dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium
Väljaminev kiriAvalik

Kiri

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium · 31. august 2021
Viit
2-4/17-0127/5112
Registreeritud
31. august 2021
Dokumendi liik
Väljaminev kiri
Adressaat
Välisministeerium
Saabumis/saatmisviis
EIS
Funktsioon
2/S Õigusalane teenindamine
Sari
2-4 Ministeeriumis algatatud VV korralduste eelnõud
Toimik
2-4/17-0127
Vastutaja
Kadi Saks (Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, Kantsleri valdkond, Transpordi valdkond, Meremajandusosakond)

Failid

  • 📎2-417-01275112 31.08.2021 Väljaminev kiri.asice4701 KB

Sisu (failidest)

-864235 -144145 0 0 delta_recipientName_1 \* MERGEFORMAT Välisministeerium delta_recipientEmail_1 \* MERGEFORMAT [email protected] delta_recipientStreetHouse_1 \* MERGEFORMAT Islandi väljak 1 delta_recipientPostalCity_1 \* MERGEFORMAT 15049, Tallinn Meie delta_regDateTime \* MERGEFORMAT 31.08.2021 nr delta_regNumber \* MERGEFORMAT 2-4/17-0127/5112 delta_docName \* MERGEFORMAT SOLAS konventsiooni lisa tõlge ja MSC resolutsioonid 394(95), 404(96), 409(97), 421(98), 436(99) Austatud minister Edastame teile ja palume esitada Vabariigi Valitsuse istungile korralduse eelnõu, millega kiidetakse heaks 1978. ja 1988. aasta protokolliga muudetud 1974. aasta rahvusvahelise konventsiooni inimelude ohutusest merel lisa eestikeelne tõlge ja selle konventsiooni hilisemad muudatused, mis on toodud Rahvusvahelise Mereorganisatsiooni meresõiduohutuse komitee resolutsioonides MSC. 394(95), MSC.404(96), MSC.409(97), MSC.421(98), MSC.436(99) . Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) delta_signerName \* MERGEFORMAT Taavi Aas delta_signerJobTitle \* MERGEFORMAT majandus- ja taristuminister Lisad: eelnõu - EN SOLAS_VV korraldus - 1 lk seletuskiri - SK SOLAS_VV korraldus - 2 1 lk Lisa 1_kooskõlastustabel SOLAS tõlge - 3 lk SOLAS lisa EE (eesti keeles) – 443 lk SOLAS Annex EN (inglise keeles) – 4 36 lk MSC 394 (95) (eesti keeles) - 2 lk MSC.394(95) (inglise keeles) - 2 lk MSC 404 (96) (eesti keeles) - 5 lk MSC.404(96) (inglise keeles) - 5 lk MSC 409 (97) (eesti keeles) - 3 lk MSC.409(97) (inglise keeles) - 3 lk MSC 421 (98) (eesti keeles) - 27 lk MSC.421(98) (inglise keeles) - 27 lk MSC 436 (99) (eesti keeles) - 6 lk MSC.436(99) (inglise keeles) - 6 lk delta_ownerName \* MERGEFORMAT Kadi Saks delta_ownerPhone \* MERGEFORMAT 625 6404 delta_ownerEmail \* MERGEFORMAT [email protected] EELNÕU 2 7 . 0 8 .20 21 VABARIIGI VALITSUS KORRALDUS Tallinn, ……… …( kuupäev )… nr 1974. aasta rahvusvahelise konvents ioon i inimelude ohutusest merel , mida on muudetud 1978. ja 1988. aasta protokolli de ga , konsolideeritud tekst ning 1974. aasta rahvusvahelise konventsiooni inimelude ohutusest merel 1978. aasta ja 1988. aasta protokolli de muudatuste heakskiitmine Välissuhtlemisseaduse § 16 ja § 25 lõi k e 2 alusel : 1. K iita heaks 1974. aasta rahvusvahelise konventsiooni inimelude ohutusest merel , mida on muudetud 1978. aasta ja 1988. aasta protokolli de g a, konsolideeritud tekst 201 5 . aasta seisuga , milles sisalduvad kõik konventsiooni muudatused, mi da Rahvusvahelise Mereorganisatsiooni meresõiduohutuse komitee on vastu võtnud oma 94 . istungil ja sellele eelnenud istungitel . 2. Kiita heaks muudetud 1974. aasta rahvusvahelise konventsiooni inimelude ohutusest merel 19 7 8. aasta protokolli muudatused, mis on vastu võetud Rahvusvahelise Mereorganisatsiooni meresõiduohutuse komitee 11. juuni 2015. a resolutsiooniga MSC.39 4 (95). 3. Kiita heaks muudetud 1974. aasta rahvusvahelise konventsiooni inimelude ohutusest merel muudatused , mis on vastu võetud Rahvusvahelise Mereorganisatsiooni meresõiduohutuse komitee 19. mai 2016. a resolutsiooni ga MSC.404(96), 25. novembri 2016. a resolutsiooniga MSC.409(97), 15. juuni 2017. a resolutsiooniga MSC.421(98) ja 24. mai 2018. a resolutsiooniga MSC.436(99). Kaja Kallas Peaminister Taimar Peterkop Riigisekretär RESOLUTSIOON M SC . 39 4 ( 95 ) (vastu võetud 11 . juunil 2015 ) MUUDETUD 1974 . AASTA RAHVUSVAHELIS E KONVENTSIOONI INIMELUDE OHUTUSEST MEREL 19 7 8. AASTA PROTOKOLLI MUUDATUS E D MERE SÕIDUOHUTUSE K OMITEE, MEELES PIDADES Rahvusvahelise Mereorganisa tsiooni konventsiooni artikli 2 8 punkti b , mis käsitleb komitee ülesandeid , SAMUTI MEELES PIDADES 1974 . aasta rahvusvahelise konventsiooni inimelude ohutusest merel (edaspidi konventsioon ) VIII artikli lõiget b ja 1974. aasta rahvusvahelise konventsiooni inimelude ohutusest merel 19 7 8. aasta protokolli (edaspidi 19 7 8. aasta SOLAS protokoll ) I I artikli t , mis käsitleb 19 7 8. aasta SOLAS protokolli s muudatuste tegemise korda , KAALUNUD oma üheksa kümne viie ndal istungil 19 7 8. aasta SOLAS protokolli muudatusi, mis esitati ja edastati konventsiooni VI II artikli lõike b punkti i ja 19 7 8. aas ta SOLAS protokolli I I artikli alusel , 1. VÕTAB konventsioon i VIII artikli lõike b punkti iv ja 19 7 8. aa sta SOLAS protokolli I I artikli alusel vastu 19 7 8. aasta SOLAS protokolli lisa liite muudatused, mille tekst on toodud käesoleva resolutsiooni lisas; 2. OTSUSTAB konventsioon i VIII artikli lõike b punkti v i alapunkti 2 ala lõigu bb ja 19 7 8. aas ta SOLAS protokolli I I artikli alusel , et nimetatud muudatused loetakse heakskiidetuks 1. j uulil 20 16 , kui enne nimetatud kuupäeva ei ole üle ühe kolmandik u 19 7 8. aasta SOLAS protokolli osalisriikidest või osalisriigid , mi lle kaubalaevastik kokku moodustab vähemalt 50% maailma kaubalaevastiku summaarsest kogu mahutavusest, teatanud peasekretärile , et nad muudatustega ei nõustu ; 3 . PALUB osalisriikidel arvestada, et konventsiooni VIII artikli lõike b punkti v ii alapunkti 2 ja 19 7 8. aas ta SOLAS protokolli I I artikli kohaselt jõustuvad nimeta tud muudatused 1. j aanuaril 2017 , kui osalisriigid on need eel neva punkti 2 kohaselt heaks kiitnud ; 4 . PALUB peasekretäril konventsiooni VIII artikli lõike b punkti v ja 19 7 8. aas ta SOLAS protokolli II artikli kohaselt edastada kõigile 19 7 8. aasta SOLAS protokolli osalisriikidele käesoleva resolutsiooni ja lisas sisalduvate muudatuste teksti kinnitatud ärakirjad; 5 . SAMUTI PALUB peasekretäril edastada Rahvusvahelise Mere organisatsiooni liikmetele, mi s ei ole 19 7 8. aasta SOLAS protokolli osalisriigid, käesoleva resolutsiooni ja lisa ärakirjad. LISA MUUDETUD 1974. AASTA RAHVUSVAHELISE KONVENTSIOONI INIMELUDE OHUTUSEST MEREL 19 7 8. AASTA PROTOKOLLI MUUDATUS ED LI SA 1974. AASTA RAHVUSVAHELISE KONVENTSIOONI INIMELUDE OHUTUSEST MEREL LISA MUUDATUSED JA TÄIENDUSED LIIDE KAUBALAEVA KONSTRUKTSIOONI OHUTUSE TUNNISTUSE VORM KAUBA L AEVA KONSTRUKTSIOONI OHUTUSE TUNNISTUS P unkt 2 asendatakse järgneva sõnastusega : „ 2 Ülevaatus näitas, et: .1 eel t oodud reeglis määratletud laeva konstruktsiooni, mehhanismide ja seadmete ning varustuse seisukord on rahuldav ning laev vastab konventsiooni II-1 ja II-2 peatüki nõuetele (välja arvatud nõuded tule ohutus süsteemid ele ja - seadmetele ning tule ohutuse plaanid ele ) ning .2 laev vastas konventsiooni II-1 peatüki G osale , kasutades kütusena .... / ei kohaldata.“ LISA 3 RESOLUTSIOON M SC . 4 21 ( 9 8 ) (vastu võetud 15. juunil 2017 . a) MUUDETUD 1974 . AASTA RAHVUSVAHELIS E KONVENTSIOONI INIMELUDE OHUTUSEST MEREL MUUDATUS E D MERESÕIDUOHUTUSE KOMITEE, MEELES PIDADES Rahvusvahelise Mereorganisatsiooni konventsiooni artikli 28 punkti b, mis käsitleb komitee ülesandeid, SAMUTI MEELES PIDADES 1974. aasta rahvusvahelise konventsiooni inimelude ohutusest merel (edaspidi konventsioon ) VIII artikli lõiget b, mis käsitleb konventsiooni lisas, välja arvatud I peatükis, muudatuste tegemise korda, KAALUNUD oma üheksakümne kaheksandal istungil konventsiooni muudatusi, mis esitati ja edastati konventsiooni VIII artikli lõike b punkti i alusel, 1. VÕTAB konventsiooni VIII artikli lõike b punkti iv alusel vastu konventsiooni muudatused, mille tekst on toodud käesoleva resolutsiooni lisas; 2. OTSUSTAB konventsiooni VIII artikli lõike b punkti vi alapunkti 2 alalõigu bb alusel, et nimetatud muudatused loetakse heakskiidetuks 1. juulil 2019, kui enne nimetatud kuupäeva ei ole üle ühe kolmandiku konventsiooni osalisriikidest või osalisriigid, mille kaubalaevastik kokku moodustab vähemalt 50% maailma kaubalaevastiku summaarsest kogumahutavusest, teatanud peasekretärile, et nad muudatustega ei nõustu ; 3. PALUB osalisriikide valitsustel arvestada, et konventsiooni VIII artikli lõike b punkti vii alapunkti 2 kohaselt jõustuvad nimetatud muudatused 1. jaanuaril 2020, kui need on eelneva punkti 2 kohaselt heaks kiidetud; 4. PALUB peasekretäril konventsiooni VIII artikli lõike b punkti v kohaselt edastada kõigi konventsiooni osalisriikide valitsustele käesoleva resolutsiooni ja lisas sisalduvate muudatuste teksti kinnitatud ärakirjad; 5. SAMUTI PALUB peasekretäril edastada Rahvusvahelise Mereorganisatsiooni liikmetele, mis ei ole konventsiooni osalisriigid, käesoleva resolutsiooni ja lisa ärakirjad. LISA II- 1 PEATÜKK KONSTRUKTSIOON – EHITUS, VAHERUUMIDEKS JAOTAMINE JA PÜSTUVUS, MASINAD JA ELEKTRISEADMED A OSA ÜLD SÄTTED Reegel 1. Kohaldamine 1 Punkti 1.1 järel lisatakse uued punktid 1.1.1 ja 1.1.2 järgmises sõnastuses: „1.1.1 Kui sõnaselgelt ei ole sätestatud teisiti, kohaldatakse käesoleva peatüki B, B-1, B-2 ja B-4 osasid ainult järgmistele laevadele: .1 mille ehitusleping sõlmiti 1. jaanuaril 2020 või hiljem, või .2 kui ehitusleping puudub, kuid kiil on pandud või laev on samasuguses ehitusjärgus 1. juulil 2020 või hiljem, või .3 mille üleandmine toimub 1. jaanuaril 2024 või hiljem. 1.1.2 Kui sõnaselgelt ei ole sätestatud teisiti, peab administratsioon tagama 1. jaanuaril 2009 või hiljem ehitatud laevade puhul, millele alapunkti 1.1.1 sätted ei kohaldu, et: .1 täidetakse B, B-1, B-2 ja B-4 osades sätestatud nõudeid, mis kohalduvad 1974. aasta rahvusvahelise konventsiooni inimelude ohutusest merel, muudetud resolutsioonidega MSC.216(82), MSC.269(85) ja MSC.325(90), II-1 peatüki alusel, ning .2 täidetakse reegli 19-1 nõudeid.“ 2 Senine punkt 1.3.4 kustutatakse ning punkti 1.3.3 lõpus asendatakse semikoolon punktiga. 3. Punkt 2 asendatakse järgnevaga: „2 Kui sõnaselgelt ei ole sätestatud teisiti, peab administratsioon enne 1. jaanuari 2009 ehitatud laevade puhul tagama, et: .1 täidetakse nõudeid, mida kohaldatakse 1974. aasta rahvusvahelise konventsiooni inimelude ohutusest merel, muudetud resolutsioonidega MSC.1(XLV), MSC.6(48), MSC.11(55), MSC.12(56), MSC.13 (57), MSC.19(58), MSC.26(60), MSC.27(61), 1995. aasta SOLAS konverentsi resolutsiooniga 1, MSC.47(66), MSC.57(67), MSC.65(68), MSC.69(69), MSC.99(73), MSC.134(76), MSC.151(78) ja MSC.170(79), II-1 peatüki alusel, ning .2 täidetakse reegli 19-1 nõudeid.“ Reegel 2. Mõisted 4 Punkt 2 asendatakse järgnevaga: „2 laeva keskel – pikkuse ( L ) keskel.“ 5 Punktid 9 ja 10 asendatakse järgnevaga: „9 süvis (d) – vertikaalne kaugus kiilujoonest .1 laeva keskel laevade puhul, millele kohalduvad reegli II-1/1.1.1.1 sätted ning .2 laeva vaheruumideks jaotamise pikkuse keskpunktis ( L s ) laevade puhul, millele ei kohaldu reegli II-1/1.1.1.1 sätted, kuid mis on ehitatud 1. jaanuaril 2009 või hiljem kõnesoleval veeliinil. 10 suurim vaheruumideks jaotamise süvis ( d s ) – laeva suvise vabapardamärgi süvis.“ 6 Punkt 13 asendatakse järgnevaga: „13 trimm – vöörisüvise ja ahtrisüvise vahe, kui süvised mõõdetakse vastavalt vööri ja ahtri .1 perpendikulaaride vahel, nagu on määratletud kehtivas rahvusvahelises laadungimärgi konventsioonis, laevade puhul, millele kohalduvad reegli II-1/1.1.1.1 sätted ning .2 äärmistes punktides laevade puhul, millele ei kohaldu reegli II-1/1.1.1.1 sätted, kuid mis on ehitatud 1. jaanuaril 2009 või hiljem ilma kiilukallet arvestamata.“ 7 Punkt 19 asendatakse järgnevaga: „19 vaheseintetekk – reisilaevas ülemine tekk, .1 milleni peavaheseinad ja laeva kere ulatuvad veetihedana laevade puhul, millele kohalduvad reegli II-1/1.1.1.1 sätted ning .2 laeva vaheruumideks jaotamise pikkuse (L s ) punktis, milleni peavaheseinad ja laeva kere ulatuvad veetihedana, ning kõige alumine tekk, millelt reisijate ja laevapere evakueerimist ei takista vesi vee sissevoolu üheski järgus reeglis 8 ja käesoleva peatüki B-2 osas määratletud vigastuste korral laevade puhul, millele ei kohaldu reegli II-1/1.1.1.1 sätted, kuid mis on ehitatud 1. jaanuaril 2009 või hiljem. Vaheseintetekk võib olla astmeline tekk. Kaubalaevas, millele ei kohaldu reegli II-1/1.1.1.1 sätted, kuid mis on ehitatud 1. jaanuaril 2009 või hiljem, võidakse vaheseintetekina käsitada vabapardatekki.“ 8 P unkt 26 kustutatakse ning ülejäänud punktide numeratsiooni muudetakse sellele vastavalt . B OSA VAHERUUMIDEKS JAOTAMINE JA PÜSTUVUS Reegel 4. Üldsätted 9 Punkt 1 ja punkti 1 joonealune märkus kustutatakse. 10 Enne punkti 2 lisatakse uued punktid 1 ja 2 järgmises sõnastuses: „1 Kui sõnaselgelt ei ole sätestatud teisiti, kohaldatakse B-1 kuni B-4 osades toodud nõudeid reisilaevadele. 2 Kaubalaevadele kohaldatakse B-1 kuni B-4 osades toodud nõudeid järgmiselt: 2.1 B-1 osas: .1 Kui sõnaselgelt ei ole sätestatud teisiti, kohaldatakse reeglit 5 kaubalaevadele ning reeglit 5-1 kaubalaevadele, välja arvatud tankeritele, nagu on määratletud reegli I/2 punktis h; .2 Reegleid 6 kuni 7-3 kohaldatakse kaubalaevadele pikkusega (L) 80 m või üle selle, kuid välja võib jätta kaubalaevad, millele kohalduvad järgmised õigusaktid ja mille kohta näidatakse, et need täidavad vastava õigusakti vaheruumideks jaotamise ja vigastatud laeva püstuvusreegleid : .1 MARPOL lisa I, kuid B-tüüpi vabapardaga kombineeritud puistlastilaevad (nagu on määratletud SOLASe reeglis II-2/3.14) peavad vastama reeglitele 6 kuni 7-3 * või .2 rahvusvaheline koodeks ohtlikke kemikaale mahtlastina vedava laeva ehituse ja seadmete kohta (IBC koodeks) * või .3 rahvusvaheline koodeks veeldatud gaasi mahtlastina vedava laeva ehituse ja seadmete kohta (IGC koodeks) * või .4 1966. aasta rahvusvahelise laadungimärgi konventsiooni reeglis 27 toodud vigastatud laeva püstuvuse nõuded, mida kohaldatakse kooskõlas resolutsioonidega A.320(IX) ja A.514(13) tingimusel, et kaubalaevades, millele kohaldatakse reeglit 27(9), paigaldatakse peamised veekindlad põikvaheseinad selleks, et neid saaks pidada tõhusaks, resolutsiooni A.320(IX) punkti 12 alapunkti f kohaselt, välja arvatud tekilasti vedamiseks ettenähtud laevad, mis peavad vastama reeglitele 6 kuni 7-3, või .5 1988. aasta laadungimärgi protokolli reeglis 27 toodud vigastatud laeva püstuvuse nõuded, välja arvatud tekilasti vedamiseks ettenähtud laevad, mis peavad vastama reeglitele 6 kuni 7.3, või .6 vaheruumideks jaotamise ja vigastatud laeva püstuvuse standardid, mis on toodud muudes IMO õigusaktides ** . 2.2 Kui sõnaselgelt ei ole sätestatud teisiti, kohaldatakse B-2 ja B-4 osades toodud nõudeid kaubalaevadele. __________________ * Vt suuniseid vigastatud laeva püstuvuse nõuete täitmise kontrollimiseks tankeritel (MSC.1/Cric.1461). ** .1 Kuni 100 m pikkusega (L) avamere naftapuurseadme varustuslaevade puhul suuniseid avamere naftapuurseadme varustuslaevade projekteerimise ja ehitamise kohta, 2006 (resolutsioon MSC.235(82), muudetud resolutsiooniga MSC.335(90)) või .2 Eriotstarbeliste laevade puhul eriotstarbeliste laevade ohutuse koodeksit, 2008 (resolutsioon MSC.266(84), muudetud).“ 11 Seniste p unktide 2 kuni 4 numeratsiooni muudetakse sellele vastavalt . B- 1 OSA PÜSTUVUS Reegel 5. Vigastamata laeva püstuvus 12 Selle pealkirja joonealune märkus kustutatakse ning punktid 1 ja 2 asendatakse järgnevaga: „1 Igal r eisilaeval suurusest olenemata ja kaubalaevadel pikkusega (L) 24 m või pikemad tuleb nende valmimisel teha kreenikatse. Tuleb määrata tühja laeva veeväljasurve ning piki-, rist- ja püsttelje raskuskese. Lisaks käesolevate reeglite muudele kohaldatavatele nõuetele peavad laevad pikkusega 24 m või pikemad täitma vähemalt 2008. aasta IS koodeksi A osa nõudeid. 2 Administratsioon võib lubada vabastada kreenikatsest konkreetse kaubalaeva, mille püstuvuse põhiandmed on kättesaadavad sõsarlaeva kreenikatse alusel ja administratsioonile on tõendatud, et usaldusväärset püstuvusteavet vabastatud laeva kohta on võimalik saada reegliga 5-1 nõutavatest põhiandmetest. Tühja laeva mõõdistus tuleb teha pärast valmimist ja laev tuleb kreenida iga kord, kui sõsarlaevalt saadud andmetega võrreldes leitakse, et kõrvalekalle tühja laeva veeväljasurvest 160 m pikkuste või pikemate laevade korral ületab 1% ja kuni 50 m pikkuste laevade korral 2% ning mis vahepikkuste puhul määratakse kindlaks lineaarse interpoleerimisega, või kõrvalekalle tühja laeva pikitelje raskuskeskmest ületab 0,5% L-ist.“ 13 Punkti 5 sõnastus asendatakse järgnevaga: „5 Korrapäraste ajavahemike tagant, mis ei ületa 5 aastat, peab kõigil reisilaevadel tegema tühja laeva massi mõõdistuse, et kontrollida tühja laeva veeväljasurve ja pikiraskuskeskme muutusi. Laevale tuleb teha uus kreenikatse alati, kui leitakse või eeldatakse, et võrreldes heakskiidetud püstuvusteabega ületab tühja laeva veeväljasurve kõrvalekalle 2% või pikitelje raskuskeskme kõrvalekalle 1% L-ist.“ Reegel 5-1. Kaptenile esitatav püstuvus teave 14 Reegli pealkirja joonealune märkus asendatakse järgnevaga: „ * Vt ka suunised vigastamata laeva püstuvusteabe koostamise kohta (MSC/Circ.456) ja täiendatud juhist kaptenile ohtlike olukordade vältimiseks ebasoodsates ilmastiku- ja mereoludes (MSC.1/Circ.1228). “ 15 Reegli 5-1.1 sõnastus asendatakse järgnevaga: „1 Kaptenile tuleb anda administratsiooni rahuldav vajalik teave, et võimaldada tal saada kiiresti ja lihtsalt täpseid juhiseid laeva püstuvusest erinevates tööolukordades. Püstuvusteabe koopia tuleb esitada administratsioonile. 16 Punkti 2.1 sõnastus asendatakse järgnevaga: „.1 minimaalse ekspluatatsioonilise metatsentri kõrguse (GM), maksimaalse lubatud trimmi ja süvise seose kõverad või tabelid, mis tagavad vajadusel asjakohaste vigastamata laeva ja vigastatud laeva püstuvusnõuete täitmise, või vastavad maksimaalse lubatud püstraskuskeskme (KG), maksimaalse lubatud trimmi ja süvise kõveratele või tabelitele, või nende kõveratega või tabelitega samaväärsetele kõveratele või tabelitele.“ 17 Punktid 3 ja 4 asendatakse järgnevaga: „3 Reegli 5-1.2 kohaselt nõutav vigastamata laeva ja vigastatud laeva püstuvusteave tuleb esitada koondandmetena süvise ja trimmi kogu tööolukordade vahemiku ulatuses. Kasutatud trimmi väärtused peavad ühtima kogu laeval kasutamiseks mõeldud püstuvusteabega. Teabest tuleb välja jätta teave, mis ei ole vajalik püstuvuse ja trimmi piiride määramiseks. 4 Kui vigastatud laeva püstuvus arvutatakse reeglite 6 kuni 7-3 kohaselt ning vajadusel reeglite 8 ja 9.8 kohaselt, tuleb püstuvuse piirkõver määrata lineaarse interpoleerimisega minimaalse nõutava GM ja iga süvise d s , d p ja d l vahel. Kui erinevate trimmide kohta arvutatakse täiendavad vaheruumideks jaotamise indeksid, peab esitama nende arvutuste miinimumväärtuste põhjal ühe kõvera . Kui kavatsetakse esitada maksimaalse lubatud KG kõverad, tuleb tagada, et vastavad maksimaalse KG kõverad vastaksid GM lineaarvarieerumisele. 5 Ühe kõvera alternatiivina võib täiendavate trimmide arvutused teha ühe ühise GM abil kõigi trimmide puhul iga vaheruumideks jaotamise süvise juures. Iga osaindeksi A s , A p ja A l madalaimaid väärtusi nende trimmide juures peab seejärel kasutama saavutatud vaheruumideks jaotamise indeksi A summeerimisel reegli 7.1 kohaselt. Selle tulemusena saadakse üks GM piirkõver GM alusel, mida kasutatakse iga süvise puhul. Tuleb koostada trimmi piiride diagramm, mis näitab kasutatud trimmi vahemikku.“ 18 Senise punkti 5 numeratsiooni muudetakse asjakohaselt ning selle sõnastust muudetakse järgmiselt: „6 Kui minimaalse ekspluatatsioonilise metatsentri kõrgust (GM) või maksimaalset lubatud KG-d ja süvist ei ole esitatud, peab kapten tagama, et laeva tööseisund ei erine heakskiidetud lastimisseisundist, või kontrollima arvutustega, et selle lastimisseisundi puhul on püstuvusnõuded täidetud.“ Reegel 6. Nõutava vaheruumideks jaotamise indeks R 19 Punkti 2 sissejuhatav lõik asendatakse järgnevaga: „2 Laevadele, millele kehtivad käesoleva osa vigastatud laeva püstuvusnõuded, tuleb määrata kindlaks tagatav vaheruumideks jaotamise määr nõutava vaheruumideks jaotamise indeksi R alusel järgmiselt:“ 20 Punkti 2.2 sissejuhatav lõik asendatakse järgnevaga: „.2 80 m pikkuse (L) kuni 100 m pikkuse (L s ) kaubalaeva puhul:“ 21 Punkti 2.3 sõnastus asendatakse järgnevaga: „2.3 Reisilaevade puhul: Laeval viibivad isikud R N ˂ 400 R = 0,722 400 ≤ N ≤ 1350 R = N / 7580 + 0,66923 1350 ˂ N ≤ 6000 R = 0,0369 x Ln (N + 89,048) + 0,579 N ˃ 6000 R = 1 – (852,5 + 0,03875 x N) / (N + 5000) milles: N = laeval viibivad isikud kokku.“ 22 Punkt 2.4 kustutatakse. Reegel 7. Saavutatud vaheruumideks jaotamise indeks A 23 Punkti 1 esimese lause sõnastus asendatakse järgnevaga: „1 Saavutatud vaheruumideks jaotamise indeks A arvutatakse, liites osaindeksid A s , A p ja A l , mis kaalutakse nii, nagu näidatud, ja arvutatakse reeglis 2 määratletud süviste d s , d p ja d l puhul järgmise valemi kohaselt:“ 24 Punktid 2 ja 3 asendatakse järgnevaga: „2 A tuleb arvutada vähemalt tasakiilul laeva suurima vaheruumideks jaotamise süvise d s ja osalise vaheruumideks jaotamise süvise d p kohta. Hinnangulist ekspluatatsiooni trimmi võib kasutada väikseima ekspluatatsioonisüvise d l puhul. Kui mis tahes tööseisundis süvise vahemikus d s kuni d l on trimmi muutus võrreldes arvutatud trimmiga suurem kui 0,5% L-ist, tuleb samade süviste, kuid sealhulgas piisavate trimmide kohta esitada üks või mitu A lisaarvutust, nii et kõigis tööseisundites on trimmi erinevus ühes arvutuses kasutatud võrdlustrimmiga võrreldes väiksem kui 0,5% L-ist. Iga A lisaarvutus peab vastama reeglile 6.1. 3 Jääkpüstuvuse kõvera positiivse püstuvusõla (GZ) kindlaksmääramisel vee sissevoolu vaheetappides ja üleujutuse tasakaaluasendi lõppetapis peaks arvutustes kasutatavaks veeväljasurveks olema veeväljasurve vigastamata laeva lastimisseisundis. Kõik arvutused tuleks teha laeva vaba trimmi juures. Reegel 7-1. Teguri P i arvutamine 25 Punktis 1 asendatakse keskmise põiksuunalise vahemaa tähise kohta käiv tekst järgnevaga: „b = keskmine põiksuunaline vahemaa meetrites, mida mõõdetakse keskjoonest täisnurga all suurimal vaheruumideks jaotamise süvisel kereplaadistuse ja eeldatava vertikaaltasandi vahel. See vertikaaltasand asub pikisuunaliste piirete vahel, mida kasutatakse teguri p i arvutamisel, ja vaadeldava pikivaheseina kõigi või osa välisosade puutejoonel või on nendega ühine. See vertikaaltasand peab olema orienteeritud nii, et keskmine põiksuunaline vahemaa kereplaadistuseni on maksimaalne, kuid mitte suurem kui kahekordne vähim kaugus tasapinna ja kereplaadistuse vahel. Kui pikivaheseina ülemine osa on allpool suurimat vaheruumideks jaotamise süvist , siis eeldatakse, et b kindlaksmääramiseks kasutatav vertikaaltasand ulatub ülespoole suurima vaheruumideks jaotamise veeliinini. Igal juhul ei tohi b olla suurem kui B/2.“ Reegel 7-2. Teguri s i arvutamine 26 Punktid 2 kuni 4.1.2 asendatakse järgnevaga: „2 Reisilaevade ning ülevooluseadmetega kaubalaevade puhul võetakse teguriks s vahepealne, i väikseim s-teguritest, mis saadakse kõigist vee sissevoolu etappidest, sealhulgas õigeks trimmimise eelsest etapist, kui see on olemas, ja arvutatakse järgmiselt: s vahepealne,i = G Z max 0,05 ⋅ Ulatus 7 1 4 milles GZ max ei tohi olla suurem kui 0,05 m ja ulatus ei ületa 7°. s vahepealne,i = 0, kui vahekreeni nurk ületab 15º reisilaevade ja 30º kaubalaevade puhul. Ülevooluseadmeteta kaubalaevade puhul on tegur s vahepealne,i võrdne ühega, välja arvatud juhul, kui administratsioon leiab, et püstuvus vee sissevoolu vaheetappides võib olla ebapiisav. Sel juhul tuleb nõuda edasist uurimist. Ülevooluseadmetega reisilaevadel ja kaubalaevadel ei tohi õigeks trimmimise aeg ületada 10 minutit. 3 Tegur s lõplik,i saadakse järgmise valemi abil: s lõplik,i = GZ max TGZ max × Ulatus TUlatus 1 4 milles: GZ max ei tohi olla suurem kui TGZ max ; Ulatus ei tohi olla suurem kui TUlatus; TGZ max = 0,20 m parvlaevadel iga vigastus, mis puudutab autotekke ; TGZ max = 0,12 m muudel juhtudel; TUlatus = 20° parvlaevadel iga vigastus, mis puudutab autotekke ; TUlatus = 16° muudel juhtudel; K = 1 kui θ e ≤ θ min ; K = 1 kui θ e ≥ θ max ; K= θ max - θ e θ max - θ min muudel juhtudel milles: θ min on 7° reisilaevade ja 25° kaubalaevade puhul ning θ max on 15° reisilaevade ja 30° kaubalaevade puhul. 4 Tegurit s mom,i kohaldatakse üksnes reisilaevadele (kaubalaevade puhul on s mom,i 1) ja see tuleb arvutada lõpliku tasakaalu korral järgmise valemi abil: Smom, i= (GZmax-0,04)×Veeväljasurve M kreen milles: Veeväljasurve on vigastamata laeva veeväljasurve vastaval süvisel (d s , d p või d l ); M kreen on maksimaalne eeldatav kallutusmoment, mis arvutatakse alapunkti 4.1 kohaselt, ja s mom,i ≤ 1 4.1 Kallutusmoment M kreen arvutatakse järgmiselt: M kreen = ma ks imum ( M reisija või M tuul või M päästealus ) 4.1.1 M reisija on reisijate liikumisest tulenev maksimaalne eeldatav kallutusmoment ja see saadakse järgmiselt: M reisija = (0,075· N p )·(0,45· B ) (tm) milles: N p on maksimaalne lubatud reisijate arv laeval tööolukorras, mis vastab vaadeldavale suurimale vaheruumideks jaotamise süvisele, ja B on laeva laius, nagu on määratletud reeglis 2.8. Alternatiivina võib kallutusmomendi arvutada eeldusel, et reisijate jaotus on 4 inimest ruutmeetri kohta kasutatavatel tekialadel laeva ühe külje suunas tekkidel, kus asuvad kogunemiskohad, ja sellisel viisil, et reisijad tekitavad kõige ebasoodsama kallutusmomendi. Reisija massiks eeldatakse 75 kg. 4.1.2 M tuul on maksimaalne eeldatav tuulejõud vigastuse puhul: M tuul = (P × A × Z) / 9,806 (tm) milles: P = 120 N/m 2 ; A = laeva külgmine purjepind; Z = vahemaa laeva külgmise purjepinna keskmest T/2-ni ning T = asjakohane süvis (d s , d p või d l ).“ 25 Punkti 5 sõnastus asendatakse järgnevaga: „5 Asümmeetriline vee sissevool tuleb hoida tõhusate seadmetega minimaalsena. Kui on vaja korrigeerida suuri kreeninurki, peavad kasutatavad vahendid võimalusel olema isetoimivad, kuid õigeks trimmimise juhtseadmete olemasolul peavad need olema tööle rakendatavad reisilaeva vaheseintetekist ja kaubalaeva vabapardatekist kõrgemalt. Need vahendid koos juhtseadmetega peavad olema administratsioonile vastuvõetavad * . Laeva kaptenile tuleb anda vastav teave laeva õigeks trimmimise seadmete kasutamise kohta. __________________ * Vt muudetud soovitusi ülevooluseadmete töö hindamiseks, mille IMO võttis vastu resolutsiooniga MSC.362(92) ja mida võidakse edaspidi muuta. 28 Punkti 5.2 sissejuhatav lõik asendatakse järgnevaga: „5.2 Teguri s i väärtuseks tuleb võtta null nendel juhtudel, kui uppumist, kreeni ja trimmi arvestades ulatub lõplik veeliin üle:“ 29 Punkt 5.3 sõnastus asendatakse järgnevaga: „5.3 Teguri si väärtuseks tuleb võtta null, kui uppumist, kreeni ja trimmi arvestades toimub vee sissevoolu vahe- või lõppetapis üks järgmisest: .1 vesi ulatub peatükiga II-2 vastavuse tagamiseks kavandatud vertikaalse pääsuluugini reisilaeva vaheseintetekil ja kaubalaeva vabapardatekil; .2 veetihedate uste, õigeks trimmimise seadmete ning reisilaeva vaheseinteteki ja kaubalaeva vabapardateki vaheseintest kõrgemal veetiheduse tagamiseks kavandatud torustiku või ventilatsioonikanalite klappide juhtseadmed muutuvad kättesaamatuks või kasutuskõlbmatuks ning .3 läbi veetihedate piirete viidud torustiku või ventilatsioonitorude mistahes osa, mis asub eeldatavalt vigastusjuhtumiga hõlmatud alal ja ulatub vette, kui selle tulemusena võib toimuda vee progresseeruv sissevool laeva ruumidesse, mis eeldatavalt ei ole veega üle ujutatud.“ 30 Punkt 5.5 asendatakse järgnevaga: „5.5 Veetihedate manluugi kaantega ja kraeta pääsuluukidega suletavaid avasid, kaugjuhitavaid veetihedaid liuguksi, mitteavanevaid pardailluminaatoreid, veetihedaid pääsuuksi ega luuke, mida tuleb merel hoida suletuna, ei pea arvestama, välja arvatud punktis 5.3.1 sätestatud juhul.“ Reegel 8. Reisilaeva eripüstuvusnõuded 31 Punktide 1 ja 2 ning punkti 3 sissejuhatava lõigu sõnastus asendatakse järgnevaga: „1 400 või enama inimese vedamiseks kavandatud reisilaevas peab olema veetihe vaheruumideks jaotamine põrkevaheseinast ahtri poole nii, et s i = 1 vigastuse puhul, mis hõlmab kõiki laevaruume 0,08 L ulatuses vööriperpendikulaarist mõõdetuna nendes kolmes lastimisolukorras, millel põhineb vaheruumideks jaotamise indeksi A arvutamine. Kui saavutatud vaheruumideks jaotamise indeks A arvutatakse erinevate trimmide kohta, peab see nõue olema täidetud ka nendes lastimisolukordades. 2 36 või enamat inimest vedama kavandatud reisilaev peab suutma vastu pidada vigastusele piki pardaplaadistust punktis 3 nimetatud ulatuses. Vastavus käesoleva reegliga tuleb saavutada näidates, et reeglis 7-2 määratletud s i ei ole väiksem kui 0,9 kolmes lastimisolukorras, millel põhineb vaheruumideks jaotamise indeksi A arvutamine. Kui vaheruumideks jaotamise indeks A arvutatakse erinevate trimmide kohta, peab see nõue olema täidetud ka nende lastimisolukordade puhul. 3 Vigastuse ulatus punktiga 2 vastavuses peab sõltuma nii pardal viibivate isikute arvust kui ka L-ist nii, et:“ 32 Punkt 3.2 asendatakse järgnevaga: „.2 400 või enama inimese vedamisel tuleb suurimal vaheruumideks jaotamise süvisel eeldada vigastust pikkusega 0,03 L , kuid mitte väiksemat kui 3 m, mis tahes kohas piki pardaplaadistust ja vigastuse tungimisega 0,1 B sissepoole, kuid mitte vähem kui 0,75 m, mõõdetuna laeva pardast sissepoole ja keskjoonega täisnurga all;“ 33 Punkt 3.4 asendatakse järgnevaga: „.4 36 inimese vedamisel tuleb eeldada vigastuse pikkuseks 0,015 L , kuid mitte vähem kui 3 m, koos 0,05 B sissepoole tungimisega, kuid mitte vähem kui 0,75 m, ning“ Reegel 8-1. Süsteemi suutlikkus ja operatiivteave pärast vee sissevooluga seotud vigastust reisilaevadel 2 Oluliste süsteemide kasutatavus vee sissevoolu põhjustava vigastuse korral 34 Senine sõnastus asendatakse järgnevaga: „Reisilaev tuleb projekteerida nii, et reeglis II-2/21.4 nimetatud süsteemid jäävad toimima, kui laevas ujutatakse üle üksik veetihe ruum.“ 3 Operatiivteave pärast vee sissevooluga seotud vigastust 35 Senine sissejuhatava lõigu sõnastus asendatakse järgnevaga: „Operatiivteabe andmiseks kaptenile ohutuks tagasipöördumiseks sadamasse pärast vee sissevooluga seotud vigastust peab reisilaevadel olema:“ 36 Reegli joonealune märkus asendatakse järgnevaga: „ * Vt suuniseid reisilaevade kaptenitele antava operatiivteabe kohta ohutuks tagasipöördumiseks sadamasse omal jõul või puksiiris (MSC.1/Circ.1400) ja muudetud suuniseid reisilaevade kaptenitele antava operatiivteabe kohta ohutuks tagasipöördumiseks sadamasse (MSC.1/Circ.1532). “ B-2 OSA VAHERUUMIDEKS JAOTAMINE, VEETIHEDUS JA ILMASTIKUKINDLUS Reegel 9. Topeltpõhjad reisi- ja kaubalaevades, välja arvatud tankerites 37 Punkt 3 asendatakse järgnevaga: „3.1 Topeltpõhja sisse lastiruumide tühjendamiseks ehitatud väikesed kaevud ei tohi ulatuda allapoole rohkem kui vajalik. Vertikaalkaugus sellise kaevu põhjast kiilujoonega kattuva tasandini ei tohi mingil juhul olla väiksem kui h/2 või 500 mm olenevalt sellest, kumb on suurem, või tuleb näidata laeva selle osa vastavust käesoleva reegli punktile 8. 3.2 Administratsioon võib lubada muid kaevusid (nt määrdeõli jaoks peamasinate all), kui on veendunud, et nende paigutus tagab käesoleva reegli kohase topeltpõhjaga samaväärse kaitse. 3.2.1 80 m pikkuse või pikema kaubalaeva või reisilaeva puhul tuleb tõendada samaväärse kaitse olemasolu näidates, et laev peab vastu punktis 8 nimetatud põhja vigastustele. Teise võimalusena võivad kaevud määrdeõli jaoks peamasinate all eenduda kaugusega h määratud piirijoone all olevasse topeltpõhja tingimusel, et vertikaalkaugus sellise kaevu põhjast kiilujoonega kattuva tasandini ei ole väiksem kui h/2 või 500 mm olenevalt sellest, kumb on suurem. 3.2.2 Alla 80 m pikkusega kaubalaevades peavad seadmed tagama administratsiooni rahuldava ohutuse taseme.“ 38 Punktid 6 kuni 8 asendatakse järgnevaga: „6 80 m pikkuse või pikema kaubalaeva või reisilaeva osa, millesse ei ole topeltpõhja ehitatud punktide 1, 4 või 5 kohaselt, nagu on märgitud punktis 2, peab vastu pidama punktis 8 nimetatud põhja vigastustele laeva selles osas. Alla 80 m pikkusega kaubalaevades peavad alternatiivsed seadmed tagama administratsiooni rahuldava ohutuse taseme. 7 Ebatavalise põhjakonstruktsiooniga 80 m pikkusel või pikemal kaubalaeval või reisilaeva l peab tõestama, et laev suudab vastu pidada punktis 8 nimetatud põhjavigastusele. Alla 80 m pikkusega kaubalaevades peavad alternatiivsed seadmed tagama administratsiooni rahuldava ohutuse taseme. 8 Vastavus punktidele 3.1, 3.2.1, 6 või 7 saavutatakse näidates, et reegli 7-2 kohaselt arvutatud s i ei ole väiksem kui 1 kõigis tööolukordades põhja vigastuse korral alapunktis .2 nimetatud ulatuses mis tahes kohas laeva kahjustatud osas: .1 Selliste ruumide üleujutamine ei tohi muuta kasutuskõlbmatuks avariitoite- ja valgustus-, siseside-, signaal- või muid avariiseadmeid laeva muudes osades. .2 Vigastuse eeldatav ulatus on järgmine: 0,3 L laeva vööriperpendikulaarist Laeva muu osa Pikiulatus 1/3 L 2/3 või 14,5 m, olenevalt sellest, kumb on väiksem 1/3 L 2/3 või 14,5 m, olenevalt sellest, kumb on väiksem Põikiulatus B/6 või 10 m, olenevalt sellest, kumb on väiksem B/6 või 5 m, olenevalt sellest, kumb on väiksem Püstulatus, mõõdetuna kiilujoonelt B/20, kuid vähemalt 0,76 m ja mitte üle 2 m B/20, kuid vähemalt 0,76 m ja mitte üle 2 m .3 Kui alapunktis .2 nimetatud maksimaalsest vigastusest väiksema ulatusega vigastus põhjustaks raskema seisundi, tuleks sellist vigastust arvestada.“ Reegel 10. Veetihedate vaheseinte ehitus 39 Punkti 1 sõnastus asendatakse järgnevaga: „1 Veetihedad vaheruumideks jaotamise põik- või pikivaheseinad peab ehitama reeglis 2.17 nimetatud mõõtmetega. Igal juhul peavad veetihedad vaheruumideks jaotamise vaheseinad suutma taluda vähemalt rõhku, mis tekib reisilaevadel vaheseintetekini ja kaubalaevadel vabapardatekini ulatuvast veesambast.“ Reegel 12. Piigi ja masinaruumi vaheseinad, võllitunnelid jms 40 Punkt 1 asendatakse järgnevaga: „1 Paigaldada tuleb põrkevahesein, mis on veetihe reisilaevade vaheseintetekini ja kaubalaevade vabapardatekini. See vahesein peab asuma vööriperpendikulaarist vähemalt 0,05 L või 10 m kaugusel olenevalt sellest, kumb on väiksem, ning kui administratsioon ei ole lubanud teisiti, siis mitte rohkem kui 0,08 L või 0,05 L + 3 m kaugusel, olenevalt sellest, kumb on suurem. 2 Laev tuleb projekteerida nii, et reegli 7-2 kohaselt arvutatud s i ei oleks väiksem kui 1 suurimal vaheruumideks jaotamise süvisel lastimisolukorras, tasakiilul või vööritrimmi lastimisolukorras, kui laeva põrkevaheseinast vööri poole jäävasse mis tahes ossa voolab vesi sisse ilma vertikaalsete takistusteta.“ 41 Punktid 2 kuni 10 asendatakse järgnevaga: „3 Kui laeva mis tahes osa ulatub allpool veeliini vööriperpendikulaarist ettepoole, nt pirnvöör, tuleb mõõta punktis 1 sätestatud kaugused punktist, mis asub kas: .1 sellise esileulatuva osa pikkuse keskel; .2 0,015 L kaugusel vööriperpendikulaarist eespool või .3 3 m kaugusel vööriperpendikulaarist eespool, olenevalt sellest, milline neist annab väikseima mõõtmistulemuse. 4 Vaheseinas võivad olla astmed või orvad tingimusel, et need on punktis 1 või 3 ettenähtud piirides. 5 Reisilaeva vaheseintetekist ja kaubalaeva vabapardatekist madalamale ei tohi paigaldada põrkevaheseina uksi, manluuke, pääsuavasid, ventilatsioonitorusid ega muid avasid. 6.1 Põrkevaheseinast võib viia reisilaeva vaheseintetekist ja kaubalaeva vabapardatekist madalamal läbi mitte rohkem kui ühe toru vöörpiigi tankis oleva vedeliku jaoks tingimusel, et torul on kinnikeeratav klapp, mida saab juhtida reisilaeva vaheseintetekist või kaubalaeva vabapardatekist kõrgemalt, ning klapp asub vöörpiigi sees põrkevaheseina küljes; see ei kehti punktis 6.2 nimetatud juhul. Administratsioon võib siiski lubada selle klapi paigaldamist põrkevaheseina ahtripoolele tingimusel, et klapp on kõigis tööolukordades kergesti juurdepääsetav ja ruum, kus see asub, ei ole lastiruum. Kaubalaevadel võib torul teise võimalusena olla liblikklapp, mida sobivalt toetab tugipind või äärik, ning mida saab juhtida vabapardatekist kõrgemalt. Kõik klapid peavad olema terasest, pronksist või muust heakskiidetud plastilisest materjalist. Harilikust malmist või samalaadsest materjalist klapid ei ole lubatud. 6.2 Kui vöörpiik on jaotatud kahe erineva vedeliku hoidmiseks, võib administratsioon lubada viia põrkevaheseinast allpool läbi reisilaeva vaheseinteteki või kaubalaeva vabapardateki kaks toru, millest kumbki on paigaldatud punkti 6.1 kohaselt, tingimusel, et administratsioon on veendunud, et teise toru paigaldamisele puudub teostatav alternatiiv ja säilitatakse laeva ohutus vöörpiigi täiendavat vaheruumideks jaotamist arvestades. 7 Kui laeval on pikk vööri pealisehitis, tuleb pikendada põrkevaheseina ilmastikukindlana järgmise tekini reisilaeva vaheseinteteki või kaubalaeva vabapardateki kohal. Pikendust ei pea ehitama otse allpool oleva vaheseina kohale tingimusel, et kõik pikenduse osad, sealhulgas selle külge kinnitatud rambi osad asuvad punktis 1 või 3 ettenähtud piirides, välja arvatud punktiga 8 lubatud erand, ja astme moodustav osa tekist on tehtud tõhusalt ilmastikukindlaks. Pikenduse paigaldamisel tuleb välistada võimalus, et vööriukse või rambi osa vigastuse või ärakukkumise korral vigastab see pikendust või rampi. 8 Kui vööriuksed on paigaldatud ja kaldramp on osa põrkevaheseina pikendusest reisilaeva vaheseinteteki või kaubalaeva vabapardateki kohal, peab ramp olema kogu pikkuses ilmastikukindel. Kaubalaevadel võib see osa rambist, mis on rohkem kui 2,3 m vabapardatekist ülalpool, ulatuda ettepoole punktis 1 või 3 nimetatud piirist. Eeltoodud nõuetele mittevastavaid rampe ei loeta põrkevaheseina pikenduseks. 9 Avade arv põrkevaheseina pikenduses vabapardateki kohal peab olema laeva projektile ja normaalsele kasutusele vastavalt minimaalne. Kõiki neid avasid peab saama ilmastikukindlalt sulgeda. 10 Vaheseinad tuleb paigaldada nii, et need eraldavad masinaruumi eesmistest ja tagumistest lasti- ning majutus- ja teenindusruumidest, ning need tehakse veetihedaks kuni reisilaeva vaheseintetekini või kaubalaeva vabapardatekini. Samuti tuleb paigaldada ahterpiigi vahesein ja teha see kuni vaheseintetekini või vabapardatekini veetihedaks. Ahterpiigi vahesein võib siiski olla astmetega vaheseintetekist või vabapardatekist allpool tingimusel, et laeva ohutustase vaheruumideks jaotamise osas sellega ei vähene. 11 Igal juhul peavad dedvudi torude ümber olema mõõduka suurusega veetihedad ruumid. Reisilaevades peab dedvudseadme tihend paiknema veetihedas võllitunnelis või muul veetihedal alal, mis on eraldatud dedvudi toru ruumist ja nii suur, et kui selle ujutab üle dedvudseadme tihendi kaudu lekkinud vesi, ei täitu vaheseintetekk veega. Kaubalaevades võidakse administratsiooni äranägemisel võtta muid meetmeid, et minimeerida vee laeva tungimise ohtu dedvudi toru seadmete vigastuse korral.“ Reegel 13. Avad reisilaevade veetihedates vaheseintes vaheseintetekist madalamal 42 Punkti 11.1 sõnastus asendatakse järgnevaga: „11.1 Kui šahtid või tunnelid juurdepääsu tagamiseks laevapere majutus- ja teenindusruumidest masinaruumidesse, torustiku jaoks või muuks otstarbeks viiakse läbi veetihedate vaheseinte, peavad need olema veetihedad ja vastama reegli 16-1 nõuetele. Juurdepääs vähemalt iga sellise tunneli või šahti ühte otsa, kui seda kasutatakse merel läbipääsuna, peab minema läbi šahti, mis ulatub veetihedana kõrguseni, mis on piisav, võimaldamaks juurdepääsu vaheseintetekist kõrgemal. Juurdepääs šahti või tunneli teise otsani võib minna läbi veetiheda ukse, mille tüübi määrab selle asukoht laevas. Sellised šahtid või tunnelid ei tohi ulatuda läbi esimese vaheruumideks jaotamise vaheseina põrkevaheseinast ahtri pool.“ Reegel 15. Avad laevakere plaadistuses reisilaevadel vaheseintetekist madalamal või kaubalaevadel vabapardatekist madalamal 43 Punktid 4 ja 5.1 asendatakse järgnevaga: „4 Tõhusad hingedega sisemised illuminaatorite tormikaaned, mis on paigaldatud nii, et neid saab hõlpsasti ja tõhusalt sulgeda ning kinnitada veetihedalt, peab paigaldama kõigile pardailluminaatoritele, välja arvatud ahtri pool 1/8 laeva pikkusest vööriperpendikulaarist ja vaheseintetekist paralleelsena tõmmatud joone kohal laeva küljel, mille madalaim punkt on kõrgusel 3,7 m + 2,5% laeva laiusest suurima vaheruumideks jaotamise süvise kohal, kus illuminaatori tormikaaned võivad olla reisijate majutusruumides teisaldatavad, kui kehtiva rahvusvahelise laadungimärgi konventsiooniga ei nõuta illuminaatori tormikaante püsivat kinnitamist nende nõuetekohasesse asendisse. Sellised teisaldatavad illuminaatorite tormikaaned tuleb kinnitada vastavate pardailluminaatorite kõrvale. 5.1 Pardailluminaatorit ei tohi paigaldada ruumidesse, mis on ette nähtud üksnes lasti vedamiseks.“ 44 Punkti 8.2.1 sõnastus asendatakse järgnevaga: „8.2.1 Läbi laevakere plaadistuse viidav väljavool ruumidest, mis asuvad reisilaeva vaheseintetekist või kaubalaeva vabapardatekist madalamal, tuleb kehtiva rahvusvahelise laadungimärgi konventsiooni nõuete kohaselt varustada kas ühe automaatse tagasilöögiklapiga, millel on kindel vahend selle sulgemiseks reisilaeva vaheseintetekist ja kaubalaeva vabapardatekist kõrgemal, või kahe automaatse tagasilöögiklapiga, millel ei ole kindlat sulgemisvahendit tingimusel, et sees olev klapp asub suurima vaheruumideks jaotamise süvise kohal ja on alati tööolukorras ülevaatuseks juurdepääsetav, välja arvatud punktis 8.3 nimetatud juhul. Kui paigaldatakse kindla sulgemisvahendiga klapp, peab selle käitamiskoht olema reisilaeva vaheseintetekist või kaubalaeva vabapardatekist kõrgemal alati kergesti juurdepääsetav ja varustatud vahenditega, mis näitavad, kas klapp on avatud või suletud.“ 45 Punkti 8.4 sõnastus asendatakse järgnevaga: „8.4 Liikuvad osad, mis läbivad laevakere plaadistust suurimast vaheruumideks jaotamise süvisest allpool, tuleb varustada administratsioonile vastuvõetava veetiheda tihendussüsteemiga. Seesmine tihend peab asuma sellise suurusega veetihedas ruumis, et üleujutuse korral ei ujutata reisilaeva vaheseintetekki või kaubalaeva vabapardatekki üle. Administratsioon võib nõuda, et sellise ruumi üleujutamise korral peavad põhiline või avariielektrienergia ja -valgustus, siseside, signaalid või muud avariiseadmed laeva muudes osades jääma kasutatavaks.“ Reegel 16. Veetihedate uste, pardailluminaatorite jms konstruktsioon ja esmane katsetamine 46 Reegli pealkiri asendatakse järgnevaga: „ Reegel 16. Veetihedate sulgude konstruktsioon ja esmane katsetamine. “ 47 Punktid 1 ja 2 asendatakse järgnevaga: „1.1 Kõigi käesolevas reeglis viidatud veetihedate sulgude, näiteks uste, luukide, pardailluminaatorite, laevatreppide ja parda-lastiluukide, klappide, torude, tuharennide ja prügirennide projekt, materjalid ja konstruktsioon peavad administratsiooni rahuldama. 1.2 Sellised klapid, uksed, luugid ja mehhanismid peavad olema sobivalt märgistatud, et tagada nende õige kasutamine maksimaalse ohutuse tagamiseks. 1.3 Vertikaalsete veetihedate uste raamid peavad olema ilma põhjasooneta, millesse võib koguneda mustus ja takistada ukse korralikku sulgumist. 2 Veetihedaid uksi ja luuke peab katsetama veesambast tuleneva veerõhuga, mida need võivad taluda vee sissevoolu vahe- või lõppetapis. Kaubalaevadel, millele ei kehti vigastatud laeva püstuvusnõuded, katsetatakse veetihedaid uksi ja luuke veesambast tuleneva veerõhuga, mida mõõdetakse ava alumisest servast ühe meetrini vabapardateki kohal. Kui üksikuid uksi ja luuke ei katsetata isolatsiooni või viimistluselementide võimaliku vigastamise tõttu, võidakse üksikute uste ja luukide katsetamine asendada igat tüüpi ja suurusega ukse või luugi prototüübi survekatsega, mille katsesurve vastab vähemalt kavandatud asukoha jaoks nõutavale veesambale. Prototüübi katse tuleb teha enne uste või luukide paigaldamist. Paigaldusmeetod ja -kord uste või luukide paigaldamiseks laeval peab vastama prototüübi katse paigaldusmeetodile ja -korrale. Laevale paigaldamisel tuleb kontrollida iga ukse või luugi nõuetekohast paigalduspinda vaheseina, raami ja ukse vahel või teki, krae ja luugi vahel.“ Reegel 16-1. Veetihedate tekkide, šahtide jms konstruktsioon ja esmane katsetamine 48 Punktid 2 ja 3 asendatakse järgnevaga: „2 Kui reisilaevas konstruktsiooni läbiv ventilatsioonišaht läbib vaheseinteteki veetihedat ala, peab šaht vastu pidama veerõhule, mis võib šahtis tekkida pärast maksimaalse lubatud kreeninurga arvestamist reegli 7-2 kohaselt. 3 Kui parvlaevas osa vaheseinteteki läbiviigust või kogu läbiviik on peamisel autotekil, peab šaht vastu pidama autotekil lõksus oleva vee liikumisest (loksumisest) tekkivale löögisurvele.“ Reegel 17. Reisilaevade sisemine veetihedus vaheseintetekist kõrgemal 49 Punkti 3 sõnastus asendatakse järgnevaga: „3 Pealisehitistes lõppevaid õhutorusid, millele ei ole paigaldatud veetihedaid sulgemisvahendeid, loetakse reegli 7-2.6.1.1 kohaldamisel kaitseta avadeks.“ B-4 OSA PÜSTUVUSE JUHTIMINE Reegel 19. Vigastuse kontrolli teave 50 Punkt 2 kustutatakse ning ülejäänud punktide numeratsiooni muudetakse vastavalt. 51 Reegli 19 järel lisatakse uus reegel 19-1 järgnevas sõnastuses: „ Reegel 19-1. Reisilaeva vigastuse kontrolli õppused 1 Käesolevat reeglit kohaldatakse enne 1. jaanuari 2020, 1. jaanuaril 2020 või hiljem ehitatud reisilaevadele. 2 Laeva vigastuse kontrolli õppus toimub vähemalt iga 3 kuu järel. Igal õppusel ei pea osalema terve laevapere, vaid need laevapere liikmed, kellel on laeva vigastuse kontrolliga seotud kohustused. 3 Laeva vigastuse kontrolli õppuse stsenaariume muudetakse igal õppusel, nii et hädaolukorra tingimusi simuleeritakse erinevate vigastustega ning õppus viiakse läbi nii, nagu oleks tegemist tegeliku hädaolukorraga. 4 Laeva vigastuse kontrolli õppus hõlmab: .1 laeva vigastuse kontrolliga seotud kohustustega laevapereliikmete ilmumist kogunemiskohta ja laevahäirete kavas kirjeldatud ülesanneteks valmistumist reegli II/8 nõuete kohaselt; .2 laeva vigastuse kontrolli teabe ja vigastatud laeva püstuvusarvuti kasutamist, kui see on olemas , hindamaks püstuvust simuleeritud vigastuse korral; .3 sideühenduse loomist laeva ja olemasoleva kaldatoetuse vahel; .4 veetihedate uste ja muude veetihedate sulgude käsitsemist; .5 kui on paigaldatud vee sissevoolu tuvastamise süsteemid, siis pädevuse tõestamist nende kasutamisel laevahäirete kavas kirjeldatud ülesannete kohaselt; .6 kui on paigaldatud ülevooluseadmete ja õigeks trimmimise süsteemid, siis pädevuse tõestamist nende kasutamisel laevahäirete kavas kirjeldatud ülesannete kohaselt; .7 pilsipumpade käsitsemist ning pilsi häirete ja automaatsete pilsipumpade käivitussüsteemide kontrollimist ning .8 juhendamist vigastuste ülevaatuse tegemiseks ja laeva vigastuse kontrolli süsteemide kasutamiseks. 5 Vähemalt üks laeva vigastuse kontrolli õppus igal aastal hõlmab kaldatoetuse aktiveerimist, kui toetust osutatakse reegli II-1/8-1.3 kohaselt, et hinnata püstuvust simuleeritud vigastuse korral. 6 Igale laevapere liikmele, kel on laeva vigastuse kontrolliga seotud kohustused, tutvustatakse tema kohustusi ja teavet vigastuse kontrolli kohta enne reisi algust. 7 Iga laeva vigastuse kontrolli õppuse kohta tehakse kanne samal viisil, nagu on reegli III/19.5 kohaselt ette nähtud teiste õppuste puhul.“ 52 Reegli 20 senine pealkiri ja punkt 1 asendatakse järgnevaga: „ Reegel 20. Laevade lastimine 1 Pärast laeva lastimise lõppu ja enne laeva väljumist peab kapten määrama laeva trimmi ja püstuvuse ning samuti kindlaks tegema ja registreerima, et laev on püstiasendis ja täidab asjakohaste reeglite püstuvuskriteeriume. Laeva püstuvus määratakse alati arvutustega või tagades, et laev on lastitud heakskiidetud püstuvusteabe raames ühe eelhinnatud lastimisseisundi kohaselt. Administratsioon võib lubada selleks kasutada elektroonilist lastimis- ja püstuvusarvutit või samaväärseid vahendeid.“ Reegel 21. Veetihedate uste jms perioodiline käitamine ja ülevaatus reisilaevades 53 Punkt 1 asendatakse järgnevaga: „1 Igal nädalal peavad toimuma veetihedate uste, pardailluminaatorite, piigartite klappide ja sulgurmehhanismide, tuharennide ja prügirennide töökatsetused. Laevades, mille reis kestab kauem kui ühe nädala, korraldatakse täielikud töökatsetused enne reisi algust ja muud katsetused seejärel reisi ajal vähemalt üks kord nädalas.“ 54 Punkt 4 asendatakse järgnevaga: „4 Kõigi käesoleva reegliga nõutavate töökatsetuste ja ülevaatuste kohta tuleb teha kanne logiraamatusse koos võimalike leitud puuduste üksikasjaliku kirjeldusega.“ Reegel 22. Vee sissevoolu jms ennetamine ja kontrollimine 55 Punktis 1 asendatakse esimese lause lõpus sõnad „punktide 3 ja 4“ sõnadega „punkti 3“. 56 Punkti 2 sõnastus asendatakse järgnevaga: „2 Reisilaeva vaheseintetekist või kaubalaeva vabapardatekist madalamal asuvad veetihedad uksed maksimaalse vaba ava laiusega üle 1,2 m peab hoidma reisi ajal suletuna, välja arvatud piiratud ajavahemike jooksul, kui administratsioon peab seda hädavajalikuks.“ 57 Punkti 3 sõnastus asendatakse järgnevaga: „3 Veetihedat ust võib reisi ajal avada reisijate või laevapere läbilaskmiseks või kui töö ukse vahetus läheduses nõuab, et see on avatud. Uks tuleb viivitamata sulgeda, kui sealt on läbi mindud või kui lõpetatakse töö, mis nõudis selle avatuna hoidmist. Administratsioon võib anda loa sellise veetiheda ukse avamiseks reisi ajal üksnes pärast hoolikat mõju kaalumist laeva käitamisele ja hukkumatusele, arvestades IMO suuniseid * . Veetihe uks, mille avamine reisi ajal on lubatud, tuleb selgelt tähistada laeva püstuvusteabes ning see peab alati olema valmis viivitamatuks sulgemiseks. _________________ * Vt Muudetud suunised reisilaevade veetihedate uste kohta, mida võib avada reisi ajal (MSC.1/Circ.1564) .“ 58 Punktid 4 kuni 8 asendatakse järgnevaga: „4 Teisaldatavad plaadid vaheseintel peavad alati olema paigas enne reisi algust ja neid ei tohi eemaldada reisi ajal, välja arvatud tungiva vajaduse korral kapteni äranägemisel. Nende asendamisel tuleb võtta vajalikud ettevaatusabinõud, et tagada ühenduste veetihedus. Masinaruumides reegli 13.10 kohaselt lubatud jõuajamiga veetihedad uksed tuleb sulgeda enne reisi algust ja need peavad jääma reisi ajal suletuks, välja arvatud tungiva vajaduse korral kapteni äranägemisel. 5 Veetihedatesse vaheseintesse paigaldatud veetihedad uksed, mis jagavad lasti tekiruumide vahel reegli 13.9.1 kohaselt, tuleb sulgeda enne reisi algust ja hoida reisi ajal suletuna. Selliste uste avamise või sulgemise aeg tuleb kanda logiraamatusse, mille administratsioon on määranud. 6 Reisilaeva vaheseintetekist või kaubalaeva vabapardatekist madalamale paigaldatud laevatrepp, lastiluugid ja tankimise pardaavad tuleb sulgeda kindlalt ja veetihedalt enne reisi algust ning hoida reisi ajal suletuna. 7 Järgmised reisilaeva vaheseintetekist või kaubalaeva vabapardatekist kõrgemal asuvad uksed tuleb sulgeda ja lukustada enne reisi algust ning hoida suletuna ja lukustatuna, kuni laev on järgmise kai ääres: .1 lastiluugid kereplaadistuses või kinniste pealisehitiste piirides; .2 punktis 7.1 näidatud kohtadesse paigaldatud vöörivisiirid; .3 lastiluugid põrkevaheseinas ja .4 rambid, mis on alternatiiviks punktides 7.1–7.3 (kaasa arvatud) määratletud sulgemisviisidele.“ 59 Senise punkti 9 numeratsiooni muudetakse selliselt, et see on nüüd punkt 8 ning punktid 10 kuni 16 asendatakse järgnevaga: „9 Olenemata punktide 7.1 ja 7.4 nõuetest võib administratsioon lubada, et konkreetsed uksed avatakse kapteni äranägemisel, kui see on vajalik laeva käitamiseks või reisijate laevale ja maale minekuks, kui laev on ohutus ankrukohas ja tingimusel, et laeva ohutust ei vähendata. 10 Kapten peab tagama punktis 7 viidatud uste sulgemise ja avamise tõhusa kontrolli- ja teavitamissüsteemi rakendamise. 11 Kapten peab tagama enne reisi algust, et administratsiooni ettenähtud logiraamatusse tehakse kanne punktis 12 nimetatud uste sulgemise aja kohta ja konkreetsete uste avamise aja kohta punkti 13 kohaselt. 12 Hingedega uksed, teisaldatavad plaadid, pardailluminaatorid, maabumissild, lasti- ja punkerdusluugid ning muud avad, mida käesolevate reeglite kohaselt tuleb hoida reisi ajal suletuna, tuleb sulgeda enne reisi algust. Selliste uste avamise ja sulgemise aeg (kui see on käesolevate reeglite alusel lubatud) tuleb registreerida logiraamatus, mille administratsioon on määranud. 13 Kui vahetekil on reeglis 15.3.2 viidatud pardailluminaatori alaserv allpool joont, mis on paralleelne reisilaeva vaheseintetekiga või kaubalaeva vabapardatekiga laeva pardas ja mille madalaim punkt on 1,4 m + 2,5% laeva laiusest veest kõrgemal, kui reis algab, tuleb sulgeda kõik pardailluminaatorid vahetekkidel veetihedalt ja lukustada enne reisi algust ning neid ei tohi avada enne, kui laev saabub järgmisse sadamasse. Käesoleva punkti kohaldamisel võib vajadusel teha asjakohase erandi magevee puhul. .1 Selliste pardailluminaatorite avamise aeg sadamas ning nende sulgemise ja lukustamise aeg enne reisi algust tuleb kanda logiraamatusse, mille administratsioon on määranud. .2 Igale laevale, mille üks või mitu pardailluminaatorit on paigaldatud nii, et punkti 13 nõuded kehtiksid suurimal vaheruumideks jaotamise süvisel, võib administratsioon seada piirava keskmise süvise, millel nende pardailluminaatorite alaservad on üle joone, mis on paralleelne reisilaeva vaheseintetekiga või kaubalaeva vabapardatekiga laeva pardas ja mille madalaim punkt on 1,4 m + 2,5% laeva laiusest veeliini kohal, mis vastab piiravale keskmisele süvisele ja mille juures on seetõttu reisi alustamine lubatud ilma neid sulgemata ja lukustamata, ning avada neid reisi ajal kapteni vastutusel. Troopikaaladel, mis on määratletud kehtivas rahvusvahelises laadungimärgi konventsioonis, võidakse sellist piiratud süvist suurendada 0,3 m võrra. 14 Pardailluminaatorid ja nende tormikaaned, mis ei ole reisi ajal ligipääsetavad, peab sulgema veetihedalt enne reisi algust. 15 Kui lasti veetakse reeglis 15.5.2 viidatud ruumides, tuleb sulgeda pardailluminaatorid ja nende tormikaaned veetihedalt ja lukustada enne lasti vedamist ning selliste illuminaatorite ja tormikaante sulgemise ja lukustamise aeg registreerida logiraamatus, mille administratsioon on määranud.“ 60 Senise punkti 17 numeratsiooni muudetakse selliselt, et see on nüüd punkt 16. Reegel 22-1. Vee sissevoolu tuvastamise süsteemid 1. juulil 2010 või hiljem ehitatud reisilaevadel, mis veavad 36 või rohkem inimest 61 Reeglis 22-1 kustutatakse pealkirjast sõnad „1. juulil 2010 või hiljem ehitatud“. Reegel 23. P arvlaevade erinõuded 62 Reegli senine sõnastus asendatakse järgnevaga: „1 Eritekkidel (parkimistekkidel)- ja autotekkidel peab patrullima või neid pidevalt jälgima tõhusate vahenditega, näiteks jälgimiskaameraga, et tuvastada reisi ajal ebasoodsates ilmastikuoludes sõidukite liikumine ja reisijate volitamata ligipääs neile tekkidele. 2 Laeval peab hoidma määratud kohtades dokumenteeritud tegevusjuhiseid kõigi pardaluukide, lastiluukide ja muude sulgurseadmete veetiheda sulgemise ja kinnitamise kohta, mis avatuna või nõuetekohaselt kinnitamata võivad administratsiooni arvates põhjustada vee sissevoolu eritekile (parkimistekile) või autotekile. 3 Kõik pääsud autotekilt ja rampidelt vaheseintetekist madalamal asuvatesse ruumidesse tuleb sulgeda enne reisi algust ja need peavad jääma suletuks, kuni laev on järgmise kai ääres. 4 Kapten peab tagama punktis 3 viidatud pääsude sulgemise ja avamise tõhusa kontrolli- ja teavitamissüsteemi rakendamise. 5 Kapten peab tagama enne reisi algust, et reegliga 22.12 nõutavasse logiraamatusse tehakse kanne punktis 3 viidatud pääsude viimase sulgemise aja kohta. 6 Olenemata punkti 3 nõuetest võib administratsioon lubada mõne pääsu avamist reisi ajal, kuid üksnes ajaks, mis on läbipääsu võimaldamiseks piisav ja, kui see on nõutav, laeva oluliseks tööks. 7 Kõik põik- või pikivaheseinad, mida peetakse tõhusaks autotekile kogunenud merevee piiramiseks, peavad olema paigas ja kinnitatud enne reisi algust ning jääma kohale ja kinnitatuks, kuni laev on järgmise kai ääres. 8 Olenemata punkti 7 nõuetest võib administratsioon lubada sellistes vaheseintes mõne pääsu avamist reisi ajal, kuid üksnes ajaks, mis on läbipääsu võimaldamiseks piisav ja, kui see on nõutav, laeva oluliseks tööks. 9 Kõigis parvlaevades peab kapten või määratud tüürimees tagama, et ilma kapteni või määratud tüürimehe selgesõnalise loata ei lubata reisijaid reisi ajal suletud autotekile.“ 63 Reeglis 24 asendatakse senine pealkiri ja punkt 1 järgnevaga: „ Reegel 24. Lisanõuded vee sissevoolu jms ärahoidmiseks ja kontrollimiseks kaubalaevades 1 Avad laevakere plaadistuses allpool vigastuse püstulatust piiravat tekki tuleb hoida reisi ajal pidevalt suletuna.“ 64 Punkti 3 sõnastus asendatakse järgnevaga: „3 Veetihedad uksed või rambid, mis on paigaldatud laeva sisse jaotama suuri lastiruume vaheruumideks, tuleb sulgeda enne reisi algust ja hoida reisi ajal suletuna; nende uste avamise ja sulgemise aeg tuleb kanda logiraamatusse, mille administratsioon on määranud.“ C OSA MEHAANILISED SEADMED Reegel 35-1. Pilsi pumbasüsteemid ja seadmed 65 Punkti 2.6 lõppu lisatakse uus lause järgnevas sõnastuses: „Laevadel, millele kohaldub reegel II-1/1.1.1.1, tuleb püstuvuse vähenemisega seotud eriliste ohtude korral, kui on paigaldatud statsionaarsed fikseeritud rõhuga veepihustus-tulekustutussüsteemid, lähtuda reeglist II-2/20.6.1.4.“ 66 Punktis 3.2 asendatakse senine sõnastus reisijate ja laevapere ruumide kogumahu kohta vaheseintetekist madalamal ehk P järgnevaga: „P = reisijate ja laevapere ruumide kogumaht vaheseintetekist madalamal (kuupmeetrites), mis on ette nähtud reisijatele ja laevaperele majutamiseks ja kasutamiseks, välja arvatud pagasi- ja laoruumid ning toidulaod;“ 67 Punktis 3.4 asendatakse senine sissejuhatav lõik järgnevaga: „3.4 91,5 m pikkusel (L) või pikemal laeval või laeval, millel punkti 3.2 kohaselt arvutatud pilsipumpade arv on 30 või rohkem, peab nende seadistus olema selline, et kõigis üleujutusoludes, millele laev peab vastu pidama, on kasutatav vähemalt üks jõuajamiga pilsipump, ning laevadel, millele kohaldub reegel II-1/1.1.1.1, kõigis üleujutusoludes, arvestades reeglis 8 nimetatud väiksemaid kahjusid, järgmiselt:“ 68 Punkti 3.10 lõppu lisatakse järgmine uus lause: „Laevadel, millele kohaldub reegel II-1/1.1.1.1, peab arvestama suurima vaheruumideks jaotamise süvisena kõrgeimat vaheruumideks jaotamise veeliini.“ II-2 PEATÜKK KONSTRUKTSIOON – TULEKAITSE, TULEKAHJU AVASTAMINE JA TULEKUSTUTUS OSA A ÜLDSÄTTED Reegel 3. Mõisted 69 Reegel II-2/3.56 asendatakse järgnevaga: „56 autolasti laev – kaubalaev, mis veab kaupa ainult autolastitekkidel või autotekkidel ja mis on mõeldud juhita ja lastita mootorsõidukite vedamiseks lastina.“ C OSA TULE SUMMUTAMINE Reegel 9. Tule ohjeldamine 70 Punkti 4.1.3.3 järel lisatakse järgnevad uued punktid 4.1.3.4 kuni 4.1.3.6: „4.1.3.4 Olenemata punkti 4.1.3.3 nõudest kohalduvad punktide 4.1.3.5 ja 4.1.3.6 nõuded 1. jaanuaril 2020 või hiljem ehitatud laevadele. 4.1.3.5 Rohkem kui 36 reisijat vedavatel laevadel peavad aknad, mis asuvad päästevahendite, päästevahenditesse asumise ja kogunemiskohtade, evakuatsooniteedeks kasutatavate välistreppide ja avatekkide poole, ja aknad, mis asuvad allpool päästeparvi ja mere-evakuatsioonisüsteemide liugteid päästevahenditesse asumise alal, olema tabelis 9.1 nõutava tulekindlusega. Kui akende jaoks on paigaldatud automaatsed erisprinkleripead, võib A-0-klassi aknaid aktsepteerida samaväärsetena. Käesoleva punkti alusel käsitlemiseks peavad sprinklerid olema kas: .1 akende kohal asuvad spetsiaalsed sprinklerid, mis paigaldatakse lisaks tavalistele sprinkleritele, või .2 tavalised laesprinklerid, mis on paigaldatud nii, et akent kaitstakse keskmise kulunormiga vähemalt 5 liitrit/min ruutmeetri kohta, ja katvusala arvutuses on arvestatud täiendavat aknapinda, või .3 veeudu pihusteid on katsetatud ja need on heaks kiidetud IMO suuniste * kohaselt ning laeva küljel päästepaatidesse asumise alast allpool asuvad aknad peavad olema vähemalt A-0-klassiga võrdse tulekindlusega. 4.1.3.6 Kuni 36 reisijat vedavatel laevadel peavad aknad, mis asuvad päästevahendite, liugtee ja päästevahenditesse asumise alade poole ja allpool neid alasid , olema vähemalt A-0- klassiga võrdse tulekindlusega. ________________ * Vt muudetud suuniseid SOLAS -e reeglis II-2/12 viidatud sprinklersüsteemidega samaväärsete süsteemide heakskiitmise kohta (resolutsioon A.800(19), muudetud) .“ G OSA ERINÕUDED Reegel 20. Autolastitekkide, eritekkide (parkimistekkide) ja autotekkide kaitse 71 Punkti 2.1 numeratsiooni muudetakse nii, et see on nüüd 2.1.1 ning selle järel lisatakse järgnev punkt 2.1.2: „2.1.2 Kõigil laevadel võib sõidukeid, mille paakides on nende liikumiseks vajalik kütus, vedada muudel lastitekkidel peale autolastitekkide, eritekkide (parkimistekkide) või autotekkide, kui on täidetud on järgmised tingimused: .1 sõidukid ei kasuta lastitekkidel oma mootoreid; .2 lastitekid vastavad reegli 19 asjakohastele nõuetele ning .3 sõidukeid veetakse kooskõlas IMDG koodeksiga, nagu on määratletud reeglis VII/1.1.“ Reegel 20-1. Nõuded autolastilaevadele, mis veavad lastina mootorsõidukeid, mille paakides on nende liikumiseks vajalik suruvesinik või -maagaas 72 Punkti 2.1 sõnastus asendatakse järgnevaga: „2.1 Lisaks reegli 20 nõuete täitmisele peavad 1. jaanuaril 2016 või hiljem ehitatud autolastilaevad, mis on kavandatud vedama lastina mootorsõidukeid, mille paakides on nende liikumiseks vajalik suruvesinik või surumaagaas, vastama käesoleva reegli punktide 3–5 nõuetele.“ III PEATÜKK Päästevahendid ja -seadmed A OSA ÜLDSÄTTED Reegel 1. Kohaldamine 73 Punkt 4 asendatakse järgnevaga: „4 Enne 1. juulit 1998 ehitatud laevade puhul peab administratsioon tagama, et: .1 punkti 4.2 sätetele alluvaid nõudeid, mida kohaldatakse uute või olemasolevate laevade kohta enne 1. juulit 1998 kehtinud 1974. aasta rahvusvahelise konventsiooni inimelude ohutusest merel III peatüki alusel nii, nagu on nimetatud peatükis ette nähtud; .2 kui päästevahendid või -seadmed nendel laevadel asendatakse või tehakse neis laevades ulatuslikke remonditöid, ümberehitusi või muudatusi, mis hõlmavad olemasolevate päästevahendite või -seadmete asendamist või täiendamist, vastavad sellised päästevahendid või -seadmed käesoleva peatüki nõuetele, kuivõrd see on põhjendatud ja teostatav. Kui siiski päästepaat või -parv, välja arvatud täispuhutav päästeparv, asendatakse ilma selle veeskamisvahendit asendamata või vastupidi, võib päästepaat või -parv või veeskamisvahend olla asendatavaga sama tüüpi ning .3 täidetakse reeglite 30.3 ja 37.3.9 nõudeid.“ B OSA NÕUDED LAEVADELE JA PÄÄSTEVAHENDITELE Reegel 30. Õppused 74 Punkti 2 järel lisatakse järgmine uus punkt 3: „3 Laeva vigastuse kontrolli õppused viiakse läbi reegli II-1/19.1 nõuete kohaselt.“ Reegel 37. Laevahäirete kava ja hädaolukorra juhendid 75 Punkti 3 alapunktid .7 ja .8 asendatakse järgnevaga: „.7 tulekahjudega tegelema määratud tuletõrjerühmade mehitamine; .8 tuletõrjeseadmete ja -süsteemide kasutamisega seoses määratud eriülesanded ning .9 reisilaevadel vigastuse kontroll üleujutusega seotud hädaolukordades .“ LIIDE TUNNISTUSED VARUSTUSE NIMEKIRI REISILAEVA OHUTUSE TUNNISTUSE JUURDE (VORM P) 76 5. osas asendatakse punkt 3.1 alljärgnevaga: „3.1 Üleilmse satelliitnavigatsiooni süsteemi vastuvõtja / maapealne raadio-navigatsioonisüsteem / mitmesüsteemne laeva raadionavigatsiooni vastuvõtja 3'4 “ VARUSTUSE NIMEKIRI KAUBALAEVA OHUTUSE TUNNISTUSE JUURDE (VORM E) 77 3. osas asendatakse punkt 3.1 alljärgnevaga: „3.1 Üleilmse satelliitnavigatsiooni süsteemi vastuvõtja / maapealne raadio-navigatsioonisüsteem / mitmesüsteemne laeva raadionavigatsiooni vastuvõtja 2'3 “ VARUSTUSE NIMEKIRI KAUBALAEVA OHUTUSE TUNNISTUSE JUURDE (VORM C) 78 5. osas asendatakse punkt 3.1 alljärgnevaga: „3.1 Üleilmse satelliitnavigatsiooni süsteemi vastuvõtja / maapealne raadio-navigatsioonisüsteem / mitmesüsteemne laeva raadionavigatsiooni vastuvõtja 2'3 “ * * * LISA 1 RESOLUTSIOON M SC . 4 36 ( 9 9 ) (vastu võetud 24. mail 201 8 . a) MUUDETUD 1974 . AASTA RAHVUSVAHELIS E KONVENTSIOONI INIMELUDE OHUTUSEST MEREL MUUDATUS E D MERESÕIDUOHUTUSE KOMITEE, MEELES PIDADES Rahvusvahelise Mereorganisatsiooni konventsiooni artikli 28 punkti b, mis käsitleb komitee ülesandeid, SAMUTI MEELES PIDADES 1974. aasta rahvusvahelise konventsiooni inimelude ohutusest merel (edaspidi konventsioon ) VIII artikli lõiget b, mis käsitleb konventsiooni lisas, välja arvatud I peatükis, muudatuste tegemise korda, MEELES PIDADES KA resolutsiooni MSC.421(98), millega muuhulgas võeti vastu konventsiooni reeglite II-1/1 ja II-1/8-1 muudatused, KAALUNUD oma üheksakümne üheksandal istungil konventsiooni muudatusi, mis esitati ja edastati konventsiooni VIII artikli lõike b punkti i alusel, 1. VÕTAB konventsiooni VIII artikli lõike b punkti iv alusel vastu konventsiooni muudatused, mille tekst on toodud käesoleva resolutsiooni lisas; 2. ON KOKKU LEPPINUD, et resolutsiooniga MSC.421(98) vastu võetud konventsiooni reeglite II-1/1 ja II-1/8-1 muudatused asendatakse käesoleva resolutsiooni lisas toodud konventsiooni reeglite II-1/1 ja II-1/8-1 muudatustega; 3. OTSUSTAB konventsiooni VIII artikli lõike b punkti vi alapunkti 2 alalõigu bb alusel, et nimetatud muudatused loetakse heakskiidetuks 1. juulil 2019, kui enne nimetatud kuupäeva ei ole üle ühe kolmandiku konventsiooni osalisriikidest või osalisriigid, mille kaubalaevastik kokku moodustab vähemalt 50% maailma kaubalaevastiku summaarsest kogumahutavusest, teatanud peasekretärile, et nad muudatustega ei nõustu ; 4. PALUB osalisriikide valitsustel arvestada, et konventsiooni VIII artikli lõike b punkti vii alapunkti 2 kohaselt jõustuvad nimetatud muudatused 1. jaanuaril 2020, kui need on eelneva punkti 2 kohaselt heaks kiidetud; 5. PALUB peasekretäril konventsiooni VIII artikli lõike b punkti v kohaselt edastada kõigi konventsiooni osalisriikide valitsustele käesoleva resolutsiooni ja lisas sisalduvate muudatuste teksti kinnitatud ärakirjad; 6. SAMUTI PALUB peasekretäril edastada Rahvusvahelise Mereorganisatsiooni liikmetele, mis ei ole konventsiooni osalisriigid, käesoleva resolutsiooni ja lisa ärakirjad. LISA MUUDETUD 1974. AASTA RAHVUSVAHELISE KONVENTSIOONI INIMELUDE OHUTUSEST MEREL MUUDATUSED II- 1 PEATÜKK KONSTRUKTSIOON – EHITUS, VAHERUUMIDEKS JAOTAMINE JA PÜSTUVUS, MASINAD JA ELEKTRISEADMED A OSA ÜLD SÄTTED Reegel 1. Kohaldamine 1 Punkti 1.1 järel lisatakse uued punktid 1.1.1 ja 1.1.2 järgmises sõnastuses: „1.1.1 Kui sõnaselgelt ei ole sätestatud teisiti, kohaldatakse käesoleva peatüki B, B-1, B-2 ja B-4 osi ainult järgmistele laevadele: .1 mille ehitusleping sõlmiti 1. jaanuaril 2020 või hiljem, või .2 kui ehitusleping puudub, kuid kiil on pandud või laev on samasuguses ehitusjärgus 1. juulil 2020 või hiljem, või .3 mille üleandmine toimub 1. jaanuaril 2024 või hiljem. 1.1.2 Kui sõnaselgelt ei ole sätestatud teisiti, peab administratsioon tagama 1. jaanuaril 2009 või hiljem ehitatud laevade puhul, millele alapunkti 1.1.1 sätted ei kohaldu, et: .1 täidetakse B, B-1, B-2 ja B-4 osade nõudeid, mis kohalduvad 1974. aasta rahvusvahelise konventsiooni inimelude ohutusest merel, muudetud resolutsioonidega MSC.216(82), MSC.269(85) ja MSC.325(90), II-1 peatüki alusel, ning .2 täidetakse reeglite 8-1.3 ja 19-1 nõudeid.“ 2 P unkt 1.3.4 kustutatakse. 3. Punkt 2 asendatakse järgnevaga: „2 Kui sõnaselgelt ei ole sätestatud teisiti, peab administratsioon enne 1. jaanuari 2009 ehitatud laevade puhul tagama, et: .1 täidetakse nõudeid, mida kohaldatakse 1974. aasta rahvusvahelise konventsiooni inimelude ohutusest merel, muudetud resolutsioonidega MSC.1(XLV), MSC.6(48), MSC.11(55), MSC.12(56), MSC.13(57), MSC.19(58), MSC.26(60), MSC.27(61), 1995. aasta SOLAS konverentsi resolutsiooniga 1, MSC.47(66), MSC.57(67), MSC.65(68), MSC.69(69), MSC.99(73), MSC.134(76), MSC.151(78) ja MSC.170(79), II-1 peatüki alusel, ning .2 täidetakse reeglite 8-1.3 ja 19-1 nõudeid.“ B-1 OSA PÜSTUVUS Reegel 8-1. Süsteemi suutlikkus ja operatiivteave pärast vee sissevooluga seotud vigastust reisilaevadel 4 Reegel 8-1 sõnastust muudetakse järgmiselt: „ 1 Kohaldamine Reisilaevad, mis on reeglis II-1/2.5 määratletud pikkusega 120 m või rohkem või millel on kolm või rohkem vertikaalset põhitsooni, peavad vastama käesoleva reegli sätetele. 2 Oluliste süsteemide kasutatavus vee sissevoolu põhjustava vigastuse korral Reisilaev tuleb projekteerida nii, et reeglis II-2/21.4 nimetatud süsteemid jäävad toimima, kui laevas ujutatakse üle mistahes üksik veetihe vaheruum. 3 Operatiivteave pärast vee sissevooluga seotud vigastust 3.1 Punktis 1 nimetatud reisilaevadel peab ohutuks tagasipöördumiseks sadamasse vajaliku operatiivteabe andmiseks kaptenile pärast vee sissevooluga seotud vigastust olema: .1 laeva püstuvusarvuti või .2 kaldastruktuuride toetus IMO väljatöötatud suuniste alusel ** . 3.2 Enne 1. jaanuari 2014 ehitatud reisilaevad peavad vasta ma punkti 3.1 nõuetele hiljemalt esimese ks tunnistuse uuendamisega seotud ülevaatuse ks pärast 1. jaanuari 2025. _______________ * Vt selgitavaid vahemärkusi reisilaeva süsteemide suutlikkuse hindamise kohta pärast tulekahju ja vee sissevooluga seotud vigastust (MSC.1/Circ.1369). * Vt suuniseid reisilaevade kaptenitele antava operatiivteabe kohta ohutuks tagasipöördumiseks sadamasse omal jõul või puksiiris (MSC.1/Circ.1400) 1. jaanuaril 2014 või hiljem, kuid enne 13. maid 2016 ehitatud laevade puhul, või muudetud suuniseid operatiivteabe andmiseks reisilaevade kaptenitele ohutuks tagasipöördumiseks sadamasse (MSC.1/Circ.1532/Rev.1) 13. mail 2016 või hiljem ehitatud laevade puhul, või suuniseid operatiivteabe andmiseks reisilaevade kaptenitele vee sissevoolu korral enne 1. jaanuari 2014 ehitatud reisilaevade puhul (MSC.1/Circ.1589).“ IV PEATÜKK Raadioside A OSA ÜLDSÄTTED Reegel 2. Mõisted ja määratlused 5 Punktis 1 muudetakse järgnevalt alapunkti .16 ning lisatakse uus alapunkt .17: „.16 merehäda ja ohutuse üleilmse süsteemi (GMDSS) tunnused – liikuva mereside raadiosaatja tunnuskood, laeva kutsung, tunnustatud liikuva satelliitsideteenuse tunnused ja seerianumbri andmed, mida laeva seadmed võivad edastada ja mida võidakse kasutada laeva tuvastamiseks . .17 tunnustatud liikuv satelliitsideteenus – iga teenus, mida osutatakse satelliitsüsteemi kaudu ja mille kasutamist merehäda ja ohutuse üleilmses süsteemis (GMDSS) IMO on tunnustanud.“ C OSA NÕUDED LAEVALE Reegel 7. Raadioseadmed – üldiselt 6 punktis 1 muudetakse alapunkti .5 sõnastust järgmiselt: „.5 raadioseade meresõidu ohutusteabe vastuvõtmiseks tunnustatud liikuva satelliitsideteenuse laiendatud grupi väljakutsesüsteemilt, kui laev teeb reise merealal A1 või A2 või A3, kus ei pakuta rahvusvahelist NAVTEX-teenust. Laevad, mis teevad reise üksnes aladel, kus pakutakse HF-tähttrükkimise telegraafi meresõidu ohutusteabe teenust ja millel on sellise teenuse vastuvõtuvõimega seadmed, võib käesolevast reeglist vabastada. * ____________________ * Vt soovitust meresõidu ohutusteabe avaldamise kohta, mille IMO võttis vastu muudetud resolutsiooniga A.705(17). Reegel 8. Raadioseadmed merealal A1 7 Punktis 1 muudetakse alapunkti .5 sõnastust järgmiselt: „.5 tunnustatud liikuva satelliitsideteenuse kaudu; seda nõuet võib täita järgmiselt: .5.1 maapealse laevajaama * abil või .5.2 reegliga 7.1.6 nõutava satelliit-EPIRB abil, paigaldades EPIRB koha lähedale, kust laeva tavaliselt juhitakse, või seda kaugaktiveerides juhtimiskohast. __________________ * Seda nõuet saab täita tunnustatud liikuva satelliitteenuse maapealsete laevajaamade abil, millega on võimalik kahepoolne side, näiteks Fleet-77 (resolutsioonid A.808(19) ja MSC.130(75)) või Inmarsat-C (resolutsioon A.807(19), muudetud) maapealsed laevajaamad. Kui ei ole märgitud teisiti, kehtib käesolev joonealune märkus kõigile käesoleva peatükiga ettenähtud nõuetele tunnustatud liikuva satelliitteenuse maapealsete laevajaamade kohta.“ Reegel 9. Raadioseadmed merealadel A1 ja A2 8 Punktis 1 muudetakse alapunkti .3.3 sõnastust järgmiselt: „.3.3 tunnustatud liikuva satelliitsideteenuse kaudu maapealse laevajaama abil.“ 9 Punktis 3 muudetakse alapunkti .2 sõnastust järgmiselt: „.2 tunnustatud liikuva satelliitsideteenuse maapealse laevajaamaga.“ Reegel 10. Raadioseadmed merealadel A1, A2 ja A3 10 Punktis 1 muudetakse alapunkti .1 sissejuhatava lõigu sõnastust järgmiselt: „.1 tunnustatud liikuva satelliitsideteenuse maapealne laevajaam, mis suudab:“ 11 Punktis 1 muudetakse alapunkti .4.3 sõnastust järgmiselt: „.4.3 tunnustatud liikuva satelliitsideteenuse kaudu maapealse lisalaevajaama abil.“ 12 Punktis 2 muudetakse alapunkti .3.2 sõnastust järgmiselt: „.3.2 tunnustatud liikuva satelliitsideteenuse kaudu maapealse laevajaama abil ja“. Reegel 12. Vahid 13 Punktis 1 muudetakse alapunkti .4 sõnastust järgmiselt: „.4 kaldalt laevale satelliitside teel antavate ohuhäirete jaoks, kui laev on reegli 10.1.1 nõuete kohaselt varustatud tunnustatud liikuva satelliitsideteenuse maapealse laevajaamaga.“ Reegel 13. Energiaallikad 14 Punktis 2 kustutatakse teisest lausest sõna „ Inmarsat-i “. LIIDE TUNNISTUSED VARUSTUSE NIMEKIRI REISILAEVA OHUTUSE TUNNISTUSE JUURDE (VORM P) 15 3. osas muudetakse punkti 1.4 kirjeldust järgnevalt: „Tunnustatud liikuva satelliitsideteenuse maapealne laevajaam“. VARUSTUSE NIMEKIRI KAUBALAEVA RAADIOOHUTUSE TUNNISTUSE JUURDE (VORM R) 16 2. osas muudetakse punkti 1.4 kirjeldust järgnevalt: „Tunnustatud liikuva satelliitsideteenuse maapealne laevajaam“. VARUSTUSE NIMEKIRI KAUBALAEVA OHUTUSE TUNNISTUSE JUURDE (VORM C) 17 3. osas muudetakse punkti 1.4 kirjeldust järgnevalt: „Tunnustatud liikuva satelliitsideteenuse maapealne laevajaam“. * * * RESOLUTION MSC.394(95) (adopted on 11 June 2015) AMENDMENTS TO THE PROTOCOL OF 1978 RELATING TO THE INTERNATIONAL CONVENTION FOR THE SAFETY OF LIFE AT SEA, 1974, AS AMENDED RESOLUTION MSC.394(95) (adopted on 11 June 2015) AMENDMENTS TO THE PROTOCOL OF 1978 RELATING TO THE INTERNATIONAL CONVENTION FOR THE SAFETY OF LIFE AT SEA, 1974, AS AMENDED RESOLUTION MSC.394(95) (adopted on 11 June 2015) AMENDMENTS TO THE PROTOCOL OF 1978 RELATING TO THE INTERNATIONAL CONVENTION FOR THE SAFETY OF LIFE AT SEA, 1974, AS AMENDED THE MARITIME SAFETY COMMITTEE, RECALLING Article 28(b) of the Convention on the International Maritime Organization concerning the functions of the Committee, RECALLING ALSO article VIII(b) of the International Convention for the Safety of Life at Sea, 1974 ("the Convention") and article II of the Protocol of 1978 relating to the International Convention for the Safety of Life at Sea, 1974 (1978 SOLAS Protocol) concerning the amendments procedure applicable to the 1978 SOLAS Protocol, HAVING CONSIDERED, at its ninety-fifth session, amendments to the 1978 SOLAS Protocol proposed and circulated in accordance with article VIII(b)(i) of the Convention and article II of the 1978 SOLAS Protocol, 1 ADOPTS, in accordance with article VIII(b)(iv) of the Convention and article II of the 1978 SOLAS Protocol, amendments to the appendix to the annex to the 1978 SOLAS Protocol, the text of which is set out in the annex to the present resolution; 2 DETERMINES, in accordance with article VIII(b)(vi)(2)(bb) of the Convention and article II of the 1978 SOLAS Protocol, that the said amendments shall be deemed to have been accepted on 1 July 2016, unless, prior to that date, more than one third of the Parties to the 1978 SOLAS Protocol or Parties the combined merchant fleets of which constitute not less than 50% of the gross tonnage of the world's merchant fleet, have notified to the Secretary-General their objections to the amendments; 3 INVITES Parties concerned to note that, in accordance with article VIII(b)(vii)(2) of the Convention and article II of the 1978 SOLAS Protocol, the amendments shall enter into force on 1 January 2017, upon their acceptance in accordance with paragraph 2 above; 4 REQUESTS the Secretary-General, for the purposes of article VIII(b)(v) of the Convention and article II of the 1978 SOLAS Protocol, to transmit certified copies of the present resolution and the text of the amendments contained in the annex to all Parties to the 1978 SOLAS Protocol; and 5 REQUESTS ALSO the Secretary-General to transmit copies of this resolution and its annex to Members of the Organization, which are not Parties to the 1978 SOLAS Protocol. RESOLUTION MSC.394(95) (adopted on 11 June 2015) AMENDMENTS TO THE PROTOCOL OF 1978 RELATING TO THE INTERNATIONAL CONVENTION FOR THE SAFETY OF LIFE AT SEA, 1974, AS AMENDED -2- ANNEX AMENDMENTS TO THE PROTOCOL OF 1978 RELATING TO THE INTERNATIONAL CONVENTION FOR THE SAFETY OF LIFE AT SEA, 1974, AS AMENDED ANNEX MODIFICATIONS AND ADDITIONS TO THE ANNEX TO THE INTERNATIONAL CONVENTION FOR THE SAFETY OF LIFE AT SEA, 1974 APPENDIX FORM OF SAFETY CONSTRUCTION CERTIFICATE FOR CARGO SHIPS CARGO SHIP SAFETY CONSTRUCTION CERTIFICATE The existing paragraph 2 is replaced with the following: "2 That the survey showed that: .1 the condition of the structure, machinery and equipment as defined in the above regulation was satisfactory and the ship complied with the relevant requirements of chapters II-1 and II-2 of the Convention (other than those relating to fire safety systems and appliances and fire control plans); and .2 the ship complied with part G of chapter II-1 of the Convention using ……… as fuel/N.A." RESOLUTION MSC.394(95) (adopted on 11 June 2015) AMENDMENTS TO THE PROTOCOL OF 1978 RELATING TO THE INTERNATIONAL CONVENTION FOR THE SAFETY OF LIFE AT SEA, 1974, AS AMENDED RESOLUTION MSC.404(96) (adopted on 19 May 2016) AMENDMENTS TO THE INTERNATIONAL CONVENTION FOR THE SAFETY OF LIFE AT SEA, 1974, AS AMENDED RESOLUTION MSC.404(96) (adopted on 19 May 2016) AMENDMENTS TO THE INTERNATIONAL CONVENTION FOR THE SAFETY OF LIFE AT SEA, 1974, AS AMENDED RESOLUTION MSC.404(96) (adopted on 19 May 2016) AMENDMENTS TO THE INTERNATIONAL CONVENTION FOR THE SAFETY OF LIFE AT SEA, 1974, AS AMENDED THE MARITIME SAFETY COMMITTEE, RECALLING Article 28(b) of the Convention on the International Maritime Organization concerning the functions of the Committee, RECALLING ALSO article Vlll(b) of the International Convention for the Safety of Life at Sea, 1974 ("the Convention"), concerning the amendment procedure applicable to the annex to the Convention, other than to the provisions of chapter I, HAVING CONSIDERED, at its ninety-sixth session, amendments to the Convention proposed and circulated in accordance with article Vlll(b)(i) of the Convention, 1 ADOPTS, in accordance with article Vlll(b)(iv) of the Convention, amendments to the Convention the text of which is set out in the annex to the present resolution; 2 DETERMINES, in accordance with article Vlll(b)(vi)(2)(bb) of the Convention, that the said amendments shall be deemed to have been accepted on 1 July 2019, unless, prior to that date, more than one third of the Contracting Governments to the Convention, or Contracting Governments the combined merchant fleets of which constitute not less than 50% of the gross tonnage of the world's merchant fleet, have notified the Secretary-General of their objections to the amendments; 3 INVITES Contracting Governments to the Convention to note that, in accordance with article Vlll(b)(vii)(2) of the Convention, the amendments shall enter into force on 1 January 2020 upon their acceptance in accordance with paragraph 2 above; 4 REQUESTS the Secretary-General, for the purposes of article Vlll(b)(v) of the Convention, to transmit certified copies of the present resolution and the text of the amendments contained in the annex to all Contracting Governments to the Convention; 5 REQUESTS ALSO the Secretary-General to transmit copies of this resolution and its annex to Members of the Organization, which are not Contracting Governments to the Convention. *** RESOLUTION MSC.404(96) (adopted on 19 May 2016) AMENDMENTS TO THE INTERNATIONAL CONVENTION FOR THE SAFETY OF LIFE AT SEA, 1974, AS AMENDED -2- ANNEX AMENDMENTS TO THE INTERNATIONAL CONVENTION FOR THE SAFETY OF LIFE AT SEA, 1974, AS AMENDED CHAPTER 11-2 CONSTRUCTION - FIRE PROTECTION, FIRE DETECTION AND FIRE EXTINCTION PART A GENERAL Regulation 3 - Definitions 1 The following new paragraphs are added after the existing paragraph 56: "57 Helicopter landing area is an area on a ship designated for occasional or emergency landing of helicopters but not designed for routine helicopter operations. 58 Winching area is a pick-up area provided for the transfer by helicopter of personnel or stores to or from the ship, while the helicopter hovers above the deck. PARTD ESCAPE Regulation 13 - Means of escape 2 The following new paragraphs are added after the existing paragraph 3.2.6.2: "3.2.7 Evacuation analysis for passenger ships 3.2.7.1 Escape routes shall be evaluated by an evacuation analysis early in the design process. This analysis shall apply to: .1 ro-ro passenger ships constructed on or after 1 July 1999; and .2 other passenger ships constructed on or after 1 January 2020 carrying more than 36 passengers. 3.2.7.2 The analysis shall be used to identify and eliminate, as far as practicable, congestion which may develop during an abandonment, due to normal movement of passengers and crew along escape routes, including the possibility that crew may need to move along these routes in a direction opposite to the movement of passengers. In addition, the analysis shall be used to demonstrate that escape arrangements are sufficiently flexible to provide for the possibility that certain escape routes, assembly stations, embarkation stations or survival craft may not be available as a result of a casualty. 3 Paragraph 7.4 is deleted. RESOLUTION MSC.404(96) (adopted on 19 May 2016) AMENDMENTS TO THE INTERNATIONAL CONVENTION FOR THE SAFETY OF LIFE AT SEA, 1974, AS AMENDED -3- PARTG SPECIAL REQUIREMENTS Regulation 18 - Helicopter facilities 4 A new paragraph 2.3 is added after the existing paragraph 2.2, as follows: "2.3 Notwithstanding the requirements of paragraph 2.2 above, ships constructed on or after 1 January 2020, having a helicopter landing area, shall be provided with foam firefighting appliances which comply with the relevant provisions of chapter 17 of the Fire Safety Systems Code." and the subsequent paragraphs are renumbered accordingly. 5 The renumbered paragraph 2.4 is replaced with the following text: "2.4 Notwithstanding the requirements of paragraph 2.2 or 2.3 above, ro-ro passenger ships without helidecks shall comply with regulation 111/28." 6 A new paragraph 5.1.6 is added after the existing paragraph 5.1.5 as follows: ".6 in lieu of the requirements of paragraphs 5.1.3 through 5.1.5, on ships constructed on or after 1 January 2020 having a helideck, foam firefighting appliances which comply with the provisions of the Fire Safety Systems Code." and the remaining paragraphs are renumbered accordingly. CHAPTER Ill LIFE-SAVING APPLIANCES AND ARRANGEMENTS PART A GENERAL Regulation 3 - Definitions 7 The following new paragraph 25 is added after the existing paragraph 24: "25 Requirements for maintenance, thorough examination, operational testing, overhaul and repair means the Requirements for maintenance, thorough examination, operational testing, overhaul and repair of lifeboats and rescue boats, launching appliances and release gear, adopted by the Maritime Safety Committee of the Organization by resolution MSC.402(96), as may be amended by the Organization, provided that such amendments are adopted, brought into force and take effect in accordance with the provisions of article VI 11 of the present Convention concerning the amendment procedures applicable to the annex other than chapter I." RESOLUTION MSC.404(96) (adopted on 19 May 2016) AMENDMENTS TO THE INTERNATIONAL CONVENTION FOR THE SAFETY OF LIFE AT SEA, 1974, AS AMENDED -4- PARTB REQUIREMENTS FOR SHIPS AND LIFE-SAVING APPLIANCES Regulation 20 - Operational readiness, maintenance and inspections 8 The existing paragraph 3. 1 is replaced with the following text: "3.1 Maintenance, testing and inspections of life-saving appliances shall be carried out in a manner having due regard to ensuring reliability of such appliances." 9 The existing paragraph 11 is replaced with the following text: "11 Maintenance, thorough examination, operational testing, overhaul and repair of lifeboats, rescue boats and fast rescue boats, launching appliances and release gear 11.1 Launching appliances shall be: .1 subject to a thorough examination at the annual surveys required by regulations 1/7 or 1/8, as applicable; and .2 upon completion of the examination referred to in paragraph 11.1.1, subjected to a dynamic test of the winch brake at maximum lowering speed. The load to be applied shall be the mass of the survival craft or rescue boat without persons on board, except that, at intervals of at least once every five years, the test shall be carried out with a proof load equal to 1.1 times the weight of the survival craft or rescue boat and its full complement of persons and equipment. 11 .2 Lifeboat and rescue boat release gear, including fast rescue boat release gear and free-fall lifeboat release systems, shall be: .1 subject to a thorough examination and operational test during the annual surveys required by regulations 1/7 and 1/8; .2 in case of on-load release gear, operationally tested under a load of 1.1 times the total mass of the boat when loaded with its full complement of persons and equipment whenever the release gear is overhauled. Such overhauling and operational test shall be carried out at least once every five years; and .3 notwithstanding paragraph 11.2.2, the operational testing offree-fall lifeboat release systems shall be performed either by free fall launch with only the operating crew on board or by a test without launching the lifeboat carried out based on Requirements for maintenance, thorough examination, operational testing, overhaul and repair. 11.3 Davit-launched liferaft automatic release hooks shall be: .1 subject to a thorough examination and operational test during the annual surveys required by regulations 1/7 and 1/8; and RESOLUTION MSC.404(96) (adopted on 19 May 2016) AMENDMENTS TO THE INTERNATIONAL CONVENTION FOR THE SAFETY OF LIFE AT SEA, 1974, AS AMENDED -5- .2 operationally tested under a load of 1.1 times the total mass of the liferaft when loaded with its full complement of persons and equipment whenever the automatic release hook is overhauled. Such overhauling and operational test shall be carried out at least once every five years. 11.4 Lifeboats and rescue boats, including fast rescue boats, shall be subject to a thorough examination and operational test during the annual surveys required by regulations 1/7 and 1/8. 11 .5 The thorough examination, operational testing and overhaul required by paragraphs 11.1 to 11.4 and the maintenance and repair of equipment specified in paragraphs 11.1 to 11 .4 shall be carried out in accordance with the Requirements for maintenance, thorough examination, operational testing, overhaul and repair, and the instructions for onboard maintenance as required by regulation 36. RESOLUTION MSC.404(96) (adopted on 19 May 2016) AMENDMENTS TO THE INTERNATIONAL CONVENTION FOR THE SAFETY OF LIFE AT SEA, 1974, AS AMENDED RESOLUTION MSC.409(97) (adopted on 25 November 2016) AMENDMENTS TO THE INTERNATIONAL CONVENTION FOR THE SAFETY OF LIFE AT SEA, 1974, AS AMENDED RESOLUTION MSC.409(97) (adopted on 25 November 2016) AMENDMENTS TO THE INTERNATIONAL CONVENTION FOR THE SAFETY OF LIFE AT SEA, 1974, AS AMENDED RESOLUTION MSC.409(97) (adopted on 25 November 2016) AMENDMENTS TO THE INTERNATIONAL CONVENTION FOR THE SAFETY OF LIFE AT SEA, 1974, AS AMENDED THE MARITIME SAFETY COMMITTEE, RECALLING Article 28(b) of the Convention on the International Maritime Organization concerning the functions of the Committee, RECALLING ALSO article VIII(b) of the International Convention for the Safety of Life at Sea, 1974 ("the Convention"), concerning the amendment procedure applicable to the annex to the Convention, other than to the provisions of chapter I, HAVING CONSIDERED, at its ninety-seventh session, amendments to the Convention proposed and circulated in accordance with article VIII(b)(i) of the Convention, 1 ADOPTS, in accordance with article VIII(b)(iv) of the Convention, amendments to the Convention the text of which is set out in the annex to the present resolution; 2 DETERMINES, in accordance with article VIII(b)(vi)(2)(bb) of the Convention, that the said amendments shall be deemed to have been accepted on 1 July 2019, unless, prior to that date, more than one third of the Contracting Governments to the Convention or Contracting Governments the combined merchant fleets of which constitute not less than 50% of the gross tonnage of the world's merchant fleet, have notified the Secretary-General of their objections to the amendments; 3 INVITES Contracting Governments to the Convention to note that, in accordance with article VIII(b)(vii)(2) of the Convention, the amendments shall enter into force on 1 January 2020 upon their acceptance in accordance with paragraph 2 above; 4 REQUESTS the Secretary-General, for the purposes of article VIII(b)(v) of the Convention, to transmit certified copies of the present resolution and the text of the amendments contained in the annex to all Contracting Governments to the Convention; 5 REQUESTS ALSO the Secretary-General to transmit copies of this resolution and its annex to Members of the Organization which are not Contracting Governments to the Convention. RESOLUTION MSC.409(97) (adopted on 25 November 2016) AMENDMENTS TO THE INTERNATIONAL CONVENTION FOR THE SAFETY OF LIFE AT SEA, 1974, AS AMENDED -2- ANNEX AMENDMENTS TO THE INTERNATIONAL CONVENTION FOR THE SAFETY OF LIFE AT SEA, 1974, AS AMENDED CHAPTER II-1 CONSTRUCTION – STRUCTURE, SUBDIVISION AND STABILITY, MACHINERY AND ELECTRICAL INSTALLATIONS PART A GENERAL Regulation 3-12 – Protection against noise 1 The existing paragraph 2.1 is amended to read as follows: ".1 contracted for construction before 1 July 2014 and the keels of which are laid or which are at a similar stage of construction on or after 1 January 2009; or" CHAPTER II-2 CONSTRUCTION – FIRE PROTECTION, FIRE DETECTION AND FIRE EXTINCTION PART A GENERAL Regulation 1 – Application 2 The following new paragraph is added after existing paragraph 2.8: "2.9 Regulation 10.5.1.2.2, as amended by resolution MSC.409(97), applies to ships constructed before 1 January 2020, including those constructed before 1 July 2012." PART C SUPPRESSION OF FIRE Regulation 10 – Firefighting 3 In paragraph 5.1.2.2, the last sentence is replaced with the following: "In the case of domestic boilers of less than 175 kW, or boilers protected by fixed water-based local application fire-extinguishing systems as required by paragraph 5.6, an approved foam-type extinguisher of at least 135 l capacity is not required." RESOLUTION MSC.409(97) (adopted on 25 November 2016) AMENDMENTS TO THE INTERNATIONAL CONVENTION FOR THE SAFETY OF LIFE AT SEA, 1974, AS AMENDED -3- CHAPTER XI-1 SPECIAL MEASURES TO ENHANCE MARITIME SAFETY 4 The following new regulation 2-1 is inserted after existing regulation 2: "Regulation 2-1 – Harmonization of survey periods of cargo ships not subject to the ESP Code For cargo ships not subject to enhanced surveys under regulation XI-1/2, notwithstanding any other provisions, the intermediate and renewal surveys included in regulation I/10 may be carried out and completed over the corresponding periods as specified in the 2011 ESP Code, as may be amended, and the guidelines developed by the Organization*, as appropriate. RESOLUTION MSC.409(97) (adopted on 25 November 2016) AMENDMENTS TO THE INTERNATIONAL CONVENTION FOR THE SAFETY OF LIFE AT SEA, 1974, AS AMENDED MSC 98/23/Add.1 Annex 3, page 1 ANNEX 3 RESOLUTION MSC.421(98) (adopted on 15 June 2017) AMENDMENTS TO THE INTERNATIONAL CONVENTION FOR THE SAFETY OF LIFE AT SEA, 1974, AS AMENDED THE MARITIME SAFETY COMMITTEE, RECALLING Article 28(b) of the Convention on the International Maritime Organization concerning the functions of the Committee, RECALLING ALSO article VIII(b) of the International Convention for the Safety of Life at Sea, 1974 ("the Convention"), concerning the amendment procedure applicable to the annex to the Convention, other than to the provisions of chapter I, HAVING CONSIDERED, at its ninety-eighth session, amendments to the Convention proposed and circulated in accordance with article VIII(b)(i) of the Convention, 1 ADOPTS, in accordance with article VIII(b)(iv) of the Convention, amendments to the Convention the text of which is set out in the annex to the present resolution; 2 DETERMINES, in accordance with article VIII(b)(vi)(2)(bb) of the Convention, that said amendments shall be deemed to have been accepted on 1 July 2019, unless, prior to that date, more than one third of the Contracting Governments to the Convention or Contracting Governments the combined merchant fleets of which constitute not less than 50% of the gross tonnage of the world's merchant fleet, have notified the Secretary-General of their objections to the amendments; 3 INVITES Contracting Governments to the Convention to note that, in accordance with article VIII(b)(vii)(2) of the Convention, the amendments shall enter into force on 1 January 2020 upon their acceptance in accordance with paragraph 2 above; 4 REQUESTS the Secretary-General, for the purposes of article VIII(b)(v) of the Convention, to transmit certified copies of the present resolution and the text of the amendments contained in the annex to all Contracting Governments to the Convention; 5 REQUESTS ALSO the Secretary-General to transmit copies of this resolution and its annex to Members of the Organization which are not Contracting Governments to the Convention. I:\MSC\98\MSC 98-23-Add-1.docx MSC 98/23/Add.1 Annex 3, page 2 ANNEX CHAPTER II-1 CONSTRUCTION – STRUCTURE, SUBDIVISION AND STABILITY, MACHINERY AND ELECTRICAL INSTALLATIONS PART A GENERAL Regulation 1 – Application 1 The following new paragraphs 1.1.1 and 1.1.2 are inserted after the existing paragraph 1.1: "1.1.1 Unless expressly provided otherwise, parts B, B-1, B-2 and B-4 of this chapter shall only apply to ships: .1 for which the building contract is placed on or after 1 January 2020; or .2 in the absence of a building contract, the keel of which is laid or which are at a similar stage of construction on or after 1 July 2020; or .3 the delivery of which is on or after 1 January 2024. 1.1.2 Unless expressly provided otherwise, for ships not subject to the provisions of subparagraph 1.1.1 but constructed on or after 1 January 2009, the Administration shall: .1 ensure that the requirements in parts B, B-1, B-2 and B-4 which are applicable under chapter II-1 of the International Convention for the Safety of Life at Sea, 1974, as amended by resolutions MSC.216(82), MSC.269(85) and MSC.325(90) are complied with; and .2 ensure that the requirements of regulation 19-1 are complied with." 2 The existing paragraph 1.3.4 is deleted and at the end of the existing paragraph 1.3.3, replaced ";" with ".". 3 The existing paragraph 2 is replaced with the following: "2 Unless expressly provided otherwise, for ships constructed before 1 January 2009, the Administration shall: .1 ensure that the requirements which are applicable under chapter II-1 of the International Convention for the Safety of Life at Sea, 1974, as amended by resolutions MSC.1(XLV), MSC.6(48), MSC.11(55), MSC.12(56), MSC.13(57), MSC.19(58), MSC.26(60), MSC.27(61), Resolution 1 of the 1995 SOLAS Conference, MSC.47(66), MSC.57(67), MSC.65(68), MSC.69(69), MSC.99(73), MSC.134(76), MSC.151(78) and MSC.170(79) are complied with; and .2 ensure that the requirements of regulation 19-1 are complied with." I:\MSC\98\MSC 98-23-Add-1.docx MSC 98/23/Add.1 Annex 3, page 3 Regulation 2 – Definitions 4 The existing paragraph 2 is replaced with the following: "2 Amidships is at the middle of the length (L)." 5 The existing paragraphs 9 and 10 are replaced with the following: "9 Draught (d) is the vertical distance from the keel line at: .1 amidships, for ships subject to the provisions of regulation II-1/1.1.1.1; and .2 the mid-point of the subdivision length (Ls), for ships not subject to the provisions of regulation II-1/1.1.1.1 but constructed on or after 1 January 2009; to the waterline in question. 10 Deepest subdivision draught (ds) is the summer load line draught of the ship." 6 The existing paragraph 13 is replaced with the following: "13 Trim is the difference between the draught forward and the draught aft, where the draughts are measured at the forward and aft: .1 perpendiculars respectively, as defined in the International Convention on Load Lines in force, for ships subject to the provisions of regulation II-1/1.1.1.1; and .2 terminals respectively, for ships not subject to the provisions of regulation II-1/1.1.1.1 but constructed on or after 1 January 2009; disregarding any rake of keel." 7 The existing paragraph 19 is replaced with the following: "19 Bulkhead deck in a passenger ship means the uppermost deck: .1 to which the main bulkheads and the ship's shell are carried watertight, for ships subject to the provisions of regulation II-1/1.1.1.1; and .2 at any point in the subdivision length (Ls) to which the main bulkheads and the ship's shell are carried watertight and the lowermost deck from which passenger and crew evacuation will not be impeded by water in any stage of flooding for damage cases defined in regulation 8 and in part B-2 of this chapter, for ships not subject to the provisions of regulation II-1/1.1.1.1 but constructed on or after 1 January 2009. The bulkhead deck may be a stepped deck. In a cargo ship not subject to the provisions of regulation II-1/1.1.1.1 but constructed on or after 1 January 2009, the freeboard deck may be taken as the bulkhead deck." I:\MSC\98\MSC 98-23-Add-1.docx MSC 98/23/Add.1 Annex 3, page 4 8 The existing paragraph 26 is deleted and remaining paragraphs are renumbered accordingly. PART B SUBDIVISION AND STABILITY Regulation 4 – General 9 The existing paragraph 1 and the footnote to existing paragraph 1 are deleted. 10 The following new paragraphs 1 and 2 are introduced before the existing paragraph 2: "1 Unless expressly provided otherwise, the requirements in parts B-1 to B-4 shall apply to passenger ships. 2 For cargo ships, the requirements in parts B-1 to B-4 shall apply as follows: 2.1 In part B-1: .1 Unless expressly provided otherwise, regulation 5 shall apply to cargo ships and regulation 5-1 shall apply to cargo ships other than tankers, as defined in regulation I/2(h); .2 Regulation 6 to regulation 7-3 shall apply to cargo ships having a length (L) of 80 m and upwards, but may exclude those ships subject to the following instruments and shown to comply with the subdivision and damage stability requirements of that instrument: .1 Annex I to MARPOL, except that combination carriers (as defined in SOLAS regulation II-2/3.14) with type B freeboards shall be in compliance with regulation 6 to regulation 7-3*; or .2 the International Code for the Construction and Equipment of Ships Carrying Dangerous Chemicals in Bulk (IBC Code)*; or .3 the International Code for the Construction and Equipment of Ships Carrying Liquefied Gases in Bulk (IGC Code)*; or .4 the damage stability requirements of regulation 27 of the 1966 Load Lines Convention as applied in compliance with resolutions A.320(IX) and A.514(13), provided that in the case of cargo ships to which regulation 27(9) applies, main transverse watertight bulkheads, to be considered effective, are spaced according to paragraph (12)(f) of resolution A.320(IX), except that ships intended for the carriage of deck cargo shall be in compliance with regulation 6 to regulation 7-3; or I:\MSC\98\MSC 98-23-Add-1.docx MSC 98/23/Add.1 Annex 3, page 5 .5 the damage stability requirements of regulation 27 of the 1988 Load Lines Protocol, except that ships intended for the carriage of deck cargo shall be in compliance with regulation 6 to regulation 7-3; or .6 the subdivision and damage stability standards in other instruments** developed by the Organization. 2.2 Unless expressly provided otherwise, the requirements in parts B-2 and B-4 shall apply to cargo ships. __________________ * Refer to Guidelines for verification of damage stability requirements for tankers (MSC.1/Circ.1461). ** .1 For offshore supply vessels of not more than 100 m in length (L), the Guidelines for the design and construction of offshore supply vessels, 2006 (resolution MSC.235(82), as amended by resolution MSC.335(90)); or .2 For special purpose ships, the Code of safety for special purpose ships, 2008 (resolution MSC.266(84), as amended)." 11 The existing paragraphs 2 to 4 are renumbered accordingly. PART B-1 STABILITY Regulation 5 – Intact stability 12 The footnote to the title is deleted and the existing paragraphs 1 and 2 are replaced with the following: "1 Every passenger ship, regardless of size, and every cargo ship having a length (L) of 24 m and upwards, shall be inclined upon its completion. The lightship displacement and the longitudinal, transverse and vertical position of its centre of gravity shall be determined. In addition to any other applicable requirements of the present regulations, ships having a length of 24 m and upwards shall as a minimum comply with the requirements of part A of the 2008 IS Code. 2 The Administration may allow the inclining test of an individual cargo ship to be dispensed with provided basic stability data are available from the inclining test of a sister ship and it is shown to the satisfaction of the Administration that reliable stability information for the exempted ship can be obtained from such basic data, as required by regulation 5-1. A lightweight survey shall be carried out upon completion and the ship shall be inclined whenever in comparison with the data derived from the sister ship, a deviation from the lightship displacement exceeding 1% for ships of 160 m or more in length and 2% for ships of 50 m or less in length and as determined by linear interpolation for intermediate lengths or a deviation from the lightship longitudinal centre of gravity exceeding 0.5% of L is found." 13 The existing paragraph 5 is replaced with the following: "5 At periodical intervals not exceeding five years, a lightweight survey shall be carried out on all passenger ships to verify any changes in lightship displacement and longitudinal centre of gravity. The ship shall be re-inclined whenever, in comparison with the approved stability information, a deviation from the lightship displacement exceeding 2% or a deviation of the longitudinal centre of gravity exceeding 1% of L is found or anticipated." I:\MSC\98\MSC 98-23-Add-1.docx MSC 98/23/Add.1 Annex 3, page 6 Regulation 5-1 – Stability information to be supplied to the master 14 The existing footnote to the title of the regulation is replaced with the following: "* Refer also to the Guidelines for the preparation of intact stability information (MSC/Circ.456) and the Revised guidance to the master for avoiding dangerous situations in adverse weather and sea conditions (MSC.1/Circ.1228)." 15 The existing regulation 5-1.1 is replaced with the following: "1 The master shall be supplied with such information to the satisfaction of the Administration as is necessary to enable him by rapid and simple processes to obtain accurate guidance as to the stability of the ship under varying conditions of service. A copy of the stability information shall be furnished to the Administration." 16 The existing paragraph 2.1 is replaced with the following: ".1 curves or tables of minimum operational metacentric height (GM) and maximum permissible trim versus draught which assures compliance with the intact and damage stability requirements where applicable, alternatively corresponding curves or tables of the maximum allowable vertical centre of gravity (KG) and maximum permissible trim versus draught, or with the equivalents of either of these curves or tables;" 17 The existing paragraphs 3 and 4 are replaced with the following: "3 The intact and damage stability information required by regulation 5-1.2 shall be presented as consolidated data and encompass the full operating range of draught and trim. Applied trim values shall coincide in all stability information intended for use on board. Information not required for determination of stability and trim limits should be excluded from this information. 4 If the damage stability is calculated in accordance with regulation 6 to regulation 7-3 and, if applicable, with regulations 8 and 9.8, a stability limit curve is to be determined using linear interpolation between the minimum required GM assumed for each of the three draughts ds, dp and dl. When additional subdivision indices are calculated for different trims, a single envelope curve based on the minimum values from these calculations shall be presented. When it is intended to develop curves of maximum permissible KG it shall be ensured that the resulting maximum KG curves correspond with a linear variation of GM. 5 As an alternative to a single envelope curve, the calculations for additional trims may be carried out with one common GM for all of the trims assumed at each subdivision draught. The lowest values of each partial index As, Ap and Al across these trims shall then be used in the summation of the attained subdivision index A according to regulation 7.1. This will result in one GM limit curve based on the GM used at each draught. A trim limit diagram showing the assumed trim range shall be developed." 18 The existing paragraph 5 is renumbered accordingly and amended to read as follows: "6 When curves or tables of minimum operational metacentric height (GM) or maximum allowable KG versus draught are not provided, the master shall ensure that the operating condition does not deviate from approved loading conditions, or verify by calculation that the stability requirements are satisfied for this loading condition." I:\MSC\98\MSC 98-23-Add-1.docx MSC 98/23/Add.1 Annex 3, page 7 Regulation 6 – Required subdivision index R 19 The existing chapeau in paragraph 2 is replaced with the following: "2 For ships to which the damage stability requirements of this part apply, the degree of subdivision to be provided shall be determined by the required subdivision index R, as follows:" 20 The existing chapeau in paragraph 2.2 is replaced with the following: ".2 In the case of cargo ships not less than 80 m in length (L) and not greater than 100 m in length (Ls):" 21 The text in the existing paragraph 2.3 is replaced with the following: "2.3 In the case of passenger ships: Persons on board R N < 400 R = 0.722 400 ≤ N ≤ 1,350 R = N / 7,580 + 0.66923 1,350 < N ≤ 6,000 R = 0.0369 × Ln (N + 89.048) + 0.579 N > 6,000 R = 1 - (852.5 + 0.03875 × N) / (N + 5,000) Where: N = total number of persons on board." 22 The existing paragraph 2.4 is deleted. Regulation 7 – Attained subdivision index A 23 The first sentence of the existing paragraph 1 is replaced with the following: "1 An attained subdivision index A is obtained by the summation of the partial indices As, Ap and Al, weighted as shown and calculated for the draughts ds, dp and dl defined in regulation 2 in accordance with the following formula:" 24 The existing paragraphs 2 and 3 are replaced with the following: "2 As a minimum, the calculation of A shall be carried out at the level trim for the deepest subdivision draught ds and the partial subdivision draught dp. The estimated service trim may be used for the light service draught dl. If, in any anticipated service condition within the draught range from ds to dl, the trim variation in comparison with the calculated trims is greater than 0.5% of L, one or more additional calculations of A are to be performed for the same draughts but including sufficient trims to ensure that, for all intended service conditions, the difference in trim in comparison with the reference trim used for one calculation will be not more than 0.5% of L. Each additional calculation of A shall comply with regulation 6.1. I:\MSC\98\MSC 98-23-Add-1.docx MSC 98/23/Add.1 Annex 3, page 8 3 When determining the positive righting lever (GZ) of the residual stability curve in the intermediate and final equilibrium stages of flooding, the displacement used should be that of the intact loading condition. All calculations should be done with the ship freely trimming." Regulation 7-1 – Calculation of the factor pi 25 In the existing paragraph 1, the text of the notation for the mean transverse distance b is replaced with the following: "b = the mean transverse distance in metres measured at right angles to the centreline at the deepest subdivision draught between the shell and an assumed vertical plane extended between the longitudinal limits used in calculating the factor pi and which is a tangent to, or common with, all or part of the outermost portion of the longitudinal bulkhead under consideration. This vertical plane shall be so orientated that the mean transverse distance to the shell is a maximum, but not more than twice the least distance between the plane and the shell. If the upper part of a longitudinal bulkhead is below the deepest subdivision draught the vertical plane used for determination of b is assumed to extend upwards to the deepest subdivision waterline. In any case, b is not to be taken greater than B/2." Regulation 7-2 – Calculation of the factor si 26 The existing paragraphs 2 to 4.1.2 are replaced with the following: "2 For passenger ships, and cargo ships fitted with cross-flooding devices, the factor sintermediate,i is taken as the least of the s-factors obtained from all flooding stages including the stage before equalization, if any, and is to be calculated as follows: 1 𝐺𝑍max 𝑅𝑎𝑛𝑔𝑒 4 𝑆intermediate,𝑖 = [ × ] 0.05 7 where GZmax is not to be taken as more than 0.05 m and Range as not more than 7°. sintermediate,i = 0, if the intermediate heel angle exceeds 15º for passenger ships and 30° for cargo ships. For cargo ships not fitted with cross-flooding devices the factor sintermediate,i is taken as unity, except if the Administration considers that the stability in intermediate stages of flooding may be insufficient, it should require further investigation thereof. For passenger and cargo ships, where cross-flooding devices are fitted, the time for equalization shall not exceed 10 min. I:\MSC\98\MSC 98-23-Add-1.docx MSC 98/23/Add.1 Annex 3, page 9 3 The factor sfinal,i shall be obtained from the formula: 1 𝐺𝑍max 𝑅𝑎𝑛𝑔𝑒 4 𝑆final,𝑖 = 𝐾 × [ × ] 𝑇𝐺𝑍max 𝑇𝑅𝑎𝑛𝑔𝑒 where: GZmax is not to be taken as more than TGZmax; Range is not to be taken as more than TRange; TGZmax = 0.20 m, for ro-ro passenger ships each damage case that involves a ro-ro space, TGZmax = 0.12 m, otherwise; TRange = 20º, for ro-ro passenger ships each damage case that involves a ro-ro space, TRange = 16º, otherwise; K = 1 if e ≤ min K = 0 if e ≥ max  max   e K= otherwise,  max   min where: min is 7° for passenger ships and 25° for cargo ships; and max is 15° for passenger ships and 30° for cargo ships. 4 The factor smom,i is applicable only to passenger ships (for cargo ships smom,i shall be taken as unity) and shall be calculated at the final equilibrium from the formula: (𝐺𝑍max − 0.04) × 𝐷𝑖𝑠𝑝𝑙𝑎𝑐𝑒𝑚𝑒𝑛𝑡 𝑆mom,𝑖 = 𝑀heel where: Displacement is the intact displacement at the respective draught (ds, dp or dl). Mheel is the maximum assumed heeling moment as calculated in accordance with subparagraph 4.1; and smom,i ≤ 1 I:\MSC\98\MSC 98-23-Add-1.docx MSC 98/23/Add.1 Annex 3, page 10 4.1 The heeling moment Mheel is to be calculated as follows: Mheel = maximum (Mpassenger or Mwind or Msurvivalcraft) 4.1.1 Mpassenger is the maximum assumed heeling moment resulting from movement of passengers, and is to be obtained as follows: Mpassenger = (0.075 × Np) × (0.45 × B) (tm) where: Np is the maximum number of passengers permitted to be on board in the service condition corresponding to the deepest subdivision draught under consideration; and B is the breadth of the ship as defined in regulation 2.8. Alternatively, the heeling moment may be calculated assuming the passengers are distributed with 4 persons per square metre on available deck areas towards one side of the ship on the decks where muster stations are located and in such a way that they produce the most adverse heeling moment. In doing so, a weight of 75 kg per passenger is to be assumed. 4.1.2 Mwind is the maximum assumed wind moment acting in a damage situation: Mwind = (P × A × Z) / 9,806 (tm) where: 2 P = 120 N/m ; A = projected lateral area above waterline; Z = distance from centre of lateral projected area above waterline to T/2; and T = respective draught (ds, dp or dl)." 27 The existing paragraph 5 is replaced with the following: "5 Unsymmetrical flooding is to be kept to a minimum consistent with the efficient arrangements. Where it is necessary to correct large angles of heel, the means adopted shall, where practicable, be self-acting, but in any case where controls to equalization devices are provided they shall be operable from above the bulkhead deck of passenger ships and the freeboard deck of cargo ships. These fittings together with their controls shall be acceptable to the Administration*. Suitable information concerning the use of equalization devices shall be supplied to the master of the ship. _______________ * Reference is made to the Revised recommendation on a standard method for evaluating cross-flooding arrangements, adopted by the Organization by resolution MSC.362(92), as may be amended." I:\MSC\98\MSC 98-23-Add-1.docx MSC 98/23/Add.1 Annex 3, page 11 28 The existing chapeau of paragraph 5.2 is replaced with the following: "5.2 The factor si is to be taken as zero in those cases where the final waterline, taking into account sinkage, heel and trim, immerses:" 29 The existing paragraph 5.3 is replaced with the following: "5.3 The factor si is to be taken as zero if, taking into account sinkage, heel and trim, any of the following occur in any intermediate stage or in the final stage of flooding: .1 immersion of any vertical escape hatch in the bulkhead deck of passenger ships and the freeboard deck of cargo ships intended for compliance with chapter II-2; .2 any controls intended for the operation of watertight doors, equalization devices, valves on piping or on ventilation ducts intended to maintain the integrity of watertight bulkheads from above the bulkhead deck of passenger ships and the freeboard deck of cargo ships become inaccessible or inoperable; and .3 immersion of any part of piping or ventilation ducts located within the assumed extent of damage and carried through a watertight boundary if this can lead to the progressive flooding of compartments not assumed as flooded." 30 The existing paragraph 5.5 is replaced with the following: "5.5 Except as provided in paragraph 5.3.1, openings closed by means of watertight manhole covers and flush scuttles, remotely operated sliding watertight doors, sidescuttles of the non-opening type as well as watertight access doors and watertight hatch covers required to be kept closed at sea need not be considered." Regulation 8 – Special requirements concerning passenger ship stability 31 The existing paragraphs 1 and 2, and the chapeau of paragraph 3 are replaced with the following: "1 A passenger ship intended to carry 400 or more persons shall have watertight subdivision abaft the collision bulkhead so that si = 1 for a damage involving all the compartments within 0.08L measured from the forward perpendicular for the three loading conditions used to calculate the attained subdivision index A. If the attained subdivision index A is calculated for different trims, this requirement shall also be satisfied for those loading conditions. 2 A passenger ship intended to carry 36 or more persons is to be capable of withstanding damage along the side shell to an extent specified in paragraph 3. Compliance with this regulation is to be achieved by demonstrating that si, as defined in regulation 7-2, is not less than 0.9 for the three loading conditions used to calculate the attained subdivision index A. If the attained subdivision index A is calculated for different trims, this requirement shall also be satisfied for those loading conditions. I:\MSC\98\MSC 98-23-Add-1.docx MSC 98/23/Add.1 Annex 3, page 12 3 The damage extent to be assumed when demonstrating compliance with paragraph 2, is to be dependent on the total number of persons carried, and L, such that:" 32 The existing paragraph 3.2 is replaced with the following: ".2 where 400 or more persons are to be carried, a damage length of 0.03L, but not less than 3 m is to be assumed at any position along the side shell, in conjunction with a penetration inboard of 0.1B but not less than 0.75 m measured inboard from the ship side, at right angles to the centreline at the level of the deepest subdivision draught;" 33 The existing paragraph 3.4 is replaced with the following: ".4 where 36 persons are carried, a damage length of 0.015L but not less than 3 m is to be assumed, in conjunction with a penetration inboard of 0.05B but not less than 0.75 m; and" Regulation 8-1 – System capabilities and operational information after a flooding casualty on passenger ships 2 Availability of essential systems in case of flooding damage 34 The existing text is replaced with the following: "A passenger ship shall be designed so that the systems specified in regulation II-2/21.4 remain operational when the ship is subject to flooding of any single watertight compartment." 3 Operational information after a flooding casualty 35 The text of the existing chapeau is replaced with the following: "For the purpose of providing operational information to the Master for safe return to port after a flooding casualty, passenger ships shall have:" 36 The existing footnote to the regulation is replaced with the following: "* Refer to the Guidelines on operational information for masters of passenger ships for safe return to port by own power or under tow (MSC.1/Circ.1400) and the Revised guidelines on operational information for masters of passenger ships for safe return to port (MSC.1/Circ.1532)." PART B-2 SUBDIVISION, WATERTIGHT AND WEATHERTIGHT INTEGRITY Regulation 9 – Double bottoms in passenger ships and cargo ships other than tankers 37 The existing paragraph 3 is replaced with the following: "3.1 Small wells constructed in the double bottom in connection with drainage arrangements shall not extend downward more than necessary. The vertical distance from the bottom of such a well to a plane coinciding with the keel line shall not be less than h/2 or 500 mm, whichever is greater, or compliance with paragraph 8 of this regulation shall be shown for that part of the ship. I:\MSC\98\MSC 98-23-Add-1.docx MSC 98/23/Add.1 Annex 3, page 13 3.2 Other wells (e.g. for lubricating oil under main engines) may be permitted by the Administration if satisfied that the arrangements give protection equivalent to that afforded by a double bottom complying with this regulation. 3.2.1 For a cargo ship of 80 m in length and upwards or for a passenger ship, proof of equivalent protection is to be shown by demonstrating that the ship is capable of withstanding bottom damages as specified in paragraph 8. Alternatively, wells for lubricating oil below main engines may protrude into the double bottom below the boundary line defined by the distance h provided that the vertical distance between the well bottom and a plane coinciding with the keel line is not less than h/2 or 500 mm, whichever is greater. 3.2.2 For cargo ships of less than 80 m in length the arrangements shall provide a level of safety to the satisfaction of the Administration." 38 The existing paragraphs 6 to 8 are replaced with the following: "6 Any part of a cargo ship of 80 m in length and upwards or of a passenger ship that is not fitted with a double bottom in accordance with paragraphs 1, 4 or 5, as specified in paragraph 2, shall be capable of withstanding bottom damages, as specified in paragraph 8, in that part of the ship. For cargo ships of less than 80 m in length the alternative arrangements shall provide a level of safety to the satisfaction of the Administration. 7 In the case of unusual bottom arrangements in a cargo ship of 80 m in length and upwards or a passenger ship, it shall be demonstrated that the ship is capable of withstanding bottom damages as specified in paragraph 8. For cargo ships of less than 80 m in length the alternative arrangements shall provide a level of safety to the satisfaction of the Administration. 8 Compliance with paragraphs 3.1, 3.2.1, 6 or 7 is to be achieved by demonstrating that si, when calculated in accordance with regulation 7-2, is not less than 1 for all service conditions when subject to bottom damage with an extent specified in subparagraph .2 below for any position in the affected part of the ship: .1 Flooding of such spaces shall not render emergency power and lighting, internal communication, signals or other emergency devices inoperable in other parts of the ship. .2 Assumed extent of damage shall be as follows: For 0.3 L from the forward Any other part of the ship perpendicular of the ship Longitudinal 1/3 L2/3 or 14.5 m, whichever 1/3 L2/3 or 14.5 m, whichever extent is less is less Transverse B/6 or 10 m, whichever is less B/6 or 5 m, whichever is less extent Vertical extent, B/20, to be taken not less B/20, to be taken not less measured from than 0.76 m and not more than 0.76 m and not more the keel line than 2 m than 2 m .3 If any damage of a lesser extent than the maximum damage specified in .2 would result in a more severe condition, such damage should be considered." I:\MSC\98\MSC 98-23-Add-1.docx MSC 98/23/Add.1 Annex 3, page 14 Regulation 10 – Construction of watertight bulkheads 39 The existing paragraph 1 is replaced with the following: "1 Each watertight subdivision bulkhead, whether transverse or longitudinal, shall be constructed having scantlings as specified in regulation 2.17. In all cases, watertight subdivision bulkheads shall be capable of supporting at least the pressure due to a head of water up to the bulkhead deck of passenger ships and the freeboard deck of cargo ships." Regulation 12 – Peak and machinery space bulkheads, shaft tunnels, etc. 40 The existing paragraph 1 is replaced with the following: "1 A collision bulkhead shall be fitted which shall be watertight up to the bulkhead deck of passenger ships and the freeboard deck of cargo ships. This bulkhead shall be located at a distance from the forward perpendicular of not less than 0.05L or 10 m, whichever is the less, and, except as may be permitted by the Administration, not more than 0.08L or 0.05L + 3 m, whichever is the greater. 2 The ship shall be so designed that si calculated in accordance with regulation 7-2 will not be less than 1 at the deepest subdivision draught loading condition, level trim or any forward trim loading conditions, if any part of the ship forward of the collision bulkhead is flooded without vertical limits." 41 The existing paragraphs 2 to 10 are replaced with the following: "3 Where any part of the ship below the waterline extends forward of the forward perpendicular, e.g. a bulbous bow, the distances stipulated in paragraph 1 shall be measured from a point either: .1 at the mid-length of such extension; .2 at a distance 0.015L forward of the forward perpendicular; or .3 at a distance 3 m forward of the forward perpendicular, whichever gives the smallest measurement. 4 The bulkhead may have steps or recesses provided they are within the limits prescribed in paragraph 1 or 3. 5 No doors, manholes, access openings, ventilation ducts or any other openings shall be fitted in the collision bulkhead below the bulkhead deck of passenger ships and the freeboard deck of cargo ships. 6.1 Except as provided in paragraph 6.2, the collision bulkhead may be pierced below the bulkhead deck of passenger ships and the freeboard deck of cargo ships by not more than one pipe for dealing with fluid in the forepeak tank, provided that the pipe is fitted with a screw-down valve capable of being operated from above the bulkhead deck of passenger ships and the freeboard deck of cargo ships, the valve being located inside the forepeak at the collision bulkhead. The Administration may, however, authorize the fitting of this valve on the after side of the collision bulkhead provided that I:\MSC\98\MSC 98-23-Add-1.docx MSC 98/23/Add.1 Annex 3, page 15 the valve is readily accessible under all service conditions and the space in which it is located is not a cargo space. Alternatively, for cargo ships, the pipe may be fitted with a butterfly valve suitably supported by a seat or flanges and capable of being operated from above the freeboard deck. All valves shall be of steel, bronze or other approved ductile material. Valves of ordinary cast iron or similar material are not acceptable. 6.2 If the forepeak is divided to hold two different kinds of liquids the Administration may allow the collision bulkhead to be pierced below the bulkhead deck of passenger ships and the freeboard deck of cargo ships by two pipes, each of which is fitted as required by paragraph 6.1, provided the Administration is satisfied that there is no practical alternative to the fitting of such a second pipe and that, having regard to the additional subdivision provided in the forepeak, the safety of the ship is maintained. 7 Where a long forward superstructure is fitted, the collision bulkhead shall be extended weathertight to the deck next above the bulkhead deck of passenger ships and the freeboard deck of cargo ships. The extension need not be fitted directly above the bulkhead below provided that all parts of the extension, including any part of the ramp attached to it are located within the limits prescribed in paragraph 1 or 3, with the exception permitted by paragraph 8 and that the part of the deck which forms the step is made effectively weathertight. The extension shall be so arranged as to preclude the possibility of the bow door or ramp, where fitted, causing damage to it in the case of damage to, or detachment of, a bow door or any part of the ramp. 8 Where bow doors are fitted and a sloping loading ramp forms part of the extension of the collision bulkhead above the bulkhead deck of passenger ships and the freeboard deck of cargo ships the ramp shall be weathertight over its complete length. In cargo ships the part of the ramp which is more than 2.3 m above the freeboard deck may extend forward of the limit specified in paragraph 1 or 3. Ramps not meeting the above requirements shall be disregarded as an extension of the collision bulkhead. 9 The number of openings in the extension of the collision bulkhead above the freeboard deck shall be restricted to the minimum compatible with the design and normal operation of the ship. All such openings shall be capable of being closed weathertight. 10 Bulkheads shall be fitted separating the machinery space from cargo and accommodation spaces forward and aft and made watertight up to the bulkhead deck of passenger ships and the freeboard deck of cargo ships. An afterpeak bulkhead shall also be fitted and made watertight up to the bulkhead deck or the freeboard deck. The afterpeak bulkhead may, however, be stepped below the bulkhead deck or the freeboard deck, provided the degree of safety of the ship as regards subdivision is not thereby diminished. 11 In all cases stern tubes shall be enclosed in watertight spaces of moderate volume. In passenger ships the stern gland shall be situated in a watertight shaft tunnel or other watertight space separate from the stern tube compartment and of such volume that, if flooded by leakage through the stern gland, the bulkhead deck will not be immersed. In cargo ships other measures to minimize the danger of water penetrating into the ship in case of damage to stern tube arrangements may be taken at the discretion of the Administration." I:\MSC\98\MSC 98-23-Add-1.docx MSC 98/23/Add.1 Annex 3, page 16 Regulation 13 – Openings in watertight bulkheads below the bulkhead deck in passenger ships 42 The existing paragraph 11.1 is replaced with the following: "11.1 Where trunkways or tunnels for access from crew accommodation to the machinery spaces, for piping, or for any other purpose are carried through watertight bulkheads, they shall be watertight and in accordance with the requirements of regulation 16-1. The access to at least one end of each such tunnel or trunkway, if used as a passage at sea, shall be through a trunk extending watertight to a height sufficient to permit access above the bulkhead deck. The access to the other end of the trunkway or tunnel may be through a watertight door of the type required by its location in the ship. Such trunkways or tunnels shall not extend through the first subdivision bulkhead abaft the collision bulkhead." Regulation 15 – Openings in the shell plating below the bulkhead deck of passenger ships and the freeboard deck of cargo ships 43 The existing paragraphs 4 and 5.1 are replaced with the following: "4 Efficient hinged inside deadlights so arranged that they can be easily and effectively closed and secured watertight, shall be fitted to all sidescuttles except that abaft one eighth of the ship's length from the forward perpendicular and above a line drawn parallel to the bulkhead deck at side and having its lowest point at a height of 3.7 m plus 2.5% of the breadth of the ship above the deepest subdivision draught, the deadlights may be portable in passenger accommodation, unless the deadlights are required by the International Convention on Load Lines in force to be permanently attached in their proper positions. Such portable deadlights shall be stowed adjacent to the sidescuttles they serve. 5.1 No sidescuttles shall be fitted in any spaces which are appropriated exclusively to the carriage of cargo." 44 The existing paragraph 8.2.1 is replaced with the following: "8.2.1 Subject to the requirements of the International Convention on Load Lines in force, and except as provided in paragraph 8.3, each separate discharge led through the shell plating from spaces below the bulkhead deck of passenger ships and the freeboard deck of cargo ships shall be provided with either one automatic non-return valve fitted with a positive means of closing it from above the bulkhead deck of passenger ships and the freeboard deck of cargo ships or with two automatic non-return valves without positive means of closing, provided that the inboard valve is situated above the deepest subdivision draught and is always accessible for examination under service conditions. Where a valve with positive means of closing is fitted, the operating position above the bulkhead deck of passenger ships and the freeboard deck of cargo ships shall always be readily accessible and means shall be provided for indicating whether the valve is open or closed." 45 The existing paragraph 8.4 is replaced with the following: "8.4 Moving parts penetrating the shell plating below the deepest subdivision draught shall be fitted with a watertight sealing arrangement acceptable to the Administration. The inboard gland shall be located within a watertight space of such volume that, if flooded, the bulkhead deck of passenger ships and the freeboard I:\MSC\98\MSC 98-23-Add-1.docx MSC 98/23/Add.1 Annex 3, page 17 deck of cargo ships will not be submerged. The Administration may require that if such compartment is flooded, essential or emergency power and lighting, internal communication, signals or other emergency devices must remain available in other parts of the ship." Regulation 16 – Construction and initial tests of watertight doors, sidescuttles, etc. 46 The title of the regulation is replaced with the following: "Regulation 16 – Construction and initial tests of watertight closures" 47 The existing paragraphs 1 and 2 are replaced with the following: "1.1 The design, materials and construction of all watertight closures such as doors, hatches, sidescuttles, gangway and cargo ports, valves, pipes, ash-chutes and rubbish-chutes referred to in these regulations shall be to the satisfaction of the Administration. 1.2 Such valves, doors, hatches and mechanisms shall be suitably marked to ensure that they may be properly used to provide maximum safety. 1.3 The frames of vertical watertight doors shall have no groove at the bottom in which dirt might lodge and prevent the door closing properly. 2 Watertight doors and hatches shall be tested by water pressure to the maximum head of water they might sustain in a final or intermediate stage of flooding. For cargo ships not covered by damage stability requirements, watertight doors and hatches shall be tested by water pressure to a head of water measured from the lower edge of the opening to one metre above the freeboard deck. Where testing of individual doors and hatches is not carried out because of possible damage to insulation or outfitting items, testing of individual doors and hatches may be replaced by a prototype pressure test of each type and size of door or hatch with a test pressure corresponding at least to the head required for the individual location. The prototype test shall be carried out before the door or hatch is fitted. The installation method and procedure for fitting the door or hatch on board shall correspond to that of the prototype test. When fitted on board, each door or hatch shall be checked for proper seating between the bulkhead, the frame and the door or between deck, the coaming and the hatch." Regulation 16-1 – Construction and initial tests of watertight decks, trunks, etc. 48 The existing paragraphs 2 and 3 are replaced with the following: "2 In passenger ships, where a ventilation trunk passing through a structure penetrates a watertight area of the bulkhead deck, the trunk shall be capable of withstanding the water pressure that may be present within the trunk, after having taken into account the maximum heel angle during flooding, in accordance with regulation 7-2. 3 In ro-ro passenger ships, where all or part of the penetration of the bulkhead deck is on the main ro-ro deck, the trunk shall be capable of withstanding impact pressure due to internal water motions (sloshing) of water trapped on the ro-ro deck." I:\MSC\98\MSC 98-23-Add-1.docx MSC 98/23/Add.1 Annex 3, page 18 Regulation 17 – Internal watertight integrity of passenger ships above the bulkhead deck 49 The existing paragraph 3 is replaced with the following: "3 Air pipes terminating within a superstructure which are not fitted with watertight means of closure shall be considered as unprotected openings when applying regulation 7-2.6.1.1." PART B-4 STABILITY MANAGEMENT Regulation 19 – Damage control information 50 The existing paragraph 2 is deleted and the remaining paragraphs are renumbered accordingly. 51 The following new regulation 19-1 is introduced after the existing regulation 19: "Regulation 19-1 – Damage control drills for passenger ships 1 This regulation applies to passenger ships constructed before, on or after 1 January 2020. 2 A damage control drill shall take place at least every three months. The entire crew need not participate in every drill, but only those crew members with damage control responsibilities. 3 The damage control drill scenarios shall vary each drill so that emergency conditions are simulated for different damage conditions and shall, as far as practicable, be conducted as if there were an actual emergency. 4 Each damage control drill shall include: .1 for crew members with damage control responsibilities, reporting to stations and preparing for the duties described in the muster list required by regulation III/8; .2 use of the damage control information and the on board damage stability computer, if fitted, to conduct stability assessments for the simulated damage conditions; .3 establishment of the communications link between the ship and shore-based support, if provided; .4 operation of watertight doors and other watertight closures; .5 demonstrating proficiency in the use of the flooding detection system, if fitted, in accordance with muster list duties; .6 demonstrating proficiency in the use of cross-flooding and equalization systems, if fitted, in accordance with muster list duties; I:\MSC\98\MSC 98-23-Add-1.docx MSC 98/23/Add.1 Annex 3, page 19 .7 operation of bilge pumps and checking of bilge alarms and automatic bilge pump starting systems; and .8 instruction in damage survey and use of the ship's damage control systems. 5 At least one damage control drill each year shall include activation of the shore-based support, if provided in compliance with regulation II-1/8-1.3, to conduct stability assessments for the simulated damage conditions. 6 Every crew member with assigned damage control responsibilities shall be familiarized with their duties and about the damage control information before the voyage begins. 7 A record of each damage control drill shall be maintained in the same manner as prescribed for the other drills in regulation III/19.5." 52 The existing title and paragraph 1 of regulation 20 are replaced with the following: "Regulation 20 – Loading of ships 1 On completion of loading of the ship and prior to its departure, the master shall determine the ship's trim and stability and also ascertain and record that the ship is upright and in compliance with stability criteria in relevant regulations. The determination of the ship's stability shall always be made by calculation or by ensuring that the ship is loaded according to one of the precalculated loading conditions within the approved stability information. The Administration may accept the use of an electronic loading and stability computer or equivalent means for this purpose." Regulation 21 – Periodical operation and inspection of watertight doors, etc. in passenger ships 53 The existing paragraph 1 is replaced with the following: "1 Operational tests of watertight doors, sidescuttles, valves and closing mechanisms of scuppers, ash-chutes and rubbish-chutes shall take place weekly. In ships in which the voyage exceeds one week in duration a complete set of operational tests shall be held before the voyage commences, and others thereafter at least once a week during the voyage." 54 The existing paragraph 4 is replaced with the following: "4 A record of all operational tests and inspections required by this regulation shall be recorded in the logbook with an explicit record of any defects which may be disclosed." Regulation 22 – Prevention and control of water ingress, etc. 55 In the existing paragraph 1, at the end of the first sentence, the words "paragraphs 3 and 4" are replaced with "paragraph 3". I:\MSC\98\MSC 98-23-Add-1.docx MSC 98/23/Add.1 Annex 3, page 20 56 The existing paragraph 2 is replaced with the following: "2 Watertight doors located below the bulkhead deck of passenger ships and the freeboard deck of cargo ships having a maximum clear opening width of more than 1.2 m shall be kept closed during navigation, except for limited periods when absolutely necessary as determined by the Administration." 57 The existing paragraph 3 is replaced with the following: "3 A watertight door may be opened during navigation to permit the passage of passengers or crew, or when work in the immediate vicinity of the door necessitates it being opened. The door must be immediately closed when transit through the door is complete or when the task which necessitated it being open is finished. The Administration shall authorize that such a watertight door may be opened during navigation only after careful consideration of the impact on ship operations and survivability taking into account guidance issued by the Organization*. A watertight door permitted to be opened during navigation shall be clearly indicated in the ship's stability information and shall always be ready to be immediately closed. _______________ * Refer to the Revised guidance for watertight doors on passenger ships which may be opened during navigation (MSC.1/Circ.1564)." 58 The existing paragraphs 4 to 8 are replaced with the following: "4 Portable plates on bulkheads shall always be in place before the voyage commences, and shall not be removed during navigation except in case of urgent necessity at the discretion of the master. The necessary precautions shall be taken in replacing them to ensure that the joints are watertight. Power-operated sliding watertight doors permitted in machinery spaces in accordance with regulation 13.10 shall be closed before the voyage commences and shall remain closed during navigation except in case of urgent necessity at the discretion of the master. 5 Watertight doors fitted in watertight bulkheads dividing cargo between deck spaces in accordance with regulation 13.9.1 shall be closed before the voyage commences and shall be kept closed during navigation. The time at which such doors are opened or closed shall be recorded in such log-book as may be prescribed by the Administration. 6 Gangway, cargo and fuelling ports fitted below the bulkhead deck of passenger ships and the freeboard deck of cargo ships shall be effectively closed and secured watertight before voyage commences, and shall be kept closed during navigation. 7 The following doors, located above the bulkhead deck of passenger ships and the freeboard deck of cargo ships, shall be closed and locked before the voyage commences and shall remain closed and locked until the ship is at its next berth: .1 cargo loading doors in the shell or the boundaries of enclosed superstructures; .2 bow visors fitted in positions as indicated in paragraph 7.1; .3 cargo loading doors in the collision bulkhead; and .4 ramps forming an alternative closure to those defined in paragraphs 7.1 to 7.3 inclusive." I:\MSC\98\MSC 98-23-Add-1.docx MSC 98/23/Add.1 Annex 3, page 21 59 The existing paragraph 9 is renumbered as paragraph 8, and the existing paragraphs 10 to 16 are replaced with the following: "9 Notwithstanding the requirements of paragraphs 7.1 and 7.4, the Administration may authorize that particular doors can be opened at the discretion of the master, if necessary for the operation of the ship or the embarking and disembarking of passengers when the ship is at safe anchorage and provided that the safety of the ship is not impaired. 10 The master shall ensure that an effective system of supervision and reporting of the closing and opening of the doors referred to in paragraph 7 is implemented. 11 The master shall ensure, before any voyage commences, that an entry in such log-book as may be prescribed by the Administration is made of the time the doors specified in paragraph 12 are closed and the time at which particular doors are opened in accordance with paragraph 13. 12 Hinged doors, portable plates, sidescuttles, gangway, cargo and bunkering ports and other openings, which are required by these regulations to be kept closed during navigation, shall be closed before the voyage commences. The time at which such doors are opened and closed (if permissible under these regulations) shall be recorded in such log-book as may be prescribed by the Administration. 13 Where in a between-deck, the sills of any of the sidescuttles referred to in regulation 15.3.2 are below a line drawn parallel to the bulkhead deck at side of passenger ships and the freeboard deck at side of cargo ships, and having its lowest point 1.4 m plus 2.5% of the breadth of the ship above the water when the voyage commences, all the sidescuttles in that between-deck shall be closed watertight and locked before the voyage commences, and they shall not be opened before the ship arrives at the next port. In the application of this paragraph the appropriate allowance for fresh water may be made when applicable. .1 The time at which such sidescuttles are opened in port and closed and locked before the voyage commences shall be recorded in such log-book as may be prescribed by the Administration. .2 For any ship that has one or more sidescuttles so placed that the requirements of paragraph 13 would apply when it was floating at its deepest subdivision draught, the Administration may indicate the limiting mean draught at which these sidescuttles will have their sills above the line drawn parallel to the bulkhead deck at side of passenger ships and the freeboard deck at side of cargo ships, and having its lowest point 1.4 m plus 2.5% of the breadth of the ship above the waterline corresponding to the limiting mean draught, and at which it will therefore be permissible for the voyage to commence without them being closed and locked and to be opened during navigation on the responsibility of the master during navigation. In tropical zones as defined in the International Convention on Load Lines in force, this limiting draught may be increased by 0.3 m. 14 Sidescuttles and their deadlights which will not be accessible during navigation shall be closed and secured before the voyage commences. I:\MSC\98\MSC 98-23-Add-1.docx MSC 98/23/Add.1 Annex 3, page 22 15 If cargo is carried in spaces referred to in regulation 15.5.2, the sidescuttles and their deadlights shall be closed watertight and locked before the cargo is shipped and the time at which such scuttles and deadlights are closed and locked shall be recorded in such log-book as may be prescribed by the Administration." 60 The existing paragraph 17 is renumbered as paragraph 16. Regulation 22-1 – Flooding detection systems for passenger ships carrying 36 or more persons constructed on or after 1 July 2010 61 In regulation 22-1, the words "constructed on or after 1 July 2010" are removed from the end of the existing title. Regulation 23 – Special requirements for ro-ro passenger ships 62 The existing text of this regulation is replaced with the following: "1 Special category spaces and ro-ro spaces shall be continuously patrolled or monitored by effective means, such as television surveillance, so that any movement of vehicles in adverse weather conditions and unauthorized access by passengers thereto can be detected during navigation. 2 Documented operating procedures for closing and securing all shell doors, loading doors and other closing appliances which, if left open or not properly secured, could, in the opinion of the Administration, lead to flooding of a special category space or ro-ro space, shall be kept on board and posted at an appropriate place. 3 All accesses from the ro-ro deck and vehicle ramps that lead to spaces below the bulkhead deck shall be closed before the voyage commences and shall remain closed until the ship is at its next berth. 4 The master shall ensure that an effective system of supervision and reporting of the closing and opening of such accesses referred to in paragraph 3 is implemented. 5 The master shall ensure, before the voyage commences, that an entry in the log-book, as required by regulation 22.12, is made of the time of the last closing of the accesses referred to in paragraph 3. 6 Notwithstanding the requirements of paragraph 3, the Administration may permit some accesses to be opened during the voyage, but only for a period sufficient to permit through passage and, if required, for the essential working of the ship. 7 All transverse or longitudinal bulkheads which are taken into account as effective to confine the seawater accumulated on the ro-ro deck shall be in place and secured before the voyage commences and remain in place and secured until the ship is at its next berth. 8 Notwithstanding the requirements of paragraph 7, the Administration may permit some accesses within such bulkheads to be opened during the voyage but only for sufficient time to permit through passage and, if required, for the essential working of the ship. 9 In all ro-ro passenger ships, the master or the designated officer shall ensure that, without the expressed consent of the master or the designated officer, no passengers are allowed access to an enclosed ro-ro deck during navigation." I:\MSC\98\MSC 98-23-Add-1.docx MSC 98/23/Add.1 Annex 3, page 23 63 In regulation 24, the existing title and paragraph 1 are replaced with the following: "Regulation 24 – Additional requirements for prevention and control of water ingress, etc. in cargo ships 1 Openings in the shell plating below the deck limiting the vertical extent of damage shall be kept permanently closed during navigation." 64 The existing paragraph 3 is replaced with the following: "3 Watertight doors or ramps fitted to internally subdivide large cargo spaces shall be closed before the voyage commences and shall be kept closed during navigation. The time at which such doors are opened or closed shall be recorded in such log-book as may be prescribed by the Administration." PART C MACHINERY INSTALLATIONS Regulation 35-1 – Bilge pumping arrangements 65 The following new sentence is added at the end of the existing paragraph 2.6: "For ships subject to the provisions of regulation II-1/1.1.1.1, for the special hazards associated with loss of stability when fitted with fixed pressure water-spraying fire-extinguishing systems refer to regulation II-2/20.6.1.4." 66 In paragraph 3.2, the existing text of the whole volume of the passenger and crew spaces below the bulkhead deck P is replaced with the following: "P = the whole volume of the passenger and crew spaces below the bulkhead deck (cubic metres), which are provided for the accommodation and use of passengers and crew, excluding baggage, store and provision rooms;" 67 In paragraph 3.4, the existing chapeau is replaced with the following: "3.4 On a ship of 91.5 m in length L and upwards or having a bilge pump numeral, calculated in accordance with paragraph 3.2, of 30 or more, the arrangements shall be such that at least one power bilge pump shall be available for use in all flooding conditions which the ship is required to withstand, and, for ships subject to the provisions of regulation II-1/1.1.1.1, in all flooding conditions derived from consideration of minor damages as specified in regulation 8 as follows:" 68 The following new sentence is added at the end of the existing paragraph 3.10: "For ships subject to the provisions of regulation II-1/1.1.1.1, the deepest subdivision load line shall be taken as the deepest subdivision draught." I:\MSC\98\MSC 98-23-Add-1.docx MSC 98/23/Add.1 Annex 3, page 24 CHAPTER II-2 CONSTRUCTION – FIRE PROTECTION, FIRE DETECTION AND FIRE EXTINCTION PART A GENERAL Regulation 3 – Definitions 69 Regulation II-2/3.56 is replaced as follows: "56 Vehicle carrier means a cargo ship which only carries cargo in ro-ro spaces or vehicle spaces, and which is designed for the carriage of unoccupied motor vehicles without cargo, as cargo." PART C SUPPRESSION OF FIRE Regulation 9 – Containment of fire 70 The following new paragraphs 4.1.3.4 to 4.1.3.6 are added after the existing paragraph 4.1.3.3: "4.1.3.4 Notwithstanding the requirement in paragraph 4.1.3.3, the requirements in paragraphs 4.1.3.5 and 4.1.3.6 shall apply to ships constructed on or after 1 January 2020. 4.1.3.5 For ships carrying more than 36 passengers, windows facing survival craft, embarkation and assembly stations, external stairs and open decks used for escape routes, and windows situated below liferaft and escape slide embarkation areas shall have fire integrity as required in table 9.1. Where automatic dedicated sprinkler heads are provided for windows, "A-0" windows may be accepted as equivalent. To be considered under this paragraph, the sprinkler heads must either be: .1 dedicated heads located above the windows, and installed in addition to the conventional ceiling sprinklers; or .2 conventional ceiling sprinkler heads arranged such that the window is protected by an average application rate of at least 5 l/min per square metre and the additional window area is included in the calculation of the area of coverage; or .3 water-mist nozzles that have been tested and approved in accordance with the Guidelines approved by the Organization*; and Windows located in the ship's side below the lifeboat embarkation area shall have fire integrity at least equal to "A-0" class. 4.1.3.6 For ships carrying not more than 36 passengers, windows facing survival craft and escape slide, embarkation areas and windows situated below such areas shall have fire integrity at least equal to "A-0" class. ________________ * Refer to the Revised guidelines for approval of sprinkler systems equivalent to that referred to in SOLAS regulation II-2/12 (resolution A.800(19), as amended)." PART G I:\MSC\98\MSC 98-23-Add-1.docx MSC 98/23/Add.1 Annex 3, page 25 SPECIAL REQUIREMENTS Regulation 20 – Protection of vehicle, special category and ro-ro spaces 71 The existing paragraph under 2.1 is numbered as 2.1.1, the following paragraph 2.1.2 is added after the paragraph 2.1.1: "2.1.2 On all ships, vehicles with fuel in their tanks for their own propulsion may be carried in cargo spaces other than vehicle, special category or ro-ro spaces, provided that all the following conditions are met: .1 the vehicles do not use their own propulsion within the cargo spaces; .2 the cargo spaces are in compliance with the appropriate requirements of regulation 19; and .3 the vehicles are carried in accordance with the IMDG Code, as defined in regulation VII/1.1." Regulation 20-1 – Requirements for vehicle carriers carrying motor vehicles with compressed hydrogen or natural gas in their tanks for their own propulsion as cargo 72 The existing paragraph 2.1 is replaced with the following: "2.1 In addition to complying with the requirements of regulation 20, as appropriate, vehicle carriers constructed on or after 1 January 2016 intended for the carriage of motor vehicles with compressed hydrogen or compressed natural gas in their tanks for their own propulsion as cargo shall comply with the requirements in paragraphs 3 to 5 of this regulation." I:\MSC\98\MSC 98-23-Add-1.docx MSC 98/23/Add.1 Annex 3, page 26 CHAPTER III LIFE-SAVING APPLIANCES AND ARRANGEMENTS PART A GENERAL Regulation 1 – Application 73 The existing paragraph 4 is replaced with the following: "4 For ships constructed before 1 July 1998, the Administration shall: .1 ensure that, subject to the provisions of paragraph 4.2, the requirements which are applicable under chapter III of the International Convention for the Safety of Life at Sea, 1974, in force prior to 1 July 1998 to new or existing ships as prescribed by that chapter are complied with; .2 ensure that when life-saving appliances or arrangements on such ships are replaced or such ships undergo repairs, alterations or modifications of a major character which involve replacement of, or any addition to, their existing life-saving appliances or arrangements, such life-saving appliances or arrangements, in so far as is reasonable and practicable, comply with the requirements of this chapter. However, if a survival craft other than an inflatable liferaft is replaced without replacing its launching appliance, or vice versa, the survival craft or launching appliance may be of the same type as that replaced; and .3 ensure that the requirements of regulations 30.3 and 37.3.9 are complied with." PART B REQUIREMENTS FOR SHIPS AND LIFE-SAVING APPLIANCES Regulation 30 – Drills 74 The following new paragraph 3 is added after the existing paragraph 2: "3 Damage control drills shall be conducted as required in regulation II-1/19-1." Regulation 37 – Muster list and emergency instructions 75 In paragraph 3, the existing sub-paragraphs .7 and .8 are replaced with the following: ".7 manning of fire parties assigned to deal with fires; .8 special duties assigned in respect to the use of fire-fighting equipment and installations; and .9 for passenger ships only, damage control for flooding emergencies." I:\MSC\98\MSC 98-23-Add-1.docx MSC 98/23/Add.1 Annex 3, page 27 APPENDIX CERTIFICATES RECORD OF EQUIPMENT FOR PASSENGER SHIP SAFETY (FORM P) 76 In part 5, the existing item 3.1 is replaced by the following: "3.1 Receiver for a global navigation satellite system/terrestrial radionavigation system/multi-system shipborne radionavigation receiver3,4" RECORD OF EQUIPMENT FOR CARGO SHIP SAFETY (FORM E) 77 In part 3, the existing item 3.1 is replaced by the following: "3.1 Receiver for a global navigation satellite system/terrestrial radionavigation system/multi-system shipborne radionavigation receiver2,3" RECORD OF EQUIPMENT FOR CARGO SHIP SAFETY (FORM C) 78 In part 5, the existing item 3.1 is replaced by the following: "3.1 Receiver for a global navigation satellite system/terrestrial radionavigation system/multi-system shipborne radionavigation receiver2,3" *** I:\MSC\98\MSC 98-23-Add-1.docx MSC 99/22/Add.1 Annex 1, page 1 ANNEX 1 RESOLUTION MSC.436(99) (adopted on 24 May 2018) AMENDMENTS TO THE INTERNATIONAL CONVENTION FOR THE SAFETY OF LIFE AT SEA, 1974, AS AMENDED THE MARITIME SAFETY COMMITTEE, RECALLING Article 28(b) of the Convention on the International Maritime Organization concerning the functions of the Committee, RECALLING ALSO article VIII(b) of the International Convention for the Safety of Life at Sea (SOLAS), 1974 ("the Convention"), concerning the amendment procedure applicable to the annex to the Convention, other than to the provisions of chapter I, RECALLING FURTHER resolution MSC.421(98), by which it adopted, inter alia, amendments to regulations II-1/1 and II-1/8-1 of the Convention, HAVING CONSIDERED, at its ninety-ninth session, amendments to the Convention, proposed and circulated in accordance with article VIII(b)(i) of the Convention, 1 ADOPTS, in accordance with article VIII(b)(iv) of the Convention, amendments to the Convention, the text of which is set out in the annex to the present resolution; 2 AGREES that the amendments to regulations II-1/1 and II-1/8-1 of the Convention, as adopted by resolution MSC.421(98), shall be superseded by the amendments to regulations II-1/1 and II-1/8-1 of the Convention, set out in the annex to the present resolution; 3 DETERMINES, in accordance with article VIII(b)(vi)(2)(bb) of the Convention, that said amendments shall be deemed to have been accepted on 1 July 2019, unless, prior to that date, more than one third of the Contracting Governments to the Convention or Contracting Governments, the combined merchant fleets of which constitute not less than 50% of the gross tonnage of the world's merchant fleet, have notified the Secretary-General of their objections to the amendments; 4 INVITES Contracting Governments to the Convention to note that, in accordance with article VIII(b)(vii)(2) of the Convention, the amendments shall enter into force on 1 January 2020 upon their acceptance in accordance with paragraph 2 above; 5 REQUESTS the Secretary-General, for the purposes of article VIII(b)(v) of the Convention, to transmit certified copies of the present resolution and the text of the amendments contained in the annex to all Contracting Governments to the Convention; 6 REQUESTS ALSO the Secretary-General to transmit copies of this resolution and its annex to Members of the Organization which are not Contracting Governments to the Convention. I:\MSC\99\MSC 99-22-Add.1.docx MSC 99/22/Add.1 Annex 1, page 2 ANNEX AMENDMENTS TO THE INTERNATIONAL CONVENTION FOR THE SAFETY OF LIFE AT SEA, 1974, AS AMENDED CHAPTER II-1 CONSTRUCTION – STRUCTURE, SUBDIVISION AND STABILITY, MACHINERY AND ELECTRICAL INSTALLATIONS PART A GENERAL Regulation 1 – Application 1 The following new paragraphs 1.1.1 and 1.1.2 are inserted after the existing paragraph 1.1: "1.1.1 Unless expressly provided otherwise, parts B, B-1, B-2 and B-4 of this chapter shall only apply to ships: .1 for which the building contract is placed on or after 1 January 2020; or .2 in the absence of a building contract, the keel of which is laid or which are at a similar stage of construction on or after 1 July 2020; or .3 the delivery of which is on or after 1 January 2024. 1.1.2 Unless expressly provided otherwise, for ships not subject to the provisions of sub-paragraph 1.1.1 but constructed on or after 1 January 2009, the Administration shall: .1 ensure that the requirements for parts B, B-1, B-2 and B-4 which are applicable under chapter II-1 of the International Convention for the Safety of Life at Sea, 1974, as amended by resolutions MSC.216(82), MSC.269(85) and MSC.325(90) are complied with; and .2 ensure that the requirements of regulations 8-1.3 and 19-1 are complied with." 2 The existing paragraph 1.3.4 is deleted. I:\MSC\99\MSC 99-22-Add.1.docx MSC 99/22/Add.1 Annex 1, page 3 3 The existing paragraph 2 is replaced with the following: "2 Unless expressly provided otherwise, for ships constructed before 1 January 2009, the Administration shall: .1 ensure that the requirements which are applicable under chapter II-1 of the International Convention for the Safety of Life at Sea, 1974, as amended by resolutions MSC.1(XLV), MSC.6(48), MSC.11(55), MSC.12(56), MSC.13(57), MSC.19(58), MSC.26(60), MSC.27(61), Resolution 1 of the 1995 SOLAS Conference, MSC.47(66), MSC.57(67), MSC.65(68), MSC.69(69), MSC.99(73), MSC.134(76), MSC.151(78) and MSC.170(79) are complied with; and .2 ensure that the requirements of regulations 8-1.3 and 19-1 are complied with." PART B-1 STABILITY Regulation 8-1 – System capabilities and operational information after a flooding casualty on passenger ships 4 The existing text of regulation 8-1 is amended to read as follows: "1 Application Passenger ships having length, as defined in regulation II-1/2.5, of 120 m or more or having three or more main vertical zones shall comply with the provisions of this regulation. 2 Availability of essential systems in case of flooding damage* A passenger ship shall be designed so that the systems specified in regulation II-2/21.4 remain operational when the ship is subject to flooding of any single watertight compartment. 3 Operational information after a flooding casualty 3.1 For the purpose of providing operational information to the master for safe return to port after a flooding casualty, passenger ships, as specified in paragraph 1, shall have: .1 an onboard stability computer; or .2 shore-based support, based on the guidelines developed by the Organization.** I:\MSC\99\MSC 99-22-Add.1.docx MSC 99/22/Add.1 Annex 1, page 4 3.2 Passenger ships constructed before 1 January 2014 shall comply with the provisions in paragraph 3.1 not later than the first renewal survey after 1 January 2025. __________________ * Refer to the Interim Explanatory Notes for the assessment of passenger ship systems' capabilities after a fire or flooding casualty (MSC.1/Circ.1369). ** Refer to the Guidelines on operational information for Masters of passenger ships for safe return to port by own power or under tow (MSC.1/Circ.1400) for ships constructed on or after 1 January 2014 but before 13 May 2016, or the Revised Guidelines on operational information for masters of passenger ships for safe return to port (MSC.1/Circ.1532/Rev.1) for ships constructed on or after 13 May 2016, or the Guidelines on operational information for masters in case of flooding for passenger ships constructed before 1 January 2014 (MSC.1/Circ.1589)." CHAPTER IV RADIOCOMMUNICATIONS PART A GENERAL Regulation 2 – Terms and definitions 5 In paragraph 1, the existing sub-paragraph .16 is amended and new sub-paragraph .17 is added as follows: ".16 Global maritime distress and safety system (GMDSS) identities means maritime mobile services identity, the ship's call sign, recognized mobile satellite service identities and serial number identity which may be transmitted by the ship's equipment and used to identify the ship. .17 Recognized mobile satellite service means any service which operates through a satellite system and is recognized by the Organization, for use in the global maritime distress and safety system (GMDSS)." PART C SHIP REQUIREMENTS Regulation 7 – Radio equipment: General 6 In paragraph 1, the existing sub-paragraph .5 is amended to read as follows: ".5 a radio facility for reception of maritime safety information by a recognized mobile satellite service enhanced group calling system if the ship is engaged in voyages in sea area A1, or A2 or A3 but in which an international NAVTEX service is not provided. However, ships engaged exclusively in voyages in areas where an HF direct-printing telegraphy maritime safety information service is provided and fitted with equipment capable of receiving such service, may be exempt from this requirement.* __________________ * Refer to the Recommendation on promulgation of maritime safety information adopted by the Organization by resolution A.705(17), as amended." I:\MSC\99\MSC 99-22-Add.1.docx MSC 99/22/Add.1 Annex 1, page 5 Regulation 8 – Radio equipment: Sea area A1 7 In paragraph 1, the existing sub-paragraph .5 is amended to read as follows: ".5 through a recognized mobile satellite service; this requirement may be fulfilled by: .5.1 a ship earth station;* or .5.2 the satellite EPIRB, required by regulation 7.1.6, either by installing the satellite EPIRB close to, or by remote activation from, the position from which the ship is normally navigated. __________________ * This requirement can be met by recognized mobile satellite service ship earth stations capable of two-way communications, such as Fleet-77 (resolutions A.808(19) and MSC.130(75)) or Inmarsat-C (resolution A.807(19), as amended) ship earth stations. Unless otherwise specified, this footnote applies to all requirements for a recognized mobile satellite service ship earth station prescribed by this chapter." Regulation 9 – Radio equipment: Sea areas A1 and A2 8 In paragraph 1, the existing sub-paragraph .3.3 is amended to read as follows: ".3.3 through a recognized mobile satellite service by a ship earth station." 9 In paragraph 3, the existing sub-paragraph .2 is amended to read as follows: ".2 a recognized mobile satellite service ship earth station." Regulation 10 – Radio equipment: Sea areas A1, A2 and A3 10 In paragraph 1, the existing chapeau of sub-paragraph .1 is amended to read as follows: ".1 a recognized mobile satellite service ship earth station capable of:". 11 In paragraph 1, the existing sub-paragraph .4.3 is amended to read as follows: ".4.3 through a recognized mobile satellite service by an additional ship earth station." 12 In paragraph 2, the existing sub-paragraph .3.2 is amended to read as follows: ".3.2 through a recognized mobile satellite service by a ship earth station; and". Regulation 12 – Watches 13 In paragraph 1, the existing sub-paragraph .4 is amended to read as follows: ".4 for satellite shore-to-ship distress alerts, if the ship, in accordance with the requirements of regulation 10.1.1, is fitted with a recognized mobile satellite service ship earth station." I:\MSC\99\MSC 99-22-Add.1.docx MSC 99/22/Add.1 Annex 1, page 6 Regulation 13 – Sources of energy 14 In paragraph 2, the word "Inmarsat" is deleted from the second sentence. APPENDIX CERTIFICATES RECORD OF EQUIPMENT FOR PASSENGER SHIP SAFETY (FORM P) 15 In section 3, the existing description of item 1.4 is amended to read as follows: "Recognized mobile satellite service ship earth station". RECORD OF EQUIPMENT FOR CARGO SHIP SAFETY RADIO (FORM R) 16 In section 2, the existing description of item 1.4 is amended to read as follows: "Recognized mobile satellite service ship earth station". RECORD OF EQUIPMENT FOR CARGO SHIP SAFETY (FORM C) 17 In section 3, the existing description of item 1.4 is replaced by the following: "Recognized mobile satellite service ship earth station". *** I:\MSC\99\MSC 99-22-Add.1.docx I PEATÜKK ÜLDSÄTTED A OSA KOHALDAMINE, MÕISTED JNE Reegel 1 Kohaldamine a) Kui sõna selg elt ei ole sätestatud teisiti, kehtivad käesolevad reeglid üksnes rahvusvahelis i mere reis e tegevate laevad e suhtes. b) Igas peatükis on täpsemalt määratletud laevaklassid, mille le iga peatükki kohaldatakse, ja näidatud kohaldamise ulatus. Reegel 2 Mõisted Reeglites kasutatakse järgimisi mõisteid, kui sõna selg elt ei ole sätestatud teisiti: a) reeglid – konventsiooni lisas sisalduvad reeglid ; b) administratsioon – selle riigi valitsus, mi lle lipu all laeval on õigus sõita; c) heakskiidetud – administratsioon i heaks kiidetud ; d) rahvusvaheline mere reis – mere reis riigist, mille le konventsiooni kohaldatakse, väljaspool seda riiki asuvasse sadamasse või vastupidi; e) reisija – iga isik, kes ei ole: i) kapten ega laevapere liige ega tööta laeval mistahes pädevuses selle laeva huvides, ega ole ii) alla üheaastane laps; f) reisilaev – laev, mis veab rohkem kui 12 reisija t ; g) kaubalaev – laev, mis ei ole reisilaev; h) tanker – kaubalaev, mis on ehitatud või kohandatud kergestisüttiva vedellasti ve oks mahtlastina ; i) kalalaev – laev, mida kasutatakse kalade, vaalade , hüljeste, morskade või muude mere bioloogiliste ressursside püüdmiseks; j) tuumalaev – tuumajõuseadmega varustatud laev; k) uus laev – laev, mille kiil on pandud või mis on samasuguses ehitusjärgus 25. mail 1980 või hiljem ; l) olemasolev laev – laev, mis ei ole uus laev; m) miil – 1852 meetrit või 6080 jalga; n) tähtpäev – päev ja kuu aastal, mis vastab asjakohase tunnistuse aegumise kuupäevale. Reegel 3 Erandid a) Kui sõna selg elt ei ole sätestatud teisiti, ei kehti käesolevad reeglid järgmis t e le laevadele : i) sõjalaevad ja sõjaväe transpordi laevad; ii) alla 500 kogumahutavusega kaubalaevad; iii) mehaanilise jõu ajamita laevad; iv) primitiivse konstruktsiooniga puidust laevad ; v) huvilaevad, mida ei kasutata majandustegvuseks ; vi) kalalaevad b) Käesolevad reeglid, välja arvatud V peatükis sõnaselgelt sätestatu, ei kehti laevadele, millega sõidetakse üksnes Põhja-Ameerika Suur el järvistu l ja Saint Lawrence’i jõe l kuni Cap des Rosiers ’ neeme ja Anticosti saarel asuvat We s t Poi n ti n eeme ühendava mõttelise jooneni ning Anticosti saare st põhja pool kuni 63. meridiaani ni . Reegel 4 Vabastused a) Administratsioon võib käesoleva reegli nõuetest vabastada laeva, mis ei tee tavaliselt rahvusvahelisi mere reise, kuid millelt erandjuhul nõutakse ühe rahvusvahelise mere reisi tegemist, tingimusel , et laev vastab ohutusnõuetele, mis on administratsiooni arvates ettevõetavaks mere reisiks piisavad . b) Administratsioon võib anda uute tehniliste parameetritega laevale vabastuse käesoleva reegli II-1, II-2, III ja IV peatüki nõuete st, mille kohaldamine võiks tõsiselt takistada selliste parameetrite väljatöötamisega seotud uuringuid ja nende kasutamist rahvusvahelisi mere reise tegevates laevades. Selline laev peab siiski vastama ohutusnõuetele, mis on selle administratsiooni arvates piisavad kavandatavaks tegevuseks ning mis tagavad laeva üldise ohutuse ja mida tunnustavad laeva poolt külastatavate riikide valitsused. Vabastuse andnud administratsioon edastab Rahvusvahelisele Mere organisatsioonile (edaspidi: IMO ) selle andmed ja põhjused ning IMO edastab need osalisriikide valitsustele teadmiseks. Reegel 5 Samaväärsed nõuded a) Kui käesolevad reeglid nõuavad, et laevale paigaldatakse või seal on teatav või teatavat tüüpi varustus , materjal, aparaat või seade, või nähakse ette teatav norm, võib administratsioon lubada muu või muud tüüpi varustuse , materjali, aparaadi või seadme paigaldamist või kasutamist või muu normi kehtestamist sellel laeval, kui on selle katsetamise teel või muul viisil veendunud, et selline või sellist tüüpi varustus , materjal, aparaat või seade või norm on vähemalt sama tõhus nagu käesolevate reeglitega nõutav. b) Administratsioon, mis lubab nii suguse asendusena muud või muud tüüpi varustust , materjali, aparaati või seadet või normi, teatab IMO-le selle andmed koos tehtud katsete aruandega ning IMO edastab need andmed teiste osalisriikide valitsustele nende ametnikele teadmiseks. B OSA Ülevaatused ja tunnistused Reegel 6 Kontroll ja ü levaatus a) Laevade kontrolli ja ülevaatust käesolevate reeglitega kehtestatud mahus ja nendes lubatud vabastustega korraldavad administratsiooni ametnikud. Administratsioon võib volitada kontrolle ja ülevaatus i tegema selleks volitatud ülevaataja või tunnustatud organisatsioon e . b) Kui administratsioon volitab punkti s a sätestatud kontrolle ja ülevaatus i tegema selleks volitatud ülevaatajad või tunnustatud organisatsioon e , peab administratsioon andma neile vähemalt õiguse : i) nõuda laeva remonti; ii) sadamariigi asjakohaste võimude nõudmise korral teha kontrolle ja ülevaatus i . Administratsioon teavitab IMOt volitatud ülevaatajaile või tunnustatud organisatsioonidele antud volitustest ja neile delegeeritud vastutuse ulatusest . c) Kui volitatud ülevaataja või tunnustatud organisatsioon teeb kindlaks, et laeva või selle seadmete seisukord ei vasta olulisel määral tunnistustes märgitud andmetele või , et laev ei ole meresõidukõlblik ega ohutu selle pardal olevatele inimestele, tagab nimetatud ülevaataja või tunnustatud organisatsioon viivitamata meetmete võtmise puuduste kõrvaldamiseks ja teatab sellest õigel ajal administratsiooni le . Kui puuduste kõrvaldamiseks meetmeid ei võeta, tule b asjakohased tunnistused kehtetuks tunnistada ja sellest kohe administratsioonile teatada, ning kui laev on teise osalisriigi sadamas, tea vi tatakse viivitamata ka selle sadamariigi asjakohas eid asutus i . Kui administratsiooni ametnik, volitatud ülevaataja või tunnustatud organisatsioon on teavitanud sadamariigi asjakohaseid asutusi, osutab sadamariigi valitsus sellele ametnikule, ülevaatajale või organisatsioonile vajalikku abi kohustuste täitmisel käesoleva reegli alusel. Vajaduse korral tagab asjakoha s e sadamarii gi valitsus , et laev ei lähe merele enne, kui laev on meresõidukõlblik või laeva lahkumisel sadamast sobivasse laevaremonditehasesse ei seata ohtu laeva ega inimesi selle pardal. d) Administratsioon peab igal juhul täielikult tagama tervikliku ja tõhusa kontrolli ja ülevaatuse ning kohustub võtma vajalikke meetmeid selle kohustuse täitmiseks. Reegel 7 Reisilaevade ülevaatus a) Reisilaevale tehakse allnimetatud ülevaatused: i) esmane ülevaatus enne laeva kasutuselevõttu; ii) tunnistuse uuendamisega seotud ülevaatus kord 12 kuu jooksul, välja arvatud siis , kui kohaldatakse reegli 14 punkte b, e, f ja g; iii) vajaduse korral lisaülevaatus. b) Ee l nimetatud ülevaatused korraldatakse järgmiselt: i) esmane ülevaatus hõlmab laeva konstruktsiooni, mehhanismide ja seadmete täielikku ülevaat ami st, sealhulgas laeva veealu s e osa ja katelde sis e - ja välisosa ülevaatamist . Selle ülevaatusega tagatakse, et seadmed, konstruktsioonielementide materjal ja mõõdud, katlad ja muud survemahutid ning nende abi seadmed, pea- ja abimehhanismid, elektriseadmed, raadioseadmed, sealhulgas need, mida kasutatakse päästevahendites, tulekaitse, tuletõrjesüsteemid ja -vahendid, päästevahendid ja -seadmed, laeva navigatsioonivahendid, navigatsiooniväljaanded, lootsi laevalevõtuvahendid ja muud seadmed vastavad täielikult käesolevate reeglite nõuetele ning seaduste, määruste, korralduste ja reeglite nõuetele, mille administratsioon on kehtestanud nende alusel ekspluatatsioonis olevatele laevadele käesolevate reeglite täitmiseks. Ülevaatusega tagatakse samuti, et laeva kõigi osade ja seadmete töö on igas suhtes rahuldav ja et laev al on tuled, mär gid ning helisignaali ja hädasignaali andmise vahendi d , mida nõuavad käesolevad reeglid ja kehtiv rahvusvaheline laeva kokkupõrgete vältimise eeskir i ; ii) tunnistuse uuendamisega seotud ülevaatus hõlmab laeva konstruktsiooni, katelde ja muude survemahutite, mehhanismide ja seadmete ülevaat am i st, sealhulgas laeva kere veealu st osa. Ülevaatusega tagatakse, et laeva konstruktsioon, katlad ja muud survemahutid ning nende abiseadmed, pea- ja abimehhanismid, elektriseadmed, raadioseadmed, sealhulgas need, mida kasutatakse päästevahendites, tulekaitse, tuletõrjesüsteemid ja -vahendid, päästevahendid ja -seadmed, laeva navigatsioonivahendid, navigatsiooniväljaanded, lootsi laevalevõtuvahendid ja muud seadmed on rahuldavas seisukorras ja sobivad laevale ettenähtud tegevuseks ning vastavad täielikult käesolevate reeglite nõuetele ning nende seaduste, määruste, korralduste ja reeglite nõuetele, mille administratsioon on nende alusel kehtestanud . Samuti tuleb ee l nimetatud ülevaatusel kontrolli da tule si d, mär ke ning helisignaali ja hädasignaali andmise seadme i d eesmärgiga tagada nende vastavus käesolevate le reeglite le ja kehtiva le rahvusvahelise laevakokkupõrgete vältimise eeskirja le ; iii) asjaoludest sõltuvalt korraldatakse kas täielik või osaline lisaülevaatus pärast remonti, mis on tehtud reeglis 11 ettenähtud juurdluse tulemusena, või pärast olulist remonti või uuendamist. Ülevaatusega tagatakse, et remondi- või uuend u stööd on tehtud kvaliteetselt, kasutatud materjalid ja tööde teostus on igas suhtes rahuldav ning , et laev vastab käesolevate reeglite ja kehtiva rahvusvahelise laevakokkupõrgete vältimise eeskirja nõuetele ning nende alusel kehtestatud seaduste, määruste, korralduste ja reeglite nõuetele; c) i) r eegli punktis b nimetatud seadused, määrused, käskkirjad ja korraldused peavad olema sellised, mis tagavad inimeste ohutuse laeva otstarbekohasel kasutamisel; ii) need peavad sisaldama muuhulgas nõudeid, mida rakendatakse esmasel ja järgnevatel pea- ja abikatelde, ühenduste, aurutorustiku, kõrgsurveanumate ja sisepõlemismootorite kütusetankide hüdraulilistel või muudel katsetustel, näidates katsetuste korraldamise korra ja ajavahemiku järgnevate katsetuste vahel. Reegel 8 Kaubalaevade päästevahendite ja muude seadmete ülevaatus a) 500 ja suurema kogumahutavusega kaubalaevade päästevahendite ja muude seadmete , millele viidatakse punktis b i, ülevaatusedtehakse järgmiselt: i) esmane ülevaatus enne laeva kasutuselevõttu; ii) tunnistuse uuendamisega seotud ülevaatus administratsiooni kehtestatud vahedega, mis ei ületa 5 aastat, välja arvatud reegli 14 punkt id e b, e, f ja g kohaldamisel ; iii) punktis a iv nimetatud iga-aastase ülevaatuse asemel korraldatav perioodiline ülevaatus 3 kuu jooksul enne või pärast teist või 3 kuu jooksul enne või pärast kolmandat kaubalaeva varustuse ohutuse tunnistuse tähtpäeva ; iv) iga-aastane ülevaatus 3 kuu jooksul enne või pärast kaubalaeva varustuse ohutuse tunnistuse tähtpäeva; v) reegli 7 punktis b iii reis i laevadele ettenähtud lisaülevaatus. b) Punktis a viidatud ülevaatused korraldatakse järgmiselt: i) esmane ülevaatus hõlmab tuletõrjesüsteemide ja -vahendite, päästevahendite ja -seadmete, välja arvatud päästevahendite raadioseadmed, laeva navigatsioonivahendite, lootsi laevalevõtuvahendite ja muu varustuse , mille kohta kehtivad II-1, II-2, III ja V peatükk, täielikku ülevaatamist tagamaks nende vastavus käesolevate reeglite nõuetele, rahuldav seisukord ja sobiv us laevale ettenähtud tegevuseks. Samuti vaadatakse üle laeva tuletõrjeplaanid, navigatsiooniväljaanded, navigatsioonituled, märgid ning helisignaali ja hädasignaali andmise vahendid eesmärgiga tagada nende vastav us käesolevate reeglite ja kui vaja , kehtiva rahvusvahelise laevakokkupõrgete vältimise eeskirja nõuetele ; ii) tunnistuse uuendamisega seotud ülevaatus ja perioodiline ülevaatus hõlma vad punktis b i viidatud seadmete ülevaat ami st, et taga da nende vastav us käesolevate reeglite ja kehtiva rahvusvahelise laevakokkupõrgete vältimise eeskirja nõuetele ning rahuldav seisukor d ja sobiv us laevale ettenähtud tegevuseks; iii) iga-aastane ülevaatus hõlmab punktis b i viidatud seadmete üldist ülevaat ami st, et tagada nende hooldamine reegli 11 punkti a kohaselt ja nende püsivalt rahuldav seisukord laevale ettenähtud tegevuseks; c) punktides a iii ja a iv viidatud perioodilise ja iga-aastase ülevaatuse tegemist kinnitatakse kaubalaeva varustuse ohutuse tunnistusel. Reegel 9 Kaubalaeva raadioseadmete ülevaatus a) III ja IV peatükis käsitletud kaubalaevade raadiojaamadele, sealhulgas päästevahendites kasutatavatele raadiojaamadele tehakse allnimetatud ülevaatused: i) esmane ülevaatus enne laeva kasutuselevõttu; ii) tunnistuse uuendamisega seotud ülevaatus administratsiooni nimetatud ajavahemikel, mis ei ületa 5 aastat, välja arvatud reegli 14 punkt id e b, e, f ja g kohaldamisel ; iii) perioodiline ülevaatus 3 kuu jooksul enne või pärast kaubalaeva raadioohutuse tunnistuse tähtaja lõpp u ; iv) reegli 7 punktis b iii reisilaevadele ettenähtud lisaülevaatus. b) Punktis a viidatud ülevaatused korraldatakse järgmiselt: i) esmane ülevaatus hõlmab kaubalaeva raadiojaamade, sealhulgas päästevahendites kasutatavate raadiojaamade täielikku ülevaat ami st, et tagada nende vastavus käesolevate reeglite nõuetele; ii) tunnistuse uuendamisega seotud ülevaatus ja perioodiline ülevaatus hõlmavad kaubalaeva raadiojaamade, sealhulgas päästevahendites kasutatavate raadiojaamade ülevaat ami st, et tagada nende vastavus käesolevate reeglite nõuetele. c) Punktis a iii viidatud ülevaatuse tegemist kinnitatakse kaubalaeva raadioohutuse tunnistusel. Reegel 10 Kaubalaeva konstruktsiooni, m ehhanismide ja seadmete ülevaatus a) Punktis b i nimetatud kaubalaevade konstruktsioonile, mehhanismidele ja seadmetele ning varustusele (välja arvatud varustus, mille kohta antakse välja kaubalaeva varustuse ohutuse tunnistus ja kaubalaeva raadioohutuse tunnistus) tehakse allnimetatud ülevaatused: i) esmane ülevaatus, sealhulgas laeva veealuse osa ülevaatus, enne laeva kasutuselevõttu ; ii) tunnistuse uuendamisega seotud ülevaatus administratsiooni kehtestatud vahedega, mis ei ületa 5 aastat, välja arvatud reegli 14 punkt id e b, e, f ja g kohaldamisel ; iii) punktis a iv nimetatud iga-aastase ülevaatuse asemel korraldatav vahepealne ülevaatus 3 kuu jooksul enne või pärast teist või 3 kuu jooksul enne või pärast kolmandat kaubalaeva konstruktsiooni ohutuse tunnistuse tähtpäeva; iv) iga-aastane ülevaatus 3 kuu jooksul enne või pärast kaubalaeva konstruktsiooni ohutuse tunnistuse tähtpäeva; v) vähemalt kaks laeva kere veealuse osa ülevaatust viieaastase perioodi jooksul, välja arvatud reegli 14 punkti e või f kohaldamisel . Kui kohaldatakse reegli 14 punkti e või f, võidakse viieaastast perioodi pikendada nii, et see langeb kokku tunnistuse kehtivusajaga. Ühelgi juhul ei tohi ajavahemik kahe ülevaatuse vahel ületada 36 kuud; vi) reegli 7 punktis b iii reis i laevadele ettenähtud lisaülevaatus. b) Punktis a viidatud ülevaatused ja kontrollid tuleb korralda da järgmiselt: i) esmane ülevaatus hõlmab konstruktsiooni, mehhanismide ja seadmete täielikku ülevaatamist . Ülevaatusega tagatakse, et seadmed, materjalid, konstruktsioonielementide mõõdud ja töötlus, katlad ning muud survemahutid, nende abiseadmed, pea- ja abimehhanismid, sealhulgas rooliseadmed ja nendega seotud juhtimissüsteemid, elektriseadmed ja muud seadmed vastavad käesolevate reeglite nõuetele, on rahuldavas seisukorras ja sobivad laevale ettenähtud tegevuseks ning , et esitatakse nõutav püstivus teave . Tankerite puhul hõlmab ülevaatus pumbaruumide, lasti-, punkri- ja ventilatsioonitorustiku süsteemide ning nendega seotud ohutusseadmete ülevaatust; ii) tunnistuse uuendamisega seotud ülevaatus hõlmab konstruktsiooni, mehhanismide ja seadmete ülevaat ami st, millele on viidatud punktis b i, et taga da nende vastav us käesolevate reeglite nõuetele, rahuldav seisukor d ja sobiv us laevale ettenähtud tegevuseks; iii) vahepealne ülevaatus hõlmab konstruktsiooni, katelde ja muude survemahutite, mehhanismide ja seadmete, rooliseadme ja seotud juhtimissüsteemide ning elektriseadmete ülevaat ami st, et tagada nende püsiva lt rahuldav seisukor d laevale ettenähtud tegevuseks. Tankerite puhul hõlmab ülevaatus pumbaruumide, lasti-, punkri- ja ventilatsioonitorustiku süsteemide ja nendega seotud ohutusseadmete ülevaat ami st ning ohtlike l aladel elektriseadmete isolatsioonitakistuse mõõtmist; iv) iga-aastane ülevaatus hõlmab konstruktsiooni, mehhanismide ja seadmete , millele viidatakse punktis b i, üldist ülevaat ami st, et tagada nende tehnohooldus vastavalt reegli 11 punktile a ja nende püsivalt rahuldav seisukord laevale ettenähtud tegevuseks; v) laeva kere veealuse osa ülevaatus ja veealuste osadega seotud laevaosade samaaegne ülevaatus on selline, mis tagab n en d e püsiva lt rahuldava seisukorra laevale ettenähtud tegevuseks. c) Punktides a iii, iv ja v viidatud vahepealse ja iga-aastase ülevaatuse ning laeva kere veealuse osa ülevaatuse tegemist kinnitatakse kaubalaeva konstruktsiooni ohutuse tunnistusel. Reegel 11 Laeva seisukorra hoidmine pärast ülevaatust a) Laeva ja selle seadmeid tuleb hoida sellises seisukorras, et need vastavad käesolevate reeglit e nõuetele ja laev on igati kõlblik väljuma merele, seadmata ohtu laeva ja inimesi selle pardal. b) Pärast laeva reeglite 7, 8, 9 või 10 kohast ülevaatust on keelatud administratsiooni loata teha mistahes muudatusi ülevaatuse läbinud konstruktsiooni elementide s , mehhanismide s ja seadmete s , varustuse s või muude s esemetes . c) Kui toimub laevaõnnetus või avastatakse puudus , mis ohustab laeva või mõjutab päästevahendite või muu varustuse tõhusust või komplektsust, peab kapten või laevaomanik teatama sellest esimesel võimalusel administratsioonile, tunnistuste väljastamise eest vastutavale volitatud ülevaatajale või tunnustatud organisatsioonile, kes korraldab juurdluse, et teha kindlaks, kas on vaja teha reeglites 7, 8, 9 või 10 nõutav ülevaatus. Kui laev asub teise osalisriigi sadamas, peab kapten või laevaomanik sellest kohe teatama ka sadamariigi asjaomastele võimudele ja volitatud ülevaataja või tunnustatud organisatsioon peab kindlaks tegema, kas selline teade on edasi antud . Reegel 12 Tunnistuste väljastamine või kinnitamine a) i) tunnistus, mida nimetatakse reisilaeva ohutuse tunnistuseks, väljastatakse pärast esmast või tunnistuse uuendamisega seotud ülevaatust reisilaevale, mis vastab II-1, II-2, III, IV ja V peatüki asjakohastele nõuetele ning muudele käesolevate reeglite asjakohastele nõuetele; ii) tunnistus, mida nimetatakse kaubalaeva konstruktsiooni ohutuse tunnistuseks, väljastatakse pärast esmast või tunnistuse uuendamisega seotud ülevaatust kaubalaevale, mis vastab II-1 ja II-2 peatüki asjakohastele nõuetele (välja arvatud nõuded tuletõrjesüsteemidele ja tuletõrjeplaanidele) ning muudele käesolevate reeglite asjakohastele nõuetele; iii) tunnistus, mida nimetatakse kaubalaeva varustuse ohutuse tunnistuseks, väljastatakse pärast esmast või tunnistuse uuendamisega seotud ülevaatust kaubalaevale, mis vastab II-1, II-2, III ja V peatüki asjakohastele nõuetele ning muudele käesolevate reeglite asjakohastele nõuetele; iv) tunnistus, mida nimetatakse kaubalaeva raadioohutuse tunnistuseks, väljastatakse pärast esmast või tunnistuse uuendamisega seotud ülevaatust kaubalaevale, mis vastab IV peatüki asjakohastele nõuetele ja muudele käesolevate reeglite asjakohastele nõuetele; v) 1) tunnistuse, mida nimetatakse kaubalaeva ohutuse tunnistuseks, võib väljastada punktides a ii, iii ja iv viidatud tunnistuste asemel pärast esmast või tunnistuse uuendamisega seotud ülevaatust kaubalaevale, mis vastab II-1, II-2, III, IV ja V peatüki asjakohastele nõuetele ning muudele käesolevate reeglite asjakohastele nõuetele; 2) kui käesolevas peatükis viidatakse kaubalaeva konstruktsiooni ohutuse tunnistusele, kaubalaeva varustuse ohutuse tunnistusele või kaubalaeva raadioohutuse tunnistusele, käib see kaubalaeva ohutuse tunnistuse kohta , kui seda kasutatakse nende tunnistuste asemel; vi) alapunktides i, iii, iv ja v viidatud reisilaeva ohutuse tunnistusele, kaubalaeva varustuse ohutuse tunnistusele, kaubalaeva raadioohutuse tunnistusele ja kaubalaeva ohutuse tunnistusele lisatakse varustuse nimekiri; vii) kui laevale antakse käesolevate reeglite alusel ja kohaselt vabastus, siis väljastatakse lisaks käesolevas punktis ettenähtud tunnistustele tunnistus, mida nimetatakse vabastustunnistuseks; viii) käesolevas reeglis viidatud tunnistused väljastab või kinnitab kas administratsioon või selle volitatud ülevaataja või organisatsioon. Igal juhul kannab administratsioon täielikku vastutust tunnistuste eest. b) Osalisriigi valitsus ei väljasta tunnistusi 1960. aasta, 1948. aasta ega 1929. aasta rahvusvahelise konventsiooni inimelude ohutusest merel alusel ja sellega kooskõlas pärast kuupäeva, mill a l jõustub valitsuse poolne käesoleva konventsiooni heakskiitmine. Reegel 13 Tunnistuse väljastamine või kinnitamine teise osalisriigi valitsuse poolt Osalisriigi valitsus võib administratsiooni taotlusel korraldada laeva ülevaatuse ja kui on veendunud, et laev vastab käesolevate reeglite nõuetele, väljastada või volitada väljastama sellele laevale tunnistused ning vajadusel kinnitada või volitada kinnitama selle laeva tunnistused käesolevate reeglite kohaselt. Niimoodi välja antud tunnistus peab sisaldama märget, et tunnistus on välja antud laeva lipuriigi valitsuse taotlusel, ning tunnistus kehtib ja seda tunnustatakse samaväärselt tunnistusega, mis on välja antud reegli 12 kohaselt. Reegel 14 Tunnistuste kehtivusaeg ja kehtimistingimused a) Reisilaeva ohutuse tunnistus väljastatakse kuni 12 kuuks . Kaubalaeva konstruktsiooni ohutuse tunnistus, kaubalaeva varustuse ohutuse tunnistus ja kaubalaeva raadioohutuse tunnistus väljastatakse administratsiooni kehtestatud tähtajaks, mis ei ületa 5 aastat. Vabastustunnistus ei kehti kauem kui tunnistus, millele see viitab . b) i) olenemata punkti a nõuetest, kui tunnistuse uuendamisega seotud ülevaatus lõpetatakse 3 kuu jooksul enne olemasoleva tunnistuse kehtivusaja lõpp u , kehtib uus tunnistus tunnistuse uuendamisega seotud ülevaatuse lõpetamise kuupäevast: 1) reisilaeval kuni 12 kuud olemasoleva tunnistuse kehtivusaja lõp ust ; 2) kaubalaeval ku ni 5 aastat olemasoleva tunnistuse kehtivusaja lõp ust ; ii) kui tunnistuse uuendamisega seotud ülevaatus lõpetatakse pärast olemasoleva tunnistuse kehtivusaja lõpp u , kehtib uus tunnistus tunnistuse uuendamisega seotud ülevaatuse lõpetamise kuupäevast: 1) reisilaeval ku ni 12 kuud olemasoleva tunnistuse kehtivusaja lõp ust ; 2) kaubalaeval ku ni 5 aastat olemasoleva tunnistuse kehtivusaja lõp ust ; iii) kui tunnistuse uuendamisega seotud ülevaatus lõpetatakse rohkem kui 3 kuud enne olemasoleva tunnistuse kehtivusaja lõppu, kehtib uus tunnistus tunnistuse uuendamisega seotud ülevaatuse lõpetamise kuupäevast: 1) reisilaeval ku ni 12 kuud tunnistuse uuendamisega seotud ülevaatuse lõpetamise kuupäevast; 2) kaubalaeval ku ni 5 aastat tunnistuse uuendamisega seotud ülevaatuse lõpetamise kuupäevast. c) Kui tunnistus, välja arvatud reisilaeva ohutuse tunnistus, väljastatakse lühemaks perioodiks kui 5 aastat, võib administratsioon pikendada tunnistuse kehtivust maksimaalselt punktis a nimetatud tähtajani tingimusel , et vastavalt vajadusele tehakse reeglites 8, 9 ja 10 viidatud ülevaatused, mida kohaldatakse tunnistuse väljastamise l 5 aastaks . d) Kui tunnistuse uuendamisega seotud ülevaatus on lõpetatud ja uut tunnistust ei saa väljastada või laevale üle anda enne olemasoleva tunnistuse kehtivusaja lõppu, võib administratsiooni volitatud ülevaataja või organisatsioon kinnitada olemasolevat tunnistust ja sellist tunnistust tunnustatakse kehtivana perioodi jooksul, mis ei ületa 5 kuud pärast kehtivusaja lõp p u. e) Kui laev ei ole tunnistuse kehtivusaja lõppe des sadamas, kus on ette nähtud teha ülevaatus, võib administratsioon pikendada tunnistuse kehtivust, kuid pikendus antakse üksnes laeva sõi du ks sadamasse, kus on ette nähtud teha ülevaatus, ja ainult juhul, kui see on vajalik ja põhjendatud. Ühtegi tunnistust ei pikendata kauemaks kui 3 kuuks ja sedasi pikendatud tunnistusega laev ei tohi pärast saabumist sadamasse, kus on ette nähtud teha ülevaatus, se alt uue tunnistuseta lahkuda. Kui tunnistuse uuendamisega seotud ülevaatus on lõpetatud, kehtib uus tunnistus: i) reisilaeval kuni 12 kuud olemasoleva tunnistuse kehtivusaja lõp ust enne selle pikendamist; ii) kaubalaeval kuni 5 aastat olemasoleva tunnistuse kehtivusaja lõp ust enne selle pikendamist. f) Kui lühireise tegevale laevale väljastatud tunnistus t ei ole käesoleva reegli eelnimetatud sätete kohaselt pikendatud, võib administratsioon tunnistus t pikendada kuni 1 kuuks pärast tunnistusel märgitud kehtivusaja lõppkuupäeva. Kui tunnistuse uuendamisega seotud ülevaatus on lõpetatud, kehtib uus tunnistus: i) reisilaeval kuni 12 kuud olemasoleva tunnistuse kehtivusaja lõp ust enne selle pikendamist; ii) kaubalaeval kuni 5 aastat olemasoleva tunnistuse kehtivusaja lõp ust enne selle pikendamist. g) Administratsiooni määratletud erijuhtudel ei pea uue tunnistuse kehtivusaeg algama olemasoleva tunnistuse kehtivusaja lõppkuupäevast, nagu nõu tud punkt ides b ii, e või f. Nimetatud erijuhtudel kehtib uus tunnistus: i) reisilaeval kuni 12 kuud tunnistuse uuendamisega seotud ülevaatuse lõpetamise kuupäevast; ii) kaubalaeval kuni 5 aastat tunnistuse uuendamisega seotud ülevaatuse lõpetamise kuupäevast. h) Kui iga-aastane, vahepealne või perioodiline ülevaatus lõpetatakse enne asjakohastes reeglites nimetatud tähtaega, siis: i) muudetakse asjakohases tunnistuses märgitud tähtpäeva, kinnitades kuupäeva, mis ei ole üle 3 kuu hilisem ülevaatuse lõpetamise kuupäevast; ii) järgmine asjakohaste reeglitega nõutav iga-aastane, vahepealne või perioodiline ülevaatus tehakse käesoleva te reegli tega ette nähtud ajavahemike järel , kasutades uut tähtpäeva; iii) tunnistuse kehtivusaeg võib jääda muutmata tingimusel , et vastavalt vajadusele tehakse üks või mitu iga-aastast, vahepealset või perioodilist ülevaatust , nii, et ei ületata asjakohaste reeglitega ette nähtud maksimaalseid ajavahemikke ülevaatuste vahel. i) Reeglite 12 või 13 alusel väljastatud tunnistus kaotab kehtivuse juhul, kui: i) asjakohane ülevaatus ei ole lõpetatud reegli 7 punktis a, reegli 8 punktis a, reegli 9 punktis a ja reegli 10 punktis a nimetatud aja jooksul; ii) tunnistus ei ole kinnitatud käesolevate reeglite kohaselt; iii) laev viiakse teise riigi lipu alla. Uu e tunnistus e väljasta b osalisriigi valitsus üksnes juhul, kui on täiesti veendunud, et laev vastab reegli 11 punktide a ja b nõuetele. Kui taotlus esitatakse 3 kuu jooksul pärast laeva viimist teise osalisriigi lipu alla , esitab riik, mille lipu all laev varem sõitis, taotlenud administratsioo ni le niipea kui võimalik laeva kõi gi enne üleviimist väljastatud tunnistuste koopiad ja olemasolul asjakohaste ülevaatuste aktide koopiad. Reegel 15 Tunnistuste ja varustuse nimekirja vormid Tunnistused ja varustuse nimekirjad koostatakse käesoleva konventsiooni lisa liites esitatud vormide kohaselt . Kui ei ole kasutatud inglise või prantsuse keelt, peab tekst sisaldama tõlget ühte nendest keeltest. Reegel 16 Tunnistus t e kättesaadavus Reeglite 12 ja 13 alusel välja antud tunnistused peavad olema laeval kontrollimiseks igal ajal hõlpsasti kättesaadavad. Reegel 17 Tunnistuste tunnustamine Osalisriigi valitsuse volitusel väljastatud tunnistusi tunnustavad teiste osalisriikide valitsused kõi gil käesoleva konventsiooniga ettenähtud eesmärkidel. Teiste osalisriikide valitsused käsitlevad neid enda väljastatud tunnistustega sama väärsetena . Reegel 18 Tunnistuse lisa a) Kui konkreetse l mere reisi l on laeva pardal vähem inimesi kui reisilaeva ohutuse tunnistuses märgitud koguarv, ja seega tohib laeval käesolevate reeglite kohaselt olla väiksem arv päästepaat e ja mu id päästevahend eid kui tunnistusel märgitud, võib käesoleva peatüki reeglis 12 või 13 viidatud osalisriigi valitsus, volitatud ülevaataja või organisatsioon väljastada lisa . b) L isas märgitakse, et nende asjaolude korral ei ole tegemist käesolevate reeglite rikkumisega. Lisa lisatakse tunnistusele ja asendab seda päästevahendeid käsitlevas osas. Lisa kehtib üksnes konkreetsel mere reisil, milleks see on väljastat ud . Reegel 19 Kontroll a) Osalisriigi valitsuse volitatud ametiisikul on õigus kontrollida selle riigi sadamas iga laeva ulatuses, mis võimaldab tuvastada, kas reeglite 12 ja 13 kohaselt välja antud tunnistused kehtivad. b) Selliseid kehtivaid tunnistusi tunnustatakse, kui puudub selge alus eeldada, et laeva või selle seadmete seisukord ei vasta oluliselt tunnistuse andmetele või et laev ja selle seadmed ei vasta reegli 11 punktidele a ja b. c) Punktis b nimetatud asjaolude korral või , kui tunnistus on aegunud või muutunud kehtetuks , võtab kontrolliv ametnik meetmeid, et tagada, etlaev ei lahku sadamast enne , kui saab merele minna või sadamast lahkuda sõiduks sobivasse laevaremonditehasesse ilma laeva või selle pardal olevaid inimesi ohtu seadmata. d) Kui selline kontroll annab alust mistahes sekkumiseks, teatab kontrolliv ametnik viivitamata kirjalikult laeva lipu riigi konsuli le või tema äraolekul lähima le diplomaatilis ele esin d ajale kõigist asjaoludest, mille tõttu peeti sekkumist vajalikuks. Lisaks teavitatakse volitatud ülevaatajaid või tunnustatud organisatsioone, kes vastutavad tunnistuste väljaandmise eest. Sekkumise asjaoludest tuleb teata da IMO - le . e) Lisaks punktis d nimetatud pooltele edastab s adamariigi asjaomane asutus kogu asjakohase informatsiooni laeva kohta laeva järgmise külastatava sadama ameti asutustele, kui ta ei saa võtta punktides c ja d nimetatud meetmeid või kui laeval on lubatud sõita järgmisse sadamasse. f) Käesoleva reegli kohasel kontrolli te gemisel võetakse kõik võimalikud meetmed, et vältida laeva põhjendamatut kinnipidamist või põhjendamatuid viivitusi. Kui laev peetakse põhjendamatult kinni või tekitatakse põhjendamatuid viivitusi, tekib õigus kantud kahjude hüvitamisele. Reegel 20 Privileegid Käesoleva konventsiooni privileege ei saa taotleda laevale, millel puuduvad asjakohased kehtivad tunnistused. C OSA LAEVAÕNNETUS Reegel 21 Laevaõnnetus a) Iga a dministratsioon kohustub juurdlema laevaõnnetust iga oma laevaga, millele kohalduvad käesoleva konventsiooni sätted , kui ta otsustab, et selline juurdlus võib aidata kindlaks määrata, mi ssugused muudatus ed käesolevate s reeglite s oleksid soovita ta v a d . b) Osalisriigi valitsus kohustub andma IMO-le asja kohast informatsiooni eelmainitud juurdluste tulemuste kohta. Ühelgi sellisel teabel põhinevatel IMO ettekannetel ega soovitustel ei tohi avaldada juurdlusega seotud laevade identiteeti või lipuriiki ega määrata mingil viisil laevale ega isikule mingit vastutust. II-1 PEATÜKK KONSTRUKTSIOON – EHITUS, VAHERUUMIDEKS JAOTAMINE JA PÜSTUVUS, MASINAD JA ELEKTRISEADMED A OSA ÜLDSÄTTED Reegel 1 Kohaldamine 1.1 Kui sõnaselgelt ei ole sätestatud teisiti, kohaldatakse käesolevat peatükki laevadele, mille kiil on pandud või mis on samasuguses ehitusjärgus 1. jaanuaril 2009 või hiljem. 1.2 Käesolevas peatükis tähendab termin samasugune ehitusjärk ehitusjärku, milles: .1 algab konkreetse laeva ehitusena käsitletav tegevus; ja .2 on alanud laeva kokkupanek, mis hõlmab vähemalt 50 t või 1% kõigi konstruktsioonimaterjalide arvestuslikust massist, olenevalt sellest, kumb on väiksem. 1.3 Käesolevas peatükis: 1 väljend laevad, mis on ehitatud tähendab laevu, mille kiil on pandud või mis on samasuguses ehitusjärgus; .2 väljend kõik laevad tähendab laevu, mis on ehitatud enne 1. jaanuari 2009, sel kuupäeval või hiljem; .3 ehitusajast sõltumata käsitletakse reisilaevaks ümberehitatavat kaubalaeva reisilaevana alates ümberehituse alguskuupäevast; .4 väljend ulatuslik ümberehitus ja muutmine tähendab kaubalaeva vaheruumideks jaotamise ja püstuvuse kontekstis selle laeva vaheruumideks jaotamise taset mõjutavat konstruktsioonimuudatust. Kui kaubalaevale tehakse selline muudatus, siis peab tõendama , et laeva kohta arvutatud suhtarv A/R ei ole pärast selliseid muudatusi väiksem kui suhtarv A/R, mis arvutati enne laeva muudatust. Siiski neil juhtumeil, kui laeva suhtarv A/R enne muudatust on võrdne või suurem ühest, on üksnes vaja, et pärast muudatust A väärtus poleks väiksem kui muudetud laeva jaoks arvutatud R. 2 Kui sõnaselgelt ei ole sätestatud teisiti, peab administratsioon enne 1. jaanuari 2009 ehitatud laevade puhul tagama, et täidetakse II-1 peatüki kohaldatavaid nõudeid 1974. aasta rahvusvahelises konventsioonis inimelude ohutusest merel, muudetud resolutsioonidega MSC.1(45) , MSC.6(48) , MSC.11(55) , MSC.12(56) , MSC.13(57) , MSC.19(58), MSC.26(60) , MSC.27(61), 1995. aasta SOLAS-e konverentsi resolutsiooniga 1, MSC.47(66) , MSC.57(67) , MSC.65(68) , MSC.69(69) , MSC.99(73) , MSC.134(76) , MSC.151(78) ja MSC.170(79) . 3 Kõik laevad, mida remonditakse, ehitatakse ümber, muudetakse ja sellega seoses seadistatakse, peavad jätkuvalt vastama vähemalt varem nendele laevadele kohaldatud nõuetele. Sellised laevad, kui nad on ehitatud enne kuupäeva, mil asjakohased muudatused jõustuvad, peavad reeglina vastama sellel kuupäeval või pärast seda ehitatud laevadele kehtivatele nõuetele vähemalt samas ulatuses, nagu nad vastasid enne sellist remonti, ümberehitamist, muutmist või seadistamist. Suuremad remondid, ümberehitused ja muudatused ning nendega seotud seadistustööd peavad vastama nõuetele, mis kehtivad asjakohaste muudatuste jõustumise kuupäeval või hiljem ehitatud laevadele, kuivõrd administratsioon peab seda põhjendatuks ja otstarbekaks. 4 Riigi administratsioon võib vabastada antud peatüki konkreetse nõude täitmisest üksikud laevad või laevaklassid, milledel on õigus sõita selle riigi lipu all ja mis ei lähe oma merereisi käigus kaugemale kui 20 miili lähimast rannast, kui administratsioon leiab, et merereisi kaitstus ja olud on sellised, mis muudavad konkreetsete nõuete kohaldamise põhjendamatuks või ülearuseks. 5 Administratsioon võib vabastada käesoleva peatüki nõuete täitmisest enda lipu all sõitvad reisilaevad, mida kasutatakse erireisidel suure arvu reisijate vedamiseks, näiteks sõidud palveränduritega, kui ta on veendunud, et nende täitmine on raskendatud ja tingimusel, et laevad vastavad täielikult järgmistele reeglitele: .1 1971. aasta erireise tegevate reisilaevade kokkuleppele lisatud reeglid; ja .2 1973. aasta erireise tegevate reisilaevade reisijaruumide nõuete protokollile lisatud reeglid. Reegel 2 Mõisted Käesolevas peatükis kasutatakse järgimisi mõisteid, kui sõnaselgelt ei ole sätestatud teisiti: 1 laeva vaheruumideks jaotamise pikkus ( Ls ) – laeva selle osa suurim teoreetiline pikkus tekil või tekkidel või nende all, mis piirab vee sissevoolu vertikaalset ulatust ja mis vastab laeva suurimale vaheruumideks jaotamise süvisele; 2 pikkuse keskpunkt – laeva vaheruumideks jaotamise pikkuse keskpunkt; 3 ahtri äärmine punkt – vaheruumideks jaotamise pikkuse ahtritipp; 4 vööri äärmine punkt – vaheruumideks jaotamise pikkuse vööritipp; 5 pikkus (L) – kehtivas rahvusvahelise laadungimärgi konventsioonis määratletud pikkus; 6 vabapardatekk – kehtivas rahvusvahelise laadungimärgi konventsioonis määratletud tekk; 7 vööriperpendikulaar – kehtivas rahvusvahelise laadungimärgi konventsioonis määratletud vööriperpendikulaar; 8 laius (B) – laeva suurim teoreetiline laius suurima vaheruumideks jaotamise süvise märgi juures või sellest allpool; 9 süvis (d) – vertikaalne kaugus kiilujoonest kõnesoleva veeliinini pikkuse ( Ls ) keskpunktis; 10 suurim vaheruumideks jaotamise süvis ( ds ) – veeliin, mis vastab laeva suvisele laadungimärgisüvisele; 11 väikseim ekspluatatsioonisüvis ( dl ) – ekspluatatsioonisüvis, mis vastab vähimale eeldatavale lastile ja sellega seotud vedelike tagavaradele, sealhulgas siiski ballast, mis võib olla vajalik püstuvuse ja/või süvise jaoks. Reisilaevad peaksid juurde arvama pardalolevate reisijate ja laevapere täiskoosseisu; 12 vaheruumideks jaotamise osaline süvis ( dp ) – väikseim ekspluatatsioonisüvis pluss 60% väikseima ekspluatatsioonisüvise ja suurima vaheruumideks jaotamise süvise vahest; 13 t rimm – vööri - ja ahtrisüvis e vahe, kui süvised mõõdetakse vastavalt vööri ja ahtri äärmiste s punktides ilma kiilukallet arvestamata; 14 täituvustegur (μ) – ruumi mahu ja seda ruumi täita võiva vee mahu suhe; 15 masinaruumid – ruumid veetihedate piirete vahel, kus on eelkõige käikuvuseks mõeldud pea- ja abijõuseadmed, sealhulgas katlad, generaatorid ja elektrimootorid. Ebatavaliste paigutuste puhul võib administratsioon määratleda masinaruumide piirded; 16 ilmastikukindel – vesi ei tungi laeva mistahes mereseisundi puhul; 17 veetihe – varustatud konstruktsioonielementide ja seadmetega, mis suudavad takistada vee pääsu mis tahes suunas veesamba all, mis võib tekkida vigastamata või vigastatud seisundis. Vigastatud seisundis käsitletakse veesammast tasakaalutingimuste halvimas olukorras, sealhulgas vee sissevoolu vahestaadiumites; 18 arvutuslik rõhk – hüdrostaatiline rõhk, mida iga eeldatavalt veetihe ehitis või seade on vigastamata ja vigastatud seisundis püstuvusarvutustes projekteeritud taluma; 19 vaheseintetekk reisilaevas – kõige ülemine tekk laeva vaheruumideks jaotamise pikkuse ( Ls ) punktis, milleni peavaheseinad ja laeva kere ulatuvad veetihedana, ning kõige alumine tekk, millelt reisijate ja laevapere evakueerimist ei takista vesi uputamise mistahes järgus reeglis 8 ja käesoleva peatüki B-2 osas määratletud vigastuste korral. Vaheseintetekk võib olla astmeline tekk. Kaubalaevas võidakse vaheseintetekina käsitleda vabapardatekki; 20 dedveit – laeva määratud suvisele vabapardale vastava süvisega laeva veeväljasurve vees suhtelise tihedusega 1,025 ja tühja laeva massi vahe tonnides; 21 tühja laeva mass – laeva veeväljasurve tonnides ilma lasti, kütuse, määrdeõli, ballastvee, joogivee ja toiteveeta mahutites, tarbevarude ning reisijate ja laevapere ja nende isiklike asjadeta; 22 naftatanker – 1973. aasta rahvusvahelise laevade põhjustatava merereostuse vältimise konventsiooni 1978. aasta protokolli I lisa reeglis 1 määratletud naftatanker; 23 parvlaev – reisilaev autotekkide või eritekkidega (parkimistekkidega), mis on määratletud reeglis II-2/3; 24 puistlastilaev – reeglis XII/1.1 määratletud puistlastilaev; 25 kiilujoon – kiilu kaldega paralleelne joon, mis laeva keskel läbib: .1 metallkerega laevas kiilu tippu keskjoonel või laevakere plaadistuse siseosa lõikejoonel kiiluga, kui lattkiil ulatub allapoole seda joont, või .2 mille kaugust puit- ja komposiitlaevades mõõdetakse kiilusoone alumisest servast. Kui laeva keskkaare alumine pool on nõgus või varustatud paksude kiiluvöödega, mõõdetakse vahekaugust punktist, kus põhja lameda tasandi sissepoole tõmmatud joon lõikub pikitasandiga laeva keskel; 26 laeva keskel – pikkuse ( L ) keskel; 27 2008. aasta IS koodeks – 2008. aasta rahvusvaheline vigastamata laeva püstuvuse koodeks, mis koosneb sissejuhatusest, A osast (sätted, mida käsitletakse kohustuslikena) ja B osast (sätted, mida käsitletakse soovituslikena), vastu võetud resolutsiooniga MSC.267(85) , tingimusel et: .1 koodeksi sissejuhatuse ja A osa muudatused võetakse vastu, jõustatakse ja jõustuvad käesoleva konventsiooni artikli VIII kohaselt, mis käsitleb lisa suhtes kohaldatavat muutmiskorda, välja arvatud selle I peatükk, ja .2 koodeksi B osa muudatused võtab vastu meresõiduohutuse komitee oma kodukorra kohaselt. 28 eesmärgipõhised laevaehitusstandardid puistlastilaevadele ja naftatankeritele – eesmärgipõhised rahvusvahelised laevaehitusstandardid puistlastilaevadele ja naftatankeritele, mille võttis vastu meresõiduohutuse komitee resolutsiooniga MSC.287(87) , koos IMO tehtud muudatustega, tingimusel, et need muudatused võetakse vastu, jõustatakse ja jõustuvad käesoleva konventsiooni artikli VIII kohaselt, mis käsitleb lisa suhtes kohaldatavat muutmiskorda, välja arvatud selle I peatükk; 29 IGF koodeks – gaaskütusel või muudel madala leekpunktiga kütustel töötavate laevade ohutuse rahvusvaheline koodeks, mille võttis vastu IMO meresõiduohutuse komitee resolutsiooniga MSC.391(95) , koos IMO tehtud muudatustega, tingimusel, et need muudatused võetakse vastu, jõustatakse ja jõustuvad käesoleva konventsiooni artikli VIII kohaselt, mis käsitleb lisa suhtes kohaldatavat muutmiskorda, välja arvatud I peatükk; 30 madala leekpunktiga kütus – gaasiline või vedelkütus, mille leekpunkt on madalam kui reegli II-2/4.2.1.1 alusel muidu lubatud. Reegel 3 C, D ja E osaga seotud mõisted C, D ja E osas kasutatakse järgmisi mõisteid, kui sõnaselgelt ei ole sätestatud teisiti: 1 rooliseadme juhtimissüsteem – seadmestik, mille kaudu edastatakse korraldused komandosillalt rooliseadme jõuajamitele. Rooliseadme juhtimissüsteemi kuuluvad saatjad, vastuvõtjad, juhtimissüsteemi hüdropumbad ja nendega seotud mootorid, mootorite juhtimisseadmed, torustikud ja kaablid; 2 pearooliseade – mehhanismid, rooliajamid, rooliseadme jõuajamid, kui neid on, ja lisaseadmed ning roolipallerile jõumomendi rakendamise vahendid (nt rumpel või hammassektor), mis on vajalikud rooli liigutamiseks laeva juhtimisel tavalistes tööoludes; 3 rooliseadme jõuajam : .1 elektrilise rooliseadme puhul elektrimootor ja sellega seotud elektriseadmed; .2 elektrohüdraulilise rooliseadme puhul elektrimootor koos sellega seonduva elektriseadmestiku ja ühendatud pumbaga või .3 muu hüdraulilise rooliseadme puhul seadet käitav mootor ja sellega ühendatud pump; 4 abirooliseade – muud seadmed kui pearooliseadme osad, mis on vajalikud laeva roolimiseks pearooliseadme rikke korral, kui need ei hõlma rumplit , hammassektorit või muid samal eesmärgil kasutatavaid osi; 5 tavalised töö- ja olmeolud – tingimused, mille puhul laev tervikuna, selle mehhanismid, seadmed, süsteemid, vahendid ja lisavarustus, mis tagavad käikuvuse , roolitavuse , ohutu navigeerimise, tuleohutuse ja hukkumatuse , sise - ja väliskommunikatsioonid ning signaalid, evakuatsiooniteed ja päästepaatide vintsid, samuti kavandatud mugavustasandil olmeolud on töökorras ja toimivad tavapäraselt; 6 hädaolukord – olukord, milles tavaliste töö- ja olmeolude tagamiseks vajalikud seadmed ja süsteemid ei ole töökorras põhilise elektrienergiaallika rikke tõttu; 7 põhiline elektrienergiaallikas – allikas, mis on kavandatud peajaotuskilbi varustamiseks elektrienergiaga, kust see jagatakse kõigile laeva tavaliste töö- ja olmeolude tagamiseks vajalikele teenustele; 8 sõidukõlbmatu laev – olukord, milles peajõuseade, katlad ja abiseadmed ei tööta energia puudumise tõttu; 9 peaelektrijaam – ruum, kus asub põhiline elektrienergiaallikas; 10 peajaotuskilp – jaotuskilp, mis saab toidet otse põhilisest elektrienergiaallikast ja mis on kavandatud elektrienergia jagamiseks laeva teenustele; 11 avariijaotuskilp – jaotuskilp, mis saab põhilise elektrienergiaallika rikke korral toidet otse avariielektrienergiaallikast või siirde-avariitoiteallikast ja on kavandatud elektrienergia jagamiseks avariiteenustele; 12 avariielektrienergiaallikas – elektrienergiaallikas, mis on kavandatud avariijaotuskilbi elektriga varustamiseks põhilise elektrienergiaallika toiterikke korral; 13 jõuajam – hüdrauliline seade, mille otstarve on vajaliku jõumomendi tekitamine roolipalleri pööramiseks ja mis koosneb rooliseadme jõusõlmest või -sõlmedest koos ühendatud torude ja liitmikega ning roolilaba pööravast ajamist. Jõuajamitel võib olla ühiseid mehhaanilisi osi (nt rumpel , hammassektor ja roolipaller ) või sama eesmärki täitvad osad; 14 suurim käitamiskiirus – suurim kiirus, mida laev on kavandatud säilitama merel sõites suurima meresõidusüvise korral; 15 suurim tagasikäigu kiirus – kiirus, mille laev võib eeldatavasti saavutada kavandatud suurimal tagasikäiguvõimsusel suurima meresõidusüvise korral; 16 masinaruumid – kõik A-kategooria masinaruumid ja kõik muud ruumid, kus on propulsiivseadmed , katlad, kütuse käitlemise seadmed, aurumasinad ja sisepõlemismootorid, generaatorid ning peamised elektriseadmed, punkerdusjaamad , külmutus-, stabiliseerimis-, ventilatsiooni- ja õhukonditsioneerimisseadmed ning samalaadsed ruumid ja nende ruumide šahtid; 17 A-kategooria masinaruumid – ruumid ja nende ruumide šahtid, kus on: .1 peamasinatena kasutatavad sisepõlemismootorid; .2 sisepõlemismootorid, mida ei kasutata peamasinatena, kui selliste seadmete kogumi kogu väljundvõimsus on vähemalt 375 kW; või .3 õliküttega katel või vedelkütuse käitlemisseadmed; 18 juhtimiskohad – ruumid, kus asuvad laeva raadio- või peanavigatsiooniseadmed või avariienergiaallikas või kuhu on koondatud tulekollete tuvastamise või tulekustutussüsteemide juhtimise seadmed; 19 kemikaalitanker – kaubalaev, mis on ehitatud või kohandatud ja mida kasutatakse vedelate toodete veoks mahtlastina. Need tooted on loetletud: .1 17. peatükis rahvusvahelises ohtlikke kemikaale mahtlastina vedavate laevade ehituse ja seadmete koodeksis (edaspidi rahvusvaheline kemikaalide mahtlastiveo koodeks), mille meresõiduohutuse komitee võttis vastu resolutsiooniga MSC.4(48), koos IMO tehtavate muudatustega, või .2 VI peatükis ohtlikke kemikaale mahtlastina vedavate laevade ehituse ja seadmete koodeksis (edaspidi kemikaalide mahtlasti koodeks), mille IMO assamblee võttis vastu resolutsiooniga A.212(VII), koos IMO tehtud või tehtavate muudatustega, vastavalt olukorrale. 20 gaasitanker – kaubalaev, mis on ehitatud või kohandatud ja mida kasutatakse veeldatud gaaside või muude toodete veoks mahtlastina. Need tooted on loetletud: .1 19. peatükis rahvusvahelises veeldatud gaasi mahtlastina vedavate laevade ehituse ja seadmete koodeksis (edaspidi rahvusvaheline gaaside mahtlastiveo koodeks), mille meresõiduohutuse komitee võttis vastu resolutsiooniga MSC.5(48), koos IMO tehtavate muudatustega, või .2 XIX peatükis veeldatud gaasi mahtlastina vedavate laevade ehituse ja seadmete kohta koodeksis (edaspidi gaasitankerite koodeks), mille IMO võttis vastu resolutsiooniga A.328(IX), koos IMO tehtud või tehtavate muudatustega, vastavalt olukorrale. A-1 OSA LAEVADE KONSTRUKTSIOON Reegel 3-1 Laevade ehitus-, mehaanika- ja elektrialased nõuded Lisaks käesolevates reeglites mujal toodud nõuetele peab laevad projekteerima ja ehitama ning nende tehnohooldus toimuma klassifikatsiooniühingu ehitus-, mehaanika- ja elektrialaste nõuete või administratsiooni kohaldatavate riiklike standardite kohaselt, mis tagavad samaväärse ohutustaseme. Klassifikatsiooniühing peab olema reegli XI-1/1 sätete kohaselt saanud administratsiooni tunnustuse. Reegel 3-2 Kaitsekihid spetsiaalsetele merevee ballastitankidele igat tüüpi laevades ja puistlastilaevade topeltplaadistusega ruumides 1 Käesoleva reegli punktid 2 ja 4 kehtivad laevade kohta kogumahutavusega vähemalt 500: .1 mille ehitusleping on sõlmitud 1. juulil 2008 või hiljem; või .2 kui ehitusleping puudub, kuid kiil on pandud või laev on samasuguses ehitusjärgus 1. jaanuaril 2009 või hiljem; või .3 mis antakse üle 1. juulil 2012 või hiljem. 2 Kõik laevadele paigaldatud spetsiaalsed merevee ballastitankid ja topeltplaadistusega ruumid 150 m pikkustes või pikemates puistlastilaevades peavad olema ehitamise käigus kaetud igat tüüpi laevade selliste ruumide kaitsekihtidele esitatavate tehniliste nõuete kohaselt, mille IMO meresõiduohutuse komitee võttis vastu resolutsiooniga MSC.215(82) , koos IMO võimalike muudatustega tingimusel, et sellised muudatused võetakse vastu, jõustatakse ja jõustuvad käesoleva konventsiooni VIII artikli sätete kohaselt, mis käsitlevad lisale kohaldatavat muutmiskorda, välja arvatud I peatükk. 3 1. juulil 1998 või hiljem ehitatud naftatankeritele ja puistlastilaevadele paigaldatud kõik spetsiaalsed merevee ballastitankid, millele ei kohaldata punkti 2, peavad vastama resolutsiooniga MSC.47(66) vastuvõetud reegli II-1/3-2 nõuetele. 4 Kaitsekihisüsteemi tehnohooldus peab kuuluma laeva üldisse hoolduskavasse. Kaitsekihisüsteemi tõhusust peab laeva eluea jooksul kontrollima administratsioon või administratsiooni tunnustatud organisatsioon IMO väljatöötatud suuniste alusel. Reegel 3-3 Ohutu pääs tankeri vööriossa 1 Käesolevas reeglis ja reeglis 3-4 hõlmavad tankerid reeglis 2 määratletud naftatankereid, reeglis VII/8.2 määratletud kemikaalitankereid ja reeglis VII/11.2 määratletud gaasitankereid. 2 Tanker tuleb varustada vahenditega, mis võimaldavad laevaperele ohutu pääsu vööriossa isegi raskete ilmastikuolude korral. Sellised juurdepääsuvahendid peab administratsioon heaks kiitma vastavalt IMO väljatöötatud suunistele. Reegel 3-4 Avariipukseerimise seadmed ja kord 1 Tankerite avariipukseerimise seadmed 1.1 Avariipukseerimise seadmed tuleb paigaldada vähemalt 20 000-tonnise dedveidiga tankeritele nii ahtrisse kui ka vööri. 1.2 1. juulil 2002 või hiljem ehitatud tankeritel: .1 peab peaenergiatoite puudumise korral pukseeritaval laeval alati olema võimalikseadmeid kiiresti kasutusele võtta ja lihtsalt ühendada pukseeriva laevaga. Vähemalt üks avariipukseerimise seade peab olema eelseadmestatult valmis kiireks kasutuselevõtuks; ja .2 peavad avariipukseerimise seadmed nii ahtris kui ka vööris olema piisavalt tugevad, arvestades laeva mõõtmeid ja dedveiti ning halbade ilmastikuolude korral eeldatavaid jõude. Avariipukseerimise seadmete projekti ja konstruktsiooni ning prototüübi katsetuse peab administratsioon heaks kiitma IMO väljatöötatud suuniste alusel . 1.3 Enne 1. juulit 2002 ehitatud tankerite puhul peab avariipukseerimise seadmete projekti ja konstruktsiooni heaks kiitma administratsioon IMO väljatöötatud suuniste alusel . 2 Avariipukseerimise kord laevadel 2.1 Käesolevat punkti kohaldatakse: .1 kõigile reisilaevadele hiljemalt 1. jaanuarist 2010; .2 1. jaanuaril 2010 või hiljem ehitatud kaubalaevadele; ja .3 enne 1. jaanuari 2010 ehitatud kaubalaevadele hiljemalt 1. jaanuaril 2012. 2.2 Laevadel peab olema ette nähtud laevapõhine avariipukseerimise kord. Selline kord peab laevas olema hädaolukordades kasutamiseks ja see põhineb laevas olevatel seadmetel ja vahenditel. 2.3 Kord peab hõlmama järgmist: .1 vööri- ja ahtriteki jooniseid, millel on kujutatud võimalikud avariipukseerimise seadmed; .2 avariipukseerimisel kasutatavate laevas olevate vahendite nimistut; .3 sidevahendeid ja -meetodeid; ning .4 näidisprotseduuri avariipukseerimisks ettevalmistamise ja selle läbiviimise hõlbustamise kohta. Reegel 3-5 Asbesti sisaldava materjali paigaldamine 1 Käesolev reegel kehtib materjalidele, mida kasutatakse konventsiooniga hõlmatud konstruktsiooni, masinate, elektriseadmete ja seadmete jaoks. 2 Alates 1. jaanuarist 2011 peab kõigile laevadele olema keelatud paigaldada asbesti sisaldavat materjali. Reegel 3-6 Pääsud naftatankerite ja puistlastilaevade lastialale, -ruumidesse ja nendest vööri poole 1 Kohaldamine 1.1 Käesolevat reeglit kohaldatakse 1. jaanuaril 2006 või hiljem ehitatud reeglis IX/1 määratletud naftatankeritele kogumahutavusega 500 või enam ja puistlastilaevadele kogumahutavusega 20 000 või enam, välja arvatud punktis 1.2 sätestatud juhtudel. 1.2 1. oktoobril 1994 või hiljem, kuid enne 1. jaanuari 2005 ehitatud 500 ja suurema kogumahutavusega naftatankerid peavad järgima reegli II-1/12-2 sätteid, mis võeti vastu resolutsiooniga MSC.27(61) . 2 Lasti- ja muudele ruumidele juurdepääsu vahendid 2.1 Igas ruumis peavad olema juurdepääsuvahendid, et võimaldada laeva eluea jooksul laeva konstruktsiooni üldiseid ja üksikasjalikke ülevaatusi ning paksusmõõtmisi, mida teevad administratsioon, reeglis IX/1 määratletud reeder, laevapere ja teised isikud vastavalt vajadusele. Sellised juurdepääsuvahendid peavad vastama punkti 5 nõuetele ja juurdepääsuvahendite ülevaatuse tehnilistele sätetele, mille IMO meresõiduohutuse komitee võttis vastu resolutsiooniga MSC.133(76) , koos IMO võimalike muudatustega tingimusel, et need muudatused võetakse vastu, jõustatakse ja jõustuvad käesoleva konventsiooni VIII artikli sätete kohaselt, mis käsitlevad lisale kohaldatavat muutmiskorda, välja arvatud I peatükk. 2.2 Kui püsijuurdepääsuvahendid võivad tavalistel lastimis- ja lossimistöödel viga saada või kui püsipääsuvahendite paigaldamine ei ole teostatav, võib administratsioon lubada selle asemel tehnilistes sätetes nimetatud liigutatavate või teisaldatavate juurdepääsuvahendite kasutamist tingimusel, et teisaldatavate juurdepääsuvahendite kinnitamis-, taglastamis-, riputamis- või tugivahendid on laeva konstruktsiooni püsiosa. Kõiki teisaldatavaid seadmeid peab laevapere saama kergesti püstitada või kasutusse võtta. 2.3 Kõigi juurdepääsuvahendite konstruktsioon ja materjalid ning nende kinnitamine laeva konstruktsioonile tuleb teha administratsiooni rahuldaval viisil. Juurdepääsuvahendite ülevaatus tuleb teha enne nende kasutamist või kasutuse ajal vastavalt ülevaatuste korrale reegli I/10 kohaselt. 3 Ohutu juurdepääs lastiruumidele, lastitankidele, ballastitankidele ja muudele ruumidele 3.1 Ohutu juurdepääs lastiruumidele, kohverdamidele , ballastitankidele, lastitankidele ja muudele ruumidele lastialal peab olema otse avatekilt ning selline, mis tagab nende täieliku ülevaatuse. Ohutu juurdepääs topeltpõhja ruumidele või vööri ballastitankidele võib olla pumbaruumist, süvakohverdamist , torutunnelist, lastiruumist, topeltkere ruumist või samasugusest ruumist, mis ei ole kavandatud nafta või ohtliku lasti veoks. 3.2 Tankidel ja tankide vaheruumidel pikkusega 35 m või rohkem peab olema vähemalt kaks redeliga sisenemisluuki, mis asuvad üksteisest nii kaugel kui võimalik. Alla 35 m pikkustel tankidel peab olema vähemalt üks sisenemisluuk ja redel. Kui tank on jagatud vaheruumideks ühe või mitme tankisisese vaheseina või samasuguse tõkkega, mis ei võimalda hõlpsasti pääseda tanki muude osade juurde, tuleb paigaldada vähemalt kaks luuki ja redelit. 3.3 Igal lastiruumil peab olema vähemalt kaks juurdepääsuvahendit, mis asuvad üksteisest nii kaugel kui võimalik. Üldjuhul peaksid need juurdepääsud asetsema diagonaalselt, näiteks üks pääs vööri vaheseina lähedal vasaku parda pools , teine ahtri vaheseina lähedal parema parda pool. 4 Laeva konstruktsioonidele juurdepääsu juhend 4.1 Laeva juurdepääsuvahendeid üldiste ja üksikasjalike ülevaatuste tegemiseks ning paksusmõõtmisteks kirjeldatakse administratsiooni heakskiidetud laeva konstruktsioonidele juurdepääsu juhendis, mille ajakohastatud eksemplari hoitakse laeval. Laeva konstruktsioonidele juurdepääsu juhend hõlmab iga ruumi kohta järgmist: .1 plaane, millel on kujutatud ruumile juurdepääsu vahendid koos asjakohaste tehniliste kirjelduste ja mõõtmetega; .2 plaane, mis kujutavad juurdepääsuvahendeid igas ruumis, et võimaldada üldise ülevaatuse tegemist, koos asjakohaste tehniliste kirjelduste ja mõõtmetega. Plaanidel peab olema märgitud, kust saab iga ala ruumis üle vaadata; .3 plaane, mis kujutavad juurdepääsuvahendeid ruumis, et võimaldada üksikasjalike ülevaatuste tegemist, koos asjakohaste tehniliste kirjelduste ja mõõtmetega. Plaanidel peavad olema märgitud kriitiliste konstruktsioonialade asukohad olenemata sellest, kas juurdepääsuvahendid on alaliselt paigaldatud või teisaldatavad ning kust saab iga ala üle vaadata; .4 juhendeid kõigi juurdepääsuvahendite ja kinnitusvahendite konstruktsioonilise tugevuse ülevaatamiseks ja tehnohoolduseks, arvestades ruumis olevat võimalikku korrodeerivat keskkonda; .5 juhendeid ohutuse tagamiseks, kui üksikasjalikeks ülevaatusteks ja paksusmõõtmisteks kasutatakse parve; .6 juhendeid teisaldatavate juurdepääsuvahendite taglastamiseks ja kasutamiseks ohutul viisil; .7 kõigi teisaldatavate juurdepääsuvahendite nimistut; ja .8 sissekandeid laeva konstruktsioonile juurdepääsu vahendite perioodilistest ülevaatustest ja tehnohooldustest. 4.2 Käesolevas reeglis käsitletakse kriitilisi konstruktsioonialasid kui kohti, mis arvutustele tuginedes vajavad kontrolli, või samasuguste või sõsarlaevade sõiduajaloo alusel on tundlikud pragunemise, nõtkumise, deformatsiooni või korrosiooni suhtes, mis halvendaks laeva konstruktsioonilist terviklikkust. 5 Üldine tehniline kirjeldus 5.1 Horisontaalsete avade, luugiavade või pääsuluukide kaudu sisenemiseks peavad avade mõõtmed olema piisavad, et võimaldada kompaktset hingamisaparaati ja kaitsevahendeid kandval inimesel redelist takistuseta üles või alla ronida, ja samuti tagama vaba ava, et hõlbustada vigastatud inimese tõstmist ruumi põhjalt. Minimaalne vaba ava ei tohi olla väiksem kui 600 mm x 600 mm. Kui lastiruumi sisenetakse läbi lastiluugi, asetatakse redeli tipp võimalikult luugikrae lähedale. Üle 900 mm kõrgusega pääsuluukide kraedel on ka väljaspool redeliga ühendatud astmed. 5.2 Läbipääs ruumi ühest otsast teise läbi tankisisestes vaheseintes, risttalades, pikitalades ja kaartes olevate vertikaalavade või pääsuluukide peab olema vähemalt 600 mm x 800 mm ja mitte kõrgemal kui 600 mm põhjaplaadistusest, kui seal ei ole astmeid või muid jalatugesid. 5.3 Alla 5000-tonnise dedveidiga naftatankerite puhul võib administratsioon erijuhtudel kiita heaks punktides 5.1 ja 5.2 viidatud avade väiksemad mõõtmed, kui administratsiooni rahuldaval viisil saab tõendada võimalikkust selliseid avasid läbida või nende kaudu vigastatud inimesi välja tuua. Reegel 3-7 Laeval ja kaldal hoitavad konstruktsioonijoonised 1 1. jaanuaril 2007 või hiljem ehitatud laevadel tuleb hoida teostatud konstruktsiooni jooniste ja muude plaanide komplekti, milles on kajastatud laeva edasised konstruktsioonimuudatused. 2 Selliste jooniste lisakomplekti kaldal peab hoidma reeglis IX/1.2 määratletud reeder. Reegel 3-8 Pukseerimis- ja sildumisseadmed 1 Käesolevat reeglit kohaldatakse 1. jaanuaril 2007 või hiljem ehitatud laevadele, kuid ei kohaldata reegli 3-4 kohastele avariipukseerimise seadmetele. 2 Laevadel peavad olema seadmed, vahendid ja seadmete liitmikud, millel on piisav ohutu töökoormus, et tagada laeva tavapärase tööga seotud ohutu pukseerimine ja sildumine. 3 Punkti 2 kohaselt paigaldatud seadmed, vahendid ja seadmete liitmikud peavad vastama administratsiooni või administratsiooni poolt reegli I/6 alusel tunnustatud organisatsiooni asjakohastele nõuetele. 4 Käesoleva reegli kohaselt peab igale abiseadmele või vahendile selgelt märkima nende ohutu tööga seotud piirangud, arvestades, kui tugevasti on need laeva konstruktsioonile kinnitatud. Reegel 3-9 Laevalemineku ja laevalt lahkumise vahendid 1 1. jaanuaril 2010 või hiljem ehitatud laevadel peavad olema punkti 2 kohaselt sadamas ja sadamaga seotud tegevustes kasutamiseks laevalemineku ja laevalt lahkumise vahendid, näiteks maabumissillad ja pardatrepid, välja arvatud, kui administratsioon leiab, et konkreetse sätte täitmine on põhjendamatu või mitteteostatav . 2 Punktis 1 nõutavad laevalemineku ja laevalt lahkumise vahendid tuleb ehitada ja paigaldada IMO väljatöötatud suuniste alusel . 3 Kõigil laevadel tuleb laevalemineku ja laevalt lahkumise vahendid üle vaadata ja neid hoida kavandatud otstarbeks sobivas seisukorras, arvestades ohutu laadimisega seotud piiranguid. Laevalemineku ja laevalt lahkumise vahendite toena kasutatavaid trosse tuleb hoida reegli III/20.4 kohaselt. Reegel 3-10 Eesmärgipõhised laevaehitusstandardid puistlastilaevadele ja naftatankeritele 1 Käesolevat reeglit kohaldatakse 150 m pikkustele või pikematele naftatankeritele ning 150 m pikkustele või pikematele puistlastilaevadele, mis on ehitatud ühetekilisena , tekialuste pardatankide ja kimmitankidega lastiruumis, välja arvatud maagilaevadele ja kombineeritud lasti laevadele, .1 mille ehitusleping on sõlmitud 1. juulil 2016 või hiljem, või .2 kui ehitusleping puudub, kuid kiil on pandud või laev on samasuguses ehitusjärgus 1. juulil 2017 või hiljem, või .3 mis antakse üle 1. juulil 2020 või hiljem. 2 Laevad tuleb projekteerida ja ehitada määratletud elueaks nii, et need on ohutud ja keskkonnasõbralikud nõuetekohasel käitamisel ja hooldamisel määratletud käitamis- ja keskkonnaoludes, vigastamata või määratletud vigastuse seisundis kogu kasutusea jooksul. 2.1 Ohutu ja keskkonnasõbralik tähendab, et laev peab olema piisava tugevuse, terviklikkuse ja püstuvusega , et viia miinimumini laevahuku või merekeskkonna reostuse oht konstruktsiooni purunemise tõttu, sealhulgas vee sissetungi või veetiheduse kadumise tagajärjel. 2.2 Keskkonnasõbralik hõlmab ka laeva, mis ehitatakse keskkonna seisukohalt ringlussevõtuks sobivatest materjalidest. 2.3 Ohutus hõlmab ka laeva konstruktsiooni, sisustust ja paigutust, mis võimaldavad ohutu juurdepääsu, väljapääsu, ülevaatuse ja nõuetekohase hoolduse ning hõlbustavad ohutut käitamist. 2.4 Määratletud töö- ja keskkonnaolud määrab kindlaks laeva kogu kasutuseaks kavandatud tööpiirkond ning need hõlmavad olusid, sealhulgas vahepealsed olusid, mis tulenevad laadimis-, lossimis- ja ballastitöödest sadamas, laevateedel ja merel. 2.5 Määratletud eluiga on nominaalne aeg, mille jooksul eeldatakse, et laev puutub kokku töö- ja/või keskkonnaolude ja/või korrodeeriva keskkonnaga, ning seda kasutatakse asjakohaste laeva ehitusparameetrite valimisel. Siiski võib laeva tegelik tööiga olla pikem või lühem, sõltuvalt laeva tegelikest tööoludest ja hooldusest kogu elutsükli jooksul. 3 Punktide 2–2.5 nõuete täitmine tuleb saavutada sel viisil, et laev vastab organisatsiooni, mida administratsioon tunnustab vastavalt reeglile XI-1/1, kehtestatud konstruktsiooninõuetele või administratsiooni riiklikele standarditele, mis järgivad puistlastilaevade ja naftatankerite eesmärgipõhiste laevaehitusstandardite funktsionaalseid nõudeid. 4 Laevaehitustoimik konkreetse teabega selle kohta, kuidas puistlastilaevade ja naftatankerite eesmärgipõhiste laevaehitusstandardite nõudeid on kohaldatud laeva projekteerimisel ja ehitamisele, esitatakse uue laeva üleandmisel ning seda hoitakse laeval ja/või kaldal ning ajakohastatakse vastavalt vajadusele laeva töö käigus. Laevaehitustoimiku sisu peab vastama vähemalt IMO väljatöötatud suunistele. Reegel 3-11 Toornaftatankerite lastitankide roostekaitse 1 Punkt 3 kehtib 5000-tonnise ja suurema dedveidiga toornaftatankerite kohta , mis on määratletud 1978. aasta protokolliga muudetud 1973. aasta rahvusvahelise laevade põhjustatud merereostuse vältimise konventsiooni I lisa reeglis 1: .1 mille ehitusleping on sõlmitud 1. jaanuaril 2013 või hiljem; või .2 kui ehitusleping puudub, kuid kiil on pandud või laev on samasuguses ehitusjärgus 1. juulil 2013 või hiljem; või .3 mis antakse üle 1. jaanuaril 2016 või hiljem. 2 Punkt 3 ei kehti kombineeritud lasti laevade ja kemikaalitankerite kohta, mis on määratletud 1978. aasta protokolliga muudetud 1973. aasta rahvusvahelise laevade põhjustatud merereostuse vältimise konventsiooni I ja II lisa reeglis 1, vastavalt vajadusele. Käesolevas reeglis hõlmavad kemikaalitankerid ka nafta vedamiseks sertifitseeritud kemikaalitankereid. 3 Toornaftatankerite kõik lastitankid tuleb: 1 katta laeva ehitamise ajal toornaftatankerite lastitankide kaitsekihtidele esitatavate tehniliste nõuete kohaselt, mille meresõiduohutuse komitee võttis vastu resolutsiooniga MSC.288(87) , koos IMO võimalike muudatustega tingimusel, et need muudatused võetakse vastu, jõustatakse ja jõustuvad käesoleva konventsiooni VIII artikli sätete kohaselt, mis käsitlevad lisale kohaldatavat muutmiskorda, välja arvatud I peatükk; .2 kaitsta alternatiivsete roostekaitsevahenditega või peab kasutama korrosioonikindlat materjali nõutava konstruktsioonilise terviklikkuse hoidmiseks 25 aasta jooksul vastavalt toornaftatankerite lastitankide alternatiivsetele roostekaitsevahenditele esitatavatele tehnilistele nõuetele, mille meresõiduohutuse komitee võttis vastu resolutsiooniga MSC.289(87) , koos IMO võimalike muudatustega tingimusel, et need muudatused võetakse vastu, jõustatakse ja jõustuvad käesoleva konventsiooni VIII artikli sätete kohaselt, mis käsitlevad lisale kohaldatavat muutmiskorda, välja arvatud I peatükk. 4 Administratsioon võib vabastada toornaftatankeri punkti 3 nõuetest, et võimaldada kasutada testimiseks uudse prototüübi alternatiive punktis 3.1 nimetatud kattesüsteemile tingimusel, et tehakse sobivad kontrollid, regulaarne hindamine ja tunnistatakse vajadust võtta viivitamata parandusmeetmeid, kui süsteem ei toimi või on näha, et see lakkab toimimast. Selline vabastus tuleb märkida vabastustunnistusele. 5 Administratsioon võib vabastada toornaftatankeri punkti 3 nõuetest, kui laev on ehitatud kasutamiseks üksnes selliste lastide veoks ja laadimis-lossimistöödeks, mis ei põhjusta korrosiooni . Selline vabastus ja tingimused, milleks see antakse, tuleb märkida vabastuse tunnistusele. Reegel 3-12 Kaitse müra eest 1 Käesolevat reeglit kohaldatakse laevadele kogumahutavusega 1600 või rohkem, .1 mille ehitusleping on sõlmitud 1. juulil 2014 või hiljem; või .2 kui ehitusleping puudub, kuid kiil on pandud või laev on samasuguses ehitusjärgus 1. jaanuaril 2015 või hiljem; või .3 mis antakse üle 1. jaanuaril 2018 või hiljem, välja arvatud, kui administratsioon leiab, et konkreetse sätte täitmine on põhjendamatu või mitteteostatav. 2 Laevadel, mis antakse üle enne 1. juulit 2018 ja .1 lepingu järgi ehitust alustatakse enne 1. juulit 2014 ja mille kiil pandi või mis on samasuguses ehitusjärgus 1. jaanuaril 2009 või hiljem, aga enne 1. jaanuari 2015; või .2 kui ehitusleping puudub, kuid kiil on pandud või laev on samasuguses ehitusjärgus 1. jaanuaril 2009 või hiljem, aga enne 1. jaanuari 2015, tuleb rakendada meetmeid, vähendamaks masinate müra masinaruumides administratsiooni määratud vastuvõetavate tasemeteni. Kui müra ei saa piisavalt vähendada, tuleb kasutada heliisolatsiooni või eraldada liigse müra allikas sobivalt või luua müravaba koht, kui ruum peab olema mehitatud. Töötajatele, kes peavad sellistesse ruumidesse sisenema, peavadvajaduse korral olema tagatud kõrvakaitsmed. 3 Laevad tuleb ehitada nii, et vähendataks müra laevas ja kaitstaks töötajaid müra eest kooskõlas laeva müratasemete koodeksiga, mille meresõiduohutuse komitee võttis vastu resolutsiooniga MSC.337(91) , koos IMO võimalike muudatustega tingimusel, et need muudatused võetakse vastu, jõustatakse ja jõustuvad käesoleva konventsiooni VIII artikli sätete kohaselt, mis käsitlevad lisale kohaldatavat muutmiskorda, välja arvatud I peatükk. Kuigi laeva müratasemete koodeksit käsitletakse käesolevas reeglis kohustusliku õigusaktina, käsitletakse koodeksi I peatükis nimetatud soovituslikke osasid mittekohustuslikena tingimusel, et selliste soovituslike osade muudatused võetakse vastu meresõiduohutuse komitee kodukorra kohaselt. 4 Punkti 1 nõuetest olenemata ei kehti käesolev reegel laeva müratasemete koodeksi punktis 1.3.4 loetletud laevade kohta. B OSA VAHERUUMIDEKS JAOTAMINE JA PÜSTUVUS Reegel 4 Üldsätted 1 B-1–B-4 osades toodud vigastatud laeva püstuvusnõudeid kohaldatakse 80 m pikkustele (L) või pikematele kaubalaevadele ning kõigile reisilaevadele nende pikkusest olenemata, kuid kohaldamisalast jäetakse välja kaubalaevad, mille kohta näidatakse, et need täidavad IMO väljatöötatud muude õigusaktide vaheruumideks jaotamise ja vigastatud laeva püstuvus reegleid . 2 Administratsioon võib konkreetse laeva või laevaklassi suhtes aktsepteerida alternatiivseid meetodeid, kui on veendunud, et saavutatakse vähemalt sama ohutustase käesolevates reeglites tooduga. Selliseid alternatiivseid meetodeid lubav administratsioon peab IMO-le edastama nende üksikasjad. 3 Laevad peavad olema jaotatud vaheruumideks võimalikult tõhusalt, arvestades neile kavandatud töö laadi. Vaheruumideks jaotamise määr varieerub laeva vaheruumideks jaotamise pikkuse ( Ls ) ja töö alusel selliselt, et vaheruumideks jaotamise kõrgeim määr vastab suurima vaheruumideks jaotamise pikkusega ( Ls ) laevadele, mis eelkõige veavad reisijaid. 4 Kui veevoolu oluliseks takistamiseks kavandatakse paigaldada piisavalt tihedaid tekke, siseseinu või pikivaheseinu , siis peab administratsioon veenduma, et arvutustes arvestatakse nõuetekohaselt selliste ehitiste kasulikke või kahjulikke mõjusid. B-1 OSA PÜSTUVUS Reegel 5 Vigastamata laeva püstuvus 1 Igal reisilaeval suurusest olenemata ja kaubalaevadel pikkusega (L) 24 m või rohkem tuleb nende valmimisel teha kreenikatse ja määrata nende püstuvusandmed . Lisaks käesolevate reeglite muudele kohaldatavatele nõuetele peavad 1. juulil 2010 või hiljem ehitatud laevad pikkusega 24 m või rohkem täitma vähemalt 2008. aasta IS koodeksi A osa nõudeid. 2 Administratsioon võib vabastada kreenikatsest konkreetse kaubalaeva, mille püstuvuse põhiandmed on kättesaadavad sõsarlaeva kreenikatse alusel ja administratsioonile on tõendatud, et usaldusväärset püstuvusteavet vabastatud laeva kohta on võimalik saada põhiandmetest, mida nõuab reegel 5-1. Massi mõõdistus tehakse peale valmimist ja kreenikatse tehakse iga kord, kui sõsarlaevalt saadud andmetega võrreldes leitakse, et kõrvalekalle tühja laeva veeväljasurvest 160 m pikkuste või pikemate laevade korral ületab 1% ja kuni 50 m pikkuste laevade korral 2% ning vahepikkuste puhul määratakse kindlaks lineaarse interpoleerimisega või kõrvalekalle tühja laeva raskuskeskmest ületab 0,5% Ls-ist . 3 Administratsioon võib samuti vabastada kreenikatsest konkreetse laeva või laevaklassi, mis on eelkõige projekteeritud vedelike või maagi vedamiseks mahtlastina, kui samasuguste laevade olemasolevatele andmetele viitamine näitab, et laeva proportsioonide ja seadistuse tõttu on metatsentri kõrgus kõigis võimalikes lastimisseisundites enam kui piisav. 4 Kui laevas tehakse muudatusi, mis mõjutavad oluliselt kaptenile antud püstuvusteavet , peab esitama parandatud püstuvusteabe . Vajadusel tuleb teha uus kreenikatse. Uus kreenikatse tehakse, kui eeldatavad kõrvalekalded ületavad ühte punktis 5 nimetatud väärtustest. 5 Korrapäraste ajavahemike tagant, mis ei ületa viit aastat, peab kõigil reisilaevadel tegema tühja laeva massi mõõdistus e , et kontrollida tühja laeva veeväljasurve ja raskuskeskme muutusi. Laev a le tuleb teha uus kreenikatse alati, kui leitakse või eeldatakse, et võrreldes heakskiidetud teabega ületab tühja laeva veeväljasurve kõrvalekalle 2% või raskuskeskme kõrvalekalle pikiteljel ületab 1% Ls-ist . 6 Iga laeva vööril ja ahtril peavad olema selgesti tähistatud süvisemärgid. Kui süvisemärgid ei asu selgesti nähtavas kohas või konkreetse tegevuse tööpiirangud muudavad süvisemärkide lugemise raskeks, peab laevale paigaldama ka töökindla süvise näitursüsteemi, millega saab määrata vööri ja ahtri süvst . Reegel 5-1 Kaptenile esitatav püstuvusteave 1 Kaptenile tuleb esitada selline administratsiooni rahuldav teave, mis vajadusel võimaldab tal saada kiiresti ja lihtsalt täpseid juhiseid laeva püstuvusest erinevates tööolukordades. Püstuvusteabe koopia peab olema esitatud administratsioonile. 2 Teave peab sisaldama: .1 minimaalse ekspluatatsioonilise metatsentri kõrguse (GM) ja süvise seose kõveraid või tabeleid, mis tagavad asjakohaste vigastamata laeva ja vigastatud laeva püstuvusnõuete täitmise, või vastavaid maksimaalse lubatud raskuskeskme kõrguse (KG) ja süvise seose kõveraid või tabeleid, või nende kõveratega samaväärseid kõveraid; .2 juhendid ülevooluseadmete kasutamise kohta; ja .3 kõik muud andmed ja vahendid, mis võivad olla vajalikud nõutud vigastamata laeva püstuvuse ja vigastuse järgse püstuvuse säilitamiseks. 3 Püstuvusteave peab näitama mitmesuguste trimmide mõju, kui ekspluatatsiooniline trimm ületab +/- 0,5% Ls- ist . 4 Laevade puhul, mis peavad täitma B-1 osa püstuvusnõudeid , määratakse punktis 2 viidatud teave kindlaks vaheruumideks jaotamise indeksiga seotud kaalutluste alusel järgmisel viisil: minimaalne nõutav GM (või maksimaalne lubatav raskuskeskme kõrgus KG) kolme süvise ds , dp ja dl puhul on võrdsed vastavate lastimisjuhtude GM-iga (või KG-väärtustega), mida kasutatakse hukkumatusteguri si arvutamiseks. Vahepealsete süviste puhul saadakse kasutatavad väärtused lineaarse interpoleerimisega, mida kohaldatakse GM-väärtusele üksnes suurima vaheruumideks jaotamise süvise ja vaheruumideks jaotamise osalise süvise vahel ning vahepealse veeliini ja väikseima ekspluatatsioonisüvise vahel vastavalt. Vigastamata laeva püstuvuskriteeriume arvestatakse samuti, säilitades iga süvise puhul minimaalsete nõutavate GM-väärtuste seast maksimumväärtuse või maksimaalsete lubatud KG-väärtuste seast miinimumväärtuse mõlema kriteeriumi puhul. Kui vaheruumideks jaotamise indeks arvutatakse erinevate trimmide kohta, koostatakse samal viisil mitu nõutavat GM-kõverat. 5 Kui minimaalse ekspluatatsioonilise metatsentri kõrguse (GM) ja süvise seose kõverad või tabelid ei ole asjakohased, peab kapten tagama, et laeva tööseisund ei erineks uuritud lastimisseisundist, või kontrollima arvutustega, et selle lastimisseisundi puhul on püstuvuskriteeriumid täidetud. Reegel 6 Nõutava vaheruumideks jaotamise indeks R 1 Laeva vaheruumideks jaotamist peetakse piisavaks, kui saavutatud vaheruumideks jaotamise indeks A, mis määratakse kindlaks reegli 7 kohaselt, ei ole väiksem kui käesoleva reegli kohaselt arvutatud nõutava vaheruumideks jaotamise indeks R, ja kui lisaks on osaindeksid As, Ap ja Al ei ole väiksemad kui 0,9R reisilaevade ja 0,5R kaubalaevade puhul. 2 Kõigile laevadele, millele kehtivad käesoleva peatüki vigastatud laeva püstuvusnõuded , peab olema määratud vaheruumideks jaotamise määr nõutava vaheruumideks jaotamise indeksi R alusel järgmiselt: .1 üle 100 meetri pikkuste ( Ls ) kaubalaevade puhul: .2 80 m kuni 100 m pikkuste ( Ls ) kaubalaevade puhul: milles R o on väärtus R, mis arvutatakse alapunktis .1 toodud valemi kohaselt. .3 Reisilaevade puhul: milles: N = N 1 + 2N 2 N 1 = inimeste arv, kellele on ette nähtud päästepaadid N 2 = inimeste arv (sealhulgas laevapere), keda laeval on lubatud vedada üle N 1 . .4 Kui tööolude tõttu on käesoleva reegli punkti 2.3 täitmine N = N 1 + 2 N 2 alusel teostamatu ja kui administratsioon leiab, et eksisteerib sobivalt vähendatud ohuaste, võidakse kasutada N-i väiksemat väärtust, kuid mitte mingil juhul väiksemat kui N = N 1 + N 2 . Reegel 7 Saavutatud vaheruumideks jaotamise indeks A 1 Saavutatud vaheruumideks jaotamise indeks A saadakse, kui liidetakse osaindeksid As, Ap ja Al (näidatud osades), mis on arvutatud süviste ds , dp ja dl puhul (määratletud reeglis 2), järgmise valemi kohaselt: A = 0.4 A s + 0.4 A p + 0.2 A l Iga osaindeks on kõigi arvesse võetud vigastusjuhtumite panuste summa järgmise valemi alusel: A = ∑ p i s i milles: i – vaadeldav laevaruum või -ruumide rühm, pi – tõenäosus, et üksnes vaadeldav laevaruum või -ruumide rühm võidakse üle ujutada, arvestamata reeglis 7-1 määratletud horisontaalset vaheruumideks jaotamist, si – hukkumatuse tõenäosus pärast vaadeldava laevaruumi või -ruumide rühma üleujutamist ja see hõlmab reeglis 7-2 määratletud horisontaalset vaheruumideks jaotamist. 2 A arvutuses kasutatakse tasakiilul laeva suurima vaheruumideks jaotamise süvise ja vaheruumideks jaotamise osalise süvise jaoks. Tegelikku ekspluatatsioonitrimmi kasutatakse väikseima ekspluatatsioonisüvise puhul. Kui mis tahes tööoludes on trimmi muutus võrreldes arvutatud trimmiga suurem kui 0,5% Ls -ist , tuleb samade süviste, kuid erinevate trimmide kohta esitada üks või mitu A lisaarvutust nii, et kõigis tööoludes on trimmi erinevus ühes arvutuses kasutatud võrdlustrimmiga võrreldes väiksem kui 0,5% Ls -ist . 3 Jääkpüstuvuse kõvera positiivse püstuvusõla ( GZ ) kindlaksmääramisel kasutatakse vigastamata laeva veeväljasurvet. See tähendab, et kasutada tuleb püsiva veeväljasurve arvutusmeetodit. 4 Eeltoodud valemis näidatud summeerimine tuleb üle kanda laeva vaheruumideks jaotamise pikkusele ( Ls ) kõigil vee sissevoolu juhtudel, mis hõlmavad üht laevaruumi või vähemalt kaht külgnevat laevaruumi. Asümmeetrilise paigutuse korral peaks arvutatud A väärtus olema keskväärtus kummagi pardaga seotud arvutustest. Alternatiivina tuleks kasutada selle parda väärtust, mis annab ebasoodsama tulemuse. 5 Kui on paigaldatud tiibsektsioonid, siis summeerimise valemit peab kasutama kõigi tiibsektsioone hõlmavate vee sissevoolu juhtumite puhul. Täiendavalt võib lisada tiibsektsiooni või tiibsektsioonide rühma ja külgneva seesmise laevaruumi või nende ruumide rühma üheaegse vee sissevoolu juhtumid, välja arvatud põikiulatuse vigastus, mis on suurem kui pool laeva laiusest B. Käesoleva reegli tähenduses mõõdetakse põikiulatust laeva pardast sissepoole, keskjoone suhtes täisnurga all ja suurimal vaheruumideks jaotamise süvisel. 6 Reeglite kohaselt tehtud vee sissevoolu arvutustes eeldatakse üksnes ühte auku laeva keres ja üksnes ühte vabapinda. Vigastuse eeldatav püstulatus ulatub lähtejoonest ülespoole kuni veetihedate vaheruumide horisontaalse jaotamiseni veeliini kohal või kõrgemal. Kui väiksema ulatusega vigastus annaks siiski halvema tulemuse, tuleb seda ulatust eeldada. 7 Kui torud, kanalid või tunnelid asuvad eeldatava vigastuse ulatuses, peab võtma meetmed tagamaks, et pidev veega täitumine ei leviks seeläbi muude laevaruumideni peale nende, mis eeldatavalt üle ujutatakse. Administratsioon võib siiski lubada väiksemat vee levimist, kui tõendatakse, et selle mõjusid on lihtne kontrollida ja laeva ohutust see ei vähenda. Reegel 7-1 Teguri pi arvutamine 1 Vaheruumi või -ruumide rühma tegur pi tuleb arvutada punktide 1.1 ja 1.2 kohaselt järgmisi tähistusi kasutades: j = ahtripoolseima vigastusega seotud tsooni number, kui lugemist alustada ahtris numbrist 1; n = vigastusega seotud külgnevate vigastuse tsoonide arv; k = konkreetse pikivaheseina arv, mis tõkestab vigastuse alal vee levimist põiksuunas, loetuna kereplaadistusest keskjoone suunas. Kereplaadistuse jaoks k = 0; x1 = kaugus Ls 'i ahtri äärmisest punktist kõnesoleva tsooni ahtripoolse piirini; x2 = kaugus Ls 'i ahtri äärmisest punktist kõnesoleva tsooni vööripoolse piirini; b = põiksuunaline keskmine vahekaugus meetrites, mida mõõdetakse keskjoonest täisnurga all suurimal vaheruumideks jaotamise süvisel kereplaadistuse ja eeldatava vertikaaltasandi vahel. See vertikaaltasand asub pikisuunaliste piirete vahel, mida kasutatakse teguri pi arvutamisel, ja vaadeldava pikivaheseina kõigi või osa välisosade puutejoonel või on nendega ühine. See vertikaaltasand on niimoodi orienteeritud, et keskmine põiksuunaline vahemaa kereplaadistuseni on maksimaalne, kuid mitte suurem kui kahekordne vähim kaugus tasapinna ja kereplaadistuse vahel. Kui pikivaheseina ülemine osa on allpool suurimat vaheruumideks jaotamise laadveeliini, siis eeldatakse, et b kindlaksmääramiseks kasutatav vertikaaltasand ulatub ülespoole suurima vaheruumideks jaotamise veeliinini. Igal juhul ei tohi b olla suurem kui B/2 . Kui vigastus hõlmab üksnes ühte ala: p i = p(x1 j , x2 j ) · [r(x1 j , x2 j , b k ) - r(x1 j , x2 j , b k-1 )] Kui vigastus hõlmab kahte külgnevat ala: pi = p(x1 j , x2 j+1 ) · [r(x1 j , x2 j+1 , b k ) - r(x1 j , x2 j+1 , b k-1 )] - p(x 1 , x2 j ) · [r(x1 j x2 j , b k ) - r(x1 j , x2 j , b k-1 )] - p(x1 j+1 , x2 j+1 )·[r(x1 j+1 , x2 j+1 , b k ) - r(x1 j+1 , x2 j+1 , b k-1 )] Kui vigastus hõlmab kolme või enamat külgnevat ala: p i = p(x1 j , x2 j+n-1 )·[r(x1 j , x2 j+n-1 , b k ) - r(x1 j , x2 j+n-1 , b k-1 )] - p(x1 j x2 j+n-2 )·[r(x1 j , x2 j+n-2 , b k ) - r(x1 j , x2 j+n-2 , b k-1 )] - p(x1 j+1 , x2 j+n-1 )·[r(x1 j+1 , x2 j+n-1 , b k ) - r(x1 j+1 , x2 j+n-1 , b k-1 )] + p(x j+1 , x2 j+n-2 )·[r(x1 j+1 , x2 j+n-2 , b k ) - r(x1 j+1 , x2 j+n-2 , b k-1 )] ja milles r(x1, x2, b0) = 0 1.1 Tegur p(x1, x2) arvutatakse järgmiste valemite alusel: Vigastuse normalise eritud maksimaalne kogupikkus: J max = 10/33 Murdekoht jaotuses: J kn = 5/33 Kumulatiivne tõenäosus J kn juures: p k = 11/12 Vigastuse maksimaalne absoluutne pikkus: l max = 60 m Pikkus, millel normaliseeritud jaotus lõpeb: L* = 260 m Tõenäosustihedus kui J = 0: Kui L s ≤ L*: Kui L s &gt; L*: Mõõduta vigastuse pikkus: Vaheruumi või -ruumide rühma normaliseeritud pikkus: Jn peab olema väiksem järgmistest: J ja Jm 1.1.1 Kui vaadeldava vaheruumi ega -ruumide rühma piirded ei kattu ahtri ega vööri äärmise punktiga: 1.1.2 Kui vaadeldava vaheruumi või -ruumide rühma ahtripoolne piir kattub ahtri äärmise punktiga või vaadeldava vaheruumi või -ruumide rühma eespoolne piir kattub vööri äärmise punktiga: 1.1.3 Kui vaadeldav vaheruum või vaheruumide rühm ulatub üle kogu vaheruumideks jaotamise pikkuse ( Ls ): p(x1, x2) = 1 1.2 Tegur r(x1, x2, b) määratakse järgmiste valemite alusel: milles: , milles 1.2.1 Kui vaadeldav vaheruum või vaheruumide rühm ulatub üle kogu vaheruumideks jaotamise pikkuse ( Ls ): 1.2.2 Kui vaadeldava vaheruumi ega -ruumide rühma piirded ei kattu ahtri ega vööri äärmise punktiga: , milles 1.2.3 Kui vaadeldava vaheruumi või -ruumide rühma ahtripoolne piir kattub ahtri äärmise punktiga või vaadeldava vaheruumi või -ruumide rühma eespoolne piir kattub vööri äärmise punktiga: Reegel 7-2 Teguri s i arvutamine 1 Tegur s i määratakse järgmiste tähistuste ja käesoleva reegli kohaselt iga eeldatava vee sissevoolu juhtumi kohta, mis hõlmab vaheruumi või -ruumide rühma. θ e – tasakaaluasendi kreeninurk kraadides vee sissevoolu igas etapis; θ v – nurk, mille juures püstuvusõlg muutub negatiivseks vee sissevoolu igas etapis, või nurk, mille juures ilmastikukindlalt mittesuletav ava ujutatakse üle; GZ max – maksimaalne positiivne püstuvusõlg meetrites kuni nurgani θ v ; Ulatus – positiivsete püstuvusõlgade ulatus kraadides, mõõdetuna nurgast θ e nurgani θ v ; Vee sissevoolu etapp – iga eraldi etapp vee sissevoolu protsessi käigus, sealhulgas tasakaalueelne etapp (kui esineb), kuni on jõutud lõpliku tasakaaluni. 1.1 Tegur s i mis tahes vigastusjuhtumil mis tahes lastimistingimustes, d i , saadakse järgmise valemi alusel: s i = miinimum { s vahepealne , i või s lõplik , i ·s mom , i } milles: s vahepealne , i – tõenäosus vastu pidada kõigis vee sissevoolu vaheetappides kuni lõpliku tasakaalu etapini, mis arvutatakse punkti 2 kohaselt; s lõplik , i – tõenäosus vastu pidada vee sissevoolu lõplikus tasakaalu etapis. See arvutatakse punkti 3 kohaselt; s mom , i – tõenäosus vastu pidada kallutusmomentidele, mis arvutatakse punkti 4 kohaselt. 2 Tegurit s vahepealne , i kohaldatakse üksnes reisilaevadele (kaubalaevadele peaks s vahepealne , i olema üks ja sama) ja võetakse väikseim s -teguritest, mis saadakse kõigist vee sissevoolu etappidest, sealhulgas tasakaalustamise eelne etapp, kui seda on, ning see arvutatakse järgmiselt: s vahepealne,i = G Z max 0,05 ⋅ Ulatus 7 1 4 milles GZ max ei tohi olla suurem kui 0.05 m ja ulatus mitte suurem kui 7°. s vahepealne = 0, kui vahekreeninurk ületab 15º. Kui ülevooluseadmed on nõutavad, siis tasakaalustamise aeg ei või ületada10 minutit. 3 Tegur s lõplik , i saadakse järgmise valemi abil: s l õ ˜ plik,i =K⋅ G Z max 0,12 ⋅ Ulatus 16 1 4 milles: GZ max ei tohi olla suurem kui 0.12 m; Ulatus ei tohi olla suurem kui 16°; K=1,kui θ e ⩽ θ min K=0,kui θ e ⩾ θ max K= θ max - θ e θ max - θ min muul juhul milles: θ min on 7° reisilaevade ja 25° kaubalaevade puhul; ja θ max on 15° reisilaevade ja 30° kaubalaevade puhul. 4 Tegurit s mom , i kohaldatakse üksnes reisilaevadele (kaubalaevadele on s mom , i üks ja sama) ja see arvutatakse lõpliku tasakaalu tingimustes järgmise valemi abil: S mom,i = (G Z max -0,04)⋅Veev a ·· ljasurve M kreen milles: Veeväljasurve on vigastamata laeva veeväljasurve vaheruumideks jaotamise süvisel; M kreen on maksimaalne eeldatav kallutusmoment, mis arvutatakse alapunkti 4.1 kohaselt; ja s mom , i ≤ 1 4.1 Kallutusmoment M kreen arvutatakse järgmiselt: M kreen = maksimum{ M reisija või M tuul või M päästealus } 4.1.1 M reisija on reisijate liikumisest tulenev maksimaalne eeldatav kallutusmoment ja see arvutatakse järgmiselt: M reisija = (0,075· N p )·(0,45· B ) ( t·m ) milles: N p on maksimaalne lubatud reisijate arv laeval laeva tööoludes, mis vastab vaadeldavale suurimale vaheruumideks jaotamise süvisele; ja B on laeva suurim laius. Alternatiivina võidakse kallutusmoment arvutada eeldades, et reisijate jaotus on 4 inimest ruutmeetri kohta kasutatavatel tekialadel laeva ühe külje suunas tekkidel, kus asuvad kogunemiskohad, ja sellisel viisil, et reisijad tekitavad kõige ebasoodsama kallutusmomendi. Reisija massiks eeldatakse 75 kg. 4.1.2 M tuul on maksimaalne eeldatav tuulejõud vigastuse puhul: M tuul = ( P·A·Z )/9,806 ( t·m ) milles: P = 120 N/m 2 ; A = laeva külgmine purjepind; Z = vahemaa laeva külgmise purjepinna keskmest T /2-ni; ja T = laeva süvis, d i . 4.1.3 M päästealus on maksimaalne eeldatav kallutusmoment kõigi täislastis taavet-päästepaatide ja -parvede vettelaskmise tõttu laeva ühes pardas. See arvutatakse järgmisi eeldusi kasutades: .1 kõik pääste- ja valvepaadid selles pardas, kuhu laev kaldub pärast vigastuse saamist, on eeldatavasti välja pööratud täislastis ja veeskamisvalmis ; .2 päästepaatidel, mis on kavandatud veeskamiseks täislastis nende kinnituskohast, kasutatakse maksimaalset kallutusmomenti veeskamise ajal; .3 täislastis taavetiga veesatav päästeparv iga taaveti küljes selles pardas, kuhu laev kaldub pärast vigastuse saamist, on eeldatavasti välja pööratud ja veeskamisvalmis ; .4 inimesed, kes ei ole väljapööratud päästevahendites, ei tekita täiendavat kallutus- ega püstuvusmomenti ; ja .5 laeva kaldumisel küljele loetakse vastaspardal olevad päästevahendid olevat kinnituskohas. 5 Asümmeetriline vee sissevool tuleb hoida tõhusate seadmetega minimaalsena. Kui on vaja korrigeerida suuri kreeninurki, peavad kasutatavad vahendid võimalusel olema isetoimivad, kuid õigeks trimmimise juhtseadmete olemasolul peavad need olema juhitavad vaheseintetekist kõrgemalt. Need vahendid koos juhtseadmetega peavad olema administratsioonile vastuvõetavad. Laeva kaptenil peab olema vastav teave laeva õigeks trimmimise seadmete kasutamise kohta. 5.1 Õigeks trimmimises vajaminevad tankid ja laevaruumid tuleb varustada piisava ristlõikega õhutorude või samaväärsete vahenditega tagamaks, et veevool õigeks trimmimise laevaruumidesse ei viibiks. 5.2 Teguri s i väärtuseks tuleb võtta null, kui uppumist, kreeni ja trimmi arvestades ulatub lõplik veeliin üle .1 avade alumise serva, mille kaudu võib toimuda pidev veega täitumine, ja sellist vee sissevoolu ei arvestata teguri s i arvutamisel. Sellised avad hõlmavad õhutorusid, ventilaatoreid ja avasid, mis suletakse ilmastikukindlate uste või luukidega; ning .2 reisilaeva vaheseinteteki mistahes osa, mida loetakse horisontaalseks evakuatsiooniteeks vastavalt peatükile II-2. 5.3 Teguri s i väärtuseks tuleb võtta null, kui uppumist, kreeni ja trimmi arvestades toimub vee sissevoolu vahe- või lõppetapis üks järgmisest: .1 vesi ulatub üle mistahes vertikaalse pääsuluugi vaheseintetekil , mis on peatükiga II-2 vastavuses; .2 veetihedate vaheseinte tagamiseks mõeldud veetihedate uste, õigeks trimmimise seadmete, torustike või ventilatsioonitorude klappide juhtseadmed, mis asetsevad vaheseintetekist kõrgemal, muutuvad kättesaamatuks või kasutuskõlbmatuks; .3 läbi veetiheda piirde viidud torustiku või ventilatsioonitorude mistahes osa, mis asub vigastusjuhtumiga hõlmatud mistahes laevaruumis (mõjutab saavutatud indeksit A ), ulatub vette, kui igale piirdele ei ole paigaldatud veetihedad sulgemisvahendid. 5.4 Kui vigastatud laeva püstuvusarvutused arvestavad eeldatavasti pideva veega täitumise tõttu üleujutatud vaheruume, võib arvutada mitu s vahepealne , i väärtust, eeldades õigeks trimmimist täiendavates vee sissevoolu etappides. 5.5 Veetihedate manluugi kaantega ja kraeta pääsuluukidega suletavaid avasid, väikesi veetihedaid luuke, kaugjuhitavaid veetihedaid liuguksi, mitteavanevaid pardailluminaatoriteid, veetihedaid pääsuuksi ega luuke, mida tuleb merel hoida suletuna, ei pea arvestama, välja arvatud punktis 5.3.1 sätestatud juhul. 6 Kui horisontaalsed veetihedad piirded paigaldatakse vaadeldava veeliini kohale, siis peab s-väärtuse arvutama alumise vaheruumi või -ruumide rühma jaoks punktis 1.1 määratletud väärtuse korrutamisel punkti 6.1 kohaselt vähendusteguriga v m , mis näitab tõenäosust, et horisontaalse vaheruumideks jaotamise kohal olevaid ruume ei ujutata üle. 6.1 Tegur v m saadakse järgmise valemi abil: v m = v ( H j, n, m , d ) - v ( H j, n, m-1 , d ) milles: H j, n, m on horisontaalse piiri m vähim kõrgus meetrites lähtejoone kohal pikiulatuses x 1(j) ...x 2(j+n-1) , eeldusel, et see piirab vee sissevoolu püstulatust vaadeldavates vigastatud vaheruumides; H j, n, m-1 on horisontaalse piiri ( m- 1) vähim kõrgus meetrites lähtejoone kohal pikiulatuses x 1(j) ...x 2(j+n-1) , eeldusel, et see piirab vee sissevoolu püstulatust vaadeldavates vigastud vaheruumides; j tähistab vaadeldavate vigastatud vaheruumide ahtripoolseimat punkti; m tähistab iga horisontaalset piiri vaadeldavast veeliinist ülespoole lugedes; d on kõnesolev süvis, mis on määratletud reeglis 2; x 1 ja x 2 tähistavad reeglis 7-1 vaadeldud vaheruumi või -ruumide rühma äärmisi punkte. 6.1.1 Tegurid v ( H j, n, m , d ) ja v ( H j, n, m-1 , d ) saadakse järgmiste valemite abil: v(H,d)=0,8 (H-d) 7,8 , kui ( H m -d ) ≤ 7,8 m; v(H,d)=0,8+0.2 (H-d)-7,8 4.7 muudel juhtudel, milles: v ( H j, n, m , d ) väärtuseks tuleb võtta 1, kui H m kattub laeva kõrgeima veetiheda piiriga x 1(j) ...x 2(j+n-1) ulatuses; ja v ( H j, n, 0 , d ) väärtuseks tuleb võtta 0. Mitte mingil juhul ei kasutata v m puhul väiksemat väärtust kui null või suuremat kui 1. 6.2 Üldiselt saadakse iga dA , millest sõltub indeks A , horisontaalse vaheruumideks jaotamistel järgmise valemi abil: dA = p i · [ v 1 · s min 1 + ( v 2 - v 1 ) · s min 2 + ··· + (1- v m-1 ) · s min m ] milles: v m = v -väärtus, mis arvutatakse punkti 6.1 kohaselt; s min = vähim s -tegur kõigi saadud vigastuste kombinatsioonide korral, kui eeldatav vigastus ulatub eeldatava vigastuse kõrgusest H m allapoole. Reegel 7-3 Täituvustegur 1 Vaheruumideks jaotamise ja vigastatud laeva püstuvusarvutuste reeglite jaoks on iga üldvaheruumi või -ruumi osa täituvustegur järgmine: Ruumid Täituvustegur Määratud hoiustamiseks Kasutatakse majutusruumidena Kasutatakse masinate jaoks Tühjad ruumid Määratud vedelike jaoks 0,60 0,95 0,85 0,95 0 või 0,95 2 Vaheruumideks jaotamise ja vigastatud laeva püstuvusarvutuste reeglite jaoks on iga lastivaheruumi või -ruumi osa täituvustegur järgmine: Ruumid Täituvustegur süvisel d s Täituvustegur süvisel d p Täituvustegur süvisel d l Kuivlastiruumid Konteineriruumid Autotekid Vedellasti jaoks 0,70 0,70 0,90 0,70 0,80 0,80 0,90 0,80 0,95 0,95 0,95 0,95 3 Täituvustegurina võib kasutada muid arve, kui arvutused neid kinnitavad. Reegel 8 Reisilaeva eripüstuvusnõuded 1 400 või enama reisija vedamiseks kavandatud reisilaevas peab olema veetihe vaheruumideks jaotamine põrkevaheseinast ahtri poole nii, et s i = 1 neis kolmes lastimisolukorras, millel põhineb vaheruumideks jaotamise indeksi arvutamine, ja vigastuse puhul, mis hõlmab kõiki laevaruume 0,08 L ulatuses mõõdetuna vööriperpendikulaarist. 2 36 või enama reisija vedamiseks kavandatud reisilaev peab suutma pidada vastu vigastusele piki pardaplaadistust punktis 3 nimetatud ulatuses. Vastavus käesoleva reegliga tuleb saavutada näidates, et reeglis 7-2 määratletud s i ei ole väiksem kui 0,9 kolmes lastimisolukorras, millel põhineb vaheruumideks jaotamise indeksi arvutus. 3 Eeldatav vigastuse ulatus, olles punktiga 2 vastavuses, peab sõltuma nii reeglis 6 määratletud N -ist kui ka reeglis 2 määratletud L s -ist nii, et: .1 vigastuse püstulatus ulatub laeva teoreetilisest lähtejoonest kohani, mis on kuni 12,5 m kõrgemal reeglis 2 määratletud suurimast vaheruumideks jaotamise süvisest, välja arvatud juhul, kui väiksem vigastuse püstulatus annaks väiksema väärtusega s i , mille korral tuleb kasutada seda vähendatud ulatust; .2 400 või enama reisija vedamisel tuleb suurimal vaheruumideks jaotamise süvisel eeldada vigastust pikkusega 0.03 L s , kuid mitte väiksemat kui 3 m, mistahes kohas piki pardaplaadistust ja vigastuse tungimisega 0,1 B sissepoole, kuid mitte vähem kui 0,75 m, mõõdetuna laeva pardast sissepoole ja keskjoonega täisnurga all; .3 vähem kui 400 reisija vedamisel tuleb eeldada vigastuse pikkust mistahes kohas piki pardaplaadistust veetihedate põikvaheseinte vahel tingimusel, et kaugus kahe külgneva veetiheda pikivaheseina vahel ei ole väiksem kui eeldatav vigastuse pikkus. Kui kaugus külgnevate veetihedate põikvaheseinte vahel on väiksem kui eeldatav vigastuse pikkus, tuleb lugeda üksnes üht nendest vaheseintest tõhusaks punktiga 2 vastavuse näitamiseks; .4 36 reisija vedamisel tuleb eeldada vigastuse pikkuseks 0,015 L s , kuid mitte vähem kui 3 m, koos 0,05 B sissepoole tungimisega, kuid mitte vähem kui 0,75 m; ja .5 rohkem kui 36, kuid vähem kui 400 reisija vedamisel tuleb arvutada vigastuse pikkuse ja sissepoole tungimise väärtused, mida kasutatakse eeldatava vigastuse ulatuse kindlaksmääramiseks alapunktides .4 ja .2 nimetatud 36 reisijat ja 400 reisijat vedavatele laevadele kohaldatava vigastuse pikkuse ja sissetungimise väärtuste lineaarse interpoleerimisega. Reegel 8-1 Süsteemi suutlikkus ja operatiivteave pärast vee sissevooluga seotud vigastust reisilaevadel 1 Kohaldamine Reisilaevad, mis on reeglis II-1/2.5 määratletud pikkusega 120 m või rohkem või millel on kolm või rohkem vertikaalset põhitsooni, peavad vastama käesoleva reegli sätetele. 2 Oluliste süsteemide kasutatavus vee sissevoolu põhjustava vigastuse korral 1. juulil 2010 või hiljem ehitatud reisilaev tuleb projekteerida nii, et reeglis II-2/21.4 nimetatud süsteemid jäävad toimima, kui laevas ujutatakse üle mistahes üksik veetihe vaheruum. 3 Operatiivteave pärast vee sissevooluga seotud vigastust Operatiivteabe andmiseks kaptenile ohutuks tagasipöördumiseks sadamasse pärast vee sissevooluga seotud vigastust peab 1. jaanuaril 2014 või hiljem ehitatud reisilaevadel olema: .1 laeva püstuvusarvuti ; või .2 kaldastruktuuride toetus IMO väljatöötatud suuniste alusel . B-2 OSA VAHERUUMIDEKS JAOTAMINE, VEETIHEDUS JA ILMASTIKUKINDLUS Reegel 9 Topeltpõhjad reisi- ja kaubalaevades, välja arvatud tankerites 1 Topeltpõhi tuleb paigaldada põrkevaheseinast ahterpiigi vaheseinani, kui see on teostatav ning sobib kokku laeva projekti ja ettenähtud kasutusega. 2 Kus topeltpõhi on nõutav, ulatub sisepõhi laeva parrasteni sellisel viisil, et see kaitseb põhja kimmikumeruseni. Selline kaitse loetakse rahuldavaks, kui sisepõhi ei ole üheski osas madalam kiilujoonega paralleelsest tasandist, mis asub kiilujoonest mõõdetuna vähemalt vertikaalkaugusel h ja arvutatakse järgmise valemiga: h = B /20 Mitte mingil juhul ei tohi h olla väiksem kui 760 mm ja suurem kui 2000 mm. 3 Topeltpõhja sisse lastiruumide jmt tühjendamiseks ehitatud väikesed kaevud ei või ulatuda allapoole rohkem kui vajalik. Välimise põhjani ulatuv kaev on siiski lubatud võllitunneli ahtriotsas. Administratsioon võib lubada muid kaevusid (nt määrdeõli jaoks peamasinate all), kui on veendunud, et nende paigutus tagab käesoleva reegli kohase topeltpõhjaga samaväärse kaitse. Vertikaalkaugus sellise kaevu põhjast kiilujoonega kattuva tasandini ei tohi mingil juhul olla väiksem kui 500 mm. 4 Topeltpõhja ei ole vaja ehitada veetihedate tankide, sealhulgas mõõduka suurusega kuivtankide korral tingimusel, et laeva ohutus põhja või külje vigastuse korral ei halvene. 5 Reisilaevadele, millele kohaldatakse reegli 1.5 sätteid ja mis teevad liinireise reeglis III/3.22 määratletud rahvusvaheliste lühireiside piires, võib administratsioon lubada topeltpõhjast loobumist, kui on veendunud, et topeltpõhja ehitamine selles osas ei sobiks kokku laeva projekti ja ettenähtud kasutusega. 6 Reisilaeva või kaubalaeva iga osa, kuhu ei ole topeltpõhja ehitatud punktide 1, 4 või 5 kohaselt, peab suutma vastu pidada punktis 8 nimetatud põhja vigastustele laeva selles osas. 7 Ebatavalise põhjakonstruktsiooniga reisilaeval või kaubalaeval peab tõestama, et laev suudab vastu pidada punktis 8 nimetatud põhjavigastusele. 8 Vastavus punktidega 6 või 7 saavutatakse näidates, et reegli 7-2 kohaselt arvutatud s i ei ole väiksem kui 1 kõigis tööoludes põhja vigastuse korral (mistahes punktis piki laeva põhja), mille ulatus laeva kahjustatud osas on määratletud alapunktis .2. .1 Selliste ruumide üleujutamine ei tohi muuta kasutuskõlbmatuks avariitoite-, avariivalgustus-, siseside -, signaal- või muid avariiseadmeid laeva muudes osades. .2 Vigastuse eeldatav ulatus on järgmine: 0,3 L vööriperpendikulaarist Laeva muu osa Pikiulatus 1/3 L 2/3 või 14,5 m, olenevalt sellest, kumb on väiksem 1/3 L 2/3 või 14,5m, olenevalt sellest, kumb on väiksem Põikiulatus B /6 või 10 m, olenevalt sellest, kumb on väiksem B /6 või 5 m, olenevalt sellest, kumb on väiksem Püstulatus , mõõdetuna kiilujoonelt B /20 või 2 m, olenevalt sellest, kumb on väiksem B /20 või 2 m, olenevalt sellest, kumb on väiksem .3 Kui alapunktis .2 nimetatud maksimaalsest vigastusest väiksema ulatusega vigastus põhjustaks raskema seisundi, tuleks sellist vigastust arvestada. 9 Kui reisilaevades on suured alumised lastiruumid, võib administratsioon nõuda suuremat topeltpõhja kõrgust kuni B /10 või 3 m kiilujoonelt mõõdetuna, olenevalt sellest, kumb on väiksem. Alternatiivina võidakse põhja vigastus nende alade kohta arvutada punkti 8 kohaselt, kuid suuremat püstulatust eeldades. Reegel 10 Veetihedate vaheseinte ehitus 1 Veetihedad vaheruumideks jaotamise põiki- või pikivaheseinad tuleb ehitada reeglis 2.17 kirjeldatud mõõtmetega. Igal juhul peavad veetihedad vaheruumideks jaotamise vaheseinad suutma taluda vähemalt rõhku, mis tekib vaheseintetekini ulatuvast veesambast. 2 Astmed ja orvad veetihedates vaheseintes peavad olema sama tugevad kui vahesein nende asukohas. Reegel 11 Veetihedate vaheseinte jmt esmane katsetamine 1 Veetihedate ruumide, mis ei ole ette nähtud vedelike hoidmiseks, ja ballasti hoidmiseks ettenähtud lastiruumide katsetamine veega täitmise teel ei ole kohustuslik. Kui katsetamist veega täitmise teel ei toimu, peab võimalusel tegema katse veejoaga. See katse tehakse laeva seadistamise kõige hilisemas järgus. Kui veejoaga ei saa katsetada võimaliku ohu tõttu masinatele, elektriseadmete isolatsioonile või laeva varustusele, võib selle asendada keevisliidete hoolika visuaalse vaatlusega, mida vajadusel täiendavad sellised meetodid, nagu immutusvedelikuga kapillaarkontroll või ultrahelikontroll või samaväärne kontroll. Igal juhul tuleb teha veetihedate vaheseinte põhjalik ülevaatus. 2 Vöörpiiki, topeltpõhja (sealhulgas karpkiile) ja siseplangutusi tuleb katsetada reegli 10.1 nõuetele vastava veesambaga. 3 Vedelike hoidmiseks ettenähtud tanke, mis on osa laeva veetihedateks vaheruumideks jaotamisest, peab katsetama veetiheduse ja ehituse tugevuse asjus selle arvutuslikule rõhule vastava veesambaga. Veesammas ei tohi mingil juhul olla madalam kui õhutorude tipp või 2,4 m üle tanki tipu, olenevalt sellest, kumb on suurem. 4 Punktides 2 ja 3 viidatud katsete eesmärk on tagada, et vaheruumideks jaotamise konstruktsioonid on veetihedad, ja neid ei käsitleta katsetena, mis tõestavad ruumi sobivust raske vedelkütuse ladustamiseks või muuks erikasutuseks. Sellisel juhul võidakse nõuda rangemat katsetamist, sõltuvalt kõrgusest, milleni vedelik tankis või selle ühendustes ulatub. Reegel 12 Piigi ja masinaruumi vaheseinad, v õ llitunnelid jms 1 Tuleb p aigalda da p õ rkevahesein , mis on vaheseintetekini veetihe. See vahesein peab asuma vööriperpendikulaarist vähemalt 0,05 L v õ i 10 m kaugusel, olenevalt sellest, kumb on väiksem, ja, välja arvatud juhul, kui administratsioon lubab, mitte rohkem kui 0,08 L v õ i 0 ,05 L +3 m kaugusel, olenevalt sellest, kumb on suurem. 2 Kui laeva mis tahes osa ulatub allpool veeliini vööriperpendikulaarist ettepoole, nt pirnvöör, tuleb m õõ ta punktis 1 s ätestatud kaugused punktist, mis asub kas: .1 sellise esileulatuva osa pikkuse keskel; .2 0 ,015 L kaugusel v ööriperpendikulaarist eespool; v õ i .3 3 m kaugusel v ööriperpendikulaarist eespool, olenevalt sellest, milline neist annab väikseima m õõ tmistulemuse . 3 Vaheseinas v õ ivad olla astmed v õ i orvad tingimusel, et need on punktis 1 v õ i 2 ettenähtud piirides. 4 Vaheseinte tekist madalamale ei tohi paigaldada p õ rkevaheseina uksi, manluuke , pääsuavasid, ventilatsioonitorusid ega muid avasid. 5.1 Välja arvatud punkti 5.2 kohaselt, v õ ib vaheseinte tekist madalamal viia p õ rkevaheseinast läbi ainult ühe toru vöörpiigi tankis oleva vedeliku jaoks tingimusel, et torul on kinnikeeratav klapp, mida saab juhtida vaheseintetekist k õ rgemalt , ning klapikarp on kinnitatud vöörpiigi sees p õ rkevaheseina külge. Administratsioon v õ ib siiski lubada selle klapi paigaldamist p õ rkevaheseina ahtripoolele tingimusel, et klapp on k õ igis tööoludes kergesti juurdepääsetav, ja ruum, kus see asub, ei ole lastiruum. K õ ik klapid peavad olema terasest, pronksist v õ i muust heakskiidetud plastilisest materjalist. Harilikust malmist v õ i samalaadsest materjalist klapid ei ole lubatud. 5.2 Kui vöörpiik on jaotatud kahe erineva vedeliku hoidmiseks, v õ ib administratsioon lubada vaheseinte tekist allpool viia p õ rkevaheseinast läbi kaks toru, millest kumbki on paigaldatud punkti 5.1 kohaselt, tingimusel, et administratsioon on veendunud, et seesuguse teise toru paigaldamisele puudub teostatav alternatiiv ja säilitatakse laeva ohutus, arvestades vöörpiigi täiendavat vaheruumideks jaotamist. 6 Kui laeval on pikk vööri pealisehitis, tuleb pikendada p õ rkevaheseina ilmastikukindlana järgmise tekini vaheseinteteki kohal. Pikendus ei pea asuma otse allpool oleva vaheseina kohal tingimusel, et see asub punktis 1 v õ i 2 ettenähtud piirides, välja arvatud punktiga 7 lubatud erand, ja astme moodustav osa tekist on tehtud tõhusalt ilmastikukindlaks. Pikenduse paigutus peab vä lista ma v õ imaluse , et v ööriukse vigastuse v õ i ärakukkumise korral vigastab see pikendust. 7 Kui vööriuksed on paigaldatud ja kaldramp on osa p õ rkevaheseina pikendusest vaheseinteteki kohal, peab ramp olema kogu pikkuses ilmastikukindel. Kaubalaevadel v õ ib see osa rambist, mis on rohkem kui 2,3 m vaheseintetekist ülevalpool, ulatuda ettepoole punktis 1 v õ i 2 nimetatud piirist. Eeltoodud n õ uetele mittevastavaid rampe ei loeta p õ rkevaheseina pikenduseks. 8 Avade arv p õ rkevaheseina pikenduses vabapardateki kohal peab olema laeva projektile ja normaalsele kasutusele vastavalt minimaalne. K õ iki neid avasid peab saama ilmastikukindlalt sulgeda. 9 Vaheseinad tuleb paigaldada nii, et need eraldavad masinaruumi eesmistest ja tagumistest lasti- ning majutus- ja teenindusruumidest, ning need tehakse veetihedaks kuni vaheseintetekini . Reisilaevades peab olema lisaks paigaldatud ahterpiigi vahesein ja tehtud veetihedaks kuni vaheseintetekini . Ahterpiigi vahesein v õ ib siiski olla astmetega vaheseintetekist allpool tingimusel, et laeva ohutustase vaheruumideks jaotamise osas sellega ei vähene. 10 Igal juhul peavad dedvudi torude ümber olema mõõduka suurusega veetihedad ruumid. Reisilaevades peab dedvudseadme tihend asuma veetihedas v õ llitunnelis v õ i muul veetihedal alal, mis on eraldatud dedvudi toru ruumist ja nii suur, et kui selle ujutab üle dedvudseadme tihendi kaudu lekkinud vesi, siis ei jää vaheseintetekk vee alla. Kaubalaevades v õ idakse administratsiooni äranägemisel kasutada muid meetmeid, et minimeerida vee laeva tungimise ohtu dedvudi toru seadmete vigastuse korral. Reegel 13 Avad reisilaevade veetihedates vaheseintes vaheseintetekist madalamal 1 Avade arv veetihedates vaheseintes peab olema vähendatud miinimumini laeva projektile ja kavandatud kasutusele vastavalt, nende avade sulgemiseks peavad olema tagatud rahuldavad vahendid. 2.1 Kui torud, piigartid , elektrikaablid jms viiakse läbi veetihedate vaheseinte, tuleb rakendada meetmed vaheseinte veetiheduse tagamiseks. 2.2 Veetihedates vaheseintes ei ole lubatud klapid, mis ei ole torustikusüsteemi osa. 2.3 Veetihedaid vaheseinu läbivates süsteemides ei tohi kasutada pliid või muid soojustundlikke materjale, kui selliste süsteemide kahjustumine tulekahju korral vähendaks vaheseinte veetihedust. 3 Veetihedates põikvaheseintes, mis eraldavad lastiruumi külgnevast lastiruumist, ei ole lubatud uksed, manluugid või pääsuavad, välja arvatud punkti 9.1 ja reegli 14 kohaselt. 4 Punkti 10 alusel võib lisaks võllitunneli ustele paigaldada igasse veetihedasse vaheseina mitte rohkem kui ühe ukse pea- ja abijõuseadmete, sealhulgas käikuvuseks mõeldud katelde ruumidesse. Kui võlle on paigaldatud rohkem kui kaks, tuleb tunnelid ühendada ühenduskäiguga. Masinaruumi ja tunneliruumide vahel võib olla ainult üks uks, kui laeval on kaks võlli, ja ainult kaks ust, kui võlle on rohkem kui kaks. Kõik need uksed peavad olema lükanduksed ja paigaldatud nii, et nende läved on võimalikult kõrgel. Käsiajam nende uste kasutamiseks vaheseintetekist kõrgemalt peab asuma väljaspool masinaruume. 5.1 Veetihedad uksed, välja arvatud punkti 9.1 või reegli 14 kohased, peavad olema punkti 7 nõuetele vastavad jõuajamiga liuguksed, mida saab üheaegselt sulgeda keskjuhtimispaneelist komandosillal mitte rohkem kui 60 s jooksul laeva püstiasendi korral. 5.2 Masin- või käsitsi käitatava veetiheda ja jõuajamiga liugukse sulgemine peab olema võimalik kuni 15 o laeva kreeni korral kumbagi pardasse. Samuti tuleb võtta arvesse kummalgi pool ust mõjuda võivaid jõude, mida võidakse kogeda, kui vesi voolab läbi ava, tekitades staatilise veesamba, mis on võrdne veetaseme kõrgusega vähemalt 1 m üle ukseläve ukse keskjoonel . 5.3 Veetiheda ukse juhtseadmed, sealhulgas hüdrauliline torustik ja elektrikaablid, tuleb jätta võimalikult lähedale vaheseinale, millesse on paigaldatud uksed, et viia miinimumi nende vigastamise oht laeva vigastamise korral. Veetihedate uste ja nende juhtseadmete paigutus peab olema selline, et kui laev saab vigastada ühe viiendiku ulatuses laeva laiusest, mis on määratletud reeglis 2 ja mida mõõdetakse laeva keskjoonega täisnurga all suurimal vaheruumideks jaotamise süvisel, ei ole veetihedate uste töö häiritud eemal laeva vigastatud osast. 6 Kõik jõuajamiga veetihedad uksed tuleb varustada näidikuga, mis näitab kõigis kaugkäitamiskohtades , kas uksed on avatud või suletud. Kaugkäitamiskohad peavad olema üksnes komandosillal, nagu nõuab punkt 7.1.5, ja kohas, kus käsijuhtimine vaheseinte-tekist kõrgemal on nõutav punktiga 7.1.4. 7.1 Iga jõuajamiga veetihe uks: .1 peab liikuma vertikaalselt või horisontaalselt; .2 peab punkti 10 kohaselt olema tavaliselt piiratud maksimaalse vaba ava laiusega 1,2 m. Administratsioon võib lubada suuremaid uksi üksnes ulatuses, mida peetakse laeva tõhusaks tööks vajalikuks tingimusel, et arvesse võetakse muid ohutusmeetmeid, sealhulgas järgmist: .1 erilist tähelepanu pööratakse ukse tugevusele ja selle sulgurseadmetele, et vältida lekkeid; ja .2 uks asub väljaspool vigastust tsoonis B/5; .3 peab olema varustatud ukse avamiseks ja sulgemiseks vajalike elektri-, hüdro - või muud administratsioonile vastuvõetavat liiki energiat kasutavate seadmetega; .4 peab olema varustatud individuaalse käsitsijuhitava mehhanismiga. Ust peab olema võimalik avada ja sulgeda käsitsi mõlemalt poolt ukse juurest ja lisaks peab olema võimalik sulgeda ust juurdepääsetavast kohast vaheseintetekist kõrgemal vända pööramisega või muu liigutusega, mis tagab administratsioonile vastuvõetava sama ohutustaseme. Selgelt peab olema näidatud pööramise või muu liikumise suund kõigis tööasendites. Ukse täielikuks sulgemiseks vajaminev aeg käsiajami kasutamisel ei või ületada 90 s laeva püstiasendi korral; .5 peab olema varustatud juhtseadmetega ukse jõuajamiga avamiseks ja sulgemiseks mõlemalt poolt ust ja ka ukse sulgemiseks jõuajamiga keskjuhtimispaneelist komandosillal; .6 peab olema varustatud helihäiresignaaliga, mis eristub muudest häiresignaalidest piirkonnas ja mis kõlab alati, kui uks suletakse jõuajamiga kaugjuhtimisel , ning mis kõlab vähemalt 5 s, kuid mitte rohkem kui 10 s enne ukse liikumahakkamist , ja jätkub, kuni uks on täielikult sulgunud. Käsitsi kaugjuhtimise korral piisab, kui helihäiresignaal kõlab üksnes ukse liikumise ajal. Lisaks v õ ib a dministratsioon reisijate aladel ja tugeva müraga aladel nõuda helihäiresignaalile täienduseks vilkuvat valgussignaali ukse juures; ja .7 peab sulguma jõuajamiga enam-vähem ühtlasel kiirusel. Sulgumisaeg ukse liikumahakkamisest täieliku sulgumiseni ei või olla mingil juhul lühem kui 20 s või pikem kui 40 s laeva püstasendi korral. 7.2 Jõuajamiga veetihedatele liugustele vajalik elektrienergia peab tulema avariijaotuskilbist kas otse või vaheseintetekist kõrgemal asuvast erijaotuskilbist. Sellega seotud juhtimis-, näidiku- ja häireseadmete vooluringid peavad saama toidet avariijaotuskilbist kas otse või vaheseintetekist kõrgemal asuvast erijaotuskilbist ning olema võimelised võtma automaatselt toidet reegliga 42.3.1.3 nõutavast siirde-avariielektrienergiaallikast kas pea- või avariielektrienergiaallika rikke korral. 7.3 Jõuajamiga veetihedatel liugustel peab olema kas: .1 keskne hüdrauliline süsteem kahe sõltumatu toiteallikaga, mis kumbki koosnevad mootorist ja pumbast ning suudavad sulgeda üheaegselt kõik uksed. Lisaks peavad olema kogu seadmestiku jaoks hüdraulilised salvestid, mille mahutavusest piisab kõigi uste käitamiseks vähemalt kolm korda, st kinni-lahti-kinni, 15º kreeni korral. Seda töötsüklit peab olema võimalik läbi viia, kui salvesti on pumba sisselülitusrõhu all. Kasutatava vedeliku valikul tuleb arvestada temperatuuri, millega seadmed võivad oma töös kokku puutuda. Jõuajamiga süsteem tuleb projekteerida viisil, mis viib miinimumini võimaluse, et hüdraulilise torustiku üks rike mõjutab ebasoodsalt rohkem kui ühe ukse tööd. Hüdrauliline süsteem tuleb varustada häireseadmega, mis hoiatab madalast tasemest jõuajamiga süsteemi teenindavates hüdraulilise vedeliku tankides ja madala gaasirõhu häireseadmega või muude tõhusate vahenditega, jälgimaks salvestatud energia kadusid hüdraulilistes salvestites. Need häireseadmed peavad andma heli- ja visuaalseid signaale ning asuma keskjuhtimispaneelis komandosillal; või .2 sõltumatu hüdrauliline süsteem iga ukse jaoks, mille iga toiteallikas koosneb mootorist ja pumbast, mis suudavad ust avada ja sulgeda. Lisaks peab olema seal hüdrauliline salvesti, mille mahutavusest piisab ukse käitamiseks vähemalt kolm korda, st kinni-lahti-kinni, 15º kreeni korral. Seda töötsüklit peab olema võimalik läbi viia, kui salvesti on pumba sisselülitusrõhu all. Kasutatava vedeliku valikul tuleb arvestada temperatuuri, millega seadmed võivad oma töös kokku puutuda. Madala gaasirõhu rühmahäireseade või muud tõhusad vahendid, jälgimaks salvestatud energia kadusid hüdraulilistes salvestites, peavad asuma keskjuhtimispaneelis komandosillal. Samuti peab olema igas kohalikus juhtpuldis salvestatud energia kao näidik; või .3 iga ukse jaoks sõltumatu elektriline süsteem ja mootor, mille iga toiteallikas koosneb mootorist, mis suudab ust sulgeda ja avada. Toiteallikas peab suutma automaatselt võtta voolu reegliga 42.4.2 nõutavast siirde-avariielektrienergiaallikast pea- või avariielektrienergiaallika rikke korral ja olema piisava võimsusega ukse käitamiseks vähemalt kolm korda, st kinni-lahti-kinni, 15 o kreeni korral. Punktides 7.3.1, 7.3.2 ja 7.3.3 nimetatud süsteemide puhul peab tagama : Jõuajamiga veetihedate liuguste energiasüsteemid peavad olema muust energiasüsteemist eraldatud. Üks rike elektri- või hüdraulilise jõuajamiga süsteemides, välja arvatud hüdroajam , ei tohi takistada ühegi ukse käsijuhtimist. 7.4 Mõlemal pool vaheseina peavad olema vähemalt 1,6 m kõrgusel põrandast juhtimishoovad, mis peavad olema paigaldatud nii, et ukseava läbivad inimesed saavad hoida mõlemad hoovad avatud asendis, ilma et sulgurmehhanismi saaks kogemata tööle rakendada. Hoobade liikumissuund ukse avamisel ja sulgemisel peab olema ukse liikumise suunas ja selgesti märgistatud. 7.5 Võimaluse korral peavad veetihedate uste elektriseadmed ja komponendid asuma vaheseintetekist kõrgemal ning väljaspool ohualasid ja -ruume. 7.6 Elektriliste komponentide korpused, mis peavad tingimata asuma vaheseintetekist madalamal, peavad tagama piisava kaitse vee sissepääsu eest. 7.7 Elektri-, juhtimis-, näidikute- ja häireseadmete ahelad peavad olema rikete eest kaitstud sellisel viisil, et ühe ukseahela rike ei tekita riket mõnes teises ukseahelas. Lühised või muud rikked ukse häireseadme või näidiku ahelas ei tohi põhjustada toite kadumist selle ukse jõuajamist. Seadistused peavad olema sellised, et vee lekkimine vaheseintetekist madalamal asuvatesse elektriseadmetesse ei põhjusta ukse avanemist. 7.8 Üksik elektririke jõuajamiga veetiheda liugukse jõuajami- või juhtimissüsteemis ei tohi põhjustada suletud ukse avanemist. Toite olemasolu tuleb pidevalt jälgida elektriahela punktis, mis on võimalikult lähedal igale punktis 7.3 nõutavale mootorile. Sellise toite kadumine peab käivitama heli- ja nähtava häiresignaali keskjuhtimispaneelis komandosillal. 8.1 Keskjuhtimispaneelis komandosillal peab olema „peavaliku“ lüliti kahe juhtimisvalikuga: „kohaliku juhtimise“ asend, mis peab võimaldama iga ukse kohapeal avada ja sulgeda pärast selle kasutamist automaatse sulgemiseta, ning „suletud uste“ asend, mis peab sulgema avatud uksed automaatselt. „Suletud uste“ asend sulgeb avatud uksed automaatselt. „Suletud uste“ režiim peab võimaldama uste kohapeal avamist ja sulgema uksed uuesti automaatselt pärast kohaliku juhtimismehhanismi vabastamist. „Peavaliku“ lüliti peab olema tavaliselt „kohaliku juhtimise“ režiimis. „Suletud uste“ režiimi võib kasutada üksnes avariiolukorras või katsetamiseks. Erilist tähelepanu tuleb pöörata „peavaliku“ lüliti töökindlusele. 8.2 Keskjuhtimispaneelil komandosillal peab olema diagramm, millel on kujutatud iga ukse asukoht koos visuaalse näidikuga, mis näitab, kas uks on avatud või suletud. Punane tuli peab näitama, et uks on täiesti avatud, ja roheline tuli näitama, et uks on täiesti suletud. Kui uks suletakse kaugjuhtimise teel, näitab vilkuv punane tuli vahepealset asendit. Näidikuahel peab olema iga uksel juhtimisahelast sõltumatu. 8.3 Keskjuhtimispaneelist ei tohi olla võimalik avada uksi kaugjuhtimise teel. 9.1 Kui administratsioon on veendunud, et sellised uksed on hädavajalikud, võib rahuldava konstruktsiooniga veetihedad uksed paigaldada veetihedatesse vaheseintesse, mis eraldavad teineteisest vahetekkide lastiruume. Sellised uksed võivad olla hingedega, rull- või liuguksed, kuid mitte kaugjuhitavad . Need paigaldatakse võimalikult kõrgele ja laevakere plaadistusest võimalikult kaugele, kuid mingil juhul ei tohi välimised vertikaalservad asuda pardaplaadistusest kaugusel, mis on väiksem kui 1/5 reeglis 2 määratletud laeva laiusest, ja sellist kaugust mõõdetakse keskjoonega täisnurga all suurimal vaheruumideks jaotamise süvisel. 9.2 Kui selline uks peaks olema reisi ajal ligipääsetav, tuleb see varustada loata avamist takistava seadmega. Kui kavandatakse selliste uste paigaldamist, peab administratsioon hindama nende arvu ja seadistust. 10 Teisaldatavad plaadid vaheseintel on lubatud ainult masinaruumides. Administratsioon võib lubada teisaldatavate plaatide asendamist jõuajamiga veetiheda uksega, mis on suurem kui punktis 7.1.2 nimetatud, tingimusel, et ei paigaldata rohkem kui üks selline uks iga veetiheda vaheseina kohta, ja need uksed on kavandatud jääma reisi ajal suletuks, välja arvatud tungival vajadusel kapteni äranägemisel. Need uksed ei pea vastama punkti 7.1.4 nõuetele käsiajamiga täieliku sulgumise kohta 90 s jooksul. 11.1 Kui šahtid või tunnelid juurdepääsu tagamiseks laevapere majutus- ja teenindusruumidest katlaruumi, torustiku jaoks või muuks otstarbeks viiakse läbi veetihedate vaheseinte, peavad need olema veetihedad ja vastama reegli 16-1 nõuetele. Juurdepääs vähemalt iga sellise tunneli või šahti ühte otsa, kui seda kasutatakse merel läbipääsuna, peab minema läbi šahti, mis ulatub veetihedana kõrguseni, mis on piisav, võimaldamaks juurdepääsu vaheseintetekist kõrgemal. Juurdepääs šahti või tunneli teise otsani võib minna läbi veetiheda ukse, mille tüübi määrab selle asukoht laevas. Sellised šahtid või tunnelid ei tohi ulatuda läbi esimese vaheruumideks jaotamise vaheseina põrkevaheseinast ahtri pool. 11.2 Kui kavandatakse paigaldada veetihedaid vaheseinu läbivad tunnelid, peab administratsioon pöörama neile erilist tähelepanu. 11.3 Kui külmlastiga ja ventilatsiooni või sundventilatsiooni šahtidega seotud šahtid viiakse läbi rohkem kui ühe veetiheda vaheseina, peavad selliste avade sulgemisvahendid olema jõuajamiga ja olema suletavad vaheseintetekist kõrgemal asuvast kesksest kohast. Reegel 13-1 Avad kaubalaevade veetihedates vaheseintes ja sisetekkides 1 Avade arv tuleb hoida veetihedateks vaheruumideks jaotamisel minimaalsena vastavalt laeva projektile ja kavandatud kasutusele. Kui veetihedate vaheseinte ja sisetekkide läbimine on vajalik juurdepääsu, torustiku, ventilatsiooni, elektrikaablite jms tarvis, tuleb tagada veetiheduse säilimine. Administratsioon võib lubada leevendust avade veetiheduses vabapardateki kohal tingimusel, et tõendatakse, et pidev veega täitumine on hõlpsasti kontrollitav ja laeva ohutus ei halvene. 2 Merel kasutatavate siseavade veetiheduse tagamiseks ettenähtud uksed peavad olema veetihedad liuguksed, mida saab sulgeda kaugjuhtimise teel sillast ja samuti juhtida kohapeal vaheseina mõlemalt poolt. Näidikud peavad olema juhtimiskohas ja näitama, kas uksed on avatud või suletud, ning ukse sulgemisel peab kõlama helihäiresignaal. Energiatoide, juhtimine ja näidikud peavad toimima peaenergiaallika rikke korral. Erilist tähelepanu tuleb pöörata juhtimissüsteemi rikke mõju miinimumi viimisele. Iga jõuajamiga veetihe liuguks peab olema individuaalse käsitsijuhitava mehhanismiga. Ust peab olema võimalik avada käsitsi ukse juures mõlemalt poolt. 3 Merel tavaliselt suletud sisenemisuksed ja sisenemisluukide kaaned, mis on kavandatud tagama siseavade veetiheduse, tuleb varustada kohaliku ja sillas asuva näidikuga, mis näitavad, kas need uksed või luugikaaned on avatud või suletud. Igale sellisele uksele või luugikaanele kinnitatakse teade selle kohta, et seda ei tohi lahti jätta. 4 Rahuldava konstruktsiooniga veetihedad uksed või rambid võidakse paigaldada suurte lastiruumide sisemiseks vaheruumideks jaotamiseks tingimusel, et administratsioon on veendunud, et sellised uksed või rambid on olulised. Need uksed või rambid võivad olla hingedega, rull- või liuguksed või -rambid, kuid need ei ole kaugjuhitavad . Kui reisi ajal on võimalik pääseda ukse või rambi juurde, peab sellel olema omavolilist avamist takistav seade. 5 Muud sulgurseadmed, mida hoitakse siseavade veetiheduse tagamiseks merel püsivalt suletuna, tuleb sellise sulgurseadme külge kinnitada teade selle kohta, et see tuleb hoida suletuna. Pääsuluugid, millel on tihedalt kinnipolditud kaaned, ei pea olema niimoodi märgistatud. Reegel 14 Kaubaveokeid ja neid saatvaid töötajaid vedavad reisilaevad 1 Käesolevat reeglit kohaldatakse reisilaevadele, mis on projekteeritud või kohandatud kaubaveokite ja neid saatvate töötajate veoks. 2 Kui reisijate koguarv sellises laevas, sealhulgas sõidukeid saatvad töötajad, ei ületa 12 + A d /25, milles A d on kogu kaubaveokite laadimiseks kasutatav tekiala (ruutmeetrites) ning kus vaba kõrgus laadimiskohal ja sellistesse ruumidesse sissepääsudes ei ole väiksem kui 4 m, kohaldatakse reegleid 13.9.1 ja 13.9.2 vastavalt veetihedate ustele, välja arvatud, et uksed võidakse paigaldada lastiruume jagavatesse veetihedatesse vaheseintesse mis tahes tasandil. Lisaks peavad olema näidikud komandosillal, mis näitavad automaatselt, kui iga uks suletakse ja kui kõik uksesulgurid on kinnitatud. 3 Laevale ei tohi anda tunnistust suurema arvu reisijate jaoks kui eeldatakse punktis 2, kui veetihedad uksed on paigaldatud käesoleva reegli kohaselt. Reegel 15 Avad laevakere plaadistuses reisilaevade vaheseintetekist madalamal ja kaubalaevade vabapardatekist madalamal 1 Avade arvu laevakere plaadistuses peab vähendama miinimumini vastavalt laeva projektile ja kavandatud kasutusele. 2 Laevakere plaadistuse avade sulgemisvahendite seadistus ja tõhusus peavad vastama nende kavandatud eesmärgile ja paigaldamiskohale ning olema administratsiooni üldjuhul r ahuldavad . 3.1 Kehtiva rahvusvahelise laadungimärgi konventsiooni nõuete kohaselt ei tohi paigaldada ühtegi pardailluminaatorit sellisesse kohta, et selle lävi oleks allpool vaheseintetekiga paralleelset joont laeva pardas ja selle madalaim punkt on 2,5% laeva laiusest suurima vaheruumideks jaotamise süvise kohal või 500 mm, olenevalt sellest, kumb on suurem. 3.2 Kõik pardailluminaatorid, mille allserv on reisilaevadel vaheseintetekist madalamal ja kaubalaevadel vabapardatekist madalamal, nagu seda lubab punkt 3.1, peavad olema sellise konstruktsiooniga, mis takistab tõhusalt inimestel nende avamist ilma laeva kapteni loata. 4 Tõhusad hingedega sisemised illuminaatorite tormikaaned, mis on paigaldatud nii, et neid saab hõlpsasti ja tõhusalt sulgeda ning kinnitada veetihedalt, tuleb paigaldada kõigile pardailluminaatoritele, kuid ahtri pool 1/8 laeva pikkusest vööriperpendikulaarist ja vaheseintetekist paralleelsena tõmmatud joone kohal laeva küljel, mille madalaim punkt on kõrgusel 3,7 m pluss 2,5% laeva laiusest suurima vaheruumideks jaotamise süvise kohal, võivad illuminaatori tormikaaned olla reisijate majutusruumides teisaldatavad, välja arvatud kajutita reisijate istumissalongides, kui kehtiva rahvusvahelise laadungimärgi konventsiooniga ei nõuta illuminaatori tormikaante püsivat kinnitamist nende nõuetekohasesse asendisse. Sellised teisaldatavad illuminaatorite tormikaaned tuleb kinnitada vastavate pardailluminaatorite kõrvale. 5.1 Pardailluminaatorit ei tohi paigaldada ruumidesse, mis on ette nähtud üksnes lasti või söe vedamiseks. 5.2 Pardailluminaatorid võidakse siiski paigaldada ruumidesse, mis on ühtaegu ette nähtud kas lasti või reisijate veoks, kuid need peavad olema sellise konstruktsiooniga, mis tõhusalt takistab inimestel nende illuminaatorite või illuminaatorite tormikaante avamist ilma kapteni nõusolekuta. 6 Automaatseid ventilatsiooniilluminaatoreid ei tohi paigaldada ilma administratsiooni eriloata laevakere plaadistusse reisilaevadel vaheseintetekist madalamale ja kaubalaevadel vabapardatekist madalamale. 7 Piigartite , kanalisatsioonitorude väljavoolude ja muude samasuguste avade arvu laevakere plaadistuses tuleb vähendada miinimumini kas ühendades igasse väljavoolu võimalikult palju kanalisatsiooni- ja muid torusid või muul rahuldaval viisil. 8.1 Kõik sisse- ja väljavoolud laevakere plaadistuses tuleb varustada tõhusate ja ligipääsetavate seadmetega, et takistada vee juhuslikku sissevoolu laeva. 8.2.1 Kehtiva rahvusvahelise laadungimärgi konventsiooni nõuete kohaselt ja välja arvatud punkti 8.3 kohaselt peab iga eraldi väljavool, mis viiakse läbi laevakere plaadistuse ruumidest, mis asuvad reisilaevadel vaheseintetekist madalamal ja kaubalaevadel vabapardatekist madalamal, olema kas ühe automaatse tagasilöögiklapiga, millel on kindel vahend selle sulgemiseks vaheseintetekist kõrgemal, või kahe automaatse tagasilöögiklapiga, millel ei ole kindlat sulgemisvahendit, tingimusel, et laeva sees olev klapp asub suurima vaheruumideks jaotamise süvise kohal ja on alati tööoludes ülevaatuseks juurdepääsetav. Kui paigaldatakse kindla sulgemisvahendiga klapp, peab selle käitamiskoht vaheseintetekist kõrgemal olema alati kergesti juurdepääsetav ja varustatud vahenditega, mis näitavad, kas klapp on avatud või suletud. 8.2.2 Kehtiva rahvusvahelise laadungimärgi konventsiooni nõudeid tuleb kohaldada väljavooludele, mis viiakse läbi laevakere plaadistuse vaheseintetekist kõrgemal asuvatest ruumidest reisilaevadel ja vabapardatekist kõrgemal asuvatest ruumidest kaubalaevadel. 8.3 Masinaruumi, pea- ja abikingstonitele ja väljalasetele, mis on seotud masinate tööga, tuleb paigaldada kergesti juurdepääsetavad klapid torude ja laevakere plaadistuse vahele või torude ja laevakere plaadistusele kinnitatud valmiskarpide vahele. Mehitatud masinaruumis võib klappe juhtida kohapeal ja need tuleb varustada näidikutega, mis näitavad, kas need on avatud või suletud. 8.4 Liikuvad osad, mis läbivad laevakere plaadistust suurima vaheruumideks jaotamise süvisest allpool, tuleb varustada administratsioonile vastuvõetava veetiheda tihendussüsteemiga. Laeva sisemine tihend peab asuma sellise suurusega veetihedas ruumis, et üleujutamise korral ei ujutata vaheseintetekki üle. Administratsioon võib nõuda, et kui selline ruum ujutatakse üle, peab põhiline või avariielektrienergia ja - valgustus, siseside , signaalid või muud avariiseadmed jääma kasutatavaks laeva muudes osades. 8.5 Kõik käesoleva reegliga nõutavad keretarvikud ja klapid peavad olema terasest, pronksist või muust heakskiidetud plastilisest materjalist. Harilikust malmist või samalaadsest materjalist klapid ei ole lubatud. Kõik torud, millele viidatakse käesolevas reeglis, peavad olema terasest või muust samaväärsest materjalist administratsiooni rahuldaval viisil. 9 Laevatrepp, parda-lastiluugid ja tankimisluugid reisilaevades vaheseintetekist madalamal ja kaubalaevades vabapardatekist madalamal peavad olema veetihedad ja neid ei tohi mingil juhul paigaldada nii, et nende kõige madalam punkt jääks allapoole suurimat vaheruumideks jaotamise süvist. 10.1 Tuharenni, prügirenni jms sisemisele avale tuleb paigaldada tõhus kate. 10.2 Kui sisemine ava asub reisilaeva vaheseintetekist madalamal ja kaubalaeva vabapardatekist madalamal, peab kate olema veetihe ja lisaks tuleb paigaldada renni automaatne tagasilöögiklapp kergesti juurdepääsetavasse kohta suurima vaheruumideks jaotamise süvise kohal. Reegel 15-1 Kaubalaevade välised avad 1 Kõik välised avad, mis lähevad vigastuste analüüsi kohaselt eeldatavasti vigastamata ruumidesse ja mis on allpool lõpliku vigastuse veeliini, peavad olema veetihedad. 2 Välised avad, mis peavad olema punkti 1 kohaselt veetihedad, välja arvatud lastiluugid, tuleb varustada näidikutega sillas . 3 Avad laevakere plaadistuses allpool vigastuse püstulatust piiravat tekki tuleb varustada seadmega, mis takistab nende omavolilist avamist, kui need on reisi ajal juurdepääsetavad. 4 Muudele sulgurseadmetele, mida hoitakse välisavade veetiheduse tagamiseks merel püsivalt suletuna, tuleb iga sellise sulgurseadme külge kinnitada teade selle kohta, et need tuleb hoida suletuna. Pääsuluugid, millel on tihedalt kinnipolditud kaaned, ei pea olema niimoodi märgistatud. Reegel 16 Veetihedate uste, pardailluminaatorite jms konstruktsioon ja esmane katsetamine 1 Kõigis laevades: .1 käesolevas reeglis viidatud veetihedate uste, pardailluminaatorite, laevatreppide ja parda-lastiluukide, klappide, torude, tuharennide ja prügirennide projekt , materjalid ja konstruktsioon peavad administratsiooni rahulda ma ; .2 sellised klapid, uksed ja mehhanismid peavad olema sobivalt märgistatud, et tagada nende õige kasutamine maksimaalse ohutuse tagamiseks; ja .3 vertikaalsete veetihedate uste raamid peavad olema ilma põhjasooneta, millesse võib koguneda mustus ja takistada ukse korralikku sulgumist. 2 Reisi- ja kaubalaevade veetihedaid uksi tuleb katsetada veesambast tuleneva veerõhuga, mida need võivad taluda vee sissevoolu lõpp- või vahejärgus. Kui üksikuid uksi ei katsetata isolatsiooni või viimistluselementide võimaliku vigastamise tõttu, võidakse üksikute uste katsetamine asendada igat tüüpi ja suurusega ukse prototüübi survekatsega, mille katsesurve vastab vähemalt kavandatud asukoha jaoks nõutavale veesambale. Prototüübi katse tuleb teha enne uste paigaldamist. Paigaldusmeetod ja -kord uste paigaldamiseks laeval peab vastama prototüübi katsele. Laevale paigaldamisel tuleb kontrollida iga ukse nõuetekohast paigutust vaheseina, raami ja ukse vahel. Reegel 16-1 Veetihedate tekkide, šahtide jms konstruktsioon ja esmane katsetamine 1 Veetihedad tekid, šahtid, tunnelid, karpkiilud ja ventilaatorid peavad olema sama tugevad nagu veetihedad vaheseinad vastavatel tasemetel. Nende veetihedaks muutmise vahendid ja seadmed, mida kasutatakse nendes avade sulgemiseks, peavad olema administratsiooni rahuldavad. Veetihedad ventilaatorid ja šahtid viiakse vähemalt vaheseintetekini reisilaevades ja vabapardatekini kaubalaevades. 2 Kui konstruktsiooni läbiv ventilatsioonišaht läbib vaheseintetekki , peab šaht vastu pidama veerõhule, mis võib šahtis tekkida pärast maksimaalse lubatud kreeninurga arvessevõtmist vee sissevoolu vahejärkudes reegli 7-2 kohaselt. 3 Kui osa vaheseinteteki läbiviigust või kogu läbiviik on peamisel autotekil, peab šaht vastu pidama autotekil lõksus oleva vee liikumisest (loksumisest) tekkivale löögisurvele. 4 Pärast valmimist tuleb teha survekatse veejoa või üleujutusega veetihedatele tekkidele ning survekatse veejoaga veetihedatele šahtidele, tunnelitele ja ventilaatoritele. Reegel 17 Reisilaevade sisemine veetihedus vaheseintetekist kõrgemal 1 Administratsioon võib nõuda, et võetaks kasutusele kõik põhjendatud ja otstarbekad meetmed, et piirata vee sissepääsu ja levikut vaheseintetekist kõrgemal. Sellised meetmed võivad hõlmata osalisi vaheseinu või raamtalasi d. Kui osalised veetihedad vaheseinad ja raamtalad paigaldatakse vaheseintetekile , veetihedate vaheseinte kohale või nende vahetusse lähedusse, peavad nende ühendused kere ja vaheseintetekiga olema veetihedad, et piirata vee voolamist mööda tekki, kui laev on vigastatud seisundis kreenis. Kui osaline veetihe vahesein ei ole ühel joonel all asuva vaheseinaga, tuleb teha nendevaheline vaheseintetekk tõhusalt veetihedaks. Kui avad, torud, piigartid , elektrikaablid jms viiakse läbi osaliste veetihedate vaheseinte või tekkide vaheseinteteki veega täituvas osas, tuleb tagada vaheseintetekist kõrgemal oleva ehitise veetihedus. 2 Kõigil avadel avatud välistekil peavad olema küllaldase kõrguse ja tugevusega luugikraed ning neil peavad olema tõhusad vahendid nende kiireks ilmastikukindlaks sulgemiseks. Umbreelingu tormiluugid, varbreeling ja piigartid paigaldatakse vastavalt vajadusele välisteki kiireks veest tühjendamiseks kõigis ilmastikuoludes. 3 Pealisehitistes lõppevate õhutorude avatud otsad peavad olema vähemalt 1 m veeliinist kõrgemal, kui laev kaldub kreeni 15º võrra või otsearvutuste teel määratud maksimaalse kreeninurgani vee sissevoolu vahejärkudes, olenevalt sellest, kumb on suurem. Alternatiivina võivad õhutorud muudest tankidest kui õlitankidest väljuda läbi pealisehitise külje. Käesoleva punkti sätted ei piira kehtiva rahvusvahelise laadungimärgi konventsiooni sätteid. 4 Pardailluminaatorid, laevatrepid, parda-lastiluugid ja tankimisluugid ning muud avade sulgemisvahendid laevakere plaadistuses vaheseintetekist kõrgemal peavad olema tõhusa disaini ja konstruktsiooniga ning piisavalt tugevad, võttes arvesse ruume, kuhu need on paigaldatud, ja nende asukohti suurimal vaheruumideks jaotamise süvisel. 5 Tõhusad sisemised illuminaatorite tormikaaned, mis on paigaldatud nii, et neid saab hõlpsasti ja tõhusalt sulgeda ning veetihedalt kinnitada, peavad olema kõigil pardailluminaatoritel, mis on ruumides allpool vaheseintetekist kõrgemal olevat esimest tekki. Reegel 17-1 Laevakere ja pealisehitise terviklikkus, vigastuste vältimine ja kontrollimine parvlaevadel 1.1 Punktide 1.2 ja 1.3 alusel peab kõigi vaheseintetekist madalamal asuvatesse ruumidesse viivate pääsude madalaim punkt asuma mitte vähem kui 2,5 m vaheseintetekist kõrgemal. 1.2 Kui vaheseintetekist madalamal asuvatele tekkidele pääsuks on paigaldatud autoteki rambid, siis peab saama nende avad sulgeda ilmastikukindlalt, et takistada vee pääsu allapoole, ning rampide jaoks peavad olema häiresignaalid ja näidikud komandosillal. 1.3 Administratsioon võib lubada spetsiaalsete juurdepääsude paigaldust ruumidesse vaheseintetekist madalamal, kui see on vajalik laeva oluliseks tööks, nt masinate ja varude liigutamiseks, tingimusel, et sellised pääsud tehakse veetihedaks ning nende jaoks on häiresignaal ja näidik komandosillal. 2 Näidikud peavad olema komandosillal iga pardaluugi, lastiluugi ja muu sulgurseadme jaoks, mis avatuna või nõuetekohaselt kinnitamata saab administratsiooni arvates põhjustada vee sissevoolu eritekkidele (parkimistekkidele) või autotekkidele. Näidikusüsteem tuleb kavandada tõrkekindluse põhimõttel ja peab osutama nähtava häiresignaaliga, kui uks ei ole täiesti sulgunud või kui veetiheda sulgemise seade ei ole paigal ja täielikult lukustatud, ning helihäiresignaaliga, kui selline uks või sulgurseade avaneb või veetihedalt sulgemise seade tuleb lahti. Näidikupaneel komandosillal peab olema „sadama/merereisi“ režiimi valiku funktsiooniga, mis toimib nii, et komandosillal antakse helihäiresignaal, kui laev lahkub sadamast avatud vööriuste, siseuste, ahtrirambi või muu pardauksega või sulgurseade ei ole õiges asendis. Näidikusüsteemi toiteallikas peab olema sõltumatu uste juhtimise ja veetihedalt sulgemise toiteallikast. 3 Paigaldada tuleb jälgimiskaamera ja veelekke tuvastamise süsteem, mis annab näidu komandosillale ja masinakontrollruumi lekkimise kohta läbi sisemiste ja välimiste vööriuste, ahtriuste või muude pardaluukide, mis võib põhjustada vee sissevoolu eritekkidele (parkimistekkidele) või autotekkidele. B-3 OSA VAHERUUMIDEKS JAOTAMISE VABAPARDAMÄRGI MÄÄRAMINE REISILAEVADEL Reegel 18 Vaheruumideks jaotamise vabapardamärkide määramine, märkimine ja registreerimine reisilaevadel 1 Nõutava vaheruumideks jaotamise määra säilitamiseks tuleb määrata ja märkida laeva parrastele vabapardamärk, mis vastab heakskiidetud vaheruumideks jaotamise süvisele. Kui omanikud soovivad võib laevale, mis on kavandatud vahelduvateks töörežiimideks, määrata ja märkida ühe või mitu lisavabapardamärki vastavalt vaheruumideks jaotamise süvistele, mille administratsioon võib heaks kiita alternatiivsete töövormidena. Niimoodi heakskiidetud iga töövorm peab vastama täielikult käesoleva peatüki B-1 osale, sõltumata muudel töörežiimidel saavutatud tulemustest. 2 Määratud ja märgitud vaheruumideks jaotamise vabapardamärgid tuleb registreerida reisilaeva ohutuse tunnistusel ja nende eristamiseks tuleb kasutada märki P1 peamise reisijateveo vormi puhul ning märke P2, P3 jne alternatiivsete vormide puhul. Peamist reisijateveo vormi käsitletakse töörežiimina, mille puhul nõutav vaheruumideks jaotamise indeks R on kõrgeima väärtusega. 3 Sellisele igale vabapardamärgile vastav vabaparras tuleb mõõta samast asendist ja samast tekijoonest, nagu kehtiva rahvusvahelise laadungimärgi konventsiooni kohaselt määratud vabapardad. 4 Iga heakskiidetud vaheruumideks jaotamise vabapardamärgile vastav vabaparras ja töövorm, milleks see on heaks kiidetud, tuleb selgelt märkida reisilaeva ohutuse tunnistusele. 5 Mingil juhul ei tohi vaheruumideks jaotamise vabapardamärki panna kõrgemale sügavaimast vabapardamärgist soolases vees, mis on määratud laeva tugevuse või kehtiva rahvusvahelise laadungimärgi konventsiooni alusel. 6 Sõltumata vaheruumideks jaotamise vabapardamärkide asukohast, ei tohi laadida laeva mingil juhul nii, et kehtiva rahvusvahelise laadungimärgi konventsiooni kohaselt määratud aastaajale ja asukohale vastav vabapardamärk jääks vee alla. 7 Laeva ei tohi laadida mingil juhul nii, et kui see on soolases vees, jääb konkreetsele merereisile ja töövormile vastav vaheruumideks jaotamise vabapardamärk vee alla. B-4 OSA PÜSTUVUSE JUHTIMINE Reegel 19 Vigastuste kontrolli teave 1 Laeva eest vastutava ohvitseri juhendamiseks tuleb panna püsivalt välja või peavad olema komandosillal vabalt kättesaadavad plaanid, mis näitavad selgelt iga teki ja laadruumi veetihedate vaheruumide piire, avasid nendes koos sulgemisvahendite ja nende juhtseadmete asukohtadega ning seadmeid vee sissevoolust tuleneva kreeni korrigeerimiseks. Lisaks peavad olema laeva ohvitseridele kättesaadavad eelnimetatud teavet sisaldavad brošüürid. 2 Veetihedad uksed reisilaevades, mis on lubatud jätta reisi ajal lahti, peavad olema selgelt tähistatud laeva püstuvusteabes . 3 Teabes sisalduvad üldised ettevaatusabinõud peavad hõlmama seadmete, tingimuste ja töökorralduste nimekirja, mida administratsioon peab vajalikuks veetiheduse säilitamiseks laeva tavalistes tööoludes. 4 Teabes sisalduvad konkreetsed ettevaatusabinõud peavad hõlmama elementide (st sulgemised, lastikinnitus, häiresignaalid jne) nimekirja, mida administratsioon peab oluliseks laeva, reisijate ja laevapere ellujäämise seisukohast. 5 Laevadele, millele kohaldatakse B-1 osa vigastatud laeva püstuvusnõudeid , peab teave vigastatud laeva püstuvusest andma kaptenile lihtsa ja kergesti mõistetava viisi hinnata laeva hukkumatust kõigi vigastuste korral, mis hõlmavad ruumi või ruumide rühma. Reegel 20 Reisilaevade laadimine 1 Pärast laeva laadimise lõppu ja enne laeva väljumist peab kapten määrama laeva trimmi ja püstuvuse ning samuti tegema kindlaks ja registreerima, et laev täidab asjakohaste reeglite püstuvuskriteeriume . Laeva püstuvus tuleb alati määrata arvutustega. Administratsioon võib lubada selleks kasutada elektroonilist lastimis- ja püstuvusarvutit või samaväärseid vahendeid. 2 Vesiballasti ei tohiks üldjuhul vedada vedelkütuse jaoks ettenähtud tankides. Laevades, kus ei ole võimalik vältida vee panemist vedelkütusetankidesse, tuleb paigaldada õlise vee eraldamisseadmed administratsiooni rahuldaval viisil või tagada õlise ballastvee kõrvaldamiseks muud administratsioonile vastuvõetavad alternatiivsed vahendid, nt väljalase kaldarajatistesse. 3 Käesolev reegel ei piira kehtiva rahvusvahelise laevade põhjustatava merereostuse vältimise konventsiooni kohaldamist. Reegel 21 Veetihedate uste jms perioodiline käitamine ja ülevaatus reisilaevades 1 Igal nädalal peavad toimuma veetihedate uste, pardailluminaatorite, piigartite klappide ja sulgurmehhanismide, tuharennide ja prügirennide käsitsemise õppused. Laevades, mille reis kestab kauem kui ühe nädala, tuleb korraldada täisõppus enne sadamast lahkumist ja muud õppused seejärel reisi ajal vähemalt üks kord nädalas. 2 Kõiki nii hingedega kui ka jõuajamiga veetihedaid uksi, mis asuvad veetihedates vaheseintes ja mida kasutatakse merel, tuleb käitada iga päev. 3 Veetihedaid uksi ja kõiki nendega seotud mehhanisme ja näidikuid, kõiki klappe, mille sulgemine on vajalik ruumi veetihedaks muutmiseks, ja kõiki klappe, mille töö on vajalik vigastuste kontrolliks torustike ristetes, tuleb merel üle vaadata vähemalt üks kord nädalas. 4 Kõigi käesoleva reegliga nõutavate õppuste ja ülevaatuste kohta tuleb teha kanne logiraamatusse koos võimalike leitud puuduste üksikasjaliku registreerimisega. Reegel 22 Vee sissevoolu jms ennetamine ja kontrollimine 1 Kõik veetihedad uksed tuleb hoida reisi ajal suletuna, kuid neid võib avada reisi ajal punktide 3 ja 4 kohaselt. Veetihedaid uksi laiusega üle 1,2 m masinaruumides, nagu lubatud reegliga 13.10, võib avada üksnes selles reeglis täpsustatud asjaolude korral. Uks, mis avatakse käesoleva punkti kohaselt, peab olema valmis koheseks sulgemiseks. 2 Vaheseintetekist madalamal asuvad veetihedad uksed maksimaalse vaba ava laiusega üle 1,2 m tuleb hoida suletuna, kui laev on merel, välja arvatud piiratud ajavahemike jooksul, kui administratsioon peab seda hädavajalikuks. 3 Veetihedat ust võib reisi ajal avada reisijate või laevapereliikmete läbilaskmiseks või kui töö ukse vahetus läheduses nõuab, et see on avatud. Uks tuleb viivitamata sulgeda, kui sealt on läbi mindud või kui lõpetatakse töö, mis nõudis selle avatuna hoidmist. 4 Teatavaid veetihedaid uksi võib lubada hoida avatuna reisi ajal üksnes siis, kui seda peetakse hädavajalikuks; st nende lahtiolekut peetakse hädavajalikuks laeva masinate ohutuks ja tõhusaks tööks või reisijatele tavalise piiramatu pääsu võimaldamiseks läbi reisijate alade. Sellise otsuse peab tegema administratsioon üksnes pärast seda, kui on hoolikalt kaalunud mõju laeva tööle ja hukkumatusele . Veetihe uks, mis lubatakse lahti jätta, tuleb selgelt näidata laeva püstuvusteabes ja peab alati olema valmis koheseks sulgemiseks. 5 Teisaldatavad plaadid vaheseintel peavad olema alati paigas enne laeva sadamast lahkumist ja neid ei tohi reisi ajal eemaldada, välja arvatud tungiva vajaduse korral kapteni äranägemisel. Nende asendamisel tuleb võtta kasutusele vajalikud ettevaatusabinõud, et tagada ühenduste veetihedus. Jõuajamiga veetihedad liuguksed, mis on lubatud masinaruumides reegli 13.10 kohaselt, tuleb sulgeda enne laeva sadamast lahkumist ja peavad jääma reisi ajal suletuks, välja arvatud tungiva vajaduse korral kapteni äranägemisel. 6 Veetihedatesse vaheseintesse paigaldatud veetihedad uksed, mis jagavad lasti tekiruumide vahel reegli 13.9.1 kohaselt, tuleb sulgeda enne reisi algust ja hoida reisi ajal suletuna; selliste uste sadamas avamise ja nende sulgemise aeg enne laeva sadamast lahkumist tuleb kanda logiraamatusse. 7 Maabumissilla, lasti ja tankimise pardaavad, mis on paigaldatud vaheseinte-tekist madalamale, tuleb sulgeda kindlalt ja veetihedalt enne laeva sadamast lahkumist ning hoida reisi ajal suletuna. 8 Järgmised vaheseintetekist kõrgemal asuvad uksed tuleb sulgeda ja lukustada enne reisi algust ning hoida suletuna ja lukustatuna, kuni laev on järgmise kai ääres: .1 lastiluugid kereplaadistuses või kinniste pealisehitiste piirides; .2 punktis 8.1 näidatud kohtadesse paigaldatud vöörivisiirid; .3 lastiluugid põrkevaheseinas; ja .4 rambid, mis on alternatiiviks punktides 8.1–8.3 (kaasa arvatud) määratletud sulgemisviisidele. 9 Kui ust ei saa avada või sulgeda, kui laev on kai ääres, võib sellise ukse avada või jätta lahti, kui laev kaile läheneb või sellest eemaldub, kuid üksnes määral, mis võib olla vajalik ukse viivitamatuks käitamiseks. Igal juhul peab sisemise vööriukse hoidma suletuna. 10 Olenemata punktide 8.1 ja 8.4 nõuetest võib administratsioon lubada, et konkreetsed uksed avatakse kapteni äranägemisel, kui see on vajalik laeva tööks või reisijate laevale- ja maaleminekuks , kui laev on ohutus ankrukohas ja tingimusel, et laeva ohutust ei vähendata. 11 Kapten peab tagama punktis 8 viidatud uste sulgemise ja avamise tõhusa kontrolli- ja teavitamissüsteemi rakendamise. 12 Kapten peab tagama enne laeva mereleminekut , et logiraamatusse tehakse kanne punktis 13 nimetatud uste viimase sulgemise aja kohta ja konkreetsete uste avamise aja kohta punkti 14 kohaselt. 13 Hingedega uksed, teisaldatavad plaadid, pardailluminaatorid, maabumissilla, lasti ja punkerduse pardaavad ja muud avad, mida käesolevate reeglite kohaselt tuleb hoida reisi ajal suletuna, tuleb sulgeda enne laeva sadamast lahkumist. Sulgemise ja avamise aeg (kui see on käesolevate reeglite alusel lubatud) tuleb registreerida logiraamatus, mille administratsioon on määranud. 14 Kui vahetekil on reeglis 15.3.2 viidatud pardailluminaatori allserv allpool joont, mis on paralleelne vaheseintetekiga laeva pardas ja mille madalaim punkt on 1,4 m pluss 2,5% laeva laiusest veest kõrgemal, kui laev lahkub sadamast, tuleb kõik pardailluminaatorid vahetekkidel sulgeda veetihedalt ja lukustada enne laeva sadamast lahkumist ning neid ei tohi avada enne, kui laev saabub järgmisse sadamasse. Käesoleva punkti kohaldamisel võib vajadusel teha asjakohase erandi magevee puhul. .1 Selliste pardailluminaatorite avamise aeg sadamas ning nende sulgemise ja lukustamise aeg enne laeva sadamast lahkumist tuleb kanda logiraamatusse, mille administratsioon on määranud. .2 Iga laeva jaoks, mille üks või mitu pardailluminaatorit on paigaldatud nii, et punkti 14 nõuded kehtiksid suurimal vaheruumideks jaotamise süvisel, võib administratsioon seada piirava keskmise süvise, millel nende pardailluminaatorite alaservad on üle joone, mis on paralleelne vaheseintetekiga laeva pardas ja mille madalaim punkt on 1,4 m pluss 2,5% laeva laiusest veeliini kohal, mis vastab piiravale keskmisele süvisele ja mille juures on seetõttu lubatud lahkuda sadamast ilma neid eelnevalt sulgemata ja lukustamata ning avada neid merel kapteni vastutusel merereisi ajal järgmisesse sadamasse. Troopikaaladel, mis on määratletud kehtivas rahvusvahelise laadungimärgi konventsioonis, võib sellist piiratud süvist suurendada 0,3 m võrra. 15 Pardailluminaatorid ja nende tormikaaned, mis ei ole reisi ajal ligipääsetavad, peavad olema suletud ja lukustatud enne laeva sadamast lahkumist. 16 Kui lasti veetakse reeglis 15.5.2 viidatud ruumides, tuleb pardailluminaatorid ja nende tormikaaned sulgeda veetihedalt ja lukustada enne lasti pardale võtmist ning selline sulgemine ja lukustamine tuleb registreerida logiraamatus, mille administratsioon on määranud. 17 Kui prügirenni jms ei kasutata, tuleb reegliga 15.10.2 nõutavad nii kaas kui ka klapp hoida veetihedalt suletuna. Reegel 22-1 Vee sissevoolu tuvastamise süsteemid reisilaevadel, mis veavad 36 või rohkem inimest ja on ehitatud 1. juulil 2010 või hiljem Vee sissevoolu tuvastamise süsteem veetihedates ruumides vaheseintetekist madalamal tuleb paigaldada IMO väljatöötatud suuniste alusel. Reegel 23 Parvlaevade erinõuded 1 Eritekke (parkimistekke) ja autotekke tuleb pidevalt patrullida või neid jälgida tõhusate vahenditega, näiteks jälgimiskaameraga, et tuvastada sõidukite liikumine ebasoodsates ilmastikuoludes ja reisijate volitamata ligipääs sinna, kui laev on käigus. 2 Laeval tuleb hoida sobivas kohas dokumenteeritud tegutsemisprotseduure kõigi pardaluukide, laadluukide ja muude sulgurseadmete sulgemise ja kinnitamise kohta, mis avatuna või nõuetekohaselt kinnitamata võivad administratsiooni arvates põhjustada vee sissevoolu eritekile (parkimistekile) või autotekile. 3 Kõik pääsud autotekilt ja rampidelt vaheseintetekist madalamal asuvatesse ruumidesse peavad olema suletud enne laeva kai äärest lahkumist ja jääma suletuks, kuni laev on järgmise kai ääres. 4 Kapten peab tagama punktis 3 viidatud pääsude sulgemise ja avamise tõhusa kontrolli- ja teavitamissüsteemi rakendamise. 5 Kapten peab tagama enne laeva lahkumist kai äärest, et reegliga 22.13 nõutavasse logiraamatusse tehakse kanne punktis 3 viidatud pääsude viimase sulgemise aja kohta. 6 Olenemata punkti 3 nõuetest võib administratsioon lubada mõne pääsu avamist reisi ajal, kuid üksnes ajaks, mis on piisav läbipääsu võimaldamiseks ja, kui see on nõutav, laeva oluliseks tööks. 7 Kõik põik- või pikivaheseinad , mida peetakse tõhusaks autotekile kogunenud merevee piiramiseks, peavad olema paigas ja kinnitatud, enne kui laev lahkub kai äärest, ning jääma kohale ja kinnitatuks, kuni laev on järgmise kai ääres. 8 Olenemata punkti 7 nõuetest võib administratsioon lubada sellistes vaheseintes mõne pääsu avamist reisi ajal, kuid üksnes ajaks, mis on piisav läbipääsu võimaldamiseks ja, kui see on nõutav, laeva oluliseks tööks. 9 Kõigis parvlaevades peab kapten või määratud ohvitser tagama, et ilma kapteni või määratud ohvitseri selgesõnalise loata ei lubata reisijaid suletud autotekile, kui laev on merel. Reegel 24 Vee sissevoolu jms ennetamine ja kontrollimine kaubalaevades 1 Avad laevakere plaadistuses allpool vigastuse püstulatust piiravat tekki tuleb hoida merel pidevalt suletuna. 2 Olenemata punkti 3 nõuetest võib administratsioon lubada, et konkreetsed uksed võib avada kapteni äranägemisel, kui see on vajalik laeva tööks ja tingimusel, et laeva ohutust ei vähendata. 3 Veetihedad uksed või rambid, mis on paigaldatud laeva sisse jaotama suuri lastiruume vaheruumideks, tuleb sulgeda enne reisi algust ja hoida reisi ajal suletuna; selliste uste sadamas avamise ja sulgemise aeg tuleb enne laeva sadamast lahkumist kanda logiraamatusse. 4 Siseavade veetiheduse tagamiseks kavandatud pääsuuste ja luugikaante kasutamist tohib lubada vahiohvitser. Reegel 25 Veetaseme andurid ühe laadruumiga kaubalaevades, välja arvatud puistlastilaevades 1 Ühe lastiruumiga kaubalaevad, välja arvatud puistlastilaevad, mis on ehitatud enne 1. jaanuari 2007, peavad täitma käesoleva reegli nõudeid hiljemalt 31. detsembril 2009. 2 Laevad pikkusega (L) alla 80 m või enne 1. juulit 1998 ehitatud laevad pikkusega alla 100 m, mis on ühe lastiruumiga vabapardatekist madalamal või lastiruumidega vabapardatekist madalamal, mis ei ole eraldatud vähemalt ühe kuni selle tekini ulatuva veetiheda vaheseinaga, tuleb varustada sellis(t)es ruumi(de)s veetaseme anduritega . 3 Punktiga 2 nõutavad veetaseme andurid peavad: .1 andma heli- ja nähtava häiresignaali komandosillal, kui veetase sisepõhjast kõrgemal lastiruumis jõuab vähemalt kõrgusele 0,3 m, ja teist korda signaali, kui veetase jõuab mitte rohkem kui 15%ni lastiruumi keskmisest sügavusest; ja .2 olema paigaldatud lastiruumi ahtriossa või selle madalaima osa kohale, kui sisepõhi ei ole arvutusliku veeliiniga paralleelne. Kui raamtalad või osalised veetihedad vaheseinad on paigaldatud sisepõhja kohale, võivad administratsioonid nõuda lisaandurite paigaldamist. 4 Punktiga 2 nõutavaid veetaseme andureid ei tule paigaldada laevadesse, mis vastavad reeglile XII/12, või laevadesse, milles on veetihedad külgruumid lastiruumi pikkuses kummalgi küljel, ulatudes vertikaalselt vähemalt sisepõhjast vabapardatekini. C osa MEHAANILISED SEADMED (Kui sõnaselgelt pole sätestatud teisiti, kehtib C osa reisilaevade ja kaubalaevade kohta) Reegel 26 Üldsätted 1 Laevamehhanismid, katlad, survemahutid, nendega ühendatud torustikusüsteemid ja armatuur peavad olema projekteeritud ja valmistatud vastavuses neile ettenähtud töötingimustega ning paigaldatud ja kaitstud viisil, mis viib miinimumini ohu (liikuvad osad, kuumad pinnad jms) pardal olevatele inimestele. Projekteerimisel peab arvesse võtma valmistamiseks kasutatavaid materjale, seadmete kavandatud otstarvet, töötingimusi ja ümbritseva keskkonna tingimusi pardal. 2 Administratsioon peab pöörama erilist tähelepanu peajõuseadme mittedubleeritud oluliste komponentide töökindlusele ja võib nõuda käituritele eraldi jõuallikat laevale juhitavust tagava sõidukiiruse andmiseks, eelkõige peajõuseadmete mittetüüpiliste skeemide korral. 3 Laeval peavad olema vahendid, mille abil saab säilitada laeva peajõuseadme tavapärase töö või taastada see ka juhul, kui üks olulistest abimehhanismidest lakkab töötamast. Erilist tähelepanu tuleb pöörata järgmiste seadmete/süsteemide riketele: .1 põhilise elektrienergia allikana toimiv generaatorseade; .2 auruvarustuse allikad; .3 katla toitevee süsteemid; .4 pea- ja abimasinate ning katelde kütusesüsteemid ; .5 määrdeõli survesüsteemide seadmed; .6 vee survesüsteemide seadmed; .7 kondensaadipumbad ja seadmed vaakumi hoidmiseks kondensaatorites; .8 katelde mehaanilised õhu etteandesüsteemid; .9 õhukompressor ja suruõhumahuti käivitamiseks või juhtimiseks; .10 peajõuseadmete, sealhulgas reguleeritava sammuga sõukruvide hüdraulilised, pneumaatilised või elektrilised juhtimisvahendid. Võttes arvesse üldiseid ohutuskaalutlusi, võib administratsioon siiski aktsepteerida käituritele ülekantava võimsuse osalist vähenemist normaalse ekspluatatsioonilise võimsusega võrreldes. 4 Laeval peavad olema vahendid laevamehhanismide töösserakendamiseks ka energiavarustuseta laeva tingimustes ilma välise abita. 5 Kõigile siserõhu all olevatele kateldele, laevamehhanismide osadele, auru-, hüdrauliliste, pneumo - ja muudele süsteemidele ning nende armatuurile peab tegema asjakohased katsed, sealhulgas survekatse enne esmakordset kasutuselevõttu. 6 Peajõuseade ja kõik laeva liikumise ja ohutuse jaoks olulised abimehhanismid peavad olema projekteeritud ja paigaldatud töötama tingimustes, kui laev on püstiasendis ( tasakiilul ) ja kui laev on püsikreenis kuni 15˚ (kaasa arvatud) mõlemasse pardasse ning kuni 22,5˚ külgõõtsumise ja 7,5˚ pikiõõtsumise puhul. Administratsioon võib lubada kõrvalekallet nendest nurkadest, võttes arvesse laeva tüüpi, suurust ja töötingimusi. 7 Peavad olema tagatud meetmed peajõuseadmete ja abimehhanismide, sealhulgas katelde ja survemahutite puhastamise, ülevaatamise ja tehnohoolduse hõlbustamiseks. 8 Erilist tähelepanu peab pöörama peajõuseadmete konstruktsioonile, valmistamisele ja paigaldamisele, et normaalsetes ekspluatatsioonitingimustes ei põhjustaks mistahes vibratsioonid liigseid pingeid nendes mehhanismides. 9 Torustiksüsteemide mittemetalsed kompenseerivad liited, kui need asuvad läbi laeva parda minevas süsteemis, ja nii läbiminek kui ka mittemetalne kompenseeriv liide asuvad kõrgeimast lastiveeliinist madalamal, kuuluvad kontrollimisele peatükis I reegel 10 punktis a ettenähtud ülevaatuste osana ja asendatakse vastavalt vajadusele või tootja soovitatud intervalliga. 10 Laeva ohutuks käitamiseks oluliste laevamehhanismide ja seadmete kasutus- ja hooldusjuhendid ning tööjoonised peavad olema koostatud keeles, millest saavad aru need laevaohvitserid ja laevapere liikmed, kes peavad oma tööülesannete täitmisel sellisest informatsioonist aru saama. 11 Vedelkütuse kulutankide, settetankide ja määrdeõlipaakide ventilatsioonitorude ehitus ja paigutus peab olema selline, et vigastatud ventilatsioonitoru ei põhjusta otseselt merevee või vihmavee sissevoolu ohtu nendesse mahutitesse. Igale uuele laevale peab paigaldama iga kütuseliigi jaoks, mida kasutatakse peamasinate ja tähtsaimate süsteemide või samaväärsete seadmete käitamiseks, kaks kütuse kulutanki, mille mahust piisab vähemalt 8 tunni peamasinate pidevaks tööks maksimaalsel lubatud koormusel ja elektrigeneraatorite normaalsel koormusel merel. Käesolevat punkti kohaldatakse üksnes laevadele, mis on ehitatud 1. juulil 1998 või hiljem. Reegel 27 Mehhanismid 1 Kui on mehhanismide pöörlemissageduse ületamise oht, peavad need olema varustatud vahenditega selle vältimiseks. 2 Kui on praktiliselt võimalik, peavad siserõhu all olevad ja ohtliku ülerõhu alla sattuda võivad pea- või abimehhanismid, sealhulgas survemahutid, või selliste laevamehhanismide osad olema varustatud vahenditega kaitseks sellise ülerõhu eest. 3 Kõik hammasajamid ning iga võll ja ühendusmuhv, mida kasutatakse võimsuse ülekandeks mehhanismidele, mis on olulised käikuvuseks ja laeva ohutuseks või töötajate ohutuseks pardal, peavad olema projekteeritud ja ehitatud nii, et need peaksid vastu maksimaalsetele pingetele kõigil töörežiimidel, ning arvestada tuleb neid käitavate või nende osaks olevate jõuseadmete tüüpe. 4 Sisepõlemismootorid silindri läbimõõduga 200 mm või enam või karteri mahuga 0,6 m³ või enam peavad olema varustatud karteris õliaurude plahvatuse tagajärgede miinimumini viimiseks sobivat tüüpi karteri kaitseklappidega, millel on küllaldane väljalaskeava ristlõikepind. Kaitseklapid peavad olema paigaldatud või varustatud abivahenditega nii, et kaitseklapist gaaside väljalaske korral oleks töötajate vigastamise võimalus viidud miinimumini. 5 Peaturbiinjõuseadmed ja vajaduse korral peamasinatena kasutatavad sisepõlemismootorid ja abimehhanismid peavad olema varustatud automaatsete seiskamisseadmetega rikete puhuks, näiteks rikked määrdeõli etteandesüsteemis , mis võivad kiiresti tuua kaasa seadme tõsiseid kahjustusi, täieliku rivist väljalangemise või plahvatuse. Administratsioon võib lubada automaatsete seiskamisseadmete väljalülitamist. Reegel 28 Tagasikäigu seadmed 1 Laeval peab olema piisav võimsus tagasikäigul sõitmiseks, et tagada laeva nõuetekohane juhtimine kõigil tavapärastel tingimustel. 2 Peab olema tõendatud ja dokumenteeritud peajõuseadme suutlikkus muuta sõukruvi tõukejõu suunda piisavalt lühikese aja jooksul vastupidiseks ja peatada laev mõistliku vahemaa jooksul suurimalt ekspluatatsiooniliselt edasikäigu kiiruselt. 3 Laeva pardal peab olema kaptenile või määratud isikutele kasutamiseks teave katsete ajal salvestatud pidurdusaja ja -vahemaa ning kursi muutuse kohta koos katsete tulemustega, mis tehti mitme sõukruviga laevade liikumis- ja manööverdusvõime määramiseks ühe või mitme mittetöötava sõukruviga. 4 Kui laeval on täiendavad manööverdus- või peatumisvahendid, peab nende vahendite tõhusus olema dokumenteeritud punktide 2 ja 3 kohaselt. Reegel 29 Rooliseade 1 Kui sõnaselgelt ei ole sätestatud teisiti, peab igal laeval olema administratsiooni nõudeid rahuldav pearooliseade ja abirooliseade. Pearooliseade ja abirooliseade peavad olema seadistatud nii, et ühe rike ei muuda teist mittetöötavaks. 2.1 Rooliseadme kõik komponendid ja paller peavad olema administratsiooni nõuetele vastava tugeva ja töökindla konstruktsiooniga. Erilist tähelepanu tuleb pöörata oluliste rooliseadme dubleerimata komponentide sobivusele. Selliste oluliste komponentide vajalikes kohtades tuleb kasutada hõõrdetakistust vähendavaid laagreid nagu kuul-, rull- või liuglaagreid, mis on püsiva määrimisega või varustatud määrimisseadmega. 2.2 Arvutuslik rõhk hüdraulilise siserõhuga rooliseadme torustiku ja muude rõhualuste komponentide mõõtude arvutustes peab olema vähemalt 1,25 korda suurem maksimaalsest töörõhust, mida eeldatakse punktis 3.2 nimetatud ekspluatatsioonitingimustes, võttes arvesse rõhku, mis võib olla süsteemi madalrõhu poolsel osal. Administratsiooni äranägemisel tuleb rooliseadme torustiku ja komponentide projekteerimisel kasutada väsimuskriteeriume, võttes arvesse dünaamilistest koormustest tulenevat rõhu pulseerimist. 2.3 Kõigile hüdraulilise süsteemi osadele, mis on isoleeritavad ja milles rõhu tekitab energiaallikas või välised jõud, tuleb paigaldada kaitseklapid. Kaitseklappide seadistus ei tohi ületada arvutuslikku rõhku. Kaitseklapid peavad olema piisava suurusega ja paigaldatud nii, et välditakse rõhu tõusu üle arvutusliku rõhu. 3 Pearooliseade ja paller peavad olema: .1 piisavalt tugevad ja võimelised juhtima laeva suurima ekspluatatsioonilise edasikäigu kiirusega, mis peab olema tõendatud; .2 võimelised pöörama rooli asendist 35° ühes pardas asendisse 35° teises pardas laeva suurimal meresõidusüvisel suurima ekspluatatsioonilise edasikäigu kiirusel ja samade tingimuste juures asendist 35° ühes pardas asendisse 30° teises pardas kõige rohkem 28 sekundiga; kui käesoleva nõudega vastavuse tõendamine on ebaotstarbekas katsesõitude ajal laeva suurimal meresõidusüvisel ja suurimal edasikäigu kiirusel, mis vastab peamasina lubatud maksimaalsele pöörlemissagedusele ja sõukruvi projekteeritud maksimaalsele sammule, võib laevade ehitamise kuupäevast olenemata tõendada nende vastavust käesolevale nõudele, kasutades ühte järgmistest meetoditest: .1 katsesõitude ajal on laev tasakiilul ja roolileht täielikult vee all, kui laev sõidab edasikäigul kiirusega, mis vastab peamasina lubatud maksimaalsele pöörlemissagedusele ja sõukruvi projekteeritud maksimaalsele sammule, või .2 kui roolileht ei ole katsesõitude ajal täielikult vee all, arvutatakse katsetusteks sobiv edasikäigu kiirus, kasutades roolilehe veealust pindala katsesõidu kavandataval lastimisseisundil. Arvutatud kiiruse aluseks peab olema pearooliseadmele avaldatav koormus ja pöördemoment, mis on vähemalt sama suur kui olukorras, kui seda katsetatakse laeva suurima meresõidusüvise juures, kui laev sõidab edasikäigul kiirusega, mis vastab peamasina lubatud maksimaalsele pöörlemissagedusele ja sõukruvi projekteeritud maksimaalsele sammule, või .3 pearooliseadme koormus ja pöördemoment katsesõidu koormustingimustel on usaldusväärselt prognoositud ja ekstrapoleeritud täislastis laevale ning laeva kiirus vastab peamasina lubatud maksimaalsele pöörlemissagedusele ja sõukruvi projekteeritud maksimaalsele sammule; .3 jõuseadmega, kui see on vajalik punkti 3.2 nõuete täitmiseks, ja igal juhul, kui administratsioon nõuab üle 120 mm läbimõõduga pallerit rumpliga ühenduskohal, välja arvatud tugevdamine laevajuhtimiseks jääs, ja .4 projekteeritud nii, et need ei saa vigastada suurimal tagasikäigu kiirusel; seda projekteerimisnõuet ei pea siiski tõendama katsetustega suurima tagasikäigu kiiruse ja suurima rooli pöördenurga juures. 4 Abirooliseade peab olema: .1 piisavalt tugev ja võimeline juhtima laeva normaalsel sõidukiirusel ning selline, et seda saab avarii korral kiiresti kasutusele võtta; .2 võimeline pöörama rooli asendist 15° ühes pardas asendisse 15° teises pardas kõige rohkem 60 sekundiga laeva suurima meresõidusüvise juures, kui laev liigub poole väiksema kiirusega kui suurim ekspluatatsiooniline edasikäigu kiirus või kiirusega 7 sõlme, olenevalt sellest, kumb on suurem; Kui käesoleva nõudega vastavuse tõendamine on ebaotstarbekas katsesõitude ajal laeva suurimal meresõidusüvisel ja poole väiksemal edasikäigu kiirusel kui kiirus, mis vastab peamasina lubatud maksimaalsele pöörlemissagedusele ja sõukruvi projekteeritud maksimaalsele sammule, või kiirusel 7 sõlme, olenevalt sellest, kumb on suurem, võib laevade ehitamise kuupäevast olenemata, kaasa arvatud enne 1. jaanuari 2009 ehitatud laevad, tõendada nende vastavust käesolevale nõudele, kasutades ühte järgmistest meetoditest: .1 katsesõitude ajal on laev tasakiilul ja roolileht täielikult vee all, kui laev sõidab edasikäigul poole väiksema kiirusega kui kiirus, mis vastab peamasina lubatud maksimaalsele pöörlemissagedusele sõukruvi projekteeritud maksimaalsel sammul, või kiirusega 7 sõlme, olenevalt sellest, kumb on suurem, või .2 kui roolileht ei ole katsesõitude ajal täielikult vee all, arvutatakse katsetusteks sobiv edasikäigu kiirus, kasutades roolilehe veealust pindala katsesõidul kavandataval lastimisseisundil. Arvutatud kiiruse aluseks peab olema pearooliseadmele avaldatav koormus ja pöördemoment, mis on vähemalt sama suur kui olukorras, kui seda katsetatakse laeva suurima meresõidusüvise juures, kui laev sõidab poole väiksema edasikäigu kiirusega kui kiirus, mis vastab peamasina lubatud maksimaalsele pöörlemissagedusele sõukruvi projekteeritud maksimaalsel sammul, või kiirusega 7 sõlme, olenevalt sellest, kumb on suurem, või .3 rooliseadme koormus ja pöördemoment katsesõidu koormustingimustel on usaldusväärselt prognoositud ja ekstrapoleeritud täislastis laevale ja .3 jõuseadmega, kui see on vajalik punkti 4.2 nõuete täitmiseks, ja igal juhul, kui administratsioon nõuab üle 230 mm läbimõõduga pallerit rumpliga ühinemiskohal, välja arvatud tugevdamine laevajuhtimiseks jääs. 5 Pea- ja abirooliseadme jõuseadmed peavad olema: .1 konstrueeritud nii, et need hakkavad automaatselt uuesti tööle, kui toide pärast energiakatkestust taastub, ja .2 võimalusega käivitada juhtpuldist komandosillalt. Ühe rooliseadme jõuseadme energiakatkestuse korral antakse komandosillal heli- ja nähtav häiresignaal. 6.1 Kui pearooliseade koosneb kahest või rohkemast identsest jõuseadmest, pole abirooliseadme paigaldamine vajalik, tingimusel et: .1 reisilaevas on pearooliseade võimeline juhtima rooli punktis 3.2 nõutaval viisil, kui üks jõuseade ei tööta; .2 kaubalaevas on pearooliseade võimeline juhtima rooli punktis 3.2 nõutaval viisil, kui kõik jõuseadmed töötavad; .3 pearooliseade on kujundatud nii, et pärast üksikut riket selle torustikusüsteemis või ühes jõuseadmes saab rikke isoleerida nii, et laeva juhitavust saab säilitada või kiiresti taastada. 6.2 Administratsioon võib kuni 1. septembrini 1986 aktsepteerida rooliseadme paigaldamist, mille töökindluse kohta on tõendatud andmed, kuid mis ei vasta punkti 6.1.3 nõuetele hüdrauliliste süsteemide kohta. 6.3 Rooliajamid, välja arvatud hüdraulilised, peavad vastama standarditele, mis administratsiooni seisukohalt on samaväärsed käesoleva punkti nõuetega. 7 Rooliseadme juhtimine peab olema tagatud: .1 pearooliseadme jaoks nii komandosillas kui ka rumpliruumis ; .2 kui pearooliseade on paigaldatud punkti 6 kohaselt kahe sõltumatu juhtimissüsteemina, peavad mõlemad olema juhitavad komandosillalt. See ei nõua rooliratta või juhthoova dubleerimist. Kui juhtimissüsteemil on kaugjuhitav hüdrauliline jõuseade, ei ole nõutav teise sõltumatu süsteemi paigaldamine, välja arvatud 10 000 ja suurema kogumahutavusega tankeril, kemikaalitankeril või gaasitankeril; .3 abirooliseadme puhul rumpliruumis ja kui see on jõuseadmega, peab saama seda juhtida ka komandosillalt ning see peab olema pearooliseadme juhtimissüsteemist sõltumatu. 8 Komandosillalt juhitav pea- ja abirooliseadme juhtimissüsteem peab vastama järgmistele nõuetele: .1 kui see on elektriline, on sellel eraldi vooluring, mis saab toidet rooliseadme vooluringist rumpliruumis asuvast punktist või otse jaotuskilbi kogumislattidelt, mis toidavad rooliseadme vooluringi sellega külgneva jaotuskilbi punktis; .2 rumpliruumis on vahendid komandosillalt juhitava juhtimissüsteemi lahtiühendamiseks selle teenindatavast rooliseadmest; .3 süsteemi saab käivitada komandosillalt; .4 juhtimissüsteemi elektritoite katkestuse korral kuuldav ja nähtav häiresignaal on antud komandosillale ja .5 lühisekaitse paigaldatakse üksnes rooliseadme juhtseadme toiteahelale. 9 Käesoleva reegli ja reegliga 30 nõutavad elektrivooluringid ja rooliseadme juhtimissüsteemid koos nende ühendatud komponentide, kaablite ja torudega peavad paiknema üksteisest võimalikult kaugel kogu oma pikkuses, kuivõrd see on teostatav. 10 Komandosilla ja rumpliruumi vahele peavad olema paigaldatud sidevahendid. 11 Rooli asend (väljapöörde nurk): .1 peab olema komandosillal nähtav, kui pearooliseade on jõuajamiga. Rooli väljapöörde nurga näitur peab olema rooliseadme juhtimissüsteemist sõltumatu; .2 peab olema tuvastatav ka rumpliruumis . 12 Hüdraulilise jõuajamiga rooliseade peab olema varustatud: .1 seadmetega hüdraulilise vedeliku puhtuse säilitamiseks, arvestades hüdraulilise süsteemi tüüpi ja konstruktsiooni; .2 häiresignaaliseadmega igal hüdraulilise vedeliku mahutil, et anda võimalikult vara märku hüdraulilise vedeliku lekkest. Heli- ja nähtavad häiresignaalid edastatakse komandosillale ja masinaruumi, kus neid on kerge jälgida, ja .3 statsionaarse varutsisterniga, mille mahust piisab vähemalt ühe jõuajami , sealhulgas hüdraulilise vedeliku mahuti, laadimiseks, kui nõutav on jõuajamiga pearooliseade. Mõõturiga varutsistern peab olema püsivalt ühendatud torustikuga sellisel viisil, et hüdraulilisi süsteeme saab hõlpsasti laadida punktist rumpliruumis . 13 Rumpliruum peab olema: .1 kergesti juurdepääsetav ja võimaluse korral eraldatud masinaruumidest, ja .2 varustatud sobivate seadmetega, tagamaks tööga seotud juurdepääsu rooliseadmele ja juhtseadmetele. Need seadmed hõlmavad käsipuid ja reste või muid libisemisvastaseid pindu, et tagada sobivad töötingimused hüdraulilise vedeliku lekke korral. 14 Kui palleri nõutav läbimõõt on üle 230 mm ühenduskohal rumpliga, välja arvatud tugevdamine laevajuhtimiseks jääs, peab automaatselt olema tagatud 45 sekundi jooksul kas avariielektriallikast või sõltumatust rumpliruumis asuvast toiteallikast alternatiivne elektritoide. Sellest peab piisama vähemalt punkti 4.2 nõuetele vastava rooliseadme jõuajami ja sellega ühendatud juhtimissüsteemi ning rooli väljapöörde nurga näituri toiteks. Seda sõltumatut toiteallikat kasutatakse üksnes sellel eesmärgil. Laevas, mille kogumahutavus on 10 000 ja rohkem, peab alternatiivne toiteallikas tagama pideva töö vähemalt 30 minuti ja muudes laevades vähemalt 10 minuti jooksul. 15 Igal 10 000 ja suurema kogumahutavusega tankeril, kemikaalitankeril või gaasitankeril ning igal muul 70 000 ja suurema kogumahutavusega laeval peab pearooliseadmel olema kaks või rohkem identset, punktile 6 vastavat jõuajamit. 16 Iga 10 000 ja suurema kogumahutavusega tanker, kemikaalitanker või gaasitanker peab vastama punkti 17 alusel järgmisele nõuetele: .1 pearooliseade on projekteeritud nii, et juhitavuse kao korral pearooliseadme ühe jõuajami mistahes osa üksiku rikke tõttu, välja arvatud rumpel , roolisektor või sama otstarvet täitvad komponendid, või rooliseadmete kinnikiilumisel , taastatakse juhitavus kõige rohkem 45 sekundi jooksul pärast ühe jõuajami riket; .2 pearooliseade peab koosnema kas: .2.1 kahest sõltumatust ja eraldi jõuajamist, millest kumbki vastab punkti 3.2 nõuetele, või .2.2 vähemalt kahest identsest jõuajamist, mis tavapärastes tingimustes üheaegselt töötades vastavad punkti 3.2 nõuetele. Kui käesoleva nõude täitmine on vajalik, tuleb tagada hüdrauliliste jõusüsteemide omavaheline ühendamine. Peab olema võimalik tuvastada hüdraulilise vedeliku leket ühest süsteemist ja isoleerida defektne süsteem automaatselt nii, et teine jõuajam või jõuajamid jäävad täielikult toimivaks; .3 mittehüdraulilised rooliajamid peavad vastama samaväärsetele standarditele. 17 10 000 ja suurema kogumahutavusega, kuid mitte väiksematel kui 100 000 tonnise kandevõimega tankeritel, kemikaalitankeritel või gaasitankeritel võidakse lubada lahendusi, mis ei ole toodud punktis 16 ega pruugi kohaldada ühe rikke kriteeriumit rooliseadmele või jõuajamitele tingimusel, et täidetakse samaväärset ohutusstandardit ning et: .1 torustikusüsteemi osa või ühe jõuajami üksiku rikke tõttu kaotatud juhitavus taastatakse 45 sekundi jooksul, ja .2 kui rooliseadmel on ainult üks jõuajam, tuleb pöörata erilist tähelepanu konstruktsiooni pingete analüüsile, sealhulgas vastavalt vajadusele väsimusanalüüsile ja purunemismehaanika analüüsile, kasutatavale materjalile, tihendusseadmete paigaldusele ja katsetamisele, ülevaatusele ning tõhusa tehnohoolde tagamisele. Eeltoodut arvesse võttes peab administratsioon kehtestama regulatsiooni , mis sisaldab sätteid IMO suunistest dubleerimata rooliseadme jõuajamite aktsepteerimise kohta 10 000 ja suurema kogumahutavuse, kuid väiksematel kui 100 000 tonnise kandevõimega tankeritel, kemikaalitankeritel ja gaasitankeritel. 18 10 000 ja suurema kogumahutavusega, kuid väiksemal kui 70000 tonnise kandevõimega tankeril, kemikaalitankeril või gaasitankeril võib administratsioon kuni 1. septembrini 1986 aktsepteerida rooliseadme süsteemi, mille töökindluse kohta on tõendatud andmed ja mis ei vasta hüdrauliliste süsteemide puhul punkti 16 üksiku rikke kriteeriumile. 19 Iga 10 000 ja suurema kogumahutavusega tanker, kemikaalitanker või gaasitanker, mis on ehitatud enne 1. septembrit 1984, peab vastama hiljemalt 1. septembriks 1986 järgmisele: .1 punktide 7.1, 8.2, 8.4, 10, 11, 12.2, 12.3 ja 13.2 nõuetele; .2 on paigaldatud kaks sõltumatut rooliseadme juhtimissüsteemi, mida saab juhtida komandosillalt. See ei nõua rooliratta või juhthoova dubleerimist; .3 töötava rooliseadme juhtimissüsteemis tekkiva rikke korral peab saama komandosillalt viivitamata käivitada teise süsteemi, ja .4 rooliseadme juhtimissüsteemil, kui see on elektriline, peab olema eraldi vooluring, mis saab toidet rooliajami vooluringist või otse jaotuskilbi kogumislattidelt, mis toidavad rooliajami vooluringi sellega külgneva jaotuskilbi punktis. 20 Lisaks punkti 19 nõuetele peab igal 40 000 ja suurema kogumahutavusega tankeril, kemikaalitankeril või gaasitankeril, mis on ehitatud enne 1. septembrit 1984, rooliseade hiljemalt 1. septembriks 1988 olema niimoodi paigaldatud, et torustiku või ühe jõuajami üksiku rikke korral säilib juhitavus või rooli liikumist saab piirata nii, et juhitavuse saab kiiresti taastada. See saavutatakse järgmiselt: .1 on paigaldatud sõltumatud rooli piiramise vahendid või .2 on paigaldatud kiiretoimelised klapid, mis võivad olla käsijuhitavad, et isoleerida jõuajam või jõuajamid välisest hüdraulilisest torustikust, koos jõuajamite otsetäitmise vahenditega statsionaarse sõltumatu jõuajamiga pumba ja torustikusüsteemi abil, või .3 on selline paigaldus, et kui hüdraulilised jõusüsteemid on ühendatud, on tuvastatav hüdraulilise vedeliku leke ühest süsteemist ja defektne süsteem on isoleeritav kas automaatselt või komandosillalt nii, et teine süsteem jääb täielikult toimivaks. Reegel 30 Lisanõuded elektrilise ja elektrohüdraulilisele rooliseadmele 1 Elektrilise ja elektrhüdraulilise rooliseadme jõuajamite töö näitamiseks paigaldatakse vahendid komandosillale ja sobivasse peajõuseadme juhtimiskohta. 2 Elektriline või elektrohüdrauliline rooliseade, mis koosneb ühest või rohkemast jõuajamist, peab saama toidet vähemalt kahest eraldi vooluringist, mida toidetakse otse peajaotuskilbist; üht vooluringidest võib siiski toita läbi avariijaotuskilbi. Elektrilise või elektrohüdraulilise pearooliseadmega ühendatud elektriline või elektrohüdrauliline abirooliseade võib olla ühendatud ühe pearooliseadet toitva vooluringiga. Elektrilist või elektrohüdraulilist rooliseadet toitvad vooluringid peavad olema piisava võimsusega kõigi elektriliste jõuseadmete (elektrimootorite) toitmiseks, mida saab üheaegselt vooluringi lülitada ja mille üheaegne töötamine võib olla nõutav. 3 Sellised vooluringid ja elektrimootorid peab varustama lühisekaitse ja ülekoormuse häiresignaaliga. Kui on tagatud liigvoolu, sealhulgas käivitusvoolu kaitse, peab see olema arvestatud selliselt kaitstud elektrimootori või vooluahela vähemalt kahekordsele täiskoormusvoolule ja võimaldama vajaliku käivitusvoolu kasutamist. Kui häiresignaalis kasutatakse kolmefaasilist toidet, peab iga toitefaas olema rikkest teatava häiresignaaliga. Käesolevas punktis nõutavad alarmid peavad olema nii helilised kui ka nähtavad ja asuma nähtaval kohal peamasinaruumis või kontrollruumis, kust peamehhanisme juhitakse, nagu võidakse nõuda reegliga 51. 4 Väiksemas kui 1600 kogumahutavusega laevas võib pearooliseade saada toidet vaid ühest vooluringist peajaotuskilbist, kui abirooliseade ei ole reegli 29 punktiga 4.3 nõutava jõuajamiga (elektrimootoriga) või selle energiaallikaks on elektrimootor, mis on põhiliselt ette nähtud muuks otstarbeks. Kui selline elektrimootor on energiaallikaks nimetatud abirooliseadmele, võib administratsioon loobuda käesoleva reegli punkti 3 nõudest, kui on veendunud kaitsemeetmetele ja abirooliseadmele kohaldatava reegli 29 punkti 5 alapunktide .1 ja .2 ning punkti 7 alapunkti .3 täitmises . Reegel 31 Jõuseadme juhtseadmed 1 Käikuvuse ja laeva ohutuse jaoks olulistel pea- ja abijõuseadmetel ning abimehhanismidel peavad olema tõhusad käitamis- ja juhtimisvahendid. 2 Kui peajõuseadmete kaugjuhtimine toimub komandosillalt ja masinaruumid on kavandatud mehitatutena, kohaldatakse järgmisi sätteid: .1 kõigis meresõiduoludes, sealhulgas manööverdamisel, peavad sõukruvi pöörlemissagedus, tõukejõu suund ja vajadusel ka samm olema komandosillalt täielikult juhitavad; .2 kaugjuhtimine peab iga sõltumatu sõukruvi puhul toimuma juhtseadme abil, mis on projekteeritud ja ehitatud nii, et selle kasutamine ei nõua erilist tähelepanu pööramist jõuseadmete töö üksikasjadele. Kui mitu sõukruvi on kavandatud töötama üheaegselt, võib neid juhtida ühe juhtseadmega; .3 peajõuseadmetel peab olema komandosillal paiknev avariiseiskamise seade, mis on komandosilla juhtimissüsteemist sõltumatu; .4 peajõuseadmetele komandosillalt antavad käsklused peavad vajadusel olema nähtavad masinaruumi kontrollruumis või peamasina juhtpuldis; .5 peajõuseadmete kaugjuhtimine peab olema võimalik vaid ühest juhtimiskohast korraga; sellistes juhtimiskohtades on lubatud kasutada omavahel ühendatud juhtimisseadmeid. Igas juhtimikohas peab olema näitur, mis näitab, missugusest juhtimiskohast jõuseadmeid juhitakse. Juhtimise ümberlülitamine komandosilla juhtimiskohtadest masinaruumide juhtimiskohtadesse ja vastupidi peab olema võimalik üksnes peamasinaruumist või masinaruumi kontrollruumist. See süsteem peab sisaldama vahendeid, mis takistavad sõukruvi tõukejõu olulist muutmist juhtimise ümberlülitamisel ühest juhtimiskohast teise; .6 peajõuseadmeid peab olema võimalik juhtida kohapealt ka kaugjuhtimissüsteemi mistahes osa rikke korral; .7 kaugjuhtimissüsteem peab olema üles ehitatud nii, et selle rikke korral rakendub häiresignaal. Kui administratsioon peab seda tarvilikuks, peab kuni kohaliku juhtimise ümberlülitumiseni säilima sõukruvi määratud pöörlemissagedus ja tõukejõu suund; .8 Komandosillal peavad olema näiturid, mis näitavad: 8.1 jäiga sammuga sõukruvide puhul sõukruvi pöörlemissagedust ja pöörlemissuunda; .8.2 reguleeritava sammuga sõukruvide puhul sõukruvi pöörlemissagedust ja sammu; .9 käivitusõhusurve alanemise näitamiseks peab olema komandosillale ja masinaruumi häiresignaal, mis on seadistatud tasemele, mis võimaldab veel peamasinat käivitada. Kui peajõuseadme kaugjuhtimissüsteemi puhul on kavandatud automaatkäivitus, piiratakse tulemusteta järjestikuste automaatsete käivituskatsete arvu, et hoida piisavat käivitusõhusurvet kohapealseks käivitamiseks. 3 Kui peajõuseade ja sellega seotud abimehhanismid, sealhulgas põhilise elektrienergia allikana toimivad toiteallikad, on varustatud erinevatel tasemetel töötavate automaatsete või kaugjuhtimisseadmetega ning juhtimispuldist toimub nende pidev juhtimine, peavad need juhtseadmed olema projekteeritud, varustatud ja paigaldatud nii, et juhitava peajõuseadme ja sellega seotud abimehhanismide töö oleks sama ohutu ja tõhus nagu otsesel juhtimisel; sellel eesmärgil kohaldatakse vastavalt vajadusele reegleid 46–50. Erilist tähelepanu tuleb pöörata nende ruumide kaitsele tule ja vee sissevoolu eest, kuhu nimetatud juhtseadmed on paigaldatud. 4 Automaatsed käivitus-, käitamis- ja juhtimissüsteemid peavad üldjuhul sisaldama vahendeid, mille abil saab automaatsed juhtseadmed käsitsi välja lülitada. Selliste süsteemide mistahes komponendi rike ei tohi takistada automaatse juhtseadme käsitsi väljalülitamist. 5 Olenemata punktide 1–4 nõuetest peavad 1. juulil 1998 või hiljem ehitatud laevad vastama järgmistele nõuetele: .1 Laeva käikuvuse , juhtimise ja ohutuse jaoks olulised peajõuseadmed ja abimehhanismid peab varustama tõhusate käitamis- ja juhtimisvahenditega. Kõik laeva käikuvuse , juhtimise ja ohutuse jaoks olulised juhtimissüsteemid peavad olema üksteisest sõltumatud või projekteeritud selliselt, et ühe süsteemi rike ei halvenda teise süsteemi tööd. .2 Kui jõuseadmete kaugjuhtimine toimub komandosillalt, tuleb järgida järgmisi sätteid: .2.1 sõukruvi pöörlemissagedus, tõukejõusuund ja vajaduse korral ka samm peavad olema komandosillalt täielikult juhitavad kõigis meresõiduoludes, sealhulgas manööverdamisel; .2.2 kaugjuhtimine peab toimuma iga sõltumatu sõukruvi puhul vaid ühe juhtseadmega, mis sooritab automaatselt kõik sellega seotud toimingud, vältides sealhulgas vajadusel jõuseadmete ülekoormust; .2.3 peajõuseadme jaoks peab komandosillal olema avariiseiskamise seade, mis on komandosilla juhtimissüsteemist sõltumatu; .2.4 peajõuseadmele komandosillalt antavad käsklused peavad olema nähtavad masinaruumi kontrollruumis ja peamasina kohtjuhtimispuldis; .2.5 peajõuseadme kaugjuhtimine peab olema võimalik vaid ühest juhtimiskohast korraga; sellistes j uhtimiskohtades on lubatud kasutada omavahel ühendatud juhtimisseadmeid. Igas juhtimiskohas peab olema näitur, mis näitab, missugusest juhtimiskohast jõuseadmeid juhitakse. Juhtimise ümberlülitamine komandosilla juhtimiskohtadest masinaruumide juhtimiskohtadesse ja vastupidi peab olema võimalik üksnes peamasinaruumist või masinaruumi kontrollruumist. See süsteem peab sisaldama vahendeid, mis takistavad sõukruvi tõukejõu olulist muutumist juhtimise ümberlülitamisel ühest juhtimiskohast teise; .2.6 peajõuseadmeid peab olema võimalik kohapealt juhtida ka kaugjuhtimissüsteemi mingi osa rikke korral. Samuti peab olema võimalik juhtida laeva käikuvuseks ja ohutuseks olulisi abimehhanisme vahetult nende juurest või lähedusest; .2.7 kaugjuhtimissüsteem peab olema üles ehitatud nii, et selle rikke korral rakendub häiresignaal. Kui administratsioon peab seda tarvilikuks, peab kuni kohalikule juhtimisele ümberlülitumiseni säilima sõukruvi määratud pöörlemissagedus ja tõukejõu suund; .2.8 komandosillal, masinaruumi kontrollruumis ja peamasina kohtjuhtimispunktis peavad olema näidikud järgmiste parameetrite jaoks: .2.8.1 jäiga sammuga sõukruvide puhul sõukruvi pöörlemissagedus ja pöörlemissuund ning .2.8.2 reguleeritava sammuga sõukruvide puhul sõukruvi pöörlemissagedus ja samm; .2.9 käivitusõhusurve alanemisel peab komandosillal ja masinaruumis rakenduma häiresignaal, mis on seadistatud tasemele, mis võimaldab veel peamasinat käivitada. Kui peajõuseadme kaugjuhtimissüsteemi puhul on kavandatud automaatkäivitus, piiratakse tulemusteta järjestikuste automaatsete käivituskatsete arvu, et hoida piisavat käivitusõhu survet kohapealseks käivitamiseks. . 3 Kui peajõuseade ja sellega seotud abimehhanismid, sealhulgas põhilise elektrienergia allikana toimivad toiteallikad, on varustatud erinevatel tasemetel automaatsete või kaugjuhtimisseadmetega ning juhtimispuldist toimub nende pidev kontroll, peavad need juhtseadmed olema konstrueeritud nii, et juhitava peajõuseadme ja sellega seotud abimehhanismide töö oleks sama ohutu ja tõhus nagu otsese juhtimise korral; sellel eesmärgil kohaldatakse vastavalt vajadusele reegleid 46–50. Erilist tähelepanu tuleb pöörata selliste ruumide kaitsele tule ja vee sissevoolu eest, kus nimetatud juhtseadmed asuvad. . 4 Automaatsed käivitus-, käitamis- ja juhtimissüsteemid peavad üldjuhul sisaldama vahendeid, mille abil saab need käsitsi välja lülitada. Selliste süsteemide mistahes komponendi rike ei tohi takistada automaatse juhtseadme käsitsi väljalülitamist . 6 1. juulil 2004 või hiljem ehitatud laevad peavad vastama punktide 1–5 nõuetele muudetud kujul järgmiselt: .1 uus alapunkt .10 lisatakse punktile 2 järgmises sõnastuses: " .10 automaatjuhtimissüsteemid peavad olema üles ehitatud nii, et vahitüürimees saaks õigel ajal hoiatuse peajõuseadme töö võimaliku või vältimatu aeglustumise või seiskumise kohta, et oleks võimalik hinnata navigatsioonitingimusi hädaolukorras. Automaatjuhtimissüsteemid eelkõige juhivad, jälgivad, kannavad ette, hoiatavad ja rakendavad ohutusmeetmeid, et aeglustada peajõuseadme või sellega seotud abimehhanismide rikke korral laeva liikumist või see peatada, kusjuures vahitüürimehel peab olema võimalus samal ajal protsessi käsitsi sekkuda, välja arvatud juhtumeil, kui käsitsi sekkumine põhjustab masina ja/või peajõuseadmete tõsise rikke lühikese aja jooksul, näiteks liiga suure pöörlemissageduse korral." Reegel 32 Aurukatlad ja katla toitesüsteemid 1 Igal aurukatlal ja leekkuumutuseta aurugeneraatoril peab olema vähemalt kaks piisava läbilaskevõimega kaitseklappi. Arvestades aurukatla või leekkuumutuseta aurugeneraatori aurutootlikkust või muid parameetreid, võib administratsioon lubada üksnes ühe kaitseklapi paigaldamist, kui on veendunud, et sellega tagatakse piisav kaitse ülerõhu vastu. 2 Igal vedelkütusel töötaval aurukatlal, mis on kavandatud töötama ilma käsitsijuhtimiseta, peavad olema ohutusseadmed, mis katkestavad kütuse etteande põletisse ja annavad häiresignaali madala veetaseme, õhu etteandesüsteemi rikke või leegi põlemistõrke korral. 3 Veetorukateldel, mis teenindavad p eaturbiinjõuseadmeid , peab olema kõrge veetaseme häiresignaal. 4 Kõigil aurutootmise süsteemidel, mis on olulised laeva ohutuse tagamiseks või mille rike katelde toiteveega varustamises võib muuta ohtlikuks, peavad olema vähemalt kaks eraldi toitevee süsteemi koos toitepumpadega, seejuures on lubatav üks toitevee sisenemiskoht aurutrumlisse. Kui toitepumba enda põhinäitajad ei väldi ülerõhku , peavad olema vahendid ülerõhu vältimiseks toiteveesüsteemide mistahes osas. 5 Aurukateldel peavad olema vahendid toitevee nõutava kvaliteedi tagamiseks ja kontrolliks. Katelt kahjustada võivate õli või saasteainete katlasse sattumise vältimiseks peab võimalusel paigaldama sobivad seadmed. 6 Igal laeva ohutuse jaoks olulisel aurukatlal, mis on projekteeritud töötama kindlaksmääratud veetasemega, peab olema vähemalt kaks veetaseme näidikut, millest vähemalt üks on otseloetav veeklaasi tüüpi näidik. Reegel 33 Aurutorude süsteemid 1 Iga aurutoru ja sellega ühendatud liitmik, mida võib läbida aur, peab olema projekteeritud, ehitatud ja paigaldatud nii, et see suudab taluda maksimaalseid töörõhkusid, mis võivad esineda kavandatud töörežiimidel. 2 Peavad olema vahendid aurutoru tühjendamiseks, milles võib tekkida ohtlik hüdrauliline löök. 3 Kui aurutorusse või liitmikku võib sattuda mis tahes allikast kavandatust suurema rõhuga auru, peab süsteemis olema sobiv reduktsiooniklapp, kaitseklapp ja manomeeter. Reegel 34 Suruõhusüsteemid 1 Igas laevas peavad olema vahendid ülerõhu vältimiseks suruõhusüsteemide mistahes osas, õhukompressorite veesärkides või keredes ja jahutites, mis võib tuleneda suruõhu lekkimisest rõhu all olevatest süsteemi osadest. Kõigil süsteemidel peab olema sobiv rõhualandusseade. 2 Peamasinatena kasutatavate sisepõlemismootorite suruõhu käivitusseadmed peavad olema piisavalt kaitstud käivitusõhu torustikes võimaliku leegi tagasilöögi ja plahvatuse eest. 3 Kõik käivitusõhu kompressorite survetorud peavad minema otse käivitusõhu mahutitesse ning kõik nendest mahutitest pea- ja abimasinatesse suunatud käivitusõhu magistraaltorud peavad olema täielikult eraldatud kompressori survetorustikust. 4 Peab rakendama meetmeid, et viia miinimumini õli sattumine suruõhusüsteemidesse ja neid süsteeme kuivendada. Reegel 35 Ventilatsioonisüsteemid masinaruumides A-kategooria masinaruume peab ventileerima piisavalt, et tagada seal asuvate mehhanismide või katelde piisav õhuvarustus täisvõimsusel töötamisel kõigis, sealhulgas rasketes ilmastikuoludes, masinaruumides töötajate ohutus ja normaalsed töötingimused. Iga muud masinaruumi peab ventileerima piisavalt ja selle masinaruumi eesmärgile vastavalt. Reegel 35-1 Pilsi pumbasüsteemid 1 Käesolevat reeglit kohaldatakse 1. jaanuaril 2009 või hiljem ehitatud laevadele. 2 Reisilaevad ja kaubalaevad 2.1 Peab tagama tõhusa pilsi pumbasüsteemi koos pumpadega, mis on võimeline kõigis võimalikes tingimustes vett välja pumpama ja ära juhtima mistahes veekindlast laevaruumist, välja arvatud magevee, ballastvee, ja vedelkütuse tankid või vedellasti veoks eraldatud mahutid, mille jaoks peavad olema ette nähtud muud tõhusad süsteemid ja pumpamisvahendid. Isoleeritud lastiruumidest vee ärajuhtimiseks peavad laevas olema tõhusad vahendid. 2.2 Sanitaar-, ballasti- ja üldkasutatavaid pumpasid võib lugeda sõltumatuteks jõuajamiga pilsipumpadeks, kui on tagatud vajalikud ühendused pilsi pumbasüsteemidega. 2.3 Kõik söepunkrites või kütusetankides või nende all või katla- või masinaruumides, sealhulgas ruumides, kus asuvad kütuse settepaagid või kütusepumbad, peavad kasutatavad pilsi kuivendustorud olema terasest või muust sobivast materjalist . 2.4 Pilsi- ja ballastveesüsteemide seadistus peab olema selline, et oleks välditud vee sissepääs parda tagant ja ballastveetankidest laad- ja masinaruumidesse või ühest laevaruumist teise. Peab tagama soovimatu merevee sissevoolu vältimise pilsi- ja ballastveesüsteemide ühendustega süvatanki, kui seal on last, ja selle tühjendamise vältimise pilsipumbaga, kui seal on ballastvesi. 2.5 Kõik pilsi pumbasüsteemiga seotud klapikarbid ja käsijuhtimisega klapid peavad asuma kohtades, mis on tavapärastes oludes juurdepääsetavad. 2.6 Peab tagama vee äravoolu reisilaeva vaheseintetekil ja kaubalaeva peatekil asuvatest suletud laadruumidest. Administratsioon võib lubada vee äravoolu vahendid konkreetses laeva või laevaklassi ruumis ära jätta, kui on veendunud, et nende ruumide suuruse või sisemuse vaheruumideks jaotamine ei põhjusta selle laeva ohutuse halvenemist. 2.6.1 Kui vabaparda kõrgus vastavalt vaheseintetekini või peatekini on selline, et teki serv jääb vee alla, kui laeva kreen on üle 5°, peab nendelt tekkidelt vee ärajuhtimiseks olema piisav arv sobiva suurusega piigarteid , mis juhivad vee otse üle parda ja mis on paigaldatud reisilaevade puhul reegli 15 ning kaubalaevade puhul kehtiva rahvusvahelise laadungimärgi konventsiooni nõuete kohaselt. 2.6.2 Kui vabaparda kõrgus on selline, et vastavalt vaheseinteteki serv või peateki serv jääb vee alla, kui laeva kreen on kuni 5°, tuleb juhtida vesi suletud laadruumidest vastavalt vaheseintetekil või peatekil asuvasse piisava mahuga sobivasse ruumi või ruumidesse, kus on kõrge veetaseme häiresignaal ja milles on sobivad seadmed vee juhtimiseks üle parda. Lisaks peab tagama, et: .1 piigartite arv, suurus ja paigutus väldivad liigset vaba vee kogunemist nendesse ruumidesse; .2 käesoleva reegliga reisilaevadel või kaubalaevadel nõutavate pumpamisseadmete puhul arvestatakse vastavalt vajadusele statsionaarsete vesikustutussüsteemide nõudeid; .3 bensiini või muude ohtlike ainetega saastunud vesi ei sattuks masinaruumidesse või muudesse ruumidesse, kus võib leiduda süüteallikaid, ja .4 kui suletud laadruumi kaitseb süsinikdioksiidiga tulekustutussüsteem, varustatakse laadruumi tekk gaasi väljapääsu tõkestavate vahenditega. 2.6.3 Kinnistelt autolastitekkidelt, autotekkidelt ja eritekkidelt (parkimistekkidelt) peab vee ärajuhtimine vastama ka reeglite II-2/20.6.1.4 ja II-2/20.6.1.5. nõuetele. 3 Reisilaevad 3.1 Punktiga 2.1 nõutav pilsi pumbasüsteem peab olema võimeline töötama ka pärast õnnetusjuhtumit kõigis võimalikes oludes, kui laev on püstiasendis või kreenis. Sellel eesmärgil tuleb paigaldada vajalikesse laevaruumidesse kuivendussüsteemi imitorustiku veevõtuotsad mõlemasse pardasse, välja arvatud kitsad ruumid laeva otstes, kus üks imitoru veevõtu ots võib olla piisav. Ebatavalise kujuga laevaruumides võivad vajalikud olla täiendavad imitoru veevõtuotsad. Süsteem peab tagama, et laevaruumis olev vesi pääseks imitorustiku veevõtuotste juurde. Kui administratsioon on konkreetsete laevaruumide puhul veendunud, et vee äravoolu tagamine võib olla mittevajalik, võib lubada selle ärajätmist , kui reeglites 7 ja 8 sätestatud tingimuste kohaselt tehtud arvutused näitavad, et laeva hukkumatuskindlus sellega ei halvene. 3.2 Pilsi pumbasüsteemi torustikuga peab olema ühendatud vähemalt kolm jõuajamiga pilsipumpa, millest ühte võib käitada peajõuseade. Kui pilsipumpade arv on 30 või rohkem, tuleb paigaldada sõltumatu jõuajamiga lisapump. Pilsipumpade arv arvutatakse järgmiselt: kui P 1 on suurem kui P : pilsipumpade arv = muudel juhtudel: pilsipumpade arv = kus: L = laeva pikkus (meetrites), määratletud reeglis 2; M = vaheseintetekist madalamal oleva masinaruumi maht (kuupmeetrites), määratletud reeglis 2; sellele lisatakse topeltpõhja kohal ja masinaruumist vööri või ahtri poole asuda võivate statsionaarsete vedelkütuse mahutite maht; P = reisijate ja laevapere ruumide kogumaht vaheseintetekist madalamal (kuupmeetrites), mis on ette nähtud eluruumideks ja kasutamiseks reisijatele ja laevaperele , välja arvatud pagasi- ja laoruumid, toidulaod ning postiruumid; V = laeva kogumaht vaheseintetekist madalamal (kuupmeetrites); P 1 = KN , kus: N = reisijate arv, mille jaoks laev sertifitseeritakse, ja K = 0,056 L Kui KN -i väärtus on suurem kui P ja vaheseintetekist kõrgemal asuvate tegelike reisijaruumide kogumahu summa, tuleb P 1 puhul kasutada arvu, mis on see summa või kaks kolmandikku KN -st, olenevalt sellest, kumb on suurem. 3.3 Võimalusel tuleb paigaldada jõuajamiga pilsipumbad eraldi veetihedatesse laevaruumidesse ja tagada , et laeva vigastuse tõttu ei voolaks vesi samal ajal nendesse ruumidesse. Kui peajõuseade, abimehhanismid ja katlad on kahes või rohkemas veetihedas laevaruumis, tuleb pilsi kuivendamiseks kasutatavad pumbad nendes laevaruumides paigutada üksteisest nii kaugele kui võimalik. 3.4 91,5 m pikkusel või pikemal laeval või laeval, mille punkti 3.2 kohaselt arvutatud pilsipumpade arv on 30 või rohkem, pea vad seadmed olema selli sed , et kõigis üleujutusoludes, millele laev peab vastu pidama, on kasutatav vähemalt üks jõuajamiga pilsipump, ja see peab vastama järgmistele nõuetele: .1 üks nõutavatest pilsipumpadest on töökindel sukelpumba tüüpi avariipump, mille toiteallikas asub vaheseinte tekist kõrgemal, või .2 pilsipumbad ja nende toiteallikad on paigutatud üle kogu laeva pikkuse nii, et vähemalt üks pump on vigastamata laevaruumis kasutatav. 3.5 Iga nõutav pilsipump, välja arvatud lisapumbad, mis võidakse paigaldada üksnes laeva veekindla vaheseinaga eraldatud otsmistesse ruumidesse, tuleb paigaldada nii, et see saab võtta vett mis tahes ruumist, millest punkti 2.1 kohaselt tuleb vesi ära juhtida. 3.6 Elektrilise jõuajamiga pilsipump peab olema võimeline pumpama vett läbi nõutava pilsi peakuivendustoru kiirusega vähemalt 2 m/s. Masinaruumides asuvatel sõltumatu jõuajamiga pilsipumpadel peavad olema imitorustikud otse nendest ruumidest, kusjuures ühe ruumi kohta on nõutavad mitte rohkem kui kaks sellist imitoru . Kui imitorusid on kaks või rohkem, siis vähemalt üks peab olema laeva mõlemas pardas. Administratsioon võib nõuda, et muudes ruumides paiknevatel sõltumatu jõuajamiga pilsipumpadel oleksid eraldi otseimitorustikud . Masinaruumi otseimitorustikud peavad asuma sobivates kohtades ja läbimõõduga, mis ei ole väiksem peapilsisüsteemi torustiku jaoks nõutavast. 3.7.1 Lisaks pilsipumpade otseimitorudele või imitorudele , mida nõutakse punktiga 3.6, peab paigaldama peajõuseadme jahutussüsteemi merevee ringluspumbale tagasilöögiklapiga varustatud otseimitorustiku ühendus masinaruumi pilsi pumbasüsteemiga. Sellise otseimitorustiku läbimõõt peab olema vähemalt kaks kolmandikku pumba imiava läbimõõdust aurulaevadel ja mootorlaevadel sama läbimõõduga nagu pumba imiava . 3.7.2 Kui administratsiooni arvates punktis 3.7.1 nimetatud ringluspump ei ole sobiv sellel eesmärgil kasutamiseks, tuleb ühendada pilsisüsteemi avariikuivendustorustik otse suurimast kasutatavast sõltumatu jõuajamiga pumbast masinaruumi pilsisüsteemiga; ühendatud imitoru peab olema sama läbimõõduga nagu kasutatava pumba imiava . Niimoodi ühendatud pump peab olema administratsiooni rahuldava tootlikkusega. 3.7.3 Kingstoni ja kingstoni torustiku eraldusklappide spindlid ja käsirattad peavad ulatuma masinaruumi pilsi katteplaatidest kõrgemale. 3.8 Kogu pilsisüsteemi imitorustik kuni pumbaühenduseni peab olema muust torustikust sõltumatu. 3.9 Pilsisüsteemi torustiku läbimõõt arvutatakse järgneva valemi järgi. Tegeliku pilsiveesüsteemi torustiku sisemist läbimõõtu võib siiski ümardada administratsioonile vastuvõetava lähima standardsuuruseni: kus: d on pilsiveesüsteemi torustiku sisemine läbimõõt (millimeetrites); L ja B on laeva pikkus ja laius (meetrites), mis on määratletud reeglis 2, ning D on laeva teoreetiline vabaparda kõrgus vaheseintetekini (meetrites). Kui vaheseinte tekil asuvad suletud laadruumid hõlmavad kogu laeva pikkuse, kust juhitakse vett ära punkti 2.6.2 nõuete kohaselt, mõõdetakse D järgmise tekini vaheseintetekist kõrgemal. Kui suletud laadruumid hõlmavad väiksema pikkuse, on D väärtuseks teoreetiline vabapardakõrgus vaheseinte tekini pluss lh / L, kus l ja h on vastavalt suletud laadruumide kogupikkus ja -kõrgus (meetrites). Pilsisüsteemi harutorude läbimõõt peab vastama administratsiooni nõuetele. 3.10 Peab vältima vee sissevoolu teenindatavasse laevaruumi pilsisüsteemi imitorustiku kaudu, kui torustik muus laevaruumis puruneb või saab muul viisil vigastada kokkupõrke või madalale sõitmise tõttu. Kui torustik asub mis tahes osas laeva küljele lähemal kui üks viiendik laeva laiusest (määratletud reeglis 2 ja mõõdetud täisnurga all keskjoonest suurima vaheruumideks jaotumise tekini) või karpkiilu sees, paigaldatakse sellel eesmärgil torustikule tagasilöögiklapp laevaruumis, kus asub avatud ots. 3.11 Pilsi pumbasüsteemi klapikarbid, kraanid ja klapid peavad olema paigaldatud nii, et vee sissevoolu korral saab üks pilsipump mis tahes laevaruumi jaoks töötada; lisaks ei tohi pilsisüsteemi rivist välja viia pumba või seda pilsisüsteemi torustikuga ühendava toru vigastus, kui see on pardale lähemal kui üks viiendik laeva laiusest. Kui kõigil pilsipumpadel on üks ühine torustikusüsteem, peab pilsisüsteemi imitorustiku klappe olema võimalik juhtida vaheseintetekist kõrgemal. Kui lisaks peapilsisüsteemile on paigaldatud ka avariikuivendussüsteem, peab see olema peasüsteemist sõltumatu ja paigaldatud nii, et avariikuivenduspump suudab töötada mis tahes laevaruumis punktis 3.1 nimetatud vee sissevoolu puhul; sellisel juhul peab üksnes avariisüsteemi tööks vajalikke klappe olema võimalik juhtida vaheseintetekist kõrgemal. 3.12 Kõigi punktis 3.11 viidatud ventiilide ja klappide juhtseadmed, mida saab juhtida vaheseinte tekist kõrgemal, peab nende paiknemiskohas selgesti märgistama ja varustama vahenditega, mis näitavad, kas need on avatud või suletud. 4 Kaubalaevad Peab tagama vähemalt kaks jõuajamiga peapilsisüsteemiga ühendatud pumpa, millest ühte võib käitada peajõuseadega. Kui administratsioon on veendunud, et laeva ohutus ei vähene, võidakse konkreetsetes laevaruumides pilsisüsteemidest loobuda. Reegel 37 Side komandosilla ja masinaruumi vahel 1 Peab olema vähemalt kaks sõltumatut sidevahendit käskude edastamiseks komandosillalt sellisesse kohta masinaruumis või masina kontrollruumis, kust tavaliselt juhitakse jõuseadmeid: üks neist peab olema masinatelegraaf, mis annab visuaalse näidu käskudest ja vastustest nii masinaruumis kui ka komandosillal. Asjakohased sidevahendid tuleb paigaldada ka muudesse kohtadesse, kust jõuseadmeid võidakse juhtida. 2 1. oktoobril 1994 või hiljem ehitatud laevadele kohaldatakse punkti 1 asemel järgmisi nõudeid: Peab tagama vähemalt kaks sõltumatut sidevahendit käskude edastamiseks komandosillalt sellisesse kohta masinaruumis või masina kontrollruumis, kust tavaliselt juhitakse sõukruvide pöörlemissagedust ja tõukejõusuunda: üks nendest peab olema masinatelegraaf, mis annab visuaalse näidu käskudest ja vastustest nii masinaruumides kui ka komandosillal. Peab tagama asjakohased sidevahendid komandosillalt ja masinaruumist ka muudesse kohtadesse, kust võidakse juhtida sõukruvide pöörlemissagedust või tõukejõu suunda. Reegel 38 Mehaanikute väljakutsesignalisatsioon Peab tagama mehaanikute väljakutsesignalisatsiooni, mida juhitakse vastavalt vajadusele masina kontrollruumist või peamasina juhtpuldist, ja see peab olema selgesti kuuldav mehaanikute eluruumides. Reegel 39 Avariiseadmete asukoht reisilaevades Põrkevaheseinast ettepoole ei tohi paigaldada avariielektrienergiaallikaid, tuletõrjepumpasid, pilsipumpasid, välja arvatud need, mis teenindavad põrkevaheseinast eespool asuvaid ruume, peatükiga II-2 nõutavat statsionaarset tulekustutussüsteemi ja muid avariiseadmeid, mis on laeva ohutuse seisukohast olulised, välja arvatud ankrupelid. D OSA ELEKTRISEADMED (Kui sõnaselgelt pole sätestatud teisiti, kehtib D osa reisilaevade ja kaubalaevade kohta) Reegel 40 Üldsätted 1 Elektripaigaldised peavad olema sellised, et: .1 kõigi laeva normaalsete ekspluatatsiooninõuete ja elamistingimuste tagamiseks vajalike abimehhanismide ja -süsteemide elektripaigaldiste töö tagatakse avariielektrienergiaallika abita; .2 erinevates avariitingimustes tagatakse ohutuse seisukohast oluliste elektriseadmete ja -süsteemide töö ning .3 tagatakse reisijate, laevapere ja laeva kaitse elektri kasutamisega seotud ohtude eest. 2 Administratsioon peab võtma meetmeid käesoleva osa elektriseadmeid ja -süsteeme käsitlevate sätete ühtse rakendamise ja kohaldamise tagamiseks . Reegel 41 Põhiline elektrienergiaallikas ja valgustussüsteemid 1.1 Tagada tuleb piisava võimsusega põhiline elektrienergiaallikas kõigi reegli 40 punktis 1.1 nimetatud elektriseadmete ja -süsteemide toiteks. See põhiline elektrienergiaallikas peab koosnema vähemalt kahest elektrigeneraatorist. 1.2 Nende elektrigeneraatorite võimsus peab olema selline, et ühe generaatori seiskumise korral on ikkagi võimalik varustada toitega elektriseadmeid ja -süsteeme, mis on vajalikud laeva käikuvuse ja ohutuse tagamiseks tavaoludes. Samuti peab tagama minimaalsed mugavusnõuded, mis on piisavad vähemalt toiduvalmistamiseks, kütteks, külmikute tööks, mehaaniliseks ventilatsiooniks ning sanitaar- ja joogiveesüsteemide tööks. 1.3 Laeva põhiline elektrienergiaallikas peab olema selline, et reeglis 40 punktis 1.1 viidatud elektriseadmete ja -süsteemide töö tagatakse peajõuseadme või sõuvõlli pöörlemissagedusest ja -suunast olenemata. 1.4 Lisaks peavad elektrigeneraatorid tagama, et kui üks generaator või selle esmane energiaallikas ei tööta, suudavad ülejäänud generaatorid varustada toitega elektriseadmeid ja -süsteeme, mis on vajalikud peajõuseadmete käivitamiseks energiavarustuseta laevas. Avariielektrienergiaallikat võib kasutada käivitamiseks energiavarustuseta laevas, kui selle võimsus kas üksi või koos muude elektrienergiaallikatega on samal ajal piisav reegli 42 punktide 2.1 ja 2.3 või reegli 43 punktide 2.1 ja 2.4 kohaselt nõutud elektriseadmete ja -süsteemide töö tagamiseks. 1.5 Kui trafod moodustavad käesoleva punktiga nõutava elektritoitesüsteemi olulise osa, peab süsteem olema üles ehitatud nii, et see tagab sama toitepidevuse nagu käesolevas punktis sätestatud. 2.1 Põhiline elektrivalgustussüsteem, mis valgustab laeva selliseid osi, kuhu tavaliselt pääsevad ja mida kasutavad reisijad või laevapere, peab saama toite laeva põhilisest elektrienergiaallikast. 2.2 Põhiline elektrivalgustussüsteem peab olema selline, et reegli 42 punktide 2.1 ja 2.2 või reegli 43 punktide 2.1, 2.2 ja 2.3 nõutavat avariielektrivalgustussüsteemi ei muuda mittetöötavaks tulekahju või muu avarii ruumides, kus on põhiline elektrienergiaallikas, sellega seotud muundurseadmed, kui need on olemas, peajaotuskilp ja põhilise elektrivalgustussüsteemi jaotuskilp. 2.3 Avariielektrivalgustussüsteem peab olema selline, et käesoleva reegliga nõutavat avariielektrivalgustussüsteemi ei muuda mittetöötavaks tulekahju või muu avarii ruumides, kus on avariielektrienergiaallikas, sellega seotud muundurseade, kui see on olemas, avariijaotuskilp ja avariivalgustuse jaotuskilp. 3 Peajaotuskilp peab asuma ühe põhilise elektrienergiaallika suhtes võimaluse piires nii kaugel, et normaalse elektritoite terviklikkust saab mõjutada üksnes tulekahju või muu avarii ühes ruumis. Peajaotuskilbi kaitseümbrist, näiteks masina kontrollruumi, mis asub masinaruumis, ei käsitleta jaotuskilpe generaatoritest eraldavana. 4 Kui põhilise elektrienergiaallikana toimivate elektrigeneraatorite koguvõimsus ületab 3 MW, peavad peajaotuskilbi kogumislatid olema jagatud vähemalt kahte ossa, mis tavaliselt peavad olema ühendatavad teisaldatavate ühenduste või muude heakskiidetud vahenditega; võimaluse piires jaotatakse generaatorite ja muude dubleeritud seadmete ühendus kogumislattidega võrdselt nende osade vahel. Administratsiooni nõudeid rahuldaval viisil võivad olla lubatud ka muud, samaväärsed lahendused. 5 1. juulil 1998 või hiljem ehitatud laevad: .1 peavad vastama lisaks punktidele 1–3 järgmisele: .1.1 kui laeva käikuvuseks ja juhtimiseks on vajalik põhiline elektrienergiaallikas, peab süsteem olema üles ehitatud nii, et laeva käikuvuse ja juhtimise ning ohutuse tagamiseks vajalike seadmete elektritoide oleks pidevalt tagatud või mõne töötava generaatori rikke korral viivitamatult taastatav; .1.2 peavad olema koormuse vähendamise vahendid või muud samaväärsed seadmed, et kaitsta käesoleva reegliga nõutavaid elektrigeneraatoreid pideva ülekoormuse eest; .1.3 kui laeva käikuvuseks on vajalik põhiline elektrienergiaallikas, tuleb peajaotuskilbi kogumislatt jagada vähemalt kaheks osaks, mis tavaliselt on ühendatud vooluringi kaitselülitite või muude heakskiidetud vahenditega; võimaluse piires tuleb jagada generaatorite ja muude dubleeritud seadmete ühendus võrdselt nende kogumislattide osade vahel, ning .2 ei pea vastama punkti 4 nõuetele. 6 1. juulil 2010 või hiljem ehitatud reisilaevades peab tagama lisavalgustuse kõigis kajutites selgelt väljapääsu näitamiseks, nii et kajutis viibijad leiavad tee ukseni. Selline valgustus, mis on ühendatud avariitoiteallikaga või millel on autonoomne elektrienergiaallikas kajutis, peab süttima automaatselt, kui kaob tavapärane kajutivalgustuse toide, ning jääma sisselülitatuks vähemalt 30 minutiks. Reegel 42 Avariielektrienergiaallikas reisilaevades (Käesoleva reegli punkte 2.6.1 ja 4.2 kohaldatakse 1. veebruaril 1992 või hiljem ehitatud laevadele) 1.1 Laevas peab olema autonoomne avariielektrienergiaallikas. 1.2 Avariielektrienergiaallikas, sellega seotud muundurseade, kui see on olemas, autonoomne avariielektrienergiaallikas, avariijaotuskilp ja avariivalgustuse jaotuskilp peavad asuma ülemisel, laevakeret kogu ulatuses katval tekil, ning olema avatekilt kergesti juurdepääsetavad. Need ei tohi paikneda põrkevaheseinast eespool. 1.3 Avariielektrienergiaallika ja sellega seotud muundurseadme, kui see on olemas, autonoomse avariielektrienergiaallika, avariijaotuskilbi ja avariielektrivalgustuse jaotuskilpide asukoht põhilise elektrienergiaallika, sellega seotud muundurseadme, kui see on olemas, ja peajaotuskilbi suhtes peab administratsiooni rahuldaval viisil tagama, et tulekahju või muu avarii ruumides, kus asub põhiline elektrienergiaallikas, sellega seotud muundurseade, kui see on olemas, ja peajaotuskilp, või A-kategooria masinaruumides ei sega avariielektritoitega varustamist, selle juhtimist ja jaotamist. Võimalusel ei tohi avariielektrienergiaallika ruum, sellega seotud muundurseade, kui see on olemas, autonoomne avariielektrienergiaallikas ja avariijaotuskilp külgneda A-kategooria masinaruumidega või ruumidega, milles on põhiline elektrienergiaallikas, sellega seotud muundurseade, kui see on olemas, või peajaotuskilp. 1.4 Erandjuhtudel võib avariitoiteallikat lühiajaliselt kasutada avariiväliste vooluahelate toitmiseks tingimusel, et tagatakse kõik hädaolukordades vajalikud toimingud. 2 Avariielektrienergiaallika võimsus peab olema piisav, et toita kõiki avarii korral ohutuse seisukohast olulisi seadmeid ja süsteeme, pöörates nõuetekohast tähelepanu üheaegset käitamist vajavatele seadmetele ja süsteemidele. Avariielektrienergiaallikas peab suutma, arvestades käivitusvoolu ja teatavate koormuste ajutist iseloomu, toita üheaegselt allnimetatud aja jooksul vähemalt järgmisi seadmeid ja süsteeme, kui need sõltuvad oma töös elektriallikast: 2.1 36 tunni jooksul avariivalgustus: .1 kogunemis- ja päästevahenditesse asumise kohtades ja parda taga vastavalt reeglitele III/11.4 ja III/16.7; .2 vahekäikudes, treppidel ja väljapääsudes, mis tagavad juurdepääsu kogunemis- ja päästevahenditesse asumise kohtadesse vastavalt reeglile III/11.5; .3 kõigis töö- ja eluruumide vahekäikudes, treppidel ja väljapääsudes, laevapere liftikabiinides; .4 masinaruumides ja põhilise elektrienergiaallika juures, kaasa arvatud nende juhtimiskohtades; .5 kõigis juhtimiskohtades, masinaruumi kontrollruumis ning pea- ja avariijaotuskilpide juures; .6 kõigis tuletõrjujate varustuse hoiukohtades; .7 rooliseadme juures ning .8 tuletõrjepumba, sprinklersüsteemi pumba ja avariipilsipumba juures, millele viidatakse punktis 2.4, ning nende jõuajamite käivituskohtades. 2.2 36 tunni jooksul: .1 laeva käigutuled ja muud tuled, mida nõuab kehtiv rahvusvaheline laevakokkupõrgete vältimise eeskiri, ning .2 1. veebruaril 1995 või hiljem ehitatud laevadel VHF-raadiojaam, vastavalt reeglitele IV/7.1.1 ja IV/7.1.2 ning vajadusel: .2.1 reeglite IV/9.1.1, IV/9.1.2, IV/10.1.2 ja IV/10.1.3 kohane MF-raadiojaam; .2.2 reegli IV/10.1.1 kohane laeva INMARSATi maajaam, ning .2.3 reeglite IV/10.2.1, IV/10.2.2 ja IV/11.1 kohane MF/HF raadiojaam. 2.3 36 tunni jooksul: .1 kõik avariiolukorras vajalikud sisesideseadmed ; .2 laeva navigatsioonivahendid vastavalt reeglile V/12 ; kui see nõue on põhjendamatu või selle täitmine raskendatud, võib administratsioon sellest loobuda väiksema kui 5000 kogumahutavusega laevadel; .3 tulekahju avastamise ja tulehäire süsteem ning tulekindla ukse käitamissüsteem ning .4 hädaolukorras vajaliku päevasignaallambi, laevavile, käsijuhtimisega väljakutsepunktide ja kõigi sisemiste signaalide mittepidev töö; kui sellistel süsteemidel ei ole sõltumatut toidet 36 tunniks akupatareilt, mis asub sobivalt hädaolukorras kasutamiseks. 2.4 36 tunni jooksul: .1 üks tuletõrjepumpadest vastavalt II-2 peatüki reegli 4 punktidele .3.1 ja .3.3 ; .2 sprinklersüsteemi automaatpump, kui see on olemas, ning .3 avariipilsipump ja kõik seadmed, mis on olulised elektriajamiga kaugjuhtimisega pilsiveesüsteemi klappide tööks. 2.5 R eegliga 29.14 nõutava aja jooksul rooliajam, kui see reegel nii nõuab. 2.6 Poole tunni jooksul: .1 iga veetihe uks, mis reegli 15 kohaselt peab olema jõuajamiga, koos selle näiturite ja hoiatussignaaliga; (vt reegel 13 p 7.1.3, 6 ja 7.1.6) .2 avariiseadmed, mis toovad liftikabiinid inimeste päästmiseks teki tasandile. Reisijate liftikabiinid võidakse hädaolukorras tuua teki tasandile üksteise järel. 2.7 Regulaarselt lühikesi merereise tegevas laevas võib administratsioon aktsepteerida lühemat ajaperioodi kui punktides 2.1–2.5 nimetatud 36-tunnine periood, kuid mitte lühemat kui 12 tundi, kui on veendunud piisava ohutusstandardi saavutamises. 3 Avariielektrienergiaallikas võib olla kas generaator või akupatarei, mis peab vastama järgmisele: 3.1 kui avariielektrienergiaallikaks on generaator: .1 selle käitab sobiv jõumasin sõltumatu kütusevarustusega , milles kasutatava kütuse leekpunkt (kinnise tiigli test) ei tohi olla madalam kui 43°C; .2 käivitub automaatselt põhilise elektrienergiaallika elektritoite rikke korral ja ühendatakse automaatselt avariijaotuskilbiga; punktis 4 viidatud süsteemid lülitatakse siis automaatselt ümber avariigeneraatori toitele. Automaatne käivitussüsteem ja selle jõuseade peavad võimaldama avariigeneraatoril saavutada täielik nimikoormus võimalikult ohutult ja kiiresti maksimaalselt 45 s jooksul; kui ei ole paigaldatud teist sõltumatut avariigeneraatori käivitusvahendit, peab üks salvestatud energiaallikas olema kaitstud nii, et automaatne käivitussüsteem ei saaks seda täielikult tühjendada, ning .3 peab see olema varustatud punkti 4 kohaselt autonoomse avariielektrienergiaallikaga. 3.2 Kui avariielektrienergiaallikaks on akupatarei, siis peab see suutma: .1 hoida elektrilaengut ilma uuesti laadimiseta, säilitades aku pinge kogu tühjenemise ajal ± 12% nimipingest; .2 automaatselt ühenduda avariijaotuskilbiga põhilise elektrienergiaallika rikke korral ning .3 viivitamata toita vähemalt punktis 4 nimetatud elektriseadmeid ja -süsteeme. 3.3 Punkti 3.1.2 järgmist sätet ei kohaldata 1. oktoobril 1994 või hiljem ehitatud laevadele: Kui teist sõltumatut avariigeneraatori jõuseadet ei ole paigaldatud, peab üks salvestatud energia allikas olema kaitstud nii, et automaatne käivitussüsteem ei saaks seda täielikult tühjendada. 3.4 1. juulil 1998 või hiljem ehitatud laevade puhul, kui elektrienergia on vajalik käikuvuse taastamiseks, peab selle võimsus olema piisav vastavalt vajadusele laeva käikuvuse ja muude mehhanismide töö taastamiseks energiavarustuseta laeva seisundis 30 min jooksul pärast avariiseiskumist. 4 Punktiga 3.1.3 nõutav autonoomne avariielektrienergiaallikas peab koosnema akupatareist, mis asub sobivalt hädaolukorras kasutamiseks ja töötab ilma uuesti laadimiseta, hoides aku pinget kogu tühjenemise ajal ± 12% nimipingest ning on piisava võimsusega ja paigutatud nii, et toidab automaatselt kas põhilise või avariielektrienergiaallika rikke korral vähemalt järgmisi süsteeme, kui nende töö sõltub elektriallikast: 4.1 Poole tunni jooksul: .1 punktidega 2.1 ja 2.2 nõutav valgustus; .2 kõik punktidega 2.3.1, 2.3.3 ja 2.3.4 nõutavad elektriseadmed ja -süsteemid, välja arvatud, kui sellised elektriseadmed ja -süsteemid on nimetatud perioodi jooksul sõltumatu toitega akupatareilt, mis asub hädaolukorras kasutamiseks sobivas kohas. 4.2 Võimsus veetihedate uste käitamiseks, mida nõuab reegel 15.7.3.3, kuid mitte tingimata nende kõigi üheaegseks käitamiseks, välja arvatud, kui on paigaldatud ajutine sõltumatu salvestatud energia allikas; võimsus juhtimis-, näituri ja häiresignaali vooluringides, mida nõuab reegel 15.7.2. (vt reegel 13 p 7.2) 5.1 Avariijaotuskilp peab olema avariielektrienergiaallikale nii lähedal kui võimalik. 5.2 Kui avariielektrienergiaallikaks on generaator, peab avariijaotuskilp asuma sellega samas ruumis, välja arvatud juhul, kui sellega häiritakse avariijaotuskilbi tööd. 5.3 Käesoleva reegli kohaselt paigaldatud akupatareid ei tohi paigutada avariijaotuskilbiga samasse ruumi. Näitur peab olema sobivas kohas peajaotuskilbis või masinaruumi kontrollruumis näitamaks, kui tühjenevad kas avariielektrienergiaallika või autonoomse avariielektrienergiaallika moodustavad akud, millele viidatakse punktis 3.2 või 4. 5.4 Avariijaotuskilp peab saama tavapärase töö käigus toite peajaotuskilbist ühendusfiidri abil, mis peab olema peajaotuskilbis piisavalt kaitstud ülekoormuse ja lühise eest ning mis põhilise elektrienergiaallika rikke korral ühendatakse avariijaotuskilbis automaatselt lahti. Kui süsteem on kavandatud tagasivoolu jaoks, tuleb ka ühendusfiidrit kaitsta avariijaotuskilbis vähemalt lühise eest. 5.5 Avariielektrienergiaallika kohese kasutatavuse tagamiseks tuleb vajadusel paigaldada seadmed mitteavariitoite vooluringide automaatseks lahtiühendamiseks avariijaotuskilbist, et tagada võimsuse kasutatavus avariivooluringides. 6 Avariigeneraator ja selle jõuseade ning avariiakupatarei peavad olema projekteeritud ja paigaldatud nii, et tagada nende toimimine täiel nimivõimsusel, kui laev on püstiasendis ja kui laev on püsikreenis kuni 22,5˚ või trimmi puhul kuni 10˚ kas vööri või ahtrisse või kui on tegemist nii kreeni kui ka trimmiga mistahes kombinatsioonis nende nurkade piires. 7 Tuleb tagada kogu avariisüsteemi perioodiline katsetamine, mis peab hõlmama ka automaatsete käivitusseadmete katsetamist. Reegel 42-1 Täiendav avariivalgustus parvlaevades (Käesolevat reeglit kohaldatakse kõigile reeglis II-2/3 määratletud autotekkide või eritekkidega (parkimistekkidega) parvlaevadele, välja arvatud enne 22. oktoobrit 1989 ehitatud laevad, millele kohaldatakse käesolevat reeglit hiljemalt 22. oktoobriks 1990.) Lisaks reegliga 42.2 nõutavale avariivalgustusele peavad reeglis II-2/3 määratletud autotekkide või eritekkidega (parkimistekkidega) parvlaeval: .1 reisijate üldkasutatavad ruumid ja vahekäigud olema täiendava elektrivalgustusega, mis suudab töötada vähemalt 3 tundi pärast kõigi muude elektrienergiaallikate riket ja mis tahes kreeni korral. Valgustus peab tagama selgelt nähtava pääsu evakuatsioonitee juurde. Täiendava valgustuse toiteallikas peab koosnema valgustusseadmetes asuvatest akupatareidest, mida võimaluse korral laetakse pidevalt avariijaotuskilbist. Alternatiivina võib administratsioon aktsepteerida muid vähemalt sama tõhusaid valgustusvahendeid. Täiendav valgustus peab olema selline, et lambi rike oleks kohe nähtav. Akupatareisid tuleb aeg-ajalt vahetada, arvestades konkreetset tööiga keskkonnaoludes, milles need töötavad. .2 Laevapereruumide vahekäikudes, puhke- ja tööruumides, kus tavaliselt viibivad inimesed, peab olema kaasaskantav laetav akutoitega lamp, välja arvatud juhul, kui on tagatud täiendav avariivalgustus vastavalt alapunktile .1. Reegel 43 Avariielektrienergiaallikad kaubalaevades 1.1 Laevas peab olema autonoomne avariielektrienergiaallikas. 1.2 Avariielektrienergiaallikas, sellega seotud muundurseade, kui see on olemas, autonoomne avariielektrienergiaallikas, avariijaotuskilp ja avariivalgustusjaotuskilp peavad asuma ülemisel, laevakeret kogu ulatuses katval tekil ning olema avatekilt kergesti juurdepääsetavad. Need ei tohi paikneda põrkevaheseinast eespool, välja arvatud erandjuhtumeil administratsiooni loal. 1.3 Avariielektrienergiaallika, sellega seotud muundurseadme, kui see on olemas, autonoomse avariielektrienergiaallika, avariijaotuskilbi ja avariivalgustuse jaotuskilbi asukoht põhilise elektrienergiaallika, sellega seotud muundurseadme, kui see on olemas, ja peajaotuskilbi suhtes peab administratsiooni rahuldaval viisil tagama, et tulekahju või muu avarii ruumis, kus asub põhiline elektrienergiaallikas, sellega seotud muundurseade, kui see on olemas, ja peajaotuskilp, või A-kategooria masinaruumides ei sega avariielektritoitega varustamist, selle juhtimist ja jaotamist. Võimalusel ei tohi avariielektrienergiaallika ruum, sellega seotud muundurseade, kui see on olemas, autonoomne avariielektrienergiaallikas ja avariijaotuskilp külgneda A-kategooria masinaruumidega või ruumidega, milles on põhiline elektrienergiaallikas, sellega seotud muundurseade, kui see on olemas, ja peajaotuskilp. 1.4 Erandjuhtudel võib avariitoiteallikat lühiajaliselt kasutada avariiväliste vooluahelate toitmiseks tingimusel, et oleksid tagatud kõik hädaolukordades vajalikud toimingud. 2 Avariielektrienergiaallika võimsus peab olema piisav, et toita kõiki avarii korral ohutuse seisukohast olulisi seadmeid ja süsteeme, pöörates nõuetekohast tähelepanu üheaegset käitamist vajavatele seadmetele ja süsteemidele. Avariielektrienergiaallikas peab suutma, arvestades käivitusvoolu ja teatavate koormuste ajutist iseloomu, toita üheaegselt allnimetatud aja jooksul vähemalt järgmisi seadmeid ja süsteeme, kui need sõltuvad oma töös elektriallikast: .2.1 avariivalgustus 3 tunni jooksul kogunemis- ja päästevahenditesse asumise kohtades ja parda taga vastavalt reeglitele III/11.4 ja III/16.7; 2.2 18 tunni jooksul avariivalgustus: .1 kõigis töö- ja eluruumide vahekäikudes, treppidel ja väljapääsudes, laevapere liftikabiinides ja tõsteplatvormide šahtides; .2 masinaruumides ja põhilise elektrienergiaallika juures, sealhulgas nende juhtimiskohtades; .3 kõigis juhtimiskohtades, masinaruumi kontrollruumis ning pea- ja avariijaotuskilpide juures; .4 kõigis tuletõrjevarustuse hoiukohtades; .5 rooliseadme juhtimiskohas; .6 punktis 2.5 viidatud tuletõrjepumba, sprinklersüsteemi pumba, kui see on olemas, ja avariipilsipumba juures, kui see on olemas, ja pumpade jõuajamite juhtimiskohtades ning .7 kõigis pumbaruumides 1. juulil 2002 või hiljem ehitatud tankeritel. 2.3 18 tunni jooksul: .1 laeva käigutuled ja muud tuled, mida nõuab kehtiv rahvusvaheline laevakokkupõrgete vältimise eeskiri; .2 1. veebruaril 1995 või hiljem ehitatud laevadel VHF-raadiojaam, vastavalt reeglitele IV/7.1.1 ja IV/7.1.2 ning vajadusel: .2.1 reeglitele IV/9.1.1, IV/9.1.2, IV/10.1.2 ja IV/10.1.3 kohane MF-raadiojaam; .2.2 reegli IV/10.1.1 kohane laeva INMARSATi maajaam, ning .2.3 reeglite IV/10.2.1, IV/10.2.2 ja IV/11.1 kohane MF/HF raadiojaam. 2.4 18 tunni jooksul: .1 kõik avariiolukorras nõutavad sisesideseadmed ; .2 laeva navigatsioonivahendid vastavalt reeglile V/12 ; kui see nõue on põhjendamatu või selle täitmine raskendatud, võib administratsioon sellest loobuda väiksema kui 5000 kogumahutavusega laevadel; .3 tulekahju avastamise ja tulehäire süsteem; .4 hädaolukorras vajaliku päevasignaallambi, laevavile, käsijuhtimisega väljakutsepunktide ja kõigi sisemiste signaalide mittepidev töö; kui sellistel süsteemidel ei ole sõltumatut toidet 18 tunniks akupatareilt, mis asub sobivalt hädaolukorras kasutamiseks. 2.5 18 tunni jooksul üks tuletõrjepumpadest vastavalt reeglitele II-2/4.3.1 ja 4.3.3 , kui see sõltub toiteallika osas avariigeneraatorist. 2.6.1 Reegliga 29.14 nõutava aja jooksul rooliajam, kui see reegel nii nõuab. 2.6.2 Regulaarselt lühikesi merereise tegevas laevas võib administratsioon, kui on veendunud piisava ohutusstandardi saavutamises, aktsepteerida lühemat ajaperioodi kui punktides 2.2–2.5 nimetatud 18-tunnine periood, kuid mitte lühemat kui 12 tundi. 3 Avariielektrienergiaallikas võib olla kas generaator või akupatarei, mis vastab järgmisele: 3.1 kui avariielektrienergiaallikaks on generaator, siis: .1 selle käivitab sobiv sõltumatu kütusevarustusega jõuseade, mille kütuse leekpunkt (kinnise tiigli test) ei ole madalam kui 43°C; .2 käivitub automaatselt põhilise elektrienergiaallika rikke korral, välja arvatud, kui on tagatud autonoomne avariielektrienergiaallikas punkti 3.1.3 kohaselt; kui avariigeneraator käivitatakse automaatselt, ühendatakse see automaatselt avariijaotuskilbiga; punktis 4 viidatud seadmed ja süsteemid ühendatakse siis automaatselt avariigeneraatoriga, ja kui ei ole paigaldatud teist sõltumatut avariigeneraatori käivitusvahendit, peab üks salvestatud energiaallikas olema kaitstud nii, et automaatne käivitussüsteem ei saaks seda täielikult tühjendada, ning .3 see varustatakse autonoomse avariielektrienergiaallikaga, nagu nimetatud punktis 4, välja arvatud, kui on tagatud avariigeneraator, mis suudab toita selles punktis nimetatud seadmeid ja süsteeme ning ka automaatselt käivituda ja saavutada nõutava koormuse võimalikult kiiresti ja ohutult maksimaalselt 45 s jooksul. 3.2 Kui avariielektrienergiaallikaks on akupatarei, siis peab see suutma: .1 hoida elektrilaengut ilma uuesti laadimiseta, säilitades aku pinge kogu tühjenemise ajal ± 12% nimipingest; .2 automaatselt ühenduda avariijaotuskilbiga põhilise elektrienergiaallika rikke korral ning .3 viivitamata toita vähemalt punktis 4 nimetatud seadmeid ja süsteeme. 3.3 Punkti 3.1.2 järgmist sätet ei kohaldata 1. oktoobril 1994 või hiljem ehitatud laevadele: Kui teist sõltumatut avariigeneraatori käivitusseadet ei ole paigaldatud, peab üks salvestatud energiaallikas olema kaitstud nii, et automaatne käivitussüsteem ei saaks seda täielikult tühjendada. 3.4 1. juulil 1998 või hiljem ehitatud laevadel, kui elektrienergia on vajalik käikuvuse taastamiseks, peab selle võimsus olema piisav vastavalt vajadusele laeva käikuvuse ja muude mehhanismide töö taastamiseks energiavarustuseta laeva seisundis 30 minuti jooksul pärast avariiseiskumist. 4 Kui punkt 3.1.3 seda nõuab, peab autonoomne avariielektrienergiaallikas koosnema akupatareist, mis asub sobivalt hädaolukorras kasutamiseks ja töötab ilma uuesti laadimiseta, hoides aku pinget kogu tühjenemise ajal ± 12% nimipingest ning on piisava võimsusega ja paigutatud nii, et toidab automaatselt kas põhilise või avariielektrienergiaallika rikke korral poole tunni jooksul vähemalt järgmisi süsteeme, kui nende töö sõltub elektrienergiaallikast: .1 punktidega 2.1, 2.2 ja 2.3.1 nõutav valgustus. Selles üleminekuetapis võidakse tagada nõutav avariielektrivalgustus masinaruumis ning elu- ja teenindusruumides püsivalt kinnitatud individuaalsete automaatselt laetava releega akulampidega, ja .2 kõik punktidega 2.4.1, 2.4.3 ja 2.4.4 nõutavad seadmed ja süsteemid, välja arvatud, kui sellised seadmed ja süsteemid on nimetatud perioodi jooksul sõltumatu toitega akupatareilt, mis asub hädaolukorras kasutamiseks sobivas kohas. 5.1 Avariijaotuskilp peab asuma avariielektrienergiaallikale nii lähedal kui võimalik. 5.2 Kui avariielektrienergiaallikaks on generaator, peab avariijaotuskilp asuma samas ruumis, välja arvatud juhul, kui sellega häiritakse avariijaotuskilbi tööd. 5.3 Käesoleva reegli kohaselt paigaldatud akupatareisid ei tohi paigutada avariijaotuskilbiga samasse ruumi. Näitur peab olema sobivas kohas peajaotuskilbis või masinaruumi kontrollruumis näitamaks avariielektrienergiaallikat või autonoomset elektrienergiaallikat moodustavate akude tühjenemist, millele viidatakse punktis 3.2 või 4. 5.4 Avariijaotuskilp peab saama tavapärase töö käigus toite peajaotuskilbist ühendusfiidri abil, mis peab olema peajaotuskilbis piisavalt kaitstud ülekoormuse ja lühise eest ning mis põhilise elektrienergiaallika rikke korral ühendatakse avariijaotuskilbis automaatselt lahti. Kui süsteem on kavandatud tagasivoolu jaoks, tuleb ka ühendusfiidrit kaitsta avariijaotuskilbis vähemalt lühise eest. 5.5 Avariielektrienergiaallika kohese kasutatavuse tagamiseks tuleb vajadusel paigaldada seadmed mitteavariitoite vooluringide automaatseks lahtiühendamiseks avariijaotuskilbist, et tagada vajalik elektrienergia avariivooluringides. 6 Avariigeneraator ja selle jõuseade ning avariiakupatarei peavad tagama nende toimimise täiel nimivõimsusel, kui laev on püstiasendis ja kui laev on püsikreenis kuni 22,5˚ või trimmi puhul kuni 10˚ kas vööri või ahtrisse või kui on tegemist nii kreeni kui ka trimmiga mistahes kombinatsioonis nende nurkade piires. 7 Tagada tuleb kogu avariisüsteemi perioodiline katsetamine, mis peab hõlmama ka automaatsete käivitusseadmete katsetamist. Reegel 44 Avariigeneraatorite käivitusseadmed 1 Avariigeneraatorid peab saama külmas olekus temperatuuril 0°C hõlpsasti käivitada. Kui see on raskendatud või kui eeldatavasti on tegemist madalamate temperatuuridega, peab kütteseadmete kasutamisega administratsioonile vastuvõetaval viisil tagama generaatorite hõlpsa käivitamise. 2 Automaatselt käivituma seadistatud avariigeneraatoril peavad olema administratsiooni heakskiidetud käivitusseadmed, mis suudavad salvestada energiat vähemalt kolmeks järjestikuseks käivitamiseks. Kui manuaalse käivituse tõhusust pole võimalik tõendada, peab olema teine energiaallikas täiendava 3 käivitamise jaoks 30 minuti jooksul. 2.1 1. oktoobril 1994 või hiljem ehitatud laevad peavad punkti 2 teise lause asemel vastama järgmistele nõuetele: Salvestatud energia allikas peab olema kaitstud nii, et vältida automaatse käivitussüsteemi kriitilist tühjenemist, välja arvatud juhul, kui on paigaldatud teine, sõltumatu käivitusvahend. Kui manuaalse käivituse tõhusust pole võimalik tõendada, peab olema lisaks teine energiaallikas täiendava 3 käivitamise jaoks 30 minuti jooksul. 3 Salvestatud energiat tuleb alati hoida järgmiselt: .1 elektrilisi ja hüdraulilisi käivitussüsteeme hoitakse töökorras avariijaotuskilbist; .2 suruõhu käivitussüsteeme võidakse hoida töökorras pea- või abisuruõhu käivitusballoonide abil läbi sobiva tagasilöögiklapi või avariiõhukompressoriga, kui sellel on avariijaotuskilbist toidet saav elektriline jõuajam; .3 kõik need käivitus-, laadimis- ja energia salvestamise seadmed peavad asuma avariigeneraatori ruumis; neid seadmeid ei tohi kasutada muudel eesmärkidel peale avariigeneraatori käivitamise. See ei välista avariigeneraatori käivitusballooni varustamist pea- või abisuruõhusüsteemist läbi avariigeneraatori ruumi paigaldatud tagasilöögiklapi. 4.1 Kui ei nõuta automaatset käivitust, on käsikäivitus lubatud, näiteks mootori võlli käsitsi pööramise, inertsstarterite, käsitsi täidetavate hüdroakumulaatorite või pürolaenguga padrunite abil, kui nende tõhusust on võimalik tõendada. 4.2 Kui käsitsi käivitamine pole teostatav, tuleb täita punktide 2 ja 3 nõudeid, välja arvatud juhul, kui käivitusseadmeid saab käsitsi juhtida. Reegel 45 Ettevaatusabinõud elektrilöögi, tulekahju ja muude elektriga seotud ohtude korral (Käesoleva reegli punkte 10 ja 11 kohaldatakse 1. jaanuaril 2007 või hiljem ehitatud laevadele.) 1.1 Elektriseadmete katmata metallosad, mis ei tohiks olla pingestatud, kuid mis võivad rikke tõttu pingestuda, peavad olema maandatud, välja arvatud seadmed, mis .1 töötavad alalisvoolu toitepingega kuni 50 V või vahelduvvoolul, mille puhul juhtmetevahelise pinge ruutkeskmine väärtus ei ületa 50 V; ja selle pinge saamiseks ei tohi kasutada autotransformaatoreid; või .2 saavad toite eraldavate trafodega pingega kuni 250 V ainult ühele elektritarbijale või .3 on ehitatud kooskõlas topeltisolatsiooni põhimõttega. 1.2 Administratsioon võib nõuda täiendavaid ettevaatusabinõusid teisaldatavate elektriseadmete kasutamisel kitsastes või erakordselt niisketes ruumides, kus juhtivuse tõttu võivad olla erilised ohud. 1.3 Kõik elektriseadmed tuleb ehitada ja paigaldada nii, et need ei põhjustaks tavapärasel käsitsemisel või puudutamisel vigastusi. 2 Pea- ja avariijaotuskilpide paigutus peab tagama võimalikult lihtsa juurdepääsuelektriseadmetele ilma inimesi ohtu seadmata. Jaotuskilpide külg ja tagakülg ning vajaduse korral esikülg peavad olema sobivalt kaitstud. Selliste jaotuskilpide esiküljele ei tohi paigaldada lahtisi, voolu all olevaid osi, mille maanduspinge ületab administratsiooni täpsustatud pinge. Vajadusel tuleb paigaldada jaotuskilbi esi- ja tagaküljele mittejuhtivast materjalist matid või võred. 3.1 Mis tahes eesmärgil ei tohi laevakeret kasutada vooluringi teise juhtmena tankerites või energia, kütte või valgustuse vooluahelates muudes laevades, mille kogumahutavus on 1600 ja rohkem. 3.2 Punkt 3.1 nõue ei välista administratsiooni heakskiidetud tingimustel järgmiste süsteemide kasutamist: .1 katoodkaitse süsteemid; .2 suletud ja lokaalsed maandatud süsteemid või .3 isolatsioonitaseme seireseadmed tingimusel, et lekkevool süsteemis ei ületa 30 mA ka kõige ebasoodsamates oludes. 3.2-1 1. oktoobril 1994 või hiljem ehitatud laevade puhul ei välista punkti 3.1 nõue suletud ja lokaalselt maandatud süsteemide kasutamist tingimusel, et sellest tulenev võimalik vool ei läbi ohtlikke ruume. 3.3 Kui kasutatakse laevakeret vooluringi teise juhtmena, peavad kõik lõppharuvooluringid , s.t kõik pärast viimast kaitseseadet paigaldatud vooluringid olema kahejuhtmelised ning administratsiooni rahuldaval viisil tuleb rakendada erilisi ettevaatusabinõusid. 4.1 Maandatud jaotussüsteeme ei tohi kasutada tankeritel. Administratsioon võib erandkorras lubada tankeritel nulljuhtme maandamist 3000 V (faasipingega) ja kõrgema pingega vahelduvvooluvõrkudes tingimusel, et võimalik tekkiv vool ei läbi ohtlikke ruume. 4.2 Kui kasutatakse maandamata energia, kütte või valgustuse primaarset või sekundaarset jaotussüsteemi, tuleb paigaldada seade, mis on võimeline pidevalt jälgima nende süsteemide isolatsioonitaset ja andma ebatavaliselt madalate isolatsiooniväärtuste kohta heli- või visuaalse näidu. 4.3 1. oktoobril 1994 või hiljem ehitatud laevad peavad vastama punkti 4.1 asemel järgmistele nõuetele: .1 välja arvatud punktiga 4.3.2 lubatu kohaselt ei tohi tankeritel kasutada maandatud jaotussüsteeme; .2 punkti 4.3.1 nõue ei välista maandatud sädemekindlate vooluahelate kasutamist ja lisaks administratsiooni heakskiidetud tingimustel järgmiste maandatud süsteemide kasutamist: .2.1 toitega juhtimisahelad ja kontroll-mõõteriistade vooluahelad, kui tehnilistel või ohutusega seotud põhjustel on välistatud maanduseta süsteemi kasutamine tingimusel, et vool laevakeres ei ületa 5 A nii tavapärastes kui ka rikke tingimustes, või .2.2 suletud ja lokaalselt maandatud süsteemid tingimusel, et võimalik tekkiv vool ei läbi ohtlikke ruume, või .2.3 1000 V ja suurema ruutkeskmise väärtusega (faasipingega) vahelduvvooluvõrgud tingimusel, et võimalik tekkiv vool ei läbi ohtlikke ruume. 5.1 Välja arvatud administratsiooni lubatud erandjuhtumeil peavad kaablite kõik metallkestad ja kaitsekatted olema elektriliselt katkematud ja maandatud. 5.2 Kõik väljaspool elektriseadmeid asuvad elektrikaablid ja -juhtmed peavad olema vähemalt leegiaeglusti tüüpi ja paigaldatud viisil, mis ei vähenda nende algseid leekiaeglustavaid omadusi. Kui konkreetsed rakendused seda nõuavad, võib administratsioon lubada eeltoodule mittevastavate eriliiki kaablite, näiteks raadiosageduskaablite kasutamist. 5.3 Oluliste või avariienergia-, valgustus-, siseside - või signaalsüsteemide kaablid ja juhtmed peavad olema võimalikult kaugel kambüüsidest, pesulatest, A-kategooria masinaruumidest ja nende šahtidest ning muudest suure tuleohuga aladest. Parvlaevades peab 1. juulil 1998 või hiljem paigaldatud avariihäiresignaalide ja valjuhääldi teavitussüsteemi kaabelduse administratsioon olema heaks kiitnud, arvestades IMO soovitusi. Tuletõrjepumpasid avariijaotuskilbiga ühendavad kaablid peavad olema tulekindlat tüüpi kohtades, kus need läbivad suure tuleohuga alasid. Võimaluse korral tuleks kõik sellised kaablid paigaldada viisil, mis väldib nende muutumist töökõlbmatuks vaheseinte kuumenemise tõttu, mille võib põhjustada tulekahju külgnevas ruumis. 5.4 Kui ohtlikele aladele paigaldatud kaablid võivad elektririkke korral põhjustada tulekahju või plahvatuse suure tuleohuga aladel, tuleb rakendada administratsiooni rahuldaval viisil erilisi ettevaatusabinõusid. 5.5 Kaablid ja juhtmestiku peab paigaldama ja kinnitama hõõrdumist või muid vigastusi vältival viisil. 5.6 Kõigi elektrijuhtmete otsad ja ühendused peavad olema tehtud nii, et need säilitavad kaabli algsed elektrilised, mehaanilised, leekiaeglustavad ja vajaduse korral tulekindlad omadused. 6.1 Iga eraldi vooluring peab olema kaitstud lühise ja ülekoormuse eest, välja arvatud reeglite 29 ja 30 kohaselt või kui administratsioon erandkorras lubab teisiti. 6.2 Ülekoormuskaitse seadme parameetrid ja asjakohane seadistus iga vooluringi jaoks peab olema pidevalt nähtav kaitseseadme asukohas. 7 Valgustusseadmed peavad olema paigaldatud nii, et vältida temperatuuritõuse, mis võivad vigastada kaableid ja juhtmestikku, ning ümbritseva materjali liigset kuumenemist. 8 Kõigil söepunkris või lastiruumis lõppevatel valgustus- ja energiavarustusahelatel peavad olema ruumist väljaspool mitmepooluselised lülitid selliste ahelate väljalülitamiseks. 9.1 Akupatareid tuleb paigutada sobivasse kohta ning nende hoidmiseks kasutatavad laevaruumid peavad olema nõuetekohaselt ehitatud ja tõhusalt ventileeritavad. 9.2 Elektri- või muud seadmed, mis võivad põhjustada tuleohtlike aurude süttimist, ei ole nendes laevaruumides lubatud, välja arvatud punkti 10 kohaselt. 9.3 Akupatareisid ei tohi paigutada magamisruumidesse, välja arvatud, kui need on administratsiooni rahuldaval viisil hermeetiliselt suletud. 10 Elektriseadmeid ei tohi paigutada ruumidesse, kuhu võivad koguneda tuleohtlikud segud, nt peamiselt akupatareidele eraldatud laevaruumid, värvi- ja atsetüleenilaod või nende sarnased ruumid, välja arvatud, kui administratsioon on veendunud, et selline seade on: .1 ekspluatatsiooni eesmärgil oluline; .2 sellist tüüpi, mis ei süüta tuleohtlikku segu; .3 arvestatud sellises ruumis kasutamiseks; ja .4 sertifitseeritud ohutuks kasutamiseks sellisesse ruumi sattuvate tolmu, aurude või gaaside puhul. 11 Tankeritel ei tohi olla elektriseadmeid, kaableid ja juhtmestikku ohtlikes kohtades, välja arvatud, need, mis vastavad standarditele, mis ei ole madalamad IMO tunnustatud standardite nõuetest. Selliste standarditega mittehõlmatud asukohtades võidakse standarditele mittevastavad elektriseadmed, kaablid ja juhtmestik paigaldada ohtlikesse kohtadesse administratsiooni rahuldava riskihinnangu alusel tingimusel, et oleks tagatud samaväärne ohutustase. 12 Reisilaevas peavad jaotussüsteemid olema sellised, et tulekahju reeglis II-2/3.32 määratletud vertikaalses põhitsoonis ei häiri ohutuse jaoks olulisi süsteeme muudes sellistes tsoonides. See nõue on täidetud, kui läbi sellise tsooni minevad pea- ja avariitoitekaablid on nii vertikaalselt kui ka horisontaalselt eraldatud üksteisest nii kaugele kui võimalik. E OSA LISANÕUDED PERIOODILISELT MEHITAMATA MASINARUUMIDELE (E osa kohaldatakse kaubalaevadele, välja arvatud reegel 54, mis viitab reisilaevadele) Reegel 46 Üldsätted 1 Töökorraldus laeval peab olema selline, et laeva ohutustase kõigis navigatsioonioludes, sealhulgas manööverdamisel, oleks samaväärne laevaga, mille masinaruumid on mehitatud. 2 Mehhanismide pideva usaldusväärse töö tagamiseks tuleb rakendada administratsiooni rahuldavaid meetmeid ning tagada korrapärased ülevaatused ja katsetused. 3 Igal laeval peavad olema administratsiooni rahuldavad dokumenteeritud tõendid selle sobivuse kohta tööks perioodiliselt mehitamata masinaruumidega. Reegel 47 Tuleohutusmeetmed 1 Laeval peavad olema vahendid tulekahjude avastamiseks ja häiresignaalide andmiseks tulekahju varases staadiumis: .1 katla õhuetteande- ja heitgaasitorustiku käikudes ja .2 peamasinate läbipuhkeõhu ressiiverites , välja arvatud, kui administratsioon peab seda konkreetsel juhul tarbetuks. 2 2250 kW ja suurema võimsusega või üle 300 mm silindrite läbimõõduga sisepõlemismootoritel peavad olema karteri õliudu detektorid või mootori laagrite temperatuurinäiturid või samaväärsed andurid. Reegel 48 Kaitse vee sissevoolu eest 1 Perioodiliselt mehitamata masinaruumide pilsikaevude asukohad ja kontrollsüsteemid peavad olema sellised, et vedelike kogunemine oleks tuvastatav tavapärase trimmi ja kreeni korral, ja need peavad olema piisavalt suured, et mahutada tavaoludes kogunev pilsivesi ajavahemikul, kui masinaruumid on mehitamata. 2 Kui pilsipumbad on automaatse käivitusega, tuleb paigaldada vahendid, mis näitavad, kui vedeliku sissevool pilssi on pumba tootlikkusest suurem või kui pump töötab tavapärasest sagedamini. Neil juhtumeil võib lubada väiksemaid pilsikaeve mõistliku ajavahemiku katmiseks. Kui laeval on automaatjuhtimisega pilsipumbad, tuleb erilist tähelepanu pöörata naftasaaste vältimise nõuetele. 3 Laeva lastiveeliinist madalamal laeva parrast läbivate mereveesüsteemide ja kuivendussüsteemide torustiku sisselaske- ja väljalaskeavade sulgeklappide juhtseadmete paigutus peab olema selline, et selle ruumi veega üleujutuse korral oleks piisavalt aega sulgeklappide juhtseadmetele juurdepääsuks ja kasutamiseks. Kui seda nõuab vee tase, milleni see võib ulatuda ruumi üleujutuse korral täislastis laevas, tuleb ette näha võimalus juhtseadmete kasutamiseks sellest tasemest kõrgemal asuvast punktist. Reegel 49 Peajõuseadme juhtimine komandosillalt .1 Sõukruvi pöörlemissagedus, tõukejõusuund ja vajadusel samm peavad olema komandosillalt täielikult juhitavad kõigis meresõiduoludes, sealhulgas manööverdamisel. .1.1 Selline kaugjuhtimine peab toimuma iga sõltumatu sõukruvi puhul ühe juhtseadmega, mis teostab automaatselt kõik sellega seotud toimingud, rakendades sealhulgas vajadusel peajõuseadmete ülekoormuse vältimise vahendeid. .1.2 Peajõuseade peab olema komandosilla juhtimissüsteemist sõltumatu hädaseiskamisseadmega komandosillal. .2 Peajõuseadmele komandosillalt antavad käsud peavad olema nähtavad vastavalt vajadusele masinaruumi kontrollruumis või peamasina juhtimiskohas. .3 Peajõuseadme kaugjuhtimine peab olema võimalik vaid ühest juhtimiskohast korraga; sellistes kohtades on lubatud omavahel ühendatud juhtimiskohad. Igas juhtimiskohas peab olema näitur, mis näitab, missugusest juhtimiskohast peajõuseadmeid juhitakse. Komandosilla ja masinaruumi vahel peab saama juhtimist üle anda üksnes peamasinaruumist või masinaruumi kontrollruumist. Juhtimissüsteem peab hõlmama vahendeid, mis takistavad sõukruvi tõukejõu olulist muutumist juhtimise üleandmisel ühest juhtimiskohast teise; 4 Kõiki laeva ohutuks tööks vajalikke mehhanisme peab saama juhtida nende asukohast ka automaat- või kaugjuhtimissüsteemide mingi komponendi rikke korral. 5 Automaatne kaugjuhtimissüsteem peab olema projekteeritud selliselt, et selle rikke korral antakse häiresignaal. Kui administratsioon ei pea seda tarbetuks, peab sõukruvi antud pöörlemissagedus ja tõukejõu suund säilima kuni automaatse kaugjuhtimissüsteemi ümberlülitumiseni kohalikule juhtimisele. 6 Komandosillale peavad olema paigaldatud näiturid, mis näitavad: .1 jäiga sammuga sõukruvide puhul sõukruvi pöörlemissagedust ja pöörlemissuunda või .2 reguleeritava sammuga sõukruvide puhul sõukruvi pöörlemissagedust ja sammu. 7 Piisava käivitusõhurõhu säilitamiseks peamasinate kohapealseks käivitamiseks peab tulemusteta järjestikuste automaatkäivituskatsete arv olema piiratud. Peab olema paigaldatud häiresignalisatsiooniseade, et näidata käivitusõhusurve langemist tasemeni, mille juures peamasina kohapealne käivitamine on veel võimalik. Reegel 50 Side Sõltuvalt laevast peab kas masinaruumi kontrollruumi või peajõuseadme juhtimiskoha ning komandosilla ja laevamehaanikute eluruumide vahel tagama vajadusel usaldusväärsed häälside vahendid. Reegel 51 Häiresüsteem 1 Laeval peab olema häiresüsteem, mis näitab tähelepanu nõudvaid rikkeid ja: .1 suudab tekitada helihäiresignaali masinaruumi kontrollruumis või peajõuseadmete juhtimiskohas ja näidata visuaalselt iga eraldi häiresignaali toimimist vastavas kohas; .2 on ühendatud mehaanikute üldkasutatavate ruumide ja iga mehaaniku kajutiga läbi valiklüliti, et tagada ühendus vähemalt ühega nendest kajutitest. Administratsioonid võivad lubada erinevaid teisi samaväärseid seadmeid; .3 käivitab heli- ja nähtava häiresignaali komandosillal olukorras, mis nõuab vahitüürimehe tegevust või tähelepanu; .4 on võimaluse piires kavandatud töökindlal põhimõttel ja .5 käivitab mehaanikute väljakutsesignalisatsiooni, mida nõuab reegel 38, kui häiresignaal ei ole saanud piiratud aja jooksul kohapeal tähelepanu. 2.1 Häiresüsteem peab saama pidevalt toidet ja lülituma tavapärase toiteallika rikke korral automaatselt ümber teisele toiteallikale. 2.2 Häiresüsteemi tavapärase toiteallika riket peab näitama häiresignaal. 3.1 Häiresüsteem peab suutma näidata samaaegselt mitut riket ja häiresignaali vastuvõtmine ei tohi takistada teisi häiresignaale. 3.2 Häiresignaali vastuvõtmist punktis 1 viidatud asukohtades tuleb visuaalselt näidata kohtades, kus tekkis olukord häiresignaali andmiseks. Häiresignaalid peavad jätkuma kuni nende vastuvõtmiseni ja üksikud visuaalsed häiresignaalid peavad olema nähtavad kuni rikke kõrvaldamiseni, misjärel häiresüsteem taastab automaatselt oma tavapärase tööseisundi. Reegel 52 Ohutussüsteemid Laeval peab olema ohutussüsteem, mis tagab, et otsest ohtu põhjustav tõsine rike mehhanismide või katelde töös käivitab seadmete selle osa automaatse seiskumise ja häiresignaali andmise. Peajõuseade ei tohi seiskuda automaatselt, välja arvatud juhtumeil, mis võivad tuua kaasa tõsiseid vigastusi, täieliku masinarikke või plahvatuse. Kui on paigaldatud seadmed peajõuseadme seiskumise tõkestamiseks, peavad need välistama juhusliku kasutuse. Tagada tuleb visuaalsed vahendid, mis näitavad tõkestamisseadme aktiveerumist. Reegel 53 Erinõuded mehhanismidele, kateldele ja elektriseadmetele 1 Erinõuded mehhanismidele, kateldele ja elektriseadmetele peavad rahuldama administratsiooni ja hõlmama vähemalt käesoleva reegli nõudeid. 2 Põhiline elektrienergiaallikas peab vastama järgmistele nõuetele: 2.1 Kui elektrienergiat toodab tavaliselt üks generaator, peavad olema koormuse vähendamise seadmed, et tagada laeva käikuvuseks ja juhtimiseks ning ohutuseks vajalike süsteemide toitekindlus elektrienergiaga. Generaatori seiskumisel peavad olema tagatud abinõud piisava võimsusega reservgeneraatori automaatseks käivitamiseks ja ühendamiseks peajaotuskilbiga, mille võimsusest piisab laeva käikuvuseks ja juhtimiseks ning laeva ohutuse tagamiseks koos oluliste abiseadmete taaskäivitamisega , sealhulgas vajadusel toimingud ettenähtud järjestuses. Administratsioon võib loobuda sellest nõudest väiksema kui 1600 kogumahutavusega laeval, kui seda peetakse mitteteostatavaks. 2.2 Kui elektrienergiat toodavad tavaliselt mitu paralleelselt töötavat generaatorit üheaegselt, peab ühe generaatori seiskumise korral tagama koormuse vähendamise, et ülejäänud generaatorid töötaksid edasi ilma ülekoormuseta, tagades laeva käikuvuse , juhtimise ja ohutuse. 3 Kui reservgeneraatorid on vajalikud muudele käikuvuseks olulistele abimehhanismidele, tuleb paigaldada automaatse ümberlülitamise seadmed. 4 Automaatne juhtimis- ja häiresüsteem 4.1 Juhtimissüsteem peab olema selline, et peajõuseadme ja selle abijõuseadmete töö on tagatud vajalike automaatseadmetega. 4.2 Automaatse ümberlülitumise korral peab andma häiresignaali. 4.3 Laeval peab olema reegli 51 kohane häiresüsteem kõigi tähtsate rõhkude, temperatuuride ja vedelikutasemete ning muude oluliste parameetrite jaoks. 4.4 Masinaruumi kontrollruumis peavad olema vajalikud signaalpaneelid ja häiresignaali näitavad seadmed. 5 Kui peajõuseadmena kasutatakse sisepõlemismootoreid, peavad olema vahendid käivitusõhurõhu hoidmiseks nõutaval tasemel. Reegel 54 Eritähelepanu nõudvad küsimused reisilaevades Administratsioon peab kaaluma eriti reisilaevade puhul, kas nende masinaruumid võivad olla perioodiliselt mehitamata või mitte, ning kui võivad, siis kas on vajalikud täiendavad nõuded lisaks käesolevatele reeglitele, et saavutada tavapäraselt mehitatud masinaruumidega samaväärne ohutus. F OSA ALTERNATIIVSED LAHENDUSED JA SEADMED Reegel 55 Alternatiivsed lahendused ja seadmed 1 Eesmärk Käesoleva reegli eesmärk on anda metoodilised alused mehhanismide, elektriseadmete ning madala leekpunktiga kütuse tankide ja jaotussüsteemide alternatiivsete lahenduste ja seadmete jaoks. 2 Üldsätted 2.1 Mehhanismide, elektriseadmete ja madala leekpunktiga kütuse tankide ja jaotussüsteemide lahendused ja seadmed võivad kalduda kõrvale C, D, E või G osas sätestatud nõuetest tingimusel, et alternatiivsed lahendused ja seadmed täidavad asjaomaste nõuete eesmärki ja tagavad käesoleva peatükiga samaväärse ohutustaseme. 2.2 Kui alternatiivsed lahendused või seadmed kalduvad kõrvale C, D, E või G osas ettenähtud nõuetest, siis tuleb teha käesoleva reegli kohaselt lahenduste ja seadmete tehniline analüüs, hindamine ja tüübikinnitus. 3 Tehniline analüüs Tehniline analüüs tuleb koostada ja esitada administratsioonile vastavalt IMO väljatöötatud juhendile ja see peab hõlmama vähemalt järgmisi elemente: .1 laeva tüübi, mehhanismide, elektriseadmete, madala leekpunktiga kütuse tankide ja jaotussüsteemide ning asjaomas(t)e ruumi(de) kindlaksmääramine; .2 nõude (nõuete) tuvastamine, millele mehhanismid, elektriseadmed ning madala leekpunktiga kütuse tankid ja jaotussüsteemid ei vasta; .3 põhjuse tuvastamine, miks kavandatud lahendus ei vasta normatiivsetele nõuetele, mida toetab vastavus muude tunnustatud tehniliste või tööstusstandarditega; .4 laeva, mehhanismide, elektriseadmete, madala leekpunktiga kütuse tankide ja jaotussüsteemide või asjaomas(t)e ruumi(de) tulemuskriteeriumid, mida käsitleb asjakohane normatiivne nõue (käsitlevad asjakohased normatiivsed nõuded): .1 tulemuskriteeriumid peavad tagama ohutustaseme, mis ei ole madalam kui C, D, E või G osas toodud asjakohaste normatiivsete nõuete tase, ja .2 tulemuskriteeriumid peavad olema kvantifitseeritavad ja mõõdetavad; .5 alternatiivsete lahenduste ja seadmete üksikasjalik kirjeldus, sealhulgas lahenduses kasutatud eeldused ja kavandatud tööpiirangud või -tingimused; .6 tehniline põhjendus, mis näitab, et alternatiivsed lahendused ja seadmed vastavad ohutuse tulemuskriteeriumidele, ja .7 riskihindamine ettepanekuga seotud võimalike vigade ja ohtude tuvastamise alusel. 4 Alternatiivsete lahenduste ja seadmete hindamine 4.1 Punktis 3 nõutavat tehnilist analüüsi peab hindama ja selle heaks kiitma administratsioon, arvestades IMO väljatöötatud suuniseid. 4.2 Laevas peavad olema administratsiooni heakskiidetud dokumentide koopiad, mis näitavad, et alternatiivsed lahendused ja seadmed vastavad käesolevale reeglile. 5 Teabevahetus Administratsioon peab edastama IMO-le asjakohast teavet enda heakskiidetud alternatiivsete lahenduste ja seadmete kohta kõigi konventsiooniosaliste valitsustele edastamiseks. 6 Uus hindamine tingimuste muutumise tõttu Kui alternatiivsetes lahendustes ja seadmetes määratud eeldused ja tööpiirangud muutuvad, tuleb teha muutunud seisundi alusel uus tehniline analüüs ja administratsioon peab selle kinnitama. G osa Madala leekpunktiga kütuseid kasutavad laevad Reegel 56 Kohaldamine 1 Välja arvatud punktides 4 ja 5 sätestatud juhtudel, kohaldatakse käesolevat osa madala leekpunktiga kütuseid kasutavatele laevadele: .1 mille ehitusleping sõlmiti 1. jaanuaril 2017 või hiljem; .2 millel ehituslepingu puudumisel oli kiil pandud või mis olid samasuguses ehitusjärgus 1. juulil 2017 või hiljem, või .3 mis antakse üle 1. jaanuaril 2021 või hiljem. Sellised madala leekpunktiga kütuseid kasutavad laevad peavad vastama käesoleva osa nõuetele lisaks muudele käesolevate reeglitega kohaldatavatele nõuetele. 2 Laeva käsitletakse ehitamise kuupäevast olenemata, sealhulgas enne 1. jaanuari 2009 ehitatud laeva, mis läks üle madala leekpunktiga kütuste kasutamisele 1. jaanuaril 2017 või hiljem, laevana, mis kasutab madala leekpunktiga kütuseid kuupäevast, millal selline üleminek algas, välja arvatud punktides 4 ja 5 sätestatud juhtumeil. 3 Madala leekpunktiga kütuseid kasutavat laeva käsitletakse ehitamise kuupäevast olenemata laevana, mis kasutab madala leekpunktiga kütuseid kuupäevast, millal algas üleminek madala leekpunktiga kütuse kasutamisele, välja arvatud punktides 4 ja 5 sätestatud juhtumeil. Sellise laevana käsitletakse ka enne 1. jaanuari 2009 ehitatud laeva, mis 1. jaanuaril 2017 või hiljem hakkas kasutama madala leekpunktiga kütuseid, mis erinevad kütustest, mida laev oli kinnitatud kasutama enne 1. jaanuari 2017. 4 Käesolevat osa ei kohaldata VII peatüki reegli 11 alapunktis 2 määratletud gaasitankeritele: .1 mis kasutavad kütusena oma lasti ja vastavad VII peatüki reegli 11 alapunktis 1 määratletud IGC koodeksi nõuetele, või .2 mis kasutavad muid madala leekpunktiga gaaskütuseid, tingimusel et selliste gaaskütuste säilitustankide ja jaotussüsteemide lahendus ja seadmed vastavad IGC koodeksi nõuetele gaasi kui lasti kohta. 5 Käesolevat osa ei kohaldata laevadele, mis kuuluvad konventsiooniosalise valitsusele või mida konventsiooniosalise valitsus opereerib ja mida kasutatakse üksnes riiklikel mittetulunduslikel eesmärkidel. Laevu, mis kuuluvad konventsiooniosalise valitsusele või mida konventsiooniosalise valitsus opereerib ja mida kasutatakse üksnes riiklikel mittetulunduslikel eesmärkidel, julgustatakse siiski tegutsema viisil, mis on käesoleva osaga kooskõlas, kuivõrd see on põhjendatud ja teostatav. Reegel 57 Nõuded madala leekpunktiga kütuseid kasutatavatele laevadele Madala leekpunktiga kütuseid kasutavad laevad peavad vastama IGF koodeksi nõuetele, välja arvatud reegli 56. punktides 4 ja 5 sätestatud juhtudel. II-2 PEATÜKK KONSTRUKTSIOON – TULEKAITSE, TULEKAHJU AVASTAMINE JA TULEKUSTUTUS A OSA ÜLDSÄTTED Reegel 1 Kohaldamine 1 Kohaldamine 1.1 Kui sõnaselgelt pole sätestatud teisiti, kohaldatakse käesolevat peatükki 1. juulil 2012 või hiljem ehitatud laevadele. 1.2 Käesolevas peatükis kasutatakse järgmisi mõisteid: 1 laevad, mis on ehitatud – laevad, mille kiil on pandud või mis on samasuguses ehitusjärgus; .2 kõik laevad – tüübist olenemata 1. juulil 2012 või enne või pärast seda ehitatud laevad; .3 ehitusajast olenemata käsitletakse kaubalaeva, mis muudetakse reisilaevaks, reisilaevana alates sellise muutmise alustamise kuupäevast. 1.3 Käesolevas peatükis tähendab väljend samasugune ehitusjärk ehitusjärku, milles: .1 algab konkreetse laeva ehitusena käsitletav tegevus või .2 on alanud selle laeva kokkupanek, mis hõlmab vähemalt 50 t või 1 % kõigi konstruktsioonimaterjalide arvestuslikust massist, olenevalt sellest, kumb arv on väiksem. 2 Olemasolevatele laevadele kohaldatavad nõuded 2.1 Kui sõnaselgelt pole sätestatud teisiti, peab administratsioon enne 1. juulit 2012 ehitatud laevadel tagama nõuete täitmise, mis on sätestatud 1974. aasta rahvusvahelise konventsiooni inimelude ohutusest merel peatüki II-2 alusel, mida on muudetud resolutsioonidega MSC.1(45), MSC.6(48), MSC.13(57), MSC.22(59), MSC.24(60), MSC.27 (61) MSC.31(63), MSC.57(67), MSC.99(73), MSC.134(76), MSC.194(80), MSC.201(81), MSC.216(82), MSC.256(84), MSC.269(85) ja MSC.291(87). 2.2 . Enne 1. juulit 2002 ehitatud laevad peavad vastama järgmisele: .1 käesoleva reegli punktidele 3, 6.5 ja 6.7 vastavalt vajadusele; .2 reegli 13 punktide 3.4.2–3.4.5, 4.3 ja käesoleva peatüki E osale, välja arvatud vastavalt vajadusele reegli 16 punktid 3.2.2 ja 3.2.3, hiljemalt esimese ülevaatuse kuupäeval pärast 1. juulit 2002; .3 reegli 10 punktidele 4.1.3 ja 6.4 üksnes uute seadmete puhul; .4 reisilaevad kogumahutavusega 2000 või enam reegli 10 punktile 5.6 hiljemalt 1. oktoobril 2005; .5 reegli 5 punktidele 3.1.3.2 ja 3.4 reisilaevade puhul hiljemalt esimese ülevaatuse kuupäeval pärast 1. juulit 2008 ning .6 reegli 4 punktile 5.7.1. 2.3 1. juulil 2002 või hiljem ja enne 1. juulit 2010 ehitatud laevad peavad vastama resolutsiooniga MSC.99(73) muudetud reegli 9 punktidele 7.1.1, 7.4.4.2, 7.4.4.3 ja 7.5.2.1.2. 2.4 Järgmised laevad, mille lastiruumid on kavandatud pakendatud ohtlike kaupade veoks, peavad vastama reegli 19 punktile 3, välja arvatud juhul, kui veetakse klasside 6.2 ja 7 all nimetatud ohtlikke kaupu, ohtlikke kaupu piiratud kogustes ja tabelites 19.1 ja 19.3 toodud koguseid, hiljemalt esimese tunnistuse uuendamisega seotud ülevaatuse kuupäeval 1. jaanuaril 2011 või hiljem: .1 1. septembril 1984 või hiljem, kuid enne 1. jaanuari 2011 ehitatud kaubalaevad kogumahutavusega 500 ja rohkem ning reisilaevad, ja .2 1. veebruaril 1992 või hiljem, kuid enne 1. jaanuari 2011 ehitatud väiksema kui 500 kogumahutavusega kaubalaevad, ja olenemata käesolevatest sätetest: .3 1. septembril 1984 või hiljem, kuid enne 1. juulit 1986 ehitatud kaubalaevad kogumahutavusega 500 ja rohkem ning reisilaevad ei pea vastama reegli 19 punktile 3.3 tingimusel, et need vastavad resolutsiooniga MSC.1(45) vastu võetud reegli 54 punktile 2.3; .4 1. juulil 1986 või hiljem, kuid enne 1. veebruari 1992 ehitatud kaubalaevad kogumahutavusega 500 ja rohkem ning reisilaevad ei pea vastama reegli 19 punktile 3.3 tingimusel, et need vastavad resolutsiooniga MSC.6(48) vastu võetud reegli 54 punktile 2.3; .5 1. septembril 1984 või hiljem, kuid enne 1. juulit 1998 ehitatud kaubalaevad kogumahutavusega 500 ja rohkem ning reisilaevad ei pea vastama reegli 19 punktidele 3.10.1 ja 3.10.2; ning .6 1. veebruaril 1992 või hiljem, kuid enne 1. juulit 1998 ehitatud kaubalaevad kogumahutavusega alla 500 ei pea vastama reegli 19 punktidele 3.10.1 ja 3.10.2. .7 1. veebruaril 1992 või hiljem, kuid enne 1. juulit 2002 ehitatud kaubalaevad kogumahutavusega 500 ja rohkem ning reisilaevad ei pea vastama reegli 19 punktile 3.3 tingimusel, et need vastavad resolutsiooniga MSC.13(57) vastu võetud reegli 54 punktile 2.3 ja .8 1. septembril 1984 või hiljem, kuid enne 1. juulit 2002 ehitatud kaubalaevad kogumahutavusega 500 ja rohkem ning reisilaevad ei pea vastama reegli 19 punktidele 3.1, 3.5, 3.6 ja 3.9 tingimusel, et need vastavad resolutsiooniga MSC.1(45) vastu võetud reegli 54 punktidele 2.1, 2.5, 2.6 ja 2.9. 2.5 Enne 1. juulit 2012 ehitatud laevad peavad vastama resolutsiooniga MSC.338(91) muudetud reegli 10 punktile 10.1.2. 2.6 Enne 1. jaanuari 2016, sh enne 1. juulit 2012 ehitatud autolastilaevad peavad vastama resolutsiooniga MSC.365(93) vastu võetud reegli 20-1 punktile 2.2. 2.7 Enne 1. jaanuari 2016, sh enne 1. juulit 2012 ehitatud tankerid peavad vastama reegli 16 punktile 3.3, välja arvatud punkt 3.3.3. 2.8 Reegli 4 punkte 5.5.1.1 ja 5.5.1.3 peab kohaldama 1. jaanuaril 2002 või hiljem, kuid enne 1. jaanuari 2016 ehitatud laevadele ja reegli 4 punkti 5.5.2.1 kõigile enne 1. jaanuari 2016 ehitatud laevadele. 3 Remondid, muudatused, täiendused ja seadistustööd 3.1 Kõik laevad, mida remonditakse, muudetakse, täiendatakse ja sellega seoses seadistatakse, peavad jätkuvalt vastama vähemalt varem nendele laevadele kohaldatud nõuetele. Kui sellised laevad on ehitatud enne 1. juulit 2012, peavad need vastama sel kuupäeval või hiljem ehitatud laevadele kehtivatele nõuetele vähemalt samas ulatuses, nagu enne sellist remonti, ümberehitamist, muutmist või seadistamist. 3.2 Remondid, muudatused ja täiendused, mis muudavad oluliselt laeva või reisijate majutus- ja teenindusruumide mõõtmeid või suurendavad oluliselt laeva tööiga, ning nendega seotud seadistustööd peavad vastama 1. juulil 2012 või hiljem ehitatud laevade nõuetele, kui administratsioon peab seda põhjendatuks ja otstarbekaks. 4 Vabastused 4.1 Kui administratsioon leiab, et merereisi kaitstud laad ja olud muudavad konkreetsete nõuete kohaldamise põhjendamatuks või ülearuseks, võib üksikud laevad või laevaklassid, millel on õigus sõita selle riigi lipu all, vabastada selliste nõuete täitmisest tingimusel, et need laevad ei sõida merereisi käigus kaugemale kui 20 miili lähimast rannast. 4.2 Reisilaevade puhul, mida kasutatakse erisõitudel suure arvu erikategooria reisijate vedamiseks, näiteks sõidud palveränduritega, võib administratsioon veendumusel, et võimatu on nõuda käesoleva peatüki nõuete täitmist, vabastada sellise laeva nende nõuete täitmisest tingimusel, et need laevad vastavad täielikult järgmistele reeglitele: .1 1971. aasta erireise tegevate reisilaevade kokkuleppele ( Special Trade Passenger Ships Agreement ) lisatud reeglid ja .2 1973. aasta erireise tegevate reisilaevade reisijaruumide nõuete protokollile ( Protocol on Space Requirements for Special Trade Passenger Ships ) lisatud reeglid. 5 Kohaldatavad nõuded sõltuvalt laeva tüübist Kui sõnaselgelt pole sätestatud teisiti: .1 peab nõudeid, mis ei viita konkreetsele laevatüübile, kohaldama kõigile laevatüüpidele, ja .2 peab tankereid puudutavaid nõudeid rakendama tankeritele vastavuses alltoodud punktis 6 sätestatud nõuetele. 6 Nõuete kohaldamine tankeritele 6.1 Käesoleva peatüki nõudeid tankeritele kohaldatakse tankeritele, mis veavad toornaftat või naftasaadusi, mille leekpunkt ei ületa 60°C (kinnise tiigli test), mis määratakse heakskiidetud leekpunktiseadmega, ja mille aururõhk Reidi järgi on õhurõhust madalam, või muid samasuguse tuleohuga vedeltooteid. 6.2 Kui kavatsetakse vedada muud vedellasti peale punktis 6.1 viidatud lasti või veeldatud gaaside, mis tekitab täiendavat tuleohtu, on nõutavad täiendavad ohutusmeetmed, arvestades nõuetekohaselt vastavalt rahvusvahelist kemikaalide mahtlastiveo koodeksit, mis on määratletud reeglis VII/8.1, kemikaalide mahtlasti koodeksit, rahvusvahelist gaaside mahtlastiveo koodeksit, mis on määratletud peatükis VII reegli 11 punktiga 1, või gaasitankerite koodeksit. 6.2.1 Vedellasti, mille leekpunkt on alla 60°C ja mille puhul ei ole tuleohutussüsteemide koodeksile vastav tavaline vahtkustutussüsteem tõhus, käsitletakse selles kontekstis täiendavat tuleohtu tekitava lastina. Nõutavad on järgmised lisameetmed: .1 vahtkustussüsteemi vahuaine peab olema alkoholikindlat tüüpi; .2 kemikaalitankerites kasutatava vahukontsentraadi tüüp peab olema administratsiooni rahuldav, arvestades IMO väljatöötatud suuniseid; ning .3 vahtkustutussüsteemi võimsus ja kulunormid peavad vastama rahvusvahelise kemikaalide mahtlastiveo koodeksi peatükile 11; erandina võidakse tõhususkatsete alusel aktsepteerida väiksemaid kulunorme. Inertgaasisüsteemidega tankerite puhul võidakse aktsepteerida vahukontsentraadi kogust, mis on piisav vahu tekitamiseks 20 min jooksul; 6.2.2 Käesoleva reegli tähenduses käsitletakse vedellasti, mille aururõhk temperatuuril 37,8°C on suurem kui 1,013 baari, täiendavat tuleohtu tekitava lastina. Selliseid aineid vedavad laevad peavad vastama IBC koodeksi punktile 15.14. Kui laevad sõidavad piiratud aladel ja piiratud ajal, võib asjaomane administratsioon lubada loobuda rahvusvahelise kemikaalide mahtlastiveo koodeksi punkti 15.14.3 kohastest külmutusseadmete nõuetest. 6.3 Vedellaste, mille leekpunkt on üle 60 O C, välja arvatud rahvusvahelise kemikaali de mahtlastiveo koodeksi nõuete kohased naftatooted või vedellast, käsitletakse madalat tuleohtu tekitavatena, mis ei nõua kaitset statsionaarse vahtkustutussüsteemiga. 6.4 Tankerid, mis veavad naftasaadusi, mille leekpunkt on üle 60 O C (kinnise tiigli test), mis määratakse heakskiidetud leekpunktiseadmega, peavad vastama reegli 10 punktide 2.1.4.4. ja 10.2.3 sätestatud nõuetele ja kaubalaevadele, mis ei ole tankerid, sätestatud nõuetele, välja arvatud juhul, kui reegli 10 punktis 7 nõutava statsionaarse tulekustutussüsteemi asemel on neil statsionaarne teki vahtkustutussüsteem, mis vastab tuleohutussüsteemide koodeksi sätetele. 6.5 1. juulil 2002 või enne või pärast seda ehitatud kombineeritud puistlastilaevad ei tohi vedada muud lasti peale naftasaaduste, välja arvatud juhul, kui kõik tühjad lastiruumid on degaseeritud või kui on rakendatud meetmeid, mille administratsioon on igal üksikjuhul heaks kiitnud, arvestades IMO väljatöötatud suuniseid. 6.6 Kemikaalitankerid ja gaasitankerid peavad vastama tankerite nõuetele, välja arvatud juhul, kui alternatiivsed ja täiendavad vahendid on paigaldatud administratsiooni rahuldaval viisil, arvestades nõuetekohaselt, vastavalt rahvusvahelist kemikaalide mahtlastiveo koodeksit või rahvusvahelist gaaside mahtlastiveo koodeksit. 6.7 Täita tuleb reegli 4 punktide 5.10.1.1 ja 5.10.1.4 nõudeid ning kõigile enne 1. juulit 2002 ehitatud tankeritele peab olema paigaldatud süsivesinikgaaside kontsentratsiooni pideva jälgimise süsteem esimese plaanilise dokkimise kuupäevaks pärast 1. juulit 2002, kuid hiljemalt 1. juulil 2005. Süsivesinikgaaside proovivõtukohad või detektori otsikud peavad asuma sobivas kohas selliselt, et potentsiaalselt ohtlikud lekked oleksid kergesti avastatavad. Kui süsivesinikgaaside kontsentratsioon jõuab etteantud tasemele, mis ei tohi olla kõrgem kui 10% madalaimast tuleohtlikust piirist, peab automaatselt käivituma pidev heli- ja nähtav häiresignaal pumbaruumis ja lastiseadmete juhtimiskoha ruumis töötajate hoiatamiseks võimaliku ohu eest. Siiski võib aktsepteerida juba paigaldatud olemasolevaid seiresüsteeme, mille etteantud tase ei ole kõrgem kui 30% madalaimast tuleohtlikust piirist. Reegel 2 Tuleohutuse eesmärgid ja funktsionaalsed nõuded 1 Tuleohutuse eesmärgid 1.1 Käesoleva peatüki tuleohutuse eesmärgid on: .1 vältida tulekahjusid ja plahvatusi; .2 vähendada tulekahjust põhjustatud ohtu elule; .3 vähendada tulekahjust põhjustatud vigastuste ohtu laevale, selle lastile ja seadmetele; .4 piirata, kontrollida ja pidurdada tulekahju ja plahvatusi ruumis, kus need alguse saavad, ning .5 tagada piisavad ja hõlpsasti juurdepääsetavad evakuatsiooniteed reisijatele ja laevaperele. 2 Funktsionaalsed nõuded 2.1 Punktis 1 sätestatud tuleohutuse eesmärkide saavutamiseks sisaldavad käesoleva peatüki reeglid vastavalt vajadusele järgmisi funktsionaalseid nõudeid: .1 laeva jaotust soojus- ja konstruktsiooniliste piiretega vertikaalseteks ja horisontaalseteks põhitsoonideks; .2 eluruumide eraldamist ülejäänud laevast soojus- ja konstruktsiooniliste piiretega; .3 põlevate materjalide piiratud kasutust; .4 tulekahju avastamist lähtealal; .5 tulekahju hoidmist ja kustutamist selle lähteruumis; .6 evakuatsiooniteede ja tuletõrje jaoks vajalike juurdepääsude kaitset; .7 tulekustutusvahendite kohest kättesaadavust ja .8 tuleohtliku lastiauru võimaliku süttimise miinimumini viimist. 3 Tuleohutuse eesmärkide saavutamine Punktis 1 sätestatud tuleohutuse eesmärgid saavutatakse vastavuse tagamisega käesoleva peatüki B, C, D, E või G osas nimetatud normatiivsete nõuetega või F osale vastavate alternatiivsete lahenduste ja seadmetega. Laeva käsitletakse punktis 2 sätestatud funktsionaalseid nõudeid ja punktis 1 sätestatud tuleohutuseesmärke täitvana, kui: .1 laeva projektid ja seadmed vastavad tervikuna käesoleva peatüki B, C, D, E või G osa asjakohastele normatiivsetele nõuetele; .2 laeva projektid ja seadmed on tervikuna üle vaadatud ja heaks kiidetud käesoleva peatüki F osa kohaselt või .3 laeva projektide ja seadmete osa(d) on üle vaadatud ja heaks kiidetud käesoleva peatüki F osa kohaselt ning laeva ülejäänud osad vastavad käesoleva peatüki B, C, D, E või G osa asjakohastele normatiivsetele nõuetele. Reegel 3 Mõisted Käesolevas peatükis kasutatakse järgmisi mõisteid, kui sõnaselgelt pole sätestatud teisiti: 1 majutus- ja teenindusruumid – üldkasutatavad ruumid, koridorid, hügieeniruumid, kajutid, ametiruumid, haiglad, kinod, mängu- ja hobiruumid, juuksurisalongid, ilma toiduvalmistamisseadmeteta pentrid -serveerimisruumid ja muud samalaadsed ruumid; 2 A-klassi vaheseinad – vaheseinad, mille moodustavad järgmistele kriteeriumidele vastavad vaheseinad ja tekid: .1 on ehitatud terasest või muust samaväärsest materjalist; .2 on nõuetekohaselt jäigastatud; .3 on isoleeritud heakskiidetud mittepõlevate materjalidega, nii et keskmine temperatuur tulega kokkupuute vastasküljel ei tõuse rohkem kui 140°C võrra üle algtemperatuuri ja temperatuur ei tõuse üheski punktis, sealhulgas liidetes, rohkem kui 180°C võrra üle algtemperatuuri all-loetletud ajavahemike jooksul: klass A-60 60 min; klass A-30 30 min; klass A-15 15 min; klass A-0 0 min; .4 on ehitatud nii, et need suudaksid tõkestada suitsu ja leekide läbipääsu kuni standardse ühetunnise tulekindluskatse lõpuni, ja .5 administratsioon on nõudnud vaheseina või teki prototüübi katsetamist tulekatsekoodeksi kohaselt, et tagada selle vastavus eelnimetatud terviklikkuse ja temperatuuritõusu nõuetele; 3 aatriumid – üldkasutatavad ruumid ühtses vertikaalses põhitsoonis, mis hõlmavad kolme või enamat tekki; 4 B-klassi vaheseinad – vaheseinad, mille moodustavad järgmistele nõuetele vastavad vaheseinad, tekid, laed või vooderdised: .1 on ehitatud heakskiidetud mittepõlevatest materjalidest ning kõik B-klassi vaheseinte ehituseks ja paigalduseks kasutatavad materjalid peavad olema mittepõlevad, välja arvatud põlevad kattematerjalid, mida võidakse lubada tingimusel, et need vastavad muudele käesoleva peatüki asjakohastele nõuetele; .2 nende isolatsiooniväärtus on selline, et keskmine temperatuur tulega kokkupuute vastasküljel ei tõuse rohkem kui 140°C üle algtemperatuuri ja temperatuur ei tõuse üheski punktis, sealhulgas liidetes, rohkem kui 225°C üle algtemperatuuri all-loetletud ajavahemike jooksul: klass B-15 15 min; klass B-0 0 min; .3 on ehitatud nii, et need suudaksid tõkestada suitsu ja leekide läbipääsu kuni standardse tulekindluskatse esimese pooltunni lõpuni, ja .4 administratsioon on nõudnud vaheseinte prototüübi katsetamist tulekatsekoodeksi kohaselt, et tagada selle vastavus eelnimetatud terviklikkuse ja temperatuuritõusu nõuetele; 5 vaheseintetekk – ülemine tekk, milleni ulatuvad veetihedad vaheseinad; 6 lastiala – see osa laevast, kus asuvad lastiruumid, lastitankid, ülevoolutankid, tankeri pumbaruumid; see hõlmab pumbaruume kohverdame , ballastitanke ja tühje ruume lastitankide kõrval ning ka tekialasid kogu laevaosa pikkuses ja laiuses, mis on eelnimetatud alade kohal; 7 kaubalaev – reegli I/2 punktis g määratletud laev; 8 lastiruumid – ruumid, mida kasutatakse lasti, nafta lastitankide, muu vedellasti tankide ja nende šahtide tarvis; 9 keskne juhtimiskoht – juhtimiskoht, millesse on koondatud järgmised juhtimis- ja näidufunktsioonid: .1 statsionaarsed tulekahju avastamise ja tulehäire süsteemid; .2 automaatsed sprinklersüsteemid , tulekahju avastamise ja tulehäire süsteemid; .3 tulekindlate uste näidikupaneelid; .4 tulekindlate uste sulgemine; .5 veetihedate uste näidikupaneelid; .6 veetihedate uste sulgemine; .7 ventilaatorid; .8 üld -/tulehäired; .9 sidesüsteemid, sealhulgas telefonid, ja .10 valjuhääldi teavitussüsteemide mikrofonid; 10 C-klassi vaheseinad – heakskiidetud mittepõlevatest materjalidest ehitatud vaheseinad. Need ei pea vastama suitsu ja leegi läbipääsu käsitlevatele nõuetele ega temperatuuritõusuga seotud piirangutele. Põlevad kattematerjalid on lubatud juhul, kui need vastavad käesoleva peatüki nõuetele; 11 kemikaalitanker – kaubalaev, mis on ehitatud või kohandatud ja mida kasutatakse rahvusvahelise kemikaalide mahtlastiveo koodeksi peatükis 17 loetletud tuleohtliku vedeltoote, mis on määratletud reegli VII/8 punktis 1, mahtlastina vedamiseks; 12 kinnised autotekid – autotekid, mis ei ole lahtised autotekid ega välistekid ; 13 kinnised autolastitekid – autolastitekid, mis ei ole lahtised autolastitekid ega välistekid ; 14 kombineeritud puistlasti laev – kaubalaev, mis on ette nähtud nii nafta kui ka tahke lasti vedamiseks mahtlastina; 15 põlev materjal – mis tahes materjal, välja arvatud mittepõlev aine; 16 katkematud B-klassi laed või vooderdised – B-klassi laed või vooderdised, mis lõpevad A- või B-klassi vaheseina juures; 17 pidevalt mehitatud keskne juhtimiskoht – keskne juhtimiskoht, mis on pidevalt mehitatud laevapere vastutava liikmega; 18 juhtimiskohad – ruumid, kus asuvad laeva raadio- või peamised navigatsiooniseadmed või avariienergiaallikas või kuhu on koondatud tulekustutussüsteemide juhtseadmed; ruume, kuhu on koondatud tulekustutussüsteemide juhtseadmed, käsitletakse ka tuletõrjepostina; 19 toornafta – maapõues looduslikult leiduv nafta, mida töödeldakse või mitte, et muuta see vedamiseks sobivaks, ning see hõlmab ka toornaftat, mille puhul teatavad destillaatfraktsioonid võivad olla sellest eemaldatud või sellesse lisatud; 20 ohtlik kaup – IMDG koodeksis viidatatud kaup, mis on määratletud reegli VII/1 punktis 1; 21 dedveit (kandevõime) – laeva määratud suvisele vabapardale vastava süvisega laeva veeväljasurve vees suhtelise tihedusega 1,025 ja tühja laeva massi vahe tonnides; 22 tuleohutussüsteemide koodeks – rahvusvaheline tuleohutussüsteemide koodeks, mille võttis vastu IMO meresõiduohutuse komitee resolutsiooniga MSC.98(73), koos IMO tehtud muudatustega tingimusel, et sellised muudatused võetakse vastu, jõustatakse ja jõustuvad käesoleva konventsiooni artikli VIII kohaselt, mis käsitleb lisale kohaldatavat muutmiskorda, välja arvatud I peatükk; 23 tulekatsekoodeks – 2010. aasta rahvusvaheline tulekatse kohaldamise koodeks (2010. aasta FTP koodeks), mille võttis vastu IMO meresõiduohutuse komitee resolutsiooniga MSC.307(88), koos IMO tehtud muudatustega tingimusel, et sellised muudatused võetakse vastu, jõustatakse ja jõustuvad käesoleva konventsiooni artikli VIII kohaselt, mis käsitleb lisale kohaldatavat muutmiskorda, välja arvatud I peatükk; 24 leekpunkt – temperatuur Celsiuse kraadides (kinnise tiigli test), mille juures toode eraldab süttimiseks piisaval hulgal tuleohtlikku auru, nagu see määratakse heakskiidetud leekpunktiseadmega; 25 gaasitanker – kaubalaev, mis on ehitatud või kohandatud ja mida kasutatakse rahvusvahelise gaaside mahtlastiveo koodeksi peatükis 19 loetletud veeldatud gaasi või muude tuleohtlike toodete, mis on määratletud reegli VII/11 punktis 1, vedamiseks mahtlastina; 26 kopteritekk – laeval asuv kopterite maandumisala, sealhulgas kõik ehitised, tuletõrjeseadmed ja muud seadmed, mis on vajalikud kopterite ohutuks lendamiseks; 27 kopterirajatis – kopteritekk, sealhulgas tankimis- ja angaariseadmed; 28 tühja laeva mass – laeva veeväljasurve tonnides ilma lasti, kütuse, määrdeõli, ballastvee, joogivee ja toiteveeta mahutites, tarbevarude ning reisijate ja laevapere ja nende isiklike asjadeta; 29 halb leegilevik – sellise kirjeldusega pind piirab piisavalt leegi levikut ja see määratakse kindlaks tulekatsekoodeksi kohaselt; 30 masinaruumid – kõik A-kategooria masinaruumid ja kõik muud ruumid, kus on jõuseadmed, katlad, vedelkütuse seadmed, aurumasinad ja sisepõlemismootorid, generaatorid ja peaelektriseadmed, punkerdusjaamad , külmutus-, õõtsesummutus-, ventilatsiooni- ja õhukonditsioneerimisseadmed ning samalaadsed ruumid ja nende ruumide šahtid; 31 A-kategooria masinaruumid – ruumid ja nende ruumide šahtid, kus on kas: .1 peamasinatena kasutatavad sisepõlemismootorid; .2 sisepõlemismootorid, mida ei kasutata peajõuseadmes, kui selliste mootorite kogu väljundvõimsus on vähemalt 375 kW, või .3 vedelkütusel töötav katel või mistahes vedelkütusel töötavad seadmed, välja arvatud sellised katlad nagu inertgaasi generaatorid, jäätmepõletusahjud jm; 32 vertikaalsed põhitsoonid – sektsioonid, milleks kere, pealisehitis ja tekiehitised jagatakse A-klassi vaheseintega, mille keskmine pikkus ja laius ei ületa üldiselt ühelgi tekil 40 m; 33 mittepõlev materjal – materjal, mis ei põle ega eralda tuleohtlikku auru isesüttimiseks piisavas koguses, kui seda kuumutatakse temperatuurini ligikaudu 750 °C, mis määratakse kindlaks tulekatsekoodeksi kohaselt; 34 vedelkütuse seadmed – seadmed, mida kasutatakse vedelkütuse ettevalmistamiseks enne vedelkütusel töötavasse katlasse saatmist, või seadmed, mida kasutatakse eelsoojendatud vedelkütuse ettevalmistamiseks enne sisepõlemismootorisse saatmist, ning see hõlmab kõiki kütusepumpasid, filtreid ja kuumuteid, milles vedelkütus on suurema rõhu all kui 0,18 N/mm²; 35 lahtised autotekid – autotekid, mis on kas mõlemast otsast avatud või ühest otsast avatud ja varustatud kogu pikkuses toimiva piisava loomuliku ventilatsiooniga läbi püsiavauste külgplaadistuses või tekilaes või ülaltpoolt ning mille kogupindala on vähemalt 10 % ruumi külgede pindalast; 36 lahtised autolastitekid – autolastitekid, mis on kas mõlemast otsast avatud või ühest otsast avatud ja varustatud kogu pikkuses toimiva piisava loomuliku ventilatsiooniga läbi püsiavauste külgplaadistuses või tekilaes või ülaltpoolt ning mille kogupindala on vähemalt 10% ruumi külgede pindalast; 37 reisilaev – reegli I/2 punktis f määratletud laev; 38 normatiivsed nõuded – käesoleva peatüki B, C, D, E või G osas nimetatud ehituse andmed, gabariitmõõtmed või tuletõrjesüsteemid; 39 üldkasutatavad ruumid – majutus- ja teenindusruumide osa, mida kasutatakse saalide, messide, puhkeruumide ja samasuguste püsivalt kinniste ruumidena; 40 piiratud tuleohtlikkusega mööblit ja sisustust sisaldavad ruumid – reegli 9 tähenduses piiratud tuleohtlikkusega mööblit ja sisustust sisaldavad ruumid (kajutid, üldkasutatavad ruumid, ametiruumid või muud liiki majutus- ja teenindusruumid), milles: .1 kastmööbel nagu lauad, riidekapid, tualettlauad, kirjutuslauad, kummutid, peavad olema täielikult ehitatud heakskiidetud mittepõlevatest materjalidest, kuid selliste esemete tööpinnal võib kasutada kuni 2 mm paksust põlevat kattematerjali; .2 eraldi paiknev mööbel, nagu toolid, diivanid ja lauad peavad olema mittepõlevatest materjalidest raamidega; .3 eesriiete, kardinate ja muude rippuvate tekstiilmaterjalide leegi levikut takistavad omadused ei tohi olla halvemad kui villal massiga 0,8 kg/m², mis määratakse kindlaks tulekatsekoodeksi kohaselt; .4 põrandakatted peavad olema materjalist, millel on halb leegilevik; .5 vaheseinte, vooderdiste ja lagede avatud pinnad peavad olema materjalist, millel on halb leegilevik; .6 pehme mööbli süttimist ja leegi levikut takistavad omadused peavad olema kindlaks määratud tulekatsekoodeksi kohaselt ja .7 voodiriiete süttimist ja leegi levikut takistavad omadused peavad olema kindlaks määratud tulekatsekoodeksi kohaselt; 41 autotekid – tekid, mis ei ole tavaliselt mingil viisil vaheruumideks jaotatud ja ulatuvad kas olulise pikkuseni või läbi kogu laeva, kuhu saab tavaliselt horisontaalsuunas laadida mootorsõidukeid, mille paakides on nende liikumiseks vajalik kütus, ja/või kaupa (pakendatud või mahtlastina, raudteevagunites või veokites, muudes veokites (sealhulgas paakautodes ja tsisternvagunites), haagistes, konteinerites, kaubaalustel, kergmahutites või samalaadsetes lastimisvahendites või muudes mahutites); 42 parvlaev – reisilaev autotekkide või eritekkidega (parkimistekkidega); 43 teras või samaväärne materjal – mittepõlev materjal, mille struktuurilised ja terviklikkuse omadused on standardse tulekindluskatse lõpus iseenesest või tänu paigaldatud isolatsioonile terasega samaväärsed (nt alumiiniumisulam asjakohase isolatsiooniga); 44 saun – kuum ruum, kus temperatuur on tavaliselt vahemikus 80–120 °C ja kus sooja annab kuum pind (nt elektriahi). Kuumas ruumis võib olla ka ala, kus asub ahi, ja külgnevad pesuruumid; 45 abiruumid – kambüüsid ja toiduvalmistamisseadmetega pentrid , kapid, postiruumid ja turvalised hoiuruumid, laoruumid, masinaruumidest eraldatud töökojad ja muud samalaadsed ruumide ning nende ruumide šahtid; 46 eritekid (parkimistekid) – vaheseintetekist kõrgemal või madalamal asuvad kinnised autotekid, kuhu ja kust selliste sõidukitega saab sisse ja välja sõita ning kuhu reisijad pääsevad. Eritekid (parkimistekid) võivad asuda rohkem kui ühel tekil, kui sõidukite vaba kogukõrgus ei ületa 10 meetrit; 47 standardne tulekindluskatse – katse, mille käigus vastavate vaheseinte ja tekkide katsekehad allutatakse katseahjus temperatuuridele, mis vastavad umbes standardsele temperatuurikõverale tulekatsekoodeksis nimetatud katsemeetodi kohaselt; 48 tanker – reegli I/2 punktis h määratletud laev; 49 autolastitekid – lastitekid, mis on kavandatud mootorsõidukite veoks, mille paakides on nende liikumiseks vajalik kütus; 50 välistekk – tekk, mis on ülalt ja vähemalt kahelt küljelt ilmaoludele täiesti avatud; 51 ohutu ala õnnetusjuhtumi korral – elamiskõlblikkuse seisukohalt ala(d), mida ei ujutata üle või mis jääb (jäävad) väljapoole tulekahju toimumiskoha vertikaalset põhitsooni (vertikaalseid põhitsoone), kuhu saab ohutult mahutada kõik laeval olevad inimesed, et kaitsta neid ohtude eest elule või tervisele ning pakkuda neile põhiteenuseid; 52 ohutuskeskus – hädaolukordade juhtimiseks ettenähtud juhtimiskoht. Ohutussüsteemide töö, juhtimine ja/või seire moodustavad ohutuskeskuse lahutamatu osa; 53 kajuti rõdu – avaruum, mis on ette nähtud kajuti elanike ainukasutuseks ja kuhu pääseb sellisest kajutist otse; 54 tulesiiber – tavaoludes avatuks jäävasse ventilatsioonitorusse paigaldatud seade reegli 9 punkti 7 rakendamiseks, mis võeti vastu resolutsiooniga MSC.365(93) (koos muudatusega); see võimaldab torus õhuvoolu ja suletakse tulekahju korral, takistamaks õhuvoolu torus, et tõkestada tule läbipääsu. Eelnimetatud mõiste kasutamisega võivad seostuda järgmised mõisted: .1 automaatne tulesiiber – tulesiiber, mis sulgub ise kokkupuutel põlemissaadustega; .2 manuaalne tulesiiber – tulesiiber, mida laevapere peab käsitsi avama või sulgema siibri juures, ja .3 kaugjuhitav tulesiiber – tulesiiber, mille sulgeb laevapere kaugjuhitavast siibrist eemal asuva juhtseadme abil; 55 suitsusiiber – tavaoludes avatuks jäävasse ventilatsioonitorusse paigaldatud seade reegli 9 punkti 7 rakendamiseks, mis võeti vastu resolutsiooniga MSC.365(93) (koos muudatusega); see võimaldab torus õhuvoolu ja suletakse tulekahju korral õhuvoolu takistamiseks torus, et tõkestada suitsu ja kuumade gaaside läbipääsu. Suitsusiibri puhul ei eeldata, et see suurendab selle tulekindla vaheseina tulekindlust, mida ventilatsioonitoru läbib. Eelnimetatud mõiste kasutamisega võivad seostuda järgmised mõisted: .1 automaatne suitsusiiber – suitsusiiber, mis sulgub ise kokkupuutel suitsu või kuumade gaasidega; .2 manuaalne suitsusiiber – suitsusiiber, mida laevapere peab käsitsi avama või sulgema siibri juures, ja .3 kaugjuhitav suitsusiiber – suitsusiiber, mille sulgeb laevapere kaugjuhitavast siibrist eemal asuva juhtseadme abil; 56 autolasti laev – kaubalaev, millel on mitu autotekki, mis on ette nähtud tühjade sõidu- ja veoautode vedamiseks lastina. B OSA TULEKAHJUDE JA PLAHVATUSTE VÄLTIMINE Reegel 4 Süttimise tõenäosus 1 Eesmärk Käesoleva reegli eesmärk on vältida põlevate ainete või tuleohtlike vedelike süttimist. Selleks peab täitma järgmisi funktsionaalseid nõudeid: .1 tagada vahendid tuleohtlike vedelike lekete kontrollimiseks; .2 tagada vahendid tuleohtlike aurude kogunemise piiramiseks; .3 piirata põlevate ainete süttivust; .4 piirata süttimisallikaid; .5 eraldada süttimisallikad põlevatest ainetest ja tuleohtlikest vedelikest ning .6 hoida lastitankide õhk väljaspool plahvatusulatust. 2 Vedelkütuse, määrdeõli ja muude tuleohtlike õlide kasutamine 2.1 Piirang naftasaaduste kasutamisel kütusena Naftasaaduste kasutamisele kütusena peavad kehtima järgmised piirangud: .1 Kui käesolevas punktis ei ole lubatud teisiti, ei tohi kasutada vedelkütust leekpunktiga alla 60 °C; .2 Avariigeneraatorites võib kasutada vedelkütust, mille leekpunkt on vähemalt 43 °C; .3 Vedelkütuse, mille leekpunkt on alla 60 °C, kuid vähemalt 43 °C, kasutamine võib olla lubatud (nt väljaspool A-kategooria masinaruume asuvate avariituletõrjepumpade mootorite ja abimehhanismide toiteks) järgmise alusel: .3.1 kütusetankid, mis ei asu topeltpõhjavahelistes ruumides, peavad asuma väljaspool A-kategooria masinaruume; .3.2 kütusepumba imitorul on vahendid kütusetemperatuuri mõõtmiseks; .3.3 vedelkütuse filtrite sisse- ja väljavooluküljele on paigaldatud sulgurklapid ja/või -kraanid ning .3.4 võimalikult palju kasutatakse keeviskonstruktsiooniga või koonuse- või kerakujulisi toruühendusi; .4 kaubalaevades, millele ei kohaldata II-1 peatüki G osa, võib lubada kasutada vedelkütust, mille leekpunkt on madalam kui punktis 2.1.1 nimetatud, näiteks toornaftat tingimusel, et sellist kütust ei hoita masinaruumis ja administratsioon on kogu rajatise heaks kiitnud, ja .5 laevades, millele kohaldatakse II-1 peatüki G osa, lubatakse kasutada vedelkütust, mille leekpunkt on madalam punktis 2.1.1 nimetatust. Laevas, kus kasutatakse vedelkütust, peab vedelkütuse hoidmise, jaotamise ja kasutamise kord tagama laeva ja selles viibivate inimeste ohutuse ning see peab vastama vähemalt järgmistele nõuetele. 2.2.1 Vedelkütusesüsteemide asukoht Võimalusel ei tohi paigaldada vedelkütusesüsteemi osi, mis sisaldavad kuumutatud õli rõhuga üle 0,18 N/mm², varjatud kohta, kus defekte ja lekkeid ei ole võimalik hõlpsasti märgata. Masinaruumides peavad selliste vedelkütusesüsteemide osad olema piisavalt valgustatud. 2.2.2 Masinaruumide ventilatsioon Masinaruumide ventilatsioon peab kõigis tavaoludes olema piisav õliaurude kogunemise vältimiseks. 2.2.3 Vedelkütusetankid 2.2.3.1 Vedelkütust, määrdeõli ja muid tuleohtlikke õlisid ei tohi vedada vöörpiigitankides. 2.2.3.2 Võimalusel peavad vedelkütusetankid olema osa laeva konstruktsioonist ja asuma väljaspool A-kategooria masinaruume. Kui vedelkütusetankid, välja arvatud topeltpõhjaga tankid, peavad tingimata asuma A-kategooria masinaruumides või nende lähedal, peab vähemalt üks nende vertikaalkülgedest olema kõrvuti masinaruumi piirdega ja sellel peab eelistatavalt olema ühine piire topeltpõhjaga tankidega, ning tanki ja masinaruumide ühise piirde ala peab hoidma minimaalsena. Kui sellised tankid asuvad A-kategooria masinaruumide piires, ei tohi neis olla vedelkütust, mille leekpunkt on alla 60 °C. Üldjuhul tuleb vältida eraldiasetsevaid vedelkütusetanke. Kui sellised tanke kasutatakse, peab nende kasutamine olema keelatud reisilaevade A-kategooria masinaruumides. Kui see on lubatud, tuleb need paigutada küllaldase suurusega õlitihedale kogumisalusele, millel on sobiv äravoolutoru sobiva suurusega naftasaaduste kogumistanki. 2.2.3.3 Ükski vedelkütusetank ei tohi paikneda nii, et sellest mahavalgunud vedelik või selle lekkimine tekitaks kuumutatud pindadele langedes tulekahju- või plahvatusohu. 2.2.3.4 Vedelkütusetorudel, mis vigastamise korral võimaldaksid naftal väljuda topeltpõhjast kõrgemal asuvast 500 l või suurema mahuga hoiu-, sette- või kulutankist, peab olema otse tankil asuv kraan või klapp, mida saab sulgeda ohutust kohast väljaspool kõnealust ruumi, juhul kui selliste tankidega ruumis tekib tulekahju. Erijuhul, kui süvatankid asuvad mõnes võlli- või torutunnelis või samalaadses ruumis, peab tankile paigaldama ventiilid, aga nende juhtimine tulekahju korral võib toimuda lisaventiili abil, mis on paigaldatud toru(de) le väljaspool tunnelit või samalaadseid ruume. Kui selline täiendav ventiil paigaldatakse masinaruumi, peab see olema juhitav väljaspool seda ruumi asuvast kohast. Avariigeneraatori kütusemahuti ventiili kaugjuhtseadmed peavad asuma muudes masinaruumides asuvate ventiilide kaugjuhtseadmetest eraldi. 2.2.3.5 Kütusetankis oleva vedelkütuse koguse kindlaksmääramiseks tuleb tagada ohutus ja tõhusad vahendid. 2.2.3.5.1 Kui kasutatakse peiltorusid, ei tohi need lõppeda ruumis, kus peiltorust mahavalgunud vedelik võib põhjustada süttimisohu. Eelkõige ei tohi need lõppeda reisijate või laevapere ruumides. Üldreeglina ei tohi need lõppeda masinaruumides. Kui administratsioon siiski leiab, et viimased nõuded ei ole teostatavad, võib lubada peiltorude lõppemist masinaruumides tingimusel, et kõik järgmised nõuded on täidetud: .1 paigaldatakse punkti 2.2.3.5.2 nõuetele vastav kütuse taseme mõõtur; .2 peiltorud lõpevad süttimisohust kaugel asuvates kohtades, välja arvatud juhul, kui rakendatakse ettevaatusabinõusid, näiteks paigaldatakse tõhusad varjed, et vältida vedelkütuse kokkupuutumist süüteallikaga peiltorude otstest vedeliku mahavalgumise korral, ja .3 peiltorude otstes on isesulguvad sulgurseadmed ja väikese läbimõõduga isesulguv kontrollkraan, mis asub sulgurseadme all, et teha enne sulgurseadme avamist kindlaks, et seal ei ole vedelkütust. Peab tagama, et vedelkütuse leke läbi kontrollkraani ei tekita süttimisohtu. 2.2.3.5.2 Muid kütusetaseme mõõtureid võib kasutada peiltorude asemel järgmistel tingimustel: .1 reisilaevades ei pea sellised mõõturid minema läbi tanki ülaosa ning nende rike või tankide ületäitmine ei tohi võimaldada kütuse väljapääsu, ja .2 kaubalaevades ei tohi selliste mõõturite rike või tanki ületäitmine võimaldada kütuse pääsu ruumi. Silindriliste mõõturseadmete numbrilauaklaaside kasutamine on keelatud. Administratsioon võib lubada lamedate numbrilauaklaasidega kütusetaseme mõõturite ja isesulguvate klappide kasutamist mõõturite ja kütusetankide vahel. 2.2.3.5.3 Punktis 2.2.3.5.2 ettenähtud administratsioonile vastuvõetavad vahended tuleb hoida nõuetekohases korras, et tagada nende jätkuv täpne töö. 2.2.4 Ülerõhu vältimine Kütusetankis või vedelkütuse süsteemi mis tahes osas, sealhulgas pardalolevaid pumpasid teenindavates täitetorudes, tuleb vältida ülerõhku . Õhu- ja ülevoolutorud ning kaitseklapid peavad tühjenema kohta, kus õlide ja auru väljumine ei tekita tulekahju või plahvatuse ohtu, ning need ei lähe laevapere ruumidesse, reisijate ruumidesse ega eritekkidele (parkimistekkidele), kinnistele autotekkidele, masinaruumidesse ega samalaadsetesse ruumidesse. 2.2.5 Vedelkütusetorustik 2.2.5.1 Vedelkütusetorud ning nende klapid ja abiseadmed peavad olema terasest või muust heakskiidetud materjalist, kuid piiratud ulatuses on lubatud kasutada painduvaid torusid neis kohtades, kus administratsioon peab neid vajalikuks. Sellised painduvad torud ja otsakud peavad olema heakskiidetud tulekindlatest piisava tugevusega materjalidest ja valmistatud administratsiooni rahuldaval viisil. Vedelkütusetankidele paigaldatud staatilise rõhu all olevate klappide puhul võidakse aktsepteerida terast või keragrafiitmalmi. Harilikust malmist klappe võib siiski kasutada torustikusüsteemides, kus arvutuslik rõhk on madalam kui 7 baari ja arvutuslik temperatuur alla 60 °C. 2.2.5.2 Välised kõrgsurve- kütuseetteandetorud kõrgsurve-kütusepumpade ja kütusepihustite vahel peavad olema kaitstud kaitseümbrisega torustikusüsteemiga, mis suudab koguda kõrgsurvetorude rikkest lekkiva kütuse. Kaitseümbrisega toru hõlmab välimist toru, millesse paigaldatakse alalise sõlmena kõrgsurve-kütusetoru. Kaitseümbrisega torustikusüsteem peab hõlmama lekete kogumise vahendit ja seadmeid ning olema varustatud häiresignaaliga kütusetoru rikke puhuks. 2.2.5.3 Vedelkütuse torud ei tohi asuda otse nende kõrge temperatuuriga seadmete, sealhulgas katelde, aurutorustike, väljalaskekollektorite, summutite või muud seadmete kohal või läheduses, mis peavad olema punkti 2.2.6 kohaselt isoleeritud. Võimalusel peab vedelkütusetorud paigaldama eemale kuumadest pindadest, elektriseadmetest või muudest süüteallikatest ning need peavad olema varjestatud või kaitstud muul sobival viisil, et vältida kütusepritsmeid või kütuseleket süüteallikatesse. Selliste torustikusüsteemide ühenduste arv peab olema minimaalne. 2.2.5.4 Diiselmootori kütusesüsteemi osade projekteerimisel peab arvestama töö ajal tekkivat maksimaalset tipprõhku, sealhulgas kõrgrõhu impulsse, mis tekivad kütuse sissepritsepumpade töö tõttu ja kanduvad tagasi kütuse etteande- ja äravoolutorudesse. Kütuse etteande- ja äravoolutorude ühenduste projekteerimisel peab võtma arvesse nende võimet takistada survestatud vedelkütuse lekkeid töö ajal ja pärast tehnohooldust. 2.2.5.5 Mitme masinaga seadistuse puhul, mida varustatakse samast kütuseallikast, peab paigaldama üksikute masinate kütuse etteande- ja äravoolutorustiku eraldusvahendid. Eraldusvahendid ei tohi mõjutada teiste masinate tööd ja neid peab saama juhtida kohast, millele ei tõkesta juurdepääsu ühe masina juures puhkenud tulekahju. 2.2.5.6 Kui administratsioon lubab kütuse ja põlevate vedelike juhtimist läbi elu- ja teenindusruumide, peavad kütust või põlevaid vedelikke juhtivad torud tuleohtu arvestades olema administratsiooni heakskiidetud materjalist. 2.2.6 Kõrge temperatuuriga pindade kaitse 2.2.6.1 Pinnad, mille temperatuur tõuseb üle 220 °C ja millele kütusesüsteemi rike võib mõju avaldada, peavad olema nõuetekohaselt isoleeritud. 2.2.6.2 Pumpadest, filtritest või soojenditest surve all vabaneda võiva kütuse kokkupuutumise takistamiseks kuumutatud pindadega peab kasutama ettevaatusabinõusid. 2.3 Määrdeõliseadmed 2.3.1 Survestatud määrdesüsteemides kasutatava õli hoidmis-, jaotamis- ja kasutamisseadmed peavad olema sellised, mis tagavad laeva ja selles viibivate inimeste ohutuse. A-kategooria masinaruumide ja võimalusel muude masinaruumide seadmed peavad vastama vähemalt punktidele 2.2.1, 2.2.3.3, 2.2.3.4, 2.2.3.5, 2.2.4, 2.2.5.1, 2.2.5.3, ja 2.2.6, välja arvatud juhtumeil, kui: .1 see ei välista voolu kontrollsilmade kasutamist määrdesüsteemides tingimusel, et katsetamine on näidanud nende sobivat tulekindlust, ja .2 masinaruumides võidakse lubada peiltorusid; punktide 2.2.3.5.1.1 ja 2.2.3.5.1.3 nõudeid ei tule siiski kohaldada tingimusel, et peiltorud on varustatud asjakohaste sulgemisvahenditega; 2.3.2 Punkti 2.2.3.4 nõudeid peab kohaldama ka määrdeõlitankidele, välja arvatud alla 500 l mahuga tankidele ning tankidele, mille klapid on laeva tavapärases töörežiimis suletud, või kui tehakse kindlaks, et määrdeõlitanki kiirsulgurklapi tahtmatu kasutamine ohustaks peajõuseadme ja oluliste abimehhanismide ohutut tööd. 2.4 Muude tuleohtlike õlide seadmed Muude jõuülekandesüsteemide, juhtimis- ja käivitussüsteemide ning küttesüsteemide survestatult kasutatavate tuleohtlike õlide hoidmise, jaotamise ja kasutamise seadmed peavad tagama laeva ja selles viibivate inimeste ohutuse. Sobivad lekkinud õli kogumisseadmed tuleb paigaldada hüdrauliliste klappide ja silindrite alla. Kohtades, kus asuvad süütevahendid, peavad sellised seadmed vastama vähemalt punktidele 2.2.3.3, 2.2.3.5, 2.2.5.3 ja 2.2.6 ning nende tugevuse ja ehituse asjus punktidele 2.2.4 ja 2.2.5.1. 2.5 Vedelkütuseseadmed perioodiliselt mehitamata masinaruumides Lisaks punktide 2.1–2.4 nõuetele peavad vedelkütuse ja määrdeõlisüsteemid perioodiliselt mehitamata masinaruumis vastama järgmisele: .1 kui kütuse kulutanke täidetakse automaatselt või kaugjuhtimise teel, peavad olema vahendid ülevoolu vältimiseks. Muudel tuleohtlikke vedelikke automaatselt käitlevatel seadmetel (nt vedelkütuse puhastitel), mis paigaldatakse võimalusel puhastite ja nende soojendite jaoks ettenähtud kohta, peavad olema vahendid ülevoolu vältimiseks, ja .2 kui kütuse kulutankidel või settepaakidel on soojendusseadmed, tuleb paigaldada kõrge temperatuuri häiresignaal juhuks, kui vedelkütuse leekpunkti võidakse ületada. 3 Majapidamisotstarbelised gaaskütteseadmed Majapidamisotstarbelised gaaskütteseadmed peab administratsioon heaks kiitma. Gaasiballoonide hoidla peab asuma lahtisel tekil või hästiventileeritud ruumis, mis avaneb üksnes lahtisele tekile. 4 Mitmesugused süüteallikad ja süttivus 4.1 Elektriradiaatorid Kui kasutatakse elektriradiaatoreid, peavad need olema kohale kinnitatud ja sellise konstruktsiooniga, et tuleohtu vähendataks miinimumini. Sellistel radiaatoritel ei tohi olla katteta osi, millest tulev kuumus võiks kõrvetada või süüdata riideid, kardinaid või muid samalaadseid materjale. 4.2 Jäätmemahutid Jäätmemahutid peavad olema mittepõlevatest materjalidest ilma avadeta külgedes või põhjas. 4.3 Kütusekindlad isolatsioonipinnad Ruumides, kuhu võivad pääseda naftatooted, peab isolatsioonipind olema õli- või õliaurukindel. 4.4 Teki aluskatted Teki aluskatted peavad olema heakskiidetud raskestisüttivast materjalist, mis määratakse kindlaks tulekatsekoodeksi kohaselt, kui neid kasutatakse majutus- ja teenindusruumides, abiruumides ning juhtimiskohtades, või kui neid kasutatakse 1. juulil 2008 või hiljem ehitatud reisilaevade kajutite rõdudel. 5 Tankerite lastialad 5.1 Naftalastitankide eraldamine 5.1.1 Lasti pumbaruumid, lastitankid, jääkide tankid ja kohverdamid peavad olema paigutatud masinaruumidest ettepoole. Vedelkütuse tankid ei pea siiski olema masinaruumidest eespool. Lastitankid ja jääkide tankid peavad olema eraldatude masinaruumidest kohverdamide , pumbaruumide, kütusetankide või ballastitankidega. Pumbaruume, kus asuvad pumbad ja nende abiseadmed nende ruumidega külgnevate lastitankide ja jääkide tankide ballastimiseks ning pumbad vedelkütuse ümberpumpamiseks, tuleb käsitleda samaväärsena lasti pumbaruumidega käesoleva reegli kontekstis tingimusel, et sellistel pumbaruumidel on sama ohutusstandard, mis on nõutav pumbaruumide puhul. Üksnes ballasti jaoks või vedelkütuse ümberpumpamiseks kavandatud pumbaruumid ei pea siiski vastama reegli 10.9 nõuetele. Pumbaruumi alumises osas võivad pumpade mahutamiseks olla orvad A-kategooria masinaruumide poole tingimusel, et orva lagi on üldjuhul mitte kõrgemal kui ühel kolmandikul arvutuslikust pardakõrgusest kiilust ülalpool. Kuni 25 000 tonnise kandevõimega laevadel, kui on võimalik tõendada, et juurdepääsu ja rahuldava torustikusüsteemi tõttu on see raskendatud, võib administratsioon lubada orva, mis on sellest kõrgemal, aga mitte kõrgemal kui pool arvutuslikust pardakõrgusest kiilust ülalpool. 5.1.2 Peamised lastijuhtimiskohad , juhtimiskohad, majutus- ja teenindusruumid ning abiruumid (välja arvatud eraldiasuvad lasti laadimisseadmete ruumid) peavad asuma lastitankidest, jääkide tankidest ja lasti- või jääkide tanke masinaruumidest eraldavatest ruumidest tagapool, kuid ei pea tingimata asuma vedelkütusetankidest ja ballastitankidest tagapool. Need ruumid peavad olema paigutatud sellisel viisil, et teki või vaheseina üksik vigastus ei võimaldaks gaasi või suitsu tungimist lastitankidest majutus- ega teenindusruumi, peamistesse lastijuhtimiskohtadesse , juhtimiskohta ega abiruumidesse. Punkti 5.1.1 kohast orva ei pea arvestama nende ruumide asukoha määramisel. 5.1.3 Kui siiski peetakse vajalikuks, võib administratsioon lubada peamisi lastijuhtimiskohti , juhtimiskohti, lastiruumist eespool paiknevaid majutus- ja teenindusruume ning abiruume, jääkide tanke ning lasti- ja jääkide tanke masinaruumidest eraldavaid ruume, mis ei asu tingimata vedelkütusetankidest või ballastitankidest eespool. Masinaruume, mis ei ole A-kategooria masinaruumid, võidakse lubada lastitankidest ja jääkide tankidest eespool tingimusel, et need on eraldatud lastitankidest ja jääkide tankidest kohverdamide , pumbaruumide, vedelkütusetankide või ballastitankidega, ja et neis on vähemalt üks käsitulekustuti. Kui nendes on sisepõlemismootorid, peab lisaks käsitulekustutitele olema tagatud üks heakskiidetud vähemalt 45 l mahutavusega või samaväärne vahtkustuti. Kui osaliselt poolkantava tulekustuti töö on raskendatud, võidakse see tulekustuti asendada 2 täiendava käsitulekustutiga. Majutus- ja teenindusruumid, peamised lastijuhtimiskohad , juhtimiskohad ja abiruumid peavad olema paigutatud sellisel viisil, et teki või vaheseina üksik vigastus ei võimaldaks gaasi või suitsu tungimist lastitankidest sellistesse ruumidesse. Kui laeva ohutuse jaoks peetakse vajalikuks, võib administratsioon lubada, et masinaruumid, kus on suurema kui 375 kW võimsusega sisepõlemismootorid, mida ei kasutata peajõuseadmena, asuvad lastialast eespool tingimusel, et seadmed vastavad käesoleva punkti nõuetele. 5.1.4 Üksnes kombineeritud puistlastilaevades: .1 jääkide tanke peavad ümbritsema kohverdamid , välja arvatud jääkide vedamisel kuivlasti merereisidel, kui jääkide tankide piirded on laevakere, peamise lastiteki, lasti pumbaruumi vaheseina või vedelkütusetanki osaks. Need kohverdamid ei tohi avaneda topeltpõhja , torutunnelisse, pumbaruumi või muusse kinnisesse ruumi; neid ei tohi kasutada lasti või ballasti jaoks ning need ei tohi olla ühendatud naftalasti või ballasti teenindavate torustikusüsteemidega. Tuleb tagada vahendid kohverdamide täitmiseks veega ja nende kuivendamiseks. Kui jääkide tanki piirde moodustab lasti pumbaruumi vaheseina osa, ei tohi pumbaruum avaneda topeltpõhja , torutunnelisse või muusse kinnisesse ruumi; lubatud võivad siiski olla gaasitihedad kinnipolditavate kaantega avad; .2 tagada tuleb vahendid pumbaruumiga ühendatud torustiku eraldamiseks punktis 5.1.4.1 viidatud jääkide tankidest. Eraldamisvahend peab koosnema klapist, mille järel on pööratav äärik või äärikutega toruvahetükk koos asjakohaste pimeäärikutega. See seade peab külgnema jääkide tankidega, kuid kui see on põhjendamatu või mitteteostatav, võib see asuda pumbaruumis otse pärast torustiku läbiminekut vaheseinast. Eraldi püsivalt paigaldatud pumbaseade ja torustikusüsteem, mis sisaldab kollektorit ja on varustatud väljalülitamisklapi ja pimeäärikuga, peab olema paigaldatud jääkide tankide sisu tühjendamiseks otse lahtisele tekile kalda vastuvõturajatisse äraandmiseks, kui laev on kuivlastirežiimil. Kui kasutatakse ümberlaadimissüsteemi jääkide ümberlaadimiseks kuivlastirežiimil, ei tohi see olla ühendatud muude süsteemidega. Aktsepteerida võidakse muudest süsteemidest eraldamist eemaldatavate toruvahetükkidega; .3 jääkide tankide luugiavad ja puhastamisavad on lubatud üksnes lahtisel tekil ja need peavad olema varustatud sulgemisseadmetega. Need sulgemisseadmed peab varustama lukustusseadmetega laeva vastutava laevaohvitseri järelevalve all, välja arvatud juhul, kui need koosnevad kinnipolditavatest plaatidest, mille poldid on veetihedates vahemikes, ja .4 kui on olemas lasti pardatankid, tuleb paigaldada lastitorustik teki all nende tankide sisse. Administratsioon võib siiski lubada lastitorustiku paigaldamist erikanalisse, kui seda saab piisavalt puhastada ja ventileerida administratsiooni rahuldaval viisil. Kui lasti pardatanke ei ole, peab lastitorustik olema paigaldatud teki all erikanalisse. 5.1.5 Kui tõendatakse, et juhtimiskoha paigaldamine lastiala kohale on vajalik, peab seda kasutama üksnes laeva juhtimise eesmärgil ning see eraldatakse lastitanki tekist vähemalt 2 m kõrguse avaruumi abil. Sellise juhtimiskoha tulekaitsenõuded peavad olema reeglis 9.2.4.2 toodud juhtimiskohtade nõuded ja vastavalt vajadusele muud nõuded tankerite kohta. 5.1.6 Tagada tuleb vahendid tekile valgunu eemalehoidmiseks majutus- ja teenindusruumide ning abiruumide alast. See võidakse saavutada vähemalt 300 mm kõrguse ühelt küljelt teiseni ulatuva püsiva katkematu koomingu paigaldamise teel. Erilist tähelepanu tuleb pöörata ahtri kaudu laadimisega seotud seadmetele. 5.2 Piirdeavade piirangud 5.2.1 Majutus- ja teenindusruumide, abiruumide, juhtimiskohtade ja masinaruumide pääsuuksed, õhu sisselasked ning avad ei tohi avaneda lastiala poole, välja arvatud punktis 5.2.2 lubatud juhtudel. Need peavad asuma põikvaheseinal, mis ei ole lastiala vastas, või pealisehitise või tekiehitise pardapoolsel küljel kaugusel, mis on vähemalt 4% laeva pikkusest, kuid mitte alla 3 m pealisehitise või tekiehitise lastiala poolsest otsast. See kaugus ei pea olema suurem kui 5 m. 5.2.2 Administratsioon võib piirdevaheseintes lastiala vastas või 5 m ulatuses punktis 5.2.1 nimetatud piiridest lubada pääsuuksi peamistesse lastijuhtimiskohtadesse ja sellistesse abiruumidesse, mida kasutatakse toiduladude, hoidlate ja hoiuruumidena, tingimusel, et need ei võimalda otsest või kaudset juurdepääsu muudesse ruumidesse, kus on majutus- ja teenindusruumid, juhtimiskohad või abiruumid, näiteks kambüüsid, pentrid või töökojad, või samalaadsed ruumid, milles on auru süttimise allikad. Sellise ruumi piirid peavad olema isoleeritud A-60 klassi standardi kohaselt, välja arvatud piire lastiala vastas. Punktis 5.2.1 nimetatud piiridesse võidakse paigaldada kinnipolditavad plaadid masinate eemaldamiseks. Roolikambri uksed ja aknad võib paigutada punktis 5.2.1 nimetatud piiridesse, kui need on peavad tagama, et roolikambri saab kiiresti ja tõhusalt muuta gaasi- ja aurutihedaks. 5.2.3 Aknad ja illuminaatorid, mis jäävad lastiala poole ning mis asuvad pealisehitiste ja tekiehitiste külgedel punktis 5.2.1 nimetatud piirides, peavad olema mitteavanevad. Sellised aknad ja illuminaatorid, välja arvatud roolikambri aknad, peavad vastama A-60 klassi standardile, välja arvatud väljaspool reeglis 9.2.4.2.5 nimetatud piire asuvad aknad ja pardailluminaatorid, mille puhul A-0 klassi standard on vastuvõetav. 5.2.4 Kui torutunnelist on alaline pääs peapumbaruumi, peab olema paigaldatud veetihe uks, mis vastab reegli II-1/13-1.2 nõuetele ja lisaks järgmisele: .1 lisaks sillalt juhtimisele peab olema võimalik veetihedaid uksi käsitsi sulgeda väljastpoolt peapumbaruumi sissepääsu ning .2 veetihedat ust peab hoidma suletuna laeva tavapärase töö käigus, välja arvatud juhul, kui on vajalik pääs torutunnelisse. 5.2.5 Püsivalt paigaldatud heakskiidetud gaasitihedaid valgustikorpuseid võidakse lubada pumbaruumide valgustamiseks pumbaruume ja muid ruume eraldavates vaheseintes ja tekkidel tingimusel, et need on piisava tugevusega ning säilitatakse vaheseina või teki terviklikkus ja gaasitihedus. 5.2.6 Ventilatsiooni sisselasete ja väljalasete ning muude tekiehitiste ja pealisehitiste piiretes olevate avade paigutus peab olem-a selline, mis täiendab punkti 5.3 ja reegli 11.6 nõudeid. Sellised avad, eelkõige masinaruumides, peavad asuma võimalikult kaugel ahtri pool. Sellele tuleb pöörata nõuetekohast tähelepanu, kui laev on varustatud ahtri kaudu lastimiseks või lossimiseks. Plahvatusohu vältimiseks peavad süüteallikad, näiteks elektriseadmed olema sellised, mis väldivad plahvatusohtu. 5.3 Lastitanki ventileerimine 5.3.1 Üldised nõuded Lastitankide ventilatsioonisüsteemid peavad olema täiesti eraldi laeva muude ruumide õhutorudest. Avade seadmed ja asend lastitanki tekil, kust tuleohtlikud aurud võivad välja pääseda, peavad olema sellised, mis viib miinimumini võimaluse, et tuleohtlikud aurud pääsevad kinnistesse ruumidesse, kus on süüteallikas, või kogunevad tekimehhanismide ja -seadmete lähedusse, mis võib tekitada süttimisohu. Käesoleva üldise põhimõtte kohaselt kohaldatakse punktide 5.3.2–5.3.5 ja reegli 11.6 kriteeriume. 5.3.2 Ventilatsiooniseadmed 5.3.2.1 Iga lastitanki ventilatsiooniseadmed võivad olla eraldiseisvad või liidetud muude lastitankidega ning need võivad olla ühildatud inertgaasi torustikuga. 5.3.2.2 Kui seadmed on liidetud muude lastitankidega, peab kasutama kas sulgeklappe või muid vastuvõetavaid vahendeid iga lastitanki isoleerimiseks. Kui on paigaldatud sulgeklapid , peavad need olema lukustusseadmetega, mida juhib vastutav laevaohvitser. Klappide või muude vastuvõetavate vahendite tööseisundit peab kajastama selge visuaalne näit. Kui tankid on isoleeritud, siis peab tagama, et asjakohased sulgeklapid avatakse enne, kui alustatakse nendesse tankidesse lasti laadimise või ballastimisega või nende tankide lossimisega. 1. jaanuaril 2017 või hiljem ehitatud tankeritel peab mingi eraldus jätkuvalt võimaldama suurte auru-, õhu- või inertgaasi segude koguste läbiminekut lasti laadimisel ja ballastimisel või reegli 11.6.1.2 kohasel lossimisel. Mingi eraldus peab jätkuvalt võimaldama lastitankide temperatuurierinevustest tingitud voolu reegli 11.6.1.1 kohaselt. 5.3.2.3 Kui kavandatakse lasti laadimist ja ballastimist või sellise lastitanki või lastitankide rühma lossimist, mis on üldisest ventilatsioonisüsteemist eraldatud, peavad sellel lastitankil või lastitankide rühmal olema vahendid kaitseks ülerõhu või alarõhu vastu reeglis 11.6.3.2 nõutava kohaselt. 5.3.2.4 Ventilatsiooniseadmed ühendatakse iga lastitanki laega ja need peavad olema isekuivenevad lastitankidesse laeva tavapärase trimmi ja kreeni korral. Kui isekuivenevate torude paigaldamine ei ole võimalik, peab tagama püsiseadmed ventilatsioonitorude kuivendamiseks lastitanki. 5.3.3 Ventilatsioonisüsteemide ohutusseadmed Ventilatsioonisüsteemil peavad olema seadmed, mis takistavad leegi pääsu lastitankidesse. Nende seadmete projekt, katsetamine ja asukoht peab vastama IMO suuniste alusel administratsiooni kehtestatud nõuetele. Mõõteavasid ei tohi kasutada rõhkude võrdsustamiseks. Neil peavad olema isesulguvad ja tihedalt sulguvad kaaned. Leegipidurdajad ja -ekraanid ei ole nendes avades lubatud. 5.3.4 Ventilatsioonitorude väljalaskeavad lasti käitlemisel ja ballastimisel 5.3.4.1 Ventilatsioonitorude väljalaskeavad reegliga 11.6.1.2 nõutaval laadimisel, lossimisel ja ballastimisel peavad: .1.1 võimaldama aurusegude vaba voolu või .1.2 võimaldama aurusegude väljavoolu drosseldamist , et saavutada kiirus vähemalt 30 m/s; .2 olema niimoodi paigaldatud, et aurusegu väljutatakse alt üles; .3 aurusegude vaba väljavoolu meetodi puhul olema sellised, et väljalaskeava on vähemalt 6 m kõrgemal lastitanki tekist või vööri ja ahtri vahelisest liikumisteest, kui see asub 4 m piires liikumisteest, ning horisontaalselt mõõdetuna vähemalt 10 m kaugusel lähimast õhu sisselaskeavast ja avadest kinnistesse ruumidesse, kus on süüteallikas, ning tekiseadmetest, mis võivad hõlmata ankrupeli ja ketikasti avasid ning seadmeid, mis põhjustavad süttimisohtu, ning .4 suurel kiirusel väljavoolu meetodi puhul asuma vähemalt 2 m kõrgusel üle lastitanki teki ja horisontaalselt mõõdetuna vähemalt 10 m kaugusel lähimast õhu sisselaskeavast ja avadest kinnistesse ruumidesse, kus on süüteallikas, ning tekiseadmetest, mis võivad hõlmata ankrupeli ja ketikasti avasid ning seadmeid, mis põhjustavad süttimisohtu. Neil väljalaskeavadel peavad olema heakskiidetud tüüpi kiirvooluseadmed. 5.3.4.2 Lastimise ja ballastimise ajal lastitankidest väljutatavate aurude ventilatsiooniseadmed peavad vastama punktile 5.3 ja reeglile 11.6 ning koosnema kas ühest või mitmest masti tõusvast vertikaaltorust või mitmest kiirvooluavast. Sellise ventilatsioonitoruna võib kasutada peamist inertgaasiga varustamise toru. 5.3.5 Jääkide tankide eraldamine kombineeritud puistlastilaevades Kombineeritud puistlastilaevades peavad muude lastitankide õli või õlijääke sisaldavate tankide eraldamise seadmed koosnema pimeäärikutest, mis jäävad alati paigale, kui veetakse muid laste peale reeglis 1.6.1 viidatud vedellastide. 5.4 Ventilatsioon 5.4.1 Pumbaruumide ventilatsioonisüsteemid Lastipumpade ruumid peavad olema mehaaniliselt ventileeritavad ja väljalase väljalaskeventilaatoritest tuleb juhtida ohutusse kohta avatekil. Nende ruumide ventilatsioon peab olema piisava võimsusega, et viia miinimumini tuleohtlike aurude kogenemise võimalus. Õhuvahetus peab ruumi kogumahtu arvestades toimuma vähemalt 20 korda tunnis. Õhukanalid peavad olema paigaldatud nii, et kogu ruumi ventileeritakse tõhusalt. Ventilatsioon peab toimuma imitorude kaudu, milles kasutatavad ventilaatorid ei tekita sädemeid. 5.4.2 Ventilatsioonisüsteemid kombineeritud puistlastilaevades Kombineeritud puistlastilaevades peab saama lastiruume ja lastiruumidega külgnevaid kinniseid ruume mehaaniliselt ventileerida. Mehaaniline ventilatsioon võib toimuda teisaldatavate ventilaatorite abil. Heakskiidetud statsionaarne gaasihoiatussüsteem, mis suudab jälgida tuleohtlikke aure, tuleb paigaldada jääkide tankidega külgnevatesse pumbaruumidesse, torutunnelitesse ja kohverdamidesse punkti 5.1.4 kohaselt. Sobivad lahendused tuleb leida nii, et need hõlbustaksid tuleohtlike aurude mõõtmist kõigis lastiala ruumides. Selliseid mõõtmisi peab saama teha lahtiselt tekilt või hõlpsasti juurdepääsetavatest kohtadest. 5.5 Inertgaasisüsteemid 5.5.1 Kohaldamine 5.5.1.1 1. juulil 2002 või hiljem, aga enne 1. jaanuari 2016 ehitatud 20 000 tonnise ja suurema kandevõimega tankeritel peab lastitanke kaitsma statsionaarse inertgaasisüsteemi abil, mis vastab tuleohutussüsteemide koodeksi nõuetele, vastu võetud resolutsiooniga MSC.98(73). Administratsioon võib siiski aktsepteerida muid samaväärseid süsteeme või seadmeid, mida kirjeldatakse punktis 5.5.4. 5.5.1.2 1. jaanuaril 2016 või hiljem ehitatud 8000 tonnise ja suurema kandevõimega tankeritel, kui need veavad reeglites 1.6.1 või 1.6.2 kirjeldatud laste, peab lastitanke kaitsma statsionaarse inertgaasisüsteemi abil, mis vastab tuleohutussüsteemide koodeksi nõuetele. Administratsioon võib siiski aktsepteerida muid samaväärseid süsteeme või seadmeid, mida kirjeldatakse punktis 5.5.4. 5.5.1.3 Tankeritel, mis kasutavad lastitankide toornaftaga pesemise puhastusmeetodit, peavad olema tuleohutussüsteemide koodeksile vastav inertgaasisüsteem ja statsionaarsed tankipesemismasinad. Inertgaasisüsteemid, mis on paigaldatud 1. juulil 2002 või hiljem, aga enne 1. jaanuari 2016 ehitatud tankeritele, peavad siiski vastama tuleohutussüsteemide koodeksile, mis võeti vastu resolutsiooniga MSC.98(73). 5.5.1.4 Tankerid, millel peavad olema inertgaasisüsteemid, peavad vastama järgmisele: .1 topeltkerega ruumides peavad olema sobivad inertgaasi toiteühendused; .2 kui kereruumid on ühendatud püsivalt paigaldatud inertgaasi jaotussüsteemiga, peab tagama vahendid, et vältida süsivesinikgaaside pääsu läbi süsteemi lastitankidest topeltpõhjaga ruumidesse, ja .3 kui sellised ruumid ei ole püsivalt ühendatud inertgaasi jaotussüsteemiga, peab tagama asjakohased vahendid, et võimaldada ühendamist inertgaasi magistraaltoruga. 5.5.2 Kemikaalitankerite ja gaasitankerite inertgaasisüsteemid 5.5.2.1 Tuleohutussüsteemide koodeksis toodud nõudeid inertgaasisüsteemidele ei tule kohaldada enne 1. jaanuari 2016 ehitatud kemikaalitankeritele, sealhulgas enne 1. juulit 2012 ehitatud kemikaalitankeritele ja kõigile gaasitankeritele, .1 kui veetakse reeglis 1.6.1 kirjeldatud laste, tingimusel, et need inertgaasisüsteemid vastavad kemikaalitankerite inertgaasisüsteemide nõuetele, mille administratsioon on kehtestanud IMO suuniste alusel , või .2 kui veetakse tuleohtlikke laste, välja arvatud toornafta või naftasaadused, näiteks laste, mis on loetletud rahvusvahelise kemikaalide mahtlastina vedamise koodeksi peatükis 17 ja 18, tingimusel, et nende vedamiseks kasutatavate tankide maht ei ületa 3000 m 3 ja tankipesemismasinate üksikute pihustite võimsus ei ületa 17,5 m 3 /h ning lastitankis korraga kasutatavate masinate tootlikkus kokku ei ületa 110 m 3 /h. 5.5.3 Üldnõuded inertgaasisüsteemidele 5.5.3.1 Inertgaasisüsteem peab suutma tühje tanke inertida , puhastada ja degaseerida ning säilitada lastitankide õhus nõutava hapnikusisalduse. 5.5.3.2 Tankerid, millele on paigaldatud statsionaarne inertgaasisüsteem, peavad olema varustatud kinnise mõõtesüsteemiga. 5.5.4 Nõuded samaväärsetele süsteemidele 5.5.4.1 Administratsioon võib pärast laeva varustuse ja seadmete hindamist aktsepteerida muid statsionaarseid seadmeid kooskõlas reegliga I/5 ja punktiga 5.5.4.3. 5.5.4.2 1. jaanuaril 2016 või hiljem ehitatud 8000 tonnise või suurema, kuid väiksema kui 20 000 tonnise kandevõimega tankeritel võib administratsioon aktsepteerida punktiga 5.5.4.1 nõutavate statsionaarsete seadmete asemel muid samaväärseid seadmeid või kaitsevahendeid reegli I/5 ja punkti 5.5.4.3 kohaselt. 5.5.4.3 Samaväärsed süsteemid või seadmed peavad: .1 suutma vältida plahvatusohtlike segude ohtlikku kogunemist vigastamata lastitankidesse tavapärase töö käigus kogu ballastiga merereisi ja vajalike tankisiseste tööde käigus, ja .2 olema projekteeritud nii, et viiakse miinimumini süttimisoht süsteemi enda genereeritud staatilise elektri tõttu. 5.6 Inertimine , puhastamine ja degaseerimine 5.6.1 Puhastamis- ja/või degaseerimisseadmed peavad olema sellised, mis viivad miinimumini tuleohtlike aurude atmosfääri hajumisest ja tuleohtlike segude lastitanki levimisest tulenevad ohud. 5.6.2 Lastitankide puhastamine ja/või degaseerimine peab toimuma reegli 16.3.2 kohaselt. 5.6.3 Punktis 5.5.3.1 nõutavad tühjade tankide inertimis -, puhastamis- või degaseerimisseadmed peavad administratsiooni rahuldama ja olema sellised, et viiakse miinimumini süsivesinikaurude kogunemine tanki sisemiste konstruktsiooniosade moodustatavatesse taskutesse, ning: .1 kui üksikutele lastitankidele on paigaldatud gaasi väljalasketoru, peab see asuma võimalikult kaugel inertgaasi/õhu sisselaskeavast ja olema paigaldatud punkti 5.3 ja reegli 11.6 kohaselt. Selliste väljalasketorude sisselaskeavad võivad asuda kas teki tasandil või mitte rohkem kui 1 m tanki põhjast kõrgemal; .2 punktis 5.6.3.1 viidatud gaasi väljalasketoru ristlõike pindala peab olema selline, et väljumiskiirus on vähemalt 20 m/s, kui korraga varustatakse inertgaasiga kolme tanki. Nende väljalaskeavad peavad ulatuma vähemalt 2 m tekitasandist kõrgemale ja .3 gaasi väljalaskeavad, millele viidatakse punktis 5.6.3.2, peavad olema sobivate lukustusseadmetega. 5.7 Gaasi mõõtmine ja avastamine 5.7.1 Kantavad vahendid Tankeritel peab olema vähemalt üks kantav vahend hapniku mõõtmiseks ja üks tuleohtlike aurude kontsentratsiooni mõõtmiseks koos piisava varuosade komplektiga. Selliste mõõtevahendite kalibreerimiseks tuleb tagada sobivad vahendid. 5.7.2 Seadmed gaasi mõõtmiseks topeltkere - ja topeltpõhja ruumides 5.7.2.1 Hapniku ja tuleohtlike aurude kontsentratsiooni mõõtmiseks topeltkere - ja topeltpõhja ruumides peavad olema sobivad kantavad vahendid. Nende vahendite valimisel peab pöörama nõuetekohast tähelepanu nende kasutamisele koos statsionaarsete gaasiproovide võtmise torusüsteemidega, millele viidatakse punktis 5.7.2.2. 5.7.2.2 Kui topeltkereruumides ei saa õhku usaldusväärselt mõõta painduvaid gaasiproovide võtmise voolikuid kasutades, peavad sellistes ruumides olema gaasiproovide võtmise püsitorud. Gaasiproovide võtmise torud peavad olema kohandatud selliste ruumide järgi. 5.7.2.3 Konstruktsioonimaterjalid ja gaasiproovide võtmise torude mõõtmed peavad olema sellised, mis väldivad piiranguid. Kui kasutatakse plastmaterjale, peavad need olema elektrit juhtivad. 5.7.3 Statsionaarsete süsivesinikgaasi avastamise süsteemide seadmed naftatankerite topeltkere - ja topeltpõhja ruumides 5.7.3.1 Lisaks punktide 5.7.1 ja 5.7.2 nõuetele peab 1. jaanuaril 2012 või hiljem ehitatud 20 000 tonnise ja suurema kandevõimega naftatankeritel olema statsionaarne süsivesinikgaasi avastamise süsteem. See süsteem peab vastama tuleohutussüsteemide koodeksile süsivesinikgaasi kontsentratsioonide mõõtmiseks kõigis ballastitankides ning topeltkere ja topeltpõhja tühjades lastitankidega külgnevates ruumides, sealhulgas vöörpiigi tankis ning muudes lastitankidega külgnevates tankides ja ruumides vaheseintetekist madalamal. 5.7.3.2 Naftatankeritel, millel on selliste ruumide pidevalt töötavad inertimissüsteemid , ei pea olema statsionaarset süsivesinikgaasi avastamise seadet. 5.7.3.3 Eeltoodust olenemata ei pea punkti 5.10 kohased pumbaruumid vastama käesoleva punkti nõuetele. 5.8 Topeltkere ja topeltpõhja ruumide õhuvarustus Topeltkere ja topeltpõhja ruumides peavad olema sobivad ühendused õhuga varustamiseks. 5.9 Lastiala kaitse Lastijääkide kogumiseks lastitorudes ja -voolikutes peavad olema tilgakogurid kollektoriala alusel toru- ja voolikuühenduste alal. Lastivoolikud ja tankide pesemisvoolikud peavad olema katkematult elektrijuhtivad kogu pikkuses, sealhulgas muhvid ja äärikud (välja arvatud kaldaühendused), ning need peaksid olema maandatud elektrostaatiliste laengute kõrvaldamiseks. 5.10 Pumbaruumide kaitse 5.10.1 Tankeritel: .1 lastipumpadel, ballastipumpadel ja lastijääkide lossimispumpadel, mis on paigaldatud pumbaruumidesse ja mis töötavad pumbaruumide vaheseinu läbivate võllide abil, peavad olema temperatuuriandurid vaheseina võllitihendite karpidel, laagritel ja pumbakatetel. Pidev heli- ja nähtav häiresignaal peab automaatselt lasti juhtimisruumis või pumba juhtimiskohas tööle hakkama; .2 valgustus pumbaruumides, välja arvatud avariivalgustus, peab olema sünkroonitud ventilatsiooniga nii, et ventilatsioon hakkab tööle, kui valgustus lülitatakse sisse. Ventilatsioonisüsteemi rike ei tohi põhjustada valgustuse väljalülitamist; .3 peab olema süsivesinikgaaside kontsentratsiooni pideva jälgimise süsteem. Proovivõtukohad või detektori otsakud peavad asuma sobivas kohas, nii et potentsiaalselt ohtlikud lekked avastatakse hõlpsasti. Kui süsivesinikgaaside kontsentratsioon jõuab etteantud tasemele, mis ei ole kõrgem kui 10% madalaimast tuleohtlikust piirist , peab töötajate hoiatamiseks võimalikust ohust automaatselt käivituma pidev heli- ja nähtav häiresignaal pumbaruumis, masinaruumi peamises juhtimiskohas, lastijuhtimisruumis ja komandosillal, ning .4 kõigis pumbaruumides peavad olema pilsitaseme seireseadmed koos asjakohaselt paigutatud häiresignaalidega. Reegel 5 Tulekahju leviku tõkestamise võimalikud meetmed 1 Eesmärk Käesoleva reegli eesmärk on piirata tulekahju laienemise võimalusi laeva kõigis ruumides. Selleks peab täitma järgmisi funktsionaalseid nõudeid: .1 peavad olema vahendid ruumi õhuga varustamise juhtimiseks; .2 peab olema kontroll ruumis olevate tuleohtlike vedelike üle ja .3 põlevate ainete kasutamine peab olema piiratud. 2 Ruumi õhuvarustuse ja tuleohtlike vedelike juurdevoolu juhtimine 2.1 Sulgurseadmed ja ventilatsiooni seiskamisseadmed 2.1.1 Kõigi ventilatsioonisüsteemide peasisselaske- ja väljalaskeavasid peab saama sulgeda väljastpoolt ventileeritavaid ruume. Sulgemisvahendid peavad olema hõlpsasti juurdepääsetavad ning ka silmapaistvalt ja püsivalt tähistatud ning näitama, kas sulgurseade on avatud või suletud. 2.1.2 Majutus- ja teenindus- ning abiruumide, lastiruumide, juhtimiskohtade ja masinaruumide jõuajamiga ventilatsiooni peab saama seisata hõlpsasti juurdepääsetavast kohast väljastpoolt teenindatavat ruumi. Sellest kohast peab tulekahju korral teenindatavates ruumides hõlpsasti välja pääsema. 2.1.3 Rohkem kui 36 reisijat vedavates reisilaevades peab jõuajamiga ventilatsioon olema varustatud niiviisi grupeeritud juhtseadmetega, et kõiki ventilaatoreid saab seisata kahest eraldi kohast, mis asuvad teineteisest nii kaugel kui võimalik, välja arvatud masinaruumi ja lastiruumi ventilatsioon ning alternatiivne süsteem, mida võidakse nõuda reegli 8.2 alusel. Lastiruumide jõuajamiga ventilatsioonisüsteeme teenindavaid ventilaatoreid peab saama seisata ohutust kohast väljastpoolt selliseid ruume. 2.2 Juhtimisvahendid masinaruumides 2.2.1 Keilutite avamiseks ja sulgemiseks, tavaliselt tõmbeventilatsiooni võimaldavate korstnaavade sulgemiseks ja ventilatsiooni tulesiibrite sulgemiseks peab tagama juhtimisvahendid. 2.2.2 Ventilaatorite seiskamiseks peab tagama juhtimisvahendid. Masinaruume teenindava jõuajamiga ventilatsiooni juhtseadmed peavad olema grupeeritud nii, et neid saab juhtida kahest kohast, millest üks on väljaspool selliseid ruume. Masinaruumide jõuajamiga ventilatsiooni seiskamiseks paigaldatud vahendid peavad olema täiesti eraldi vahenditest, mis on paigaldatud muude ruumide ventilatsiooni seiskamiseks. 2.2.3 Sundtõmbeventilaatorite, vedelkütuse ümberlaadimispumpade , vedelkütuseseadmete pumpade, määrdeõlipumpade, kütteõli tsirkulatsioonipumpade ja kütuseseparaatorite (puhastite) seiskamiseks peab tagama juhtimisvahendid. Punkte 2.2.4 ja 2.2.5 ei kohaldata siiski pilsivee separaatoritele. 2.2.4 Punktides 2.2.1–2.2.3 ja reeglis 4.2.2.3.4 nõutavad juhtseadmed peavad asuma väljaspool asjaomast ruumi, et neile oleks juurdepääs tulekahju korral teenindatavas ruumis. 2.2.5 Reisilaevades asuvad punktides 2.2.1–2.2.4 ja reeglites 8.3.3 ja 9.5.2.3 nõutavad juhtseadmed ja nõutavate tulekustutussüsteemide juhtseadmed peavad asuma ühes juhtimiskohas või olema grupeeritud võimalikult vähestesse kohtadesse administratsiooni rahuldaval viisil. Sellistesse kohtadesse peab olema ohutu juurdepääs lahtiselt tekilt. 2.3 Täiendavad nõuded juhtimisvahenditele perioodiliselt mehitamata masinaruumis 2.3.1 Perioodiliselt mehitamata masinaruumide puhul peab administratsioon pöörama erilist tähelepanu masinaruumide vastupidavusele tulele, tulekustutussüsteemi juhtseadmete asukohale ja tsentraliseerimisele, nõutavatele seiskamisseadmetele (nt ventilatsiooni, kütusepumpade jm seiskamisseadmetele) ja sellele, et vaja võib olla täiendavaid tulekustutusvahendeid ja tuletõrjevarustust ning hingamisaparaate. 2.3.2 Reisilaevades peavad need nõuded olema vähemalt samaväärsed tavaliselt mehitatud masinaruumide nõuetega. 3 Tulekaitsematerjalid 3.1 Mittepõlevate materjalide kasutamine 3.1.1 Isolatsioonimaterjalid Isolatsioonimaterjalid peavad olema mittepõlevad, välja arvatud lastiruumides, postiruumides, pagasiruumides ja abiruumide külmutuskambrites. Koos isolatsiooniga kasutatavad kondenseerumist piiravad ained ja liimid ning külmade abiruumide toruliitmike isolatsioon ei pea olema mittepõlevast materjalist, kuid nende materjalide kogused tuleb hoida võimalikult väikesed ning nende avatud pinnad peavad olema madala süttivuse ja tule leviku omadustega. 3.1.2 Laed ja vooderdised 3.1.2.1 Reisilaevades, välja arvatud nende lastiruumides, peavad kõik vooderdised, põrandad, tuuletõkked ja laed olema mittepõlevast materjalist, välja arvatud postiruumides, pagasiruumides, saunades või abiruumide külmutuskambrites. 3.1.2.2 Kaubalaevades peavad kõik vooderdised, laed, tuuletõkked ja nendega ühendatud põrandad olema mittepõlevatest materjalidest järgmistes ruumides: .1 majutus- ja teenindus- ning abiruumides ja juhtimiskohtades laevadel, millele on määratud reeglis 9.2.3.1 viidatud IC-meetod, ja .2 majutus- ja teenindusruume, abiruume ning juhtimiskohti teenindavates koridorides ja kinnistes trepikodades laevadel, millele on määratud reeglis 9.2.3.1 viidatud IIC- ja IIIC-meetod. 3.1.3 Osalised vaheseinad ja tekid reisilaevadel 3.1.3.1 Osalised vaheseinad või tekid, mida kasutatakse ruumi vaheruumideks jaotamisel otstarbekuse või ruumikujunduse tõttu, peavad olema mittepõlevast materjalist. 3.1.3.2 Vooderdised, laed ja osalised vaheseinad või tekid, mida kasutatakse külgnevate kajutite rõdude varjamiseks või eraldamiseks, peavad olema mittepõlevast materjalist. Kajutite rõdud enne 1. juulit 2008 ehitatud reisilaevadel peavad vastama käesoleva punkti nõuetele esimesel ülevaatusel pärast 1. juulit 2008. 3.2 Põlevate materjalide kasutamine 3.2.1 Üldised nõuded 3.2.1.1 Reisilaevade A-, B- või C-klassi vaheseinad majutus- ja teenindusruumides, abiruumides ning kajutite rõdudel, kus on kasutatud põlevaid materjale, kattematerjale, ehisliiste, kaunistusi ja vineeri, peavad vastama punktide 3.2.2–3.2.4 ja reegli 6 nõuetele. Lubatud on siiski traditsioonilised puitpingid ja puitvooderdised vaheseintel ja lagedel saunades ning selliste materjalide puhul ei pea tegema punktides 3.2.2 ja 3.2.3 ettenähtud arvutusi. Punkti 3.2.3 ei tule siiski kohaldada kajutite rõdudele. 3.2.1.2 Kaubalaevades võivad majutus- ja teenindus- ning abiruumidesse paigaldatud mittepõlevad vaheseinad, laed ja vooderdised olla vooderdatud põlevaid materjale, kattematerjale, ehisliiste, kaunistusi ja vineeri kasutades tingimusel, et sellised ruumid on piiratud mittepõlevate vaheseinte, lagede ja vooderdistega punktide 3.2.2–3.2.4 ja reegli 6 kohaselt. 3.2.2 Põlevate materjalide maksimaalne kütteväärtus Punktis 3.2.1 nimetatud pindadel ja vooderdistes kasutatud põlevad materjalid peavad olema kütteväärtusega, mis mistahes paksusega pindadel ja vooderdistes ei ületa 45 MJ/m² kohta. Käesoleva punkti nõudeid ei kohaldata vooderdistele või vaheseintele kinnitatud mööblipindadele. 3.2.3 Põlevate materjalide kogumaht Kui põlevaid materjale kasutatakse punkti 3.2.1 kohaselt, peavad need vastama järgmistele nõuetele: .1 Põlevate vooderdiste, ehisliistude, kaunistuste ja vineeride kogumaht majutus- ja teenindusruumides ning abiruumides ei tohi ületada mahtu, mis on samaväärne 2,5 mm paksuse vineeri mahuga seintel ja laevooderdistel üheskoos. Vooderdiste, vaheseinte või tekkide külge kinnitatud mööblit ei pea põlevate materjalide kogumahu arvutamisel arvestama ja .2 laevadel, millel on tuleohutussüsteemide koodeksile vastav automaatne sprinklersüsteem , võib eeltoodud maht hõlmata mõningaid põlevaid materjale, mida kasutatakse C-klassi vaheseinte püstitamiseks. 3.2.4 Avatud pindade madala tuleleviku karakteristikud Järgmistel pindadel peavad tulekatsekoodeksi kohaselt olema madalad tuleleviku karakteristikud: 3.2.4.1 reisilaevades: .1 avatud pindadel koridorides ja kinnistes trepikodades ning vaheseinte ja lagede vooderdistel majutus- ja teenindus- ning abiruumides (välja arvatud saunas) ja juhtimiskohtades ning .2 pindadel ja aluskatetel majutus- ja teenindusruumide, abiruumide ning juhtimiskohtade varjatud või ligipääsmatutes kohtades; .3 kajutite rõdude avatud pindadel, välja arvatud naturaalsest lehtpuust tekikatetel. 3.2.4.2 Kaubalaevades: .1 avatud pindadel koridorides ja kinnistes trepikodades ning lagedel majutus- ja teenindus- ning abiruumides (välja arvatud saunas) ja juhtimiskohtades ning .2 pindaddel ja aluskatetel majutus- ja teenindusruumide, abiruumide ning juhtimiskohtade varjatud või ligipääsmatutes kohtades. 3.3 Mööbel trepikodades reisilaevadel Trepikodades peab mööbel piirduma istmetega. Need peavad olema kinnitatud ja piirduma kuni 6 istmega iga teki igas trepikojas, mis on tulekatsekoodeksi kohaselt piiratud tuleohuga ning ei tõkesta reisijate evakuatsiooniteed. Administratsioon võib trepikoja piires lubada lisaistmeid peamisel vastuvõtualal, kui need on statsionaarsed, mittepõlevad ega tõkesta reisijate evakuatsiooniteed. Mööbel ei ole lubatud reisijate ja laevapere kajutialade evakuatsiooniteed moodustavates koridorides. Lisaks eelnimetatule võivad olla lubatud mittepõlevast materjalist kapid, kus hoitakse käesolevate reeglitega nõutavat tavapärast ohutusvarustust. Joogiveeautomaate ja jääkuubikumasinaid võidakse lubada koridorides tingimusel, et need on statsionaarsed ega piira evakuatsiooniteede laiust. Sama kehtib ka dekoratiivsetele lille- või taimeseadete, kujude või muude kunstiesemete, näiteks maalide ja vaipade kohta koridorides ja treppidel. 3.4 Mööbel ja sisustus reisilaevade kajutite rõdudel Reisilaevadel peab kajutite rõdude mööbel ja sisustus vastama reeglitele 3.40.1, 3.40.2, 3.40.3, 3.40.6 ja 3.40.7, välja arvatud juhul, kui selliseid rõdusid kaitseb statsionaarne surveveepihustus- ning statsionaarne tulekahju avastamise ja tulehäire süsteem, mis vastab reeglitele 7.10 ja 10.6.1.3. Enne 1. juulit 2008 ehitatud reisilaevad peavad vastama käesoleva punkti nõuetele esimesel ülevaatusel pärast 1. juulit 2008. Reegel 6 Materjalide suitsugenereerimisvõime ja mürgisus 1 Eesmärk Käesoleva reegli eesmärk on vähendada ohtu inimeste elule tulekahju ajal tekkivast suitsust ja mürgistest ainetest ruumides, kus inimesed tavaliselt elavad või töötavad. Selleks tuleb piirata tulekahju ajal põlevatest materjalidest, sealhulgas pinnaviimistusmaterjalidest vallanduvat suitsu ja mürgiste ainete kogust. 2.1 Värvid, lakid ja muud viimistlusmaterjalid Avatud sisepindadel kasutatavad värvid, lakid ja muud viimistlusmaterjalid ei tohi tekitada liigses koguses suitsu ega mürgiseid aineid, mis määratakse kindlaks tulekatsekoodeksi kohaselt. 2.2 1. juulil 2008 või hiljem ehitatud reisilaevadel ei tohi kajutite rõdude avatud pindadel kasutatavad värvid, lakid ja muud viimistlusmaterjalid, välja arvatud naturaalsed lehtpuust tekikatted, tekitada suures koguses suitsu ja mürgiseid aineid, mis määratakse kindlaks tulekatsekoodeksi kohaselt. 3.1 Teki aluskatted Teki aluskatted, kui neid kasutatakse majutus- ja teenindusruumides, abiruumides ning juhtimiskohtades, peavad olema heakskiidetud materjalist, mis ei tekita suitsu- või mürgistus- või plahvatusohtu kõrgendatud temperatuuridel, mis määratakse kindlaks tulekatsekoodeksi kohaselt. 3.2 1. juulil 2008 või hiljem ehitatud reisilaevadel ei tohi teki aluskatted kajutite rõdudel tekitada suitsu-, mürgistus- või plahvatusohtu kõrgematel temperatuuridel, mis määratakse kindlaks tulekatsekoodeksi kohaselt. C OSA TULE SUMMUTAMINE Reegel 7 Tulekahju avastamine ja häiresignaal 1 Eesmärk Käesoleva reegli eesmärk on avastada tulekahju selle lähteruumis ning anda häiresignaal ohutuks väljapääsuks ja tuletõrjetegevuseks. Selleks peab täitma järgmisi funktsionaalseid nõudeid: .1 statsionaarne tulekahju avastamise ja tulehäire süsteem peab vastama ruumi laadile ja tulekahju potentsiaalile ning olema sobiv suitsu ja gaaside potentsiaalse tekkimise puhul; .2 hõlpsasti juurdepääsetavate teavitusvahendite tagamiseks peab paigaldama tulekahjuteate manuaallülitid ja .3 tuletõrje kontrollringkäigud peavad olema tõhus tulekahjude avastamise ja asukoha määramise ning komandosillale ja tuletõrjerühmadele häiresignaali andmise meede. 2 Üldnõuded 2.1 Statsionaarne tulekahju avastamise ja tulehäire süsteem tuleb paigaldada käesoleva reegli kohaselt. 2.2 Statsionaarne tulekahju avastamise ja tulehäire süsteem ning õhus leiduvate suitsukomponentide avastamise süsteem, mida nõutakse käesolevas reeglis ja käesoleva osa muudes reeglites, peab olema heakskiidetud tüüpi ning vastama tuleohutussüsteemide koodeksile. 2.3 Kui statsionaarne tulekahju avastamise ja tulehäire süsteem on nõutav punktis 5.1 nimetamata ruumide kaitseks, peab igasse sellisesse ruumi paigaldama vähemalt ühe tuleohutussüsteemide koodeksile vastava anduri. 2.4 Reisilaevades peab statsionaarne tulekahju avastamise ja tulehäire süsteem suutma tuvastada kaugjuhtimise teel ja üksikult iga anduri ning tulekahjuteate manuaallüliti. 3 Algsed ja perioodilised katsetused 3.1 Käesoleva peatüki asjakohaste reeglitega nõutavate statsionaarsete tulekahju avastamise ja tulehäire süsteemide toimimist peab katsetama pärast paigaldust mitmesugustes ventilatsiooniolukordades. 3.2 Statsionaarsete tulekahju avastamise ja tulehäire süsteemide toimimist peab perioodiliselt katsetama administratsiooni rahuldaval viisil asjakohasel temperatuuril kuuma õhku tekitava seadmega või suitsu või asjakohase tiheduse või osakeste suurusega aerosooliosakeste või muude puhkeva tulekahjuga seotud nähtuste abil, millele andur peab reageerima. 4 Masinaruumide kaitse 4.1 Paigaldus Statsionaarne tulekahju avastamise ja tulehäire süsteem paigaldatakse: .1 perioodiliselt mehitamata masinaruumidesse; .2 masinaruumidesse, kus: .2.1 pideva mehitatuse asemel on heaks kiidetud automaatsete ja kaugjuhtimissüsteemide ja -seadmete paigaldamine ja .2.2 peamasinal ja sellega ühendatud masinatel, sealhulgas peaelektrienergiaallikatel on mitmesugused automaat- või kaugjuhtimisseadmed ning masinad on kontrollruumist pideva mehitatud kontrolli all, ning .3 kinnistesse ruumidesse, kus on jäätmepõletusahjud. 4.2 Projekt Punktis 4.1.1 nõutav statsionaarne tulekahju avastamise ja tulehäire süsteem tuleb projekteerida ja andurid paigaldada nii, et need avastaksid kiiresti tulekahju puhkemise nende ruumide mis tahes osas masinate tavalistes tööoludes ja temperatuuride võimaliku kõikumise ventilatsioonisüsteemides, võrreldes ümbritseva õhu temperatuuriga. Üksnes temperatuuriandureid kasutavad tulekahju avastamissüsteemid ei ole lubatud, välja arvatud piiratud kõrgusega ruumides ja seal, kus nende kasutamine on kõige kohasem. Avastamissüsteem peab käivitama heli- ja nähtava häiresignaali, mis mõlemad eristuvad muude tulekahjule mitteviitavate süsteemide häiresignaalidest, piisavalt mitmes kohas, et tagada häiresignaalide kuulmine ja märkamine komandosillal ning et neid kuuleks ja märkaks vastutav laevamehaanik. Kui komandosild on mehitamata, peab häiresignaal kõlamna kohas, kus on valves vastutav laevapere liige. 5 Majutus- ja teenindusruumide, abiruumide ja juhtimiskohtade kaitse 5.1 Suitsuandurid majutus- ja teenindusruumides Majutus- ja teenindusruumides tuleb suitsuandurid paigaldada kõigile punktides 5.2, 5.3 ja 5.4 sätestatud treppidele, koridoridesse ja evakuatsiooniteedele. Tähelepanu peab pöörama eriotstarbeliste suitsuandurite paigaldamisele ventilatsioonikanalitesse. 5.2 Nõuded rohkem kui 36 reisijat vedavatele reisilaevadele Statsionaarne tulekahju avastamise ja tulehäire süsteem tuleb paigaldada ja seadistada nii, et tagataks suitsu avastamine abiruumides, juhtimiskohas ning majutus- ja teenindusruumides, sealhulgas majutus- ja teenindusruumide koridorid, trepid ja evakuatsiooniteed. Suitsuandureid ei pea paigaldama isiklikesse pesuruumidesse ega kambüüsidesse. Väikese tuleohuga või ilma tuleohuta ruumidesse, näiteks tühjadesse ruumidesse, üldkasutatavatesse tualettidesse, süsinikdioksiidiballoonide ruumidesse ja sarnastesse ruumidesse ei ole vaja paigaldada statsionaarset tulekahju avastamise ja häire süsteemi. Kajutitesse paigaldatud andurid peavad aktiveerituna suutma tekitada või põhjustada helihäiresignaali ruumis, kus need asuvad. 5.3 Nõuded kuni 36 reisijat vedavatele reisilaevadele Igasse eraldi vertikaal- ja horisontaaltsooni, kõigisse majutus- ja teenindusruumidesse, abiruumidesse ning, kui administratsioon peab seda vajalikuks, juhtimiskohtadesse, välja arvatud ruumidesse, kus puudub oluline tuleoht, näiteks tühjadesse ruumidesse, hügieeniruumidesse jne, peab paigaldama kas: .1 statsionaarse tulekahju avastamise ja tulehäire süsteemi, mis on paigaldatud ja seadistatud nii, et see avastaks tule olemasolu sellistes ruumides ja tagaks suitsu avastamise majutus- ja teenindusruumide koridorides, treppidel ja evakuatsiooniteedel. Kajutitesse paigaldatud andurid peavad aktiveerituna samuti suutma tekitada või põhjustada helihäiresignaali ruumis, kus need asuvad, või .2 heakskiidetud tüüpi automaatse sprinkler -, tulekahju avastamise ja tulehäire süsteemi, mis vastab tuleohutussüsteemide koodeksi asjakohastele nõuetele ning on paigaldatud ja seadistatud nii, et see kaitseks selliseid ruume, ning lisaks statsionaarse tulekahju avastamise ja tulehäire süsteemi, mis on paigaldatud ja seadistatud nii, et see tagaks suitsu avastamise majutus- ja teenindusruumide koridorides, treppidel ja evakuatsiooniteedel. 5.4 Aatriumide kaitse reisilaevades Kogu vertikaalset põhitsooni, kus asub aatrium, peab kaitsma tervikuna suitsu avastamise süsteemiga. 5.5 Kaubalaevad Kaubalaevade majutus- ja teenindusruume, abiruume ja juhtimiskohti peab kaitsma statsionaarse tulekahju avastamise ja tulehäire süsteemi ja/või automaatse sprinkler -, tulekahju avastamise ja tulehäire süsteemi abil järgmiselt, sõltuvalt reegli 9.2.3.1 kohaselt kasutusele võetud kaitsemeetodist. 5.5.1 IC-meetod Statsionaarne tulekahju avastamise ja tulehäire süsteem tuleb paigaldada ja seadistada nii, et see tagaks suitsu avastamise kõigis majutus- ja teenindusruumide koridorides, treppidel ja evakuatsiooniteedel. 5.5.2 IIC-meetod Heakskiidetud tüüpi automaatne sprinkler -, tulekahju avastamise ja tulehäire süsteem, mis vastab tuleohutussüsteemide koodeksi asjakohastele nõuetele, tuleb paigaldada ja seadistada nii, et see kaitseks majutus- ja teenindusruume, kambüüse ja muid abiruume, välja arvatud ruume, kus puudub oluline tuleoht, näiteks tühje ruume, hügieeniruume jms. Lisaks tuleb statsionaarne tulekahju avastamise ja tulehäire süsteem paigaldada nii, et see tagaks suitsu avastamise majutus- ja teenindusruumide koridorides, treppidel ja evakuatsiooniteedel. 5.5.3 IIIC-meetod Statsionaarne tulekahju avastamise ja tulehäire süsteem tuleb paigaldada ja seadistada nii, et see avastaks tule olemasolu kõigis majutus- ja teenindusruumides ning abiruumides, tagades tule avastamise majutus- ja teenindusruumide koridorides, treppidel ja evakuatsiooniteedel, välja arvatud ruumides, kus puudub oluline tuleoht, näiteks tühjades ruumides, hügieeniruumides jms. Lisaks tuleb statsionaarne tulekahju avastamise ja tulehäire süsteem paigaldada nii, et see tagaks suitsu avastamise majutus- ja teenindusruumide koridorides, treppidel ja evakuatsiooniteedel. 6 Lastiruumide kaitse reisilaevades Statsionaarne tulekahju avastamise ja tulehäire süsteem või õhus leiduvate suitsukomponentide avastamise süsteem tuleb paigaldada lastiruumi, mis ei ole administratsiooni arvates juurdepääsetav, välja arvatud juhul, kui näidatakse administratsiooni rahuldaval viisil, et laev teeb nii lühikesi reise, et selle nõude kohaldamine oleks põhjendamatu. 7 Tulekahjuteate manuaallülitid Tuleohutussüsteemide koodeksile vastavad tulekahjuteate manuaallülitid tuleb paigaldada kõikjale majutus- ja teenindusruumidesse, abiruumidesse ja juhtimiskohtadesse. Üks tulekahjuteate manuaallüliti peab asuma iga väljapääsu juures. Tulekahjuteate manuaallülitid peavad olema hõlpsasti juurdepääsetavad iga teki koridorides, nii et koridori ükski osa ei oleks tulekahjuteate lülitist kaugemal kui 20 m. 8 Tuletõrje kontrollringkäigud reisilaevades 8.1 Tuletõrje kontrollringkäigud Laevades, mis veavad rohkem kui 36 reisijat, peab olema tulekahju puhkemise kiiresti avastamiseks tõhus kontrollringkäikude süsteem. iga tuletõrje kontrollringkäigu tegijat peab koolitama, et ta tunneks laeva seadmeid ja ka selliste seadmete asukohta ning kasutamist, mida tal võib vaja minna . 8.2 Kontroll-luugid Lagede ja vaheseinte konstruktsioon peab olema selline, et tulekaitse tõhusust halvendamata oleks võimalik tuletõrje ringkäikudel avastada suitsu, mis tuleb varjatud ja juurdepääsmatutest kohtadest, välja arvatud juhul, kui administratsiooni arvates puudub sellistes kohtades tulekahju tekke oht. 8.3 Kaasaskantav kahepoolse raadioside seade Tuletõrje kontrollringkäigu tegijal peab olema kaasaskantav kahepoolne raadioside seade. 9 Tulehäiresüsteemid reisilaevades 9.1 Reisilaevad peavad olema merel või sadamas (välja arvatud juhul, kui neid ei kasutata) alati mehitatud või varustatud nii, et tagataks, et vastutav laevapere liige võtaks esmase tulekahju häiresignaali viivitamata vastu. 9.2 Statsionaarsete tulekahju avastamise ja tulehäire süsteemide juhtpult kavandatakse tõrkekindluse põhimõttel (nt anduri avatud ahel põhjustab häiresignaali). 9.3 Rohkem kui 36 reisijat vedavatel reisilaevadel peavad punktiga 5.2 nõutavate süsteemide häiresignaalid tulekahju avastamiseks olema koondatud pidevalt mehitatud kesksesse juhtimiskohta. Lisaks tuleb samasse kohta koondada tulekindlate uste sulgemise ja ventilaatorite seiskamise kaugjuhtimisseadmed . Laevapere peab saama ventilaatoreid taaskäivitada pidevalt mehitatud juhtimispunktis. Keskjuhtimiskoha juhtpuldid peavad suutma näidata tulekindlate uste avatud või suletud asendit ning andurite, häiresignaalide ja ventilaatorite suletud või väljalülitatud seisundit. Juhtpult peab saama pidevat toidet ja lülituma tavapärase elektrienergiaallika rikke korral automaatselt ümber varutoiteallikale. Juhtpult peab saama toidet peaelektrienergiaallikast ja reegliga II-1/42 määratletud avariielektrienergiaallikast, kui kohaldatavad reeglid ei luba muid seadmeid. 9.4 Laevapere kokkukutsumiseks peab olema spetsiaalne häiresignaal, mida juhitakse komandosillalt või tuletõrjepostist. See häiresignaal võib olla osa laeva üldhäiresüsteemist ja seda peab saama kasutada sõltumatult reisijaruumide häiresignaalist. 10 Kajutite rõdude kaitse reisilaevadel Tuleohutussüsteemide koodeksile vastav statsionaarne tulekahju avastamise ja tulehäire süsteem tuleb paigaldada kajutite rõdudele laevadel, millele kohaldatakse reeglit 5.3.4, kui mööbel ja sisustus sellistel rõdudel ei ole niisugune, nagu määratletud reeglites 3.40.1, 3.40.2, 3.40.3, 3.40.6 ja 3.40.7. Reegel 8 Suitsu leviku kontrollimine 1 Eesmärk Käesoleva reegli eesmärk on kontrollida suitsu levikut, et viia miinimumini suitsust lähtuvad ohud. Selleks tuleb paigaldatakse suitsu kontrollimise vahendid aatriumidesse, juhtimiskohtadesse, masinaruumidesse ja varjatud ruumidesse. 2 Väljaspool masinaruume asuvate juhtimiskohtade kaitse Väljaspool masinaruume asuvate juhtimiskohtadega seoses tuleb võtta otstarbekaid meetmeid, et tagada ventilatsioon, nähtavus ja suitsuvabadus nii, et tulekahju korral saaks seal olevaid masinaid ja seadmeid jälgida ning jätkuks nende tõhus töö. Tuleb tagada alternatiivsed ja eraldi õhuvarustusvahendid ning kahe õhu sisselaskeallika avad peavad olema paigutatud nii, et suitsu sissetõmbamise oht üheaegselt mõlema sissevooluava kaudu oleks viidud miinimumini. Administratsiooni äranägemisel ei pea selliseid nõudeid kohaldama juhtimiskohtadele, mis asuvad lahtisel tekil ja avanevad sinna, või kui kohalikud sulgurseadmed oleksid sama tõhusad. Ohutuskeskusi teenindav ventilatsioonisüsteem võib saada alguse komandosilda teenindavast ventilatsioonisüsteemist, kui see ei asu külgnevas vertikaalses põhitsoonis. 3 Masinaruumide vabastamine suitsust 3.1 Käesolevat punkti peab kohaldama A-kategooria masinaruumidele ja, kui administratsioon peab seda soovitavaks, muudele masinaruumidele. 3.2 Reegli 9.5.2.1 kohaselt peab kaitstavast kohast tulekahju korral suitsu eemaldamiseks paigaldama sobivad seadmed. Sel eesmärgil võidakse aktsepteerida tavalisi ventilatsioonisüsteeme. 3.3 Suitsu eemaldamise võimaldamiseks tuleb paigaldada juhtimisvahendid, mis peavad asuma väljaspool asjaomast ruumi nii, et tulekahju korral selles ruumis oleks võimalik neile ligi pääseda. 3.4 Reisilaevades peavad punktiga 3.3 nõutavad juhtimisseadmed asuma ühes juhtimiskohas või olema grupeeritud võimalikult vähestesse kohtadesse administratsiooni rahuldaval viisil. Sellistesse kohtadesse peab olema lahtiselt tekilt ohutu juurdepääs. 4 Tõmbetuuletõkked Lagede, plaadistuse või vooderdise taga olevad kinnised õhuruumid peab eraldama tihedalt paigaldatud tõmbetuuletõketega, mis ei ole üksteisest kaugemal kui 14 m. Vertikaalsuunas peavad sellised kinnised õhuruumid igal tekil olema suletud, sealhulgas treppide, šahtide vooderdise jms taga. 5 Suitsu väljatõmbesüsteemid reisilaevade aatriumides Aatriumides peab olema suitsu väljatõmbesüsteem. Suitsu väljatõmbesüsteemi peab aktiveerima nõutav suitsu avastamise süsteem ja seda peab saama käsitsi juhtida. Ventilaatorite suurused peavad olema sellised, et kogu ruumi saaks suitsust tühjendada 10 minuti jooksul või kiiremini. Reegel 9 Tule ohjeldamine 1 Eesmärk Käesoleva reegli eesmärk on hoida tulekahju selle lähte. Selleks peab täitma järgmisi funktsionaalseid nõudeid: .1 laev tuleb jaotada vaheruumideks soojus- ja konstruktsiooniliste piiretega; .2 piirete soojusisolatsioon peab nõuetekohaselt arvestama ruumi ja külgnevate ruumide tuleohtu ja .3 vaheseinte tulekindlus peab avade ja läbiviikude juures säilima. 2 Termilised ja konstruktsioonilised piirded 2.1 Termiline ja konstruktsiooniline vaheruumideks jaotamine Kõik laevad peab termiliste ja konstruktsiooniliste vaheseintega jaotama vaheruumideks, arvestades ruumi tuleohtu. 2.2 Reisilaevad 2.2.1 Vertikaalsed põhitsoonid ja horisontaalsed põhitsoonid 2.2.1.1.1 Rohkem kui 36 reisijat vedavatel laevadel peab jaotama laevakere, pealisehitise ja tekiehitised vertikaalseteks põhitsoonideks A-60 klassi vaheseintega. Astmeid ja orvasid tohib olla minimaalselt, kuid kui need on vajalikud, peavad ka need olema A-60 klassi vaheseinad. Kui punktis 2.2.3.2.2 määratletud kategooria 5, 9 või 10 ruum on ühel pool või kui vedelkütusetankid on mõlemal pool vaheseina, võib standardit leevendada A-0 klassile. 2.2.1.1.2 Kuni 36 reisijat vedavatel laevadel peab laevakere, pealisehitise ja tekiehitised eespool majutus- ja teenindusruume ning abiruume jaotama vertikaalseteks põhitsoonideks A-klassi vaheseintega. Nende vaheseinte isolatsiooniväärtused peavad vastama punkti 2.2.4 tabelitele. 2.2.1.2 Võimalusel peavad vertikaalseid põhitsoone piiravad vaheseinad vaheseintetekist kõrgemal asuma ühel joonel veetihedateks vaheruumideks jaotamise vaheseintega, mis asuvad kohe vaheseinteteki all. Vertikaalsete põhitsoonide pikkust ja laiust võib suurendada kuni 48 meetrini, et tuua vertikaalsete põhitsoonide otsapiirid veekindlate vaheseintega kohakuti või mahutada kogu vertikaalse põhitsooni pikkusse ulatuvat suurt üldkasutatavat ruumi tingimusel, et vertikaalse põhitsooni kogupindala ei ole ühelgi tekil suurem kui 1600 m 2 . Vertikaalse põhitsooni pikkus või laius on seda piiravate vaheseinte kaugeimate punktide maksimaalne vahemaa. 2.2.1.3 Sellised vaheseinad peavad ulatuma tekist tekini ja kereplaadistuseni või muude piireteni. 2.2.1.4 Kui vertikaalne põhitsoon jaotatakse horisontaalsete A-klassi vaheseintega horisontaalseteks tsoonideks eesmärgiga tekitada asjakohane tõke sprinkleritega tsooni ja sprinkleriteta tsooni vahel, peavad vaheseinad paigutuma külgnevate vertikaalsete põhitsoonide vaheseinte vahele ja ulatuma kereplaadistuse või laeva välispiireteni ning olema isoleeritud tabelis 9.4 toodud tuleisolatsiooni ja tulekindluse väärtuste kohaselt. 2.2.1.5.1 Eriotstarbeks kavandatud laevadel, näiteks autotekkidega või rongitekkidega parvlaevadel, kus vertikaalsete põhitsoonide vaheseinte paigaldamine läheks vastuollu laeva kavandatud eesmärgiga, peab asendama need samaväärsete tulekahju kontrollimise ja piiramise vahenditega, mille administratsioon on eraldi heaks kiitnud. Abiruumid ja laevavarud ei tohi asuda autotekkidel, kui need ei ole kaitstud kohaldatavate reeglite kohaselt. 2.2.1.5.2 Eritekkidega (parkimistekkidega) laevas peavad sellised ruumid vastama siiski reegli 20 kohaldatavatele sätetele ja kui selline vastavus oleks vastuolus muude käesolevas peatükis nimetatud nõuetega reisilaevadele, peavad kehtima reegli 20 nõuded. 2.2.2 Vertikaalse põhitsooni vaheseinad 2.2.2.1 Rohkem kui 36 reisijat vedavatel laevadel, millel ei ole nõutud A klassi vaheseinu, peavad olema vähemalt B- või C-klassi vaheseinad, nagu on ette nähtud punkti 2.2.3 tabelites. 2.2.2.2 Kuni 36 reisijat vedavatel laevadel peavad majutus- ja teenindusruumide ning abiruumide vaheseinad, mis ei pea olema A-klassi vaheseinad, olema vähemalt B-klassi või C-klassi vaheseinad, nagu on ette nähtud punkti 2.2.4 tabelites. Lisaks peavad koridoride vaheseinad, kui need ei pea olema A-klassi vaheseinad, olema B-klassi vaheseinad, mis ulatuvad tekist tekini, välja arvatud järgmistel juhtudel: .1 kui katkematud B-klassi laed või vooderdis paigaldatakse vaheseina mõlemale küljele, peab vaheseina osa katkematu lae või vooderdise taga olema materjalist, mille paksuse ja koostis B-klassi vaheseinte konstruktsioonis on aktsepteeritav, kuid mis peavad täitma B-klassi tulekindlusstandardeid üksnes niivõrd, kuivõrd see on administratsiooni arvates põhjendatud ja teostatav, ning .2 laeval, mida kaitseb tuleohutussüsteemide koodeksile vastav automaatne sprinklersüsteem , võivad koridori vaheseinad lõppeda koridori lae juures tingimusel, et sellised vaheseinad ja laed on B-klassi standardi kohased kooskõlas punktiga 2.2.4. Kõik uksed ja raamid sellistes vaheseintes peavad olema mittepõlevatest materjalidest ja sama tulekindlusega nagu vaheseinad, millesse need paigaldatakse. 2.2.2.3 Vaheseinad, mis peavad olema B-klassi vaheseinad, välja arvatud punktis 2.2.2.2 ettenähtud koridori vaheseinad, peavad ulatuma tekist tekini ja kereplaadistuseni või muude piireteni. Kui siiski paigaldatakse katkematu B-klassi lagi või vooderdis mõlemale poole vaheseina, mis on vähemalt sama tulepüsivusega nagu külgnevad vaheseinad, võib vahesein lõppeda katkematu lae või vooderdise juures. 2.2.3 Vaheseinte ja tekkide tulekindlus rohkem kui 36 reisijat vedavatel laevadel 2.2.3.1 Lisaks reisilaevade vaheseinte ja tekkide tulekindluse erisätetele peab kõikide vaheseinte ja tekkide minimaalne tulekindlus vastama tabelites 9.1 ja 9.2 ettenähtule. Kui laeva konkreetse konstruktsiooniseadistuse tõttu osutub tabelite alusel vaheseinte minimaalse tulekindluse väärtuse kindlaksmääramine raskeks, peab määrama sellised väärtused kindlaks administratsiooni rahuldaval viisil. 2.2.3.2 Tabelite kohaldamist reguleerivad järgmised nõuded: .1 tabelit 9.1 kohaldatakse vaheseintele, mis ei piira vertikaalseid ega horisontaalseid põhitsoone. Tabelit 9.2 kohaldatakse tekkidele, mis ei moodusta astmeid vertikaalsetes põhitsoonides ega piirne horisontaalsete põhitsoonidega; .2 kõrvuti asetsevate ruumide vahelistele piiretele kohaldatavate asjakohaste tulekindlusstandardite määramiseks liigitatakse sellised ruumid vastavalt nende tuleohule, mis on näidatud kategooriates 1–14. Kui ruumi sisu ja kasutus jätavad selle liigitamise käesoleva reegli tähenduses kaheldavaks või see on kaht või enamat liiki, tuleb seda käsitad ruumina, millel on asjakohastest kategooriatest kõige rangemad piirdenõuded. Väiksemaid, kinniseid ruume alal, millel on vähem kui 30% ühendusavasid sellele alale, käsitletakse eraldi aladena. Selliste väiksemate ruumide piirdevaheseinte ja tekkide tulekindlus on ette nähtud tabelites 9.1 ja 9.2. Iga kategooria nimetus on kavandatud pigem iseloomustava kui piiravana. Iga kategooria ees olev number sulgudes viitab tabelite kohaldatavale veerule või reale. 1) Juhtimiskohad Avariitoite- ja -valgustusallikaid sisaldavad ruumid. Roolikamber ja kaardikamber. Laeva raadioseadmeid sisaldavad ruumid. Tuletõrjepostid. Jõuseadmete kontrollruum, kui see on väljaspool masinaruumi. Keskseid tulehäire signaalseadmeid sisaldavad ruumid. Keskseid valjuhääldisteavitussüsteemi ja seadmeid sisaldavad ruumid. 2) Tekkidevahelised käigud Reisijate ja laevapere sisetrepid, liftid, täiesti kinnised avariiväljapääsude šahtid ja eskalaatorid (välja arvatud need, mis asuvad tervikuna masinaruumides) ja nendega seotud käigud. Üksnes ühel tasandil kinnist trepikoda käsitatakse selles seoses osana sellest ruumist, millest see ei ole eraldatud tulekindla uksega. 3) Koridorid Reisijate ja laevapere koridorid ja eesruumid. 4) Evakuatsiooniks kogunemise kohad ja välised evakuatsiooniteed Päästepaatide või -parvede kinnitamisalad. Lahtise teki ala ja kaetud jalutusteed, mis on päästepaatidesse ja -parvedesse asumise ja nende veeskamise kohad. Kogunemiskohad siseruumides ja lahtisel tekil. Evakuatsiooniteedena kasutatavad välistrepid ja lahtised tekid. Laeva parras kuni veeliinini vähimvarudega meresõidu korral, pealisehitise ja tekiehitise küljed, mis asuvad allpool päästeparvedesse ja liugteedele asumise alasid ja nende kõrval. 5) Lahtise teki alad Lahtise teki alad ja kaetud jalutusteed, kus ei ole päästepaatidesse ja -parvedesse asumise ja nende veeskamise kohta. Sellesse kategooriasse arvatakse kaetud jalutusteed, millel pole olulist tuleohtu, pidades silmas, et sisustus piirdub tekimööbliga. Lisaks on sellistes ruumides loomulik ventilatsioon läbi püsiavade. Vabaõhuala (ala väljaspool pealisehitisi ja tekiehitisi). 6) Väikese tuleohuga majutus- ja teenindusruumid Piiratud tuleohuga mööbli ja sisustusega kajutid. Piiratud tuleohuga mööbli ja sisustusega kontorid ning ambulantsid. Piiratud tuleohuga mööbli ja sisustusega üldkasutatavad ruumid, mille pindala on väiksem kui 50 m². 7) Keskmise tuleohuga majutus- ja teenindusruumid Kategoorias 6 nimetatud ruumid, mille mööbel ja sisustus ei ole piiratud tuleohuga. Piiratud tuleohuga mööbli ja sisustusega üldkasutatavad ruumid, mille pindala on vähemalt 50 m². Eraldatud kapid ja väikesed laoruumid majutus- ja teenindusruumides, mille pindala on väiksem kui 4 m² (milles ei hoita tuleohtlikke vedelikke). Filmiprojektorite ruumid ja filmide hoiuruumid. Dieetkambüüsid (lahtise tuleta). Puhastusvahendite kapid (kus ei hoita tuleohtlikke vedelikke). Laborid (kus ei hoita tuleohtlikke vedelikke). Apteegid. Väikesed kuivatusruumid (pindalaga kuni 4 m²). Turvalised hoiuruumid. Operatsioonitoad. 8) Suurema tuleohuga majutus- ja teenindusruumid Üldkasutatavad ruumid, mille mööbel ja sisustus ei ole piiratud tuleohuga ning mille pindala on vähemalt 50 m². Juuksuri- ja ilusalongid. Saunad. Kauplused. 9) Hügieeni- ja samalaadsed ruumid Ühiskasutatavad hügieeniruumid, duširuumid, vannitoad, vesiklosetid jms. Väikesed pesu la d. Siseujula ala. Toiduvalmistamisseadmeteta eraldi pentrid serveerimisruumid majutus- ja teenindusruumides. Isiklikke hügieeniruume käsitletakse selle ruumi osana, milles need asuvad. 10) Tankid, tühjad ruumid ja abimasinaruumid, kus tuleoht on väike või puudub Laeva konstruktsiooni osaks olevad veetankid. Tühjad ruumid ja kohverdamid . Abimasinaruumid, kus ei ole survemäärimissüsteemiga masinaid ja kus põlevate ainete hoidmine on keelatud, näiteks: ventilatsiooni- ja õhukonditsioneeriruumid; ankrupeli ruum; rumpliruum ; stabilisaatorite ruum; elektrilise käivitusmootori ruum; ruumid, kus on sektsiooni jaotuskilbid ja üksnes elektriseadmed, välja arvatud õlitäitega elektritrafod (üle 10 kVA ); võlli- ja torutunnelid; pumpade ja külmutusmasinate ruumid (kus ei käidelda ega kasutata tuleohtlikke vedelikke). Eelnevalt loetletud ruume teenindavad kinnised šahtid. Muud kinnised šahtid nagu toru- ja kaablišahtid. 11) Abimasinaruumid, lastiruumid, lasti- ja muud kütusetankid ning muud samalaadsed keskmise tuleohuga ruumid Naftalastitankid . Lastiruumid, šahtid ja luugid. Külmkambrid. Vedelk ütusetankid (kui need on paigaldatud eraldi ruumi, kus ei ole masinaid). Põlevainete hoidmist võimaldavad võlli- ja torutunnelid. Kategooria 10 abimasinaruumid, kus on survemäärimissüsteemiga masinad või kus on lubatud hoida põlevaineid. Punkerdusjaamad . Ruumid, kus on õliga täidetud elektritrafod (üle 10 kVA ). Ruumid, kus on turbiin- ja kolbmootoriga aurumasinaga käitatavad abigeneraatorid ja väikesed sisepõlemismootorid võimsusega kuni 110 kW, mis käitavad generaatoreid, sprinklersüsteeme , vihmavee- või tuletõrjepumpasid, pilsipumpasid jms. Eelnevalt loetletud ruume teenindavad kinnised šahtid. 12) Masinaruumid ja kambüüsid Masinaruumid (välja arvatud elektrilise käivitusmootori ruumid) ja katlaruumid. Abimasinaruumid, mis ei kuulu kategooriatesse 10 ja 11 ja mis sisaldavad sisepõlemismootoreid või muid vedelkütust põletavaid, kuumutavaid või pumpavaid seadmeid. Kambüüsid ja lisaruumid. Eelnevalt loetletud ruumidesse viivad šahtid. 13) Laoruumid, töökojad, pentrid jne Peapentrid -serveerimisruumid, mis ei ole seotud kambüüsidega. Peamine pesula . Suured kuivatusruumid (pindalaga üle 4 m² ) Mitmesugused laod. Posti- ja pagasiruumid. Jäätmeruumid. Töökojad (mis ei ole masinaruumide, kambüüside jms osad). Kapid ja laoruumid pindalaga üle 4 m², välja arvatud ruumid, kus on vahendid tuleohtlike vedelike hoidmiseks. 14) Muud ruumid, kus hoitakse tuleohtlikke vedelikke Värviruumid. Tuleohtlike vedelike (sealhulgas värvid, ravimid jne) hoidlad. Laborid (kus hoitakse tuleohtlikke vedelikke) ; .3 kui kahe ruumi vahelise piiri tulekindluse kohta on esitatud üksainus väärtus, peab seda väärtust kohaldama kõigil juhtudel; .4 kui tabelites on ainult kriips, ei esitata piiride materjalile ega tulekindlusele mingeid erinõudeid, olenemata punktist 2.2.2, ning .5 administratsioon peab kategooria 5 ruumide puhul kindlaks määrama, kas tabelis 9.1 toodud isolatsiooniväärtusi kohaldatakse tekiehitiste ja pealisehitiste otstele ja kas tabelis 9.2 toodud isolatsiooniväärtusi kohaldatakse välis tekkidele . Mingil juhul ei tähenda tabeli 4.1 või 4.2 kategooria 5 nõuded nende ruumide kinniehitamist, mis administratsiooni arvates ei vaja kinniehitamist. Tabel 9.1 Vaheseinad, mis ei piira vertikaalseid põhitsoone või horisontaalseid põhitsoone Ruumid (1) (2) (3) (4) (5) (6) (7) (8) (9) (10) (11) (12) (13) (14) Juhtimiskohad (1) B-0 a A-0 A-0 A-0 A-0 A-60 A-60 A-60 A-0 A-0 A-60 A-60 A-60 A-60 Tekkidevahelised käigud (2) A-0 a A-0 A-0 A-0 A-0 A-15 A-15 A-0 c A-0 A-15 A-30 A-15 A-30 Koridorid (3) B-15 A-60 A-0 B-15 B-15 B-15 B-15 A-0 A-15 A-30 A-0 A-30 Evakuatsiooniks kogunemise kohad ja välised evakuatsiooniteed (4) A-0 A-60 b,d A-60 b,d A-60 b,d A-0 d A-0 A-60 b A-60 b A-60 b A-60 b Lahtise teki alad (5) A-0 A-0 A-0 A-0 A-0 A-0 A-0 A-0 A-0 Väikese tuleohuga majutus- ja teenindusruumid (6) B-0 B-0 B-0 C A-0 A-0 A-30 A-0 A-30 Keskmise tuleohuga majutus- ja teenindusruumid (7) B-0 B-0 C A-0 A-15 A-60 A-15 A-60 Suure tuleohuga majutus- ja teenindusruumid (8) B-0 C A-0 A-30 A-60 A-15 A-60 Hügieeni- ja samalaadsed ruumid (9) C A-0 A-0 A-0 A-0 A-0 Tankid, tühjad ruumid ja abimasinaruumid, kus tuleoht on väike või puudub (10) A-0 a A-0 A-0 A-0 A-0 Abimasinaruumid, lastiruumid, lasti- ja muud kütusetankid ning muud samalaadsed keskmise tuleohuga ruumid (11) A-0 a A-0 A-0 A-15 Masinaruumid ja kambüüsid (12) A-0 a A-0 A-60 Laoruumid, töökojad, pentrid jms (13) A-0 a A-0 Muud ruumid, kus hoitakse tuleohtlikke vedelikke (14) A-30 Vt märkusi tabeli 9.2 alt Tabel 9.2 Tekid, mis ei moodusta astmeid vertikaalsetes põhitsoonides ega piirnevates horisontaalsetes põhitsoonides Ruum allpool ↓ Ruum ülevalpool→ (1) (2) (3) (4) (5) (6) (7) (8) (9) (10) (11) (12) (13) (14) Juhtimiskohad (1) A-30 A-30 A-15 A-0 A-0 A-0 A-15 A-30 A-0 A-0 A-0 A-60 A-0 A-60 Tekkidevahelised käigud (2) A-0 A-0 A-0 A-0 A-0 A-0 A-0 A-0 A-0 A-0 A-0 A-30 A-0 A-30 Koridorid (3) A-15 A-0 A-0 a A-60 A-0 A-0 A-15 A-15 A-0 A-0 A-0 A-30 A-0 A-30 Evakuatsiooniks kogunemise kohad ja välised evakuatsiooniteed (4) A-0 A-0 A-0 A-0 - A-0 A-0 A-0 A-0 A-0 A-0 A-0 A-0 A-0 Lahtise teki alad (5) A-0 A-0 A-0 A-0 - A-0 A-0 A-0 A-0 A-0 A-0 A-0 A-0 A-0 Väikese tuleohuga majutus- ja teenindusruumid (6) A-60 A-15 A-0 A-60 A-0 A-0 A-0 A-0 A-0 A-0 A-0 A-0 A-0 A-0 Keskmise tuleohuga majutus- ja teenindusruumid (7) A-60 A-15 A-15 A-60 A-0 A-0 A-15 A-15 A-0 A-0 A-0 A-0 A-0 A-0 Suure tuleohuga majutus- ja teenindusruumid (8) A-60 A-15 A-15 A-60 A-0 A-15 A-15 A-30 A-0 A-0 A-0 A-0 A-0 A-0 Hügieeni- ja samalaadsed ruumid (9) A-0 A-0 A-0 A-0 A-0 A-0 A-0 A-0 A-0 A-0 A-0 A-0 A-0 A-0 Tankid, tühjad ruumid ja abimasinaruumid, kus tuleoht on väike või puudub (10) A-0 A-0 A-0 A-0 A-0 A-0 A-0 A-0 A-0 A-0 a A-0 A-0 A-0 A-0 Abimasinaruumid, lastiruumid, lasti- ja muud kütusetankid ning muud samalaadsed keskmise tuleohuga ruumid (11) A-60 A-60 A-60 A-60 A-0 A-0 A-15 A-30 A-0 A-0 A-0 a A-0 A-0 A-30 Masinaruumid ja kambüüsid (12) A-60 A-60 A-60 A-60 A-0 A-60 A-60 A-60 A-0 A-0 A-30 A-30 a A-0 A-60 Laoruumid, töökojad, pentrid jne (13) A-60 A-30 A-15 A-60 A-0 A-15 A-30 A-30 A-0 A-0 A-0 A-0 A-0 A-0 Muud ruumid, kus hoitakse tuleohtlikke vedelikke (14) A-60 A-60 A-60 A-60 A-0 A-30 A-60 A-60 A-0 A-0 A-0 A-0 A-0 A-0 Märkus: kohaldatakse tabelitele 9.1 ja 9.2. a Kui külgnevad ruumid kuuluvad sama numbriga kategooriasse ja on märgitud ülaindeksiga "a", ei tule nende ruumide vahele paigaldada vaheseina või tekki, kui administratsioon peab seda mittevajalikuks. Näiteks kategoorias 12 ei pruugi vahesein olla nõutav kambüüsi ja sellega seotud pentrite vahel tingimusel, et pentri vahesein ja tekid säilitavad kambüüsipiirete tulekindluse. Vahesein on siiski nõutav kambüüsi ja masinaruumi vahel, isegi kui mõlemad ruumid kuuluvad kategooriasse 12. b Laeva parrast kuni veeliinini vähimvarudega meresõidu korral ning pealisehitise ja tekiehitise külgi, mis asuvad allpool päästeparvi ja liugteid või nende kõrval, võidakse alandada kategooriasse A-30. c Kui üldkasutatavad tualetid paigaldatakse kinnistesse tekkidevahelistesse käikudesse, võib üldkasutatava tualeti vahesein kinnisel trepil olla B-klassi tulekindlusega. d Kui kategooria 6, 7, 8 ja 9 ruumid asuvad täielikult kogunemiskoha välisperimeetris , on lubatud, et nende ruumide vaheseinad on B-0-klassi tulekindlusega. Audio-, video- ja valgussüsteemide juhtimiskohti võib käsitleda kogunemiskoha osana. 2.2.3.3 Katkematuid B-klassi lagesid või vooderdist koos asjakohaste tekkide või vaheseintega võib aktsepteerida tervikuna või osaliselt vaheseina nõutavat isolatsiooni ja tulekindlust soodustavana. 2.2.3.4 Saunade konstruktsioon ja seadmed 2.2.3.4.1 Sauna perimeeter peab olema A-klassi piiretega ja seal võivad olla riietusruumid, dušid ja tualetid. Saun tuleb isoleerida A-60 standardi kohaselt muudest ruumidest, välja arvatud perimeetri sees olevad ruumid ning kategooriate 5, 9 ja 10 ruumid. 2.2.3.4.2 Pesuruume, kust pääseb otse saunadesse, võib käsitleda nende osana. Sellisel juhul ei pea sauna ja pesuruumi vaheline uks vastama tuleohutusnõuetele. 2.2.3.4.3 Traditsiooniline puitvooderdis vaheseintel ja lagedes on saunas lubatud. Lagi kerise kohal tuleb vooderdada mittepõleva plaadiga vähemalt 30 mm õhuvahega. Kaugus kuumadest pindadest põlevate materjalideni peab olema vähemalt 500 mm või peab põlevaid materjale kaitsma (nt mittepõlev plaat vähemalt 30 mm õhuvahega). 2.2.3.4.4 Saunas on lubatud kasutada traditsioonilisi puitpinke. 2.2.3.4.5 Sauna uks peab avanema väljapoole lükates. 2.2.3.4.6 Elektriküttega ahjud peavad olema taimeriga. 2.2.4 Vaheseinte ja tekkide tulekindlus kuni 36 reisijat vedavatel laevadel 2.2.4.1 Lisaks reisilaevade vaheseinte ja tekkide tulekindluse erisätetele peab vaheseinte ja tekkide minimaalne tulekindlus vastama tabelites 9.3 ja 9.4 ettenähtule. 2.2.4.2 Tabelite kohaldamist reguleerivad järgmised nõuded: .1 tabelit 9.3 või 9.4 peab kohaldama vastavalt külgnevaid ruume eraldavatele vaheseintele või tekkidele; .2 külgnevate ruumide vahelistele vaheseintele kohaldatavate asjakohaste tulekindlusstandardite määramiseks liigitatakse sellised ruumid vastavalt alltoodud kategooriates 1–14 näidatud tuleohule. Kui ruumi sisu ja kasutus jätavad selle liigitamise kaheldavaks käesoleva reegli tähenduses või see on kaht või enamat liiki, tuleb seda käsitada ruumina, millel on asjakohastest kategooriatest kõige rangemad piirdenõuded. Väiksemaid, kinniseid ruume alal, milles on vähem kui 30% ühendusavasid sellesse ruumi, käsitletakse eraldi aladena. Selliste väiksemate ruumide piirdevaheseinte ja tekkide tulekindlus on ette nähtud tabelites 9.3 ja 9.4. Iga kategooria nimetus on kavandatud pigem iseloomustava kui piiravana. Iga kategooria ees olev sulgudes number viitab tabelite kohaldatavale veerule või reale. 1) Juhtimiskohad Avariitoite- ja -valgustusallikaid sisaldavad ruumid. Roolikamber ja kaardikamber. Laeva raadioseadmeid sisaldavad ruumid. Tuletõrjepostid. Jõuseadmete kontrollruum, kui see on väljaspool masinaruumi. Keskseid tulehäire signalisatsiooniseadmeid sisaldavad ruumid. 2) Koridorid Reisijate ja laevapere koridorid ja eesruumid. 3) Majutus- ja teenindusruumid Reeglis 3.1 määratletud ruumid, välja arvatud koridorid. 4) Tekkidevahelised käigud Sisetrepid, liftid, täiesti kinnised avariiväljapääsude šahtid ja eskalaatorid (välja arvatud need, mis asuvad tervikuna masinaruumides) ning nendega seotud käigud. Üksnes ühel tasandil kinnist trepikoda käsitatakse selles seoses osana sellest ruumist, millest see ei ole eraldatud tulekindla uksega. 5) Abiruumid (väike tuleoht) Kapid ja laoruumid, mis ei ole kohandatud tuleohtlike vedelike hoidmiseks ja mille pindala on väiksem kui 4 m², ning kuivatusruumid ja pesulad. 6) A-kategooria masinaruumid Reeglis 3.31 määratletud ruumid. 7) Muud masinaruumid Elektriseadmete ruumid (automaattelefonikeskjaam, õhukonditsioneerimistorustike ruumid). Reeglis 3.30 määratletud ruumid, välja arvatud A-kategooria masinaruumid. 8) Lastiruumid Kõik lasti jaoks kasutatavad ruumid (sealhulgas naftalastitankid) ning nende ruumide šahtid ja luugid, välja arvatud eritekid (parkimistekid). 9) Abiruumid (suur tuleoht) Kambüüsid, toiduvalmistamisseadmetega pentrid , värvi- ja laternaruumid, kapid ja laoruumid pindalaga vähemalt 4 m², tuleohtlike vedelike hoiuruumid, saunad ja töökojad, välja arvatud need, mis on osa masinaruumidest. 10) Lahtised tekid Väikese või puuduva tuleohuga alad ja kaetud jalutusteed lahtisel tekil. Kaetud jalutusteedel ei ole olulist tuleohtu, pidades silmas, et sisustus piirdub tekimööbliga. Lisaks peaks sellistes ruumides olema loomulik ventilatsioon läbi püsiavade. Vabaõhuala (ala väljaspool pealisehitisi ja tekiehitisi). 11) Eritekid (parkimistekid) ja autotekk Reeglites 3.41 ja 3.46. määratletud ruumid; .3 kahe ruumi vahelisele piirdele kohaldatava tulekindlusstandardi määramisel vertikaalses põhitsoonis või horisontaalses põhitsoonis, mida ei kaitse tuleohutussüsteemide koodeksile vastav automaatne sprinklersüsteem , või selliste tsoonide vahel, millest sel viisil ei kaitsta kumbagi, kohaldatakse kahest tabelis toodud väärtusest suuremat. .4 kahe ruumi vahelisele piirdele kohaldatava tulekindlusstandardi määramisel vertikaalses põhitsoonis või horisontaalses põhitsoonis, mida kaitseb tuleohutussüsteemide koodeksile vastav automaatne sprinklersüsteem , või selliste tsoonide vahel, millest mõlemat kaitstakse sel viisil, kohaldatakse kahest tabelis toodud väärtusest väiksemat. Kui majutus- ja teenindusruumides ning abiruumides asetsevad kõrvuti sprinkleritega varustatud tsoon ja sprinkleriteta tsoon, kohaldatakse tsoonide vaheseinale kahest tabelis toodud väärtusest suuremat. 2.2.4.3 Katkematuid B-klassi lagesid või vooderdist koos asjakohaste tekkide või vaheseintega võidakse aktsepteerida tervikuna või osaliselt nõutavat vaheseina isolatsiooni ja tulekindlust soodustavana. 2.2.4.4 Väliseid piirdeid, mis reegli 11.2 kohaselt peavad olema terasest või muust samaväärsest materjalist, võib läbistada akende ja pardailluminaatorite paigaldamiseks tingimusel, et puudub nõue reisilaevade selliste piirete A-klassi tulekindluse kohta. Samuti võivad uksed sellistes piiretes, mis ei pea olema A-klassi tulekindlusega, olla administratsiooni rahuldavatest materjalidest. 2.2.4.5 Saunad peavad vastama punktile 2.2.3.4. Tabel 9.3 - Külgnevaid ruume eraldavate vaheseinte tulekindlus Ruumid (1) (2) (3) (4) (5) (6) (7) (8) (9) (10) (11) Juhtimiskohad (1) A-0 c A-0 A-60 A-0 A-15 A-60 A-15 A-60 A-60 * A-60 Koridorid (2) C e B-0 e A-0 a B-0 e B-0 e A-60 A-0 A-0 A-15 A-0 d * A-30 g Majutus- ja teenindusruumid (3) C e A-0 a B-0 e B-0 e A-60 A-0 A-0 A-15 A-0 d * A-30 A-0 d Tekkidevahelised käigud (4) A-0 a B-0 e A-0 a B-0 e A-60 A-0 A-0 A-15 A-0 d * * A-30 g Abiruumid (väike tuleoht) (5) C e A-60 A-0 A-0 A-0 * A-0 A-kategooria masinaruumid (6) * A-0 A-0 A-60 * A-60 Muud masinaruumid (7) A-0 b A-0 A-0 * A-0 Lastiruumid (8) * A-0 * A-0 Abiruumid ( suur tuleoht) (9) A-0 b * A-30 Lahtised tekid (10) * A-0 Eritekid (parkimistekid) ja autotekid (11) A-30 g Vt märkusi tabeli 9.4 alt. Tabel 9.4 - Külgnevaid ruume eraldavate tekkide tulekindlus Ruum allpool ↓ Ruum ülevalpool→ (1) (2) (3) (4) (5) (6) (7) (8) (9) (10) (11) Juhtimiskohad (1) A-0 A-0 A-0 A-0 A-0 A-60 A-0 A-0 A-0 * A-60 g Koridorid (2) A-0 * * A-0 * A-60 A-0 A-0 A-0 * A-30 g Majutus- ja teenindusruumid (3) A-60 A-0 * A-0 * A-60 A-0 A-0 A-0 * A-30 A-0 d Tekkidevahelised käigud (4) A-0 A-0 A-0 * A-0 A-60 A-0 A-0 A-0 * * A-30 g Abiruumid (väike tuleoht) (5) A-15 A-0 A-0 A-0 * A-60 A-0 A-0 A-0 * A-0 A-kategooria masinaruumid (6) A-60 A-60 A-60 A-60 A-60 * A-60 f A-30 A-60 * A-60 Muud masinaruumid (7) A-15 A-0 A-0 A-0 A-0 A-0 * A-0 A-0 * A-0 Lastiruumid (8) A-60 A-0 A-0 A-0 A-0 A-0 A-0 * A-0 * A-0 Abiruumid (suur tuleoht) (9) A-60 A-30 A-0 d A-30 A-0 d A-30 A-0 d A-0 A-60 A-0 A-0 A-0 * A-30 Lahtised tekid (10) * * * * * * * * * - A-0 Eritekid (parkimistekid) ja autotekid (11) A-60 A-30 g A-30 A-0 d A-30 g A-0 A-60 g A-0 A-0 A-30 A-0 A-30 g Märkused: kohaldatakse vastavalt vajadusele nii tabelile 9.3 kui ka 9.4. a Selgituseks selle kohta, kumba kohaldatakse, vt punkte 2.2.2 ja 2.2.5. b Kui ruumid kuuluvad sama numbriga kategooriasse ja on märgitud ülaindeksiga b, on tabelis näidatud kategooria vahesein või tekk nõutav üksnes siis, kui külgnevad ruumid on erineva otstarbega (nt kategooria (9)). Kambüüsiga külgnev kambüüs ei vaja vaheseina, kuid värviruumiga külgneval kambüüsil peab olema A-0-klassi vahesein. c Roolikambrit ja kaardikambrit teineteisest eraldav vahesein võib olla B-0-klassiga. Tulekindluse klass ei ole nõutav nendel vaheseintel, mis eraldavad komandosilda ja ohutuskeskust, kui viimane asub komandosillal. d Vt punkte 2.2.4.2.3 ja 2.2.4.2.4. e Punkti 2.2.1.1.2 kohaldamiseks tuleb B-0 ja C asemel lugeda A-0, kui need on toodud tabelis 9.3. f Tulekaitseisolatsiooni ei pea paigaldama, kui kategooria 7 masinaruumis on administratsiooni arvates väike tuleoht või see puudub. g Enne 1. juulit 2014 ehitatud laevad peavad vastama vähemalt varasematele nõuetele, mida kohaldati laeva ehitamise ajal ja mis on nimetatud reeglis 1.2. * Kui tabelites on tärn, peab vahesein olema terasest või muust samaväärsest materjalist, kuid see ei pea vastama A-klassi standardile. Kui tekki, välja arvatud kategooria 10 tekki, läbivad elektrikaablid, torud ja ventilatsioonitorud, tuleks sellised läbiviigud muuta tihedaks, et vältida leegi ja suitsu läbipääsu. Juhtimiskohtade (avariigeneraatorite) ja lahtiste tekkide vahelistes vaheseintes võivad olla ilma sulgemisvahenditeta õhu sissetõmbeavad , välja arvatud juhul, kui on paigaldatud statsionaarne gaaskustutussüsteem. Punkti 2.2.1.1.2 kohaldamiseks tuleb tärni tabelis 9.4 lugeda kui A-0, välja arvatud kategooriate 8 ja 10 puhul. 2.2.5 Treppide ja liftide kaitse majutus- ja teenindusruumide alal 2.2.5.1 Trepid peavad asuma A-klassi vaheseintest moodustatud kinnistel aladel ja neil peavad olema kõigi avade tõhusad sulgemisvahendid, välja arvatud järgmistel juhtumeil: .1 ainult kahte tekki ühendav trepp ei pea olema kinnine, tingimusel et teki tulekindlus säilitatakse nõuetekohaste vaheseinte või isesulguvate ustega ühes vaheteki ruumis. Kui tegemist on kinnise trepikojaga ühes vaheteki ruumis, kaitstakse trepikäiku punktide 2.2.3 või 2.2.4 tekke käsitlevate tabelite kohaselt, ja .2 üldkasutatavas ruumis võivad olla avatud trepid tingimusel, et need asuvad tervikuna üldkasutatavas ruumis. 2.2.5.2 Liftišahtid tuleb paigaldada nii, et välditaks suitsu ja leegi pääsu ühest vaheteki ruumist teise, ning varustada sulgemisvahenditega nii, et tagataks tõmbeventilatsiooni ja suitsu juhtimiskontroll. Kinnistes trepikodades asuvate liftide mootorid tuleb paigaldada eraldi ruumi, mida ümbritsevad teraspiirded, milles on liftikaablite jaoks lubatud väikesed avad. Liftid, mis avanevad mujale kui koridoridesse, üldkasutatavatesse ruumidesse, eritekkidele (parkimistekkidele), trepikodadesse ja välisaladele, ei tohi avaneda evakuatsiooniteedel asuvatesse trepikodadesse. 2.2.6 Kajutite rõdud 1. juulil 2008 või hiljem ehitatud reisilaevadel peab külgnevate kajutite rõdusid eraldavaid mittekandvaid osalisi vaheseinu saama avada tule tõrjumiseks mõlemalt poolt. 2.2.7 Aatriumide kaitse 2.2.7.1 Aatriumid peavad paiknema A-klassi vaheseintest moodustuvatel kinnistel aladel, mille tulekindluse klass on määratud vastavalt tabeli 9.2 või 9.4 kohaselt. 2.2.7.2 Aatriumides ruume eraldavate tekkide tulekindluse klass tuleb määrata kindlaks vastavalt tabeli 9.2 või 9.4 kohaselt. 2.3 Kaubalaevad, välja arvatud tankerid 2.3.1 Majutus- ja teenindusruumide ala kaitsemeetodid 2.3.1.1 Majutus- ja teenindusruumides, abiruumides ning juhtimiskohtades peab kasutama üht järgmistest kaitsemeetoditest: .1 IC-meetod - mittepõlevate B- või C-klassi vaheseinte sisemiste vaheseinte konstruktsioon üldjuhul automaatse sprinkler -, tulekahju avastamise ja tulehäire süsteemi paigaldamiseta majutus- ja teenindusruumides ning abiruumides, välja arvatud reegliga 7.5.5.1 nõutav, või .2 IIC-meetod – reegliga 7.5.5.2 nõutava automaatse sprinkler -, tulekahju avastamise ja tulehäire süsteemi paigaldamine tulekahju avastamiseks ja kustutamiseks kõigis ruumides, milles võidakse eeldada tulekahju teket, üldjuhul ilma piiranguta sisemiste vaheseinte tüübile, või .3 IIIC-meetod – reegliga 7.5.5.3 nõutava statsionaarse tulekahju avastamise ja tulehäire süsteemi paigaldamine ruumides, milles võidakse eeldada tulekahju teket, üldjuhul ilma piiranguta sisemiste vaheseinte tüübile, kuid mingil juhul ei tohi ühegi A- ega B-klassi vaheseinaga piiratud majutus- ja teenindusruumi pindala ületada 50 m². Administratsioon võib kaaluda selle ala suurendamist üldkasutatavates ruumides. 2.3.1.2 Nõuded mittepõlevate materjalide kasutamise kohta masinaruumide, juhtimiskohtade, abiruumide jms piirdevaheseinte konstruktsioonis ja isolatsioonis ning eelnimetatud tekkidevaheliste käikude ja koridoride kaitseks on ühised kõigi kolme punktis 2.3.1.1 kirjeldatud meetodi puhul. 2.3.2 Vaheseinad majutus- ja teenindusruumide alal 2.3.2.1 Vaheseinad, mis peavad olema B-klassi vaheseinad, peavad ulatuma tekist tekini ja kereplaadistuseni või muude piireteni. Kui siiski mõlemale poole vaheseina paigaldatakse katkematu B-klassi lagi või vooderdis, võib vahesein lõppeda katkematu lae või vooderdise juures. 2.3.2.2 IC-meetod – vaheseinad, mille kohta käesolev reegel või muud kaubalaevade reeglid ei nõua, et need oleksid A- või B-klassi vaheseinad, peavad olema vähemalt C-klassi konstruktsiooniga. 2.3.2.3 IIC-meetod - vaheseinte konstruktsiooni piirang puudub, kui käesolev reegel või muud kaubalaevade reeglid ei nõua, et need oleksid A- või B-klassi vaheseinad, välja arvatud üksikjuhtumeil, kui C-klassi vaheseinad on nõutavad tabeli 9.5 kohaselt. 2.3.2.4 IIIC-meetod - vaheseinte konstruktsiooni piirang puudub, kui need ei pea kaubalaevades olema A- või B-klassi vaheseinad, kuid majutus- ja teenindusruumi(de) ala, mis on piiratud katkematu A- või B-klassi vaheseinaga, ei tohi mingil juhul ületada 50 m², välja arvatud üksikjuhtumeil, kui C-klassi vaheseinad peavad vastama tabelile 9.5. Administratsioon võib kaaluda selle ala suurendamist üldkasutatavates ruumides. 2.3.3 Vaheseinte ja tekkide tulekindlus 2.3.3.1 Lisaks kaubalaevade vaheseinte ja tekkide tulekindluse erisätetele peab vaheseinte ja tekkide minimaalne tulekindlus vastama tabelites 9.5 ja 9.6 ettenähtule. 2.3.3.2 Tabelite kohaldamist reguleerivad järgmised nõuded: .1 tabelit 9.5 või 9.6 peab kohaldama vastavalt külgnevaid ruume eraldavatele vaheseintele või tekkidele; .2 külgnevate ruumide vahelistele vaheseintele kohaldatavate asjakohaste tulekindlusstandardite määramiseks liigitatakse sellised ruumid vastavalt nende kategooriates 1–14 näidatud tuleohule. Kui ruumi sisu ja kasutus jätavad selle liigitamise kaheldavaks käesoleva reegli tähenduses või see on kaht või enamat liiki, tuleb seda käsitada ruumina, millel on asjakohastest kategooriatest kõige rangemad piirdenõuded. Väiksemaid kinniseid ruume alal, milles on vähem kui 30% ühendusavasid sellesse ruumi, käsitletakse eraldi aladena. Selliste väiksemate ruumide piirdevaheseinte ja tekkide tulekindlus on ette nähtud tabelites 9.5 ja 9.6. Iga kategooria nimetus on kavandatud pigem iseloomustava kui piiravana. Iga kategooria ees olev number sulgudes viitab tabelite kohaldatavale veerule või reale. (1) Juhtimiskohad Avariitoite- ja valgustusallikaid sisaldavad ruumid. Roolikamber ja kaardikamber. Laeva raadioseadmeid sisaldavad ruumid. Tuletõrjepostid. Jõuseadmete kontrollruum, kui see on väljaspool masinaruumi. Kesksed tulehäire signalisatsiooniseadmeid sisaldavad ruumid. (2) Koridorid Koridorid ja eesruumid. (3) Majutus- ja teenindusruumid Reeglis 3.1 määratletud ruumid, välja arvatud koridorid. (4) Tekkidevahelised käigud Sisetrepp, liftid, täiesti kinnised avariiväljapääsude šahtid ja eskalaatorid (välja arvatud need, mis asuvad tervikuna masinaruumides) ning nendega seotud käigud. Üksnes ühel tasandil kinnist trepikoda käsitatakse selles seoses osana sellest ruumist, millest see ei ole eraldatud tulekindla uksega. (5) Abiruumid (väike tuleoht) Kapid ja laoruumid, mis ei ole kohandatud tuleohtlike vedelike hoidmiseks ja mille pindala on väiksem kui 4 m², ning kuivatusruumid ja pesulad. (6) A-kategooria masinaruumid Reeglis 3.31 määratletud ruumid. (7) Muud masinaruumid Elektriseadmete ruumid (automaattelefonikeskjaam, õhukonditsioneerimistorustike ruumid). Reeglis 3.30 määratletud ruumid, välja arvatud A-kategooria masinaruumid. (8) Lastiruumid Kõik lasti jaoks kasutatavad ruumid (sealhulgas naftalastitankid) ning nende ruumide šahtid ja luugid. (9) Abiruumid (suur tuleoht) Kambüüsid, toiduvalmistamisseadmetega pentrid , saunad, värviruumid ja laoruumid pindalaga vähemalt 4 m², tuleohtlike vedelike hoiuruumid ja töökojad, välja arvatud need, mis moodustavad masinaruumide osa. (10) Lahtised tekid Väikese või puuduva tuleohuga alad ja kaetud jalutusteed lahtisel tekil. Sellesse kategooriasse arvatakse kaetud jalutusteed, millel pole olulist tuleohtu, pidades silmas, et sisustus piirdub tekimööbliga. Lisaks on sellistes ruumides loomulik ventilatsioon läbi püsiavade. Vabaõhuala (ruum väljaspool pealisehitisi ja tekiehitisi). (11) Autotekid ja autolastitekid Reeglis 3.41 määratletud autotekid. Reeglis 3.49 määratletud autolastitekid. Tabel 9.5 - Külgnevaid ruume eraldavate vaheseinte tulekindlus Ruumid (1) (2) (3) (4) (5) (6) (7) (8) (9) (10) (11) Juhtimiskohad (1) A-0 e A-0 A-60 A-0 A-15 A-60 A-15 A-60 A-60 * A-60 Koridorid (2) C B-0 B-0 A-0 c B-0 A-60 A-0 A-0 A-0 * A-30 Majutus- ja teenindusruumid (3) C a,b B-0 A-0 c B-0 A-60 A-0 A-0 A-0 * A-30 Tekkidevahelised käigud (4) B-0 A-0 c B-0 A-0 c A-60 A-0 A-0 A-0 * * A-30 Abiruumid (väike tuleoht) (5) C A-60 A-0 A-0 A-0 * A-0 A-kategooria masinaruumid (6) * A-0 A-0 g A-60 * A-60 f Muud masinaruumid (7) A-0 d A-0 A-0 * A-0 Lastiruumid (8) * A-0 * A-0 Abiruumid (suur tuleoht) (9) A-0 d * A-30 Lahtised tekid (10) - A-0 Autotekid ja autolastitekid (11) A-30 j Tabel 9.6 - Külgnevaid ruume eraldavate tekkide tulekindlus Ruum allpool ↓ Ruum ülevalpool→ (1) (2) (3) (4) (5) (6) (7) (8) (9) (10) (11) Juhtimiskohad (1) A-0 A-0 A-0 A-0 A-0 A-60 A-0 A-0 A-0 * A-60 Koridorid (2) A-0 * * A-0 * A-60 A-0 A-0 A-0 * A-30 Majutus- ja teenindusruumid (3) A-60 A-0 * A-0 * A-60 A-0 A-0 A-0 * A-30 Tekkidevahelised käigud (4) A-0 A-0 A-0 * A-0 A-60 A-0 A-0 A-0 * A-30 Abiruumid (väike tuleoht) (5) A-15 A-0 A-0 A-0 * A-60 A-0 A-0 A-0 * A-0 A-kategooria masinaruumid (6) A-60 A-60 A-60 A-60 A-60 * A-60 i A-30 A-60 * A-60 Muud masinaruumid (7) A-15 A-0 A-0 A-0 A-0 A-0 * A-0 A-0 * A-0 Lastiruumid (8) A-60 A-0 A-0 A-0 A-0 A-0 A-0 * A-0 * A-0 Abiruumid (suur tuleoht) (9) A-60 A-0 A-0 A-0 A-0 A-60 A-0 A-0 A-0 d * A-30 Lahtised tekid (10) * * * * * * * * * - A-0 j autotekid ja autolastitekid (11) A-60 A-30 A-30 A-30 A-0 A-60 A-0 A-0 A-30 A-0 j A-30 j Märkus: kohaldatakse vastavalt vajadusele tabelitele 9.5 ja 9.6. a IIC- ja IIIC-tulekaitsemeetodites ei kehtestata vaheseintele erinõudeid. b IIIC-meetodi puhul paigaldatakse B-0-klassiga B-klassi vaheseinad vähemalt 50 m 2 suuruste ruumide või ruumide rühma vahele. c Selgituseks selle kohta, kumba kohaldatakse, vt punkte 2.3.2 ja 2.3.4. b Kui ruumid kuuluvad sama numbriga kategooriasse ja on märgitud ülaindeksiga d, on tabelis näidatud klassi vahesein või tekk nõutav üksnes siis, kui külgnevad ruumid on erineva otstarbega (nt kategooria (9)). Kambüüsiga külgnev kambüüs ei vaja vaheseina, kuid värviruumiga külgneval kambüüsil peab olema A-0-klassi vahesein. e Roolikambrit, kaardikambrit ja raadioruumi üksteisest eraldavad vaheseinad võivad olla B-0-klassiga. f A-0-klassi võidakse kasutada, kui ei kavatseta vedada ohtlikke kaupu või kui niisugused kaubad paigutatakse sellisest vaheseinast horisontaalselt vähemalt 3 m kaugusele. g Lastiruumidele, milles kavatsetakse vedada ohtlikke kaupu, kohaldatakse reeglit 19.3.8. i Tulekaitseisolatsiooni ei pea paigaldama, kui kategooria 7 masinatel on administratsiooni arvates väike tuleoht või see puudub. j Enne 1. juulit 2014 ehitatud laevad peavad vastama vähemalt varasematele nõuetele, mida kohaldati laeva ehitamise ajal ja mis on nimetatud reeglis 1.2 . * Kui tabelites on tärn, peab vahesein olema terasest või muust samaväärsest materjalist, kuid see ei pea vastama A-klassi standardile. Kui tekki, välja arvatud lahtist tekki läbivad elektrikaablid, torud ja ventilatsioonitorud, tuleks sellised läbiviigud muuta tihedaks, et vältida leegi ja suitsu läbipääsu. Juhtimiskohtade (avariigeneraatorite) ja lahtiste tekkide vahelistes vaheseintes võivad olla ilma sulgemisvahenditeta õhu sissetõmbeavad , välja arvatud juhul, kui on paigaldatud statsionaarne gaaskustutussüsteem. 2.3.3.3 Katkematuid B-klassi lagesid või vooderdisi koos asjakohaste tekkide või vaheseintega võidakse aktsepteerida tervikuna või osaliselt vaheseina isolatsiooni ja tulekindlust soodustavana. 2.3.3.4 Väliseid piirdeid, mis reegli 11.2 kohaselt peavad olema terasest või muust samaväärsest materjalist, võib läbistada akende ja pardailluminaatorite paigaldamiseks tingimusel, et puudub nõue, et kaubalaevade sellised piirded peavad olema A-klassi tulekindlusega. Samuti võivad uksed sellistes piiretes, mis ei pea olema A-klassi tulekindlusega, olla administratsiooni rahuldavatest materjalidest. 2.3.3.5 Saunad peavad vastama punkti 2.2.3.4 nõuetele. 2.3.4 Trepikodade ja liftišahtide kaitse majutus- ja teenindusruumides ning abiruumides ja juhtimiskohtades 2.3.4.1 Trepikodasid, mis läbivad üksnes ühte tekki, peavad kaitsma vähemalt ühel tasandil vähemalt B-0-klassi vaheseinad ja isesulguvad uksed. Liftid, mis läbivad üksnes ühte tekki, tuleb ümbritseda A-0-klassi vaheseintega, millel on terasuksed mõlemal tasandil. Trepikojad ja liftišahtid, mis läbivad mitut tekki, tuleb ümbritseda vähemalt A-0-klassi vaheseintega ja kaitsta isesulguvate ustega kõigil tasanditel. 2.3.4.2 Laevadel, millel majutatakse kuni 12 inimest ja kus trepid läbivad mitut tekki ning kus on vähemalt kaks evakuatsiooniteed lahtise teki suunas igal majutus- ja teenindusruumide tasandil, võib punkti 2.3.4.1 A-0-klassi nõudeid vähendada B-0-klassile. 2.4 Tankerid 2.4.1 Kohaldamine Tankeritel peab kasutama üksnes punktis 2.3.1.1 määratletud IC-meetodit. 2.4.2 Vaheseinte ja tekkide tulekindlus 2.4.2.1 Punkti 2.3 asemel ning lisaks tankerite vaheseinte ja tekkide tulekindluse erisätetele peab vaheseinte ja tekkide minimaalne tulekindlus vastama tabelites 9.7 ja 9.8 ettenähtule. 2.4.2.2 Tabelite kohaldamist reguleerivad järgmised nõuded: .1 tabelit 9.7 või 9.8 peab kohaldama vastavalt külgnevaid ruume eraldavale vaheseinale või tekkidele; .2 külgnevate ruumide vahelistele vaheseintele kohaldatavate asjakohaste tulekindlusstandardite määramiseks liigitatakse sellised ruumid vastavalt nende kategooriates 1–10 näidatud tuleohule. Kui ruumi sisu ja kasutus jätavad selle liigitamise käesoleva reegli tähenduses kaheldavaks või see on kaht või enamat liiki, tuleb seda käsitada ruumina, millel on asjakohastest kategooriatest kõige rangemad piirdenõuded. Väiksemaid kinniseid ruume alal, milles on vähem kui 30% ühendusavasid sellesse ruumi, käsitletakse eraldi aladena. Selliste väiksemate ruumide piirdevaheseinte ja tekkide tulekindlus on ette nähtud tabelites 9.7 ja 9.8. Iga kategooria nimetus on kavandatud pigem iseloomustava kui piiravana. Iga kategooria ees olev number sulgudes viitab tabelite kohaldatavale veerule või reale. 1) Juhtimiskohad Avariitoite- ja valgustusallikaid sisaldavad ruumid. Roolikamber ja kaardikamber. Laeva raadioseadmeid sisaldavad ruumid. Tuletõrjepostid. Jõuseadmete kontrollruum, kui see on väljaspool masinaruumi. Keskseid tulehäire signalisatsiooniseadmeid sisaldavad ruumid. 2) Koridorid Koridorid ja eesruumid. 3) Majutus- ja teenindusruumid Reeglis 3.1 määratletud ruumid, välja arvatud koridorid. 4) Tekkidevahelised käigud Sisetrepid, liftid, täiesti kinnised avariiväljapääsude šahtid ja eskalaatorid (välja arvatud need, mis asuvad tervikuna masinaruumides) ja nendega seotud käigud. Üksnes ühel tasandil kinnist trepikoda käsitatakse selles seoses osana sellest ruumist, millest see ei ole eraldatud tulekindla uksega. 5) Abiruumid (väike tuleoht) Kapid ja laoruumid, mis ei ole kohandatud tuleohtlike vedelike hoidmiseks ja mille pindala on väiksem kui 4 m², ning kuivatusruumid ja pesulad. 6) A-kategooria masinaruumid Reeglis 3.31 määratletud ruumid. 7) Muud masinaruumid Elektriseadmete ruumid (automaattelefonikeskjaam ja õhukonditsioneerimistorustike ruumid). Reeglis 3.30 määratletud ruumid, välja arvatud A-kategooria masinaruumid. 8) Pumbaruumid Ruumid, kus asuvad lastipumbad, ning sissepääsud ja šahtid sellistesse ruumidesse. 9) Abiruumid (suur tuleoht) Kambüüsid, toiduvalmistamisseadmetega pentrid , saunad, värviruumid ja laoruumid pindalaga vähemalt 4 m², tuleohtlike vedelike hoiuruumid ja töökojad, välja arvatud need, mis on osa masinaruumidest. 10) Lahtised tekid Väikese või puuduva tuleohuga alad ja kaetud jalutusteed lahtisel tekil. Sellesse kategooriasse arvatakse kaetud jalutusteed, millel pole olulist tuleohtu, pidades silmas, et sisustus piirdub tekimööbliga. Lisaks on sellistes ruumides loomulik ventilatsioon läbi püsiavade. Vabaõhuala (ala väljaspool pealisehitisi ja tekiehitisi). 2.4.2.3 Katkematuid B-klassi lagesid või vooderdisi koos asjakohaste tekkide või vaheseintega võidakse aktsepteerida tervikuna või osaliselt vaheseina isolatsiooni ja tulekindlust soodustavana. 2.4.2.4 Väliseid piirdeid, mis reegli 11.2 kohaselt peavad olema terasest või muust samaväärsest materjalist, võib läbistada akende ja pardailluminaatorite paigaldamiseks tingimusel, et puudub nõue, et tankeritel peavad sellised piirded olema A-klassi tulekindlusega. Samuti võivad uksed sellistes piiretes, mis ei pea olema A-klassi tulekindlusega, olla administratsiooni rahuldavatest materjalidest. 2.4.2.5 Majutus- ja teenindusruume ümbritsevate pealisehitiste ja tekiehitiste ning sealhulgas selliseid majutus- ja teenindusruume toetavate eenduvate tekkide välispiirded peavad olema terasest ja isoleeritud A-60 klassi standardi kohaselt kogu selles osas, mis asub lastiala poole, ja samuti väliskülgedel 3 m ulatuses lastialast. Kaugust 3 m tuleb mõõta horisontaalselt ja paralleelselt laeva keskjoonega piirdest, mis on lastiala pool igal tekitasandil. Selliste pealisehitiste ja tekiehitiste külgedel peab selline isolatsioon ulatuma komandosilla teki alumise küljeni. 2.4.2.6 Keilutid pumbaruumidesse peavad olema terasest, ei tohi sisaldada klaasi ja neid peab saama sulgeda väljastpoolt pumbaruumi. 2.4.2.7 Saunade konstruktsioon ja seadmed peavad vastama punkti 2.2.3.4 nõuetele. Tabel 9.7 - Külgnevaid ruume eraldavate vaheseinte tulekindlus Ruumid (1) (2) (3) (4) (5) (6) (7) (8) (9) (10) Juhtimiskohad (1) A-0 c A-0 A-60 A-0 A-15 A-60 A-15 A-60 A-60 * Koridorid (2) C B-0 B-0 A-0 a B-0 A-60 A-0 A-60 A-0 * Majutus- ja teenindusruumid (3) C B-0 A-0 a B-0 A-60 A-0 A-60 A-0 * Tekkidevahelised käigud (4) B-0 A-0 a B-0 A-0 a A-60 A-0 A-60 A-0 * Abiruumid (väike tuleoht) (5) C A-60 A-0 A-60 A-0 * A-kategooria masinaruumid (6) * A-0 A-0 d A-60 * Muud masinaruumid (7) A-0 b A-0 A-0 * Pumbaruumid (8) * A-60 * Abiruumid (suur tuleoht) (9) A-0 b * Lahtised tekid (10) - Tabel 9.8 - Külgnevaid ruume eraldavate tekkide tulekindlus Ruum allpool ↓ Ruum ülevalpool→ (1) (2) (3) (4) (5) (6) (7) (8) (9) (10) Juhtimiskohad (1) A-0 A-0 A-0 A-0 A-0 A-60 A-0 - A-0 * Koridorid (2) A-0 * * A-0 * A-60 A-0 - A-0 * Majutus- ja teenindusruumid (3) A-60 A-0 * A-0 * A-60 A-0 - A-0 * Tekkidevahelised käigud (4) A-0 A-0 A-0 * A-0 A-60 A-0 - A-0 * Abiruumid (väike tuleoht) (5) A-15 A-0 A-0 A-0 * A-60 A-0 - A-0 * A-kategooria masinaruumid (6) A-60 A-60 A-60 A-60 A-60 * A-60 e A-0 A-60 * Muud masinaruumid (7) A-15 A-0 A-0 A-0 A-0 A-0 * A-0 A-0 * Pumbaruumid (8) - - - - - A-0 d A-0 * - * Abiruumid (suur tuleoht) (9) A-60 A-0 A-0 A-0 A-0 A-60 A-0 - A-0 b * Lahtised tekid (10) * * * * * * * * * - Märkused: kohaldatakse vastavalt vajadusele tabelitele 9.7 ja 9.8. a Selgituseks selle kohta, kumba kohaldatakse, vt punkte 2.3.2 ja 2.3.4. b Kui ruumid kuuluvad sama numbriga kategooriasse ja on märgitud ülaindeksiga b, on tabelis näidatud kategooria vahesein või tekk nõutav üksnes siis, kui külgnevad ruumid on erineva otstarbega (nt kategooria (9)). Kambüüsiga külgnev kambüüs ei vaja vaheseina, kuid värviruumiga külgneval kambüüsil peab olema A-0-klassi vahesein. c Roolikambrit, kaardikambrit ja raadioruumi üksteisest eraldavad vaheseinad võivad olla B-0-klassiga. d Vaheseinu ja tekke pumbaruumide ja A-kategooria masinaruumide vahel võivad läbida lastipumba võlli muhvid ja samasugused muhvide läbiviigud tingimusel, et gaasitihedad tihendid koos tõhusa määrimise või muude gaasitihendi püsivuse tagamise vahenditega paigaldatakse vaheseinte või teki läbiviikudesse . e Tulekaitseisolatsiooni ei pea paigaldama, kui kategooria 7 masinaruumis on administratsiooni arvates väike tuleoht või see puudub. * Kui tabelis on tärn, peab vahesein olema terasest või muust samaväärsest materjalist, kuid see ei pea vastama A-klassi standardile. Kui tekki, välja arvatud lahtist tekki läbivad elektrikaablid, torud ja ventilatsioonitorud, tuleks sellised läbiviigud muuta tihedaks, et vältida leegi ja suitsu läbipääsu. Juhtimiskohtade (avariigeneraatorite) ja lahtiste tekkide vahelistes vaheseintes võivad olla ilma sulgemisvahenditeta õhu sissetõmbeavad , välja arvatud juhul, kui on paigaldatud statsionaarne gaaskustutussüsteem. 3 Tulepüsivate vaheseinte läbimine ja soojusülekande vältimine 3.1 Kui läbitakse A-klassi vaheseinu, siis punkti 4.1.1.6 alusel peab selliseid läbiviike katsetama tulekatsekoodeksi kohaselt. Ventilatsioonikanalitele kohaldatakse punkte 7.1.2 ja 7.3.1. Kui toru läbiviik on terasest või samaväärsest materjalist paksusega vähemalt 3 mm ja pikkusega vähemalt 900 mm (soovitatavalt 450 mm kummalgi pool vaheseina) ja selles ei ole avasid, katsetamist ei nõuta. Sellised läbiviigud tuleb sobivalt isoleerida, pikendades isolatsiooni vaheseinaga samal tasandil. 3.2 Kui B-klassi vaheseinu läbivad elektrikaablid, torud, šahtid, kanalid jne või läbistatakse neid ventilatsiooniavade, valgustusseadmete ja samalaadsete seadmete paigaldamiseks, peab tagama tulepüsivuse säilimise punkti 7.3.2 alusel. B-klassi vaheseinu läbivaid torusid, mis ei ole terasest või vasest, peab kaitsma kas: .1 tule suhtes kontrollitud läbimisvahend, mis on sobiv läbitava vaheseina tulepüsivuse ja kasutatud torutüübi jaoks, või .2 vähemalt 1,8 mm paksuse ja vähemalt 900 mm pikkuse terasmuhviga torude puhul, mille läbimõõt on 150 mm või rohkem, ja vähemalt 600 mm pikkuse terasmuhviga torude puhul, mille läbimõõt on alla 150 mm (soovitatavalt võrdses pikkuses mõlemal pool vaheseina). Toru tuleb ühendada muhvi otstega äärikute või muhvide abil või ei tohi vahe muhvi ja toru vahel ületada 2,5 mm või peab vahet toru ja muhvi vahel tihendama mittepõleva või muu sobiva materjaliga. 3.3 Isoleerimata metalltorud, mis läbivad A- või B-klassi vaheseinu, peavad olema materjalidest, mille sulamistemperatuur ületab 950 °C A-0-klassi ja 850 °C B-0-klassi vaheseinte puhul. 3.4 Ehitusliku tulekaitse üksikasjade heakskiitmisel peab administratsioon arvestama soojusülekande ohtu nõutavate termotõkete lõikumis- ja lõpp-punktides. Teras- ja alumiiniumkonstruktsioonide korral peab teki või vaheseina isolatsioon ulatuma vähemalt 450 mm kaugusele läbiviigu-, lõikumis- või lõpp-punktist. Kui ruum on jagatud teki või A-klassi standardile vastava vaheseinaga, millel on erineva väärtusega isolatsioon, peab kõrgema väärtusega isolatsioon ulatuma madalama väärtusega isolatsiooniga tekil või vaheseinal vähemalt 450 mm kaugusele. 4 Tulepüsivate vaheseinte avade kaitse 4.1 Vaheseinte ja tekkide avad reisilaevades 4.1.1 A-klassi vaheseinte avad 4.1.1.1 Avadel, välja arvatud luugid lastiruumide, eritekkide (parkimistekkide), hoiu- ja pagasiruumide vahel ning selliste ruumide ja välistekkide vahel, peavad olema püsivalt kinnitatud sulgemisvahendid, mille tulepüsivus on vähemalt sama tõhus nagu vaheseintel, millesse need on paigaldatud. 4.1.1.2 A-klassi vaheseintes olevate uste ja ukseraamide konstruktsioon ja vahendid nende suletuna hoidmiseks peavad tagama tulepüsivuse ja ka takistama suitsu ja leegi läbipääsu samaväärselt vaheseintega, milles need uksed on, kusjuures see määratakse kindlaks tulekatsekoodeksi kohaselt. Sellised uksed ja ukseraamid peavad olema terasest või muust samaväärsest materjalist. Ilma raami osaks oleva lävepakuta heakskiidetud uksed, mis paigaldatakse 1. juulil 2010 või hiljem, tuleb paigaldada nii, et tühimik ukse all ei ületaks 12 mm. Mittepõlev lävepakk tuleb paigaldada ukse alla nii, et põrandakatted ei ulatuks suletud ukse alla. 4.1.1.3 Veetihedad uksed ei pea olema isoleeritud. 4.1.1.4 Ust peab saama avada ja sulgeda vaheseina mõlemalt poolelt üksnes ühe inimese jõul. 4.1.1.5 Tulekindlad uksed vertikaalse põhitsooni vaheseintes, kambüüsi piiretes ja kinnistes trepikodades, välja arvatud jõuajamiga veetihedad uksed ja tavaliselt lukustatud uksed, peavad vastama järgmistele nõuetele: .1 uksed peavad olema isesulguvad ja sulguma kuni 3,5° sulgumisele vastassuunalise kreeninurga korral; .2 hingedega tulekindlate uste ligikaudne sulgumisaeg ei tohi ületada 40 s ega olla lühem kui 10 s nende liikumise algusest, kui laev on püstiasendis. Liuguste ligikaudne ühtlane sulgumiskiirus ei tohi ületada 0,2 m/s ega olla väiksem kui 0,1 m/s, kui laev on püstiasendis; .3 uksi, välja arvatud avariiväljapääsude šahtide uksi, peab saama avada kaugjuhitavalt pidevalt mehitatud kesksest juhtimiskohast kas üheaegselt või rühmiti ning ka ühekaupa ukse mõlemalt poolelt. Vabastuslülititel peab olema sisse- ja väljalülitusfunktsioon süsteemi automaatse lähtestamise vältimiseks; .4 keelatud on ukse haak- topparid , mida ei saa vabastada kesksest juhtimiskohast; .5 kaugjuhtimise teel kesksest juhtimiskohast suletavat ust peab saama uuesti avada mõlemalt poolt ust kohtjuhtimisega. Pärast sellist kohapealset avamist peab uks uuesti automaatselt sulguma; .6 pidevalt mehitatud kesksest juhtimiskohas peab olema näitur tulekindla ukse näiturpaneelil näitamaks, kas uks on suletud; .7 vabastusmehhanism peab olema projekteeritud nii, et uks suletakse automaatselt juhtimissüsteemi või keskse toitevarustuse katkestuse korral; .8 jõuajamiga uste kohapealsed toiteakumulaatorid peavad olema uste vahetus läheduses, et võimaldada pärast juhtimissüsteemi või keskse toitevarustuse katkestust kohtjuhtimise teel uste avamist vähemalt kümme korda (täielikult lahti ja kinni); .9 juhtimissüsteemi või keskse toitevarustuse katkestus ühel uksel ei tohi halvendada teiste uste ohutut toimimist; .10 kaugjuhitavatel liug- või jõuajamiga ustel peab olema häiresignaal, mis kõlab vähemalt 5 s, kuid mitte rohkem kui 10 s pärast ukse vabastamist kesksest juhtimiskohast ja enne ukse liikumahakkamist ning jätkub, kuni uks on täielikult sulgunud; .11 uks, mis on kavandatud avanema uuesti, kui sulgumise ajal jääb selle teele esemeid, ei tohi avaneda uuesti kaugemale kui 1 m kokkupuutekohast; .12 tulekindluse jaoks vajaliku sulguriga kahelehelistel ustel peab olema sulgur, mis käivitab automaatselt uste töö, kui süsteem uksed vabastab; .13 jõuajamiga ja automaatselt sulguvatel ustel, mille kaudu pääseb otse eritekkidele (parkimistekkidele), ei pea olema häiresignaali ega kaugvabastusmehhanisme , mida nõutakse punktides 4.1.1.5.3 ja 4.1.1.5.10; .14 kohtjuhtimissüsteemi komponendid peavad olema juurdepääsetavad tehnohoolduseks ja reguleerimiseks; .15 jõuajamiga ustel peab olema heakskiidetud tüüpi juhtimissüsteem, mida saab kasutada tulekahju korral ja mis vastab tulekatsekoodeksile. Süsteem peab vastama järgmistele nõuetele: .15.1 juhtimissüsteem peab suutma juhtida ust temperatuuril vähemalt 200 °C vähemalt 60 min, saades toidet toiteallikast; .15.2 kõigi muude tulest mõjutamata uste toide ei tohi halveneda ja .15.3 temperatuuril üle 200 °C isoleeritakse juhtimissüsteem automaatselt toiteallikast ja see suudab hoida ukse suletuna vähemalt temperatuurini 945 °C. 4.1.1.6 Kuni 36 reisijat vedavatel laevadel, kus ruume kaitseb tuleohutussüsteemide koodeksile vastav või koos katkematu B-klassi laega paigaldatud automaatne sprinkler - ning tulekahju avastamise ja tulehäiresüsteem, suletakse piisavalt tihedalt avad tekis, mis ei moodusta astmeid vertikaalses põhitsoonis ega piirnevates horisontaalsetes tsoonides. Sellised tekid vastavad A-klassi tulekindlusnõuetele, kuivõrd see on administratsiooni arvates põhjendatud ja teostatav. 4.1.1.7 Laeva välispiirete A-klassi tulekindlusnõudeid ei kohaldata klaasvaheseintele, akendele ega pardailluminaatoritele tingimusel, et punktis 4.1.3.3 puudub nõue, et sellised piirded oleksid A-klassi tulekindlusega. Laeva välispiirete A-klassi tulekindlusnõudeid ei kohaldata välisustele, välja arvatud pealisehitiste ja tekiehitiste ustele, mis on päästeseadmete, päästevahenditesse asumise ja väliste kogunemiskohtade alade, evakuatsiooniteedeks kasutatavate välistreppide ja lahtiste tekkide läheduses. Trepikodade uksed ei pea sellele nõudele vastama. 4.1.1.8 Trepikodades, üldkasutatavates ruumides ja vertikaalsete põhitsoonide vaheseintes evakuatsiooniteedel asuvatel kõigil A-klassi ustel, välja arvatud veetihedatel ustel, ilmastikukindlatel ustel (poolveetihedatel ustel), lahtisele tekile viivatel ustel ja ustel, mis peavad olema mõistlikult gaasitihedad, peab olema isesulguv voolikuluuk, mille materjal, konstruktsioon ja tulepüsivus on samaväärne ustega, millesse see paigaldatakse, ja selle vaba ava peab olema 150 mm suletud ukse puhul ning see pannakse ukse alumisse serva uksehingede vastaspoolele või liuguste korral avanevasse serva. 4.1.1.9 Kui ventilatsioonikanal peab läbima vertikaalse põhitsooni vaheseina, tuleb vaheseina kõrvale paigaldada tõrkekindel automaatselt sulguv tulesiiber. Siibrit peab saama vaheseina mõlemalt poolt ka käsitsi sulgeda. Juhtimiskoht peab olema hõlpsasti juurdepääsetav ja märgistatud punase valgustpeegeldava värviga. Vaheseina ja siibri vaheline kanal peab olema terasest või muust samaväärsest materjalist ja vajadusel isoleeritud punkti 3.1 nõuetele vastavalt. Siiber tuleb paigaldada vähemalt vaheseina ühele küljele koos nähtava näituriga, mis näitab, kas siiber on avatud asendis. 4.1.2 B-klassi vaheseinte avad 4.1.2.1 B-klassi vaheseinte uksed, ukseraamid ja nende kinnitusvahendid peavad tagama sulgemise vaheseintega samaväärse tulepüsivusega, mis määratakse kindlaks tulekatsekoodeksi kohaselt, kuid lubada võib ventilatsiooniavasid selliste uste alumises osas. Kui selline ava on ukse sees või all, ei tohi sellis(t)e ava(de) üldpindala ületada kokku 0,05 m². Alternatiivina on lubatud sanitaarseadme all asuv mittepõlev õhutuse tasakaalukanal kajuti ja koridori vahel, kui kanali ristlõikepindala ei ületa 0,05 m². Kõigil ventilatsiooniavadel peab olema mittepõlevast materjalist võre. Uksed peavad olema mittepõlevast materjalist. 1. juulil 2010 või hiljem paigaldatavad ning ilma raami osaks oleva lävepakuta heakskiidetud uksed tuleb paigaldada nii, et tühimik ukse all ei ületaks 25 mm. 4.1.2.2 Kajutiuksed B-klassi vaheseintes peavad olema isesulguvad. Ukse haak- topparid ei ole lubatud. 4.1.2.3 Laeva välispiirete B-klassi tulekindlusnõudeid ei kohaldata klaasist vaheseintele, akendele ega pardailluminaatoritele. Samuti ei kohaldata B-klassi tulekindlusnõudeid pealisehitiste ja tekiehitiste välisustele. Kuni 36 reisijat vedavatel laevadel võib administratsioon lubada põlevate materjalide kasutamist ustes, mis eraldavad kajuteid isiklikest hügieeniruumidest, näiteks duširuumidest. 4.1.2.4 Kuni 36 reisijat vedavatel laevadel, kus on tuleohutussüsteemide koodeksile vastav automaatne sprinklersüsteem : .1 suletakse piisavalt tihedalt avad tekkides, mis ei moodusta astmeid vertikaalsetes põhitsoonides ega piirnevates horisontaalsetes tsoonides, ning sellised tekid peavad vastama B-klassi tulekindlusnõuetele, kuivõrd see on administratsiooni arvates põhjendatud ja teostatav, ning .2 avasid B-klassi materjalidest koridori vaheseintes peab kaitsma punkti 2.2.2 kohaselt. 4.1.3 Aknad ja illuminaatorid 4.1.3.1 Aknad ja illuminaatorid majutus- ja teenindusruumide, abiruumide ja juhtimiskohtade vaheseintes, välja arvatud need, millele kehtivad punkt 4.1.1.6 ja punkt 4.1.2.3, peab tegema sellised, et säiliksid tulekindlusnõuded seda tüüpi vaheseintele, millesse need on paigaldatud; see määratakse kindlaks FTP koodeksi kohaselt. 4.1.3.2 Tabelite 9.1–9.4 nõuetest olenemata peavad aknad ja pardailluminaatorid majutus- ja teenindusruume, abiruume ja juhtimiskohti ilmastiku eest kaitsvates vaheseintes tegema terasest või muust sobivast materjalist raamidega. Klaasi peab kinni hoidma metallist klaasiliist või nurkraud. 4.1.3.3 Päästevahendite, päästevahenditesse asumise ja kogunemiskohtade, evakuatsiooniteedeks kasutatavate välistreppide ja lahtiste tekkide poole asuvad aknad ning aknad, mis asuvad allpool päästevahenditesse asumise ala, päästeparvi ja mere-evakuatsioonisüsteemide liugteid, peavad olema tabelis 9.1 nõutava tulekindlusega. Kui akende jaoks on paigaldatud automaatsed erisprinklerid , võib A-0-klassi aknaid aktsepteerida samaväärsetena. Käesoleva punkti alusel käsitlemiseks peavad sprinklerid olema kas: .1 erisprinklerid , mis asuvad akende kohal ja on paigaldatud lisaks tavalistele sprinkleritele , või .2 tavalised laesprinklerid , mis on paigaldatud nii, et akent kaitstakse keskmise kulunormiga vähemalt 5 liitrit/min/m², ja katvusala arvutuses on arvestatud täiendavat aknapinda, või .3 veeudu pihusteid on katsetatud ja need on heaks kiidetud IMO suuniste kohaselt. Laeva küljel päästepaatidesse asumise alast allpool asuvad aknad peavad olema vähemalt A-0-klassiga võrdse tulekindlusega. 4.2 Uksed kaubalaevade tulekindlates vaheseintes 4.2.1 Uste tulepüsivus peab olema samaväärne vaheseina tulepüsivusega, millesse need on paigaldatud, ja see määratakse kindlaks tulekatsekoodeksiga. A-klassi ustena heakskiidetud ilma raami osaks oleva lävepakuta uksed, mis paigaldatakse 1. juulil 2010 või hiljem, tuleb paigaldada nii, et tühimik ukse all ei ületaks 12 mm, ja mittepõlev lävepakk tuleb paigaldada ukse alla nii, et põrandakatted ei ulatuks suletud ukse alla. B-klassi ustena heakskiidetud ilma raami osaks oleva lävepakuta uksed, mis paigaldatakse 1. juulil 2010 või hiljem, tuleb paigaldada nii, et tühimik ukse all ei ületaks 25 mm. A-klassi vaheseintes olevad uksed ja ukseraamid tuleb valmistada terasest. B-klassi vaheseintes olevas uksed peavad olema mittepõlevast materjalist. A-kategooria masinaruumide piirdevaheseintesse paigaldatud uksed peavad olema piisavalt gaasitihedad ja isesulguvad. IC-meetodi kohaselt ehitatud laevadel võib administratsioon lubada põlevate materjalide kasutamist ustes, mis eraldavad kajuteid isiklikest hügieeniruumidest, näiteks duširuumidest. 4.2.2 Uksi, mis peavad olema isesulguvad, ei tohi paigaldada koos haak- topparitega . Kasutada võib siiski tõrkekindlat tüüpi kaugjuhitavate vabastusseadmetega sulgurseadmeid. 4.2.3 Koridoride vaheseintes võib lubada ventilatsiooniavasid kajutite ja üldkasutatavate ruumide ustes ja uste all. Ventilatsiooniavad on samuti lubatud tualettidesse, kontoritesse, pentritesse , hoidlatesse ja hoiuruumidesse avanevates B-klassi ustes. Avad tuleb teha üksnes ukse alumisse poolde, välja arvatud allpool lubatud juhtumeil. Kui selline ava on ukse sees või all, ei tohi sellis(t)e ava(de) üldpindala ületada 0,05 m². Alternatiivina on lubatud sanitaarseadme all asuv mittepõlev õhutuse tasakaalukanal kajuti ja koridori vahel, kui kanali ristlõikepindala ei ületa 0,05 m². Ventilatsiooniavadel, välja arvatud ukse all olevatel avadel, peab olema mittepõlevast materjalist võre. 4.2.4 Veetihedad uksed ei pea olema isoleeritud. 5 Avade kaitse masinaruumide piiretes 5.1 Kohaldamine 5.1.1 Käesolevat punkti kohaldatakse A-kategooria masinaruumidele ja, kui administratsioon peab seda soovitatavaks, muudele masinaruumidele. 5.2 Avade kaitse masinaruumide piiretes 5.2.1 Keilutite , uste, ventilaatorite, väljalaskeventilatsiooni võimaldavate korstnate ja muude masinaruumide avade arvu tuleb vähendada miinimumini, mis on kooskõlas ventilatsioonivajaduse ning laeva nõuetekohase ja ohutu tööga. 5.2.2 Keilutid peavad olema terasest ja ilma klaasruutudeta. 5.2.3 Jõuajamiga uste sulgemiseks või vallandusmehhanismide käivitamiseks ustel, välja arvatud jõuajamiga veetihedatel ustel, peavad olema juhtimisvahendid. Uste juhtimisseade peab asuma väljaspool ruumi, mida see teenindab ja kust oleks tulekahju korral väljapääs. 5.2.4 Reisilaevades peavad punktiga 5.2 nõutavad juhtimisvahendid asuma ühes juhtimiskohas või olema grupeeritud võimalikult vähestesse kohtadesse administratsiooni rahuldaval viisil. Sellistesse kohtadesse peab olema lahtiselt tekilt ohutu juurdepääs. 5.2.5 Reisilaevades tuleb uksed, välja arvatud jõuajamiga veetihedad uksed, paigaldada nii, et tulekahju korral ruumis on tagatud kindel sulgemine jõuajamiga sulgurseadme abil või isesulguvate uste abil, mis suudavad sulguda sulgumisele vastassuunalise 3,5° kreeni juures ja millel on tõrkekindel kaugjuhitava vabastusseadmega sulgurseade. Avariiväljapääsude šahtide ustel ei pea olema tõrkekindel sulgurseade ega kaugjuhitav vabastusseade. 5.2.6 Masinaruumide piiretesse ei tohi aknaid paigaldada. See ei välista siiski klaasi kasutamist masinaruumides asuvates juhtimisruumides. 6 Lastiruumide piirete kaitse 6.1 Rohkem kui 36 reisijat vedavates reisilaevades peab piirdevaheseinad ning eritekid (parkimistekid) ja autotekid isoleerima A-60 klassi standardi kohaselt. Kui punktis 2.2.3 määratletud kategooria 5, 9 ja 10 ruum on siiski vaheseina ühel küljel, võib standardit alandada A-0 klassile. Kui kütusetankid asuvad eriteki (parkimisteki) all, võib teki tulekindlust selliste ruumide vahel vähendada A-0 klassi standardile. 6.2 Reisilaevades peavad komandosillal olema näiturid, mis näitavad, kas eritekkidele (parkimistekkidele) või sealt välja viiv tulekindel uks on suletud. 6.3 Tankeritel ei tohi kasutada lastitankides, milles veetakse toornaftat ja naftasaadusi leekpunktiga kuni 60 °C, klappide, abiseadmete, tankide avamiskaante, lasti ventilatsioonitorustike ja lastitorustike jaoks kuumuse toimel hõlpsasti kasutuks muutuvaid materjale, et vältida tule levikut lastini. 7 Ventilatsioonisüsteemid (Käesolevat punkti kohaldatakse 1. jaanuaril 2016 või hiljem ehitatud laevadele) 7.1 Üldsätted 7.1.1 Ventilatsioonikanalid, sealhulgas ühe ja topeltseinaga kanalid, peavad olema terasest või samaväärsest materjalist, välja arvatud lühikesed painduvad lõõtsad, mille pikkus ei ületa 600 mm ja mida kasutatakse ventilaatorite ühendamiseks torustikuga õhukonditsioneeriruumides. Kui punktis 7.1.6 ei ole sõnaselgelt sätestatud teisiti, peab mittepõlev olema ka muu kanalite konstruktsioonis kasutatav materjal, sealhulgas isolatsiooniks kasutatav materjal. Lühikesed kanalid, mille pikkus üldjuhul ei ületa 2 m ja mille vaba ristlõikepindala ei ületa 0,02 m 2 , ei pea siiski olema terasest või samaväärsest materjalist järgmistel tingimustel: .1 kanalid peavad olema mittepõlevast materjalist, mis võivad olla seest ja väljast kaetud vähese leegileviku omadustega kattega, mis peab olema kütteväärtusega , mis mistahes paksusega pindadel ja vooderdistes ei ületa 45 MJ/m² kohta; .2 kanaleid kasutatakse üksnes ventilatsiooniseadme lõpus ja .3 kanalid asuvad piki kanalit mõõdetuna vähemalt 600 mm kaugusel avast A- või B-klassi vaheseinas, sealhulgas katkematust B-klassi laest. 7.1.2 Järgmisi seadmeid peab katsetama tulekatsekoodeksi kohaselt: .1 tulesiibreid, sealhulgas nende asjakohaseid käitamisvahendeid; katsetama ei pea siibreid, mis asuvad kambüüsi alal kanali madalamas otsas väljalasketorudes ning mis peavad olema terasest ja võimelised peatama tõmbe kanalis, ja .2 kanali läbiviigud läbi A-klassi vaheseinte. Katsetamine ei ole siiski nõutav, kui terasmuhvid on otse ühendatud ventilatsioonikanalitega neetide või kruviühenduste või keevituse abil. 7.1.3 Tulesiibrid peavad olema hõlpsasti juurdepääsetavad. Kui need on paigaldatud lagede või vooderdise taha, peab nendes lagedes või vooderdises olema kontroll-luuk, millele märgitakse tulesiibri tuvastusnumber. Tulesiibri tuvastusnumber märgitakse samuti kaugjuhtimisseadmetele . 7.1.4 Ventilatsioonikanalitel peavad olema luugid nende kontrollimiseks ja puhastamiseks. Luugid peavad asuma tulesiibrite lähedal. 7.1.5 Ventilatsioonisüsteemide peasisselaske- ja -väljalaskeavasid peab saama sulgeda väljastpoolt ventileeritavaid ruume. Sulgemisvahendid peavad olema hõlpsasti juurdepääsetavad ning ka silmatorkavalt ja püsivalt tähistatud ning näitama sulgurseadme tööasendit. 7.1.6 Kergestisüttivad tihendid äärikutega ventilatsioonikanali ühendustes ei ole lubatud 600 mm ulatuses avadest A- või B-klassi vaheseintes ja kanalites, mis peavad olema A-klassi konstruktsiooniga. 7.1.7 Ventilatsiooniavasid või tasakaalukanaleid ei tohi paigaldada kahe kinnise ruumi vahele, välja arvatud punktide 4.1.2.1 ja 4.2.3 kohaselt. 7.2 Kanalite paigutus 7.2.1 A-kategooria masinaruumide, autolastitekkide, autotekkide, kambüüside, eritekkide (parkimistekkide) ja lastiruumide ventilatsioonisüsteemid peavad üldjuhul olema eraldatud üksteisest ja muid ruume teenindavatest ventilatsioonisüsteemidest. Alla 4000 kogumahutavusega kaubalaevade ja vähem kui 36 reisijat vedavate reisilaevade kambüüside ventilatsioonisüsteemid ei pea siiski olema täielikult muudest ventilatsioonisüsteemidest eraldatud, vaid neid võivad teenindada eraldi kanalid teiste ruumide ventilatsiooniseadmetes. Sellisel juhul peab automaatse tulesiibri paigaldama kambüüsi ventilatsioonikanalisse ventilatsiooniseadme lähedale. 7.2.2 A-kategooria masinaruumide, kambüüside, autolastitekkide, autotekkide või eritekkide (parkimistekkide) ventileerimise kanalid ei tohi läbida majutus- ja teenindusruume, abiruume või juhtimiskohti, kui need ei vasta punktile 7.2.4. 7.2.3 Majutus- ja teenindusruumide, abiruumide või juhtimiskohtade ventileerimise kanalid ei tohi läbida A-kategooria masinaruume, kambüüse, autolastitekke, autotekke või eritekke (parkimistekke), kui need ei vasta punktile 7.2.4. 7.2.4 Nagu punktides 7.2.2 ja 7.2.3 lubatud, peavad kanalid olema kas: .1.1 terasest paksusega vähemalt 3 mm kanalites, mille vaba ristlõikepindala on väiksem kui 0,075 m 2 , vähemalt 4 mm kanalites, mille vaba ristlõikepindala on vahemikus 0,75 m 2 ja 0,45 m 2 , ja vähemalt 5 mm kanalite s, mille vaba ristlõikepindala on üle 0,45 m 2 ; .1.2 sobivalt toestatud ja jäigastatud; .1.3 varustatud automaatsete tulesiibritega läbitavate piirete lähedal ja .1.4 isoleeritud A-60 klassi standardi kohaselt ruumide piiretest kuni vähemalt 5 m teisel pool tulesiibrit, või .2.1 terasest punktide 7.2.4.1.1 ja 7.2.4.1.2 kohaselt ja .2.2 isoleeritud A-60 klassi standardi kohaselt läbitavate ruumide kogu ulatuses, välja arvatud kanalid, mis läbivad punktis 2.2.3.2.2 määratletud kategooria 9 või 10 ruume. 7.2.5 Punktide 7.2.4.1.4 ja 7.2.4.2.2 kohaselt peab kanalid kogu nende ristlõike välispinna ulatuses isoleerima. Kanaleid, mis asuvad väljaspool nimetatud ruumi, kuid külgnevad sellega, ja millel on sellega üks või mitu ühist pinda, tuleb käsitleda nimetatud ruumi läbivana ja isoleerida selle pinna ulatuses, mis neil on ruumiga ühine, 450 mm kaugusele üle kanali . 7.2.6 Kui ventilatsioonikanalid peavad läbima vertikaalse põhitsooni vaheseina, tuleb paigaldada automaatne tulesiiber vaheseina kõrvale. Siibrit peab saama vaheseina mõlemalt poolt ka käsitsi sulgeda. Juhtseadme asukoht peab olema hõlpsasti juurdepääsetav ning selgelt ja silmatorkavalt märgistatud. Kanal vaheseina ja siibri vahel tuleb valmistada terasest punktide 7.2.4.1.1 ja 7.2.4.1.2 kohaselt ning isoleerida vähemalt sama tulekindluse kohaselt nagu läbitud vahesein. Siiber tuleb paigaldada vähemalt vaheseina ühele küljele koos siibri tööasendit näitava nähtava näituriga. 7.3 Tulesiibrite ja kanalite läbiviikude andmed 7.3.1 A-klassi vaheseinu läbivad kanalid peavad vastama järgmistele nõuetele: .1 kui õhuke plaatidega kaetud kanal, mille vaba ristlõikepindala on 0,02 m 2 või väiksem, läbib A-klassi vaheseinu, tuleb paigaldada avale terasplekist muhv, mille paksus on vähemalt 3 mm ja pikkus vähemalt 200 mm ning mis on soovitatavalt jagatud nii, et mõlemal pool vaheseina on 100 mm, või mis tekil asub tervikuna läbitava teki alumisel küljel; .2 kui ventilatsioonikanalid, mille vaba ristlõikepindala on üle 0,02 m 2 , kuid mitte suurem kui 0,075 m 2 , läbivad A-klassi vaheseinu, tuleb vooderdada avad terasplekist muhvidega. Kanalite ja muhvide paksus peab olema vähemalt 3 mm ja pikkus vähemalt 900 mm. Vaheseinte läbimise korral jagatakse pikkus soovitatavalt nii, et mõlemale poole vaheseina jääks 450 mm. Need kanalid või selliseid kanaleid vooderdavad muhvid peavad olema tulekaitseisolatsiooniga. Isolatsioon peab olema vähemalt sama tulekindlusega kui vahesein, mida kanal läbib, ja .3 automaatsed tulesiibrid tuleb paigaldada kõigisse kanalitesse, mille vaba ristlõikepindala ületab 0,075 m 2 ja mis läbivad A-klassi vaheseinu. Siiber tuleb paigaldada läbitava vaheseina lähedale ning kanal siibri ja läbitava vaheseina vahel peab olema terasest punktide 7.2.4.2.1 ja 7.2.4.2.2 kohaselt. Tulesiiber peab töötama automaatselt, kuid seda peab saama ka käsitsi sulgeda mõlemalt poolt vaheseina. Siibril peab olema nähtav siibri tööasendinäitur. Tulesiibrid ei ole siiski nõutavad, kui kanalid läbivad A-klassi vaheseintega ümbritsetud ruume ilma neid ruume teenindamata, tingimusel, et need kanalid on sama tulekindlusega nagu läbitavad vaheseinad. Üle 0,075 m 2 suuruse ristlõikepindalaga kanalit ei tohi jagada väiksemateks kanaliteks A-klassi vaheseina läbimisel ega ühendada siis uuesti algseks kanaliks pärast vaheseina läbimist, et vältida käesoleva sättega nõutavat siibri paigaldamist. 7.3.2 Ventilatsioonikanalid, mille vaba ristlõikepindala ületab 0,02 m 2 ja mis läbivad B-klassi vaheseinu, tuleb vooderdada terasplekist muhvidega, mille pikkus on 900 mm ja mis on soovitatavalt jagatud nii, et mõlemale poole vaheseina jääb 450 mm, kui kanal ei ole selle pikkuse ulatuses terasest. 7.3.3 Kõiki tulesiibreid peab saama käsitsi juhtida. Siibritel peab olema vabastamiseks mehaaniline otseajam või alternatiivina peab seda saama sulgeda elektri-, hüdraulilise või pneumaatilise ajamiga. Kõik siibrid peavad olema käsitsijuhitavad mõlemalt poolt vaheseina. Automaatsetel tulesiibritel, sealhulgas kaugjuhitavatel , peab olema tõrkekindel mehhanism, mis sulgeb tulekahju korral siibri isegi elektritoite või hüdraulilise või pneumaatilise rõhu kadumisel. Kaugjuhitavaid tulesiibreid peab saama uuesti käsitsi avada siibri juures. 7.4 Rohkem kui 36 reisijat vedavate reisilaevade ventilatsioonisüsteemid 7.4.1 Rohkem kui 36 reisijat vedava reisilaeva ventilatsioonisüsteem peab lisaks punktide 7.1, 7.2 ja 7.3 nõuetele vastama ka järgmistele nõuetele. 7.4.2 Ventilaatorid tuleb üldjuhul paigaldada nii, et mitmesugustesse ruumidesse ulatuvad kanalid jääksid vertikaalsesse põhitsooni. 7.4.3 Trepikodasid peab teenindama sõltumatu ventilaator ja kanalisüsteem (väljalase ja sissetõmme ), mis ei teeninda muid ruume ventilatsioonisüsteemides. 7.4.4 Kanal, sõltumata selle ristlõikest, mis teenindab mitut vaheteki majutus- ja teenindusruumi, abiruumi või juhtimiskohta, tuleb varustada selliste ruumide teki läbiviigu lähedal asuva automaatse suitsusiibriga, mida saab ka käsitsi sulgeda kaitstud tekilt siibri kohal. Kui ventilaator teenindab mitut vaheteki ruumi läbi eraldi kanalite vertikaalses põhitsoonis, millest igaüks on ühe vaheteki ruumi jaoks, peab igal kanalil olema käsitsijuhitav suitsusiiber, mis tuleb paigaldada ventilaatori lähedale. 7.4.5 Vertikaalsed kanalid tuleb vajadusel tabelite 9.1 ja 9.2 kohaselt isoleerida. Kanalid tuleb isoleerida vastavalt vajadusele nii, nagu on nõutav tekkide puhul, mis asuvad nende teenindava ruumi ja käsitletava ruumi vahel. 7.5 Kambüüsialade väljalaskekanalid 7.5.1 Nõuded rohkem kui 36 reisijat vedavatele reisilaevadele 7.5.1.1 Kambüüside väljalaskekanalid peab lisaks punktide 7.1, 7.2 ja 7.3 nõuetele ehitama punktide 7.2.4.2.1 ja 7.2.4.2.2 kohaselt ning isoleerima A-60 klassi standardi kohaselt majutus- ja teenindusruumide, abiruumide või juhtimiskohtade kogu ulatuses, mida need läbivad. Samuti peavad neil olema: .1 rasvafilter, mida saab hõlpsasti puhastamiseks eemaldada, välja arvatud juhul, kui on paigaldatud alternatiivne heakskiidetud rasvaeemaldussüsteem; .2 kanali alumises otsas kanali ja kambüüsikatte hargnemiskohas asuv automaatne ja kaugjuhitav tulesiiber ning lisaks kanali ülemises otsas kanali väljalaskeava lähedal asuv kaugjuhitav tulesiiber; .3 kanalis tule kustutamise statsionaarsed vahendid ; .4 kaugjuhitavad seadmed väljalaske- ja sissetõmbeventilaatorite seiskamiseks, punktis 7.5.1.1.2 nimetatud tulesiibrite juhtimiseks ja tulekustutussüsteemi juhtimiseks, mis tuleb paigaldada väljapoole kambüüsi selle sissepääsu lähedale. Kui paigaldatakse mitmeharuline süsteem, tuleb kaugjuhitav sulgemisvahend paigaldada eelnimetatud juhtimisseadmete juurde sama põhikanali kaudu väljatõmbavate kõigi harude sulgemiseks enne kustutusvahendi laskmist süsteemi, ning .5 kontrollimiseks ja puhastamiseks sobivalt asuvad luugid, sealhulgas üks väljalaskeventilaatori lähedal ja üks alumises otsas, kuhu koguneb rasv. 7.5.1.2 Väljalaskekanalid avatekkidele paigaldatud toiduvalmistamisseadmete alalt peavad vastama vajadusel punktile 7.5.1.1, kui need läbivad majutus- ja teenindusruume või põlevaid materjale sisaldavaid ruume. 7.5.2 Nõuded kaubalaevadele ja kuni 36 reisijat vedavatele reisilaevadele Majutus- ja teenindusruume või põlevaid materjale sisaldavaid ruume läbivad väljalaskekanalid kambüüsist tuleb ehitada punktide 7.2.4.1.1 ja 7.2.4.1.2 kohaselt. Väljalaskekanalil peavad olema: .1 puhastamiseks hõlpsasti eemaldatav rasvafilter; .2 kanali alumises otsas kanali ja kambüüsikatte hargnemiskohas asuv automaatne ja kaugjuhitav tulesiiber ning lisaks kanali ülemises otsas kanali väljalaskeava lähedal asuv kaugjuhitav tulesiiber; .3 kambüüsist juhitavad seadmed väljalaske- ja sissetõmbeventilaatorite seiskamiseks ning .4 kanalis tule kustutamise statsionaarsed vahendid. 7.6 Sisepõlemismootoritega A-kategooria masinaruume teenindavad ventilaatorikambrid 7.6.1 Kui ventilaatorikamber teenindab üksnes sellist külgnevat masinaruumi ning ventilaatorikambri ja masinaruumi vahel ei ole tulekindlat vaheseina, peavad ventilatsioonikanali või masinaruumi teenindavate kanalite sulgemisvahendid asuma väljaspool ventilaatorikambrit ja masinaruumi. 7.6.2 Kui ventilaatorikamber teenindab sellist masinaruumi ja ka muid ruume ning on masinaruumist eraldatud A-0 klassi vaheseinaga, sealhulgas läbiviikudega, võivad ventilatsioonikanali või masinaruumi kanalite sulgemisvahendid asuda ventilaatorikambris. 7.7 Rohkem kui 36 reisijat vedavate reisilaevade pesulate ventilatsioonisüsteemid Väljalaskekanalitel punktis 2.2.3.2.2 määratletud kategooria 13 ruumide pesulatest ja kuivatusruumidest peavad olema: .1 puhastamiseks hõlpsasti eemaldatavad filtrid; .2 kanali alumises otsas asuv automaatne ja kaugjuhitav tulesiiber; .3 kaugjuhitavad seadmed väljalaske- ja sissetõmbeventilaatorite seiskamiseks ruumi seest ning punktis 7.7.2 nimetatud tulesiibri juhtimiseks, ja .4 kontrollimiseks ja puhastamiseks sobivalt asuvad luugid. Reegel 10 Tuletõrjetööd 1 Eesmärk 1.1 Käesoleva reegli eesmärk on summutada ja kiiresti kustutada tulekahju lähteruumis, välja arvatud punktis 1.2 sätestatud juhul. Selleks tuleb täita järgmisi funktsionaalseid nõudeid: .1 statsionaarsed tulekustutussüsteemid tuleb paigaldada kaitstavate pindade tulekahju potentsiaali arvestades ja .2 tulekustutusvahendid peavad olema kergesti kättesaadavad. 1.2 1. jaanuaril 2016 või hiljem ehitatud laevadel, mis on ette nähtud konteinerite veoks välistekil või ülalt lahtistes lastiruumides , tuleb selle välisteki ala ja lastiruumide tarbeks paigaldada tulekaitseseadmed eesmärgiga hoida tulekahju sellel välisteki alal või lähteruumis ning tagada külgnevate alade jahutamisvõimalus, et vältida tule levikut ja struktuurilisi kahjustusi. 2 Veevarustussüsteemid Laevadel peavad olema tuletõrjepumbad, tuletõrjemagistraalid, hüdrandid ja voolikud, mis vastavad käesoleva reegli kohaldatavatele nõuetele. 2.1 Tuletõrjemagistraalid ja hüdrandid 2.1.1 Üldised nõuded Tuletõrjemagistraalide ja hüdrantide puhul ei tohi kasutada materjale, mille kuumus muudab kergesti kasutuks, välja arvatud juhul, kui need on piisavalt kaitstud. Torud ja hüdrandid peavad olema paigutatud nii, et tuletõrjevoolikuid oleks lihtne nendega ühendada ning välditaks torude ja hüdrantide külmumise võimalus. Tuletõrjemagistraali torustik tuleb varustada sobivate tühjendusseadmetega. Sulgeventiilid peavad olema kõigil lahtise teki tuletõrjemagistraali harudel, mida kasutatakse teistsuguseks otstarbeks kui tuletõrje. Laevadel, millel võidakse vedada tekilasti, peavad hüdrandid olema paigutatud nii, et need oleksid alati hõlpsalt juurdepääsetavad, ning torud peavad olema paigaldatud võimaluse korral nii kaugele kui võimalik, et vältida tekilasti põhjustatud vigastuste riski. 2.1.2 Vee kättesaadavus Vee kättesaadavuse tagavad meetmed: .1 reisilaevades .1.1 peavad 1000 ja suurema kogumahutavusega laeval olema sellised, et vähemalt üks tõhus veejuga on viivitamata kasutatav mistahes siseruumis paiknevast hüdrandist ühe tuletõrjepumba automaatse käivitusega; .1.2 peab alla 1000 kogumahutavusega laeval olema vähemalt üks automaatse käivitusega tuletõrjepump või vähemalt üks komandosillalt kaugkäivitusega tuletõrjepump. Kui pump käivitub automaatselt, kuid selle imiklappi ei saa avada pumba kaugkäivitamise kohast, tuleb hoida imiklapp alati avatuna, ja .1.3 kui laeval on reegli II-1/54 kohane perioodiliselt mehitamata masinaruum, peab administratsioon määrama selliste ruumide jaoks statsionaarsed vesikustutusseadmed, mis on võrdväärsed tavapäraselt mehitatud masinaruumide jaoks nõutavaga; .2 kaubalaevades .2.1 peavad administratsiooni rahuldama ja .2.2 perioodiliselt mehitamata masinaruumiga laeval või kui vahis on nõutav üksnes üks isik, peab saama vett viivitamata tuletõrjemagistraalist sobiva rõhu all kas ühe peatuletõrjepumba kaugkäivitusega komandosillalt ja tuletõrjepostist, kui see on olemas, või tuletõrjemagistraalist alalise survestamisega ühe peatuletõrjepumbaga. Seda nõuet ei pea rakendama, kui administratsioon loobub sellest alla 1600 kogumahutavusega kaubalaevade puhul tingimusel, et tuletõrjepumba käivitusseade masinaruumis on hõlpsasti juurdepääsetavas kohas. 2.1.3 Tuletõrjemagistraalide läbimõõt Tuletõrjemagistraalide torude läbimõõt peab olema piisav kahe üheaegselt maksimaalselt nõutaval tootlikkusel töötava tuletõrjepumba pumbatava vooluhulga tõhusaks jaotamiseks, välja arvatud kaubalaevade puhul. Kaubalaevade puhul, välja arvatud punktis 7.3.2 määratletud kaubalaevadel, peab läbimõõt olema piisav üksnes vooluhulga 140 m 3 /h jaoks. 2.1.4 Sulge- ja kaitseklapid 2.1.4.1 Masinaruumides, kuhu on paigutatud peatuletõrjepump või pumbad, tuleb seal paikneva tuletõrjemagistraali sektsiooni eraldamiseks ülejäänud tuletõrjemagistraalist paigaldada sulgeklapid hõlpsasti juurdepääsetavasse ja kaitstavasse kohta väljaspool masinaruume. Tuletõrjemagistraal tuleb paigaldada nii, et kui need sulgeklapid on suletud, saab kõiki laeva hüdrante, välja arvatud eelviidatud masinaruumides olevaid, varustada veega muust tuletõrjepumbast või avariituletõrjepumbast. Avariituletõrjepump, selle merevee imitoru , survetoru ja sulgeklapid peavad paiknema väljaspool masinaruumi. Kui see pole võimalik, võib imitoru ja imiklapi ühendada masinaruumi kingstonikastiga tingimusel, et imiklapp on kaugjuhitav samast kohast, kus asub avariipump, ja imitoru on võimalikult lühike. Imitorustiku või survetorustiku lühikesed osad võivad läbida masinaruumi tingimusel, et need on suletud tugevasse teraskesta või isoleeritud A-60-klassi standardite kohaselt. Torude seinapaksus peab olema piisav, kuid mitte mingil juhul alla 11 mm, ja torud peavad olema keevisühendustega, välja arvatud imiklapi äärikutega ühendus torustiku ja kingstoniga . 2.1.4.2 Tuletõrjehüdrandile peab olema paigaldatud klapp nii, et tuletõrjevoolikut saab tuletõrjepumpade töö ajal eemaldada. 2.1.4.3 Tuletõrjepumbad tuleb varustada kaitseklappidega juhul, kui pumbad suudavad tekitada veetorude, hüdrantide ja voolikute arvutuslikku rõhku ületava rõhu. Kaitseklapid tuleb paigaldada ja reguleerida nii, et vältida ülerõhku tuletõrje peamagistraali mis tahes osas. 2.1.4.4 Tankeritel tuleb sulgeklapid paigaldada tuletõrjemagistraalile pupi vööripoolses osas kaitstud kohta ja tankitekil vahedega kuni 40 m, et kaitsta tuletõrjemagistraali terviklikkust tulekahju või plahvatuse korral. 2.1.5 Hüdrantide arv ja asukoht 2.1.5.1 Hüdrantide arv ja asukoht peab olema selline, et vähemalt 2 veejuga kahest hüdrandist ja voolikutest, millest üks on jätkuta, ulatuksid laeva mistahes ossa, kuhu tavaliselt pääsevad reisijad või laevapere liikmed laeva liikumise ajal, ning ulatuksid lastiruumi, kui see on tühi, ja autoteki või autolastiteki mistahes ossa. Viimasel juhul peavad mõlemad veejoad jätkuta voolikutest ulatuma teki mistahes ossa. Lisaks peavad sellised hüdrandid olema paigutatud kaitstavate ruumide lähedale. 2.1.5.2 Lisaks punkti 2.1.5.1 nõuetele peavad reisilaevad vastama järgmistele nõuetele: .1 majutus- ja teenindus-, abi- ning masinaruumides peab olema hüdrantide arv ja asukoht selline, et punkti 2.1.5.1 nõudeid saab täita, kui kõik veetihedad uksed ja kõik vertikaalse põhitsooni vaheseinte uksed on suletud, ning .2 kui juurdepääs A-kategooria masinaruumi on külgnevast võllitunnelist, peab kaks hüdranti olema sellest masinaruumist väljaspool, kuid selle sissepääsu lähedal. Kui selline juurdepääs on muudest ruumidest, tuleb paigaldada ühte sellisesse ruumi kaks hüdranti A-kategooria masinaruumi sissepääsu lähedale. Kui võllitunnel või külgnevad ruumid ei ole evakuatsioonitee osad, pole see vajalik. 2.1.6 Hüdrantide rõhk Kui kaks pumpa annavad üheaegselt vett läbi punktis 2.3.3 nimetatud joatoru punktis 2.1.3 nimetatud koguses läbi külgnevate hüdrantide, peab minimaalne rõhk kõigis hüdrantides olema järgmine: .1 reisilaevades: 4000 ja suurema kogumahutavusega laevas 0,40 N/mm²; kogumahutavusega alla 4000 laevas 0,30 N/mm²; .2 kaubalaevades: 6000 ja suurema kogumahutavusega laevas 0,27 N/mm²; kogumahutavusega alla 6000 laevas 0,25 N/mm² ja .3 maksimaalne rõhk hüdrandis ei tohi ületada rõhku, mille puhul saab tuletõrjevoolikut tõhusalt käsitseda. 2.1.7 Rahvusvaheline kaldaühendus 2.1.7.1 500 ja suurema kogumahutavusega laevadel peab olema vähemalt üks tuleohutussüsteemide koodeksile vastav rahvusvaheline kaldaühendus. 2.1.7.2 Olemasolevad seadmed peavad võimaldama sellist ühendust kasutada laeva kummalgi küljel. 2.2 Tuletõrjepumbad 2.2.1 Tuletõrjepumpadena aktsepteeritavad pumbad Sanitaar-, ballasti-, pilsi- või jahutusvee pumpasid võib aktsepteerida tuletõrjepumpadena tingimusel, et neid ei kasutata tavaliselt naftasaaduste pumpamiseks, ja kui neid mõnikord kasutatakse vedelkütuse pumpamiseks, peavad olema paigaldatud sobivad üleminekuseadmed. 2.2.2 Tuletõrjepumpade arv Laevadel peavad olema sõltumatu jõuajamiga tuletõrjepumbad järgmiselt: .1 reisilaevades:4000 ja suurema kogumahutavusega laeval vähemalt 3 kogumahutavusega alla 4000 laeval vähemalt 2 .2 kaubalaevades: 1000 ja suurema kogumahutavusega laeval vähemalt 2 kogumahutavusega alla 1000 laeval vähemalt 2, millest üks on sõltumatu jõuajamiga. 2.2.3 Tuletõrjepumpade ja tuletõrjemagistraalide paigutus 2.2.3.1 Tuletõrjepumbad Kingstonid , tuletõrjepumbad ja nende toiteallikad peavad tagama, et: .1 1000 ja suurema kogumahutavusega reisilaevades ei läheks tulekahju korral ühes laevaruumis kõik tuletõrjepumbad rivist välja, ja .2 kui reisilaevades kogumahutavusega alla 1000 ja kaubalaevades võib juhtuda, et tulekahju viib ühes laevaruumis kõik pumbad rivist välja, peab eksisteerima alternatiivne vahend, mis koosneb tuleohutussüsteemide koodeksile vastavast avariituletõrjepumbast, mille toiteallikas ja kingston asuvad väljaspool ruumi, kus asuvad peatuletõrjepumbad või nende toiteallikad. 2.2.3.2 Nõuded avariituletõrjepumba ruumile 2.2.3.2.1 Ruumi asukoht Avariituletõrjepumba ruum ei tohi piirneda A-kategooria masinaruumide või peatuletõrjepumpade ruumidega. Kui see pole võimalik, peab kahe ruumi vaheline ühine vahesein olema isoleeritud ehitusliku tulekaitse standardi kohaselt, mis on samaväärne reegli 9 punkti 2.3.3 juhtimiskoha kohta nõutavaga. 2.2.3.2.2 Juurdepääs avariituletõrjepumbale Otsene juurdepääs masinaruumi ning avariituletõrjepumba ja selle toiteallika ruumi vahel ei ole lubatud. Kui see ei ole teostatav, võib administratsioon seda aktsepteerida juhul, kui juurdepääs tagatakse A-60 klassi standardile vastava masinaruumi ukse muu terasukse õhulüüsi kaudu, kusjuures mõlemad uksed peavad olema mõistlikult gaasitihedad, isesulguvad ja ilma sulgurseadmeteta. Alternatiivina võib juurdepääs olla läbi veetiheda ukse, mida saab juhtida masinaruumist eemal asuvast ruumist ja avariituletõrjepumba ruumist, ja mille puhul ei ole tõenäoline, et tulekahju korral nendes ruumides ei pääse sellele uksele ligi. Sellisel juhul peab olema teine juurdepääs avariituletõrjepumba ja selle toiteallika ruumi. 2.2.3.2.3 Avariituletõrjepumba ruumi ventilatsioon Avariituletõrjepumba sõltumatu toiteallika ruumi ventilatsiooniseadmed peavad võimalusel välistama selle, et masinaruumi tulekahju suits pääseb või imetakse sellesse ruumi. 2.2.3.3 Kaubalaevade lisapumbad Lisaks peab tagama kaubalaevades, kus masinaruumi on paigaldatud erinevad pumbad, näiteks jahutusvee-, pilsi- ja ballastipumbad jne, et vähemalt üks nendest pumpadest, millel on punktides 2.1.6.2 ja 2.2.4.2 nõutav tootlikkus ja rõhk, saaksid tuletõrjemagistraali veega varustada. 2.2.4 Tuletõrjepumpade tootlikkus 2.2.4.1 Nõutavate tuletõrjepumpade kogutootlikkus Nõutavad tuletõrjepumbad peavad suutma anda tuletõrjeks veekoguse punktis 2.1.6 nimetatud rõhuga järgmiselt: .1 reisilaevades ei tohi veekogus olla väiksem kui 2/3 kogusest, millega pilsipumbad peavad toime tulema, kui neid kasutatakse pilsivee pumpamiseks, ja .2 pumpade puhul kaubalaevades, välja arvatud avariituletõrjepumbad, ei tohi veekogus olla väiksem kui 4/3 reegli II-1/35-1 alusel nõutavast kogusest, millega iga sõltumatu pilsipump peab samade mõõtmetega reisilaevas toime tulema, kui seda kasutatakse pilsivee pumpamiseks. Seejuures ei pea üheski kaubalaevas, välja arvatud punktiga 7.3.2 hõlmatud kaubalaevades, tuletõrjepumpade nõutav kogutootlikkus ületama 180 m 3 /h. 2.2.4.2 Iga tuletõrjepumba tootlikkus Iga nõutava tuletõrjepumba (välja arvatud punktis 2.2.3.1.2 nõutava avariipumba kaubalaevades) tootlikkus peab olema vähemalt 80% nõutavast kogutootlikkusest jagatuna ettenähtud tuletõrjepumpade minimaalse arvuga, kuid igal juhul mitte väiksem kui 25 m 3 /h, ning selline pump peab igal juhul suutma anda vähemalt 2 nõutavat veejuga. Need tuletõrjepumbad peavad suutma varustada tuletõrjemagistraali süsteemi nõutavatel tingimustel. Kui paigaldatud on rohkem pumpasid kui minimaalselt ette nähtud, peab selliste lisapumpade tootlikkus olema vähemalt 25 m 3 /h ja need peavad suutma anda vähemalt 2 punktis 2.1.5.1 nõutavat veejuga. 2.3 Tuletõrjevoolikud ja joatorud 2.3.1 Üldised tehnilised kirjeldused 2.3.1.1 Tuletõrjevoolikud peavad olema administratsiooni heakskiidetud hästisäilivast materjalist ja piisavalt pikad, et veejuga ulatuks ruumidesse, kus neid võib olla vaja kasutada. Voolikul peab olema joatoru ja vajalikud liitmikud. Käesolevas peatükis tuletõrjevoolikutena nimetatud voolikuid peab hoidma koos vajalike abiseadmete ja tööriistadega kasutusvalmina nähtavas kohas veehüdrantide või -ühenduste läheduses. Lisaks peavad tuletõrjevoolikud rohkem kui 36 reisijat vedavate reisilaevade siseruumides olema kogu aeg hüdrantidega ühendatud. Tuletõrjevoolikute pikkus peab olema vähemalt 10 m, kuid mitte rohkem kui: .1 15 m masinaruumides; .2 20 m muudes ruumides ja lahtistel tekkidel ning .3 25 m lahtistel tekkidel laevades, mille maksimaalne laius ületab 30 m. 2.3.1.2 Kui laeva iga hüdrandi kohta ei ole ette nähtud ühte voolikut ja joatoru, peavad voolikute liitmikud ja joatorud olema üksteisega täielikult vahetatavad. 2.3.2 Tuletõrjevoolikute arv ja läbimõõt 2.3.2.1 Laevad peavad olema varustatud administratsiooni rahuldava arvu ja läbimõõduga tuletõrjevoolikutega. 2.3.2.2 Reisilaevades peab olema vähemalt üks tuletõrjevoolik iga punktiga 2.1.5 nõutava hüdrandi kohta ning neid voolikuid tohib kasutada üksnes tulekustutamiseks või tulekustutusvahendite katsetamiseks tuletõrjeõppustel ja ülevaatustel. 2.3.2.3 Kaubalaevades: .1 kogumahutavusega 1000 ja rohkem peab olema üks tuletõrjevoolik laeva pikkuse iga 30 m kohta ja üks varuvoolik, kuid mitte mingil juhul ei tohi olla tuletõrjevoolikute arv kokku väiksem kui 5. See arv ei hõlma masinaruumis või katlaruumis nõutavaid voolikuid. Administratsioon võib suurendada nõutavate voolikute arvu tagamaks, et kogu aeg saab kasutada piisavat arvu voolikuid ja need on juurdepääsetavad, arvestades laeva tüüpi ja tegevuse laadi, milleks laeva kasutatakse. Reegli 19 kohaselt peab ohtlikke kaupu vedavatel laevadel olema 3 voolikut ja joatoru lisaks eelnõutavatele; ning .2 kogumahutavusega alla 1000 arvutatakse tuletõrjevoolikute arv punkti 2.3.2.3.1 kohaselt. Voolikute arv ei tohi olla siiski mingil juhul väiksem kui 3. 2.3.3 Joatorude suurus ja tüübid 2.3.3.1 Käesoleva peatüki kohaldamisel on standardsed joatorude läbimõõdud 12 mm, 16 mm ja 19 mm või neile võimalikult lähedased suurused. Administratsiooni äranägemisel võidakse lubada suurema läbimõõduga joatorusid. 2.3.3.2 Majutus- ja teenindus ning abiruumides ei ole vaja kasutada üle 12 mm joatoru. 2.3.3.3 Masinaruumides ja välisruumides peab joatoru suurus olema selline, mis tagab kahest joast maksimaalse võimaliku veekoguse punktis 2.1.6 nimetatud surve juures kõige väiksema tootlikkusega pumbast tingimusel, et ei ole vaja kasutada 19 mm suuremat joatoru. 2.3.3.4 Joatorud peavad olema heakskiidetud kaheotstarbelist tüüpi (st pihustuse/joa tüüpi) koos sulgemisega. 3 Käsitulekustutid 3.1 Tüüp ja ehitus Käsitulekustutid peavad vastama tuleohutussüsteemide koodeksi nõuetele. 3.2 Tulekustutite paigutus 3.2.1 Majutus- ja teenindus- ning abiruumides ja juhtimiskohtades peab olema asjakohast tüüpi ja piisav arv administratsiooni rahuldavaid käsitulekustuteid. Laevadel kogumahutavusega 1000 või rohkem peab olema vähemalt 5 käsitulekustutit. 3.2.2 Üks mistahes ruumis kasutamiseks kavandatud käsitulekustuti peab olema paigutatud selle ruumi sissepääsu lähedale. 3.2.3 Süsinikdioksiidiga tulekustuteid ei tohi panna majutus- ja teenindusruumidesse. Juhtimiskohtades ja muudes ruumides, kus on laeva ohutuse jaoks vajalikud elektri- või elektroonikaseadmed või -aparaadid, tuleb kasutada tulekustuteid, mille kustutusained ei ole elektrit juhtivad ega seadmetele ja aparaatidele kahjulikud. 3.2.4 Tulekustutid peavad asuma hästi nähtavates kohtades, kuhu jõuab tulekahju korral kiiresti ja hõlpsasti, ning olema paigutatud sellisel viisil, et nende kasutusvalmidust ei kahjusta ilmastik, vibratsioon ega muud välistegurid . Käsitulekustutid peavad olema varustatud seadmetega, mis näitavad, kas neid on kasutatud. 3.3 Varutäited 3.3.1 Varutäited peab tagama 100%liselt esimesele 10 tulekustutile ja 50%liselt ülejäänud tulekustutitele, mida saab laevas täita. Kokku on nõutav kuni 60 varutäidet. Laeval peavad olema täitmisjuhendid. 3.3.2 Tulekustutite puhul, mida ei saa laevas täita, peab tagama varutäidete asemel samas koguses, sama tüüpi, sama võimsusega ja samas arvus lisakäsitulekustutid , mis on määratud kindlaks eespool punktis 3.3.1. 4 Statsionaarsed tulekustutussüsteemid 4.1 Statsionaarsete tulekustutussüsteemide tüübid 4.1.1 Alltoodud punktiga 5 nõutav statsionaarne tulekustutussüsteem võib olla üks järgmistest süsteemidest: .1 tuleohutussüsteemide koodeksile vastav statsionaarne gaaskustutussüsteem; .2 tuleohutussüsteemide koodeksile vastav statsionaarne suure paisumisvõimega vahtkustutussüsteem; ja .3 tuleohutussüsteemide koodeksile vastav statsionaarne surveveepihustusega kustutussüsteem. 4.1.2 Kui statsionaarne tulekustutussüsteem ei ole käesoleva peatükiga nõutav, peab see vastama käesoleva peatüki asjakohaste reeglite ja tuleohutussüsteemide koodeksi nõuetele. 4.1.3 Keelatud on tulekustutussüsteemid, mis kasutavad halon-1211, halon-1301 ja halon-2402 ning perfluorosüsivesinikke . 4.1.4 Üldiselt ei tohi administratsioon lubada auru kasutamist tulekustutusainena statsionaarsetes tulekustutussüsteemides. Kui administratsioon lubab auru kasutamist, tohib seda kasutada üksnes piiratud aladel nõutavale tulekustutussüsteemile lisaks ja see peab vastama tuleohutussüsteemide koodeksi nõuetele. 4.1.5 Esimeseks plaaniliseks dokkimiseks pärast 1. jaanuari 2010 peavad masinaruumide ja pumbaruumide kaitseks kasutatavad statsionaarsed süsinikdioksiidiga tulekustutussüsteemid enne 1. juulit 2002 ehitatud laevadel vastama tuleohutussüsteemide koodeksi peatüki 5 punkti 2.2.2 nõuetele. 4.2 Statsionaarsete gaaskustutussüsteemide sulgurseadmed Kui kasutatakse statsionaarset gaaskustutussüsteemi, peab saama avasid, mille kaudu õhk võib kaitstavasse ruumi pääseda või gaas sealt väljuda, sulgeda väljastpoolt kaitstavat ruumi. 4.3 Tulekustutusaine hoiuruumid Kui tuleohutusainet hoitakse väljaspool kaitstavat ruumi, peab seda hoidma ruumis, mis asub vööri põrkevaheseina taga ja mida ei kasutata muudel eesmärkidel. Soovitatavalt on sellise hoiuruumi sissepääs lahtiselt tekilt ja see peab olema kaitstavast ruumist sõltumatu. Kui hoiuruum asub tekist allpool, siis ei tohi see olla rohkem kui üks tekk allpool lahtist tekki ja sinna peab pääsema lahtiselt tekilt otse trepi või redeli kaudu. Tekist allpool asuvad ruumid või ruumid, millesse ei pääse lahtiselt tekilt, peavad olema sundventilatsiooniga, mis on kavandatud võtma väljatõmbeõhu ruumi põhjast ja mille tootlikkus tagab vähemalt 6 õhuvahetust tunnis. Uksed peavad avanema väljapoole ning vaheseinad ja tekid, sealhulgas uksed ja nendes olevate avade muud sulgemisvahendid, mis on piirdeks selliste ruumide ja külgnevate kinniste ruumide vahel, peavad olema gaasitihedad. Tabelite 9.1–9.8 kohaldamisel käsitletakse selliseid ruume tuletõrjepostidena. 4.4 Muude tulekustutussüsteemide veepumbad Käesoleva peatükiga nõutavate tulekustutussüsteemide veega varustamiseks vajalikud pumbad, nende toiteallikad ja nende juhtimisseadmed, välja arvatud tuletõrjemagistraali teenindavad pumbad, peavad olema paigaldatud väljapoole selliste süsteemidega kaitstavat ruumi või kaitstavaid ruume ning need tuleb paigaldada nii, et tulekahju kaitstavas ruumis või kaitstavates ruumides ei vii sellist süsteemi rivist välja. 5 Tulekustutusseadmed masinaruumides .5,1 Masinaruumid, kus on vedelküttega katlad või vedelkütuseseadmed 5.1.1 Statsionaarsed tulekustutussüsteemid A-kategooria masinaruumides, kus on vedelkütusel töötavad katlad või vedelkütuseseadmed, peavad olema punktis 4.1 nimetatud statsionaarsed tulekustutussüsteemid. Igal juhul, kui masina- ja katlaruumid ei ole täiesti eraldi, või kui vedelkütus võib valguda katlaruumist masinaruumi, käsitletakse ühitatud masina- ja katlaruume ühe laevaruumina. 5.1.2 Täiendavad tulekustutusseadmed 5.1.2.1 Katlaruumi või katlaruumist väljaspool asuva sissepääsu juures peab olema vähemalt üks tuleohutussüsteemide koodeksile vastav teisaldatav vahugeneraator . 5.1.2.2 Vähemalt 2 teisaldatavat vahtkustutit või samaväärset peab olema iga katlaruumi iga kolde läheduses ja igas ruumis, milles asub vedelkütusesüsteemi osa. Katlaruumis peab olema vähemalt üks heakskiidetud vähemalt 135 l mahuga või samaväärne vahtkustuti. Nendel kustutitel peavad olema trumlitel voolikud, mis ulatuvad katlaruumi mis tahes ossa. Kui tegemist on alla 175 kW võimsusega majapidamiskateldega, ei ole vähemalt 135 l mahuga heakskiidetud vahtkustuti nõutav. 5.1.2.3 Iga kolde läheduses peab olema mahuti vähemalt 0,1 m³ liiva, soodaga immutatud saepuru või muu heakskiidetud kuiva materjaliga koos sobiva kühvliga materjali laialiajamiseks. Alternatiivina võib asenduseks olla heakskiidetud teisaldatav kustuti. 5.2 A-kategooria masinaruumid, kus on sisepõlemismootorid 5.2.1 Statsionaarsed tulekustutussüsteemid A-kategooria masinaruumides, kus on sisepõlemismootorid, peavad olema punktis 4.1 nimetatud statsionaarsed tulekustutussüsteemid. 5.2.2 Täiendavad tulekustutusseadmed 5.2.2.1 Peab olema vähemalt üks tuleohutussüsteemide koodeksile vastav teisaldatav vahugeneraator. 5.2.2.2 Igas sellises ruumis peab olema piisav arv vähemalt 45 l mahuga või samaväärseid heakskiidetud vahttulekustuteid, et võimaldada vahu või sellega samaväärse aine suunamist kütuse ja määrdeõli survesüsteemide, hammasajami ja muude tuleohtlike alade mis tahes ossa. Lisaks peab tagama piisava arvu teisaldatavaid vahtkustuteid või samaväärseid, mis on asetatud nii, et ükski punkt ruumis ei ole rohkem kui 10 m kaugusel kustutist, ja sellises ruumis peab olema vähemalt 2 niisugust kustutit. Kaubalaevade väiksemate ruumide puhul võib administratsioon kaaluda selle nõude leevendamist. 5.3 Masinaruumid, kus on auruturbiinid või kinnised aurumasinad 5.3.1 Statsionaarsed tulekustutussüsteemid Ruumidesse, kus on auruturbiinid või kinnised aurumasinad, mida kasutatakse peajõuseadmena või muudel eesmärkidel, koguvõimsusega kokku vähemalt 375 kW, tuleb paigaldada üks punktis 4.1 nimetatud tulekustutussüsteem, kui sellised ruumid on perioodiliselt mehitamata. 5.3.2 Täiendavad tulekustutusseadmed 5.3.2.1 Peab olema piisav arv vähemalt 45 l mahuga või samaväärseid heakskiidetud vahttulekustuteid, et võimaldada vahu või sellega samaväärse aine suunamist määrdeõli survesüsteemide mis tahes ossa, turbiinide, masinate või nendega seotud hammasajamite survemääritud osade katete mis tahes osadele ja muudele tuleohtlikele aladele. Sellised kustutid ei ole siiski nõutavad, kui vähemalt käesoleva alapunktiga nõutavaga samaväärne kaitse tagatakse sellistes ruumides kooskõlas punktiga 4.1 paigaldatud statsionaarse tulekustutussüsteemiga. 5.3.2.2 Peab olema piisav arv teisaldatavaid vahtkustuteid või samaväärseid, mis on asetatud nii, et ükski punkt ruumis ei ole rohkem kui 10 m kaugusel kustutist, ja sellises ruumis on vähemalt 2 niisugust kustutit. Selliseid kustuteid ei nõuta siiski lisaks nendele, mis paigaldatakse kooskõlas punktiga 5.1.2.2. 5.4 Muud masinaruumid Kui administratsiooni arvates eksisteerib masinaruumis tuleoht, mille jaoks ei nähta punktides 5.1, 5.2 ja 5.3 ette konkreetseid nõudeid tulekustutusvahenditele, peab selles ruumis või sellega külgnevas ruumis olema selline arv heakskiidetud käsitulekustuteid või muid tulekustutusvahendeid, nagu administratsioon võib pidada piisavaks. 5.5 Lisanõuded reisilaevadele Rohkem kui 36 reisijat vedavates reisilaevades peab A-kategooria masinaruumis olema vähemalt kaks sobivat veeudu pihustit . 5.6 Statsionaarsed kohapealsed tuletõrjesüsteemid 5.6.1 Punkti 5.6 kohaldatakse reisilaevadele kogumahutavusega 500 ja enam ning kaubalaevadele kogumahutavusega 2000 ja enam. 5.6.2 A-kategooria masinaruume mahuga üle 500 m³ tuleb kaitsta lisaks punktis 5.1.1 nõutavale statsionaarsele tulekustutussüsteemile heakskiidetud tüüpi statsionaarse veepõhise või samaväärse kohttuletõrjesüsteemiga IMO väljatöötatud suuniste alusel . Perioodiliselt mehitamata masinaruumi puhul peab tuletõrjesüsteem olema nii automaatselt kui ka manuaalselt rakendatav. Pidevalt mehitatud masinaruumides on nõutav üksnes manuaalselt rakendatav tuletõrjesüsteem. 5.6.3 Statsionaarsed kohttuletõrjesüsteemid peavad kaitsma järgmisi alasid ilma masina seiskamise, töötajate evakueerimise või ruumide sulgemise vajaduseta: .1 sisepõlemismootorite tuleohtlikke osi või enne 1. juulit 2014 ehitatud laevadel laeva peamasinat ja elektrigeneraatoreid käitavate sisepõlemismootorite tuleohtlikke osi; .2 katelde fronte (teeninduskülgi); .3 jäätmepõletusahjude tuleohtlikke osi ja .4 kuumutatud vedelkütuse separaatoreid. 5.6.4 Kohtsüsteemi aktiveerimine peab andma nii nähtava kui ka selge helihäiresignaali kaitstavas ruumis ja pidevalt mehitatud kohtades. Häiresignaal peab näitama konkreetselt aktiveeritud süsteemi. Käesolevas punktis kirjeldatud süsteemi häiresignaal on mõeldud mujal käesolevas peatükis nõutavale tulekahju avastamise ja tulehäire süsteemile lisaks, mitte selle asendamiseks. 6 Tulekustutusseadmed juhtimiskohtades, majutus- ja teenindus- ning abiruumides 6.1 Reisilaevade s prinkler - ja veepihustussüsteemid 6.1.1 Rohkem kui 36 reisijat vedavates reisilaevades peab kõigis juhtimiskohtades ning majutus- ja teenindus- ning abiruumides, sealhulgas koridorides ja treppidel olema heakskiidetud tüüpi automaatne sprinkler -, tulekahju avastamise ja tulehäire süsteem, mis vastab tuleohutussüsteemide koodeksi nõuetele. Alternatiivina võib juhtimiskohtades, kus vesi võib põhjustada oluliste seadmete vigastusi, paigaldada muud tüüpi heakskiidetud statsionaarse tulekustutussüsteemi. Väikese tuleohuga või ilma tuleohuta ruumidesse, näiteks tühjadesse ruumidesse, üldkasutatavatesse tualettidesse, süsinikdioksiidiruumidesse ja samasugustesse ruumidesse ei ole automaatset sprinklersüsteemi vaja paigaldada. 6.1.2 Kuni 36 reisijat vedavates reisilaevades, kus on tuleohutussüsteemide koodeksile vastav statsionaarne suitsuandur ja tulehäire süsteem paigaldatud üksnes koridoridesse, treppidele ja evakuatsiooniteedele majutus- ja teenindusruumides, tuleb paigaldada automaatne sprinklersüsteem reegli 7 punkti 5.3.2 kohaselt. 6.1.3 Tuleohutussüsteemide koodeksile vastav statsionaarne surveveepihustus-tulekustutussüsteem tuleb paigaldada kajutite rõdudele laevadel, millele kohaldatakse reegli 5 punkti 3.4, kui mööbel ja sisustus sellistel rõdudel ei ole määratletud reegli 3 punktidega 40.1, 40.2, 40.3, 40.6 ja 40.7. 6.2 Kaubalaevade sprinklersüsteemid Kaubalaevades, milles kasutatakse reegli 9 punktis 2.3.1.1.2 nimetatud IIC-meetodit, tuleb paigaldada automaatne sprinkler , tulekahju avastamis- ja tulehäiresüsteem reegli 7 punkti 5.5.2 nõuete kohaselt. 6.3 Tuleohtlikke vedelikke sisaldavad ruumid 6.3.1 Värviruumid peavad olema kaitstud järgmisega: .1 süsinikdioksiidsüsteemiga, mis peab andma vaba gaasi minimaalmahu, mis võrdub 40%ga kaitstava ruumi koguruumalast; .2 kuivpulbersüsteemiga, mis peab andma vähemalt 0,5 kg pulbrit m³ kohta; .3 veepihustus- või sprinklersüsteemiga , mis peab andma 5 liitrit/m² minutis. Veepihustussüsteemid võidakse ühendada laeva tuletõrjemagistraaliga, või .4 administratsiooni kindlaksmääratud samaväärset kaitset andva süsteemiga. Igal juhul peab süsteem olema juhitav väljastpoolt kaitstavat ruumi. 6.3.2 Tuleohtlike vedelike hoiuruume tuleb kaitsta administratsiooni heakskiidetud asjakohaste tulekustutusseadmetega. 6.3.3 Hoiuruumide puhul, mille tekipind on väiksem kui 4 m² ja mis ei avane majutus- ja teenindusruumidesse, võidakse statsionaarse süsteemi asemel aktsepteerida süsinikdioksiidiga käsitulekustutit, mis annab vaba gaasi minimaalmahu, mis võrdub 40%ga ruumi koguruumalast. Hoiuruumil peab olema ava, mis võimaldab kustutit kasutada kaitstavasse ruumi sisenemata. Nõutav käsitulekustuti peab olema paigutatud selle ava kõrvale. Alternatiivina võib paigaldada luugi või voolikuühenduse, et hõlbustada tuletõrjemagistraali vee kasutamist. 6.4 Frittimisseadmed Kinnistesse ruumidesse või lahtistele tekkidele paigaldatud frittimisseadmetel peavad olema järgmised seadmed: .1 automaatne või käsikustutussüsteem, mida on katsetatud IMO-le vastuvõetava rahvusvahelise standardi kohaselt; .2 häiresignaaliga pea- ja varutermostaat kasutaja hoiatamiseks kummagi termostaadi rikke korral; .3 seadmed elektritoite automaatseks katkestamiseks kustutussüsteemi aktiveerumise korral; .4 häiresignaal kustutussüsteemi töö näitamiseks kambüüsis, kuhu seade on paigaldatud, ja .5 juhtimisseadmed kustutussüsteemi käsitsijuhtimiseks, mis on selgelt märgistatud ja laevaperele kasutusvalmis. 7 Tulekustutusseadmed lastiruumides 7.1 Statsionaarsed segalasti gaaskustutussüsteemid 7.1.1 1000 ja suurema kogumahutavusega reisilaevade lastiruumides peab olema statsionaarne süsinikdioksiidi või inertgaasiga tulekustutussüsteem, mis vastab tuleohutussüsteemide koodeksile, või suure paisumisvõimega vahuga statsionaarne kustutussüsteem, mis tagab samaväärse kaitse, välja arvatud punktis 7.2 sätestatud juhtudel. 7.1.2 Reisilaevas, mille kohta administratsiooni rahuldaval viisil näidatakse, et see teeb nii lühikesi merereise, et põhjendamatu oleks kohaldada punkti 7.1.1 nõudeid, ja ka laevades kogumahutavusega alla 1000 peavad kustutusseadmed lastiruumides olema administratsiooni rahuldavad. Seejuures peavad laevas olema terasest lastiluugid ning tõhusad kõigi ventilaatorite ja lastiruumidesse viivate muude avade sulgemisvahendid. 7.1.3 2000 ja suurema kogumahutavusega kaubalaevade lastiruumides, välja arvatud autotekkidel ja autolastitekkidel, peab olema statsionaarne süsinikdioksiidi või inertgaasiga tulekustutussüsteem, mis vastab tuleohutussüsteemide koodeksile, või tulekustutussüsteem, mis tagab samaväärse kaitse. 7.1.4 Administratsioon võib vabastada punktide 7.1.3 ja 7.2 nõuetest kaubalaeva lastiruumid, kui need on ehitatud ja kavandatud üksnes maagi, kivisöe, vilja, kuivatamata puidu, mittepõlevate lastide või selliste lastide veoks, millel on administratsiooni hinnangul madal tuleoht . Sellised vabastused võidakse anda üksnes siis, kui laeval on terasest luugikaaned ning tõhusad ventilaatorid ja lastiruumidesse viivate muude avade sulgemisvahendid. Selliste vabastuste andmisel peab administratsioon väljastama vabastustunnistuse asjaomase laeva ehitamise kuupäevast olenemata reegli I/12 punktide (a) (vii) kohaselt ning tagama, et vabastustunnistusele on lisatud nimekiri lastidest, mida laeval on lubatud vedada. 7.2 Statsionaarsed ohtlike kaupade gaaskustutussüsteemid Lastiruumides ohtlikke kaupu vedaval laeval peab olema statsionaarne süsinikdioksiidi või inertgaasiga tulekustutussüsteem, mis vastab tuleohutussüsteemide koodeksile, või tulekustutussüsteem, mis tagab administratsiooni hinnangul veetavale lastile samaväärse kaitse. 7.3 Tuletõrje 1. jaanuaril 2016 või hiljem ehitatud laevades, mis on kavandatud konteinerite vedamiseks välistekil või selle kohal 7.3.1 Laevadel peab olema lisaks punktidega 1 ja 2 nõutavatele seadmetele ja vahenditele vähemalt üks veeudupiik. 7.3.1.1 Veeudupiik peab koosnema läbistava otsikuga torust, mis suudab läbida konteineri seina ja tekitada tuletõrjemagistraaliga ühendatult veeudu kinnises ruumis (konteineris jne). 7.3.2 Laevadel, mis on kavandatud vedama 5 või enama kihiga konteinerite virnu välistekil või selle kohal, peavad olema lisaks punkti 7.3.1 nõuetele teisaldatavad tuletõrjevoolikute joatorud järgmiselt: .1 alla 30 m laiustel laevadel: vähemalt 2 teisaldatavat tuletõrjevooliku joatoru või .2 30 m laiustel või laiematel laevadel: vähemalt 4 teisaldatavat tuletõrjevooliku joatoru. 7.3.2.1 Teisaldatavaid tuletõrjevoolikute joatorusid, kõiki vajalikke voolikuid, abiseadmeid ja nõutavaid kinnitusvahendeid peab hoidma kasutusvalmina väljaspool lastiruumi ala asuvas kohas, kus ei ole tõenäoline nende kättesaadavuse võimaluse puudumine tulekahju korral lastiruumides. 7.3.2.2 Peab tagama piisava arvu tuletõrjehüdrante, nii et: .1 kõiki teisaldatavaid tuletõrjevoolikute joatorusid saab juhtida üheaegselt tõhusate veetõkete tekitamiseks iga konteineriruumi ees ja taga; .2 punktiga 2.1.5.1 nõutaval 2 veejoal on punktiga 2.1.6 nõutav surve ja .3 igal nõutaval teisaldataval tuletõrjevooliku joatorul on eraldi hüdrantidega surve, mis on vajalik tekil konteinerite ülemise rivini jõudmiseks. 7.3.2.3 Teisaldatavaid tuletõrjevooliku joatorusid võib varustada tuletõrjemagistraal tingimusel, et tuletõrjepumpade võimsus ja tuletõrjemagistraali läbimõõt on piisavad teisaldatavate tuletõrjevoolikute joatorude ja kahe veejoa üheaegseks kasutamiseks tuletõrjevoolikutest nõutavate rõhuväärtustega. Kui veetakse ohtlikke kaupu, peab tuletõrjepumpade tootlikkus ja tuletõrjemagistraali läbimõõt vastama reegli 19 punktile 3.1.5, kuivõrd see on kohaldatav teki lastialadele. 7.3.2.4 Iga tuletõrjevooliku joatoru tuleb katsetada esmasel ülevaatusel laeval administratsiooni rahuldaval viisil. Katsetamise käigus kontrollitakse, et: .1 tuletõrjevooliku joatoru saab kindlalt kinnitada laeva konstruktsiooni külge, mis tagab ohutu ja tõhusa töö, ning .2 tuletõrjevooliku joatoru juga ulatub konteinerite ülemise virnani kõigi nõutavate joatorude ja veejugadega üheaegselt töötavatest tuletõrjevoolikutest. 8 Lastitankide kaitse 8.1 Statsionaarsed teki vahtkustutussüsteemid 8.1.1 20 000 tonnise või suurema kandevõimega tankeritel tuleb paigaldada statsionaarne teki vahtkustutussüsteem tuleohutussüsteemide nõuete koodeksi kohaselt, kuid eeltoodu asemel võib administratsioon pärast hinnangut laeva varustusele ja seadmetele aktsepteerida muid statsionaarseid seadmeid, kui need pakuvad eeltooduga samaväärset kaitset peatüki I reegli 5 kohaselt. Alternatiivsete statsionaarsete seadmete nõuded peavad vastama punkti 8.1.2 nõuetele. 8.1.2 Kui administratsioon aktsepteerib samaväärseid statsionaarseid seadmeid statsionaarse teki vahtkustutussüsteemi asemel, peavad need seadmed punkti 8.1.1 kohaselt suutma: .1 kustutada leketest tekkinud tulekahjusid ja ka vältida veel süttimata õlilekete süttimist ning .2 võidelda tulekahjudega purunenud tankides. 8.1.3 Alla 20 000 tonnise kandevõimega tankeritel peab olema teki vahtkustutussüsteem, mis vastab tuleohutussüsteemide nõuetele. 9 Pumbaruumide kaitse 9.1 Statsionaarsed tulekustutussüsteemid Iga lasti pumbaruumi peab kaitsma ühe järgmise statsionaarse tulekustutussüsteemiga, mida juhitakse hõlpsasti juurdepääsetavast kohast väljaspool pumbaruumi. Pumbaruumides peab olema A-kategooria masinaruumidele sobiv süsteem. 9.1.1 Süsinikdioksiidi süsteem, mis vastab tuleohutussüsteemide koodeksi nõuetele ja järgmisele: .1 häiresignalisatsioon, mis hoiatab helisignaaliga tulekustutusaine vallandamise eest, peab olema ohutu kasutamiseks tuleohtliku lasti auru/õhu segus, ja .2 juhtimisseadmete juures peab olema teade selle kohta, et elektrostaatilise süttimisohu tõttu on süsteem kasutatav üksnes tule kustutamiseks, mitte inertimiseks . 9.1.2 Suure paisumisvõimega vahuga süsteem, mis vastab tuleohutussüsteemide koodeksile tingimusel, et vahukontsentraat sobib veetavate lastidega seotud tulekahjude kustutamiseks. 9.1.3 Tuleohutussüsteemide koodeksile vastav statsionaarne surveveepihustussüsteem . 9.2 Tulekustutusaine kogus Kui lasti pumbaruumisüsteemis kasutatavat kustutusainet kasutatakse ka muid ruume teenindavates süsteemides, ei pea aine kogus või selle varustuskiirus olema suurem kui suurima laevaruumi jaoks maksimaalselt nõutav. 10 Tuletõrjuja varustus 10.1 Nõuded tuletõrjuja varustusele .1 Tuletõrjuja varustus peab vastama tuleohutussüsteemide koodeksile ja .2 tuletõrjuja varustuse suruõhuhingamisaparaadid peavad vastama 1. juuliks 2019 tuleohutussüsteemide koodeksi peatüki 3 punktile 2.1.2.2. 10.2 Tuletõrjuja varustuskomplektide arv 10.2.1 Laevades peab olema vähemalt 2 tuletõrjuja varustuskomplekti. 10.2.2 Lisaks peab reisilaevades olema: .1 kaks tuletõrjuja varustuskomplekti kõigi reisijaruumide ja abiruumide kogupikkuse iga 80 m või selle osa kohta tekil, millel sellised ruumid on, või kui sellised tekke on mitu, siis tekil, millel on suurim selliste pikkuste kogusumma. Lisaks peab olema 2 komplekti isiklikke seadmeid, mis kumbki koosnevad tuleohutussüsteemide koodeksis sätestatud esemetest. Rohkem kui 36 reisijat vedavates reisilaevades peab olema 2 tuletõrjuja lisavarustuskomplekti iga vertikaalse põhitsooni kohta. Tuletõrjuja lisavarustus ei ole nõutav kinniste trepikodade, mis on iseseisvad vertikaalsed põhitsoonid, ja vertikaalsete põhitsoonide jaoks sellise laeva vööris ja ahtris, milles ei ole reegli 9 punktis 2.2.3 määratletud kategooriate 6, 7, 8 või 12 ruume, ja .2 rohkem kui 36 reisijat vedavates reisilaevades iga hingamisaparaatide paari kohta üks veeudu pihusti, mida hoitakse nende aparaatide läheduses. 10.2.3 Tankeritel peab olema lisaks 2 tuletõrjuja varustuskomplekti. 10.2.4 Administratsioon võib nõuda isiklike seadmete ja hingamisaparaatide lisakomplekte, arvestades nõuetekohaselt laeva suurust ja tüüpi. 10.2.5 Nõutava hingamisaparaadi kohta peab olema 2 varutäidet. Kuni 36 reisijat vedavates reisilaevades ja kaubalaevades, milles on sobivalt paigutatud vahendid õhuballoonide täielikuks saastevabaks täitmiseks, peab nõutava aparaadi kohta olema üksnes üks varutäide. Rohkem kui 36 reisijat vedavates reisilaevades peab olema vähemalt 2 varutäidet hingamisaparaadi kohta. 10.2.6 1. juulil 2010 või hiljem ehitatud ning rohkem kui 36 reisijat vedavates reisilaevades peavad olema sobivalt paigutatud vahendid hingamisõhu ballooni täielikuks saastevabaks täitmiseks. Täitmisvahendid peavad olema kas: .1 hingamisõhu kompressorid, mis saavad toidet pea- ja avariijaotuskilbist, või on sõltumatu ajamiga, mille tootlikkus on vähemalt 60 l/min nõutava hingamisaparaadi kohta, aga mitte üle 420 l/min, või .2 autonoomsed kõrgsurve hoiusüsteemid, mis on sobiva rõhuga laeval kasutatavate hingamisaparaatide täitmiseks, mahutavusega vähemalt 1200 l vaba õhku nõutava hingamisaparaadi kohta, kuid mitte üle 50 000 l. 10.3 Tuletõrjuja varustuse hoidmine 10.3.1 Tuletõrjuja varustust või isiklike seadmete komplekte peab hoidma kasutusvalmina hõlpsasti juurdepääsetavas kohas püsivalt ja selgelt tähistatuna ning kui tuletõrjuja varustuse või isiklike seadmete komplekte on mitu, peab neid hoidma eraldi üksteisest eemal asuvates kohtades. 10.3.2 Reisilaevades peab vähemalt 2 tuletõrjuja varustuskomplekti ja lisaks üks isiklike seadmete komplekt olema kasutatav mis tahes kohas. Vähemalt 2 tuletõrjuja varustuskomplekti peab hoidma igas vertikaalses põhitsoonis. 10.4 Tuletõrjuja side 1. juulil 2014 või hiljem ehitatud laevades peab tuletõrjujate sidepidamiseks olema vähemalt 2 kahepoolset teisaldatavat raadiosideseadet iga tuletõrjerühma kohta. Need kahepoolsed teisaldatavad raadiosideseadmed peavad olema plahvatuskindlat tüüpi või sädemeohutud. Enne 1. juulit 2014 ehitatud laevad peavad vastama käesoleva punkti nõuetele hiljemalt esimesel ülevaatusel pärast 1. juulit 2018. Reegel 11 Konstruktsiooniline terviklikkus 1 Eesmärk Käesoleva reegli eesmärk on säilitada laeva konstruktsiooniline terviklikkus, et vältida laeva konstruktsioonide osalist või täielikku kokkuvarisemist kuumusest tingitud tugevuse vähenemise tõttu. Selleks peavad laevade konstruktsioonides kasutatavad materjalid tagama, et tuli ei halvenda konstruktsioonilist terviklikkust. 2 Laevakere, pealisehitiste, ehituslike vaheseinte, tekkide ja tekiehitiste materjal Laevakere, pealisehitised, ehituslikud vaheseinad, tekid ja tekiehitised peavad olema terasest või muust samaväärsest materjalist. Reegli 3 punktis 43 toodud määratluse terasest või muust samaväärsest materjalist kohaldamiseks peab vastama „kohaldatav tulega kokkupuude“ tabelites 9.1–9.4 esitatud tulekindlus- ja isolatsioonistandarditele. Näiteks kui vaheseinad, nagu tekid või tekiehitiste küljed ja otsad tohivad olla B-0-tulekindlusega, on „kohaldatav tulega kokkupuude“ pool tundi. 3 Alumiiniumsulamist konstruktsioonid Kui konstruktsiooni mis tahes osa on alumiiniumsulamist, tuleb kohaldada järgmist, kui punktis 2 pole märgitud teisiti: .1 A- või B-klassi vaheseinte, välja arvatud konstruktsioonid, mis administratsiooni hinnangul on mittekandvad, alumiiniumisulamist osade isolatsioon peab olema selline, et konstruktsiooni südamiku temperatuur ei tõuse standardse tulekindluskatse korral kohaldatava tulega kokkupuute ajal kordagi üle 200 °C, ja .2 erilist tähelepanu tuleb pöörata postide, pillerite ning muude päästepaatide ja päästeparvede kinnitus-, veeskamis - ja nendesse asumise alade ning A- ja B-klassi vaheseinte toetamiseks vajalike konstruktsiooniosade alumiiniumisulamist osade isolatsioonile, et tagada järgmist: .2.1 punktis 3.1 nimetatud temperatuuritõusu piiri ei tohi ületada selliste päästepaatide ja päästeparvede aladel ning A-klassi vaheseinu toetavatel osadel ühe tunni vältel, ning .2.2 punktis 3.1 nimetatud temperatuuritõusu piiri ei tohi ületada selliste B-klassi vaheseinte toetamiseks vajalikel osadel p oole tunni vältel . 4 A-kategooria masinaruumid 4.1 Katted ja kaitsekestad A-kategooria masinaruumide katted ja kaitsekestad peavad olema terasest ja vastavalt vajadusele isoleeritud, nagu nõutav tabelitega 9.5 ja 9.7. 4.2 Põranda plaadistus A-kategooria masinaruumide tavalised käiguteed peavad olema terasest. 5 Pardataguse armatuuri materjalid Kuumuse toimel kiiresti kasutuks muutuvaid materjale ei tohi kasutada pardatagustes piigartites , sanitaarväljavooluavades ja muudes väljalaskeavades, mis asuvad veeliini lähedal ja kus tulekahju korral tekitaks materjali vigastamine vee sissevoolu ohu. 6 Tankerite lastitankide konstruktsiooni kaitse rõhu või vaakumi vastu 6.1 Üldsätted Ventilatsiooniseadmed peavad olema projekteeritud ja töötama nii, et rõhk või vaakum lastitankides ei ületa konstruktsiooniparameetreid, ja võimaldavad: .1 alati lastitankis temperatuurikõikumistega tekkinud väikeste koguste auru, õhu või inertgaasi segude voolu läbi ülerõhu -vaakumklappide ning .2 auru, õhu või inertgaasi segude suurte koguste läbipääsu lasti laadimise ja lossimise või ballastimise käigus. 6.2 Avad temperatuurikõikumistest tingitud vähese voolu jaoks Punktiga 6.1.1 nõutavad avad surve vähendamiseks peavad olema: .1 võimalikult kõrgel üle lastitanki teki, et saavutada maksimaalne tuleohtlike aurude ärastus, kuid mitte mingil juhul vähem kui 2 m üle lastitanki teki, ja .2 võimalikult kaugel, kuid vähemalt 5 m lähimatest õhu sisselaskeavadest ja avadest süüteallikat sisaldavatesse kinnistesse ruumidesse, ning tekimasinatest ja seadmetest, mis võivad olla süttimisohtlikud. Ankrupeli ja ketikasti avad on süttimisohtlikud. 1. jaanuaril 2017 või hiljem ehitatud tankeritel peavad avad olema paigutatud reegli 4 punkti 5.3.4.1 kohaselt. 6.3 Ohutusmeetmed lastitankides 6.3.1 Abinõud vedeliku ventilatsioonisüsteemi sattumise vältimiseks Peab tagama kaitse vedeliku ventilatsioonisüsteemi sattumise vältimiseks kõrgusel, mis ületab lastitankide arvestusliku ülaosa. See tuleb saavutada kõrgetasemeliste häiresignaalide või ülevoolusüsteemide või muude samaväärsete vahenditega koos sõltumatute mõõteseadmete ja lastitankide täitmise tööprotseduuridega. Käesoleva reegli kohaldamisel ei käsitleta väljalaskeklappe ülevoolusüsteemiga samaväärsetena. 6.3.2 Ülerõhu -vaakumi vähendamise teisesed vahendid Teisesed vahendid võimaldavad auru, õhu või inertgaasi segude vaba voolu, et vältida ülerõhku või alarõhku rikke korral punkti 6.1.2 seadmetes. Lisaks peavad 1. jaanuaril 2017 või hiljem ehitatud tankeritel teisesed vahendid suutma vältida ülerõhku või alarõhku reegli 4 punktis 5.3.2.2 nõutavate isolatsioonivahendite vigastuse või tahtmatu sulgumise korral. Alternatiivina võib paigaldada surveandurid punktis 6.1.2 nõutava seadmega kaitstavasse tanki koos seiresüsteemiga laeva lasti juhtimisruumis või -kohas, kust tavaliselt juhitakse laadimis- ja lossimistöid. Sellisel seireseadmel peab olema ka häiresignaali seade, mille aktiveerib ülerõhu või alarõhu seisundi avastamine tankis. 6.3.3 Möödaviigud ventilatsiooni magistraaltorudes Punktiga 6.1.1 nõutavad ülerõhu -vaakumklapid võib paigaldada möödaviiguseadmega, kui need asuvad ventilatsiooni magistraaltorus või masti püstikul. Sellise seadme puhul peavad seal olema sobivad näiturid näitamaks, kas möödaviik on avatud või suletud. 6.3.4 Rõhu-vaakumi lülitusseadmed Tuleb paigaldada üks või mitu rõhu-vaakumi lülitusseadet, et vältida lastitankide puhul: .1 ülerõhku , mis ületab lastitanki proovirõhku, kui last laaditakse maksimaalsel nimivõimsusel ja kõik muud väljalaskeavad jäetakse suletuks, ning .2 alarõhku, mis ületab 700 mm veesammast, kui last lossitaks lastipumpade maksimaalsel nimivõimsusel ja inertgaasipuhurid peaksid rikki minema. Sellised seadmed tuleb paigaldada inertgaasi magistraaltorule, välja arvatud juhul, kui need paigaldatakse reegli 4 punktiga 5.3.1 nõutavasse ventilatsioonisüsteemi või üksikutele lastitankidele. Seadmete asukoht ja konstruktsioon peab vastama reegli 4 punktile 5.3 ja käesoleva reegli punktile 6. 6.4 Ventilatsiooni väljalaskeavade suurus Punktiga 6.1.2 nõutavad lasti laadimise, lossimise ja ballastimise ventilatsiooni väljalaskeavad peavad olema projekteeritud, arvestades maksimaalset arvutuslikku lastimiskiirust, mis korrutatakse teguriga vähemalt 1,25, et arvestada gaaside eraldumist ja et vältida seda, et rõhk lastitankis ületab arvutuslikku rõhku. Kaptenile peab andma lastitanki ja kombineeritud ventilatsioonisüsteemide puhul teavet iga lastitankide rühma maksimaalse lubatud lastimiskiiruse kohta. D OSA EVAKUATSIOON Reegel 12 Laevapere ja reisijate teavitamine 1 Eesmärk Käesoleva reegli eesmärk on laevapere ja reisijate teavitamine tulekahjust ohutuks evakuatsiooniks. Selleks paigaldatakse üldhäire ja valjuhääldi teavitussüsteem. 2 Üldhäire teavitussüsteem Reegliga III/6.4.2 nõutavat üldhäire teavitussüsteemi kasutatakse laevapere ja reisijate teavitamiseks tulekahjust. 3 Valjuhääldi teavitussüsteemid reisilaevades Kõikjal elu- ja teenindusruumides ning juhtimiskohtades ja avatekkidel peab olema reegli III/6.5 nõuetele vastav valjuhääldi teavitussüsteem või muud tõhusad sidevahendid. Reegel 13 Evakuatsiooniteed 1 Eesmärk Käesoleva reegli eesmärk on sätestada evakuatsiooniteed, et laeval olevad inimesed pääseksid ohutult ja kiiresti päästepaati ja -parve asumise tekile. Selleks peab täitma järgmisi funktsionaalseid nõudeid: .1 peab tagama ohutud evakuatsiooniteed; .2 evakuatsiooniteed peab hoidma ohutus seisukorras, takistustest vabana ja .3 vastavalt vajadusele peavad olema lisavahendid, et tagada hädaolukorras juurdepääs, selge tähistus ja vastav tehniline lahendus. 2 Üldnõuded 2.1 Kui käesolevas reeglis ei ole sõnaselgelt sätestatud teisiti, peab tagama vähemalt kaks teineteisest eemal asuvat ja kiiret evakuatsiooniteed kõigist ruumidest või ruumirühmadest. 2.2 Lifte ei käsitleta käesoleva reegliga nõutava evakuatsiooniteena. 3 Evakuatsiooniteed juhtimiskohtadest, elu- ja teenindusruumidest 3.1 Üldnõuded 3.1.1 Trepid ja redelid peavad olema paigutatud nii, et tagada kiired evakuatsiooniteed päästepaatidesse ja -parvedele asumise tekil reisijate ja laevapere eluruumidest ning ruumidest, milles laevapere tavaliselt töötab, välja arvatud masinaruumid. 3.1.2 Kui käesolevas reeglis ei ole sõnaselgelt sätestatud teisiti, on keelatud koridor, eesruum või koridori osa, milles on üksnes üks evakuatsioonitee. Lubatud on umbkoridorid , mida kasutatakse teenindusruumidena ja mis on vajalikud laeva praktiliseks kasutamiseks, näiteks vedelkütusejaamad ja põiktarnekoridorid tingimusel, et sellised umbkoridorid on eraldatud laevapere eluruumide aladest ja sinna ei pääse reisijate eluruumide aladelt. Samuti on lubatud süvendina või kohapealse pikendusena käsitletav koridori osa, mille sügavus ei ületa selle laiust. 3.1.3 Kõik trepid elu- ja teenindusruumides ning juhtimiskohtades peavad olema terasraamkonstruktsiooniga, välja arvatud juhul, kui administratsioon lubab muu samaväärse materjali kasutamist. 3.1.4 Kui raadiotelegraafijaamast ei pääse otse avatekile, tagatakse kaks evakuatsiooniteed jaamast või juurdepääs jaama, millest üks võib olla piisava suurusega pardaava või aken või administratsiooni rahuldavad muud vahendid. 3.1.5 Uksed peavad avanema evakuatsiooniteedel üldiselt väljapääsutee suunas, välja arvatud järgmistel juhtumeil: .1 kajutite uksed võivad avaneda kajutitesse, et vältida inimeste vigastamist koridoris ukse avamisel, ja .2 uksed vertikaalsetes avariiväljapääsude šahtides võivad avaneda šahtist välja, et võimaldada šahti kasutamist nii väljapääsuks kui ka juurdepääsuks. 3.2 Evakuatsiooniteed reisilaevades 3.2.1 Väljapääs allpool vaheseintetekki asuvatest ruumidest 3.2.1.1 Allpool vaheseintetekki peab olema veetihedast laevaruumist või samamoodi piiratud ruumist või ruumirühmast kaks evakuatsiooniteed, millest vähemalt üks on veetihedatest ustest sõltumatu. Erandkorras võib administratsioon lubada üht evakuatsiooniteed selliste laevapere ruumide jaoks, millesse sisenetakse üksnes aeg-ajalt, kui nõutav evakuatsioonitee on veetihedatest ustest sõltumatu. 3.2.1.2 Kui administratsioon on andnud loa punkti 3.2.1.1 alusel, peab see ainus evakuatsioonitee tagama ohutu väljapääsu. Treppide puhas laius ei tohi olla siiski väiksem kui 800 mm ja käsipuud peavad olema mõlemal küljel. 3.2.2 Väljapääs vaheseintetekist kõrgemal asuvatest ruumidest Vaheseintetekist kõrgemal peab olema vähemalt kaks evakuatsiooniteed igast vertikaalsest põhitsoonist või samamoodi piiratud ruumist või ruumirühmast, millest vähemalt üks tagab juurdepääsu väljapääsutrepile. 3.2.3 Otsene juurdepääs trepikodadele Elu- ja teenindusruumide trepikodadele peab olema otsene juurdepääs koridoridest ja need peavad olema piisava pindalaga, et vältida ummistusi, arvestades hädaolukorras neid tõenäoliselt kasutavate inimeste arvu. Selliste trepikodade piires on lubatud üksnes üldkasutatavad tualetid, mittesüttivast materjalist kapid riskivaba ohutusvarustuse hoidmiseks ja avatud infoletid. Nendele trepikodadele on otsene juurdepääs lubatud üksnes koridoridest, liftidest, üldkasutatavatest tualettidest, eritekkidelt (parkimistekkidelt) ja lahtistelt autotekkidelt, kuhu reisijatel on juurdepääs, muudelt punktiga 3.2.4.1 nõutavatelt evakuatsioonitreppidelt ning tekkide välisaladelt. Üldkasutatavatest ruumidest võib samuti olla otsepääs trepikodadesse, välja arvatud teatri lavatagustest ruumidest. Väikestest koridoridest ehk eesruumidest , mida kasutatakse trepikoja eraldamiseks kambüüsidest või peamistest pesuruumidest, võib olla otsepääs trepile tingimusel, et selle minimaalne tekipind on 4,5 m², laius vähemalt 900 mm ning seal on tuletõrjevooliku hoiu- ja ühenduskoht. 3.2.4 Evakuatsiooniteede üksikasjad 3.2.4.1 Vähemalt üks punktides 3.2.1.1 ja 3.2.2 nõutav evakuatsioonitee peab koosnema hõlpsasti juurdepääsetavast kinnisest trepist, mis annab pideva tulekaitse selle algtasemelt kuni asjakohaste päästepaati ja -parvele asumise tekkideni, või ülemise välistekini , kui päästevahenditesse asumise tekk ei ulatu vaadeldavasse vertikaalsesse põhitsooni. Viimasel juhul tagatakse otsene juurdepääs päästevahenditesse asumise tekile välimiste lahtiste treppide ja koridoride kaudu ning seal peab olema reegli III/11.5 kohane avariivalgustus ja jalge all libisemiskindlad pinnad. Väliste lahtiste treppide ja evakuatsioonitee osaks olevate koridoride piirded ning piirded kohas, kus nende vigastus tulekahju ajal takistaks pääsu päästevahenditesse asumise tekile, peab olema tulekindlusega, sealhulgas isolatsiooniväärtustega, mis vajadusel vastavad tabelitele 9.1–9.4. 3.2.4.2 Ligipääs trepikodadest päästepaatidesse ja -parvedele asumise aladele peab olema kaitstud kas otse või läbi kaitstud siseteede , millel on vastavalt vajadusele tabelites 9.1-9.4 kindlaks määratud trepikodade tulekindlus ja isolatsiooniväärtused. 3.2.4.3 Treppe, mis teenindavad üksnes ruumi ja sama ruumi rõdu, ei käsitleta nõutava evakuatsioonitee osana. 3.2.4.4 Aatriumi igal tasandil peab olema kaks evakuatsiooniteed, millest üks tagab otsepääsu punkti 3.2.4.1 nõudeid täitvatele kinnistele vertikaalsetele evakuatsiooniteedele. 3.2.4.5 Väljapääsude laiused, arv ja katkematus peab vastama tuleohutussüsteemide koodeksi nõuetele. 3.2.5 Evakuatsiooniteede tähistamine 3.2.5.1 Lisaks reeglites II-1/42 ja III/11.5 nõutavale avariivalgustusele peab evakuatsiooniteed, sealhulgas trepid ja väljapääsud, tähistama valgustuse või järelhelenduvate ribamärgistega, mis on kõigis evakuatsioonitee punktides, sealhulgas nurkades ja ristumiskohtades, paigutatud kõige rohkem 300 mm kõrgusele tekist. Märgistus peab aitama reisijatel tuvastada evakuatsiooniteed ja hõlpsasti tuvastada väljapääsud. Kui kasutatakse elektrivalgustust, peab see saama toite avariitoiteallikast ja olema paigaldatud nii, et ühe valgusti rike või valgustusriba katkemine ei muuda märgistust kasutuks. Lisaks peavad evakuatsiooniteede tähised ja tuletõrjevahendite asukohtade märgised olema järelhelenduvast materjalist või tähistatud valgustusega. Administratsioon peab tagama, et sellist valgustust või järelhelenduvaid seadmeid on hinnatud ja katsetatud ning neid kasutatakse tuleohutussüsteemide koodeksi kohaselt. 3.2.5.2 Rohkem kui 36 reisijat vedavates reisilaevades kohaldatakse punkti 3.2.5.1 nõudeid ka laevapere eluruumide aladele. 3.2.5.3 Punktiga 3.2.5.1 nõutava evakuatsiooniteede valgustussüsteemi asemel võib aktsepteerida alternatiivseid evakuatsiooni juhtimise süsteeme, kui administratsioon on need IMO väljatöötatud suuniste alusel heaks kiitnud . 3.2.6 Tavaliselt lukustatud uksed, mis on osa evakuatsiooniteest 3.2.6.1 Kajutite uksed peavad olema seestpoolt võtmeta avatavad. Samuti ei tohi ettenähtud evakuatsiooniteel olla uksi, mille avamiseks evakuatsiooni suunas liikudes on vaja võtit. 3.2.6.2 Tavaliselt suletud üldkasutatavatest ruumidest väljapääsu ustel peavad olema kiire avamise vahendid. Sellised vahendid koosnevad uksesulguri mehhanismist koos seadmega, mis vabastab sulguri, kui uksele avaldatakse jõudu väljapääsu suunas. Kiire avamise mehhanismid kavandatakse ja paigaldatakse administratsiooni rahuldaval viisil ja eelkõige need: .1 koosnevad varbadest või paneelidest, mille käitav osa ulatub vähemalt üle poole ukselehe laiusest ning on vähemalt 760 mm ja kõige rohkem 1120 mm tekist kõrgemal; .2 sunnivad sulguri avanema, kui kohaldatakse jõudu kuni 67 N, ja .3 ei ole varustatud lukustusseadme, seadekruvi või muu vahendiga, mis takistab sulguri avanemist, kui vabastusseadmele kohaldatakse jõudu. 3.3 Evakuatsiooniteed kaubalaevades 3.3.1 Üldised nõuded Kõigil eluruumide tasanditel peab olema vähemalt kaks teineteisest võimalikult kaugel asuvat evakuatsiooniteed igast piiratud ruumist või ruumirühmast. 3.3.2 Väljapääs allpool madalaimat lahtist tekki asuvatest ruumidest Allpool madalaimat lahtist tekki on peamiseks evakuatsiooniteeks trepp ja teiseks väljapääsuks võib olla šaht või trepp. 3.3.3 Väljapääs madalaimast lahtisest tekist kõrgemal asuvatest ruumidest Madalaimast lahtisest tekist kõrgemal on evakuatsiooniteeks trepid või uksed lahtisele tekile või nende kombinatsioon. 3.3.4 Tupikkoridorid Üle 7 m pikkusi tupikkoridore ei tohi lubada. 3.3.5 Evakuatsiooniteede laius ja katkematus Evakuatsiooniteede laiused, arv ja katkematus peavad vastama tuleohutussüsteemide koodeksi nõuetele. 3.3.6 Vabastus kahe evakuatsioonitee nõudest Erandkorras võib administratsioon lubada üht evakuatsiooniteed laevapere ruumide jaoks, millesse sisenetakse üksnes aeg-ajalt, kui nõutav evakuatsioonitee on veetihedatest ustest sõltumatu. 3.4 Hingamisaparaadid hädaolukorras evakueerumiseks 3.4.1 Hädaolukorras evakueerumiseks ettenähtud hingamisaparaadid peavad vastama tuleohutussüsteemide koodeksile. Pardal tuleb hoida varuhingamisaparaate hädaolukorras evakueerumiseks. 3.4.2 Kõigil laevadel peab eluruumides olema vähemalt kaks hingamisaparaati hädaolukorras evakueerumiseks. 3.4.3 Reisilaevades peab igas vertikaalses põhitsoonis olema vähemalt kaks hingamisaparaati hädaolukorras evakueerumiseks. 3.4.4 Rohkem kui 36 reisijat vedavates reisilaevades peab igas vertikaalses põhitsoonis lisaks eespool punktis 3.4.3 nõutavatele hingamisaparaatidele olema kaks hingamisaparaati hädaolukorras evakueerumiseks. 3.4.5 Punkte 3.4.3 ja 3.4.4 ei kohaldata siiski trepikodadele, mis on iseseisvad vertikaalsed põhitsoonid, ega vertikaalsetele põhitsoonidele laeva vööri- või ahtriosas, kus ei ole reeglis 9.2.2.3 määratletud kategooriate 6, 7, 8 või 12 ruume. 4 Evakuatsiooniteed masinaruumidest 4.1 Evakuatsiooniteed reisilaevadel Evakuatsiooniteed reisilaevade masinaruumist peavad vastama järgmistele sätetele. 4.1.1 Väljapääs allpool vaheseintetekki asuvatest ruumidest Kui ruum on vaheseintetekist madalamal, peavad kaks evakuatsiooniteed koosnema kas: .1 kahest teineteisest võimalikult kaugel asuvast terasredelite komplektist, mis viivad ruumi ülaosas samamoodi eraldatud usteni, kust pääseb vastavatele päästepaati ja -parve asumise tekkidele. Üks nendest redelitest peab asuma kaitstud kinnises ruumis, mis vastab kas reeglile 9.2.2.3, kategooria 2, või reeglile 9.2.2.4, kategooria 4, ja ulatub teenindatava ruumi madalamast osast ohutusse kohta väljaspool ruumi. Kinnises ruumis peavad olema samade tulekindlusstandarditega isesulguvad tuletõkkeuksed. Redel peab olema kinnitatud nii, et kuumus ei kanduks kinnisesse ruumi isoleerimata kinnituskohtade kaudu. Kaitstud ruumi minimaalsed sisemõõtmed peavad olema vähemalt 800 mm x 800 mm ja selles peab olema avariivalgustus; või .2 ühest terasredelist, mis viib selle ruumi ülemisse ossa, kust pääseb päästevahenditesse asumise tekile, ning lisaks ruumi madalamas osas ja osutatud redelist võimalikult kaugel asuvas kohas terasuksest, mida saab avada mõlemalt poolt ja mis tagab ruumi madalamast osast pääsu päästevahenditesse asumise tekile viivale ohutule evakuatsiooniteele. 4.1.2 Väljapääs vaheseintetekist kõrgemal asuvatest ruumidest Kui ruum on vaheseintetekist kõrgemal, peavad kaks evakuatsiooniteed olema teineteisest võimalikult kaugel ja uksed sellistelt evakuatsiooniteedelt peavad olema kohas, kust on tagatud pääs vastavatele päästepaati ja -parve asumise tekkidele. Kui sellistel evakuatsiooniteedel tuleb kasutada redeleid, peavad need olema terasest. 4.1.3 Vabastus kahe evakuatsioonitee nõudest Alla 1000 kogumahutavusega laeval võib administratsioon lubada üht evakuatsiooniteed, pöörates nõuetekohast tähelepanu ruumi ülemise osa laiusele ja paigutusele. Administratsioon võib lubada 1000 või suurema kogumahutavusega laeval üht evakuatsiooniteed sellisest ruumist, sealhulgas tavaliselt mehitamata abimasinaruumist, kui kas uks või terasredel tagab ohutu evakuatsioonitee päästevahenditesse asumise tekile, ning peab pöörama nõuetekohast tähelepanu ruumi olemusele ja asukohale ning sellele, kas selles ruumis töötab tavaliselt inimesi. Kui avariiroolimiskoht asub rooliseadme ruumis, peab olema rooliseadme ruumist tagatud teine evakuatsioonitee, välja arvatud juhul, kui sealt on otsepääs lahtisele tekile. 4.1.4 Väljapääs masinaruumi juhtimiskohast Masinaruumis asuvast masinaruumi juhtimiskohast peab olema kaks evakuatsiooniteed, millest vähemalt üks peab tagama pideva tulekaitse ohutu kohani väljaspool masinaruumi. 4.1.5 Kaldredelid ja -trepid Kõik lahtiste trepiastmetega punkti 4.1.1 kohased kaldredelid /-trepid masinaruumides, mis on osa evakuatsiooniteedest või tagavad juurdepääsu nendele, kuid ei asu kinnistes ruumides, peavad 1. jaanuaril 2016 või hiljem ehitatud laevades olema valmistatud terasest. Selliste redelite/treppide alumisele poolele peavad olema kinnitatud teraskilbid, et tagada väljuvate töötajate kaitse altpoolt tuleva kuumuse ja leekide eest. 4.1.6 Väljapääs masinaruumides asuvatest põhitöökodadest 1. jaanuaril 2016 või hiljem ehitatud laevades peab olema kaks evakuatsiooniteed masinaruumis asuvatest põhitöökodadest. Vähemalt üks nendest evakuatsiooniteedest peab tagama pideva tulekaitse ohutu kohani väljaspool masinaruumi. 4.2 Kaubalaevade evakuatsiooniteed Evakuatsiooniteed kaubalaevade masinaruumidest peavad vastama järgmistele sätetele. 4.2.1 Väljapääs A-kategooria masinaruumidest A-kategooria masinaruumist peab olema kaks evakuatsiooniteed, välja arvatud punktis 4.2.2 ettenähtud juhul. Eelkõige tuleb järgida üht järgmistest sätetest: .1 kaks teineteisest võimalikult kaugel asuvat terasredelite komplekti, mis viivad ruumi ülaosas samamoodi eraldatud usteni, kust pääseb lahtisele tekile. Üks nendest redelitest peab asuma kaitstud kinnises ruumis, mis vastab reeglile 9.2.2.3, kategooria 4, ja ulatuma teenindatava ruumi madalamast osast ohutusse kohta väljaspool ruumi. Kinnisesse ruumi peab olema paigaldatud samade tulekindlusstandarditega isesulguvad tuletõkkeuksed. Redel peab olema kinnitatud nii, et kuumus ei kanduks kinnisesse ruumi isoleerimata kinnituskohtade kaudu. Ruumi minimaalsed sisemõõtmed peavad olema vähemalt 800 mm x 800 mm ja seal peab olema avariivalgustus; või .2 üks terasredel, mis viib selle ruumi ülemisse ossa, kust pääseb lahtisele tekile, ning lisaks ruumi madalamas osas ja osutatud redelist võimalikult kaugel asuvas kohas terasuks, mida saab avada mõlemalt poolt ja mis tagab ruumi madalamast osast pääsu lahtisele tekile viivale ohutule evakuatsiooniteele. 4.2.2 Vabastus kahe evakuatsioonitee nõudest Alla 1000 kogumahutavusega laevas võib administratsioon lubada üht punkti 4.2.1 alusel nõutavat evakuatsiooniteed, pöörates nõuetekohast tähelepanu ruumi ülemise osa mõõtmetele ja paigutusele. Lisaks ei pea evakuatsiooniteed A-kategooria masinaruumidest vastama punktis 4.2.1.1 loetletud kinnise tulekatte nõuetele. Kui avariiroolimiskoht asub rooliseadme ruumis, peab roolimasina ruumist olema tagatud teine evakuatsioonitee, välja arvatud kui sealt on otsepääs lahtisele tekile. 4.2.3 Väljapääs masinaruumidest, välja arvatud A-kategooria masinaruumidest Masinaruumidest, välja arvatud A-kategooria masinaruumidest, peab olema kaks evakuatsiooniteed. Üht evakuatsiooniteed võib aktsepteerida ruumide puhul, millesse sisenetakse üksnes aeg-ajalt, ja ruumide puhul, kus maksimaalne vahemaa ukseni on 5 m või vähem. 4.2.4 Kaldredelid ja -trepid Kõik lahtiste trepiastmetega punkti 4.2.1 kohased kaldredelid /-trepid masinaruumides, mis on osa evakuatsiooniteedest või tagavad juurdepääsu nendele, kuid ei asu kinnistes ruumides, peavad 1. jaanuaril 2016 või hiljem ehitatud laevades olema valmistatud terasest. Selliste redelite/treppide alumisele poolele peavad olema kinnitatud teraskilbid, et tagada väljuvate töötajate kaitse altpoolt tuleva kuumuse ja leekide eest. 4.2.5 Väljapääs masinaruumi juhtimiskohast A-kategooria masinaruumides 1. jaanuaril 2016 või hiljem ehitatud laevades peab olema kaks evakuatsiooniteed masinaruumis asuvast masinaruumi juhtimiskohast. Vähemalt üks nendest evakuatsiooniteedest peab tagama pideva tulekaitse ohutu kohani väljaspool masinaruumi. 4.2.6 Väljapääs A- kategooria masinaruumide põhitöökodadest 1. jaanuaril 2016 või hiljem ehitatud laevades peab olema kaks evakuatsiooniteed masinaruumis asuvatest põhitöökodadest. Vähemalt üks nendest evakuatsiooniteedest peab tagama pideva tulekaitse ohutu kohani väljaspool masinaruumi. 4.3 Hingamisaparaadid hädaolukorras evakueerumiseks 4.3.1 Kõigil laevadel peavad masinaruumides hõlpsasti nähtavates kohtades, kuhu tulekahju korral pääseb alati kiiresti ja lihtsalt, asuma kasutusvalmina hingamisaparaadid hädaolukorras evakueerumiseks. Evakueerumiseks ettenähtud hingamisaparaatide asukoha puhul võetakse arvesse masinaruumi paigutust ja ruumides tavaliselt töötavate inimeste arvu. 4.3.2 Nende seadmete arv ja asukoht peab olema osutatud reegliga 15.2.4 nõutavas tuletõrjeplaanis. 4.3.3 Hädaolukorras evakueerumiseks ettenähtud hingamisaparaadid peavad vastama tuleohutussüsteemide koodeksile. 5 Evakuatsiooniteed reisilaevadel eritekkidelt (parkimistekkidelt) ja avatud autotekkidelt, kuhu pääsevad kõik reisijad 5.1 Eritekkidelt (parkimistekkidelt) ja avatud autotekkidelt, kuhu pääsevad kõik laeval olevad reisijad, algavate evakuatsiooniteede arv ja asukoht nii allpool vaheseintetekki kui ka selle kohal peab administratsiooni rahuldama. Üldjuhul peab päästevahenditesse asumise tekile pääsu ohutus olema vähemalt samaväärne punktide 3.2.1.1, 3.2.2, 3.2.4.1 ja 3.2.4.2 alusel tagatud ohutusega. Sellistes ruumides peavad olema spetsiaalsed käiguteed evakuatsiooniteedele, mille laius on vähemalt 600 mm. Sõidukite parkimine tuleb korraldada nii, et käiguteed on alati vabad. 5.2 Ühel evakuatsiooniteel masinaruumidest, kus laevapere tavaliselt töötab, peab vältima otsest pääsu mis tahes eritekkidele (parkimistekkidele). 6 Evakuatsiooniteed autotekkidelt Autotekkidelt, kus laevapere tavaliselt töötab, peab olema vähemalt kaks evakuatsiooniteed. Evakuatsiooniteed peavad tagama ohutu väljapääsu päästepaati ja -parve asumise tekkidele ning peavad asuma teki ees- ja tagaosas. 7 Lisanõuded parvlaevadele 7.1 Üldsätted 7.1.1 Igast laeval tavaliselt hõivatud ruumist peavad olema evakuatsiooniteed kogunemiskohta. Need evakuatsiooniteed peavad olema korraldatud nii, et on tagatud võimalikult otsene tee kogunemiskohta , ja need peavad olema tähistatud sümbolitega IMO väljatöötatud suuniste alusel. 7.1.2 Evakuatsioonitee kajutitest trepikodadesse peab olema võimalikult otsene, minimaalsete suunamuutmistega. Evakuatsiooniteeni jõudmiseks ei tohi olla vajadust minna laeva ühelt küljelt teisele. Ühestki reisijaruumist ei tohi olla kogunemiskohta või lahtisele tekile jõudmiseks vaja ronida rohkem kui kahe teki võrra üles või alla. 7.1.3 Punktis 7.1.2 viidatud lahtistelt tekkidelt peavad olema välised teed päästevahenditesse asumise kohtadesse. 7.1.4 Kui kinnised ruumid külgnevad lahtise tekiga, peab vajadusel saama avasid kinnisest ruumist avatekile kasutada varuväljapääsuna. 7.1.5 Evakuatsiooniteid ei tohi tõkestada mööbli ja muude takistustega. Kapid ja muud rasked sisustusesemed üldkasutatavates ruumides ja evakuatsiooniteede ääres, välja arvatud lauad ja toolid, mida saab eemaldada avaruse tekitamiseks, peavad olema kohale kinnitatud, et vältida nende nihkumist, kui laev on külgõõtsumises või kreenis. Põrandakatted peavad samuti olema kohale kinnitatud. Kui laev on merel, peavad evakuatsiooniteed olema vabad sellistest takistustest nagu koristuskärud, voodiriided, pagas ja kaubakastid. 7.2 Ohutu väljapääsu juhend 7.2.1 Tekid peavad olema nummerdatud järjekorras, alustades numbrist 1 sisepõhjal või madalaimal tekil. Numbrid peavad olema selgesti nähtavad trepimademetel ja liftide ootealadel. Tekkidel võivad olla ka nimed, kuid koos nimega peab alati näha olema teki number. 7.2.2 Lihtsad skeemid, mis näitavad kohta „sina oled siin“ ja nooltega tähistatud evakuatsiooniteed, peavad olema näha kajutiukse siseküljel ja üldkasutatavates ruumides. Plaan peab näitama evakuatsioonisuundi ja olema laeva suhtes õigesti orienteeritud. 7.3 Käsipuude ja koridoride vastupidavus 7.3.1 Piki evakuatsiooniteed asuvatesse koridoridesse peavad olema paigaldatud käsipuud või muud käepidemed, et võimalusel saaks igal sammul kuni kogunemiskohtadeni ja päästevahenditesse asumise kohtadeni kindlalt kinni hoida. Sellised käsipuud peavad olema paigaldatud üle 1,8 m laiuste pikikoridoride ja üle 1 m laiuste põikkoridoride mõlemale küljele. Erilist tähelepanu peab pöörama vajadusele suuta evakuatsiooniteedel läbida ootealasid, aatriume ja muid suuri avatud ruume. Käsipuud või muud käepidemed peavad olema piisava tugevusega, et pidada vastu koridori või ruumi keskpaiga suunas rakendatavale jagatud horisontaalsele koormusele 750 N/m ja allapoole rakendatavale jagatud vertikaalsele koormusele 750 N/m. Neid kaht koormust ei pea rakendama samaaegselt. 7.3.2 Evakuatsiooniteede äärsete vertikaalsete vaheseinte ja muude seinte alumised 0,5 meetrit peavad taluma koormust 750 N/m, et võimaldada neid kasutada kõndimispindadena evakuatsioonitee küljel, kui laeva kreeninurk on suur. 7.4 Evakuatsioonianalüüs Evakuatsiooniteid hinnatakse evakuatsioonianalüüsis projekteerimisprotsessi varases etapis. Analüüsi kasutatakse võimalusel, leidmaks ja kõrvaldamaks ummikuid, mis võivad tekkida laevalt lahkumise käigus reisijate ja laevapere tavalise liikumise tõttu evakuatsiooniteedel, sealhulgas võimalus, et laevaperel võib olla vaja liikuda nendel teedel reisijate liikumisele vastupidises suunas. Lisaks kasutatakse analüüsi näitamaks, et evakuatsiooni korraldus on piisavalt paindlik, arvestades võimalust, et teatavad evakuatsiooniteed, kogunemiskohad, päästepaati või -parve asumise kohad või päästepaadid või -parved ei ole õnnetusjuhtumi tõttu kättesaadavad. E OSA EKSPLUATATSIOONINÕUDED Reegel 14 Operatiivne valmisolek ja hooldus 1 Eesmärk Käesoleva reegli eesmärk on säilitada ja jälgida laeva tuleohutusmeetmete tõhusust. Selleks tuleb täita järgmisi funktsionaalseid nõudeid: .1 tulekaitsesüsteemid ning tuletõrjesüsteemid ja -seadmed peavad olema kasutusvalmis, ning .2 tulekaitsesüsteeme ning tuletõrjesüsteeme ja -seadmeid tuleb nõuetekohaselt katsetada ja kontrollida. 2 Üldnõuded Kogu aeg laeva käitamise ajal peavad olema täidetud punkti 1.1 nõuded. Laeva ei käitata, kui: .1 see on remondis või seisab jõude (kas ankrus või sadamas) või dokis; .2 selle omanik või omaniku esindaja on teatanud, et laeva ei käitata, ja .3 reisilaeva pardal ei ole reisijaid. 2.1 Operatiivne valmisolek 2.1.1 Järgmisi tulekaitsesüsteeme peab hoidma heas korras, et tagada nende nõutav töö tulekahju puhkemise korral: .1 ehituslik tulekaitse, sealhulgas tulepüsivad vaheseinad, ning avade ja läbiviikude kaitse nendes vaheseintes; .2 statsionaarsed tulekahju avastamise ja tulehäire süsteemid; .3 evakuatsiooniteede süsteemid ja seadmed. 2.1.2 Tuletõrjesüsteemid ja -seadmed peab hoidma heas töökorras ja kohe kasutamiseks hõlpsasti kättesaadavana. Kasutatud tulekustutid peab viivitamata täitma või asendama samaväärse seadmega. 2.2 Hooldus, katsetamine ja kontroll 2.2.1 Hooldus, katsetamine ja kontroll peab toimuma IMO väljatöötatud suuniste alusel ja viisil, milles nõuetekohaselt arvestatakse tuletõrjesüsteemide ja -seadmete töökindlust. 2.2.2 Hoolduskava hoitakse laevas ja see peab olema kontrollimiseks kättesaadav, kui administratsioon seda nõuab. 2.2.3 Hoolduskavad peavad hõlmama vähemalt järgmisi tulekaitsesüsteeme ning tuletõrjesüsteeme ja -seadmeid, kui need on paigaldatud: .1 tuletõrjemagistraalid, tuletõrjepumbad ja hüdrandid, sealhulgas voolikud, joatorud ja rahvusvahelised kaldaühendused; .2 statsionaarsed tulekahju avastamise ja tulehäire teavitamise süsteemid; .3 statsionaarsed tulekustutussüsteemid ja muud tulekustutusseadmed; .4 sprinklersüsteemid , tulekahju avastamise ja tulehäire teavitamise süsteemid; .5 ventilatsioonisüsteemid, sealhulgas tule- ja suitsusiibrid, ventilaatorid ja nende juhtimisseadmed; .6 kütusevarustuse avariiseiskamise vahendid; .7 tulekindlad uksed, sealhulgas nende juhtimisseadmed; .8 üldhäire teavitussüsteemid; .9 hingamisaparaadid hädaolukorras evakueerumiseks; .10 tulekustutid, sealhulgas varutäited, ja .11 tuletõrjuja varustus. 2.2.4 Hooldusprogramm võib olla arvutipõhine. 3 Lisanõuded reisilaevadele Lisaks punktis 2.2.3 loetletud tulekaitsesüsteemidele ja -seadmetele peavad rohkem kui 36 reisijat vedavad reisilaevad välja töötama hoolduskava põrandalähedase valgustuse ja valjuhääldi teavitussüsteemi jaoks. 4 Lisanõuded tankeritele Lisaks punktis 2.2.3 loetletud tulekaitsesüsteemidele ja -seadmetele peavad tankerid välja töötama hoolduskava järgmise kohta: .1 inertgaasisüsteemid; .2 vahtkustutussüsteemid; .3 tuleohutusseadmed pumbaruumides, ja .4 tuleohtliku gaasi detektorid. Reegel 15 Juhendid, väljaõpe ja õppused laeval 1 Eesmärk Käesoleva reegli eesmärk on leevendada tulekahju tagajärgi nõuetekohaste juhistega laevapere koolitamiseks ja hädaolukordades õigete tegevuskavadega õppuste läbiviimiseks. Selleks antakse laevaperele vajalikud teadmised ja oskused toimetulekuks tulekahjust põhjustatud hädaolukorraga, sealhulgas reisijate eest hoolitsemisega. 2 Üldnõuded 2.1 Juhised, kohustused ja korraldus 2.1.1 Laevapere liikmed peavad saama juhised tuleohutuse kohta laeval. 2.1.2 Laevapere liikmed peavad saama juhised neile määratud ülesannete kohta. 2.1.3 Tuleb moodustada tulekustutuse eest vastutavad rühmad. Need rühmad peavad suutma täita oma ülesandeid alati, kui laev töötab. 2.2 Väljaõpe ja õppused laeval 2.2.1 Laevapere liikmeid peab õpetama tundma laeva seadmeid ning ka nende tuletõrjesüsteemide ja -seadmete asukohta ja tööd, mille kasutamist neilt võidakse nõuda. 2.2.2 Evakueerumiseks ettenähtud hingamisaparaatide kasutamise alast väljaõpet peab käsitlema laeval toimuva väljaõppe osana. 2.2.3 Tuletõrjekohustusega laevapereliikmete tööd peab hindama perioodiliselt väljaõppe ja õppuste korraldamisega, et tuvastada parendamist vajavad valdkonnad, tagada tuletõrjeoskuste alase pädevuse säilimine ja tuletõrjekorralduse operatiivne valmisolek. 2.2.4 Laeval toimuv väljaõpe laeva tulekustutussüsteemide ja -seadmete kasutamiseks tuleb plaanida ja läbi viia reegli III/19.4.1 kohaselt. 2.2.5 Tuletõrjeõppused peavad toimuma ja need tuleb registreerida reeglite III/19.3 ja III/19.5 kohaselt. 2.2.6 Laeval peavad olema vahendid õppustel kasutatavate hingamisaparaatide balloonide täitmiseks või sobiv arv varuballoone kasutatud balloonide asendamiseks. 2.3 Väljaõppejuhendid 2.3.1 Väljaõppejuhend peab olema laevapere messis ja puhkeruumis või iga laevapereliikme kajutis. 2.3.2 Väljaõppejuhend peab olema laeva töökeeles. 2.3.3 Väljaõppejuhend, mis võib koosneda mitmest köitest, peab sisaldama punktis 2.3.4 nõutavaid juhendeid ning teavet kergesti mõistetavas vormis ja võimaluse korral illustreeritult. Sellise teabe osa võib juhendi asemel olla audiovisuaalse materjalina. 2.3.4 Väljaõppejuhend peab selgitama üksikasjalikult järgmist: .1 üldisi tuleohutustavasid ja ettevaatusabinõusid, mis on seotud suitsetamisest ja elektrist tulenevate ohtudega, tuleohtlike vedelike ning muude tavapäraste laeval esinevate ohtudega; .2 tuletõrjetegevuste ja -protseduuride üldjuhendeid , sealhulgas tulekahjust teatamise ning tulekahjuteate nuppude kasutamise korda; .3 laeva häiresignaalide tähendusi; .4 tuletõrjesüsteemide ja -seadmete tööd ja kasutamist; .5 tulekindlate uste tööd ja kasutamist; .6 tule- ja suitsusiibrite tööd ja kasutamist ning .7 väljapääsusüsteeme ja -seadmeid. 2.4 Tuletõrjeplaanid 2.4.1 Laeva üldjoonis peab olema alaliselt välja pandud laeva ohvitseride juhendamiseks ja sellel peavad olema selgelt näidatud iga teki puhul juhtimiskohad, mitmesugused sektsioonid, mida ümbritsevad A-klassi vaheseinad, B-klassi vaheseintega ümbritsetud sektsioonid koos tulekahju avastamise ja tulehäire süsteemide üksikasjadega, sprinklersüsteemi seadmed, tulekustutusvahendid, juurdepääsuvahendid eri laevaruumidele, tekkidele jne ning ventilatsioonisüsteem, sealhulgas ventilaatorite juhtimiskohtade üksikasjad, siibrite asend ja sektsiooni teenindavate ventilaatorite tuvastusnumbrid. Alternatiivina võib eelnimetatud üksikasjadest koostada brošüüri, mille üks eksemplar antakse igale laeva ohvitserile ja üks eksemplar on igal ajal kättesaadav kergesti juurdepääsetavas kohas. Plaanid ja brošüürid hoitakse ajakohastena ning nende muudatused dokumenteeritakse võimalikult kiiresti. Kirjeldused sellistes plaanides ja brošüürides peavad olema administratsiooni nõutava(te)s keel(t)es. Kui see keel ei ole inglise ega prantsuse keel, peab olema lisatud tõlge ühte nendest keeltest. 2.4.2 Tuletõrjeplaanide või selliseid plaane sisaldava brošüüri teist eksemplari peab hoidma alaliselt silmapaistvalt tähistatud ilmastikukindlas kestas väljaspool tekiehitist kaldalt tulevate tuletõrjujate abistamiseks. 3 Lisanõuded reisilaevadele 3.1 Tuletõrjeõppused Lisaks punkti 2.2.3 nõudele peab tuletõrjeõppused läbi viima reegli III/30 kohaselt, pöörates nõuetekohast tähelepanu reisijate teavitamisele ning reisijate liikumisele kogunemiskohtadesse ja päästevahenditesse asumise tekkidele. 3.2 Tuletõrjeplaanid Rohkem kui 36 reisijat vedavatel laevadel peavad käesoleva reegliga nõutavad plaanid ja brošüürid andma teavet tulekaitsest, tulekahju avastamisest ja tulekustutamisest IMO suuniste alusel. Reegel 16 Töö 1 Eesmärk Käesoleva reegli eesmärk on anda teavet ja juhiseid laeva ja lasti nõuetekohaseks käitlemiseks seoses tuleohutusega. Selleks peavad olema täidetud järgmised funktsionaalsed nõuded: .1 laeval peavad olema tuleohutusbrošüürid ja .2 tuleb kontrollida tuleohtlike aurude eraldumist lastitanki ventilatsiooniavadest. 2 Tuleohutusbrošüürid 2.1 Nõutav tuleohutusbrošüür peab sisaldama vajalikku teavet ja juhiseid laeva ohutuks kasutamiseks ning lasti käitlemiseks seoses tuleohutusega. Brošüür peab sisaldama teavet laevapere vastutusest laeva üldise tuleohutuse eest laadimis- ja lossimistööde ning laeva käigusolemise ajal. Selgitada tuleb vajalikke tuleohutusabinõusid segalasti käitlemisel. Ohtlikke kaupu ja tuleohtlikku puistlasti vedavatel laevadel peab tuleohutusbrošüür sisaldama viidet ka asjakohastele tuletõrje- ja avariilastimisjuhenditele , mis on toodud rahvusvahelises puistlasti mereveo (IMSBC) koodeksis, rahvusvahelises kemikaalide mahtlastiveo koodeksis, rahvusvahelises gaaside mahtlastiveo koodeksis ja rahvusvahelises ohtlike kaupade mereveo koodeksis. 2.2 Tuleohutusbrošüür peab olema laevapere messis ja puhkeruumis või iga laevapereliikme kajutis. 2.3 Tuleohutusbrošüür peab olema laeva töökeeles. 2.4 Tuleohutusbrošüür võib olla kokku liidetud reeglis 15.2.3 nõutavate väljaõppejuhenditega. 3 Lisanõuded tankeritele 3.1 Üldsätted Punktis 2 viidatud tuleohutusbrošüür peab sisaldama sätteid tuleohtlike aurude süttimise tagajärjel puhkenud tule leviku tõkestamiseks lastiruumi ning lastitanki gaasist tühjendamise ja/või degaseerimise korda, arvestades punkti 3.2 sätteid. 3.2 Lastitanki tühjendamise ja/või degaseerimise kord 3.2.1 Kui laevas on inertgaasisüsteem, tuleb kõigepealt tühjendada lastitankid reegli 4.5.6 kohaselt, kuni süsivesiniku aurude kontsentratsioon lastitankides on viidud alla 2 mahuprotsendi. Seejärel võib toimuda degaseerimine lastitanki teki tasandil. 3.2.2 Kui laevas ei ole inertgaasisüsteemi, toimub töö nii, et tuleohtlik aur väljutatakse kõigepealt läbi: .1 reeglis 4.5.3.4 nimetatud ventilatsiooni väljalaskeava; .2 väljalaskeavade, mis on vähemalt 2 m üle lastitanki teki tasandi, kusjuures degaseerimistöö käigus on vertikaalne väljavoolukiirus vähemalt 30 m/s, või .3 väljalaskeavade, mis asuvad vähemalt 2 m üle lastitanki teki tasandi, vertikaalse väljavoolukiirusega vähemalt 20 m/s, ja mis on kaitstud sobivate seadmetega leegi läbipääsu vältimiseks. 3.2.3 Eelnimetatud väljalaskeavad peavad asuma horisontaalselt mõõdetuna vähemalt 10 m kaugusel lähimast õhu sisselaskeavast ja avadest süüteallikaga kinnistesse ruumidesse ning tekiseadmetest, mis võivad hõlmata ankrupeli ja ketikasti avasid ning süttimisohtu põhjustada võivaid seadmeid. 3.2.4 Kui tuleohtliku auru kontsentratsiooni väljalaskeavas on alandatud 30%ni madalaimast süttimispiirist, võib degaseerimine jätkuda lastitanki teki tasandil. 3.3 Inertgaasisüsteemi töö 3.3.1 Reegliga 4.5.5.1 nõutavat tankerite inertgaasisüsteemi juhitakse nii, et muuta lastitankide atmosfäär mittetuleohtlikuks ja hoida see sellisena, välja arvatud kui need tankid peavad olema gaasivabad. 3.3.2 Eelnimetatust olenemata võib kemikaalitankeritel kasutada inertgaasi pärast lastitanki lastimist, aga enne lossimise alustamist, ning kasutamist jätkata, kuni see lastitank on kõigist tuleohtlikest aurudest enne degaseerimist tühjendatud. Käesoleva sätte alusel aktsepteeritakse inertgaasina üksnes lämmastikku. 3.3.3 Reeglist 1.2.2.2 olenemata kohaldatakse käesolevat punkti üksnes 1. jaanuaril 2016 või hiljem ehitatud tankeritele. Kui inertgaasi hapnikusisaldus ületab 5 mahuprotsenti, võetakse viivitamata meetmeid gaasi kvaliteedi parandamiseks. Kui gaasi kvaliteet ei parane, peatatakse kogu töö nendes lastitankides, millesse viiakse inertgaasi, et vältida õhu tõmbamist lastitankidesse; kui on paigaldatud gaasi reguleerimisklapp, siis see suletakse ja praakgaas tuulutatakse atmosfääri. 3.3.4 Juhul, kui inertgaasisüsteem ei täida punkti 16.3.3.1 nõuet ja leitakse, et remont ei ole võimalik, tuleb alustada inertimist vajavate lastitankide tühjendamist ja puhastamist üksnes siis, kui järgitakse sobivat hädaolukorra juhendit, arvestades IMO suuniseid . F OSA ALTERNATIIVSED LAHENDUSED JA SEADMED Reegel 17 Alternatiivsed lahendused ja seadmed 1. Eesmärk Käesoleva reegli eesmärk on sätestada alternatiivsete tuleohutuslahenduste ja -seadmete metoodika. 2 Üldsätted 2.1 Tuleohutuslahendused ja -seadmed võivad kalduda kõrvale B, C, D, E või G osas sätestatud normatiivsetest nõuetest tingimusel, et lahendused ja seadmed vastavad tuleohutuseesmärkidele ja funktsionaalsetele nõuetele. 2.2 Kui tuleohutuslahendused või -seadmed kalduvad kõrvale käesoleva peatüki nõuetest, tehakse käesoleva reegli kohaselt alternatiivsete lahenduste ja seadmete tehniline analüüs, hindamine ja tüübikinnitus. 3 Tehniline analüüs Tehniline analüüs tuleb koostada ja esitada administratsioonile IMO väljatöötatud juhendi alusel ja see peab hõlmama vähemalt järgmisi elemente: .1 laeva tüübi ja asjaomas(t)e ruumi(de) kindlaksmääramine; .2 normatiivse(te) nõude (nõuete) kindlakstegemine, millele laev või ruum(id) ei vasta; .3 laeva või asjaomas(t)e ruumi(de) tule- ja plahvatusohu kindlakstegemine; .3.1 võimalike süüteallikate kindlakstegemine; .3.2 asjaomase ruumi tulekahju kasvupotentsiaali kindlakstegemine; .3.3 asjaomase ruumi suitsu ja toksiliste heitmete tekitamise potentsiaali kindlakstegemine; .3.4 asjaomas(t) est ruumi(de)st tule, suitsu või toksiliste heitmete muudesse ruumidesse leviku potentsiaali kindlakstegemine; .4 normatiivse(te)s nõudes (nõuetes) käsitletud laeva või asjaomas(t)e ruumi(de) nõutava tuleohutuse hindamiskriteeriumide kindlaksmääramine; .4.1 hindamiskriteeriumid peavad põhinema tuleohutuseesmärkidel ja käesoleva peatüki funktsionaalsetel nõuetel; .4.2 hindamiskriteeriumid peavad tagama ohutustaseme, mis ei ole madalam kui normatiivseid nõudeid kasutades saavutatud tase, ja .4.3 hindamiskriteeriumid peavad olema kvantifitseeritavad ja mõõdetavad; .5 alternatiivsete lahenduste ja seadmete üksikasjalik kirjeldus, sealhulgas lahenduses kasutatud eeldused ja kavandatud tööpiirangud või -tingimused, ning .6 tehniline põhjendus, mis näitab, et alternatiivsed lahendused ja seadmed vastavad nõutavatele tuleohutuse hindamiskriteeriumidele. 4 Alternatiivsete lahenduste ja seadmete hindamine 4.1 Punktis 3 nõutavat tehnilist analüüsi peab hindama ja selle heaks kiitma administratsioon, arvestades IMO suuniseid. 4.2 Laeval peavad olema administratsiooni heakskiidetud dokumentide koopiad, mis näitavad, et alternatiivsed lahendused ja seadmed vastavad käesolevale reeglile. 5 Teabevahetus Administratsioon peab teabe oma heakskiidetud alternatiivsete lahenduste ja seadmete kohta edastama IMO-le , et see teave edastataks kõigi osalisriikide valitsustele. 6 Uus hindamine tingimuste muutumise tõttu Kui alternatiivsetes lahendustes ja seadmetes määratud eeldused ja tööpiirangud muutuvad, tuleb teha muutunud seisundis tehniline analüüs, mille kinnitab administratsioon. G OSA ERINÕUDED Reegel 18 Kopterirajatised 1 Eesmärk Käesoleva reegli eesmärk on sätestada lisameetmed selle peatüki tuleohutuseesmärkide käsitlemiseks laevadel, millel on erirajatised kopteritele. Selleks peab täitma järgmisi funktsionaalseid nõudeid: .1 kopteriteki konstruktsioon peab suutma kaitsta laeva kopterite tegevusega seotud tuleohu eest; .2 tuletõrjeseadmed peavad piisavalt kaitsma laeva kopterite tegevusega seotud tuleohu eest; .3 tankimis- ja angaarirajatised ja -tööd peavad tagama meetmed laeva kaitsmiseks kopterite tegevusega seotud tuleohu eest, ja .4 tuleb tagada kasutamisjuhendid ja väljaõpe. 2 Kohaldamine 2.1 Kopteritekkidega laevad peavad täitma käesoleva reegli nõudeid lisaks B, C, D ja E osa reeglite nõuete täitmisele vastavalt vajadusele. 2.2 Kui kopterid maanduvad või teevad vintsitöid episoodiliselt või hädaolukorra tõttu kopteritekita laevadel, võib kasutada C osa nõuete kohaselt paigaldatud tuletõrjeseadmeid. Neid seadmeid peab kopteri tegevuse ajal maandumis- või vintsiala lähedal saama hõlpsasti kasutada. 2.3 Olenemata eelneva punkti 2.2 nõuetest peavad kopteritekkideta parvlaevad vastama reeglile III/28. 3 Konstruktsioon 3.1 Terasest või muust samaväärsest materjalist konstruktsioon Üldiselt peab kopteritekkide konstruktsioon olema terasest või muust samaväärsest materjalist. Kui kopteritekk on tekiehitise või pealisehitise tekilagi, peab see olema isoleeritud A-60-klassi standardi kohaselt. 3.2 Alumiiniumist või muust madala sulamispunktiga metallist konstruktsioon Kui administratsioon lubab alumiiniumist või muust madala sulamispunktiga metallist konstruktsiooni, mida ei loeta terasega samaväärseks, peab järgima järgmisi sätteid: .1 kui konsoolplatvorm ulatub üle laeva parda, tuleb pärast iga tulekahju laeval või platvormil teha platvormi struktuuri analüüs, et määrata kindlaks selle sobivus edasiseks kasutamiseks, ja .2 kui platvorm asub laeva tekiehitisest või samasugusest ehitisest kõrgemal, tuleb täita järgmisi tingimusi: .2.1 tekiehitise ülaosa ja vaheseinad platvormi all peavad olema avadeta; .2.2 akendel platvormi all peavad olema terasluugid ja .2.3 pärast iga tulekahju platvormil või selle läheduses tuleb teha platvormi struktuuri analüüs, et määrata kindlaks sobivus edasiseks kasutamiseks. 4 Evakuatsiooniteed Kopteritekil peab olema nii pea- kui ka avariiväljapääs ning juurdepääs tuletõrje- ja päästetöötajate jaoks. Need peavad asuma üksteisest võimalikult kaugel ja soovitatavalt kopteriteki vastaskülgedel . 5 Tuletõrjeseadmed 5.1 Kopteriteki lähedusse peab paigutama ja kopteriteki juurdepääsuvahendite lähedal peab hoidma järgmisi tuletõrjeseadmeid: .1 vähemalt kaks kuivpulberkustutit summaarse netokaaluga vähemalt 45 kg; .2 süsinikdioksiidiga kustutid summaarse netokaaluga vähemalt 18 kg või samaväärsed; .3 sobiv vahtkustutussüsteem, mis koosneb vahumonitoridest või vahujoatorudest, mis suudavad anda vahtu kõikjale kopteritekil kõigis ilmastikuoludes, milles kopterid saavad töötada. Süsteem peab suutma anda vahtu tabelis 18.1 nõutava väljalaskekiirusega vähemalt viis minutit; Tabel 18.1 - Vahu väljalaskekiirused Kategooria Kopteri kogupikkus Vahulahuse väljalaskekiirus (l/min) H1 alla 15 m 250 H2 alates 15 m, kuid alla 24 m 500 H3 alates 24 m, kuid alla 35 m 800 .4 tulekustutuse põhiaine peab sobima kasutamiseks soolase veega ja vastama esitatavatele tehnilistele nõuetele, mis ei ole leebemad IMO aktsepteeritavatest nõuetest; .5 vähemalt kaks heakskiidetud kaheotstarbelist joatoru (juga/pihustus) ja voolikud, mis ulatuvad kogu kopteritekile; .6 Lisaks reegli 10.10 nõuetele kaks tuletõrjuja varustuskomplekti ja .7 vähemalt järgmisi seadmeid peab hoidma kasutusvalmis viisil, mis tagab kaitse loodusjõudude vastu: .1 reguleeritav mutrivõti; .2 tulekustutustekk; .3 lõikur 60 cm pikkuse käepidemega .4 konks, haarats või muu selline vahend; .5 tugev rauasaag koos 6 varuteraga; .6 redel; .7 viskeliin läbimõõduga 5 mm ja pikkusega 15 m; .8 külglõiketangid; .9 erinevate kruvikeerajate komplekt ja .10 rihmaga tupes nuga. 6 Piigartid Kopteritekkide piigartid tuleb teha terasest ja need peavad viima vee otse üle parda sõltumatult mistahes muust süsteemist ning olema projekteeritud nii, et äravool ei langeks laeva mistahes osale. 7 Kopterite tankimis- ja angaarirajatised Kui laeval on kopterite tankimis- ja angaarirajatised, peab täitma järgmisi nõudeid: .1 kütusemahutite hoidmiseks tuleb määrata ala, mis on: .1.1 võimalikult kaugel majutus- ja teenindusruumidest, evakuatsiooniteedest ja päästevahenditesse asumise kohtadest ning .1.2 eraldunud aurude süüteallika aladest; .2 kütusemahutite ala tuleb varustada seadmetega, millega saab koguda ülevoolanud kütust ja juhtida seda ohutusse kohta; .3 mahutid ja nendega seotud seadmed peavad olema kaitstud füüsiliste vigastuste ja tulekahju eest külgnevas ruumis või alal; .4 kui kasutatakse teisaldatavaid kütusemahuteid, tuleb pöörata erilist tähelepanu järgmisele: .4.1 mahuti konstruktsioon selle kavandatud eesmärgiks; .4.2 monteerimis- ja kinnitusseadmed; .4.3 elektriühenduste maandus ja .4.4 kontrolli kord; .5 mahutite kütusepumpadel peavad olema vahendid, mis võimaldavad tulekahju korral seiskamist ohutust eemalasuvast kohast. Kui on paigaldatud isevoolutankimise süsteem, peavad olema samaväärsed sulgurseadmed kütuseallika isoleerimiseks; .6 kütusepump võib olla ühendatud korraga vaid ühe mahutiga. Torustik mahuti ja pumba vahel peab olema terasest või samaväärsest materjalist, võimalikult lühike ja kaitstud vigastuste eest; .7 elektrilised kütusepumbad ja nende juhtimisseadmed peavad olema asukohta ja võimalikke ohte arvestades sobivat tüüpi; .8 kütusepumpades peab olema seade, mis väldib torustikus ja täitevoolikus ülerõhku ; .9 tankimiseks kasutatavad seadmed peavad olema maandatud; .10 asjakohastes kohtades peavad olema sildid „SUITSETAMINE KEELATUD“; .11 angaari-, tankimis- ja tehnohooldusrajatisi tuleb käsitleda A-kategooria masinaruumidena ehitusliku tulekaitse, statsionaarse tulekustutus- ja tulekahju avastamise süsteemi nõuete seisukohalt; .12 kinnistes angaarirajatistes või kinnistes ruumides, kus on tankimisseadmed, peab olema sundventilatsioon, mida nõuab reegel 20.3 kaubalaevade kinniste autotekkide puhul. Ventilaatorid peavad olema sädemevabad ning .13 elektriseadmed ja elektrijuhtmestik kinnistes angaari- või kinnistes tankimisseadmetega ruumides peavad vastama reeglitele 20.3.2, 20.3.3 ja 20.3.4. 8 Kasutamisjuhend ja tuletõrjeteenistus 8.1 Igas kopterirajatises peab olema kasutusjuhend, sealhulgas ohutusabinõude, töökorra ja seadmete nõuete kirjeldus ja kontrollnimekiri. See juhend võib olla laeva hädaolukorras tegutsemise plaani osa. 8.2 Tankimise ajal peab järgima töökorda ja ettevaatusabinõusid kasutusjuhendis toodud tunnustatud ohutute tavade kohaselt. 8.3 Tuletõrjujad, kelle hulgas peab olema vähemalt kaks pääste- ja tuletõrjeteenistuse ning tuletõrjeseadmete alase väljaõppega isikut, peavad olema kogu aeg kohe kättesaadavad, kui eeldatakse kopterilende. 8.4 Tuletõrjujad peavad olema tankimise ajal kohal. Tuletõrjujad ei ole siiski tankimistegevusse kaasatud. 8.5 Laeval peab korraldama täiendusõpet ning seadmete kasutamise väljaõppeks ja katsetamiseks peab tagama täiendava tulekustutusaine varu. Reegel 19 Ohtlike kaupade vedu 1 Eesmärk Käesoleva reegli eesmärk on sätestada täiendavad ohutusmeetmed selle peatüki tuleohutuseesmärkide käsitlemiseks ohtlikke kaupu vedavatel laevadel. Selleks peab täitma järgmisi funktsionaalseid nõudeid: .1 laevas peavad olema tulekaitsesüsteemid, et kaitsta laeva ohtlike kaupade veoga seotud täiendava tuleohu eest; .2 ohtlikud kaubad peavad olema võimalikest süüteallikatest piisavalt eraldatud ja .3 ohtlike kaupade veoga seotud ohtude vältimiseks peavad töötajatel olema asjakohased kaitsevahendid. 2 Üldnõuded 2.1 Lisaks B, C, D ja E osas ja ning reeglites 18 ja 20 toodud nõuete täitmisele peavad punktis 2.2 viidatud laevade tüübid ja lastiruumid, mis on kavandatud ohtlike kaupade veoks, vastama käesoleva reegli nõuetele, välja arvatud juhul, kui ohtlikke kaupu veetakse piiratud koguses ja erandite alla kuuluvates kogustes, kuid mitte siis, kui sellised nõuded on juba täidetud käesolevas peatükis mujal toodud nõudeid täites. Laevade tüüpidele ja ohtlike kaupade veo viisidele viidatakse punktis 2.2 ja tabelis 19.1. Kaubalaevad kogumahutavusega alla 500 peavad vastama käesolevale reeglile, kuid administratsioonid võivad nõudeid vähendada ning sellised vähendatud nõuded tuleb kanda punktis 4 viidatud nõuetele vastavuse tunnistusel. 2.2 Tabeleid 19.1 ja 19.2 kohaldatakse järgmistele laevatüüpidele ja lastiruumidele: .1 laevadele ja lastiruumidele, mis ei ole konkreetselt ette nähtud kaubakonteinerite veoks, vaid pakendatud ohtlike kaupade veoks, sealhulgas kaubad konteinerites ja teisaldatavates mahutites; .2 kindlaks otstarbeks ehitatud konteinerilaevadele ning konteinerites ja teisaldatavates mahutites ohtlike kaupade veoks ettenähtud lastiruumidele; .3 ohtlike kaupade veoks ettenähtud veeremilaevadele ja autotekkidele; .4 ohtliku puistlasti veoks ettenähtud laevadele ja lastiruumidele ning .5 ohtlike kaupade veoks ettenähtud laevadele ja lastiruumidele, välja arvatud vedellast ja gaasid mahtlastina praamkonteinerites. 3 Erinõuded Kui ei ole sätestatud teisiti, reguleerivad järgmised nõuded tabelite 19.1, 19.2 ja 19.3 kohaldamist nii ohtlike kaupade „tekile“ kui ka „teki alla“ paigutamisele, kui järgmiste punktide numbrid on toodud tabelite esimeses veerus. 3.1 Veevarustus 3.1.1 Tagada tuleb kohene veevarustus tuletõrjemagistraalist nõutava survega kas püsivalt survestades või sobivalt paigutatud tuletõrjepumpade kaugseadmete abil. 3.1.2 Tagatava veekogusega peab olema võimalik varustada nelja joatoru, mille suurus ja rõhud on nimetatud reeglis 10.2 ning mida kasutamiseks saab suunata tühja lastiruumi mistahes ossa. Seda veekogust võib tagada administratsiooni rahuldavate samaväärsete vahenditega. 3.1.3 Tagada tuleb vahendid määratud tekialuse lastiruumi jahutamiseks vähemalt 5 l/min lastiruumide horisontaalse ala ruutmeetri kohta kas statsionaarse pihustustorude seadmega või täites lastiruumi veega. Voolikuid võib selleks kasutada väikestes lastiruumides ja suurte lastiruumide väikestel aladel administratsiooni äranägemisel. Kuivendus- ja pumbaseadmed peavad olema siiski sellised, et välditakse vee vabade pindade tekkimist. Kuivendussüsteemi suutlikkus peab olema selline, et eemaldataks vähemalt 125% nii veepihustussüsteemi pumpade kui ka nõutava arvu tuletõrjevoolikute joatorude ühendatud tootlikkusest. Kuivendussüsteemi sulgeklappide juhtimine peab toimuma väljastpoolt kaitstavat ruumi kustutussüsteemi juhtimisseadmete läheduses olevast kohast. Pilsikaevud peavad olema piisava mahutavusega ja paiknema laeva pardaplaadistusel igas veetihedas laevaruumis üksteisest kuni 40 m kaugusel. Kui see pole võimalik, tuleb arvestada täiendava vee massi ja vaba pinna negatiivset mõju püstuvusele ulatuses, mida administratsioon peab püstuvusteabe heakskiitmisel vajalikuks. 3.1.4 Määratud tekialuse lastiruumi sobiva konkreetse tuldkustutava ainega täitmise säte võib asendada punkti 3.1.3 nõudeid. 3.1.5 Veevarustatuse nõutav kogumaht, mis on samaaegselt arvutatud suurima määratud lastiruumi kohta, peab vastama punktidele 3.1.2 ja 3.1.3, kui neid kohaldatakse. Punkti 3.1.2 mahunõuded peab tagama peatuletõrjepumba (-pumpade) kogutootlikkus, mis ei hõlma avariituletõrjepumba tootlikkust, kui see on paigaldatud. Kui punkti 3.1.3 täitmiseks kasutatakse veeudusüsteemi, peab arvutustes ka selle süsteemi pumba kogutootlikkust arvestama. 3.2 Süüteallikad Elektriseadmeid ja elektrijuhtmestikku ei tohi paigaldada kinnistesse lastiruumidesse või autolastitekkidele, välja arvatud juhul, kui see on administratsiooni arvates töö jaoks oluline. Kui sellistesse ruumidesse paigaldatakse siiski elektriseadmed, siis peavad need olema sertifitseeritud ohutut tüüpi , kasutamiseks ohtlikes keskkondades, millega need võivad kokku puutuda, välja arvatud juhul, kui on võimalik elektrisüsteem täielikult isoleerida (nt eemaldades süsteemi kõik ühendused, välja arvatud sulavkaitsmed). Kaablite läbiviigud tekkidest ja vaheseintest tuleb tihendada gaasi- või aurulekke vältimiseks. Kaablite läbiviike ja kaableid lastiruumides peab kaitsma mehaaniliste vigastuste eest. Muud seadmed, mis võivad osutuda tuleohtlike aurude süttimisallikaks, ei ole lubatud. 3.3 Tulekahju avastamise süsteem Autotekkidel peab olema statsionaarne tulekahju avastamise ja tulehäire süsteem, mis vastab tuleohutussüsteemide koodeksi nõuetele. Kõigis muud tüüpi lastiruumides peab olema kas statsionaarne tulekahju avastamise ja tulehäire süsteem või õhus leiduvate suitsukomponentide avastamise süsteem, mis vastab tuleohutussüsteemide koodeksi nõuetele. Kui laevas on õhus leiduvate suitsukomponentide avastamise süsteem, peab pöörama erilist tähelepanu tuleohutussüsteemide koodeksi 10. peatüki punktile 2.1.3, et vältida mürgiste aurude lekkimist inimeste hõivatud aladele. 3.4 Ventilatsiooniseadmed 3.4.1 Kinnistes lastiruumides tuleb tagada piisav sundventilatsioon. Seadmed peavad tagama tühjas lastiruumis vähemalt 6 õhuvahetust tunnis ja aurude eemaldamise võimaluse vastavalt vajadusele lastiruumi ülemistest või alumistest osadest. 3.4.2 Ventilaatorid peavad vältima tuleohtlike gaasi ja õhu segude süttimise võimaluse. Ventilatsiooni sisselaske- ja väljalaskeavadele peab paigaldama sobivad traatvõrgust kaitseseadised . 3.4.3 Kui puudub sundventilatsioon kinnistes lastiruumides, mis on ette nähtud tahkete ohtlike mahtlastide vedamiseks, tuleb seal tagada loomulik ventilatsioon. 3.5 Kuivendussüsteem 3.5.1 Kui kinnistes lastiruumides kavatsetakse vedada tuleohtlikke või mürgiseid vedelikke, peab projekteerima kuivendussüsteemi, et vältida selliste vedelike tahtmatut pumpamist läbi masinaruumi torustiku või pumpade. Kui veetakse niisuguste vedelike suuri koguseid, peab pöörama tähelepanu selliste lastiruumide täiendavatele kuivendusvahenditele. 3.5.2 Kui täiendav lastiruumi kuivendussüsteem on lisa masinaruumi kuivendussüsteemile, ei tohi selle süsteemi tootlikkus olla väiksem kui 10 m³/h teenindatava lastiruumi kohta. Kui kuivendussüsteem on ühine, ei pea selle tootlikkus ületama 25 m³/h. Täiendav kuivendussüsteem ei pea olema reserviga. 3.5.3 Kui veetakse tuleohtlikke või mürgiseid vedelikke, peab lastiruumi kuivendussüsteemi masinaruumi kuivendussüsteemist eraldama kas pimeääriku paigaldamisega või lukustatava sulgeklapiga . 3.5.4 Väljaspool masinaruume asuvates kinnistes ruumides, kus on tuleohtlike või mürgiste vedelike veoks ettenähtud lastiruume teenindavad pilsipumbad, peab olema eraldi sundventilatsioon, mis tagab vähemalt 6 õhuvahetust tunnis. Kui sellel ruumil on juurdepääs teisest kinnisest ruumist, peab uks olema isesulguv. 3.5.5 Kui lastiruumide kuivendus tagatakse isevoolu teel, tuleb äravool juhtida kas otse üle parda või väljaspool masinaruume asuvasse kinnisesse kogumistanki. Tankil peab olema ventilatsioonitoru, mis avaneb ohutusse kohta avatekil. Kuivendus lastiruumist pilsikaevudesse madalamas ruumis on lubatud üksnes siis, kui see ruum täidab samu nõudeid nagu ülal asuv lastiruum. 3.6 Töötajate kaitse 3.6.1 Lisaks reegliga 10.10 nõutavale tuletõrjuja varustusele peab olema tagatud 4 komplekti kemikaalidele vastupidavat täiskaitseriietust ning need on valitud, arvestades transporditavate kemikaalidega seotud ohte ja vastavalt klassile ja füüsilisele olekule väljatöötatud IMO standardeid . Kaitseriietus peab katma kogu naha, nii et ükski kehaosa ei oleks kaitsmata. 3.6.2 Tagatud peab olema vähemalt 2 autonoomset hingamisaparaati lisaks nendele, mida nõuab reegel 10. Iga nõutava aparaadi kohta peab olema tagatud kaks varutäidet, mis sobivad kasutamiseks hingamisaparaatidega. Kuni 36 reisijat vedavates reisilaevades ja kaubalaevades, milles on sobivalt paigutatud vahendid õhuballoonide täielikuks saastevabaks täitmiseks, võib nõutava aparaadi kohta olla üksnes üks varutäide. 3.7 Käsitulekustutid Lastiruumide jaoks peab olema tagatud kuivpulberkustutid summaarse netokaaluga vähemalt 12 kg või nendega samaväärsed. Need kustutid peavad olema lisaks teistele käsitulekustutitele, mida nõutakse mujal käesolevas peatükis. 3.8 Masinaruumi piirete isolatsioon Vaheseinad, mis on piirdeks lastiruumide ja A-kategooria masinaruumide vahel, peavad olema isoleeritud A-60-klassi standardi kohaselt, välja arvatud juhul, kui ohtlikke kaupu paigutatakse horisontaalselt vähemalt 3 m kaugusele sellistest vaheseintest. Muud piirded selliste ruumide vahel tuleb isoleerida A-60-klassi standardi kohaselt. 3.9 Veepihustussüsteem Lahtisel autotekil, mille kohal on tekk, ja kinnise autotekina käsitletavas ruumis, mida ei ole võimalik sulgeda, peab olema heakskiidetud statsionaarne käsitsijuhitav survevee pihustussüsteem, mis kaitseb iga teki ja sõidukiplatvormi kõiki osi selles ruumis; samas administratsioon võib lubada muu statsionaarse tulekustutussüsteemi kasutamist, mille kohta täiemahulised katsed on näidanud, et see ei ole vähemefektiivne. Kuivendus- ja pumpamisseadmed peavad siiski olema sellised, et välditakse vee vabade pindade tekkimist. Kuivendussüsteemi tootlikkus peab olema selline, et eemaldataks vähemalt 125% nii veepihustussüsteemi pumpade kui ka nõutava arvu tuletõrjevoolikute joatorude ühendatud tootlikkusest. Kuivendussüsteemi sulgeklappe peab saama juhtida väljastpoolt kaitstavat ruumi kustutussüsteemi juhtimisseadmete läheduses olevast kohast. Pilsikaevud peavad olema piisava mahutavusega ja paiknema laeva pardaplaadistusel igas veetihedas laevaruumis üksteisest kuni 40 m kaugusel . Kui see pole võimalik, tuleb arvestada täiendava vee massi ja vaba pinna negatiivset mõju püstuvusele ulatuses, mida administratsioon peab püstuvusteabe heakskiitmisel vajalikuks. 3.10 Autotekkide eraldamine 3.10.1 Autotekkidega laevades peab eraldama kinnise autoteki ja külgneva lahtise autoteki. Eraldamine peab olema selline, et viiakse miinimumini ohtlike aurude ja vedelike liikumine niisuguste tekkide vahel. Alternatiivina ei pea sellist eraldamist tegema, kui autotekki käsitletakse kinnise lastiruumina kogu selle pikkuses ja see vastab täielikult käesoleva reegli asjakohastele erinõuetele. 3.10.2 Autotekkidega laevades peab eraldama kinnise autoteki ja külgneva välisteki . Eraldamine peab olema selline, et viiakse miinimumini ohtlike aurude ja vedelike liikumine niisuguste tekkide vahel. Alternatiivina ei ole vaja eraldamist teha, kui kinniste autotekkide seadmed vastavad nendele, mida nõutakse külgneval välistekil veetavate ohtlike kaupade puhul. 4 Vastavustunnistus Administratsioon peab andma laevale asjakohase tunnistuse tõendina konstruktsiooni ja seadmete vastavuse kohta käesoleva reegli nõuetega. Tunnistuse väljaandmine ohtlike kaupade kohta, välja arvatud ohtlik puistlast, ei ole nõutav lastide puhul, mis on nimetatud klassina 6.2 ja 7, ning ohtlike kaupade puhul piiratud kogustes ja erandlikes kogustes. Tabel 19.1. Nõuete kohaldamine erinevatele ohtlike kaupade veo režiimidele laevades ja lastiruumides Kui tabelis 19.1 on märgitud X, tähendab see, et nõuet kohaldatakse kõigile ohtlike kaupade klassidele, mis on toodud tabeli 19.3 asjakohasel real, välja arvatud märkustes näidatu. Reegel 19.2.2 Välistekid .1-.5 kaasa arvatud .1 Ei ole konkreetselt ette nähtud .2 Konteiner-lasti ruumid .3 .4 Ohtlik puistlast .5 Lihtrid Reegel 19 Kinnised autotekid 5 Lahtised autotekid 3.1.1 x x x x x Reegli 19 nõuete kohaldamiseks erinevatele ohtlike kaupade klassidele - vt tabel 19.2 x 3.1.2 x x x x x - 3.1.3 - x x x x x 3.1.4 - x x x x x 3.2 - x x x x x 4 3.3 - x x x - x 4 3.4.1 - x x 1 x - x 4 3.4.2 - x x 1 x - x 4 3.5 - x x x - - 3.6.1 x x x x x - 3.6.2 x x x x x - 3.7 x x - - x - 3.8 x x x 2 x x - 3.9 - - - x 3 x - 3.10.1 - - - x - - 3.10.2 - - - x - - -Märkused 1 Klasside 4 ja 5.1 tahkete ainete puhul ei kohaldata kinnistele kaubakonteineritele. Klasside 2, 3, 6.1 ja 8 puhul, kui veetakse kinnistes kaubakonteinerites, võib ventileerimiskiirust alandada mitte vähemaks kui 2 õhuvahetust tunnis. Klasside 4 ja 5.1 vedelike puhul, kui neid veetakse kinnistes konteinerites, võib ventileerimiskiirust alandada mitte vähemaks kui 2 õhuvahetust tunnis. Käesoleva nõude tähenduses on teisaldatav tank kinnine kaubakonteiner. 2 Kohaldatav üksnes tekkidele. 3 Kehtib üksnes kinnistele autotekkidele, mida ei ole võimalik sulgeda. 4 Erijuhul, kui lihtrites võib olla tuleohtlikke aure, või alternatiivina, kui lihtritest võivad vallanduda tuleohtlikud aurud ohutusse ruumi väljaspool praameri lastiruumi lihtrite ühendatud ventilatsioonikanalite kaudu, võib neid nõudeid vähendada või nendest loobuda administratsiooni rahuldaval viisil. 5 Eritekke (parkimistekke) käsitletakse kinniste autotekkidena, kui veetakse ohtlikke kaupu. Tabel 19.2. Nõuete kohaldamine ohtlike kaupade erinevatele klassidele laevades ja lastiruumides, kus veetakse ohtlikku puistlasti Klass 4.1 4.2 4.3 6 5.1 6.1 8 9 Reegel 19 3.1.1 x x - x - - x 3.1.2 x x - x - - x 3.2 x x 7 x x 8 - - x 8 3.4.1 - x 7 x - - - - 3.4.2 x 9 x 7 x x 7,9 - - x 7,9 3.4.3 x x x x x x x 3.6 x x x x x x x 3.8 x x x x 7 - - x 10 Märkused 6 Käesoleva klassi ainete, mida võidakse vedada puistlastina, ohud on sellised, et administratsioonil tuleb lisaks käesolevas tabelis loetletud nõuete täitmisele pöörata erilist tähelepanu laeva konstruktsioonile ja seadmetele. 7 Kohaldatakse üksnes solventekstraktsioone sisaldavale õlikoogile, ammooniumnitraadile ja ammooniumnitraatväetistele. 8 Kohaldatakse üksnes ammooniumnitraadile ja ammooniumnitraatväetistele. Siiski on piisav ka selline kaitseaste, mis vastab standarditele Rahvusvahelise Elektrotehnikakomisjoni väljaandes 60079 „Elektriseadmed plahvatusohtlike gaasikeskkondade jaoks“. 9 Nõutavad on üksnes sobivad traatvõrgust kaitseseadised. 10 Rahvusvahelise puistlasti mereveo (IMSBC) koodeksi (muudetud) nõuded on piisavad. Tabel 19.3. Nõuete kohaldamine ohtlike kaupade erinevatele klassidele, välja arvatud ohtlik puistlast Klass 1.1–1.6 1.4S 2.1 2.2 2.3 Tuleoht-lik 20 2.3 Mitte-tule-ohtlik 3 FP 15 &lt;23°C 3 FP 15 ≥23°C –≤60°C 4.1 4.2 4.3 Vede-likud 21 4,3 Tah-ked 5.1 5.2 16 6.1 Vede-likud FP 15 &lt;23°C 6.1 Vede-likud FP 15 ≥23°C –≤60°C 6.1 Vede-likud 6,1 Tah-ked 8 Vede-likud FP 15 &lt;23°C 8 Vede-likud FP 15 ≥23°C –≤60°C 8 Vede-likud 8 Tah-ked 9 Reegel 19 3.1.1 x x x x x x x x x x x x x x x x x x x x x x x 3.1.2 x x x x x x x x x x x x x x x x x x x x x x - 3.1.3 x - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - 3.1.4 x - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - 3,2 x - x - x - x - - - x 18 - - - x - - - x - - - x 17 3.3 x x x x - x x x x x x x x - x x x x x x x x - 3.4.1 - - x - - x x - x 11 x 11 x x x 11 - x x - x 11 x x - - x11 3.4.2 - - x - - - x - - - - - - - x - - - x - - - x17 3.5 - - - - - - x - - - - - - - x x x - x x 19 x 19 - - 3,6 - - x x x x x x x x x x x x x x x x x x x x x 14 3.7 - - - - - - x x x x x x x - x x - - x x - - - 3.8 x 12 - x x x x x x x x x x x 13 x x x - - x x - - - 3.9 x x x x x x x x x x x x x x x x x x x x x x x 3.10.1 x x x x x x x x x x x x x x x x x x x x x x x 3.10.2 x x x x x x x x x x x x x x x x x x x x x x x Märkused 11 Kui „sundventilatsiooniga ruumid“ on nõutavad IMDG koodeksiga. 12 Paigutada igal juhul horisontaalselt 3 m kaugusele masinaruumi vaheseintest. 13 Vt IMDG koodeksit. 14 Veetavate kaupade puhul vastavalt vajadusele. 15 FP tähistab leekpunkti. 16 IMDG koodeksi alusel on keelatud klassi 5.2 ohtlike kaupade paigutamine teki alla või kinnistele autotekkidele. 17 Kohaldatakse üksnes ohtlikele kaupadele, mis tekitavad IMDG koodeksis nimetatud tuleohtlikku auru. 18 Kohaldatakse üksnes ohtlikele kaupadele, mille leekpunkt on alla 23 ºC ja mis on nimetatud IMDG koodeksis. 19 Kohaldatakse üksnes ohtlikele kaupadele, millel on täiendav riskiklass 6.1. 20 IMDG koodeksi alusel on keelatud kauba klassiga 2.3 ja täiendava riskiklassiga 2.1 paigutamine teki alla või kinnistele autotekkidele. 21 IMDG koodeksi alusel on keelatud klassi 4.3 vedelike, mille leekpunkt on alla 23 ºC, paigutamine teki alla või kinnistele autotekkidele. Reegel 20 Autolastitekkide, eritekkide (parkimistekkide) ja autotekkide kaitse 1 Eesmärk Käesoleva reegli eesmärk on sätestada täiendavad ohutusmeetmed selle peatüki tuleohutuseesmärkide käsitlemiseks laevadel, millel on autolastitekid, eritekid (parkimistekid) ja autotekid. Selleks peab täitma järgmisi funktsionaalseid nõudeid: .1 tagada tuleb tulekaitsesüsteemid, et piisavalt kaitsta laeva autolastitekkide, eritekkide (parkimistekkide) ja autotekkidega seotud tuleohu eest; .2 süüteallikad tuleb eraldada autolastitekkidest, eritekkidest (parkimistekkidest) ja autotekkidest ning .3 autolastitekid, eritekid (parkimistekid) ja autotekid peavad olema piisavalt ventileeritud. 2 Üldnõuded 2.1 Kohaldamine Lisaks vastavalt vajadusele B, C, D ja E osa reeglite nõuete täitmisele peavad autolastitekid, eritekid (parkimistekid) ja autotekid vastama käesoleva reegli nõuetele. 2.2 Aluspõhimõtted reisilaevade puhul 2.2.1 Käesoleva reegli aluspõhimõte on, et reegliga 9.2 nõutav vertikaalseteks põhitsoonideks jaotamine võib olla reisilaevade sõiduautotekkidel raskendatud ja seega tuleb sellistes ruumides saavutada samaväärne kaitse horisontaaltsoonide kontseptsiooni alusel ja tõhusa statsionaarse tulekustutussüsteemi abil. Selle kontseptsiooni alusel võib horisontaaltsoon käesoleva reegli tähenduses hõlmata eritekke (parkimistekke) mitmel tekil, tingimusel et sõidukite jaoks ettenähtud kogu vaba kõrgus ei ületa 10 m. 2.2.2 Punkti 2.2.1 aluspõhimõtet kohaldatakse ka veoautotekkidele. 2.2.3 Käesoleva peatüki nõudeid ventilatsioonisüsteemidele, avadele A-klassi vaheseintes ja läbiviikudele A-klassi vaheseintest vertikaalsete tsoonide tulekindluse säilitamiseks kohaldatakse võrdselt tekkidele ja vaheseintele, mis on konstruktsiooniliseks piirdeks ning eraldavad horisontaaltsoone üksteisest ja ülejäänud laevast. 3 Ettevaatusabinõu tuleohtlike aurude süttimise vastu kinnistel autolastitekkidel, kinnistel autotekkidel ja eritekkidel (parkimistekkidel) 3.1 Ventilatsioonisüsteemid 3.1.1 Ventilatsioonisüsteemide tootlikkus Tagada tuleb tõhus sundventilatsioonisüsteem, millest piisab vähemalt järgmisteks õhuvahetusteks: .1 Reisilaevad Eritekid (parkimistekid) 10 õhuvahetust tunnis Kinnised autotekid ja autolastitekid, välja arvatud eritekid (parkimistekid) laevadel, mis veavad rohkem kui 36 reisijat 10 õhuvahetust tunnis Kinnised autotekid ja autolastitekid, välja arvatud eritekid (parkimistekid) laevadel, mis veavad kuni 36 reisijat 6 õhuvahetust tunnis .2 Kaubalaevad 6 õhuvahetust tunnis Administratsioon võib nõuda suuremat õhuvahetuste arvu sõidukite laadimisel ja lossimisel. 3.1.2 Ventilatsioonisüsteemide tõhusus 3.1.2.1 Reisilaevades peab sundventilatsioonisüsteem olema eraldi muudest ventilatsioonisüsteemidest. Sundventilatsioonisüsteemi kasutatakse selleks, et tagada vähemalt punktis 3.1.1 nõutav õhuvahetuste arv kogu aeg, kui sõidukid on sellistes ruumides, välja arvatud juhul, kui on paigaldatud punkti 3.1.2.4 kohane õhukvaliteedi juhtimissüsteem. Selliseid lastiruume teenindavad tõhusalt suletavad ventilatsioonikanalid peavad olema eraldi iga sellise ruumi jaoks. Süsteemi peab saama juhtida väljaspool selliseid ruume asuvast kohast. 3.1.2.2 Kaubalaevades peavad ventilaatorid tavaliselt töötama katkematult ja tagama vähemalt punktis 3.1.1 nõutava õhuvahetuste arvu, kui sõidukid on laeval, välja arvatud juhul, kui on paigaldatud punkti 3.1.2.4 kohane õhukvaliteedi juhtimissüsteem. Kui see on raskendatud, peavad need töötama piiratud aja jooksul iga päev, kui ilm seda lubab, ja igal juhul mõistliku ajaperioodi jooksul enne lossimist, misjärel on autotekk või autolastitekk tõestatult gaasivaba. Laeval peab selleks olema üks või mitu kantavat põlevgaasi avastamise seadet. Süsteem peab olema teistest ventilatsioonisüsteemidest täiesti eraldatud. Autotekke või autolastitekke teenindavaid ventilatsioonikanaleid peab saama iga lastiruumi tarvis tõhusalt sulgeda. Süsteemi peab saama juhtida väljaspool selliseid ruume asuvast kohast. 3.1.2.3 Ventilatsioonisüsteem peab takistama õhu kihistumist ja õ hutaskute teket . 3.1.2.4 Kõigis laevades, kus on paigaldatud õhukvaliteedi juhtimissüsteem IMO väljatöötatud suuniste alusel , võib ventilatsioonisüsteem töötada vähendatud arvu õhuvahetuste ja/või vähendatud ventileeritava õhu kogusega. See leevendus ei kehti ruumide kohta, mille puhul nõutakse käesoleva reegli punktiga 3.2.2 vähemalt 10 õhuvahetust tunnis, ega ruumide kohta, mille puhul kehtivad reeglid 19.3.4.1 ja 20-1. 3.1.3 Ventilatsioonisüsteemide näitur Komandosillal peavad olema vahendid nõutava ventilatsioonitootlikkuse kao näitamiseks. 3.1.4 Sulgurseadmed ja kanalid 3.1.4.1 Tagatud peavad olema seadmed, mis võimaldavad tulekahju korral ventilatsioonisüsteemi kiiret seiskamist ja tõhusat sulgemist väljastpoolt ruumi, arvestades ilmastiku- ja mereolusid. 3.1.4.2 Ühise horisontaaltsooni ventilatsioonikanalid, sealhulgas siibrid, peavad olema terasest. Ventilatsioonikanalid, mis läbivad muid horisontaaltsoone või masinaruume, peavad reisilaevadel olema A-60-klassi terasest ning ehitatud reeglite 9.7.2.4.1.1 ja 9.7.2.4.1.2 kohaselt. 3.1.5 Alalised avad Alalised avad pardaplaadistuses, ruumi otstes või tekilaes peavad asetsema nii, et tulekahju lastiruumis ei ohustaks päästevahendite paiknemisalasid ja nendesse asumise kohti ning majutus- ja teenindusruume ega juhtimiskohti lastiruumide kohal asuvates pealisehitistes ja tekiehitistes. 3.2 Elektriseadmed ja elektrijuhtmestik 3.2.1 Kui punktis 3.2.2 ei sätestata teisiti, peavad elektriseadmed ja elektrijuhtmestik olema plahvatusohtlikes bensiini ja õhu segudes kasutamiseks sobivat tüüpi . 3.2.2 Olenemata punktist 3.2.1 on mujal kui eritekkidel (parkimistekkidel) vaheseinte tekist madalamal, alternatiivina lubatud kinnised ja kaitstud elektriseadmed, mis ei võimalda sädemete lendlemist, kõrgemal kui 450 mm tekist ja sõidukite platvormist, kui see on olemas, välja arvatud platvormid piisavalt suurte avadega, mis võimaldavad bensiinigaaside läbipääsu allapoole. Sellised elektriseadmed on lubatud tingimusel, et ventilatsioonisüsteem on projekteeritud ja töötab viisil, mis tagab lastiruumide katkematu ventilatsiooni kiirusega vähemalt 10 õhuvahetust tunnis, kui laeval on sõidukid. 3.3 Elektriseadmed ja elektrijuhtmestik väljatõmbeventilatsiooni kanalites Kui väljatõmbeventilatsiooni kanalisse on paigaldatud elektriseadmed ja elektrijuhtmestik, peavad need olema plahvatusohtlikes bensiini ja õhu segudes kasutamiseks heakskiidetud tüüpi ning väljatõmbekanali väljumisava peab asuma ohutus kohas, arvestades muid võimalikke süüteallikaid. 3.4 Muud süüteallikad Muud seadmed, mis võivad osutuda tuleohtlike aurude süüteallikaks, ei ole lubatud. 3.5 Piigartid ja äravool Piigartite äravoolu ei tohi juhtida masina- või muudesse ruumidesse, kus võib olla süüteallikaid. 4 Tulekahju avastamine ja häiresignaal .4.1 Statsionaarsed tulekahju avastamise ja häiresüsteemid Kui punktis 4.3.1 ei ole sätestatud teisiti, peab laevas olema statsionaarne tulekahju avastamise ja häiresüsteem, mis vastab tuleohutussüsteemide koodeksi nõuetele. Statsionaarne tulekahju avastamise süsteem peab suutma kiiresti avastada tulekahju puhkemise. Andurite tüübid ning nende paiknemise vahemikud ja asukohad, arvestades ventilatsiooni ja muude asjakohaste tegurite mõju, peavad administratsiooni rahuldama. Pärast paigaldamist tuleb süsteemi katsetada tavalistes ventilatsioonitingimustes ja selle üldine reageerimisaeg peab administratsiooni rahuldama. 4.2 Õhus leiduvate suitsukomponentide avastamise süsteemid Õhus leiduvate suitsukomponentide avastamise süsteemi, mis vastab tuleohutussüsteemide koodeksi nõuetele, võib kasutada punktis 4.1 nõutava statsionaarse tulekahju avastamise ja tulehäire süsteemi alternatiivina, välja arvatud lahtistel autotekkidel, lahtistel autolastitekkidel ja eritekkidel (parkimistekkidel). 4.3 Eritekid (parkimistekid) 4.3.1 Eritekkidel (parkimistekkidel) tuleb rakendada tõhusat tuletõrje kontrollringkäikude süsteemi. Kui tõhusad tuletõrje kontrollringkäigud toimuvad pideva tuletõrjevahi ajal kogu merereisi vältel, ei ole statsionaarne tulekahju avastamise ja tulehäire süsteem nõutav. 4.3.2 Tulekahju teatenupud tuleb paigutada nii, et tulekahju teatenupp ei oleks ruumi ühestki osast kaugemal kui 20 m, ja üks nupp tuleb paigutada sellise ruumi iga väljapääsu juurde. 5 Ehituslik kaitse Reeglist 9.2.2 olenemata peavad rohkem kui 36 reisijat vedavates reisilaevades eritekkide (parkimistekkide) ja autotekkide piirdevaheseinad ja tekid olema isoleeritud A-60-klassi standardi kohaselt. Kui reeglis 9.2.2.3 määratletud kategooria 5, 9 ja 10 ruum on siiski vaheseina ühel küljel, võib standardit vähendada A-0-klassile. Kui kütusetankid asuvad eriteki (parkimisteki) või autoteki all, võib selliste ruumide vahelise teki tulekindlust vähendada A-0-klassi standardile. 6 Tulekustutus 6.1 Statsionaarsed tulekustutussüsteemid (Punktide 6.1.1 ja 6.1.2 nõudeid kohaldatakse 1. juulil 2014 või hiljem ehitatud laevadele. Enne 1. juulit 2014 ehitatud laevad peavad vastama punktide 6.1.1 ja 6.1.2 varem kehtinud nõuetele.) 6.1.1 Autolastitekkidel ja autotekkidel, mis ei ole eritekid (parkimistekid) ja mida on võimalik sulgeda väljaspool lastiruume asuvast kohast, peab olema üks järgmistest statsionaarsetest tulekustutussüsteemidest: .1 tuleohutussüsteemide koodeksile vastav statsionaarne gaaskustutussüsteem; .2 tuleohutussüsteemide koodeksile vastav statsionaarne kõrge kordusteguriga vahu vahtkustutussüsteem või .3 tuleohutussüsteemide koodeksile ja punktidele 6.1.2.1–6.1.2.4 vastav autotekkide ja eritekkide (parkimistekkide) statsionaarne vesikustutussüsteem. 6.1.2 autolastitekkidel ja autotekkidel, mida ei ole võimalik sulgeda, ning eritekkidel (parkimistekkidel) peab olema tuleohutussüsteemide koodeksile vastav autotekkide ja eritekkide (parkimistekkide) statsionaarne vesikustutussüsteem, mis kaitseb sellistes ruumides kogu tekki ja sõidukiplatvormi. Sellisel vesikustutussüsteemil peab olema: .1 rõhumõõtur klapikarbil; .2 selge märgistus igal torustiku sulgeklapil , mis näitab teenindatavaid ruume; .3 tehnohoolduse ja kasutusjuhendid, mis asuvad jaotusklappide ruumis, ning .4 piisav arv kuivendusklappe, et tagada süsteemi täielik kuivendus. 6.1.3 Administratsioon võib lubada muu statsionaarse tulekustutussüsteemi kasutamist, mille puhul on täiemahulise katsega näidatud, et see ei ole autolastitekil ja autotekil tule tõrjumisel vähem tõhus, kui simuleeritakse voolava bensiini tulekahju sellises ruumis. 6.1.4 Käesoleva punkti nõudeid kohaldatakse 1. jaanuaril 2010 või hiljem ehitatud laevadele. 1. juulil 2002 või hiljem ja enne 1. jaanuari 2010 ehitatud laevad peavad vastama punkti 6.1.4 varem kehtinud nõuetele, mida on muudetud resolutsiooniga MSC.99(73). Pidades silmas tõsist püstuvuskadu , mis võib tekkida suure veehulga kogunemisel tekile või tekkidele statsionaarse surveveepihustussüsteemi töö ajal, peavad statsionaarsete surveveepihustussüsteemidega laevas olema rakendatud järgmised meetmed: .1 reisilaevades: .1.1 vaheseintetekist kõrgemal asuvates ruumides tuleb paigaldada piigartid nii, et tagatakse vee kiire äravool üle parda, arvestades IMO väljatöötatud suuniseid ; .1.2.1 parvlaevades tuleb hoida piigartite äravooluklapid avatuna, kui laevad on merel, ning äravooluklappidel peavad olema kindlad sulgemisvahendid, mida kehtiva rahvusvahelise laadungimärgi konventsiooni nõuete kohaselt juhitakse vaheseintetekist kõrgemal paiknevast kohast; .1.2.2 punktis 6.1.4.1.2.1 viidatud klappide töö tuleb registreerida logiraamatus; .1.3 vaheseintetekist madalamal asuvates ruumides võib administratsioon nõuda pumba- ja kuivendusseadmete paigaldamist reegli II-1/35-1 nõuetele lisaks. Sellisel juhul peab kuivendussüsteemi tootlikkus olema selline, et see eemaldaks vähemalt 125% nii veepihustussüsteemi pumpade kui ka nõutava arvu tuletõrjevoolikute joatorude ühendatud tootlikkusest, arvestades IMO väljatöötatud suuniseid*. Kuivendussüsteemi sulgeklappe peab saama juhtida väljastpoolt kaitstavat ruumi kustutussüsteemi juhtimisseadmete läheduses olevast kohast. Pilsikaevud peavad olema piisava mahutavusega ja paiknema laeva pardaplaadistusel üksteisest kuni 40 m kaugusel igas veetihedas laevaruumis; .2 kaubalaevades peavad kuivendus- ja pumbaseadmed olema sellised, et välditakse vee vabade pindade tekkimist. Sellisel juhul peab kuivendussüsteemi tootlikkus olema selline, et see eemaldaks vähemalt 125% nii veepihustussüsteemi pumpade kui ka nõutava arvu tuletõrjevoolikute joatorude ühendatud tootlikkusest, arvestades IMO väljatöötatud suuniseid . Kuivendussüsteemi sulgeklappe peab saama juhtida väljastpoolt kaitstavat ruumi kustutussüsteemi juhtimisseadmete läheduses olevast kohast. Pilsikaevud peavad olema piisava mahutavusega ja paiknema laeva pardaplaadistusel üksteisest kuni 40 m kaugusel igas veetihedas laevaruumis. Kui see ei ole võimalik, peab arvestama lisatud vee massi ja vaba pinna negatiivset mõju püstuvusele ulatuses, mida administratsioon peab püstuvusteabe heakskiitmisel vajalikuks . Selline teave tuleb lisada kaptenile antavale reegliga II-1/5-1 nõutavale teabele püstuvusest . 6.1.5 Kõigil laevadel peavad olema statsionaarsete surveveepihustussüsteemidega kinnistel autolasti- ja autotekkidel ning eritekkidel (parkimistekkidel) vahendid kuivendusseadmete ummistumise vältimiseks, arvestades IMO väljatöötatud suuniseid . Enne 1. jaanuari 2010 ehitatud laevad peavad vastama käesoleva punkti nõuetele esimeseks ülevaatuseks pärast 1. jaanuari 2010. 6.2 Käsitulekustutid 6.2.1 Käsitulekustutid peab paigutama teki tasandile lastiruumis või vaheruumis, kus veetakse sõidukeid, kuni 20 m vahedega ruumi mõlemal küljel. Vähemalt üks käsitulekustuti peab asuma lastiruumi iga sissepääsu juures. 6.2.2 Lisaks punktile 6.2.1 peavad järgmised tulekustutusseadmed olema autolasti- ja autotekkidel ning eritekkidel (parkimistekkidel) , mis on kavandat ud mootorsõidukite veoks, mille paakides on nende liikumiseks vajalik kütus: .1 vähemalt kolm veeudu pihustit ja .2 üks tuleohutussüsteemide koodeksile vastav kantav vahugeneraator tingimusel, et laevas on vähemalt kaks niisugust seadet selliste l autotekkidel kasutamiseks. Reegel 20-1 Nõuded autolastilaevadele, mis veavad lastina mootorsõidukeid, mille paakides on nende liikumiseks vajalik suruvesinik või -maagaas 1 Eesmärk Käesoleva reegli eesmärk on sätestada täiendavad ohutusmeetmed selle peatüki tuleohutuseesmärkide käsitlemiseks autolastilaevadel autolasti- ja autotekkidega, mis on kavandatud mootorsõidukite veoks lastina, mille paakides on nende liikumiseks vajalik suruvesinik või surumaagaas. 2 Kohaldamine 2.1 Lisaks reegli 20 nõuete täitmisele vastavalt vajadusele peavad autolastitekid 1. jaanuaril 2016 või hiljem ehitatud autolastilaevades, mis on kavandatud mootorsõidukite veoks lastina, mille paakides on nende liikumiseks vajalik suruvesinik või surumaagaas, vastama käesoleva reegli punktide 3–5 nõuetele. 2.2 Lisaks reegli 20 vastavatele nõuetele peavad enne 1. jaanuari 2016, sealhulgas ehitatud enne 1. juulit 2012 ehitatud autolastilaevad vastavalt vajadusele vastama käesoleva reegli punkti 5 nõuetele. 3 Nõuded tekkidele, mis on kavandatud mootorsõidukite vedamiseks lastina, mille paakides on nende liikumiseks vajalik surumaagaas 3.1 Elektriseadmed ja elektrijuhtmestik Kõik elektriseadmed ja elektrijuhtmestik peavad olema sertifitseeritud ohutut tüüpi, kasutamiseks plahvatusohtlikus metaani ja õhu segus . 3.2 Ventilatsiooniseadmed 3.2.1 Kui ventilatsioonikanalis on elektriseadmed ja elektrijuhtmestik, peavad need olema sertifitseeritud ohutut tüüpi, kasutamiseks plahvatusohtlikus metaani ja õhu segus. 3.2.2 Ventilaatorid peavad olema sellised, et välditaks metaani ja õhu segu süttimise võimalust. Ventilatsiooni sisse- ja väljalaskeavadel peavad olema sobivad traatvõrgust kaitseseadised. 3.3 Muud süüteallikad Muud seadmed, mis võivad olla metaani ja õhu segude süüteallikaks, ei ole lubatud. 4 Nõuded tekkidele, mis on kavandatud mootorsõidukite vedamiseks lastina, mille paakides on nende liikumiseks vajalik vesinik 4.1 Elektriseadmed ja elektrijuhtmestik Kõik elektriseadmed ja elektrijuhtmestik peavad olema sertifitseeritud ohutut tüüpi, kasutamiseks plahvatusohtlikus vesiniku ja õhu segus . 4.2 Ventilatsiooniseadmed 4.2.1 Kui ventilatsioonikanalis on elektriseadmed ja elektrijuhtmestik, peavad need olema sertifitseeritud ohutut tüüpi, kasutamiseks plahvatusohtlikes vesiniku ja õhu segudes, ning väljalaskeava igast väljalaskekanalist peab asuma ohutus kohas, arvestades muid võimalikke süttimisallikaid. 4.2.2 Ventilaatorid tuleb projekteerida nii, et välditaks vesiniku ja õhu segu süttimise võimalust. Ventilatsiooni sisse- ja väljalaskeavadel peavad olema sobivad traatvõrgust kaitseseadised. 4.3 Muud süüteallikad Muud seadmed, mis võivad olla vesiniku ja õhu segude süüteallikaks, ei ole lubatud. 5 Gaaside avastamine Kui autolastilaev veab lastina üht või mitut mootorsõidukit, mille paagis on selle liikumise jaoks vajalik suruvesinik või surumaagaas, peab laeval olema vähemalt kaks teisaldatavat gaasiandurit. Sellised andurid peavad sobima gaaskütuse avastamiseks ning olema sertifitseeritud ohutut tüüpi, kasutamiseks plahvatusohtlikus gaasi ja õhu segus. Reegel 21 Õnnetusjuhtumi künnis, ohutu tagasipöördumine sadamasse ja ohutusalad 1 Kohaldamine 1. juulil 2010 või hiljem ehitatud reisilaevad pikkusega 120 m või rohkem, nagu määratletud reeglis II-1/2.5, või millel on 3 või enam vertikaalset põhitsooni, peavad vastama käesolevale reeglile. 2 Eesmärk Käesoleva reegli eesmärk on sätestada projekteerimistingimused laeva ohutuks tagasipöördumiseks sadamasse omal jõul pärast õnnetusjuhtumit, mis ei ületa punktis 3 sätestatud õnnetusjuhtumi künnist, ning samuti sätestada ohutusalade funktsionaalsed ja tehnilised nõuded. 3 Õnnetusjuhtumi künnis Tulekahju kontekstis hõlmab õnnetusjuhtumi künnis järgmist: .1 tulekahju lähteruumi kaotus kuni lähimate A-klassi piireteni, mis võivad moodustada osa lähteruumist, kui see ruum on kaitstud statsionaarse tulekustutussüsteemiga, või .2 tulekahju lähteruumi ja külgnevate ruumide kaotus kuni lähimate A-klassi piireteni, mis ei moodusta osa tulekahju lähteruumist. 4 Ohutu tagasipöördumine sadamasse Kui tulekahjustus ei ületa punktis 3 näidatud õnnetusjuhtumi künnist, peab laev suutma pöörduda tagasi sadamasse, tagades reeglis 3 määratletud ohutusalad. Et laev suudaks pöörduda tagasi sadamasse, peavad laeva ülejäänud osas, mida tulekahju ei mõjutanud, jääma järgmised süsteemid töökorda: .1 käikuvus ; .2 rooliseadmed ja rooliseadmete juhtimissüsteemid; .3 navigatsioonisüsteemid; .4 süsteemid vedelkütuse tankimiseks, ümberpumpamiseks ja etteandmiseks; .5 siseside silla, masinaruumi, ohutuskeskuse, tuletõrje ja hädaolukorra rühmade ning vastavalt vajadusele reisijate ja laevapere teavitamiseks ja kogunemiseks; .6 välisside ; .7 tuletõrje peamagistraal; .8 statsionaarsed tulekustutussüsteemid; .9 tule- ja suitsuandurisüsteem; .10 pilsi- ja ballastisüsteem; .11 jõuajamiga veetihedad ja poolveetihedad uksed; .12 süsteemid, mis on ette nähtud punktis 5.1.2 märgitud „ohutusalade“ toetuseks; .13 vee sissevoolu avastamise süsteemid ja .14 muud administratsiooni kindlaksmääratud sü steemid, mis on olulised h ädaolukorra ohjamise puhul. 5 Ohutusala(d) 5.1 Funktsionaalsed nõuded: .1 ohutusala(de) ks peavad üldjuhul olema siseruum(id); administratsioon võib siiski lubada välisruumi kasutamist ohutusalana, arvestades tegevuspiirkonnast tulenevaid piiranguid ja asjakohaseid eeldatavaid keskkonnaolusid; .2 ohutusala(d) peavad tagama kõigile isikutele järgmised põhiteenused , et tagada reisijate ja laevapere tervise säilimine: .1 kanalisatsioon; .2 vesi; .3 toit; .4 alternatiivne ruum arstiabi osutamiseks; .5 kaitse ilmastikuolude eest; .6 ülekuumenemise ja alajahtumise vältimise vahendid; .7 valgustus ja .8 ventilatsioon; .3 ventilatsioonilahendus peab vähendama ohtu, et suits ja kuumad gaasid võiksid mõjutada ohutusala(de) kasutamist, ning .4 juurdepääsuvahendid päästevahenditele tuleb tagada igalt ohutusalana tuvastatavalt või kasutatavalt alalt, arvestades, et vertikaalne põhitsoon ei pruugi siseliikumiseks kasutatav olla. 5.2 Alternatiivne ruum arstiabi osutamiseks Alternatiivne ruum arstiabi osutamiseks peab vastama administratsioonile vastuvõetavale standardile . Reegel 22 Projekteerimistingimused süsteemidele, mis peavad pärast tuleõnnetust töökorda jääma 1 Kohaldamine 1. juulil 2010 või hiljem ehitatud reisilaevad pikkusega 120 m või rohkem vastavalt määratlusele reeglis II-1/2.5 või millel on 3 või enam vertikaalset põhitsooni, peavad vastama käesolevale reeglile. 2 Eesmärk Käesoleva reegli eesmärk on sätestada projekteerimistingimused süsteemidele, mis peavad jääma töökorda, et toetada korrapärast evakuatsiooni ja laeva mahajätmist , kui ületatakse reeglis 21.3 määratletud õnnetusjuhtumi künnis. 3 Süsteemid 3.1 Juhuks, kui üks vertikaalne põhitsoon on tulekahju tõttu kasutuskõlbmatu, peavad järgmised süsteemid olema paigutatud ja eraldatud nii, et need jäävad töökorda: .1 tuletõrjemagistraal; .2 siseside (tuletõrje toetuseks, mis on vajalik reisijate ja laevapere teavitamiseks ja evakuatsiooniks); .3 välissidevahendid ; .4 pilsisüsteemid tuletõrjevee eemaldamiseks; .5 valgustus piki evakuatsiooniteed, kogunemiskohtades ja päästevahenditesse asumise kohtades ning .6 evakuatsioonijuhised peavad olema kasutusvalmis. 3.2 Eelnimetatud süsteemid peavad suutma töötada vähemalt 3 tundi eeldusel, et väljaspool kasutuskõlbmatut vertikaalset põhitsooni ei ole vigastusi. Kasutuskõlbmatus vertikaalses põhitsoonis ei pea süsteemid olema töökõlblikud. 3.3 Kaabeldust ja torustikku A-60-standardi kohaselt ehitatud šahtis käsitletakse vigastamata jäävana ja kasutuskõlblikuna, kui need lähevad läbi kasutuskõlbmatu vertikaalse põhitsooni punkti 3.1 tähenduses. Administratsioon võib heaks kiita samaväärse kaabelduse ja torustiku kaitseastme. Reegel 23 Ohutuskeskus reisilaevadel 1 Kohaldamine 1. juulil 2010 või hiljem ehitatud reisilaevadel peab olema ohutuskeskus, mis vastab käesoleva reegli nõuetele. 2 Eesmärk Käesoleva reegli eesmärk on näha ette ruum abistamiseks hädaolukordade ohjamisel. 3 Asukoht ja paigutus Ohutuskeskus peab olema osa komandosillast või asuma eraldi ruumis, mis külgneb komandosillaga ja kust on sellele otsepääs, nii et hädaolukordi saab ohjata ilma vahitüürimehi nende navigatsiooniülesannete juures häirimata. 4 Asetus ja ergonoomiline lahendus Ohutuskeskuse asetus ja ergonoomiline lahendus peavad vastavalt vajadusele arvestama IMO väljatöötatud suuniseid . 5 Side Tagada tuleb ohutuskeskuse, keskse juhtimis koha, komandosilla, masina juhtimisruumi, tulekustutussüsteemi(de) laoruumi(de) ja tuletõrjeseadmete hoiuruumide vahelise side pidamise vahendid. 6 Ohutussüsteemide juhtimine ja seire Konventsioonis mujal toodud nõuetest olenemata peab allnimetatud ohutussüsteemide kogu funktsionaalsus (vastavalt vajadusele käitamine, juhtimine, seire või nende mis tahes kombinatsioon) olema ohutuskeskusest juhitav: .1 kõik sundventilatsioonisüsteemid; .2 tulekindlad uksed; .3 üldhäiresüsteem ; .4 valjuhääldi teavitussü steemid ; .5 elektritoitega evakuatsiooni juhendsüsteemid; .6 veetihedad ja poolveetihedad uksed; .7 pardaluukide, laadluukide ja muude sulgurseadmete näiturid; .8 veelekked sisemistest/välimistest vööriustest, ahtriustest ja muudest pardaluukidest; .9 teleseiresüsteem; .10 statsionaarsed tulekahju avastamise ja häiresüsteemid; .11 statsionaarne kohalik tuletõrjesüsteem (statsionaarsed kohalikud tuletõrjesüsteemid); .12 sprinkler - ja samaväärsed süsteemid; .13 vesikustutussüsteemid masinaruumides; .14 häiresignaal laevapere kutsumiseks; .15 aatriumist suitsu väljatõmbe süsteem; .16 vee sissevoolu avastamise süsteemid ning .17 tuletõrjepumbad ja avariituletõrjepumbad. III PEATÜKK Päästevahendid ja -seadmed A OSA ÜLDSÄTTED Reegel 1 Kohaldamine 1 Kui sõnaselgelt ei ole sätestatud teisiti, kehtib käesolev peatükk laevade kohta, mille kiil on pandud või mis on samasuguses ehitusjärgus 1. juulil 1998 või hiljem. 2 Käesolevas peatükis tähendab termin samasugune ehitusjärk ehitusjärku, milles: .1 algab konkreetse laeva ehitusena käsitletav tegevus või .2 on alanud laeva kokkupanek, mis hõlmab vähemalt 50 tonni või 1% kõigi konstruktsioonimaterjalide arvestuslikust massist, olenevalt sellest, kumb on väiksem. 3 Käesolevas peatükis kasutatakse järgmisi mõisteid: 1 laevad, mis on ehitatud – laevad, mille kiil on pandud või mis on samasuguses ehitusjärgus; .2 väljend kõik laevad tähendab laevu, mis on ehitatud enne 1. juulit 1998, sel kuupäeval või hiljem; väljendeid kõik reisilaevad ja kõik kaubalaevad tõlgendatakse vastavalt; .3 ehitusajast sõltumata käsitletakse reisilaevaks ümberehitatavat kaubalaeva reisilaevana alates ümberehituse alguskuupäevast. 4 Enne 1. juulit 1998 ehitatud laevade puhul peab administratsioon tagama, et: .1 täidetakse punkti 4.2 sätetele alluvaid nõudeid, mida kohaldatakse uute le või olemasolevate le laevade le enne 1. juulit 1998 kehtinud 1974. aasta rahvusvahelise konventsiooni inimelude ohutusest merel III peatüki alusel nii, nagu nimetatud peatükis ette nähtud, ja .2 kui päästevahendid või -seadmed nendel laevadel asendatakse või tehakse neis laevades ulatuslikke remonditöid, ümberehitusi või muudatusi, mis hõlmavad olemasolevate päästevahendite või -seadmete asendamist või täiendamist, vastavad sellised päästevahendid või -seadmed käesoleva peatüki nõuetele, kuivõrd see on põhjendatud ja teostatav. Kui siiski päästepaat ja -parv, välja arvatud täispuhutav päästeparv, asendatakse ilma selle veeskamisvahendit asendamata või vastupidi, võib päästepaat ja -parv või veeskamisvahend olla asendatavaga sama tüüpi. 5 Olenemata punktist 4.2 asendatakse kõigil laevadel hiljemalt esimesel plaanilisel dokis viibimisel ajavahemikus 1. juulist 2014 kuni 1. juulini 2019rahvusvahelise päästevahendite koodeksi punktidele 4.4.7.6.4–4.4.7.6.6 mittevastavad päästepaadi koormuse all toimivad vabastusseadmed koodeksile vastavate seadmetega. Reegel 2 Vabastused 1 Administratsioon võib vabastada üksikud laevad või laevaklassid, mis ei sõida merereisi käigus lähimast rannast kaugemale kui 20 miili, käesoleva peatüki konkreetsete nõuete täitmisest, kui leiab, et merereisi kaitstud laad ja olud muudavad nende nõuete kohaldamise põhjendamatuks või ülearuseks. 2 Administratsioon võib vabastada reisilaevad, mida kasutatakse erisõitudel suure arvu erikategooria reisijate, näiteks palverändurite vedamiseks, käesoleva peatüki nõuete täitmisest, kui on veendunud, et nende nõuete täitmise nõudmine on raskendatud, tingimusel et need laevad peavad täielikult kinni järgmistest reeglitest: .1 1971. aasta erisõite tegevate reisilaevade kokkuleppele ( Special Trade Passenger Ships Agreement ) lisatud reeglid ja .2 1973. aasta erisõite tegevate laevade ruuminõuete protokollile ( Protocol on Space Requirements for Special Trade Passenger Ships ) lisatud reeglid. Reegel 3 Mõisted Käesolevas peatükis kasutatakse järgimisi mõisteid, kui sõnaselgelt ei ole sätestatud teisiti: 1 kaitsetürp – valvepaadi meeskonnale ja laeva evakuatsioonisüsteemi meeskonnale ette nähtud kaitseülikond; 2 sertifitseeritud isik – isik, kellel on päästepaatide ja -parvede alane pädevustunnistus, mis on välja antud administratsiooni volitusel või mille kehtivust administratsioon tunnistab meremeeste väljaõppe, diplomeerimise ja vahiteenistuse aluste rahvusvahelise konventsiooni kehtivate nõuete kohaselt; või isik, kellel on tunnistus, mille on konventsioonikohase tunnistusega samal eesmärgil välja andnud või mida tunnustab selle konventsiooni osaliseks mitteoleva riigi administratsioon; 3 avastamine – ellujäänute või päästepaatide ja -parvede asukoha kindlaksmääramine; 4 evakuatsiooniredel – päästepaatidesse ja -parvedele mineku kohas olev redel, mis võimaldab ohutu juurdepääsu päästepaatidele ja -parvedele pärast nende veeskamist ; 5 isepinnaldumine – päästepaatide ja -parvede veeskamise meetod, millega päästevahend vabastatakse automaatselt uppuvalt laevalt ja on kasutusvalmis; 6 vabalang veeskamine – päästepaatide veeskamise meetod, millega päästepaat koos selle pardal olevate inimeste ja varustusega vabastatakse ja lastakse langeda merre ilma takistavate seadmeteta; 7 päästetürp – kaitseülikond, mis vähendab seda külmas vees kasutava inimese keha soojuskadu; 8 täispuhutav päästevahend – vahend, mille ujuvus sõltub selle mittejäikadest, gaasiga täidetud kambritest ja mida tavaliselt hoitakse kuni kasutamiseni täispuhumata kujul; 9 täispuhutud päästevahend – vahend, mille ujuvus sõltub selle mittejäikadest, gaasiga täidetud kambritest ning mida hoitakse pidevalt täispuhutud olekus ja kasutusvalmina; 10 rahvusvaheline päästevahendite (LSA) koodeks (käesolevas peatükis koodeks) – rahvusvaheline päästevahenditele esitatavate nõuete koodeks, mille IMO meresõiduohutuse komitee võttis vastu resolutsiooniga MSC.48(66), koos võimalike muudatustega, tingimusel et sellised muudatused võetakse vastu, jõustatakse ja jõustuvad käesoleva konventsiooni artikli VIII kohaselt, mis käsitleb lisale kohaldatavat muutmiskorda, välja arvatud I peatükk; 11 veeskamisvahend või -seade – vahend päästepaadi ja -parve ning valvepaadi ohutuks viimiseks nende kinnituskohast vette; 12 pikkus – 96% kogupikkusest veeliinil, mis on 85% kõrgusel vähimast teoreetilisest pardakõrgusest kiilu ülaservast mõõdetuna, või pikkus vöörtäävi välisservast roolipalleri telgjooneni samal veeliinil, kui see on pikem. Kaldes kiiluga projekteeritud laevade puhul mõõdetakse seda projekteeritud veeliiniga rööbitisel veeliinil; 13 vähim meresõidusüvis – vähim ekspluatatsiooniline süvis ehk lastimisseisund, mille puhul laev on tasakiilul ilma lastita, 10% varude ja vähima vajaliku kütusega, ning reisilaeva puhul suurima lubatud arvu reisijate ja laevaperega ning nende pagasiga; 14 mereevakuatsioonisüsteem – MES, seade inimeste kiireks üleviimiseks selleks ette nähtud laevatekilt vees olevale päästevahendile; 15 teoreetiline pardakõrgus : .1 teoreetiline pardakõrgus on vertikaalne vahekaugus kiilu ülaservast kuni vabaparda teki piimi ülaservani parda juures. Puit- ja komposiitlaevade puhul mõõdetakse seda kaugust alates kiilusulundi alaservast. Kui laeva keskkaare alumine pool on nõgus või varustatud paksude kiiluvöödega, mõõdetakse vahekaugust punktist, kus põhja lameda tasandi sissepoole pikendatud joon lõikub kiilu küljega; .2 laevadel, mille sandekid on ümardatud, mõõdetakse teoreetilist pardakõrgust teki ja parda välisplaadistuse teoreetiliste joonte lõikumispunktini, kusjuures jooned jätkuvad nii, nagu oleksid sandekid kandilised; .3 kui vabapardatekk on astmeline ja selle kõrgendatud osa ulatub üle teoreetilise pardakõrguse kindlaksmääramise punkti, mõõdetakse teoreetilist pardakõrgust lähtejooneni, mis kulgeb teki alumisest osast piki kõrgendatud osaga paralleelselt kulgevat joont; 16 uudne päästevahend või -seade – päästevahend või -seade uute tehniliste parameetritega, mida käesolev peatükk või koodeks täielikult ei hõlma, kuid mis tagavad samaväärse või parema ohutustaseme; 17 positiivne püstuvus – veesõiduki võime tulla tagasi algasendisse pärast kreeniva momendi kõrvaldamist; 18 valvepaadi laeva pardalevõtmise aeg – vajalik aeg paadi tõmbamiseks asendisse, millest valvepaadis olevad inimesed saavad minna laeva tekile. Pardalevõtmise aeg hõlmab aega, mis on vajalik tõstmiseks ettevalmistuste tegemiseks valvepaadis, nagu vangliini andmine ja kinnitamine, valvepaadi ühendamine veeskamisseadmega ja aeg valvepaadi ülestõmbamiseks. Pardalevõtmise aeg ei hõlma aega, mis on vajalik veeskamisseadme alla laskmiseks, et see oleks valmis valvepaadi tõstmiseks; 19 valvepaat – paat, mis on ette nähtud merehädas inimeste päästmiseks ning vees olevate päästevahendite koondamiseks; 20 päästmine – ellujäänute ohutu veest välja toomine; 21 parvlaev – reisilaev autotekkide või eritekkidega (parkimistekkidega), mis on määratletud reeglis II-2/3; 22 rahvusvaheline lühireis – rahvusvaheline merereis, mille ajal ei ole laev kaugemal kui 200 miili sadamast või kohast, kus reisijad ja laevapere oleksid ohutus paigas. Vahemaa merereisi algusriigi viimasena külastatud sadama ja lõppsadama vahel ega tagasireis ei ületa 600 miili. Lõppsadam on plaanilise merereisi viimasena külastatud sadam, kust laev alustab oma tagasireisi riiki, millest merereis algas; 23 päästepaadid ja -parved – päästevahendid, mis suudavad hoida merehädas olijad elus pärast laeva maha jätmist; 24 soojushoidevahend – veekindlast materjalist madala soojusjuhtivusega kott või ülikond. Reegel 4 Päästevahendite ja -seadmete hindamine, katsetamine ja heakskiitmine 1 Administratsioon peab käesoleva peatükiga nõutavad päästevahendid ja -seadmed heaks kiitma, välja arvatud punktides 5 ja 6 ette nähtud juhtumeil. 2 Enne päästevahenditele ja -seadmetele heakskiidu andmist tagab administratsioon, et sellised päästevahendid ja -seadmed: .1 on katsetatud, et kinnitada nende vastavust käesoleva peatüki ja koodeksi nõuetele IMO soovituste kohaselt , või .2 on administratsiooni rahuldaval viisil edukalt läbinud katsetused, mis on sisuliselt samaväärsed soovitustes nimetatud katsetega. 3 Enne heakskiidu andmist uudsetele päästevahenditele või -seadmetele tagab administratsioon, et sellised seadmed: .1 tagavad vähemalt käesoleva peatüki ja koodeksi nõuetega samaväärse ohutusstandardi ning neid on hinnatud ja katsetatud IMO suuniste kohaselt, või .2 on administratsiooni rahuldaval viisil edukalt läbinud hindamise ja katsed, mis on sisuliselt samaväärsed nende soovitustega. 4 Administratsiooni heakskiidu andmise kord hõlmab ka tingimusi, mille kohaselt heakskiit jätkub või võetakse tagasi. 5 Enne varem heakskiitmata päästevahendite ja -seadmete aktsepteerimist peab administratsioon veenduma, et päästevahendid ja -seadmed vastavad käesoleva peatüki ja koodeksi nõuetele. 6 Käesoleva peatükiga nõutavad päästevahendid, mille täpsed tehnilised andmed ei ole rahvusvahelises päästevahendite koodeksis toodud, peavad rahuldama administratsiooni nõudeid. Reegel 5 Tootmiskatsed Administratsioon peab nõudma päästevahendite tootmiskatseid, mis tagavad, et päästevahendid on valmistatud samade standardite kohaselt nagu heakskiidetud prototüüp. B OSA NÕUDED LAEVADELE JA PÄÄSTEVAHENDITELE I JAGU - REISILAEVAD JA KAUBALAEVAD Reegel 6 Sidevahendid 1 Punkti 2 kohaldatakse kõigile reisilaevadele ning kõigile kaubalaevadele kogumahutavusega 300 ja enam. 2 Päästevahendite raadioseadmed 2.1 Kahepoolsed VHF-raadiotelefonside seadmed 2.1.1 Reisilaeval ning 500 ja suurema kogumahutavusega kaubalaeval peab olema vähemalt kolm kahepoolset VHF-raadiotelefonside seadet. 300 ja suurema kogumahutavusega, kuid väiksema kui 500 kogumahutavusega kaubalaeval peab olema vähemalt kaks kahepoolset VHF-raadiotelefonside seadet. Selline seade peab vastama tehnilistele nõuetele, mis ei ole leebemad IMO vastuvõetud nõuetest. Kui päästevahendisse on paigaldatud statsionaarne kahepoolne VHF-raadiotelefonside seade, peab see vastama tehnilistele nõuetele, mis ei ole leebemad IMO nõuetest. 2.1.2 Kahepoolseid VHF-raadiotelefonside seadmeid, mis on paigaldatud laevadele enne 1. veebruari 1992 ja mis ei vasta täielikult IMO tehnilistele nõuetele, võib administratsioon aktsepteerida kuni 1. veebruarini 1999 tingimusel, et administratsioon on veendunud, et need ühilduvad heakskiidetud kahepoolsete VHF-raadiotelefonside seadmetega. 2.2 Seadmed päästetavate asukoha määramiseks otsingu ja pääste käigus Vähemalt üks seade päästetavate asukoha määramiseks otsingu ja pääste käigus peab olema iga reisilaeva ja iga 500 ja suurema kogumahutavusega kaubalaeva kummalgi küljel. Vähemalt üks seade päästetavate asukoha määramiseks otsingu ja pääste käigus peab olema 300 ja suurema, kuid väiksema kui 500 kogumahutavusega kaubalaeval. Sellised seadmed päästetavate asukoha määramiseks otsingu ja pääste käigus peavad vastama kohaldatavatele tehnilistele nõuetele, mis ei ole leebemad IMO nõuetest . Seadmed päästetavate asukoha määramiseks otsingu ja pääste käigus peavad olema paigutatud sellisesse kohta, et neid saab kiiresti panna mistahes päästepaati või -parve, välja arvatud reegliga 31.1.4 nõutud päästeparve või päästeparvedesse. Alternatiivina paigutatakse üks seade päästetavate asukoha määramiseks otsingu ja pääste käigus igasse päästepaati või -parve, välja arvatud nendesse, mida nõuab reegel 31.1.4. Laevadel, kus on vähemalt kaks seadet päästetavate asukoha määramiseks otsingu ja pääste käigus ja mis on varustatud vabalang-päästepaatidega, paigutatakse üks selline seade vabalang-päästepaati ja teine peab asuma komandosilla vahetus läheduses, nii et seda saab kasutada pardal ja see on valmis mistahes muusse päästevahendisse üleviimiseks. 3 Signaalraketid Komandosilla läheduses peab olema vähemalt 12 langevarjuga raketti, mis vastavad koodeksi jao 3.1 nõuetele. 4 Laevasisene side ja häiresignalisatsiooni süsteemid 4.1 Kahepoolseks sideks avariijuhtimispunktide , kogunemiskohtade ja päästevahenditesse asumise kohtade ning strateegiliste punktide vahel pardal tuleb tagada statsionaarsed, teisaldatavad või mõlemat tüüpi avariiseadmed. 4.2 Laevas peab olema rahvusvahelise päästevahendite koodeksi punkti 7.2.1 nõuetele vastav üldine häiresignalisatsiooni süsteem ning seda tuleb kasutada reisijate ja laevapere kutsumiseks kogunemiskohtadesse, aga ka laevahäirete kavas ette nähtud tegevuste algatamiseks. Süsteemi täiendatakse kas koodeksi punkti 7.2.2 nõuetele vastava valjuhääldi-teavitussüsteemiga või muude sobivate sidevahenditega. Meelelahutuseks ettenähtud helisüsteemid peavad üldhäiresignalisatsiooni aktiveerimisel automaatselt välja lülituma. 4.3 Üldhäiresignaal peab olema kuuldav kõikjal eluruumides ja laevapere tavalistes tööruumides. Reisilaevadel peab see olema kuuldav ka kõigil lahtistel tekkidel. 4.4 Mereevakuatsioonisüsteemiga varustatud laevadel peab olema tagatud side päästevahenditesse asumise koha ja platvormi või päästepaatide ja -parvede vahel. 5 Valjuhääldi-teavitussüsteem reisilaevadel 5.1 Lisaks vastavalt reegli II-2/40.5 või reegli II-2/ 41-2 ja punkti 6.4.2 nõuetele peab kõigil reisilaevadel olema valjuhääldi-teavitussüsteem. Enne 1. juulit 1997 ehitatud reisilaevadele kohaldatakse punktide 5.2 ja 5.4 nõudeid punkti 5.5 sätete alusel hiljemalt esimese perioodilise ülevaatuse kuupäeval pärast 1. juulit 1997. 5.2 Valjuhäälditeavitussüsteemi kaudu edastatavad teated peavad olema selgesti kuuldavad üle ümbritseva müra kõigis koodeksi punktiga 7.2.2.1 ettenähtud ruumides ning süsteemi peab varustama ümberlülitusfunktsiooniga, mida juhitakse ühest punktist komandosillal ja muudest kohtadest laeval, mida administratsioon peab vajalikuks, nii et kõik ohuteated edastatakse ka siis, kui mõni valjuhääldi nendes ruumides on välja lülitatud või vaikseks keeratud või kui valjuhääldi-teavitussüsteemi kasutatakse muul eesmärgil. 5.3 1. juulil 1997 või hiljem ehitatud reisilaevadel: .1 peab valjuhäälditeavitussüsteemil olema vähemalt kaks ahelat, mis on kogu pikkuses piisavalt eraldatud ning millel on kaks eraldi ja sõltumatut võimendit, ning .2 administratsioon peab valjuhääldi-teavitussüsteemi ja selle tehnilised nõuded heaks kiitma, arvestades IMO soovitusi. 5.4 Valjuhääldi teavitussüsteem peab olema ühendatud avariielektrienergiaallikaga, mida nõuab reegel II-1/42.2.2. 5.5 Oma süsteemi ei pea muutma enne 1. juulit 1997 ehitatud laevad, mis on juba varustatud administratsiooni heakskiidetud valjuhääldi teavitussüsteemiga, mis vastab sisuliselt koodeksi punktide 5.2 ja 5.4 ja punkti 7.2.2.1 nõuetele. Reegel 7 Individuaalsed päästevahendid 1 Päästerõngad 1.1 Rahvusvahelise päästevahendite koodeksi punkti 2.1.1 nõuetele vastavad päästerõngad peab: .1 paigutama nii, et need on hõlpsasti kasutatavad laeva mõlemal küljel ja võimaluse korral kõigil laeva pardani ulatuvatel lahtistel tekkidel; vähemalt üks paigutatakse ahtri lähedusse, ning .2 paigutama nii, et neid on võimalik kiiresti vette heita, ja need ei ole mistahes viisil püsivalt kinnitatud. 1.2 vähemalt üks päästerõngas laeva kummalgi küljel paigaldatakse koos ujuva päästeliiniga, mis vastab koodeksi punkti 2.1.4 nõuetele ja mille pikkus ei ole väiksem kui kahekordne kõrgus, millele see on paigutatud veeliinist kõrgemal vähima meresõidusüvise korral, või 30 m, olenevalt sellest, kumb on suurem. 1.3 Vähemalt pool kõigist päästerõngastest paigaldatakse koos päästerõngaste isesüttivate, rahvusvahelise päästevahendite koodeksi punkti 2.1.2 nõuetele vastavate tulepoidega, ning vähemalt kaks nendest päästerõngastest varustatakse päästerõngaste isesüttivate, rahvusvahelise päästevahendite koodeksi punkti 2.1.3 nõuetele vastavate suitsusignaalidega, ja neid päästerõngaid peab olema võimalik kiiresti vabastada komandosillalt; tule- ning tule- ja suitsupoidega varustatud päästerõngad jaotatakse võrdselt laeva mõlemale küljele ning need ei tohi olla varustatud punktis 1.2 nõutud päästeliinidega. 1.4 Päästerõngale kantakse ladina tähestiku suurtrükitähtedega laeva nimi ja kodusadam. 2 Päästevestid 2.1 Igale inimesele laeval tagatakse koodeksi punkti 2.2.1 või 2.2.2 nõuetele vastavad päästevestid ja lisaks: .1 varustatakse reisilaevad, mille merereisid kestavad alla 24 h, väikelaste päästevestidega, mille arv on vähemalt 2,5% laeval olevate reisijate arvust; .2 varustatakse reisilaevad, mille merereisid kestavad 24 h või kauem, väikelaste päästevestidega iga väikelapse jaoks laeval; .3 lastele sobivate päästevestide arv peab olema vähemalt 10% laeval olevate reisijate arvust või selline suurem arv, mis võib olla vajalik iga lapse varustamiseks päästevestiga; .4 laeval peab olema piisav arv päästeveste vahis olijate jaoks ja samuti kaugemal asuvate päästepaatide ja -parvede juures. Vahis olijate päästevestid tuleks paigutada komandosillale, masina juhtimisruumi ja muudesse mehitatud vahipostidesse; ning .5 kui olemasolevad täiskasvanute päästevestid ei ole ette nähtud kuni 140 kg kaaluvatele inimestele rinnaümbermõõduga kuni 1750 mm, peab laeval olema kasutada piisav arv sobivaid abiseadmeid, mis võimaldavad sellistel inimestel neid veste kasutada. 2.2 Päästevestid paigutatakse nii, et need on hõlpsasti juurdepääsetavad ja nende asukoht on selgelt tähistatud. Kui laeva konkreetsete seadmete tõttu võivad punkti 2.1 nõuetega kooskõlas paigaldatud päästevestid muutuda kättesaamatuks, toimub päästevestidega varustamine administratsiooni rahuldaval alternatiivsel viisil ja see võib hõlmata laevall olevate päästevestide arvu suurendamist. 2.3 Päästevestid, mida kasutatakse täielikult kinnistes päästepaatides, välja arvatud vabalang-päästepaatides, ei tohi takistada päästepaati sisenemist või seal istumist, sealhulgas turvavööde kasutamist päästepaadis. 2.4 Vabalang-päästepaatide jaoks valitud päästevestid ja viis, kuidas neid hoitakse või kantakse, ei tohi takistada päästepaati sisenemist, vähendada seal olijate ohutust või raskendada päästepaadi kasutamist. 3 Päästetürbid ja kaitsetürbid Iga laevapereliikme jaoks, kes on määratud valvepaadi või mereevakuatsioonisüsteemi meeskonda, peab olema rahvusvahelise päästevahendite koodeksi jao 2.3 nõuetele vastav sobiva suurusega päästetürp või sama koodeksi jao 2.4 nõuetele vastav sobiva suurusega kaitsetürp. Kui laev tegutseb alati soojas kliimas, kus administratsiooni arvates ei ole soojuskaitse vajalik, ei pea sellist kaitseriietust laeval olema. Reegel 8 Laevahäirete kava ja hädaolukorra juhend 1 Käesolevat reeglit kohaldatakse kõigile laevadele. 2 Igale laeval viibivale isikule antakse selged juhendid, mida hädaolukorras tuleb järgida. Reisilaevade jaoks koostatakse need juhendid laeva lipuriigi nõutavas keeles või keeltes ja inglise keeles. 3 Reegli 37 nõuetele vastavad laevahäirete kavad ja hädaolukorra juhendid pannakse välja nähtavates kohtades kogu laevas, sealhulgas komandosillas, masinaruumis ja laevapere eluruumides. 4 Reisijate kajutitesse ja nähtavale kohale kogunemiskohtades ning muudes reisijate ruumides pannakse välja illustratsioonid ja asjakohastes keeltes juhendid, et anda reisijatele teada: .1 nende kogunemiskoht; .2 olulised tegevused, mida nad peavad hädaolukorras tegema, ja .3 päästevestide selgapanemise viis. Reegel 9 Tegevusjuhendid 1 Käesolevat reeglit kohaldatakse kõigile laevadele. 2 Päästepaatidele ja -parvedele ja nende veeskamisseadmetele või nende lähedusse paigaldatakse plakatid või märgistus, mis: .1 illustreerib juhtimisseadmete eesmärki ja tegevusi vahendi kasutamiseks ning annab asjakohaseid juhiseid või hoiatusi; .2 on avariivalgustuses hästi nähtav ja .3 kasutab IMO soovituste kohaseid sümboleid. Reegel 10 Päästepaatide või -parvede mehitamine ja kontroll 1 Käesolevat reeglit kohaldatakse kõigile laevadele. 2 Laeval peab olema piisav arv väljaõppe saanud inimesi väljaõppeta inimeste koondamiseks ja abistamiseks. 3 Laeval peab olema piisav arv laevapere liikmeid, kes võivad olla tekiohvitserid või sertifitseeritud isikud, et kasutada päästevahendeid ja veeskamisseadmeid laeva mahajätmiseks kõigi laeval viibivate inimeste poolt. 4 Iga kasutatava päästevahendi eest vastutab tekiohvitser või sertifitseeritud isik. Administratsioon võib siiski merereisi laadi, pardal viibijate arvu ja laeva omadusi nõuetekohaselt arvestades lubada nimetatud kvalifikatsiooniga isikute asemel päästevahendite kasutamist juhtima päästeparvede käsitsemise ja juhtimise kogemusega inimesi. Päästepaatide puhul nimetatakse ka paadijuhi asetäitja. 5 Päästevahendi eest vastutaval isikul peab olema päästevahendi meeskonna nimekiri ja ta hoolitseb selle eest, et tema juhitav meeskond on oma ülesannetega kursis. Päästepaatides peab ka paadijuhi asetäitjal olema päästepaadi meeskonna nimekiri. 6 Igale mootoriga päästevahendile määratakse isik, kes on võimeline mootoriga töötama ja väiksemaid seadistusi tegema. 7 Kapten tagab punktides 2, 3 ja 4 viidatud isikute võrdse jaotuse laeva päästevahendite vahel. Reegel 11 Päästevahendite juurde kogunemise ja nendesse mineku korraldamine 1 Päästepaadid ja päästeparved, mille jaoks nõutakse heakskiidetud veeskamisvahendeid , paigutatakse võimalikult elu- ja teenindusruumide lähedale. 2 Kogunemiskohad peavad olema päästevahenditesse mineku kohtade lähedal. Kogunemiskohtades peab olema piisavalt vaba tekiruumi, et mahutada kõik selles kohas kogunema määratud inimesed: vähemalt 0,35 m² inimese kohta. 3 Kogunemis- ja päästevahenditesse mineku kohad peavad olema eluruumidest ja tööaladelt hõlpsasti juurdepääsetavad. 4 Kogunemis- ja päästevahenditesse asumise kohad peavad olema piisavalt valgustatud avariielektrienergiaallikaga, mida nõuab olenevalt laevast reegel II-1/42 või II-1/43. 5 Vahekäigud, trepid ja väljapääsud, mis tagavad juurdepääsu kogunemis- ja päästevahenditesse asumise kohtadesse, peavad olema valgustatud. Sellist valgustust on võimalik tagada avariielektrienergiaallikaga, mida nõuab olenevalt laevast reegel II-1/42 või II-1/43. Lisaks reegliga II-2/13.3.2.5.1 nõutavale märgistusele ja selle osana tähistatakse teed kogunemiskohtadesse IMO soovituste kohaselt selleks ettenähtud kogunemiskoha sümbolitega. 6 Taavetitega veesatavate ning vabalang-päästepaatide ja -parvede juurde kogunemise ja nendesse mineku kohad peavad paiknema nii, et päästepaatidesse ja -parvedele oleks võimalik paigutada kanderaame. 7 Koodeksi punkti 6.1.6 nõuetele vastav evakuatsiooniredel, mis ulatub ühes tükis tekist veeliinini vähima meresõidusüvise korral kuni 10° trimmi ja kuni 20° kreeni juures, paigutatakse päästevahenditesse asumise koha või kahe külgneva päästevahenditesse asumise koha juurde laeva küljelt veesatavate päästepaatide ja -parvede jaoks. Administratsioon võib siiski lubada asendada sellised redelid heakskiidetud seadmetega, mis võimaldavad juurdepääsu vees olevatele päästevahenditele tingimusel, et vähemalt üks evakuatsiooniredel on laeva kummalgi küljel. Muid päästevahenditesse asumise vahendeid, mis võimaldavad laskumist veeni kontrollitaval viisil, võib lubada reegliga 31.1.4 nõutavate päästeparvede puhul. 8 Vajaduse korral peavad olema ette nähtud vahendid taavetitega veesatavate päästepaatide ja -parvede tõmbamiseks vastu laeva parrast ja nende paigalhoidmiseks , et inimesed saaksid ohutult minna päästepaati või -parvele. Reegel 12 Päästevahendite veeskamiskohad Veeskamiskohad peavad asuma sellistes kohtades, mis tagavad ohutu veeskamise , arvestades eelkõige kaugust sõukruvist ja laevakere järsult eenduvatest osadest, ning võimaldavad, niipalju kui see võimalik on, päästepaatide ja -parvede, välja arvatud spetsiaalselt vaba langemise teel veeskamiseks ettenähtud päästepaadid ja -parved, veeskamist mööda sirget laeva külge. Kui need asuvad vööris, peab need paigutama põrkevaheseinast ahtri poole kaitstud kohta ja sellega seoses peab administratsioon pöörama erilist tähelepanu veeskamisvahendi tugevusele. Reegel 13 Päästepaatide ja -parvede paigutus 1 Päästepaadid ja -parved peab paigutama: .1 nii, et päästepaadid ega -parved ega nende paigutusseadmed ei takistaks muude päästepaatide ja -parvede või valvepaatide kasutamist mis tahes muus veeskamiskohas ; .2 veepinnale nii lähedale, kui on ohutu ja praktiliselt võimalik, ning, välja arvatud üle parda heites veesatav päästeparv, selliselt, et päästepaadid või -parved on nendesse asumise asendis vähemalt 2 m veeliinist kõrgemal, kui laev on täislastis ebasoodsates tingimustes kuni 10° trimmi ja kuni 20° kreeni juures kummagi parda poole või nurgani, mille juures laeva lahtise teki serv satub vette, olenevalt sellest, kumb on väiksem; .3 pidevas valmisolekus, nii et kaks laevapere liiget saavad päästevahenditesse asumise ja veeskamise ettevalmistused teha vähem kui 5 min jooksul; .4 täielikult varustatuna vastavalt käesoleva peatüki ja koodeksi nõuetele ja .5 niipalju kui praktiliselt võimalik turvalisse ja kaitstud kohta ning kaitstuna tulest ja plahvatusest tingitud vigastuste eest. Eelkõige ei paigutata päästepaate ja -parvi tankeritel, välja arvatud reegliga 31.1.4 nõutavad päästeparved, lastitanki, jääkide tanki või muu plahvatusohtlikku või ohtlikku lasti sisaldava tanki peale või kohale. 2 Laeva küljelt alla lastavad päästepaadid paigutatakse sõukruvist võimalikult kaugele ettepoole. 80 m pikkustel ja pikematel, kuid alla 120 m pikkustel kaubalaevadel paigutatakse päästepaat nii, et päästepaadi ahtriosa on vähemalt päästepaadi pikkuse võrra sõukruvist eespool. 120 m pikkustel ja pikematel kaubalaevadel ning 80 m pikkustel ja pikematel reisilaevadel paigutatakse päästepaat nii, et päästepaadi ahtriosa on vähemalt 1,5 päästepaadi pikkuse võrra sõukruvist eespool. Vajadusel peab laeva konstruktsioon olema selline, et päästepaadid on oma kinnituskohtades kaitstud kõrge lainetuse põhjustatud vigastuste eest. 3 Päästepaadid paigutatakse oma kohale veeskamisvahendite külge kinnitatuna. 4.1 Päästeparv paigutatakse nii, et selle vangliin on laevaga püsivalt ühendatud. 4.2 Päästeparv või päästeparvede rühm tuleb paigaldada koos ise pinnaletõusmist võimaldava ja rahvusvahelise päästevahendite koodeksi punkti 4.1.6 nõuetele vastava vabastusseadmega, nii et see tõuseb laeva uppumise korral ise pinnale, ja kui see on täispuhutav, täitub automaatselt. 4.3 Päästeparved peab paigutama nii, et võimaldada iga parve või konteineri käsitsi vabastamist kinnitusseadmetest. 4.4 Punkte 4.1 ja 4.2 ei kohaldata reegli 31.1.4 järgi nõutavatele päästeparvedele. 5 Taavetitega veesatavad päästeparved paigutatakse taavetite tõstehaakide haardeulatusse, välja arvatud juhul, kui on olemas teisaldamisvahend, mis ei muutu kasutuskõlbmatuks punktis 1.2 nimetatud trimmi või kreeni juures või laeva õõtsumise või energiakatkestuse tõttu. 6 Üle parda heites veesatavad päästeparved peab paigutama nii, et need on hõlpsasti teisaldatavad veeskamiseks laeva kummaltki küljelt, välja arvatud juhul, kui reeglis 31.1 nõutava summaarse mahutavusega päästeparved on paigutatud veeskamiseks laeva kummalegi küljele. Reegel 14 Valvepaatide paigutus Valvepaadid peab paigutama: .1 nii, et need on pidevas valmisolekus veeskamiseks kuni 5 minuti jooksul, ja kui need on täispuhutavat tüüpi, kogu aeg täielikult täispuhutult; .2 veeskamiseks ja pardaletõstmiseks sobivasse kohta; .3 nii, et valvepaat ega selle paigutusseadmed ei takistaks päästepaatide ja -parvede kasutamist üheski teises veeskamiskohas , ja .4 vastavalt reegli 13 nõuetele, kui see on ühtlasi ka päästepaat. Reegel 15 Mereevakuatsioonisüsteemide paigutus 1 Laeva küljel ei tohi olla avasid mereevakuatsioonisüsteemi päästevahenditesse asumise koha ja veeliini vahel vähima meresõidusüvise korral ning tuleb tagada vahendid süsteemi kaitsmiseks laeva väljaulatuvate osade eest. 2 Mereevakuatsioonisüsteemid peavad asuma sellistes kohtades, mis tagavad ohutu veeskamise , võttes eelkõige arvesse kaugust sõukruvist ja laevakere järsult eenduvatest osadest ning, niipalju kui praktiliselt teostatav, võimaldavad süsteemi veeskamist mööda laeva sirget külge. 3 Mereevakuatsioonisüsteemi peab paigutama nii, et läbipääs ega platvorm ega selle paigutus- või juhtimisseadmed ei takistaks muude päästevahendite kasutamist üheski muus veeskamiskohas . 4 Võimaluse korral peab laeva konstruktsioon olema selline, et mereevakuatsioonisüsteemid on oma kinnituskohtades kaitstud kõrge lainetuse põhjustatud vigastuste eest. Reegel 16 Päästepaatide ja -parvede veeskamis - ja veest välja tõstmise seadmed 1 Kui sõnaselgelt ei ole sätestatud teisiti, paigaldatakse kõigi päästepaatide ja -parvede jaoks rahvusvahelise päästevahendite koodeksi jao 6.1 nõuetele vastavad päästevahendite veeskamis - ja neisse asumise seadmed, välja arvatud need: .1 millele asutakse kohalt tekil, mis on vähem kui 4,5 m veeliinist kõrgemal vähima meresõidusüvise korral ja mille mass ei ületa 185 kg, või .2 millele asutakse kohalt tekil, mis on vähem kui 4,5 m veeliinist kõrgemal vähima meresõidusüvise korral ja mis on paigutatud veeskamiseks otse kinnituskohalt ebasoodsates tingimustes kuni 10° trimmi ja kuni 20° kreeni juures, või .3 mis on laeval lisaks pardal olevate inimeste kahekordsele koguarvule mõeldud päästepaatidele ja -parvedele ning mille mass ei ületa 185 kg, või .4 mis on laeval lisaks pardal olevate inimeste kahekordsele koguarvule mõeldud päästepaatidele ja -parvedele ning mis paigutatakse veeskamiseks otse kinnituskohalt ebasoodsates tingimustes kuni 10° trimmi ja kuni 20° kreeni juures, või .5 mis on paigaldatud kasutamiseks koos mereevakuatsioonisüsteemiga, mis vastab koodeksi jao 6.2 nõuetele ja on paigutatud veeskamiseks otse kinnituskohalt ebasoodsates tingimustes kuni 10° trimmi ja kuni 20° kreeni juures. 2 Iga päästepaadi peab varustama seadmega päästepaadi veeskamiseks ja veest välja tõstmiseks. Lisaks peab olema võimalus päästepaadi ülesriputamiseks, et võimaldada vabastusseadme hooldust. 3 Veeskamis - ja veest välja tõstmise seadmed peavad võimaldama nende seadmete kasutajal laevalt jälgida päästepaate ja -parvesid kogu veeskamise ajal ning päästepaate ka veest välja tõstmise ajal. 4 Laeva pardal olevate ühesuguste päästepaatide või -parvede jaoks peab olema kasutusel ainult üht tüüpi vabastusseade. 5 Päästepaatide ja -parvede ettevalmistamine ning käsitsemine veeskamiskohas ei tohi takistada muude päästevahendite või valvepaadi kiiret ettevalmistamist ja käsitsemist teistes veeskamiskohtades . 6 Kasutatavad lööprid peavad olema piisavalt pikad, et päästepaat või -parv ulatuks veeni laeva vähima meresõidusüvise korral kuni 10° trimmi ja kuni 20° kreeni juures kummalegi poole. 7 Ettevalmistamise ja veeskamise ajal peavad päästevahendid, nende veeskamisseadmed ja veeala , kuhu need veesatakse , olema piisavalt valgustatud valgustitega, mis saavad toidet avariielektrienergiaallikast, mida nõuab olenevalt laevast reegel II-1/42 või II-1/43. 8 Peavad olema vahendid laevast välja pumbatava vee päästevahenditesse sattumise vältimiseks laeva mahajätmisel . 9 Kui on oht, et laeva stabilisaatorite tiivad võivad vigastada päästevahendeid, peavad olema avariienergiaallikast toidet saavad seadmed stabilisaatoritiibade laevakeresse viimiseks ning avariienergiaallikast toimivad näiturid komandosillal stabilisaatoritiibade asendi näitamiseks. 10 Kui laeval on rahvusvahelise päästevahendite koodeksi jao 4.5 nõuetele vastavad poolkinnised päästepaadid, peab taavetite vahele paigaldama taagi vähemalt kahe päästeliiniga, mille pikkusest piisab veeni jõudmiseks, kui laev on vähima meresõidusüvise korral ebasoodsates tingimustes kuni 10° trimmi ja kuni 20° kreeni juures kummalegi poole. Reegel 17 Valvepaatidesse asumine, nende veeskamis - ja veest välja tõstmise seadmed 1 Valvepaatidesse asumise ja veeskamise seadmed peavad võimaldama valvepaati asumist ja veeskamist lühima võimaliku aja jooksul. 2 Kui valvepaat on üks laeva päästepaatidest, peavad sellesse asumise seadmed ja veeskamiskoht vastama reeglite 11 ja 12 nõuetele. 3 Veeskamisseadmed peavad vastama reegli 16 nõuetele. Kõiki valvepaate peab siiski saama veesata vajadusel vangliine kasutades, kui laev liigub vaikses vees kiirusega kuni 5 sõlme. 4 M õõduka lainetuse korral ei tohi valvepaadi veest välja tõstmise aeg koos maksimaalse lubatud arvu inimeste ja komplektse varustusega paadis ületada 5 minutit. Kui valvepaat on ka päästepaat, peab selle veest välja tõstmine sama ajaga olema võimalik nii, et selles on päästepaadi varustus ja vähemalt 6 inimesest koosnev kinnitatud valvepaadi meeskond. 5 Valvepaati asumise ja veest välja tõstmise seadmed peavad võimaldama ohutult ja tõhusalt käsitseda kannatanuga kanderaami . Halva ilma korral, kui tõstetali plokid osutuvad ohtlikuks, peavad need olema varustatud tõstetroppidega. Reegel 17-1 Inimeste päästmine veest 1 Inimeste päästmiseks veest peavad kõigil laevadel olema laeva jaoks kohaldatud plaanid ja protseduurid, mis võtavad arvesse IMO suuniseid. Plaanid ja protseduurid määravad päästmiseks kasutatavad seadmed ja abinõud ohu miinimumini viimiseks päästeoperatsioonides osalevate laevapere liikmete jaoks. Enne 1. juulit 2014 ehitatud laevad peavad vastama sellele nõudele laeva ohutusvarustuse esimesel perioodilisel või tunnistuse uuendamisega seotud laeva ohutusvarustuse ülevaatusel pärast 1. juulit 2014, olenevalt sellest, kumb on varasem. 2 Reeglile 26.4 vastavad parvlaevad loetakse käesolevale reeglile vastavaks. Reegel 18 Liiniheiteseadmed Tagama peab koodeksi jao 7.1 nõuetele vastavad liiniheiteseadmed. Reegel 19 Avariiväljaõpe ja -õppused 1 Käesolevat reeglit kohaldatakse kõigile laevadele. 2 Ohutusseadmestike tundmine ja õppekogunemised 2.1 Laevapere liige, kellele on määratud ülesanded tegutsemiseks hädaolukorras, peab olema nende ülesannetega tuttav enne merereisi algust. 2.2 Merereise tegeval laeval, kus reisijad on kavandatud olema pardal üle 24 tunni, peavad äsja pardale tulnud reisijate kogunemised toimuma enne või kohe pärast sadamast lahkumist. Reisijaid juhendatakse päästevestide kasutamiseks ja hädaolukorras tegutsemiseks. 2.3 Kui uued reisijad tulevad laevale, peab reisijate ohutusalane juhendamine toimuma vahetult enne või kohe pärast sadamast lahkumist. Juhendamine hõlmab reeglitega 8.2 ja 8.4 nõutavaid juhiseid ja see toimub teadete vormis ühes või mitmes keeles, millest reisijad tõenäoliselt aru saavad. Teated edastatakse laeva valjuhäälditeavitussüsteemi või muude samaväärsete vahendite kaudu, mida tõenäoliselt kuulevad vähemalt reisijad, kes ei ole seda veel merereisi ajal kuulnud. Juhendamine võib hõlmata punktiga 2.2 nõutavat kogunemist. Juhendamise täiendamiseks võib kasutada infokaarte või plakateid või laeva kuvaritel kuvatavaid videoprogramme, kuid need ei tohi teateid asendada. 3 Õppused 3.1 Õppused peab, niipalju kui praktiliselt võimalik, viima läbi nii, nagu oleks tegemist tegeliku hädaolukorraga. 3.2 Iga laevapere liige peab osalema igal kuul vähemalt ühes laeva mahajätmise õppuses ja ühes tuletõrjeõppuses. Laevapere õppused toimuvad 24 h jooksul laeva sadamast lahkumisest, kui üle 25% laevaperest ei ole osalenud laeva mahajätmise ja tuletõrjeõppusel sellel konkreetsel laeval eelmisel kuul. Kui laev võetakse esimest korda kasutusele pärast oluliste muudatuste tegemist või kui võetakse tööle uus laevapere, korraldatakse need õppused enne laeva sadamast lahkumist. Administratsioon võib aktsepteerida muid vähemalt samaväärseid meetmeid laevaklassidel, mille puhul eelnõutav ei ole praktiliselt rakendatav. 3.3 Laevapere liikmed, kes vastutavad sisenemise eest kinnisesse ruumi või kellel on sellega seotud päästeülesandeid, peavad osalema kinnisesse ruumi sisenemise ja päästeõppustel, mida korraldatakse laeval vähemalt kord kahe kuu jooksul. 3.4 Laeva mahajätmise õppus 3.4.1 Iga laeva mahajätmise õppus peab hõlmama: .1 reisijate ja laevapere kutsumist kogunemiskohtadesse reegliga 6.4.2 nõutava häiresignaaliga, millele järgneb õppuse teade valjuhääldi teavitussüsteemi või muu sidesüsteemi kaudu, ning veendumist, et nad on teadlikud laeva mahajätmise korrast; .2 kogunemiskohtadesse ilmumist ja ettevalmistust laevahäirete kavas kirjeldatud ülesannete täitmiseks; .3 kontrollimist, et reisijad ja laevapere on sobivalt riietunud; .4 kontrollimist, et päästevestid on õigesti selga pandud; .5 vähemalt ühe päästepaadi kinnituskohalt välja viimist pärast kõigi veeskamiseks vajalik e ettevalmistust e tegemist; .6 päästepaadi mootori käivitamist ja töötamist; .7 päästeparvede veeskamistaavetite kasutamist; .8 kajutitesse lõksu jäänud reisijate treeningotsingut ja -päästmist ning .9 juhiseid päästevahendite raadioseadmete kasutamise kohta. 3.4.2 Erinevad päästepaadid lastakse niipalju kui võimalik punkti 3.4.1.5 nõuetega kooskõlas alla järjestikustel õppustel. 3.4.3 Iga päästepaat koos sellesse määratud paadi juhtimiseks vajalike laevapere liikmetega tuleb veesata ja sellega manööverdada vähemalt üks kord 3 kuu jooksul, välja arvatud punktidega 3.4.4 ja 3.4.5 sätestatud juhtumid. 3.4.4 Vaba langemise teel veeskamiseks ettenähtud päästepaadi korral peab laevapere vähemalt üks kord 3 kuu jooksul laeva mahajätmise õppusel asuma päästepaati, kinnitama end nõuetekohaselt oma istmetele ja tegema läbi veeskamisprotseduuri , välja arvatud päästepaadi tegelik vabastamine (st vabastushaaki lahti ei anta). Päästepaat siis kas veesatakse vaba langemise teel ainult juhtimiseks vajalike laevapere liikmetega paadis või lastakse vette muude veeskamisvahenditega koos vajalike laevapere liikmetega paadis või ilma nendeta. Mõlemal juhul manööverdavad seejärel päästepaadiga vees selleks vajalikud laevapere liikmed. Mitte rohkem kui kuuekuuliste vahedega veesatakse päästepaat vaba langemise teel üksnes selleks määratud laevapere liikmetega paadis või simuleeritakse veeskamist IMO suuniste kohaselt . 3.4.5 Administratsioon võib lubada rahvusvahelisi lühireise tegevatel laevadel mitte veesata päästepaate ühel küljel, kui laevade sildumise kord sadamas ja nende veoste laad ei võimalda päästepaatide veeskamist sellel küljel. Kõiki selliseid päästepaate peab siiski kinnituskohtadelt alla laskma vähemalt kord 3 kuu jooksul ja veeskama vähemalt kord aastas. 3.4.6 Kuivõrd see on põhjendatud ja teostatav, veesatakse valvepaadid, välja arvatud päästepaadid, mis on ühtlasi ka valvepaadid, iga kuu koos neile määratud laevapere liikmetega ja manööverdatakse nendega vees. Kõigil juhtumeil täidetakse seda nõuet vähemalt kord 3 kuu jooksul. 3.4.7 Kui päästepaadi ja valvepaadi veeskamisõppused korraldatakse laeva edasiliikumisel, tuleb seda kaasnevate ohtude tõttu teha üksnes varjulistes vetes selliste õppuste korraldamises kogenud ohvitseri kontrolli all. 3.4.8 Kui laev on varustatud mereevakuatsioonisüsteemidega, hõlmavad õppused sellise süsteemi kasutuselevõtmiseks vajalike protseduuride harjutamist kuni hetkeni, mis vahetult eelneb süsteemi tegelikule kasutuselevõtule. Õppuste seda aspekti tuleb täiendada regulaarse juhendamisega, kasutades reegliga 35.4 nõutavaid laeval olevaid koolitusvahendeid. Lisaks peab iga süsteemi käsitsemisse kaasatud laevapere liiget võimaluse korral täiendavalt treenima osalemise teel samasuguse süsteemi täielikus vetteviimises kas laeval või kaldal kord 2 aasta jooksul, kuid mitte mingil juhul harvemini kui kord 3 aasta jooksul. Sellise väljaõppe saab ühendada reeglis 20.8.2 nõutava mereevakuatsioonisüsteemide kasutamisega. 3.4.9 Kogunemiskohtadeja laeva mahajätmise kohtade avariivalgustust tuleb katsetada igal laeva mahajätmise õppusel. 3.5 Tuletõrjeõppused 3.5.1 Tuletõrjeõppused tuleb planeerida sellisel viisil, et nõuetekohast tähelepanu pööratakse regulaarsele harjutamisele erinevates hädaolukordades, mis võivad tekkida laevatüübist ja lastist sõltuvalt. 3.5.2 Tuletõrjeõppus peab hõlmama järgmist: .1 kogunemiskohtadesse ilmumine ja reegliga 8 nõutavas laevahäirete kavas kirjeldatud ülesanneteks valmistumine; .2 tuletõrjepumba käivitamine, kasutades vähemalt kahte nõutavat veejuga näitamaks, et süsteem on nõuetekohases töökorras; .3 tuletõrjuja varustuse ja muu individuaalse päästevarustuse kontrollimine; .4 asjakohaste sideseadmete kontrollimine; .5 veetihedate uste, tulekindlate uste, tulesiibrite ja ventilatsioonisüsteemide peasisselaske- ja -väljalaskeavade toimimise kontrollimine õppuse läbiviimise piirkonnas ning .6 laeva järgnevaks mahajätmiseks vajalike vahendite ja seadmete kontrollimine. 3.5.3 Õppuste käigus kasutatud seadmed viiakse viivitamata tagasi täielikku toimimisvalmidusse ning õppuste käigus avastatud vead ja puudused kõrvaldatakse võimalikult kiiresti. 3.6 Kinnisesse ruumi sisenemise ja päästeõppused 3.6.1 Kinnisesse ruumi sisenemise ja päästeõppused tuleb planeerida ja läbi viia ohutul viisil, asjakohaselt arvestades IMO soovitustes antud juhiseid . 3.6.2 Kinnisesse ruumi sisenemise ja päästeõppus peab hõlmama järgmist: .1 sisenemiseks vajalike isikukaitsevahendite kontrollimine ja kasutamine; .2 sideseadmete ja -toimingute kontrollimine ja kasutamine; .3 kinniste ruumide õhu näitajate mõõtmise vahendite kontrollimine ja kasutamine; .4 päästevarustuse ja -toimingute kontrollimine ja kasutamine ning .5 esmaabi- ja elustamisvõtete alast juhendamist. 4 Väljaõpe ja juhendid pardal 4.1 Laeva päästevahendite, sealhulgaspäästepaatide ja -parvede seadmete ja laeva tulekustutusvahendite kasutamiskoolituse pardal peab läbi viima võimalikult kiiresti, kuid hiljemalt 2 nädalat pärast seda, kui laevapere liige laevale saabub. Kui laevapere liige täidab oma kohustusi laevas plaanilise rotatsiooni korras, korraldatakse selline väljaõpe hiljemalt 2 nädalat pärast esmakordset laevale saabumist. Juhendamine laeva tulekustutusvahendite ja päästevahendite kasutamiseks ning merel ellujäämiseks viiakse läbi sama sagedusega nagu õppused. Individuaalne juhendamine võib hõlmata laeva pääste- ja tulekustutusvahendite eri osi, kuid laeva kõiki pääste- ja tulekustutusvahendeid tuleb käsitleda mistahes 2-kuulise perioodi jooksul. 4.2 Laevapere liikmele antakse juhendd , mis hõlmavad järgmist, kuid ei pruugi nendega piirduda: .1 laeva täispuhutavate päästeparvede toimimine ja kasutamine; .2 alajahtumise probleemid, esmaabi alajahtumise korral ja muud asjakohased esmaabitoimingud; .3 erijuhised, mis on vajalikud laeva päästevahendite kasutamiseks rasketes ilmastikuoludes ja tugeva lainetusega; .4 tulekustutusvahendite toimimine ja kasutamine ning .5 kinniste ruumidega seotud ohud ja nendesse ruumidesse ohutu sisenemise protseduurid laeval, mis peavad asjakohaselt arvestama IMO soovitustes antud juhiseid . 4.3 Laeval korraldatav õppus taavetiga veesatavate päästeparvede kasutamiseks peab selliste seadmetega varustatud laeval toimuma vähemalt kord iga 4 kuu jooksul. Võimaluse korral hõlmab see päästeparve täitmist ja allalaskmist. Selleks võib kasutada spetsiaalset päästeparve, mis on ette nähtud üksnes väljaõppeks ega ole osa laeva päästevahenditest; selline spetsiaalne päästeparv peab olema silmatorkavalt märgistatud. 5 Dokumentatsioon Kogunemiste korraldamise kuupäeva, laeva mahajätmise õppuste ja tuletõrjeõppuste, kinnisesse ruumi sisenemise ja päästeõppused, muude päästevahendite õppused ja pardal toimuva väljaõppe üksikasjad peab registreerima logiraamatus, mille administratsioon on ette näinud. Kui täiskogunemist, -õppust või -väljaõpet määratud ajal ei korraldata, tehakse logiraamatusse kanne korraldatud kogunemise, õppuse või väljaõppe asjaolude ja ulatuse kohta. Reegel 20 Kasutusvalmidus, hooldus ja kontroll 1 Käesolevat reeglit kohaldatakse kõigile laevadele. Punktide 3.2, 3.3 ja 6.2 nõudeid peab võimaluse piires täitma enne 1. juulit 1986 ehitatud laevadel. 2 Kasutusvalmidus Enne laeva sadamast lahkumist ja kogu merereisi ajal peavad kõik päästevahendid olema töökorras ja kasutusvalmis. 3 Hooldus 3.1 Päästevahendite hooldus, katsetamine ja kontroll peab toimuma IMO suuniste alusel ja viisil, mis arvestab nõuetekohaselt selliste seadmete töökindluse tagamist. 3.2 Järgida tuleb reegliga 36 kohaldatud juhiseid hoolduse kohta laeval ja hooldused peab tegema sellele vastavalt. 3.3 Administratsioon võib kooskõlas punkti 3.2 nõuetega lubada laeval tehtava planeeritud hoolduse programmi, mis hõlmab reegli 36 nõudeid. 4 Lööprite hooldus Veeskamisel kasutatavaid lööpreid kontrollitakse perioodiliselt , pöörates erilist tähelepanu läbi siivide mineku kohtadele, ja uuendatakse, kui see on vajalik lööprite kahjustumise tõttu või vähemalt kord 5 aasta jooksul, olenevalt sellest, kumb on varasem. 5 Varuosad ja remondiseadmed Tagatakse varuosad ja remondiseadmed päästevahenditele ja nende komponentidele, mis kuluvad sagedase kasutamise tõttu ning mida tuleb regulaarselt vahetada. 6 Iganädalane ülevaatus Järgmised katsed ja ülevaatused tuleb läbi viia iga nädal ja ülevaatuse aruanne kantakse logiraamatusse: .1 kõik päästepaadid ja -parved, valvepaadid ja veeskamisvahendid kontrollitakse visuaalselt üle, et veenduda nende kasutusvalmiduses. Ülevaatus hõlmab, ilma sellega piirdumata, haakide seisundit, nende kinnitust päästepaadile ning koormuse all toimiva vabastusseadme nõuetekohast ja täielikku lähtestamist; .2 kõik päästepaatide ja valvepaatide mootorid käivitatakse vähemalt 3 minutiks tingimusel, et ümbritseva õhu temperatuur on kõrgem kui mootori käivitamiseks ja tööks nõutav minimaalne temperatuur. Selle aja jooksul tuleks näidata, et käigukastid ja käigukasti hammasülekanded toimivad rahuldavalt. Kui valvepaati paigaldatud päramootori eripära ei võimalda selle järjest töötamist 3 minuti jooksul, välja arvatud sukeldunud sõukruviga, tuleb tagada sobiv veevarustus. Erijuhtudel võib administratsioon loobuda sellest nõudest enne 1. juulit 1986 ehitatud laevade puhul; .3 kaubalaevade päästepaate, välja arvatud vabalang-päästepaate liigutatakse nende kinnituskohast ilma inimesteta paadis ulatuses, mis on vajalik, näitamaks veeskamisvahendite rahuldavat tööd, kui ilmastiku- ja mereolud seda võimaldavad, ning .4 katsetatakse üldhäiresignaali . 7 Igakuine ülevaatus 7.1 Kõik päästepaadid, välja arvatud vabalang-päästepaadid, pööratakse nende kinnituskohast välja ilma inimesteta paadis, kui ilmastiku- ja mereolud seda võimaldavad. 7.2 Päästevahendite, sealhulgas päästepaadi varustuse ülevaatus tehakse kord kuus reegliga 36.1 nõutavat kontrollnimekirja kasutades, tagamaks, et need on täielikult komplekteeritud ja heas korras. Ülevaatuse aruanne kantakse logiraamatusse. 8 Täispuhutavate päästeparvede, täispuhutavate päästevestide, mereevakuatsioonisüsteemide hooldus ning täispuhutavate valvepaatide hooldus ja remont 8.1 Iga täispuhutav päästeparv, täispuhutav päästevest ja mereevakuatsioonisüsteem peab läbima hoolduse: .1 vähemalt kord 12 kuu jooksul tingimusel, et kui see on mingil põhjusel raskendatud, võib administratsioon pikendada seda ajavahemikku 17 kuuni, ja .2 heakskiidetud hooldusjaamas, mis on pädev neid teenindama ning kus on nõuetekohased hooldusvahendid ja kus kasutatakse üksnes nõuetekohase väljaõppe saanud töötajaid. 8.2 Mereevakuatsioonisüsteemide vaheldumisi kasutamine Lisaks punktiga 8.1 nõutavatele mereevakuatsioonisüsteemide hooldusintervallidele või koos nendega tuleb mereevakuatsioonisüsteemi laeval rotatsiooni korras vahetada sagedusega, millega administratsioon nõustub, tingimusel et süsteemi vahetatakse vähemalt kord 6 aasta jooksul. 8.3 Administratsioon, mis reegli 4 kohaselt annab heakskiidu uutele ja uudsetele täispuhutavate päästeparvede seadmetele, võib lubada pikendada hooldusintervalle järgmistel tingimustel: .1 pikendatud hooldusintervallide korral peab uutel ja uudsetel päästeparvede seadmetel säilima sama standard, mida nõuab katsetamise kord, .2 sertifitseeritud töötajad kontrollivad laeval päästeparvesüsteemi punkti 8.1.1 kohaselt; .3 hooldus kuni 5-aastase intervalliga tehakse IMO soovituste kohaselt. 8.4 Kõigi täispuhutavate valvepaatide remont ja hooldus tehakse tootja juhiste kohaselt. Avariiremonti võib teha laeva pardal; jooksevremonti tehakse siiski heakskiidetud hooldusjaamas. 8.5 Administratsioon, mis lubab päästeparvede hooldussagedust punkti 8.3 kohaselt, teavitab sellest IMOt reegli I/5(b) kohaselt. 9 Hüdrostaatiliste vabastusseadmete perioodiline hooldus Hüdrostaatiliste vabastusseadmete, välja arvatud ühekordselt kasutatavate hüdrostaatiliste vabastusseadmete hooldust tehakse järgmiselt: .1 vähemalt kord 12 kuu jooksul tingimusel, et kui see on mingil põhjusel raskendatud, võib administratsioon pikendada seda perioodi 17 kuuni , ja .2 heakskiidetud hooldusjaamas, mis on pädev neid teenindama ning kus on selleks nõuetekohane sisseseade ja kus kasutatakse üksnes nõuetekohaselt väljaõpetatud töötajaid. 10 Paigutuskohtade märgistamine Päästevahendite konteinerid, konsoolid, raamistikud ja muud sarnased paigutuskohad peavad olema tähistatud IMO soovituste kohaselt sümbolitega, mis näitavad sellesse kohta selleks otstarbeks paigutatud vahendeid. Kui sellisesse kohta on paigutatud mitu vahendit, siis näidatakse ära ka nende arv. 11 Veeskamisseadmete ja koormuse all toimivate vabastusseademete perioodiline tehnohooldus 11.1 Veeskamisseadmeid peab: .1 hooldama laeval tehtava tehnohoolduse juhendite kohaselt, mida nõuab reegel 36; .2 põhjalikult üle vaatama aastaülevaatustel, mida nõuab reegel I/7 või I/8, ja .3 alapunktis .2 viidatud ülevaatuse lõpetamisel katsetama, tehes vintsi piduritele dünaamilise koormuskatse maksimaalsel allalaskmiskiirusel. Rakendatav koormus on päästepaadi, päästeparve või valvepaadi mass ilma inimesteta, ent vähemalt kord 5 aasta jooksul tehakse katse proovikoormusega, mis võrdub 1,1-kordse päästepaadi, päästeparve või valvepaadi massiga koos paati või parve lubatava maksimaalse arvu inimeste ja varustusega paadis või parves. 11.2 Päästepaadi või valvepaadi koormuse all toimiva vabastusseadme, sealhulgas vabalang-päästepaadi vabastussüsteemide puhul: .1 peab tegema hoolduse laeval tehtava hoolduse juhendite kohaselt, mida nõuab reegel 36; .2 peavad nõuetekohase väljaõppe saanud ja süsteemi tundvad töötajad tegema põhjaliku ülevaatuse ja töökatsetuse reeglitega I/7 ja I/8 nõutava aastaülevaatuse käigus, ning .3 peab neid seadmeid iga kord põhjaliku ülevaatuse ja hoolduse käigus katsetama tööolukorras 1,1-kordse paadi kogumassiga, mis hõlmab paadi massi koos paati lubatava maksimaalse arvu inimeste ja varustusega. Selline ülevaatus, hooldus ja katsetamine peab toimuma vähemalt kord 5 aasta tagant. .4 Olenemata alapunktist .3 peab vabalang-päästepaatide vabastussüsteemide töökatsetuse läbi viima kas vaba langemisega veeskamise teel koos üksnes selleks vajalike laevapere liikmetega paadis või simuleeritud veeskamise teel IMO suuniste alusel . 11.3 Taavetitega veesatavate päästeparvede automaatsete vabastushaakide puhul: .1 peab tegema hoolduse laeval tehtava hoolduse juhendite kohaselt, mida nõuab reegel 36; .2 peavad nõuetekohase väljaõppe saanud ja süsteemi tundvad töötajad tegema põhjaliku ülevaatuse ja töökatsetuse reeglitega I/7 ja I/8 nõutava aastaülevaatuse käigus, ning .3 peab automaatseid vabastushaake iga kord põhjaliku ülevaatuse ja hoolduse käigus katsetama tööolukorras 1,1-kordse päästeparve kogumassiga, mis hõlmab parve massi koos parve lubatava maksimaalse arvu inimeste ja varustusega. Selline põhjalik ülevaatus, hooldus ja katsetamine peab toimuma vähemalt kord 5 aasta tagant. II JAGU – REISILAEVAD (LISANÕUDED) Reegel 21 Päästepaadid ja -parved ning valvepaadid 1 Päästepaadid ja -parved 1.1 Reisilaevadel, mis teevad rahvusvahelisi merereise, mis ei ole rahvusvahelised lühireisid, peavad olema: .1 rahvusvahelise päästevahendite koodeksi jao 4.5 või 4.6 nõuetele vastavad poolkinnised või kinnised päästepaadid kummalgi küljel sellise summaarse mahutavusega, et need mahutavad vähemalt 50% pardal olevate inimeste koguarvust. Administratsioon võib lubada päästepaatide asendamist samasuguse summaarse mahutavusega päästeparvedega tingimusel, et laeva mõlemal küljel on alati piisavalt päästepaate, mahutamaks 37,5% pardal olevate inimeste koguarvust. Täispuhutavad või jäigad päästeparved vastavad koodeksi jao 4.2 või 4.3 nõuetele ja neid teenindavad laeva mõlemale küljele võrdselt paigaldatud veeskamisseadmed ning .2 lisaks rahvusvahelise päästevahendite koodeksi jao 4.2 või 4.3 nõuetele vastavad täispuhutavad või jäigad päästeparved sellise summaarse mahutavusega, et need mahutavad vähemalt 25% pardal olevate inimeste koguarvust. Neid päästeparvi peab teenindama vähemalt üks punkti 1.1.1 nõuetele vastav veeskamisseade kummalgi küljel või samaväärne heakskiidetud seade, mida saab kasutada mõlemal küljel. Nende päästeparvede paigutus ei pea siiski vastama reegli 13.5 nõuetele. 1.2 Rahvusvahelisi lühireise tegevatel reisilaevadel peavad olema: .1 rahvusvahelise päästevahendite koodeksi jao 4.5 või 4.6 nõuetele vastavad poolkinnised või kinnised päästepaadid sellise summaarse mahutavusega, et need mahutavad vähemalt 30% pardal olevate inimeste koguarvust. Päästepaadid ja -parved peab võimalusel jaotama võrdselt laeva mõlemale küljele. Lisaks peavad olema rahvusvahelise päästevahendite koodeksi jao 4.2 või 4.3 nõuetele vastavad täispuhutavad või jäigad päästeparved sellise summaarse mahutavusega, et koos päästepaatide mahutavusega mahutavad päästepaadid ja -parved kõik pardal olevad inimesed. Päästeparvi teenindavad veeskamisseadmed peab jaotama võrdselt laeva mõlemale küljele ning .2 lisaks peavad olema rahvusvahelise päästevahendite koodeksi jao 4.2 või 4.3 nõuetele vastavad täispuhutavad või jäigad päästeparved sellise summaarse mahutavusega, et need mahutavad vähemalt 25% pardal olevate inimeste koguarvust. Neid päästeparvi peab teenindama vähemalt üks punkti 1.2.1 nõuetega kooskõlas paigaldatud veeskamisseade kummalgi küljel või samaväärne heakskiidetud vahend, mida saab kasutada mõlemal küljel. Nende päästeparvede paigutus ei pea siiski vastama reegli 13.5 nõuetele. 1.3 Kõiki päästepaate ja -parvi, mis on vajalikud, tagamaks laeva mahajätmine kõigi pardal olevate inimeste poolt, peab saama veesata koos nendes paatides või parvedes lubatava suurima inimeste arvuga ja varustusega 30 min jooksul laeva mahajätmissignaali andmisest pärast seda, kui kõik inimesed on kogunenud selga pandud päästevestidega. 1.4 Punkti 1.1 või 1.2 nõuete täitmise asemel võivad alla 500 kogumahutavusega reisilaevad, mille pardal olevate inimeste koguarv on alla 200, vastata järgmistele nõuetele: .1 neil on laeva mõlemal küljel rahvusvahelise päästevahendite koodeksi jao 4.2 või 4.3 nõuetele vastavad täispuhutavad või jäigad päästeparved, mis on sellise summaarse mahutavusega, et need mahutavad kõik laeval olevad inimesed. .2 välja arvatud juhul, kui punktiga 1.4.1 nõutavad päästeparved on paigaldatud kohta, kust on tagatud lihtne ühelt küljelt teisele teisaldamine sama avateki tasandil, peab paigaldama lisapäästeparved nii, et kummalgi küljel olemasolev summaarne mahutavus katab 150% laeval olevate inimeste koguarvust. .3 kui punktiga 2.2 nõutav valvepaat on ka koodeksi jao 4.5 või 4.6 nõuetele vastav poolkinnine või kinnine päästepaat, võib selle arvata punktiga 1.4.1 nõutava summaarse mahutavuse sisse tingimusel, et laeva kummalgi küljel olemasolev summaarne mahutavus katab vähemalt 150% laeval olevate inimeste koguarvust, ning .4 juhul kui üks päästepaat või -parv läheb kaduma või muutub kasutuskõlbmatuks, peab kummalgi küljel olema kasutada piisavalt päästepaate ja -parvi, sealhulgas need, mis on paigutatud kohta, kust on tagatud lihtne ühelt küljelt teisele teisaldamine sama avateki tasandil, et mahutada kõik laeval olevad inimesed. 1.5 Rahvusvahelise päästevahendite koodeksi jao 6.2 nõuetele vastav mereevakuatsioonisüsteem või -süsteemid võivad asendada punktiga 1.1.1 või 1.2.1 nõutavaid samaväärse mahutavusega päästeparvi ja veeskamisseadmeid . 2 Valvepaadid 2.1 500 ja suurema kogumahutavusega reisilaevadel peab olema vähemalt üks rahvusvahelise päästevahendite koodeksi jao 5.1 nõuetele vastav valvepaat laeva kummalgi küljel. 2.2 Alla 500 kogumahutavusega reisilaevadel peab olema vähemalt üks rahvusvahelise päästevahendite koodeksi jao 5.1 nõuetele vastav valvepaat. 2.3 Päästepaati võib aktsepteerida valvepaadina tingimusel, et see ja selle veeskamis - ja tõsteseadmed vastavad samuti valvepaadi nõuetele. 3 Päästeparvede kokkukogumine vees 3.1 Reisilaevadel olevate päästepaatide ja valvepaatide arv peab olema piisav tagamaks, et laeva mahajätmisel kõigi pardal olevate inimeste poolt ei ole päästepaadil või valvepaadil vaja kokku koguda rohkem kui 6 päästeparve. 3.2 Rahvusvahelisi lühireise tegevatel reisilaevadel olevate päästepaatide ja valvepaatide arv peab olema piisav tagamaks, et laeva mahajätmisel kõigi pardal olevate inimeste poolt ei ole päästepaadil või valvepaadil vaja kokku koguda rohkem kui 9 päästeparve. Reegel 22 Individuaalsed päästevahendid 1 Päästerõngad 1.1 Reisilaeval peab olema vähemalt järgmises tabelis ettenähtud arv reegli 7.1 ja koodeksi jao 2.1 nõuetele vastavaid päästerõngaid. Laeva pikkus meetrites Päästerõngaste minimaalne arv alla 60 8 60 ja vähem kui 120 12 120 ja vähem kui 180 18 180 ja vähem kui 240 24 vähemalt 240 30 1.2 Olenemata reegli 7.1.3 nõuetest peab alla 60 m pikkustel reisilaevadel olema vähemalt 6 isesüttivate tuledega päästerõngast. 2 Päästevestid 2.1 Lisaks reegliga 7.2 nõutavatele päästevestidele peavad reisilaeval olema päästevestid vähemalt 5%le laeval olevate inimeste koguarvust. Need päästevestid paigutatakse nähtavatesse kohtadesse tekil või kogunemiskohtades. 2.2 Kui reisijate päästevestid on paigutatud kajutitesse, mis asuvad üldkasutatavate ruumide ja kogunemiskohtade vahelistest otseteedest eemal, peab reegli 7.2.2 alusel nõutavad reisijate lisapäästevestid paigutama üldkasutatavatesse ruumidesse, kogunemiskohtadesse või otseteedele nende vahel. Päästevestid paigutatakse nii, et nende jaotamine ja selgapanek ei takista organiseeritud liikumist kogunemiskohtadesse ning päästevahenditesse asumise kohtadesse. 3 Päästevestide tuled 3.1 Kõigil reisilaevadel peab igal päästevestil olema tuli, mis vastab rahvusvahelise päästevahendite koodeksi punkti 2.2.3 nõuetele. 3.2 Administratsioon võib aktsepteerida reisilaevadel päästevestidele enne 1. juulit 1998 paigaldatud tulesid, mis ei vasta täielikult rahvusvahelise päästevahendite koodeksi punktile 2.2.3, kuni päästevesti tuli asendatakse tavapäraselt või kuni esimese perioodilise ülevaatuseni pärast 1. juulit 2002, olenevalt sellest, kumb toimub varem. 4 Päästetürbid ja soojushoidevahendid 4.1 Kõigil reisilaevadel on iga päästepaadi jaoks laeval vähemalt 3 rahvusvahelise päästevahendite koodeksi jao 2.3 nõuetele vastavat päästetürpi ja lisaks sama koodeksi jao 2.5 nõuetele vastav soojushoidevahend iga päästepaati paigutatava inimese jaoks, kellel ei ole päästetürpi. Neid päästetürpe ja soojushoidevahendeid ei pea olema järgmistel juhtudel: .1 inimeste jaoks, kes paigutatakse täiesti kinnistesse või poolkinnistesse päästepaatidesse, või .2 kui laev teeb alati merereise soojas kliimas, kus need on administratsiooni arvates mittevajalikud. 4.2 Punkti 4.1.1 kohaldatakse ka rahvusvahelise päästevahendite koodeksi jao 4.5 või 4.6 nõuetele mittevastavate poolkinnistele või kinnistele päästepaatidele tingimusel, et need on enne 1. juulit 1986 ehitatud laevadel. Reegel 23 Päästepaatidesse ja -parvedele ja valvepaatidesse asumise korraldamine 1 Reisilaevade päästevahenditesse asumise kord peab olema järgmine: .1 kõigisse päästepaatidesse asutakse ja need veesatakse kas otse nende kinnituskohast või päästevahenditesse asumise tekilt, kuid mitte mõlemalt, ja .2 taavetitega veesatavatele päästeparvedele asutakse ja need veesatakse otse kinnituskoha kõrval asuvast kohast või kohast, kuhu reegli 13.5 nõuete kohaselt viiakse päästeparv enne veeskamist . 2 Valvepaadi seadmed on sellised, et valvepaati saab asuda ja seda veesata otse kinnituskohalt koos valvepaadi meeskonda määratud arvu inimestega pardal. Punkti 1.1 nõuetest olenemata peavad seadmed olema sellised, et valvepaati saab asuda ja seda veesata ka päästevahenditesse asumise tekilt, kui valvepaat on ka päästepaat, ning muudesse päästepaatidesse asutakse ja need veesatakse päästevahenditesse asumise tekilt. Reegel 24 Päästepaatide ja -parvede paigutus Päästepaatide ja -parvede paigutuse kõrgus reisilaeval peab võtma arvesse reegli 13.1.2 nõudeid, reegli II/13 nõudeid väljapääsude kohta, laeva suurust ja selle kavandatavas tegutsemispiirkonnas tõenäoliselt esinevaid ilmastikutingimusi. Taavetitega veesatavate päästepaatide ja -parvede puhul ei tohi taaveti ülemise otsa kõrgus päästepaatidesse ja parvedesse asumise asendis võimaluse korral olla suurem kui 15 m veeliinist laeva vähima meresõidusüvise korral. Reegel 25 Kogunemiskohad Lisaks reegli 11 nõuetele peavad igal reisilaeval olema reisijate kogunemiskohad, mis: .1 on päästevahenditesse asumise kohtade läheduses ja võimaldavad reisijatel hõlpsat juurdepääsu, juhul kui need ei ole samas kohas, ning .2 on piisavalt avarad reisijate koondamiseks ja juhendamiseks: vähemalt 0,35 m² reisija kohta. Reegel 26 Lisanõuded parvlaevadele 1 Käesolevat reeglit kohaldatakse kõigile parvlaevadele. Parvlaevad, mis on ehitatud: .1 1. juulil 1998 või hiljem, peavad vastama punktide 2.3, 2.4, 3.1, 3.2, 3.3, 4 ja 5 nõuetele; .2 1. juulil 1986 või hiljem ja enne 1. juulit 1998, peavad vastama punkti 5 nõuetele hiljemalt esimesel perioodilisel ülevaatusel pärast 1. juulit 1998, ja punktide 2.3, 2.4, 3 ja 4 nõuetele hiljemalt esimesel perioodilisel ülevaatusel pärast 1. juulit 2000; .3 enne 1. juulit 1998, peavad vastama punkti 5 nõuetele hiljemalt esimesel perioodilisel ülevaatusel pärast 1. juulit 1998, ja punktide 2.1, 2.2, 2.3, 2.4, 3 ja 4 nõuetele hiljemalt esimesel perioodilisel ülevaatusel pärast 1. juulit 2000, ning .4 enne 1. juulit 2004, peavad vastama punkti 2.5 nõuetele hiljemalt esimesel ülevaatusel sellel kuupäeval või hiljem. 2 Päästeparved 2.1 Parvlaevade päästeparvi teenindavad laeva mõlemale küljele võrdselt jagatud koodeksi jao 6.2 nõuetele vastavad mereevakuatsioonisüsteemid või koodeksi punkti 6.1.5 nõuetele vastavad veeskamisseadmed . 2.2 Iga päästeparv parvlaeval peab olema varustatud reegli 13.4 nõuetele vastavate ise pinnale tõusmist võimaldavate vabastusseadmetega. 2.3 Parvlaeva igal päästeparvel peab olema rahvusvahelise päästevahendite koodeksi punkti 4.2.4.1 või 4.3.4.1 nõuetele vastav sisenemisramp. 2.4 Parvlaeva iga päästeparv peab olema kas automaatselt püstuv või kahepoolne tendiga päästeparv, mis on merel stabiilne ja mida saab ohutult kasutada sellest olenemata, kumb pool on üleval. Alternatiivina peavad laeval olema automaatselt püstuvad päästeparved või ümberpööratavad tendiga päästeparved lisaks tavapäraste päästeparvede täiskompletile sellise summaarse mahutavusega, et mahutatakse vähemalt 50% inimestest, kes päästepaatidesse ei mahu. See päästeparvede lisamaht määratakse kõigi laeval viibivate inimeste arvu ja päästepaatidesse mahtuvate inimeste arvu vahe alusel. Iga sellise päästeparve peab administratsioon heaks kiitma, arvestades IMO soovitusi. 2.5 Parvlaevadel olevad päästeparved peab varustama asukohta näitava otsingu- ja päästeseadmega, suhtega üks seade iga 4 päästeparve kohta. Asukohta näitav otsingu- ja päästeseade tuleb paigutada päästeparve sisse nii, et selle antenn ulatub päästeparve kasutamise korral üle ühe meetri üle merepinna, välja arvatud kahepoolsed tendiga päästeparved, mille puhul asukohta näitav seade tuleb paigutada nii, et päästetavad saavad sellele hõlpsasti juurde pääseda ja seda kasutada. Asukohta näitav otsingu- ja päästeseade tuleb paigutada nii, et seda saab päästeparve kasutamise korral käsitsi välja panna. Asukohta näitava otsingu- ja päästevahendiga varustatud päästeparvede konteinereid peavad olema selgelt märgistatud. 3 Kiirvalvepaadid 3.1 Vähemalt üks parvlaeva valvepaatidest peab olema koodeksi jao 5.1.4 nõuetele vastav kiirvalvepaat. 3.2 Kiirvalvepaati teenindab koodeksi jaole 6.1.7 vastav sobiv veeskamisvahend . 3.3 Iga kiirvalvepaadi jaoks tuleb välja õpetada vähemalt kaks meeskonda ja neile regulaarselt õppusi korraldada, arvestades meremeeste väljaõppe, diplomeerimise ja vahiteenistuse (STCW) koodeksit ning IMO soovitusi , sealhulgas kiirvalvepaatide kõik päästmise, käsitsemise, manööverdamise ja juhtimise aspektid mitmesugustes tingimustes ja kiirvalvepaadi püstiasendisse viimine pärast ümberminekut. 3.4 Juhul, kui enne 1. juulit 1997 ehitatud parvlaeva ehitus või suurus takistab punktiga 3.1 nõutava kiirvalvepaadi paigaldamist, võib kiirvalvepaadi paigaldada olemasoleva valvepaadina aktsepteeritud päästepaadi asemel või enne 1. juulit 1986 ehitatud laevade puhul hädaolukorras kasutatavate paatide asemel eeldusel, et kõik järgmised nõuded on täidetud: .1 paigaldatud kiirvalvepaati teenindab punktile 3.2 vastav veeskamisseade ; .2 eelnimetatud asendamisega kaotatud päästepaatide ja -parvede maht kompenseeritakse päästeparvede paigaldamisega, mis suudavad mahutada asendatud päästepaadiga võrdset arvu inimesi, ja .3 selliseid päästeparvi teenindavad olemasolevad veeskamisseadmed või mereevakuatsioonisüsteemid. 4 Vahendid päästetavate pardale võtmiseks 4.1 Parvlaeval peavad olema tõhusad vahendid päästetavate kiireks veest väljatõstmiseks ning päästeseadmetelt või päästepaatidest ja -parvedelt laevale võtmiseks. 4.2 Päästetavate laevale võtmise vahendid võivad olla osa mereevakuatsioonisüsteemist või osa pääste tarvis kavandatud süsteemist. 4.3 Kui mereevakuatsioonisüsteemi liugtee või liugrenn on ette nähtud päästetavate laevatekile võtmise vahendiks, varustatakse liugtee nöörkäsipuudega ja liugrenn redelitega, et kergendada ülesronimist. 5 Päästevestid 5.1 Reeglite 7.2 ja 22.2 nõuetest olenemata peab piisava arvu päästeveste paigutama kogunemiskohtade lähedusse, et reisijad ei peaks päästevestide võtmiseks oma kajutitesse tagasi minema. 5.2 Parvlaevades peab igal päästevestil olema rahvusvahelise päästevahendite koodeksi punkti 2.2.3 nõuetele vastav tuli. Reegel 27 Teave reisijate kohta 1 Kõigi reisilaeval olevate inimeste arv peab olema teada enne väljasõitu. 2 Andmed inimeste kohta, kes on teatanud, et vajavad erihoolt või abi hädaolukordades, registreeritakse ja edastatakse kaptenile enne laeva väljasõitu. 3 Lisaks registreeritakse otsingu ja pääste eesmärgil hiljemalt 1. jaanuaril 1999 kõigi laeval olijate nimed ja sugu, eristades täiskasvanud, lapsed ja väikelapsed. 4 Punktidega 1, 2 ja 3 nõutavat teavet hoitakse kaldal ja see peab vajadusel olema otsingu- ja päästeteenistusele hõlpsasti kättesaadav. 5 Administratsioonid võivad vabastada reisilaevad punkti 3 nõuetest, kui nende laevade planeeritud reiside puhul on selliste dokumentide koostamine praktiliselt võimatu. Reegel 28 Kopteri maandumise ja kopterile võtmise alad 1 Kõigil parvlaevadel peavad olema kopterile võtmise alad, mille administratsioon on heaks kiitnud IMO soovitusi arvestades. 2 1. juulil 1999 või hiljem ehitatud 130 m pikkustel ja pikematel parvlaevadel peavad olema sisse seatud kopteri maandumisalad, mille administratsioon on heaks kiitnud IMO soovitusi arvestades. Reegel 29 Reisilaevade kaptenite otsuste tegemise tugisüsteem 1 Käesolevat reeglit kohaldatakse kõigile reisilaevadele. Enne 1. juulit 1997 ehitatud reisilaevad peavad vastama käesoleva reegli nõuetele hiljemalt esimese perioodilise ülevaatuse kuupäeval pärast 1. juulit 1999. 2 Kõigil reisilaevadel peab komandosillal olema hädaolukorra juhtimiseks tehtavate otsuste tugisüsteem. 3 Süsteem peab koosnema vähemalt hädaolukorras tegutsemise trükitud plaanist või plaanidest. Kõik tõenäolised hädaolukorrad peavad hädaolukorras tegutsemise plaanis või plaanides kajastuma, sealhulgas, kuid mitte ainult järgmised põhilised hädaolukorrad: .1 tulekahju; .2 laeva vigastus; .3 reostus; .4 laeva ohutust ning reisijate ja laevapere turvalisust ohustavad õigusvastased teod; .5 inimestega seotud õnnetusjuhtumid; .6 lastiga seotud intsidendid ja .7 hädaabi teistele laevadele. 4 Hädaolukorra plaanis või plaanides kehtestatud hädaolukorra protseduurid peavad olema abiks otsuste tegemisel mis tahes hädaolukordade kombinatsiooni lahendamiseks. 5 Hädaolukordades tegutsemise plaan või plaanid peavad olema ühetaolise ülesehitusega ja hõlpsasti kasutatavad. Kui see on rakendatav, peab hädaolukorra ohjamiseks kasutama tegelikke reisilaeva konkreetse reisi koormusseisundi jaoks arvutatud püstuvusnäitajaid . 6 Lisaks hädaolukorras tegutsemise trükitud plaanile või plaanidele võib administratsioon aktsepteerida ka komandosillal arvutipõhise otsusetegemise tugisüsteemi kasutamist, mis annab kogu hädaolukordades tegutsemise plaanis või plaanides, protseduurides, kontroll-lehtedel jm sisalduva teabe ning mis suudab kuvada tõenäolistes hädaolukordades soovitatavate tegevuste loetelu. Reegel 30 Õppused 1 Käesolevat reeglit kohaldatakse kõigile reisilaevadele. 2 Reisilaevadel peab iga nädal toimuma laeva mahajätmise õppus ja tuletõrjeõppus. Kogu laevapere ei pea olema igasse õppusse kaasatud, kuid iga laevapere liige peab osalema laeva mahajätmise õppuses ja tuletõrjeõppuses kord kuus, nagu nõuab reegel 19.3.2. Reisijaid tuleb tungivalt julgustada nendes õppustes osalema. III JAGU – KAUBALAEVAD (LISANÕUDED) Reegel 31 Päästepaadid ja -parved ning valvepaadid 1 Päästepaadid ja -parved 1.1 Kaubalaevadel peab olema: .1 üks või mitu rahvusvahelise päästevahendite koodeksi jao 4.6 nõuetele vastavat kinnist päästepaati sellise summaarse mahutavusega laeva kummalgi küljel, et need mahutavad kõik laeval olevad inimesed, ja .2 lisaks üks või mitu rahvusvahelise päästevahendite koodeksi jao 4.2 või 4.3 nõuetele vastavat täispuhutavat või jäika päästeparve massiga alla 185 kg ja paigutatuna kohta, kust on tagatud lihtne ühelt küljelt teisele viimine sama avateki tasandil, ning sellise summaarse mahutavusega, et need mahutavad kõik laeval olevad inimesed. Kui päästeparv või päästeparved ei ole massiga alla 185 kg ega paigutatud kohta, kust on tagatud lihtne ühelt küljelt teisele viimine sama avateki tasandil, peab kummalgi küljel kasutada olev summaarne mahutavus olema piisav kõigi laeval olijate mahutamiseks. 1.2 Punkti 1.1 nõuete täitmise asemel võib kaubalaevadel olla: .1 üks või mitu rahvusvahelise päästevahendite koodeksi jao 4.7 nõuetele vastavat vabalang-päästepaati, mida saab veesata vaba langemise teel üle laeva ahtri, sellise summaarse mahutavusega, et mahutada kõik laeval olevad inimesed, ja .2 lisaks laeva kummalgi küljel üks või mitu rahvusvahelise päästevahendite koodeksi jao 4.2 või 4.3 nõuetele vastavat täispuhutavat või jäika päästeparve sellise summaarse mahutavusega, et need mahutavad kõik laeval olevad inimesed. Vähemalt laeva ühel küljel peavad päästeparvedel olema veeskamisseadmed . 1.3 Punkti 1.1 või 1.2 nõuete täitmise asemel võivad alla 85 m pikkused kaubalaevad, välja arvatud naftatankerid, kemikaalitankerid ja gaasitankerid, vastata järgmistele nõuetele: .1 neil peab laeva mõlemal küljel olema üks või mitu rahvusvahelise päästevahendite koodeksi jao 4.2 või 4.3 nõuetele vastavat täispuhutavat või jäika päästeparve, mis on sellise summaarse mahutavusega, et need mahutavad kõik laeval olevad inimesed; .2 välja arvatud juhul, kui punktiga 1.3.1 nõutavad päästeparved on massiga alla 185 kg ja paigaldatud kohta, kust on tagatud nende lihtne ühelt küljelt teisele viimine sama avateki tasandil, peab paigaldama lisapäästeparved nii, et kummalgi küljel kasutada olev summaarne mahutavus katab 150% laeval olevate inimeste koguarvust; .3 kui punktiga 2 nõutav valvepaat on ka koodeksi jao 4.6 nõuetele vastav kinnine päästepaat, võib selle arvata punktiga 1.3.1 nõutava summaarse mahutavuse sisse, tingimusel et laeva kummalgi küljel kasutada olev summaarne mahutavus katab vähemalt 150% laeval olevate inimeste koguarvust, ja .4 juhul kui üks päästepaat või -parv läheb kaduma või muutub kasutuskõlbmatuks, peab kummalgi küljel olema kasutada piisavalt päästepaate ja -parvi, sealhulgas need, mis on massiga alla 185 kg ja paigutatud kohta, kust on tagatud nende lihtne ühelt küljelt teisele viimine sama avateki tasandil, et mahutada kõik laeval olevad inimesed. 1.4 Kaubalaevades, kus horisontaalne kaugus laeva vöörtäävi või ahtri kaugeimast punktist lähima päästepaadi või -parve lähima punktini on üle 100 m, peab lisaks punktidega 1.1.2 ja 1.2.2 nõutavatele päästeparvedele ühe päästeparve paigutama nii kaugele ette- või tahapoole või ühe nii palju ettepoole ja teise nii palju tahapoole, nagu on põhjendatud ja teostatav. Selline päästeparv võib või sellised päästeparved võivad olla kaitstult kinnitatud nii, et võimaldada nende käsitsi vabastamist, ja need ei pea olema sellist tüüpi, mida saab veesata heakskiidetud veeskamisseadmega . 1.5 Kõiki päästepaate ja -parvi, mida vajatakse laeva mahajätmissignaali korral, et tagada kõigi laeval olevate inimeste lahkumine laevalt, peab saama veesata koos suurima neile lubatud arvu inimestega ja varustusega 10 minuti jooksul laeva mahajätmissignaali andmisest, välja arvatud reeglis 16.1.1 viidatud päästepaadid ja -parved. 1.6 Kemikaalitankeritel ja gaasitankeritel, mis eraldavad mürgiseid aure või gaase, peavad koodeksi jao 4.6 nõuetele vastavate täiesti kinniste päästepaatide asemel olema päästepaadid, millel on koodeksi jao 4.8 nõuetele vastav autonoomne õhuvarustussüsteem. 1.7 Naftatankeritel, kemikaalitankeritel ja gaasitankeritel, mis veavad laste leekpunktiga kuni 60 °C (kinnise tiigli test), peavad rahvusvahelise päästevahendite koodeksi jao 4.6 nõuetele vastavate täiesti kinniste päästepaatide asemel olema selle koodeksi jao 4.9 nõuetele vastavad tulekaitsega päästepaadid. 1.8 Punkti 1.1 nõuetest olenemata peavad reeglis IX/1.6 määratletud puistlastilaevad, mis on ehitatud 1. juulil 2006 või hiljem, vastama punkti 1.2 nõuetele. 2 Valvepaadid Kaubalaevadel peab olema vähemalt üks valvepaat, mis vastab rahvusvahelise päästevahendite koodeksi jao 5.1 nõuetele. Päästepaati võib aktsepteerida valvepaadina tingimusel, et paat ning selle veeskamis - ja tõsteseadmed vastavad samuti valvepaadi nõuetele. 3 Lisaks päästepaatidele peab enne 1. juulit 1986 ehitatud kaubalaevadel olema: .1 üks või mitu laeva mõlemalt küljelt veesatavat päästeparve sellise summaarse mahutavusega, et need mahutavad kõik laeval olevad inimesed. Päästeparv või päästeparved varustatakse soringu või samaväärse päästeparve kinnitamise vahendiga, mis automaatselt vabastab selle uppuvast laevast, ja 2 kui horisontaalne kaugus laeva vöörtäävi või ahtri kaugeimast punktist lähima päästepaadi või -parve lähima punktini on üle 100 m, peab lisaks punktiga 3.1. nõutavatele päästeparvedele ühe päästeparve paigutama nii kaugele ette- või tahapoole või ühe nii palju ettepoole ja teise nii palju tahapoole, nagu on põhjendatud ja teostatav. Punkti 3.1 nõuetest olenemata võib selline päästeparv või võivad sellised päästeparved olla ohutult kinnitatud nii, et neid saaks käsitsi vabastada. Reegel 32 Individuaalsed päästevahendid 1 Päästerõngad 1.1 Kaubalaevadel peab olema vähemalt järgmises tabelis ettenähtud arv reegli 7.1 ja rahvusvahelise päästevahendite koodeksi jao 2.1 nõuetele vastavaid päästerõngaid. Laeva pikkus meetrites Päästerõngaste minimaalne arv alla 100 8 100 ja vähem kui 150 10 150 ja vähem kui 200 12 vähemalt 200 14 1.2 Reegliga 7.1.3 nõutavad isesüttivad tuled tankerite päästerõngastel peavad olema elektripatarei toitega. 2 Päästevestide tuled 2.1 Käesolevat punkti kohaldatakse kõigile kaubalaevadele. 2.2 Kõigil kaubalaevadel varustatakse iga päästevest päästevesti tulega, mis vastab rahvusvahelise päästevahendite koodeksi punkti 2.2.3 nõuetele. 2.3 Administratsioon võib aktsepteerida kaubalaevade päästevestidele enne 1. juulit 1998 paigaldatud tulesid, mis ei vasta täielikult koodeksi punktile 2.2.3, kuni päästevesti tuli asendatakse tavapäraselt või kuni esimese perioodilise ülevaatuseni pärast 1. juulit 2001, olenevalt sellest, kumb toimub varem. 3 Päästetürbid 3.1 Käesolevat punkti kohaldatakse kõigile kaubalaevadele. Enne 1. juulit 2006 ehitatud kaubalaevade puhul peavad punktide 3.2–3.5 nõuded siiski olema täidetud hiljemalt esimesel ohutusvarustuse ülevaatusel 1. juulil 2006 või hiljem. 3.2 Igale laeval olevale inimesele tagatakse sobiva suurusega päästetürp, mis vastab rahvusvahelise päästevahendite koodeksi jao 2.3 nõuetele. Laevadel, välja arvatud reeglis IX/1 määratletud puistlastilaevadel, ei pruugi need päästetürbid siiski olla nõutavad, kui laev teeb merereise alati soojas kliimas, kus päästetürbid on administratsiooni arvates mittevajalikud. 3.3 Kui laevas on vahi- või töökohad, mis asuvad päästetürpide tavapärasest hoiukohast või -kohtadest eemal, sealhulgas eemal reegli 31.1.4 kohastest päästevahenditest, peab sobiva suurusega lisapäästetürpe olema nendes kohtades sellise arvuinimeste jaoks, kes on tavaliselt vahis või töötavad nendes kohtades. 3.4 Päästetürbid peab paigutama nii, et need on hõlpsasti juurdepääsetavad ja nende asukoht peab olema selgelt tähistatud. 3.5 Käesoleva reegliga nõutavaid päästetürpe võib kasutada reegli 7.3 nõuete täitmiseks. Reegel 33 Päästevahenditesse asumise ja veeskamise seadmed 1 Kaubalaeva päästevahenditesse asumise seadmed peavad olema projekteeritud nii, et päästepaatidesse saab minna ja need veesata otse kinnituskohalt ning taavetitega veesatavatele päästeparvedele saab minna ja need veesata otse kinnituskoha kõrval asuvast kohast või kohast, kuhu päästeparv viiakse enne veeskamist reegli 13.5 nõuete kohaselt. 2 20 000 ja suurema kogumahutavusega kaubalaevades peab saama kõiki päästepaate vajaduse korral veesata vangliine kasutades, kui laev liigub vaikses vees kiirusega kuni 5 sõlme. IV JAGU – NÕUDED PÄÄSTEVAHENDITELE JA -SEADMETELE Reegel 34 Kõik päästevahendid ja -seadmed peavad vastama rahvusvahelise päästevahendite koodeksi kohaldatavatele nõuetele. V JAGU – MUUD SÄTTED Reegel 35 Väljaõppejuhend ja pardal olevad koolitusvahendid 1 Käesolevat reeglit kohaldatakse kõigile laevadele. 2.3.2 Punkti 3 nõuetele vastav väljaõppejuhend on laevapere messis ja puhkeruumis või igas laevapere liikmete kajutis. 3 Väljaõppejuhend, mis võib koosneda mitmest osast, peab sisaldama juhiseid ja teavet laeva päästevahendite ja parimate ellujäämisviiside kohta kergesti mõistetavas vormis, võimaluse korral illustreeritult. Sellise teabe mistahes osa võib juhendi asemel olla audiovisuaalsel kujul. Üksikasjalikult peab kajastama järgmist: .1 päästevestide, päästetürpide või kaitsetürpide selgapanek ; .2 kogunemine määratud kohas; .3 päästepaatidesse ja -parvedele ja valvepaatidesse asumine, nende veeskamine ja laevast eemaldumine, sealhulgas laeva mereevakuatsioonisüsteemide kasutamine; .4 veeskamise meetod päästepaatide ja -parvede seest; .5 päästevahendi vabastamine veeskamisseadmete küljest; .6 kaitsemeetodid ja vajadusel kaitsevahendite kasutamine veeskamise piirkondades; .7 valgustus veeskamise piirkondades; .8 kõigi ellujäämisvahendite kasutamine; .9 kõigi endast märku andmise vahendite kasutamine; .10 illustratsioonide abil päästevahendite raadioseadmete kasutamine; .11 triivankrute kasutamine; .12 mootori ja selle abiseadmete kasutamine; .13 päästepaatide ja -parvede ning valvepaatide veest välja tõstmine, sealhulgas paigutamine ja kinnitamine; .14 alajahtumise ja ülekuumenemise oht ning sooja riietuse vajadus; .15 ellujäämiseks päästepaatide ja -parvede võimaluste kasutamise parim praktika; .16 päästeviisid, sealhulgas kopteri päästeseadmete kasutamine (tropid, korvid, kanderaamid), pükspoid ja kalda päästevahendid ning laeva liiniheiteseadmed; .17 kõik laevahäirete kavas ja hädaolukorra juhendis toodud muud funktsioonid ning .18 juhendid päästevahendite avariiremondi kohta. 4 Igal mereevakuatsioonisüsteemiga varustatud laeval peavad olema koolitusvahendid süsteemi kasutamise kohta. 5 Väljaõppejuhend peab olema koostatud laeva töökeeles. Reegel 36 Laeval tehtava hoolduse juhendid Laeval tehtava päästevahendite hoolduse juhendid peavad olema kergesti mõistetavad, võimaluse korral illustreeritud ja hõlmama iga seadme kohta vastavalt järgmist: .1 kontrollnimekiri reegliga 20.7 nõutavatest ülevaatustest; .2 hoolduse ja remondi juhendid; .3 perioodilise hoolduse ajakava; .4 määrimispunktide skeem koos soovituslike määrdeainetega; .5 asendatavate osade loetelu; .6 varuosade tarnekohtade loetelu ja .7 ülevaatuste ja hoolduse arvestusraamat. Reegel 37 Laevahäirete kava ja hädaolukorra juhend 1 Laevahäirete kavas peavad olema kirjas koodeksi jaoga 7.2 ettenähtud üldhäiresignaali ja valjuhääldi teavitussüsteemi üksikasjad ning ka laevapere ja reisijate tegevus häiresignaali kõlamise korral. Laevahäirete kavas märgitakse samuti, kuidas antakse käsk laeva mahajätmiseks . 2 Igas reisilaevas peab kehtestama korra kajutitesse lõksu jäänud reisijate asukoha kindlakstegemiseks ja päästmiseks. 3 Laevahäirete kavas peab ära näitama ka laevapere erinevatele liikmetele määratud ülesanded, sealhulgas: .1 veetihedate uste, tulekindlate uste, klappide, piigartite , pardailluminaatorite, keilutite , pardaavade ja laeva muude sarnaste avade sulgemine; .2 päästepaatide ja -parvede ning muude päästevahendite varustuse täiendamine; .3 päästepaatide ja -parvede ettevalmistus ning veeskamine ; .4 muude päästevahendite üldettevalmistused ; .5 reisijate kogunemine; .6 sidevahendite kasutamine; .7 tulekahjudega tegelema määratud tuletõrjerühmade mehitamine ning .8 tuletõrjeseadmete ja -süsteemide kasutamisega seoses määratud eriülesanded. 4 Laevahäirete kavas tuleb määrata ohvitserid, kes peavad tagama pääste- ja tuletõrjevahendite hoidmise heas seisukorras ning nende kasutamisvalmiduse. 5 Laevahäirete kavas tuleb määrata asendajad töövõimetuks muutuda võivatele võtmeisikutele, arvestades, et erinevate hädaolukordade puhul võivad osutuda vajalikuks erinevad meetmed. 6 Laevahäirete kavas peavad olema näidatud hädaolukorras laevapere liikmetele reisijatega seoses määratud ülesanded. Nende ülesannete hulka peab kuuluma: .1 reisijate hoiatamine; .2 jälgimine, et nad on sobivalt riietatud ja neil on päästevestid õigesti seljas; .3 reisijate kogumine kogunemiskohtadesse; .4 korra hoidmine koridorides ja treppidel ning üldiselt reisijate liikumise kontrollimine ning .5 tekkide varu päästepaatidesse ja -parvedele võtmise tagamine. 7 Laevahäirete kava peab koostama enne laeva mereleminekut . Kui pärast laevahäirete kava koostamist toimub laevaperes muutus, mis tingib laevahäirete kava muutmise, peab kapten kava kas üle vaatama või koostama uue kava. 8 Reisilaevadel kasutatava laevahäirete kava vorm peab olema heaks kiidetud. C OSA ALTERNATIIVSED LAHENDUSED JA SEADMED Reegel 38 Alternatiivsed lahendused ja seadmed 1 Eesmärk Käesoleva reegli eesmärk on sätestada metoodika päästevahendite ja -seadmete alternatiivsete lahenduste ja seadmete kavandamiseks. 2 Üldsätted 2.1 Päästevahenditel ja -seadmetel võib olla kõrvalekaldeid B osa nõuetest tingimusel, et alternatiivsed lahendused ja seadmed vastavad asjaomaste nõuetega kavandatule ja tagavad käesolevas peatükis sätestatud ohutustasemega samaväärse ohutustaseme. 2.2 Kui uudne konstruktsioon või seadmed kalduvad kõrvale B osa normatiivsetest nõuetest, tuleb käesoleva reegli kohaselt läbi viia lahenduse ja seadmete tehniline analüüs, hindamine ja heakskiitmine. 3 Tehniline analüüs Tehnilise analüüsi peab koostama ja esitama administratsioonile IMO suuniste alusel ja see peab hõlmama vähemalt järgmisi elemente: .1 laeva tüübi ning sellekohaste päästevahendite ja seadmete kindlaksmääramine; .2 normatiivse(te) nõude (nõuete) tuvastamine, millele päästevahendid ja -seadmed ei vasta; .3 põhjuse tuvastamine, miks kavandatud lahendus ei vasta normatiivsetele nõuetele, mida toetab vastavus muude tunnustatud tehniliste või tööstusstandarditega; .4 laeva ning selle päästevahendite ja seadmete sooritusnäitajate kindlaksmääramine, mida käsitleb asjakohane normatiivne nõue (käsitlevad asjakohased normatiivsed nõuded): .4.1 sooritusnäitajad peavad tagama ohutustaseme, mis ei ole halvem kui B osas toodud asjakohaste normatiivsete nõuete tase, ning .4.2 sooritusnäitajad peavad olema hinnatavad ja mõõdetavad; .5 alternatiivsete lahenduste ja seadmete üksikasjalik kirjeldus, sealhulgas lahenduses kasutatud eeldused ja kavandatud tööpiirangud või -tingimused; .6 tehniline põhjendus, mis näitab, et alternatiivsed lahendused ja seadmed vastavad ohutuse hindamise kriteeriumitele, ning .7 riskihindamine, mis põhineb ettepanekuga seotud võimalike vigade ja ohtude tuvastamisel. 4 Alternatiivsete lahenduste ja seadmete hindamine 4.1 Punktis 3 nõutavat tehnilist analüüsi peab hindama ja selle heaks kiitma administratsioon IMO suuniseid arvestades. 4.2 Laeval peavad olema administratsiooni heakskiidetud dokumentide koopiad, mis näitavad, et alternatiivsed lahendused ja seadmed vastavad käesolevale reeglile. 5 Teabevahetus Administratsioon peab edastama IMOle asjakohast teavet administratsiooni heakskiidetud alternatiivsete lahenduste ja seadmete kohta, et seda saaks edastada kõigi osalisriikide valitsustele. 6 Uus hindamine tingimuste muutumise tõttu Kui alternatiivsetes lahendustes ja seadmetes määratud eeldused ja tööpiirangud muutuvad, tuleb muutunud seisundi alusel teha tehniline analüüs ja administratsioon peab selle heaks kiitma. IV PEATÜKK Raadioside A osa ÜLDSÄTTED Reegel 1 Kohaldamine 1 Kui sõnaselgelt ei ole sätestatud teisiti, kohaldatakse käesolevat peatükki kõigile laevadele, mille kohta kehtivad käesolevad reeglid, ning kaubalaevadele kogumahutavusega 300 või rohkem. 2 Käesolevat peatükki ei kohaldata laevadele, mille kohta muidu kehtiksid käesolevad reeglid, kui need laevad sõidavad Põhja-Ameerika Suurel järvistul ja neid ühendavatel vetel ning nende lisajõgedel kuni idas St. Lamberti lüüsi madalama väljapääsuni Montrealis Quebeci provintsis Kanadas. 3 Mitte ükski käesoleva peatüki säte ei takista hädasolevat laeva, päästepaati ja -parve või inimest kasutamast nende käsutuses olevaid vahendeid tähelepanu äratamiseks, oma asukohast teatamiseks ja abi kutsumiseks. Reegel 2 Mõisted ja määratlused 1 Käesolevas peatükis kasutatakse järgmisi mõisted allpool määratletud tähenduses: .1 sillast silda side – ohutusside laevade vahel kohast, kust laevu tavaliselt juhitakse; .2 ööpäevane vaht – raadiovaht, mida ei katkestata, välja arvatud lühikesteks ajavahemikeks, kui laeva vastuvõtuvõime on raskendatud või on side takistatud oma laeva seadmete plaanilise hoolduse või kontrolli tõttu; .3 digitaalne valikkutsung (DSC) – digitaalkoode kasutav tehnika, mis võimaldab raadiojaamal võtta ühendust teise jaama või jaamade rühmaga ja neile teavet edastada ning mis vastab rahvusvahelise raadioside nõustamiskomisjoni ( International Radio Consultative Committee , CCIR) asjakohastele soovitustele; .4 tähttrükkimise telegraaf – automatiseeritud telegraafitehnika, mis vastab rahvusvahelisele raadioside nõustamiskomisjoni (CCIR) asjakohastele soovitustele; .5 tavaraadioside – raadioside teel toimuv tööotstarbeline ja avalik teabeliiklus, välja arvatud häda-, kiir- ja ohutussõnumid; .6 INMARSAT – 3. septembril 1976 vastuvõetud rahvusvahelise meresatelliitside organisatsiooni konventsiooniga (INMARSAT) asutatud organisatsioon; .7 rahvusvaheline NAVTEX -teenus – meresõidu ohutusteabe koordineeritud edastamine ja automaatne vastuvõtt sagedusel 518 kHz kitsaribalise tähttrükkimise telegraafi abil inglise keeles; .8 asukoha määramine – hädasolevate laevade, lennukite, üksuste või inimeste leidmine; .9 meresõidu ohutusteave – laevadele edastatavad navigatsiooni- ja meteoroloogilised hoiatused, ilmateated ja muud kiireloomulised ohutusega seotud teated; .10 polaarorbiitidel satelliitsideteenus – teenus, mis põhineb polaarorbiidil satelliitidel, mis võtavad vastu ja edastavad hädaväljakutseid laevaõnnetuse asukoha määramise avariiraadiopoidelt (EPIRB) ja mis määravad kindlaks nende asukoha; .11 raadioside eeskiri – reeglid, mis on lisatud viimasele kehtivale rahvusvahelisele telekommunikatsiooni konventsioonile või mida käsitletakse selle lisana; .12 mereala A1 – ülikõrgsageduse kaldaraadiojaamaga (VHF-raadiojaamaga) raadiotelefoni tegevusulatus es olev ala, milles on võimalik katkematu DSC-häire edastamine, nagu osalisriigi valitsus võib määratleda ; .13 mereala A2 – ala, välja arvatud mereala A1, vähemalt ühe kesksageduse kaldaraadiojaama (MF-raadiojaama) raadiotelefoni tegevusulatuses, milles on võimalik katkematu DSC-häire edastamine, nagu osalisriigi valitsus võib määratleda ; .14 mereala A3 – ala, välja arvatud merealad A1 ja A2, INMARSATi geostatsionaarse satelliidi tegevusulatuses, milles on võimalik katkematu signaali edastamine; .15 mereala A4 – ala väljaspool merealasid A1, A2, ja A3; .16 merehäda ja -ohutuse üleilmse süsteemi (GMDSS) tunnused – liikuva mereside raadiosaatja tunnuskood, laeva kutsung, Inmarsati tunnused ja seerianumbri andmed, mida laeva seadmed võivad edastada ja mida võidakse kasutada laeva tuvastamiseks; 2 kõigil muudel käesolevas peatükis kasutatud terminitel ja lühenditel, mis on määratletud raadioside reeglis ja rahvusvahelises mereotsingute ja merepääste 1979. aasta konventsioonis (SAR) (koos muudatusega), on neile nendes reeglites ja SAR-konventsioonis antud tähendus. Reegel 3 Vabastused 1 Osalisriikide valitsused peavad väga soovitatavaks mitte kalduda kõrvale käesoleva peatüki nõuetest; administratsioon võib siiski anda üksikutele laevadele osalised või tingimuslikud vabastused reeglite 7–11 nõuetest tingimusel, et: .1 sellised laevad täidavad reegli 4 funktsionaalseid nõudeid ja .2 administratsioon on võtnud arvesse selliste vabastuste võimalikku mõju töö üldisele tõhususele kõigi laevade ohutuse huvides. 2 Vabastuse võib anda punkti 1 alusel üksnes: .1 kui ohutust mõjutavad olud muudavad reeglite 7–11 kohaldamise põhjendamatuks või ülearuseks, või .2 erandjuhtudel üheks merereisiks väljaspool mereala või merealasid, milleks laev on seadistatud. 3 Administratsioon esitab IMO-le igal aastal võimalikult kiiresti pärast 1. jaanuari aruande, milles on toodud kõik punktide 1 ja 2 alusel eelmise kalendriaasta jooksul antud vabastused ja nende vabastuste andmise põhjused. Reegel 4 Funktsionaalsed nõuded 1 Laev peab merel olles suutma: .1 edastada ohuhäireid laevalt kaldale vähemalt kahe eraldi ja sõltumatu vahendiga, millest kumbki kasutab erinevat raadiosideteenust, välja arvatud reeglite 8.1.1 ja 10.1.4.3 kohaselt,; .2 vastu võtta kaldalt laevale edastatavaid ohuhäireid; .3 edastada ja vastu võtta laevalt laevale edastatavaid ohuhäireid; .4 edastada ja vastu võtta otsingu- ja päästeteateid; .5 edastada ja vastu võtta tegevuspaiga teateid; .6 edastada ja reegliga V/19.2.3.2 nõutaval viisil vastu võtta signaale asukoha määramiseks; .7 edastada ja vastu võtta meresõidu ohutusteavet lasti kohta; .8 edastada ja vastu võtta tavaraadiosidet kalda raadiosüsteemidelt või võrkudelt reegli 15.8 alusel ning .9 edastada ja vastu võtta sillast silda edastatavat sidet. Reegel 4-1 GMDSS-satelliitsideteenuste pakkujad Meresõiduohutuse komitee määrab kindlaks kriteeriumid, protseduurid ja meetmed merehäda ja -ohutuse üleilmse süsteemi (GMDSS) mobiilsete satelliitsideteenuste pakkujate hindamiseks, tunnustamiseks, ülevaatamiseks ja järelevalveks käesoleva peatüki kohaselt. B OSA OSALISRIIKIDE VALITSUSTE KOHUSTUSED Reegel 5 Raadiosideteenuste pakkumine 1 Osalisriigi valitsus kohustub kas eraldi või koostöös teiste osalisriikide valitsustega tegema kättesaadavaks, kui peab seda otstarbekaks ja vajalikuks, asjakohased kaldarajatised kosmose või maapealse raadioside teenuste jaoks, arvestades nõuetekohaselt IMO soovitusi . Need teenused on: .1 raadiosideteenus, mis kasutab liikuva mereside satelliitteenuse geostatsionaarseid satelliite; .2 raadiosideteenus, mis kasutab liikuva satelliitsideteenuse polaarorbiidil satelliite; .3 liikuv mereside sagedusalal vahemikus 156 MHz ja 174 MHz; .4 liikuv mereside sagedusalal vahemikus 4000 kHz ja 27 500 kHz ja .5 liikuv mereside sagedusalal vahemikus 415 kHz ja 535 kHz ning vahemikus 1605 kHz ja 4000 kHz. 2 Osalisriigi valitsus kohustub andma IMO-le asjakohase teabe liikuva mereside, liikuva satelliitsideteenuse ja liikuva mereside satelliitteenuse kaldarajatiste kohta, mis on rajatud merealade jaoks, mille ta on määratlenud oma rannikuvetena . Reegel 5-1 Merehäda ja -ohutuse üleilmse süsteemi andmed 1 Käesolevat reeglit kohaldatakse kõigile laevadele kõigil merereisidel. 2 Osalisriigi valitsus kohustub tagama, et merehäda ja -ohutuse üleilmse süsteemi (GMDSS) andmete registreerimine korraldatakse sobivalt ja need andmed tehakse merevalvekeskustele ööpäev läbi kättesaadavaks. Vajadusel teavitab osalisriigi valitsus nende andmete registrit pidavaid rahvusvahelisi organisatsioone nendest ülesannetest. C osa nõuded LAEVALE Reegel 6 Raadiojaamad 1 Laevale tuleb paigaldada raadiojaamad, mis suudavad täita reegliga 4 ette nähtud funktsionaalseid nõudeid kogu kavandatud merereisi jooksul ning, välja arvatud reegli 3 alusel antud vabastuse korral, täita reegli 7 nõudeid ja vastavalt vajadusele kas reegli 8, 9, 10 või 11 nõudeid sõltuvalt merealast või -aladest, mida laev läbib kavandatava merereisi ajal. 2 Raadiojaam tuleb: .1 paigutada nii, et selle nõuetekohast kasutamist ei mõjuta mehaanilist, elektrilist või muud päritolu kahjulikud häired, ja nii, et tagatakse elektromagnetiline ühilduvus ning välditakse muude seadmete ja süsteemide kahjulikku vastastikust mõju; .2 paigutada nii, et tagatakse kõrgeim võimalik ohutustase ja tegutsemisvalmidus; .3 kaitsta vee, äärmuslike temperatuuride ja muude ebasoodsate keskkonnaolude kahjulike mõjude eest; .4 varustada usaldusväärse, püsivalt paigaldatud pea- ja avariielektrienergiaallikatest sõltumatu elektrivalgustusega raadiojaama tööks vajalike raadio juhtimisseadmete piisavaks valgustamiseks ja .5 selgelt tähistada kutsungsignaali, laeva jaama numbri ja muude koodidega, mida kohaldatakse raadiojaama kasutusele. 3 Navigatsiooniohutuseks vajalik VHF-raadiotelefoni kanalite juhtimisseade peab olema viivitamata kasutatav komandosillas laeva juhtimiskoha suhtes sobivalt ning vajadusel peavad olema võimalused raadioside võimaldamiseks komandosilla tiibadelt. Viimase sätte täitmiseks võib kasutada VHF-käsiraadiojaamu. 4 Reisilaevades tuleb paigaldada laeva kesksesse juhtimiskohta häirekilp . Selles kilbis peab olema kas üks nupp, mille vajutamine käivitab ohuhäire kõigis sel eesmärgil laeval nõutavais raadiosideseadmeis, või üks nupp igaks eraldi seadmeks. Kilp peab näitama visuaalselt selgesti, mis nuppu või nuppe on vajutatud. Tuleb tagada vahendid nupu või nuppude tahtmatu aktiveerimise vältimiseks. Kui satelliit- EPIRBi kasutatakse ohuhäire andmise varuvahendina ja seda ei aktiveerita kaugjuhtimisega , aktsepteeritakse komandosilda laeva juhtimiskoha lähedale paigaldatud lisa- EPIRBi . 5 Reisilaevades tuleb anda teavet laeva asukoha kohta katkematult ja automaatselt kõigile asjakohastele algsesse ohuhäiresse kaasatud raadiosideseadmetele, kui häirekilbil vajutatakse nuppu või nuppe. 6 Reisilaevades tuleb paigaldada ohuhäire signaali kilp laeva juhtimiskohta. Ohuhäire signaali kilp tuleb varustada nähtava ja kuuldava ohuhäire või laeval saadud häiresignaalide näituriga ning seal tuleb ka näidata, missuguse raadiosideteenuse kaudu ohuhäired saadi. Reegel 7 Raadioseadmed – üldiselt 1 Laev tuleb varustada järgmisega: .1 edastamist ja vastuvõttu võimaldav VHF-raadiojaam; .1.1 sagedusel 156,525 MHz töötav DSC (kanal 70). Ohuhäirete edastamist kanalil 70 peab olema võimalik käivitada kohast, kust laeva tavaliselt juhitakse, ja .1.2 sagedustel 156,300 MHz (kanal 6), 156,650 MHz (kanal 13) ja 156,800 MHz (kanal 16) töötav raadiotelefoniside; .2 raadiojaam peab suutma pidada katkematut DSC-vahti VHF-kanalil 70, mis võib olla alapunktiga .1.1 nõutavast eraldi või sellega koos; .3 päästetavate asukohta näitav otsingu- ja päästeseade peab suutma töötada kas 9 GHz sagedusel või AIS-i jaoks ettenähtud sagedusel, mis: .3.1 tuleb paigutada nii, et seda on lihtne kasutusse võtta, ja .3.2 võib olla üks neist, mida nõuab reegel III/6.2.2 päästepaatide ja -parvede puhul; .4 vastuvõtja, mis suudab võtta vastu rahvusvahelise NAVTEX-teenuse teateid, kui laev teeb merereise alal, kus pakutakse rahvusvahelist NAVTEX-teenust; .5 raadioseade meresõidu ohutusteabe vastuvõtmiseks INMARSAT-i laiendatud grupi väljakutsesüsteemilt, kui laev teeb reise INMARSAT-i levialal, kus ei pakuta rahvusvahelist NAVTEX-teenust. Laevad, mis teevad reise üksnes aladel, kus pakutakse HF-tähttrükkimise telegraafi meresõidu ohutusteabe teenust ja millel on sellise teenuse selleks ettenähtud vastuvõtuseadmed, võib käesolevast reeglist vabastada. .6 reegli 8.3 alusel laevaõnnetuse asukoha määramise satelliitside raadiopoi (satelliit-EPIRB), mis: .6.1 suudab edastada ohuhäiret 406 MHz sagedusel töötava polaarorbiidi satelliitsideteenuse kaudu; .6.2 paigaldatakse hõlpsasti juurdepääsetavasse kohta; .6.3 on valmis käsitsi vabastamiseks ning seda suudab päästepaati või -parve kanda üks inimene; .6.4 suudab isepinnalduda , kui laev upub, ja automaatselt käivituda, kui on vees, ja .6.5 on käsitsi aktiveeritav. 2 Iga reisilaev tuleb varustada otsingu ja pääste eesmärgil kahepoolse sündmuskoha raadioside vahenditega, mis töötavad aeronavigatsioonilistel sagedustel 121,5 MHz ja 123,1 MHz ning mida kasutatakse laeva tavalisest juhtimiskohast. Reegel 8 Raadioseadmed merealal A1 1 Lisaks reegli 7 nõuete täitmisele tuleb üksnes merealal A1 reise tegevale laevale paigaldada raadiojaam, mis suudab käivitada laevalt kaldale ohuhäirete edastamise kohast, kust laeva tavaliselt juhitakse, töötades kas: .1 VHF-sagedusel DSC-d kasutades; seda nõuet võib täita punktiga 3 ettenähtud EPIRB abil kas paigaldades EPIRB sellisesse kohta, kust laeva tavaliselt juhitakse, või seda kaugaktiveerides juhtimiskohast, või .2 polaarorbiidil satelliitsideteenuse kaudu sagedusel 406 MHz; seda nõuet võib täita reegliga 7.1.6 nõutava satelliit-EPIRB abil, kas paigaldades EPIRB sellisesse kohta, kust laeva tavaliselt juhitakse, või seda kaugaktiveerides juhtimiskohast, või .3 kui laev teeb merereise DSC- ga varustatud MF-kaldajaamade levialal kesksagedusel DSC-d kasutades või .4 kõrgsagedusel DSC-d kasutades või .5 INMARSAT-i geostatsionaarse satelliitsideteenuse kaudu; seda nõuet võib täita järgmiselt: .5.1 INMARSAT maapealse laevajaama abil või .5.2 reegliga 7.1.6 nõutava satelliit-EPIRB abil, kas paigaldades EPIRB koha lähedale, kust laeva tavaliselt juhitakse, või seda kaugaktiveerides juhtimiskohast. 2 Reegliga 7.1.1 nõutav VHF-raadiojaam peab raadiotelefoni kasutades suutma edastada ja võtta vastu ka tavaraadiosidet. 3 Laevadel, mis teevad merereise üksnes merealal A1, võib reegliga 7.1.6 nõutava satelliit-EPIRB asemel olla EPIRB, mis: .1 suudab edastada ohuhäire DSC-d kasutades VHF-kanalil 70 ja tagab asukoha määramise 9 GHz sagedusel töötava radarivastaja abil; .2 paigaldatakse hõlpsasti juurdepääsetavasse kohta; .3 on valmis käsitsi vabastamiseks ning seda suudab päästepaati või -parve kanda üks inimene; .4 suudab isepinnalduda , kui laev upub, ja automaatselt käivituda, kui on vees, ning .5 on käsitsi aktiveeritav. Reegel 9 Raadioseadmed merealadel A1 ja A2 1 Lisaks reegli 7 nõuete täitmisele peab varustama laeva, mis teeb merereise väljaspool mereala A1, kuid jääb merealasse A2, järgmisega: .1 MF-raadiojaam, mis suudab edastada ja vastu võtta signaale merehäda ja ohutuse eesmärgil sagedustel: .1.1 2187,5 kHz DSC-d kasutades ja .1.2 2182 kHz raadiotelefoni kasutades; .2 raadiojaam, mis suudab pidada katkematut DSC-vahti sagedusel 2187,5 kHz, mis võib olla alapunktiga .1.1 nõutavast eraldi või sellega koos, ja .3 laevalt kaldale ohuhäirete raadioteenuse teel edastamise käivitamisvahendid, välja arvatud kesksagedusel , mis töötavad kas: .3.1 polaarorbiidil satelliitsideteenuse kaudu sagedusel 406 MHz; seda nõuet võib täita reegliga 7.1.6 nõutava satelliit-EPIRB abil kas paigaldades EPIRB sellisesse kohta, kust laeva tavaliselt juhitakse, või seda kaugaktiveerides juhtimiskohast, või .3.2 kõrgsagedusel DSC-d kasutades või .3.3 Inmarsati geostatsionaarse satelliitsideteenuse kaudu maapealse laevajaama abil. 2 Ohuhäirete saatmise peab saama käivitada punktides 1.1 ja 1.3 nimetatud raadiojaamadega kohast, kust laeva tavaliselt juhitakse. 3 Lisaks peab laev suutma edastada ja vastu võtta tavaraadiosidet raadiotelefoni või tähttrükkimise telegraafi kasutades kas: .1 raadiojaamaga, mis töötab sagedusel vahemikus 1605 kHz ja 4000 kHz või vahemikus 4000 kHz ja 27 500 kHz. Seda nõuet võib täita seda võimet punktiga 1.1 nõutavale seadmele lisades või .2 INMARSAT-i maapealse laevajaamaga. 4 Administratsioon võib vabastada enne 1. veebruari 1997 ehitatud laevad, mis teevad reise üksnes merealal A2, reeglite 7.1.1.1 ja 7.1.2 nõuetest tingimusel, et sellised laevad peavad võimaluse korral katkematut raadiovahti VHF-kanalil 16. Seda vahti peab pidama kohas, kust laeva tavaliselt juhitakse. Reegel 10 Raadioseadmed merealadel A1, A2 ja A3 1 Lisaks reegli 7 nõuete täitmisele peab varustama laeva, mis teeb reise väljaspool merealasid A1 ja A2, kuid jääb merealasse A3, kui laev ei vasta punkti 2 nõuetele, järgmisega: .1 INMARSAT maapealne laevajaam, mis suudab: .1.1 edastada ja vastu võtta häda- ja ohutussidet tähttrükkimise telegraafi kasutades; .1.2 käivitada ja vastu võtta prioriteetseid hädasignaale; .1.3 pidada vahti kaldalt laevale ohuhäirete tarvis, sealhulgas häired, mis on suunatud konkreetselt määratletud geograafilistele aladele; .1.4 edastada ja vastu võtta tavaraadiosidet kas raadiotelefoni või tähttrükkimise telegraafi kasutades ning .2 MF-raadiojaam, mis suudab edastada ja vastu võtta merehäda- ja ohutussignaale sagedustel: .2.1 2187,5 kHz DSC-d kasutades ja .2.2 2182 kHz raadiotelefoni kasutades ning .3 raadiojaam, mis suudab pidada katkematut DSC-vahti sagedusel 2187,5 kHz, mis võib olla alapunktiga .2.1 nõutavast eraldi või sellega koos, ja .4 laevalt kaldale ohuhäirete raadioteenuse teel edastamise käivitamise vahendid, mis töötavad kas: .4.1 polaarorbiidil satelliitsideteenuse kaudu sagedusel 406 MHz; seda nõuet võib täita reegliga 7.1.6 nõutava satelliit-EPIRB abil kas paigaldades EPIRB sellisesse kohta, kust laeva tavaliselt juhitakse, või seda kaugaktiveerides juhtimiskohast, või .4.2 kõrgsagedusel DSC-d kasutades või .4.3 Inmarsati geostatsionaarse satelliitsideteenuse kaudu maapealse lisalaevajaama abil. 2 Lisaks reegli 7 nõuete täitmisele peab varustama laeva, mis teeb reise väljaspool merealasid A1 ja A2, kuid jääb merealasse A3, kui see ei vasta punkti 1 nõuetele, järgmisega: .1 MF-/HF-raadiojaam, mis suudab edastada ja vastu võtta merehäda- ja ohutussignaale kõigil häda- ja ohutussagedustel vahemikus 1605 kHz ja 4000 kHz ning vahemikus 4000 kHz ja 27 500 kHz: .1.1 DSC-i kasutades; .1.2 raadiotelefoni kasutades ja .1.3 tähttrükkimise telegraafi kasutades ning .2 seadmed, mis suudavad pidada DSC-vahti sagedusel 2187,5 kHz, 8414,5 kHz ja vähemalt ühel DSC häda- ja ohutussagedusel 4207,5 kHz, 6312 kHz, 12 577 kHz või 16 804,5 kHz; igal ajal peab olema võimalik valida üks nendest DSC häda- ja ohutussagedustest. Need seadmed võivad olla alapunktiga .1 nõutavatest seadmetest eraldi või nendega koos ja .3 laevalt kaldale ohuhäirete raadiosideteenuse teel edastamise käivitamisvahendid, välja arvatud kõrgsagedusel, mis töötavad kas: .3.1 polaarorbiidil satelliitsideteenuse kaudu sagedusel 406 MHz; seda nõuet võib täita reegliga 7.1.6 nõutava satelliit-EPIRB abil kas paigaldades EPIRB sellisesse kohta, kust laeva tavaliselt juhitakse, või seda kaugaktiveerides juhtimiskohast, või .3.2 Inmarsati geostatsionaarse satelliitsideteenuse kaudu maapealse laevajaama abil ja .4 lisaks peavad laevad suutma edastada ja vastu võtta tavaraadiosidet, kasutades raadiotelefoni või tähttrükkimise telegraafi, sagedusel vahemikus 1605 kHz ja 4000 kHz ja vahemikus 4000 kHz ja 27 500 kHz töötava MF-/HF-raadiojaamaga. Seda nõuet võib täita seda võimet alapunktiga .1 nõutavale seadmele lisades. 3 Ohuhäirete saatmise peab saama käivitada alapunktides 1.1, 1.2, 1.4, 2.1 ja 2.3 nimetatud raadiojaamadega kohast, kust laeva tavaliselt juhitakse. 4 Administratsioon võib vabastada enne 1. veebruari 1997 ehitatud laevad, mis teevad reise üksnes merealadel A2 ja A3, reeglite 7.1.1.1 ja 7.1.2 nõuetest tingimusel, et sellised laevad peavad võimaluse korral katkematut raadiovahti VHF-kanalil 16. Seda vahti peab pidama kohas, kust laeva tavaliselt juhitakse. Reegel 11 Raadioseadmed merealadel A1, A2, A3 ja A4 1 Lisaks reegli 7 nõuetele peavad laevadel, mis sõidavad kõigil merealadel, olema reegli 10.2 nõudeile vastavad raadioseadmed, arvestades seda, et reeglis 10.2.3.2 nimetatud seadet ei saa lugeda alternatiiviks reeglis 10.2.3.1 nimetatud seadmele. Samuti peab kõigil merealadel sõitev laev vastama reegli 10.3 nõuetele. 2 Administratsioon võib vabastada enne 1. veebruari 1997 ehitatud laevad, mis teevad reise üksnes merealadel A2, A3 ja A4, reeglite 7.1.1 ja 7.1.2 nõuetest tingimusel, et sellised laevad peavad võimalusel katkematut raadiovahti VHF-kanalil 16. Seda vahti peab pidama kohas, kust laeva tavaliselt juhitakse. Reegel 12 Vahid 1 Laev peab merel olles katkematut vahti: .1 VHF-i DSC-kanalil 70, kui laev on reegli 7.1.2 nõuete kohaselt varustatud VHF-raadiojaamaga; .2 DSC häda- ja ohutussagedusel 2187,5 kHz, kui laev on reegli 9.1.2 või 10.1.3 nõuete kohaselt varustatud MF-raadiojaamaga; .3 DSC häda- ja ohutussagedustel 2187,5 kHz ja 8414,5 kHz ja ka vähemalt ühel DSC häda- ja ohutussagedusel 4207,5 kHz, 6312 kHz, 12 577 kHz või 16 804,5 kHz kellaajale ja laeva geograafilisele asukohale sobivalt, kui laev on reegli 10.2.2 või 11.1 nõuete kohaselt varustatud MF-/HF-raadiojaamaga. Seda vahti võib pidada raadiokanaleid kordamööda skanniva vastuvõtja abil; .4 kaldalt laevale satelliitside teel antavate ohuhäirete jaoks, kui laev on reegli 10.1.1 nõuete kohaselt varustatud INMARSAT-i maapealse laevajaamaga. 2 Laev peab merel olles raadiovahti meresõidu ohutusteabe jälgimiseks asjakohase sageduse või sagedustega, millega sellist teavet edastatakse piirkonna jaoks, kus laev sõidab. 3 Kuni 1. veebruarini 1999 või kuni muu kuupäevani, mille meresõiduohutuse komitee võib määrata, peab laev merel olles pidama võimalusel katkematut raadiovahti VHF-kanalil 16. Seda vahti peab pidama kohas, kust laeva tavaliselt juhitakse. Reegel 13 Energiaallikad 1 Kogu laeva merel oleku ajal peab laeval olema piisav elektritoide raadiojaamade tööshoidmiseks ja akude laadimiseks, mida kasutatakse raadiojaamade varuenergiaallika või -allikatena. 2 Laevale peab paigaldama raadiojaamade toiteks varuenergiaallika või -allikad merehäda ja -ohutuse raadiosideks laeva pea- ja avariienergiaallikate rikke korral. Varuenergiaallikas või -allikad peavad suutma hoida üheaegselt töös reegliga 7.1.1 nõutavat VHF-raadiojaama ja vastavalt vajadusele merealal või merealadel, mille jaoks laev on seadistatud, kas reegliga 9.1.1 nõutavat MF-raadiojaama, reegliga 10.2.1 või 11.1 nõutavat MF-/HF-raadiojaama või reegliga 10.1.1 nõutavat INMARSAT-i maapealset laevajaama ja punktides 4, 5 ja 8 nimetatud lisakoormusi vähemalt järgmise aja jooksul: .1 üks tund avariienergiaallikaga laevadel, kui selline toiteallikas vastab täielikult reegli II-1/42 või 43 asjakohastele sätetele, sealhulgas energiatoide raadiojaamadele, ja .2 kuus tundi avariienergiaallikata laevadel, mis vastavad täielikult reegli II-1/42 või 43 asjakohastele sätetele, sealhulgas energiatoide raadiojaamadele. Varuenergiaallikas või -allikad ei pea samaaegselt varustama sõltumatuid HF- ja MF-raadiojaamu. 3 Varuenergiaallikas või -allikad peavad olema laeva käitavast jõuseadmest ja laeva elektrisüsteemist sõltumatud. 4 Kui lisaks VHF-raadiojaamale saab kaks või enam muud raadiojaama, millele viidatakse punktis 2, ühendada varuenergiaallika või -allikatega, peavad need suutma samaaegselt varustada vastavalt vajadusele punktis 2.1 või 2.2 nimetatud aja jooksul VHF-raadiojaama ja: .1 kõiki muid raadiojaamu, mida saab ühendada varuenergiaallika või -allikatega samal ajal, või .2 mõnda muud raadiojaama, mis tarbib kõige rohkem energiat, kui samal ajal VHF-raadiojaamaga saab ainult ühte muudest raadiojaamadest ühendada varuenergiaallika või -allikatega. 5 Varuenergiaallikat või -allikaid võib kasutada reegliga 6.2.4 nõutavaks elektrivalgustuseks. 6 Kui varuenergiaallikas koosneb laetavast akupatareist või -patareidest: .1 peab tagama selliste patareide automaatseks laadimiseks vahendid, mis on võimelised laadima need minimaalse nõutava võimsuseni 10 tunni jooksul, ja .2 patareid või patareisid kontrollitakse asjakohase meetodi kohaselt vahedega, mis ei ületa 12 kuud, kui laev ei ole merel. 7 Varuenergiaallikaks olevate akupatareide asukoha valik ja paigaldamine peab tagama: .1 nende hoolduse kõrge taseme; .2 küllaldase kasutusaja; .3 küllaldase ohutuse; .4 et patarei temperatuurid jäävad tootja spetsifikatsioonide raamesse laadimisel ja kui seda ei kasutata ning .5 et täielikult laetuna töötavad patareid vähemalt miinimumina nõutud arvu tunde kõigis ilmastikuoludes. 8 Kui katkematu teabeedastus laeva navigatsiooni- või muudest seadmetest käesoleva peatükiga nõutavale raadiojaamale, sealhulgas reeglis 18 viidatud navigatsioonisüsteemi vastuvõtjale on vajalik selle nõuetekohase töö tagamiseks, tuleb paigaldada vahendid, et tagada sellise teabe katkematu edastamine laeva pea- või avariienergiaallika rikke korral. Reegel 14 Tehnilised nõuded 1 Kõik seadmed, millele kohaldatakse käesolevat peatükki, peavad olema administratsiooni heakskiidetud tüüpi. Sellised seadmed peavad vastama tehnilistele nõuetele, mis ei ole IMO vastuvõetud nõuetest leebemad. Reegel 15 Tehnohooldusnõuded 1 Seadmed peab kavandama selliselt, et peaseadmed saab hõlpsasti asendada ilma keerulise ümberkalibreerimise või -häälestuseta. 2 Vajadusel peab seadmed ehitama ja paigaldama nii, et need on hõlpsasti juurdepääsetavad ülevaatuseks ja laeval tehtavaks tehnohoolduseks. 3 Tuleb esitada piisav teave, et võimaldada seadmete nõuetekohast tööd ja tehnohooldust, arvestades IMO soovitusi. 4 Tagada tuleb piisavad tööriistad ja varuosad seadmete tehnohoolduseks. 5 Administratsioon peab tagama, et käesoleva peatükiga nõutavaid raadioseadmeid hooldatakse selliselt, et tagatakse reeglis 4 nimetatud funktsionaalsete nõuete järgimine ja sellise seadme vastupidavus vastaks soovituslikele nõuetele. 6 Laevadel, mis teevad reise merealadel A1 ja A2, tuleb seadmete kasutatavus tagada selliste meetoditega nagu seadmete dubleerimine, hooldus kaldal või elektroonilise tehnohoolduse võimekus laeval või nende kombinatsioon, kui administratsioon on need heaks kiitnud. 7 Laevadel, mis teevad reise merealadel A3 ja A4, tuleb seadmete kasutatavus tagada vähemalt kaht meetodit ühendades, näiteks seadmeid dubleerides, hooldusega kaldal või elektroonilise tehnohoolduse võimekusega laeval, kui administratsioon on need heaks kiitnud, arvestades IMO soovitusi. 8 Kuigi tuleb võtta kõik mõistlikud meetmed, et hoida seadmed tõhusas töökorras, et tagada reeglis 4 nimetatud funktsionaalsete nõuete täitmine, ei käsitleta reegliga 4.8 nõutavat tavaraadiosidet tagava seadme riket laeva merekõlbmatuks muutvana või laeva viivitust põhjustavana sadamates, kus remondivahendid ei ole hõlpsasti kasutatavad tingimusel, et laev suudab täita merehädas kõiki ohutusfunktsioone. 9 Satelliit- EPIRBide : .1 tõhusust peab igal aastal katsetama, pannes erilist rõhku levi kontrollimisele töösagedustel, kodeerimisele ja registreerimisele, alltoodud vahedega: .1.1 reisilaevadel 3 kuu jooksul enne reisilaeva ohutuse tunnistuse kehtivuse lõppu ja .1.2 kaubalaevadel 3 kuu jooksul enne kaubalaeva raadioohutuse tunnistuse kehtivuse lõppu või 3 kuu jooksul enne või pärast selle tähtpäeva. Katsetus võidakse teha laeval või heakskiidetud katsejaamas ja .2 hooldust peab tegema heakskiidetud hooldusettevõte kaldal vahedega, mis ei ületa viit aastat. Reegel 16 Raadioside eest vastutajad 1 Laeval peavad olema laevapereliikmed, kes oskavad kasutada merehäda ja -ohutuse raadiosidet administratsiooni soovide kohaselt rahuldaval viisil . Laevapereliikmetel peavad olema raadioside eeskirjas nimetatud asjakohased tunnistused ja üks neist laevapereliikmetest tuleb määrata raadioside eest esmaselt vastutavaks merehäda korral. 2 Reisilaevades tuleb määrata vähemalt üks punkti 1 kohaselt kvalifitseeritud laevapereliige täitma merehäda korral üksnes raadioside ülesandeid. Reegel 17 Raadioside register Kõik raadioside kasutamisega seotud juhtumid, mis võivad olla tähtsad inimelu ohutuseks merel, registreeritakse administratsiooni rahuldaval viisil ja nii, nagu nõutud raadioside eeskirjas. Reegel 18 Asukohaandmete uuendamine Kõik kahepoolse side seadmed, mis suudavad automaatselt lisada laeva asukoha hädateatesse, varustatakse automaatselt sellise teabega sisemise või välise navigatsioonisüsteemi vastuvõtjalt, kui see on paigaldatud laeval, millele kohaldatakse käesolevat peatükki. Kui sellist vastuvõtjat ei ole paigaldatud, uuendatakse laeva asukohta ja asukoha määramise aega laeva käigu ajal käsitsi vahedega, mis ei ületa nelja tundi, nii et need andmed on alati valmis seadmega edastamiseks. V PEATÜKK MERESÕIDUOHUTUS Reegel 1 Kohaldamine 1 Kui sõnaselgelt ei ole sätestatud teisiti, kohaldatakse käesolevat peatükki kõigile laevadele kõigil merereisidel, välja arvatud: .1 sõjalaevad, mereväe abilaevad ja muud osalisriikide valitsusele kuuluvad või selle käitatavad laevad, mida kasutatakse üksnes riiklikel mittetulunduslikel eesmärkidel, ja .2 laevad, mis sõidavad üksnes Põhja-Ameerika Suurel järvistul ning neid ühendavatel vetel ja nendesse suubuvatel jõgedel kuni idas St. Lamberti lüüsi madalama väljapääsuni Montrealis Quebeci provintsis Kanadas. Siiski soovitatakse sõjalaevadel, mereväe abilaevadel või muudel osalisriikide valitsustele kuuluvatel või nende käitatavail laevadel, mida kasutakse üksnes riiklikel mittetulunduslikel eesmärkidel, tegutseda kooskõlas käesoleva peatükiga viisil, mis on mõistlik ja teostatav. 2 Administratsioon võib otsustada, mil määral kohaldatakse käesolevat peatükki laevadele, mis tegutsevad üksnes rahvusvahelise õiguse kohaselt kehtestatud lähtejoontest maa poole jäävates vetes. 3 Tõukavat laeva ja sellega jäigalt ühendatud tõugatavat laeva, kui see on kavandatud spetsiaalse pukseri ja praami kombinatsioonina, käsitletakse käesoleva peatüki tähenduses ühe laevana. 4 Administratsioon määrab kindlaks, mil määral ei kohaldata reegleid 15, 16, 17, 18, 19, 20, 21, 22, 23, 24, 25, 26, 27 ja 28 järgmistele laevaklassidele: .1 alla 150 kogumahutavusega laevad mis tahes merereisil; .2 alla 500 kogumahutavusega laevad, mis ei tee rahvusvahelisi merereise, ja .3 kalalaevad. Reegel 2 Mõisted Käesolevas peatükis kasutatakse järgmisi mõisteid: 1 Ehitatud tähendab laeva puhul ehitusjärku, milles: .1 kiil on pandud või .2 algab konkreetse laeva ehitamisena käsitletav tegevus või .3 on alanud laeva kokkupanek, mis hõlmab vähemalt 50 tonni või 1% kõigi konstruktsioonimaterjalide arvestuslikust massist, olenevalt sellest, kumb arv on väiksem; 2 navigatsioonikaart või navigatsioonialane väljaanne – eriotstarbeline kaart või raamat või spetsiaalselt koostatud andmebaas, mille põhjal selline kaart või raamat koostatakse, mille annab ametlikult välja valitsus, volitatud hüdrograafiaamet või muu asjakohane valitsusasutus või mida tehakse selle volitusel ning mis on kavandatud meresõidu nõuetele vastavalt ; 3 kõik laevad – mis tahes laev või veesõiduk selle tüübist ja eesmärgist sõltumata; 4 laeva pikkus – selle kogupikkus; 5 otsingu- ja päästeteenistus – teenistus hädaolukordade jälgimiseks, side-, koordineerimis- ning otsingu- ja päästefunktsioonide täitmiseks, sealhulgas meditsiiniliseks nõustamiseks, meditsiiniliseks esmaabiks või meditsiiniliseks evakueerimiseks avalikke ja eraressursse kasutades, kaasa arvatud koostoimivad õhusõidukid, laevad ning muud veesõidukid ja seadmed; 6 kiirlaev – reeglis X/1.3 määratletud veesõiduk; 7 iseliikuv merepuurimisseade – reeglis XI-2/1.1.5 määratletud iseliikuv merepuurimisseade . Reegel 3 Vabastused ja vabastustega samaväärsed vasted 1 Administratsioon võib anda mehaanilise käiturita laevadele üldist laadi vabastusi reeglite 15, 17, 18, 19 (välja arvatud 19.2.1.7), 20, 22, 24, 25, 26, 27 ja 28 nõuetest. 2 Administratsioon võib anda üksikutele laevadele vabastuse või vabastusega samaväärse osalise või tingimusliku vaste, kui selline laev teeb merereisi, mille puhul laeva maksimaalne kaugus kaldast, merereisi pikkus ja laad, üldiste navigatsiooniohtude puudumine ja muud ohutust mõjutavad tingimused on niisugused, et muudavad käesoleva peatüki täies mahus kohaldamise põhjendamatuks või mittevajalikuks, tingimusel, et administratsioon on arvestanud nende vabastuste ja vabastustega samaväärsete vastete võimalikku mõju kõigi teiste laevade ohutusele. 3 Administratsioon esitab IMO-le võimalikult kiiresti pärast iga aasta 1. jaanuari aruande, milles tehakse kokkuvõte kõigist käesoleva reegli punkti 2 alusel eelmisel kalendriaastal antud uutest vabastustest ja vabastustega samaväärsetest vastetest ning esitatakse nende põhjused. IMO edastab need andmed teiste osalisriikide valitsustele teadmiseks. Reegel 4 Navigatsioonihoiatused Osalisriigi valitsus võtab kõik meetmed, mis on vajalikud tagamaks, et, kui usaldusväärsest allikast saadakse andmeid ohtude kohta, siis informeeritakse sellest viivitamata asjaosalisi ja edastatakse see teistele huvitatud valitsustele. Reegel 5 Meteoroloogilised teenused ja hoiatused 1 Osalisriikide valitsused kohustuvad soodustama laevade poolt merel meteoroloogiliste andmete kogumist ja korraldama nende uurimist, levitamist ja vahetamist viisil, mis on meresõidu abistamise seisukohast kõige sobivam . Administratsioonid peavad soodustama suure täpsusega meteoroloogiliste mõõteriistad e kasutamist ja taotluse korral hõlbustama selliste mõõteriistade kontrollimist. Asjakohased riiklikud meteoroloogiateenistused võivad korraldada niisuguse kontrolli laevade jaoks tasuta. 2 Osalisriikide valitsused kohustuvad tagama eelkõige järgmisi meteoroloogilisi meetmeid: .1 hoiatama laevu väga valju tuule, tormi ja troopiliste tsüklonite eest, edastades teavet tekstina ja võimaluse korral graafiliselt, kasutades asjakohaseid kaldarajatisi kosmose- või maapealsete raadiosideteenuste tarvis; .2 andma vähemalt kaks korda iga päev kosmose- või maapealse raadioside abil välja laevasõiduks sobivat teavet ilma kohta, mis sisaldab andmeid, analüüse, hoiatusi ja prognoose ilma, lainete ja jää kohta. Selline teave tuleb edastada tekstina ja võimaluse korral graafiliselt, sh faksiga edastatud meteoroloogiline analüüs ja prognoosikaardid, või digitaalsel kujul laeva andmetöötlussüsteemidega kasutamiseks; .3 koostama ja avaldama väljaandeid, mis võivad olla vajalikud tõhusaks meteoroloogiliseks tööks merel, ja korraldama võimalusel igapäevast ilmakaartide avaldamist ja kättesaadavaks tegemist väljuvate laevade teavitamiseks; .4 korraldama valitud laevade varustamist taadeldud meteoroloogiliste meremõõteriistadega (näiteks baromeeter, barograaf, psühromeeter ja merevee temperatuuri mõõtmiseks sobiv seade) nende andmete kogumiseks, et need teeksid meteoroloogilisi vaatlusi ning registreeriksid ja edastaksid vaatlusandmed peamistel standardsetel ilmavaatlusaegadel (st vähemalt neli korda päevas, kui asjaolud võimaldavad) ja julgustama laevu tegema, registreerima ja edastama vaatlusi modifitseeritud kujul, eriti hõreda laevaliiklusega piirkondades; .5 julgustama reedereid kaasama võimalikult palju oma laevu ilmavaatluste tegemisse ja registreerimisse; nende vaatluste andmed tuleb edastada laeva maapealse ja kosmose raadioside vahenditega kasutamiseks erinevates riiklikes meteoroloogiateenistustes; .6 edastama need ilmavaatlusandmed osalevate laevade jaoks tasuta; .7 troopilise tsükloni või arvatava troopilise tsükloni läheduses tuleb laevadele soovitada teha vaatlusi ja edastada andmeid võimaluse korral sagedamini, pidades silmas laevaohvitseride koormatust tormis laeva juhtimisega seotud probleemidega; .8 korraldama laevadelt ilmateadete vastuvõtmist ja nendele edastamist, kasutades sobivaid kosmose või maapealse raadioside teenuste kaldarajatisi; .9 julgustama kapteneid informeerima läheduses asuvaid laevu ja ka kaldajaamu, kui tuule kiirus on 50 sõlme või rohkem (tuule tugevus 10 palli Beauforti skaala järgi); .10 püüdma kehtestada juba nimetatud rahvusvaheliste meteoroloogiliste teenuste ühtset korda ja niipalju kui praktiliselt võimalik täitma Maailma Meteoroloogiaorganisatsiooni tehnilisi eeskirju ja soovitusi, millele osalisriikide valitsused võivad toetuda teabe ja nõu saamiseks meteoroloogilistes küsimustes, mis võivad tekkida käesoleva konventsiooni täitmisel. 3 Käesolevas reeglis sätestatud teave tuleb koostada edastamiseks ettenähtud vormis ja edastada raadio side eeskirjades ettenähtud tähtsuse järjekorras. Meteoroloogilise teabe, prognooside ja hoiatuste edastamisel „kõigile jaamadele“ peavad kõik laevajaamad juhinduma raadioside eeskirjadest. 4 Laevadele mõeldud prognoose, hoiatusi, sünoptilisi ja muid meteoroloogilisi andmeid peab välja andma ja levitama riiklik meteoroloogiateenistus, mille asukoht on parim mitmesuguste ranniku- ja avamerealade teenindamiseks osalisriikide valitsuste vastastikuste kokkulepete kohaselt, eelkõige, nagu on määratlenud Maailma Meteoroloogiaorganisatsiooni avamere meteoroloogiliste prognooside ja hoiatuste koostamise ja levitamise süsteemiga merehäda ja mereohutuse ülemaailmse süsteemi (GMDSS) alusel. Reegel 6 Jääluureteenistus 1 Jääluure aitab kaasa inimelude ohutusele merel, meresõidu ohutusele ja tõhususele ning merekeskkonna kaitsele Põhja-Atlandil. Laevad, mis läbivad jäämägede piirkonda ja mida jääperioodil valvab jääluure, peavad kasutama jääluure pakutavaid teenuseid. 2 Osalisriikide valitsused kohustuvad jätkama jääluure ning jääolude uurimis- ja vaatlusteenistust Põhja-Atlandil. Kogu jääperioodil, st igal aastal alates 15. veebruarist kuni 1. juulini tuleb valvata jäämägede piirkonna kagu-, lõuna- ja edelapiiri Newfoundlandi madala (Grand Banks of Newfoundland) läheduses, et informeerida mööduvaid laevu selle ohuala suurusest, uurida üldisi jääolusid ning pakkuda patrull-laevade ja -lennukite tegevuspiirkonnas abi seda vajavatele laevadele ja laevaperedele. Ülejäänud ajal aastast peab jääolude uurimine ja vaatlus toimuma vastavalt vajadusele. 3 Jääluureteenistuses ning jäätingimuste uurimises ja vaatluses kasutatavaile laevadele ja lennukitele võidakse määrata muid ülesandeid tingimusel, et need ei sega selle teenistuse esmase eesmärgi täitmist ega suurenda selle maksumust. 4 Ameerika Ühendriikide valitsus on nõus jätkama jääluureteenistuse ning jääolude uurimise ja vaatluse üldjuhtimisega, sealhulgas seejuures saadud teabe levitamisega. 5 Jääluure juhtimise, tegevuse ja rahastamise tingimused on sätestatud käesolevale peatükile lisatud Põhja-Altandi jääluure juhtimis-, tegevus- ja rahastamis reeglit es, mis moodustavad käesoleva peatüki lahutamatu osa. 6 Kui Ameerika Ühendriikide ja/või Kanada valitsus peaks mis tahes ajal soovima lõpetada nende teenuste osutamise, võib ta seda teha ja osalisriikide valitsused peavad otsustama nende teenustega jätkamise vastavalt oma vastastikustele huvidele. Ameerika Ühendriikide ja/või Kanada valitsus peab 18 kuud enne nende teenuste pakkumise lõpetamist sellest kirjalikult ette teatama kõigi osalisriikide valitsustele, mille laevadel on õigus sõita nende lipu all ja mis on registreeritud territooriumidel, millele need osalisriikide valitsused on laiendanud käesoleva reegli kehtivuse ning nende laevad kasutavad neid teenuseid. Reegel 7 Otsingu- ja päästeteenistus 1 Osalisriigi valitsus kohustub tagama, et hädaside korraldamiseks ja koordineerimiseks riigi vastutusalas ning merel hädas olevate inimeste päästmiseks riigi rannikul võetakse kõik meetmed. Need meetmed hõlmavad selliste mereotsingu- ja päästeüksuste loomist, töös hoidmist ja ülalpidamist, mida peetakse mereliikluse tihedust ja navigatsiooniohtusid arvestades võimalikuks ja vajalikuks ning mis tagavad võimalikult suures ulatuses piisavad vahendid hädasolijate asukoha määramiseks ja päästmiseks. 2 Osalisriigi valitsus kohustub tegema IMO-le kättesaadavaks teabe oma olemasolevate mereotsingu- ja päästeüksuste ning nende muutmiskavade kohta, kui need eksisteerivad. 3 Reisilaevades, millele kohaldatakse I peatükki, peab olema kava hädaolukorras koostööks asjakohaste otsingu- ja päästeteenistustega. Kava töötatakse välja laeva, reeglis IX/1 määratletud ühingu ning otsingu- ja päästeteenistuste vahelises koostöös. Kava peab hõlmama sätteid selle tõhususe katsetamiseks tehtavate perioodiliste õppuste kohta. Kava töötatakse välja IMO suuniste alusel. Reegel 8 Päästesignaalid Osalisriikide valitsused kohustuvad korraldama nii, et otsingu- ja päästetöödega tegelevad mereotsingu- ja päästeüksused kasutavad merehädas olevate laevade või inimestega suhtlemisel päästesignaale. Reegel 9 Hüdrograafiateenused 1 Osalisriikide valitsused kohustuvad korraldama hüdrograafiliste andmete kogumist ja koostamist ning kogu ohutuks navigeerimiseks vajaliku navigatsiooniteabe väljaandmist, levitamist ja ajakohastamist. 2 Eelkõige kohustuvad osalisriikide valitsused tegema võimalikult suures ulatuses koostööd järgmiste mere- ja hüdrograafiateenuste osutamisel meresõidu abistamiseks kõige sobivamal viisil: .1 võimalikult ohutu meresõidu nõuete täitmiseks piisaval tasemel hüdrograafiliste mõõdistuste läbiviimise tagamine; .2 ohutuks meresõiduks vajalike merekaartide, lootsiraamatute, navigatsioonimärkide nimekirjade, loodete tabelite ja muude navigatsioonialaste väljaannete koostamine ja väljaandmine; .3 merekaartide ja navigatsioonialaste väljaannete võimalikult ajakohasena hoidmiseks meremeestele teadaannete avaldamine, ja .4 andmehalduse tagamine nende teenuste toetamiseks. 3 Osalisriikide valitsused kohustuvad tagama suurima võimaliku merekaartide ja navigatsioonialaste väljaannete ühtsuse ning võimalusel arvestama asjakohaseid rahvusvahelisi resolutsioone ja soovitusi. 4 Osalisriikide valitsused kohustuvad oma tegevusi võimalikult suures ulatuses koordineerima tagamaks, et hüdrograafiline ja navigatsioonialane teave tehakse ülemaailmselt kättesaadavaks võimalikult õigeaegselt, usaldusväärselt ja üheseltmõistetavalt . Reegel 10 Laevaliikluse suunamine 1 Laevaliikluse suunamise süsteemid aitavad kaasa inimelude ohutusele merel, meresõidu ohutusele ja tõhususele ja/või merekeskkonna kaitsele. Laevaliikluse suunamise süsteemide kasutamine on soovitatav ja võib olla kohustuslik kõigile laevadele, teatavaile laevaklassidele või teatavaid laste vedavatele laevadele, kui need süsteemid võetakse vastu ja rakendatakse IMO suuniste ja kriteeriumite kohaselt. 2 IMO-t tunnustatakse ainsa rahvusvahelise organisatsioonina, mis töötab rahvusvahelisel tasandil välja laevaliikluse suunamise süsteemide suuniseid, kriteeriume ja reegleid laevaliikluse suunamise süsteemide jaoks. Osalisriikide valitsused esitavad IMO-le ettepanekud laevaliikluse suunamise süsteemide vastuvõtmiseks. IMO koondab ja edastab osalisriikide valitsustele kogu asjakohase teabe vastuvõetud laevaliikluse suunamise süsteemide kohta. 3 Laevaliikluse suunamise süsteemi loomise algatamine on asjaomas(t)e valitsus(t)e kohustus. Selliste süsteemide väljatöötamisel IMO-poolseks vastuvõtmiseks arvestatakse IMO väljatöötatud suuniseid ja kriteeriume. 4 Laevaliikluse suunamise süsteemid tuleks esitada IMO-le vastuvõtmiseks. Valitsust või valitsusi, mis rakendavad laevaliikluse korraldamise süsteeme, mida ei kavatseta esitada IMO-le vastuvõtmiseks või mida IMO ei ole vastu võtnud, julgustatakse siiski võimaluse korral arvestama IMO väljatöötatud suuniseid ja kriteeriume. Reegel 11 Laevaettekannete süsteemid 1 Laevaettekannete süsteemid aitavad kaasa inimelude ohutuse le tagamisele merel, meresõidu ohutusele ja tõhususele ning merekeskkonna kaitsele. Käesoleva reegli kohaselt IMO suuniste ja kriteeriumidega kooskõlas vastu võetud ja rakendatud laevaettekannete süsteemi peavad kasutama kõik laevad või teatavad laevaklassid või teatavaid laste vedavad laevad iga niisuguse vastuvõetud süsteemi tingimuste järgi. 2 IMO-t tunnustatakse ainsa rahvusvahelise organisatsioonina, mis töötab rahvusvahelisel tasandil välja laevaettekannete süsteemide suuniseid, kriteeriume ja reegleid. Osalisriigi valitsus peab suunama ettepanekud laevaettekannete süsteemide vastuvõtmise kohta IMO-le . IMO koondab ja edastab kogu asjakohase informatsiooni kõigist vastuvõetud laevaettekannete süsteemidest osalisriikide valitsustele. 3 Laevaettekannete süsteemi loomise algatamine on asjaomas(t)e valitsus(t)e kohustus. Selliste süsteemide väljatöötamisel peab arvestama IMO suuniseid ja kriteeriume. 4 Laevaettekannete süsteemid, mida ei esitata IMO-le vastuvõtmiseks, ei pea tingimata vastama käesolevale reeglile. Selliseid süsteeme rakendavatel valitsustel soovitatakse siiski võimalusel järgida IMO suuniseid ja kriteeriume . Osalisriikide valitsused võivad esitada need süsteemid IMO-le tunnustamiseks. 5 Kui kahel või enamal valitsusel on konkreetses piirkonnas ühine huvi, tuleb neil omavahelise kokkuleppe põhjal sõnastada ettepanekud ühise laevaettekannete süsteemi loomiseks. Enne, kui IMO selle ettepanekuga jätkab, edastab IMO ettepaneku üksikasjad nendele valitsustele, millel on kavandatud süsteemiga hõlmatud piirkonnas ühine huvi. Vastuvõetud ja kehtestatud ühisel laevaettekannete süsteemil on ühtne kord ja toimingud. 6 Pärast laevaettekannete süsteemi vastuvõtmist käesoleva reegli kohaselt tuleb asjaomas(t) el valitsus(t) el võtta meetmed, et avaldada süsteemi tõhusaks ja tulemuslikuks kasutamiseks vajalik teave. Iga vastuvõetud laevaettekannete süsteem peab võimaldama koostööd ja vajadusel laevadele teabe edastamist. Sellised süsteemid peavad toimima käesoleva reegli kohaselt kooskõlas IMO suuniste ja kriteeriumidega . 7 Laeva kapten peab täitma vastuvõetud laevaettekannete süsteemide nõudeid ja edastama asjakohasele asutusele kogu sellise süsteemi tingimuste kohaselt nõutava informatsiooni. 8 Kõik vastuvõetud laevaettekannete süsteemid ja nende süsteemide nõuete täitmise tagamiseks võetud meetmed peavad olema kooskõlas rahvusvahelise õigusega, sealhulgas Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni mereõiguse konventsiooni asjakohaste sätetega. 9 Miski käesolevas reeglis või sellega seotud suunistes ja kriteeriumides ei piira valitsuste õigusi ja kohustusi, mis tulenevad rahvusvahelisest õigusest või õiguslikust režiimist rahvusvaheliseks meresõiduks kasutatavais väinades ja saaristuväilades. 10 Laevade osalemine kehtivates laevaettekannete süsteemides on nende süsteemide korraldussätete kohaselt asjaomastele laevadele tasuta. 11 IMO tagab vastuvõetud laevaettekannete süsteemide läbivaatamise oma suuniste ja kriteeriumide alusel. Reegel 12 Laevaliiklusteenindus 1 Laevaliiklusteeninduse keskused (Vessel Traffic Services – VTS) aitavad kaasa inimelude ohutuse tagamisele merel, meresõidu ohutusele ja tõhususele ning merekeskkonna, piirnevate rannaalade, tööpaikade ja avamererajatiste kaitsele mereliikluse võimalike ebasoodsate mõjude eest. 2 Osalisriikide valitsused kohustuvad korraldama VTS-i asutamise, kui liikluse maht või ohu tase põhjendab nende arvates sellist teenistust. 3 VTS-i kavandavad ja rakendavad osalisriikide valitsused peavad niipalju kui võimalik järgima IMO suuniseid . VTS-i kasutamise võib muuta kohustuslikuks üksnes merealadel, mis on rannikuriigi territoriaalveed. 4 Osalisriikide valitsused püüavad tagada, et nende lipu all sõitvad laevad kasutaksid VTS-i ja järgiksid laevaliiklusteeninduse keskuse juhiseid. 5 Miski käesolevas reeglis ega IMO suunistes ei piira valitsuste õigusi ja kohustusi, mis tulenevad rahvusvahelisest õigusest või õiguslikust režiimist rahvusvaheliseks meresõiduks kasutatavais väinades ja saaristuväilades. Reegel 13 Laevaväliste navigatsioonivahendite rajamine ja käitamine 1 Osalisriigi valitsus kohustub nii, nagu asjakohaseks ja vajalikuks peab, üksi või koostöös teiste osalisriikide valitsustega tagama laevaliikluse tihedusele ja riski tasemele vastavad laevavälised navigatsioonivahendid. 2 Suurima võimaliku ühtsuse saavutamiseks laevavälistes navigatsioonivahendites kohustuvad osalisriikide valitsused selliste vahendite loomisel arvestama rahvusvaheliste soovituste ja suunistega . 3 Osalisriikide valitsused kohustuvad korraldama laevaväliste navigatsioonivahenditega seotud teabe kõigile asjaosalistele kättesaadavaks tegemise. Nii palju kui võimalik, tuleb vältida asukohamäärangusüsteemide signaalide edastamises muudatusi, mis võivad negatiivselt mõjutada laevadesse paigaldatud vastuvõtjate tööd, ning neid tehakse üksnes pärast õigeaegset ja piisavat etteteatamist. Reegel 14 Laevade mehitamine 1 Osalisriikide valitsused kohustuvad oma riigi laevadel tagama või vajadusel võtma meetmed kindlustamaks, et inimelu ohutuse seisukohast merel on kõik laevad piisavalt ja otstarbekohaselt mehitatud. 2 Laeva jaoks, millele kohaldatakse I peatükki, peab administratsioon: .1 kehtestama asjakohase minimaalse ohutu mehitatuse läbipaistva korra alusel, arvestades IMO vastavaid juhiseid , ja .2 välja andma asjakohase minimaalse ohutu mehitatuse dokumendi või samaväärse dokumendi, mis tõendab punkti 1 sätete täitmiseks vajalikku minimaalset ohutut mehitatust. 3 Et tagada kõigil laevadel laevapere tõhus toimimine ohutusküsimustes, peab kehtestama töökeele ja registreerima selle laeva logiraamatus. Vastavalt vajadusele määrab reeglis IX/1 määratletud reeder või kapten otstarbekohase töökeele. Iga meremees peab sellest keelest aru saama ning andma vajadusel selles keeles korraldusi ja juhiseid ning selles keeles vastama. Kui töökeel ei ole selle riigi ametlik keel, mille lipu all on laeval õigus sõita, peab kõigist ülespandavatest kavadest ja nimekirjadest olema tõlge töökeelde. 4 Laevadel, millele kohaldatakse I peatükki, kasutatakse sillas laevadevahelise „sillast silda“ ning laeva ja kalda vahelise „sillast kaldale“ ohutusside puhul ning ka suhtlemisel laeval lootsi ja silla vahipersonali vahel töökeelena inglise keelt, välja arvatud, kui omavahel suhtlevad inimesed räägivad ühist keelt, mis ei ole inglise keel. Reegel 15 Silla ehitusliku kujunduse, navigatsioonisüsteemide ja -seadmete ehitusliku kujunduse ja paigutuse põhimõtted ning silla töökorraldus Kõik käesoleva peatüki reeglite 19, 22, 24, 25, 27 ja 28 nõuete kohaldamiseks tehtavad otsused, mis mõjutavad silla ehituslikku kujundust, navigatsioonisüsteemide ja -seadmete ehituslikku kujundust ja paigutust sillal ning silla töökorraldust , peab tegema järgmise eesmärgiga: .1 hõlbustada sillapersonali ja lootsi ülesandeid olukorra täielikul hindamisel ja laeva ohutul navigeerimisel kõigis töötingimustes; .2 soodustada tõhusat ja ohutut sillaressursside juhtimist; .3 võimaldada sillapersonalile ja lootsile mugav ja pidev juurdepääs olulisele teabele, mis esitatakse selgelt ning üheselt mõistetavalt, kasutades juhtimisseadmete ja kuvade standardiseeritud sümboleid ja tingmärkide süsteeme; .4 näidata automatiseeritud funktsioonide ja ühildatud komponentide, süsteemide ja/või allsüsteemide tööseisundit; .5 võimaldada sillapersonalile ja lootsile kiire, katkematu ja tõhus infotöötlus ning otsuste tegemine; .6 vältida või viia miinimumini liigsed või mittevajalikud tööd ja häirivad tingimused sillas, mis võivad põhjustada sillapersonali ja lootsi väsimust või häirida nende valvsust, ning .7 viia miinimumini inimliku vea oht ja avastada sellise vea tekkimine seire- ja häiresüsteemide abil õigeaegselt, et sillapersonal ja loots saaksid asjakohaselt tegutseda. Reegel 16 Seadmete hooldus 1 Administratsioon peab veenduma, et on kehtestatud sobiv töökorraldus tagamaks käesoleva peatükiga nõutavate seadmete tehniline hooldus. 2 Kõigi mõistlike meetmete korral, mis hoiavad käesoleva peatükiga nõutavad seadmed tõhusas töökorras, välja arvatud reeglites I/7(b)(ii), I/8 ja I/9 sätestatud juhtumeil, ei käsitleta nende seadmete rikkeid laeva merekõlbmatuks muutvana ega põhjustavana laeva viivitusi sadamates, kus remondirajatised ei ole hõlpsasti kasutatavad. Selline rikete käsitlus on võimalik tingimusel, et kapten võtab sobivad meetmed, arvestamaks mittetöötavat seadet või mittekättesaadavat teavet ohutu merereisi kavandamisel ja sooritamisel sadamasse, kus remont saab toimuda. Reegel 17 Elektromagnetiline ühilduvus 1 Administratsioonid peavad tagama, et kõiki elektri- ja elektroonikaseadmeid sillas või silla läheduses 1. juulil 2002 või hiljem ehitatud laevadel katsetatakse elektromagnetilise ühilduvuse osas, arvestades IMO soovitusi. 2 Elektri- ja elektroonilised seadmed peavad olema paigutatud nii, et elektromagnetilised häired ei mõjuta navigatsioonisüsteemide ja -seadmete nõuetekohast toimimist. 3 Teisaldatavaid elektri- ja elektroonikaseadmeid ei tohi kasutada sillas, kui see võib mõjutada navigatsioonisüsteemide ja -seadmete nõuetekohast toimimist. Reegel 18 Navigatsioonisüsteemide ja -seadmete ning reisiinfo salvesti heakskiitmine, ülevaatused ja tehnilised nõuded 1 Süsteemid ja seadmed, mis peavad vastama reeglite 19 ja 20 nõuetele, peavad olema administratsiooni heakskiidetud tüüpi. 2 Süsteemid ja seadmed, sealhulgas nendega seotud dubleerivad seadmed, mis vajadusel paigaldatakse 1. juulil 2002 või hiljem reeglite 19 ja 20 funktsionaalsete nõuete täitmiseks, peavad vastama asjakohastele tehnilistele nõuetele, mis ei ole leebemad kui IMO nõuded. 3 Kui süsteeme ja seadmeid asendatakse või lisatakse enne 1. juulit 2002 ehitatud laevadel, peavad need navigatsioonisüsteemid ja -seadmed vastama punkti 2 nõuetele, kuivõrd see on põhjendatud ja teostatav. 4 Süsteemid ja seadmed, mis on paigaldatud enne IMO tehniliste nõuete vastuvõtmist, võib seejärel administratsiooni äranägemisel vabastada täielikust vastavusest nendele nõuetele, arvestades IMO soovituslikke kriteeriume. Selleks et elektronkaartide kuva- ja infosüsteemi (ECDIS) siiski aktsepteeritaks reegli 19.2.1.4 merekaartide olemasolu nõuet täitvana, peab see süsteem vastama asjakohastele tehnilistele nõuetele, mis ei ole leebemad kui IMO nõuded ja mis kehtivad paigaldamise kuupäeval, või enne 1. jaanuari 1999 paigaldatud süsteemide puhul mitte leebemad kui tehnilised nõuded, mille IMO võttis vastu 23. novembril 1995 . 5 Administratsioon peab nõudma, et tootjatel on pädeva asutuse auditeeritud kvaliteedikontrollisüsteem tagamaks pidev vastavus tüübikinnituse tingimustele. Alternatiivina võib administratsioon kasutada lõpptoote tõenduskorda, mille puhul kontrollib pädev asutus vastavust tüübikinnitustunnistusele enne toote laevale paigaldamist. 6 Enne käesoleva peatükiga hõlmamata uute omadustega süsteemide või seadmete heakskiitmist peab administratsioon veenduma, et need omadused toetavad funktsioone vähemalt sama tõhusalt nagu käesoleva peatükiga nõutavad omadused. 7 Kui lisaks reeglitega 19 ja 20 nõutavatele seadmetele on laevadel seadmed, mille jaoks on olemas IMO tehnilised nõuded, kuuluvad sellised seadmed heakskiitmisele ja võimalusel peavad vastama tehnilistele nõuetele, mis ei ole leebemad IMO nõuetest. 8 Igal aastal peab läbi viima reisiinfo salvesti süsteemi, sealhulgas kõigi andurite tõhususkatse. Katse peab läbi viima heakskiidetud katsetus- või teenindusettevõte, et kontrollida salvestatud andmete täpsust, vältust ja taastatavust. Lisaks tuleb teha katsed ja ülevaatused, et määrata kaitseümbriste ja asukoha leidmiseks paigaldatud seadmete kasutamisvalmidus. Katsete läbiviija väljaantud vastavustunnistuse koopiat, millel on märgitud vastavuse kuupäev ja kohaldatavad tehnilised nõuded, tuleb hoida laeval. 9 Automaatse identifitseerimise süsteemi (AIS) peab katsetama igal aastal. Katse viib läbi volitatud ülevaataja või heakskiidetud katsetus- või teenindusettevõte. Katsega kontrollitakse laeva oleku andmete õiget programmeerimist, õiget andmevahetust ühendatud anduritega ning ka raadio tööd raadiosageduse mõõtmise ja eetris katsetamise teel, kasutades nt laevaliikluse korraldamise teenistust (VTS). Katsearuande koopiat tuleb hoida laeval. Reegel 19 Laeva navigatsioonisüsteemidega ja -seadmetega varustatuse nõuded 1. Kohaldamine ja nõuded Reegli 1.4 kohaselt: 1.1 peab 1. juulil 2002 või hiljem ehitatud laevad varustama navigatsioonisüsteemide ja -seadmetega, mis täidavad punktides 2.1–2.9 ette kirjutatud nõudeid. 1.2 Enne 1. juulit 2002 ehitatud laevad: .1 punktide 1.2.2, 1.2.3 ja 1.2.4 alusel, välja arvatud, kui need vastavad täielikult käesolevale reeglile, peab jätkuvalt varustama seadmetega, mis täidavad enne 1. juulit 2002 kehtinud 1974. aasta rahvusvahelise konventsiooni inimelude ohutusest merel reeglites V/11, V/12 ja V/20 ettenähtud nõudeid; .2 peab varustama punktis 2.1.6 nõutavate seadmete või süsteemidega hiljemalt esimesel ülevaatusel pärast 1. juulit 2002, mil enne 1. juulit 2002 kehtinud 1974. aasta rahvusvahelise konventsiooni inimelude ohutusest merel reeglis V/12 (p) viidatud raadiopeilingaator ei ole enam nõutav; .3 peab varustama punktis 2.4 nõutava süsteemiga hiljemalt punktides 2.4.2 ja 2.4.3 nimetatud kuupäevadel ja .4 peab varustama punktis 2.2.3 nõutava süsteemiga järgmiselt: .1 reisilaevad nende suurusest sõltumata hiljemalt esimesel ülevaatusel pärast 1. jaanuari 2016; .2 kaubalaevad kogumahutavusega 3000 ja rohkem hiljemalt esimesel ülevaatusel pärast 1. jaanuari 2016; .3 kaubalaevad kogumahutavusega 500 ja rohkem, kuid alla 3000, hiljemalt esimesel ülevaatusel pärast 1. jaanuari 2017, ja .4 kaubalaevad kogumahutavusega 150 ja rohkem, kuid alla 500, hiljemalt esimesel ülevaatusel pärast 1. jaanuari 2018. Silla käiguvahi häiresüsteem peab töötama alati, kui laev on merel käigus. Punkti 2.2.4 kohaldatakse ka enne 1. juulit 2002 ehitatud laevadele. 1.3 Administratsioonid võivad vabastada laevad punkti 1.2.4 nõuete kohaldamisest, kui need laevad kõrvaldatakse püsivalt tööst kahe aasta jooksul pärast alapunktides 1.2.4.1–1.2.4.4 nimetatud rakenduskuupäeva. 2 Laeva navigatsiooniseadmed ja -süsteemid 2.1 Kõigil laevadel nende suurusest olenemata peavad olema: .1 nõuetekohaselt reguleeritud tavaline magnetkompass või muud toiteallikast sõltumatud vahendid, et määrata laeva kurss ja kuvada näit peamises roolimiskohas; .2 peilimisketas või kompassiga peilimisseade või muud toiteallikast sõltumatud vahendid peilingu määramiseks 360-kraadise horisondikaare ulatuses; .3 kursi ja peilingu pideva tõeliseks õiendamise vahendid; .4 merekaardid ja navigatsioonialased väljaanded kavandatava merereisi teekonna plaanimiseks ja eelmärkimiseks ning asukohtade jälgimiseks ja kaardile kandmiseks kogu merereisi vältel. Elektronkaartide kuva- ja infosüsteemi (ECDIS) aktsepteeritakse samuti käesoleva alapunkti merekaartide olemasolu nõuet täitvana. Laevad, millele kohaldatakse punkti 2.10, peavad täitma selles määratletud ECDIS-e olemasolu nõudeid; .5 dubleerivad seadmed, et täita alapunkti .4 funktsionaalseid nõudeid, kui seda nõuet täidetakse osaliselt või täielikult elektrooniliselt; .6 ülemaailmse satelliitnavigatsiooni süsteemi või maapealse raadionavigatsioonisüsteemi vastuvõtja või muud vahendid, mis sobivad kasutamiseks igal ajal kogu kavandatud merereisi jooksul laeva asukoha määramiseks ja ajakohastamiseks automaatsete vahenditega; .7 kui võimalik, radaripeegeldi või muud vahendid, mis võimaldavad radarit kasutavatel laevadel tuvastamist sagedusel nii 9 kui ka 3 GHz, kui laeva kogumahutavus on alla 150; .8 heli vastuvõtusüsteem või muud vahendid, et võimaldada käiguvahi eest vastutaval laevajuhil kuulda helisignaale ja määrata nende suund, kui laevasild on täielikult kinnine ja kui administratsioon ei otsusta teisiti; .9 telefon või muud vahendid, et edastada teavet kursist avariiroolimiskohta . 2.2 Kõigil laevadel kogumahutavusega 150 ja rohkem ning reisilaevadel nende suurusest olenemata peavad lisaks punkti 2.1 nõuetele olema: .1 punktis 2.1.1 viidatud magnetkompassiga vahetatav varumagnetkompass või muud vahendid punktis 2.1.1 viidatud funktsiooni täitmiseks asendus- või dubleeriva seadme abil; .2 päevasignaallamp või muud vahendid sidepidamiseks valgussignaalide abil päeval ja öösel, kasutades avariielektrienergiaallikat, mis ei sõltu üksnes laeva toiteallikast; .3 silla käiguvahi häiresüsteem (BNWAS) järgmiselt: .1 1. juulil 2011 või hiljem ehitatud kaubalaevades kogumahutavusega 150 ja rohkem ning reisilaevades nende suurusest sõltumata ; .2 enne 1. juulit 2011 ehitatud reisilaevades nende suurusest sõltumata hiljemalt esimesel ülevaatusel pärast 1. juulit 2012; .3 enne 1. juulit 2011 ehitatud kaubalaevades kogumahutavusega 3000 ja rohkem hiljemalt esimesel ülevaatusel pärast 1. juulit 2012; .4 enne 1. juulit 2011 ehitatud kaubalaevades kogumahutavusega 500 ja rohkem, kuid alla 3000, hiljemalt esimesel ülevaatusel pärast 1. juulit 2013, ja .5 enne 1. juulit 2011 ehitatud kaubalaevades kogumahutavusega 150 ja rohkem, kuid alla 500, hiljemalt esimesel ülevaatusel pärast 1. juulit 2014. Silla käiguvahi häiresüsteem peab töötama alati, kui laev on merel käigus; .4 enne 1. juulit 2011 paigaldatud silla käiguvahi häiresüsteemi (BNWAS) võib hiljem administratsiooni äranägemisel vabastada täielikust vastavusest IMO standarditega. 2.3 Kõik laevad kogumahutavusega 300 ja rohkem ning reisilaevad nende suurusest olenemata varustatakse lisaks punkti 2.2 nõuete täitmisele järgmisega: .1 kajalokatsiooniseadmed või muud elektroonilised vahendid, et mõõta ja kuvada kiilualust veesügavust; .2 radar kiirgussagedusega 9 GHz või muud vahendid, et määrata kindlaks ja kuvada radari automaatvastajate ning muude veesõidukite, takistuste, poide, rannajoonte ja navigatsioonimärkide kaugust ning peilingut, abistamaks laevajuhtimisel ja kokkupõrke vältimisel; .3 elektrooniline planšett või muud vahendid, et kuvada elektrooniliselt sihtmärkide kaugus ja peiling kokkupõrkeohu tuvastamiseks; .4 kiiruse ja läbitud vahemaa mõõtmise seade või muud vahendid, et näidata kiirust ja läbitud vahemaad vee suhtes; .5 nõuetekohaselt reguleeritud kursinäitu edastav seade või muud vahendid kursiinformatsiooni edastamiseks sisendina punktides 2.3.2, 2.3.3 ja 2.4 viidatud seadmetele. 2.4 Kõik rahvusvahelisi merereise tegevad laevad kogumahutavusega 300 ja rohkem ning kaubalaevad kogumahutavusega 500 ja rohkem, mis ei tee rahvusvahelisi merereise, ja reisilaevad nende suurusest olenemata varustatakse automaatse identifitseerimise süsteemiga (AIS) järgmiselt: .1 1. juulil 2002 või hiljem ehitatud laevad; .2 enne 1. juulit 2002 ehitatud rahvusvahelisi merereise tegevad laevad; .2.1 reisilaevad hiljemalt 1. juulil 2003; .2.2 tankerid hiljemalt esimesel ohutusvarustuse ülevaatusel 1. juulil 2003 või hiljem; .2.3 50 000 ja suurema kogumahutavusega laevad, mis ei ole reisilaevad ega tankerid, hiljemalt 1. juulil 2004; .2.4 300 ja suurema, kuid alla 50 000 kogumahutavusega laevad, mis ei ole reisilaevad ega tankerid, hiljemalt esimesel ohutusvarustuse ülevaatusel pärast 1. juulit 2004 või 31. detsembriks 2004, olenevalt sellest, kumb on varasem, ja .3 enne 1. juulit 2002 ehitatud laevad, mis ei tee rahvusvahelisi merereise, hiljemalt 1. juulil 2008. .4 Administratsioon võib vabastada laevad käesoleva punkti nõuete kohaldamisest, kui need laevad kõrvaldatakse püsivalt tööst kahe aasta jooksul pärast alapunktides .2 ja .3 nimetatud rakenduskuupäeva. .5 AIS peab: .1 andma automaatselt sobiva varustusega kaldajaamadele, teistele laevadele ja lennukitele informatsiooni, sealhulgas laeva tunnusnumbri, tüübi, asukoha, kursi, kiiruse, navigatsioonilise oleku ja muu ohutusalase informatsiooni; .2 võtma automaatselt vastu sellist informatsiooni samamoodi varustatud laevadelt; .3 seirama laevu ja jälgima nende teekonda ja .4 vahetama andmeid kaldarajatistega. .6 Punkti 2.4.5 nõudeid ei kohaldata, kui rahvusvahelised kokkulepped, reeglid või standardid sätestavad navigatsiooniteabe kaitse, ja .7 AIS-i kasutatakse IMO suuniseid arvestades. AIS-iga varustatud laevad peavad hoidma AIS-i kogu aeg töös, välja arvatud, kui rahvusvahelised kokkulepped, reeglid või standardid sätestavad navigatsiooniteabe kaitse. 2.5 Lisaks punkti 2.3 nõuete täitmisele, välja arvatud punktid 2.3.3 ja 2.3.5, ja punkti 2.4 nõuete täitmisele peavad kõigil 500 ja suurema kogumahutavusega laevadel olema järgmised seadmed: .1 vurrkompass või muud vahendid oma kursi kindlaksmääramiseks ja kuvamiseks mittemagnetiliste vahendite abil, nii et see on roolimehele peamises roolimiskohas selgelt loetav. Need vahendid peavad ka edastama kursi informatsiooni sisendiks punktides 2.3.2, 2.4 ja 2.5.5 viidatud seadmetele; .2 vurrkompassi kursirepiiter või muud vahendid kursiinformatsiooni andmiseks visuaalselt avariiroolimiskohas , kui see on olemas; .3 vurrkompassi peilimisrepiiter või muud vahendid peilingute võtmiseks 360-kraadise horisondikaare ulatuses vurrkompassi või muid alapunktis .1 nimetatud vahendeid kasutades. Alla 1600 kogumahutavusega laevadel peab olema neid vahendeid niipalju kui võimalik; .4 rooli, sõukruvi, tõukejõu, sõukruvi sammu ja töörežiimi näiturid või muud vahendid rooli pöördenurga, sõukruvi pöörete, tõukejõu ja tõukejõusuuna ning võimaluse korral põtkurseadme jõu ja suuna ning sõukruvi sammu ja töörežiimi kindlaksmääramiseks ja kuvamiseks loetaval kujul peavad olema laeva juhtimiskohas, ning .5 automaatsed jälgimisseadmed või muud vahendid selleks, et kuvada automaatselt muude sihtmärkide kaugus ja peiling kokkupõrkeohu tuvastamiseks. 2.6 Ühelgi 500 ja suurema kogumahutavusega laeval ei tohiks ühe seadme rike vähendada laeva võimet täita punktide 2.1.1, 2.1.2 ja 2.1.4 nõudeid. 2.7 Kõik 3000 ja suurema kogumahutavusega laevad peab lisaks punkti 2.5 nõuete täitmisele varustama järgmisega: .1 radar kiirgussagedusega 3 GHz või kui administratsioon peab seda asjakohaseks, teine radar kiirgussagedusega 9 GHz või muud punktis 2.3.2 viidatud seadmetest funktsionaalselt sõltumatud vahendid muude veesõidukite, takistuste, poide, rannikujoonte ja navigatsioonimärkide kauguse ja peilingu kindlaksmääramiseks ja kuvamiseks, et abistada laevajuhtimisel ja kokkupõrgete vältimisel, ning .2 teine automaatne jälgimisseade või muud punktis 2.5.5 viidatud seadmetest funktsionaalselt sõltumatud vahendid muude sihtmärkide kauguse ja peilingu automaatselt kuvamiseks, et tuvastada kokkupõrkeoht. 2.8 Lisaks punkti 2.7 nõuete täitmisele, välja arvatud punkt 2.7.2, peab kõik 10 000 ja suurema kogumahutavusega laevad varustama järgmisega: .1 automaatne radarpositsioonide arvuti või muud vee suhtes kiirust ja läbitud vahemaad näitava seadmega ühendatud vahendid vähemalt 20 sihtmärgi kauguse ja peilingu automaatseks kuvamiseks, et tuvastada kokkupõrkeoht ja simuleerida katsemanöövrit, ning .2 laeva kursi või trajektoori kontrollsüsteem või muud vahendid, et automaatselt kontrollida ja hoida kurssi ja/või sirget trajektoori. 2.9 Lisaks punkti 2.8 nõuete täitmisele peab kõik 50 000 ja suurema kogumahutavusega laevad varustama järgmisega: .1 pöördekiiruse näitur või muud vahendid pöördekiiruse kindlaksmääramiseks ja kuvamiseks ning .2 kiiruse ja läbitud vahemaa mõõtmise seade või muud vahendid kiiruse ja kauguse näitamiseks põhja suhtes piki- ja põiksuunas. 2.10 Rahvusvahelisi merereise tegevad laevad peab varustama elektronkaartide kuva- ja infosüsteemiga (ECDIS) järgmiselt: .1 1. juulil 2012 või hiljem ehitatud 500 ja suurema kogumahutavusega reisilaevad; .2 1. juulil 2012 või hiljem ehitatud 3000 ja suurema kogumahutavusega tankerid; .3 1. juulil 2013 või hiljem ehitatud 10 000 ja suurema kogumahutavusega kaubalaevad, välja arvatud tankerid; .4 1. juulil 2014 või hiljem ehitatud 3000 ja suurema, kuid alla 10 000 kogumahutavusega kaubalaevad, välja arvatud tankerid; .5 enne 1. juulit 2012 ehitatud 500 ja suurema kogumahutavusega reisilaevad hiljemalt esimesel ülevaatusel 1. juulil 2014 või hiljem; .6 enne 1. juulit 2012 ehitatud 3000 ja suurema kogumahutavusega reisilaevad hiljemalt esimesel ülevaatusel 1. juulil 2015 või hiljem; .7 enne 1. juulit 2013 ehitatud 50 000 ja suurema kogumahutavusega kaubalaevad, välja arvatud tankerid, hiljemalt esimesel ülevaatusel* 1. juulil 2016 või hiljem; .8 enne 1. juulit 2013 ehitatud 20 000 ja suurema, kuid alla 50 000 kogumahutavusega kaubalaevad, välja arvatud tankerid, hiljemalt esimesel ülevaatusel 1. juulil 2017 või hiljem, ja .9 enne 1. juulit 2013 ehitatud 10 000 ja suurema, kuid alla 20 000 kogumahutavusega kaubalaevad, välja arvatud tankerid, hiljemalt esimesel ülevaatusel 1. juulil 2018 või hiljem. 2.11 Administratsioonid võivad vabastada laevad punkti 2.10 nõuete kohaldamisest, kui need laevad kõrvaldatakse püsivalt tööst kahe aasta jooksul pärast punkti 2.10 alapunktides .5–.9 nimetatud rakenduskuupäeva. 3 Kui käesoleva reegli alusel on lubatud muud vahendid, peab administratsioon sellised vahendid reegli 18 kohaselt heaks kiitma. 4 Käesolevas reeglis viidatud navigatsiooniseadmeid ja -süsteeme peab paigaldama, katsetama ja hooldama nii, et viia rikked miinimumini. 5 Alternatiivseid töörežiime võimaldavad navigatsiooniseadmed ja -süsteemid peavad näitama nende toimivat töörežiimi. 6 Ühildatud komandosilla süsteemid peab seadistama nii, et ühe allsüsteemi rikkele juhitakse heli- ja visuaalse häiresignaaliga viivitamata käiguvahi eest vastutava laevajuhi tähelepanu ja see ei põhjusta muu allsüsteemi riket. Ühildatud navigatsioonisüsteemi ühe osa rikke korral peab olema võimalik kasutada seadme iga muud üksikosa või süsteemi osa eraldi. Reegel 19-1 Laevade kaugtuvastus ja -seire 1 Mitte miski käesolevas reeglis ega tehnilistes tingimustes ja funktsionaalsetes nõuetes, mille IMO on vastu võtnud laevade kaugtuvastuse ja seire kohta, ei piira riikide õigusi, jurisdiktsiooni või kohustusi rahvusvahelise õiguse alusel, eelkõige avamere õiguslikud režiimid, majandusvöönd, külgvöönd, territoriaalmeri või väinad, mida kasutatakse rahvusvaheliseks meresõiduks, ja saaristuväilad. 2.1 Punktide 4.1 ja 4.2 alusel kohaldatakse käesolevat reeglit järgmistele rahvusvahelisi merereise tegevatele laevadele : .1 reisilaevad, sealhulgas kiirreisilaevad; .2 kaubalaevad, sealhulgas kiirlaevad kogumahutavusega 300 ja rohkem, ning .3 liikuvad merepuurimisalused . 2.2 Mõiste laev , kui seda kasutatakse punktides 3–11.2, hõlmab reisi- ja kaubalaevu, kiirlaevu ja liikuvaid merepuurimisaluseid , millele kohaldatakse käesolevat reeglit. 3 Käesoleva reegliga kehtestatakse sätted, mis võimaldavad konventsiooniosaliste valitsustel võtta laevade kaugtuvastuse ja -seire kohustuse. 4.1 Laevad varustatakse süsteemiga, mis automaatselt edastab punktis 5 nimetatud informatsiooni, järgmiselt: .1 31. detsembril 2008 või hiljem ehitatud laevad; .2 enne 31. detsembrit 2008 ehitatud laevad, mis on sertifitseeritud tööks: .1 reeglites IV/2.1.12 ja IV/2.1.13 määratletud merealadel A1 ja A2, või .2 reeglites IV/2.1.12, IV/2.1.13 ja IV/2.1.14 määratletud merealadel Al, A2 ja A3; hiljemalt esimesel raadioseadmete ülevaatusel* pärast 31. detsembrit 2008; .3 enne 31. detsembrit 2008 ehitatud laevad, mis on sertifitseeritud tööks reeglites IV/2.1.12, IV/2.1.13, IV/2.1.14 ja IV/2.1.15 määratletud merealadel Al, A2, A3 ja A4, hiljemalt esimesel raadioseadmete ülevaatusel pärast 1. juulit 2009. Need laevad peavad siiski vastama eespool toodud alapunktile .2, kui need töötavad merealadel A1, A2 ja A3. 4.2 Ehitamise kuupäevast olenemata laevad, mis on varustatud reeglis 19.2.4 määratletud automaatse identifitseerimise süsteemiga (AIS) ja mis töötavad üksnes reeglis IV/2.1.12 määratletud merealal A1, ei pea vastama käesolevale reeglile. 5 Punkti 4.1 alusel peavad laevad edastama automaatselt järgmist kaugtuvastuse ja -seire informatsiooni: .1 laeva tunnusandmed; .2 laeva asukoht (laius- ja pikkuskraadid) ning .3 esitatud asukoha kuupäev ja kellaaeg. 6 Süsteemid ja seadmed, mida kasutatakse käesoleva reegli nõuete täitmiseks, peavad vastama tehnilistele nõuetele ja funktsionaalsetele nõuetele, mis ei ole leebemad kui IMO nõuded. Laeva seadmed peavad olema administratsiooni heakskiidetud tüüpi. 7 Süsteeme ja seadmeid, mida kasutatakse käesoleva reegli nõuete täitmiseks, peab saama laeval välja lülitada või peatada kaugtuvastuse ja -seire informatsiooni levitamise: .1 kui rahvusvahelised kokkulepped, reeglid või standardid sätestavad navigatsiooniteabe kaitse või .2 erandjuhtumeil ja võimalikult lühikeseks ajaks, kui selline tegevus ohustab kapteni arvates laeva ohutust või turvalisust. Sellisel juhul peab kapten liigse viivituseta informeerima administratsiooni ja tegema kande reegli 28 kohaselt peetavasse laeva logiraamatusse, märkides ära otsuse põhjused ja ajaperioodi, mille jooksul süsteem või seade oli välja lülitatud. 8.1 Punktide 8.2–11.2 alusel on osalisriikide valitsustel võimalik saada kaugtuvastuse ja -seire informatsiooni laevade kohta turvalisuse ja muudel eesmärkidel, nagu IMO-ga on kokku lepitud, järgmiselt: .1 administratsioonil on õigus saada sellist informatsiooni laevade kohta, millel on õigus sõita selle riigi lipu all, sõltumata nende laevade asukohast; .2 osalisriigi valitsusel on õigus saada sellist informatsiooni laevade kohta, mis on teatanud oma kavatsusest siseneda reeglis XI-2/1.1.9 määratletud sadamarajatisse või selle osalisriigi jurisdiktsiooni all olevasse kohta, sõltumata nende laevade asukohast, tingimusel, et need ei asu rahvusvahelise õiguse kohaselt teise osalisriigi valitsuse kehtestatud lähtejoontest ranniku suunas olevates vetes, ja .3 osalisriigi valitsusel on õigus saada sellist informatsiooni laevade kohta, millel on õigus sõita teise osalisriigi lipu all ja mis ei kavatse siseneda selle osalisriigi jurisdiktsiooni alla kuuluvasse sadamarajatisse või kohta, sõites kuni 1000 meremiili kaugusel selle rannikust, tingimusel, et need laevad ei asu rahvusvahelise õiguse kohaselt teise osalisriigi valitsuse kehtestatud lähtejoontest ranniku suunas asuvates vetes, ja .4 osalisriigi valitsusel ei ole alapunkti .3 kohaselt õigust saada sellist informatsiooni laeva kohta, mis asub selle osalisriigi territoriaalmeres, mille lipu all on laeval õigus sõita. 8.2 Osalisriikide valitsused peavad nimetama ja edastama IMO-le asjakohased andmed, arvestades IMO tehnilisi tingimusi ja funktsionaalseid nõudeid , et võimaldada kaugtuvastuse ja -seire informatsiooni kättesaadavaks tegemist punkti 8.1 kohaselt. Asjaomane osalisriigi valitsus võib seejärel muuta või tühistada niisuguse teabe edastamise. IMO informeerib kõigi osalisriikide valitsusi sellise teate saamisel koos selle üksikasjade edastamisega. 9.1 Olenemata punkti 8.1.3 sätetest on administratsioonil õigus turvalisuse või muude probleemide lahendamisega seoses igal ajal otsustada, et kaugtuvastuse ja -seire informatsiooni laevade kohta, millel on õigus sõita selle lipu all, ei anta punkti 8.1.3 kohaselt osalisriikide valitsustele. Asjaomane administratsioon võib igal ajal pärast seda niisuguseid otsuseid muuta, need peatada või tühistada. 9.2 Asjaomane administratsioon peab punkti 9.1 kohaselt edastama niisugused otsused IMO-le . IMO informeerib kõigi osalisriikide valitsusi sellise teate saamisel koos selle üksikasjade edastamisega. 9.3 Nende laevade õigusi, ülesandeid ja kohustusi rahvusvahelise õiguse alusel, mille administratsioon tugines punktile 9.1, ei tohi selliste otsuste tulemusel piirata. 10 Osalisriikide valitsused peavad: .1 tunnistama kaugtuvastuse ja -seire informatsiooni tähtsust; .2 tunnistama ja austama saadud kaugtuvastuse ja -seire informatsiooni ärisaladust ja tundlikkust; .3 kaitsma ebaseadusliku juurdepääsu või avalikustamise tulemusena saadud informatsiooni ja .4 kasutama saadud informatsiooni rahvusvahelise õigusega kooskõlas oleval viisil. 11.1 Osalisriikide valitsused kannavad kõik kulud seoses kaugtuvastuse ja -seire informatsiooniga, mida taotlevad ja saavad. Punktist 11.2 olenemata ei nõua osalisriikide valitsused laevadelt tasu seoses kaugtuvastuse ja -seire informatsiooniga, mida need valitsused võivad soovida saada. 11.2 Kui administratsiooni riigisisesed õigusaktid ei sätesta teisiti, ei võeta laevadelt, millel on õigus sõita selle riigi lipu all, tasu kaugtuvastuse ja -seire informatsiooni edastamise eest kooskõlas käesoleva reegliga. 12 Olenemata punktist 8.1 on osalisriikide valitsuste otsingu- ja päästeteenistustel õigus saada tasuta kaugtuvastuse ja -seire informatsiooni seoses merel hädas olevate inimeste otsingu ja päästega. 13 Osalisriikide valitsused võivad IMO-le teatada juhtumitest, mille puhul nad leiavad, et käesoleva reegli sätteid või muid seonduvaid IMO kehtestatud nõudeid ei ole järgitud või nendest ei peeta kinni. 14 Meresõiduohutuse komitee määrab kriteeriumid, korra ja protseduurid, kuidas osalisriikide valitsustele kaugtuvastuse ja -seire informatsiooni käesoleva reegli kohaselt antakse, üle vaadatakse ja auditeeritakse . Reegel 20 Reisiinfo salvestid 1 Avariide uurimise abistamiseks peavad rahvusvahelisi merereise tegevad laevad reegli 1.4 alusel olema varustatud reisiinfo salvestiga (VDR – Voyage Data Recorder ) järgmiselt: .1 1. juulil 2002 või hiljem ehitatud reisilaevada; .2 enne 1. juulit 2002 ehitatud parvlaevad hiljemalt esimesel ülevaatusel 1. juulil 2002 või hiljem; .3 reisilaevad, välja arvatud enne 1. juulit 2002 ehitatud parvlaevad, hiljemalt 1. jaanuaril 2004, ja .4 1. juulil 2002 või hiljem ehitatud 3000 ja suurema kogumahutavusega laevad, välja arvatud reisilaevad. 2 Avariide uurimise abistamiseks peab rahvusvahelisi merereise tegevad kaubalaevad varustama VDR-iga, milleks võib olla lihtsustatud reisiinfo salvesti (S-VDR) , järgmiselt: .1 enne 1. juulit 2002 ehitatud 20 000 ja suurema kogumahutavusega kaubalaevad esimesel plaanilisel dokkimisel pärast 1. juulit 2006, kuid hiljemalt 1. juulil 2009; .2 enne 1. juulit 2002 ehitatud 3000 ja suurema, kuid alla 20 000 kogumahutavusega kaubalaevad esimesel plaanilisel dokkimisel pärast 1. juulit 2007, kuid hiljemalt 1. juulil 2010, ja 3 administratsioon võib vabastada kaubalaevad alapunktide .1 ja .2 nõuete kohaldamisest, kui need laevad kõrvaldatakse püsivalt tööst kahe aasta jooksul pärast eespool alapunktides .1 ja .2 nimetatud rakenduskuupäeva. 3 Administratsioon võib vabastada enne 1. juulit 2002 ehitatud laevad, välja arvatud parvlaevad, VDR-iga varustamisest, kui on võimalik tõendada, et VDR-i liidestamine laeval olevate seadmetega on põhjendamatu ja raskendatud. Reegel 21 Rahvusvaheline signaalkood ja käsiraamat „Rahvusvahelised lennu- ja merepääste otsingu- ning päästetööd“ (IAMSAR) 1 Kõik laevad, millel käesoleva konventsiooni kohaselt peab olema raadiojaam, tuleb varustada rahvusvahelise signaalkoodiga, koos IMO tehtavate võimalike muudatustega. Kood peab olema ka igal muul laeval, millel on administratsiooni arvates vaja seda kasutada. 2 Kõigil laevadel peab olema käsiraamatu „Rahvusvahelised lennu- ja merepääste otsingu- ning päästetööd“ (IAMSAR) III köite ajakohastatud eksemplar. Reegel 22 Nähtavus komandosillalt 1 1. juulil 1998 või hiljem ehitatud vähemalt 55 m pikkusega laevad, nagu on määratletud reeglis 2.4, peavad vastama järgmistele nõuetele: .1 väljavaade merepinnale laeva juhtimiskohalt ei tohi olla varjatud pikemalt kui kaks laevapikkust või 500 m, olenevalt sellest, kumb on lühem, vöörist eespool 10 ° kummagi parda poole igasuguse süvise, trimmi ja tekilasti puhul; .2 lastist, lastimisseadmest või muudest takistustest tingitud piiratud nähtavusega sektor väljaspool roolikambrit eespool traaversit, mis takistab vaadet merepinnale laeva juhtimiskohast, ei tohi ületada 10°. Piiratud nähtavusega sektorite kogunurk ei tohi ületada 20°. Segamatu nähtavusega sektorid piiratud nähtavusega sektorite vahel peavad olema vähemalt 5°. Punktis .1 kirjeldatud vaates ei tohi ükski piiratud nähtavusega sektor siiski olla suurem kui 5°; .3 horisontaalne vaateväli laeva juhtimiskohast peab moodustama vähemalt 225-kraadise kaare, mis ulatub otse ees vähemalt 22,5° traaversist ahtri poole laeva mõlemal pardal; .4 komandosilla tiivalt peab horisontaalne vaateväli moodustama vähemalt 225-kraadise kaare, mis ulatub vähemalt 45° vastaspardast üle vööri otse ees kuni 180° otse ahtri poole samal pardal ; .5 peamisest roolimiskohast peab horisontaalne vaateväli moodustama kaare otse eest vähemalt 60° laeva kummagi parda poole; .6 laeva parras peab olema komandosilla tiivalt nähtav; .7 komandosilla esiakende madalama serva kõrgus üle sillateki peab olema nii madal kui võimalik. Mitte mingil juhul ei tohi madalam serv takistada käesolevas reeglis kirjeldatud ettepoole suunatud vaadet; .8 komandosilla esiakende ülemine serv peab võimaldama ettepoole suunatud vaadet horisondile inimesele silmade kõrgusega 1800 mm üle sillateki laeva juhtimiskohas laeva pikiõõtsumisel tugevas lainetuses. Administratsioon võib lubada silmade kõrguse vähendamist, kui on veendunud, et 1800 mm silmade kõrgus on põhjendamatu ja mitteteostatav, kuid mitte alla 1600 mm; .9 aknad peavad vastama järgmistele nõuetele: .9.1 peegelduste vältimiseks peavad silla esiaknad olema vertikaaltasandi suhtes kaldu, ülaosa väljapoole, nurgaga mitte vähem kui 10° ja mitte rohkem kui 25°; .9.2 raamistik komandosilla akendel peab olema minimaalne ja seda ei tohi paigutada otse töökoha ette; .9.3 ei tohi paigaldada polariseeritud ja toonitud aknaid; .9.4 pidevalt peab olema tagatud hea nähtavus läbi vähemalt kahe komandosilla esiakna ja sõltuvalt silla kujust läbi täiendava arvu hea nähtavusega akende ilmastikuoludest olenemata. 2 Enne 1. juulit 1998 ehitaud laevad peavad, kui praktiliselt võimalik, täitma punktide 1.1 ja 1.2 nõudeid. Konstruktsioonilised ümberehitused või lisaseadmed ei ole siiski nõutavad. 3 Ebatavalise konstruktsiooniga laevadel, millel administratsiooni arvates ei ole võimalik vastata käesolevale reeglile, tagatakse meetmed ja vahendid sellise nähtavuse saavutamiseks, mis on võimalikult lähedane käesolevas reeglis nõutavale. 4 Punktide 1.1, 1.3, 1.4 ja 1.5 nõuetest olenemata võidakse teha ballastvee vahetamist, tingimusel et: .1 kapten on teinud kindlaks, et see on ohutu, ja arvestab tegevusest tulenevaid suurenenud piiratud nähtavusega sektoreid või vähenenud horisontaalset vaatevälja ja kogu aeg on tagatud nõuetekohane vaatlus; .2 tegevus toimub laeva ballastvee käitlemisplaani kohaselt, arvestades IMO soovitusi ballastvee vahetuse kohta, ja .3 tegevuse alustamine ja lõpetamine registreeritakse laeva logiraamatus reegli 28 kohaselt. Reegel 23 Lootsi laevalevõtu ning laevalt lahkumise seadmed 1 Kohaldamine 1.1 Laevad, mis teevad merereise, mille käigus võidakse kasutada lootse, peab varustama lootsi laevalevõtu ning laevalt lahkumise seadmetega. 1.2 1. juulil 2012 või hiljem paigaldatud seadmed ja vahendid lootsi laevale võtmiseks ning laevalt lahkumiseks , peavad vastama käesoleva reegli nõuetele, ja nõuetekohast tähelepanu tuleb pöörata IMO standarditele . 1.3 Välja arvatud juhul, kui on sätestatud teisiti, peavad enne 1. juulit 2012 laevadele paigaldatud seadmed ja vahendid lootsi laevale võtmiseks ning laevalt lahkumiseks vastama vähemalt enne seda kuupäeva kehtinud 1974. aasta rahvusvahelise konventsiooni inimelude ohutusest merel reegli 17 või 23 nõuetele, ja nõuetekohast tähelepanu tuleb pöörata enne seda kuupäeva vastu võetud IMO standarditele. 1.4 1. juulil 2012 või hiljem paigaldatud seadmed ja vahendid, mille puhul on tegemist enne 1. juulit 2012 paigaldatud seadmete ja vahendite asendamisega, peavad vastama käesoleva reegli nõuetele, kuivõrd see on põhjendatud ja teostatav. 1.5 Enne 1. jaanuari 1994 ehitatud laevadele peab punkti 5 kohaldama hiljemalt esimesel ülevaatusel 1. juulil 2012 või hiljem. 1.6 Punkti 6 kohaldatakse kõikide laevade suhtes. 2 Üldsätted 2.1 Kõik lootsi laevale võtmiseks ning laevalt lahkumiseks kasutatavad seadmed peavad tõhusalt täitma oma eesmärki võimaldada lootsidel ohutult laevale tulla ja laevalt lahkuda. Seadmeid peab hoidma puhtana, nõuetekohaselt hooldama ja paigaldama ning regulaarselt kontrollima, et tagada nende ohutu kasutamine. Neid peab kasutama üksnes inimeste laevale tulekuks ja laevalt lahkumiseks. 2.2 Lootsi laevalevõtu- ja lahkumisseadmete seadistamist peab kontrollima vastutav laevaohvitser, kellel on komandosillaga sidepidamise vahendid ja kes korraldab ka lootsi saatmise ohutut teed pidi komandosillale ja sealt tagasi. Seadistamisega tegelevat ja mehaanilisi seadmeid käitavat personali peab juhendama vastuvõetava ohutu töökorra osas ning seadmeid katsetatakse enne kasutamist. 2.3 Lootsiredelil peab olema tootja sertifikaat käesolevale reeglile või IMO-le sobivale rahvusvahelisele standardile vastavuse kohta . Redeleid tuleb kontrollida kooskõlas reeglitega I/6, 7 ja 8. 2.4 Kõik lootsi pardale võtmiseks ja laevalt lahkumiseks kasutatavad lootsiredelid tuleb selgelt tähistada etikettide või muude püsivate märgistega, et võimaldada seadme tuvastamine ülevaatuseks, kontrolliks ja arvepidamiseks. Laeval tuleb pidada arvestust konkreetse redeli kasutussevõtmise kuupäeva ja tehtud remontide kohta. 2.5 Viited pardatrepile käesolevas reeglis hõlmavad kaldredelit , mida kasutatakse lootsi laevalevõtu- ja lahkumisseadmete osana. 3 Laevale võtmise ja laevalt lahkumise seadmed 3.1 Laeva mõlema parda pool peavad olema seadmed, mis võimaldavad lootsil ohutult laevale tulla ja sealt lahkuda. 3.2 Kõigil laevadel, millel laevale asumise või sealt lahkumise koha kaugus merepinnast ületab 9 m ja kus lootsi võetakse laeva ja ta lahkub laevast pardatrepi kaudu või muu samaväärselt ohutu ja sobiva lootsiredeliga ühendatud vahendi abil, peavad laeval sellised seadmed olema mõlema parda pool, välja arvatud, kui seadet saab teisaldada mõlema parda pool kasutamiseks. 3.3 Ohutu ja mugav laevalepääs ja laevalt lahkumine peab olema tagatud kas: .1 lootsiredeli abil, millel on vaja ronida vähemalt 1,5 m ja mitte rohkem kui 9 m kõrgusele veepinnast ning mis on niimoodi paigutatud ja kinnitatud, et: .1 see on eemal kõigist võimalikest laevast väljavoolu kohtadest; .2 see on laeva silindrilise kereosa pikkuse piires ja kui praktiliselt võimalik, laeva keskosas poole laeva pikkuse piires; .3 iga aste on kindlalt vastu laeva külge; kui ehituslikud iseärasused, näiteks põrkeprussid takistavad käesoleva sätte rakendamist, tuleb võtta erimeetmed administratsiooni rahuldaval viisil tagamaks, et inimesed saaksid ohutult laevale tulla ja sealt lahkuda; .4 jätkuta lootsiredel peab ulatuma laevale asumise ja laevalt lahkumise kohast veeni igasuguse süvise ja trimmi korral ja ebasoodsa kreeni juures 15°; kinnituse tugipunkt, seeklid ja kinnitustrossid peavad olema vähemalt sama tugevad nagu redeli külgtrossid; või .2 pardatrepi abil koos lootsiredeliga (s.t kombineeritud seade) või muu samaväärselt ohutu ja sobiva vahendi abil, kui kaugus veepinnast laevale asumise ja sealt lahkumise kohani on üle 9 m. Pardatrepp tuleb paigutada nii, et see viib ahtri poole. Kasutamise ajal peavad olema vahendid pardatrepi alumise platvormi kinnitamiseks laeva parda külge tagamaks, et pardatrepi alumine ots ja alumine platvorm on tugevalt vastu laeva külge laeva silindrilise kereosa pikkuse piires ja võimaluse korral laeva keskosas poole laeva pikkuse piires ning eemal kõigist väljavoolu kohtadest; .1 kui kasutatakse kombineeritud seadet lootsi laevalevõtuks, tuleb tagada vahendid lootsiredeli ja selle turvatrosside kinnitamiseks laeva parda külge punktis, mis on enamasti 1,5 m pardatrepi alumisest platvormist kõrgemal. Pardatreppi kasutava kombineeritud seadme korral, millel pardatrepi alumises platvormis on luuk (s.t pääsuluugiga platvorm), peab lootsiredeli ja selle turvatrossid seadistama läbi luugi ja need peavad ulatuma platvormi kohale reelingu kõrgusele. 4 Pääs laevatekile Lootsiredeli või pardatrepi või muu vahendi otsa ja laevateki vahel peavad olema ette nähtud vahendid tagamaks ohutu, mugav ja takistusteta pääs laeva tulevatele või sealt lahkuvatele inimestele. Seal, kus on selline pääs: .1 läbipääsuga reelingutest või umbreelingust , peavad olema käsipuud ; .2 reelingtrepi kaudu, peavad seal olema kaks käsipuuposti, mis tuleb jäigalt kinnitada laeva konstruktsioonide külge postide aluste juures või nende lähedal ja kõrgemates punktides. Reelingtrepp peab olema kindlalt laeva külge kinnitatud, et vältida ümberminekut. 5 Pardauksed Lootsi laevalevõtuks ja sealt lahkumiseks kasutatavad pardauksed ei tohi avaneda väljapoole. 6 Mehaanilised lootsitõstukid Mehaanilisi lootsitõstukeid ei tohi kasutada. 7 Seonduvad seadmed 7.1 Kui inimesi võetakse laevale või nad sealt lahkuvad, peavad järgmised seonduvad seadmed olema käepärast ja valmis koheseks kasutamiseks: .1 korralikult laeva külge kinnitatud kaks lootsiredeli turvatrossi läbimõõduga vähemalt 28 mm ja kuni 32 mm, kui loots neid nõuab; lootsiredeli turvatross peab olema kinnitatud rõnga külge, mis on kinnitatud tekile, ja peab olema valmis kasutamiseks, kui loots laevalt lahkub või pardale läheneva lootsi palvel (lootsiredeli turvatross peab enne tekil rõngaskettal lõppemist ulatuma käsipuu tugipostide või umbreelingu kõrguseni tekile pääsu kohas); .2 isesüttiva tulega varustatud päästerõngas; .3 viskeliin. 7.2 Seal, kus see on eespool punktiga 4 nõutav, peavad olema käsipuu tugipostid ja reelingtrepid. 8 Valgustus Tagada tuleb piisav valgustus laevale tuleku ja sealt lahkumise seadmete valgustamiseks parda taga ja teki kohal kohtades, kus inimesed laevale võetakse või nad sealt lahkuvad. Reegel 24 Laeva kursi ja/või trajektoori kontrollsüsteemid 1 Suure liiklustihedusega piirkondades, piiratud nähtavusega ja kõigis muudes ohtlikes navigatsiooniolukordades, kui kasutatakse laeva kursi ja/või trajektoori kontrollsüsteeme, peab olema võimalik viivitamata asuda laeva käsitsi roolima. 2 Eeltoodud asjaolude korral peab käiguvahi eest vastutaval laevaohvitseril olema võimalik viivitamata kasutada kvalifitseeritud roolimeest, kes peab olema alati valmis roolimist üle võtma. 3 Automaatselt roolimiselt käsitsi roolimisele ja vastupidi tuleb üle minna vastutava laevaohvitseri kontrolli all. 4 Käsitsi roolimist peab katsetama pärast pikemaajalist laeva kursi ja/või trajektoori kontrollsüsteemide kasutamist ja enne sisenemist piirkondadesse, kus laeva juhtimine nõuab erilist ettevaatust. Reegel 25 Rooliseadme töö Piirkondades, kus laeva juhtimine nõuab erilist ettevaatust, peab laevadel töös olema mitu rooliseadme jõuajamit, kui sellised ajamid saavad üheaegselt töötada. Reegel 26 Rooliseade: katsetamine ja õppused 1 12 tunni jooksul enne väljasõitu peab laevapere rooliseadet kontrollima ja katsetama. Katsetamise töökord hõlmab vastavalt vajadusele järgmiste seadmete tööd: .1 pearooliseade; .2 abirooliseade; .3 rooli kaugjuhtimise süsteemid; .4 komandosillas asuvad roolimiskohad; .5 avarii-energiavarustatus; .6 roolinurga näiturid rooli tegeliku asendi suhtes; .7 rooli kaugjuhtimise süsteemi energiakatkestuse häiresignaalid; .8 rooliseadme jõuajami rikke häiresignaalid ning .9 automaatsed väljalülitusseadmed ja muud automaatseadmed. 2 Kontrollid ja katsetused peavad hõlmama järgmist: .1 rooli liikumine rooliseadmelt nõutavate võimaluste täies ulatuses; .2 rooliseadme ja selle ühendussõlmede visuaalne kontroll ja .3 sidevahendite töö komandosilla ja rumpliruumi vahel. 3.1 Komandosillal ja rumpliruumis peavad püsivalt olema välja pandud lihtsad tööjuhendid plokkskeemiga, mis näitavad rooli kaugjuhtimise süsteemide ja rooliseadme jõuajamite ümberlülitamise korda. 3.2 Kõik laevaohvitserid, kes on seotud rooliajami töö ja/või hooldamisega, peavad olema tuttavad laevale paigaldatud rooliseadmete töö ja ühelt süsteemilt teisele ülemineku töökorraga. 4 Lisaks punktides 1 ja 2 kirjeldatud rutiinsele kontrollile ja katsetustele peavad toimuma avariiroolimise õppused vähemalt üks kord kolme kuu jooksul, et harjutada roolimist avariiolukorras. Need õppused peavad hõlmama otsejuhtimist rumpliruumist , sidepidamist komandosillaga ja seal, kus see on võimalik, alternatiivsete toiteallikate tööd. 5 Administratsioon võib loobuda nõuetest teha punktides 1 ja 2 ettenähtud kontrolle ja katsetusi laevade puhul, mis teevad regulaarselt lühikesi merereise. Need laevad peavad tegema selliseid kontrolle ja katsetusi vähemalt üks kord nädalas. 6 Kuupäevad, mil toimuvad punktides 1 ja 2 ettenähtud kontrollid ja katsetused, ning punkti 4 alusel läbiviidud avariiroolimise õppuste kuupäevad ja üksikasjad peab registreerima. Reegel 27 Merekaardid ja navigatsioonialased väljaanded Merekaarte ja navigatsioonialaseid väljaandeid, näiteks lootsiraamatuid, navigatsioonimärkide nimekirju, teadaandeid meremeestele, loodete tabeleid ja kõiki muid kavandatud merereisiks vajalikke navigatsioonialaseid väljaandeid peab olema piisavalt ja need peavad olema ajakohastatud. Reegel 28 Logiraamatu pidamine ja päevaettekanded 1 Kõigil rahvusvahelisi merereise tegevatel laevadel peab pardal olema laeva logiraamat, milles registreeritakse navigatsioonialase tegevuse üksikasjad ja andmed meresõiduohutuse seisukohast tähtsate vahejuhtumite kohta, ning mis peab sisaldama piisavalt üksikasju, et taastada merereisi kõik andmed, arvestades IMO soovitusi . Kui sellist informatsiooni laeva logiraamatus ei hoita, tuleb seda hoida muus vormis, mille administratsioon on heaks kiitnud. 2 Iga 500 ja suurema kogumahutavusega laev, mis teeb 48 tunnist pikemaid rahvusvahelisi merereise, peab esitama päevaettekanded oma reederile, nagu on määratletud reeglis IX/1, ning ühing hoiab need ja kõik hilisemad päevaettekanded merereisi ajal alles. Päevaettekanded võib edastada mis tahes vahenditega tingimusel, et need edastatakse reederile võimalikult kiiresti pärast ettekandes nimetatud asukoha kindlaksmääramist. Automatiseeritud ettekandesüsteeme võib kasutada tingimusel, et neil on edastamiste salvestamise funktsioon ja et neid funktsioone ja liideseid asukoha määramise seadmetega kontrollib laeva kapten regulaarselt. Ettekanne peab sisaldama järgmisi andmeid: .1 laeva asukoht; .2 laeva kurss ja kiirus ning .3 väliste ja sisemiste tingimuste üksikasjad, mis mõjutavad laeva merereisi või laeva tavapärast ohutut käitamist. Reegel 29 Merehädas olevate laevade, õhusõidukite ja inimeste kasutatavad päästesignaalid Päästesignaale kirjeldavat illustreeritud tabelit peab laeva vahiohvitser saama hõlpsasti kasutada igas laevas, millele käesolevat peatükki kohaldatakse. Signaale peavad kasutama laevad või inimesed merehädas, kui nad peavad sidet otsingu- ja päästetöödega tegelevate päästejaamade, merepäästeüksuste ja -lennukitega. Reegel 30 Tegutsemispiirangud 1 Käesolev reegel kehtib kõigi reisilaevade kohta, millele kohaldatakse I peatükki. 2 Reisilaeva kõigi tegutsemispiirangute loetelu, sealhulgas vabastused mis tahes käesolevate reeglite nõuetest, tegutsemispiirkonda puudutavad piirangud, ilmastikupiirangud, mere seisundist tulenevad piirangud, lubatava koormuse piirangud, trimmi, kiiruse ja muud piirangud, olenemata sellest, kas need on administratsiooni määratud või kehtestatud projekteerimise või ehituse järgus, tuleb määratleda enne reisilaeva kasutuselevõttu. Nende loetelu koos vajalike selgitustega peab olema dokumenteeritud administratsioonile vastuvõetaval kujul ja seda tuleb hoida laeval kaptenile hõlpsasti kättesaadavalt. Loetelu tuleb hoida ajakohastatuna. Kui kasutatav keel ei ole inglise ega prantsuse keel, peab olema tagatud tõlge ühte nendest kahest keelest. Reegel 31 Ohuteated 1 Iga laeva kapten, kes kohtab ohtlikku jääd, ohtlikku mahajäetud eset või troopilist tormi või külmumispunktist madalamat õhutemperatuuri koos tormituulega, mis põhjustab tekiehitiste tugevat jäätumist, või tuult tugevusega 10 palli või rohkem Beauforti skaala järgi, mille kohta ei ole saadud tormihoiatust, on kohustatud edastama informatsiooni kõigi tema käsutuses olevate vahenditega läheduses asuvatele laevadele ja ka pädevatele ametkondadele. Informatsiooni ei pea esitama kohustuslikus vormis. Selle võib edastada kas tavalise tekstina (soovitatavalt inglise keeles) või rahvusvahelist signaalkoodi kasutades. 2 Iga osalisriigi valitsus võtab kõik vajalikud meetmed tagamaks, et kui mistahes punktis 1 nimetatud ohu kohta saadakse andmeid, siis informeeritakse viivitamata sellest teabest huvitatuid ja edastatakse see teistele huvitatud valitsustele. 3 Ohuteadete edastamine on asjassepuutuvaile laevadele tasuta. 4 Kõigile punkti 1 alusel edastatud raadioteadetele peab eelnema ohutussignaal reeglis IV/2 määratletud raadio side eeskirjades ettenähtud korra kohaselt. Reegel 32 Ohuteadetes nõutav informatsioon Järgmine informatsioon on ohuteadetes kohustuslik: 1 Jää, mahajäetud esemed ja muud otsesed navigatsiooniohud .1 Täheldatud jää, mahajäetud eseme või ohu laad. .2 Jää, mahajäetud eseme või ohu asukoht selle viimatisel täheldamisel. .3 Kellaaeg ja kuupäev (koordineeritud maailmaaeg, UTC), mil ohtu viimati täheldati. 2 Troopilised tsüklonid (tormid) .1 Teade troopilise tsükloniga kohtumise kohta. Seda kohustust tuleks tõlgendada laiemas tähenduses ja informatsiooni edastatakse iga kord, kui kaptenil on alust arvata, et troopiline tsüklon on arenemas või läheduses välja arenenud. .2 Kellaaeg, kuupäev (koordineeritud maailmaaeg, UTC) ja laeva asukoht vaatluse tegemisel. .3 Teade peaks sisaldama nii palju kui võimalik järgmist informatsiooni: - õhurõhk, soovitatavalt õienditega korrigeeritud (märkides ära millibaarid , millimeetrid või tollid ning kas õiendatud või mitte); - baromeetriline tendents (õhurõhu muutus viimase kolme tunni jooksul); - tõeline tuule suund; - tuule tugevus (Beauforti skaala järgi); - lainetus (nõrk, keskmine, tugev, kõrge); - ummiklainetus (nõrk, mõõdukas, tugev) ja tõeline suund, kust see tuleb. Ummiklainetuse periood ja pikkus (lühike, keskmine, pikk) on samuti väärtuslik teave; - laeva tõeline kurss ja kiirus. Järgnevad vaatlused 3 Kui kapten on teatanud troopilisest tsüklonist või muust ohtlikust tormist, on soovitatav, kuid mitte kohustuslik, et edasisi vaatlusi tehakse ja edastatakse võimaluse korral iga tund, kuid igal juhul mitte pikemate vahedega kui 3 tundi, nii kaua kuni torm laeva mõjutab. 4 Tuule tugevus 10 palli või rohkem Beauforti skaala järgi, mille kohta ei ole saadud tormihoiatust. See puudutab muid torme kui punktis 2 viidatud troopilised tsüklonid; kui sattutakse sellise tormi kätte, peaks teade sisaldama selle punkti all loetletud informatsiooni, välja arvatud üksikasjad mere seisundi ja ummiklainetuse kohta. 5 Külmumispunktist madalamad õhutemperatuurid koos väga tugeva tuulega, mis põhjustab tugevat tekiehitiste jäätumist: .1 kellaaeg ja kuupäev (koordineeritud maailmaaeg, UTC); .2 õhutemperatuur; .3 vee temperatuur (kui praktiliselt võimalik); .4 tuule tugevus ja suund. Näited Ice TTT ICE. LARGE BERG SIGHTED IN 4506 N, 4410W, AT 0800 UTC. MAY 15. Derelicts TTT DERELICT. OBSERVED DERELICT ALMOST SUBMERGED IN 4006N, 1243W, AT 1630 UTC. APRIL 21. Danger to navigation TTT NAVIGATION. ALPHA LIGHTSHIP NOT ON STATION. 1800 UTC. JANUARY 3. Tropical cyclone TTT STORM. 0030 UTC. AUGUST 18. 2004N, 11354E. BAROMETER CORRECTED 994 MILLIBARS, TENDENCY DOWN 6 MILLIBARS. WIND NW, FORCE 9, HEAVY SQUALLS. HEAVY EASTERLY SWELL. COURSE 067, 5 KNOTS. TTT STORM. APPEARANCES INDICATE APPROACH OF HURRICANE. 1300 UTC. SEPTEMBER 14. 2200 N, 7236 W. BAROMETER CORRECTED 29.64 INCHES, TENDENCY DOWN .015 INCHES. WIND NE, FORCE 8, FREQUENT RAIN SQUALLS. COURSE 035, 9 KNOTS. TTT STORM. CONDITIONS INDICATE INTENSE CYCLONE HAS FORMED. 0200 UTC. MAY 4. 1620 N, 9203 E. BAROMETER UNCORRECTED 753 MILLIMETRES, TENDENCY DOWN 5 MILLIMETRES. WIND S BY W, FORCE 5. COURSE 300, 8 KNOTS. TTT STORM. TYPHOON TO SOUTHEAST. 0300 UTC. JUNE 12. 1812 N, 12605 E. BAROMETER FALLING RAPIDLY. WIND INCREASING FROM N. TTT STORM. WIND FORCE 11, NO STORM WARNING RECEIVED. 0300 UTC. MAY 4. 4830 N, 30 W. BAROMETER CORRECTED 983 MILLIBARS, TENDENCY DOWN 4 MILLIBARS. WIND SW, FORCE 11 VEERING. COURSE 260, 6 KNOTS. Icing TTT EXPERIENCING SEVERE ICING. 1400 UTC. MARCH 2. 69N, 10 W. AIR TEMPERATURE 18 degrees F (-7. 8 degrees C). SEA TEMPERATURE 29 degrees F (-1.7 degrees C). WIND NE, FORCE 8. Reegel 33 Hädaolukorrad: kohustused ja tegevuskord 1 Merel oleva laeva kapten, kes informatsiooni saamise korral mis tahes allikast merehädas olevate inimeste kohta on võimeline andma abi, on kohustatud siirduma täiskiirusel neile appi, võimaluse korral neid või otsingu- ja päästeteenistust sellest informeerides. Abi andmise kohustus kehtib olenemata abi vajavate inimeste rahvusest või seisundist või olukorrast, milles nad leitakse. Kui hädateate vastu võtnud laev ei saa või eriliste asjaolude tõttu peab põhjendamatuks või ülearuseks neile appi minemist, peab kapten kandma logiraamatusse merehädas olevatele inimestele appi minemata jätmise põhjuse, arvestades IMO soovitust informeerida asjakohast otsingu- ja päästeteenistust ettenähtud korras. 1-1 Osalisriikide valitsused peavad koordineerima ja tegema koostööd tagamaks, et merehädas olevate inimeste pardale võtmise teel abi andvate laevade kaptenid vabastatakse nende kohustustest minimaalselt kõrvale kalduda reisiks kavandatud teekonnast tingimusel, et laeva kapteni vabastamine sellest kohustusest käesoleva reegli alusel ei põhjusta täiendavat ohtu inimeludele. Osalisriigi valitsus, mis on vastutav otsingu- ja päästepiirkonna eest, milles abi antakse, peab kandma esmast vastutust sellise koordineerimise ja koostöö eest, nii et abistatud päästetud toimetatakse abistavalt laevalt ära ja viiakse ohutusse kohta, arvestades juhtumi konkreetseid asjaolusid ja IMO suuniseid . Neil juhtumeil peavad asjakohaste osalisriikide valitsused korraldama laevalt lahkumise nii kiiresti, kui see on mõistlikult teostatav. 2 Merehätta sattunud laeva kaptenil või asjaomasel otsingu- ja päästeteenistusel on pärast hädahäirele vastanud laevade kaptenitega konsulteerimist, kuivõrd see on võimalik, õigus valida ühte või mitut nendest laevadest, mida merehätta sattunud laeva kapten või otsingu- ja päästeteenistus peab abistamiseks sobivaimaks, ja selle laeva kaptenil või nende laevade kaptenitel on kohustus alluda sellele valikule, jätkates täiskiirusel liikumist appi merehädas olevatele inimestele. 3 Laevade kaptenid vabastatakse punktiga 1 pandud kohustusest, kui nad saavad teada, et nende laevad ei ole valitud ning et üks või mitu muud laeva on valitud ja alluvad valikule. See otsus tuleb võimalusel edastada teistele valitud laevadele ning otsingu- ja päästeteenistusele. 4 Laeva kapten vabastatakse punktiga 1 pandud kohustusest ja kui laev on valitud, punktiga 2 pandud kohustusest, kui merehätta sattunud inimesed või nende inimesteni jõudnud otsingu- ja päästeteenistus või teise laeva kapten teatab, et abi ei ole enam vajalik. 5 Käesolev reegel ei piira teatavate merel abistamist ja merepäästet käsitlevate õigusnormide ühtlustamise konventsiooni, mis allkirjastati 23. septembril 1910 Brüsselis, eelkõige konventsiooni artikliga 11 pandud kohustust anda abi. 6 Laevade kaptenid, kes on võtnud pardale merehätta sattunud inimesi, peavad kohtlema neid võimalikult humaanselt laeva võimalustest ja piirangutest sõltuvalt. Reegel 34 Meresõidu ohutus ja ohtlike olukordade vältimine 1 Enne merele väljumist peab kapten tagama, et kavandatud merereis on plaanitud asjaomase piirkonna asjakohaseid merekaarte ja navigatsioonialaseid väljaandeid kasutades, arvestades IMO suuniseid ja soovitusi . 2 Reisiplaan peab ette nägema marsruudi, mis: .1 arvestab kõiki asjakohaseid laevaliikluse suunamise süsteeme; .2 tagab laevasõiduks piisava ohutu mereala kogu merereisi jooksul; .3 näeb ette kõiki teadaolevaid navigatsiooniohte ja ebasoodsaid ilmastikuolusid ja .4 arvestab kohaldatavaid merekeskkonna kaitsemeetmeid ning väldib võimalikult palju toiminguid ja tegevusi, mis võivad põhjustada keskkonnakahjustusi. Reegel 34-1 Kapteni otsused Laeva omanik, prahtija , reeglis IX/1 määratletud laeva käitav ühing ega muu isik ei tohi piirata ega takistada laeva kaptenit otsuste tegemisel või nende täideviimisel, mis kapteni professionaalsel hinnangul on vajalik meresõidu ohutuse tagamiseks ja merekeskkonna kaitseks. Reegel 35 Hädasignaalide õigusvastane kasutamine Rahvusvahelise hädasignaali ja signaalide, mida võib segi ajada rahvusvahelise hädasignaaliga, kasutamine on keelatud, välja arvatud eesmärgiga näidata, et inimene või inimesed on merehädas. V PEATÜKI LIIDE PÕHJA-ATLANDI JÄÄLUURE JUHTIMISE, TEGEVUSE JA RAHASTAMISE REEGLID 1 Käesolevates reeglites kasutatakse järgmisi mõisteid: .1 jääperiood – iga-aastane periood 15. veebruarist 1. juulini; .2 jäämägede piirkond, mida valvab jääluure – jäämägede piirkonna kagu-, lõuna- ja edelapiirid Suure Newfoundlandi madala (Grand Banks ) läheduses; .3 jääluure valvatavat jäämägede piirkonda läbivad laeva(mere)teed: .3.1 laeva(mere)teed Kanada Atlandi ookeani ranniku sadamate (sealhulgas siseveesadamad , kuhu pääseb Põhja-Atlandilt läbi Gut of Canso ja Caboti väinade) ja Euroopa, Aasia või Aafrika sadamate vahel, mis kulgevad Põhja-Atlandilt läbi Gibraltari väina või sellest põhja pool (välja arvatud laeva(mere)teed, mis kulgevad lõuna pool igat liiki jää äärmisi piire); .3.2 Race’i neemest Newfoundlandis mööduvad laeva(mere)teed Kanada Atlandi ookeani ranniku sadamate (sealhulgas siseveesadamad , kuhu pääseb Põhja-Atlandilt läbi Gut of Canso ja Caboti väinade), mis jäävad Race’i neemest Newfoundlandis lääne poole ja Kanada Atlandi ookeani ranniku sadamate vahel põhja pool Racei neeme Newfoundlandis; .3.3 laeva(mere)teed Ameerika Ühendriikide Atlandi ookeani ja Mehhiko lahe ranniku põhjapoolse osa sadamate (sealhulgas siseveesadamad , kuhu pääseb Põhja-Atlandilt läbi Gut of Canso ja Caboti väinade) ja Euroopa, Aasia või Aafrika sadamate vahel, mis kulgevad Põhja-Atlandilt läbi Gibraltari väina või sellest põhja pool (välja arvatud laeva(mere)teed, mis kulgevad lõuna pool igat liiki jää äärmisi piire); .3.4 laeva(mere)teed, mis mööduvad Racei neemest Newfoundlandis Ameerika Ühendriikide Atlandi ranniku ja Mehhiko lahe ranniku sadamate (sealhulgas siseveesadamad , kuhu pääseb Põhja-Atlandilt läbi Gut of Canso ja Caboti väinade) ja Kanada Atlandi ookeani ranniku sadamate vahel põhja pool Race’i neeme Newfoundlandis; .4 igat liiki jää äärmised piirid Atlandi ookeani põhjaosas määratletakse joonega, mis ühendab järgmisi punkte: A - 42°23' N, 59°25' . W J - 39°49' N, 41°00' . W B - 41°23' N, 57°00' . W K - 40°39' N, 39°00' . W C - 40°47' N, 55°00' . W L - 41°19' N, 38°00' . W D - 40°07' N, 53°00' . W M- 43°00' N, 37°27' . W E - 39°18' N, 49°39' . W N - 44°00' N, 37°29' . W F - 38°00' N, 47°36' . W O - 46°00' 00N, 37°55' . W G - 37°41' N, 46°40' . W P - 48°00' 00N, 38°28' . W H - 38°00' N, 45°33' . W Q - 50°00' 00N, 39°07' . W I - 39°05' N, 43°00' . W R - 51°25' 00N, 39°45' . W .5 juhtimine ja tegutsemine – jääluure käigushoidmine, haldamine ja tegevus, sealhulgas sellelt saadud informatsiooni levitamine; .6 kulutusi kattev valitsus – osalisriigi valitsus, mis kohustub nende reeglite kohaselt katma jääluureteenistuse kulutusi. 2 Iga nendest teenustest konkreetselt huvitatud osalisriigi valitsus, mille laevad läbivad jääperioodil jäämägede piirkonda, kohustub tasuma Ameerika Ühendriikide valitsusele oma proportsionaalse osa jääluureteenistuse juhtimis- ja tegevuskuludest. Kulude katmine Ameerika Ühendriikide valitsusele põhineb kulutusi katva valitsuse laevade, mis läbivad jääluure valvatavat jäämägede piirkonda kolme jääperioodi jooksul, keskmise kogumahutavuse suhtel kõigi eelmisel kolmel aastal läbi jääluure valvatava jäämägede piirkonna sõitnud laevade iga-aastasesse liidetud keskmisse kogumahutavusse. 3 Kõik maksed arvutatakse punktis 2 kirjeldatud suhtarvu korrutamisel keskmise tegeliku aastakuluga, mille katsid Ameerika Ühendriikide ja Kanada valitsused jääluureteenistuste juhtimise ja tegevusega seoses eelmisel kolmel aastal. Suhtarv arvutatakse igal aastal ja see väljendatakse ühekordse aastatasu summana. 4 Igal kulutusi katval valitsusel on õigus muuta oma makset või see lõpetada ning teised huvitatud valitsused võivad võtta kulutuste katmise kohustuse. Seda õigust kasutav kulutusi kattev valitsus on jätkuvalt vastutav oma jooksva makse eest kuni 1. septembrini pärast kuupäeva, mil teatatakse kavatsusest oma makset muuta või see lõpetada. Selle õiguse kasutamiseks peab sellest teatama korraldavale valitsusele vähemalt kuus kuud enne nimetatud 1. septembrit. 5 Iga kulutusi kattev valitsus peab teavitama punkti 2 järgsest kohustusest peasekretäri, kes teavitab kõiki osalisriikide valitsusi. 6 Ameerika Ühendriikide valitsus peab igal aastal esitama igale kulutusi katvale valitsusele teate Ameerika Ühendriikide ja Kanada valitsuste kaetud kõigi jääluure juhtimis- ja tegevuskulude kohta sellel aastal ja iga kulutusi katva valitsuse keskmise protsentuaalse osa viimasel kolmel aastal. 7 Korraldav valitsus peab avaldama aastaaruanded, sealhulgas teate teenust pakkuvate valitsuste kantud kulutuste kohta viimasel kolmel aastal ja teenust kasutanud laevade kogumahutavuse viimasel kolmel aastal. Aruanded peavad olema avalikult kättesaadavad. Kolme kuu jooksul pärast kulutuste teate kättesaamist võib kulutusi kattev valitsus taotleda üksikasjalikumat informatsiooni jääluure juhtimise ja tegevusega seoses kantud kulude kohta. 8 Käesolevad reeglid kehtivad alates 2002. aasta jääperioodi algusest. VI PEATÜKK LASTI JA VEDELKÜTUSE VEDU A osa ÜLDSÄTTED Reegel 1 Kohaldamine 1 Kui sõnaselgelt ei ole sätestatud teisiti, kohaldatakse käesolevat peatükki lastivedudele (välja arvatud vedelikud mahtlastina, gaasid mahtlastina ja muude peatükkidega hõlmatud lastiveod), mis lasti konkreetsete ohtude tõttu laevadele või inimestele laevas võivad nõuda erilisi ettevaatusabinõusid kõigil laevadel, millele kohaldatakse käesolevaid reegleid, ning kaubalaevadel kogumahutavusega alla 500. Kaubalaevadel kogumahutavusega alla 500 võib administratsioon nõutava ohutuse tagamiseks siiski võtta muid tõhusaid meetmeid, kui leiab, et merereisi kaitstud olemus ja tingimused nendel laevadel muudavad käesoleva peatüki A või B osa konkreetsed nõuded põhjendamatuks või ülearuseks. 2 Lisaks käesoleva peatüki A ja B osale tagab osalisriigi valitsus, et antakse asjakohast informatsiooni lasti ning selle paigutamise ja kinnitamise kohta, nimetades eelkõige ettevaatusabinõusid, mis on vajalikud sellise lasti ohutuks veoks. Reegel 1-1 Mõisted Käesolevas peatükis kasutatakse järgmisi mõisteid, kui sõnaselgelt ei ole sätestatud teisiti: 1 IMSBC koodeks – rahvusvaheline puistlasti mereveo (IMSBC) ohutuskoodeks, mille IMO võttis vastu meresõiduohutuse komitee resolutsiooniga MSC.268(85), koos IMO tehtud muudatustega tingimusel, et sellised muudatused võetakse vastu, jõustatakse ja jõustuvad käesoleva konventsiooni artikli VIII kohaselt, mis käsitleb lisale kohaldatavat muutmiskorda, välja arvatud I peatükk; 2 puistlast – mistahes tahke mahtlast, välja arvatud vedelik või gaas, mis koosneb ühetaolise koostisega materjali osakeste, graanulite või suuremate tükkide segust, mida laaditakse ilma vahepakenduseta otse laeva lastiruumidesse. Reegel 1-2 Veonõuded puistlastile, välja arvatud vili Puistlasti vedu, välja arvatud viljavedu toimub kooskõlas IMSBC koodeksi asjakohaste sätetega. Reegel 2 Lastiteave 1 Kaubasaatja peab esitama kaptenile või tema esindajale asjakohast informatsiooni lasti kohta aegsasti enne laadimist, et võimaldada ettevaatusabinõude kasutamist, mis võivad olla vajalikud lasti nõuetekohaseks paigutamiseks ja ohutuks veoks. Sellist informatsiooni kinnitatakse kirjalikult ja asjakohaste kaubadokumentidega enne lasti laevale laadimist. Käesoleva reegli tähenduses antakse informatsiooni lasti kohta, mida nõuab lasti paigutamise ja kinnitamise ohutuseeskirja alapeatükk 1.9, mille IMO on vastu võtnud resolutsiooniga A.714(17), koos muudatustega. Alapeatüki 1.9 muudatused võetakse vastu, jõustatakse ja jõustuvad käesoleva konventsiooni VIII artikli kohaselt, mis käsitleb lisale kohaldatavat muutmiskorda, välja arvatud I peatükk; 2 Lastiteave hõlmab: .1 segalasti ja lastiühikutes veetava kauba puhul lasti üldkirjeldust , lasti või lastiühikute brutomassi ja lasti asjakohaseid eriomadusi; .2 puistlasti puhul informatsiooni, mida nõuab IMSBC koodeksi 4. jagu. 3 Enne lastiühikute laevale laadimist tagab kaubasaatja, et selliste ühikute brutomass on kooskõlas kaubadokumentides deklareeritud brutomassiga. 4 Konteineris veetava lasti puhul , välja arvatud konteinerid veermikul või haagisel, mida laaditakse reeglis III/3 määratletud rahvusvahelisi lühireise tegevale veeremilaevale või sealt maha, kontrollib kaubasaatja brutomassi käesoleva reegli punkti 2.1 kohaselt kas .1 täiskonteineri kaalumise teel kalibreeritud ja sertifitseeritud seadmeid kasutades või .2 kõiki pakendeid ja kaubaühikuid kaaludes, kaasa arvatud konteinerisse pakitav kaubaaluste, separatsioonimaterjali ja muude kinnitusvahendite mass, ja konteineri tühimassi lisades üksikute masside summale, kasutades sertifitseeritud meetodit, mille on heaks kiitnud selle riigi pädev asutus, kus konteineri täitmine lõpetati. 5 Konteineri saatja tagab, et tõestatud brutomass märgitakse kaubadokumenti. Kaubadokument .1 allkirjastatakse kaubasaatja nõuetekohaselt volitatud isiku poolt ja .2 esitatakse kaptenile või tema esindajale ja terminali esindajale piisavalt aegsasti, nagu kapten või tema esindaja seda nõuab, kasutamiseks laeva laadplaani koostamisel . 6 Kui kaubadokument täiskonteineri kohta ei sisalda tõestatud brutomassi ning kapten või tema esindaja ja terminali esindaja ei ole saanud täiskonteineri tõestatud brutomassi, ei laadita seda laevale. Reegel 3 Hapnikumõõturid ja gaasidetektorid 1 Kui veetakse puistlasti, mis võib eraldada mürgist või tuleohtlikku gaasi või põhjustada hapnikukadu lastiruumis, tagatakse sobiva vahendi kasutamine gaasi või hapniku kontsentratsiooni mõõtmiseks õhus koos selle üksikasjaliku kasutusjuhendiga. See vahend peab rahuldama administratsiooni nõudeid. 2 Administratsioon võtab meetmeid tagamaks laevaperede koolitamist selliste vahendite kasutamiseks. Reegel 4 Pestitsiidide kasutamine laevades Pestitsiidide kasutamisel laevades võetakse asjakohased ettevaatusmeetmed, eelkõige fumigatsiooniks . Reegel 5 Paigutamine ja kinnitamine 1 Last, lastiühikud ja kauba transpordiühikud, mida veetakse tekil või teki all, laaditakse, paigutatakse ja kinnitatakse nii, et kogu reisi ajal välditakse võimaluste piires laeva ja pardal viibivate inimeste vigastamist või ohtu neile ning lasti kadumist üle parda. 2 Last, lastiühikud ja kauba transpordiühikud pakitakse ja kinnitatakse ühikus nii, et kogu reisi ajal välditakse laeva ja pardal viibivate inimeste vigastamist või ohtu neile. 3 Raskete lastide või ülegabariitsete lastide laadimisel ja veol võetakse asjakohaseid ettevaatusmeetmeid tagamaks, et laevale ei teki konstruktiivseid vigastusi ja säilitatakse piisav püstuvus kogu reisi ajal. 4 Lastiühikute ja kauba transpordiühikute laadimisel ja veol veeremilaevadel võetakse asjakohaseid ettevaatusmeetmeid, eelkõige seoses kinnitusseadmete kasutamisega sellistel laevadel, lastiühikutel ja kauba transpordiühikutel ning seoses kinnituskohtade ja soringute tugevusega. 5 Kaubakonteinereid ei koormata rohkem kui maksimaalse brutomassi ulatuses, mis on märgitud ohutuskinnituse tahvlile vastavalt rahvusvahelisele ohutute konteinerite konventsioonile (CSC) koos muudatustega. 6 Kõik lastid, välja arvatud tahked ja vedelad mahtlastid, lastiühikud ja kauba transpordiühikud, laaditakse, paigutatakse ja kinnitatakse kogu reisi ajaks administratsiooni heakskiidetud lastikinnitamise juhendi alusel. Reeglis II-2/3.41 määratletud autotekkidega laevades lõpetatakse lastide, lastiühikute ja kauba transpordiühikute kinnitamine lastikinnitamise juhendi kohaselt enne laeva lahkumist kai äärest. Lastikinnitamise juhend koostatakse tasemel, mis on vähemalt samaväärne IMO väljatöötatud asjakohaste suunistega . Reegel 5-1 Materjali ohutuskaardid 1973. aasta rahvusvahelise konventsiooni laevade põhjustatud merereostuse vältimise kohta lisa 1 reeglis 1, mida on muudetud sellega seotud 1978. aasta protokolliga, määratletud õli või vedelkütust vedavad laevad varustatakse IMO väljatöötatud soovituste alusel materjali ohutuskaartidega enne sellise õli laadimist mahtlastina või vedelkütuse punkerdamist . Reegel 5-2 Merereisi ajal vedelate mahtlastide segamise ja tootmisprotsesside keeld 1 Vedelate mahtlastide füüsiline segamine merereisi ajal on keelatud. Füüsiline segamine viitab protsessile, mille puhul laeva lastipumpi ja -torustikke kasutatakse kahe või enama erineva lasti siseringluseks kavatsusega saada uue tootenimetusega last. See keeld ei välista kaptenil lasti ümberpumpamist laeva ohutuseks või merekeskkonna kaitseks. 2 Punktis 1 toodud keeldu ei kohaldata toodete segamisele laevadel, mida kasutatakse, et hõlbustada merepõhja maavarade otsimist ja kasutamist. 3 Mistahes tootmisprotsess laeval on merereisi ajal keelatud. Tootmisprotsessid viitavad tahtlikule tegevusele, mille abil toimub keemiline reaktsioon laeva lasti ja suvalise muu aine või lasti vahel. 4 Punktis 3 toodud keeldu ei kohaldata merepõhja maavarade otsimisel kasutatavate lastide tootmisprotsessidele laevadel, mida kasutatakse, et hõlbustada sellist tegevust . B OSA Erisätted puistlasti kohta Reegel 6 Veo vastuvõetavus 1 Enne puistlasti laadimist peab kaptenil olema terviklik teave laeva püstuvuse ja lasti jaotumise kohta standardsetel laadimistingimustel. Sellise teabe olemasolu tagatakse administratsiooni rahuldaval viisil. Reegel 7 Puistlasti laadimine, lossimine ja paigutamine 1 Käesoleva reegli tähenduses on terminali esindaja terminali või muu laeva laadiva või lossiva ettevõtte määratud isik, kes vastutab selles terminalis või ettevõttes nimetatud laevaga toimuva tegevuse eest. 2 Võimaldamaks kaptenil vältida laevakonstruktsiooni ülemääraseid pingeid, on laeval kasutamiseks vastav brošüür lastioperatsioonide eest vastutavatele laevaohvitseridele arusaadavas keeles. Kui see keel pole inglise keel, on laeval ka ingliskeelne brošüür. Brošüür sisaldab vähemalt järgmist: .1 reegliga II-1/5-1 nõutavad püstuvusandmed ; .2 ballastimise ja ballastist vabanemise kiirused ja mahud; .3 maksimaalne lubatav koormus tankilae pinnaühiku kohta; .4 maksimaalne lubatav koormus lastiruumi kohta; .5 üldised laadimis- ja lossimisjuhendid seoses laeva konstruktsiooni tugevusega, sealhulgas kõikvõimalikud piirangud kõige ebasoodsamate ekspluatatsioonitingimuste kohta laadimise, lossimise, ballastimise ja reisi ajal; .6 igasugused administratsiooni või selle poolt tunnustatud organisatsiooni kehtestatud eripiirangud, näiteks piirangud kõige ebasoodsamates ekspluatatsioonitingimustes, kui neid kohaldatakse; ja .7 kui tugevusarvutused on nõutavad, laevakerele mõjuvad maksimaalselt lubatavad jõud ja momendid laadimise, lossimise ja reisi ajal. 3 Enne puistlasti laadimist või lossimist lepivad kapten ja terminali esindaja kokku plaanis, mis tagab, et laevale lubatavaid mõjuvaid jõude ja momente ei ületata laadimise või lossimise ajal, ning sisaldab laadimise või lossimise järgnevust, kogust ja lastimistootlust, arvestades laadimise või lossimise kiirust, puistete arvu ja laeva ballastimis- või ballastist vabanemise võimet. Plaan ja selle hilisemad muudatused esitatakse sadamariigi asjakohasele asutusele. 4 Kapten ja terminali esindaja tagavad, et laadimis- ja lossimistööd tehakse kokkulepitud plaani kohaselt. 5 Kui laadimise või lossimise käigus ületatakse punktis 2 viidatud laeva piiranguid või see on tõenäoline laadimise või lossimise jätkudes, on kaptenil õigus peatada töö ja kohustus teavitada sadamariigi asjakohast asutust, millele plaan on esitatud. Kapten ja terminali esindaja tagavad, et võetaks parandusmeetmed. Lasti lossimisel tagavad kapten ja terminali esindaja, et lossimisviis ei vigasta laeva konstruktsiooni. 6 Kapten tagab, et laevapere jälgib pidevalt laadimis- ja lossimistöid. Võimalusel kontrollitakse laadimis- või lossimistööde käigus regulaarselt laeva süvist, et kinnitada etteantud lasti mahtu. Süvise ja lastimahu vaatlusandmed kantakse kaubaraamatusse. Kui avastatakse märkimisväärseid kõrvalekaldeid kokkulepitud plaanist, muudetakse lasti- või ballastitöid või mõlemaid tagamaks, et kõrvalekalded parandatakse. C osa VILJAVEDU Reegel 8 Mõisted Käesolevas osas kasutatakse järgimisi mõisteid, kui sõnaselgelt ei ole sätestatud teisiti: 1 rahvusvaheline teraviljakoodeks – rahvusvaheline vilja puistlastina ohutu veo koodeks, mille võttis vastu IMO meresõiduohutuse komitee resolutsiooniga MSC.23(59), koos IMO tehtud muudatustega tingimusel, et sellised muudatused võetakse vastu, jõustatakse ja jõustuvad käesoleva konventsiooni artikli VIII kohaselt, mis käsitleb lisale kohaldatavat muutmiskorda, välja arvatud I peatükk; 2 mõiste vili hõlmab nisu, maisi, kaera, rukist, otra, riisi, kaunvilju, seemneid ja nende töödeldud saadusi, mille omadused on sarnased töötlemata viljale. Reegel 9 Nõuded vilja vedavatele kaubalaevadele 1 Lisaks muudele käesolevate reeglite kohaldatavatele nõuetele peab vilja vedav kaubalaev vastama rahvusvahelise teraviljakoodeksi nõuetele ja laeval on selle koodeksiga nõutav loadokument. Käesoleva reegli tähenduses käsitatakse koodeksi nõudeid kohustuslikena. 2 Ilma sellise dokumendita laev ei tohi laadida teravilja enne, kui kapten veenab laadimissadamas osalisriigi administratsiooni või administratsiooni nimel valitsust, et laev koos kavandatava lastiga vastab rahvusvahelise teraviljakoodeksi nõuetele. VII PEATÜKK OHTLIKE KAUPADE VEDU A osa Ohtlike kaupade vedu pakendatuNA Reegel 1 Mõisted Käesolevas peatükis kasutatakse järgimisi mõisteid, kui sõnaselgelt ei ole sätestatud teisiti: 1 IMDG koodeks – rahvusvaheline ohtlike kaupade mereveo koodeks (IMDG), mille IMO meresõiduohutuse komitee võttis vastu resolutsiooniga MSC.122(75), koos IMO tehtud muudatustega tingimusel, et sellised muudatused võetakse vastu, jõustatakse ja jõustuvad käesoleva konventsiooni artikli VIII kohaselt, mis käsitleb lisale kohaldatavat muutmiskorda, välja arvatud I peatükk; 2 ohtlik kaup – IMDG koodeksiga hõlmatud ained, materjalid ja tooted; 3 pakendatuna – IMDG koodeksis nimetatud pakend. Reegel 2 Kohaldamine 1 Kui sõnaselgelt ei ole sätestatud teisiti, kohaldatakse käesolevat osa pakendatud ohtlike kaupade veole kõigil laevadel, millele kohaldatakse käesolevaid reegleid, ja kaubalaevadel kogumahutavusega alla 500. 2 Käesolevat osa ei kohaldata laevavarudele ja seadmetele. 3 Ohtlike kaupade vedu pakendatuna on keelatud, välja arvatud käesoleva peatüki kohaselt. 4 Käesoleva osa täienduseks väljastab iga osalisriigi valitsus või laseb välja anda hädaolukordades tegutsemise ja meditsiinilise esmaabi andmise üksikasjalikud juhendid pakendatud ohtlike kaupadega seotud juhtumite puhuks, arvestades IMO väljatöötatud suuniseid. Reegel 3 Nõuded ohtlike kaupade veole Pakendatud ohtlikke kaupu peab vedama kooskõlas IMDG koodeksi asjakohaste sätetega. Reegel 4 Dokumendid 1 Pakendatud ohtlike kaupade veoga seotud transporditeave ja konteineri/sõiduki pakkimistunnistus peavad vastama IMDG koodeksi asjakohastele sätetele ja tehakse kättesaadavaks sadamariigi määratud isikule või organisatsioonile. 2 Pakendatud ohtlikke kaupu vedaval laeval peab olema erinimekiri, manifest või laadplaan, millesse on märgitud IMDG koodeksi vastavate sätete kohaselt laeval olevad ohtlikud kaubad ja nende asukoht. Üks sellise dokumendi koopia tehakse enne väljumist kättesaadavaks sadamariigi määratud isikule või organisatsioonile. Reegel 5 Lastikinnitusjuhend Last, lastiühikud ja kauba transpordiühikud laaditakse, paigutatakse ja kinnitatakse kogu merereisi ajaks administratsiooni heakskiidetud lastikinnitusjuhendi alusel. Lastikinnitusjuhend koostatakse tasemel, mis on vähemalt samaväärne IMO väljatöötatud suunistega . Reegel 6 Ohtlike kaupadega seotud juhtumitest teatamine 1 Kui leiab aset juhtum, mis hõlmab pakendatud ohtlike kaupade kaotust või võimalikku kaotust üle parda merre, peab kapten või laeva eest vastutav isik teatama sellise juhtumi üksikasjad viivitamata võimalikult täielikus ulatuses lähimale rannikuriigile. Ettekanne koostatakse IMO väljatöötatud üldiste põhimõtete ja suuniste alusel. 2 Punktis 1 viidatud laeva mahajätmise korral või kui ettekanne selliselt laevalt on mittetäielik või seda ei ole võimalik saada, võtab reeglis IX/1.2 määratletud reeder võimalikult täies mahus üle kaptenile käesoleva reegliga pandud kohustused. A-1 osa OhtlikU PUISTLASTI vedu Reegel 7 Mõisted Ohtlik puistlast tahke mahtlastina – igasugune materjal, mis ei ole vedelik ega gaas ja mis koosneb üldiselt ühetaolise koostisega materjali osakeste, graanulite või suuremate osakeste segust, mida hõlmab IMDG koodeks ja mida laaditakse ilma vahepealse pakenduseta otse laeva lastiruumidesse ning mis hõlmab ka materjale, mis laaditakse lihtritesse lihtriveolaeval. Reegel 7-1 Kohaldamine 1 Kui sõnaselgelt ei ole sätestatud teisiti, kohaldatakse käesolevat osa ohtliku puistlasti veole kõigil laevadel, millele kohaldatakse käesolevaid reegleid, ja kaubalaevadel kogumahutavusega alla 500. 2 Ohtliku puistlasti vedu käesoleva osa tingimuste täitmiseta on keelatud. 3 Käesoleva osa täienduseks väljastab iga osalisriigi valitsus või laseb välja anda hädaolukordades tegutsemise ja meditsiinilise esmaabi andmise juhendid ohtliku puistlastiga seotud juhtumite puhuks, arvestades IMO väljatöötatud suuniseid. Reegel 7-2 Dokumendid 1 Kõigis ohtliku puistlasti mereveoga seotud dokumentides tuleb kasutada kaupade täpset nimetust (üksnes kaubanduslike nimetuste kasutamine pole lubatud). 2 Igal ohtlikke puistlaste vedaval laeval peab olema erinimekiri või manifest, milles on märgitud laeval olevad ohtlikud kaubad ja nende asukoht laevas. Erinimekirja või manifesti asemel võib kasutada üksikasjalikku laadplaani, milles on märgitud kõigi ohtlike kaupade klass ja asukoht laevas. Üks sellise dokumendi koopia tehakse enne väljumist kättesaadavaks sadamariigi nimetatud isikule või organisatsioonile. Reegel 7-3 Paigutamise ja eraldamise nõuded 1 Ohtlikke puistlaste laaditakse ja paigutatakse ohutult ning asjakohaselt kooskõlas kaupade laadiga. Kokkusobimatud kaubad eraldatakse üksteisest. 2 Keelatud on vedada iseeneslikult kuumeneda või süttida võivaid ohtlikke puistlaste, välja arvatud juhul, kui on võetud piisavad ettevaatusmeetmed tulekahju puhkemise tõenäosuse minimeerimiseks. 3 Ohtlikke aure eraldavad ohtlikud puistlastid peab paigutama hästiventileeritud lastiruumi. Reegel 7-4 Ohtlike kaupadega seotud juhtumitest teatamine 1 Kui leiab aset juhtum, mis hõlmab ohtlike puistlastide kaotust või võimalikku kaotust üle parda merre, peab kapten või laeva eest vastutav isik teatama sellise juhtumi üksikasjad viivitamata võimalikult täielikus ulatuses lähimale rannikuriigile. Ettekanne koostatakse IMO väljatöötatud üldiste põhimõtete ja suuniste alusel. 2 Punktis 1 viidatud laeva mahajätmise korral või kui ettekanne selliselt laevalt on mittetäielik või seda ei ole võimalik saada, võtab reeglis IX/1.2 määratletud reeder võimalikult täies mahus üle kaptenile käesoleva reegliga pandud kohustused. Reegel 7-5 Nõuded ohtlike puistlastide veole Ohtlike puistlastide vedu toimub kooskõlas IMSBC koodeksi asjakohaste sätetega, mis on määratletud reeglis VI/1-1.1. B OSA OHTLIKKE VEDELAID KEMIKAALE MAHTLASTINA VEDAVATE LAEVADE KONSTRUKTSIOON JA SEADMED Reegel 8 Mõisted Käesolevas osas kasutatakse järgimisi mõisteid, kui sõnaselgelt ei ole sätestatud teisiti: 1 rahvusvaheline kemikaalide mahtlastiveo koodeks (IBC koodeks) – rahvusvaheline ohtlikke kemikaale mahtlastina vedava laeva ehituse ja seadmete koodeks, mille IMO meresõiduohutuse komitee võttis vastu resolutsiooniga MSC.4(48), koos IMO tehtud muudatustega tingimusel, et sellised muudatused võetakse vastu, jõustatakse ja jõustuvad käesoleva konventsiooni artikli VIII kohaselt, mis käsitleb lisale kohaldatavat muutmiskorda, välja arvatud I peatükk; 2 kemikaalitanker – kaubalaev, mis on ehitatud või kohandatud ja mida kasutatakse rahvusvahelise kemikaalide mahtlastiveo koodeksi peatükis 17 loetletud vedela toote mahtlastina vedamiseks; 3 reeglis 9 tähendab „ehitatud laev“ laeva, mille kiil on pandud või mis on samasuguses ehitusjärgus; 4 „ samasuguses ehitusjärgus“ tähendab ehitusjärku, milles .1 algab konkreetse laeva ehitusena käsitletav tegevus või .2 on alanud laeva kokkupanek, mis hõlmab vähemalt 50 t või 1% kõigi konstruktsioonimaterjalide arvestuslikust massist, olenevalt sellest, kumb on väiksem. Reegel 9 Kohaldamine kemikaalitankeritele 1 Kui sõnaselgelt ei ole sätestatud teisiti, kohaldatakse käesolevat osa 1. juulil 1986 või hiljem ehitatud kemikaalitankeritele, sealhulgas kemikaalitankeritele kogumahutavusega alla 500. Sellised tankerid peavad vastama käesoleva osa nõuetele lisaks muudele käesolevates reeglites kohaldatavatele nõuetele. 2 Olenemata ehitamise kuupäevast peab kemikaalitanker, mida remonditakse, ehitatakse ümber, täiustatakse ja sellega seoses seadistatakse, jätkuvalt vastama vähemalt varem sellele laevale kohaldatud nõuetele. Selline laev, kui see ehitati enne 1. juulit 1986 ja vastab üldjuhul sel kuupäeval või hiljem ehitatud laeva nõuetele vähemalt samas ulatuses nagu enne sellega seotud remonti, ümberehitusi, täiustusi või seadistustöid, peab vastama ka 1. juulil 1986 või hiljem ehitatud laeva nõuetele, kuivõrd administratsioon peab seda põhjendatuks ja otstarbekaks. 3 Ehitamise kuupäevast olenemata käsitletakse kemikaalitankeriks muudetavat laeva kemikaalitankerina, mis on ehitatud sellise ümberehituse alustamise kuupäeval. Reegel 10 Nõuded kemikaalitankeritele 1 Kemikaalitanker peab vastama rahvusvahelise kemikaalide mahtlastiveo koodeksi nõuetele ning lisaks reeglite I/8, I/9, ja I/10 nõuete kohaldamisele, kui see on asjakohane, tehakse sellele ülevaatused ja väljastatakse tunnistused nii, nagu ette nähtud kõnealuses koodeksis. 2 Kemikaalitankerit, millel on punkti 1 kohaselt välja antud tunnistus, kontrollitakse reeglile I/19 vastavalt. Sel eesmärgil käsitatakse niisugust tunnistust reegli I/12 või I/13 alusel välja antud tunnistusena. C OSA VEELDATUD GAASE VEDELLASTINA VEDAVATE LAEVADE EHITUS JA SEADMED Reegel 11 Mõisted Käesolevas osas kasutatakse järgimisi mõisteid, kui sõnaselgelt ei ole sätestatud teisiti: 1 rahvusvaheline gaaside vedellastina vedamise koodeks – rahvusvaheline veeldatud gaasi vedellastina vedava laeva ehituse ja seadmete koodeks, mille IMO meresõiduohutuse komitee võttis vastu resolutsiooniga MSC.5(48), koos IMO tehtud muudatustega tingimusel, et sellised muudatused võetakse vastu, jõustatakse ja jõustuvad käesoleva konventsiooni artikli VIII kohaselt, mis käsitleb lisale kohaldatavat muutmiskorda, välja arvatud I peatükk; 2 gaasitanker – kaubalaev, mis on ehitatud või kohandatud ja mida kasutatakse rahvusvahelise gaaside mahtlastiveo koodeksi peatükis 19 loetletud mistahes vedelgaasi või muu toote mahtlastina vedamiseks; 3 reeglis 12 tähendab „ehitatud laev“ laeva, mille kiil on pandud või mis on samasuguses ehitusjärgus; 4 „ samasuguses ehitusjärgus“ tähendab ehitusjärku, milles .1 algab konkreetse laeva ehitusena käsitletav tegevus või .2 on alanud laeva kokkupanek, mis hõlmab vähemalt 50 t või 1% kõigi konstruktsioonimaterjalide arvestuslikust massist, olenevalt sellest, kumb on väiksem. Reegel 12 Kohaldamine gaasitankeritele 1 Kui sõnaselgelt ei ole sätestatud teisiti, kohaldatakse käesolevat osa 1. juulil 1986 või hiljem ehitatud gaasitankeritele, sealhulgas gaasitankeritele kogumahutavusega alla 500. Sellised gaasitankerid peavad vastama käesoleva osa nõuetele lisaks muudele käesolevates reeglites kohaldatavatele nõuetele. 2 Ehitamise kuupäevast olenemata peab gaasitanker, mida remonditakse, ehitatakse ümber, täiustatakse ja sellega seoses seadistatakse, jätkuvalt vastama vähemalt varem sellele laevale kohaldatud nõuetele. Selline laev, ehitatuna enne 1. juulit 1986, vastates üldjuhul sel kuupäeval või hiljem ehitatud laeva nõuetele, vähemalt samas ulatuses nagu enne sellega seotud remonti, ümberehitusi, täiustusi või seadistustöid, peab vastama 1. juulil 1986 või hiljem ehitatud laeva nõuetele, kuivõrd administratsioon peab seda põhjendatuks ja otstarbekaks. 3 Ehitamise kuupäevast olenemata käsitletakse gaasitankeriks muudetavat laeva gaasitankerina, mis on ehitatud sellise ümberehituse alustamise kuupäeval. Reegel 13 Nõuded gaasitankeritele 1 Gaasitanker peab vastama rahvusvahelise gaaside mahtlastiveo koodeksi nõuetele. Lisaks reeglite I/8, I/9, ja I/10 nõuete kohaldamisele, kui need on asjakohased, tehakse gaasitankerile ülevaatused ja väljastatakse tunnistused nii, nagu ette nähtud nimetatud koodeksis. Käesoleva reegli tähenduses käsitatakse koodeksi nõudeid kohustuslikena. 2 Gaasitankerit, millel on punkti 1 kohaselt välja antud tunnistus, kontrollitakse reeglile I/19 vastavalt. Sel eesmärgil käsitatakse niisugust tunnistust reegli I/12 või I/13 alusel välja antud tunnistusena. D OSA Erinõuded pakendatud kasutatud tuumkütuse, plutooniumi ja kõrgradioaktiivsete jäätmete veoks laevadel Reegel 14 Mõisted 1 INF koodeks – rahvusvaheline koodeks pakendatud kasutatud tuumkütuse, plutooniumi ja kõrgradioaktiivsete jäätmete ohutu veo kohta laevadel, mille IMO meresõiduohutuse komitee võttis vastu resolutsiooniga MSC.88(71), koos IMO tehtud muudatustega tingimusel, et sellised muudatused võetakse vastu, jõustatakse ja jõustuvad käesoleva konventsiooni artikli VIII kohaselt, mis käsitleb lisale kohaldatavat muutmiskorda, välja arvatud I peatükk; 2 INF-last – pakendatud kasutatud tuumkütus, plutoonium ja kõrgradioaktiivsed jäätmed, mida veetakse IMDG koodeksi klassi 7 nõuete kohaselt; 3 kasutatud tuumkütus – uraani, tooriumi ja/või plutooniumi isotoope sisaldav materjal, mida on kasutatud isekulgeva tuumaahelreaktsiooni käigushoidmiseks; 4 plutoonium – kasutatud tuumkütusest töötlemisel saadud selle materjali isotoopide segu; 5 kõrgradioaktiivsed jäätmed – vedeljäätmed, mis saadakse esimese etapi ekstraheerimissüsteemi käitamisel, või kontsentreeritud jäätmed järgnevatest ekstraheerimisetappidest kasutatud tuumkütuse töötlemisrajatises, või tahked ained, milleks sellised vedeljäätmed on töödeldud. Reegel 15 Kohaldamine INF-lasti vedavatele laevadele 1 Välja arvatud punktis 2 sätestatud juhtumeil, kohaldatakse käesolevat osa kõigile INF-lasti vedavatele laevadele nende ehitamise kuupäevast ja suurusest olenemata, sealhulgas kaubalaevadele kogumahutavusega alla 500. 2 Käesolevat osa ja INF koodeksit ei kohaldata sõjalaevadele, mereväe abi- või muudele laevadele, mis kuuluvad osalisriigi valitsusele või mida see käitab ning mida kasutatakse sel ajal üksnes riiklikel mittekaubanduslikel eesmärkidel. Administratsioon peab siiski tagama asjakohaste meetmete võtmisega, et INF-lasti vedavad laevad tegutsevad viisil, mis on põhjendatud ja teostataval määral kooskõlas käesoleva osa ja INF koodeksiga, kusjuures need meetmed ei tohi kahjustada administratsioonile kuuluvate või selle käitatavate niisuguste laevade tööd või töövõimet. 3 Mitte miski käesolevas osas ega INF koodeksis ei piira valitsuste õigusi ega kohustusi rahvusvahelise õiguse alusel ning kõik vastavuse tagamiseks võetavad meetmed peavad olema kooskõlas rahvusvahelise õigusega. Reegel 16 Nõuded INF-lasti vedavatele laevadele 1 INF-lasti vedavad laevad peavad vastama INF koodeksi nõuetele lisaks muudele käesolevates reeglites kohaldatavatele nõuetele ning neile tehakse ülevaatused ja väljastatakse tunnistused selle koodeksi kohaselt. 2 Laeva, millel on punkti 1 kohaselt välja antud tunnistus, kontrollitakse reeglile I/19 ja XI/4 vastavalt. Sel eesmärgil käsitatakse niisugust tunnistust reegli I/12 või I/13 alusel välja antud tunnistusena. VIII PEATÜKK TUUMALAEVAD Reegel 1 Kohaldamine Käesolevat peatükki kohaldatakse kõigile tuumalaevadele, välja arvatud sõjalaevad. Reegel 2 Muude peatükkide kohaldamine Käesoleva konventsiooni muudes peatükkides sisalduvaid reegleid kohaldatakse tuumalaevadele, välja arvatud need, mida on käesoleva peatükiga muudetud. Reegel 3 Vabastused Tuumalaeva ei vabastata mingil juhul vastavusest käesoleva konventsiooni reeglitele. Reegel 4 Reaktorseadme heakskiitmine Reaktorseadme projekt, konstruktsioon ning kontrolli- ja montaažistandardid peavad saama administratsiooni heakskiidu ja vastama administratsiooni nõuetele ning ülevaatustel arvestama määratud kiirguspiiranguid. Reegel 5 Reaktorseadme sobivus laeval töötamiseks Reaktorseade projekteeritakse, arvestades erilisi kasutustingimusi laeval nii tavalistes kui ka erandlikes navigatsioonioludes. Reegel 6 Kiirgusohutus Administratsioon võtab meetmeid tagamaks, et merel või sadamas ei oleks põhjendamatuid kiirgus- või muid tuumaohte laevaperele, reisijatele, elanikkonnale, veeteedele ega toidu- või veevarudele. Reegel 7 Ohutushinnang (a) Ohutushinnang koostatakse selleks, et hinnata tuumajõuseadet ja laeva ohutust tagamaks, et merel või sadamas ei oleks põhjendamatuid kiirgus- või muid ohte laevaperele, reisijatele, elanikkonnale, veeteedele ega toidu- või veevarudele. Kui administratsioon on ohutushinnanguga rahul, kiidetakse see heaks ja seda hoitakse pidevalt ajakohasena. (b) Ohutushinnang tehakse piisavalt aegsasti kättesaadavaks valitsusele osalisriikides, mida tuumalaev kavatseb külastada, et need saaksid hinnata laeva ohutust. Reegel 8 Kasutusjuhend Teenindavate töötajate informeerimiseks ja juhendamiseks koostatakse üksikasjalik kasutusjuhend seoses nende kohustustega kõigis tuumajõuseadme käitamisega seotud küsimustes, millel on oluline mõju ohutusele. Kui administratsioon on kasutusjuhendiga rahul, kiidetakse see heaks ja selle ühte eksemplari hoitakse laeval. Kasutusjuhendit tuleb alati pidada ajakohasena. Reegel 9 Ülevaatused Tuumalaevade ülevaatus hõlmab I peatüki reeglit 7 või I peatüki reeglite 8, 9 ja 10 kohaldatavaid nõudeid, välja arvatud üksnes juhul, kui ülevaatust piirab kiirguse olemasolu. Lisaks hõlmavad ülevaatused ohutushinnangu kõiki erinõudeid. Ülevaatused tehakse kõigil juhtumeil vähemalt kord aastas, olenemata I peatüki reeglite 8 ja 10 sätetest. Reegel 10 Tunnistused a) I peatüki reegli 12 punkti a ja I peatüki reeglit 14 ei kohaldata tuumalaevadele. b) Tuumaseadmega reisilaeva ohutuse tunnistus antakse välja pärast kontrolli ja ülevaatust tuumaseadmega reisilaevale, mis vastab II-1, II-2, III, IV ja VIII peatüki nõuetele ja muudele käesolevate reeglite asjakohastele nõuetele. c) Tuumaseadmega kaubalaeva ohutuse tunnistus antakse välja pärast kontrolli ja ülevaatust tuumaseadmega kaubalaevale, mis täidab I peatüki reeglis 10 toodud kaubalaevade ülevaatuse nõudeid ning vastab II-1, II-2, III, IV ja VIII peatüki nõuetele ja muudele käesolevate reeglite asjakohastele nõuetele. d) Tuumaseadmega reisilaeva ohutuse tunnistus ja tuumaseadmega kaubalaeva ohutuse tunnistus kinnitavad: „Laev, mis on tuumalaev, täidab kõiki konventsiooni VIII peatüki nõudeid ja on vastavuses laeva heakskiidetud ohutushinnanguga“. e) Tuumaseadmega reisilaeva ohutuse tunnistus ja tuumaseadmega kaubalaeva ohutuse tunnistus kehtivad kuni 12 kuud. f) Tuumaseadmega reisilaeva ohutuse tunnistuse ja tuumaseadmega kaubalaeva ohutuse tunnistuse väljastab kas administratsioon või selle poolt nõuetekohaselt volitatud isik või organisatsioon. Igal juhul kannab administratsioon täielikku vastutust selle tunnistuse eest. Reegel 11 Erikontroll Lisaks I peatüki reegliga 19 kehtestatud kontrollile tehakse tuumalaevadel enne osalisriigi sadamasse sisenemist ja seal viibides erikontroll tuumalaeva ohutuse kehtiva tunnistuse olemasolu tuvastamiseks laevas ning kontrollimaks, et merel või sadamas ei ole põhjendamatut kiirgust või muid ohte laevaperele, reisijatele, elanikkonnale, veeteedele ega toidu- või veevarudele. Reegel 12 Laevaõnnetused Keskkonnaohtu põhjustava õnnetuse korral informeerib tuumalaeva kapten viivitamata administratsiooni. Kapten informeerib samuti viivitamata selle riigi pädevaid valitsusasutusi, mille vetes laev võib olla või mille vetele laev vigastatud seisundis läheneb. IX PEATÜKK LAEVADE OHUTU KÄITAMISE JUHTIMINE Reegel 1 Mõisted Käesolevas peatükis kasutatakse järgmisi mõisteid, kui sõnaselgelt ei ole sätestatud teisiti: 1 rahvusvaheline ohutusjuhtimise (ISM) koodeks – rahvusvaheline laevade ohutu käitamise ja reostuse vältimise juhtimise koodeks, mille IMO võttis vastu resolutsiooniga A.741(18), koos IMO tehtud muudatustega tingimusel, et sellised muudatused võetakse vastu, jõustatakse ja jõustuvad käesoleva konventsiooni artikli VIII kohaselt, mis käsitleb lisale kohaldatavat muutmiskorda, välja arvatud I peatükk; 2 reeder – laevaomanik või muu organisatsioon või isik, nt operaator või laevapereta prahtija , kes on võtnud laevaomanikult vastutuse laeva käitamise eest ja kes seesuguse vastutuse võtmisega on soostunud üle võtma kõik rahvusvahelise ohutusjuhtimise koodeksiga kehtestatud kohustused ja vastutuse; 3 naftatanker – reeglis II-1/2.22 määratletud naftatanker; 4 kemikaalitanker – reeglis VII/8.2 määratletud kemikaalitanker; 5 gaasitanker – reeglis VII/11.2 määratletud gaasitanker; 6 puistlastilaev – laev, mis on konstruktsioonilt ühetekiline , pardatankidega ja kimmitankidega lastiveosektsioonis ning mis on ette nähtud eelkõige kuivlasti vedamiseks mahtlastina ning mis hõlmab selliseid laevatüüpe nagu maagilaev ja kombineeritud puistlastilaev ; 7 liikuv merepuurimisalus (MODU) – laev, millega saab teha puurimistöid, et uurida või kasutada merepõhja all olevaid maavarasid, näiteks vedelaid või gaasilisi süsivesinikke, väävlit või soola; 8 kiirlaev – reeglis X/1 määratletud veesõiduk. Reegel 2 Kohaldamine 1 Käesolevat peatükki kohaldatakse laevadele nende ehitamise kuupäevast olenemata järgmiselt: .1 reisilaevadele, sealhulgas kiirreisilaevadele hiljemalt 1. juulil 1998; .2 naftatankeritele, kemikaalitankeritele, gaasitankeritele, puistlastilaevadele ja kiirkaubalaevadele kogumahutavusega 500 või rohkem hiljemalt 1. juulil 1998 ja .3 muudele kaubalaevadele ja liikuvatele merepuurimisalustele kogumahutavusega 500 või rohkem hiljemalt 1. juulil 2002. 2 Käesolevat peatükki ei kohaldata riigilaevadele, mida kasutatakse mitteärilistel eesmärkidel. Reegel 3 Ohutusjuhtimise nõuded 1 Reeder ja laev peavad vastama rahvusvahelise ohutusjuhtimise koodeksi nõuetele. Käesoleva reegli tähenduses käsitatakse koodeksi nõudeid kohustuslikena. 2 Laeva peab käitama reeder, millel on reeglis 4 viidatud nõuetekohane vastavustunnistus. Reegel 4 Tunnistused 1 Vastavustunnistuse ( DOC ) peab andma igale reederile, mis vastab rahvusvahelise ohutusjuhtimise koodeksi nõuetele. Selle dokumendi väljastab administratsioon, administratsiooni tunnustatud organisatsioon või administratsiooni taotlusel teise osalisriigi valitsus. 2 Vastavustunnistuse koopiat tuleb hoida laeval, et kapten saaks selle nõudmise korral kontrollimiseks esitada. 3 Tunnistuse, mida nimetatakse ohutusjuhtimise tunnistuseks, peab andma laevale administratsioon või administratsiooni tunnustatud organisatsioon. Administratsioon või selle tunnustatud organisatsioon kontrollib enne ohutusjuhtimise tunnistuse väljastamist, et reeder ja tema laeva juhtkond tegutsevad heakskiidetud ohutusjuhtimissüsteemi kohaselt. Reegel 5 Tingimuste kehtivana hoidmine Ohutusjuhtimissüsteemi peab hoidma kooskõlas rahvusvahelise ohutusjuhtimise koodeksiga. Reegel 6 Kontroll ja juhtimine 1 Administratsioon, teise osalisriigi valitsus administratsiooni taotlusel või administratsiooni tunnustatud organisatsioon peab regulaarselt kontrollima laeva ohutusjuhtimissüsteemi nõuetekohast toimimist. 2 Laeva, millel peab olema reegli 4.3 kohaselt välja antud tunnistus, tuleb kontrollida reegli XI/4 kohaselt. Sel eesmärgil käsitletakse niisugust tunnistust reegli I/12 või I/13 alusel väljaantud tunnistusena. X PEATÜKK KIIRLAEVADE OHUTUSMEETMED Reegel 1 Mõisted Käesolevas peatükis kasutatakse järgmisi mõisteid: 1 1994. aasta kiirlaevade koodeks (1994 HSC koodeks) – rahvusvaheline kiirlaevade ohutuse koodeks, mille IMO meresõiduohutuse komitee võttis vastu resolutsiooniga MSC.36(63), koos IMO tehtud muudatustega tingimusel, et sellised muudatused võetakse vastu, jõustatakse ja jõustuvad käesoleva konventsiooni artikli VIII kohaselt, mis käsitleb lisale kohaldatavat muutmiskorda, välja arvatud I peatükk; 2 2000. aasta kiirlaevade koodeks (2000 HSC koodeks) – 2000. aasta rahvusvaheline kiirlaevade ohutuse koodeks, mille IMO meresõiduohutuse komitee võttis vastu resolutsiooniga MSC. 97(73), koos IMO tehtud muudatustega tingimusel, et sellised muudatused võetakse vastu, jõustatakse ja jõustuvad käesoleva konventsiooni artikli VIII kohaselt, mis käsitleb lisale kohaldatavat muutmiskorda, välja arvatud I peatükk; 3 kiirlaev – veesõiduk, mille suurim kiirus meetrites sekundi kohta (m/s) on võrdne või suurem kui: 3,7 △ 0,1667 kus: △ = konstruktsioonilisele veeliinile vastav mahuline veeväljasurve (m³), välja arvatud veesõiduk, mille keret täielikult veepinna kohal veeväljasurveta olekus toetavad pinnaefekti tekitatud aerodünaamilised jõud; 4 laev, mis on ehitatud – laev, mille kiil on pandud või mis on samasuguses ehitusjärgus; 5 samasugune ehitusjärk – järk, milles: .1 algab konkreetse laeva ehitusena käsitletav tegevus ja .2 on alanud selle laeva kokkupanek, mis hõlmab vähemalt 50 t või 3% kõigi konstruktsioonimaterjalide arvestuslikust massist, olenevalt sellest, kumb on väiksem. Reegel 2 Kohaldamine 1 Käesolevat peatükki kohaldatakse 1. jaanuaril 1996 või hiljem ehitatud kiirlaevadele järgmiselt: .1 reisilaevale, mille reis varjumispaigast täislastis ei kesta käitamiskiirusel kauem kui 4 tundi, ja .2 kaubalaevale kogumahutavusega 500 või rohkem, mille reis varjumispaigast täislastis ei kesta käitamiskiirusel kauem kui 8 tundi. 2 Laev, mida remonditakse, ehitatakse ümber, muudetakse ja sellega seoses seadistatakse, peab ehitamise kuupäevast olenemata jätkuvalt vastama vähemalt varem sellele laevale kohaldatud nõuetele. Sellised laevad, kui need on ehitatud enne 1. juulit 2002, peavad üldjuhul vastama sellel kuupäeval või pärast seda ehitatud laevadele kehtivatele nõuetele vähemalt samas ulatuses nagu enne remonti, ümberehitamist, täiustamist või seadistamist. Olulised remondid, ümberehitused ja täiustused ning sellega seotud seadistustööd peavad vastama 1. juulil 2002 või hiljem ehitatud laevadele kehtivatele nõuetele, kuivõrd administratsioon peab seda põhjendatuks ja otstarbekaks. Reegel 3 Nõuded kiirlaevadele 1 I–IV peatükist ja reeglitest V/18, 19 ja 20 olenemata: .1 loetakse 1. jaanuaril 1996 või hiljem, aga enne 1. juulit 2002 ehitatud kiirlaev, , mis tervikuna vastab 1994. aasta kiirlaevade koodeksi nõuetele ning millele on tehtud ülevaatused ja väljastatud tunnistused selle koodeksi kohaselt, vastavaks I–IV peatüki ja reeglite V/18, 19 ja 20 nõuetele. Käesoleva reegli tähenduses käsitletakse selle koodeksi nõudeid kohustuslikena; .2 loetakse 1. juulil 2002 või hiljem ehitatud kiirlaev, mis tervikuna vastab 2000. aasta kiirlaevade koodeksi nõuetele ning millele on tehtud ülevaatused ja väljastatud tunnistused selle koodeksi kohaselt, vastavaks I–IV peatüki ja reeglite V/18, 19 ja 20 nõuetele. 2 Kiirlaevade koodeksi alusel välja antud tunnistustel ja lubadel on sama jõud ja sama tähendus nagu I peatüki alusel välja antud tunnistustel. XI-1 PEATÜKK Erimeetmed meresõiduohutuse parEndamiseks Reegel 1 Tunnustatud organisatsioonide volitus Administratsioon volitab reeglis I/6 viidatud organisatsioone, sealhulgas klassifikatsiooniühinguid, käesoleva konventsiooni ja tunnustatud organisatsioonide koodeksi (RO koodeksi) kohaselt, mis koosneb 1. osast ja 2. osast (mille sätteid käsitletakse kohustuslikena) ja 3. osast (mille sätteid käsitletakse soovituslikena) ning mille on vastu võtnud IMO resolutsiooniga MSC.349(92), koos IMO tehtud muudatustega tingimusel, et: a) RO koodeksi 1. osa ja 2. osa muudatused võetakse vastu, jõustatakse ja jõustuvad käesoleva konventsiooni VIII artikli kohaselt; b) RO koodeksi 3. osa muudatused võtab vastu meresõiduohutuse komitee oma kodukorra kohaselt ja c) muudatused, mille on vastu võtnud meresõiduohutuse komitee ja merekeskkonna kaitse komitee, on vastavalt vajadusele samal ajal identsed ja jõustuvad. Reegel 2 Tõhustatud kontrollid Reeglis IX/1.6 määratletud puistlastilaevadele ja reeglis II-1/2.22 määratletud naftatankeritele kohaldatakse kontrollide tõhustatud programmi kooskõlas 2011. aasta rahvusvahelise puistlastilaevade ja naftatankerite ülevaatuste käigus tehtavate kontrollide tõhustatud programmi koodeksiga (2011 ESP koodeks), mille on vastu võtnud IMO assamblee resolutsiooniga A.1049(27) tingimusel, et sellised muudatused võetakse vastu, jõustatakse ja jõustuvad käesoleva konventsiooni VIII artikli kohaselt seoses muudatuste korraga, mida kohaldatakse lisale, välja arvatud I peatükile. Reegel 3 Laeva tuvastusnumber (Punkte 4 ja 5 kohaldatakse kõigile laevadele, millele kohaldatakse käesolevat reeglit. Enne 1 juulit 2004 ehitatud laevadele kohaldatakse punkte 4 ja 5 hiljemalt esimesel plaanitud dokkimisel pärast 1. juulit 2004) 1 Käesolevat reeglit kohaldatakse reisilaevadele kogumahutavusega 100 või rohkem ja kaubalaevadele kogumahutavusega 300 või rohkem. 2 Laevale antakse tuvastusnumber vastavalt IMO laevade tuvastusnumbrite kavale. 3 Laeva tuvastusnumber tuleb märkida tunnistustele ja nende kinnitatud koopiatele, mis antakse välja reegli I/12 või reegli I/13 alusel . 4 Laeva tuvastusnumber tuleb märkida püsivalt: .1 nähtavale kohale laeva ahtrile või laevakere külje keskosas vasakule ja paremale pardale kõrgemale suurima süvisega laadveeliinist või tekiehitise küljele vasakul ja paremal pardal või tekiehitise esiosale või reisilaeval horisontaalsele õhust nähtavale pinnale, ja .2 lihtsasti ligipääsetavasse kohta vähemalt ühel tagumisel põikvaheseinal masinaruumis, nagu määratletud reeglis II-2/3.30, või ühel luugiaval või tankeri pumbaruumis või autotekkide ühel tagumisel põikvaheseinal autotekkidega laeval, mis on määratletud reeglis II-2/3.41. 5.1 Püsiv märgistus peab olema selgelt nähtav, eemal mistahes teisest laevakere märgistusest ja värvitud kontrastse värviga. 5.2 Punktis 4.1 viidatud püsiva märgistuse kõrgus peab olema vähemalt 200 mm. Punktis 4.2 viidatud püsiva märgistuse kõrgus peab olema vähemalt 100 mm. Märkide laius peab olema proportsionaalne nende kõrgusega. 5.3 Püsiv märgistus laeva tuvastusnumbri märkimiseks võib olla tehtud reljeefse kirjaga või sisselõikamise või mulgustasega või mõne muu samaväärse meetodiga, millega tagatakse, et märgistus ei ole lihtsasti kustutatav. 5.4 Laevadel, mis ei ole ehitatud terasest või metallist, tuleb laeva tuvastusnumber märkida administratsiooni heakskiidetud meetodiga. Reegel 3-1 Reederi ja registreeritud omaniku tuvastusnumber 1 Käesolevat reeglit kohaldatakse laevade, millele kohaldatakse I peatükki, reederitele ja registreeritud omanikele. 2 Käesoleva reegli tähenduses peavad registreeritud omaniku nimetama administratsioon ja reeder, nagu määratletud reeglis IX/l. 3 Reederile ja registreeritud omanikule antakse tuvastusnumber vastavalt IMO vastuvõetud reederite ja registreeritud omanike kordumatute tuvastusnumbrite määramise süsteemile . 4 Reederi tuvastusnumber tuleb märkida tunnistustele ja nende kinnitatud koopiatele, mis antakse välja reegli IX/4 ja ISPS koodeksi punkti A/19.2 või A/19.4 alusel. 5 See reegel jõustub, kui punktis 4 viidatud tunnistused antakse välja või neid uuendatakse 1. jaanuaril 2009 või hiljem. Reegel 4 Sadamariigi kontroll laeva käitamisnõuete üle 1 Kui laev on teise osalisriigi sadamas, allub laev ohutusega seotud käitamisnõuete kontrollile, mida teevad sadamariigi valitsuse volitatud ametnikud, kui on põhjendatud alust arvata, et kapten või laevapere ei tunne laevade ohutusega seotud olulisi protseduure. 2 Käesoleva reegli punktis 1 määratletud asjaolude korral peab kontrolli teostav osalisriigi valitsus võtma meetmed, mis tagavad, et laev ei sõida merele enne, kui olukord on lahendatud käesoleva konventsiooni nõuete kohaselt. 3 Reeglis I/19 ette nähtud sadamariigi kontrolliga seotud protseduurid kehtivad käesoleva reegli kohta. 4 Mitte midagi käesolevas reeglis ei tohi tõlgendada reeglis konkreetselt sätestatud käitamisnõuete kontrolli tegeva osalisriigi valitsuse õigusi ega kohustusi piiravana. Reegel 5 Laevaandmete alaline register 1 Laevale, millele kohaldatakse I peatükki, väljastatakse laevaandmete alaline register. 2.1 Laevaandmete alalise registri eesmärk on tagada laeva ajaloo registreerimine vastavalt selles salvestatud informatsioonile. 2.2 Enne 1. juulit 2004 ehitatud laevade laevaandmete alaline register peab kajastama laeva ajalugu vähemalt alates 1. juulist 2004. 3 Administratsioon väljastab l aevaandmete alalise registri igale laevale, millel on õigus sõita selle riigi lipu all, ja selles on vähemalt järgmine informatsioon (laevaandmete alaline register sisaldab punktide 3.7 ja 3.10 informatsiooni, kui see väljastatakse või seda ajakohastatakse 1. jaanuaril 2009 või hiljem): .1 riigi nimi, mille lipu all laeval on õigus sõita; .2 kuupäev, millal laev selles riigis registreeriti; .3 laeva tuvastusnumber reegli 3 kohaselt; .4 laeva nimi; .5 laeva kodusadam; .6 registreeritud omaniku (omanike) nimi ja nende registreeritud aadress(id); .7 registreeritud omaniku tuvastusnumber; .8 registreeritud laevapereta prahtija (te) nimi ja nende registreeritud aadress(id), kui see on asjakohane; .9 reeglis IX/1 määratletud reederi nimi, selle registreeritud aadress ja aadress(id), kus tegeldakse ohutusjuhtimisega; .10 reederi tuvastusnumber; .11 (kõik) laeva klassifitseerinud klassifikatsiooniühing( ud ); .12 selle administratsiooni või osalisriigi valitsuse või tunnustatud organisatsiooni nimi, mis on väljastanud laeva käitavale reederile vastavuse tunnistuse (või ajutise vastavuse tunnistuse), mis onreeglis IX/1 määratletud ISM koodeksis, ning tunnistuse väljaandmiseks auditi teinud asutuse nimi, kui see ei ole tunnistuse väljastanud asutus; .13 selle administratsiooni või osalisriigi valitsuse või tunnustatud organisatsiooni nimi, mis on väljastanud laevale ohutusjuhtimise tunnistuse (või ajutise ohutusjuhtimise tunnistuse), mis on reeglis IX/1 määratletud ISM koodeksis, ning tunnistuse väljaandmiseks auditi teinud asutuse nimi, kui see ei ole tunnistuse väljastanud asutus; .14 selle administratsiooni või osalisriigi valitsuse või tunnustatud turvaorganisatsiooni nimi, mis on väljastanud laevale rahvusvahelise laeva turvalisuse tunnistuse (või ajutise rahvusvahelise laeva turvalisuse tunnistuse), mis on reeglis XI-2/1 määratletud ISPS koodeksi A osas, ning tunnistuse väljaandmiseks kontrolli teinud asutuse nimi, kui see ei ole tunnistuse väljastanud asutus, ja .15 kuupäev, millal laev ei ole enam selles riigis registreeritud. 4.1 Muudatused punktides 3.4–3.12 viidatud kannetega seoses registreeritakse laevaandmete alalises registris, et säilitada ajakohane ja kehtiv informatsioon koos muutuste ajalooga. 4.2 Muudatuste korral punktis 4.1 viidatud kannetega seoses väljastab administratsioon võimalikult kiiresti, kuid mitte hiljem kui kolm kuud pärast muutuse kuupäeva selle riigi lipu all sõita võivatele laevadele kas laevaandmete alalise registri muudetud ja ajakohastatud versiooni või selle asjakohased muudatused. 4.3 Muudatuste korral punktis 4.1 viidatud kannetega seoses lubab ja nõuab administratsioon kuni laevaandmete alalise registri muudetud ja ajakohastatud versiooni väljaandmiseni kas reeglis IX/1 määratletud reederil või laeva kaptenil muuta muudatuste peegeldamiseks laevaandmete alalist registrit. Sellistel juhtudel teavitab reeder pärast laevaandmete alalise registri muutmist sellest viivitamata administratsiooni. 5.1 Laevaandmete alaline register peab olema inglise, prantsuse või hispaania keeles. Lisaks võib teha laevaandmete alalise registri tõlke administratsiooni ametlikku keelde või ametlikesse keeltesse. 5.2 Laevaandmete alaline register peab olema IMO väljatöötatud vormis ja seda peetakse IMO väljatöötatud suuniste kohaselt . Varasemaid kandeid laevaandmete alalises registris ei tohi muuta, välja jätta ega kustutada või moonutada. 6 Kui laev viiakse teise riigi lipu alla või müüakse uuele omanikule (või võtab selle üle teine laevapereta prahtija ) või teine reeder võtab endale vastutuse laeva käitamise eest, tuleb laevaandmete alaline register jätta laevale. 7 Kui laev viiakse teise riigi lipu alla, teatab reeder administratsioonile riigi nime, mille lipu alla laev viiakse, et võimaldada administratsioonil edastada sellele riigile laevaandmete alaline register, mis hõlmab ajavahemikku, mille jooksul oli laev senise lipuriigi jurisdiktsiooni all. 8 Kui laev viiakse üle teise osalisriigi lipu alla, edastab selle osalisriigi valitsus, mille lipu all laev seni sõitis, teise osalisriigi administratsioonile võimalikult kiiresti pärast üleviimist asjakohase laevaandmete alalise registri koopia, mis hõlmab ajavahemikku, mille jooksul oli laev senise lipuriigi jurisdiktsiooni all, koos teiste riikide varem laevale väljaantud laevaandmete alaliste registritega. 9 Kui laev viiakse üle teise riigi lipu alla, lisab administratsioon varasemad laevaandmete alalised registrid laevaandmete alalisele registrile, mille administratsioon väljastab laevale, et tagada käesoleva reegliga kavandatud laevaandmete katkematu salvestamine. 10 Laevaandmete alalist registrit tuleb hoida laeval ja see peab olema ülevaatuseks igal ajal kättesaadav. Reegel 6 Lisanõuded laevaõnnetuste ja ohtlike juhtumite juurdlusele Reeglit I/21 arvestades juurdleb administratsioon laevaõnnetusi ja ohtlikke juhtumeid käesoleva konventsiooni kohaselt, mida täiendab laevaõnnetuste ja ohtlike juhtumite ohutusjuurdluse rahvusvaheliste aluste ja soovituslike tavade koodeks ( ohutusjuurdluse koodeks) , mis võeti vastu resolutsiooniga MSC.255(84), ja: .1 ohutusjuurdluse koodeksi I ja II osa tuleb täita täielikult; .2 ohutusjuurdluse koodeksi III osas sisalduvaid seotud suuniseid ja selgitavaid materjale tuleb võimalikult suurel määral arvestada, et saavutada ohutusjuurdluse koodeksi ühetaolisem rakendamine; .3 ohutusjuurdluse koodeksi I ja II osa võetakse vastu ja jõustatakse ning need jõustuvad käesoleva konventsiooni artikli VIII kohaselt, mis käsitleb lisale kohaldatavat muutmiskorda, välja arvatud selle I peatükk, ja .4 ohutusjuurdluse koodeksi III osa muudab meresõiduohutuse komitee oma kodukorra kohaselt. Reegel 7 Kinniste ruumide õhukoostise mõõtevahend Laeval, millele kohaldatakse I peatükki, peab olema asjakohane kantav õhukoostise mõõtevahend või -vahendid . Need peavad suutma mõõta vähemalt hapniku, tuleohtlike gaaside või aurude, vesiniksulfiidi ja süsinikmonooksiidi kontsentratsioone enne kinnistesse ruumidesse sisenemist . Käesoleva reegli nõuet võib täita muude nõuete alusel olemasolevate mõõtevahendite abil. Kõigi selliste mõõtevahendite kalibreerimiseks tuleb tagada sobivad vahendid. XI-2 PEATÜKK ERIMEETMED MERESÕIDU TURVALISUSE PARENDAMISEKS Reegel 1 Mõisted 1 Käesolevas peatükis kasutatakse järgmisi mõisteid, kui sõnaselgelt ei ole sätestatud teisiti: .1 puistlastilaev – reeglis IX/1.6 määratletud puistlastilaev; .2 kemikaalitanker – reeglis VII/8.2 määratletud kemikaalitanker; .3 gaasitanker – reeglis VII/11.2 määratletud gaasitanker; .4 kiirlaev – reeglis X/1.2 määratletud veesõiduk; .5 liikuv merepuurimisalus – mehaanilise jõuajamiga liikuv merepuurimisalus , mis on määratletud reeglis IX/1 ja mis ei asu positsioonil; .6 naftatanker – reeglis II-1/2.22 määratletud naftatanker; .7 reeder – reeglis IX/1 määratletud reeder; .8 laeva ja sadama koostoime – vastastikune mõju, mis ilmneb, kui laev on otseselt ja vahetult seotud tegevustega, mis hõlmavad inimeste või kaupade liikumist laevale või laevalt või sadamateenuste osutamist ; .9 sadamarajatis – osalisriigi valitsuse või määratud asutuse kindlaksmääratud koht, kus leiab aset laeva ja sadama koostoime. See hõlmab vastavalt vajadusele selliseid alasid nagu ankrualad, ootekaid ja merelt lähenemise alad; .10 laevalt laevale tegevus – igasugune tegevus, mis ei ole seotud sadamarajatisega ja mis hõlmab kaupade või inimeste üleviimist ühelt laevalt teisele; .11 määratud asutus – organisatsioon(id) või administratsioon(id), mille osalisriigi valitsus on määranud vastutavaks käesoleva peatüki rakendamise eest sadamarajatise turvalisuse ning laeva ja sadama koostoime osas sadamarajatise seisukohast; .12 rahvusvaheline laevade ja sadamarajatiste turvalisuse koodeks (ISPS koodeks) – 12. detsembril 2002. aastal inimelude ohutust merel käsitleva 1974. aasta rahvusvahelise konventsiooni osaliste valitsuste konverentsil resolutsiooniga 2 vastu võetud rahvusvaheline laevade ja sadamarajatiste turvalisuse koodeks, mis koosneb A osast (mida käsitatakse kohustuslikuna) ja B osast (mida käsitatakse soovituslikuna), koos IMO tehtud muudatustega tingimusel, et: .1 koodeksi A osa muudatused võetakse vastu, jõustatakse ja need jõustuvad konventsiooni artikli VIII kohaselt, mis käsitleb lisale kohaldatavat muutmiskorda, välja arvatud selle I peatükk, ja .2 koodeksi B osa muudatused võtab vastu meresõiduohutuse komitee oma kodukorra kohaselt. .13 turvaintsident – kahtlustäratav tegu või asjaolu, mis ohustab laeva turvalisust, sealhulgas liikuva merepuurimisaluse ja kiirlaeva või sadamarajatise või laeva ja sadama koostoime või laevaltlaevale tegevuse turvalisust; .14 turvatase – t urvaintsidendi katse või selle toimumise riskimäär; .15 turvadeklaratsioon – kokkulepe rakendatavate turvameetmete kohta laeva ja sadamarajatise või teise laeva vahel, millega ollakse koostoimes; .16 tunnustatud turvaorganisatsioon – turvalisuse küsimustes vajaliku asjatundlikkusega ning asjakohaste laeva- ja sadamatoimingute teadmistega organisatsioon, millel on luba teha käesoleva peatüki või ISPS koodeksi A osaga nõutavaid hindamisi või kontrolle või heakskiitmist või tõendamist; 2 reeglites 3–13 kasutatav mõiste laev hõlmab liikuvaid merepuurimisaluseid ja kiirlaevu; 3 käesolevas peatükis kasutatav mõiste kõik laevad hõlmab kõiki laevu, millele käesolevat peatükki kohaldatakse; 4 reeglites 3, 4, 7, 10, 11, 12 ja 13 kasutatav mõiste osalisriigi valitsus hõlmab viidet määratud asutusele. Reegel 2 Kohaldamine 1 Käesolevat peatükki kohaldatakse: .1 järgmist tüüpi rahvusvahelisi merereise tegevatele laevadele: .1,1 reisilaevadele, sealhulgas kiirreisilaevadele; .1.2 kaubalaevadele, sealhulgas kiirlaevadele kogumahutavusega 500 või rohkem, .1.3 liikuvatele merepuurimisalustele ja .2 sadamarajatistele, mis teenindavad neid rahvusvahelisi merereise tegevaid laevu. 2 Punktist 1.2 olenemata peavad osalisriikide valitsused otsustama käesoleva peatüki ja ISPS koodeksi A osa asjakohaste jagude kohaldamise ulatuse nende territooriumil asuvatele sadamarajatistele, mida kasutavad peamiselt rahvusvahelisi merereise mittetegevad laevad, kuid mis vahetevahel peavad teenindama ka rahvusvaheliselt merereisilt saabuvaid või sellele lahkuvaid laevu. 2.1 Osalisriikide valitsused peavad punkti 2 alusel tehtavad otsused tegema sadamarajatise turvalisuse hindamise põhjal, mida tehakse ISPS koodeksi A osa kohaselt. 2.2 Punkti 2 alusel tehtavad osalisriigi valitsuse otsused ei tohi ohustada seda turvalisuse taset, mida kavatsetakse käesoleva peatüki või ISPS koodeksi A osaga saavutada. 3 Käesolevat peatükki ei kohaldata sõjalaevadele, mereväe abi- ja muudele osalisriigi valitsusele kuuluvatele või nende käitatavaile laevadele, mida kasutakse üksnes riiklikel mittetulunduslikel eesmärkidel. 4 Mitte miski käesolevas peatükis ei piira riikide rahvusvahelisest õigusest tulenevaid õigusi ega kohustusi. Reegel 3 Osalisriikide valitsuste kohustused seoses turvalisusega 1 Administratsioon peab kehtestama turvatasemed ja tagama turvatasemega seotud teabe edastamise oma riigi lipu all sõitvatele laevadele. Kui turvataset muudetakse, tuleb turvatasemega seotud teavet vastavalt asjaoludele ajakohastada . 2 Osalisriikide valitsused peavad kehtestama turvatasemed ja tagama turvatasemega seotud teabe edastamise sadamarajatistele nende territooriumil ja laevadele enne sadamasse sisenemist või nende territooriumil asuvas sadamas viibimise ajal. Kui turvataset muudetakse, tuleb turvatasemega seotud teavet vastavalt asjaoludele ajakohastada. Reegel 4 Nõuded reederitele ja laevadele 1 Reederid peavad täitma käesoleva peatüki ja ISPS koodeksi A osa asjakohaseid nõudeid, arvestades ISPS koodeksi B osas toodud suuniseid. 2 Laevad peavad täitma käesoleva peatüki ja ISPS koodeksi A osa asjakohaseid nõudeid, arvestades ISPS koodeksi B osas toodud suuniseid, ning nendele nõuetele vastavust kontrollitakse ja tõendatakse ISPS koodeksi A osa kohaselt. 3 Enne osalisriigi valitsuse territooriumil asuvasse sadamasse sisenemist või seal viibides peab laev vastama kõnealuse osalisriigi valitsuse kehtestatud turvatasemega seotud nõuetele, kui selline turvatase on kõrgem kui administratsiooni sellele laevale kehtestatud turvatase. 4 Laevad peavad reageerima kõrgema turvataseme kehtestamisele viivitamata. 5 Kui laev ei vasta käesoleva peatüki või ISPS koodeksi A osa nõuetele või ei saa täita administratsiooni või teise osalisriigi valitsuse kehtestatud laevale kohaldatavaid turvataseme nõudeid, siis peab laev teavitama asjakohast pädevat asutust enne laeva ja sadama koostoime loomist või enne sadamasse sisenemist, olenevalt sellest, kumb toimub varem. Reegel 5 Reederite erivastutus Reeder peab tagama, et kaptenil on laevas kogu aeg kättesaadav teave, mille kaudu osalisriigi valitsuse volitatud ametnikud saavad teha kindlaks: .1 kes vastutab käesoleval hetkel laevas selle laeva huvides töötavate või tegutsevate laevapereliikmete või muude inimeste määramise eest; .2 kes vastutab laeva kasutamise üle otsustamise eest, ja .3 kes on prahilepingu(te) osapooled, kui laeva kasutatakse prahilepingu(te) alusel. Reegel 6 Laeva turvasignalisatsioonisüsteem 1 Kõigis laevades peab olema laeva turvasignalisatsioonisüsteem järgmiselt: .1 1. juulil 2004 või hiljem ehitatud laevades; .2 enne 1. juulit 2004 ehitatud reisilaevades, sealhulgas kiirreisilaevades, hiljemalt esimesel raadioseadmete ülevaatusel pärast 1. juulit 2004; .3 enne 1. juulit 2004 ehitatud naftatankerites, kemikaalitankerites, gaasitankerites, puistlastilaevades ja kiirkaubalaevades kogumahutavusega 500 või rohkem hiljemalt esimesel raadioseadmete ülevaatusel pärast 1. juulit 2004, ja .4 enne 1. juulit 2004 ehitatud muudes kaubalaevades kogumahutavusega 500 või rohkem ja liikuvates merepuurimisalustes , hiljemalt esimesel raadioseadmete ülevaatusel pärast 1. juulit 2006. 2 Aktiveerimisel laeva turvasignalisatsioonisüsteem: .1 peab algatama ja edastama laevalt-kaldale turvahäiresignaali administratsiooni määratud pädevale asutusele, mis võib sellisel juhul hõlmata ka reederit, tuvastades laeva, selle asukoha ning näidates, et laeva turvalisus on ohus või seda on ohustatud; .2 ei tohi saata laeva turvahäiresignaali teistele laevadele; .3 ei tohi anda häiret laeval ja .4 peab jätkama laeva turvahäiresignaali edastamist kuni deaktiveerimise ja/või lähtestamiseni. 3 Laeva turvasignalisatsioonisüsteem peab: .1 olema aktiveeritav navigatsioonisillalt ja vähemalt ühest muust kohast ning .2 vastama tehnilistele nõuetele, mis ei ole leebemad IMO vastuvõetud nõuetest. 4 Laeva turvasignalisatsioonisüsteemi aktiveerimispunktid tuleb kavandada nii, et laeva turvahäiresignaali tahtmatu käivitamine oleks välistatud. 5 Laeva turvasignalisatsioonisüsteemi nõuet võib täita, kasutades raadioseadmeid, mis on paigaldatud IV peatüki nõuete täitmiseks tingimusel, et täidetakse kõiki käesoleva reegli nõudeid. 6 Kui administratsioon võtab vastu laeva turvahäiresignaali teate, peab kõnealune administratsioon teavitama viivitamata riiki (riike), mille läheduses laev sel hetkel tegutseb. 7 Kui osalisriigi valitsus võtab vastu laeva turvahäiresignaali teate laevalt, millel ei ole selle riigi lipu all sõitmise õigust, peab see osalisriigi valitsus teavitama viivitamata asjakohast administratsiooni ja vajaduse korral riiki (riike), mille läheduses laev sel hetkel tegutseb. Reegel 7 Laevu ähvardavad ohud 1 Osalisriikide valitsused peavad kehtestama turvatasemed ja tagama turvatasemega seotud teabe edastamise laevadele, mis tegutsevad nende territoriaalvetes või on teatanud kavatsusest siseneda nende territoriaalvetesse. 2 Osalisriikide valitsused peavad määrama kontaktpunkti, mille kaudu saavad need laevad paluda nõu või abi ja millele need laevad saavad teatada muude laevade, liikumiste või sidega seotud turvalisusprobleemidest. 3 Kui on tuvastatud rünnaku oht, teatab asjaomase osalisriigi valitsus ohustatud laevadele ja nende lipuriikide administratsioonidele: .1 kehtiva turvataseme; .2 turvameetmed, mis tuleks ISPS koodeksi A osa kohaselt kehtestada ohustatud laevadel enda kaitsmiseks rünnaku eest, ja .3 turvameetmed, mille rannikuriik on otsustanud vastavalt vajadusele kehtestada. Reegel 8 Kapteni kaalutlusõigus seoses laeva ohutuse ja turvalisusega 1 Reeder, prahtija ega ükski teine isik ei tohi takistada kaptenit tegemast või täide viimast otsuseid, mis on kapteni professionaalse arvamuse kohaselt vajalikud laeva ohutuse ja turvalisuse säilitamiseks. See hõlmab juurdepääsukeeldu isikutele (välja arvatud osalisriigi valitsuse volitatuna tuvastatud isikud) või nende isiklikele asjadele ning lasti, sealhulgas konteinerite või muude kinniste kaubaühikute laadimise keeldu. 2 Kui kapteni professionaalse arvamuse kohaselt tekib laeva tegevuse ajal vastuolu laevale kohaldatavate ohutus- ja turvanõuete vahel, järgib kapten neid nõudeid, mis on vajalikud laeva ohutuse säilitamiseks. Sellistel juhtudel võib kapten rakendada ajutisi turvameetmeid ja peab viivitamata teavitama administratsiooni ja vajaduse korral valitsust osalisriigis, mille sadamas laev tegutseb või kuhu kavatseb siseneda. Niisugused käesoleva reegli kohased ajutised turvameetmed peavad vastama võimalikult suurel määral kehtivale turvatasemele. Kui sellised juhtumid tuvastatakse, peab administratsioon tagama, et need vastuolud lahendatakse ja nende kordumise tõenäosus viiakse miinimumini. Reegel 9 Kontrolli- ja vastavusmeetmed 1 Sadamas viibivate laevade kontroll 1.1 Iga laev, millele käesolevat peatükki kohaldatakse, kuulub käesoleva peatüki järgi kontrollimisele teise osalisriigi sadamas viibimise ajal selle riigi valitsuse volitatud ametnik e poolt. Need võivad olla samad ametnikud, kes täidavad reegliga I/19 sätestatud ülesandeid. Kontrolli käigus kontrollitakse üksnes seda, et laeval on ISPS koodeksi A osa alusel välja antud kehtiv rahvusvaheline laeva turvalisuse tunnistus või kehtiv ajutine rahvusvaheline laeva turvalisuse tunnistus (tunnistus), mis on vastuvõetav, kui see kehtib ja kui ei ole ilmset põhjust arvata, et laev ei vasta käesoleva peatüki või ISPS koodeksi A osa nõuetele. 1.2 Kui selline ilmne põhjus eksisteerib või kui nõudmise korral kehtivat tunnistust ei esitata, peavad osalisriigi valitsuse volitatud ametnikud punkti 1.3 kohaselt rakendama sellele laevale üht või mitut kontrollimeedet. Kõik sellised meetmed peavad olema proportsionaalsed, arvestades ISPS koodeksi B osas toodud suuniseid. 1.3 Niisugused kontrollimeetmed on järgmised: laevakontroll, laeva viivitamine, laeva kinnipidamine, tegevuspiirang, sealhulgas laeva liikumisele sadamas, või laeva väljasaatmine sadamast. Need kontrollimeetmed võivad täiendavalt või alternatiivselt hõlmata muid leebemaid haldus- või korrigeerivaid meetmeid. 2 Laevad, mis kavatsevad siseneda teise osalisriigi sadamasse 2.1 Käesoleva peatüki kohaldamisel võib osalisriigi valitsus nõuda, et selle riigi sadamatesse siseneda kavatsevad laevad esitaksid valitsuse volitatud ametnikele järgmise teabe, et tagada vastavus käesoleva peatükiga enne sadamasse sisenemist, eesmärgiga hoida ära kontrollimeetmete rakendamise vajadus: .1 et laeval on kehtiv tunnistus ja milline asutus on selle väljastanud; .2 turvatase, mida laevale käesoleval hetkel kohaldatakse; .3 turvatase, mida laevale kohaldati eelmises sadamas, kus punktis 2.3 nimetatud aja jooksul loodi laeva ja sadama koostoime; .4 eri- või lisaturvameetmed, mida laev rakendas eelmises sadamas, kus punktis 2.3 nimetatud aja jooksul loodi laeva ja sadama koostoime; .5 et asjakohaseid laeva turvaprotseduure järgiti mistahes laev-laev koostoime puhul punktis 2.3 nimetatud aja jooksul või .6 muu praktiline turvalisusega seotud teave (kuid mitte laeva turvaplaani üksikasjad), arvestades ISPS koodeksi B osas toodud suuniseid. Osalisriigi valitsuse nõudel peab laev või reeder esitama selle osalisriigi valitsusele vastuvõetava kinnituse eelnõutava teabe kohta. 2.2 Iga laev, millele kohaldatakse käesolevat peatükki ja mis kavatseb siseneda teise osalisriigi sadamasse, peab esitama punktis 2.1 kirjeldatud teabe selle riigi valitsuse volitatud ametnike nõudel. Kapten võib keelduda sellise teabe edastamisest, mõistes, et teabe edastamata jätmisel võidakse keelata laeva sisenemine sadamasse. 2.3 Laev peab säilitama punktis 2.1 viidatud teavet viimase 10 sadamarajatise külastuse kohta. 2.4 Kui osalisriigi valitsuse volitatud ametnikel on pärast p 2.1 kirjeldatud teabe saamist ilmne põhjus arvata, et osalisriigi sadamasse sisenenda kavatsev laev ei vasta käesoleva peatüki või ISPS koodeksi A osa nõuetele, peavad need ametnikud mittevastavuse kõrvaldamiseks püüdma luua teabevahetuse laeva ja administratsiooniga ning laeva ja administratsiooni vahel. Kui teabevahetus ei too kaasa mittevastavuse kõrvaldamist või kui neil ametnikel on muu ilmne põhjus arvata, et laev ei vasta käesoleva peatüki või ISPS koodeksi A osa nõuetele, peavad need ametnikud punkti 2.5 kohaselt rakendama sellele laevale meetmeid. Kõik sellised meetmed peavad olema proportsionaalsed, arvestades ISPS koodeksi B osas toodud suuniseid. 2.5 Sellised meetmed on järgmised: .1 nõue kõrvaldada mittevastavus; .2 nõue, et laev sõidaks määratud kohta selle osalisriigi territoriaalvetes või sisevetes ; .3 laevakontroll, kui laev on selle osalisriigi territoriaalvetes, mille sadamasse laev kavatseb siseneda, või .4 sadamasse sisenemise keeld. Enne meetmete rakendamist teavitab osalisriigi valitsus laeva oma kavatsustest. Selle informatsiooni saamisel võib kapten loobuda sadamasse sisenemise kavatsusest. Niisugustel juhtudel ei kohaldata käesolevat reeglit. 3 Lisasätted 3.1 Juhul kui: .1 rakendatakse punktis 1.3 viidatud kontrollimeedet, välja arvatud leebemat haldus- või korrigeerivat meedet, või .2 rakendatakse muid punktis 2.5 viidatud meetmeid, peab osalisriigi valitsuse volitatud ametnik viivitamata kirjalikult administratsiooni teavitama, märkides ära, missuguseid kontrollimeetmeid on rakendatud ja millistel põhjustel seda on tehtud. Kontrollimeetmeid rakendav osalisriigi valitsus peab teavitama ka tunnustatud turvaorganisatsiooni, mis andis välja tunnistuse asjaomase laeva kohta, ja IMO-t , kui sellised kontrollimeetmed on rakendatud. 3.2 Kui keelatakse laeva sisenemine sadamasse või laev saadetakse sadamast välja, peaksid sadamariigi ametiasutused edastama asjakohased faktid järgmiste külastatavate sadamate riikide asutustele, kui need on teada, ja muudele asjaomastele rannikuriikidele, arvestades IMO väljatöötatud suuniseid. Tuleb tagada selliste teadete konfidentsiaalsus ja turvalisus. 3.3 Laeval keelatakse sadamasse sisenemine punktide 2.4 ja 2.5 kohaselt või laev saadetakse punktide 1.1–1.3 kohaselt sadamast välja üksnes juhul, kui osalisriigi valitsuse volitatud ametnikel on ilmne põhjus arvata, et laev kujutab otsest ohtu inimeste või laevade või muu vara turvalisusele või ohutusele ja selle ohu kõrvaldamiseks ei ole muid asjakohaseid vahendeid. 3.4 Punktis 1.3 viidatud kontrollimeetmeid ja punktis 2.5 viidatud meetmeid rakendatakse käesoleva reegli kohaselt üksnes seni, kuni kontrollimeetmed tinginud mittevastavus on osalisriigi valitsust rahuldaval viisil kõrvaldatud, arvestades laeva või administratsiooni kavandatud võimalikke meetmeid. 3.5 Kui osalisriikide valitsused teevad kontrolli punkti 1 alusel või rakendavad meetmeid punkti 2 alusel: .1 tuleb teha kõik võimalikud jõupingutused, et vältida laeva põhjendamatut kinnipidamist või viivitust. Kui laeva on põhjendamatult kinni peetud või tekitatud põhjendamatuid viivitusi, on laeval õigus kantud kahjude hüvitamisele, ja .2 ei tohi takistada vajalikku juurdepääsu laevale hädaolukorras või inimlikel põhjustel ja turvalisuse eesmärgil. Reegel 10 Nõuded sadamarajatistele 1 Sadamarajatised peavad vastama käesoleva peatüki ja ISPS koodeksi A osa asjakohastele nõuetele, arvestades ISPS koodeksi B osas toodud suuniseid. 2 Osalisriikide valitsused, mille territooriumil asub sadamarajatis või asuvad sadamarajatised, millele kohaldatakse käesolevat reeglit, peavad tagama et: .1 sadamarajatiste turvalisuse hindamised tehakse, vaadatakse üle ja kiidetakse heaks ISPS koodeksi A osa kohaselt ja .2 sadamarajatiste turvaplaanid koostatakse, vaadatakse üle, kiidetakse heaks ja rakendatakse ISPS koodeksi A osa kohaselt. 3 Osalisriikide valitsused peavad määrama ja tegema teatavaks meetmed, mida tuleb käsitleda sadamarajatise turvaplaanis eri turvatasemete puhul, sealhulgas see, millal nõutakse turvadeklaratsiooni esitamist. Reegel 11 Alternatiivsed turvakokkulepped 1 Osalisriikide valitsused võivad käesoleva peatüki ja ISPS koodeksi A osa rakendamisel sõlmida kirjalikult kahe- või mitmepoolseid kokkuleppeid teiste osalisriikide valitsustega alternatiivsete turvaprotseduuride kohta, mis hõlmavad rahvusvahelisi lühireise kindlatel marsruutidel nende riikide territooriumidel asuvate sadamarajatiste vahel. 2 Sellised kokkulepped ei tohi ohustada teiste, kokkuleppega hõlmamata laevade või sadamarajatiste turvalisuse taset. 3 Ükski sellise kokkuleppega hõlmatud laev ei tohi läbi viia laevalt laevale tegevust ühegi laevaga, mida kokkulepe ei hõlma. 4 Niisugused kokkulepped vaadatakse korrapäraselt üle, arvestades saadud kogemusi ja ka konkreetsete asjaolude või hinnatud ohtude muutuste mõju kokkuleppega hõlmatud laevade, sadamarajatiste või marsruutide turvalisusele. Reegel 12 Samaväärsed turvalisuse korraldused 1 Administratsioon võib lubada oma riigi lipu all sõitval konkreetsel laeval või laevade rühmal rakendada muid turvameetmeid, mis on samaväärsed käesolevas peatükis või ISPS koodeksi A osas ettenähtud turvameetmetega tingimusel, et need turvameetmed on vähemalt sama tõhusad nagu käesolevas peatükis või ISPS koodeksi A osas ettenähtud turvameetmed. Selliseid turvameetmeid lubav administratsioon peab edastama IMO-le sellekohased üksikasjad. 2 Käesoleva peatüki ja ISPS koodeksi A osa rakendamisel võib osalisriigi valitsus lubada oma riigi territooriumil asuval konkreetsel sadamarajatisel või sadamarajatiste rühmal, välja arvatud reegli 11 alusel sõlmitud kokkuleppega hõlmatud sadamarajatistel, rakendada turvameetmeid, mis on samaväärsed käesolevas peatükis või ISPS koodeksi A osas ettenähtud turvameetmetega tingimusel, et need turvameetmed on vähemalt sama tõhusad nagu käesolevas peatükis või ISPS koodeksi A osas ettenähtud turvameetmed. Selliseid turvameetmeid lubav osalisriigi valitsus peab edastama IMO-le sellekohased üksikasjad. Reegel 13 Teabe edastamine 1 Osalisriikide valitsused peavad edastama hiljemalt 1. juulil 2004 IMO-le ning tegema reederitele ja laevadele kättesaadavaks järgmise teabe: .1 laevade ja sadamarajatiste turvalisuse eest vastutava(te) asutus(t)e nimed ja kontaktandmed; .2 heakskiidetud sadamarajatise turvaplaaniga hõlmatud asukohad nende riikide territooriumil; .3 asutuste nimed ja kontaktandmed, mis on määratud olema kogu aeg kättesaadavad, et võtta vastu reeglis 6.2.1 viidatud laevalt-kaldale turvahäiresignaale ja nendele vastavalt tegutseda; .4 asutuste nimed ja kontaktandmed, mis on määratud olema kogu aeg kättesaadavad, et võtta vastu reeglis 9.3.1 viidatud kontrolli- ja vastavusmeetmeid võtvate osalisriikide valitsuste teateid ja nendele vastavalt tegutseda, ja .5 asutuste nimed ja kontaktandmed, mis on määratud olema kogu aeg kättesaadavad, et tagada nõustamine või abi laevadele, ja millele laevad saavad reeglis 7.2 viidatud turvalisusprobleemidest ette kanda; ja seejärel muudatuste korral ajakohastama selle teabe. IMO edastab need andmed teiste osalisriikide valitsustele, teadmiseks nende ametnikele. 2 Osalisriikide valitsused peavad edastama hiljemalt 1. juulil 2004 IMO-le nende nimel tegutsema volitatud tunnustatud turvaorganisatsioonide nimed ja kontaktandmed koos nendele organisatsioonidele antud volituste erivastutuse ja tingimuste üksikasjadega. Muudatuste korral ajakohastatakse seda teavet. IMO edastab need andmed teiste osalisriikide valitsustele, teadmiseks nende ametnikele. 3 Osalisriikide valitsused peavad edastama hiljemalt 1. juulil 2004 IMO-le loetelu, milles on ära toodud nende territooriumil asuvate heakskiidetud sadamarajatiste turvaplaanid koos asukoha või asukohtadega, mida hõlmab heakskiidetud sadamarajatise turvaplaan, ja vastav heakskiitmise kuupäev, ning seejärel peavad nad edastama teabe järgmiste muudatuste korral: .1 muudatused tehakse või on tehtud heakskiidetud sadamarajatise turvaplaaniga hõlmatud asukohas või asukohtades. Sellistel juhtudel peab edastatav teave sisaldama plaaniga hõlmatud asukoha või asukohtade muudatusi ja kuupäeva, millest alates sellised muudatused tehakse või tehti; .2 heakskiidetud sadamarajatise turvaplaan, mis oli varem IMO-le esitatud loetelus, jäetakse välja või on välja jäetud. Sellistel juhtudel peab edastatav teave sisaldama kuupäeva, millest alates väljajätmine jõustub või seda rakendati. Sellistel juhtudel edastatakse teave IMO-le niipea kui võimalik ja .3 heakskiidetud sadamarajatiste turvaplaanide loetelu täiendatakse. Sellistel juhtudel peab edastatav teave sisaldama plaaniga hõlmatud asukohta või asukohti ning heakskiitmise kuupäeva. 4 Osalisriigi valitsus peab edastama pärast 1. juulit 2004 iga viie aasta järel IMO-le kõigi heakskiidetud sadamarajatiste ülevaadatud ja ajakohastatud turvaplaanide loetelu oma riigi territooriumil asuvate sadamarajatiste kohta koos heakskiidetud sadamarajatise turvaplaaniga hõlmatud asukoha või asukohtadega ning vastava heakskiitmise kuupäevaga (ja selle muutuste heakskiitmise kuupäevaga), mis asendab kogu punkti 3 kohaselt IMO-le eelmise viie aasta jooksul edastatud teabe. 5 Osalisriikide valitsused peavad teatama IMO-le , et reegli 11 alusel on sõlmitud kokkulepe. Edastatav teave peab sisaldama: .1 kokkuleppe sõlminud osalisriikide valitsuste nimesid; .2 kokkuleppega hõlmatud sadamarajatisi ja kindlaid marsruute; .3 kokkuleppe ülevaatamise sagedust; .4 kokkuleppe jõustumise kuupäeva ja .5 teavet teiste osalisriikide valitsustega peetud konsultatsioonide kohta; ja seejärel peab niipea kui võimalik teavitama IMO-t , kui kokkulepet on muudetud või see on lõppenud. 6 Iga osalisriigi valitsus, mis lubab reegli 12 alusel samaväärset turvalisuse korraldust oma riigi lipu all sõitvale laevale või oma riigi territooriumil asuvale sadamarajatisele, peab edastama IMO-le selle üksikasjad. 7 IMO peab tegema taotluse korral punkti 3 alusel edastatud teabe teistele osalisriikide valitsustele kättesaadavaks. XII PEATÜKK PUISTLASTILAEVADE LISAOHUTUSMEETMED Reegel 1 Mõisted Käesolevas peatükis kasutatakse järgmisi mõisteid: 1 puistlastilaev – laev, mis on eelkõige ette nähtud kuivlasti vedamiseks mahtlastina, sealhulgas sellised laevatüübid nagu maagilaev ja kombineeritud puistlastilaev ; 2 ühekordse plaadistusega puistlastilaev – lõikes 1 määratletud puistlastilaev, mille: .1 lastiruumi mistahes osa on kaetud pardaplaadistusega või .2 üks või mitu lastiruumi on ümbritsetud topeltplaadistusega laiusega kuni 760 mm enne 1. jaanuari 2000 ehitatud puistlastilaevadel ja kuni 1000 mm 1. jaanuaril 2000 või hiljem, aga enne 1. juulit 2006 ehitatud puistlastilaevadel, kusjuures vahemaad mõõdetakse risti pardaplaadistusega. Selliste laevade hulka kuuluvad ka kombineeritud puistlastilaevad, milles lastiruumi mis tahes osa on kaetud pardaplaadistusega; 3 topeltplaadistusega puistlastilaev – lõikes 1 määratletud puistlastilaev, mille kõik lastiruumid on ümbritsetud topeltplaadistusega , välja arvatud lõikes 2.2 määratletu; 4 topeltplaadistus – konfiguratsioon, mille puhul laeva iga parras on ehitatud pardaplaadistuse ning topeltpõhja ja tekki ühendava pikivaheseinaga . Kui on paigaldatud kimmitankid ja tekialused pardatankid, võivad need moodustada topeltplaadistusega konfiguratsiooni lahutamatu osa; 5 puistlastilaeva pikkus – kehtivas rahvusvahelises laadungimärgi konventsioonis määratletud pikkus; 6 puistlast – üldiselt ühetaolise koostisega materjali osakeste, graanulite või suuremate osakeste segust koosnev mis tahes materjal, välja arvatud vedelik või gaas, mis laaditakse ilma vahetöötluseta otse laeva lastiruumidesse; 7 puistlastilaeva vaheseina ja topeltpõhja tugevusstandardid – „Kahe eesmise lastiruumi vahelise veetiheda vertikaalselt gofreeritud põikvaheseina talastiku ja plaadistuse ristlõigete hindamise ja eesmise lastiruumi lubatud koormuse hindamise standardid“, mis võeti vastu 1974. aasta rahvusvahelise konventsiooni inimelude ohutusest merel osalisriikide valitsuste 27. novembri 1997. aasta konverentsi resolutsiooniga 4, koos IMO tehtud võimalike muudatustega tingimusel, et sellised muudatused võetakse vastu, jõustatakse ja jõustuvad käesoleva konventsiooni artikli VIII kohaselt, mis käsitleb lisale kohaldatavat muutmiskorda, välja arvatud I peatükk; 8 puistlastilaevad, mis on ehitatud – puistlastilaevad, mille kiil on pandud või mis on samasuguses ehitusjärgus; 9 samasugune ehitusjärk – järk, milles: .1 algab konkreetse laeva ehitusena käsitletav tegevus või .2 on alanud laeva kokkupanek, mis hõlmab vähemalt 50 t või 1% kõigi konstruktsioonimaterjalide arvestuslikust massist, olenevalt sellest, kumb arv on väiksem; 10 puistlastilaeva laius (B) – kehtivas rahvusvahelises laadungimärgi konventsioonis määratletud laius. Reegel 2 Kohaldamine Puistlastilaev peab vastama käesoleva peatüki nõuetele lisaks muude peatükkide kohaldatavatele nõuetele. Reegel 3 Rakendamise ajakava Enne 1. juulit 1999 ehitatud puistlastilaevad, millele kohaldatakse reegleid 4 või 6, peavad vastama nendele reeglitele järgmise ajakava kohaselt, viidates reegliga XI-1/2 nõutavale kontrollide laiendatud kavale: .1 puistlastilaevad, mis on 20 aastat vanad või vanemad 1. juulil 1999, esimese vahepealse ülevaatuse või esimese perioodilise ülevaatuse kuupäevaks pärast 1. juulit 1999, olenevalt sellest, kumb on varasem; .2 puistlastilaevad, mis on 15 või rohkem, kuid vähem kui 20 aastat vanad 1. juulil 1999, esimese perioodilise ülevaatuse kuupäevaks pärast 1. juulit 1999, kuid hiljemalt 1. juulil 2002, ja .3 puistlastilaevad, mis on vähem kui 15 aastat vanad 1. juulil 1999, esimese perioodilise ülevaatuse kuupäevaks pärast kuupäeva, mil laev saab 15-aastaseks, kuid hiljemalt kuupäeval, mil laev saab 17-aastaseks. Reegel 4 Puistlastilaevadele kohaldatavad vigastatud laeva püstuvusnõuded 1 1. juulil 1999 või hiljem ehitatud ühekordse plaadistusega puistlastilaevad pikkusega 150 m või rohkem, mis on kavandatud vedama puistlasti tihedusega 1000 kg/m³ või enam, peavad suvise vabapardamärgini laadimise korral pidama vastu mistahes lastiruumi üleujutamisele kõigis laadimisoludes ja jääma ujuvile punktis 4 nimetatud rahuldavas tasakaaluseisundis. 2 1. juulil 2006 või hiljem ehitatud topeltplaadistusega puistlastilaevad pikkusega 150 m või rohkem, mis on kavandatud vedama puistlasti tihedusega 1000 kg/m³ või enam, peavad suvise vabapardamärgini laadimise korral vastu pidama ühe lastiruumi üleujutamisele kõigis laadimisoludes ja jääma ujuvile punktis 4 nimetatud rahuldavas tasakaaluseisundis. See kehtib laevade kohta, milles pikivaheseina mistahes osa paikneb 1/5 laeva laiusest või 11,5 m sellest olenevalt, kumb on väiksem, pardaplaadistusest seespool mõõdetuna pikitasandiga täisnurga all määratud suvise vabapardamärgi kõrgusel. 3 Enne 1. juulit 1999 ehitatud ühekordse plaadistusega puistlastilaevad pikkusega 150 m või rohkem, mis veavad puistlasti tihedusega 1780 kg/m³ või enam, peavad suvise vabapardamärgini laadimise korral pidama vastu eesmise lastiruumi üleujutamisele kõigis laadimisseisundites ja jääma ujuvile punktis 4 nimetatud rahuldavas tasakaaluseisundis. Seda nõuet täidetakse reeglis 3 nimetatud rakendamise ajakava kohaselt. 4 Punkti 7 alusel peab tasakaaluseisund pärast üleujutamist vastama tasakaaluseisundile, mis on sätestatud resolutsiooni A.320(IX) lisas, mis on 1966. aasta rahvusvahelise laadungimärgi konventsiooni, muudetud resolutsiooniga A.514(13), reegliga 27 samaväärne nõue. Arvestada tuleb vaid lastiruumi üleujutamist veetasemeni, mis on võrdne välise veetasemega sellises üleujutatud seisundis. Lastis lastiruumi täituvusteguriks tuleb võtta 0,9 ja tühja lastiruumi täituvusteguriks 0,95, välja arvatud juhul, kui osaliselt laaditud lastiruumi korral võetakse lastiga täidetud üleujutatud lastiruumi täituvustegur vastavalt tegelikult laaditud lasti mahule ja ülejäänud tühjale lastiruumile kohaldatakse tühja lastiruumi täituvustegurit 0,95. 5 Enne 1. juulit 1999 ehitatud puistlastilaevu, millele on määratud vähendatud vabaparda kõrgus kooskõlas 5. aprillil 1966 vastu võetud rahvusvahelise laadungimärgi konventsiooni reegliga 27(7), võib käsitleda vastavana käesoleva reegli punktile 3. 6 Puistlastilaevu, millele on määratud vähendatud vabaparda kõrgus kooskõlas 1966. aasta rahvusvahelise laadungimärgi konventsiooni reegliga 27 samaväärse reegli punktiga 8, mis võeti vastu resolutsiooniga A.320(IX), muudetud resolutsiooniga A.514(13), võib käsitleda vastavalt vajadusele punktidele 1 või 2 vastavana. 7 Puistlastilaevadel, millele on määratud vähendatud vabaparda kõrgus kooskõlas 1966. aasta rahvusvahelise laadungimärgi konventsiooni käsitleva 1988. aasta protokolli lisa B reegliga 27(8), peab üleujutamise järgne tasakaaluseisund vastama selle protokolli asjakohastele sätetele. Reegel 5 Puistlastilaeva konstruktsiooniline tugevus 1 1. juulil 1999 või hiljem ehitatud ühekordse plaadistusega puistlastilaevad pikkusega 150 m või rohkem, mis on kavandatud vedama puistlasti tihedusega 1000 kg/m³ või enam, peavad olema piisavalt tugevad, et pidada vastu ühe lastiruumi üleujutamisele veetasemeni väljaspool laeva selles üleujutatud olekus kõigi laadimis- ja ballastimisolude korral, arvestades ka dünaamilisi mõjusid, mida põhjustab vesi lastiruumis, ja IMO vastuvõetud soovitusi. 2 1. juulil 2006 või hiljem ehitatud topeltplaadistusega puistlastilaevad pikkusega 150 m või rohkem, mis on kavandatud vedama puistlasti tihedusega 1000 kg/m³ või rohkem, peavad vastama punkti 1 konstruktsioonilise tugevuse sätetele. See kehtib laevade kohta, mille pikivaheseina mistahes osa paikneb 1/5 laeva laiusest või 11,5 m, sellest olenevalt, kumb on väiksem, pardaplaadistusest seespool, mõõdetuna pikitasandiga täisnurga all määratud suvise vabapardamärgi kõrgusel. Reegel 6 Puistlastilaeva konstruktsiooni- ja muud nõuded 1 Enne 1. juulit 1999 ehitatud ühekordse plaadistusega puistlastilaevad pikkusega 150 m või rohkem, mis veavad puistlasti tihedusega 1780 kg/m³ või enam, peavad vastama järgmistele nõuetele reeglis 3 nimetatud rakendamise ajakava kohaselt: .1 veetihe põikvahesein kahe eesmise lastiruumi vahel ja eesmise lastiruumi topeltpõhi on piisava tugevusega, et pidada vastu eesmise lastiruumi üleujutamisele , arvestades ka dünaamilisi mõjusid, mida põhjustab vesi lastiruumis, kooskõlas puistlastilaeva vaheseina ja topeltpõhja tugevusstandarditega. Käesoleva reegli tähenduses käsitletakse puistlastilaeva vaheseina ja topeltpõhja tugevusstandardeid kohustuslikena; .2 hinnates veetiheda põikvaheseina või topeltpõhja tugevdamise vajadust ja ulatust punkti 1.1 nõuete täitmiseks, võib arvestada järgmisi piiranguid: .1 lasti kogumassi jaotamise piirangud lastiruumide vahel ja .2 suurima kogukandevõime piirangud; .3 puistlastilaevadel, mis kasutavad ühte või mõlemat eespool punktis 1.2.1 ja 1.2.2 toodud piirangut punkti 1.1 nõuete täitmiseks, peab neid piiranguid täitma iga kord, kui veetakse puistlasti tihedusega 1780 kg/m 3 või enam. 2 1. juulil 2006 või hiljem ehitatud täieliku topeltplaadistusega puistlastilaevad pikkusega 150 m või rohkem peavad vastama järgmistele nõuetele: .1 topeltplaadistuse põhilisi tugevduskonstruktsioone ei paigaldata lastiruumi sisse; .2 alltoodud sätete alusel ei ole kaugus välimise plaadistuse ja sisemise plaadistuse vahel mis tahes põiksektsioonis väiksem kui 1000 mm mõõdetuna risti pardaplaadistusega. Topeltplaadistus peab olema selline, mis võimaldab juurdepääsu ülevaatuseks, nagu sätestatud reeglites II-1/3-6 ja nendele viitavates tehnilistes sätetes. .1 Alltoodud vahemikke ei ole vaja säilitada põiksüsteemse talastiku ristsidemete, ülemiste ja alumiste otsatoendite või pikisüsteemse talastiku otsatoendite vahel; .2 topeltplaadistuse ruumi vaba läbipääsu minimaalne laius selliste takistuste korral, nagu torustik või vertikaalsed redelid, ei ole väiksem kui 600 mm; .3 kui sise - ja/või välisplaadistus on põiksüsteemse talastikuga, peab minimaalne kaugus talastiku sisepindade vahel olema vähemalt 600 mm; .4 kui sise - ja välisplaadistus on pikisüsteemse talastikuga, peab minimaalne kaugus talastiku sisepindade vahel olema vähemalt 800 mm. Väljaspool lastiruumi pikkuse paralleelset osa võib vahet vähendada, kui selle tingib konstruktsiooni konfiguratsioon, kuid see ei tohi mingil juhul olla väiksem kui 600 mm; .5 eelviidatud minimaalne vahe on lühim vahemaa, mõõdetuna oletuslike joonte vahel, mis ühendavad sise - ja välistalastike sisepindu. 3 Topeltplaadistuse ruume, välja arvatud tekialuseid pardatanke, kui need on paigaldatud, ei tohi kasutada lasti vedamiseks. 4 1. juulil 2006 või hiljem ehitatud 150 m pikkustes või pikemates puistlastilaevades, mis veavad puistlasti tihedusega 1000 kg/m³ või enam: .1 peab lastiruumide konstruktsioon olema selline, et kõiki võimalikke laste saab laadida ja lossida standardsete laadimis-/lossimisseadmetega ja korra kohaselt ilma konstruktsiooni tugevust ohustavate vigastusteta; .2 peab tagama tõhusa seose pardaplaadistuse konstruktsiooni ja laevakere ülejäänud konstruktsiooni vahel ja .3 lastialade konstruktsioon peab olema selline, et ühe tugevduskonstruktsiooni osa üksikust rikkest ei tulene muude konstruktsiooniosade riket, mis viib potentsiaalselt kõigi tugevdatud sektsioonide purunemiseni. Reegel 7 Puistlastilaeva ülevaatus ja tehnohooldus 1 Enne 1. juulit 1999 ehitatud ühekordse plaadistusega puistlastilaevad pikkusega 150 m või rohkem, mille vanus on 10 aastat või rohkem, ei tohi vedada puistlasti tihedusega 1780 kg/m 3 või enam, kui need ei ole rahuldavalt läbinud kas: .1 perioodilist ülevaatust reegliga XI-1/2 nõutava ülevaatuste käigus tehtavate kontrollide laiendatud kava kohaselt, või .2 kõigi lastiruumide ülevaatust samas ulatuses, mis on nõutav perioodiliste ülevaatuste puhul reegliga XI-1/2 nõutava ülevaatuste käigus tehtavate kontrollide laiendatud kava kohaselt. 2 Puistlastilaevad peavad vastama reeglis II-1/3-1 ja omanikupoolse puitlastilaeva lastiluukide ülevaatuse tehnohoolduse standardites sätestatud tehnohooldusnõuetele, mille IMO on vastu võtnud resolutsiooniga MSC.169(79), koos IMO tehtud muudatustega tingimusel, et sellised muudatused võetakse vastu, jõustatakse ja jõustuvad käesoleva konventsiooni artikli VIII kohaselt, mis käsitleb lisale kohaldatavat muutmiskorda, välja arvatud I peatükk. Reegel 8 Puistlastilaeva nõuetele vastavuse teave 1 Reegliga VI/7.2 nõutava brošüüri kinnitab administratsioon või kinnitatakse see administratsiooni nimel, et vajadusel näidata reeglite 4, 5, 6 ja 7 täitmist. 2 Reeglite 6 ja 14 nõuete kohaselt tihedusega 1780 kg/m³ või enam puistlastile kehtestatud piirangud määratletakse ja registreeritakse punktis 1 viidatud brošüüris. 3 Puistlastilaev, millele kohaldatakse punkti 2, tähistatakse püsivalt pardaplaadistusel laeva keskosas, vasakpardal ja parempardal pidevjoonega võrdkülgse kolmnurgaga, mille küljepikkus on 500 mm ja tipp 300 mm allpool tekijoont, ning see värvitakse laevakerele kontrastse värviga. Reegel 9 Nõuded puistlastilaevadele, mis ei suuda täita reegli 4.3 nõudeid lastiruumide projektilahenduse tõttu Enne 1. juulit 1999 ehitatud puistlastilaevadel, mis on reegli 4.3 kohaldamisalas ja ehitatud selle reegli täitmiseks ebapiisava arvu veetihedate põikvaheseintega, võib administratsioon lubada leevendust reeglite 4.3 ja 6 kohaldamisel tingimusel, et need laevad vastavad järgmistele nõuetele: .1 eesmise lastiruumi puhul asendatakse reegliga XI-1/2 nõutavate ülevaatuste käigus tehtavate kontrollide laiendatud kavas aastaülevaatuseks ettenähtud kontrollid selles kavas lastiruumide vahepealseks ülevaatuseks ettenähtud ülevaatustega; .2 need varustatakse pilsikaevu kõrge veetaseme häiresignalisatsiooniga kõigis lastiruumides või vastavalt vajadusele lasti konveieritunnelites, mis annavad heli- ja nähtava häiresignaali komandosillas, nagu administratsioon või selle tunnustatud organisatsioon on reegli XI-1/1 kohaselt heaks kiitnud, ja .3 need varustatakse üksikasjaliku teabega konkreetsete lastiruumi üleujutamise stsenaariumide kohta. Selle teabega on kaasas üksikasjalikud juhendid laeva mahajätmiseks valmisoleku kohta rahvusvahelise ohutusjuhtimise (ISM) koodeksi 8. jao alusel ning selle põhjal korraldatakse laevapere väljaõpet ja õppusi . Reegel 10 Puistlasti tiheduse deklaratsioon 1 Enne puistlasti laadimist puistlastilaevadele pikkusega 150 m või rohkem peab kaubasaatja deklareerima lisaks reegliga VI/2 nõutavale lastiteabele lasti tiheduse. 2 Puistlastilaevadel, millele kohaldatakse reeglit 6, peab akrediteeritud katsetamisorganisatsioon kontrollima lasti, mille deklareeritud tihedus on vahemikus 1250 kg/m³ kuni 1780 kg/m³, välja arvatud juhul, kui sellised puistlastilaevad vastavad kõigile käesoleva peatüki asjakohastele nõuetele, mida kohaldatakse 1780 kg/m³ või suurema tihedusega puistlasti vedamisel. Reegel 11 Laadimisseade (Kui ei ole sätestatud teisiti, kohaldatakse käesolevat reeglit puistlastilaevadele nende ehitamise kuupäevast olenemata) 1 Puistlastilaev pikkusega 150 m või rohkem varustatakse seadmega, mis on võimeline andma teavet laevakere nihkepingete ja paindemomentide kohta, arvestades IMO vastuvõetud soovitust. 2 Enne 1. juulit 1999 ehitatud puistlastilaevad pikkusega 150 m või rohkem peavad vastama punkti 1 nõuetele hiljemalt pärast 1. juulit 1999 toimuva laeva esimese vahepealse või perioodilise ülevaatuse kuupäeval. 3 1. juulil 2006 või hiljem ehitatud puistlastilaevad pikkusega alla 150 m varustatakse seadmega, mis on võimeline andma teavet laeva püstuvuse kohta vigastamata seisundis. Arvutitarkvaral peab püstuvuse arvutusteks olema administratsiooni heakskiit ja see tuleb heakskiidetud püstuvusteabe katsetamiseks varustada standardsete väljunditega . Reegel 12 Lastiruumidesse, ballasti- ja kuivadesse ruumidesse vee sissetungi häiresignaalid (Käesolevat reeglit kohaldatakse puistlastilaevadele nende ehitamise kuupäevast olenemata) 1 Puistlastilaevadesse paigaldatakse veetaseme andurid: .1 igasse lastiruumi ning need annavad heli- ja nähtava häiresignaali, kui veetase ülalpool lastiruumi põhja jõuab kõrguseni 0,5 m ja kui see jõuab kõrguseni vähemalt 15% lastiruumi sügavusest, kuid mitte rohkem kui 2 m. Puistlastilaevadele, millele kohaldatakse reeglit 9.2, tuleb paigaldada üksnes viimati nimetatud häiresignaal. Veetaseme andurid paigaldatakse lastiruumide ahtriossa. Lastiruumidesse, mida kasutatakse ballastvee võtmiseks, võib paigaldada häiresignaali väljalülitusseadme. Nähtavad häiresignaalid peavad võimaldama selgelt eristada igas lastiruumis avastatud kahte eelnimetatud veetaset; .2 igasse ballastitanki reegliga II-1/12 nõutavast põrkevaheseinast eespool, mis annab heli- ja nähtava häiresignaali, kui vedelik tankis jõuab tasemele, mis ei ületa 10% tanki mahutavusest. Paigaldada võib häiresignaali väljalülitusseadme, mis aktiveerub, kui tank on kasutusel, ja, .3 kuiva või tühja ruumi, välja arvatud ankruketi kast, mille mis tahes osa ulatub eesmisest lastiruumist ettepoole, ja see annab heli- ja nähtava häiresignaali veetasemel 0,1 m üle teki. Selliseid häireandureid ei tule paigaldada kinnistesse ruumidesse, mille maht ei ületa 0,1% laeva maksimaalsest mahulisest veeväljasurvest. 2 Punktis 1 nimetatud heli- ja nähtavad häiresignaalid asuvad komandosillal. 3 Enne 1. juulit 2004 ehitatud puistlastilaevad peavad vastama käesoleva reegli nõuetele hiljemalt laeva iga-aastase, vahepealse või tunnistuse uuendamisega seotud ülevaatuse kuupäeval, mis tehakse pärast 1. juulit 2004, olenevalt sellest, milline on varasem. Reegel 13 Pumbasüsteemide kasutatavus (Käesolevat reeglit kohaldatakse puistlastilaevadele nende ehitamise kuupäevast olenemata) 1 Puistlastilaevade põrkevaheseinast eespool ja kuivade ruumide pilssides, mille mistahes osa ulatub eesmisest lastiruumist ettepoole, peab olema võimalik pilsivee ärajuhtimise ja ballastitankide pumpamise seadmete käivitamine vabalt ligipääsetavast kinnisest ruumist, mille asukoht on juurdepääsetav komandosillast või masinaruumi juhtimiskohast ilma välis - või pealisehitiste tekkidele väljumata. Kui selliseid tanke või pilsse teenindavad torud läbivad põrkevaheseina, võib alternatiivina reeglis II-1/12 nimetatud juhtklapile aktsepteerida kaugjuhitavate ajamitega klappe tingimusel, et selliste juhtklappide asukoht vastab käesolevale reeglile. 2 Enne 1. juulit 2004 ehitatud puistlastilaevad peavad vastama käesoleva reegli nõuetele hiljemalt laeva esimese, vahepealse või tunnistuse uuendamisega seotud ülevaatuse kuupäeval, mis tehakse pärast 1. juulit 2004, kuid mitte mingil juhul hiljem kui 1. juulil 2007. Reegel 14 Piirangud laeva sadamast väljumisele tühja lastiruumiga Ühekordse plaadistusega puistlastilaevad pikkusega 150 m või rohkem, mis veavad lasti tihedusega 1780 kg/m³ või enam, ei tohi väljuda sadamast lastiruumiga, kuhu on laaditud vähem kui 10% lastiruumi maksimaalsest lubatavast lasti massist täislastis, kui need laevad pärast 10-aastaseks saamist ei vasta reeglis 5.1 nimetatud ühe lastiruumi üleujutamise nõuetele ja ühekordse plaadistusega puistlastilaevade pardakonstruktsioonide standarditele ja kriteeriumidele, mille on vastu võtnud IMO resolutsiooniga MSC.168(79), koos IMO tehtud muudatustega tingimusel, et sellised muudatused võetakse vastu, jõustatakse ja jõustuvad käesoleva konventsiooni artikli VIII kohaselt, mis käsitleb lisale kohaldatavat muutmiskorda, välja arvatud selle I peatükk. Käesoleva reegliga kohaldatav täislast on last, mis on võrdne või suurem kui 90% laeva kandevõimest asjakohaselt määratletud vabapardaga. XIII PEATÜKK VASTAVUSE TÕENDAMINE Reegel 1 Mõisted 1 Audit – süstemaatiline, sõltumatu ja dokumenteeritud protsess auditi tõendusmaterjali kogumiseks ja selle objektiivsuse hindamiseks, et teha kindlaks, mil määral auditi kriteeriumid on täidetud. 2 Auditeerimissüsteem – IMO liikmesriikide kohustuslik auditeerimissüsteem, mille kehtestas IMO ja mis arvestab IMO väljatöötatud suuniseid . 3 Rakendamise koodeks – IMO õigusaktide rakendamise koodeks (III koodeks), mille IMO võttis vastu resolutsiooniga A.1070(28) . 4 Auditistandard – rakendamise koodeks. Reegel 2 Kohaldamine Osalisriikide valitsused kasutavad rakendamise koodeksit valitsuste käesolevas konventsioonis toodud kohustuste täitmisel ja vastutamisel. Reegel 3 Vastavuse tõendamine 1 Osalisriigi valitsus läbib perioodilised IMO auditid auditistandardi kohaselt, et tõendada vastavust käesoleva konventsiooniga ja selle rakendamist. 2 IMO peasekretär vastutab auditeerimissüsteemi haldamise eest IMO väljatöötatud suuniste alusel. 3 Osalisriigi valitsus vastutab auditi läbiviimise ja leidudele suunatud tegevusprogrammide rakendamise lihtsustamise eest IMO vastuvõetud suuniste alusel . 4 Kõigi osalisriikide valitsuste audit: .1 põhineb üldisel süsteemil, mille on välja töötanud IMO peasekretär, ja IMO väljatöötatud suuniseid arvestades , ja .2 korraldatakse korrapäraste ajavahemike tagant, arvestades IMO väljatöötatud suuniseid . XIV PEATÜKK POLAARVETES TEGUTSEVATE LAEVADE OHUTUSMEETMED Reegel 1 Mõisted Käesolevas peatükis kasutatakse järgmisi mõisteid: 1 polaarkoodeks – polaarvetes tegutsevate laevade rahvusvaheline koodeks, mis koosneb sissejuhatusest, I-A ja II-A osast ning I-B ja II-B osast, mis võeti vastu meresõiduohutuse komitee resolutsiooniga MSC.385(94) ja merekeskkonna kaitse komitee resolutsiooniga , koos muudatusega, tingimusel, et: .1 koodeksi sissejuhatuse ohutusega seotud sätete ja A osa muudatused võetakse vastu, jõustatakse ja jõustuvad käesoleva konventsiooni artikli VIII kohaselt, mis käsitleb lisale kohaldatavat muutmiskorda, välja arvatud selle I peatükk, ja .2 polaarkoodeksi B osa muudatused võtab vastu meresõiduohutuse komitee oma kodukorra kohaselt; 2 Antarktika piirkond – mereala lõuna pool lõunalaiust 60 o ; 3 Arktika veed – veed, mis asuvad põhja pool joonest koordinaatidega 58º00,0´ N ja 042º00,0´ E kuni 64º37,0´ N, 035º27,0´ W, ja sealt mööda loksodroomi kuni 67º03,9´ N, 026º33,4´ W ja sealt mööda loksodroomi kuni 70º49,56´ N ja 008º59,61´ W ( Sørkappini Jan Mayenil) ja piki Jan Mayeni lõunakallast kuni 73º31,6´ N ja 019º01,0´ E piki Bjørnøya saart ja sealt piki suurringikaart kuni 68º38,29´ N ja 043º23,08´ E ( Kanin Nossi neemeni) ja sealt piki Aasia kontinendi põhjakallast ida suunas Beringi väinani ja sealt Beringi väinast lääne suunas kuni 60º N kuni Ilpõrskini ja sealt edasi mööda 60. põhjaparalleeli ida poole kuni kaasa arvatud Etolini väinani ja sealt mööda Põhja-Ameerika kontinendi põhjarannikut lõunasse kuni 60º N ja sealt idasuunas piki 60º N paralleeli kuni 056º37,1´ W ja sealt kuni 58º00,0´ N, 042º00,0´ W; 4 polaarveed – Arktika veed ja/või Antarktika piirkond; 5 laev, mis on ehitatud – laev, mille kiil on pandud või mis on samasuguses ehitusjärgus; 6 samasuguses ehitusjärgus – järk, milles: .1 algab konkreetse laeva ehitusena käsitatav tegevus või .2 on alanud selle laeva kokkupanek, mis hõlmab vähemalt 50 t või 1% kõigi konstruktsioonimaterjalide arvestuslikust massist, olenevalt sellest, kumb on väiksem. Reegel 2 Kohaldamine 1 Kui sõnaselgelt ei ole sätestatud teisiti, kohaldatakse käesolevat peatükki laevadele, mis tegutsevad polaarvetes ja millele on väljastatud tunnistused I peatüki kohaselt. 2 Enne 1. jaanuari 2017 ehitatud laevad peavad pärast 1. jaanuari 2018 täitma polaarkoodeksi asjakohaseid nõudeid esimeseks vahepealse või tunnistuse uuendamisega seotud ülevaatuse ajaks, olenevalt sellest, kumb on varasem. 3 Polaarkoodeksi I-A osa kohaldamisel tuleks kaaluda polaarkoodeksi I-B osa lisajuhist. 4 Käesolevat peatükki ei kohaldata laevadele, mis kuuluvad osalisriigi valitsusele või mida osalisriigi valitsus käitab ja mida kasutatakse üksnes riiklikel mittetulunduslikel eesmärkidel. Laevu, mis kuuluvad osalisriigi valitsusele või mida osalisriigi valitsus käitab ja mida kasutatakse üksnes riiklikel mittetulunduslikel eesmärkidel, julgustatakse siiski tegutsema käesoleva peatükiga kooskõlas oleval viisil, kuivõrd see on põhjendatud ja teostatav. 5 Mitte miski käesolevas peatükis ei piira riikide õigusi ega kohustusi rahvusvahelise õiguse alusel. Reegel 3 Nõuded laevadele, millele kohaldatakse käesolevat peatükki 1 Laevad, millele kohaldatakse käesolevat peatükki, peavad vastama polaarkoodeksi sissejuhatuse ja I-A osa ohutusega seotud nõuetele. Lisaks reeglite I/7, I/8, I/9, ja I/10 nõuete kohaldamisele tehakse neile ülevaatused ja neile väljastatakse tunnistused polaarkoodeksi kohaselt. 2 Laevadele, millele kohaldatakse käesolevat peatükki ja millel on punkti 1 kohaselt välja antud tunnistus, tehakse reeglites I/19 ja XI-1/4 kehtestatud kontroll. Sel eesmärgil käsitatakse neid tunnistusi reegli I/12 või I/13 alusel välja antud tunnistustena. Reegel 4 Alternatiivsed lahendused ja seaded 1 Käesoleva reegli eesmärk on näha ette konstruktsiooni, masinate ja elektriseadmete, tuleohutuse ning päästevahendite ja -seadmete alternatiivsete lahenduste ja seadete metoodika. 2 Konstruktsiooniseadistused, masinad ja elektriseadmed, tuleohutuslahendused ja -meetmed ning ka päästevahendid ja -seadmed võivad polaarkoodeksi peatükkide 3, 6, 7 ja 8 normatiivsetest nõuetest kõrvale kalduda tingimusel, et alternatiivsed lahendused ja seaded vastavad asjaomaste eesmärkide ja funktsionaalsete nõuetega kavandatavale ja tagavad nende peatükkide nõuetega samaväärse ohutustaseme. 3 Kui alternatiivlahendused või -seaded kalduvad kõrvale polaarkoodeksi peatükkide 3, 6, 7 ja 8 normatiivsetest nõuetest, tehakse tehniline analüüs, hindamine ning lahenduse ja seadete heakskiitmine IMO heakskiidetud suuniste alusel . 4 Alternatiivsed lahendused või seaded, mis kalduvad kõrvale normatiivsetest nõuetest, registreeritakse polaarkoodeksiga nõutavas polaarlaeva tunnistuses ja laeva polaarvetes tegutsemise käsiraamatus, määratledes ka tehnilised ja tegevusmeetmed ning lubatava kõrvalekalde tingimused. LIIDE REISILAEVA OHUTUSE TUNNISTUSE VORM REISILAEVA OHUTUSE TUNNISTUS Tunnistusele lisatakse reisilaeva ohutuse tagamiseks vajaliku varustuse nimekiri (vorm P) (Ametlik pitser) (Riik) rahvusvaheliseks lühireisiks/merereisiks 1 Välja andnud muudetud 1974. a RAHVUSVAHELISE KONVENTSIOONI INIMELUDE OHUTUSEST MEREL ja __________________________________________________________ (riigi nimi) valitsuse volituse alusel _________________________________________________________________ (volitatud isik või organisatsioon) Laeva andmed 2 Laeva nimi .................................................................................................................................... Tunnusnumber või -tähed .......................................................................................................... Kodusadam .................................................................................................................... Kogumahutavus ............................................................................................................................ Merealad, millel laeval on lubatud tegutseda (reegel IV/2) ......................................................... IMO number 3 ................................................................................................................................ Ehitamise kuupäev: Ehituslepingu kuupäev ...................................................................................................... Kuupäev, mil pandi kiil või laev oli samalaadses ehitusjärgus ................................. Üleandmise kuupäev ......................................................................................................... Kuupäev, mil algas laeva oluline ümberehitus, muutmine või täiendamine (vajadusel) ………………….......................................... Märgitakse kõik kohalduvad kuupäevad. ______________________________ 1 Mittevajalik kustutada. 2 Alternatiivina võib laeva andmed esitada horisontaalselt lahtrites. 3 Vastavalt IMO laeva tuvastusnumbri kavale, mille IMO on vastu võtnud resolutsiooniga A.600(15). KÄESOLEVAGA TÕENDATAKSE, ET: 1 Laev on läbinud ülevaatused konventsiooni reegli I/7 nõuete kohaselt. 2 Ülevaatus näitas, et: 2.1 laev vastab konventsiooni nõuetele järgmise osas: .1 konstruktsioon, pea- ja abimasinad, katlad ja muud survemahutid; .2 veetihedateks vaheruumideks jaotamise lahendus ja detailid; .3 järgmised vaheruumideks jaotamise vabapardamärgid: Vaheruumideks jaotamise vabapardamärgid on määratud ja kantud laeva pardale laeva keskel (reegel II-1/18) 4 Vabaparras Kohaldatakse, kui laevaruumid, milles veetakse reisijaid, hõlmavad järgmisi alternatiivseid ruume P1 P2 P3 ………… ………… ………… ……………………………………… ……………………………………… ……………………………………… ______________________________ 4 Enne 1. jaanuari 2009 ehitatud laevadel tuleks kasutada kohalduvat vaheruumideks jaotamise märgistust C.1, C.2 ja C.3. 2.2 laeva ehituslik tulekaitse, tuleohutussüsteemid ja -vahendid ning tuletõrjeplaanid vastavad konventsiooni nõuetele; 2.3 päästevahendid ja päästepaatide, päästeparvede ja valvepaatide varustus vastavad konventsiooni nõuetele; 2.4 laeval on konventsiooni nõuete kohaselt liiniheitevahendid ja päästevahendites kasutatavad raadioseadmed; 2.5 laeva raadioseadmed vastavad konventsiooni nõuetele; 2.6 päästevahendites kasutatavad raadioseadmed töötavad konventsiooni nõuete kohaselt; 2.7 laeva navigatsioonivahendid, lootsi laevalevõtuvahendid ja navigatsioonialased väljaanded vastavad konventsiooni nõuetele; 2.8 laeval on tuled, märgid ning helisignaalide ja hädasignaalide andmise vahendid kehtivate konventsiooni ja rahvusvahelise laevakokkupõrgete vältimise eeskirja nõuete kohaselt; 2.9 muus osas vastab laev konventsiooni asjakohastele nõuetele; 2.10 laeval kasutatakse / ei kasutata 1 konventsiooni reegli(te) II-1/55 / II-2/17 / III/38 1 kohaselt alternatiivseid konstruktsioone ja lahendusi; 2.11 käesolevale tunnistusele on / ei ole 1 lisatud masinate ja elektripaigaldiste / tulekaitse- / päästevahendite ja -alternatiivsete konstruktsioonide ja lahenduste heakskiitmise dokument 1 . 3 Vabastustunnistus(t) on/ei ole 1 välja antud. Käesolev tunnistus kehtib kuni ................................................................................................... Tunnistuse aluseks oleva ülevaatuse lõpetamise kuupäev: ………………..……. ( pp /kk/ aaaa ) Välja antud ................................................................................................................................... (Tunnistuse väljaandmise koht) …………………………. ……………………………………………………… (Väljaandmise kuupäev) (Tunnistuse väljaandnud volitatud ametniku allkiri) (Vastavalt vajadusele väljaandva asutuse pitser või tempel) _____________________ 1 Mittevajalik kustutada. VARUSTUSE NIMEKIRI REISILAEVA OHUTUSE TUNNISTUSE JUURDE (VORM P) VARUSTUSE NIMEKIRI VASTAVUSE TAGAMISEKS MUUDETUD 1974. a RAHVUSVAHELISELE KONVENTSIOONILE INIMELUDE OHUTUSEST MEREL 1 Laeva andmed Laeva nimi .................................................................................................................................... Tunnusnumber või -tähed .......................................................................................................... Lubatud reisijate arv ..................................................................................................................... Minimaalne nõutava kvalifikatsiooniga inimeste arv raadioseadmete käitamiseks ...................... 2 Päästevahendite andmed 1 Inimeste üldarv, kellele on ette nähtud päästevahendid ……………………… Vasak parras Parem parras 2 Päästepaatide üldarv ………………… ………………….. 2.1 Neisse mahtuvate inimeste koguarv ………………… ………………….. 2.2 Poolkinniste päästepaatide arv (reegel III/21 ja LSA koodeks, punkt 4.5) ………………… ………………….. 2.3 Püstuvate poolkinniste päästepaatide arv (reegel III/43 1 ) ………………… ………………….. 2.4 Kinniste päästepaatide arv (reegel III/21 ja LSA koodeksi punkt 4.6) ………………… ………………….. 2.5 Muud päästepaadid 2.5.1 Arv ………………… ………………….. 2.5.2 Tüüp ………………… ………………….. 3 Mootorpäästepaatide arv (kuuluvad eelnimetatud päästepaatide üldarvu hulka) …………………………………… 3.1 Prožektoritega päästepaatide arv …………………………………… 4 Valvepaatide arv …………………………………… 4.1 Paatide arv, mis kuuluvad eelnimetatud päästepaatide üldarvu hulka …………………………………… 4.2 Kiirvalvepaatide arv …………………………………… 5 Päästeparved 5.1 Päästeparved, millel on vaja heakskiidetud veeskamisseadmeid 5.1.1 Päästeparvede arv …………………………………… 5.1.2 Neisse mahtuvate inimeste arv …………………………………… 5.2 Päästeparved, mis ei vaja heakskiidetud veeskamisseadmeid 5.2.1 Päästeparvede arv …………………………………… 5.2.2 Neisse mahtuvate inimeste arv …………………………………… 6 Laeva evakuatsioonisüsteemide (MES) arv …………………………………… 6.1 Nende teenindatavate päästeparvede arv …………………………………… 6.2 Neisse päästeparvedesse mahtuvate inimeste arv …………………………………… 7 Päästeujuk 7.1 Päästeujukite arv …………………………………… 7.2 Nendega pinnal hoitavate inimeste arv …………………………………… ______________________ 1 Vt SOLAS-e 1983. aasta muudatusi (MSC.6(48)), mida kohaldatakse 1. juulil 1986 või hiljem, kuid enne 1. juulit 1998 ehitatud laevadele. 2 Päästevahendite andmed (jätkub) 8 Päästerõngaste arv ……………………………. 9 Päästevestide arv (kokku) ……………………………. 9.1 Täiskasvanute päästevestide arv ……………………………. 9.2 Laste päästevestide arv ……………………………. 9.3 Väikelaste päästevestide arv ……………………………. 10 Päästetürbid ……………………………. 10.1 Koguarv ……………………………. 10.2 Päästevestide nõuetele vastavate türpide arv ……………………………. 11 Kaitsetürpide arv ……………………………. 12 Soojushoidevahendite arv 2 ……………………………. 13 Päästevahendites kasutatavad raadioseadmed ……………………………. 13.1 Otsingu ja pääste käigus päästetavate asukoha määramise seadmete arv ……………………………. 13.1.1 Otsingu- ja pääste- radarivastajad (SART) ……………………………. 13.1.2 AIS-otsingu- ja päästesaatjad (AIS-SART) ……………………………. 13.2 Kahepoolse VHF-raadioside seadmete arv ……………………………. ________________________ 2 Välja arvatud need, mida nõuab LSA koodeks, punktid 4.1.5.1.24, 4.4.8.31 ja 5.1.2.2.13. 3 Raadioseadmete andmed Nimetus Olemasolev varustus 1 Põhisüsteemid ……………………………………. 1.1 VHF-raadiojaam ……………………………………. 1.1.1 DSC- kodeerija ……………………………………. 1.1.2 DSC-vahivastuvõtja ……………………………………. 1.1.3 Raadiotelefon ……………………………………. 1.2 MF-raadiojaam ……………………………………. 1.2.1 DSC- kodeerija ……………………………………. 1.2.2 DSC-vahivastuvõtja ……………………………………. 1.2.3 Raadiotelefon ……………………………………. 1.3 MF-/HF-raadiojaam ……………………………………. 1.3.1 DSC- kodeerija ……………………………………. 1.3.2 DSC-vahivastuvõtja ……………………………………. 1.3.3 Raadiotelefon ……………………………………. 1.3.4 Tähttrükkimise telegraaf ……………………………………. 1.4 Inmarsati maapealne laevajaam ……………………………………. 2 Teisesed häirevahendid ……………………………………. 3 Meresõidu ohutusteabe vastuvõtmise seadmed ……………………………………. 3.1 NAVTEX-vastuvõtja ……………………………………. 3.2 EGC-vastuvõtja ……………………………………. 3.3 HF-tähttrükkimise telegraafi vastuvõtja ……………………………………. 4 Satelliit-EPIRB ……………………………………. 4.1 COSPAS-SARSAT ……………………………………. 5 VHF-EPIRB ……………………………………. 6 Otsingu ja pääste käigus laeva asukoha määramise seade ……………………………………. 6.1 Otsingu- ja pääste radarivastaja (SART) ……………………………………. 6.2 AIS otsingu- ja päästesaatja (AIS- SART) ……………………………………. 4 Raadioseadmete kasutatavuse tagamise meetodid (reeglid IV/15.6 ja 15.7) 4.1 Seadmete dubleerimine ................................................................................. ..…………… 4.2 Hooldus kaldal................................................................................................ ….………….. 4.3 Merel hoolduse tegemise suutlikkus .................................................................... .....………….. 5 Navigatsioonisüsteemide ja -seadmete andmed Nimetus Olemasolev varustus 1.1 Standardmagnetkompass 3 ………………………………………………. 1.2 Varumagnetkompass 3 ………………………………………………. 1.3 Vurrkompass 3 ………………………………………………. 1.4 Vurrkompassi kursirepiiter 3 ………………………………………………. 1.5 Vurrkompassi peilingurepiiter 3 ………………………………………………. 1.6 Kursi või teekonna kontrollsüsteem 3 ………………………………………………. 1.7 Peilimisketas või peilingaator 3 ………………………………………………. 1.8 Kursi ja peilingute õiendamise vahendid ………………………………………………. 1.9 Kursinäitu edastav seade (THD) 3 ………………………………………………. 2.1 Navigatsioonikaardid / Elektronkaartide kuva- ja informatsioonisüsteem (ECDIS) 4 ………………………………………………. 2.2 ECDIS-i varulahendus ………………………………………………. 2.3 Navigatsioonialased väljaanded ………………………………………………. 2.4 Elektrooniliste navigatsioonialaste väljaannete varulahendus ………………………………………………. 3.1 Ülemaailmse satelliitnavigatsiooni süsteemi / maapealse raadionavigatsioonisüsteemi vastuvõtja 3'4 ………………………………………………. 3.2 9 GHz radar 3 ………………………………………………. 3.3 Teine radar (3 GHz / 9 GHz 4 ) 3 ………………………………………………. 3.4 Automaatne radaripositsioonide arvuti (ARPA) 3 ………………………………………………. 3.5 Automaatne jälgimisseade 3 ………………………………………………. 3.6 Teine automaatne jälgimisseade 3 ………………………………………………. 3.7 Elektrooniline planšett 3 ………………………………………………. 4.1 Automaatne tuvastussüsteem (AIS) ………………………………………………. 4.2 Laevade kaugtuvastamise ja -jälgimise süsteem ………………………………………………. 5 Reisiinfo salvesti (VDR) ………………………………………………. 6.1 Kiiruse ja vahemaa mõõtmise seade (vee suhtes) 3 ………………………………………………. 6.2 Kiiruse ja vahemaa mõõtmise seade (merepõhja suhtes edasi- ja külgsuunas) 3 ………………………………………………. 7 Kajalood 3 ………………………………………………. 8.1 Rooli, sõukruvi, tõukejõu, sõukruvi sammu ja töörežiimi näitur 3 ………………………………………………. 8.2 Pöörde nurkkiiruse näitur 3 ………………………………………………. 9 Heli vastuvõtusüsteem 3 ………………………………………………. 10 Telefonside avariiroolimiskohta 3 ………………………………………………. 11 Päevasignaallamp 3 ………………………………………………. 12 Radaripeegeldi 3 ………………………………………………. 13 Rahvusvaheline signaalkood ………………………………………………. 14 Rahvusvaheline lennu- ja merepääste otsingu- ning päästetööde käsiraamat ( IAMSAR Manual ), III köide ………………………………………………. 15 Silla käiguvahi häiresüsteem (BNWAS) ………………………………………………. ___________________________ 3 Reegli V/19 järgi on lubatud alternatiivsed vahendid nõuete täitmiseks. Muude vahendite kasutamisel tuleb need nimetada. 4 Mittevajalik kustutada. KÄESOLEVAGA TÕENDATAKSE, et käesolev varustuse nimekiri on igati õige. Välja antud: ............................................................................................................................... (Varustuse nimekirja väljaandmise koht) ……………………… ……………… ………….……………………………………… (Väljaandmise kuupäev) (Nimekirja väljaandnud volitatud ametniku allkiri) (Vastavalt vajadusele väljaandva asutuse pitser või tempel) KAUBALAEVA KONSTRUKTSIOONI OHUTUSE TUNNISTUSE VORM KAUBALAEVA KONSTRUKTSIOONI OHUTUSE TUNNISTUS ( Ametlik pitser) (Riik) Välja andnud muudetud 1974. a RAHVUSVAHELISE KONVENTSIOONI INIMELUDE OHUTUSEST MEREL ja _______________________________________________________________________ (riigi nimi) valitsuse volituse alusel _________________________________________________________________________ (volitatud isik või organisatsioon) Laeva andmed 1 Laeva nimi................................................................................................................................... Tunnusnumber või -tähed……………………………………………………………………... Kodusadam…................................................................................................................. Kogumahutavus……………........................................................................................................ Laeva dedveit (tonnides) 2 …….................................................................................................... IMO number 3 ………................................................................................................................... Laeva tüüp 4 Puistlastilaev Naftatanker Kemikaalitanker Gaasitanker Kaubalaev, muu kui ülaltoodud Ehitamise kuupäev: Ehituslepingu kuupäev……........................................................................................................ Kuupäev, mil pandi kiil või laev oli samalaadses ehitusjärgus……................... Üleandmise kuupäev……..................................................................................................... Kuupäev, mil algas laeva oluline ümberehitus, muutmine või täiendamine (vajadusel)……......................................................................................... Märgitakse kõik kohalduvad kuupäevad. __________________________ 1 Alternatiivina võib laeva andmed esitada horisontaalselt lahtrites. 2 Üksnes naftatankerid, kemikaalitankerid ja gaasitankerid. 3 Vastavalt IMO laeva tuvastusnumbri kavale, mille IMO on vastu võtnud resolutsiooniga A.600(15). 4 Mittevajalik kustutada. KÄESOLEVAGA TÕENDATAKSE, ET: 1. Laev on läbinud ülevaatused konventsiooni reegli I/10 nõuete kohaselt. 2. Ülevaatus näitas, et ülalnimetatud reeglis määratletud konstruktsiooni, masinate ja seadmete seisukord on rahuldav ning laev vastab konventsiooni II-1 ja II-2 peatükkide asjakohastele nõuetele (välja arvatud tuleohutussüsteemide ja -vahendite ja tuletõrjeplaanidega seotud nõuded). 3. Vabastustunnistus(t) on/ei ole 4 välja antud. 4. Laeval kasutatakse/ei kasutata 4 konventsiooni reegli(te) II-1/55 / II-2/174 kohaseid alternatiivseid konstruktsioone ja lahendusi. 5. Käesolevale tunnistusele on/ei ole 4 lisatud masinate ja elektripaigaldiste / tulekaitse alternatiivsete konstruktsioonide ja lahenduste heakskiitmise dokument 4 . Käesolev tunnistus kehtib kuni…................................................................................................ Tunnistuse aluseks oleva ülevaatuse lõpetamise kuupäev:…................................... ( pp /kk/ aaaa ) Välja antud…............................................................................................................................... (Tunnistuse väljaandmise koht) …………… …..……....................................................……………….. (Väljaandmise kuupäev) (Tunnistuse väljaandnud volitatud ametniku allkiri) (Vastavalt vajadusele väljaandva asutuse pitser või tempel) _______________________ 4 Mittevajalik kustutada . KAUBALAEVA OHUTUSVARUSTUSE TUNNISTUSE VORM KAUBALAEVA OHUTUSVARUSTUSE TUNNISTUS Tunnistusele lisatakse kaubalaeva ohutuse tagamiseks vajaliku varustuse nimekiri (vorm E) (Ametlik pitser) (Riik) Välja andnud muudetud 1974. a RAHVUSVAHELISE KONVENTSIOONI INIMELUDE OHUTUSEST MEREL ja _________________________________________________________________ (riigi nimi) valitsuse volituse alusel _________________________________________________________________ (volitatud isik või organisatsioon) Laeva andmed 1 Laeva nimi……........................................................................................................................... Tunnusnumber või -tähed …….................................................................................................. Kodusadam……............................................................................................................. Kogumahutavus…........................................................................................................................ Laeva dedveit (tonnides) 2 …........................................................................................................ Laeva pikkus (reegel III/3.12)….................................................................................................. IMO number 3 …........................................................................................................................... Laeva tüüp 4 Puistlastilaev Naftatanker Kemikaalitanker Gaasitanker Kaubalaev, muu kui ülaltoodud Kuupäev, mil pandi kiil või laev oli samalaadses ehitusjärgus või vajadusel kuupäev, mil algas laeva oluline ümberehitus, muutmine või täiendamine.................................................................... KÄESOLEVAGA TÕENDATAKSE, ET: 1 Laev on läbinud ülevaatused konventsiooni reegli I/8 nõuete kohaselt. 2 Ülevaatus näitas, et: 2.1 laeva tuleohutussüsteemid ja -vahendid ning tuletõrjeplaanid vastavad konventsiooni nõuetele; ____________________________ 1 Alternatiivina võib laeva andmed esitada horisontaalselt lahtrites. 2 Üksnes naftatankerid, kemikaalitankerid ja gaasitankerid. 3 Vastavalt IMO laeva tuvastusnumbri kavale, mille IMO on vastu võtnud resolutsiooniga A.600(15). 4 Mittevajalik kustutada. 2.2 päästevahendid ja päästepaatide, päästeparvede ja valvepaatide varustus vastavad konventsiooni nõuetele; 2.3 laeval on konventsiooni nõuete kohaselt liiniheitevahendid ja päästevahendites kasutatavad raadioseadmed; 2.4 laeva navigatsioonivahendid, lootsi laevalevõtu vahendid ja navigatsioonialased väljaanded vastavad konventsiooni nõuetele; 2.5 laeval on tuled, märgid ning helisignaalide ja hädasignaalide andmise vahendid kehtivate konventsiooni ja rahvusvahelise laevakokkupõrgete vältimise eeskirja nõuete kohaselt; 2.6 muus osas vastab laev konventsiooni asjakohastele nõuetele; 2.7 laeval kasutatakse/ei kasutata 4 konventsiooni reegli(te) II-2/17 / III/384 kohaseid alternatiivseid konstruktsioone ja lahendusi; 2.8 käesolevale tunnistusele on/ei ole 4 lisatud tulekaitse/päästevahendite ja -lahenduste alternatiivsete konstruktsioonide ja lahenduste heakskiitmise dokument 4 . 3 Laev tegutseb reegli III/26.1.1.1 5 kohaselt järgmise laevaliikluse ala piires ……………………………….. 4 Vabastustunnistus(t) on/ei ole 4 välja antud. Käesolev tunnistus kehtib kuni……............................................................................................ Tunnistuse aluseks oleva ülevaatuse lõpetamise kuupäev:………..……………… ( pp /kk/ aaaa ) Välja antud……........................................................................................................................... (Tunnistuse väljaandmise koht) ………………………… ..................…………………………………………… (Väljaandmise kuupäev) (Tunnistuse väljaandnud volitatud ametniku allkiri) (Vastavalt vajadusele väljaandva asutuse pitser või tempel) ____________________ 4 Mittevajalik kustutada. 5 Vt SOLAS-e 1983. aasta muudatusi (MSC.6(48)), mida kohaldatakse 1. juulil 1986 või hiljem, kuid enne 1. juulit 1998 ehitatud laevadele, kui neil on püstuv kinnine päästepaat (püstuvad kinnised päästepaadid). VARUSTUSE NIMEKIRI KAUBALAEVA OHUTUSE TUNNISTUSE JUURDE (VORM E) VARUSTUSE NIMEKIRI VASTAVUSE TAGAMISEKS MUUDETUD 1974. a RAHVUSVAHELISELE KONVENTSIOONILE INIMELUDE OHUTUSEST MEREL 1 Laeva andmed Laeva nimi .................................................................................................................................... Tunnusnumber või -tähed .......................................................................................................... 2 Päästevahendite andmed 1 Inimeste üldarv, kellele on ette nähtud päästevahendid ………………………… Vasak parras Parem parras 2 Päästepaatide üldarv ………………… ………………… 2.1 Neisse mahtuvate inimeste koguarv ………………… ………………… 2.2 Püstuvate poolkinniste päästepaatide arv (reegel III/43 1 ) ………………… ………………… 2.3 Kinniste päästepaatide arv (reegel III/31 ja LSA koodeksi punkt 4.6) ………………… ………………… 2.4 Päästepaatide arv, mis on varustatud automaatse õhuvarustussüsteemiga (reegel III/31 ja LSA koodeksi punkt 4.8) ………………… ………………… 2.5 Tulekaitsega päästepaatide arv (reegel III/31 ja LSA koodeksi punkt 4.9) ………………… ………………… 2.6 Muud päästepaadid ………………… ………………… 2.6.1 Arv ………………… ………………… 2.6.2 Tüüp ………………… ………………… 2.7 Vabalang-päästepaatide arv …………………………………………… 2.7.1 Kinnised (reegel III/31 ja LSA koodeksi punkt 4.7) …………………………………………… 2.7.2 Autonoomsed (reegel III/31 ja LSA koodeksi punkt 4.8) …………………………………………… 2.7.3 Tulekaitsega (reegel III/31 ja LSA koodeksi punkt 4.9) …………………………………………… 3 Mootorpäästepaatide arv (kuuluvad eelnimetatud päästepaatide üldarvu hulka) …………………………………………… 3.1 Prožektoritega päästepaatide arv …………………………………………… 4 Valvepaatide arv …………………………………………… 4.1 Paatide arv, mis kuuluvad eelnimetatud päästepaatide üldarvu hulka …………………………………………… 5 Päästeparved …………………………………………… 5.1 Päästeparved, mis vajavad heakskiidetud veeskamisseadmeid …………………………………………… 5.1.1 Päästeparvede arv …………………………………………… 5.1.2 Päästeparvedesse paigutatavate inimeste arv …………………………………………… ____________________ 1 Vt SOLAS-e 1983. aasta muudatusi (MSC.6(48)), mida kohaldatakse 1. juulil 1986 või hiljem, kuid enne 1. juulit 1998 ehitatud laevadele. 2 Päästevahendite andmed (jätkub) 5.2 Päästeparved, mis ei vaja heakskiidetud veeskamisseadmeid ……………………………………… 5.2.1 Päästeparvede arv ……………………………………… 5.2.2 Päästeparvedesse mahtuvate inimeste arv ……………………………………… 5.3 Päästeparvede arv, mida nõuab reegel III/31.1.4 ……………………………………… 6 Päästerõngaste arv ……………………………………… 7 Päästevestide arv ……………………………………… 8 Päästetürbid ……………………………………… 8.1 Koguarv ……………………………………… 8.2 Päästevestide nõuetele vastavate türpide arv ……………………………………… 9 Kaitsetürpide arv ……………………………………… 10 Päästevahendites kasutatavad raadioseadmed ……………………………………… 10.1 Otsingu ja pääste käigus päästetavate asukoha määramise seadmete arv ……………………………………… 10.1.1 Otsingu- ja pääste- radarivastajad (SART) ……………………………………… 10.1.2 AIS otsingu- ja päästesaatjad (AIS-SART) ……………………………………… 10.2 Kahepoolse VHF-raadioside seadmete arv ……………………………………… 3 Navigatsioonisüsteemide ja -seadmete andmed Nimetus Olemasolev varustus 1.1 Standardmagnetkompass 2 …………………. 1.2 Varumagnetkompass 2 …………………. 1.3 Vurrkompass 2 …………………. 1.4 Vurrkompassi kursirepiiter 2 …………………. 1.5 Vurrkompassi peilingurepiiter 2 …………………. 1.6 Kursi või teekonna kontrollsüsteem 2 …………………. 1.7 Peilimisketas või peilingaator 2 …………………. 1.8 Kursi ja peilingute õiendamise vahendid …………………. 1.9 Kursinäitu edastav seade (THD) 2 …………………. 2.1 Navigatsioonikaardid / Elektronkaartide kuva- ja informatsioonisüsteem (ECDIS) 3 …………………. 2.2 ECDIS-i varulahendus …………………. 2.3 Navigatsioonialased väljaanded …………………. 2.4 Elektrooniliste navigatsioonialaste väljaannete varulahendus …………………. 3.1 Üleilmse satelliit-/maapealse raadionavigatsioonisüsteemi vastuvõtja 2, 3 …………………. 3.2 9 GHz radar 2 …………………. 3.3 Teine radar (3 GHz / 9 GHz 3 ) 2 …………………. 3.4 Automaatne radarpositsioonide arvuti (ARPA) 2 …………………. 3.5 Automaatne jälgimisseade 2 …………………. 3.6 Teine automaatne jälgimisseade 2 …………………. 3.7 Elektrooniline planšett 2 …………………. ________________________ 2 Reegli V/19 järgi on lubatud alternatiivsed vahendid nõuete täitmiseks. Muude vahendite kasutamisel tuleb need nimetada. 3 Mittevajalik kustutada. 3 Navigatsioonisüsteemide ja -seadmete andmed (jätkub) Nimetus Olemas olev varustus 4.1 Automaatne tuvastussüsteem (AIS) ……………………. 4.2 Laevade kaugtuvastamise ja -jälgimise süsteem ……………………. 5.1 Reisiinfo salvesti (VDR) 3 ……………………. 5.2 Lihtsustatud reisiinfo salvesti (S-VDR) 3 ……………………. 6.1 Kiiruse ja vahemaa mõõtmise seade (vee suhtes) 2 ……………………. 6.2 Kiiruse ja vahemaa mõõtmise seade (põhja suhtes edasi- ja külgsuunas) 2 ……………………. 7 Kajalood 2 ……………………. 8.1 Rooli, sõukruvi, tõukejõu, sõukruvi sammu ja töörežiimi näitur 2 ……………………. 8.2 Pöörde nurkkiiruse näitur 2 ……………………. 9 Heli vastuvõtu süsteem 2 ……………………. 10 Telefonside avariiroolimiskohta 2 ……………………. 11 Päevasignaallamp 2 ……………………. 12 Radaripeegeldi 2 ……………………. 13 Rahvusvaheline signaalkood ……………………. 14 Rahvusvaheline lennu- ja merepääste otsingu- ning päästetööde käsiraamat ( IAMSAR Manual ), III köide ……………………. 15 Silla käiguvahi häiresüsteem (BNWAS) ……………………. KÄESOLEVAGA TÕENDATAKSE, et käesolev varustuse nimekiri on igati õige. Välja antud ………………………………………………………………………………………… (Varustuse nimekirja väljaandmise koht) ………………….… ………….….……….……….………….…………….…… (Väljaandmise kuupäev) (Nimekirja väljaandnud volitatud ametniku allkiri) (Vastavalt vajadusele väljaandva asutuse pitser või tempel) ____________________ 2 Reegli V/19 järgi on lubatud alternatiivsed vahendid nõuete täitmiseks. Muude vahendite kasutamisel tuleb need nimetada. 3 Mittevajalik kustutada. KAUBALAEVA RAADIOOHUTUSE TUNNISTUSE VORM KAUBALAEVA RAADIOOHUTUSE TUNNISTUS Tunnistusele tuleb lisada kaubalaeva raadioohutuse varustuse nimekiri (vorm R) (Ametlik pitser) (Riik) Välja andnud muudetud 1974. a RAHVUSVAHELISE KONVENTSIOONI INIMELUDE OHUTUSEST MEREL ja ___________________________________________________________________ (riigi nimi) valitsuse volituse alusel ___________________________________________________________________ (volitatud isik või organisatsioon) Laeva andmed 1 Laeva nimi .................................................................................................................................... Tunnusnumber või -tähed .......................................................................................................... Kodusadam .................................................................................................................... Kogumahutavus ........................................................................................................................... Merealad, millel laeval on lubatud tegutseda (reegel IV/2) ........................................................ IMO number 2 ............................................................................................................................... Kuupäev, mil pandi kiil või laev oli samalaadses ehitusjärgus või vajadusel kuupäev, mil algas laeva oluline ümberehitus, muutmine või täiendamine .................................................................................................... KÄESOLEVAGA TÕENDATAKSE, ET: 1 Laev on läbinud ülevaatused konventsiooni reegli I/9 nõuete kohaselt. 2 Ülevaatus näitas, et: 2.1 laeva raadioseadmed vastavad konventsiooni nõuetele; 2.2 päästevahendites kasutatavad raadioseadmed töötavad konventsiooni nõuete kohaselt. 3 Vabastustunnistus(t) on/ei ole 3 välja antud. _______________________ 1 Alternatiivina võib laeva andmed esitada horisontaalselt lahtrites. 2 Vastavalt IMO laeva tuvastusnumbri kavale, mille IMO on vastu võtnud resolutsiooniga A.600(15). 3 Mittevajalik kustutada. Käesolev tunnistus kehtib kuni ................................................................................................... Tunnistuse aluseks oleva ülevaatuse lõpetamise kuupäev: ……………….……… ( pp /kk/ aaaa ) Välja antud.…………………………………………………………………………...……… (Tunnistuse väljaandmise koht) ……………………………. ………………………………………………………… (Väljaandmise kuupäev) (Tunnistuse väljaandnud volitatud ametniku allkiri) (Vastavalt vajadusele väljaandva asutuse pitser või tempel) VARUSTUSE NIMEKIRI KAUBALAEVA RAADIOOHUTUSE TUNNISTUSE JUURDE (VORM R) VARUSTUSE NIMEKIRI VASTAVUSE TAGAMISEKS MUUDETUD 1974. a RAHVUSVAHELISELE KONVENTSIOONILE INIMELUDE OHUTUSEST MEREL 1 Laeva andmed Laeva nimi .................................................................................................................................... Tunnusnumber või -tähed.......................................................................................................... Minimaalne nõutava kvalifikatsiooniga inimeste arv raadiojaamade käitamiseks .......................................................................................................... 2 Raadioseadmete andmed Nimetus Olemasolev varustus 1 Põhisüsteemid 1.1 VHF-raadiojaam 1.1.1 DSC- kodeerija …………………………… 1.1.2 DSC-vahivastuvõtja …………………………… 1.1.3 Raadiotelefon …………………………… 1.2 MF-raadiojaam 1.2.1 DSC- kodeerija …………………………… 1.2.2 DSC-vahivastuvõtja …………………………… 1.2.3 Raadiotelefon …………………………… 1.3 MF-/HF-raadiojaam 1.3.1 DSC- kodeerija …………………………… 1.3.2 DSC-vahivastuvõtja …………………………… 1.3.3 Raadiotelefon …………………………… 1.3.4 Tähttrükkimise telegraaf …………………………… 1.4 Inmarsati maapealne laevajaam …………………………… 2 Teisesed häirevahendid …………………………… 3 Meresõidu ohutusteabe vastuvõtmise seadmed 3.1 NAVTEX-vastuvõtja …………………………… 3.2 EGC-vastuvõtja …………………………… 3.3 HF-tähttrükkimise telegraafi vastuvõtja …………………………… 4 Satelliit-EPIRB …………………………… 4.1 COSPAS-SARSAT …………………………… 5 VHF-EPIRB …………………………… 6 Otsingu ja pääste käigus laeva asukoha määramise seade 6.1 Otsingu- ja päästeradarivastaja (SART) …………………………… 6.2 AIS otsingu- ja päästesaatja (AIS-SART) …………………………… 3 Raadioseadmete kasutatavuse tagamise meetodid (reeglid IV/15.6 ja 15.7) 3.1 Seadmete dubleerimine ………………………………………………………………..…... 3.2 Hooldus kaldal……………………………………………………………………………. 3.3 Merel hoolduse tegemise suutlikkus ……………………………………………………………. KÄESOLEVAGA TÕENDATAKSE, et käesolev varustuse nimekiri on igati õige. Välja antud …………………………………………………………………...……………… (Varustuse nimekirja väljaandmise koht) ………………………… ………………………………………………………… (Väljaandmise kuupäev) (Nimekirja väljaandnud volitatud ametniku allkiri) (Vastavalt vajadusele väljaandva asutuse pitser või tempel) VABASTUSTUNNISTUSE VORM VABASTUSTUNNISTUS (Ametlik pitser) (Riik) Välja andnud muudetud 1974. a RAHVUSVAHELISE KONVENTSIOONI INIMELUDE OHUTUSEST MEREL ja _________________________________________________________________________ (riigi nimi) valitsuse volituse alusel _________________________________________________________________________ (volitatud isik või organisatsioon) Laeva andmed 1 Laeva nimi .................................................................................................................................... Tunnusnumber või -tähed.......................................................................................................... Kodusadam .................................................................................................................... Kogumahutavus ........................................................................................................................... IMO number 2 ............................................................................................................................... KÄESOLEVAGA TÕENDATAKSE, ET: Laev vabastatakse konventsiooni reegli……………………………………….................... alusel ...................………………………………........................... konventsiooni nõuete ……….…………...………………………………………………………………… täitmisest. Võimalikud tingimused, mille täitmisel väljastatakse vabastustunnistus: …………………………………………………………………………………………...…… ..……………………………………………………………………………………………...…. Merereisid, milleks väljastatakse vabastustunnistus: ………………………………………………………..………………………………………… ………………………………………………………..………………………………………… Käesolev tunnistus kehtib kuni ................................................................................................... tingimusel, et kehtib ........…………………………………………………….………………................ tunnistus, millele käesolev tunnistus on lisatud. Välja antud ………………………………………………….…………………………………. (Tunnistuse väljaandmise koht) ……………………………. .……………….………………………………………… (Väljaandmise kuupäev) (Tunnistuse väljaandnud volitatud ametniku allkiri) (Vastavalt vajadusele väljaandva asutuse pitser või tempel) _____________________ 1 Alternatiivina võib laeva andmed esitada horisontaalselt lahtrites. 2 Vastavalt IMO laeva tuvastusnumbri kavale, mille IMO on vastu võtnud resolutsiooniga A.600(15). TUUMASEADMEGA REISILAEVA OHUTUSE TUNNISTUSE VORM TUUMASEADMEGA REISILAEVA OHUTUSE TUNNISTUS Tunnistusele lisatakse reisilaeva ohutuse tagamiseks vajaliku varustuse nimekiri (vorm P) (Ametlik pitser) (Riik) rahvusvaheliseks lühireisiks/merereisiks 1 Välja andnud muudetud 1974. a RAHVUSVAHELISE KONVENTSIOONI INIMELUDE OHUTUSEST MEREL ja ________________________________________________________________________ (riigi nimi) valitsuse volituse alusel _________________________________________________________________________ (volitatud isik või organisatsioon) Laeva andmed 2 Laeva nimi .................................................................................................................................. Tunnusnumber või -tähed............................................................................................. Kodusadam .................................................................................................................... Kogumahutavus .......................................................................................................................... Merealadel, millel laeval on lubatud tegutseda (reegel IV/2) ......................................... IMO number 3 .............................................................................................................................. Ehitamise kuupäev: Ehituslepingu kuupäev ......................................................................................................... Kuupäev, mil pandi kiil või laev oli samalaadses ehitusjärgus ........................... Üleandmise kuupäev............................................................................................................ Kuupäev, mil algas laeva oluline ümberehitus, muutmine või täiendamine (vajadusel) ....................................................................................................... _____________________ 1 Mittevajalik kustutada. 2 Alternatiivina võib laeva andmed esitada horisontaalselt lahtrites. 3 Vastavalt IMO laeva tuvastusnumbri kavale, mille IMO on vastu võtnud resolutsiooniga A.600(15). Märgitakse kõik kohalduvad kuupäevad. KÄESOLEVAGA TÕENDATAKSE, ET: 1 Laev on läbinud ülevaatused konventsiooni reegli VIII/9 nõuete kohaselt. 2 Laev täitis tuumalaevana kõiki konventsiooni VIII peatüki nõudeid ja vastab laeva jaoks heakskiidetud ohutushinnanguga ja et: 2.1 laev vastab konventsiooni nõuetele järgmise osas: .1 konstruktsioon, pea- ja abimasinad, katlad ja muud survemahutid, sealhulgas tuumaseadmega käiturseade ja kokkupõrke kaitsekonstruktsioon; .2 veetihedateks vaheruumideks jaotamise lahendus ja detailid; .3 järgmised vaheruumideks jaotamise vabapardamärgid: Vaheruumideks jaotamise vabapardamärgid on määratud ja kantud laeva pardale laeva keskel (reegel II-1/18) 4 Vabaparras Kohaldatakse, kui laevaruumid, milles veetakse reisijaid, hõlmavad järgmisi alternatiivseid ruume P1 P2 P3 ……… ……… ……… ………………………………………………… ………………………………………………… ………………………………………………… 2.2. laeva ehituslik tulekaitse, tuleohutussüsteemid ja -vahendid ning tuletõrjeplaanid vastavad konventsiooni nõuetele; 2.3 laeva kiirguskaitsesüsteemid ja -varustus vastavad konventsiooni nõuetele; 2.4 päästevahendid ja päästepaatide, päästeparvede ja valvepaatide varustus vastavad konventsiooni nõuetele; 2.5 laeval on konventsiooni nõuete kohaselt liiniheitevahendid ja päästevahendites kasutatavad raadioseadmed; 2.6 laeva raadioseadmed vastavad konventsiooni nõuetele; 2.7 päästevahendites kasutatavad raadioseadmed töötavad konventsiooni nõuete kohaselt; 2.8 laeva navigatsioonivahendid, lootsi laevalevõtuvahendid ja navigatsioonialased väljaanded vastavad konventsiooni nõuetele; 2.9 laeval on tuled, märgid ning helisignaalide ja hädasignaalide andmise vahendid kehtivate konventsiooni ja rahvusvahelise laevakokkupõrgete vältimise eeskirja nõuete kohaselt; 2.10 muus osas vastab laev konventsiooni asjakohastele nõuetele; 2.11 laeval kasutatakse on/ei kasutata 1 konventsiooni reegli(te) II-1/55 / II-2 /17 / III/38 1 kohaselt alternatiivseid konstruktsioone ja lahendusi; 2.12 käesolevale tunnistusele on/ei ole 1 lisatud masinate ja elektripaigaldiste / tulekaitse- / päästevahendite ja seadmete 1 alternatiivsete konstruktsioonide ja lahenduste heakskiitmise dokument. Käesolev tunnistus kehtib kuni ............................................................................................... Tunnistuse aluseks oleva ülevaatuse lõpetamise kuupäev: ………….………… ( pp /kk/ aaaa ) Välja antud ............................................................................................................................... (Tunnistuse väljaandmise koht) …………………………… ………..……………………………………………… (Väljaandmise kuupäev) (Tunnistuse väljaandnud volitatud ametniku allkiri) (Vastavalt vajadusele väljaandva asutuse pitser või tempel) ______________________ 1 Mittevajalik kustutada. 4 Enne 1. jaanuari 2009 ehitatud laevadel tuleks kasutada kohalduvat vaheruumideks jaotamise märgistust C.1, C.2 ja C.3. TUUMASEADMEGA KAUBALAEVA OHUTUSE TUNNISTUSE VORM TUUMASEADMEGA KAUBALAEVA OHUTUSE TUNNISTUS Tunnistusele lisatakse kaubalaeva ohutuse tagamiseks vajaliku varustuse nimekiri (vorm C) (Ametlik pitser) (Riik) Välja antud muudetud 1974. a RAHVUSVAHELISE KONVENTSIOONI INIMELUDE OHUTUSEST MEREL ja _____________________________________________________________________ (riigi nimi) valitsuse volituse alusel ____________________________________________________________________ (volitatud isik või organisatsioon) Laeva andmed 1 Laeva nimi .................................................................................................................................. Tunnusnumber või -tähed.......................................................................................................... Kodusadam .................................................................................................................... Kogumahutavus .......................................................................................................................... Laeva dedveit (tonnides) 2 ........................................................................................................... Laeva pikkus (reegel III/3.12) ......................................................................................... Merealad, millel laeval on lubatud tegutseda (reegel IV/2) ........................................................ IMO number 3 ............................................................................................................................. Laeva tüüp 4 Puistlastilaev Naftatanker Kemikaalitanker Gaasitanker Kaubalaev, muu kui ülaltoodud Ehitamise kuupäev: Ehituslepingu kuupäev............................................................................................... Kuupäev, mil pandi kiil või laev oli samalaadses ehitusjärgus ................. Üleandmise kuupäev ............................................................................................ Kuupäev, mil algas laeva oluline ümberehitus, muutmine või täiendamine (vajadusel) .............................................................................. Märgitakse kõik kohalduvad kuupäevad. __________________________________ 1 Alternatiivina võib laeva andmed esitada horisontaalselt lahtrites. 2 Üksnes naftatankerid, kemikaalitankerid ja gaasitankerid. 3 Vastavalt IMO laeva tuvastusnumbri kavale, mille IMO on vastu võtnud resolutsiooniga A.600(15). 4 Mittevajalik kustutada. KÄESOLEVAGA TÕENDATAKSE, ET: 1 Laev on läbinud ülevaatused konventsiooni reegli VIII/9 nõuete kohaselt. 2 Laev täitis tuumalaevana kõiki konventsiooni VIII peatüki nõudeid ja vastas laeva jaoks heakskiidetud ohutushinnanguga ja et: 2.1 reeglis I/10 (mida kohaldatakse reegli VIII/9 täitmiseks vajalikus ulatuses) määratletud konstruktsiooni, masinate ja seadmete, sealhulgas tuumaseadmega käiturseadme ja kokkupõrke kaitsekonstruktsiooni seisund on rahuldav ning laev vastab konventsiooni II-1 peatüki ja II-2 peatüki asjakohastele nõuetele (välja arvatud tuleohutussüsteemide ja -vahendite ning tuletõrjeplaanidega seotud nõuded); 2.2 laeva tuleohutussüsteemid ja -vahendid ning tuletõrjeplaanid vastavad konventsiooni nõuetele; 2.3 päästevahendid ja päästepaatide, päästeparvede ja valvepaatide varustus vastavad konventsiooni nõuetele; 2.4 laeval on konventsiooni nõuete kohaselt liiniheitevahendid ja päästevahendites kasutatavad raadioseadmed; 2.5 laeva raadioseadmed vastavad konventsiooni nõuetele; 2.6 päästevahendites kasutatavad raadioseadmed töötavad konventsiooni nõuete kohaselt; 2.7 laeva navigatsioonivahendid, lootsi laevalevõtuvahendid ja navigatsioonialased väljaanded vastavad konventsiooni nõuetele; 2.8 laeval on tuled, märgid ning helisignaalide ja hädasignaalide andmise vahendid kehtivate konventsiooni ja laevakokkupõrgete vältimise eeskirja nõuete kohaselt; 2.9 muus osas vastab laev reeglite asjakohastele nõuetele, kuivõrd neid nõudeid nende suhtes kohaldatakse; 2.10 laeval kasutatakse/ei kasutata 3 konventsiooni reegli(te) II-1/55 / II-2/17 / III/38 3 kohaselt alternatiivseid konstruktsioone ja -lahendusi; 2.11 käesolevale tunnistusele on/ei ole 3 lisatud masinate ja elektripaigaldiste / tulekaitse-/ päästevahendite ja -lahenduste alternatiivsete konstruktsioonide ja -lahenduste heakskiitmise dokument 3 . Käesolev tunnistus kehtib kuni ................................................................................................... Tunnistuse aluseks oleva ülevaatuse lõpetamise kuupäev: ……………….……… ( pp /kk/ aaaa ) Välja antud: ................................................................................................................................. (Tunnistuse väljaandmise koht) …………………………. ……………………………………………………… (Väljaandmise kuupäev) (Tunnistuse väljaandnud volitatud ametniku allkiri) (Vastavalt vajadusele väljaandva asutuse pitser või tempel) __________________________________________ 3 Mittevajalik kustutada. VARUSTUSE NIMEKIRI KAUBALAEVA OHUTUSE TUNNISTUSE JUURDE (VORM C) VARUSTUSE NIMEKIRI VASTAVUSE TAGAMISEKS MUUDETUD 1974. a RAHVUSVAHELISELE KONVENTSIOONILE INIMELUDE OHUTUSEST MEREL 1 Laeva andmed Laeva nimi .................................................................................................................................... Tunnusnumber või -tähed.......................................................................................................... Minimaalne nõutava kvalifikatsiooniga inimeste arv raadiojaamade käitamiseks ...................... 2 Päästevahendite andmed 1 Inimeste üldarv, kellele on ette nähtud päästevahendid: 2 Päästepaatide üldarv 2.1 Neisse paigutatavate inimeste koguarv 2.2 Püstuvate poolkinniste päästepaatide arv (reegel III/43 1 ) 2.3 Kinniste päästepaatide arv (reegel III/31 ja LSA koodeksi punkt 4.6) 2.4 Päästepaatide arv, millel on automaatne õhuvarustussüsteem (reegel III/31 ja LSA koodeksi punkt 4.8) 2.5 Tulekaitsega päästepaatide arv (reegel III/31 ja LSA koodeksi punkt 4.9) 2.6 Muud päästepaadid 2.6.1 Arv 2.6.2 Tüüp Vasak parras Parem parras . …...……….. …...………… …...………… …...………… …...………… …...………… …...………… …...………… …...………… . …...……….. …...………… …...………… …...………… …...………… …...………… …...………… …...………… …...………… 2.7 Vabalang-päästepaatide arv 2.7.1 Kinnised (reegel III/31 ja LSA koodeksi punkt 4.7) 2.7.2 Autonoomsed (reegel III/31 ja LSA koodeksi punkt 4.8) 2.7.3 Tulekaitsega (reegel III/31 ja LSA koodeksi punkt 4.9) 3 Mootorpäästepaatide arv (kuuluvad eelnimetatud päästepaatide hulka) 3.1 Prožektoritega päästepaatide arv 4 Valvepaatide arv 4.1 Paatide arv, mis kuuluvad ülalnimetatud päästepaatide üldarvu hulka ………………….…...………… ………………….…...………… ………………….…...………… ………………….…...………… ………………….…...………… ………………….…...………… ………………….…...………… ………………….…...………… ______________________________ 1 Vt SOLAS-e 1983. aasta muudatusi (MSC.6(48)), mida kohaldatakse 1. juulil 1986 või hiljem, kuid enne 1. juulit 1998 ehitatud laevadele. 2 Päästevahendite andmed (jätkub) 5 Päästeparved 5.1 Päästeparved, millel on vaja heakskiidetud veeskamisseadmeid 5.1.1 Päästeparvede arv 5.1.2 Neisse mahtuvate inimeste arv 5.2 Päästeparved, mis ei vaja heakskiidetud veeskamisseadmeid 5.2.1 Päästeparvede arv 5.2.2 Neisse mahtuvate inimeste arv 5.3 Reegli ga III/31.1.4 nõutavate päästeparvede arv 6 Päästerõngaste arv 7 Päästevestide arv 8 Päästetürbid 8.1 Koguarv 8.2 Päästevestide nõuetele vastavate türpide arv 9 Kaitsetürpide arv 10 Päästevahendites kasutatavad raadioseadmed 10.1 Otsingu ja pääste käigus päästetavate asukoha määramise seadmete arv 10.1.1 Otsingu- ja pääste-radarivastajad (SART) 10.1.2 AIS otsingu- ja päästesaatjad (AIS-SART) 10.2 Kahepoolse VHF-raadioside seadmete arv ………………….…...………… ………………….…...………… ………………….…...………… ………………….…...………… ………………….…...………… ………………….…...………… ………………….…...………… ………………….…...………… ………………….…...………… ………………….…...………… ………………….…...………… ………………….…...………… ………………….…...………… 3 Raadioseadmete andmed Nimetus Olemasolev varustus 1 Põhisüsteemid 1.1 VHF-raadiojaam 1.1.1 DSC- kodeerija 1.1.2 DSC-vahivastuvõtja 1.1.3 Raadiotelefon 1.2 MF-raadiojaam 1.2.1 DSC- kodeerija 1.2.2 DSC-vahivastuvõtja 1.2.3 Raadiotelefon 1.3 MF-/HF-raadiojaam 1.3.1 DSC- kodeerija 1.3.2 DSC-vahivastuvõtja 1.3.3 Raadiotelefon 1.3.4 Tähttrükkimise telegraaf 2 Teisesed häirevahendid 3 Meresõidu ohutusteabe vastuvõtmise seadmed 3.1 NAVTEX-vastuvõtja 3.2 EGC-vastuvõtja 3.3 HF-tähttrükkimise telegraafi vastuvõtja 4 Satelliit-EPIRB 4.1 COSPAS-SARSAT 5 VHF-EPIRB 6 Otsingu ja pääste käigus laeva asukoha määramise seadmed 6.1 Otsingu- ja pääste-radarivastaja (SART) 6.2 AIS otsingu- ja päästesaatja (AIS-SART) …………...……….. …………...……….. …………...……….. …………...……….. …………...……….. …………...……….. …………...……….. …………...……….. …………...……….. …………...……….. …………...……….. …………...……….. …………...……….. …………...……….. …………...……….. …………...……….. …………...……….. …………...……….. 4 Raadioseadmete kasutatavuse tagamise meetodid (reeglid IV/15.6 ja 15.7) 4.1. Seadmete dubleerimine ……………………………………………………………………. 4.2 Hooldus kaldal…………………………………………………………………….……… 4.3 Merel hoolduse tegemise suutlikkus ……………………………………………………………. 5 Navigatsioonisüsteemide ja -seadmete andmed Nimetus Olemas olev varustus 1.1 Standardmagnetkompass 2 1.2 Varumagnetkompass 2 1.3 Vurrkompass 2 1.4 Vurrkompassi kursirepiiter 2 1.5 Vurrkompassi peilingurepiiter 2 1.6 Kursi või teekonna kontrollsüsteemi 2 1.7 Peilimisketas või peilingaator 2 1.8 Kursi ja peilingute õiendamise vahendid 1.9 Kursinäitu edastav seade (THD) 2 2.1 Navigatsioonikaardid / Elektronkaartide kuva- ja informatsioonisüsteem (ECDIS) 3 2.2 ECDIS-i varulahendus 2.3 Navigatsioonialased väljaanded 2.4 Elektrooniliste navigatsioonialaste väljaannete varulahendus 3.1 Üleilmse satelliitnavigatsiooni süsteemi / maapealse raadionavigatsioonisüsteemi vastuvõtja 2, 3 3.2 9 GHz radar2 3.3 Teine radar (3 GHz / 9 GHz3) 2 3.4 Automaatne radarpositsioonide arvuti (ARPA) 2 3.5 Automaatne jälgimisseade 2 3.6 Teine automaatne jälgimisseade 2 3.7 Elektrooniline planšett 2 4.1 Automaatne tuvastussüsteem (AIS) 4.2 Laevade kaugtuvastamise ja -jälgimise süsteem 5.1 Reisiinfo salvesti (VDR) 3 5.2 Lihtsustatud reisiinfo salvesti (S-VDR) 3 6.1 Kiiruse ja vahemaa mõõtmise seade (vee suhtes) 2 6.2 Kiiruse ja vahemaa mõõtmise seade (merepõhja suhtes edasi- ja külgsuunas) 2 7 Kajalood 2 8.1 Rooli, sõukruvi, tõukejõu, sõukruvi sammu ja töörežiimi näitur 2 8.2 Pöörde nurkkiiruse näitur 2 9 Heli vastuvõtu süsteem 2 10 Telefonside avariiroolimiskohta 2 11 Päevasignaallamp 2 12 Radaripeegeldi 2 13 Rahvusvaheline signaalkood 14 Rahvusvaheline lennu- ja merepääste otsingu- ning päästetööde käsiraamat ( IAMSAR Manual ), III köide 15 Silla käiguvahi häiresüsteem (BNWAS) …………...……….. …………...……….. …………...……….. …………...……….. …………...……….. …………...……….. …………...……….. …………...……….. …………...……….. …………...……….. …………...……….. …………...……….. …………...……….. …………...……….. …………...……….. …………...……….. …………...……….. …………...……….. …………...……….. …………...……….. …………...……….. …………...……….. …………...……….. …………...……….. …………...……….. …………...……….. …………...……….. …………...……….. …………...……….. …………...……….. …………...……….. …………...……….. …………...……….. …………...……….. …………...……….. …………...……….. …………...……….. _______________________________________ 2 Reegli V/19 järgi on lubatud alternatiivsed vahendid nõuete täitmiseks. Muude vahendite kasutamisel tuleb need nimetada. 3 Mittevajalik kustutada. KÄESOLEVAGA TÕENDATAKSE , et käesolev varustuse nimekiri on igati õige. Välja antud: ....................................................................................................................................................... (Varustuse nimekirja väljaandmise koht) .................................. ………….……......................................................................... (Väljaandmise kuupäev) (Nimekirja väljaandnud volitatud ametniku allkiri) (Vastavalt vajadusele väljaandva asutuse pitser või tempel) LISA 1 Tunnistused ja dokumendid, mis peavad laevadel olema * (Märkus: Kõik laeval olevad tunnistused peavad olema kehtivad ja vormistatud näidisele vastavas vormis, kui seda nõuab vastav rahvusvaheline konventsioon või õigusakt.) Nr Sisu Viide 1 Kõik laevad, millele viidatud konventsiooni kohaldatakse Rahvusvaheline mõõdukiri (1969) Rahvusvaheline mõõdukiri (1969) antakse laevale, mille kogu- ja puhasmahutavus on kindlaks määratud kooskõlas konventsiooniga. Laevade mõõtmise konventsiooni artikkel 7 Rahvusvaheline laadungimärgi tunnistus Rahvusvaheline laadungimärgi tunnistus antakse 1966. aasta rahvusvahelise laadungimärgi konventsiooni alusel laevale, millele on tehtud ülevaatused ja mis on tähistatud vastavalt vajadusele konventsiooni või 1988. aasta LL-protokolliga muudetud konventsiooni kohaselt. LL-konventsiooni artikkel 16; 1988. aasta LL-protokolli artikkel 16 Rahvusvaheline laadungimärgist vabastamise tunnistus Rahvusvaheline laadungimärgist vabastamise tunnistus antakse laevale, millele on antud vabastus vastavalt vajadusele laadungimärgi konventsiooni või 1988. aasta LL-protokolliga muudetud konventsiooni artikli 6 alusel ja kohaselt. LL-konventsiooni artikkel 6; 1988. aasta LL-protokolli artikkel 16 Kattekihi tehniline dokumentatsioon Kattekihi tehnilist dokumentatsiooni, mis sisaldab eriotstarbeliste merevee ballasttankide puhul igat tüüpi laevades ning 150 m pikkuste või pikemate puistlastilaevade topeltplaadistusega ruumides kasutatava kattesüsteemi kirjeldust, laevatehase ja laevaomaniku katmistöö dokumentatsiooni, kattesektsioonide, töökirjelduste, ülevaatuste, hoolduse ja remondi üksikasjalikke kriteeriume, hoitakse laeval ning säilitatakse kogu laeva eluea jooksul. 1974. aasta SOLAS-e reegel II-1/3-2; tehnilised nõuded kõigi laevade ja puistlastilaevade topeltplaadistusega ruumide eriotstarbeliste merevee ballasttankide kaitsekatetele (resolutsioon MSC.215(82)) Ehitusjoonised 1. jaanuaril 2007 või hiljem ehitatud laevadel hoitakse laeva ehitusjooniste ja muude plaanide komplekti, milles on kajastatud laeva edasised konstruktsioonimuudatused. 1974. aasta SOLAS-e reegel II-1/3-7; MSC/Circ.1135 laevas ja kaldal hoitavate ehitusjooniste kohta Laevaehitustoimik Konkreetse teabega laevaehitustoimikut hoitakse 150 m pikkustel või pikematel naftatankerite pardal ning 150 m pikkustel või pikematel puistlastilaevadel, mis on ehitatud ühetekilistena , tekialuste pardatankide ja kimmitankidega lastiruumis, välja arvatud maagilaevades ja kombineeritud laevades: .1 mille ehitusleping on sõlmitud 1. juulil 2016 või hiljem; .2 kui ehitusleping puudub, kuid kiil on pandud või laev on samasuguses ehitusjärgus 1. juulil 2017 või hiljem, või .3 mille üleandmine toimub 1. juulil 2020 või hiljem, on reeglite ja suuniste kohaselt teavet sisaldav laevaehitustoimik, mida ajakohastatakse vastavalt vajadusele kogu laeva eluea jooksul, et lihtsustada ohutut tegutsemist, hooldust, ülevaatust, remonti ja erakorralisi meetmeid. 1974. aasta SOLAS-e reegel II-1/3-10; MSC.1/Circ.1343 laevaehitustoimikus sisalduva teabega seotud suuniste kohta. Püstuvusteave Reisilaevad suurusest olenemata ning kaubalaevad pikkusega 24 m või pikemad kreenitakse nende valmimisel ja määratakse nende püstuvusandmed . Kaptenile antakse püstuvusteave , mis sisaldab sellist infot, mis võimaldab tal kiire ja lihtsa korra kohaselt saada täpsed juhised laeva püstuvuse kohta erinevates tööoludes, et säilitada nõutav vigastamata laeva püstuvus ja püstuvus pärast vigastust. Puistlastilaevade puhul võib puistlastilaeva brošüüris nõutav info olla püstuvusteabes . 1974. aasta SOLAS-e reeglid II-1/5 ja II-1/5-1; LL-konventsioon; 1988. aasta LL-protokolli reegel 10 Vigastuste kontrolli plaanid ja brošüürid Reisi- ja kaubalaevadel peavad olema püsivalt välja pandud plaanid, mis näitavad selgelt iga teki ja lastiruumi veetihedate vaheruumide piire, nendes olevaid avasid koos sulgemisvahendite ja kõigi nende juhtimisseadmete asukohaga ning abinõusid vee sissevoolust tingitud kreeni korrigeerimiseks. Eelnimetatud teavet sisaldavad brošüürid peavad olema kättesaadavad laeva ohvitseridele. 1974. aasta SOLAS-e reegel II-1/19; MSC.1/Circ.1245 Ohutu mehitatuse tunnistus Igal laeval, millele kohaldatakse konventsiooni I peatükki, peab olema asjakohane ohutu mehitatuse tunnistus või samaväärne dokument, mille administratsioon on väljastanud minimaalse ohutu mehitatuse tõendina. 1974. aasta SOLAS-e reegel V/14.2 Tuleohutusalase väljaõppe juhend Väljaõppe juhend kirjutatakse laeva töökeeles ja see on laevapere messis ja puhkeruumis või igas laevapereliikme kajutis. Juhend peab sisaldama reeglis II-2/15.2.3.4 nõutavaid juhiseid ja teavet. Osa sellisest teabest võib juhendi asemel olla audiovisuaalsel kujul. 1974. aasta SOLAS-e reegel II-2/1 5.2.3 Tuletõrjeplaan/-brošüür Laeva üldjoonised peavad olema püsivalt välja pandud laeva ohvitseride juhendamiseks ja nendel peab selgelt kujutama iga teki juhtimiskohti, mitmesuguseid tulesektsioone koos tulekahju avastamise ja tulehäiresüsteemide ning tulekustutusvahendite jms üksikasjadega. Alternatiivina võib eelnimetatud üksikasjadest koostada brošüüri, mille üks eksemplar antakse igale laeva ohvitserile ja üks eksemplar on kogu aeg kättesaadav laeval kergesti juurdepääsetavas kohas. Plaanid ja brošüürid hoitakse ajakohastena, nende muudatused dokumenteeritakse võimalikult kiiresti. Tuletõrjeplaanide või selliseid plaane sisaldava brošüüri teist eksemplari peab pidevalt hoidma silmapaistvalt tähistatud ilmastikukindlas kestas väljaspool tekiehitist kaldalt tulevate tuletõrjujate abistamiseks. 1974. aasta SOLAS-e reeglid II-2/15.2.4 ja II-2/15.3.2 Laeval toimuva väljaõppe ja õppuste register Tuletõrjeõppused viiakse läbi ja registreeritakse reeglite III/19.3 ja III/19.5 kohaselt. 1974. aasta SOLAS-e reegel II-2/15.2.2.5 Tuleohutusbrošüür Tuleohutusbrošüür peab sisaldama vajalikku teavet ja juhiseid laeva ohutu töö ja laadimis-lossimistööde kohta tuleohutusega seoses. Brošüür kirjutatakse laeva töökeeles ning see peab olema kättesaadav laevapere messis ja puhkeruumis või igas laevapereliikme kajutis. Brošüür võib olla ühitatud reeglis II-2/15.2.3 nõutavate tuleohutuse väljaõppejuhenditega. 1974. aasta SOLAS-e reegel II-2/16.2 Hoolduskavad Hoolduskava peab hõlmama vajalikku teavet tulekaitsesüsteemide ning tuletõrjesüsteemide ja -seadmete kohta, mida nõutakse reegli II-2/14.2.2 alusel. Tankerite puhul viidatakse lisanõuetele reeglis II-2/14.4. 1974. aasta SOLAS-e reeglid II-2/14.2.2 ja II-2/14.4 Treeningjuhend Treeningjuhend, mis võib olla mitmeköiteline , peab sisaldama juhiseid ja teavet laeva päästevahendite ja parimate ellujäämisviiside kohta kergesti mõistetavas vormis, võimalusel illustreeritult. Sellise teabe mis tahes osa võib juhendi asemel olla audiovisuaalsel kujul. 1974. aasta SOLAS-e reegel III/35 Merekaardid ja navigatsioonialased väljaanded Merekaardid ja navigatsioonialased väljaanded peavad olema kavandatava merereisi jaoks piisavad ja ajakohased. Elektronkaartide kuva- ja infosüsteemi (ECDIS) aktsepteeritakse samuti käesoleva alapunkti merekaartide kaasasoleku nõuet täitvana. 1974. aasta SOLAS-e reeglid V/19.2.1.4 ja V/27 Rahvusvaheline signaalkood ja käsiraamat „Rahvusvahelised lennu- ja merepääste otsingu- ning päästetööd“ (IAMSAR), III köide Kõigil laevadel, millel nõutakse raadiojaama, peab olema rahvusvaheline signaalkood; kõigil laevadel peab olema käsiraamatu „Rahvusvahelised lennu- ja merepääste otsingu- ning päästetööd“ ajakohastatud III köide. 1974. aasta SOLAS-e reegel V/21 Logiraamatu pidamine Kõik rahvusvahelisi merereise tegevad laevad peavad pidama laeval logiraamatut navigatsioonisündmuste ja vahejuhtumite kohta, sealhulgas õppuste ja merelemineku eelsete katsetuste kohta. Kui sellist teavet ei hoita laeva logiraamatus, peab seda hoidma muul administratsiooni heakskiidetud kujul. 1974. aasta SOLAS-e reeglid V/26 ja V/28.1 Manööverdusbrošüür Laeva käigukatsetel registreeritud peatumisajad, laeva kurss ja läbitud vahemaad koos katsetel registreeritud tulemustega, et teha kindlaks mitme sõukruviga laevade võime navigeerida ja manööverdada ühe või mitme mittetöötava sõukruviga, peavad olema laeval kaptenile või määratud töötajatele kasutamiseks kättesaadavad. 1974. aasta SOLAS-e reegel II-1/28 Materjali ohutuskaardid (MSDS) Naftat või vedelkütust vedavad laevad, nagu määratletud 1978. aasta protokolliga muudetud 1973. aasta rahvusvahelise laevade põhjustatud merereostuse vältimise konventsiooni I lisa reeglis 1, peavad olema varustatud IMO soovituste alusel välja töötatud materjali ohutuskaartidega enne sellise nafta kaubana laadimist mahtlastina või vedelkütuse punkerdamist . 1974. aasta SOLAS-e reegel VI/5-1; resolutsioon MSC.286(86) AIS-i katsetamise aruanne Automaatsele identifitseerimise süsteemile (AIS) peab heakskiidetud inspektor või heakskiidetud katsetamis- või hooldusettevõte tegema iga-aastase katsetuse. Katsetuse aruande koopiat hoitakse laeval ja see peab olema MSC.1/Circ.1252 lisas toodud näidisvormi kohane. 1974. aasta SOLAS-e reegel V/18.9; MSC.1/Circ.1252 Kaptenite, ohvitseride või reakoosseisu liikmete tunnistused Kaptenite, ohvitseride või reakoosseisu liikmete tunnistused väljastatakse kandidaatidele, kes täidavad administratsiooni rahuldaval viisil töö, vanuse, terviseseisundi, koolituse, kvalifikatsiooni ja kontrolli nõudeid 1978. aasta meremeeste väljaõppe, diplomeerimise ja vahiteenistuse aluste rahvusvahelisele konventsioonile lisatud STCW koodeksi kohaselt. Tunnistuste vormid on STCW koodeksi jaos A-I/2. Tunnistused peavad olema kättesaadavad originaalkujul laeval, millel tunnistuse omanik töötab. 1978. aasta STCW artikli VI reegel I/2; STCW koodeksi punkt A-I/2 Puhkeaja arvestus Meremeeste igapäevase puhkeaja arvestust hoitakse laeval. STCW koodeksi punkt A-VIII/1; 2006. aasta meretöö konventsioon ; 1996. aasta meremeeste tööaja ja laevade mehitamise konventsioon (nr 180); IMO/ILO suunised meremeeste töökorralduse tabelite kohta laeval ning meremeeste töö- ja puhkeaja arvestuse vormide kohta Rahvusvaheline naftareostuse vältimise tunnistus Rahvusvaheline naftareostuse vältimise tunnistus antakse pärast MARPOL-i I lisa reegli 6 kohast ülevaatust naftatankerile kogumahutavusega 150 või rohkem ning muule laevale kogumahutavusega 400 või rohkem, mis teeb merereise MARPOL-i teiste osaliste jurisdiktsiooni all olevatesse sadamatesse või avamere terminalidesse. Tunnistust täiendab vastavalt vajadusele laevade, välja arvatud naftatankerite ehituse ja seadmete nimekiri (vorm A) või naftatankerite ehituse ja seadmete nimekiri (vorm B). MARPOL-i I lisa reegel 7 Naftaraamat Igal naftatankeril kogumahutavusega 150 või rohkem ning igal laeval kogumahutavusega 400 või rohkem, välja arvatud naftatankeril, peab olema naftaraamatu I osa (Tegevus masinaruumis). Naftatankeril kogumahutavusega 150 või rohkem peab olema lisaks naftaraamatu II osa (Lasti-/ballastitööd). MARPOL-i I lisa reeglid 17 ja 36 Laeva erakorraliste abinõude plaan naftareostuse puhuks Igal naftatankeril kogumahutavusega 150 või rohkem ning igal laeval kogumahutavusega 400 või rohkem, välja arvatud naftatankeril, peab olema laeval administratsiooni heakskiidetud laeva erakorraliste abinõude plaan naftareostuse puhul. MARPOL-i I lisa reegel 37; resolutsioon MEPC.54(32), muudetud resolutsiooniga MEPC.86(44) Rahvusvaheline reoveereostuse vältimise tunnistus Rahvusvaheline reoveereostuse vältimise tunnistus antakse pärast MARPOL-i IV lisa reegli 4 kohast esmast või tunnistuse uuendamisega seotud ülevaatust laevale, mis vastab selle lisa sätetele ja teeb merereise teiste osalisriikide jurisdiktsiooni all olevatesse sadamatesse või avamere terminalidesse. MARPOL-i IV lisa reegel 5; MEPC/Circ.408 Prügikäitluskava Igal laeval kogumahutavusega 100 või rohkem ning igal laeval, millel on lubatud vedada 15 inimest või rohkem, peab olema laeval prügikäitluskava, mida laevapere peab järgima. MARPOL-i V lisa reegel 10; resolutsioon MEPC.71(38); MEPC/Circ.317 Prügiraamat Laeval kogumahutavusega 400 või rohkem ning laeval, millel on lubatud vedada 15 inimest või rohkem ning mis teeb merereise teiste osalisriikide jurisdiktsiooni all olevatesse sadamatesse või avamere terminalidesse, ning igal statsionaarsel ja ujuvplatvormil, mis tegeleb merepõhja uurimise ja kasutussevõtmisega , peab olema prügiraamat. MARPOL-i V lisa reegel 10 Reisiinfo salvesti süsteem – süsteemi vastavustunnistus Reisiinfo salvesti süsteemile, sealhulgas kõigile anduritele, tehakse igal aastal tõhususkatse. Katse peab läbi viima heakskiidetud katse- või hooldusettevõte, et kontrollida salvestatud andmete täpsust, vältust ja taastatavust. Lisaks tehakse katsed ja ülevaatused, et määrata kindlaks vahendite asukohta paigaldatud kõigi kaitseümbriste ja -seadmete kasutusvalmidus. Katse teostanud ettevõtte välja antud vastavustunnistuse koopiat, millel on märgitud vastavuse kuupäev ja kohaldatavad tehnilised nõuded, tuleb hoiustada laeval. 1974. aasta SOLAS-e reegel V/18.8 Lasti paigutamise ja kinnitamise juhend Kõik lastid, välja arvatud puistlastid ja vedellastid, lastiühikud ja kaubaveoühikud laaditakse, paigutatakse ja kinnitatakse kogu merereisi ajal vastavalt administratsiooni heakskiidetud lasti paigutamise ja kinnitamise juhendile. Reeglis II-2/3.41 määratletud autotekkidega laevades lõpetatakse kogu selliste lastide, lastiühikute ja kaubaveoühikute kinnitamine vastavalt lasti paigutamise ja kinnitamise juhendile enne, kui laev lahkub kai äärest. Lasti paigutamise ja kinnitamise juhend on nõutav igat tüüpi laevadel, mis tegelevad erinevate lastide veoga, välja arvatud puistlastid ja vedellastid, ja see koostatakse nii, et see on vähemalt samaväärne IMO väljatöötatud suunistega. 1974. aasta SOLAS-e reeglid VI/5.6 ja VII/5; MSC.1/Circ.1353 Vastavustunnistus Vastavustunnistus antakse reederile, mis vastab ISM koodeksi nõuetele. Dokumendi koopiat peab hoidma laevas. 1974. aasta SOLAS-e reegel IX/4; ISM koodeksi punkt 13 Ohutusjuhtimise tunnistus Ohutusjuhtimise tunnistuse annab laevale administratsioon või administratsiooni tunnustatud organisatsioon. Administratsioon või selle tunnustatud organisatsioon kontrollib enne ohutusjuhtimise tunnistuse andmist, et reeder ja laeva juhtkond tegutsevad heakskiidetud ohutusjuhtimissüsteemi kohaselt. 1974. aasta SOLAS-e reegel IX/4; ISM koodeksi punkt 13 Rahvusvaheline laeva turvalisuse tunnistus ( ISSC ) või ajutine rahvusvaheline laeva turvalisuse tunnistus Rahvusvahelise laeva turvalisuse tunnistuse (ISSC) annab laevale administratsioon või selle tunnustatud organisatsioon kinnitamaks, et laev vastab SOLAS-e XI-2 peatüki ja ISPS koodeksi A osa meresõidu turvalisuse sätetele. Ajutise ISSC võib anda ISPS koodeksi A osa punkti 19.4 alusel. 1974. aasta SOLAS-e reegel XI-2/9.1.1; ISPS koodeksi A osa punkt 19 ja liidesed. Laeva turvaplaan ja sellega seotud dokumendid Laeval peab olema administratsiooni heakskiidetud laeva turvaplaan. Plaan näeb ette kolm turvataset, mis on määratletud ISPS koodeksi A osas. Järgmiste laeva turvaplaanis käsitletavate tegevuste kohta hoitakse dokumente laeval vähemalt administratsiooni nimetatud minimaalse aja jooksul: .1 väljaõpe, õppused ja harjutused; .2 turvaohud ja -vahejuhtumid; .3 turvanõuete rikkumised; .4 turvataseme muutmine; .5 teated, mis on otseselt seotud laeva turvalisusega, näiteks konkreetsed ohud laevadele või sadamarajatistele, kus laev viibib või on viibinud; .6 turvalisusega seotud tegevuse sisekontrollid ja ülevaatused; .7 laeva turvalisushinnangu korraline ülevaatus; .8 laeva turvaplaani korraline ülevaatus; .9 plaani muudatuste rakendamine ja .10 pardal olevate turvaseadmete hooldus, kalibreerimine ja katsetamine, sealhulgas laeva turvasignalisatsioonisüsteemi katsetamine. 1974. aasta SOLAS-e reegel XI-2/9; ISPS koodeksi A osa jaod 9 ja 10 Laevaandmete alaline register (CSR) Laevale, millele kohaldatakse konventsiooni I peatükki, väljastatakse laevaandmete alaline register. Laevaandmete alaline register tagab selles salvestatud teabega laeva ajaloo registreerimise. 1974. aasta SOLAS-e reegel XI-1/5 Rahvusvaheline kattumisvastase süsteemi tunnistus Laevadele kogumahutavusega 400 või rohkem, mis teevad rahvusvahelisi merereise, välja arvatud statsionaarsed või ujuvplatvormid, nafta ujuvlaod (FSU-d) ning ujuvad toornafta tehaslaod (FPSO-d), antakse pärast ülevaatust rahvusvaheline kattumisvastase süsteemi tunnistus koos kattumisvastaste süsteemide registriga. AFS-konventsiooni lisa 4 reegel 2(1) Kattumisvastase süsteemi deklaratsioon 24 m pikkustel või pikematel laevadel kogumahutavusega alla 400, mis teevad rahvusvahelisi merereise, välja arvatud statsionaarsed või ujuvplatvormid, FSU-d, ja FPSO-d, peab olema omaniku või omaniku volitatud esindajate allkirjastatud deklaratsioon. Deklaratsiooni juures peab olema asjakohane dokumentatsioon (näiteks värvi kviitung või tarnija arve) või on selles asjakohane kinnitus. AFS-konventsiooni lisa 4 reegel 5(1) Rahvusvaheline õhusaaste vältimise tunnistus Laevadele, mis on ehitatud enne 1997. aasta protokolli jõustumise kuupäeva, väljastatakse rahvusvaheline õhusaaste vältimise tunnistus. Laevale kogumahutavusega 400 või rohkem, mis teeb merereise 1997. aasta protokolli muu osalisriigi jurisdiktsiooni all olevatesse sadamatesse või avamere terminalidesse, ning platvormidele ja puurseadmetele, mida kasutatakse merereisidel teise osalisriigi suveräänsete õiguste või jurisdiktsiooni alla kuuluvates vetes, väljastatakse rahvusvaheline õhusaaste vältimise tunnistus. MARPOL-i VI lisa reegel 6 Rahvusvaheline energiatõhususe tunnistus Laeva rahvusvaheline energiatõhususe tunnistus väljastatakse pärast reegli 5.4 kohast ülevaatust laevadele kogumahutavusega 400 või rohkem, enne kui laev võib teha merereise teiste osalisriikide jurisdiktsiooni alla kuuluvatesse sadamatesse või avamere terminalidesse. MARPOL-i VI lisa reegel 6 Osoonikihti kahandavate ainete arvestusraamat MARPOL-i VI lisa reegli 6.1 alla kuuluv laev, millel on osoonikihti kahandavaid aineid sisaldavad korduvtäidetavad süsteemid, peab pidama osoonikihti kahandavate ainete registrit. MARPOL-i VI lisa reegel 12.6 Vedelkütuse vahetuse protseduur ja pardapäevik Laevades, mis kasutavad eraldi vedelkütust MARPOL-i VI lisa reeglile 14.3 vastamiseks ja sisenevad heitmete kontrolli alale või lahkuvad sealt, peab olema kirjalik protseduur, mis näitab, kuidas toimub teisele vedelkütuse liigile üleminek. Madala väävlisisaldusega vedelkütuse maht igas tankis ning kuupäev, kellaaeg ja laeva asukoht, kui lõpetatakse vedelkütuse vahetustöö enne heitmete kontrolli alale sisenemist või kui sellega alustatakse pärast selliselt alalt lahkumist, registreeritakse pardapäevikus administratsiooni ettenähtud viisil. MARPOL-i VI lisa reegel 14.6 Tootja kasutusjuhend jäätmepõletusahjudele MARPOL-i VI lisa reegli 16.6.1 kohaselt paigaldatud jäätmepõletusahjudega peab olema kaasas tootja kasutusjuhend, mida hoiustatakse koos seadmega. MARPOL-i VI lisa reegel 16.7 Laevakütuse saateleht ja kütuseproov Laevakütuse saatelehte ja kütuseproovi peab hoiustama laeval MARPOL-i VI lisa reeglite 18.6 ja 18.8.1 nõuete kohaselt. MARPOL-i VI lisa reeglid 18.6 ja 18.8.1 Laeva energiatõhususe juhtimise kava ( SEEMP ) Kõigil laevadel kogumahutavusega 400 või rohkem, välja arvatud platvormid (sealhulgas FPSO-d ja FSU-d) ja puurseadmed, olenemata nende käituritest, peab olema laevapõhine laeva energiatõhususe juhtimiskava (SEEMP). See võib olla osa laeva ohutusjuhtimise süsteemist (SMS). MARPOL-i VI lisa reegel 22; MEPC.1/Circ.795 EEDI tehniline dokumentatsioon Kohaldatakse laevadele, mis kuuluvad MARPOL-i VI lisa reeglite 2.25 kuni 2.35 ühte või mitmesse kategooriasse. MARPOL-i VI lisa reegel 20 Tehniline dokumentatsioon Igal laevale paigaldatud diiselmootoril peab olema tehniline dokumentatsioon. Tehnilise dokumentatsiooni koostab mootori sertifitseerimise taotleja ja selle peab heaks kiitma administratsioon ning see dokumentatsioon peab saatma mootorit kogu selle eluea jooksul. Tehniline dokumentatsioon peab sisaldama NOx tehnilise koodeksi punktis 2.4.1 nimetatud teavet. NOx tehniline koodeks, punkt 2.3.4 Masina parameetrite raamat NOx koodeksi punkti 6.2 kohaselt masina parameetrite kontrolli meetodi kasutamisel tehnilise vastavuse kontrollimiseks juhul, kui tehakse masina reguleerimisi või muudatusi pärast selle eelsertifitseerimist, kantakse selliste reguleerimiste ja muudatuste täielik loetelu masina parameetrite raamatusse. NOx tehniline koodeks, punkt 2.3.7 Vabastuse tunnistus 1 Kui laevale antakse vabastus 1974. aasta SOLAS-e sätete alusel, väljastatakse lisaks eelloetletud tunnistustele ka vabastuse tunnistuse nime kandev tunnistus. 1 SLS.14/Circ.115, Add.1, Add.2 ja Add.3, vt vabastuse tunnistuse küsimust. 1974. aasta SOLAS-e reegel I/12; 1988. aasta SOLAS-e protokolli reegel I/12 Kaugtuvastuse ja jälgimise süsteemi (LRIT) vastavuskatsetuse aruanne Vastavuskatsetuse nõuetekohasel läbimisel peaks administratsioon või vastavuskatsetuse teenuse pakkuja (ASP), kes viis katsetuse läbi ja kes tegutseb administratsiooni nimel, välja andma vastavuskatsetuse aruande, ja see peaks olema kooskõlas MSC.1/Circ.1307 liites 2 sätestatud näidisega. 1974. aasta SOLAS-e reegel V/19-1; MSC.1/Circ.1307 Mürataseme ülevaatuse aruanne Kohaldatakse uutele laevadele kogumahutavusega 1600 või rohkem, välja arvatud dünaamiliselt toetatavad laevad, kiirlaevad, kalalaevad, torupaigalduspargased, ujuvkraanad, liikuvad merepuurimisalused , mittekaubanduslikud huvilaevad, sõjalaevad ja sõjaväe transpordilaevad, mehaanilise jõuajamita laevad, vaiade rammimise laevad ja süvendajad. Mürataseme ülevaatuse aruanne peab olema alati laevas ja laevaperele kättesaadav. Olemasolevate laevade kohta vt osa „Muud mittekohustuslikud tunnistused ja dokumendid – mürataseme ülevaatuse aruanne“ (resolutsioon A.468(XII). 1974. aasta SOLAS-e reegel II-1/3-12; Laevade mürataseme koodeksi punkt 4.3 Märkus: Eeltoodud kohustuslikud nõuded peaksid jõustuma 1.7.2014 Laevapõhised kavad ja protseduurid inimeste päästmiseks veest Kõigil laevadel peavad olema laevapõhised kavad ja protseduurid inimeste päästmiseks veest. Enne 1. juulit 2014 ehitatud laevad peavad vastama sellele nõudele esimesel perioodilisel või tunnistuse uuendamisega seotud laeva ohutusvarustuse ülevaatusel pärast 1. juulit 2014, olenevalt sellest, kumb on varasem. Reeglile 26.4 vastavad parvlaevad loetakse käesolevale reeglile vastavaks. Protseduure ja kavasid tuleb käsitleda ISM koodeksi punktiga 8 nõutava hädaolukorraks valmisoleku kava osana. 1974. aasta SOLAS-e reegel, III/17-1; resolutsioon MSC.346(91); MSC.1/Circ.1447 Märkus: Eeltoodud kohustuslikud nõuded peaksid jõustuma 1.7.2014 2 Lisaks punktis 1 loetletud tunnistustele peab reisilaeval olema: Reisilaeva ohutuse tunnistus Tunnistus, mida nimetatakse reisilaeva ohutuse tunnistuseks, väljastatakse pärast ülevaatust reisilaevale, mis vastab 1974. aasta SOLAS-e II-1, II-2, III, IV ja V peatüki ja muudele asjakohastele nõuetele. Sellele tunnistusele peab olema püsivalt lisatud reisilaeva ohutuse tunnistuse varustuse nimekiri (vorm P). 1974. aasta SOLAS-e reegel I/12; 1988. aasta SOLAS-e protokolli reegel I/12 Erireise tegeva reisilaeva ohutuse tunnistus, erireise tegeva reisilaeva reisijaruumide tunnistus 1971. aasta erireise tegevate reisilaevade kokkuleppe alusel väljaantav erireise tegeva reisilaeva ohutuse tunnistus. Tunnistus, mida nimetatakse erireise tegeva reisilaeva reisijaruumide tunnistus eks, antakse välja 1973. aasta erireise tegevate reisilaevade reisijaruumide nõuete protokolli alusel. STP 71 reegel 5 SSTP 73 reegel 5 Otsingu- ja päästekoostöö kava Reisilaevadel, millele kohaldatakse konventsiooni I peatükki, peab olema kava hädaolukorras koostööks asjakohaste otsingu- ja päästeteenistustega. 1974. aasta SOLAS-e reegel V/7.3 Tegutsemispiirangute loetelu Reisilaevadel, millele kohaldatakse konventsiooni I peatükki, peab hoidma nimekirja kõigist laeva tegutsemispiirangutest, sealhulgas vabastused SOLAS-e reeglitest, piirangud tegevuspiirkondades, ilmastikupiirangud, lainetuse piirangud, lubatavate koormuste, trimmi, kiiruse piirangud ja muud piirangud, mille on kehtestanud administratsioon või mis on kehtestatud projekteerimise või ehitamise etappidel. 1974. aasta SOLAS-e reegel V/30 Reisilaevade kaptenite otsuste tegemise tugisüsteem Kõigil reisilaevadel peab navigatsioonisillas olema hädaolukordade lahendamiseks otsuste tegemise toetussüsteem. 1974. aasta SOLAS-e reegel III/29 3 Lisaks punktis 1 loetletud tunnistustele peab kaubalaeval olema: Kaubalaeva konstruktsiooni ohutuse tunnistus Tunnistus, mida nimetatakse kaubalaeva konstruktsiooni ohutuse tunnistuseks, väljastatakse pärast kogumahutavusega 500 või suurema kaubalaeva ülevaatust, mis täidab 1974. aasta SOLAS-e reeglis I/10 sätestatud kaubalaevade ülevaatuse nõudeid ja vastab II-1 ja II-2 peatüki kohaldatavatele nõuetele, välja arvatud tulekustutusvahendite ja tuletõrjeplaanidega seotud nõuded. 1974. aasta SOLAS-e reegel I/12; 1988. aasta SOLAS-e protokolli reegel I/12 Kaubalaeva ohutusvarustuse tunnistus Tunnistus, mida nimetatakse kaubalaeva ohutusvarustuse tunnistuseks, väljastatakse pärast kogumahutavusega 500 või suurema kaubalaeva ülevaatust, mis vastab 1974. aasta SOLAS-e II-1 ja II-2, III ja V peatüki asjakohastele nõuetele ja muudele asjakohastele nõuetele. Sellele tunnistusele peab olema püsivalt lisatud kaubalaeva ohutusvarustuse tunnistuse varustuse nimekiri (vorm E). 1974. aasta SOLAS-e reegel I/12; 1988. aasta SOLAS-e protokolli reegel I/12 Kaubalaeva raadioohutuse tunnistus Tunnistus, mida nimetatakse kaubalaeva raadioohutuse tunnistuseks, väljastatakse pärast kogumahutavusega 300 või suurema kaubalaeva ülevaatust, millele on paigaldatud raadiojaam, sealhulgas päästevahendites kasutatavad raadiojaamad, mis vastavad 1974. aasta SOLAS-e IV peatüki ja muudele asjakohastele nõuetele. Sellele tunnistusele peab olema püsivalt lisatud kaubalaeva raadioohutuse tunnistuse varustuse nimekiri (vorm R). 1974. aasta SOLAS-e reegel I/12, muudetud GMDSS-i muudatustega; 1988. aasta SOLAS-e protokolli reegel I/12 Kaubalaeva ohutuse tunnistus Tunnistus, mida nimetatakse kaubalaeva ohutuse tunnistuseks, väljastatakse pärast kaubalaeva ülevaatust, mis vastab 1988. aasta SOLAS-e protokolliga muudetud 1974. aasta SOLAS-e II-1, II-2, III, IV ja V peatüki asjakohastele nõuetele ja muudele asjakohastele nõuetele alternatiivina kaubalaeva konstruktsiooni ohutuse tunnistusele, kaubalaeva ohutusvarustuse tunnistusele ja kaubalaeva raadioohutuse tunnistusele. Sellele tunnistusele peab olema püsivalt lisatud kaubalaeva ohutuse tunnistuse varustuse nimekiri (vorm C). 1988. aasta SOLAS-e protokolli reegel I/12 Viljaveo luba ja vilja lastimise juhend Luba väljastatakse laevale, mida lastitakse rahvusvahelise vilja mahtlastina ohutu veo koodeksi reeglite kohaselt. Luba lisatakse vilja lastimise juhendile, mille eesmärk on võimaldada kaptenil täita koodeksi püstuvusnõudeid . 1974. aasta SOLAS-e reegel VI/9; rahvusvahelise vilja puistlastina ohutu veo koodeksi punkt 3 Naftareostusest põhjustatud kahju vastutuskindlustuse või muu rahalise tagatise olemasolu kinnitav tunnistus Tunnistus, mis kinnitab kindlustuse või muu rahalise tagatise kehtivust, väljastatakse laevale, mille lastiks on üle 2000 t naftat mahtlastina. Selle annab välja või kinnitab laevaregistri riigi asjakohane asutus pärast seda, kui on tehtud kindlaks vastavus CLC konventsiooni VII artikli lõikega 1. 1969. aasta CLC artikkel VII Punkrikütusereostusest põhjustatud kahju vastutuskindlustuse või muu rahalise tagatise olemasolu kinnitav tõend Tunnistus, mis kinnitab kindlustuse või muu rahalise tagatise kehtivust konventsiooni kohaselt, väljastatakse laevale kogumahutavusega üle 1000 pärast seda, kui osalisriigi asjakohane asutus on teinud kindlaks, et täidetakse artikli 7 lõike 1 nõudeid. Osalisriigis registreeritud laevale väljastab sellise tõendi või kinnitab seda laevaregistri riigi asjakohane asutus; osalisriigis registreerimata laevale võib selle anda või seda kinnitada osalisriigi asjakohane asutus. Osalisriik võib volitada lõikes 2 viidatud tõendit välja andma enda tunnustatud asutust või organisatsiooni. 2001. aasta punkrikütuse konventsiooni artikkel 7 Naftareostusest põhjustatud kahju vastutuskindlustuse või muu rahalise tagatise olemasolu kinnitav tunnistus Tunnistus, mis kinnitab kindlustuse või muu rahalise tagatise kehtivust 1992. aasta CLC-konventsiooni kohaselt, väljastatakse laevale, mis veab üle 2000 t naftat mahtlastina, pärast seda, kui osalisriigi asjakohane asutus on teinud kindlaks, et täidetakse konventsiooni VII artikli lõike 1 nõudeid. Osalisriigis registreeritud laevale annab sellise tunnistuse või kinnitab seda laevaregistri riigi asjakohane asutus; osalisriigis registreerimata laevale võib selle anda või seda kinnitada osalisriigi asjakohane asutus. 1992. aasta CLC artikkel VII Tõhustatud ülevaatuse aruanne Puistlastilaevadel ja naftatankeritel peab olema ülevaatuse aruanne ja täiendavad dokumendid, mis vastavad resolutsiooni A.744(18) lisa A ja lisa B punktidele 6.2 ja 6.3: Suunised puistlastilaevade ja naftatankerite ülevaatuste käigus tehtavate kontrollide tõhustatud programmi kohta . Märkus: vt nõudeid puistlastilaevade ja naftatankerite ülevaatuse aruandele ja täiendavatele dokumentidele, millele viidatakse 2011. aasta ESP koodeksi A lisa/B lisa A osa/B osa punktides 6.2 ja 6.3. 1974. aasta SOLAS-e reegel XI-1/2; resolutsioon A.744(18) Märkus: 2011. aasta ESP koodeks peaks jõustuma 1.1.2014 ja asendama resolutsiooni A.744(18) Naftaheitme seire- ja kontrollsüsteemi salvestus viimase ballastis merereisi kohta MARPOL-i I lisa reegli 3 punktide 4 ja 5 alusel peab naftatankeril kogumahutavusega 150 või rohkem olema administratsiooni heakskiidetud naftaheitme seire- ja kontrollisüsteem. Süsteemil peab olema salvestusseade, mis tagab heitme liitrites meremiili kohta ja kogu heitmekoguse või õlisisalduse ja heitmekiiruse katkematu salvestamise. Salvestus peab olema kellaaja ja kuupäeva järgi tuvastatav ning salvestust peab säilitama vähemalt kolm aastat. MARPOL-i I lisa reegel 31 Naftaheitme seire ja kontrolli ( ODMC ) kasutusjuhend Naftaheitme seire- ja kontrollsüsteemiga naftatankeril peavad olema administratsiooni heakskiidetud juhendid süsteemi töö kohta. MARPOL-i I lisa reegel 31; resolutsioon A.496(XII); resolutsioon A.586(14); resolutsioon MEPC.108(49) Lastiteave Kaubasaatja peab esitama kaptenile või tema esindajale enne laadimist lasti kohta asjakohast ja kirjalikult kinnitatud teavet. Puistlastilaevadel tuleb sellises teabes ära näidata lasti tihedus. 1974. aasta SOLAS-e reeglid VI/2 ja XII/10; MSC/Circ.663 Laeva konstruktsioonidele juurdepääsu juhend Käesolevat reeglit kohaldatakse naftatankeritele kogumahutavusega 500 või rohkem ning reeglis IX/1 määratletud puistlastilaevadele kogumahutavusega 20 000 või rohkem, mis on ehitatud 1. jaanuaril 2006 või hiljem. Laeva juurdepääsuvahendeid üldiste ja üksikasjalike ülevaatuste tegemiseks ja paksusmõõtmisteks kirjeldatakse administratsiooni heakskiidetud laeva konstruktsioonidele juurdepääsu juhendis, mille ajakohastatud eksemplari peab hoidma laeval. 1974. aasta SOLAS-e reegel II-1/3-6 Puistlastilaeva brošüür Selleks, et võimaldada kaptenil vältida liigse surve avaldamist laeva konstruktsioonile, on laeval puistlastide laadimiseks ja lossimiseks SOLAS-e reeglis VI/7.2 viidatud brošüür. Brošüüri kinnitab administratsioon või kinnitatakse see administratsiooni nimel, et näidata vastavust SOLAS-e reeglitega XII/4, 5, 6 ja 7 vastavalt vajadusele. Alternatiivina eraldi brošüürile võib nõutav teave olla toodud vigastamata laeva püstuvuse brošüüris. 1974. aasta SOLAS-e reeglid VI/7 ja XII/8; puistlastilaevade ohutu lastimise ja lossimise koodeks (BLU koodeks) Toornaftapesutoimingute ja -seadmete käsiraamat ( COW -käsiraamat) Naftatanker, mis kasutab tanki toornaftaga pesemise süsteeme, varustatakse toimingute ja seadmete käsiraamatuga, milles on üksikasjalikud andmed süsteemi ja seadmete kohta ning selgitatakse nende töökorda. Selline käsiraamat peab olema administratsiooni rahuldav ja sisaldama kogu teavet, millele viidatakse MARPOL-i I lisa reeglis 35. MARPOL-i I lisa reegel 35; resolutsioon MEPC.81(43) Seisukorra hindamise kavaga ( CAS ) vastavuse teade, CAS-i lõpparuanne ja kontrolli register Vastavusteate väljastab administratsioon naftatankerile, mis on läbinud ülevaatuse seisukorra hindamise kava (CAS) nõuete kohaselt ja mis on leitud olevat vastav nendele nõuetele. Lisaks peab olema laeval CAS-i lõpparuande koopia, mille administratsioon on läbi vaadanud vastavusteate väljastamiseks, ja asjakohase ülevaatuse akti koopia. MARPOL-i I lisa reegel 20 ja 21; resolutsioon MEPC.94(46); resolutsioon MEPC.99(48); resolutsioon MEPC.112(50); resolutsioon MEPC.131(53); resolutsioon MEPC.155(55) Teave vaheruumideks jaotamise ja püstuvuse kohta Naftatankeril, millele kohaldatakse MARPOL-i I lisa reeglit 28, peab olema heakskiidetud vorm teabega lastimise ja lasti jaotuse kohta, mis on vajalik vastavuse tagamiseks käesoleva reegliga, ning andmed laeva võime kohta täita käesoleva reegliga määratud vigastatud laeva püstuvuskriteeriume . MARPOL-i I lisa reegel 28 Laevalt laevale ( STS ) tegevuskava ja laevalt laevale ( STS ) tööde register Laevalt laevale (STS)-tegevusega seotud naftatankeril peab olema kava, mis näeb ette, kuidas viia läbi laevalt laevale (STS) tegevusi (STS-tegevuskava) hiljemalt laeva esimese iga-aastase, vahepealse või tunnistuse uuendamisega seotud ülevaatuse kuupäeval, mis toimub 1. jaanuaril 2011 või hiljem. Naftatankeri STS-tegevuskava kiidab heaks administratsioon. STS-tegevuskava koostatakse laeva töökeeles. STS-tegevuste registrit hoitakse laeval kolm aastat ja see peab olema kontrolliks hõlpsasti kättesaadav. MARPOL-i I lisa reegel 41 Lenduvate orgaaniliste ühendite ( VOC ) käitlemiskava Toornaftat vedaval tankeril, millele kohaldatakse MARPOL-i VI lisa reeglit 15.1, peab olema ja tuleb rakendada VOC-käitlemiskava. MARPOL-i lisa VI reegel 15.6 4 Lisaks punktides 1 ja 3 loetletud tunnistustele peab igal mürgiseid vedelaid kemikaale mahtlastina vedaval laeval olema vajadusel : Mahtlastina veetavate kahjulike vedelainete põhjustatava reostuse vältimise rahvusvaheline tunnistus ( NLS -tunnistus) Mahtlastina veetavate kahjulike vedelainete põhjustatava reostuse vältimise rahvusvaheline tunnistus (NLS-tunnistus) väljastatakse pärast MARPOL-i II lisa reegli 8 kohast ülevaatust laevale, mis veab mürgiseid vedelikke mahtlastina ja mis teeb merereise MARPOL-i teiste osaliste jurisdiktsiooni all olevatesse sadamatesse või terminalidesse. Kemikaalitankerite puhul on tunnistusel laeva kõlblikkusest ohtlike kemikaalide veoks mahtlastina ja rahvusvahelisel tunnistusel laeva kõlblikkusest ohtlike kemikaalide veoks mahtlastina, mis on väljastatud vastavalt kemikaalide mahtlastiveo koodeksi ja rahvusvahelise kemikaalide mahtlastiveo koodeksi alusel, sama jõud ning neid tunnustatakse samamoodi nagu NLS-tunnistust. MARPOL-i II lisa reegel 8 Lastiraamat Laevadel, mis veavad mürgiseid vedelikke mahtlastina, on lastiraamat kas laeva ametliku logiraamatu osana või muul viisil II lisa II liites nimetatud vormis. MARPOL-i II lisa reegel 15.2 Menetluste ja korralduse käsiraamat ( P&amp;A -käsiraamat) Igal laeval, mis on sertifitseeritud vedama mürgiseid vedelaid aineid mahtlastina, peab olema administratsiooni heakskiidetud menetluste ja korralduse käsiraamat. MARPOL-i II lisa reegel 14; resolutsioon MEPC.18(22) Laeva erakorraliste abinõude plaan kahjulike vedelainete põhjustatud merereostuse puhuks Laeval kogumahutavusega 150 või rohkem, millel on lubatud vedada kahjulikke vedelaid aineid mahtlastina, peab olema administratsiooni heakskiidetud laeva tegevuskava häireolukorras kahjulike vedelainete põhjustatud merereostuse puhuks. MARPOL-i II lisa reegel 17 5 Lisaks punktides 1 ja 3 loetletud tunnistustele peab igal kemikaalitankeril olema vajadusel : Tunnistus laeva vastavusest ohtlike kemikaalide veoks mahtlastina Tunnistus, mida nimetatakse tunnistuseks laeva kõlblikkusest ohtlike kemikaalide veoks mahtlastina, mille näidisvorm on kemikaalide mahtlastina vedamise koodeksi liites, väljastatakse pärast esmast või perioodilist ülevaatust rahvusvahelisi merereise tegevale kemikaalitankerile, mis vastab koodeksi asjakohastele nõuetele. Märkus: koodeks on MARPOL-i II lisa alusel kohustuslik enne 1. juulit 1986 ehitatud kemikaalitankeritele. BCH koodeksi punkt 1.6; BCH koodeks, muudetud resolutsiooniga MSC.18(58), punkt 1.6 Rahvusvaheline tunnistus laeva kõlblikkusest ohtlike kemikaalide veoks mahtlastina Tunnistus, mida nimetatakse rahvusvaheliseks tunnistuseks laeva kõlblikkusest ohtlike kemikaalide veoks mahtlastina, mille näidisvorm on rahvusvahelise kemikaalide mahtlastina vedamise koodeksi liites, väljastatakse pärast esmast või perioodilist ülevaatust rahvusvahelisi merereise tegevale kemikaalitankerile, mis vastab koodeksi asjakohastele nõuetele . Märkus: koodeks on 1974. aasta SOLAS-e VII peatüki ja MARPOL-i II lisa alusel kohustuslik kemikaalitankeritele, mis on ehitatud 1. juulil 1986 või hiljem. IBC koodeksi punkt 1.5; IBC koodeks, muudetud resolutsioonidega MSC.16(58) ja MEPC.40(29), punkt 1.5 6 Lisaks punktides 1 ja 3 loetletud tunnistustele peab igal gaasitankeril olema vajadusel: Laeva kõlblikkuse tunnistus vedelgaasi veoks mahtlastina Tunnistus, mida nimetatakse laeva kõlblikkuse tunnistuseks vedelgaasi veoks mahtlastina, mille näidisvorm on gaaside mahtlastina vedamise koodeksi liites, väljastatakse pärast koodeksi asjakohastele nõuetele vastava gaasitankeri esmast või perioodilist ülevaatust. GC koodeksi punkt 1.6 Rahvusvaheline laeva kõlblikkuse tunnistus vedelgaasi veoks mahtlastina Tunnistus, mida nimetatakse rahvusvaheliseks laeva kõlblikkuse tunnistuseks vedelgaasi veoks mahtlastina, mille näidisvorm on rahvusvahelises gaaside mahtlastina vedamise koodeksi liites, väljastatakse pärast koodeksi asjakohastele nõuetele vastava gaasitankeri esmast või perioodilist ülevaatust. Märkus: koodeks 1974. aasta SOLAS-e VII peatüki alusel on kohustuslik gaasitankeritele, mis on ehitatud 1. juulil 1986 või hiljem. 7 Lisaks punktides 1, 2 ja 3 loetletud tunnistustele peab igal kiirlaeval olema vajadusel: Kiirlaeva ohutuse tunnistus Tunnistus, mida nimetatakse kiirlaeva ohutuse tunnistuseks, väljastatakse pärast esmase või tunnistuse uuendamisega seotud ülevaatuse lõpetamist veesõidukile, mis vastab kas 1994. aasta HSC koodeksi või 2000. aasta HSC koodeksi nõuetele, sõltuvalt sellest, kumba kohaldatakse. 1974. aasta SOLAS-e reegel X/3; 1994. aasta HSC koodeksi punkt 1.8; 2000. aasta HSC koodeksi punkt 1.8 Kiirlaeva käitamisluba Tunnistus, mida nimetatakse kiirlaeva käitamisloaks, väljastatakse laevale, mis vastab kas 1994. aasta HSC koodeksi või 2000. aasta HSC koodeksi punktides 1.2.2–1.2.7 toodud nõuetele, sõltuvalt sellest, kumba kohaldatakse. 1994. aasta HSC koodeksi punkt 1.9; 2000. aasta HSC koodeksi punkt 1.9 8 Lisaks punktides 1, 2 ja 3 loetletud tunnistustele peab igal ohtlikke kaupu vedaval laeval olema vajadusel: Ohtlikke kaupu vedavate laevade erinõuetele vastavuse tunnistus Administratsioon annab laevale asjakohase tunnistuse tõendina konstruktsiooni ja seadmete vastavuse kohta 1974. aasta SOLAS-e reegli II-2/19 nõuetega. Tunnistuse väljaandmine ohtlike kaupade kohta, välja arvatud tahked ohtlikud kaubad mahtlastina, ei ole nõutav lastide puhul, mis on nimetatud klassina 6.2 ja 7, ning ohtlike kaupade puhul piiratud kogustes. 1974. aasta SOLAS-e reegel II-2/19.4 9 Lisaks punktides 1, 2 ja 3 loetletud tunnistustele peab igal pakendatud ohtlikke kaupu vedaval laeval olema vajadusel: Ohtlike kaupade manifest või lastiplaan Pakendatud ohtlikke kaupu vedaval laeval peab olema erinimekiri või manifest või lastiplaan, millesse on märgitud IMDG koodeksis toodud klassifikatsiooni kohaselt pardal olevad ohtlikud kaubad ja nende asukoht. Tahkeid ohtlikke kaupu mahtlastina vedaval laeval peab olema nimekiri või manifest, millesse on märgitud laeva pardal olevad ohtlikud kaubad ja nende asukoht. Üksikasjalikku lastiplaani, milles on märgitud kõigi ohtlike kaupade klass ja asukoht laeval, võib kasutada sellise erinimekirja või manifesti asemel. Üks sellise dokumendi koopia tehakse enne väljasõitu kättesaadavaks sadamariigi määratud isikule või organisatsioonile. 1974. aasta SOLAS-e reeglid VII/4.5 ja VII/7-2; MARPOL-i III lisa reegel 4 10 Lisaks punktides 1, 2 ja 3 loetletud tunnistustele peab igal INF-lasti vedaval laeval olema vajadusel: Rahvusvaheline tunnistus laeva kõlblikkuse kohta INF-lasti veoks INF-lasti vedav laev peab vastama rahvusvahelise koodeksi nõuetele pakendatud kasutatud tuumkütuse, plutooniumi ja kõrgradioaktiivsete jäätmete ohutu veo kohta laeval (INF koodeks) lisaks SOLAS-e reeglite muudele kohaldatavatele nõuetele ning sellele tehakse ülevaatus ja antakse rahvusvaheline tunnistus laeva kõlblikkuse kohta INF-lasti veoks. 1974. aasta SOLAS-e reegel VII/16; INF koodeksi (resolutsioon MSC.88(71)) punkt 1.3 11 Lisaks punktides 1, 2 ja 3 loetletud tunnistustele peab igal tuumaseadmega laeval olema vajadusel: Kaubalaeva ohutuse tunnistuse või reisilaeva ohutuse tunnistuse asemel vajadusel tuumaseadmega kaubalaeva ohutuse tunnistus või tuumaseadmega reisilaeva ohutuse tunnistus. Igale tuumaseadmega laevale väljastatakse SOLAS-e VIII peatükiga nõutav tunnistus. 1974. aasta SOLAS-e reegel VIII/10 Muud tunnistused ja dokumendid, mis ei ole kohustuslikud Eriotstarbelised laevad Eriotstarbelise laeva ohutuse tunnistus Lisaks SOLAS-e tunnistustele, mis on nimetatud eriotstarbeliste laevade ohutuse koodeksi preambuli punktis 7, väljastatakse eriotstarbelise laeva ohutuse tunnistus pärast eriotstarbeliste laevade koodeksi punkti 1.6 kohast ülevaatust. Tunnistuse ajalist kestvust ja kehtivust reguleerivad 1974. aasta SOLAS-e vastavad sätted kaubalaevade kohta. Kui tunnistus väljastatakse eriotstarbelisele laeval kogumahutavusega alla 500, näitab see tunnistus, missuguses ulatuses aktsepteeritakse leevendusi punkti 1.2 kohaselt. Resolutsioon A.534(13), muudetud ringkirjaga MSC/Circ.739; 2008. aasta SPS koodeks (resolutsioon MSC.266(84)), 1974. aasta SOLAS-e reegel I/12; 1988. aasta SOLAS-e protokolli reegel I/12 Avamereseadmete abilaevad Avamere varustuslaeva nõuetele vastavuse tunnistus Nõuetele vastavuse tunnistus väljastatakse, kui ollakse veendunud, et laev vastab 2006. aasta suuniste nõuetele avamereseadme varustuslaevade projekteerimise ja ehitamise kohta. Resolutsioon MSC.235(82) Tunnistus laeva kõlblikkuse kohta avamereseadme teeninduslaevaks Kui veetakse sellised laste, peaks avamereseadme teeninduslaevadel olema laeva kõlblikkuse tunnistus, mis väljastatakse dokumendi „Suunised piiratud kogustes ohtlike ja kahjulike vedelike veo ja käitlemise kohta mahtlastina avamereseadmete teeninduslaevades“ alusel. Kui avamereseadme teeninduslaev veab üksnes kahjulikke vedelikke, võib eeltoodud laeva kõlblikkuse tunnistuse asemel anda välja sobivalt kinnitatud rahvusvahelise reostuse vältimise tunnistuse kahjulike vedelkemikaalide veoks mahtlastina. Resolutsioon A.673(16); MARPOL-i II lisa reegel 13(4) Sukeldumissüsteemid Sukeldumissüsteemi ohutuse tunnistus Tunnistuse peab väljastama kas administratsioon või selle poolt nõuetekohaselt volitatud isik või organisatsioon pärast sukeldumissüsteemi ülevaatust, mis vastab sukeldumissüsteemide ohutuse koodeksi nõuetele. Igal juhul peab administratsioon kandma täielikku vastutust tunnistuste eest. Resolutsiooni A.536(13) punkt 1.6 Reisijate veoks kasutatav allveesõiduk Reisijate veoks kasutatava allveesõiduki ohutuse vastavuse tunnistus Kohaldatakse allveesõidukile, mis on kohandatud reisijate veoks ja kavandatud veealusteks ekskursioonideks ning milles on reisijaruumide rõhk üks atmosfäär või sellele ligilähedane. Administratsiooni väljastatud projekteerimis- ja ehitusdokument tuleks lisada ohutuse vastavuse tunnistusele. MSC/Circ.981, muudetud ringkirjaga MSC/Circ.1125 Dünaamiliselt toetatav laev Dünaamiliselt toetatavate laevade ehituse ja seadmete tunnistus Antakse välja pärast dünaamiliselt toetatavate laevade ohutuse koodeksi punkti 1.5.1(a) kohast ülevaatust. Resolutsiooni A.373(X) punkt 1.6 Liikuvad merepuurimisalused Liikuva merepuurimisaluse ohutuse tunnistus Väljastatakse pärast ülevaatust, mis tehakse 1979. aasta liikuvate merepuurimisaluste ehituse ja seadmete ohutuse koodeksi alusel, või 1. mail 1991 või hiljem ehitatud seadistele 1989. aasta puurplatvormide ehituse ja seadmete koodeksi alusel. Resolutsiooni A.414(XI) punkt 1.6; Resolutsiooni A.649(16) punkt 1.6; Resolutsiooni A.649(16), muudetud resolutsiooniga MSC.38(63), punkt 1.6; 2009. aasta MODU koodeks (resolutsioon A.1023(26)) Laugur (WIG) Lauguri ohutuse tunnistus Tunnistus, mida nimetatakse lauguri ohutuse tunnistuseks, väljastatakse pärast esmase või tunnistuse uuendamisega seotud ülevaatuse lõpetamist laevale, mis vastab laugurite ajutistele suunistele. MSC/Circ.1054 punkt 9 Lauguri käitamisluba Administratsioon peab väljastama käitamisloa, et kinnitada vastavust ajutistele suunistele laugurite kohta. MSC/Circ.1054 punkt 10 Müratasemed Mürataseme ülevaatuse aruanne Kohaldatakse olemasolevatele laevadele, millele ei kohaldata SOLAS-e reegleid II-1/3-12. Mürataseme ülevaatuse aruanne laeva kohta tuleb koostada laevade müratasemete koodeksi kohaselt. Resolutsiooni A.468(XII) punkt 4.3 1 SLS.14/Circ.115, Add.1, Add.2 ja Add.3, vt vabastustunnistuse küsimust. LISA 2 SOLAS konverentside vastuvõetud resolutsioonide loetelu 1974. aasta rahvusvaheline konverents inimelude ohutusest merel ( oktoober 1974 ) Resolutsioon 1 1974. aasta rahvusvahelise konventsiooni inimelude ohutusest merel põhjalik läbivaatamine Resolutsioon 2 1974. aasta rahvusvahelise konventsiooni inimelude ohutusest merel kiire muutmise kord ja jõustumine Resolutsioon 3 Hääleõigus meresõiduohutuse komitees muudatuste vastuvõtmisel Resolutsioon 4 1960. aasta ohutuse konverentsi soovitused ja IMO assamblee resolutsioonid seoses 1974. aasta rahvusvahelise konventsiooni inimelude ohutusest merel reeglitega Resolutsioon 5 Soovitused 1974. aasta rahvusvahelise konventsiooni inimelude ohutusest merel mõõtühikute süsteemi kasutamise kohta 1974. aasta rahvusvahelise konventsiooni inimelude ohutusest merel osalisriikide valitsuste konverents ( mai 1994 ) Resolutsioon 1 1974. aasta rahvusvahelise konventsiooni inimelude ohutusest merel lisa muudatuste vastuvõtmine Resolutsioon 2 Laevade ohutu käitamise juhtimist käsitleva 1974. aasta SOLAS konventsiooni IX peatüki rakendamine Resolutsioon 3 Rahvusvahelise ohutusjuhtimise (ISM) koodeksi rakendamine kaubalaevadele kogumahutavusega alla 500 Resolutsioon 4 Kiirendatud vaikiva aktsepteerimise kord erandlikes olukordades 1974. aasta SOLAS konventsiooni alusel Resolutsioon 5 1974. aasta SOLAS konventsiooni XI peatüki tulevased muudatused meresõiduohutuse parendamise erimeetmete kohta 1974. aasta rahvusvahelise konventsiooni inimelude ohutusest merel osalisriikide valitsuste konverents ( november 1995 ) Resolutsioon 1 1974. aasta rahvusvahelise konventsiooni inimelude ohutusest merel lisa muudatuste vastuvõtmine Resolutsioon 2 Tulekustutuse korraldus reisilaevade masinaruumides Resolutsioon 3 Evakuatsiooni korraldus enne 1. juulit 1997 ehitatud laevadel Resolutsioon 4 Maksimaalne evakuatsiooniaeg uutel parvlaevadel Resolutsioon 5 1974. aasta SOLAS konventsiooni III peatük i muudatused Resolutsioon 6 Parvlaevade päästeparvede väikese võimsusega juhtraadioseadmed Resolutsioon 7 Nõuete, suuniste ja tehniliste nõuete väljatöötamine Resolutsioon 8 Hädateated: kohustused ja protseduurid Resolutsioon 9 Automaatsed laeva identifitseerimise vastamis-/ülekandesüsteemid Resolutsioon 10 Töökeelte kehtestamine laevadel Resolutsioon 11 Käitamispiirangud reisilaevadel Resolutsioon 12 Reisiinfo salvestid Resolutsioon 13 Lastikinnitusvahendid Resolutsioon 14 Parvlaevade eripüstuvusnõuete regionaalsed kokkulepped 1974. aasta rahvusvahelise konventsiooni inimelude ohutusest merel osalisriikide valitsuste konverents ( november 1997 ) Resolutsioon 1 1974. aasta rahvusvahelise konventsiooni inimelude ohutusest merel lisa muudatuste vastuvõtmine Resolutsioon 2 Muudatuste vastuvõtmine suunistes puistlastilaevade ja naftatankerite ülevaatuste käigus tehtavate kontrollide tõhustatud programmi kohta (resolutsioon A.744(18)) Resolutsioon 3 Soovitus vastavuse kohta SOLAS reegliga XII/5 Resolutsioon 4 Kahe eesmise lastiruumi vahelise veetiheda vertikaalselt gofreeritud põikvaheseina talastiku ja plaadistuse ristlõigete hindamise ja eesmise lastiruumi lubatud koormuse hindamise standardid Resolutsioon 5 Soovitus lastimisinstrumentide kohta Resolutsioon 6 1974. aasta SOLAS IX peatükis, muudetud 1994. aastal, toodud mõiste puistlastilaev tõlgendamine Resolutsioon 7 Laiendatud ülevaatused, mis tehakse enne muudatuste jõustumist Resolutsioon 8 Edasine töö seoses puistlastilaevade ohutusega Resolutsioon 9 Rahvusvahelise ohutusjuhtimise (ISM) koodeksi rakendamine 1974. aasta rahvusvahelise konventsiooni inimelude ohutusest merel osalisriikide valitsuste konverents ( detsember 2002 ) Resolutsioon 1 1974. aasta rahvusvahelise konventsiooni inimelude ohutusest merel lisa muudatuste vastuvõtmine Resolutsioon 2 Rahvusvahelise laevade ja sadamarajatiste turvalisuse koodeksi vastuvõtmine Resolutsioon 3 Rahvusvahelise Mereorganisatsiooni edasine töö meresõidu turvalisuse parendamisel Resolutsioon 4 1974. aasta SOLAS konventsiooni XI-1 ja XI-2 peatüki tulevased muudatused erimeetmete kohta meresõiduohutuse ja turvalisuse parendamiseks Resolutsioon 5 Tehnilise koostöö ja abistamise edendamine Resolutsioon 6 Meresõidu turvalisuse parendamise erimeetmete ennetähtaegne rakendamine Resolutsioon 7 Asjakohaste meetmete kehtestamine nende laevade, sadamarajatiste, positsioonil asuvate liikuvate merepuurimisaluste ning kinnis- ja ujuvplatvormide turvalisuse parendamiseks, mida ei hõlma 1974. aasta SOLAS konventsiooni XI-2 peatükk Resolutsioon 8 Turvalisuse parendamine koostöös Rahvusvahelise Tööorganisatsiooniga Resolutsioon 9 Turvalisuse parendamine koostöös Maailma Tolliorganisatsiooniga Resolutsioon 10 Laevade kaugtuvastamise ja jälgimise ennetähtaegne rakendamine Resolutsioon 11 Inimfaktoriga seotud aspektid ja meremeeste maaleminek Lisa 1 Vabariigi Valitsuse korralduse „ 1974. aasta rahvusvahelise konventsiooni inimelude ohutusest merel, mida on muudetud 1978. ja 1988. aasta protokollidega, konsolideeritud tekst ning 1974. aasta rahvusvahelise konventsiooni inimelude ohutusest merel 1978. aasta ja 1988. aasta protokollide muudatuste heakskiitmine ” eelnõu seletuskir ja lisa – märkustega arvestamise tabel . Ministeerium, asutus, liit Kooskõlastus, märkus, arvamus Otsus (Arvestatud / mitte arvestatud / osaliselt arvestatud / vajab täiendamist) Põhjendus Keskkonnaministeerium 13.12.2019 Märkusi ei ole. Arvestatud. Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet 13.12.2019 Kooskõlastab märkusteta. Arvestatud. Eesti Laevajuhtide Liit 13.12.2019 Palus peatada tõlkedokumentide kooskõlastamise ja vastuvõtmise protsess ning te gi ettepaneku kaaluda muudatusettepanekute esitamise tähtaja pikendamist kuna ettepanekuteks ning analüüsideks määratud aeg o li ebapiisav arvestades teksti mahtu ja sisu. K utsuda kokku komisjon/töörühm, mis annaks hinnangu tekstide praegusele kujule ning vajadusel osaleks aktiivselt teksti korrigeerimises ja terminoloogia parandamises. Nimetatud komisjoni/töörühma soovitame kindlasti kaasata Eesti Mereakadeemia, Eesti Merekeele nõukoda ja merenduseksperdid merendusega seotud ettevõtetest ning organisatsioonidest. 31.05.2020 on jõustumas järgmised IMO poolt kinnitatud muudatused ning nende muudatuste tekstid võiks sinna sisse arvata. Arvestatud osaliselt. Arvestatud: Tulenevalt kooskõlastamiselt laekunud ettepanekutele sõlmis MKM SOLAS konventsiooni lisa ja resolutsioonide tõlke eesti merekeelde kohandamiseks ja toimetamiseks lepingu Kapten Uno Lauri Merekultuuri Sihtasutusega (esindaja Evelin Tomson), mis andis käsundi alusel töö teostamiseks Merekeele nõukoja ekspertidest koosnevale töörühmale (esindaja Malle Hunt). Mittearvestatud: 31.05.2020 ei jõustunud SOLAS konventsiooni muudatused. Välisministeerium 16.12.2019 Pikendada kooskõlastusaega järgmisse aastasse. Arvestatud. EIS kooskõlastus pikendatud 31.01.2020 Merekeele n õukoda 16.12.2019 E i soovit a eelnõu vastuvõtmis t ja avaldamis t . Kuna tõlke koostajad ei ole kasutanud internetis kättesaadavaid merendusallikaid: „Inglise-eesti meresõnaraamatut“, Merevikit ega merekeele nõukoja otsuseid. SOLAS on merenduses sedavõrd tähtis konventsioon, et sellesse ei tohiks kergekäeliselt suhtuda ega vastuvõtmise ja avaldamisega kiirustada. Tekstid on vaja avaldamise eel kogu ulatuses tõsiselt läbi töötada. Kui Eesti merendus on senised aastakümned ingliskeelse SOLASega hakkama saanud, siis on võimalik kulutada veel mõni aasta, et tekst, mis lõpuks avaldatakse, oleks korralik ja arusaadav ning sellest oleks võimalik juhinduda.Eelnõuga tutvumiseks lubatud lühikese aja tõttu jõudis merekeele nõukoda tutvuda üksnes osaga esitatud tekstidest . Eksitud on laevatüüpide määratlemisel. Lisades esitatud märkustest ja ettepanekutest on näha, et läbitöötamist vajab rida rea haaval nii konventsiooni terviktekst kui ka kõik teised tekstid, samuti seletuskiri. Merekeele nõukoja arvamus on, et nii mahuka ja keerulise teksti (kokku 526 lk) korrastamiseks on vaja plaanida vähemalt aasta. Kuid küsimuste korral on merekeele nõukoda alati valmis eelnõu koostajaid konsulteerima. Arvestatud. Tulenevalt kooskõlastamiselt laekunud ettepanekutele sõlmis MKM SOLAS konventsiooni lisa ja resolutsioonide tõlke eesti merekeelde kohandamiseks ja toimetamiseks lepingu Kapten Uno Lauri Merekultuuri Sihtasutusega (esindaja Evelin Tomson), mis andis käsundi alusel töö teostamiseks Merekeele nõukoja ekspertidest koosnevale töörühmale (esindaja Malle Hunt). TalTech Eesti Mereakadeemia 16.12.2019 N en d i vad , et kolm nädalat arvamuse esitamiseks umbes 500-leheküljelise materjali osas on väga lühikene aeg. Eelnõu kaaskirjas (22.11.2019 nr 2-4/17-0127/8724) on märgitud, et tõlge on tehtud 2016 aastal. Jääb selgusetuks, mis on tehtud tõlkega vahepealsed kolm aastat ja miks ei ole kaasatud valdkonna spetsialiste. Kokkuvõtlikult – SOLAS konventsiooni tõlke sellisel kujul vastuvõtmine on mõeldamatu. Arvestatud. EIS kooskõlastus pikendatud 31.01.2020. Tulenevalt kooskõlastamiselt laekunud ettepanekutele sõlmis MKM SOLAS konventsiooni lisa ja resolutsioonide tõlke eesti merekeelde kohandamiseks ja toimetamiseks lepingu Kapten Uno Lauri Merekultuuri Sihtasutusega (esindaja Evelin Tomson), mis andis käsundi alusel töö teostamiseks Merekeele nõukoja ekspertidest koosnevale töörühmale (esindaja Malle Hunt). Justiitsministeerium EIS: 05.02.2020 Kooskõlas Riigi Teataja seaduse § 2 lõikega 6 võib Riigi Teatajas avaldada Riigi Teataja seaduse § 2 lõigetes 2 kuni 5 nimetamata akti Riigikogu, Vabariigi Valitsuse või Riigi Teataja väljaandja otsusel. Sellest tulenevalt märgime, et terviktekstina konventsiooni avaldada ei saa, kuid Riigi Teatajas saab märkida, missuguse ajakohase seisuga on AVALDATUD. Arvestatud. Riigi Teatajas palume märkida konventsiooni lisa tekst ja resolutsioonid „avaldatud ajakohase seisuga“. T eeme ettepaneku Vabariigi Valitsuse korralduse Riigi Teatajas avaldamiseks järgmise pealkirjaga: „1974. aasta rahvusvahelise konventsiooni inimelude ohutusest merel, mida on muudetud 1978. ja 1988. aasta protokollidega, 2015. a konsolideeritud tekst ning 1974. aasta rahvusvahelise konventsiooni inimelude ohutusest merel 1978. aasta ja 1988. aasta protokollide 2015. a, 2016. a, 2017. a ja 2018. a muudatuse d “ . 1 7 . 0 8 .20 21 Vabariigi Valitsuse korralduse „ 1974. aasta rahvusvahelise konventsiooni inimelude ohutusest merel, mida on muudetud 1978. ja 1988. aasta protokollidega, konsolideeritud tekst ning 1974. aasta rahvusvahelise konventsiooni inimelude ohutusest merel 1978. aasta ja 1988. aasta protokollide muudatuste heakskiitmine ” eelnõu seletuskiri 1. Sissejuhatus 1974. aasta r ahvusvaheline konventsioon inimelude ohutusest merel (ingl. k. International Convention for the Safety of Life at Sea – SOLAS) ( edaspidi konventsioon ) töötati Rahvusvahelise Mereorganisatsiooni ( edaspidi IMO ) egiidi all välja ja võeti vastu 1. novembril 1974. a Londonis. Konventsioon jõustus rahvusvaheliselt 25. mail 1980 . a . Eesti ühines konventsiooniga Vabariigi Valitsuse 19. novembri 1991. a protokollilise otsusega nr 61 . Ühinemiskiri anti hoiule 16. detsembril 1991. a ja konventsioon jõustus Eesti suhtes 16. märtsil 1992. a. 20 21 . aasta august i seisuga on konventsioonil 16 6 osalist . Konventsioon on tähtsaim meresõiduohutust reguleeriv rahvusvaheline dokument . Konventsiooni lisa muudeti esimest korda 18. veebruaril 1978. a Londonis vastuvõetud protokolliga ( edaspidi 1978. a protokoll ), mis jõustus rahvusvaheliselt 1. mail 1981. a. Eesti ühines 19 78 . a protokolliga Vabariigi Valitsuse 19. novembri 1991. a protokollilise otsusega nr 61 . Ühinemiskiri anti hoiule 16. detsembril 1991. a ja 197 8 . a protokoll jõustus Eesti suhtes 16. märtsil 1992. a. koos konventsiooniga . 20 2 1. aasta august i seisuga on 1978. a protokollil 12 2 osalist . 1978. a protokolliga sätestati lisa-ohutusmeetmed naftatankeritele nende ehituse osas ja inertgaasisüsteemi paigaldamine lastitankidesse tuleohutuse tagamiseks. Samuti täiendati nõudeid naftatankerite roolimisseadmete osas, navigatsioonisüsteemi varustamine radari ja kokkupõrke vältimise abivahenditega nin g karmistati ülevaatuste ja tunnistuste väljaandmis e korda. 1978. a protokolliga vastu võetud muudatuste peamine põhjus oli 1967. a mereõnnetus , mille põhjustas naftatanker SS Torrey Canyon ; laev sõitis juhtimisvea tõttu karile, murdus pooleks ja põhjustas ulatusliku naftareostuse Inglise kanalis. Konvents iooni ja selle lisa ning liiteid muudeti uuesti 11. novembril 1988. a Londonis vastuvõetud protokolliga ( edaspidi 1988. a protokoll ), mis jõustus rahvusvaheliselt 3. veebruaril 2000. a. 1988. a protokoll ratifitseeriti Riigikogus 11. juunil 2003. a. 20 2 1. aasta august i seisuga on 1988. a protokollil 1 2 3 osalist . 1988. a protokoll sätestab laevaohutuse põhinõuded, sealhulgas nõuded ohutust tõendavate dokumentide vormistamisele, nõuded päästevahenditele, raadioside korraldamisele, navigatsiooniseadmetele, ohtlike kaupade veole ja laeva tuleohutuse tagamisele. 1988. a protokoll täpsustab ka konventsioonis kasutatavaid mõisteid ning ühtlustab konventsiooniga kehtestatud tunnistused rahvusvahelise laadungimärgi konventsiooniga. Tulenevalt 1988. a pro tokolli II artiklist asendab ja tühistab 1988. a protokoll 1978. a protokolli ning kõik tunnistused, mis 1978. a protokolliga muudetud konventsiooni alusel välja anti, jäävad kehtima kuni oma kehtivusaja lõpuni. Käesolev 201 5 . a konsolideeritud konventsiooni lisa tekst hõlmab ka 1978. a ja 1988. a protokollidega vastu võetud muudatusi, millega muudeti konventsiooni lisa ja liiteid. Sisukokkuvõte Eelnõuga kiidetakse heaks 1978. a ja 1988. a protokolli de ga muudetud konventsiooni lisa 201 5 . a konsolideeritud tekst ja IMO meresõiduohutuse komitee resolutsioonid MSC.394(95), MSC.404(96), MSC.409(97), MSC.421(98) ja MSC.436(99) , mille le on lisatud vandetõl gi tehtud eestikeelne tõlge . Tõlked kohandas merekeelde ja toimetas Eesti Merekeele Nõukoda. K onventsiooni lisa ja lisa liiteid ei ole varem tõlgitud ning avaldatud. Samuti on menetlemata ja avaldamata jäänud mõningad protokollide muudatused, mis puudutavad konventsiooni lisa. Varasemalt on heaks kiidetud ja eesti keelde tõlgitud konventsiooni ja selle protokollide artiklid, kuid mitte selle lisas sisalduv tekst. Riigi Teataja seadus e § 2 lõige 3 punkti 2 kohaselt kuuluvad välislepingud Riigi Teatajas avaldamisele. 1978. a ja 1988. a p rotokolli de ga muudetud konventsiooni lisa on konventsiooni lahutamatu osa. 1978. a ja 1988. a p rotokolli de ga muudetud konventsiooni lisa 201 5 . a konsolid eeriud tekstiversioonis on kõik muudatused, mis on vastu võetud IMO meresõiduohutuse komitee poolt kuni 9 5 . istungjärguni , kaasa arvatud , ja jõustunud konventsiooni ja sel le protokolliga ühinenud osalis riikide suhtes , s ee t ähendab , mis on jõustunud ka Eesti suhtes . Eestis on seni jäänud konventsiooni muudatused menetlemata, tõlkimata ja avaldamata finantsilistel põhjustel. 2010. a läbiviidud IMO vabatahtlik audit konventsioonide rakendamise kohta liikmesriigis tõi välja, et mitmed välislepingud on jäänud riigisiseselt menetlemata; käesoleva, meresõiduohutuse seisukohast kõige olulisema konventsiooni lisa menetlemise , tõlkimise , eesti merekee lde toimetamisega ja avaldamisega see olukor d likvideeritakse . 201 5 . aasta konsolideeritud konventsiooni teksti sisaldab järgmiste resolutsioonidega tehtud muudatusi : - MSC.1(XLV) , vastu võetud 20. novembril 1981. a. Muudatuste jõustumiskuupäev oli 1. september 1984. a; - MSC.6( 48 ) , vastu võetud 17. juunil 1983. a. Muudatuste jõustumiskuupäev oli 1. juuli 1986. a; - MSC.11(55), vastu võetud 21. aprill 1988. a. Muudatuste jõustumiskuupäev oli 22. oktoober 1989. a; - MSC.12(56), vastu võetud 28. oktoober 1988. a. Muudatuste jõustumiskuupäev oli 29. aprill 1989. a; - GMDSS/CONF/9, vastu võetud 9 . november 1988. a. Muudatuste jõustumiskuupäev oli 1 . veebruar 1992. a; - HSSC/CONF/11, vastu võetud 11. november 1988. a. Muudatuste jõustumiskuupäev oli 3. veebruar 1992. a; - MSC.13(57), vastu võetud 11. aprill 1989. a. Muudatuste jõustumiskuupäev oli 1. veebruar 1992. a; - MSC.19(58), vastu võetud 25. mai 1990. a. Muudatuste jõustumiskuupäev oli 1. veebruar 1992. a; - MSC.22(59), vastu võetud 23. mai 1991. a. Muudatuste jõustumiskuupäev oli 1. jaanuar 1994. a; - MSC.24(60), vastu võetud 10. aprillil 1992. a. Muudatuste jõustumiskuupäev oli 1. oktoober 1994. a; - MSC.26(60), vastu võetud 10. aprillil 1992. a. Muudatuste jõustumiskuupäev oli 1. oktoober 1994. a; - MSC.27(60), vastu võetud 11. detsembril 1992. a. Muudatuste jõustumiskuupäev oli 1. oktoober 1994. a; - MSC.31(63), vastu võetud 23. mail 1993. a. Konventsiooni lisa V peatüki reeglite 8-1 ja 15-1 muudatuste jõustumiskuupäev oli 1. jaanuar 1996. a ning II-2 peatüki ja V peatüki reeglite 3, 4 ja 22 muudatuste jõustumiskuupäev oli 1. juuli 1998. a; - SOLAS/CONF.2/21, vastu võetud 24. mail 1993. a. Konventsiooni lisa uute peatükkide X ja XI jõustumiskuupäev oli 1. jaanuar 1996. a ning uue IX peatüki jõustumiskuupäev oli 1. juuli 1998. a; - MSC. 42(64), vastu võetud 9. detsembril 1994. a. Muudatuste jõustumiskuupäev oli 1. juuli 1996. a; - MSC.46(65), vastu võetud 16. mail 1995.a. Muudatuste jõustumiskuupäev oli 1. jaanuar 1997. a; - SOLAS/CONF.3/46, vastu võetud 29. novembril 1995. a. Muudatuste jõustumiskuupäev oli 1. juuli 1997. a; - MSC.47(66), vastu võetud 4. juunil 1996. a. Muudatuste jõustumiskuupäev oli 1. juuli 1998. a; - MSC.57(67), vastu võetud 5. detsembril 1996. a. Muudatuste jõustumiskuupäev oli 1. juuli 1998. a; - MSC.65(68), vastu võetud 4. juunil 1997. a. Muudatuste jõustumiskuupäev oli 1. juuli 1999. a; - SOLAS/CONF.4/25 , vastu võetud 27. novembril 1997. a. Muudatuste jõustumiskuupäev oli 1. juuli 1999. a; - MSC.69(69), vastu võetud 20. mail 1998. a. Muudatuste jõustumiskuupäev oli 1. juuli 2002. a; - MSC.87(71), vastu võetud 27. mail 1999. a. Muudatuste jõustumiskuupäev oli 1. jaanuar 2001. a; - MSC.91(72), vastu võetud 26. mail 2000. a. Muudatuste jõustumiskuupäev oli 1. jaanuar 2002. a; - MSC.92(72), vastu võetud 26. mail 2000. a. Muudatuste jõustumiskuupäev oli 1. jaanuar 2002. a (1988. a protokolli muudatused) ; - MSC.99(73), vastu võetud 5. detsembril 2000. a. Muudatuste jõustumiskuupäev oli 1. juuli 2002. a; - MSC.100(73) , vastu võetud 5. detsembril 2000. a. Muudatuste jõustumiskuupäev oli 1. juuli 2002. a (1988. a protokolli muudatused); - MSC.117(74), vastu võetud 6. juunil 2001. a. Muudatuste jõustumiskuupäev oli 1. jaanuar 2003. a; - MSC.123(75), vastu võetud 24. mail 2002. a. Muudatuste jõustumiskuupäev oli 1. jaanuar 2004. a; - MSC. 124(75) , vastu võetud 24. mail 2002. a. Muudatuste jõustumiskuupäev oli 1. jaanuar 2004. a (1988. a protokolli muudatused); - MSC.134(76), vastu võetud 12. detsembril 2002. a. Muudatuste jõustumiskuupäev oli 1. juuli 2004. a; - SOLAS/CONF.5/32, vastu võetud 12. detsembril 2002. a. Muudatuste jõustumiskuupäev oli 1. juuli 2004. a; - MSC.142(77), vastu võetud 5. mail 2003. a. Muudatuste jõustumiskuupäev oli 1. juuli 2006. a; - MSC.151(78), vastu võetud 20. mail 2004. a. Muudatuste jõustumiskuupäev oli 1. jaanuar 2006. a; - MSC.152(78), vastu võetud 20. mail 2004. a. Muudatuste jõustumiskuupäev oli 1. juuli 2006. a; - MSC.153(78), vastu võetud 20. mail 2004. a. Muudatuste jõustumiskuupäev oli 1. juuli 2006. a; - MSC.154(78) , vastu võetud 20. mail 2004. a. Muudatuste jõustumiskuupäev oli 1. juuli 2006. a (1988. a protokolli muudatused); - MSC.170(79), vastu võetud 9 . detsembril 200 4 . a. Muudatuste jõustumiskuupäev oli 1. juuli 200 6 . a; - MSC.171(79) , vastu võetud 9 . detsembril 200 4 . a. Muudatuste jõustumiskuupäev oli 1. j uuli 200 6 . a (1988. a protokolli muudatused); - MSC.194(80), vastu võetud 20. mail 2005. a. Käesoleva resolutsiooniga vastu võetud muudatused jõustusid osaliselt 1. jaanuar 2007. a ja 1. jaanuar 2009. a; - MSC.201(81), vastu võetud 18. detsembril 2006. a. Muudatuste jõustumiskuupäev oli 1. juuli 2010. a; - MSC.202(81), vastu võetud 19. detsembril 2006. a. Muudatuste jõustumiskuupäev oli 1. jaanuar 2008. a; - MSC.204(81) , vastu võetud 18. detsembril 2006. a. Muudatused ei ole jõustunud . Muudatuse jõustumiseks on vajalik selle heaks kiitmine 2/3 konventsiooni osalisriikide poolt ning muudatus jõustuks 6 kuud pärast seda (1988. a protokolli muudatused) (muudatused sisalduvad lisa tekstis) ; - MSC.216(82), vastu võetud 8. detsembril 2006. a. Käesoleva resolutsiooniga vastu võetud muudatused jõustusid osaliselt 1. juuli 2008. a, 1. jaanuar 2009. a ja 1. juuli 2010. a; - MSC.227(82) , vastu võetud 8. detsembril 2006. a. Muudatuste jõustumiskuupäev oli 1. juuli 2008. a; - MSC.239(83) , vastu võetud 12. oktoobril 2007. a. Muudatuste jõustumiskuupäev oli 1. juuli 2009. a; - MSC.240(83) , vastu võetud 12. oktoobril 2007. a. Muudatuste jõustumiskuupäev oli 1. juuli 2009. a (1988. a protokolli muudatused); - MSC.256(84), vastu võetud 16. mail 2008. a. Muudatuste jõustumiskuupäev oli 1. jaanuar 2010. a; - MSC.257(84), vastu võetud 16. mail 2008. a. Muudatuste jõustumiskuupäev oli 1. jaanuar 2010. a; - MSC.258(84) , vastu võetud 16. mail 2008. a. Muudatuste jõustumiskuupäev oli 1. jaanuar 2010. a (1988. a protokolli muudatused); - MSC.269(85), vastu võetud 4. detsembril 2008. a. Käesoleva resolutsiooniga vastu võetud muudatused jõustusid osaliselt 1. juuli 2010. a ja 1. jaanuar 2011. a; - MSC.282(86), vastu võetud 5. juunil 2009. a. Muudatuste jõustumiskuupäev oli 1. jaanuar 2011. a; - MSC.283(86) , vastu võetud 5. juunil 2009. a. Muudatuste jõustumiskuupäev oli 1. jaanuar 2011. a (1988. a protokolli muudatused); - MSC.290(87), vastu võetud 21. mail 2010. a. Muudatuste jõustumiskuupäev oli 1. jaanuar 2012. a; - MSC.291(87), vastu võetud 21. mail 2010. a. Muudatuste jõustumiskuupäev oli 1. jaanuar 2012. a; - MSC.308(88), vastu võetud 3. detsembril 2010. a. Muudatuste jõustumiskuupäev oli 1. juuli 2012. a; - MSC.309(88) , vastu võetud 3. detsembril 2010. a. Muudatuste jõustumiskuupäev oli 1. juuli 2012. a (1988. a protokolli muudatused); - MSC.317(89), vastu võetud 20. mail 2011. a. Muudatuste jõustumiskuupäev oli 1. jaanuar 2013. a; - MSC.325(90), vastu võetud 24. mail 2012. a. Muudatuste jõustumiskuupäev oli 1. jaanuar 2014. a; - MSC.338(91), vastu võetud 30. novembril 2012. a. Muudatuste jõustumiskuupäev oli 1. juuli 2014. a; - MSC.344(91) , vastu võetud 30. novembril 2012. a. Muudatuste jõustumiskuupäev oli 1. juuli 2014. a (1988. a protokolli muudatused); - MSC.350(92), vastu võetud 21. juunil 2013. a. Muudatuste jõustumiskuupäev oli 1. jaanuar 2015. a; - MSC.365(93), vastu võetud 22. mail 2014. a. Muudatuste jõustumiskuupäev oli 1. jaanuar 2016. a; - MSC.366(93), vastu võetud 22. mail 2014. a. Muudatuste jõustumiskuupäev oli 1. jaanuar 2016. a; - MSC.380(94), vastu võetud 21. novembril 2014. a. Muudatuste jõustumiskuupäev oli 1. juuli 2016. a; - MSC.386(94), vastu võetud 21. novembril 2014. a. Muudatuste jõustumi skuupäev oli 1. jaanuar 2017. a ; - MSC.392(95), vastu võetud 11. juunil 2015. a. Muudatuste jõustumiskuupäev oli 1. jaanuar 2017. a; - MSC.394(95), vastu võetud 11. juunil 2015. a. Muudatuste jõustumiskuupäev oli 1. jaanuar 2017. a; (1978. a protokolli muudatused) ; - MSC.395(95) , vastu võetud 11. juunil 2015. a. Muudatuste jõustumiskuupäev oli 1. jaanuar 2017. a (1988. a protokolli muudatused). Lisaks kiidetakse käesoleva eelnõuga heaks järgmised IMO meresõiduohutuse komitee poolt vastu võetud resolutsioonid , (millele on lisatud eestikeelsed tõlked ) , mis on rahvusvaheliselt jõustunud ja millega muudetakse konventsiooni lisa ja liiteid: - MSC.404(96), vastu võetud 19. mail 2016. a. Muudatuste jõustumiskuupäev o li 1. jaanuar 2020. a . 1. juuliks 2019. a ei esitanud oma vastuväiteid vähemalt üks kolmandik osalisriikidest, või osalisriigid, kelle kaubalaevastik moodustab kokku vähemalt 50% maailma kaubalaevanduse laevade kogumahutavusest; - MSC.409 (9 7 ), vastu võetud 25. novembril 2016. a. Muudatuste jõustumiskuupäev o li 1. jaanuar 2020. a . 1. juuliks 2019. a ei esitanud oma vastuväiteid vähemalt üks kolmandik osalisriikidest, või osalisriigid, kelle kaubalaevastik moodustab kokku vähemalt 50% maailma kaubalaevanduse laevade kogumahutavusest; - MSC.421 (9 8 ), vastu võetud 1 5 . juunil 201 7 . a. Muudatuste jõustumiskuupäev o li 1. jaanuar 2020. a . 1. juuliks 2019. a ei esitanud oma vastuväiteid vähemalt üks kolmandik osalisriikidest, või osalisriigid, kelle kaubalaevastik moodustab kokku vähemalt 50% maailma kaubalaevanduse laevade kogumahutavusest; - MSC.436 (9 9 ), vastu võetud 24 . mail 201 8 . a. Muudatuste jõustumiskuupäev o li 1. jaanuar 2020. a . 1. juuliks 2019. a ei esitanud oma vastuväiteid vähemalt üks kolmandik osalisriikidest, või osalisriigid, kelle kaubalaevastik moodustab kokku vähemalt 50% maailma kaubalaevanduse laevade kogumahutavusest. Eelnõu ettevalmistaja Korralduse eelnõu ning seletuskirja on koostanud Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi mere maja ndusosakonna peaspetsialist Kadi Saks (tel 6256 404; e-post [email protected] ), juriidilise analüüsi on teinud Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi õ igusosakonna õigusnõunik Anne-Ly Normak ( tel 715 3403; e-post: [email protected] ). Konventsiooni konsolideeritud tekstiversiooni on eesti keelde tõlkinud tõlkebüroo OÜ Dussan, mille esindaja on vandetõlk Maris Järve (e-post: [email protected] ), keeleliselt toimeta s ja kohandas eesti merekeelde Merekeele n õukoda . Resolutsioonid MSC.394(95), MSC.404(96), MSC.409(97), MSC.421(98) ja MSC.436(99) on eesti keelde tõlkinud vandetõlk Pille Lindpere (e-post: [email protected] ), keeleliselt on kohandanud Merekeele nõukoda ja toimetanud Kadi Saks. 1.3 Märkused Riigisiseseks jõustumiseks vajavad konventsiooni muudatused Vabariigi Valitsuse heakskiitu välissuhtlemisseaduse ( edaspidi VäSS) § 16 ning 1988. aasta protokolliga tehtud muudatused § 25 lõike 2 alusel. Kuigi 1988. aasta protokoll ratifitseeriti Riigikogus, tuleb arvestada ka seda, et algne konventsioon võeti vastu Vabariigi Valitsuse 19. novembri 1991 protokollilise otsusega nr 61. Praegu on aga tegu olukorraga, kus muudatused on Eesti suhtes rahvusvaheliselt jõustunud ja muudatused on osaliselt riigisiseselt menetletud ning Vabariigi Valitsuse korraldustega heaks kiidetud. Käesoleva korralduse peamine eesmärk on protokollidega muudetud konventsiooni lisa eesti keelse tõlke avaldamine Riigi Teatajas. Lisaks kiidetakse korraldusega heaks IMO meresõiduohutuse komitee resolutsioonidega MSC.394(95), MSC.404(96), MSC.409(97), MSC.421(98) ja MSC.436(99) vastu võetud konventsiooni muudatus ed (millele on lisatud eestikeelsed tõlked ) , millest MSC.394(95) jõustu s 1. jaanuaril 2017. a ja ülejäänud jõustu sid 1. jaanuaril 2020. a. Korraldusega heakskiidetavad muudatused ei ole sisulist laadi ega tekita Eestile täiendavaid lisakohustusi (seadusandlikke, ühinemiskohustusi jms). Eelnõu ei ole seotud muu menetluses oleva eelnõuga. Eelnõu ei ole seotud Euroopa Liidu (edaspidi EL ) õiguse rakendamisega. Eelnõu ei ole seotud Vabariigi Valitsuse tegevusprogrammiga. 2 . Korralduse eesmärk Korraldusega kiidetakse heaks 1978. a ja 1988. a protokollidega muudetud konventsiooni lisa 201 5 . a konsolideeritud ja IMO meresõiduohutuse komitee resolutsioonidega MSC.394(95), MSC.404(96), MSC.409(97), MSC.421(98) ja MSC.436(99) vastu võetud konventsiooni muudatus ed . 3 . Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs Välislepingute riigisisest menetlust reguleerib VäSS. Välislepingu sõlmimist ja jõustamist käsitletakse VäSS-i kolmandas peatükis. Selle peatüki §-s 14 on sätestatud välislepingu materjalide esitamise nõuded Välisministeeriumile. Märkimist väärib selle paragrahvi esimese lõike esimene punkt, kus sätestakse, et Välisministeeriumile esitatavates materjalides sisaldub vastuvõetud välislepingu ametlik tekst ja selle korrektne tõlge eesti keelde. Siinkohal on oluline ka sama paragrahvi teine punkt, mis sätestab välislepingu tõlkimise pädevuse vandetõlgile, et seda Riigi Teatajas avalda da . Eelnõuga hõlmatav välisleping on Vabariigi Valitsuse protokollilise otsusega juba vastu võetud 19. novembril 1991. a, kuid see on varasemalt tõlgitud osaliselt hõlmates vaid konventsiooni põhiteksti (artikleid) aga mitte selle lisa ( reegli d, tunnistused), mis on konventsiooni lahutamatu osa. 1978. a ja 1988. a protokollidega muudetud konventsiooni lis a koosneb neljateistkümnest peatüki st ja lisa liitest, milles on esitatud tunnistused (sertifikaadid). Käesole va tõlke teksti lõpus on liited 1 ja 2, milles t esimeses on selgitavalt ja koos viitega välja toodud rahvusvahelistele nõuetele vastavad kohustus likud dokumendid ja tunnistused, mis peavad olema kättesaadavad laeva pardal ning teises resolutsioonide loetelu, mis on vastu võetud SOLAS-e konverentsidel . 1978. a ja 1988. a p rotokolliga muudetud konventsiooni lisa peatükkide s on esitatud järg mised meresõiduohutust tagavad nõuded : Peatükk I - Üldsätted Peatükk II-1 - Konstruktsioon – ehitus, vaheruumideks jaotamine ja püstuvus, masinad ja elektriseadmed Peatükk II-2 - Konstruktsioon – tulekaitse, tulekahju avastamine ja tulekustutus Peatükk III - Päästevahendid ja –seadmed Peatükk IV - Raadioside Peatükk V - Meresõidu ohutus Peatükk VI - Lasti ja vedelkütuse vedu Peatükk VII - Ohtlike kaupade vedu Peatükk VIII - Tuumalaevad Peatükk IX - Laevade ohutu käita mise juhtimine Peatükk X - Kiirlaevade ohutusmeetmed Peatükk XI-1 - Erimeetmed meresõiduohutuse parandamiseks Peatükk XI-2 - Erimeetmed mer e sõidu turvalisuse parandamiseks Peatükk XII - P uistlastilaevade l isaohutusmeetmed Peatükk XIII - Vastavuse tõendamine Peatükk XIV - Polaarvetes tegutsevate laevade ohutusmeetmed Iga p eatük k koosneb reeglit est . Kui peatükkides esinevad s arnase sisuga reegli d , siis need on koondatud osa desse reeglit e alajaotuse all . Reegli d näevad ette detailsed nõuded ja põhimõtted iga konkreetse teema jaoks. I pe atük k koosneb 21 reegli st ja need on jagatud kolme ossa. I peatükis sisalduvate üldsätete A osas käsitletakse konventsiooni lisas toodud reeglite kohaldumist, mõisteid, erandeid, vabastusi ja samaväärseid nõudeid. B osas, kuhu kuuluvad reegli d 6 – 20, sisaldavad laevade ülevaatuste ja tunnistustega seonduvaid üldisi sätteid. C osa sse kuulub üks reegel , milles käsitletakse konventsiooni osalisriigi valitsuse ja järelevalveasutuse üldist tegevust laevaõnnetuse järgse uurimise korral . II-1 peatükk koosneb 57 reegli st ja need on jagatud A (peatüki üldsätted: kohaldamine ja mõisted) , A-1 (laevade konstruktsioon) , B (vaheruumideks jaotamine ja püstuvus) , B-1 (püstuvus) , B-2 (vaheruumideks jaotamine, veetihedus ja ilmastikukindlus) , B-3 (vaheruumideks jaotamise vabapardamärgi määramine reisilaevadel) , B-4 (püstuvuse juhti mine), C (mehaanilised seadmed), D (elektriseadmed), E (lisanõuded perioodiliselt mehitamata masinaruumidele ; E-osa kohaldatakse peamiselt kaubalaevade suhtes, va reegel 54, mida kohaldatakse reisilaevade suhtes), F (alternatiivsed lahendused ja seadmed) ja G (madala leekpunktiga kütuseid kasutavad laevad) osadesse. II-2 peatükk koosneb 23 r ee gli st ja need on jagatud A (üldsätted), B (tulekahjude ja plahvatuste vältimine), C (tule summutamine), D (evakuatsioon), E (ekspluatatsiooninõuded), F (alternatiivsed lahendused ja seadmed) ja G (erinõuded) osadesse. III peatükk koosneb 38 r ee gl ist ja need on jagatud A ( üldsätted ), B ( nõuded laevadele ja päästevahenditele, milles sisaldub 5 jagu sätteid ) ja C ( alternatiivsed lahendused ja seadmed ) osadesse. IV peatükk koosneb 18 reegli st ja need on jagatud A (üldsätted), B ( osalisriikide valitsuste kohustused ) ja C (nõuded laevale ) osadesse. V peatükk koosneb 35 reegli st meresõidu ohutuse ja ohutu laevajuhtimise kohta ning peatüki liitest Põhja-Atlandi jääluure juhtimis e , tegevus e ja rahastamise reeglitest . VI peatükk koosneb 9 reegli st ja need on jagatud A (üldsätted), B (erisätted puistlasti kohta) ja C (viljavedu) osadesse. VII peatükk koosneb 16 reegli st ja need on jagatud A (ohtlike kaupade vedu pakendatu na ), A-1 (ohtlik u puistalsti vedu), B ( ohtlikke vedelaid kemikaale mahtlastina vedavate laevade konstruktsioon ja seadmed ), C (ve eldatud gaa s e vedel lastina vedavate laevade ehitus ja seadmed) ja D (erinõuded pakendatud k asu tatud tuumkütuse, plutooniumi ja kõrgradioaktiivsete jäätmete veoks laevadel) osadesse. VIII peatükk koosneb 12 reegli st, mida kohaldatakse kõikide tuumalaevade suhtes, välja arvatud sõjalaevad. IX peatükk koosneb 6 reegli st, millest juhindutakse kõikide peatüki ja konventsiooni kohaldamisalasse jäävate laevade ohutul käita misel välja arvatud riigilaevadel, mida kasuatatakse mitteärilitsel eesmärkidel. X peatükk koosneb 3 reegli st, mida kohaldatakse kiirlaevade suhtes. XI-1 peatükk koosneb 7 reegli st, milles sätestat a kse täiendavad meresõidu ohutust parendavad meetmed . XI-2 peatükk koosneb 13 reegli st , milles sätestakse täiendavad meresõidu ja sadamarajatiste turvalisust parenda vad meetmed. XII peatükk koosneb 14 reegli st, milles sätestatakse täiendavad ohutusmeetmed puistlastilaevadele. XIII peatükk koosneb 3 reegli st, millega kohaldatakse osalis riikid ele auditeerimi n e IMO õigusaktide rakendamise koht a. XIV peatükk koosneb 4 reegli st, mi llega kohaldatakse ohutusmeetme i d polaarvetes tegutsevate laevade suhtes. Korraldusega kiidetakse heaks 1978. a ja 1988. aasta protokolli de ga muudetud 1974. aasta rahvusvahelise konventsiooni inimelude ohutusest merel 201 5 . aasta konsolideeritud tekst ning Rahvusvahelise Mereorganisatsiooni meresõiduohutuse komitee 2015. a vastu võetud resolutsioon MSC.394(95), 2016. a vastu võetud resolutsioon id MSC.404(96) ja MSC.409(97), 201 7 . a vastu võetud resolutsioon MSC.421(98) ja 201 8 . a vastu võetud resolutsioon MSC.436(99) . Resolutsioonide sisu, millega konventsiooni lisa muudetakse, on selgitatud alljärgnevalt. IMO meresõiduohutuse komitee resolutsiooniga MSC.394(95) muudetakse konventsiooni lisa liidet ja täiendatakse 1978. a protokolli alusel välja antud ohutuse tunnistuse vorm i . Muudeta v vorm on: kaubalaeva konstruktsiooni ohutuse tunnistuse vorm . 1978. a protokolli alusel välja antud kaubalaeva konstruktsiooni ohutuse tunnistuse vormi peab omama laev, mis on ehitatud ajavahemikul alates 1. mai st 1981. a kuni enne 1. veebruar i 1992. a. Kõnealu ne muudatus on redaktsioonilist laadi. Redaktsiooniliste muudatuste eesmärk on ühtlustada konventsiooni ning selle 19 7 8. a protokolli alusel kehtestatud vormi sõnastust. Sisuliselt lisatakse kõnealus e le vormile uus alajaotus e punkt (2.2), mis käsitleb laeva vastavust konventsiooni peatüki II-1 osa G ( r eegl id 56 ja 57) esitatud nõuetele. Vormil olemasolevate punktide numeratsiooni muudetakse vastavalt. Resolutsiooniga täiendatakse kaubalaeva konstruktsiooni ohutuse tunnistuse vormi muutes tunnistuse alajaotust. Konventsiooni peatükk II-1 käsitleb laevade konstruktsiooni – ehitust , vaheruumide jaotust, püstuvust, masina- ja elektriseadmeid. Osa G kohaldadakse laevadele, mis kasutavad madala leekpunktiga kütuseid. Konventsiooni peatükk II-1 osa G näol on tegemist regulatsiooniga, mis võeti vastu 11. juuni 2015 . a meresõiduohutuse komitee resolutsiooniga MSC.392(95) ja jõustus kõigis konventsiooni liikmesriikides 1. jaanuaril 2017 . a. Sisuliselt kõik laevad (v.a. gaasitankerid) sõltumata ehitamise kuupäevast ja kaasa arvatud need, mis on ehitatud enne 1. jaanuari 2009 . a ja kavatsevad pöörduda madala leekpunktiga kütuste kasutamise juurde 1. jaanuaril 2017 . a või pärast seda: loetakse madala leekpunktiga kütust kasutavaks laevaks hetkest, mil kõnesolev pöördumine toimus. Madala leekpunktiga kütuseks loetakse gaasilist või vedelat kütust, mille leekpunkt on madalam kui muidu lubatud konventsiooni reegli II-2/4.2.1.1 järgi. Resolutsiooniga MSC.39 4 (95) teostatavad muudatused on kooskõlas meresõiduohutuse seadusega ( edaspidi MSOS ). Konventsioon ja selle 1978. a protokoll on seotud MSOS § 95 lõike 8 punktiga 1, mille kohaselt on pädevaks asutuseks, kes kontrollib konventsioonist, selle protokollist ja hilisematest muudatustest tulenevaid nõudeid, Transpordiamet (endine Veeteede Amet ) . Laeva meresõiduohutust tõendavate tunnistuste väljastamist reguleerib MSOS § 3. MSOS § 3 lõike 2 kohaselt väljastab Eestis registreeritud või registreeritava laeva kohta meresõiduohutust tõendavad tunnistused ja mõõtekirja Transpordia met või volitatud klassifikatsiooniühing – seejuures põhineb Transpordia met tunnistuste väljastamisel konventsioonis ja selle 1978. a ning 1988. a protokolli de s esitatud nõuetele . MSOS § 3 lõike 5 kohaselt tunnustab Transpordia met Euroopa Liidu liikmesriigi ja konventsiooni osalisriigi pädeva asutuse ning nimetatud rii gi pädeva klassifikatsiooniühingu väljastatud tunnistusi ja mõõtekirja . Muudatus ei too kaasa vajadust riigisiseste õigusaktide muutmiseks, kuna protokolli sätteid kohaldatakse otse, ilma protokolli sätteid riigisiseses õiguses kordamata. IMO meresõiduohutuse komitee resolutsiooniga MSC.404(96) muudetakse konventsiooni lisa II-2 ja III peatükki. Kõnealuse resolutsiooniga lisatakse konventsiooni II-2 peatüki A osa 3. reegli sse uued mõisted kopteri maandumisala ja vintsi mis ala koos definitsioonidega ; D osa 13. reeglis se lisatakse pärast punkti 3.2.6.2 uus punkt 3.2.7 koos kahe alapunktiga reisilaevade evakuatsioonianalüüsi kohta ; D osa 13. reeglisse punkt 7.4, mis käsitle b samuti evakuatsioonianalüüsi, kustutatakse ; G osa 18. reeglis punkti 2.2 järel lisatakse uus punkt 2.3 kopteri maandumisala vahtkustutussüsteemiga varustamise kohta, punkti 2.4 sõnastus täiendatakse eelmise punkti lisamisega (2.3) ja punkti 5.1.5 järel lisatakse uus punkt 5.1.6 , milles sätestatakse, et 1. jaanuaril 2020. a ja pärast seda ehitatud kopteritekiga laevade vahtkustutussüsteemid peavad vastama tuleohutussüsteemide koodeksis sätestatuga . K onventsiooni III peatüki A osa 3. reeglisse lisatakse uus mõiste nõuded hoolduse le , põhjaliku le ülevaatuse le , töökatsetuste le , remondi le ja kapitaal remondi le koos definitsiooniga; B osa 20. reegli punktis 3.1 sätestatu sõnastust muudetakse selliselt, et lausest kustutatakse viide IMO poolt välja töötatud juhendile; 20. reegli punkt 11 asendatakse täielikult uues sõnastuses, milles sätestatakse päästepaatide, valvepaatide ja kiirvalvepaatide, veeskamis seadmete ja vabastusseadmete hooldus, põhjalik ülevaatus, töökatsetused, remont ja kapitaal remont. Muudatuste eesmärgiks on reeglite s 3 ja 20 eemaldada vastuolud päästevahendite ülevaatuste, katsetuste ja remontide osas vastates üheselt küsimustele, kes , millal ja mida teostab . IMO meresõiduohutuse komitee resolutsiooniga MSC.409(97) muudetakse konventsiooni lisa II-1, II-2 ja XI-1 peatükki . Kõnealuse resolutsiooniga muudetakse II-1 peatüki A osa reegli 3-12 punkti 2.1 sõnastust nii, et kustutatakse „ aga enne 1. jaanuari 2015“, mis on juba sätestatud järgmises alapunktis. Sellega välditakse ebavajalikku kordust ja ühtlustatakse teksti. Resolutsiooniga lisatakse II-2 peatüki A osa reegli 1 punkti 2.8 järel uus kohaldamisala säte, millega reeglit 10.5.1.2.2, milles käsitletakse täiendavaid tulekustutusseadmetena vahtkustuteid, ja mida on muudetud käesoleva resolutsiooniga (MSC.409.(97)), kohaldatakse laevade suhtes, mis on ehitatud enne 1. jaanuari 2020. a ja kaasa arvatud enne 1. juulit 2012. a ehita t ud laevad. II-2 peatüki C osas muudetakse reegli 10.5.1.2.2 viimast lauset nii, et täiendatakse olemasolevat lauseosa lisatingimusega statsionaarsete veepõhiste koht tuletõrjesüsteemidega kaitstud kat elde kohta , nagu kirjeldatud reegli s 10.5.6 , mille puhul ei ole vähemalt 135 l iitrise mahuga vahtkustuti nõutav . Lisaks täiendatakse resolutsiooniga MSC.409(97) konventsiooni XI-1 peatüki reeglit 2, mille järel lisatakse uus reegel 2-1 nende kaubalaevade ülevaatuste ühtlustamise kohta, millele 2011. a ESP-koodeks ei kohaldu. Sellest tulenevalt võivad ESP koodeksi kohaldamisalast välja jäävad kaubalaevad konventsiooni I peatüki 10. reegli s ettenähtud vahepealse või tunnistuste uuendamisega seotud ülevaatuse teostada vajaduse korral ESP koodeksis ja IMO väljatöötatud suunistes nimetatud perioodide jooksul . Selline muudatus ühtlustab erinevate kaubalaevade ülevaatuste korda ja tingimusi. IMO meresõiduohutuse komitee resolutsiooniga MSC.421(98) muudetakse konventsiooni lisa II-1, II-2 ja III peatükki. Kõnealuse resolutsiooniga muudetakse II-1 peatüki A osa järgmiselt: Reegli 1 – kohaldamisalasse lisatakse uued punktid 1.1.1 ja 1.1.2, millega täiendatakse kohaldamisala uutele laevadele kehtivate konstruktsiooniliste nõuetega, mis tulenevad konventsiooni II-1 peatüki B osast; nagu vaheruumideks jaotamine, püstuvus ja selle hoidmine, veetiheduse tagamine ning ilmastikukindlus. II-1 peatükis kasutatavatest mõistetest kustutatakse ulatuslik remont, ümberehitus ja muutmine ( reegli 1 punkt 1.3.4). Samuti täiendatakse 1. reegli punkte 1.1.2 ja 2 viitega reegli 19-1 sätestatud nõuete täitmise kohta reisilaeva vigastuste kontrolli õppusel. II-1 peatüki reeglis 2, milles sisaldub käesolevas peatükis kasutatavate mõistete osa, tehakse järgmised muudatused: olemasolev mõiste pikkuse keskpunkt asendatakse mõiste ja definitsiooniga laeva keskel – pikkuse (L) keskel ; mõistete süvis ja suurim vaheruumideks jaotamise süvis ( d s ) definitsioonid asendatakse uues sõnastusega; ning mõiste trimm definitsioon asendatakse ja mõiste vaheseintetekk reisilaevas asendatakse mõistega vaheseintetek k koos muudetud definitsioonig a; punkt 26 laeva keskel kustutatakse, kuna kordab sama, mis varem. II-1 peatüki B osa muudetakse järgmiselt: reegli 4 punkt 1 ja sellega seotud joonealune märkus (milles käsitletakse vabastusi erinevate koodeksite alusel) kustutatakse ning asendatakse uute punktidega 1 ja 2. Need punktid käsitlevad selgemalt reisilaevadele ja kaubalaevadele esitatavaid üldisi tehnilisi nõudeid ning vabastusi seoses laevade konstruktsioonilise vaheruumideks jaotamise ja püstuvuse osas . Senine punktide 2–4 numeratsioon muudetakse vastavalt. II-1 peatüki B-1 osa, mis käsitleb laev püstuvust, muudetakse järgmiselt: reegli 5 pealkirja joonealune märkus (mis viitab erinevat tüüpi laevade püstuvuse koodeksitele ja 2008. a IS koodeksile ) kustutata k se , kuna viide on aegunud; reegli 5 punktide 1 ja 2 teksti muudetakse nii, et punktis 1 püstuvusandmete mä äramise asemel täpsustatakse, e t määratakse tühja laeva veeväljasurve ning piki-, rist- ja püsttelje raskuskese ning kõik laevad pikkusega 24 m ja rohkem peavad täitma vähemalt 2008. a IS koodeksi A osa nõudeid; punktis 2 asendatakse teises lauses sõna kaalu sõnadega tühja laeva ; reegli 5 punkti 5 täiendatakse teise lause sõna teabega täiendiga püstuvus - , mis täpsustab siinkohal, millist teavet on mõeldud. II-1 peatüki B-1 osa reegli 5-1 pealkirja joonealust märkust muudetakse nii, et täpsustatakse selle sõnastust ja kustutatakse viide MSC ringkirjale nr 706 , juhisega tankerite püstuvuse kohta; reegli 5-1 punkti 1 muudatus puudutab ainult inglise keelset teksti , kus satisfactory to the asendatakse to the satisfaction of the , eestikeelset tõlget ega sätte sisu see ei mõjuta ; punkti 2.1 muudetakse nii, et lisaks süvise kõveratele või tabelitele peab kaptenile esitatav püstuvusteave sisaldama ka maksimaalse lubatud trimmi ja süvise seose kõveraid või tabeleid; reegli 5-1 punktid 3–4 asendatakse uu e sõnastusega ja punktidena 3–5 ning olemasoleva punkti 5 numeratsioon muudetakse punktiks 6 ja selle sõnastust muudetakse. Uued punktid 3–6 sisaldavad kaptenile esitatavat püstuvusteavet , mida on täiendatud erineva trimmi esinemise puhul püstuvuse arvutamise ja esitamise tingimustega. II-1 peatüki B-1 osa reeglit 6 muudetakse selliselt, et punktis 2 kustutatakse sõna peatüki ja asendatakse sõnaga osa ; punkti 2.2 sissejuhatavas lõigus kustutatakse esimestes sulgudes L-i allindeks s ; punktis 2.3 asendatakse olemasolevad vaheruumideks jaotamise indeksi R arvutamise valemid uutega sõltuvalt pardal viibivate isikute arvust reisilaeval ; punkt 2.4 kustutatakse, kuna uutes indeks R arvutamise valemites on võimalike inimeste arvuga pardal juba arvestatud. II-1 peatüki B-1 osa reeglit 7 muudetakse selliselt, et punktis 1 tehakse redaktsiooniline muudatus esimeses lauses, millega eemaldatakse sulud ja lisatakse selle järgi sidesõna ja ; punkti des 2 ja 3 parandatakse ja täpsustatakse saavutatud vaheruumideks jaotamise indeks A arvutamise kriteeriume ja tingimusi. II-1 peatüki B-1 osa reeglit 7-1 muudetakse selliselt, et sätte viimases lauses asendatakse sõna laadveeliin sõnaga süvis . II-1 peatüki B-1 osa reeglit 7-2 muudetakse selliselt, et punktid 2–4.1.2 asendatakse uue sõnastusega , milles täpsu statakse teguri s i arvutamise valemit ja valemi muutujate kohaldamist nii reisi- kui kaubalaevade puhul. Punkti 5 sõnastust täiendatakse sõnastuse osas nii, et lisatakse viide kaubalaeva vabapardatekile. Punkti 5.2 sissejuhatav a lõi gu sõnastust korrigeeritakse nii, et viide teguri s i väärtusele ei kehti mitte kõikidel samas punktis allpool toodud juhtudel vaid konkreetsetel juhtudel ja tingimusel. Punkti 5.3 alapunkte täiendata kse eraldi viidetega reisilaeva vaheseintetekile ja kaubalaeva vabapardatekile . Punkti 5.5 sõnastust täiendatakse sõna de manluugi kaantega ees omadussõnaga veetihedate . II-1 peatüki B-1 osa reeglit 8 muudetakse selliselt, et punktide 1 ja 2 sõnastust täiendatakse uue lausega, millega sätestatakse, et laeva erinevate trimmide kohta arvutatud saavutatud vaheruumideks jaotamise indeks A nõue peab olema täidetud erinevate lastimistingimuste puhul; ning punkti 3 sissejuhatava lõigu sõnastust muudetakse nii, et viidatakse konkreetsele inimeste arvule pardal ja laeva pikkusele L. Punkti 3.2 ja 3.4 tehakse redaktsiooniline parandus, millega L järel olev s kustutatakse. II-1 peatüki B-1 osa reegli 8-1 punkte 2 ja 3 muudetakse selliselt, et nende punktide sõnastus est kustutatakse reisilaeva ehituse ajaline määratlus. Reegli joonealust märkust muudetakse nii, et lisaks olemasolevale viitele MSC ringkirjale nr 1400 täiendatakse viitega MSC ringkirjale nr 1532, milles käsitletakse muudetud suuniseid reisilaevade kaptenitele antava operatiivteabe kohta ohutuks tagasipöördumiseks sadamasse. II-1 peatüki B-2 osa reegli 9 punkte 3 ja 6–8 muudetakse nii, et punkt 3 asendatakse uue sõnastuse ja alapunktidega , millega täpsustatakse senist teksti laeva topeltpõhja sisse ehitatud kaevude ehitusliku tõlgendamise ühtlustamiseks ning antakse administratsiooni le täpsemad suunised laeva topeltpõhja samaväärse kaitse hindamis eks laevadel pikkusega üle 80 m ja alla 80 m. P unkt e 6–8 muudetakse selliselt, et nende sõnastusesse tuuakse sisse laeva pikkuse määratlus 80 m ning erinevate laeva pikkuste puhul kohaldatavad nõuded ja administratsiooni rahuldavad nõuded laeva topeltpõhja ehituse ja ohutuse tagamise osas laeva vigastuse korral. II-1 peatüki B-2 osa reegli 10 punkti 1 muudetakse selliselt, et täpsustatakse erineva laeva tüübi puhul kas utatavat laeva teki nimetust ehk reisilaeval vaheseintetekk ja kaubalaeval vabapardatekk. Sätte sisuline tähendus ei muutu. II-1 peatüki B-2 osa reegli 12 punkte 1–10 muudetakse selliselt, et lisatakse uus punkt 2, milles täpsustatakse laeva projekteerimise nõuet laeva vigastuse korral laeva põrkevaheseinast vööri poole. Kõikides punktides täpsustatakse erineva laeva tüübi puhul kasutatavat laeva teki nimetust. Seniste punktide 2– 10 numeratsiooni muudetakse 3–11. II-1 peatüki B-2 osa reegli 13 punkti 11.1 sõnastust muudetakse selliselt, et esimeses lauses sõna katlaruumi asendatakse sõnaga masinaruumidesse . II-1 peatüki B-2 osa reegli 15 punkte 4, 5.1, 8.2.1 ja 8.4 sõnastust muudetakse järgmiselt: punkti 4 sõnastusest kustutatakse erand viitega laeva nooremohvitseridest reisijatele, st üldistatakse nõuet kõikidele laeva reisijate eluruumides olevatele illuminaatori tormikaantele; punkti 5.1 sõnastus laiendatakse igasugusele laeva lastile, st lauseosa või söe kustutatakse. Punkti 8.2.1 mõlemas lauses täpsustatakse erineva laeva tüübi, so reisilaeva ja kaubalaeva, puhul kasutatava laeva teki nimetust, so vastavalt vaheseinetetekk ja vabapardatekk. II-1 peatüki B-2 osa reegli 16 pealkiri muudetakse ja sõnastatakse nii, et olemasolevas pealkirjas nimetatud loetelu (veetihedate uste, pardailluminaatorite jne ) koondatakse ühe nimetaja (veetihedate sulgude) alla , et mitte piirata kohaldamisala nimetatud sulgudega. Reegli 16 punkte 1 ja 2 muudetakse nii, et punktis 1 on muudatused redaktsioonilist laadi, kus alapunkti 1 lausesse lisatakse sõna näiteks ja teistes alapunktides muudetakse kirjavahemärke ja parandatakse numeratsiooni ning punktis 2 veetihedate sulgude katsetust kohaldatakse kõikidele laevadele, välja arvatud punktis 2 teise lause puhul, mis on kaubalaevade veekindlate sulgude kohta. II-1 peatüki B-2 osa reegli 16-1 punkte 2 ja 3 muudetakse selliselt , et punktis 2 täpsustatakse nõude kehtimist reisilaevale ja punktis 3 parvlaevale. II-1 peatüki B-2 osa reegli 17 punkti 3 sõnastust muudetakse selliselt, et reegli 7-2.6.1.1 kohaldamisel loetakse pealisehitises lõppevate õhutorude avatud osad kaitseta avadeks, ja vastavaid andmeid kasutatakse ka 7-2.6.1.1 valemis vähendusteguri v m saamiseks (v m näitab horisontaalse vaheruumideks jaotamise kohal olevate ruumide üleujutamise tõenäosust). II-1 peatüki B-4 osa ( püstuvuse hoidmine) reegli 19 ( vigastuste kontrolli teave) muudetakse nii, et punkt 2 teabe kohta avatud veetihedate uste kohta reisilaevadel kustutatakse ja ülejäänud numeratsiooni muudetakse vastavalt. II-1 peatüki B-4 osa reegli 19 järgi lisatakse uus reegel 19-1 reisilaeva vigastuste kontrolli õppuste kohta. Reeglit kohaldatakse reisilaevadele ja vastav õppus toimub vähemalt iga kolme kuu järel ning sellel peavad osalema vähemalt need laevapere liikmed, kellel on laeva vigastuste kontrolliga seotud kohustused. Õppuse stsenaariumi muudetakse pidevalt ning vähemalt üks kord aastas peab õppus hõlmama kaldatoetuse aktiveerimist, mis tähendab kaldastruktuuride poolt operatiivteabe andmist kaptenile ohutuks tagasipöördumiseks sadamasse pärast vee sissevooluga seotud avariid. II-1 peatüki B-4 osa reeglit 20 muudetakse nii, et reegli pealkiri reisilaevade la adi mine asendatakse laevade la ad imine . Reegli 20 punkti 1 sõnastust täiendatakse nii, et lisatakse kapteni kohustus veenduda, et laev on püstiasendis (esimeses lauses), et laeva püstuvust võib tagada ka heakskiidetud püstuvusteabe raames lastimistingimust täites (teises lauses). II-1 peatüki B-4 osa reegli 21 punkti 1 ja 4 muudetakse nii, et mõlemas punktis asendatakse sõna õppus sõnaga töökatsetus . Selline muudatus täpsustab perioodilisi tegevusi veetihedate avade ja uste kontrollimiseks ning katsetamiseks. Selleks ei ole vaja iganädalast õppust korraldada. Lisaks täpsustatakse ka töökatsetuste läbiviimsed ajalist määratlust, et see peab toimuma enne reisi algust , mitte enne sadamast lahkumist. II-1 peatüki B-4 osa reeglit 22 muudetakse järgmiselt. Punkti 1 esimeses lauses asendatakse „punktide 3 ja 4“ sõnadega „punkti 3“, sest sama reegli punkte 3 ja 4 sisu muudetakse. Reegli 22 punktid 2, 3, 4–8 ja 10–16 asendatakse uue sõnastusega ning punktide 9 ja 17 numeratsiooni muudetakse. Reegli 22 punktide sõnastust täpsustatakse nii, et „enne sadamast lahkumist“ asendatakse „enne reisi algust“; lisaks täpsustatakse erineva laeva tüübi puhul kasutatavat laeva teki nimetust ehk reisilaeval vaheseintetekk ja kaubalaeval vabapardatekk; punkti 3 sõnastust täiendatakse senise punkti 4 sisuga; punktides 7, 9, 10 ja 11 kohandatakse punktide numeratsiooni muudetud reegli punktidele vastavaks. II-1 peatüki B-4 osa reegli 22-1 pealkirja lõpust kustutatakse reisilaeva ehituse ajaline määratlus „ja on ehitatud 1. juulil 2010 või pärast seda“. II-1 peatüki B-4 osa reegli 23 kogu senine sõnastus asendatakse uue sõnastusega. Sisuliselt muudetakse sõnastust nii, et esimeses punktis lisatakse sõna „pidevalt“ enne „ patrullima “, seega täpsustatakse jälgimistegevuse ajamääratlust. 3., 5. ja 7. punktis asendatakse „enne sadamast lahkumist“ sõnadega „enne reisi algust“ ja 9. punktis „kui laev on teel“ sõnadega „reisi ajal“. 5. punktis muudetakse viidet reeglile varasema 22.13 asemel 22.12. II-1 peatüki B-4 osa reegli 24 pealkirja ja punkti de 1 ning 3 sõnastust muudetakse nii, et pealkirjas täpsustatakse, et käesoleva reegli näol on tegemist lisanõuetega kaubalaevadele, kehti ma jäävad ka kõik eelnevate reeglite nõuded, mis kohalduvad laevadele üldiselt. P unkti 1 sõnastust muudetakse nii, et sõna „merel“ asendatakse sõnadega „reisi ajal“. 3. punktis kustutatakse sõnad „enne laeva sadamast lahkumist“ ja asendatakse sõnadega “administratsiooni ettenähtud“. II-1 peatüki C osa (mehaanilised seadmed) reegli 35-1 (pilsi pumba süsteemi d) tehakse järgmised muudatused. Punkti 2.6 täiendatakse uue lausega , millega laevadele, mis jäävad II-1 peatüki reegli 1 punkti 1.1.1 kohaldamisalasse (vt üleval) ja on paigaldatud statsionaarsed fikseeritud rõhuga veepihustustuletõrjesüsteemid , kohaldatakse reeglit II-2/20.6.1.4. Punktis 3.2 muudetakse pilsipumpade arvustamise valemis muutuja P tõlgendust nii, et lisatakse arvutamiseks kaasatavate ruumidena ka postiruumid. Punkti 3.4 sissejuhatavat lõiku ja punkti 3.10 lõppu täiendatakse tekstiosaga reegli II/1/1.1.1.1 kohaldamisalasse jäävate laevade suhtes . II-1 peatüki muudatused võeti vastu paketina, mida valmistati ette mitu aastat selle peatüki läbivaatamise ja kaasajastamise tegevuse raames. Läbivaatamise käigus täpsustati mõisteid ja definitsioone, analüüsiti ja vaadati üle nii reisi- kui kaubalaeva konstruktsioonilisi elemente ja püstuvus -stsenaariume erinevas etapis oleva üleujutuse korral. Samuti otsustati sätestada seotud laevapere kaasamine ja parem ettevalmist amine läbi õppuste, millega tagada laeva hukkumatus ja vigastuste kontrollimine . R esolutsiooniga MSC.421(98) muudetakse II-2 peatükki järgmiselt: A osa reegli 3 (mõisted) punkti 56 mõiste autolastilaev definitsioon sõnastatakse uuesti, millega täpsustatakse selle laeva ruume ja veetavat lasti. II-2 peatüki C osa reegli 9 (tule summuta mine) punkti 4.1.3.3 järel lisatakse uued punktid 4.1.3.4 kuni 4.1.3.6, millest 4.1.3.4 määratleb punktide 4.1.3.5 ja 4.1.3.6 kohaldamisala laevadele mis on ehitatud 1. jaanuaril 2020. a või pärast seda; punktidega 4.1.3.5 ja 4.1.3.6 sätestatakse nõuded kohaldamisalasse jäävate laevade päästevahenditesse minemise ala ümbruse tulekaitse meetmetele, mh aknad, seinad, sprinklerid . Punkti 4.1.3.5 nõudeid kohaldatakse laevale, mis veab rohkem kui 36 reisijat ja punkti 4.1.3.6 nõudeid laevale, mis veab kuni 36 reisijat. II-2 peatüki G osa reegli 20 ( autolastitekkide, eritekkide (parkimistekkide) ja autotekkide kaitse) muudetakse nii , et 2.1 numeratsioon muudetakse 2.1.1 ja selle järgi uus alapunkt 2.1.2, millega täpsustatakse sõidukite, mille paagis on nende liikumiseks vajalik kütus, vedamistingimusi ja erisusi nende vedamiseks muudes lastiruumides kui autolastitekkidel, eritekkidel (parkimistekkide) ja autotekkidel ning vastavad tingimused on täidetud. II-2 peatüki G osa reegli 20-1 ( Nõuded autolastilaevadele, mis veavad lastina mootorsõidukeid, mille paakides on nende liikumiseks vajalik suruvesinik või -maagaas ) muudetakse nii, et punkti 2.1 sõnastuse st kustutatakse sõna „ autolastitekid “, kuna selline kaubaruumi täpsustus pole enam vajalik tulenevalt autolasti laeva definitsiooni muutumisest. Kõnelause resolutsiooniga muudetakse III peatükki järgmiselt: A osa reegli 1 (kohaldamine) punkt 4 muudetakse nii, et sellele lisatakse uus alapunkt 3, mille kohaselt täidetakse reeglite 30.3 ja 37.3.9 nõudeid, mis käsitleb laeva vigastuste kontrolli õppusi. III peatüki B osa reegli 30 (õppused) täiendatakse uue punktiga laeva vigastuste kontrolli õppuste kohta, ja mis viiakse läbi reegli II-1/19.1 kohaselt. III peatüki B osa reegli 37 ( laevahäirete kava ja hädaolukorra juhend ) 3. punkti alapunktid 7 ja 8 asendatakse alapunktidega 7, 8 ja 9. Sisuliselt jääb alapunktides 7 ja 8 sätestatu samaks ja lisatakse uus alapunkt 9, mis käsitleb määratud reisilaeva laevapere liikme ülesandeid üleujutusega seotud hädaolukorras. Käesoleva resolutsiooniga muudetakse ka konventsiooni lisa liites toodud tunnistusi, täpsemalt vorme P (varustuse nimekiri reisilaeva ohutuse tunnistuse juurde ), E (varustuse nimekiri kaubalaeva ohutuse tunnistuse juurde) ja C ( varustuse nimekiri 1988. protokolli alusel välja antud kaubalaeva ohutuse tunnistuse juurde ) . Tunnistuste muudatuste sisuks on navigatsioonisüsteemide ja -seadmete andmete nimekirjas punkti 3.1 muutmine senise „3.1 Ülemaailmse satelliit-/maapealse raadionavigatsioonisüsteemi vastuvõtja “ asemel kasutatakse „ 3.1 Üleilmse satelliitnavigatsiooni süsteemi vastuvõtja / maapealne raadio-navigatsioonisüsteem / mitmesüsteemne laeva raadionavigatsiooni vastuvõtja “ . Nimekirjast mittevajaliku võib läbi kriipsutada. Muudatus on vajalik, kuna varustuse nimekirja täitmisel on võimal ik paremini ära määratleda navigatsioonisüsteemi vastuvõtja lii k . IMO meresõiduohutuse komitee resolutsiooniga MSC.436(99) muudetakse konventsiooni lisa II-1 ja IV peatükki. Kõnealuse resolutsiooniga muudetakse II-1 peatüki A osa reeglit 1 (kohaldamine) nii, et pärast punk ti 1.1 lisatakse uued alapunktid 1.1.1 ja 1.1.2 , millega täpsustatakse konventsiooni lisa II-1 peatüki B, B-1, B-2 ja B-4 osades sätestatud nõuete kohaldumise tingimusi laevadele. II-1 peatüki B osas käsitletakse laeva püstuvust ja vaheruumideks jaotamist. Reeglis 8-1.3 käsitletakse operatiivteabe andmist kaptenile pärast vee sissevooluga seotud avariid IMO poolt väljatöötatud suuniste alusel. Reegli s 19-1 käsitletakse reisilaeva vigastuste kontrolli õppusi. Reegli 1 punktis 1.3.4 esitatud mõiste ulatuslik remont, ümberehitus ja muutmine koos definitsiooniga kustutatakse. Käesoleva reegli punkti 2 muudetakse nii, et seda täiendatakse alapunktiga reeglites 8-1.3 ja 19-1 sätestatud nõuete täitmise kohta. Käesoleva resolutsiooni muudatused, millega muudetakse II-1 peatüki A osa, on suures osas sa mad resolutsiooni MSC.421(98) punktidega 1–3, välja arvatud reegli 8-1.3 täiendusega, mis on toodud käesolevas resolutsioonis. II-1 peatüki B-1 osa reegli 8-1 sõnastust muudetakse nii, et punkti 1 (kohaldamine) sõnastus jääb samaks nagu konventsiooni lisa tõlkes, st ei muudeta; punkti 2 (oluliste süsteemide kasutatavus vee sissevoolu põhjustava vigastuse korral) sõnastus muudetakse selliselt nagu on toodud resolutsiooni MSC.421(98) punktis 3 4; ja reegli 8-1 punkti 3 muudetakse selliselt, et lisatakse alapunktid 3.1 ja 3.2, neist esimeses lisatakse viide reegli 8-1 kohaldamisalasse jäävatele reisilaevadele ning punkti 3.2 on üleminekusäte enne 1. jaanuari 2014. a ehitatud reisilaevadele, mis peavad hiljemalt 1. jaanuar 2025. a vastama reegli 8-1 punkti 3.1 nõuetele. Lisaks täiendatakse reegli 8-1 punkti 2 sätet ja reegli 8-1 punkti 3.1 sätet uute viidetega ringkirjadele MSC.1/Circ.1369 (punkt 2) ning MSC.1/Circ.1400 ja MSC.1/Circ.1532/Rev.1 või MSC.1/Circ.1589. IV peatüki A osa reegli 2 (mõisted ja määratlused) punkti 1 alapunkti s 16 esitatud mõiste definitsiooni muudetakse nii, et Inmarsati tunnuste asemel kasutatakse tunnustatud liikuva satelliitsideteenuse tunnuseid; ja alapunkti 16 järel lisatakse uus alapunkt 17 mõistega tunnustatud liikuv satelliitsideteenus koos definitsiooniga iga teenus, mida osutatakse satelliitsüsteemi kaudu ja mille kasutamist merehäda ja -ohutuse üleilmses süsteemis (GMDSS) IMO on tunnustanud . Selline muudatus on vajalik, kuna Inmarsat ei ole enam ainus IMO tunnustatud liikuva satelliitsideteenuse pakkuja laevanduses. Praegune konventsiooni lisa tekst piiras teenuse kasutamise vaid ühe teenusepakkuja poolt. IV peatüki C osa reegli 7 (raadioseadmed – üldiselt) punkti 1.5 muudetakse nii, et INMARSAT asendatakse „tunnustatud liikuva satelliitsideteenuse“ ja INMARSAT levialal asendatakse „merealal A1, A2 või A3. Käesoleva muudatuse põhjuseks on tunnustatud satelliitsideteenuse pakkujate mitmekesistumine varasema ühe, INMARSATi asemel. Samuti ka tab INMARSATi leviala mereala d A1, A2 ja A3. IV peatüki C osa reegli 8 (raadioseadmed mereala l A1) punkte 1.5, 1.5.1 koos viitega ja 1.5.2 muudetakse selliselt, et sõna INMARSAT asendatakse tunnustatud liikuva satelliitsideteenusega või kustutatakse. IV peatüki C osa reegli 9 (raadioseadmed merealad el A1 ja A2) punkte 1.3.3 ja 3.2 muudetakse selliselt, et sõna „Inmarsati geostatsionaarse “ ja „ INMARSAT i “ asendatakse tunnustatud liikuva satelliitsideteenusega . IV peatüki C osa reegli 10 (raadioseadmed merealad el A1, A2 ja A3) punkte 1.1, 1.4.3 ja 2.3.2 muudetakse selliselt, et sõna „ INMARSATi “ ja „Inmarsati geostatsionaarse “ asendatakse tunnustatud liikuva satelliitsideteenusega . IV peatüki C osa reegli 12 (vahid) punkti 1.4 muudetakse selliselt, et sõna „ INMARSATi “ asendatakse tunnustatud liikuva satelliitsideteenusega . Reegli 13 (energiaallikad) punkti 2 teisest lausest kustutatakse „ INMARSATi “. Käesoleva resolutsiooniga muudetakse ka konventsiooni lisa liites toodud tunnistusi, täpsemalt vorme P (varustuse nimekiri reisilaeva ohutuse tunnistuse juurde), R (varustuse nimekiri kaubalaeva raadio ohutuse tunnistuse juurde) ja C (varustuse nimekiri 1988. protokolli alusel välja antud kaubalaeva ohutuse tunnistuse juurde). Tunnistuste muudatuste sisuks on raadioseadmete andmete nimekirjas punkti 1.4 muutmine, senise „1.4 Inmarsati maapealne jaam“ asemel kasutatakse „1.4 Tunnustatud liikuva satelliitsideteenuse maapealne laevajaam“. Muudatus on vajalik kuna võimaldab erineva satelliitsideteenuse pakkuja kasutamist tunnistusel. Resolutsiooni de ga MSC.39 4 (95) , MSC.404(96), MSC.409(97), MSC.421(98) ja MSC.436(99) teostatavad muudatused on kooskõlas MSOS ga . Konventsioon ja selle protokoll id on seotud MSOS § 95 lõike 8 punktiga 1, mille kohaselt on pädevaks asutuseks, kes kontrollib konventsioonist, selle protokolli de st ja hilisematest muudatustest tulenevaid nõudeid, Transpordiamet . Laeva meresõiduohutust tõendavate tunnistuste väljastamist reguleerib MSOS § 3. MSOS § 3 lõike 2 kohaselt väljastab Eestis registreeritud või registreeritava laeva kohta meresõiduohutust tõendavad tunnistused ja mõõtekirja Transpordia met või volitatud klassifikatsiooniühing – seejuures põhineb Transpordia met tunnistuste väljastamisel konventsioonis ja selle protokollides esitatud nõuetele. MSOS § 3 lõike 5 kohaselt tunnustab Transpordia met Euroopa Liidu liikmesriigi ja konventsiooni osalisriigi pädeva asutuse ning nimetatud rii gi pädeva klassifikatsiooniühingu väljastatud tunnistusi ja mõõtekirja . MSOS § 3 lõike 6 kohaselt võib Transpordia met väljastada konventsiooni osalisriigi pädeva asutuse taotlusel välisriigi lippu kandvale laevale konventiooni nõuetele vastavaid meresõiduohutust tõendavaid tunnistusi. MSOSi § 6 kohaselt kontrollitakse meresõiduohutuse alase auditeerimise käigus, kas reederi rakendatavad meetmed laevaettevõttes ja laevadel vastavad konventsiooni nõuetele. Nimetatud kontrolli teostab Transpordiamet või volitatud klassifikatsiooniühing. Korraldusega heaks kiidetavad m uudatus ed ei too kaasa vajadust riigisiseste õigusaktide muutmiseks, kuna protokolli de sätteid kohaldatakse otse, ilma protokolli sätteid riigisiseses õiguses kordamata . 4 . Eelnõu terminoloogia Uus või täiendatud terminoloogia on juba konventsiooni lisa tekstis defineeritud. 5 . Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele Eelnõul ei ole kokkupuudet ELi õigusega. EL ei ole konventsiooni ega selle 1978. a ja 1988. a protokollide osalisriik , samuti ei ole resolutsioonidega hõlmatud tunnistuste vormid EL-i õigusesse üle võetud. 6 . Korralduse mõjud Korraldusega hõlmatavad konventsiooni ning 1978. a ja 1988. a protokollide muudatus te heakskiitmi sega ei kaas ne sotsiaalset ega demograafilist mõju. Samuti puudub mõju julgeolekule , elu- ja looduskeskkonnale, regionaalarengule, majandusele ning riigiasutuste korraldusele. E ksisteerib positiivne mõju välissuhetele , kuna IMO liikmeriigina ja SOLAS konventsiooni osalisriigina täidame oma kohust riigisiseselt välislepingut menetleda . Samuti eksisteerib positiivne mõju Eestis pakutavale eestikeelsele mereharidusele. Kuna SOLAS konventsioon on olulisim meresõiduohutust reguleeriv rahvusvaheline dokument , siis selle eestikeelne ajakohastatud tõlge aitab eesti keele kasutusele kaasa mereharidust andvates ja seda toetavates asutustes isikutele, kes omandavad teadmisi laeva juhtimisest, inimelude ohutuse tagamisest merel, laevaehitusest, mereraadiosidest, merel veetavatest kaupadest ja kauba laadimisest, merepäästest jmt, mida on võimalik õppida korrektses ja kaasajastatud eesti merekeeles. Põhiseaduse (edaspidi PS ) § 3 kohaselt avaldatakse seadused ettenähtud korras ja t äitmiseks kohustuslikud saavad olla üksnes avaldatud seadused. Seaduste avaldamiseks õiguslikus mõttes loetakse nende ametlikku avaldamist Riigi Teatajas (PS § 108). Seaduste ametlikku avaldamist ehk nende avaldamist ettenähtud korras reguleerib Riigi Teataja seadus (edaspidi RTS ) . Riigi Teatajas avaldatakse lisaks rahvahääletusel ja Riigikogus vastuvõetud ning Vabariigi Presidend i poolt väljakuulutatud seadustele ja muudele õigusaktidele ka välislepinguid . Õigusriigi printsiibist lähtuvalt tuleb üldjuhul õigusaktid, mis sisaldavad õigusnorme (materiaalsed seadused), normiadressaatidele teatavaks teha kas nende avaldamisega Riigi Teatajas või avalikustamisega muus vormis. R TS § 2 lõike 3 punkti 2 kohaselt avaldatakse Riigi Teatajas sõlmitud välisleping eesti keeles või selle tõlge eesti keelde, kui välislepingu tekst on ainult võõrkeeltes, ja vähemalt ühes tõlgendamise aluseks olevas võõrkeeles. Laevadele on väljastatud tunnistused rahvusvaheliselt jõustunud konventsiooni ja selle protokollide ning nende muudatuste alusel kehtestatud tunnistuste kohaselt, olenemata asjaolust, et Eesti ei ole nimetatud muudatusi veel riigisiseselt menetlenud. Muudatused on kooskõlas MSOSi regulatsiooniga, mistõttu ei eelda muudatused riigisiseste õigusaktide muutmist. 7 . Korralduse rakendamisega seotud tegevused, vajalikud kulud ja korralduse rakendamise eeldatavad tulud Korralduse rakendamine ei too kaasa riigieelarvelisi lisakulutusi ega -tulusid. Samuti ei ole korralduse rakendamine seotud lisategevustega. 8 . Korralduse jõustumine Korraldus jõustub üld ises korras. Resolutsioonidega MSC.404(96), MSC.409(97), MSC.421(98) ja MSC.436(99) vastu võetud muudatuste jõustumisaeg o li 1. jaanuaril 2020. a ja jõustumistingimused on toodud käesoleva seletuskirja sissejuhatuses. 9 . Eelnõu kooskõlastamine , huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon Eelnõu esita ti kooskõlastamiseks ministeeriumitele eelnõude infosüsteemi (EIS) kaudu (e e lnõu toimiku number 19-1198) . Lisaks esitat i eelnõu arvamuse avaldamiseks Eesti Laevaomanike Liidule , Eesti Meretööstuse Liidule, Eesti Laevajuhtide Liidule, Eesti Laevamehaanikute Liidule, Eesti Sadamate Liidule, ASle Eesti Loots, ASle Tallinna Sadam, ASle Tallink Grupp, TTÜ Eesti Mereakadeemiale, Eesti Merekoolile, Reval i Merekoolile, Merekeele n õuko j a le ja Transpordiametile (endine nimi Veeteede Amet ) , Maksu- ja Tolliametile, Politsei- ja Piirivalveametile ning Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametile. Justiitsministeerium kooskõlastas eelnõu märkusega elektroonilises Riigi Teatajas välislepingu muudatuse avaldamise tähtaja kohta , millega arve statakse . Teised ministeeriumid ettepanekuid ei esitanud. Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet kooskõlastas eelnõu märkusteta. Eesti Laevajuhtide Liit avaldas arvamust , millega soovis eelnõu menetluse peatamist tulenevalt konventsiooni lisa ebakvaliteetsest tõlkest ning arvestades menetluses olevate dokumentide mahtu pikendada kooskõlastuse aega. Sama sisulise arvamuse esitas ka TTÜ Eesti Mereakadeemia. Merekeele n õukoda esitas arvamuse, milles tõi välja, et tõlge on ebaõnnestunud ja ei ole kasutatud eesti merekeele terminoloogiat ja terminibaase, tõlge vajab toimetamist ja läbivat keelekasutuse kontrollimist. Kõikide esitatud arvamustega arvestati ja konvenstiooni lisa tõlke eesti merekeelde toimetamiseks sõlmiti selle jaoks leping Kapten Uno Lauri Merekultuuri Sihtasutusega, mille moodustatud mere terminoloogia ekspertide st koosnev töörühm vaatas konventsiooni lisa tõlke ja resolutsioonide tõlked läbi ja toimetas merekeelde. Ülejäänud liidud, ettevõtted , ametid ja asutused arvamust ei avaldanud. Kooskõlastustabel on lisatud seletuskirjale – Lisa 1.
Allikas: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel