PAKKUMUS
MAJANDUS- JA KOMMUNIKATSIOONIMINISTEERIUMI
hankes
„Avaliku sektori IT-teenuste hankimise ühisplatvormi lahenduse teostatavuse
õigusanalüüs“
________________________________________________
05. august 2021
Konfidentsiaalne
(1/8)
Advokaadibüroo FORT tänab võimaluse eest esitada Majandus- ja
Kommunikatsiooniministeeriumile pakkumus avaliku sektori IT-teenuste hankimise
ühisplatvormi lahenduse teostatavuse õigusanalüüsi läbiviimiseks. Allpool leiate meie
pakkumuse, mis on koostatud lähtuvalt Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi
23.07.2021 e-kirjaga edastatud pakkumuse esitamise ettepanekust ning selle juurde lisatud
hanke alusmaterjalidest.
1. Sissejuhatus
Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi (edaspidi MKM) 23.07.2021 edastatud lähteülesandest, mis
on sõnastatud hankedokumentide lisaks nr 1 olevas tööde kirjelduses, tuleneb IT-teenuste hankimise
ühisplatvormi (niinimetatud turuplatsi) lahenduse teostatavuse analüüsi tellimise põhjus – IT-teenuste
hankimine tavapäraste hankemenetluste korras on nii hankijate kui pakkujate jaoks keeruline, aeganõudev
ja ebaefektiivne ning olemasolevad praktikad ei soosi riigiüleste lahenduste taaskasutamist.
Muutmaks IT-teenuste hankemenetlust efektiivsemaks, ilma et hankija peaks tegema minetusi teenuse
kvaliteedi osas (pigem vastupidi, kuivõrd üheks taotluseks on usaldusväärsete pakkujate arvu ja seeläbi ka
pakutavate teenuste arvu suurendamine), teeb MKM eeltööd ühisplatvormi lahenduse kasutusele
võtmiseks. Pakkumuse esemeks oleva analüüsiga tuleb välja selgitada muu hulgas järgnev:
1) kas kehtiv õigus võimaldab ühisplatvormi kontseptsiooni rakendamist praktikasse ja kui võimaldab,
siis millises ulatuses ning millisel viisil?
2) milliste IT-teenuste puhul oleks võimalik ühisplatvormi kontseptsiooni üldse võimalik/kasulik
rakendada?
3) kas üldse ning millises ulatuses ja viisil tuleks kehtivat õigust muuta, et riigil oleks võimalik
ühisplatvormi kontseptsiooni kasutamine?
MKM on eelnevalt välja toodud tuumküsimuste osas selguse saavutamiseks püstitanud lähteülesandes
(hankedokumentide lisa nr 1) konkretiseerivad uurimisküsimused nr 1 – 16. Koostatava analüüsi
tulemuseks on läbi püsitatud uurimisküsimuste võimalikult detailse tervikpildi loomine ühisplatvormi ehk
turuplatsi kontseptsiooni teostamise võimalikkusest ja võimalustest.
2. Analüüsi kalenderplaan ning tööde ja tegevuste kirjeldus
Alljärgnevalt on esitatud analüüsi kokkuvõtlik kalenderplaan ning tööde ja tegevuste täpsem kirjeldus ja
selgitused analüüsi etappide kaupa.
Analüüsi läbiviimise tegevus- ja ajakava koostades oleme lähtunud 2 kuu (8 nädala) pikkusest perioodist.
Alljärgnevas tabelis on esitatud analüüsi läbiviimiseks planeeritav ajakava töö etappide ja tegevuste lõikes.
Ajakavas tähistab tumedam värv põhilist tegevuste perioodi ning heledam vähem intensiivset tegevuste
perioodi (peamiselt kas ettevalmistavad või järeltegevused).
Projektinädal 1 2 3 4 5 6 7 8
Ettevalmistavad tegevused
Avakohtumine (analüüsi eesmärkide, tegevuste, infovahetuse,
oodatavate tulemuste ja ajaplaani täpsustamine ning lõppraporti
struktuuri kokkuleppimine))
Metoodika täpsustamine ja kooskõlastamine MKMiga
(2/8)
Projektinädal 1 2 3 4 5 6 7 8
Esialgse info kogumine (mh välisriikide praktika analüüsis käsitletavate
välisriikide valimi ja konkreetsete välisriikide kogemust kirjeldavate
infoallikate väljaselgitamine) ning kohalduvate õigusaktide
kaardistamine
Kaasatavate isikute valimi koostamine, intervjuude ettevalmistamine
Analüüsi läbiviimine
Riigihangete korraldamisega ja ühisplatvormiga seonduvate
regulatsioonide analüüs
Siseriiklike ja Euroopa Liidu regulatsioonide analüüs ühisplatvormi
lahenduse rakendamiseks
Saadud informatsiooni põhjal ühisplatvormi erinevate võimaluste ning
võimalike regulatiivsete takistuste kaardistamine
Analüüsi tulemuste süstematiseerimine ja lõpparuandesse
formuleerimine
Välisriikide praktika analüüs
Välisriikide ühisplatvormi laadsete keskkondadega tutvumine (mh
informatsiooni kogumine välisriikide kogemuse kohta tervikuna ja
suhtlus selliste platvormie operaatorite esindajatega)
Välisriikide hankeregulatsioonide analüüs (muudatused seoses
ühisplatvormi lahenduse kasutuselevõtuga, võrdlev analüüs Eesti
siseriikliku ja Euroopa Liidu õigusega).
Võrdleva analüüsi lõpptulemuste süstematiseerimine ja
lõpparuandesse formuleerimine
Lahenduste väljatöötamine ühisplatvormi kasutuselevõtuks
Regulatiivsete puudujääkide/takistuste kaardistamine
Regulatiivsete ja praktiliste muudatusettepanekute väljatöötamine
Analüüsi lõpptulemuste formuleerimine lõpparuandesse
Töö aruande koostamine, vahekoosolekud ja töö üleandmine
Vahekoosolekud (ülevaate andmine projekti kulgemisest,
vahetulemustest, suunavalikute kooskõlastamine jne)
Analüüsi lõpparuande koostamine
Lõpparuande tutvustamine (kohtumine MKMiga)
Lõpparuande üleandmine MKMile
2.1. Ettevalmistus ja andmete kogumine
Ettevalmistavate tegevuste eesmärk on mõtestada analüüsi eesmärgid, lähtekohad ja oodatavad
tulemused, et tagada töö teostaja ja MKMi ühine arusaam töö eesmärgist ning läbi selle lõpptulemuste
võimalikult suur kasutegur analüüsi esemeks oleva ühisplatvormi lahenduse väljatöötamisel.
2.1.1. Avakohtumine
Avakohtumise raames kohtuvad MKMi esindajad ja analüüsi teostaja meeskond. Kohtumise käigus
tutvustatakse analüüsi metoodikat, kogutakse taustainfot, täpsustatakse MKMi ootusi analüüsile
(sealhulgas kavandatavale ühisplatvormile ja selle sisule) ja vajadusel ka uurimisülesandeid ning
arutatakse metoodilisi küsimusi ning lepitakse kokku lõppraporti struktuur. Lisaks vaadatakse üle projekti
(3/8)
tegevus- ja ajakava ning tehakse sinna vajadusel korrektuurid. Kohtumisel lepitakse kokku projekti
kontaktisikud ja omavahelised suhtlusviisid ning määratakse võimalusel kindlaks vahekoosolekute
toimumise ajad. Soovime, et MKM teavitaks meid nendest isikutest või asutustest (mh erasektoris
tegutsevatest pakkujatest), kelle sisend analüüsi koostamisse on MKMi hinnangul vajalik, ja edastaks meile
võimalusel info sealsete kontaktisikute kohta. Samuti avaldab MKM, kas tal on spetsiifilisi soove, milliste
välisriikide kogemuse kohta ta soovib infot saada. Arvestame nende soovidega, kui see on võimalik ning
kui see ei mõjuta oluliselt töömahtu, mida on arvestatud pakkumuse maksumuse koostamisel. Samuti
soovime, et MKM võimalusel teavitaks meid välisriikide isikutest, kellega MKM on kõnealuse ühisplatvormi
asjus kontakti loonud ja kelle panus võib MKM-i hinnangul olla asjakohane ka õigusanalüüsi seisukohalt
(näiteks kontaktsikud Ühendkuningriigi, Uus-Meremaa, Taani, Sloveenia ja teiste riikide analoogsete
platvormide operaatorite ja/või ametiasutuste juures).
Kohtumise toimumiskoht ja -aeg lepitakse kokku esimesel võimalusel pärast hankelepingu sõlmimist, kuid
eelistame, et avakohtumine toimub projekti esimese täisnädala jooksul.
Kuna avakohtumisel võib jääda vastamata küsimusi nii täitja kui tellija poolel, täpsustatakse need pärast
avakohtumist võimalusel 5 tööpäeva jooksul.
Meeskonnaliikmete osalus ja rollid: Avakohtumisel osalevad kõik meie meeskonnaliikmed, et igaühel
oleks arusaam ja teadmine projekti korraldusest ning MKMi ootustest kavandatavale ühisplatvormile ja
koostatavale analüüsile. Meeskonna juhi (M. Lind) ülesandeks on meeskonna ja pakutud lähenemise
tutvustamine.
2.1.2. Andmete kogumine
Alustatakse analüüsi eseme spetsiifilisemat kaardistamist ja selgitatakse välja analüüsi täiendavad
infoallikad. Viimase osas tähendab see lisaks regulatiivsetele allikatele ka kaasatavate vastava valdkonna
ekspertide väljaselgitamist ja neilt analüüsi objekti osas sisendi saamiseks intervjuude ja küsimuste
ettevalmistamist. Nii infoallikad kui ka ekspertidelt taotletav sisend võib täieneda analüüsi teotamise käigus,
muu hulgas tulenevalt analüüsi vaheetappide tulemist ja perioodiliselt aset leidvatel vahekoosolekutel
MKMilt saadud täiendavatest suunistest
Meeskonnaliikmete osalus ja rollid: Andmete kogumises osalevad kõik projektimeeskonna liikmed, kuid
projektimeeskonna juhil on peamiselt meeskonna tööd korraldav ja suunav roll.
2.2. Analüüsi koostamine
2.2.1. Riigihangete korraldamisega ja ühisplatvormiga seonduvate regulatsioonide analüüs
Analüüsitakse eelkõige riigihangete läbiviimise aluseks olevaid regulatsioone, aga ka ühisplatvormi
toimisega seonduvaid muid regulatsioone (näiteks makseteenuste osutamine küsimusele nr 6 vastamisel).
Analüüsi esemeks on Eesti Vabariigis kehtivad õigusaktid, Euroopa Liidu õigusaktid ja valdkonna
spetsiifikast tulenev siseriiklik ja Euroopa Kohtu kohtupraktika.
Selle etapi eesmärgiks on kõrvutada kehtivaid normatiivseid võimalusi ühisplatvormi lahendusest tuleneva
kontseptsiooniga, selgitamaks välja, kas kehtiv õigus võimaldab lähteülesandes kirjeldatud ja analüüsi
ettevalmistavas etapis täpsustatud ühisplatvormi lahenduse juurutamist Eestis, millises ulatuses ta seda
võimaldab ja millised on kehtivast õigusest tulenevad kitsendused.
Tulenevalt tuvastatud kitsendustest on võimalik analüüsi teostajal suunduda (osaliselt juba paralleelselt)
järgmisesse tööetappi, selgitamaks välisriikides kasutusel oleva praktika põhjal välja, kuidas ja millisel
määral on varasemalt muud riigid võimalikud regulatiivsed probleemid lahendanud.
Ühisportaali võimaluste ja kitsaskohtade tuvastamiseks läbi viidava regulatsioonide analüüsi puhul on
samuti oluline, et MKMiga koostöös on ettevalmistavate tegevuste (töö I etapp) ja/või vahekoosolekute
tulemusel välja selgitatud, milline on MKMi ootus kavandatavale ühisplatvormile.
(4/8)
Uurimismeetodina kasutatakse nii sekundaarset andmete analüüsi (dokumendi- ja tekstianalüüsi) kui ka
intervjuusid hankijate (sh MKM) ja erasektorist kaasatud pakkujate esindajatega.
Meeskonnaliikmete osalus ja rollid: Regulatsioonide analüüsimise etapis osalevad kõik
meeskonnaliikmed. Meeskonna juhi ülesanne on meeskonnaliikmete töö korraldamine, MKMiga
suhtlemine, lähtuvalt kogutud ja analüüsitud informatsioonist analüüsi põhisuundade ja -järelduste
valideerimine ja määratlemine ning üldine fookuse kujundamine. Regulatsioonide analüüsimine on
põhiliselt projektimeeskonna nõuniku (K. Alliksaar) roll ning meeskonna jurist (H. Maidlas) panustab
vajadusel infoallikate ja täiendavate materjalide otsimise ja nende analüüsimisega.
2.2.2. Välisriikide praktika analüüs
Selles osas antakse detailsem ülevaade analüüsi valimisse valitud välisriikide ühisplatvormi lahendustest
koos paralleelse võrdlusega Eestis kohaldatavale hankemenetluste süsteemile. Samuti antakse ülevaade,
kuidas on välisriikide ühisplatvormide juurutamisel arvesse võetud Euroopa Liidu hankeõigust. Arvestades,
et lähteülesandes kirjeldatud ühisplatvormiga sarnased digitaalsed turuplatsid on vähe levinud1, kasutame
analüüsis kindlasti ka Ühendkuningriigi ja Uus-Meremaa platvormide näiteid, arvestades et
Ühendkuningriigi platvormi juurutamisel on samuti tulnud lähtuda Euroopa Liidu hankeõigusest.
Uurimismeetodina kasutatakse ka siin nii sekundaarset andmete analüüsi (dokumendi- ja tekstianalüüsi)
kui ka intervjuusid hankijate (sh MKM), erasektorist kaasatud pakkujate ja võimalusel ka välisriigi
analoogsete platvormide operaatorite ja/või ametiasutuste esindajatega.
Meeskonnaliikmete osalus ja rollid: Välisriikide praktika analüüsimise etapis osalevad kõik
meeskonnaliikmed. Meeskonna juhi ülesanne on meeskonnaliikmete töö korraldamine, MKMiga
suhtlemine, lähtuvalt kogutud ja analüüsitud informatsioonist analüüsi põhisuundade ja -järelduste
valideerimine ja määratlemine ning üldine fookuse kujundamine. Välisriikide praktika analüüsimine on
põhiliselt projektimeeskonna juristi roll ning meeskonna nõunik panustab vajadusel regulatsioonide
võrdlemise ja nende mõjude analüüsimisega (nt regulatsioonidest tulenevate kitsaskohtade ületamine
välisriigis ja konkreetse lahenduse kohaldatavus Eesti kontekstis).
2.2.3. Lahenduste väljatöötamine ühisplatvormi kasutuselevõtuks
Selle osa eeldusena on analüüsi teostajad saavutanud juba selguse uurimisküsimustele nr 1 – 16 ja
kaardistanud vahekoosolekutest tuleneva MKMi poolse sisendiga viimased täiendavad uurimisküsimused
vajalike lahenduste välja töötamise osas. Keskendutakse lahenduste loomisele, seda nii praktilisest poolest
vaadatuna (nt milliste IT-teenuste osas on ühisplatvormi kasutamine võimalik, millistel tingimustel toimuks
pakkujate kaasamine, hangete läbiviimise tervikprotsess ja muud äriprotsessid) kui ka normipõhiste
muudatuste osas (nt millises osas on täna kehtivad õigusaktid kirjeldatud lahendusi toetavad ja millises
osas kitsendavad ning kuidas tuleks kehtivat seadust lõppeesmärgi saavutamiseks muuta või täiendada).
Selle osa tulemusena esitame ka motiveeritult täiendava loetelu uurimisküsimustest ja/või
uurimisvaldkondadest, mida oleks digitaalse turuplatsi käivitamisele eelnevalt vaja veel täiendavalt uurida,
lisaks juba analüüsis käsitletule.
Meeskonnaliikmete osalus ja rollid: Lahenduste väljatöötamise etapis osalevad kõik meeskonnaliikmed.
Meeskonna juhi ülesanne on meeskonnaliikmete töö korraldamine, MKMiga suhtlemine, analüüsi
põhijärelduste, ühisplatvormi lahenduste ja õigusaktide muutmisvajaduse valideerimine ja määratlemine.
Meeskonna nõuniku ja juristi ülesandeks on lahenduste väljatöötamine ja formuleerimine ning vajalike
õigusaktide muudatuste sõnastamine koostöös meeskonna juhiga ja vastavalt meeskonna juhi suunistele.
2.3. Lõpparuande koostamine, vahekoosolekud ja töö üleandmine
1
Magistritöö „Avaliku sektori IT teenuste hankimise ühisplatvormi lahenduse eelanalüüs“, lk 16 – kättesaadav:
https://digikogu.taltech.ee/et/Item/c68fe7fe-34f7-41de-b46f-c456724e5b5b
(5/8)
Lõpparuande koostamisel lähtume sellest, et lõpparuande põhijäreldusi (lõpparuande kavandit) oleks
võimalik MKMile tutvustada viimasel vahekoosolekul (projektiplaani järgi 7. nädalal), mille järel saame enne
lõpparuande üleandmist lõpparuande teksti täpsustada lähtuvalt koosolekul arutatust.
Meeskonnaliikmete osalus ja rollid: Lõpparuande koostamisel osalevad kõik meie meeskonnaliikmed,
seejuures on meeskonna juhi ülesandeks meeskonnaliikmete töö korraldamine, vajadusel MKM-iga
suhtlemine, lõpparuande tähtaegse üleandmise tagamine, lõpparuande ülevaatamine ja selle kvaliteedi
tagamine.
Vahekoosolekute kalenderplaani märkimisel oleme lähtunud lähteülesandes toodust, et need toimuvad
hinnanguliselt iga 2 nädala järel (määrates vahekoosoleku päevaks esmaspäeva, on selle esmaspäevaga
algav nädal esimene ja sellele järgnev nädal teine nädal ning järgmine vahekoosolek toimub teisele
nädalale järgneva nädala esmaspäeval). Vahekoosolekute täpsed toimumispäevad lepitakse eelduslikult
kokku avakoosolekul.
Vahekoosolekul anname ülevaate projekti kulgemisest, tehtud töödest ja vahetulemustest ning arutame
tekkinud probleeme ja seniseid järeldusi. Vahekoosolekul annab tellija vajadusel ka täiendavaid suuniseid
uurimisülesannete, analüüsi koostamise, lõppraporti koostamise või muude asjaolude kohta. Kui
vahekoosolekul tekib vajadus MKMi täiendava sisendi või tagasiside järele, annab MKM oma tagasiside
sõltuvalt teemast eelduslikult 3-5 tööpäeva jooksul.
Meeskonnaliikmete osalus ja rollid: Vahekoosolekutel osalevad ühise infovälja huvides eelduslikult kõik
meie projektimeeskonna liikmed.
Lõpparuande üleandmisel allkirjastab lõpparuande ning üleandmise ja vastuvõtmise akti
projektimeeskonna juht. Lõpparuande üleandmisel lähtutakse MKMi seatud tähtpäevast 31.10.2021
(pühapäev), arvestades tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 136 lõiget 8, mille kohaselt kui tahteavalduse
tegemiseks või kohustuse täitmiseks ettenähtud tähtpäev satub riigipühale või muule puhkepäevale,
loetakse tähtpäev saabunuks puhkepäevale järgneval esimesel tööpäeval.
(6/8)
3. Pakkuja projektimeeskonna kirjeldus
Pakume lähteülesandes kirjeldatud ülesannete lahendamiseks välja alljärgneva projektimeeskonna ja
ülesannete jaotuse projektimeeskonna liikmete vahel (meeskonnaliikmete rolle ja ülesannete jaotust on
kirjeldatud ka pakkumuse punktis 2 kalenderplaani selgitustes).
Merit Lind, vandeadvokaat, partner, projektimeeskonna juht
Meritil on ulatuslikud kogemused avaliku õiguse küsimustes ja avaliku sektori nõustamisel, eelkõige
riigihangete ja avaliku ja erasektori koostööprojektide alal, kuid ka avaliku sektori analüüside koostamisel.
Merit on riigihangete õiguse valdkonnas olnud tegev enam kui 10 aastat2, nõustades, esindades ja
koolitades nii hankijaid kui ka pakkujaid3.
Merit on muu hulgas nõustanud ja esindanud Politsei- ja Piirivalveametit Eesti Vabariigi uue põlvkonna
ID-1 formaadis isikut tõendavate dokumentide ning nendega seotud teenuste (sh isikustamis- ja
usaldusteenused) tellimiseks lepingu sõlmimise protsessis, sealhulgas lepingu sõlmimise protsessi
kujundamine, selle läbiviimine ja lepingu sõlmimine, ning lepingu sõlmimisele järgnenud vaidlustes
(periood 2016 – 2019)4. Ta on samuti nõustanud Politsei- ja Piirivalveametit Eesti Vabariigi uue põlvkonna
reisidokumentide (sh nende elektrooniline andmekandja) tellimiseks lepingu sõlmimise ja täitmise
protsessis, sealhulgas viinud läbi lepingu sõlmimisele eelnenud õigusliku analüüsi. Merit nõustas Eesti
Vabariiki ka 2017. aastal lahvatanud ID-kaardi kriisiga (nö ROCA turvanõrkus) seotud küsimustes ja
esindas riiki seotud vaidlustes maailma ühe suurima turvalahenduste pakkujaga (Gemalto)5.
Merit on IT teenuste lepingu sõlmimise korraldamise protsessis (sh vaidlustamine) nõustanud ka mitmeid
teisi hankijaid (näiteks Aktsiaselts Eesti Loto, Keskkonnaministeeriumi Infotehnoloogiakeskus6 jne) ja
pakkujaid (näiteks Datafruit OÜ7). Lisaks riigihangete alasele nõustamisele on Meritil pikaajalised
kogemused ka erinevate IT teenuste lepingute ja tüüptingimuste koostamises, sealhulgas IaaS, PaaS,
SaaS ja DWaaS lahendused ja intellektuaalomandi litsentsimise küsimused, ning infotehnoloogia sektori
ettevõtjate üldises nõustamises. Merit on olnud ka paindlike tarkvaraarenduste tellimist käsitleva
magistritöö juhendaja.8
Merit on Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse partner innovatsiooni edendavate hangete toetamise
tegevuste elluviimisel9.
Käesolevas projektis on Meriti ülesandeks ja vastutuseks projektimeeskonna töö juhtimine ja
korraldamine ning koostöö MKMiga analüüsi puudutavates küsimustes. Merit panustab oma sisuliste
kogemuste ja teadmistega ka kõikides töö etappides.
2
Riigihanke õiguse valdkonnas töötamise kogemuse perioodi kohta saab infot näiteks Riigi Teatajas avaldatud kohtulahenditest (vt
nt haldusasi nr 3-10-2784, kus Merit Lind esindas kolmandat isikut) ning riigihangete registris avaldatud vaidlustustest (vt nt riigihange
nr 118624, kus Merit Lind esindas vaidlustajat).
3
Vt nt https://www.addenda.ee/it-hangete-praktilised-nouanded-ja-aktuaalne-kohtupraktika-10-12-15
4
Vt nt https://www.err.ee/934992/gemalto-laks-id-kaardi-hanke-voitja-asjas-riigikohtusse ning Riigi Teatajas avaldatud kohtulahendid
haldusasjas nr 3-17-1151.
5
Vt näiteks https://www.err.ee/642491/leht-id-kaardi-tootjad-ei-selgita-turvaveast-teavitamisega-venitamist
6
Vt riigihangete registrist riigihankes nr 158471 esitatud vaidlustus, kus Merit Lind esindas hankijat IT arendusteenuste lepingu
sõlmimise protsessis.
7
Vt nt vaidlustus riigihankes nr 216837.
8
Vt https://www.etis.ee/Portal/Mentorships/Display/f220062c-a749-41fa-ba4e-c0b1192de3f8
9
Vt https://www.eas.ee/teenus/innovatsiooni-edendavate-hangete-toetamine/
(7/8)
Katrin Alliksaar, nõunik, projektimeeskonna liige
Katrinil on varasemast ajast ligi 10 aasta pikkune töökogemus Majandus- ja
Kommunikatsiooniministeeriumi õigusosakonnas, kus õigusaktide õiguslik analüüs ning õigusaktide
mõjude kaardistamine ja hindamine (sealhulgas ka riigihanke õiguse valdkonnas) kuulus tema põhiliste
tööülesannete hulka. Katrinil on ulatuslik kogemus avaliku õiguse küsimustes, eelkõige riigihangete alal.
Katrin on osalenud mitmetes projektides, mille keskmes oli nii riigiasutuste kui teiste klientide nõustamine
Euroopa Liidu toetuste kasutamise ja riigihangete õiguspärasusega seotud küsimustes ning samuti era-
ja avaliku õigusega seotud vaidlustes.
Käesolevas projektis on Katrini peamiseks ülesandeks õigusaktidest tulenevate nõuete väljaselgitamine
ning analüüsimine, riskide ja kitsaskohtade väljatoomine ning vajadusel õigusaktide
muudatusettepanekute sõnastamine.
Helery Maidla, jurist, projektimeeskonna liige
Helery tegeleb peamiselt haldus- ja riigihankeõiguse ning intellektuaalomandiga seotud küsimustega. Tal
on varasem töökogemus notaribüroos jurist-konsultandina ja omab seega praktilisi kogemusi nii
tsiviilõiguslike kui ka haldusfunktsioonide täitmise lepingute koostamises, sõlmimises ja läbirääkimistes.
Helery on osalenud riigihankevaldkonna analüüsiprojektides (nt keskkonnahoidlike riigihangete
kohustuslike valdkondade kehtestamise analüüs ja juhendmaterjalide koostamine), riigihangete
ettevalmistamises, vaidlustus- ja kohtumenetlustes ning IT teenuste lepingute ja tüüptingimuste
ettevalmistamises.
Käesolevas projektis on Helery ülesandeks ja vastutuseks peaasjalikult vajaliku info otsimine ja
analüüsimine, sealhulgas välisriikide praktika kaardistamine ja uurimine, aga samuti vajadusel ka
intervjuude ettevalmistamine ja läbiviimine ning intervjuude kokkuvõtete koostamine.
4. Pakkumuse hind
Pakkumuse hind on 23 625 eurot ilma käibemaksuta ning 28 350 eurot koos käibemaksuga.
Pakkumus sisaldab kõiki analüüsi läbiviimiseks (ettevalmistamine, läbiviimine, analüüs, tulemuste
üleandmine ja tutvustamine) vajalikke kulusid, makse ja makseid.
Usume, et pakkumine vastab Teie ootustele. Oleme valmis pakkumise sisu Teiega läbi rääkima ja
vajadusel väljapakutud lähenemisesse tegema täiendusi või muudatusi.
Lugupidamisega
Merit Lind
Partner
[email protected]
+372 555 99 784
(8/8)
HANKELEPING PROJEKT
Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, registrikood 70003158, asukoht Suur-
Ameerika 1, 10122 Tallinn, mida esindab põhimääruse alusel kantsler Ando Leppiman
(edaspidi tellija)
ja
Advokaadibüroo FORT OÜ, registrikood 12136868, asukoht A. Lauteri 5, 10114 Tallinn,
mida esindab juhatuse liige Merit Lind (edaspidi täitja),
keda edaspidi nimetatakse üheskoos ka pooled ja eraldi pool,
sõlmisid käesoleva õigusabiteenuse1 osutamise lepingu (edaspidi leping) alljärgnevas:
1. Lepingu ese ja tähtaeg
1.1. Lepingu esemeks on „Avaliku sektori IT-teenuste hankimise ühisplatvormi
lahenduse teostatavuse õigusanalüüs“ (edaspidi tööd) vastavalt lepingus ja lepingu
lisades sätestatud tingimustele.
1.2. Tööde täpsem kirjeldus on toodud lisas 1 „Tööde kirjeldus“.
1.3. Leping sõlmitakse tellija eriteenuste (õigusabiteenus)2 tellimiseks korraldatud hanke
„Avaliku sektori IT-teenuste hankimise ühisplatvormi lahenduse teostatavuse
õigusanalüüs" tulemusena ning vastavuses hanke tehnilises kirjelduses sätestatud
tingimustele ning Täitja edukaks tunnistatud pakkumusele, arvestades antud lepingus
kokkulepitud erisusi. Dokumentide vastuolu korral lähtutakse eelkõige lepingust,
seejärel hanke alusdokumentidest ja täitja pakkumusest.
1.4. Täitja teostab punktis 1.2 nimetatud tööd ja annab selle tulemused (lõppraporti)
tellijale üle hiljemalt 31.10.2021.
2. Lepingu maksumus
2.1. Pooled lepivad kokku, et tellija kohustub tasuma täitjale lepingus sätestatud tööde
teostamise eest tasu summas 23 625 eurot, millele lisandub käibemaks.
2.2. Lepingu maksumus on tellija jaoks lõplik, sisaldades kõiki täitja kulutusi, mis
tekivad seoses lepingu täitmisega.
3. Maksmine
3.1. Täitja esitab arve tellija kontaktisikule pärast tööde üleandmise-vastuvõtmise akti
(edaspidi akt) mõlemapoolset allkirjastamist. Arve tuleb esitada masintöödeldaval
kujul vastavalt kehtivale e-arve juhendile
(https://www.riigiteataja.ee/akt/123042019008). Arvele märgitakse tellija
dokumendiregistris registreeritud lepingu number ja lepingus nimetatud Tellija
kontaktisik.
Käesolevas punktis esitatud tingimustele mittevastav arve ei kuulu tasumisele.
3.2. Tellija tasub lepingutingimustele vastavate tööde eest pärast nende vastuvõtmist
1 CPV kood 79111000-5, õigusabiteenused, eriteenus RHS tähenduses
2 MKM hankekord § 11 „Sotsiaal- ja eriteenused“
hiljemalt 21 päeva jooksul täitja esitatud arve kättesaamisest arvates.
4. Tööde üleandmine ja vastuvõtmine
4.1. Tööd antakse üle ühes etapis. Tööde üleandmise all mõistetakse tööde üleandmist
täitja poolt tellijale akti (lisa 2) alusel. Nimetatud akti esitab täitja e-posti teel
digitaalselt allkirjastatult koos üleantavate töödega tellija kontaktisiku e-posti
aadressile hiljemalt 31.10.2021 ja tellija allkirjastab selle vahetult pärast tööde
vastuvõtmist ning tagastab selle täitja kontaktisiku e-posti aadressile.
4.2. Täitja kohustub koos aktiga tellijale üle andma kõik lepingu täitmisel saadud ja
loodud materjalid.
4.3. Akti esitamisele järgnevast tööpäevast arvates on tellijal 10 tööpäeva aega tööde
ülevaatamiseks. Tellijal on õigus vajadusel nimetatud perioodi pikendada ühel korral
maksimaalselt eelmainitud aja võrra, teavitades sellest enne tähtpäeva saabumist
täitjat vähemalt 3 tööpäeva ette.
4.4. Akti allkirjastamine tellija poolt tähendab tema antud kirjalikku kinnitust, et tehtud
tööd vastavad lepingu tingimustele. Kui tellija tuvastab täitja teostatud töödes või
aktis puudusi, võib ta tööde vastuvõtmisest keelduda või võtta vastu vaid
nõuetekohaselt teostatud tööd. Vastuvõtmisest keeldumisel esitab tellija täitjale tööde
mittevastavuse kohta kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis teate 14 päeva
jooksul arvates akti esitamisest täitja poolt, kirjeldades selles ära töödes või aktis
esinevad puudused ja määrates puuduste kõrvaldamiseks mõistliku tähtaja.
4.4.1. Juhul, kui täitja ei kõrvalda töödes esinevaid puudusi tellija antud täiendava
tähtaja jooksul, loetakse, et täitja on lepingut oluliselt rikkunud.
4.4.2. Juhul, kui täitja ei kõrvalda puudusi põhjusel, et pooled ei jõua tehtud tööde
kvaliteedi või lepingule vastavuse osas kokkuleppele, siis on tellija õigus
pöörduda vajadusel kolmanda isiku poole sõltumatu eksperthinnangu
saamiseks tööde kvaliteedi kohta. Eksperdi otsus on pooltele täitmiseks
kohustuslik. Eksperdi kaasamise kulud tasub pool, kelle kahjuks langeb
eksperdi otsus.
4.5. Akti allkirjastab punktis 8.4.1. nimetatud kontaktisik või tellija volitatud esindaja.
4.6. Tellija ei pea andma täitjale täiendavat tähtaega töödes esinevate puuduste
kõrvaldamiseks ja lepingust tulenevate kohustuste täitmiseks, kui tegemist on tööde
olulise mittevastavusega lepingule. Nimetatud juhul on tellijal õigus keelduda
teostatud tööde eest tasumisest puudustele vastavas osas.
4.7. Kumbki pool ei tohi käesolevast lepingust tulenevaid õigusi ja kohustusi kolmandale
isikule üle anda ilma teise poole nõusolekuta.
5. Poolte õigused ja kohustused
5.1. Täitja:
5.1.1. arvestab tööde teostamise käigus tellija antud juhistega ning kõrvaldab tellija
nõudmisel töödes esinevad puudused tellija määratud tähtajaks;
5.1.2. kohustub teavitama viivitamatult kirjalikult tellijat kõikidest asjaoludest, mis
mõjutavad või võivad mõjutada lepingutingimustele vastavate tööde tähtaegset
läbiviimist.
5.1.3. planeerib ja viib läbi avakoosoleku, vahekoosolekud ja lõppraporti
tutvustamise koosoleku vastavalt lisa 1 „MP Toode kirjeldus“ punktis 3.2.
kirjeldatud tingimustele.
5.2. Arvestades täitja erialaseid teadmisi ja kogemusi, on tal õigus teha tellijale
ettepanekuid tööde teostamisel niivõrd, kuivõrd need täitja parima arusaama kohaselt
võivad teenida parema tulemuse saavutamise huve.
5.3. Tellija:
5.3.1. annab täitjale lepingu esemeks olevate tööde teostamiseks vajalikku
informatsiooni, mis aitab kaasa või võib kaasa aidata tööde teostamise edukale
tulemusele;
5.3.2. kontrollib tööde tegemise käiku ja annab vajadusel juhiseid, mis ei välju
lepingus kokkulepitu raamest ega moonuta lepingu sisu ning on mõistlikud ja
vajalikud lepingu eesmärgi saavutamiseks.
6. Kvaliteedi tagamine
6.1. Täitja täidab lepingujärgsed kohustused vastavalt lepingus sätestatud tingimustele,
parimas praktikas rakendatavatele nõuetele, normidele ja standarditele.
6.2. Tellijal on õigus tööde teostamise käigus kontrollida täitja poolt teostatavate tööde
lepingu tingimustest kinnipidamist.
6.3. Mittekvaliteetsete tööde või lepingule mittevastavate tööde avastamisel informeerib
tellija kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis koheselt täitjat.
7. Poolte vastutus
7.1. Pooled vastutavad sõlmitava lepingu tingimuste rikkumise eest maksimaalselt
lepingu kogumaksumuse ulatuses.
7.2. Lepinguliste kohustuste rikkumise eest võib tellija täitjalt sisse nõuda leppetrahvi või
pidada leppetrahvi kinni täitjale makstavast summast, mis aga ei välista muude
õiguskaitsevahendite kasutamist, mh nõuda kahju hüvitamist.
7.3. Juhul, kui täitja ei esita tähtpäevaks tellitud tööd tellijast mitteolenevatel põhjustel,
on tellijal õigus nõuda täitjalt leppetrahvi 0.5% üle andmata või teostamata tööde
maksumusest päevas iga viivitatud päeva eest.
7.4. Tööde teostamisel sh vigade kõrvaldamisel tekkivate täitja ja tellija vaheliste
erimeelsuste lahendamisel lähtutakse eelkõige tööde eesmärkidest tellija seisukohalt.
Kui täitja ei nõustu tellija seisukohaga, lasub tellija seisukoha mittesobivuse
tõendamise kohustus täitjal.
7.5. Kui tellija keeldub või hoiab kõrvale nõuetekohaselt teostatud tööde akti
allkirjastamisest ja tööde eest tasumisest, on täitjal õigus nõuda viivist 0,03% (null
koma null kolm protsenti) päevas tasumata summalt, kuid mitte rohkem kui 20%
(kakskümmend protsenti) vastuvõtmisest keeldutud tööde maksumusest.
7.6. Kui tellija keeldub või hoiab kõrvale nõuetekohaselt teostatud tööde akti
allkirjastamisest ja selle eest tasumisest üle 30 (kolmekümne) päeva, on täitjal
õigus leping üles öelda.
7.7. Kui täitja ei teosta töid, ei anna töid tellijale akti alusel üle või ei kõrvalda vigu
kokkulepitud ajal ja tingimustel, on tellijal õigus nõuda leppetrahvi 0,5% (null
koma viis protsenti) päevas teostamata või üleandmata tööde maksumusest, kuid
kokku mitte rohkem kui 20% (kakskümmend protsenti) teostamata tööde hinnast.
Tellijal on õigus tööde eest tasumisel vähendada täitjale makstava tasu suurust
leppetrahvi summa võrra.
7.8. Juhul, kui täitja rikub muid lepingust tulenevaid kohustusi, on tellijal õigus esitada
nõue rikkumise kõrvaldamiseks, andes täitjale rikkumise kõrvaldamiseks 14
(neliteist) päeva. Kui täitja ei täida nõuet selleks antud tähtaja jooksul, on tellijal
õigus nõuda täitjalt leppetrahvi 20% lepingu maksumusest.
7.9. Kui täitja ei täida lepingu punktides 10 ja/või 11 sätestatud kohustust, on poolel
õigus nõuda teiselt poolelt leppetrahvi kuni 20% (kakskümmend protsenti) lepingu
maksumusest iga vastava juhtumi korral.
7.10. Pooled peavad esitama lepingust tuleneva leppetrahvi nõude kohustusi rikkunud
poolele mõistliku aja jooksul kuid mitte hiljem kui 3 kuu jooksul arvates päevast,
mil poolel tekkis leppetrahvi nõude esitamise õigus.
8. Personal
8.1. Lepingus kirjeldatud tööd peavad teostama tellija poolt kvalifitseeritud isikud. Täitja
võib pakkumuses toodud vastutavaid spetsialiste asendada ainult tellija kirjalikul
nõusolekul ning asendada saab vaid vähemalt samaväärse kvalifikatsiooniga
spetsialisti vastu.
8.2. Täitja vastutab tellija otstarbeka kaasamise eest, vältimaks puudusi
dokumentatsioonis või kõrvalekaldumist tööde ajakavast.
8.3. Täitja poolt lepingu täitmiseks esitatud isikud ei tohi olla tellija teenistuses.
8.4. Pooltevahelise koostöö korraldamise eest vastutavad poolte kontaktisikud:
8.4.1. tellija kontaktisik on Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi riigi
infosüsteemide osakonna nõunik Allan Allmere, tel 639 7621, e-post
[email protected]. Tellija kontaktisikul on õigus esindada tellijat
kõikides lepinguga seotud küsimustes, välja arvatud lepingu muutmine,
tähtajalise lepingu ühepoolne lõpetamine ning leppetrahvi, viivise ja/või
kahjude hüvitamise nõude esitamine.
8.4.2. täitja kontaktisik on Advokaadibüroo FORT OÜ juhatuse liige Merit Lind, tel
55 599 784, e-post
[email protected].
9. Intellektuaalne vara
9.1. Täitja annab tellijale üle tööde tegemise käigus loodud teoste osas all-litsentsi
andmise õigusega lihtlitsentsi varaliste autoriõiguste ja isiklike autoriõiguste
kasutamiseks kogu autoriõiguste kehtivuse ajaks territoriaalsete piiranguteta
autoriõiguse seaduse tähenduses. Lepingu hinnas sisaldub tasu eelmainitud
lihtlitsentsi (varaliste autoriõiguste ja isiklike autoriõiguste) eest. Täitjal ei ole õigust
anda tellijale loovutatud õigustega samasuguseid õigusi kolmandale isikule.
9.2. Täitja kohustub tagama, et tal on tööde käigus loodud teoses kasutatud teiste
autoriõigustega kaitstud teoste suhtes käesoleva lepingu sõlmimiseks vajalikud
õigused.
9.3. Kõik täitja poolt lepingu täitmise käigus koostatud dokumendid (graafikud, joonised,
plaanid, spetsifikatsioonid vms) ning loodud või saadud andmed (statistika,
arvestused vms) kuuluvad täitjale. Tellija võib eelmainitud dokumente ja andmeid
kasutada ilma täitja täiendava nõusolekuta mistahes eesmärkidel.
9.4. Kõik täitjale tööde tegemiseks üle antud materjalid kuuluvad nende algsele
omanikule, kui ei ole kokkulepitud teisiti.
10. Konfidentsiaalsus
10.1. Konfidentsiaalse informatsiooni all mõistavad pooled lepingu täitmisel teatavaks
saanud isikuandmeid, turvaandmeid ning muud teavet, mille avalikuks tulek võiks
kahjustada tellija huve. Konfidentsiaalne informatsioon ei hõlma endas
informatsiooni, mille avalikustamise kohustus tuleneb õigusaktidest tingimusel, et
selline avaldamine viiakse läbi võimalikest variantidest kõige piiratumal viisil.
10.2. Täitja on kohustatud käsitlema lepingu täitmisel temale teatavaks saanud
informatsiooni tellija ja tema tegevuse kohta konfidentsiaalsena. Täitja on
kohustatud kaitsma temale lepingu täitmise käigus teatavaks saanud informatsiooni
konfidentsiaalsust. Vastavasisulise informatsiooni müümine, pakkumine või
levitamine täitja või temaga seotud isiku poolt on käsitletav lepingu olulise
rikkumisena.
10.3. Konfidentsiaalsusnõue on tähtajatu.
11. Avalikud suhted
11.1. Täitjal puudub volitus tegeleda lepingu raames avalike suhetega ning anda teateid
pressile, elektroonilisele meediale, üldsusele või teistele auditooriumidele, välja
arvatud tellija eelneval kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis nõusolekul.
11.2. Täitja paneb käesolevas punktis sätestatu kohustuseks kõikidele kolmandatele
isikutele, keda ta kasutab oma lepingujärgsete kohustuste täitmisel.
12. Lepingu muutmine
12.1. Täitja ei tohi lepingust tulenevaid õigusi ega kohustusi üle anda ega muul viisil
loovutada kolmandale isikule ilma tellija eelneva kirjaliku nõusolekuta.
12.2. Lepingu muutmises võib kokku leppida üksnes kooskõlas riigihangete seaduses
sätestatud reeglitega.
12.3. Lepingu muudatused jõustuvad nende allkirjastamisel mõlema poole poolt või
allkirjastatud poolte kokkuleppes määratud tähtajal.
12.4. Lepingu tingimusi võib muuta ainult mõlemapoolselt allkirjastatud lepingu lisana.
Muudatused tööde ajakavas ning kulude ümberjaotamised eelarveridade vahel ei
ole käsitletavad lepingu muutmisena tingimusel, et lepingu täitmise lõpptähtaeg ei
muutu ning lepingu kogumaksumus ei suurene.
13. Infovahetus
13.1. Kõik teated, millel ei ole õiguslikku tagajärge, võivad olla esitatud kirjalikku
taasesitamist võimaldavas vormis ning peavad olema adresseeritud lepingu punktis
8.4 sätestatud kontaktisikutele. Kõik lepinguga ja lepingu täitmisega seotud
pretensioonid peavad olema esitatud kirjalikult.
13.2. Tellija varustab täitjat tema käsutuses oleva mistahes informatsiooni ja
dokumentatsiooniga, mis võib olla lepingu täitmiseks oluline või mida täitja
mõistlikkuse piirides lepingu täitmiseks nõuda võib.
13.3. Kontaktisikute muutumisel tuleb sellest viivitamatult teist poolt teavitada
kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis. Nimetatud teade lisatakse lepingu
juurde ning ei käsitleta lepingu muutmisena.
14. Vääramatu jõud
14.1. Pooled vastutavad kohustuste rikkumise eest, välja arvatud juhul, kui rikkumine on
vabandatav. Kohustuse rikkumine on vabandatav, kui selle on põhjustanud
prognoosimatu või poole tegevusest olenematu asjaolu (vääramatu jõud).
Vääramatu jõud on asjaolu, mida pool ei saanud mõjutada ja mõistlikkuse
põhimõttest lähtudes ei saanud temalt oodata, et ta lepingu sõlmimise ajal selle
asjaoluga arvestaks, seda väldiks, takistava asjaolu või selle tagajärje ületaks
14.2. Vääramatu jõu esinemise korral muutuvad lepingus nimetatud tähtajad
perioodi võrra, mille jooksul vääramatu jõu tegurid lepingu täitmist takistavad.
14.3. Pool, kes rikub kohustust vääramatu jõu asjaolude tõttu, peab vääramatu jõu
asjaoludest ja nende mõjust teisele poolele teatama viivitamata pärast seda, kui pool
sai teada või pidi teada saama vääramatu jõu asjaoludest. Poolel on kohustus võtta
tarvitusele kõik abinõud vääramatu jõu asjaolude ning nende tagajärjel tekitatava
kahju vältimiseks või mõju vähendamiseks. Pool on kohustatud jätkama oma
lepinguliste kohustuste täitmist niipea, kui vääramatu jõu asjaolud on kõrvaldatud.
15. Lepingu kehtivus ja lõpetamine
15.1. Leping jõustub selle allakirjutamisest ning kehtib kuni lepinguliste kohustuste
täitmiseni. Mõlemal poolel on õigus leping ühepoolselt ennetähtaegselt lõpetada
lepingus toodud alustel.
15.2. Tellijal on õigus ennetähtaegselt lepingust taganeda või leping üles öelda juhul,
kui teine pool rikub oluliselt lepingust tulenevaid kohustusi. Lepingu võib
etteteatamistähtajata üles öelda olulise lepingurikkumise puhul, mh juhul, kui
lepingu tingimustele mittevastava töö esitamise korral ei ole töö puudust
kõrvaldatud punkti 4.4 kohaselt nimetatud tähtaja jooksul. Täitjal on õigus nõuda
tasu vaid lepingu ülesütlemise hetkeks teostatud tööde eest.
15.3. Täitjal on õigus lõpetada leping ennetähtaegselt, teatades sellest tellijale
kirjalikult ette vähemalt 2 nädalat, kui:
15.3.1. tellija ei anna täitjale õigeaegselt tööde teostamiseks vajalikku informatsiooni,
dokumente, jooniseid, materjale jms;
15.3.2. tellija keeldub või hoiab kõrvale nõuetekohaselt teostatud tööde
vastuvõtmisest ja/või selle eest tasu maksmisest.
15.4. Ülaltoodud alustel lepingu ennetähtaegsel lõpetamisel on täitjal õigus tellijalt
sisse nõuda vaid tasu lepingu lõpetamise hetkeks teostatud ja tellija poolt
vastuvõetud tööde eest.
15.5. Käesoleva lepingu täitmisel tekkivad vaidlused ja lahkarvamused lahendavad
pooled läbirääkimiste teel. Kokkuleppe mittesaavutamisel lahendatakse vaidlus
Eesti Vabariigi õigusaktidega sätestatud korras tellija asukohajärgses kohtus.
Lepingu sisu puhul kohaldatakse Eesti Vabariigis kehtivaid õigusakte.
15.6. Leping saadetakse pärast allkirjastamist punktis 8.4 nimetatud poolte esindajatele.
16. Lisad
16.1. Käesoleva lepingu lahutamatuteks lisadeks on:
16.1.1. lisa 1 „MP Toode kirjeldus“;
16.1.2. lisa 2 „Tööde üleandmise - vastuvõtmise akt“;
16.1.3. lisa 3 „Pakkumus_MKM ühisplatvormi lahendus_FORT_05082021“.
Poolte esindajate allkirjad
Tellija: Täitja:
/allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/
Ando Leppiman Merit Lind
Kantsler Juhatuse liige
Lisa 2 Majandus- ja
Kommunikatsiooniministeeriumi ja
…………….. vahel sõlmitud
lepingu nr ………………. juurde
TÖÖDE ÜLEANDMISE - VASTUVÕTMISE AKT
Tallinnas, “…” ……………….. 20……..a.
Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium (edaspidi tellija), registrikood 70003158,
asukoht Suur-Ameerika 1, 10122 Tallinn, keda esindab lepingus nimetatud tellija volitatud
esindaja ja
………………… (edaspidi täitja), registrikood …………., asukoht ………………, keda
esindab seaduse ja põhikirja alusel ……………….., kes leppisid kokku alljärgnevas:
1. Käesolevaga tellija võtab vastu ning täitja annab
üle …………………………………………. alusel läbiviidud tööd alljärgnevas
koosseisus ja mahus:
1.1. Ajavahemikul …………….. 20… – …………….. on täitja teostanud
…………………. kogusummas …………………..eurot (sisaldab käibemaksu):
1.1.1. – 1.1….
2. Käesolevale aktile allakirjutamisega loetakse tööd täitja poolt tellijale üle antuks ning
tööde juhusliku hävimise ja kahjustumise riisiko tellijale üle läinuks.
3. Käesolev akt on aluseks täitja poolt tellijale arve esitamiseks summas ………….. eurot
vastavalt lepingu punktile 2.1. Maksumus sisaldab käibemaksu.
4. Käesolev akt saadetakse pärast allkirjastamist pooltele.
5. Käesoleva akti lahutamatud lisad on:
5.1. …………………….
Täitja: Tellija:
… …
… …
/allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/
Hanke alusdokument
Hanke „Avaliku sektori IT-teenuste hankimise ühisplatvormi lahenduse
teostatavuse õigusanalüüsi“ tööde kirjeldus
1. Üldinfo
Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium (MKM) tellib õigusanalüüsi avaliku
sektori IT-teenuste hankimise ühisplatvormi lahenduse teostatavuse
tuvastamiseks.
2. Taust
Avalikus sektoris toimub rahaliste vahendite kasutamine teenuste ja toodete (edaspidi
kokkuvõtlikult teenus) ostmisel läbi riigihangete korraldamise, mida reguleerib Eestis
riigihangete seadus. Hankemenetluste läbiviimisega seotud keerukas õigusruumis
orienteerumine ja selle järgimine tekitab möödapääsmatult halduskoormust, mis võib
teatud olukordades põhjustada märgatavat ressursikulu nii teenuse hankijale kui ka
pakkujaile.
MKM on saanud avaliku sektori hankijatelt ja eraõiguslikelt pakkujatelt tagasisidet, et
teenuste hankeprotsess on mõlema osapoole jaoks keeruline ja aeganõudev, iseäranis
standardsete IT-teenuste ja pisiarenduste osas. Lisaks on avalikus sektoris täna puudu
riigiüleste lahenduste (taas)kasutamise praktikast, mille asemel arendatakse ja ostetakse
sageli erinevate asutuste poolt sarnaseid tooteid ja teenuseid uuesti, tehes seeläbi
pakkumuste esitamise ettevõtjatele veelgi koormavamaks. See võib asetada eelkõige
väikeettevõtjad keerulisse olukorda olukorra, kuna hangetes osalemine nõuab eraldi
kompetentse ja ressursse, mida neil ei pruugi olla. Ühtlasi on selline olukord kahjulik
ka hankijatele, sest väiksem pakkujatevaheline konkurents võib tuua kaasa suurema
rahalise kulu võrreldes sellega, mida turg tegelikult oleks võimeline pakkuma.
Eelnevast tulenevalt on MKM hinnangul vaja leida võimalusi, kuidas muuta
infotehnoloogiliste lahenduste kasutuselevõtt avalikus sektoris kiiremaks ja
kuluefektiivsemaks ning pakkumuse esitamise protsess ettevõtjale lihtsamaks ja
läbipaistvamaks. Mõned riigid, näiteks Ühendkuningriik ja Uus-Meremaa, on juba
võtnud lahendusena kasutusele nn. „digitaalse turuplatsi“ platvormid, mis võimaldavad
nende riikide hankijatel IT-teenuseid kiiresti ja läbipaistvalt hankida. Eestis on olemas
samalaadne toode, nimega „E-kataloog“1, kuid selle kaudu ei ole võimalik soetada nn
turuplatsi põhimõttel IT-teenuseid.
Käesoleva hanke tähenduses digitaalne turuplats on keskkond, kus on avalikult
esitatud IT-teenused, mida ettevõtjad on valmis pakkuma ja mille tarbijaks on
avaliku sektori hankijad – nii, et turuplatsil pakutavate teenuste kasutamiseks ei
pea iga hankija alustama uut täiemahulist hankemenetlust. Teenused peavad olema
ühetaoliselt kirjeldatud, mis aitab neid omavahel võrrelda. Pakutav platvorm peab
põhinema võimalikult lihtsal ja bürokraatiavabal äriprotsessil ning olema võimalikult
suurel määral automatiseeritud. Turuplatsi kasutajal peab olema võimalus pakutavate
1
https://ekataloog.rik.ee/
Lk 1 / 8
teenuste omadustega tutvuda, neid võrrelda ja põhjendatud kriteeriumite alusel sobiv
teenusepakkuja valida, kellega leping sõlmida. Teenuse väljavalimise protsess tuleb
salvestada ja lepingu sõlmimiseks tuleb leida lahendus, kus eraldi hankemenetlust ei
ole vaja igal korral hankijate poolt käivitada.
Avalik sektor peab muutma oma senist tava IT-teenuste hankimisel. Seejuures ei ole
mõistlik korraldada lakkamatult uusi IT-arenduste hankeid, vaid kasutada
maksimaalselt ära juba väljaarendatud tooteid ja teenuseid, mida pakuvad ka väiksemad
ja turul lühemat aega tegutsenud teenusepakkujad.
Digitaalse turuplatsi kontseptsiooni rakendamiseks ei piisa vastava infotehnoloogilise
taristu arendamisest ja juurutamisest: tähelepanu tuleb eelkõige pöörata õiguslikule
raamistikule, mis peab võimaldama ja toetama avaliku sektori hankijate poolt IT-
teenuste sellisel kujul hankimist. Infotehnoloogiline lahendus tuleb omakorda üles
ehitada vastavalt põhimõtetele, mida õigusruum võimaldab.
Selleks, et Eestis oleks võimalik sobiv sarnane lahendus välja töötada, tuleb nii teiste
riikide lahendusi kui ka Eesti ja Euroopa Liidu riigihankeõigust detailselt analüüsida
ning teha ettepanekuid turuplatsi kontseptsiooni koostamiseks ja vajadusel õigusaktide
muutmiseks.
3. Tellitavate tööde kirjeldus
3.1.Analüüsi eesmärk, uurimisülesanded ja oodatav tulemus
Analüüsi eesmärk on uurida digitaalse turuplatsi kontseptsiooni kasutuselevõtuga
seonduvat õigusraamistikku ja välja tuua, kas ja mil määral vastavad õigusaktid
turuplatsi kontseptsiooni kasutuselevõtmist mõjutavad ja missuguste õiguslike
asjaoludega tuleb arvestada. Seejuures tuleb esitada konkreetsed ettepanekud
õigusaktide muutmiseks ja täiendamiseks. Ühtlasi tuleb välja tuua, missuguseid
nõudeid ja praktilisi lahendusi peavad kõik osapooled täitma, et tegevus oleks
õigusega kooskõlas (teenuste, sh pilvepõhiste teenuste pakkuja, avaliku sektori hankija
kui tarbija ja digitaalse turuplatsi platvormi haldaja vaatest – vt joonis 2).
Töös tuleb igakülgselt analüüsida kehtiva õiguse aspekte, sh:
saavutada teadmine, kas ja kuidas oleks digitaalse turuplatsi käivitamine
võimalik kehtivas õigusruumis;
tuua välja õiguslikud takistused digitaalse turuplatsi mudeli kasutusele
võtmiseks Eestis. Takistuste ilmnemise korral tuleb õigusakti ja konkreetse
sätte täpsusega kitsaskohad välja tuua, koos lahendusettepanekutega
vastavate sätete muutmiseks.
Analüüsiga pakutavad lahendused peavad muutma tänase hankelepingute sõlmimise
praktika kiiremaks kõigile osapooltele või kinnitama, et tänases õigusruumis on
võimalik teenuseid osta, kasutades selleks kirjeldatud digitaalse turuplatsi
kontseptsiooni. Selleks tuleb analüüsida muuhulgas parimaid praktikaid mujalt
maailmast, eelkõige tuleks vaadelda Euroopa Liidu riike, mille hankeõigus on rajatud
Eestiga sarnastele põhimõtetele ning pakkuda ka kolmandate riikide parimast praktikast
(näiteks: Ühendkuningriik ja Uus-Meremaa) tulenevalt välja soovitused ja
potentsiaalsed lahendused loodavale Eesti digitaalsele turuplatsi kontseptsioonile.
1
Lk 2 / 8
Lisaks pakkuma oma nägemuse lahendusest kuidas digitaalne turuplats õiguslikus
mõttes saaks toimida
Töö peab päädima õigusanalüüsi kujul vormistatud lõppraportiga, mis sisaldab
põhjalikke ja motiveeritud järeldusi ning ettepanekuid vajadusel õigusaktide
muutmiseks ja poliitikaotsustuste kujundamiseks, kuid vajadusel ka soovitusi
edasiste ja kitsamate uurimisülesannetega analüüsivajaduste kohta. Lõpposa peab
sisaldama õiguslikku argumentatsiooni, mille ministeerium saab võtta aluseks uue
platvormi loomisel või millest vajadusel lähtuda õigusruumi muutmisettepanekute
koostamisel.
Õigusanalüüsi vahetulemustest tuleb anda hankijale regulaarseid ülevaateid.
Vahekoosolekute käigus toimub ka tehtud tööde ja suunavalikute
kooskõlastamine hankijaga.
Analüüsi käigus tuleb eelneva raames leida vastused vähemalt järgnevatele
uurimisküsimustele:
1. Juhul, kui digitaalse turuplatsi kontseptsiooni kasutuselevõtmiseks on vaja
muuta või täiendada kehtivat õigust, siis milliseid sätteid tuleb muuta või
täiendada, et digitaalse turuplatsi kasutuselevõtmine oleks soovitud kujul
võimalik?
2. Kuidas ja milliste kriteeriumite alusel on mõistlik digitaalsele turuplatsile
lisatavaid teenuseid piiritleda?
3. Millised on õiguslikud nõuded ja piirangud digitaalse turuplatsi
funktsionaalsustele, äriprotsessile ning selle vahendusel pakutavatele teenustele?
4. Millised on piirangud teenusepakkujatele, kes soovivad oma teenuseid
digitaalse turuplatsi vahendusel pakkuda, millistele tingimustele peavad nad
vastama?
5. Kas digitaalse turuplatsi kasutamine IT-teenuste hankimiseks peab olema
hankijatele vabatahtlik või on võimalik kasutada seaduslikke aluseid, mille abil
2
Lk 3 / 8
tekiks hankijatel kohustus esmalt digitaalse turuplatsi kontseptsiooni
vahendusel soovitud teenus leida?
6. Kas digitaalse turuplatsi platvormi vahendusel soetatava teenuse eest tasumine
peab toimuma läbi platvormi pakkuja või saavad teenuse pakkuja ja teenuse
kasutaja sõlmida omavahel lepingu ilma platvormi pakkujat kaasamata?
7. Milline peaks olema platvormi pakkuja juriidiline vorm ja kas selleks saab
kasutada näiteks mõnda keskset riigi IT-asutust või selleks sobivat sihtasutust
(näiteks: RMIT; RIK; SMIT; TEHIK; KEMIT; RIKS)?
8. Millised tegevused peavad eelnema uue teenuse turuplatsil kättesaadavaks
tegemisele?
9. Millist infot ja dokumentatsiooni peab teenusepakkuja teenuse kohta
avalikustama?
10. Kas turuplatsile uute teenuste lisamine peab toimuma etapiviisiliselt või saaks
neid lisanduda jooksvalt?
11. Kas ja missugustel tingimustel võib teenusepakkuja turuplatsi vahendusel
pakutava teenuse sisu või omadusi muuta?
12. Millist laadi info peab säilima, kui toimub uue teenuse valimine tarbija poolt, et
oleks hiljem võimalik auditeerida, millistel tingimustel valik toimus ja kas see
oli õigustatud?
13. Kui kaua peab teenusepakkuja olema valmis teenust pakkuma ja millistel
tingimustel ja kuidas tohib oma teenust selle perioodi jooksul muuta või selle
platvormilt eemaldada?
14. Kuidas toimuks teenuse eemaldamine turuplatsilt ja teenuseosutaja ja kasutaja
vahelised potentsiaalsed vaidlused?
15. Kuidas toimuks digitaalse turuplatsi sulgemine, kui platvormi vahendusel
pakutavatel teenustel on endiselt kasutajad ja tarbijad?
16. Missugused on täiendavad, olulise õigusliku tähendusega aspektid, mida tuleks
digitaalse turuplatsi käivitamisele eelnevalt analüüsida?
3.2.Analüüsi koostamise ajakava2
Analüüsi läbiviimise ja lõppraporti koostamise prognoositav aeg on ca 2 kuud
hankelepingu sõlmimisest. Ajakava koostamisel arvestada minimaalselt kohustuslikud
kohtumised.
Avakoosolek, mis toimub vahetult pärast lepingu allkirjastamist.
Avakoosolekul lepitakse kokku infovahetuses, analüüsi lõppraporti struktuuris
ja täpsustatakse vajadusel uurimisülesandeid.
Vahekoosolekud toimuvad hinnanguliselt iga 2 nädala järel.3 Tööde teostaja
annab ülevaate projekti kulgemisest, tehtud töödest ning vahetulemustest,
arutatakse tekkinud probleeme ja seniseid järeldusi ning vajadusel annab tellija
täiendavaid suuniseid.
Lõppraporti üleandmine toimub hiljemalt 31.10.2021.
2
Pakkumuses tuleb esitada tellitava analüüsi koostamise kalenderplaan koos selgitavate kirjeldusega
tööde teostamise kohta (võimalusel päeva täpsusega). Selgitustes tuleb ära näidata töid teostava
meeskonna koosseis koos liikmete rollide ja ülesannetega ning samuti kirjeldada ajalisi ootusi tellijale.
Tellija töörühm koosneb eeldatavalt 3 liikmest.
3
Infovahetus täpsustub avakoosolekul.
3
Lk 4 / 8
3.3. Asjassepuutuvad dokumendid:
Tellitav õigusanalüüs on tellija hinnangul seotud järgmiste materjalidega:
1) Riigihangete seadus https://www.riigiteataja.ee/akt/108072020008?leiaKehtiv
2) E-kataloog https://ekataloog.rik.ee/
3) Magistritöö „Avaliku sektori IT teenuste hankimise ühisplatvormi lahenduse
eelanalüüs“ https://digikogu.taltech.ee/et/Item/c68fe7fe-34f7-41de-b46f-
c456724e5b5b
4) OECD. Digital government toolkit. Digital Government Strategies: Good
Practices. http://www.oecd.org/governance/digital-
government/toolkit/goodpractices/united-kingdom-p8-global-digital-
marketplace.pdf
5) Marketplace so far. - New Zealand Government.
https://www.digital.govt.nz/blog/marketplace-so-far/
6) The Digital 9. - New Zealand Government https://www.digital.govt.nz/digital-
government/international-partnerships/the-digital-9/
7) NIST Visual model of cloud computing definition
https://www.researchgate.net/figure/NIST-Visual-model-of-cloud-computing-
definition_fig1_299982137
8) Kirmet, J. Avaliku sektori IT projektide hankeprotsessi analüüs: magistritöö.
Tallinn, Tallinna Tehnikaülikool, 2014.
9) Riigihanke läbiviimise ja riigihankel osalemise kulude hindamise uuringu
kokkuvõte. -Rahandusministeerium.
https://www.rahandusministeerium.ee/system/files_force/document_files/hanke_l
abiviimise_kulukuse_hindamise_kokkuvote_13.pdf?download=1
10) Tegeliku e-hangete võimekuse loomine. Eelanalüüs. – Rahandusministeerium
https://www.rahandusministeerium.ee/sites/default/files/Riigihangete_poliitika/re
gister/rhr_eelanaluus_1.0.pdf
11) Riigihangete menetlusskeemid Rahandusministeerium
https://www.rahandusministeerium.ee/sites/default/files/Riigihangete_poliitika/ju
hised/riigihangete_menetlusskeemid.pdf
12) The G-Cloud framework on the Digital Marketplace. - Crown Commercial
service https://www.gov.uk/guidance/the-g-cloud-framework-on-the-digital-
marketplace
13) 25. About the Marketplace. – Internal affairs
https://www.marketplace.govt.nz/about-the-marketplace/
14) Riigipilve rakendamise kontseptsiooni õigusanalüüs
https://www.mkm.ee/sites/default/files/report-state-cloud-concept.ria_2016-05-
11.final_.sorainen.pdf
Materjalide nimekiri ei ole lõplik ja tuleks otsida vajadusel juurde.
Lisa 1 – digitaalse turuplatsi osapooled
Teenusepakkuja võib olla nii eraõiguslik juriidiline isik kui ka avaliku sektori asutus,
kes on IT-lahenduse tooteomanik (näiteks: asutus või ettevõtja, kes soovib pakkuda
videokoosoleku platvormi, varunduslahendust, vms) ja suuteline seda samadel või
4
Lk 5 / 8
sarnastel tingimustel pakkuma avalikult teistele avaliku sektori asutustele. Üks
võimalikest ärimudelitest võiks välja näha selline, kus teenuse pakkujad saavad luua
personaalse kasutajakonto kasutades selleks, vastavalt äriregistris märgitule,
allkirjaõiguslikku isikut. Konto loomisel saab ettevõtte omanik anda õigusi teistele
töötajatele edasisteks toiminguteks. Seega võib ühte ettevõtet esindada mitu isikut,
kellele on määratletud erinevad õigused. Pärast kasutajakonto loomist tuleb nõustuda
digitaalse turuplatsi kasutustingimustega ja anda ettevõttest ülevaade, koos
nõusolekuga teostada ettevõtte hindamiseks päringuid erinevatest registritest. Ettevõte
peab täitma miinimumnõuded, mis kehtivad kõigile ettevõtetele, kes soovivad luua
kasutajakonto. Pärast konto loomist on pakkujatel võimalus lisada teenuste kataloogi
pakutav teenus, mille kohta tuleb täita detailsem vorm ja lisada vajalikud lisad. Kui
kõik tingimused on täidetud ja turuplatsi operaatori poolt heaks kiidetud, muutub teenus
avalikuks ja ostetavaks.
Digitaalse turuplatsi tarbija on avaliku sektori asutus (võimalusel laiendada skoopi ka
kohalike omavalitsustele, koolidele ja teistele riigiraha kasutatavatele asutustele), kes
kasutab või hakkab kasutama teenuseid digitaalse turuplatsi teenuste kataloogi
vahendusel. Tema soov on valida avalikult digitaalselt turuplatsilt välja sobiv teenus ja
sõlmida koheselt leping teenuse tarbimiseks, ilma ebaproportsionaalse bürokraatia ja
sellega kaasneva ajakuluta. Teenuse tarbijal ehk avalikul sektoril, on võimalus
turuplatsil otsida sobiv teenus, kasutades selleks otsingusõnu või liikudes mööda
teenuste kataloogi. Lisaks on võimalus kasutada filtreid, mis kitsendavad valikuid ja
kiirendavad sobiva tulemuse leidmist. Avalikul sektori asutustel on võimalus anda
kasutajatele erinevaid õiguseid, näiteks piirangud eeldatavale maksumusele või
ostmisele üldiselt. Teenuseid on võimalik omavahel võrrelda ja otsingutingimusi
salvestada. Auditeerimiseks koostab süsteem vastava raporti, mis annab ülevaate,
milliseid märksõnu ja filtreid on enne ostu sooritamist kasutatud. Teenuse ostmine ja
arveldamine toimuvad läbi turuplatsi, mis muudab teenuse protsessi tarbija jaoks
lihtsamaks ja mugavamaks.
Turuplatsi haldaja e-operaator on avaliku sektori asutus, kes tagab platvormi tehnilise
toimimise ja valideerib sinna lisanduvaid teenuseid ja pakkujaid.
Praegune olukord
1. Riigis kasutatakse turu poolt pakutavaid IT-teenuseid vähe, sest hankimine
olemasoleva hankemenetluse raamides on vaevaline ja tulemus raskesti
prognoositav.
2. IT-teenused arendatakse asutuste siseselt.
3. Sarnased lahendused arendatakse paralleelselt erinevates asutustes.
4. Innovaatiliste lahenduste kasutamine on piiratud põhjusel, et värskelt valminud,
osaliselt katsetamisjärgus ja pidevas muutuses olevaid teenuseid ei ole võimalik
hanke alusdokumentides kirjeldada.
5. Keskne ülevaade riigis kasutatavatest IT-teenustest puudub.
5
Lk 6 / 8
Joonis 1. Praegune olukord
Soovitud tulemus
1. Turu poolt pakutavate IT-teenuste laialdasem kasutuselevõtt majasiseste
arenduste asemel.
2. Teenuste korduvkasutamine. Sarnaste lahenduste korduvarendamise
lõpetamine.
3. Innovaatiliste lahenduste ja tehnoloogiate, sh pilvetehnoloogiate katsetamise ja
kasutuselevõtu võimaldamine.
4. Väiksemate teenusepakkujate teenuste avamine avalikule sektorile
kasutamiseks.
5. Riigile IT-teenuste tarbimiseks keskse kataloogi loomine.
6. Ülevaade olemasolevatest teenustest ja teenuste kasutamisest.
7. Bürokraatia vähendamine ja teenuste kiirem kasutuselevõtt.
6
Lk 7 / 8
Joonis 2. Soovitud tulemus
7