Haridus- ja Teadusministeerium
Maaeluministeerium
Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium
Rahandusministeerium
Välisministeerium 25.08.2021 nr 1-4/21/4147
Keskkonnaministri 11.09.2019 määruse nr 41
„Arenguriikides kliimapoliitika eesmärkide
saavutamiseks toetuse andmise tingimused ja
kord“ muutmine
Keskkonnaministeerium esitab kooskõlastamiseks keskkonnaministri määruse
„Keskkonnaministri 11.09.2019 määruse nr 41 „Arenguriikides kliimapoliitika eesmärkide
saavutamiseks toetuse andmise tingimused ja kord“ muutmine“ eelnõu.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Tõnis Mölder
Minister
Lisad: eelnõu koos seletuskirjaga
Rene Lauk, 626 2948
[email protected]
Narva maantee 7a/ Tallinn 15172/ 626 2802/
[email protected]/ www.envir.ee/
Registrikood 70001231
EELNÕU
22.07.2021
KESKKONNAMINISTER
MÄÄRUS
Keskkonnaministri 11.09.2019 määruse nr 41
„Arenguriikides kliimapoliitika eesmärkide
saavutamiseks toetuse andmise tingimused
ja kord“ muutmine
Määrus kehtestatakse atmosfääriõhu kaitse seaduse § 161 lõike 3 alusel.
Keskkonnaministri 11.09.2019 määruses nr 41 „Arenguriikides kliimapoliitika eesmärkide
saavutamiseks toetuse andmise tingimused ja kord“ tehakse järgmised muudatused:
1) paragrahvi 6 pealkirjas asendatakse sõna „meetme“ sõnaga „taotlusvooru“;
2) paragrahvi 6 lõige 1 sõnastatakse järgmiselt:
„(1) Keskkonnaminister kinnitab käskkirjaga prioriteetsete sihtriikide nimekirja ja avatud
taotlusvooru eelarve suuruse.“;
3) paragrahvi 12 lõiget 2 täiendatakse punktiga 121 järgmises sõnastuses:
„121) toetuse saaja, projektipartneri ja sihtriigi partneri üldkulud kuni 5% projekti abikõlblikest
kuludest;“;
4) paragrahvi 12 lõike 6 punkt 2 tunnistatakse kehtetuks;
5) määrust täiendatakse §-ga 121 järgmises sõnastuses:
„§ 121. Üldkulude abikõlblikkuse määramine
(1) Abikõlblikud on järgmised projektiga seotud üldkulud:
1) bürootarvete soetamise kulud. Bürootarvete hulka ei loeta kontorisisustust;
2) bürooseadmete kasutusrendi kulud. Kasutusrendi kogukulu ei või ületada bürooseadme
soetusmaksumust;
3) sideteenuste kulud, sealhulgas telefoni- ja faksiteenuste kuu- ja abonenttasud, teenuse
kasutamise jooksvad kulud ning posti- ja elektroonilise andmesidega seotud jooksvad kulud;
4) infotehnoloogia (serverid ja võrgud) ning kontoritehnika hooldus- ja remondikulud;
5) kommunaalkulud, sealhulgas kütte, vee ja elektri tarbimise, ruumide koristamise ja
valveteenuse kulu, välja arvatud valehäirete kulud;
6) projektiga seotud pangakonto avamise ja haldamise kulud, ülekandetasud,
valuutavahetustasu, valuutavahetuskahjum.
(2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetamata üldkulusid ei saa abikõlblike kulude hulka arvata.
(3) Taotluses tuleb üldkulud välja tuua kululiikide kaupa ning märkida üldkulude
projektikuludeks arvestamise metoodika. Üldkulude abikõlblik summa arvestatakse projekti
kohta proportsionaalselt üldkulude kogukulust vastavalt:
1) kasutatud ruumide pinnale;
2) tekkinud kuludele;
3) ruumide üürikulu.“;
6) paragrahvi 14 lõige 3 tunnistatakse kehtetuks;
7) paragrahvi 17 lõike 2 punktis 3 asendatakse sõna „vähim“ sõnaga „vähem“;
8) paragrahvi 19 täiendatakse lõikega 31 järgmises sõnastuses:
„(31) KIK võib vajaduse korral taotluse läbivaatamise osana kutsuda toetuse taotleja tutvustama
projekti ideed sisuhindajatele ja hindamiskomisjoni liikmetele.“;
9) paragrahv 21 sõnastatakse järgmiselt:
„§ 21. Taotluse eelistuskriteeriumid
Taotlust hinnatakse järgmiste eelistuskriteeriumite põhjal:
Nr Eelistuskriteerium Selgitus Punktid
1 Sihtriik Taotluse sihtriik kuulub 4
keskkonnaministri
kinnitatud prioriteetsete
riikide hulka.
Taotluse sihtriik kuulub 3
Majandusliku Koostöö ja
Arengu Organisatsiooni
(OECD) arenguabi
saajaks määratud vähim
arenenud saareriikide
hulka.
Taotluse sihtriik kuulub 2
Majandusliku Koostöö ja
Arengu Organisatsioonis
(OECD) arenguabi saajaks
määratud vähim arenenud
riikide hulka, mis ei ole
saareriigid.
Taotluse sihtriik kuulub 1
teiste Majandusliku
Koostöö ja Arengu
Organisatsiooni (OECD)
arenguabi saajaks
määratud riikide hulka.
2 Taotluses kirjeldatud kliimamuutuse 3
tegevused on Rio leevendamise ja selle
markerite põhjal mõjudega kohanemise
määratletavad kui: tegevused
kliimamuutuse 2
leevendamise tegevused
kliimamuutuste mõjudega 2
kohanemise tegevused
3 Taotluses kirjeldatud Taotluses kirjeldatud 4
tegevuste hulka kuulub tegevuste hulka kuulub
Eestis väljatöötatud või Eestis väljatöötatud
Eestis lisandväärtuse lahenduse, teadmise,
saanud lahenduse, teenuse või toote, mis aitab
teadmise, teenuse või kliimamuutusi leevendada
toote, mis aitab või nendega kohaneda,
kliimamuutusi viimine sihtriiki.
leevendada või nendega Taotluses kirjeldatud 2
kohaneda, viimine tegevuste hulka kuulub
sihtriiki. välisriigis väljatöötatud,
kuid Eestis lisandväärtuse
saanud lahenduse,
teadmise, teenuse või
toote, mis aitab
kliimamuutusi leevendada
või nendega kohaneda,
viimine sihtriiki.
4 Projekti mõju võrreldes pingerea esimeses 3
konkureerivate kolmandikus olevad
projektidega: taotlused
pingerea teises 2
kolmandikus olevad
taotlused
pingerea kolmandas 1
kolmandikus olevad
taotlused
5 Taotleja omafinantseeringu vähemalt 50% 3
osakaal projekti kuludest 20–49% 2
on 10–19% 1
“;
10) paragrahvi 26 täiendatakse lõikega 4 järgmises sõnastuses:
„(4) Toetuse saaja ei pea esitama koos väljamaksetaotlusega kuludokumente käesoleva määruse
§ 121 lõikes 1 sätestatud üldkulude kohta.“.
Minister
Tõnis Mölder Kantsler
Meelis Münt
Keskkonnaministri määruse
„Keskkonnaministri 11.09.2019 määruse nr 41 „Arenguriikides kliimapoliitika
eesmärkide saavutamiseks toetuse andmise tingimused ja kord“ muutmine“ eelnõu
SELETUSKIRI
1. Sissejuhatus
Määruse muudatuse eelnõu (edaspidi eelnõu) täpsustab toetuse andmise tingimusi riigi
eelarvestrateegia meetmes „Eesti panus rahvusvahelisse kliimakoostöösse“.
Eelnõu ja seletuskirja koostas Keskkonnaministeeriumi eelarve- ja strateegiaosakonna
peaspetsialist Kertu Sepp (tel 626 2962,
[email protected]). Eelnõu ja seletuskirja
õigusekspertiisi tegi õigusosakonna jurist Rene Lauk (tel 626 2948,
[email protected]).
Keeletoimetaja oli õigusosakonna peaspetsialist Aili Sandre (
[email protected]).
2. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs
Eelnõu eesmärk on täpsustada toetuse andmise korda meetmes „Eesti panus rahvusvahelisse
kliimakoostöösse“.
Eelnõu koosneb kümnest punktist.
Punktiga 1 muudetakse § 6 pealkirja ja punktiga 2 sama paragrahvi lõiget 1.
Paragrahvi 6 pealkirjas asendatakse sõna „meetme“ sõnaga „taotlusvooru“ ning lõikest 1
jäetakse välja „meetme eelarve“.
Meetme eelarve kinnitatakse riigi eelarve strateegia protsessis. Keskkonnaminister kinnitab
käskkirjaga vaid konkreetse taotlusvooru eelarve ning prioriteesete sihtriikide nimekirja.
Punktiga 3 lisatakse § 12 lõikesse 2 punkt 121 ning punktiga 4 jäetakse sama paragrahvi
lõikest 6 välja punkt 2.
Paragrahvi 12 lõiget 2 täiendatakse uue punktiga, mille kohaselt loetakse abikõlblikuks ka
toetuse saaja, projektipartneri ning sihtriigi partneri üldkulud, mis võivad moodustada kuni 5%
projekti abikõlblikest kuludest, ning lõikest 6 jäetakse välja punkt 2, mille kohaselt üldkulud
on mitteabikõlblikud.
Üldkulude abikõlblikuks lugemine on levinud praktika nii riiklikes kui ka rahvusvahelistes
koostööprojektides ning nende kulude abikõlblikuks lugemisega soovitakse hõlbustada toetuse
saaja projekti administreerimist ning soodustada kvaliteetse projekti rakendamise keskkonna
tagamist projekti osalistele.
Üldkulud on abikõlblikud, kui need on otseselt seotud projekti tegevustega ning heaks kiidetud
projekti kohta tehtud toetuse taotluse rahuldamise otsusega. Üldkulude jaotamine peab
toimuma õigel ja erapooletul viisil ning kooskõlas raamatupidamise hea tavaga. Kõik kulud,
mille otsene seotus projektiga ei ole üheselt mõistetav, tuleb projekti abikõlblike kulude hulgast
välja arvata.
Punktiga 5 lisatakse määrusesse § 121 „Üldkulude abikõlblikkuse määramine“.
Paragrahvi 121 lõige 1 sätestab, millised projekti raames tehtavad üldkulud on abikõlblikud.
Lõikes 3 on kirjeldatud, kuidas peab toetuse saaja projektiga seotud üldkulusid arvestama ning
1
toetuse taotluses kajastama. Projekti üldkulude arvestamisel kasutatav arvestusmetoodika peab
olema erapooletu, õige ja põhinema tegelikel kulutustel. Eelarves kavandatust suuremas mahus
üldkulusid deklareerida ei saa. Abikõlblike üldkulude arvestamise metoodika kohta koostab
Keskkonnaministeerium toetuse taotlejatele selgitava juhendi.
Punktiga 6 jäetakse §-st 14 välja lõige 3.
Välja jäetakse nõue, mille kohaselt võib toetuse taotleja ühes taotlusvoorus esitada ainult ühe
taotluse.
Ülikoolides tegutseb mitu teaduskonda ja instituuti ning ka erinevaid uurimisrühmi on väga
palju, mis tähendab, et ülikooli teadus-ja arendustegevus (TA) on väga mitmekülgne.
Kliimapoliitika sekkumisvaldkonnad võivad samuti olla erinevad ning TA komponent nendes
on muutunud järjest olulisemaks, sest aitab kaasa innovatiivsete ning kõrgema lisandväärtusega
toodete ja teenuste tekkimisele. Lõike 3 väljajätmine võimaldab ülikoolidel esitada taotlusi nii
teaduskondade kui ka instituutide poolt ning seeläbi suurendatakse pakutavate lahenduste
mitmekesisust ning kvaliteeti.
Punktiga 7 asendatakse § 17 lõike 2 punktis 3 sõna „vähim“ sõnaga „vähem“.
Sõna „vähim“ on eksitav, kuna OECD nimekiri DAC List of ODA Recipients sisaldab lisaks
vähim arenenud riikidele ka väikese sissetulekuga, madala keskmise sissetulekuga ning kõrge
keskmise sissetulekuga riike ja territooriume, mis ei ole küll vähim arenenud riigid, kuid milles
nimetatud riigid ja territooriumid on samuti sobivad projekti tegevuste sihtkohana.
Punktiga 8 lisatakse § 19 lõige 31.
Paragrahvi 19 lõige 31 sätestab, et Keskkonnainvesteeringute Keskus (KIK) võib taotluse
läbivaatamise käigus kutsuda taotleja tutvustama projekti ideed taotluse sisuhindajatele ning
hindamiskomisjoni liikmetele. KIK võib taotlejat kutsuda projekti ideed tutvustama nii
virtuaalselt kui ka füüsiliselt. Projekti idee tutvustamine võimaldab taotlejatel anda projekti
ideest parema ülevaate, vastata konstruktiivselt sisuhindajate ning hindamiskomisjoni liikmete
küsimustele projekti tausta, sisu, eelarve jms kohta, aidates seeläbi paremini taotlust hinnata.
Punktiga 9 muudetakse §-s 21 eelistuskriteeriumi nr 4 sõnastust.
Paragrahvis 21 nimetatud eelistuskriteeriumi nr 4 nimetus muudetakse järgmiselt: „Projekti
mõju võrreldes konkureerivate projektidega“. Eelistushindamise käigus ei hinnata ainult
projekti panuse mõju sihtriigi kliimapoliitika eesmärkide saavutamisse, vaid kogu projekti mõju
laiemalt.
Punktiga 10 lisatakse § 26 lõige 4.
Projekti abikõlblike üldkulude arvestamise metoodika ning üldkulude kalkulatsiooni esitab
toetuse taotleja projekti taotluses. Üldkulude toetuse väljamaksmisel lähtutakse taotluses
esitatud kalkulatsioonist ning selliste kulude kohta eraldi kuludokumente väljamaksetaotluses
esitama ei pea.
3. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele
Eelnõu on kooskõlas Euroopa Komisjoni määrusega (EL) nr 1407/2013, milles käsitletakse
Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamist vähese tähtsusega abi suhtes.
2
4. Määruse mõju
Määruse muudatuse rakendumisel on toetuse saajal hõlpsam projekti administreerida ning
projektitaotlusi saab selgemalt ja objektiivsemalt hinnata.
5. Määruse rakendamisega seotud tegevused, rakendamiseks vajalikud kulud ja
rakendamise eeldatavad tulud
Toetuseks kasutatavad summad laekuvad ELi kasvuhoonegaaside lubatud heitkoguse ühikute
müügist ja need kajastatakse riigieelarves. Toetuse kogumaht on igal aastal üks miljon eurot ja
see on kooskõlas riigi eelarvestrateegiaga. Määruse täitmise korraldamiskulud kaetakse
ministeeriumi tegevuskuludest, välja arvatud taotlusvooruga seotud halduskulud, milleks
kasutatakse riigi eelarvestrateegia meetme „Eesti panus rahvusvahelisse kliimakoostöösse“
vahendeid.
6. Määruse jõustumine
Määrus jõustub üldises korras.
7. Eelnõu kooskõlastamine
Eelnõu koos seletuskirjaga esitatakse eelnõude infosüsteemi EIS kaudu kooskõlastamiseks
Rahandusministeeriumile, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumile,
Välisministeeriumile, Maaeluministeeriumile ning Haridus-ja Teadusministeeriumile. Eelnõu
ja seletuskiri on kooskõlastatud Keskkonnainvesteeringute Keskusega.
3
EISi teade
Eelnõude infosüsteemis (EIS) on algatatud kooskõlastamine.
Eelnõu toimik: KEM/21-1032 - Keskkonnaministri 11.09.2019 määruse nr 41 „Arenguriikides kliimapoliitika eesmärkide saavutamiseks toetuse andmise tingimused ja kord“ muutmine
Kohustuslikud kooskõlastajad: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium; Haridus- ja Teadusministeerium; Maaeluministeerium; Rahandusministeerium; Välisministeerium
Kooskõlastajad:
Arvamuse andjad:
Kooskõlastamise tähtaeg: 08.09.2021 23:59
Link eelnõu toimiku vaatele: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/dd4742cf-aad6-458e-9c5b-10c5148806eb
Link kooskõlastamise etapile: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/dd4742cf-aad6-458e-9c5b-10c5148806eb?activity=1
Eelnõude infosüsteem (EIS)
https://eelnoud.valitsus.ee/main