dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium
KäskkiriAvalik

Käskkiri

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium · 31. august 2021
Viit
64
Registreeritud
31. august 2021
Dokumendi liik
Käskkiri
Funktsioon
1.1/S Ministeeriumi juhtimine
Sari
1.1-2/S Kantsleri käskkirjad (Arhiiviväärtuslik)
Toimik
1.1-2/2021
Vastutaja
Mari Mägi (Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, Kantsleri valdkond, Digiarengu valdkond, Digiriigi arengu osakond)

Failid

  • 📎64 31.08.2021 Käskkiri.asice6347 KB

Sisu (failidest)

07. juuni 2021 Sündmusteenuste teostatavuse analüüs töötu olemise näitel Arhitektuuri visioon Tellija Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium Täitja Trinidad Wiseman OÜ, Tripledev OÜ Projekti „Sündmusteenuste teostatavuse analüüs töötu olemise sündmusteenuse näitel“ rahastatakse Euroopa Regionaalarengu Fondist, majandus- ja taristuministri 16. oktoobri 2015 käskkirja nr 15-0329 „Toetuse andmine rakendusasutuse tegevusteks avaliketeenuste koosvõime loomiseks“ alusel, millega kehtestatakse meetme nr 12.3 „Avalike teenuste pakkumise arendamine“ tegevuse 12.3.2 „Avalike teenuste koosvõime loomine” raames toetuse andmise tingimused rakendusasutuse tegevusteks avalike teenuste koosvõime loomiseks. 2021 Sündmusteenuste teostatavuse analüüs töötu olemise näitel, Arhitektuuri visioon Sisukord 1 Sissejuhatus .............................................................................................................................................. 4 2 Arhitektuuri lähtekohad ........................................................................................................................... 5 2.1 Lahendatav probleem ....................................................................................................................... 5 2.2 Osapooled ......................................................................................................................................... 7 2.3 Osapoolte peamised funktsionaalsed ootused................................................................................. 8 2.4 Tehnoloogilised ja küberturvalisuse nõuded .................................................................................... 9 2.4.1 Üldised tehnoloogilised nõuded ............................................................................................................................... 9 2.4.2 Käideldavus ja andmete terviklikkus ...................................................................................................................... 10 2.4.3 Turvalisus................................................................................................................................................................ 11 2.4.4 Jälgitavus ................................................................................................................................................................ 12 2.4.5 Edasiarendatavus ................................................................................................................................................... 12 2.4.6 Integratsioonide testimine ..................................................................................................................................... 13 2.4.7 Riigiportaali tehnoloogilised nõuded...................................................................................................................... 14 2.5 Teenusepakkujate arendusvajadused .............................................................................................15 2.5.1 Seotus sündmusteenustega ................................................................................................................................... 15 2.5.2 Andmevahetuslahendused ..................................................................................................................................... 17 2.5.3 Iseteeninduste integreerimisvalmidus ................................................................................................................... 17 2.5.4 Arendusvalmidus .................................................................................................................................................... 18 2.5.5 Arendusvajadused .................................................................................................................................................. 18 2.6 Arhitektuuri võtmeküsimused ........................................................................................................20 2.6.1 Teenuste kirjeldamine ............................................................................................................................................ 20 2.6.2 Andmesündmuste edastamine............................................................................................................................... 24 2.6.3 Sündmusteenuse protsessi juhtimine .................................................................................................................... 30 2.6.4 Sündmusteenuste koondinfo isikule kuvamine ...................................................................................................... 37 2.6.5 Sündmusteenuse detailse info isikule kuvamine .................................................................................................... 47 2.6.6 Variantide kokkuvõte ............................................................................................................................................. 49 2.7 Infotehnoloogiline taristu ...............................................................................................................54 2.7.1 Autentimine............................................................................................................................................................ 54 2.7.2 Ühekordne sisselogimine (SSO) .............................................................................................................................. 54 2.7.3 Autoriseerimine ...................................................................................................................................................... 55 2.7.4 Teenuste ja komponentide vaheline suhtlus .......................................................................................................... 56 2.7.5 Staatuspaneel ......................................................................................................................................................... 56 2.7.6 Sündmusteenuste süsteemid ................................................................................................................................. 57 2 Sündmusteenuste teostatavuse analüüs töötu olemise näitel, Arhitektuuri visioon 2.7.7 Kasutajaliideste integratsioon ................................................................................................................................ 57 2.7.8 Sõnumivahetuse ruum ........................................................................................................................................... 59 2.7.9 Rakenduste paigaldusplatvorm .............................................................................................................................. 61 3 Arhitektuuri visioon ...............................................................................................................................62 3.1 Kontseptuaalne ülevaade................................................................................................................62 3.2 Andmevahetus töötuna arvel oleku näitel......................................................................................70 3.3 Sõnumivahetuse kontseptsioon ......................................................................................................74 3.3.1 Sõnumivahetuse kontseptuaalne arhitektuuri mudel ............................................................................................ 74 3.3.2 Sõnumivahetuse kontseptuaalne andmemudel ..................................................................................................... 77 3.3.3 Sõnumivahetuse API liideste kirjeldused ................................................................................................................ 82 3.4 Staatuspaneeli kontseptsioon .........................................................................................................84 3.4.1 Staatuspaneeli kontseptuaalne arhitektuuri mudel ............................................................................................... 84 3.4.2 Staatuspaneeli kontseptuaalne andmemudel ........................................................................................................ 86 3.4.3 Staatuspaneeli API liideste kirjeldused ................................................................................................................... 89 3.4.4 Staatuspaneeli kasutajaliidese funktsionaalsus ...................................................................................................... 92 3.5 Teenuste süsteemide kontseptsioon...............................................................................................95 3.5.1 Teenuste süsteemi API liideste nõuded ................................................................................................................. 97 3.6 Eesti.ee sündmusteenuste avalehe kontseptsioon .........................................................................99 3.7 Tehnilise lahenduse ettepanek .....................................................................................................102 3.7.1 Tehniliste komponentide ülevaade ...................................................................................................................... 102 3.7.2 Staatuspaneel ....................................................................................................................................................... 104 3.7.3 Teenuste süsteemid ............................................................................................................................................. 106 3.7.4 Sõnumiruum ......................................................................................................................................................... 111 3.7.5 Paigaldusvaade ..................................................................................................................................................... 112 3.7.6 Logimine ............................................................................................................................................................... 113 3.7.7 Monitooring ......................................................................................................................................................... 114 4 Realisatsiooni kava ...............................................................................................................................116 4.1 Sündmusteenuse loomise protsess ..............................................................................................116 4.2 Arhitektuurse lahenduse riskid .....................................................................................................119 4.2.1 Äritehnoloogilised riskid ....................................................................................................................................... 119 4.2.2 Tehnoloogilised ja küberturve riskid .................................................................................................................... 120 3 Sündmusteenuste teostatavuse analüüs töötu olemise näitel, Arhitektuuri visioon 1 Sissejuhatus Selles dokumendis on kirjeldatud sündmusteenuste käitamiseks tarvilikku infotehnoloogilist arhitektuuri. Dokument on koostatud Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi (MKM) tellimusel tehtud analüüsi „Sündmusteenuste teostatavuse analüüs töötu olemise sündmusteenuse näitel“ raames. Töö annab sisendi sündmusteenuste tehnilise teostatavuse analüüsiks ning edasiseks arenduseks. Dokument koosneb järgmistest osadest: • Arhitektuuri lähtekohad – selles osas püstitatakse eesmärgid, kirjeldatakse lahendusele esitatavaid nõudeid ja pakutakse välja erinevaid lahendusvariante • Arhitektuuri visioon – selles osas kirjeldatakse eelnevalt kirjeldatud variantide võrdlemise tulemusena välja valitud lahendust • Realisatsiooni kava – selles osas pööratakse tähelepanu lahenduse realiseerimisele. 4 Sündmusteenuste teostatavuse analüüs töötu olemise näitel, Arhitektuuri visioon 2 Arhitektuuri lähtekohad 2.1 Lahendatav probleem Sündmusteenuse mõiste: Sündmusteenuste arhitektuuri lähtekohtade selgitamist alustame sündmusteenuse mõiste ja sellega lähedalt seotud mõistete selgitamisega: • Otsene avalik teenus - Teenus, mida asutus osutab füüsilisele või juriidilisele isikule (edaspidi isik) tema tahtel, sealhulgas eeldataval tahtel, teeninduskontakti kaudu mis tahes suhtluskanalis ja mis võimaldab isikul täita seadusest tuleneva kohustuse või kasutada seadusest tulenevat õigust. • Proaktiivne avalik teenus - Otsene avalik teenus, mida asutus osutab oma initsiatiivil, näiteks riigi infosüsteemi kuuluvate andmekogude andmete alusel. Proaktiivne teenus osutatakse automaatselt või isiku nõusolekul. Isikult nõusoleku küsimist nimetatakse edaspidi ka teenuse pakkumiseks. • Elusündmus - Oluline maailma oleku muutus eraisiku elus, mille tõttu võib tekkida vajadus otsese avaliku teenuse järele või mis mõjutab avaliku teenuse osutamist. • Ärisündmus - Oluline maailma oleku muutus juriidilise isiku elutsüklis, mille tõttu tekkida vajadus otsese avaliku teenuse tarbimise järele või mis mõjutab avaliku teenus osutamist. • Andmesündmus - Elu- või ärisündmust kajastava info edastamine. • Sündmusteenus - Mitmeid otseseid avalikke teenuseid kasutajale üheks teenuseks koondav teenus, mida mitu asutust osutab ühiselt, et isik saaks täita kõik kohustused ja kasutada kõiki õigusi, mis talle tekivad ühe sündmuse tõttu. Sündmusteenus raames osutatavaid üksikuid otseseid avalikke teenuseid nimetatakse osateenusteks. Nendest mõistetest tulevad välja järgmised punktid: • Sündmusteenus hõlmab mitmeid otseseid avalikke teenuseid. • Sündmusteenust osutavad mitmed asutused (edaspidi osateenuse osutajad). • Sündmusteenus ja selle raames osateenuste osutamine käivitub sündmuse tõttu. • Sündmusteenus peab teenuste kasutajale paistma ühe tervikuna. 5 Sündmusteenuste teostatavuse analüüs töötu olemise näitel, Arhitektuuri visioon Arhitektuuri visiooni peamised küsimused Eelnevatest punktidest tulenevalt peab arhitektuur andma vastused järgmistele küsimustele: • Kuidas osateenuste osutajad saavad infot toimunud sündmuse kohta, kuidas toimuvad andmesündmused? • Kuidas osateenuste osutajad andmesündmustest lähtudes alustavad ja lõpetavad teenuse osutamist, kuidas juhitakse sündmusteenuse toimumise protsessi? • Kuidas isik saab infot talle pakutavate teenuste kohta, osaleb teenuse saamises (sh annab nõusoleku) ja saab jälgida talle teenuse osutamise protsessi? Sündmusteenus on teenuste äriline integratsioon: Ükski sündmusteenus ei ole uus teenus. Iga sündmusteenus koondab kokku isikule ühe eesmärgi täitmiseks vajalikke avalikke teenuseid. Ilma sündmusteenuseta peab isik ise hoolitsema kõikide asjassepuutuvate teenuste taotlemise eest. Sündmusteenus ülesanne on integreerida erinevate ametkondade erinevad teenused üheks tervikprotsessiks nii, et isikut juhitakse sujuvalt läbi erinevate teenuste ahela. Näiteks abiellumise sündmusteenus sisaldab abielu registreerimist (sh nime muutmine) ja uue nimega dokumentide väljastamist (nt id-kaart, pass, juhiluba). Kui sündmusteenust pole, siis isik peab ise teadma, et pärast nime muutmist tuleb esitada taotlused Politsei- ja Piirivalve ametile uue id-kaardi ja/või passi saamiseks ja Transpordiametile uue juhiloa saamiseks. Abielu sündmusteenuse korral kontrollitakse automaatselt, kas isikul on pass ja kas tal on juhtimisõigus, küsitakse isikult uute dokumentide väljastamise nõusolekut ja pärast Rahvastikuregistris nime muutuse registreerimist käivitub automaatselt uute dokumentide väljastamine. Sündmusteenus ei ole ainult infotehnoloogiline nähtus, vaid on ka äriline kontseptsioon teenuste ühendamisest. Põhimõtteliselt võib sündmusteenuse realiseerida kasutades jooksukullereid, kes lippavad paberite pakke seljakotis kandes ühest asutusest teise. Tänapäevases maailmas on infotehnoloogia lihtsalt loomulik vahend sündmusteenuste realiseerimiseks. IT arenduse taustaga inimestele sooviks rõhutada, et "sündmus" ja "teenus" ei tähenda tingimata Service oriented architecture ja Event-driven architecture kontseptsioonide rakendamist, vaid sündmusteenuse saab realiseerida ka muude tehnoloogiliste lahenduste baasil. Vastavalt eelnevalt öeldule sündmusteenus eelkõige integreerib olemasolevaid teenuseid. Seega sündmusteenuste kavandamise käigus tuleb eelkõige mõelda sellele, kuidas saada teada sündmusteenust algavast sündmusest ja käivitada sündmusteenuse protsess ning 6 Sündmusteenuste teostatavuse analüüs töötu olemise näitel, Arhitektuuri visioon kuidas pärast eelnevate osateenuste lõpetamist käivitada järgnevad osateenused. Üksikute osateenuste ümber disainimine peaks sündmusteenuste kontekstis piirduma ainult integratsiooniks ja tervikprotsessi sujuvamaks muutmiseks vajalike muudatustega. Üksikute osateenuste sisene ümberkujundamine võib olla vägagi vajalik ja kasulik, kuid see jääb väljapoole sündmusteenuste konteksti. 2.2 Osapooled Kavandatavat lahendust kasutama hakkavad osapooled on: • teenuste haldurid, • isikud ja nende esindajad, • osateenuste osutajad ja • andmeandjad. Teenuste halduri üldmõiste alla kuuluvad: • sündmusteenuste portfelli haldurid, • sündmusteenuste omanikud ja • osateenuse omanikud. Teenuste haldurite rollid kirjeldatud sündmusteenuste arendus ja haldusmudelis. Tehnilise lahendusega puutuvad nad kokku nii, et teevad seadistusi, testivad tehnilisi lahendusi ja jälgivad teenuste osutamist. Isikud on teenuseid saavad isikud. Ühel sündmusteenusel võib olla mitu teenust saavat isikut, näiteks lapse saamise sündmusteenusel ema ja isa. Isiku esindajad on alaealiste või piiratud teovõimega isikute vanemad või eestkostjad. Esindaja võib esindada isikut kogu teenuse tarbimise protsessi ulatuses või teatud sammus. Näiteks töötu olemise sündmusteenuse raames peab vanem andma nõusoleku alaealise töötuna arvele võtmiseks. Osateenuste osutajad osutavad isikule osateenuseid. Osateenuste osutajate hulka võivad hakata kuuluma lisaks riigiasutustele kohalikud omavalitsused, avalik-õiguslikud institutsioonid ja eraõiguslikud juriidilised isikud, näiteks õppeasutused, tervishoiuteenuse osutajad, kindlustusseltsid. Näiteks töötu olemise sündmusteenuse korral võivad eraõiguslikeks teenusepakkujateks hakata olema tööturu koolitusi läbi viivad koolitusettevõtted. 7 Sündmusteenuste teostatavuse analüüs töötu olemise näitel, Arhitektuuri visioon Andmeandjad väljastavad andmesündmusi või annavad x-tee päringute kaudu osateenuste osutajatele teenuste osutamiseks vajalikku infot. Andmeandjad võivad, aga ei pea kattuma osateenuste osutajatega. Töötu olemise sündmusteenuse korral kuuluvad andmeandjate hulka asutused, kust saab infot töötuna arvele võtmise tingimuste kontrollimiseks (näiteks andmed Maksu- ja Tolliametist töötamise , Haridus- ja teadusministeeriumist õppimise või Kaitseressursside ametist ajateenistuses viibimise kohta). 2.3 Osapoolte peamised funktsionaalsed ootused Isiku ootused: • Ta saab kogu vajaliku info kätte ühest kanalist. • Ta ootab, et infot edastatakse tema igapäevaselt kasutatavatele kontaktidele (nt e- postiga). • Ta on valmis kiirete vastuste saamiseks helistama või muul viisil otse suhtlema teenuse osutajaga. Selgituseks: Kui isik siseneb üldtuntud avalike teenuste keskkonda (riigiportaal eesti.ee), siis ta soovib seal näha infot kõigi temasse puutuvate avalike teenuste kohta. Kuid ta ei käi iga päev selles keskkonnas. Seepärast ta soovib operatiivset vastamist või reageerimist eeldavat infot saada iga päev kasutatavate kanalite kaudu. • Talle pakutakse asjakohaseid teenuseid (mis teenuseid tal on võimalik või vaja kasutada?). • Talle teenuste osutamise menetlusprotsess on jälgitav ja arusaadav (kas ja mida ta ise peab protsessi jätkumiseks tegema?). • Ta ei pea teenuste saamiseks vajalikes taotluste vms vormides esitama korduvalt samu andmeid. • Ta saab ühest elusündmusest tulenevaid kõiki vajalikke avaldusi esitada võimalikult üheaegselt. • Ta omab ka ülevaadet talle varasemalt osutatud teenustest. Teenuse osutaja ootused: Osateenuse osutaja jaoks ei tohi teenuse osutamine muutuda keerulisemaks. Teenust osutava ametniku või spetsialisti jaoks ei tohi tekkida vajadust teha igapäevaselt vahet, kas ta osutab teenust sündmusteenuse osateenusena või eraldi teenusena. Näiteks isikut tõendava dokumendi trükkimine ja väljastamine peaks käima võimalikult ühtemoodi sõltumata sellest, kas seda tehakse abiellumise sündmusteenuse raames või isiku PPA'le esitatud eraldi taotluse alusel. 8 Sündmusteenuste teostatavuse analüüs töötu olemise näitel, Arhitektuuri visioon Eelmises lõigus kirjeldatuga sama põhimõte peab kehtima ka teenust saava isiku kohta. Kui isikutel on praegu võimalik kasutada piisavalt hästi toimivat e-teenust ja tulevikus tekiksid juurde sündmusteenuste põhised iseteeninduse keskkonnad, siis ei tohi isikule tekitada arusaamatust, mis keskkonnas ta peaks midagi teha. Näiteks, kui isiku saab töötuna arvele võtmise avaldust esitada Töötukassa iseteeninduses (e-Töötukassas) ja tulevikus loodaks juurde töötuna olemise sündmusteenuse iseteeninduse keskkond, siis need tuleb lahendada integreeritult nii, et nende vahel valimine ei tekita isikule täiendavat segadust. 2.4 Tehnoloogilised ja küberturvalisuse nõuded Sündmusteenuste ja osateenuste jaoks loodavatele tarkvarakomponentidele ja infosüsteemidele kehtivad erinevad tehnoloogilised ja mittefunktsionaalsed nõuded, mis tulenevad riigiametite ja arhitektide poolt varasemalt kokkulepitud standarditest ja millest peamisteks on: • Riigi infosüsteemide koosvõime raamistik • Riigi järgmise põlvkonna digitaalse arhitektuuri põhimõtted • Riigi ristfunktsionaalsed nõuded tarkvarale • RIA mittefunktsionaalsed nõuded • ISKE rakendusjuhend • OWASP tase 2 turvalisuse standard Lisaks üldistele tehnoloogilistele nõudmistele lähtume arhitektuuri koostamisel sellest, et süsteem peab olema töökindel, skaleeritav, hooldatav, edasiarendatav ja turvaline. 2.4.1 Üldised tehnoloogilised nõuded Tehnoloogilised valikud peavad lähtuma järgmistest põhiprintsiipidest: • loodav süsteem peab olema realiseeritav ja majanduslikult põhjendatud, • arvestama välja kujunenud tehnoloogilisi lahendusi: o kasutajaliidese integratsioon läbi riigiportaal eesti.ee (https://www.eesti.ee/et/) o andmevahetusliidesed üle x-tee infrastruktuuri (https://x-tee.ee/home) ▪ uute x-tee teenuste loomisel tuleb kasutada REST protokolli) o kasutajate autentimislahendus TARA (https://e-gov.github.io/TARA-Doku/) • toimima koosvõimes erinevate asutuste infosüsteemidega o loodava süsteemi välised liidesed peavad olema semantiliselt arusaadavad ja standardselt dokumenteeritud (OpenAPI Specification) 9 Sündmusteenuste teostatavuse analüüs töötu olemise näitel, Arhitektuuri visioon • arvestama riigi järgmise põlvkonna digitaalse arhitektuuri põhimõtteid: o mikroteenustel põhinev arhitektuurimuster, mis võimaldab äriteenused jaotada väikesteks loogilisteks üksusteks.. o Domain Driven Design printsiip, kus teenused on disainitud domeenipõhiselt ja üksteisest võimalikult vähe sõltuvana (loose coupling) o sõnumi ja sündmuste põhine andmevahetus (Message and Event Driven Architecture), mis vähendab teenuste vahelisi sõltuvusi (X-Rooms kontseptsioon) o sündmusteenuse protsessi töövoo realiseerimiseks tuleks eelistatult kasutada mõnda valmisolevat protsessihalduse tarkvara, mis võimaldab protsesse paindlikult luua ja hallata. Näiteks graafiliselt või konfiguratsioonifailide muutmise teel saab muuta alaprotsesside käivitamise järjekorda või eeltingimusi. Domeenipõhiselt disainitud üksteisest võimalikult sõltumatutel mikroteenustel põhinev lahendus suurendab süsteemi töökindlust, sest ühe teenuse maasolek ei takista kogu süsteemi tööd. 2.4.2 Käideldavus ja andmete terviklikkus Süsteemi töökindluse tagamiseks peab olema võimaldatud komponentide klasterdatavus (dubleerimine) ja andmete terviklikkus. Arhitektuur peab olema hajutatud komponentide ja asutuse infosüsteemide vahel, mis tagab süsteemi toimivuse juhul, kui üks või mitu komponenti ei ole kättesaadavad. Süsteemi kõrgkäideldavuse tagamiseks peavad komponendid olema skaleeritavad nii vertikaalselt, kui horisontaalselt. Vertikaalne skaleerimine võimaldab komponendile eraldada juurde lisaressursse (mälu, CPU), mille tulemusena klastersüsteemi üks õlg on suuteline teostama rohkem protsesse kiiremini. Horisontaalse skaleerimise korral lisatakse klastrisse juurde lisaõlgasid, mis võimaldavad korraga teenindada rohkem paralleelseid päringuid (kliente). Iga sündmusteenuse loomisega tuleb hinnata selle teenuse jõudlusvajadusi - kasutajate päringute arv ajas, andmesündmuste arv ajas. Jõudlusvajadusi saab hinnata iga sündmusteenuse orienteeruva sündmuste/sõnumite arvu pealt: • kui palju inimesi on sündmusteenusega kaasatud • mitu sündmust võib ühele inimesel tekkida mingi kindla aja jooksul • kuidas hajub teenuse kasutamine ajas (teenust kasutatakse kindlaks tähtajaks, elus ühe korra, regulaarselt iga aasta/kuu) o kas sündmused jäävad mingisse lühikesse ajaperioodi (nt. maksuameti teade kõigile inimestele - täida tuludeklaratsioon mingiks tähtajaks) 10 Sündmusteenuste teostatavuse analüüs töötu olemise näitel, Arhitektuuri visioon Varasemate analüüsides kirjeldatud elusündmuste hinnangulised mahud: Teenus Arv aastas Üldhariduses õppimine (alustamine, lõpetamine; põhikool ja gümnaasium) 20000 Kutseõppesse õppima (alustamine, lõpetamine) 1000 Juhtimisõiguse omamine - esmane juhiluba 12000 Juhtimisõiguse omamine - esmase juhiloa vahetus 12000 Liiklusõnnetusse sattumine 35000 Kaitseväekohustuse täitmine - ajateenistusse võtmine 3400 Kaitseväekohustuse täitmine - õppekogunemisel osalemine 5000 Sõiduki omamine - esmane registreerimine 50000 Sõiduki omamine - omanikuvahetus 120000 Sõiduki omamine - tehn ülevaatus, liikluskindluslepingu lõpp 600000 Abiellumine 6000 Lapse saamine 14000 Laste hoidmine (lasteaiakoht) 14000 Lahutamine 3000 Töötu olemine (arvele võtmine) 30000 Juhiloa vahetus 70000 Töövõime vähenemine (hindamise otsuseid) 45000 Pensionile jäämine 6500 Kuriteo ohvriks langemine 27000 Surm 15000 KOKKUVÕTE Eelnevate ridade summa: 1 miljon aastas ehk 3000 päevas (ilma sõidukite tehnilise ülevaatuseta 400000 aastas ehk 1000 päevas). Tõenäoliselt lisanduvad elukoha ja kinnisvaraga seotud elusündmused ja töötamisega seotud elusündmused. Ühe elusündmusega on keskmiselt seotud umbes 10 andmesündmust või - päringut. Kokkuvõttes tuleb arvestada vähemalt 30000 andmesündmusega päevas. 2.4.3 Turvalisus Sündmusteenuse süsteemide andmevahetuses liiguvad inimeste isikuandmed, mille privaatsuse tagamiseks tuleb rakendada erinevaid turvalisuse meetmeid, mis peavad vastama järgmistele nõuetele: • Info esitaja peab olema tuvastav ja autoriseeritud - kas see edastaja saab sellist liiki sündmuse kohta infot saata • Sündmuste kohta info edastataks neile tarbijatele, kellel on õigus seda liiki infot saada (tuleneb seaduses määratud ülesannete täitmisest või on saanud subjekti nõusoleku) 11 Sündmusteenuste teostatavuse analüüs töötu olemise näitel, Arhitektuuri visioon • Autentimist ja autoriseerimist tagavad komponendid peavad kasutama standardseid protokolle • Loodavad tarkvarakomponendid peavad vastama OWASP turvareeglistiku tase 2 reeglitele 2.4.4 Jälgitavus Süsteemi kõikide komponentide toimingud ja komponentide vaheline andmete liikumine peab olema jälgitav. Selleks rakendatakse tegevuste logimist ja komponentide toimivuse jälgimiseks kasutatakse monitooringusüsteeme. Logimisele esitatavad nõuded: • Logid peavad olema puhtad, arusaadavad ja sisaldama piisavalt infot, et oleks võimalik kiiresti probleem tuvastada. • Logikirjed peavad sisaldama unikaalset päringu ID-d (näiteks TraceID), mille alusel saab kokku koguda ühe päringu raames algatatud järgnevad päringud. • Igal päringu kohta peab olema maha logitud logikirje tekitamise aeg ning päringule kulunud aeg. • Logide pealt peab saama teha monitooringut, mille järgi tuvastada aeglaseid päringuid või päringute ahelaid. • Kesksete (eesti.ee) logide pealt ei tohi olla võimalik genereerida üleriiklikku isikustatud andmetega megaandmebaasi. Komponentide toimivuse jälgimiseks peavad komponendid pakkuma universaalset health API-t, mis võimaldab automaatselt tuvastada komponentide tõrkeid. Täpsema monitooringuinfo peavad edastamiseks võib pakkuda ka detailsemat meetrikat, näiteks Prometheus (https://prometheus.io/) formaadis. 2.4.5 Edasiarendatavus Sündmusteenuste terviklahendus koosneb erinevatest komponentidest, mis toimivad tihedas integratsioonis riigi erinevate infosüsteemidega. Kuna äriprotsessid on üldjuhul pidevas muutumises, siis on tulevikus ette näha ka muutmisvajadusi sündmusteenuste funktsionaalsustes. Erinevaid komponente võivad arendada erinevad arendusmeeskonnad. Seepärast on oluline, et komponendid oleksid arusaadavalt realiseeritud, piisavalt dokumenteeritud ning lihtsasti edasiarendatavad. Suhtlus erinevate komponentide vahel peab olema lihtne ja standardiseeritud. 12 Sündmusteenuste teostatavuse analüüs töötu olemise näitel, Arhitektuuri visioon Kui luuakse universaalseid tarkvarakomponente, siis on mõistlik need luua ja paketeerida taaskasutatavatena: • lähtekood koos vajaliku dokumentatsiooniga avaldada Koodivaramus, • paketeeritud komponendid avaldada RIA Maveni või NPM repositooriumites. 2.4.6 Integratsioonide testimine Hajusate protsesside ja mitmete erinevate süsteemide koostöö testimine on keeruline ja vajab täpset planeerimist iga sündmusteenuse projekti arenduse alguses. Kaasatud süsteemide (sh. osateenuste) tasemel tuleb automaatsete testidega kontrollida, kas teenuse poolt pakutav funktsionaalsus ja API on töökorras ning vastab kokkulepetele. Selleks tuleb tagada, et: • loodav sündmusteenuse ja osateenuste lähtekood on kaetud ühiktestidega. Sellega kindlustatakse teenuse äriloogika toimivus üksiku funktsiooni tasemel; • üksikute teenuste välised API-d on kaetud integratsioonitestiga, mis tagavad erinevate liideste toimivuse; • automaattestid käivitatakse CI/CD protsessi käigus - vea puhul protsess katkestatakse ja vigast paketti ei komplekteerita. Loodavat funktsionaalsust peab saama testida stabiilses test-keskkonnas, kus on võimalik testida integratsioone erinevate süsteemide vahel. See tähendab, et iga osateenuse süsteemi test-keskkond peab olema avatud sündmusteenuse süsteemi test-keskkonnale. Test-keskkonna jaoks loodud API põhiseid integratsiooniteste peab saama käivitada automaatselt, et kontrollida pidevalt teenuste koostoimivust. Selleks, et edukalt süsteemide üleseid teste läbi viia, tuleb lahendada järgmised asjaolud: • Kokku leppida testkeskkonna automaattestides kasutatavad testandmete komplektid, mida muude testide raames ei tohi muuta; o Lahendada tuleb ka nende andmete taaslaadimise protsess, mille käigus viiakse andmed automaatselt testide eelsesse algseisundisse. • Erinevate süsteemide haldajate vahel tuleb kokku leppida testimiseks mõeldud isikukoodid, millega on võimalik isiku sündmusteenuseid ja selle erinevaid corner case manuaalselt läbi mängida; o Kõigis süsteemides peab olema võimalus luua isikupõhiseid test andmeid ning sündmuseid, mis lihtsustavad sündmusteenuste testimist; 13 Sündmusteenuste teostatavuse analüüs töötu olemise näitel, Arhitektuuri visioon o Ka manuaalse testimise korral tuleb lahendada süsteemide ülene konkreetse isikuga seotud andmete taaslaadimise protsess, mis võimaldab viia andmed nende algseisundisse. 2.4.7 Riigiportaali eesti.ee tehnoloogilised nõuded Sündmusteenuste süsteem hakkab toimima koostöös riigiportaaliga eesti.ee. Sellega seoses tuleb süsteemi loomisel arvestada ka riigiportaali arhitektuuri ja tehniliste nõuetega. • Riigiportaali AS-IS arhitektuur on kirjeldatud RIA Confluences: https://confluence.ria.ee/display/RIG/Riigiportaali+arhitektuur+AS-IS • Riigiportaali keskkonnas paigaldatakse rakendused eraldi virtuaalmasinatesse Jenkins CI/CD skriptidega o Konteinerite ja konteinerite orkestreerimisplatvormi (Kubernetes) kasutamine ei ole hetkel võimalik • Riigiportaali keskkonda paigaldatavad komponendid peavad kasutama järgmisi olemasolevaid komponente: o Ruuter - eesti.ee keskne komponent, mille vahendusel toimub kogu front-endi ja back-endi vaheline suhtlus ▪ kontrollib kasutaja autentimis tokeni (JWTTOKEN) valiidsust, kasutades TIM komponenti ▪ tegeleb andmete agregeerimisega ja võib vajadusel välja kutsuda mitut päringut o TIM - pakub eesti.ee ja samas domeenis asuvate rakenduste (postkast, andmejälgija) kasutajatele SSO laadset kogemust ▪ suunab kasutajad TARAsse autentima ▪ väljastab sisse loginud kasutajale JWTTOKEN-i, kus sees on kasutaja sessiooniinfo ▪ pakub /userinfo endpointi, kust UI saab küsida sisse loginud kasutaja autentimisandmed ▪ kõik UI-st tulevad päringud valideeritakse TIMi poolt - kas JWTTOKEN kehtib ja kas seda ei ole lisatud black list-i o Andmemuundur - teostab päringute andmete formaadi teisendusi ▪ XTR - vahendab päringuid välistesse x-tee teenustesse ▪ CMS - riigiportaali sisuhaldust teostatakse Grav (https://getgrav.org/) nimelise sisuhaldustarkvaraga, mis salvestab artiklid Markdown formaadis. Artiklite sisu hoiustatakse Git-s ja serveeritakse kasutajaliidesele staatiliste failidena • Riigiportaali keskkonda paigaldatavad komponendi peavad järgima järgmisi printsiipe: 14 Sündmusteenuste teostatavuse analüüs töötu olemise näitel, Arhitektuuri visioon o Kasutajaliides teeb alati päringuid läbi Ruuteri o Üksikuid komponente peab olema võimalik vajadusel välja vahetada 2.5 Teenusepakkujate arendusvajadused Projekti käigus kohtusime 7 erineva asutusega, kes haldavad sündmusteenustes osalevaid infosüsteeme ja analüüsisime süsteemide valmisolekut, arendusvajadusi ning asutuste arendusvõimekust sündmusteenustega liitumiseks. Kaasatud asutused olid: • Tervise- ja Heaolu Infosüsteemide Keskus - TEHIK • Siseministeeriumi infotehnoloogia- ja arenduskeskus - SMIT • Registrite Infosüsteemide Keskus - RIK • Rahandusministeeriumi Infotehnoloogia Keskus - RMIT • Haigla infosüsteemi arendaja (Nortal) • Tartu linn - KOV • Töötukassa 2.5.1 Seotus sündmusteenustega Analüüsi käigus tutvustasime asutuste esindajatele sündmusteenuse arhitektuuri visiooni ja uurisime asutuste poolt hallatavate infosüsteemide osalusi erinevates sündmusteenustes. Asutus Osalus sündmusteenustes TEHIK Sotsiaalkaitse infosüsteem osaleb nii pensionile jäämise kui lapse saamise sündmusteenuses ning Sotsiaalkindlustusamet on pakutud ka mõlema teenuse omanikuks. SMIT Rahvastikuregister (RR) pakub andmesündmuseid enamusele sündmusteenustele. Isikut tõendavate dokumentide infosüsteem osaleb abiellumise sündmusteenuses osateenusena. RIK Kinnisturegister pakub nii andmesündmuseid kui osateenuseid kinnisvaraga seotud sündmusteenustele. RIK-l on kogemus ettevõtja sündmusteenusega, kui loodi kompleksne süsteemide ülene teenus, mis võimaldab ettevõtte Äriregistris registreerimisel koheselt registreerida ettevõte käibemaksukohuslaseks ning registreerida töötajad Maksuameti süsteemides. RMIT Töötajate register (TÖR) on mitmele sündmusteenusele andmesündmuse allikaks. Näiteks kui inimesel lõppeb töötamise kanne. Haiglad Haiglad kasutavad 3 erinevat infosüsteemi. Sündmusteenustega ei ole need otseselt seotud, kuid haiglad on läbi oma süsteemide liidestatud Tervise 15 Sündmusteenuste teostatavuse analüüs töötu olemise näitel, Arhitektuuri visioon Infosüsteemiga (TIS), mis mängib olulist rolli lapse saamise sündmusteenuses. TIS-i haldab TEHIK. KOV KOV-d osalevad sündmusteenustes osateenuse pakkujana nii abiellumise, lapse saamise, üldhariduses õppimise kui lähedase surmaga tegelemise sündmusteenustes. Töötukassa Töötukassa on töötuks jäämise sündmusteenuse omanik ning ainuke osateenuste pakkuja sellele sündmusteenusele. Sündmusteenustega seotud ootustena toodi välja järgmised teemad: • IT asutuste ootus on pigem lahendada teenuste äriloogika asutuste iseteeninduste või menetlussüsteemide äriloogikas, et ei tekiks dubleerivat funktsionaalsust eesti.ee-s, mida äriprotsessi omanikul ei ole õigus muuta ega edasi arendada. • Asünkroonne andmevahetus läbi sõnumiruumi lahendaks suurel hulgal öiste taustatöödena käivitatavate andemete sünkroniseerimisprotsesse, kus andmemuudatused päritakse regulaarselt üle x-tee sünkroonse teenuse. • KOV'de ootavad, et tsentraalsed süsteemid pakuksid võimalikult palju tuge sündmusteenustes osalemiseks. Inimesed ei saa aru, mis on KOVi ja mis riigi teenused. Sündmusteenused seoksid need kokku ja KOV'd peaksid sellisel juhul vähem klienditeenindusega tegelema. • KOV'de tehnilised võimalused ja vajadused on erinevad, sest Eestis on 79 erineva suurusega kohalikku omavalitsust. Suuremad omavalitsused on ehitanud endale iseteeninduskeskkonnad, aga väikestel KOV'del puudub selleks vajadus. Sündmusteenuste loomisega seotud peamiste riskidena toodi peamiselt välja: • Tuleb vältida, et ei tekiks sama funktsionaalsuse kohta mitut kasutajaliidest (nt arendatakse nii Rahvastikuregistri ja Eesti.ee juurde). Kui teenuse äriloogika muutub, siis tuleb muuta sisult sama asja mitmes kohas. • Tuleb vältida olukorda, kus teenuse omanikul ei ole IT arenduste üle tulevikus kontrolli - kui teenuse äriloogika muutub, siis teenuse omanik peab taotlema, et teha arendus IT süsteemis, mille arendus pole tema kontrolli all (sh arendusressurss). o Kui muudatused ühes sündmusteenuses tuleb kooskõlastada ja arendada erinevates süsteemides samaaegselt, siis protsess muutub aeganõudvaks. • Kui eesti.ee lehelt tehakse peale kasutaja sisse logimist osateenuste süsteemidesse erinevaid päringuid, siis tuleb arvestada osateenuste süsteemide käideldavasuga. Päringud ei tohi mõjutada osateenuste süsteemide jõudlust. • Kui eesti.ee-st tehakse x-tee päringud asutuste infosüsteemidesse, siis jääb sellest jälg andmejälgijasse. Asutused peavad vastama küsimustele, miks on isiku andmeid vaadatud. 16 Sündmusteenuste teostatavuse analüüs töötu olemise näitel, Arhitektuuri visioon • Tõstatati küsimus, kas isikul on õigus keelata enda kohta päringute tegemine kõikidesse registritesse (kas isik peab saama seadistada, et pärast eesti.ee lehele sisse logimist ei tehta tema kohta päringuid ja ei pakuta talle teenuseid). 2.5.2 Andmevahetuslahendused Kõik asutused kasutavad x-tee põhiseid andmevahetusteenuseid suuremal või vähemal määral. Üldiselt on x-tee teenuste loomise ja kasutamise kompetents nii asutustes kui asutustele teenust osutavates tarkvaraarendusettevõtetes kõrgel tasemel. Registertüüpi süsteemid (RR, TÖR), kust pärinevad ka sündmusteenuste kontekstis isikupõhised andmesündmused, pakuvad üldjuhul ka andmete muudatus- ja staatuskontrollipäringuid. Vajadusel saab spetsiifilisemaid teenuseid juurde luua. Asünkroonset andmevahetust üle x-tee enamasti ei teostata. Suuremates IT majades ja infosüsteemides on mõningal määral rakendatud sündmuspõhist arhitektuuri, kus andmevahetus on lahendatud läbi sõnumiruumide. Näiteks TEHIK-s ja RMIT-s on kasutusel RabbitMQ ning SMIT on kasutanud Kafkat. Vanemad infosüsteemid pakuvad oma x-tee teenuseid SOAP protokollil, mida ei ole plaanis REST protokollile koheselt üle viia. Uued teenused arendatakse peamisel REST protokollil. 2.5.3 Iseteeninduste integreerimisvalmidus Osades asutustes on kasutusel SSO lahendused, mis võimaldavad kasutaja sessiooni jagada erinevate süsteemide vahel. Tehniliste lahendustena on kasutusel näiteks Keycloak, Cloud Foundry või ise tehtud sessiooni üle andmise lahendus. Kui RIA saab valmis TARA SSO, siis ollakse valmis see kasutusele võtma. TARA SSO kasutusele võtmisel tuleb analüüsida süsteemide spetsiifikat ja turvanõudeid, mis võivad piirata antud lahenduse kasutamist. Näiteks RMIT süsteemidest välja logimisel tuleb kindlasti lõpetada TARA SSO sessioon. Sessiooni taasloomiseks peab kasutaja ennast uuesti autentima. See läheb aga vastuollu TARA SSO loogikaga. TARA autentimislahendus võetakse kasutusele kõigis uutes süsteemides, kuid kõike olemasolevaid ei ole jõutud üle viia. TARA integreerimise keerukus peitub selles, et iga süsteemi TARA-ga liidestamine nõuab eraldi liitumislepingut. Seepärast on paljud asutused võtnud kasutusele vahekihi (näiteks Keycloak), mis võimaldab TARA-ga liidestada ainult 17 Sündmusteenuste teostatavuse analüüs töötu olemise näitel, Arhitektuuri visioon vahekihi süsteem, mis omakorda vahendab kasutajate autentimist standardse protokolli alusel asutuse teistele süsteemidele. Osades iseteenindustes saab süvalingiga kasutajat juhatada vajalikule lehele, kuid selline lähenemine ei ole valdav. Süvalingid eksisteerivad pigem autentimata vaadetele (infolehtedele). Üldiselt tõdeti ka seda, et süvalingi realiseerimine iseteeninduses ei ole keerukas ülesanne, kui on teada konkreetne vajadus. Erinevad asutuste arhitektid nõustusid, et sündmusteenuse raames süvalingiga kasutaja suunamine asutuse iseteenindusse on kõige optimaalsem ja tehniliselt lihtsam lahendus riigiportaali ja sündmusteenuse kasutajaliidese integreerimiseks. Micro Front-end tehnoloogiaid ei ole teadaolevalt veel kasutusel. TEHIK on teinud esimesed sammud sellise kasutajaliideste arendusmustri ning vastavate tehnoloogiate kasutusele võtuks SKA infosüsteemide integreerimisel. 2.5.4 Arendusvalmidus Asutustel on arendustööde plaanid üldiselt 6-12 kuud ette. Erandina võiks välja tuua tervisega seotud infosüsteemide arendused, mis sõltuvad suuresti COVID-19 mõjudest ja selle kestus on ette ennustamatu. Ka Rahvastikuregistri arendustööde plaan on 2 aasta pikkune. Uute tööde jooksvasse plaani vahele võtmine sõltub suuresti seaduslikest ja poliitilistest prioriteetidest. Lihtsama x-tee päringuteenuse tegemise eeldatav aeg on umbes 1 arendaja 1 sprint (2 nädalat) ning võimalik paigutada suuremate tööde vahele. Arendustöödele lisanduvad analüüsi, projekti juhtimise, testimise ja dev-ops tegevused. 2.5.5 Arendusvajadused Intervjuude käigus tõdeti, et konkreetset arendusvajadust sündmusteenustega liidestumiseks on praeguses staadiumis väga keeruline öelda. See sõltub väga palju planeeritava sündmusteenuse äriloogikast ja keerukusest, mille peab tuvastama detailanalüüs. Analüüsi käigus tuleb kindlasti hinnata mõjusid olemasolevatele infosüsteemidele. Lihtsa sündmusteenuse korral kogutakse isikule pakutavate teenuste andmed kokku olemasolevate x-tee teenuste pealt ja sellisel juhul arendusvajadused võivad üldse puududa. 18 Sündmusteenuste teostatavuse analüüs töötu olemise näitel, Arhitektuuri visioon Enamasti on siiski vaja luua uusi x-tee teenuseid olemasolevatest süsteemidest andmete pärimiseks. Näiteks Töötukassa poolt isikule tehtav töötuna arvele võtmise pakkumuse koostamiseks on vaja teha 10 infopäringut erinevatesse süsteemidesse. Selline funktsionaalsus on küll realiseeritud Töötukassa menetlussüsteemis EMPIS, kuid x-tee teenusena seda välja ei jagata. Samas on selliste päringute koostamine süsteemidele küllaltki ressursimahukas ja seda ei saa teostada sünkroonselt. Lahendusena tuleks isikut puudutavad pakkumiste andmed eelnevalt välja arvutada konkreetsete andmesündmuste toimumise peale. Kui isik eesti.ee-sse sisse logib ja pakkumisi küsima tuleb, siis tagastatakse juba eelnevalt välja arvutatud andmed. Keskmiselt keerukama sündmusteenuse loomine nõuab spetsiaalse kasutajaliidese loomist, kus kasutajal on võimalik sisestada avaldust või esitada muud infot osateenuse osutajale saatmiseks. Sellise teenuse realiseerimiseks tuleb luua ka eraldi back-end süsteem, mis haldab teenuse äriloogikat ning vajadusel salvestab andmed teenuse andmebaasi. Antud süsteemi võib luua asutuse iseteeninduse baasil või täiesti eraldi süsteemina. Mõlemal juhul tuleb luua osateenust toetav funktsionaalsus ka asutuse iseteenindusse. Keerukamate sündmusteenuste korral võib tekkida vajadus teenusega seotud andmete dubleerimiseks nii osateenuse, kui sündmusteenuse süsteemis. Näiteks abiellumise sündmusteenuses planeeritakse luua ühisavalduse esitamise võimalust, mis juhul peab sündmusteenuse süsteem teatud ajaks hoiustama isiku andmeid ja dokumente (pilti isikutunnistuse jaoks). Andmete dubleerimisel tekib koheselt vajadus ka andmete sünkroonis hoidmiseks, mis üldjuhul tekitab palju keerukaid erijuhtumeid, mida sündmusteenuse arenduse käigus tuleb arvestada. Arvestada tuleb ka sellega, et inimesed võivad osateenustega suhelda muid kanaleid pidi - asutuse elektrooniline ja füüsiline iseteenindus või telefoni teel. Keerukam sündmusteenuse süsteem, mis hoiab inimese andmeid, peab otsekanaleid pidi vahetatud infost teada saama, et andmeid terviklikuna hoida. Keerukaks lahenduseks osutub ka koondmaksete süsteemi realiseerimine, sest see nõuab seadusemuudatust ning Riigikassa protsesside olulist muutmist. Protsesside muutus toob kaasa muudatusvajadusi Riigikassa infosüsteemis ja sellega liidestatu infosüsteemides. Erinevad arendusmajad toetasid sõnumipõhist andmevahetuse loomist, mis võimaldaks loobuda mitmetes infosüsteemides loodud öistest muudatuspäringute teostamisest. Sündmusteenuste kontekstis tekiks kõige rohkem väärtust Rahvastikuregistri ja Töötajate registri juurde sõnumiruumide loomisest, mis väljastaksid andmesündmuseid mitmele erinevale sündmusteenusele ja osateenusele. 19 Sündmusteenuste teostatavuse analüüs töötu olemise näitel, Arhitektuuri visioon 2.6 Arhitektuuri võtmeküsimused 2.6.1 Teenuste kirjeldamine 2.6.1.1 Probleemi püstitus Sündmusteenuste kirjeldamine on soovitatav järgmistel põhjustel: • Semantiline koosvõime: Sündmusteenuste ja osateenuste omanikud ning tarkvara arendajad peavad rääkima "ühte keelt" ehk saama ühte moodi aru iga andmesündmuse, sündmusteenuse ja osateenuse tähendusest. Seepärast on vaja lahendust vastavate kirjelduste haldamise ja kättesaadavaks tegemise jaoks.. • Tehnilised vajadused: Selleks, et isikule kuvada eesti.ee portaalis ülevaadet talle pakutavate või osutatavate teenuste kohta, on vaja metaandmeid vastavaid andmeid andvate x-tee teenuste kohta (mis x-tee teenustesse teha päringud teenuste pakkumise ja osutamise kohta info saamiseks). Selleks, et süsteemid saaksid vahetatavaid andmeid masintöödelda, peavad teenused olema ühtselt kodeeritud. • Informeerimise vajadused: Isikud vajavad teenuste kohta infot. Esiteks tahavad isikud aru saada, kuidas teenuste osutamise protsess toimub. Seega on vaja hallata ja kättesaadavaks teha sündmusteenust kirjeldavaid artikleid (sündmusteenust selgitavaid tekste, videod; sh mitmes keeles). Kui teenuste osutamise protsess väljub digitaalsest kanalist, siis on vaja anda infot, kelle poole, kuidas (külastus, tel nr, e-mail aadress vms) ja millal saab pöörduda. Seega on vaja hallata ja kättesaadavaks teha teenuse osutajate kontaktandmestik. • Arvelduse vajadused: Tasuliste teenuste ja riigilõivude tasumise jaoks vaja andmeid tasumisele kuuluvate summade kohta (hinnakirju) ja tasumiseks vajalike rekvisiitide kohta (makse saajad, arveldusarved, viitenumbrid). 2.6.1.2 Pakutav lahendus Pakutav lahendus on kataloogid. Kontseptuaalsel tasemel oleme kataloogid jaotanud mitmeks erineva eesmärgiga alamsüsteemiks: 20 Sündmusteenuste teostatavuse analüüs töötu olemise näitel, Arhitektuuri visioon Isikutele ehk lõppkasutajatele suunatud "ärilised" kataloogid: • Teenuste äriline kataloog. Kataloog, mille andmestruktuur peab vastama CPSV-AD nõuetele (https://ec.europa.eu/isa2/solutions/core-public-service-vocabulary-application- profile-cpsv-ap_et). Sündmusteenuste kontekstis peab kataloog andma isikutele kuvatavat struktureeritud infot. Sündmusteenuste jaoks on olulised teenuste nimetused, kirjeldused ja osutavate asutuste andmed (sh erinevate kanalite kontaktandmed, et isik saaks infot, kuidas võtta ühendust e-teenuse väliselt). • Artiklivaramu. Teenuseid kirjeldavad artiklite haldamise keskkond, kus saab iga teenuse kohta hallata seda teenust kirjeldavaid artikleid ja metaandmeid muude kirjeldavate allikate kohta (näiteks viited täiendavatele veebilehtedele, õigusaktide loetelu). Seda infot saaks hakata kuvama eesti.ee keskkonnas ja teenuse osutamise süsteemides. Eesmärk 21 Sündmusteenuste teostatavuse analüüs töötu olemise näitel, Arhitektuuri visioon on, et erinevates süsteemis kuvatavad kirjeldusi hallatakse ühes kohas ja kõikjal antaks välja ühesugust infot. Praegu puudub nende kataloogide jaoks sobiv lahendus. Kasutusel on riigiteenused.ee keskkond, kuid see ei vasta CPSV-AD nõuetele ja ei täida sündmusteenuste jaoks vajaliku teenuskataloogi eesmärki. Kasutusele võtmisel on Artiklivaramu tarkvara. See sobib artiklite haldamiseks. Sellel puudub praegu public API, mille kaudu sündmusteenuste lahendused saaksid artikleid küsida, kuid seda API’t oleks võimalik juurde luua. Lahtine on struktureeritud andmete küsimus. Teenuseid kirjeldavaid struktureeritud andmeid praegu on nii riigiteenused.ee keskkonnas kui ka Artiklivaramu keskkonnas, kuid CPSV-AD struktuuriga andmekomplekti pole kuskil. Ühe variandina on olnud jutuks hakata andmeid haldama Artiklivaramus. Sündmusteenuste projekti kontekstist on esmalt oluline defineerida sündmusteenuste raames osutatavaid teenuseid kirjeldavate metaandmete struktuur, et: o kõik sündmusteenuste kasutajaliidese prototüübid kavandataks lähtudes sellest andmestruktuurist o saaks anda sisendi kataloogi välja töötamiseks (mis andmeid kataloog peab hakkama pakkuma sündmusteenustele) Sündmusteenuste projektide raames loodavad tarkvara süsteemid peavad kataloogi päringuid hakkama tegema läbi vahekihi, kuhu kapseldatakse ja peidetake muu rakenduse eest kataloogi poole pöördumise realisatsioon. See on vajalik, et üleminek uuele kataloogi tehnilistele lahendustele oleks võimalikult lihtne. Teenuste omanikele ja arendajatele suunatud "tehnilised" kataloogid: • Sündmusteenuste tehniline kataloog: Selle kataloogi üks ülesanne on anda sündmusteenuste kohta andmete kogumiseks vajalikku tehnilist infot (vt ülal "Tehnilised vajadused"). Selle kataloogi teine ülesanne on pakkuda võimalust kirjeldada sündmusteenuseid semantilise koosvõime tagamise eesmärgil (teenuste omanikele ja arendajatele, mitte isikutele suunatud kirjeldused). Kataloogi kolmas ülesanne on vahendada teenuste äriliselt kataloogist ärilisi nimetusi ja kirjeldusi, et isikule teenuste pakkumise ja osutamise andmeid kuvav kasutajaliides saaks kuvamiseks vajalikud andmed kätte ühest kohast. • Andmesündmuste tehniline kataloog: Selle kataloogi eesmärk on juhtida andmesündmuste edastamist - anda infot, mis asutused võivad välja saata teatud liiki andmesündmusi ja mis asutustele edastatakse teatud liiki ja/või teatud isikutega seotud andmesündmustest. Sarnaselt eelnevalt kirjeldatud sündmusteenuste tehnilise kataloogiga peab andmesündmuste tehniline kataloog hakkama toetama ka semantilise 22 Sündmusteenuste teostatavuse analüüs töötu olemise näitel, Arhitektuuri visioon koosvõime tagamist - kataloog peab võimaldama kirjeldada iga andmesündmuste liigi tähendust. See kataloog muutub aktuaalseks siis, kui andmesündmuste edastamiseks luuakse sõnumiruum (vt peatükk „Andmesündmuste edastamine“). Kataloogide haldamine peab olema võimalik kasutajaliidese ja API'de kaudu. Osadel teenuste osutajatel on olemas oma teenuste kataloogi süsteemid. Näiteks Tallinnal on avalike teenuste andmekogu ja Tartu realiseerib sarnast lahendust. Kui asutusel on oma teenuste kataloogi haldamise süsteem, siis selle asutuse teenuste omanikud ilmselt ei taha hakata teenuseid sisestama mitmesse süsteemi ja soovivad edastada andmeid API kaudu. Esmavajalik on realiseerida tehniline kataloog kui tehnilise konfiguratsiooni seadistuste süsteem, et anda sündmusteenuste kohta andmete kogumiseks vajalikku tehnilist infot. 23 Sündmusteenuste teostatavuse analüüs töötu olemise näitel, Arhitektuuri visioon 2.6.2 Andmesündmuste edastamine 2.6.2.1 Probleemi püstitus Sündmusteenuste idee seisneb eri asutuste teenuste integreerimises. Selle eesmärgi saavutamiseks peab toimuma asutuste vaheline andmevahetus. Eestis toimib asutuste vaheline andmevahetus x-tee päringute teel. Sündmusteenuste kontekstis kasutatakse andmesündmuse mõistet. Küsimus on, kuidas hakatakse edastama andmesündmusi, kas x- tee päringute kaudu või tuleks rakendada täiendavaid mehhanisme, nagu tänapäevase IT- arhitektuuri põhimõtetes sisalduv sõnumivahetus. Andmevahetuse vajadusi ja variante selgitame kahe näite alusel: • Töötuks olemise sündmusteenus: Töötukassa vajab andmeid töötamise registrist (TÖR), et 1) saada teada isikutest, kes on töötamise lõpetanud ja kes võiksid saada töötajana arvele; 2) saada teada isikutest, kes on alustanud töötamist ja juhul, kui isik on töötuna arvel, siis lõpetada töötuna arvel olek (märkus: see näide on väga lihtsustatud, tegelikkuses kontrollitakse andmeid 10'st süsteemist). Praegu näite esimeses pooles esitatud info automaatselt Töötukassasse ei jõua, vaid esmalt isik esitab Töötukassale töötuna arvele võtmise avalduse ja siis Töötukassa kontrollib TÖR'st x-tee päringuga isiku töötamist. Näite teises pooles esitatud andmete saamiseks toimub Töötukassas töötuga arvel oleva isikuga kord kuus vestlus, mille käigus Töötukassa infosüsteemist tehakse päring TÖR-i. • Abiellumise sündmusteenus: Pärast abielu registreerimisega kaasnevat nime vahetust tuleb välja vahetada isikut tõendavad dokumendid. Nime vahetus registreeritakse Rahvastikuregistris (RR) ja isikut tõendavaid dokumente väljastatakse isikut tõendavate dokumentide andmekogus (ITDAK). Nime vahetuse ja isikut tõendavate teenuste vahelise integratsiooni jaoks on vaja edastada RR'st ITDAK'sse nime muutuse andmesündmus. Praegu vastava info automaatselt ITDAK'sse ei jõuam vaid isik esitab Politsei- ja Piirivalve ametile avalduse uue dokumendi saamiseks ja tehakse ITDAK'st päring Rahvastikuregistrisse. 2.6.2.2 Võimalikud variandid 1) X-tee teenuste põhine andmevahetus Teenuse osutajate infosüsteemid kasutavad teineteise x-tee teenuseid. Info võib liikuda push või pull põhimõttel. 24 Sündmusteenuste teostatavuse analüüs töötu olemise näitel, Arhitektuuri visioon Töötu olemise sündmusteenuse näite korral võib jääda toimima juba praegusega sarnane andmevahetus, et Töötukassa teeb päringuid TÖR'st. Alternatiiv, et Töötukassa süsteemil on x-tee teenus, kuhu TÖR edastab töötamise alustamise ja lõpetamise andmed, on pigem teoreetiline. Töötukassa teenuste pakkumise proaktiivsemaks muutmiseks tuleb muuta päringute sisu (ühe konkreetse isiku asemel vaja saada kõiki muutuseid). Abielu sündmusteenuse näite korral saab andmevahetuse teha nii, et ITDAK teeb RR'st x-tee kaudu päringu (RR'l on nime muutused välja andev teenus). Teoreetiliselt on ka alternatiiv, et RR edastab ITDAK'sse nime muutused (ITDAK'l nime muutuseid vastu võttev teenus). Selle variandi tugevused: • Põhineb olemasoleval x-tee infrastruktuuril. Suur osa vajalikest x-tee teenustest on tõenäoliselt juba olemas (x-tee teenuste olemasolu või täiendamise vajaduse määratlemine vajab iga sündmusteenuse juures detailsemat analüüsi). Probleemid: • Isikupõhised pull meetodil päringud ei sobi proaktiivseks teenuste pakkumiseks (tehniliselt pole mõistlik kõiki isikuid regulaarselt läbi pollida). Seda probleemi pole, kui 25 Sündmusteenuste teostatavuse analüüs töötu olemise näitel, Arhitektuuri visioon kasutatakse lihtsalt kõiki uusi andmesündmusi väljastavaid pull päringud või push päringuid. • Push tüüpi päringud ei sobi siis, kui andmesündmusi on vaja edastada mitmetesse süsteemidesse. Näiteks nime vahetuse korral tuleks välja vahetada ka juhiluba, pangakaardid jne. Seega teise näite teine variant (RR pöördub nime muutuse andmesündmuse edastamiseks teise süsteemi x-tee teenuse poole) on pigem teoreetiline. • Kõikide andmesündmuste väljastamise korral võivad tekkida isikuandmete kaitse riskid. Esimeses näites kirjeldatud lahendus, et Töötukassa teeb igakuise vestluse raames päringu, võib tunduda esmapilgul kohmakas, aga tagab selle, et Töötukassa teeb päringuid ainult õigustatud huvi korral ehk nende isikute kohta, kellega parasjagu tegeletakse ja Töötukassa ei küsi andmeid suvaliste isikute kohta. Eelmise kolme punkti kokkuvõte on tõdemus, et universaalne retsept puudub, iga teenust tuleb eraldi analüüsida ja leida konkreetsel juhul sobiv lahendus. • Süsteemid suhtlevad omavahel otse. Andmete edastamiseks peavad mõlemad osapooled "olema elus". Puudub üldine puhverdusmehhanism. • X-tee päringud on isikule nähtavad andmejälgijas. Proaktiivselt teenuste pakkumiseks tehtavad pull-tüüpi päringud hakkaksid tekitama isikutes küsimusi, miks tema kohta tehakse nii palju päringuid. 2) Sõnumipõhine asünkroonne andmevahetus Teenuseosutajate infosüsteemid edastavad andmesündmusi sõnumiruumi vahendusel. Süsteem, kus andmesündmus aset leiab (producer), väljastab sõnumiruumi andmesündmuse kohta sõnumi. Andmesündmusest teada saada tahtvad süsteemid (consumer'd) kuulavad sõnumiruumi. Töötu olemise sündmusteenuse näite korral võiks TÖR saata välja sõnumeid töötamise alustamise ja lõpetamise kohta. Töötukassa süsteem kuulab neid sõnumeid. Kui tuleb sõnum töötamise lõpetamise andmesündmuse kohta, siis kontrollitakse muid töötuna arvele võtmise aluseid ja kui need on täidetud, siis tehakse isikule pakkumus võtta ennast töötuna arvele. Kui tuleb sõnum töötamise alustamise kohta, siis kontrollitakse, kas isik on töötuna arvel ja kui on, siis lõpetatakse töötuna arvel olemine. Abiellumise sündmusteenuse näite korral Rahvastikuregister saadaks välja nime muutuse sündmuse. ITDAK-i süsteem ja Liiklusregistri infosüsteem kuulavad seda sündmust ja algatavad vastavalt uute isikut tõendavate dokumentide või juhilubade välja andmise. Tarbijate lisamine on tehnoloogiliselt lihtne, näiteks saaksid sündmust hakata kuulama pangad ja alustada pangakaartide uuendamist. Tarbijate ringi laiendamine on pigem õiguslik 26 Sündmusteenuste teostatavuse analüüs töötu olemise näitel, Arhitektuuri visioon küsimus. Õiguslike küsimuste lahendamisel võib olla abiks RIA arendatava nõusolekuteenus edasiarendus nii, et isik saaks hakata andma nõusolekuid enda andmesündmuste edastamiseks eraõiguslikele juriidilistele isikutele. Selle variandi tugevused: • Ühine sõnumiruumide lahendus aitab kaasa standardiseeritusele. Vähendab kahepoolsete andmevahetuste arenduste vajadus. Siiski tuleb rõhutada, et kriitiliseks 27 Sündmusteenuste teostatavuse analüüs töötu olemise näitel, Arhitektuuri visioon kohaks jääb semantilise koosvõime tagamine, sest kui erinevad osapooled mõistavad mingi andmesündmuse tähendust erinevalt, siis pole sõnumite edastamisest mingit kasu. • Sõnumiruumid tagavad sõnumite puhverduse. Kui mingi tarbija (consumer) on "katki", siis see, et ta "ellu ärgates" saaks info kätte, on korraldatud sõnumiruumis. Sõnumiruum peab sõnumite producer'telt vastuvõtmise osas olema võimalikult robustne, et tõrke tõenäosus vastuvõtmise osas oleks minimaalne. • Sõnumiruumi kaudu sündmuse sõnumit välja saatev teenuse osutaja infosüsteem (producer) ei pea teadma, mis süsteemid seda tarbivad. Suunamine tarbijatele on lahendatud sõnumiruumis. Sõnumite väljastajate ja tarbijate ringi laiendamine on tehnoloogiliselt lihtne. • Sõnumiruum võimaldab hakata paindlikult juhtima, mis infot kuhu edastada. Sõnumiruumi saaks liidestada nõusolekuteenusega. Probleemid: • Peamine puudus võrreldes esimese variandi on imelihtne - x-tee päringuteenused on olemas, sõnumiruumi pole olemas. NIIS x-road raames on olemas x-room initsiatiiv, kuid ei ole teada selle arendamise konkreetseid tähtaegu. Sõnumiruumi ei saa kohe homme hakata kasutama ja selle arendamiseks tuleb kulutada oluliselt ressursse. • Kui sõnumiruum hakkaks saatma kõikidele kuulajatele laiali kõiki andmesündmusi (broadcast), siis see seaks ohtu isikuandmete kaitse. Selle probleemi lahendamiseks peab sõnumiruumis olema mitmetasandiline sõnumite suunamise mehhanism, mis peab võimaldama määrata : o mis liiki andmesündmusi võib mingi asutus või asutuste grupp (nt KOV'd) tarbida (tarbija - andmesündmus seos). o kellega seotud andmesündmusi võib mingi asutus või asutuste grupp tarbida (tarbija - isik seos), kusjuures seda saab määrata ▪ avalikku teenust osutava asutuse õigustatud huvi alusel (nt Töötukassa vajab ainult töötuna arvel olijate kohta tööle asumise andmesündmusi, mitte kõigi isikute tööle asumisi) ▪ isiku antud nõusoleku korral (nt isik annab nõusoleku edastada andmeid pankadele, koolidele). 2.6.2.3 Kokkuvõte Kuigi sündmusteenuse mõiste võib tarkvara arendaja mõtetes koheselt tekitada assotsiatsiooni sündmusepõhise (event-driven) arhitektuuriga ning sõnumivahetuse tehnoloogiatega, siis tegelikult on sündmusteenus ikkagi äriline kontseptsioon, mida saab käivitada ka ilma sõnumivahetuseta. Sõnumivahetuse lahendus annab mitmeid eeliseid ja 28 Sündmusteenuste teostatavuse analüüs töötu olemise näitel, Arhitektuuri visioon selle rakendamisele tasub tõsiselt mõelda, kuid esimeste sündmusteenuste rakendamine ei pea jääma selle järgi ootama. Sõnumiruumi realiseerimise tehnilist lahendust on kirjeldatud peatükis „Infotehnoloogiline taristu“ punktis "Sõnumvahetuse ruum". 2.6.2.4 Lisalugu: andmesündmuste sisu Kui suur peaks olema andmesündmuse kohta välja antavate andmete hulk: 1) Väljastada ainult andmesündmuse id ja liik (null-payload) Andmesündmuse algatanud infosüsteemist väljastatakse ainult sündmuse id ja liik ehk lihtsalt info, et midagi toimus. Täiendavate andmete saamiseks tuleb esmalt id alusel teha päring sündmuse algatanud infosüsteemist. Seega peaks iga tarbija alati tulema küsima lisainfot ja sellel nagu pole mõtet. Selle variandi korral ei saa rakendada sõnumiruumis isikupõhist suunamist. 2) Väljastada kõik tarbijatele vajalikud andmed (täielik payload) Andmesündmuse algatanud infosüsteemist väljastatakse täielik komplekt andmeid, mida algatavast süsteemist on võimalik saada ja mida teistel osateenuseid osutavatel süsteemidel võib vaja minna. Kolmandatest allikatest täiendavate andmete saamiseks saavad osateenused osutavad infosüsteemid teha päringuid sündmusega koos edastatud andmete hulgas olevate seotud objektide andmete alusel. Kui sooviks edastada kõikidele tarbijatele vajalikke andmeid, siis kes oskaks öelda, mis on need kõigile vajalikud andmed. Kui andmeid kasutatakse viivitusega, siis andmed võivad olla juba vananenud ja andmete tarbija peaks ikkagi küsima uuesti kehtivaid andmeid nende kasutamise hetkel. Sellel pole ka nagu mõtet. 3) Väljastada sündmust ja objekte/subjekte identifitseerivad andmed (identifitseerivate andmetega payload) Andmesündmuse algatanud infosüsteemist väljastatakse sündmuse id, liik ja aeg ning seotud objekte ja/või subjekte (isik, sõiduk, kinnisasi vms) identifitseerivad andmed (nt isikukood, regmärk/VIN). Täiendavate andmete saamiseks saab teha päringuid sündmusega seotud objekte identifitseerivate andmete alusel. Objektide / subjekti identifitseerivad andmed esitatakse standardiseeritult, et sõnumiruumis saab välja lugeda isiku andmed ja rakendada sõnumite isikupõhist suunamist. 29 Sündmusteenuste teostatavuse analüüs töötu olemise näitel, Arhitektuuri visioon 2.6.3 Sündmusteenuse protsessi juhtimine 2.6.3.1 Probleemi püstitus Sündmusteenuste idee seisneb eri asutuste teenuste integreerimises nii, et sujuvalt pärast eelnevate osateenuste osutamist käivitatakse isiku jaoks sujuvalt järgnevad osateenused. Küsimus on selles, kuidas ja mis süsteemides tehakse otsused järgnevate tegevuste käivitamise kohta. Vajaduste ja variante selgitamiseks kasutame juba peatükis „Andmesündmuste edastamine“ kasutatud näiteid • Töötuks olemise sündmusteenus: Pärast TÖR'st töötamise lõpetamise või alustamise kohta andmesündmuse saamise korral käivitatakse töötuna arvele võtmise pakkumine või arvele oleku lõpetamine • Abiellumise sündmusteenus: Pärast Rahvastikuregistris abielu ja nimevahetuse registreerimist käivitatakse ITDAK's uut isikut tõendavate dokumentide protsess. Käesoleva on arutluse all küsimus, et kuidas tehakse otsus järgmise teenuse käivitamiseks. Selle küsimuse juures pole olulist vahet, kas andmesündmused liiguvad x-tee päringute või sõnumivahetuse kaudu. Seega neid arhitektuuri küsimusi saab otsustada üksteisest sõltumatult. 2.6.3.2 Võimalikud variandid 1) Hajus osateenuste põhine lahendus Osateenuste käivitamise äriloogika tingimused on realiseeritud osateenuste osutajate infosüsteemides. Osateenuse osutaja infosüsteem saab andmesündmuse ja see on signaaliks käivitada teenuse osutamise alustamine, lõpetamine või muu teenuse osutamise staatust muutev protsess. Teenuse osutaja infosüsteem võib teha täiendavaid päringuid ja otsustab, kas teenuse osutamine käivitada või mitte käivitada. Käivitusprotsessi sisse võib kuuluda isiku teavitamine ja/või isikult nõusoleku küsimine (vt allpool joonealust märkust proaktiivsuse tasemete kohta). Näiteks töötuks olemise sündmusteenuse korral Töötukassa süsteem saaks signaali, et isik enam ei tööta, kontrollib muid töötuna arvele võtmise tingimusi ja kui need on täidetud, siis pakub töötuna arvel olemise võimalust. 30 Sündmusteenuste teostatavuse analüüs töötu olemise näitel, Arhitektuuri visioon Näiteks abiellumise sündmusteenuse korral ITDAK saaks signaali nime muutuse kohta, kontrollib isiku kehtivaid dokumente (mis dokumente oleks vaja uuendada) ja pakub nende uuendamist. Selle variandi tugevused: • paindlikkus - kui osateenuste käivitamise äriloogika muutub, siis selle saab realiseerida teenuse infosüsteemi tarkvara arendaja • ei toimu äriloogika dubleerimist osateenuste süsteemides ja tsentraalses süsteemis 31 Sündmusteenuste teostatavuse analüüs töötu olemise näitel, Arhitektuuri visioon Teenuse osutamise käivitamise otsustamine sisaldab spetsiifilist äriloogikat ja päringute tegemist paljudesse registritesse. Näiteks töötuna arvele võtmiseks kontrollitakse andmeid 10'st andmekogust. Otsusprotsessis võib olla arvutusi, ekspertsüsteemi ja tulevikus miks-ka- mitte tehisintellekti elemente. Seda on mõtet realiseerida seal kus on vastav äriteadmine (teenuse osutajal ehk omanikul) ja kasutades sobivaimat tehnoloogiat. Teenuse osutamise äriloogika on osateenuse osutajate infosüsteemides praegu enamasti täielikult või osaliselt realiseeritud. Näiteks Töötukassa infosüsteemis on realiseeritud peamised kontrollid, kas isikut saab töötuna arvele võtta. Üks osa otsustamiseks vajalikku infost on olemas teenuse osutamise infosüsteemist. Näiteks Töötukassa infosüsteemis on olemas andmed töötuna arvel olekute kohta, mis on olulised nii uuesti arvele võtmise pakkumiseks (ei saa pidevalt uuesti arvele võtta) ja sündmusteenuste ajaloo kuvamiseks. Probleemid: • keeruline on jälgida ning anda isikule ning teenuse halduritele ülevaadet, mis seisus on sündmusteenuse toimumise protsess • sündmusteenuste komplekstaotlusi on keerulisem realiseerida (vt täpsemat selgitust orkestreeritud lahenduse juures) 2) Tsentraliseeritud orkestreeritud lahendus Sündmusteenuse realiseerimiseks luuakse iga sündmuseteenuse jaoks sündmusteenuse süsteem. See süsteem haldab sündmusteenuse korraldamisega seotud äriloogikat - teab iga sündmusteenuse koosseisus olevaid osateenuseid, osateenuste osutamise järjekorda ja tingimusi ning juhib osateenuste käivitamist. Sündmusteenuse süsteemi kohta on varasemalt kasutatud ka orkestraatori mõistet. Sündmusteenuse süsteem võib olla realiseeritud eraldiseisva infosüsteemina (rakendusena) või sündmusteenuse äriloogika võib olla integreeritud mõne olemasoleva sündmusteenusesse kaasatud teenuseosutaja infosüsteemi osaks. Üks sündmusteenuse süsteemi rakendus võib teenindada ühte või mitut sündmusteenust. Sündmusteenuse süsteem võib, aga ei pea sisaldama BPMN protsessimootori valmistarkvara. Näiteks töötuks olemise sündmusteenuse korral töötuna olemise sündmusteenuse süsteem saaks signaali, et isik enam ei tööta, kontrollib muid töötuna arvele võtmise tingimusi (sh päring Töötukassa infosüsteemi) ja kui need on täidetud, pakub isikule töötuna arvele võtmise võimalust. Kui isik soovib töötuna arvele võtta, siis suunab edasi Töötukassa infosüsteemi. Näiteks abiellumise sündmusteenuse korral abiellumise sündmusteenuse süsteem saab signaali nime muutuse kohta, küsib ITDAK'st isiku kehtivaid dokumente (mis dokumente 32 Sündmusteenuste teostatavuse analüüs töötu olemise näitel, Arhitektuuri visioon oleks vaja uuendada) ja pakub nende uuendamist. Kui isik soovib dokumente uuendada, siis edastab taotluse ITDAK-sse. Abiellumise sündmusteenuses on kavas komplekstaotlus. See tähendab, et dokumentide uuendamise algatamiseks ei oodata ära abielu registreerimist, vaid juba abielu registreerimise avalduse koostamise käigus kontrollitakse ITDAK'st kehtivaid dokumente, isik saab dokumentide uuendamise soovi ära märkida abielu registreerimise taotlusel ja dokumentide uuendamine käivitatakse automaatselt pärast abielu registreerimisega kaasnevat nime muutuse registreerimist. Selle variandi tugevused: 33 Sündmusteenuste teostatavuse analüüs töötu olemise näitel, Arhitektuuri visioon • Sündmusteenuste süsteemis protsessi kirjeldades tekib parem arusaamine, milliseid samme ja tegevusi iga teenuse protsess sisaldab ja milline süsteem iga tegevuse eest vastutab. • Tsentraalse sündmusteenuste protsessi jälgimine võimaldab anda isikule ning teenuse halduritele ülevaadet, mis seisus on sündmusteenuse toimumise protsess. • Saab paremini realiseerida komplekstaotlusi. Probleemid: • Tekib dubleerimise risk. Sündmusteenuse süsteemis hakatakse realiseerima domeenipõhist äriloogikat, mis on juba lahendatud osateenuste süsteemides (teenuse algatamise eeltingimused/valideerimised) • Paindlikkuses kaotamise risk. Arenduse keerukus kasvab sündmusteenuse süsteemi ja osateenuste osutajate süsteemide üksteisest sõltuvuse tõttu. Kui osateenuse äriloogikas või API's midagi muutub, siis on vaja teha muudatusi ka sündmusteenuse süsteemis. Muudatusi on vaja kooskõlastada. Teenuse osutajad on väljendanud vastuseisu sellele, et nende teenuste edasi arendamine administratiivselt, tehniliselt või finantsiliselt sõltub tsentraliseerivast üksusest ja tsentraliseeritud arendusprotsessist. Võivad tekkida vastuolud, sest infotehnoloogiline arhitektuur ja organisatsioonide juhtimis-arhitektuur pole omavahel kooskõlas. Kui osapoolte koostööd ei õnnestu ladusalt korraldada, siis teenuste pidev parendamine takerdub ja pikemas perspektiivis ei muudeta teenuseid paremaks, vaid areng aeglustub. • Sündmusteenuse realiseerimine toob kaasa uue tarkvarakomponendi arenduse/halduse kulu. On üsna tõenäoline, et mitmetel põhjustel (vt alapunkte) kulu esmalt alahinnatakse, mistõttu sündmusteenuste süsteemi arendatakse liiga väikese eelarve tingimustes ja valmis lahendus ei täida ootusi. o Protsesse ei analüüsita ja disainita piisavalt detailselt ja jäetakse kõrvale erijuhud. Näiteks abiellumise korral: a) kui abielu registreerimise avaldus esitada paberil KOV's, kas siis edasist protsessi on võimalik jälgida sündmusteenusena, b) kui soovitakse loobuda abielu registreerimisest, siis kas uue passi eest makstud raha saab tagasi, c) kui soovitakse muuta abielu registreerimise aega või kohta, siis kuidas see käib ja kas vajaduse korral saab raha juurde maksta (kui teenus kallineb), d) kui pärast komplekstaotluse esitamist ja enne abielu registreerimist nime muutev isik sai juhtimisõiguse ja juhiloa, siis kas selle juhiloa vahetamist saab ka taotleda sündmusteenuse kaudu. o Komplekstaotluse korral võib olla on vaja panna andmed ootele. Näiteks abiellumise sündmusteenuse korral on vaja hoida uute dokumentide väljastamiseks vajalikke rekvisiite (pilt, allkirja näidis) kuni dokumendi tootmise protsessi käivitamiseni (kas neid hoida abilelu sündmusteenuse süsteemis või ITDAK-s, igal juhul tuleb teha vastav arendus). Veel üks erijuhtum: mis saab siis, kui 34 Sündmusteenuste teostatavuse analüüs töötu olemise näitel, Arhitektuuri visioon abiellumine lükkub nii palju aega edasi, et selle ajaga pilt aegub. Komplekstaotluse juures koondmaksete käsitlemiseks puudub praegu lahendus. o Protsesside alternatiivvood ja kompenseerimisahelad tavaliselt keerukad, mida ei ole võimalik süsteemide üleselt lahendada ja tsentraalselt hallata. Üldjuhul ei ole protsess 1-2-3 järjestikused tegevused, vaid tegevused võivad olla paralleelsed. Mingid osateenused võivad toimuda sündmusteenuse ahela väliselt. Näiteks lapse sünd võib toimuda välismaal, aga eelnes rasedana arvele võtmine ja järgneb lapse registreerimine, nime panek. • Tsentraalselt on keeruline või pole isegi võimalik orkestreerida selliseid osateenuseid, kus osateenuse osutaja ei ole üks konkreetne asutus ja teenuse osutamiseks ei kasutata ühte infosüsteem, vaid üks paljudest, kusjuures teenused ei ole standardiseeritud. Näiteks KOV'd, haiglad, pangad. o Komplekstaotluste koondmaksete osas tuleb arvestada erinevate teenuste hindadega ja arvelduse rekvisiitidega (saajad, arveldusarved, viitenumbrid). Tuleb arvestada, et ka ühe teenuse osutaja ulatuses võivad rekvisiidid erineda (nt erinevate teenuste korral erinevad viitenumbrid). 2.6.3.3 Kokkuvõte Tsentraaliseeritud orkestreeritud lahendus võimaldab protsessi muuta ühest kohast jälgitavamaks, aga selle lahenduse loomine ja haldamine on mitmekordselt, kuni kümnekordselt keerukam ja kulukam. Põhimõtteliselt on võimalik hübriidlahendus nii, et otsus hajutatud või tsentraliseeritud lahenduse korral tehakse iga sündmuseteenuse kohta eraldi kas kogu sündmusteenuse kohta või üksikute osateenuste lõikes. Otsuse tegemise aluseks peaks olema põhjalik protsessi analüüs, mille käigus ajurünnatakse välja ja töötatakse läbi erijuhud ning otsustatakse, kas ja kuidas neid arvestada. Kui sündmusteenuse jaoks otsustatakse luua tsentraaliseeritud orkestreeriv lahendus, siis tuleb otsustada, kes orkestraatori funktsionaalsuse arenduse eest vastutab, kusjuures vastutuse kandmine peab olema jätkusuutlik (teenust tuleb edasi arendada ka 5, 10 jne aasta pärast) ja vastutus peab vastama infotehnoloogilise ja äritehnoloogilise kompetentsi paiknemisele. Selliste kasutusjuhtude korral, kus teenust võivad osutada tuleb saata mitmele osateenuse osutajad (KOV, pangad, haiglad), tuleb ikkagi kasutada hajusat lahendust. Teenuse osutamise "käsklust" ei saa saata ühele asutusele, vaid levitatakse andmesündmused (x-tee sünkroonsete teenuste kaudu või sõnumiruumi kaudu) ja teenuse osutajad ise otsustavad teenuse osutamise. 35 Sündmusteenuste teostatavuse analüüs töötu olemise näitel, Arhitektuuri visioon 2.6.3.4 Lisalugu: proaktiivsuse tasemed Teenuste isikule proaktiivse pakkumise osutamise osas on kolm taset: • teenusosutaja alustab teenuse pakkumist täiesti iseseisvalt (automaatne teenus) • teenuseosutaja pakub isikule võimalust ja isik annab nõusoleku saada teenust (nõusoleku küsimisega ehk pakkumisega teenus) • teenuseosutaja ei paku teenust, isik taotleb teenust (mitte-proaktiivne teenus) Kuidas isik saab proaktiivse teenuse pakkumuses: • teenusosutaja saadab pakkumuse, nt saadab pakkumuse @eesti.ee e-maili aadressile • pakkumisi kuvatakse eesti.ee portaalis Eesti.ee-s pakkumuste, osutatavate teenuste ja osutatud teenuste kuvamise kohta vaata järgmist peatükki (Sündmusteenuse koondinfo isikule kuvamine). 36 Sündmusteenuste teostatavuse analüüs töötu olemise näitel, Arhitektuuri visioon 2.6.4 Sündmusteenuste koondinfo isikule kuvamine 2.6.4.1 Probleemi püstitus Sündmusteenuste ärianalüüside raames loodud kasutajaliidese prototüübid näevad ette, et kui isik logib sisse eesti.ee keskkonda, siis isikule kuvatakse tal päevakorras olevate sündmusteenuste koondinfo. Isikul on võimalik avada enda sündmusteenuste ajalugu. Koondinfo all mõtleme ülevaadet, mis sündmusteenused toimuvad ja mis teenuseid pakutatakse, osutatakse või on osutatud. Vt allolevat kasutajaliidese prototüübi ekraanitõmmist. 37 Sündmusteenuste teostatavuse analüüs töötu olemise näitel, Arhitektuuri visioon Iga teenuse kohta detailse info kuvamist käsitletakse järgmises peatükis „Sündmusteenuste detailse info kuvamine isikule“. Käesolevas peatükis arutletav küsimus on, kuidas eesti.ee's kuvatav koondinfo kokku koguda. 2.6.4.2 Võimalikud variandid Allolevate võimalike variantide hulgas ei kirjeldata null-varianti. Null-variant oleks see, et infot ei koondata ühte keskkonda, vaid iga osateenuse osutaja saadab teenuse pakkumise isikule e-mailiga (nt @eesti.ee aadressile), isik siseneb e-mailis esitatud lingil teenuse osutaja iseteeninduse ja seal annab nõusoleku teenuse saamiseks ning teeb vajalikud lisatoimingud, näiteks sisestab täiendavad andmed. Alljärgnevalt kasutame staatuspaneeli mõistet. Staatuspaneel on kavandatava arhitektuuri komponent, mille ülesanne on pakkuda sündmusteenuste toimumise kohta infot, muuhulgas eesti.ee portaalis kuvamise joaks. 1) Andmesündmuste põhjal info kogumine staatuspaneeli andmebaasi 38 Sündmusteenuste teostatavuse analüüs töötu olemise näitel, Arhitektuuri visioon Staatuspaneel kuulab sõnumiruumi kaudu liikuvaid andmesündmusi ja nende alusel tuletab, mis sündmusteenused toimuvad. Staatuspaneel hoiab oma andmebaasis isiku päevakorras olevaid sündmusteenuseid ja lõppenud sündmusteenuste ajalugu ("õhuke" andmebaas, kus on ainult esmane info, näiteks viide isikule, sündmusteenuse liik, aeg ja staatus). Päevakorras olevate sündmusteenuste ajaloo ja sündmusteenuste ajaloo kuvamiseks eesti.ee keskkonnas väljastatakse andmed staatuspaneeli andmebaasist. Staatuspaneel saab isikule välja saata teavitusi (sh pakkumisi) eesti.ee e-posti aadressile. Probleemid: • Kõik sündmusteenustes osalevate teenuseosutajate infosüsteemid peavad välja saatma andmesündmuste sõnumeid, mille alusel saab tuletada infot sündmusteenuste toimumise ja staatuse muudatuste kohta. Kui sõnumiruumi pole ja sõnumivahetust ei realiseerita, siis see variant langeb ära. • Ainult andmesündmuste sõnumitest ei piisa sündmusteenuste toimumise ja staatuse tuletamiseks, vaid on vaja tingimuslikku äriloogikat ja päringuid täiendavate andmete hankimiseks. Tekib äriloogika dubleerimise risk, sest staatuspaneelis tuleb realiseerida ja edaspidi pidevalt uuendada teenuste spetsiifilist tingimuslikku äriloogikat. • Sündmusteenuste koondinfo juurest peab saama isikut suunata detailsema info juurde (vt „Sündmusteenuse detailse info isikule kuvamine“). Seega peab staatuspaneel hoidma viiteid (URL'e), kuhu kasutaja edasi suunata. Viited võivad vananeda ja "katki" minna, mistõttu isikud hakkavad edasi suunamiste käigus saama ebameeldivalt sageli 404 teadet. • Staatuspaneeli tekib isikustatud andmete andmebaas, kus oleks kirjas isiku kogu "elulugu". Tekib arvestatav isikuandmete lekkimise turvarisk. Võimalikud lahendused probleemidele: • Selleks, et maandada isikustatud andmebaasist andmete lekkimise riski, rakendada andmete räsimist või krüpteerimist. o Säästlikum variant on isikukood vms isikut identifitseeriva andmed räsida ühesuunalise räsi-funktsiooniga. Siis ei saa andmebaasist välja võtta kõikide isikute isikukoodidega isikustatud andmeid. ▪ Kuid sellisel juhul säilib kaudse tuvastamise oht. Näiteks, kui on teada isiku sünnikuupäev ja abiellumise kuupäev, siis on isiku tuvastamise tõenäosus väga suur. o Ressursikulukam variant on kõik andmebaasi salvestatavad andmed krüpteerida. Vajaliku jõudluse tagamiseks on eeldatavalt vajalik kasutada riistvaraliselt realiseeritud krüpteerimisseaded (HSM). 39 Sündmusteenuste teostatavuse analüüs töötu olemise näitel, Arhitektuuri visioon • Selleks, et tagada parem kontroll andmete kasutamise üle, tuleb isikule endal võimaldada jälgida andmete kasutamist: o lubada staatuspaneelist andmebaasist teha päringuid ainult konkreetse isiku kohta (näiteks ei saa teha päringuid ajavahemiku, sündmus liigi vms kohta ilm ühte isikut määramata), o päringud logida andmejälgijas ja andmete kasutamise ajalugu teha isikule nähtavaks ja kergelt leitavaks (nt avalehel link „vaata enda andmete kasutamist“) • Selleks, et vabaneda sündmusteenuste staatuste haldamisest ja andmete sünkroniseerimisest, võib vajadusel muuta kasutajaliidese funktsionaalsust nii, et kasutajaliidesel ei näidata praegust seisu (mis teenused on pakkumise staatuses, mis teenused on teostamisel, mis on osutatud), vaid näidatakse sündmuste ahelat (sellel ajal tehti pakkumus, selle ajal alustati teenus osutamist jne). 2) Teenuste osutamise süsteemidest info edastamine staatuspaneeli 40 Sündmusteenuste teostatavuse analüüs töötu olemise näitel, Arhitektuuri visioon Sündmusteenuste süsteemid ja/või osateenuste osutajate infosüsteemid edastavad staatuspaneeli andmeid sündmusteenuste toimumise ja osateenuste osutamise kohta (push- tüüpi andmete edastus). Sarnaselt eelmise variandiga hakkaks staatuspaneel hoidma infot isiku päevakorras olevate sündmusteenuste ja lõppenud sündmusteenuste ajaloo kohta ning eesti.ee's kuvatavad andmed loetakse staatuspaneeli andmebaasist. Samuti saab staatuspaneelist välja saata teavitusi teenuste pakkumise kohta. Probleemid: • Staatuspaneel hakkab dubleerima teenuse osutajate infosüsteemide infot. Sünkroniseerimise vigade tõttu võivad tekkida vastuolulised andmed. Sünkroniseerimise vead võivad tekkida näiteks osateenuste osutajate süsteemidest andmete välja saatmise äriloogika vigade tõttu (nt mingit staatuse muutust ei saadeta välja) ja vigade tekkimise tõenäosus on suur arvestades võimalikke erijuhtumeid (nt teenuse osutamise katkestamine). • Sarnaselt eelmise variandi tekib kogu "elulugu" sisaldav andmebaas ja sellega kaasnevad isikuandmete kaitse riskid. Võimalikud lahendused probleemidele on sarnased esimese variandiga. 3) Jooksvalt andmete päringud Staatuspaneel ei hoia infot isiku sündmusteenuste kohta, vaid staatuspaneel teeb iga kord päevakorras olevate sündmusteenuste ja lõppenud sündmusteenuste ajaloo väljastamise jaoks päringud sündmusteenuste süsteemidesse, mis koguvad x-tee päringuteenuste kaudu algandmeid osateenuse osutajate infosüsteemidest. Sündmusteenuse süsteemi ülesanne on osateenuste osutamise süsteemidest kogutud andmetele alusel luua tervikpilt sündmusteenuse toimumise seisust (näiteks, kas sündmusteenus on päevakorras või lõppenud). 41 Sündmusteenuste teostatavuse analüüs töötu olemise näitel, Arhitektuuri visioon Selle variandi tugevusena puuduvad eelnevate variantide probleemid: • Ei teki isikute "eluloo" andmebaasi, turvariskid on oluliselt väiksemad. • Infot ei dubleerita, pole vaja luua sünkroniseerimise mehhanisme ja puudub dubleerivates andmebaasides vastuoluliste andmete tekkimise risk. • Detailsema info juurde edasi suunamise lingid on "värsked" ja riski, et edasi suunamised lõppevad 404 veaga, on minimaalne Probleemid: • Isikule kuvatavate andmete kogumiseks hakataks tegema arvukalt x-tee päringud. Ennustatav summaarne x-tee päringute arv on umbes 100 päringut sekundis (vt allpool märkusi). 42 Sündmusteenuste teostatavuse analüüs töötu olemise näitel, Arhitektuuri visioon • Kui teenust osutavad mitmed autonoomsed asutused (vt. näide allpool) nii, et teenuse info on kätte saadav ainult lokaalsetes süsteemides ja puudub üleriigiline infosüsteem, siis päringute arv ja sooritamise keerukus kasvab kordades. • Staatuspaneel sõltub päringuid tehes erinevatest sündmusteenuste süsteemidest. Kui lisandub uus sündmusteenuse süsteem või muudetakse olemasolevat, siis tuleb staatuspaneeli poolt vaadates testida andmevahetuse toimimist. • Staatuspaneel reageerib ainult isiku päringute korral. Staatuspaneel ei saa hakata isikule välja saatma proaktiivseid pakkumisi. Proaktiivselt teenuste pakkumiste kohta teavituste väljastamine tuleb lahendada sündmusteenuste infosüsteemides ja/või osateenuste osutajate infosüsteemides. Võimalikud lahendused probleemidele: • Selleks, et vähendada staatuspaneelist välja saadetavate päringute hulka, rakendada staatuspaneelis vahemälu (cache). Staatuspaneel hoiaks tehtud päringute vastuseid vahemälus mingi aeg (nt 10 minutit või 1 tund). Lahendus tagab, et kui üks kasutaja järjest korduvalt liigub eesti.ee avalehele, siis iga kord ei saadeta laiali uusi päringuid. • Selleks, et kasutajaliides ei jääks pikalt ootama kõikide päringute ära tegemist, saata staatuspaneelist päringud välja paralleelselt ja uuendada kasutajaliidesel andmeid kohe pärast päringu vastuse saamist (nt rakendades websockets tehnoloogiat). • Selleks, et sündmusteenuste portfelli haldur ja sündmusteenuste omanikud saaksid tagada päringute tehnilist toimimist, tuleb staatuspaneelis: o logida päringute tegemise tõrked (monitooringu lahendus), o luua staatuspaneelist sündmusteenuste süsteemidesse testpäringute tegemise võimalus, o luua staatuspäringu saatmise võimalus (health endpoint), o realiseerida administreerimise APi ja/või kasutajaliides, mille kaudu saab küsida logi ja saata testpäringuid. Jooksvalt andmete päringute lihtsustatud variant: Selle variandi saab realiseerida ka ilma sündmusteenuste süsteemideta nii, et staatuspaneel teeb päringuid otse osateenuse osutajate infosüsteemidest. Sellisel juhul: • lahendus on kokkuvõttes lihtsam, et sündmusteenuse süsteemi "vahekiht" jääb vahelt ära • iga osateenuse osutamise näidatakse eraldi, neid ei koondada sündmusteenuse protsessiks (seda oleks pidanud tegema sündmusteenuse süsteem) • staatuspaneeli jaoks tuleb realiseerida osateenuste osutajate infosüsteemides standardiseeritud struktuuriga x-tee päringuteenus 43 Sündmusteenuste teostatavuse analüüs töötu olemise näitel, Arhitektuuri visioon 2.6.4.3 Kokkuvõte Esimene variant langeb ära, kui sündmusteenuste lahenduste kasutusele võtmisega ei oodata sõnumiedastuse lahenduste valmimiseni. 44 Sündmusteenuste teostatavuse analüüs töötu olemise näitel, Arhitektuuri visioon Teise ja kolmanda variandi vahel valides on eelistatud kolmas variant, välja arvatud siis, kui päringute arv kasvab liiga suureks või andmeid ei saa teha kättesaadavaks üleriigilistest süsteemidest. Kui viimased asjaolud peaksid osutuma takistuseks, siis on valida kas teine variant või jääda kolmanda variandi juurde lihtsustades kasutajaliideste disaini nii, et: • sündmusteenuste toimumise isikustatud infot kuvatakse eesti.ee's ainult üksikute sündmusteenustele klikkides, mitte kohe sisse logides üle kõigi sündmusteenuste, • näidatakse ainult aktuaalset infot, ei kulutata ressurssi isiku ajaloo kokku panemiseks, • näidatakse osateenuste infot eraldi, et osateenusete osutamist ei agregeerita kokku sündmusteenuse protsessiks. 2.6.4.4 Märkused Päringute arvu selgitus: • eesti.ee'sse on aktiivsemal kasutusajal umbes 0,5 sisse logimist sekundis: o viimastel aastatel on olnud ca 4 miljonit sisse logimiste aastas o sisse logimiste arv on kerges kasvustrendis o sündmusteenuste kasutusele võtmisest tulenevat mahtu ei oska ennustada Joonisel on eesti.ee sisse logimiste statistika. • realiseeritakse umbes 20 sündmusteenust, • ühe sündmusteenuse staatuse arvutamiseks ja kuvamiseks tehakse eeldatavalt päringuid 10'st teenuse osutamise infosüsteemist. Arv 10 on võetud töötuks olemise sündmusteenuse näitel. Töötuna olemise sündmusteenuse raames kontrollitakse: o Rahvastikuregistris (RR) - staatus ja vanus (kas on tööealine) o Töötamise register (TÖR) - töötamise andmed o Eesti Hariduse infosüsteem (EHIS) - õppimise andmed 45 Sündmusteenuste teostatavuse analüüs töötu olemise näitel, Arhitektuuri visioon o Kaitseväekohuslisate register (KVKR) - kaitseväe teenistuses viibimise andmed o Sotsiaalkindlustusameti infosüsteem (SKAIS) - ennetähtaegse pensioni andmed o Äriregister (ÄR) - juhatuse liikmeks olemise vms ettevõtluses osalemise andmed o Töötukassa infosüsteem (EMPIS) - töötuna arvel oleku (sh eelnevad) andmed o Notariks olemise andmed o Kohtutäituriks või pankrotihalduriks olemise andmed o Vanglakaristuse kandmise andmed • 0,5*20*10 = 100 Näited mitmetest teenuse osutajatest (sama teenust osutavad mitmed isikud): • kohalikud omavalitsused (üleriigilised süsteemid puuduvad) • notarid (ühendav üleriigiline süsteem e-notar) • tervishoiuteenuse osutajad (ühendav üleriigiline süsteem TIS) • õppeasutused (ühendav üleriigiline süsteem EHIS) • pangad, kindlustusseltsid (pensioniregister) 46 Sündmusteenuste teostatavuse analüüs töötu olemise näitel, Arhitektuuri visioon 2.6.5 Sündmusteenuse detailse info isikule kuvamine 2.6.5.1 Probleemi püstitus Eelnevate analüüside põhjal on kujunenud arusaam, et isikud soovivad kogu vajalikku infot näha ühe kanalist (kontaktipunktist) ja saada operatiivseid teavitusi oma igapäevastele kontaktidele (nt e-mailiga). Operatiivsete teavituste välja saatmine võib olla lahendatud @eesti.ee aadressi kaudu eeldades, et isikud on selle suunanud oma igapäevasele e-maili aadressile. Isikute ja riigi ühtseks kontaktpunktiks on eesti.ee portaal. Koondinfo esitamist eesti.ee portaalis on kirjeldatud peatükis „Sündmusteenuste koondinfo isikule kuvamine". Küsimus on selles, kuidas isik saab minna edasi selles, et vaadata detailsemat infot konkreetse juhtumi kohta, vajaduse korral esitada täiendavaid andmeid või anda nõusolekut teenuse saamiseks. 2.6.5.2 Võimalikud variandid Füüsilisele isikute ja juriidilisele isikute teenused kattuvad osaliselt. Juriidiliste isikute jaoks töötakse välja ettevõtete ühtse kontaktpunkti visiooni ja arhitektuuri. Selleks, et füüsilise isikute ja ettevõtete kattuvate sündmusteenuste jaoks ei peaks hakkama realiseerima erineva arhitektuuriga sisult dubleerivaid lahendusi, peaks tehniliste lahendust arhitktuur olema samasugune. EÜKP osas on välja töötatud visioon (vt https://pilv.mkm.ee/s/ZRQQB89TRJZjiYn "Ettevõtjate jaoks ühtse veebipõhise kontaktpunkti visioon", Nortal) ja praegu toimub arhitektuuri lahenduse kavandamine (Krabu, Wisercat). Sündmusteenuste arhitektuuris on soovitatav lähtuda nende tööde tulemustest. Lahenduse võimalikud variandid on kokkuvõtlikult kirjeldatud peatükis „Infotehnoloogiline taristu“ punktis "Kasutajaliidese integratsioon". 2.6.5.3 Märkused Sündmusteenuste eesmärk on pakkuda isikutele sujuvat teenuse tervikprotsessi kogemust. Praegu on rohkem rõhku pandud teenuse saamist toetavate uute, spetsiaalselt sündmusteenuste jaoks välja töötatavate e-teeninduste kasutuskogemuse arendamisele. Sündmusteenuste analüüside raames on fookuses sündmusteenuste jaoks välja töötavate uute e-teeninduste kasutajaliideste prototüüpimine. Sündmusteenuste e-teeninduste seosed mitte e-kanalitega: Kuid e-teenindus ei ole ainus kanal. Tuleb läbi mõelda, kuidas e-teenindus haakub muude kanalitega. Näiteks, kui e-teenindust 47 Sündmusteenuste teostatavuse analüüs töötu olemise näitel, Arhitektuuri visioon kasutaval kasutajal on vaja konsultatsiooni või kasutajatuge, siis kus kohast ta seda saab. Juhul, kui sündmusteenust jaoks arendatakse tsentraalselt uued e-teenindused, siis kas tsentraliseeritakse ka kasutajatugi või kui ei, siis kuidas kasutajat suunatakse erinevate teenusosutajate muudesse kanalitesse. Sündmusteenuste e-teeninduste seosed olemasolevate e-teenustega: Praegu on osateenuste osutajatel kasutusel oma iseteenindused. Kui sündmusteenuste jaoks kavandatakse uusi e- teenindusi, siis kuidas need hakkavad haakuma olemasolevate e-teenindustega? Eeldatavalt jäävad olemasolevad iseteenindused jätkuvalt kasutusele. Kuidas kasutaja saab aru, mis e- teenindusse pöörduda ja kas tal on võimalik liikuda ühest e-kanalis teise e-kanalisse (nt, kui Google'st jõuab otse teenuse osutaja e-teenindusse ja esitab seal avalduse, siis kas hiljem saab sündmusteenust tervikuna jälgida sündmusteenuse e-teenindusest)? Sündmusteenuste e-teeninduste jätkusuutlikkus: Praegu propageeritavad kasutajaliideste disaini raamistikud ja arenduse tehnoloogilised raamistikud on viie või hiljemalt kümne aasta pärast lootusetult vananenud. Kui sündmusteenuste jaoks luuakse uued e-teenindused, siis tuleb lahendada, kuidas hakkab tulevikus toimuma järk-järguline üleminek uutele tehnoloogiatele ja disainikeelele. Uuendamise vajadus hakkab olema pidev, järg-järgult erinevate sündmusteenuste kaupa. Seega lahendus peab olema selline, kus erinevad teenuseid saab arendada üksteisest tehnoloogiliselt sõltumatult, kaasata erinevaid arenduspartnereid ja ei tohi tekkida bürokraatlikke takistusi (alates põhimõttelisest otsustest arendustöid käivitada ja finantseerida kuni igapäeva töös pisiasjadeni nagu arendajatele ligipääsude andmine). 48 Sündmusteenuste teostatavuse analüüs töötu olemise näitel, Arhitektuuri visioon 2.6.6 Variantide kokkuvõte Eelnevalt kirjeldatud variantide pealt saab kokku panna järgneval joonisel esitatud kombinatsioonid, mis annavad kokkuvõttes võimalikud arenguteed (NB! nooled skeemil näitava info liikumise suunda, mitte andmevahetuse algatamise suunda). 49 Sündmusteenuste teostatavuse analüüs töötu olemise näitel, Arhitektuuri visioon Variant 1) Osateenuste osutajate infosüsteemid suhtlevad üksteisega x-tee teenuse kaudu, et anda edasi andmesündmusi osateenuste käivitamiseks. Vastavus isiku ootustele Ootus Vastavus Isik saab kogu vajaliku info kätte ühest Ei ole täidetav kanalist (portaalist) Isikule saadetakse uut info tema Täidetav (teenuste osutajate info- igapäevaselt kasutatavatele kontaktidele (e- süsteemide saadavad pakkumisi @eesti.ee aadressile) postile) Isikule pakutakse asjakohaseid teenuseid Täidetav (teenuste osutajate info- (mis teenuseid tal on võimalik või vaja süsteemide teevad pakkumisi) kasutada?) Isik omab ülevaadet talle osutatavatest ja Ei ole täidetav (puudub ülevaatlikku infot varasemalt osutatud teenustest kuvav portaal) Isikule teenuste osutamise protsess on Ei ole täidetav (ei ole tervikpilti kogu jälgitav ja arusaadav protsessist) Isik ei pea teenuste saamiseks vajalikes Täidetav (teenuste osutajate info-süsteemid taotluste vms vormides esitama korduvalt saavad andmeid kasutada x-tee teenuste kaudu) samu andmeid Isik saab ühest elu-sündmusest tulenevaid Pigem ei ole täidetav kõiki vajalikke avaldusi esitada võimalikult Saaks täita nii, et ühe teenuse osutaja infosüsteem võtab vastu komplekstaotluse üheaegselt. Realiseeritavuse hinnang: Kõige lihtsam, kiiremini realiseeritav ja väiksemate riskidega variant. Variant 2) Esimesele variandile lisatakse staatuspaneel, mis hakkab eesti.ee's kuvamise jaoks andmeid osateenuste osutajate infosüsteemidest kokku koguma. Vastavus isiku ootustele Ootus Vastavus 50 Sündmusteenuste teostatavuse analüüs töötu olemise näitel, Arhitektuuri visioon Isik saab kogu vajaliku info kätte ühest Täidetav kanalist (portaalist) Isikule saadetakse uut info tema Täidetav (teenuste osutajate info- igapäevaselt kasutatavatele kontaktidele (e- süsteemide saadavad pakkumisi @eesti.ee aadressile) postile) Isikule pakutakse asjakohaseid teenuseid Täidetav (teenuste osutajate info-süsteemid (mis teenuseid tal on võimalik või vaja teevad pakkumisi) kasutada?) Isik omab ülevaadet talle osutatavatest ja Täidetav varasemalt osutatud teenustest Isikule teenuste osutamise protsess on Ei ole täidetav (isik saab infot üksikute jälgitav ja arusaadav osateenuste lõikes, aga ei kombineerita kokku sündmusteenuse protsessiks) Isik ei pea teenuste saamiseks vajalikes Täidetav (teenuste osutajate info-süsteemid taotluste vms vormides esitama korduvalt saavad andmeid kasutada x-tee teenuste kaudu) samu andmeid Isik saab ühest elu-sündmusest tulenevaid Pigem ei ole täidetav kõiki vajalikke avaldusi esitada võimalikult Saaks täita nii, et ühe teenuse osutaja infosüsteem võtab vastu komplekstaotluse üheaegselt. Realiseeritavuse hinnang: • Andmete kokku kogumiseks tehtavate päringute koormus võib kasvada liiga suureks. • Alternatiiv on andmete kokku kogumine staatuspaneeli andmebaasi, aga siis tekiks andmete dubleerimiseks tulenevad sünkroniseerimise risk ja isikustatud elulugude kokku kogumisest tulenev andmekaitse risk. Variant 3) Teisele variandile lisatakse sündmusteenuste infosüsteem, mille kaudu saab hakata juhtima osateenuste käivitamist ja mis paneb eesti.ee's kuvamise jaoks kokku protsessi tervikpildi. Vastavus isiku ootustele Ootus Vastavus 51 Sündmusteenuste teostatavuse analüüs töötu olemise näitel, Arhitektuuri visioon Isik saab kogu vajaliku info kätte ühest Täidetav kanalist (portaalist) Isikule saadetakse uut info tema Täidetav (teenuste osutajate info- igapäevaselt kasutatavatele kontaktidele (e- süsteemide saadavad pakkumisi @eesti.ee aadressile) postile) Isikule pakutakse asjakohaseid teenuseid Täidetav (pakkumiste tegemise saab (mis teenuseid tal on võimalik või vaja realiseerida ka sündmusteenuse kasutada?) infosüsteemis) Isik omab ülevaadet talle osutatavatest ja Täidetav varasemalt osutatud teenustest Isikule teenuste osutamise protsess on Täidetav (sündmusteenuse süsteemi jälgitav ja arusaadav kasutajaliidesel saab esitada ilusa tervikpildi kogu protsessist). Isik ei pea teenuste saamiseks vajalikes Täidetav taotluste vms vormides esitama korduvalt samu andmeid Isik saab ühest elusündmusest tulenevaid Täidetav kõiki vajalikke avaldusi esitada võimalikult üheaegselt. Realiseeritavuse hinnang: • Sama moodi eelmise variandiga on andmete kokku kogumise küsimused. • Osateenuste käivitamise tsentraliseerimine osateenuste süsteemidest sündmusteenuse süsteemi toob kaasa äriloogika dubleerimise ja paindlikkuse kaotamise riskid. • Tegemist on kõige kulukama variandiga. Ebaõnnestumise risk on kõige suurem seepärast, et sündmusteenuste süsteemi loomise käigus võivad jääda tähelepanu alt välja olulised äriprotsessi erijuhtumid või ärireeglid ja seepärast lahendus ei saa olema piisavalt paindlik ning ei vasta kasutajate ootustele. • Tsentraaliseeritud osateenuste käivitamine ei tööta juhul, kui osateenusel on mitmeid võimalikke osutajaid, kes kasutavad erinevaid süsteeme ja nende hulgast pole iga konkreetse juhu jaoks võimalik tsentraalselt määrata ühte teenuse osutajat ja süsteemi. Samas, kui osateenuste osutajatel endil pole üldse süsteemi, siis sündmusteenuse süsteemi osana saab välja arendada vastava süsteemi 52 Sündmusteenuste teostatavuse analüüs töötu olemise näitel, Arhitektuuri visioon Sõnumiruumi rakendamise variant: Kõikide eelnevalt kirjeldatud variantide juures on võimalik võtta kasutusele andmesündmuste sõnumivahetuse keskkond (sõnumiruum). Sõnumiruumi kasutusele võtmine aitab standardiseerida andmesündmuse koosseisu, võtta kasutusele asünkroonne andmevahetuse, muuta andmesündmuste välja saatmise lihtsamaks ja hakata paindlikumalt juhtima info edastamist (vt täpsemalt Andmesündmuste edastamine). Sõnumiruumi olemasolu annaks tehnilisi eeliseid, kuid sõnumiruumi olemasolu pole sündmusteenuste rakendamise jaoks tingimata vajalik. Sõnumiruumist on kõige rohkem kasu siis, kui andmesündmused peavad liikuma paljude osateenuse osutajate erinevate süsteemide vahel, mitte ainult üleriigiliste süsteemide vahel. 53 Sündmusteenuste teostatavuse analüüs töötu olemise näitel, Arhitektuuri visioon 2.7 Infotehnoloogiline taristu Eelnevas peatükis välja pakutud arhitektuursete lahendusvariantide realiseerimiseks peab loodav sündmusteenuste infotehnoloogiline taristu koos toimima mitmete olemasolevate süsteemidega. Süsteemide liidestuste käigus tuleb lahendada erinevaid infotehnoloogilisi aspekte. Käesolevas peatükis tõstatame lahendamist vajavad väljakutsed ja kirjeldame lahendusvariandid, mis on seotud loodava süsteemi komponentide ning olemasolevate süsteemide liidestusvajadustega. 2.7.1 Autentimine Riigiportaalis kasutatakse isiku tuvastamiseks riigi autentimisteenust TARA (https://e- gov.github.io/TARA-Doku ), mis baseerub standardsel OpenID Connect (OIDC) protokollil. Küll aga tuleb arvestada, et mitte kõik sündmusteenuste süsteemis osalevad osateenuseid pakkuvad infosüsteemid ei pruugi olla TARA-ga liidestatud, vaid kasutusel on otseliidestused turvaliste autentimislahendustega (Mobiil-ID, ID-kaard, Smart-ID). Eriti kehtib see legacy süsteemide ja ka näiteks KOV-des kasutatavate infosüsteemide kohta. Kasutajate autentimine on vajalik lahendada ainult kasutajaliidesega süsteemide otspunktides, et tuvastada kasutaja, kelle kohta päringuid tehakse. TARA SSO on vajalik, et kasutajat sujuvalt suunata ühest kasutajaliidesest teise teise ilma täiendava autenimiseta.. Näiteks siis, kui kasutaja suunatakse eesti.ee’st sündmusteenuse või osateenuse kasutajaliidesesse teenuse detailandmetega tutvuma. Teenuste vaheliste taustapäringute teostamisel ei ole kasutajate tuvastamine enam vajalik - välja kutsutud teenus tuvastab ja autoriseerib teenust välja kutsuva süsteemi x-tee autentimislahendusi kasutades. Näiteks staatuspaneelist teostatavates päringutes ei ole TARA kasutamine vajalik. Lahendusvariandid: • A: Sündmusteenuste süsteemi loodavad uued komponendid peavad kasutama kasutajate tuvastamiseks TARA teenust. • B: Kui osateenust pakkuv infosüsteem TARA ei kasuta ja kasutaja satub otselingiga vastava süsteemi kasutajaliidesesse, siis tuleb kasutajal ennast uuesti autentida. 2.7.2 Ühekordne sisselogimine (SSO) Sündmusteenuste kontseptsiooni järgi suunatakse kasutaja riigiportaalist edasi erinevatesse infosüsteemidesse (iseteenindustesse), et kasutada isikule pakutavaid osateenuseid. 54 Sündmusteenuste teostatavuse analüüs töötu olemise näitel, Arhitektuuri visioon Kasutusmugavuse tõstmiseks on oluline, et kasutaja sujuvaks navigeerimiseks ei pea ta igasse süsteemi uuesti sisse logima. Selleks on vajalik kasutada Single-Sign-on (SSO) lahendust. Hetkel veel puudub Eestis asutuste ülene SSO teenus, kuid vastav lahendus TARA SSO on RIA poolt arenduses: https://e-gov.github.io/TARA-Doku/SSO projektlahendus. Single- Sign-on teenuse kasutusele võtuga ei tohi ära unustada ka Single-Log-out (SLO) vajadust, kus kasutajal oleks võimalik ennast ühest või kõikidest SSO-d kasutatavatest teenusest välja logida. Riigiportaal kasutab kasutajate sessioonide jagamiseks erinevate riigiportaali teenuste vahel enda poolt arendatud rakendust nimega TIM. Antud rakendus ei vasta standardsele protokollile ja seda ei saa laiendada väliste infosüsteemidega. Lahendusvariandid: • A: eelistatud lahendusvarinadi korral võiksid kõik infosüsteemid (riigiportaal ja osateenuste iseteeninduste infosüsteemid) hakata kasutama TARA SSO lahendust, kuid see ei pruugi juhtuda lähitulevikus o Paljudes asutustes on juba kasutusel enda SSO, tuleb lahendada TARA SSO sessiooni üleandmine • B: teine variant oleks riigiportaalis kasutusele võtta eraldi komponent (näiteks Keycloak), mis toetab OIDC protokolli ja ms võimaldaks teiste asutustega lihtsamalt SSO-d lahendada. Eelduseks on muidugi see, et ka teine asutus kasutab OIDC põhist SSO-d. • C: riigiportaalis praegu kasutusel olev sessioonide jagamise teenus TIM ei toeta OIDC protokolli. Väliste asutuste süsteemidega kasutajate sessioonide jagamine on selle varinadiga keeruline (vajab iga uue süsteemi liidestamiseks lisaarendust) • D: kui ühist SSO teenust kasutusele ei võeta, siis tuleb kasutajal ennast erinevatesse iseteenindustesse sattudes uuesti sisse logida 2.7.3 Autoriseerimine Kasutajate ligipääsuõiguseid süsteemide funktsionaalsustele ja andmetele saab vaadelda erinevatest kasutusjuhtudest: 1. riigiportaali kasutajad pääsevad peale autentimist üldjuhul kõikidele endaga seotud andmetele ja süsteemi funktsionaalsustele ligi ja sellise kasutusjuhu puhul eraldi autoriseerimismehhanism kasutama ei pea 2. kui sündmusteenuse funktsionaalsuse kasutamise käigus tekib kasutajal võimalus määrata ennast esindaja rolli (näiteks lapse või ettevõtte esindaja) - vastavad esindusõigused tuleb pärida olemasolevatest registritest (RR, ÄR, TÖR, ...), kasutades olemasolevaid x-tee teenuseid 55 Sündmusteenuste teostatavuse analüüs töötu olemise näitel, Arhitektuuri visioon 3. teatud sündmusteenuste puhul võib kasutaja ligipääsuõiguste saamine sõltuda teise isiku nõusolekust (näiteks lapse ema võimaldab ligipääsu enda raseduse andmetele lapse isale) - sellised nõusolekute andmised on domeenispetsiifilised ja tuleks lahendada osateenuste süsteemides. Riigiportaal või sündmusteenuste süsteem teeb õiguste kontrollimiseks eraldi päringud 4. sündmusteenuste kontseptsioon ja riigiportaali arhitektuur näevad ette mitmete tsentraalsete haldusliidesete loomist (sündmusteenuste kataloog, sündmuste kataloog, asutuste kataloog, artiklivaramu), kus tekib vajadus kasutajatele privileegide andmiseks ja privileegide kontrollimiseks. Riigiportaali CMS-s on kasutusõiguste kontroll lahendatud LDAPi gruppide põhiselt, kuid eelnimetatud süsteema hakkavad teenuste ja osateenuste omanikena kasutama isikud erinevatest asutustest, kellel ei ole RIA LDAP kasutajakontot. Antud kasutusjuhtude puhul vajab süsteemiülest lahendamist 4. punkt - haldusliidestele ligipääsude haldamine. Lahendusvariandid: • A: luua riigiportaali keskne haldusliideste pääsuhaldussüsteem, kus o saab määrata asutuste kasutajatele ligipääsu õiguseid erinevate teenuste kasutamiseks o teised rakendused (teenuste kataloogid, artiklivaramu) saavad API kaudu küsida, kas kasutajal on valitud teenuse vaatamiseks ja andmete muutmiseks privileegid või mitte • B: kui ühtset pääsuhaldussüsteemi ei teki, siis tuleb vastav kasutajate ja õiguste administreerimisliides luua igasse rakendusse eraldi, mis tekitab dubleerivate funktsionaalsuste loomist ja hiljem ka dubleerivat seadistus- ning muutmisvajadusi 2.7.4 Teenuste ja komponentide vaheline suhtlus Teenuste vaheline suhtlus peab käima üle x-tee teenuste. Sellised komponendid, mis paigaldatakse riigiportaali eesti.ee infrastruktuuri, peavad kasutajaliidese ja teiste komponentidega suhtluses kasutama Ruuter-muundur-TIM-XTR teenuseid. 2.7.5 Staatuspaneel Staatuspaneeli tehnilise lahenduse saab välja pakkuda peale seda, kui on otsustatud, millist arhitektuurset lahendusvarianti isikule koondinfo esitamiseks looma hakatakse (vt. ka peatükki „Sündmusteenuste koondinfo isikule kuvamine“). 56 Sündmusteenuste teostatavuse analüüs töötu olemise näitel, Arhitektuuri visioon Lahendusvariandid: • A: staatuspaneel omab andmebaasi ja salvestab sinna kõikide isikute sündmused ja pakkumised. Andmed võetakse vastu läbi vastava API või kuulatakse sõnumivahetusruumi • B: staatuspaneel vahendab jooksvalt andmete päringuid üle x-tee erinevatesse osateenuste süsteemidesse. Lahendada tuleb päringute puhverdamine ja päringute paralleelselt teostamise võimekus • mõlema lahenduse puhul peab staatuspaneel pakkuma API-t kasutaja sündmuste pärimiseks, mida kasutab riigiportaal eesti.ee 2.7.6 Sündmusteenuste süsteemid Igale sündmusteenusele oma süsteemi loomine vastab Domain Driven Design põhimõttele ning Conway seadusele, kus ühe domeeni äriloogika eest vastutab üks tarkvarakomponent (rakendus või infosüsteem). Ärianalüüsi tulemused on näidanud, et erinevad sündmusteenuste protsessid koos kõigi erijuhtudega ja kasutajaliidese funktsionaalsused on piisavalt keerukad (vt ka peatükk „Sündmusteenuse protsessi juhtimine“). Lisaks vastutavad erinevate süsteemide loomise, arenduse ja haldamise eest erinevad asutused ning arendusmeeskonnad. Seepärast on loogiline, et iga sündmusteenuse äriloogika realiseeritakse erinevas rakenduses. Ühist äridomeeni jagavad sündmusteenused võivad olla realiseeritud ka ühes rakenduses. Nõuded ja lahendusvariandid: • Sündmusteenuse süsteem võib olla eraldi infosüsteem või asutuse infosüsteemi osa • Võib omada andmebaasi, kuhu salvestada protsessiga seotud andmeid • Võib kasutada protsessimootorit, mis võimaldab protsesside tegevusi ja hetkestaatust paremini hallata • Peab pakkuma standardset API-t, et staatuspaneel saaks kasutajaga seotud sündmusteenuse andmeid pärida • Peab omama kasutajaliidest, kuhu kasutaja suunatakse riigiportaalist peale sündmusteenuse detailandmete lingile vajutamist 2.7.7 Kasutajaliideste integratsioon Sündmusteenuste süsteemid pakuvad kasutajale kasutajaliidest, kus kuvatakse detailsemat infot ja mille sisendpunktiks on koondinfot kuvav riigiportaal eesti.ee (vt ka peatükki 57 Sündmusteenuste teostatavuse analüüs töötu olemise näitel, Arhitektuuri visioon Sündmusteenuse detailse info isikule kuvamine. Sündmusteenuste üheks olulisemaks nõudeks on see, et kasutajale peab jääma mulje, nagu ta tegutseks ühes süsteemis, st. üleminek eesti.ee lehtedelt sündmusteenuste vaadetele peab olema sujuv ja pakkuma sarnast kasutajakogemust. EÜKP projekti raames on pakutud välja 5 erinevat kasutajaliidese liidestamise varianti: Lahendusvariandid: • A: Lihtne link - viib teise asutuse süsteemi/sündmusteenuse süsteemi kasutajaliidesesse. • B: Süvalink - viib teise asutuse süsteemi/sündmusteenuse süsteemi kasutajaliidesesse. • C: Vormilahendus - eesti.ee portaal pakub dünaamilist vormide loomise lahendust, läbi mille on võimalik saata kasutaja sisestatud andmeid asutuste süsteemidesse • D: Asutuse lehe integreerimine portaali - võimalikud 2 varianti: o D1: sündmusteenuse rakendus toimib eraldiseisvana rakendusena, kus kasutatakse Veera raamistiku ühiseid komponente ühiste vaadete (menüü, päis, ) loomiseks (https://koodivaramu.eesti.ee/veebiraamistik/microfrontends). Kasutajal jääb visuaalselt mulje, nagu ta tegutseks eesti.ee portaalis. Eelduseks TARA SSO või muu sessiooni jagamise lahenduse kasutamine. Näiteks kasutatakse sama domeeni (abiellumine.eesti.ee) ja eesti.ee poolt pakutavaid sessiooni jagamise vahendit TIM. o D2: sündmusteenuse kasutajaliidese funktsionaalsus jagatakse välja micro front- end tehniliste lahendustega, kus eesti.ee kuvab sündmusteenuse funktsionaalsust enda lehe osana. Sündmusteenuse UI komponendid lehed laetakse eesti.ee lehele jooksvalt run-time's • E: Teenuse täislahendus portaalis - kogu sündmusteenuse funktsionaalsus realiseeritakse eesti.ee portaalis. Teenuste funktsionaalsuste dekomponeerimiseks saab kasutada NPM pakette, mis arendatakse eraldi, kuid ehitatakse kokku ja rakendatakse riigiportaali keskkonnas. Variante A ja B saab eesti.ee lehe sündmuste nimekirja lehel kasutada kasutaja edasi suunamiseks sündmusteenuse detailvaadetesse. Variant D on eelistatud variant sündmusteenuse funktsionaalsuse kuvamiseks kasutusele. Kusjuures seda varianti saab tehniliselt lahendada mitmel viisil. D1 variant on tehniliselt lihtsam saavutatav ja hilisemalt lihtsamini hallatav. D2 varianti ei ole riigi infosüsteemides teadaolevalt varasemalt kasutatud. Vajab POC-mist ja katsetamist, kas ja kuidas see lahendus oleks jätkusuutlik. Variantide C ja E kasutusele võtmine oleks sündmusteenuste kontekstis üpriski keeruline ja võiks kõne alla tulla siis, kui luuakse väga-väga lihtne sündmusteenuse protsess. 58 Sündmusteenuste teostatavuse analüüs töötu olemise näitel, Arhitektuuri visioon 2.7.8 Sõnumivahetuse ruum Sõnumvahetuse ruumi (vt. „Andmesündmuste edastamine“) lahendus on lisaks sündmusteenuse süsteemile üks keerukamaid kohti, nii äriloogiliselt kui tehniliselt. Sõnumiruumi disaini käigus on vaja lahendada mitmed probleeme, mis tulenevad tehnilise infrastruktuuri ning andmekaitse nõuetest. Ühest küljest oleks tehniliselt lihtne rakendada pubslih/subscribe andmevahetusmustrit, kasutades MesssageQueue funktsionaalsust pakkuvaid valmistarkvara platvorme - näiteks: Kafka, RabbitMQ. Kuid tuleb arvestada, et süsteemi saadetavad sõnumid sisaldavad isikuandmeid ja neid andmeid võivad teised süsteemid tarbida vaid isiku eelneva nõusoleku või seaduses ette nähtud eesmärgil asutuse ülesannete täitmiseks. Ehk sõnumite laiali jagamisel tuleb vajadusel teha päring nõusolekuteenusesse ja tuleb kontrollida ka asutuse või asutuse gruppide õiguseid teatud tüüpi sõnumeid tarbida. Realiseerida tuleb vastav haldusliides, mis võimaldab sündmusteenuse halduritel sündmuseid spetsifitseerida ja sündmuse tüübi alusel anda asutusele või asutuse gruppidele ligipääsuõiguseid, kelle on õigus sõnumeid kuulata (vt ka „Teenuste kirjeldamine“ punkt "Andmesündmuste tehniline kataloog") Lisaks tuleb arvestada ka infrastruktuuri piiranguga, kus infosüsteemid peavad omavahel suhtlema üle X-tee. X-tee ei toeta hetkel sõnumipõhist andmevahetust, kuid NIIS liigub vastava lahenduse ja standardi loomise poole X-Rooms kontseptsiooniga. Sündmusteenuste süsteemi loodav sõnumvahetuse keskkond võib baseeruda X-Rooms kontseptsioonil, kuid seda võib vaadelda ka sündmusteenuste spetsiifilist x-tee teenuste kogumid, mis baseerub publish/subscribe mustril ja kuhu teised infosüsteemid võivad saata (push) ainult eeldefineeritud ning kokku lepitud semantikaga andmesündmuseid. Sündmustest huvitatud infosüsteemidele saavad registreerida ennast sündmuste kuulajaks (haldur peab selleks haldusliideses vastava loa andma) ja saavad sõnumeid tarbida pull mehhanismiga üle vastava REST x-tee teenuse. Seevastu X-Rooms kontseptsioon baseerub sõnumite laiali saatmisel push mudeli järgi, mille juurutamine nõuab mitme (kõigi) x-tees osalevate süsteemide üleseid kokkuleppeid. Pull mudeli rakendamine nõuaks ainult sõnumiruumi ja tarbija vahelist kokkulepet. Pull mudeli saab hiljem asendada/täiendada ka push mudeliga, kui vastav standard x-teel tekib. Sõnumiruumile esitatavad tehnilised nõuded: • suhtlus sõnumiruumiga peab käima üle X-tee infrastruktuuri • sõnumiruume võib olla tulevikus mitu (näiteks igal asutusel oma sõnumiruum, mis võimaldab teenindada asünkroonset andmevahetust) 59 Sündmusteenuste teostatavuse analüüs töötu olemise näitel, Arhitektuuri visioon • sõnumiruumi omanik peab andma ligipääsuõigused sõnumite saatjatele ning tarbijatele • sõnumiruumid peavad olema registreeritud keskses registris, nagu X-tee teenusedki • sõnumiruum peab olema "rumal" andmevahetuskeskkond (dumb pipe vs. smart pipe) • peab baseeruma publish/subscribe sõnumivahetuse mustril Lahendusvariandid: • A: oodata sündmusteenuste sõnumivahetusruumi kasutusele võtuga seni, kuni X-tee infrastruktuurile on loodud standardne X-Rooms kontseptsiooni tugi. o Nagu sündmusteenuste arhitektuurse kontseptsiooni lahendusvariantidest nähtub, saab sündmusteenuseid käitada ka ilma ühise sõnumiruumita. Selleks peab andmesündmuseid loovatest süsteemidest teostama hulgaliselt muudatus- ja staatuspäringuid, kuid see on olemasoleva infra peal teostatav o Hiljem, kui X-Rooms kontseptsioon realiseerub, saab osateenuste vahelist andmevahetust samm haaval sõnumi põhiseks viia. • B: realiseerida sündmusteenuste vajadustele vastav sõnumivahetusruum, kuhu saadavad sõnumeid andmesündmuste tekitajad ning sõnumeid tarbivad erinevad osateenused ning sündmusteenuste süsteemid o Tegemist ei oleks X-Rooms kontseptsiooni realisatsiooniga, vaid eelnevalt kokkulepitud publish/consume X-tee REST teenustega o Tehnoloogiline lahendus, mis sõnumitöötlust pakub oleks ilmselt Kafka, sest Kafka ▪ sobitub dumb pipe kontseptsiooniga ▪ võimaldab sõnumeid salvestada ja ajalugu pärida ▪ Kafka Streams ja KSQL tehnoloogiatega saab luua spetsiaalset äriloogikat, mis võimaldaks sõnumeid kliendi õiguste põhiselt filtreerida ▪ Kafka pakub väga head automaatseid skaleerimise ja kõrgkäideldavuse tagamise lahendusi, mis vastaksid sündmusteenuste süsteemi jõudlusnõuetele ▪ Confluent Rest API (https://docs.confluent.io/platform/current/kafka- rest/index.html) võimaldab Kafka teenuseid kasutada üle REST liidese, mis lihtsustab x-tee infrastruktuuri kasutust. AMQP protokollil baseeruvate sõnumiruumi tehnoloogiatel REST API üldjuhul puudub. o Kindlasti peab realiseerima ligipääsude halduskeskkonna, kus saab sõnumi tüübi, asutuse ja asutuste grupi põhiselt määrata sõnumite saamise reegleid o Hiljem, kui X-Rooms kontseptsioon realiseerub, võib tekkida vajadus loodud sündmusteenuste sõnumiruumi lahendus viia vastavusse standardiseeritud X- rooms lahendusega 60 Sündmusteenuste teostatavuse analüüs töötu olemise näitel, Arhitektuuri visioon 2.7.9 Rakenduste paigaldusplatvorm Teenuste rakendamiseks kasutusele võetav infrastruktuur mõjutab otseselt seda, kuidas loodavaid rakendusi realiseeritakse, kokku ehitatakse, hallatakse ja korraldatakse teenuste vaheline suhtlus. Konteinerite orkestreerimisplatvorm võimaldab: • lihtsustab rakenduste, konfiguratsioonide ja saladuste haldamist • kontrollida teenuste toimivust (health check API) ja teostada monitooringut • teenuseid automaatselt skaleerida • luua lihtsamini automaatseid CI/CD töövoogusid Vastava platvormi kasutusele võtmine nõuab tugeva devops kompetentsi omamist. Lahendusvariandid: • A: eelistatud konteinerite orkestreerimisplatvorm. Näiteks Riigipilve Kubernetes • B: RIA-s kasutusel olev VMware põhinev virtuaalkeskkond 61 Sündmusteenuste teostatavuse analüüs töötu olemise näitel, Arhitektuuri visioon 3 Arhitektuuri visioon 3.1 Kontseptuaalne ülevaade Selles peatükis on sündmusteenuste kasutusele võtmisega seotud süsteemide ülevaatlik kirjeldus. Süsteemide koostööst annab ülevaatepeatükk Andmevahetus töötuna arvel oleku näitel. Sündmusteenuste arendamise raames arendatavaid süsteeme on täiendavalt kirjeldatud eraldi peatükkides (vt „Staatuspaneeli kontseptsioon“, „Teenuste süsteemide kontseptsioon“, „Eesti.ee sündmusteenuste avalehe“). Järgnevad komponentmudeli diagramm annab ülevaate sündmusteenuste kasutusele võtmisega seotud süsteemidest. Seosed skeemidel kajastavad andmete liikumise suunda. 62 Sündmusteenuste teostatavuse analüüs töötu olemise näitel, Arhitektuuri visioon Sündmusteenuste jaoks loodavad süsteemid Sündmusteenuste staatuspaneel Staatuspaneeli ülesanne sündmusteenuste süsteemidest ja/või osateenuste osutajate infosüsteemidest kokku koguda isikule eesti.ee portaalis kuvatavad teenuste pakkumised ja andmed teenuste osutamise kohta. Staatuspaneel vahendab ja eesti.ee kuvab isikule ainult ülevaatlikku infot (nt teenuse kood ja nimetus, osutamise aeg ja staatus), mille juures on link detailsema infole. Staatuspaneel on tsentraliseeritud komponent. Staatuspaneel ei hoia isikustatud andmeid, vaid kogub andmeid jooksvalt sündmusteenuste süsteemidest ja/või osateenuste osutajate infosüsteemidest. Staatuspaneel hoiab sündmusteenuste tehnilist kataloogi, kus hallatakse andmete kokku kogumise jaoks vajalikke seadistusi. Vt ka peatükki „Staatuspaneeli kontseptsioon“ Sündmusteenuse süsteem Sündmusteenuste süsteemi ülesanne hakkab olema teha isikule teenuste proaktiivselt pakkumisi, käivitada osateenuste osutamist ja anda staatuspaneelile andmeid teenuste pakkumise ning osutamise kohta. Sündmusteenuste süsteemi juurde võidakse luua iseteenindus, kuhu isikud suunatakse eesti.ee'st ja kus isikud saavad täita avaldusi ning saada detailset infot sündmusteenuse osutamise kohta. Sündmusteenuste süsteeme tekib mitmeid. Iga sündmusteenuse jaoks võidakse luua eraldi sündmusteenuse süsteem, kuid alternatiivina võib mitme sündmusteenuse jaoks luua ühise sündmusteenuse süsteemi. Sündmusteenuse jaoks sündmusteenuse süsteemi loomise teine alternatiiv on realiseerida vastavate ülesannete täitmine osateenuste osutajate infosüsteemides. Sündmusteenuse süsteemi võib realiseerida ka mitme mikroteenusena (nt üks mikroteenus teeb proaktiivseid pakkumisi, teine mikroteenus vahendab teatud andmeid). Konkreetse sündmusteenuse jaoks sündmusteenuse süsteemi loomise vajalikkus ja tehniline lahendus otsustatakse eraldi iga sündmusteenuse jaoks. Kuna sündmusteenuse süsteemi loomine kätkeb osateenuse osutajate infosüsteemide võimalikust dubleerimisest tulenevaid riske, siis sündmusteenuse jaoks täiesti uue süsteemi loomine peab olema selgelt põhjendatud. Sündmusteenuse süsteemi võib realiseerida nii, et seal hoitakse isikustatud infot iga konkreetse sündmusteenuse juhtumi kohta. Näiteks võidakse seal hoida protsessi staatust 63 Sündmusteenuste teostatavuse analüüs töötu olemise näitel, Arhitektuuri visioon või juba kogutud, aga alles järgnevate osateenuste osutamise jaoks vajalikke andmeid. Teine variant on sündmusteenuste süsteem realiseerida kui andmete agregeerija, mis ise andmeid ei hoia, vaid võtab kõik algandmed osateenuse osutajate süsteemidest või kolmandatest süsteemidest. Andmete dubleerimise ja sünkroniseerimise vigade vältimiseks on soovitatav kasutada teist varianti, kuid lõplik otsus tehakse iga sündmusteenuse kohta eraldi. Vt ka peatükk „Teenuste süsteemide kontseptsioon“. Abielu sündmusteenuse korral on kavandatud, et isik saab ühe maksena maksta abielu registreerimise teenustasud, abielu registreerimise riigilõivu ja uute dokumentide väljastamise riigilõivud. Praegu pole olemas lahendust, mis toetakse selliselt maksete tegemist. Juhul, kui kavandatud lahendus soovitakse ellu viia, siis tuleb realiseerida selline koondmaksete käsitlemise lahendus ja siis on mõtet see realiseerida komponendina, mida saaks korduvkasutada ka väljapool abielu sündmusteenust. Andmesündmuste sõnumivahetuse ruum (sõnumiruum) Sõnumiruumi ülesanne on pakkuda sündmusteenuste süsteemide ja/või osateenuste osutajate infosüsteemide vahel asünkroonse andmevahetuse võimalust. Sõnumiruum hakkab võimaldama andmesündmuste edastamist sõnumite välja saatmise teel. Sõnumiruum on kavandatud arhitektuuri kohaselt hajutatult paigaldatav komponent. Iga sõnumite saatja ja/või tarbija juures hakkaks olema oma sõnumiruumi paigaldis. Sõnumiruumide vaheliseks sõnumite edastamiseks tuleks kasutada X-teed. Sõnumiruumidel on tsentraalne kataloogi komponent. Sõnumiruumi kataloog annab ülevaate sõnumiruumi kasutavatest asutustest, sõnumite liikidest ja sõnumite saatmise ning tarbimise õigustest. Sõnumiruum lihtsustaks andmesündmuste edastamist, kuid andmesündmuste edastamise saab realiseerida ka kasutades sünkroonseid x-tee teenuseid. Seega sõnumiruumi realiseerimine ei ole sündmusteenuste jaoks hädavajalik. Sõnumiruumi arendamine pigem ei kuulu sündmusteenuste arenduse skoopi, vaid sõnumiruum arendus võiks toimuda eraldi laiaulatuslikuma projektina (nt X-rooms lahendusena). Selleks, et eraldi projektina arendatav sõnumiruum sobiks kasutamiseks sündmusteenuste kontekstis, on arhitektuuri visiooni ühes peatükis kirjeldatud sündmusteenuste ootused sõnumiruumi suhtes. Vt ka peatükk „Sõnumivahetuse kontseptsioon“. 64 Sündmusteenuste teostatavuse analüüs töötu olemise näitel, Arhitektuuri visioon Sündmusteenuste jaoks täiendatavad süsteemid Osateenuste osutaja süsteemid Osateenuse süsteemid peavad hakkama tegema koostööd sündmusteenuste süsteemidega. Nad peavad hakkama vastu võtma osateenuste osutamise "korraldusi" ja andma välja andmeid osateenuste osutamise kohta. Nende andmevahetuste sisu sõltub otseselt konkreetse sündmusteenuse äriloogikast ja kavandatakse iga sündmusteenuse osas eraldi. Kui sündmusteenus realiseeritakse ilma eraldi sündmusteenuse süsteemi loomiseta, siis tuleb osateenuste süsteemides realiseerida osateenuste vaheline integratsioon, isikutele teenuste pakkumiste tegemine ja andmete väljastamine staatuspaneelile. Sellisel juhul peab osateenuse süsteemil olema iseteenindus, kuhu saab isikuid eesti.ee keskkonnast edasi suunata. Sündmusteenuste avavaade eesti.ee portaalis Isik peab eesti.ee portaalist hakkama saama ülevaatlikku infot päevakorras olevate sündmusteenuste kohta (talle pakutavad või osutamisel olevad teenused) ja temaga seotud sündmusteenuste ajaloo kohta. Eesti.ee portaalis tuleb realiseerida vastav kasutajaliides. Kasutajaliides saab kuvatavad andmed sündmusteenuste staatuspaneelist. Lisaks staatuspaneelist saadavatele isikustatud andmetele kuvab Eesti.ee teenuseid kirjeldavat infot ehk pakub infoteenust. See info hakatakse tulevikus saama teenuste ärilisest kataloogist ja artiklivaramust ja (vt peatükid „Teenuste äriline kataloog“ ja „Artiklivaramu“). Lisaks CMS komponendile koosneb riigiportaal mitmest baaskomponendist, millega arendusi tehes tuleb arvestada (vt peatükk „Riigiportaali eesti.ee tehnoloogilised nõuded“). Vt ka „ Eesti.ee sündmusteenuste avalehe“. Sündmusteenustega seotud muud süsteemid Riigi autentimisteenus TARA TARA (https://e-gov.github.io/TARA-Doku/) kasutatakse eesti.ee portaali kasutajate autentimiseks. Ka sündmusteenuste süsteemid ja osateenuste osutajate iseteenindused, kuhu isikud detailsema info saamiseks edasi suunatakse, peavad autentimiseks kasutama TARA autentimisteenust. Praegu on arendamisel TARA SSO (single-sign-on) lahendus. Sündmusteenuste kontekstis on SSO lahendus vajalik, et isikud saaksid sujuvalt eesti.ee 65 Sündmusteenuste teostatavuse analüüs töötu olemise näitel, Arhitektuuri visioon portaalist liikuda edasi sündmusteenuste süsteemide ja osateenuste osutajate süsteemide iseteenindustesse. Artiklivaramu Artiklivaramu (https://www.mkm.ee/sites/default/files/artiklivaramu_tutvustus.pdf) on RIA arendatav süsteem, mille ülesanne on tsentraalselt hallata veebilehtedel kuvatavaid infoartikleid. Eesmärk on luua "üks tõe allikas", kust talletatud artikleid kuvatakse erinevatel kasutajaliidestel. Sündmusteenuste kontekstis hakkab artiklivaramu olema sündmusteenuseid kirjeldavate tekstide haldamise kohaks. Eesti.ee portaal ja sündmusteenuse süsteemid saaksid hakata võtma infoartikleid artiklivaramust ja tänu sellele hakatakse kuvatama sama sündmusteenuse kohta erinevatel kasutajaliidestel sama sisuga infot. Artiklivaramu on praegu arenduses. Teenuste äriline kataloog Teenuste ärilise kataloogi ülesanne on hallata avalikke teenuste struktureeritud andmeid. Andmete struktuur peab vastama CPSV-AP nõuetele. Sündmusteenuste kontekstis tuleks teenuste kataloogist võtta teenuste nimetused, lühikirjeldused ja teenuse osutajate andmed koos kontaktandmetega ja vastuvõtuaegadega. CPSV-AP nõuetele vastava teenuste kataloogi arendus ei ole veel alanud. Kui teenuste ärilist kataloogi sündmusteenuste kasutusele võtmise ajaks ei ole loodud, siis tuleb sündmusteenuste raames vajalik ärilise kataloogi MVP realiseerida sündmusteenuste staatuspaneelis (MVP peab andma teenuste kuvamise jaoks hädavajalikud andmed, näiteks nimetused ja lühikirjeldused). Eesti.ee teavitusteenus Sündmusteenuste süsteemid ja osateenuste osutajate süsteemid hakkavad isikutele saatma proaktiivseid teenuste pakkumisi e-postiga ametlikule eesti.ee aadressile eesti.ee teavitusteenuse kaudu. Nõusolekuteenus Nõusolekuteenus (https://github.com/e-gov/NT) on RIA arendatav süsteem, mis võimaldab isikul anda nõusoleku, et teine isik (ettevõte) saaks kasutada isikuandmeid. Sündmusteenuste kontekstis nõusolekuteenuse kasutusele võtmise vajadus haakub 66 Sündmusteenuste teostatavuse analüüs töötu olemise näitel, Arhitektuuri visioon sõnumiruumi kasutusele võtmisega juhul, kui sõnumiruumi kaudu hakkavad andmesündmusi saama ka ettevõtted. Siis tuleb isikult küsida nõusolekut tema kohta käivate andmesündmuste edastamiseks eraõiguslikele osapooltele. Praegu on valmimas nõusoleku teenuse MVP, kuid see on mõeldud teistsuguse kasutusjuhu jaoks. Praeguses lahenduses kutsutakse õiguste andmine välja õigusi saava ettevõtte infosüsteemist, kuid sündmusteenuste korral isik ei peaks käima nõusolekute andmiseks erinevate teenuse osutajate infosüsteemides. Pääsuhalduse süsteem Sündmusteenuste portfelli haldur ja sündmusteenuste omanikud peavad omama ligipääsu sündmusteenuste staatuspaneelile, et teha seal seadistusi ja testpäringuid. Seega peab saama anda neile sinna ligipääsuõigusi. RIA hakkab arendama ühtset pääsuhalduse süsteemi (Pääsuke). Projekti ei ole veel alustatud (toimub analüüsi hankemenetlus). Kui see süsteem valmib, siis tuleb ligipääsuõiguste haldamine lahendada selles süsteemis. Kui see süsteem ei ole sündmusteenuste kasutusele võtmise ajaks ei ole valmis, siis tuleb sündmusteenuste jaoks vajalik õiguste lahendus realiseerida staatuspaneelis. Süsteemid isiku vaatest Selles punktis on tehtud kokkuvõte süsteemidest teenuseid kasutava isiku vaatepunktist. • Isik hakkab saama ülevaatlikku infot eesti.ee portaalist o Eesti.ee portaal hakkab isikupõhised konkreetseid sündmusteenuste juhtumite andmed saama staatuspaneeli vahendusel sündmusteenuse süsteemidest ja osateenuse osutajate süsteemidest. o Eesti.ee portaal hakkab võtma teenuseid kirjeldavaid tekst jms infomaterjale artiklivaramust ja avalike teenuste kohta kuvatavad struktureeritud andmeid teenuste kataloogist. • Isik suunatakse avalduste esitamiseks või detailsemate andmete saamiseks eesti.ee portaalist sündmusteenuse süsteemi ja/või osateenuse osutaja infosüsteemi iseteenindusse. • Isik autenditakse kasutades riigi autentimisteenust TARA. TARA SSO tagab sujuva liikumise eesti.ee ja iseteeninduste vahel. • Isik saab teenuste proaktiivseid pakkumisi e-postiga, mis saadetakse välja sündmusteenuse süsteemidest ja/või osateenuse osutaja infosüsteemidest eesti.ee teavitusteenuse kaudu. 67 Sündmusteenuste teostatavuse analüüs töötu olemise näitel, Arhitektuuri visioon • Kui sündmusteenustesse kaasatakse eraõiguslikud isikud nii, et neil tekib võimalus tarbida andmesündmusi, siis isikul peab tekkima võimalus anda tema kohta käivate andmete edastamise nõusolek nõusolekuteenuse kaudu. Süsteemid teenuste haldamise vaates Portfelli haldur: • Haldab sõnumiruumis ja staatuspaneelis asutusi (annab asutusele ligipääsu, seob sõnumiruumis asutusi gruppidesse). • Jälgib sõnumiruumis ja staatuspaneelis logisid. • Käivitab sõnumiruumis testsõnumite saatmist ja staatuspaneelis testpäringute tegemist. Teenuste omanik (sündmusteenuste omanik või osateenuse omanik): 68 Sündmusteenuste teostatavuse analüüs töötu olemise näitel, Arhitektuuri visioon • Haldab sõnumiruumis sõnumite teemasid ja liike, taotleb ja annab õigusi saata või tarbida sõnumeid. • Haldab teenuste kataloogis avalikke teenuseid kirjeldavaid andmeid. • Haldab staatuspaneelis teenuste tehnilisi kirjeldusi. • Jälgib sõnumiruumis ja staatuspaneelis logisid. • Käivitab sõnumiruumis testsõnumite saatmist • Käivitab staatuspaneelis testpäringute tegemist. • Haldab artiklivaramus sündmusteenuseid või osateenuseid kirjeldavaid infoartikleid. Sündmusteenuse omanik: • Haldab seadistusi, jälgib sündmusteenuse protsesside toimimist (jälgib logisid), käivitab testpäringuid Osateenuse osutaja: • Kasutab oma asutuse infosüsteemi osateenuse osutamiseks. 69 Sündmusteenuste teostatavuse analüüs töötu olemise näitel, Arhitektuuri visioon 3.2 Andmevahetus töötuna arvel oleku näitel Selles peatükis on ülevaatlikult kirjeldatud süsteemide koostööd. Ülevaatlikkuse huvides ei ole välja toodud süsteemide ülesehituse üksikasju, näiteks on abstraktselt nimetatud "Töötukassa infosüsteem" ja ei ole eraldi välja toodud, et see koosneb mitmest osast (nt EMPIS ja e-töötukassa). Esmalt on esitatud jadadiagramm ja selle järel tekstilised kommentaarid. 70 Sündmusteenuste teostatavuse analüüs töötu olemise näitel, Arhitektuuri visioon 71 Sündmusteenuste teostatavuse analüüs töötu olemise näitel, Arhitektuuri visioon Proaktiivsete pakkumiste tegemine: 1. Töötukassa infosüsteem saab andmesündmuse, mis näitab, et isik võib muutuda töötuks. Näiteks saab töötamiste registrist (TÖR) andmed, et isikul on teatud aeg tagasi lõppenud töösuhe ja uut ei ole alustatud. 2. Töötukassa infosüsteem kontrollib erinevatest süsteemidest (jadaskeemil "andmeandjatest"), kas isikut saab võtta töötuna arvele (nt kas isik pole juba töötuna arvel, ei õpi, pole kaitseväeteenistuses, pole vangis, pole vanaduspensionär jne). 3. Kui kõik tingimused on täidetud, siis Töötukassa infosüsteem teeb isikule pakkumuse võtta töötuna arvele ja saada Töötukassalt teenuseid. Töötukassa infosüsteem saadab pakkumuse isiku @eesti.ee aadressile eesti.ee teavitusteenuse kaudu. Välja saadetavasse pakkumusse lisatakse: o link Töötukassa iseteenindusse, kus isik saab täpsemalt tutvuda isikustatult talle pakutavate Töötukassa teenustega o eesti.ee infoteenusesse (https://www.eesti.ee/et/elusuendmused/jaein- toeoetuks/). Eesti.ee's andmete kuvamine : 1. Isik logib sisse eesti.ee portaali. 2. Eesti.ee portaal: 2.1. teeb staatuspaneelist aktiivsete teenuste ja andmevahetusteenuste kohta andmete saamiseks, 2.2. kuvab teenuste lühikirjeldused ja 2.3. teeb andmevahetusteenuste kohta päringud staatuspaneeli. 3. Staatuspaneel edastab päringu Töötukassa infosüsteemi. 4. Töötukassa infosüsteem: 4.1. kontrollib, kas isikut saab võtta töötuna arvele (sarnaselt proaktiivse pakkumuse tegemisega). Kui isikut saaks võtta töötuna arvele, siis Töötukassa infosüsteem lisab päringu vastusesse pakkumuse võtta töötuna arvele, 4.2. otsib andmebaasist, kas isik on töötuna arvel või saab muid teenuseid. Kui isik saab teenuseid, siis Töötukassa infosüsteem lisab päringu vastusesse andmeobjektid isikule teenuste osutamiste kohta ja 4.3. väljastab päringu vastuse. 5. Staatuspaneel vahendab Töötukassa süsteemilt saadud vastuse. 6. Eesti.ee kuvab isikule Töötukassa poolt pakutavate või osutatavate teenuste andmed. Kui isik ei saa Töötukassalt teenuseid ja pole põhjust neid saada (nt töötab), siis eesti.ee töötuna olemise kohta isikule midagi ei kuva. 7. Kui isik soovib lähemalt tutvuda talle pakutavate või osutatavate teenustega, siis ta klikib eesti.ee's kuvatud pakutava või osutatud teenuste andmetele. Eesti.ee suunab kasutaja 72 Sündmusteenuste teostatavuse analüüs töötu olemise näitel, Arhitektuuri visioon Töötukassa infosüsteemi iseteenindusse, kus isik saab näha detailseid andmeid ja nõustuda teenuse saamisega. Lingi, kuhu kasutaja suunatakse, väljastas Töötukassa infosüsteem päringule vastamise käigus (vt lõik 4). Link peaks olema süvalink, mis viib otse konkreetse pakkumise või teenuse osutamise andmete juurde, mitte üldisele avalehele. 73 Sündmusteenuste teostatavuse analüüs töötu olemise näitel, Arhitektuuri visioon 3.3 Sõnumivahetuse kontseptsioon 3.3.1 Sõnumivahetuse kontseptuaalne arhitektuuri mudel 74 Sündmusteenuste teostatavuse analüüs töötu olemise näitel, Arhitektuuri visioon Sõnumivahetuse printsiibid 1. Sõnumivahetuse lahendus koosneb: 1.1. sõnumivahetuse ruumist (sõnumiruumist) ja 1.2. sõnumivahetuse haldussüsteemist. 2. Sõnumiruum: 2.1. Sõnumiruumi peamine ülesanne on sõnumite edastamine sõnumivahetuse osapoolte vahel (vt ka punkt 4). 2.2. Sõnumiruumi kuulub sõnumite kataloog, mille alusel toimub sõnumivahetuse juhtimine (vt ka punkt 5). 2.3. Sõnumiruum on hajutatult paigaldatav komponent (iga osapoole juures on oma sõnumiruumi paigaldis). 2.4. Sõnumiruumid vahetavad omavahel sõnumeid kasutades x-tee infrastruktuuri. 3. Sõnumivahetuse haldussüsteem: 3.1. Sõnumivahetuse haldussüsteem võimaldab hallata ja sirvida sõnumite kataloogi ning monitoorida sõnumiruumide toimimist (nt teha health endpoint päringuid). 3.2. Sõnumivahetuse haldussüsteem on tsentraalne komponent. 4. Sõnumiruum teeb sõnumi edastamise protsessi raames järgmised tegevusi: 4.1. Sõnumi vastuvõtmine väljastavalt süsteemilt. 4.2. Sõnumi väljastamise õiguse kontroll (kas see asutus/süsteem võib väljastada vastava teema sõnumeid). 4.3. Sõnumi struktuuri valideerimine (kas sõnumi sisu olevate andmete struktuur vastab sõnumi spetsifikatsioonis kirjeldatud struktuurile). 4.4. Sõnumi tarbijate määramine (mis asutustele/süsteemideele tuleb sõnum edastada). 4.5. Sõnumi väljastamine tarbijatele. 5. Sõnumiruum kasutab sõnumite edastamise juhtimiseks katalooge: 5.1. Kataloogides kirjeldatakse: 5.1.1. sõnumivahetuses osalevad osapooled (asutused, sõnumiruumid ja asutuste grupid) 5.1.2. sõnumite teemad, sh sõnumite spetsifikatsioonid (tähendus, struktuur) ja teemapõhised õigused (mis teema sõnumeid mis osapooled väljastavad või tarbivad) 5.1.3. sõnumivahetuse personaalsed õigused (kelle kohta mis osapooled võivad sõnumeid tarbida) 5.2. Kataloogidel on API'd, mille kaudu toimub kataloogide sünkroniseerimine, haldamine ja sirvimine. 6. Sõnumivahetuse kasutajaliidesed 6.1. Tsentraalne haldamise kasutajaliides - portfelli haldurile, et kirjeldada sõnumivahetuses osalevate osapooled ja monitoorida sõnumiruume 75 Sündmusteenuste teostatavuse analüüs töötu olemise näitel, Arhitektuuri visioon 6.2. Kataloogi sirvimise kasutajaliides - igaühele, et saada infot sõnumivahetuse osapoolte ja sõnumite liikide kohta 6.3. Sõnumiruumi haldamise kasutajaliides - teenuse omanikule, et kirjeldada sõnumite liigid Märkused: • Sõnumiruumis sõnumi struktuuri valideerimine ei ole tingimata vajalik ja sõnumiruum võiks läbi lasta ka suvalise struktuuriga andmeid sisaldavaid sõnumeid, aga sõnumiruumis valideerimise rakendamine on väga soovitatav selleks, et võimalik viga ilmneks kohe sõnumi välja saatmise käigus, mitte tarbijate infosüsteemides sõnumi töötlemise käigus. Sõnumi struktuuri muudatuse kirjeldamine kataloogis vähendab riski, et sõnumi väljastaja infosüsteemis tehakse kiirelt sõnumi andmestruktuuri muudatus, millest tarbijad ei saa eelnevalt teada ja ei ole enam võimelised sõnumit töötlema. Sõnumite struktuuris tehtavad muudatused peavad olema versioneeritud. Teatud ajani (vähemalt 2 versiooni) peab olema toetatud nii uue kui vana sõnumistruktuuri saatmise ja tarbimise võimekus (backward compatibility). Kui sõnumil on palju tarbijaid, siis ootamatust muudatusest on ka palju segadust. • Sõnumi tarbijate määramine on kapseldatud sõnumiruumi. Sõnumit välja saatev süsteem ei pea teadma, mis asutustele mis sõnum huvi pakub. Sõnumi tarbijad määrab sõnumiruum kataloogis tehtud seadistuste alusel. Selline lahendus võimaldab paindlikult luua uusi integratsioone ilma, et oleks vaja arendada sündmuseid välja saatvaid infosüsteeme. 76 Sündmusteenuste teostatavuse analüüs töötu olemise näitel, Arhitektuuri visioon 3.3.2 Sõnumivahetuse kontseptuaalne andmemudel Andmeobjektid jagunevad kahte osasse: • Kataloog - seadistused, mille alusel juhitakse sõnumite edastamist • Sõnumid - edastavad konkreetsed sõnumid 3.3.2.1 Kataloog Sõnumiruumi kataloog peab võimaldama hallata järgnevalt kirjeldatud andmeid. Nimetus Selgitus 77 Sündmusteenuste teostatavuse analüüs töötu olemise näitel, Arhitektuuri visioon Tsentraalselt hallatavad Asutus Juriidiline isik, mis osaleb sõnumivahetuses sõnumite väljastajana ja/või tarbijana. Märkus: Terminit "asutus" kasutatakse siin laiemas tähenduses, kui ainult ametiasutus. Käesolevas kontekstis võib asutus olla ka avalik-õiguslik või eraõiguslik juriidilise isik, mis osaleb avalike teenuste osutamises või millelt saadav info on oluline teenuste osutamiseks. Siin võib olla ka asutusi, mis ei osuta ühegi sündmusteenuse raames ühtegi otsest teenust, kuid mis annavad infot teenuste osutamise alustamise või lõpetamise jaoks oluliste sündmuste kohta. Asutuste grupp Asutuste grupp moodustatakse asutustest, mis saavad väljastada ja/või tarbida samadesse teemadesse kuuluvaid sõnumeid. Asutuste grupid võivad olla näiteks "Kohalikud omavalitsused", "Notarid", "Kutse- ja kõrgkoolid", "Haiglad" Asutuste gruppide kasutamise eesmärk on lihtsustada sõnumivahetuse ja teenuste spetsifikatsioonide haldamist nii, et sõnumite tarbimise ja teenuste kohta info esitamise õigust ei pea määrama igale asutusele eraldi, vaid seda saab teha gruppide kaupa. Sõnumiruum Asutuses kasutava sõnumiruumi paigaldis. Sõnumiruumi atribuudi on: • identifitseerivad andmed, nt nimetus • tehnilised "aadressid" (endpoint'd, kuhu pöörduda sõnumite vahetamiseks ja sõnumiruumi haldamiseks). Sõnumiruumi omanike hallatavad Sõnumite teema Sõnumite teema koondab kokku sõnumite liigid, mille sõnumeid edastatakse samade asutuste vahel (nt "Töötuna arvel olek"). Sõnumite väljastamise ja tarbimise õigused kirjeldatakse teemade põhiselt. Eesmärk on lihtsustada õiguste haldamist, et õigusi ei peaks andma iga sõnumi liigi kohta eraldi, vaid saaks anda kogu teema kohta tervikuna. Sõnumite teema atribuudid on: • nimetus • kirjeldus • sõnumite ooteaeg (säilitamise aeg, kui kaua sõnumiruum hoiab sõnumeid). 78 Sündmusteenuste teostatavuse analüüs töötu olemise näitel, Arhitektuuri visioon Nimetus ja kirjeldust kasutatakse selleks, et teenuste omanikud ja süsteemide arendajad saaksid omavahel selgitada ja aru saada teema tähendusest. Igal sõnumite teemal on omanik. Omanik on asutus, kes vastutab teema haldamise eest ehk saab kirjeldada teemasse kuuluvad sõnumite liike ja määrata sõnumite väljastajaid ning tarbijaid. Iga asutus saab luua sõnumite teemasid ja liike. Sõnumi teema loonud asutus saab vaikimisi teema omanikuks. Halduse lahendus peab võimaldama ka teema omanikku muuta (nt asutuste tegevuse ümberkorraldamise korral). Sõnumite teema Sõnumite spetsifikatsioon kirjeldab ühte liiki ehk ühel eesmärgil → edastatavaid ja ühesuguse struktuuriga sõnumeid (nt teemasse Sõnumite "Töötuna arvel olek" kuuluvad sõnumid "Teade töötuna arvele spetsifikatsioon võtmise kohta", "Teade töötuna arvel oleku lõpetamise kohta"). Sõnumite spetsifikatsiooni atribuudid on: • kood, • nimetus ja • kirjeldus Kood on sõnumi spetsifikatsiooni tähis. Kood peab olema unikaalne. Igas konkreetsetes sõnumis viidatakse koodiga vastavale sõnumi spetsifikatsioonile. Nimetust ja kirjeldust kasutatakse selleks, et teenuste omanikud ja süsteemide arendajad saaksid omavahel selgitada ja aru saada, milleks mingit sõnumit kasutatakse. Sõnumite teema Sõnumi spetsifikatsioonis defineeritakse sõnumite struktuur, mis → andmeobjekt- ja elemente võib sisaldada sõnumi sisu (payload). Sõnumite Eesmärk on võimaldada valideerida sõnumite struktuuri. spetsifikatsioon Rekvisiidi atribuudid on: → • kood, Rekvisiit • kirjeldus ja • elemendi andmetüüp või viide alamobjektile. Kood on rekvisiidi tähis. Kood peab olema sõnumi spetsifikatsiooni ulatuses unikaalne. Igas konkreetsetes sõnumis olev andmete väärtus tähistatakse rekvisiidi koodiga. Kirjeldust kasutatakse selleks, et sündmusteenuste omanikud ja süsteemide arendajad saaksid omavahel selgitada ja aru saada, milleks mingit rekvisiiti kasutatakse. Elementide andmetüüpe kasutatakse sõnumivahetuse käigus konkreetsete sõnumite sisus olevate andmete valideerimiseks. Vajadusel võib rekvisiitide omaduste kirjeldamist detailiseerida 79 Sündmusteenuste teostatavuse analüüs töötu olemise näitel, Arhitektuuri visioon (näiteks lisada kohustuslikkusse, unikaalsuse vms tingimused). Rekvisiitide kirjeldamise aluseks võib võtta näiteks json-schema. Sõnumite teema Sõnumite teema kohta määratakse, mis asutused võivad sellesse → teemasse kuuluvaid sõnumeid välja saata. Väljastaja määratakse Teemapõhised kas konkreetse asutusena või asutuste grupi kaudu. õigused: Sõnumite väljastamise õigusi annab teema omanik. Ta ongi väljastamise vaikimisi enda omatavates teemades sõnumite väljastajaks. õigused Sõnumiruum peab võimaldama omanikul jagada sõnumite teemasid ja nendesse kuuluvaid spetsifikatsioone teiste asutustega, et ka teised asutused saaks väljastada täpselt samasuguseid sõnumeid. See vajadus tekib siis, kui samasugust avalikku teenust osutavad erinevad asutused, kes kõik peavad sõnumivahetuse kaudu teatama teenuse osutamise sündmusest (näiteks abielu võivad registreerida KOV ametnikud, notarid ja vaimulikud). Sõnumite väljastamise õigust saab jagada konkreetsele asutusele või asutuste grupile. Sõnumite teema Sõnumite teema kohta määratakse, mis asutustele edastatakse → sellesse teemasse saadetud sõnumid. Tarbijad määratakse kas Teemapõhised konkreetse asutusena või asutuste grupi kaudu. õigused: Sõnumite teemapõhiseid tarbimise õigused annab teema omanik. tarbimise Teised osapooled saavad esitada taotlusi tarbimise õiguse õigused saamiseks. Teema omanik saab taotlusi läbi vaadata ja heaks kiita või tagasi lükata. Tarbimise õiguse juures esitatakse selgitus. Selgitust kasutatakse selleks, et selgitada ja aru saada, miks see asutus seda liiki sündmuste infot tarbib. Tarbimise õiguse juures täpsustatakse, kas õigus kehtib kõikide isikute kohta, asutuse õigustatud menetlushuvi või isiku nõusoleku korral (vt allpool personaalsed õigused). Märkus: Ühel teemal on üldiselt palju tarbijaid. Eeldatavalt tekib teemasid, mille sõnumite tarbimisest hakkavad olema huvitatud peaaegu kõik või vähemalt väga suur hulk asutusi. Sõnumite tarbimise õigust saab jagada konkreetsele asutusele või asutuste grupile. Sõnumite teema Sõnumite isikustatud suunamine seob asutuse, sõnumite teema ja → isiku (isikukoodi). Isikustatud suunamine annab sellel asutusel Isikustatud tarbida selles sõnumite teemas selle isiku kohta käivaid suunamine sõnumeid. Isikustatud suunamised õigused võivad tuleneda kahest allikast: 80 Sündmusteenuste teostatavuse analüüs töötu olemise näitel, Arhitektuuri visioon • asutus deklareerib menetlushuvi - Asutus määrab isikud, kelle kohta ta soovib teatud sõnumeid saada. See variant on mõeldud kasutamiseks seadusest tulenevaid ülesandeid täitvate avaliku sektori asutuste korral. • isik annab nõusoleku - Isik määrab asutused, millel ta lubab enda kohta sõnumeid saada. See variant on mõeldud kasutamiseks eraõiguslike juriidiliste isikute korral (nt kindlustusseltsid, pangad). Nõusolekute andmine on kavas lahendada nõusoleku teenuse kaudu. Asutuse menetlushuvi deklareerimise eesmärk on, et asutus ei saaks andmeid kõigi isikute kohta, vaid ainult menetlushuvi pakkuvate isikute kohta. Näiteks Töötukassa soovib saada töötuna arvel olevate isikute kohta sõnumeid, mis võivad mõjutada isiku õigust olla töötuna arvel. Kuna asutus ise deklareerib enda menetlushuvi, siis on vaja kontrollmehhanismi, kas asutusel tegelikult on menetlushuvi. Menetlushuvi olemasolu saab kontrollida auditite käigus. Menetlushuvi deklareerimised tuleb teha isikutele nähtavaks andmejälgija kaudu, et isikud ise saaks vaadata, mis asutused on näidanud nende suhtes menetlushuvi. • Kataloogi andmeobjektidel peab olema määratud ajaline kehtivus (mis ajast mis ajani kataloogis esitatud seadistus kehtib). 3.3.2.2 Sõnumid Nimetus Selgitus Sõnum, sh Sõnumiruumi kaudu edastav/edastatud konkreetne sõnum. rekvisiitide Sõnumiruum ei säilita sõnumite andmeid alaliselt. Sõnumiruum väärtused hoiab ainult tarbijatele edastamise ootel olevate sõnumite andmeid. Sõnumiruumist kustub sõnum pärast seda, kui tarbijad on sõnumi kätte saanud või sõnumi säilitamise tähtaeg on möödunud (tähtaja jooksul ei õnnestunud sõnumit tarbijani toimetada). Edastamise ootel olevad sõnumid peavad olema salvestatud nii, et sõnumid säilivad sõnumiruumi töö katkemise ja taaskäivitamise korral. Sõnumites peavad olema standardsel kujul esitatud sõnumi identifikaator, sõnumi spetsifikatsiooni kood ja isik(ud), kelle kohta sõnum käib (isikukood(id)). Sõnumi identifikaator on vajalik sõnumi edastamisprotsessi jälgimiseks (nt logist vigade otsimiseks). Spetsifikatsiooni kood on vajalik, et sõnumiruum saaks leida kataloogist vastava spetsifikatsiooni ja selle alusel määrata sõnumi 81 Sündmusteenuste teostatavuse analüüs töötu olemise näitel, Arhitektuuri visioon tarbijad ning valideerida sõnumi sisu vastavaust struktuuri nõuetele. Isikukoodid on vajalikud personaalsete õiguste kontrolliks. Sõnum → Sõnumiruum säilitab logi sõnumite välja saatmise ja tarbijate poolt Väljastamine ja vastu võtmise kohta. Logis ei säilitata sõnumi sisu. Logis on sõnumi tarbimine identifikaator, väljastamise ja tarbimise andmed koos vigadega. Väljastamise andmed on näiteks väljastanud asutus ja väljastamise aeg ja tarbimise andmed on näiteks tarbija asutus, tarbimise staatus (kas sõnum on edastamise ootel, edastatud või jäi edastamata) ja tarbimise aeg (millal asutus sai sõnumi kätte). Ühel konkreetsel sõnumil on ühed väljastamise andmed ja kuitahes palju (0..n) tarbimise andmed, sest üks konkreetne sõnum saab tulla ainult ühest kohast, aga see võidakse saata laiali paljudele asutustele. 3.3.3 Sõnumivahetuse API liideste kirjeldused Andmevahetuse liidesed jagunevad kahte osasse: • Kataloogi API-d – Liidesed sõnumite kataloogi haldamiseks ja kasutamiseks • Sõnumite API-d - Liidesed, mida kasutatakse sõnumit vahetamiseks. Kataloogi API'sid kasutatakse: • kataloogis muudatuste tegemiseks, o paigaldiste sünkroniseerimiseks • kataloogi kasutamiseks o teenuse omanike ja arendajate poolt sirvimiseks o sõnumite edastamise käigus Kataloogis muudatuste tegemiseks peab kasutaja olema tuvastatud ja tuleb kontrollida kasutajaõigusi. Kataloogi API pakub järgmisi meetodeid: • osapooltega seotud teenused o asutuste gruppide päringud (listi ja ühe objekti päringud) o asutuste listi päringud o asutuste gruppide haldamine o asutuste haldamine (sh gruppi kuulumise haldamine) • sõnumite teemadega ja spetsifikatsioonidega seotud teenused o teemade päringud (kõikide teemade listi, lubatud teemade listi ja ühe objekti päringud) 82 Sündmusteenuste teostatavuse analüüs töötu olemise näitel, Arhitektuuri visioon o spetsifikatsioonide päringud (kõikide teemade listi, lubatud teemade listi ja ühe objekti päringud) o teemade haldamine o spetsifikatsioonide haldamine • teemapõhiste õiguste haldamine • personaalsete õiguste haldamine kusjuures "haldamise" all mõeldakse • andmeobjekti lisamine • andmeobjekti muutmine: o sisu muutmine o kehtivuse ja avaldamise staatuse muutmine Sõnumite API pakub meetodeid: • sõnumite vahetamiseks • sõnumiruumi toimimise kontrollimiseks (check endpoint health) ja logide väljastamiseks 83 Sündmusteenuste teostatavuse analüüs töötu olemise näitel, Arhitektuuri visioon 3.4 Staatuspaneeli kontseptsioon 3.4.1 Staatuspaneeli kontseptuaalne arhitektuuri mudel Staatuspaneeli printsiibid: 1. Staatuspaneel koosneb: 1.1. sündmusteenuste osutamise andmete vahendajast (edaspidi andmevahendaja), 1.2. sündmusteenuste tehnilisest kataloogist ja 1.3. sündmusteenuste haldamise keskkonna kasutajaliidesest 2. Andmevahendaja: 84 Sündmusteenuste teostatavuse analüüs töötu olemise näitel, Arhitektuuri visioon 2.1. Andmevahendaja ülesanne on vahendada andmeid isikule pakutavate, osutatavate või osutatud teenuste kohta. 2.2. Andmevahendajast teevad päringuid: o eesti.ee portaal, et isikule kuvada andmeid talle pakutavate, osutatavate või osutatud teenuste koht (vt „Eesti.ee sündmusteenuste avalehe“) o sündmusteenuste haldamise keskkonna kasutajaliides (vt „Staatuspaneeli kasutajaliidese funktsionaalsus“) 2.3. Andmevahendaja kogub vahendatavad andmed sündmusteenuste süsteemidest ja osateenuste osutajate infosüsteemidest (edaspidi "teenuste süsteemidest"): o Teenuste osutamise süsteemid peavad andmevahendajale pakkuma standardsete sisenditega ja väljunditega andmevahetusteenuseid (vt „Teenuste süsteemi API liideste nõuded“). o Andmete kokku kogumist on täpsemalt kirjeldatud peatükis Staatuspaneeli API liideste nõuded (vt punkt „Staatuspaneeli API liideste kirjeldused“) 3. Sündmusteenuste tehniline kataloog: 3.1. Kataloogis kirjeldatakse: o teenused - mis teenuste pakkumise või osutamise kohta staatuspaneel andmeid vahendab o andmevahetusteenused - mis x-tee päringuteenusega staatuspaneel saab koguda vahendatavaid andmeid teenuste süsteemidest 3.2. Kataloogi sisu on täpsemalt kirjeldatud punktis „Staatuspaneeli kontseptuaalne andmemudel“ 3.3. Kataloogi komponendil peavad olema API'd, mille kaudu toimub kataloogi haldamine ja sirvimine ning kasutamine teenuse pakkumiste ja osutamiste andmete vahendamise käigus (vt peatükk „Staatuspaneeli kontseptuaalne andmemudel“ punktid "Kataloogi päringu API" ja "Kataloogi haldamise API"). 4. Staatuspaneeli haldamise keskkonna kasutajaliides: 4.1. Kasutajaliides peab võimaldama: • hallata sündmusteenuste tehnilist kataloogi • teha päringuid isikule pakutavate, osutatavate või osutatud teenuste kohta testimiseks ja kasutajatoe osutamiseks • sirvida logi 4.2. Kasutajaliidese funktsionaalsus on täpsemalt kirjeldatud punktis „Staatuspaneeli kasutajaliidese funktsionaalsus“. 5. Staatuspaneeli seadistamine: 5.1. Staatuspaneelis peab saama seadistada testpäringuteks kasutavaid pseudo (mock) isikukoode. 85 Sündmusteenuste teostatavuse analüüs töötu olemise näitel, Arhitektuuri visioon 5.2. Staatuspaneelis peab saama seadistada teenuste osutamise süsteemidest päringute tegemiseks vajalikke parameetreid: vastuse ootamise aeg (time-out), maksimaalne vastu võetav andmeobjektide arv, vastuste vahemälu hoidmise aeg 6. Täiendavad nõuded 6.1. Testpäringuteks kasutavate isikukoodide lisamised, muutmised ja eemaldamised peavad olema logitud. 6.2. Staatuspaneeli kasutusõiguste andmised, muutmised ja lõpetamised peavad olema logitud. 6.3. Haldamise keskkonna kasutajaliidese kaudu reaalsete isikukoodiga tehtavate toodangu päringute kohta tuleb info edastada andmejälgijasse (https://www.ria.ee/et/riigi-infosusteem/x-tee/andmejalgija.html). 3.4.2 Staatuspaneeli kontseptuaalne andmemudel 86 Sündmusteenuste teostatavuse analüüs töötu olemise näitel, Arhitektuuri visioon Andmeobjektid jagunevad üldiselt kaheks: • Teenuste tehniline kataloog - seadistused, mille alusel juhitakse andmete vahendamist • Teenuste andmete vahendamine - andmed pakutavate, osutatavate ja osutatud teenuste kohta. 3.4.2.1 Teenuste tehniline kataloog Nimetus Selgitus Asutus Teenuste omanikeks olevate asutuste andmed. Asutuste kaudu antakse haldamise kasutusõigused. Asutusega seotakse ühtelt poolt teenused ja teiselt poolt teenuse omanikke esindavad haldamise keskkonna kasutajad ning seeläbi tekib teenuse omanikku esindaval kasutajal õigus konkreetsete teenuste haldamiseks. Teenuste teema Teenuste teema alla koondatakse sisult sarnased sündmusteenused (nt "Perekond", "Töö ja töösuhted", "Liikus ja sõidukid"). Teenuse teemade eesmärk on erinevaid teenuseid kuvamise jaoks grupeerida. Teenus Teenuse andmetes kirjeldatakse ühte liiki sündmusteenust (nt "Töötu olemine"). Teenuse atribuudid on: • kood, • nimetus, • lühikirjeldus, • sihtgrupp, • staatus, • viide teenuste teemale, • viide omanikuks olevale asutusele, • teenuse kirjelduse link. Kood on API'des kasutatav teenuse spetsifikatsiooni tähis. Kood peab olema unikaalne. Koodi kasutatakse igas konkreetses teenuse toimumise andmeobjektis, et viidata vastava teenuse spetsifikatsioonile. Nimetust ja kirjeldust kasutatakse pakutavate, osutatavate ja osutatud teenuste isikutele kuvamise jaoks. Nimetus ja lühikirjeldus esitatakse mitmekeelselt. Sihtgrupp näitab, kas teenust osutatakse füüsilistele ja/või juriidilistele isikutele. Sihtgrupi atribuut võimaldab kasutada ühtset staatuspaneeli 87 Sündmusteenuste teostatavuse analüüs töötu olemise näitel, Arhitektuuri visioon nii eesti.ee kodanikuportaali kui ka ettevõtete ühtse kontaktpunkti jaoks. Staatus näitab, kas teenus on hetkel aktiivne või mitteaktiivne. Aktiivne või mitte aktiivne tähendavad, et teenuse andmeid vastavalt näidatakse või ei näidata isikutele ning staatuspaneel vastavalt vahendab või ei vahenda päringuid vastava teenuse pakkumiste ja osutamiste kohta. Teenuse kirjelduse link viitab teenuste kirjeldavale riigiportaali veebilehele (nt https://www.eesti.ee/et/elusuendmused/jaein-toeoetuks/). Link kasutatakse näiteks teenuste pakkumiseks välja saadetavatesse e-posti teadete sisus. Lingi kirjeldamine kataloogis võimaldab teenuse süsteemidel saada alati ühest allikast kehtiv link. Märkus: Kui valmib CPSV-AP nõutele vastav teenuste äriline kataloog, siis need andmeid hakatakse (vähemalt osaliselt) haldama ärilises kataloogist ja tehniline kataloog peab hakkama võtma andmeid teenuste ärilise kataloogist Andmevahetus- Andmevahetusteenuse andmetes kirjeldatakse pöördumispunkt, kus teenus kohast teenuspaneel saab teha päringuid teenuse pakkumise ja osutamise andmete saamiseks. Praegu kavandatud tehnilise lahenduse korral tähendab pöördumispunkt x-tee päringuteenust. Andmevahetusteenuste ja teenuste vahel võivad olla mitu-mitmesed seosed. Ühes andmevahetusteenuses võidakse realiseerida sama asutuse mitme teenuse kohta andmete väljastamine. Ühe teenuse kohta mitme andmevahetusteenuse kirjeldamine on vajalik siis, kui sama teenus osutab mitu asutust, mis kasutavad erinevaid infosüsteeme (nt KOVid). • Kataloogi andmeobjektidel peab olema määratud ajaline kehtivus (mis ajast mis ajani kataloogis esitatud seadistus kehtib). 3.4.2.2 Teenuste andmete vahendamine Nimetus Selgitus Päringu vastus Staatuspaneel salvestab vahemälus teenuste pakkumise ja osutamise andmete saamiseks tehtud päringu vastused. Staatuspaneel ei säilita andmeid alaliselt, vaid ajutiselt vahemälus. Andmed kustutakse vahemälust automaatselt säilitamise aja möödudes (nt 5 või 15 min). 88 Sündmusteenuste teostatavuse analüüs töötu olemise näitel, Arhitektuuri visioon Andmeid hoitakse vahemälus selleks, et kui kasutaja liigub eesti.ee keskkonnas erinevate ekraanivormide vahel, siis ei tehtaks uusi päringuid iga kord kui kasutaja tuleb tagasi sündmusteenuse vaatesse. Andmete vahemälu salvestamise võti sisaldab: • isikukoodi või registrikood • viidet andmevahetusteenusele Andmete vahemälus salvestatakse ka teenuse staatus ja ajavahemik, mille kohta on andmed vahemälus. Kui staatuspaneeli tuleb päring, millega küsitavate andmete staatus ja ajavahemik kattub osaliselt vahemälus olevate andmetega, siis staatuspaneel saadab edasi päringu ainult vahemälus puuduvate staatuste või ajavahemiku kohta. Kõikide isikute identifitseerimiseks saab kasutada isikukoodi, sest andmevahendaja vahendab andmeid eesti.ee keskkonnale, kus kasutaja autenditakse nii, et tema isikukood on teada. Isikukoodi asemel võib olla ka registrikood, et staatuspaneeli saaks kasutada ka ettevõtete ühtse kontaktpunktile (EÜKP) andmete vahendamise jaoks. 3.4.3 Staatuspaneeli API liideste kirjeldused 3.4.3.1 Üldist Staatuspaneelil hakkavad olema järgmised andmevahetuse liidesed: • Primaarsed API-d (kasutatakse isikule pakutavate ja osutatavate teenuste kohta andmete vahendamiseks) o Kataloogi päring - väljastab teenused ja andmevahetusteenused, mille kohta ja kaudu saab staatuspaneelist teha teenuste pakkumise ja osutamise päringuid o Teenuste osutamise päring - kasutatakse isikule pakutavate, osutatavate ja osutatud teenuste andmete saamiseks • Sekundaarsed API-d (kasutatakse staatuspaneeli keskkonna haldamiseks) o Kataloogi haldamise API-d o Monitooringu API-d Isikule pakutavate, osutatavate ja osutatud teenuste väljastamiseks tehakse staatuspaneelist mitu päringut: • Kataloogi päring, millega saadakse aktiivsed teenused • Iga andmevahetusteenuse kohta tehakse eraldi teenuste osutamise päring 89 Sündmusteenuste teostatavuse analüüs töötu olemise näitel, Arhitektuuri visioon 3.4.3.2 Teenuste osutamise päring Teenuste osutamise päringu API vahendab päringut isikule osutatavate teenuste kohta. Päringu sisendid: • päringu id - päringu unikaalne id (uuid) • isikukood või registrikood - isik, kelle teenuste kohta andmeid küsitakse; kohustuslik • andmevahetusteenuse kood - andmevahetusteenus, mille kaudu andmeid küsitakse; kohustuslik; viidatud andmevahetus teenus peab olema kirjeldatud sündmusteenuste tehnilises kataloogis aktiivse andmevahetusteenusena • teenuse kood - teenus, mille kohta andmeid küsitakse; list, kus võib üks või mitu teenuse koodi; sisendis väärtuse puudumine tähendab sisendis viidatud andmevahetusteenusega seotud kõikide teenuste kohta andmete küsimist; viidatud teenus peab olema kirjeldatud sündmusteenuste tehnilises kataloogis aktiivse ja sisendis viidatud andmevahetusteenusega seotud teenusena • teenuse osutamise staatus - list võimalike väärtustega "pakutav", "osutatav", "osutatud"; vähemalt üks väärtus kohustuslik, võib olla mitu väärtust • algus, lõpp - ajavahemik, mille jooksul osutatavate või osutatud teenuste andmeid küsitakse. Algus ja lõpp omavad tähtsust ainult siis, kui teenuse osutamise staatus on "ajalugu". Ka siis pole algus ja lõpp kohustuslikud. Kui sisendis algus ja/või lõpp on määratud, siis teenuse osutamise aeg peab olema alates alguse ajast ja/või kuni lõpu ajani. Päringule vastamiseks tehtavad tegevused: Kasutavad mõisted: • vastatav päring - päring, mis tehti staatuspaneelist ja millele staatuspaneel vastab • allpäring - päring, mille staatuspaneel teeb teenuse süsteemidest (vt peatükid „Teenuste süsteemide kontseptsioon“) vastatavale päringule vastamise jaoks 1. Staatuspaneel valideerib sisendeid, sealhulgas kontrollib, kas sündmusteenuste tehnilises kataloogis on olemas vastava päringu sisendis esitatud andmevahetusteenuse koodiga aktiivne andmevahetus teenus. 2. Staatuspaneel kontrollib, kas sisendis esitatud isikukoodi ja andmevahetusteenuse kohta on olemas osapäringu vastus vahemälus. 3. Kui vahemälus on andmed olemas, siis staatuspaneel kasutab vastatava päringu vastuse koostamiseks vahemälus olevad andmed ja järgnevalt kirjeldatud tegevusi ei tee. 4. Staatuspaneel teeb teenuse süsteemist x-tee kaudu allpäringu andes sisendisse edasi vastatava päringu sisendid ja maksimaalse vastuse suuruse (maksimaalse oodatava andmeobjektide arvu). 5. Staatuspaneel valideerib allpäringu vastuse vastavust struktuurinõuetele. 90 Sündmusteenuste teostatavuse analüüs töötu olemise näitel, Arhitektuuri visioon 6. Kui teenuse süsteem ei vasta allpäringule nõutud aja jooksul (time-out), vastuses on veakood või vastu ei valideeru, siis staatuspaneel registreerib vea logis. 7. Staatuspaneel teisendab allpäringu vastuse vahemällu ja kasutab saadud andmeid vastatavale päringule vastuse koostamiseks. 8. Staatuspaneel väljastab vastatavale päringu vastuse. Päringu vastus: • vastava päringu id • teenuste osutamise andmeobjektid (0..n) o teenuse kood - pakutava, osutatava või osutatud teenus kood; kohustuslik; peab olema aktiivse teenuse kood sündmusteenuste tehnilises kataloogis o teenuse osutamise staatus - võimalikud väärtused "pakutav", "osutatav", "osutatud"; kohustuslik o prioriteedi märge - võimalikud väärtused "vajab tähelepanu", "viga" o teenuse osutamise kuupäev - kuupäev; kohustuslik o link - (süva)link teenuse süsteemi iseteenindusse, kust kaudu isik saab vaadata detailsemaid andmed; kohustuslik. 3.4.3.3 Kataloogi päring Kataloogi päringu API väljastab kõik teenuste kataloogis aktiivseks märgitud teenuste ja andmevahetusteenuste andmed. API võimaldab teha päringuid järgmiste sisenditega • soovitav väljundi sisu: kas päringu vastuses tuleb väljastada äriliste teenuste ja/või andmevahetusteenuste andmed; • asutuse registrikood: kui sisendis on asutuse registrikood, siis väljastatakse selle asutuse omatavate teenuste ja/või andmevahetusteenuste andmed; vaikimis väljastatakse kõikide asutuste teenuste ja/või andmevahetusteenuste andmed. Päringu vastus: • päringu vastuses väljastatakse aktiivsete teenuse ja/või andmevahetusteenuste andmed vastavalt sisendis määratud ulatusele. 91 Sündmusteenuste teostatavuse analüüs töötu olemise näitel, Arhitektuuri visioon 3.4.3.4 Kataloogi haldamise API API't kasutab sündmusteenuste haldamise keskkonna kasutajaliides kataloogis muudatuste tegemiseks. API kasutamiseks peab kasutajaliidese kasutaja olema tuvastatud. API kontrollib kasutajaõigusi. Vt ka Staatuspaneeli kasutajaliidese funktsionaalsus API pakub järgmisi meetodeid: • sündmusteenuste teemade päringud ja salvestamine • asutuste päringud ja salvestamine • teenusete päringud ja salvestamine • andmevahetusteenuste päringud ja salvestamine, sh seosed teenustega kusjuures "päringud" alla mõeldakse • listi päringud • ühe objekti detailpäringuid ja "salvestamine" all mõeldakse • andmeobjekti lisamine • andmeobjekti muutmine: o sisu muutmine o kehtivuse ja avaldamise staatuse 3.4.3.5 MontooringuAPI API't kasutab sündmusteenuste haldamise keskkonna kasutajaliides logidest andmete saamiseks. 3.4.4 Staatuspaneeli kasutajaliidese funktsionaalsus Selles peatükis on kirjeldatud sündmusteenuste haldamise keskkonna kasutajaliideselt oodatavat funktsionaalsust (funktsionaalsed nõuded). Staatuspaneeli kasutajaliidest hakkavad kasutama: • sündmusteenuse portfelli haldurid • sündmusteenuste omanike esindajad. 92 Sündmusteenuste teostatavuse analüüs töötu olemise näitel, Arhitektuuri visioon Staatuspaneeli kasutajaliides peab võimaldama 1. hallata sündmusteenuste tehnilist kataloogi 1.1. hallata teenuste teemasid 1.1.1. vaadata teemade nimekirja 1.1.2. vaadata teema andmete detailvaadet (sh teemasse kuuluvate teenuse nimistu) 1.1.3. lisada, muuta, kustutada teemasid 1.2. hallata asutuste (teenuste omanike) andmeid 1.2.1. vaadata teenuste omanikeks olevate asutuste nimekirja 1.2.2. vaadata teenus(t) omanikuks oleva asutuse andmete detailvaadet (sh omatavate teenuse nimistu) 1.2.3. lisada teenuse omanikeks olevate asutuste andmeid 1.3. hallata teenuste andmeid 1.3.1. vaadata ja filtreerida teenuste nimekirja 1.3.2. vaadata teenuse andmete detailvaadet (sh teenuse omanik, teenuse teema ja seotud andmevahetusteenuste nimistu) 1.3.3. lisada teenust 1.3.4. sisestada teenuste andmeid, sh 1.3.4.1. muuta teenuse omanikku 1.3.4.2. muuta teenuse nimetusi, lühikirjeldusi (mitmekeelselt) ja teenuse pikemale kirjeldusele (eesti.ee infoteenusele) viitavat linki 1.3.4.3. muuta teenuse staatust (aktiveerida ja deaktiveerida teenust) 1.4. hallata andmevahetusteenuste andmeid 1.4.1. vaadata ja filtreerida andmevahetusteenuste nimekirja 1.4.2. vaadata andmevahetusteenuse andmete detailvaadet (sh omanik ja seotud teenuste nimistu) 1.4.3. lisada andmevahetusteenust 1.4.4. sisestada andmevahetusteenuste andmeid, sh 1.4.5. muuta omanikku 1.4.6. muuta staatust (aktiveerida ja deaktiveerida andmevahetusteenus) 1.4.7. lisada ja eemaldada seoseid teenustega 1.5. teha isikule pakutavate, osutatavate või osutatud teenuste kohta päringuid: 1.5.1. testpäringud (testimiseks määratud pseudo (mock) isikukoodidega) ja 1.5.2. toodangu päringud (kasutajatoe osutamiseks reaalsete isikute isikoodidega) 1.5.3. sirvida staatuspaneeli logi Staatuspaneel peab võimaldama hallatavate andmete eeltäitmist järgmistest allikatest: • teenuste omanikeks olevat asutuste andmed Äriregistrist 93 Sündmusteenuste teostatavuse analüüs töötu olemise näitel, Arhitektuuri visioon • teenuse andmed teenuste ärilisest kataloogist (kui valmib CPSV-AP nõutele vastav äriline teenuste kataloog) Sündmuste portfelli haldurid ja sündmusteenuste omanikel on erinevad kasutusõigused: 1. Sündmusteenuse portfelli haldurid saavad kasutada funktsionaalsust kogu ulatuses 2. Sündmusteenuste omanikud: 2.1. saavad teha tegevusi piiratud ulatuses ainult enda omatavate teenuste ja andmevahetusteenuste ulatuses 2.2. ei saa lisada, muuta ja eemaldada teenuste teemasid ja teenuste omanikeks olevaid asutusi Erinevate kasutusõiguste tõttu peab staatuspaneel sisaldama kasutajate haldamise lahendust või kasutama välist vastavat lahendust. Võimalik staatuspaneeli väline lahendus oleks RIA arendatava pääsuhaldus süsteem Pääsuke. 1. Sündmusteenuste haldamise keskkonna kasutajate autentimine peab toimuma kasutades TARA teenust. 2. Staatuspaneeli juurde kuuluv kasutajate haldamise lahendus peab võimaldama: 2.1. lisada ja sulgeda kasutajakontosid (määrata, mis isikukoodidega saab sisse logida) 2.2. igale kasutajale lisada ja eemaldada rolle (määrata, kas kasutaja on sündmusteenuse portfelli haldur ja/või sündmusteenuse omaniku esindaja) 2.3. sündmuste omanike esindajaid siduda teenust omavate asutustega 2.4. asutuse kaudu tekib seos, mis teenuste ja andmevahetusteenuste osas kasutaja tohib tegevusi teha. 94 Sündmusteenuste teostatavuse analüüs töötu olemise näitel, Arhitektuuri visioon 3.5 Teenuste süsteemide kontseptsioon Teenuste süsteemides realiseeritakse konkreetsete sündmusteenuste spetsiifiline äriloogika ja kasutajaliidesed. Vastavalt eelnevalt kirjeldatule võidakse konkreetse sündmusteenuse äriloogika ja kasutajaliides realiseerida spetsiaalselt selle sündmusteenuse jaoks loodavas sündmusteenuse süsteemis või ühe või mitme olemasoleva osateenuste osutamise süsteemi täiendamise tulemusena. Teenuse äriloogika ja kasutajaliidese sisu ning nende realiseerimise tehniline lahendus sõltub konkreetse sündmusteenuse sisust. Sõltumata konkreetse äriloogika ja kasutajaliidese sisust ning sellest, mis süsteemides need realiseeritakse, peab lahendus vastama järgnevalt kirjeldatud nõuetele. Teenuste süsteemid teevad proaktiivselt teenuste pakkumisi: • Teenuste süsteemid saavad sisendiks andmesündmused, kontrollivad vajadusel täiendavaid tingimusi ja teevad isikule pakkumise. Vastav äriloogika ja realiseerimise tehniline lahendus sõltub konkreetse teenuse sisust ja selles osas ei ole sündmusteenuste üleseid arhitektuuri nõudeid. • Teenuste süsteemid saadavad pakkumused isikutele eesti.ee teavitusteenuse kaudu e- postiga (@eesti.ee e-posti aadressile). E-postiga saadetava teate sisu võiks olla pigem suhteliselt lakooniline ja seal peab olema link, mis juhib isiku teenuse süsteemi iseteenindusse, kus isik saab tutvuda pakutava teenuse detailidega ja anda nõusoleku teenuse saamiseks. Teates võiks sisalduda link ka eesti.ee keskkonnas näha olevale teenuse kirjeldusele. Teenuste süsteemid peavad toetama isikule teenuste pakkumiste ja osutamise kohta andmete kuvamist eesti.ee-s. • Teenuse süsteemil peab olema päringu API, kust staatuspaneel saab teha päringut isikule pakutavate ja osutatavate teenuste andmete saamiseks - vt „Teenuste süsteemi API liideste nõuded“ • Teenuse süsteemi iseteenindusse peab saama pöörduda API kaudu välja saadetud lingi kaudu, kusjuures autentimine peab toimuma kasutades TARA (pärast TARA SSO valmimist võetakse ka see kasutusele). Selgituseks: Vastavalt juba eelnevalt selgitatule toimub terviklahendus nii, et eesti.ee portaal küsib staatuspaneeli kaudu teenuste süsteemidest andmeid ja kuvab saadud andmed isikule. Andmed on lakoonilised, kui nende juures on link, mis viib isiku eesti.ee'st teenuse süsteemi iseteenindusse detailsema info juurde. Lingi annab välja teenuse süsteem. 95 Sündmusteenuste teostatavuse analüüs töötu olemise näitel, Arhitektuuri visioon Teenuse süsteem peab pakutavate ja osutatavate teenuste päringule vastama ajaga, mis ei põhjusta kasutajat väga häirivat viivitust (> 5 sek, sest arvestades päringute arvu oleks siiski tajutav viivitus aktsepteeritav). Teenuse süsteemis proaktiivsete pakkumiste tegemise ja eelnimetatud API tehnilise lahenduse disaini käigus tuleb leida sobivam tehniline lahendus. Põhimõtteliselt on kaks varianti: • teenuse süsteem arvutab API päringule vastamiseks pakkumused "lennult", 2) • teenuse süsteem ajutiselt säilitab tehtud proaktiivsed pakkumised ja vastab API päringule kasutades eelnevalt ette valmistatud andmeid. Mõlemal variandil on oma puudused: esimesel juhul võib kuluda "lennult" arvutamiseks liiga palju aega ja ressurssi ning teisel juhul võivad ette valmistatud andmed olla juba aegunud. Teenuste süsteemid peavad iseteeninduses isikutele kuvatavate teenuseid kirjeldavate- selgitavate infomaterjalide allikatena hakkama kasutama keskseid varamuid: • Kui võetakse kasutusele artiklivaramu, siis teenuse süsteem peab teenuse kohta kuvatavad infoartikleid hakkama võtma artiklivaramust • Kui luuakse keskne teenuste äriline kataloog, siis teenuse süsteem peab teenuse kohta kuvatavad struktureeritud andmeid (nt teenuse osutaja kontaktid) hakkama võtma sellest kataloogist. Kui sündmusteenuse realiseerimiseks luuakse sündmusteenuse süsteem, siis see süsteem peab võimaldama mõõta süsteemi kasutamise statistikat. • Sündmusteenuste süsteem peab võimaldama mõõta külastuste arvu ja külastanud kasutajate (isikute) arvu. • Kui sündmusteenuste süsteemis saab esitada taotlusi, siis sündmusteenuste süsteem peab võimaldama mõõta sealt kaudu esitatavate taotluste arvu. • Lähtuvalt konkreetse sündmusteenuste süsteemi sisust võidakse otsustada täiendavate mõõdetavate näitajate kasutamine. • Sündmusteenuste süsteem peab võimaldama sündmusteenuse omanikul väljastada mõõdetavate näitajate väärtusi vabalt valitava ajavahemiku alusel filtreeritult ja ajaperioodide (nt kuupäev, nädal, kuu, aasta) lõikes grupeeritult. Osateenused võivad esineda mitmes sündmusteenuses. Näiteks abielu sündmusteenus: See teenus sisaldab nimevahetust, mis omakorda sisaldab isikut tõendavate dokumentide väljastamist ja juhtimisõigust tõendavate dokumentide väljastamist. Juhtimisõigust tõendavate dokumentide väljastamine sisaldub ka juhtimisõiguse omandamise sündmusteenuses. Nimevahetus ja dokumentide väljastamine võivad toimida ka eraldiseisva teenusena. Tuleb vältida olukorda, et iga sündmusteenuse raames disainitakse osateenuse 96 Sündmusteenuste teostatavuse analüüs töötu olemise näitel, Arhitektuuri visioon integratsioon uuesti laiemat konteksti vaatamata ja osateenuse integreerimise jaoks luuakse erinevate sündmusteenuste kontekstis erinevad tehnoloogilised lahendused. Selleks, et lahendus oleks võimalikud paindlik ja lahenduse komponendid oleksid korduvakasutamiseks erinevates kontekstides, peaks tehnoloogiline lahendus olema võimalikult granulaarne (nt koosnema mikroteenustest). 3.5.1 Teenuste süsteemi API liideste nõuded Teenuse süsteemil peab olema teenuste osutamise päringu API, mille kaudu staatuspaneel saab küsida isikule pakutavate, osutatavate või osutatud teenuste andmeid. Päringu tegemise konteksti kirjeldatakse peatükis „Teenuste osutamise päring“ Päring peab olema kättesaadav x-tee teenusena. Kõik teenuse osutamise süsteemid peavad pakkuma samasuguste sisenditega ja väljunditega teenust. Alljärgnevalt on kontseptuaalsel tasemel kirjeldatud teenuse sisendis ja väljundid. Päringu sisendid: • isikukood või registrikood - isik, kelle teenuste kohta andmeid küsitakse; kohustuslik • teenuse kood - teenus, mille kohta andmeid küsitakse; list, kus võib üks või mitu teenuse koodi; sisendis väärtuse puudumine tähendab kõikide selle päringuteenuse kaudu võimalike teenuste kohta andmete küsimist; • teenuse osutamise staatus - list võimalike väärtustega "pakutav", "osutatav", "osutatud"; vähemalt üks väärtus kohustuslik, võib olla mitu väärtust • algus, lõpp - ajavahemik, mille jooksul osutatavaid ja/osutatud teenuseid pakutakse. Algus ja lõpp omavad tähtsust ainult siis, kui teenuse staatus on "ajalugu". Ka siis pole algus ja lõpp kohustuslikud. Kui sisendis algus ja/või lõpp on määratud, siis teenuse osutamise aeg peab olema alates alguse ajast ja/või kuni lõpu ajani (teenuse osutamise aja kohta vt märkusi väljundi kirjelduse juures). • maksimaalne arv - suurim väljastatavate teenuste osutamiste arv. Päringut tegev staatuspaneel määrab kui mitu teenuste osutamise andmeobjekti ta on nõus vastu võtma. Eeldame, et ühte liiki teenuse osutamist toimub ühe isiku korral mõned või kümned korrad elu jooksul. Seega lehekülgede kaupa andmete väljastamine ei ole vajalik. Maksimaalse arvu ette andmine on pigem tehnilise riski maandamiseks, et näiteks päringu realisatsioonis tehtud tarkvara vea korral ei väljastaks kümneid- või sadutuhandeid andmeobjekte. Päringu väljundid: 97 Sündmusteenuste teostatavuse analüüs töötu olemise näitel, Arhitektuuri visioon • teenuste osutamise andmeobjektid (0..n) o teenuse kood - pakutava, osutatava või osutatud teenus kood; kohustuslik; peab olema aktiivse teenuse kood sündmusteenuste tehnilises kataloogis o teenuse osutamise staatus - võimalikud väärtused "pakutav", "osutatav", "osutatud"; kohustuslik o teenuse osutamise kuupäev - kuupäev; kohustuslik o prioriteedi märge - võimalikud väärtused "vajab tähelepanu", "viga" o link - (süva)link teenuse osutamise infosüsteemi iseteenindusse, kust kaudu isik saab vaadata detailsemaid andmed; kohustuslik • väljastatud teenuste osutamiste arv, • päringu tingimustele vastavate teenuste osutamise arv. Märkused: • Teenuse osutamise kuupäeva määramise ärireegel iga teenuse korral eraldi. Näiteks töötuna olemise teenuse korral võib see olla töötuks jäämise kuupäev (kuupäev, millest alates isik oleks saanud ennast võtta töötuna arvele), töötuna arvele võtmise avalduse esitamise kuupäev või töötuna arvele võtmise kuupäev. Abiellumise korral võib see olla näiteks avalduse esitamise kuupäev või abielu registreerimise kuupäev. • Prioriteedi märge näitab, kas isik peab teenuse saamiseks või teenuse osutamise protsessi jätkumiseks midagi tegema (näiteks andma täiendavaid andmeid või parandama andmeid). Kas või mis tasemel prirotiteedi märge väljastatakse, see sõltub konkreetse teenuse äriloogikast. Muud tingimused: • Teenuse osutamise süsteem peab võimaldama teha testpäringuid teatud pseudo (mock) isikukoodide alusel ja andma nendele päringutele kokku lepitud vastuse. Eesmärk on, et kogu sündmusteenuste lahenduse terviklikuks testimiseks saaks staatuspaneelist teha testpäringuid. • Teenuse osutamise süsteemi API peab pakkuma check health päringu tegemise võimalust (status päring, millega saab kontrollida teenuse tööd). 98 Sündmusteenuste teostatavuse analüüs töötu olemise näitel, Arhitektuuri visioon 3.6 Eesti.ee sündmusteenuste avalehe kontseptsioon Isikud saavad praegu Eesti.ee-s vaadata teenuseid kirjeldavaid infolehekülgi (vt näiteks https://www.eesti.ee/et/elusuendmused/jaein-toeoetuks/). Isikul peab saama hakata vaadata konkreetselt talle pakutavate ja osutatavate teenuste andmeid (edaspidi "isikustatud andmeid"). Järgneval joonisel on varasema sündmusteenuste analüüsi raames loodud kasutajaliidese kavand, kus on punase raami sees välja toodud isikustatud andmete kuvamiseks lisatav osa. Vastavalt kasutajaliidese kavandile hakatakse isikustatud andmeid kuvama kahes osas: 99 Sündmusteenuste teostatavuse analüüs töötu olemise näitel, Arhitektuuri visioon • praegu päevakorras - kuvatakse teenuste pakkumisi ja praegu osutatavate teenuste andmed • kõik elusündmused - kuvatakse teenuste ajalugu ehk osutatavate ja osutatud teenuste andmed Kavandi kohaselt kuvatakse praegu päevakorras sündmusi alati siis, kui isik logib eesti.ee'sse sisse. Kui iga sisse logimise peale käivituv isikustatud andmete kuvamine põhjustab teenuste süsteemidele liiga suure koormuse ja tekivad jõudluse probleemid, siis tuleb nende andmete kuvamine viia eraldi käivitatavaks eraldi lingi või linkide alla (nt iga teenuste teemas osas eraldi). Tõenäoliste jõudlusprobleemide tõttu on soovitatav ära jätta igakordne elujoone visuaalne kuvamine (kavandil halliga varjutatud osa). Käesolevaga kavandatava arhitektuuri kohaselt hakkab isikustatud andmete kuvamine toimuma järgmiselt: Eeldus: isik on eesti.ee'sse sisse loginud (isikukood on teada) 1. Eesti teeb staatuspaneelist päringu, millega saab sündmusteenuste tehnilisest kataloogist kõikide aktiivsete teenuste ja andmevahetusteenuste andmed. 2. Eesti.ee kuvab teenuseid kirjeldavad andmed (nimetused, lühikirjeldused ja "loe lisaks" lingid infoteenusesse; vt järgneval joonisel praegust eesti.ee kasutajaliidest). 3. Iga andmevahetusteenuse kohta: 100 Sündmusteenuste teostatavuse analüüs töötu olemise näitel, Arhitektuuri visioon 3.1. Eesti.ee teeb päringu staatuspaneelist, küsides sisse loginud isikule pakutavate või osutatavate teenuste andmeid. 3.1.1. Päringud erinevate teenuste kohta tehakse paralleelselt. 3.2. Kui eesti.ee saab päringu tulemusena ühe või mitu isikule pakutavate või osutatavate teenuste andmeobjekti, siis eesti.ee kuvab saadud andmed praegu päevakorras olevate andmete osas. 3.2.1. Päringu vastuses saadud andmeobjektid kuvatakse kohe pärast selle vastuse saamist (ei oodata teiste paralleelset välja saadetudpäringute vastust). 3.2.2. Päringu vastuses prioriteedi märkega teenused kuvatakse esiletoodult (nt kollase / punase hüüumärgiga). 3.3. Kui eesti.ee ei saanud päringu vastuses ühtegi andmeobjekti (isikul ei ole pakutavat või osutatavat teenust), saab veateate või ei saa üldse vastust (time-out), siis eesti.ee isikule midagi ei kuva. Viga või time-out logitakse 3.4. Kui isik klikib kuvatud pakutavale või osutatavale teenusele, siis eesti.ee suunab kasutaja pakutava või osutatava teenuse andmeobjektis esitatud lingile. 4. Kui isik tahab näha kõiki elusündmusi ja klikib vastavale lingile, siis Eesti.ee teeb sarnaselt punktis 3 kirjeldatuga päringud staatuspaneelist küsides sisse loginud isikule osutatavaid või osutatud teenuseid ning kuvab need andmed isiku elusündmuste ajaloo vormil (praegu disaini kavandit pole). Vaikimisi kuvatakse viimase perioodi andmed, kasutaja saab perioodi muuta ("viimane periood" on määratav konfiguratsiooni parameetriga). • Teenuse nimed ja lühikirjeldused võetakse sündmusteenuste tehnilisest kataloogist saadud teenuste andmetest eesti.ee kasutaja valitud keeles. Muud nõuded: • Eesti.ee kogub statistikat teenuse linkidele klikkimise (teenuse osutamise süsteemidesse edasi suundumise) kohta. Statistikat kogutakse nii, et see on analüüsitav teenuste koodide ja teenuste staatuste lõikes. • Võetakse kasutusele TARA SSO, et isik ei peaks teenuse süsteemidesse edasi suunamisel uuesti sisse logima. 101 Sündmusteenuste teostatavuse analüüs töötu olemise näitel, Arhitektuuri visioon 3.7 Tehnilise lahenduse ettepanek Käesolevas peatükis esitame tehnilise realisatsiooni ettepaneku, mis vastab eelnevalt kirjeldatud kontseptuaalsele mudelile ning ühtlasi anname ka soovitused tehnoloogilisteks valikuteks. 3.7.1 Tehniliste komponentide ülevaade Järgneval joonisel on toodud sündmusteenuste süsteemi jaoks vajalikud tehnilised komponendid ning nende vahelised liidestused. Rohelised komponendid kuuluvad staatuspaneeli koosseisu ja on vaja tsentraalselt realiseerida. Oranžid komponendid implementeerivad sündmusteenuse äriloogikat. Domeenipõhiseid sündmusteenuste süsteeme võib olla mitu ja nende komponentide täpne koosseis sõltub ärivajadustest. Hallid komponendid on olemasolevad tarkvaralahendused. Punane värv viitab sündmusteenuste jaoks vajalikele, kuid veel realiseerimata komponentidele, mis arendatakse eraldi projektide käigus. 102 Sündmusteenuste teostatavuse analüüs töötu olemise näitel, Arhitektuuri visioon 103 Sündmusteenuste teostatavuse analüüs töötu olemise näitel, Arhitektuuri visioon 3.7.2 Staatuspaneel 3.7.2.1 Staatuspaneeli komponendid Sündmusteenuste kõige olulisemaks keskselt hallatavaks komponendiks on staatuspaneel, mis hakkab ettepaneku kohaselt koosnema joonisel esitletud ja järgnevas tabelis kirjeldatud tehnilistest komponentides. Staatuspaneeli äriloogika on kirjeldatud peatükis „Staatuspaneeli kontseptsioon“. Komponent Tüüp Protokoll Kirjeldus Tehnoloogia soovitus Sündmus- Teenus REST API, json Teenuste süsteemide Java, Spring teenuste tehniliste seadistuste Boot tehniline haldamise süsteem. kataloog Kataloogi Kasutaja- HTTP Kasutajaliides, mille Angular haldusliides liides kaudu teenuste omanikud ja haldurid muudavad seadistusi. Kataloogi Relatsioo- JDBC Teenuste süsteemide Relatsioonilin andmebaas niline tehniliste seadistuste e andmebaas, andmebaas andmebaas. PostgreSQL Päringute Teenus HTTP, REST API, Staatuspaneeli Java, Spring vahendaja json päringute Boot vahendamise komponent, mis teostab päringud teenuste süsteemidesse, salvestab päringute vastused vahemälus ning tagastab vastused päringu teostajale. Teenus vastutab vahemälust andmete kustutamise eest peale aegumistähtaja möödumist. Vahemälu NoSQL HTTP või RESP Vahendatud päringute Redis või andmebaas andmebaas andmed, key-value ElasticSearch andmebaas, kus key (RIA poolt on isiku/reg.kood + eelistatud) andmeteenuse kood ning väärtuseks 104 Sündmusteenuste teostatavuse analüüs töötu olemise näitel, Arhitektuuri visioon päringu vastus json formaadis. Sündmus- Kasutaja- Sündmusteenuste Angular teenuste liidese avaleht realiseeritakse avaleht komponent eeti.ee riigiportaali (koondindfo osana. Staatuspaneeli vaade) päringuid ja päringu vastuseid kuvavad komponendid peaks publitseerima eraldi npm pakettidena, et lihtsustada funktsionaalsuse arendamist, haldamist ja kasutamist. 3.7.2.2 Staatuspaneeli API Staatuspaneeli poolt pakutavad liidestelt oodatavat funktsionaalsust on kirjeldatud peatükis „Staatuspaneeli API liideste kirjeldused“. Kokkuvõte staatuspaneeli API liidestest: API meetod Kirjeldus Isikule pakutavad teenused. Tarbitakse läbi eesti.ee, EÜKP, #Bürokrati. GET /catalogue/services Tagastab kataloogis aktiivseks märgitud teenuste nimekirja. GET /services/events Teenuste osutamise päringu API vahendab päringut isikule osutatavate teenuste kohta. Haldurile pakutavad teenused. Tarbitakse läbi haldusliidese. GET,POST,PUT /catalogue/topics Sündmusteenuste teemade päringud ja salvestamine (nimekiri, detailandmed, lisamine, muutmine). GET,POST,PUT /catalogue/authorities asutuste päringud ja salvestamine (nimekiri, detailandmed, lisamine, muutmine). GET,POST,PUT /catalogue/services teenusete päringud ja salvestamine (nimekiri, detailandmed, lisamine, muutmine). GET,POST,PUT /catalogue/dataservices teenuse juures andmevahetusteenuste päringud ja salvestamine (nimekiri, detailandmed, lisamine, muutmine). Monitooringu API 105 Sündmusteenuste teostatavuse analüüs töötu olemise näitel, Arhitektuuri visioon GET /services/status Võimaldab pärida iga sündmusteenuse süsteemi staatust. API võimaldab haldusliidese kasutajal jälgida teenuste toimivust. API meetodite täpne spetsifikatsioon luuakse detailanalüüsi ja tehnilise disaini käigus. 3.7.2.3 Autentimine ja autoriseerimine Staatuspaneeli haldusliidese ja kasutajapõhiste API liideste kasutamiseks peab kasutaja olema eelnevalt autenditud läbi TARA, kasutades OpenID protokolli. Klientrakendus saadab teenusele TARA SSO-st saadud JWT põhise autentimistokeni, mille alusel tuvastatakse sisse loginud kasutaja. Kui kasutaja ei ole autenditud, siis sunnatakse kasutaja edasi TARA-sse autentima. Staatuspaneeli API meetodeid saab kasutada ka üle x-tee. Sellisel juhul on liidest kasutav süsteem autoriseeritud x-tee protokolli poolt. Haldusliidese kasutajate autoriseerimiseks kasutatakse pääsuhaldussüsteemis defineeritud kasutajate rolle ja privileege. 3.7.2.4 Staatuspaneeli liidestused Staatuspaneel on liidestatud järgmiste süsteemidega: Süsteem Kirjeldus Teenuste äriline Annab staatuspaneelile teenuste nimetused, koodid, kataloog lühikirjeldused ja teenuse osutajate andmed. Riigiportaal eesti.ee Küsib API kaudu staatuspaneelist teenuste nimekirja ja isikule teenuste osutamised. Pääsuhaldussüsteem Staatuspaneel küsib pääsuhaldussüsteemist kasutaja rollid, mille alusel võimaldatakse kasutajatele ligipääs kataloogi haldusliidesele. 3.7.3 Teenuste süsteemid Vastavalt peatükis Teenuste süsteemide kontseptsioon“ kirjeldusele võivad teenuste süsteemid tehniliselt olla realiseeritud kolmel erineval moel: 1. Asutuse olemasoleva iseteeninduse osa; 2. Eraldiseisev sündmusteenuse süsteem paigaldatud asutuse majutuskeskkonda; 106 Sündmusteenuste teostatavuse analüüs töötu olemise näitel, Arhitektuuri visioon 3. Eraldiseisev sündmusteenuse süsteem paigaldatud RIA majutuskeskkonda; Kõigi lahendusvariantide puhul kehtivad süsteemidele ühtsed nõuded: 1. süsteem peab pakkuma standardiseeritud API liidest; 2. süsteemil peab olema kasutusliides, kuhu kasutaja suunata teenust tarbima. Kasutajaliides kasutab Veera disainiraamistikku ning riigiportaali üldisi komponente (menüü, päis); 3. süsteem peab kasutama kasutajate autentimiseks TARA ja TARA SSO lahendust; 4. süsteem peab võimaldada mõõta teenuse kasutamise statistikat; 5. süsteem teostab keerulisemate kasutajale edastavate andmete (pakkumised, sündmused) eelarvutuse, et need saaks optimeeritult staatuspaneeli päringule tagastada; 3.7.3.1 Teenuse süsteemi tehniline lahendus Teenuse süsteemi realiseerimisel tuleb esmalt otsustada, kas teenus luuakse eraldi süsteemina või olemasoleva süsteemi osana. Kui teenus luuakse olemasoleva süsteemi osana, siis määrab tehnilise lahenduse olemasoleva süsteemi tehniline ökosüsteem. Kui teenus realiseeritakse eraldi süsteemina, siis tehnoloogiate valikul tuleb silmas pidada teenuse käideldavusnõudeid ja jõudlusvajadusi, mis tulenevad otsestelt teenuse äriloogika keerukusest, teenust kasutavate isikute arvust ja ka teenust arendava asutuse tehnoloogilistest nõuetest. Kuna teenuste süsteemid on üksteisest sõltumatud, siis võivad erinevad teenused olla realiseeritud erinevatel platvormidel. Teenused peavad olema disainitud kõrgkäideldavana, võimaldades automaatset skaleerimist. Sõltuvalt teenuse äriloogika keerukusest võib tekkida vajadus isiku sündmustega seotud andmeid pikemaajaliselt talletada. Sellisel juhul peab süsteemis olema kasutusel andmebaas. Igal teenusel on oma andmebaas, vastavalt mikroteenustel põhineva arhitektuuri database per service mustri printsiibile. Kui teenuse äriloogika nõuab pikaajaliste protsesside staatuste hoidmist ja mitmete tegevuste järjestikust või paralleelset teostamist, siis on soovitav kasutusele võtta tegevuste orkestreerimist võimaldav valmistarkvara. Protsessimootori kasutamine võimaldab pooleliolevaid protsesse jätkata ka peale teenuse maha kukkumist ning jagada töid erinevate teenuse õlgade vahel, mis tagab teenuse käideldavuse. Üheks levinumaks protsessimootori platvormiks on Camunda, mis võimaldab: • defineerida deklaratiivselt protsessi tegevuste järjekorra, ajatamise reeglid, retry ja timeout loogika ning muud äriloogilised tingimused; • graafiliselt modelleerida ja visualiseerida protsessi diagramm; 107 Sündmusteenuste teostatavuse analüüs töötu olemise näitel, Arhitektuuri visioon • visualiseerida ning monitoorida jooksvate protsesside staatuseid ning tuvastada probleemid; • realiseerida tegevuste kompenseerimisloogika; Kui mitu teenust paigaldatakse samasse majutuskeskkonda (näiteks RIA-s), siis võib kasutusele võtta mikroteenuste orkestreerimisplatvormi Zeebe, mis on sisuliselt Camunda pilvepõhine versioon, võimaldades tsentraalselt orkestreerida erinevate teenuste protsesse. Äriloogika on endiselt realiseeritud igas teenuses endas, kuid erinevate töövoogude tegevused käivitatakse tsentraalse protsessimootori poolt. Zeebe on konteinerkeskkonda paigaldatav, automaatselt skaleeruv ja tõrkekindel platvorm, mis võimaldab protsesse konfigureerida, monitoorida ja analüüsida. 3.7.3.2 Teenuse süsteemi komponendid Teenuse süsteemis kasutatavate komponentide koosseis sõltub teenuse äriloogika keerukusest. Minimaalselt on süsteemi vaja luua teenuse ning kasutajaliidese komponent. Komponent Tüüp Protokoll Kirjeldus Tehnoloogia soovitus Sündmusteenus Teenus REST API, Äriloogika Näiteks: Java, json implementatsioon, Spring Boot, pakub Camunda standardiseeritud API't staatuspaneelile ning tarbib erinevate osateenuste süsteemide teenuseid. Teenuse süsteem teostab vajadusel isiku sündmuste ja pakkumuste eelarvutused ning hoiab nende andmeid enda andmebaasis. Teenuse Kasutajaliides HTTP Kasutajaliides, mille Näiteks: kasutajaliides kaudu isikule teenust Angular osutatakse. Andmebaas Relatsiooniline Sõltub valitud Vajalik, kui äriloogika (vajadusel) või NoSQL tehnoloogiast käigus on vaja salvestada protsessi staatust või muid 108 Sündmusteenuste teostatavuse analüüs töötu olemise näitel, Arhitektuuri visioon teenuse osutamiseks vajalikke andmeid. Toetavad Teenus REST API, Vajadusel luuakse teenused json teenuste äriprotsessi (vajadusel) toetavad üldkasutatavad teenused. Näiteks koondmaksete teenus. Orkestraator Teenus Sõltub valitud Vajalik, kui Näiteks Zeebe (vajadusel) tehnoloogiast otsustatakse tsentraalselt orkestreerida ühes majutuskeskkonnas asuvaid erinevaid teenuseid 3.7.3.3 Teenuse süsteemi API Teenuse süsteemi API nõuded on kirjeldatud peatükis „Teenuste süsteemi API liideste nõuded“. API kasutajaks on keskne staatuspaneel. API't kasutatakse üle x-tee või kui teenuse süsteem on paigaldatud staatuspaneeliga samasse majutuskeskkonda, siis võib teenust kasutada ka otseliidesega. API meetod Kirjeldus GET /events Tagastab staatuspaneelile isikuga seotud sündmused. GET /status Teenuse health API võimaldab tuvastada, kas teenus on kättesaadav või mitte. 3.7.3.4 Teenuse süsteemi liidestused Süsteem Kirjeldus Äriline teenuste Teenuse süsteem pärib teenuse kohta struktureeritud andmed kataloog (üldkirjeldus, kontaktid), mida kuvatakse kasutajaliideses. Artiklivaramu Teenuse süsteem pärib teenuse kohta kuvatavad infoartiklid. Riigiportaal eesti.ee Riigiportaali ja teenuse süsteemi vahel otsene liides puudub, kuid need süsteemid peavad koos toimima selliselt, et teenuse süsteem väljastab läbi staatuspaneel eesti.ee-le lingi, mille kaudu kasutaja suunatakse eesti.ee-st teenust tarbima. 109 Sündmusteenuste teostatavuse analüüs töötu olemise näitel, Arhitektuuri visioon TARA SSO või TIM (kui Teenuse süsteem kontrollib süsteemi kasutava isiku identiteeti. TARA SSO ei ole valmis) Osateenuste Teenuse süsteem kasutab osateenuste API-sid. süsteemid eesti.ee Teenused saadavad isiku eesti.ee postkasti teenuste pakkumusi ja teavitussüsteem muid teavitusi Sõnumiruumid Kui andmesündmuste edastamiseks luuakse sõnumiruumid, siis teenuse süsteem võib tarbida sõnumeid erinevatest sõnumiruumidest. 3.7.3.5 Teenuse süsteemi kasutajaliideste integratsioon Teenuse süsteem kasutajaliides peab koos toimima riigiportaaliga selliselt, et kasutajale jääks mulje, nagu ta kasutaks eesti.ee teenuseid. EÜKP projekti raames visandati 4 lahendust, kuidas antud nõuet täita. Teenuse süsteemi lahenduse loomisel tuleb arvestada järgnevate aspektidega. Teenussüsteemi taustasüsteem peab olema liidestatud TARA ja TARA SSO autentimise ja kasutajasessioon hoidmise lahendusega. Sellisel juhul on võimalik kasutaja automaatselt tuvastada ning kasutaja sessioon üle võtta. Kui teenussüsteem on majutatud RIA keskkonda ja kui TARA SSO kasutamine ei ole võimalik (ei ole veel toodangukõlbulik), siis saab kasutajate tuvastamiseks kasutada riigiportaali jaoks loodud ja portaalis kasutusel olevat TIM komponenti. Riigiportaal juhatab kasutaja süvalingiga teenussüsteemi kasutajaliidese lehele. Kui teenussüsteem on kättesaadav eesti.ee alamdomeenilt (näiteks abiellumine.eesti.ee), siis brauser saadab autentimistokeni automaatselt teenussüsteemi kasutajaliidesele. Teenussüsteemi kasutajaliides näeb välja nagu eesti.ee, kasutades Veera disainiraamistikku ning riigiportaali poolt loodud üldisi Stencil raamistikul põhinevaid Micro Frontend komponente. Antud komponentide kasutamine ei sea tehnoloogilisi piiranguid teenuse süsteemi kasutajaliidesele ja neid saab kasutada koostöös enamlevinud kasutajaliidese raamistikega - Angular, React, Vue, jm. Üldine menüükomponent loeb menüüpunktid tsentraalselt publitseeritud JSON failist. Kasutajaliideses tuleb lahendada kontekstitundlikkus - aktiivne menüüpunkt peab viitama teenussüsteemi kasutajaliidese domeenile (näiteks Abiellumine). Kasutajaliidese päis peab kuvama sisse loginud kasutaja nime ning pakkuma keelevahetuse funktsionaalsust. Teenussüsteemi kasutajaliides kasutab Artiklivaramu avalikku API liidest, kogudes kokku teenusega seotud kirjelduste tekstid. 110 Sündmusteenuste teostatavuse analüüs töötu olemise näitel, Arhitektuuri visioon Alternatiivne lahendus oleks kasutada Micro Frontend tehnoloogiat selliselt, kus teenussüsteemi kasutajaliides publitseerib enda funktsionaalsuse web component-dena ja riigiportaali kasutajaliides hõlmab publitseeritud komponendid enda lehe vastavasse alasse. Antud lahendust on tehniliselt keerukam realiseerida, kuid annab juurde teataval määral paindlikkust portaaliülese funktsionaalsuse kasutamisel. Antud lahendus üksinda ei lahenda kasutaja tuvastamise küsimust. TARA ja TARA SSO kasutamine back end süsteemis on endiselt vajalik. 3.7.4 Sõnumiruum Käesolevas realisatsiooni ettepanekus ei ole välja toodud sõnumiruumi tehnilist lahendust, sest vastavalt arhitektuuri visioonile ei ole sõnumiruum otseselt sündmusteenuste süsteemi osa ja sõnumiruumi(de) puudumine ei takista sündmusteenuste süsteemide välja arendamist. Sõnumiruumi(de) olemasolu lihtsustaks oluliselt osateenuste ja sündmusteenuste vahelist asünkroonset andmevahetust, kuid selle puudumisel saab kasutada ka olemasolevaid või loodavaid sünkroonseid x-tee teenuseid. Standardse x-tee infrastruktuuril põhineva sõnumiruumi (X-Rooms) spetsifikatsiooni loomine on NIIS-i poolt võetud x-tee arenduse teekaardile. Sündmusteenuste süsteemi pigem ei teki oma sõnumiruumi, vaid sõnumiruumid saavad olema domeenipõhised ja hallatud andmesündmuste loojate infrastruktuuris. Näiteks Rahvastikuregister väljastab oma sõnumiruumis isikutega seotud sündmused (nime vahetus, surm, ...). Kõik registreeritud ning volitatud süsteemid, milleks võib olla ka mõni sündmusteenuse süsteem, saavad antud sõnumi kätte läbi Rahvastikuregistri sõnumiruumi sõnumi kuulamise API kaudu. Sõnumi saatnud süsteem ei pea teadma, kes tema sõnumeid tarbib, kuid sõnumiruumi kataloogis peab olema võimalus rangelt piiritleda, millisele asutusele võib teatud teemalisi sõnumeid saata ja millisele mitte. Sellise lahendusega tagatakse muuhulgas ka isikuandmete turvalisus. Esialgses lahenduses käivad teenused sündmuseid läbi andmemuudatuspäringu API-sid regulaarselt küsimas, mida paljud süsteemid juba ka praegu teevad. Nõuded sõnumivahetusruumi funktsionaalsusele ja kontseptuaalsele lahendusele on toodud peatükis „Sõnumivahetuse kontseptsioon“. Tehnilisest aspektist on oluline, et sõnumiruumid vastaksid järgmistele tingimustele: • Sõnumiruumid on teemade kaupa hajutatud erinevate asutuste vahel, mis välistab "single point of failure" olukorra tekkimise; o ühe suure sõnumiruumi vältimine ja hajusa lahenduse kasutamine võimaldab käideldavusnõuete täitmist ka sõnumite suure hulga korral; • Kõik sõnumiruumid peavad pakkuma standardset API-t, mis võimaldab sõnumeid publitseerida ja tarbida (vt ptk Sõnumivahetuse API liideste kirjeldused“); 111 Sündmusteenuste teostatavuse analüüs töötu olemise näitel, Arhitektuuri visioon • Sõnumiruumi kataloogis hallatavad sõnumite definitsioonid peavad olema masintöödeldavad, et neid oleks võimalik tsentraalselt sünkroniseerida; • Sõnumite nimekirja ja struktuuri avaldamiseks tuleks turvaserverisse luua sarnaselt listMethods meetodile ka listMessages meetod • Sõnumi struktuuri defineerimiseks tuleb kasutada üldkasutatavat schema formaati, näiteks JSON Schema , mis on toetatud ka Kafka Schema Registry poolt; • Sarnaselt x-tee meetoditele tuleb ka sõnumiruumide ja sõnumite metaandmed ning struktuur avaldada x-tee kataloogis (https://x-tee.ee/catalogue/EE); • Turvaserveris saab anda volitusi teiste asutuste süsteemidele tarbida teatud liiki sõnumeid ; o sarnaselt allowedMethods meetodile tuleks luua ka allowedMessages meetod, et sõnumite tarbijatel oleks võimalik kontrollida, millist tüüpi sõnumeid nad tarbida võivad; • Sõnumiruum peab sõnumit välja saates kontrollima teise süsteemi volitusi saadetavat sõnumit tarbida o volitus võib tuleneda eelnevalt defineeritud asutuse menetlushuvist, kas kõiki või ainult teatud isikutega sõnumeid kuulata või volitus võib olla antud asutusele ka isiku poolt läbi Nõusolekuteenuse; 3.7.5 Paigaldusvaade Kõik sündmusteenuste süsteemi loodavad komponendid tuleb realiseerida konteineritena, mis võimaldab neid paigaldada konteinerite orkestreerimisplatvormil Kubernetes. Konteinerite orkestreerimisplatvormi kasutusele võtmine on vajalik selleks, et täita sündmusteenustele esitatavaid käideldavus nõudeid. RIA on võtnud suuna Kubernetes platvormi juurutamiseks, kuid hetkel veel seda rakendatud ei ole. Käitusplatvormina saab kasutusele võtta ka Riigipilve, mis pakub Kubernetes platvormi teenusena. Konteinerite orkestreerimisplatvorm vähendab tulevasi halduskulusid, sest automatiseerib mitmed teemad, mis virtuaalmasinate maailmas tuleks lahendada käsitsi tehtavate süsteemiadministraatori töödena, näiteks: • automaatne konteinerite uuendamine Helm chart põhiselt; • konteinerite monitooring ja automaatne taaskäivitamine (self healing); • automaatne konteinerite skaleerimine; • sobitub hästi automaatsesse CI/CD protsessi, kus täpselt sama konteineri versiooni saab lansseerida nii arendusmasinasse kui test- ja toodanguserverisse; • lihtsustab oluliselt nii arendatud konteinerite kui baaskomponentide (andmebaasid, logimine, monitooring, ..) paigaldust ja haldamist; 112 Sündmusteenuste teostatavuse analüüs töötu olemise näitel, Arhitektuuri visioon Kubernetes platvormi juurutamist tuleb hoolega planeerida, sest keskkonna esialgne seadistamine nõuab vastavat spetsiifilist dev-ops teadmust. Kogemusega inimesed tuleb asutuses palgata või teadmus teenusena sisse osta. Paigaldusvaate joonisel on toodud Kubernetes keskkonda paigaldatavad komponendid. Joonisel on kujutatud kaks erinevat võimalust, kuidas paigaldata teenuse süsteem - üks neist on paigaldatud RIA Kubernetes platvormile, teine on majutatud asutuse keskkonda. Kusjuures asutusse paigaldatud teenus võib olla eraldiseisev uus süsteem või olemasoleva iseteeninduse osa. 3.7.6 Logimine Süsteemi igas komponendis tuleb süsteemsed ja kasutajate tegevused ning veaolukorrad logida ning logikirjed tsentraalselt kokku koguda indekseeritud logi andmebaasi. Logima peab tegevusi nii palju kui vajalik ja nii vähe kui võimalik selleks, et logide pealt oleks võimalik teostada monitooringu ja analüütilisi tegevusi. 113 Sündmusteenuste teostatavuse analüüs töötu olemise näitel, Arhitektuuri visioon Logide kokku kogumiseks on eelistatud tehniliseks lahenduseks ELK stack, kus: • Logstash tegeleb logikirjete kokku kogumise, rikastamise ning formaadi töötlemisega; • Elasticsearch indekseerib ja salvestab andmed oma andmebaasi ning pakub päringuvõimalust; • Kibana pakub andmete päringute koostamise ning visualiseerimise võimalusi; Elasticsearch on RIAs kasutusel ja antud tehnoloogia platvormi on mõistlik kasutada ka sündmusteenuste komponentide jaoks. Logikirjetele esitatavad nõuded on esitatud peatükis „Tehnoloogilised ja küberturvalisuse nõuded“. Täiendavad nõuded võivad tuleneda kasutusanalüütika monitoorimise vajadustest lähtuvalt. 3.7.7 Monitooring Tehniliste komponentide monitooring peab võimaldama kiirelt tuvastada komponentide rikkeid või ebaoptimaalset toimivust. Konteinerite paigalduskeskkond Kubernetes platvorm pakub selleks baasfunktsionaalsust, võimaldades jälgida komponentide /health API-t, mille pealt tuvastada teenuse tõrge. Tõrke korral üritab Kubernetes teenust uuesti käivitada. Kubernetes jälgib ka komponentide ressursside (CPU, mälu) kasutust, võimaldades paindlikult ressursse suurendada ja konteinerite instantse automaatselt juurde tekitada (vertikaalne ja horisontaalne skaleerimine). Selleks peavad komponendid väljastama meetrika andmeid vastava API kaudu. Meetrika kogumiseks saab kasutada Prometheus meetrika formaati, mille integreerimine Spring Boot põhistes teenustes ei nõua lisaarendus. Kubernetes võimaldab monitooringuandmete jälgimist ja probleemide tekkimisel teavituste saatmist Grafana analüütika tarkvaramooduliga. Erinevad teenuste süsteemid võivad olla paigaldatud teiste asutuste majutuskeskkondadesse, sellisel juhul ei saa kasutada tsentraalseid Kubernetes keskkonda paigaldatud monitooringu lahendusi. Nagu eelnevalt kirjeldatud, peavad sellised süsteemid pakkuma staatus API't, mille põhjal on võimalik tuvastada väliste teenuse süsteemide rikked. Väliste süsteemide staatuse monitoorimiseks võib kasutada Zabbix tarkvara, mis võimaldab API põhiselt koguda andmeid teenuse toimivuse kohta. Monitooringu funktsionaalsuse osaks peab olema ka kasutajate käitumise kohta andmete kogumine. Selleks saab kasutada erinevaid lahendusi, mis koguvad andmeid kasutaja tegevuste erinevate aspektide kohta. 114 Sündmusteenuste teostatavuse analüüs töötu olemise näitel, Arhitektuuri visioon • Tsentraalsed logid Elasticsearch andmebaasis - logide põhiselt on võimalik kokku koguda kasutajate päringud, ms on teostatud läbi staatuspaneeli. Nende analüüs võimaldab vastata küsimustele, millistest süsteemidest kasutajate andmeid päriti. Ka tsentraalses süsteemis paigaldatud teenuste süsteemide logi saab koguda samasse andmebaasi. • Päringute jälgimiseks erinevate teenuste vahel kasutada OpenTelemetry lahendust. • Teenuse süsteemide kasutamise kohta tekivad andmed teenuse süsteemi logiserverisse, mida tsentraalses analüütikasüsteemis kasutada ei saa. Teenusepõhise analüütika vajadus tuleb tuvastada teenuse loomise detailanalüüsi käigus. Selliste andmed peavad vastama küsimusele näiteks mitu avaldust on esitatud. Antud statistilised andmed tuleb salvestada teenuse süsteemi andmebaasi ja need API kaudu tsentraalsele süsteemile väljastada. • Kasutajate tegevused kasutajaliideses saab kokku koguda spetsiaalse veebianalüütika vahendeid pakkuva tarkvaraga, näiteks Matomo. Kogutud andmete põhjal saab väljastada erinevate teenussüsteemide kasutusstatistika ning kasutusteekonnad. Kasutajate tegevuste kohta analüütika kogumine on vajalik edasiste arendussuundade ning - vajadustega seotud otsuste tegemisel. 115 Sündmusteenuste teostatavuse analüüs töötu olemise näitel, Arhitektuuri visioon 4 Realisatsiooni kava 4.1 Sündmusteenuse loomise protsess Sündmusteenuste ülese infrastruktuurina tuleb luua: • sündmusteenuste staatuspaneel (vt „Staatuspaneeli kontseptsioon“) • eesti.ee sündmusteenuste vaade (vt „Eesti.ee sündmusteenuste avalehe“) Sündmusteenuste ülese infrastruktuurina on soovitatav luua ka sõnumiruum, et andmevahetus oleks optimaalsem (vt peatükk „Sõnumivahetuse kontseptsioon“). Sündmusteenuste ülese infrastruktuuri loomise raames tuleb kehtestada ka üldised disaini piirangud ja nõuded, millega peab arvestama edaspidi iga konkreetse sündmusteenuse disaini raames. Järgnevalt on kirjeldatud konkreetse sündmusteenuse loomise protsessi. Kuna käesoleva dokumendi fookuses on tehniline arhitektuur, siis on siin sündmusteenuse loomise protsessi vaadeldud eelkõige infotehnoloogilise realisatsiooni aspektist ja on jäetud kõrvale muud, näiteks õiguslikud aspektid. Siiski on arvestatud, et sündmusteenus on eelkõige äriline, mitte infotehnoloogiline kontseptsioon. Seepärast on sündmusteenuse loomise protsessis esikohale seatud teenuse disain, mis algab isikute sisuliste vajaduste tuvastamisega ja eesmärkide püstitamisega. Sündmusteenuse loomise algatamine Algatamise tulemusena püstitakse eesmärgid ja planeeritakse kava ning ressursid nende saavutamiseks. Algatamise tegevused: • teenuse kaardistus - saadakse aru, kes on teenuse kasutajad, kuidas teenuse osutamise protsess üldiselt toimub ja mis on olulised erijuhtumid, • vajaduste uuring - saadakse aru, mis on teenuse kasutajate sisulised vajadused, • eesmärgi püstitamine - kirjeldatakse tehtavad muudatused, • tehnilise lahenduse otsustamine - otsustatakse, mis süsteeme luuakse või täiendatakse, • tegevuskava koostamine - kavandatakse eesmärgi saavutamiseks vajalikud tegevused, • arendus- ja haldusmudeli rakendamine - määratakse projekti osapooled ja nende vastutused, • majandusliku mõju hinnang - koostatakse arendus ja halduskulude hinnang, hinnatakse majanduslikku põhjendust. 116 Sündmusteenuste teostatavuse analüüs töötu olemise näitel, Arhitektuuri visioon Sündmusteenuse kavandamine Kavandamise tulemusena luuakse detailne tuleviku protsessimudel ja spetsifitseeritakse infotehnoloogilised lahendused. Kavandamise tegevused: • teenuse osutamise protsessi detailiseerimine - koostatakse üksikasjalikud klienditeekonna ja teenuse osutamise protsessi mudelid, kusjuures: o kavandatakse teenuste proaktiivse pakkumise ärireeglid (detailsed reeglid, kuidas käivitada osateenuste osutamine), o kavandatakse andmesündmused ja täiendavate andmete kogumine (detailselt, mis andmed kus kohast kuhu peavad liikuma), o mõeldakse läbi erijuhtumite käsitlus, • tehnilise lahenduse spetsifitseerimine: o luuakse loodavate või täiendatavate kasutajaliideste kavandid ja testitakse nende kasutatavust, o spetsifitseeritakse andmevahetuse päringuteteenuste ja/või sõnumite andmekoosseis, o spetsifitseeritakse teenuse proaktiivse pakkumise lahendused (nt uute mikroteenust kirjeldused), o spetsifitseeritakse sündmusteenuste ülese infrastruktuuri seadistused (kataloogidesse lisatavate teenuste ja andmevahetusteenuste kirjeldused), • tegevuskava ja majandusliku mõju hinnangu uuendamine. Sündmusteenuse tehniline realiseerimine Luuakse sündmusteenuse toimimiseks vajalikud tehnilised lahendused. Tehnilised lahendused jagunevad oma eesmärgi alusel kaheks: • teenuste integratsioon - eesmärk on tagada sündmusteenuse protsessi toimumine (proaktiivsete pakkumiste tegemine, osateenuste käivitamine), • eesti.ee integratsiooni - eesmärk on anda isikule terviklik ülevaade riigiportaalis. Teenuste integratsioon sisaldab: • integratsiooni arendused: vastavalt vajadusele uute x-tee teenuste loomine või sõnumiruumi tekkimise korral uute sõnumite väljastamise/vastuvõtmise realiseerimine, • äriloogika arendused: tarkvarakomponendid proaktiivsete pakkumiste tegemiseks ja osateenuste osutamise käivitamiseks, • kasutajaliidesed arendused. 117 Sündmusteenuste teostatavuse analüüs töötu olemise näitel, Arhitektuuri visioon Eesti.ee integratsioon: • iseteenindustes: o TARA SSO kasutusele võtmine (võimalik pärast TARA SSO valmimist) o selleks, et eesti.ee'st saaks kasutajaid suunata teenuse osutaja iseteenindusse ▪ süvalinkide rakendamine, ▪ vajadusel kasutajaliidese disaini uuendamine, ▪ vajadusel täiendavate vaadete realiseerimine, • teenuse süsteemi(de)s staatuspaneelile vajaliku API realiseerimine • sündmusteenuste kataloogis seadistuste testimine, • eesti.ee infoteenuses kuvatavate infoartiklite uuendamine, • terviklahenduse toimimise testimine. Käesoleva peatüki lõpetuseks rõhutab arenduse algatamise faasi olulisust. Algatamise faasis pannakse paika kogu arendustöö eesmärk ja suund. Näiteks, kas töötu olemise sündmusteenuse eesmärk on: • luua uus senisest paremata kasutatavusega kasutajaliidesega tarkvara • anda inimestele võimalikult kiirelt ja lihtsalt töötuskindlustushüvitisi või töötutoetusi • aidata inimesed tagasi tööle: o näiteks automatiseeritult teha koolitus- ja tööpakkumisi isiku hariduse (EHIS, Kutseregister), varasemate töötamiste (TÖR), kehakaalu ja pikkuse (TIS), erakondliku kuuluvuse (Äriregister), tööturu vajadusi kirjeldavate (OSKA, Töötukassa uuringud) ja pakutavate võimaluste (Töötukassa tööpakkumised, koolitused) andmete kombineerimise abil. Algatamise faasis tuleb täpselt määrata ka sündmusteenuse ulatus. • Kuna sündmusteenus koondab mitmeid asutusi ja arhitektuuri visiooni koostamise käigus oli märgata, et sündmusteenuse ulatust, struktuuri ja tulemust võidakse tõlgendada erinevalt, siis asutuste semantilise koostöövõime tagamiseks on vaja selgitada iga sündmusteenuse tähendust. Iga sündmusteenuse kohta peavad olema kirjeldatud, mis käivitab sündmusteenuse, mis teenuseid sündmusteenus hõlmab ja mis on sündmusteenuse tulemus. • Kuna isiku kasutajaliidese vaates soovitakse eristada praegu päevakorras olevaid sündmusteenuseid ja tema varasemaid sündmusteenuseid (isiku ajalugu), siis on soovitatav sündmusteenused defineerida nii, et igal sündmusteenusel on "käegakatsutavas" ajalises ulatuses lõpp. Näiteks, kas rääkida sõiduki omamisest või pigem sõiduki omandamisest ja kas abiellumise sündmusteenus lõpeb lahutamisega, ise 118 Sündmusteenuste teostatavuse analüüs töötu olemise näitel, Arhitektuuri visioon ära suremisega või leseks jäämisega või peaks abiellumise sündmusteenuse definitsioon määrama mingi varasema "käegakatsutava" lõpu. • Kõiki sündmusteenuseid ei saa jaotada rangelt kas elusündmuseks või ärisündmuseks. Suur osa sündmusteenuseid on selliselt jaotatavad, näiteks lapse saamine või abiellumine on selgelt ainult füüsilise isiku elusündmused. Kuid on sündmusteenuseid, mis ühtemoodi on omased füüsilistele isikutele ja juriidilistele isikutele, näiteks sõidukitega ja kinnisvaraga seotud teenused. Seepärast tuleks määrata, kas sündmusteenus peab kajastuma nii kodaniku riigiportaalis kui ka EÜKP’s. 4.2 Arhitektuurse lahenduse riskid 4.2.1 Äritehnoloogilised riskid 4.2.1.1 Dubleerivad ja jäigad lahendused Kui sündmusteenuse protsessi juhtimiseks ja isikule visualiseerimiseks luuakse eraldi sündmusteenuste süsteem ja samas on olemas osateenuse osutamise süsteemid, kus juba on realiseeritud suur osa vastavast äriloogikast ja iseteenindusest, siis tekib süsteemide dubleeriminine, mis omakorda vähendab edasiste arenduste paindlikkust ning suurendab kulu (täpselt vaata peatükk „Sündmusteenuse protsessi juhtimine“ lõiku "Tsentraliseeritud orkestreeritud lahendus"). Maandamismeetmed: • Sündmusteenuse loomise alguses analüüsida konkreetse sündmusteenuse tehnilist lahendust ja hinnata uute tarkavarade loomise vajadust. • Võimalikult palju kasutada ära olemasolevaid süsteeme, vajadusel teha see API kaudu kättesaadavaks. • Uued komponendid realiseerida võimalikult kompaktsetena, võttes aluseks mikroteenuste põhise arhitektuuri. 4.2.1.2 Komplekssed lahendused Kui sündmusteenuse jaoks luuakse üks infotehnoloogiline keskkond, kus isik saaks ühe korraga esitada kõikide osateenuste saamiseks komplekstaotluse ja mis peaks juhtima kõikide osateenuste vahelisi ärilisi integratsioone, siis selle lahenduse äriloogika võib muutuda liiga keeruliseks, et luua piisavalt paljude kasutajate jaoks piisavalt hästi toimiv lahendus. Kui lahenduses on realiseeritud liiga lihtustatud põhivoog või lahendus on 119 Sündmusteenuste teostatavuse analüüs töötu olemise näitel, Arhitektuuri visioon kohmaks, siis isikud jäävad kasutama muid kanaleid ja uue keskkonna loomine ei oma oodatud mõju. Maandamismeetmed: • Sündmusteenuse loomise alguses analüüsida isikute vajadusi ja teenuse osutamise protsessi ning tuvastada probleemid ja vajadused, mille lahendamisest on kõige suurem kasu ja leida nende sisuliseks lahendamiseks kõige lihtsamad lahendused. Võimalusel vältida kompleksseid lahendusi ja eelistada konkreetseid vajadusi rahuldavate lihtsamate lahenduste järk-järgult arendamist. • Lisaks tuleks tuvastada protsessi erijuhtumid, mida ei saa lahenduse loomisel ignoreerida ning hinnata nende mõju realisatsiooni keerukusele. See aitab vältida, et realisatsiooni käigus selgub järjest uusi asjaolusid, mis muudavad süsteemi keerulisemaks ja seetõttu ka kallimaks. 4.2.1.3 Eesti.ee' sündmusteenuste avavaatesse andmete koondamine 4.2.1.4 Tugilahenduste arendamine Mitmed arhitektuuris kavandatud tugilahendused alles valmimas või algatamise faasis. Need lahendused on: • artiklivaramu • teenuste äriline kataloog • pääsuhalduse süsteem Pääsuke Maandamismeetmed: • kavandada nende lahenduste poole pöördumine läbi vahekihi (proxy), mis peidab rakenduste muude osade eest pöördumise tehnilised üksikasjad • kavandada realisatsiooni mahuhinnangutes hädapäraste lahenduste (mvp) loomine juhuks, kui lõplike lahendusi ei valmi või valmivad viivitusega Praegu puudub ka makselahendus ühe korraga erinevate osateenuste riigilõivude ja teenustasude maksmiseks. 4.2.2 Tehnoloogilised ja küberturve riskid Sündmusteenuste süsteem hõlmab endas mitmete asutuste erinevaid infosüsteeme. Arhitektuurse lahenduse loomisel on arvestatud nii tehnoloogiliste ning 120 Sündmusteenuste teostatavuse analüüs töötu olemise näitel, Arhitektuuri visioon küberturbe riskidega, mille realiseerumine võib mõjutada nii terviklahenduse kui üksiksüsteemide toimivust, kasutajate kasutusmugavust, aga ka isikuandmete väärkasutust. 4.2.2.1 Käideldavus Sündmusteenuste ja riigiportaali kasuajaliidestes võidakse isikuga seotud sündmuste andmete kuvamisel pärida andmeid erinevatest infosüsteemidest. Päringute tegemisel tuleb arvestada, et päringute teostamine tekitab erinevatest süsteemides koormust, mis võib mõjutada süsteemide toimivust. Süsteemi tõrke tagajärjel ei saa kasutaja süsteemi täielikult või osaliselt kasutada. Maandamismeetmed Süsteemide käideldavusprobleemide vältimiseks saab kasutada järgmisi maandamismeetmeid: • Süsteemi kesksed lahendused tuleb disainida selliselt, et keskse süsteemi tõrge ei takistaks teiste süsteemide (sh. osateenuste) igapäevast toimivust. Sündmusteenuste ja osateenuste funktsionaalsust ei tohi põimida selliselt, asutuste olemasolevate infosüsteemide toimivus sõltuks sündmusteenuste kesksetest komponentidest. Tuleb arvestada seda, et osateenuste süsteemid teenindavad enamasti ka asutuste igapäevaseid äriprotsesse nii iseteeninduste kui menetlussüsteemidena; • Sündmusteenuste süsteemid tuleb disainida ja arendada domeenist juhinduva disaini (Domain Driven Design) ja mikroteenuste arhitektuuri põhimõtteid järgides. Seda printsiipi järgides ei takista ühe sündmusteenuse tõrge mõne teise sündmusteenuse süsteemi toimivust; • Vältida ühe suure keskse komponendi loomist (Single Point of Failure), mis juhiks või millest sõltuks kõigi teiste komponentide töö. Võimalikud riskikohad, mida tuleks vältida, on: o üks keskne teenus juhib ja kontrollib kõigi sündmusteenuste protsesse; o andmesündmused liiguvad läbi ühe keskse sõnumiruumi; • Andmevahetus (sh. andmesündmuste vahetamine läbi sõnumiruumide) oleks realiseeritud hajusana, kus iga asutus (alamsüsteem) vastutab enda sõnumiruumi toimivuse eest. 4.2.2.2 Jõudlus Hulgaliste samaaegsete päringute teostamine mõjutab süsteemide jõudlust, mis põhjustab päringute aeglust. Päringute aeglus mõjutab kasutusmugavust - kasutaja loobub süsteemi kasutamises, kui vaated avanevad aeglaselt. 121 Sündmusteenuste teostatavuse analüüs töötu olemise näitel, Arhitektuuri visioon Jõudluse risk on suur Eesti.ee's isikutele sündmusteenuste kohta isikustatud koondinfo kuvamise osas. Peatükis „Sündmusteenuste koondinfo isikule kuvamine“) on kirjeldatud mitu alternatiiv, kuid igal variandil oma puudused. Välja valitud variandi korral (vt peatükk „Eesti.ee sündmusteenuste avalehe“) tehakse jooksvalt päringuid paljudesse süsteemidesse. Maandamismeetmed Jõudlusprobleemide vältimiseks saab kasutada järgmisi maandamismeetmeid: • Komponentide käituskeskkondades planeerida piisavalt ressursse; • Disainida komponendid selliselt, mis võimaldavad nii horisontaalset kui vertikaalset skaleerimist. Automaatne skaleerimine võimaldab operatiivselt süsteemide ressursse suurendada, misläbi on võimalik teenindada rohkem samaaegseid kasutajaid; • Kasutada andmete puhverduslahendusi (cache)- päringu vastuste puhverdamisel välditakse samalaadsete päringute mitmekordset teostamist, misläbi ei koormata liigselt süsteemide arvutusvõimsusi; • Võimalusel teostada päringuid paralleelselt, misläbi on võimalik kasutajale kuvada päringu vastuseid osade kaupa; • Aeglaste päringute korral informeerida või hoiatada kasutajat sellest, et vastuste kuvamine võtab veel aega, sh. kuvada kasutajale andmete laadimise visuaalset indikatsiooni (loader ikoon); • Keerukamate andmekomplektide pärimisel kasutada eelarvutatud andmeid. Näiteks pakkumuste või sündmuste kuvamisel pärida andmed osateenuse andmebaasist, kuhu on eeltöödeldult salvestatud optimeeritud andmed; • Andmete pärimisel kasutada filtreerimist ning kasutajaliideses andmete pärimist lehtede kaupa (paging); • Vajadusel muuta eesti.ee sündmusteenuste avalehe kasutajaliidese navigatsiooni ja disaini nii, et isikustatud andmeid kuvatakse ainult isiku soovi korral ja/või väiksemas ulatuse (nt ühe teema ulatuses) ning seeläbi väheneb päringute arv 4.2.2.3 Terviklikkus Sündmusteenustes osalevad süsteemid hõlmavad endas erinevaid andmekogusid. Samade andmete salvestamisel erinevatesse andmekogusse tekib andmete terviklikkuse risk seoses info aegumisega, kus erinevate andmekogude samade faktide kohta käivad andmed võivad erineda. Sellisel juhul võib kasutaja näha riigiportaalis ja asutuste iseteenindustes erinevaid andmekoosseise. Tekib ka aegunud andmete pealt valede otsuste tegemise risk. Sündmusteenuste kasutajaliidese funktsionaalsuse osaks on kasutajale linkide kuvamine, mis viitavad osateenuste lehtedel. Seoses süsteemide muutumisega võivad lingid aeguda. 122 Sündmusteenuste teostatavuse analüüs töötu olemise näitel, Arhitektuuri visioon Maandamismeetmed • Vältida andmete dubleerimist erinevates süsteemides. Hinnata sündmusteenuste kesksüsteemi talletatavate andmete vajalikkust. o võimalusel pärida andmed alati nende originaalasukohast läbi vastava osateenuse andmevahetusliidese. Andmete salvestamine kesksüsteemi võib toimuda lühiajaliselt puhverdamise eesmärgil; o vastasel korral tuleb realiseerida andmete sünkroniseerimise protsessid, mis sisaldavad automaatseid andmete terviklikkuse kontrolle ning vajalikke andmeparanduse mehhanisme; • Kasutajale süvalinkide esitamise eest peab vastutama lingi edastanud süsteem, mis peab garanteerima selle et link avaks õige kasutajaliidese lehe. Vältida linkide salvestamist pikaajaliselt. Linkide muutumisel realiseerida automaatne ümbersuunamine. 4.2.2.4 Andmekaitse Sündmusteenuste süsteemides vahetatavad andmed on enamasti isikupõhised andmed, mille kasutamist reguleerib Isikuandmekaitse seadus. Isikuandmete liigutamine läbi andmevahetusliideste kätkeb riski volitusteta andmete kasutamiseks. Samuti on riskikohaks kogu isiku elulooga seotud sündmusi kirjeldavate andmete koondmaine ühte andmebaasi. Sellise andmekogu tekkimine seab kõrgendatud nõudmised kogu süsteemile. Isikuandmete lekkimine seab ohtu isikute privaatsuse. Maandamismeetmed • vältida nö. "suure andmebaasi" teket, kuhu on salvestatud kõigi inimeste kõikide elusündmuste toimumise faktid; • kui isikuandmete salvestamine on vajalik asutuste ülese sündmusteenuse realiseerimiseks, siis järgida sündmusteenuste arendamisel mikroteenuste arhitektuurimustrit "üks andmebaas teenuse kohta" (database per service ). Sellisel juhul on isikuandmed hajutatud erinevate sündmusteenuste (abiellumise süsteem, lapse saamise süsteem, ...) andmebaaside vahel. Mõne andmehulga lekkimisel ei ole võimalik koostada isiku eluloo tervikvaadet. • isikuandmete jagamisel läbi teenuste või sõnumivahetusruumide tuleb tagada isikuandmete kasutamise õiguste kontroll. Andmeid saavad kasutada ainult need süsteemid, kes on saanud vastava volituse, kas isiku nõusoleku või seadusest tuleneva menetlushuvi alusel. Isikuandmete kasutamised logitakse Andmejälgijas. 123 KÄSKKIRI 31.08.2021 nr 64 Lihthanke "Sündmusteenuste teostatavuse analüüs lähedase kaotusega tegelemise sündmusteenuse näitel" korraldamine, komisjoni ja vastutava isiku nimetamine Riigihangete seaduse § 14 lõike 1 punkti 1, § 100, § 101 ja § 125 alusel ning kooskõlas ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri ning majandus- ja taristuministri 09.10.2017 käskkirjaga (registreeritud dokumendihaldussüsteemis 03.10.2017. a) nr 1.1-1/17-199 kinnitatud „Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi hankekorraga“: 1. Korraldada lihthange „Sündmusteenuste teostatavuse analüüs lähedase kaotusega tegelemise sündmusteenuse näitel“ (riigihanke objekti kood 72221000-0 „Ärianalüüsi nõustamisteenused“). Hanke eeldatav maksumus käibemaksuta jääb alla 60 000 euro. 2. Määran käskkirja punktis 1 nimetatud lihthanke eest vastutavaks isikuks Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi (edaspidi MKM) infoühiskonna teenuste arendamise osakonna (edaspidi ITAO) programmijuhi Mari Mägi. 3. Moodustan hankekomisjoni käskkirja punktis 1 nimetatud lihthanke korraldamiseks, sh pakkujatel kõrvaldamise aluste kontrollimiseks ja pakkujate kvalifitseerimiseks hankepassi alusel, pakkumuste vastavaks tunnistamiseks ja eduka pakkumuse väljaselgitamiseks ning edukal pakkujal kõrvaldamise aluste ja kvalifitseerimise tingimustele vastavuse kontrollimiseks hankepassis esitatud kinnitusi tõendavate dokumentide ja andmete alusel, järgmises koosseisus: 3.1. Komisjoni esimees Mari Mägi – MKMi ITAO programmijuht. Komisjoni liikmed: 3.2. Triin Oper – MKM-i projektijuht; 3.3. Taavi Annus – Sotsiaalministeeriumi nutika arengu toetamise osakonna nõunik (tema nõusolekul). 4. Kinnitan käskkirja punktis 1 nimetatud lihthanke alusdokumendid (lisatud). 5. Valitud hankemenetluse liigi ja punktis 4 nimetatud lihthanke alusdokumentide peale võib esitada vaidlustuse Rahandusministeeriumi juures asuvale riigihangete vaidlustuskomisjonile riigihangete seaduses sätestatud korras ja tähtajal. (allkirjastatud digitaalselt) Ando Leppiman kantsler Lisa 1 Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi hankedokumendi juurde Sündmusteenuste teostatavuse analüüs lähedase kaotusega tegelemise sündmusteenuse näitel Tehniline kirjeldus Tallinn 2021 1. Hanke objekt Majandus- ja taristuministri 16. oktoobri 2015. a käskkirjaga nr 15-0329 kinnitatud Euroopa Regionaalarengu Fondi toetusskeemi „Toetuse andmine rakendusasutuse tegevusteks avalike teenuste koosvõime loomiseks“ raames tellib Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium (edaspidi MKM või ka Hankija) analüüsi „Sündmusteenuste teostatavuse analüüs lähedase kaotusega tegelemise sündmusteenuse näitel“ (edaspidi Töö). Toetusskeemi kaudu tõhustatakse asutuste vahelist koostööd ja luuakse füüsilise või juriidilise isiku elu- ja ärisündmustega seotud koosvõimelisi asutuste üleseid avalikke teenuseid kasutajakesksemalt, ühtsemalt ja kuluefektiivsemalt. 2. Töö taustainfo ja eesmärk 2.1. Töö taustainfo 2018. aastal korraldas Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium riigihanke „Sündmusteenuse analüüs“, mis oli osa avalike e-teenuste kvaliteedi ja kasutajakogemuse järgmise arenguhüppe, sündmusteenuste, arendamisest. Sündmusteenuste eesmärk on siduda ühe elusündmusega seotud erinevad avalikud teenused üheks terviklikuks e-teenuseks, sündmusteenuseks, võimaldades inimesel tarbida teenuseid mugavalt ja ühest kanalist, eesti.ee- st. Hanke tulemusena valmis 15 sündmusteenuse hetkeolukorra ehk as-is analüüsi, kus kaardistati sündmusteenuse osateenused, kirjeldati äri- ja infoprotsessid ning õiguslik raamistik 2019. aasta seisuga. Kirjeldatud 15 sündmusteenusest valiti välja viis teenust, millest igaühele loodi osateenuseid terviklikuks sündmusteenuseks koondav teenuse tulevikuvaade ehk to-be vaade ning koostati sündmusteenust ilmestav prototüüp. Üheks väljavalitud sündmusteenuseks oli lähedase kaotusega tegelemise sündmusteenus. Lähedase kaotusega tegelemise sündmusteenuse as-is kaardistamisel kirjeldati mh teenuste korralduse kasutajagrupid ja arvud, äri- ja infoprotsessid, andmevood, probleemid ja tegevusplaanid. Kaardistatud teenuste ehk sündmusteenuse osateenuste põhjal loodi sündmusteenuse tulevikuvaade, kus kirjeldati lisaks as-is punktidele ka loodava teenuse arendusvajadused, õigusaktide analüüs, teenusepakkujate peamised muudatused ja uus töökorraldus. Tulevikulahenduse näitlikustamiseks loodi prototüüp, mis jälgib Veera disainikeelt ning eesti.ee toimimise loogikat. Teostatud analüüs annab hea ülevaate kasutajate hetkeprobleemidest ning teenuse arendamise võimalustest. Antud sündmusteenus on keskmisest emotsionaalsem ja seetõttu on oluline, et realiseeritavad lahendused oleksid ülimalt läbimõeldud ning võimaldaksid väga keerulises olukorras keskenduda muule, kui vajaliku info otsimisele ja tarbetule asjaajamisele. Eelnevas analüüsis on välja toodud erinevad probleemid, kuid nende lahendamiseks sündmusteenuse näol on vaja lõppkasutajatega rohkem rääkida ja mõista, millised lahendused nende vajadustele vastaksid ja probleeme lahendaksid. Paljud eelnevas analüüsis väljapakutud lahendused tunduvad seda tegevat, kuid ei ole hetkel veel erinevatel põhjustel (õigusmaastik, kohalike omavalitsuste (edaspidi KOV) tehnoloogilise võimekuse killustatus jpm) teostatavad. Seetõttu on vajalik astuda samm tagasi ning analüüsida, mida ja kuidas on meil võimalik teha esimesel võimalusel. 2.2. Töö eesmärk Hangitaval Tööl on kaks peamist eesmärki. Esimene eesmärk on valideerida ja põhjalikumalt uurida “Lähedase kaotusega tegelemise” sündmusteenuse eelnevas analüüsis1 kasutajate poolt välja toodud probleeme ning disainida empaatilised lahendused, mis kasutajaid võimalikult palju toetavad ning nende probleeme lahendavad. Töö raames kaardistab ja kirjeldab Pakkuja võimalused, kuidas loodava sündmusteenusega kasutajate probleeme leevendada/lahendada. Kaardistatud võimaluste põhjal disainib Pakkuja kasutajakeskse ja mugava sündmusteenuse. Antud sündmusteenuse loomise eesmärk on koondada kõik antud teenustega seonduvad põhivoo teenused ühte kohta ning võimaldada kasutajatele teenusega seonduva asjaajamise korraldamine samast kanalist, eesti.ee portaalist, kuhu tulevikus koonduvad ka teised sündmusteenused. Teiseks eesmärgiks on analüüsida eelnevalt väljapakutud osateenuste tehnilise teostatavust, kirjeldades ära minimaalse töötava toote (minimum viale product – edaspidi MVP), selle loomise eeldused ning arendusplaani. Minimaalne töötav toode, mis kasutajale väärtust loob, kaasab täna kasutusel või arenduses olevad osateenused ning seob need ühtseks lähedase kaotusega tegelemise sündmusteenuseks. Töö tulemusel peab olema võimalik Hankijal asuda ette valmistama minimaalse töötava toote arenduse hanget. Töö tegevused ja oodatav tulem sündmusteenuse osas on täpsemalt välja toodud tehnilise kirjelduse punktis 3. Kokkuvõtvalt on Töö eesmärkideks: 2.2.1. Lähedase kaotusega tegelemise sündmusteenuse varasemalt teostatud teenuse hetkeolukorra ja tulevikuvaate analüüsi tulemuste põhjal tervikliku teenuse disainimine (vt punkti 3.1); 2.2.2. Lähedase kaotusega tegelemise sündmusteenuse minimaalse töötava toote detailanalüüs ning arenduskava koostamine (vt punkti 3.2); 2.2.3. Lähedase kaotusega tegelemise sündmusteenuse arendusteekaardi koostamine (vt punkt 3.3). 3. Töö tegevused ja oodatavad tulemid 3.1. Lähedase kaotusega tegelemise sündmusteenuse disainimine 3.1.1. Sündmusteenuse disainimisel valideerib ja vajadusel täiendab Pakkuja juba läbiviidud osateenuste osutamise hetkeolukorra analüüsis2 selgunud kasutajate probleeme. 3.1.2. Probleemide valideerimisel ja täiendamisel kaasab Pakkuja vähemalt: 3.1.2.1. 15 teenuse lõppkasutajat (inimene, kes on 18 kuu jooksul kaotanud lähedase ning olnud peamine lähedase kaotusega kaasneva asjaajamise eest vastutaja), kelle vajaduste ja probleemide põhjal kirjeldatakse esinduslikud teenusekasutajate persoonad; 1 https://pilv.mkm.ee/s/mZQOshroHT19lBr#pdfviewer 2 https://pilv.mkm.ee/s/mZQOshroHT19lBr#pdfviewer 3.1.2.2. lõppkasutajate kaasamisel kasutab Pakkuja koostöös vajalike ekspertidega* sobivamaid kvalitatiivseid meetodeid (näiteks 1:1 intervjuud3), et pakkuda lõppkasutajatele trauma (taas) läbielamisel vajadusel tuge; 3.1.2.3. lõppkasutajate leidmise eest vastutab Pakkuja, vajadusel aitab lõppkasutajate leidmisel Hankija. 3.1.3. Probleemide valideerimisel ja täiendamisel toob Pakkuja selgelt välja lõppkasutajate probleemid ning milliste teenuste kasutamisel need probleemid ilmnevad. 3.1.4. Lähtuvalt lõppkasutajate poolt välja toodud probleemidest olemasolevate teenuste kasutamisel kaasab Pakkuja sobivamaid meetodeid4 kasutades vähemalt järgnevaid osapooli: 3.1.4.1. matusebürood (matuste korraldamine); 3.1.4.2. tervishoiuteenuse osutajad (TTO - surmatõend ja selle saamine); 3.1.4.3. kalmistud (matuste korraldamine, hauaplatsi leidmine); 3.1.4.4. KOV-id (matusetoetus); 3.1.4.5. Eesti Infotehnoloogia ja Telekommunikatsiooni Liit (edaspidi ITL) – lepingute ümbervormistamine/lõpetamine); 3.1.4.6. notarid (pärimistoimingud). 3.1.5. Kui selgub, et kasutajatel ilmneb probleeme teenustega, mille osutajaid pole punktis 3.1.4 välja toodud, lepitakse nende (mitte)kaasamine kokku Hankijaga. 3.1.6. Punktis 3.1.4 väljatoodud osapoolte kontaktide leidmisel aitab vajadusel Hankija. 3.1.7. Osapoolte kaasamisel kaardistab Pakkuja kõikide kaasatud osapoolte vajadused ja probleemid, et mõista, kuidas kõigil osapooltel oleks võimalik vajalikke teenuseid lõppkasutajatele mugavamalt pakkuda. Lisaks kirjeldab Pakkuja osapoolte vajalike edasiarenduste valukohad, et kaardistada sündmusteenuse arendamise võimalusi. 3.1.8. Võimaluste kaardistamisel lähtub Pakkuja parimatest praktikatest üle maailma5 (nt Uus-Meremaa), mida on kirjeldatud eelnevates analüüsides, kirjeldades vajadusel uusi ja/või täiendades olemasolevaid osateenuseid. 3.1.9. Lähedase kaotusega tegelemise sündmusteenuse disainimise Hankija poolt ette antud osateenused on: *Nõustajad, terapeudid, psühholoogid, hingehoidjad vm professionaalid, kel on vajalikud oskused traumaga toimetuleku toetamiseks 3 Pakkujalt eeldame nende meetodite kasutamist, mille valik on põhjendatud 4 Pakkujalt eeldame nende meetodite kasutamist, mille valik on põhjendatud 5 https://pilv.mkm.ee/s/mZQOshroHT19lBr#pdfviewer (Sündmusteenuste analüüsi lõpparuanne) 3.1.9.1. lähedase kaotusega seotud asjaajamise info6; 3.1.9.2. lähedase kaotusega seotud teenuste ja nende teenuste pakkujate info7. 3.1.10. Pakkuja põhjendatud ettepanekul ja kokkuleppel Hankijaga on punktis 3.1.9 toodud nimekirja täiendamine võimalik. 3.1.11. Sündmusteenuse disainimisel kaardistab ja analüüsib Pakkuja võimalused, kuidas osapoolte probleeme tulevase sündmusteenuse raames lahendada. 3.1.12. Pakkuja valideerib oma lahenduse vähemalt 6 lõppkasutajaga ja 6 punktis 3.1.4 välja toodud osapoolega, kelle teenused on kaasatud Pakkuja disainitud lahenduses ning dokumenteerib valideerimise. 3.1.13. Pakkuja seob osapoolte probleemide lahendused erinevate osateenuste näol ühtseks lähedase kaotusega tegelemise sündmusteenuseks. 3.1.14. Pakkuja toob välja lahenduse osateenuste prioriteedid vastavalt väärtusele, mida iga osateenus lõppkasutajale loob. Pakkuja kirjeldab ja põhjendab loodava väärtuse väljaselgitamise metoodikat. 3.1.15. Vastavalt eelnevas punktis väljatoodud prioriteetidele koostab Pakkuja sündmusteenuse realiseerimise plaani. 3.1.16. Pakkuja kirjeldab peamised erandjuhud teenuse kasutamisel ning koostab nende sündmusteenusesse edasiarenduse käigus lisamise põhjendatud järjekorra. 3.1.17. Punkti 3.1 oodatav tulem: Lähedase kaotusega tegelemise sündmusteenuse kontseptsioon, mis arvestab kõigi osapoolte probleeme, vajadusi ja valupunkte, on välja töötatud. Loodav sündmusteenus on kirjeldatud punktis 3.1 esitatud nõuetest lähtuvalt ning vastavalt punktides 4.1.2 ja 4.1.3 viidatud vormidele ning analüüsitud nii, et selle alusel saab alustada tehnilise teostatavuse analüüsi. 3.2. Lähedase kaotusega tegelemise sündmusteenuse minimaalselt töötava toote detailanalüüs ning arenduskava koostamine Eelmises punktis väljapakutud tervikliku sündmusteenuse valideerimiseks teostab Pakkuja minimaalselt töötava toote detailanalüüsi ning koostab selle arenduskava. Detailanalüüsi eesmärk on luua täna toimivate või punktis 4.2 kirjeldatud arenduste põhjal lähedase kaotusega tegelemise sündmusteenuse minimaalne töötav toode, mis on lõppkasutajatele (lähedase kaotanud isikutele) väärtustloov ning mida pakkuda riigiportaalis eesti.ee. Tehnilise teostatavuse analüüsis toetub pakkuja juba varasemalt teostatud analüüsidele (punkt 4.2.1). Pakkuja koostab minimaalse töötava toote kirjelduse ning teostab sellele arenduseelse detailanalüüsi, mille tulemusena valmib lähedase kaotusega tegelemise minimaalse töötava toote arenduskava. Minimaalse töötava toote funktsionaalsuse 6 Lähedase surmaga tegelemine (AS-IS ja TO-BE) (Surmast teada saamise teenus – ülevaatlik ja kronoloogiline info lähedase kaotanud inimese vajalike toimingute kohta) 7 Lähedase surmaga tegelemine (AS-IS ja TO-BE) (Matmise planeerimise, lepingute ümbervormistamise ja pärimise vormistamise teenused - detailsem info asjaajamisega seotud teenuste ja nende teenuste pakkujate kohta) näitlikustamiseks täiendab Pakkuja olemasolevat lähedase kaotusega tegelemise sündmusteenuse prototüüpi8 või kui see pole võimalik, loob uue. Pakkuja arvestab analüüsi läbiviimisel järgnevaid nõudeid: 3.2.1. Pakkuja viib läbi punktis 3.1 disainitud sündmusteenuse tehnilise teostatavuse analüüsi, mille skoop lepitakse Pakkujaga kokku enne analüüsi algust, sisaldades minimaalselt kaht osateenust, mis vastavalt punktile 3.1.14 loovad lõppkasutajale enim väärtust. 3.2.2. teenuste skoop valitakse ja kinnitatakse vastavalt sellele, mil määral antud teenused lõppkasutajale väärtust loovad. Juhul, kui analüüsi skoopi kuuluvate teenuste maht peaks muutuma, liigutakse analüüsifaasi ainult siis, kui Hankija on analüüsi skoobi kinnitanud; 3.2.3. punktis 3.2.1 kokkulepitud osateenuste põhjal kirjeldab Pakkuja „Lähedase kaotusega tegelemise“ sündmusteenuse minimaalse töötava toote, mida pakkuda kodanikele läbi riigiportaali eesti.ee; 3.2.4. minimaalselt töötava toote arenduskava sisaldab lisaks HD Lisa 1_2 välja toodud punktidele järgnevat: 3.2.4.1. majanduslik mõju punktis 3.1.4 välja toodud peamiste teenusepakkujate ja punktis 4.3 välja toodud kaasatavate osapoolte jaoks, sh teenusega lisanduvad arendus- ja halduskulud; 3.2.4.2. minimaalselt töötava toote ja eelnevas analüüsis kaardistatud vastava as-is teenuse ressursikulu võrdlus; 3.2.4.3. punktis 3.1.15 väljatoodud teenuste tehnilise edasiarenduste plaani. 3.2.5. Pakkuja viib minimaalse töötava toote funktsionaalsusi kajastavad muudatused sisse olemasolevasse lähedase kaotusega tegelemise sündmusteenuse prototüüpi. 3.2.6. Prototüüp ilmestab lisaks sündmusteenusele ka seda, kuidas lõppkasutaja teenuseni jõuab ning seda tarbima hakkab. 3.2.7. Prototüüp ei pea kajastama teenuseid, mida ei sisaldu punktis 3.1 disainitud lahenduses. 3.2.8. Kui punktis 3.1 disainitud lahendust pole võimalik olemasolevas prototüübis kajastada, loob Pakkuja uue prototüübi, mis väljapakutud lahendust ilmestab. 3.2.9. Pakkuja loob uue prototüübi, kui: 3.2.9.1. punktis 3.1 disainitud lahenduse kasutajateekond on eelnevalt prototüübitud lahenduses arvestatud kasutajateekonnast niivõrd erinev, et seda pole võimalik olemasolevas prototüübis kajastada; 3.2.9.2. punktis 3.1 disainitud lahenduse UI/UX disain on niivõrd erinev, et seda pole võimalik olemasolevas prototüübis kajastada; 3.2.9.3. olemasolev prototüüp ei vasta punktis 3.2.10 väljatoodud nõuetele. 8 https://5imv9e.axshare.com/#id=k6uly7&p=surma_tutvustus&c=1 3.2.10. Prototüüp peab vastama järgmistele nõuetele: 3.2.10.1. prototüüp peab olema vormistatud klikitaval kujul ning kasutatav Hankijale vähemalt kaks aastat peale Tööde vastuvõtmist; 3.2.10.2. prototüüp on kohandatud nutiseadme ja suure ekraani vaate jaoks; 3.2.10.3. prototüübi loomisel ja disainimisel tuleb lähtuda eelnevalt loodud sündmusteenuste disainist ning Veera veebiraamistikust9; 3.2.10.4. prototüüp vastab Vabariigi Valitsuse määrusele 12.09.2014 nr 146 „Perioodi 2014– 2020 struktuuritoetuse andmisest avalikkuse teavitamise, toetusest rahastatud objektide tähistamise ning Euroopa Liidu osalusele viitamise nõuded ja kord10“; 3.2.10.5. prototüüp simuleerib vastavas keskkonnas kehtivat äriloogikat (missugune teave ja mis kujul on keskkonnas kättesaadav, kes on sihtgrupp ja missugustele küsimustele nad keskkonnast vastused saavad jne) ja funktsionaalsust ning on valideeritud osateenuste pakkujate, Hankija ja lõppkasutajatega; 3.2.10.6. prototüüp on Hankijale (või kolmandale osapoolele) kasutatav viisil, millel korral ei tule teha selle tavapäraseks kasutamiseks lisakulutusi, hankida täiendavat tarkvara või selle kasutusõigust; 3.2.10.7. prototüüp peab olema loodud sündmusteenuste analüüsiprojektis loodud prototüüpide ja eesti.ee toimimise loogikast lähtuvalt; 3.2.10.8. prototüüp peab olema kirjeldatud sellise täpsusega, et seda saaks edaspidi kasutada vastava IT-arenduse lähteülesandena; 3.2.10.9. prototüübi kirjeldus arvestab sündmusteenuste arhitektuuri visiooniga*; 3.2.10.10. IT-arenduse lähteülesanne on terviklik ning selle alusel loodav teenus on realiseeritav ja rakendatav koostoimelise ja riigi IT põhimõtetele vastava infosüsteemina. Pakutavad lahendused on otstarbekad ning arvestavad Eestis kehtivaid õigusakte. 3.2.11. Punkti 3.2 oodatav tulem: läbi viidud analüüsi tulemusena on loodud punktis 3.2 esitatud nõuetest lähtuv detailne tehniline arenduskava lähedase kaotusega tegelemise sündmusteenuse minimaalse töötava toote realiseerimiseks, sh IT-arenduste kavandamiseks, ning olemasolevat prototüüpi on nõuetekohaselt täiendatud või loodud uus. 3.3. Lähedase kaotusega tegelemise sündmusteenuse arendusteekaardi koostamine 9 https://zeroheight.com/3d136290e/p/188910-veera-disainissteem/b/94293b 10 https://www.riigiteataja.ee/akt/116092014001 *Sündmusteenuste arhitektuuri visioon on kontseptuaalne ja jooksvalt täienev kodanike sündmusteenuste arhitektuuriline dokument, mis kirjeldab, milliseid ülesandeid hakkavad süsteemid täitma ning kuidas hakkab info liikuma. Antud dokument on loodud “Sündmusteenuste teostatavuse analüüs töötu olemise sündmusteenuse näitel” hanke raames. 3.3.1. Pakkuja võtab arvesse varasemalt teostatud lähedase kaotusega tegelemise sündmusteenuse analüüsi tulemusi (materjalid leitavad punktis 4.1.1) ja sündmusteenusega seoses olevate teenuste arendusplaanid (kirjeldatud punkti 4.2) ning koostab selle põhjal tervikliku sündmusteenuse väljaarendamise teekaardi. 3.3.2. Teekaart jagab lähedase kaotusega tegelemise sündmusteenuse tervikliku arenduse loogilisteks etappidest, arvestades punktis 3.2 kirjeldatud minimaalse töötava toote skoopi. 3.3.3. Teekaart võtab arvesse, et arendusvajadusi peab olema võimalik realiseerida eraldiseisvate etappide kaupa ning etappe peaks olema vajadusel võimalik ümber järjestada. 3.3.4. Pakkuja kaardistab ja analüüsib sündmusteenust lõpetavaid ja katkestavaid sündmusi ning nendega seotud toiminguid nii asutuste kui ka kodanike vaates, sh kuidas ja milliseid teenuseid pakkuda välismaal surma, korduva surmatõendi väljastamise, hauaplatsi puudumise, surnult sünni või vastsündinu surma korral. Analüüsile tuginedes teeb Pakkuja põhjendatud ettepaneku erandite kaasamise kohta sündmusteenusesse. 3.3.5. Teekaardis kirjeldab pakkuja sündmusteenuse terviklikuks väljaarendamiseks tarvilike Tööde nimekirja koos tegevuste hinnangulise ajakuluga. 3.3.6. Arendusvajaduste nimekirjas kirjeldab pakkuja osateenuseid pakkuvate infosüsteemide ning riigiportaali eesti.ee arendusvajadusi, mis on vajalikud eeldused lähedase kaotusega tegelemise sündmusteenuse käivitamiseks, sh tehnoloogiate uuendamise vajadused. 3.3.7. Punkti 3.3 oodatav tulem: pakkuja on koostanud põhjaliku teekaardi, kirjeldades eelnevalt loetletu põhjal etapiviisilise lähedase kaotusega tegelemise sündmusteenuste tervikliku välja arendamise teekaarti. Teekaart kirjeldab esimese etapina punktis 3.2 detailselt analüüsitavat lähedase kaotusega tegelemise sündmusteenuse minimaalset töötavat toodet ning järgnevates etappides lisanduvat osateenuste arendamise järjekorda ja tegevuskava. 4. Nõuded Töö teostamisele Hangitavate Tööde teostamise tähtaeg on 6 kuud arvates hankelepingu sõlmimisele järgnevast tööpäevast. Pakkujal peab olema valmisolek alustada hankelepingujärgsete Tööde teostamisega hankelepingu sõlmimisele järgnevast tööpäevast arvates ja nimetatud tingimusega tuleb Pakkujatel pakkumust, s.h projektiplaani, esitades arvestada. Sündmusteenusega seotud tehnilise teostatavuse analüüs peab olema terviklik. 4.1. Töö teostamise kohustuslikud alusmaterjalid Majandus- ja taristuministri 16. oktoobri 2015. a käskkirjaga nr 15-0329 kinnitatud Euroopa Regionaalarengu Fondi toetusskeemi „Toetuse andmine rakendusasutuse tegevusteks avalike teenuste koosvõime loomiseks“ raames läbiviidavate Tööde, sh ka antud analüüs, tegevused peavad olema kooskõlas: 4.1.1. „Sündmusteenuste analüüsi“ metoodika, arendus- ja haldusmudeli, arhitektuuri, terminoloogia ja tulemustega11; 4.1.2. osateenuse kaardi täitmise juhendi ja kaaskirjaga (HD Lisa 1_1); 4.1.3. Sündmusteenuse tulevikuvaate kirjeldusega (HD Lisa 1_2); 4.1.4. koosvõime raamistikuga12; 4.1.5. iseteeninduskeskkondade raamistikuga13; 4.1.6. sündmusteenuste arhitektuuri visiooniga (HD Lisa 1_3) 4.1.7. kasutatavuse (kvaliteedi) mõõtmise raamistikuga14; 4.1.8. teenuste korraldamise ja teabehalduse alusetega15; 4.1.9. dokumendiga „Next generation digital government architecture (Uue generatsiooni digiriigi arhitektuur)16“; 4.1.10. dokumendiga „Bürokratt: digiriigi järgmine arengutase e-Eestis17“. 4.2. Arendused, mida töö teostamisel tuleb arvesse võtta 4.2.1. Sotsiaalkindlustusameti Sotsiaalteenuste ja -toetuste andmeregister STAR – sealses iseteeninduskeskkonnas toimub hetkel matusetoetuse taotluse esitamine üle-Eestiliselt, kuid matusetoetust maksavad KOVid. Kuivõrd matusetoetuse taotlemine ja saamine võib lõppkasutajatele probleemne olla, tuleb antud andmeregistrit arvesse võtta. 4.2.2. E-surma projekt – Sotsiaalministeeriumi arendatavas projektis käsitletakse surmaga seotud andmevahetust, mistõttu tuleb projekti arendust arvesse võtta. 4.2.3. Sündmusteenuste teostatavuse analüüs töötu olemise sündmusteenuse näitel (hanke viitenumber: 228170) – antud projekti raames luuakse sündmusteenuste arhitektuuri visioon ning hanke raames teostatud Tööd on plaanis vastu võtta 2021. aasta oktoobri kuu jooksul. 4.3. Töö tegemisel kaasatavad osapooled Vähemalt alljärgnevad asutused peavad olema Töö teostamisel konsultatsioonidesse kaasatud: 4.3.1. Sotsiaalministeerium (sündmusteenuse eeldatav omanik); 4.3.2. Siseministeerium; 11 https://pilv.mkm.ee/s/mZQOshroHT19lBr 12 https://www.mkm.ee/sites/default/files/riigi_it_koosvoime_raamistik.pdf 13 https://www.mkm.ee/sites/default/files/iseteeninduskeskkondade_raamistik.pdf 14 https://www.mkm.ee/sites/default/files/kasutatavuse_moodikute_susteem_final_november_2014.pdf 15 https://www.riigiteataja.ee/akt/131052017007 16 https://pilv.mkm.ee/s/XRmQCEn8xuvm7J2 17 https://www.kratid.ee/burokratt 4.3.3. Rahandusministeerium; 4.3.4. Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium (MKM); 4.3.5. Eesti Linnade ja Valdade Liit; 4.3.6. Riigi Infosüsteemi Amet. 4.4. Vormi nõuded 4.4.1. Pakkuja peab Töö käigu ja Töö tulemid dokumenteerima. 4.4.2. Dokumentatsioon peab olema ühetaoliselt vormistatud ning lihtsalt loetav. Kõik kirjalikud materjalid on koostatud eesti keeles. 4.4.3. Pakkuja peab kaasama projekti tehnilise tööjõu dokumentatsiooni koostamiseks. 4.4.4. Pakkuja loob kõigile projektis osalevatele isikutele dokumentide ja koosolekumaterjalide haldamiseks ning Tööde teostamiseks ühise töölaua MKMi Confluence’is. 4.4.5. Pakkuja protokollib hankelepingu täitmisel läbiviidavad koosolekud ja kohtumised ning edastab protokollid kolme tööpäeva jooksul Hankijale. 4.4.6. Pakkuja lepib Hankijaga kokku protokolli vormi ja selle Hankijale esitamise nädalapäevad. 4.4.7. Pakkuja edastab kord nädalas (Pakkuja edastab need Hankijale reedeti, kui ei lepita kokku mõnda teist tööpäeva) Hankijale kokkuvõtliku memo hanke raames nädala jooksul tehtud Töödest ning järgmise nädala tööplaanist. Kindel päev lepitakse kokku esimesel kohtumisel eduka Pakkujaga. 4.4.8. Pakkuja esitab Hankijale projekti keskel projekti vahearuanded I etapi lõppedes ja II etapi lõppedes ning II etapi lõppedes koondaruande projekti üldise lõpptulemusega, mis on ühtlasi ka Tööde vastuvõtmise ja üleandmise aluseks. 4.4.9. Projekti lõppedes esitab Pakkuja kogu projekti dokumentatsiooni Hankijale. 4.4.10. Töö raames tehtud tegevused, materjalid ja teostatud Töö tuleb tähistada vastavalt Vabariigi Valitsuse määrusele 12.09.2014 nr 146 „Perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse andmisest avalikkuse teavitamise, toetusest rahastatud objektide tähistamise ning Euroopa Liidu osalusele viitamise nõuded ja kord18“. 4.4.10.1. Vajalikud logod ja sümboolika on leitavad siit: https://rtk.ee/toetusfondid-ja- programmid/euroopa-liidu-valisvahendid/logod-ja-sumboolika 4.4.10.2. Teavitamise kohustuse juhend on leitav siit: https://rtk.ee/media/376/download 4.4.10.3. Struktuurfondide toetuse teavitamise logo kasutusjuhend on leitav siit: https://rtk.ee/media/503/download 4.5. Pakkuja Töö juhtimine 18 https://www.riigiteataja.ee/akt/116092014001 4.5.1. Töö teostamisel tagab Pakkuja ülesannete tähtaegse ja lepingutingimustele vastava täitmise. Pakkuja ülesanne on Töö teostamise ja selle tulemite kvaliteedi tagamine ning võimalike riskide maandamismeetmete planeerimine ja rakendamine. Pakkuja projektijuht korraldab projektirühmade üld-, teemapõhiseid ja erakorralisi koosolekuid: valmistab ette päevakava ja vajalikud töömaterjalid koostöös ja kooskõlastatuna Hankija projektijuhiga, juhib koosolekuid, korraldab protokollimise ja juhtrühmas* selle liikmete vastuvõetud otsuste täitmise. 4.5.2. Pakkuja loob vajadusel Tööde teostamise eesmärgil täiendavad projektirühmad. 4.5.3. Avakohtumine Pakkujaga toimub Hankija ruumides ning esimesel võimalusel peale lepingu sõlmimist (kohtumise aeg lepitakse eelnevalt kokku). MKMi projekti juhtrühma koosolekud toimuvad MKMi ruumides. Vajadusel ja kokkuleppel Hankijaga viiakse koosolek läbi videosilla vahendusel. 4.5.4. Koosolekute korraldamisel organiseerib Pakkuja kõik selleks vajaliku, nt tehnika ja kohvipausid, osalejate registreerimise, protokollimise jm. Pakkuja organiseerib koosolekute ruumid, välja arvatud juhul, kui Hankijaga on kokku lepitud teisiti. Hankija projekti juhtrühma koosolekud viiakse läbi Hankija ruumides. Vajadusel ja kokkuleppel Hankijaga viiakse koosolek läbi videosilla vahendusel. 4.6. Hankija ettepanek hankelepingu poolte rollide jaotuse kohta 4.6.1. Punkti 3.2 skoopi kuuluvad teenused kinnitab Pakkuja eelnevalt Hankijaga, kes kaasab otsustamisesse vajadusel juht- või töörühma. 4.6.2. Pakkuja tagab ühtse metoodika kasutamise, juhendab ja teostab punktis 3 kirjeldatud Töö tegevusi ning saavutab kokkulepitud tulemused. 4.6.3. Pakkuja tagab Töö dokumenteerimise tehnilise toe: kogub ja dokumenteerib MKMi projekti juhtrühma ja projektirühmade sisendi saavutamiseks vajalikud Töö tulemid. 4.6.4. Pakkuja tagab Töö teostamiseks ja selle tulemite saavutamiseks vajaliku projektimeeskonna koosseisu. 4.6.5. MKMi projekti juhtrühm ja iga Töö etapi jaoks Pakkuja poolt (vajadusel) loodavad projektirühmad on Pakkuja partnerid. 4.6.6. Hankija on Tööde teostamisel aktiivne koostööpartner. 4.6.7. MKMi projekti juhtrühm jälgib hankelepingu tähtajalist täitmist, vaatab üle hankelepingu etappide tulemid ning kinnitab tulemite vastuvõtmise. 4.6.8. MKMi projekti juhtrühm kinnitab tulemused enne nende vastuvõtmist Hankija poolt. 4.6.9. Vahearuanded, memod, protokollid allkirjastab Pakkuja hiljemalt iga etapi lõpus ja esitab allkirjastatult koos aktiga Hankijale. 4.7. Hankija ettepanek töökorralduse osas 4.7.1. Töö koosolekud MKMi projekti juhtrühmaga toimuvad vastavalt vajadusele, kuid kindlasti enne iga etapi tegevuste vastuvõtmist. MKMi projekti juhtrühma liikmed määrab Hankija. 4.7.2. Kõik koosolekud protokollib Pakkuja, protokolli allkirjastab Pakkuja ning need tehakse Hankijale ja projekti juhtrühmale kättesaadavaks projektikeskkonnas. 4.7.3. Mõlema poole projektijuhid vastutavad enda organiseeritud koosolekute planeerimise, kokkukutsumise ning ettevalmistamise eest. 4.7.4. Teadete edastamine ning Tööde üleandmine toimub vastavalt lepingule. 5. Projekti tulemite vastuvõtmine 5.1. Tööd peavad olema jagatud kahte etappi: 1) I etapp; 2) II etapp. Nende etappide alusel toimub ka I etapi ja II etapi Tulemite eest tasumine. 5.2. Pakkuja annab Töö Hankijale üle etappide kaupa. I etapi Tööd antakse üle pärast nende teostamist Pakkumuses esitatud ajagraafikust tulenevatel tähtpäevadel ning lõpptulem Pakkujaga sõlmitud töövõtulepingu (lisa 4) punktis 2.2 sätestatud tähtpäevaks. 5.3. Enne lõplike tulemite vastuvõtmist peab MKMi projekti juhtrühm olema kinnitanud, et tulemid vastavad lähteülesandele. Pärast juhtrühma ja tööde üleandmise vastuvõtmise akti kinnitust tehakse väljamakse. Lisad Lisa 1.1 Osateenuse kaardi täitmise juhend Lisa 1.2 Sündmusteenuse tulevikuvaate kirjeldus Lisa 1.3 Sündmusteenuste arhitektuuri visioon Lisa 1.1 Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi hankedokumendi tehnilise kirjelduse juurde Osateenuse kaardi täitmise juhend Kaaskiri ja juhend sündmusteenuste as-is olukorra kaardistusele MÕISTE SELGITUS AVALIK TEENUS Avalik teenus on avalike ülesannete täitmisel osutatav teenus, mis on suunatud avalike hüvede pakkumisele, avaliku ülesandega kaasneva kohustuse täitmisele või põhiõiguste, -vabaduste ja huvide kaitsele. OTSENE AVALIK Teenus, mida asutus osutab füüsilisele või eraõiguslikule TEENUS juriidilisele isikule (edaspidi isik) tema tahtel, sealhulgas eeldataval tahtel, teeninduskontakti kaudu mis tahes suhtluskanalis (edaspidi kanal) ja mis võimaldab isikul täita seadusest tuleneva kohustuse või kasutada seadusest tulenevat õigust. Otsene avalik teenus on näiteks „sünnifakti dokumenteerimine meditsiiniasutuses“. Avalik teenus on määratletud protsessiga, mis algab õiguse või kohustuse tekkimisega, nt lapse sünni fakt ja lõpeb teenuse väljundiga teenuse kliendile, nt uus isik on registreeritud rahvastikuregistris. ELUSÜNDMUS Oluline sündmus või situatsioon eraisiku elus, mille tõttu võib tekkida vajadus avaliku teenuse järele. Nt lapse sünd. SÜNDMUSTEENUS Otsene avalik teenus, mida mitu asutust osutab ühiselt, et isik saaks täita kõik kohustused ja kasutada kõiki õigusi, mis talle tekivad ühe sündmuse või olukorra tõttu. Sündmusteenus koondab mitu sama sündmusega seotud teenust (edaspidi osateenus) kasutajale üheks teenuseks. Nt lapse saamise sündmusteenus. 1 MÕISTE SELGITUS OSATEENUS Osateenus on üksik otsene avalik teenus, mille käivitamine teiste osateenuste hulgas täidab sündmuse vajadused. Nt sünni registreerimine, isaduse omaksvõtt. TEENUSE OMANIK Teenuse omanik on isik (ametikoha järgi), kes otsustab teenuse eesmärgistamise, eelarvestamise/ressursside, sihtrühma/huvigrupi kindlaksmääramise ja järelevalve üle. Reeglina on selleks valdkonna ja/või osakonna juht. Omanik ise ei pruugi osaleda teenuse osutamisel, vaid juhib, korraldab teenuse osutamist ja täiendab teenust vastavalt teenuse mõõdikute tulemustele. Juhend osateenuse teenuskaardi täitmiseks Juhend selgitab, missugust infot osateenuse kirjeldamisel esitada ning sisaldab näidet lapse saamisega seotud osateenusest „Sünni registreerimine ja nime panemine“. NIMETUS Osateenuse tänane nimetus. Vt osateenuse kaarti, valida osateenuse kaardil etteantud nimekirjast teenus, mida kirjeldate. Vajadusel täpsustada osateenuse nimetust. Näide: Sünni registreerimine ja nime panemine TEENUSE Teenust osutav asutus ja teenuse omanik (ametikoha järgi). Vt PAKKUJA JA mõistete selgitusi eelmises alapeatükis. OMANIK Näide: Teenust osutav asutus: kohalik omavalitsus Teenuse omanik: Siseministeerium, rahvastiku toimingute osakond, osakonnajuhataja TEENUSE Lühike kirjeldus sellest, millise teenusega on tegemist - kellele LÜHIKIRJELDUS teenus on mõeldud ning milline on teenuse lõppväljund teenuse saaja jaoks. Kuni 500 tähemärki. Ei ole vaja detailset teenuse protsessi kirjeldada. Olulised on ainult need asjaolud või tegevused, mis mõjutavad teenuse eesmärki ning sisendit või väljundit. Näide: Sünde registreerivad kohalikud omavalitsused. Eestis 2 registreeritakse sünd, kui laps on Eesis sündinud, kui lapse vanemal on Eesti kodakondsus või elukoht. Tegevused: vanemate avalduse registreerimine, lapsele nime andmine, hooldusõiguste määramine. Ametniku selgitused hooldusõigusest tulenevate vanema õiguste ja kohustuste kohta ning isaduse omaksvõtu seaduslikest tagajärgedest. Vanemate kokkuleppe või vajadusel seaduslike esindajate nõusolekute võtmine nime, hooldusõiguste ja isaduse omaksvõtu osas. Lapse kodakondsuse valiku selgitamine, kui vanematel erinevad kodakondsused, millest kumbki ei ole Eesti kodakondsus. Sünnitõendi väljastamine. Lõppväljund teenuse saaja jaoks on, et rahvastikuregistris on lapse sünd registreeritud, loodud on suhted lapse ja vanemate vahel. KASUTAJAGRUPPIDE Tuuakse välja osateenuse erinevad kasutajagrupid ning KIRJELDUS nende arvud. Kasutajagruppe eristatakse selle järgi, kas teenuse tarbimisega seotud tegevused või sisend- või väljundandmed on erinevad. Näide: Üksikvanem; abielus vanemad; vallalised vanemad ÕIGUSLIK Tuuakse välja teenust reguleerivad õigusaktid, mis on RAAMISTIK otseselt seotud osateenuste osutamisega. Näiteks õigusaktid, millest tulenevalt tehakse teenuse lühikirjelduses toodu tegevusi. Ei ole vaja regulatsiooni punkte, vaid regulatsiooni nimest piisab. Kui võimalik siis tuuakse välja õigusaktidest tulenevad probleemid, mis takistavad osateenuste tarbimist ühtse sündmusteenusena. Näide: Perekonnaseisutoimingute seadus (edaspidi PKTS), rahvastikuregistri seadus koos rakendusaktidega, perekonnaseadus, nimeseadus. Üldseadusena haldusmenetluse seadus. Probleem nt: Hetkel PKTS ei võimalda sünnikannet ajaliselt tükeldada (ala et isaduse omaksvõtt oleks raseduse 1.trimestril ja sünni registreerimine ning nime panek peale sünnitust – hetkel käib kõik ühe sünnikandena). 3 TEENUSE Tuuakse välja, millised infosüsteemid ning muud kanalid (nt OSUTAMISE letiteenindus, e-post, tavapost) on teenuse osutamisega seotud. KANALID JA OSAKAALUD Näide: Letiteenindus – sünni registreerimiseks tuleb tulla isiklikult kohalikku omavalitsusse; Eesti.ee – sünni registreerimine, kui vanemad on abielus. TEHNILINE Kirjeldatakse, milliseid infosüsteeme teenuse osutamiseks ARHITEKTUUR kasutatakse. Tuuakse välja põhisüsteemid ja toetavad süsteemid. Põhisüsteemid on need, milles teevad toiminguid kodanik või teenust osutava asutuse töötajad. Toetavad süsteemid on need, millest päritakse teenuse osutamiseks vajalikke andmeid või kuhu kirjutatakse andmeid teenuse osutamise tulemusena. Kirjeldatakse andmevahetuse liideseid põhisüsteemi ja toetavate süsteemide vahel (nt täiselektrooniline liides, nt ametnik kontrollib andmeid manuaalselt, nt andmete edastamine paberil või e-posti teel). Näide: Põhisüsteemid: Eesti.ee (abielus vanemad saavad eesti.ee vahendusel esitada lapsele nime panemise taotluse); rahvastikuregistri menetlustarkvara (kohaliku omavalitsuse (edaspidi KOV) ametnik menetleb taotlusi ja sisestab andmeid). Toetavad süsteemid: Haiglate infosüsteem (raviasutus esitab haiglate infosüsteemi kaudu rahvastikuregistrile meditsiinilise sünnitõendi, sellega tekib uus isikukood ning seos ema ja lapse vahele, täiselektrooniline liides). SISENDANDMED Kirjeldatakse, milliseid andmeid on vaja selleks, et teenust oleks võimalik osutada. Kirjeldada, millisest süsteemist need andmed pärinevad või mis tegevuse tulemusena tekivad. Näide: Lapse isikukood, lapse seos emaga (tekivad rahvastikuregistrisse, kui raviasutus esitab haigla infosüsteemi vahendusel meditsiinilise sünnitõendi); Vanemate avaldus sünni registreerimiseks sisaldab lapse vanemate andmeid (ees- ja perekonnanimi, isikukood, kodakondsus, elukoht, kontaktandmed, perekonnaseis), lapse andmeid (isikukood, sünnikoht, sünniaeg, nimi), hooldusõiguse andmed. 4 VÄLJUNDANDMED Kirjeldatakse, millised andmed tekivad seoses teenuse osutamisega ja mis võivad olla sisendiks teistele teenustele. Näide: Rahvastikuregistrisse luuakse andmed lapse kohta (isikukood, sünnikoht, sünniaeg, nimi), suhe vanematega, sh hooldusõigus. Lapsele tekib elukoha aadress (ema elukoht). SEOSED TEISTE Kirjeldatakse seosed teiste sündmus- või osateenustega - kui TEENUSTEGA teenus oma olemustelt on teiste teenuste osutamise eelduseks või tal on eeldused teiste teenuste näol. Kas antud osateenus on seotud mõne teise teenuskaardil nimetatud osateenusega (vt osateenuse kaarti)? Näide: Sünni registreerimise järel saab toimuda toetuste määramine vanematele, nt KOV sünnitoetus, aga ka perearsti määramine lapsele. Annab sisendi osateenusele „Perehüvitiste määramine“. PROBLEEMID Tuuakse välja osateenusega seotud probleemid sündmusteenuse võtmes – millised on takistused osateenuse tarbimisel ühtse sündmusteenusena. Tuuakse välja kuni viis olulisemat takistust. Näide: Sünni registreerimine eesti.ee e-teenusega on võimalik ainult abielus vanematele, vallalised vanemad peavad sünni registreerima kohalikus omavalitsuses kohapeal. ARENDUSPLAANID Kirjeldatakse, millised arendusplaanid puudutavad osateenust lähemas ja kaugemas tulevikus (sõltumata käesolevast projektist). Olulised on nii infosüsteemide arendusplaanid kui ka teenuste sisulised arendused. Näide: Valmimas on uus sünni e-teenus, mis võimaldab kasutajatel läbi interneti keskkonna esitada sünni registreerimise avaldust. MÕÕDIKUD Kirjeldatakse, milliseid andmeid või arvusid mõõdetakse osateenuse kvaliteedi hindamiseks (nt pooleli jäetud taotluste arv, menetlemisel tehtud vigade arv, kasutajate rahulolu jne). 5 Lisa 1.2 Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi hankedokumendi tehnilise kirjelduse juurde Sündmusteenuse tulevikuvaate kirjeldus Sündmusteenuse tulevikuvaate kirjeldus peab koosnema vähemalt allolevatest osadest: TEENUSE ÜLDINFO Sündmusteenuse nimi ning kokkuvõtlik SÜNDMUSTEENUSE NIMI tulevikulahenduse ülevaade. NING KIRJELDUS Kuni 500 tähemärki TEENUSE ALGUS JA LÕPP Teenust alustav ja lõpetav või katkestavad sündmused. Osateenuste nimekiri, mis moodustavad antud sündmusteenuse skoobi ning samuti osateenused, mis OSATEENUSTE NIMEKIRI antud nimekirjast välja jäävad (näiteks erandid). Tuuakse välja osateenuse omanikud. KASUTAJAGRUPID JA Tervikliku sündmusteenuse peamiste kasutajagruppide ARVUD kirjeldused ja arvud. PÕHILISED MUUDATUSED Selgitatakse peamisi protsessilisi muutusi, mis kaasnevad PÕHILISED MUUDATUSED sündmusteenuse kasutuselevõtuga kõigi osapoolte vaates. Osateenuste kaupa on detailselt kirjeldatud, sh protsessijoonistega illustreeritud (nt BPMN), seotud ÄRI- JA INFOPROTSESSID osapoolte rolle, nende poolt kasutatavaid infosüsteeme, sisendid ja väljundid, osateenuste vahelist andmete liikumist ning peamisi tegevusi osateenust läbides. Teostatakse esmane mõjuanalüüs, kus kirjeldatakse MÕJUANALÜÜS sündmusteenuse kasutuselevõtuga kaasnevate muudatuste mõjusid, sh majanduslikke mõjusid peamiste osapoolte vaates. HALDUSMUDEL JA ARENDUSPLAAN Määrata lähtuvalt sündmusteenuste vastutajate maatriksist vastutajate rollid, sh sündmusteenuse omanik, vastutuse HALDUSMUDEL JA sisu ning ulatus, samuti kirjeldatakse sündmusteenuse VASTUTUSED käivitamise järgseid haldusega seotud vastutusi (nt klienditugi, teenuse rahastamine jm). OSATEENUSTE PAKKUJATE Kirjeldatakse sündmusteenuse osutamisega kaasnevaid VÕIMALIK UUS töökorralduslike muudatusi osateenuste pakkujate töös. TÖÖKORRALDUS Kirjeldatakse ja analüüsitakse sündmusteenuse osutamiseks vajalikku tehnilist arhitektuuri, mis sisaldab osutamises osalevaid infosüsteeme jm komponente, osateenuseid osutavaid põhisüsteeme, toetavaid süsteeme TEHNILINE ANALÜÜS JA ja vahetatavaid andmeid. Kirjeldatakse sündmusteenuse ARENDUSVAJADUSED teostamiseks vajalikud infosüsteemide arendusvajadused ning koostatakse arendusplaani ettepanek koos tööde prioriteetsuse, vastutaja, ajakulu ja hinnangulise maksumusega (€). Kirjeldatakse sündmusteenuse äriprotsessid ja andmemudel, analüüsitakse kasutajanõudeid iga äriprotsessi jaoks. Kirjeldatakse kõigi oluliste osapoolte MINIMAALSELT TÖÖTAVA arendusvajadused teenuse käivitamiseks ja töös TOOTE ARENDUSKAVA hoidmiseks, kõigi oluliste süsteemide liidestused teenuse käivitamiseks ja töös hoidmiseks. Antakse ülevaade teenuse kasutamisel tekkivatest andmetest ning soovitused nende turvaliseks säilitamiseks. Kirjeldatakse sündmusteenuse osutamisega seotud ÕIGUSAKTIDE ANALÜÜS JA õigusaktid ning nende muudatuse vajadused ja MUUDATUSETTEPANEKUD prioriteetsus. Kirjeldatakse ning analüüsitakse sündmusteenuse RISKID JA realiseerimise ja osutamisega kaasnevaid potentsiaalseid MAANDUSMEETMED riske ning pakutakse meetmed riskide maandamiseks. Lisa 2 Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi hankedokumendi juurde Maksumuse esitamise vorm Tööde kogumaksumus (kogumaksumus ehk Töö maksumus kokku võrdub I etapi maksumus pluss II etapi maksumus). Nimetus ja etapi täitmise Tööde maht Tunnihind Maksumus Nr tähtaeg tundides eurodes (KMita) eurodes (KMita ja KMiga) 1. I etapp 2 II etapp Töö maksumus kokku Pakkuja: Pakkuja volitatud esindaja nimi: Lisa 3 Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi hankedokumendi juurde Pakkuja teostatud projektide loetelu vorm 1. Tingimus: 1.1.Pakkuja esitab Hankija vormil, hankedokumendi Lisa 3, andmed riigihanke algamisele (hanketeate avaldamise kuupäev riigihangete registris) eelneva viimase 36 kuu jooksul 2 (kaks) lepingu kohta, mis on sõlmitud juriidilise isikuga ja on põhikohustuste ulatuses täidetud, tööd on tellija/tellijate poolt vastu võetud ning 2 (kahe) esitatud lepingu maksumus kokku ilma käibemaksuta on vähemalt 60 000 eurot. Nimetatud lepingute ese on samaväärne hanke eseme objektiga (CPV kood 72221000-0 „Ärianalüüsi nõustamisteenused“). 2. Lepingud: Leping Pakkuja ja Projekti Projekti/hanke Lepingu Maksumus lepingu pealkiri ja objekti sõlmimise (km-ta ja pool/pooled riigihanke lühikirjeldus kuupäev, kogumaksumus viitenumber tööde km-ga)* riigihangete läbiviimise registris periood ja (juhul kui lepingu esitatakse täitmise riigihanke kuupäev tulemusena põhikohustuste sõlmitud osas leping) 1. 2. 3. *Maksumused on esitatud eurodes. Lisa 4 Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi hankedokumendi juurde TÖÖVÕTULEPING nr Tallinn Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, registrikood 70003158, asukoht Suur- Ameerika 1, Tallinn 10122, mida esindab põhimääruse alusel kantsler Ando Leppiman (edaspidi Tellija), ja xxx, registrikood xxxxx, asukoht xxxxxxx, a/a nr.xxxxxxxxx), mida esindab põhikirja alusel juhatuse liige xxx xxxxxxx (edaspidi Täitja), keda edaspidi nimetatakse üheskoos ka Pooled ja eraldi Pool, sõlmivad käesoleva hankelepingu alljärgnevas: 1. Üldsätted 1.1. Hankelepingu (edaspidi Leping) eesmärgiks on reguleerida Poolte suhteid, õigusi ja kohustusi lepingu objekti „Sündmusteenuste teostatavuse analüüs lähedase kaotusega tegelemise sündmusteenuse näitel“ (edaspidi Töö) teostamisel Täitja poolt. 1.2. Pooled juhinduvad omavaheliste suhete reguleerimisel Lepingust ja selle lisadest, kuid Lepinguga reguleerimata küsimustes ka Eesti Vabariigis kehtivatest õigusaktidest. 1.3. Leping sõlmitakse Tellija korraldatud riigihanke „Sündmusteenuste teostatavuse analüüs lähedase kaotusega tegelemise sündmusteenuse näitel“ (viitenumber xxxx) tulemusena ning vastavuses hanke alusdokumentidele ning Täitja edukaks tunnistatud pakkumusele. 1.4. Poolte esindajad kinnitavad, et neil on kõik õigused ja volitused sõlmida Leping esindatava nimel ning nad ei tea ühtegi takistust Lepinguga võetud ja selles sätestatud kohustuste täitmiseks. 1.5. Mõisted Tellija ja Täitja hõlmavad kõiki Tellijaga või Täitjaga töö- ja teenistussuhetes olevaid isikuid, aga samuti kõiki teisi isikuid, keda Tellija või Täitja on kaasanud teise Poole nõusolekul Lepingu täitmisse. 1.6. Täitja esindaja kinnitab, et tal on tehniline kompetentsus ja võimalused täita Leping professionaalselt ja nõuetekohaselt. 1.7. Lepingu dokumendid koosnevad käesolevast Lepingust, Lepingu lisadest ning Lepingu võimalikest muudatustest, milles lepitakse kokku pärast Lepingule allakirjutamist. 1.8. Lepingu allakirjutamisel on Lepingule lisatud ja Pooled loevad Lepingu lisadeks järgmised dokumendid: Lisa 1 – Hanke alusdokumendid (leitavad riigihangete registris); Lisa 2 – Edukaks tunnistatud pakkumus (edaspidi Pakkumus); Lisa 3 – Tööde üleandmise-vastuvõtmise akti vorm (edaspidi Akt). 1.9. Leping rahastatakse Euroopa Regionaalarengu Fondist majandus- ja taristuministri 16. oktoobri 2015. a käskkirja nr 15-0329 „Toetuse andmine rakendusasutuse tegevusteks avalike teenuste koosvõime loomiseks“ alusel. 1.10. Tulemi märgistamisel lähtutakse Vabariigi Valitsuse 12. septembri 2014. a määrusest nr 146 „Perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse andmisest avalikkuse teavitamise, toetusest rahastatud objektide tähistamise ning Euroopa Liidu osalusele viitamise nõuded ja kord“; 1.11. Töö on jaotatud kahte etappi (vastavalt hankedokumendi (edaspidi HD) punktile 2.3 ja HDi Lisa 1 tehniline kirjeldus punktile 3 ning erinevates etappides teostatud Töö on vastavalt I etapi Tulem ja II etapi Tulem. 1.12. Hankija ei jaga hanget osadeks, sest projekt tuleb ellu viia ühe protsessina, kuna projekti raames kogutakse ja analüüsitakse andmeid 6 kuu jooksul ning iga järgnev analüüsi etapp tugineb eelnevas etapis läbi viidud analüüsile, infole ja tulemitele ning viiakse suuremas osas läbi paralleelsete tegevustena. Samuti koostatakse prototüüp eelnevalt läbi viidud analüüsi tulemite põhjal ning seejuures on oluline, et need tegevused teostatakse 6 kuu raames. Hanke osadeks jagamine ei oleks ajaliselt ja kulude lõikes mõistlik ega efektiivne ega ka analüüsi teostamise 6-kuu pikkuse perioodi tõttu võimalik. 2. Lepingu objekt ja Töö teostamise tähtaeg 2.1. Lepingu objektiks on Töö, mida Täitja kohustub tegema vastavalt Lepingus ja Lepingu lisades toodud tingimustele. Tööülesande täpsem kirjeldus on toodud Lepingu Lisas 1 (HD Lisa 1 „Tehniline kirjeldus“). 2.2. Täitja teostab Lepingu punktis 1.1 nimetatud Töö ja annab I etapi Tulemi üle Pakkumuses sätestatud tähtpäevaks ning II etapi Tulemi ehk kogu Töö Tulemi Tellijale üle hiljemalt 6 (kuus) kuud pärast Lepingu allkirjastamist. 2.3. Täitja annab Töö Tellijale üle etappide kaupa. I etapi Tulem (sh vahearuande, memod ja protokollid ja muu koostatud dokumentatsioon, vt lisaks HD punkte 6.2.3 ja 9.2 ning HD Lisa 1 tehniline kirjeldus punktid 3 ja 4) antakse üle pärast selle teostamist vastavalt Pakkumuses esitatud ajagraafikust tulenevaks tähtpäevaks (Lisa 2), II etapi Tulem (sh lõpparuanne, protokollid, memod (ja muu koostatud dokumentatsioon) ning tehniline arenduskava ja prototüüp (sh kõik Töö raames koostatud prototüübi failid sh näiteks css, html, disaini failid jne), vt lisaks HD punke 6.2.3 ja 9.2 ning HD Lisa 1 tehniline kirjeldus punktid 3 ja 4) Lepingu punktis 2.2 sätestatud tähtpäevaks. 3. Tellija õigused ja kohustused 3.1. Tellijal on õigus: 3.1.1. nõuda Täitjalt Lepingu tingimustele vastavat ja tähtaegset Töö teostamist ning Töö üleandmist Lepingu punkti 5 kohaselt; 3.1.2. kontrollida Töö teostamise käiku ja nõuda Täitjalt Töö teostamise kohta informatsiooni; 3.1.3. kasutada õiguskaitsevahendeid (sh öelda Leping üles), samuti nõuda Lepingus sätestatud juhtudel leppetrahvi, kui Täitja ei pea kinni Lepingus, selle lisades või muudes Lepingu juurde kuuluvates dokumentides sätestatud tähtaegadest, tingimustest ja maksumusest; 3.1.4. nõuda Täitjalt üks kord nädalas memo esitamist nädala jooksul teostatud Tööga seotud tegevuste ning järgmise nädala tööplaani kohta (memo esitamise aeg lepitakse Tellija ja Täitja vahel esimesel projekti avakohtumisel kokku). 3.1.5. nõuda Täitjalt Lepingu täitmisel korraldatavate koosolekute ja kohtumiste protokollimist ning protokollide esitamist Tellija ja projektiga seotud osapooltele kolme tööpäeva jooksul koosoleku toimumise päevast arvates; 3.1.6. nõuda vastavalt pakkumuses esitatud etappide jaotusele I etapi lõppedes Täitja poolt digiallkirjastatud lepingutingimustele vastavat I etapi Tulemit ning II etapi lõppedes Täitja poolt digiallkirjastatud lepingutingimustele vastavat II etapi Tulemit, mis on ühtlasi ka Tööde üleandmise ja vastuvõtmise aluseks; 3.1.7. nõuda Täitjalt Tööde teostamise käigu kohta täiendavaid selgitusi vastavalt Lepingu punktis 3.1.2 sätestatule kahe nädala jooksul pärast Täitja poolt nii I etapi Tulemi kui ka II etapi Tulemi üleandmist Tellijale. 3.2. Tellija on kohustatud: 3.2.1. esitama või korraldama Täitjale juurdepääsu Töö teostamiseks vajalikele andmetele ja informatsioonile; 3.2.2. Täitja esitatud Töö üle vaatama ja Töö lepingutingimustele mittevastavuse korral teatama sellest Täitjale kirjalikult mõistliku aja jooksul (hiljemalt 10 päeva jooksul) koos puuduste kõrvaldamiseks ettenähtud tähtaja äranäitamisega; 3.2.3. Täitja esitatud Töö vastu võtma kui Töö on teostatud nõuetekohaselt ning Töö vastab Tellija esitatud lähteandmetele ja lepingutingimustele; 3.2.4. maksma Täitjale tasu Lepingu punktis 6 sätestatu kohaselt. 4. Täitja õigused ja kohustused 4.1. Täitjal on õigus: 4.1.1. nõuda Tellijalt Töö teostamiseks vajalike andmete ja informatsiooni esitamist või neile juurdepääsu võimaldamist; 4.1.2. kasutada Töö teostamisel oma töömeetodeid ja –vahendeid; 4.1.3. nõuda nõuetekohaselt teostatud ja Tellija heakskiidetud Töö (Tellija on allkirjastanud Akti ning Tellijal ei ole teostatud Tööde suhtes pretensioone) eest Lepingu punktis 6 ettenähtud tasu. 4.2. Täitja on kohustatud: 4.2.1. teostama Töö professionaalselt ja vastavuses Lepingu tingimustele ning Tellija esitatud lähteandmetele ja tööülesandele; 4.2.2. lubama Tellijal kontrollida Töö teostamise käiku ja esitama Tellija nõudmisel Töö teostamise kohta informatsiooni; 4.2.3. teatama Tellijale viivitamatult võimalikest viivitustest Töö teostamisel; 4.2.4. Töö lepingutingimustele mittevastavuse korral kõrvaldama Tellija nõudmisel puudused Töös või esitama uue lepingutingimustele vastava Töö Tellija näidatud tähtaja jooksul; 4.2.5. säilitama kolmandate isikute ees täieliku konfidentsiaalsuse Töö teostamise käigus teatavaks saanud andmete ja informatsiooni kohta; 4.2.6. kinnitama, et Täitjal on õigus Tellijale üle anda kõik autoriõiguse varalised õigused Lepingu objektile ning juhul kui kolmandad isikud esitavad Tellijale seoses nende õigustega mingeid nõudmisi, hüvitama Tellijale kõik sellistest nõudmistest tulenevad kahjud ja kulud; 4.2.7. protokollima Lepingu täitmisel läbiviidavad koosolekud ja kohtumised ning esitama protokollid Tellijale ja seotud osapooltele kolme tööpäeva jooksul arvates koosoleku toimumisest. Protokollid allkirjastatakse Täitja poolt hiljemalt vastava etapi Tulemi esitamisel; 4.2.8. koostama ja esitama memo nädala jooksul teostatud Tööga seotud tegevuste ning järgmise nädala tööplaani kohta (vastav nädalapäev lepitakse kokku projekti avakoosolekul); 4.2.9. esitama vastavalt pakkumuses esitatud etappide jaotusele ning Lepingu punktidele 2.3 ja 3.1.6 Tellijale I etapi lõppedes I etapi Tulemi ning II etapi lõppedes II etapi Tulemi, mis on ühtlasi ka Tööde vastuvõtmise ja üleandmise aluseks; 4.2.10. korraldama Töö teostamisel toimuvad koosolekud videosilla vahendusel, juhul kui riigis on välja kuulutatud eriolukord, mille tõttu on keelatud suuremad koosviibimised. Videokoosoleku platvorm peab olema tagatud Täitja poolt ning eelnevalt kooskõlastatud Tellijaga. 5. Töö üleandmine ja vastuvõtmine 5.1. I etapi Tulem antakse üle pärast selle teostamist Pakkumuses esitatud ajagraafikust tuleneval tähtajal (Lisa 2) ning II etapi Tulem punktis 2.2 sätestatud tähtpäevaks 5.2. Koos vastava etapi Tulemiga esitab Täitja Lepingu Lisale 3 vastava digitaalselt allkirjastatud üleandmise ja vastuvõtmise akti (edaspidi Akt), milles on märgitud asjakohane info, sh ülevaade teostatud töödest. Tellija allkirjastab Akti 10 (kümne) tööpäeva jooksul arvates Täitja digitaalselt allkirjastatud Akti esitamisest juhul, kui Tellijal ei ole Tööde suhtes pretensioone. 5.3. Tulemi Lepingu tingimustele mittevastavuse korral osutab Tellija konkreetsele puudusele Tulemis ja määrab selle kõrvaldamiseks mõistliku tähtaja 10 tööpäeva jooksul, arvates digitaalselt allkirjastatud Akti esitamisest Täitja poolt. 5.4. Täitja peab Lepingu alusel loodava dokumentatsiooni Tellijale üle andma korrektselt vormistatuna ja elektroonselt koos Aktiga, kui Poolte vahel ei ole kokku lepitud teisiti. 5.5. Koos vastava etapi Tööga esitab Täitja Akti, milles on märgitud asjakohane info: 5.5.1. etapi tegevused (sh maksumused ja tööde mahud tundides); 5.5.2. nimekiri esitatavatest dokumentidest; 5.5.3. Akti täitnud isiku nimi, allkiri ja kuupäev. 6. Tasu suurus, väljamaksmise tähtaeg ja kord 6.1. Lepingu kogumaksumus on xxx eurot käibemaksuta (käibemaksuga xxx eurot). Tasu autoriõiguse varaliste õiguste loovutamise ja isiklike õiguste kasutusõiguse eest sisaldub käesolevas punktis esitatud tasus. 6.2. Tööde eest tasumine toimub Akti alusel. Täitja esitab arve Tööde eest tasumiseks pärast Akti kahepoolset allkirjastamist. Tööde eest tasutakse kahes etapis (sealjuures I etapi täitmise eest tasub Tellija 40% kogusummast ja II etapi täitmise eest tasub Tellija 60% kogusummast): 6.2.1. I etapi tööde eest tasutakse pärast nende vastuvõtmist xxx eurot (lisandub käibemaks). 6.2.2. II etapi tööde eest tasutakse pärast nende vastuvõtmist xxx eurot (lisandub käibemaks). 6.3. Lepingust tulenevate maksete laekumise kohaks on Täitja esitataval arvel näidatud arveldusarve. 6.4. Tellija tasub teostatud Töö eest pärast Töö vastuvõtmist 21 päeva jooksul arvates Täitja esitatud arve kättesaamisest. 6.5. Täitja esitab arve masintöödeldaval kujul, vastavalt kehtivale e-arve juhendile (https://www.riigiteataja.ee/akt/123042019008). Arvele märgitakse Tellija dokumendiregistris registreeritud Lepingu number ja Lepingus nimetatud Tellija volitatud esindaja. 6.6. Tellija otsustab pärast I etapi Töö vastuvõtmist, kas Töö jätkamine on otstarbekas. Kui Tellija otsustab, et järgmise Töö etapiga ei jätkata, siis tasub Tellija Täitjale selle etapini tehtud tööde eest ja II etapi eest tasu ei maksta. 6.7. Täitjale laieneb ka nende tööde ja toimingute, sealhulgas kõrvalkohustuste, teostamise ning teenuste osutamise kohustus, mis ei ole lepingus sätestatud, kuid mis oma olemusest lähtuvalt kuuluvad lepinguga seotud tööde hulka. Nimetatu ei kuulu teistsuguse kokkuleppe puudumisel eraldi tasustamisele ning töövõtja teostab need tööd, toimingud ja teenused lepingus fikseeritud tähtaja raames ja tasu eest. 7. Vastutus 7.1. Lepingut rikkunud Pool on kohustatud tekkinud kahjud teisele Poolele hüvitama. Täitja vastutab Lepingu rikkumise eest, kui I etapi Tulem või II etapi Tulem ei vasta Lepingus kokkulepitud nõuetele. 7.2. Juhul, kui Täitja ei esita Tellijast mitteolenevatel põhjustel tähtajaks Lepingus tellitud Tööd, on Tellijal õigus nõuda Täitjalt leppetrahvi 0,5% Lepingu vastava etapi maksumusest päevas iga viivitatud päeva eest. Tellijal on õigus leppetrahvi summa võrra vähendada Täitjale Töö eest tasumisele kuuluvat summat. 7.3. Juhul, kui Täitja rikub muid Lepingust tulenevaid kohustusi, on Tellijal õigus esitada nõue rikkumise kõrvaldamiseks, andes Täitjale rikkumise kõrvaldamiseks 10 tööpäeva. Kui Täitja ei täida nõuet selleks antud tähtaja jooksul, on Tellijal õigus nõuda Täitjalt leppetrahvi kuni 30% Lepingu vastava etapi maksumusest. 7.4. Tellija kohustub nõuetekohaselt teostatud ja Tellija heakskiidetud Töö eest arve mitteõigeaegse tasumise korral maksma Täitjale viivist 0,05% õigeaegselt tasumata summalt iga tasumisega viivitatud päeva eest. 7.5. Lepingus sätestatud viiviste ja leppetrahvide tasumine ei vabasta Pooli Lepingust tulenevate muude kohustuste täitmisest. 7.6. Täitja koguvastutus seoses Lepingu täitmisega on piiratud punktis 6.1 nimetatud tasu kahekordse summaga. 8. Konfidentsiaalsus 8.1. Pooled kohustuvad hoidma saladuses ning mitte edastama kolmandatele isikutele konfidentsiaalset teavet, mis on neile teatavaks saanud Lepingu kohustusi täites või juhuslikult, sealhulgas mitte edastama nimetatud teavet selleks õiguslikku alust mitteomavatele isikutele ning välistama juurdepääsu nimetatud teabele. 8.2. Täitja kohustub Lepingut täitma piisava ja korraliku hoolsusega, et ära hoida infoleke või kolmandate isikute andmete avalikuks saamine ning rakendama kõiki kohaseid õiguslikke võimalusi, et tööülesannet ootuspäraselt täita ja tegema mõistlikke jõupingutusi Lepingu täitmiseks, kahjude ennetamiseks ja ärahoidmiseks. 8.3. Pooled lähtuvad piisava ja korraliku hoolsuse puhul selliste oskuste ja teadmiste tasemest, mille kasutamist Lepingu täitmisel on mõistlik eeldada ja mis on vastavuses avaliku huvi, hea tava ja hea usu põhimõttega. 8.4. Konfidentsiaalsuskohustus kehtib ka pärast Lepingu lõppemist või lõpetamist. 8.5. Iga punktides 8.1 ja 8.2 sätestatud konfidentsiaalsustingimuse rikkumise korral on Tellijal õigus nõuda Lepingu rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist täies ulatuses või kahju hüvitamise nõude asemel nõuda leppetrahvi tasumist 5000 eurot iga rikkumise toimumise eest. 9. Autoriõigused 9.1. Täitja loovutab Tellijale kõik Tööga seonduvad autoriõiguse varalised õigused alates Töö vastuvõtmisest Tellija poolt. Täitjal ei ole õigust anda Tellijale loovutatud õigustega samasuguseid õigusi kolmandale isikule. 9.2. Täitja kinnitab, et tal on õigus Tellijale autoriõiguse varalisi õigusi üle anda ning juhul, kui kolmas isik esitab Tellijale seoses nende õigustega mingeid nõudmisi, hüvitab Täitja Tellijale kõik sellistest nõudmistest tulenevad kahjud ja kulud. 9.3. Tellijal on õigus kasutada Tööd igal viisil, sh avaldada, levitada, reprodutseerida, esitada, muuta või täiendada ilma territoriaalsete piiranguteta, sh üldkasutatavas arvutivõrgus. Samuti võib Tellija kasutada Tööd viisil, mis toob kaasa või võib kaasa tuua Töö või selle osade olulises mahus töötlemise. Töö või selle osade avalikustamisel, refereerimisel ja/või viitamisel kohustub Tellija viitama Täitjale. 9.4. Töö käigus saadud, koostatud või kogutud anonüümseks muudetud andmed ja muud materjalid (näiteks küsimustikud, joonised, juhendid, lisaandmed) annab Täitja Tellijale üle peale Töö valmimist ning need kuuluvad Töö Tellijale. Täitja võib endale jätta materjalide ja andmete koopiad, kuid ilma Tellija eelneva kirjaliku nõusolekuta ei tohi ta neid kasutada Lepinguga mitteseotud eesmärkidel, v.a teadus- ja õppetöös. 10. Vääramatu jõud 10.1. Pooled vastutavad kohustuste rikkumise eest, välja arvatud juhul, kui rikkumine on vabandatav. Kohustuse rikkumine on vabandatav, kui selle on põhjustanud prognoosimatu või poole tegevusest olenematu asjaolu (vääramatu jõud). Vääramatu jõud on asjaolu, mida pool ei saanud mõjutada ja mõistlikkuse põhimõttest lähtudes ei saanud temalt oodata, et ta Lepingu sõlmimise ajal selle asjaoluga arvestaks, seda väldiks, takistava asjaolu või selle tagajärje ületaks. 10.2. Vääramatu jõu esinemise korral muutuvad Lepingus nimetatud tähtajad perioodi võrra, mille jooksul vääramatu jõu tegurid takistavad Lepingu täitmist. 10.3. Pool, kes rikub kohustust vääramatu jõu asjaolude tõttu, peab vääramatu jõu asjaoludest ja nende mõjust viivitamata teatama teisele poolele pärast seda, kui pool sai teada või pidi teada saama vääramatu jõu asjaoludest. Poolel on kohustus võtta tarvitusele kõik võimalikud abinõud vääramatu jõu asjaolude ning nende tagajärjel tekitatava kahju vältimiseks või mõju vähendamiseks. Pool on kohustatud jätkama oma lepinguliste kohustuste täitmist niipea, kui vääramatu jõu asjaolud on kõrvaldatud. 11. Teabe vahetamine 11.1. Pooled kohustuvad teist poolt teavitama kõikidest asjaoludest, mis võivad mõjutada või takistada Lepingus sätestatud kohustuste täitmist või õiguste realiseerimist. 11.2. Teade loetakse teisele Poolele kättetoimetatuks, kui: 11.2.1. teade on edastatud teisele Poolele elektronposti teel digitaalselt allkirjastatuna (teate edastamise päeval); 11.2.2. teade on üle antud allkirja vastu (teate allkirjastamise kuupäeval); 11.2.3. teade on saadetud postiasutuse tähitud kirjaga teise Poole näidatud aadressil (kui postitamisest on möödunud kolm päeva). 11.3. Punktis 11.2 nimetatud viisil peavad olema edastatud eelkõige Poolte Lepingu lõpetamise avaldused, samuti Poole nõue teisele Poolele, mis esitatakse tulenevalt Lepingu rikkumisest. 11.4. Informatiivset teadet võib anda ka telefoni ja e-kirja teel. 11.5. Kõigist muudatustest Lepingus nimetatud andmetes teatatakse teisele Poolele kahe tööpäeva jooksul muudatuste tegemisest arvates. 12. Lepingu jõustumine, muutmine ja lõpetamine 12.1. Käesolev Leping jõustub pärast Lepingu ja Lepingu Lisade mõlemapoolset allakirjutamist ja kehtib kuni Poolte võetud kohustuste nõuetekohase täitmiseni. 12.2. Pooltel on õigus Lepingu muutmises kokku leppida üksnes kooskõlas riigihangete seaduses toodud reeglitega. 12.3. Pooltel on õigus ennetähtaegselt Lepingust taganeda või üles öelda juhul kui teine Pool rikub oluliselt Lepingust tulenevaid kohustusi. Lepingu võib etteteatamise tähtajata üles öelda olulise lepingurikkumise puhul, mh juhul, kui Lepingu tingimustele mittevastava Töö esitamise korral ei ole Töö puudust kõrvaldatud 10 päeva jooksul arvates temale Lepingu rikkumise lõpetamise nõude esitamisest. 13. Vaidluste lahendamine 13.1. Kõik Lepingu täitmisest, muutmisest, lõpetamisest või vastutuse kohaldamisest tulenevad vaidlusküsimused lahendatakse läbirääkimiste teel. 13.2. Kui läbirääkimistega kokkulepet ei saavutata, lahendatakse vaidlus Eesti Vabariigi õigusaktidega sätestatud korras Tellija asukohajärgses kohtus. Lepingu sisu puhul kohaldatakse Eesti Vabariigis kehtivaid õigusakte. 13.3. Lepingu tõlgendamisel lähtutakse Poolte ühisest tegelikust tahtest, isegi kui see erineb sõnade tavapärasest tähendusest. Kui Poolte ühist tegelikku tahet ei õnnestu kindlaks teha, tuleb Lepingut tõlgendada nii, nagu teise Poolega samasugune mõistlik isik pidi Lepingut samade asjaolude esinemise korral mõistma. 13.4. Lepingu tingimust tuleb tõlgendada koos Lepingu teiste tingimustega, andes igaühele neist tähenduse, mis lähtub Lepingu kui terviku tähendusest. 14. Muud sätted 14.1. Kumbki Pool ei tohi Lepingust tulenevaid õigusi ja kohustusi anda üle kolmandale isikule ilma teise Poole nõusolekuta. 14.2. Käesolev Leping on koostatud ühes eksemplaris, mis on kummagi Poole poolt allkirjastatud digitaalselt. 14.3. Täitja on teadlik, et Leping on avalik välja arvatud osades, mis on märgitud avaliku teabe seadusest tulenevatel alustel asutusesiseseks kasutamiseks. 15. Poolte volitatud esindajad 15.1. Tellija volitatud esindaja Lepingu tingimuste täitmisel ja kontrollimisel ja vastuvõtmisel on Mari Mägi, telefon 625 6412, e-post [email protected] 15.2. Täitja volitatud esindaja Lepingu tingimuste täitmisel ja kontrollimisel on xxx, telefon xxx xxxx, faks xxx xxxx, e-post xxxx@xxxxxx 15.3. Tellija volitatud esindajal on õigus esindada Tellijat kõikides Lepinguga seotud küsimustes, välja arvatud Lepingu muutmine, tähtajalise Lepingu ühepoolne lõpetamine ning leppetrahvi, viivise ja/või kahjude hüvitamise nõude esitamine. 15.4. Juhul kui Tellija või Täitja asendab oma esindaja teisega, teatab ta sellest teisele Poolele koheselt kirjalikult. Poolte allkirjad: Tellija: Täitja: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium xxxxxxx /allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/ Ando Leppiman xxxxxxxx kantsler juhatuse liige Lisa 3 Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi lihthanke Lepingu juurde Teostatud tööde üleandmise ja vastuvõtmise akt hanke nr xxx raames Teostatavate tööde nimetus: „Sündmusteenuste teostatavuse analüüs lähedase kaotusega tegelemise sündmusteenuse näitel“ Täitja üldandmed: Täitja ärinimi: Täitja registrikood: Täitja juriidiline aadress: Täitja poolse kontaktisiku nimi ja kontaktandmed (e-posti aadress, telefoninumber): Tööde kogumaksumus (moodustub allpool väljatoodud tööde maksumustest vastavalt pakkumusele): Nr Etapi tegevuste nimetus Tööde maht Tunnihind Maksumus eurodes tundides eurodes (KMita ja KMiga) KMita 1. I etapp – 2. II etapp – Kokku Teostatud tööde kirjeldus: Tööd on teostatud täies mahus hanke viitenumber xxx raames ning vastavad hanke alusdokumentidele ja Lisa 1 „Tehniline kirjeldus“ tingimustele. Tellija volitatud esindajale anti üle järgmised andmefailid:  Kõik kirjalikud materjalid on koostatud eesti keeles. Hankelepingu täitmise raames läbi viidavad tegevused ja teostatud Töö (või ka I etapi Tulem ja II etapi Tulem) on tähistatud vastavalt Vabariigi Valitsuse määrusele 12. septembri 2014. a nr 146 „Perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse andmisest avalikkuse teavitamise, toetusest rahastatud objektide tähistamise ning Euroopa Liidu osalusele viitamise nõuded ja kord1“. Poolte allkirjad: Tööde vastuvõtja Tööde üleandja Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium Mari Mägi programmijuht Allkirjastatud digitaalselt Allkirjastatud digitaalselt 1 https://www.riigiteataja.ee/akt/116092014001 Lisa 5 Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi hankedokumendi juurde Pakkumuste võrdlemine, hindamiskriteeriumid, nende osakaal, hindamine ning pakkumuse edukaks tunnistamine 1.1. Hindamiskriteeriumid (kokku 100 punkti): 1.1.1. Töö „Sündmusteenuste teostatavuse analüüs lähedase kaotusega 40 tegelemise sündmusteenuse näitel“ kogumaksumus (hõlmates hankedokumendi lisa 1 tehnilise kirjelduse punktis 3 esitatud tegevusi ja tulemeid, mis on teostatud hankedokumendi (HD) lisa 1 tehnilist kirjeldust aluseks võttes) 1.1.2. Ülesandepüstitusest arusaamine Pakkuja koostatud projektiplaani põhjal 60 (projektiplaan sisaldab ka Töö tegevuste läbiviimise detailse ja loogilise ülesehitusega kirjeldust, mis on koostatud hankedokumendi lisa 1 tehniline kirjeldus ja hankedokumendi punkti 6.2.3 alusel), edaspidi projektiplaan 1.2.Hindamismetoodika kirjeldus: 1.2.1. I hindamiskriteeriumi puhul hinnatakse Töö maksumust (vt punti 1.1.1). Maksimaalsed väärtuspunktid omistatakse Pakkumusele, mille Hankedokumendi Lisas 2 toodud Töö maksumus kokku on madalaim, teiste Pakkumuste väärtuspunktid arvutatakse järgmise valemi järgi: „väärtuspunktid“ = „kõige odavama Pakkumuse maksumus” ÷ „hinnatava Pakkumuse maksumus” × 40. 1.2.2. II hindamiskriteerium puhul hinnatakse ülesandepüstitusest arusaamist Pakkuja koostatud projektiplaani (vt lisaks punkti 1.1.2) põhjal. Maksimaalselt on võimalik saada II hindamiskriteeriumi eest 60 väärtuspunkti. Hindamiskomisjoni liikmed hindavad iga esitatud projektiplaani eraldiseisvalt. 1.2.2.1.Punktide andmisel ülesandepüstitusest arusaamisele Pakkuja koostatud projektiplaani (vt lisaks punkti 1.1.2) põhjal lähtutakse järgmistest põhimõtetest: 0 punkti Pakkuja ei ole aru saanud hanke ülesandepüstitusest. Projektiplaanis kirjeldatud hanke eesmärkide ja tulemite saavutamiseks vajalikud tegevused (sh tegevuste ja maksumuse etappideks jaotamise põhjendatus) ei ole kooskõlas hanke tehnilise kirjelduse ja hanke eesmärkidega. 20 punkti Pakkuja on aru saanud hanke ülesandepüstituse põhiosast, kuid Projektiplaanis kirjeldatud hanke eesmärkide ja tulemite saavutamiseks vajalikud tegevused (sh tegevuste ja maksumuse etappideks jaotamise põhjendatus) on vaid osaliselt (mõni osa on kooskõlas) kooskõlas hanke tehnilise kirjelduse ja hanke eesmärkidega. 40 punkti Pakkuja on aru saanud hanke ülesandepüstitusest. Projektiplaanis kirjeldatud hanke eesmärkide ja tulemite saavutamiseks vajalikud tegevused (sh tegevuste ja maksumuse etappideks jaotamise põhjendatus) on suures osas kooskõlas hanke tehnilise kirjelduse ja hanke eesmärkidega. 60 punkti Pakkuja on täielikult aru saanud hanke ülesandepüstitusest. Projektiplaanis kirjeldatud hanke eesmärkide ja tulemite saavutamiseks vajalikud tegevused (sh tegevuste ja maksumuse etappideks jaotamise põhjendatus) on täielikult kooskõlas hanke tehnilise kirjelduse ja hanke eesmärkidega. 1.2.2.2.Hindamiskomisjoni liikmetelt saadud punktid II hindamiskriteeriumi eest summeeritakse ja leitakse aritmeetiline keskmine. Maksimaalselt on igalt hindamiskomisjoni liikmelt eraldi II hindamiskriteeriumi osas võimalik saada 60 punkti. Maksimaalselt on II hindamiskriteeriumi osas võimalik kokku saada 60 väärtuspunkti. 1.2.3. I ja II hindamiskriteeriumi väärtuspunktid summeeritakse ning edukaks tunnistatakse pakkumus, mille väärtuspunktide summa on eelpool kirjeldatud arvutuste tulemusel kokku suurim. Võrdse arvu väärtuspunkte kogunud pakkumuste puhul osutub edukaks pakkumuseks I hindamiskriteeriumi (maksumus, punkt 1.1.1) eest enim väärtuspunkte saanud pakkumus. Juhul, kui ka I hindamiskriteeriumi (maksumus, punkt 1.1.1) eest on võrdsed pakkumused saanud sama palju väärtuspunkte, siis selgub edukas pakkumus hindajate hääletuse tulemusel. 1.2.4. Edukaks pakkumuseks tunnistatakse pakkumus, mille punktide summa on suurim. Väärtuspunktide arvutamisel arvestatakse tulemused täpsusega 2 (kaks) kohta pärast koma. Käskkirja lisa 1 Pakkuja kõrvaldamise alused ja kvalifitseerimise tingimused 1. Kõrvaldamise alused 1.1. Hankija ei sõlmi hankelepingut ja kõrvaldab hankemenetlusest Pakkuja, kellel esineb RHS § 95 lõikes 1 nimetatud kõrvaldamise alus. 2. Majanduslik- ja finantsseisund 2.1. Pakkuja viimase 3 riigihanke algamise ajaks lõppenud majandusaasta (2018-2020) netokäive kokku hankelepingu esemele vastavas osas on vähemalt 120 000 EUR (KM-ta). Pakkuja esitab nimetatud tingimuse täitmise kohta kirjaliku kinnituse. Kui majandusaasta aruanded on kättesaadavad äriregistrist, kontrollib Hankija andmeid äriregistris esitatud andmete põhjal. 2.2. Pakkuja võib viimase 3 lõppenud majandusaasta kohta hankepassis esitatavate kinnituste seas esitada andmed 2020. a majandusaasta netokäibe kohta hankepassis, ka juhul, kui majandusaasta aruanne ei ole pakkumuse esitamise tähtpäevaks kinnitatud. 2.3. Kui punktis 2.1 nõutud andmed ei ole Hankijale äriregistri kaudu kättesaadavad, esitab Pakkuja andmed viimase 3 lõppenud majandusaasta (mille kohta on riigihanke algamise ajaks esitatud majandusaasta kinnitatud aruanded või teiste seas ka väljavõtte 2020. majandusaasta aruandest, ka juhul, kui see ei ole kinnitatud) aruande kohta, mis kajastab kasumiaruannet ning netokäivet, hankepassis. 3. Tehniline ja kutsealane pädevus 3.1. Pakkuja esitab Hankija vormil, hankedokumendi Lisa 3, andmed riigihanke algamisele (hanketeate avaldamise kuupäev riigihangete registris) eelneva viimase 36 kuu jooksul 2 (kaks) juriidilise isikuga sõlmitud lepingu kohta, mis on põhikohustuste ulatuses täidetud ja lõppenud, tööd on tellija/tellijate poolt vastu võetud ning 2 (kahe) esitatud lepingu maksumus kokku ilma käibemaksuta on vähemalt 60 000 eurot. Nimetatud lepingute ese on samaväärne hanke eseme objektiga (CPV kood 72221000-0 „Ärianalüüsi nõustamisteenused“). 3.2. Pakkuja esitab informatsiooni punktis 3.1 nimetatud lepingute kohta (hankedokumendi lisa 3 vormil). 4. Hankepass 4.1. Pakkuja märgib hankepassis, milline ametiasutus või kolmas isik väljastab vajaduse korral Pakkuja kinnitustele vastavad andmed või dokumendid ja Pakkuja esitab hankepassi allkirjastamisega kinnituse, et tal on võimalik vajaduse korral viivitamata need dokumendid Hankijale esitada. 4.2. Pakkuja esitatud hankepass sisaldab märget selle kohta, kas Pakkuja kinnitustele vastavad andmed või dokumendid on Hankijale elektroonilises andmekogus olevate avalike andmete põhjal oluliste kulutusteta kättesaadavad koos vastava veebilehe aadressi, identifitseerimisandmete ja vajaduse korral Pakkuja kinnitusega, et ta on nõus oma andmete väljastamisega. 4.3. Pakkuja esitab hankepassis kinnituse, et ta ei vasta ühelegi riigihangete seaduse § 95 lõikes 1 sätestatud tingimusele. 4.4. Pakkuja esitab hankepassis kinnituse, et ta vastab kõikidele hanketeates Pakkuja kvalifitseerimiseks esitatud nõuetele. 4.5. Pakkuja (sh iga ühispakkumuses osaleja), kes on registreeritud väljaspool Eesti Vabariiki, esitab hankepassis kinnituse punktis 1.1 nimetatud asjaolude puudumise kohta. Edukas Pakkuja, kes on registreeritud väljaspool Eesti Vabariiki, esitab karistusregistri teate või eduka Pakkuja asukohariigi kohtu- või haldusorgani väljastatud samaväärse dokumendi. Edukas Pakkuja esitab asukohariigi pädeva ametiasutuse tõendi RHS § 95 lg 1 p 4 nimetatud asjaolu kohta. Kui eduka Pakkuja asukohariik ei väljasta nimetatud dokumente, võib edukas Pakkuja need asendada eduka Pakkuja või tema esindaja vande all antud tunnistuse või pädeva justiits- või haldusasutuse või notari või kutseala- või ametiliidu ees eduka Pakkuja asukohariigi õigusaktide kohaselt antud tunnistusega. Pakkuja: /allkirjastatud digitaalselt/ Käskkirja Lisa 2 HANKEDOKUMENT Lihthange Sündmusteenuste teostatavuse analüüs lähedase kaotusega tegelemise sündmusteenuse näitel Riigihanke objekti kood 72221000-0 „Ärianalüüsi nõustamisteenused“ Tallinn 2021 Sisukord 1. Hanke üldandmed ja riigihanke objekt ............................................................................... 3 2. Hankelepingu sõlmimine, maksumus ja tööde teostamise tähtpäev ................................... 3 3. Pakkumuse ettevalmistamise juhised .................................................................................. 4 4. Teavitamine ja selgitused .................................................................................................... 4 5. Pakkumuste avamine .......................................................................................................... 5 6. Nõuded pakkumusele, pakkumuse esitamine ja vastavuse kontrollimine .......................... 5 7. Kõigi pakkumuste tagasilükkamine ja hankemenetluse lõpetamine................................... 7 8. Pakkumuse maksumuse esitamise juhend........................................................................... 7 9. Hankelepingu sõlmimine, Töö tulemuste vastuvõtmine ja tasumine ................................. 7 10. Läbirääkimised .................................................................................................................... 8 11. Hankedokumendi lisad ........................................................................................................ 9 2 1. Hanke üldandmed ja riigihanke objekt 1.1. Hankija: käesoleva riigihanke lepingu esemeks oleva objekti Hankijaks on Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium (edaspidi MKM ja ka Hankija). Vastutavaks isikuks on MKM infoühiskonna teenuste arendamise osakonna programmijuht Mari Mägi, tel. 625 7412, e-post: [email protected] 1.2. Hankemenetluse liik: hankemenetlus viiakse läbi lihthankemenetlusena. 1.3. Hankemenetluse teostamise viis: e-menetlus. 1.4. Hankeleping rahastatakse Euroopa Regionaalarengu Fondist, majandus- ja taristuministri 16. oktoobri 2015 käskkirja nr 15-0329 „Toetuse andmine rakendusasutuse tegevusteks avalike teenuste koosvõime loomiseks“ alusel, millega kehtestatakse prioriteetse suuna 12 „Haldusvõimekus“ meetme 12.3 „Avalike teenuste pakkumise arendamine“ tegevuse 12.3.2 „Avalike teenuste koosvõime loomine“ rahastamine. 1.5. Riigihanke lepingu esemeks on „Sündmusteenuste teostatavuse analüüs lähedase kaotusega tegelemise sündmusteenuse näitel“ tellimine (edaspidi Töö). 1.6. Hankelepingu eseme täpsem kirjeldus on toodud hankedokumendi (edaspidi HD) lisas 1 „Tehniline kirjeldus“. 2. Hankelepingu sõlmimine, maksumus ja tööde teostamise tähtpäev 2.1. Hankeleping sõlmitakse eduka pakkumuse esitanud Pakkujaga, kellel puuduvad hankemenetluselt kõrvaldamise alused ja kes vastab kvalifitseerimise tingimustele hankepassis esitatud kinnitusi tõendavate dokumentide ja andmete alusel. Pakkumuse maksumus esitatakse eurodes käibemaksuta ja käibemaksuga maksumuse esitamise vormil HD lisa 2. Pakkumuses esitatud hind on lõplik. 2.2. Pakkumuse eeldatav maksumus jääb alla 60 000 euro käibemaksuta. 2.3. Pakkuja esitatud pakkumuses on kirjas, millised Töö tegevused kuuluvad I ja II etappi. Pakkuja esitatud Töö tegevuste ja maksumuse etappideks jaotamise alused peavad olema põhjendatud (põhjendatust arvestatakse ka pakkumuse hindamisel). Pakkuja peab pakkumuse koostamisel ning tegevuste jagamisel I ja II etappi arvestama, et I etapi täitmise eest tasub Hankija 40% kogusummast ja II etapi eest 60% kogusummast. I etapis teostatud Töö tegevused moodustavad I etapi Tulemi ja II etapis teostatud Töö tegevused moodustavad II etapi Tulemi. 2.4. Tööde teostamise aeg on 6 kuud arvates lepingu sõlmimisest. 3 3. Pakkumuse ettevalmistamise juhised 3.1. Pakkumuste esitamine: 3.1.1. Käesolevaga teeb Hankija Pakkujatele ettepaneku esitada pakkumus vastavalt lihthanke alusdokumentidele. 3.1.2. Pakkumuse esitamine vastuseks lihthanke alusdokumentidele tähendab Pakkujale nõustumist kõigi hanketingimustega ja reeglitega, millised on tehtud teatavaks lihthanke alusdokumentides. 3.1.3. Pakkumus peab vastama lihthanke alusdokumentides esitatud tingimustele ja tuleb esitada kogu lihthanke alusdokumentides nõutud mahus. 3.1.4. Ühispakkumuse esitamise korral peab pakkumuses sisalduma kinnitus, et hankelepingu täitmise eest vastutavad ühispakkujad solidaarselt. 3.1.5. Edukaks tunnistatud pakkumuse esitanud Pakkuja võtab endale kohustuse ning vastutuse Töö teostamiseks kooskõlas hanketingimustega ning tema poolt esitatud pakkumusega. 3.1.6. Hindamiskriteeriumid ja hindamise metoodika on toodud HD lisas 5. 3.1.7. Alternatiivsed lahendused ei ole lubatud. 3.2. Juhend pakkumuse vormistamiseks, märgistamiseks ja esitamiseks. 3.2.1. Pakkumus ja kõik pakkumuse juurde kuuluvad dokumendid peavad olema eesti keeles. Kõik võõrkeelsed dokumendid peavad olema vormistatud trükitult ning eesti keelde tõlgitud, kusjuures tõlge peab vahetult järgnema originaalile. 3.2.2. Pakkumus peab olema digitaalselt allkirjastatud Pakkuja seadusjärgse või volitatud esindaja poolt. 3.2.3. Pakkumus peab olema esitatud PDF formaadis digitaalselt allkirjastatuna. Pakkumused tuleb esitada elektroonselt riigihangete registrisse (https://riigihanked.riik.ee, edaspidi e- RHR). 3.2.4. Pakkumuse esitamise tähtaeg on märgitud riigihangete registris. 3.2.5. Pärast pakkumuste esitamise tähtaja möödumist riigihangete registrisse pakkumust esitada ei saa. 3.2.6. Pakkuja märgib pakkumuses (vt HD Lisa 6) selgelt eristataval viisil, milline teave on pakkuja ärisaladus ning põhjendab ärisaladuseks määramist. Ärisaladusena ei ole lubatud märkida pakkumuse maksumust, osamaksumusi ega muid pakkumuste hindamise kriteeriumidele vastavaid pakkumust iseloomustavaid numbrilisi näitajaid. Hankija juhib tähelepanu, et eduka pakkuja pakkumus on avalik lähtuvalt RHS § 110 lg 5, välja arvatud pakkuja poolt õigustatult ärisaladuseks määratletud osas. Juhul kui pakkuja ei määratle pakkumuses arusaadavalt ärisaladust või ei põhjenda asjakohaselt, miks on tegemist ärisaladusega, on Hankijal kohustus teabenõude laekudes pakkumus täies ulatuses avalikustada. 4. Teavitamine ja selgitused 4.1. Hanketeate ja lihthanke alusdokumentide sisu kohta saab selgitusi ainult kirjalikul pöördumisel läbi riigihangete registri „Teabevahetus“ töölehe. Pöördumine tuleb vormistada eesti keeles. 4 4.2. Hankija vastab HD punktis 4.1. nimetatud pöördumistele 3 tööpäeva jooksul vastava taotluse saamisest arvates, riigihangete registri kaudu. 4.3. Hankija võib teha hanke alusdokumentides muudatusi vastavalt RHS §-le 81, teave nimetatud muudatuste kohta saadetakse vaid neile hankemenetlusest huvitatud isikutele, kes on registreerunud hanke alusdokumentide väljavõtmisel. 4.4. Pakkuja võtab enda kanda pakkumuse ja pakkumuse tagasivõtmise teate Hankijale üleandmise kogu riski, kaasa arvatud vääramatu jõu toime võimalus. 4.5. Pakkuja kannab kõik pakkumuse ettevalmistamise ning esitamisega seotud kulud kuni hankelepingu sõlmimiseni. 4.6. Pakkuja peab hoidma oma pakkumuse jõus vähemalt 3 kuud. Pakkumuse jõusoleku tähtaeg algab pakkumuste esitamise tähtpäevast. 4.7. Kõikidest hankemenetluses tehtud otsustest teavitatakse Pakkujaid riigihangete registri kaudu viivitamatult, kuid mitte hiljem kui 3 tööpäeva jooksul vastava otsuse tegemisest arvates. 5. Pakkumuste avamine 5.1. Pakkumuste avamine toimub elektrooniliselt riigihangete registri töökeskkonnas märgitud tähtpäeval. 6. Nõuded pakkumusele, pakkumuse esitamine ja vastavuse kontrollimine Pakkuja esitab koos pakkumusega Pakkuja ajakohastatud kinnitusi sisaldava hankepassi vastavalt hanketeates nõutud tingimustele. 6.1. Pakkuja esitab pakkumuses vähemalt: 6.1.1. pakkumuse maksumuse vastavalt maksumuse esitamise vormile (HD lisa 2); 6.1.2. tööd teostavate spetsialistide CV-d, sertifikaatide koopiad (sertifikaatide olemasolul) ja allkirjastatud kinnitused; 6.1.3. projektiplaani, mis sisaldab mh tööde teostamist tutvustavat ülevaadet (koostatud HD punkti 6.2.3 ja HD lisa 1 tehniline kirjeldus alusel). 6.2. Nõuded pakkumusele ja pakkumuste vastavuse kontrollimine: 6.2.1. Pakkuja peab tagama Töö teostamise vähemalt allpool toodud nõuetele vastava kvalifikatsiooniga spetsialistide poolt: 6.2.1.1. projektijuht – vähemalt 2-aastane töökogemus projektijuhina HD lisa 1 (tehniline kirjeldus) punktides 2 ja 3 sarnastes analüüsiprojektides (esitada vastav kogemus CVs); 6.2.1.2. ärianalüütik – vähemalt 2-aastane töökogemus ärianalüütikuna HD lisa 1 punktides 2 ja 3 sarnastes analüüsiprojektides (esitada vastav kogemus CVs); 6.2.1.3. arhitekt – vähemalt 2-aastane töökogemus arhitektina HD lisa 1 punktides 2 ja 3 sarnastes analüüsiprojektides (esitada vastav kogemus CVs); 6.2.1.4. teenusedisainer/kasutatavuse ekspert – vähemalt 2-aastane töökogemus teenusedisainerina/kasutatavuse eksperdina HD lisa 1 punktides 2 ja 3 sarnastes analüüsiprojektides (esitada vastav kogemus CVs). 5 6.2.1.5. punktides 6.2.1.1 ja 6.2.1.2 toodud spetsialistide rollid võivad olla täidetud sama isiku poolt; 6.2.2. Pakkuja esitab nimetatud nõuetele vastavuse tõendamiseks Tööd teostavate spetsialistide CV-d ja eelnimetatud spetsialistide poolt allkirjastatud kinnitused, et vastavad spetsialistid on nõus käesolevas hankes osalema. 6.2.3. Pakkuja esitab Töö tegevuste läbiviimise detailse ja loogilise ülesehitusega kirjelduse (sh tööde projektiplaan), mis peab vastama järgmistele tingimustele: 6.2.3.1. Pakkuja esitab I etapi Tulemi ja II etapi Tulemi (vastavalt HD punktile 2.3, 9.4, HD lisa 1 tehniline kirjeldus punktidele 3, 4 ja 5 ning Lepingu punktidele 2.1-2.3) saavutamise metoodika ning teostatava Töö ja Töö tegevuste kirjelduse ning selgitab arusaama hanke eesmärgist (vaata lisaks HD Lisa 1 tehniline kirjeldus lisasid 1.1 ja 1.2), mis põhjalikult, selgelt ja struktureeritult kajastavad seatud eesmärkide saavutamiseni ja hankelepingu tingimustele vastavate tulemiteni viivat protsessi, Pakkuja visiooni koostööst Hankijaga. Pakkuja esitab oma ettepaneku koos metoodika valiku põhjendustega, kuidas soovitud eesmärgini jõuda, ning miks on valitud metoodika sobivaim eesmärgi saavutamiseks. Kõik kirjeldatud tööd peavad olema omavahel loogiliselt seotud. Pakkuja kirjeldab detailselt Töö edukat teostamist toetavaid tegevusi. Pakkuja esitatud pakkumuses on kirjas, millised Töö tegevused kuuluvad I ja II etappi. Töö tegevused jaotatakse kaheks selgelt eristatavaks etapiks ning etappide ja tegevuste lõikes peab olema välja toodud kavandatava etapi või tegevuse maksumus. Iga etapi juures peab tegevuste lõikes kirjeldama Pakkuja ja Hankija rolli ning tooma välja tegevuste lõikes töömahu (tundides) igas etapis (vt lisaks HD punkt 2.3). 6.2.3.2. Pakkuja selgitab projektiplaanis hankelepingu täitmisel kasutatavate spetsialistide tööjaotust ja koormust (tundides). Pakkuja kirjeldab projektimeeskonda. Pakkuja kirjeldab projektimeeskonda hanketingimustes kirjeldatud I ja II etapi tulemi saavutamiseks ning projektiplaani elluviimiseks läbi rollide ja vastutuse isikulise jaotuse, kus on välja toodud ka I etapi ja II etapi Tulemi realiseerimise peavastutaja ja kaasvastutajad. Pakkuja meeskonna suurus, koosseis ja rollide jaotus peab olema ülesande täitmiseks optimaalne. 6.2.3.3. Projektiplaanis peab Pakkuja välja tooma, millist sisendinfot on vastava Töö etapi teostamisel vaja ning millised on I etapi Tulemi ja II etapi Tulemi saavutamiseks valminud dokumendid ja tulemid. Lisaks tuleb esitada Töö käigu ja Töö I ja II etapi tulemi dokumenteerimise põhimõtted. 6.2.3.4. Töö projektiplaan ja läbiviimise ajakava peab olema realistlik ning sisaldama tegevuste jaotust nädalate kaupa. Töö ajakavas on arvestatud teostatud Töö Hankijale esitamise tähtpäevadega. Ajakava peab sisaldama varuaega (puhvrit) ja selles peab arvestama riiklike pühade, puhkepäevade ja meeskonna puhkustega. 6.2.3.5. Pakkuja kirjeldab Pakkuja projektijuhtimise, kvaliteedijuhtimise ja riskide haldamise meetmeid ning põhjendab nende mõju eesmärkide saavutamisele. 6.2.4. Hankija kontrollib hankepassis toodud kinnituste alusel kvalifitseeritud Pakkujate esitatud pakkumuste vastavust hanke alusdokumentides esitatud tingimustele. 6 6.2.5. Pakkumuse esitamisega kinnitab pakkuja hanke alusdokumentides esitatud tingimuste ülevõtmist. 6.2.6. Hankija lükkab pakkumuse tagasi, kui see ei vasta hanke alusdokumentides esitatud tingimustele. Hankija võib tunnistada pakkumuse vastavaks, kui selles ei esine sisulisi kõrvalekaldeid nimetatud tingimustest. 6.2.7. Pakkuja, kelle pakkumus on tagasi lükatud, ei osale edasises hankemenetluses. 7. Kõigi pakkumuste tagasilükkamine ja hankemenetluse lõpetamine 7.1. Hankija võib teha põhjendatud kirjaliku otsuse kõigi pakkumuste tagasilükkamise kohta, kui: 7.1.1. kõigi vastavaks tunnistatud pakkumustes esitatud Töö maksumus ületab Töö eeldatava maksumuse; 7.1.2. hankemenetluse toimumise ajal on Hankijale saanud teatavaks uued asjaolud, mis välistavad või muudavad Hankijale ebaotstarbekaks hankemenetluse lõpule viimise hanke alusdokumentides sätestatud tingimustel. 7.2. Hankija ei kanna vastutust Pakkujate ees, kui kõigi pakkumuste tagasilükkamine on toimunud käesolevas dokumendis sätestatud tingimustel. 7.3. Kui kõigi Pakkujate esitatud Töö teostamise kava ei ole realiseeritav Töö 6-kuulises ajaraamis, võib Hankija kuulutada hanke nurjunuks. 8. Pakkumuse maksumuse esitamise juhend 8.1. Pakkumuse maksumus esitatakse HD lisas 2 esitatud vormil. 8.2. Pakkumuses esitatud hinnad väljendatakse eurodes. 8.3. Tööde maksumus esitatakse koos muude asjakohaste maksudega, ilma käibemaksuta ja ka koos käibemaksuga. 8.4. Pakkumuses esitatud hind on lõplik. Töö teostamisega seoses ei tohi Pakkuja Hankijalt nõuda muid tasusid täiendavalt HD lisas 2 toodud vormil esitatutele. 8.5. Juhul, kui Töö teostamiseks vajab Pakkuja mingeid täiendavaid litsentse, sertifikaate vms, siis need hangib Pakkuja ning lisab litsentsi/litsentside, sertifikaadi/sertifikaatide vms hinna maksumusele ning esitab Pakkumuses. 8.6. Valuutakursside, kauba tootjahinna muutumine või muud tegurid hinda ei mõjuta. 9. Hankelepingu sõlmimine, Töö tulemuste vastuvõtmine ja tasumine 9.1. Lihthanke tulemusena sõlmitakse hankeleping (vaata lisaks HD lisa 4 töövõtulepingu projekt). 9.2. Töö ja Töö tegevused on jagatud vastavalt HD punktile 2.3 ning Pakkuja esitatud pakkumusele kahte etappi: I etapp ja II etapp. 9.3. Tööde eest tasutakse vastavalt HD Lisa 4 punktile 6.2. 7 9.4. Pakkuja annab Töö Hankijale üle etappide kaupa. I etapi Tulem antakse üle pärast selle teostamist edukaks tunnistatud pakkumuses esitatud ajagraafikus sätestatud tähtpäevaks. Koos I etapi Tulemiga esitab Pakkuja hankelepingu lisale 3 vastava digitaalselt allkirjastatud üleandmise-vastuvõtmise akti. II etapi Tulemi esitab Pakkuja Hankijaga sõlmitud hankelepingu punktis 2.2 sätestatud tähtpäevaks. Koos II etapi Tulemiga esitab Pakkuja hankelepingu lisale 3 vastava digitaalselt allkirjastatud üleandmise-vastuvõtmise akti. 9.5. Hankija otsustab pärast I etapi Tulemi vastuvõtmist, kas Töö teostamisega jätkamine on mõistlik. Kui Hankija otsustab, et Töö järgmise etapiga ei jätkata (peale I etappi), siis hankeleping lõpetatakse (Hankija tasub Pakkujale I etapis tehtud Töö eest ja II etapi eest tasu ei maksta). 9.6. Enne I etapi Tulemi vastuvõtmist ja selle eest tasumist (vastavalt HD punktidele 6.2.3 ja 9.3, Lepingu punktidele 2.2 ja 2.3 ning HD lisa 1 tehniline kirjeldus punktidele 3, 4 ja 5), peab MKMi juhtrühm olema kinnitanud, et I etapi Tulem vastab lähteülesandele. 9.6.1. I etapi Tulem koosneb vahearuandest, memodest, protokollidest ning muust projekti raames koostatud dokumentatsioonist. 9.7. Enne II etapi Tulemi vastuvõtmist (vastavalt HD punktidele 6.2.3 ja 9.2, Lepingu punktidele 2.2 ja 2.3 ning vastavalt HD Lisa 1 punktidele 3 ja 4) ja selle eest tasumist peab Hankija olema kooskõlastanud II etapi Tulemi MKMi projekti juhtrühmaga ja kinnitanud, et II etapi Tulem vastab lähteülesandele. 9.7.1. II etapi Tulem koosneb lõpparuandest, protokollidest, memodest (sh muu koostatud dokumentatsioon) ning tehnilisest arenduskavast ja loodud prototüübist (sh kõik Töö raames koostatud prototüübi failid, näiteks css, html, disaini failid jne). 10. Läbirääkimised 10.1. Hankija jätab endale õiguse pidada pakkujatega läbirääkimisi. 10.2. Hankija otsustab pärast pakkumuste esitamist, kas algatada läbirääkimised või läbirääkimisi mitte korraldada. 10.3. Läbirääkimiste käigus toimub pakkumuste kohandamine hanketingimustele vastavaks, muutmata hanke alusdokumentides sätestatud tingimusi: täpsustatakse Töö ajakava, tegevusi, pakkumuse maksumust. 10.4. Vajadus läbirääkimisteks otsustatakse 20 tööpäeva jooksul pärast pakkumuste esitamise tähtpäeva ning pakkujatele esitatakse läbirääkimiste kava (juhul, kui need korraldatakse) hiljemalt 20. tööpäeval pärast pakkumuste esitamise tähtpäeva. Hankija peab läbirääkimisi kõigi kvalifitseeritud pakkujatega, kelle pakkumus on vastavaks tunnistatud. Hankija lepib pakkujatega kokku läbirääkimiste aja. 10.5. Läbirääkimistel peavad osalema vähemalt kvalifitseeritud pakkuja nimetatud kontaktisik ja pakkujat põhikirja või volituse alusel esindav allkirjaõiguslik isik. 10.6. Läbirääkimised toimuvad Hankija juures aadressil Suur-Ameerika 1, Tallinn ja/või elektroonselt (e-post, Skype, videokonverents). 10.7. Läbirääkimisi juhib Hankija. Läbirääkimiste lõppedes vormistab Hankija läbirääkimiste kohta protokolli. 8 10.8. Peale läbirääkimisi esitab Hankija Pakkujatele, kes osalesid läbirääkimistel. mõistliku aja jooksul pakkumuse täpsustamise ettepaneku, mis on pakkujatele aluseks kohandatud pakkumuse koostamiseks. Kohandatud pakkumus tuleb esitada Hankija poolt määratud tähtpäevaks. 11. Hankedokumendi lisad Lisa 1 Tehniline kirjeldus Lisa 2 Maksumuse esitamise vorm Lisa 3 Pakkuja teostatud projektide loetelu vorm Lisa 4 Töövõtulepingu projekt Lisa 5 Pakkumuste võrdlemine, hindamiskriteeriumid, nende osakaal, hindamine ning pakkumuse edukaks tunnistamine Lisa 6 Ärisaladuste teave 9 Lisa 6 Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi hankedokumendi juurde Ärisaladuste teave Avaldame, et viitenumbriga … meie esitatud pakkumusest on ärisaladusega kaitstud järgmised dokumendid või teave: Jrk Dokumendi nimetus Põhjendus teabe (terviktekst või viide ärisaladuseks dokumendis sisalduvale määramisest teksti osale) 1. 2. 3. … … (vajadusel lisada ridasid) Oleme teadlikud, et: 1. riigihangete seaduse § 111 lõige 5 kohaselt ei või pakkuja ärisaladusena märkida:  pakkumuse maksumust ega osamaksumusi;  teenuste hankelepingute puhul lisaks pakkumuse maksumusele ja osamaksumustele muid  pakkumuste hindamise kriteeriumidele vastavaid pakkumust iseloomustavaid numbrilisi näitajaid;  asjade hankelepingute puhul lisaks pakkumuse maksumusele ja osamaksumustele muid pakkumuste hindamise kriteeriumidele vastavaid pakkumust iseloomustavaid näitajaid.
Allikas: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel