dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium
Sissetulev kiriAvalik

Keskkonnaministri 11.09.2019 määruse nr 41 „Arenguriikides kliimapoliitika eesmärkide saavutamiseks toetuse andmise tingimused ja kord“ muutmine

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium · 25. august 2021
Viit
2-8/21-0031/5016
Registreeritud
25. august 2021
Dokumendi liik
Sissetulev kiri
Adressaat
Keskkonnaministeerium
Saabumis/saatmisviis
DVK
Funktsioon
2/S Õigusalane teenindamine
Sari
2-8 Teiste asutuste poolt kooskõlastamiseks saadetud ministri määruste eelnõud
Toimik
2-8/21-0031
Vastutaja
Tanel Tomson (Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, Kantsleri valdkond, Strateegilise planeerimise osakond)
Lahendamise tähtaeg
8. september 2021

Failid

  • 📎Keskkonnaministri 11.09.2019 määruse nr 41 „Arenguriikides kliimapoliitika eesmärkide saavutamiseks toetuse andmise tingimused ja kord“ muutmine.asice534 KB
  • 📎Kooskõlastatavad dokumendid.txt1 KB

Sisu (failidest)

Haridus- ja Teadusministeerium Maaeluministeerium Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium Rahandusministeerium Välisministeerium 25.08.2021 nr 1-4/21/4147 Keskkonnaministri 11.09.2019 määruse nr 41 „Arenguriikides kliimapoliitika eesmärkide saavutamiseks toetuse andmise tingimused ja kord“ muutmine Keskkonnaministeerium esitab kooskõlastamiseks keskkonnaministri määruse „Keskkonnaministri 11.09.2019 määruse nr 41 „Arenguriikides kliimapoliitika eesmärkide saavutamiseks toetuse andmise tingimused ja kord“ muutmine“ eelnõu. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Tõnis Mölder Minister Lisad: eelnõu koos seletuskirjaga Rene Lauk, 626 2948 [email protected] Narva maantee 7a/ Tallinn 15172/ 626 2802/ [email protected]/ www.envir.ee/ Registrikood 70001231 EELNÕU 22.07.2021 KESKKONNAMINISTER MÄÄRUS Keskkonnaministri 11.09.2019 määruse nr 41 „Arenguriikides kliimapoliitika eesmärkide saavutamiseks toetuse andmise tingimused ja kord“ muutmine Määrus kehtestatakse atmosfääriõhu kaitse seaduse § 161 lõike 3 alusel. Keskkonnaministri 11.09.2019 määruses nr 41 „Arenguriikides kliimapoliitika eesmärkide saavutamiseks toetuse andmise tingimused ja kord“ tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 6 pealkirjas asendatakse sõna „meetme“ sõnaga „taotlusvooru“; 2) paragrahvi 6 lõige 1 sõnastatakse järgmiselt: „(1) Keskkonnaminister kinnitab käskkirjaga prioriteetsete sihtriikide nimekirja ja avatud taotlusvooru eelarve suuruse.“; 3) paragrahvi 12 lõiget 2 täiendatakse punktiga 121 järgmises sõnastuses: „121) toetuse saaja, projektipartneri ja sihtriigi partneri üldkulud kuni 5% projekti abikõlblikest kuludest;“; 4) paragrahvi 12 lõike 6 punkt 2 tunnistatakse kehtetuks; 5) määrust täiendatakse §-ga 121 järgmises sõnastuses: „§ 121. Üldkulude abikõlblikkuse määramine (1) Abikõlblikud on järgmised projektiga seotud üldkulud: 1) bürootarvete soetamise kulud. Bürootarvete hulka ei loeta kontorisisustust; 2) bürooseadmete kasutusrendi kulud. Kasutusrendi kogukulu ei või ületada bürooseadme soetusmaksumust; 3) sideteenuste kulud, sealhulgas telefoni- ja faksiteenuste kuu- ja abonenttasud, teenuse kasutamise jooksvad kulud ning posti- ja elektroonilise andmesidega seotud jooksvad kulud; 4) infotehnoloogia (serverid ja võrgud) ning kontoritehnika hooldus- ja remondikulud; 5) kommunaalkulud, sealhulgas kütte, vee ja elektri tarbimise, ruumide koristamise ja valveteenuse kulu, välja arvatud valehäirete kulud; 6) projektiga seotud pangakonto avamise ja haldamise kulud, ülekandetasud, valuutavahetustasu, valuutavahetuskahjum. (2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetamata üldkulusid ei saa abikõlblike kulude hulka arvata. (3) Taotluses tuleb üldkulud välja tuua kululiikide kaupa ning märkida üldkulude projektikuludeks arvestamise metoodika. Üldkulude abikõlblik summa arvestatakse projekti kohta proportsionaalselt üldkulude kogukulust vastavalt: 1) kasutatud ruumide pinnale; 2) tekkinud kuludele; 3) ruumide üürikulu.“; 6) paragrahvi 14 lõige 3 tunnistatakse kehtetuks; 7) paragrahvi 17 lõike 2 punktis 3 asendatakse sõna „vähim“ sõnaga „vähem“; 8) paragrahvi 19 täiendatakse lõikega 31 järgmises sõnastuses: „(31) KIK võib vajaduse korral taotluse läbivaatamise osana kutsuda toetuse taotleja tutvustama projekti ideed sisuhindajatele ja hindamiskomisjoni liikmetele.“; 9) paragrahv 21 sõnastatakse järgmiselt: „§ 21. Taotluse eelistuskriteeriumid Taotlust hinnatakse järgmiste eelistuskriteeriumite põhjal: Nr Eelistuskriteerium Selgitus Punktid 1 Sihtriik Taotluse sihtriik kuulub 4 keskkonnaministri kinnitatud prioriteetsete riikide hulka. Taotluse sihtriik kuulub 3 Majandusliku Koostöö ja Arengu Organisatsiooni (OECD) arenguabi saajaks määratud vähim arenenud saareriikide hulka. Taotluse sihtriik kuulub 2 Majandusliku Koostöö ja Arengu Organisatsioonis (OECD) arenguabi saajaks määratud vähim arenenud riikide hulka, mis ei ole saareriigid. Taotluse sihtriik kuulub 1 teiste Majandusliku Koostöö ja Arengu Organisatsiooni (OECD) arenguabi saajaks määratud riikide hulka. 2 Taotluses kirjeldatud kliimamuutuse 3 tegevused on Rio leevendamise ja selle markerite põhjal mõjudega kohanemise määratletavad kui: tegevused kliimamuutuse 2 leevendamise tegevused kliimamuutuste mõjudega 2 kohanemise tegevused 3 Taotluses kirjeldatud Taotluses kirjeldatud 4 tegevuste hulka kuulub tegevuste hulka kuulub Eestis väljatöötatud või Eestis väljatöötatud Eestis lisandväärtuse lahenduse, teadmise, saanud lahenduse, teenuse või toote, mis aitab teadmise, teenuse või kliimamuutusi leevendada toote, mis aitab või nendega kohaneda, kliimamuutusi viimine sihtriiki. leevendada või nendega Taotluses kirjeldatud 2 kohaneda, viimine tegevuste hulka kuulub sihtriiki. välisriigis väljatöötatud, kuid Eestis lisandväärtuse saanud lahenduse, teadmise, teenuse või toote, mis aitab kliimamuutusi leevendada või nendega kohaneda, viimine sihtriiki. 4 Projekti mõju võrreldes pingerea esimeses 3 konkureerivate kolmandikus olevad projektidega: taotlused pingerea teises 2 kolmandikus olevad taotlused pingerea kolmandas 1 kolmandikus olevad taotlused 5 Taotleja omafinantseeringu vähemalt 50% 3 osakaal projekti kuludest 20–49% 2 on 10–19% 1 “; 10) paragrahvi 26 täiendatakse lõikega 4 järgmises sõnastuses: „(4) Toetuse saaja ei pea esitama koos väljamaksetaotlusega kuludokumente käesoleva määruse § 121 lõikes 1 sätestatud üldkulude kohta.“. Minister Tõnis Mölder Kantsler Meelis Münt Keskkonnaministri määruse „Keskkonnaministri 11.09.2019 määruse nr 41 „Arenguriikides kliimapoliitika eesmärkide saavutamiseks toetuse andmise tingimused ja kord“ muutmine“ eelnõu SELETUSKIRI 1. Sissejuhatus Määruse muudatuse eelnõu (edaspidi eelnõu) täpsustab toetuse andmise tingimusi riigi eelarvestrateegia meetmes „Eesti panus rahvusvahelisse kliimakoostöösse“. Eelnõu ja seletuskirja koostas Keskkonnaministeeriumi eelarve- ja strateegiaosakonna peaspetsialist Kertu Sepp (tel 626 2962, [email protected]). Eelnõu ja seletuskirja õigusekspertiisi tegi õigusosakonna jurist Rene Lauk (tel 626 2948, [email protected]). Keeletoimetaja oli õigusosakonna peaspetsialist Aili Sandre ([email protected]). 2. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs Eelnõu eesmärk on täpsustada toetuse andmise korda meetmes „Eesti panus rahvusvahelisse kliimakoostöösse“. Eelnõu koosneb kümnest punktist. Punktiga 1 muudetakse § 6 pealkirja ja punktiga 2 sama paragrahvi lõiget 1. Paragrahvi 6 pealkirjas asendatakse sõna „meetme“ sõnaga „taotlusvooru“ ning lõikest 1 jäetakse välja „meetme eelarve“. Meetme eelarve kinnitatakse riigi eelarve strateegia protsessis. Keskkonnaminister kinnitab käskkirjaga vaid konkreetse taotlusvooru eelarve ning prioriteesete sihtriikide nimekirja. Punktiga 3 lisatakse § 12 lõikesse 2 punkt 121 ning punktiga 4 jäetakse sama paragrahvi lõikest 6 välja punkt 2. Paragrahvi 12 lõiget 2 täiendatakse uue punktiga, mille kohaselt loetakse abikõlblikuks ka toetuse saaja, projektipartneri ning sihtriigi partneri üldkulud, mis võivad moodustada kuni 5% projekti abikõlblikest kuludest, ning lõikest 6 jäetakse välja punkt 2, mille kohaselt üldkulud on mitteabikõlblikud. Üldkulude abikõlblikuks lugemine on levinud praktika nii riiklikes kui ka rahvusvahelistes koostööprojektides ning nende kulude abikõlblikuks lugemisega soovitakse hõlbustada toetuse saaja projekti administreerimist ning soodustada kvaliteetse projekti rakendamise keskkonna tagamist projekti osalistele. Üldkulud on abikõlblikud, kui need on otseselt seotud projekti tegevustega ning heaks kiidetud projekti kohta tehtud toetuse taotluse rahuldamise otsusega. Üldkulude jaotamine peab toimuma õigel ja erapooletul viisil ning kooskõlas raamatupidamise hea tavaga. Kõik kulud, mille otsene seotus projektiga ei ole üheselt mõistetav, tuleb projekti abikõlblike kulude hulgast välja arvata. Punktiga 5 lisatakse määrusesse § 121 „Üldkulude abikõlblikkuse määramine“. Paragrahvi 121 lõige 1 sätestab, millised projekti raames tehtavad üldkulud on abikõlblikud. Lõikes 3 on kirjeldatud, kuidas peab toetuse saaja projektiga seotud üldkulusid arvestama ning 1 toetuse taotluses kajastama. Projekti üldkulude arvestamisel kasutatav arvestusmetoodika peab olema erapooletu, õige ja põhinema tegelikel kulutustel. Eelarves kavandatust suuremas mahus üldkulusid deklareerida ei saa. Abikõlblike üldkulude arvestamise metoodika kohta koostab Keskkonnaministeerium toetuse taotlejatele selgitava juhendi. Punktiga 6 jäetakse §-st 14 välja lõige 3. Välja jäetakse nõue, mille kohaselt võib toetuse taotleja ühes taotlusvoorus esitada ainult ühe taotluse. Ülikoolides tegutseb mitu teaduskonda ja instituuti ning ka erinevaid uurimisrühmi on väga palju, mis tähendab, et ülikooli teadus-ja arendustegevus (TA) on väga mitmekülgne. Kliimapoliitika sekkumisvaldkonnad võivad samuti olla erinevad ning TA komponent nendes on muutunud järjest olulisemaks, sest aitab kaasa innovatiivsete ning kõrgema lisandväärtusega toodete ja teenuste tekkimisele. Lõike 3 väljajätmine võimaldab ülikoolidel esitada taotlusi nii teaduskondade kui ka instituutide poolt ning seeläbi suurendatakse pakutavate lahenduste mitmekesisust ning kvaliteeti. Punktiga 7 asendatakse § 17 lõike 2 punktis 3 sõna „vähim“ sõnaga „vähem“. Sõna „vähim“ on eksitav, kuna OECD nimekiri DAC List of ODA Recipients sisaldab lisaks vähim arenenud riikidele ka väikese sissetulekuga, madala keskmise sissetulekuga ning kõrge keskmise sissetulekuga riike ja territooriume, mis ei ole küll vähim arenenud riigid, kuid milles nimetatud riigid ja territooriumid on samuti sobivad projekti tegevuste sihtkohana. Punktiga 8 lisatakse § 19 lõige 31. Paragrahvi 19 lõige 31 sätestab, et Keskkonnainvesteeringute Keskus (KIK) võib taotluse läbivaatamise käigus kutsuda taotleja tutvustama projekti ideed taotluse sisuhindajatele ning hindamiskomisjoni liikmetele. KIK võib taotlejat kutsuda projekti ideed tutvustama nii virtuaalselt kui ka füüsiliselt. Projekti idee tutvustamine võimaldab taotlejatel anda projekti ideest parema ülevaate, vastata konstruktiivselt sisuhindajate ning hindamiskomisjoni liikmete küsimustele projekti tausta, sisu, eelarve jms kohta, aidates seeläbi paremini taotlust hinnata. Punktiga 9 muudetakse §-s 21 eelistuskriteeriumi nr 4 sõnastust. Paragrahvis 21 nimetatud eelistuskriteeriumi nr 4 nimetus muudetakse järgmiselt: „Projekti mõju võrreldes konkureerivate projektidega“. Eelistushindamise käigus ei hinnata ainult projekti panuse mõju sihtriigi kliimapoliitika eesmärkide saavutamisse, vaid kogu projekti mõju laiemalt. Punktiga 10 lisatakse § 26 lõige 4. Projekti abikõlblike üldkulude arvestamise metoodika ning üldkulude kalkulatsiooni esitab toetuse taotleja projekti taotluses. Üldkulude toetuse väljamaksmisel lähtutakse taotluses esitatud kalkulatsioonist ning selliste kulude kohta eraldi kuludokumente väljamaksetaotluses esitama ei pea. 3. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele Eelnõu on kooskõlas Euroopa Komisjoni määrusega (EL) nr 1407/2013, milles käsitletakse Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamist vähese tähtsusega abi suhtes. 2 4. Määruse mõju Määruse muudatuse rakendumisel on toetuse saajal hõlpsam projekti administreerida ning projektitaotlusi saab selgemalt ja objektiivsemalt hinnata. 5. Määruse rakendamisega seotud tegevused, rakendamiseks vajalikud kulud ja rakendamise eeldatavad tulud Toetuseks kasutatavad summad laekuvad ELi kasvuhoonegaaside lubatud heitkoguse ühikute müügist ja need kajastatakse riigieelarves. Toetuse kogumaht on igal aastal üks miljon eurot ja see on kooskõlas riigi eelarvestrateegiaga. Määruse täitmise korraldamiskulud kaetakse ministeeriumi tegevuskuludest, välja arvatud taotlusvooruga seotud halduskulud, milleks kasutatakse riigi eelarvestrateegia meetme „Eesti panus rahvusvahelisse kliimakoostöösse“ vahendeid. 6. Määruse jõustumine Määrus jõustub üldises korras. 7. Eelnõu kooskõlastamine Eelnõu koos seletuskirjaga esitatakse eelnõude infosüsteemi EIS kaudu kooskõlastamiseks Rahandusministeeriumile, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumile, Välisministeeriumile, Maaeluministeeriumile ning Haridus-ja Teadusministeeriumile. Eelnõu ja seletuskiri on kooskõlastatud Keskkonnainvesteeringute Keskusega. 3 EISi teade Eelnõude infosüsteemis (EIS) on algatatud kooskõlastamine. Eelnõu toimik: KEM/21-1032 - Keskkonnaministri 11.09.2019 määruse nr 41 „Arenguriikides kliimapoliitika eesmärkide saavutamiseks toetuse andmise tingimused ja kord“ muutmine Kohustuslikud kooskõlastajad: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium; Haridus- ja Teadusministeerium; Maaeluministeerium; Rahandusministeerium; Välisministeerium Kooskõlastajad: Arvamuse andjad: Kooskõlastamise tähtaeg: 08.09.2021 23:59 Link eelnõu toimiku vaatele: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/dd4742cf-aad6-458e-9c5b-10c5148806eb Link kooskõlastamise etapile: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/dd4742cf-aad6-458e-9c5b-10c5148806eb?activity=1 Eelnõude infosüsteem (EIS) https://eelnoud.valitsus.ee/main
Allikas: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel