dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium
Sissetulev kiriAvalik

Vabariigi Valitsuse 7. märtsi 2019. a määruse nr 21 „Maksukohustuslaste registri põhimäärus“ muutmine

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium · 31. august 2021
Viit
2-9/21-0044/5107
Registreeritud
31. august 2021
Dokumendi liik
Sissetulev kiri
Adressaat
Rahandusministeerium
Saabumis/saatmisviis
DVK
Funktsioon
2/S Õigusalane teenindamine
Sari
2-9 Teiste asutuste poolt kooskõlastamiseks saadetud VV määruste eelnõud
Toimik
2-9/21-0044
Vastutaja
Alar Teras (Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, Kantsleri valdkond, Digiarengu valdkond, Digiriigi arengu osakond)
Lahendamise tähtaeg
21. september 2021

Failid

  • 📎1.1-10.16097-1 31.08.2021 Väljaminev kiri (1).asice960 KB
  • 📎Kooskõlastatavad dokumendid.txt1 KB

Sisu (failidest)

Justiitsministeerium [email protected] Meie 31.08.2021 nr 1.1-10.1/6097-1 Vabariigi Valitsuse 7. märtsi 2019. a määruse nr 21 „Maksukohustuslaste registri põhimäärus“ muutmine Edastame kooskõlastamiseks ja arvamuse avaldamiseks Vabariigi Valitsuse 7. märtsi 2019. a määruse nr 21 „Maksukohustuslaste registri põhimäärus“ muutmise määruse eelnõu ja seletuskirja. Dokumendid on kättesaadavad eelnõude infosüsteemist (EIS). Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Maris Lauri justiitsminister rahandusministri ülesannetes Lisad: 1. MKR PM EN; 2. MKR PM SK. Lisaadressaadid: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, Siseministeerium, Eesti Kaubandus-Tööstuskoda Artur Lundalin 611 3219 [email protected] Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 611 3558 / [email protected] / www.rahandusministeerium.ee registrikood 70000272 Vabariigi Valitsuse 7. märtsi 2019. a määruse nr 21 „Maksukohustuslaste registri põhimäärus“ muutmise määruse eelnõu seletuskiri 1. Sissejuhatus 1.1. Sisukokkuvõte Eelnõuga muudetakse Maksu- ja Tolliameti (edaspidi MTA) peetava maksukohustuslaste registri (edaspidi MKR) põhimäärust kahest aspektist: 1) Politsei- ja Piirivalveametile (edaspidi PPA) antakse juurdepääs osale MKR-i kuuluvast e-tolli andmekogust; 2) täpsustatakse MKR- is sisalduvate andmete säilitamise korda. Uusi alamregistreid ei moodustata. Seniseid alamregistreid ei kaotata.1 Eelnõuga muudetakse MKR-i põhimäärust2 redaktsioonis RT I, 10.07.2021, 2. Määrus kehtestatakse maksukorralduse seaduse § 17 lõike 1 alusel, mille kohaselt MKR-i asutab ja selle põhimääruse kehtestab Vabariigi Valitsus. Määrus on kavandatud jõustuma üldises korras, s.o kolmandal päeval pärast Riigi Teatajas avaldamist.3 1.2. Eelnõu ettevalmistajad Eelnõu ja seletuskirja on ette valmistanud Rahandusministeeriumi maksupoliitika osakonna nõunik Anneli Valgma (telefon 611 3289; e-post [email protected]) ja sama osakonna peaspetsialist Artur Lundalin (telefon 611 3219; e-post [email protected]) koostöös MTA juriidilise osakonna õigusloome valdkonna juristiga Eero Kosk (telefon 676 1400; e-post [email protected]). Eelnõu juriidilist kvaliteeti kontrollis Rahandusministeeriumi õigusosakonna jurist osakonna juhataja ülesannetes Virge Aasa (telefon 611 3549, e-post [email protected]) ning keeleliselt toimetas õigusosakonna keeletoimetaja Sirje Lilover (telefon 611 3638; e-post [email protected]). 2. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs Eelnõu koosneb kahest punktist. Punktiga 1 võimaldatakse PPA-le juurdepääs mitmele e-tolli andmekogusse kuuluvale alamregistrile.4 Kõnealune muudatus ning seda põhistavad selgitused põhinevad Siseministeeriumi 23.06.2021 kirjal (viit: 1-6/2353-1) Rahandusministeeriumile. 1 Seisuga 01.07.2021 kuulub MKR-i kokku 54 alamregistrit. 2 Maksukohustuslasete registri põhimäärus. Redaktsioonis: RT I, 10.07.2021, 2. 3 Vt haldusmenetluse seaduse § 93 lg 2 esimene lause. 4 Vt Tolliseadus, § 13 lg 2 teine lause: Maksukohustuslaste registri põhimääruses sätestatakse valitsusasutused, kellele antakse nende ülesannete täitmiseks juurdepääs andmekogu andmetele. MKR-i põhimääruse § 5 järgi käsitletakse määruse §-des 11, 12, 14, 16, 22, 221, 31, 36, 40, 421, 44, 46–51 ja 55 nimetatud alamregistreid kogumis e-tolli andmekoguna tolliseaduse § 13 tähenduses. PPA saab käesolevalt juurdepääsu neist järgnevale: - ekspordikontrolli süsteem (§ 12); - ettevõtjate registreerimise ja identifitseerimise süsteem (§ 16 ); - impordikontrolli süsteem (§ 22); - ladustamisteadete süsteem (§ 31); - postipakkide ja reisijate lihtsustatud deklaratsioonide süsteem (§ 40); - sularaha deklaratsiooni süsteem (§ 44); - tollideklaratsioonide tasumise lihtsustamise rakendus (§ 47); - tollideklaratsioonide töötlemise süsteem (§ 48); - tollikontrolli ülesannete lahendamise süsteem (§ 50); - transiidi andmevahetuse süsteem (§ 51); - väljumise manifesti süsteem (§ 55). Juurdepääs e-tolli andmekogu (edaspidi e-toll) eelloetletud alamregistritele on PPA-le vajalik seadusest tulenevate ülesannete täitmiseks.5 Politsei ja piirivalve seaduse (edaspidi PPVS) § 3 lõike 1 punkti 1 kohaselt on politsei ülesanneteks karistusseadustiku 9., 12., 13., 16., 17., 21. ja 22. peatükis sätestatud süütegude ennetamine ning avaliku korra kaitse, eelkõige korrakaitseseaduse § 5 lõike 7 mõistes. Viimati nimetatud sätte kohaselt on ohu ennetamine see osa korrakaitsest, kus puudub ohukahtlus, kuid saab pidada võimalikuks olukorda, mille realiseerumisel tekib ohukahtlus või oht. Ohu ennetamine on muu hulgas teabe kogumine, vahetamine ja analüüs, toimingute kavandamine ja elluviimine ning riikliku järelevalve meetmete kohaldamine avalikku korda tulevikus ähvardada võivate ohtude tõrjumiseks, sealhulgas süütegude ennetamiseks. Õigusliku aluse isikuandmete töötlemiseks sätestab PPVS § 746 lõige 1, millest tulenevalt on politseil õigus § 3 lõikes 1 sätestatud, samuti välislepingust või Euroopa Liidu õigusaktist tulenevate ülesannete täitmiseks töödelda eriseaduses sätestatut arvestades isikuandmeid, sealhulgas eriliiki isikuandmeid. Ka kriminaalmenetluses on tarvilik PPA-l töödelda erinevaid andmeid, sh isikuandmeid. PPVS § 3 lõike 1 punkt 7 seab politseile ülesande ka menetleda süütegusid, mis hõlmab endas ka asjade konfiskeerimist. Kriminaalmenetluse seadustiku (edaspidi KrMS) § 152 lõike 1 kohaselt on kriminaalmenetluses menetlejal õigus töödelda isikuandmeid, sealhulgas eriliiki isikuandmeid, mis on vajalikud kohtueelse menetluse ja kohtumenetluse läbiviimiseks, tõendite kogumiseks, kriminaalasjas tehtud lahendi täitmisele pööramiseks, jälitustoimingu tegemiseks või muu käesolevas seaduses sätestatud eesmärgi saavutamiseks. KrMS § 215 lõike 1 kohaselt on uurimisasutuse ja prokuratuuri määrused ja nõuded nende menetluses olevates kriminaalasjades kohustuslikud kõigile ning neid täidetakse kogu Eesti Vabariigi territooriumil. KrMS § 1262 lõike 1 punkt 1 võimaldab teha jälitamistoiminguid teabe kogumiseks kuriteo ettevalmistamise kohta selle avastamise või tõkestamise eesmärgil. Tulenevalt KrMS § 1261 lõikest 8 on jälitusasutusel õigus töödelda jälitustoimingu tegemisel ka andmeid, mis pärinevad muudest allikatest kui jälitustoimingud. Muudatusega ei laiendata PPA õigusi andmete saamiseks ja isikuandmete töötlemiseks, kuna iseenesest on vastav õigus politseil ka täna (MKS § 29 punkt 1 jj). Küll aga peab hetkel PPA nt kriminaalmenetluses tõendite kogumise eesmärgil vajalike andmete saamiseks koostama KrMS 5 Vt ka MKR-i põhimääruse § 62 lg 1 p 4 koostoimes maksukorralduse seaduse § 29 pp 1, 2 ja 26 – 264, ehk siis PPA-l on seadusest tulenevate ülesannete täitmiseks juba praegu olemas juurdepääs nn maksuliini alamregistritele. 2 § 215 kohase nõudekirja ning MTA-l kulub aega sellele vastamiseks. Lisaks ressursikulule ei ole vajalike andmete saamine hetkel ka operatiivne, mis kuritegude ennetamise ja menetlemise seisukohalt ajakriitilistes olukordades oleks väga oluline. Elektrooniline juurdepääs vajalikele andmetele tagab andmevahetuse operatiivsuse ning hoiab oluliselt kokku nii andmeandja kui ka andmesaaja ressurssi, mille tulemusena saavad ametnikud keskenduda sisulistele tööülesannetele ja läbi kiirema vastuste saamise tagatakse parem menetluskvaliteet ja lühemad menetlusajad. E-tollis sisalduvate andmete kasutamine annab muu hulgas võimaluse kõrvutada teiste meetoditega kogutud andmeid ning võrdleva analüüsi pinnalt on võimalik teha õigeid ning mõnikord ka kiiret sekkumist vajavaid otsuseid suurema ohu ärahoidmiseks. E-tollis sisalduva teabe sidumine PPA poolt tuvastatud muude asjaoludega võimaldab efektiivsemalt avastada, tõkestada ja uurida süütegusid, seeläbi aitab kaasa kohtueelse menetluse kvaliteedile. Ülesanded, mille täitmiseks PPA e-tolli teatud alamregistritele juurdepääsu soovib, kuuluvad kriminaalpolitseiliste ülesannete hulka. Eelkõige on tegemist raske peitkuritegevuse ennetamise, tõkestamise ja menetlemisega tegelevate ametnike tööülesannetega. Seega ei anta andmetele juurdepääsu kogu PPA isikkoosseisule, vaid üksnes raske peitkuritegevusega tegelevatele kriminaalpolitsei ametnikele. Juurdepääsu andmine PPA-s toimub rangelt tööülesannetest ja teadmisvajadusest lähtuvalt, kasutades kontrollmehhanisme, s.o juurdepääsu andmine toimuks vastutava isiku kinnituse alusel. Vajadusel saab MTA organisatoorsete meetmetega kontrollida alamregistri andmekasutust6 - samuti PPA ise, veendumaks, et registrist on saadud andmeid ainult teenistusülesannete täitmiseks. Nagu eelnevalt öeldud, ei teki esitatud ettepaneku tulemusel PPA-le juurdepääsu kogu e-tollile, vaid muudatuse tulemusel saab PPA ligi konkreetselt esile toodud alamregistritele. Tulenevalt MKR-i põhimääruse § 61 lõikest 4 on juurdepääsu saamise tingimuseks vaja sõlmida MTA ja PPA vahel konkreetsete alamregistrite osas andmete töötlemise leping, milles kajastatakse vähemalt andmete kasutamise eesmärk, väljastatavate andmete loetelu, maht ja väljastamise kord, andmetele juurdepääsu tehnilised lahendused ning meetmed andmete kaitsmiseks. Punktis 2 toodud muudatuse eesmärk on sedastada, et vaatamata MKR-i põhimääruse § 63 lõikes 3 toodud üldnormile – andmete säilitamise tähtaeg hakkab kulgema andmete registrisse kandmisest arvates – ei lõpetata MKR-is aktuaalsete andmete säilitamist. See käib just erinevate lubade ja muude isikule omistatud õiguste7 kohta, mis võivad kehtida pikaajaliselt või lausa tähtajatult. Praktikas on ilmnenud, et deklaratsioonide säilitamise puhul on eelviidatud üldnorm küll kohane, kuid näiteks seonduvalt isikuga, kes on ammu aegu tagasi kantud käibemaksukohustuslaste registrisse8 ja kanne jätkuvalt kehtib, siis tema andmete säilitamist ei peaks ega tohigi lõpetada. Seda vaatamata asjaolule, et vastavalt MKR PM § 63 lõike 2 punktile 3 ja lõikele 3 on andmete säilitamise tähtaeg käibemaksukohustuslaste registri puhul seitse aastat andmete registrisse kandmisest arvates. Mõistuspärane on lõpetada vaid selliste andmete säilitamine, mis on tõesti oma aktuaalsuse kaotanud.9 Vastupidine ei oleks maksukohustuslase ega maksuhalduri huvides. Samas peab andmete säilitamise tähtaja kulgemise üldnorm praegusel kujul siiski jääma, kuivõrd puudub mõistlik põhjus aktuaalsuse minetanud andmete põhimõtteliselt igaveseks säilitamiseks alamregistrite, samuti üldandmete andmestiku aktiivosas, mis kõik kätkeb endas ebatarvilikku halduskoormust. Ehk siis lähtuma peab vajaduspõhisusest – ebavajalikke andmeid säilitama ei 6 Vt MKR-i põhimääruse § 73 lg 1 p 7 koostoimes § 75 lg 4 ja 5. 7 Vt näiteks MKR-i põhimääruse Lisa 5 , p 17 ja p 18 ning p 37 ja p 38. 8 MKR-i alamregister; vt MKR-i põhimääruse § 28. 9 Vrdl Rahvastikuregistri seadus, § 26. 3 pea ning vajalikke peab. Kehtivate lubade kohta käivad andmed kuuluvad kindlasti vajalike hulka ja nende puhul peaks säilitamise tähtaeg kulgema alates hetkest, mil loa kehtivus lõpeb. 3. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele Eelnõu vastab Euroopa Liidu õigusele. 4. Määruse mõjud 4.1. PPA juurdepääs osale e-tollist Sihtrühmad: PPA (andmesaaja) ja MTA (andmeandja). Mõju sisejulgeolekule ja võitlusele kuritegevusega ning töökoormusele Mõju olulisus: E-tolli teatud alamregistrites sisalduvad andmed on vajalikud PPA-le eelkõige just tõendite kogumisel ameti- ja majandussüütegude puhul ning kriminaaltulu tuvastamisel niinimetatud valgekraelistes kuritegudes. Muudatusega ei kaasne kohanemisvajadust PPA ja MTA ametnikele. Operatiivsem juurdepääs andmekogus olevatele andmetele tagab tõendamiseseme asjaolude kvaliteetsema tuvastamise, mis aitab vähendada kuritegude negatiivset mõju ühiskonnale. Lisaks annab juurdepääs asjaomastele alamregistritele täiendavad võimalused andmete analüüsi kaudu raskete peitkuritegude ennetamiseks ja avastamiseks, st tõhustab latentse kuritegevuse vastast võitlust. Ühtlasi tagab PPA elektrooniline juurdepääs osale e-tolli andmetest andmevahetuse operatiivsuse ning hoiab oluliselt kokku nii andmeandja kui ka andmesaaja ressurssi ning vähendab bürokraatiat.10 Tuleb rõhutada ka seda, et PPA-l juba on seaduse järgi õigus nimetatud andmetele. Muudatuse tulemusel muutub ligipääs vahetumaks ja võimaldab kokku hoida ressursse, mis praegu kulub ebavajalikule bürokraatiale. Ebasoovitavate mõjude riski esinemine on vähetõenäoline. Tõsi, muudatuse tulemusel on valitud alamregistritele nüüd vahetum juurdepääs suuremal hulgal isikutel, st PPA ametnikel. Küll aga saavad PPA-st selle juurdepääsu need ametnikud, kelle tööülesanded ka praegu nõuavad nende poolt päringute tegemist MTA andmekogudesse. On siiski risk, et päringuid võidakse teha isikute suhtes, kelle osas mingeid menetlusi käimas ei ole, ent see on maandatud logide fikseerimisega, sisejärelevalvega ning vajadusel saab ka MTA teostada vastavat kontrolli selle üle, mida andmekogudes tehtud on. 4.2. Muudatus teatud andmete säilitamistähtaja kulgemise arvestamises Sihtrühmad: Muudatusest mõjutatud sihtrühmaks on isikud, kellele omistatud lubade jm õiguste kohta käiv teave MKR-is on pikaajalise aktuaalsusega; riigiasutustest - peamiselt MTA töötajad. Olemuslikult ei nõua muudatus sihtrühmadelt aktiivset tegevust ega kohanemist. Mõju õigusselgusele ning haldus- ja töökoormusele Mõju olulisus: Maksu- ja tolliklientidel, kes omavad pikaajalisi õigusi, kaob (praktikas küll teoreetiline) risk, et nendele antud õiguste alusandmed ühel hetkel MTA andmebaasidest kaovad – rääkimata sellest, et infosüsteemist kaob teave ühe või teise õiguse olemasolu kohta üleüldse. Viimati nimetatu võib tuua kaasa ootamatuid ja pahatihti kulukaid sekeldusi ärilistes toimingutes. Lähtumine andmete säilitamisel loa kehtivuse või kehtetuse faktist - mitte loa 10 PPA ja MTA peadirektorite 12.03.2021 kohtumisel otsustati PPA-le maksudeklaratsioonidele otsese juurdepääsu andmise näitel, et tuleb vähendada bürokraatiat asutuste vahel. 4 väljastamise kuupäevast - on ka MTA huvides, kuivõrd ilmselgelt lasuks endise (õiguspärase) olukorra taastamise koormus MTA-l, milleks tuleb viimasel kulutada ressurssi kasvõi probleemsituatsiooni lahendamisele kaasatud ametnike töötundide näol. Mõju ulatus ega sagedus ei ole sihtrühmale seega oluline, ent tagab suurema õigusselguse ja -kindluse ning võimaldab ennetada eelkirjeldatud potentsiaalsete segaduste parandamiseks vajalikke kulutusi (st haldus- ja töökoormust). Ebasoovitavate mõjude riski ei tuvastatud. 4.3. Üldisemalt Muudatustega ei kaasne olulist majanduslikku ja sotsiaalset mõju, mõju riigi julgeolekule ja välissuhetele, elu- ja looduskeskkonnale, mõju regionaalarengule ega kohaliku omavalitsuse korraldusele. Maksu- ja tolliklientide halduskoormus kavandatavate muudatuste kaudu ei kasva. Eelloetletu puhul ebasoovitavate mõjude riski ei tuvastatud. 5. Määruse rakendamisega seotud riigi ja kohaliku omavalitsuse tegevused, eeldatavad tulud ja kulud Määruse rakendamisega ei kaasne otseseid kulusid ega tulusid. Määrusega ühtegi uut alamregistrit MKR-i ei moodustata ning kavandatavad muudatused ei eelda ega tingi eraldi arendust. 6. Määruse jõustumine Määrus jõustub üldises korras, kuivõrd käsitletavate teemade puhul puudub konkreetne, Euroopa Liidu õigusest või siseriiklikust õigusest tulenev tärmin. Määrus jõustumine üldises korras tähendab, et määrus jõustub kolmandal päeval pärast Riigi Teatajas avaldamist vastavalt haldusmenetluse seaduse § 93 lg 2 esimeses lauses sätestatule. 7. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon Eelnõu esitatakse kooskõlastamiseks Justiitsministeeriumile, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumile ning Siseministeeriumile eelnõude kooskõlastamissüsteemi EIS kaudu. Samuti esitatakse eelnõu arvamuse avaldamiseks Eesti Kaubandus-Tööstuskojale. 5 EELNÕU 02.08.2021 VABARIIGI VALITSUS MÄÄRUS Vabariigi Valitsuse 7. märtsi 2019. a määruse nr 21 „Maksukohustuslaste registri põhimäärus“ muutmine Määrus kehtestatakse maksukorralduse seaduse § 17 lõike 1 alusel. Vabariigi Valitsuse 7. märtsi 2019. a määruses nr 21 „Maksukohustuslaste registri põhimäärus“ tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 62 lõiget 3 täiendatakse punktiga 5 järgmises sõnastuses: „5) Politsei- ja Piirivalveametil §-des 12, 16, 22, 31, 40, 44, 47, 48, 50, 51 ja 55 nimetatud alamregistrite andmetele.“; 2) paragrahvi 63 lõiget 3 täiendatakse neljanda lausega järgmises sõnastuses: „Samuti ei kehti eelöeldu üldandmete andmestiku ega mis tahes alamregistri nende andmete puhul, mis käivad andmesubjektile väljastatud loa või muu omistatud õiguse kohta, mis juhul hakkab andmete säilitamise tähtaeg kulgema vastava õiguse lõppemisest arvates.“. (allkirjastatud digitaalselt) Kaja Kallas Peaminister (allkirjastatud digitaalselt) Maris Lauri Justiitsminister rahandusministri ülesannetes (allkirjastatud digitaalselt) Taimar Peterkop Riigisekretär EISi teade Eelnõude infosüsteemis (EIS) on algatatud kooskõlastamine. Eelnõu toimik: RAM/21-1048 - Vabariigi Valitsuse 7. märtsi 2019. a määruse nr 21 „Maksukohustuslaste registri põhimäärus“ muutmine Kohustuslikud kooskõlastajad: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium; Justiitsministeerium; Siseministeerium Kooskõlastajad: Arvamuse andjad: Kooskõlastamise tähtaeg: 21.09.2021 23:59 Link eelnõu toimiku vaatele: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/359c6518-e927-4418-bea2-727493bce497 Link kooskõlastamise etapile: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/359c6518-e927-4418-bea2-727493bce497?activity=1 Eelnõude infosüsteem (EIS) https://eelnoud.valitsus.ee/main
Allikas: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel