dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium
LepingAvalik

Leping

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium · 31. august 2021
Viit
1.9-8/S/21-350-1
Registreeritud
31. august 2021
Dokumendi liik
Leping
Funktsioon
1.9/S Raamatupidamisarvestuse korraldamine
Sari
1.9-8/S Lepingud (töövõtt ja käsundus,haldus, liising, üür-rent, kindlustus, müük, litsentsid, ost, varaline vastutus, varakasutus) koos aktidega
Toimik
1.9-8/S
Vastutaja
Allan Allmere

Failid

  • 📎1.9-821-350-1 31.08.2021 Leping (1).asice2088 KB

Sisu (failidest)

PAKKUMUS MAJANDUS- JA KOMMUNIKATSIOONIMINISTEERIUMI hankes „Avaliku sektori IT-teenuste hankimise ühisplatvormi lahenduse teostatavuse õigusanalüüs“ ________________________________________________ 05. august 2021 Konfidentsiaalne (1/8) Advokaadibüroo FORT tänab võimaluse eest esitada Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumile pakkumus avaliku sektori IT-teenuste hankimise ühisplatvormi lahenduse teostatavuse õigusanalüüsi läbiviimiseks. Allpool leiate meie pakkumuse, mis on koostatud lähtuvalt Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi 23.07.2021 e-kirjaga edastatud pakkumuse esitamise ettepanekust ning selle juurde lisatud hanke alusmaterjalidest. 1. Sissejuhatus Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi (edaspidi MKM) 23.07.2021 edastatud lähteülesandest, mis on sõnastatud hankedokumentide lisaks nr 1 olevas tööde kirjelduses, tuleneb IT-teenuste hankimise ühisplatvormi (niinimetatud turuplatsi) lahenduse teostatavuse analüüsi tellimise põhjus – IT-teenuste hankimine tavapäraste hankemenetluste korras on nii hankijate kui pakkujate jaoks keeruline, aeganõudev ja ebaefektiivne ning olemasolevad praktikad ei soosi riigiüleste lahenduste taaskasutamist. Muutmaks IT-teenuste hankemenetlust efektiivsemaks, ilma et hankija peaks tegema minetusi teenuse kvaliteedi osas (pigem vastupidi, kuivõrd üheks taotluseks on usaldusväärsete pakkujate arvu ja seeläbi ka pakutavate teenuste arvu suurendamine), teeb MKM eeltööd ühisplatvormi lahenduse kasutusele võtmiseks. Pakkumuse esemeks oleva analüüsiga tuleb välja selgitada muu hulgas järgnev: 1) kas kehtiv õigus võimaldab ühisplatvormi kontseptsiooni rakendamist praktikasse ja kui võimaldab, siis millises ulatuses ning millisel viisil? 2) milliste IT-teenuste puhul oleks võimalik ühisplatvormi kontseptsiooni üldse võimalik/kasulik rakendada? 3) kas üldse ning millises ulatuses ja viisil tuleks kehtivat õigust muuta, et riigil oleks võimalik ühisplatvormi kontseptsiooni kasutamine? MKM on eelnevalt välja toodud tuumküsimuste osas selguse saavutamiseks püstitanud lähteülesandes (hankedokumentide lisa nr 1) konkretiseerivad uurimisküsimused nr 1 – 16. Koostatava analüüsi tulemuseks on läbi püsitatud uurimisküsimuste võimalikult detailse tervikpildi loomine ühisplatvormi ehk turuplatsi kontseptsiooni teostamise võimalikkusest ja võimalustest. 2. Analüüsi kalenderplaan ning tööde ja tegevuste kirjeldus Alljärgnevalt on esitatud analüüsi kokkuvõtlik kalenderplaan ning tööde ja tegevuste täpsem kirjeldus ja selgitused analüüsi etappide kaupa. Analüüsi läbiviimise tegevus- ja ajakava koostades oleme lähtunud 2 kuu (8 nädala) pikkusest perioodist. Alljärgnevas tabelis on esitatud analüüsi läbiviimiseks planeeritav ajakava töö etappide ja tegevuste lõikes. Ajakavas tähistab tumedam värv põhilist tegevuste perioodi ning heledam vähem intensiivset tegevuste perioodi (peamiselt kas ettevalmistavad või järeltegevused). Projektinädal 1 2 3 4 5 6 7 8 Ettevalmistavad tegevused Avakohtumine (analüüsi eesmärkide, tegevuste, infovahetuse, oodatavate tulemuste ja ajaplaani täpsustamine ning lõppraporti struktuuri kokkuleppimine)) Metoodika täpsustamine ja kooskõlastamine MKMiga (2/8) Projektinädal 1 2 3 4 5 6 7 8 Esialgse info kogumine (mh välisriikide praktika analüüsis käsitletavate välisriikide valimi ja konkreetsete välisriikide kogemust kirjeldavate infoallikate väljaselgitamine) ning kohalduvate õigusaktide kaardistamine Kaasatavate isikute valimi koostamine, intervjuude ettevalmistamine Analüüsi läbiviimine Riigihangete korraldamisega ja ühisplatvormiga seonduvate regulatsioonide analüüs Siseriiklike ja Euroopa Liidu regulatsioonide analüüs ühisplatvormi lahenduse rakendamiseks Saadud informatsiooni põhjal ühisplatvormi erinevate võimaluste ning võimalike regulatiivsete takistuste kaardistamine Analüüsi tulemuste süstematiseerimine ja lõpparuandesse formuleerimine Välisriikide praktika analüüs Välisriikide ühisplatvormi laadsete keskkondadega tutvumine (mh informatsiooni kogumine välisriikide kogemuse kohta tervikuna ja suhtlus selliste platvormie operaatorite esindajatega) Välisriikide hankeregulatsioonide analüüs (muudatused seoses ühisplatvormi lahenduse kasutuselevõtuga, võrdlev analüüs Eesti siseriikliku ja Euroopa Liidu õigusega). Võrdleva analüüsi lõpptulemuste süstematiseerimine ja lõpparuandesse formuleerimine Lahenduste väljatöötamine ühisplatvormi kasutuselevõtuks Regulatiivsete puudujääkide/takistuste kaardistamine Regulatiivsete ja praktiliste muudatusettepanekute väljatöötamine Analüüsi lõpptulemuste formuleerimine lõpparuandesse Töö aruande koostamine, vahekoosolekud ja töö üleandmine Vahekoosolekud (ülevaate andmine projekti kulgemisest, vahetulemustest, suunavalikute kooskõlastamine jne) Analüüsi lõpparuande koostamine Lõpparuande tutvustamine (kohtumine MKMiga) Lõpparuande üleandmine MKMile 2.1. Ettevalmistus ja andmete kogumine Ettevalmistavate tegevuste eesmärk on mõtestada analüüsi eesmärgid, lähtekohad ja oodatavad tulemused, et tagada töö teostaja ja MKMi ühine arusaam töö eesmärgist ning läbi selle lõpptulemuste võimalikult suur kasutegur analüüsi esemeks oleva ühisplatvormi lahenduse väljatöötamisel. 2.1.1. Avakohtumine Avakohtumise raames kohtuvad MKMi esindajad ja analüüsi teostaja meeskond. Kohtumise käigus tutvustatakse analüüsi metoodikat, kogutakse taustainfot, täpsustatakse MKMi ootusi analüüsile (sealhulgas kavandatavale ühisplatvormile ja selle sisule) ja vajadusel ka uurimisülesandeid ning arutatakse metoodilisi küsimusi ning lepitakse kokku lõppraporti struktuur. Lisaks vaadatakse üle projekti (3/8) tegevus- ja ajakava ning tehakse sinna vajadusel korrektuurid. Kohtumisel lepitakse kokku projekti kontaktisikud ja omavahelised suhtlusviisid ning määratakse võimalusel kindlaks vahekoosolekute toimumise ajad. Soovime, et MKM teavitaks meid nendest isikutest või asutustest (mh erasektoris tegutsevatest pakkujatest), kelle sisend analüüsi koostamisse on MKMi hinnangul vajalik, ja edastaks meile võimalusel info sealsete kontaktisikute kohta. Samuti avaldab MKM, kas tal on spetsiifilisi soove, milliste välisriikide kogemuse kohta ta soovib infot saada. Arvestame nende soovidega, kui see on võimalik ning kui see ei mõjuta oluliselt töömahtu, mida on arvestatud pakkumuse maksumuse koostamisel. Samuti soovime, et MKM võimalusel teavitaks meid välisriikide isikutest, kellega MKM on kõnealuse ühisplatvormi asjus kontakti loonud ja kelle panus võib MKM-i hinnangul olla asjakohane ka õigusanalüüsi seisukohalt (näiteks kontaktsikud Ühendkuningriigi, Uus-Meremaa, Taani, Sloveenia ja teiste riikide analoogsete platvormide operaatorite ja/või ametiasutuste juures). Kohtumise toimumiskoht ja -aeg lepitakse kokku esimesel võimalusel pärast hankelepingu sõlmimist, kuid eelistame, et avakohtumine toimub projekti esimese täisnädala jooksul. Kuna avakohtumisel võib jääda vastamata küsimusi nii täitja kui tellija poolel, täpsustatakse need pärast avakohtumist võimalusel 5 tööpäeva jooksul. Meeskonnaliikmete osalus ja rollid: Avakohtumisel osalevad kõik meie meeskonnaliikmed, et igaühel oleks arusaam ja teadmine projekti korraldusest ning MKMi ootustest kavandatavale ühisplatvormile ja koostatavale analüüsile. Meeskonna juhi (M. Lind) ülesandeks on meeskonna ja pakutud lähenemise tutvustamine. 2.1.2. Andmete kogumine Alustatakse analüüsi eseme spetsiifilisemat kaardistamist ja selgitatakse välja analüüsi täiendavad infoallikad. Viimase osas tähendab see lisaks regulatiivsetele allikatele ka kaasatavate vastava valdkonna ekspertide väljaselgitamist ja neilt analüüsi objekti osas sisendi saamiseks intervjuude ja küsimuste ettevalmistamist. Nii infoallikad kui ka ekspertidelt taotletav sisend võib täieneda analüüsi teotamise käigus, muu hulgas tulenevalt analüüsi vaheetappide tulemist ja perioodiliselt aset leidvatel vahekoosolekutel MKMilt saadud täiendavatest suunistest Meeskonnaliikmete osalus ja rollid: Andmete kogumises osalevad kõik projektimeeskonna liikmed, kuid projektimeeskonna juhil on peamiselt meeskonna tööd korraldav ja suunav roll. 2.2. Analüüsi koostamine 2.2.1. Riigihangete korraldamisega ja ühisplatvormiga seonduvate regulatsioonide analüüs Analüüsitakse eelkõige riigihangete läbiviimise aluseks olevaid regulatsioone, aga ka ühisplatvormi toimisega seonduvaid muid regulatsioone (näiteks makseteenuste osutamine küsimusele nr 6 vastamisel). Analüüsi esemeks on Eesti Vabariigis kehtivad õigusaktid, Euroopa Liidu õigusaktid ja valdkonna spetsiifikast tulenev siseriiklik ja Euroopa Kohtu kohtupraktika. Selle etapi eesmärgiks on kõrvutada kehtivaid normatiivseid võimalusi ühisplatvormi lahendusest tuleneva kontseptsiooniga, selgitamaks välja, kas kehtiv õigus võimaldab lähteülesandes kirjeldatud ja analüüsi ettevalmistavas etapis täpsustatud ühisplatvormi lahenduse juurutamist Eestis, millises ulatuses ta seda võimaldab ja millised on kehtivast õigusest tulenevad kitsendused. Tulenevalt tuvastatud kitsendustest on võimalik analüüsi teostajal suunduda (osaliselt juba paralleelselt) järgmisesse tööetappi, selgitamaks välisriikides kasutusel oleva praktika põhjal välja, kuidas ja millisel määral on varasemalt muud riigid võimalikud regulatiivsed probleemid lahendanud. Ühisportaali võimaluste ja kitsaskohtade tuvastamiseks läbi viidava regulatsioonide analüüsi puhul on samuti oluline, et MKMiga koostöös on ettevalmistavate tegevuste (töö I etapp) ja/või vahekoosolekute tulemusel välja selgitatud, milline on MKMi ootus kavandatavale ühisplatvormile. (4/8) Uurimismeetodina kasutatakse nii sekundaarset andmete analüüsi (dokumendi- ja tekstianalüüsi) kui ka intervjuusid hankijate (sh MKM) ja erasektorist kaasatud pakkujate esindajatega. Meeskonnaliikmete osalus ja rollid: Regulatsioonide analüüsimise etapis osalevad kõik meeskonnaliikmed. Meeskonna juhi ülesanne on meeskonnaliikmete töö korraldamine, MKMiga suhtlemine, lähtuvalt kogutud ja analüüsitud informatsioonist analüüsi põhisuundade ja -järelduste valideerimine ja määratlemine ning üldine fookuse kujundamine. Regulatsioonide analüüsimine on põhiliselt projektimeeskonna nõuniku (K. Alliksaar) roll ning meeskonna jurist (H. Maidlas) panustab vajadusel infoallikate ja täiendavate materjalide otsimise ja nende analüüsimisega. 2.2.2. Välisriikide praktika analüüs Selles osas antakse detailsem ülevaade analüüsi valimisse valitud välisriikide ühisplatvormi lahendustest koos paralleelse võrdlusega Eestis kohaldatavale hankemenetluste süsteemile. Samuti antakse ülevaade, kuidas on välisriikide ühisplatvormide juurutamisel arvesse võetud Euroopa Liidu hankeõigust. Arvestades, et lähteülesandes kirjeldatud ühisplatvormiga sarnased digitaalsed turuplatsid on vähe levinud1, kasutame analüüsis kindlasti ka Ühendkuningriigi ja Uus-Meremaa platvormide näiteid, arvestades et Ühendkuningriigi platvormi juurutamisel on samuti tulnud lähtuda Euroopa Liidu hankeõigusest. Uurimismeetodina kasutatakse ka siin nii sekundaarset andmete analüüsi (dokumendi- ja tekstianalüüsi) kui ka intervjuusid hankijate (sh MKM), erasektorist kaasatud pakkujate ja võimalusel ka välisriigi analoogsete platvormide operaatorite ja/või ametiasutuste esindajatega. Meeskonnaliikmete osalus ja rollid: Välisriikide praktika analüüsimise etapis osalevad kõik meeskonnaliikmed. Meeskonna juhi ülesanne on meeskonnaliikmete töö korraldamine, MKMiga suhtlemine, lähtuvalt kogutud ja analüüsitud informatsioonist analüüsi põhisuundade ja -järelduste valideerimine ja määratlemine ning üldine fookuse kujundamine. Välisriikide praktika analüüsimine on põhiliselt projektimeeskonna juristi roll ning meeskonna nõunik panustab vajadusel regulatsioonide võrdlemise ja nende mõjude analüüsimisega (nt regulatsioonidest tulenevate kitsaskohtade ületamine välisriigis ja konkreetse lahenduse kohaldatavus Eesti kontekstis). 2.2.3. Lahenduste väljatöötamine ühisplatvormi kasutuselevõtuks Selle osa eeldusena on analüüsi teostajad saavutanud juba selguse uurimisküsimustele nr 1 – 16 ja kaardistanud vahekoosolekutest tuleneva MKMi poolse sisendiga viimased täiendavad uurimisküsimused vajalike lahenduste välja töötamise osas. Keskendutakse lahenduste loomisele, seda nii praktilisest poolest vaadatuna (nt milliste IT-teenuste osas on ühisplatvormi kasutamine võimalik, millistel tingimustel toimuks pakkujate kaasamine, hangete läbiviimise tervikprotsess ja muud äriprotsessid) kui ka normipõhiste muudatuste osas (nt millises osas on täna kehtivad õigusaktid kirjeldatud lahendusi toetavad ja millises osas kitsendavad ning kuidas tuleks kehtivat seadust lõppeesmärgi saavutamiseks muuta või täiendada). Selle osa tulemusena esitame ka motiveeritult täiendava loetelu uurimisküsimustest ja/või uurimisvaldkondadest, mida oleks digitaalse turuplatsi käivitamisele eelnevalt vaja veel täiendavalt uurida, lisaks juba analüüsis käsitletule. Meeskonnaliikmete osalus ja rollid: Lahenduste väljatöötamise etapis osalevad kõik meeskonnaliikmed. Meeskonna juhi ülesanne on meeskonnaliikmete töö korraldamine, MKMiga suhtlemine, analüüsi põhijärelduste, ühisplatvormi lahenduste ja õigusaktide muutmisvajaduse valideerimine ja määratlemine. Meeskonna nõuniku ja juristi ülesandeks on lahenduste väljatöötamine ja formuleerimine ning vajalike õigusaktide muudatuste sõnastamine koostöös meeskonna juhiga ja vastavalt meeskonna juhi suunistele. 2.3. Lõpparuande koostamine, vahekoosolekud ja töö üleandmine 1 Magistritöö „Avaliku sektori IT teenuste hankimise ühisplatvormi lahenduse eelanalüüs“, lk 16 – kättesaadav: https://digikogu.taltech.ee/et/Item/c68fe7fe-34f7-41de-b46f-c456724e5b5b (5/8) Lõpparuande koostamisel lähtume sellest, et lõpparuande põhijäreldusi (lõpparuande kavandit) oleks võimalik MKMile tutvustada viimasel vahekoosolekul (projektiplaani järgi 7. nädalal), mille järel saame enne lõpparuande üleandmist lõpparuande teksti täpsustada lähtuvalt koosolekul arutatust. Meeskonnaliikmete osalus ja rollid: Lõpparuande koostamisel osalevad kõik meie meeskonnaliikmed, seejuures on meeskonna juhi ülesandeks meeskonnaliikmete töö korraldamine, vajadusel MKM-iga suhtlemine, lõpparuande tähtaegse üleandmise tagamine, lõpparuande ülevaatamine ja selle kvaliteedi tagamine. Vahekoosolekute kalenderplaani märkimisel oleme lähtunud lähteülesandes toodust, et need toimuvad hinnanguliselt iga 2 nädala järel (määrates vahekoosoleku päevaks esmaspäeva, on selle esmaspäevaga algav nädal esimene ja sellele järgnev nädal teine nädal ning järgmine vahekoosolek toimub teisele nädalale järgneva nädala esmaspäeval). Vahekoosolekute täpsed toimumispäevad lepitakse eelduslikult kokku avakoosolekul. Vahekoosolekul anname ülevaate projekti kulgemisest, tehtud töödest ja vahetulemustest ning arutame tekkinud probleeme ja seniseid järeldusi. Vahekoosolekul annab tellija vajadusel ka täiendavaid suuniseid uurimisülesannete, analüüsi koostamise, lõppraporti koostamise või muude asjaolude kohta. Kui vahekoosolekul tekib vajadus MKMi täiendava sisendi või tagasiside järele, annab MKM oma tagasiside sõltuvalt teemast eelduslikult 3-5 tööpäeva jooksul. Meeskonnaliikmete osalus ja rollid: Vahekoosolekutel osalevad ühise infovälja huvides eelduslikult kõik meie projektimeeskonna liikmed. Lõpparuande üleandmisel allkirjastab lõpparuande ning üleandmise ja vastuvõtmise akti projektimeeskonna juht. Lõpparuande üleandmisel lähtutakse MKMi seatud tähtpäevast 31.10.2021 (pühapäev), arvestades tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 136 lõiget 8, mille kohaselt kui tahteavalduse tegemiseks või kohustuse täitmiseks ettenähtud tähtpäev satub riigipühale või muule puhkepäevale, loetakse tähtpäev saabunuks puhkepäevale järgneval esimesel tööpäeval. (6/8) 3. Pakkuja projektimeeskonna kirjeldus Pakume lähteülesandes kirjeldatud ülesannete lahendamiseks välja alljärgneva projektimeeskonna ja ülesannete jaotuse projektimeeskonna liikmete vahel (meeskonnaliikmete rolle ja ülesannete jaotust on kirjeldatud ka pakkumuse punktis 2 kalenderplaani selgitustes). Merit Lind, vandeadvokaat, partner, projektimeeskonna juht Meritil on ulatuslikud kogemused avaliku õiguse küsimustes ja avaliku sektori nõustamisel, eelkõige riigihangete ja avaliku ja erasektori koostööprojektide alal, kuid ka avaliku sektori analüüside koostamisel. Merit on riigihangete õiguse valdkonnas olnud tegev enam kui 10 aastat2, nõustades, esindades ja koolitades nii hankijaid kui ka pakkujaid3. Merit on muu hulgas nõustanud ja esindanud Politsei- ja Piirivalveametit Eesti Vabariigi uue põlvkonna ID-1 formaadis isikut tõendavate dokumentide ning nendega seotud teenuste (sh isikustamis- ja usaldusteenused) tellimiseks lepingu sõlmimise protsessis, sealhulgas lepingu sõlmimise protsessi kujundamine, selle läbiviimine ja lepingu sõlmimine, ning lepingu sõlmimisele järgnenud vaidlustes (periood 2016 – 2019)4. Ta on samuti nõustanud Politsei- ja Piirivalveametit Eesti Vabariigi uue põlvkonna reisidokumentide (sh nende elektrooniline andmekandja) tellimiseks lepingu sõlmimise ja täitmise protsessis, sealhulgas viinud läbi lepingu sõlmimisele eelnenud õigusliku analüüsi. Merit nõustas Eesti Vabariiki ka 2017. aastal lahvatanud ID-kaardi kriisiga (nö ROCA turvanõrkus) seotud küsimustes ja esindas riiki seotud vaidlustes maailma ühe suurima turvalahenduste pakkujaga (Gemalto)5. Merit on IT teenuste lepingu sõlmimise korraldamise protsessis (sh vaidlustamine) nõustanud ka mitmeid teisi hankijaid (näiteks Aktsiaselts Eesti Loto, Keskkonnaministeeriumi Infotehnoloogiakeskus6 jne) ja pakkujaid (näiteks Datafruit OÜ7). Lisaks riigihangete alasele nõustamisele on Meritil pikaajalised kogemused ka erinevate IT teenuste lepingute ja tüüptingimuste koostamises, sealhulgas IaaS, PaaS, SaaS ja DWaaS lahendused ja intellektuaalomandi litsentsimise küsimused, ning infotehnoloogia sektori ettevõtjate üldises nõustamises. Merit on olnud ka paindlike tarkvaraarenduste tellimist käsitleva magistritöö juhendaja.8 Merit on Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse partner innovatsiooni edendavate hangete toetamise tegevuste elluviimisel9. Käesolevas projektis on Meriti ülesandeks ja vastutuseks projektimeeskonna töö juhtimine ja korraldamine ning koostöö MKMiga analüüsi puudutavates küsimustes. Merit panustab oma sisuliste kogemuste ja teadmistega ka kõikides töö etappides. 2 Riigihanke õiguse valdkonnas töötamise kogemuse perioodi kohta saab infot näiteks Riigi Teatajas avaldatud kohtulahenditest (vt nt haldusasi nr 3-10-2784, kus Merit Lind esindas kolmandat isikut) ning riigihangete registris avaldatud vaidlustustest (vt nt riigihange nr 118624, kus Merit Lind esindas vaidlustajat). 3 Vt nt https://www.addenda.ee/it-hangete-praktilised-nouanded-ja-aktuaalne-kohtupraktika-10-12-15 4 Vt nt https://www.err.ee/934992/gemalto-laks-id-kaardi-hanke-voitja-asjas-riigikohtusse ning Riigi Teatajas avaldatud kohtulahendid haldusasjas nr 3-17-1151. 5 Vt näiteks https://www.err.ee/642491/leht-id-kaardi-tootjad-ei-selgita-turvaveast-teavitamisega-venitamist 6 Vt riigihangete registrist riigihankes nr 158471 esitatud vaidlustus, kus Merit Lind esindas hankijat IT arendusteenuste lepingu sõlmimise protsessis. 7 Vt nt vaidlustus riigihankes nr 216837. 8 Vt https://www.etis.ee/Portal/Mentorships/Display/f220062c-a749-41fa-ba4e-c0b1192de3f8 9 Vt https://www.eas.ee/teenus/innovatsiooni-edendavate-hangete-toetamine/ (7/8) Katrin Alliksaar, nõunik, projektimeeskonna liige Katrinil on varasemast ajast ligi 10 aasta pikkune töökogemus Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi õigusosakonnas, kus õigusaktide õiguslik analüüs ning õigusaktide mõjude kaardistamine ja hindamine (sealhulgas ka riigihanke õiguse valdkonnas) kuulus tema põhiliste tööülesannete hulka. Katrinil on ulatuslik kogemus avaliku õiguse küsimustes, eelkõige riigihangete alal. Katrin on osalenud mitmetes projektides, mille keskmes oli nii riigiasutuste kui teiste klientide nõustamine Euroopa Liidu toetuste kasutamise ja riigihangete õiguspärasusega seotud küsimustes ning samuti era- ja avaliku õigusega seotud vaidlustes. Käesolevas projektis on Katrini peamiseks ülesandeks õigusaktidest tulenevate nõuete väljaselgitamine ning analüüsimine, riskide ja kitsaskohtade väljatoomine ning vajadusel õigusaktide muudatusettepanekute sõnastamine. Helery Maidla, jurist, projektimeeskonna liige Helery tegeleb peamiselt haldus- ja riigihankeõiguse ning intellektuaalomandiga seotud küsimustega. Tal on varasem töökogemus notaribüroos jurist-konsultandina ja omab seega praktilisi kogemusi nii tsiviilõiguslike kui ka haldusfunktsioonide täitmise lepingute koostamises, sõlmimises ja läbirääkimistes. Helery on osalenud riigihankevaldkonna analüüsiprojektides (nt keskkonnahoidlike riigihangete kohustuslike valdkondade kehtestamise analüüs ja juhendmaterjalide koostamine), riigihangete ettevalmistamises, vaidlustus- ja kohtumenetlustes ning IT teenuste lepingute ja tüüptingimuste ettevalmistamises. Käesolevas projektis on Helery ülesandeks ja vastutuseks peaasjalikult vajaliku info otsimine ja analüüsimine, sealhulgas välisriikide praktika kaardistamine ja uurimine, aga samuti vajadusel ka intervjuude ettevalmistamine ja läbiviimine ning intervjuude kokkuvõtete koostamine. 4. Pakkumuse hind Pakkumuse hind on 23 625 eurot ilma käibemaksuta ning 28 350 eurot koos käibemaksuga. Pakkumus sisaldab kõiki analüüsi läbiviimiseks (ettevalmistamine, läbiviimine, analüüs, tulemuste üleandmine ja tutvustamine) vajalikke kulusid, makse ja makseid. Usume, et pakkumine vastab Teie ootustele. Oleme valmis pakkumise sisu Teiega läbi rääkima ja vajadusel väljapakutud lähenemisesse tegema täiendusi või muudatusi. Lugupidamisega Merit Lind Partner [email protected] +372 555 99 784 (8/8) HANKELEPING PROJEKT Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, registrikood 70003158, asukoht Suur- Ameerika 1, 10122 Tallinn, mida esindab põhimääruse alusel kantsler Ando Leppiman (edaspidi tellija) ja Advokaadibüroo FORT OÜ, registrikood 12136868, asukoht A. Lauteri 5, 10114 Tallinn, mida esindab juhatuse liige Merit Lind (edaspidi täitja), keda edaspidi nimetatakse üheskoos ka pooled ja eraldi pool, sõlmisid käesoleva õigusabiteenuse1 osutamise lepingu (edaspidi leping) alljärgnevas: 1. Lepingu ese ja tähtaeg 1.1. Lepingu esemeks on „Avaliku sektori IT-teenuste hankimise ühisplatvormi lahenduse teostatavuse õigusanalüüs“ (edaspidi tööd) vastavalt lepingus ja lepingu lisades sätestatud tingimustele. 1.2. Tööde täpsem kirjeldus on toodud lisas 1 „Tööde kirjeldus“. 1.3. Leping sõlmitakse tellija eriteenuste (õigusabiteenus)2 tellimiseks korraldatud hanke „Avaliku sektori IT-teenuste hankimise ühisplatvormi lahenduse teostatavuse õigusanalüüs" tulemusena ning vastavuses hanke tehnilises kirjelduses sätestatud tingimustele ning Täitja edukaks tunnistatud pakkumusele, arvestades antud lepingus kokkulepitud erisusi. Dokumentide vastuolu korral lähtutakse eelkõige lepingust, seejärel hanke alusdokumentidest ja täitja pakkumusest. 1.4. Täitja teostab punktis 1.2 nimetatud tööd ja annab selle tulemused (lõppraporti) tellijale üle hiljemalt 31.10.2021. 2. Lepingu maksumus 2.1. Pooled lepivad kokku, et tellija kohustub tasuma täitjale lepingus sätestatud tööde teostamise eest tasu summas 23 625 eurot, millele lisandub käibemaks. 2.2. Lepingu maksumus on tellija jaoks lõplik, sisaldades kõiki täitja kulutusi, mis tekivad seoses lepingu täitmisega. 3. Maksmine 3.1. Täitja esitab arve tellija kontaktisikule pärast tööde üleandmise-vastuvõtmise akti (edaspidi akt) mõlemapoolset allkirjastamist. Arve tuleb esitada masintöödeldaval kujul vastavalt kehtivale e-arve juhendile (https://www.riigiteataja.ee/akt/123042019008). Arvele märgitakse tellija dokumendiregistris registreeritud lepingu number ja lepingus nimetatud Tellija kontaktisik. Käesolevas punktis esitatud tingimustele mittevastav arve ei kuulu tasumisele. 3.2. Tellija tasub lepingutingimustele vastavate tööde eest pärast nende vastuvõtmist 1 CPV kood 79111000-5, õigusabiteenused, eriteenus RHS tähenduses 2 MKM hankekord § 11 „Sotsiaal- ja eriteenused“ hiljemalt 21 päeva jooksul täitja esitatud arve kättesaamisest arvates. 4. Tööde üleandmine ja vastuvõtmine 4.1. Tööd antakse üle ühes etapis. Tööde üleandmise all mõistetakse tööde üleandmist täitja poolt tellijale akti (lisa 2) alusel. Nimetatud akti esitab täitja e-posti teel digitaalselt allkirjastatult koos üleantavate töödega tellija kontaktisiku e-posti aadressile hiljemalt 31.10.2021 ja tellija allkirjastab selle vahetult pärast tööde vastuvõtmist ning tagastab selle täitja kontaktisiku e-posti aadressile. 4.2. Täitja kohustub koos aktiga tellijale üle andma kõik lepingu täitmisel saadud ja loodud materjalid. 4.3. Akti esitamisele järgnevast tööpäevast arvates on tellijal 10 tööpäeva aega tööde ülevaatamiseks. Tellijal on õigus vajadusel nimetatud perioodi pikendada ühel korral maksimaalselt eelmainitud aja võrra, teavitades sellest enne tähtpäeva saabumist täitjat vähemalt 3 tööpäeva ette. 4.4. Akti allkirjastamine tellija poolt tähendab tema antud kirjalikku kinnitust, et tehtud tööd vastavad lepingu tingimustele. Kui tellija tuvastab täitja teostatud töödes või aktis puudusi, võib ta tööde vastuvõtmisest keelduda või võtta vastu vaid nõuetekohaselt teostatud tööd. Vastuvõtmisest keeldumisel esitab tellija täitjale tööde mittevastavuse kohta kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis teate 14 päeva jooksul arvates akti esitamisest täitja poolt, kirjeldades selles ära töödes või aktis esinevad puudused ja määrates puuduste kõrvaldamiseks mõistliku tähtaja. 4.4.1. Juhul, kui täitja ei kõrvalda töödes esinevaid puudusi tellija antud täiendava tähtaja jooksul, loetakse, et täitja on lepingut oluliselt rikkunud. 4.4.2. Juhul, kui täitja ei kõrvalda puudusi põhjusel, et pooled ei jõua tehtud tööde kvaliteedi või lepingule vastavuse osas kokkuleppele, siis on tellija õigus pöörduda vajadusel kolmanda isiku poole sõltumatu eksperthinnangu saamiseks tööde kvaliteedi kohta. Eksperdi otsus on pooltele täitmiseks kohustuslik. Eksperdi kaasamise kulud tasub pool, kelle kahjuks langeb eksperdi otsus. 4.5. Akti allkirjastab punktis 8.4.1. nimetatud kontaktisik või tellija volitatud esindaja. 4.6. Tellija ei pea andma täitjale täiendavat tähtaega töödes esinevate puuduste kõrvaldamiseks ja lepingust tulenevate kohustuste täitmiseks, kui tegemist on tööde olulise mittevastavusega lepingule. Nimetatud juhul on tellijal õigus keelduda teostatud tööde eest tasumisest puudustele vastavas osas. 4.7. Kumbki pool ei tohi käesolevast lepingust tulenevaid õigusi ja kohustusi kolmandale isikule üle anda ilma teise poole nõusolekuta. 5. Poolte õigused ja kohustused 5.1. Täitja: 5.1.1. arvestab tööde teostamise käigus tellija antud juhistega ning kõrvaldab tellija nõudmisel töödes esinevad puudused tellija määratud tähtajaks; 5.1.2. kohustub teavitama viivitamatult kirjalikult tellijat kõikidest asjaoludest, mis mõjutavad või võivad mõjutada lepingutingimustele vastavate tööde tähtaegset läbiviimist. 5.1.3. planeerib ja viib läbi avakoosoleku, vahekoosolekud ja lõppraporti tutvustamise koosoleku vastavalt lisa 1 „MP Toode kirjeldus“ punktis 3.2. kirjeldatud tingimustele. 5.2. Arvestades täitja erialaseid teadmisi ja kogemusi, on tal õigus teha tellijale ettepanekuid tööde teostamisel niivõrd, kuivõrd need täitja parima arusaama kohaselt võivad teenida parema tulemuse saavutamise huve. 5.3. Tellija: 5.3.1. annab täitjale lepingu esemeks olevate tööde teostamiseks vajalikku informatsiooni, mis aitab kaasa või võib kaasa aidata tööde teostamise edukale tulemusele; 5.3.2. kontrollib tööde tegemise käiku ja annab vajadusel juhiseid, mis ei välju lepingus kokkulepitu raamest ega moonuta lepingu sisu ning on mõistlikud ja vajalikud lepingu eesmärgi saavutamiseks. 6. Kvaliteedi tagamine 6.1. Täitja täidab lepingujärgsed kohustused vastavalt lepingus sätestatud tingimustele, parimas praktikas rakendatavatele nõuetele, normidele ja standarditele. 6.2. Tellijal on õigus tööde teostamise käigus kontrollida täitja poolt teostatavate tööde lepingu tingimustest kinnipidamist. 6.3. Mittekvaliteetsete tööde või lepingule mittevastavate tööde avastamisel informeerib tellija kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis koheselt täitjat. 7. Poolte vastutus 7.1. Pooled vastutavad sõlmitava lepingu tingimuste rikkumise eest maksimaalselt lepingu kogumaksumuse ulatuses. 7.2. Lepinguliste kohustuste rikkumise eest võib tellija täitjalt sisse nõuda leppetrahvi või pidada leppetrahvi kinni täitjale makstavast summast, mis aga ei välista muude õiguskaitsevahendite kasutamist, mh nõuda kahju hüvitamist. 7.3. Juhul, kui täitja ei esita tähtpäevaks tellitud tööd tellijast mitteolenevatel põhjustel, on tellijal õigus nõuda täitjalt leppetrahvi 0.5% üle andmata või teostamata tööde maksumusest päevas iga viivitatud päeva eest. 7.4. Tööde teostamisel sh vigade kõrvaldamisel tekkivate täitja ja tellija vaheliste erimeelsuste lahendamisel lähtutakse eelkõige tööde eesmärkidest tellija seisukohalt. Kui täitja ei nõustu tellija seisukohaga, lasub tellija seisukoha mittesobivuse tõendamise kohustus täitjal. 7.5. Kui tellija keeldub või hoiab kõrvale nõuetekohaselt teostatud tööde akti allkirjastamisest ja tööde eest tasumisest, on täitjal õigus nõuda viivist 0,03% (null koma null kolm protsenti) päevas tasumata summalt, kuid mitte rohkem kui 20% (kakskümmend protsenti) vastuvõtmisest keeldutud tööde maksumusest. 7.6. Kui tellija keeldub või hoiab kõrvale nõuetekohaselt teostatud tööde akti allkirjastamisest ja selle eest tasumisest üle 30 (kolmekümne) päeva, on täitjal õigus leping üles öelda. 7.7. Kui täitja ei teosta töid, ei anna töid tellijale akti alusel üle või ei kõrvalda vigu kokkulepitud ajal ja tingimustel, on tellijal õigus nõuda leppetrahvi 0,5% (null koma viis protsenti) päevas teostamata või üleandmata tööde maksumusest, kuid kokku mitte rohkem kui 20% (kakskümmend protsenti) teostamata tööde hinnast. Tellijal on õigus tööde eest tasumisel vähendada täitjale makstava tasu suurust leppetrahvi summa võrra. 7.8. Juhul, kui täitja rikub muid lepingust tulenevaid kohustusi, on tellijal õigus esitada nõue rikkumise kõrvaldamiseks, andes täitjale rikkumise kõrvaldamiseks 14 (neliteist) päeva. Kui täitja ei täida nõuet selleks antud tähtaja jooksul, on tellijal õigus nõuda täitjalt leppetrahvi 20% lepingu maksumusest. 7.9. Kui täitja ei täida lepingu punktides 10 ja/või 11 sätestatud kohustust, on poolel õigus nõuda teiselt poolelt leppetrahvi kuni 20% (kakskümmend protsenti) lepingu maksumusest iga vastava juhtumi korral. 7.10. Pooled peavad esitama lepingust tuleneva leppetrahvi nõude kohustusi rikkunud poolele mõistliku aja jooksul kuid mitte hiljem kui 3 kuu jooksul arvates päevast, mil poolel tekkis leppetrahvi nõude esitamise õigus. 8. Personal 8.1. Lepingus kirjeldatud tööd peavad teostama tellija poolt kvalifitseeritud isikud. Täitja võib pakkumuses toodud vastutavaid spetsialiste asendada ainult tellija kirjalikul nõusolekul ning asendada saab vaid vähemalt samaväärse kvalifikatsiooniga spetsialisti vastu. 8.2. Täitja vastutab tellija otstarbeka kaasamise eest, vältimaks puudusi dokumentatsioonis või kõrvalekaldumist tööde ajakavast. 8.3. Täitja poolt lepingu täitmiseks esitatud isikud ei tohi olla tellija teenistuses. 8.4. Pooltevahelise koostöö korraldamise eest vastutavad poolte kontaktisikud: 8.4.1. tellija kontaktisik on Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi riigi infosüsteemide osakonna nõunik Allan Allmere, tel 639 7621, e-post [email protected]. Tellija kontaktisikul on õigus esindada tellijat kõikides lepinguga seotud küsimustes, välja arvatud lepingu muutmine, tähtajalise lepingu ühepoolne lõpetamine ning leppetrahvi, viivise ja/või kahjude hüvitamise nõude esitamine. 8.4.2. täitja kontaktisik on Advokaadibüroo FORT OÜ juhatuse liige Merit Lind, tel 55 599 784, e-post [email protected]. 9. Intellektuaalne vara 9.1. Täitja annab tellijale üle tööde tegemise käigus loodud teoste osas all-litsentsi andmise õigusega lihtlitsentsi varaliste autoriõiguste ja isiklike autoriõiguste kasutamiseks kogu autoriõiguste kehtivuse ajaks territoriaalsete piiranguteta autoriõiguse seaduse tähenduses. Lepingu hinnas sisaldub tasu eelmainitud lihtlitsentsi (varaliste autoriõiguste ja isiklike autoriõiguste) eest. Täitjal ei ole õigust anda tellijale loovutatud õigustega samasuguseid õigusi kolmandale isikule. 9.2. Täitja kohustub tagama, et tal on tööde käigus loodud teoses kasutatud teiste autoriõigustega kaitstud teoste suhtes käesoleva lepingu sõlmimiseks vajalikud õigused. 9.3. Kõik täitja poolt lepingu täitmise käigus koostatud dokumendid (graafikud, joonised, plaanid, spetsifikatsioonid vms) ning loodud või saadud andmed (statistika, arvestused vms) kuuluvad täitjale. Tellija võib eelmainitud dokumente ja andmeid kasutada ilma täitja täiendava nõusolekuta mistahes eesmärkidel. 9.4. Kõik täitjale tööde tegemiseks üle antud materjalid kuuluvad nende algsele omanikule, kui ei ole kokkulepitud teisiti. 10. Konfidentsiaalsus 10.1. Konfidentsiaalse informatsiooni all mõistavad pooled lepingu täitmisel teatavaks saanud isikuandmeid, turvaandmeid ning muud teavet, mille avalikuks tulek võiks kahjustada tellija huve. Konfidentsiaalne informatsioon ei hõlma endas informatsiooni, mille avalikustamise kohustus tuleneb õigusaktidest tingimusel, et selline avaldamine viiakse läbi võimalikest variantidest kõige piiratumal viisil. 10.2. Täitja on kohustatud käsitlema lepingu täitmisel temale teatavaks saanud informatsiooni tellija ja tema tegevuse kohta konfidentsiaalsena. Täitja on kohustatud kaitsma temale lepingu täitmise käigus teatavaks saanud informatsiooni konfidentsiaalsust. Vastavasisulise informatsiooni müümine, pakkumine või levitamine täitja või temaga seotud isiku poolt on käsitletav lepingu olulise rikkumisena. 10.3. Konfidentsiaalsusnõue on tähtajatu. 11. Avalikud suhted 11.1. Täitjal puudub volitus tegeleda lepingu raames avalike suhetega ning anda teateid pressile, elektroonilisele meediale, üldsusele või teistele auditooriumidele, välja arvatud tellija eelneval kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis nõusolekul. 11.2. Täitja paneb käesolevas punktis sätestatu kohustuseks kõikidele kolmandatele isikutele, keda ta kasutab oma lepingujärgsete kohustuste täitmisel. 12. Lepingu muutmine 12.1. Täitja ei tohi lepingust tulenevaid õigusi ega kohustusi üle anda ega muul viisil loovutada kolmandale isikule ilma tellija eelneva kirjaliku nõusolekuta. 12.2. Lepingu muutmises võib kokku leppida üksnes kooskõlas riigihangete seaduses sätestatud reeglitega. 12.3. Lepingu muudatused jõustuvad nende allkirjastamisel mõlema poole poolt või allkirjastatud poolte kokkuleppes määratud tähtajal. 12.4. Lepingu tingimusi võib muuta ainult mõlemapoolselt allkirjastatud lepingu lisana. Muudatused tööde ajakavas ning kulude ümberjaotamised eelarveridade vahel ei ole käsitletavad lepingu muutmisena tingimusel, et lepingu täitmise lõpptähtaeg ei muutu ning lepingu kogumaksumus ei suurene. 13. Infovahetus 13.1. Kõik teated, millel ei ole õiguslikku tagajärge, võivad olla esitatud kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis ning peavad olema adresseeritud lepingu punktis 8.4 sätestatud kontaktisikutele. Kõik lepinguga ja lepingu täitmisega seotud pretensioonid peavad olema esitatud kirjalikult. 13.2. Tellija varustab täitjat tema käsutuses oleva mistahes informatsiooni ja dokumentatsiooniga, mis võib olla lepingu täitmiseks oluline või mida täitja mõistlikkuse piirides lepingu täitmiseks nõuda võib. 13.3. Kontaktisikute muutumisel tuleb sellest viivitamatult teist poolt teavitada kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis. Nimetatud teade lisatakse lepingu juurde ning ei käsitleta lepingu muutmisena. 14. Vääramatu jõud 14.1. Pooled vastutavad kohustuste rikkumise eest, välja arvatud juhul, kui rikkumine on vabandatav. Kohustuse rikkumine on vabandatav, kui selle on põhjustanud prognoosimatu või poole tegevusest olenematu asjaolu (vääramatu jõud). Vääramatu jõud on asjaolu, mida pool ei saanud mõjutada ja mõistlikkuse põhimõttest lähtudes ei saanud temalt oodata, et ta lepingu sõlmimise ajal selle asjaoluga arvestaks, seda väldiks, takistava asjaolu või selle tagajärje ületaks 14.2. Vääramatu jõu esinemise korral muutuvad lepingus nimetatud tähtajad perioodi võrra, mille jooksul vääramatu jõu tegurid lepingu täitmist takistavad. 14.3. Pool, kes rikub kohustust vääramatu jõu asjaolude tõttu, peab vääramatu jõu asjaoludest ja nende mõjust teisele poolele teatama viivitamata pärast seda, kui pool sai teada või pidi teada saama vääramatu jõu asjaoludest. Poolel on kohustus võtta tarvitusele kõik abinõud vääramatu jõu asjaolude ning nende tagajärjel tekitatava kahju vältimiseks või mõju vähendamiseks. Pool on kohustatud jätkama oma lepinguliste kohustuste täitmist niipea, kui vääramatu jõu asjaolud on kõrvaldatud. 15. Lepingu kehtivus ja lõpetamine 15.1. Leping jõustub selle allakirjutamisest ning kehtib kuni lepinguliste kohustuste täitmiseni. Mõlemal poolel on õigus leping ühepoolselt ennetähtaegselt lõpetada lepingus toodud alustel. 15.2. Tellijal on õigus ennetähtaegselt lepingust taganeda või leping üles öelda juhul, kui teine pool rikub oluliselt lepingust tulenevaid kohustusi. Lepingu võib etteteatamistähtajata üles öelda olulise lepingurikkumise puhul, mh juhul, kui lepingu tingimustele mittevastava töö esitamise korral ei ole töö puudust kõrvaldatud punkti 4.4 kohaselt nimetatud tähtaja jooksul. Täitjal on õigus nõuda tasu vaid lepingu ülesütlemise hetkeks teostatud tööde eest. 15.3. Täitjal on õigus lõpetada leping ennetähtaegselt, teatades sellest tellijale kirjalikult ette vähemalt 2 nädalat, kui: 15.3.1. tellija ei anna täitjale õigeaegselt tööde teostamiseks vajalikku informatsiooni, dokumente, jooniseid, materjale jms; 15.3.2. tellija keeldub või hoiab kõrvale nõuetekohaselt teostatud tööde vastuvõtmisest ja/või selle eest tasu maksmisest. 15.4. Ülaltoodud alustel lepingu ennetähtaegsel lõpetamisel on täitjal õigus tellijalt sisse nõuda vaid tasu lepingu lõpetamise hetkeks teostatud ja tellija poolt vastuvõetud tööde eest. 15.5. Käesoleva lepingu täitmisel tekkivad vaidlused ja lahkarvamused lahendavad pooled läbirääkimiste teel. Kokkuleppe mittesaavutamisel lahendatakse vaidlus Eesti Vabariigi õigusaktidega sätestatud korras tellija asukohajärgses kohtus. Lepingu sisu puhul kohaldatakse Eesti Vabariigis kehtivaid õigusakte. 15.6. Leping saadetakse pärast allkirjastamist punktis 8.4 nimetatud poolte esindajatele. 16. Lisad 16.1. Käesoleva lepingu lahutamatuteks lisadeks on: 16.1.1. lisa 1 „MP Toode kirjeldus“; 16.1.2. lisa 2 „Tööde üleandmise - vastuvõtmise akt“; 16.1.3. lisa 3 „Pakkumus_MKM ühisplatvormi lahendus_FORT_05082021“. Poolte esindajate allkirjad Tellija: Täitja: /allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/ Ando Leppiman Merit Lind Kantsler Juhatuse liige Lisa 2 Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi ja …………….. vahel sõlmitud lepingu nr ………………. juurde TÖÖDE ÜLEANDMISE - VASTUVÕTMISE AKT Tallinnas, “…” ……………….. 20……..a. Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium (edaspidi tellija), registrikood 70003158, asukoht Suur-Ameerika 1, 10122 Tallinn, keda esindab lepingus nimetatud tellija volitatud esindaja ja ………………… (edaspidi täitja), registrikood …………., asukoht ………………, keda esindab seaduse ja põhikirja alusel ……………….., kes leppisid kokku alljärgnevas: 1. Käesolevaga tellija võtab vastu ning täitja annab üle …………………………………………. alusel läbiviidud tööd alljärgnevas koosseisus ja mahus: 1.1. Ajavahemikul …………….. 20… – …………….. on täitja teostanud …………………. kogusummas …………………..eurot (sisaldab käibemaksu): 1.1.1. – 1.1…. 2. Käesolevale aktile allakirjutamisega loetakse tööd täitja poolt tellijale üle antuks ning tööde juhusliku hävimise ja kahjustumise riisiko tellijale üle läinuks. 3. Käesolev akt on aluseks täitja poolt tellijale arve esitamiseks summas ………….. eurot vastavalt lepingu punktile 2.1. Maksumus sisaldab käibemaksu. 4. Käesolev akt saadetakse pärast allkirjastamist pooltele. 5. Käesoleva akti lahutamatud lisad on: 5.1. ……………………. Täitja: Tellija: … … … … /allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/ Hanke alusdokument Hanke „Avaliku sektori IT-teenuste hankimise ühisplatvormi lahenduse teostatavuse õigusanalüüsi“ tööde kirjeldus 1. Üldinfo Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium (MKM) tellib õigusanalüüsi avaliku sektori IT-teenuste hankimise ühisplatvormi lahenduse teostatavuse tuvastamiseks. 2. Taust Avalikus sektoris toimub rahaliste vahendite kasutamine teenuste ja toodete (edaspidi kokkuvõtlikult teenus) ostmisel läbi riigihangete korraldamise, mida reguleerib Eestis riigihangete seadus. Hankemenetluste läbiviimisega seotud keerukas õigusruumis orienteerumine ja selle järgimine tekitab möödapääsmatult halduskoormust, mis võib teatud olukordades põhjustada märgatavat ressursikulu nii teenuse hankijale kui ka pakkujaile. MKM on saanud avaliku sektori hankijatelt ja eraõiguslikelt pakkujatelt tagasisidet, et teenuste hankeprotsess on mõlema osapoole jaoks keeruline ja aeganõudev, iseäranis standardsete IT-teenuste ja pisiarenduste osas. Lisaks on avalikus sektoris täna puudu riigiüleste lahenduste (taas)kasutamise praktikast, mille asemel arendatakse ja ostetakse sageli erinevate asutuste poolt sarnaseid tooteid ja teenuseid uuesti, tehes seeläbi pakkumuste esitamise ettevõtjatele veelgi koormavamaks. See võib asetada eelkõige väikeettevõtjad keerulisse olukorda olukorra, kuna hangetes osalemine nõuab eraldi kompetentse ja ressursse, mida neil ei pruugi olla. Ühtlasi on selline olukord kahjulik ka hankijatele, sest väiksem pakkujatevaheline konkurents võib tuua kaasa suurema rahalise kulu võrreldes sellega, mida turg tegelikult oleks võimeline pakkuma. Eelnevast tulenevalt on MKM hinnangul vaja leida võimalusi, kuidas muuta infotehnoloogiliste lahenduste kasutuselevõtt avalikus sektoris kiiremaks ja kuluefektiivsemaks ning pakkumuse esitamise protsess ettevõtjale lihtsamaks ja läbipaistvamaks. Mõned riigid, näiteks Ühendkuningriik ja Uus-Meremaa, on juba võtnud lahendusena kasutusele nn. „digitaalse turuplatsi“ platvormid, mis võimaldavad nende riikide hankijatel IT-teenuseid kiiresti ja läbipaistvalt hankida. Eestis on olemas samalaadne toode, nimega „E-kataloog“1, kuid selle kaudu ei ole võimalik soetada nn turuplatsi põhimõttel IT-teenuseid. Käesoleva hanke tähenduses digitaalne turuplats on keskkond, kus on avalikult esitatud IT-teenused, mida ettevõtjad on valmis pakkuma ja mille tarbijaks on avaliku sektori hankijad – nii, et turuplatsil pakutavate teenuste kasutamiseks ei pea iga hankija alustama uut täiemahulist hankemenetlust. Teenused peavad olema ühetaoliselt kirjeldatud, mis aitab neid omavahel võrrelda. Pakutav platvorm peab põhinema võimalikult lihtsal ja bürokraatiavabal äriprotsessil ning olema võimalikult suurel määral automatiseeritud. Turuplatsi kasutajal peab olema võimalus pakutavate 1 https://ekataloog.rik.ee/ Lk 1 / 8 teenuste omadustega tutvuda, neid võrrelda ja põhjendatud kriteeriumite alusel sobiv teenusepakkuja valida, kellega leping sõlmida. Teenuse väljavalimise protsess tuleb salvestada ja lepingu sõlmimiseks tuleb leida lahendus, kus eraldi hankemenetlust ei ole vaja igal korral hankijate poolt käivitada. Avalik sektor peab muutma oma senist tava IT-teenuste hankimisel. Seejuures ei ole mõistlik korraldada lakkamatult uusi IT-arenduste hankeid, vaid kasutada maksimaalselt ära juba väljaarendatud tooteid ja teenuseid, mida pakuvad ka väiksemad ja turul lühemat aega tegutsenud teenusepakkujad. Digitaalse turuplatsi kontseptsiooni rakendamiseks ei piisa vastava infotehnoloogilise taristu arendamisest ja juurutamisest: tähelepanu tuleb eelkõige pöörata õiguslikule raamistikule, mis peab võimaldama ja toetama avaliku sektori hankijate poolt IT- teenuste sellisel kujul hankimist. Infotehnoloogiline lahendus tuleb omakorda üles ehitada vastavalt põhimõtetele, mida õigusruum võimaldab. Selleks, et Eestis oleks võimalik sobiv sarnane lahendus välja töötada, tuleb nii teiste riikide lahendusi kui ka Eesti ja Euroopa Liidu riigihankeõigust detailselt analüüsida ning teha ettepanekuid turuplatsi kontseptsiooni koostamiseks ja vajadusel õigusaktide muutmiseks. 3. Tellitavate tööde kirjeldus 3.1.Analüüsi eesmärk, uurimisülesanded ja oodatav tulemus Analüüsi eesmärk on uurida digitaalse turuplatsi kontseptsiooni kasutuselevõtuga seonduvat õigusraamistikku ja välja tuua, kas ja mil määral vastavad õigusaktid turuplatsi kontseptsiooni kasutuselevõtmist mõjutavad ja missuguste õiguslike asjaoludega tuleb arvestada. Seejuures tuleb esitada konkreetsed ettepanekud õigusaktide muutmiseks ja täiendamiseks. Ühtlasi tuleb välja tuua, missuguseid nõudeid ja praktilisi lahendusi peavad kõik osapooled täitma, et tegevus oleks õigusega kooskõlas (teenuste, sh pilvepõhiste teenuste pakkuja, avaliku sektori hankija kui tarbija ja digitaalse turuplatsi platvormi haldaja vaatest – vt joonis 2). Töös tuleb igakülgselt analüüsida kehtiva õiguse aspekte, sh:  saavutada teadmine, kas ja kuidas oleks digitaalse turuplatsi käivitamine võimalik kehtivas õigusruumis;  tuua välja õiguslikud takistused digitaalse turuplatsi mudeli kasutusele võtmiseks Eestis. Takistuste ilmnemise korral tuleb õigusakti ja konkreetse sätte täpsusega kitsaskohad välja tuua, koos lahendusettepanekutega vastavate sätete muutmiseks. Analüüsiga pakutavad lahendused peavad muutma tänase hankelepingute sõlmimise praktika kiiremaks kõigile osapooltele või kinnitama, et tänases õigusruumis on võimalik teenuseid osta, kasutades selleks kirjeldatud digitaalse turuplatsi kontseptsiooni. Selleks tuleb analüüsida muuhulgas parimaid praktikaid mujalt maailmast, eelkõige tuleks vaadelda Euroopa Liidu riike, mille hankeõigus on rajatud Eestiga sarnastele põhimõtetele ning pakkuda ka kolmandate riikide parimast praktikast (näiteks: Ühendkuningriik ja Uus-Meremaa) tulenevalt välja soovitused ja potentsiaalsed lahendused loodavale Eesti digitaalsele turuplatsi kontseptsioonile. 1 Lk 2 / 8 Lisaks pakkuma oma nägemuse lahendusest kuidas digitaalne turuplats õiguslikus mõttes saaks toimida Töö peab päädima õigusanalüüsi kujul vormistatud lõppraportiga, mis sisaldab põhjalikke ja motiveeritud järeldusi ning ettepanekuid vajadusel õigusaktide muutmiseks ja poliitikaotsustuste kujundamiseks, kuid vajadusel ka soovitusi edasiste ja kitsamate uurimisülesannetega analüüsivajaduste kohta. Lõpposa peab sisaldama õiguslikku argumentatsiooni, mille ministeerium saab võtta aluseks uue platvormi loomisel või millest vajadusel lähtuda õigusruumi muutmisettepanekute koostamisel. Õigusanalüüsi vahetulemustest tuleb anda hankijale regulaarseid ülevaateid. Vahekoosolekute käigus toimub ka tehtud tööde ja suunavalikute kooskõlastamine hankijaga. Analüüsi käigus tuleb eelneva raames leida vastused vähemalt järgnevatele uurimisküsimustele: 1. Juhul, kui digitaalse turuplatsi kontseptsiooni kasutuselevõtmiseks on vaja muuta või täiendada kehtivat õigust, siis milliseid sätteid tuleb muuta või täiendada, et digitaalse turuplatsi kasutuselevõtmine oleks soovitud kujul võimalik? 2. Kuidas ja milliste kriteeriumite alusel on mõistlik digitaalsele turuplatsile lisatavaid teenuseid piiritleda? 3. Millised on õiguslikud nõuded ja piirangud digitaalse turuplatsi funktsionaalsustele, äriprotsessile ning selle vahendusel pakutavatele teenustele? 4. Millised on piirangud teenusepakkujatele, kes soovivad oma teenuseid digitaalse turuplatsi vahendusel pakkuda, millistele tingimustele peavad nad vastama? 5. Kas digitaalse turuplatsi kasutamine IT-teenuste hankimiseks peab olema hankijatele vabatahtlik või on võimalik kasutada seaduslikke aluseid, mille abil 2 Lk 3 / 8 tekiks hankijatel kohustus esmalt digitaalse turuplatsi kontseptsiooni vahendusel soovitud teenus leida? 6. Kas digitaalse turuplatsi platvormi vahendusel soetatava teenuse eest tasumine peab toimuma läbi platvormi pakkuja või saavad teenuse pakkuja ja teenuse kasutaja sõlmida omavahel lepingu ilma platvormi pakkujat kaasamata? 7. Milline peaks olema platvormi pakkuja juriidiline vorm ja kas selleks saab kasutada näiteks mõnda keskset riigi IT-asutust või selleks sobivat sihtasutust (näiteks: RMIT; RIK; SMIT; TEHIK; KEMIT; RIKS)? 8. Millised tegevused peavad eelnema uue teenuse turuplatsil kättesaadavaks tegemisele? 9. Millist infot ja dokumentatsiooni peab teenusepakkuja teenuse kohta avalikustama? 10. Kas turuplatsile uute teenuste lisamine peab toimuma etapiviisiliselt või saaks neid lisanduda jooksvalt? 11. Kas ja missugustel tingimustel võib teenusepakkuja turuplatsi vahendusel pakutava teenuse sisu või omadusi muuta? 12. Millist laadi info peab säilima, kui toimub uue teenuse valimine tarbija poolt, et oleks hiljem võimalik auditeerida, millistel tingimustel valik toimus ja kas see oli õigustatud? 13. Kui kaua peab teenusepakkuja olema valmis teenust pakkuma ja millistel tingimustel ja kuidas tohib oma teenust selle perioodi jooksul muuta või selle platvormilt eemaldada? 14. Kuidas toimuks teenuse eemaldamine turuplatsilt ja teenuseosutaja ja kasutaja vahelised potentsiaalsed vaidlused? 15. Kuidas toimuks digitaalse turuplatsi sulgemine, kui platvormi vahendusel pakutavatel teenustel on endiselt kasutajad ja tarbijad? 16. Missugused on täiendavad, olulise õigusliku tähendusega aspektid, mida tuleks digitaalse turuplatsi käivitamisele eelnevalt analüüsida? 3.2.Analüüsi koostamise ajakava2 Analüüsi läbiviimise ja lõppraporti koostamise prognoositav aeg on ca 2 kuud hankelepingu sõlmimisest. Ajakava koostamisel arvestada minimaalselt kohustuslikud kohtumised.  Avakoosolek, mis toimub vahetult pärast lepingu allkirjastamist. Avakoosolekul lepitakse kokku infovahetuses, analüüsi lõppraporti struktuuris ja täpsustatakse vajadusel uurimisülesandeid.  Vahekoosolekud toimuvad hinnanguliselt iga 2 nädala järel.3 Tööde teostaja annab ülevaate projekti kulgemisest, tehtud töödest ning vahetulemustest, arutatakse tekkinud probleeme ja seniseid järeldusi ning vajadusel annab tellija täiendavaid suuniseid.  Lõppraporti üleandmine toimub hiljemalt 31.10.2021. 2 Pakkumuses tuleb esitada tellitava analüüsi koostamise kalenderplaan koos selgitavate kirjeldusega tööde teostamise kohta (võimalusel päeva täpsusega). Selgitustes tuleb ära näidata töid teostava meeskonna koosseis koos liikmete rollide ja ülesannetega ning samuti kirjeldada ajalisi ootusi tellijale. Tellija töörühm koosneb eeldatavalt 3 liikmest. 3 Infovahetus täpsustub avakoosolekul. 3 Lk 4 / 8 3.3. Asjassepuutuvad dokumendid: Tellitav õigusanalüüs on tellija hinnangul seotud järgmiste materjalidega: 1) Riigihangete seadus https://www.riigiteataja.ee/akt/108072020008?leiaKehtiv 2) E-kataloog https://ekataloog.rik.ee/ 3) Magistritöö „Avaliku sektori IT teenuste hankimise ühisplatvormi lahenduse eelanalüüs“ https://digikogu.taltech.ee/et/Item/c68fe7fe-34f7-41de-b46f- c456724e5b5b 4) OECD. Digital government toolkit. Digital Government Strategies: Good Practices. http://www.oecd.org/governance/digital- government/toolkit/goodpractices/united-kingdom-p8-global-digital- marketplace.pdf 5) Marketplace so far. - New Zealand Government. https://www.digital.govt.nz/blog/marketplace-so-far/ 6) The Digital 9. - New Zealand Government https://www.digital.govt.nz/digital- government/international-partnerships/the-digital-9/ 7) NIST Visual model of cloud computing definition https://www.researchgate.net/figure/NIST-Visual-model-of-cloud-computing- definition_fig1_299982137 8) Kirmet, J. Avaliku sektori IT projektide hankeprotsessi analüüs: magistritöö. Tallinn, Tallinna Tehnikaülikool, 2014. 9) Riigihanke läbiviimise ja riigihankel osalemise kulude hindamise uuringu kokkuvõte. -Rahandusministeerium. https://www.rahandusministeerium.ee/system/files_force/document_files/hanke_l abiviimise_kulukuse_hindamise_kokkuvote_13.pdf?download=1 10) Tegeliku e-hangete võimekuse loomine. Eelanalüüs. – Rahandusministeerium https://www.rahandusministeerium.ee/sites/default/files/Riigihangete_poliitika/re gister/rhr_eelanaluus_1.0.pdf 11) Riigihangete menetlusskeemid Rahandusministeerium https://www.rahandusministeerium.ee/sites/default/files/Riigihangete_poliitika/ju hised/riigihangete_menetlusskeemid.pdf 12) The G-Cloud framework on the Digital Marketplace. - Crown Commercial service https://www.gov.uk/guidance/the-g-cloud-framework-on-the-digital- marketplace 13) 25. About the Marketplace. – Internal affairs https://www.marketplace.govt.nz/about-the-marketplace/ 14) Riigipilve rakendamise kontseptsiooni õigusanalüüs https://www.mkm.ee/sites/default/files/report-state-cloud-concept.ria_2016-05- 11.final_.sorainen.pdf Materjalide nimekiri ei ole lõplik ja tuleks otsida vajadusel juurde. Lisa 1 – digitaalse turuplatsi osapooled Teenusepakkuja võib olla nii eraõiguslik juriidiline isik kui ka avaliku sektori asutus, kes on IT-lahenduse tooteomanik (näiteks: asutus või ettevõtja, kes soovib pakkuda videokoosoleku platvormi, varunduslahendust, vms) ja suuteline seda samadel või 4 Lk 5 / 8 sarnastel tingimustel pakkuma avalikult teistele avaliku sektori asutustele. Üks võimalikest ärimudelitest võiks välja näha selline, kus teenuse pakkujad saavad luua personaalse kasutajakonto kasutades selleks, vastavalt äriregistris märgitule, allkirjaõiguslikku isikut. Konto loomisel saab ettevõtte omanik anda õigusi teistele töötajatele edasisteks toiminguteks. Seega võib ühte ettevõtet esindada mitu isikut, kellele on määratletud erinevad õigused. Pärast kasutajakonto loomist tuleb nõustuda digitaalse turuplatsi kasutustingimustega ja anda ettevõttest ülevaade, koos nõusolekuga teostada ettevõtte hindamiseks päringuid erinevatest registritest. Ettevõte peab täitma miinimumnõuded, mis kehtivad kõigile ettevõtetele, kes soovivad luua kasutajakonto. Pärast konto loomist on pakkujatel võimalus lisada teenuste kataloogi pakutav teenus, mille kohta tuleb täita detailsem vorm ja lisada vajalikud lisad. Kui kõik tingimused on täidetud ja turuplatsi operaatori poolt heaks kiidetud, muutub teenus avalikuks ja ostetavaks. Digitaalse turuplatsi tarbija on avaliku sektori asutus (võimalusel laiendada skoopi ka kohalike omavalitsustele, koolidele ja teistele riigiraha kasutatavatele asutustele), kes kasutab või hakkab kasutama teenuseid digitaalse turuplatsi teenuste kataloogi vahendusel. Tema soov on valida avalikult digitaalselt turuplatsilt välja sobiv teenus ja sõlmida koheselt leping teenuse tarbimiseks, ilma ebaproportsionaalse bürokraatia ja sellega kaasneva ajakuluta. Teenuse tarbijal ehk avalikul sektoril, on võimalus turuplatsil otsida sobiv teenus, kasutades selleks otsingusõnu või liikudes mööda teenuste kataloogi. Lisaks on võimalus kasutada filtreid, mis kitsendavad valikuid ja kiirendavad sobiva tulemuse leidmist. Avalikul sektori asutustel on võimalus anda kasutajatele erinevaid õiguseid, näiteks piirangud eeldatavale maksumusele või ostmisele üldiselt. Teenuseid on võimalik omavahel võrrelda ja otsingutingimusi salvestada. Auditeerimiseks koostab süsteem vastava raporti, mis annab ülevaate, milliseid märksõnu ja filtreid on enne ostu sooritamist kasutatud. Teenuse ostmine ja arveldamine toimuvad läbi turuplatsi, mis muudab teenuse protsessi tarbija jaoks lihtsamaks ja mugavamaks. Turuplatsi haldaja e-operaator on avaliku sektori asutus, kes tagab platvormi tehnilise toimimise ja valideerib sinna lisanduvaid teenuseid ja pakkujaid. Praegune olukord 1. Riigis kasutatakse turu poolt pakutavaid IT-teenuseid vähe, sest hankimine olemasoleva hankemenetluse raamides on vaevaline ja tulemus raskesti prognoositav. 2. IT-teenused arendatakse asutuste siseselt. 3. Sarnased lahendused arendatakse paralleelselt erinevates asutustes. 4. Innovaatiliste lahenduste kasutamine on piiratud põhjusel, et värskelt valminud, osaliselt katsetamisjärgus ja pidevas muutuses olevaid teenuseid ei ole võimalik hanke alusdokumentides kirjeldada. 5. Keskne ülevaade riigis kasutatavatest IT-teenustest puudub. 5 Lk 6 / 8 Joonis 1. Praegune olukord Soovitud tulemus 1. Turu poolt pakutavate IT-teenuste laialdasem kasutuselevõtt majasiseste arenduste asemel. 2. Teenuste korduvkasutamine. Sarnaste lahenduste korduvarendamise lõpetamine. 3. Innovaatiliste lahenduste ja tehnoloogiate, sh pilvetehnoloogiate katsetamise ja kasutuselevõtu võimaldamine. 4. Väiksemate teenusepakkujate teenuste avamine avalikule sektorile kasutamiseks. 5. Riigile IT-teenuste tarbimiseks keskse kataloogi loomine. 6. Ülevaade olemasolevatest teenustest ja teenuste kasutamisest. 7. Bürokraatia vähendamine ja teenuste kiirem kasutuselevõtt. 6 Lk 7 / 8 Joonis 2. Soovitud tulemus 7
Allikas: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel