Rahandusministeerium
Riigi Tugiteenuste Keskus
Meie 26.08.2021 nr 2-1/21-0436/5031
Ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri määruse
"Turismisektori tootearenduse toetuse
taotlemise ja kasutamise tingimused ja kord"
eelnõu kooskõlastamine
Esitame kooskõlastamiseks määruse „Turismisektori tootearenduse toetuse taotlemise ja
kasutamise tingimused ja kord“ eelnõu ja seletuskirja. Määrus kehtestatakse
ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava 2014–2020 prioriteetse suuna „COVID-19 kriisiga
võitlemine” meetme „Majanduse elavdamine” tegevuse „Turismisektori elavdamise programm”
eesmärkide elluviimiseks.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Andres Sutt
ettevõtlus- ja infotehnoloogiaminister
Ede Teinbas
715 3407
[email protected]
Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 625 6342 /
[email protected] / www.mkm.ee
Registrikood 70003158
EELNÕU
24.08.2021
Ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri määruse „Turismisektori tootearenduse toetuse
taotlemise ja kasutamise tingimused ja kord“ eelnõu seletuskiri
1. Sissejuhatus
Ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri määruse „Turismisektori tootearenduse toetuse
taotlemise ja kasutamise tingimused ja kord“ eelnõu (edaspidi eelnõu) abil viiakse ellu
„Ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava 2014–2020“ (edaspidi rakenduskava)
prioriteetse suuna „COVID-19 kriisiga võitlemine“ meetme „Majanduse elavdamine“ tegevuse
„Turismisektori elavdamise programm“ eesmärkide elluviimiseks. Programmi kogumaht on
17 650 710 eurot, millest eeldatavasti 13 650 710 antakse turismisektori tootearenduse
toetusteks.
Määruse eelnõu on koostatud perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse seaduse (edaspidi
struktuuritoetuse seadus) § 14 alusel.
Eelnõu panustab järgmistesse rakenduskava tulemus- ja väljundnäitajatesse:
Tabel 1. Rakenduskava tulemusnäitajad
Näitaja Mõõtühik Algtase Sihttase Andmete Kogumise sagedus
(baasaasta 2023 allikas
2012)
Eksportivate Ettevõte 11 281 15 700 Statistikaamet Kord aastas
ettevõtete
arv
Toetusskeem panustab meetme tegevuse väljundnäitaja saavutamisse, milleks on abi saavate
ettevõtete arv. Näitaja algväärtus on 0, sihtväärtus 2023. aastal 48 (kumuleeruvalt).
Tabel 2. Meetme tegevuse väljundnäitajad
Väljundnäitaja on abi saavate ettevõtete arv
Meetme tegevuse alategevused Algtase Sihttase
2023. a
Abi saavate ettevõtete arv kokku 0 48
Turismivaldkond on üks suurimat COVID-19 kriisi ja sellega seotud rahvusvaheliste piirangute
tõttu negatiivset mõju kogenud sektor, mis omakorda mõjutab paljude teiste majandusharude
nõudlust. COVID-19 tõttu vähenes tarbimine turismile omastes majandusharudes enam kui poole
võrra. Eesti Panga andmetel oli reisiteenuste eksport 2020. aasta kokkuvõttes 517 mln eurot,
langus võrreldes 2019. aastaga 67% ehk 1,04 miljardi võrra. Turismiteenuste eksport oli 763 mln
eurot ning langus 63% ehk 1,3 miljardi võrra.
Kuna turismiettevõtete tavapärane tegevus on kriisiolukorra tõttu seiskunud või muutunud, siis
on ettevõtjatel võimalus olukorda ära kasutades vaadata ümber olemasolevad tooted ja teenused
pidades silmas vastupidavust, kestlikkust, digitaalsetest võimalustest kasu saamist ja
innovatsiooni ning mõelda tegevustele, mis aitavad tõsta ettevõtte ja seeläbi Eesti kui sihtkoha
konkurentsivõimet rahvusvahelisel tasandil ja pikemas perspektiivis väljuda kriisist võitjana.
Turismitoote arendamisel tuleks silmas pidada kestliku arengu ja „ära tekita kahju“
põhimõtteteid, võttes arvesse Pariisi kliimakokkulepet ja ÜRO kestliku arengu eesmärke. Oluline
on viia läbi keskkonnahoidliku ja digitaalse üleminekuga nõutavaid muutusi, mis tagavad kogu
turismisektori paremat toimimist ning võimaldavad vastata enam turismitrendidele, mis olid
nähtavad juba enne COVID-19 ning mida on pandeemia ja muutused tarbijakäitumises veelgi
võimendanud. Vajalik on võtta kasutusele meetmed, mis aitavad kiiremini taastada sise- ja
välisturismi käivet. Arvesse tuleb võtta kestliku arendamise põhimõtted, turisminõudluse
suundumused ja muutused, tekitada innovatsiooni ning arendada uusi turismitooteid ja -teenuseid
ning samas vähendada laiemat negatiivset mõju ka teistele sektoritele nagu toitlustus ja transport.
Turismisektori elavdamise programmi eesmärk on toetada turismivaldkonna taastumist. Eelnõu
eesmärk on määrata toetuse sisulisi ja menetlust reguleerivaid tingimusi, aitamaks luua kestlikke,
eristuvaid, külastajasõbralikke ja rahvusvahelisel turul konkurentsivõimelisi turismitooteid, mille
juurde kuulub ka tugev turundusplaan. Lisaks toetatakse sihtkohtade üleste turismitoodete ja
tervikliku külalisteekonna arendamist, mis lähtuvad teenuse disaini põhimõttetest kogu
väärtusahela ulatuses. Eelnõuga soodustatakse struktuurseid ja muid vajalikke muudatusi ning
turismiökosüsteemi paremat toimimist pärast COVID-pandeemiat.
Eelnõu ettevalmistajad:
Eelnõu ja seletuskirja koostasid ning keeletoimetuse tegid Majandus- ja
Kommunikatsiooniministeeriumi (edaspidi ministeerium) ettevõtlus- ja tarbijakaitse osakonna
turismivaldkonna juht Anneli Lepp (e-post:
[email protected], telefon 6397622) ja
Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse (edaspidi EAS) toetuste keskuse valdkonnajuht Riin
Roosalu (e-post:
[email protected], telefon 514 0587). Eelnõu juriidilise ekspertiisi teostas
ministeeriumi õigusosakonna õigusnõunik Anne-Ly Normak (e-post: anne-
[email protected], telefon 7153403).
2. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs
Eelnõu koosneb 6 peatükist ja 27 paragrahvist. Peatükid jagunevad järgmiselt:
1. Üldsätted
2. Toetatavad tegevused, kulude abikõlblikkus ja toetuse määr
3. Nõuded taotlejale, partnerile ja taotlusele
4. Toetuse taotlemine ja menetlemine
5. Aruannete esitamine ja toetuse maksmise tingimused
6. Toetuse saaja, partneri ning rakendusüksuse õigused ja kohustused
1. Peatükk
Üldsätted
Eelnõu 1. peatükis sätestatakse määruse reguleerimis- ja kohaldamisala, toetuse andmise
eesmärk ja tulemus, määratakse rakendusasutus ja -üksus ning tuuakse välja abi andmise
tingimused.
Eelnõu §-s 1 sätestatakse, et määrus kehtestatakse ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava
2014–2020 prioriteetse suuna „COVID-19 kriisiga võitlemine” meetme „Majanduse
elavdamine” tegevuse „ Turismisektori elavdamise programm” eesmärkide elluviimiseks.
Eelnõu §-s 2 sätestatakse määruse kohaldamisala, milleks on vähese tähtsusega abi ja
regionaalabi andmisel järgitavad õiguslikud alused ja neid sätestavad dokumendid. Määruse
tegevusteks antav toetus on vähese tähtsusega abi Euroopa Komisjoni määruse (EL)
nr 1407/2013, milles käsitletakse Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklite 107 ja 108
kohaldamist vähese tähtsusega abi suhtes (ELT L 352, 24.12.2013, lk 1–8)
(edaspidi VTA määrus), artikli 3 mõistes ja sellele kohaldatakse nimetatud määruses ja
konkurentsiseaduse §-s 33 sätestatut või turismiinvesteeringuks ettenähtud regionaalabi vastavalt
Euroopa Komisjoni määruse (EL) nr 651/2014 Euroopa Liidu aluslepingu artiklite 107 ja 108
kohaldamise kohta, millega teatavat liiki abi tunnistatakse siseturuga kokkusobivaks (ELT L 187,
26.06.2014, lk 1–78) (edaspidi üldine grupierandi määrus) artikli 14 mõistes (edaspidi
regionaalabi) ja sellele kohaldatakse üldises grupierandi määruses ja konkurentsiseaduse §-
s 342 sätestatut.
Määrust ei kohaldata ettevõtjale, kellele Euroopa Komisjoni eelneva otsuse alusel, millega abi
on tunnistatud ebaseaduslikuks ja siseturuga kokkusobimatuks, esitatud korraldus abi
tagasimaksmiseks on täitmata ning lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatule ka vähese
tähtsusega abi saajale VTA määruse artikli 1 lõikes 1 kehtestatud juhtudel ja regionaalabi saajale
üldise grupierandi määruse artikli 1 lõigetes 2–5 ja artiklis 13 kehtestatud juhtudel.
Eelnõu §-s 3 määratletakse toetuse andmise eesmärk ja tulemus.
Toetuse andmise peamine eesmärk on arendada Eesti turismiettevõtete turismitoodete
rahvusvahelist konkurentsivõimet ning seeläbi taastada Eesti turismiteenuste ekspordi kasv
COVID-19 kriisi eelsele tasemele. Arendatav turismitoode peab olema suunatud otse
lõpptarbijale. Vahendus- ja müügiteenuse arendamine ei ole toetatav. Toetuse alaeesmärkideks
on reisimotivatsiooni loomine Eesti külastamiseks või külastusaja pikendamiseks uute või
parendatud kestlike ja eristuvate turismitoodete väljaarendamise kaudu; turismiettevõtja
üleminek senisest kõrgemat lisandväärtust loovatele tegevustele vastava kvaliteediga
turismitoodete arendamise näol ja sellega kaasnev majandustulemuste parandamine;
turismisektori rohe- ja digipööret toetavate, terviklikku külastajateekonda arvestavate kestlike
turismitoodete väljaarendamine kogu turismi ökosüsteemi vastupidavama toimimise tagamiseks
tulevikus; sihtkohtade või ettevõtete ülest terviklikku külastajateekonda hõlmav atraktiivne
tootepakkumine.
Toetuse andmise tulemusena on turul olemas kvaliteetsete uute turismitoodete pakkumine, mille
läbi suureneb Eesti turismisektori siseriiklik ja rahvusvahelise konkurentsivõime.
Määruse väljundnäitajaks on abi saavate ettevõtete arv. Arvestades toetuse minimaalset ja
maksimaalset mahtu ühe toetust saava turismiettevõtja kohta, on väljundnäitajaks 48 ettevõtjat.
Eelnõu §-s 4 selgitatakse kasutatavaid termineid.
Määruses kasutatakse termineid järgmises tähenduses: turismitoode on terviklik külastuselamus,
mis koosneb erinevatest turismiteenustest, mida külastaja reisil tarbib; kestlik turismitoode on
terviklik külastuselamus, mis väärtustab kohalikku kultuuri, keskkonda ja kogukonda ning loob
majandusliku kasu ettevõttele ja sihtkohale; välisturul eristuv turismitoode on Eesti kultuuri,
looduse, identiteedi või pärandil põhinev pakkumine, mis eristub teistes riikides pakutavatest
turismitoodetest sisu, teeninduskontseptsiooni, asukoha (s.t et samas piirkonnas ei ole sarnaste
turismitoodete pakkumist), pakkumisaja (s.h hooaega pikendavad või hooajavälised
turismitooted), sihtrühma või turundussõnumi poolest; külastajateekond hõlmab külastaja
kokkupuutepunkte teenusepakkujate, sihtkoha, kohalike elanike ja teiste külastajatega erinevates
teekonna etappides (s.h reisimotivatsiooni tekkimine, info kogumine ja valikute ja broneeringute
tegemine, kohale minek ja kohapealsed tegevused (ehk teenuse, turismitoote ja sihtkoha
kogemine) tagasipöördumine ning meenutusfaas), mille alusel kujuneb terviklik külastuselamus.
Juhul kui taotletav toetus on regionaalabi, siis sõltub toetuse suurus ettevõtja suurusest.
Väikeettevõtja ja keskmise suurusega ettevõtjad peavad vastama üldise grupierandi määruse lisas
I sätestatud kriteeriumitele; väike- ja keskmise ettevõtte vahe tuleneb omakorda töötajate arvust
ja aastakäibe/kogubilansi summast. Suurettevõtja on ettevõtja, kes ei vasta üldise grupierandi
määruse lisas I VKE-le sätestatud kriteeriumitele.
Eelnõu §-s 5 nimetatakse meetme rakendusasutus ja rakendusüksus. Määruse rakendusasutuse
ülesandeid täidab Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium ja rakendusüksuse ülesandeid
Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus. Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium juhib
majanduskeskkonna arendamise rakenduskava elluviimist ning täidab struktuuritoetuse
rakendusasutuse ülesandeid. Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus on rakendusüksus, kes korraldab
toetuste taotlemist ning suhtleb toetuse saajatega.
Eelnõu §-s 6 kehtestatakse vaide esitamise õigus ning vaideorgan. Vaidlustamisel tuleb enne
halduskohtule kaebuse esitamist läbida vaidemenetlus. Rakendusüksuse või -asutuse toimingu
või otsuse peale võib esitada vaide vastavalt struktuuritoetuse seaduse §-le 51. Kui
rakendusüksuse toimingu või otsuse peale esitatakse vaie, siis tuleb see esitada rakendusüksuse
kaudu rakendusasutusele, kes lahendab selle haldusmenetlusseaduses sätestatud korras.
2. peatükk
Toetatavad tegevused, kulude abikõlblikkus ja toetuse määr
Eelnõu § 7 määratleb toetatavad tegevused. Toetust antakse projektile, mille elluviimine
panustab käesoleva määruse § 3 nimetatud tulemuste, väljundnäitajate ning eesmärgi
saavutamisse. Toetust antakse kestliku ja välisturul eristuva uue turismitoote arendamiseks,
olemasoleva turismitoote uuendamiseks kestlikuks ning välisturul eristuvaks turismitooteks, üle-
eestilist või erinevaid sihtkohti ühendaval külastajateekonnal pakutavate turismitoodete
arendamiseks. Toetatakse ka eelnimetatud tegevuste tulemusel valminud turismitoote
turundamist vähemalt ühel välisturul.
Toetavaks tegevuseks ei loeta müügi- ja vahendustegevusi, tegevusi, mille tulemusel ei pakuta
teenust lõpptarbijale.
Eelnõu § 8 määratleb määruse abikõlblikud kulud ja seonduvad tingimused. Abikõlblikud on
tegevuse täitmiseks vajalikud kulud vastavalt Vabariigi Valitsuse 1. septembri 2014. a määruse
nr 143 „Perioodi 2014–2020 struktuuritoetusest hüvitatavate kulude abikõlblikuks lugemise,
toetuse maksmise ning finantskorrektsioonide tegemise tingimused ja kord” (edaspidi
ühendmäärus) §-s 2 ning määrusega kehtestatud tingimustele.
Lisaks kehtestab eelnõu perioodi, mille jooksul peab abikõlblike kulude eest olema tasutud.
Abikõlblike kulude eest peab olema tasutud projekti abikõlblikkuse perioodil või 45
kalendripäeva jooksul pärast projekti abikõlblikkuse perioodi, kuid mitte hiljem kui 31. augustil
2023. a. Abikõlblike kulude eest tasumisel pärast eelnõus sätestatud tähtaegu ei ole kulusid
võimalik struktuurivahenditest hüvitada. Kõik abikõlblikud kulud peavad olema põhjendatud ja
taotluses kirjeldatud. Abikõlblike kulude tõendamisel juhindutakse ühendmääruse § 2 lõikest 4.
Turismitoote arendamise hulka kuulub kogu arendustsükkel, sealhulgas otseselt turismitoote
arendamisega, testimisega ja juurutamisega seotud kulud (näiteks teenuse disainimise,
ligipääsetavuse auditi kulud). Seejuures on turismitoote testimine abikõlblik ühekordse
tegevusena ning juhul, kui teenus on suunatud kindlale segmendile kindlal sihtturul, peab
testimisel osalema vastava sihtgrupi esindaja, kelle kulud on sel juhul projekti eelarvest
abikõlblikud, näiteks transport Eestisse, testimise perioodil ka majutus, kuid vastavalt
mitteabikõlblikele kuludele ei ole võimalik katta näiteks toitlustuskulu.
Abikõlblikud on turismitoote arendamiseks vajaliku materiaalse ja immateriaalse vara sealhulgas
litsentside, vara soetamise ja kapitalirendi kulud. Seejuures tuleb jälgida, et materiaalse põhivara
kasutusiga on vähemalt viis aastat, kapitalirendi pakkuja on krediidiasutuste seaduse alusel
tegutsev krediidi- või finantseerimisasutus ja abikõlblikud on vaid projekti abikõlblikkuse
perioodi jooksul tasutud maksed.
Abikõlblikud on arendatava turismitoote pakkumiseks vajalikke ehitustöödega seotud kulud, sh
ehitusliku projekteerimise, ehitusekspertiisi ning omanikujärelevalve teenuse kulud. Ka
sisekujunduse ja ekspositsiooni rajamisega ning ressursitõhususe saavutamiseks seotud
sisseostetavate teenuste ja asjade soetamise kulud ning patendi ja muu immateriaalse vara
valideerimise ja kaitsmise (sh õiguskaitse nõustamise, uuringute ja registreerimise) kulud on
abikõlbulikud. Kulud peavad olema põhjendatud ja otseselt vajalikud välisturule uue või
uuendatud turismitoote arendamiseks. Renoveerimine hoonete või ruumide kaasaegse standardi
tagamiseks või kvaliteedi tõstmiseks ei ole toetatav, kui sellega ei kaasne uut tootepakkumist
külastajale.
Abikõlblikuks kuluks on arendatava turismitoote ja selle pakkumisega otseselt seotud
digitaalsete lahenduste (näiteks kliendisüsteemid) soetamise, arendamise ja juurutamise kulud.
Kontoritehnika soetamise kulud ja äriühingu tugifunktsioone toetava kontoritarkvara (näiteks
raamatupidamis-, tekstitöötlus-, tabelarvutus- ja presentatsioonide loomisel kasutatavate
programmide) soetamise ja arendamise kulud ei ole abikõlblikud.
Abikõlblikeks turunduskuludeks on projekti raames loodud teenuse ühekordsete
turundustegevuste ettevalmistamise ja läbiviimisega seotud kulud välisriigis. Turundustegevus
peab olema sisuliselt seotud projekti tulemusel valmiva uue või uuendatud turismitootega ning
suunatud taotluses kirjeldatud välisturule. Toetatakse reklaami ettevalmistamisega seotud
kulusid (sisu koostamine, kujundus, tõlkimine jms kulu). Toetatakse välisturul toimuval messil
osalemisega seotud kulud (transport, majutus, osalustasu) ja veebipõhisel messil osalustasu.
Ettevõtte põhitegevusetega seotud turundustegevused ei ole toetatavad. Turundustegevuste osas
on piirangud tulenevalt ekspordi abi keelust, mistõttu ei ole võimalik toetada reklaami ostu.
Seetõttu on välistatud nii paberkandjal reklaami, digireklaami kui turundusartiklite tasud.
Eesti turunduskontseptsiooni kasutamise ning visitestonia.com turismiportaali nähtavuse
tagamise kulud toetuse saaja turunduskanalites ja teenuse osutamise kohapeal. Abikõlblik on
kasutada elektroonselt visitestonia.com lehelt leitavaid Eesti turunduskontseptsiooni elemente,
näiteks Eestit tutvustav video, foto, lood Eesti inimestest ja visitestonia.com reklaamiriba.
Turundustegevused välisturgudel ja teavitustegevused turismisektori tootearenduse toetuse
saanud ettevõtja kanalites peavad täitma avalikkuse teavitamise nõudeid, mis on abikõlblik kulu
vastavalt Vabariigi Valitsuse 12. septembri 2014. a määruse nr 146 „Perioodi 2014–2020
struktuuritoetuse andmisest avalikkuse teavitamise, toetusest rahastatud objektide tähistamise
ning Euroopa Liidu osalusele viitamise nõuded ja kord“ § 2 lõikest 1 tuleneva kohustuse
täitmiseks.
Projektimeeskonna personalikulud on abikõlblikud vastavalt ühendmääruse §-le 3, kuid
abikõlblik ei ole projektijuhtimise tasu ega müügijuhi tasu, mis tuleneb ekspordiabi keelust.
Personalikuludeks loetakse töölepingu (sh töölepingu iseloomuga lepingute) alusel turismitoote
arendamisega tegelevate projektimeeskonna liikmete töötasu ja riiklikud maksud. Abikõlblikud
ei ole puhkusetasud ja muud töölepingu kohased tasud. Töö sisu peab olema seotud otseselt
projektiga ja töö tulemus peab olema tõendatav, nö jooksvad personalikulud abikõlblikud ei ole.
Abikõlblik on projekti eesmärkide täitmiseks vajalik turismitoote pakkumisega seotud personali
koolituskulu, kui koolitus toimub Eestis ja kui järgitakse ühendmääruse § 3 lõike 1 punktis 5
sätestatud tingimusi ning täiskasvanute koolituse seaduse nõudeid. See tähendab, et koolitus
ostetakse sisse koolitusluba omavalt teenusepakkujalt või viiakse koolitus läbi ettevõttes
kohapeal, tasudes koolituse eest juriidilisele või füüsilisele isikule arve või teenuslepingu alusel.
Projekti meeskonna personalikulud ja turismitoote pakkumisega seotud personali koolituskulud
võivad kokku moodustada kuni 20% projekti abikõlblike kulude maksumusest.
Lihtsustatud kuluhüvitamise viisina on kasutusele võetud projekti ülejäänud abikõlblike kulude
hüvitamine otsestest personalikuludest arvestatud ühtse määra alusel. Kuna tegemist on
investeeringu-tüüpi projektidega, kus ettevõtte üldkulud (jmt kulud) ei ole peamised ja projekti
mõttes niivõrd olulised kuluallikad (on seda tüüpi projektide puhul marginaalsed), siis on
kaudsete kulude hüvitamise suuruseks 5%. Peamine kulu on arendatav turismitoode ise ja sellega
seotud arenduskulud, mis on abikõlblikud vastavate kuludokumentide alusel.
Juhul kui taotletav toetus on vähese tähtsusega abi, on abikõlblikud kõik eelnimetatud ja
kirjeldatud kulud (määruse § 8 lõige 2); juhul kui taotletav toetus on regionaalabi, on
abikõlblikud ainult materiaalse ja immateriaalse põhivara soetamise kulud ning ehitamisega
seotud kulud, sh ehitusliku projekteerimise, ehitusekspertiisi ning omanikujärelevalve teenuse
kulud. Regionaalabi antakse vaid toote või teenuse pakkumise laiendamiseks ehk
investeeringuga peab kaasnema pakkumise mahu kasv. Näiteks majutuskoha puhul olemasoleva
mööbli asendamine uuega ei ole abikõlblik, kuid kui suurendatakse majutuskoha mahutavust või
hakatakse pakkuma uut teenust, siis on selleks tehtav investeering abikõlblik.
Projekti raames on võimalik kasutada nii vähese tähtsusega abi kui regionaalabi, kombineerides
seda põhivara soetamise ning ülejäänud tegevustega, mille tulemuseks ei ole arvele võetav
põhivara.
Tulumaksuseaduse § 8 lõikes 1 sätestatud tähenduses seotud isikute vahel toimunud tehingute
kulud ei ole abikõlblikud, välja arvatud personalikulud, mis on vältimatud projekti elluviimise
seisukohast. Ettevõtte juhatuse liige ja muu seotud isik tulumaksuseaduse § 8 tähenduses võib
saada projektist tulu, kui on sõlmitud eraldi leping projekti tegevuste elluviimiseks ja määratud
sellele vastav tasu.
Eelnõu § 8 lõikega 6 kehtestatakse mitteabikõlblike kulude loetelu. Nendeks on ühendmääruse
§-s 4 loetletud mitteabikõlblikud kulud ja projekti administreerimiseks vajalikud kulud vastavalt
ühendmääruse § 9 lõikele 6. Eelnevast tulenevalt ei ole abikõlblik näiteks käibemaks, juhul kui
taotleja on käibemaksu kohustuslane, mitterahalised kulud, liisingu intress ja organisatsiooni
juhtimiskulud. Lisaks ei ole abikõlblikud kinnisasja soetamise kulud, kindlustusmaksed,
sularahas tehtud tehingud, amortisatsioonikulud, pangagarantii, finants- ja pangakulud, riigilõiv,
külaliste vastuvõtukulu vastavalt tulumaksuseaduse § 49 lõikele 4, meened, kingitused ja
toitlustuskulud, olmeelektroonika soetamise kulu, välja arvatud otseselt teenuse osutamiseks
vajalike seadmete soetamine. Samuti on mitteabikõlblik kontorimööbli ja kontoritehnika
soetamise kulu, välja arvatud ainult turismitoote osutamiseks kasutatavate arvutite soetamine ja
äriühingu tugifunktsioone toetava kontoritarkvara (näiteks raamatupidamis-, tekstitöötlus-,
tabelarvutus-ja presentatsioonide loomisel kasutatavate programmide) soetamise ja arendamise
kulud.
Vähese tähtsuse abi määruse artikli lõike 1 ja üldise grupierandi määruse artikli 1 lõike 2 punkti
c kohaselt ei ole võimalik toetada tegevusi, millega rahastatakse turustusvõrgu loomist ja
toimimist teistes liikmesriikides või kolmandates riikides (nn ekspordiabi keeld). Toetada ei tohi
näiteks reklaami, sh sotsiaalmeedia reklaami ja turundusartiklite kulu välisriikides ja
makselahenduste loomist, arendamist ja soetamist turismitoote müügiks välisturul ning
müügitöötajate töötasu ja sellega seotud kulusid.
Eelnõu §-s 9 kehtestatakse projekti abikõlblikkuse periood. Projekti abikõlblikkuse periood on
toetuse taotluse rahuldamise otsuses sätestatud ajavahemik, millal projekti tegevus algab ja
lõppeb ning projekti teostamiseks vajalikud kulud tekivad. Projekti abikõlblikkuse periood algab
taotluses ja taotluse rahuldamise otsuses märgitud kuupäevast. Projekti abikõlblikkuse perioodi
algus ei saa olla varasem kui taotluse rakendusüksusele esitamise kuupäev. Projekti
abikõlblikkuse periood lõppeb taotluses ja taotluse rahuldamise otsuses märgitud kuupäeval, kuid
mitte hiljem kui 31. augustil 2023. a.
Juhul kui taotletav toetus on regionaalabi, siis ei tohi taotleja alustada käesoleva määrusega
rahastatava projektiga seotud tegevusi ega võtta kohustusi nimetatud tegevuste elluviimiseks
enne taotluse esitamist rakendusüksusele, välja arvatud ehitusliku projekteerimisega seotud
tegevused ja kulud.
Ehitusliku projekteerimisega seotud kulude osas võib rakendusüksus taotluse rahuldamise
otsuses sätestada taotluse registreerimise kuupäevast kuni 12 kuud varasema projekti
abikõlblikkuse perioodi alguskuupäeva.
Toetuse saaja võib taotleda projekti abikõlblikkuse perioodi pikendamist mõjuval põhjusel ja
tingimusel, et saavutatav tulemus seondub jätkuvalt meetme eesmärkidega ja projektiga ning
projekti tegevused viiakse ellu hiljemalt 2023. aasta 31. augustiks.
Eelnõu §-s 10 määratakse toetuse maksimaalne summa, osakaal projekti abikõlblikes kuludes
ning seonduvad tingimused. Toetuse minimaalne summa projekti kohta on 20 000 eurot ja
maksimaalne summa 200 000 eurot.
Toetuse osakaal sõltub sellest, kas taotletav toetus on vähese tähtsusega abi või regionaalabi. Eri
liiki toetust on võimalik kasutada ka ühes projektis, sellisel juhul kujuneb projekti tegevuste
toetuse osakaalude aritmeetilisest keskmistest.
Juhul kui taotletav toetus on vähese tähtsusega abi, on toetuse maksimaalne osakaal 70% ja
omafinantseeringu määr on minimaalselt 30%.
Juhul kui taotletav toetus on regionaalabi, sõltub toetuse maksimaalne osakaal taotleva ettevõtja
suurusest ja Euroopa Komisjoni poolt kinnitatud Eesti regionaalabi kaardil kehtestatud
piirmääradest. Alates 01.01.2022 hakkab kehtima uus regionaalabi kaart, kus eeldatavasti on
maksimaalne toetuse määr suurettevõtja puhul 20 protsenti, keskmise suurusega ettevõtja puhul
30 protsenti ja väikese suurusega ettevõtja puhul 40 protsenti abikõlblikest kuludest.
Omafinantseering peab katma abikõlblikest kuludest osa, mida toetusega ei hüvitata.
Omafinantseeringu hulka arvatakse toetuse saaja või partneri tehtavad abikõlblikud kulud.
Taotlejale või partnerile antud VTA ei tohi kogusummana jooksva majandusaasta ja kahe eelneva
majandusaasta jooksul ületada 200 000 eurot. Juhul, kui taotleja või partner on saanud VTA-d
komisjoni määruse (EL) nr 360/2012 Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklite 107 ja 108
kohaldamise kohta üldist majandushuvi pakkuvaid teenuseid osutavale ettevõtjale antava VTA
suhtes (ELT L 114, 26.04.2012, lk 8‒13) alusel, ei tohi taotlejale või partnerile nimetatud
määruse ja VTA määruse alusel jooksva majandusaasta ja kahe eelneva majandusaasta jooksul
antud VTA kogusumma koos määruse raames taotletava toetusega ületada 500 000 eurot. Ühtlasi
kehtestatakse, et VTA hulka loetakse ka muu avaliku sektori rahaline panus projekti
omafinantseeringus.
Vähese tähtsusega abi suuruse arvestamisel loetakse üheks ettevõtjaks sellised ettevõtjad, kes on
omavahel seotud VTA määruse artikli 2 lõike 2 kohaselt.
Taotleja projektile või projekti üksikule tegevusele samal ajal mitmest meetmest või muust
riigieelarvelisest, Euroopa Liidu või välisabi vahendist toetuse taotlemise korral peab taotleja
esitama sellekohase teabe.
3. peatükk
Nõuded taotlejale, partnerile ja taotlusele
Peatükis kirjeldatakse, kuidas taotlus esitatakse, millistele nõuetele peavad vastama taotleja ja
partner ning millised on taotleja kohustused.
Eelnõu § 11 kohaselt võib toetust taotleda Eestis registreeritud äriühing, mittetulundusühing,
sihtasutus, kohaliku omavalitsuse üksus või riigiasutus. Toetust saab taotleda Eesti äriregistrisse
kantud turismiettevõtja, turismiettevõtjate esindusorganisatsioon, turismiettevõtjate erialaliit,
turismisihtkoha arendusorganisatsioon, valla või linna ametiasutuse hallatava asutuse ja selle
struktuuriüksusena tegutsev muuseum ning turismiatraktsiooni pidaja. Projekti partneriks saab
olla toetuse taotluses nimetatud Eestis registreeritud äriühing, mittetulundusühing, sihtasutus,
kohaliku omavalitsuse üksus või riigiasutus, kes osaleb projektis toetatava tegevuse rakendamisel
ja kellel tekivad selle käigus kulud ning kes ei ole projektis töövõtja.
Taotleja ja partner peavad vastama Vabariigi Valitsuse 21. augusti 2014. a määruse nr 133
„Perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse taotlemise ja taotluste menetlemise nõuded ja tingimused
toetuse andmise tingimuste määruse kehtestamiseks” (edaspidi taotluste menetlemise määrus) §
2 nõuetele.
Eelnõu §-s 12 kehtestatakse nõuded taotlusele. Lisaks taotluse menetlemise määruse § 4 lõikes
2 sätestatud kinnitustele peab taotlus sisaldama üldandmeid taotleja kohta: taotleja nimi,
juriidiline vorm, registrikood, info, kas taotleja on väikese, keskmise suurusega ettevõtja või
suurettevõtja, käibemaksukohustuslase number, postiaadress, telefoninumber, e-posti aadress,
veebiaadress, esindusõigusliku isiku nimi ja ametikoht. Partneri olemasolul on esitatavateks
andmeteks partneri nimi, juriidiline vorm, registrikood, e-posti aadress, esindusõigusliku isiku
nimi, tegevus projektis ning partneri rahaline panus projekti. Juhul, kui taotleja või partner
kuuluvad kontserni, siis esitatakse taotleja ja partneri kontserni liikmete skeem rakendusüksuse
vormil.
Andmed projekti kohta sisaldavad projekti nime, planeeritava tegevuse algus- ja lõppkuupäeva,
projekti eesmärki, projekti tegevusplaani ja ajakava, toetuse vajaduse põhjendust, taotletava
toetuse summat, omafinantseeringu summat, projekti eelarvet ja selle põhjendusi. Ehitustööde
puhul esitatakse vajadusel lisaks ehitustööde hinnakalkulatsioon. Esitatakse ka andmed projekti
planeeritava tulemuse ja mõju kohta valdkonnale ning turismisektorile. Tuuakse välja
olemasoleva olukorra ning arendatava turismitoote kirjeldus, nõudluse analüüs (sh sihtturgude
ja -gruppide valiku põhjendus), turundusplaan ja konkurentsianalüüs ning projekti tegevuste ning
nende tulemuse kirjeldus ja selgitus, kuidas need aitavad saavutada toetuse eesmärke ja tulemusi.
Täiendavalt esitatakse projekti riskianalüüsi ning projektimeeskonna liikmete CV-d,
vastutusvaldkonnad, kompetents ja kogemus valdkonnas.
Taotleja kinnitab projekti elluviimiseks (sh projektivälised tegevused kui need on tulemuse
saavutmisega seotud) vajaliku omafinantseeringu olemasolu ja selgitab selle kujunemist.
Majandusnäitajatest esitab taotleja eelneva aasta majandusaasta aruande, kui aruanne ei ole
äriregistrist kättesaadav, taotleja jooksva majandusaasta bilansi ja kasumiaruande taotluse
esitamisele eelneva kvartali seisuga, kui see ei kattu eelneva majandusaasta aruande perioodiga,
ning turismitoote arendamise tulemusel loodud tulu-kulu analüüsi projekti perioodil ja kolmel
projektijärgsel aastal rakendusükskuse vormis.
Juhul kui tegemist on ehitamisega, esitab taotleja teabe kehtivate projekteerimistingimuste või
kehtiva detailplaneeringu kohta ja arhitektuurse eskiisprojekti.
Juhul kui projektiga seotud põhivara ei ole kinnistusraamatu andmetel taotleja omanduses, siis
esitab taotleja selle vara kasutusõigust tõendav dokument (rendileping vms leping).
Juhul kui taotleja või partner on riigihankekohustuslane, siis esitatakse hankeplaan
rakendusüksuse vormil. Juhul kui taotleja esindusõiguslik isik tegutseb volituse alusel tuleb
taotluse juurde lisada esindusõigust tõendav volikiri.
4. peatükk
Toetuse taotluse menetlemine
Peatükis kehtestatakse taotluse vastuvõtu ja menetlemise regulatsioon. Kirjeldatakse taotluse
menetlemist ja taotleja, partneri ja taotluse nõuetele vastavaks tunnistamise tingimusi, projekti
valikukriteeriumeid ja valikukorda. Kehtestatakse ka tingimused ja kord hindamiskomisjoni
moodustamiseks, tingimused taotluse rahuldamiseks, rahuldamata jätmiseks, osaliseks või
kõrvaltingimusega rahuldamiseks ning taotluse rahuldamise otsuse muutmiseks ja kehtetuks
tunnistamiseks.
Eelnõu § 13 kehtestab taotluste vastuvõtu avamise tingimused, toetuse taotlemise tähtaja ja
taotluse esitamise viisi. Toetuse taotlemiseks korraldatakse taotlusvoorud. Taotluste
ettevalmistusaeg on 20 tööpäeva. Taotlusvoor on avatud vähemalt 35 tööpäeva. Rakendusüksus
kooskõlastab rakendusasutusega taotluste vastuvõtu aja ja toetuse taotlusvooru eelarve. Taotlus
esitatakse struktuuritoetuse registri e-Toetuse kaudu taotleja esindusõigusliku isiku poolt.
Taotlusvooru tingimustest teavitab rakendusüksus oma veebilehel ja muudes infokanalites
(sotsiaalmeedia, meililistid) enne taotluse vastuvõtmise algust vähemalt 20 tööpäeva ette.
Eelnõu §-s 14 kehtestab taotluse menetlemise tingimused ja korra. Taotluse menetlemine
koosneb selle registreerimisest, menetlusse võtmisest või menetlusse võtmata jätmisest, selgituse
ja lisateabe küsimisest, taotleja, partneri ja taotluse nõuetele vastavuse kontrollist, nõuetele
vastava taotluse hindamisest ning taotluse rahuldamise otsusest või rahuldamata jätmise otsusest.
Rakendusüksus võib taotluse menetlemisel nõuda rakendusüksuse määratud tähtpäevaks
taotlejalt selgitust ja lisateavet taotluses esitatud andmete kohta, taotluse täiendamist või
muutmist, kui ta leiab, et taotlus ei ole piisavalt selge või selles esineb puudusi, näidates, milline
asjaolu vajab selgitamist, täiendamist või lisateavet. Kui taotluses avastatakse puudus,
teavitatakse sellest taotlejat viivitamatult, näidates, milline puudus tuleb kõrvaldada, andes
selleks taotlejale kuni 10-tööpäevase tähtaja.
Rakendusüksus teeb taotluse rahuldamata jätmise otsuse taotlust sisuliselt hindamata, kui
taotleja ei ole antud tähtaja jooksul puudust kõrvaldanud. Taotluse menetlemise tähtaeg on kuni
45 tööpäeva rakendusüksusele taotluse esitamisest alates. Rakendusüksuse määratud selgituse,
ekspertiisi ja lisainformatsiooni ning taotluse täienduse ja muudatuse esitamise tähtajaks võib
taotluse menetlemise kuni 10 tööpäevaks peatada.
Eelnõu § 15 kehtestab, millistel tingimustel on võimalik taotleja, partner ja taotlus nõuetele
vastavaks tunnistada, ja milliste asjaolude esinemisel ei tunnistata taotlust nõuetele vastavaks.
Eelnõu § 16 kehtestab hindamiskomisjoni moodustamise korra. Projekti hindamiseks on
rakendusüksusel õigus moodustada hindamiskomisjon, mille koosseis avaldatakse
rakendusüksuse veebilehel. Hindamiskomisjoni liige ja ekspert peavad kooskõlas
korruptsioonivastase seadusega deklareerima oma erapooletust ning sõltumatust hinnatavast
taotlusest, taotlejast ja partnerist. Seose olemasolul on isik kohustatud ennast haldusmenetluse
seaduse §-s 10 toodud tingimustel ja korras taandama.
Eelnõu § 17 kehtestab taotluse hindamise korra ja valikukriteeriumid, mille lõikes nõuetele
vastavaks tunnistatud taotlust hinnatakse. Nõuetele vastavaks tunnistatud taotlust hinnatakse
valikumetoodika alusel, mille koostamisel lähtub rakendusüksus järgmistest
valikukriteeriumidest, mille osakaalud koondhindes on järgmised:
Osakaal
Valikukriteeriumid koondhindes
Projekti mõju meetme eesmärgi ja tulemuste saavutamisele 40%
Taotleja organisatsiooniline ja projektimeeskonna võimekus 30%
Projekti põhjendatus, ettevalmistuse kvaliteet ja kuluefektiivsus 30%
Valikukriteeriumi “projekti mõju meetme eesmärkide saavutamisele“ raames hinnatakse
turismiettevõtte rahvusvahelist konkurentsivõimet: hinnatakse arendatava turismitoote mõju
ettevõte ja Eesti kui sihtkoha rahvusvahelisele konkurentsivõimele ja selle kasvule,
konkurentsieelise olemasolu, arendatava turismitoote vastavust meetme eesmärgile ja
alaeesmärkidele, turismitoote kontseptsiooni selgust, väärtuspakkumist, kestlikust,
ligipääsetavust ja vastavust kliimaneutraalse äritegevuse põhimõtetele. Seejuures mõistetakse
kliimaneutraalse või -positiivse äritegevuse all lähenemist, mis eeldab läbimõeldud ja teadlikult
keskkonnahoidlike lahenduste rakendamist (näiteks vee ja prügi hulga vähendamine,
taastuvenergia lahenduste kasutuselevõtt, ökomärgisega toodete kasutamine) ning
ligipääsetavuse all mõistetakse kogu elanikkonna kaasatust elu- ja infokeskkonda (nii füüsiline
ruum, kui ka info ja teenuste kättesaadavus ja kasutajamugavus), mis tähendab, et kõikidele
inimestele olenemata nende vanusest või tervislikust seisundist on tagatud võrdsed võimalused
ühiskonnaelust ja pakkumisest osa võtta. Samuti hinnatakse turismitoote nõudluse analüüsi ehk
arendatava turismitoote vastavust rahvusvahelise turu trendidele, nõudluse olemasolu
sihtturgudel, turundus- ja hinnastamise tegevuste vastavust valitud sihtrühmadele.
Valikukriteeriumi “taotleja organisatsiooniline ja projektimeeskonna võimekus“ raames
hinnatakse: taotleja organisatsioonilist ja finantsvõimekust projekti elluviimiseks ja turismitoote
pakkumiseks, projekti teostatavust ja kindlustatust ressurssidega, projektimeeskonna juhtimise,
turismitoote arendamise, rakendamise, turismialaste ning turundusalaste kompetentside
olemasolu, riskide analüüsi (sh riskide ilmnemise tõenäosus, riskide mõju projekti elluviimisele
ning jätkusuutlikkusele) ning riskide maandamise viise.
Kuna toetuse abikõlblikkuse perioodi lõpptähtaeg on 31.08.2023, siis on oluline hinnata
muuhulgas hinnata ka projekti ajakavaga seotud riske, kuna toetuse rakendamise vaatest on
määrava tähtsusega valida välja need ideed, mille elluviimine on nimetatud tähtajaks ka reaalselt
võimalik. Samuti hinnatakse vahendite olemasolu omafinantseeringu tagamiseks ja taotluses
esitatud tegevuste elluviimiseks, kas taotleja on jätkusuutlik ja kas tal on vajaminevad teadmised,
oskused, kogemus ning õiguslikud, organisatsioonilised ja tehnoloogiaalased eeldused projekti
kavandatud viisil ja õigeaegseks elluviimiseks, ning taotleja võimekust panustada meetme
tulemuste saavutamisse.
Valikukriteeriumi „projekti põhjendatus, ettevalmistuse kvaliteet ja kuluefektiivsus“ raames
hinnatakse, kas ja kuivõrd vajab taotleja oma projekti teostamiseks toetust ja kuidas toetus
mõjutab projekti tulemusi. Samuti hinnatakse projektis läbi viidavate tegevuste
eesmärgipärasust, põhjendatust ja kooskõla, projekti tegevuste ja eesmärkide selgust,
tegevusplaani ülesehitust, projekti tegevuste ja lahenduste kuluefektiivsust planeeritud väljundite
ja tulemuste saavutamiseks, kavandatud eelarve realistlikust.
Iga hindamiskomisjoni liige hindab kõiki taotlusi § 18 lõikes 1 sätestatud valikukriteeriumite
alusel. Taotlust hinnatakse skaalal 0–4 kriteeriumite ja alakriteeriumite lõikes, kusjuures 0 on
madalaim ja 4 on kõrgeim hinne. Taotluse koondhinne moodustub valikukriteeriumitele antud
hinnete kaalutud keskmisest. Koondhinde alusel reastab rakendusüksus taotlused pingeritta
alates suurima koondhinde saanud taotluses. Võrdse koondhinde saanud taotluste korral saab
pingereas kõrgema koha § 18 lõike 1 punktis 1 nimetatud valikukriteeriumis kõrgema hinde
saanud projekt.
Eelnõu §-s 18 on toodud tingimused, mille alusel taotlus rahuldatakse või jäetakse rahuldamata.
Taotluse rahuldamise kohta teeb rakendusüksus taotluse rahuldamise otsuse. Kõik taotlused, mis
on saanud koondhindeks vähem kui 2,6 ja mis on mõnes eelnõu § 18 lõikes 1 toodud
valikukriteeriumitest saanud hindeks vähem kui 2,50, jätab rakendusüksus rahuldamata. Lisaks
jätab rakendusüksus rahuldamata need taotlused, mis pingerea alusel ei mahu taotlusvooru
eelarve sisse. Lisaks määruses sätestatule jäetakse rahuldamata taotlused ka taotluste
menetlemise määruse § 8 lõikes 2 toodud juhtudel.
Eelnõu § 19 kehtestab, millistel juhtudel ja tingimustel võib taotluse osaliselt või
kõrvaltingimusega rahuldada. Taotluse võib osaliselt rahuldada vastavalt taotluste menetlemise
määruse § 9 lõikes 1 kehtestatud juhtudel. Taotluse osaline rahuldamine on lubatud üksnes
põhjendatud juhul ja tingimusel, et projekti eesmärk on osalise rahuldamise korral saavutatav
ning taotleja on nõus rakendusüksuse ettepanekuga taotletud toetuse summa vähendamiseks või
projektis kavandatud tegevuse muutmiseks. Kui taotleja ei ole rakendusüksuse ettepanekuga
nõus, teeb rakendusüksus taotluse rahuldamata jätmise otsuse.
Taotluse rahuldamise otsuse võib teha kõrvaltingimusega vastavalt taotluste menetlemise
määruse § 9 lõikes 3 kehtestatule või muul põhjendatud juhul, tuginedes haldusmenetluse
seaduse §-le 53. Taotluse kõrvaltingimusega rahuldamise otsuse põhjal ei teki toetuse saajal
õigust toetuse maksele ja ettemaksele. Õigus toetusega seotud maksele ja ettemaksele tekib
toetuse saajal pärast rakendusüksuse kõrvaltingimuse nõuetekohase saabumise või täitmise kohta
vastava teabe vormistamist taotluse rahuldamise otsuse juurde.
Juhul kui projekt sisaldab ehitusseadustiku § 4 kohast ehitamist, siis enne ehitamisega alustamist
peab taotleja esitama ehitusseadustiku lisa 1 nimetatud kohustuslikud load, kooskõlastused ja
dokumendid. Juhul kui ehitusseadustiku lisa 1 kohaselt on kohustuslik ehitusprojekti koostamine,
siis tuleb esitada eel- või põhiprojekti staadiumis ehitusprojekt vastavalt ehitusseadustiku § 13
lõike 3 alusel kehtestatud määrusele. Eel- või põhiprojekti staadiumis ehitusprojekti vajadus
selgitatakse välja taotluse menetluse ajal sõltuvalt abikõlblike kulude iseloomust ja kohaliku
omavalitsuse seisukohast. Ehitusprojekti ekspertiis juhul kui ehitusseadustiku § 14 lõike 4 punkti
1 alusel kehtestatud määruse kohaselt on see on nõutud ehitusprojekti ekspertiisi Juhul kui
eelnimetatud dokumendid ei ole esitatud ja nõuded täidetud enne taotluse rahuldamise otsust siis
tehakse taotluse rahuldamise otsus kõrvaltingimusega ja lisatakse kõrvaltingimuseks
ehitusseadustiku kohaste dokumentide ja lubade esitamise.
Eelnõu §-s 20 on kirjeldatud taotluse rahuldamise otsuse muutmise ja kehtetuks tunnistamise
tingimusi. Taotluse rahuldamise otsust muudetakse rakendusüksuse algatusel või toetuse saaja
vastavasisulise kirjaliku taotluse alusel taotluste menetlemise määruse §-s 10 sätestatud
tingimustel ja korras. Taotluse rahuldamise otsuse muutmise otsustab rakendusüksus 20 tööpäeva
jooksul vastavasisulise taotluse saamisest alates. Toetuse saaja võib taotluse rahuldamise otsuse
muutmise avaldust esitamata muuta projekti eelarves konkreetsele tegevusele ettenähtud
eelarverea mahtu teise eelarverea mahu arvelt kuni 20% võrreldes taotluse rahuldamise otsuses
märgituga tingimusel, et projekti abikõlblike kulude kogumaht ja toetuse osakaal ei muutu.
Eelnõu §-s 21 on kirjeldatud otsuse kättetoimetamise tingimusi. Otsus saadetakse toetuse saajale
kahe tööpäeva jooksul otsuse tegemisest arvates e-kirjaga taotleja äriregistris olevale ametlikule
e-posti aadressile. Otsus loetakse isikule kättetoimetatuks, kui isiku e-posti aadressile on
saadetud kas digitaalallkirjastatud otsus või digitaaltempliga otsuse väljavõte või teade tema
suhtes tehtud otsuse resolutsioonist ja vaidlustamise korrast ning otsus või otsuse väljavõte on
kättesaadav elektroonilise e-teeninduse keskkonna kaudu.
5. peatükk
Aruannete esitamine ja toetuse maksmise tingimused
Eelnõu 5. peatükis kirjeldatakse, kuidas toimub toetuse kasutamisega seotud aruannete esitamine
ning millised on toetuse maksmise tingimused.
Eelnõu § 22 kehtestab toetuse kasutamisega seotud aruannete esitamise tingimused. Toetuse
saaja esitab rakendusüksusele projekti vahe-, lõpp- ja järelaruande taotluse rahuldamise otsuses
märgitud tähtaegadel. Aruandlusperioodi pikkus on 1–3 kuud. Järelaruanne esitatakse
rakendusüksuse nõudmisel. Toetuse saaja esitab projekti lõpparuande koos viimase
maksetaotlusega hiljemalt ühe kuu jooksul pärast projekti abikõlblikkuse perioodi lõppu.
Projekti aruannete vormid kehtestab rakendusüksus, kes avaldab need oma veebilehel.
Eelnõu § 23 kehtestab toetuse maksmise tingimused. Toetuse maksmise menetlus koosneb
rakendusüksusele maksetaotluse esitamisest, maksetaotluse edasisest menetlemisest ja toetuse
maksmisest. Toetuse makse tehakse vastavalt ühendmääruse § 14 lõike 1 punktile 1 või
ettemaksena ühendmääruse §-de 19 ja 20 alusel.
Toetuse saaja esitab rakendusüksusele abikõlblike kulude kuludokumendid ja nende tasumist
tõendavad dokumendid taotluse rahuldamise otsuses ettenähtud ajaperioodi jooksul vähemalt
kord kvartalis, kuid mitte sagedamini kui kord kuus.
Kuludokumendi abikõlblik summa peab olema vähemalt 35 eurot.
Maksetaotluse saamisel kontrollib rakendusüksus kulude abikõlblikkust, kulude eest tasumist
omafinantseeringu ulatuses ning maksetaotluse ja sellega esitatud dokumentide nõuetele
vastavust. Rakendusüksus võib teha toetuse maksmisest osalise või täieliku keeldumise otsuse
juhul, kui esitatud maksetaotlus, kulu- või maksedokumendid ei vasta ettenähtud nõuetele või
kui esitatud kuludokumendid ei vasta toetuse taotluse eelarves esitatud projekti tegevusele ja
eesmärgile. Nõuded maksetaotlusele ja maksetaotlusega esitatud kuludokumentidele tulenevad
lisaks määruses kehtestatust ka ühendmääruse 3. peatükist ja ühissätete määruse artiklist 131,
milles sätestatakse, et taotleja peab esitama maksekviitungid või samaväärse tõendusjõuga
raamatupidamisdokumendid. Ühtlasi sätestatakse, et lõppmakse tehakse pärast projekti tegevuse
elluviimist, kulude abikõlblikkuse kontrollimist ja tasumise tõendamist ning lõpparuande
kinnitamist.
6. peatükk
Toetuse saaja, partneri ning rakendusüksuse õigused ja kohustused
Peatükis kirjeldatakse toetuse saaja ja partneri kohustusi ja õigusi, rakendusüksuse õigusi ja
kohustusi ning kehtestatakse finantskorrektsioonide tegemise alused.
Eelnõu §-s 24 on esitatud toetuse saaja ning partneri kohustused tulenevalt struktuuritoetuse
seadusest. Eelnõu § 24 kehtestab näiteks dokumentide säilituskohustuse. Taotleja ja partner
peavad säilitama kulude abikõlblikkust tõendavat dokumenti ja muud tõendit vastavalt
struktuuritoetuse seaduse §-le 35. Taotleja ja partner peavad järgima hankimisele seatud nõudeid,
mis on sätestatud struktuuritoetuse seaduse §-s 26.
Kui toetuse saaja ega partner ei pea järgima riigihangete seadust ning tehingu summa
käibemaksuta ületab 20 000 eurot, peab esitama vähemalt kolm omavahel sõltumatu pakkuja
koostatud ja sisu poolest võrreldavat hinnapakkumist. Kui kolme sõltumatut hinnapakkumist ei
ole võimalik esitada või kui odavaimat pakkumust ei valita, tuleb esitada sellekohane põhjendus.
Näiteks loetakse sõltumatuks pakkujaks selline pakkuja, kelle omanikeringis ei ole seotud isikuid
taotleja juriidilise isikuga. Juhul, kui omanikering kattub, loetakse pakkujalt teenuse ost
abikõlbmatuks isegi siis, kui pakkumine oli hinna poolest kõige odavam.
Eelnõu §-s 25 on esitatud toetuse saaja ja partneri õigused. Toetuse saajal ja partneril on õigus
saada rakendusüksuselt informatsiooni ja nõuandeid, mis on seotud õigusaktides sätestatud
nõuete ja toetuse saaja kohustustega. Toetuse saajale antakse tulenevalt struktuuritoetuse seaduse
§ 23 lõikest 2 võimalus esitada oma seisukohad rakendusüksusele enne ettekirjutuse tegemist,
taotluse rahuldamise otsuse kehtetuks tunnistamist või muutmist, välja arvatud juhul, kui toetuse
saaja taotlus rahuldatakse täielikult, ning enne finantskorrektsiooni otsuse tegemist.
Eelnõu § 26 nimetab rakendusüksuse õigused ja kohustused. Rakendusüksusel on õigus
kontrollida projekti täitmist ning nõuda asjakohaste täiendavate andmete esitamist.
Eelnõu § 27 kohaselt kohaldatakse finantskorrektsioone vastavalt struktuuritoetuse seaduse §-
dele 45–47 ning ühendmääruse §-dele 21–23.
3. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele
Eelnõu aluseks on struktuuritoetuse seadus ja selle alusel kehtestatud Vabariigi Valitsuse
määrused (taotluste menetlemise määrus, ühendmäärus). Eelnõu on kooskõlas järgmiste Euroopa
Liidu määrustega:
1. Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 1303/2013, millega kehtestatakse ühissätted
Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfondi, Ühtekuuluvusfondi, Euroopa Maaelu
Arengu Euroopa Põllumajandusfondi ning Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi kohta, nähakse
ette üldsätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfondi, Ühtekuuluvusfondi ja
Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi kohta ning tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ)
nr 1083/2006 (ELT L 347, 20.12.2013, lk 320– 469);
2. Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 1301/2013, mis käsitleb Euroopa
Regionaalarengu Fondi ja majanduskasvu ja tööhõivesse investeerimise eesmärgiga seonduvaid
erisätteid ning millega tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 1080/2006 (ELT L 347,
20.12.2013, lk 289–302);
3. Euroopa Komisjoni määrus (EL) nr 1407/2013, milles käsitletakse Euroopa Liidu toimimise
lepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamist vähese tähtsusega abi suhtes (ELT L 352, 24.12.2013,
lk 1–8).
4. Määruse mõjud
Eelnõu panustab rakenduskava prioriteetse suuna „Väikese ja keskmise suurusega ettevõtete
arendamine ja piirkondade konkurentsivõime tugevdamine“ eesmärgi „VKEd on orienteeritud
kasvule ja ekspordile“ täitmisesse.
Ühtlasi panustab määrus turismiarengukava teiste eesmärkide täitmisesse, muuhulgas tegevuse
1.3 „Turismitoodete arenduse juhtimine“ eesmärki „Turismitoodete arenduse juhtimine ja
koostöövõrgustike arendamine“, mille tulemusel on turismitooted ja -teenused kvaliteetsed,
inspireerivad, kooskõlas säästva arengu põhimõtetega ja pakuvad terviklikku külastuselamust.
Koostöövõrgustike eesmärgiks on tugevdada koostööd ja ühistegevusi erialaliitude ja
piirkondlike sihtkohtade arendajate ning ettevõtjate vahel ja suurendada turismitoodete
turunduslikku potentsiaali.
Määruse mõju läbivatele teemadele
1. Keskkonnahoid ja kliima. Mõju – toetav. Uute ärimudelite arendamise prioriteediks on
saavutada ressursi kokkuhoid ja disainida teenuseid vastavalt säästva turismi põhimõtetele.
2. Võrdsed võimalused. Mõju – toetav. Kui uued arendatavad ärimudelid sisaldavad klientide
teenindamisele suunatud lahendusi, peavad need tagama ligipääsu erivajadustega inimestele ja
võimalusel looma sihtgrupile suunatud uusi lahendusi.
3. Infoühiskond. Mõju – toetav. Info- ja kommunikatsioonitehnoloogia potentsiaali nutikas
kasutamine on atraktsiooni rahvusvahelise eristumise ja konkurentsivõime võtmesõna ning
toetuse eesmärk.
4. Regionaalareng. Mõju – neutraalne. Määruse abikõlblik piirkond on kogu Eesti. Arvestades,
et turismisektoris on COVID-19 kriisi tulemusel enam pihta saanud Tallinna piirkonna
turismiettevõtted, kelle käive ei ole piisavas mahus taastunud ka suvisel turismi kõrghooajal
(kuna Tallinna ettevõtted on enam mõjutatud välisturismist), siis hindamisel projektide
asukohast tulenevalt erisusi ei tehta. Toetuse andmise tulemusel tekib kasu VKE-dele, positiivne
mõju piirkonna tuntuse kasvule turismisihtkohana ja tööhõivele.
5. Riigivalitsemine. Mõju – neutraalne. Toetusega ei suurene avaliku sektori püsikulud.
Toetatakse jätkusuutlikke ettevõtteid, kes suudavad ennast majandada iseseisvalt ilma täiendava
avaliku sektori toetuseta.
5. Määruse rakendamisega seotud tegevused, vajalikud kulud ja määruse rakendamise
eeldatavad tulud
Määruse rakendamisega ei kaasne otseseid kulusid riigieelarvele.
6. Määruse jõustumine
Määrus jõustub üldises korras.
7. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon
Eelnõu esitatakse kooskõlastamiseks Rahandusministeeriumile ja Riigi Tugiteenuste Keskusele
eelnõude infosüsteemi EIS kaudu. Eelnõu esitatakse turismisektori ettevõtjate liitudele ja
sihtkohtadele arvamuse avaldamiseks eelnõude infosüsteemis EIS.
EELNÕU
24.08.2021
ETTEVÕTLUS- JA INFOTEHNOLOOGIAMINISTER
MÄÄRUS
Turismisektori tootearenduse toetuse
taotlemise ja kasutamise tingimused ja kord
Määrus kehtestatakse perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse seaduse § 14 alusel.
1. peatükk
Üldsätted
§ 1. Reguleerimisala
Määrus kehtestatakse ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava 2014–2020 prioriteetse
suuna „COVID-19 kriisiga võitlemine” meetme „Majanduse elavdamine” tegevuse
„Turismisektori elavdamise programm” eesmärkide elluviimiseks.
§ 2. Kohaldamisala
(1) Antav toetus on:
1) vähese tähtsusega abi (edaspidi ka VTA) Euroopa Komisjoni määruse (EL) nr 1407/2013,
milles käsitletakse Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamist vähese
tähtsusega abi suhtes (ELT L 352, 24.12.2013, lk 1–8) (edaspidi VTA määrus), artikli 3 mõistes
ja sellele kohaldatakse nimetatud määruses ja konkurentsiseaduse §-s 33 sätestatut või
2) turismiinvesteeringuks ettenähtud regionaalabi vastavalt Euroopa Komisjoni määruse (EL)
nr 651/2014 Euroopa Liidu aluslepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamise kohta, millega teatavat
liiki abi tunnistatakse siseturuga kokkusobivaks (ELT L 187, 26.06.2014, lk 1–78)
(edaspidi üldine grupierandi määrus) artikli 14 mõistes (edaspidi regionaalabi) ja sellele
kohaldatakse üldises grupierandi määruses ja konkurentsiseaduse §-s 342 sätestatut.
(2) Määrust ei kohaldata:
1) ettevõtjale, kellele Euroopa Komisjoni eelneva otsuse alusel, millega abi on tunnistatud
ebaseaduslikuks ja siseturuga kokkusobimatuks, esitatud korraldus abi tagasimaksmiseks on
täitmata;
2) vähese tähtsusega abi saajale VTA määruse artikli 1 lõikes 1 kehtestatud juhtudel;
3) regionaalabi saajale üldise grupierandi määruse artikli 1 lõigetes 2–5 ja artiklis 13
kehtestatud juhtudel.
§ 3. Toetuse andmise eesmärk ja tulemus
(1) Toetuse andmise eesmärk on arendada Eesti turismitoodete rahvusvahelist
konkurentsivõimet ning seeläbi taastada Eesti turismiteenuste ekspordi kasv COVID-19 kriisi
eelsele tasemele.
(2) Toetuse andmise alaeesmärgid on:
1) reisimotivatsiooni loomine Eesti külastamiseks või Eestit külastava turisti külastusaja
pikendamiseks uute või parendatud kestlike ja eristuvate turismitoodete väljaarendamise kaudu;
2) turismiettevõtja üleminek senisest kõrgemat lisandväärtust loovatele tegevustele vastava
kvaliteediga kestlike turismitoodete arendamisega ja sellega kaasnev majandustulemuste
parandamine;
3) turismisektori rohe- ja digipööret toetavate, sihtkohti ühendavate terviklikku
külastajateekonda arvestavate kestlike turismitoodete väljaarendamine turismi ökosüsteemi
vastupidavama toimimise tagamiseks tulevikus;
4) sihtkohtade või ettevõtete ülest terviklikku külastajateekonda hõlmav atraktiivne kestliku
turismitoote pakkumine.
(3) Toetuse andmise tulemusena on turul olemas kvaliteetsete uute turismitoodete pakkumine,
mille läbi suureneb Eesti turismisektori siseriiklik ja rahvusvaheline konkurentsivõime.
(4) Toetust saavad projektid peavad panustama meetme „Majanduse elavdamine” tegevuse
„Turismisektori elavdamise programm” väljundinäitajasse „Abi saavate ettevõtete arv”.
§ 4. Terminid
Määruses kasutatakse termineid järgmises tähenduses:
1) turismitoode on terviklik külastuselamus, mis koosneb erinevatest turismiteenustest, mida
külastaja reisil tarbib;
2) kestlik turismitoode on terviklik külastuselamus, mis väärtustab kohalikku kultuuri,
keskkonda ja kogukonda ning loob majanduslikku kasu ettevõtjale ja sihtkohale;
3) välisturul eristuv turismitoode on Eesti kultuuril, loodusel, identiteedil või pärandil põhinev
külastuselamus, mis eristub teistes riikides pakutavatest turismitoodetest sisu,
teeninduskontseptsiooni, asukoha, pakkumisaja, sihtrühma või turundussõnumi poolest;
4) külastajateekond hõlmab külastaja kokkupuutepunkte teenusepakkujate, sihtkoha, kohalike
elanike ja teiste külastajatega külastuse eelsel, aegsel ja järgsel ajal;
5) väikese ja keskmise suurusega ettevõtja (edaspidi VKE) on ettevõtja, kes vastab üldise
grupierandi määruse lisas I sätestatud kriteeriumitele;
6) väikeettevõtja on ettevõtja, mis annab tööd kuni 50 inimesele ja mille aastakäive või
aastabilansi kogumaht ei ületa 10 miljonit eurot;
7) keskmise suurusega ettevõtja on ettevõte, mis annab tööd kuni 250 inimesele ja mille
aastakäive või aastabilansi kogumaht ei ületa 50 miljonit eurot;
8) suurettevõtja on ettevõtja, kes ei vasta üldise grupierandi määruse lisas I VKE-le sätestatud
kriteeriumitele.
§ 5. Rakendusasutus ja rakendusüksus
(1) Rakendusasutus on perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse seaduse (edaspidi
struktuuritoetuse seadus) § 12 lõike 3 alusel Vabariigi Valitsuse kinnitatud perioodi 2014–2020
struktuuritoetuse meetmete nimekirjale Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium
(edaspidi rakendusasutus).
(2) Rakendusüksus on struktuuritoetuse seaduse § 12 lõike 3 alusel Vabariigi Valitsuse
kinnitatud perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse meetmete nimekirjale Ettevõtluse Arendamise
Sihtasutus (edaspidi rakendusüksus).
§ 6. Vaide esitamine
(1) Rakendusüksuse toimingu või otsuse peale tuleb enne halduskohtusse kaebuse esitamist
esitada vaie rakendusüksuse kaudu rakendusasutusele vastavalt struktuuritoetuse seaduse §-le
51.
(2) Rakendusasutus lahendab vaide haldusmenetluse seaduses sätestatud korras.
(3) Vaidemenetlusega seotud teave, dokumendid ja vaideotsus toimetatakse vaide esitajale tema
nõusolekul kätte elektrooniliselt.
2. peatükk
Toetatavad tegevused, kulude abikõlblikkus ja toetuse määr
§ 7. Toetatavad tegevused
(1) Toetust antakse projektile, mille elluviimine panustab § 3 nimetatud tulemuste,
väljundinäitajate ning eesmärgi saavutamisse järgmiste tegevuste kaudu:
1) kestliku ja välisturul eristuva uue turismitoote arendamine;
2) olemasoleva turismitoote uuendamine kestlikuks ja välisturul eristuvaks turismitooteks;
3) üle-eestilist või erinevaid sihtkohti ühendaval külastajateekonnal pakutavate turismitoodete
arendamine;
4) punktides 1–3 nimetatud tegevuste tulemuse turundamine vähemalt ühel välisturul.
(2) Toetust ei anta müügi- ja vahendustegevusele.
(3) Toetust antakse projekti nendele tegevustele, mis on määratletud taotluses sisalduvas
tegevusplaanis ja viiakse ellu projekti abikõlblikkuse perioodil.
§ 8. Kulude abikõlblikkus
(1) Abikõlblikuks kuluks loetakse taotluse rahuldamise otsusega kinnitatud tegevuste
elluviimiseks vajalikud ja põhjendatud kulud, mis vastavad Vabariigi Valitsuse 1. septembri
2014. a määruse nr 143 „Perioodi 2014–2020 struktuuritoetusest hüvitatavate kulude
abikõlblikuks lugemise, toetuse maksmise ning finantskorrektsioonide tegemise tingimused ja
kord” (edaspidi ühendmäärus) §-le 2 ning käesoleva määruse tingimustele.
(2) Juhul kui taotletav toetus on vähese tähtsusega abi, on abikõlblikud järgmised § 7 lõikes 1
nimetatud tegevuste elluviimiseks kulud:
1) turismitoote arendamise, testimise ja juurutamise kulud;
2) materiaalse ja immateriaalse põhivara soetamise kulud;
3) ehitamisega seotud kulud, sealhulgas ehitusliku projekteerimise, ehitusekspertiisi ning
omanikujärelevalve teenuse kulud;
4) sisekujunduse ja ekspositsiooni rajamisega seotud teenuste ja asjade soetamise kulud;
5) ressursitõhususe saavutamiseks vajalikud teenuste ja asjade soetamise kulud;
6) digitaalsete lahenduste soetamise, arendamise ja juurutamise kulud;
7) patendi ja muu immateriaalse vara valideerimise ja kaitsmise kulud;
8) välisturundustegevuse ettevalmistamise ja läbiviimisega seotud kulud;
9) arendatava turismitoote pakkumisega seotud personali koolituskulud;
10) Vabariigi Valitsuse 12. septembri 2014. a määruse nr 146 „Perioodi 2014–2020
struktuuritoetuse andmisest avalikkuse teavitamise, toetusest rahastatud objektide tähistamise
ning Euroopa Liidu osalusele viitamise nõuded ja kord” (edaspidi määrus nr 146) §-st 2
tuleneva toetuse kasutamisest teavitamiskohustuse täitmisega seotud kulud;
11) projektimeeskonna personalikulud, välja arvatud projektijuhtimise kulud, vastavalt
ühendmääruse § 3 lõike 1 punktile 1, punktidele 4–6 ja lõikele 4;
12) ühendmääruse § 9 lõikes 4 nimetatud kaudsed kulud viie protsendi ulatuses otsestest
personalikuludest.
(3) Juhul kui taotletav toetus on regionaalabi, on abikõlblikud järgmised kulud:
1) materiaalse ja immateriaalse põhivara soetamise kulud;
2) ehitamisega seotud kulud, sealhulgas ehitusliku projekteerimise, ehitusekspertiisi ning
omanikujärelevalve teenuse kulud.
(4) Projektimeeskonna personalikulud ja arendatava turismitoote pakkumisega seotud personali
koolituskulud võivad kokku moodustada kuni 20 protsenti projekti abikõlblike kulude
maksumusest.
(5) Abikõlblike kulude hulka ei arvata tehinguid isikute vahel, kes on tulumaksuseaduse § 8
lõikes 1 sätestatud seotud isikud, välja arvatud personalikulud, mis on vältimatud projekti
elluviimise seisukohast.
(6) Lisaks ühendmääruse §-s 4 sätestatule on mitteabikõlblikud järgmised kulud:
1) kinnisasja soetamise kulud;
2) pangagarantii;
3) finants- ja pangakulud;
4) riigilõiv;
5) tulumaksuseaduse § 49 lõikes 4 nimetatud külaliste vastuvõtukulud;
6) isikliku sõiduauto kasutamise ja kütusega seotud kulud;
7) projektijuhtimisega seotud töötasu ja projektijuhtimisteenuse kulud;
8) olmeelektroonika soetamise kulud, välja arvatud otseselt teenuse osutamiseks vajaliku
seadme soetamine;
9) VTA määruse artikli 1 lõikes 1 ja üldise grupierandi määruse artikli 1 lõike 2 punktis c
nimetatud kulud, sealhulgas reklaampinna tasu välisriikides;
10) makselahenduse loomise, arendamise ja soetamise kulud müügiks välisturul ning
müügitöötajate töötasu ja sellega seotud kulud;
11) kliendi teenindamisega või klienditeekonnaga mitteseotud tehnosüsteemide rajamise või
rekonstrueerimisega seotud kulud;
12) jaotusvõrguga liitumise ja liitumiseks vajalike seadmete soetamise ja paigaldamise kulud;
13) muu kulu, mis ei ole seotud abikõlblike tegevustega või on projekti elluviimise
seisukohast põhjendamatu ja ebaoluline;
14) sularahas tasutud kulud.
§ 9. Projekti abikõlblikkuse periood
(1) Projekti abikõlblikkuse periood on toetuse taotluse rahuldamise otsuses sätestatud
ajavahemik, millal projekti tegevused algavad ja lõpevad ning projekti teostamiseks vajalikud
kulud tekivad.
(2) Projekti abikõlblikkuse perioodi algus ei ole varasem kui taotluse rakendusüksusele
esitamise kuupäev.
(3) Juhul kui taotletav toetus on regionaalabi, ei tohi taotleja alustada ega võtta kohustusi
nimetatud tegevuste elluviimiseks enne taotluse esitamist rakendusüksusele, välja arvatud
lõikes 4 nimetatud tegevuste puhul.
(4) Ehitusliku projekteerimisega seotud kulude osas sätestab rakendusüksus toetuse taotluse
esitaja soovil taotluse rahuldamise otsuses taotluse esitamise kuupäevast kuni 12 kuud
varasema projekti abikõlblikkuse perioodi alguskuupäeva.
(5) Projekti abikõlblikkuse periood lõpeb taotluse rahuldamise otsuses märgitud kuupäeval,
kuid mitte hiljem kui 31. augustil 2023. a.
(6) Projekt loetakse lõppenuks pärast lõpparuande kinnitamist rakendusüksuse poolt ja toetuse
saajale lõppmakse tegemist.
(7) Toetuse saaja võib taotleda projekti abikõlblikkuse perioodi pikendamist mõjuval põhjusel
ja tingimusel, et saavutatav tulemus seondub jätkuvalt toetuse eesmärkidega ja projektiga ning
projekti tegevused viiakse ellu hiljemalt 31. augustil 2023. a.
§ 10. Toetuse piirsumma ja osakaal
(1) Toetuse minimaalne summa taotleja kohta on 20 000 eurot ja maksimaalne summa 200 000
eurot.
(2) Kui toetus antakse vähese tähtsusega abina, on toetuse maksimaalne osakaal 70 protsenti
abikõlblikest kuludest.
(3) Kui toetus antakse regionaalabina, peab toetuse maksimaalne osakaal vastama toetuse
määramise hetkel kehtivale Euroopa Komisjoni regionaalabi kaardi osakaalule väike-,
keskmise suurusega ja suurettevõtja puhul.
(4) Omafinantseering peab katma abikõlblikest kuludest osa, mida toetusest ei hüvitata.
(5) Taotlejale või partnerile VTA määruse alusel antud abi koos käesoleva määruse alusel
antava vähese tähtsusega abiga ning komisjoni määruse (EL) nr 1408/2013, milles käsitletakse
Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamist vähese tähtsusega abi suhtes
põllumajandussektoris (ELT L 352, 24.12.2013, lk 9–17) ja komisjoni määruse (EL) nr
717/2014, milles käsitletakse Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamist
vähese tähtsusega abi suhtes kalandus- ja vesiviljelussektoris (ELT L 190, 28.06.2014, lk 45-
54), antud vähese tähtsusega abiga, ei tohi jooksva majandusaasta ja sellele vahetult eelneva
kahe majandusaasta jooksul kokku ületada 200 000 eurot.
(6) Kui taotleja või partner on saanud vähese tähtsusega abi komisjoni määruse (EL) nr
360/2012 Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamise kohta üldist
majandushuvi pakkuvaid teenuseid osutavatele ettevõtjatele antava vähese tähtsusega abi
suhtes (ELT L 114, 26.04.2012, lk 8‒13) alusel, ei tohi taotlejale või partnerile nimetatud
määruse ja VTA määruse alusel jooksva majandusaasta ja sellele vahetult eelneva kolme
majandusaasta jooksul antud vähese tähtsusega abi kogusumma koos käesoleva määruse alusel
VTA-na taotletava toetusega ületada 500 000 eurot.
(7) Taotleja projektile või projekti üksikule tegevusele samal ajal mitmest meetmest või muust
riigieelarvelisest, Euroopa Liidu või välisabi vahendist toetuse taotlemise korral peab taotleja
esitama sellekohase teabe.
(8) Projektile antava toetuse summa ja toetuse osakaal abikõlblikest kuludest sätestatakse
taotluse rahuldamise otsuses.
(9) Vähese tähtsusega abi kogusumma arvutamisel lähtutakse VTA määruse artikli 2 lõikes 2
ning artikli 5 lõikes 1 sätestatud regulatsioonist.
(10) Vähese tähtsusega abi suuruse arvestamisel loetakse üheks ettevõtjaks sellised ettevõtjad,
kes on omavahel seotud VTA määruse artikli 2 lõike 2 kohaselt.
3. peatükk
Nõuded taotlejale, partnerile ja taotlusele
§ 11. Nõuded taotlejale ja partnerile
(1) Toetust võib taotleda ja projekti partneriks olla Eestis registreeritud äriühing,
mittetulundusühing, sihtasutus, kohaliku omavalitsuse üksus ja riigiasutus.
(2) Projekti partner on toetuse saaja poolt toetuse taotluses nimetatud Eestis registreeritud
äriühing, mittetulundusühing, sihtasutus, kohaliku omavalitsuse üksus või riigiasutus, kes
osaleb projektis toetatava tegevuse rakendamisel ja kellel tekivad selle käigus kulud ning kes
ei ole projektis töövõtja.
(3) Taotleja ja partner peavad vastama Vabariigi Valitsuse 21. augusti 2014. a määruse nr 133
„Perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse taotlemise ja taotluste menetlemise nõuded ja
tingimused toetuse andmise tingimuste määruse kehtestamiseks” (edaspidi taotluste
menetlemise määrus) § 2 nõuetele.
§ 12. Nõuded taotlusele
(1) Taotlus peab vastama taotluste menetlemise määruse nõuetele.
(2) Taotlus peab sisaldama järgmisi andmeid ja dokumente:
1) taotleja üldandmed;
2) partneri olemasolul partneri andmed, tegevus projektis ning partneri rahaline panus projekti;
3) kui taotleja või partner kuuluvad kontserni, siis taotleja ja partneri kontserni liikmete skeem
rakendusüksuse vormil;
4) projekti nimi, planeeritava tegevuse algus- ja lõppkuupäev, projekti eesmärk, projekti
tegevusplaan ja ajakava, toetuse vajaduse põhjendus, taotletava toetuse summa,
omafinantseeringu summa;
5) andmed projekti planeeritava tulemuse ja mõju kohta valdkonnale ning turismisektorile;
6) projekti eelarve ja selle põhjendus;
7) olemasoleva olukorra kirjeldus;
8) uue või parendatava turismitoote kirjeldus;
9) projekti tegevuste ja nende tulemuse kirjeldus ning selgitus, kuidas need aitavad kaasa
toetuse eesmärkide ja tulemuste saavutamisele;
10) projekti raames arendatava uue või parendatava turismitoote nõudluse analüüs, mis sisaldab
sihtturgude ja -gruppide valiku põhjendust;
11) projekti raames arendatava uue või parendatava turismitoote turundusplaan, mis sisaldab
turundustegevuste ja -kanalite kirjeldust;
12) projekti raames arendatava uue või parendatava turismitoote konkurentsianalüüs;
13) projekti riskianalüüs;
14) meeskonna liikmete elulookirjeldused, vastutusvaldkonnad, kompetentsus ja kogemus
valdkonnas;
15) kinnitus nõuetekohase omafinantseeringu olemasolu kohta ja selgitus selle kujunemisest;
16) taotleja kahe eelneva aasta majandusaasta aruanne, kui aruanne ei ole äriregistrist
kättesaadav ja nende esitamise kohustus on saabunud;
17) taotleja jooksva majandusaasta bilanss ja kasumiaruanne taotluse esitamisele eelneva
kvartali seisuga, välja arvatud juhul kui nimetatud ajavahemik kattub eelneva majandusaasta
aruande perioodiga ning majandusaasta aruanne on äriregistrist kättesaadav;
18) projekti raames arendatava uue või parendatava turismitoote finantsanalüüs projekti
perioodil ja kolmel projekti lõppemisele järgneval aastal rakendusüksuse vormil;
19) kui tegemist on ehitamisega, siis teave kehtivate projekteerimistingimuste või kehtiva
detailplaneeringu kohta ja arhitektuurne eskiisprojekt;
20) muu loa andmed, kui see on tööde teostamiseks nõutav;
21) projektiga seotud põhivara kasutusõigust tõendav dokument, välja arvatud kinnistu puhul,
mis on kinnistusraamatu andmetel taotleja omandis;
22) riigihankekohustuslasest taotleja või partneri puhul hankeplaan rakendusüksuse kehtestatud
vormil;
23) volikiri, kui taotleja esindusõiguslik isik tegutseb volituse alusel.
4. peatükk
Toetuse taotlemine ja menetlemine
§ 13. Taotlusvooru avamine, toetuse taotlemise tähtaeg ja taotluse esitamise viis
(1) Toetuse taotlemiseks korraldatakse taotlusvoorud. Taotlus esitatakse rakendusüksuse
määratud taotlusvooru tähtpäevaks.
(2) Taotlusvooru tähtpäevaks taotluse esitamata jätmisel esitamise tähtpäeva ei ennistata ja
taotlus jäetakse menetlusse võtmata.
(3) Taotlusvooru avamisest, selle rahastamise eelarvest ja taotluste vastuvõtmise algus- ja
lõppkuupäevast teavitab rakendusüksus oma veebilehel enne taotluste vastuvõtmise algust
vähemalt 20 tööpäeva ette.
(4) Rakendusüksus kooskõlastab rakendusasutusega taotlusvooru avamise tingimused.
(5) Taotlus esitatakse rakendusüksusele struktuuritoetuse registri e-Toetuse keskkonna kaudu
taotleja esindusõigusliku isiku poolt.
§ 14. Taotluse menetlemine
(1) Taotluse menetlemine koosneb:
1) taotluse registreerimisest;
2) taotluse menetlusse võtmisest või menetlusse võtmata jätmisest;
3) vajadusel selgituse ja lisateabe küsimisest;
4) taotleja, partneri ja taotluse nõuetele vastavuse kontrollist, sealhulgas riigiabi reeglitele
vastavuse hindamisest;
5) nõuetele vastava taotluse hindamisest;
6) taotluse rahuldamisest või rahuldamata jätmisest.
(2) Rakendusüksus võib taotluse menetlemisel nõuda rakendusüksuse määratud tähtpäevaks
taotlejalt selgitust ja lisateavet taotluses esitatud andmete kohta ning taotluse täiendamist või
muutmist, kui ta leiab, et taotlus ei ole piisavalt selge, näidates, milline asjaolu vajab
selgitamist, täiendamist või lisateavet.
(3) Taotluse menetlemise tähtaeg on kuni 45 tööpäeva rakendusüksusele taotluse esitamisest
alates. Rakendusüksuse määratud selgituse, ekspertiisi ja lisainformatsiooni ning taotluse
täienduse ja muudatuse esitamise tähtajaks võib taotluse menetlemise kuni kümneks
tööpäevaks peatada.
(4) Kui taotluses avastatakse puudus, teavitatakse sellest taotlejat e-Toetuse kaudu
viivitamatult, näidates, milline puudus tuleb kõrvaldada, andes selleks taotlejale kuni 10-
tööpäevase tähtaja.
(5) Rakendusüksus teeb taotluse rahuldamata jätmise otsuse taotlust sisuliselt hindamata, kui
taotleja ei ole tähtaja jooksul rakendusüksuse küsitud selgitusi ja lisateavet andnud või
puudusi kõrvaldanud.
§ 15. Taotleja, partneri ja taotluse nõuetele vastavaks tunnistamine
(1) Menetlusse võetud taotluse ja taotleja ning partneri nõuetele vastavust hindab
rakendusüksus.
(2) Rakendusüksus tunnistab taotleja ja partneri nõuetele vastavaks, kui nad vastavad §-s 11
esitatud nõuetele.
(3) Taotlus tunnistatakse nõuetele vastavaks, kui on täidetud kõik §-s 12 taotlusele esitatud
nõuded.
(4) Taotlust ei tunnistata nõuetele vastavaks, kui esineb vähemalt üks järgmistest asjaoludest:
1) taotlus ei vasta käesolevas määruses taotlusele esitatavatele nõuetele ning taotleja ei ole
puudust määratud tähtaja jooksul kõrvaldanud;
2) taotluses on esitatud ebaõigeid või mittetäielikke andmeid;
3) taotluste menetlemise määruse § 8 lõike 2 punktides 2 ja 3 nimetatud asjaolu.
(5) Taotleja, partneri või taotluse nõuetele mittevastavaks tunnistamisega teeb rakendusüksus
taotluse rahuldamata jätmise otsuse taotlust §-s 17 nimetatud tingimuste kohaselt hindamata.
§ 16. Hindamiskomisjoni moodustamine
(1) Projektide hindamiseks moodustab rakendusüksus hindamiskomisjoni, mille koosseis
kooskõlastatakse rakendusasutusega enne taotluste vastuvõtu avamist. Hindamiskomisjoni
koosseis avaldatakse rakendusüksuse veebilehel.
(2) Rakendusüksus kaasab vajadusel hindamisprotsessi täiendavaid eksperte, kelle
eksperthinnangut hindamiskomisjon projekti hindamisel arvestab.
§ 17. Taotluste hindamine, valikukriteeriumid ja valiku kord
(1) Nõuetele vastavaks tunnistatud taotluses kirjeldatud projekti hinnatakse rakendusüksuse
valikumetoodika alusel, mis on rakendusasutusega kooskõlastatud ja rakendusüksuse
veebilehel avaldatud enne taotluste vastuvõtu avamist.
(2) Taotluste valikumetoodika koostamisel lähtub rakendusüksus järgmistest
valikukriteeriumitest, mille osakaalud koondhindes on järgmised:
1) projekti mõju meetme eesmärgi ja tulemuse saavutamisele, sealhulgas konkurentsi ja
nõudluse analüüs – 40 protsenti koondhindest;
2) taotleja organisatsiooniline ja projektimeeskonna võimekus, sealhulgas finantsvõimekus –
30 protsenti koondhindest;
3) projekti põhjendatus, ettevalmistuse kvaliteet ning kuluefektiivsus – 30 protsenti
koondhindest.
(3) Taotlust hinnatakse skaalal null kuni neli punkti.
(4) Iga hindamiskomisjoni liige hindab kõiki taotlusi käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud
valikukriteeriumite alusel. Taotluse hindamisel antud koondhinne moodustub
valikukriteeriumitele antud hinnete kaalutud keskmisest.
(5) Rakendusüksus reastab taotlused lõpliku paremusjärjestuse saamiseks hindamiskomisjonis
saadud koondhinnete põhjal pingeritta alates suurima koondhinde saanud taotlusest. Võrdse
koondhinde saanud taotluste korral saab pingereas kõrgema koha lõike 2 punktis 1 nimetatud
valikukriteeriumis kõrgema hinde saanud projekt.
§ 18. Taotluse rahuldamine ja rahuldamata jätmine
(1) Taotluse rahuldamise kohta teeb rakendusüksus taotluse rahuldamise otsuse.
(2) Rahuldamisele kuulub nõuetele vastavaks tunnistatud taotlus, milles kirjeldatud projekt
vastab järgmistele tingimustele:
1) on § 17 lõikes 2 sätestatud valikukriteeriumite alusel saanud koondhindeks vähemalt 2,6;
2) ei ole üheski § 17 lõikes 2 sätestatud valikukriteeriumis saanud hindeks vähem kui 2,5.
(3) Lisaks taotluste menetlemise määruse § 8 lõikes 4 sätestatud teabele esitatakse taotluse
rahuldamise otsuses aruannete esitamise tähtajad ja väljamaksetaotluste esitamise tingimused.
(4) Kui taotluse hindamisel selgub, et taotluses on esitatud valeandmeid või esineb asjaolu,
mille tõttu taotlejat, partnerit või taotlust ei oleks saanud nõuetele vastavaks tunnistada või ei
saa taotlust rahuldada, tehakse taotluse rahuldamata jätmise otsus.
(5) Taotlus jäetakse rahuldamata taotluste menetlemise määruse § 8 lõikes 2 sätestatud juhtudel.
(6) Taotluse rahuldamata jätmise otsusesse märgitakse taotluste menetlemise määruse § 8 lõikes
5 nimetatud teave.
§ 19. Taotluse osaline või kõrvaltingimusega rahuldamine
(1) Taotluse võib osaliselt rahuldada taotluste menetlemise määruse § 9 lõikes 1 kehtestatud
juhtudel või kui taotleja või partneri VTA vaba jääk ei võimalda soovitud mahus toetust anda.
(2) Taotluse osaline rahuldamine on lubatud üksnes põhjendatud juhul ja tingimusel, et projekti
eesmärk on saavutatav ning taotleja on nõus rakendusüksuse ettepanekuga taotletud toetuse
summa vähendamiseks või projektis kavandatud tegevuse muutmiseks. Kui taotleja ei ole
rakendusüksuse ettepanekuga nõus, teeb rakendusüksus taotluse rahuldamata jätmise otsuse.
(3) Taotluse rahuldamise otsuse võib teha kõrvaltingimusega vastavalt taotluste menetlemise
määruse § 9 lõikele 3 ja käesoleva paragrahvi lõikele 5. Kui taotleja ei ole kõrvaltingimuse
seadmisega nõus, teeb rakendusüksus taotluse rahuldamata jätmise otsuse.
(4) Taotluse kõrvaltingimusega rahuldamise otsuse põhjal ei teki toetuse saajal õigust toetuse
maksele ja ettemaksele. Õigus toetusega seotud maksele ja ettemaksele tekib toetuse saajal
pärast rakendusüksuse kõrvaltingimuse nõuetekohase saabumise või täitmise kohta vastava
teabe vormistamist taotluse rahuldamise otsuse juurde.
(5) Juhul kui projekt sisaldab ehitusseadustiku § 4 kohast ehitamist, tehakse taotluse
rahuldamise otsus kõrvaltingimusega vastavalt käesoleva määruse § 20 lõike 4 viidatud korras.
Kõrvaltingimuseks seatakse taotlejale kohustus esitada enne ehitustöödega alustamist
ehitusseadustiku lisas 1 nimetatud kohustuslikud load, kooskõlastused ja dokumendid.
(6) Kui ehitusseadustiku lisa 1 kohaselt on kohustuslik ehitusprojekti koostamine, seatakse
kõrvaltingimuseks eel- või põhiprojekti staadiumis ehitusprojekti koostamine vastavalt
ehitusseadustiku § 13 lõike 3 alusel kehtestatud määrusele ning ehitusseadustiku § 14 lõike 4
punkti 1 alusel kehtestatud määruses nõutud juhul ehitusprojekti ekspertiis.
§ 20. Taotluse rahuldamise otsuse muutmine ja kehtetuks tunnistamine
(1) Taotluse rahuldamise otsust muudetakse rakendusüksuse algatusel või toetuse saaja
vastavasisulise kirjaliku taotluse alusel taotluste menetlemise määruse §-s 10 kehtestatud
tingimustel ja korras.
(2) Toetuse saaja esitab taotluse rahuldamise otsuse muutmise taotluse rakendusüksusele
toetuse saaja esindusõigusliku isiku digiallkirjaga.
(3) Toetuse saaja võib taotluse rahuldamise otsuse muutmise taotlust esitamata muuta projekti
eelarves konkreetsele tegevusele ettenähtud eelarverea mahtu teise eelarverea mahu arvelt kuni
20 protsenti võrreldes taotluse rahuldamise otsuses märgituga, tingimusel, et projekti
abikõlblike kulude kogumaht ja toetuse osakaal ei muutu.
(4) Rakendusüksusel on õigus keelduda taotluse rahuldamise otsuse muutmisest, kui muudatus
seab kahtluse alla projekti oodatavate tulemuste saavutamise või projekti tegevuste lõpetamise
abikõlblikkuse perioodil või tulemus ei vasta §-s 3 sätestatud eesmärkidele.
(5) Taotluse rahuldamise otsust võib muuta alates muudatustaotluse rakendusüksusele
esitamise kuupäevast, kui see aitab projekti tulemust saavutada ja muudatus on põhjendatud.
(6) Taotluse rahuldamise otsuse muutmise otsustab rakendusüksus 20 tööpäeva jooksul
vastavasisulise taotluse saamisest alates.
(7) Taotluse rahuldamise otsus tunnistatakse täielikult või osaliselt kehtetuks struktuuritoetuse
seaduse § 22 lõigete 3 ja 4 ning § 47 lõike 3 alusel.
§ 21. Otsuse kättetoimetamine
(1) Paragrahvides 18–20 nimetatud otsus saadetakse taotlejale kahe tööpäeva jooksul otsuse
tegemisest arvates e-Toetuse keskkonda ja e-kirjaga taotleja äriregistris olevale ametlikule e-
posti aadressile.
(2) Lõikes 1 sätestatud juhul loetakse otsus isikule kättetoimetatuks, kui isiku e-posti
aadressile on saadetud:
1) digiallkirjastatud otsus või digitempliga otsuse väljavõte või
2) teade tema suhtes tehtud otsuse resolutsioonist ja vaidlustamise korrast ning otsus või
otsuse väljavõte on kättesaadav elektroonilise e-Toetuse keskkonnas.
5. peatükk
Aruannete esitamine ja toetuse maksmise tingimused
§ 22. Toetuse kasutamisega seotud aruannete esitamine
(1) Toetuse saaja esitab rakendusüksusele projekti vahe-, lõpp- ja järelaruande taotluse
rahuldamise otsuses märgitud tähtaegadel.
(2) Aruandlusperioodi pikkus vahe- ja lõpparuannete esitamiseks on 1–3 kuud.
(3) Toetuse saaja esitab projekti järelaruande rakendusüksuse nõudmisel.
(4) Toetuse saaja esitab projekti lõpparuande koos viimase maksetaotlusega hiljemalt ühe kuu
jooksul pärast projekti abikõlblikkuse perioodi lõppu.
(5) Toetuse saaja esitab projekti aruande struktuuritoetuse registri e-Toetuse keskkonna kaudu.
(6) Aruandes kajastatakse vähemalt järgmine teave:
1) taotluse rahuldamise otsuses märgitud projekti nimi, projekti number ja toetuse saaja nimi;
2) aruande esitamise kuupäev;
3) projekti kavandatud tulemuse saavutamiseks tehtud tegevused, saavutatud väljund ja
tulemus, põhjendus planeeritud ja tegeliku tegevuse ning tulemuse erinevuse kohta;
4) toetuse saaja kinnitus andmete õigsuse kohta.
(7) Lõpparuandes esitatakse lisaks lõikes 6 sätestatule toetuse saaja hinnang projekti
elluviimisele ja tulemuslikkusele.
§ 23. Toetuse maksmise tingimused
(1) Maksetaotluse esitamine, menetlemine ja toetuse maksmine toimub vastavalt ühendmääruse
§-dele 11–14 ja taotluse rahuldamise otsuses märgitud tingimustele. Toetuse makse tehakse
toetuse saajale vastavalt ühendmääruse 3. peatükis ja taotluse rahuldamise otsuses märgitud
tingimustele.
(2) Toetuse saaja esitab maksetaotluse struktuuritoetuse registri e-Toetuse keskkonnas.
(3) Toetuse maksmine toimub tegelike kulude alusel ühendmääruse § 14 lõike 1 alusel või
ettemaksena ühendmääruse §-de 19 ja 20 alusel.
(4) Kuludokumendi abikõlblik summa peab olema vähemalt 35 eurot.
(5) Tegelike kulude alusel makstakse toetust toetuse saaja esitatud vahe- või lõpparuande ja
maksetaotluse alusel. Rakendusüksus menetleb dokumente kuni 30 tööpäeva nende esitamisest
arvates.
(6) Tegelike kulude alusel toetuse makse tegemise eelduseks on:
1) kulude aluseks oleva töö teostamine, kauba kättesaamine või teenuse osutamine ja kulude
tasumine vastavalt ühendmääruse § 14 lõike 1 punktile 1 või kulude tasumine vähemalt
käesoleva määruse §-s 10 sätestatud omafinantseeringu määra ulatuses vastavalt ühendmääruse
§ 14 lõike 1 punktile 2, järgides ühendmääruse § 14 lõigetes 3, 4 ja 5 esitatud tingimusi;
2) projekti tegevusest tingitud kulude tekkimist ja asjakohasust ning kulude tasumist tõendava
dokumendi või selle koopia esitamine rakendusüksusele rakendusüksuse nõutavas ulatuses,
arvestades ühendmääruse § 11 lõikes 4 sätestatud erandit riigiasutusele;
3) vastava aruandeperioodi vahe- või lõpparuande kinnitamine rakendusüksuses.
(7) Põhjendatud juhul võib enne kulude abikõlblikkuse tõendamist ühendmääruse §-des 19 ja
20 kehtestatud tingimustel teha toetuse saajale riigiabi ettemakse. Riigiabi ettemakse
tõendamata summa võib moodustada kuni 20 protsenti toetuse summast. Toetuse saaja esitab
rakendusüksusele ettemakse kasutamise tõendamiseks abikõlblike kulude tekkimist ja nende
tasumist tõendavad dokumendid hiljemalt 30 kalendripäeva jooksul pärast projekti
abikõlblikkuse perioodi lõppu.
(8) Riigiabi ettemakse tegemise aluseks on toetuse saaja rakendusüksusele esitatud
maksetaotlus, kus on märgitud ettemakse vajadus, kulude prognoos, krediidiasutuse garantii ja
muud rakendusüksuse nõutud dokumendid.
(9) Rakendusüksus menetleb ettemaksetaotlust kuni 10 tööpäeva selle esitamisest alates.
(10) Toetust makstakse vastavalt taotluse rahuldamise otsuses nimetatud toetuse osakaalule
abikõlblikes kuludes ja mitte suuremas mahus, kui on määratud toetuse piirsumma.
(11) Rakendusüksus võib peatada maksetaotluse ja ettemakse kasutamise aruande menetlemise
osaliselt või täielikult struktuuritoetuse seaduse § 30 lõikes 1 sätestatud alustel.
(12) Rakendusüksus võib teha toetuse maksmisest osalise või täieliku keeldumise otsuse
juhul, kui:
1) esitatud maksetaotlus, kulu- või maksedokument ei vasta nõuetele;
2) esitatud kuludokument ei vasta toetuse taotluse eelarves esitatud projekti tegevusele ja
eesmärgile.
(13) Lõppmakse tehakse pärast projekti tegevuste elluviimist, kulude abikõlblikkuse
kontrollimist ja tasumise tõendamist ning lõpparuande kinnitamist.
6. peatükk
Toetuse saaja, partneri ning rakendusüksuse õigused ja kohustused
§ 24. Toetuse saaja ja partneri kohustused
(1) Lisaks struktuuritoetuse seaduse §-des 24 ja 26 sätestatule kohustub toetuse saaja:
1) kasutama toetust vastavalt taotluses ja taotluse rahuldamise otsuses märgitud otstarbele;
2) osutama auditi ja kontrolli kiireks läbiviimiseks abi;
3) viivitamatult kirjalikult informeerima rakendusüksust projekti teostamise käigus ilmnenud
asjaolust, mis ohustab projekti tulemuse saavutamist ning projekti edasise jätkamise
otstarbekust.
(2) Partner peab täitma struktuuritoetuse seaduse §-s 25 sätestatud kohustusi.
§ 25. Rakendusüksuse õigused ja kohustused
(1) Rakendusüksus on kohustatud täitma lisaks struktuuritoetuse seaduse § 8 lõikes 2
sätestatule järgmist:
1) edastama toetuse taotluse, projekti seire- ja muud andmed struktuuritoetuse registrisse;
2) teostama vähese tähtsusega abi kandmise riigiabi registrisse;
3) teostama projekti elluviimise kontrolli;
4) kontrollima toetuse ja omafinantseeringu kasutamist;
5) teostama meetme tegevuse rahaliste jääkide seiret ja vajadusel esitama ülevaate
rakendusasutusele;
6) koostama meetme tegevuse seirearuande ja lõpparuande ning edastama selle
rakendusasutusele;
7) koostama ja avalikustama toetuse andmise ülevaated;
8) teavitama rakendusasutust toetuse kasutamise takistusest.
(2) Rakendusüksusel on õigus:
1) vähendada toetuse suurust toetuse saaja vähem kasutatud summa võrra, kui esitatud
vahearuandest selgub, et toetuse saaja on osaliselt või täielikult jätnud tegemata tegevuskavas
planeeritud tegevuse;
2) vähendada proportsionaalselt väljamakstava toetuse suurust toetuse saaja
omafinantseeringu vähenemisel alla taotluse rahuldamise otsuses sätestatud määra;
3) keelduda toetuse väljamaksmisest, kui toetuse saaja majanduslik olukord on selliselt
halvenenud, et toetuse kasutamine või projekti elluviimine on ohustatud või kui toetuse saaja
rikub perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse seaduses või selle alusel antud õigusaktides
sätestatud tingimusi.
§ 26. Finantskorrektsioonid
(1) Finantskorrektsiooni otsus tehakse vastavalt struktuuritoetuse seaduse §-des 45–47 ning
ühendmääruse §-des 21–23 sätestatule.
(2) Toetus nõutakse tagasi vastavalt struktuuritoetuse seaduse §-le 48 ning ühendmääruse §-le
23, kui konkurentsiseaduses ei ole sätestatud teisiti.
(3) Kui tagasimaksmise tähtpäevaks toetust tagasi ei maksta, peab toetuse saaja maksma viivist
vastavalt struktuuritoetuse seaduse §-le 49.
Andres Sutt
ettevõtlus- ja infotehnoloogiaminister Ando Leppiman
kantsler