Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet Teie 26.07.2021 nr 16-7/21-05645-011
[email protected] Meie 31.08.2021 nr 14-13/5487-2
Seisukoha esitamine Ohaka
Energia OÜ meretuulepargi
hoonestusloa taotlustele
Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet esitas 26.07.2021 Rahandusministeeriumile
seisukoha saamiseks Ohaka Energia OÜ kaks hoonestusloa taotlust. Taotlustes on märgitud,
et tuulepargid kavandatakse vesiniku tootmiseks, tootmisüksus kavandatakse Jaagupisse.
Alale 1 kavandatakse kuni 119 tuulikuga 1700 MW koguvõimsusega ja alale 2 kuni 50
tuulikuga 750 MW koguvõimsusega meretuulepark. Tuulikute kõrgus on 150 m. Mõlema
pargi pindala oleks 50 km2, hoonestuslubasid taotletakse 50 aastaks.
Samadele aladele meretuuleparkide püstitamiseks on hoonestusloa taotlused varasemalt
esitanud Eesti Energia AS (Rahandusministeerium on andnud seisukohad ala 1 ja ala 2 kohta
Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametile 10.03.2021 kirjadega nr 15-1/1212-2).
Kavandatavad meretuulepargid jäävad Pärnu maakonnaga piirneva mereala
maakonnaplaneeringus1 (kehtestatud 17.04.2017, edaspidi Pärnumaa mereplaneering)
määratud tuuleenergeetika võimalikku arenduspiirkonda. Planeeritava meretuulepargi ala
lähedusse jääb Eesti Energia AS meretuulepargi ala (Liivi lahe tuulepark suurusega ca 183
km2, mille kohta algatas Vabariigi Valitsus 19.12.2019 korraldusega nr 311 hoonestusloa
menetluse). Samuti jääb ala Utilitas OÜ hoonestusloa taotlusega hõlmatud ala (kuni 299
tuulikuga 1200 MW koguvõimsusega Saare - Liivi 5 meretuulepargi) lähedusse.
Rahandusministeerium koostab hetkel üleriigilist mereala planeeringut2 (algatatud Vabariigi
Valitsuse poolt 25.05.2017, edaspidi Eesti mereala planeering). Planeeringu menetluse käigus
on tellitud mitmeid alusanalüüse, mis hõlmavad kogu Eesti mereala, sh Pärnumaa
mereplaneeringu osas (nt hüljeste uuring, lindude peatumisalade uuring, visuaalsete mõjude
hindamise juhendmaterjal). Otstarbekas on viidatud lisainfoga arvestada hoonestuslubade
menetluses, et tagada ühtsetel tingimustel tuuleenergeetika arendamine Eesti merealal ja
vähendada võimalikke probleeme edaspidi. Nii Eesti mereala planeeringu lahendus, mõjude
hindamise aruanne kui ka nimetatud uuringud ja analüüsid indikeerivad, kus paiknevad Eesti
mereruumis ja rannikul erinevad väärtused, millega tuleb arvestada meretuuleparkide
kavandamisel (nt oluline on tagada Manija-Kihnu-Ruhnu-Läti suunalised lindude ja
nahkhiirte jaoks olulised rändekoridorid ning hüljeste vaba liikumine puhke- ja toitumisealade
vahel).
Tutvunud esitatud materjalidega, teeb Rahandusministeerium veeseaduse § 219 lõike 2 alusel
ja lähtuvalt lõikest 7 järgmised ettepanekud hoonestuslubade algatamiste osas seonduvalt
1 Kättesaadav Rahandusministeeriumi veebilehel https://maakonnaplaneering.ee/143
2
Kättesaadav Rahandusministeeriumi veebilehel https://www.rahandusministeerium.ee/et/planeeringud
Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 611 3558 /
[email protected] / www.rahandusministeerium.ee
registrikood 70000272
Pärnumaa mereplaneeringuga (maakonnaplaneering) ja koostamisel oleva Eesti mereala
planeeringuga.
1. Palume uuringute vajaduse määramisel arvestada Pärnumaa mereplaneeringu seletuskirja
peatükis 5 „Planeeringuga kavandatava elluviimine“ (lk 40) seatud tingimustega.
Pärnu mereplaneeringuga kavandatu elluviimiseks on vajalikud järgmised tegevused:
Tuuleenergeetika võimaliku arenduspiirkonna sees tuulikuparkide asukohtade määramiseks
ja merekaabli osas kuni suundumiseni maismaani viiakse arendaja poolt läbi järgmised
asjakohased uuringud ja analüüsid:
kalade rände ja kudealade täpsustamine ning tuulepargi mõju kalapopulatsioonidele,
tingimuste seadmine;
ehituse ja ekspluatatsiooniaegse mõju analüüsimine, sh merekaabli
elektromagnetvälja võimalik mõju kalastikule;
linnustiku ja nahkhiirte rände analüüs;
visualiseeringu koostamine visuaalsete mõjude minimeerimiseks;
kultuuripärandi säilitamiseks ja muinsuskaitseliste huvide kaitseks tuleb arendajal
arvestada vajadusega: laevavrakkide lähipiirkonnas tegutsemise korral hinnata mõju
kultuuripärandile, vajadusel läbi viia uuringud; laevavrakkide ümberpaigutamisele
eelnevalt viia läbi allveearheoloogiline eeluuring, et välja selgitada laevavraki
seisukord, arheoloogilise kihi ulatus ja teisaldamise teostatavus.
Juhime tähelepanu, et arvestama peab ka uuringute ja mõjude hindamise põhimõtetega, mis
on määratud Pärnumaa mereplaneeringu seletuskirja peatükis 3.6 „Taastuvenergeetika“ (lk
32-34):
täpsustatakse mõju kalade rändele ja kudemisele (täpsustades planeeringuga
määratletud sügisräime kudealade võimalikud asukohad tuuleenergeetika
arenduspiirkonna sees ning määratakse tingimused kudealade säilitamiseks), lindudele
(sealhulgas täpsustades auli ja vaerase elupaigad) ja nahkhiirtele;
hinnatakse ehitustööde aegseid mõjusid (kalastikule/kalandusele, linnustikule,
laevaliiklusele jne), sh maismaal toimuvate tegevuste mõju (tuulikute ja vundamentide
transport sadamasse ja sealt merealale, kaablite paigaldamine, alajaama rajamine),
opereerimise aegseid mõjusid (sh hooldustööd) ning töötatakse välja asjakohased
leevendavad meetmed. Tuulikupargi rajamiseks tuleb valida parim võimalik realistlik
lahendus, sh tuleb välistada merekaablitest lähtuda võiv kahju kalavarudele (sh
elektriväli kaablite kohal merepõhjas peab olema negatiivse mõjuta - nullilähedane);
hinnatakse sotsiaalmajanduslikke mõjusid (sh kalandusele) ja nähakse ette vajalikud
leevendavad meetmed;
vesiviljeluse arenduseks huvitatud isiku olemasolu korral kaalutakse/analüüsitakse
tema initsiatiivil tuuleenergeetika arenduspiirkonna kooskasutamist vesiviljelusega;
tuulikute elektrikaablite asukohad lahendada selliselt, et paraneks ka Kihnu
jaotusvõrgu ühenduse kvaliteet põhivõrguga. Lahenduse väljatöötamisel arvestada
sotsiaalmajandusliku analüüsi tulemusi.
Kuna lahendus tuleb leida kõigi arenduspiirkonnaga seotud hoonestusloa taotluste
üleselt, siis soovitame antud küsimuse lahendamisel teha koostööd AS-ga Elering ja
Eesti Energia AS-ga.
Menetlemisel oleva Liivi lahe tuulepargi hoonestusloa KMH programmi avalikustamise ning
Eesti mereala planeeringu koostamise kogemusest (kalurite seisukohtadest) saab välja tuua,
2
et tuulikuparkidel võib olla lokaalselt oluline mõju piirkonna kalandusele. Seetõttu soovitame
hoonestusloa menetluse käigus vajalike uuringute määramiseks enne hoonestusloa menetluse
algatamist teha täiendavat koostööd Maaeluministeeriumiga ja Keskkonnaministeeriumiga.
Uuringute ja analüüside vajaduse kaardistamisel palume läbi töötada mh Eesti mereala
planeeringu koostamisel läbiviidud uuringud ja analüüsid (kättesaadavad siit). Eelkõige
juhime tähelepanu hüljeste leviku ja merekasutuse hinnangule, kus on välja toodud, et iga
hoonestusloa menetluses tuleb anda hinnang mereimetajate ja hoonestuse võimalikele
vastasmõjudele, kaaludes kas selle mõju hindamiseks piisab eksperthinnangust või on kohane
planeerida temaatilisi uuringuid. Sellest tulenevalt palume uuringute loetellu lisada
tingimusena: loa menetluse käigus hinnata mõju hüljestele kohalikul tasandil, sh jää
lõhkumisega tekkivad võimalikud mõjud, ja määratleda vajalikud leevendavad
keskkonnameetmed. Uuringute ja analüüside kavandamisel on oluline pöörata tähelepanu ka
järgnevatele asjaoludele – hoonestuslubasid taotletakse osaliselt alale, mis on veelindudele
oluline toitumis- ja peatumisala (nö sensitiivne ala) ning alade lähedusse jääb maismaalindude
ja nahkhiire rändekoridor, mille paiknemist ja laiust on vaja täpsustada (Eesti mereala
planeeringule Eesti Ornitoloogiaühingu poolt antud sisendinfo põhjal on selleks vajalik läbi
viia vähemalt kahe aasta rändeperioode hõlmav lindude radaruuring paralleelselt visuaalsete
vaatlustega).
2. Visuaalsete mõjude hindamise hõlbustamiseks on Rahandusministeerium koostöös
Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumiga tellinud uuringu „Meretuulikuparkide
arendamise edendamiseks visuaalse mõju hindamise metoodiliste soovituste juhendmaterjal“.
Visuaalsete mõjude hindamisel võtta aluseks nimetatud juhendmaterjal või muu vähemalt
samaväärne metoodika.
3. Pärnumaa mereplaneeringu seletuskirja peatükis 3.6 „Taastuvenergeetika“ (lk 32) on
sätestatud tingimus, et iga konkreetse tuulikupargi arendusala mõju uuritakse olulise mõjuala
ulatuses, mitte ainuüksi arendusalal. Samuti tuleb tuulikupargi hoonestusloa KMH
läbiviimisel arvestada teisi kumuleeruvat mõju avaldavaid tegevusi ja projekte. Kuna
algatatud ja taotletavate hoonestuslubadega on kaetud kogu Pärnumaa mereplaneeringus
määratud tuuleenergeetika võimalik arenduspiirkond, siis on vajalik mõjuala määramisel
arvestada kogu nimetatud arenduspiirkonnas kavandatavate tegevustega, sh seal toimuvate
arenduste koosmõjudega, alajaamade ja kaablite paigutamisest mõjutatud aladega, visuaalsete
mõjudega jms. Eeldatav mõjuala tuleb välja selgitada KMH programmi etapis, koostöös
piirkonnas tegutsevate teiste meretuuleparkide arendajatega.
4. Pärnumaa mereplaneeringu seletuskirja peatükis 3.6 „Taastuvenergeetika“ (lk 34) on
toodud tuulepargi arendamise põhimõtteks, et 10-12 km kaugusele rannikust on
tuulikuparkide arendamine lubatud, kui selleks on olemas arendaja ja kohaliku omavalitsuse
omavaheline kokkulepe. Kokkulepe sõlmitakse vabas vormis ning tegemist ei ole veeseaduse
kohases hoonestusloa menetluses antava kooskõlastusega. Sellest tulenevalt palume
hoonestuslubade menetlemisel teha konstruktiivset koostööd Häädemeeste Vallavalitsusega.
5. Hoonestusloa taotluste ala kattub üsna ulatuslikult Pärnumaa mereplaneeringus kavandatud
veeliiklusaladega. Pärnumaa mereplaneeringu seletuskirja peatükis 3.3.1 „Laevandus“ (lk 23)
on põhimõttena välja toodud, et laevatee kattumisel tuuleenergeetika võimaliku
arenduspiirkonnaga tehakse tuulikuparkide rajamiseks sobivate alade väljaselgitamiseks
koostööd Veeteede Ametiga. Sellest tulenevalt palume hoonestuslubade algatamise osas teha
koostööd Transpordiametiga.
3
6. Pärnumaa mereplaneeringuga on määratud tuuleenergeetika võimalik arenduspiirkond.
Seletuskirja peatükis 3.6 „Taastuvenergeetika“ (lk 31) on selgituseks toodud, et
arenduspiirkond on planeeringus määratletud ulatusliku territooriumiga, kuid seda ei ehitata
välja kogu ulatuses. Arenduspiirkonna osades piirkondades esinevad keskkonnaalased,
tehnoloogilised või teiste huvigruppide tõttu välistavad piirangud, kuid nende piirangute
konkreetne olemus ja ulatus selgitatakse välja edaspidi hoonestusloa menetluse raames. Antud
juhul on juba algatatud ja taotletavate hoonestuslubadega kaetud kogu Pärnumaa
mereplaneeringuga määratud tuuleenergeetika võimalik arenduspiirkond. Lähtuvalt
eeltoodust tuleb panna väga suurt rõhku hoonestuslubade menetlemisel riigiametitega ja
piirkonna kohalike omavalitsustega koostööle ja huvitatud isikute sisulisele kaasamisele ning
teha vähemalt kõik uuringud, mis on Pärnumaa mereplaneeringus ette nähtud ja siin kirjas
nimetatud.
7. Hoonestuslubade taotlustes on fikseeritud, et vesiniku tootmist kavandatakse tuulikutes
toodetud elektriga, mis suunatakse meretrassi pidi Jaagupis asuvasse vesiniku
tootmisüksusesse. Täpsemat informatsiooni esitatud pole.
Elektrituruseaduse § 921 lõike 2 kohaselt lisaks veeseaduses sätestatud andmetele ja
dokumentidele peab hoonestusloa taotlus sisaldama andmeid tuuleelektrijaama potentsiaalse
võimsuse kohta ja taotlusele tuleb lisada põhivõrguettevõtja kooskõlastus põhivõrguga
liitumise tehniliste tingimuste kohta. Rahandusministeeriumile edastatud hoonestusloa
taotlusele vastavat kooskõlastust lisatud pole.
Juhime Teie tähelepanu asjaolule, et täna Häädemeeste vallas kogu rannikualal puuduvad nii
110 kV kui ka 330 kV pingega õhuliinid. Selleks, et tuulepargi ja vesiniku tootmisüksuse
liitumine elektrivõrguga oleks võimalik, on vaja välja ehitada uued elektriühendused.
Eesti Energia AS esitas 22.06.2021 Rahandusministeeriumile riigi eriplaneeringu algatamise
taotluse. Riigi eriplaneeringu eesmärgiks oleks koostada planeering Liivi lahes kavandatava
meretuulepargi ühenduse rajamiseks Eleringi põhivõrguga. Riigi eriplaneeringu algatamise
taotlust menetletakse vastavalt PlanS §-le 28 ning hetkel pole veel teada, kas ja millal
Vabariigi Valitsus planeeringu algatab. Oluline on rõhutada, et planeerimisseaduse § 27 lõike
1 ja 2 kohaselt on riigi eriplaneeringu eesmärk sellise olulise ruumilise mõjuga ehitise
püstitamine, mille asukoha valiku või toimimise vastu on suur riiklik või rahvusvaheline huvi.
Riigi eriplaneering koostatakse eelkõige maakonnaüleste huvide väljendamiseks riigikaitse ja
julgeoleku, energeetika, gaasi transpordi, jäätmemajanduse ning maavarade kaevandamise
valdkonnas või eespool nimetatud huvide väljendamiseks avalikus veekogus ja
majandusvööndis. Riigi eriplaneering tuleb koostada kõrgepingeliini (alates pingest 110
kilovolti) ja selle toimimiseks vajalike ehitiste püstitamiseks. Täpsemad asjaolud selgitatakse
välja riigi eriplaneeringu taotluse menetluse käigus ning võimaliku riigi eriplaneeringu
koostamise käigus. Riigi eriplaneeringu algatamise kaalumisel on vajalik arvestada erinevate
loodavate tuuleparkidega/algatatud hoonestuslubadega Liivi lahes, sh Ohaka Energia OÜ
arendussooviga. Sellest tulenevalt oleks vajalik juba enne hoonestusloa ja selle KMH
algatamist lisainformatsiooni esialgsete plaanide kohta, kuidas võiks toimuda tuulepargi ja
vesiniku tootmisüksuse liitumine maismaavõrkudega.
Palume hoonestusloa taotlust antud osas täiendada ning esitada Rahandusministeeriumile
seisukoha võtmiseks.
8. Vesiniku tootmisüksust ei ole ette nähtud Häädemeeste valla üldplaneeringus (kehtestatud
2013), Häädemeeste valla rannaalade üldplaneeringus (kehtestatud 2018), Pärnu maakonna
4
planeeringus (kehtestatud 2018) ega ka Pärnumaa mereplaneeringus. Juhime Teie tähelepanu
asjaolule, et maismaal suunab ruumikasutust ja annab ehitusõiguse üldjuhul kohalik
omavalitsus. Kuna tegemist on ruumilise planeerimise mõttes olulise keskkonda mõjutava
objektiga, oleks selguse huvides vaja kõigile huvitatud isikutele lisainformatsiooni juba enne
hoonestusloa ja selle KMH algatamist nii esialgsete plaanide, asukohavaliku, ruumivajaduste
kui ka kavandamise võimalikkuse ning sobivuse kohta. Taotlusest ei selgu, kas ja milliseid
ehitisi on vaja rajada ka meres seoses vesiniku tootmisega.
Palume hoonestusloa taotlust antud osas täiendada ning esitada Rahandusministeeriumile
seisukoha võtmiseks.
9. Vesiniku tootmise võimalikkuse ja otstarbekuse teemal palume küsida seisukohta
Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumilt. Rahandusministeeriumil puudub pädevus
antud teemal seisukoha kujundamiseks
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Kaia Sarnet
regionaalvaldkonna asekantsler
Lisaadressaadid:
Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium
Raine Viitas 715 5865
[email protected]
Triin Lepland 452 0521
[email protected]
5