dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel
Otsing›Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium
Sissetulev kiriAvalik

Seisukoha esitamine

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium · 31. august 2021
Viit
1.1-16/21-0021/5111-1
Registreeritud
31. august 2021
Dokumendi liik
Sissetulev kiri
Adressaat
Rahandusministeerium
Saabumis/saatmisviis
DVK
Funktsioon
1.1/S Ministeeriumi juhtimine
Sari
1.1-16 Valitsusasutuste kirjavahetus (Arhiiviväärtuslik)
Toimik
1.1-16/21-0021
Vastutaja
Ando Leppiman (Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, Kantsleri valdkond)

Failid

  • 📎14-135487-2 31.08.2021 Väljaminev kiri.asice583 KB

Sisu (failidest)

Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet Teie 26.07.2021 nr 16-7/21-05645-011 [email protected] Meie 31.08.2021 nr 14-13/5487-2 Seisukoha esitamine Ohaka Energia OÜ meretuulepargi hoonestusloa taotlustele Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet esitas 26.07.2021 Rahandusministeeriumile seisukoha saamiseks Ohaka Energia OÜ kaks hoonestusloa taotlust. Taotlustes on märgitud, et tuulepargid kavandatakse vesiniku tootmiseks, tootmisüksus kavandatakse Jaagupisse. Alale 1 kavandatakse kuni 119 tuulikuga 1700 MW koguvõimsusega ja alale 2 kuni 50 tuulikuga 750 MW koguvõimsusega meretuulepark. Tuulikute kõrgus on 150 m. Mõlema pargi pindala oleks 50 km2, hoonestuslubasid taotletakse 50 aastaks. Samadele aladele meretuuleparkide püstitamiseks on hoonestusloa taotlused varasemalt esitanud Eesti Energia AS (Rahandusministeerium on andnud seisukohad ala 1 ja ala 2 kohta Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametile 10.03.2021 kirjadega nr 15-1/1212-2). Kavandatavad meretuulepargid jäävad Pärnu maakonnaga piirneva mereala maakonnaplaneeringus1 (kehtestatud 17.04.2017, edaspidi Pärnumaa mereplaneering) määratud tuuleenergeetika võimalikku arenduspiirkonda. Planeeritava meretuulepargi ala lähedusse jääb Eesti Energia AS meretuulepargi ala (Liivi lahe tuulepark suurusega ca 183 km2, mille kohta algatas Vabariigi Valitsus 19.12.2019 korraldusega nr 311 hoonestusloa menetluse). Samuti jääb ala Utilitas OÜ hoonestusloa taotlusega hõlmatud ala (kuni 299 tuulikuga 1200 MW koguvõimsusega Saare - Liivi 5 meretuulepargi) lähedusse. Rahandusministeerium koostab hetkel üleriigilist mereala planeeringut2 (algatatud Vabariigi Valitsuse poolt 25.05.2017, edaspidi Eesti mereala planeering). Planeeringu menetluse käigus on tellitud mitmeid alusanalüüse, mis hõlmavad kogu Eesti mereala, sh Pärnumaa mereplaneeringu osas (nt hüljeste uuring, lindude peatumisalade uuring, visuaalsete mõjude hindamise juhendmaterjal). Otstarbekas on viidatud lisainfoga arvestada hoonestuslubade menetluses, et tagada ühtsetel tingimustel tuuleenergeetika arendamine Eesti merealal ja vähendada võimalikke probleeme edaspidi. Nii Eesti mereala planeeringu lahendus, mõjude hindamise aruanne kui ka nimetatud uuringud ja analüüsid indikeerivad, kus paiknevad Eesti mereruumis ja rannikul erinevad väärtused, millega tuleb arvestada meretuuleparkide kavandamisel (nt oluline on tagada Manija-Kihnu-Ruhnu-Läti suunalised lindude ja nahkhiirte jaoks olulised rändekoridorid ning hüljeste vaba liikumine puhke- ja toitumisealade vahel). Tutvunud esitatud materjalidega, teeb Rahandusministeerium veeseaduse § 219 lõike 2 alusel ja lähtuvalt lõikest 7 järgmised ettepanekud hoonestuslubade algatamiste osas seonduvalt 1 Kättesaadav Rahandusministeeriumi veebilehel https://maakonnaplaneering.ee/143 2 Kättesaadav Rahandusministeeriumi veebilehel https://www.rahandusministeerium.ee/et/planeeringud Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 611 3558 / [email protected] / www.rahandusministeerium.ee registrikood 70000272 Pärnumaa mereplaneeringuga (maakonnaplaneering) ja koostamisel oleva Eesti mereala planeeringuga. 1. Palume uuringute vajaduse määramisel arvestada Pärnumaa mereplaneeringu seletuskirja peatükis 5 „Planeeringuga kavandatava elluviimine“ (lk 40) seatud tingimustega. Pärnu mereplaneeringuga kavandatu elluviimiseks on vajalikud järgmised tegevused: Tuuleenergeetika võimaliku arenduspiirkonna sees tuulikuparkide asukohtade määramiseks ja merekaabli osas kuni suundumiseni maismaani viiakse arendaja poolt läbi järgmised asjakohased uuringud ja analüüsid:  kalade rände ja kudealade täpsustamine ning tuulepargi mõju kalapopulatsioonidele, tingimuste seadmine;  ehituse ja ekspluatatsiooniaegse mõju analüüsimine, sh merekaabli elektromagnetvälja võimalik mõju kalastikule;  linnustiku ja nahkhiirte rände analüüs;  visualiseeringu koostamine visuaalsete mõjude minimeerimiseks;  kultuuripärandi säilitamiseks ja muinsuskaitseliste huvide kaitseks tuleb arendajal arvestada vajadusega: laevavrakkide lähipiirkonnas tegutsemise korral hinnata mõju kultuuripärandile, vajadusel läbi viia uuringud; laevavrakkide ümberpaigutamisele eelnevalt viia läbi allveearheoloogiline eeluuring, et välja selgitada laevavraki seisukord, arheoloogilise kihi ulatus ja teisaldamise teostatavus. Juhime tähelepanu, et arvestama peab ka uuringute ja mõjude hindamise põhimõtetega, mis on määratud Pärnumaa mereplaneeringu seletuskirja peatükis 3.6 „Taastuvenergeetika“ (lk 32-34):  täpsustatakse mõju kalade rändele ja kudemisele (täpsustades planeeringuga määratletud sügisräime kudealade võimalikud asukohad tuuleenergeetika arenduspiirkonna sees ning määratakse tingimused kudealade säilitamiseks), lindudele (sealhulgas täpsustades auli ja vaerase elupaigad) ja nahkhiirtele;  hinnatakse ehitustööde aegseid mõjusid (kalastikule/kalandusele, linnustikule, laevaliiklusele jne), sh maismaal toimuvate tegevuste mõju (tuulikute ja vundamentide transport sadamasse ja sealt merealale, kaablite paigaldamine, alajaama rajamine), opereerimise aegseid mõjusid (sh hooldustööd) ning töötatakse välja asjakohased leevendavad meetmed. Tuulikupargi rajamiseks tuleb valida parim võimalik realistlik lahendus, sh tuleb välistada merekaablitest lähtuda võiv kahju kalavarudele (sh elektriväli kaablite kohal merepõhjas peab olema negatiivse mõjuta - nullilähedane);  hinnatakse sotsiaalmajanduslikke mõjusid (sh kalandusele) ja nähakse ette vajalikud leevendavad meetmed;  vesiviljeluse arenduseks huvitatud isiku olemasolu korral kaalutakse/analüüsitakse tema initsiatiivil tuuleenergeetika arenduspiirkonna kooskasutamist vesiviljelusega;  tuulikute elektrikaablite asukohad lahendada selliselt, et paraneks ka Kihnu jaotusvõrgu ühenduse kvaliteet põhivõrguga. Lahenduse väljatöötamisel arvestada sotsiaalmajandusliku analüüsi tulemusi. Kuna lahendus tuleb leida kõigi arenduspiirkonnaga seotud hoonestusloa taotluste üleselt, siis soovitame antud küsimuse lahendamisel teha koostööd AS-ga Elering ja Eesti Energia AS-ga. Menetlemisel oleva Liivi lahe tuulepargi hoonestusloa KMH programmi avalikustamise ning Eesti mereala planeeringu koostamise kogemusest (kalurite seisukohtadest) saab välja tuua, 2 et tuulikuparkidel võib olla lokaalselt oluline mõju piirkonna kalandusele. Seetõttu soovitame hoonestusloa menetluse käigus vajalike uuringute määramiseks enne hoonestusloa menetluse algatamist teha täiendavat koostööd Maaeluministeeriumiga ja Keskkonnaministeeriumiga. Uuringute ja analüüside vajaduse kaardistamisel palume läbi töötada mh Eesti mereala planeeringu koostamisel läbiviidud uuringud ja analüüsid (kättesaadavad siit). Eelkõige juhime tähelepanu hüljeste leviku ja merekasutuse hinnangule, kus on välja toodud, et iga hoonestusloa menetluses tuleb anda hinnang mereimetajate ja hoonestuse võimalikele vastasmõjudele, kaaludes kas selle mõju hindamiseks piisab eksperthinnangust või on kohane planeerida temaatilisi uuringuid. Sellest tulenevalt palume uuringute loetellu lisada tingimusena: loa menetluse käigus hinnata mõju hüljestele kohalikul tasandil, sh jää lõhkumisega tekkivad võimalikud mõjud, ja määratleda vajalikud leevendavad keskkonnameetmed. Uuringute ja analüüside kavandamisel on oluline pöörata tähelepanu ka järgnevatele asjaoludele – hoonestuslubasid taotletakse osaliselt alale, mis on veelindudele oluline toitumis- ja peatumisala (nö sensitiivne ala) ning alade lähedusse jääb maismaalindude ja nahkhiire rändekoridor, mille paiknemist ja laiust on vaja täpsustada (Eesti mereala planeeringule Eesti Ornitoloogiaühingu poolt antud sisendinfo põhjal on selleks vajalik läbi viia vähemalt kahe aasta rändeperioode hõlmav lindude radaruuring paralleelselt visuaalsete vaatlustega). 2. Visuaalsete mõjude hindamise hõlbustamiseks on Rahandusministeerium koostöös Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumiga tellinud uuringu „Meretuulikuparkide arendamise edendamiseks visuaalse mõju hindamise metoodiliste soovituste juhendmaterjal“. Visuaalsete mõjude hindamisel võtta aluseks nimetatud juhendmaterjal või muu vähemalt samaväärne metoodika. 3. Pärnumaa mereplaneeringu seletuskirja peatükis 3.6 „Taastuvenergeetika“ (lk 32) on sätestatud tingimus, et iga konkreetse tuulikupargi arendusala mõju uuritakse olulise mõjuala ulatuses, mitte ainuüksi arendusalal. Samuti tuleb tuulikupargi hoonestusloa KMH läbiviimisel arvestada teisi kumuleeruvat mõju avaldavaid tegevusi ja projekte. Kuna algatatud ja taotletavate hoonestuslubadega on kaetud kogu Pärnumaa mereplaneeringus määratud tuuleenergeetika võimalik arenduspiirkond, siis on vajalik mõjuala määramisel arvestada kogu nimetatud arenduspiirkonnas kavandatavate tegevustega, sh seal toimuvate arenduste koosmõjudega, alajaamade ja kaablite paigutamisest mõjutatud aladega, visuaalsete mõjudega jms. Eeldatav mõjuala tuleb välja selgitada KMH programmi etapis, koostöös piirkonnas tegutsevate teiste meretuuleparkide arendajatega. 4. Pärnumaa mereplaneeringu seletuskirja peatükis 3.6 „Taastuvenergeetika“ (lk 34) on toodud tuulepargi arendamise põhimõtteks, et 10-12 km kaugusele rannikust on tuulikuparkide arendamine lubatud, kui selleks on olemas arendaja ja kohaliku omavalitsuse omavaheline kokkulepe. Kokkulepe sõlmitakse vabas vormis ning tegemist ei ole veeseaduse kohases hoonestusloa menetluses antava kooskõlastusega. Sellest tulenevalt palume hoonestuslubade menetlemisel teha konstruktiivset koostööd Häädemeeste Vallavalitsusega. 5. Hoonestusloa taotluste ala kattub üsna ulatuslikult Pärnumaa mereplaneeringus kavandatud veeliiklusaladega. Pärnumaa mereplaneeringu seletuskirja peatükis 3.3.1 „Laevandus“ (lk 23) on põhimõttena välja toodud, et laevatee kattumisel tuuleenergeetika võimaliku arenduspiirkonnaga tehakse tuulikuparkide rajamiseks sobivate alade väljaselgitamiseks koostööd Veeteede Ametiga. Sellest tulenevalt palume hoonestuslubade algatamise osas teha koostööd Transpordiametiga. 3 6. Pärnumaa mereplaneeringuga on määratud tuuleenergeetika võimalik arenduspiirkond. Seletuskirja peatükis 3.6 „Taastuvenergeetika“ (lk 31) on selgituseks toodud, et arenduspiirkond on planeeringus määratletud ulatusliku territooriumiga, kuid seda ei ehitata välja kogu ulatuses. Arenduspiirkonna osades piirkondades esinevad keskkonnaalased, tehnoloogilised või teiste huvigruppide tõttu välistavad piirangud, kuid nende piirangute konkreetne olemus ja ulatus selgitatakse välja edaspidi hoonestusloa menetluse raames. Antud juhul on juba algatatud ja taotletavate hoonestuslubadega kaetud kogu Pärnumaa mereplaneeringuga määratud tuuleenergeetika võimalik arenduspiirkond. Lähtuvalt eeltoodust tuleb panna väga suurt rõhku hoonestuslubade menetlemisel riigiametitega ja piirkonna kohalike omavalitsustega koostööle ja huvitatud isikute sisulisele kaasamisele ning teha vähemalt kõik uuringud, mis on Pärnumaa mereplaneeringus ette nähtud ja siin kirjas nimetatud. 7. Hoonestuslubade taotlustes on fikseeritud, et vesiniku tootmist kavandatakse tuulikutes toodetud elektriga, mis suunatakse meretrassi pidi Jaagupis asuvasse vesiniku tootmisüksusesse. Täpsemat informatsiooni esitatud pole. Elektrituruseaduse § 921 lõike 2 kohaselt lisaks veeseaduses sätestatud andmetele ja dokumentidele peab hoonestusloa taotlus sisaldama andmeid tuuleelektrijaama potentsiaalse võimsuse kohta ja taotlusele tuleb lisada põhivõrguettevõtja kooskõlastus põhivõrguga liitumise tehniliste tingimuste kohta. Rahandusministeeriumile edastatud hoonestusloa taotlusele vastavat kooskõlastust lisatud pole. Juhime Teie tähelepanu asjaolule, et täna Häädemeeste vallas kogu rannikualal puuduvad nii 110 kV kui ka 330 kV pingega õhuliinid. Selleks, et tuulepargi ja vesiniku tootmisüksuse liitumine elektrivõrguga oleks võimalik, on vaja välja ehitada uued elektriühendused. Eesti Energia AS esitas 22.06.2021 Rahandusministeeriumile riigi eriplaneeringu algatamise taotluse. Riigi eriplaneeringu eesmärgiks oleks koostada planeering Liivi lahes kavandatava meretuulepargi ühenduse rajamiseks Eleringi põhivõrguga. Riigi eriplaneeringu algatamise taotlust menetletakse vastavalt PlanS §-le 28 ning hetkel pole veel teada, kas ja millal Vabariigi Valitsus planeeringu algatab. Oluline on rõhutada, et planeerimisseaduse § 27 lõike 1 ja 2 kohaselt on riigi eriplaneeringu eesmärk sellise olulise ruumilise mõjuga ehitise püstitamine, mille asukoha valiku või toimimise vastu on suur riiklik või rahvusvaheline huvi. Riigi eriplaneering koostatakse eelkõige maakonnaüleste huvide väljendamiseks riigikaitse ja julgeoleku, energeetika, gaasi transpordi, jäätmemajanduse ning maavarade kaevandamise valdkonnas või eespool nimetatud huvide väljendamiseks avalikus veekogus ja majandusvööndis. Riigi eriplaneering tuleb koostada kõrgepingeliini (alates pingest 110 kilovolti) ja selle toimimiseks vajalike ehitiste püstitamiseks. Täpsemad asjaolud selgitatakse välja riigi eriplaneeringu taotluse menetluse käigus ning võimaliku riigi eriplaneeringu koostamise käigus. Riigi eriplaneeringu algatamise kaalumisel on vajalik arvestada erinevate loodavate tuuleparkidega/algatatud hoonestuslubadega Liivi lahes, sh Ohaka Energia OÜ arendussooviga. Sellest tulenevalt oleks vajalik juba enne hoonestusloa ja selle KMH algatamist lisainformatsiooni esialgsete plaanide kohta, kuidas võiks toimuda tuulepargi ja vesiniku tootmisüksuse liitumine maismaavõrkudega. Palume hoonestusloa taotlust antud osas täiendada ning esitada Rahandusministeeriumile seisukoha võtmiseks. 8. Vesiniku tootmisüksust ei ole ette nähtud Häädemeeste valla üldplaneeringus (kehtestatud 2013), Häädemeeste valla rannaalade üldplaneeringus (kehtestatud 2018), Pärnu maakonna 4 planeeringus (kehtestatud 2018) ega ka Pärnumaa mereplaneeringus. Juhime Teie tähelepanu asjaolule, et maismaal suunab ruumikasutust ja annab ehitusõiguse üldjuhul kohalik omavalitsus. Kuna tegemist on ruumilise planeerimise mõttes olulise keskkonda mõjutava objektiga, oleks selguse huvides vaja kõigile huvitatud isikutele lisainformatsiooni juba enne hoonestusloa ja selle KMH algatamist nii esialgsete plaanide, asukohavaliku, ruumivajaduste kui ka kavandamise võimalikkuse ning sobivuse kohta. Taotlusest ei selgu, kas ja milliseid ehitisi on vaja rajada ka meres seoses vesiniku tootmisega. Palume hoonestusloa taotlust antud osas täiendada ning esitada Rahandusministeeriumile seisukoha võtmiseks. 9. Vesiniku tootmise võimalikkuse ja otstarbekuse teemal palume küsida seisukohta Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumilt. Rahandusministeeriumil puudub pädevus antud teemal seisukoha kujundamiseks Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Kaia Sarnet regionaalvaldkonna asekantsler Lisaadressaadid: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium Raine Viitas 715 5865 [email protected] Triin Lepland 452 0521 [email protected] 5
Allikas: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium dokumendiregister →