivendada ei suuda. Maapinna reljeef alal on tasane, maapinna abs kõrgused jäävad vahemikku 48,2 - 49,3 m. Taotletava Uikala lubjakivikarjääri piiresse ei jää muinsuskaitse, Natura 2000 võrgustiku alasid ega muid kaitstavaid loodusobjekte ja kitsendusi. Mäeeraldise teenindusmaast 1 - 5 m kaugusele põhjasuunda jäävad mitmed looduskaitselised objektid: I kategooria kaitsealune liik Ranunculus lanuginosus (villtulikas) leiukoht, III kategooria kaitsealuste liikide Neckera pennata (sulgjas õhik), Neottia nidus-avis (pruunikas pesajuur) ja Epipactis helleborine (laialehine neiuvaip) leiukoht ning vääriselupaik VEP nr 205322. Taotletavast mäeeraldisest ~290 m põhjasuunda jääb Ontika maastikukaitseala. Maa-ala piires puuduvad märgalad, jõeäärsed alad, jõesuudmed ja merekeskkond. Maa-ala piires puuduvad teadaolevalt sellised alad, kus õigusaktidega kehtestatud nõudeid on ületatud. Taotletava karjääriala piires ja selle mõjualal puuduvad ajaloo-, kultuuri- või arheoloogilise väärtusega alad. 3. Andmed tehtud geoloogiliste uuringute kohta, maardla lühikene geoloogiline ja hüdrogeoloogiline iseloomustus Geoloogilisi uuringuid on Uikala lubjakivimaardlaga kattuval alal tehtud kahel korral: - 1957. - 1960. a tegi Geoloogia- ja Maapõuevarade Kaitse Valitsuse 2. Komplektne Ekspeditsioon ja Tallinna Polütehniline Instituut fosforiitide geoloogilisi otsingutöid, mille tulemusena koostati aruanne fosforiitide geoloogiliste otsingutööde tulemustest 1957. - 1960.a klindieelses vööndis Tallinna ja Narva vahel (M. Palo jt, 1961; EGF 1570). Antud töö käigus puuriti ka Uikala lubjakivikarjääri alale kaks puurauku, 151 ja 152, mis asuvad vastavalt plaanimaterjalile kõrvuti. - 2020. - 2021. a tegi EMG Arendus OÜ Ida-Viru maakonna Uikala uuringuruumi geoloogilise uuringu (varu seisuga 01.02.2021) (L. Ordlik, 2021; EGF 9459). Geoloogilise uuringu raames rajati 7 puurauku ning võeti 14 proovi killustiku kvaliteedi määramiseks. Uuringu tulemusena kinnitati madalamargilise ehituslubjakivi aktiivne tarbevaru pindalal 7,07 ha (plokk 1) ja kõrgemargilise ehituslubjakivi aktiivne tarbevaru pindalal 7,07 ha (plokk 2). Plokk 2 aT jääb ploki 1 aT lamamisse. Enamus kasulikust kihist asub allpool põhjaveetaset ning selle moodustatavad Uhaku ja Lasnamäe lademe lubjakivid. Ülalpool põhjaveetaset asub 3% maavara varust. Taotletav Uikala lubjakivikarjäär paikneb Ordoviitsiumi ladestu Uhaku (O2UH) ja Lasnamäe (O2LS) lademe avamusalal. Katendi moodustavad kasvukiht ja saviliivmoreen. Kasvukihi 2 Uikala lubjakivikarjääri maavara kaevandamise keskkonnaloa taotluse seletuskiri moodustab muld ja turbasegune muld. Katendi paksus on vaadeldaval alal väike, jäädes vahemikku 0,7 - 1,5 m (keskmine 1,0 m), sh kasvukiht 0,3 - 0,5 m (keskmine 0,4 m). Olemasolev katend praktilist väärtust ei oma. Kasulikuks kihiks on Ordoviitsiumi ladestu Uhaku lademe Kõrgekalda kihistu (O2kr) ja Lasnamäe lademe Väo kihistu (O2vä) lubjakivid. Kõrgekalda kihistu lubjakivi paksus alal on väike ning see varieerub vahemikus 0,4 - 0,7 m, keskmine 0,5 m. Kihistu paksus väheneb idasuunas ning Kõrgekalda kihistu puudub mäeeraldise idaosas. Kihistu on esindatud valkjashalli, kohati kollakashalli, keskmisekihilise, pisikristallilise, õhukeste mergli vahekihtidega lubjakiviga. Kivim sisaldab kohati püriidi pesakesi. Väo kihistu lubjakivi asub osaliselt Kõrgekalda kihistu lamamis ning tema paksus varieerub vahemikus 7,1 - 9,5 m, keskmine 8,4 m. Kihistu paksus väheneb idasuunas. Väo kihistu lubjakivi on hall kuni tumehall, pisikristalliline, keskmise- kuni paksukihiline, sagedasti stüloliitpindadega. Stüloliitpinnad on kohati täitunud saviga. Kihistut iseloomustavad vertikaalsed mudasööjate elujäljed ehk püstakud. Kivim on kohati nõrgalt savikas ning sisaldab õhukesi paksusega kuni 0,5 cm lainjaid mergli vahekihte ning merglikilesid. Kihistu kivim on kohati nõrgalt dolomiidistunud - peamiselt Pae kihistiku intervallis. Pae kihistik on esindatud 30 - 40 cm paksuse tumehalli nõrgalt dolomiidistunud lubjakiviga. Kivimis leidub nautiloide. Samuti leidub kivimis kohati kaverne (üksikud kavernid täidetud kaltsiidiga), intervalliti võib kivim olla kavernoosne. Kogu kihistut läbivad subvertikaalsed lõhed. Kihistu alumisel piiril nõrk fosfaatne katkestuspind ja lubioodide ilmumine. Kasuliku kihi lamamiks on Aseri lademe Kandle kihistu (O2kn) lubjakivi. Kandle kihistut iseloomustab hall kuni pruunikashall, pisikristalliline, detriitne, keskmisekihiline lubjakivi. Kihistut iseloomustab rohkete pruunide raudooidide sisaldus. Vaadeldaval alal on kaevandamise käigus puudutavateks veekogumiteks Kvaternaarisetete ja Ordoviitsiumi Ida-Viru põhjaveekogum, mis kuulub Siluri-Ordoviitsiumi põhjaveekogumite gruppi. Kaevandamise ja lähipiirkonna veetarbimise seisukohalt on tähtis Ordoviitsiumi Ida- Viru põhjaveekogum, mis on esimene aluspõhjaline veekiht, mis toitub põhiliselt läbi pinnakatte infiltreeruvatest sademetest. Seega on veetaseme muutus sesoonne ja tingitud ilmastikust ehk veetase on madalam suvel ning kõrgem kevadel, kui toimub ka lumesulamine. Ordoviitsiumi põhjaveekogumit iseloomustab Na-HCO3- tüüpi vesi, mineraalainete sisaldusega 0,3 - 0,8 g/L (Marandi jt, 2019). Põhjavee liikumine on Narva lahe suunas. 2020. a läbi viidud geoloogiliste välitööde käigus mõõdeti puuraukudes veetase, mis jäi maapinnast 0,9 - 1,6 m sügavusele. Puuraugud olid pinnakatte osas manteldatud. 2020. a juunis toimunud Pa-1 ja Pa-2 puuraukude rajamisel avati esimesed veesooned ca 4 m sügavusel maapinnast ehk ülemine 3 m lubjakivist oli kuiv ning suurenenud veevool oli sügavusel 11 - 12 m maapinnast. Mäeeraldise lamam jääb veevoolu suurenemise abs kõrgusest kõrgemale. 2020. a sügisel kasutati puurimistel vett ning puurtööde läbiviija sõnul muutus puuraugust väljatuleva vee hulk samuti ca 3 - 4 m sügavusel suuremaks. Seega võib järeldada, et ka 2020. a oktoobris ja novembris rajatud puuraukudes võis ülemine kuni 3 m paksune lubjakivi intervall olla kuiv. Kuigi puuraugud olid katendi osas manteldatud, oli märgata vee juurdevoolu puurauku ülemistest lubjakivikihtides esinevatest lõhedest, sest ka savikas pinnakate oli puuraugu asukohas läbindatud. Keskmine põhjaveetase taotletava mäeeraldise 3 Uikala lubjakivikarjääri maavara kaevandamise keskkonnaloa taotluse seletuskiri piires vastavalt puuraukudes avatud veetasemetele on abs kõrgusel 47,5 m. On tavaline praktika, et veesooned avatakse maapinnast sügavamal kui seda on hilisem mõõdetav veetase, seda ka surveta põhjaveekihi puhul. Maa-ameti geoportaali hüdrogeoloogilise kaardi andmetel jääb mäeeraldisest 700 m kaugusel idasuunda Siluri-Ordoviitsiumi veekompleksi hüdroisohüps kõrgusega 45 abs m (joonis 3.1) Antud kaardi alusel võib järeldada, et põhjavee tase mäeeraldise alal ning selle lähiümbruses on abs kõrgustel 45 - 46 m. Eesti Geoloogiateenistuse 2019. a valminud aruandes „Põhjaveekogumite piiride kirjeldamine, koormusallikate hindamine ja hüdrogeoloogiliste kontseptuaalsete mudelite koostamine“ on toodud, et Ordoviitsiumi Ida-Viru põhjaveekogum järgib maapinna muutusi ning veetase on 1 - 3 m sügavusel ning sõltub sademetest (Marandi jt., 2019). Põhjaveekogumi veetase järgib maapinna reljeefi ning põhjaveetaseme sesoonne muutlikkus on ~2 m. Joonis 3.1 Põhjaveekomplekside hüdroisohüpsid Uikala lubjakivikarjääri lähiümbruses. Arvestades kõike eelpool toodut, siis keskmine põhjaveetase on arvatavasti madalam, kui puuraukudest mõõdetud veetasemete keskmine ning tegelik olukord selgub peale katendi eemaldamist mäetööde käigus. Samuti tuleb arvestada ka mäetööde planeerimisel veetaseme sesoonse muutusega. Sellest tulenevalt saab otsustada põhjaveetaseme alandamise vajalikkuse ning mahu ja valida sobiva kaevandamistehnoloogia. Veetaseme alandamise korral on võimalik kasutada olemasolevaid kuivenduskraave, mida mööda vesi juhtida 540 m kaugusel asuvasse Mägara ojja. 4 Uikala lubjakivikarjääri maavara kaevandamise keskkonnaloa taotluse seletuskiri 2020. a geoloogilise uuringu käigus uuriti taotletava mäeeraldise ala hüdrogeoloogilist situatsiooni ning tehti veetasemete mõõtmised puuraukudest ning hüdrogeoloogilised katsepumpamised, mille tulemusena saadi vajalikud parameetrid, et arvutada vee juurdevoolu karjääri. Geoloogiliste uuringute aruannetes tehakse arvutused puuraukudest mõõdetud veetasemetega. Katsepumpamise andmetel saadi lubjakivi veejuhtivuseks 76 m2/ööp. Täpsemaid andmeid hüdrogeoloogiliste tingimuste kohta on toodud Ida-Viru maakonna Uikala uuringuruumi geoloogilise uuringu aruandes (varu seisuga 01.02.2021) (L. Ordlik, 2021; EGF 9459). Vee juurdevoolu arvutuste tulemused on toodud kokkuvõtlikult allpool olevas tabelis 3.1. Vee juurdevoolu arvutustes on arvestatud puuraukudes mõõdetud veetasemetega ehk kõige konservatiivsema variandiga ning arvutustes on toodud maksimaalsed väljapumbatava vee kogused. Täpsed andmed selguvad kaevandamise käigus. Võimalusel planeerib kaevandaja maavara väljata veetaset alandamata. Tabel 3.1 Vee juurdevool Uikala lubjakivikarjääri Vee juurdevool ploki 1 aT lamamini Vee juurdevool ploki 2 aT lamamini kaevandamisel, m3/ööp kaevandamisel, m3/ööp Mõjutav põhjavee põhjavee ja lume lume veekiht põhjavee põhjavee ja sademete sulamisel sulamisel arvel arvel sademete arvel perioodil perioodil) arvel Ordoviitsium 740 858 1 350 1 609 1 727 2 219 4. Taotletava mäeeraldise piires oleva maavara kvalitatiivne ja kvantitatiivne iseloomustus Uikala uuringuruumi geoloogilise uuringu käigus moodustati lähtuvalt maavara kvaliteedist kaks maavara plokki – madalamargilise ehituslubjakivi plokk 1 aT ja kõrgemargilise ehituslubjakivi plokk 2 aT. Maavaravarust 3% asub pealpool põhjaveetaset. Maavara kvaliteet on määratud vastavalt keskkonnaministri 17.12.2018 määrusega nr 52 kehtestatud nõuetest “Üldgeoloogilise uurimistöö ja maavara geoloogilise uuringu kord ja nõuded ning nõuded fosforiidi, metallitoorme, põlevkivi, aluskorra ehituskivi, järvelubja, järvemuda, meremuda, kruusa, liiva, lubjakivi, dolokivi, savi ja turba omaduste kohta maavarana arvele võtmiseks“. Uikala lubjakivikarjääris levivaks karbonaatkivimiks on lubjakivi, mis proovide järgi ei vasta tehnoloogilise lubjakivi nõuetele. Ploki 1 aT lubjakivi CaO sisaldus kuue proovi järgi varieerub vahemikus 40,0 - 45,0% (keskmine 43,0%), MgO sisaldus on vahemikus 2,8 - 6,8% (keskmine 5,0%) ja lahustumatu jääk 9,2 - 13,2% (keskmine 11,2%). Plokk 2 aT lubjakivi CaO sisaldus nelja proovi järgi varieerub vahemikus 43,0 - 45,0% (keskmine 44,1%), MgO sisaldus on vahemikus 2,8 - 6,2% (keskmine 4,8%) ja lahustumatu jääk 5,5 - 9,5% (keskmine 7,3%). 5 Uikala lubjakivikarjääri maavara kaevandamise keskkonnaloa taotluse seletuskiri Madalamargilise ehituslubjakivi ploki 1 aT lubjakivist valmistatud killustiku LA tegur on 7 proovi andmetel vahemikus 32 - 36%, kaalutud keskmine 33% ehk LA kategooria on vahemikus LA35 - LA40, keskmine LA35 (tabel 4.1). Killustiku külmakindlus F näitaja varieerub vahemikus 1,4 – 2,2%, kaalutud keskmine 1,7%, külmakindluse kategooria on F2 – F4, keskmine F2. Lisaks määrati kuuest proovist veeimavus ja terade näivtihedus, veeimavus on vahemikus 2,0 – 2,7%, kaalutud keskmine 2,6% ning terade näivtihedus kõikides proovides on 2,77%. Õigete tehnoloogiliste võtetega (sealjuures tavapärasest mõnevõrra suuremate sõelmete osakaaluga) on sellisest kivist võimalik toota LA30 nõuetele vastavat killustikku. Tabel 4.1. Ploki 1 aT lubjakivist valmistatud killustiku füüsikalis-mehaaniliste omaduste näitajad Terade LA tegur, LA Külmakindlus F Veeimavus, näivtihedus, % kat. F, % kat. % Mg/m3 min 32 LA35 1,4 F2 2,0 2,77 max 36 LA40 2,2 F4 2,7 2,77 keskmine 33 LA35 1,7 F2 2,6 2,77 Kõrgemargilise ehituslubjakivi ploki 1 aT lubjakivist valmistatud killustiku LA tegur seitsme proovi andmetel vahemikus 29 - 30%, kaalutud keskmine 29% ehk LA kategooria on LA30 (tabel 4.2). Killustiku külmakindlus F näitaja varieerub vahemikus 1,1 - 1,8%, kaalutud keskmine 1,4%, külmakindluse kategooria on F2. Lisaks määrati kolmest proovist veeimavus ja terade näivtihedus, veeimavus on vahemikus 2,0 - 2,2%, kaalutud keskmine 2,1% ning terade näivtihedus on vahemikus 2,77- 2,78%, kaalutud keskmine 2,77%. Sellisest kivist on läbivalt võimalik toota LA30 nõuetele vastavat killustikku. Tabel 4.2. Ploki 2 aT lubjakivist valmistatud killustiku füüsikalis-mehaaniliste omaduste näitajad Terade LA tegur, LA Külmakindlus F Veeimavus, näivtihedus, % kat. F, % kat. % Mg/m3 min 29 LA30 1,1 F2 2,0 2,77 max 30 LA30 1,8 F2 2,2 2,78 keskmine 29 LA30 1,4 F2 2,1 2,77 Kasuliku kihi paksused ja kogused aktiivse tarbevaru plokkides on toodud alljärgnevas tabelis. Kasuliku kihi paksused ja maavara kogused tarbevaru plokkides on arvutatud arvutiprogrammiga Bentley PowerCivil for Baltics V8i. Tabel 4.3. Kasuliku kihi paksus ja kogus mäeeraldise piires Mäeeraldise Kasulik kiht, m Aktiivne tarbevaru tuh, m3 pindala, kokku plokk 1 plokk 2 kokku plokk 1 plokk 2 ha 7,07 8,5 4,3 4,2 600 301 299 6 Uikala lubjakivikarjääri maavara kaevandamise keskkonnaloa taotluse seletuskiri 5. Kavandatav kaevandamise tehnoloogia ja eemaldatava kasvukihi kogus ning selle ladustamise ja kasutamise kirjeldus Karjääri avamine algab ettevalmistustöödega. Taotletava mäeeraldise ala on osaliselt kaetud segametsaga ning osaliselt rohumaaga. Seega tuleb metsaga kaetud alalt mets raadata ning kännud eemaldada. Peale metsa ja kändude eemaldamist kooritakse katend, mis koosneb vastavalt kasvukihist ja saviliiv- ja liivsavimoreenist. Kogu katendi keskmine paksus taotletaval mäeeraldisel on 1,0 m, kogumahuga 71 tuh m3, millest kasvukihi keskmine paksus on 0,4 m kogumahuga 28 tuh m3. Kasvukihi omaduste säilitamiseks ei ladustata seda kõrgemates kui 3 m puistangutes. Põhiline osa kasvukihist turustatakse, ülejääk kasutatakse hilisemate korrastamistööde käigus. Moreeni osa katendist lükatakse valli valitud alale, milleks on mäeeraldise teenindusmaa põhja-, lääne ja idapiir, kuhu rajatakse trapetsikujuline tihendatud tõkkevall takistamaks pinnasevee liikumist karjäärialale, ülejääki kasutatakse, kas korrastamiseks või turustatakse. Pinnasevee liikumise tõkestamiseks rajatavaks valliks kasutatakse minimaalselt 10 tuh m3 moreeni. Kasuliku kihi ehk lubjakivi väljamiseks kasutatakse puur-lõhketöid. Kuna kasuliku kihi paksus mäeeraldisel on 8,5 m, siis see väljatakse kahe astanguga. Peale lõhkamist laetakse kaevis ekskavaatori või kopplaaduriga mobiilsesse purustus-sorteerimissõlme, kus kaevis purustatakse ning seejärel sõelutakse vajalikesse fraktsioonidesse. Mäetöid tehakse vastavalt kaevandamisprojektile. Puur-lõhketööde tegemisel kasutatakse alltöövõtuna professionaalselt lõhkajat, kes määrab lõhketööde ohutud mahud ja parameetrid lõhketööde projektis. Täpsem kaevandamise tehnoloogia ja vajalik energiakasutus määratakse kaevandamisprojektis ja karjääri korrastamine korrastamistinguste alusel koostatud korrastamisprojektis, kus on ära toodud ka korrastamiseks vajalikud kasvukihi ja moreeni mahud. Materjali väljavedu karjäärist toimub autotranspordiga. Juurdepääs karjäärile kavandatakse selle teenindusmaa lõunaservast ~16 m kaugusel kulgeva Asunduse tee (tee nr 8020001) kaudu. Asunduse tee viib 1,5 km kaugusele läände jääva Jõhvi- Uikala kõrvalmaanteeni (tee nr 13136). 6. Mäeeraldise piiride ja sügavuste põhjendus koos kaevandamisele kuuluvate varude määramisega Mäeeraldise teenindusmaad taotletakse 11,17 ha suurusel pindalal, millest mäeeraldis moodustab 7,07 ha. Taotletav mäeeraldis hõlmab Uikala lubjakivimaardla aktiivse tarbevaru plokke 1 ja 2. Mäeeraldise piir kattub nii pindalaliselt kui ka sügavuti aktiivse tarbevaru piiriga. Mäeeraldise teenindusmaa lõunapiir järgib RMK Ida-Viru metsaülema tingimust, millega teenindusmaa ei asu lähemal kui 16 m Asunduse tee teljest. Ülejäänud mäeeraldise teenindusmaa piiri moodustamisel on arvestatud kaitsealuste liikide leiukohtadega ning kaugusega 40 m mäeeraldise piirist. Taotletava mäeeraldise piiresse jääva aktiivse tarbevaru maht on 600 tuh m3, mida saab kogumahus kaevandada, kuna lubjakivilasund on vertikaalselt püsiv ning hoide- ega nõlvatervikuid ei ole vaja jätta. Mäeeraldise piirile rajatakse karjääriala teenindav tee ja katendi stabiilsuse tagamiseks kujundatakse ohutu nõlvus (nõlvus 1:2) teenindusmaale. Keskmine katendi paksus on 1 m seega kujundatakse ohutu nõlvus mäeeraldise teenindusmaal 2 m laiuses. 7 Uikala lubjakivikarjääri maavara kaevandamise keskkonnaloa taotluse seletuskiri Arvestades seda, et kogu maavaralasund on väljatav, siis on kaevandatava varu suurus mäeeraldises 600 tuh m3. 7. Kaevandamise mõju ümbritsevale keskkonnale ning abinõud võimalike muutuste ennetamiseks ja vähendamiseks Maavara kaevandamisega kaasneb alati rohkemal või vähemal määral mõju ümbritsevale keskkonnale. Karbonaatkivimite kaevandamisel on põhilisteks keskkonda mõjutavateks teguriteks müra, tolm, maastiku visuaalne muutumine, puur-lõhketöödest tingitud maavõnked ning mõju põhjaveerežiimile. Müra tekitavad karjääris töötavad mäetööde masinad: ekskavaatorid, kopplaadurid, kallurautod, puurmasin. Lisaks veel purustus- ja sorteerimissõlm ning puur-lõhketööd, mis oma olemuselt on lühiajalised. Müra suhtes kõige tundlikum objekt on lähim elamu, mis jääb 740 m kaugusele kirdesse. Mäetööde masinate müratase on vahemikus 80-90 dB (tabel 7.1). Vastavalt Sotsiaalministri 04.03.2002. a määrusele nr 42 „Müra normtasemed elu- ja puhkealal, elamutes ning ühiskasutusega hoonetes ja mürataseme mõõtmise meetodid“ on tööstusliku müra normväärtus päevasel ajal rohe- ja elamualadel 60 dB ning vastav öine normväärtus 45 dB. Müraallikast eemaldudes müratase alaneb ning mürataseme alanemist on võimalik arvutada järgneva valemi abil : Lp1 = Lp2 + 20log10(r1) – 20log10(r2), kus : Lp2 – masina tekitatav müratase mõõdetud kaugusel, dB; r1 – mõõtmise kaugus müraallikast, m; r2 – arvutatava mürataseme kaugus müra allikast Tabel 7.1 Karjääris töötavate masinate tekitatavad müratasemed Müratase mõõdetud 10 m Masin kaugusel, dB Purustus-sorteerimissõlm 90 Ekskavaator 80 Kopplaadur 83 Kallur 83 Puurmasin 80 Kõige suurimaks müraallikaks on purustus-sorteerimissõlm, mille müratase on maksimaalselt 90 dB (mõõdetud 10 m kauguselt). Eespool oleva valemi abil arvutades on 740 m kaugusel asuva elamu juures müratase: Lp1 = 90 + 20log10(10) – 20log10(740) = 52,6 dB Mitme müraallika koostöötamisel kasutatakse mürataseme leidmiseks alljärgnevat graafikut : 8 Uikala lubjakivikarjääri maavara kaevandamise keskkonnaloa taotluse seletuskiri Suurimale helirõhutasemele lisatav dB Müraallikate erinevus, dB Karjäärimasinate üheaegsel töötamisel on müratase lähima elamu juures purustus- sorteerimissõlme puhul 52,6 dB, ekskavaatori töötamisel 42,6 dB ning kopplaaduri ja kalluri puhul 45,6 dB. Seega on masinate poolt tekitatav müratasemete erinevused järgnevad: purustus- sorteerimissõlme ja ekskavaatori erinevus on 10 dB, purustus-sorteerimissõlme ja kopplaaduri ning kalluri puhul on erinevus 7 dB. Ülalpool toodud graafiku järgi on lähima majapidamise juures kombineeritud müratase 52,6 + 0,45 + 0,8 + 0,8 = 54,65 dB ≈ 55 dB. Seega jääb müratase elamu juures seadusega lubatud päevasesse piirnormi. Lisaks ainult kauguse arvestamisega mõjub tegelikule müra levikule ka müratekitaja asukoht, milleks on lubjakivikarjääri puhul astangu alune. Astang töötab karjääris kui müraekraan ehk mürasummutaja. Samuti tuleb arvestada, et müraallikad ei asu karjääri lähimas punktis elamu suhtes. Lisaks eelnevale jääb ka elamu ja karjääri vahele mets, mis tõkestab müra levikut. Seega arvestades eelnevat langeb müratase lähima elamu juures veelgi. Täiendavalt rajatakse mäetööde avamise käigus karjääripiirile tõkkevall, mis täiendavalt töötab kui müratõkkevall, alandades müra levikut veelgi. Peamiseks tolmuallikaks lubjakivi kaevandamisel on karjäärisisesed- ja väljaveoteed, purustus- sorteerimissõlm ning kaevandatud materjali laadimisprotsess. Tolmu levik mäetööde juures on üldjuhul lokaalne, vajadusel on võimalik kasutada leevendusmeetmeid leviku tõkestamiseks. Karjäärisiseseid teid, väljaveoteid ja lao platse tuleb kuiva ilmaga niisutada. Karjääris plaanitakse kasutada mobiilset purustus-sorteerimissõlme, mille konveierid on kaetud ning tolmu praktiliselt ei teki. Suurim tolmukontsentratsiooni võib tekkida lõhketööde käigus, kuid see on hetkeline ning vähendamaks tolmu levikut ümbritsevatele aladele, tuleb teha lõhketöid tuulevaiksetel hetkedel. Keskkonnaministri 14.12.2016 määruses nr 67 „Tegevuse künnisvõimsused ja saasteainete heidete künniskogused, millest alates on käitise tegevuse jaoks nõutav õhusaasteluba” on toodud künniskogused, mille ületamise korral tuleb kaevandajal esitada õhusaasteloa taotlus. Tahkete osakeste summaarne heitkogus on kavandatava tegevuse juures 0,189 tonni aastas, mis on väiksem kui kehtestatud künniskogus (tabel 7.2). Arvutustes on arvestatud eriheiteks 0,0022 kg/t kohta. Samuti jäävad süsinikoksiidi, vääveldioksiidi ja lämmastikoksiidide kogused alla kehtestatud künniskoguste piirmäärasid. Arvutustes on arvestatud aastaseks purustamise koguseks 55 000 t killustikku, millele kuluks lõhkeainet 12 t aastas. Praeguste arvutuste tulemused on esialgsed ning prognoositavad, saasteainete heitkogused täpsustuvad kaevandamisprojektis, lõhketööde projektis, kus litsentseeritud lõhketööde tegija esitab vajalike lõhkamispuuraukude kogused, vahemaad ja lõhkeaine kogused. Samuti täpsustuvad eelpool toodud saasteainete heitkoguste näitajad tegeliku tootmisprotsessi käigus. Kui on oht ületada lubatud künniskoguseid, tellitakse saasteainete heitkoguste projekt ning kaevandaja taotleb õhusaasteluba. 9 Uikala lubjakivikarjääri maavara kaevandamise keskkonnaloa taotluse seletuskiri Tabel 7.2. Uikala lubjakivikarjääri prognoositavad saasteainete kogused Saasteainete heidete kogus Saasteaine Uikala lubjakivikarjääris Künniskogus (tonni aastas) (tonni aastas) Süsinikoksiid (CO) 0,412 >10 Tahkete osakeste summaarne heitkogus 0,189 >1 (PM-sum) Vääveldioksiid (SO2) 0,012 >1 Lämmastikoksiidid (NOx) 0,097 >0,3 Puur-lõhketööde peamiseks negatiivseks mõjuks on vibratsioon, mis on lühiajaline ning püsivat mõju keskkonnale ei oma. Lööklaine mõju vähendamiseks kasutatakse sobiva pikkusega topist. Lõhketöid viib läbi vastavat litsentsi omav ettevõte, kes arvestab mäeeraldise geoloogiaga ja maapinna võngete suhtes tundlike objektide kaugusega tagades lõhketööde turvalisuse. Enamik kasulikust kihist jääb põhjaveetasemest allapoole, seega võib tekkida vajadus põhjaveetaseme alandamiseks, mis tingib depressioonilehtri tekkimise. Geoloogilise uuringu käigus tehtud arvutuste andmetel on alanduslehtri ulatus kuni 349 m tulevase karjääri piirist, seda juhul kui veetaset alandatakse mäeeraldise põhjani. Veetaseme alandamise vajalikkus selgub kaevandamise käigus, kuna siis täpsustub veetaseme sesoonne muutlikkus. Alandus on suurem karjääri läheduses vähenedes karjäärist kaugenedes. Kuna alanduslehter ei mõju lähimale majapidamisele, mis jääb 740 m kaugusele kirdesse, siis puudub mõju ka majapidamise kaevule. Peale varu ammendumist veetaseme alandamine lõpetatakse ning alanduslehter kaob ja põhjaveetase taastub. Kuna kaevandamisel ei kasutata keskkonnaohtlikke aineid, siis ei ole mõju ka majapidamistes kasutatava vee kvaliteedile. Mäeeraldisest 13 - 20 m kaugusele põhjasuunda jäävad looduskaitselised objektid: I kategooria kaitsealune liik Ranunculus lanuginosus (villtulikas) leiukoht, III kategooria kaitsealuste liikide Neckera pennata (sulgjas õhik), Neottia nidus-avis (pruunikas pesajuur) ja Epipactis helleborine (laialehine neiuvaip) leiukoht ning vääriselupaik VEP nr 205322. Taotletavast mäeeraldisest ~290 m põhjasuunda jääb Ontika maastikukaitseala. Mullastiku kaardi põhjal levib eelpool toodud taimede leiukohtades gleimullad ja gleistunud mullad (joonis 7.1), mida iseloomustab pidev liigniiskus ehk kaitsealused taimed on harjunud liigniiskete tingimustega. 10 Uikala lubjakivikarjääri maavara kaevandamise keskkonnaloa taotluse seletuskiri Joonis 7.1 Mullastiku kaart Mäeeraldise kasvukihi all lasub saviliiv- ja liivsavimoreen, mis töötab kui veepide, eeldatavalt lasub ka kaitsealuste taimete leiukohtades ning vääriselupaigas glei- ja gleistunud muldade all nii saviliiv- kui liivsavimoreen. Kasvukiht ja Kvaternaarisetete veekompleks on sademete toiteline, seega võib järeldada, et antud piirkonnas on taimestik pinnasevee toiteline ning kaevandamise käigus on oluline tagada, et muldade niiskustase ei väheneks ja muldade liigniiskus oleks tagatud. Veepideme olemasolu kinnitab ka geoloogiline uuring, kuna ülemine lubjakivi kiht oli kuni 4 m sügavuseni kuiv. Pinnasevee liikumise suund järgib maapinna abs kõrgusi ja antud piirkonnas on see põhja-lõunasuunaline ehk looduskaitseliste piirangutega aladel on maapinna abs kõrgused suuremad kui mäeeraldise alal. Tõkestamaks pinnasevee liikumist mäeeraldise alale rajatakse enne lubjakivi kaevandamist mäeeraldise teenindusmaa ida-, põhja- ja läänepiirile trapetsikujuline moreenist tõkkevall, mille minimaalseks põhjalaiuseks on 6 m ja kõrguseks 2 m (joonis 7.2). Tõkkevalli rajamisega tagatakse mullastiku liigniiskus ja olemasoleva veerežiimi säilimine looduskaitseliste piirangutega aladel. Kuna taimestik on pinnasevee toiteline, siis aluspõhjalise põhjaveekogumi veetaseme alandamine ei mõjuta liigniiskeid glei- ja gleistunud muldade niiskusrežiimi. Teenindusmaa lääneserva jääva maaparandussüsteemi kraavi paigaldatakse tõkkevalli alla truup, et olemasolev kuivenduskraav saaks vajadusel toimida ka edaspidi. Hetkel on maaparandussüsteem nii mäeeraldisel kui selle ümbruses amortiseerunud ehk kraavid on kinni kasvanud, kuid Riigimetsa Majandamise Keskusel on planeeritud maaparandussüsteemi rekonstrueerimine, mis samuti võib muuta ümbruskonna muldade niiskusrežiimi. 11 Uikala lubjakivikarjääri maavara kaevandamise keskkonnaloa taotluse seletuskiri Joonis 7.2 Katendivalli rajamine teenindusmaale tõkestamaks pinnavee voolamist karjääri looduskaitseliste piirangutega aladelt. On võimalus, et kaevandamise käigus ei alandata põhjaveetaset mäeeraldise lamamini, vaid kaevandatakse osaliselt vee alt. Ploki 2 aT keskmine paksus on 4,2 m, mida on vajadusel võimalik ilma veetaset alandamata kaevandada, sel juhul väheneb väljapumbatava vee kogus ja prognoositud maksimaalne alanduslehtri ulatus. Samuti on võimalus, et veetaset ei alandata üldse, sel juhul depressionilehtrit ei teki ja veerežiim ei muutu. Täpsem kaevandamise tehnoloogia määratakse kaevandamisprojektis ja seda vajadusel täpsustatakse mäetööde käigus. Kui veetaset on vajalik alandada, siis taotleb kaevandaja enne veetaseme alandamist vee erikasutuse keskkonnaloa. Kaevandamist ja tootmist on võimalik alustada ilma veetaset alandamata ning vett ära juhtimata, seejärel selgub, kas edaspidi võib veetaseme alandamine vajalikuks osutuda. Kui peaks vajalikuks osutuma veetaseme alandamine ning vee ärajuhtimine karjäärialalt, siis on arendaja arvestanud, et karbonaatkivimi kaevandamisel tekib heljumit, seega tuleb vesi esmalt juhtida settetiiki, kus heljum settib, puhas vesi juhitakse äravoolukraavi ning olemasoleva kraavituse kaudu Mägara ojja. Osa heljumist imbub tänu kivimis esinevatele lõhedele põhjavette, kuid see sadestub karjääri läheduses. Karjääri põhjale kütte- ja määrdeõlide sattumist välditakse, kasutades korras rasketehnikat, mis on läbinud perioodilise tehnilise ülevaatuse. Korras mäetööde masinate kasutamine tagab ka normipiiresse jääva heitgaaside heite õhku. Karjäärimasinate remontimine toimub selleks ettenähtud kohtades. Eriolukorras avarii korral on kaevandajal kohustus likvideerida võimalike nafta- ja õliproduktide levik pinnasesse või karjäärivette vastavate kaitsevahenditega (absorbendid). Saastunud materjalid antakse üle vastavat kompetentsust omavale jäätmekäitlejale. Ettevõtte tegevusega ei kaasne eeldatavalt suurõnnetuste või katastroofide ohtu. 12 Uikala lubjakivikarjääri maavara kaevandamise keskkonnaloa taotluse seletuskiri Üks karjääriga kaasnevaid keskkonnamõjusid on maastiku visuaalne muutumine. Viimane on aga maavara kaevandamise juures paratamatu ning mõju on leevendatav ala kaevandamisjärgse korrastamisega, mis tulenevalt seadusandlikust korrast on kaevandajale kohustuslik. Kaevandaja plaanib varu ammendumisel rajada karjäärialale veekogu, kuna enamus kasulikust kihist asub allpool põhjaveetaset. Valguse, soojuse, kiirguse ja lõhna reostust ettevõtte tegevusest ümbruskonnale ei kaasne. 8. Andmed kaevandamisjäätmete kohta Taotletava Uikala lubjakivikarjääri katendi kogumaht on 71 tuh m3, millest kasvukihi maht on 28 tuh m3. Kasvukihi omaduste säilitamiseks ei ladustata materjali kõrgemates kui 3 m puistangutes. Põhiline osa kasvukihist turustatakse, ülejääk kasutatakse hilisemate korrastamistööde käigus. Korrastamiseks jääv kasvukiht ladustatakse vallidesse. Pärast kasvukihi eemaldamist eemaldatakse ülejäänud katend, milleks on saviliiv- ja liivsavimoreen. Moreenist koosnevast katendist rajatakse mäeeraldise teenindusmaale pinnasevee liikumist tõkestav trapetsikujuline vall, orienteeruva mahuga 10 tuh m3. Ülejäänud osa katendist ladustatakse vallidena ning kasutakse ala korrastamisel – ülejääk turustatakse. Lubjakivi kaevandamisel tekkivad sõelmed kasutatakse nõlvade rajamiseks. Korrastamistöödega alustatakse kaevandamise käigus esimesel võimalusel ning korrastamisprojekt koostatakse samuti esimesel võimalusel. Kaevandamisjäätmetena võib käsitleda Uikala lubjakivikarjääris maavaral lasuvat katendit ja lubjakivikillustiku tootmisest ülejäävaid sõelmeid. Seega esitab loa taotleja koos taotlusega kaevandamisjäätmekava. 9. Kaevandamisega rikutud maa korrastamine, korrastamistööde eeldatav maksumus Pärast varu ammendamist kaevandamisega rikutud maa korrastatakse. Kaevandamisega rikutud maa korrastamine toimub selleks koostatud projekti alusel, mille koostamiseks väljastab Keskkonnaamet korrastamistingimused. Korrastamisprojektis määratakse tehtavate tööde tehnoloogia ja järjestus. Kaevandatud ala on plaanis korrastada tehisveekoguks, kuna põhjaveetasemest allapoole jääv keskmiselt 8,4 m paksune kasulik lubjakivikiht. Veekogu kallaste korrastamisel kasutatakse karjäärialal ladustatud kasvukihti. Kuna korrastamistööd tehakse paralleelselt kaevandamisega, siis jääb korrastamisaegseks tööks ainult heakorra ja haljastustööd, mille kogumaksumus on ~15 tuhat eurot. 10. Maavara kaevandamise keskkonna loa kättetoimetamine Maavara kaevandamise luba soovib EMG Karjäärid OÜ saada elektrooniliselt. Palume kaevandamise luba saata EMG Karjäärid OÜ e-posti aadressil [email protected]. 13 Uikala lubjakivikarjääri maavara kaevandamise keskkonnaloa taotluse seletuskiri Seletuskirja ja taotluse koostasid: /allkirjastatud digitaalselt/ Liina Ordlik Geoloogiainsener EMG Karjäärid OÜ 09.04.2021 /allkirjastatud digitaalselt/ Jan Johanson Diplomeeritud mäeinsener , EKR tase :7 kutsetunnistus nr 135955 (maavarade pealmaakaevandamine) kutsetunnistus nr 135956 (pealmaakaevandamise projekteerimine) EMG Karjäärid OÜ 09.04.2021 14 KORRALDUS 10. märts 2021 nr 1-17/21/649 Ida-Viru maakonna Uikala lubjakivimaardla registrisse kandmine EMG Arendus OÜ esitas Maa-ametile Uikala uuringuruumi piiresse jääva ehituslubjakivi aktiivse tarbevaru arvele võtmise aruande (saabunud 19.02.2021, kirja registreerimise nr 9-3/21/751-5). Aruanne on koostatud geoloogilise uuringu tulemuste põhjal (Keskkonnaamet on 24.10.2019 andnud geoloogilise uuringu loa nr L.MU/333810). Maavaravaru on arvutatud plokkides (aruandes 1. plokk ja 2. plokk), mis paiknevad Ida-Viru maakonnas Toila vallas Uikala külas riigile kuuluvatel Keskkonnaministeeriumi valitsemisel olevatel katastriüksustel Kohtla metskond 131 (katastritunnus 80201:001:0585) ja Kohtla metskond 34 (katastritunnus 80201:001:0340), millede volitatud asutus on Riigimetsa Majandamise Keskus. Aruandes moodustatud plokid paiknevad täielikult Uikala uuringuruumis. Aruandes moodustatud plokkide lääneosa kattub maaparandusüsteemiga ASUNDUSE (maaparandussüsteemide registri kood 1106780010050, ehitise kood 001). Aruandele on lisatud Põllumajandus- ja Toiduameti kooskõlastus. Geoloogiline uuring on läbi viidud lähtudes 17.12.2018 vastu võetud keskkonnaministri määruse nr 52 „Üldgeoloogilise uurimistöö ning maavara geoloogilise uuringu kord ja nõuded ning nõuded fosforiidi, metallitoorme, põlevkivi, aluskorra ehituskivi, järvelubja, järvemuda, meremuda, kruusa, liiva, lubjakivi, dolokivi, savi ja turba omaduste kohta maavarana arvelevõtmiseks“ (edaspidi nimetatud Korra) nõuetest. Aruandes esitatud andmete alusel liigitub maavara madalamargiliseks ehituslubjakiviks ja kõrgemargiliseks ehituslubjakiviks. Maa-amet keskkonnaregistri maardlate nimistu volitatud töötlejana on aruande läbi vaadanud ning nõustub aruande alusel kandma maavara maardlana keskkonnaregistrisse. Keskkonnaregistri seaduse § 4 lõike 2, Vabariigi Valitsuse 27.05.2003 korralduse nr 333 „Keskkonnaregistri volitatud töötleja määramine“ punktide 2 ja 3, keskkonnaministri 13.01.2005 määruse nr 2 „Keskkonnaregistri pidamise täpsustatud kord“ § 29, maapõueseaduse § 21 lõigete 1 ja 2 ning § 23 lõigete 2, 6 ja 7, Korra § 9 lõike 6 ja § 45 lõike 2 ning keskkonnaministri 02.05.2016 määruse nr 7 „Maa-ameti põhimäärus“ § 6 lõike 2 punkti 18 alusel: 1. Otsustan kanda EMG Arendus OÜ poolt koostatud aruande „Ida-Viru maakonna Uikala uuringuruumi geoloogilise uuringu aruanne (varu seisuga 01.02.2021)“ alusel seisuga 01.02.2021. a keskkonnaregistri maardlate nimistusse Uikala uuringuruumi piires arvutatud varu järgmiselt: 1.1. madalamargilise ehituslubjakivi aktiivne tarbevaru pindalal 7,07 ha – 301 tuh m3 (1. plokk), 1.2. kõrgemargilise ehituslubjakivi aktiivne tarbevaru pindalal 7,07 ha – 299 tuh m3 (2. plokk, 1. ploki lamamis). 2. Kanda Uikala uuringuruumi piires arvutatud varu keskkonnaregistri maardlate nimistusse Uikala lubjakivimaardlana. 3. Korraldus teha teatavaks EMG Arendus OÜ-le, Keskkonnaametile, Toila Vallavalitsusele. Korralduse peale on võimalik esitada vaie Maa-ametile haldusmenetluse seaduses sätestatud tähtajal, tingimustel ja korras või kaebus halduskohtusse halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud tähtajal, tingimustel ja korras. (allkirjastatud digitaalselt) Tambet Tiits peadirektor 2 Lisa 9 Varu arvutuse tulemused Triangle Volume Report Report Created: 1/26/2021 Time: 2:26pm Mode: Selected Shapes Input Grid Factor: 1.000000 Original Surface: Maapind EH2000 Description: Preference: Default Type: Existing Design Surface: katend Description: Preference: Default Type: Existing Cut Factor: 1.00 Fill Factor: 1.00 Cut: 70645.8 cu m Fill: 0.0 cu m Net: 70645.8 cu m Original Surface: katend Description: Preference: Default Type: Existing Design Surface: plokkide vahepiir Description: Preference: Default Type: Existing Cut Factor: 1.00 Fill Factor: 1.00 Cut: 301373.0 cu m Fill: 0.0 cu m Net: 301373.0 cu m Original Surface: plokkide vahepiir Description: Preference: Default Type: Existing Design Surface: lamam Description: Preference: Default Type: Existing 66 Cut Factor: 1.00 Fill Factor: 1.00 Cut: 299248.0 cu m Fill: 0.0 cu m Net: 299248.0 cu m Katendi maht on 71 tuh m3. Madalamargilise ehituslubjakivi plokk 1 aT maht on 301 tuh m3. Kõrgemargilise ehituslubjakivi plokk 2 aT maht on 299 tuh m3. 67 Lisa 10 PUURAUKUDE LIKVIDEERIMISE AKT Objekti nimetus: Uikala uuringuruum, geoloogilise uuringu luba L.MU/333810. Puuraukude rajamise aeg: 11.06 - 12.06.2020, 20.10 - 22.10.2020 ja 17.11 - 23.11.2020. a Puuraukude asukoht: Ida-Viru maakond, Toila vald, Kohtla metskond 131 (tunnus: 80201:001:0585) ja Kohtla metskond 34 (tunnus: 80201:001:0340). Rajatud puuraugud: Puuraugu Koordinaadid Puuraugu nr X Y sügavus, m Pa-1 6 591 221,30 695 191,57 14,4 Pa-2 6 591 123,91 695 217,35 12,3 Pa-3 6 591 264,61 695 393,64 10,1 Pa-4 6 591 205,47 695 514,82 10,4 Pa-4a 6 591 208,36 695 527,71 11,0 Pa-5 6 591 417,65 695 630,79 8,6 Pa-6 6 591 447,47 695 740,25 9,8 Pa-7 6 591 277,61 695 795,13 11,5 Puuraukude ja likvideerimise põhjus: puuraugud täitsid oma ülesande – puuraukudest võetud puursüdamik kirjeldatud ja proovid võetud, vajalikud hüdrogeoloogilised mõõtmised ja katsetööd tehtud. Puuraukude likvideerimise aeg: puuraugud likvideeriti 12.06.2020. a ja 24.11.2020 Puuraukude likvideerimise moodus: Puuraukudest eemaldati manteltorud, puuraukude vettandev osa likvideeriti killustiku sõelmetega ja veepealse osa kaljuses kivimis kasutati savi. Katendi osas täideti puurauk killustiku sõelmetega, kasvukihi osa mullaga. Puuraukudesse torusid ei jäetud. Puuraukude ümbrus on korrastatud seisundisse, milline oli see enne puuraukude rajamist. Geoloogilise uuringuloa omanik: EMG Arendus OÜ Liina Ordlik /allkirjastatud digitaalselt/ Maaomaniku esindaja: Riigimetsa Majandamise keskus Alar Süda /allkirjastatud digitaalselt/ EMG Arendus OÜ: objekti eest vastutav geoloog Liina Ordlik /allkirjastatud digitaalselt/ 68 N Uikala uuringuruumi puuraukude paiknemise plaan M 1:5 000 W E S Pa-6 Asendiplaan M 1:50 000 Pa-5 Kohtla metskond 34 80201:001:0340 Kohtla metskond 131 80201:001:0585 Pa-3 Pa-7 Pa-1 Pa-4a Pa-4 Uikala uuringuruum Pa-2 Kasutatud Maa-ameti WMS teenust LEPPEM˜RGID Uikala uuringuruumi teenindusala piir Pa-3 Puuraugu asukoht ja nimetus Kohtla metskond 131 80201:001:0585 Katastriksuse piir ja nimetus 69 70 Lisa 11 KORRALDUS 07.12.2020 nr DM-112438-2 Uikala uuringuruumi uuritud maa korrastamise akti heakskiitmine I ASJAOLUD EMG Arendus OÜ (registrikood 14212964, aadress Vana-Narva mnt 11b, Kiiu alevik, kuusalu vald, 74604 Harju maakond) esitas Keskkonnaametile Uikala uuringuruumi puuraukude likvideerimise akti (registreeritud keskkonnaotsuste infosüsteemis KOTKAS 01.12.2020 numbriga DM-112438-1). Uikala uuringuruum, pindalaga 7,07, ha asub Ida-Viru maakonnas Toila vallas Uikala külas riigile kuuluvatel katastriüksustel Kohtla metskond 34 (katastritunnus 80201:001:0340) ja Kohtla metskond 31 (katastritunnus 80201:001:0585). Katastriüksuste Kohtla metskond 34 ja Kohtla metskond 31 riigivara valitseja on Keskkonnaministeerium ning volitatud asutus Riigimetsa Majandamise Keskus. Puuraugud Uikala uuringuurumis rajati geoloogilise uuringu loa nr L.MU/333810 (kehtivusaeg 24.10.2021, loa omanik ja uuringu teostaja EMG Arendus OÜ) alusel. Puuraukude likvideerimise akti kohaselt rajati Uikala uuringuruumi piires 8 puurauku sügavusega kuni 14,4 m. Akti kohaselt likvideeriti puuraugud pärast puursüdamike kirjeldamist, proovide võtmist ning hüdrogeoloogliste mõõtmiste ja katsetööde tegemist veetasemete mõõtmist. Puuraukudest eemaldati manteltorud, puuraukude vettandev osa likvideeriti killustiku sõelmetega ja veepealse osa kaljuses kivimis kasutati savi. Katendi osas täideti puurauk killustiku sõelmetega, kasvukihi osa mullaga. II KAALUTLUSED Maapõueseaduse (edaspidi MaaPS) § 86 lõike 1 kohaselt koostab korrastamistöö tegija uuritud maa korrastamise kohta akti. MaaPS § 86 lõike 2 kohaselt küsib korrastamistöö tegija eelnimetatud akti kohta kinnisasja omanikult arvamust, mis kantakse aktile. Aktile on andnud kooskõlastuse Riigimetsa Majandamise Keskus. MaaPS § 86 lõike 4 kohaselt kiidab Keskkonnaamet uuritud maa korrastamise akti heaks, kui uuritud maa on korrastatud nõuetekohaselt. Uikala uuringuruum on Keskkonnaameti maapõuebüroo maapõuespetsialisti poolt 05.12.2020 71 üle vaadatud. Kohapealsel vaatlusel tuvastati, et puuraugud ja kaeveõõned on likvideeritud ning nende ümbrus korrastatud nõuetekohaselt. III OTSUSTUS Lähtudes eeltoodust, võttes aluseks maapõueseaduse § 86 lõike 4 ning kooskõlas Keskkonnaameti peadirektori 15.08.2016 käskkirja nr 1-1/16/306 „Osakondade põhimääruse kinnitamine“ lisa 1 „Keskkonnaosakonna põhimääruse kinnitamine“ punktidele 2.5.1 ja 3.9.4 otsustan: 3.1. kiita heaks Uikala uuringuruumi uuritud maa korrastamise akt. Käesolevat otsust on võimalik vaidlustada 30 päeva jooksul loa teatavaks tegemisest, esitades vaide käesoleva haldusakti andjale haldusmenetluse seaduses sätestatud korras või kaebuse halduskohtusse halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud korras. (allkirjastatud digitaalselt) Martin Nurme juhataja maapõuebüroo Lilli Tamm 5699 2028 [email protected] 2(2) 72 73 Lisa 12 TOPOGRAAFILISE MÕÕDISTAMISE SELETUSKIRI Töö nr: 20/3202 Objekt: Uikala uuringuruum Objekti asukoht: Ida-Viru maakond, Toila vald, Uikala küla Katastriüksuse nimi: Kohtla metskond 131 (80201:001:0585) Kohtla metskond 34 (80201:001:0340) Uuringuruumi pindala: 7 ha Mõõdistatud ala pindala: 14 ha Töö tellija: EMG Karjäärid OÜ Töö läbiviija: Arles Tehu Kameraaltööd: Arles Tehu Töö teostamise aeg: - Välitöö november 2020 - Kameraaltöö november 2020. a Mõõdistamise eesmärk: Uuringuruumi topograafiline mõõdistamine Koordinaatide süsteem: L-Est 97, kõrgused EH2000 süsteemis Mõõdistamisalus: Trimble VRS Now püsijaamade võrk Mõõdistamisviis: GNSS mõõdistus Kasutatud instrumendid: Trimble R8s GNSS horisontaalne mõõtetäpsus ± 10 mm + ppm, vertikaalne ± 20 mm + ppm) Plaani mõõtkava: M 1 : 2000 Arvuti tarkvara: Bentley PowerCivil V8i (litsents: 70000661800020) Arhiveerimine: Tellijale on digitaalsel kujul esitatud mõõtandmed, topograafiline plaan ning mõõdistamise seletuskiri. Tööga seotud materjale säilitab OÜ Inseneribüroo STEIGER digitaalses arhiivis. Kontrollpunkti nr N E Z (EH2000) Mõõdistamisaeg Valaste 6594509.487 690814.709 54.801 Kontroll 1 6594509.495 690814.723 54.821 15.11.2020 09:19 Erinevus 0.008 0.014 0.02 Kontroll 2 6594509.496 690814.695 54.813 16.11.2020 14:25 Erinevus 0.009 -0.014 0.012 Tulemused vastavad Majandus - ja taristuministri määruse "Topo-geodeetilisele uuringule ja teostusmõõdistamisele esitatavad nõuded" §6 ja §7 toodud täpsusnõuetele. Arles Tehu Geodeet 16.11.2020 74 75 Lisa 13 UIKALA LUBJAKIVI REGISTRIKAARDI PROJEKT 002. Objekt Maavara nimetus: lubjakivi Maardla nimetus: Uikala Maardla osa nimetus: Maardla liik: kohaliku tähtsusega Põhimaavara Kasutusala kood ehituslubjakivi 0803 Kaasnev maavara Kasutusala kood 003. Asukoht Maakond (linn) Vald Ida-Viru maakond Toila vald 004. Topoalus Mõõtkava Kaardilehe nomenklatuur 1 : 50000 6444 Lähtereeperid Riikliku geodeetilise tihendusvõrgu punkt nr 1662, Uikala, X= 6591800,50 m Y=694131,38 m Z=52,285 m 005. Koordinaadid Maardla keskme koordinaadid Põhjalaius Idapikkus Kraad Minut Sekund Kraad Minut Sekund 59 24 51 27 26 42 006. Pindala Maardla pindala hektarites: 7,07 008. Uuritus Uuringuid teostanud Töö nimetus Tööde lõpeta- Aruande EGF organisatsioon mise aasta inv. nr. EMG Arendus OÜ Ida-Viru maakonna Uikala uuringuruumi 2021 geoloogilise uuringu aruanne (varu arvutus seisuga 01.02.2021) L. Ordlik 1/4 76 009. Maardla tüüpläbilõige Kihi paksus Strat. Kivimi Kivimi Kasulik Kasutusala Täiendavad min. maks. keskm. indeks geneetiline nimetus kiht kood andmed tüüp 0.3 0.5 0.4 IV kasvukiht 0.4 0.8 0.5 gIIIjr3 g saviliivmoreen 0.0 0.7 0.3 O2kr m lubjakivi + 0803 7.1 9.5 8.4 O2vä m lubjakivi + 0803 vert. mudasööjate elujälgedega 0.7 2.9 1.4 O2kn m lubjakivi, lamam raudooididega 0.5 0.5 0.5 O2lb m lubjakivi 011. Keemiline koostis Väli, plokk, kiht Komponent Sisaldus, % 01 02 min. maks. kesk. Plokk 1 CaO 40.0 45.0 43.5 Plokk 1 MgO 2.8 6.8 5.0 Plokk 1 Lahustumatu jääk 9.2 13.2 11.2 Plokk 2 CaO 43.0 45.0 44.1 Plokk 2 MgO 2.8 6.2 4.8 Plokk 2 Lahustumatu jääk 5.5 9.5 7.3 77 2/4 015. Füüsikalis-mehaanilised omadused Väli, plokk, Looduslik Tihedus Survetugevus- Kuluvus- Külmakindlus- Veeimavus, Plastsusarv Sulamis- Radiatsioon, kiht niiskus, % tervikus, g/cm3 mark mark mark % temperatuur, ˚C +/- 01 02 03 04 05 06 07 08 09 10 Plokk 1 2.6 Plokk 2 2.1 016. Tehnilised näitajad Väli, Looduslik Tuhasus, Orgaanilise Põlemis- Õli Lagunemisaste Happesus, Reostus- Radiatsioon, Purunemis- Külma- Filtrats. plokk, niiskus, % massi soojus, saagis, % H pH aste +/- kindlus, LA kindlus, moodul kiht % sisaldus, % MJ/kg % % m/ööp 01 02 03 04 05 06 07 08 09 10 11 12 13 14 Plokk 1 33 1,7 Plokk 2 29 1,4 3/4 78 017. Hüdrogeoloogia Mõjutatav Veetase Vee juurdevool Vee juurdevool Vesivarustust veekiht abs, m mäetööde algperioodil, mäetööde lõpp- mõjutava m3/d perioodil, m3/d depressiooni keskm. maks. keskm. maks. ulatus, m 01 02 03 04 05 06 07 Ordoviitsiumi 47,5 1609 2219 349 Vee kõrvaldusmeetod: veetaseme alandamisel on võimalik juhtida vett kuivenduskraavide kaudu Mägara ojja. Vee puhastusvajadus: Veekaitse meetmed: Täiendavad andmed: Enne kuivenduskraavi juhtimist, tuleb lasta veel settida. 018. Mäetehnilised eritingimused Tulevase karjääri kaevandamise mäenduslikud tingimused on hüdrogeoloogiliselt keerulised, kuna põhjaveetase on kõrge, 97% kasulikust kihis jääb allapoole põhjaveetaset. Katendi paksuse osas on tingimused soodsad, kuna katendi paksus on väike, samuti on küllaltki soodne infrastruktuur. Tulevane karjäär külgneb avalikus kasutuses oleva Asunduse teega (tee nr 8020001). Asunduse tee on ühenduses Jõhvi-Uikala kõrvalmaanteega (tee nr 13136), mis jääv vaadeldavast alast 1,5 km kaugusele läänesuunda. Peale varu ammendamist korrastada ala veekoguks. Veetase stabiliseerub abs kõrgusele 47,5 m. Väljapumbatavat vett saab ära juhtida kuivenduskraavide kaudu Mägara ojja, mis jääb maardla lõunapiirist ca 530 m kaugusele. 019. Maavara kasutusalad 01 Põhimaavara kasutusalad: Lubjakivikillustik tsiviil- ja teedeehitus 02 Kaasnevate maavarade kasutusalad: 020. Maardla varu Kuupäev Eraldise, Ühik Pindala, Keskm. Tarbe- Reserv- Prognoos- Kasutus- Uuringu- välja või ha paksus, varu (T) varu (R) varu (P) ala kood viis maavara m Ta Tp Ra Rp nim. 01.02.2021 Uikala tuh m3 7.07 600.0 0803 01.02.2021 1 plokk tuh m3 7.07 4.3 301.0 0803 2018 01.02.2021 2 plokk tuh m3 7.07 4.2 299.0 0803 2018 021. Geoökoloogilised tingimused Keskkonna- ja looduskaitselisi kitsendusi ei ole. 4/4 79 /allkirjastatud digitaalselt/ Liina Ordlik EMG Arendus OÜ juhatuse liige /allkirjastatud digitaalselt/ Jan Johanson Ida-Viru maakonna Uikala uuringuruumi geoloogilise uuringu aruanne (varu seisuga 01.02.2021) Töö nr 20-EA18 Kiiu 2021 EMG Arendus OÜ Aadress: Vana-Narva mnt 11b, 74604 Kiiu alevik Reg. kood: 14273374 Tel: (+372) 607 2732 GSM: (+372) 5347 0476 KMKR: EE102089767 E-post: [email protected] www.emg.ee Ida-Viru maakonna Uikala uuringuruumi geoloogilise uuringu aruanne (varu seisuga 01.02.2021) ANNOTATSIOON Liina Ordlik. Ida-Viru maakonna Uikala uuringuruumi geoloogise uuringu aruanne (varu seisuga 01.02.2021). Teksti 30 lk, 13 tekstilisa, 2 graafilist lisa. EMG Arendus OÜ, 74604, Kiiu alevik, Vana-Narva mnt 11b; veebruar 2021. a. Uikala uuringuruum (teenindusala pindala 7,07 ha) asub Ida-Viru maakonnas Toila vallas Uikala külas riigile kuuluval kinnistutel Kohtla metskond 131 (katastritunnus: 80201:001:0585) ja Kohtla metskond 34 (katastritunnus: 80201:001:0340) jäädes Eesti 1:50 000 baaskaardi lehele nr 6444. Uuringu käigus viidi läbi topograafiline mõõdistamine pindalal ~14,0 ha mõõtkavas 1:2 000, rajati seitse puurauku üldmetraažiga 77,1 m, milledest võeti 14 proovi dolokivi füüsikalis-mehaanilisteks katseteks ja kaheksa proovi keemilisteks analüüsideks. Lisaks rajati üks vaatluspuurauk hüdrogeoloogilisteks katsepumpamisteks. Käesoleva geoloogilise uuringu tulemusena moodustatakse lähtuvalt maavara kvaliteedi näitajatest kaks aktiivse tarbevaru plokki pindalal 7,07 ha. Maavaravaru lasub enamjaolt allpool põhjaveetaset. Katendi moodustavad kasvukiht, milleks on muld ja turbasegune muld ning saviliivmoreen lubjakivi lahmakatega. Katendi paksus uuringuruumi alal on väike, vahemikus 0,7 - 1,5 m. Kasuliku kihi paksus puuraukude järgi on uuringuruumi alal 7,1 - 10,0 m, keskmiselt 8,7 m. Kasulik kiht on esindatud Uhaku lademe Kõrgekalda kihistu ja Lasnamäe lademe Väo kihistu lubjakiviga. Ploki 1 aT põhilised kaalutud keskmised näitajad on järgmised: killustiku purunemiskindluse kategooria LA katsel on LA35 ja killustiku külmakindluse kategooria on F2. Seega plokis 1 aT leviv lubjakivi vastab madalamargilise ehituslubjakivi nõuetele. Ploki 1 aT lamamis asuva ploki 2 aT põhilised kaalutud keskmised näitajad on järgmised: killustiku purunemiskindluse kategooria LA katsel on LA30 ja killustiku külmakindluse kategooria on F2. Plokis 2 aT leviv lubjakivi vastab kõrgemargilise ehituslubjakivi nõuetele Uikala uuringuruumi uurituse tase, materjali kvaliteet, topograafiline alus, majanduslik otstarbekus ja mäenduslikud tingimused võimaldavad klassifitseerida nii madalamargilise kui ka kõrgemargilise ehituslubjakivi aktiivset tarbevaru (aT). Keskkonnaregistri maardlate nimistu volitatud töötlejale esitatakse kinnitamiseks seisuga 01.02.2021 järgnev varu: - plokk 1 (pindala 7,07 ha) madalamargilise ehituslubjakivi aktiivne tarbevaru 301 tuh m3; - plokk 2 (pindala 7,07 ha) kõrgemargilise ehituslubjakivi aktiivne tarbevaru 299 tuh m3. Võtmesõnad: Ida-Viru maakond, Toila vald, Uikala uuringuruum, madalamargiline ehituslubjakivi, kõrgemargiline ehituslubjakivi, aktiivne tarbevaru, põhjaveetase. Koostas: L. Ordlik 2 Ida-Viru maakonna Uikala uuringuruumi geoloogilise uuringu aruanne (varu seisuga 01.02.2021) SISUKORD 1. SISSEJUHATUS ................................................................................................................. 5 2. UURINGUPIIRKONNA ÜLDISELOOMUSTUS JA UURITUS ......................................... 6 3. TÖÖDE METOODIKA JA MAHUD................................................................................... 7 3.1 Puuraukude rajamine ................................................................................................ 7 3.2 Hüdrogeoloogilised tööd........................................................................................... 8 3.3 Proovide võtmine ...................................................................................................... 8 3.4 Laboratoorsed uuringud ........................................................................................... 8 3.5 Topotööd .................................................................................................................... 9 3.6 Kameraaltööd............................................................................................................. 9 4. GEOLOOGILINE EHITUS .............................................................................................. 10 5. MAAVARA KVALITEET ................................................................................................. 14 5.1 Kivimi keemiline koostis ......................................................................................... 14 5.2 Killustiku füüsikalis-mehaanilised omadused ...................................................... 15 6. UURINGURUUMI HÜDROGEOLOOGILISED TINGIMUSED ...................................... 18 6.1 Üldandmed ............................................................................................................... 18 6.2 Tulevase karjäärivee juurdevoolu hindamine ...................................................... 19 6.3 Alanduslehtri ulatus ja mõju................................................................................... 21 6.4 Kaevandamise mõju pinna- ja põhjaveele ............................................................. 21 7. MÄENDUSLIKUD TINGIMUSED ................................................................................... 23 8. GEOLOOGILISE UURINGU KESKKONNAMÕJU HINNANG ....................................... 24 9. KAEVANDAMISE KESKKONNAMÕJU ESIALGNE HINNANG .................................... 25 10. VARU ARVUTUS ............................................................................................................. 26 11. KOKKUVÕTE .................................................................................................................. 29 12. KASUTATUD KIRJANDUS ............................................................................................. 30 3 Ida-Viru maakonna Uikala uuringuruumi geoloogilise uuringu aruanne (varu seisuga 01.02.2021) TEKSTILISAD 1. Geoloogilise uuringu luba L.MU/333810 ......................................................................... 31 2. Põllumajandusameti 18.02.2021. a kooskõlastus nr 6.2-2/9057....................................... 34 3. Puuraukude kataloog......................................................................................................... 36 4. AS Teede Tehnokeskus laboratooriumi katseprotokollid................................................. 37 5. Eurofins Environment Testing Estonia OÜ laboratooriumi katseprotokoll ..................... 50 6. Killustiku füüsikalis-mehaaniliste näitajate koondtabel ................................................... 53 7. Puuraukude geoloogiline kirjeldus ................................................................................... 54 8. Puursüdamike fotod…………………………………………………………………….58 9. Varu arvutuse tulemused .................................................................................................. 66 10. Uikala uuringuruumi rajatud puuraukude likvideerimise akt .......................................... 68 11. Uikala uuringuruumi teenindusala korrastamise akti heakskiitmine............................... 71 12. Topograafilise mõõdistamise seletuskiri ......................................................................... 74 13. Maardla registrikaardi projekt ......................................................................................... 76 Maa-ameti otsus varu kinnitamise kohta GRAAFILISED LISAD 1. Topo- ja varu arvutuse plaan M 1:2 000; 2. Geoloogilised läbilõiked I-I’, II-II’, III-III` ja IV-IV´ Mhor 1:2 000, Mvert 1:100. ELEKTROONILISED LISAD 1. Varu arvutuse plokkide ruumikuju; 2. Katendi lamami samakõrgusjooned; 3. Ploki 1 aT lamami samakõrgusjooned; 4. Ploki 2 aT lamami samakõrgusjooned; 5. Fotode katoloog ja puursüdamike pildid; 6. Filtratsiooniparameetrid Uikala pumpamiskatse tulemustel. 4 Ida-Viru maakonna Uikala uuringuruumi geoloogilise uuringu aruanne (varu seisuga 01.02.2021) 1. SISSEJUHATUS Uikala uuringuruum (teenindusala pindala 7,07 ha) asub Ida-Viru maakonnas Toila vallas Uikala külas riigile kuuluval kinnistutel Kohtla metskond 34 (katastritunnus: 80201:001:0340) ja Kohtla metskond 131 (katastritunnus: 80201:001:0585). Geoloogilise uuringu läbiviimiseks Uikala uuringuruumis on Keskkonnaamet välja andnud geoloogilise uuringu loa nr L.MU/333810 (lisa 1). Geoloogilise uuringu tulemused esitatakse kinnitamiseks Keskkonnaregistri maardlate nimistu volitatud töötlejale. Käesoleva geoloogilise uuringu eesmärgiks on välja selgitada uuringuruumi piires kaevandamisväärse maavara levik, kasuliku kihi paksus, materjali kvaliteet ja kaevandamistingimused, mis võimaldaksid maavara aktiivse tarbevaruna arvele võtta. Selleks tehti topograafiline mõõdistamine ja rajati puuraugud, milledest võeti proovid laboratoorseteks uuringuteks. Geoloogilised välitööd tehti mitmes etapis. Esimeses etapis rajati Uikala uuringuruumi alale kaks puurauku (Pa-1 ja Pa-2) 2020. a juunis, puurimistööd viis läbi OÜ REI Geotehnika. 2020. a oktoobris rajati uuringuruumi alale puurauk Pa-4 ja hüdrogeoloogiliste pumpamiste jaoks vajalik vaatluspuurauk Pa-4a. Puurimistööd viis läbi OÜ Rakendusgeoloogia. Hüdrogeoloogilised katsepumpamised tegi oktoobris Tartu Ülikooli Maapõueressurside arenduskeskus. Viimased neli puurauku rajas OÜ Rakendusgeoloogia 2020. a novembris. Füüsikalis-mehaaniliste näitajate killustiku katsed tehti AS-i Teede Tehnokeskus laboris ja kivimi keemiline koostis määrati Eurofins Environment Testing Estonia OÜ laboris. Aruande koostamisel juhinduti Keskkonnaministri 17.12.2018. a määrusest nr 52 “Üldgeoloogilise uurimistöö ja maavara geoloogilise uuringu kord ning nõuded fosforiidi, metallitoorme, põlevkivi, aluskorra ehituskivi, järvelubja, järvemuda, meremuda, kruusa, liiva, lubjakivi, dolokivi, savi ja turba omaduste kohta maavarana arvele võtmiseks ”. Uuringuruumi teenindusala mõõdistas ja topoplaani koostas OÜ Inseneribüroo STEIGER geodeet Arles Tehu. Geoloogilised välitööd tegi, puursüdamikud kirjeldas ja käesoleva aruande koostas EMG Arendus OÜ geoloog Liina Ordlik. 5 Ida-Viru maakonna Uikala uuringuruumi geoloogilise uuringu aruanne (varu seisuga 01.02.2021) 2. UURINGUPIIRKONNA ÜLDISELOOMUSTUS JA UURITUS Uikala uuringuruum (pindala 7,07 ha) asub Ida-Viru maakonnas Toila vallas Uikala külas Kohtla metskond 34 (katastritunnus: 80201:001:0340) ja Kohtla metskond 131 (katastritunnus: 80201:001:0585) kinnistutel. Antud kinnistud on riigiomandis, katastriüksused jäävad Riigi Metsamajandamise Keskuse valitsemisalasse. Uikala uuringuruumi teenindusala lääneosas jätkub kõikides suundades Kohtla metskond 131 kinnistu ning uuringuruumi idaosas jätkub kõikides suundades Kohtla metskond 34 kinnistu. Uuringuruumi keskosa geograafilised koordinaadid on 5924`51`` pl ja 2726`42`` ip ja ta jääb M 1:50 000 baaskaardi lehele nr 6444. Uuringuruumide teenindusaladel ei asu hooneid. Lähim majapidamine on ~740 m kaugusel kirdes, katastriüksusel Hundi (tunnus: 80201:001:0163). Uuringuruumi teenindusala on kaetud nii segametsa kui rohumaaga. Uuringuruumi idaossa jäävas metsas on rohkelt tormimurdu ning metsa põhjaosas kasvab kasenoorendik. Uuringuruumi läbivad ja selle lähiümbruses on madalad kuivenduskraavid, mis on amortiseerinud ehk ei täida oma eesmärki. Kraavid on kinnikasvanud ning uuringuruumis levivat pinnast kuivendada ei suuda. 2020. a kevadel oli kraavides vesi ning rohumaa osaliselt vee all, samuti oli kraavides vesi novembris, oktoobri alguses vett ei olnud, kuigi pinnas oli kohati liigniiske. Maapinna reljeef alal on tasane, maapinna abs kõrgused jäävad vahemikku 48,2 - 49,3 m. Uikala uuringuruumi teenindusala jääb 1,5 km kaugusele idasuunda põhja-lõunasuunalise Jõhvi - Uikala kõrvalmaanteest (tee nr 13136). Jõhvi-Uikala kõrvalmaanteega on uuringuruum ühendatud kohaliku Asunduse teega (tee nr 8020001). Asunduse kruuskattega tee jääb uuringuruumist ligikaudu 20 m kaugusele lõunasuunda. Tee kaitsevööndiga uuringuruumil kattumist ei ole. Uuringuruumi teenindusala kattub osaliselt maaparandussüsteemiga ASUNDUSE (1106780030010001). Põllumajandusamet kooskõlastas oma 18.02.2021. a kirjaga nr 6.2-2/9057 maavara aktiivse tarbevaru kinnitamise ja hilisema kaevandamise Uikala uuringuruumis (lisa 2). Uuringuruumist 18 - 34 m kaugusele põhjasuunda jäävad mitmed looduskaitselised objektid: I kategooria kaitsealune liik Ranunculus lanuginosus (villtulikas) leiukoht, III kategooria kaitsealuste liikide Neckera pennata (sulgjas õhik), Neottia nidus-avis (pruunikas pesajuur) ja Epipactis helleborine (laialehine neiuvaip) leiukoht ning vääriselupaik VEP nr 205322. Uikala uuringuruumi teenindusalade piiresse ei jää muinsuskaitse, Natura 2000 võrgustiku alasid ega muid kaitstavaid loodusobjekte ja nende kitsendusi. Geoloogilisi uuringuid karbonaatkivimite otsinguteks ei ole lähiümbruses tehtud, küll on aga tegi Geoloogia- ja Maapõuevarade Kaitse Valitsuse 2. Komplektne Ekspeditsioon ja Tallinna Polütehniline Instituut 1957. - 1960. a fosforiitide geoloogilisi otsingutöid, mille tulemusena koostati aruanne fosforiitide geoloogiliste otsingutööde tulemustest 1957. - 1960.a klindieelses vööndis Tallinna ja Narva vahel (M. Palo jt, 1961;EGF 1570). Antud töö käigus puuriti ka Uikala uuringuruumi alale kaks puurauku, 151 ja 152, mis asuvad vastavalt plaani materjalile kõrvuti. Antud puuraukude kirjeldus, vastab üldjoontes käesoleva uuringu käigus rajatud puuraukude geoloogilistele kirjeldustele. Antud tööde raames rajatuid puuraukude andmeid käesolevas aruandes ei kasutata 6 Ida-Viru maakonna Uikala uuringuruumi geoloogilise uuringu aruanne (varu seisuga 01.02.2021) 3. TÖÖDE METOODIKA JA MAHUD 3.1 Puuraukude rajamine Käesoleva geoloogilise uuringu käigus rajati puurauke kolmes etapis. Esimeses etapis rajati 11.06 - 12.06.2020. a kaks puurauku (Pa-1 ja Pa-2). Puuraugud rajati sügavusega kuni 14,4 m. Puurimistööd viis läbi OÜ REI Geotehnika, puuragregaadiga URB2-2a, mis oli monteeritud autole ZIL-131, puuraugud rajati südamikpuurimise meetodil. Lubjakivi puurimisel kasutati puurkroone läbimõõduga 112 mm ja 93 mm. Puurimisel kasutati suruõhukompressorit. Puurimiskärni parema väljatuleku saamiseks kasutati puurimisel lühendatuid tõsteid ja kärnimurdjat. Kuna uuringuruumis leviv pinnakate oli puuraukude rajamise aeg liigniiske ning kohati olid osa alast väikese veekihi all, siis antud tehnikaga polnud võimalik ülejäänud puurauke puurida ning edasiste puurimiste tarbeks otsiti teine puurimistööde läbiviija. 20.10 - 23.10.2020. a rajati uuringuruumi alale puurauk Pa-4 ja hüdrogeoloogiliste pumpamiste jaoks vajalik vaatluspuurauk Pa-4a ning 17.11 - 23.11.2020. a rajati geoloogilise uuringu viimased neli puurauku (Pa-3, Pa-5 - Pa-7). Puurimistööd viis läbi OÜ Rakendusgeoloogia roomikutel puurmasinaga Sedidrill 200RPv Combi. Puuraugud rajati südamikpuuriga, puurimislahuseks kasutati vett. Südamikpuurimisel puuriti „Double tube core barrel“ süsteemiga, T-6-86 (välistoru diameeter 86 mm, sisemine toru (kärn) 67 mm), kasutati teemant otsaga puurpead diameetriga 90 mm. Vaatluspuurauk Pa-4a tehti roto-perccussion tüüpi Topp Hammer vasaraga, mille vardad diameetriga 32 mm ja ots 57 mm. Hüdrogeoloogilised katsepumpamised tegi oktoobris Tartu Ülikooli Geoloogia osakonna hüdrogeoloogid. Katendi osas manteldati puuraugud. Kokku rajati uuringuruumi geoloogiliste uuringute käigus 8 puurauku (Pa-1 – Pa-7). väljatulek varieerus puuraukudes lubjakivi kihis vahemikus 66,1 - 100,0%, keskmiselt 93,0% (tabel 3.1). Rajatud puuraukude sügavus varieerub vahemikus 8,6 - 14,4 m, üldmetraaž 87,1 m. Puuraukude vahekaugused jäävad ~113,0 - 308,0 m vahemikku. Tabel 3.1 Puursüdamiku väljatulek puuraukude järgi Puuraugu Läbitud lubjakivi Kärni väljatulek, Kärni nr paksus, m m väljatulek, % Pa-1 13,4 11,5 85,8 Pa-2 11,5 7,6 66,1 Pa-3 9,4 9,4 100,0 Pa-4 9,6 9,6 100,0 Pa-5 10,3 10,2 99,0 Pa-6 7,75 7,75 100,0 Pa-7 9,0 9,0 100,0 Keskmine 93,0 Peale puurimistööde lõppu mõõdeti veetasemed kõikides puuraukudes. Kõik puuraugud likvideeriti peale puursüdamiku võtmist ja veetaseme mõõtmist. Puuraukudest eemaldati 7 Ida-Viru maakonna Uikala uuringuruumi geoloogilise uuringu aruanne (varu seisuga 01.02.2021) manteltorud, puuraukude vettandev osa likvideeriti killustiku sõelmetega ja veepealne osa kaljuses kivimis saviga. Katendi osas täideti puurauk killustiku sõelmetega, kasvukihi osa mullaga. Puuraukudesse torusid ei jäetud. Puuraukude likvideerimise kohta on koostatud vastavasisuline akt (lisa 10). Keskkonnaamet väljastas Uikala uuringuruumi alale rajatud puuraukude korrastamise kohta 07.12.2020. a heakskiitmise korralduse nr DM-112438-2 (lisa 11). 3.2 Hüdrogeoloogilised tööd Hüdrogeoloogilistest töödest tehti veetasemete mõõtmised rajatud puuraukudes ning katsepumpamised puuraugus Pa-4, vaatluspuurauguks oli Pa-4a. Katsepumpamised viis läbi Tartu Ülikooli geoloogia osakond (elektrooniline lisa 6). Katsepumpamisel kasutati pumpa GRUNDFOS P21318, mille tootlikkus 5 m3/h ja tõstekõrgus 48 m. Puuraugus Pa-4 ja Pa-4a mõõdeti veetase enne katsepumpamist ja katsepumpamise vältel ning peale katset. Katsepumpamised kestsid 1 h ning veetaseme taastumist jälgiti 1,5 ha. Katsepumpamise tulemused on vajalikud hüdrogeoloogiliste tingimuste kirjeldamiseks ja arvutuste tegemiseks. 3.3 Proovide võtmine Enne proovide võtmist kirjeldati ja pildistati puursüdamikud ning määrati sobivad proovide intervallid. Lubjakivi puursüdamikust võeti puursüdamikest 14 proovi killustiku füüsikalis- mehaanilisteks katseteks. Proovid võeti kogu puursüdamiku proovitavast intervallist, proovimine toimus vahedeta kogu karbonaatkivimi kasuliku kihi (Kõrgekalda ja Väo kihistu) paksuse ulatuses. Kõrgekalda kihistut eraldi ei proovitud kuna kihistu paksus alal on väike ning katseteks vajalikku proovikogust ei olnud. Proovi pikkused olid vahemikus 3,4 - 5,5 m (keskmine 3,3 m). Lühendatud keemiliseks analüüsiks võeti kaheksa proovi puuraukudest Pa-1 ja Pa-2. Keemiliste analüüside proovide võtmiseks viidi puursüdamikud TTÜ Geoloogia Instituuti, kus puursüdamikust lõigati ühtlane 1 cm paksune riba kogu puursüdamiku pikkusest. Nendest 1 cm paksustest ribadest võeti proovid ning viidi Eurofins Environment Testing Estonia OÜ laborise. Proovide pikkused olid 0,5 - 3,7 m (keskmine 2,5 m). 3.4 Laboratoorsed uuringud Laboratoorseid uuringuid tehti kahes etapis. 2020. a septembris võeti uuringuruumi alale rajatud kahest puuraugust (Pa-1 ja Pa-2) neli proovi killustiku füüsikalis-mehaaniliste omaduste katseteks. Proovid viidi AS-i Teede Tehnokeskus laboratooriumisse, kus määrati killustiku külmakindlus, purunemiskindlus LA meetodil, veeimavus ja terade tihedus. 2020. a detsembris võeti Uikala uuringuruumi alale rajatud viiest puuraugust 10 proovi killustiku füüsikalis-mehaaniliste omaduste katseteks. Proovid viidi AS-i Teede Tehnokeskus laboratooriumisse, kus määrati killustiku külmakindlus, purunemiskindlus LA meetodil, veeimavus ja terade tihedus. Terade tihedus ja veeimavus määrati puurauk Pa-6 proovidest. Killustiku külmakindlus määrati kõikides etappides vastavalt standardile EVS-EN 1367-1 ja katsefraktsioonist 8/16 mm, purunemiskindlus määrati katsefraktsioonist 10/14 mm LA meetodil vastavalt standardile EVS-EN 1097-2. Veeimavus ja terade tihedus määrati püknomeetriga katsefraktsioonist 4/31,5 mm vastavalt standardile EVS-EN 1097-6. Kõikide 8 Ida-Viru maakonna Uikala uuringuruumi geoloogilise uuringu aruanne (varu seisuga 01.02.2021) killustiku katsete jaoks vajalike fraktsioonide jaoks purustati puursüdamik lõugpurustis. Killustiku füüsikalis-mehaaniliste omaduste määramise katsete tulemused on toodud lisas 4. 2020. a juunis puuritud puuraukudest võeti kahest puuraugust (Pa-1 ja Pa-2) kaheksa proovi (1K - 8K) kivimi lühendatud keemiliseks analüüsiks. Proovide pikkus jääb vahemikku 0,5 - 3,7 m. Keemilised analüüsid tehti Eurofins Environment Testing Estonia OÜ Saksamaa laboratooriumis. Kivimi keemilise analüüsi katsed on akrediteeritud vastavalt standardile DIN EN ISO/IEC 17025:2005. Laboratooriumis määrati kivimi CaO, MgO ja lahustumatu jääk 10% soolhappes. Labori katseprotokoll on toodud lisas 5. Laboriandmete töötlemisel juhinduti keskkonnaministri 17.12.2018. a määrusest nr 52 “Üldgeoloogilise uurimistöö ja maavara geoloogilise uuringu kord ning nõuded fosforiidi, metallitoorme, põlevkivi, aluskorra ehituskivi, järvelubja, järvemuda, meremuda, kruusa, liiva, lubjakivi, dolokivi, savi ja turba omaduste kohta maavarana arvele võtmiseks ”. 3.5 Topotööd Topograafilise mõõdistamise tegi 11.11 - 12.11.2020. a OÜ Inseneribüroo STEIGER (töö nr 20/3202) pindalal 14 ha. Topograafiline mõõdistamine on teostatud GPS-iga reaalajas mõõdistamise teel, selleks on kasutatud liikuvjaama Trimble R8 GNSS. Koordinaatide süsteem on L-Est´97, kõrgused on EH2000 süsteemis. Lähtepunktide mõõdistamisel kasutati Trimble VRS Now püsijaamade võrku. Topogeodeetiline maa-ala plaan mõõtkavas 1:2 000 on tehtud arvutiprogrammiga Bentley PowerCivil for Baltics V8i. Uikala uuringuruumi maapinna 3D mudel koostati arvutiprogrammi Bentley PowerCivil for Baltics V8i triangulatsiooni interpoleerimismeetodiga, kasutades 11.11 - 12.11.2020. a mõõdistuse andmeid. Täiendavaid andmeid on võimalik saada topograafilise mõõdistamise seletuskirjast (lisa 12). 3.6 Kameraaltööd Kameraaltööde käigus töödeldi läbi 2020. a välitöödel saadud materjal ja laboriuuringute andmestik. Aruande koostamisel ja materjali iseloomustamisel lähtuti keskkonnaministri määrusega nr 52 (17.12.2018, “Üldgeoloogilise uurimistöö ja maavara geoloogilise uuringu kord ja nõuded ning nõuded fosforiidi, metallitoorme, põlevkivi, aluskorra ehituskivi, järvelubja, järvemuda, meremuda, kruusa, liiva, lubjakivi, dolokivi, savi ja turba omaduste kohta maavarana arvele võtmiseks”) kehtestatud nõuetest. Killustiku füüsikalis-mehaanilised põhinäitajad arvutati kaalutud keskmise meetodil ning tulemused on toodud tekstilisas 6 ja peatükis 5. Kivimi keemilise analüüsi tulemused on toodud peatükis 5. Varu vertikaalses läbilõikes on kontuuritud puuraukudega läbitud kasuliku kihi paksusega. Enamus ehk 97% varust asub allpool põhjaveetaset, varu on arvutatud kahes plokis vastavalt maavara kvaliteedile. Selleks, et planeerida maavaravaru kaevandamist, on geoloogilistel läbilõigetel (Gr lisa 2) toodud killustiku proovide põhinäitajad - LA tegur ja külmakindluse %. Topo- ja varu arvutuse plaanil (Gr lisa 1) on iga puuraugu juures näidatud katendi ja kasuliku kihi paksus ning maapinna ja lamami absoluutkõrgus EH2000 süsteemis. 9 Ida-Viru maakonna Uikala uuringuruumi geoloogilise uuringu aruanne (varu seisuga 01.02.2021) 4. GEOLOOGILINE EHITUS Uikala uuringuruumi teenindusala paikneb Ordoviitsiumi ladestu Uhaku lademe (O2UH) ja Lasnamäe lademe (O2LS) avamusalal. Katendi moodustavad kasvukiht ja saviliivmoreen. Kasvukihi moodustab muld ja turbasegune muld. Katendi paksus vastavalt puuraukude andmetele jääb vahemikku 0,7 - 1,5 m (keskmine 0,9 m), sh kasvukiht 0,3 - 0,5 m (keskmine 0,4 m). Stratigraafiliselt jääb uuringuruumi teenindusala õhukese pinnakattega alale. Olemasolev katend ehitusmaterjali tootmiseks praktilist väärtust ei oma. Maapinna reljeef vaadeldav alal on tasane, abs kõrgused varieeruvad vahemikus ~48 - 49 m. Uikala uuringuruumi kasulikuks kihiks on Ordoviitsiumi ladestu Uhaku lademe Kõrgekalda kihistu (O2kr) ja Lasnamäe lademe Väo kihistu (O2vä) lubjakivid. Aruandes kasutatavate litoloogiliste kihtide nimetused ja nende indeksid on toodud tabelis 4.1. Puuraukude detailsem geoloogiline kirjeldus on toodud tekstilisas 7 ja fotod puuraukudest on toodud lisas 8. Tabel 4.1. Uuringul kasutatav litoloogiline legend Ladestu Lade Kihistu Indeks Uhaku Kõrgekalda O2kr Lasnamäe Väo O2vä Ordoviitsium Aseri Kandle O2kn Kunda Loobu O2lb Ordoviitsiumi ladestu Uhaku lade Kõrgekalda kihistu (O2kr) Uuringuruumi lääneosas avaneb kvaternaarisetete all Ordoviitsiumi ladestu Uhaku lademe Kõrgekalda kihistu lubjakivi, mis avati neljas puuraugus (Pa-1 - Pa-4). Kõrgekalda kihistu lubjakivi paksus uuringuruumi alal on väike ning see varieerub vahemikus 0,4 - 0,7 m, keskmine 0,5 m. Kihistu paksus väheneb idasuunas ning lõpuks kaob. Kihistu on esindatud valkjashalli, kohati kollakashalli, keskmisekihilise, pisikristallilise, õhukeste mergli vahekihtidega lubjakiviga (foto 4.1). Kivim sisaldab kohati püriidi pesakesi ja ühes puursüdamikus leidus nautiloidi kivistisi. Foto 4.1. Uhaku lademe Kõrgekalda kihistu kollakashall pisikristalliline lubjakivi puuraugus Pa-3. 10 Ida-Viru maakonna Uikala uuringuruumi geoloogilise uuringu aruanne (varu seisuga 01.02.2021) Ordoviitsiumi ladestu Lasnamäe lade Väo kihistu (O2vä) Uuringuruumi idaosas avaneb kvaternaarisetete all Lasnamäe lademe Väo kihistu lubjakivi. Vaadeldava ala lääneosas asuvad Väo kihistu kivimid Kõrgekalda kihistu lamamis. Väo kihistu lubjakivi paksus puuraukude andmetel varieerub vahemikus 7,1 - 9,5 m, keskmine 8,4 m. Kihistu paksus väheneb idasuunas. Kihistu avati kõikide puuraukudega. Väo kihistu lubjakivi on hall kuni tumehall, pisikristalliline, keskmise- kuni paksukihiline, sagedasti stüloliitpindadega (foto 4.2). Stüloliitpinnad on kohati täitunud saviga. Kihistut iseloomustavad vertikaalsed mudasööjate elujäljed ehk püstakud (foto 4.3). Kivim on kohati nõrgalt savikam ning sisaldab õhukesi paksusega kuni 0,5 cm lainjaid mergli vahekihte ning merglikilesid. Puursüdamikus on näha selgeid õhukesi savikihte, paksusega kuni 2 cm (foto 4.4). Kihistu kivim on kohati nõrgalt dolomiidistunud - peamiselt Pae kihistiku intervallis. Pae kihistik on esindatud 30 - 40 cm paksuse tumehalli nõrgalt dolomiidistunud lubjakiviga. Pae kihistik oli märgatav peaaegu kõikides puuraukudes. Kivimis leidub nautiloide. Samuti leidub kivimis kohati kaverne (üksikud kavernid täidetud kaltsiidiga), intervalliti võib kivim olla kavernoosne (Pa - 5). Kogu kihistut läbivad subvertikaalsed lõhed. Kihistu alumisel piiril nõrk fosfaatne katkestuspind ja lubioodide ilmumine. Foto 4.2. Lasnamäe lademe Väo kihistu hall kuni tumehall, keskmise- kuni paksukihiline lubjakivi puuraugus Pa-7. Foto 4.3. Väo kihistule iseloomulikud mudasööjate elujäljed ehk püstakud. 11 Ida-Viru maakonna Uikala uuringuruumi geoloogilise uuringu aruanne (varu seisuga 01.02.2021) Foto 4.4. Puuraugus Pa-7 sügavusel 7,2 m savikiht paksusega 1 cm ning lainjad merglikiled Väo kihistu lubjakivis. Ordoviitsiumi ladestu Aseri lade Kandle kihistu (O2kn) Aseri lademe Kandle kihistu lubjakivi on uuringuruumi alal kasuliku kihi moodustava Väo kihistu lamamis, kihistu avati kõikides puuraukudes. Kandle kihistu lubjakivi paksus puuraukude andmetel varieerub vahemikus 0,7 - 2,9 m, keskmine 1,4 m. Kandle kihistut iseloomustab hall kuni pruunikashall, pisikristalliline, detriitne, keskmisekihiline lubjakivi. Kihistut iseloomustab rohkete pruunide raudooidide sisaldus (foto 4.5). Kihistus õhukesed lainjad merglikiled. Kihistus leidub väikseid kaltsiidipesasid ja nautiloide. Kihistut läbivad rohked subvertikaalsed lõhed. Kandle kihistu alumine piir avati ühes puuraugus Pa-1, alumisel piiril on kahekordne fosfaatse impregnatsiooniga ja sügavate taskutega katkestuspind (foto 4.6). Foto 4.5. Aseri lademe Kandle kihistu raudooidide rikas lubjakivi. 12 Ida-Viru maakonna Uikala uuringuruumi geoloogilise uuringu aruanne (varu seisuga 01.02.2021) Foto 4.6. Aseri lademe Kandle kihistu ja Kunda lademe Loobu kihistu piir puuraugus Pa-1. Iseloomulik kahekordne fosfaatse impregnatsiooniga katkestuspind. Ordoviitsiumi ladestu Kunda lade Loobu kihistu (O2lb) Kunda lademe Loobu kihistu lubjakivi asub Aseri lademe Kandle kihistu lamamis. Geoloogiliste puurimiste käigus avati ainult ühes puuraugus (Pa-1) Loobu kihistu, teiste puuraukudega nii sügavale ei jõutud. Puuraugus Pa-1 avati 0,5 m paksune intervall. Loobu kihistu lubjakivi on rohekashall, lainjate merglikiledega, pisikristalline (foto 4.7). Foto 4.7. Kunda lademe Loobu kihistu merglikiledega lubjakivi puuraugus Pa-1. Tabel 4.2. Uikala uuringuruumi geoloogiline läbilõige Kivimi nimetus Kihi paksus, m Geoloogiline Kasulik min max keskmine indeks kiht Kasvukiht 0,3 0,5 0,4 IV - Saviliivmoreen 0,4 0,8 0,5 gIIIjr₃ - Lubjakivi, pisikristalliline 0,0 0,7 0,3 O2kr + Lubjakivi, pisikristalliline, 7,1 9,5 8,4 O2vä + mudasööja elujälgedega Lubjakivi, raudooididega 0,7 2,9 1,4 O2kn - Lubjakivi, rohekashall 0,5 0,5 0,5 O2lb - 13 Ida-Viru maakonna Uikala uuringuruumi geoloogilise uuringu aruanne (varu seisuga 01.02.2021) 5. MAAVARA KVALITEET Kasuliku kihi materjali kvaliteedi hindamiseks uuringuruumi piires kasutati käesoleva uuringu 2020. a välitööde käigus võetud proovide laboratoorsete uuringute andmeid. Varu on arvutatud aktiivse tarbevaruna kahes maavara plokis (plokk 1 aT ja plokk 2 aT) üldpindalal 7,07 ha. Materjali iseloomustamisel lähtuti keskkonnaministri määrusega nr 52 (17.12.2018, “Üldgeoloogilise uurimistöö ja maavara geoloogilise uuringu kord ja nõuded ning nõuded fosforiidi, metallitoorme, põlevkivi, aluskorra ehituskivi, järvelubja, järvemuda, meremuda, kruusa, liiva, lubjakivi, dolokivi, savi ja turba omaduste kohta maavarana arvele võtmiseks”) kehtestatud nõuetest. Tehnoloogiline lubjakivi: - CaO sisaldus ≥ 50% - lisandite ja lahustumatu jäägi (SiO2+ R2O3) sisaldus ≤ 10% Tehnoloogiline dolokivi: - MgO sisaldus ≥ 18% - lisandite ja lahustumatu jäägi (SiO2+ R2O3) sisaldus ≤ 5% Kõrgemargiline karbonaatkivim: - purunemiskindluse kategooria Los Angelese katsel ≤ 30 - külmakindluse kategooria ≤ F2 Madalamargiline karbonaatkivim: - purunemiskindluse kategooria Los Angelese katsel 31 – 35 - külmakindluse kategooria ≤ F4 Kivim, mis ei vasta ülalpool toodud nõuetele loetakse täitelubjakiviks või -dolokiviks. 5.1 . Kivimi keemiline koostis Kivimi keemilise koostise määramiseks võeti puuraukudest Pa-1 ja Pa-2 kokku kaheksa proovi. Kivimi keemilised näitajad on toodud tabelist 5.1 ja tekstilisas 5. Uikala uuringuruumis levivaks karbonaatkivimiks on vastavalt labori andmetele ning geoloogilise kirjeldamise käigus 5% soolhappe lahuse kasutamise tulemusena lubjakivi. Lubjakivi CaO sisaldus kõikide proovide järgi varieerub vahemikus 40,0 - 45,0% (keskmine 43,5%), MgO sisaldus on vahemikus 2,8 - 6,8% (keskmine 4,9%) ja lahustumatu jääk 5,5 - 13,2% (keskmine 9,3%). Kõikide proovide järgi ei sobi lubjakivi tehnoloogiliseks lubjakiviks. Kõrgekalda kihistu lubjakivi CaO sisaldus kahe proovi järgi on 44%, MgO sisaldus on 3,0 - 6,2% (keskmine 4,9%) ja lahustumatu jääk 10,5 - 13,2% (keskmine 11,6%). Kõrgekalda kihistu lubjakivi ei vasta tehnoloogilise lubjakivi nõuetele. Käesolevas töös käsitletakse Kõrgekalda ja Väo kihistut koos, kuna Kõrgekalda kihistu paksus on väike ning osades puuraukudes puudus üldse ehk siis füüsikalis-mehaaniliste omaduste määramisel on võetud kahe kihistu kivimid kokku, samuti varu arvutuses ei käsitleta kahte ülalpool toodud kihistut eraldi. 14 Ida-Viru maakonna Uikala uuringuruumi geoloogilise uuringu aruanne (varu seisuga 01.02.2021) Tabel 5.1. Kivimi keemilise analüüsi tulemused Keemilised Proovi Proovi Proovi komponendid Pa nr Kihistu nr intervall, m pikkus, m CaO MgO lah. jääk 1K 1,0 - 1,7 0,7 Kõrgekalda kihistu 44,0 6,2 10,5 2K 1,7 - 5,3 3,6 45,0 4,0 11,3 Pa-1 3K 5,3 - 8,8 3,5 Väo kihistu 45,0 2,8 9,2 4K 8,8 - 11,0 2,2 44,0 5,0 6,3 5K 0,8 - 1,3 0,5 Kõrgekalda kihistu 44,0 3,0 13,2 6K 1,3 - 5,0 3,7 40,0 6,8 11,9 Pa-2 7K 5,0 - 7,4 2,4 Väo kihistu 43,0 4,7 9,5 8K 7,4 - 10,8 3,4 44,0 6,2 5,5 Kõrgekalda kihistu kaalutud 1,2 44,0 4,9 11,6 keskmine Väo kihistu kaalutud keskmine 18,8 43,5 4,9 9,2 Uuringuruumi kaalutud 20,0 43,5 4,9 9,3 keskmine Ploki 1 aT kaalutud keskmine 10,5 43,0 5,0 11,2 Ploki 2 aT kaalutud keskmine 9,5 44,1 4,8 7,3 Väo kihistu lubjakivi CaO sisaldus kuue proovi järgi varieerub vahemikus 40,0 - 45,0% (keskmine 43,5%), MgO sisaldus on vahemikus 2,8 - 6,8% (keskmine 4,9%) ja lahustumatu jääk 5,5 - 11,9% (keskmine 9,2%). Väo kihistu lubjakivi ei vasta tehnoloogilise lubjakivi nõuetele. Plokk 1 aT lubjakivi CaO sisaldus kuue proovi järgi varieerub vahemikus 40,0 - 45,0% (keskmine 43,0%), MgO sisaldus on vahemikus 2,8 - 6,8% (keskmine 5,0%) ja lahustumatu jääk 9,2 - 13,2% (keskmine 11,2%). Plokk 1 aT lubjakivi ei vasta tehnoloogilise lubjakivi nõuetele. Plokk 2 aT lubjakivi CaO sisaldus nelja proovi järgi varieerub vahemikus 43,0 - 45,0% (keskmine 44,1%), MgO sisaldus on vahemikus 2,8 - 6,2% (keskmine 4,8%) ja lahustumatu jääk 5,5 - 9,5% (keskmine 7,3%). Plokk 2 aT lubjakivi ei vasta tehnoloogilise lubjakivi nõuetele. 5.2 Killustiku füüsikalis-mehaanilised omadused Killustiku füüsikalis-mehaaniliste omaduste määramiseks võeti puuraukude Pa-1 - Pa-7 puursüdamikest 14 proovi, milledest määrati killustiku purunemiskindlus LA meetodil ja külmakindlus ning osadest proovidest määrati lisaks veeimavus ning terade tihedus. Killustiku külmakindlus määrati kõikides etappides vastavalt standardile EVS-EN 1367-1 ja katsefraktsioonist 8/16 mm, purunemiskindlus määrati katsefraktsioonist 10/14 mm LA meetodil vastavalt standardile EVS-EN 1097-2. Veeimavus ja terade tihedus määrati püknomeetriga katsefraktsioonist 4/31,5 mm vastavalt standardile EVS-EN 1097-6. Killustiku 15 Ida-Viru maakonna Uikala uuringuruumi geoloogilise uuringu aruanne (varu seisuga 01.02.2021) füüsikalis-mehaaniliste omaduste koondtabel on toodud tekstilisas 6 ja labori katseprotokollid tekstilisas 4. Kõrgekalda ja Väo kihistu lubjakivist valmistatud killustiku LA tegur 14 proovi andmetel on vahemikus 29 - 36%, kaalutud keskmine 31% ehk LA kategooria on vahemikus LA30 - LA40, keskmine LA35. Uuringuruumis vastab ainult ühes proovis (proov nr 2-1) kivim killustiku purunemiskindluse järgi täitelubjakivile Killustiku külmakindlus F näitaja varieerub vahemikus 1,1 - 2,2%, kaalutud keskmine 1,6%, külmakindluse kategooria on F2 - F4, keskmine F2. Lisaks määrati kuuest proovist veeimavus ja terade näivtihedus, veeimavus on vahemikus 2,0 - 2,7%, kaalutud keskmine 2,4% ning terade näivtihedus on vahemikus 2,77 - 2,78%, kaalutud keskmine 2,77%. Eelpool toodud näitajate põhjal vastab uuringuruumis esinev Kõrgekalda ja Väo kihistu lubjakivi madalamargilise ehituslubjakivi nõuetele. Kuna on näha selge erinevus kasuliku kihi nn ülemise ja alumise osa vahel, siis maavara kvaliteedi alusel eraldatakse välja kaks varu arvutuse plokki, millele antakse omad füüsikas-mehaanilised näitajad. Tabel 5.2. Kõrgekalda ja Väo kihistu lubjakivist valmistatud killustiku füüsikalis- mehaaniliste omaduste näitajad Terade LA tegur, LA Külmakindlus F Veeimavus, näivtihedus, % kat. F, % kat. % Mg/m3 min 29 LA30 1,1 F2 2,0 2,77 max 36 LA40 2,2 F4 2,7 2,78 keskmine 31 LA35 1,6 F2 2,4 2,77 Plokis 1 aT on lubjakivist valmistatud killustiku LA tegur seitsme proovi andmetel vahemikus 32 - 36%, kaalutud keskmine 33% ehk LA kategooria on vahemikus LA35 - LA40, keskmine LA35. Killustiku külmakindlus F näitaja varieerub vahemikus 1,4 - 2,2%, kaalutud keskmine 1,7%, külmakindluse kategooria on F2 - F4, keskmine F2. Lisaks määrati kolmest proovist veeimavus ja terade näivtihedus, veeimavus on vahemikus 2,5 - 2,7%, kaalutud keskmine 2,6% ning terade näivtihedus on 2,77%. Eelpool toodud näitajate põhjal vastab plokk 1aT lubjakivi madalamargilise ehituslubjakivi nõuetele. Tabel 5.3. Ploki 1 aT lubjakivi killustiku füüsikalis-mehaaniliste omaduste näitajad Terade LA tegur, LA Külmakindlus F Veeimavus, näivtihedus, % kat. F, % kat. % Mg/m3 min 32 LA35 1,4 F2 2,0 2,77 max 36 LA40 2,2 F4 2,7 2,77 keskmine 33 LA35 1,7 F2 2,6 2,77 Plokis 2 aT on lubjakivist valmistatud killustiku LA tegur seitsme proovi andmetel vahemikus 29 - 30%, kaalutud keskmine 29% ehk LA kategooria on LA30. Killustiku külmakindlus F näitaja varieerub vahemikus 1,1 - 1,8%, kaalutud keskmine 1,4%, külmakindluse kategooria 16 Ida-Viru maakonna Uikala uuringuruumi geoloogilise uuringu aruanne (varu seisuga 01.02.2021) on F2. Lisaks määrati kolmest proovist veeimavus ja terade näivtihedus, veeimavus on vahemikus 2,0 - 2,2%, kaalutud keskmine 2,1% ning terade näivtihedus on vahemikus 2,77- 2,78%, kaalutud keskmine 2,77%. Eelpool toodud näitajate põhjal vastab plokk 2 aT lubjakivi kõrgemargilise ehituslubjakivi nõuetele. Tabel 5.4. Ploki 2 aT lubjakivi killustiku füüsikalis-mehaaniliste omaduste näitajad Terade LA tegur, LA Külmakindlus F Veeimavus, näivtihedus, % kat. F, % kat. % Mg/m3 min 29 LA30 1,1 F2 2,0 2,77 max 30 LA30 1,8 F2 2,2 2,78 keskmine 29 LA30 1,4 F2 2,1 2,77 17 Ida-Viru maakonna Uikala uuringuruumi geoloogilise uuringu aruanne (varu seisuga 01.02.2021) 6. UURINGURUUMI HÜDROGEOLOOGILISED TINGIMUSED 6.1 Üldandmed 2020. a läbi viidud geoloogiliste välitööde käigus tehti hüdrogeoloogilistest töödest põhjaveetaseme mõõtmised puuraukudest ja hüdrogeoloogilised katsepumpamised puuraugust Pa-4a. Põhjavesi avati 8 puuraugus (tabel 6.1) maapinnast 0,9 - 1,6 m (keskmiselt 1,2 m) sügavusel. Veetaseme keskmiseks abs kõrguseks on 47,5 m. 97% kasulikust kihist jääb põhjaveetasemest allapoole. Uuringuruumist ~540 m kaugusele lõunasuunda jääb Mägara oja (väline tunnus: VEE1067800), mis suubub Pühajõkke, mis omakorda suubub Narva lahte. Vaadeldaval alal on tulevase kaevandamise käigus puudutavateks veekompleksideks Kvaternaarisetete ja Ordoviitsiumi. Kaevandamise ja lähipiirkonna veetarbimise seisukohalt on tähtis Ordoviitsiumi põhjaveekogum, mis on esimene aluspõhjaline veekiht ning, mis toitub põhiliselt läbi pinnakatte infiltreeruvatest sademetest. Seega on veetaseme muutus tingitud ilmastikust ehk veetase on madalam suvel ning kõrgem kevadel, kui toimub ka lumesulamine. Ordoviitsiumi veekompleksi iseloomustab Na-HCO3- tüüpi vesi, mineraalainete sisaldusega 0,3 - 0,8 g/L (Marandi jt, 2019). Põhjavee liikumine on Narva lahe suunas. Tabel 6.1. Põhjaveetaseme mõõtmisandmed Maapinna Kasuliku kihi Veetase Veetaseme Veetaseme Pa nr abs kõrgus, lamami abs maapinnast, abs kõrgus, mõõtmise m kõrgus, m m m aeg Pa-1 49,35 43,85 1,3 48,05 11.06.2020 Pa-2 49,04 43,24 1,0 48,04 12.06.2020 Pa-3 48,66 43,56 0,9 47,76 24.11.2020 Pa-4 48,56 43,26 1,4 47,16 29.10.2020 Pa-4a 48,58 - 1,1 47,48 29.10.2020 Pa-5 48,11 42,41 1,6 46,51 24.11.2020 Pa-6 48,52 44,32 1,0 47,52 24.11.2020 Pa-7 48,62 43,92 1,0 47,62 24.11.2020 Keskmine 1,2 47,5 Tulevase karjääri hüdrogeoloogiliste tingimuste iseloomustamiseks viidi läbi katsepumpamised, katsepumpamised viidi läbi puuraugus Pa-4 ning vaatluspuurauguks kasutati puurauku Pa-4a. Katsepumpamised viidi läbi 29.10.2020 ning töid teostas Tartu Ülikooli geoloogia osakond (hüdrogeoloogiliste tööde tegevusluba KHY00002). Pumpamisteks kasutati pumpa GRUNDFOS P21318 tootlikkusega 5 m3/h ja tõstekõrgusega 48 m. Katsepumpamiste tulemusena arvutatakse käesolevas aruandes kivimite filtratsioonikoefitsient, veejuhtivus – antud parameetrite abil arvutatakse väljapumbatav veehulk tulevasest karjäärist, vee juurdevool karjääri ning alanduslehtri ulatus. Hüdrogeoloogiliste parameetrite arvutamiseks kasutatakse raamatuid „Põhjaveevaru hindamise juhend“, „Eesti põhjavee kasutamine ja kaitse“ ja „Защита карьеров от воды”. 18 Ida-Viru maakonna Uikala uuringuruumi geoloogilise uuringu aruanne (varu seisuga 01.02.2021) Tulevase karjääri kuivendamiseks tuleb vett maksimaalselt alandada veetaseme keskmisest abs kõrgusest kasuliku kihi madalaimast abs kõrgusest 0,5 m sügavamale, et lubjakivi pealispind oleks kuiv ehk 47,5 – 38,2 – 0,5 = 9,8 ≈ 10,0 m. Seega veekihi paksuseks arvutustes on 10 m. Tabel 6.2. Puuraugu Pa-4 katsepumpamise tulemused Staatiline Filtrat. Dünaamiline Tootlikkus, Alandus, Veejuhtivus, Erideebit, veetase, koefitsient, veetase, m l/s m m2/ööp l/s*m m m/ööp 1,4 1,82 1,3 0,42 7,6 76 3,1 Katsepumpamise andmetel saadi lubjakivi filtratsioonikoefitsiendiks 7,6 m/ööp ning veejuhtivuseks 76 m2/ööp. Puuraugu tootlikkus pumpamisel oli 1,3 l/s ehk 112 m3/ööp. 6.2 Tulevase karjäärivee juurdevoolu hindamine Tulevase karjääri puhul tuleb veetaset alandada maksimaalselt 10 m (vt. peatükk 6.1). Hüdrogeoloogiliste arvutuste lähteandmed: - veejuhtivuse koefitsient Km = 76 m2/ööp (peatükk 6.1); - tasemejuhtivuse koefitsient a = 3 800 m2/ööp [arvutatud valemi järgi 𝑎 = , kus lõheliste kivimite puhul veeandluse koefitsient µ = 0,02 (Põhjaveekomisjon, 2004)]; - veetaseme alandus S = 10,0 m. Veejuurdevoolu Q arvutamisel on kasutatud ebastabiilse liikumise valemit 1: 4𝜋 × 𝐾 × 𝑆 𝑄= (1) 6,12 × 𝑎 × 𝑡 𝑙𝑛 𝑟 kus t – pumpamise aeg aastas päevades (365 päeva) r – karjääri tinglik raadius. Tulevases karjääris on mõttekas kaevandada kaheastmeliselt ehk alguses väljata madalamargiline ehituslubjakivi plokis 1 aT ja siis väljata kõrgemargilise ehituslubjakivi ploki 2 aT varu. Ploki 2 aT varu on võimalik väljata ka ilma veetaset alandamata. Seega esimeses etapis on vaja alandada veetaset ploki 1 aT lamamist 0,5 m sügavamale 47,5 – 42,4 – 0,5 = 4,6 m võrra. Perspektiivse karjääri pindala on 7,07 ha. Karjääri vee juurdevool perspektiivsesse karjääri veetaseme langetamisega ploki 1 lamamini põhjavee arvel valemi 1 järgi on: 4𝜋 × 𝐾 × 𝑆 4 × 3,14 × 76,0 × 4,6 𝑄= = = 740 𝑚 /öö𝑝 6.12 × 𝑎 × 𝑡 6.12 × 3800 × 365 𝑙𝑛 𝑙𝑛 𝑟 150 kus 19 Ida-Viru maakonna Uikala uuringuruumi geoloogilise uuringu aruanne (varu seisuga 01.02.2021) 𝐹 70700 𝑟= = = 150 𝑚 (2) 𝜋 3,14 kus F – läbitöötatud ala pindala (F = 7,07 ha) Karjääri vee juurdevool perspektiivsesse karjääri veetaseme langetamisega ploki 2 lamamini põhjavee arvel valemi 1 järgi on: 4𝜋 × 𝐾 × 𝑆 4 × 3,14 × 76,0 × 10,0 𝑄= = = 1609 𝑚 /öö𝑝 6.12 × 𝑎 × 𝑡 6.12 × 3800 × 365 𝑙𝑛 𝑙𝑛 𝑟 150 Täiendavalt suureneb vee juurdevool sademete ja lume sulamisperioodil talviste sademete arvel. Selle hindamisel on kasutatud Jõhvi ilmajaama pikaajalise kuu keskmiste sademete andmeid (tabel 6.3). Tabel 6.3 Sademete hulk Jõhvi ilmajaama andmetel Kuud Kokku aastas, I II III IV V VI VII VIII IX X XI XII mm Pikaajaline keskmine, 45 34 36 34 50 84 77 93 67 84 64 49 717 mm Sademetevee juurdevoolu karjääri arvutati järgmise valemi 3 järgi (Abramov jt, 1976): Wd = 1000×Hd×α×F (3) kus α – pindmise juurdevoolu koefitsient, kaljukivimite jaoks α = 0,85 Hd – keskmine sademete hulk ööpäevas; Hd = 717 mm / 365 ööp =1,96 mm/ööp F – perspektiivse karjääri lõplik pindala (km2); arvutuses on võetud pindala 7,07 ha ehk 0,0707 km2. Seega: Wd = 1000×1,96×0,85×0,0707= 118 m3/ööp. Sulavee juurdevool lumesulamise arvel arvutati järgmise valemi 4 järgi (Abramov jt, 1976): 𝛼×𝛽×ℎ ×𝐹 𝑊𝑡 = (4) 𝑡 kus β – koefitsient, mis arvestab karjääri lumekoristuse taset (tavaliselt β = 0,5) hlumi – aastane lumehulk; hlumi = 0,164 m (arvestades XII, I, II, III kalendrikuud) F – perspektiivse karjääri pindala, m2 tsulavesi – intensiivse lumesulamise aeg tundides. On võetud 10 päeva ehk 240 tundi 20 Ida-Viru maakonna Uikala uuringuruumi geoloogilise uuringu aruanne (varu seisuga 01.02.2021) Seega: 0,85 × 0,5 × 0,164 × 70700 𝑊𝑡 = = 20,5 𝑚 / 𝑡 𝑒ℎ𝑘 492 𝑚 /öö𝑝 240 Koondatult vee juurdevool tulevasse karjääri on antud järgmises tabelis 6.4. Tabel 6.4 Vee juurdevool perspektiivsesse karjääri Vee juurdevool ploki 1 aT lamamini Vee juurdevool ploki 2 aT lamamini kaevandamisel, m3/ööp kaevandamisel, m3/ööp Mõjutav põhjavee põhjavee ja lume lume veekiht põhjavee põhjavee ja sademete sulamisel sulamisel arvel arvel sademete arvel perioodil perioodil) arvel Ordoviitsiumi 740 858 1 350 1 609 1 727 2 219 6.3 Alanduslehtri ulatus ja mõju Veevarustust mõjutava depressiooni (alanduslehtri) ulatust arvutatakse järgmise valemi 5 järgi: 𝑅 = 2 × 𝑆 √𝑘 × 𝐻 (5) kus S – veetaseme alandus, 10 m k – filtratsioonikoefitsient, 7,6 m/ööp H – mõjutatava Ordoviitsiumi Ida-Viru põhjaveekogumi keskmine paksus 40 m (Marandi jt, 2019) Seega alanduslehtri ulatus karjääri piirist on: 𝑅 = 2 × 10 7,6 × 40 = 349 𝑚 Alanduslehtri ulatus, kui ploki 2 varu kaevandatakse vee alt: 𝑅 = 2 × 4,6 7,6 × 40 = 160 𝑚 Tulevase karjääri alanduslehtri ulatus on 349 m mäeeraldise piirist, kui kogu varu kaevandamiseks alandatakse veetaset. Kui veetaset alandatakse ainult ploki 1 varu väljamiseks, siis alanduslehtri ulatus perspektiivse mäeeraldise piiris on 160 m. Depressioonilehtri mõjuraadiusesse ei jää ühtegi majapidamist. Seega ümbruskonna majapidamiste kaevude veetasemele ei tohiks arvutuste põhjal mõju olla. 6.4 Kaevandamise mõju pinna- ja põhjaveele Kuna enamus (97%) kasulikust kihist jääb põhjaveetasemest allapoole, siis on vajalik põhjaveetaseme alandamine, mis tingib depressioonilehtri tekkimise. Eelnevas peatükis toodud arvutuse põhjal on alanduslehtri ulatus kuni 349 m tulevase karjääri piirist. Alandus on suurem karjääri läheduses ning veetaseme alandus väheneb karjäärist kaugenedes. Kuna alanduslehter 21 Ida-Viru maakonna Uikala uuringuruumi geoloogilise uuringu aruanne (varu seisuga 01.02.2021) ei mõju lähimale majapidamisele, mis jääb 740 m kaugusele kirdesse, siis puudub mõju ka majapidamise kaevule. Peale varu ammendumist veetaseme alandamine lõpetatakse ning alanduslehter kaob ja põhjaveetase taastub. Kuna kaevandamisel ei kasutata keskkonnaohtlikke aineid, siis ei ole mõju ka majapidamistes kasutatava vee kvaliteedile. On võimalus, et kaevandamise käigus ei alandata põhjaveetaset mäeeraldise lamamini, vaid kaevandatakse osaliselt vee alt. Kõrgemargilise ehituslubjakivi ploki keskmine paksus on 4,2 m, mida on vajadusel võimalik ilma veetaset alandamata kaevandada, sel juhul väheneb väljapumbatava vee kogus ja alanduslehtri ulatus. Täpsem kaevandamise tehnoloogia määratakse kaevandamisprojektis. Karbonaatkivimi kaevandamisel tekib heljumit, seega tuleb vesi esmalt juhtida settetiiki, kus heljum setitakse välja ning puhas vesi juhitakse äravoolukraavi kaudu Mägara ojja. Osa heljumist ilmub tänu kivimis esinevatele lõhedele siis põhjavette, kuid see sadestub karjääri läheduses. Kaevandamisel tuleb jälgida, et mäetööde masinatest ei satuks kütte- ja määrdeõli pinna- ega põhjavette. Juhul kui tekib avariiolukord, tuleb koheselt keskkonnareostus likvideerida. 22 Ida-Viru maakonna Uikala uuringuruumi geoloogilise uuringu aruanne (varu seisuga 01.02.2021) 7. MÄENDUSLIKUD TINGIMUSED Tulevase karjääri kaevandamise mäenduslikud tingimused on hüdrogeoloogiliselt keerulised, kuna põhjaveetase on kõrge, 97% kasulikust kihis jääb allapoole põhjaveetaset. Katendi paksuse osas on tingimused soodsad, kuna katendi paksus on väike, samuti on küllaltki soodne olemasolev infrastruktuur. Tulevane karjäär külgneb avalikus kasutuses oleva Asunduse teega (tee nr 8020001). Asunduse tee on ühenduses Jõhvi-Uikala kõrvalmaanteega (tee nr 13136), mis jääv vaadeldavast alast 1,5 km kaugusele läänesuunda. Katendi paksus Uikala uuringuruumi alal on väike, varieerudes vahemikus 0,7 - 1,5 m (keskmine 0,9 m), sh kasvukiht 0,3 - 0,5 m (keskmine 0,4 m). Kasuliku kihi paksus puuraukude andmetel on 7,1 - 10,0 m (keskmine 8,7 m). Kasuliku kihi lamam jääb abs kõrgustele 38,2 - 40,6 m. Tulevane karjääriala on osalisel kaetud segametsaga. Seega tuleb esmalt mets raadata ning kännud eemaldada. Peale metsa ja kändude eemaldamist järgneb katendi eemaldamine. Katend lükatakse valli valitud alale, kasvukiht ladustatakse eraldi. Kogu kasulik kiht jääb allapoole põhjaveetaset, seega korrastatakse karjääriala veekoguks ning kogu ladustatud mulda ja moreeni ei kasutata karjääriala korrastamiseks – korrastamiseks mittevajalik moreenpinnas realiseeritakse vastava loa alusel. Mulda ladustatakse kuni 3 m kõrgustes aunades ning korrastamiseks mittevajalik muld turustatakse. Kasuliku kihi ehk lubjakivi väljamiseks kasutatakse puur-lõhketöid. Peale lõhkamist laetakse kaevis ekskavaatoriga või kopplaaduriga mobiilsesse purustus-sorteerimissõlme, kus kaevis purustatakse ning seejärel sõelutakse vajalikesse fraktsioonidesse. Mäetöid tehakse vastavalt kaevandamisprojektile. Täpsem kaevandamise tehnoloogia määratakse kaevandamisprojektis. Kaevandamist raskendab kõrge põhjaveetase, kuna 97% kasulikust kihist lasub allpool põhjaveetaset, seega tuleb veetaset alandada vajaliku kõrguseni. Veetaseme alandamiseks tuleb esmalt vesi juhtida settetiiki, kus peale settimist juhitakse vesi kraavide kaudu ~530 m kaugusele lõunasuunda jäävasse Mägara ojja. Veetaset ei pea alandama allapoole mäeeraldise põhja, võimalik on põhjaveetaseme osaline alandamine ehk osa lubjakivist väljatakse vee alt. Peale kaevandamise lõppu taastub põhjaveetaset karjäärialal ning see jääb abs kõrgusele 47,5 m. Kaevandatud ala korrastatakse vastavalt Keskkonnaameti esitatud tingimustele, korrastamiseks koostatakse eraldi projekt. Kuna enamus kasulikust kihist asub allpool põhjaveetaset, siis korrastatakse karjääriala veekoguks. 23 Ida-Viru maakonna Uikala uuringuruumi geoloogilise uuringu aruanne (varu seisuga 01.02.2021) 8. GEOLOOGILISE UURINGU KESKKONNAMÕJU HINNANG Uikala uuringuruumis ei kaasnenud geoloogilise uuringuga keskkonnale olulist negatiivset mõju. Geoloogiliste uuringute välitööde esimene etapp tehti puuragregaadiga URB2-2a, mis oli monteeritud autole ZIL-131, puuraugud rajati südamikpuurimise meetodil. Puurimisel kasutati suruõhukompressorit. Välitööde teine ja kolmas etapp tehti roomikutel puurmasinaga Sedidrill 200RPv Combi ning puurimislahuseks kasutati vett. Geoloogilise uuringu teostamisel järgiti kõiki keskkonnakaitse ja ohutustehnika nõudeid. Puuraukude rajamiseks kasutati korras tehnikat, mis on läbinud perioodilise tehnilise ülevaatuse. Töötamisel ei kasutatud keskkonda reostavaid materjale. Puuraugud likvideeriti peale puursüdamiku võtmist ja veetaseme mõõtmist ning katsepumpamisi. Puuraukudest eemaldati manteltorud, puuraukude vettandev osa likvideeriti killustiku sõelmetega ja veepealne osa kaljuses kivimis betoneeriti (Pa-1 ja Pa-2) või täideti saviga (Pa-3 – Pa-7). Katendi osas täideti puurauk killustiku sõelmetega, kasvukihi osa mullaga. Puuraukudesse torusid ei jäetud. Puuraukude likvideerimise kohta on koostatud vastavasisuline akt (lisa 10). Keskkonnaamet väljastas Uikala uuringuruumi alale rajatud puuraukude korrastamise kohta 07.12.2020. a heakskiitmise korralduse nr DM-112438-2 (lisa 11). Kuna uuringuruumi teenindusala piiresse ei jää muinsuskaitse, Natura 2000 võrgustiku alasid ega muid kaitstavaid loodusobjekte või nende piiranguvööndeid, siis uuringutega nendele mõju ei kaasnenud. Uikala uuringuruumi teenindusala kattub osaliselt maaparandussüsteemiga ASUNDUSE (väline tunnus: 106780010050). Puurauke ei rajatud kraavipervedele, kõik kraavide ületused korrastati ning maaparandussüsteemi ei kahjustatud. Müra, mida puurmasin puuraukude rajamisel tekitas oli lühiajaline ega tekitanud keskkonnaohtu ega riski. 24 Ida-Viru maakonna Uikala uuringuruumi geoloogilise uuringu aruanne (varu seisuga 01.02.2021) 9. KAEVANDAMISE KESKKONNAMÕJU ESIALGNE HINNANG Maavara kaevandamisega mõjutatakse alati suuremal või vähemal määral keskkonda. Karbonaatkivimite kaevandamisel on peamisteks keskkonda mõjutavateks teguriteks müra, tolm, puur-lõhketöödest põhjustatud maavõnked ning mõju pinna- ja põhjaveele. Peamiseks tolmuallikaks lubjakivi kaevandamisel on karjäärisisesed- ja väljaveoteed, purustussõlmed ning kaevandatud materjali laadimisprotsess. Tolmu levik mäetööde juures on üldjuhul lokaalne, vajadusel on võimalik kasutada leevendusmeetmeid leviku tõkestamiseks. Karjäärisiseseid teid, väljaveoteid ja lao platse tuleb kuiva ilmaga niisutada. Karjääris plaanitakse kasutada mobiilset purustus-sorteerimissõlme, mille konveierid on kaetud ning tolmu praktiliselt ei teki. Puur-lõhketööde peamiseks negatiivseks mõjuks on vibratsioon, mis on lühiajaline ning püsivat mõju keskkonnale ei oma. Lööklaine mõju kõrvaldamiseks ning vähendamiseks kasutatakse sobiva pikkusega topist. Lõhketöid viib läbi vastavat litsentsi omav ettevõte, kes arvestab mäeeraldise geoloogiaga ja maapinna võngete suhtes tundlike objektide kaugusega ning tagab lõhketööde turvalisuse. Kaevandamisega kaasneb alati müra, mida tekitavad nii mäetööde masinad (ekskavaator, buldooser, laadur, kallurauto, puurmasin, purutus- ja sorteerimissõlm ning lõhketööd) kui maavara transpordiks kasutatavad masinad. Müra suhtes tundlikum objekt jääb tulevasest mäeeraldisest 740 m kaugusele kirdesse. Masinatest lähtuvat mürataset vähendab uuringuala ümbritsev mets, samuti saab rajada teenindusmaale müratõkkevalle. Karjääri põhjale kütte- ja määrdeõlide sattumist välditakse, kasutades korras rasketehnikat, mis on läbinud perioodilise tehnilise ülevaatuse. Korras mäetööde masinate kasutamine tagab ka normipiiresse jääva heitgaaside heite õhtu. Kuid ikkagi on oht, et mäetööde masinate tehnilisel avariil satub nafta- ja õliprodukte pinnasele või karjäärivette, siis on kaevandaja kohustatud viivitamatult keskkonnareostuse likvideerima. Tulevases karjääris kaevandatakse veealust varu, seega tuleb osaliselt veetaset alandada, millega kaasneb ka alanduslehtri tekkimine, peale kaevandamise lõppu veetase taastub ning samuti kaob ka tekitatud alanduslehter. Eriti hoolikas tuleb olla, et kaevandamisel ei rikutaks põhjaveekvaliteeti ning karjäärist väljapumbatav vesi lastakse korralikult enne Mägara ojja juhtimist settida. Üks karjääriga kaasnevaid keskkonnamõjusid on maastiku visuaalne muutumine. Viimane on aga maavara kaevandamise juures paratamatu ning mõju on leevendatav ala kaevandamisjärgse korrastamisega, mis tulenevalt seadusandlikust korrast on kaevandajale kohustuslik. Karjääri korrastamistöödega alustatakse kaevandamise ajal jättes kaevandamise tagajärjel tekkivatele nõlvadele ohutud kalded. Karjääri korrastamistööd teostatakse vastavalt korrastamisprojektile, korrastamistingimused annab välja Keskkonnaamet. Tulevases karjääris kaevandatakse veealust maavaravaru seega ammendatud karjääriala korrastatakse veekoguks. 25 Ida-Viru maakonna Uikala uuringuruumi geoloogilise uuringu aruanne (varu seisuga 01.02.2021) 10. VARU ARVUTUS Varu arvutuse aluseks on Uikala uuringuruumi topograafiline plaan seisuga 16.11.2020. a (OÜ Inseneribüroo STEIGER, töö nr 20/3202) ja 2020. a geoloogiliste välitööde käigus rajatud puuraukude andmed, laboratoorsed määrangud ning puursüdamike geoloogilised kirjeldused (lisa 7). Samuti on varu arvutuse aluseks topograafilise mõõdistamise andmetel koostatud maapinna 3D mudel. Katendi, madalamargilise ehituslubjakivi ning kõrgemargilise ehituslubjakivi maht on varu arvutuse plokkide piires arvutatud arvutiprogrammiga Bentley PowerCivil for Baltics V8i triangulatsiooni interpoleerimismeetodiga. Maapinna, katendi lamami, madalamargilise ehituslubjakivi lamami ja kõrgemargilise ehituslubjakivi lamami loomisel kasutati 2020. a topomõõdistuse ja 2020. a välitööde andmeid. Varu arvutus on tehtud Uikala uuringuruumi piires kahes plokis (plokk 1 aT ja plokk 2 aT) kogupindalal 7,07 ha. Maavaravaru lasub 97% ulatuses allpool põhjaveetaset. Pindalaliselt on varu arvutuse plokid kontuuritud uuringuruumide piiriga. Varu plokkide piiripunktide koordinaadid ja pindalad on toodud joonisel 10.1. Varu arvutuse tulemused arvutiprogrammi alusel on toodud lisas 9. Plokk 1 aT (pindala 7,07 ha) Varu arvutuse plokk 1 aT kattub täielikult uuringuruumiga, ploki pindala on 7,07 ha. Ploki kontuur piirneb pindalaliselt uuringuruumi piiriga. Vertikaalses läbilõikes on varu arvutuse plokk kontuuritud katendi lamamiga ja madalamargilise ehituslubjakivi lamamiga. Sügavuti jätkub kõrgemargilise ehituslubjakivi plokk 2 aT. Kasuliku kihi ning katendi paksuse arvutamisel kasutatakse seitsme puuraugu (Pa-1 - Pa-7) andmeid (tabel 10.1). Kasuliku kihi paksus varu arvutuse plokis varieerub puuraukude andmetel vahemikus 3,7 - 5,5 m (keskmine 4,4 m). Katendi moodustavad kasvukiht ja saviliivmoreen, katendi paksus puuraukude andmetel varieerub vahemikus 0,7 - 1,5 m (keskmine 0,9 m), sh kasvukihi paksus 0,3 - 0,5 m (keskmine 0,4 m). Tabelis 10.1 on toodud varu arvutuse plokis katendi ja kasuliku kihi paksused puuraukudes. Kvaliteedi poolest vastab ploki 1 aT materjal madalamargilise ehituslubjakivi nõuetele. Plokk 1 aT (pindala 7,07 ha) maavara maht arvutiprogrammi järgi on 301 tuh m³. Katendi maht on 71 tuh m³, millest kasvukihi maht on 0,4 m*7,07 ha = 28 tuh m3. Keskmine katendi paksus arvutiprogrammi järgi on 71 tuh m3 / 7,07 ha = 1,0 m. Keskmine kasuliku kihi paksus varu arvutuse plokis arvutiprogrammi järgi on 301 tuh m3 / 7,07 ha = 4,3 m. 26 Ida-Viru maakonna Uikala uuringuruumi geoloogilise uuringu aruanne (varu seisuga 01.02.2021) Tabel 10.1. Katendi ja kasuliku kihi paksus puuraukudes Suudme Katendi paksus, m Kasuliku kihi paksus, m Lamami Pa abs sh nr kokku kokku sh plokk sh plokk abs kõrgus, m kasvukiht 1 aT 2 aT kõrgus, m Pa-1 49,35 1,0 0,3 10,0 5,5 4,5 38,35 Pa-2 49,04 0,8 0,4 10,0 5,0 5,0 38,24 Pa-3 48,66 0,7 0,3 8,7 4,3 4,4 39,26 Pa-4 48,56 0,8 0,4 8,7 4,2 4,5 39,06 Pa-5 48,11 1,5 0,4 8,4 4,2 4,2 38,21 Pa-6 48,52 0,8 0,45 7,1 3,7 3,4 40,62 Pa-7 48,62 0,8 0,4 7,8 3,9 3,9 40,02 Keskmine 0,9 0,4 8,7 4,4 4,3 39,1 Katendi ja kasuliku kihi keskmine paksus kaevandite andmetel (tabel 10.1) ning eelpool toodud arvutuste järgi erineb vähesel määral kuna arvutiprogramm arvestab rohkemaid maapinna, katendi ja kasuliku kihi paksuste muutusi, mis ei kajastu puuraukudega avatud intervallides. Tõenäolisemaks tuleb lugeda katendi ja kasuliku kihi keskmist paksust, mis on saadud arvutiprogrammi järgi. Plokk 2 aT (pindala 7,07 ha) Varu arvutuse plokk 2 aT kattub täielikult uuringuruumi pindalaga, ploki pindala on 7,07 ha. Ploki kontuur piirneb pindalaliselt uuringuruumi piiriga. Vertikaalses läbilõikes varu arvutuse plokk kontuuritud plokk 1 aT lamamiga ja kasuliku kihi ehk Väo kihistu lamamiga. Kasuliku kihi paksuse arvutamisel kasutatakse seitsme puuraugu (Pa-1 – Pa-7) andmeid (tabel 10.1). Kasuliku kihi paksus varu arvutuse plokis varieerub puuraukude andmetel vahemikus 3,4 - 5,0 m (keskmine 4,3 m). Tabelis 10.1 on toodud varu arvutuse plokis kasuliku kihi paksused puuraukudes. Kvaliteedi poolest vastab ploki 2 aT materjal kõrgemargilise ehituslubjakivi nõuetele. Plokk 2 aT (pindala 7,07 ha) maavara maht arvutiprogrammi järgi on 299 tuh m³. Keskmine kasuliku kihi paksus varu arvutuse plokis arvutiprogrammi järgi on 299 tuh m3 / 7,07 ha = 4,2 m. Kasuliku kihi keskmine paksus kaevandite andmetel (tabel 10.1) ning eelpool toodud arvutuse järgi erineb 0,1 m võrra kuna arvutiprogramm arvestab rohkemaid kasuliku kihi paksuse ja lamami muutusi, mis ei kajastu puuraukudega avatud intervallides. Tõenäolisemaks tuleb lugeda kasuliku kihi keskmist paksust, mis on saadud arvutiprogrammi järgi. 27 Joonis 10.1 N Varu plokkide paiknemise plaan M 1:4 000 W E S 7 6 6 591 400 695 200 5 Plokk 1 aT Plokk 2 aT 2 4 8 3 1 Plokk 1 aT ja plokk 2 aT piiripunktide koordinaadid ja pindala Nr X Y 1 6 591 225,70 695 188,79 2 6 591 275,02 695 392,86 3 6 591 236,46 695 423,81 9 4 6 591 284,29 695 601,56 5 6 591 361,58 695 579,88 6 6 591 432,75 695 623,08 7 6 591 465,19 695 756,14 8 6 591 279,66 695 807,12 9 6 591 122,10 695 216,60 6 591 000 Pindala 7,07 ha 695 600 Plokk 1 aT Varu arvutuse ploki piir, piiripunkt ja number 1 Uuringuruumi piir Maht: - katendi maht on 71 tuh m‡; - ploki 1 aT maavara maht on 301 tuh m‡; - ploki 2 aT maavara maht on 299 tuh m‡. 28 Ida-Viru maakonna Uikala uuringuruumi geoloogilise uuringu aruanne (varu seisuga 01.02.2021) 11. KOKKUVÕTE Käesoleva geoloogiliste uuringute eesmärgiks oli välja selgitada Uikala uuringuruumis pindalaga 7,07 ha maavara levik, selle kvaliteet ja maht ning sobivus kaevandamiseks. Selleks rajati uuringuruumide teenindusalale puuraugud (Pa-1 - Pa-7), milledest võeti puursüdamik geoloogiliseks kirjeldamiseks ning puursüdamikust võetud proovidest määrati killustiku purunemiskindlus LA katsel ja külmakindlus püktomeetris, samuti määrati kivimi veeimavus ja terade tihedus. Uuringute käigus mõõdeti veetase, tehti hüdrogeoloogilised katsepumpamised ning mõõdistati teenindusala ning koostati topogeodeetiline alusplaan ning pinnamudelid varu arvutuseks. Käesolev aruanne on koostatud vastavalt 17.12.2018. a vastu võetud Keskkonnaministri määrusele nr 52 “Üldgeoloogilise uurimistöö ja maavara geoloogilise uuringu kord ja nõuded ning nõuded fosforiidi, metallitoorme, põlevkivi, aluskorra ehituskivi, järvelubja, järvemuda, meremuda, kruusa, liiva, lubjakivi, dolokivi, savi ja turba omaduste kohta maavarana arvele võtmiseks”. Geoloogilise uuringu tulemusena moodustatakse kaks aktiivse tarbevaru plokki pindalal 7,07 ha. Maavaravarust 97% lasub allpool põhjaveetaset. Plokkide moodustamisel lähtuti maavara kvaliteedist. Katendi moodustavad kasvukiht, milleks on muld ja saviliivmoreen. Kasulik kiht on esindatud Uhaku lademe Kõrgekalda kihistu ja Lasnamäe lademe Väo kihistu lubjakiviga. Kasuliku kihi paksus on vahemikus 7,1 - 10,0 m. Kasuliku kihi lamam jääb abs kõrgustele 38,2 - 40,6 m. Ploki 1 aT põhilised kaalutud keskmised näitajad on järgmised: killustiku purunemiskindluse kategooria LA katsel on LA35 ja killustiku külmakindluse kategooria on F2. Seega plokis 1 aT leviv lubjakivi vastab madalamargilise ehituslubjakivi nõuetele. Plokis 1 leviva kasuliku kihi paksus on vahemikus 3,7 - 5,5 m, keskmiselt 4,3 m. Ploki 1 aT lamamis asuva ploki 2 aT põhilised kaalutud keskmised näitajad on järgmised: killustiku purunemiskindluse kategooria LA katsel on LA30 ja killustiku külmakindluse kategooria on F2. Plokis 2 aT leviv lubjakivi vastab kõrgemargilise ehituslubjakivi nõuetele. Plokis 2 leviva kasuliku kihi paksus on vahemikus 3,4 - 5,0 m, keskmiselt 4,2 m. Keskkonnaregistri maardlate nimistu volitatud töötlejale esitatakse kinnitamiseks seisuga 01.02.2021 järgnev varu: - plokk 1 (pindala 7,07 ha) madalamargilise ehituslubjakivi aktiivne tarbevaru 301 tuh m3; - plokk 2 (pindala 7,07 ha) kõrgemargilise ehituslubjakivi aktiivne tarbevaru 299 tuh m3. Soovitame vastavalt käesolevas aruandes toodule viia sisse muudatused keskkonnaregistrisse. 29 Ida-Viru maakonna Uikala uuringuruumi geoloogilise uuringu aruanne (varu seisuga 01.02.2021) 12. KASUTATUD KIRJANDUS 1. Абрамов, C. K., Газизов, M. C., Костенко, В. И., 1976. Защита карьеров от воды. 2. Keskkonnatehnika 3/2011. Vaadatud 29.01.2021 http://www.ene.ttu.ee/maeinstituut/artiklid/2011/Reinsalu_kaevud.pdf 3. Keskkonnaministri 17.12.2018. a määrus nr 52 “Üldgeoloogilise uurimistöö ja maavara geoloogilise uuringu kord ning nõuded fosforiidi, metallitoorme, põlevkivi, aluskorra ehituskivi, järvelubja, järvemuda, meremuda, kruusa, liiva, lubjakivi, dolokivi, savi ja turba omaduste kohta maavarana arvele võtmiseks ”. 4. Marandi, A., Osjamets, M., Polikarpus, M., Pärn, J., Raidla, V., Tarros, S., Vallner, L., 2019. Põhjaveekogumite piiride kirjeldamine, koormusallikate hindamine ja hüdrogeoloogiliste kontseptuaalsete mudelite koostamine. Eesti Geoloogiateenistus, Rakvere. 5. Maa-ameti geoportaal. Vaadatud 03.02.2021 https://geoportaal.maaamet.ee/est/Kaardiserver-p2.html. 6. Maapõueseadus. 2016. Vaadatud 29.01.2021 https://www.riigiteataja.ee/akt/MaaPS. 7. Palo, M., Petersell, L., Moltshanova, A., Smagin, N., 1961. Aruanne fosforiitide geoloogiliste geoloogiliste otsingutööde tulemustest 1957.-1960.a klindieelses vööndis Tallinna ja Narva vahel. Geoloogia- ja Maapõuevarade Kaitse Valitsuse 2. Komplektne Ekspeditsioon ja Tallinna Polütehniline Instituut. Kohtla-Järve. EGF 1570 8. Põhjaveekomisjon. 2004. Eesti põhjavee kasutamine ja kaitse. Tallinn 9. Riigi Ilmateenistus. Vaadatud 03.02.2021 https://www.ilmateenistus.ee/kliima/kliimanormid/sademed. 10. Tamm, I., Metsur, M., 2017. Põhjaveevarude hindamise juhend. AS Maves, Tallinn. 30 Lisa 1 GEOLOOGILISE UURINGU LUBA Keskkonnaamet L.MU/333810 1.1. Nimi EMG Arendus OÜ 1.2. Registrinumber/isikukood 1.3. Aadress Vana-Narva mnt 1. Loa omaja 14212964 11b, Kiiu alevik, Kuusalu vald, 74604 Harju maakond 2.1. Maardla nimetus 2. Maardla 2.2. Maardlaosa nimetus 2.3. Maardla (maardlaosa) registrikaardi number 3.1. Nimetus Uikala uuringuruum 3.2. Uuringuruumi ja selle teenindusala asukoht: veekogu (piiriveekogu, majandusvöönd, territoriaal- või sisemeri) või 3. Uuringuruum maismaa (maakond, vald) Ida-Viru maakond, Toila vald 3.3. Uuringuruumi ja selle teenindusala pindala, ha 7,07 3.4. Uuritava maavara nimetus ja võimalikud kasutusalad Ehituslubjakivi, ehitus, teedeehitus ja -hoole 4.1. Ettevõtja nimi EMG Arendus OÜ 4. Uuringu 4.2. Äriregistri kood 4.3. Aadress Vana-Narva mnt 11b, teostaja 14212964 Kiiu alevik, Kuusalu vald, 74604 Harju maakond 5.1. Maavara uuringu eesmärk: tarbevaru uuring [X] reservvaru uuring [ ] täiendav uuring [ ] 5.2. Uurimissügavus, m kuni 20 5.3. Puuraukude arv kuni 10 5.4. Uuringukaeveõõnte arv kuni - 5. Uuringu iseloom 5.5. Hüdrogeoloogilised katsetööd ja maht veetasemete mõõtmised ja vajadusel muud katsetööd 5.6. Geofüüsikalised tööd: elektromeetria, km - gravimeetria, km - 5.7. Muud sihtotstarbelised tööd laboratoorsed katsetused, topogeodeetiline mõõdistamine 5.8. Ajutiste ehitiste loetelu - 5.9. Loa kehtivus alates 24.10.2019 kuni 23.10.2021 6. Täiendavad 6.1. Keelatud on sõita läbi kuivenduskraavide. tingimused 6.2. Puurimisel tekkivat hiiba ei või suunata otse kuivenduskraavi. 31 6.3. Tööde alustamisest ja lõpetamisest teavitada Põllumajandusameti Ida regiooni Jõhvi esindust e-posti aadressil [email protected] või telefonil 554 4054. 6.4. Uuringu läbiviijal tuleb teavitada e-posti teel Riigimetsa Majandamise Keskuse Ida-Viru metsaülemat välitööde läbiviimisest vähemalt 10 kalendripäeva ette. 6.5. Kui geoloogilise uuringu raames on vaja teha raiet, tuleb sellest teatada riigimetsa majandajale, kes sõlmib geoloogilise uuringu tegijaga kasvava metsa raadamiseks töövõtulepingu või raieõiguse omandamiseks kasvava metsa raieõiguse võõrandamise lepingu. 7. Loa andmise ja Geoloogilise uuringu luba on antud Keskkonnaameti 24.10.2019 muutmise otsused korraldusega nr 1-3/19/2115 Loa andja nimi ja amet (allkirjastatud digitaalselt) Martin Nurme juhataja maapõuebüroo keskkonnaosakond Kuupäev: 24.10.2019 2 (2) 32 33 Lisa 2 EMG ARENDUS OÜ Harju maakond Kuusalu vald Kiiu alevik Vana-Narva mnt 11b 74604 Teie: 12.01.2021 nr [email protected] Meie: 18.02.2021 nr 6.2-2/9057 Maavara aktiivse tarbevaru kinnitamise ja hilisema kaevandamise kooskõlastamine Austatud pr Liina Ordlik Esitasite Põllumajandus- ja Toiduametile (PTA) kooskõlastamise taotluse maavara aktiivse tarbevaru kinnitamiseks ja hilisemaks kaevandamiseks Uikala geoloogilises uuringuruumis. Põllumajandus- ja Toiduametil ei ole kavandatava tegevuse osas vastuväiteid ning kooskõlastab aktiivse tarbevaru kinnitamise ja hilisema kaevandamise Uikala geoloogilises uuringuruumis. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) RAIGO KULDMAA Peaspetsialist 554 4054, [email protected] 34 Teaduse 2, Saku, Harjumaa 75501 | 6 712 602 | [email protected] | www.pta.agri.ee 35 Lisa 3 Puuraukude kataloog Suudme Puuraugu Katendi paksus, m Kasuliku kihi paksus, m Lamami Veetaseme Proovimise Puuraugu Jrk Kaevandi Koordinaadid Läbitud lubjakivi paksus, m Veetaseme Proovitud abs sügavus, sh sh madala- sh kõrge- abs abs kõrgus, intervall, Proovi nr rajamise nr nr kokku sügavus, m pikkus, m X Y kõrgus, m m kasvukiht kokku O₂kr O₂vä O₂kn O₂lb margiline margiline kõrgus, m m m kuupäev 1 Pa-1 6591221.30 695191.57 49.35 14.4 1.0 0.3 13.4 0.7 9.3 2.9 0.5 5.5 4.5 38.35 1.3 48.05 1,0 - 11,0 10.0 1-4K; 1-1, 1-2 11.06.2020 2 Pa-2 6591123.91 695217.35 49.04 12.3 0.8 0.4 11.5 0.5 9.5 1.5 - 5.0 5.0 38.24 1.0 48.04 0,8 - 10,8 10.0 5-8K; 2-1, 2-2 12.06.2020 3 Pa-3 6591264.61 695393.64 48.66 10.1 0.7 0.3 9.4 0.5 8.2 0.7 - 4.3 4.4 39.26 0.9 47.76 0,7 - 9,4 8.7 3-1, 3-2 23.11.2020 4 Pa-4 6591205.47 695514.82 48.56 10.4 0.8 0.4 9.6 0.4 8.3 0.9 - 4.2 4.5 39.06 1.4 47.16 0,8 - 9,5 8.7 4-1, 4-2 20-21.10.2020 5 Pa-4a 6591208.36 695527.71 48.58 10.0 - - - - - - - - - 1.1 47.48 - - - 22.10.2020 6 Pa-5 6591277.61 695795.13 48.11 11.5 1.5 0.4 10.3 - 8.7 1.6 - 4.2 4.2 38.21 1.6 46.51 1,5 - 9,9 8.4 5-1, 5-2 19-20.11.2020 7 Pa-6 6591417.65 695630.79 48.52 8.55 0.8 0.45 7.8 - 7.1 0.65 - 3.7 3.4 40.62 1.0 47.52 0,8 - 7,9 7.1 6-1, 6-2 17.11.2020 8 Pa-7 6591447.47 695740.25 48.62 9.8 0.8 0.4 9.0 - 7.8 1.2 - 3.9 3.9 40.02 1.0 47.62 0,8 - 8,6 7.8 7-1, 7-2 18.11.2020 Puuraukude näitajad Minimaalne 8.6 0.7 0.3 7.8 0.4 7.1 0.7 0.5 3.7 3.4 38.21 0.9 46.51 7.1 Maksimaalne 14.4 1.5 0.5 13.4 0.7 9.5 2.9 0.5 5.5 5.0 40.62 1.6 48.05 10.0 Keskmine 10.9 0.9 0.4 10.1 0.5 8.4 1.4 0.5 4.4 4.3 39.11 1.2 47.5 8.7 36 Lisa 4 KATSEPROTOKOLL NR 3829/20 21.09.2020 nr 7-6.4/4198 Lk 1/3 Tellija: EMG Karjäärid OÜ – Liina Ordlik Töö ülesanne: Proovi katse tamine Tellija poolt esitatud proovide andmed: Objekt Uikala uuringuruum Võtmise koht Vt tellijapoolne tähistus Võtmise aeg ja võtja Laborisse toomise aeg ja tooja 11.06.2020-12.06.2020, 14.09.2020 11:35, Liina Ordlik, EMG Karjäärid OÜ Liina Ordlik, EMG Karjäärid OÜ Tellija poolne tähistus Labori reg nr Karbonaatkivim, proovi nr 1-1, PA-1, intervall 5369 1,0-6,5 m, lubjakivi Karbonaatkivim, proovi nr 1-2, PA-1, intervall 5370 6,5-11,0 m, lubjakivi Karbonaatkivim, proovi nr 2-1, PA-2, intervall 5371 0,8-5,8 m, lubjakivi Karbonaatkivim, proovi nr 2-2, PA-2, intervall 5372 5,8-10,8 m, lubjakivi Katsetamine ja tulemused 1. Täitematerjali purunemiskindlus Los Angelese trumlis EVS-EN 1097-2 Põhifraktsioon - 10/14 Reg nr 5369 Võtmise koht: PA-1, intervall 1,0-6,5 m Katsetamise kuupäev: 21.09.20 Katsefraktsioon 10/14 Los Angelese tulemus, LA 32 Proovi eelnev purustamine laboratoorses lõugpurustis jah 2. Terade tiheduse ja veeimavuse määramine EVS-EN 1097-6 Reg nr 5369 Võtmise koht: PA-1, intervall 1,0-6,5 m Katsetamise kuupäev: 18.09.20 Meetod püknomeeter Katsefraktsioon (mm) 4/31,5 Veeimavus, WA24 (%) 2,6 Osakeste tihedus väljakuivatatud olekus, ρrd (Mg/m3) 2,58 Osakeste näivtihedus, ρa (Mg/m3) 2,77 Osakeste tihedus küllastatud pindkuivas olekus, ρssd (Mg/m3) 2,65 Proovi eelnev purustamine laboratoorses lõugpurustis jah Saadud tulemused kehtivad ainult kirjeldatud proovide kohta. Vastutav teostaja Amet Labori peaspetsialist Nimi Regina Efremova /allkirjastatud digitaalselt/ Saadud tulemused kehtivad ainult kirjeldatud proovide kohta. Labor ei vastuta tellija poolt esitatud proovi andmete õigsuse ja proovi kvaliteedi eest. Protokolli osaliseks kopeerimiseks tuleb taotleda labori kirjalik luba. Labor väljastab värvilise templiga või digitaalselt allkirjastatud katseprotokolle. Katseprotokollis ei pruugi kajastuda kõik katsestandardis nõutud taustandmed. TEEDE TEHNOKESKUS AS Telefon: +372 677 1500 VILJANDI OSAKOND 37 Väike-Männiku 26 Faks: +372 677 1523 Riia maantee 1 11216 Tallinn, Eesti [email protected] 71011 Viljandi, Eesti Reg nr 10701123 www.teed.ee Mobiil: +(372) 5197 5365 Katseprotokolli nr 3829/20 lk 2/3 3. Täitematerjali purunemiskindlus Los Angelese trumlis EVS-EN 1097-2 Põhifraktsioon - 10/14 Reg nr 5370 Võtmise koht: PA-1, intervall 6,5-11,0 m Katsetamise kuupäev: 21.09.20 Katsefraktsioon 10/14 Los Angelese tulemus, LA 30 Proovi eelnev purustamine laboratoorses lõugpurustis jah 4. Terade tiheduse ja veeimavuse määramine EVS-EN 1097-6 Reg nr 5370 Võtmise koht: PA-1, intervall 6,5-11,0 m Katsetamise kuupäev: 18.09.20 Meetod püknomeeter Katsefraktsioon (mm) 4/31,5 Veeimavus, WA24 (%) 2,0 Osakeste tihedus väljakuivatatud olekus, ρrd (Mg/m3) 2,63 Osakeste näivtihedus, ρa (Mg/m3) 2,77 Osakeste tihedus küllastatud pindkuivas olekus, ρssd (Mg/m3) 2,68 Proovi eelnev purustamine laboratoorses lõugpurustis jah 5. Täitematerjali purunemiskindlus Los Angelese trumlis EVS-EN 1097-2 Põhifraktsioon - 10/14 Reg nr 5371 Võtmise koht: PA-2, intervall 0,8-5,8 m Katsetamise kuupäev: 21.09.20 Katsefraktsioon 10/14 Los Angelese tulemus, LA 36 Proovi eelnev purustamine laboratoorses lõugpurustis jah 6. Terade tiheduse ja veeimavuse määramine EVS-EN 1097-6 Reg nr 5371 Võtmise koht: PA-2, intervall 0,8-5,8 m Katsetamise kuupäev: 18.09.20 Meetod püknomeeter Katsefraktsioon (mm) 4/31,5 Veeimavus, WA24 (%) 2,7 Osakeste tihedus väljakuivatatud olekus, ρrd (Mg/m3) 2,58 Osakeste näivtihedus, ρa (Mg/m3) 2,77 Osakeste tihedus küllastatud pindkuivas olekus, ρssd (Mg/m3) 2,65 Proovi eelnev purustamine laboratoorses lõugpurustis jah 7. Täitematerjali purunemiskindlus Los Angelese trumlis EVS-EN 1097-2 Põhifraktsioon - 10/14 Reg nr 5372 Võtmise koht: PA-2, intervall 5,8-10,8 m Katsetamise kuupäev: 21.09.20 Katsefraktsioon 10/14 Los Angelese tulemus, LA 29 Proovi eelnev purustamine laboratoorses lõugpurustis jah 38 Katseprotokolli nr 3829/20 lk 3/3 8. Terade tiheduse ja veeimavuse määramine EVS-EN 1097-6 Reg nr 5372 Võtmise koht: PA-2, intervall 5,8-10,8 m Katsetamise kuupäev: 18.09.20 Meetod püknomeeter Katsefraktsioon (mm) 4/31,2 Veeimavus, WA24 (%) 2,1 Osakeste tihedus väljakuivatatud olekus, ρrd (Mg/m3) 2,62 Osakeste näivtihedus, ρa (Mg/m3) 2,77 Osakeste tihedus küllastatud pindkuivas olekus, ρssd (Mg/m3) 2,68 Proovi eelnev purustamine laboratoorses lõugpurustis jah 39 40 KATSEPROTOKOLL NR 4240/20 08.10.2020 nr 7-6.4/4636 Lk 1/2 Tellija: EMG Karjäärid OÜ – Liina Ordlik Töö ülesanne: Proovi katse tamine Tellija poolt esitatud proovide andmed: Objekt Uikala uuringuruum Võtmise koht Vt tellijapoolne tähistus Võtmise aeg ja võtja Laborisse toomise aeg ja tooja 11.06.2020 -12.06.2020, 14.09.2020 11:35, Liina Ordlik, EMG Karjäärid OÜ Liina Ordlik, EMG Karjäärid OÜ Tellija poolne tähistus Labori reg nr Karbonaatkivim, proovi nr 1-1, PA-1, intervall 5369 1,0-6,5 m Karbonaatkivim, proovi nr 1-2, PA-1, intervall 5370 6,5-11,0 m Karbonaatkivim, proovi nr 2-1, PA-2, intervall 5371 0,8-5,8 m Karbonaatkivim, proovi nr 2-2, PA-2, intervall 5372 5,8-10,8 m Katsetamine ja tulemused 1. Täitematerjali külmakindluse määramine destilleeritud vees EVS-EN 1367-1 Reg nr 5369 Võtmise koht: PA-1, intervall 1,0-6,5 m Katsetamise kuupäev: 06.10.20 Külmakindlus, F (%) 1,6 Katsefraktsioon (mm) 8/16 Proovi eelnev purustamine laboratoorses lõugpurustis jah 2. Täitematerjali külmakindluse määramine destilleeritud vees EVS-EN 1367-1 Reg nr 5370 Võtmise koht: PA-1, intervall 6,5-11,0 m Katsetamise kuupäev: 06.10.20 Külmakindlus, F (%) 1,2 Katsefraktsioon (mm) 8/16 Proovi eelnev purustamine laboratoorses lõugpurustis jah Saadud tulemused kehtivad ainult kirjeldatud proovide kohta. Vastutav teostaja Amet Labori peaspetsialist Nimi Regina Efremova /allkirjastatud digitaalselt/ Saadud tulemused kehtivad ainult kirjeldatud proovide kohta. Labor ei vastuta tellija poolt esitatud proovi andmete õigsuse ja proovi kvaliteedi eest. Protokolli osaliseks kopeerimiseks tuleb taotleda labori kirjalik luba. Labor väljastab värvilise templiga või digitaalselt allkirjastatud katseprotokolle. Katseprotokollis ei pruugi kajastuda kõik katsestandardis nõutud taustandmed. TEEDE TEHNOKESKUS AS Telefon: +372 677 1500 VILJANDI OSAKOND 41 Väike-Männiku 26 Faks: +372 677 1523 Riia maantee 1 11216 Tallinn, Eesti [email protected] 71011 Viljandi, Eesti Reg nr 10701123 www.teed.ee Mobiil: +(372) 5197 5365 Katseprotokolli nr 4240/20 lk 2/2 3. Täitematerjali külmakindluse määramine destilleeritud vees EVS-EN 1367-1 Reg nr 5371 Võtmise koht: PA-2, intervall 0,8-5,8 m Katsetamise kuupäev: 06.10.20 Külmakindlus, F (%) 2,0 Katsefraktsioon (mm) 8/16 Proovi eelnev purustamine laboratoorses lõugpurustis jah 4. Täitematerjali külmakindluse määramine destilleeritud vees EVS-EN 1367-1 Reg nr 5372 Võtmise koht: PA-2, intervall 5,8-10,8 m Katsetamise kuupäev: 06.10.20 Külmakindlus, F (%) 1,1 Katsefraktsioon (mm) 8/16 Proovi eelnev purustamine laboratoorses lõugpurustis jah 42 43 KATSEPROTOKOLL NR 7/21 04.01.2021 nr 7-6.4/5856 Lk 1/5 Tellija: EMG Karjäärid OÜ – Liina Ordlik Töö ülesanne: Proovi katse tamine Tellija poolt esitatud proovide andmed: Objekt Uikala uuringuruum Võtmise koht Pa-3, Pa-4, Pa-5, Pa-6, Pa-7 Võtmise aeg ja võtja Laborisse toomise aeg ja tooja 20.10-21.10.2020, 17.11-23.11.2020 02.12.2020 16:00, Liina Ordlik, EMG Karjäärid OÜ Liina Ordlik, EMG Karjäärid OÜ Tellija poolne tähistus Labori reg nr Karbonaatkivim, proovi nr 3-1 7468 Karbonaatkivim, proovi nr 3-2 7469 Karbonaatkivim, proovi nr 4-1 7470 Karbonaatkivim, proovi nr 4-2 7471 Karbonaatkivim, proovi nr 5-1 7472 Karbonaatkivim, proovi nr 5-2 7473 Karbonaatkivim, proovi nr 6-1 7474 Karbonaatkivim, proovi nr 6-2 7475 Karbonaatkivim, proovi nr 7-1 7476 Karbonaatkivim, proovi nr 7-2 7477 Katsetamine ja tulemused 1. Täitematerjali purunemiskindlus Los Angelese trumlis EVS-EN 1097-2 Põhifraktsioon - 10/14 Reg nr 7468 Võtmise koht: Pa-3; 0,7-5,0 m Katsetamise kuupäev: 10.12.20 Katsefraktsioon 10/14 Los Angelese tulemus, LA 32 Proovi eelnev purustamine laboratoorses lõugpurustis jah 2. Täitematerjali külmakindluse määramine destilleeritud vees EVS-EN 1367-1 Reg nr 7468 Võtmise koht: Pa-3; 0,7-5,0 m Katsetamise kuupäev: 29.12.20 Külmakindlus, F (%) 1,6 Katsefraktsioon (mm) 8/16 Proovi eelnev purustamine laboratoorses lõugpurustis jah Saadud tulemused kehtivad ainult kirjeldatud proovide kohta. Vastutav teostaja Amet Labori juhataja Nimi Henri Prank /allkirjastatud digitaalselt/ Saadud tulemused kehtivad ainult kirjeldatud proovide kohta. Labor ei vastuta tellija poolt esitatud proovi andmete õigsuse ja proovi kvaliteedi eest. Protokolli osaliseks kopeerimiseks tuleb taotleda labori kirjalik luba. Labor väljastab värvilise templiga või digitaalselt allkirjastatud katseprotokolle. Katseprotokollis ei pruugi kajastuda kõik katsestandardis nõutud taustandmed. TEEDE TEHNOKESKUS AS Telefon: +372 677 1500 VILJANDI OSAKOND 44 Väike-Männiku 26 Faks: +372 677 1523 Riia maantee 1 11216 Tallinn, Eesti [email protected] 71011 Viljandi, Eesti Reg nr 10701123 www.teed.ee Mobiil: +(372) 5197 5365 Katseprotokolli nr 7/21 lk 2/5 3. Täitematerjali purunemiskindlus Los Angelese trumlis EVS-EN 1097-2 Põhifraktsioon - 10/14 Reg nr 7469 Võtmise koht: Pa-3; 5,0-9,4 m Katsetamise kuupäev: 10.12.20 Katsefraktsioon 10/14 Los Angelese tulemus, LA 29 Proovi eelnev purustamine laboratoorses lõugpurustis jah 4. Täitematerjali külmakindluse määramine destilleeritud vees EVS-EN 1367-1 Reg nr 7469 Võtmise koht: Pa-3; 5,0-9,4 m Katsetamise kuupäev: 29.12.20 Külmakindlus, F (%) 1,3 Katsefraktsioon (mm) 8/16 Proovi eelnev purustamine laboratoorses lõugpurustis jah 5. Täitematerjali purunemiskindlus Los Angelese trumlis EVS-EN 1097-2 Põhifraktsioon - 10/14 Reg nr 7470 Võtmise koht: Pa-4; 0,8-5,0 m Katsetamise kuupäev: 10.12.20 Katsefraktsioon 10/14 Los Angelese tulemus, LA 34 Proovi eelnev purustamine laboratoorses lõugpurustis jah 6. Täitematerjali külmakindluse määramine destilleeritud vees EVS-EN 1367-1 Reg nr 7470 Võtmise koht: Pa-4; 0,8-5,0 m Katsetamise kuupäev: 29.12.20 Külmakindlus, F (%) 2,2 Katsefraktsioon (mm) 8/16 Proovi eelnev purustamine laboratoorses lõugpurustis jah 7. Täitematerjali purunemiskindlus Los Angelese trumlis EVS-EN 1097-2 Põhifraktsioon - 10/14 Reg nr 7471 Võtmise koht: Pa-4; 5,0-9,5 m Katsetamise kuupäev: 10.12.20 Katsefraktsioon 10/14 Los Angelese tulemus, LA 29 Proovi eelnev purustamine laboratoorses lõugpurustis jah 8. Täitematerjali külmakindluse määramine destilleeritud vees EVS-EN 1367-1 Reg nr 7471 Võtmise koht: Pa-4; 5,0-9,5 m Katsetamise kuupäev: 29.12.20 Külmakindlus, F (%) 1,6 Katsefraktsioon (mm) 8/16 Proovi eelnev purustamine laboratoorses lõugpurustis jah 45 Katseprotokolli nr 7/21 lk 3/5 9. Täitematerjali purunemiskindlus Los Angelese trumlis EVS-EN 1097-2 Põhifraktsioon - 10/14 Reg nr 7472 Võtmise koht: Pa-5; 1,5-5,7 m Katsetamise kuupäev: 10.12.20 Katsefraktsioon 10/14 Los Angelese tulemus, LA 33 Proovi eelnev purustamine laboratoorses lõugpurustis jah 10. Täitematerjali külmakindluse määramine destilleeritud vees EVS-EN 1367-1 Reg nr 7472 Võtmise koht: Pa-5; 1,5-5,7 m Katsetamise kuupäev: 29.12.20 Külmakindlus, F (%) 1,4 Katsefraktsioon (mm) 8/16 Proovi eelnev purustamine laboratoorses lõugpurustis jah 11. Täitematerjali purunemiskindlus Los Angelese trumlis EVS-EN 1097-2 Põhifraktsioon - 10/14 Reg nr 7473 Võtmise koht: Pa-5; 5,7-9,9 m Katsetamise kuupäev: 10.12.20 Katsefraktsioon 10/14 Los Angelese tulemus, LA 29 Proovi eelnev purustamine laboratoorses lõugpurustis jah 12. Täitematerjali külmakindluse määramine destilleeritud vees EVS-EN 1367-1 Reg nr 7473 Võtmise koht: Pa-5; 5,7-9,9 m Katsetamise kuupäev: 29.12.20 Külmakindlus, F (%) 1,6 Katsefraktsioon (mm) 8/16 Proovi eelnev purustamine laboratoorses lõugpurustis jah 13. Täitematerjali purunemiskindlus Los Angelese trumlis EVS-EN 1097-2 Põhifraktsioon - 10/14 Reg nr 7474 Võtmise koht: Pa-6; 0,8-4,5 m Katsetamise kuupäev: 10.12.20 Katsefraktsioon 10/14 Los Angelese tulemus, LA 33 Proovi eelnev purustamine laboratoorses lõugpurustis jah 14. Täitematerjali külmakindluse määramine destilleeritud vees EVS-EN 1367-1 Reg nr 7474 Võtmise koht: Pa-6; 0,8-4,5 m Katsetamise kuupäev: 29.12.20 Külmakindlus, F (%) 1,5 Katsefraktsioon (mm) 8/16 Proovi eelnev purustamine laboratoorses lõugpurustis jah 46 Katseprotokolli nr 7/21 lk 4/5 15. Terade tiheduse ja veeimavuse määramine EVS-EN 1097-6 Reg nr 7474 Võtmise koht: Pa-6; 0,8-4,5 m Katsetamise kuupäev: 09.12.20 Meetod püknomeeter Katsefraktsioon (mm) 4/31,5 Veeimavus, WA24 (%) 2,5 Osakeste tihedus väljakuivatatud olekus, ρrd (Mg/m3) 2,59 Osakeste näivtihedus, ρa (Mg/m3) 2,77 Osakeste tihedus küllastatud pindkuivas olekus, ρssd (Mg/m3) 2,66 Proovi eelnev purustamine laboratoorses lõugpurustis jah 16. Täitematerjali purunemiskindlus Los Angelese trumlis EVS-EN 1097-2 Põhifraktsioon - 10/14 Reg nr 7475 Võtmise koht: Pa-6; 4,5-7,9 m Katsetamise kuupäev: 10.12.20 Katsefraktsioon 10/14 Los Angelese tulemus, LA 30 Proovi eelnev purustamine laboratoorses lõugpurustis jah 17. Täitematerjali külmakindluse määramine destilleeritud vees EVS-EN 1367-1 Reg nr 7475 Võtmise koht: Pa-6; 4,5-7,9 m Katsetamise kuupäev: 29.12.20 Külmakindlus, F (%) 1,2 Katsefraktsioon (mm) 8/16 Proovi eelnev purustamine laboratoorses lõugpurustis jah 18. Terade tiheduse ja veeimavuse määramine EVS-EN 1097-6 Reg nr 7475 Võtmise koht: Pa-6; 4,5-7,9 m Katsetamise kuupäev: 10.12.20 Meetod püknomeeter Katsefraktsioon (mm) 4/31,5 Veeimavus, WA24 (%) 2,2 Osakeste tihedus väljakuivatatud olekus, ρrd (Mg/m3) 2,62 Osakeste näivtihedus, ρa (Mg/m3) 2,78 Osakeste tihedus küllastatud pindkuivas olekus, ρssd (Mg/m3) 2,68 Proovi eelnev purustamine laboratoorses lõugpurustis jah 19. Täitematerjali purunemiskindlus Los Angelese trumlis EVS-EN 1097-2 Põhifraktsioon - 10/14 Reg nr 7476 Võtmise koht: Pa-7; 0,8-4,7 m Katsetamise kuupäev: 10.12.20 Katsefraktsioon 10/14 Los Angelese tulemus, LA 32 Proovi eelnev purustamine laboratoorses lõugpurustis jah 47 Katseprotokolli nr 7/21 lk 5/5 20. Täitematerjali külmakindluse määramine destilleeritud vees EVS-EN 1367-1 Reg nr 7476 Võtmise koht: Pa-7; 0,8-4,7 m Katsetamise kuupäev: 29.12.20 Külmakindlus, F (%) 1,7 Katsefraktsioon (mm) 8/16 Proovi eelnev purustamine laboratoorses lõugpurustis jah 21. Täitematerjali purunemiskindlus Los Angelese trumlis EVS-EN 1097-2 Põhifraktsioon - 10/14 Reg nr 7477 Võtmise koht: Pa-7; 4,7-8,6 m Katsetamise kuupäev: 10.12.20 Katsefraktsioon 10/14 Los Angelese tulemus, LA 29 Proovi eelnev purustamine laboratoorses lõugpurustis jah 22. Täitematerjali külmakindluse määramine destilleeritud vees EVS-EN 1367-1 Reg nr 7477 Võtmise koht: Pa-7; 4,7-8,6 m Katsetamise kuupäev: 29.12.20 Külmakindlus, F (%) 1,8 Katsefraktsioon (mm) 8/16 Proovi eelnev purustamine laboratoorses lõugpurustis jah 48 49 Lisa 5 CANCELS AND REPLACES* Analytical Report Nr. AR-20-EP-006863-02 Page 1/3 Í%SCÃÂÂ!fsVÎ Date 02.02.2021 Sample arrived 14.09.2020 Our reference: EUAA55-00002162 Client Code: EP0000079 EMG Karjäärid OÜ Technical contact for your Veronika Tammekivi orders Liina Ordlik Vana-Narva mnt 11b 74604 Kiiu alevik ESTONIA Email: [email protected] (*this report cancels and replaces the previous one, numbered AR-20-EP-006863-01/337-2020-00006858 dated 10/12/2020 which must be destroyed) Sample number 337-2020-00006858 337-2020-00006859 337-2020-00006860 337-2020-00006861 337-2020-00006862 Client sample code 1K 2K 3K 4K 5K Sample reference Pa-1, sügavus Pa-1, sügavus Pa-1, sügavus Pa-1, sügavus Pa-2, sügavus 1,1-1,7 m 1,7-5,3 m 5,3-8,8 m 8,8-11,0 m 0,8-1,3 m Sample description Limestone Limestone Limestone Limestone Limestone Sampling date and time 13.09.2020.00:00 13.09.2020.00:00 13.09.2020.00:00 13.09.2020.00:00 13.09.2020.00:00 Physico-chemical test Moisture FR2CN % (w/w) 0,4 0.5 0.3 0.4 0.6 Heavy metals as oxide Calcium as Calciumoxid FR1G4 % (w/w) 44 45 45 44 44 dm Magnesium as MgO FR1G1 % (w/w) 6.2 4.0 2.8 5.0 3.0 dm HCl insoluble residue FR666 Ma.-% DS 10.5 11.3 9.2 6.3 13.2 Sample number 337-2020-00006863 337-2020-00006864 337-2020-00006865 Client sample code 6K 7K 8K Sample reference Pa-2, sügavus Pa-2, sügavus Pa-2, sügavus 0,8-5,0 m 5,0-7,4 m 7,4-10,8 m Sample description Limestone Limestone Limestone Sampling date and time 13.09.2020.00:00 13.09.2020.00:00 13.09.2020.00:00 Physico-chemical test Moisture FR2CN % (w/w) 0.8 0.5 0.2 Heavy metals as oxide Calcium as Calciumoxid FR1G4 % (w/w) 40 43 44 dm Magnesium as MgO FR1G1 % (w/w) 6.8 4.7 6.2 dm Eurofins Environment Testing Estonia OÜ Paavli 5/3 Business Registry Code: 12893983 10412 Tallinn [email protected] VAT number: EE101823296 ESTONIA www.eurofins.ee 50 CANCELS AND REPLACES* Analytical Report Nr. AR-20-EP-006863-02 Page 2/3 Í%SCÃÂÂ!fsVÎ Date 02.02.2021 Sample number 337-2020-00006863 337-2020-00006864 337-2020-00006865 Client sample code 6K 7K 8K Sample reference Pa-2, sügavus Pa-2, sügavus Pa-2, sügavus 0,8-5,0 m 5,0-7,4 m 7,4-10,8 m Sample description Limestone Limestone Limestone Sampling date and time 13.09.2020.00:00 13.09.2020.00:00 13.09.2020.00:00 HCl insoluble residue FR666 Ma.-% DS 11.9 9.5 5.5 Eurofins Environment Testing Estonia OÜ Paavli 5/3 Business Registry Code: 12893983 10412 Tallinn [email protected] VAT number: EE101823296 51 ESTONIA www.eurofins.ee CANCELS AND REPLACES* Analytical Report Nr. AR-20-EP-006863-02 Page 3/3 Í%SCÃÂÂ!fsVÎ Date 02.02.2021 Method information Testcode Parameter name Default MU Default LOQ Accredited Method Laboratory Physico-chemical test FR2CN Moisture 0.1 Yes DIN EN 12485: 2017-10 FR D-PL-14081-01 -00 Heavy metals as oxide FR1G4 Calcium as Calciumoxid Yes DIN EN 12485: 2017-10 FR D-PL-14081-01 -00 FR1G1 Magnesium as MgO Yes DIN EN 12485: 2017-10 FR D-PL-14081-01 -00 FR666 HCl insoluble residue No VGB M 701 Nr. 8.11.:2008 FR Laboratory FR Eurofins Umwelt Ost GmbH (Freiberg) (Not accredited) FR Eurofins Umwelt Ost GmbH (Freiberg) DIN EN ISO/IEC 17025:2005 D-PL-14081-01-00 D-PL-14081-01-00 Method DIN EN 12485: 2017-10 In-House method SIGNATURE Gerda Alekand Müügijuht [email protected] Report electronically validated by Additional information Sampling person: Liina Ordlik Sampling location: Uikala uuringuruum Additional information: lubjakivi proovid puursüdamikust Sample arrival date: 14.09.2020 Analysis was performed between sample arrival date and Analytical Report date. EXPLANATORY NOTE This certificate may only be copied as whole. The results apply solely to the samples received and analyzed. Conclusion and other comments are not accredited. Eurofins Environment Testing Estonia OÜ Paavli 5/3 Business Registry Code: 12893983 10412 Tallinn [email protected] VAT number: EE101823296 ESTONIA www.eurofins.ee 52 Lisa 6 Killustiku füüsikalis-mehaaniliste näitajate koondtabel Purunemiskindlus Külmakindlus Terade tihedus, Mg/m³ Proovi Proovi Proovitud Veeimavus, Pa nr väljakuiva- küllastatud pind- näiv- nr intervall, m pikkus, m LA, % kategooria massikao % mark % tatud olekus kuivas olekus tihedus 1-1 1,0 - 6,5 5.5 32 LA₃₅ 1.6 F₂ 2.6 2.58 2.65 2.77 Pa-1 1-2 6,5 - 11,0 4.5 30 LA₃₀ 1.2 F₂ 2.0 2.63 2.68 2.77 2-1 0,8 - 5,8 5.0 36 LA₄₀ 2.0 F₂ 2.7 2.58 2.65 2.77 P-2 2-2 5,8 - 10,8 5.0 29 LA₃₀ 1.1 F₂ 2.1 2.62 2.68 2.77 3-1 0,7 - 5,0 4.3 32 LA₃₅ 1.6 F₂ Pa-3 3-2 5,0 - 9,4 4.4 29 LA₃₀ 1.3 F₂ 4-1 0,8 - 5,0 4.2 34 LA₃₅ 2.2 F₄ Pa-4 4-2 5,0 - 9,5 4.5 29 LA₃₀ 1.6 F₂ 5-1 1,5 - 5,7 4.2 33 LA₃₅ 1.4 F₂ Pa-5 5-2 5,7 - 9,9 4.2 29 LA₃₀ 1.6 F₂ 6-1 0,8 - 4,5 3.7 33 LA₃₅ 1.5 F₂ 2.5 2.59 2.66 2.77 Pa-6 6-2 4,5 - 7,9 3.4 30 LA₃₀ 1.2 F₂ 2.2 2.62 2.68 2.78 7-1 0,8 - 4,7 3.9 32 LA₃₅ 1.7 F₂ Pa-7 7-2 4,7 - 8,6 3.9 29 LA₃₀ 1.8 F₂ Uuringuruumi kaalutud 60.7 31 LA₃₅ 1.6 F₂ 2.4 2.60 2.67 2.77 keskmine Plokk 1 aT kaalutud 30.8 33 LA₃₅ 1.7 F₂ 2.6 2.58 2.65 2.77 keskmine Plokk 2 aT kaalutud 29.9 29 LA₃₀ 1.4 F₂ 2.1 2.62 2.68 2.77 keskmine 53 Lisa 7 Puuraukude geoloogiline kirjeldus Uikala uuringuruum (L.MU/333810) Kihi Kihi Puursüdamiku Proovimise Pildistatud Geol lasuvuse paksus, väljatulek Geoloogiline kirjeldus intervall, m/ vahemik, Fotofaili nimi indeks sügavus, m m m % Proovi nr m 1 2 3 4 5 6 7 8 9 Puurauk 1 (Pa-1) X = 6 591 221,30 Y = 695 191,57 Z = 49,35 abs m Läbitud: 11.06.2020; sügavus: 14,4 m; veetase maapinnast: 1,3 m IV 0,0 - 0,3 0.3 Kasvukiht, muld. gIIIjr ₃ 0,3 - 0,6 0.3 Liivsavimoreen, beež. 0,3 - 0,6 Foto_Pa-1, K-1 gIIIjr ₃ 0,6 - 1,0 0.4 Liivsavimoreen lubjakivi lahmakatega, beež. 0,6 - 1,0 Foto_Pa-1, K-1 O₂kr 1,0 - 1,7 0.7 0.4 57.1 Ordoviitsiumi ladestu Uhaku lade Kõrgekalda kihistu - lubjakivi, 1,0 - 1,7/ 1K 1,0 - 1,7 Foto_Pa-1, K-1 valkjashall, õrnalt kollakas, keskmise- kuni paksukihiline, pisikristalliline. Sisaldab kohati püriidi pesakesi. 1,0 - 6,5/ 1-1 O₂vä 1,7 - 11,0 9.3 8.3 89.2 Ordoviitsiumi ladestu Lasnamäe lade Väo kihistu - lubjakivi, kohati 1,7 - 5,2 Foto_Pa-1, K-1 dolomiidistunud, hall kuni tumehall, keskmise- kuni paksukihiline, 6,5 - 11,0/ 1-2 5,2 - 9,2 Foto_Pa-1, K-2 pisikristalne. Sisaldab rohkelt püstakuid ehk mudasööjate käike. 1,7 - 5,3/ 2K 9,2 - 11,0 Foto_Pa-1, K-3 Sisaldab merglikihte, valdavalt paksusega 1 - 3 mm. Merglikihid 5,3 - 8,8/ 3K lainjad. Kivimis üksikuid nautiloidid. Sügavusel 5,1 m püriitsed 8,8 - 11,0/ 4K katkestuspinnad. Sügavusel 6,5 m nautiloid. Intervallis 5,9 - 6,7 m ja 8,0 - 10,9 m subvertikaalsed lõhed. Intervalli lõpus lubiooidid. Intervalli lõpp ühtib ploki 2 aT alumise piiriga. O₂kn 11,0 - 13,9 2.9 2.4 82.8 Ordoviitsiumi ladestu Aseri lade Kandle kihistu - lubjakivi, detriitjas, 11,0 - 13,9 Foto_Pa-1, K-3 hall kuni pruunikashall, keskmisekihiline. Sisaldab rohkelt raudooide. Lainjad mergli vahekihid paksusega kuni 0,5 cm. Sisaldab kohati väikseid kaltsiidipesasid. Intervalli lõpus fosfaatse impregnatsiooniga katkestuspinnad. O₂lb 13,9 - 14,4 0.5 0.4 80.0 Ordoviitsiumi ladestu Kunda lade Loobu kihistu - lubjakivi, 13,9 - 14,4 Foto_Pa-1, K-3 rohekashall. Valdavalt lainjate õhukeste merglikiledega. Sügavusel 14,2 m katkestuspind. Puurauk 2 (Pa-2) X = 6 591 123,91 Y = 695 217,35 Z = 49,04 abs m Läbitud: 12.06.2020; sügavus: 12,3 m; veetase maapinnast: 1,0 m IV 0,0 - 0,4 0.4 Kasvukiht, muld. gIIIjr ₃ 0,4 - 0,6 0.2 Liivsavimoreen, beež. 0,4 - 0,6 Foto_Pa-2, K-1 gIIIjr ₃ 0,6 - 0,8 0.2 Liivsavimoreen lubjakivi lahmakatega, beež. 0,6 - 0,8 Foto_Pa-2, K-1 O₂kr 0,8 - 1,3 0.5 0.4 80.0 Ordoviitsiumi ladestu Uhaku lade Kõrgekalda kihistu - lubjakivi, 0,8 - 1,3/ 5K 0,8 - 1,3 Foto_Pa-2, K-1 valkjashall, kohati kollakas, keskmise, pisikristalliline, õhukeste mergli vahekihtidega. Sisaldab kohati püriidi pesakesi. 0,8 - 5,8/ 2-1 O₂vä 1,3 - 10,8 9.5 6.5 68.4 Ordoviitsiumi ladestu Lasnamäe lade Väo kihistu - lubjakivi, kohati 1,3 - 5,6 Foto_Pa-2, K-1 nõrgalt dolomiidistunud, hall kuni tumehall, kohati rohekashall, keskmise- kuni paksukihiline. Vertikaalsed mudasööjate elutegevuse 5,8 - 10,8/ 2-2 5,6 - 10,8 Foto_Pa-2, K-2 jäljed. Sisaldab merglikelmeid, mis on valdavalt lainjad, kohati hajusad, 1,3 - 5,0/ 6K paksusega kuni 0,5 cm. Sisaldab üksikuid nautiloide. Intervallis 9,7 - 5,0 - 7,4/ 7K 10,1 m kivim kavernoosne ja dolomiidistunud (Pae kihistik). Sügavustel 7,4 - 10,8/ 8K 3,2 - 5,0 m ja 7,4 - 10,6 m subvertikaalsed lõhed. Intervallis 7,5 - 7,7 m tühimik. Kivim purustatud intervallis 7,4 - 10,6 m. Sügavusel 10,7 m nautiloid läbimõõduga 1,5 cm. Intervalli lõpp ühtib ploki 2 aT alumise piiriga. O₂kn 10,8 - 12,3 1.5 0.7 46.7 Ordoviitsiumi ladestu Aseri lade Kandle kihistu - lubjakivi, hall kuni 10,8 - 12,3 Foto_Pa-2, K-2 tumehall, keskmisekihiline, õhukeste mergli vahekihtidega. Sisaldab väikseid stromatopoore. Intervalli 11,8 - 12,3 m kivim purustatud. Puurauk 3 (Pa-3) X = 6 591 264,61 Y = 695 393,64 Z = 48,66 abs m Läbitud: 23.11.2020; sügavus: 10,1 m; veetase maapinnast: 0,9 m IV 0,0 - 0,3 0,3 Kasvukiht, muld. gIIIjr ₃ 0,3 - 0,55 0,25 Saviliivmoreen, beež. gIIIjr ₃ 0,55 - 0,7 0,15 Lubjakivi lahamakatega saviliivmoreen. 0,55 - 0,7 Foto_Pa-3, K-1 O₂kr 0,7 - 1,2 0,5 0,5 100,0 Ordoviitsiumi ladestu Uhaku lade Kõrgekalda kihistu - lubjakivi, 0,7 - 1,2 Foto_Pa-3, K-1 valkjashall, õrnalt kollakas, pisikristalliline, keskmisekihiline. 0,7 - 5,0/ 3-1 54 Kihi Kihi Puursüdamiku Proovimise Pildistatud Geol lasuvuse paksus, väljatulek Geoloogiline kirjeldus intervall, m/ vahemik, Fotofaili nimi indeks sügavus, m m m % Proovi nr m 1 2 3 4 5 6 7 8 9 O₂vä 1,2 - 9,4 8,2 8,2 100,0 Ordoviitsiumi ladestu Lasnamäe lade Väo kihistu - lubjakivi, kohati 0,7 - 5,0/ 3-1 1,2 - 4,35 Foto_Pa-3, K-1 nõrgalt dolomiidistunud, helehall kuni helehall, mikro- kuni 5,0 - 9,4/ 3-2 4,35 - 8,25 Foto_Pa-3, K-2 pisikristalne, keskmise- kuni paksukihiline, stüloliitpindadega. 8,25 - 9,4 Foto_Pa-3, K-3 Stüloliitpinnad kohati täitunud saviga. Esineb rohkelt Lasnamäe lademele omaseid vertikaalseid mudasööjate elujälgi ehk püstakuid. Sisaldab lainjaid õhukesi kuni 5 mm paksuseid merglikilesid. Ülemises 1,2 - 4,4 m kivim savikam ning rohkemate püstakutega. Sügavusel 2,8 m 3 mm paksune savikiht. Lubjakivi iseloomustab savikamate ja puhtamata kihtide vaheldumine. Kihistus nautiloidide kivistisi. Subvertikaalsed lõhed sügavustel 2,7 - 3,2 m, 3,6 - 4,2 m ja 4,7 - 5,2 m. Alumine piir on määratud valgete lubiooidide ilmumise ja õrna fosfaatse katkestuspinnda järgi. Intervalli lõpp ühtib ploki 2 aT alumise piiriga. O₂kn 9,4 - 10,1 0,7 0,7 100,0 Ordoviitsiumi ladestu Aseri lade Kandle kihistu - lubjakivi, hall kuni 9,4 - 10,1 Foto_Pa-3, K-3 pruunikashall, keskmisekihiline, õhukeste lainjate mergli vahekihtidega. Kihistu ülemises osas rohkelt nautiloide. Sisaldab rohkelt kihistule omaseid raudooide. Puurauk 4 (Pa-4) X = 6 591 205,47 Y = 695 514,82 Z = 48,56 abs m Läbitud: 20-21.10.2020; sügavus: 10,4 m; veetase: 1,4 m IV 0,0 - 0,4 0,4 Kasvukiht, muld. gIIIjr ₃ 0,4 - 0,6 0,2 Saviliivmoreen, beež. gIIIjr ₃ 0,6 - 0,8 0,2 Saviliivmoreen, lubjakivi lahmakatega. 0,6 - 0,8 Foto_Pa-4, K-1 O₂kr 0,8 - 1,2 0,4 0,4 100,0 Ordoviitsiumi ladestu Uhaku lade Kõrgekalda kihistu - lubjakivi, hall, 0,8 - 1,2 Foto_Pa-4, K-1 kollakashall, pisikristalliline, keskmisekihiline. Sügavusel 1,0 m nautiloid. 0,8 - 5,0/ 4-1 O₂vä 1,2 - 9,5 8,3 8,3 100,0 Ordoviitsiumi ladestu Lasnamäe lade Väo kihistu - lubjakivi, kohati 1,2 - 4,5 Foto_Pa-4, K-1 nõrgalt dolomiidistunud, hall kuni rohekashall, keskmise- kuni 5,0 - 9,5/ 4-2 4,5 - 8,2 Foto_Pa-4, K-2 paksukihiline, mikro- kuni pisikristalne. Sisaldab sisaldab kuni 1,0 cm 8,2 - 9,5 Foto_Pa-4, K-3 paksuseid lainjaid mergli vahekihte. Sügavusel 2,9 m 1,0 cm paksune savikiht. Lubjakivi kohati savikas. Sagedased stüloliitpinnad, üksikud nautiloidid. Subvertikaalsed lõhed sügavustel 1,2 - 1,4 m, 2,3 - 2,8 m, 6,2 - 6,6 m, 7,4 - 7,8 m, 8,3 - 8,55 m, 8,8 - 9,5 m. Sügavusel 7,4 - 7,7 m on tumehall dolomitiseerunud lubjakivi ehk Pae kihistik. Sügavusel 8,7 - 9,2 m kivim peenkavernoosne, kavernid läbimõõduga kuni 3 mm. Alumisel piiril on 3x katkestuspind ja valgete lubioodide ilmumine. Intervalli lõpp ühtib ploki 1 aT alumise piiriga. O₂kn 9,5 - 10,4 0,9 0,9 100,0 Ordoviitsiumi ladestu Aseri lade Kandle kihistu - lubjakivi, hall kuni 9,5 - 10,4 Foto_Pa-4, K-3 pruunikashall, sisaldab rohkelt raudooide, hajusate lainjate merglikiledega, pisikristalliline, keskmisekihiline. Puursüdamikus leidub nautiloide. Vertikaalne lõhe sügavusel 10,0 - 10,4 m. Puurauk 5 (Pa-5) X = 6 591 277,61 Y = 695 795,13 Z = 48,11 abs m Läbitud: 19-20.11.2020; sügavus: 11,5 m; veetase: 1,6 m IV 0,0 - 0,4 0,4 Kasvukiht, turvasmuld. gIIIjr ₃ 0,4 - 1,2 0,8 Saviliivmoreen, beež. O₂vä 1,2 - 1,5 0,3 0,2 66,7 Porsunud lubjakivi, tume-kollakashall. O₂vä 1,5 - 9,9 8,4 8,4 100,0 Ordoviitsiumi ladestu Lasnamäe lade Väo kihistu - lubjakivi, helehall 1,5 - 5,7/ 5-1 1,5 - 5,2 Foto_Pa-5, K-1 kuni hall, keskmise- kuni paksukihiline, mikro- kuni pisikristalne. 5,7 - 9,9/ 5-2 5,2 - 9,0 Foto_Pa-5, K-2 Sisaldab merglikilesid ja vahekihte, mis on lainjad kuni hajusad ning paksusega 0,5 cm. Kivimis vertikaalsed mudasööjate elujälgi ehk 9,0 - 9,9 Foto_Pa-5, K-3 püstakuid, stüloliitpindu ja nautiloide. Sügavusel 2,75 ja 3,35 m 1 cm paksused savikihid. Sügavusel 7,7 - 8,1 m on Pae kihistik, lubjakivi dolomitiseerunud, tumehall, kavernidega. Sügavusel 7,7 - 9,6 m puursüdamikus kavernid ning kivim kohati õrnalt dolomitiseerinud. Subvertikaalsed lõhed sügavustel 6,6 - 7,8 m, 8,2 - 8,5 m, 9,0 - 9,2 m ja 9,6 - 10,1 m. Alumisel piiril fosfaatne katkestuspind ja valgete lubiooidide ilmumine. Intervalli lõpp ühtib ploki 2 aT alumise piiriga. O₂kn 9,9 - 11,5 1,6 1,6 100,0 Ordoviitsiumi ladestu Aseri lade Kandle kihistu - lubjakivi, hall kuni 9,9 - 11,5 Foto_Pa-5, K-3 pruunikashall, sisaldab rohkelt raudooide, hajusate lainjate merglikiledega, pisikristalliline, detriitne, keskmise- kuni paksukihiline. 55 Kihi Kihi Puursüdamiku Proovimise Pildistatud Geol lasuvuse paksus, väljatulek Geoloogiline kirjeldus intervall, m/ vahemik, Fotofaili nimi indeks sügavus, m m m % Proovi nr m 1 2 3 4 5 6 7 8 9 Puurauk 6 (Pa-6) X = 6 591 417,65 Y = 695 630,79 Z = 48,52 abs m Läbitud: 17.11.2020; sügavus: 8,55 m; veetase: 1,0 m IV 0,0 - 0,45 0,45 Kasvukiht, turbasegune muld. gIIIjr ₃ 0,45 - 0,8 0,35 Saviliivmoreen, beež. O₂vä 0,8 - 7,9 7,1 7,1 100,0 0,8 - 4,5/ 6-1 0,8 - 4,7 Foto_Pa-6, K-1 Ordoviitsiumi ladestu Lasnamäe lade Väo kihistu - lubjakivi, hall kuni rohekashall, keskmise- kuni paksukihiline, pisikristalne. Sisaldab 4,5 - 7,9/ 6-2 4,7 - 7,9 Foto_Pa-6, K-2 merglikilesid ja vahekihte, mis on lainjad kuni hajusad ning paksusega 0,5 cm. Kivimis vertikaalsed mudasööjate käigud ehk püstakud. Sagedased stüloliitpinnad, mis on kohati täitunud saviga. Üksikud õhukesed savikihid. Kivim kohati nõrgalt savikas. Kivimis esineb üksikuid kaverne, mis on kohati täitunud kaltsiidiga, samuti üksikud püriidipesad. Puursüdamikus leidub ja nautiloide. Sügavusel 5,75 - 6,4 m, kivim kavernoosne ja tumehall, nõrgalt dolomitiseerunud, intervallis ka Pae kihistik. Subvertikaalsed lõhed sügavusel 1,4 - 1,6 m, 2,2 - 2,3 m, 3,5 - 3,9 m, 7,0 - 8,55 m. Alumisel piiril fosfaatne katkestuspind ja lubiooidide ilmumine. Intervalli lõpp ühtib ploki 2 aT alumise piiriga. O₂kn 7,9 - 8,55 0,65 0,65 100,0 Ordoviitsiumi ladestu Aseri lade Kandle kihistu - lubjakivi, hall kuni 7,9 - 8,55 Foto_Pa-6, K-2 pruunikashall, sisaldab rohkelt raudooide, lainjate merglikiledega, pisikristalne, detriitne, keskmisekihiline. Ülemises osas nautiloide. Puurauk 7 (Pa-7) X = 6 591 447,47 Y = 695 740,25 Z = 48,62 abs m Läbitud: 18.11.2020; sügavus: 9,8 m; veetase: 1,0 m IV 0,0 - 0,4 0,4 Kasvukiht, turbasegune muld. gIIIjr ₃ 0,4 - 0,8 0,4 Saviliivmoreen lubjakivi lahmakatega ning porsunud lubjakiviga. O₂vä 0,8 - 8,6 7,8 7,8 100,0 Ordoviitsiumi ladestu Lasnamäe lade Väo kihistu - lubjakivi, helehall 0,8 - 4,7/ 7-1 0,8 - 4,45 Foto_Pa-7, K-1 kuni tumehall, pisikristalne, keskmise- kuni paksukihiline, õhukeste 4,7 - 8,6/ 7-2 4,45 - 8,2 Foto_Pa-7, K-2 lainjate merglikiledega, stüloliitpindadega. Kivimis kihistule iseloomulikud vertikaalsed ussikäigud ehk püstakud. Sügavustel 2,0 m, 8,2 - 8,6 Foto_Pa-7, K-3 7,2 m ja 7,6 m savikihid paksusega kuni 1,5 cm. Puursüdamikus nautiloidid. Sügavusel 6,6 - 7,0 m Pae kihistik?, kus kivim dolomitiseerunud ja värvuselt tumehall. Kivim kohati nõrgalt savikas. Subvertikaalsed lõhed sügavustel 3,6 - 5,0 m, 7,6 - 7,9 m ja 8,1 - 8,6 m. Alumisel piiril fosfaatne katkestuspind ja valgete lubiooidide ilmumine. Intervalli lõpp ladestu Ordoviitsiumi ühtib ploki 2 aT Aseri ladealumise Kandlepiiriga. kihistu - lubjakivi, hall kuni O₂kn 8,6 - 9,8 1,2 1,2 100,0 pruunikashall, sisaldab rohkelt raudooide, pisikristalne, lainjad 8,6 - 9,8 Foto_Pa-7, K-3 õhukesed (paksusega kuni 2 mm) merglivahekihid. Kivimis väiksed kaltsiidipesad. Kirjeldas: /allkirjastatud digitaalselt / L. Ordlik 06.01.2021. a EMG Arendus OÜ 56 57 Lisa 8 PUURSÜDAMIKE FOTOD 2020. a rajatud puuraugud Uikala uuringuruumi piires 58 Puurauk 1 (Pa-1) 59 Puurauk 2 (Pa-2) 60 Puurauk 3 (Pa-3) 61 Puurauk 4 (Pa-4) 62 Puurauk 5 (Pa-5) 63 Puurauk 6 (Pa-6) 64 Puurauk 7 (Pa-7) 65 Uikala lubjakivikarjääri kaevandamisjäätmekava KAEVANDAMISJÄÄTMEKAVA 1. Jäätmekava vajadus EMG Karjäärid OÜ taotleb Uikala lubjakivikarjääri maavara kaevandamise keskkonnaluba. Kaevandamisjäätmekava koostamise aluseks on Maapõueseaduse (MaaPS) §50 ja §56 (RT I, 10.11.2016, 1) ning Jäätmeseaduse (JäätS) § 421 (RT I 2004, 9, 52) ja selle koostamisel on lähtutud keskkonnaministri 09.11.2010. a määrusest nr 56 “Kaevandamisjäätmete käitlemise kord” (RT I, 11.11.2010, 1). Jäätmekava eesmärk on vältida või vähendada taotletavas Uikala lubjakivikarjääris jäätmete tekkimist ning soodustada nende ringlusesse võttu, korduskasutamist või taaskasutamist, kui see on keskkonnaohutu ja võimalik. 2. Tegevuskoht Uikala lubjakivikarjäär pindalaga 11,17 ha (mäeeraldise pindala 7,07 ha) asub Ida-Viru maakonnas Toila vallas Kohtla metskond 34 (katastritunnus: 80201:001:0340) ja Kohtla metskond 131 (katastritunnus: 80201:001:0585) kinnistutel. Antud kinnistud on riigiomandis ning jäävad Riigimetsa Majandamise Keskuse valitsemisalasse. Uikala lubjakivikarjääri lääneosa kattub maaparandussüsteemiga ASUNDUSE (väline tunnus: 1106780030010001). Põllumajandusamet kooskõlastas 18.02.2021. a kirjaga nr 6.2-2/9057 kaevandamise maaparandussüsteemiga kattuval alal (lisa 3). Uikala lubjakivikarjäär jääb 1,5 km kaugusele idasuunda põhja-lõunasuunalise Jõhvi - Uikala kõrvalmaanteest (tee nr 13136). Jõhvi-Uikala kõrvalmaanteega on taotletav karjäär ühendatud kohaliku Asunduse teega (tee nr 8020001). Asunduse kruuskattega tee jääb mäeeraldisest ligikaudu 21 m kaugusele lõunasuunda. Lähim majapidamine on ~740 m kaugusel kirdes, katastriüksusel Hundi (tunnus: 80201:001:0163). Taotletav karjääriala on kaetud nii segametsa kui rohumaaga. Mäeeraldise idaossa jäävas metsas on rohkelt tormimurdu ning metsa põhjaosas kasvab kasenoorendik. Kommunikatsioonid taotletava mäeeraldise ja mäeeraldise teenindusmaa alal puuduvad. 3. Tegevuse kirjeldus Uikala lubjakivikarjääri toodanguks on ehituslubjakivi killustik ehitusmaterjali toormeks ja teedeehituseks. Kaevandamine toimub aastaringselt. Karjääri avamine algab ettevalmistustöödega. Taotletava mäeeraldise ala on osaliselt kaetud segametsaga ning osaliselt rohumaaga. Seega tuleb metsaga kaetud alalt mets raadata ning kännud eemaldada. Peale metsa ja kändude eemaldamist kooritakse katend, mis koosneb vastavalt kasvukihist ja saviliiv- ja liivsavimoreenist. Kogu katendi keskmine paksus taotletaval mäeeraldisel on 1,0 m, kogumahuga 71 tuh m3, millest kasvukihi keskmine paksus on 0,4 m kogumahuga 28 tuh m3. Kasvukihi omaduste säilitamiseks ei ladustata seda kõrgemates kui 3 m puistangutes. Põhiline osa kasvukihist turustatakse, ülejääk kasutatakse hilisemate korrastamistööde käigus. Moreeni osa katendist lükatakse valli valitud alale, milleks on mäeeraldise teenindusmaa põhja-, lääne ja idapiir, kuhu rajatakse trapetsikujuline tihendatud tõkkevall takistamaks pinnasevee liikumist karjäärialale, ülejääki kasutatakse, kas korrastamiseks või turustatakse. Pinnasevee liikumise tõkestamiseks rajatavaks valliks kasutatakse minimaalselt 10 tuh m3 moreeni. 1 Uikala lubjakivikarjääri kaevandamisjäätmekava Kasuliku kihi ehk lubjakivi väljamiseks kasutatakse puur-lõhketöid. Peale lõhkamist laetakse kaevis ekskavaatoriga või kopplaaduriga mobiilsesse purustus-sorteerimissõlme, kus kaevis purustatakse ning seejärel sõelutakse vajalikesse fraktsioonidesse. Ülejäävaid sõelmeid kasutatakse ala korrastamiseks (nõlvade täitmine), sõelmete maht selgub kaevandamise käigus. Mäetöid tehakse vastavalt kaevandamisprojektile. Puur-lõhketööde tegemisel kasutatakse alltöövõtuna professionaalselt lõhkajat, kes määrab lõhketööde ohutud mahud ja parameetrid lõhketööde projektis. Täpsem kaevandamise tehnoloogia ja vajalik energiakasutus määratakse kaevandamisprojektis ja karjääri korrastamine korrastamistinguste alusel koostatud korrastamisprojektis, kus on ära toodud ka korrastamiseks vajalikud mulla ja katendi mahud. Materjali väljavedu karjäärist toimub autotranspordiga. Peale maavara ammendumist korrastatakse ala veekoguks. 4. Kaevandamisjäätmed JäätS §71 lõike 1 kohaselt loetakse kaevandamisjäätmeteks jäätmed, mis on tekkinud maavarade uuringute, maavarade kaevandamise, rikastamise ja ladustamise ning kaevandamise töö tulemusena. Sellekohaselt võib mäeeraldisel kirjeldatud tegevuse tulemusel kaevandamisjäätmeteks kvalifitseerida taotletava tegevusega kooritud katendit koguses ~71 tuh m3, millest kasvukiht on 28 tuh m3. Samuti võib kaevandamisjäätmeteks lugeda lubjakivi purustamisel tekkivaid sõelmeid. Katend ja lubjakivi sõelmed on võrdsustatav saastumata pinnasega, sest JäätS § 1 lõike 33 kohaselt on saastumata pinnas seaduse tähenduses pinnas, mis eemaldatakse kaevandamise käigus maapinna ülemisest kihist ja mida ei loeta saastunuks vastavalt Eesti või Euroopa Liidu õigusaktidele. Katend (kasvukiht, moreen) ja killustiku sõelmed on käsitletavad püsijäätmetena, sest materjal on inertne, ei lagune ega lahustu looduslikus keskkonnas, keskkonnale ohtlike ainete sisaldus ei ületa nendes looduslikku fooni ning need ei sütti ise ega põle. Samuti ei ole katend ega sõelmed biolagundatav ega mõjuta ebasoodsalt muid sellega kokkupuutesse sattuvaid aineid viisil, mis põhjustaks keskkonna saastumist või kahju inimese tervisele. Katendi ja sõelmete leostuvus veekeskkonnas, ohtlike ainete sisaldus ning nõrgvee ökotoksilisus ei põhjusta täiendavat keskkonnakoormust, seda eriti põhja- ja pinnavee kvaliteedinõudeid silmas pidades (JäätS § 4). Vastavalt JäätS § 2 lõike 5 alusel kehtestatud valitsuse määrusele „Jäätmete liigitamise kord ja jäätmenimistu“ (RT I, 18.12.2015, 14) võib katendi liigitada jäätmeks koodiga 01 01 02 (mittemaaksete maavarade kaevandamisjäätmed). Kaevandamise käigus toimub materjali sõelumine erinevatesse fraktsioonidesse. Väikseimale fraktsioonile 0/4 mm ehk sõelmetele on üldiselt väike turunõudlus, mistõttu võib ladustatud peenfraktsiooni liigitada koodiga 01 04 13 ehk kivilõikamisel ja -saagimisel tekkinud jäätmed, mida ei ole nimetatud koodinumbriga 01 04 07, sh paekivi (näiteks lubjakivi ja dolomiidi) töötlemisel tekkinud jäätmed. Sõelmeid kasutatakse ala korrastamisel, karjääri nõlvade täiteks nii kaevandamise käigus kui ka kaevandamise lõppedes hilisemate korrastamistööde käigus. Tulevases karjääris ei ole lubatud ladestada olmejäätmeid, karjääris tekkivad jäätmed käideldakse vastavalt nende liigile, kogutakse konteinerisse ning antakse üle jäätmekäitlusettevõttele. 2 Uikala lubjakivikarjääri kaevandamisjäätmekava 5. Jäätmehoidla Jäätmeseaduse §352 kohaselt loetakse jäätmehoidlaks iga ehitist või ala, mida kasutatakse tahkel, vedelal, lahuse või suspensiooni kujul olevate kaevandamisjäätmete kogumiseks või ladestamiseks, sh ka rohkem kui kolmeks aastaks saastumata pinnase ladestamise ala. Seega tuleb mäeeraldise teenindusmaale moodustatud katendivallide ning sõelmete puistangute ala käsitleda kui jäätmehoidlat. See ala vastab jäätmeseaduse §352 kohaselt B-kategooria jäätmehoidlale, kuna ei esine seaduse lõikes 5 (A kategooria jäätmehoidla määramine) loetletud asjaolusid. Välistatud on jäätmehoidlast õhku või vette eralduvate saasteainete teke ja levik, sest tegemist on saastumata ja inertse materjaliga. Samuti on välistatud jäätmehoidlast tuule- ja vee-erosiooni mõjul materjali laialikandumise oht, sest katendivallid haljastuvad vegetatsiooniperioodil 1 - 3 kuu jooksul. Vallide pealispind on silutud, et tagada nende stabiilsus. Maapõueseaduse §84 lg 2 kohaselt tuleb kaevandamisega rikud maa-ala korrastada enne maavara kaevandamise keskkonnaloa kehtivusaja lõppemist. Vallid ja puistangud ehk jäätmehoidla likvideeritakse mäeeraldise korrastamisel kui vallidesse ladustatud materjal kasutatakse karjääripõhja ja -külgede katmiseks ning teenindusmaa silumiseks või uute pinnavormide kujundamiseks vastavalt ala korrastamise projektile. Katendi vallitamine ja sõelmete puistangud ei nõua suletud jäätmehoidla järelhooldust ega – valvet. Jäätmekava koostas: /allkirjastatud digitaalselt/ Liina Ordlik EMG Karjäärid OÜ 09.04.2021 3 EMG ARENDUS OÜ Harju maakond Kuusalu vald Kiiu alevik Vana-Narva mnt 11b 74604 Teie: 12.01.2021 nr [email protected] Meie: 18.02.2021 nr 6.2-2/9057 Maavara aktiivse tarbevaru kinnitamise ja hilisema kaevandamise kooskõlastamine Austatud pr Liina Ordlik Esitasite Põllumajandus- ja Toiduametile (PTA) kooskõlastamise taotluse maavara aktiivse tarbevaru kinnitamiseks ja hilisemaks kaevandamiseks Uikala geoloogilises uuringuruumis. Põllumajandus- ja Toiduametil ei ole kavandatava tegevuse osas vastuväiteid ning kooskõlastab aktiivse tarbevaru kinnitamise ja hilisema kaevandamise Uikala geoloogilises uuringuruumis. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) RAIGO KULDMAA Peaspetsialist 554 4054, [email protected] Teaduse 2, Saku, Harjumaa 75501 | 6 712 602 | [email protected] | www.pta.agri.ee RMK tee kaitsevööndi laius Saatja: Alar Süda <[email protected]> Saatmisaeg: teisipäev, 16. märts 2021 12:12 Adressaat: Liina Ordlik <[email protected]> Teema: RE: RMK tee kaitsevööndi laius Tere Mäeeraldise teenindusmaa piir tee teljest 16-17 m kaugusel sobib. Siis ei tule see tee + kraav + kraaviperv teealasse sisse. Lugupidamisega Alar Süda 506 1698
Allikas: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel