Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium · 30. august 2021
Sisu (failidest)
Keskkonnaluba
Keskkonnaloa registrinumber KMIN-119
Loa omaja andmed Ärinimi / Nimi Enefit Power AS
Registrikood / Isikukood 10579981
Tegevuskoha Tegevuskoha nimetus Eesti põlevkivimaardla Ahtme II kaevandus
andmed
Tegevuskoha aadress Keskterritooriumi/1, Auvere küla, Narva-Jõesuu linn, Ida-Viru
maakond
Katastritunnus 85101:001:0640
Territoriaalkood EHAK 1472
Tegevusvaldkond Keskkonnaloaga reguleeritavad Maavara kaevandamine;
tegevused
Loa andja andmed Asutuse nimi Keskkonnaamet
Registrikood 70008658
Aadress Roheline 64, 80010 Pärnu
Loa kehtivuse Loa versiooni kehtima hakkamise 30.08.2021
periood kuupäev
Lõppemise kuupäev 10.08.2049
Eriosa - Maapõu
M1. Maavara kaevandamine
Maardlad
Maardla ja mäeeraldis
Mäeeraldise liik olemasoleva muutmine
Registrikaardi nr 7
Maardla nimetus Eesti
Maardla osa nimetus Ahtme kaeveväli
Maardla põhimaavara põlevkivi
Mäeeraldise nimetus Ahtme II kaevandus
Mäeeraldisel on teenindusmaa Ei
Mäeeraldise ruumikuju
Teenindusmaa ruumikuju
Mäeeraldise pindala (ha) 357.12
Käitise ehk mäeeraldise teenindusmaa pindala (ha)
Kaevandatava katendi kogus (tuh m³) 0
Kaevandatava mulla kogus (tuh m³) 0
Kaevandatud maavara kasutamise otstarve põlevkivienergia ja põlevkiviõli tootmine
Minimaalne tootmismaht aastas
Keskmine tootmismaht aastas
Maksimaalne tootmismaht aastas (tuh t või tuh m³) 10 000
Plokid
Nimetus Kasutusala Maavara Kaevandatud maavara kuulub eraomanikule? Kaevandamine lubatud allpool põhjaveetaset Liik Varu
Kogus Ühik Kuupäev
1 plokk põlevkivi Põlevkivi Ei aT - aktiivne tarbevaru 3 434.274 tuh t 30.06.2021
2 plokk põlevkivi Põlevkivi Ei aT - aktiivne tarbevaru 4 836.159 tuh t 30.06.2021
Tegevusala andmed
Maavara Kehtiv alates aasta Kehtiv kuni aasta Aastane tootmismaht Kaevandatav varu
Maksimaalne Maksimaalne aastamäär keskkonnanõuete täitmiseks Ühik Kogus Ühik
Põlevkivi 2011 2049 tuh t 8 270.433 tuh t
Mäeeraldise KOV jaotus
2/4
Mäeeraldise KOV jaotus
Maavara Kehtiv alates aasta Kehtiv kuni aasta KOV-id
KOV EHAK KOV nimetus KOV pindala (ha) KOV pindala eraldisel (ha) Pinna proportsioon
Põlevkivi 2011 2049 0130 Alutaguse vald 145 100 254.69 1
Geoloogilised uuringud
Geoloogilise uuringu aruande nimetus Eesti põlevkivimaardla maardlaosade registrikaartide täpsustamine
Geoloogiafondi number 7953
Maavaravaru arvele võtmise otsuse number KK 919
Maavaravaru arvele võtmise otsuse kuupäev 10.07.2008
Kõrvaltingimused
3/4
1. Vasavere veehaarde veevaru veetaseme säilimiseks peab kaevanduste vahelise kaitseterviku laius olema vähemalt 50 m. Kaitseterviku parameetri, vaatluskaevude arvu ja vaatlussageduse määramiseks
koostatakse eraldi projekt.
2. Mäetööde läbiviimisel tuleb pidevalt kontrollida kaevanduskäikude lae ja seinte seisundit, võimaliku vee läbimurde tundemärke ning pumbaseadmete korrasolekut.
3. Põlevkivi kaevandamisel peab olema tagatud Tarkuse küla ühisveevärgi (puurkaev nr 16392) töö ja Pagari – Tarakuse – Illuka maantee (2290013) läbitavus ja olemasolu
4. Kaeveõõnte tuulutusventilaatorid paiknevad nii, et nende mõjuraadiuses puudub enamjaolt püsiv inimasustus.
5. Keskkonnaloa omanik peab teavitama hoone omanikku kirjalikult enne mäetööde jõudmisest hoonele lähemale kui 500 m, märkides teavituskirjas ligikaudse ajakava mäetööde jõudmisest hooneni.
6. Lõhketöid võib teostada elamute läheduses ajavahemikul 08:00–22:00. Elamute läheduseks loetakse läbindustöödel elamule lähemat ala kui 100 m ja koristustöödel elamule lähemat ala kui 200 m. Lõhketööde
teostamine elamute läheduses muul ajal on lubatud kokkuleppel kinnisasja omanikuga.
7. Keskkonnaloa omanik peab teostama seiret vastavalt kooskõlastatud seirekavale. Seiretulemused esitada Keskkonnaametile lähtuvalt seirekavas kehtestatud seireperioodidest. Seirekava tuleb Keskkonnaameti
ettepanekul muuta ja täiendada. Juhul, kui seire käigus selgub, et kaevandamistegevuse mõjul on Kurtna järvede veetase langemas alla järvede ökosüsteemi toimimiseks lubatud veetaseme (vastavalt
Keskkonnaameti tellitud uuringule "Hüdrogeoloogiline ja limnoloogiline uuring koos loodusdirektiivi järvedele lubatava veetaseme kõikumise vahemiku määramisega Kurtna maastikukaitsealal”), on keskkonnaloa
andjal õigus keskkonnaloa tingimusi muuta.
8. Keskkonnaloa omanik peab mõõtma lõhketöödega kaasnevat vibratsiooni ja võnkekiirust, kui elamu või ühiskasutusega hoone omaniku või kohaliku omavalitsuse poolt esitatakse nõue lõhketööde mõjurite
seireks hoonetes, mis asuvad vähem kui 500 meetri kaugusel kaevanduses kambriploki koristustöödel toimuvatest lõhketöödest. Elamu või ühiskasutusega hoone omaniku või kohaliku omavalitsuse nõudel peab
keskkonnaloa omanik teostama kambriploki koristustööde lõhketöödest tingitud vibratsiooni ja võnkekiiruse mõõtmise esimesel võimalusel alates vastava kirjaliku nõude saamisest. Mõõtmisi ei ole vaja teha, kui
samas piirkonnas (kaevanduse tiivas), kus on sarnased mäetehnoloogilised tingimused ning mäetöödel kasutatakse jätkuvalt tavapärast kaevandamistehnoloogiat, on viimase kolme aasta jooksul vastavad
mõõtmised tehtud. Põhjendatud juhul teostatakse kordusmõõtmisi ka tihemini.
Lõhkamiste mõju seiret tehakse kamberploki iseloomuliku tootmisrütmiga ajal 30 päeva pikkuse perioodi kestel, elamu või ühiskasutusega hoone omaniku või kohaliku omavalitsuse põhjendatud taotlusel pikemalt.
Mõõtmiste aruanne tuleb esitada keskkonnaloa andjale ning elamu ja ühiskasutuses hoone omanikule ühe nädala jooksul pärast mõõtmiste lõpetamist.
Lõhketööde mõjurite seiret tuleb teostada mõõteseaduse ning majandus- ja taristuministri 08.09.2017 määruse nr 49 „Lõhkematerjali kasutamise ja hävitamise nõuded“ kohaselt.
9. Hoonete seisund hinnatakse ja dokumenteeritakse erapooletu eksperdi poolt hoone omaniku või valdaja juuresolekul. Hindamisega seotud kulud kannab ettevõtja. Hoonete seisund tuleb hinnata ja
dokumenteerida hoone valdaja või esindaja juuresolekul enne lõhketööde jõudmist hoonetele lähemale kui 200 m ja lõhketööde lõpetamisel hoonest enam kui 200 m kaugusel. Hoone omaniku nõudel tuleb hinnata
ja dokumenteerida hoone seisund varem kui 200 m kaugusel. Hoonete seisundi hindamise akt koostatakse vähemalt kolmes eksemplaris, millest üks antakse hoone valdajale ja teine kohalikule omavalitsusele,
kolmas eksemplar jääb keskkonnaloa omanikule. Hindamise akt(id) tuleb hoonete valdajale ja kohalikule omavalitsusele üle anda kahe nädala jooksul, suuremate objektide (hoonekompleksid, mitme pere elamud,
ühiskondlikud hooned jmt.), ühe kuu jooksul pärast hindamise tegemist.
10. Keskkonnaloa omanik peab koostama kaevanduse sulgemistööde jaoks vajalikud prognoosid ja tegema hüdrogeoloogilised modelleerimistööd vähemalt 5 aastat enne kaevanduse sulgemist.
11. Keskkonnaloa omanik peab rajama kaevanduse mõjupiirkonda jäävatele taludele alternatiivse veevarustuse (veetrass või puurkaev). Kaevandamise mõju veevarustusele tuleb ennetada, alternatiivset
veevarustust tuleb hakata projekteerima 3 aastat enne ehitiste eeldatavat mõjutsooni jõudmist. Veevarustuse väljaehitamise järgnevus tuleb otsustada igal aastal mäetööde kava koostamise käigus. Kaevude
asendamise kava tuleb esitada kaevandamiskoha kohalikule omavalitsusele.
12. Lõhketööde teostamine elamute läheduses peab jääma ajavahemikku 08:00 – 22:00. Elamute läheduseks loetakse läbindustöödel elamule lähemat ala kui 100 m ja koristustöödel elamule lähemat ala kui 200
m. Lõhketööde teostamine elamute läheduses muul ajal on lubatud kokkuleppel kinnisasja omanikuga.
13. Keskkonnaloa omanik peab teavitama hoone omanikku kirjalikult enne mäetööde jõudmisest hoonele lähemale kui 500 m, märkides teavituskirjas ligikaudse ajakava mäetööde jõudmisest hooneni. Samuti tuleb
märkida teavituskirjas info selle kohta, millal jõuavad kaevetööd hoonest uuesti kaugemale kui 500 meetrit. Kui valdaja või tema kontaktandmed ei ole teada, teavitab keskkonnaloa omanik sellest kohalikku
omavalitsust.
14. Keskkonnaloa andjale tuleb üks kord aastas esitada kaevanduse mäetööde arengu graafiline plaan.
Kaevandatud maa kasutamise otstarve -
4/4
Märkused:
1. Plaani koostamisel on kasutatud järgmisi materjale:
- Keskkonnaregistri maardlate nimistu andmed
(allikas: Maa-amet, seisuga 23.03.2017);
- Katastriüksuste piiriandmed (allikas: Maa-amet, seisuga 01.02.2018);
- ETAK topograafilised andmekihid (allikas: Maa-amet, seisuga 01.01.2019);
- Puuraukude suudme, põhja ning kasulikukihi lasumi ja lamami andmed;
pärinevad erinavatest geoloogilistest uuringutest;
- Uhaku lademe lamam kujutatud illustratiivsena;
- Põhjavee tase suletud Ahtme kaevanduses on 43-45 m (EGF 7696);
- Põhjavee eeldatav tase pärast kaevandamist on märgitud lähtuvalt;
Selina Lind magistritöös toodud soovitustele (45 m).
2. Koordinaadid L-Est 97 süsteemis, kõrgused EH2000.
3. Puuraukude kõrgusandmed viidi EH2000 kõrgusüsteemi kasutades
Maa-ameti kalkulaatorit: http://www.maaamet.ee/rr/ymudel/
4. Taotletava mäeeraldise pindala on 357,12 h, sh laienduse pindala 102,45
ha.
5. Teenindusmaad mäeeraldisele ei taotleta.
6. Mäeeraldis paikneb täielikult Alutaguse vallas.
7. Kasutatud tarkvara: MapInfo 17.0 (litsents: 4534856).
Töö pealkiri Graafiline lisa
Joonise sisu 2/2
Enefit Kaevandused AS-i mäeeraldise
Ahtme II põlevkivikaevandus geoloogilised läbilõiked Mõõtkava
kaevandamisloa laienduse taotlus Horisontaalne 1 : 10 000
Ida-Viru maakond Vertikaalne 1 : 200
Koostas Lauri Joosu
ENEFIT KAEVANDUSED AS
Jaama tn 10, 41533 JÕHVI
Tel 336 4801 Kontrollis Tarmo All Kuupäev 10.04.2019
Faks 336 4803
Kinnitas Oleg Nikitin
KORRALDUS
30.08.2021 nr DM-109157-13
Ahtme II kaevanduse keskkonnaloa nr KMIN-119 muutmine
1. OTSUS
Tuginedes alljärgnevale ja võttes aluseks maapõueseaduse § 48 ja 67, keskkonnaseadustiku
üldosa seaduse § 59, Keskkonnaameti 10.12.2020 käskkirja nr 1-1/20/230 „Keskkonnaameti
struktuuriüksuste põhimääruste kinnitamine“ lisa 13 „Keskkonnaameti ringmajanduse osakonna
põhimäärus“ punkti 2.5.1, Keskkonnaameti peadirektori 09.07.2021 käskkirja nr 1-1/21/137
„Keskkonnaameti teabehalduse kord” ning Enefit Power AS-i taotluse, otsustan:
1.1. muuta Enefit Power AS-ile (registrikood 10579981) kuuluvat Ahtme II kaevanduse
mäeeraldise maavara kaevandamise keskkonnaluba nr KMIN-119 järgmiselt:
1.1.1. määrata mäeeraldise pindalaks 357,12 ha;
1.1.2. määrata keskkonnaloa kehtivuse lõppemise kuupäevaks: 10.08.2049;
1.1.3. määrata keskkonnaloa maksimaalseks aastamääraks 10 000 tuh t (arvestades, et
tegu on keskkonnalubade nr KMIN-119 ja KMIN-054 ühise aastamääraga);
1.1.4. määrata mäeeraldisega seotud põlevkivi aktiivse tarbevaru koguseks 1
plokis 3434,274 tuh t (seisuga 30.06.2021);
1.1.5. määrata mäeeraldisega seotud põlevkivi aktiivse tarbevaru koguseks 2
plokis 4836,159 tuh t (seisuga 30.06.2021);
1.1.6 määrata maavaravaru kaevandatavaks koguseks 8270.433 tuh t (seisuga 30.06.2021).
1.1.7.eemaldada keskkonnaloalt kõrvaltingimused nr 3 ja 5 ning kanda keskkonnaloale
käesoleva korralduse punktis 3.4 toodud kõrvaltingimused.
1.2. viia sisse vastavad muudatused keskkonnaotsuste infosüsteemi KOTKAS.
1.3. korraldus jõustub Enefit Power AS-ile teatavaks tegemisest.
2. ASJAOLUD
Enefit Power AS (registrikood 10579981, aadress Keskterritooriumi/1, Auvere küla,
NarvaJõesuu linn, 40107 Ida-Viru maakond; taotluse esitamise hetkel Enefit Kaevandused AS,
registrikood 10032389) esitas Keskkonnaametile Ahtme II kaevanduse maavara kaevandamise
keskkonnaloa (edaspidi keskkonnaluba) nr KMIN-119 muutmise taotluse (registreeritud
Keskkonnaameti dokumendihaldussüsteemis 22.03.2019 numbriga 12-2/19/274, korrigeeritud
taotlus 18.04.2019 numbriga 12-2/19/274-4). Enefit Power AS taotleb keskkonnaloa nr KMIN-
119 kehtivusaja pikendamist 22 aasta võrra ehk kuni kuupäevani 10.08.2049 ning mäeeraldise
laiendamist 102,45 ha suurusele lahustükile (edaspidi Jõetaguse lahustükk).
Enefit Power AS-ile kuulub Ahtme II kaevanduse keskkonnaluba nr KMIN-119 (kehtiv kuni
28.11.2026), mis on antud Keskkonnaministeeriumi kantsleri 28.11.2011 käskkirjaga nr 1738.
Keskkonnaluba on muudetud Keskkonnaministeeriumi kantsleri 24.03.2013 käskkirjaga nr 379,
11.07.2014 käskkirjaga nr 582 ning 10.08.2016 käskkirjaga nr 779.
Taotletav Ahtme II kaevandus asub Ida-Viru maakonnas Alutaguse vallas Eesti
põlevkivimaardla keskkosas ja Ahtme kaevevälja lõunaosas. Taotletav mäeeraldis kattub
pindalaliselt mitmete riigile ja eraomanikele kuuluvate katastriüksustega (loend lisatud).
Taotletava mäeeraldise pindala on 357,12 ha, millest Jõetaguse lahustükk moodustab 102,45 ha.
Taotletaval mäeeraldisel teenindusmaad ei ole, kuna Ahtme II kaevanduses kaevandamise
käigus kasutatakse Estonia kaevandusele (keskkonnaluba nr KMIN-054, omanik Enefit Power
AS) määratud teenindusmaad.
Seisuga 30.06.02021 on taotletava mäeeraldisega seotud põlevkivi aktiivse tarbevaru kogus 2
plokis 4836,159 tuh t ning taotletavas 1 plokis 3434,274 tuh t (1 plokis on varu kokku 8047 tuh
t, ent taotletava mäeeraldisega ei hõlmata kogu plokki). Tulenevalt asjaolust, et kehtival
keskkonnaloa nr KMIN-119 kohaselt on Ahtme II kaevandusel ja Estonia kaevandusel ühine
maksimaalne aastane kaevandamismäär, korrigeeritakse menetluse raames ka Ahtme II
kaevanduse maksimaalset aastast kaevandamismahtu, määrates selleks 10 000 tuh t
keskkonnalubade nr KMIN-119 ja KMIN-054 peale kokku.
Kaevandamine Jõetaguse lahustükil on plaanitud teostada läbi kõrval asuva Estonia kaevanduse,
kasutades selleks Estonia kaevanduse infrastruktuuri ja Estonia kaevanduses kasutusel olevat
tehnoloogiat – sammastervikutega kamberkaevandamine ja puurlõhketöödega purustatud
põlevkivikihindi tootsa osa lausväljastamine. Raimatud kaevis (mäemass) laaditakse
konveieritele ja transporditakse Estonia kaevanduse rikastusvabrikusse. Kaevandamisel tekkiv
aheraine ladestatakse Estonia kaevanduse tööstusterritooriumile puistangutesse või
taaskasutatakse täite- või rajatismaterjalina või lubjakivikillustikuna.
Taotletav Ahtme II kaevanduse mäeeraldis kattub pindalaliselt mitmete kitsendustega
(elektriõhuliinid, riigimaantee, kohalikud teed, raudtee, vääriselupaik, geodeetilised märgid;
loend lisatud).
Keskkonnaloa muutmise taotlus on kontrollinud keskkonnaregistri maardlate nimistu volitatud
töötleja (Maa-ameti 02.04.2019 kiri nr 9-3/19/5516 ja 24.04.2019 kiri nr 9-3/19/5516,
maavaravarud täpsustatud 15.06.2021 e-kirjaga).
Keskkonnaloa muutmise taotlus on avalikustatud 10.05.2019 ametlikus väljaandes Ametlikud
Teadaanded. Keskkonnaamet teavitas Enefit Power AS-i keskkonnaloa muutmise taotluse
menetlusse võtmisest 09.05.2019 kirjaga nr 12-2/19/274-7. Samuti avaldati teade keskkonnaloa
muutmise taotluse menetlusse võtmisest 14.05.2019 ajalehes Põhjarannik.
2(16)
Keskkonnaamet algatas 28.05.2019 kirjaga nr 12-2/19/274-8 keskkonnaloa muutmise taotlusele
keskkonnamõju hindamise (edaspidi KMH). KMH aruanne "AS Enefit Kaevandused Ahtme II
kaevanduse kaevandamisloa KMIN-119 muutmise ja pikendamise taotluse keskkonnamõju
hindamine" (töö nr 19003417, koostaja OÜ Hendrikson & Ko (registrikood 10269950) Tallinn
2020-2021; edaspidi KMH aruanne) tunnistati nõuetele vastavaks Keskkonnaameti 09.04.2021
kirjaga nr 6-3/21/5980-2.
KMH aruande kohaselt ei kaasne taotletavate muudatustega olulist täiendavat koormust
looduskeskkonnale ega inimesele.
Tuginedes maapõueseaduse (edaspidi MaaPS) § 49 lõigetele 3 ja 6 saatis Keskkonnaamet
12.04.2021 kirjaga nr DM-109157-2 Keskkonnaministeeriumile ja kaevandamiskoha kohaliku
omavalitsuse üksusele (Alutaguse Vallavolikogu) keskkonnaloa muutmise taotluse arvamuse
saamiseks.
Alutaguse Vallavolikogu ettenähtud tähtajaks arvamust ei avaldanud. Tulenevalt
haldusmenetluse seaduse (edaspidi HMS) § 16 lõikest 2 luges Keskkonnaamet kohaliku
omavalitsuse kooskõlastuse antuks ning otsustas taotluse lahendada kohaliku omavalitsuse
arvamuseta.
Keskkonnaministeerium esitas enda seisukoha 30.06.2021 kirjaga nr 14-5/21/1725-5, nõustudes
Enefit Power AS-i plaaniga sätestada keskkonnaloa nr KMIN-119 kehtivusajaks sama tähtaeg
nagu Estonia kaevanduse keskkonnaloal nr KMIN-054. Samuti tegi Keskkonnaministeerium
ettepaneku Ahtme II mäeeraldisega seotud põlevkivivaru ammendumisel liita keskkonnaluba nr
KMIN-119 keskkonnaloaga nr KMIN-054, et kaevandusalade korrastamine toimuks
samaaegselt.
Kooskõlas MaaPS § 1 lõigetega 3 ja 4 ning haldusmenetluse seaduse (edaspidi HMS) §-dega 48
ja 49 saatis Keskkonnaamet 07.07.2021 kirjaga nr DM-109157-7 keskkonnaloa muutmise
otsuse ja muudetud keskkonnaloa eelnõud maavarade komisjonile, Keskkonnaministeeriumile,
Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumile ning Enefit Power AS-ile ettepanekute ja/või
vastuväidete esitamiseks. Samuti avaldati teavitus eelnõude valmimisest 10.07.2021 ajalehes
Põhjarannik.
Enefit Power AS saatis Keskkonnaametile 12.07.2021 kirja nr NJ-KKJ-1/706-2 (registreeritud
keskkonnaotsuste infosüsteemis KOTKAS 13.07.2021 numbriga DM-109157-8), millega andis
teada, et ei oma vastuväiteid keskkonnaloa muutmisele.
Maavarade komisjon soovitas 30.07.2021 otsusega nr 21-12 (protokoll registreeritud
Keskkonnaameti dokumendihaldussüsteemis 02.08.2021 numbriga 7-2/21/6) nõustuda Ahtme II
kaevanduse keskkonnaloa muutmisega ning kooskõlastada keskkonnaloa muutmise eelnõu.
Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium saatis Keskkonnaametile 05.08.2021 kirja nr 17-
1/21-0083/4213-2 (registreeritud keskkonnaotsuste infosüsteemis KOTKAS 06.08.2021
numbriga DM-109157-9), millega nõustus Ahtme II kaevanduse keskkonnaloa muutmisega
3(16)
ning kooskõlastas keskkonnaloa muutmise eelnõu.
Keskkonnaministeerium ettenähtud tähtajaks arvamust ei avaldanud. Tuginedes HMS § 16
lõikele 2 luges Keskkonnaamet Keskkonnaministeeriumi kooskõlastuse antuks.
3. KAALUTLUSED
3.1. Õiguslik alus
MaaPS § 42 lõike 1 kohaselt peab maavara kaevandamiseks olema vastav keskkonnaluba.
MaaPS § 48 kohaselt annab vastava keskkonnaloa Keskkonnaamet. MaaPS § 1 lõike 3 kohaselt
kohaldatakse maavara kaevandamise keskkonnaloa andmise ja muutmise menetlusele HMS-i
avatud menetluse sätteid, arvestades MaaPS-i erisusi. MaaPS § 1 lõike 4 järgi kohaldatakse
maavara kaevandamise keskkonnaloa andmise ja muutmise menetlusele keskkonnaseadustiku
üldosa seaduse (edaspidi KeÜS) 5. peatükki, arvestades MaaPS-i erisusi. Eelnevast tulenevalt on
Keskkonnaameti pädevuses Enefit Power AS-i taotluse alusel Ahtme II kaevanduse
keskkonnaloa muutmine.
Vastavalt MaaPS § 66 lõikele 2 muudetakse keskkonnaluba, kui keskkonnaloa omaja taotleb
mäeeraldise laiendamist, keskkonnaloa kehtivusaja pikendamist ja/või maksimaalse aastamäära
muutmist. Eelnevast tulenevalt viib Keskkonnaamet läbi keskkonnaloa muutmise menetluse.
3.1.1. Mäeeraldise laiendamine
MaaPS § 68 lõike 3 punkti 2 kohaselt võib mäeeraldist laiendada, kui mäeeraldise laiendamine
on vajalik sellise maavara kaevandamiseks, mille hilisem iseseisev kasutamine ei ole
majanduslikult põhjendatud. Enefit Power AS taotleb Ahtme II kaevanduse laiendamist
Jõetaguse lahustükile põhjusel, et nimetatud alal on võimalik põlevkivi väljata Estonia
kaevanduses tehtavate tööde raames, kasutades olemasolevaid seadmeid ja taristut. Pärast
Estonia kaevanduse sulgemist ei ole Jõetaguse lahustüki piires iseseisva kaevanduse avamine
mõeldav majandusliku tasuvuse ega keskkonnamõju suhtes. Eelnevast tulenevalt on mäeeraldise
laiendamine põhjendatud ning asjakohane.
3.1.2. Keskkonnaloa kehtivusaja pikendamine
MaaPS § 67 lõige 1 sätestab, et kui keskkonnaloa kehtivusaja jooksul ei ole kaevandatavat
maavara mäeeraldise piires täielikult ammendatud või kaevandatud maa ei ole korrastatud,
pikendab keskkonnaloa andja keskkonnaloa omaja taotluse alusel loa kehtivust aja võrra, mis on
vajalik maavara ammendamiseks, kuid mitte rohkem kui MaaPS § 60 lõigetes 1 ja 2 sätestatud
tähtaja võrra (MaaPS § 60 lõike 1 kohaselt antakse maavara kaevandamise keskkonnaluba kuni
30 aastaks). Põlevkivi kaevandamiseks antud keskkonnalube võib seega pikendada 30 aasta
kaupa kuni kaevandatava maavara ammendamiseni. Tulenevalt asjaolust, et Ahtme II kaevandus
moodustab koos Estonia kaevandusega sisuliselt ühtse mäeearaldise, taotleb Enefit Power AS
keskkonnaloa nr KMIN-119 kehtivusaja pikendamist selliselt, et see ühtiks Estonia kaevanduse
keskkonnaloa nr KMIN-054 kehtivusajaga (10.08.2049). Keskkonnaloa nr KMIN-054
4(16)
kehtivusaja pikkuse asjakohasust on hinnatud Keskkonnaameti 18.12.2018 korralduses nr 1-
3/18/2994 "Maavara kaevandamiseks antud keskkonnaloa KMIN-054 muutmine" (edaspidi
Keskkonnaameti 18.12.2018 korraldus), milles leiti, et arvestades jääkvaru kogust ning
kaevandatud ala korrastamiseks kuluvat aega, on nimetatud kehtivusaeg mõistlik. Eelnevast
tulenevalt on keskkonnaloa nr KMIN-119 kehtivusaja pikendamine kuupäevani 10.08.2049 (ligi
23 aasta võrra) põhjendatud.
3.1.3. Maksimaalse aastamäära muutmine
Tulenevalt asjaolust, et Ahtme II kaevandus ja Estonia kaevandus (keskkonnaluba nr KMIN-
054) moodustavad mäetehniliselt ühe kaevanduse, on kehtiva keskkonnaloa nr KMIN-119
kohaselt nimetatud kaevandustel ühine maksimaalne aastane kaevandamismäär (8 200 tuh t).
Keskkonnaameti 18.12.2018 korraldusega suurendati Estonia kaevanduse maksimaalset aastast
kaevandamismäära 10 000 tuh t-ni. Eelnevast tulenevalt on asjakohane määrata Ahtme II
kaevanduse maksimaalseks aastaseks kaevandamismahuks Estonia kaevanduse keskkonnaloaga
ühine kogus, s.o 10 000 tuh t.
MaaPS § 46 lõike 3 kohaselt on põlevkivi kaevandamise aastamäär 20 000 tuh t. MaaPS § 61
lõige 1 sätestab, et põlevkivi kaevandamise keskkonnaloa omaja kasutatava põlevkivi
kaevandamise aastamäära osa määrab valdkonna eest vastutav minister käskkirjaga või
valdkonna eest vastutava ministri volitatud asutus. Keskkonnaministeeriumi käskkirjaga nr 1319
"Põlevkivi kaevandamise lubade muutmine ja keskkonnamõju hindamise mittevajalikkus"
(edaspidi käskkiri nr 1319) määrati Enefit Power AS-ile põlevkivi kaevandamise maksimaalne
aastamäär 15 001 tuh t. Enefit Power AS-il tuleb oma tegevuses lähtuda käskkirjas nr 1319
säestatud põlevkivi kaevandamise maksimaalsest aastamäärast.
3.2. Keskkonnamõju hindamine
Tuginedes keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (edaspidi KeHJS)
§ 3 lõike 1 punktile 1, § 6 lõike 1 punktile 28, §-le 9 ning § 11 lõigetele 2 ja 3 algatas
Keskkonnaamet antud menetluse raames KMH. KMH aruanne tunnistati nõuetele vastavaks
Keskkonnaameti 09.04.2021 kirjaga. (vt ptk 2)
KMH raames analüüsiti mäeeraldise laiendamise ja keskkonnaloa kehtivusaja pikendamisega
kaasnevat keskkonnamõju. Ahtme II kaevanduses kaevandamisega kaasnevat võimalikku
keskkonnamõju on muuhulgas eelnevalt hinnatud järgmistes KMH aruannetes:
1. "Estonia Lõuna-Ahtme mäeeraldise põlevkivi kaevandamise keskkonnamõju hindamine."
(koostaja Osaühing Alkranel (registrikood 10607878), 2011);
2. "Eesti Energia Kaevandused AS-i kaevandamisloa KMIN-054 muutmisega kaasneva
eeldatava keskkonnamõju hindamine" (koostaja Maves OÜ (registrikood10097377), 2010);
3. "AS Enefit Kaevandused Estonia kaevanduse maavara kaevandamisloa KMIN-054
pikendamise taotluse keskkonnamõju hindamine" (koostaja OÜ Henrikson & Ko, 2017);
4. "AS Enefit Kaevandused ja OÜ VKG Kaevandused maavara kaevandamislubade KMIN-053,
KMIN-054, KMIN-055, KMIN-066 ja KMIN119 muutmise ja pikendamise taotluse
keskkonnamõju hindamine" (koostaja OÜ Hendrikson & Ko, 2019).
5(16)
KMH aruande kohaselt võib Estonia kaevandus koos Ahtme II kaevandusega (juba töötava
osaga) kaevanduste idapiirile lähenedes hakata mõjutama Kurtna järvede veetaset. Nimetatud
keskkonnamõju ennetamiseks/leevendamiseks on kantud Estonia kaevanduse keskkonnaloale nr
KMIN-054 kohustus läbi viia seiret vastavalt kooskõlastatud seirekavale. KMH aruande
kohaselt ei mõjuta Jõetaguse lahustüki lisandumine depressioonilahtri ulatust ega suurenda
töötavate kaevanduste mõju Kurtna järvede veetasemele. KMH aruandes on muuhulgas
selgitatud, et olemasolev põhjaveetaseme seirevõrk on keskkonnamõju ulatuse jälgimiseks
piisav.
Taotletava Ahtme II kaevanduse mäeeraldisega pindalaliselt kattuv ala on valdavalt metsamaa,
kus ei leidu loodusväärtuslikke kooslusi. Taotletava mäeeraldisega kattub pindalaliselt vaid
vääriselupaik VEP204451, mis asub osaliselt Ahtme II kaevanduse kohal. Planeeringu "Ida-Viru
maakonnaplaneering 2030+" (kättesaadav aadressil https://maakonnaplaneering.ee/ida-viru-
maakonnaplaneering-2030-, kontrollitud 16.06.2021) kohaselt kuulub taotletav Ahtme II
kaevandus suures osas rohevõrgustikku. KMH aruande kohaselt ei ole allmaakaevandamine
üldiselt mõjutanud maastikupilti kaevanduste kohal, taimestiku struktuuri ega halvendanud
oluliselt elupaikade väärtust. Samuti ei ole allmaakaevandamise mõju rohevõrgustiku
funktsioone takistav.
Taotletava Ahtme II kaevanduse alal ei asu kaitstavaid loodusobjekte. Lähim kaitstav
loodusobjekt jääb ca 700 m kaugusele idasse (töötava Ahtme II kaevanduse suhtes). KMH
aurandes on selgitatud, et kuna tegemist on allmaakaevandusega ning Jõetaguse lahustüki ja
kaitsealuse loodusobjekti vahele jääb suletud ja üleujutatud Ahtme kaevandus (suletud aastal
2001), siis ei ole oodata olulist keskkonnamõju läheduses paiknevatele kaitstavatele objektidele.
Kaevandusvesi juhitakse Raudi kanalisse ja sealt edasi Kurtna looduala järvedesse. KMH
aruande kohaselt on järved kaevandusveega kohanenud ja heas ökoloogilises seisundis.
Negatiivne mõju on oodatav pigem kaevandusvee sissevoolu olulisel vähenemisel või
lõppemisel pärast kaevanduse sulgemist ja vee pumpamise lõpetamist.
3.3. Täiendavad kaalutlused keskkonnaloa muutmisel
3.3.1. Keskkonnaloa muutmisest keeldumise alused
Keskkonnaameti kui keskkonnaloa andja kohustus on selgitada välja kõik asjaolud, millel on
otsuse tegemisel määrav tähtsus. Menetluse käigus kogutud andmestiku põhjal selgitatakse
välja, kas konkreetse keskkonnaloa taotluse puhul esineb MaaPS §-s 55 sätestatud keskkonnaloa
andmisest keeldumise aluseid. Keskkonnaluba antakse, kui keeldumiseks ei esine seaduses
sätestatud kaalukat põhjust. Keskkonnaloa andmisest keeldumise alused selgitab välja
keskkonnaloa andja.
Keskkonnaametile teadaolevate andmete põhjal ei esine antud menetluses MaaPS §-s 55
sätestatud keskkonnaloa andmisest keeldumise aluseid. Alljärgnevalt analüüsib Keskkonnaamet
põlevkivi kaevandamist käsitlevaid keskkonnaloa andmisest keeldumise aluseid.
6(16)
MaaPS § 55 lõike 2 punkti 4 kohaselt keeldutakse keskkonnaloa andmisest, kui 90 päeva
jooksul põlevkivi kaevandamise keskkonnaloa taotluse esitamisest ei ole selle loa taotlejale
määratud käesoleva seaduse § 61 lõike 1 alusel põlevkivi kaevandamise aastamäära osa.
Käskkirjaga nr 1319 määrati Enefit Power AS-ile põlevkivi kaevandamise maksimaalne
aastamäär 15,01 miljonit tonni.
MaaPS § 55 lõike 2 punkt 10 kohaselt keeldutakse keskkonnaloa andmisest, kui see on
vastuolus riigi huviga. Riigi huvi ja selle elluviimise strateegiad põlevkivi osas on määratletud
arengukavas "Põlevkivi kasutamise riiklik arengukava 2016-2030" (kättesaadav
aadressil https://www.riigiteataja.ee/aktilisa/3180/3201/6002/-RKo_16032016_Lisa.pdf#,
kontrollitud 16.06.2021; edaspidi põlevkivi arengukava). Põlevkivi arengukava kohaselt seisneb
riigi huvi põlevkivi kui rahvusliku rikkuse efektiivses ja säästlikus kasutamises ning
põlevkivisektori jätkusuutliku arengu tagamises.
Riigi huvi elluviimisel tuleb arvestada keskkonnakaitse, majanduse, julgeoleku, sotsiaalseid ja
demograafilisi (sh regionaalseid) eesmärke ning riske.
Strateegiliste valikute tegemisel tuleb arvestada eelkõige nii sise- kui ka välisturu
määramatusega ja tehnoloogia konkurentsivõimelisemaks arendamisega. Strateegiliste valikute
üle otsustamisel tuleb käsitleda:
1. nii aastani 2030 kavandatavaid majanduslikke ja energeetilise julgeolekuga seotud taotlusi
kui ka sellest pikemaajalisi eesmärke ja riske (jätkusuutlik energeetika Eestis, Virumaa areng);
2. põlevkivi kasutamist nii Eesti sisemajanduse tarbeks kui ka võimaluse korral toodete
ekspordiks ning selle kaudu Eesti maksebilansi tasakaalustamisele kaasaaitamiseks;
3. nii põlevkivi kaevandamis- kui ka töötlemistehnoloogia arendamise võimalusi ja
ressursikasutuse efektiivsuse ning lisandväärtuse suurendamist;
4. vajadust orienteeruda rangemate keskkonnanõuete järgi, tagades samal ajal põlevkivisektorile
normaalsed tingimused tööks ja arenguks.
Tuginedes põlevkivi arengukavale ning pidades silmas keskkonnakaitse, majanduse, julgeoleku,
sotsiaalseid ja demograafilisi eesmärke, on Ahtme II keskkonnaloa nr KMIN-119 muutmine
põhjendatud ja asjakohane. Keskkonnaloa muutmine ei ole vastuolus riigi huviga.
3.3.2. Vee erikasutus, jäätmetkäitlus ja saasteainete väljutamine paiksest heiteallikast
välisõhku
Enefit Power AS on 18.03.2020 kirjaga nr EP-KES-1.01/166-35 (registreeritud
keskkonnaotsuste infosüsteemis KOTKAS 20.03.2020 numbriga DM-107500-6) andnud teada,
et peab otstarbekaks ühendada Estonia kaevanduse ja Ahtme II kaevandusega seotud vee
erikasutuse keskkonnaluba (edaspidi veeluba) ja jäätmete käitlemise keskkonnaloa (edaspidi
jäätmeluba) keskkonnaloaga nr KMIN-054. Keskkonnaamet andis 18.12.2020 korraldusega nr
DM-109150-14 muudetud keskkonnaloa nr KMIN-054, milles oli muuhulgas kajastatud Ahtme
II kaevandusega seotud veeloa ja jäätmeloa andmed. Seega ei reguleerita keskkonnaloaga nr
KMIN-119 vee erikasutust ega jäätmete käitlemist. Juhul kui Jõetaguse lahustükile
laiendamisega suurenevad kaevandusvee kogused või jäätmekäitlust puuduavad andmed, tuleb
7(16)
Enefit Power AS-il taotleda keskkonnaloa nr KMIN-054 muutmist.
Kaevandamine taotletavas Ahtme II kaevanduses on kavandatud läbi Estonia kaevandamise ja
täiendavaid müratekke ja heiteallikad, sh tuulutusšurfe ei ole seoses kaevandamise laienemisega
Jõetaguse lahustükile kavandatud. Seega on välisõhuvaldkond (sh heiteallikad) kajastatud
Estonia kaevanduse õhusaasteloas (keskkonnaluba saasteainete väljutamisest paiksest
heiteallikast välisõhku) nr L.ÕV/319272.
3.4. Kõrvaltingimuste seadmine
HMS § 53 lõike 2 punkti 1 kohaselt võib haldusaktile kehtestada kõrvaltingimuse seaduses või
määruses sätestatud juhul. MaaPS § 56 lõike 2 punkti 5 alusel märgitakse keskkonnaloa
lahtrisse „Täiendavad tingimused“ nõuded (edaspidi kõrvaltingimused), mis seatakse maapõue
kaitse ja maavara ratsionaalse kasutamise tagamiseks ning inimese tervisele, varale ja
keskkonnale kaevandamisest ja kaevandamisjäätmete käitlemisest tuleneva kahjuliku mõju
vähendamiseks.
3.4.1. Kehtiva keskkonnaloa kõrvaltingimused
Kehtivale keskkonnaloale nr KMIN-119 on kantud järgnevad kõrvaltingimused:
1. Vasavere veehaarde veevaru veetaseme säilimiseks peab kaevanduste vahelise kaitseterviku
laius olema vähemalt 50 m. Kaitseterviku parameetri, vaatluskaevude arvu ja vaatlussageduse
määramiseks koostatakse eraldi projekt.
2. Mäetööde läbiviimisel tuleb pidevalt kontrollida kaevanduskäikude lae ja seinte seisundit,
võimaliku vee läbimurde tundemärke ning pumbaseadmete korrasolekut.
3. Põhjaveetaseme täiendavaks seireks tuleb suurendada vaatluskaevude arvu ja
vaatlussagedust
4. Põlevkivi kaevandamisel peab olema tagatud Tarkuse küla ühisveevärgi (puurkaev nr 16392)
töö ja Pagari – Tarakuse maantee läbitavus ja olemasolu
5. Kaevandusloa omanik peab aastal 2012 tegema uuringud kaevandusvee Kurtna
looduskaitseala järvedest mööda juhtimise võimaliku mõju täpsustamiseks (käsitleda tuleb
heljumi ja karbonaatide sadestumist). Uuringu aruanne esitada loa andjale
6. Tarakuse külaelenike rahulolu tagamiseks peab mõõtma lõhketöödega kaasnevaid
maavõnkeid kambribloki koristustööde lõhketöödest tingitud häiringute täpsemaks hindamiseks.
Kaebuste esitamise korral tuleb lõhketöödega kaasnevate maavõngete mõõtmist koristustööde
lõhketöödest tingitud häiringute täpsemaks hindamiseks korrata.
7. Hoonete seisund tuleb hinnata ja dokumenteerida hoone omaniku või valdaja juuresolekul
erapooletu eksperdi poolt enne lõhketööde jõudmist hoonetele lähemale kui 200 m ja
lõhketööde lõpetamisel hoonest ligikaudu 200 m kaugusel. Hoone omaniku nõudel tuleb hinnata
ja dokumenteerida hoone seisund varem. Hoonete ekspertiisi akt koostatakse vähemalt kolmes
eksemplaris, millest üks antakse hoone omanikule ja teine säilitatakse loa omaniku juures ning
üks kohalikus omavalitsuses. Ekspertiisi aktid tuleb üle anda kahe nädala jooksul ekspertiisi
8(16)
tegemisest.
8. Kaeveõõnte tuulutusventilaatorid paiknevad nii, et nende mõjuraadiuses puudub enamjaolt
püsiv inimasustus.
9. Loa omanik peab elamu või ühiskasutusega hoone omaniku nõudel teostama kambriploki
koristustööde lõhketöödest tingitud vibratsiooni mõõtmise kahe kuu jooksul alates vastava
nõude saamisest, alates 01.11.2014 esimesel võimalusel. Nõude esitamise eelduseks on
kambriploki koristustööde jõudmine elamule või ühiskasutusega hoonele lähemale kui 500 m.
Vibratsiooni mõõdistatakse iseloomuliku tootmisrütmiga perioodil 30 päeva kestel, elamu või
ühiskasutusega hoone omaniku põhjendatud taotlusel pikemalt. Tulemused esitada loa andjale
ning elamu ja ühiskasutuses hoone omanikule ühe nädala jooksul pärast mõõtmiste lõpetamist.
Vibratsiooni mõõtmist tuleb teostada mõõteseaduse ja sotsiaalministri 17.05.2002 määruse nr
78 „Vibratsiooni piirväärtused elamutes ja ühiskasutusega hoonetes ning vibratsiooni mõõtmise
meetodid“ kohaselt.
10. Loa omanik peab teavitama hoone omanikku kirjalikult enne mäetööde jõudmisest hoonele
lähemale kui 500 m, märkides teavituskirjas ligikaudse ajakava mäetööde jõudmisest hooneni.
11. Lõhketöid võib teostada elamute läheduses ajavahemikul 08:00–22:00. Elamute läheduseks
loetakse läbindustöödel elamule lähemat ala kui 100 m ja koristustöödel elamule lähemat ala
kui 200 m. Lõhketööde teostamine elamute läheduses muul ajal on lubatud kokkuleppel
kinnisasja omanikuga.
Järgnevalt analüüsib Keskkonnaamet kehtiva keskkonnaloa kõrvaltingimuste asjakohasust ning
vajadust nimetatud tingimuste kandmiseks muudetavale keskkonnaloale.
1 . Kõrvaltingimused nr 1, 2, 4, 8, 10 ja 11 on võimalikku keskkonnamõju silmas pidades
endiselt asjakohased ning kantakse täpsustatud sõnastuses ka muudetavale keskkonnaloale.
2. Tulenevalt asjaolust, et Ahtme II kaevandus ja Estonia kaevandus moodustavad sisuliselt
ühtse kaevanduse, on mõistlik nimetatud keskkonnalubadele kanda ka sarnased
kõrvaltingimused. Kuna Estonia kaevanduse keskkonnaluba nr KMIN-054 näeb ette seire
teostamist vastavalt kooskõlastatud seirekavale, asendab Keskkonnaamet kõrvaltingimuse nr 3
kohustusega läbi viia seiret vastavalt seirekavale.
3 . Kõrvaltingimus nr 5 näeb ette tegevust 2012. aastaks. Vastavad uuringud on tehtud 2012.
aastal ning kõrvaltingimuse kandmine muudetavale keskkonnaloale ei ole vajalik.
4 . Kõrvaltingimused nr 6 ja 9 käsitlevad kaevandamistegevusest tingitud vibratsiooni ja
maavõngete mõõtmist. Vibratsiooni ja maavõngete mõõtmisega seonduvat on Keskkonnaamet
analüüsinud 18.12.2018 korralduses, määrates keskkonnaloale nr KMIN-054 vastavad
kõrvaltingimused. Tulenevalt asjaolust, et Estonia kaevandus ja Ahtme II kaevandus
moodustavad sisuliselt ühtse kaevanduse, on asjakohane ka keskkonnaloale nr KMIN-119
määrata sarnased kõrvaltingimused. Eelnevast tulenevalt kannab Keskkonnaamet eelnevad
(vibratsiooni ja maavõngete mõõtmist puudutavad) kõrvaltingimused muudetud keskkonnaloale
nr KMIN-119 täpsustatud sõnastuses.
9(16)
5. Kõrvaltingimus nr 7 on sisuliselt käsitletud ka Estonia kaevanduse keskkonnaloas nr KMIN-
054. Ühtse mõistmise ning tingimuse täitmise efektiivsuse mõttes täpsustab Keskkonnaamet
kõrvaltingimuse sõnastust ning määrab hindamise aktide esitamise tähtajaks 1 kuu.
3.4.2. Estonia kaevanduse keskkonnaloa kõrvaltingimused
Kuna Estonia kaevanduse ja Ahtme II kaevanduse puhul on tegemist sisuliselt ühtse
kaevandusega, on asjakohane keskkonnaloa muutmise menetluse raames analüüsida Estonia
kaevanduse keskkonnaloa nr KMIN-054 kõrvaltingimuste kandmise asjakohasust muudetavale
keskkonnaloale. Estonia kaevanduse keskkonnaloale nr KMIN-054 on kantud järgmised
kõrvaltingimused:
1. Kaevandamisloa omanik peab kahe kuu jooksul peale muudetud kaevandamisloa saamist
esitama Keskkonnaametile kooskõlastamiseks Selisoo ning Muraka raba ja Kurtna järvestiku
pinnase- ja põhjavee seirekava.
2. Seirekava koostamisel tuleb lähtuda aktsiaseltsi Maves (registrikood 10097377) KMH
aruande „Eesti Energia Kaevandused ASi kaevandamisloa KMIN-054 muutmisega kaasneva
eeldatava keskkonnamõju hindamine“ peatükist 6 (töö nr 9107) ning OÜ Hendrikson & Ko
(registrikood 10269950) KMH aruande „AS Enefit Kaevandused Estonia kaevanduse
kaevandamisloa KMIN-054 pikendamise taotluse keskkonnamõju hindamine“ peatükist 8 (töö
nr 2596).
3. Kaevandamisloa omanik peab teostama seiret vastavalt kooskõlastatud seirekavale. Seire
tulemused esitada Keskkonnaametile lähtuvalt seirekavas kehtestatud seireperioodidest.
4. Kuni seirekava kinnitamiseni tuleb jätkata seiret vastavalt keskkonnaministeeriumi kantsleri
10.08.2016 käskkirjaga nr 1-2/16/779 antud kaevandamisloa täiendavatele tingimustele.
5. Kaevandamisloa omanik peab mõõtma lõhketöödega kaasnevat vibratsiooni ja võnkekiirust,
kui elamu või ühiskasutusega hoone omaniku või kohaliku omavalitsuse poolt esitatakse nõue
lõhketööde mõjurite seireks hoonetes, mis asuvad vähem kui 500 meetri kaugusel kaevanduses
kambriploki koristustöödel toimuvatest lõhketöödest. Elamu või ühiskasutusega hoone omaniku
või kohaliku omavalitsuse nõudel peab kaevandamisloa omanik teostama kambriploki
koristustööde lõhketöödest tingitud vibratsiooni ja võnkekiiruse mõõtmise esimesel võimalusel
alates vastava kirjaliku nõude saamisest. Mõõtmisi ei ole vaja teha, kui samas piirkonnas
(kaevanduse tiivas), kus on sarnased mäetehnoloogilised tingimused ning mäetöödel
kasutatakse jätkuvalt tavapärast kaevandamistehnoloogiat, on viimase kolme aasta jooksul
vastavad mõõtmised tehtud. Põhjendatud juhul teostatakse kordusmõõtmisi ka tihemini.
Lõhkamiste mõju seiret tehakse kamberploki iseloomuliku tootmisrütmiga ajal 30 päeva pikkuse
perioodi kestel, elamu või ühiskasutusega hoone omaniku või kohaliku omavalitsuse
põhjendatud taotlusel pikemalt. Mõõtmiste aruanne esitada loaandjale ning elamu ja
ühiskasutuses hoone omanikule ühe nädala jooksul pärast mõõtmiste lõpetamist.
6. Lõhketööde mõjurite seiret tuleb teostada mõõteseaduse ning majandus- ja taristuministri
08.09.2017 määruse nr 49 „Lõhkematerjali kasutamise ja hävitamise nõuded“ kohaselt.
7. Hoonete seisund hinnatakse ja dokumenteeritakse erapooletu eksperdi poolt hoone omaniku
või valdaja juuresolekul. Hindamisega seotud kulud kannab ettevõtja. Hoonete seisund tuleb
hinnata ja dokumenteerida hoone valdaja või esindaja juuresolekul enne lõhketööde jõudmist
10(16)
hoonetele lähemale kui 200 m ja lõhketööde lõpetamisel hoonest enam kui 200 m kaugusel.
Hoone omaniku nõudel tuleb hinnata ja dokumenteerida hoone seisund varem kui 200 m
kaugusel. Hoonete seisundi hindamise akt koostatakse vähemalt kolmes eksemplaris, millest üks
antakse hoone valdajale ja teine kohalikule omavalitsusele, kolmas eksemplar jääb
kaevandamisloa omanikule. Hindamise akt(id) tuleb hoonete valdajale ja kohalikule
omavalitsusele üle anda kahe nädala jooksul, suuremate objektide (hoonekompleksid, mitme
pere elamud, ühiskondlikud hooned jmt.), ühe kuu jooksul pärast hindamise tegemist.
8. Kaevandamisloa omanik peab sulgema mäetööde käigus rajatud Estonia kaevanduse
mäeeraldisel teadaolevad kasutusest väljas olevad puuraugud ja tuulutusšurfid, et takistada
nende kaudu põhjaveekihtide vee segunemist ning esitama kaevandamisloa andjale puuraukude
ja tuulutusšurfide sulgemise kava kord aastas.
9. Kaevandamisloa omanik peab koostama maavara kaevandamise loas sätestatud
sulgemistööde jaoks vajalikud prognoosid ja tegema hüdrogeoloogilised modelleerimistööd
vähemalt 5 aastat enne kaevanduse sulgemist.
10. Kaevandamisloa omanik peab rajama kaevanduse mõjupiirkonda jäävatele taludele
alternatiivse veevarustuse (veetrass või puurkaev). Kaevandamise mõju veevarustusele tuleb
ennetada, alternatiivset veevarustust tuleb hakata projekteerima 3 aastat enne ehitiste
eeldatavat mõjutsooni jõudmist. Veevarustuse väljaehitamise järgnevus tuleb otsustada igal
aastal mäetööde kava koostamise käigus. Kaevude asendamise kava tuleb esitada
kaevandamiskoha kohalikele omavalitsustele.
11. Kaevandamisloa omanik peab rakendama Väike-Pungerja külas aheraine ladestamisel
tekkiva müra mõju vähendamiseks asjakohaseid leevendusmeetmeid (sh jätkama kummipolstrite
kasutamist kallurite kastide tagaportede sisekülgedel).
12. Lõhketööde teostamine elamute läheduses peab jääma ajavahemikku 08:00 – 22:00.
Elamute läheduseks loetakse läbindustöödel elamule lähemat ala kui 100 m ja koristustöödel
elamule lähemat ala kui 200 m. Lõhketööde teostamine elamute läheduses muul ajal on lubatud
kokkuleppel kinnisasja omanikuga.
13. Kaevandamisloa omanik peab teavitama hoone omanikku kirjalikult enne mäetööde
jõudmisest hoonele lähemale kui 500 m, märkides teavituskirjas ligikaudse ajakava mäetööde
jõudmisest hooneni. Samuti tuleb märkida teavituskirjas info selle kohta, millal jõuavad
kaevetööd hoonest uuesti kaugemale kui 500 meetrit. Kui valdaja või tema kontaktandmed ei ole
teada, teavitab kaevandamisloa omanik sellest kohalikku omavalitsust.
14. Kaevandamisloa omanik peab sulgema Selisoo kuivenduskraavid ning Selisoo äärealade
kuivenduskraavid vastavalt Selisoo looduskaitseala kaitsekorralduskava 2017-2026 (kinnitatud
Keskkonnaameti peadirektori 03.01.2017 käskkirjaga nr 1-2/17/3) toodud mahule ja
metoodikale. Kuivenduskraavide sulgemine tuleb kooskõlastada Alutaguse rahvuspargi (endise
Selisoo kaitseala) valitseja (Keskkonnaamet) ja maaomanikuga (Riigimetsa Majandamise
Keskus). Kraavid tuleb sulgeda hiljemalt kuupäevaks 31.12.2022. Estonia kaevanduse
mäeeraldiselt juhitavaid veevooge ei tohi juhtida riigiteeäärsetesse kraavidesse.
15. Kaevandamise frondi liikumisel Mäetaguse aleviku ja Alutaguse rahvuspargi (endise
Selisoo looduskaitseala) vahelisel alal põhja suunas, tuleb rakendada minimaalselt 200 m laiust
täiendavate meetmete rakendamise ala Alutaguse rahvuspargi (endise Selisoo loodukaitsesala)
välispiiri ja Estonia kaevanduse kaevefrondi vahel, et vältida olulist pinnaseveetaseme langust
kaitseala piires.
16. Alutaguse rahvuspargi (endise Selisoo looduskaitseala) piirist minimaalselt 200 meetri
11(16)
kaugusele ei tohi rajada läbi aluspõhja veekihtide maapinnale ulatuvaid kommunikatsioone.
Tuulutusšurfide ja tehniliste puuraukude rajamisel tuleb kasutada ainul vettpidavaid ja
põhjaveekihte üksteisest isoleerivaid konstruktsioone. Kaitseala piirini jõudvasse kaevanduse
ossa tuleb elekter ja kommunikatsioonid viia maa alt. Kui tingimuste nr 1 ja 2 alusel läbiviidava
seire raames leitakse, et kaevandamistegevuse tagajärjel on langemas Selisoo Kvaternaari
veetase, tuleb seda tsooni suurendada 400 meetrini.
17. Muraka loodusala piirist jäetavas 300 m laiuses puhvertsoonis on keelatud põlevkivi
kaevandamine. Tulenevalt kaitseala piiri keerukast konfiguratsioonist ning mäetööde
otstarbekamast korraldusest võib puhvertsooni piiri vähendada kuni 280 meetrini, arvestatuna
loodusala piirist. Kui täiendavate tingimuste punkti 10.1 alusel koostatud Muraka raba seire
tulemustest ilmneb, et Muraka raba veetasemed väljuvad sademete hulgast põhjustatud
sesoonsetest kõikumistest, tuleb puhvertsooni ulatust suurendada
500 meetrini ning kaevandamisloa andjal on õigus vaadata üle punkti 10.1 alusel kehtestatud
seirekava nõuded ja/või muuta kaevandamisloa tingimusi
18. Kurtna rohe-tilksambliku (Biatoridium monasteriense) ja kollase virvesambliku
(Coenogonium luteum) püsielupaigas on keelatud põlevkivi kaevandamine. Püsielupaiga
kaitsekord on määratud Keskkonnaministri 10.08.2006 määrusega nr 58 „II kaitsekategooria
samblikuliikide püsielupaikade kaitse alla võtmine ja kaitse-eeskiri“, mille järgi kuulub
püsielupaiga maa-ala sihtkaitsevööndisse. Looduskaitseseaduse § 30 lõike 2 punktide 1 ja 2
alusel on sihtkaitsevööndis keelatud majandustegevus ja loodusvarade kasutamine, st põlevkivi
kaevandamine on püsielupaigas keelatud.
19. Kaevandamisloa andjale tuleb üks kord aastas esitada Estonia kaevanduse mäetööde
arengu graafiline plaan.
20. Muraka loodusalaga piirneva puhvertsooni piirist 500 m laiuses puhvertsoonis tuleb kõik
puuraugud ja šahtid rajada veekihte isoleerivana.
21. Kui Keskkonnaameti poolt tellitava uuringu „Hüdrogeoloogiline ja limnoloogiline uuring
koos loodusdirektiivi järvedele lubatava veetaseme kõikumise vahemiku määramisega Kurtna
maastikukaitsealal” käigus teostatav hüdrogeoloogiline modelleerimine näitab Eesti
põlevkivimaardlas Estonia kaeveväljal Estonia kaevanduses võimalikku mõju Kurtna järvede
veetasemetele, on kaevandamisloa andjal õigus vaadata üle seirekava ja vajadusel esitada
sellesse täiendavaid ettepanekuid, ning vaadata ümber andmete kogumise ja esitamise nõuded.
Kui seire käigus ilmneb, et kaevandamistegevuse mõjul on järvede veetase langemas alla
järvede ökosüsteemi toimimiseks lubatud veetaseme, mis määratakse nimetatud projekti käigus,
on kaevandamisloa andjal õigus kaevandamisloa tingimuste muutmiseks.
22. Kaevandamisloa omanik peab mõõtma tootmisega kaasnevat müra Väike-Pungerja küla
Estonia kaevanduse tootmisterritooriumi poolses osas. Sinna hulka kuulub akrediteeritud labori
teostatav müramõõtmine tootmisterritooriumil, tootmisterritooriumi piiril ja lähimate elamute
juures kogu ööpäeva kestel iseloomuliku tootmisrütmiga perioodil kaks korda aastas. Müra
mõõtmisel arvestada eraldi ka ventilaator nr 6 tööga kaasnevat müra. Hindamaks müratõkke
rajamise vajadust tuleb mõõtmistulemuste aruandes eraldi välja tuua ventilaator nr 6 tekitatud
müra tase. Müratõkke rajamise vajaduse otsustab kaevandamisloa andja mõõtmistulemustest
lähtuvalt. Mõõtmise ajad ja kohad kooskõlastada MTÜ Väike-Pungerja Külaseltsiga.
Tulemused esitada kaevandamisloa andjale, kohalikule omavalitsusele ja MTÜ Väike-Pungerja
Külaseltsile. Käesolevas punktis olevaid tingimusi ei pea täitma, kui Enefit Kaevandused AS
peab kinni 11.07.2014 sõlmitud kokkuleppest EEK13200 MTÜ Väike-Pungerja Külaseltsiga.
12(16)
23. Kaevandamisloa omanik teostab müra leviku uuringu Estonia kaevanduse
tootmisterritooriumil ja ümbritsevates külades ühe aasta jooksul alates loa muudatuse kehtima
hakkamisest
24. Kõik kaeveväljale rajatavad uued tuulutusšurfid ja tehnilised puuraugud tuleb rajada
kasutades vettpidavaid ja põhjaveekihte üksteisest isoleerivaid konstruktsioone.
Järgnevalt analüüsib Keskkonnaamet väljatoodud kõrvaltingimuste kandmise vajadust ja
asjakohasust muudetavale Ahtme II kaevanduse keskkonnaloale.
1 . Kõrvaltingimused nr 1, 2, 3, 4, 5, 6, 7, 10, 12 ja 13 on keskkonnamõju esinemise
võimalikkust silmas pidades asjakohased ning nende põhjal kantakse kõrvaltingimused
täpsustatud kujul muudetavale keskkonnaloale.
2. Kõrvaltingimused nr 8 ja 24 käsitleb puuraukude ja tuulutusšurfide sulgemist ning rajamist.
Tulenevalt asjaolust, et puuraugud ja tuulutusšurfid on seotud vaid Estonia kaevanduse
teenindusmaaga, ei ole nimetatud kõrvaltingimuse kandmine Ahtme II kaevanduse
keskkonnaloale asjakohane.
3 . Kõrvaltingimus nr 9 on seotud kaevanduse sulgemisega. Kuna Ahtme II kaevandus
korrastatakse koos Estonia kaevandusega ning ühise korrastamisprojekti alusel, kantakse
nimetatud kõrvaltingimus ka Ahtme II kaevanduse keskkonnaloale.
4 . Kõrvaltingimused nr 11 ja 22 on seotud tegevusega Väike-Pungerja külas. Ahtme II
kaevanduse mäeeraldis ei kattu pindalaliselt Väike-Pungerja külaga, mistõttu ei ole antud
kõrvaltingimuse kandmine keskkonnaloale nr KMIN-119 asjakohane.
5 . Kõrvaltingimus nr 14 on otseselt seotud Estonia kaevanduse tegevusega, mistõttu ei ole
nimetatud kõrvaltingimuse kandmine keskkonnaloale nr KMIN-119 asjakohane.
6. Kõrvaltingimustes nr 15, 16, 17, 18 ja 20 nimetatud Alutaguse rahvuspark, Muraka loodusala
ja Kurtna rohe-tilksambliku (Biatoridium monasteriense) ja kollase virvesambliku
(Coenogonium luteum) püsielupaigad ei kattu pindalaliselt Ahtme II kaevandusega ega asu
mäeeraldisele kõrvaltingimustes nimetatud vahemaadest lähemal. Eelnevast tulenevalt ei kanta
antud kõrvaltingimusi Ahtme II kaevanduse keskkonnaloale.
7. Tulenevalt asjaolust, et Ahtme II kaevandusest maavara väljamine toimub Estonia
kaevanduse kaudu, on asjakohane kõrvaltingimuses nr 19 toodud nõue kanda täpsustatud
sõnastuses ka Ahtme II kaevanduse keskkonnaloale.
8. Kõrvaltingimuses nr 21 on viidatud Keskkonnaameti tellitavale uuringule, mis on tänaseks
tehtud („Hüdrogeoloogiline ja limnoloogiline uuring koos loodusdirektiivi järvedele lubatava
veetaseme kõikumise vahemiku määramisega Kurtna maastikukaitsealal”, Tallinna Ülikool,
aadressil https://infoleht.keskkonnainfo.ee/GetFile.aspx?id=2083011718, kontrollitud
07.07.2021), mistõttu ei ole tingimuse kandmine Ahtme II kaevanduse keskkonnaloale
13(16)
muutmata sõnastuses asjakohane. Keskkonnaamet lisab seirekava täiendamise võimaluse
keskkonnaloale seiret käsitleva kõrvaltingimuse täpsustusena. Samuti kantakse keskkonnaloale
võimalus keskkonnaloa kõrvaltingimuste muutmiseks juhul, kui seire käigus ilmneb, et
kaevandamistegevuse mõjul on Kurtna järvede veetase langemas alla järvede ökosüsteemi
toimimiseks lubatud veetaseme (vastavalt nimetatud uuringule), on keskkonnaloa andjal õigus
keskkonnaloa tingimuste muutmiseks.
9. Kõrvaltingimus nr 23 on otseselt seotud Estonia kaevanduse tootmisterritooriumiga, mistõttu
ei ole nimetatud kõrvaltingimuse kandmine keskkonnaloale nr KMIN-119 asjakohane.
Eelnevale tuginedes kantakse Ahtme II kaevanduse muudetud keskkonnaloale järgmised
kõrvaltingimused:
1. Vasavere veehaarde veevaru veetaseme säilimiseks peab kaevanduste vahelise kaitseterviku
laius olema vähemalt 50 m. Kaitseterviku parameetri, vaatluskaevude arvu ja vaatlussageduse
määramiseks koostatakse eraldi projekt.
2. Mäetööde läbiviimisel tuleb pidevalt kontrollida kaevanduskäikude lae ja seinte seisundit,
võimaliku vee läbimurde tundemärke ning pumbaseadmete korrasolekut.
3. Põlevkivi kaevandamisel peab olema tagatud Tarkuse küla ühisveevärgi (puurkaev nr 16392)
töö ja Pagari – Tarakuse – Illuka maantee (2290013) läbitavus ja olemasolu
4. Kaeveõõnte tuulutusventilaatorid paiknevad nii, et nende mõjuraadiuses puudub enamjaolt
püsiv inimasustus.
5. Keskkonnaloa omanik peab teavitama hoone omanikku kirjalikult enne mäetööde jõudmisest
hoonele lähemale kui 500 m, märkides teavituskirjas ligikaudse ajakava mäetööde jõudmisest
hooneni.
6. Lõhketöid võib teostada elamute läheduses ajavahemikul 08:00–22:00. Elamute läheduseks
loetakse läbindustöödel elamule lähemat ala kui 100 m ja koristustöödel elamule lähemat ala kui
200 m. Lõhketööde teostamine elamute läheduses muul ajal on lubatud kokkuleppel kinnisasja
omanikuga.
7. Keskkonnaloa omanik peab teostama seiret vastavalt kooskõlastatud seirekavale.
Seiretulemused esitada Keskkonnaametile lähtuvalt seirekavas kehtestatud seireperioodidest.
Seirekava tuleb Keskkonnaameti ettepanekul muuta ja täiendada. Juhul, kui seire käigus selgub,
et kaevandamistegevuse mõjul on Kurtna järvede veetase langemas alla järvede ökosüsteemi
toimimiseks lubatud veetaseme (vastavalt Keskkonnaameti tellitud uuringule
"Hüdrogeoloogiline ja limnoloogiline uuring koos loodusdirektiivi järvedele lubatava veetaseme
kõikumise vahemiku määramisega Kurtna maastikukaitsealal”), on keskkonnaloa andjal õigus
keskkonnaloa tingimusi muuta.
8. Keskkonnaloa omanik peab mõõtma lõhketöödega kaasnevat vibratsiooni ja võnkekiirust, kui
elamu või ühiskasutusega hoone omaniku või kohaliku omavalitsuse poolt esitatakse nõue
lõhketööde mõjurite seireks hoonetes, mis asuvad vähem kui 500 meetri kaugusel kaevanduses
kambriploki koristustöödel toimuvatest lõhketöödest. Elamu või ühiskasutusega hoone omaniku
või kohaliku omavalitsuse nõudel peab keskkonnaloa omanik teostama kambriploki
koristustööde lõhketöödest tingitud vibratsiooni ja võnkekiiruse mõõtmise esimesel võimalusel
alates vastava kirjaliku nõude saamisest. Mõõtmisi ei ole vaja teha, kui samas piirkonnas
(kaevanduse tiivas), kus on sarnased mäetehnoloogilised tingimused ning mäetöödel kasutatakse
14(16)
jätkuvalt tavapärast kaevandamistehnoloogiat, on viimase kolme aasta jooksul vastavad
mõõtmised tehtud. Põhjendatud juhul teostatakse kordusmõõtmisi ka tihemini.
Lõhkamiste mõju seiret tehakse kamberploki iseloomuliku tootmisrütmiga ajal 30 päeva
pikkuse perioodi kestel, elamu või ühiskasutusega hoone omaniku või kohaliku omavalitsuse
põhjendatud taotlusel pikemalt. Mõõtmiste aruanne tuleb esitada keskkonnaloa andjale ning
elamu ja ühiskasutuses hoone omanikule ühe nädala jooksul pärast mõõtmiste lõpetamist.
Lõhketööde mõjurite seiret tuleb teostada mõõteseaduse ning majandus- ja taristuministri
08.09.2017 määruse nr 49 „Lõhkematerjali kasutamise ja hävitamise nõuded“ kohaselt.
9. Hoonete seisund hinnatakse ja dokumenteeritakse erapooletu eksperdi poolt hoone omaniku
või valdaja juuresolekul. Hindamisega seotud kulud kannab ettevõtja. Hoonete seisund tuleb
hinnata ja dokumenteerida hoone valdaja või esindaja juuresolekul enne lõhketööde jõudmist
hoonetele lähemale kui 200 m ja lõhketööde lõpetamisel hoonest enam kui 200 m kaugusel.
Hoone omaniku nõudel tuleb hinnata ja dokumenteerida hoone seisund varem kui 200 m
kaugusel. Hoonete seisundi hindamise akt koostatakse vähemalt kolmes eksemplaris, millest üks
antakse hoone valdajale ja teine kohalikule omavalitsusele, kolmas eksemplar jääb
keskkonnaloa omanikule. Hindamise akt(id) tuleb hoonete valdajale ja kohalikule
omavalitsusele üle anda kahe nädala jooksul, suuremate objektide (hoonekompleksid, mitme
pere elamud, ühiskondlikud hooned jmt.), ühe kuu jooksul pärast hindamise tegemist.
10. Keskkonnaloa omanik peab koostama kaevanduse sulgemistööde jaoks vajalikud
prognoosid ja tegema hüdrogeoloogilised modelleerimistööd vähemalt 5 aastat enne kaevanduse
sulgemist.
11. Keskkonnaloa omanik peab rajama kaevanduse mõjupiirkonda jäävatele taludele
alternatiivse veevarustuse (veetrass või puurkaev). Kaevandamise mõju veevarustusele tuleb
ennetada, alternatiivset veevarustust tuleb hakata projekteerima 3 aastat enne ehitiste eeldatavat
mõjutsooni jõudmist. Veevarustuse väljaehitamise järgnevus tuleb otsustada igal aastal
mäetööde kava koostamise käigus. Kaevude asendamise kava tuleb esitada kaevandamiskoha
kohalikule omavalitsusele.
12. Lõhketööde teostamine elamute läheduses peab jääma ajavahemikku 08:00 – 22:00.
Elamute läheduseks loetakse läbindustöödel elamule lähemat ala kui 100 m ja koristustöödel
elamule lähemat ala kui 200 m. Lõhketööde teostamine elamute läheduses muul ajal on lubatud
kokkuleppel kinnisasja omanikuga.
13. Keskkonnaloa omanik peab teavitama hoone omanikku kirjalikult enne mäetööde
jõudmisest hoonele lähemale kui 500 m, märkides teavituskirjas ligikaudse ajakava mäetööde
jõudmisest hooneni. Samuti tuleb märkida teavituskirjas info selle kohta, millal jõuavad
kaevetööd hoonest uuesti kaugemale kui 500 meetrit. Kui valdaja või tema kontaktandmed ei
ole teada, teavitab keskkonnaloa omanik sellest kohalikku omavalitsust.
14. Keskkonnaloa andjale tuleb üks kord aastas esitada kaevanduse mäetööde arengu graafiline
plaan.
VAIDLUSTAMINE
Otsust on võimalik vaidlustada 30 päeva jooksul teatavaks tegemisest, esitades vaide haldusakti
andjale haldusmenetluse seaduses sätestatud korras või kaebuse halduskohtule
halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud korras.
15(16)
(allkirjastatud digitaalselt)
Martin Nurme
juhataja
maapõuebüroo
Lisad:
1. Keskkonnaluba
2. Mäeeraldise plaan_Ahtme II.pdf
3. Läbilõiked_Ahtme II.pdf
4. Ahtme II ME_kitsendused.xlsx
5. Ahtme II ME kattumine KÜ-dega.xlsx
Teadmiseks: Alutaguse Vallavalitsus, Keskkonnaministeerium, Maa-amet, Majandus- ja
Kommunikatsiooniministeerium, Riigimetsa Majandamise Keskus, Transpordiamet
Lilli Tamm
vanemspetsialist
maapõuebüroo
16(16)
Mäeeraldise nurgapunktide
koordinaatide tabel
ID X Y
300 6 577 318,73 693 374,87
301 6 576 325,38 694 098,45
Taotletava mäeeraldise asendi skeem
302 6 576 069,18 693 695,29
Mõõtkavas 1: 50 000
303 6 576 512,07 693 368,58
0 5 000
304 6 576 438,25 693 251,24
metres 305 6 576 133,56 693 466,72
306 6 575 929,33 693 145,32
0 1 000
4 6 576 691,14 692 661,55
3 6 576 925,99 692 830,20 metres
307 6 577 210,49 693 139,19
308 6 577 166,97 693 176,26
309 6 577 315,59 693 356,00
Tingmärgid
Ahtme mäeeraldise piir
200 6 576 204,23 699 775,07
Ahtme mäeeraldise nurgapunkt ja number
201 6 576 723,08 699 446,38
Külgneva mäeeraldise piir
202 6 576 628,42 699 319,61
Külgneva mäeeraldise teenindusmaapiir
203 6 576 636,20 699 265,16
204 6 576 256,69 698 770,13 Põlevkivi ploki piir, number ja kategooria
205 6 576 222,27 698 792,48 5093
Puuraugu number
206 6 576 130,91 698 742,33 57,29 -3,71
puuraugu suudme abs. kõrgus, m põlevkivikihindi lasumi abs. kõrgus, m
-11,42 -6,27
207 6 575 827,87 698 953,35 puuraugu põhja abs. kõrgus, m põlevkivikihindi lamami abs. kõrgus, m
Märkused:
208 6 575 746,11 698 854,87 1. Plaani koostamisel on kasutatud järgmisi materjale: I I' Geoloogilise läbilõike joon
- Keskkonnaregistri maardlate nimistu andmed
209 6 576 055,28 698 629,46 (allikas: Maa-amet, seisuga 23.03.2017);
Maapinna samakõrgusjoon, m
210 6 575 305,21 697 605,98 - Katastriüksuste piiriandmed (allikas: Maa-amet, seisuga 01.02.2018); Mäeeraldise lamami samakõrgusjoon, m
- ETAK topograafilised andmekihid (allikas: Maa-amet, seisuga 01.01.2019) Veekogu ja kalda piiranguvöönd
211 6 575 148,15 697 722,33 - Piiranguvööndid (KPOIS, Maa-amet, seisuga 01.01.2019)
Geodeetiline punkt ja kood
212 6 575 176,28 697 808,56 - Looduskaitselised objektid ja veekogude piiranguvööndid
EELIS andmekogust (allikas: KAUR, seisuga 10.01.2019) Kaitseala, püsielupaik ja vääriselupaik
213 6 575 085,42 697 870,62 - Puuraukude suudme, põhja ning kasulikukihi lasumi ja lamami andmed
214 6 575 033,95 697 813,19 pärinevad erinavatest geoloogilistest uuringutest Katastriüksuse piir ja tunnusnumber
- Läbilõigetel on Uhaku lademe lamam kujutatud illustratiivsena
215 6 574 913,46 697 887,67 - alla 1kV elektriliinidel on märgitud vaid piiranguvöönd, sest liinide Piiranguvöönd (tee, elektriliin, kultuurimälestis; KPOIS)
216 6 574 858,19 697 855,39 ruumiandmed ei ole kättesaadavad.
- Kohalikele teedele ei ole märgitud piiranguvööndeid. Seal kehtivad Riigimaantee
217 6 574 721,15 697 627,66 üldplaneeringuga määratud piiranguvööndid, mis eskiislahenduse
Muu tee (sh kohalik tee)
218 6 574 582,95 697 336,54 kohaselt on 10 m.
2. Koordinaadid L-Est 97 süsteemis, kõrgused EH2000.
219 6 574 451,05 697 113,27 3. Puuraukude kõrgusandmed viidi EH2000 kõrgusüsteemi kasutades Maaparandushoiuala (KPOIS)
220 6 574 395,77 696 911,52 Maa-ameti kalkulaatorit: http://www.maaamet.ee/rr/ymudel/
Tarakuse Geodeetiline punkt ja nimi
4. Taotletava mäeeraldise pindala on 357,12 h, sh laienduse pindala 102,45
221 6 574 444,76 696 814,04 ha.
222 6 574 650,64 696 667,41 Töö pealkiri Graafiline lisa
Joonise sisu 1/2
223 6 574 467,43 696 409,39
Enefit Kaevandused AS-i mäeeraldise
224 6 574 388,82 696 371,32 Ahtme II põlevkivikaevandus
0 1 000 Mõõtkava
Mäeeraldise plaan
225 6 574 275,45 696 219,55 kaevandamisloa laienduse taotlus 1 : 10 000
metres 226 6 574 266,84 696 131,84
Ida-Viru maakond
227 6 573 830,41 695 532,38
Koostas Lauri Joosu
228 6 573 634,61 695 058,54 ENEFIT KAEVANDUSED AS
Jaama tn 10, 41533 JÕHVI
229 6 573 043,43 695 437,88 Tel 336 4801 Kontrollis Tarmo All Kuupäev 10.04.2019
Faks 336 4803
Kinnitas Oleg Nikitin