Eesti Keskkonnaühenduste Koda
Majandus– ja kommunikatsiooniministeeriumile
Teie: e-kiri 1.07.2021
Meie: 31.08.2021 nr 1-5/21/5155
Energiamajanduse arengukava aastani 2035 koostamise ettepanekust
Täname võimaluse eest anda panus uue energiamajanduse arengukava (ENMAK)
koostamisse nõnda varajases etapis. Allpool leiate meie kirjalikud ettepanekud 1. juulil
avaldatud ENMAK-i koostamise ettepanekule teie poolt soovitud sektsioonides.
Sektsioon 2. Eesmärk
Tervitame soovi uus ENMAK üles ehitada mitte energiamajanduse sektorite põhiselt nagu
kehtivas arengukavas, vaid energiamajanduse sektorite suurema lõimimise vajadusest
tulenevate läbivate eesmärkide (varustuskindluse tagamine, taastuvenergiale üleminek,
energiatõhususe suurendamine) kaudu, kuna see on oluline samm taastuvenergial
põhinevale energiasüsteemile ülemineku suunas. Teeme ettepaneku sõnastada ka
edaspidi probleemid, alaeesmärgid, visioonid ja tegevused mitte sektorite, vaid
läbivate eesmärkide kaudu. Juhime tähelepanu, et lisas 4 on kajastatud
varustuskindluse ja energiatõhususe eesmärgid, kuid välja on jäetud taastuvenergiale
ülemineku eesmärk.
Sektsioon 3.2. Eesmärkide täiendamine
Meie ettepanekud eesmärkide täiendamise kohta on allpool koos tagasisidega lisale 4.
Sektsioon 4. Ajakava ja tähtaeg
Ajakava osas tekib küsimus, miks läheb osade etappidega nii kaua aega. Teeme ettepaneku
korrigeerida ajakava, kuna lähtuvalt arengukavale kehtivatest uutest nõuetest ei ole
eeldatavalt vaja minna igas etapis detailseks ja see vähendab ajakulu võrreldes eelmise
ENMAK-i koostamisega. Soovime rõhutada vajadust ühildada ENMAK-iga seotud
alusdokumentide ning arengukavade nagu KPP ja REKK-i uuendamine ENMAKi
uuendamisega, et vältida ebakõlasid ja vastuolusid erinevate dokumentide vahel. Meile
teadaolevalt on Eesti riigil REKK-i uue mustandi esitamise kohustus aastaks 2023 ning
lõppversiooni kinnitamise kohustus aastaks 2024. Teeme ettepaneku ühtlustada KPP,
REKK-i ja ENMAK-i uuendamise ajakavasid nii, et uus ENMAK oleks valmis ja
kinnitatud koos uue REKK-i lõppversiooniga. See võimaldaks REKK-i uuendamisel
täielikult arvestada ka uue ENMAK-iga ja vastupidi.
Sektsioon 5. Kaasamiskava
Oleme igati nõus, et energiamajanduse käekäik puudutab iga Eesti elanikku ja ka sellega, et
viimastel aastatel on arutelude ja ühiste visioonide loomine kasvanud. Juunikuus toimunud
ja osapooli kokku toonud töötoas jõuti järeldusele, et oluline on just ühisosa tekitamine
näiteks selles osas, mida tähendab kliimaneutraalsus Eesti jaoks tervikuna ja ka erinevate
sektorite jaoks. Teeme ettepaneku uue ENMAK-i koostamisel näha ette rohkem nii
avalikke kui ka kitsamaid teemaspetsiifilisi arutelusid ning võtta kõigis etappides
ambitsioonikam eesmärk kui ainult konsultatsioon ja (kirjaliku) tagasiside saamine.
Näiteks võiks kaasamise eesmärgiks olla alternatiivide kaalumine ja ühisosa põhjal
eesmärkides kokkuleppimine. See aitaks jõuda kirjeldatud sihini luua tegevuskava, “mille
alusel edasi liikuda eesmärkide täitmiseks, et iga kava osaline, nii riigi kui kohalikul tasandil,
teaks oma ülesannet kliimaneutraalsuse saavutamisel ning ülesannete täitmiseks vajalikud
pädevused oleksid tagatud”. Just koosloomelised arutelud, kus huvid on hoolikalt
tasakaalustatult esindatud ja igal osalejal on võrdsed võimalused tulemuste kujundamiseks,
aitavad osapooli koostööks võimestada.
Kui töö jätkub peamiselt spetsiifilistes töörühmades, siis huvitab osapooli kindlasti ka,
millised on plaanitavad töörühmad ja keda ning kuidas nendesse on plaanitud kaasata.
Teeme ettepaneku kirjeldada olulisemad põhimõtted töörühmade tööks, sest see
annaks partneritele kindlustunde kaasamisplaani kvaliteedi osas.
Lisa 4. Kehtiva ENMAK 2030 eesmärkide täiendamist vajavad aspektid
Me ei nõustu, et kõik kehtiva energiamajanduse arengukavaga võetud eesmärgid ja suunad
on õiged, sest kehtiva ENMAK-i järgi investeeritakse endiselt ka kohalike fossiilsete
primaarkütuste (nt põlevkiviõli) tootmise arendamisse, mis läheb otseselt vastuollu
kliimaneutraalsuse saavutamise ja ka valitsuse eesmärkidega. Seda kinnitab muu hulgas
SEI “Eesti kliimaambitsiooni tõstmise võimaluste analüüs”1, mille järgi kliimaneutraalses
Eestis õlitööstusele kohta ei ole. Teeme ettepaneku ENMAK 2035 eesmärkide seas
kajastada valitsuse koalitsioonileppes välja toodud eesmärgid lõpetada nii põlevkivist
elektri tootmine hiljemalt aastaks 2035 kui ka väljuda põlevkivienergeetikast hiljemalt
aastaks 2040. Samuti tuleks eelnevast lähtuvalt lõpetada maagaasi taristu ja
konkurentsivõime rahaline ning mitterahaline toetamine, sh mitte soodustada LNG
terminali rajamist, ning alustada ettevalmistusi maagaasi kasutamise lõpetamiseks.
LULUCF sektori süsiniku sidumise võime väheneb 2030. aastaks 94% võrreldes 2016. aasta
tasemega ning alates 2031. aastast on LULUCF sektor süsiniku emiteerija, mitte siduja. Nii
ENMAK kui ka REKK lähtuvad praegu raiemahust 12-15 milj tm aastas, kuigi SEI
“Metsanduse arengukava 2030 arengustsenaariumite mõju analüüsi” järgi on jätkusuutlik
raiemaht mitte rohkem kui 8 milj tm aastas2. Kahjuks soodustab seega praegune nõudlus
puidust biomassi järele Eestis intensiivseid raieid määral, mis ei võimalda meil tulevikus oma
kliimaeesmärke täita. Ebaselgeks jääb, kuidas saavutada kliimaneutraalsus sellises
olukorras, kui süsiniku püüdmise ja talletamise või kasutamise tehnoloogiad (CCS ja CCU)
ei ole Eesti jaoks süsiniku loodusliku sidumise alternatiivina realistlikud. Teeme ettepaneku
kliimaneutraalse lahenduse otsimisel soojamajanduses biomassi osakaalu mitte
enam suurendada, vaid prioriseerida jääksoojuse kasutamist, soojuspumpasid ja
soojussalvestust.
1
https://cdn.sei.org/wp-content/uploads/2019/10/aruanne-net0-sysinik-2050-191010.pdf
2
https://www.sei.org/wp-content/uploads/2020/02/metsanduse-arengukava-2030-arengustsenaariumite
-m%C3%B5ju-anal%C3%BC%C3%BCs.pdf
SEI analüüsi "Kas Eesti täidab Pariisi kliimakokkulepet?"3 kohaselt jäävad Eestil praeguse
tegevuse jätkudes vajalikud energiasäästu eesmärgid saavutamata. Teeme ettepaneku
suurendada primaarenergia ja energia lõpptarbimise säästu eesmärke ning selleks
vajalikke tegevusi mitte ainult tõhusama tehnoloogia ja efektiivsussäästu kaudu, vaid
ka energia kokkuhoiu ehk ebavajaliku ja keskkonnakahjuliku energiatarbimise
lõpetamise kaudu, kuna see on energiasäästu hierarhia järgi prioriteet.
EL-i kliimapaketiga “Eesmärk 55” kaasnev heitkogustega kauplemise skeemi (HKS)
laienemine hoonetele ja maanteetranspordile võib asetada kõige haavatama osa
elanikkonnast energiaostuvõimetuse ohtu ja suurendada elanikkonna vastuseisu
rohepöördele majanduslikel põhjustel. Teeme ettepaneku seada eesmärgiks
energiaostuvõimetuse vähendamise meetmete välja töötamine.
Taastuvenergiakogukondade (energiaühistute) loomine ja taastuvenergia tootmine enda
tarbeks peab olema lihtsasti tehtav, reguleeritud ja tagatud. Teeme ettepaneku töötada
välja meetmed taastuvenergiakogukondade toetamiseks või anda selged juhtnöörid ja
vahendid kohalikele omavalitsustele selle tegemiseks.
Lugupidamisega
/allkirjastatud digitaalselt/
Laura Uibopuu
Eesti Keskkonnaühenduste Koja koordinaator
3
https://www.sei.org/wp-content/uploads/2018/11/kas-eesti-t%C3%A4idab-pariisi-kliimakokkulepet-23.1
1.pdf
Saatja: EKO koordinaator <
[email protected]>
Saadetud: 31.08.2021 11:59
Adressaat: MKM info <
[email protected]>
Teema: Energiamajanduse arengukava aastani 2035 koostamise ettepanekust
Tere
Saadan Eesti Keskkonnaühenduste Koja seisukohad ENMAK 2035 koostamise
ettepaneku osas, fail manuses.
Lugupidamisega
Laura Uibopuu
--
Eesti Keskkonnaühenduste Koja koordinaator