dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium
Väljaminev kiriAvalik

Ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri määruse "Turismisektori tootearenduse toetuse taotlemise ja kasutamise tingimused ja kord" eelnõu kooskõlastamine

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium · 26. august 2021
Viit
2-1/21-0436/5031
Registreeritud
26. august 2021
Dokumendi liik
Väljaminev kiri
Adressaat
Rahandusministeerium, Riigi Tugiteenuste Keskus
Saabumis/saatmisviis
EIS
Funktsioon
2/S Õigusalane teenindamine
Sari
2-1/S Ministeeriumis väljatöötatud õigusaktide eelnõud koos seletuskirjadega (Arhiiviväärtuslik)
Toimik
2-1/21-0436
Vastutaja
Ede Teinbas (Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, Kantsleri valdkond, Ettevõtlus- ja tarbimiskeskkonna valdkond, Ettevõtlus- ja tarbimiskeskkonna osakond)

Failid

  • 📎2-121-04365031 26.08.2021 Väljaminev kiri.asice1315 KB

Sisu (failidest)

Rahandusministeerium Riigi Tugiteenuste Keskus Meie 26.08.2021 nr 2-1/21-0436/5031 Ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri määruse "Turismisektori tootearenduse toetuse taotlemise ja kasutamise tingimused ja kord" eelnõu kooskõlastamine Esitame kooskõlastamiseks määruse „Turismisektori tootearenduse toetuse taotlemise ja kasutamise tingimused ja kord“ eelnõu ja seletuskirja. Määrus kehtestatakse ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava 2014–2020 prioriteetse suuna „COVID-19 kriisiga võitlemine” meetme „Majanduse elavdamine” tegevuse „Turismisektori elavdamise programm” eesmärkide elluviimiseks. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Andres Sutt ettevõtlus- ja infotehnoloogiaminister Ede Teinbas 715 3407 [email protected] Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 625 6342 / [email protected] / www.mkm.ee Registrikood 70003158 EELNÕU 24.08.2021 Ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri määruse „Turismisektori tootearenduse toetuse taotlemise ja kasutamise tingimused ja kord“ eelnõu seletuskiri 1. Sissejuhatus Ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri määruse „Turismisektori tootearenduse toetuse taotlemise ja kasutamise tingimused ja kord“ eelnõu (edaspidi eelnõu) abil viiakse ellu „Ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava 2014–2020“ (edaspidi rakenduskava) prioriteetse suuna „COVID-19 kriisiga võitlemine“ meetme „Majanduse elavdamine“ tegevuse „Turismisektori elavdamise programm“ eesmärkide elluviimiseks. Programmi kogumaht on 17 650 710 eurot, millest eeldatavasti 13 650 710 antakse turismisektori tootearenduse toetusteks. Määruse eelnõu on koostatud perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse seaduse (edaspidi struktuuritoetuse seadus) § 14 alusel. Eelnõu panustab järgmistesse rakenduskava tulemus- ja väljundnäitajatesse: Tabel 1. Rakenduskava tulemusnäitajad Näitaja Mõõtühik Algtase Sihttase Andmete Kogumise sagedus (baasaasta 2023 allikas 2012) Eksportivate Ettevõte 11 281 15 700 Statistikaamet Kord aastas ettevõtete arv Toetusskeem panustab meetme tegevuse väljundnäitaja saavutamisse, milleks on abi saavate ettevõtete arv. Näitaja algväärtus on 0, sihtväärtus 2023. aastal 48 (kumuleeruvalt). Tabel 2. Meetme tegevuse väljundnäitajad Väljundnäitaja on abi saavate ettevõtete arv Meetme tegevuse alategevused Algtase Sihttase 2023. a Abi saavate ettevõtete arv kokku 0 48 Turismivaldkond on üks suurimat COVID-19 kriisi ja sellega seotud rahvusvaheliste piirangute tõttu negatiivset mõju kogenud sektor, mis omakorda mõjutab paljude teiste majandusharude nõudlust. COVID-19 tõttu vähenes tarbimine turismile omastes majandusharudes enam kui poole võrra. Eesti Panga andmetel oli reisiteenuste eksport 2020. aasta kokkuvõttes 517 mln eurot, langus võrreldes 2019. aastaga 67% ehk 1,04 miljardi võrra. Turismiteenuste eksport oli 763 mln eurot ning langus 63% ehk 1,3 miljardi võrra. Kuna turismiettevõtete tavapärane tegevus on kriisiolukorra tõttu seiskunud või muutunud, siis on ettevõtjatel võimalus olukorda ära kasutades vaadata ümber olemasolevad tooted ja teenused pidades silmas vastupidavust, kestlikkust, digitaalsetest võimalustest kasu saamist ja innovatsiooni ning mõelda tegevustele, mis aitavad tõsta ettevõtte ja seeläbi Eesti kui sihtkoha konkurentsivõimet rahvusvahelisel tasandil ja pikemas perspektiivis väljuda kriisist võitjana. Turismitoote arendamisel tuleks silmas pidada kestliku arengu ja „ära tekita kahju“ põhimõtteteid, võttes arvesse Pariisi kliimakokkulepet ja ÜRO kestliku arengu eesmärke. Oluline on viia läbi keskkonnahoidliku ja digitaalse üleminekuga nõutavaid muutusi, mis tagavad kogu turismisektori paremat toimimist ning võimaldavad vastata enam turismitrendidele, mis olid nähtavad juba enne COVID-19 ning mida on pandeemia ja muutused tarbijakäitumises veelgi võimendanud. Vajalik on võtta kasutusele meetmed, mis aitavad kiiremini taastada sise- ja välisturismi käivet. Arvesse tuleb võtta kestliku arendamise põhimõtted, turisminõudluse suundumused ja muutused, tekitada innovatsiooni ning arendada uusi turismitooteid ja -teenuseid ning samas vähendada laiemat negatiivset mõju ka teistele sektoritele nagu toitlustus ja transport. Turismisektori elavdamise programmi eesmärk on toetada turismivaldkonna taastumist. Eelnõu eesmärk on määrata toetuse sisulisi ja menetlust reguleerivaid tingimusi, aitamaks luua kestlikke, eristuvaid, külastajasõbralikke ja rahvusvahelisel turul konkurentsivõimelisi turismitooteid, mille juurde kuulub ka tugev turundusplaan. Lisaks toetatakse sihtkohtade üleste turismitoodete ja tervikliku külalisteekonna arendamist, mis lähtuvad teenuse disaini põhimõttetest kogu väärtusahela ulatuses. Eelnõuga soodustatakse struktuurseid ja muid vajalikke muudatusi ning turismiökosüsteemi paremat toimimist pärast COVID-pandeemiat. Eelnõu ettevalmistajad: Eelnõu ja seletuskirja koostasid ning keeletoimetuse tegid Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi (edaspidi ministeerium) ettevõtlus- ja tarbijakaitse osakonna turismivaldkonna juht Anneli Lepp (e-post: [email protected], telefon 6397622) ja Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse (edaspidi EAS) toetuste keskuse valdkonnajuht Riin Roosalu (e-post: [email protected], telefon 514 0587). Eelnõu juriidilise ekspertiisi teostas ministeeriumi õigusosakonna õigusnõunik Anne-Ly Normak (e-post: anne- [email protected], telefon 7153403). 2. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs Eelnõu koosneb 6 peatükist ja 27 paragrahvist. Peatükid jagunevad järgmiselt: 1. Üldsätted 2. Toetatavad tegevused, kulude abikõlblikkus ja toetuse määr 3. Nõuded taotlejale, partnerile ja taotlusele 4. Toetuse taotlemine ja menetlemine 5. Aruannete esitamine ja toetuse maksmise tingimused 6. Toetuse saaja, partneri ning rakendusüksuse õigused ja kohustused 1. Peatükk Üldsätted Eelnõu 1. peatükis sätestatakse määruse reguleerimis- ja kohaldamisala, toetuse andmise eesmärk ja tulemus, määratakse rakendusasutus ja -üksus ning tuuakse välja abi andmise tingimused. Eelnõu §-s 1 sätestatakse, et määrus kehtestatakse ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava 2014–2020 prioriteetse suuna „COVID-19 kriisiga võitlemine” meetme „Majanduse elavdamine” tegevuse „ Turismisektori elavdamise programm” eesmärkide elluviimiseks. Eelnõu §-s 2 sätestatakse määruse kohaldamisala, milleks on vähese tähtsusega abi ja regionaalabi andmisel järgitavad õiguslikud alused ja neid sätestavad dokumendid. Määruse tegevusteks antav toetus on vähese tähtsusega abi Euroopa Komisjoni määruse (EL) nr 1407/2013, milles käsitletakse Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamist vähese tähtsusega abi suhtes (ELT L 352, 24.12.2013, lk 1–8) (edaspidi VTA määrus), artikli 3 mõistes ja sellele kohaldatakse nimetatud määruses ja konkurentsiseaduse §-s 33 sätestatut või turismiinvesteeringuks ettenähtud regionaalabi vastavalt Euroopa Komisjoni määruse (EL) nr 651/2014 Euroopa Liidu aluslepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamise kohta, millega teatavat liiki abi tunnistatakse siseturuga kokkusobivaks (ELT L 187, 26.06.2014, lk 1–78) (edaspidi üldine grupierandi määrus) artikli 14 mõistes (edaspidi regionaalabi) ja sellele kohaldatakse üldises grupierandi määruses ja konkurentsiseaduse §- s 342 sätestatut. Määrust ei kohaldata ettevõtjale, kellele Euroopa Komisjoni eelneva otsuse alusel, millega abi on tunnistatud ebaseaduslikuks ja siseturuga kokkusobimatuks, esitatud korraldus abi tagasimaksmiseks on täitmata ning lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatule ka vähese tähtsusega abi saajale VTA määruse artikli 1 lõikes 1 kehtestatud juhtudel ja regionaalabi saajale üldise grupierandi määruse artikli 1 lõigetes 2–5 ja artiklis 13 kehtestatud juhtudel. Eelnõu §-s 3 määratletakse toetuse andmise eesmärk ja tulemus. Toetuse andmise peamine eesmärk on arendada Eesti turismiettevõtete turismitoodete rahvusvahelist konkurentsivõimet ning seeläbi taastada Eesti turismiteenuste ekspordi kasv COVID-19 kriisi eelsele tasemele. Arendatav turismitoode peab olema suunatud otse lõpptarbijale. Vahendus- ja müügiteenuse arendamine ei ole toetatav. Toetuse alaeesmärkideks on reisimotivatsiooni loomine Eesti külastamiseks või külastusaja pikendamiseks uute või parendatud kestlike ja eristuvate turismitoodete väljaarendamise kaudu; turismiettevõtja üleminek senisest kõrgemat lisandväärtust loovatele tegevustele vastava kvaliteediga turismitoodete arendamise näol ja sellega kaasnev majandustulemuste parandamine; turismisektori rohe- ja digipööret toetavate, terviklikku külastajateekonda arvestavate kestlike turismitoodete väljaarendamine kogu turismi ökosüsteemi vastupidavama toimimise tagamiseks tulevikus; sihtkohtade või ettevõtete ülest terviklikku külastajateekonda hõlmav atraktiivne tootepakkumine. Toetuse andmise tulemusena on turul olemas kvaliteetsete uute turismitoodete pakkumine, mille läbi suureneb Eesti turismisektori siseriiklik ja rahvusvahelise konkurentsivõime. Määruse väljundnäitajaks on abi saavate ettevõtete arv. Arvestades toetuse minimaalset ja maksimaalset mahtu ühe toetust saava turismiettevõtja kohta, on väljundnäitajaks 48 ettevõtjat. Eelnõu §-s 4 selgitatakse kasutatavaid termineid. Määruses kasutatakse termineid järgmises tähenduses: turismitoode on terviklik külastuselamus, mis koosneb erinevatest turismiteenustest, mida külastaja reisil tarbib; kestlik turismitoode on terviklik külastuselamus, mis väärtustab kohalikku kultuuri, keskkonda ja kogukonda ning loob majandusliku kasu ettevõttele ja sihtkohale; välisturul eristuv turismitoode on Eesti kultuuri, looduse, identiteedi või pärandil põhinev pakkumine, mis eristub teistes riikides pakutavatest turismitoodetest sisu, teeninduskontseptsiooni, asukoha (s.t et samas piirkonnas ei ole sarnaste turismitoodete pakkumist), pakkumisaja (s.h hooaega pikendavad või hooajavälised turismitooted), sihtrühma või turundussõnumi poolest; külastajateekond hõlmab külastaja kokkupuutepunkte teenusepakkujate, sihtkoha, kohalike elanike ja teiste külastajatega erinevates teekonna etappides (s.h reisimotivatsiooni tekkimine, info kogumine ja valikute ja broneeringute tegemine, kohale minek ja kohapealsed tegevused (ehk teenuse, turismitoote ja sihtkoha kogemine) tagasipöördumine ning meenutusfaas), mille alusel kujuneb terviklik külastuselamus. Juhul kui taotletav toetus on regionaalabi, siis sõltub toetuse suurus ettevõtja suurusest. Väikeettevõtja ja keskmise suurusega ettevõtjad peavad vastama üldise grupierandi määruse lisas I sätestatud kriteeriumitele; väike- ja keskmise ettevõtte vahe tuleneb omakorda töötajate arvust ja aastakäibe/kogubilansi summast. Suurettevõtja on ettevõtja, kes ei vasta üldise grupierandi määruse lisas I VKE-le sätestatud kriteeriumitele. Eelnõu §-s 5 nimetatakse meetme rakendusasutus ja rakendusüksus. Määruse rakendusasutuse ülesandeid täidab Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium ja rakendusüksuse ülesandeid Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus. Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium juhib majanduskeskkonna arendamise rakenduskava elluviimist ning täidab struktuuritoetuse rakendusasutuse ülesandeid. Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus on rakendusüksus, kes korraldab toetuste taotlemist ning suhtleb toetuse saajatega. Eelnõu §-s 6 kehtestatakse vaide esitamise õigus ning vaideorgan. Vaidlustamisel tuleb enne halduskohtule kaebuse esitamist läbida vaidemenetlus. Rakendusüksuse või -asutuse toimingu või otsuse peale võib esitada vaide vastavalt struktuuritoetuse seaduse §-le 51. Kui rakendusüksuse toimingu või otsuse peale esitatakse vaie, siis tuleb see esitada rakendusüksuse kaudu rakendusasutusele, kes lahendab selle haldusmenetlusseaduses sätestatud korras. 2. peatükk Toetatavad tegevused, kulude abikõlblikkus ja toetuse määr Eelnõu § 7 määratleb toetatavad tegevused. Toetust antakse projektile, mille elluviimine panustab käesoleva määruse § 3 nimetatud tulemuste, väljundnäitajate ning eesmärgi saavutamisse. Toetust antakse kestliku ja välisturul eristuva uue turismitoote arendamiseks, olemasoleva turismitoote uuendamiseks kestlikuks ning välisturul eristuvaks turismitooteks, üle- eestilist või erinevaid sihtkohti ühendaval külastajateekonnal pakutavate turismitoodete arendamiseks. Toetatakse ka eelnimetatud tegevuste tulemusel valminud turismitoote turundamist vähemalt ühel välisturul. Toetavaks tegevuseks ei loeta müügi- ja vahendustegevusi, tegevusi, mille tulemusel ei pakuta teenust lõpptarbijale. Eelnõu § 8 määratleb määruse abikõlblikud kulud ja seonduvad tingimused. Abikõlblikud on tegevuse täitmiseks vajalikud kulud vastavalt Vabariigi Valitsuse 1. septembri 2014. a määruse nr 143 „Perioodi 2014–2020 struktuuritoetusest hüvitatavate kulude abikõlblikuks lugemise, toetuse maksmise ning finantskorrektsioonide tegemise tingimused ja kord” (edaspidi ühendmäärus) §-s 2 ning määrusega kehtestatud tingimustele. Lisaks kehtestab eelnõu perioodi, mille jooksul peab abikõlblike kulude eest olema tasutud. Abikõlblike kulude eest peab olema tasutud projekti abikõlblikkuse perioodil või 45 kalendripäeva jooksul pärast projekti abikõlblikkuse perioodi, kuid mitte hiljem kui 31. augustil 2023. a. Abikõlblike kulude eest tasumisel pärast eelnõus sätestatud tähtaegu ei ole kulusid võimalik struktuurivahenditest hüvitada. Kõik abikõlblikud kulud peavad olema põhjendatud ja taotluses kirjeldatud. Abikõlblike kulude tõendamisel juhindutakse ühendmääruse § 2 lõikest 4. Turismitoote arendamise hulka kuulub kogu arendustsükkel, sealhulgas otseselt turismitoote arendamisega, testimisega ja juurutamisega seotud kulud (näiteks teenuse disainimise, ligipääsetavuse auditi kulud). Seejuures on turismitoote testimine abikõlblik ühekordse tegevusena ning juhul, kui teenus on suunatud kindlale segmendile kindlal sihtturul, peab testimisel osalema vastava sihtgrupi esindaja, kelle kulud on sel juhul projekti eelarvest abikõlblikud, näiteks transport Eestisse, testimise perioodil ka majutus, kuid vastavalt mitteabikõlblikele kuludele ei ole võimalik katta näiteks toitlustuskulu. Abikõlblikud on turismitoote arendamiseks vajaliku materiaalse ja immateriaalse vara sealhulgas litsentside, vara soetamise ja kapitalirendi kulud. Seejuures tuleb jälgida, et materiaalse põhivara kasutusiga on vähemalt viis aastat, kapitalirendi pakkuja on krediidiasutuste seaduse alusel tegutsev krediidi- või finantseerimisasutus ja abikõlblikud on vaid projekti abikõlblikkuse perioodi jooksul tasutud maksed. Abikõlblikud on arendatava turismitoote pakkumiseks vajalikke ehitustöödega seotud kulud, sh ehitusliku projekteerimise, ehitusekspertiisi ning omanikujärelevalve teenuse kulud. Ka sisekujunduse ja ekspositsiooni rajamisega ning ressursitõhususe saavutamiseks seotud sisseostetavate teenuste ja asjade soetamise kulud ning patendi ja muu immateriaalse vara valideerimise ja kaitsmise (sh õiguskaitse nõustamise, uuringute ja registreerimise) kulud on abikõlbulikud. Kulud peavad olema põhjendatud ja otseselt vajalikud välisturule uue või uuendatud turismitoote arendamiseks. Renoveerimine hoonete või ruumide kaasaegse standardi tagamiseks või kvaliteedi tõstmiseks ei ole toetatav, kui sellega ei kaasne uut tootepakkumist külastajale. Abikõlblikuks kuluks on arendatava turismitoote ja selle pakkumisega otseselt seotud digitaalsete lahenduste (näiteks kliendisüsteemid) soetamise, arendamise ja juurutamise kulud. Kontoritehnika soetamise kulud ja äriühingu tugifunktsioone toetava kontoritarkvara (näiteks raamatupidamis-, tekstitöötlus-, tabelarvutus- ja presentatsioonide loomisel kasutatavate programmide) soetamise ja arendamise kulud ei ole abikõlblikud. Abikõlblikeks turunduskuludeks on projekti raames loodud teenuse ühekordsete turundustegevuste ettevalmistamise ja läbiviimisega seotud kulud välisriigis. Turundustegevus peab olema sisuliselt seotud projekti tulemusel valmiva uue või uuendatud turismitootega ning suunatud taotluses kirjeldatud välisturule. Toetatakse reklaami ettevalmistamisega seotud kulusid (sisu koostamine, kujundus, tõlkimine jms kulu). Toetatakse välisturul toimuval messil osalemisega seotud kulud (transport, majutus, osalustasu) ja veebipõhisel messil osalustasu. Ettevõtte põhitegevusetega seotud turundustegevused ei ole toetatavad. Turundustegevuste osas on piirangud tulenevalt ekspordi abi keelust, mistõttu ei ole võimalik toetada reklaami ostu. Seetõttu on välistatud nii paberkandjal reklaami, digireklaami kui turundusartiklite tasud. Eesti turunduskontseptsiooni kasutamise ning visitestonia.com turismiportaali nähtavuse tagamise kulud toetuse saaja turunduskanalites ja teenuse osutamise kohapeal. Abikõlblik on kasutada elektroonselt visitestonia.com lehelt leitavaid Eesti turunduskontseptsiooni elemente, näiteks Eestit tutvustav video, foto, lood Eesti inimestest ja visitestonia.com reklaamiriba. Turundustegevused välisturgudel ja teavitustegevused turismisektori tootearenduse toetuse saanud ettevõtja kanalites peavad täitma avalikkuse teavitamise nõudeid, mis on abikõlblik kulu vastavalt Vabariigi Valitsuse 12. septembri 2014. a määruse nr 146 „Perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse andmisest avalikkuse teavitamise, toetusest rahastatud objektide tähistamise ning Euroopa Liidu osalusele viitamise nõuded ja kord“ § 2 lõikest 1 tuleneva kohustuse täitmiseks. Projektimeeskonna personalikulud on abikõlblikud vastavalt ühendmääruse §-le 3, kuid abikõlblik ei ole projektijuhtimise tasu ega müügijuhi tasu, mis tuleneb ekspordiabi keelust. Personalikuludeks loetakse töölepingu (sh töölepingu iseloomuga lepingute) alusel turismitoote arendamisega tegelevate projektimeeskonna liikmete töötasu ja riiklikud maksud. Abikõlblikud ei ole puhkusetasud ja muud töölepingu kohased tasud. Töö sisu peab olema seotud otseselt projektiga ja töö tulemus peab olema tõendatav, nö jooksvad personalikulud abikõlblikud ei ole. Abikõlblik on projekti eesmärkide täitmiseks vajalik turismitoote pakkumisega seotud personali koolituskulu, kui koolitus toimub Eestis ja kui järgitakse ühendmääruse § 3 lõike 1 punktis 5 sätestatud tingimusi ning täiskasvanute koolituse seaduse nõudeid. See tähendab, et koolitus ostetakse sisse koolitusluba omavalt teenusepakkujalt või viiakse koolitus läbi ettevõttes kohapeal, tasudes koolituse eest juriidilisele või füüsilisele isikule arve või teenuslepingu alusel. Projekti meeskonna personalikulud ja turismitoote pakkumisega seotud personali koolituskulud võivad kokku moodustada kuni 20% projekti abikõlblike kulude maksumusest. Lihtsustatud kuluhüvitamise viisina on kasutusele võetud projekti ülejäänud abikõlblike kulude hüvitamine otsestest personalikuludest arvestatud ühtse määra alusel. Kuna tegemist on investeeringu-tüüpi projektidega, kus ettevõtte üldkulud (jmt kulud) ei ole peamised ja projekti mõttes niivõrd olulised kuluallikad (on seda tüüpi projektide puhul marginaalsed), siis on kaudsete kulude hüvitamise suuruseks 5%. Peamine kulu on arendatav turismitoode ise ja sellega seotud arenduskulud, mis on abikõlblikud vastavate kuludokumentide alusel. Juhul kui taotletav toetus on vähese tähtsusega abi, on abikõlblikud kõik eelnimetatud ja kirjeldatud kulud (määruse § 8 lõige 2); juhul kui taotletav toetus on regionaalabi, on abikõlblikud ainult materiaalse ja immateriaalse põhivara soetamise kulud ning ehitamisega seotud kulud, sh ehitusliku projekteerimise, ehitusekspertiisi ning omanikujärelevalve teenuse kulud. Regionaalabi antakse vaid toote või teenuse pakkumise laiendamiseks ehk investeeringuga peab kaasnema pakkumise mahu kasv. Näiteks majutuskoha puhul olemasoleva mööbli asendamine uuega ei ole abikõlblik, kuid kui suurendatakse majutuskoha mahutavust või hakatakse pakkuma uut teenust, siis on selleks tehtav investeering abikõlblik. Projekti raames on võimalik kasutada nii vähese tähtsusega abi kui regionaalabi, kombineerides seda põhivara soetamise ning ülejäänud tegevustega, mille tulemuseks ei ole arvele võetav põhivara. Tulumaksuseaduse § 8 lõikes 1 sätestatud tähenduses seotud isikute vahel toimunud tehingute kulud ei ole abikõlblikud, välja arvatud personalikulud, mis on vältimatud projekti elluviimise seisukohast. Ettevõtte juhatuse liige ja muu seotud isik tulumaksuseaduse § 8 tähenduses võib saada projektist tulu, kui on sõlmitud eraldi leping projekti tegevuste elluviimiseks ja määratud sellele vastav tasu. Eelnõu § 8 lõikega 6 kehtestatakse mitteabikõlblike kulude loetelu. Nendeks on ühendmääruse §-s 4 loetletud mitteabikõlblikud kulud ja projekti administreerimiseks vajalikud kulud vastavalt ühendmääruse § 9 lõikele 6. Eelnevast tulenevalt ei ole abikõlblik näiteks käibemaks, juhul kui taotleja on käibemaksu kohustuslane, mitterahalised kulud, liisingu intress ja organisatsiooni juhtimiskulud. Lisaks ei ole abikõlblikud kinnisasja soetamise kulud, kindlustusmaksed, sularahas tehtud tehingud, amortisatsioonikulud, pangagarantii, finants- ja pangakulud, riigilõiv, külaliste vastuvõtukulu vastavalt tulumaksuseaduse § 49 lõikele 4, meened, kingitused ja toitlustuskulud, olmeelektroonika soetamise kulu, välja arvatud otseselt teenuse osutamiseks vajalike seadmete soetamine. Samuti on mitteabikõlblik kontorimööbli ja kontoritehnika soetamise kulu, välja arvatud ainult turismitoote osutamiseks kasutatavate arvutite soetamine ja äriühingu tugifunktsioone toetava kontoritarkvara (näiteks raamatupidamis-, tekstitöötlus-, tabelarvutus-ja presentatsioonide loomisel kasutatavate programmide) soetamise ja arendamise kulud. Vähese tähtsuse abi määruse artikli lõike 1 ja üldise grupierandi määruse artikli 1 lõike 2 punkti c kohaselt ei ole võimalik toetada tegevusi, millega rahastatakse turustusvõrgu loomist ja toimimist teistes liikmesriikides või kolmandates riikides (nn ekspordiabi keeld). Toetada ei tohi näiteks reklaami, sh sotsiaalmeedia reklaami ja turundusartiklite kulu välisriikides ja makselahenduste loomist, arendamist ja soetamist turismitoote müügiks välisturul ning müügitöötajate töötasu ja sellega seotud kulusid. Eelnõu §-s 9 kehtestatakse projekti abikõlblikkuse periood. Projekti abikõlblikkuse periood on toetuse taotluse rahuldamise otsuses sätestatud ajavahemik, millal projekti tegevus algab ja lõppeb ning projekti teostamiseks vajalikud kulud tekivad. Projekti abikõlblikkuse periood algab taotluses ja taotluse rahuldamise otsuses märgitud kuupäevast. Projekti abikõlblikkuse perioodi algus ei saa olla varasem kui taotluse rakendusüksusele esitamise kuupäev. Projekti abikõlblikkuse periood lõppeb taotluses ja taotluse rahuldamise otsuses märgitud kuupäeval, kuid mitte hiljem kui 31. augustil 2023. a. Juhul kui taotletav toetus on regionaalabi, siis ei tohi taotleja alustada käesoleva määrusega rahastatava projektiga seotud tegevusi ega võtta kohustusi nimetatud tegevuste elluviimiseks enne taotluse esitamist rakendusüksusele, välja arvatud ehitusliku projekteerimisega seotud tegevused ja kulud. Ehitusliku projekteerimisega seotud kulude osas võib rakendusüksus taotluse rahuldamise otsuses sätestada taotluse registreerimise kuupäevast kuni 12 kuud varasema projekti abikõlblikkuse perioodi alguskuupäeva. Toetuse saaja võib taotleda projekti abikõlblikkuse perioodi pikendamist mõjuval põhjusel ja tingimusel, et saavutatav tulemus seondub jätkuvalt meetme eesmärkidega ja projektiga ning projekti tegevused viiakse ellu hiljemalt 2023. aasta 31. augustiks. Eelnõu §-s 10 määratakse toetuse maksimaalne summa, osakaal projekti abikõlblikes kuludes ning seonduvad tingimused. Toetuse minimaalne summa projekti kohta on 20 000 eurot ja maksimaalne summa 200 000 eurot. Toetuse osakaal sõltub sellest, kas taotletav toetus on vähese tähtsusega abi või regionaalabi. Eri liiki toetust on võimalik kasutada ka ühes projektis, sellisel juhul kujuneb projekti tegevuste toetuse osakaalude aritmeetilisest keskmistest. Juhul kui taotletav toetus on vähese tähtsusega abi, on toetuse maksimaalne osakaal 70% ja omafinantseeringu määr on minimaalselt 30%. Juhul kui taotletav toetus on regionaalabi, sõltub toetuse maksimaalne osakaal taotleva ettevõtja suurusest ja Euroopa Komisjoni poolt kinnitatud Eesti regionaalabi kaardil kehtestatud piirmääradest. Alates 01.01.2022 hakkab kehtima uus regionaalabi kaart, kus eeldatavasti on maksimaalne toetuse määr suurettevõtja puhul 20 protsenti, keskmise suurusega ettevõtja puhul 30 protsenti ja väikese suurusega ettevõtja puhul 40 protsenti abikõlblikest kuludest. Omafinantseering peab katma abikõlblikest kuludest osa, mida toetusega ei hüvitata. Omafinantseeringu hulka arvatakse toetuse saaja või partneri tehtavad abikõlblikud kulud. Taotlejale või partnerile antud VTA ei tohi kogusummana jooksva majandusaasta ja kahe eelneva majandusaasta jooksul ületada 200 000 eurot. Juhul, kui taotleja või partner on saanud VTA-d komisjoni määruse (EL) nr 360/2012 Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamise kohta üldist majandushuvi pakkuvaid teenuseid osutavale ettevõtjale antava VTA suhtes (ELT L 114, 26.04.2012, lk 8‒13) alusel, ei tohi taotlejale või partnerile nimetatud määruse ja VTA määruse alusel jooksva majandusaasta ja kahe eelneva majandusaasta jooksul antud VTA kogusumma koos määruse raames taotletava toetusega ületada 500 000 eurot. Ühtlasi kehtestatakse, et VTA hulka loetakse ka muu avaliku sektori rahaline panus projekti omafinantseeringus. Vähese tähtsusega abi suuruse arvestamisel loetakse üheks ettevõtjaks sellised ettevõtjad, kes on omavahel seotud VTA määruse artikli 2 lõike 2 kohaselt. Taotleja projektile või projekti üksikule tegevusele samal ajal mitmest meetmest või muust riigieelarvelisest, Euroopa Liidu või välisabi vahendist toetuse taotlemise korral peab taotleja esitama sellekohase teabe. 3. peatükk Nõuded taotlejale, partnerile ja taotlusele Peatükis kirjeldatakse, kuidas taotlus esitatakse, millistele nõuetele peavad vastama taotleja ja partner ning millised on taotleja kohustused. Eelnõu § 11 kohaselt võib toetust taotleda Eestis registreeritud äriühing, mittetulundusühing, sihtasutus, kohaliku omavalitsuse üksus või riigiasutus. Toetust saab taotleda Eesti äriregistrisse kantud turismiettevõtja, turismiettevõtjate esindusorganisatsioon, turismiettevõtjate erialaliit, turismisihtkoha arendusorganisatsioon, valla või linna ametiasutuse hallatava asutuse ja selle struktuuriüksusena tegutsev muuseum ning turismiatraktsiooni pidaja. Projekti partneriks saab olla toetuse taotluses nimetatud Eestis registreeritud äriühing, mittetulundusühing, sihtasutus, kohaliku omavalitsuse üksus või riigiasutus, kes osaleb projektis toetatava tegevuse rakendamisel ja kellel tekivad selle käigus kulud ning kes ei ole projektis töövõtja. Taotleja ja partner peavad vastama Vabariigi Valitsuse 21. augusti 2014. a määruse nr 133 „Perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse taotlemise ja taotluste menetlemise nõuded ja tingimused toetuse andmise tingimuste määruse kehtestamiseks” (edaspidi taotluste menetlemise määrus) § 2 nõuetele. Eelnõu §-s 12 kehtestatakse nõuded taotlusele. Lisaks taotluse menetlemise määruse § 4 lõikes 2 sätestatud kinnitustele peab taotlus sisaldama üldandmeid taotleja kohta: taotleja nimi, juriidiline vorm, registrikood, info, kas taotleja on väikese, keskmise suurusega ettevõtja või suurettevõtja, käibemaksukohustuslase number, postiaadress, telefoninumber, e-posti aadress, veebiaadress, esindusõigusliku isiku nimi ja ametikoht. Partneri olemasolul on esitatavateks andmeteks partneri nimi, juriidiline vorm, registrikood, e-posti aadress, esindusõigusliku isiku nimi, tegevus projektis ning partneri rahaline panus projekti. Juhul, kui taotleja või partner kuuluvad kontserni, siis esitatakse taotleja ja partneri kontserni liikmete skeem rakendusüksuse vormil. Andmed projekti kohta sisaldavad projekti nime, planeeritava tegevuse algus- ja lõppkuupäeva, projekti eesmärki, projekti tegevusplaani ja ajakava, toetuse vajaduse põhjendust, taotletava toetuse summat, omafinantseeringu summat, projekti eelarvet ja selle põhjendusi. Ehitustööde puhul esitatakse vajadusel lisaks ehitustööde hinnakalkulatsioon. Esitatakse ka andmed projekti planeeritava tulemuse ja mõju kohta valdkonnale ning turismisektorile. Tuuakse välja olemasoleva olukorra ning arendatava turismitoote kirjeldus, nõudluse analüüs (sh sihtturgude ja -gruppide valiku põhjendus), turundusplaan ja konkurentsianalüüs ning projekti tegevuste ning nende tulemuse kirjeldus ja selgitus, kuidas need aitavad saavutada toetuse eesmärke ja tulemusi. Täiendavalt esitatakse projekti riskianalüüsi ning projektimeeskonna liikmete CV-d, vastutusvaldkonnad, kompetents ja kogemus valdkonnas. Taotleja kinnitab projekti elluviimiseks (sh projektivälised tegevused kui need on tulemuse saavutmisega seotud) vajaliku omafinantseeringu olemasolu ja selgitab selle kujunemist. Majandusnäitajatest esitab taotleja eelneva aasta majandusaasta aruande, kui aruanne ei ole äriregistrist kättesaadav, taotleja jooksva majandusaasta bilansi ja kasumiaruande taotluse esitamisele eelneva kvartali seisuga, kui see ei kattu eelneva majandusaasta aruande perioodiga, ning turismitoote arendamise tulemusel loodud tulu-kulu analüüsi projekti perioodil ja kolmel projektijärgsel aastal rakendusükskuse vormis. Juhul kui tegemist on ehitamisega, esitab taotleja teabe kehtivate projekteerimistingimuste või kehtiva detailplaneeringu kohta ja arhitektuurse eskiisprojekti. Juhul kui projektiga seotud põhivara ei ole kinnistusraamatu andmetel taotleja omanduses, siis esitab taotleja selle vara kasutusõigust tõendav dokument (rendileping vms leping). Juhul kui taotleja või partner on riigihankekohustuslane, siis esitatakse hankeplaan rakendusüksuse vormil. Juhul kui taotleja esindusõiguslik isik tegutseb volituse alusel tuleb taotluse juurde lisada esindusõigust tõendav volikiri. 4. peatükk Toetuse taotluse menetlemine Peatükis kehtestatakse taotluse vastuvõtu ja menetlemise regulatsioon. Kirjeldatakse taotluse menetlemist ja taotleja, partneri ja taotluse nõuetele vastavaks tunnistamise tingimusi, projekti valikukriteeriumeid ja valikukorda. Kehtestatakse ka tingimused ja kord hindamiskomisjoni moodustamiseks, tingimused taotluse rahuldamiseks, rahuldamata jätmiseks, osaliseks või kõrvaltingimusega rahuldamiseks ning taotluse rahuldamise otsuse muutmiseks ja kehtetuks tunnistamiseks. Eelnõu § 13 kehtestab taotluste vastuvõtu avamise tingimused, toetuse taotlemise tähtaja ja taotluse esitamise viisi. Toetuse taotlemiseks korraldatakse taotlusvoorud. Taotluste ettevalmistusaeg on 20 tööpäeva. Taotlusvoor on avatud vähemalt 35 tööpäeva. Rakendusüksus kooskõlastab rakendusasutusega taotluste vastuvõtu aja ja toetuse taotlusvooru eelarve. Taotlus esitatakse struktuuritoetuse registri e-Toetuse kaudu taotleja esindusõigusliku isiku poolt. Taotlusvooru tingimustest teavitab rakendusüksus oma veebilehel ja muudes infokanalites (sotsiaalmeedia, meililistid) enne taotluse vastuvõtmise algust vähemalt 20 tööpäeva ette. Eelnõu §-s 14 kehtestab taotluse menetlemise tingimused ja korra. Taotluse menetlemine koosneb selle registreerimisest, menetlusse võtmisest või menetlusse võtmata jätmisest, selgituse ja lisateabe küsimisest, taotleja, partneri ja taotluse nõuetele vastavuse kontrollist, nõuetele vastava taotluse hindamisest ning taotluse rahuldamise otsusest või rahuldamata jätmise otsusest. Rakendusüksus võib taotluse menetlemisel nõuda rakendusüksuse määratud tähtpäevaks taotlejalt selgitust ja lisateavet taotluses esitatud andmete kohta, taotluse täiendamist või muutmist, kui ta leiab, et taotlus ei ole piisavalt selge või selles esineb puudusi, näidates, milline asjaolu vajab selgitamist, täiendamist või lisateavet. Kui taotluses avastatakse puudus, teavitatakse sellest taotlejat viivitamatult, näidates, milline puudus tuleb kõrvaldada, andes selleks taotlejale kuni 10-tööpäevase tähtaja. Rakendusüksus teeb taotluse rahuldamata jätmise otsuse taotlust sisuliselt hindamata, kui taotleja ei ole antud tähtaja jooksul puudust kõrvaldanud. Taotluse menetlemise tähtaeg on kuni 45 tööpäeva rakendusüksusele taotluse esitamisest alates. Rakendusüksuse määratud selgituse, ekspertiisi ja lisainformatsiooni ning taotluse täienduse ja muudatuse esitamise tähtajaks võib taotluse menetlemise kuni 10 tööpäevaks peatada. Eelnõu § 15 kehtestab, millistel tingimustel on võimalik taotleja, partner ja taotlus nõuetele vastavaks tunnistada, ja milliste asjaolude esinemisel ei tunnistata taotlust nõuetele vastavaks. Eelnõu § 16 kehtestab hindamiskomisjoni moodustamise korra. Projekti hindamiseks on rakendusüksusel õigus moodustada hindamiskomisjon, mille koosseis avaldatakse rakendusüksuse veebilehel. Hindamiskomisjoni liige ja ekspert peavad kooskõlas korruptsioonivastase seadusega deklareerima oma erapooletust ning sõltumatust hinnatavast taotlusest, taotlejast ja partnerist. Seose olemasolul on isik kohustatud ennast haldusmenetluse seaduse §-s 10 toodud tingimustel ja korras taandama. Eelnõu § 17 kehtestab taotluse hindamise korra ja valikukriteeriumid, mille lõikes nõuetele vastavaks tunnistatud taotlust hinnatakse. Nõuetele vastavaks tunnistatud taotlust hinnatakse valikumetoodika alusel, mille koostamisel lähtub rakendusüksus järgmistest valikukriteeriumidest, mille osakaalud koondhindes on järgmised: Osakaal Valikukriteeriumid koondhindes Projekti mõju meetme eesmärgi ja tulemuste saavutamisele 40% Taotleja organisatsiooniline ja projektimeeskonna võimekus 30% Projekti põhjendatus, ettevalmistuse kvaliteet ja kuluefektiivsus 30% Valikukriteeriumi “projekti mõju meetme eesmärkide saavutamisele“ raames hinnatakse turismiettevõtte rahvusvahelist konkurentsivõimet: hinnatakse arendatava turismitoote mõju ettevõte ja Eesti kui sihtkoha rahvusvahelisele konkurentsivõimele ja selle kasvule, konkurentsieelise olemasolu, arendatava turismitoote vastavust meetme eesmärgile ja alaeesmärkidele, turismitoote kontseptsiooni selgust, väärtuspakkumist, kestlikust, ligipääsetavust ja vastavust kliimaneutraalse äritegevuse põhimõtetele. Seejuures mõistetakse kliimaneutraalse või -positiivse äritegevuse all lähenemist, mis eeldab läbimõeldud ja teadlikult keskkonnahoidlike lahenduste rakendamist (näiteks vee ja prügi hulga vähendamine, taastuvenergia lahenduste kasutuselevõtt, ökomärgisega toodete kasutamine) ning ligipääsetavuse all mõistetakse kogu elanikkonna kaasatust elu- ja infokeskkonda (nii füüsiline ruum, kui ka info ja teenuste kättesaadavus ja kasutajamugavus), mis tähendab, et kõikidele inimestele olenemata nende vanusest või tervislikust seisundist on tagatud võrdsed võimalused ühiskonnaelust ja pakkumisest osa võtta. Samuti hinnatakse turismitoote nõudluse analüüsi ehk arendatava turismitoote vastavust rahvusvahelise turu trendidele, nõudluse olemasolu sihtturgudel, turundus- ja hinnastamise tegevuste vastavust valitud sihtrühmadele. Valikukriteeriumi “taotleja organisatsiooniline ja projektimeeskonna võimekus“ raames hinnatakse: taotleja organisatsioonilist ja finantsvõimekust projekti elluviimiseks ja turismitoote pakkumiseks, projekti teostatavust ja kindlustatust ressurssidega, projektimeeskonna juhtimise, turismitoote arendamise, rakendamise, turismialaste ning turundusalaste kompetentside olemasolu, riskide analüüsi (sh riskide ilmnemise tõenäosus, riskide mõju projekti elluviimisele ning jätkusuutlikkusele) ning riskide maandamise viise. Kuna toetuse abikõlblikkuse perioodi lõpptähtaeg on 31.08.2023, siis on oluline hinnata muuhulgas hinnata ka projekti ajakavaga seotud riske, kuna toetuse rakendamise vaatest on määrava tähtsusega valida välja need ideed, mille elluviimine on nimetatud tähtajaks ka reaalselt võimalik. Samuti hinnatakse vahendite olemasolu omafinantseeringu tagamiseks ja taotluses esitatud tegevuste elluviimiseks, kas taotleja on jätkusuutlik ja kas tal on vajaminevad teadmised, oskused, kogemus ning õiguslikud, organisatsioonilised ja tehnoloogiaalased eeldused projekti kavandatud viisil ja õigeaegseks elluviimiseks, ning taotleja võimekust panustada meetme tulemuste saavutamisse. Valikukriteeriumi „projekti põhjendatus, ettevalmistuse kvaliteet ja kuluefektiivsus“ raames hinnatakse, kas ja kuivõrd vajab taotleja oma projekti teostamiseks toetust ja kuidas toetus mõjutab projekti tulemusi. Samuti hinnatakse projektis läbi viidavate tegevuste eesmärgipärasust, põhjendatust ja kooskõla, projekti tegevuste ja eesmärkide selgust, tegevusplaani ülesehitust, projekti tegevuste ja lahenduste kuluefektiivsust planeeritud väljundite ja tulemuste saavutamiseks, kavandatud eelarve realistlikust. Iga hindamiskomisjoni liige hindab kõiki taotlusi § 18 lõikes 1 sätestatud valikukriteeriumite alusel. Taotlust hinnatakse skaalal 0–4 kriteeriumite ja alakriteeriumite lõikes, kusjuures 0 on madalaim ja 4 on kõrgeim hinne. Taotluse koondhinne moodustub valikukriteeriumitele antud hinnete kaalutud keskmisest. Koondhinde alusel reastab rakendusüksus taotlused pingeritta alates suurima koondhinde saanud taotluses. Võrdse koondhinde saanud taotluste korral saab pingereas kõrgema koha § 18 lõike 1 punktis 1 nimetatud valikukriteeriumis kõrgema hinde saanud projekt. Eelnõu §-s 18 on toodud tingimused, mille alusel taotlus rahuldatakse või jäetakse rahuldamata. Taotluse rahuldamise kohta teeb rakendusüksus taotluse rahuldamise otsuse. Kõik taotlused, mis on saanud koondhindeks vähem kui 2,6 ja mis on mõnes eelnõu § 18 lõikes 1 toodud valikukriteeriumitest saanud hindeks vähem kui 2,50, jätab rakendusüksus rahuldamata. Lisaks jätab rakendusüksus rahuldamata need taotlused, mis pingerea alusel ei mahu taotlusvooru eelarve sisse. Lisaks määruses sätestatule jäetakse rahuldamata taotlused ka taotluste menetlemise määruse § 8 lõikes 2 toodud juhtudel. Eelnõu § 19 kehtestab, millistel juhtudel ja tingimustel võib taotluse osaliselt või kõrvaltingimusega rahuldada. Taotluse võib osaliselt rahuldada vastavalt taotluste menetlemise määruse § 9 lõikes 1 kehtestatud juhtudel. Taotluse osaline rahuldamine on lubatud üksnes põhjendatud juhul ja tingimusel, et projekti eesmärk on osalise rahuldamise korral saavutatav ning taotleja on nõus rakendusüksuse ettepanekuga taotletud toetuse summa vähendamiseks või projektis kavandatud tegevuse muutmiseks. Kui taotleja ei ole rakendusüksuse ettepanekuga nõus, teeb rakendusüksus taotluse rahuldamata jätmise otsuse. Taotluse rahuldamise otsuse võib teha kõrvaltingimusega vastavalt taotluste menetlemise määruse § 9 lõikes 3 kehtestatule või muul põhjendatud juhul, tuginedes haldusmenetluse seaduse §-le 53. Taotluse kõrvaltingimusega rahuldamise otsuse põhjal ei teki toetuse saajal õigust toetuse maksele ja ettemaksele. Õigus toetusega seotud maksele ja ettemaksele tekib toetuse saajal pärast rakendusüksuse kõrvaltingimuse nõuetekohase saabumise või täitmise kohta vastava teabe vormistamist taotluse rahuldamise otsuse juurde. Juhul kui projekt sisaldab ehitusseadustiku § 4 kohast ehitamist, siis enne ehitamisega alustamist peab taotleja esitama ehitusseadustiku lisa 1 nimetatud kohustuslikud load, kooskõlastused ja dokumendid. Juhul kui ehitusseadustiku lisa 1 kohaselt on kohustuslik ehitusprojekti koostamine, siis tuleb esitada eel- või põhiprojekti staadiumis ehitusprojekt vastavalt ehitusseadustiku § 13 lõike 3 alusel kehtestatud määrusele. Eel- või põhiprojekti staadiumis ehitusprojekti vajadus selgitatakse välja taotluse menetluse ajal sõltuvalt abikõlblike kulude iseloomust ja kohaliku omavalitsuse seisukohast. Ehitusprojekti ekspertiis juhul kui ehitusseadustiku § 14 lõike 4 punkti 1 alusel kehtestatud määruse kohaselt on see on nõutud ehitusprojekti ekspertiisi Juhul kui eelnimetatud dokumendid ei ole esitatud ja nõuded täidetud enne taotluse rahuldamise otsust siis tehakse taotluse rahuldamise otsus kõrvaltingimusega ja lisatakse kõrvaltingimuseks ehitusseadustiku kohaste dokumentide ja lubade esitamise. Eelnõu §-s 20 on kirjeldatud taotluse rahuldamise otsuse muutmise ja kehtetuks tunnistamise tingimusi. Taotluse rahuldamise otsust muudetakse rakendusüksuse algatusel või toetuse saaja vastavasisulise kirjaliku taotluse alusel taotluste menetlemise määruse §-s 10 sätestatud tingimustel ja korras. Taotluse rahuldamise otsuse muutmise otsustab rakendusüksus 20 tööpäeva jooksul vastavasisulise taotluse saamisest alates. Toetuse saaja võib taotluse rahuldamise otsuse muutmise avaldust esitamata muuta projekti eelarves konkreetsele tegevusele ettenähtud eelarverea mahtu teise eelarverea mahu arvelt kuni 20% võrreldes taotluse rahuldamise otsuses märgituga tingimusel, et projekti abikõlblike kulude kogumaht ja toetuse osakaal ei muutu. Eelnõu §-s 21 on kirjeldatud otsuse kättetoimetamise tingimusi. Otsus saadetakse toetuse saajale kahe tööpäeva jooksul otsuse tegemisest arvates e-kirjaga taotleja äriregistris olevale ametlikule e-posti aadressile. Otsus loetakse isikule kättetoimetatuks, kui isiku e-posti aadressile on saadetud kas digitaalallkirjastatud otsus või digitaaltempliga otsuse väljavõte või teade tema suhtes tehtud otsuse resolutsioonist ja vaidlustamise korrast ning otsus või otsuse väljavõte on kättesaadav elektroonilise e-teeninduse keskkonna kaudu. 5. peatükk Aruannete esitamine ja toetuse maksmise tingimused Eelnõu 5. peatükis kirjeldatakse, kuidas toimub toetuse kasutamisega seotud aruannete esitamine ning millised on toetuse maksmise tingimused. Eelnõu § 22 kehtestab toetuse kasutamisega seotud aruannete esitamise tingimused. Toetuse saaja esitab rakendusüksusele projekti vahe-, lõpp- ja järelaruande taotluse rahuldamise otsuses märgitud tähtaegadel. Aruandlusperioodi pikkus on 1–3 kuud. Järelaruanne esitatakse rakendusüksuse nõudmisel. Toetuse saaja esitab projekti lõpparuande koos viimase maksetaotlusega hiljemalt ühe kuu jooksul pärast projekti abikõlblikkuse perioodi lõppu. Projekti aruannete vormid kehtestab rakendusüksus, kes avaldab need oma veebilehel. Eelnõu § 23 kehtestab toetuse maksmise tingimused. Toetuse maksmise menetlus koosneb rakendusüksusele maksetaotluse esitamisest, maksetaotluse edasisest menetlemisest ja toetuse maksmisest. Toetuse makse tehakse vastavalt ühendmääruse § 14 lõike 1 punktile 1 või ettemaksena ühendmääruse §-de 19 ja 20 alusel. Toetuse saaja esitab rakendusüksusele abikõlblike kulude kuludokumendid ja nende tasumist tõendavad dokumendid taotluse rahuldamise otsuses ettenähtud ajaperioodi jooksul vähemalt kord kvartalis, kuid mitte sagedamini kui kord kuus. Kuludokumendi abikõlblik summa peab olema vähemalt 35 eurot. Maksetaotluse saamisel kontrollib rakendusüksus kulude abikõlblikkust, kulude eest tasumist omafinantseeringu ulatuses ning maksetaotluse ja sellega esitatud dokumentide nõuetele vastavust. Rakendusüksus võib teha toetuse maksmisest osalise või täieliku keeldumise otsuse juhul, kui esitatud maksetaotlus, kulu- või maksedokumendid ei vasta ettenähtud nõuetele või kui esitatud kuludokumendid ei vasta toetuse taotluse eelarves esitatud projekti tegevusele ja eesmärgile. Nõuded maksetaotlusele ja maksetaotlusega esitatud kuludokumentidele tulenevad lisaks määruses kehtestatust ka ühendmääruse 3. peatükist ja ühissätete määruse artiklist 131, milles sätestatakse, et taotleja peab esitama maksekviitungid või samaväärse tõendusjõuga raamatupidamisdokumendid. Ühtlasi sätestatakse, et lõppmakse tehakse pärast projekti tegevuse elluviimist, kulude abikõlblikkuse kontrollimist ja tasumise tõendamist ning lõpparuande kinnitamist. 6. peatükk Toetuse saaja, partneri ning rakendusüksuse õigused ja kohustused Peatükis kirjeldatakse toetuse saaja ja partneri kohustusi ja õigusi, rakendusüksuse õigusi ja kohustusi ning kehtestatakse finantskorrektsioonide tegemise alused. Eelnõu §-s 24 on esitatud toetuse saaja ning partneri kohustused tulenevalt struktuuritoetuse seadusest. Eelnõu § 24 kehtestab näiteks dokumentide säilituskohustuse. Taotleja ja partner peavad säilitama kulude abikõlblikkust tõendavat dokumenti ja muud tõendit vastavalt struktuuritoetuse seaduse §-le 35. Taotleja ja partner peavad järgima hankimisele seatud nõudeid, mis on sätestatud struktuuritoetuse seaduse §-s 26. Kui toetuse saaja ega partner ei pea järgima riigihangete seadust ning tehingu summa käibemaksuta ületab 20 000 eurot, peab esitama vähemalt kolm omavahel sõltumatu pakkuja koostatud ja sisu poolest võrreldavat hinnapakkumist. Kui kolme sõltumatut hinnapakkumist ei ole võimalik esitada või kui odavaimat pakkumust ei valita, tuleb esitada sellekohane põhjendus. Näiteks loetakse sõltumatuks pakkujaks selline pakkuja, kelle omanikeringis ei ole seotud isikuid taotleja juriidilise isikuga. Juhul, kui omanikering kattub, loetakse pakkujalt teenuse ost abikõlbmatuks isegi siis, kui pakkumine oli hinna poolest kõige odavam. Eelnõu §-s 25 on esitatud toetuse saaja ja partneri õigused. Toetuse saajal ja partneril on õigus saada rakendusüksuselt informatsiooni ja nõuandeid, mis on seotud õigusaktides sätestatud nõuete ja toetuse saaja kohustustega. Toetuse saajale antakse tulenevalt struktuuritoetuse seaduse § 23 lõikest 2 võimalus esitada oma seisukohad rakendusüksusele enne ettekirjutuse tegemist, taotluse rahuldamise otsuse kehtetuks tunnistamist või muutmist, välja arvatud juhul, kui toetuse saaja taotlus rahuldatakse täielikult, ning enne finantskorrektsiooni otsuse tegemist. Eelnõu § 26 nimetab rakendusüksuse õigused ja kohustused. Rakendusüksusel on õigus kontrollida projekti täitmist ning nõuda asjakohaste täiendavate andmete esitamist. Eelnõu § 27 kohaselt kohaldatakse finantskorrektsioone vastavalt struktuuritoetuse seaduse §- dele 45–47 ning ühendmääruse §-dele 21–23. 3. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele Eelnõu aluseks on struktuuritoetuse seadus ja selle alusel kehtestatud Vabariigi Valitsuse määrused (taotluste menetlemise määrus, ühendmäärus). Eelnõu on kooskõlas järgmiste Euroopa Liidu määrustega: 1. Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 1303/2013, millega kehtestatakse ühissätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfondi, Ühtekuuluvusfondi, Euroopa Maaelu Arengu Euroopa Põllumajandusfondi ning Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi kohta, nähakse ette üldsätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfondi, Ühtekuuluvusfondi ja Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi kohta ning tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ) nr 1083/2006 (ELT L 347, 20.12.2013, lk 320– 469); 2. Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 1301/2013, mis käsitleb Euroopa Regionaalarengu Fondi ja majanduskasvu ja tööhõivesse investeerimise eesmärgiga seonduvaid erisätteid ning millega tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 1080/2006 (ELT L 347, 20.12.2013, lk 289–302); 3. Euroopa Komisjoni määrus (EL) nr 1407/2013, milles käsitletakse Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamist vähese tähtsusega abi suhtes (ELT L 352, 24.12.2013, lk 1–8). 4. Määruse mõjud Eelnõu panustab rakenduskava prioriteetse suuna „Väikese ja keskmise suurusega ettevõtete arendamine ja piirkondade konkurentsivõime tugevdamine“ eesmärgi „VKEd on orienteeritud kasvule ja ekspordile“ täitmisesse. Ühtlasi panustab määrus turismiarengukava teiste eesmärkide täitmisesse, muuhulgas tegevuse 1.3 „Turismitoodete arenduse juhtimine“ eesmärki „Turismitoodete arenduse juhtimine ja koostöövõrgustike arendamine“, mille tulemusel on turismitooted ja -teenused kvaliteetsed, inspireerivad, kooskõlas säästva arengu põhimõtetega ja pakuvad terviklikku külastuselamust. Koostöövõrgustike eesmärgiks on tugevdada koostööd ja ühistegevusi erialaliitude ja piirkondlike sihtkohtade arendajate ning ettevõtjate vahel ja suurendada turismitoodete turunduslikku potentsiaali. Määruse mõju läbivatele teemadele 1. Keskkonnahoid ja kliima. Mõju – toetav. Uute ärimudelite arendamise prioriteediks on saavutada ressursi kokkuhoid ja disainida teenuseid vastavalt säästva turismi põhimõtetele. 2. Võrdsed võimalused. Mõju – toetav. Kui uued arendatavad ärimudelid sisaldavad klientide teenindamisele suunatud lahendusi, peavad need tagama ligipääsu erivajadustega inimestele ja võimalusel looma sihtgrupile suunatud uusi lahendusi. 3. Infoühiskond. Mõju – toetav. Info- ja kommunikatsioonitehnoloogia potentsiaali nutikas kasutamine on atraktsiooni rahvusvahelise eristumise ja konkurentsivõime võtmesõna ning toetuse eesmärk. 4. Regionaalareng. Mõju – neutraalne. Määruse abikõlblik piirkond on kogu Eesti. Arvestades, et turismisektoris on COVID-19 kriisi tulemusel enam pihta saanud Tallinna piirkonna turismiettevõtted, kelle käive ei ole piisavas mahus taastunud ka suvisel turismi kõrghooajal (kuna Tallinna ettevõtted on enam mõjutatud välisturismist), siis hindamisel projektide asukohast tulenevalt erisusi ei tehta. Toetuse andmise tulemusel tekib kasu VKE-dele, positiivne mõju piirkonna tuntuse kasvule turismisihtkohana ja tööhõivele. 5. Riigivalitsemine. Mõju – neutraalne. Toetusega ei suurene avaliku sektori püsikulud. Toetatakse jätkusuutlikke ettevõtteid, kes suudavad ennast majandada iseseisvalt ilma täiendava avaliku sektori toetuseta. 5. Määruse rakendamisega seotud tegevused, vajalikud kulud ja määruse rakendamise eeldatavad tulud Määruse rakendamisega ei kaasne otseseid kulusid riigieelarvele. 6. Määruse jõustumine Määrus jõustub üldises korras. 7. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon Eelnõu esitatakse kooskõlastamiseks Rahandusministeeriumile ja Riigi Tugiteenuste Keskusele eelnõude infosüsteemi EIS kaudu. Eelnõu esitatakse turismisektori ettevõtjate liitudele ja sihtkohtadele arvamuse avaldamiseks eelnõude infosüsteemis EIS. EELNÕU 24.08.2021 ETTEVÕTLUS- JA INFOTEHNOLOOGIAMINISTER MÄÄRUS Turismisektori tootearenduse toetuse taotlemise ja kasutamise tingimused ja kord Määrus kehtestatakse perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse seaduse § 14 alusel. 1. peatükk Üldsätted § 1. Reguleerimisala Määrus kehtestatakse ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava 2014–2020 prioriteetse suuna „COVID-19 kriisiga võitlemine” meetme „Majanduse elavdamine” tegevuse „Turismisektori elavdamise programm” eesmärkide elluviimiseks. § 2. Kohaldamisala (1) Antav toetus on: 1) vähese tähtsusega abi (edaspidi ka VTA) Euroopa Komisjoni määruse (EL) nr 1407/2013, milles käsitletakse Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamist vähese tähtsusega abi suhtes (ELT L 352, 24.12.2013, lk 1–8) (edaspidi VTA määrus), artikli 3 mõistes ja sellele kohaldatakse nimetatud määruses ja konkurentsiseaduse §-s 33 sätestatut või 2) turismiinvesteeringuks ettenähtud regionaalabi vastavalt Euroopa Komisjoni määruse (EL) nr 651/2014 Euroopa Liidu aluslepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamise kohta, millega teatavat liiki abi tunnistatakse siseturuga kokkusobivaks (ELT L 187, 26.06.2014, lk 1–78) (edaspidi üldine grupierandi määrus) artikli 14 mõistes (edaspidi regionaalabi) ja sellele kohaldatakse üldises grupierandi määruses ja konkurentsiseaduse §-s 342 sätestatut. (2) Määrust ei kohaldata: 1) ettevõtjale, kellele Euroopa Komisjoni eelneva otsuse alusel, millega abi on tunnistatud ebaseaduslikuks ja siseturuga kokkusobimatuks, esitatud korraldus abi tagasimaksmiseks on täitmata; 2) vähese tähtsusega abi saajale VTA määruse artikli 1 lõikes 1 kehtestatud juhtudel; 3) regionaalabi saajale üldise grupierandi määruse artikli 1 lõigetes 2–5 ja artiklis 13 kehtestatud juhtudel. § 3. Toetuse andmise eesmärk ja tulemus (1) Toetuse andmise eesmärk on arendada Eesti turismitoodete rahvusvahelist konkurentsivõimet ning seeläbi taastada Eesti turismiteenuste ekspordi kasv COVID-19 kriisi eelsele tasemele. (2) Toetuse andmise alaeesmärgid on: 1) reisimotivatsiooni loomine Eesti külastamiseks või Eestit külastava turisti külastusaja pikendamiseks uute või parendatud kestlike ja eristuvate turismitoodete väljaarendamise kaudu; 2) turismiettevõtja üleminek senisest kõrgemat lisandväärtust loovatele tegevustele vastava kvaliteediga kestlike turismitoodete arendamisega ja sellega kaasnev majandustulemuste parandamine; 3) turismisektori rohe- ja digipööret toetavate, sihtkohti ühendavate terviklikku külastajateekonda arvestavate kestlike turismitoodete väljaarendamine turismi ökosüsteemi vastupidavama toimimise tagamiseks tulevikus; 4) sihtkohtade või ettevõtete ülest terviklikku külastajateekonda hõlmav atraktiivne kestliku turismitoote pakkumine. (3) Toetuse andmise tulemusena on turul olemas kvaliteetsete uute turismitoodete pakkumine, mille läbi suureneb Eesti turismisektori siseriiklik ja rahvusvaheline konkurentsivõime. (4) Toetust saavad projektid peavad panustama meetme „Majanduse elavdamine” tegevuse „Turismisektori elavdamise programm” väljundinäitajasse „Abi saavate ettevõtete arv”. § 4. Terminid Määruses kasutatakse termineid järgmises tähenduses: 1) turismitoode on terviklik külastuselamus, mis koosneb erinevatest turismiteenustest, mida külastaja reisil tarbib; 2) kestlik turismitoode on terviklik külastuselamus, mis väärtustab kohalikku kultuuri, keskkonda ja kogukonda ning loob majanduslikku kasu ettevõtjale ja sihtkohale; 3) välisturul eristuv turismitoode on Eesti kultuuril, loodusel, identiteedil või pärandil põhinev külastuselamus, mis eristub teistes riikides pakutavatest turismitoodetest sisu, teeninduskontseptsiooni, asukoha, pakkumisaja, sihtrühma või turundussõnumi poolest; 4) külastajateekond hõlmab külastaja kokkupuutepunkte teenusepakkujate, sihtkoha, kohalike elanike ja teiste külastajatega külastuse eelsel, aegsel ja järgsel ajal; 5) väikese ja keskmise suurusega ettevõtja (edaspidi VKE) on ettevõtja, kes vastab üldise grupierandi määruse lisas I sätestatud kriteeriumitele; 6) väikeettevõtja on ettevõtja, mis annab tööd kuni 50 inimesele ja mille aastakäive või aastabilansi kogumaht ei ületa 10 miljonit eurot; 7) keskmise suurusega ettevõtja on ettevõte, mis annab tööd kuni 250 inimesele ja mille aastakäive või aastabilansi kogumaht ei ületa 50 miljonit eurot; 8) suurettevõtja on ettevõtja, kes ei vasta üldise grupierandi määruse lisas I VKE-le sätestatud kriteeriumitele. § 5. Rakendusasutus ja rakendusüksus (1) Rakendusasutus on perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse seaduse (edaspidi struktuuritoetuse seadus) § 12 lõike 3 alusel Vabariigi Valitsuse kinnitatud perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse meetmete nimekirjale Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium (edaspidi rakendusasutus). (2) Rakendusüksus on struktuuritoetuse seaduse § 12 lõike 3 alusel Vabariigi Valitsuse kinnitatud perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse meetmete nimekirjale Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus (edaspidi rakendusüksus). § 6. Vaide esitamine (1) Rakendusüksuse toimingu või otsuse peale tuleb enne halduskohtusse kaebuse esitamist esitada vaie rakendusüksuse kaudu rakendusasutusele vastavalt struktuuritoetuse seaduse §-le 51. (2) Rakendusasutus lahendab vaide haldusmenetluse seaduses sätestatud korras. (3) Vaidemenetlusega seotud teave, dokumendid ja vaideotsus toimetatakse vaide esitajale tema nõusolekul kätte elektrooniliselt. 2. peatükk Toetatavad tegevused, kulude abikõlblikkus ja toetuse määr § 7. Toetatavad tegevused (1) Toetust antakse projektile, mille elluviimine panustab § 3 nimetatud tulemuste, väljundinäitajate ning eesmärgi saavutamisse järgmiste tegevuste kaudu: 1) kestliku ja välisturul eristuva uue turismitoote arendamine; 2) olemasoleva turismitoote uuendamine kestlikuks ja välisturul eristuvaks turismitooteks; 3) üle-eestilist või erinevaid sihtkohti ühendaval külastajateekonnal pakutavate turismitoodete arendamine; 4) punktides 1–3 nimetatud tegevuste tulemuse turundamine vähemalt ühel välisturul. (2) Toetust ei anta müügi- ja vahendustegevusele. (3) Toetust antakse projekti nendele tegevustele, mis on määratletud taotluses sisalduvas tegevusplaanis ja viiakse ellu projekti abikõlblikkuse perioodil. § 8. Kulude abikõlblikkus (1) Abikõlblikuks kuluks loetakse taotluse rahuldamise otsusega kinnitatud tegevuste elluviimiseks vajalikud ja põhjendatud kulud, mis vastavad Vabariigi Valitsuse 1. septembri 2014. a määruse nr 143 „Perioodi 2014–2020 struktuuritoetusest hüvitatavate kulude abikõlblikuks lugemise, toetuse maksmise ning finantskorrektsioonide tegemise tingimused ja kord” (edaspidi ühendmäärus) §-le 2 ning käesoleva määruse tingimustele. (2) Juhul kui taotletav toetus on vähese tähtsusega abi, on abikõlblikud järgmised § 7 lõikes 1 nimetatud tegevuste elluviimiseks kulud: 1) turismitoote arendamise, testimise ja juurutamise kulud; 2) materiaalse ja immateriaalse põhivara soetamise kulud; 3) ehitamisega seotud kulud, sealhulgas ehitusliku projekteerimise, ehitusekspertiisi ning omanikujärelevalve teenuse kulud; 4) sisekujunduse ja ekspositsiooni rajamisega seotud teenuste ja asjade soetamise kulud; 5) ressursitõhususe saavutamiseks vajalikud teenuste ja asjade soetamise kulud; 6) digitaalsete lahenduste soetamise, arendamise ja juurutamise kulud; 7) patendi ja muu immateriaalse vara valideerimise ja kaitsmise kulud; 8) välisturundustegevuse ettevalmistamise ja läbiviimisega seotud kulud; 9) arendatava turismitoote pakkumisega seotud personali koolituskulud; 10) Vabariigi Valitsuse 12. septembri 2014. a määruse nr 146 „Perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse andmisest avalikkuse teavitamise, toetusest rahastatud objektide tähistamise ning Euroopa Liidu osalusele viitamise nõuded ja kord” (edaspidi määrus nr 146) §-st 2 tuleneva toetuse kasutamisest teavitamiskohustuse täitmisega seotud kulud; 11) projektimeeskonna personalikulud, välja arvatud projektijuhtimise kulud, vastavalt ühendmääruse § 3 lõike 1 punktile 1, punktidele 4–6 ja lõikele 4; 12) ühendmääruse § 9 lõikes 4 nimetatud kaudsed kulud viie protsendi ulatuses otsestest personalikuludest. (3) Juhul kui taotletav toetus on regionaalabi, on abikõlblikud järgmised kulud: 1) materiaalse ja immateriaalse põhivara soetamise kulud; 2) ehitamisega seotud kulud, sealhulgas ehitusliku projekteerimise, ehitusekspertiisi ning omanikujärelevalve teenuse kulud. (4) Projektimeeskonna personalikulud ja arendatava turismitoote pakkumisega seotud personali koolituskulud võivad kokku moodustada kuni 20 protsenti projekti abikõlblike kulude maksumusest. (5) Abikõlblike kulude hulka ei arvata tehinguid isikute vahel, kes on tulumaksuseaduse § 8 lõikes 1 sätestatud seotud isikud, välja arvatud personalikulud, mis on vältimatud projekti elluviimise seisukohast. (6) Lisaks ühendmääruse §-s 4 sätestatule on mitteabikõlblikud järgmised kulud: 1) kinnisasja soetamise kulud; 2) pangagarantii; 3) finants- ja pangakulud; 4) riigilõiv; 5) tulumaksuseaduse § 49 lõikes 4 nimetatud külaliste vastuvõtukulud; 6) isikliku sõiduauto kasutamise ja kütusega seotud kulud; 7) projektijuhtimisega seotud töötasu ja projektijuhtimisteenuse kulud; 8) olmeelektroonika soetamise kulud, välja arvatud otseselt teenuse osutamiseks vajaliku seadme soetamine; 9) VTA määruse artikli 1 lõikes 1 ja üldise grupierandi määruse artikli 1 lõike 2 punktis c nimetatud kulud, sealhulgas reklaampinna tasu välisriikides; 10) makselahenduse loomise, arendamise ja soetamise kulud müügiks välisturul ning müügitöötajate töötasu ja sellega seotud kulud; 11) kliendi teenindamisega või klienditeekonnaga mitteseotud tehnosüsteemide rajamise või rekonstrueerimisega seotud kulud; 12) jaotusvõrguga liitumise ja liitumiseks vajalike seadmete soetamise ja paigaldamise kulud; 13) muu kulu, mis ei ole seotud abikõlblike tegevustega või on projekti elluviimise seisukohast põhjendamatu ja ebaoluline; 14) sularahas tasutud kulud. § 9. Projekti abikõlblikkuse periood (1) Projekti abikõlblikkuse periood on toetuse taotluse rahuldamise otsuses sätestatud ajavahemik, millal projekti tegevused algavad ja lõpevad ning projekti teostamiseks vajalikud kulud tekivad. (2) Projekti abikõlblikkuse perioodi algus ei ole varasem kui taotluse rakendusüksusele esitamise kuupäev. (3) Juhul kui taotletav toetus on regionaalabi, ei tohi taotleja alustada ega võtta kohustusi nimetatud tegevuste elluviimiseks enne taotluse esitamist rakendusüksusele, välja arvatud lõikes 4 nimetatud tegevuste puhul. (4) Ehitusliku projekteerimisega seotud kulude osas sätestab rakendusüksus toetuse taotluse esitaja soovil taotluse rahuldamise otsuses taotluse esitamise kuupäevast kuni 12 kuud varasema projekti abikõlblikkuse perioodi alguskuupäeva. (5) Projekti abikõlblikkuse periood lõpeb taotluse rahuldamise otsuses märgitud kuupäeval, kuid mitte hiljem kui 31. augustil 2023. a. (6) Projekt loetakse lõppenuks pärast lõpparuande kinnitamist rakendusüksuse poolt ja toetuse saajale lõppmakse tegemist. (7) Toetuse saaja võib taotleda projekti abikõlblikkuse perioodi pikendamist mõjuval põhjusel ja tingimusel, et saavutatav tulemus seondub jätkuvalt toetuse eesmärkidega ja projektiga ning projekti tegevused viiakse ellu hiljemalt 31. augustil 2023. a. § 10. Toetuse piirsumma ja osakaal (1) Toetuse minimaalne summa taotleja kohta on 20 000 eurot ja maksimaalne summa 200 000 eurot. (2) Kui toetus antakse vähese tähtsusega abina, on toetuse maksimaalne osakaal 70 protsenti abikõlblikest kuludest. (3) Kui toetus antakse regionaalabina, peab toetuse maksimaalne osakaal vastama toetuse määramise hetkel kehtivale Euroopa Komisjoni regionaalabi kaardi osakaalule väike-, keskmise suurusega ja suurettevõtja puhul. (4) Omafinantseering peab katma abikõlblikest kuludest osa, mida toetusest ei hüvitata. (5) Taotlejale või partnerile VTA määruse alusel antud abi koos käesoleva määruse alusel antava vähese tähtsusega abiga ning komisjoni määruse (EL) nr 1408/2013, milles käsitletakse Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamist vähese tähtsusega abi suhtes põllumajandussektoris (ELT L 352, 24.12.2013, lk 9–17) ja komisjoni määruse (EL) nr 717/2014, milles käsitletakse Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamist vähese tähtsusega abi suhtes kalandus- ja vesiviljelussektoris (ELT L 190, 28.06.2014, lk 45- 54), antud vähese tähtsusega abiga, ei tohi jooksva majandusaasta ja sellele vahetult eelneva kahe majandusaasta jooksul kokku ületada 200 000 eurot. (6) Kui taotleja või partner on saanud vähese tähtsusega abi komisjoni määruse (EL) nr 360/2012 Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamise kohta üldist majandushuvi pakkuvaid teenuseid osutavatele ettevõtjatele antava vähese tähtsusega abi suhtes (ELT L 114, 26.04.2012, lk 8‒13) alusel, ei tohi taotlejale või partnerile nimetatud määruse ja VTA määruse alusel jooksva majandusaasta ja sellele vahetult eelneva kolme majandusaasta jooksul antud vähese tähtsusega abi kogusumma koos käesoleva määruse alusel VTA-na taotletava toetusega ületada 500 000 eurot. (7) Taotleja projektile või projekti üksikule tegevusele samal ajal mitmest meetmest või muust riigieelarvelisest, Euroopa Liidu või välisabi vahendist toetuse taotlemise korral peab taotleja esitama sellekohase teabe. (8) Projektile antava toetuse summa ja toetuse osakaal abikõlblikest kuludest sätestatakse taotluse rahuldamise otsuses. (9) Vähese tähtsusega abi kogusumma arvutamisel lähtutakse VTA määruse artikli 2 lõikes 2 ning artikli 5 lõikes 1 sätestatud regulatsioonist. (10) Vähese tähtsusega abi suuruse arvestamisel loetakse üheks ettevõtjaks sellised ettevõtjad, kes on omavahel seotud VTA määruse artikli 2 lõike 2 kohaselt. 3. peatükk Nõuded taotlejale, partnerile ja taotlusele § 11. Nõuded taotlejale ja partnerile (1) Toetust võib taotleda ja projekti partneriks olla Eestis registreeritud äriühing, mittetulundusühing, sihtasutus, kohaliku omavalitsuse üksus ja riigiasutus. (2) Projekti partner on toetuse saaja poolt toetuse taotluses nimetatud Eestis registreeritud äriühing, mittetulundusühing, sihtasutus, kohaliku omavalitsuse üksus või riigiasutus, kes osaleb projektis toetatava tegevuse rakendamisel ja kellel tekivad selle käigus kulud ning kes ei ole projektis töövõtja. (3) Taotleja ja partner peavad vastama Vabariigi Valitsuse 21. augusti 2014. a määruse nr 133 „Perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse taotlemise ja taotluste menetlemise nõuded ja tingimused toetuse andmise tingimuste määruse kehtestamiseks” (edaspidi taotluste menetlemise määrus) § 2 nõuetele. § 12. Nõuded taotlusele (1) Taotlus peab vastama taotluste menetlemise määruse nõuetele. (2) Taotlus peab sisaldama järgmisi andmeid ja dokumente: 1) taotleja üldandmed; 2) partneri olemasolul partneri andmed, tegevus projektis ning partneri rahaline panus projekti; 3) kui taotleja või partner kuuluvad kontserni, siis taotleja ja partneri kontserni liikmete skeem rakendusüksuse vormil; 4) projekti nimi, planeeritava tegevuse algus- ja lõppkuupäev, projekti eesmärk, projekti tegevusplaan ja ajakava, toetuse vajaduse põhjendus, taotletava toetuse summa, omafinantseeringu summa; 5) andmed projekti planeeritava tulemuse ja mõju kohta valdkonnale ning turismisektorile; 6) projekti eelarve ja selle põhjendus; 7) olemasoleva olukorra kirjeldus; 8) uue või parendatava turismitoote kirjeldus; 9) projekti tegevuste ja nende tulemuse kirjeldus ning selgitus, kuidas need aitavad kaasa toetuse eesmärkide ja tulemuste saavutamisele; 10) projekti raames arendatava uue või parendatava turismitoote nõudluse analüüs, mis sisaldab sihtturgude ja -gruppide valiku põhjendust; 11) projekti raames arendatava uue või parendatava turismitoote turundusplaan, mis sisaldab turundustegevuste ja -kanalite kirjeldust; 12) projekti raames arendatava uue või parendatava turismitoote konkurentsianalüüs; 13) projekti riskianalüüs; 14) meeskonna liikmete elulookirjeldused, vastutusvaldkonnad, kompetentsus ja kogemus valdkonnas; 15) kinnitus nõuetekohase omafinantseeringu olemasolu kohta ja selgitus selle kujunemisest; 16) taotleja kahe eelneva aasta majandusaasta aruanne, kui aruanne ei ole äriregistrist kättesaadav ja nende esitamise kohustus on saabunud; 17) taotleja jooksva majandusaasta bilanss ja kasumiaruanne taotluse esitamisele eelneva kvartali seisuga, välja arvatud juhul kui nimetatud ajavahemik kattub eelneva majandusaasta aruande perioodiga ning majandusaasta aruanne on äriregistrist kättesaadav; 18) projekti raames arendatava uue või parendatava turismitoote finantsanalüüs projekti perioodil ja kolmel projekti lõppemisele järgneval aastal rakendusüksuse vormil; 19) kui tegemist on ehitamisega, siis teave kehtivate projekteerimistingimuste või kehtiva detailplaneeringu kohta ja arhitektuurne eskiisprojekt; 20) muu loa andmed, kui see on tööde teostamiseks nõutav; 21) projektiga seotud põhivara kasutusõigust tõendav dokument, välja arvatud kinnistu puhul, mis on kinnistusraamatu andmetel taotleja omandis; 22) riigihankekohustuslasest taotleja või partneri puhul hankeplaan rakendusüksuse kehtestatud vormil; 23) volikiri, kui taotleja esindusõiguslik isik tegutseb volituse alusel. 4. peatükk Toetuse taotlemine ja menetlemine § 13. Taotlusvooru avamine, toetuse taotlemise tähtaeg ja taotluse esitamise viis (1) Toetuse taotlemiseks korraldatakse taotlusvoorud. Taotlus esitatakse rakendusüksuse määratud taotlusvooru tähtpäevaks. (2) Taotlusvooru tähtpäevaks taotluse esitamata jätmisel esitamise tähtpäeva ei ennistata ja taotlus jäetakse menetlusse võtmata. (3) Taotlusvooru avamisest, selle rahastamise eelarvest ja taotluste vastuvõtmise algus- ja lõppkuupäevast teavitab rakendusüksus oma veebilehel enne taotluste vastuvõtmise algust vähemalt 20 tööpäeva ette. (4) Rakendusüksus kooskõlastab rakendusasutusega taotlusvooru avamise tingimused. (5) Taotlus esitatakse rakendusüksusele struktuuritoetuse registri e-Toetuse keskkonna kaudu taotleja esindusõigusliku isiku poolt. § 14. Taotluse menetlemine (1) Taotluse menetlemine koosneb: 1) taotluse registreerimisest; 2) taotluse menetlusse võtmisest või menetlusse võtmata jätmisest; 3) vajadusel selgituse ja lisateabe küsimisest; 4) taotleja, partneri ja taotluse nõuetele vastavuse kontrollist, sealhulgas riigiabi reeglitele vastavuse hindamisest; 5) nõuetele vastava taotluse hindamisest; 6) taotluse rahuldamisest või rahuldamata jätmisest. (2) Rakendusüksus võib taotluse menetlemisel nõuda rakendusüksuse määratud tähtpäevaks taotlejalt selgitust ja lisateavet taotluses esitatud andmete kohta ning taotluse täiendamist või muutmist, kui ta leiab, et taotlus ei ole piisavalt selge, näidates, milline asjaolu vajab selgitamist, täiendamist või lisateavet. (3) Taotluse menetlemise tähtaeg on kuni 45 tööpäeva rakendusüksusele taotluse esitamisest alates. Rakendusüksuse määratud selgituse, ekspertiisi ja lisainformatsiooni ning taotluse täienduse ja muudatuse esitamise tähtajaks võib taotluse menetlemise kuni kümneks tööpäevaks peatada. (4) Kui taotluses avastatakse puudus, teavitatakse sellest taotlejat e-Toetuse kaudu viivitamatult, näidates, milline puudus tuleb kõrvaldada, andes selleks taotlejale kuni 10- tööpäevase tähtaja. (5) Rakendusüksus teeb taotluse rahuldamata jätmise otsuse taotlust sisuliselt hindamata, kui taotleja ei ole tähtaja jooksul rakendusüksuse küsitud selgitusi ja lisateavet andnud või puudusi kõrvaldanud. § 15. Taotleja, partneri ja taotluse nõuetele vastavaks tunnistamine (1) Menetlusse võetud taotluse ja taotleja ning partneri nõuetele vastavust hindab rakendusüksus. (2) Rakendusüksus tunnistab taotleja ja partneri nõuetele vastavaks, kui nad vastavad §-s 11 esitatud nõuetele. (3) Taotlus tunnistatakse nõuetele vastavaks, kui on täidetud kõik §-s 12 taotlusele esitatud nõuded. (4) Taotlust ei tunnistata nõuetele vastavaks, kui esineb vähemalt üks järgmistest asjaoludest: 1) taotlus ei vasta käesolevas määruses taotlusele esitatavatele nõuetele ning taotleja ei ole puudust määratud tähtaja jooksul kõrvaldanud; 2) taotluses on esitatud ebaõigeid või mittetäielikke andmeid; 3) taotluste menetlemise määruse § 8 lõike 2 punktides 2 ja 3 nimetatud asjaolu. (5) Taotleja, partneri või taotluse nõuetele mittevastavaks tunnistamisega teeb rakendusüksus taotluse rahuldamata jätmise otsuse taotlust §-s 17 nimetatud tingimuste kohaselt hindamata. § 16. Hindamiskomisjoni moodustamine (1) Projektide hindamiseks moodustab rakendusüksus hindamiskomisjoni, mille koosseis kooskõlastatakse rakendusasutusega enne taotluste vastuvõtu avamist. Hindamiskomisjoni koosseis avaldatakse rakendusüksuse veebilehel. (2) Rakendusüksus kaasab vajadusel hindamisprotsessi täiendavaid eksperte, kelle eksperthinnangut hindamiskomisjon projekti hindamisel arvestab. § 17. Taotluste hindamine, valikukriteeriumid ja valiku kord (1) Nõuetele vastavaks tunnistatud taotluses kirjeldatud projekti hinnatakse rakendusüksuse valikumetoodika alusel, mis on rakendusasutusega kooskõlastatud ja rakendusüksuse veebilehel avaldatud enne taotluste vastuvõtu avamist. (2) Taotluste valikumetoodika koostamisel lähtub rakendusüksus järgmistest valikukriteeriumitest, mille osakaalud koondhindes on järgmised: 1) projekti mõju meetme eesmärgi ja tulemuse saavutamisele, sealhulgas konkurentsi ja nõudluse analüüs – 40 protsenti koondhindest; 2) taotleja organisatsiooniline ja projektimeeskonna võimekus, sealhulgas finantsvõimekus – 30 protsenti koondhindest; 3) projekti põhjendatus, ettevalmistuse kvaliteet ning kuluefektiivsus – 30 protsenti koondhindest. (3) Taotlust hinnatakse skaalal null kuni neli punkti. (4) Iga hindamiskomisjoni liige hindab kõiki taotlusi käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud valikukriteeriumite alusel. Taotluse hindamisel antud koondhinne moodustub valikukriteeriumitele antud hinnete kaalutud keskmisest. (5) Rakendusüksus reastab taotlused lõpliku paremusjärjestuse saamiseks hindamiskomisjonis saadud koondhinnete põhjal pingeritta alates suurima koondhinde saanud taotlusest. Võrdse koondhinde saanud taotluste korral saab pingereas kõrgema koha lõike 2 punktis 1 nimetatud valikukriteeriumis kõrgema hinde saanud projekt. § 18. Taotluse rahuldamine ja rahuldamata jätmine (1) Taotluse rahuldamise kohta teeb rakendusüksus taotluse rahuldamise otsuse. (2) Rahuldamisele kuulub nõuetele vastavaks tunnistatud taotlus, milles kirjeldatud projekt vastab järgmistele tingimustele: 1) on § 17 lõikes 2 sätestatud valikukriteeriumite alusel saanud koondhindeks vähemalt 2,6; 2) ei ole üheski § 17 lõikes 2 sätestatud valikukriteeriumis saanud hindeks vähem kui 2,5. (3) Lisaks taotluste menetlemise määruse § 8 lõikes 4 sätestatud teabele esitatakse taotluse rahuldamise otsuses aruannete esitamise tähtajad ja väljamaksetaotluste esitamise tingimused. (4) Kui taotluse hindamisel selgub, et taotluses on esitatud valeandmeid või esineb asjaolu, mille tõttu taotlejat, partnerit või taotlust ei oleks saanud nõuetele vastavaks tunnistada või ei saa taotlust rahuldada, tehakse taotluse rahuldamata jätmise otsus. (5) Taotlus jäetakse rahuldamata taotluste menetlemise määruse § 8 lõikes 2 sätestatud juhtudel. (6) Taotluse rahuldamata jätmise otsusesse märgitakse taotluste menetlemise määruse § 8 lõikes 5 nimetatud teave. § 19. Taotluse osaline või kõrvaltingimusega rahuldamine (1) Taotluse võib osaliselt rahuldada taotluste menetlemise määruse § 9 lõikes 1 kehtestatud juhtudel või kui taotleja või partneri VTA vaba jääk ei võimalda soovitud mahus toetust anda. (2) Taotluse osaline rahuldamine on lubatud üksnes põhjendatud juhul ja tingimusel, et projekti eesmärk on saavutatav ning taotleja on nõus rakendusüksuse ettepanekuga taotletud toetuse summa vähendamiseks või projektis kavandatud tegevuse muutmiseks. Kui taotleja ei ole rakendusüksuse ettepanekuga nõus, teeb rakendusüksus taotluse rahuldamata jätmise otsuse. (3) Taotluse rahuldamise otsuse võib teha kõrvaltingimusega vastavalt taotluste menetlemise määruse § 9 lõikele 3 ja käesoleva paragrahvi lõikele 5. Kui taotleja ei ole kõrvaltingimuse seadmisega nõus, teeb rakendusüksus taotluse rahuldamata jätmise otsuse. (4) Taotluse kõrvaltingimusega rahuldamise otsuse põhjal ei teki toetuse saajal õigust toetuse maksele ja ettemaksele. Õigus toetusega seotud maksele ja ettemaksele tekib toetuse saajal pärast rakendusüksuse kõrvaltingimuse nõuetekohase saabumise või täitmise kohta vastava teabe vormistamist taotluse rahuldamise otsuse juurde. (5) Juhul kui projekt sisaldab ehitusseadustiku § 4 kohast ehitamist, tehakse taotluse rahuldamise otsus kõrvaltingimusega vastavalt käesoleva määruse § 20 lõike 4 viidatud korras. Kõrvaltingimuseks seatakse taotlejale kohustus esitada enne ehitustöödega alustamist ehitusseadustiku lisas 1 nimetatud kohustuslikud load, kooskõlastused ja dokumendid. (6) Kui ehitusseadustiku lisa 1 kohaselt on kohustuslik ehitusprojekti koostamine, seatakse kõrvaltingimuseks eel- või põhiprojekti staadiumis ehitusprojekti koostamine vastavalt ehitusseadustiku § 13 lõike 3 alusel kehtestatud määrusele ning ehitusseadustiku § 14 lõike 4 punkti 1 alusel kehtestatud määruses nõutud juhul ehitusprojekti ekspertiis. § 20. Taotluse rahuldamise otsuse muutmine ja kehtetuks tunnistamine (1) Taotluse rahuldamise otsust muudetakse rakendusüksuse algatusel või toetuse saaja vastavasisulise kirjaliku taotluse alusel taotluste menetlemise määruse §-s 10 kehtestatud tingimustel ja korras. (2) Toetuse saaja esitab taotluse rahuldamise otsuse muutmise taotluse rakendusüksusele toetuse saaja esindusõigusliku isiku digiallkirjaga. (3) Toetuse saaja võib taotluse rahuldamise otsuse muutmise taotlust esitamata muuta projekti eelarves konkreetsele tegevusele ettenähtud eelarverea mahtu teise eelarverea mahu arvelt kuni 20 protsenti võrreldes taotluse rahuldamise otsuses märgituga, tingimusel, et projekti abikõlblike kulude kogumaht ja toetuse osakaal ei muutu. (4) Rakendusüksusel on õigus keelduda taotluse rahuldamise otsuse muutmisest, kui muudatus seab kahtluse alla projekti oodatavate tulemuste saavutamise või projekti tegevuste lõpetamise abikõlblikkuse perioodil või tulemus ei vasta §-s 3 sätestatud eesmärkidele. (5) Taotluse rahuldamise otsust võib muuta alates muudatustaotluse rakendusüksusele esitamise kuupäevast, kui see aitab projekti tulemust saavutada ja muudatus on põhjendatud. (6) Taotluse rahuldamise otsuse muutmise otsustab rakendusüksus 20 tööpäeva jooksul vastavasisulise taotluse saamisest alates. (7) Taotluse rahuldamise otsus tunnistatakse täielikult või osaliselt kehtetuks struktuuritoetuse seaduse § 22 lõigete 3 ja 4 ning § 47 lõike 3 alusel. § 21. Otsuse kättetoimetamine (1) Paragrahvides 18–20 nimetatud otsus saadetakse taotlejale kahe tööpäeva jooksul otsuse tegemisest arvates e-Toetuse keskkonda ja e-kirjaga taotleja äriregistris olevale ametlikule e- posti aadressile. (2) Lõikes 1 sätestatud juhul loetakse otsus isikule kättetoimetatuks, kui isiku e-posti aadressile on saadetud: 1) digiallkirjastatud otsus või digitempliga otsuse väljavõte või 2) teade tema suhtes tehtud otsuse resolutsioonist ja vaidlustamise korrast ning otsus või otsuse väljavõte on kättesaadav elektroonilise e-Toetuse keskkonnas. 5. peatükk Aruannete esitamine ja toetuse maksmise tingimused § 22. Toetuse kasutamisega seotud aruannete esitamine (1) Toetuse saaja esitab rakendusüksusele projekti vahe-, lõpp- ja järelaruande taotluse rahuldamise otsuses märgitud tähtaegadel. (2) Aruandlusperioodi pikkus vahe- ja lõpparuannete esitamiseks on 1–3 kuud. (3) Toetuse saaja esitab projekti järelaruande rakendusüksuse nõudmisel. (4) Toetuse saaja esitab projekti lõpparuande koos viimase maksetaotlusega hiljemalt ühe kuu jooksul pärast projekti abikõlblikkuse perioodi lõppu. (5) Toetuse saaja esitab projekti aruande struktuuritoetuse registri e-Toetuse keskkonna kaudu. (6) Aruandes kajastatakse vähemalt järgmine teave: 1) taotluse rahuldamise otsuses märgitud projekti nimi, projekti number ja toetuse saaja nimi; 2) aruande esitamise kuupäev; 3) projekti kavandatud tulemuse saavutamiseks tehtud tegevused, saavutatud väljund ja tulemus, põhjendus planeeritud ja tegeliku tegevuse ning tulemuse erinevuse kohta; 4) toetuse saaja kinnitus andmete õigsuse kohta. (7) Lõpparuandes esitatakse lisaks lõikes 6 sätestatule toetuse saaja hinnang projekti elluviimisele ja tulemuslikkusele. § 23. Toetuse maksmise tingimused (1) Maksetaotluse esitamine, menetlemine ja toetuse maksmine toimub vastavalt ühendmääruse §-dele 11–14 ja taotluse rahuldamise otsuses märgitud tingimustele. Toetuse makse tehakse toetuse saajale vastavalt ühendmääruse 3. peatükis ja taotluse rahuldamise otsuses märgitud tingimustele. (2) Toetuse saaja esitab maksetaotluse struktuuritoetuse registri e-Toetuse keskkonnas. (3) Toetuse maksmine toimub tegelike kulude alusel ühendmääruse § 14 lõike 1 alusel või ettemaksena ühendmääruse §-de 19 ja 20 alusel. (4) Kuludokumendi abikõlblik summa peab olema vähemalt 35 eurot. (5) Tegelike kulude alusel makstakse toetust toetuse saaja esitatud vahe- või lõpparuande ja maksetaotluse alusel. Rakendusüksus menetleb dokumente kuni 30 tööpäeva nende esitamisest arvates. (6) Tegelike kulude alusel toetuse makse tegemise eelduseks on: 1) kulude aluseks oleva töö teostamine, kauba kättesaamine või teenuse osutamine ja kulude tasumine vastavalt ühendmääruse § 14 lõike 1 punktile 1 või kulude tasumine vähemalt käesoleva määruse §-s 10 sätestatud omafinantseeringu määra ulatuses vastavalt ühendmääruse § 14 lõike 1 punktile 2, järgides ühendmääruse § 14 lõigetes 3, 4 ja 5 esitatud tingimusi; 2) projekti tegevusest tingitud kulude tekkimist ja asjakohasust ning kulude tasumist tõendava dokumendi või selle koopia esitamine rakendusüksusele rakendusüksuse nõutavas ulatuses, arvestades ühendmääruse § 11 lõikes 4 sätestatud erandit riigiasutusele; 3) vastava aruandeperioodi vahe- või lõpparuande kinnitamine rakendusüksuses. (7) Põhjendatud juhul võib enne kulude abikõlblikkuse tõendamist ühendmääruse §-des 19 ja 20 kehtestatud tingimustel teha toetuse saajale riigiabi ettemakse. Riigiabi ettemakse tõendamata summa võib moodustada kuni 20 protsenti toetuse summast. Toetuse saaja esitab rakendusüksusele ettemakse kasutamise tõendamiseks abikõlblike kulude tekkimist ja nende tasumist tõendavad dokumendid hiljemalt 30 kalendripäeva jooksul pärast projekti abikõlblikkuse perioodi lõppu. (8) Riigiabi ettemakse tegemise aluseks on toetuse saaja rakendusüksusele esitatud maksetaotlus, kus on märgitud ettemakse vajadus, kulude prognoos, krediidiasutuse garantii ja muud rakendusüksuse nõutud dokumendid. (9) Rakendusüksus menetleb ettemaksetaotlust kuni 10 tööpäeva selle esitamisest alates. (10) Toetust makstakse vastavalt taotluse rahuldamise otsuses nimetatud toetuse osakaalule abikõlblikes kuludes ja mitte suuremas mahus, kui on määratud toetuse piirsumma. (11) Rakendusüksus võib peatada maksetaotluse ja ettemakse kasutamise aruande menetlemise osaliselt või täielikult struktuuritoetuse seaduse § 30 lõikes 1 sätestatud alustel. (12) Rakendusüksus võib teha toetuse maksmisest osalise või täieliku keeldumise otsuse juhul, kui: 1) esitatud maksetaotlus, kulu- või maksedokument ei vasta nõuetele; 2) esitatud kuludokument ei vasta toetuse taotluse eelarves esitatud projekti tegevusele ja eesmärgile. (13) Lõppmakse tehakse pärast projekti tegevuste elluviimist, kulude abikõlblikkuse kontrollimist ja tasumise tõendamist ning lõpparuande kinnitamist. 6. peatükk Toetuse saaja, partneri ning rakendusüksuse õigused ja kohustused § 24. Toetuse saaja ja partneri kohustused (1) Lisaks struktuuritoetuse seaduse §-des 24 ja 26 sätestatule kohustub toetuse saaja: 1) kasutama toetust vastavalt taotluses ja taotluse rahuldamise otsuses märgitud otstarbele; 2) osutama auditi ja kontrolli kiireks läbiviimiseks abi; 3) viivitamatult kirjalikult informeerima rakendusüksust projekti teostamise käigus ilmnenud asjaolust, mis ohustab projekti tulemuse saavutamist ning projekti edasise jätkamise otstarbekust. (2) Partner peab täitma struktuuritoetuse seaduse §-s 25 sätestatud kohustusi. § 25. Rakendusüksuse õigused ja kohustused (1) Rakendusüksus on kohustatud täitma lisaks struktuuritoetuse seaduse § 8 lõikes 2 sätestatule järgmist: 1) edastama toetuse taotluse, projekti seire- ja muud andmed struktuuritoetuse registrisse; 2) teostama vähese tähtsusega abi kandmise riigiabi registrisse; 3) teostama projekti elluviimise kontrolli; 4) kontrollima toetuse ja omafinantseeringu kasutamist; 5) teostama meetme tegevuse rahaliste jääkide seiret ja vajadusel esitama ülevaate rakendusasutusele; 6) koostama meetme tegevuse seirearuande ja lõpparuande ning edastama selle rakendusasutusele; 7) koostama ja avalikustama toetuse andmise ülevaated; 8) teavitama rakendusasutust toetuse kasutamise takistusest. (2) Rakendusüksusel on õigus: 1) vähendada toetuse suurust toetuse saaja vähem kasutatud summa võrra, kui esitatud vahearuandest selgub, et toetuse saaja on osaliselt või täielikult jätnud tegemata tegevuskavas planeeritud tegevuse; 2) vähendada proportsionaalselt väljamakstava toetuse suurust toetuse saaja omafinantseeringu vähenemisel alla taotluse rahuldamise otsuses sätestatud määra; 3) keelduda toetuse väljamaksmisest, kui toetuse saaja majanduslik olukord on selliselt halvenenud, et toetuse kasutamine või projekti elluviimine on ohustatud või kui toetuse saaja rikub perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse seaduses või selle alusel antud õigusaktides sätestatud tingimusi. § 26. Finantskorrektsioonid (1) Finantskorrektsiooni otsus tehakse vastavalt struktuuritoetuse seaduse §-des 45–47 ning ühendmääruse §-des 21–23 sätestatule. (2) Toetus nõutakse tagasi vastavalt struktuuritoetuse seaduse §-le 48 ning ühendmääruse §-le 23, kui konkurentsiseaduses ei ole sätestatud teisiti. (3) Kui tagasimaksmise tähtpäevaks toetust tagasi ei maksta, peab toetuse saaja maksma viivist vastavalt struktuuritoetuse seaduse §-le 49. Andres Sutt ettevõtlus- ja infotehnoloogiaminister Ando Leppiman kantsler
Allikas: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel